5 ISSN 0131—1441 Щ1

KEEL JA KIRJANDUS SISUKORD

H. Õim. Lingvistilised korpused keeleuurimises . . 257 R. Mirov. Folkloristikas on kõik korras («Eesti folk­ loristika täna ja homme») 268 T. Trubon. Ida peegeldusi Jaan Kaplinski luules . . 272 E. Annus. Eestikeelne raamat Rootsi aja viimastel aastakümnetel 283 H. Neetar. aeg-sõna «Eesti murrete sõnaraamatus» . 289 O. Kruus. Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi . 293 L. Vaba. Jumalamärgid kaljuseinal ehk millal siis ikkagi Lätimaal kirjutama õpiti 298

MISTSELLE R. Kruus. Krahe, Gailit, Adson & Co 301

PUBLIKATSIOONE A. Eelmäe (ikomment.). A. Adsoni ja F. Tuglase kir­ javahetus (Järg) 303

KOLLEEGIUM: TÄHTPÄEVI I. liiste, E. Jansen, It. Kull, V. Pall, R. Parve, H. Peep, O. Kruus. Juubel käes ka elurõõmsal kriitikul . . 308 H. Rätsep, T. Seilenthal, A. Tamm, Ü. Tedre, U. Uibo, J. Undusk, T.-R. Viitso, A. Vinkel. RAAMATUID A. Oja. Pildikesi maapao rannalt 309 TOIMETUS: M. Jogi. Tsensori tööd tuleb austada! . . . . 310 L. Vahtre. Mees, kes ei mahtunud kahe kivi vahele . 312 A. Tamm S. Smirnov. Esimene pääsuke 313 (peatoimetaja),

E. Ross (tegevtoimetaja), RINGVAADE M. Berg (kirjandusteooria ja -kiilliki P. Erelt. Raamatu osast Eesti arengus. Kirjastamisest osakonna toimetaja), eile, täna ja homme 315 J. Oras, A. Kõrb. ES-i rahvaluulesektsioonis . . . 316 H. Niit (kirjandusajaloo ja rahva­ P. Alvre. Väitekiri mari leksikograafia alalt . . . 317 luule osakonna toimetaja), J. Talvet. WLT: kevad 1990 318 V. Klaus (keeleteaduse osakonna V. Bezzubov. Richard Davies ja Vene Arhiiv Leed- toimetaja). sis 319 I. Pärnapuu Toimetus vabandab 320 (toimetaja).

Kaanel: Ado Vabbe. Illustratsioon August Alle poee­ Toimetuse aadress: 200 106 Tallinn, Roosikrantsi 6. mile «Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust» (sule­ Telefonid 449-228, 449-126. joonistus, 1925).

Laduda antud 18. III 1991. Trükkida antud 26. IV 1991. Trükiarv 2400. Sõktõvkari Paberi­ vabriku trükipaber nr. 2. 70x108/16. Trükipoognaid 4,25. Tingtrükipoognaid 5,95. Arvestus- poognaid 7,06. Tellimus nr. 720. Tartu Trükikoda. Tartu. Ülikooli 17/19. II. Klišeed valmistatud trükikojas «Ühiselu». «Keel ja Kirjandus» 1991 KEEL JA KIRJANDUS 5/1991

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XXXIV AASTAKÄIK

Lingvistilised korpused keeleuurimises

HALDUR OIM

I у I ul'e tundub, et eesti keeleteadlastel on praegu ülim aeg — ka -*- T -*- tähenduses 'ülimalt sobiv aeg' — tõsiselt mõelda arvuteil realisee­ ritud tekstide fondi loomisele, kust iga eesti keele uurija võiks hankida oma näitematerjali (selle asemel, et seda lõpmatuseni sedeldada ja sedeldada). Fondis sisalduvaid tekste saaks uurida vormilisest ja sisulisest, stilistili­ sest ja kultuurilisest aspektist. Selline fond muudaks arvuti iga lingvisti tõeliselt efektiivseks töövahendiks. Sellest võiks saada eesti keeleteaduse väga tugev edasivedav ja -lükkav jõud. Maailmas nimetatakse selliseid fonde üldiselt korpusteks. Ja maailmas on juba rohkesti korpusi, suuri ja väikesi. Neid saab osta ja müüa, kuid meil on sellest vähe kasu, sest me vajame eesti keele korpust. Alljärgnevas tahaksin tutvustada, mida korpus endast kujutab, mida selle tegemine tähendab, mida korpusega teha saab. Ja niipalju kui oskan, arutada ka seda, mis meie peaksime oma korpus(t)e loomiseks ette võtma. Mis on lingvistiline korpus? Korpus on üks 1950-ndate aastate strukturaallingvistika põhimõisteid. Siis mõeldi selle all vastava keele (allkeele, dialekti) kasutust esindavat tekstide kogu, millele kindlaid analüüsiprotseduure rakendades võis ling­ vist tuletada selle keele grammatika. Zellig Harris esines näiteks oma klassikalises raamatus «Methods in structural linguistics» järgmise tun­ tuks saanud väitega: «Deskriptiivse lingvistika uurimistöö seisneb mingi dialekti lausungite kirjapanemises. Kirjapandud lausungite kogum moo­ dustab andmete korpuse ja teostatav analüüs kujutab endast korpuse ele­ mentide distributsiooni kompaktset kirjeldust.» ' Z. Harrisele ja temaaeg­ setele strukturalistidele oli korpus ainus arvessevõetav andmete allikas, millega võidi keelt kirjeldades opereerida. Ühelt poolt selline korpus ja 1 Z. H a r r i s, Methods in structural linguistics. Chicago, 1951, Ik. 12.

17 Keel ja Kirjandus nr. 5. 1991 v / _..,^^lll 9^7 EESTI RAHVUS-1 .RAAMATJKCM teiselt poolt sama rangelt määratletud keelelise (põhiliselt distributiivse) analüüsi protseduurid, mille abil korpusest grammatikafaktid tuletati — see oli klassikalise strukturalismi alus. Klassikaline strukturalism taandus keeleteaduse metodoloogiana gene­ ratiivse grammatika võidulepääsuga ja ühes sellega kaotas ka korpuse mõiste oma põhimõttelise rolli. Generatiivse grammatika järgi ei olnud keeleteaduse ülesandeks mitte keelekasutuse, vaid keelepädevuse kirjelda­ mine, see tähendab, et objektiks on inimese võime moodustada ja mõista oma emakeeles (lõputut) hulka lauseid, kaasa arvatud sellised, mida keegi enne võib-olla kusagil kasutanud pole. Selge, et niisuguse teoreetilise lähe­ nemise korral ei saanud korpus kui toimunud suhtlusaktide lõplik regist­ reerija mingit põhimõttelist rolli mängida. Lause aktsepteeritavuse üle otsustamisel on lõppkriteeriumiks keele valdaja (native speaker) intuit­ sioon, mitte see, kas lause kusagil korpuses on fikseeritud või ei. Tegelikult on küll selge, et kirjeldatud vastandus puudutas rohkem teo- reetilis-metodoloogilist tasandit kui küsimust, kas keeleuurijale on korpust vaja või ei. Ei usu, et ka kõige järjekindlam generativist tõsisemat keelekirjeldust üritades ei kogunud eelnevalt andmeid vastavate keeletaktide kohta, vaid püüdis neid meeleheitlikult peast välja mõelda. Kindel võib siiski olla selles, et suhteline ebasoosing teoreetilisel, üld- keeleteaduslikul tasandil aeglustas märgatavalt 1960.— 1970-ndatel aasta­ tel kogu vastavat keelt autentselt katvate tekstikorpuste loomist ja töid nendega. Kuid algust tehti tõeliselt suurte ja süstemaatiliste tekstikorpuste loo­ misega siiski just 1960-ndatel aastatel. Need — nagu ka hiljem loodud korpused — aga ei olnud ega ole mingil otsesel viisil seotud strukturalismi ja generatiivse grammatika vastandusega. Need ei olnud mõeldud realisee­ rima Harrise arusaama korpusest ega ka ümber lükkama generatiivse grammatika ideid. Need korpused on loodud keeleteadlastele abivahendiks ja koostatud kindla süsteemi järgi, nii et nad katavad võimalikult adek­ vaatselt kogu keelekasutuse vastavas sotsiolektis. Tüüpiline korpus kuju­ tab endast seetõttu seotud teksti väljavõtete kogumit, mis esindab vas­ tavas kultuuris levinud põhilisi žanre. Enamik neist sisaldab kirjutatud tekste, kuid on ka kõnekeelekorpusi, samuti segakorpusi. Ja veel üks olu­ line moment: kõik tänapäeva korpused on realiseeritud arvutil, sest ainult see teeb võimalikuks efektiivse töötamise. Seetõttu kuulub kogu korpuste loomine ja nende töötlemine — kuid muidugi mitte tulemuste kasutamine — arvutuslingvistikasse. Iseenesest on jõudnud kasutusele tulla termin korpuslingvistika (corpus linguistics), mille all mõeldakse arvutuslingvis­ tika seda osa, mis tegeleb korpustega, kusjuures korpuste all ei mõelda enam ainult klassikalisi tekstikorpusi, vaid ka mitmesuguseid eriotstarbe­ lisi suuremaid tekstikogumeid, nagu näiteks seletavad sõnaraamatud vms., mida (mille osi) saab analüüsida kui sidusaid tekste. Korpuslingvistika alal korraldatakse enamasti igal aastal eraldi konverents, korraldajaks ICAME (International Computer Archive of Modern English). Tõsi, selle raames tegeldakse vahetult ainult inglise keelega. Seesama ICAME annab välja ka ajakirja «ICAME Journal» (enne 1987. aastat «ICAME News», väljaandmise kohaks on Norwegian Computing Centre for the Humani­ ties ). Kuid tutvugem lähemalt mõne korpuse endaga. • Lingvistilisi korpusi Seni tuntumaid on kolm inglise keele korpust: nn. Browni korpus, Lan- casteri-Oslo/Bergeni korpus ja Londoni-Lundi korpus. Browni korpus (USA Browni ülikooli järgi, kus see välja töötati; algne ametlik nimetus: A standard corpus of present-day edited American Eng-

258 i ' tish) valmis 1964. a.2 See sisaldab väljavõtteid Ameerika Ühendriikides väljaantud trükitud tekstidest. Koik väljavõtted on ühesuurused, kujutades endast 2000 sõne pikkusi seotud tekste, ja neid on 15 tekstiliigist (žanrist): ajakirjandusest, ilukirjandusest, teaduslikust ja populaarteaduslikust kir­ jandusest jne. (vt. allpool), nii et nad eeldust mööda katavad proportsio­ naalselt kogu «kirjutatud kultuuri». Homogeensuse saavutamiseks on teks­ tid valitud selliselt, et kõigi väljaandmisaasta on 1961. Väljavõtete arv on erinevates tekstiliikides erinev, kuid kokku on neid 500. Niisiis on korpuse kogumaht 1 miljon sõnet. Nii tekstiliikide määratlemine kui ka selle kindlaksmääramine, mitu väljavõtet ühest või teisest liigist teha, oli omaette probleem. Seda otsus­ tas eriline ekspertide konsiilium. See, kust konkreetselt üks või teine välja­ võte teha, püüti määrata mitmesuguste valiku juhuslikkust tagavate prot­ seduuridega, et välistada subjektiivsust. 1970. a. alustati Inglismaal Lancasteri ülikoolis tekstikorpuse loomist, mis igati järgis Browni korpuse koostamispõhimõtteid, selle vahega, et kõik tekstid esindasid briti inglise keelt. Korpuse loomisel osalesid ka Oslo ülikool ja Bergenis asuv Norwegian Computing Centre for Huma­ nities. Siit ka korpuse nimetus: Lancasteri-Oslo/Bergeni korpus, lühenda­ tult LOB.3 See valmis 1978. a. Nii nagu Browni korpus, sisaldab ka LOB 500 tekstiväljavõtet, igas 2000 sõnet, s. o. kokku 1 miljon. Tekstide ilmu­ misaasta on samuti 1961. Ka tekstide liigitus on sama, kuid väljavõtete arv liigiti erineb mõningal määral Browni korpuse omast, kajastades LOB-i loojate arusaama vastava tekstiliigi erinevast kaalust inglise kultuu­ ris ameerika omaga võrreldes. Ülevaatlikkuse huvides esitame kummagi korpuse tekstide liigituse ja iga liigi väljavõtete arvu:

Browni LOB korpus 1. Ajakirjandustekstid: reportaažia 44 44 2. Ajakirjandustekstid: juhtkirjad 27 27 3. Ajakirjandustekstid: ülevaate- ja probleemartiklid . 17 17 4. Religioosne kirjandus 17 17 5. Harrastused, oskused 36 38 6. Populaarkirjandus (popular lore) 48 44 7. Biograafiad, esseed 75 77 8. Ametlikud dokumendid 30 30 9. Teaduslik kirjandus 80 80 10. «Üldine» ilukirjandus {general fiction) 29 29 11. Detektiiv- ja põnevuskirjandus 24 24 12. Ulmekirjandus . 6 6 13. Seikluskirjandus, vesternid 29 29 14. Poeesia, armastuslood (love stories) 29 29 15. Huumor 9 9

Kokku: 500 500 Mõlemad korpused sisaldavad, nagu öeldud, ainult kirjalikke (trükis avaldatud) tekste. Kui korpuse üldine eesmärk on olla keelekasutuse uuri­ mise aluseks, siis on see muidugi oluline kitsendus. Kõnekeele korpuse loomine on aga märksa raskem ülesanne. Keerulisem on keelematerjali hankimine, eriti keeruline aga transkribeeritud materjali arvutisse viimine. Siiski on seni loodud ka mitmeid kõnekorpusi. Neist esimene ja kahtlemata tuntuim on nn. Londoni-Lundi korpus. Selle aluseks on tekstikorpus Survey of English usage, mis loodi Lon-

2 N. W. Francis, H. Ku се r a, Manual of information to accompany a standard corpus of present-day edited American English, for use with digital computers. Provi­ dence, R. I., 1964; vt. ka: H. К u с e r a, N. W. Francis, Computational analysis of present-day American English. Providence, R. I., 1967. 3 S. Johansson, G. Leech, H. Good luck, Manual of information to accom­ pany the Lancaster-Oslo/Bergen corpus of British English, for use with digital compu­ ters. Oslo, 1978.

17* 259 donis University College1 \s 1960-ndail aastail. See oli algselt tavaline, mitte arvutikorpus. Korpus sisaldas 5000-sõnelisi valimikke, mida oli 200. Neist pool kujutas endast originaalis kirjalikke tekste, alustades tavalise ilukirjandusproosaga ja lõpetades raadiouudistega (kokku 100 vali­ mikku), ja teine pool algupärast kõnematerjali: 24 monoloogi (näit. spor- dikommentaarid) ja 76 dialoogi-vestlust. 1975. a. tehti Lundis algust projektiga Survey of spoken English, mille põhieesmärgiks oli viia eelkirjeldatud Survey of English usage arvutisse. Nii kujuneski Londoni-Lundi korpus. Osa sellest koos korpuse kirjeldusega on ilmunud ka raamatuna 4. Arvutikorpuses on 87 valimikku, kokku 435 000 sõnet, valimikud jagu­ nevad järgmiselt:

1. Vahetu vestlus (face-to-face conversation) 46 2. Telefonivestlused 10 3. Diskussioonid, debatid, intervjuud 12 4. Avalikud ettevalmistamata kõned, kommentaarid jm. 12 5. Avalikud ettevalmistatud kõned 7 Kokku: 87 Transkriptsiooni on arvutikorpuses originaaliga võrreldes lihtsustatud, eriti prosoodia osas, kuid põhilised näitajad, mis on olulised lause gram­ matilise ja semantilise organisatsiooni seisukohalt (rõhud, intonatsioon, pausid jms.), on kodeeritud. Lisaks neile kolmele tuntuimale on maailmas loodud veel mitmeid korpusi, mida tasub nimetada. Piisavalt andmeid on kahjuks ainult inglise keele korpuste kohta. Indias Kolhapuris Shivaji ülikoolis on loodud India inglise keelt esin­ dav nn. Kolhapuri korpus.5 See järgib Browni korpuse ja LOB-i põhimõt­ teid: tekstide liigitus, korpuse kogumaht (1 miljon sõnet) ja väljavõtete arv ning maht on samad. Kasutatakse samuti ainult trükis ilmunud tekste, kuid tekstide ilmumisaasta on 1978. Olulisim erinevus puudutab üksiku­ tesse tekstiliikidesse kuuluvate väljavõtete arvu, põhjuseks taas vastavate tekstiliikide erinev kaal India kultuuris. Näiteks on Kolhapuri korpuses seikluskirjandusest ja vesternitest 18 väljavõtet Browni ja LOB-i korpuse 29 asemel; ilukirjanduse üldliigist (general fiction) aga 58 väljavõtet Browni ja LOB-i korpuse 29 asemel. 1985. a. alustati Austraalia inglise keele korpuse loomist Austraalias Macquarie ülikoolis6. Selle esimene järk kujutab endast põhimõtteliselt Browni korpuse ja LOB-i analoogi. Tekstid on valitud 1986. a. ilmunud trükistest. Erinevus on taas üksikutele tekstiliikidele omistatavas kaalus. Teise järguna on aga kavas luua nn. monitorkorpus: korpus, mis ei esindaks ainult üht sotsiolekti («educated English»), vaid ka keelekasutuse muid variante, kaasa arvatud kõnekeele variandid, ja mida saaks vajadust mööda pidevalt täiendada uue materjaliga. Seega järgib kirjeldatud projekt juba varem Birminghami ülikooli teks­ tikorpuse loomisel rakendatud põhimõtteid7. Ka selles eristatakse nn. «läbilõikekorpust» (sample corpus), mis on suhteliselt väike, kuid annab läbilõike kogu keelest (s. t. ühest sotsiolektist; just sellised on LOB ja

4 J. S vart vi.k, R. Quirk, A corpus of English conversation. Lund, 1980. 5 S. V. S has tri, С. Т. P a t iik u l.k a r n i, G. S has tri, Manual to accompany the Kolhapur corpus of Indian English for use on digital computers. Kolhapur, 1986. Vt. kä: S. V. Shastri, The Kolhapur corpus of Indian English and work done on its basis so far. ICAME Journal 12. Bergen, 1988, Ik. 15—26. 6 P. P e t e r s, Towards a corpus of Australian English. ICAME Journal 11. Bergen, 1987, Ik. 27—38. 7 J. M. Sinclair, Reflections on computer corpora in English language research. Rmt.: S. Johansson (toim.), Computer corpora in English language research. Ber­ gen, 1982, Ik. 1—6. 260 Browni korpus), ja teiselt poolt monitorkorpust, mis on märgatavalt suu­ rem (Birminghami korpuses oli 1985. a. 7,5 miljonit sõnet), on pidevalt täiendatav uue materjaliga ja kajastab keele erinevaid kasutusvariante. Samal ajal võib selline monitorkorpus olla orienteeritud teatavat kindlat tüüpi lingvistilisele uurimistööle. Birminghami korpus on mõeldud eelkõige leksikoloogilisteks ja leksikograafilisteks töödeks (1987. a. ilmus põhiliselt selle korpuse najal tehtud inglise keele seletav sõnaraamat8). Hollandis Nijmegeni ülikoolis loodud/loodav sama tüüpi inglise keele korpus aga on orienteeritud keele süntaktiliste struktuuride uurimisele. Sellega olemegi jõudnud lingvistiliste korpuste teise tüübi juurde. Seni vaadeldud korpused taotlevad anda läbilõiget kogu (tänapäeva) keelest, seejuures nii, et ühe või teise žanri tekstide maht kajastaks vastava teksti- liigi kaalu kultuuris. Teine võimalus aga on teha spetsialiseeritud korpusi, kus korpusesse lülitatavad tekstid valitakse mingite täiendavate kriteeriu­ mide alusel. Esimesena nimetatagu diakroonilisi korpusi, mis on mõeldud keeleaja- loolisteks uuringuteks. Helsingi ülikoolis loodud inglise keele diakrooniline korpus sisaldab tekste tuhandeaastasest ajavahemikust, VIII—XVIII sa­ jandini.9 Kogumaht on umbes 1,5 miljonit sõnet. Väljavõtete pikkus variee­ rub, kuid enamasti on see 5000—10 000 sõne vahel. Nagu autorid kirjuta­ vad, on nad püüdnud valida tekstid nii, et korpus oleks representatiivne järgmise nelja faktori osas: 1. teksti ilmumisaeg (kirjutamisaeg); 2. geo­ graafiline dialekt; 3. teksti tüüp; 4. stiilitüüp. Tekstid on periodiseeritud esmalt inglise keele'ajaloo traditsioonilise jaotuse järgi (vaadeldavasse ajavahemikku jäävad Old, Middle ja Early Modern English), nende perioodide sees aga sajandite järgi. Teksti tüüp on määratletud kolmekümne viie parameetriga, mis varieeruvad erakirja- vahetusest Shakespeare'i teosteni ja piibli erinevate väljaanneteni. Kate­ gooriaga «stiilitüüp» on silmas peetud eelkõige kaht stiilieristust: esiteks teksti formaalsuse—vahetuse telge ja teiseks populaarsuse—neutraalsuse— retoorilisuse—ametlikkuse telge. Diakroonilisi korpusi on ka väiksemate ja kitsamalt piiritletud teksti- tüüpide kohta. Clevelandi ülikoolis (USA) on loodud nn. ühe sajandi proosa korpus (The century of prose corpus), mis haarab ajavahemikku 1680—1780 jäävat inglise proosakirjandust.10 Nijmegeni ülikoolis loodud korpuse eesmärgiks on uurida keelelist variatiivsust, seda eriti süntaktiliste struktuuride osas.11 Selleks et ühte väljavõttesse saada võimalikult suurt arvu varieeruvaid struktuure, valiti väljavõtte suuruseks vähemalt 20 000 sõnet. Korpus tervikuna sisaldab 1,5 miljonit sõnet. Võrdlemisi omapärane on Carnegie Melloni ülikooli lastekeele korpus, mis rahvusvahelise projektina üritab olla lastekeelest transkribeeritud tekstide vahendamise alus.12 Süsteem hõlmab andmestikku ennast ja and­ mete transkribeerimise programmi. Materjali on ka teistest keeltest peale inglise keele. Andmebaasi kogumahuks on antud 140 miljonit täheüksust. Võiks mainida mitmesuguseid muid tekstikogumeid, mida kasutatakse kui korpusi eriotstarbeliste uuringute puhul. Näiteks saab seletava sõna­ raamatu sõnaseletuste kogumit käsitada korpusena, töödelda seda selli-

8 J. Sinclair, P. Hanks, G. Fox, R. M u o n, D. Stock (toim.), Collins COBUILD English Language dictionary. London—Glasgow, 1987. 9 O. Ihalainen, M. Kytö, M. Rissanen, The Helsinki corpus of English texts: Diachronic and dialectail. Rimt.: W. M e j e, Corpus linguistics and beyond. Amsterdam, 1987, lk. 2,1—32; M. Kytö, Progress report on the diachronic part of the Helsinki corpus. ICAME Journal 13. Bergen, 1989, Ik. 12—15. 10 T. Milic, A new historical corpus. ICAME Journal 14. Bergen, 1990, Ik. 26—39. " N. O o s t d i j к, A corpus for studying linguistic variation. ICAME Journal 12. Bergen, 1988, Ik. 3—14. 12 B. M cjWIh in n e у, С. Snow, The child language data exchange system. ICAME Journal 14. Bergen, 1990, Ik. 3—25.

261 sena ja teha vastavaid uurimusi — põhiliselt semantilisi. Lähemalt käsit­ leme seda tüüpi töid järgmises alajaotuses. Töö korpustega Korpustega tehtavad tööd võib jagada kaheks: esiteks korpuste töötle­ mine eesmärgiga varustada tekstid (neis sisalduvad sõnavormid, laused, ka pikemad tekstilõigud) relevantse grammatilise ja semantilise informat­ siooniga; teiseks suvaline lingvistiline uurimistöö ise, mille puhul korpus esineb andmete allikana (see on töö, mille jaoks korpused tehaksegi). Korpus, kus sinna viidud tekstid säilitatakse muutumatul kujul, ilma mingi täiendava infota, oleks võrdlemisi ebaefektiivne: vajaliku keelema­ terjali kättesaamine sellest võib osutuda keeruliseks. Keeleteadlast, kes tahab korpust kasutada mingi probleemi lahendamisel, huvitab enamasti mingi sõna (või sõnade), grammatiliste kategooriate või nende kombinat­ sioonide ja süntaktiliste konstruktsioonide esinemine mitmesugustes teks­ tides ja kontekstides. Selleks, et arvuti abil võiks niisuguste tunnuste järgi korpusest tekste otsida ja vastavat analüüsi teha, ongi vaja, et tekstid korpuses oleksid eelnevalt varustatud vajaliku grammatilise ja semantilise infoga. See aga tähendab, et enne kasutamiskõlblikuks saamist tuleb kor­ puse tekstid allutada grammatilisele (morfoloogilisele, süntaktilisele), se­ mantilisele jne. töötlusele. Inglise keeles tähistatakse vastavaid protse­ duure sõnaga tagging, eesti keeles võiks see siis ehk olla märgendamine. Need on protseduurid, mille sisendiks on korpuse «toored» tekstid ja väl­ jundiks tekstid, mis on varustatud vastavate grammatiliste, semantiliste jne. märgenditega. Praktiliselt moodustab praegustes korpustes märgendamise põhisisu sõnavormide varustamine morfoloogiliste kategooriatega: sõnaliik, arv, kääne, finiitsed ja infiniitsed verbivormid oma kategooriatega. See analüüs on aluseks ka nn. lemmatiseerimisele, protseduurile, kus mingi sõna eri­ nevad grammatilised vormid tekstis identifitseeritakse kui nimelt selle sõna vormid (alles selle järel on võimalik automaatselt jälgida sõnade ja mitte ainult individuaalsete sõnavormide esinemisi tekstides). Sõnu saab täna­ päeval morfoloogiliselt märgendada peaaegu täielikult arvutite abil, kasu­ tades automaatse morfoloogilise analüüsi meetodeid. Erinevates keeltes tekivad siin muidugi erinevad probleemid. Inglise keele puhul on üks kee­ rukamaid probleeme sõnaliikide eristamine, iseäranis nimsiõnade ja tegu­ sõnade mitmete vormide korral (turn või wish võivad olla nii nimisõna kui tegusõna vormid). Appi võetakse kontekstina esinevad teised sõnad ja mit­ mesugused tõenäosuslikud kriteeriumid. Rikkaliku infleksiooniga eesti keeles ei ole sõnaliigi määramine nii raske, ehkki sõnavormide homonüümiat on rohkesti meilgi.13 Kuid meil on ilmselt põhiline probleem infleksiooniafiksite tuvastamine ja selle kind­ lakstegemine, missuguse sõnatüvega tegemist on. Niisamuti saab teha automaatselt töid, mis tuginevad sõnade morfo- loogilistele märgenditele: tekstide indekseerimist sõnade või grammatiliste kategooriate järgi ja vastavate konkordantside koostamist, sõnade, sõna­ vormide või grammatiliste kategooriate esinemissageduste arvutamist tekstides jne. Tänu lihtsamate märgendamisoperatsioonide, aga ka teksti­ dega opereerimise üldiste meetodite ulatuslikule automatiseerimisele (teks­ tide redigeerimine, tekstimassiivide organiseerimine arvuti mälus) on vii­ mastel aastatel loodud süsteeme, mis võimaldavad korpusi ehitada auto­ matiseeritult. Inimestel on vaja valida tekstid ja viia need arvutisse. Koik ülejäänu teeb arvuti ise, kuni kasutamiskõlblik korpus on valmis. Ka teks- tiliikide ja üksikute tekstide identifitseerimise koodid pakub süsteem, kuid korpuse tegija peab muidugi otsustama, missuguse sisu ta neile koodidele 13 Vt. U. Viks, Sõnavormide homonüümia eesti keeles. «Keel ja Kirjandus» 1984, nr. 2, lk. 97—105. 262 annab. Geoffry Kaye kirjeldab üht sellist süsteemi, mis on mõeldud kor­ puste tegemiseks personaalarvuteid kusjuures tekstikorpuse mahuks on arvestatud kuni miljon sõnet14. Tõsi, ka siin on konkreetselt silmas peetud inglise keelt ja teistele keeltele neid vahendeid niisama lihtsalt üle kanda ei saa. Tekstide süntaktiline märgendamine — lausete osaline või täielik varustamine süntaktiliste kategooriatega (näit. nimisõnafraas, verbifraas, infiniitkonstruktsioon, kõrvallause jne.) ja funktsioonidega (näit. subjekt, predikaat, objekt; agent, patsient, kogeja, teema, reema jne.) — on juba märksa keerulisem ülesanne. Seni on seda tööd suurel määral käsitsi teh­ tud ja enamasti ei ole see täielik: märgendamiseks valitakse ainult teata­ vad süntaktilised kategooriad ja/või suuremaid korpusi märgendatakse järk-järgult osade kaupa, sõltuvalt sellest, missugused osad süntaktiliste uuringute aspektist huvi pakuvad. Selles suunas töötatakse siiski aktiivselt ja võib kindel olla, et paari-kolme aasta pärast võib rääkida olulistest edu­ sammudest nendegi tööde automatiseerimisel. Juba praegu pakuvad personaalarvutid häid võimalusi teha uurimusi interaktiivselt, nii et lingvist töötab materjaliga, mis on näha arvuti ekraa­ nil, ja arvuti ise osaleb aktiivselt. Neist ettevõtmistest, kus süstemaatiliselt on üritatud automatiseerida korpuse süntaktilist märgendamist, on kahtlemata tuntuimad Nijmegeni ülikooli juures tegutseva korpuslingvistika uurimisrühma tööd. Juba 1970-ndail aastail alustati seal esimesi katseid ulatuslikumate tekstikorpuste automaatseks süntaktiliseks märgendamiseks.15 Siis töötati välja ka esimesed põhimõtted, mida korpuste süntaktiline märgendamine peaks järgima. Muu hulgas osutati, et kuivõrd korpused on mõeldud kasu­ tamiseks laiale keeleteadlaste ringile, kelle teoreetiline taust on vägagi erinev, siis peab märgendamisel kasutatav süntaktiliste kategooriate süs­ teem olema võimalikult neutraalne ja laialdaselt aktsepteeritav ning mõistetav, mitte aga järgima mingit kitsast teoreetilist süntaksikontsept- siooni. Tõsisemalt asuti nende küsimuste kallale 1980-ndate aastate esimesel poolel, kui alustati töid projekti TOSCA (= Tools for syntactic corpus analysis) kallal, mis töötas välja vahendite süsteemi korpuse täielikuks süntaktiliseks märgendamiseks (s. o. igale lausele korpuses antakse täie­ lik süntaktiline kirjeldus vastava grammatika termineis) 16. Sellele järg­ nes projekt TOSCA II, mille eesmärgiks oli väljatöötatud süsteemi kasu­ tades märgendada ühe miljoni sõneline briti inglise keele korpus (TOSCA I raames märgendati 130 000-sõneline korpusefragment) 17. Süsteemi töö aluseks on analüüsigrammatika ja leksikon. Leksikoni, millesse kuuluvad analüüsiks vajalikku infot sisaldavad sõnaartiklid, võib pidevalt «kasvatada» korpuse märgendamise käigus. Eeldatakse, et korpus on enne morfoloogiliselt märgendatud. Süntaktiline analüüs toimub inter­ aktiivselt, s. o. lingvistil on võimalus pidevalt sekkuda, valida mitme ana- lüüsivariandi hulgast õige, kõrvaldada valesid analüüsitulemusi jne. Ja teiselt poolt on süsteemil võimalus saada lingvistilt puuduolevat infot (näit. tundmatute sõnade kirjeldusi). Kasutatav formaalne grammatika, nn. Extended Affix Grammar on üks fraasistruktuurigrammatika variante. See tähendab, et lausete komponen­ did kategoriseeritakse tüüpiliste fraasistruktuurigrammatika kategooriate

14 G. Kaye, A corpus builder and real-time concordance browser for an IBM PC. Rmt.: J. Aarts, W. Me j s (toim.), Theory and practice in corpus linguistics. Amster­ dam, 1989, Ik. 137—161. 15 F. K e u 1 e n, The dutch computer corpus pilot project. Rmt.: J. A a r t s, W. M e j s ttoim.), Corpus linguistics II: Recent advances in the use of computer corpora in English language research. Amsterdam, 1986, Ik. 127—162. 16 The Nijmegen research group for corpus linguistics, TOSCA. Nijmegen, 1987. 17 The Nijmegen research group for corpus linguistics, TOSCA, Ik. 44.

263 järgi ja varustatakse süntaktilist funktsiooni kajastava märgendiga: sub­ ject, direct object, verb, modifier jne. Märkimist väärib, et TOSCA I raames välja töötatud süsteemi on kat­ setatud ka teiste keelte tekstide märgendamiseks: projektis ASCAMSA araabiakeelsete tekstide (ASCAMSA = Automatic syntactic corpus ana­ lysis of modern standard Arabic) ja projektis ÄSATE hispaaniakeelsete tekstide puhul (ÄSATE = Anälisis sintäctico automatizado des textos Espanoles). 1988. a. töötati araabia keele jaoks välja sõnastik, milles oli 10 000 sõnaartiklit ja suurem osa analüüsigrammatikast. Hispaania keele jaoks oli olemas 5000-tüveline sõnastik, analüüsigrammatika kirjutamine oli algstaadiumis. .Araabia keele korpus oli 300 000-sõneline, hispaania keele oma poole miljoni sõneline.18 Tänaseks päevaks on töö mõlema projekti kallal ilmselt hoopis kaugemal. Nagu siit nähtub, tuleb iga keele jaoks siiski välja töötada oma ana­ lüüsigrammatika ja oma sõnastik, mis on ka igati arusaadav. Nende alu­ seks võib küll olla ühtne ideestik, mis oluliselt hõlbustab konkreetsete probleemide lahendamist. Süntaksiga seoses on kohane mainida ka seni vist ainust eesti keele alal tehtud tööd, mis mahub tekstikorpuse raamesse. Kaja Tael, olles KKI juures aspirantuuris, kirjutas väitekirja eesti keele sõnajärge mõjutava­ test teguritest. Et objektiivsemat pilti saada, koostas ta 3000 tekstilausest koosneva pisikese tekstikorpuse, mis viidi arvutisse ja märgendati.19 Ees­ kujuks oli analoogiline uurimus soome keele kohta.20 Et korpus oli mõel­ dud väga spetsiifilise probleemi uurimiseks, siis oli ka kategooriate süs­ teem võimalikult detailne, haarates kõiki morfoloogilisi, süntaktilisi, se­ mantilisi ja pragmaatilisi kategooriaid, millest võis oletada, et nad mõju­ tavad sõnade järjestamist eestikeelses lauses. Kokku hinnati iga lauset 74 kodeeritava kategooria seisukohalt, alustades sõnaliikidest ja traditsiooni­ listest süntaktilistest kategooriatest, nagu subjekt ja objekt, ning lõpetades näit. semantiliste rollidega, nagu agent, kogeja, patsient, benefitsient, ja lause üldise semantilise ja pragmaatilise tüübiga. Niisugust kodeerimist sai muidugi teha ainult käsitsi. Kuigi korpuse loomisel peeti silmas üht kindlat sihti, on materjal kasutatav ka teistsugusteks uuringuteks, eelkõige lausesemantika ja -pragmaatika uurimiseks. Märgendatud korpused võivad olla väga spetsiifilise eesmärgiga. Mär­ gendid ei pruugi sugugi kajastada ainult keeleüksuste morfoloogilisi ja/või süntaktilisi tunnuseid. Põhimõtteliseltsaab ju märgendada igasugust in­ formatsiooni, mis lingvistidele huvi võib pakkuda. On olemas korpusi, kus märgendatavateks on hoopis kõrgema tasandi kategooriad. Sellise näitena võib tuua süsteemi, kus korpuse moodustavad dialoogid, milles märgendatakse erilised dialoogiüksused.21 Viidatud süs­ teemis eristatakse hierarhiliselt dialoogiüksuste viit tasandit: 1) dialoogi kui terviku tüüp (infohankimine, konsultatsioon), 2) vooru tüüp (suhtluse avamine/sulgemine, metakommentaar jms.), 3) lausungi tüüp (initsiat- sioon, vastus jt.), 4) lausetüüp (näit. küsimus, direktiiv, väide); 5) moo­ dustaja tüüp (osalause, verbifraas, nimisõnafraas jt.). Dialoogide mär- gendamine toimub interaktiivselt: pärast seda, kui lingvist on valinud kõrgema tasandi üksuse mingi dialoogilõigu tähistamiseks (näit. «küsi­ mus»), pakub süsteem välja selle üksusetüübi võimalikud madalama

18 The Nijmegen research group for corpus linguistics, TOSCA, Ik. 43 jj. 19 K. Tael, Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). Preprint KKI-56. Tallinn, 1988. 20 A. Hakulinen, F. Karlsson, M. Vilkuna, Suomen tekstilauseiden piir­ teitä: kvantitatiivinen tutkimus. Helsingin yliopiston yleisen kielitieteen laitoksen julkai­ suja, nr. 6, 1980. 21 L. A h г e n b e r g, A. J ö n s s o n, An interactive system for tagging dialogues «Literary and Linguistic Computing» 1988, kd. 3, nr. 2, Ik. 66—70. 264 tasandi liigid («üldküsimus», «alternatiivküsimus» jne.), mille hulgast märgendaja peab valima sobiva. Arusaadav, et sellise süsteemi rakendamine eeldab detailse dialoogi- mudeli olemasolu. Niisamuti on see muidugi keele kõrgemate tasandite (semantika, pragmaatika) märgendamisega; erinevalt morfoloogiast ja (osalt) süntaksist on nende puhul esimeseks probleemiks märgendatavate kategooriate süsteemi valik. Korpused lingvistilises uurimistöös Korpuste puhul on lingvistide jaoks suuremaks ja töömahukamaks osaks korpuse tegemine. Kui korpus on valmis, siis on selle kasutamine keeleteadlase igapäevatöö osa. Vahetult aga lihtsustab korpus vaid töö üht etappi — materjali hankimist — ning tagab süstemaatilisuse ja autentsuse keele (sotsiolekti vm.) selle osa ulatuses, mida korpus haarab. Tuleks aga rõhutada kaht momenti. Esiteks, paljud tööd saavad praktili­ selt võimalikuks alles korpuse olemasolu korral. Seetõttu ei maksa lasta end eksitada formuleeringu «lihtsustab materjali hankimist» tähenduse näivast lihtsusest. Iga natukegi mastaapsem keeleuurimistöö on ju selline, et materjali hankimine on selles üks vaevarikkamaid ja ka aeganõudva­ maid etappe, millele võib kuluda aastaid. Sobivalt märgendatud korpuse olemasolu korral kulub samaks tööks mõni päev või nädal. Teiseks, korpust ei looda mitte üheks-kaheks uurimistööks, vaid selle mõte on olla kättesaadav igale keeleuurijale temale tarviliku materjali hankimisel, puudutagu see siis sõnavara, morfoloogiat voi süntaksit, teks- tiuuringuid. Toome siin illustratsiooniks mõne näite erinevatelt keeleuurimisala- delt. Lundi ülikoolis on käivitatud programm uurimaks mitmesuguseid ing­ lise keele nn. suhtlusvahendeid (conversational phrases). Allikaks on Lon- doni-Lundi kõnekeelekorpus.22 Mõeldud on põhiliselt modaalse sisuga väljendeid, mille põhifunktsioon on diskursuse organiseerimine, suunamine, näiteks dialoogis järgneva vooru sissejuhatamine. Neid võib olla väga erinevaid tüüpe. Kui otsida eesti keele vasteid, siis näiteks väljendid kui päris aus olla, kui (sulle) tõtt öelda jms. juhatavad tüüpiliselt sisse pöördumise, mille sisu kõneleja arvates on kuulajale teataval määral ebameeldiv. Teine tüüp väljendeid võib signaliseerida (vahetus vestluses) kuulaja valmisolekut edasi kuu­ lata, seda, et tal pole arusaamisega probleeme ja et ta ei soovi ise rääkima hakata (nn. carry-on signals): jaa, muidugi, täiesti, tõesti?.2* Korpuse olemasolu võimaldab süstemaatiliselt uurida selliste organi­ seerivate väljendite esinemist erinevates diskursusetüüpides, erinevates situatsioonides, nende sõltuvust muudest faktoritest, nende omavahelisi korrelatsioone. Korpuse kasutamise peamine efekt seisneb siin materjali operatiivses kättesaamises. Nijmegeni ülikoolis on sealset süntaktiliselt märgendatud korpust kasu­ tades tehtud algust projektiga, mille eesmärgiks on uurida enam levinud konstruktsioonide distributsiooni tänapäeva inglise keeles.24 Uuritakse näit. seda, missuguste struktuuridena realiseeruvad subjekt, objekt või muud lause funktsionaalsed komponendid, mis tingimustel esi­ neb inversioon, missugused on nimisõnafraaside tüüpilised struktuurid, millest sõltub nende erinevate variantide esinemine jne.; seda kõike kõrvu-

22 K. Aijmer, Work in progress within the project Conversational phrases in English. ICAME Journal 14. Bergen, 1990, Ik. 44—48. 23 A.-B. Stenström, Carry-on signals in English conversations. Rmt.: Corpus linguistics and beyond. Amsterdam, 1986, Ik. 87—119. 34 P. d e Haan, Structure frequency counts of modern English: Progress report. ICAME Journal 13. Bergen, 1989, Ik/53—55. 265 tavalt neis erinevates tekstitüüpides, mida korpus sisaldab. Seni on ilmu­ nud nimisõnafraasi väga põhjalik käsitlus.25 See on juba täiesti ilmselt seda tüüpi töö, mida võib küll teoreetiliselt kujutleda käsitsi tehtavana, aga mille praktiline teostamine täies süster maatilisuses ja põhjalikkuses on mõeldamatu ilma korpuseta, mida arvuti abil analüüsitakse. (Põhimõtteliselt samasse tüüpi kuulub ka eespool mai­ nitud eesti keele sõnajärje uurimine.) Teist tüüpi näide on Göteborgi ülikoolis käsil olev sõnade semantilise analüüsi alale kuuluv ulatuslik projekt.26 Töö vahetu eesmärk on suure, tähenduskirjetega varustatud sõnadest koosneva sõnamassi teisendamine nn. formaalseks leksikoniks, kus sõnad oma tähenduskirjelduste kaudu oleksid kindlates seostes. Sõnade tähenduste kirjeldused moodustavad siin korpuse (selles on kirjeldatud üle 150 tuhande sõnavormi). Projekti esi­ mene ülesanne on esitada tähenduste kirjeldused, mis ju tüüpiliselt on loo­ muliku keele fraasid, formaalsete süntaktiliste struktuuridena (konkreet­ selt sõltuvuspuudena). See vastab enam-vähem korpuse süntaktilisele märgendamisele. Kuid et tegu on sõnade tähenduste kirjeldustega, on tule­ museks semantika seisukohalt vägagi suurt huvi pakkuv semantiline võrk. (Näit. ühe sõna kirjelduses esinev teine sõna on ka ise kusagil kirjeldata­ vaks; erinevate sõnade kirjeldustes võib sama sõna esineda erinevates rollides jne.) Selle võrgu töötlemine ja uurimine, semantiliste klasside, hierarhiate või ahelate vms. väljaselgitamine on projekti kaugem ja põhi­ line eesmärk. Lõpuks üks näide tekstiuuringute alalt.27 Douglas Biber Lõuna-Califor- nia ülikoolist on tegelnud tekstide tüpoloogiaga, lähtudes mitte nende sisu­ lisest või funktsionaalsest tüübist (žanrid vms.), nagu seda seni on ena­ masti tehtud, vaid teatavate iseloomulike keeleliste (leksikaalsete, süntak­ tiliste) tunnuste koosesinemisest tekstides, s. o. puhtal kujul objektiivsel keelelisel alusel. Analüüsitud on 481 kirjalikku ja kõnekeeleteksti (valitud LOB-ist ja Londoni-Lundi korpusest) 67 erineva keelelise tunnuse koos­ esinemise seisukohalt: teatavad leksikaalsed sõnaklassid, pro-vormid, pre- positsioonifraasid, passiivi erinevad tüübid, kõrvallausete tüübid, eituse väljendusvormid jne. Faktoraalanalüüsi ähil on nende vormide koosesine­ mise analüüsi põhjal identifitseeritud viis tekstuaalset dimensiooni» mida on võimalik ka sisuliselt interpreteerida. Dimensioonid on skaalad,\kuhu erinevad tekstid kindlal viisil paigutuvad ja mis neid tekste suuremal või väiksemal määral iseloomustavad. Biber kirjeldab neid dimensioone järg­ nevalt: 1) isiklik/informatiivne huvitatus; 2) narratiivne/mittenarratiivne väljendus; 3) eksplitsiitne/situatiivne viitamine; 4) veenmise väline väl­ jendus; 5) abstraktne/mitteabstraktne stiil. Edasi analüüsitakse klaster- analüüsi abil, kuidas korpustes esindatud tekstitüübid — reportaažia, juht­ kirjad, populaarteaduslik kirjandus, seikluskirjandus jne. kirjalike tekstide puhul, vahetu vestlus, telefonivestlus jne. suulise kõne korral (vt. eespool toodud korpuste kirjeldusi) — nende dimensioonide järgi rühmituvad. Nii­ moodi saadaksegi huvipakkuv tekstide tüpoloogia: tekstid jagunevad kaheksasse tüüpi, mille vahel jagunevad korpuste algupärased tüübid- žanrid, kusjuures näiteks selge vahe suuliste ja kirjalike tekstide vahel kaob. Üks ja sama žanr võib jaguneda — küll erinevates proportsioonides — mitme tüübi vahel. Näiteks tekstid, mis algupäraselt olid žanris «bio­ graafiad», kuuluvad osalt 3. tüüpi «teaduslik esitus» (scientific exposi­ tion), osalt 6. tüüpi «üldine narratiivne esitus» (general narrative exposi­ tion), jne.

25 P. d e Haan, Postmodifying clauses in the English noun phrase. A corpus based study. Amsterdam—Atlanta, 1989. 26 J. Järborg, Towards a formalized lexicon of Swedish. Rmt.: M. Gel- lerstram (toim.), Studies in computer aided lexicology. Stockholm, 1988, Ik. 140—158. 27 D. Biber, A typology of English texts. Linguistics 27. The Hague, 1988, Ik. 3—43. 266 See uus klassifikatsioon esindab Biberi järgi «ehtsat» lingvistilist klas­ sifikatsiooni, sest lähteks olid tekstide keelelised tunnused. , Eesti keele tekstikorpus? Mainisin artikli alguses, et meil on ülim aeg, aga ka sobivam aeg kui kunagi varem asuda looma eestikeelsete tekstide korpust. Pidasin silmas eelkõige kaht asjaolu. Esiteks on korpuste loomine ja eriti nende kasuta­ mine maailmas massiliseks muutunud; inglise keele uurijale on näiteks enesestmõistetav, et materjali oma töö jaoks saab ta mõnest korpusest. Tänu tehtud ja tehtavate tööde massilisusele on võimalus kasutada ole­ masolevaid rikkalikke ja piisavalt standardiseeritud kogemusi. Teiseks oleme varustatud arvutustehnikaga juba küllalt hästi — pean silmas nii Tartu Ülikooli kui KKI-d — ja seda tehnikat on suhteliselt lihtne juurde hankida, kui käivitame nii mastaapse ja eesti keeleteaduse ning mõnes mõttes kogu eesti kultuuri seisukohalt olulise töö. Oleks lihtsalt mugavus ja inertsus, kui me praegu asja ette ei võtaks. Töö teine aspekt on hoopis keerulisem: kuidas ja missuguste jõududega see teostada? Eelnevast peaks selge olema, et korpuse loomine ei ole ühe- kahe aasta töö ja seda ei tee ära paari inimese igapäevase nokitsemisega. Korpuse tegemine nõuab hoolikat planeerimist. Tööd alustades peab olema selge, mida tahame tulemusena näha. Minu arvates on meil eelkõige vaja «tänapäeva eesti kirjakeele kor­ pust», mille loomine enam-vähem järgiks Browni korpuse, LOB-i jts. ideid. See peaks küll olema üksnes eesti keele tekstikorpuse tuum. Paralleelselt vajaksime näit. kõnekeelekorpust, murdetekstide korpust, vana kirjakeele tekstide korpust jt. Viimased jäävad siiski eelkõige nende õlule, kes vasta­ vate uurimustega tegelevad: juba sellepärast, et need on spetsiifilised ja ei pea olema eriti mahukad. Tänapäeva kirjakeele korpuse loomine on aga märksa olulisem, see eeldab olemasolevate jõudude ühendamist (ülikoolist, KKI-st) ja olemasolevate materjalide ärakasutamist. Eesti keele tekstide arvutikorpuse loomine on praegu lülitatud Tartu Ülikooli eesti keele labori teadustööde kavva, ja seni on see vist ka ainuke allüksus, mille plaanis niisugune ülesanne figureerib. Ent korpuse lõpliku sisu ja struk­ tuuri fikseerimine nõuab ilmselt üldisema lingvistide konsiiliumi koos­ tööd ja otsust. Missuguseid olemasolevaid materjale saaksime kasutada? Kahjuks selliseid materjale praktiliselt pole. Näiteks KKI suur näitekartoteek — ehkki iseenesest kahtlemata väga hinnaline näidete allikas — ei sobi juba sellepärast, et sisaldab valdavalt üksiknäiteid, korpuse üks algpõhimõtteid on aga, nagu võisime veenduda, et see moodustub sidusatest tekstilõiku- dest. Iseenesest on tehtud ka piisavalt eesti keele alaseid arvutuslingvisti- lisi töid, mis opereerivad sidusate tekstidega. Eelkõige tuleb nimetada J. Tuldava juhendamisel TÜ-s tehtud keelestatistilisi uurimusi, nende hul­ gas eriti ilukirjanduslike tekstide autorikõne sagedussõnastiku koostamist. Kuid ka siinne lähtematerjal on kogutud hoopis teisi eesmärke silmas pidades (ehkki iseenesest võib seegi väga hästi moodustada eesti keele tekstikorpuse ühe kõrvalharu). Sama võib öelda KKI arvutuslingvistika sektoris leiduvate tekstilaadsete fondide kohta (näit. ENEKE-se mõiste- artiklid). Niisiis tuleb praktiliselt alustada päris algusest. Seda võib pidada loo- mulikukski, sest tekstikorpus peab moodustama süsteemse terviku.

267 Folkloristikas on kõik korras („Eesti folkloristika täna ja homme") RUTH MIROV

Ennemuiste ka elati, kui maada küüsil künnelie.

leme üle elanud selle aja, kui eesti arhitektidele kinnitati, et sisult O sotsialistlik ja vormilt rahvuslik arhitektuur väljendub kõige pare­ mini vene klassitsismi kaudu. Sel ajajärgul olid kõik inimsoo avastused ja leiutised tehtud geniaalsete vene iseõppijate poolt, kellel ainult tsaari­ valitsuse masendavate tingimuste tõttu jäi au ja kuulsus saamata. Oleme üle elanud selle aja, mil viini saiast sai moskva sai ning berliini pann­ koogist pontšik. Osa neist reaalidest on saanud ka rahvaluuleks, näiteks kas või seda liiki naljandid nagu «Ivan, ma näen sind läbi!» (röntgeni leiutamine). Küllap me saame seeditud ka need snackbar'idest müüda­ vad hot dog'id ja hamburgerid. Poleks eriline au selles ameerikalikus sulatusahjus massikultuuriks sulada. Palju on räägitud sellest, kui kitsas ja suletud oli tavalise inimese elu eelmistel aastasadadel ja kui suured olid seisuste vahed. Ei olnud kiireid liiklus- ja levivahendeid. Kirjaoskajaid oli vähe, rääkimata hari­ tud inimestest. Ja ometi — kui avatud oli elu eelmistel sajanditel! Nagu imekombel-nõiaväel levisid teated ja teadmised rahvalt rahvale, seisuselt seisusele. Puhtalt meie folkloori seisukohastki — kui palju on rahvus­ vahelist ainest muinasjuttude, naljandite, vanasõnade, mängude, lau­ lude, loitsude ja kõige muu hulgas. Koik on eesti keelde ümber pandud ja muuski mõttes ümberrahvustatud. Rahvas on võimas ja võimekas. Nagu muistend sõja- ja katkuaegadest jutustab, oligi kord ainult kaks inimest järele jäänud. Hea, et sattusid olema eri soost. Nii me kestame. Hoolimata sellest, et meist on palju «aegu» ja sõjamasinaid üle vee­ renud, ei ole meie aeg siiski väga palju teistsuguseks saanud, kui oli Hurda aeg. Jakob Hurdal oli suur mure, et haritud eestlased saksastu- vad. Nagu nüüdki on parema elu peale minejaid. See on mõistetav, kuid põhimõtteliselt siiski hukkamõistetav. Aga jätkus tookord Eesti asja edendajaid ja jätkub ka nüüd. Ühestainsast Hurdastki jätkus väga pal­ juks. Ja üheainsa aastaga-suutis Jakob Hurt eesti lapsekingades folkloris­ tika viia maailma tähelepanu keskpunkti. 1888. aastal algatas Hurt rah­ valuule suurkogumise ning 1889. aastal ülistati Euroopa kultuuri süda­ mes Pariisis folkloristide kongressil Hurda rahvaluulekogu ja kogumis • metodoloogiat. Humanitaaria trükkitoimetamiseks pole vist Eestimaal kunagi eriti soodsaid olusid olnud. Hurda ajal olid nad väga ebasoodsad nagu nüüdki. «Setukeste laulud» I—III (mis samuti saavutas rahvusvahelise tähelepanu ning on tänaseni arvestatav ka oma editsiooniprintsiipide poolest) nägi päevavalgust Helsingis tänu Soome Kirjanduse Seltsile ja eriti Kaarle Krohnile. Kust nüüd abi saada? Rahvusteadusliku kirjanduse väljaandmisega oli Nõukogude Eestis kogu aeg raskusi, küll niisuguseid, küll naasuguseid. Praegusel ülemine­ kuajal on olukord aga lausa košmaarne. Räägitakse, et pole raha, pole paberit, ja — äri enne muud. Ma ei hakka pidama ilukõnet, et rahvustea- dustel peaks olema eelisõigused, kui tahetakse taasehitada rahvusriiki ning säilitada oma rahvust elujõulisena ja kultuurivõimelisena. See

268 peaks olema iseenesestmõistetav. Räägiksin hoopis ärist ja ökonoomiast. Uks moodne väide on, et vanad struktuurid on lõhutud, aga uusi kas veel ei ole või ei suuda nad miskipärast funktsioneerima hakata. Eesti rahval on aga ilus vanasõna — «Ära vanasse kaevu enne sülita, kui uus valmis on». Meil aga lagundatakse kirjastussüsteemi praegu lausa mõt­ lematult. Ja kui laguneva kirjastussüsteemi kõrvale panna veel äritsev trükimajandus, siis ongi kaos käes. Äri aluseks peaks olema ökonoom­ sus. Aga kas see on ökonoomne, kui antakse tagasi aastaid kirjastustes ja trükikodades töös olnud käsikirju? Need on heäl teaduslikul tasemel kirjutatud või koostatud ning professionaalselt toimetatud käsikirjad, tihti varustatud kõrgekvaliteediliste illustratsioonidega, mõnikord isegi juba laotud ning 1. ja 2. korrektuurgi loetud. Just seesuguses seisus (s. o. pärast 2. korrektuuri lugemist) võttis kirjastus «Olion» ilmumis- plaanist maha Ea Janseni koostatud kogumiku «Inimene, loodus, kul­ tuur», kus oli ka kaks folkloristlikku uurimust. Ilmselt ei ole puudus ainult rahast ja paberist, vaid ka mõistusest ja südametunnistusest. Ja kuidas siis pole raha ja paberit ja töökorras trükimasinaid, kui raamatu­ poed ja ajalehekioskid seisavad täis trükitud paberit, mida keegi ei osta. Üks asi on alati hämmastanud: kuidas saavad tiraaži määramisel aasta­ kümneid tegutseda inimesed, kellel raamatu nõutavuse kohta puudub iga­ sugune teave ja arusaam. Järjekordse «pärlina» on ilmunud Turgenevi «Isad ja pojad». Mitme(kümne)s trükk juba? Kui suur tiraaž? Pean Turgenevist lugu, aga arvestades seniste trükkide hulka ja tiraaži, peaks raamat igaühele kättesaadav olema igast kooliraamatukogustki. Sajandi suurteosed aga, need, millega eesti rahvas võib väärikalt seista teiste kultuurrahvaste hulgas, ilmuvad tiraažiga 1000—2000 (näiteks «Vana Kandle» sari). Ja kui veel vaadata igasugu «Samizdatte»! Hiljuti puu­ tusid päris riiklikus raamatukaupluses näppu neli «hefti» (igaühe hind ligi 2 rbl.), millest õieti arugi ei saanud, mis nad on ja kellele mõeldud. Autori, väljaandja ja trükikoja kohta puuduvad igasugused andmed (ainult mingi arusaamatu Pets. 90 esikaanel ja Ra tagakaanel). Vähe­ malt viimase 150 aasta jooksul pole küll vist Eestimaal nii «pimedaid» trükiseid välja antud, ikka on julgetud oma töö eest vastutada. «Heftid» oleks nagu mõeldud väikestele lastele teemal «maali ise», ja pildid ongi asja parim osa. Kuid me ei saa teada, kas pildid on teinud Pets. 90 või hoopis Ra või keegi kolmas. Tekst on just nagu rahvaluulest, aga see on ebaloogiline, labane ja lausa keeleoskamatu, rahvaluulet ja murde­ keelt profaneeriv. Kuid see on ainult üks näide praeguste «teoste» hul­ gast. Samal ajal seisavad kirjastustes ja trükikodades korralikult koos­ tatud muinasjuturaamatud aastaid. Ja aastaid kurdetakse, et lastele ilmub vähe raamatuid, eriti muinasjutte. Aga muinasjutte ju ometi saaks välja anda suures tiraažis. Eelmistel aastatel oli üks põhjendusi, miks rahvuskirjandust välja anda ei saa — trükiarv tuleb liiga väike, ei ole rentaabel. Ometi seisis viis aastat kuskil ka «Eesti rahvakalender» V, mille järele on väga suur nõudmine ja mida saanuks trükkida suures tiraažis. Kui rahvajutu alal midagi välja antigi, siis eelistati töötlusi (ja mõnikord väga halvatasemelisi töötlusi) või siis teiste rahvaste jutte. Siis olid niisugused eeskirjad. Aga missugused on nüüd? Tuleb ainult loota, et rahva organism on veel nii terve, et suudab ära seedida selle harimatuse ja labasuse, mis praegu trükitud paberina tema peale tulvab. Eelöeldu taustal on folkloristikas kõik korras. Kui vaadata Ingrid Rüütli kirjeldatud laia tegevusvälja — teadusli­ kest tekstipublikatsioonidest ja uurimustest kuni pedagoogilise ja nn. kultuurmassilise tööni —, siis ega neid päris katteta laike palju polegi. Kuid siiski on väga hea, et käesolev mõttevahetus toimub. Järjekord­ selt jõuab avalikkuse silme ette folkloristika töömaa mõõtmatu avarus. Hea on ka, et naaberalade esindajad Ants Viires (KK 1991, nr. 2) ja 269 Peeter Olesk (KK 1990, nr. 9) on sõna võtnud, nii saab teada, mida folkloristidelt veel oodatakse ja missuguseid pettumusi me oma naabri­ tele oleme valmistanud. Kui lisada veel Mare Kõiva nooruslikust entu­ siasmist ja nõudlikkusest kantud mõtteavaldus (KK 1990, nr. 8), siis ei jää muud üle, kui koos Arvo Krikmanniga öelda, et pilt kipub vägisi ulmeliseks (KK 1990, nr. 12, lk. 708). Mall Hiiemäe ütleb välja mõtte, mis kindlasti paljudel on mõnikord läbi pea käinud — kas mitte keskenduda suuremate jõududega mõnele suuremale tööle (KK 1990, nr. 10, lk. 585). Kunagi küll tulnuks kesken­ duda «Vana Kandle» väljaandmisele, ja on lõpmata kahju, et paremad ajad selleks lasti mööda minna viljatutes vaidlustes. Praeguseks on selge, et ka «Monumenta Estoniae antiquae» sarja tuleb jätkata laial rindel, nagu see ongi juba kujunenud. Jätkata tuleb seda iga hinna eest, selles on meie suurus ja eneseksjäämine. Ja kui nii võtta, siis on sellega vähem kui sajandi jooksul juba kaks korda läbi murtud lausa «folklo­ ristika maailmaturule» — «Setukeste laulud» I—III (1904—1907) ja «Eesti vanasõnad» I—V (1980—1988). «Monumenta» väljaandmine toob kaasa ka lisakasu. Teame kõik, kui halvas seisus on meie vanad rahvaluulekogud, mida nüüdseks juba sada aastat on halastamatult lapatud. Praegu ei paista kuskilt veel kontakt- koopiaid, et saaks originaalköited täielikult klaasi alla panna. Niisiis, mida rohkem on publitseeritud, seda vähem on vaja kasutada vanu köiteid, ning trükis tagaks ka selle kogu inimsoo kultuuri seisukohalt korvamatu väärtusega materjali säilimise igal juhul. Ja loomulikult pää­ sevad publitseerimise kaudu muu maailma teadlased meie ainesele pare­ mini ligi. Kuna ka arvutipank ei taga kindlat säilivust (ringlevad ju «õudukad» ühestainsast näpuveast või «viirusest», mis võib hetkega kõik hävitada), siis on tulevikugi seisukohast hea, kui on olemas vähemalt tuhandeeksemplarine trükis. Paari aasta taguselt KKI üldkoosolekult on meelde jäänud ühe too­ kordse direktsiooniliikme ütlemine, et teadlase võimekuse peamiseks näi­ tajaks on ikkagi trükiproduktsioon, aga meil instituudis on see väiksem kui näiteks Ungaris samal alal. Küllap. Aga küllap peaks ka juhtkonna mureks olema oma asutuse toodangule trükivõimaluste leidmine. Peaks vist olema loomulik, et Teaduste Akadeemial oleks oma kirjastus. Kui tulevikuperspektiive visandada, siis trükiväljundi ebakindlus ongi praegu üks nõrgemaid kohti ja just siit tuleks ka parandamisega alustada. Soodsamate publitseerimisvõimaluste puhul võinuks folkloristide seninegi trükitoodang mõnevõrra suurem olla. Näiteks on juba üle paa­ rikümne aasta toimunud Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni ettekande­ koosolekud, tänu ennekõike Ingrid Sarve organiseerimisvõimele ja järje­ kindlusele. Iga kuu (v.a. suvekuud ja detsember) esitatakse mitu ette­ kannet, millest enamikku jääb kajastama ainult lühiinformatsioon «Keeles ja Kirjanduses». Ainuüksi neist ettekannetest, kus sageli tutvustatakse erakordseid arhilvileide või uusi lähenemisviise, saanuks koostada mitu heatasemelist artiklikogumikku, valikuna näiteks kas või viie aasta ette­ kannetest (seni on ilmunud ainult kaks kogumikku, mis osalt neid ette­ kandeid sisaldavad). Kandidaadidissertatsioone meil üldiselt trükis ei ilmutata, mis paratamatult nende mõjusfääri ahendab. Ometi sisaldavad just need sageli laialdast võrdlusmaterjali sugulas- ja naaberrahvaste folkloorist ja etnograafiast ning annavad tähelepanuväärselt uudset metodoloogilisest aspektistki. Kindlasti on ilmumisvõimaluste kidasus mõjunud halvasti ka populaarsete rahvaraamatute, ennekõike hädavaja­ like lasteraamatute koostamisele. Nimetatud valdkond ei tooks tegijatele ületamatut lisakoormust, lugejanõudlus selliste raamatute järele aga on väga suur. Niisiis, tegijaid oleks ja kasutajaid oleks, puudu jääb vahe­ pealne lüli — kirjastamine ja trükkimine. Ei ole just innustav, kui aja-

270 nappusest hoolimata hoolega kokkupandud käsikiri kuhugi aastateks tol­ muma jääb voi pärast aastatepikkust reisimist hoopis tagasi antakse. Hoolimata varasemast kokkuleppest, keeldus kirjastus «Valgus» alles äsja Emakeele Seltsilt vastu võtmast Theodor Saare koostatud «Kihnu raa­ matu» käsikirja, mille oli toimetanud Mari Must. See tekitab tuleviku suhtes küll õige kõheda tunde. Mida siis mõne aasta pärast võib meie teadlaste trükiproduktsiooni kohta öelda, võrreldes näiteks Ungari ja Soo­ mega! Raamatute välimus on nagunii allpool igasugust arvestust. Kolleegide sõnavõttudes on esile toodud mõtteid ka selle kohta, mida oleks hädasti vaja välja anda. Ja hoolimata üha kitsenevatesit võimalus­ test midagi trükkida, teeksin ka mina siinkohal mõned ettepanekud. Lisaks «Monumenta» sarjale, mille põhjenduseks eespool juba sõnake öeldud, pean kiireks ning hädavajalikuks 1) rahvaluule ülevaadet ja 2) mitmesuguseid tekstipublikatsioone (nii liigiti kui paikkonniti). Hoo­ limata ajanappusest ja kõigest muust tuleks need siiski teha, arvestades just ühiskondlikku tellimust. Esialgseks kujutleksin populaarset teksti­ väljaannete sarja, mis esindaks võimalikult kõiki liike, sealhulgas ka kaasaegset folkloori, poploori jms. Raamatukesed peaksid olema varus­ tatud ülevaatlike järelsõnadega, vajalike registritega ning muidugi heade illustratsioonidega (mõtlen fotosid ja asjakohaseid joonistusi, mitte kunstpilte). Sealjuures poleks vaja kavandada ranget, paindumatut val- mimisjärjekorda (näit. enne vanemad, siis uuemad; enne laulud, siis jutud, vms.), vaid nad ilmuksid just niisuguses järjekorras, nagu on võimalus neid ette valmistada. Praegune folkloristide hulk on küll nii suur ja võimekas, et sellise asjaga hakkama saada. Ja see võiks olla folkloristidepoolne kaunis alustus loodetavale uuele ja paremale ajale.

271 Ida peegeldusi Jaan Kaplinski luules TERJE TRUBON

uroopa-välise kultuuri mõjust J. Kaplinski loomingule annavad E tunnistust nii otsesed viited ja vihjed kui ka selgelt tajutav zen- budismi ideaal. Luuletaja, kes tõlgib vanadest keeltest, ei saagi jääda mõjutamata kaugetest kultuuridest. Ida mõjud avalduvad eeskätt nn. kolme õpetuse — konfutsianismi, taoismi ja budismi pinnal, mis on omavahel tihedalt seotud. Käesolev käsitlus püüab avada Kaplinski luule tagamaid Ida filosoofilise mõtte taustal, toetudes mõisteile «tõe­ lus», «kannatus» ja «kirgastumine», mis kui olulised märksõnad Ida filo­ soofias on kesksel kohal ka J. Kaplinski luules. Kõige lähemal seisab Kaplinski luuletunnetus zera-budismile. Budist- lik-taoistlik zen-vaim avaldub tunnetusviisis, otsevihjetes (Buddha), vähem luulevormis (haiku, tanka), olles sageli lihtsalt taustaks. 1. Tõelus «Ons meie arusaamal Tõest üldse mingit pidepinda Ida-Aasia omaga? Ons üldse võimalik mingi üksteisemõistmine või on Ida Ida ja Lääs Lääs ja nad ei saa kunagi kokku. [ —] Nii see siiski pole. Oleme ühesugused inimesed nii Idas kui Läänes ja meil on ühesugused põhipüüded ja -väärtused, oleme sügavuti samasugused, erineme vaid pealispindselt.» ' Ida ja Lääs ei vastandu, vaid täiendavad teineteist: Ida ja Lääne piir rändab ikka, vahel itta, vahel läände ja vaevalt me päriselt teame, kus ta parajasti on, kas Gaugamelas, Uuralis või hoopis meis endas, nii et üks kõrv, üks silm, üks sõõre, üks käsi, üks jalg üks kops ja üks muna (naisel vastavalt munasari) jääb ühele, teine teisele poole. Ainult süda, ainult süda on ikka ühel pool, kui vaatame põhja, siis läänes, kui vaatame lõunasse, siis idas, ja suu ei tea, kumma poole eest peab rääkima tema. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 101) Traditsiooniliselt käsitletakse Ida ja Lääne mõttekultuuri vastandi­ tena, millest arvatakse tulenevat ka vastuolud keeles ja meeles. Seda, kes siiski üht teisesse püüab sulandada, peaks vastuolu kahestama või siis allutab üks maailm teise. J. Kaplinski luule on kahe maailma õnnes­ tunud süntees. Luuletajana on Kaplinski vaatleja, mõtiskleja, oluline on suhe oma minaga üksolemises, mis budismi seisukohalt on harmoonia saavutami­ seks primaarne. Põhiline, mis seob J. Kaplinski luulet budismiga, on selle luule lähtu­ mine vaimsest tunnetuskogemusest, tõelusetunnetusest, sidemest eluga vaimsel tasandil. Siit tuleneb tõelus vaimses mõtestatuses, tõeluseihalus absoluudina, elu ja luule piiri tunnetamine, vajadus piiri ületada. Luu­ letamine selles tõeluses on otsekui omaenda kogemuse tõlkimine keele­ lisse vormi. Kaugete kultuuride läbi on avardunud ka tõeluse piirid, kaudselt hiina ja jaapani vaimukultuurist mõjutatud tõelus on filosoofi­ line taust, millele projitseerub luule. See on «Midagi Muud» (vt. «Õhtu toob tagasi kõik», lk. 94), mis sõnul väljendamatu, ent tunnetuses siiski eksisteerib.

J. Kaplinski, Ex Oriente. «Loomingu Raamatukogu» 1989, nr. 16/17, lk. 38. 272 TAHVEL XVII

Jaan Kärner 100 Ülal: (vasakul) Jaan Kärner 1910. a., (paremal) Jaan Kärner abikaasa Hulda, poeg (j|o ja tütar Eloga Elvas 1932. a. All: Aleksander Kärner, Juhan Kolberg ja Jaan Kärner 1910, a, TAHVEL XVIII

Ülal: Jaan Kärneri sünnimaja (Kängsepa talu Kirepi vallas, 1936). All: Kärnerid Kängsepal peremees Aleksander Kärneri 50. sünnipäeval 1936. a. III reas paremal Jaan Kärner ja õde Ida, vasakul äärmine õde Miili Soonberg, (3.) tütar Elo, tema ees teises reas tütar Eha; tagumises reas keskel Aleksander Kärner koos abikaasa Emmiga, Emmi ees Jaan Kärneri abikaasa Hilda, Budismis on oluline vahetu suhe eluga. Elu nähakse kui kogemust, mis kannab lõpmatut rikkust ja loovat energiat. Vaimse, loova tee põhi- õpetus võrsub südamest, selle alus on kontakt eluga, avatus — avardu­ mine, vabanemine minast, hinnangutest, samastumistest. Inimene on ava­ tud tunnetuskogemusele; sünnib inspiratsioon, sisemine valgus ja soojus, mis luulevormis väljendatuna toetab, lepitab iseendaga, olles omamoodi psühhoteraapia nii loojale kui lugejale, vastuvõtjale. Tasakaal ja suges­ tiivsus kasvab välja sisimast minast, enesetunnetusest. Seda avatust, mis sünnitab niisuguse imetleva-alandliku hoiaku tõeli­ suse ees, võib vaadelda kui valmisolekut uut (olematut, nimetut) vastu võtta ning selles kätkeb luule uuenemise võimalikkus. Sümboolset pealkirja «Tule tagasi helmemänd» võib tõlgendada ka — tule tagasi, kaotatud tõelus. «Tõelus on ja saab olla üksnes seal, kus mida tahes käsitatakse tõeluse ja ebatõeluse mõistetega. Tõeluse mõistet läheb vaja siis, kui ollakse kokku põrganud ebatõelusega, valega, näi- likkusega. Tõeluse ja ebatõeluse, loomulikkuse ja tehislikkuse vastandus on kujundanud kogu Kaplinski luulet algusest peäle.»2 Tõeline tähendab tõelist vahekorda minu ja muu vahel. «Paradokssel kombel toob eemaldumine tõelusest ,/ luuleilma meid tegelikult tõelusele ligemale, / silmitsi päris maailmaga, mis päriselt ikka / midagi muud kui harjunud päevpäevane / taust....» («Tule tagasi helmemänd», lk. 70). «Kas luule saab mingiski mõttes olla funktsionalistlik?» küsib J. Kaplinski ja vastab, et kui see on nii, siis on see «luule, mis taot­ leb vahendada erilisi kogemusi. Vahendite valikul on see luule väga vaba. [ ] Selle luule lähtekoht ei ole tarve teisi pidulikul viisil mõjutada ega täita luulelisi konventsioone, vaid mingi isiklik kogemus, luuletaja enda elamus, mida tahetakse teistele edasi anda. Kogemus, elamus on inimese kokkupuude tõelusega, millegagi, mis on temast ajas ja ruumis eemal. [ ] Pigem meenutab luule meile midagi, mille oleme unus­ tanud või mida pole seni tähele pannudki. Sellisena taastab ta luule­ taja tõelise kogemuse kaudu lugejale (või kuulajale) maailma tõe­ luse».3 Zen'i mõte — igapäevane kogemus — saab tõelise tähenduse vaid seostatuna vaimse olemisega. Kuni side puudub, pole see, mida peetakse tõeliseks, tegelikult üldse tõeline. Kogemuse omaksvõtt ongi vabanemine; loomine sealjuures tõeluse puudutuse vaimseks saamine, piiri kadumine tõeluse, mõtete ja sõnade vahelt: «kui mõtted said sõna­ deks / kuhu jäi siis vaikus?» Mõttetu on rääikida alateadvusest, võibolla ka teadvusest endast — pole ju piire ega põhja, miski ei seisa millelgi. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 80) «Ja nende voolude (teadvusevoolude — T. T.) all, nende varjus on veel midagi. Ma ei tea, kas seda veel midagit tasuks nimetada alatead­ vuseks või uneks; Indiast ja Tiibetist pärit õpetlased nimelt väidavad, et me näeme und ka päeval, ainult ei märka unenägude õhkõrnu virvendusi päevaste erkude piltide taustal. Igatahes on teadvuse voolus oma süva­ hoovused, seal liiguvad, tekivad ja kaovad asjad, mida me päriselt ei märka.» 4 Mui on meel ja nägu, aga meelel ja näol ei ole mind.

2 A. Langemets, Tule tagasi tõelus. «Sirp ja Vasar» 5. IV 1985, nr. 14. 3 J. Kaplinski, Mis on luule? «Looming» 1975, nr. 12, lk. 2072. 4 J. Kaplinski, Kust tuli öö. Tallinn, 1990, lk. 7.

18 Keel ja Kirjandus nr. 5. 1991 273 Koik ulatub igale poole — see ongi ühtaegu teadvus ja alateadvus ja kõik muu. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 80) Tõelusetunnetuseni jõutakse ainult mina kaudu. Minatunnetus aga toob vabanemise minast. Mina mitte kui ego, vaid hinge sisemine, kõige olulisem tuum (india aatman), mis on jumalik ja igavene. Tead­ matuses väljendub intuitiivne tarkus, tõeline teadmine on mitteteadmine. Tavakujutlus maailmast ei ole tõeline, adekvaatne, siit ka peegli- kujund, peegeldus, elu kui peegelkiri (vt. «Käoraamat», lk. 99), püüd jõuda täiusliku tõeluseni, adekvaatsema arusaamani sellest. Budismis ja taoismis võib tinglikult samastada täiusliku tõeluse voolamisega, muutu­ misega, kulgemisega, igavese ja ajatu üldise seaduspärasusega, Tao'ga, mis on täius ja tühjus seda olemata. Selles tõeluses olemine on vaimses tunnetuskogemuses eksisteerimise viis, ühtsus kõige olevaga, enese taju­ mine maailma ja ümbritseva looduse osana kõiksuse vaatepunktilt. «ME OLEME KIRJANDUSTEOSED. [ ] ME ELU ON LITE­ RATUUR. •[ ] oleme iseend kirjutavad teosed, kreekapäraselt näiteks AUTOGRAAFIAD. Kirjandus on midagi muud kui elu, ent tegelikult on ka elu midagi muud kui elu, tõeline tõelus. See tõelus ei ole filoloogiline või verbaalne, ta ei koosne sündmustest, temas ei ole selgeid piire, ei ole võimalik alati öelda, mis temasse kuulub, mis ei...»5 «Samavõrd kui inimene loob kirjandust, / loob kirjandus inimest....» («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 84). Kirjandus (luule) toimib kui suhtle­ misvahend, ajendatuna sisemisest eneseväljendustarbest. Luuleilm on kui autopsühhograafia, kus minal ja maailmal puuduvad piirid, mina ja see, mis mina ümber, on tervik ja kõik me räägime ühest ja samast... Budistlikus tõeluses saab ka argine uue sügavusdimensiooni, lisan­ dub uus mõõde. Idamaise kultuurivälja mõjul on see tõelus eelkõige modus vivendi ja ka loomise (luuletamise) alus, lähe. Luule on enese tasakaalustamise viis: Mis on luules peamine? — Ei sisu ega vorm, ei traditsioon ega novaatorlus. Ei kujundid, riim ega rütm. Ei poeetika. Ei haridus ega harimatus. On vaja ainult tuletada meelde, mis tähendab sõna «inspiratsioon» — inspiratio — sissehingamine. Ju siis ka väljahingamine — exspiratio. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 96) Selles avatuseseisundis lähtub luulemõte kogemusest, milles ühtivad nii teadlik kui alateadlik. Intuitsiooni ja alateadvuse koostoimimisest sünnib võime tungida asjade, olendite ja nähtuste olemusse. «Loova ja lõpmatu isiksuse asemele astub avatud inimene, kes võtab kesk­ konnast midagi, mis on seal sügav või sõlmselt oluline. Looja on filter, mille läbi teisteni jõuab selitatud tõelus.» 6 Ärkamine vaimsesse kaemusse loob sõltumatu, iseendas oleva maa­ ilma, mis ei vaja tuge väljastpoolt. See samasus iseendaga kui sei­ sund — «vaimne kaemus» — tekitab avatuse, mis säilitab end ise. Sellise eneseteadvuse läbi saavutatakse vabadus olemise ja loomise ühi­ sel tasapinnal: «Olematus ulatub kõikjale ja olemasolu on täis rahu» («Käoraamat», lk. 98). Mina hajub tegevuses (luuletamises) — tõde on luuletus. Mina kadumisega «muutub terve maailm.» [ ] «...saab kahest maa-

5 J. К а p 1 i n s k i, Kust tuli öö, lk. 9. e J. Kaplinski, Mis on luule?, lk. 2077.

274 ilmast — kontseptuaalsest ja tegelikust üks, ja inimene (luuletaja — T, Т.), kes ei samastu enam minaga, saab samastuda või kokku kõlada kõigega, mida ta parajasti, hetk-hetkelt on.» i[ ] «Siis on inimene (luuletaja — Т. T.) «naasnud lättesse», samastunud ürgsega, järgib; kul­ gemist »7; «aga ma tean kunagi pole ma tulnud // ära sealt kust mälestusi ei ole» («Käoraamat», lk. 141), «olen valmis / minema / voo­ lama / hea on» («Raske on kergeks saada», lk. 21). Ainult tõelus saab meid tõesemaks teha, sest uuenemine lähtub väl­ jaspoolsest tõelusest: See on teisel pool. See on teisel kael. Peegli ees tõeluses. Varjukaetus vaeseke ei saa ruumi oma lamedast maailmast ja valguse vaibudes vaibub temagi, vaataja ära pöördudes pole teda enam. [ ] Kunagi jääb hõbe pimedaks ja mureneb klaas, tõelus aga vajutab näo vastu akent. («Käoraamat», lk. 60) Jõudmine sellesse tõelusse, mis on ühtlasi ka «Midagi Muud», on vabanemine mõtlemisharjumusest, mis jagas maailma kaheks ning ei lasknud näha, et vahetu, igapäevane ja praegune kogemus ongi «Midagi Muud», eksistentsi täiuslik ja ülim olemus. Konventsionaalne maailm on budismi vaatepunktilt illusoorne (maja), sest konventsionaalsuse märgid hävitavad tegeliku tõeluse. Seepärast mõjub J. Kaplinski luulemõte traditsioonilise luule taustal kontrover- siaalsena. Ent tõelus ei olegi poeesia sõna tasandil, vaid püüd tajuda ja väljen­ dada uut vaimset tunnetust, «sisemist tegelikkust». See on luule, mis otsib uusi tõdesid ja kogemusi, püüab hajutada vahet tegelikkuse ja fikt­ siooni, olemuse ja näivuse vahel: ja siis aga siis nagu teisest ruumist teiste päikeste . ilmast mesilaste keel ja delfiinide tarkus natuke taipu sa tori natuke avarust aju katakombides natuke lohutust hapnikuvaegusesse («Käoraamat», lk. 68) Selles äratundmises on ühtsus tõelusega, harmoonia teadmises, sa- tori (jaapani nirvaana), mille kreedoks on budistlikus tõelustunnetuses olla avatud imele, ilmutada tõelist tegelikkust. Tõeluse tunnetusele jõutakse kannatuse kaudu.

2. Kannatus Üks kesksemaid märksõnu J. Kaplinski luules on kannatus: «MA TEAN / et see on et kõik on / kastepiiskadel peegelduv välk KANNATUS» («Käoraamat», lk. 56). Ajuti tuleb ette isegi eksistentsiaalne hirm, äng: «hirm ,/ et need tiivad / et see uni / ei kanna mind enam / et kivid / on all / valmis / ootamas» («Raske on kergeks saada», lk. 7). On valu mõttetu surma pärast, abitus vägivalla tajumisest — «tuha kisendus»: «oled põlvini tuhas / ei saa aidata kedagi», äng nende pärast, kes «vaa­ tavad mulle õtsa tuhk oma miljoni silmaga» («Käoraamat», lk. 55—56 ja lk. 63). Mineviku traagikaga liitub tänane eksistentsiaalne hirm: Ons kuskilt võtta suurt (südame) rahu, kindlust, et meid (kõiki) ei pühita siit kord kõrvale, ei sulatata kokku, et valada uusi läikivaid nööpe kellegi univormi ette. («Vikerkaar» 1987, nr. 11, lk. 19)

7 J. Kaplinski, Olemise avar ja kummaline vaikus. «Sirp ja Vasar» 14. III 1980, nr. 11.

18* 275 Luuleks ülendatud valu neab: «Katsuge / õnnelikud olla. Katsuge õnneli­ kud olla, kui suudate» («Käoraamat», lk. 64). Budism vaatleb kannatust aja ja muutumise termineis. Maailm on kui lava, kus kõik jõud ja objektid üksteist mõjutavad. «Täius­ lik vaade» on vaade maailmale, nagu see tõeliselt on. Tühjus on hirm; hirm loob tõkkeid ja takistab ühinemast maailmaga kõiksuses: Väikese jumala lömmis ninata vastu meie lamedat maailma. Jumala kaks selget silima, aga kõik moondub kirjaks, 'hieroglüüfideks meile, ja armust antud viiv põgeneb meie rumalas ponnistuses leida tähendust ja nime sellele, mille peegelpildiks valgus meid nimetas («Käoraamat», lk. 60) Kannatus on ideaalse kontseptuaalse maailma ning tegeliku, «voolava maailma» vastuolu vältimatu tulemus. See vastuolu eksisteerib niikaua, kui mõisteline, piiritletu ja püsiv on primaarne ja eelneb igas mõttes vahetule kogemusele, seetõttu on eesmärgiks ürgkogemus, kõiksusega ühtesulamine. Budismi neli õilist tõde väidavad: kõik tingitu on kannatus (duhkha), kannatusel on põhjus, kannatusest vabanemine on võimalik, kannatu­ sest vabanemisele viib tee. Kannatus ei vastandu rõõmule, vaid on hinnang viimasest sõltumatule seisundile. Täieliku-täiusliku inimese loomus on loodusega täielikus harmoonias — nii ei saa tema ja maailma vahel tekkida konflikti ega sigida hirmu ja muid negatiivseid emotsioone. Surm ei ole lõplik, vaid lahustumine sansaaras, kõiksuse ookeanis: «teispool / piiri kus / suur meri •/ kõik / alg- i/ seosteks / laotab // ka / surma / liiga / väikese selle / suure / maa- / ilma / jaoks» («Uute kivide kasvamine», lk. 58). Kannatus ja valu on nii elus kui luules olemise viis, luule on üks võimalus kannatusest üle saada. Budistlik loogika avaldub nii selles, et «lohutust ei ole», kui ka selles, et «lohutust ei ole vaja» («Käoraamat», lk. 130). Kannatust väljendab ka kogu «Raske on kergeks saada» nimiluule- tus: «Kerge on raske olla / raske on kergeks saada / hõlpus on olla / kes me ei ole / vaev õppida olema •/ kes me / päriselt oleme» (lk. 16) J Budismis tähendab see isiksuslikku muutumist, kõrgemate teadvus- ja meeleseisundite saavutamist. Buddha õpetus on õpetus keskmisest teest, olemise tõde on muutumises, «ei» ja «jaa» vahepeal. Koik — see on olemine, üks äärmus; ei midagi — mitteolemine, teine; keskel asub tõde — muutumine. Tasakaal saavutatakse lõhe ületamisega mõtte ja olemise vahel. Loodust võib väljaspool ennast leida ainult siis, kui teda endas tuntakse: astun enesest välja mööda sulgedest silda niiskeile kividele põlvist sulab viimane valu taas olen ojade laul piisake sündimisrõõmu teel üle mere valgust täis mõlemad käed («Ma vaatasin päikese aknasse», lk. 21) Maailma liikumapanev jõud on valu — Suur Valutav Süda; üksikminal on tähendus vaid sulandununa, hajunult ja põimunult teiste minadega. Suur südamevalu on lõpmatu valgus, Amida, Amitäbha (Buddha). Amida on põhi, millest lähtuvad kõik vaimsed ilmutused ja millega seostuvad kõik isiksused: «Kui üldse olla / las ma olen siis / väike / üürike / läbipaistev i/ peaaegu kehata / ja vaimuta / eimiski / millest läbi / saab voolata / olemise / tulemise / piirita valgus / Amitäbha» («Raske on kergeks saada», lk. 23—24). Buddha on saavutanud kannatusest vabanenu seisundi. Budismi kontekstis ongi inimese tõeline loomus Buddha loomus. Et saada Budd­ haks, tuleb uskuda end olevat Buddha. 276 Avatusest sünnib kaastunne — rahu, harmoonia ja tasakaalu alus, psühholoogiliselt terve hoiak, mis ei sisalda ootusi või nõudmisi; siit tuleneb spontaanselt soov aidata. Kuna kogu elu on kannatus, siis on kaastunde arendamine üks õppimise viise tunnetuskogemuses, igasuguse arengu ja positiivse läte. Koik olendid kannatavad, muutuvad ja on oma­ vahel põhjus—tagajärg seoses, kannatus sünnitab kaastundlikkuse, salli­ vuse, abivalmiduse: «vahepeenike / niit mis / südantpidi / seob / sind / ühtesamma / kõikide / katkemata / muresse». Kannatust kaotada saab vaid meele muutmisega. Kui teadvuses on toimunud pööre, kaob kujut­ lus maailma dualistlikkusest. Tekib peeglisarnane teadvus, milles vastu­ olud on ületatud:

Pikk oli põud kas sinus või su ümber ja nüüd lõi äike silmapiiril trummi ja sina koos äikesega lüürik korra ekstaasi-unustuse musta muusikuna ratsutamas leekide turjal üle Namibi Kalahari üle Eesti ja Euroopa ja sinu kannul ja siis su oma südames pahiseb alla suur vihm see kauaoodatu («Käoraamat», lk. 66) Lootuse ja lohutuse, ahistuse ja ekstaasi äärmustest sünnib tasakaal •— meeleheide ja leppimine tasakaalustavad teineteist. Universumi tõeline harmoonia tekib siis, kui igale olendile, sündmu­ sele antakse võimalus olla vaba ja loomulik ilma vähima korvalesega- miseta väljastpoolt. See põhjustab teatava passiivsuse loomelaadis, võit­ luse puudumise, tõdemuse, milles on rahu: «Buddha magab sealsamas jõekaldal / kuhu ta jäi mu lapsepõlves» («Raske on kergeks saada», lk. 11). Onn seisneb tõe {Tao, kulgemise) tunnetamises, teadmises, et kan­ natus ongi tee, ainus võimalus muutuda, teiseneda, tajuda tõtt: valu on valgus ise ja valguse mõõt ja tee tõde ja elu ja rist ja mõõk («Tule tagasi helmemänd», lk. 49) Selles teadmises toimub vastuolu ületamine psüühilise tegelikkuse (budismi sansära) ja enesetäiustamise kõrgema eesmärgi (budismi nir­ vana) vahel: Valu oskab olla targem ' vahvusest ja vihast kahetsus kui tuletera lõikab läbi lihast («Tule tagasi helmemänd», lk. 61) Sansaara—nirvaana vastandumist budismis on kirjeldatud ajalise vas­ tandumisega ajatule: «Vana ja hallina / läksin ära su juurest •[ ] lapsena tulin / sinu juurde tagasi» («Raske on kergeks saada», lk. 27). Kõrgematel teadvuseseisunditel see opositsioon ületatakse ning san- saarat ja nirvaanat nähakse ühtsena: kõik on lihtne maa ja meri tuul ja ilmavalgus kivid pilved inimesed aeg ja lõpp ja algus («Tule tagasi helmemänd», lk. 61) Kaplinski luule on kui kirjapandud elulugu, luulepihtimuslik mõtte­ päevik, milles loomulik eksistents ja luuletamine on peaaegu ühetähen­ duslikud. Eraklus, iseenesega olemine, enese täiustamise läbi Loojani pürgimine on Kaplinski luuletajamina tunnusjooni. Inimene saab õnd­ saks, täiuslikuks uskumisega, autosugestiooniga. Uskuda Buddhasse 277 või uskuda Kristusesse tähendab uskuda, et minagi saan Kristuseks, minagi olen Budhha. Selles mõttes ollakse lunastajad ja lunastatud. Võõrdumatu algkodu on eneses — olla ise kui Jumal on lähim tõelus ja võimalus ületada piire olemise ja mitteolemise, maise ja igaviku, keele ja sõnulväljendamatu vahel. Selles olemise tasakaalus on tühjus (tühi meel) kristallpeeglina ilmutamas värvi, mis paistab läbi tema. «On nagu on» kui seisund: «Vikerkaar on ,/ minu ja / maailma / minu ja / sinu vahel / värviline / ilus / kohutav j/ vahel terav / kui nuga / ükskõik kas / öelda et elu / on uni / või õnn / või kannatus -J mis sest muutub / ehk ainult värv» («Raske on kergeks saada», lk. 29). Samas on zen-budism ja taoism nii tugevad vaimsed traditsioonid, et võivad iseenda üle naerdagi, see annab ka luuletajale vabaduse, mil­ lesse hajub kannatus. Väikese sõrmega torkad läbi loori läbi Buddha ja Kristuse läbi seinte ja kauguse («Raske on kergeks saada», lk. 10). 3. Kirgastumine Argise olemise jõuetus ületatakse igavikutaju tunnetuse läbi kõiges — hetk ja igavik kõiksuses on üks — ning saavutatakse olemise täius. Luule on olemise vorm, piiri ületamine, vastuolude ületamine, rahulik voolamine, terviklikkus iseenese piirides. Seisundid on fikseeritavad kui tunnetuse tee, suhe ümbritsevaga, kogemuste läbi teisenemine, muu­ tumine «hingamise rütmis» meditatiivses teadvelolekus: «Püüan loen­ dada j oma hingetõmbeid: üks — kaks — kolm — neli — / viis — kuus...» («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 15). Eesmärk on luua tõeluspilt, edasi anda oma tunnetuskogemus. Mõtisk­ leb see, kes kujutlustest haaratud, reageerib see, kes on need läbi näi­ nud ja kõrvale heitnud, saavutades vahetu kontakti reaalsusega, mis iga hetk kutsub inimeses esile spontaanse, loomingulise aktiivsuse. Mis tahes arusaam tõest peab tulema elu läbi, mida elame, mitte pelga arut­ luse läbi. Süntees teadmisest annab arusaamise — «elu on vanem kui kõik tõed». See on Jaan Kaplinski luulesõnumi poeetiline alus, printsiip mitte arutleda elutõe üle, vaid olla elutõde. Selles tunnetuses ei kanoniseerita midagi puutumatult pühaks, ei eraldata ideaaliks, kuid see ei tähenda, et pühadus puuduks. «Ma nagu laps lähen kirikusse / lähen üksi mändide juurde» («Käoraamat», lk. 19), teades, et «Mõnel on oma rada / mõnel on oma tee / mõni saab seisatada / vaadata üle vee // vaadata mastimände / teisel pool lainetust / vee ja valguse mänge / aimata ainetust /;/ kõige see ilu taga / kõige see ilu sees j/ teistega mõni ei jaga / seda mis on ta sees» («Tule tagasi helmemänd», lk. 42). Budistliku filosoofia alus on isiksuse psühholoogiline analüüs. Tõde on väärtuslik mitte mõistusliku saavutusena, vaid ainult praktika, vahetu elamuse kaudu. Kannatusest vabaneda võib ainult meele muutmisega, vaimse pingutuse, keskendumise läbi. Kaob ego: «Mui on meel ja nägu! / aga meelel ja näol pole mind» («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 80). Isik­ sus võrdub iseolemisega, ent ise ei võrdu ego'ga. Iseolemine, budismis enesekaotus, on ideaaliks, et end uuesti uues tunnetuskogemuses leida; kristluses on selle sümboliks Kristus. Iseolemise vabadus on hädavaja­ lik eeldus isiksuse lahustumiseks üleüldises, mis lõppkokkuvõttes tähen­ dab isiksuse eitamist. See ongi luules minakesksuse põhjus. Igavikulisel on subjektiivne alus ajaliku ja igavikulise sünteesis; avatuse igavikutun- netuses ületatakse meeleheide. Kui ei ole kannatavat «mina», pole ka kannatust. Sulandumine kõiksusesse kaotab võimaluse määratleda vaba- 278 nemist, määratleda saab vaid vabanemise teed. Luuletaja, kes ennast vabastab, vabastab samaaegselt oma tõese olemise, mille osa ta on. See introvertne vaimukultuur on Kaplinskile väga omane. Mõtisklev, vaatlev, meditatiivne loomemaneer, mis Kaplinski viimas­ tes luulekogudes on süvenenud, ei ole tegelikult midagi võõrast, meie oma luulekultuurist lahus või väljaspool olevat, vaid vaimu loomuliku oleku avaldumisviis, oma elu kogemise (kogemuse) kirjasõnaline vorm. Meditatsioon on vaimu vabadus seisundis,, kus lastakse kõigel olla, nagu ta on, ja kuulata oma vaimus vaikust, mis ei ole lihtsalt heli puudu­ mine või vabanemine kõigest häirivast, vaid täielik avatus, vaikus ole­ vas hetkes: milles üks südamelöök ei jõua oodata teist ja kaks okast jääb männiladvast igavesti kukkuma. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 103) Meditatsioon on ju harjumuspäraste psüühiliste struktuuride lõhku­ mine, oskus pidevalt teadvuse voolu juhtida, kasutamata tavaloogikat. Igapäevases elus on see enese ego minetamine, sõltuvusest vabanemine, hetkel olulisele keskendumine, vitaalne teadvelolek, inspiratsioon ja .intuitsioon, kooskõla loovuse ja ümbritsevaga: «Rõõm / vaikne / rõõm sellest / vaikusest / millele iga / hetk uuesti / joonistab midagi / puhast» («Käoraamat», lk. 178). Valitseb Tao — kulgemise printsiip, tekib spontaanne iseendast tead­ lik olemine; iga kogemus kannab imelist energiat ning kõikemõistvat arusaamist: Mina olen klaassepa poeg sina oled klaassepa tütar me oleme klaassepa lapsed paistame läbi iseenda ja üksteise («Raske on kergeks saada», lk. 24) Selles arusaamises on kogemusprojektsioon osa maailma ühendavast teadvusest. Takistav on ainult piir sõna ja elu vahel, alati jääb midagi, mis on täpselt väljendamatu, see, mida Jaan Kaplinski nimetab: «Midagi Muud». Võimalus mingil määral piire ületada on meditatiivne vaatepunkt. Meditatsiooni kaudu võib jõuda mõistete taha, vaimu sisemiste tasan­ dite vahetu kogemiseni. Niisugusest tunnetusest on kantud valdav osa luulet kogus «Ohtu toob tagasi kõik». Meditatsiooni ja loovuse vahel on oluline seos. Kui vaim (teadvus, meel) on õnnelik ja rahul, siis on kõik toimingud ja mõtted loovad. Kõi­ gest saab meditatsioon, avatud loomulikus teadvelolekus on elu ise loo­ mine igas hetkes. Sünnib uus perspektiiv, uus dimensjoon ümbritseva tajumisel, milles kõik on elus ja hingestatud, meid mõjustav, kaemus­ liku pilgu läbi avanev, intuitiivsele vastuvõtule häälestatud, nägemine tõelusetunnetuses. Tagasitulek tõelusse on luule lepituseside, mille läbi taastatakse ühtsus enesega üksolemises ja seetõttu ka harmoonia ümbrit­ sevaga. Mõttevabadus tingib vabaduse ka sisus ja vormis. Viimases luule­ kogus on valdav konventsioonide ja reeglite hülgamine, meditatiivsus on kreedo. Võib vaielda isegi selle üle, kas üldse on tegemist luulega. Ent Kaplinskile ei ole see oluline: «Ma kirjutan iga päev luuletuse, / kuigi ei ole päris kindel, kas neid / luuletusteks pidada kõlbabki» («õhtu toob tagasi kõik», lk. 53). Kahtlemata on väljendatavas oma sõnum, tei- sitinägemine, mis nõuabki vaba vormi, sest luule sisemine dimensioon on teisenenud. Oluliseks on saanud taust, sõnadetagune poeesia. Piir luule ja proosa vahel on habras. Põhimõte on «kuulata elu enese häält, 279 mis tahab seestpoolt midagi öelda». Selle hääle sunnil hüljatakse vanad vormid ja konventsionaalne mõte: Ei taha enam kirjutada rüütli-luulet, ratsamehe-luulet, kes näeb maailma ainult kiirel kapakul oma kiivri silmapilust ja kelle meelde ja keelde hobusesammud on jätnud oma kustumatu tata-rata ja tõttamise kõigest üle, kõigest mööda. Elus ja luules olen ikka tahtnud olla jalamees, rändav õpetlane.... («õhtu toob tagasi kõik», lk. 66) Tõelus ja ebatõelus avalduvad vastandite kaudu. Paradoks tuleneb kompromissitu tõe vajadusest, ohutundest pseudokultuuri ees. See tunne tekitab igatsuse loomulikkuse, tõelusetuuma järele, et ületada igavene vastuolu inimese ja keskkonna, vaimu ja mateeria, lõpmatu ja lõpliku vahel. J r _ Budism ja taoism on teadlikud mõistete relatiivsest loomusest nende järgi põhineb semantika vastandustel, eristustel, mis otsekui sünnitavad ja säilitavad üksteist. Vasakut ei saa olla paremata, lähedast kaugeta Sellest, et kõik saab selleks, mis ta on, vastandite ja eristuste kaudu, järeldub ka, et peab olema midagi muud, midagi väljaspool eristusi ja vastandusi. Ka see, mis on kõigile ühtne, kõike ühendav: «Koik on kõi­ ges / kõigel on kõigega seos». Alguses, lähtepunktis ongi eristuseta «Midagi Muud», Tao. Maailma tajumine kõiksuse tervikus saavutatakse paradoksiloogika abil, vastan­ damine on aluseks tasakaalule: Pingutatud vibu joonest saab kaar koomale tõmbub vastandipaar .sädemeks sulavad miinus ja pluss mis on veel millal ja mis on kus mis on vibu ja mis on nool kõik eikuskil ja igal pool («Tule tagasi helmemänd», lk. 26) Budismis on loobumine kategoorilisest eitusest ja jaatusest maailma hädadest vabanemise alus, vale mõtlemise ja tegutsemise ületamine Kui meel ei lahtu enam «jaa» ja «ei» vastuolust, siis ta rahuneb. Endaga uksolemise loogikas on «ei» ja «jaa» samatähenduslikud. Iga seisund on paarilise vastand ja sellest sõltuv: «Maailm ei koosne ainest ega vaimust, /väljadest, osakestest ega dünaamilisest geomeetriast / maa­ ilm koosneb küsimustest ja vastustest, / maailm on wen-do või kone-an I (jaapani keeli mondo ja kõan)» («Ohtu toob tagasi kõik», lk 87) _ Vastandid eristamine—eristamatus, mõtlemine^-mõtlematus rat­ sionaalsus—irratsionaalsus jne. liituvad kogemuses, et teadlikkus on võimetu eraldatuna absoluutsest teadmatusest, mis on vaimses mõttes tema taust. Ideaal esineb vaid vastandamise tasemel •— olemasolevat määratakse mitteolevaga, naudingut kannatusega, elu surmaga, liiku­ mist rahuga. Luules vastanduvad emotsionaalselt negatiivne ja posi­ tiivne, hetkeliselt igavene. Toimib vastandite täielik iseendaga sama­ suse printsiip. Sellessamas tähenduses ei vastandu ka süda ja mõistus — mõistus kasvab välja südamest ja on süda, Jumal on inimene ja ini­ mene on Jumal, ent Jumal on Jumal ja inimene on inimene: «Iseendale / ei ole Jumal Jumal. Iseendale oleme meie / samavõrd Jumalad. Selles mõttes / ei ole Jumalat muidugi olemas» («õhtu toob tagasi kõik», Idee on selles, et minna vastandite maailma, eristamatuse vaimsesse maailma, jõuda absoluutsele sõltumatule vaatekohale. «Maailm ei ole dualistlik, dualism on meis ja meie võime ta projitseerida maa­ ilmale, mis siis jaotub kaheks — Heaks ja Kurjaks. [ ] Kuri saab. lakata vaid siis, kui loobume dualismist, [ ] ja pöördume loomu- 280 likkuse, loomuliku kulgemise poole.»8 Vastandite ühtesulamiseni jõu­ takse isikliku kogemuse kaudu: Mõtlen taas loetule — sellele, kuidas maailmas on koos ja segi pimedus ja valgus, hea ja halb, tõde ja vale. Г ] Mis aga jääb sellest kahte leeri jaotatud maailmast, kui siin kõik saab lõpmatult jaguvaks, pudeneb osakeste tantsuks, väljade virvendamiseks? Igasse osakesse jätkub siis pimedat ja valget; ka lõpmata tillukeses, nullis endas on vastandid koos ja pihustuvad sedasi ikka olematumaks, millekski, mis pole enam vastandid. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 27). Ka teadmine—teadmatus on teineteisest sõltuv vastandite paar, Tõeline, täielik teadmine peaks olema teadmine sellestki, mida me ei tea, järelikult on teadmine paradoksaalne: Dialektika on dialoog, mängude mäng kellegagi, kes on pimedam pimedusest, keda ei näe silm ega kuule kõrv. Ainult vahel sirutab ta sealt oma käe, niisama pimeda ja tajumata pehme, ning lööb segi kõik meie kaardid ja vigurid, valemid, teooriad, religiooni ja ateismi, nii et me peame alustama otsast peale, kuni tema käsi või hingus jälle lõikab kõik ümber, või siis saama aru, et tema on alatine Teisitiolek, ei muud kui Midagi Muud. («Ohtu toob tagasi kõik», lk. 94) Ainult oma maailmapildi peeglis võib end täielikult näha, selles, mille ise loome. Ainult loomingulises tegevuses saab end tunnetada tervikuna, täielikult. Algallika saladus on iseenese äratundmises, koge­ muses, tões enese kohta. Sellest tulenebki juba nimetatud introvertsus luules, mina osatähtsus, personaalsus ja intiimsus. Teatava täiuslikkuse saavutanud luule pole ei optimistlik ega pessi­ mistlik. Pigem väljendub temas mingi vaimu kolmas seisund, kus lak­ kab vastandite eksisteerimine. See on tasand, kus pole enam vastandeid. Selline luule on nagu loodus ise, ei hea ega halb, ilus ega inetu, ta liht­ salt on ega allu enam argistele eristamiskatsetele. Kõigi otsingute lõppeesmärk on looduse tõde. Kõiksus on Loodus, mil­ les kõik on olemas kõiges ja kõik on omavahel seotud, nirvaana on ole­ mas juba sansaaras, nirvaanas elamiseks tuleb vaid leida õige mõtle­ mise ja olemise viis. Ka taoismis seostub mina pingeline läbielamine teadmisega oma suutmatusest, mis ületatakse vaid kõiksuse terviklikku­ sega, kõige elavaga ühte sulades: ma ei otsi vastuseid ma ei oska küsida mina ja ookean oleme sündinud samas tähtkujus samade välkude valguses («Käoraamat», lk. 41) Mõistus toimib kui peegel, ei haara midagi, ei väldi midagi, võtab ega säilita ning saavutatud on vaimse lõõgastuse, haaramatuse seisund, mõt- tepingeta mõtlemine. Luule harmoneerub looduse (loomise) olemusega, maailm selles luules on vaba kulgemine. Selles arusaamises ja teadmises toimivad avatus, puhtus, selgus ja rahu, märksõna on valgus:

8 J. Kaplinski, Olemise avar ja kummaline vaikus. «Sirp ja Vasar» 7. III 1980, nr. 10. 281 ootamata kõik lihtsalt on see päev ei vaata kuskile ta jääb valgust lainetav ruum aheldab kõik ühte eluks mis pole võitlus ega saa võitlus olla ruumi on liiga palju ja valgust küllalt [ ] et meil oleks millele toetuda et jõuaksime sinna tagasi kus oleme olnud jah («Käoraamat», lk. 105) See on tegelikkuse ilmutamine kogu lihtsuses ja täiuses, oma sõnumi edasiandmine lugejale, kes on võimeline seda vastu võtma. Ka Buddha väärtus ja saladus ei ole mitte õpetatus, vaid sõnulväljendamatus, mida ei saa õppida. Tarkus avaldub kui hinge võime,, valmisolek, salajane oskus igal hetkel tunda ühtsust kõiksusega. Luule toimib puhastavalt, avavalt. Luuletajat ennast võiks võrrelda boddhisattvaga, kes aitab oma luule kaudu uuele tunnetustasandile jõuda. Igasugune seotus on tühine (väär), sest pole midagi, millega seon­ duda. Reaalsuse loomus on tühjus (sünyatä), selle mõistmisest johtub vahetu vabanemise õilsus. Maailma illusioon tärkab Suurest Tühjusest ilma igasuguse põhjuseta, eesmärgitult ning nimelt seetõttu, et tema järele pole mingit vajadust. Tühjus toimib mänguliselt, spontaanselt. Mõte liitub teadlikult Suure Tühjuse mängulise ja eesmärgitu loomu­ sega:

Kaheksakümmend aastat kirjutas professor Suzuki ta tõusis ja läks kõik paber kõik raamatud jäid jäljetult valgeks ja puhtaks kui ennegi («Käoraamat», lk. 139) Kui varajane Kaplinski sobib aja vaimuga ja on populaarne, siis hili­ semat Kaplinski luulet ei ole alati mõistetud ega aktsepteeritud (eriti luulekogu «Ohtu toob tagasi kõik»). Zett-vaimsuses on see luule õigustatud või õigemini ei vaja õigustust. Sellelt vaatepunktilt avaneb luule väärtus tunnetuskogemusest lähtudes olemisviisina elus ja luules ning on põhjendatud kui üks võimalus haju­ tada piire luulesõna ja olemise vahel; selles on sõnum. Jääbj veel küsida: millist rolli mängib looja omamüüt? Miks on ta luule idamõjuline? On see protest Lääne maailma vastu? Aga nagu õigus­ tust, ei vaja see luule ka küsimusi (ja vastuseid).

282 Eestikeelne raamat Rootsi aja viimastel aastakümnetel ENDEL ANNUS

I raegu koostamisel olevas eestikeelsete raamatute bibliograafia vara- -*- semas osas (1525—1850) kirjeldatakse kõik raamatukogudes säili­ nud raamatute eksemplarid ja võrreldakse neid omavahel. Raamatu­ kogude harulduste kollektsioonide läbivaatamisel on pilt raamatute väl­ jaandmisest Rootsi aja lõppkümnenditel (1680—1710) mõnevõrra avar­ dunud. Kuni 1680. aastani ilmunud eestikeelsed raamatud, trükitud saksa­ keelse tiitellehe ja osalt ka paralleeltekstiga, olid mõeldud kasutamiseks puuduliku eesti keele oskusega saksa ja rootsi päritolu pastoritele. Kui XVII sajandi viimastel aastakümnetel lugemisoskus hakkas maarahva seas levima, laienes ka raamatute lugejaskond ja suurenes nõudmine raamatute järele. Raamatute väljaandmisel oli aga mitmesuguseid tõkkeid. Oli kasutu­ sel kaks kirjakeelt, mistõttu raamatuid tuli trükkida põhja- ja lõunaeesti keeles. Eesti ala oli eraldatud Eestimaa ja Liivimaa provintsiks oma või­ mumeestega Tallinnas ja Riias. Raamatute väljaandmisel kaitsesid need kiivalt oma privileege ja võitlesid ägedalt kirjaviisi pärast. Alguses kasu­ tati Tallinnas nn. Stahli kirjaviisi, Riias aga B. G. Forseliuse algatusel lihtsustatud kirjaviisi. Viimasega ei nõustunud Tallinna konsistoorium ja võttis kasutusele vahepealse, nn. meediumi-kirjaviisi, mille üks ise­ loomulikke tunnuseid on läbikriipsutatud h vokaali pikendusmärgina. Koik Tallinnas aastail 1689—1697 trükitud raamatud on redigeeritud sellesse kirjaviisi. Tallinna trükkaliks oli 1676—1705 Christoph Brendeken ja 1706— 1711 tema lesk. Eestikeelsete raamatute trükkimine ja kirjastamine oli oluline osa Brendekeni tööst. Ettevõtliku mehe tegevust pidurdas eel­ kõige Tallinna konsistoorium, kelle loata ta ei tohtinud kirikuraamatuid trükkida. Konsistooriumis aga olid juhtivalt tegevad piiratud keele­ oskuse ja võimetega pastorid, kes trükkimiseks loa andmisel alati viivi­ tasid redigeerimise või parandamise ettekäändel. Nii pidi Brendeken mõnikord ootama aasta või enamgi. Samal ajal olid raamatuvarud otsas ja trükkal tööta. Lähemalt on Brendekeni ja konsistooriumi suhteid val­ gustanud U. Masing.i Brendeken küsis 4. juulil 1688 konsistooriumilt luba lauluraamatu trükkimist jätkata. 3. oktoobril 1688. a. saab ta loa tingimusel, et trükib meediumis. 2. novembril 1688 küsis Brendeken, kuidas toimida lauluraamatu ja aabitsaga, mida ta oli juba hakanud trükkima. Talle vastatakse, et võib trükkida väikese lauluraamatu ja aabitsa, kuid üksnes meediumis. Läbirääkimised, et kogu käsiraamatu trükkimiseks luba saada, jätkusid kuni 7. juunini 1689, mil lubati trük­ kida ka mõned palved ühel poognal (loa realiseerib Brendeken 1689. a. raamatuga «Löhhikenne Palwe-Ramat» kolmel ja poolel poognal). 24. jaanuaril 1691 süüdistati Brendekeni, et ta on omaalgatuslikult hakanud trükkima evangeeliume ja epistleid. Brendeken vabandas, et ta on teinud seda talurahva nõudmisel ja et ainult eestikeelsete raamatute trükkimine annab talle ülalpidamist. Ta on nõus trükkimise katkestama, kui konsistoorium võimalikult ruttu annab talle uue käsikirja. Kuid lau­ luraamatu käsikiri ei olnud lõplikult korras veel 1. detsembril 1693. Siiski on käsiraamat 19. I 1694 trükitud meediumis aastaarvuga 1693.

1 U. Masing, Ühest G. Brendekeni registrimata trükisest. «Keel ja Kirjandus» 1970, nr. 12, lk. 741—742.

283 Kujunenud olukorras hakkas Brendeken tegelema salatrükkimisega. Selgub, et tema trükipressi alt tulnud raamatutest on enam kui pooled ilma loata tehtud järeltrükid ehk salatrükid. Need on ilmumisloa saanud raamatu pealkirja, ilmumisaasta ja tekstiga, kuid trükitud uue laoga. Teksti on jäljendatud lehekülgede ja ridade kaupa, uut trükiladu reedab aga poognaloendi paiknemise erinevus lehekülje alumise rea tähtede suhtes. Mõnikord erinevad ka päisliistud ja vinjetid. Mõnel juhul võivad uued vinjetid olla ka sama laoga trükitud eksemplarides. Järeltrükke ei ole võimalik omavahel kronoloogiliselt järjestada ega alati määrata algtrükki. Kriteeriumina ei saa arvestada ka trükivigu, näiteks lehekül­ gede numeratsioonis, sest neid võidi järeltrükkimisel parandada. 1673.—1674. a. avaldas Brendekeni eelkäija A. Simon kuueosalise kirikukäsiraamatu, mis sisaldab saksakeelsete tiitellehtedega, aga eesti­ keelse tekstiga katekismuse, evangeeliumid ja epistlid, Kristuse kanna­ tusloo, lauluraamatu, palveraamatu ja rituaalid. Kui need olid müüdud, nõudmine aga jätkus, siis Brendeken, arvestades, et ametliku trükiloa saamine konsistooriumilt võib venida pikale, tegi tõenäoliselt 1680-ndate aastate algul salaja järeltrükid selle kolmest esimesest osast. Katekis­ musest on säilinud kaks erineva trükilaoga eksemplari, millest Kirjan­ dusmuuseumis säilinud eksemplar näib olevat salatrükk, kuna see on kokku köidetud evangeeliumide ja epistlite salatrükiga. Rahvusraama­ tukogu eksemplar osutub niisiis algtrükiks. Evangeeliumide ja epistlite ning Kristuse kannatusloo salatrükile on osutanud juba U. Masing poog­ naloendi ja trükivigade põhjal.2 Küsimusele, kas Brendeken tegi sala­ trükid ka laulu- ja palveraamatust, ei saa kindlat vastust anda. Säilinud on ainult kaks lauluraamatu ja kolm palveraamatu eksemplari Kirjan­ dusmuuseumis ning Rahvusraamatukogus. Rohkem selgust oleme saanud H. Benderi katekismuse seletuse kohta (ilmunud arvatavasti 1688. a.) Eesti Ajalooarhiivist leitud käsikirja põh­ jal.3 Tõenäoliselt kuulub selle juurde ka ühel leheküljel trükitud tabel, mis asub Kirjandusmuuseumis ÖES-i kollektsioonis. See ei ole veel mee- diumi-kirjaviisis. Kui 1688. a. Tallinna konsistoorium otsustas võtta kasutusele mee- diumi-kirjäviisi, redigeeriti sellesse kolm enam nõutavat käsiraamatu osa — katekismus, lühike lauluraamat ja palveraamat. Need ilmusid eri raa­ matutena 1689. a. ilma üldtiitelleheta. Palveraamatust tegi Brendeken salatrüki arvatavasti 1690. ja 1692. a. vahel. Kirjandusmuuseumi eksemplar näib olevat algtrükk, kuna on kokku köidetud 1680-ndate aas­ tate esimesel poolel tehtud 1673. a. evangeeliumide ja epistlite raamatu salatrükiga. Vilniuse Ülikooli Raamatukogus säilinud eksemplar peaks seega olema salatrükk. Uuesti võidi trükkida ka katekismus ja lauluraa­ mat. Katekismusest on säilinud ainult üks täielik eksemplar Vilniuses ja kaks lehte Kirjandusmuuseumis, lauluraamatust üks eksemplar Vilniuses ja teine Kirjandusmuuseumis. Ainult kahe eksemplari puhul ei ole mõlema trüki säilimise tõenäosus kuigi suur. Igatahes olid trükkali teatel 14. veeb­ ruaril 1690 käsiraamatu kõik osad müüdud.4 Järgnev ümberredigeerimine vältas mitu aastat ja alles 1693. a. 29. det­ sembril võidi täieliku käsiraamatu eessõnale alla kirjutada. Sellel kolman­ daks trükiks nimetatud viieosalisel käsiraamatul on ka üldtiitelleht. Saksa­ keelses eessõnas kirjutatakse, et olukorras, kus mitmes kohas asutatakse koole ja noorsugu ilmutab õppimishimu, on tekkinud suur vajadus käsiraa­ matu järele, müügil aga ei ole enam ühtegi lauluraamatut. Seepärast on konsistoorium ja trükkal, kes on ühtlasi kirjastaja, lasknud valmistada

2 U. Ma sing, Ühest С Brendekeni registrimata trükisest, lk. 737—738. 3 A. Põldvee, Paar rännakut eesti 'kirjandusloo ikoiduhärnarjkus. «Keel ja Kirjan­ dus» 1989, nr. 9—10, lk. 552—557, 604—611. 4 U. M a s i n g, Ühest С. Brendekeni registrimata trükisest, lk. 742. 284 uuesti eesti manuaali sobivas formaadis. Käsiraamat levis laialdaselt, nii et kõigist osadest tuli teha järeltrükke. Katekismusest on säilinud eksemplare Kirjandusmuuseumis, Rahvus­ raamatukogus ja Helsingi Ülikooli Raamatukogus viies koondköites kolme erineva trükilaoga. Rahvusraamatukogus on algtrükist säilinud ainult üks eksemplar koos üldtiitellehe ja eessõnaga, ühest salatrükist kolm ja teisest üks eksemplar. Evangeeliumidest, epistlitest ja Kristuse kannatusloost on säilinud 11 nelja erineva trükilaoga eksemplari Kirjandusmuuseumis, Rahvusraamatu­ kogus ja Helsingi Ülikooli Raamatukogus. Need võivad olla pärit aasta­ test 1695—1699. Lauluraamatust on meediumis säilinud 11 kahe erineva trükilaoga eksemplari, millest algtrükke on kuus, salatrükke viis. Viimased on trüki­ tud 1694. või 1695. aastal. Ühel salatrüki eksemplaril on tiitelleht teistest erineva trükilaoga ja ilmumisandmeis on Kullo läbbi asemel Kullo ka. Ilmumisaastaga 1693 ja sama tekstiga on lauluraamatut trükitud veel mit- temeediumi-kirjaviisis nelja erineva trükilaoga. Need leiduvad 1700.— 1702. a. käsiraamatu 15 komplektis Kirjandusmuuseumis, Rahvusraamatu­ kogus ja Teaduste Akadeemia Raamatukogus. Nii on 1693. ilmumisaastaga lauluraamatut ajavahemikus 1693—1701 trükitud kokku kuuel korral, neist valdav enamik on levinud üksikköidetena. Palveraamatust on Kirjandusmuuseumis ja Rahvusraamatukogus säili­ nud eksemplare kümnes koondköites ja üks eraldi eksemplar kolme erineva trükilaoga. Algtrükist on säilinud viis, ühest salatrükist neli ja teisest kaks eksemplari. On veel üks 1693. a. käsiraamatu koondköide NSVL Teaduste Akadeemia Raamatukogus šoti päritoluga Vene kindrali J. Bruce'i kollekt­ sioonis (siinkirjutaja ei ole seda näinud). Rootsi aja viimane Tallinna kirikuraamatu komplekt ilmus 1700—1702 (esmakordselt eestikeelse üldpealkirjaga «Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat»). See sisaldab ka 1694.—1695. a. Riia käsiraamatu teksti «Jeruu­ salemma Linna Hukkasaaminne». Üldtiitelleht ja saksakeelne eessõna eraldi poognal on trükitud tõenäoliselt 1700. a., mil ilmusid ka katekis­ mus, evangeeliumid ja epistlid ning Jeruusalemma linna lugu. Laulu­ raamat trükiti hiljem, 1702. a. Seda ei olnud vaja kohe, sest järel oli veel 1693. a. mittemeediumis salatrüki eksemplare. Ilmumisaastata pal­ veraamat on tõenäoliselt trükitud samuti 1700. a. Nii oli võimalik kohe köita ja hakata levitama üldtiitellehega käsiraamatu täiskomplekti. Selle komplekti evangeeliumid ja epistlid, Kristuse kannatuslugu ja Jeruusalemma linna lugu on trükitud ainult ühel korral. Neid leidub 22 koondköites meie kõigis neljas suuremas raamatukogus. Ka lauluraamatut on trükitud ühel korral, säilinud on seda kaheksas koondköites, kuna 15 koondköites on selle asemel 1693. a. mittemeediumis lauluraamat. Katekis­ musest on säilinud kolme erineva trükilaoga eksemplare 16 koondköites. Kaks salatrükki võivad olla tehtud ajavahemikus 1705—1709. Kõige laialdasema levikuga on olnud palveraamat. Sellest on säilinud viie erineva trükilaoga eksemplare käsiraamatu 20 koondköites. Eeldades, et eri trükkide tiraažid olid võrdsed, võib järeldada, et katekismust trükiti kolm korda, palveraamatut viis korda enam kui evangeeliume ja epistleid ning Kristuse kannatuslugu ja Jeruusalemma linna lugu. Kui viimased levisid põhiliselt koondköidetes, siis kaks kolmandikku katekismuse eksemplaridest levisid üksikköidetena, mis ei ole säilinud. 1697. a. ilmus meediumis viimane laiendatud katekismuse taoline usu- õpik — «Kurtze Catechismus-Fragen». See sisaldab 205 küsimust-kostust. Kuigi usuõpik ei kuulunud käsiraamatu koosseisu, on see siiski säilinud viies käsiraamatu koondköites Kirjandusmuuseumis. Nagu nähtub saksa­ keelsest tiitellehest, oli see määratud kasutamiseks pastoritele, kuid levis märksa laiemalt, nii et Brendeken tegi sellest konsistooriumi märkamata salatrüki. Kahe algtrüki ja ühe salatrüki eksemplarid on säilinud 1693. a. 285 käsiraamatu koondköiteis, kahe salatrüki eksemplarid 1700—1702 käsiraa­ matu koondköiteis. Sellest võib järeldada, et salatrükk pärineb sajandi­ vahetuse ajast. Tunduvalt suurem oli nõudmine selle raamatu eestikeelse väljaande järele, mis ilmus 1703. a. pealkirjaga «Lühhikesset Katekismusse Küssi- messe ja Kostmisse-Sannat». Meie raamatukogudes on säilinud sellest kuue erineva trükilaoga 20 eksemplari (1700.—1702. a. käsiraamatu koondköiteis). Viis salatrükki võivad olla tehtud aastail 1704—1709. Kate­ kismuse küsimused ja kostused ilmusid umbes 15 aasta jooksul kokku kaheksal korral; see oli oma ajajärgu levinuim raamat. Ka kõige tagasi­ hoidlikuma tiraaži puhul vois seda Rootsi aja lõpul leiduda enamikus eesti peredes. Aabitsaid on Brendeken trükkinud enne 1700. aastat vähemalt kolmel korral. Eespool osutatud kirjavahetusest konsistooriumiga selgub, et ühe tiraaž oli lõppenud 1687. aastal, teine oli trükkimisel 1688. aastal.'l706. a. jagas Saaremaa superintendent G. Skragge Karja kihelkonnas õpilastele 20 aabitsat ja 10 katekismust ning Jaani kihelkonnas 10 aabitsat ja viis katekismust, mis olid trükitud Tallinnas tõenäoliselt sajandivahetusel. Aabits maksis kolm ja katekismus kümme valget. Hiljem tellis Skragge veel täiendavalt aabitsaid, katekismusi ja lauluraamatuid müümi­ seks Saaremaa talurahvale.5 Brendekeni trükitud aabitsatest ei ole säilinud ühtegi eksemplari. Kõige esinduslikum Brendekeni trükitud eestikeelne raamat on 1699. a. suures kaustas ilmunud «Kässi-Ramat». See on tõlge 1693. a. Rootsi kiri-' kuteenistuse eeskirjade ja tseremooniate tekstidest ning asendas 1674. a. ilmunud raamatut «Rituale». On avaldatud ka kaks seaduseraamatut — «Meye Kõige armolisemba Kunninga Sõdda säduset» (21 lk.; trükitud 1697. a. arvatavasti Tallinnas, säilinud Kuninglikus Raamatukogus Stockholmis) ja «Se Sure-Wäggewa Rozi-Kunninga ja Herra polest....» (7 lk.; trükitud Tallinnas 1700 a., säilinud Eesti Ajalooarhiivis Tartus). Aastail 1680—1710 on Brendeken trükkinud vähemalt 48 raamatut: katekismusi kaheksa (nendest salatrükke viis), evangeeliume ja epistleid kuus (salatrükke neli), lauluraamatuid kaheksa (salatrükke neli), palve­ raamatuid üksteist (salatrükke seitse), katekismuse seletusi üheksa (sala­ trükke kuus), aabitsaid kolm, kirikutseremooniate käsiraamatuid üks ja seaduseraamatuid kaks. Eestikeelsete raamatute teiseks trükkimiskeskuseks sai Riia, kui siia 1675. a. rajas trükikoja Liivimaa kindralsuperintendent J. Fischer. Tema organiseerimisel moodustus Liivimaal võimekate pastorite ring, kes hakkas tõlkima nii lõuna- kui ka põhjaeestikeelseid raamatuid. 1685. a. trükiti siin lõunaeestikeelsed «Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat» ja «Lühhikenne Tarto Mah Keele Palwusse Rahinat». Lauluraa­ matu ilmumisandmeis on kasutatud soomekeelseid sõnu: Prentitu Johann Georg Wilkesse Kuninglikko Rahmato Prentja man. Hiljem on ilmumis­ andmed saksa keeles, kuigi pealkirjad on eestikeelsed. Tallinna trükistes tuleb sõna trükkis kasutusele 1689. aastast peale. Mõlemad nimetatud raa­ matud on säilinud Kuninglikus Raamatukogus Stockholmis. Palveraama­ tul tiitelleht puudub. 1686. a. ilmunud Vastsest Testamendist on säilinud kaheksa eksemplari Kirjandusmuuseumis, Teaduste Akadeemia Raamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Lundi Ülikooli Raamatukogus ja NSVL Teaduste Akadee­ mia Raamatukogus J. Bruce'i kollektsioonis. Raamatu levitamine keelati Tallinna konsistooriumi pealekaebamisel kuninga korraldusega 1691. a. Oletatavasti 1690. a. või varem on trükitud põhjaeestikeelne lauluraa-

5 A. Soom, Saaremaa kooliolud Põhjasõja ajal. «Ajalooline Ajakiri» 1929, nr. 3,

286 mat, mis sisaldas 50 laulu В. G. Forseliuse ja Adrian Virginiuse tõlkes.6 See oli mõeldud koolidele. Tallinna konsistoorium tegi 23. I 1691 ette­ paneku raamatu keelamiseks, kuna seal leiduvat vigu ja muudatusi. Aastail 1690—1691 trükiti Riias neljaosaline lõunaeestikeelne «Tarto- Ma Kele Kassi Ramat». Evangeeliumide ja epistlite osaga on ühes ka Kris­ tuse kannatuslugu ja Jeruusalemma linna hävitamise jutustus. Selle evan­ geeliumide osas on 14 ja katekismuses 25 puulõikeillustratsiooni. Need on esimesed eestikeelsed illustreeritud raamatud. Käsiraamat avastati 1946. a. Lundi Ülikooli Raamatukogus.7 Sellel eessõna puudub. 1955. a. saadi teada, et Vilniuse Ülikooli Raamatukogus on ka üks eksemplar. Selles on evangeeliumid ja epistlid alates 19. leheküljest, lauluraamat ja palveraa­ matu leheküljed 1—-12. 1981. a. leiti Rahvusraamatukogus ühe raamatukaane täitematerjalist käsiraamatu eri osade (ka eessõna) üksikuid lehti.8 1982. a. tuli ühest Turu erakogust päevavalgele täielik eksemplar, mis ainsana sisaldab ka eessõna.9 Hiljuti selgus, et Kirjandusmuuseumiski leidub koondköide, mil­ les on defektsed evangeeliumid ja epistlid, lauluraamat ja palveraamat. Järgmise, 1693. a. lõunaeestikeelse laulu- ja palveraamatu kohta seni andmed puudusid. See tuli päevavalgele koondköitena Kirjandusmuuseu­ mis. Lauluraamatul puudubi tiitelleht ja 22 lehekülge. Selle ilmumisaasta selgus palveraamatu «Lühhikenne Tarto-Ma Kele Palwusse Ramat» tiitel­ lehelt, kuna raamatuid ühendav poognaloend A—U osutab, et need trükiti samaaegselt. Palveraamatul puudub neli lehekülge. Need 1690. a. laulu­ ja 1691. a. palveraamatu teised trükid on väga kitsa formaadiga (12°), mistõttu lauluraamatul on lehekülgi 318 [18] ja palveraamatul 144, esime­ ses trükis vastavalt 238 [22] ja 88 [4]. Rahvusraamatukogus leitud 1690.—1691. a. käsiraamatu lehtede seas on ka lõunaeestikeelse evangeeliumide ja epistlite, lauluraamatu ja palve­ raamatu lehti, mis ei pärine seni teada olevatest raamatutest. Evangeeliu­ mide tekst on trükitud suurema kirjaga, mistõttu lehekülgi peaks raamatus olema enam. Lauluraamatu ühel leheküljel on erinev ehisjoon ja ümber­ tehtud laulude alla on lisatud Adrian Virginiuse initsiaalid. Esineb sõna Kunningalle, kus XVIII sajandi lauluraamatus on Keisrine. Palveraama­ tul on iseseisev poognaloend, eelmistes trükkides on see ühine lauluraa­ matuga.10 Tõenäoliselt on need pärit mõnevõrra keeleliselt redigeeritud neljaosalise käsiraamatu teistest väljaandest, mis võib olla trükitud pärast põhjaeestikeelset käsiraamatut, aga enne Põhjasõda, niisiis 1696.—1700. a. vahel. Üldse on lõunaeestikeelseid raamatuid säilinud vähem väiksema tiraaži tõttu, aga nähtavasti ka seepärast, et Lõuna- Eesti sai enam kannatada Vene sõjaväe rüüsteretkedest Põhjasõja ajal. Liivimaa pastorite ühistööna valmis ka põhjaeestikeelne neljaosaline käsiraamat «Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat», mis trükiti Riias. See sisaldab 38 puulõikeillustratsiooni, mis varem olid ilmunud 1690.—1691. a. käsiraamatus. Selle kasutamine keelati varsti pärast ilmumist Põhja-Eesti esindajate pealekaebamisel kirjaviisi, laulusõnade muutmise ja eessõna pärast (eessõnas oli solvavalt kirjutatud Tallinna käsiraamatu keelest ja koostajaist). Keeld tühistati 1703. a. Väide, et käsiraamat uue eessõnaga uuesti trükiti, ei leia kinnitust. Kõiki säilinud eksemplare võrreldes selgub, et uuesti on trükitud ainult lauluraamatu esimene poogen erineva vinjetiga tiitellehel. Võimalik, et keelu ajal laos seismisel oli see mingil põhjusel rik- 6 J. F. R e с k e, K. E. Napier sky, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexi- kon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Bd. I. Mitau, 1827, Ik. 596—597. 7 H. P ü г к о p, Nägra sällsynta estniska böcker i Lunds universitetsbibliotek. Svio- Estonica VIII, 1944—1948, Ik. 149—162. 8 M. Jaikoobi, Lisandusi XVII sajandi eesti kirjavara ajaloole. «Keel ja Kirjan­ dus» 1983, nr. 2, lk. 72—79. 9 O. Ikola, Lõunaeestikeelne käsiraamat aastast 1691. «Keel ja Kirjandus» 1984, nr. 9, lk. 546—554. 10 M. J a ik o o b i, Lisandusi XVII sajandi eesti kirjavara ajaloole, lk. 77—78. 287 ttenud. Raamatust on säilinud ilma eessõnata üheksa eksemplari Kirjan­ dusmuuseumis, Rahvusraamatukogus, Teaduste Akadeemia Raamatuko­ gus, Lundi Ülikooli Raamatukogus ja Soome Kirjanduse Seltsi Raamatu­ kogus. M. Lutheri väikese katekismuse pikemate seletustega usuõpik «õnsa Lutri Laste Õppus» ilmus Riias 1684. a. Selle eelkõige leerilastele vajaliku raamatu on tõlkinud lõunaeesti keelde Andreas Virginius, Marcus Schütz ja Lorenz Moller kindralsuperintendent J. Fischeri raamatu «Schriftmäs- sige Erklärung des kleinen Catechismi D. Mart. Lutheri» (Riga, 1680) osast «Kurze Erklärung des Catechismus Luthers für die Einfältigen». Trükki toimetas selle Adrian Virginus. Usuõpik sisaldab 300 küsimust põhjalike kostustega. Raamat on uuesti trükitud 1694. ja 1700. aastal. 1694. a. ilmus arvatavasti J. Hornungi poolt põhjaeesti keelde kohandatuna ja mõnede lisanditega täiendatud väljaanne pealkirjaga «Õnsa Lutteruse Laste õppetus». Esimesest lõunaeestikeelsest väljaandest ei ole säilinud ühtegi eksemplari, teisest on üks eksemplar Lundi Ülikooli Raamatukogus ja kolmandast üks eksemplar New Yorgi Avalikus Raamatukogus n; põh­ jaeestikeelsest väljaandest on üks eksemplar Kirjandusmuuseumis. Rohkem kui Tallinnas on hoolitsetud aabitsate väljaandmise eest Riias. B. G. Forseliuse koostatud põhjaeestikeelsed aabitsad, ilmunud oletatavasti 1684 ja 1687, ei ole säilinud, 1694. a. aabitsa üks eksemplar on Lundi Üli­ kooli Raamatukogus. Forseliuse lõunaeestikeelsed aabitsad on ilmunud 1698 ja 1700 (?). Esimene on säilinud Lundis, teine Kuninglikus Raama­ tukogus Kopenhaagenis kokkuköidetult 1741. a. Riias trükitud põhjaeesti­ keelse aabitsaga (esileht puudub). Sealsamas leidub veel 1700. a. paiku Riias trükitud ja tõenäoliselt J. Hornungi koostatud põhjaeestikeelne - aabits, millest üks eksemplar on ka ühes Riia erakogus. Niisiis on Riias trükitud vähemalt neli põhjaeestikeelset ja kaks lõunaeestikeelset aabitsat.12 Aastail 1680—1710 on J. G. Wilcken trükkinud J. Fischeri trükikojas Riias 29 eestikeelset raamatut, nendest 16 on lõunaeestikeelsed. Seega võiks säilinud raamatute ja arhiiviteadete põhjal sedastada Rootsi aja vii­ masel kolmekümnel aastal vähemalt 77 raamatu ilmumist. Kokkuvõtet tehes ei ole arvestatud eraldi raamatutena evangeeliumidele ja epistlitele järgnevat Kristuse kannatuslugu 1693. a. ja 1700. a. käsiraamatuis, samuti Jeruusalemma linna hävitamislugu 1700. a. käsiraamatus, kuigi neil on seal oma tiitellehed (teistes väljaannetes neil tiitellehed puuduvad). Nii on vaadeldaval perioodil ilmunud keskmiselt kaks ja pool raamatut aastas. Sisu järgi on nende seas katekismusi 11, muid usuõpikuid 13, lauluraama­ tuid 14, palveraamatuid 16, evangeeliume ja epistleid koos Kristuse kanna­ tusloo ja Jeruusalemma hävituslooga üheksa, kirikuteenistuse eeskirju üks, Vastseid Testamente üks, aabitsaid üheksa, eesti keele grammatikaid üks ja seaduseraamatuid kaks. Alates aastast 1630, mil eestikeelseid raamatuid hakkas ilmuma pide­ valt, on juurdekasv, võrreldes eelnenud 50 aastaga, küllalt suur. Nii on aastail 1630—1680 ilmunud vähemalt 30 raamatut, nendest katekismusi viis, muid usuõpikuid neli, lauluraamatuid viis, evangeeliume ja epistleid neli, jutlustekogusid kolm, palveraamatuid kaks, rituaalide käsiraamatuid kaks, aabitsaid kaks ja eesti keele grammatikaid kolm. Nendest on trükitud Tallinnas 22, Riias neli, Leipzigis kolm ja Tartus üks raamat. On teada, kui suuri teeneid eestikeelsete raamatute väljaandmisel oli eelkõige liivimaalastel Johann Fischeril, Andreas ja Adrian Virginiusel ning Johann Hornungil, samuti Rootsi valitsusel, kes toetas raamatute väljaandmist ja talurahva harimist. Ent selle taustal tuleb vääriliselt hin­ nata ka Tallinna trükkali Christoph Brendekeni ettevõtlikkust. 11 V. Kõressaar, Lõuna-eestikeelne õpik-katekismus aastast 1700. «Tulimuld» 1987, nr. 3, lk. 133—141. 12 E. A n n u s, Täiendusi ja täpsustusi eesti vanemale aabitsaloole. «Keel ja Kirjan­ dus» 1989, nr. 9, lk. 558—560.

288 TAHVEL XIX

(Ülal) Jaan Kärner oma 50. sünnipäeval 27. V 1941; (all) Jaan Kärner ja Oskar Urgart 1941. a. TAHVEL XX

HEINO VÄLI II. VIII 1928—23. XI 1990 aeg-sona „Eesti murrete sõnaraamatus" HELMI NEETAR

uigi «Eesti murrete sõnaraamatu» (EMS-i) 1. vihik ootab trükki­ Kmist 1985. a. algusest, pole seda ikka veel raamatuna olemas. See­ tõttu võiksid huvi pakkuda mõned mõtted seoses aeg-sõnaartikliga (koos­ taja Anu Haak, toimetaja Helmi Neetar). Tegijail on tulnud lahendust otsida mitmele probleemile, mis pole tundmatud teisteski läänemere­ soome keeltes. Kui allpool võetakse ette ekskursse karjala, vepsa või vadja keele, samuti soome murrete või eesti kirjakeele sõnaraamatusse1, ei tähenda see, et eelistataks üht või teist esitusviisi. Sõnaraamatu koos­ tamisel tuleb sageli lähtuda SMS-i peatoimteaja Tuomo Tuomi tõdemu­ sest: «Die Lösung ist praktischer Art, nicht theoretisch»2 (lahendus on praktilist laadi, mitte teoreetiline). Sõnal aeg resp. aika, aig on tegelikult üksainus tähendus — lõputu ajakulg. Tähendusrühmadesse jagamisel saab kasutada selliseid kritee­ riume nagu (teatud) ajahetk (parajat ajal), kestus (tulin nädalaks ajaks) ja sagedus3 (mitu ~ kolmat aega vallavanem). Sõnaartikli lii­ gendust võivad omakorda mõjutada aeg-sõna laiendid: mitmesugused noomenid (eriti adjektiivid), kuid ka hulgaliselt adverbe (ammu ~ kaua aega, kaua aja tagant ~ pärast jt.). Ent sõnaartiklisse jääb siiski mõndagi subjektiivset, sest on mitmeid tõlgendusvõimaluse Kui lühidalt või pikalt formuleeritakse tähendusi, kui palju tähendus­ rühmi tehakse, oleneb peale materjalihulga suurel määral sõnaraamatu tüübist. Tõlkesõnaraamatus on sõna aeg resp. aika, aig puhul sõnastus ülimalt napp ja enamasti puudub detailsem jaotus. Pearõhk on pandud näitelauseile resp. väljendeile, mida vajaduse korral seletatakse. Sellesse rühma kuulub kolm sõnaraamatut «Karjalan kielen sanakirja» (KKS), «Словарь вепсского языка» (SVJ) ja «Vadja keele sõnaraamat» (VKS). Seletussõnaraamatus formuleeritakse tähendusi pikemalt ja tähendus­ rühmi endid koguneb rohkesti. Seda tüüpi sõnaraamatud on «Eesti kirja­ keele seletussõnaraamat» (EKS) ja «Suomen murteiden sanakirja» (SMS). Esimeses on toimitud mõõdukalt, teises läheb vaja isegi sisu­ korda, et lugeja orienteeruks kergemini ш'йа-sõnaartiklis, mis hõlmab ca 14 lk. (kahes veerus). Tõsi, siin on muidki põhjusi. Vastavalt SMS-i koostamisjuhendile4 antakse noomeniartiklis tihti needki juhud, kus käändevorm on muutumas või muutunud adverbiks või postpositsiooniks. Nii on tehtud ka sõna aika puhul. Peale selle on samas artiklis toodud veel muutumatu sõna aika, mis esineb adjektiivina (näit. aika piika 'täisealine, -kasvanud tüdruk') või adverbina (näit. aika suur portti 'üsna ~ õige ~ päris suur värav'). KKS ja «Nykysuomen sanakirja» (NS) on andnud substantiivi ja muutumatu sõna homonüümina. Peab ütlema, et EMS-i esitus jääb mahult ja sõnastuselt EKS-i ja SMS-i vahepeale. EMS on küll suurelt osalt tõlkesõnaraamat (murde-

1 Karjalan kielen sanakirja I. Helsinki, 1968; M. И. Зайцева, M. И. Мул­ лой e н, Словарь вепсского языка. Ленинград, 1972; Vadja keele sõnaraamat I. Tal­ linn, 1990; Suomen murteiden sanakirja I. Helsinki, 1985; Eesti kirjakeele seletussõna­ raamat. 1. vihik. Tallinn, 1988. 2 Т. Tuomi, Über die Grenzen des Lexems am Beispiel des Finnischen. Rmt.: Материалы VI международного конгресса финно-угроведов. Том 2. Москва, 1990, lk. 440. 3 Vt.: H. S u 1 k а 1 a, The use of cases in time expressions in Finnish and Estonian. Rmt.: Материалы VI международного конгресса финно-угроведов, lk. 423. 4 Suomen murteiden sanakirjan toimitusohjeet. Helsinki, 1977, lk. 43; Suomen mur­ teiden sanakirjan toimitusohjeet. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 54. Helsinki, 1988, lk. 41.

19 Keel ja Kirjandus nr. 5. 1991 289 ja kirjakeel) s, kuid seekord tuleb seletada tavalisest pikemalt, sest ena­ masti puuduvad täpsed tõlkevasted resp. kirjakeelsed sünonüümid. Pea­ legi on püütud võimalikult rohkem edastada huvitavat ja mitmekesist murdeainest. Nii väärib tähelepanu omapärane ühildumine: aeg-sõna laiendina võib ajaadverb käänduda, s. o. saada samasuguse formandi, kui on põhisõnal: Jaa see oli juba ammut "aega6; Aud ei ole kauat "aega kadun; HMd põle kaual aeal tein "leiba; Jür ennemal aal; JJn mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad; Krk juba ammul aal ei oole "sinna saanu. Siintooduist käibivad iseseisva sõnana vaid mõned adver­ bid. Kõige enam on selliselt kasutatud adverbi kauat (põhiliselt lääne­ murdes). Näit.: Var "kuigi kauat ei oln "aige; PJg kauat seda elu võib "olla; PU ei ma kauat ei oid. Paar korda leidub kirjapanekuis iseseisev adverb ennemal 'ennemalt, endisel ajal': JJn tuulimasina, selle ta siis "õstis — — aga muud [masinat] ei oid ennemal kedagi; Tür ennemal "oiti seda "piima, et ta pidi ia olema. Ühildumine on üsna harilik neilgi juhtudel, kui aeg-sõna laiendab kvantiteeti või ajaühikut märkiv substantiiv: a) Hlj [sadu] vahest "kes­ tab tükk "aega; Pöi Pole nüid tükil ajal külas käind; Rei ma istu vahest ka tükid aad; Mär see oo isa eaks ja poja põlveks, "tütrelegi tükiks ajaks; b) Kuu "istub ja "mõtleb "tunnid ajad; Jaa jäi tunniks aaks "sõnna; Tõs [kell] köis nädalis aeas viis minutid ette; Trv keedet "süüki es saa nädalil aal kah. EKS-is leidub küll ühend hulgaks ajaks, kuid puudub näit. kuuks ~ nädalaks ajaks, hulgal ~ tükil ajal.7 Sõnaühendis ammust "aega saab esikomponenti tõlgendada kaheti. EKS peab seda ilmselt adjektiivi ammune partitiiviks (vrd. pikka aega), Lehte Rannut elatiivseks adverbiks (ammu -> ammust), mis käibib harva iseseisvalt: Käi ma ole ammust sene töö peel8. Vrd. Mar "ampsest (ad­ jektiivi ammune elatiiv + "aega). Wiedemanni sõnaraamatus on antud kõrvuti adverbid ammu ja ammust9. O. W. Masingul puudub adjektiiv ammune, kuid on sõnavorm ammust(ki) 'ammu(gi)': nahk jo ammust nüllitud; ammust enne sedda kui; nüüd sedda kallasaki ammust ajast enam pole; mis jo ammustki ärrakuind 10. Murdekeelest on kirja pandud ühendit ammust + ajast ~ aast (R, kohati eP ja eL) ~ aost (Har). Siingi võib esikomponent olla kas ela- tiivne adverb või adjektiivi ammune elatiiv (ära on jäetud se) ~ Pparti- tiiv. Vrd. "am(p)sest ajast ~ aast (Sa, L, Jür, Jä), ammusest ajast (Juu, KJn), ammutsõst aost (Se). Paaril korral on registreeritud kol­ mandavälteline sõnavorm "ammust: PJg üsna "ammust on ta oln; Van lakakaer, see olli "ammust "ammust. Kõige rohkem probleeme, seda ka aeg-sõnaartikli koostamisel, teki­ tab siiski sõna ja sõnavormi vahekord ehk teisisõnu: mida pidada veel käändeparadigmasse kuuluvaks, mida mitte. Esimesel juhul tuleks rää­ kida erilistest käändefunktsioonidest ja need esitataks noomeni all, tei­ sel juhul oleks tegemist määr- või kaassõnaga, mis vajab juba iseseis­ vat märksõna u. Põhikriteeriumiks, mis eristab substantiivi ja adverbi, on seni peetud ühilduvat (adjektiiv) atribuuti. See ei kehti siiski kõigil 6 Vt.: A. S ep p, Tähenduse esitamisest «Eesti murrete sõnaraamatus» võrrelduna «Soome murrete sõnaraamatuga». Rmt.: ESA 34 (1988). Tallinn [1991], lk. 5—6. 6 Näited esitatakse lihtsustatud transkriptsioonis: v sõna ees märgib kolmandat väl­ det, seda tinglikult ,ka kirderannikumurde näidetes; märgib väljajätteid EMS-is. 7 Vt.: L. Rannut, Ajamäärus eesti keeles. Tallinn, 1959, lk. 212—213. (Kandi­ daadiväitekiri KKI murdesektoris.) 8 L. Rannut, Ajamäärus eesti keeles, lk. 136—137, 178—179, 186—187. 9 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõnaraamat. Tallinn, 1973. 10 V. Kingisepp, O. W. Masingu «Marahwa Näddala-Lehhe» sõnastik. Rmt: Sõnasõel 1. Tartu, 1972, lk. 55. 11 Vt.: Eesti murrete sõnaraamatu prospekt. Tallinn, 1968, lk. 26; R. Karel- son, Märkmeid kaassõna_piirimailt. Rmt.: ESA 18. Tallinn, 1972, lk. 76; R. Karel- son, Eesti keele seletussõnaraamat ja grammatikaprobleemid. Rmt.: ESA 22 Tallinn 1977, lk. 43-45. 290 juhtudel. Nimelt võib suletud arvul määrsõnadel olla (ühilduv) atribuut, milleks on harilikult pronoomen, harvemini numeraal või adjektiiv (atri- buudi valik on samuti suletud). Peale selle leidub läänemeresoome keel­ tes püsiühendeid, mis koosnevad ühilduvast adjektiivist ja adverbistunud käändevormist12. Näit.: e iga(l) ~ mõnel ~ teisel öösel, iga ~ mõni ~ teine ~ teise öös(s)e, sm talteen 'hoiule, tallele' ja parempaan tal­ teen ['paremale hoiule, endale'], tallessa 'hoiul, tallel' ja hyvässä tal­ lessa ['heäl hoiul'] w. Eesti keele seisukohalt on üsna oluline jälgida selle või teise sõna­ vormi esinemissagedust ja murdelevilat, millest mõned näited. Erinevalt lõunaeesti murretest on paradigmaatiline i-mitmus põhjaeesti murretes taandunud. Rudimentaarsed sõnavormid nagu (minu) silmis, vargil(e) värgilt, marjul(e), marjult jt. käibivad keelekasutuses kaas-' või määr­ sõnana 14. Kirderannikumurdes tuleb essiivi pidada produktiivseks kään­ deks, kuid osa käändevorme on adverbistunud, näit. Kuu "alguna 'aeg- ajalt'. (Sel murdealal kasutatakse laialdaselt ka t-mitmust.16) Samuti võib essiivi kuulda naabermurrakuis, kuid juba piiratumaltI6. Seetõttu on õigustatud iseseisev sõnaartikkel KuuK 'aegana 'õigel ajal'. Küllalt laial alal (eL ja osalt naabermurrakuis, harva R) väljendab ablatiiv sündmuse, tegevuse jne. aega. Ablatiivis seisab substantiiv, mis märgib ajaühiku mingit osa, näit. hommikult 'hommikul', keväjält 'kevadel' 17. Siia kuulub ka sõnavorm ajalt 'aegsasti; õigeaegselt' (Saa, KJn, M, T; vrd. EKS ajalt 'oigel ajal; aegsasti, varakult'). See antakse EMS-is snski iseseisva märksõnana, sest põhjaeesti murdekeelele pole selline kaandefunktsioon omane. Pealegi võib suures aeg-sõnaartiklis huvitav keeleaines jääda kahe silma vahele, sest seda on tülikas leida. Pälvib tähelepanu, et ae^-sonavormides, mis esitatakse omaette märksõnana, valitseb paralleelsus just ainsuse ja mitmuse algsete kään­ devormide kasutuses, nagu selgub allpool. Esiteks partitiivivormid: 1. 'aega ~ 'aiga (R, Sa, Mar, Mih, Hää, Kad, Vii, Kam, Rõu, Vas, Se). Algselt võiks tegemist olla singulari partitiiviga, mis praegu ei kuulu kolmes murrakus (Rõu, Vas, Se) käändeparadigmasse. (Võru murrakuis käändub sõna aeg harilikult singularis: aig, g. ao ~ ajo, p. "aigu.) Sõnal on kaks tähendust 1. 'ajal, aegu': Ans joulute 'aega; Kam mittu "aiga; 2. 'aeglaselt, pikkamisi': Mar ää tule nii 'aega. Tähelepanu vaarib, et sõna aega kasutatakse allatiivse laiendiga I8: Vas tuul'aiga ku, ma lats olli; vanaVaiga oli sussõ patto; Se rehelisõ? tuli? jo poolõüül- aiga uless; pühil aiga. Vrd. VKS õmall aikaa 'omal ajal'; KKS kaikell aigua ['kogu aeg']. Kirderannikumurdest ja mõnest põhjaeesti murrakust on kirja pandud partitiivne laiend seda ~ seda ~ sidä. Võiks eristada kolm tähendust, mis mõnevõrra põimuvad: 1. 'sel ajal, siis': Lüg ma tulen tagasi seda "aiga; VMr kas ma olen seda "aega 'jo surd; 2. 'sel­ leks ajaks': Khk ju seda 'aega jövad 'valmis; 3. 'seni, selle aja jooksul': Pal [veri] seda 'aega seešab küll [kuni vorsti tehakse]. Vrd SVJ sid^aig ['sel ajal']. 2. 'aegu. EMS-is antakse homonüümid, mis erinevad kasutuselt ja mur- delevilalt. aegu ~ "aigu ~ 'aigo (kogu keelealal). Võru murdes on praegu 12 Vt.: R. Karel son, Märkmeid kaassõna piirimailt, ic. 76; Kuidas käsitada sõnaliigi mõistet? (Diskussiooni materjale). «Keel ja Kirjandus» 1977, nr. 9 lk 520- К Ross, Instruktiiv läänemeresoome keeltes. Tallinn, 1988, lk. 7—8. 13 Vt. märksõna tallessa: Nykysuomen sanakirja V. Porvoo-^Helsinki, 1959 14 Vt.: H. N ee tar, i-mitmusest Hiiumaal. Rmt.: ESA 19—20. Tallinn, 1975, lk. 205—217; R. Karelson, Märkmeid kaassõna piirimailt, lk. 80; R. Karelson, Eesti keele seletussõnaraamat ja grammatikaprobleeimid, lk. 44—45. Vt. ka aegus, aegis. 15 Vt.: M. Must, Kirderannikumurre. Tallinn, 1987, lk. 165—167, 207—209 16 M. Must, Keskmurde tekstid. Eesti murded II. Tallinn, 1965, lk. 19. 17 L. Rannut, Ajamäärus eesti keeles, lk. 223. 18 Et adverbi juurde võib kuuluda atribuut, oli kõne all eespool.

19* 291 Samasugune vorm aeg-sõna singulari partitiiv, põhjaeesti murretes oleks see pluurali partitiiv. Sõnal on kaks tähendust: 1. 'ajal, paiku': Khk olle tegemise "aegu; Pöi eina ['heinateo, -töö'] "aegu; Rei mool iga "aegu "aega; Juu nüid juba "ammu "aegu "tuhled mullatud; Rõn pühi 'aigu; 2. 'aeglaselt, pikkamisi' (Krl). Võru murdes on üsna levinud nii alla- tiivne kui ka partitiivne laiend: Har minev"aasta neil "aigu; Plv seda "aigo 'selle aja peäle' pidi ta ammuu kiima; Vas kual "aigu 'mis ajal' "täämbä kerik om; Lei nii eži uman "aigu 'omal ajal' tulõ uni "pääle; "kumba "aigu 'millal'. 'aegu2 ~ "aigu "saama (VNg, Lüg, IisR, Koe, VMr, Kad, VJg) 'toime tulema, hakkama saama; sobima': Koe tema ei soa mite kellegagi "aegu; Kad nemad ei suand kielega "aegu. EKS-is on peetud väljendit aegu saama murdeliseks (tsitaat E. Vildelt) ja see on paigutatud märk­ sõna aegu 'ajal; paiku' alla. Sama ühend on registreeritud O. W. Masin­ gul: ... egga sanud ka kui naesterahwas hulk sellidega aego ['tulnud toime'] 19. Tegemist on ilmselt pluurali illatiiviga. Vrd. SMS aika В. 2. «tulla aikaan (t. aikoihin)» tms. a. 'tulla toimeen, selviytyä' ['tulla toime, hakkama saada']; b. 'tulla valmiiksi, aikaansaannokseksi' ['val­ mis saada, teha']; Kuu aigu(j)e (saama ~ tulema) 'toime tulema; sobima' (arhailine */zen-illatiiv20). Inessiivivormid: 1. 'aegas ~ "aigas (Ha, Jä, kohati S ja L). Algselt on see tugevaast­ meline inessiiv, mis esineb postpositsioonina tähenduses 'ajal, paiku': Jäm poisid "loultsid ösumiste "aegas; Aud päeva "tõusma "aegas läksin "künma; Kos mõesast "anti pühade "aegas ka pool "toopi "puskarid. 2. 'aeges (Phl, Jä, VMr, SJn, kohati L ja Ha). Sõnavormi saab pidada tugevaastmeliseks inessiiviks, kus järgsilbi vokaal on redutseerunud (vrd. "metsas ~ "metses ~ mets). Erandiks on Väike-Maarja murrak, mis jääb sellise inessiivi levilast välja. Siia ei ulatu ka e-pluural21. Post­ positsioonil on tähendus 'ajal, aegu': Phl rehe "aeges. 3. 'aegis (Amb, JJn, Vii). Tuleb eeldada t-pluurali tugevaastmelist ines­ siivi, mis on kasutusel tähenduses 'ajal, aegu': Amb minu "aegis oli juba vikat; Vii aga ennem "aegis "olli [türgi pipart]. 4. 'aegus. EMS-is leidub kaks homonüümi. 'aegus i ~ "aigus ~ "aegos (Jõh, Vai, S, L, Ha, Jä, VMr, SJn, Kõp, Vii). Vormiliselt on see t-pluurali tugevaastmeline inessiiv, mis käibib kahes tähenduses — 1. 'ajal, aegu': Ans pätsi pääva "aegus varastab "paljaks; Kei kevade suure vete "aegus; SJn minu "aegus; 2. 'aegsasti' (Hi): Emm ösna "aegos saime "öhtole; Phl "aegus "valmes. 'aegus2 'korras, valmis': Kad elasime vanamega, sis olid meil alati tüöd "aegus. EKS-is on toodud üksnes murdeline postpositsioon aegus 'ajal, aegu'. Mis puutub lähisugukeelte sõnaraamatuisse, siis neis on aika- ~ atg-aines esitatud vastavalt oma keele eripärale ja ühtlasi kasutajat sil­ mas pidades. KKS, SVJ ja VKS annavad omaette sõnaartikleis kind­ laks kujunenud määr- või kaassõnad, atg-sõnaartikkel ise on KKS-is liigendatud käänete kaupa alates nominatiivist ja lõpetades komitatii­ viga. SMS-is ei võimalda seda teha materjali üliküllus, kuid osalt on nii­ viisi esitatud kivinenud käändekasutust, ka püsiühendeid. Nagu juba ees­ pool selgus, hoiavad soomlased koos noomeni käändevormid ka siis, kui need on juba muutumas või muutunud kaas- või määrsõnaks. Sõnaraa­ matu kasutajat abistavad viitemärksõnad, nagu ajallaan ->- aika A. IV. 7. b., ajalle -+ aika A. IV. 9. a. 19 V. Kingisepp, О. W. Masingu «Marahwa Näddala-Lehhe» sõnastik, lk. 39. 20 M. Must, Kirderannikumurre, lk. 199. 21 M. Must, Keskmurde tekstid, lk. 15, ikaart lk. 16; A. Kask, Über die est- nischen Inessivfcmmen. Rrnt.: Congressus Secundus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars I. Helsinki, 1968, lk. 251—254. 292 Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi OSKAR KRUUS

õukogudeaegsetes Eesti kultuurkapitali käsitlustes ' on kirjanike puhul esikohale N seatud selle kirjanduspoliitiline roll ja otsitud argumente tõestamaks kirjanike äraostmist riikliku toetuse abil. Nüüd, mil päevaprobleemiks on kerkinud kultuurkapitali taastamine, oleks asjakohane vaadelda erapooletumalt, kellele siis ikkagi kultuurkapi­ talist toetusi, stipendiume ja auhindu jagati. Muidugi võivad igasugused toetused ja auhindamised kirjanike poliitilist hoiakut mõjutada — seda mitte ainult minevikus, vaid praegugi. Kõigil kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali summade jagamistel oli põhiküsimu­ seks, kellele ja kui palju raha anda. Enamjagu vaidlusi tekkis noortele toetuste ja sti­ pendiumide määramisel ning kindlapalgalise töökohaga kirjanike toetamisel. Kultuur­ kapitali toetuste esimesel jagamisel 1925. aasta varasügisel tegigi kirjandusalaste sum­ made jaotamise komisjon (A. Adson, A. Alle, D. Palgi, A. Saareste, E. Schönberg, K. E. Sööt, F. Tuglas, H. Visnapuu) otsuse: «... toetusosalistest välja jätta need kir­ janikud, kes on mingis kindlas ametis ehk aineliselt kindlustatumad», ja nende asemel anda kaheksa õppestipendiumi noortele kirjanikele (Peet Vallakule 50 000 marka ning V. Adamsile, A. Antsonile, E. Hiirele, J. Jaigile, M. Jürnale, M. Rauale ja J. Sütistele ä 30 000 marka).2 Rahuldamata jäeti Pedro Krusteni sooviavaldus3 — nähtavasti see­ tõttu, et tema sai kohtuametniku palka. Nii toetuse määrajate kui ka saajate nimestikes toimus väiksemaid muudatusi, kuid ka edaspidi talitati ligilähedaselt vastavalt 1925. aastal loodud traditsioonile. Kui 1926. aasta sügiseks J. Sütiste ei olnud sooviavaldust toetuse saamiseks esitanud, siis ikkagi anti ka temale (H. Visnapuu ettepanekul) 25 000 markat Palgasaajatele toetuse mitte- määramine põhjustas mitmel korral nurinat ja 1929. a. astus August Gailit protesti märgiks koguni Kirjanikkude Liidust välja.s Ka J. Semper ähvardas samamoodi toi­ mida6 ning on hiljemgi «Loomingu» toimetajana nurisenud, kui talle kultuurkapitali toetust ei määratud (aastail 1930/31 kuni 1935/36) 7. Kuid komisjon suutis aastate jook­ sul kaitsta põhimõtet, et kultuurkapitali toetusi tuleb jagada neile, kellele see on loo­ minguliseks tööks hädavajalik. Nii ei antud A. Gailit iie ka 1934. aasta kevadel kultuur­ kapitali toetust, sest ta oli «Vanemuise» direktorina palgasaaja.8 1934. aasta sügisel peeti aga vajalikuks August Jakobsonile määrata II kategooria toetus (450 krooni), et ta saaks oma teoseid senisest rohkem kunstiväärtuslikuks viimistleda («temale tuleks anda soodsam loomisvõimalus suurema toetuse näol »).9 Peäle perioodiliselt jagatud toetuste ja stipendiumide on kirjanikele antud ajutiste raskuste puhul ka erakorralisi toetusi (näit. J. Sütistele isa matusekuludeks 1932. a., haiguse raviks 1929. ja 1935. a., jne.).10 Kultuurkapitali komisjonile surve avaldamine või šantažeerimine tavaliselt tulemusi ei andnud. Nii näiteks 1929. aasta detsembris ei määratud J. Sütistele üldse toetust, «sest et tema oli kirjalikult teatanud, et ta alla 200-kr. toetust vastu ei võta, nii suurt summat talle aga määrata ei saadud».11 Kõige kõmulisemalt proovis survet avaldada 1927. a. Johannes Vares-Barbarus. Tol aastal oli erakorraliselt antud 800 000 marka

1 Vt. näiteks: E. Plotnik, Kultuurkapitali osast kodanluse kultuuripoliitikas ja eesti rahvusliku kultuuri arengus a. 1920—1940. TRÜ toimetised. Vihik 87. Tartu, 1960, lk. 169—219. 2 ERA (Eesti Riigiarhiiv), f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 186. 3 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 336, 1. 388. 4 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 160. 5 Eesti Kirjanikkude Liidu juhatuse koosolekute protokollide raamat I. KM KO, f. 301, m. 1 : 1, I. 119. 6 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 503, 1. 51; «Vaba Maa» 8. X 1929, nr. 238. 7 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 978, I. 1. 8 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 47. 9 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 43. 10 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 74, 100; s. 718, 1. 59. 11 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 93. 293 eesti kirjanduse auhindamiseks — pool summast 1926. aasta jaoks, pool vabariigi esi­ mese kümmeaastaku teoste tunnustamiseks.12 Ka selle summa jagamisel peeti silmas rohkem toetamisprintsiipi, kuigi auhindugi määrati paljudele: Tammsaarele 80 000 marka, Metsanurgale 70 000, Suitsule ja Underile kummalegi 60 000 marka, Visnapuule, Tuglasele ja Lutsule ä 50 000 marka, Semperile 40 000 marka jne. Kõige vähem (15 000 marka) said Valmar Adams ja Johannes Vares-Barbarus.13 Barbarus pidas kõige mada­ lamat auhinda endale solvavaks ja keeldus raha vastu võtmast. Ajalehes «Rahva Sõna» avaldas ta avaliku kirja: «Olen põhimõtteliselt ja ilmavaateliselt igasugu, iseära­ nis aga bürokraatlisametliku kirjanduse auhindamise vastu, kuna loomingu eksperi­ mentaalselt edasiviiv väärtus vahel alles tulevikus selgub, käesoleval ajal aga, sageli tumedate arvustajate suggestioonile, pilgete märklauaks on.» и Ja Vares-Barbarusele kui hea sissetulekuga arstile ei määratudki edaspidi kultuur­ kapitalist toetusi. Üksnes 50. sünnipäeva puhul on ta saanud 1939/40. aasta summadest 250 krooni i5 — nähtavasti juubelikingituseks. Ajakirjanduse valjud protestid mõjutasid siiski vahetevahel kultuurkapitali summade jagajate otsuseid. Üks kõmulisemaid juhtumeid oli välismaastipendiumi (1500 krooni) lubamine Karl Rumor-Astile 1929. aasta sügisel. Kohe avaldas mitu ajalehte selle otsuse kohta karikatuure ja sõnalisi proteste ning Rumori stipendium tühistattgi.» Kirjanduse sihtkapitali koosoleku protokollis 1929. aasta 6. novembril küll ei vihjata ajakirjanduse mõjule, vaid märgitakse põhjendusena Vabariigi valitsuse nõuet kärpida väljamakse- summasid; samal koosolekul tühistati ka V. Adamsi õppestipendiumi Peale Barbaruse olid kultuurkapitali auhindade määramist 1927. aastal kritiseerinud teisedki is ning edaspidi sellest üritusest loobuti. 1934. aastal hakati välja andma riigi­ vanema auhindu kolmes astmes; vahel jäeti mõni neist määramata ning seegi põhjustas vaidlusi. ' Kuid järk-järgult hakkas kultuurkapitali summade jagamisel toetamisprintsiipi siiski asendama auhindamise taotlus. Juba 1929. aasta suve protokollides on toetused ja au- hindamised rööbiti ning enamasti on seal ära märgitud teosed, mille eest toetus või auhind antud.is 1930. a. määrati stipendiume ja preemiaid ning lisaks «ühekordselt toetust mõnele kirjanikule, kes 1929. a. teoseid trükis pole avaldanud». Viimased üld­ summa kärpimise tagajärjel küll tühistati.» Akadeemilises kirjandusloos2' on 1934. aas­ tat esile tõstetud kui murdejoont kultuurkapitali summade jagamisel ja väidetud et sellest aastast peale hakkavad kirjanike asemel otsuseid tegema peamiselt riigiametni­ kud. Protokollid aga osutavad pigem, et riigi mõjuvõim suurenes järk-järgult ning võit­ lus kultuurkapitali haldamise ja toetuste jagamise ümber käis algusest saadik luba 1927. aastal võttis sotsialistide ajaleht «Rahva Sõna» korduvalt sõna kultuurkapitali autonoomia kaitseks.» 1933. a. ründavad aga paremalt poolt kultuurkapitali korraldust ja jagamispohimõtteid vapsid.** Vapsidele lähedased on Eesti Rahvuskirjanike Ühingu (Ludu) nõudmised ja loosungid. 1935. aasta märgukirjas kirjanduse sihtkapitali esindus­ kogule alustavad nad oma eesmärkide loetlemist eestlaste missiooni elluviimise ja elu positiivsete külgede kajastamise vajalikkusega ning lõpetavad: «Kirjandusliku järelkasvu kasvatamme kmdlas isamaalises meelsuses ja suundluses eestluse ülesannetele.» 24 Algul es.tavad nad Rahvuskirjanike Ühingu liikmete nimestiku 15 isikust koosnevana, kuu aega hiljem aga juba 26-liikmelisena.25 Viimases on liikmeks märgitud ka haridusnõunik Johannes Aavik, kes kuulus kirjanduse sihtkapitali juhatusse ning võttis täie hääle­ õigusega osa summade määramisest. Kui summade jaotamisel olnuks määrav riigi-

12 «Looming» 1927, nr. 7, lk. 683. 13 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 140. 14 «Rahva Sõna» 29. IX 1927, nr. 176. 15 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 978, 1. 1. 16 «Päevaleht» 9. X 1929, nr. 234; «Vaba Maa» 8. X 1929, nr. 233 17 ERA f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 95. 18 «Looming» 1927, nr. 7, lk. 683—684. 19 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 102-103. 20 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 88—89, 92. 21 Eesti kirjanduse ajalugu IV, 2. raamat. Tallinn, 1984, lk 27 22 «Rahva Sõna» 27. IV, 12. V ja 11. XI 1927 (nr. 47, 60, 213). 23 «Võitlus» 14. ja 23. XII 1933 (nr. 120, 124). 24 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 807, 1. 20-21-. 25 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 807, 1. 67; s. 393, 1. 39. 294 ametnike hääl, siis oleks võidud vähemalt mõningaid Rahvuskirjanike Ühingu liikmeid rahaliselt toetada, kuid nii 1934. aasta detsembris26 kui ka hiljem on sellele organisat­ sioonile ja tema liikmetele keeldutud toetust andmast. Kultuurkapitali toetuste määramisel oli kirjanikke lahterdatud kategooriatesse ka varem. Kuid eriti kindlaks kujuneb seesugune jaotus alates 1935. aastast. Ajuti muutu­ vad summade suurused, sõltudes kultuurkapitali üldisest sissetulekust (alkoholi müü­ gilt), toimub ka kategooriate vahetamisi, kuid üldiselt püsib märgitud jaotusviis kul­ tuurkapitali tegevuse lõpuni. Nimekad kirjanikud olid toetuse suuruse järgi jaotatud kas kahte või kolme kategooriasse ja nad said igal poolaastal järjekindlalt toetusi, nii et nad tulude stabiilsuselt olid võrreldavad kuupalgaliste töötajatega. Lisaks kategoo- riakirjanikele on ühekordseid toetusi antud ka teistele (ajuti preemiatena teoste eest), samuti stipendiume noortele. Endiselt püütakse vältida majanduslikult kindlustatud kirjanike toetamist. 26. X 1935 ei ole toetust määratud «Kivikale kui ametis olevale kirjanikule»27, 19. X 1936 on keeldutud August Mälku edutamast I kategooriasse, sest «ta olevat Kaitseministeeriumi kaudu romaani kirjutamiseks saanud suurema rahalise toetuse»28. 1935. aasta teisest poolest kuni 1937. aasta sügispoolaastani ei saa toetust Mait Metsanurk, kuna ta töötab ajalehe «Uus Eesti» toimetuses.29 I kategooria kirjanikud saavad 1000 krooni (1936. a. 900 kr.) aastas, 1938. a. tõstetakse neile aastatoetus koguni 1800 kroonile, mida saab võrdsustada 150-kroonise kuupalgaga. 1 kategooriasse on aastail 1935—1940 pidevalt arvatud Tammsaare, Tuglas, Under ja Raudsepp, 1937. a. sügisel lisatakse sinna Luts, 1939. a. algupoolel Hindrey ja Gailit. Sinna kuulus ka Metsanurk, kes palgasaamise tõttu ajutiselt oli sealt eemal­ datud. II kategooriasse on 1935. a. arvatud Alle, Alver, Gailit, Hindrey, Jakobson, Kivi- kas, Kärner, Luts, Mälk, Sütiste ja Vallak, 1939. a. algupoolel lisatakse sellesse ritta veel Hiir; nad saavad aastas 800—1750 krooni.30 Ülejäänud kirjanikele on toetusi jaga­ tud vahel III kategooriasse paigutatuna, enamasti aga ühekordsete toetuste nime all ning summad on olnud vastavalt väiksemad. 14 vanemat kirjanikku ja tõlkijat on kul­ tuurkapitalilt saanud pensioni. Pensionäridest on tähtsamad E. Vilde, A. Kitzberg ja tema perekond, A. Haava, A. Rennit, E. Wöhrmann ning Igor Severjanin. Ajakirjanduse mõju kohta kultuurkapitali toetuste jagamisele tuleks lisada veel üks karakteerne üksikasi. Oma följetonide, vastuvaidlemiste ja kriitiliste märkustega aja­ kirjanduses nii kultuurkapitali kui ka muude kirjanduselu probleemide kohta paistsid silma August Alle, Karl August Hindrey ja Richard Roht. 1934. a. kevadel on üsna tagasihoidlikud summad määratud Hindreyle (250 kr.), Hiirele (200), Rohule, Rauale ja Allele (a 150 kr.). Haridusministeeriumi teadus- ja kunstiosakonna juhataja Gottlieb Ney on eelarvesse pliiatsiga juurde kirjutanud: «320 või nii umbes — jäävad vagusi!»31 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali abiga sai 1932. a. teoks maja ostmine Tar­ tus Aia t. 19. Hind kaubeldi alla 41 000 kroonile, kuid koos mitmesuguste muude kulu­ dega on 8. novembri 1932. a. protokolli järgi vaja olnud maksta 45 300 kr.32 Selle maja tagasivõitlemine seaduslikele pärijatele on praegusaja kirjanduselu üks aktuaalseid prob­ leeme. Tartu kirjanikud üksinda pole edu saavutanud, vaja oleks kogu Kirjanike Liidu mõjukat survet. 1940. aasta kevadel on tehtud kokkuvõte kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalist kirjanikele makstud summade kohta selle tegevuse algusest kuni 1940. aasta 15. märt­ sini.33 Pärast seda, 24. aprillil 1940, on küll veel kord jaotatud kirjanikele kultuurkapi­ tali toetusi34, kuid arhiivist ei läinud korda leida viimase eelarve järgi tehtud välja­ maksete dokumente. Niisiis võib suure tõenäosusega kõnesolevat kokkuvõtet pidada lõp­ likuks, kehtivaks kogu kultuurkapitali ajaloo kohta. Selles kokkuvõttes on koondsum-

26 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 40. 27 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 28. 28 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 15. я ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 13—15, 17—19. 30 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 1—27. 31 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 718, 1. 35. 32 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 64. 33 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 978, 1. 1. 34 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 1. 295 madega kirjas 60 isikut, sealhulgas ka kirjanikest pensionärid. Et alfabeetiline järjes­ tus poleks küllalt ülevaatlik, on siin kirjanikud seatud pingeritta saadud summade suuruse järgi: 1) A. H. Tammsaare — 23 455 krooni ja 10 senti; 2) M. Under — 22 343 kr. 33 s.; 3) M. Metsanurk — 21 905 kr. 05 s.; 4) F. Tuglas — 20 343 kr. 23 s.; 5) H. Raudsepp — 19 763 kr. 60 s.; 6) O. Luts — 17 378 kr. 88 s.; 7) H. Visnapuu — 16 981 kr. 37 s.; 8) A. Gailit — 13 712 kr. 95 s.; 9) E. Vilde — 11538 kr.; 10) A. Haava — 11 140 kr.; 11) P. Vallak — 10 834 kr. 80 s.; 12) J. Kärner — 10 289 kr. 10 s.; 13) A. Kivikas — 8911 kr. 52 s.; 14) R. Roht — 8629 kr. 10 s.; 15) J. Sütiste — 8471 kr. J. Sütistet on ajakirjanduses peetud eriti osavaks kultuurkapitali toetuse nõudlejaks, teda on tögatud nii: «Eriliselt omistatakse koolis aega ja tähelepanu täiesti uuele õppeainele: kultuurkapitali tehnika. Lektoriks astumise ettepanekut tahetakse teha Joh. Schützile kui parimale asjatundjale sel alal.»35 Kuid arhiividokumendid näi­ tavad, et Sütiste oli vaid keskmine kultuurkapitali summadest osasaaja, kellele on makstud toetust küll algusest saadik, aga ainult 200—800 kr. aastas. Ülevaade osutab, et esmajoones on toetatud vabakutselisi kirjanikke. Kui rohkem toetatud kirjanikud läk­ sid vahepeal palgatööle (M. Metsanurk, F. Tuglas, H. Visnapuu, A. Gailit), jäeti nad sel ajal kultuurkapitali toetusest ilma. Ametisoleku tõttu on vähe toetust saanud G. Suits (1900 kr.) ja A. Adson (5264 kr. 68 s.). Et J. Semper oli aastail 1930-1940 «Loomingu» toimetaja, peäle selle ka Tartu ülikooli õppejõud, siis on temalegi makstud summa — protestidest hoolimata — tagasihoidlik (kokku 6217 kr. 70 s.). К. A. Hindrey on esimest korda toetust saanud 1926. a. (200 kr.), uuesti alles 1931. aastast peale (kogusumma 7764 kr. 26 s.). Küllap oli põhjuseks see, et Hindreyd hakati kirjanikuks pidama alles 1930-ndail aastail. Ka August Mälgu kirjanikutunnustus tuli suhteliselt hilja. 1936. aastani sai ta kooliõpetajapalka, hiljem kasvas ta heaolu järsult muude soodustuste tõttu (Lagle talu andmine presidendi poolt, Kaitseministeeriumi stipendium Vabadussõja-ainelise romaani kirjutamiseks) ning nii on peetud vajalikuks teda kultuur­ kapitalist toetada ainult ajuti ja väikeste summadega (kokku 2317 kr. 50 s.), mis mui­ dugi ei vasta tema kirjanduslikule kaalukusele. Nagu 1920-ndail aastail, nii hakati ka järgmisel kümnendil toetama noori kir­ janikke, kui nad olid avaldanud kriitika poolt tunnustatud raamatuid. Nii on H Talvi­ kule makstud 1870 kr., B. Alverale 1610 kr., P. Viidingule 1114 kr., K. Merilaasile 570 kr., J. Ruvenile 396 kr., A. Hindile 330 kr., E. Krustenile 250 kr. Seega võib teha järelduse, et kultuurkapital võimaldas nimekamatel prosaistidel, luuletajatel ja näitekirjanikel töötada vabakirjanikuna. J. Sütiste on juba 1934. aastal söandanud avaldada järgmise üldistava järelduse: «Ja kui ikka ja ikka on tehtud mõt­ lematuid atakke kultuurkapitalile, siis on see antud olukorras näidanud ennekõike kul- tuurivaenulist arusaamatust ning mõtlematust. Just see majanduslik alus meie iseseis­ vuse ajal on võimaldanud kirjandusel areneda praegusele tasemele, kus meil enam ei pruugi häbeneda Euroopat.» 3e J. Sütiste järeldust ei lükanud ümber ka kultvurkapitali toetuste jagamise edas­ pidine praktika. Kultuurkapitali pärast võideldi, vai*- di ja seda pilati palju, kuid aja­ looliselt distantsilt vaadatuna näivad kõik tülitser :sed tühised. Kultuurkapitali ideed ei suudetud kompromiteerida ning toetuste jagamisi praktika kohta võiks teha ainult üksikuid väiksemaid kriitilisi etteheiteid. Premeerin- se printsiip ei saavutanud kunagi täit võitu kirjanikele loominguvõimaluste andmise (toetamise) põhimõtte üle. Ka viima­ sel jagamisel 1940. a. kevadel on kõigepealt mään tud toetussummad seitsmele tipp- kirjanikule ning ülejäänutele preemiad konkreetset» teoste eest." Summade jagamine

35 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 503, 1. 109. 36 «Looming» 1934, nr. 7, lk. 832. 37 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, I. 1. 296 ei sattunud kunagi ainult riigiametnike voli alla. Ka pärast 1934. aastat jäi jäme ots ikkagi kirjanike kätte. Näiteks 1935. aasta kevadel on jaotamiskoosolekul olnud Kir­ janikkude Liidu esimees M. Metsanurk, liidu sekretär M. Jürna, «Loomingu» toimetaja J. Semper ning kaks kirjanikust riigiametnikku — Haridusministeeriumi haridusnõunik Johannes Aavik ja Propagandatalituse kultuurinõunik Henrik Visnapuu.38 Kirjanikest riigiametnikud (haridusnõunik J. Aavik, filmiinspektor A. Adson, vabaharidusnõunik J. Jaik ja kultuurinõunik H. Visnapuu) pole saanud kultuurkapitali toetusi endale ahmida: Aavikule ja Jaigile pole makstud kroonigi, ettevõtlik Adsongi on pidanud lep­ pima keskmise summaga (kokku 5264 kr. 68 s.), kuigi ta aastail 1926—1934 oli vaba­ kutseline kirjanik. Soosimine võiks kõne alla tulla üksnes H. Visnapuu puhul ning tema eelistamist (vähemalt ühel korral) osutavad ka arhiividokumendid. 1934. aasta kevadel on jaot ai uis кош is jo n (M. Jürna, M. Metsanurk, J. Semper ja J. Sütiste Kirjanikkude Liidu poolt, H. Evert, J. Roos ja A. Oras Eesti Kirjanduse Seltsi poolt, A. Annist Aka­ deemilise Kirjandusühingu poolt ning E. Nurm Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt) otsustanud H. Visnapuu üle viia I kategooriast kolmandasse poolaasta toetusega 360 kr. («sest saab teatrist tasu») 39; viimast asjaolu on toonitatud ka Metsanurga ja Jürna allkirjaga seletuskirjas eelarve projekti juurde. Kuid Haridusministeeriumi teadus- ja kunstiosakonna juhataja Gottlieb Ney soovitusel või nõudel («Ney ütleb, et ») on eelarve puhtas käsikirjas tehtud pliiatsiga parandus ning ka Visnapuule määratud I ka­ tegooria poolaastasumma 500 kr.40 Ent sellised üksikepisoodid ei kõigutanud kultuurkapitali toetuse jagamise põhi­ mõtteid. Ajakirjandus jälgis teraselt kultuurkapitali summade kasutamist ja ebaõigluse korral sekkus asjasse ning saavutas ka muutmisi (eespool oli juttu K. Rumori välis- maastipendiumi tühistamisest). Siinkirjutaja ei poolda sugugi sõjaeelse Eesti Vabariigi kõigi institutsioonide taas­ tamist, sest olud on mõnel alal vägagi muutunud. Kuid kultuurkapitali võiks restau­ reerida küll, sest see õigustas end. Võiks kasutada ka kultuurkapitali rahade hankimise viisi — eraldada kultuurkapitalile mõni protsent alkoholimüügist saadud tuludest.

38 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 34. 39 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 393, 1. 47; s. 718, i. 39. 40 ERA, f. 1108, nim. 5, s. 718, I. 35.

297 Jumalamärgid kaljuseinal ehk millal siis ikkagi Lätimaal kirjutama õpiti

LEMBIT VABA

Kes on lugenud «Karutapjat», mäletab ei toonud asjasse selgust: ei satutud loo­ ehk sedagi, et eepose looja, läti rahvus­ detud ohvrikoopa suule ega leitud ohvri- romantismi keskse kuju Andrejs Pumpursi lõkete asemeid, kaljujalamil kultuurikihis- tahtel oli muistsetel lätlastel kirjutamise tisi lihtsalt polnud. On siiski püütud lei­ kunst selge juba ammu enne sakslaste da tõendeid, mis tõrjuksid kahtlejate väi­ maavallutust: neil olid oma kirjamärgid, ted, nagu oleks tegemist meie aja grafo­ mille abil oli talletatud lugematu hulk maanide kätetööga. Märkide suure vanu­ rahvajutte, sangarilaule ja ajaloosõnu- se poolt näikse kõnelevat asjaolu, et pal­ meid. Tõe nimel ütleksin kohe, et tege­ jud neist on 3 või koguni 5 om sügavu­ mist ei ole vaid A. Pumpursi uitmõttega. selt kalju sisse kraabitud. Koguni kirju­ Teisedki läti rahvusromantikud olid tõsi­ tusvahend, ülimalt käepärase kujuga kivi­ meeli valmis lätlasi vanaks kirjarahvaks kild (25X8X3 cm) on lähedusest üles uskuma ning keelemees ja luuletaja Juris korjatud. Kaljukirjade leidja, läti geo­ Alunäns on seda kuulutanud kui ajaloo- graafi Guntis Eninši arvates võib märkide fakti (tema enda toimetatud populaartea­ vanus olla 500—1000 aastat. Läti kirja duslikus almanahhis «Seta, daba, pasau- ajaloo uurija Konstantine Karulise arva­ le» III. Tartu, 1860). Seni ei ole muistse tes on tegu siiski vaid 200—300 nas­ oma kirjasüsteemi olemasolu siiski tea­ ta taguste märkidega, enam-vähem samu duslikult tõestada suudetud. Pole küll ka­ ajapiire pakub ika arheoloog Juris Ur- heldud selles, et mitmesuguste sümbolite tärts. ja maagiliste märkide (maagiliste funkt­ Tõenäoliselt on tegemist ideograafilise sioonidega ornamendid jt. salapärased kirjaga, kus märkide sisu võib teatavasti märgid) kui kirja algelementide sünd lä• olla küllalt avar: märk võib tähistada heb Lätimaalgi tagasi väga kaugesse mi­ tõepoolest konkreetset eset või nähtust, nevikku. On arvatud sedagi, et maaval- kuid võib hõlmata ka tervet mõistete rin­ lutuseelses Lätis leidus Skandinaavia ja gi, mis assotsieeruvad tähistatud eseme slaavi kirja mõistjaid (R. Malvess). Pole või nähtusega. Esmakordselt on tegu nii aga mingeid tõendeid selle kohta, et ilmeka ideograafilise kirja leiuga Lätis muistsetel lätlastel oleks olnud oma kir­ (K. Karulis). Lätis ollakse nimelt arva­ jasüsteem ja kirjalikke tekste. musel, et vanadel Kuramaa kanneldel lei­ Avalikkuse huvi asja vastu käib laine­ duvad seni dešifreerimata sisselõiked tena. Laia vastukaja leidis mäletatavasti «püüavad kajastada sõnade häälikulist A. Epnersi vöökirju käsitlev film «Liel- koostist». varde vöö». Uut hoogu on arutlustele Märgid ei paikne kaljuseinal horison- andnud 1986. a. sügisel avastatud liiva- taalridades, vaid rühmiti püsttulpades (vt. kivipaljan'dile kraabitud mõistatuslikud kir­ joonis 1). Suurem osa märke on asüm- jad, n.-ö. jumalamärgid. Leidu peetakse meetrilised, nende paigutus ei osuta orna­ Lätimaa ja õieti kogu Baltikumi seisu­ mentaalset korrapära. Märgid on lakooni­ kohalt ainulaadseks. Kirjadega kaljusein lised, äärmuseni lihtsustatud. Oma ise­ asub kuskil muistse Idumea kõrvalises loomult on need väga arhailised, peegel­ metsanurgas ja on raskesti ligipääsetav. davad paari aastatuhande tagust indo- Täpsemaid koordinaate ei nimetata, sest euroopalikku maailmavaadet ja selle graa­ mine (pahatahtlikke) uudishimutsejaid tea. filist kujutamist (K. Karulis). Osa märke Kohta on lähemalt kirjeldatud nii: see tulevad tuttavad ette läti mustritelt ja asub sügavas kaljuorus kaunis jõelookes. läti ning maailma mütoloogiast. G. Enin­ Märkidega on kaetud vertikaalsel kalju­ ši arvates esineb kaljuseinal korduvalt seinal 2X3,5 m suurune pind. Millal mär­ Jumist kui muistse (põllu)viljakuse süm­ gid on tehtud? Kuna kaljuseina orgaani­ bolit tähistav märk (1). Sellele järgneb lise aine sisaldus on olematu, pole datee­ G. Eninši tõlgenduses läti maajumala rimine radioaktiivse süsiniku abil võima­ Mära, teatavas mõttes jumala vastandi lik. Kohalik pärimus ei tea kirjadega kal­ mitmekesine märgistik: Mära maa (2), just midagi. Arheoloogilised kaevamisedki Mära veed (3). Tuleristi märk, haakrist,

298 esineb ikahes kohas, kord n.-ö. õigel (4) on Päike, edasi on kujutatud Taevast ja teist korda pööratud (4a) kujul. G. (mis ürgse ettekujutuse järgi oli kivi- Eninši arvates võiks esimene tulp kuju­ võlv). Järgneb Surnute Ilm: Surnute Maa tada lõpmatu maailmaruumi mudelit, see­ ja Surnute Päike. Kuuendat tulpa tõlgit­ vastu teiste tulpade tõlgitsemine on ras­ seb K. Karulis nii: ülal on Päike (Tae­ ke, sest nendes esinevad enamasti tund­ vasfääri sümbol), selle all olev kriips tä­ matud ideogrammid. Ühtekokku on tulpi histab Maad. Järgneb loogeline Madu kui kuus. Kuuendas tulbas esineb /kahel kor­ Maaga seotud elava olendi ürgseim süm­ ral märk, mida G. Eninš on pidanud bol. Edasi tuleb Surnute Päike: Päikest muinasaja hõimupreestri saua kui püha kujutava ringi sees on märk, mis tähis­ ametiriista kujutiseks (5). On teada, et tab linnuna lahkuvat hinge. Nüüd oleme seesugune preestrisau oli laialt kasutusel jõudnud siksakjooneni, millega muistsed muistsete preislaste maal ja Leedus. kultuurid on juba aastatuhandeid tähista­ Preisi kroonik M. Praetorius (XVII sa­ nud mägesid: need on Surnute Mäed; sik­ jand) on väitnud, et preestrisau (preisi sak on olnud siiski ka ema sümbol. Üle­ Criwe) oli kirjamärkidega nui. jäänud allpool olevad märgid kujutavad Huviga loetav on K. Karulise esitatud K. Karulise arvates mitmesuguseid all­ kaljukirjade tõlgitsus. Tutvugem sellega ilma jõude, teiste hulgas võib sealt leida alljärgnevalt üksikasjalikumalt. Karulise ka Pikse (lt Perkons) (tule)risti (6). K- meelest vastab, vertikaalne paigutus indo- Karulise arvates võivad tulba mõlemas euroopa kesksema müüdi sisule Ilmapuust servas olevad võrekujutised tähistada elu­ ehk Elupuust, mis tipneb Taevaga ja toe­ aset (mille seinad punuti vitstest või tub Maale. Sellest allpool on Allmaa. Iga­ kindlustati vitspunutisega ja määriti sa­ ühel neist on sügav mütoloogiline sisu. viga üle). Taevas ja Maa on vastandid, mida seob 1987. aasta suvel avastati samalt kal­ Ilmapuu. K. Karulis tuletab lugejale meel­ juseinalt veel teine, kulumisastme järgi de, et Afganistanist leiti mõned aastad otsustades niisama vana märgikogum. tagasi Ilmapuu kullast mudel: õunapuu, Leiupaiku lahutab umbes saja meetri laiu­ kuldõunad küljes. Ilmapuu müüt on K. ne tsirkusorg. Need märgid on hoopis Karulise veendumust mööda balti algu­ erineva iseloomuga. Oletatakse, et tege­ pära. Indoeuroopa Ilmapuu on igihaljas mist võib olla üiheksandsüsteemis arvu­ puu. Baltlased on igihalja Ilmapuuna tustega. Läti astronoom Jänis Kletnieks kohati käsitanud kuuske. Karulisel on tä­ on seisukohal, et muistsete lätlaste aja­ helepanekuid, mis kõnelevad selle poolt, arvamine põhines kuukalendril, mis koos­ et Lätimaal on püsinud hilise ajani mit­ nes kolmest üheksapäevasest tsüklist (nä­ meid ilmseid müütilise Ilmapuu kujutlu­ dalast). Läti rahvalauludes ja muinasjut­ sele viitavaid reministsentse. tudes esinev müütilise hulga tähis trejde- Esimese tulba alumine horisontaal- vini 'kolm (korda) üheksa' on algselt kriips tähistab Maad, selle kohal olev ring märkinud õieti (päevade) arvu, mis mõõ-

Joonis 1. Kirjade­ ga kaljusein kuskil muistse Idumea kõr­ valises metsanurgas. Märkide paigutuse skeem Konstantins Karulise jägi («Ka- rogs» 1988, nr. 3). Kirjadega kaljuseina värvifotod on aval­ I tulp datud ajakirjas «Ka- rogs» 1987, nr. 8, ja «Avots» 1988, nr. 1.

X,IX/,X,-Y, 2;VW-3; # -t,- X -4aj *— - 5; «tfl 299 dab lunaarse kalendrikuu pikkust, ja väl­ hoopis pöörasematest?) ideedest olgu siin­ jendit рёс trejdevinäm dienäm 'kolm kohal lühidalt esile toodud kaks: 1. tege­ (korda) üheksa päeva pärast' tuleb seega mist on peremärkidega, kaljuseina on mõista nii: 'kuu aja pärast'. Oletatavasti kraabitud kõik kõnealuse piirkonna pere- just niisuguse muistse lunaarse kalendri märgid, siis omamoodi register; nende fragment on kraabitud kaljuseina. märkidega tähistasid metsamesinikud lei­ Ent avastusterida jätkub. 1988. aastal tud tarupuud, fikseerides niimoodi omani- haikkas uurijaile salapäraste kaljukirjade kuõiguse ja tagades selle puutumatuse lähikonnas silma linnamägi, mille [sel seletusel on tõsiselt võetav kultuuri­ olemasolust seni ei teatud midagi. On pi­ looline tagamaa, märgi (tähe) ja metsa- kematagi selge, et seesuguses kontekstis mesinduse seosele osutab läti hurts 'nõi- tõuseb kaljukirjade usutavus ja tähendus. dumisvahend; täht' etümoloogia]; 2. kal­ Nüüd on uuesti meelde tuletatud ka seda, juseina on raiutud läti rahvalaul(ud) (!). et ikaljukirjadele on uurijad Lätimaal sat­ Guntis Eninši avastus on jälle kord tunud ennegi. Jutt on Svetupe ('püha kergitanud Lätimaa märkidega kivide ja jogi') ääres asuva Liivi ohvrikoopa mär­ sõknkirjade, sh. laulukerade mõistatuse. kidest, millele 1973. aasta väljakaevamis- Viimastest on palju juttu läti rahvalaulu­ te ajal sattus Juris Urtäns. Liivi ohvri­ des. koopa kaljukirjade vanuse seob J. Ur­ Asjatundjad arvavad, et Lätimaa kal- täns XVI ja XVII sajandiga, kui koobast jukirjad võivad väga oluliselt mõjustada kasutati eriti elavalt paganliku kultuseko- muistse inimese maailmavaate väljaselgi­ hana. Peamiselt sellele paralleelile toetu­ tamise käiku. des peab J. Urtäns ka G. Eninši leidu tekkelt hiliskeskaegseks. J. Urtänsi arva­ Refereeritud kirjandus tes pole märgid kaljuseina kraabitud ühe­ A. Caune, Raksts Latvijas PSR terito- aegselt, sest sügavalt sissekraabitud mär­ rijä pirnis XIII gadsimta. «Zinätne im kide kõrval on hulgaliselt muid, peaaegu Tehnika» 1980, nr. 2. märkamatuid, kuid kahtlemata inimkäega A. Caune, «Sudraboto gai|u» noslepums tehtud märke. Ka leiab ta, et märkidel ei paliek! Rmt.: Dabas un vestures kalen- tarvitse omavahelist seost olla ja mär­ däirs 1988. Riga, 1987. kide rühmitamine tulpadeks ja nende tõl­ G. Eninš, Ко slepj raksti? I—IIL gitsemine on ülepea meelevaldne. J. Ur­ «Avots» 1988, nr. 1; «Avots» 1988, nr. täns suhtub skeptiliselt ka üksikmärkide 7; «Avots» 1989, nr. 1. dešifireerimise võimalustesse. Küll aga ja­ A. G o b a, Vai cimdu rakstus var izla- gab J. Urtäns seisukohta, et märgid on sit? «Avots» 1987, nr. 7. mütoloogilise sisuga ja leiukoht on olnud К. К arul is, Senie un müsdienu raksti. paganlik kultusekoht. Paik on raskesti Riga, 1956. ligipääsetav ja seal saab korraga viibida К. К а г u 1 i s, Atkläjums un tä izraisl- vähe rahvast. Urtänsi arvates kõnelevad täs pärdomas. «Kanogs» 1988, nr. 3. need asjaolud keskajal kasutusele võetud R. M alv ess, Jautäjums par rakstu lie- kultusekohast, kui paganlikke kultusepai- tošanu Latvijas territorijä lidz XII gs. ku vaenati ja hävitati, mistõttu need või­ beigärn. Rmt.: Rakstu kräjums. Velti- sid püsida vaid kõrvalistes kohtades. jums ak. prof. Dr. Jänim Endzellnam Paikkonna vanad põlised kuiltusekohad vina 85 dzives un 65 darba gadu olid mõnevõrra kaugemal, nagu osutavad atcerei. Riga, 1959. sealsed kohanimeandmed (G. Eninš, J. 0. О z о 1 i n š, Vai te nav sudraboto Urtäns). gaiju afcminejums? Rmt.: Dabas un vestures kalendärs 1988. Riga, 1987. G. Eninš tutvustas oma sensatsiooni­ J. Urtäns, Daži apsverumi par jaunat- list avastust laia levikuga ajakirjas klätajäm zlmem. «Karogs» 1988, nr. 3. «Avots». Lugejate vastukajad on olnud 1. Viks, Senäkie raksti Latvijä. Fakti erakordselt elavad, neid on G. Eninš tut­ un hipotezes. «Avots» 1988, nr. 6. vustanud «Avotsi» 1989. aasta esimeses А. Мидовский, Узелок для памяти, numbris. Tähelepanuväärsematest (või «Вокруг света» 1987, nr. 6.

300 MISTSELLE

Krahe, Gailit, Adson & Co.

Viis aastat tagasi kirjutasin «Keeles ja Karta on, et sellel Eesti Rahva Muu­ Kirjanduses» (1986, nr. 6, lk. 364—367) seumi Tallinna osakonna nimel antud soo­ siurulaste seltskonnas liikunud õnnetust vitusel palju mõju ei olnud. Simuna on mitmekülgsest boheemlasest Karl Albert Krahe kodukohale Väike-Maarjale küllalt Krahest. Juba tookord olid mulle silma ha­ lähedal, sealkandis aga polnud Krahe kuigi kanud ka read August Gailiti tuntud föl­ populaarne. jetonist «Kunstnikkude ülevaatlik paraad», Kui omal ajal tsiteerisin «Keeles ja mis algul (juulis 1919) ilmus «Postime­ Kirjanduses» Ants Laikmaa sõnu Krahe hes» ja siis raamatus «Klounid ja faunid» kohta (lk. 365), oli seal üks nelja punkti­ (Tartu, 1919, lk. 126): «Ole lahke ja imes­ ga tähistatud väljajätt. Täielikult peab see ta, kuidas andeline Starkopf käib Saare­ lõik välja nägema nii: «Enamlaste ajal oli maal ringi labakindaid registreerimas, sa­ ta kutsutud kelleltki madruselt-komissarilt mas kui mõni «tuntud luuletaja ja maali­ sekretäriks, millisel kohal tal juhus oli 40 ja» Karl Gustav Krahe, kes «end pühenda­ ümbruskonnas lugupeetud inimese elu nud muuseumi tööle». Ole lahke ja imesta, päästa. Hiljem aga pandi talle pahaks veel on sulle selleks antud aega. Varsti enamlaste juures olemist.» ei saa sa isegi imestada, sest kõik on voo­ Laikmaal võib õigus olla nii Krahe õil­ lanud haridusministeeriumi kirjanduse, sa osa kui ka inimliku tänamatuse asjus. kunsti ja muinsuse osakonda kokku, isegi Ometi oli sealkandi rahvale lähimineviku «tuntud luuletaja ja maalija» Karl Gustav sündmustest rohkem meelde jäänud muu. Krahe.» Nimetähtede O.O-s all «Tallinna Teatajas» A. Gailiti raamatut arvustades võtab ka (2. II 1919, nr. 27) ilmunud ülevaade A. Adson «Tallinna Teatajas» (10. I 1920, «Enamlaste aeg Väike-Maarjas» kirjeldab nr. 7) asja eest teist taga Krahe nime 1. I 1919 sündinut: «Kaks madrust ja moonutatult suhu: «Gailit armastab pilte. mitu soldatit, püsside ja patrunite vöö­ Kui ta veel «kuulus» ei olnud ja Viljandist dega, mütsid peas, ilmusid konejärje juur­ oma esiteosele «Kui päike läheb looja» de, üks avas koosoleku ja andis K. Kr. kirjastajat pidi otsima, siis ehtis ta seda kõnelemiseks luba. See pidas pika targu­ oma enese pildiga, kuid nüüd on ta suur tava kõne. Püssimehed vahtisid vahel hiil­ mees ja teda austavad ning aitavad pub­ gavate silmadega oratori õtsa, kes nagu likumil austada peaaegu kõik Eesti nende südamemõtted ilmsiks tegi. Prant­ kunstnikud ja kirjanikud, oma joonistuste, suse revolutsioni tapmised pandi meile initsiaalide, käekirja proovide ja muuga, hirmutuseks silmade ette: «Kas vara, ka­ ainult Alide Ertel, Karl Gustav Krahe ja pital ehk elu peavad kodanlased tööliste veel mõned «väiksemad venna'd» on sest õnnepõlve heaks ohverdama». Piibel, koha­ aust kas teadmatuse või ajapuuduse tõttu lik «pastor» ja kihelkonna tohter said ka ilma jäetud, kahju!» omakord tublisti valu. «Kes nõukogude Tsitaadid iseloomustavad päris ilmekalt valitsuse vastu on, nendel on mädand pea­ seda, kuidas õnnetu Krahe siurulastele nal­ aju,» lausus muu seas kõneleja.» janumbriks oli, kuid oma tookordsest kirju­ Lastekirjanik Hell Maran (neiuna Er­ tisest jätsin need välja. Esiteks keskendus nits), kes 1924. aastani elas Väike-Maar­ too lugu ennekõike Tuglase «Loomistusale», jas, rääkis siinkirjutajale 1986. aasta ok­ teiseks jäi mulle arusaamatuks, mida tähen­ toobris, et kohalik rahvas suhtus Karl davad Gailiti sõnad Krahe «muuseumi- Krahesse üldise halvakspanuga, sest ta oli tööst». liiga isemoodi: tavaliselt üleni mustas, su­ Alles hiljaaegu leidsin Eesti Rahvus­ vel aga ruuduline kuub seljas, suur lips raamatukogu rahvusbibliograafia osakon­ ees, pikad juuksed üle pea kammitud, käis na kartoteegi abil «Tallinna Teatajas» alevis alati püstipäi. Krahede majas oli (10. VII 1919, nr. 141) sõnumi «Kõne Karl Albertil maalimiseks eraldi tuba, kus muuseumist Simunas»: «Pühapfäeval], 13. oli ka maaliraam, seintel väga erksavärvi­ juulil, esineb Simuna Nooresoo kasvatuse lised pildid. Maalimist aga ei peetud me­ seltsi majas hr. Karl Krahe kõnedega «Ees­ heteoks ja Hell Maranil oli meeles oma isa ti Rahva Muuseumist» ja «Eesti kultuura ütlemine Karl Krahe kohta: «Tuu mees ei paremast tulevikust». Noor kunstnik ja ole töömees.» kirjanik on enesele ülesandeks teinud Si­ Kõigele vaatamata oli Karl Krahe agar muna kihelkonnas vanavara korjamise korraldama avalikke esinemisi nii kodu­ tööd läbi viia ja on selle ülesande teosta­ kandis kui ka kaugemal. 3. X 1918 teatas misele juba andunud. Asja lähemaks tut­ «Tallinna Päevaleht» (nr. 92): «Kirjandus­ vustamiseks on agar tegelane kõnekoosole­ liste ettekannete õhtut peetakse Väike- ku korraldanud. Soovitame ümbruskonna Maarjas 12. okt. noore kunstnik-luuletaja rahvale, niihästi kõnedest kui ka muuseumi Karl Krahe auks. Ühtlasi avatakse ka tööst, elavalt osa võtta, ja loodame rohket kunstniku maalitööde näitus. Noor andeline kaastööd kohalikelt jõududelt.» edasipüüdja on praegu tervisliselt halvas 301 seisukorras, nii siis läheks sissetulek veel Elia Ilbaku taustosa. Gripenbergi kunstnikule, ta tervise parandamiseks. Loo­ väljavilistamist boheemlaste poolt on ju dame lahket osavõtmist.» seletatud kui protesti selle vastu, et eesti Adsoni-Tuglase kirjavahetuses, mida «lohe»-publik ei hinda vääriliselt oma August Eelmäe publitseerib «Keeles ja kunstnikke (ka Ilbakut), lömitab aga piin­ Kirjanduses», tuleb samuti jutuks üks Kra­ likult välismaise haltuura ees. Et Krahe he esinemisõhtu (KK 1990, nr. 10, lk. tantsijana üles astuda ihkas, osutus ta pa­ 624—625). Adson on päris järjekindel Karl ratamatult sellesse Gripenbergi-Ilbaku ri­ Albert Krahe nime hoolimatus moonutami­ valiteeti segatuks. E. J. Voitk on teiste ses — kui 1920. aasta arvustuses nimetab jutu põhjal kirjeldanud, kuidas Krahe kord ta teda Karl Gustaviks, siis kirjas Tugla- «Siuru» ajal olevat Konrad Mäe ateljees sele 23. XI 1918 (kiri 195) Karl Augus­ tantsinud: «Etteaste pakkus boheemlastele tiks. Või on viimane väike nali Karl Au­ kõige suuremat naudingut. Omaarust tund­ gust Hindrey ja August Gailiti suunas, lik muusik püüdis helisid väljendada oma mis annab tunnistust Jaan Unduski «Sina, keha mõttetus väänamises nii et kondid Tuglase» Augusti-mütoloogia ajalooli­ rägisesid. Ometi tema muusikalise taibu sest aluspõhjast? 29. XI 1918 on Adson kohta arvati, et ta sobiks vast ainult trum- Tuglasele kirjutanud Krahe õhtust «Esto­ misolistiks. Ainult Richard Roht jälgis nias» (kiri 199). Sedasama sündmust ka­ etendust sõjameheliku karm-tõsidusega ja jastab sõnum «Tallinna Teatajas» (30. XI Elia Ilbak olevat lausunud tantsuetenduse 1918, nr. 77): «Üleeila õht[ul] luges «Es­ lõppemisel: «Temas siiski on midagi...»» tonia» kontsertsaalis keegi Karl Krahe («Rahvaleht» 22. II 1940, nr. 45.) Kui oma luuletusi, mida ta lähemal ajal kogu­ hädavares Krahe end Gripenbergi nime nime all «Armastus» ähvardab trükis ilmu­ abil reklaamis, oli see ilmselt boheemkon- tada. Kogu kraam oli nähtavasti tõsiselt na seisukohast faux pas, seevastu Ilbaku mõeldud, avaldas aga siiski peaasjalikult heasoovlik mööndus Krahele oli siiski mi­ naljakat mõju. Kuulajaid oli vähe.» dagi «omaks» tunnistamise moodi. Nõnda Krahe lugu näib olevat otsapidi seotud jäigi Krahe valgeks vareseks — boheemla­ veel ühe «Siuru»-legendiga. Adson kirju­ seks Väike-Maarjas ja tahumatuks pro­ tas 29. XI 1918 Tuglasele Krahe õhtu vintslaseks boheemkonnas, humanistiks läbikukkumisest suhteliselt neutraalses enamlaste seas ja enamlaseks ausate eesti või isegi kaastundlikus toonis, veidi pa­ maameeste seas, tantsivaks luuletajaks ja rastavat nooti võib ehk tajuda ainult sõ­ maalivaks tantsijaks. nades: «...mees reklaamis küll: «Kuulsa Kahtlemata on aga Karl Albert Krahe Soome tantsijanna Maggie Grippenbergi elu ja tegevus «Siuru»-mütoloogia üks pal­ õpilase kunstnik-luuletaja Karl Krahe esi- jusid allikaid ja komponente. Arvatavasti õhtu».» Kas pole juba Adsoni iroonias jääb tema nimi ette nii mõnelegi «Siuru» eos see suhtumine Gripenbergi, mis aasta aja käsitlejale ja ehk aitavad siinsed märk­ hiljem, novembris 1919 Tartus vallandus med mõnda muudki Krahega seotud epi­ siurulaste korraldatud Gripenbergi-skandaa- soodi selgitada. lis? Kõige selle juures peab meeles pidama Rein Kruus

302 PUBLIKATSIOONE

A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus

(Algus „Keeles ja Kirjanduses" 1989, nr. 2)

257. Tuglas Adsonale > Luunjas, 20 mail 1920. Armas sõber! Olen juba nädala päevad Luunjas suvitamas. Sellep. sain ka Sinu kaardi hiljem kätte. Teatasin Noor-Eestile, et Sulle veel üks eks. «Raskuse vaimust» saadetaks. Siit pole mul võimalik saata. — Lugesin täna lehest, et Tallinnas Kirjan, kongressi (veel sel kuul!) kavatsetavat pidada. Minu arvates oleks see liig «kerge­ meelne» samm. Eelmine kongress oli halvasti ettevalmistet, mis siis veel sellest rääkida! Tean, et Ge kongressi-plaaniga ringi käis, kuid nii uisapäisa sellega ei peaks toime­ tama.2 Minu Tartu adr. endine. Terv. Fr. T. 1. Postkaart; aadress: V. a. herra K. Adson, S. Tartu maantee 57, k. 2, Tallinna. 2. Eesti kirjanike II kongress toimus 30. mail 1920 Haridusministeeriumi ruumi­ des; osavõtjaid oli 18. 258. Adson Tuglasele Tallinnas, 20. V. 20, ametis. A.T.! Kuulen, et Sa suvitavat. Kardan, et Sind säält raske on kongressile saada ja mee­ litan Sind sellep. rahaga: võiksin Sulle praegu 2000 mk. Siuru raha saata (sain hiljuti Lindelt lõpuarve), aga tule parem ise järele. Kongressiga on lugu nii, et tahtsime enne stipendiumi seaduse III lugemist ära oodata *> ja siis kohe kongress kokku kutsuda. Sügiseni edasi lükata ei saa. Minister lubas küll ruumid, aga ei lubanud kunstiosakonnal kokku kutsuda, korjasime siis siin­ olevate allkirjad ja panime teated lehte. Sa mõistad isegi kongressi vajadust hinnata, nii et Sulle seda vaja selgeks teha pole. Barbaras oli siin ja sõitis Pärnu ning Vil­ jandi ja tuleb Kongressi ajaks Tallinna,1 et jälle Narva sõita. Et ta nii liikumas on, siis on raske Sulle tema adressi saata. Praegu on «Forumi» toimetaja Wilhelm Herzog 2 — kena, nupukas mees. Olime eile (Kruus, Hubel, Kompus, Printsess, mina ja veel üks) koos Estoonias, jõime likööri marodööride ropenduste ja räuskamiste vihma ning jumala vihma all. Tuled, kõneleme pikalt. Adson *' /// lugemine tõi eelnõusse sigadusi! Eelnõu läheb a\sutavasse~\ k[ok]ku. Asm sõitis eile Tartu, trehvate muidugi. 1. Barbarus kongressil ei viibinud. 2. Wilhelm Herzog (1884—1960) — saksa kirjanik ja publitsist (pseud. Julian Sorel). Algatas ja toimetas mitmeid kirjanduslik-poliitilisi väljaandeid, nende hulgas «Das Forum» (1914—1915). 259. Tuglas Adsonile Luunjas, 5 juunil 1920. Uks rutuline märkus: Praegu sain teada, et Asm Pukka või Pritsu olla sõitnud ja sinna mitmeks päevaks jäävat. Mina aga kirjutasin protesti Kevendi asjus valmis ja saatsin eile Asmi nimel — kinnitatult — Tallinna.1 Nüüd Te seda kätte ei saa ja Asmi tulekut ära oodata ka ei või. Praegu ümber kirjutada ei suuda. Teen seda homme, korja Sina ruttu allkirjad ja hoolitse avaldamise eest. Tänane teade selleks, et Te asjata mind viivitamises ei süüdistaks. Saada «Hole» kaastöö ruttu ära. Sama palve Printsessile. Nr. 6 trükkimine algab kohe. Tervitusi! Felix. 1. Kirjanike II kongress mõistis F. Tuglase ettepanekul üksmeelselt hukka kirjas­ tajate ja kogumike koostajate omavoli kirjanike autoriõiguste ignoreerimisel. Kongress tegi vastvalitud Kirjanikkude Keskkomiteele (K. Ast, E. Hubel, J. Semper, F. Tuglas, M. Under) ülesandeks «autori seaduse parandamiseks samme astuda ja iga kirjandus­ lisi vargust häbisamba naelutada». Erilist protesti põhjustas Elise Kevendi koostatud «Ilulugemise krestomaatia» (Tallinn, 1920), «kus peaaegu kõigilt kongressil viibivatelt kirjanikkudelt töid on varastatud ja kus pealegi meie paremad autorid segi on visatud 303 kõige närusemate kirjandusliste käperdajatega» («Šotsialdemokraat» 1. VI 1920, nr. 120), Sellekohase avaliku protestikirja koostamine tehti ülesandeks F. Tuglasele. 260. Tuglas Adsonile Luunjas, 6 juunil 1920. Saadan uuesti protesti teksti, sest kuna Semper Tallinna tagasi tuleb, on teadmata. Ole hää anna K.K-K-1 liikmetele edasi. Kui nad midagi tarviliku leiavad muuta, siis tehku seda. Ja rutatagu avaldamisega! Terv. Felix. Kirjandusliku varguse vastu. Esimesel Eesti kirjanikkude kongressil, sfigisel 1919, võeti ühel häälel otsus vastu, mis nõudis autoriõiguse silmaspidamist ka kõigi antoloogiate ja krestomaatiate aval­ damisel. Selle nõudmise, mis juba nii kui nii iseenesest mõistetav peaks olema, tõid ka ajalehed omis kongressi kirjeldusis. Seda kongressi otsust on mõned lugemikkude korraldajad eneste kohta maksvaks tunnistanud ja kavatsetavate krestomaatiate kokkuseadmisel luba küsides autorite poole pööranud. Kuid teiselt poolt on samal ajal ka kõige hoolimatumaid autoriõiguse rikku­ misi ette tulnud. Nõnda on E li se Kevend, «teaatrikur süste juhataja ja ilulugemise õpetaja Tal­ linna linna tütarlaste-keskkoolides ja õpetajate-seminaris», avaldanud K-Ü. «Rahva­ ülikooli» kirjastusel «Ilulugemise krestomaatia», milles esinevad m.s. järgmised autorid: Ridala-Grünthal (7 tööd), Lattik (3), T uglas-V aides (6), Under (5), Mändmets (1), Heiberg (3), Enno (6), Jakob Liiv (4), Alte (3), Sööt (6), Suits (4), Haava (9), Visnapuu (4), Reinvald (1), Nukk (1), G. E. Luiga (1), R. Reimann (2), Semper (1), Roht (1), Rumor (3), Vilde (1) j.t. Nii palju kui meil teada, ei ole krestomaatia kokkuseadja üheltki autorilt tööde tarvitamiseks luba palunud, veel vähem pole autorid tööde valiku kohta oma arvamist võinud avaldada. _ Just selle vastu, autorite töödest on omavoliliselt katkeid võetud ja oma poolt pääl• kirja luuletatud. On võetud autori noorpõlve töö, mida see üheski kogus hiljem pole avaldanud ega avaldada ei taha, ja nüüd teise allkirjaga välja antud. On isegi ühe autori nimi järjekindlalt valesti kirjutatud? sest et krestomaatia kokkuseadja sedagivõrd varastatud materjaali ei tunne, et omanikkude nimed õieti kirjutaks. Ja kõik see materjaal on segi paisatud andevaeste tehestega, mille valik täielikku maitse ja teadmiste puudust paljastab. Ning kõige lisaks, selle kääridega «toimetatud» raamatu hinnaks on kirjastaja määranud tervini 60 marka. Elise Kevendi ja «Rahvaülikooli» kirjastuse kombel toimetades võiks kogu Eesti uuema kirjanduse antoloogiate kujul ilma honoraarita välja anda, end rahvaharimise ja koolikirjanduse soetamise kilbi taha peites ning suurepärast isiklikku äri ajades. Sarnase teguviisi vastu kohustas teine Eesti kirjanikkude kongress (Tallinnas, 30. mail 1920) meid kõige valjemat protesti avaldama. Autoril peab olema aineline ja kõlbeline õigus oma tööde saatuse otsustamisel. Ta tahab teada, kus, kuidas ja missuguses naabruses ta tõid avaldatakse. Kui ta omist ainelisist nõudmisist tahab loobuda, siis peab seda igatahes kõige päält temalt eneselt küsima. Tal peab kaitse olema kirjanduslikkude parasiitide vastu, kes säält lõikavad, kuhu pole külvanud. Kirjanikkude Keskkomitee: Fr. Tuglas. 1. Kirjanikkude Keskkomitee. 2. Nii teose sisukorras kui ka alaosas «Mitmesugune luule» on autorinimest Eduard Nukk saanud Eduard Nurk. Tuglasel oli nördimuseks ka isiklik põhjus: koostaja on uuesti avaldanud ta abitu noorpõlveluulesse «Nõdrameelne» (vt. Isamaa kalender 1907. a. peale. Tartu, 1906, lk. 17—18); katkend novellist «Vabadus ja surm» on avaldatud pealkirjaga «Hommik linnas», jms. i 261. Adson Tuglasele ' Kuresaares 20. VI. 20 A.T! Nagu näed, oleme Kuresaares. Kevendi asjus: KKK (iseäranis Asm, keda Kevend palu­ nud oli) oli protesti avaldamise vastu ja seepärast jäi ta avaldamata.2 Arvan, et Asm ,, Sulle juba pikemalt kõnelenud on. Ärasõit ja selle ettevalmistused võtsid aja ära, nii et ennem ei saanud Sulle kirjutada. Kui «Ilo» 5 ilmunud on, siis palun saada siia. Adr. Kuresaar S. Põllu t. M 10. Jääme siia umbes 1. kuuks. Adson Terv. Printsess 1. Postkaart; aadress: V.a. hra Fr. Tuglas, Tartu, Näituse tän. 28 k. 4. 2. Tõenäoliselt oli protesti avaldamise vastu ka Adson ise, kes pidi hoolitsema all­ kirjade kogumise ja avaldamise eest. Äsjasel kongressil oli Tuglas süüdistanud Hari­ dusministeeriumi kunstiosakonda (seega ka Adsonit ikui selle osakonna ametnikku) passiivsuses ja saamatuses, Adson omakorda tegi Kirjanikkude Keskkomiteele (niisiis ka Tuglasele) samalaadseid etteheiteid. 304 262. Tuglas Adsonile ' i . , ,, r , Luunjas, 1 juulil 1920. A.A.I «Ilo» nr. 5 on ammu ilmunud, kuid ma arvan, et Sinu ja Printsessi eks Tal­ linna on saadet. Lasen uuesti Kuressaare saata. — Neil päivil saatsin Sinu adressit pakikese raamatuid. Jõudsid need pärale? — «Ilo» nr. 6 on täiesti valmis ja ilmub nädala jooksul. Nii Sina kui Printsess ja Barbarus lubasite selle nri jaoks luuletusi saata, kuid ükski ei täitnud oma lubadust. Pidin sellep. teisiti korraldama Kas Te ei saadaks nuud nr. 7 jaoks? Selle trükkimine algab neil päivil. — Elan poole nädalast Tartus poole Luunjas. Sügise poole tahaksin pikema teekonna ette võtta mere ääre voi Pühajärvele. Tervita Printsessi, Barbarust ja ole ise eriti terve! Felix. 1. Postkaart; aadress: V.a. herra K. Adson, Kuresaare, S. Põllu tän. nr. 10. 263. Adson Tuglasele ' r- , . ,. . „ Kuresaares 5. VII. 20. telmise postiga sain «Ibsenid» 2 katte. Toimetasin nad Barbaruse kaudu «по назна­ чению» — viimane terminus osutab, nagu näed, mu viimase aja mõtlemisviisi: loen iga­ päev igasuguseid arkailisi dokumente, milles turult maasikaid ostan. — Tänan saadetuse eest! — Ostsin eile turult noore rebase, on väga kuri ja maksis 100 marka. Mis talle nimeks panna? «Ilo» 5 saabus Printsessile, mulle mitte. Jään siia umbes kuuks aiaks veel. ' T- ^ , Adson lanan Teid väga saadetuse eest! Terv. NI. Under 1. Postkaart; aadress: V.a. herra Fr. Tuglas, Tartu, Näituse tän. 28 ik. 4. . *• F. Tuglase eri raamatuna ilmunud essee «Henrik Ibsen inimesena» (Tartu,

264. Adson Tuglasele

„ . . t л _ . Tallinnas, 6. VIII 20 Friedebert Tuglas! Nagu kuulsin, ei olevat Sa minult ettepanekut saanud «Varraku» ajakirja kaastöö• liseks hakata.1 Kohe pärast «Maailma lõpus» kättesaamist kirjutasime Printsessiga Sinule kaardi; tänu raamatute eest ja lühidalt ettepanek ajakirja asjus. Kas ei ole Sina seda kaarti kätte saanud (nagu toona meie kaastöö kirja ja nagu hiljuti rahasaadetus Kuresaarest Pühajärvele veel pole pärale jõudnud kuu aja jooksul), või ei käsitanud Sa mainit kaarti ettepanekuna, sest ta ei sisaldanud ju palju, lootsin et lähemad tingimised kuuled teiste tartlaste käest. Üleüldse kirjutasin mitmetmoodi: Semprille lühidalt kaar­ dil; Visnapile paar sõna osutades temale Gailiti kirja, mis oli ofjitsiell; Allele familjää- rilt, Kivikasele jälle isemoodi j.n.e. Minu kui toimetaja vastu on tõusnud Tartu pool suur oppositsioon, minule arusaa­ matult põhjusil. No egas ma vägisi ka hakka. Üleüldse vaatasin enda kui asetäitja pääle: Asm oli alguses nõus toimetama. Ütles pärast ära ja soovitas mulle seda tege­ vust. Linde samuti. Võtsingi enda pääle materjaali kogumise, lootes nii volitusi Suitsile edasi anda, kes siia pidi tulema ja loodetavasti toimetajaks hakkama. Igatahes polnud mulle toimetamine tähtis, vaid ajakiri ise. Kui sest ettevõttest ka muud kasu pole, siis ometi see, et Sarap v-Ilo'le» jalad alla tegi. Kuulsin, et Alle «Ilo» VII-as Printsessi materdab (et mind ka, see mind ei hei­ duta),2 kui see asi niisugune on, nagu umbes Gailiti «Sinises tualetis daam»,3 siis mina enam Hole kaastööd ei saada. Palun, saada mulle «Ilo VII» äratõmbed. Ma pole — Printsess ka mitte — veel Ilo VI-dat saanud. Visnapil nägin teda ammu juba. Ei tea, kas on kaduma läinud või? Kas Tallinna sõidad? Siis nägemiseni Adson. 1. Jutt on kirjastuse «Varrak» väljaandel ilmuva uue ajakirja kavatsusest, mille realiseerimine esialgu takerdus. Järgmisel aastal alustas «Varraku» (kirjastusel ilmumist ajakiri «Murrang» (nr. 1—5/6). 2. «Ilos» nr. 7 ilmus A. Alle poleemiline artikkel «Koketteriist Issandaga ja mõnest muust», milles autor eritles saksa ekspressionismist mõjustatud nn. ajalaulude lainet eesti lüürikas. Siin on kriitilisi hinnanguid ka M. Underi ja eriti A. Adsoni loo-, mingule. 3. Nimetatud följeton, alapealkirjaga «Paradoksid luulest ja Marie Underist», ilmus esmalt «Postimehes» (27. ja 30. VIII, 2. IX 1919, nr. 182, 185, 187), seejärel samal aastal avaldatud kogumikus «Klounid ja faunid». 265. Adson Tuglasele Tallinnas, 10. VIII 1920 Kiri Friedebert Tuglaselle Tartus. Varrakul on Siuru torni' ümberehitusplaanid juba kinnitet ja vajab Siuru nõus-

Ю Keel ja Kirjandus nr. 5. 19ЭТ 305 olekut torni Varrakule andmiseks. Meie Kuresaares arvasime, et võiks anda, kui Siuru liikmed kluppi, mis tornis asuma saab, balloteerimata vastu võetaks ja liikmemaksust vabastataks. Kas on Friedebert Tuglas sellega nõus? Ka Semperilt oleks vaja igaks juhtumiseks ses küsimuses vastus, olgugi, et ta põhimõttelikult asjaga peri oli. Tervitades Adson. 1. Vt. kiri 22, märkus 5 ja 6. 266. Tuglas Adsonile Tartus, 14 aug. 1920. Armas Adson! Sain Sinu mõlemad kirjad, kuid ei tahtnud enne kirjutada, kui Asmiga torni asjus läbi olen rääkind. Nüüd kõnelesime läbi ja oleme mõlemad Sinu ettepanekuga nõus. Nii pikalt siis sest asjast. Mis puutub kaarti, millel ettepaneku tegid, «Varraku» ajakirja kaastööliseks hakata, siis pole ma seda kaarti kätte saanud. Kuid nii või teisiti, seni kui «Ilo» ilmub, ei oleks ma võinud kaastööd saata, juba sel lihtsal põhjusel, et minult seda kahe ajakirja jaoks ei jätkuks. «Ilo» nr. 7 trükkimine seisab praegu — paberi puudusel. Kardan, et see «Ilo» vii­ mane nr. on. «Odamehega» on raske asju ajada. Vähemalt mina olen sellest kõigest tüdind! Kui mujal pool elujõuline ajakiri tekib, jätaksin «Ilo» seisma. Mui pole isu enam seista niisuguse kirjastuse ja kaastööliste vahelises risttules. Kui mõni uus ajakiri sün• nib, teen sellele häämeelega kaastööd, — vähe ongi mulle korrektuuride lugemine ja trükikodasid mööda jooksmine lõbu teinud, kuna kirjastus ettevõttest vähe hoolib, olgugi et see enese ära tasub. Alle artiklist oli mul ainult üks äratõmme, andsin selle Asmile ja viimane jättis ta maale. Kuid nii pea, kui see poogen on trükit, saadan ta kohe Sulle. Mui on jälle uus raamat ilmund! • Saadan Sulle esimesel juhusel. Tervites Fr. Tuglas. 1. «Aja kaja» 2., täiendatud trükk. 267. Tuglas Adsonile ' Tartus, 20 aug. 1920. A.s. Saatsin täna Sulle «Ilo» poognad, puudub veel pool poogent lõpust, kuid sel­ lest loodan homme äratõmbe saavat ja siis saadan. — Olen ootand pikisilmi, millal Oksa uus novellikogu ilmub, kuid ei näi vist veel trükiski olevat. Sarnasel puhul ole hää ja saada mulle «N et j a päev a» käsikiri tagasi. Avaldaksin ta «Ilos»? «Ilo» igatahes ilmub edasi, hoolimata kõigest, vähemalt selle aasta lõpuni. Seni kui muud ajakirja ei ole, püüan ta elus hoida. Kahetsen väga, et Sa võimaliku ei leia enam kaastööd teha! Kuid, mis teha! Tervites Sinu Fr. T. 1. Postkaart; aadress: V.a. herra K. A. Adson, S. Tartu maantee 57, к. 2, Tal­ linna. 2. J. Oksa «Neljapäev» jäi «Ilos» avaldamata. 268. Adson Tuglasele ' Tall. 29. IX. 20. Tänan väga Sind «Aja kaja» eest. Juba pühapäevast saadik on mul «Neljapäev» sinu jaoks valmis pakit, kuid alles homme saan mahti ära saata. Sinu saadet kaardi, mis saabus mu Pühajärvel oleku ajal, sain kätte, kuid «.Ilo» VII poognaid mitte. Üle• üldse ei ole me Ilo VI, VII, ega VUIdat näinud. — Ei tea, kas vabariigi posti kuri geenius süüdi või? Kuulsin, et Sa Soome sõidad, millal? Tuju halb. Ela hästi. Adson 1. Postkaart; aadress: V.a. herra Friedebert Tuglas, Tartu, Näituse tän. 28, 4. 269. Adson Tuglasele ' [november 1920] Hiline tänu Shakespeare'i eest2 Printsessilt ja minult. Ka Ilo VI oleme tänuga vastu võtnud ja ootame VII ja VIII ning IX-dat. Ühes selle kaardiga saadame Ilo jõulunumbri jaoks kaastöö. Printsess ühe luule­ tuse + 2 tõlget Meidnerist3 (nagu Pühajärvel kõnelesid, pidi jõulunr. saksa ekspressio­ nistidest reproduktsioone tooma, ja sinna oleks siis Meidner üsna kohane) ja mo poolt üks värss, nagu ta ühest töökoormatust inimesest välja on tulnud.* Soomest tulime kahjatsedes tagasi, oleksime häämeelega sinna jäänud. Jõudes 306 Helsingi saime aru: miks Suits säält ei taha lahkuda. On ikka vahe meie ja Helsingi vahel! Eino Leino oli täis ja liikumatu nagu Buddha. Soome kirjanikud tahavad kongressi (või muidu kokkusaamist) Eesti omadega korraldada — mis arvatakse sellest Tartu pool? Tervitused Adson. 1. Postkaart; aadress: V.a. hra Fr. Tuglas, Tartu, Näituse t. 28, ikrt. 4. 2. F. Tuglase eri raamatuna ilmunud essee «William Shakespeare» (Tartu, 1920) 3. Ludwig Meidner (1884—1966) — saksa kunstnik ja kirjanik. 4. «Ilo» nr. 10 trükiti hilinenult ning see ilmus alles järgmisel (1921) aastal. M. Underilt on selles luuletus «Jalutusel» ning kogumikust «Im Naoken das Sternen- meer» (München, 1918) tõlgitud L. Meidneri artikkel «Joonistamisest». A. Adsoni kaas­ tööd pole avaldatud. 270. Adson Tuglasele ' Tallinnas, 22. XI. 20 Mineval nädalal saatsin Sinule Ilo jaoks käsikirju + kaardi. Oleks huvitav teada, kas oled kätte saanud. Samuti tahaksin teada saada Tartu arvamist soomlaste siia sõidu kohta ning nende vastuvõtmise suhtes (s.o. kui valitsus raha annab, siis saab vastu võetud, muidu mitte. Omal kulul mitte, olgugi et Strandman2 ütles, et «no jaa, Gailitil ja Visnapuul ju omad sissetulekud, võiksid ju ka omalt poolt kaasa aidata». Läbirääkimised on veel pooleli, mul ükskama kõik, kas tuleb midagi välja või mitte.) Tervitus Adson 1. Postkaart; aadress: V.a. hra Fr. Tuglas, Tartu, Näituse t. № 28, к. 4. 2. Otto August Strandman (1875—1941) — jurist, riigitegelane, tollal kohtu- ja välisminister. Koostanud ja kommenteerinud August Eelmäe

20* 307 TÄHTPÄEVI

Juubel käes ka elurõõmsal kriitikul

__Ulo Tõnts seisab mu silme ees ikka rõõmsalt naeratava noormehena, kuid teat­ meteosed kuulutavad temagi juubilariks. Ta on sündinud 60 aastat tagasi 6. mail 1931 Valgamaal, kust pärineb üldse roh­ kesti meie kriitikuid ja kirjandusteadlasi. Läti piiri äärsest Laanemetsa vallast on ta Taheva, Laanemetsa ja Valga koolide kaudu liikunud Tartusse, kuhu jäigi 1954. a. saadud ülikoolidiplomiga peatuma ning ra­ jas oma kodu moodsas Annelinnas. Tartus on ta kuus aastat õpetanud koolilapsi, eelistanud aga sellele tööle siiski istumist raamatukogudes ja koduse kirjutuslaua taga. Väitekirjaga Rudolf Sirgest saavutas ta 1967. a. kirjandusteaduses keskmise palgamäära ning hakkas juba aasta va­ rem töötasu saama Tallinnast Keele ja Kirjanduse Instituudi raamatupidamisest. Kirjandusteadus on teda viinud Tallinnast kaugemalegi, vähemalt Muhumaale. Ülo Tõnts on nimelt kõige kuulsama muhulase Juhan Smuuli peamine uurija ja tutvus­ taja. Kandidaadidissertatsioonist sündinud raamatule «Rudolf Sirge» (1974), mis sai J. Smuuli nimelise auhinna, lisas ta 1979. a. teise lühimonograafia — «Juhan Smuul». Tema hoolel on lugejate kätte jõudnud sinisekaaneline 7-köiteline J. Smuuli teostekogu, mille viimane raamat ilmus 1990. aasta lõpul. Suure «Eesti kirjanduse ajaloo» viimas­ tele köidetele on ta kirjutanud ülevaate- jääkide registreerimisse. Enne sõda andis peatükke ning nüüdisaja proosa- ja näite­ «Eesti Kirjanduse» toimetus Marta Silla­ kirjanike loominguportreid, samuti avalda­ otsale tihti arvustada nõrgemaid teoseid, nud artikleid ajakirjanduses. sest heatahtlik naiskriitik oskas ka neist Ü. Tõnts on väga viljakas ja kiire rea­ leida kordaläinud tegelasi ja episoode. geerimisega arvustaja — raske ongi ot­ Kriitikuna ongi Ü. Tõnts nähtavasti M. sustada, kas ta panus on suurem kirjan­ Sillaotsa mantlipärija — eesti kirjandus- dusloolasena või kriitikuna. Ainult luule­ ja teatrielu oleksid ilma tema arvustusteta tuskogude retsenseerimisest on ta hoidu­ palju süngemad. nud, pidades seda oma andelaadile mitte­ vastavaks. Selle asemel on ta virgalt ana­ Kes tahab uuesti lugeda Ü. Tontsu lüüsinud eesti uusi näidendeid ja nende kriitikat, saab seda teha kahest valimikust lavastusi. Teatrikriitikuna on ta rohkesti — «Poolt ja vastu» (1979) ning «Vaateid ja operatiivselt vaadelnud ka teiste rah­ ja väiteid» (1982). Kahjuks ei jõudnud vaste näidendite lavasaatust. Režissöörid aktiivne kriitik õigel ajal avaldada oma võivad olla õnnelikud, kui nende tööd on teatrikirjutiste valimikku — praeguses ras­ sattunud vaagima U. Tõnts: ta retsensioo­ kes kirjastamisolukorras ei maksa seda nid on leebed ja mõistvad, eelistavad pea­ loota nähtavasti ka lähematel aastatel. tuda kordaminekutel ega takerdu puudu­ O. Kruus

308 RAAMATUID

PILDIKESI MAAPAO RANNALT

Ilmar Külvet. Kes oskab lugeda hieroglüi ? Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund, 1989. 196 lk.

«Eemal suuretee tolmust, veereva päi­ 91), millega mees oma sõnutsi ise rahule kese kullas ... .» seisab mis? Ei, mitte jääb. Siiski ei väsi ta end suurte eelkäi­ Metsatalu nagu kunagi Anna Haaval, jatega (Luts, Tuglas, Steinbeck, Tamm­ vaid imposantne sajandi lõpu eramu Ka­ saare _— lk. 50 on nad kõik kenasti kir­ nada suurlinna Toronto lähistel paikne­ jas, lõpuks lisandub veel Faulkner) kõr­ vas asulas. Elab seal eestlasest (pagu- vutamast ega mata maha mõtet pagulas­ las)kirjanik Hanno Kaaret, I. Külveti konna «Toe ja õiguse» kirjapanekust. Tore hieroglüüfide-romaani peategelane, ning on. Loodetavasti ei ehi tulevase suurteose tembib noorpõlves sündinud asju oma kaant kirjastaja Adra pakutud (irooni­ mõtfeuidudega. Asula «hing» on maja line?) hetkesähvatus, kus «Kalevipoeg kõigist akendest nähtav järv. Nõnda, punnitab maakera edasi lükata» (lk. 93). lihtsalt Järvelinnaks, Kaaret oma elupaika kutsubki. Kiretult, poetiseerimata. Säära­ Ilmar Külveti endaga paistab Hanno seid järvelinnu võib ilmas olla sadu kuid Kaaret ,üsna lähedases vaimusuguluses koduhollan'dust ei asenda neist võõrsil olevat. Hoolimata sellest, et I. Külvet on ükski, näikse autor vihjavat. Looduseilu enne ja pärast romaani «Kes oskab luge­ iseenesest aga pidada pärssima kirjaniku da hieroglüüfe?» ilmumist antud inter­ loomejõudu, segama mõtlemist (lk. 18). vjuudes toonitanud just nende vastandlik­ kust. Võrreldes romaani teksti I. Külveti Eeltoodud lõik häälestab mõneti nos­ vastustega F. Oinase ringküsitlusele («Tu­ talgilisele lainele. Paraku on just nostal­ limuld» 1985, nr. 4, lk. 176—178) näeme giaga segatud resignatsioon see Ilmar protagonisti ja autori loomeprintsiipide Kulveti proosale iseloomulik tonaalsus peaaegu täielikku ühtelangevusi Mõtte­ kuhu, nagu juba osutanud P. Kruuspere käik, mis kõrvutab pagulaskirjandust aja­ («Looming» 1990, nr. 11, lk. 1579), suu­ hädas maletajaga (lk. 63), on isegi sõna­ buvad romaani tegelaste mõtted ja unis­ sõnalt edasi antud. Muidugi pole Kaaret tused. Lk. 50 väljendatud soov vahetada Külveti koopia, aga tema seisukohtade «väljanaermise saksofon nukruse viiuli ruupor on ta kindlasti. Külveti pihitud vastu» teoses igatahes täitub. eesmärk «kirjutada kord midagi, millega _ Olles prosaistina realistlik jutuvestja peale mu enese jäävad rahule ka lugejad tukati koguni reporterkirjanik, lükib Kül­ ning kirjanduslikud vaagijad» («Keel ja ve t_ seegi kord lugeja ette peaasjalikult Kirjandus» 1990, nr. 11, lk. 682) mõjub tõsielulisi «pildikesi maapao rannalt» küll vähem lennukana, kuid tähendab si­ Tema protagonist Hanno Kaaret on mees, suliselt samuti eksiili «Tõe ja õiguse» kes parast esimese romaani ilmumist tu­ poole pürgimist. Kaaretite isiksuslikus leb oma naiivsete lootuste ning suurte am­ plaanis omistatud vastandjooned (armas­ bitsioonidega Inglismaalt Kanadasse, tab küll teatris käia, aga lava jaoks kir­ püüab seal kohe «eesti Svejki» teha, kuid jutamine tundub võõrana; ajakirjanikuamet pärast lepib ometi pagulase paratamatu­ on vastumeelne oma agressiivsuse tõttu sega ja läheb raamatuärisse teiste poolt jms.) aga on jälgede segamine, teadli­ ning võõras keeles kirjutatut müütama. kult sisse toodud mimikri. Sealsamas rühib ta visa tööga ülespoole teenib vaat et pensionigi välja. Majandus­ Isegi vana ja väsinuna esindab Kaaret lik turvatunne ja maja Järvelinnas on ses romaanis autori ideaalkuju — meest saadud kull rohkem tänu hambaarstist kompromissita. Kuhu võib viia järeleand­ proua Nelli «rahapuurile». likkus, kokkuleplus ning «väikese eluvale vajadus», näitab kunstnik Juhan Taaveti Kirjanikuna kurdab Kaaret pidevat enesetapp. Teistpidi jõuab krahhini enese­ ajahäda ja teemade üliküllust, ent põeb kindel kirjastaja Villem Ader (kelles võib ometi loomingulist kriisi. Loorberid on vi­ oletada mõningaid ühisjooni omaaegse sad tulema ning teoste pealkirjadki kuku­ «Orto» kirjastuse omaniku Andres Lauri­ vad kuidagi luitunud välja — «Härrapoeg ga). Paindlikkusest hoolimata kipub liiva Jaan» (on see ehk B. Kangro «Igatsetud jooksma ka lehetoimetaja Holger Sepateo- maa» Jukupojast inspireeritud?), «Maja se (Sebeteus?) aatetöö. Kahjuks ei usalda jõe ääres», lõpuks siis «Pilverännu Aadi», Külvet miskipärast oma lugejat ning teeb mille alapealkiri «Ohe lapsepõlve kajastu­ seeläbi endale karuteene —• tahe kõik si» viitab selgelt Tuglase «Väikesele Illi­ skeemid n.-ö. puust ette teha muutub tüü­ marile». Põhitiitli tuletuseeskujuks, nagu tavaks, häirib. Nagu ka pealetükkivalt mainib autor ise (lk. 188), on Lutsu illustratiivne nimevalik, mida omakorda «Vaadeldes rändavaid pilvi». Etalonid on võimendab proua Nelli esimese abielu ju head, püüded õilsad, ent lugema Kaa- liin, kus Metslangist saab Põlendik. Pa­ reti pealkirjad küll ei meelita. Kriitika radoksaalsel kombel jätab tegelastegale- on Kaareti aastate eest «sinna kuskile riist kõige sümpaatsema mulje vana jär- Pandivere kõrgendikule» paigutanud (lk. vekalur Arnold Kuu, kellel teoses ei ole

309 muud funktsiooni kui olla kirjanikuhärra takse «Seitsmenda rahukevade» puhul Kaareti varjukaetiseks. «Tuglase õrrele, õtse vanameistri kõrvale Teose jutustamistempo meenutab kõne­ või jupikese maad kõrgemalegi oksale» käändu: algul ei saa vedama, pärast pi­ (lk. 180). On see ehk meretagune aja­ dama. Romaani esimene pool lohiseb, vaim, mis Külveti raamatu kaudu kõne­ ekspositsiooni traagelniidid torkavad raa­ leb? matu keskpaigani selgelt silma. Lõpupoo­ Mõttekäik ajast ja vaimust meelestab le, kui kerkib eesti keele hieroglüüfistu- Mati Undi viimase Eestimaa eliitbestselle- mise probleem (mille esimesena ütleb väl­ riks saanud romaani «Doonori meelespea». ja Sepateos — lk. 145) ning peategelane Külvet poetab areldi: «Eks olnud ka kir­ on vastamisi «Pilverännu Aadi» saatuse­ janiku ilooming põhiliselt valetamine . ...» ga, muutub stiil närvilisemaks, teksti (lk. 153). Unt bravuuritseb: «Kuid kir­ tuuakse kummastavalt romantilisi kõrva­ jandus on kirjandus, ei ole suurt vahet lehüppeid (näiteks «vaimuvalguse» gallupi Jõerüüdi ja Hemingway, Plaubert'i ja peatükid 22 ja 23 oma kurva resultaa­ Lermontovi, Junga ja Joyce'i vahel» diga), teemakäsitlust näikse mõjutavat too («Doonori meelespea», lk. 27). Või Undi paljukurdetud ajanappus. Kiirustavast ja Külveti vahel, lisagem — mõlemad ju pealiskaudsusest annab tunnistust kas või ühe ja sama kirjandusorganismi doonorid. asjaolu, kuidas «Vabaduse»-nimelisest aja­ Leidub I. Külveti loominguski selline unes lehest (lk. 143) saab äkki «Valgus» (lk. ära kasutatud kirjanikust tegelane nagu 191). Kompositsiooni ümardav oodatud Undi Joonatan Hark. Nimelt Manivald happy end jääb rippu otsekui stoppkaad- Edurind näidendis «Lamp ei tohi kustu­ reisse ega lisa teosele enam midagi olu­ da» (1967). Tema leksikonist, muide, päri­ list. Iseenesest tõsine eesti keele ja kir­ neb too arhailis-pateetiline väljend «vai­ janduse (kestmise ning rahvusliku identi­ muvalgus», mis Kaaretilgi käepärast. teedi säilitamise probleem aga piseneb, Unt rähkleb küll igat masti vampiiri­ vajub Yoknapatawpha-võrdluste ja muu de, Michelsonide ja Greifentega, kust Kül­ taolise ballasti alla. Välja on tulnud mi­ veti hoopis maisem seltskond «teispoole dagi meie omaaegsete vähenõudlike olme­ jäämäge» jääb. Ometi on midagi raskesti romaanidega sarnanevat. hoomatavat, mis erisusi lähendab, olgu Ent võib-olla kirjanik, vaimusilmas see kas või Undi pakutud ajavaim. Kui seismas ennekõike kodueestlasest lugeja, aga nõnda, siis ületavad eesti proosakir­ seda taotleski? Raiuda raamatusse mo­ janduse kaks eri hoovust neid ilmsi ja saiik eesti rahvusgrupi mentaliteedist ja ulmsi lahutava veelahkme ning kohtuvad eluolust Põhja-Ameerikas, täna ja prae­ mingis mõttelises dimensioonis, kas Pan­ gu? Arvo Mägi sõnu kasutades on ro­ diveres või Munamäel. maan ju kirjutatud ajal, «mil Läänemeri Ilmar Külveti teise romaani pealkir­ oli lai ja peaaegu ületamatu» («Eesti Päe­ jaks sobinuks täpsuse huvides siiski pigem valeht» 17. I 1990, nr. 4). Ja silda üle «Pildikesi maapao rannalt», või kui len­ mere on Külveti tegelased alati otsinud. nukamalt, siis «Kuupaistesonaat Järvelin- Kõnealuses romaaniski mainitakse Kiike, nas». Kummardusega Beethovenile ja Ar­ «Loomingut», Kaplinskit. Eriti soosiv hin­ nold Kuule. nang saab osaks Viivi Luigele, kes aseta­ Arno Oja

TSENSORI TÖÖD TULEB AUSTADA!

Mats Traat. Karukell, kurvameelsuse rohi. Kirjastus «Eesti Raamat», Tallinn, 1990. 176 lk. Hind rbl. 1.50

1980-ndate aastate olulisemate eesti kir­ Loomulikult ei saanud selline teos meel­ jandusmaastike ilmestanud teoste hulka dida omaaegsetele kirjandusülemustele. Ei kuulub kindlasti ka Mats Traadi «Karukell, tea, kes need head nõuandjad kõik just kurvameelsuse rohi» (1982). Erakordselt olid, kuid «Karukella» 1. trükist on välja kontsentreeritult ja suure kunstilise mõju­ kärbitud vähemalt autoripoogna jagu teks­ susega on siin antud masendav ajastupilt ti. 1986. a. kirjutas Mats Traat vastuseks lähimineviku Eestist. Maatööliste igapäev «Sirbi ja Vasara» küsimusele, mis on teda on Traadi romaanis veel hoopis vaimsuse- kõige enam kurvastanud, lakooniliselt, kuid tum ja rõõmutum kui Eduard Vildel, kelle aimatava meelekibedusega: «Traumeeris loomingu vahendusel õpitakse koolis möö­ «Karukella, kurvameelsuse rohu» lühenda­ dunud sajandi koledusi. mine «^esti Raamatus» ühe ja töölisro- Sellises ümbruses elab mõnda aega kir­ maani «üksi rändan» kärpimine nelja trü- janik Ra, kelle väike poeg on õnnetult kipoogn ulatuses — teravamad, aktuaal­ surma saanud ja kes kirjutab parajasti ro­ semad sotsiaalsed probleemid lõigati välja, maani liivlastest XIII sajandil. Ega ka et kriitikal oleks võimalik silmakirjalikult liivi rahva saatus — Kaupo vabatahtlik hädaldada: meie kirjandusel puudub sot­ alistumine vallutajatele ja sellele järgne­ siaalne südametunnistus» (SV 18. IV nud rahva järkjärguline hääbumine — just 1986). optimismi sisenda, samuti juhtub mõndagi Möödunud aasta lõpus ilmus «Karukell, traagilist kenas agronoomiperes, kelle kü­ kurvamc Isuse rohi» uuesti, tiitellehe pöör­ laline on Ra. Traadi romaan on läbinisti del tagasihoidlik kirje «Teine, täiendatud pessimistlik. trükk». Kas ikka tõesti «Teine, täiendatud»?! 310 Pigem «Esimene, täielik» või «Teine, tsen- nud vineeri süüsse ja sealt mustasid läbi suuriparandusteta trükk», kui tahetakse sõnad: Бейте эстонских фашистов!» olla aus lugeja ees. Praegu kõneleb ainult Lk. 89—98 (lk. 84) — kõige ulatusli­ ptiikirjas annotatsioon raamatu taga otse­ kum väljajäte. Seltsimeheliku kohtu istun­ sõnu: «Käesoleva raamatu näol on meil gil, mille esimese päevakorrapunktina aru­ tegemist romaani teise trükiga, mis nüüd tati Helge ja Kalju Tõnissaare käitumist, esmakordselt ilmub terviklikul, kärpimata olid hiljem kõne all sama sovhoosi töö­ kujul.» Annotatsioonini enamik inimesi lise Sergei Svõrovi ja tema poja teod. muidugi ei jõua, nad ei hakkagi seda mõ­ Teose 1982. a. väljaande põhjal on üldse ned aastad tagasi ilmunud raamatut uuesti raske aru saada, et tegu on riigimajan­ ostma ja lugema. diga, kus töötab «väga paljude rahvuste Kahjuks väldib kirjastuse «Eesti Raa­ esindajaid», nagu meie ajakirjandus veel mat» uusväljaanne, väike märkus annotat­ üsna hiljuti armastas uhkusega rõhutada. sioonis välja arvatud, omaaegse tsenseeri­ See osa kohtuistungist puudub teose 1. mise (toimetamise) piinlikku teemat. Mui­ trükist täielikult. Mats Traadi «Karukella­ dugi asjata. «Karukella» 2. trüki kiire le» iseloomulikus lakoonilises laadis joo­ väljaandmise mõte oligi ju selles, et pa­ nistuvad kohtuistungi kümmekonnal lehe­ randada kurja, mis omal ajal sai tehtud, küljel välja huvitavalt ja detailides olulist ja tuua lugejani teose täielik tekst. Kena, rõhutades isa ja poja saatus. et seda tehti, kuid kahju, et neid tegemisi Kui Sergei Svõrov on poisikesena tul­ pole mingil moe! esile tõstetud. On ju nud koos emaga nälgivalt Venemaalt, nende kärbete taga suure kollektiivi riikli­ tonkab mõnevõrra eesti keelt ja on oma kult tähtis töö, mis aastakümneid meie huligaanse teo teinud lolli purjus peaga, vaimuelu vormis. Tsensori tööd tuleb aus­ siis tema poeg Vladimir mõjub juba väl­ tada ja seda vääriliselt esile tõsta alati, jakujunenud internatsionalistina, kes prae­ kui selleks tekib võimalus! gu — kümmekond aastat hiljem — kuu­ Niisiis — saatesõna, kommentaarid vms. lub tõenäoliselt Lõssenko töölismalevasse. olnuksid praegusel juhul küll hädavajali­ Ta oskab eesti keelt hoopis vähem kui tema kud. Kes oli siseretsensent, kelle algatusel isa, kuigi on siin sündinud ja üles kasva­ «parandati» teost? Samuti tulnuks tsensori- nud, seejuures mitte linnas, vaid maal. Ta kärped esile tõsta tüpograafiliselt — aval­ vihkab teisest rahvusest inimesi, kes ela­ dada nad põhitekstist erinevas kirjas, näi­ vad tema ümber. Kui ta elaks venelaste teks kursiivis. Miks peaksid uue «Karu­ seas, vihkaks ta tõenäoliselt haritlasi. kella» 15 000 lugejat tervelt 15 000 korral Tema kirjutaski kontori uksele selle klas­ võrdlema teose esimest ja teist trükki — sikalise lause, mille tsensor välja redigee­ mis siis ikkagi omal ajal välja kärbiti? ris. Seltsimeheliku kohtu ees on ta endast Lõppude lõpuks on ka see, mida ülemused mitu aastat noorema volgasakslasest poisi­ veel üsna hiljuti meie jaoks lugemiseks kese jõhkra peksmise pärast, kes on tema paslikuks ei pidanud, osa meie kultuuri- ja arvates fašist samuti kui kõik eestlased. vaimuloost ja pakub päris kindlasti huvi Lisagem internatsionalisti portreele seegi väga paljudele, mitte ainult kirjandustead­ detail, et kuigi alles koolipoiss, on ta juba lastele. väljakujunenud alkohoolik — viin on tal Võidakse ju öelda: see on editsiooni- koolis lapiku pudeliga iga päev kaasas. kultuuri küsimus, tänapäeval on oluline Lk. 103 (89) — «Partorg, elukutseline turukultuur, s. t. turumajandus. Aga edit- optimist, ütles ....» sioonikultuuri eiramine on seekord andnud Lk. 153 (135) — «Poliitosakonna ülem tulemuse, et raamatut lihtsalt ei osteta. oli Voskressenski, asetäitja oli eestlane, Lugejale ei ole tehtud selgeks, miks ta see tõlkis, kui ülemal midagi öelda oli. peaks ostma teose, mille ta on ligemale Ükskord tehti töökojas koosolek. Voskres­ kümmekond aastat tagasi juba läbi luge­ senski [I trükis: ülem] tuli ka sinna ja nud. Selleks olekski vaja selgitavat saate­ küsis, mis viga on, et remont kuidagi ei sõna, kursiivkirjas esile tõstetud teksti ja lähe. Traktoristid ütlesid: «Kompressiooni miks mitte ka kõlavat ja kas või sensat- ei ole.» — «Minge lattu, võtke sealt,» üt­ sioonimaigulist reklaami raamatukauplus­ les Voskressenski [I trükis: ülem].» tes ning ajalehtedes. Midagi selles laadis: Lk. 153 (136) — «Muidugi, üksikisikule «MIDA KÄRPIS NÕUKOGUDE TSEN­ on tarvis müüti, rahvale samuti, et näete, SOR VÄLJA MATS TRAADI ROMAA­ meie eesti rahvas elab ja töötab nagu NIST? OSTA «KARUKELL, KURVA­ muistegi, tal on veel peremehi. Aga kui MEELSUSE ROHI» JA SA SAAD SEDA iga viimane popskraat — tegin ise, oma­ TEADA!» Vms. enese tarbeks selle sõna, see tähendab Et aga kirjastus on kahjuks jätnud popsi ja bürokraadi ristsugutist — tuleb tegemata kõik, millest eespool juttu, olgu sind igal sammul kõige banaalsemal kom­ siin ära toodud tsensorikärped, mis mina bel õpetama, siis ei jää sellest suureks teosest leidsin. Võib-olla on neid rohkem­ peremeheks oleku aust midagi järele. Neid gi, võib-olla jäi mõni silmapaari vahele. 1. popskraate on nüüd siginenud enneole­ ja 2. trükil on ka redaktsioonilisi lahkne­ matul hulgal.» vusi, neid pole siinkohal esile toodud. Lü­ Lk. 154 (136) — «Kakskümmend viis hemad kärped olen esitanud tekstitsitaati- aastat on minus taga piitsutatud tootjat. dena, kusjuures väljajäte on kursiivis. Esi­ Ikka rohkem, ikka rohkem, saad plaani koha! on 2. trüki lehekülgede numerat­ täis, pead järgmisel aastal rohkem tege­ sioon, sulgudes 1. trüki oma. ma. Põllumehe toodangutõusu graafik peab Lk. 65 (61) — «Värvist polnud siiski varsti taevasse tõusma otsekui piibli Elias jagu saadud, liiga sügavale oli see imbu­ oma tulivankrll. Kül ei täida, ei anta 311 väetisi ega masinaid. Opidki kavaldama, tud, kuid tema rahvus on romaanis siiski üht-teist tagavaraks jätma, et oleks reser­ aimatav. Kes ei teaks, et traktorijaamade ve. Mõnel mehel on salapõldegi, kust saa- poliitülemad olid enamasti venelased, ja gilisa voetakse, kui vaja... Me ei saa milliseid kummalisi juhtumeid on rahvas oma sovhoosi sööklale laudast piimagi nendega seoses meeles pidanud. Sellegi­ müüa, ostavad kooperatiivist poollõssi. poolest peab avaldama täit tunnustust Püüame plaane ületada... Sest mis ära tsensorile, sest romaani olevikukirjeldustest peab minema, läheb niikuinii. Muidu ei on rahvussuhted õnnestunud peaaegu täie­ oleks Eesti linnades enam piima ega likult välja redigeerida. Seevastu ei ole liha...» Agronoom vaikis, tõusis diivanilt nimetamisväärset tulemust saavutatud ja kõndis ....» kärbetega, mis puudutavad põllumajandu­ See ja eelmine arutlus kuuluvad agro­ se hiljutist olukorda — püt on ikka rea­ noom Johannesele. Millegipärast on tsen­ listlik ja masendav. Aga noh, selle riikliku sor tema mõtteviisi pidanud eriti ohtli­ saladuse varjamiseks pidanuks tsensor kuks. romaani hoopis ümber kirjutama — nii et Lk. 156 (138) — «Vaadake, siin kohal järele jäänuks mitte enam «Karukell, kur­ ähvardas Voskressenski [I trükis: Olem] vameelsuse rohi», vaid sündinuks hoopis viiekümne teise aasta kevadel mauseriga uus ja innustav «Valgus kaheksakümnen­ minu isa ja karjus: sabotaažl Kolhoosi date aastate Koordis». kartulikuhi oli mädanema hakanud.» Arvatavasti ilmub peatselt ka «Üksi rän­ Mats Traadi romaanis «Karukell, kurva­ dan», mida kärbiti omal ajal veel hoopis meelsuse rohi» tehtud kärbete põhjal tuleb rängemalt. Küllap avaldatakse ka teisi küll järeldada, et suurimaid riiklikke sa­ tsenseeritud teoseid, sest tsensorilgi on ladusi lähimineviku Maarjamaal olid siin olnud oma — ja mitte väike — osa meie väljakujunenud rahvussuhted. Selleni väl­ kirjanduse kunstiliselt kõrgetasemeliseks ja, et isegi vene perekonnanime kasuta­ muutmisel. Loodame, et nende tagasihoid­ mine negatiivses situatsioonis oli keelatud. like ja seni ikka varju jäänud ametimeeste Võis küll kirjutada äärmuseni väärdunud tööd edaspidi vääriliselt esile tõstetakse ja inimsuhetest eestlannadest lüpsjate vahel tsenseeritud teoste avaldamisel juhitakse või ka debiilsest ja vastutustundetust trak­ ikka tähelepanu ka tsensori osalusele. Tei­ toristist Tähepõllust, kuid mitte Svõrovide siti poleks ju aus. purjuspäi tehtud tegudest. Poliitülem Vosk­ Mall Jogi ressenski nimi on hoolikalt maha tõmma­

MEES, KES EI MAHTUNUD KAHE KIVI VAHELE

Endel Nirk. Tabelinus. «Loomingu Raamatukogu» 47. Kirjastus «Perioodika» Tallinn, 1990. 79 lk. Hind 25 kop.

E. Nirk viib meid oma «dramaatilise göödiale. Koik, välja arvatud lõpp, mis lugulauluga» aastatesse 1219—1220, mis eeldatava suure paugu ja katarsise asemel peale loo peategelaste olid dramaatilised ohu vaikselt välja laseb. Võib-olla Nirgil ka kogumeie rahvale. Võitlus võõra või­ lihtsalt ei õnnestunud pauguga lõpu kirju­ mu ja voora usuga on eestlaste ajaloo lä• tamine, voib-olla takistas autorit sellise biv teema (voi vähemalt on seda sellest lõpu paratamatu masohhistlikkus (Tabeli- vaatevinklist kõige sagedamini kirjelda­ nust mõnitati ju surmaski, ta nimelt poo­ tud). Tuleb avaldada tunnustust autorile, di; Nirk säästab õrnahingelist lugejat sel­ kes on suutnud üle olla ahvatlustest aja­ lest alandusest), aga võib-olla tahab Nirk loolisi paralleele ülearu rõhutada, lausa öelda, et teda väline efekt ja shakespeare'- näpuga näidata — selleks on analoogiad likkus ei huvitagi. Shakespeare muidugi os­ juba ise piisavalt kõnekad. Nii näiteks pa­ kas välise efekti ühendada sisemise sü­ kub lugejaile kindlasti äratundmisrõõmu gavusega, kuid oleks päris arutu Nirki (aga see on ka ainus rõõm seejuures) piis­ süüdistada selles, et ta ei kirjuta nii nagu kop Alberti ja taanlaste maadejagamise Shakespeare. Nirgi lõpp on või püüab olla kokkulepe, mis oma n.-ö. salaprotokollilisu- mõtete, mitte sündmuste kulminatsioon. sest hoolimata ka jagatavatele ükskord Lõppsõnad lausub peapiiskop Andreas. Kas selgeks saab (lk. 43). see on parim lahendus, ei tea. Meeldiv aga Liigse tänapäevalisuse probleem oleks on seejuures, et vallutajasse on koos jul­ Endel Nirki kummitanud ehk ka siis, kui musega istutatud ka midagi inimlikku. ta kirjutanuks tavalise näidendi, sest tol­ Andreas vähemalt esitab endale küsimuse: last kõnet ja keelt pole võimalik nii ula­ «Kas viib see tee, mis sillutatud koledus­ tuslikult rekonstrueerida. Seepärast näib tega, / meid lähemale taeva tahtele?» (Lk. kasutatud lahendus — värssdraama — ole­ 77.) Loomulikult ei või me teada, kas aja­ vat parim. See lubab ilukõnet ja pikki looline Andreas Sunesen nii ketserlikke monolooge ning värsivorm osutab selgesti, mõtteid heietas, aga võimatu pole see su­ et autor ei arvagi, et tema tegelased just gugi. Ve^l tõenäolisem on aga, et ristisõdi­ täpselt niimoodi ütlesid. Esikohale tõu­ jate võrdsustamine röövlitega oleks liht­ seb öeldu mõte. sustamine; see oleks küll ilmselt tõde, aga Õigust öelda viitab kõik mitte ebamää­ mitte kogu tõde. Sellisest lihtsakoelisusest rasele «lugulaulule», vaid ajaloolisele tra­ on Nirk peajagu üle. 312 Eestlasest äraandjal Himotil laseb au­ misega Lembitut, niisug_useks on Nirk Ta­ tor pääseda vaid ehmatuse ja laksuga belinuse kirjutanud. Võinuks konstrueeri­ tagumikule. See pole siiski veenev. Küllap da ka hoopis teistsuguse Tabelinuse — rik­ seadis autor asjad sedamoodi tagamõtte­ ka ja poolenisti kaupmehe, kes mitte hin­ ga, et lugeja taipaks: Himoti-suguste pä­ geõnnistuse, vaid edukama kauplemise hu­ ralt oli Eestis (esialgu) tulevik. Jällegi ei vides oli kord lasknud end ristimisveega või ju väita, et asjad tegelikult olid tingi­ piserdada. Sellisele Tabelinusele käinuks mata teisiti, aga siinkirjutaja arvamuse ko­ Lembitu-sugune sirgjooneline mõõgamees haselt ei mandunud eesti ühiskond edas­ ilmselt hoopis närvidele. Aga see oleks siis pidi mitte niivõrd reeturite tõttu, kuivõrd juba ka hoopis teine lugulaul olnud. seetõttu, et «eestlaste pea raiuti maha», Kohati tunduvad arutlused kristluse ja s. t. kõige mõjukam ja intelligentsem osa maausu üle olevat mõjustatud meie täna­ rahvast hävis. Need, kes jäid, polnud tin­ päevastest arusaamadest. Tabelinus jõuab gimata äraandjad, vaid lihtsalt kehvemad. järeldusele, et nad on mõlemad eelkõige Nii et selle poolest võinuks Himot rahu­ usud ja püüavad pakkuda inimesele tuge meeli oma palga kätte saada, küll aga (lk. 20—21). Selline pragmaatiline käsitlus tulnuks sisse tuua hallivõitu lisategelane lähtub eeldusest, et võib ka mitte uskuda. — See, Kes Alles Jäi. Mitte selles ei saanud peituda XIII sajan­ Ajaloolases võib mõningat nurinat te­ di usuküsimuse tuum. Vaevalt keegi tol­ kitada, et «Tabelinuses» osutuvad taanla­ lastest eestlastest kahtles Jumala olemas­ sed ordumeestest hullemaks. Provintsiaal- olus ja muuseas vaevalt ka kristlased kaht­ meister Rudolf laseb endaga vähemalt rää­ lesid maajumalate olemasolus. Võitlus käis kidagi ja ordupreestrid Henrik ning Pee­ mitte küsimuse üle, milline jumal on ole­ ter on kohati lausa õigluse eest seisjad, mas ja milline mitte, vaid selle üle, kes peapiiskop Andreas seevastu on hoopis tei­ millist jumalat teenib ja ennast tema alla sest puust. Formaalselt on ju kõik õige, painutab. Samas seoses jääb vähe usuta­ nagu seegi, et Tabelinuse poosid tõepoolest vaks Temmo nördimus: «... oli pentsik taanlased. Tegelikkuses polnud ühed teis­ vaadata, / kuis lausa robinal_ ja hulgaviisi test paremad. Tabelinusele esitatud küsi­ usku muudetakse.» Pigem võinuks ta öel­ mus, kas leidub ka teistsuguseid kristlasi da, et valus oli vaadata, kuis maarahvas kui need, kes põletavad ja tapavad, jääb hulgaviisi pidi tunnistama võõraste jumala «Tabelinuses» täpsemalt vastamata, aga vägevamaks enda omadest. Ka tekitab pi­ vastata olnuks võimalik. Juba varsti pä­ sukest võõristust Tabelinuse soov, et maa­ rast Tabelinuse surma ilmus lavale uus rahvas võtaks rohkem «elumõtte üle arut­ iseseisev jõud — Rooma paavst, kelle le- leda» (lk. 61). gaat üritas luua õtse paavstile alluvat ja Lk. 56 poetab Nirk huvitava hüpoteesi: muidugi kristlikku riiki, kus kohalik hal­ Kaupo olla tapetud mitte eestlaste, vaid dus olnuks eestlaste käes, ja kes nõudis sakslaste poolt, kes ta tühjakspigistatuna taanlastelt välja ka Viru vanemate pant­ kõrvale heitsid. Ei ole sellest varem kuul­ vangiks võetud pojad. Lootuse sellele rii­ nud. Usutavamaks jääb, et Kaupo langes gile hävitas just ordu 1233. a. Toompeal siiski eestlaste käe läbi. Tema mälestust peetud lahingus. Tabelinuse silma ees kan­ hindasid baltisakslased hiljem kõrgelt ja gastub vaid nn. Leedu tee, kus oma riigi mitmed aadlisuguvõsad (näiteks Lievenid) tekkimise järel lõpuks sujuvalt liitutakse pidasid ennast Kaupo järglasteks. Kui nad kristliku maailmaga. Päris Tabelinus ei või­ oleksid teda sisimas põlanud, poleks teda nud seda kuidagi teada ega oletada, sest esivanemaks peetud. leedulased võitsid oma muistse vabadus­ Kohati leidub tekstis pärleid, näiteks võitluse püstipaganatena ja liitusid krist­ Andreas Suneseni repliik: «Eks ülepingu­ lusega alles XIV sajandi lõpus. Üldse pole tavaid lollpäid leidu igal pool, ja moni / Tabelinuselt loogiline oodata erilist asja­ võib sattuda ka usuteenri ossa» (lk. 67), tundlikkust Leedu asjus (loogiline aga pa­ mis kõliseb lausa klassikamaiguliselt. Ter­ raku lugulaulu kontekstis), pigem pida­ vikuna on lugulaul ikkagi hästi välja pee­ nuks ta Viru vanemana ja merd sõitnud tud, huvitav lugemine, millele siinne kriiti­ mehena tundma pisut Soome olusid, kus ka ei taha varju heita. Lõpetuseks tahab ristimine oli alanud varem ja vähema vä­ arvustaja ^mainida hoopis seda, et lugedes givallaga. See, et üks tegelastest, preester tekkis taf korduvalt soov illustratsioonide Peeter (Petrus), on soomlane ja kannab järele. Ju on siis autor oma tegelased se­ pealegi soome nime, lausa nõudnuks «Soo­ davõrd elavaks kirjutanud ja see on kaht­ me tee» kõne alla võtmist. lemata tunnustust väärt. Korduvalt nimetab Tabelinus lugupida­ Lauri Vahtre

ESIMENE PÄÄSUKE

Лингвистический энциклопедический словарь. Москва, 1990. 684 lk. Hind rbl. 12.50

Nõukogude teadusel on märkimisväär­ (kirjanduse, ajaloo, filosoofia, füüsika, seid edusamme entsüklopeediliste teatme­ keemia jt.) leksikone. Liiduvabariikides on teoste koostamises ja väljaandmises. Ve­ välja antud rahvusentsüklopeediaid. Üks­ ne keeles on ilmunud terve rida univer­ nes keeleteadus oli pikka aega jäänud saalseid teatmeteoseid ja ka erialaseid vaeslapse ossa. Seni olid venekeelsetest 313 teatmeteostest meie käsutuses vaid lingvis- toodud selle eri osi (grammatika, leksiko­ tikaterminite leksikonid', mõni biobiblio- 2 loogia, etümoloogia, sotsiolingvisiika, fo­ graafiateatmik ja vene keele lühikäsi- noloogia, dialektoloogia jms.) käsitlevad raamat (Русский язык. Москва, 1979). artiklid. Nüüd on seda lünka hakanud mõningal Teoses puuduvad spetsiaalsed artiklid määral täitma NSVL TA Keeleteaduse Ins­ üksikute keeleteadlaste elu ja tegevuse tituudi ja kirjastuse «Советская Энцикло­ kohta. Nende nimed ja panus ning kõige педия» välja antud lingvistikaleksikon, tähtsamad tööd on ära märgitud üht või mille koostamisest võttis osa 300 teadlast, teist probleemi käsitlevas artiklis või siis sealhulgas Arvo Laanest ja Valdek Pall. artikli lopus antud bibliograafias. Nii on Leksikoni on süstematiseeritult koondatud eesti keelemeeste hulgast mainitud selli­ nüüdisaja teadmised inimkeelest, maailma seid teadlasi nagu P. Alvre, P. Ariste keeltest, igakülgselt käsitletud NSV Liidu M. Veske, T.-R. Viitso, E. Vääri, A. Kaski ja välismaa keeleteaduse saavutusi. Teoses A. Künnap, A. Laanest, V. Pall, E. Päll, on laialdaselt valgustatud keele kui mär­ H. Rätsep, A.-R. Hausenberg, P. Kokla' gisüsteemi sisemist organisatsiooni, käsit­ (vt. artiklit fennougristilla — финно-угро- letud keelt ajaloolisest vaatekohast, võttes ведение jt.). Peale selle sisaldavad histo- arvesse sisemisi ja väliseid (sotsiaalseid) riograafilisi andmeid veel keelkonna või tegureid, vaadeldud keele seoseid kultuu­ keelerühma uurimist käsitlevad artiklid ri, mõtlemise ja inimpsüühikaga. Keele (indoeuropeistika, slavistika, germanistika) süsteemsust on näidatud nii üldplaanis ja eri koolkondi ning teaduslikke suundi (artiklid keel, keelesüsteem, kõne, keele vaatlevad artiklid (neohumboldtianism, tasandid) kui ka artiklites, kus käsitletak­ Praha koolkond, Kaasani koolkond, noor- se keele- ja kõneüksusi (foneemi ja hääli• grammatiklus, võrdlev-ajatooline keeletea­ kut, morfeemi ja morfi, sõna ja sõnavor­ dus). mi, lauset jm.). Keele dünaamilisust ka­ jastavad artiklid, milles vaadeldakse kee­ Mõistagi on tohutu autorikollektiiviga le arenguseadusi (foneetikaseadus, Fortu- raske saavutada materjali esitamise ühtlast natovi-Saussure'i seadus, Brugmanni sea­ taset. Palju sõltub siin nii autorite ette­ dus, Sahmatovi seadus jne.). Valgusta­ valmistuse astmest kui individuaalsest takse keeleteaduse filosoofilisi probleeme maitsest või harrastustest, eelkõige kaldu­ ja keeleuurimise meetodeid {võrdlev-ajaloo­ misest nn. traditsioonilise või siis nüüdis- line meetod, eksperimentaalmeetodid, trans- keeleteaduse poole. formatsioonimeetod, komponentanalüüsi Leksikoni lõppu on lisatud annoteeri­ tud nimeregister, mis sisaldab teadlase pe­ meetod jt.). Positiivseks tuleb pidada se­ rekonna-, ees- ja isanime, sünniaastat või da, et autorid on püüdnud objektiivselt sünni- ja surma-aastat, riiki, kus lingvist esitada erinevaid vaatekohti, ühtegi neist on töötanud või töötab. Välismaa teadlas­ absolutiseerimata, näidata lahendamata ja tel antakse perekonnanime algupärane vaidlusaluseid probleeme. kirjutusviis. Ent toimetus ei ole olnud siin Inimkeelt ja tema ülesehitust iseloomus­ küllalt järjekindel ja on jätnud sageli need tavad üldandmed tuginevad suure hulga andmed märkimata, kuigi praegu elavate keelte uurimismaterjalile (käesoleval afal ja töötavate teadlaste puhul poleks seda on ligi 5000 keelt, vt. lk. 651—660). Lek­ olnud kuigi raske teha. Tuleb ette ka sikoni võetud üksikuid (elavaid ja surnud) üksikuid ebatäpsusi. keeli käsitlevates artiklites tuuakse and­ Tervikuna on leksikon kahtlemata kasu­ meid nende levikuala, kõnelejate arvu, fo­ lik teatmeteos nii iga eriala keeleteadlasele neetiliste, leksikaalsete ja grammatiliste kui lähisteadusharu spetsialistile ning ka iseärasuste kohta, antakse kirjamärkide õppejõule voi üliõpilasele. ilmumise aeg ning põhiliste uurimuste ja Savvati Smirnov sõnaraamatute bibliograafia. Eesti keelest on artikli kirjutanud Valdek Pall, isuri ja Iuvi keelest Arvo Laanest. On toodud artikleid ka keelkondade ja keelerühmade Ж. M а p у з о, Словарь лингвистических терминов. Москва, 1960; Р. Г р а б и с, Д. Бар­ kohta (näiteks soome-ugri keeled, lääne• баре, А. Бергмане, Словарь лингвистиче­ meresoome keeled). Seal on loetletud keel­ ских терминов. Рига, 1963; й. В а х e к, Линг­ konda või keelerühma kuuluvad keeled вистический словарь Пражской школы. Москва, 1964; Э. X э м п. Словарь американской лингви­ esitatud nende levila, foneetika, leksika ja' стической терминологии. Москва, 1964; С. К e - grammatika ühisjooned. Eraldi artiklites несбаев, Т. Жанузаков, Русско-казах­ kirjeldatakse keelte genealoogilist ja tüpo- ский словарь лингвистических терминов. Алма- Ата, 1966; О. С. А х м а н о в а, Словар лингви­ loogilist klassifikatsiooni. Mitmed artiklid стических терминов. Москва, 1966; Т. Ч e л а к. on kirjast üldse (kiri, piltkiri, algkirjad) Словарь лингвистических терминов. Кишинев, ja konkreetsetest kirjaliikidest (armeenia 1969; А. Бекбергенов, А. Жаримбе- т о в, Русско-каракалпакский словарь лингвисти­ kiri, gruusia kiri, kreeka kiri). ческих терминов. Нукус, 1979 jt. Leksikonis on liigendatud lingvistika 2 Vt. näiteks: M. Г. Б у л а x о в. Восточносла­ kui teaduse struktuur. Üldistava artikli вянские языковеды, т. 1—3. Минск, 1976—1978; Славяноведение в дореволюционной России. Био­ (keeleteadus — языкознание) kõrval on библиографический словарь. Москва, 1979.

314 RINGVAADE

Raamatu osast Eesti Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus «Valik» võttis oma arengus. Kirjastamisest eesmärgiks ei olnud popu­ ülesandeks hea tõlkekirjan­ eile, täna ja homme laarsuse püüd, kõige oluli­ duse väljaandmise. O.-U. sem oli kirjastusele väärtu­ J. G. Krüger täitis Tartus se kriteerium. Väljaannetest vahetalitaja ülesandeid välis­ Kultuuri arengust, edu­ mainigem siin järgmisi: sammudest ja takistustest, maa ja Eesti raamatuturu «Maailmakirjanduse seeria», vahel. Välisriikide jaoks suhtumisest temasse — kõi­ «Elav Teadus», «Suurmeeste gest sellest saame tagantjä­ anti välja saksakeelset tõl- elulood», koguteos «Eesti», keseeriat «Estnische Reihe». rele parima pildi raamatu «Eesti ajalugu», ajakiri kaudu. Raamat aga on lahu­ Eesti Vabariigi lõpuks oli «Eesti Kirjandus» jt. Kirjas­ välja kujunenud igati arene­ tamatus seoses kirjastamise­ tuse esindaja sõnutsi oli ga. Nii on kirjastamiselgi nud kirjastuste süsteem, mis «peaaegu võimatu toetuseta oma paindlikkuse tõttu erk­ oluline osa kultuuri arengus. kirjastada nõudlikumaid Laias laastus võib eesti raa­ salt reageeris nii majan­ maailmakirjanduse teoseid duslike olude kui ka luge­ matu ja kirjastamise ajaloo 3 jaotada nelja perioodi, mil­ hais tõlkeis». jaskonna huvide muutustele. lest kaks viimast ajaliselt K.-U. «Loodus» ülesandeks Eesti raamatu kirjastami­ peaaegu kattuvad: I. Esime­ oli raamatu odavamaks, kät­ sest Eesti NSV-s ja pagulu­ sest eestikeelsest raamatust tesaadavamaks tegemine. ses annab võrdleva ülevaate kuni riikliku iseseisvuseni Nende arvates kirjastus Bernard Kangro artiklis (1525—1917); II. Raamat «peab olema kogu lugejas­ «Eesti kirjandus siin- ja Eesti Vabariigi ajal (1918— konna teenistuses. Lugejas­ sealpool piiri» («Tulimuld» 1940); III. Raamat okupee­ konda ei saa vedada enese 1965, nr. 2—4). Kuigi ritud Eestis (1940—). IV. järgi; ta maitse kasvatamine B. Kangro poolt koostatud võib sündida ainult pikka­ Eesti raamat paguluses 4 paguluses ja Nõukogude (1944—). Järgnevas on pea­ mööda». Kirjastusühingu Eestis ilmunud algupärase tähelepanu pööratud eelkõi­ «Loodus» tähtsamateks väl­ ilukirjanduse esitrükkide bib­ ge teisele ^perioodile kui eesti jaanneteks olid «Eesti ent­ liograafia ei ole (andmete raamatu õitsenguajale. süklopeedia», «Maailma kättesaamatuse tõttu) täie­ maad ja rahvad», «Eesti rah­ lik, annab see siiski ilmeka Aastail 1535—1917, s. o. va ajalugu», «Nobeli lau­ pildi olukorrast aastatel 382 aasta jooksul, ilmus reaadid», «Kroonine ro­ 1945—1964. Sellel ajavahe­ 14 503 raamatut (lehekül­ maan», «Tänapäeva ro­ mikul ilmus paguluses kok­ gede üldarvuga 1247 387).• maan», «Kuldraamat» jt. ku 366 teost (89 828 lk.), Kui see arv ühtlaselt nende «Noor-Eesti Kirjastuse» Nõukogude Eestis 353 teost aastate vahel ära jagada, peaalaks oli algupärase ilu­ (58 885 lk.).5 Selle biblio­ saame keskmiselt 38 trü­ kirjanduse avaldamine, tõl­ graafia koostamise aegu kist aasta kohta. 1918. aas­ kekirjandus moodustab viibis paguluses vähem kui tal sündinud Eesti Vaba­ «Noor-Eesti» väljaandel il­ 10% Eestis elavate eestlaste riik soodustas eestikeelse munud teostest võrdlemisi arvust. Kuigi Eestis välja­ raamatu kiiret arengut. Nii väikese osa. antavate raamatute arv edas­ ilmus aastail 1918—1940 Akadeemiline Kooperatiiv pidi kasvas, võib siiski tõ­ ümmarguselt 25 500 raama- deda seda, et ühelt poolt tuüksust (lehekülgede üld­ piirdus kirjastamisel algu­ sest peale kindla erialaga, ideoloogilise surve ja teiselt arvuga 2 000 000), s. t. kesk­ poolt kirjastamise tsentrali- miselt 1159 raamatut ja bro­ mille moodustasid ülikooli 2 õppe- ja käsiraamatud, Eestit seerituse tõttu ei toimunud šüüri aastas. Kirjastamise Nõukogude Eesti raamatu ja üldse vaimuelu keskuseks käsitlev võõrkeelne infokir- jandus ja teadustööd, ena­ arengus märgatavat edasimi­ kujunes Eesti Vabariigi päe­ nekut. Ka eesti raamatu kir­ vil Tartu. 1935. aasta «Üli­ masti doktoriväitekirjad. Ees­ ti Kirjastuse Kooperatiivi jastamine paguluses ei ole õpilaslehe» jaanikuu number, siin palju aidata suutnud, mis on püihendatud raama­ eesmärgiks oli rajada raa­ matute kirjastamine «ühis­ sest emakeelse raamatu tuaastale, annab põhjaliku areng saab toimuda ikkagi ülevaate Tartu kirjastuste te­ tegelisele alusele» ja selleks tõmmata kaasa laiemaid eelkõige kodumaal. Sellega gevusest. Seal on mõndagi muidugi ei ole tahetud ala­ õpetlikku meie ajale. kirjandushuviliste ringkondi. Esmajoones kirjastati algu­ hinnata pagulaste osatäht­ B. Kangro, Mõtteid päraseid teoseid ja tõlkekir­ sust, kelle töös soov ja tahe eesti raamatust ja Eesti Vaba­ janduse alal ainult niisugu­ on tihtipeale võimalustest ja riigist. «Tulimuld» 1958, nr võimetestki üle olnud. 1, lk. 18. seid, millel on enam-vähem 2 B. Kangro, Mõtteid püsiv kirjanduslik väärtus. Kuigi nüüd saavad kirjas­ eesti raamatust ja Eesti Va­ tused ise otsustada, mida ja bariigist, lk. 18. Vt. ka: U. Lii­ 3 Kirjastuste ja raamatusõp­ kuidas välja anda, ei ole vaku, Eesti raamat isolatsi­ rade seisukohti raamatuaastal. kirjastamisolud sugugi pa- oonis. «Keel ja Kirjandus» 1989, «Üliõpilasleht» 1935, nr. 8, lk. nr. 8, lk. 465; seal on sama 322. perioodi kohta esitatud järgmi­ 4 Kirjastuste ja raamatusõp­ 5 B. Kangro, Eesti kir­ sed andmed: 26 000—27 000 (A. rade seisukohti raamatuaastal, jandus siin- ja sealpool piiri. Lõhmus), 27 262 (H. Tamme). lk. 323. «Tulimuld» 1965, nr. 4. lk. 238. 315 ranenud, pigem hoopis hal­ üldiseloomustus, Mari Kal- ES-i rahvaluule­ venenud. Mitmete takistus­ vik rääkis Eesti Kirjanduse tega jääme maadlema ilmselt Seltsi kirjastustegevusest ja sektsioonis veel pikaks ajaks, eelkõige raamatumüügi korraldusest paberi ja trükivõimaluste ning Ilmari Vaaro esitas Koosolekul 31. I 1991 Tar­ nappusega. Kuid mitmeid «Noor-Eesti Kirjastuse» tus pidas Pille Kippar ette­ probleeme peaks siiski olema arengumudeli. Kirjastamisest kande «Erijooni läänemere­ võimalik lahendada lähitule­ okupatsioonide tingimusis soome ja balti rahvaste mui- vikus. Neist olulisim on rii­ kõnelesid neli esinejat: Aile nasjutukaditsioonis», mille gi ja kirjastuste vahekord. Möldre ettekanne oli kirjas­ ta nädal varem oli esitanud Loomulik on, et riik toetab Tampere ülikooli «Viro-viik- tuste natsionaliseerimisest ja ko» raames korraldatud rah- neid ettevõtmisi, mis on va­ riikliku kirjastustegevuse al­ valuuleseminaril. Soome jalikud rahvuskultuuri ning gusest 1940—1941, Endel teaduse ja hariduse arengu Annus tegi kokkuvõtte kir­ poolelt oli seminaril soovi­ seisukohalt, kuid mis ennast jastustegevusest Saksa oku­ tud saada selgitust eesti ja ise ära ei tasu. Seega mitte patsiooni ajal 1941—1944, soome jututr.adiitsiooni erine­ ainult entsüklopeedial ja õpi­ kirjastamisest sõjajärgses vuste kohta. kuil, nagu praegu, vaid ka Eestis rääkis Endel Pillau Üldjoontes kehtivad soome väärtkirjandusel peab olema ning kirjastuse «Eesti Raa­ ja ees

320 СОДЕРЖАНИЕ

X. Ыйм. Лингвистические корпусы и исследование языка . . 257 Р. Миров. С фольклористикой все в порядке («Эстонская фоль­ клористика сегодня и завтра») 268 Т. Трубон. Отражения Востока в поэзии Яана Каплинского . 272 Э. Аннус. Книга на эстонском языке в последние десятилетия господства Швеции 283 X. Неэтар. Слово aeg в «Словаре эстонских диалектов» . . 289 О. Круус. Как распределялись дотации Культурного капитала . 293 Л. Ваба. Наскальные рисунки, или когда же все-таки в Латвии появилась письменность 298

ЗАМЕТКИ Р. Круус. Крахе, Гайлнт, Адсон и другие 301 ПУБЛИКАЦИИ А. Ээлмяэ. (коммент.). Переписка А. Адсона и Ф. Тугласа (Про­ должение) 303 ЮБИЛЕИ О. Круус. И к жизнерадостному критику пришел юбилей . . . 308 О КНИГАХ А. Оя. Картинки из эмиграции (Ilmar Külvet. Kes oskab lugeda hieroglüüfe? Lund, 1989) 309 M. Иыги. Работу цензора нужно уважать (Mats Traat. Karu­ kell, kurvameelsuse rohi. Tallinn, 1990) 310 Л. Вахтре. Человек, который от одного берега оторвался, а к другому пристать не смог (Endel Nirk. Tabelinus. «Loomingu Raamatukogu» 47. Tallinn, 1990) 312 С. Смирнов. Первая ласточка (Лингвистический энциклопедиче­ ский словарь. Москва, 1990) 313 ОБОЗРЕНИЕ 315

INHALT H. Öim. Linguistische Korpusse in der Sprachforschung . . . 257 R. Mirov. In der Folkloristik ist alles in Ordnung («Die est- nisohe Folkloristik heute und morgen») 268 Т. Trubon. Widerspiegelungen des Ostens in den Gedichten von Jaan Kaplinski 272 E. Annus. Das estnische Buch in den letzten Jahrzehnten der schwedischen Zeit 283 H. Neetar. Das Stichwort aeg im «Wörterbuch der estnischen Dia­ lekte» 289 O. Kruus. Wer erhielt Unterstützung vom Kulturkapital . . . 293 L. Vaba. Gotteszeichen an Felswänden oder waim wurde nun wirk- lich in Lettland mit dem Schreiben begonnen 298 MISZELLEN R. Kruus. Krahe, Gailit, Adson & Co 301 PUBLIKATIONEN A. Eelmäe (komment.). Der Briefwechsel zwischen A. Adson und F. Tuglas (Fortsetzung) 303 JUBILAEN O. Kruus. Zum Jubiläum eines lebensfrohen Kritikers .... 308 REZENSIONEN A. Oja. Bilder von der Küste des Exils (Ilmar Külvet. Kes oskab luged_a hieroglüüfe? Lund, 1989) 309 M. Jogi. Vor der Arbeit des Zensors sollte man den Hut Ziehen (Mats Traat. Karukell, kurvameelsuse rohi. Tallinn, 1990) . . . 310 L. Vahtre. Ein Mann, der eine Ufer verlieB, doch am anderen nicht ankam (Endel Nirk. Tabelinus. «Loomingu Raamatukogu» 47. Tallinn, 1990) 312 S. Smirnov. Die erste Schwalbe (Лингвистический энциклопедиче­ ский словарь. Москва, 1990) 313 RUNDSCHAU 315 1 rbl.

TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID AT == Aarne-Thompsoni muinasjuttude liigitamise süs­ teem; Bd. = Band; ENEKE = Õpilase teatmeteos I—IV. Tallinn, 1982—1986; ERA = Eesti Rahvaluule Arhiiv; ES = Emakeele Selts; ESA = Emakeele Seltsi aastaraamat; f. = fond; FFC = Folklore Fel­ lows Communications; KK = «Keel ja Kirjandus»; KKI = Keele ja Kirjanduse Instituut; KM КО = Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakond; I. = leht; m. = mapp; nim. nimistu; s. = säilik; ÕES == õpe­ tatud Eesti Selts. Murded ja murrakud: Ambla; Anseküla; Audru; eL = lõunaeesti murded; Emmaste; eP = põhjaeesti murded; Hargla; Harjumaa; Hiiumaa; Hlj = Haljala; HMd = Harju-Madise; Häädemeeste; IisR = Iisaku (kirderannikumurre); Jaani; JJn = Järva-Jaani; Juuru; Jõhvi; Jämaja; Järvamaa; Jüri; Kadrina; Kambja; Keila; Khk = Kihelkonna; KJn = Kolga-Jaani; Koeru; Kose; Krk = Karksi; Krl = Karula; Kuusalu (kirde­ rannikumurre); KuuK = Kuusalu (keskmurre); Kõpu; Käina; L = läänemurre; Leivu; Lüganuse; M = Mulgi murre; Martna; Mihkli; Märjamaa; Palamuse; Phl = Pühalepa; PJg = Pärnu-Jaagupi; Pit = Põlt­ samaa; Plv = Põlva; Pöide; R = kirderannikumurre; Reigi; Rõngu; Rõuge; S = saarte murre; Saarde; Saaremaa; Setu; SJn = Suure-Jaani; T = Tartu mur­ re; Trv = Tarvastu; Tõstamaa; Türi; Vaivara; Varbla; Vastseliina; Viljandi; VJg = Viru-Jaagupi; VMr = Väike-Maarja; VNg = Viru-Nigula; Vändra. Keeled: e = eesti; It = läti; sm = soome.

JÄRGMISTES NUMBRITES:

• Ruumipoeetikast Bernard Kangro näi­ dendites • Soomlased eesti kirjandusest • Regivärsi sõnavarast • Fennougristika algus Eestis