Kinnitatud Keila Linnavolikogu 20. detsembri 2016 a määrusega nr 28

Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Töö tellijad: Keila Vallavalitsus Keila Linnavalitsus

Töö täitja:Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

Keila 2015

Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Sisukord

1 Sissejuhatus ...... 3 2 Keila linna ja Keila valla rahvastiku arengu üldtrendid ...... 5 3 Keila linna koolivõrgu iseloomustus ...... 7 3.1 Õpilaste arv ja klassitäituvus ...... 8 3.2 Õpetajad ja tugisüsteemid koolides ...... 12 3.3 Huvitegevus koolides, pikapäevarühmad ...... 13 3.4 Õpiränne ...... 13 3.5 Koolihooned ja klassiruumid ...... 16 4 Keila valla koolivõrgu iseloomustus ...... 16 4.1 Õpilaste arv ja klassitäituvus ...... 17 4.2 Õpetajad, tugipersonal, pikapäevarühmad ...... 18 4.3 Huvitegevus koolides ...... 19 4.4 Õpiränne ...... 19 4.5 Koolihooned ja klassiruumid ...... 21 5 Laste arvu prognoos Keila linnas ja Keila vallas aastani 2030 ...... 21 5.1 Laste arvu prognoos Keila linnas ...... 22 5.2 Laste arvu prognoos Keila vallas ...... 25 6 Gümnaasiumiastme õppekohtade prognoos ...... 28 7 Keila linna ja Keila valla üldharidusasutuste ruumiline paiknemine ja ühistranspordiga kättesaadavus ...... 33 8 Haridusasutuste võrgu stsenaariumid ...... 37 9 Strateegilised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks ...... 41 10 Kasutatud materjalid ...... 42

2 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

1 Sissejuhatus

Eesti elukestva õppe strateegias 2014-20201 seatakse eesmärgiks tugeva kodulähedase põhihariduse ning kvaliteetse ja valikurohke gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine igas maakonnas. Rahvastiku arengust tulenevalt pole Eesti tänane koolivõrk vajadustega kooskõlas ja ilmselgelt suur. Tulemuseks on ebaotstarbekas haridusasutuste võrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine. Selline hinnang näitab vajadust koolivõrgu ümberkujundamiseks.

Eelneva valguses tekib küsimus, et kui otstarbekas on haridusasutuste võrk Keila linnas ja Keila vallas. Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsis aastaks 2020 (Praxis, 20142) prognoositakse Keila linnas ja Keila vallas õpilaskohtade vajaduseks 2020. aastal vastavalt 999 ja 441 õpilase tarvis. Töö autorid pakuvad välja, et Keila linnas jätkatakse tööd kahes koolis (täna on koole kolm) ja Keila vallas ühes koolis tänase kolme kooli olemasolul. Viidatakse, et koole on piirkonnas palju, et neid üleval pidada, samal ajal kui on vajadus ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne). Seega on põhjust Keila linna ja Keila valla haridusvõrku analüüsida ja otsida lahendusi, et kuidas haridusvõrgu tulevikku planeerida. Tegemist on väga tundliku poliitilise teemaga. Lahenduste otsustusprotsess ei saa piirduda üksnes olukorra sisulise analüüsiga, vaid eeldab laiapõhjalist arutelu kõigi kogukonna liikmetega, haridusasutuste juhtide ja piirkonna heast käekäigust huvitatutega.

Koolivõrgu teemal jäid parlamendierakonnad valimisprogrammides üsna napisõnaliseks. Oma nägemuse koolivõrgust või seal kavandatavast esitab kõige enam Keskerakond, kes pooldab väikekoolide jätkamist ja nö täistsükligümnaasiumite säilimist. Teised erakonnad on vähemradikaalsed ja nendivad muutustega jätkamise vajadust, sh nii munitsipaalgümnaasiumite kui riigigümnaasiumite säilimist. Valitsuse koalitsioonileppes3 on peatükis 13 „Teadus- ja hariduspoliitika“ viidatud, et koolivõrgu ümberkorraldamise korral tagatakse kooskõlas ümberkorraldustega õpilaste vajadustele vastav ühistransport ning riigigümnaasiumi õpilastele tagatakse õpilasmajutus ja transport. Programmis rõhutatakse mitmeid asjaolusid, mida tuleb koolivõrgu korrastamisel arvestada. Näiteks märgitakse, et koolijuhtidele soovitakse tagada suuremat vastutust koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest. Samuti soovitakse algatada arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks muutmiseks. Üldhariduse osas soovitakse vähendda haridustee katkestajate hulka, milleks täiustatakse tugisüsteeme ja kaalutakse koolikohustuse pikendamist kuni kutse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 18-eluaastani. Huvihariduses toetatakse riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid huvihariduslikke algatusi. Seega tuleb koolivõrgu arendamisel pidada silmas väga erinevaid hariduslikke aspekte.

1 Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 2 Keila linna puhul on arvestatud olemasolevasse koolivõrku ka 1 erakool (G12, 985 õpilast) ja üks eraomanduses olev A6 kool. 3 Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja ning Erakonna Isamaa ja Respublica Liit kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta, 8.04. 2015. https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/re-sde-irl-valitsusliidu-lepe- 2015.pdf

3 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Keila linna arengukavas 2013-20204 tõdetakse, et “Keila Kool on piirkonna suurim ja Keilal on olemas potentsiaal kujuneda Lääne-Harjumaa hariduskeskuseks põhi- ja gümnaasiumihariduse osas, kuid muutused sõltuvad riiklikust haridus- ning halduspoliitikast. Kool on välja arendamas kolme õppesuunda kuue erineva haruga, kooli õpikeskkond on väga hea, tugisüsteemides töötavad spetsialistid on pikaaegse töökogemusega, logistiliselt on kool hea asukohaga, mis on kõik toetavad faktorid hariduskeskuseks kujunemisel. Eesmärgiks on, et Keilas toimib jätkusuutlik individuaalsete võimete arengut toetav haridussüsteem, mis võimaldab omandada kvaliteetset alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidust ning vajalikke oskusi ja väärtusi iseseisvaks õnnelikuks eluks. Peetakse oluliseks, et kõigile soovijatele jätkub kohti lapsesõbralikes ja loovust arendavates lasteaedades ja -hoidudes. Keila valla arengukava 2015-20225 eesmärgistatakse, et haridusasutuste võrk vastaks vajadusele ning osutatakse kvaliteetset õpi- ja vaba aja keskkonda. Tegevussuundade all tuuakse välja nii haridusasutuste taristu kui hariduskorralduses muutuste vajadused, et õpikeskkond lähtuks enam õppija vajadustest.

Käesolevas töös analüüsitakse põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvihariduse kättesaadavust ja õppimisvõimalusi Keila linnas ja Keila vallas. Analüüsitakse rahvastikuolukorda ja koostatakse laste arvu prognoos. Koolide lõikes iseloomustatakse lastega täituvust, õpirännet, õpetajaid, õppesuundasid, majandustulemusi, investeeringuvajadusi jne. Samuti käsitletakse ühistransporti, koolivõrgu alaseid lähenemisi naaberomavalitsustes ning võimalikke teisi muutusi õpikeskkonnas. Analüüsist ja aruteludest lähtuvalt esitatakse koolivõrgu arengustsenaariumid ja koostatakse tegevuskava hariduslike ümberkorralduste läbiviimiseks.

4 Keila linna arengukava 2013-2025. https://www.keila.ee/documents/179240/235501/pp+2+lisa+arengukava+2013- 2025.pdf/48da292d-d165-4f7d-be0a-a72e64dcd420 5 Keila valla arengukava 2015-2022. http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6360290/M%C3%A4%C3%A4rus+nr+33+Lisa.pdf/10 0793e0-cb31-4527-a64e-510f287638f6

4 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

2 Keila linna ja Keila valla rahvastiku arengu üldtrendid

Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01.01.2015 Keila linnas 9761 inimest, Keila vallas 4739 inimest, kokku kahes omavalitsusüksuses 14 500 inimest. Võrreldes rahvastikuregistri andmetega on Keila vallas Statistikaameti andmetel elanike arv 10% võrra suurem (5291 elanikku 2014. aastal), Keila linna elanike arv rahvastikuregistris ja Statistikaameti andmetes ei erine. Tõenäoliselt on Keila valla rahvastikuandmete erinevus kahes erinevas andmebaasis põhjustatud asjaolust, et Keila valla suvilapiirkondades elavad inimesed ei ole Keila valda registreerinud oma elukohaks. Keila linnas on rahvastiku tihedus 866,8 in/km², mis on väiksem näitaja kui Eesti linnades keskmiselt (1280 in/km²). Keila vallas on rahvastiku tihedus 29,6 in/km², mis on 2,5 korra suurem Eesti valdade keskmisest näitajast (11,4 in/km²). Keila linna ja Keila valla elanike arvu dünaamikat aastatel 2005 - 2015 iseloomustab joonis 1. Rahvastikuregistri andmetel on elanike arv sellel ajavahemikul suurenenud Keila linnas 3,1% võrra ja Keila vallas 20,3% võrra. Elanike arvu suurenemine ei ole toimunud pideva protsessina. Märkimisväärne elanikonna suurenemine Keila linnas toimus aastatel 2008 - 2010, aastal 2012 elas Keila linnas veidi üle 10 000 elaniku. Alates 2012. aastast on elanike arv linnas pisut vähenenud. Keila vallas suurenes elanikkond kõige enam aastatel 2006-2011, valla elanike arv tõusis 4900-ni. Alates 2011. aastast on valla elanike arv samuti pisut vähenenud.

Keila linn Keila vald 16 000

14 000 12 000 4692 4869 4900 4832 4848 4739 4739 4003 4194 4342 4529 10 000

8 000 6 000 9450 9413 9364 9483 9739 9916 9947 10007 9918 9748 9761 4 000 2 000

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Joonis 1. Keila linna ja Keila valla rahvastiku dünaamika 2005-2015 (allikas: Rahvastikuregister)

Elanike arvu on Keila linnas suurendanud loomulik iive ja sisseränne (joonis 2). Ka Keila vallas on loomuliku iibe näitajad suhteliselt kõrged, kuid rahvastiku arvu suurenemine on toimunud põhiliselt sisserände tõttu. Keila linnas on perioodil 2000-2013 sündide arv pidevalt suurenenud ning sellest tingituna on loomulik iive alates 2008. aastast positiivne. Aastast 2009 on linnas sündide arv üle 100 sünni aastas, Loomulik iive on alates 2008. aastast positiivne. Rändesaldo on Keila linnas perioodil 2000-2013 kõikunud, positiivne on vahetunud negatiivsega kuid kokkuvõttes elanike arv rände tõttu linnas vaadeldud perioodil on kasvanud.

5 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Loomulik iive Keila linnas Ränne Keila linnas 250 210 200 150 113 86 100 83 40 39 41 28 36 50 4 24 3 0 -8 7 -15 1 0

Inimeste arv Inimeste -5 8 -50 -14 -8 -43 -40 -27 -22 -103 -100 -54 -136 -150 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 2. Loomulik iive ja ränne Keila linnas 2000-2013 (siseränne ja välisränne, allikas: Statistikaamet) Keila vallas on rändesaldo perioodil 2000-2013 valdavalt positiivne, kuigi viimastel aastatel on ka negatiivse rändesaldoga aastaid (joonis 3). Siiski on perioodil 2000-2013 rändest tingitud elanikkonna juurdekasv Keila vallas märkimisäärselt suur. Loomulik iive on Keila vallas positiivne alates 2008. aastast.

Loomulik iive Keila vallas Ränne Keila vallas 400

300 219 188 191 200 174 103 123 100 43 23 30 15 2 11 13 24 9 1 12 0 Inimeste arv -2 -11 -3 -7 -5 -13 -10 -28 -100 -24 -67 -109 -200 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Joonis 3. Loomulik iive ja ränne Keila vallas 2000-2013 (siseränne ja välisränne, allikas: Statistikaamet) Nii Keila linnas kui Keila vallas on 2010-ndatel aastatel positiivne rändesaldo asendunud peamiselt negatiivsega ja seetõttu on peatunud ka rahvastiku arvukuse edasine kasv. Rahvastiku soo- ja vanuselise struktuuri muutusi Keila linnas ja Keila vallas 2005-2015 iseloomustavad joonis 4 ja joonis 5. Mõlemas omavalitsusüksuses on kõige olulisemaks muutuseks 0-6-aastaste laste arvu suurenemine, Keila linnas 44% võrra ja Keila vallas 61% võrra (Tabel 1). Põhikooliealiste laste (vanus 7-15) arv on Keila vallas samuti suurenenud (10%), kuid Keila linnas on põhikooliealiste laste arv veidi vähenenud. Vanusegruppide lõikes on kõige suurem vähenemine toimunud gümnaasiumiealiste noorte (vanus 16-18) vanusegrupis: Keila linnas vähenemine ligi 40%, Keila vallas 27%. Tööealise elanikkonna suurenemine on toimunud eelkõige Keila vallas, kus vanusegrupp 25-54 on suurenenud 17% võrra. Samuti on vanusegrupp 55-64 ja 65+ mõlemas omavalitsusüksuses märkimisväärselt suurenenud, kuid võrreldes Eesti keskmiste näitajatega, on elanikkond nii Keila linnas kui Keila vallas suhteliselt noor: 85% elanikest on alla 65-aastased.

6 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Tabel 1. Rahvastiku vanuselise struktuuri muutumine Keila linnas ja Keila vallas 2005 ja 2015 võrdluses (seisuga 01.01., allikas: rahvastikuregister) Keila linn Keila vald Vanuse- 2005 2015 Arvu 2005 2015 Arvu grupp arv osakaal arv osakaal muutus arv osakaal Arv osakaal muutus + + 1290 13,7% 1467 15,0% 523 13,1% 711 15,0% 65+ 13,7% 35,9% + + 885 9,4% 1119 11,5% 466 11,6% 602 12,7% 55-64 26,4% 29,2% + 3950 41,8% 3981 40,8% + 0,8% 1752 43,8% 2048 43,2% 26-54 16,9% - 1002 10,6% 817 8,4% 403 10,1% 363 7,7% - 9,9% 19-25 18,5% - - 478 5,1% 293 3,0% 166 4,1% 120 2,5% 16-18 38,7% 27,7% + 1149 12,2% 1083 11,1% - 5,7% 434 10,8% 479 10,1% 7-15 10,4% + + 696 7,4% 1001 10,3% 259 6,5% 416 8,8% 0-6 43,8% 60,6% 9450 100% 9761 100% + 3,1% 4003 100% 4739 100% +20,3%

Keila linna rahvastik 2005 ja 2015 Keila valla rahvastik 2005 ja 2015

80-84 80-84

70-74 70-74

60-64 60-64

50-54 50-54 40-44 40-44

30-34 30-34

20-24 20-24

10-14 10-14

0-4 0-4 500 400 300 200 100 0 100 200 300 400 500 250 200 150 100 50 0 50 100 150 200 250 Mehed 2005 Naised 2005 Mehed 2005 Naised 2005 Mehed 2015 Naised 2015 Mehed 2015 Naised 2015

Joonis 4. Rahvastiku soolis-vanuseline Joonis 5. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur Keila linnas 2005 ja 2015 struktuur Keila vallas 2004 ja 2015 (seisuga 01.01., allikas (seisuga 01.01., allikas Rahvastikuregister) Rahvastikuregister) 3 Keila linna koolivõrgu iseloomustus

Keila linnas tegutseb kaks gümnaasiumi – eesti õppekeelega Keila Kool ja vene õppekeelega Keila Ühisgümnaasium, ning Waldrfkool Läte, mille õppetöö aluseks on waldorfpedagoogika.

7 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

3.1 Õpilaste arv ja klassitäituvus

2014/15. õa õpib kõige suurema õpilaskonnaga Keila Koolis 1310 õpilast, Keila Ühisgümnaasiumis 210 õpilast ja Waldrfkool Lätes 110 õpilast. Keila linna koolides õpib 2014/15. õa kokku 1630 õpilast, nendest 30% I kooliastmes (484 õpilast), 27% II kooliastmes (444 õpilast), 26% III kooliastmes (422 õpilast) ja 17% gümnaasiumiastmes (280 õpilast) (Tabel 2).

Tabel 2. Õpilaste arv Keila linna koolides 2014/15. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV) G1 G1 G1 Kokk Kool / klass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 0 1 2 u 12 12 12 10 11 12 10 142 113 81 79 84 1310 Keila Kool 7 0 2 2 1 3 6 sh. mittestatsionaarne õpe 9 11 21 25 30 96 Keila ÜG 14 23 13 18 18 20 22 26 20 12 10 14 210 sh. mittestatsionaarne õpe 5 5 12 10 5 37 Waldrfkool 17 22 13 16 17 11 14 - - - - - 110 Läte Koolid 17 17 15 15 13 14 14 12 139 93 89 98 1630 kokku 3 2 4 7 3 7 9 6 sh. mittestatsionaarne õpe 14 16 33 35 35 133

Lisaks statsionaarsele õppele pakuvad Keila Kool ja Keila Ühisgümnaasium ka mittestatsionaarset õpet, mis on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on suurem osakaal iseseisval õppimisel. Kokku õpib Keila linna koolides mittestatsionaarses õppes 133 õpilast, nendest 30 põhikooliastmes ja 103 gümnaasiumiastmes. Keila Kool on Keila linna ainus põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel töötav eesti õppekeelega kool. Keila Kool loodi 2009. aasta sügisel, kui ühendati Keila linna kaks eesti õppekeelega kooli. Keila Kool on Keila Linnavalitsuse hallatava asutusena põhikooli ja gümnaasiumina tegutsev üldhariduskool. Kooli tegevuseks vajalikud vahendid moodustuvad riigieelarvelistest ja Keila linna eelarvelistest vahenditest. Õppetöö toimub kahes koolihoones: Pargi majas (1.-3. klassid) ja Põhja majas (4.-12. klassid ning mittestatsionaarne õpe). Õppekava eripäraks on tantsu- ja muusikaõpetus I ja II kooliastmes ja diferentseeritud eesti keele ja matemaatika õpe III kooliastmes. Lisaks tavaklassidele on I-III koolastmes moodustatud õpiraskustega õpilaste klassid ja väikeklassid, koolis pakutakse üks-ühele õpet. Gümnaasiumiosas on neli õppesuunda – reaal-, humanitaar-, julgeoleku- ja ettevõtlussuund.

Keila koolis õpib 2014/15. õa 1214 õpilast, lisaks 96 õpilast mittestatsionaarses õppes, kokku 1310 õpilast (tabel 3). Kooliastmete lõikes on suurim õpilaste arv I kooliastmes, kus õpib 382 õpilast (29% kooli õpilaskonnast), II kooliastmes õpib 344 õpilast (26%), III kooliastmes 340 õpilast (26%) ja gümnaasiumiastmes 244 (19%). Õpiraskustega õpilaste klassides õpib 2014/15. õa kokku 71 õpilast, mis on 5% põhikooli õpilaskonnast, väikeklassides õpib 16 õpilast ja üks-ühele õppel õpib koolis 2 õpilast (Tabel 3).

8 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Tabel 3. Õpilaste arv Keila Koolis 2014/15. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV) Mittestatsi Õpiraskus Väikeklas 1:1 Tavaklass o-naarne Kokku -tega klass s õpe õpe

- - - - Õpilaste arv

ide arv

tide arv tide arv tide t arv tide Klass Klassi komplek - Õpilaste arv Klassi komplek - Õpilaste arv Klassi komplek - Õpilaste arv Õpilaste arv Klassi komplek - Õpilaste arv 1 6 135 1 7 7 142 2 5 118 1 9 6 127 3 5 108 1 5 6 113 4 4 108 1 9 1 3 6 120 5 4 104 1 12 2 5 1 7 122 6 4 90 1 10 1 2 6 102 7 4 102 1 9 5 111 8 4 104 1 6 1 3 1 9 6 123 9 4 88 1 4 1 3 11 6 106 G10 3 60 21 3 81 G11 2 54 25 2 79 G12 3 55 30 3 84 Kokk 2 48 1126 9 71 6 16 96 63 1310 u

Keila Ühisgümnaasium on välja kasvanud Keila Keskkoolist, mis 1967. aastal jagunes kaheks kooliks: eesti õppekeelega Keila 1. Keskkooliks ja vene õppekeelega Keila 2. Keskkooliks. 1995. aastal nimetati Keila 2. Keskkool Keila Vene Gümnaasiumiks, alates 2005. aastast tegutseb kool Keila Ühisgümnaasiumi nime all. Põhikooliastmes on kooli õppekeeleks vene keel, gümnaasiumiastmes on õppekeelteks vene keel ja eesti keel, kuna vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õpetatakse gümnaasiumiastmes 60% õppeainetest eesti keeles. 2014/15. õa õpib Keila Ühisgümnaasiumis kokku 210 õpilast, nendest 174 õpilast põhikooliastmes ja 36 gümnaasiumiastmes. Lisaks tavaklassidele töötab koolis kaks väikeklassi HEV-õpilaste toetamiseks (5.-6. kl., 7.-9. kl.). Statsio- naarses õppes õpib 173 õpilast, mittestatsionaarses õppes 37 õpilast, nendest gümnaasiumiastmes 27 õpilast (tabel 4). Kuna 2014/15. õa statsionaarsesse õppesse 10. klassi vastuvõttu ei toimunud, õpib 75% gümnasistidest mittestatsionaarses õppes. Tänaseks on Keila Ühisgümnaasiumis statsionaarne gümnaasiumiõpe lõpetatud.

Tabel 4. Õpilaste arv Keila Ühisgümnaasiumis 2014/15. õa (10.03.2015, allikas: Keila LV) Õpilaste arv Klass Statsionaarne Mittestatsionaarne Kokku õpe õpe 1. 14 - 14 2. 23 - 23 3. 13 - 13

9 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

4. 18 - 18 5. 14 - 18 6. 16 - 20 5.-6. 9 - - 7. 18 - 22 8. 20 - 26 9. 12 - 20 7.-9. 7 - - 8.-9. - 10 - 10. - 12 12 11. - 10 10 12. 9 5 14 Kokku 173 37 210

Waldrfkool Läte alustas tegevust 2008. aastal Keila Lasteaed Rukkilill ruumides. 2012. aasta sügisest töötab erakool viie klassiga Keila kesklinnas aadressil Keskväljak 15, mis on kahekorruseline hoone ja kuulub erafirmale. Waldrfkool Läte on saanud oma kasutusse Keskväljak 17 hoone. 2013/14. õa töötas kool 6-klassilise põhikoolina, 2014. aastal sai Waldrfkool Läte tegevusloa kuni 31.08.2017 õppe korraldamiseks I - III kooliastmes. Waldrfkool Läte on üldhariduskool, mille õppetöö aluseks on waldorfpedagoogika. Kooli finantseerimine toimub riigi, omavalitsuse ja lastevanemate koostöös. Waldrfkool Läte miinimum õppemaks 2014/15. õa on 80 eurot kuus, ehk 960 eurot õppeaastas. 2014/15. õa töötab Waldrfkool Läte 7- klassilise koolina, kus õpib 110 õpilast. Klassitäituvus Keila linna koolides on 2014/15. õa nii põhikooliastmes kui gümnaasiumiastmes suurim Keila Koolis, vastavalt 18,1 ja 20,2 õpilast. Keila Ühisgümnaasiumis on klassitäituvus põhikoolis 14,5 õpilast, gümnaasiumiastmes 9,0 õpilast. Waldrfkool Läte on klassitäituvus 15,9 õpilast (joonis 6).

25,0 20,2 20,0 18,1 Põhikooliaste 14,5 15,9 15,0 9,0 Gümnaasiumiaste 10,0

Õpilaste arv 5,0 0,0 Keila Kool Keila Erakool Läte Ühisgümnaasium

Joonis 6. Klassitäituvus Keila linna koolides 2014/15. õa (allikas: EHIS) Õpilaste arv Keila linna koolides on perioodil 2009-2015 püsinud küllaltki stabiilsena: 2009/10. õa 1596 õpilast, 2014/15. õa 1630 õpilast, seega on õpilaste arv suurenenud perioodil 2009-2015 vaid 2% võrra. Kuid kooliastmete lõikes on õpilaste arv muutunud väga olulisel määral (joonis 7). I kooliastmes on õpilaste arv suurenenud 21%, II kooliastmes 28% ja III kooliastmes 9%. Gümnaasiumiastmes on õpilaste arv vähenenud 39%, põhjuseks on asjaolu, et nendel aastatel jõudsid gümnaasiumi-ikka väikesed sünnipõlvkonnad.

10 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

1800

1500 285 459 434 364 375 309 Gümnaasiumiaste 1200 388 427 III kooliaste 412 380 397 900 388 427 445 II kooliaste 600 346 378 398

Õpilastearv 348 I kooliaste 300 401 430 445 451 460 483 0 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Joonis 7. Õpilaste arvu muutumine Keila linna koolides 2009/10. õa – 2014/15. õa (allikas: Haridussilm) Koolide lõikes on perioodil 2009-2015 õpilaste arvu dünaamika järgmine: Keila Koolis on õpilaste arv suurenenud 5%, Keila Ühisgümnaasiumis on õpilaste arv 34% võrra vähenenud (joonis 8 ja joonis 9).

1400

1200 313 267 244 340 358 300 Gümnaasiumiaste 1000 340 320 335 312 800 298 333 III kooliaste 600 323 332 344 II kooliaste 294 295 314

Õpilaste arv 400 I kooliaste 200 319 324 344 352 360 382 0 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Joonis 8. Õpilaste arvu muutumine Keila Koolis 2009/10. õa –2014/15. õa (allikas: Haridussilm)

350

300 Gümnaasiumiaste 250 119 76 III kooliaste 200 64 62 42 36 150 90 79 II kooliaste 60 62 76 68

Õpilaste arv 100 I kooliaste 55 62 53 50 51 56 50 54 51 52 49 51 50 0 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Joonis 9. Õpilaste arvu muutumine Keila Ühisgümnaasiumis 2009/10. õa –2014/15. õa (allikas: Haridussilm)

Kooliastmete lõikes on Keila Koolis õpilaste arv suurenenud põhikooliastmes 17%, gümnaasiumiastmes on õpilaste arv 28% vähenenud. Keila Ühisgümnaasiumis on

11 Keila linna ja Keila valla koolivõrk põhikooliastmes õpilaste arv vähenenud 13% võrra, gümnaasiumiastmes on õpilaste arv vähenenud 71%. Waldrfkool Lätes on õpilaste arv suurenenud 27-lt õpilaselt 2009/10. õa kuni 110 õpilaseni 2014/15. õa, kuna igal õppeaastal lisandus kooli uus 1. klass.

3.2 Õpetajad ja tugisüsteemid koolides

Keila linna koolides töötab 154 pedagoogi. Kõige suurem osakaal õpetajatest on vanuses 50-59 (32%), mis näitab, et lähiaastatel on suurenemas pensioniikka jõudvate õpetajate osakaal.

Tabel 5. Õpetajate arv ja vanuseline jaotus Keila linna koolides 2012/13. õa (allikas: EHIS, seisuga 10.11.2012) Keila Waldrfkool Vanus Keila Kool Kokku Ühisgümnaasium Läte e- grupp Õpetajat Osa- Õpetajate Osa- Õpetajat Osa- Õpetajat Osa- e arv kaal arv kaal e arv kaal e arv kaal < 30 14 12% 2 7 % 1 9% 17 11% 30-39 24 21% 5 18 % 2 18% 31 20% 40-49 25 22% 10 36 % 3 27% 38 25% 50-59 36 31% 9 32 % 5 46% 50 32% >=60 16 14% 2 7 % 0 0 18 12% Kokk 100 11 100 154 100 115 100% 28 u % % % Keila Kooli kollektiivis on 115 aineõpetajat, nendest 31% on vanuses 50-59. Keila Ühisgümnaasiumis töötab 28 aineõpetajat, nendest 32% on vanuses 50-59. Waldrfkool Lätes töötab 11 pedagoogi, nendest 7 klassiõpetajat, 3 võõrkeele õpetajat ja 1 käsitöö ja draamaõpetaja. Vanuseliselt moodustavad koolis kõige suurema grupi õpetajad vanuses 50-59 (46%). Õpilaste toetamiseks töötavad koolides tugisüsteemid. Keila Koolis on loodud tugikeskus, mille osakonnad töötavad kooli mõlemas hoones ning kuhu on koondatud kõik tugispetsialistid, kes toetavad HEV õpilasi ning jooksvalt kõiki õpilasi, kes vajavad tugispetsialistide nõustamist ja toetamist. Järgnevatel aastatel on vajalik tõhustada tugisüsteemide tööd ning võimalusel suurendada tugipersonali arvu, kuna olemasolev ressurss ei kata tulevikus kõikide õpilaste vajadusi, sest HEV õpilaste arv on Eestis tervikuna kasvava trendiga. Keila Ühisgümnaasiumis on tugisüsteemidest koolis rakendatud parandusõpe, kõneravi, koolis töötab logopeed ja sotsiaalpedagoog. Koolis on avatud kaksõpiraskustega õpilaste klassi II ja III kooliastmele, mis on mõeldud HEV-õpilaste õpetamiseks ja toetamiseks.

12 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

3.3 Huvitegevus koolides, pikapäevarühmad

Keila linna koolides tegutseb väga palju erinevaid huviringe. Tabel 6 annab ülevaate koolide poolt pakutavatest huviringidest ja nendes osalemise aktiivsusest 2014/15. õa. Kokku osaleb huviringides 427 last.

Tabel 6. Huviringide arv ja nendes osalevate õpilaste arv Keila linna koolides 2014/15. õ.a Osalevate Õpilaste Osalemis Ringide Kool õpilaste üldarv e % arv arv Keila Kool 20 389 1310 30 Keila Ühisgümnaasium 6 38 210 18 Waldrfkool Läte 0 0 110 0 Kokku 26 427 1630 26

Keila Ühisgümnaasiumis on huvitegevuse ringide arv on vähenenud, kuid kooli poolt korraldatavate ürituste arv on oluliselt suurenenud. Töötab muusikastuudio, kus saab õppida klaveri ja puhkpillide erialal. Huvitegevuse tase on kahe viimase aastaga tublisti paranenud. Toimub palju erinevaid üritusi ja sündmusi. Traditsiooniliste kooliürituste alla kuuluva sügispidu, mälumäng „Mis? Kus? Millal?“ põhikooli ja gümnaasiumi võistkondade vahel, emadepäeva kontsert, meeleolukad jõuluüritused, aineolümpiaadid ja kirjandustähtpäevad. Igal aastal toimuvad koolis kevadine ja sügisene spordipäev. Sportimist vabas õhus soodustab kooli asukoht looduskaunis kohas männimetsa ääres, lähedal on staadion, palju võimalusi spordi tegemiseks pakub Keila Tervisekeskus. Kevadel ja sügisel on õpilastel võimalik vahetundide ajal õues viibida. Koolis saab omandada jalgrattajuhi lube.

3.4 Õpiränne

2014/15. õa õpib Keila linna koolides 484 teiste omavalitsuste õpilast, mis moodustab Keila linna koolide õpilastest 30%. Kooliastmete lõikes on teiste omavalitsuste õpilaste osakaal põhikooliastmes 27% (371 õpilast) ja gümnaasiumiastmes 40% (113 õpilast). Keila linna siseneva õpirände näitajad on esitatud tabelis 7. Tabel 7. Teiste omavalitsuste õpilased Keila linna koolides 2014/15. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV) Osakaal Gümnaasiumiast Osakaal KOV Põhikooliaste õpilasrändes e õpilasrändest t Keila vald 160 43,1% 22 19,5% Tallinn 59 15,9% 9 8,0% Vasalemma vald 28 7,5% 15 13,3% Harku vald 24 6,5% 12 10,6% Saue vald 17 4,6% 9 8,0% Saue linn 15 4,0% 7 6,2% Paldiski linn 12 3,2% 7 6,2% Padise vald 10 2,7% 7 6,2%

13 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Osakaal Gümnaasiumiast Osakaal KOV Põhikooliaste õpilasrändes e õpilasrändest t Saku vald 7 1,9% 5 4,4% Nissi vald 3 0,8% 3 2,7% Teised 36 9,7% 17 15,0% omavalitsused Kokku 371 100% 113 100%

Põhikooliastmes pakub Keila linn kõige enam haridusteenust Keila valla (160), Tallinna linna (59), Vasalemma valla (28) ja Harku valla (24) õpilastele, gümnaasiumiastmes Keila valla (22), Vasalemma valla (15) ja Harku valla (12) gümnasistidele. Koolide lõikes on väljaspoolt Keila linna õpilaste osakaal suurim Keila Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastmes: see on 24 õpilast ehk 71% kooli gümnasistidest (joonis 10).

Keila linn Keila vald Teised omavalitsused 100,0% 8,8% 9,4% 28,7% 80,0% 34,9% 51,8% 7,8% 61,8% 60,0% 27,9% 40,0% 81,8% 10,9% 63,5% 8,8% 20,0% 37,2% 29,4% 37,3% 0,0% Põhikool Gümnaasium Põhikool Gümnaasium Põhikool

Keila Kool Keila Ühisgümnaasium Erakool Läte

Joonis 10. Keila linna, Keila valla ja teiste omavalutsuste õpilaste osakaal Keila linna koolides 2014/15. õa (allikas: Keila LV) Keila Ühisgümnaasiumi põhikooliastmes õpib 108 õpilast väljaspoolt Keila linna ehk 63% õpilastest. Waldrfkool Lätes on teiste omavalitsuste õpilaste osakaal õpilaskonnast samuti 63% (69 õpilast). Keila Koolis õpib põhikooliastmes teistest omavalitsustest 194 õpilast (18%) ja gümnaasiumiastmes 89 õpilast (36%) Keila Koolis on põhikooliastmes teiste omavalitsuste õpilastest ligi pooled Keila valla õpilased, gümnaasiumiastmes on Keila valla õpilaste osakaal väiksem (tabel 8).

Tabel 8. Teiste omavalitsuste õpilased Keila Koolis 2014/15. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV) Põhikoolias Gümnaasiumia Osakaal Osakaal te ste Keila vald 100 51,5% 19 21,3% Harku vald 16 8,2% 12 13,5% Vasalemma vald 10 5,2% 10 11,2% Saue vald 10 5,2% 9 10,1% Saue linn 4 2,1% 6 6,7% Tallinn 13 6,7% 3 3,4% Padise vald 6 3,1% 7 7,9%

14 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Põhikoolias Gümnaasiumia Osakaal Osakaal te ste Saku vald 2 0,1% 5 5,6% Nissi vald 1 0,5% 3 3,4% Paldiski linn 1 0,5% 3 3,4% Teised omavalitsused 31 16,9% 12 13,5% Kokku 194 100,0% 89 100,0%

Keila Ühisgümnaasiumis on põhikooliastmes teiste omavalitsuste õpilastest 44% Keila valla õpilased, gümnaasiumiastmes on Keila valla õpilaste osakaal 13% (tabel 9). Tabel 9. Teiste omavalitsuste õpilased Keila Ühisgümnaasiumis 2014/15. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV) Põhikoolia Gümnaasiumi Osakaal Osakaal ste aste Keila vald 48 44,4% 3 12,5% Tallinn 19 17,6% 6 25,0% Vasalemma vald 18 16,7% 5 20,8% Paldiski linn 8 7,4% 4 16,7% Saue linn 7 6,5% 1 4,2% Harku vald 2 1,9% - - Kernu vald 2 1,9% - - Kohtla-Järve linn 2 1,9% - - Nissi vald 1 0,9% - - Pärnu linn 1 0,9% - - Maardu linn - - 2 8,3% Teised omavalitsused 3 12,5% Kokku 108 100,0% 24 100,0%

2014/15. õa õpib Erakoolis Läte väljaspoolt Keila linna 69 õpilast, nendest 39% Tallinna linna lapsed (27) ja 17% Keila valla lapsed (12). Ülejäänud omavalitsustest on esindatud Saue vald, Harku vald, Saku vald jt. Tabel 10. Teiste omavalitsuste õpilased Waldrfkool Lätes 2014/2015. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV) Kokk Osaka Klass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. u al Tallinn 8 3 5 1 6 3 1 27 39,1% Keila vald 1 2 5 3 1 12 17,4% Saue vald 2 2 1 1 1 7 10,1% Harku vald 1 1 4 6 8,7% Saku vald 1 1 1 2 5 7,3% Saue linn 1 2 1 4 5,8% Padise vald 1 1 1 1 4 5,8% Paldiski linn 1 2 3 4,4% Nissi vald 1 1 1,5%

15 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Kokku 11 10 10 8 11 10 9 69 100%

Keila linn pakub teistele omavalitsustele kõikides kooliastmetes rohkem haridusteenust kui ise seda teistelt ostab. Kui 2014/15. õa õpib Keila linna koolides põhikooliastmes 371 teiste omavalitsuste last, siis väljaspool Keila linna õpib põhikooliastmes 70 Keila linna õpilast. Kõige enam õpivad Keila linna õpilased Tallinna koolides (32 õpilast), aga ka Keila valla, Paldiski linna, Saue linna ja Saku valla koolides. Gümnaasiumiastmes õpib 2014/15. õa väljaspool Keila linna 82 gümnasisti, põhiliselt Tallinna linna koolides (56), samuti Saue linna, Pärnu linna, Rakvere linna gümnaasiumides. Gümnaasiumiastmes on väljaspool Keila linna õppivate laste arv kõige suurem. 160 139 125 113 Teiste omavalitsuste 120 107 õpilased Keila linna 82 koolides 80 Keila linna õpilased

Õpilastearv 40 29 29 teiste omavalitsuste 12 koolides 0 I kooliaste ii kooliaste III kooliaste Gümnaasiumiaste

Joonis 11. Õpilaste liikuvus teiste omavalitsuste koolidest Keila linna koolidesse ja Keila linnast teiste omavalitsuste koolidesse 2014/15. õa (seisuga 10.03.2015, allikas: Keila LV)

3.5 Koolihooned ja klassiruumid

Keila Koolis toimub õppetöö kahes koolihoones: Pargi majas (1.-3. klassid) ja Põhja majas (4.-12. klassid ning mittestatsionaarne õpe). Koolihoonetes on kaasaegsed turvasüsteemid, köögiseadmed, õppekava täitmiseks vajalik taristu: ainekabinetid, spordisaalid, raamatukogu, aula, rekreatsiooni ruumid, materiaaltehniline baas, valgus- ja helindussüsteemid ning info- ja kommunikatsioonivahendid. Lisavõimalused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks on Keila Tervisekeskuses ja terviseradadel. Pargi maja vajab osaliselt renoveerimist. Keila Ühisgümnaasiumis on koostöös kooli omanikuga (Keila Hariduse Sihtasutus) toimunud järjekindlalt investeerimine õpikeskkonna parandamiseks. Näiteks 2013. aasta suvel renoveeriti kooligarderoob.

4 Keila valla koolivõrgu iseloomustus

Keila vallas tegutseb üks põhikool - Laulasmaa Kool, ja kaks 6-klassilist algkooli - Lehola Kool ja Klooga Kool.

16 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

4.1 Õpilaste arv ja klassitäituvus

2014/15. õa õpib Keila valla koolides kokku 267 õpilast (tabel 11), nendest 45% I kooliastmes (120 õpilast), 37% II kooliastmes (99 õpilast) ja 18% III kooliastmes (48 õpilast).

Tabel 11. Õpilaste arv Keila valla koolides 2014/15. õa (allikas: Keila VV) Kooli nimetus/ klass 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Kokku Laulasmaa Kool 30 31 28 31 16 17 20 16 12 201 Lehola Kool 8 9 3 4 5 7 - - - 36 Klooga Kool 5 3 3 8 6 5 - - - 30 sh eesti õppekeelega 3 1 2 6 3 5 - - - 20 sh vene õppekeelega 2 2 1 2 3 - - - - 10 Kokku 43 43 34 43 27 29 20 16 12 267

Laulasmaa Kool on Keila valla ainus 9-klassiline munitsipaalkool, mis on algselt ehitatud ühe paralleelklassi jaoks. Kool rajati 2006. aastal koolieelse lasteasutuse ja põhikoolina ning kasvas põhikooliks 2009. aastal, mil lõpetas kooli esimene lend. 2014/15. õa õpib Laulasmaa Koolis 201 õpilast, nendest 89 õpilast I kooliastmes (44%), 64 õpilast II kooliastmes (32%) ja 48 õpilast III kooliastmes (24%). 1.-4. klassides töötab koolis kaks klassikomplekti, 5.-9. klassides üks klassikomplekt. Kool on klasside mahutavuse ammendanud.

Lehola Kool töötab alates 1987. aastast, mil alustati kahe lasteaiarühmaga ja kahe klassiga. 2014/15. õa töötab koolis neli lasteaiarühma ja kolm klassikomplekti, kus õpitakse esimesest kuuenda klassini. Lehola Kooli kolmes liitklassis õpib 36 õpilast: liitklassis 1. ja 2. õpib 17 õpilast, liitklassis 3. ja 5. õpib 8 õpilast, liiklassis 4. ja 6. õpib 11 õpilast. Lehola Kooli lõpetajad jätkavad õpinguid Laulasmaa Koolis, Vasalemma Põhikoolis, Keila Koolis ja ka Tallinna koolides. Klooga Kool tegutses kuni 1995. aastani vene õppekeelega põhikoolina. 2014/15. õa on Klooga Koolis 3 liitklassikomplekti – üks vene õppekeelega ja kaks eesti õppekeelega klassikomplekti. Vene õppekeelega liitklassis (1.-5. klass) õpib 10 õpilast, eestikeelsetes liitklassides 1.-4. õpib 12 õpilast ja 5.-6. õpib 8 õpilast. Kokku õpib koolis 30 õpilast. Käesoleval õppeaastal on õpilaste arv kasvanud, kokku on koolis 40 õpilast. Klassitäituvus on 2014/15. õa Laulasmaa Koolis 15,5 õpilast, Klooga Koolis 15 õpilast ja Lehola Koolis 9 õpilast. Summaarne õpilaste arv Keila valla koolides on perioodil 2009-2015 suurenenud: kui 2009/10. õa õppis valla koolides kokku 235 õpilast, siis 2014/15. õa on õpilaste arv suurenenud 32 õpilase võrra ehk 14% (267 õpilast 2014/15. õa). Õpilaste arvu kasv on toimunud Laulasmaa Kooli baasil (Joonis 12).

17 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

300 10 9 250 11 10 20 14 15 18 Klooga Kool (vene õppekeel) 33 25 36 35 29 34 200 37 Klooga Kool (eesti õppekeel) 43 40 40 150 Lehola Kool

Õpilastearv 100 189 201 171 Laulasmaa Kool 146 147 156 50

0 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Joonis 12. Õpilaste arvu muutumine Keila valla koolides 2009/10. õa – 2014/15. õa (allikas: Keila VV) Laulasmaa Koolis on 2009/10. õppeaastaga võrreldes õpilaste arv 2014/15. õppeaastaks suurenenud koos klassikomplektide arvu suurendamisega 55 õpilase võrra. Lehola Koolis on õpilaste arv püsinud viimased 6 aastat suurusjärgus 34-40 õpilast. Klooga Koolis on õpilaste arv vähenenud: kui 2009/10. õa õppis koolis 49 last, siis 2014/15. õppeaastaks on õpilaste arv vähenenud 19 õpilase võrra ehk 39%. 2015/2016 õppeaastal kasvas õpilaste arv 40-ni. Vähenenud on mõlema õppekeelega õpilaste arv, siiski pisut kiiremini on vähenenud eesti õppekeelega õpilaste arv.

4.2 Õpetajad, tugipersonal, pikapäevarühmad

Keila valla koolides töötab kokku 39 õpetajat. Tabel 12. Õpetajate arv ja vanuseline jaotus Keila valla koolides 2014/15. õ.a (allikas: EHIS) Laulasmaa Kool Lehola Kool Klooga Kool Kokku Vanuse- Õpetajat Osa- Õpetajat Osa- Õpetajat Osa- Õpetajat Osa- grupp e arv kaal e arv kaal e arv kaal e arv kaal < 30 2 6,9 0 0 0 0 2 5,1 30-39 14 48,3 2 50,0 2 33,3 18 46,2 40-49 4 13,8 0 0 1 16,7 5 12,8 50-59 6 20,7 2 50,0 2 33,3 10 25,6 >=60 3 10,3 0 0 1 16,7 4 10,3 Kokku 100 6 100 39 100 29 100% 4 % % %

Laulasmaa Koolis töötab 2014/15. õa 24 aineõpetajat, nendest 29% on vanuses 50-59, õpetajad vanuses 60+ moodustavad 13% õpetajaskonnast. Lehola Koolis töötab 5 õpetajat: 3 klassiõpetajat, poiste tööõpetuse õpetaja ja pikapäevarühma õpetaja. Klooga Koolis töötab kokku 6 õpetajat. Laulasmaa Koolis on kõikidel 1.-4. klassi õpilastel võimalus osaleda pikapäeva rühmas. 1.-9. klassi õpilastele on tagatud eripedagoogi, logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi õpiabi.

18 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

4.3 Huvitegevus koolides

Laulasmaa Koolis toimub õpilastele erinevaid huvitegevusi. Kooli õpilased kasutavad aktiivselt Laulasmaa Spa-s tegutseva Indrek Sei Ujumiskooli võimalusi. Klooga koolis töötavad muusikaring, arvutiring, palliring, näitering, sõnakunstiring, loodusring, seiklusring ja kunstiring. Kooli IKT baasi on täiendatud uute arvutite ja interaktiivsete tahvlitega. Lehola Koolis töötavad arvuti, jalgpalli, inglise keele, liikluse ja muusika ringid.

4.4 Õpiränne

Vabade kohtade olemasolul võtavad Keila valdade koolid vastu õpilasi ka väljaspoolt Keila valda. 2014/15. õa õpib koolides väljaspoolt Keila valda kokku 33 õpilast, mis moodustab Keila valla koolide õpilastest 12,4%. Keila valda siseneva õpirände näitajad on esitatud tabelis 13.

Tabel 13. Teiste omavalitsuste õpilased Keila valla koolides 2014/15. õa (allikas: Keila VV) KOV Õpilaste arv Osakaal õpirändest Harku vald 10 30,4% Tal Tallinn 8 24,3% Keila linn 4 12,2% Kuusalu vald 2 6,1% Haapsalu linn 1 3,0% Jõgeva vald 1 3,0% Kehtna vald 1 3,0% Kohila vald 1 3,0% Mustjala vald 1 3,0% Saue vald 1 3,0% Türi vald 1 3,0% Viimsi vald 1 3,0% Viljandi linn 1 3,0% Kokku 33 100%

Laulasmaa Koolis õpib 2014/15. õa väljaspoolt Keila valda 23 õpilast, mis on 11,4% kooli õpilaskonnast (Joonis 13).

19 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

350 40,0% Õpilasi koolides kokku 300 267 235 243 243 250 250 231 30,0% 200 17,0% 18,2% 15,6% 14,8% 20,0% Sh õpilasi teistest 150 15,2% 12,4% omavalitsustest

Osakaal

Õpilaste arv 100 10,0% 50 40 42 38 37 37 33 Teiste omavalitsuste õpilaste osakaal 0 0,0% 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Joonis 13. Teiste omavalitsuste õpilaste arv ja osakaal Keila valla koolides 2009/10. õa – 2014/15. õa (allikas: Keila VV) Kõige rohkem on nendest Harku valla lapsi (9), samuti Tallinna lapsi (8). Keila linnast on 3 õpilast, ühe õpilasega on esindatud Viimsi vald, Mustjala vald ja Türi vald. Lehola Koolis õpib 2014/15. õa väljaspoolt Keila valda 7 õpilast, mis on 19,4% kooli õpilaskonnast. Klooga Koolis õpib 3 teiste omavalitsuste õpilast, s o 10,0% kooli õpilaskonnast. Õpilaste osakaal väljaspoolt Keila valda on Keila valla koolides järjest vähenenud: 2009/10. õa oli õpilaste osakaal väljaspoolt Keila valda 17,0% (40 õpilast), 2014/15. õppeaastaks on osakaal langenud 12,4%-ni (33 õpilast). Keila valla õpilaste õpirännet iseloomustab järgmine liikumine: Lehola Kooli õpilased jätkavad õpinguid Laulasmaa Koolis ja Keila Koolis; Klooga Koolist lähevad õpilased edasi õppima Laulasmaa Kooli, Keila Ühisgümnaasiumi või Paldiski Ühisgümnaasiumi; Laulasmaa Kooli õpilased jätkvada õpinguid Keila Kooli gümnaasiumiastmes või Tallinna linna koolides. 2014/15. õa õppis väljaspool Keila valda kokku 287 Keila valla õpilast, nendest 234 põhikooliastmes ja 53 gümnaasiumiastmes (joonis 14).

300 100,0% Keila valla õpilased Keila 266 252 234 234 226 224 221 80,0% valla koolides 195 205 206 213 200 189 60,0% Keila valla õplased 54,2% 56,5% 55,0% väljaspool Keila valda 53,7% 50,9% 50,0% 40,0% 100 Osakaal

Õpilaste arv 20,0% Õpilaste osakaal väljaspool Keila valda 0 0,0% 2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Joonis 14. Keila valla õpilased põhikooliastmes Keila valla koolides ja väljaspool Keila valda 2009/10. õa – 2014/15. õa (allikas: Keila VV) 2014/15. õa on põhikooliastmes Keila valla koolides õppivaid Keila valla lapsi sama palju, kui neid Keila valla õpilasi, kes õpivad väljaspool Keila valda (234 õpilast). Eelnevatel aastatel on põhikooliastmes õpiränne Keila vallast välja olnud aga veelgi suurem: 2011/12. õa õppis väljaspool koduvalda 56,5% Keila valla õpilastest.

20 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

4.5 Koolihooned ja klassiruumid

Laulasmaa Kooli hoone valmis 2006. aastal koolieelse lasteasutuse ja põhikoolina. Hoone haldajaks oli kuni 2011. aasta augustini Riigi Kinnisvara AS, kuid alates 2011. aasta septembrist kuulub hoone Keila vallale. Laulasmaa Koolis on loodud kaasaegsed töö- ning õpitingimused, nende seas poiste tööõpetuse töökoda, tüdrukute käsitöö kabinet, kokanduse klass-köök, arvutiklass, loodusteaduste, füüsika-keemia, kunstiõpetuse, muusikaõpetuse kabinetid, tüdrukute ja poiste riietus-ja pesemisruumid. Koolis on hea akustikaga aula ja auditoorium 100 inimesele. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad kaunis rannametsas ja kooliõues spordiväljakul, kus saab harrastada võrkpalli, jalgpalli, uisutamist, jäähokit ja muid sportlikke tegevusi. Õue on rajatud amfiteater, mis pakub võimalusi õuesõppe tundide pidamiseks. Laulasmaa Kooli õppetöö korraldamisel on probleemiks võimla puudumine. Klooga Kooli hoone ehitati l953.aastal. Ruume on renoveeritud, korda on tehtud välistrepid ja vihmaveesüsteemid. Kooli kõrval on korvpalli- ja jalgpalliväljak, skatepark ja võrkpalliplats.

Lehola Kooli hoone on algselt ehitatud lasteaiaks ning sellest tingituna on osad ruumid koolitegevuseks mittevastavad. Kasutada on saal 86 m², söökla, kolme lasteaiarühma ruumid, 4 klassiruumi. Igal õpetajal on oma "koduklass". Majas asub Lehola Raamatukogu. Koolil puudub nõuetele vastav spordisaal. Olemasolevat saali kasutavad ühiselt õpilased ja lasteaialapsed. Lasteasutuse õueala võimaldab läbi viia kehalise kasvatuse tunde esmasel tasemel (puudub korralik kaugushüppekast, jooksurada).

5 Laste arvu prognoos Keila linnas ja Keila vallas aastani 2030

Seisuga 01.01.2015 elab rahvastikuregistri andmetel Keila linnas 1083 põhikooliealist last (vanus 7-15). Kui lähtuda 2015. aastal Keila linnas elavate laste arvust vanuses 0-18, siis on ilmne, et praegused koolieelsed põlvkonnad (vanus 0-6) on kooliealistest arvukamad ning seega kooliealiste laste arv linnas järgnevatel aastatel suureneb. Samuti hakkab järgnevatel aastatel suurenema gümnaasiumiealiste noorte arv (vanus 16-18).

200

153 160 160 149 151 134 140 137 137 136 127 125 114 110 113 120 105 101 93 96 96

80

Laste arv Laste

40

0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Vanus

Joonis 15. 0-18-aastaste laste arv Keila linnas seisuga 01.01.2015 (allikas: rahvastikuregister)

21 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Keila vallas elab seisuga 01.01.2015 479 põhikooliealist last. Lähiaastatel suureneb vallas 1. klassi astuvate laste arv, kuna 2015. aasta alguse seisuga on 5-6-aastaste põlvkonnad arvuliselt suuremad kui 8-9-aastaste põlvkonnad (joonis 16). Samal ajal on 2-3-aastaste laste arv vallas 8-9-aastastega võrreldes väiksem ning seega olulist õpilaste arvu suurenemist hetkeseisuga Keila vallas prognoosida ei saa. Võrreldes Keila linnaga on Keila valla elanike arvu oluliselt mõjutanud sisseränne ning selle asjaoluga peab arvestama ka Keila valla kooliealiste laste arvu prognoosimisel.

90 80 77 67 70 63 62 62 59 60 59 57 59 60 51 47 50 50 48 50 44 37 40 31 32

Laste arv 30 20 10 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Vanus

Joonis 16. 0-18-aastaste laste arv Keila vallas seisuga 01.01.2015 (allikas: Keila VV) Käesolevas töös esitatakse Keila linna ja Keila valla põhikooliealiste laste arvu prognoos kahe stsenaariumina: 1) Baasstsenaarium, kus arvestatakse valla sisemist olemasolevat rahvastikupotentsiaali, ei arvestata rännet. 2) Rändestsenaarium, kus lisaks valla olemasolevale rahvastikupotentsiaalile arvestatakse ka rännet. Arvestuslikult on Keila linnas perioodil 2015-2030 elanikkonna suurenemine +10 inimest aastas, Keila vallas +30 inimest aastas ning eeldatakse, et sisseränne on suurem vanusegruppides 25-29, 30-34 ja 35-39.

5.1 Laste arvu prognoos Keila linnas

Alates 2009. aastast on sündide arv Keila linnas suurenenud üle 100 sünnini aastas. Selle põhjuseks on 30-34-aastaste naiste arvu suurenemine alates 2008. aastast, samal ajal kui sünnitusealiste naiste arv tervikuna vanuses 15-44 Keila linnas väheneb (joonis 17).

500 N 15-19

400 N 20-24 N 25-29 300 N 30-34

Arv 200 N 35-39 125 111 118 124 85 81 89 81 98 90 108 100 75 76 91 N 40-44 Sündide arv 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

22 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Joonis 17. Sündide arv ja sünnitusealiste naiste arv Keila linnas 2000-2013 (allikas: Statistikaamet) Vastavalt baasstsenaariumi prognoosile järgnevatel aastatel sündide arv Keila linnas väheneb. Arvestades üle-eestilisi sündimuskordajaid (tabel 14), väheneb sündide arv Keila linnas alates 2021. aastast seoses sünnitusealiste naiste arvu vähenemisega alla 100 sünnini aastas. Rändestsenaariumi prognoosi kohaselt jääb sündide arv üle 100 sünni aastas kuni aastani 2025 (tabel 15).

Tabel 14. Sündimuskordajad Eestis naiste vanusegruppide lõikes Naiste 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 vanusegrupp Sündimuskordaja 0,012 0,035 0,110 0,100 0,048 0,013

Tabel 15. Sündide arvu prognoos Keila linnas aastani 2030 Baasstsenaariu Rändestsenaariu Sündide arv m m 2015 116 116 2020 103 110 2025 90 102 2030 89 100

Sündide arvu suurenemine alates 2009. aastast on Keila linnas kaasa toonud põhikooliealiste laste arvu suurenemise aastaks 2015. Baasstsenaariumi andmetel laste arv vanuses 7-15 suureneb kuni 2022. aastani: võrreldes 2015. aastaga suureneb laste arv 2022. aastaks kuni 20%. Alates 2023. aastast hakkab laste arv vanuses 7-15 vähenema, aastaks 2028 on põhikooliealiste laste arv samas suurusjärgus, mis 2015. aastal. Vanusegruppide lõikes toimub laste arvu muutumine küllaltki erinevalt (tabel 16, joonis 18). 7-9-aastaste laste arv suureneb aastaks 2020 4-5% ja hakkab siis vähenema, 10-12- aastaste laste arv suureneb aastaks 2020 25-30% ja hakkab siis vähenema, kuid võrreldes vanusegrupiga 7-9, on vähenemine aeglasem. 13-15-aastaste vanusegrupp suureneb aastani 2025 ja võrreldes 2015. aastaga on suurenemine kuni 40%. Gümnaasiumiealiste noorte arv järgnevatel aastatel suureneb pidevalt: aastaks 2025 on 16-18-aastaseid noorte arv võrreldes 2015. aastaga kasvanud kuni 50%, sealt edasi on nende arv kuni 2030 aastani stabiilne.

Tabel 16. Põhikooliealiste ja gümnaasiumiealiste laste arvu prognoos Keila linnas aastani 2030 (baasstsenaarium, rändestsenaarium) Baasstsenaarium Rändestsenaarium Vanus 2015 2020 2025 2030 2020 2025 2030 7-9 410 430 340 290 430 350 315 10-12 362 460 410 320 470 420 340 13-15 311 380 440 360 380 460 380 Kokku 7- 1083 1270 1190 970 1280 1230 1035 15 16-18 293 340 450 430 345 455 440

23 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Vastavalt rändestsenaariumile suureneb põhikooliealiste laste arv (7-15) 2022. aastaks võrreldes 2015. aastaga 22%. Järgnevatel aastatel põhikooliealiste laste arv väheneb ja aastaks 2030 on samas suurusjärgus, mis 2015. aastal. Vanusegruppide lõikes suureneb aastaks 2020 kõige enam 10-12-aastaste laste arv (30%), kõige vähem suureneb 7-9- aastaste laste arv (5%). Alates 2020 vanusegrupid 7-9 ja 10-12 vähenevad, suurenemist jätkavad kuni 2025. aastani vanusegrupid 13-15 (45%) ja 16-18 (kuni 55%). 2030. aastaks väheneb laste arv kõikides vanusegruppides. Võrreldes 2015. aastaga väheneb 2030. aastaks 7-9-aastaste laste arv 20% ja 10-12-aastaste laste arv 5-8 % võrra. Vanusegrupid 13-15 ja 16-18 on 2030. aastaks võrreldes 2015. aastaga suurenenud vastavalt 20% ja 50% võrra.

160% 7-9 baastsenaaarium 140% 7-9 rändestsenaarium 10-12 baastsenaaarium 120% 10-12 rändestsenaarium 100% 13-15 baastsenaaarium Arvu muutus 80% 13-15 rändestsenaarium

60% 16-18 baastsenaaarium 2015 2020 2025 2030 16-18 rändestsenaarium

Joonis 18. Prognoos: laste arvu muutumine Keila linnas vanusegruppide lõikes aastani 2030 (baasstsenaarium, rändestsenaarium, 2015=100%)

Õpilaskohtade arvu prognoosimisel Keila linna koolides peab arvestama järgmiste asjaoludega:

 põhikooliastmes õpib 7%-9% Keila linna lastest väljaspool Keila linna;  Keila linna koolides on põhikooliastmes 28-30% õpilaskonnast teiste omavalitsuste õpilased. Kooliastmete lõikes on teiste omavalitsuste õpilaste osakaal erinev: I kooliastmes 20%-22%, II kooliastmes 26-28%, III kooliastmes 30-33%;  50-60% Keila linna 16-18-aastastest noortest jätkab õpinguid Keila linna koolide gümnaasiumiastmes;  Keila linna koolides on gümnaasiumiastmes 40% õpilaskonnast teiste omavalitsuste õpilased;  gümnaasiumiastmes on suur osakaal (35-36%) mittestatsionaarses õppes õppijatel.

24 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

5.2 Laste arvu prognoos Keila vallas

Sündide arv Keila vallas on kõikuv: sündide arv oli 2005-2014 vahemikus 43 – 86.

250 N 15-19

200 N 20-24

N 25-29 150 N 30-34 100 86 69 65 71 N 35-39 51 54 51 55 52 42 50 43 47 50 39 N 40-44

0 Sündide arv 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 19. Sündide arv ja sünnitusealiste naiste arv Keila vallas 2000-2014 (allikas: Statistikaamet) Andmed näitavad, et Keila vallas on sünnitusealiste naiste hulgas suurenenud naiste arv vanuses 30-34, 35-39 ja 40-44, samal ajal kui nooremad vanusegrupid on vähenemas. Lähiaastatel toob see kaasa sündide arvu languse. Vastavalt baasstsenaariumile väheneb Keila vallas sündide arv alates 2020. aastast alla 40 sünni aastas. Rändestsenaariumi kohaselt suureneb aastaks 2025 sündide arv üle 50 sünnini aastas (tabel 17).

Tabel 17. Sündide arvu prognoos Keila vallas Baasstsenaariu Rändestsenaariu Sündide arv m m 2015 48 48 2020 40 58 2025 36 65 2030 38 70

Baasstsenaariumi järgi kasvab põhikooliealiste laste arv kuni 2020. aastani, võrreldes 2015. aastaga kuni 14%-15% ning hakkab siis vähenema (tabel 18). Vanusegruppide lõikes näitab prognoos 7-9-aastaste arvu stabiilsust kuni 2020, edaspidi 7-9-aastaste arv väheneb (aastaks 2025. võrreldes 2015. aastaga vähenemine 25%). 10-12-aastaste arv suureneb 2020. aastaks kuni 15% ning hakkab seejärel vähenema. 13-15 vanusegrupp suureneb kuni aastani 2025, suurenemine võrreldes 2015. aastaga kuni 40%. Kõige enam suureneb 16-18-aastaste vanusegrupp, võrreldes 2015. aastaga suurenemine 2025. aastaks kuni 50%. Rändestsenaariumi järgi 7-9-aastaste vanusegrupp suureneb aastaks 2025 võrreldes 2015. aastaga 5-10% ja jääb järgnevateks aastateks arvuliselt 2015. aasta tasemele. 10-12- aastaste arv suureneb aastaks 2025 võrreldes 2015. aastaga kuni 15%, seejärel pisut väheneb, kuid jääb arvuliselt suuremaks kui 2015. aastal. 13-15 vanusegrupp suureneb 2025. aastani, võrreldes 2015. aastaga suurenemine enam kui 40% ning hakkab siis vähenema. 16-18-aastaste arv suureneb 2025. aastaks 2015. aastaga võrreldes üle 50%.

25 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Tabel 18. Põhikooliealiste ja gümnaasiumiealiste laste arvu prognoos Keila vallas aastani 2030 (baasstsenaarium ja rändestsenaarium, 2015= 100%) Baasstsenaarium Rändestsenaarium Vanus 2015 2020 2025 2030 2020 2025 2030 7-9 178 177 133 116 193 170 190 10-12 164 190 160 125 200 180 185 13-15 138 180 195 135 190 200 160 Kokku 7- 480 547 488 376 583 550 535 15 16-18 120 160 180 165 165 190 170

160% 7-9 baasstsenaarium

140% 7-9 rändestsenaarium 10-12 baasstsenaarium 120% 10-12 rändestsenaarium

100% 13-15 baasstsenaarium

Arvu muutusArvu 13-15 rändestsenaarium 80% 16-18 baasstsenaarium

60% 16-18 rändestsenaarium 2015 2020 2025 2030

Joonis 20. Prognoos: laste arvu muutumine vanusegruppide lõikes Keila vallas aastani 2030 (baasstsenaarium, rändestsenaarium, 2015=100%) Kolmel Keila valla koolil on asulate lõikes välja kujunenud teeninduspiirkonnad:

 Laulasmaa piirkond: Illurma küla, Keila-Joa alevik, Kersalu küla, Kloogaranna küla, Käesalu küla, Laulasmaa küla, Lohusalu küla, Meremõisa küla, Tuulna küla, Valkse küla;  Klooga piirkond: Klooga alevik, Laoküla, Põllküla;  Lehola piirkond: Karjaküla alevik, Keelva küla, Kulna küla, Lehola küla, Maeru küla, Nahkjala küla, Niitvälja küla, Ohtu küla, Tõmmiku küla. Seisuga 01.01.2015 elab kõige rohkem põhikooliealisi lapsi Kooga koolipiirkonnas (173), Laulasmaa koolipiirkonnas elab 166 ja Lehola koolipiirkonnas 141 põhikooliealist last. Laste arvu muutumist koolipiirkondades baasstsenaariumi alusel aastani 2030 esitab tabel 19. Vastavalt prognoosile suureneb lähiaastatel 7-9-aastaste laste arv kahes koolipiirkonnas: Laulasmaal ja Kloogal. Lehola piirkonnas 7-9-aastaste laste arv väheneb 2020. aastaks võrreldes 2015. aastaga 10% võrra. Samal ajal 10-12-aastaste laste arv Lehola piirkonnas suureneb võrreldes 2015. aastaga kuni 60%.

26 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Tabel 19. Laste arv Keila valla koolipiirkondades seisuga 01.01.2015 ja selle muutumise prognoos aastani 2030, baasstsenaarium (2015=100%) Klooga Laulasmaaa Lehola 13- 7-9 10-12 13-15 7-9 10-12 7-9 10-12 13-15 15 2015 63 62 48 62 57 47 53 45 43 102 105 160 2020 98% 145% 96% 91% 160% 85% % % % 150 2025 60% 95% 155% 90% 90% 80% 110% 120% % 110 2030 50% 65% 90% 80% 95% 75% 90% 110% %

27 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

6 Gümnaasiumiastme õppekohtade prognoos

A. Gümnaasiumiealiste vanusgrupist lähtuv hinnang, statsionaarne ja mittesatsionaarne õpe

Tabelis 20 on gümnaasiumiastme õppekohtade vajaduse hindamisel arvesse võetud eeltoodud noorte vanusgrupi (16-18 aastat) prognoose (stsenaariumid) perioodil 2015- 2030, lähtutud senistest trendidest õpingute jätkamisel ja eeldatud jätkuvalt õpet statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis paralleelselt.

 Vastavalt rahvastiku prognoosidele Keila linna 16-18 aastaste vanusgrupp suureneb järk-järgult aastaks 2025 tasemele 450-455. Edaspidi aeglaselt väheneb, aastaks 2030 on vanusgrupi suurus 430-440 noort.  Eeldades kohalike noorte õpingute jätkamist gümnaasimiastmes Keila linnas: o 50% tasemel, on sellest lähtuv gümnasistide arv aastal 2020 tänasel tasemel - 170 õppurit, 2025 – 225 õppurit ja 2030 – 215 õppurit; o 60% tasemel, on vastavad näitajad aastal 2020 – 207, 2025 – 273 ja 2030 – 264 õppurit.  Eeldades kuni aastani 2030 sisenevat õpirännet Keila linna kooli(desse) gümnaasiumiastmesse proprotsioonis iga 3 Keila linnast pärit gümnasisti kohta 2 õpilast väljast poolt Keila linna, on teistest omavalitsustest pärit õppureid gümnaasiumiastmes minimaalselt 114 ja maksimaalselt 182. Naaberomavalitsustes, kust suurem osa Keilasse sisserändavatest gümnaasiumiõppuritest pärit on, kasvab gümnaasiumiealiste noorte vanusgrupp suhteliselt kiiremini ja enam.  Kokkuvõttes – arvestades ühelt poolt 16-18 aastaste vanusgrupi suurenemist ja teisalt eeldades tänaste koolivalikutrendide jätkuvat kehtimist tulevikus – on potentsiaalselt Keila linnas gümnaasiumiastmes õppureid aastal 2020 vahemikus 284 – 345, 2025 vahemikus 375 – 455 ja 2030 vahemikus 359 – 440.

Tabel 20. Gümnaasiumiastme (statsionaar ja mittestsatsionaar) õppekohtade hinnanguline vajadus Keila linnas 2015-2030. Iga 3 kohaliku õpilase kohta tuleb Keila linnas 2 õpilast gümnaasiumiealised, Kohalikest õpib väljastpoolt Keila Kokku õpilasi 16-18 aastased Keila linnas linna gümnaasiumiastmes (reg. elukoht) gümnaasiumiastmes (reg. elukoht) Keila linnas Max Aasta Baassts Rändests Min 50% 60% Min Max Min Max 2015 293 172 113 285 2020 340 345 170 207 114 138 284 345 2025 450 455 225 273 150 182 375 455 2030 430 440 215 264 144 176 359 440

28 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

B. Gümnaasiumiealiste vanusgrupist lähtuv hinnang, statsionaarne õpe

Tabelis 21 on välja toodud hinnangud gümnaasiumiastme õppurite arvule ainult statsionaarses õppevormis. Gümnaasiumiastme õppekohtade vajaduse hindamisel on aluseks võetud eeltoodud noorte vanusgrupi (16-18 aastat) prognoosid (stsenaariumid) perioodil 2015-2030.

Joonis 21. Keila linnas asuvate koolide gümnaasiumiastme (statsionaarne õpe) õpilaste registreeritud elukoht 2014/2015 õppeaastal.  Keila linnas registreeritud elukohaga õpilastest 2014/2015 õppeaastal õpib gümnaasiumiastmes statsionaarses õppes kokku 206 noort, neist Keila linnas 137 so 67%, Tallinnas 57 so 28% ja Saue linnas 12 so 6%. Seega vastavast eagrupist õpib gümnaasiumiastmes statsionaarses õppes kokku 70%, sellest kohalikus koolis 2/3 ja mujal 1/3.  Keila linna koolides on gümnaasiumiastmes statsionaarses õppes 2014/2015 õppeaastal kokku 180 õppurit ja neist 43 so 24% registreeritud elukoht asub väljaspool Keila linna. Kohalike õpilaste ja siseneva õpirände suhe on 3:1.

Joonis 22. Keila linnas asuvate koolide gümnaasiumiastme (statsionaarne õpe) õpilaste registreeritud elukoht 2014/2015 õppeaastal.

29 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

 Arvestades 16-18 aastaste vanusgrupi suurenemist nii Keila linnas kui naaberomavalitsustes, kust tuleb õppureid Keila linna koolidesse gümnaasiumiastmesse, ja võttes aluseks seniseid koolivaliku suundumused, on potentsiaalselt Keila linnas gümnaasiumiastmes statsionaarses vormis õppureid aastal 2020 vahemikus 204 – 231, 2025 vahemikus 271 – 304 ja 2030 vahemikus 259 – 294.

Tabel 21. Gümnaasiumiastme (statsionaar) õppekohtade hinnanguline vajadus Keila linnas 2015-2030. 45-50% kohalikest Iga 3 kohaliku Keila linnas jätkab õpinguid õpilase kohta tuleb 1 Kokku õpil gümnaasiumiealised, Keila linnas G õpilane väljastpoolt Keila linnas 16-18 aastased astmes Keila linna gümn.astmes (reg. elukoht) statsionaaris (reg. elukoht) Min Max Max Min 45% Min Max Min Max Aasta baassts rändests 50% 2015 293 137 43 180 2020 340 345 153 173 51 58 204 231 2025 450 455 203 228 68 76 271 304 2030 430 440 194 220 65 74 259 294

C. Praeguse põhikooli I astme õpilastest lähtuv hinnang õppekohtade vajadusele gümnaasiumiastems

Gümnaasiumiastme õppekohtade vajaduse hindamisel aluseks võetud Keila linna koolide 2014/2015 õppeaasta põhikooli I astme õpilaste andmed. Nende alusel on hinnatud potentsiaalset gümnasistide arvu Keila linna kooli(de)s õppeaastal 2023/2024 arvestades alljärgnevalt toodud asjaolusid. Pikka aega kestnud trend on, et valdav osa gümnaasiumiastmes õpinguid jätkavatest Keila linnas põhikooli lõpetanud õpilastest teeb seda Keilas.

Joonis 23. Keila linnas asuvate koolide põhikooli I astme õpilaste registreeritud elukoht 2014 aastal  Keila linnas asuvates koolides põhikooli I astmes õpib 2014/2015 õppeaastal 459 õpilast, neist 363 elukoht on Keila linnas ja teistest omavalitsustest on pärit 96 so 21%.

30 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

 Keila linnas registreeritud elukohaga, kuid väljaspool Keila linna põhikooli I astmes õppijaid on vähe – 2014/2015 õppeaastal kokku 10 (7 Tallinnas, 2 Vasalemmas ja 1 Keila vallas) so alla 3%.

Joonis 24. Keila linnas registreeritud elukohaga põhikooli I astme õpilased 2014. aastal

Keila linnas põhikooli lõpetanutest jätkab õpinguid gümnaasiumis 70%. Seejuures valdavalt jätkatakse õpinguid Keila linnas asuvas koolis – ca 65% põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumiastmes Keilas ja alla 5% põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid gümnaasiumis väljaspool Keila linna.

Joonis 25. Keila linna koolides põhikooli lõpetanute õpingute jätkamine ja ränne põhikooli lõpetamisel 2010-2014 (allikas: Haridussilm).

31 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

 Keila linna koolides gümnaasiumiastmes statsionaarses õppevormis õppijatest 85% on saanud põhihariduse Keila linna koolides, teistest koolidest Harjumaalt tuleb 13% õppuritest ja mujalt 2%.

Joonis 26. Keila linna koolides gümnaasiumiastmesse vastu võetute õpilasränne 2010- 2014 (allikas: Haridussilm).

 Eeltoodut kokkuvõttes on 2023/2024 õppeaastal statsionaarses õppes gümnaasiumiõpilasi potentsiaalselt kuni ca 350.

Tabel 22. Gümnaasiumiastme õppekohtade hinnanguline vajadus Keila linnas 2023/2024 õppeaastal lähtudes 2014/2015 õppeaasta põhikooli I astme õpilaste andmetest Põhikooli I Keila linnas põhikooli Lisanduvad astme lõpetanutest jätkab gümnasistid, kes on Kokku õpilasi õpilased õpinguid Keila linnas lõpetanud põhikooli gümnaasiumiastmes Keila linna gümnaasiumiastmes väljaspool Keila linna Keila linnas koolides 2023/2024 2023/2024 2023/2024 2014/2015 Max Min 60% Max 65% Min 10% 15% Min Max 459 276 299 31 53 307 352

Tabelis 23 on võrdlevalt ära toodud erinevate stsenaariumite hinnaguline õpilaste arv Keila linna kooli(de) gümnaasiumiastmes 2015-2030.

Tabel 23. Õpilaste hinnanguline arv gümnaasiumiastmes võrdlevalt A. Gümnaasiumiealiste B. Gümnaasiumiealiste C. PK I astme vanusgrupist lähtuv vanusgrupist lähtuv õpilastest lähtuv hinnang, hinnang, hinnang, stats ja mittesats õpe stats õpe stats õpe Aasta Min Max Min Max Min Max 2015 285 180 2020 284 284 204 231 2023 307 352 2025 375 375 271 304 2030 359 359 259 294

32 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

7 Keila linna ja Keila valla üldharidusasutuste ruumiline paiknemine ja ühistranspordiga kättesaadavus

Keila linna ja Keila valla üldharidusasutuste paiknemist iseloomustab joonis 27 ja joonis 28.

Joonis 27. Lasteaedade ja üldharidusasutuste Joonis 28. Haridusasutuste paiknemine Keila linnas ja Keila vallas kaugused (põhivõrk)

Keila Kool on kahes asukohas: Pargi majas õpib I kooliaste ja 4.-12. klassi õpilased õpivad kaasaegses koolihoones nn Põhja majas. Keila Kool on tõmbekeskuseks Keila valla ja Harku valla Tutermaa, Kumna külade ning Saue valla Valingu, Tuula ja Alliku külade lastele, lisaks Paldiski linna, Nissi ja Kernu valdade lastele. Aastast 1967 töötab Keila Ühisgümnaasium, mis on venekeelset üldharidust võimaldav õppeasutus. Koolis käivad lisaks Keila linna õpilastele lapsed Keila, Vasalemma, Saue ja Harku valdadest ning Paldiski linnast. 2008. aastast on Keilas Waldrfkool Läte, mis on üldhariduskool ja õppetöö aluseks on waldorfpedagoogika. Keila vallas on kolm kooli: Laulasmaa Kool, Klooga Kool ja Lehola Kool.

Alushariduse ja lapsehoiuteenuste6 asukohad mõjutavad laste koolipanekul kooli valikut. Keila linnas ja Keila vallas on Lustila päevahoid (Kulna küla, Keila vald), kus pakutakse lapsehoiuteenust 1,5-4-aastastele lastele. 5 lapse kohta on 1 õpetaja. Teenust pakutakse nii täispikaks kui ka pooleks päevaks, nii terveks kuuks kui ka lihtsalt mõneks päevaks kuus. Kuutasu täispikkade päevade korral (7.30-18.30 ja 5 päeva nädalas) on 358 on eurot kuus, millele lisandub toiduraha 2,79 eurot päevas. Keila linnas töötab 3 lasteaeda ja 2 lastehoiu teenuse pakkujat. Lastehoid Waldrfkool Lätes lähtub oma tegevuses

6 Lapsehoiuteenus toetab lapsevanema töötamist ja toimetulekut, sel ajal hoolitseb lapse eest lapsehoidja. Lapsehoidjal peab olema tegevusluba, kui tema teenuse eest tasub riik või kohalik omavalitsus.Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Mõned kohalikud omavalitsused toetavad lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel.

33 Keila linna ja Keila valla koolivõrk waldorfpedagoogikast. Pererühmana toimivas lastehoius on lapsed vanuses 1,5 – 7 eluaastat. Töötab kella 8-18. Kuutasu on 350-380 eurot kuus (5 päeva nädalas), millele lisandub söögiraha 3 eurot päevas. Päevatasu 17.50 – 19 eurot päevas. Lee Lastepäevahoid pakub teenust lastele vanuses alates 1,5 aastast. Kuutasu 380 eurot, millele lisandub toiduraha 2.50 päevas.

Üldhariduskoolide statasionaarse õppe õpilaste elukoha ja kooli asukoha erinevusi iseloomustavad joonised 29 ja 30.

Joonis 29. Keila valla õpilaste elukoht ja kooli asukoht (põhiharidus)l

Kuna Keila linna vaadatakse ühtse koolipiirkonnana, siis linnasisest ühistransporti ei analüüsita. Küll on oluline tagada kõigi vaadeldavate koolide kättesaadavus ühistranspordiga. Keila piirkonna bussiliikluse kohta on esitatud materjalid lisas.

34 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Joonis 30. Keila valla õpilaste elukoht ja kooli asukoht (gümnaasiumiharidus)

Keila valla õpilasi teenindavad Harjumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldatavad liinid KV1-KV4 (joonis 31), lisaks Keila vallavalitsuse kaks tellitavat õpilasliini (joonis 32).

Joonis 31. Keila valla bussiliinid KV1-KV4

Laulasmaa kooli õpilasi teenindavad koolipäevadel neli bussiliini7: KV1: Põllküla- Kloogaranna rongijaam-Klooga II-Laulasmaa hommikul ja peale kooli tagasi. Põllkülast

7 Keila valla liinidel on väikebuss, kus vähim istekohtade arv koos juhiga on 17 ja vähim summaarne kohtade arv koos juhiga võib olla 30.

35 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Laulasmaale kooli jõudmiseks kulub reisigraafiku kohaselt 21 minutit. Veootsa pikkus on 16,3 kilomeetrit. Liin KV2: Tõmmiku-Muuluka-Käesalu-Med. Punkt/Kungla-Meremõisa- Tornimäe-Laulasmaa Kool. Tõmmikult Laulasmaale sõiduks kulub 15 minutit ja veootsa pikkus on 13,7 kilomeetrit. Õhtupoolikul viib buss lapsed koolist koju tagasi. Liin KV3: Loigu-Keila-Joa-Med.Punkt/Kungal-Meremõisa-Tornimäe-Lailasmaa Kool. Sõiduks Loigult Laulasmaale kulub 9 minutit ja veootsa pikkus 7,5 kilomeetrit. Liin KV4: Lohusalu-Pansionaat-Heliküla-Puhkekodu-Laulasmaa Kool. Lohusalust Laulasmaa kooli sõiduks 4 minutit ja veootsa pikkus 3,3 kilomeetrit. Seega, Laulasmaa Kooli ühistranspordiga kättesaadavus jääb ca 20 minuti piiresse. Nimetatud liinidel sõidab õpilasi vastavalt 22, 14, 30, 15, kokku 81 õpilast. 2015. aastal on nende bussiliinide plaaniline veomaht kokku 14 626,3 liinikilomeetrit ja ühe liinikilomeetri hind on 1,52 eurot, kokku vedude maksumus summas 22 231,98 eurot.

Keila valla õpilasliinil Keila-Joa-Klooga-Lehola-Keila-Klooga-Laulasmaa alustab buss kell 7.15 Keila-Joalt ja jõuab Laulasmaa kooli 8.43. Tagasi sõidab buss Laulasmaa koolist 15.40 ja jõuab Keila-Joale 17.08. Liinil Viigardi-Lehola-Ohtu-Niitvälja-Karjaküla-Keila- Lehola-Viigardi väljub buss hommikul Viigardist 7.10 ja on Leholas 8.15, tagasisõit 15.45 ja Viigardis 16.55.

Veel teenindavad Keila valla õpilasi liinid 107; 136; 110; 133; 145; 146;148 (joonis 32), samuti maakonna bussiliin 110.

Joonis 32. Keila valla bussiliinid 107,136,110,133,145,146,148

Järgneval joonisel 33 on välja toodud ühistranspordiga Keilasse jõudmine kuni 45 minutiga hommikusel tipptunnil 7:00-8:00. Sellest nähtub, et Keila on ühistranspordiga hästi kättesaadav ja naaberomavalitsustega läbi ühistranspordi sidus. Seega moodustavad Keila linna ja Keila valla haridusasutused soodsa võrgustiku.

36 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Joonis 33. Ühistranspordiga Keilasse jõudmine kuni 45 min

8 Haridusasutuste võrgu stsenaariumid

Keila linna ja Keila valla koolivõrgu kujundamisel lähtuti järgmistest stsenaariumitest:

 Passiivne stsenaarium: Koolivõrku ei muudeta, kõik koolid piirkonnas jätkavad tööd.

 Riigigümnaasiumi stsenaarium: Keila linnas luuakse iseseisev riigigümnaasium Keila Kooli ja Keila Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi osa baasil. Põhihariduse osutamiseks Keila Ühisgümnaasium ühendatakse Keila Kooliga. Keila Kooli hooones (Ehitajate tee 1) on põhikool (Keila Kool ja Keila Ühisgümnaasium) ja riigigümnaasium asub Pargi 2. Haridusseaduse eelnõus nähakse ette tulevikus riigi vastutus keskhariduse eest, kusjuures kohalikul omavalitsusel säilib õigus ise gümnaasiumi pidada. Prognoos, et aastal 2023 on riigigümnaasiumites 50% õppekohtadest.

 Kodulähedaste väikekoolide stsenaarium:

Variant 1: Keila valla koolivõrgu juhtimise osaline ühendamine.

a) Klooga Kooli ja Klooga lasteaia ühendamine ning viimine Laulasmaa kooli juhtimise alla; b) Lehola Kool a) jätkab iseseisvana või b) viiakse Laulasmaa Kooli juhtimise alla.

Variant 2: Keila valla kõigi koolide ühtse juhtimise alla viimine.

37 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Selle variandi plussid võrreldes variant 1ga on, et koolivõrgu juhtimise ümberkorraldamine viiakse läbi üheaegselt. Tekivad võimalused õpilaste õpikeskkonna paindlikuks ja integreeritud arendamiseks, vähenevad juhtimiskulud, saab õpetajate koormust jagada. Miinusena, et ümberkorralduste esimesel etapil tuleb tänasest enam panna ressursse haridusasutuste juhtimisele - viia läbi vajalikud muutused juhtimisstruktuurides ja kujundada ühtne organisatsioonikultuuur. Selle käigus võivad mõned olulised haridusteemad jääda fookusest välja. Riskide maandamiseks on oluline teha ümberkorraldusteks vajalikud ettevalmistused, sh arutelud haridusasutuste töötajatega ja lastevanematega.

Stsenaariumite valikul toodi välja hariduasasutuste probleemid ja tugevused.

Keila Ühisgümnaasium

Probleemid:  Hetkel ühtegi klassi, kus oleks 24 õpilast, mis tähendaks omakorda 100% rahastamist riigi poolt. On selge vahe tundidel, kus õpetaja ees on 18 õpilast või 9 õpilast. Seega rahastamise lisakoormus langeb kohalikule omavalitsusele ja piirab eestikeelset õpet ja HEV-õpilaste koolitamist (arvukuse hüppeline kasv) .  Konkurentsi Tallinna koolidega ja Paldiski Vene põhikooliga ning ühisgümnaasiumiga.

Tugevused:  Lääne-Harjumaa suuruselt teine venekeelne kool (Paldiski Vene kool on veidi suurem), aga logistiliselt asume palju mugavamas kohas.  Head õpetajad, oma ala spetsialistid tugeva missioonitundega.  Shteliselt väike kool, kus on kõik kodune ja turvaline, samas meil ei ole liitklasse ja keeleõpe toimub rühmades.  Koostöö lastevanematega ja koolis toimib tõhus õpilasi toetav süsteem.  Õpilastel võimalused sisustada aega koolimajas peale tunde: raamatukogu, PPR (töötab kuni 16.00), huviringid, koolisöökla töötab kuni 15.00.

Keila Gümnaasium

Probleemid:  Õpilaste arv. Olles vabariigi teine kool oma suuruselt Viimsi Keskkooli järel. See toob see kaasa: a) positiivselt – rahalise ressursi; b) negatiivselt – ressursi puuduse - nii kvalifitseeritud õpetajate ja juhtkonnaliikmete olemasolu kui ka ruumipuudus. Gümnaasiumi õpilaste arv kasvab vastavalt laste arvu kasvule Keila linnas.

Tugevused:  Keila laste jaoks kodukoha lähedane, õpetajad tuttavad, hobidega tegelemise võimalus käeulatuses, head sportimisvõimalused.  Turvalisus.  Tehnilisus.  Põnev mitteformaalne õppekava, pidevalt head riigieksamite tulemused.

38 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

 Tugikeskus.

Investeeringud:  Keila Koolis ootab ehitamist veel 614 m2 pinda ning siin on arvestatud ka tehnilisi ruume.  Kooli vajab kasvatuse õppekava täitmiseks tingimuste parandamist. See puudutab kergejõustikku ja välitingimusi. Tervisekeskus ei suuda kõiki õpilasi teenindada.  Kogu pargimaja ei mahu Ehitajate tee 1 ära. See eeldaks 18 suurt koduklassi ja veel 4-6 väikest koduklassi erivajadustega laste klassidele. Kui gümnaasium põhjamajast ära kolib, siis nii palju ruume ei vabane. Õpilaste jagunemist põhjamaja ja pargimaja vahel tuleb hoolikalt kaaluda. Suurt mass väikesi õpilasi, samuti puberteetikuid, ühte hoonesse koondada ei ole mõistlik. Seega, kuidas õpilasi arukalt jagada.

Laulasmaa Kool

Probleemid:  ruumipuudus sh võimla.  bussitransport – lisaliin, mis toetaks konsultatsioonitundide ja huviringide toimumist peale tunniplaani järgsete tundide lõppu.  Kergliiklusteede väljaehitamise vajadus – ohutu liikumiskeskkonna rajamist toetatakse.

Tugevused:  Kodulähedane kool.  Turvaline kool (tiitel Turvaline kool Harjumaal 2014), heal tasemel liiklusõpe, TEK (Tervist Edendav Kool), KEAT, KiVa.  Kaasaegne sisustus, kvalifitseeritud kaader, õppetöö trimestrite kaupa, keeleõpe riiklikus õppekavas ettenähtust varem (alates 2. klassist inglise keel, 5. klassist vene keel), aktiivne osalemine olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel.  Kõik tugisüsteemid (eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog). Koolis saavad õppida ka liikumispuudega õpilased.  Kujunenud traditsioonid, koostöö kogukonnaga (Laulasmaa Kool kui kohalik kultuurikeskus).  Projektid – SA Archimedes, NORDPLUS, KIK, HITSA, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Kultuurkapital.  Pikapäevarühm tasuta 1.-4. klassile.  Sujuv üleminek lasteaiast kooli (tulevane 1. klassi klassjuhataja kohtub kord nädalas 4. rühma lastega õpioskuste ringis – lapsel kergem kooli tulla ja õpetaja tunneb ka juba lapsi).  Tasuta huviringid (lisaks osalevad õpilased tasulistes ringides -Laulasmaa SPA Indrek Sei Ujumiskool, Keila Võrkpallikool ja mujal).

Investeeringud:  Laulasmaa Kooli juurdeehitus sh spordihoone.

39 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Klooga Kool

Probleemid:  Staadioni puudumine.  Õppe – materiaalbaas vajab täiendamist, et parandada õppetööd.  Õpilaste/perede sotsiaalsed probleemid on suuremad kui valla teistes piirkondades. Tugevused:  On olemas kooliks ehitatud hoone, puudub ruumi vajadus.  Kool on turvaline nii oma asukoha kui ka sisemise õhkkonna poolest  Koolis valitseb sõbralik ja üksteist toetav suhtumine. Puudub igasugune koolikiusamine.  Koolis on pädevad ja oma ala hästi tundvad õpetajad.  Kakskeelse kooli kohta on väga hästi töösse kujunenud lõimumise faktor. Oskusained toimuvad eesti ja vene lastel koos ühise tunnina.  Lastevanemate positiivne suhtumine kooli. Nende arvamusel peaks koolis olema ka III kooliaste.  Tugev huvitegevus. Olemas tugispetsialistid õpilaste arengu suunamiseks. Tugispetsialistidest on eesti ja vene poolel logopeed ning psühholoog, kes nõustab nii eesti kui vene poolel.

Investeeringud:

Lehola Kool

Probleemid:  Keldri väljaehitamine eesmärgiga kasutada ruume õppetööks, huvialategevuseks, vajadusel külaseltsi tegeluste läbiviimiseks.

Tugevused:  Väike ja sõbralik kodulähedane kool, kus ükski laps ei jää anonüümseks.  Õppetegevus tugineb põhiväärtustel.  Professionaalsed õpetajad.  Väiksed klassid lastele, kellel on raske keskenduda suures kollektiivis.  Kõik õpilased on kooli tegemistesse kaasatud.

Investeeringud:  Päästeameti ettekirjutiste täitmine (tuletõkkeuksed).  Kogu maja küttesüsteemi kaasajastamine.  Keldrikorruse täielik remont, et oleks võimalik kasutada keldrit nii õppetööks kui ka muudeks õppetöödega vajalikeks toiminguteks (sportimiseks,isetegevuseks, käsitööks jms).

 Vajalikes ruumides sanitaarremont (põrandakatete vahetus, plaatimised, värvimised jms).  Parkla korrastamine.

40 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

 Uue aia ja väravate paigaldamine.

Waldrfkool Läte

Probleemid:  Kokkulepped ja kindlus kooli rahastamises, et seda ei muudetaks nii tihti ja me saaks planeerida kaugemale kui üks õppeaasta.  Uued õpetajad ja nende koolitus. Waldorfkoolide õpetajaks ei ole võimalik Eesti ülikoolides õppida, seega vajavad me õpetajad rohkelt täiendkoolitust, mis on väga kallis. Eestis ei ole ka piisavalt eurütmia ja bothmervõimlemise õpetajad, keda me tegelikult vajame.  Kooli sportimisvõimaluste arendamine.

Tugevused  Inimõpetusest lähtuv lapse arengu seaduspärasustele ülesehitatud õppekava ja koolirütm.  Tsükkliõppe põhiainetes: matemaatika, emakeel, ajalugu, füüsika, keemia jne.  Koolivaheaegu on viis: 7 nädalat õppetööd ja nädal aega vaheaega.

9 Strateegilised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks

Strateegilised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks.

Eesmärk 1. Terviklik ja lõimitud haridusasutuste võrgustik, mis võimaldab piirkonnas konkurentsivõimelise hariduse omandamist.

 Kättesaadav ja võrdseid võimalusi pakkuv haridusasutuste võrk, mis arvestab lasteaia- ja koolikohtade nõudlust, lasteaedade ja põhikoolide lähedust kodukohale ning huvihariduse kättesaadavust kaasaegses ja nõuetele vastavas õpikeskkonnas.  Põhikoolide võrgustiku väljakujundamine tugevate ja omanäoliste kogukonnakoolidena, mis pakuvad laste arenguks loovat ja turvalist õpikeskkonda ning keskendub laste annete avastamisele ja arengule.  Gümnaasiumi väljaarendamine omanäolise koolina, suurendada õpilaste võimalusi valida enda huvi- ja võimetekohane õppevaldkond, mille lõpetamine võimaldab edukalt tegutseda erinevates eluvaldkondades.  Haridusasutuste juhtimise integreerimine ja tingimuste loomine sujuvaks üleminekuks ühelt kooliastmelt teisele.  Laiendada koostööd naaberomavalitsustega õppijatele gümnaasiumihariduse omandamiseks. Nõustada õppijaid ja lapsevanemaid haridusvalikute osas.  Parandada õpilastranspordi kasutamise võimalusi, muutes õpilasveo liikumisgraafikud nõudlusele vastavaks, ühistranspordiga liikumine kättesaadavamaks ja turvalisemaks; laiendada kergliiklusteede võrgustikku.  Haridusasutuste koostöövõrgustikul põhinevate õppevõimaluste regulaarne arutelu koostöös lastevanemate ja piirkonna arengust huvitatutega.  Kasvatada haridusasutuste osalemist kogukonnaelus.  Vaadata üle omavalitsuste vaheliste vastastikuse haridusalaste arveldamise põhimõtted.

41 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Eesmärk 2. Õppija vajadusi arvestav kvaliteetne õpikeskkond

 Kaasaegsed lasteaia ja kooliruumid.  Õppekavade arendamine, õppija eripära ja võimetega arvestamine ning õppija- õpetaja usaldussuhetel õpikeskkonna ja õpitulemuste hindamissüsteemi arendamine.  Piirkondliku haridusalase tugistruktuuri (näiteks eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog) arendamine õppija toetamiseks koos õpilaste, õpetajate ja lastevanemate nõustamisteenustega.  Parandada huvikoolide ja huvihariduse õpikeskkonda ja luua suurem sünergia üldhariduskoolide õppekavadega.  Uuel haridustehnoloogial ja kommunikatsioonimudelil põhinevate õpetamis- ja õppimismeetodite kasutamine.  Loovust ja ettevõtlikkust toetavate õppekavade integreerimine ainekavadesse, uuendusmeelsete lahenduste pakkumine piirkonna haridusasutuste ja ettevõtjate koostööks.  Noorte hoiakute ja arusaamiste selgitamine oma võimalikest tulevikest õppimisel ja tööturul. Kutse- ja karjäärinõustamise süsteemi arendamine ja osavõtjate ringi laiendamine.  Koolikohustuslike laste arvestuse pidamine ja koolikohustuse täitmise kontrolli tagamine ning põhikoolist väljalangemine viia miinimumini.  Toetada haridusasutustes õppijate terviseteadlikkuse tõstmist, hoolivuse suurendamist ja kodanikuks olemist.  Arendada siseriiklikke ja rahvusvahelisi suhteid haridusvaldkonnas.  Tagada üldhariduse omandamise võimalused neile, kes ei ole seda teinud normaalõppeaja jooksul, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine.  Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe korraldamine. Haridusasutuste koostöö süvendamine kohalike ettevõtjatega ja Töötukassaga.  Piirkonda elama asunud välismaalastele eesti keele õppimisvõimaluste toetamine.

Eesmärk 3. Haridusasutustes töötavad väga head ja motiveeritud õpetajad, oma alal tunnustatud tipptegijad.

 Haridustöötajatele konkurentsivõimelise motivatsiooni- ja palgasüsteemi täiustamine.  Soodsate tingimuste loomine õpetajate enesearenduseks.  Haridustöötajate tunnustamine ja kaasamine piirkonna haridusalase maine kujundamisse, koostöö tõhustamine koolide vilistlastega.

10 Kasutatud materjalid

 Annus, Tiina, Hanna Kanep, Liis Kraut, Jaak Kliimask, Rivo Noorkõiv, Annika Paabut ja Alari Paulus. 2005. Üldhariduskoolide võrgu korraldamine. Lõpparuanne. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/ULDHARIDUSKOOLIDE _VORGU_KORRALDAMINE/YLDH_KOOLIVQRK_lopparuanne4.pdf

42 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

 Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020. http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12568  Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. Praxsis, 2014. http://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2014/03/HTM_koolivorgu_prognoos2020.pdf  Ettepanek riigigümnaasiumi avamiseks. Keila linnavalitsuse kiri Haridus- ja teadusministrile. 31.märts 2014 nr 3.1-1/634.  Keila Kooli arengukava aastateks 2013-2017. http://www.keilakool.ee/documents/382041/6247701/Keila+Kooli+arengukava%2 C%20muudetud+2014.pdf/3c85186d-850d-4928-b1ae-eaa2f252d9cc?version=1.0  Keila linna arengukava 2013-2025. https://www.keila.ee/documents/179240/235501/pp+2+lisa+arengukava+2013- 2025.pdf/48da292d-d165-4f7d-be0a-a72e64dcd420  Keila valla arengukava 2015-2022. http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6360290/M%C3%A4%C3%A4rus+nr +33+Lisa.pdf/100793e0-cb31-4527-a64e-510f287638f6  Keila linna arengukava.  Keila Ühisgümnaasiumi arengukava 2014-2016. https://www.keila.ee/documents/179240/270038/KYG+Arengukava.pdf/1e598059- 30fe-474c-96be-96a12bbeeb32  Laulasmaa Kooli arengukava aastateks 2015-2017. http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6826939/m%C3%A4%C3%A4rus+nr +2.pdf/e0a5de90-db98-444b-a434-90c1921ce9c4  Lehola Kooli arengukava 2015-2017. http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6826939/m%C3%A4%C3%A4rus+nr+3.pdf/ 385a4aff-2e03-4d85-9358-a6363ce97b03  Klooga Kooli arengukava 2015-2017. http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6826939/m%C3%A4%C3%A4rus+nr+1.pdf/ d2a9e1f4-068b-46b6-9540-0005cccf49b7  Keila Linnavolikogu otsuse eelnõu. Volituste andmine läbirääkimiste pidamiseks riigigümnaasiumi asutamiseks Keila linna”.

43 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Lisa 1. HUVIRINGID KEILA VALLA KOOLIDES

RINGI NIMETUS OSALEJAID PÄEV KELLAAEG

LAULASMAA KOOL

1. Õpioskusi arend. ring 21 N - 15.35 2. Male I klass 20 N 9.00 - 9.45 3. Male II klass 10 K 13.00 – 13.45 4. Poiste tants 10 E 15.45-16.30 5. Rahvatants 3B 15 E 10.50-11.35 6. Rahvatants 3A 16 E 13.00-13.45 7. Rahvatants 1A 19 E 9.00 - 9.45 8. Rahvatants 1B 11 N 9.00 – 9.45 9. Rahvatants 2A 20 R 10.50 – 11.35 10. Rahvatants 2B 10 T 10.50 – 11.35 11. Rahvatants 4A 21 T 11.55 – 12.40 12. Rahvatants 4B 9 T 9.55 – 10.40 13. Rahvatants 5 klass 15 R 13.00 – 13.45 14. Tennis 1 klassid 20 E 13.50 – 14.30 15. Tennis 2 klassid T,N 14.45 – 15.30 16. Pallimängud 3-7 klassid E,T,N 13.00 – 15.30 17. Robootika 1 -2 klass 19 K,N 13.55 – 14.40 18. Robootika 3 -4 klass 22 R 14.50 – 15.35 19. Robootika 5-7 klassid 15 N 14.50 – 15.35 20. Poiste koor I – III klassid 22 K 13.55 – 14.40 21. Poistekoor IV – V klassid 24 K 14.50 – 15.35 22. Mudilaskoor I-II klassid 27 K 13.55 – 14.40 23. Mudilaskoor III – V klassid 33 K 14.50 – 15.35 24. Näitering 7 N 14.50 – 15.35 25. Sõnakunst 21 T eriplaan 26. Keraamika K 13.55 – 15.30 27. Kunstiring – loovus T 13.55 – 15.30 28. Liiklus IIIA 16 T 9.55 – 10.40 29. Liiklus IIIB 15 N 10.50 – 11.35 30 Võimlemine 2,3,4 klasside T 25 eriplaan 31. Käsitööring I – III klass 13 N 14.50 – 15.35 32. Klaveriõpe 8 T,R 13.30 – 18.45- eraõpetaja

LEHOLA KOOL

1. Kunstiring 12 T 14.05 – 14.50 2. Muusikaring 12 R 13.15 – 14.00 3. Inglise keele ring 14 K 13.15 – 14.00 4. Arvutiring 16 N 12.20 – 13.05 13.15 – 14.00 5. Liiklusring 10 T 13.15 – 14.00

44 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

KLOOGA KOOL

1. Näitering (e) 8 E 14.30 – 16.00 2. Draamaring (v) 10 T 14.30 – 16.00 3. Lauluring (e+v) 9 K 14.30 – 16.00 4. Atvutiring (e+v) 20 T, 12.30 - 14.00 N 12.30 – 13.15 5. Palliring (e+v) 9 N 14.30 – 16.00

KLOOGA KULTUURI – ja NOORTEKESKUS

1. Breiktants 13 T 17.00 – 18.30 2. Kitarriring 13 R 17.00 – 20.00 3. Keraamika 14 E 15.00 – 18.30 4. Poks-spordiring 18 E 15.00 – 19.00 5. Lauatennis 27 KvõiN 16.00 – 18.30 6. Jõusaal avatud soovijatele ettereg. 14.00 – 19.30

Lisa 2. HUVIRINGID KEILA VALLA LASTEAEDADES

LAULASMAA LASTEAED

1. Folkloor 90 1x nädalas eriplaan 2. Kandliring 23 K 9.30 – 12.30 3. Pärimusmuusika 23 R 15.00 – 16.30 4. Jalgpall K 11.50 – 12.30 tasuline 5. MyDance E 17.10 – 18.30 tasuline

LEHOLA LASTEAED

1. Kunstiring 19 K 16.00 -16.45 2. Laulu- ja tantsuring (Karjakülas) 13 R 11.30 – 13.15 3. Eesti keele ring (Karjakülas) 7 K 15.45 – 16.30 4. Jalgpall (Leholas) 16 N 10.30 – 11.15 tasuline 5. Lauluring (Leholas) 17 E 16.00 – 16.45 tasuline 6. Agneta tantsuring ( Leholas) 13 N 16.30 - 17.15 tasuline 7. Agneta tantsuring (Karjakülas) 7 T,N 15.45 - 16.30 tasuline

KLOOGA LASTEAED

1. MyDance 14 E 16.15 – 16.45

KEILA VALLA ÕPILASTE HUVITEGEVUSES OSALEMINE VÄLJASPOOL KEILA VALDA 2015.a.

Keila Muusikakool 20 õpilast Saue Muusikakool 1 Saue Huvikool 2

45 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Tallinn Nõmme Muusikakool 1 KEILA VALLA ÕPILASTE HUVITEGEVUSES OSALEMINE VÄLJASPOOL KEILA VALDA 2015.a.

Keila Muusikakool 20 õpilast Saue Muusikakool 1 Saue Huvikool 2 Tallinn Nõmme Muusikakool 1 Tallinn Nõmme Noortemaja 1

Spordiklubid : Keila Võrkpallikool 14 Keila Korvpallikool 8 Keila Swimclub 88,s.h. Laulasmaa SPA-s tegutsevad treeningrühmad Keila Ujumisklubi “ Delfiin “ 10 Keila Kergejõustikuklubi “ Tipp “ 19 Harju Jalgpallikool 12, lisaks tegutseb Laulasmaa ja Lehola lasteaias Tall. Field Target Klubi 1 KOKKU : 177 õpilast

NB! Siia ei ole arvestatud teistes omavalitsustes õppijaid ja koolide ringidest, sporditreeningutest osa võtvaid õpilasi.

Lisa 3. HARJU MAAKONNALIINID8:

Keila linn Liin K11 (E-R;L) Rõõmu 9:40 11:30 11:48 9:40 11:30 13:00 kaubamaja Männiku 9:41 11:31 11:49 9:41 11:31 13:01 Jaama 9:41 11:31 11:49 9:41 11:31 13:01 Keskväljak 9:42 11:32 11:50 9:42 11:32 13:02 Jõe 9:43 11:33 11:51 9:43 11:33 13:03 Tähe 9:44 11:34 11:52 9:44 11:34 13:04 Aia 9:44 11:34 11:52 9:44 11:34 13:04 Kase 9:47 11:37 11:55 9:47 11:37 13:07 Liin K12 E-R Rõõmu 14:13 16:02 17:02 17:32 kaubamaja Männiku 14:14 16:03 17:03 17:33

8 http://www.peatus.ee/#region;harju

46 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

Jaama 14:15 16:04 17:04 17:34 Keskväljak 14:16 16:05 17:05 17:35 Apteek/Keila 14:17 16:06 17:06 17:36 kirik Pargi 14:20 16:09 17:09 17:39 Keila kool 14:20 16:09 17:09 17:39 Harju KEK 14:21 16:10 17:10 17:40 Ehitusmarket 14:22 16:11 17:11 17:41 Mudaaugu 14:26 16:14 17:14 17:44 SOS lasteküla 14:26 16:15 17:15 17:45

Keila vald Liin KV1 (E-R): Põllküla (8.04)-Aida (8.05)-Kloogaranna rongijaam (8.11)-Klooga II (8.15)-Laulasmaa 8.26). Laulasmaa (16.16)- Klooga II (16.16)-Kloogaranna rongijaam (16.21)-Aida 16.26). Liin KV2 (E-R): Tõmmiku (8.22)-Muuluka (8.24)-Käesalu (8.27)-Med.Punkt/Kungla (8.30)-Meremõisa (8.31)-Tornimäe (8.35)-Laulasmaa Kool (8.37)-Laulasmaa (8.38). Laulasmaa II (16.06)-Tornimäe (16.08)-Meremõisa (16.12)-Med.Punkt/Kungla (16.13)- Käesalu (16.16)-Muuluka (16.20)-Tõmmiku (16.22). Liin KV3 (E-R): Loigu (8.40)-Keila-Joa (8.42)-Med.Punkt/Kungal (8.43)-Meremõisa (8.44)-Tornimäe (8.48)-Lailasmaa Kool (8.49)-Laulasmaa (8.50). Laulasmaa II (15.45)- Tornimäe (15.47)-Meremõisa (15.51)-Med.Punkt/Kungla (15.52)-Keila-Joa (15.53)-Loigu (15.55). Liin KV4 (E-R): Lohusalu (8.42)-Pansionaat (8.43)-Heliküla (8.43)-Puhkekodu (8.45)- Laulasmaa Kool (8.46). Laulasmaa II (15.45)-Tornimäe (15.47)-Laulasmaa II (15.48)- Puhkekodu (15.49)-Heliküla (15.41)-Pansionaat (15.51)-Lohuisalu (15.52). Liin KV5 (T): Ohtu (9.32)-Lehola (9.42)-kulna (9.45)-Pusuvälja (9.48)-Rõõmu Kaubamaja (9.50)-Männiku (9.52)-Jaama (9.52)-Keskväljak (9.53)-Apeek/Keila (9.55). Liin KV6 (K): Lohusalu (9.20)-Pansionaat (9.21)-Heliküla (9.21)-Puhkekodu (9.23)- Laulasmaa Kool (9.24)- Laulasmaa (9.25)-Side tee (9.27)-Klooga II (9.29)-Kloogaranna rongijaam ((9.33)-Türnpuu park (9.36)-Illuka (9.38)-Niitvälja (9.40)-Benita Kodu (9.41)- Mudaaugu (9.42)-Ehitusmarket (9.45)-Harju KEK (9.45)-Pargi (9.45)-Luha (948)- Apteek/keila (9.49)-Keskväljak (9.50)-Keila jaam (9.51). Liin KV7 (N): Laulasmaa (9.10)- Laulasmaa II (9.11)-Tornimäe (9.12)-Meremõisa (9.16)- Med.Punkt/kungla (9.17)-Keila-Joa (9.19)-Käesalu (9.22)-Muuluka (9.25)-Tõmmiku (9.27)-Karjaküla kalmistu (9.30)-Mudaaugu (9.31)-Ehitusmarket (9.33)-Harju KEK (9.34)-Pargi (9.34)-Keskväljak (9.35)-Apteek/Keila (9.36). Liin KV8 (N): Madise (10.26)-Jõesuu (10.29)-Laoküla (10.32)-Leetse (10.35)-Kersalu (10.40)-Põllküla (10.54)- Aida (10.55)- Kloogaranna (10.58)-Türnpuu park (11.00)-Illuka (11.01)- Niitvälja (11.03)- Benita Kodu (11.04)- Mudaaugu (11.06)-Ehitusmarket (11.08)- Harju KEK (11.09)-Pargi (11.09)-Luha (11.11)- Apteek/Keila (11.13)-Keskväljak (11.14)- Keila jaam (11.14).

47 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

48 Keila linna ja Keila valla koolivõrk

49