EESTI MUUSEUMIÜHINGU – AJAKIRI NR 2 (30) MUUSEUM muuseumis Teadus 2011

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 1 — ESIKAAS

MUUSEUM PEATOIMETAJALT „Mälujumalanna Mnemo- Eesti Muuseumiühingu ajakiri syne oli taevajumal Uranose ja NR 2 (30) 2011 maajumal Gaia tütar. Mne- mosyne veetis Zeusiga üheksa PEATOIMETAJA armuööd ning sünnitas üheksa Piret Õunapuu tütart – ühe tütre iga tähe [email protected] kohta oma nimes. Mnemosyne tütreid kutsuti muusadeks TEGEVTOIMETAJA ning muusade templit muuseu- Heli Nurger miks.“ Nii poeetiliselt alusta- [email protected] Piret Õunapuu vad oma artiklit tõsiteadlased Tartu Ülikooli loodusmuuseu- TOIMETAJA mist, kohast, kus vaieldamatult Ivi Tammaru Ajakirja käesolev number teadust tehakse ja mille kogud [email protected] kannab alapealkirja „Teadus on meie loodusteaduse uhkus muuseumis“. Alati vastakaid ja rahvuslik vara. PEATOIMETAJALT TOIMETUSE KOLLEEGIUM arvamusi tekitavas teemas Selle numbri intervjuu Piret Õunapuu, Marge Rennit, püüti selgust saada XIV on tehtud Eesti vanima Aivar Põldvee, Tiina-Mall Kreem, muuseumide festivalil Nar- muuseumitöötajaga. Tänavu Mariann Raisma vas 26.–27. septembril. Kas 90. sünnipäeva tähistanud festivali pealkirja „Teadus Tullio Ilomets on legendaarne TÕLGE muuseumis?“ taga olnud suur teadlane, kelle pikas elus Tiina Mällo küsimärk läks pärast kuuldut ja on muuseumihuvi jätkuvalt arutatut väiksemaks, on igaühe oluline olnud. KÜLJENDUS enda otsustada. Kõik muuseu- Järgmise numbri teema on Ivi Tammaru mitöötajad Narva ei jõua ja nii muuseumimaastikud. Sellele ei ongi juba traditsiooniks kuju- ole olemas ühist ja üheti mõis- KUJUNDUSMAKETT nenud, et ajakirja sügisnumbris tetavat defi nitsiooni. Maastik Kristjan Mändmaa, Indrek Sirkel püüame publitseerida festivali on üheaegselt ökoloogiline, olulisemaid esinemisi. Käesole- kultuuriline, majanduslik ja TRÜKIKODA vas numbris on nendeks meie sotsiaal-ruumiline nähtus. Ecoprint külalise, Luxembourgi Linna Loodusgeograafi as on maastik Ajaloo Muuseumi direktori geosüsteem, mis on kujunenud Trükitud FSC sertifi kaadiga paberile Marie-Paule Jungbluti ettekan- looduse koostisosade vastasti- looduslike õlide ja vaikude baasil del põhinev artikkel kogumis-, kustes seostes, inimgeograafi as valmistatud värvidega. © Ecoprint uurimistöö- ja ekspositsiooni- on maastikuks inimeste meel- poliitikast linnaajaloo muu- tega tajutav ümbrus. Püüame seumides ning Aivar Põldvee meiegi käsitleda maastikke ülevaade festivali teisel päeval mitmes erinevas võtmes, nii Ajakirja väljaandmist toetavad toimunud ümarlaua-arutelust, muuseume maastikul kui meie Eesti Kultuurkapital, kus jutt käis teadusest muu- muuseumimaastikku kultuuri- Hasartmängumaksu Nõukogu, seumis ja kõrvale jäi muuseu- maastiku kontekstis. Kultuuriministeerium, miteadus ehk museoloogia. Eesti Rahva Muuseum. Narvas palus Aivar Põldvee käega märku anda inimestel, kelle ametinimetuses ühel või teisel moel on kajastatud sõna ISSN 1406-3484 „teadus“. Käsi tõusis tublisti, MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 2 vast ehk isegi ühe kolmandiku jagu. Ja järgmisele küsimusele, kes ennast kohalolijaist peab teadlaseks, järgnes vaikus. ESIKAANEL: TAGAKAANEL: Teadusega seostuvad aga Tigupost Maastik tungis ühel või teisel moel enamik KUMU näitusel maanteemuu- artiklitest selles ajakirjas. „gateways. Art seumisse and Networked FOTO: Margus Culture” Ansu FOTO: Merylin Suve IN MEMORIAM LEIUNURK AJA LUGU IKKAGI INIMENE NÄITUSED MÕÕDUPUU LUUBI ALL PÄEVATEEMA AGA TEADUR, TEADUR-KOGUHOIDJA,KURAATOR... PROJEKTIJUHT? TEADUS OLGU TEHTUD! EIMNLOIPRVSIKRS SU MEES KULDSENÖÖBIGA NELI MONOLOOGIPORIVESKIKÕRTSI ASJUS SILMAPILKLINE ÜLESSEWÕTE:EESTIFOTO1850–1912 EDUARD TUBINAMUUSEUMALATSKIVI LOSSIS NÄITUS –SEEONSÕNUMAVALIKKUSELE TEADUS MUUSEUMISJAMUUSEUMTEADUSES EESTI MUUSEUMIDEKODULEHEKÜLJED2011 teaduseteenistuses Loodusteaduslikud kogudjainformaatika MUUSA PUUDUTUS Luxembourgi LinnaAjalooMuuseumipõhjal UURIMISTÖÖ AJALOOMUUSEUMIDES SIRJE ANNIST — KÜLLI LUPKIN, LAURA KIPPER — — MERILIS ROOSALU — — RISTO LEHISTE — — ERKKI BAHOVSKI — — AIVAR PÕLDVEE — PYHTILÄ — — PERTTI — IVAR PUURA, URMAS KÕLJALG — — MARIE-PAULE JUNGBLUT — — TIINA SAKSAKULM — SAKSAKULM — TIINA PAAR SÕNAVANADEST POSTKAARTIDEST JAGEORGLURICHIST ÜHE FOTO LUGU EESTI MUUSEUMIIDEE nevu uloIoesg at lkoiaao usuit Tullio IlometsagaTartuIntervjuu Ülikooli ajaloomuuseumist MIS ONKÄES,SEEKÄES — EEVI KÄRDLA — — TEELE SAAR, ROMAN MATKIEWICZ — — ÕUNAPUU PIRET — — MARIANN RAISMA —

LK 28

LK 23 LK 26 LK 20 LK 18 LK 15 LK 10 LK 5 LK 53 LK 38 LK 32 LK 52 LK 50 LK 45 LK 41

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 3 — SISUKORD MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 4 — PÄEVATEEMA FOTO: Anu Ansu Näitusel „Tuhande sammuga” EestiRahva Muuseumis2010.aastal võisid abiliseväljapanekut täiendada külastajad kleepsude sete ja kultuuriliste muutustega, millega nad sete jakultuuriliste muutustega,millega nad sotsiaal- mide eesseisvad ülesanded,arvestades ja ilmseltkadefi selle arenguteenistuses. muuseum oninstitutsioon, misonühiskonnaja mainib seedefi set kuikamateriaalsetpärandit. Lisakssellele vahendada jaeksponeeridaniiinimkonnavaim- põhieesmärgid: omandada,säilitada,uurida, materiaalseid jamittemateriaalseidmälestisi“. poneerib inimestejainimkeskkonnagaseotud omandab, säilitab,uurib,vahendabningeks- hariduslikel jameelelahutuslikeleesmärkidel lunduslikku püsiinstitutsiooni,misteaduslikel, teenistuses olevatningüldsuseleavatudmittetu- muuseumi kui„ühiskonnajasellearengu Nagu mekõikhästiteame,defi PÄEVATEEMA See tähendab, et kuraatorid peavad kaaluma See tähendab,etkuraatorid peavadkaaluma Selles määratlusesonloetletudmuuseumi AJALOOMUUSEUMIDES AJALOOMUUSEUMIDES nitsioon veel üht tähtsat detaili: nitsioon veel ühttähtsatdetaili: neerima ümber omamuuseu- LUXEMBOURGI LINNA AJALOO LUXEMBOURGI LINNAAJALOO UURIMISTÖÖ UURIMISTÖÖ neerib ICOM LUXEMBOURGI LINNA AJALOO MUUSEUMI ASEDIREKTOR MUUSEUMI PÕHJAL — MARIE-PAULE JUNGBLUT — alustada ajaloolist diskussiooniomakülastaja- struktuuridega, sestjustneistlähtudessaab ta tänapäeva sotsiaalsete peab kõigepealt arvestama maitseid jaeelistusi.Teiste sõnadega,muuseum muuseum mõistmajaaustama nendehuve, paremini tutvustada,peabkaasaegne ajaloo- minevikku.“ määratlevad kaselle,kuidasmekäsitleme mõistmine jatulevikunõudmistestarusaamine inimeste ajalooliselearengule;meieoleviku- mide jaoks,sestneedonotseseltpühendunud erilise tähtsusegaajaloo-jaarheoloogiamuuseu- rida ümbermeieinstitutsioonidefunktsioonion ( nõuet ICOMi2000.aastalväljaantudjuhendis endine direktor, väljendabsedadeontoloogilist päevast päevakokkupuutuvad. Cahiers d’étude Selleks, et külastajaile nende minevikku Selleks, etkülastajailenende minevikku Antoni Nicolau,BarcelonaLinnamuuseumi 9)järgmiselt:„Vajadus defi nee- Jungblut Marie-Paule

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 5 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 6 — PÄEVATEEMA Kerjamissildid Weber Kerjusrobot FOTOD: Christof FOTOD: muuseumitööst. muuseumitööst. juba aegadealgusestalates. võib nähakõikjalEuroopasniihetkelkuika klassejanendevaesumist,mida tiku arvukamaid Lisaks selleleonvajadokumenteeridakarahvas- on seotudpelgaltkõrgemateklassideelustiiliga. piirduda ainuüksiväärtuslikeesemetega,mis Muuseum, miskajastabmuutusilinnas,eisaa varem olekspeetudväärtusetuksvõibanaalseks. siifi muuseume koguvadtänapäevalvastavaltspet- sioonipoliitikale linnaajaloomuuseumides. vad tagajärjedkogumis-,uurimistöö-jaeksposit- tuda minevikuga? tänapäeva külastajat.Kuidassaaksimemesuhes- tega. Kuraatorpeabendaltküsima,mishuvitab listele teemadele ja leiavad materjali, mida listele teemadelejaleiavad materjali,mida Lubage mul tutvustada kolme näidet oma Lubage multutvustadakolmenäidetoma Järjest enamajaloomuuseumejaeritilinna- Nende küsimustevastustelonkaugeleulatu- MUUSEUMI KOGUMISPOLIITIKA algul Luksemburgist ülekogumaailma eks- ühe paljudest, mida19.sajandilja20.sajandi vad. enam, milliseidnadteatud olukordadesvarja- lugusid kuraatoridneileräägivad ja,veelgi sellega,milliseid Külastajad peavadarvestama hakkavad nadühaenamsarnanema autoritega. asjakohasteks jamilliseideksponeerida.Seetõttu silmitsi valikutega,milliseidlugusidpidada Oma uurimistöösonkuraatoridpäevastpäeva on tunduvaltlaiaulatuslikumkuimateriaalne. seda kakülastajatega.Vaimne kultuuripärand subjektiivsusest, tunnistavadsedaningjagavad seda, etkuraatoridonteadlikudomavalikute ajaloolises kontekstis. meid. Nadpeavadkirjeldamaesetlinnatäielikus kuraatoril onvajasügavamaidanalüütilisivõi- kuraator oliportselaniekspert,kuidtänapäeva Varasematel aegadel piisasehksellest,et lema kaomalinnavaimsekultuuripärandiga. külastaja suhestuda16.sajandistpäritesemega. Nad peavadmõistma,kuidasvõib21.sajandi peavad esitamasüvitsiminevamaidküsimusi. see maalitijakellejaoks?Tänapäevakuraatorid oli 16.sajandistpärinevamaaliautor?Millal selgitame esemekunstiajaloolistkonteksti.Kes neerima kamuuseumiuurimistöömissiooni. globaalset aspekti. missiltide kogumist,etdokumenteeridavaesuse tusi. 2011–2012, etpaludaluksemburglasteltanne- kerjused. parema kohtlemiseosalisekskuilihastjaluust kerjusroboteid kasutatikaJaapanis,kusnadsaid kerjusroboteid aktsepteeriti.Samasuguseid jaid. Huvitavoliagasee,eterinevaltinimestest ostukeskustest välja,sestnadhäirisidkülasta- Robot töötativäljaSloveenias,kuskerjusedaeti jamiskerjabautomaatselt. liseeritud arvutitest robot“. Kaspar Königiletellimusekonstrueerida„kerjus- ka meiekogusselisada. põrandapinnalt, etneednäituseleväljapannaja tüüpilised esemedüheruutmeetrisuuruselt kokku kõiknõelad,karastusjoogipurgidjateised reks ehmatuseksvõtsimelabidajakühveldasime suu- elasid narkosõltlased,jameiekonservaatori kired“, käisimemepolitseisaatelmajades,kus semburg, luksemburglased:üksmeeljatalitsetud Võtame näiteksühe hinnalise glasseekinda– Loomulikult tähendabülalmainituka Teiste sõnadega,muuseumidpeavad tege- Tänapäeval eipiisaenamsellest,kuime Eelnevad mõttedärgitavadmeidümberdefi Olemealustanudkarahvusvahelistekerja- Kerjusrobotid jäävadkesklinnaaastateks See onprimitiivnerobot,misehitatuduti- 2001. aastalandsimehollandikunstnikule Aastal 2001,valmistadesettenäitust„Luk- LINNAMUUSEUM UURIMISTÖÖ KOHANA - pahedega, etselleletähelepanupöörata.[---] milles taringiliikus,oliselleksliigaharjunud üldse halvastitemareputatsioonile;ümbrus, see saavutassametisepehmuse. tuuril, ningsaadud„leemes“pargitinahka,kuni teid, midaseejärelkuumutatikõrgeltempera- tegemist inimesega,keskorjaskoerteväljahei- ekskremendikorjajat –nagunimetusvihjab,on sotsiaalkriitilisest romaanist,miskirjeldabnn menteerinud Luksemburgikindakoostsitaadiga tootmisega seotudolid.Seegaolememedoku- elutingimusi, keslaiemasmõtteskinnaste kinnastest hõlmabendaskanendeinimeste ühest kogukonnast,saavadaru,etinformatsioon malik rääkidalihtsaltsujuvatjasirgjoonelistlugu ja õmblustöökoda.“ millel oliomanahaparkimiskodaningvärvimis- tööstusettevõtteid. Seeoliintegreeritudvabrik, jannaga oliseemõndaaegalinnasuurimaid 1882. aastal.Omakuni1000töölisejaõmble- kindavabrik, misasutatiGrundisRuePlaetis’l rahvusvahelisele turule. tootmine, laienesidjaosanendetoodangustläks vad tööstused,nagunäitekstekstiili-jakinda- gis industrialiseerimisprotsessi.Jubaolemasole- kulutused kodustöötavaletööjõuleLuksembur- riigi ühineminetolliliidugajatagasihoidlikud protsessi kohta,nagunäitekssee: ja millegakaasneblühikeselgitavteksttootmis- tööliste foto,millevabrikantonheakskiitnud kinnas, sellekonstrueerimisemudeljavabriku- dokumenteerimine? järgmine: midahõlmabendasselletootmise porditi. Ükskeskseidküsimusimeiejaokson 1 Funck, Joseph 1933. pidada saada [---]kuipäevavõisnatukegikordaläinuks ta koerteväljaheidetega;kakskottiolivajatäis sagedaste vaevalistekummardustesaateltegeles Jim kuuluskolmestklassistkõigemadalamasse; kogumissfääri laiendamine ja uute materiaalsete kogumissfääri laiendaminejauutemateriaalsete mieksponaati avastanuduut materjali. Seega olememeväljaspool klassikalistmuuseu- endast väljaspoolasuvainformatsiooni kandjaks. on kohutav.“ teid. Nendegatäidetudämberseisabtoas,hais korjavad parkimistöökojajaokskoerteväljahei- rune aken,krohvlangebseinteltmaha;lapsed üks neistpõeblangetõbe.Pooleruutmeetrisuu- kodanlike naisteühingaastal1907. tööliste elutingimustekohta,milleviisläbi ka tsitaadiuurimusestLuksemburgivaesemate „Jim Steller oli joodik, kuid see ei mõjunud „Jim Stellerolijoodik,kuidseeeimõjunud Teised kuraatorid,mõistes,etenampolevõi- Heaks näitekssellekohtaonReinhardi „Alates 1840.aastatestkäivitassuurhertsogi- Positivisti jaoksonküllaldane,kuiolemas Nii võime me märgata, et ajaloomuuseumide Nii võimeme märgata,etajaloomuuseumide Niiviisi muutubseeilusjaväärtuslik kinnas „Pööningul magabkolmpoissiühesvoodis; Lisaks sellelepanimemeomakindajuurde . “ 1

Kleines Schicksal.

eseme, millel on ebatavaline lugu. eseme, millel on ebatavalinelugu. ja kogubpigem massikuiklassi,säilitades iga sioonist, nagu sedaonteinudpaljudteisedki, pöörab taärakodanlikumuuseumi tradit- „ajaloolise õpikoja“ja„suulise ajaloo“suundi, Muuseum Pariisis,võisiis,järgides 1970.aastate õlimaalidest, nagusedaon näiteks Carnavalet’ danluse mööblist,lauahõbedast javäärtuslikest kas institutsioononeelkõigehuvitatudkõrgko- ted selgitavad,etkuraatoronsee,kesotsustab, kuraator endalesuurevastutuse.Eelnevadnäi- seda, miskuulubkultuuripärandialla,võtab vad asjade„patrimonisatsioonist“.Määratledes selle jaoksilusjaüsnasobiliksõna–nadräägi- teks kandjateks.Meieprantsusekolleegidelon need niikogukonnaajaloolisemälumateriaalse- kes koguksjadokumenteeriksningmuudaks kuraatorit, kesolekshuvitatudasjadeajaloost, tähtsad aspektid.Selleksonvajamuuseumi ajaloomuuseumi kultuuripärandigategelemise nagu näiteksmeiekerjusrobotid. esemeid uurimaksproblemaatilisiteemasid isegi minnasellistesseäärmustesse,ettellivad võivadmuuseumid seks pidanud.Minuarvates poleks sadaaastattagasiisegiühepilguväärili- fragmente ningkogudaesemeid,midakeegi vastuolulisi teemasidjakogukonnaajaloo mine võimaldabkuraatorildokumenteerida ja vaimseteallikate(tekstid,fi Seega on kogumine ja dokumenteerimine Seega onkoguminejadokumenteerimine lm, heli)lisandu- tingimustest viletsatest elu- vabrikutööliste kirjeldustega misel ühendatud dokumenteeri- on Kaunis kinnas

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 7 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 8 — PÄEVATEEMA burglastest alasti luksem- fotoskulptuure provotseerivaid eksponeeriti talitsetud kired“ sed. Üksmeelja luksemburgla- „Luksemburg, Näitusel nõukogudes, ei ole näitused ajalooraamatud. nõukogudes, eiolenäitusedajalooraamatud. mõnedajaloolasedakadeemilistes arvavad torina. Lubagemullühidaltneilpeatuda. kaasa paljuerinevaidtagajärgimeietöölekuraa- nevate stseenidevahel,stekspositsiooniruumis. passiivsele vaatajale,külastajadliiguvadringieri- tundeid nagufi vastastikusest mõjust,mispuudutabkülastajate loob mosaiikiolemasolevateesemekategooriate näitusele välja,muutubtadramaturgiks,kes mõistetavaks kakülastajale. vas teemashästiorienteeruma,muutmaksselle saaksid samastuda.Kuraatoridpeavadtutvustata- kõige enammuljetavaldaksidjamilleganad torid valimajustneedaspektid,miskülastajatele külastama. Valitud teemadeseaspeavadkuraa- nende uudishimujaärgitadaneidmuuseumi võiksidhuvitadakülastajaid,äratada arvates mida nadpeavadasjakohaseksjamisnende valima vägaerinevateteemadehulgastjustneed, sarnaselt dramaturgigateatrispeavadkuraatorid Jälle kordpeavadnadtegemaotsuseid.Üsnagi nile eelkõigenendenäitustegaseotudtöös. See väide eeldab, et vastupidi sellele, mida See väideeeldab,etvastupidisellele,mida Kui meselleväiteganõustume,toobsee Kui kuraator paneb kogutud materjali Kui kuraatorpanebkogutudmaterjali Kuraatorite kuiautoriterollkerkibesiplaa- MUUSEUM KUI NÄITUSERUUM lm. Kuidfi lm ei jookse lihtsalt lm eijookselihtsalt tolleaegsed kunstnikud tõesti „nõidu“ sellistena tolleaegsed kunstnikud tõesti„nõidu“sellistena tehtud mitteloomaks külastajateleillusiooni, et kunstnike poolt kujutatudnõidadest.Seda ei Näiteks ühesruumiosasnäitasime mevanupilte panu selliseleasjalevõõrandunud esitusstiiliga. ajaloolist reaalsustjapöörama külastajatetähele- muuseum eioleksiialgivõimeline kirjeldama käitub heidikutega.Meteadvustame endale,et külastajat mõtlemaselleüle,kuidasühiskond loolist nõidadetagakiusamistkasutatipanemaks ja nendetimukadkunitänapäevani“,millesaja- Muuseumis väljasnäitus„IncubiSuccubi.Nõiad viisil, misonlööv, õhuline,selgitavjaveenev“. esemekategooriate kombinatsioonidekaudu„ja saab kuraatoredastadamingiteateerinevate muuta nadsügavamaks“.Igasnäituseruumis kõik, misvõimalik,tehanadpöördumatuks, (1930)) „ammutadaajaloolistestmaterjalidest teerin teatri-jafi kokku stsenaariumi,misloobvõimaluse(tsi- kogetavaks. Kooskunstnikugapanebkuraator riaalne kuikavaimnekultuuripärandkülastajale vormid vastuvõetavad. lootma, etkülastajateleonneeduuednäituse- tegelema vastuolulisteteemadega,peavadnad seum.“ provotseerituna.“ nemad. mäng,“ ütlesimemeneile. sisenemist. provotseerida laskmaisegiennenäitusesaali sena. Niimõnedkikülastajadolidaltidend teisena, käesolevaljuhulalastiluksemburgla- inimese kehagajanäedennastpeeglistkellegi on vanalaadatrikk:saühendadomanäoteise burglastest, kellenäodolidväljalõigatud.See elusuuruses fotoskulptuuridalastiluksem- panime memuuseumiklaasfassaaditahaseisma luksemburglased. Üksmeeljatalitsetudkired“, näituselt saavad. tulevad, jasamutimõjutusi,midakülastajad ka neidlootusi,millegakülastajadmuuseumi saab kasutadaesemetenähtavaksmuutmisel,ja väljapanekuga seotudväikesikavalusi,mida test teatri-jafi sele, võimemeammutadainspiratsioonikirjutis- kultuuripärandiga janäitustemõjugaavalikku- mõtiskleme, kuidastegeledameileusaldatud ei olenaguillustratsioonidraamatus. ponaadid, hakkabkülastajaligav. Eksponaadid võtavad endaallarohkemnäitusepindakuieks- Selgitavad tekstidonvajalikud,kuidkuinad Aastal 2000 oli Luxembourgi Linna Ajaloo Aastal 2000oliLuxembourgiLinnaAjaloo Kuraatori eesseisabväljakutsetehaniimate- Juhul kuikuraatoridhakkavadnäitustel „Ma „Oh ei,vabandage,agateisetunneteend „Aga tejuprovotseeritemeid,“vastasid „Me eitahateidprovotseerida,seeonlihtsalt 2001. aastal,tehesnäitust„Luksemburg, See väidetähendabkaseda,etkuime olengi provotseeritud,seeonlinnamuu- lmiesteetika kohta. See puudutab lmiesteetika kohta.Seepuudutab lmilavastajat Erwin Piscatori Piscatori lmilavastajat Erwin paberitükk, millele on midagi kirjutatud, kui paberitükk, millele onmidagikirjutatud, kui Tsüklon B konteinerilt polemidagienamat kui ese endasilma kommentaaridetaeikanna. Silt problemaatilisi aspekte,mida ükskimateriaalne mata kirjetesselgitavaidsõnu –kultuuripärandi huvitavaid paralleeletõmbama. omavoliline võrdlusvõisuunas seekülastajaid dil. Jätanteieotsustada,kasseeonajalooliselt mis kajastasnõidadetagakiusamist16.–17.sajan- saatel. Menäitasimesedaosafi maatasa Wagneri „Valküüride lennu“helide ter lendabüleVietnamiküladejapõletabneed „Tänapäeva apokalüpsis“,kusAmeerikahelikop- mese tahetsõjashävitada,kuisedaonCoppola erinevaid vaimseidilminguid. dramaatilise vahendina,toomakspäevavalgele Samamoodi võibkakuraatorkasutadafi dendis „Sturmfl „Soomuslaev Potjomkin“AlfonsPaquet’näi- stseene SergeiEisensteini1925.aastafi oma eesmärgisaavutamisekskülastajaga. erinevat võimalikkulähenemistmanipuleerivad Küsimus onselles,milliselmääralneedkaks vasakliberaalse patsifi kindlastiolnudprobleememeie arvestamisele, armeemuuseumil oleks,vaatamataminevikuga külje halastamatuesiletoomisega.Saksamaa foto hävitaskogupropagandamõjusõjateise samas kuimeditsiinidokumentatsioonistpärit pakatavasõjamehekeha, tas heroilise,tervisest sõnumit kuikoosolles.Propagandaposterkuju- eksponaatidest olekseraldikandnudhoopisteist sõjainvaliidifotoga.Kumbkineist posteri kõrvuti panime memuuhulgasväljakanatsipropaganda tumist inimkehasse.Sellesekspositsiooniosas küsimustest puudutasnatsionaalsotsialismisuh- perspektiivist, 60aastatpärastsõjalõppu.Üks preteerides Teise maailmasõjateematkaasaja hulgaküsimusiavalikkusele,inter-me terve lastele kapsühhoanalüütik,formuleerisime komitees, millekoosseisukuuluslisaksajaloo- Luksemburgi ajalookohta“.Interdistsiplinaarses „Kümme küsimustTeise maailmasõjaaegse naalsete gruppideeiramise. neliku ühiskonnaajaloolisekonstandi–margi- kultuuripärandi ühetähtsaaspektijameielää- kaugemale: väljapanekustiiltõiesilevaimse psühholoogilised selgitused.Meläksimeisegi kunstiteoste juurdeomapoolsedasjakohased mõttes isegikäitusimevägivaldselt,paigutades külastajatele kakunstnikukavatsusijamõnes kohtumisel. Seejuuresinterpreteerisimeme siooni mõtlemakslummastjahirmustTeisega naistest. Metahtsimeandapublikuleinspirat- külastajate tähelepanumehelikelefantaasiatele sellised väljanäha,pigemolieesmärgikspöörata nägid, võietnadtõepoolestoleksidvõinud Igatahes õnnestusmeilesile tuua–kasuta- Ilmselt polemidagivõimsamatnäitamaksini- Piscator Juba 1926.aastalkasutasErwin Aastal 2002tegimemenäitustpealkirjaga ut“ nn neljanda dimensioonina. ut“ nnneljanda dimensioonina. stliku interpretatsiooniga. lmist näitusel, lmist lmist lmilõike lmilõike siooni sellega edastatakse. siooni sellegaedastatakse. kelle käesseeonjamillistideoloogilistinformat- väärtuslik võiväärtusetuainultsõltuvaltsellest, seks. Näitusonvahend,millekasutamine saab kasutadanäitustniitõekuivalelevitami- tuses kuraatoron. ohtlik propagandainstrumentneile,kelleteenis- ühiskonna kultuuripärandiülejahalvimaljuhul ideaaaljuhul pigemdemokraatlikmõttevahetus pärit materiaalsetemälestistehoiuruum,vaid seumi rolli.Seeeioleenamlihtsaltminevikust muudab kuraatorselliselähenemisviisigamuu- jamõnikordmitte.Igatahes samal arvamusel režissöör. Mõnikordonkülastajakuraatoriga subjektiivset interpretatsiooni–nagukafi esitleb kuraatorkülastajateleseegaomaisiklikku poleemikat tekitavateteemadega.Väljapanekus kuraatorile võimalusehakatategelemauute mine jauuteesemekategooriatelisamineannab tab, misonolulinejamitte.Kogudelaienda- väärtuse hindamisel.Justtemaonsee,kesotsus- toril ontähtisrollühiskonnakultuuripärandi tapmiseks. sionaalsotsialistid kasutasidtuhandeteinimeste sellel puudubselgitus,etseeolimürk,midanat- Tulles Piscatorijuurde:kuraator tagasiErwin Lõpetuseks võiböelda,etmuuseumikuraa- lmi lmi mõju propaganda sõjainvaliididest tavad fotod kohta“ varju- burgi ajaloo aegse Luksem- maa ilmasõja küsimust Teise Näitusel „Kümme

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 9 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 10 — PÄEVATEEMA Urmas Kõljalg Ivar Puura PÄEVATEEMA INFORMAATIKA TEADUSETEENISTUSES MUUSA PUUDUTUS tajume sirglõikudena, kõverate kaartena, saaks tajume sirglõikudena, kõveratekaartena, saaks kalale paistavad kõikneedjooned,mida meie „õigem“, ning leiab,etegaolegi:ehkkikuld- pilt maailmastkuldkalatajutavast „tõesem“või Hawking küsib,millepoolest onmeietajutav väljaspool, milletekitabklaasanuma kumersein. jaoks onpiinarikasmoonutatud piltmaailmast valitsuse ametnikotsustka väitega, etkuldkala tunduvad asjakohased,põhjendasükslinna- ning toksiinidekuhjumisestväikesesanumas argumendid kalavõimalikusthapnikupuudusest hoidmine kerakujulistesklaasanumates.Ehkki otsuse 2004.aastast,millegakeelatikuldkalade Milano lähedalasuvaMonzalinnavolikogu küsib: „Misonreaalsus?“ningtoobnäiteks käsitlenud kuimudelipõhistrealismi.Hawking Design Hawking onomauuesraamatus jutus tänapäevateadusest.KosmoloogStephen Kreeka müüdid. Nõnda kirjeldasidmälujamuuseumiseoseid loovus vabanesjauusiseoseidluuesühtesulas. oli kohtkaunitekunstidejaoks,kusmuusade ning muusadetemplitmuuseumiks.Muuseum nimes. Mnemosynetütreidkutsutimuusadeks üheksa tütart–ühetütreigatähekohtaoma veetis Zeusigaüheksaarmuöödningsünnitas Uranose jamaajumalGaiatütar. Mnemosyne Mälujumalanna Mnemosyneolitaevajumal LOODUSTEADUSLIKUD KOGUD JA LOODUSTEADUSLIKUD KOGUDJA Teaduse jakogudesuhetaitabmõista etteku- tänapäeva teaduse lähenemist maailmale tänapäeva teaduselähenemistmaailmale TARTU ÜLIKOOLI LOODUSMUUSEUM — URMAS KÕLJALG — KÕLJALG — URMAS The Grand The Grand — IVAR PUURA — loendades üles nende arvu kümnendsüsteemis: kümnendsüsteemis: loendades üles nendearvu kokku kolm.Esimene matemaatikmärgib kive loendama ühes vitriinisasuvaidkive,mida on ja teinekahendsüsteemining nadasuvad üks kasutabobjektideloendamisel kümnend- kaks matemaatikut,keson kokku leppinud,et loos neidteemasideipuuduta.) või mina-maailmasuhtekäsitlemisel,kuidselles tunnustatud lähenemisviisidestsubjekti-objekti nii psühholoogias,semiootikaskuifi rolliks. (Käesolevaartikliautoridonteadlikud kohta käivatehüpoteesidepüstitamiseksjakont- pakkuda rikkalikkevõimalusitajutavamaailma vaid pidevalttäiendadamudelitevarasalve,et või kaitstaainuvalitsevat„teaduslikkutõde“, male eioletänapäevateaduserollkuulutada maks. mudelit võibpidadalihtsamaksjaelegantse- võimalik öelda,kumbonõigem,kuidGalilei võrdlemisel Galileiheliotsentrilisemudeliga maiose geotsentrilisePäikesesüsteemimudeli mist prognoosida. ja võrrandeid,millepõhjalsaabobjektideliiku- järgi onvõimalikkoostadageomeetrilisiseoseid teine inimenenelinurksestoas.Kasellemudeli adekvaatse mudeli,kuisedasaakstehamõni kuldkala positsioonisolevinimeneluuasama Kujutlegem, et üht muuseumi külastab Kujutlegem, etühtmuuseumi külastab Seega, vastupidiüsnalevinudtava-arusaa- Hawkingi vaatekohaselteiolekaPtole- losoofi as as inimesel hädavajalik olla teadlik iseenda ja oma inimesel hädavajalikollateadlik iseendajaoma siooni jakultuuriarenguks ningpüsimisekson tiivse aja“.Veelgi enam,tajäreldab,et„tsivilisat- ajale jateebvõimalikuksrändamise läbisubjek- vormi, mislubabinimeselmõtelda subjektiivsele Kronesteesia allmõistabTulving „teadvuse ajukoore jafrontaalsagarate)kujunemisega. seotud kindlateajupiirkondade(prefrontaalse see inimeseerilineajataju–kronesteesiaon kuidas mesedamõistame.“Tulving kirjutab,et vaevalt oleksimemeinimesedsellestähenduses, erinevateks kõigistteistestloomadest,kuid peale ajataju,jääksimemeikkagiunikaalselt „Kui mesäilitaksimekõikmeieimelisedvõimed Hüpoteesi autorEndelTulving ontõdenud: olulisi teaduslikke küsimusi. olulisi teaduslikkeküsimusi. gut, misvõimaldaksküsidaseniküsimatasuurija seks, eelkõigeagateoreetilisteteadmistearen- oskuste arengutinfoammutamiseks,analüüsimi- küllastumist teatudtüüpiinfoga,metoodiliste teemide jaandmebaasidearengutningnende Peame ootamatulevikutehnoloogiaid,infosüs- ulatusesdekodeeridaeioskagi. me veelterves järjestuste kodeerimiseliseosalenud.Koguinfot inimene loodusepoolttalletatudmolekulaarsete geenitehnoloogilised manipulatsioonid,eiole jätta meste jaokshindamatuvaramu.Kuikõrvale nismide sugulussuhteid. kasvades aitabühapareminidekodeeridaorga- universaalne geneetilinekood,misteadmiste desoksüribonukleiinhappe ehkDNA-ga seotud on kõigiseluvormidesolemaspärilikkuseaine– viduaalsest arengu-võikujunemisloost.Näiteks endas märkenendeürgsestajaloostningindi- mitmeid unikaalseidsignatuure,miskannavad üks olulineeripära:neistpaljudesontalletunud tekstide jasümbolitekohta,onloodusobjektidel kultuurinähtuste ningnendegaseotudesemete, Ilma kogudesäilitamisetaeioleksseevõimalik. tagasi pöördumaningkõikülekontrollima. seoses midagiuut,peameigakordkividejuurde me koodieitea,võikuimeileselgubkoodiga teadma kummalgijuhulkasutatudkoodi.Kui tähendust korrektseltdekodeerida,peame vad neiderinevalt.Etmatemaatikutemärkmete Mõlemad vaatlevadsamuobjekte,kuidkodeeri- „1, 2,3“ningteinekahendsüsteemis:10,11“. teesia. – 1 Allik, Jüri,Endel Tulving 2003. Ajas rändamine jakrones- läbi teinudpaarikümnetuhandeaastajooksul.“ kultuurilise plahvatusetaga,milleinimkondon et ainusotsustavtegur, misseisabsellehiiglasliku „... võimeajasrännataonmäärav–javõimalik, nata, onJüriAllikjaEndelTulving kirjutanud: mesele omasestvõimestomamäluabilajasrän- Populariseerides hüpoteesi Seetõttu onloodusteaduslikudkogudini- Ehkki eelöeldupeakskehtimakaenamiku KOGUD, JA MAAILMAPILT AJARÄNNE Akadeemia 15(5),915–937. kronesteesiast – ini- 1

aastal ilmunuduurimuses siseskeleti täpsekuju.Ajakirjas säilinuduime kindlaks tehasavikihisterviklikult uuritaval liigiljaperekonnalesmakordselt aasta vanustpatsientiuurima.Tomograaf lubas asus nendejaokssenivanimat,ligi400miljoni tati ettevaatlikulthaiglasse,kuselevilpersonal fi Panderichthys aastal väljakaevatudürgselihasuimsekala Lätist C ja CatherineA.Boisverttulidmõtteleuurida eksemplariga. RootsikolleegidPerE.Ahlberg teaduri ElgaMark-KurikukogutudDevonikala Tallinna Tehnikaülikooli GeoloogiaInstituudi neid uuridauutemeetoditega.Niijuhtusühe dusteaduslikes kogudesvõibajapikkutõusta,kui mälu säilimiseeest. nende tõlgendamiseeestvastutusmeieajaloolise tsivilisatsiooni mälu.Seegaonvastutuskogudeja dekodeerida, eiolerohkemegavähemkuimeie talletatud unikaalseteobjektidetähendust Kogud koosteadlastega,kespüüavadnendes eksemplarilt võetikaluuproovDNA uuringuks. kulgeb ürgsetestkaladestneljajalgseteni.Samalt leida kolleegid, etkalalsäilinud„sõrmed“võimaldasid vikku, vaidkatulevikku“. sisaldab endasmitteainultminevikkujaole- järeltulijate jätkuvasteksisteerimisestajas,mis 2008. The pectoral fi Catherine4 Boisvert, A., ElgaMark-Kurik, Per E. Ahlberg Loodus skaalaonpidevasja geokronoloogiline arengus. – (5), 978–986;Puura, Ivar, Tõnu Meidla2003.Stratigraafi 11; Puura, Ivar 2003.Aeg jageoloogia.– 3 Puura, Ivar 2002.Loodus meiemälus. – 2 Tulving, Endel 2002. infot niitematekkelookuitekkeajakohta. on omalaadne„ajakapsel“,midauuridessaame lugu. Kaigaürgnekivistis,kivimvõimeteoriit iseenda pikkajapaljusveelavastamatasaamis- miljardeist evolutsiooniaastaistningkehastab kannabendasmälestusi osa suuresttervikust, seoste javariatsioonidega.Igaelusolend,olles line maailmhõlmabmiljoneidlugusidmiljardite seadused ningvastutusomaminevikueest. reeglid, moraal,eetika,(käitumis)normidja (elu)lugudele kirjutatudjakirjutamataühiselu meie enesejateisteajaskulgevateleisiklikele sisaldavad endasajalisisuhteid.Samutitoetuvad põhjuslikkusest jaeksperimendikorratavusest saamad nähtustetekkestjaarenguloost, kõikjal. Meiemaailmapildialustalad–aru- digits. – a abil.Enamkuimeetripikkunekivistissõidu- Kunagi kogutudeksemplarideväärtusloo- Huvitavaid tulemusionandnudkaTartu Ettekujutus ajalistest suhetest saadab meid Ettekujutus ajalistestsuhetestsaadabmeid Ka kogudestalletatudloodusobjektidemärgi- SÕNUMID KIVISTISTELT Panderichthys 2–3. Nature ē sise lähedalt Lode savikarjäärist 1972. sise lähedaltLodesavikarjäärist1972. 456,636–638. ’e eksemplarikompuutertomograa- n of ’ele Mälu Panderichthys

koha . Tartu:Kirjastus. TartuÜlikooli 2 4 näitasid ülalmainitud näitasidülalmainitud

põlvnemisliinis, mis põlvnemisliinis, mis Nature

and theoriginof Akadeemia Eesti Loodus 2008. 2008. Eesti 15 3

a

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 11 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 12 — PÄEVATEEMA fosfaadist kojaga käsijalgne Ingerimaa jaEestiKambriumi-Ordoviitsiumi esinev piirikihtides kaltsium- koosnevad kihid vaatest, kusonnähamineraliseerunud ningfosfatiseerunud kihid pulgakestest all elektronmikroskoobifotod kojapoolme ristlõike üldvaatest ningdetailsemast valgusmikroskoobi all:vasakul kõhtmine japaremal selgminepoole. Keskel ja FOTOD: Ivar Puura FOTOD: mide hooned ja ekspositsioonid läbi teinud või mide hoonedjaekspositsioonid läbiteinudvõi dest. koosnevad tõenäoliseltfosfatiseerunudvalku- võrdlusele tänapäevasteliikidestruktuuriga koosnevad painduvatestkiududest,misvastavalt kihtide vahelesinevadnõeljadstruktuurid et kodaderistlõikestugevaltmineraliseerunud all. – Puura, Ivar, LiisaLang2011.Fosforiit elektronmikroskoobi Association ofAustralasian Paleontologists tures inPalaeozoic lingulate brachiopods. 5 Lang, Liisa,Ethel Uibopuu, Ivar Puura 2011.Nanostruc- nende juhendajaIvarPuurauurimus diõppurite LiisaLangijaEthelUibopuuning Austraalias toimunuderialakonverentsil.Kraa- sete kodademikrostruktuurhiljutitähelepanu Kambriumi jaDevoniladestutestpäritkäsijalg- mikroskoobiga. NäitekspälvisVenemaa jaEesti eksemplaride uurimineskaneerivaelektron- Ülikooli loodusmuuseumigeoloogilistekogude Eurorahade toelonpaljude Eestimuuseu- TÕLGENDAMISEL INFORMAATIKA JA KOGUD LOODUSLOO Eesti Loodus Obolus apollinis 10. (Eichwald). Ülalkojapoolmed –Memoirsofthe 41,359–366; 5 näitas, näitas, analüüsi. maailma ningtoetadesuuteseosteloomistja des mälukildedigitaalsetestarhiividest ülekogu del omatempliskõneldainformaatika,ammuta- kodule kavaimutoitu.Tänapäevalaitabmuusa- kauaks uinunudmuusadvajavadlisakskaunile avanevad külastajateleuuendatudkujul,kuid tegemas noorenduskuuri. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 17–26. informaatika. – 7 Kõljalg, Urmas, Kessy Abarenkov 2011. Elurikkuse sioon. – Mariann 2011.Eurorahaga6 Raisma, muuseumirevolut- tika, molekulaarbioloogia ja kogudes talletatud tika, molekulaarbioloogiaja kogudestalletatud Seda võimaldavadmeileüheskoos informaa- tunnustel põhinevateliikide määratlemine. täpseid argumente,vajalikfi Siiski onteaduses,olukordades,kusvajatakse uuritavad eksemplaridteadaolevatenimedega. süsteemide „selgroost“,milleabilseostatakse abi Linnésüsteemistkuilähtekohastjaandme- keerukamate lähenemistekorralmitmelpuhul ehk vajaasjukeerulisemaksajada.Samution Esimeses lähenduses–koolisjakoduseiolegi Linné vaimusteadmineloodusesüsteemist. laste jaavalikkusesuhtlustkorraldadakaCarl teadmistele võimaldabmeiltõepoolesttead- ka jääb“.Ligikaudselähendusenatänapäeva lihtsam onmõelda,et„hunthuntjahundiks Esmapilgul võibseetundudaharjumatu,sest kiiresti võrrelda,verifi hüpoteese, midasaabinformaatikavahenditega põhjal onvõimalikpüstitadaerinevaidliigi- sele omane:liikideDNA-põhise informatsiooni mudelipõhist realismi,misontänapäevateadu- see läheneminejärgibeelkirjeldatudHawkingi informaatikas onDNA järjestusteuuringud.Ka side aluseks. elurikkuse informaatikavallasollatööhüpotee- ja praktilisematlaadiküsimustest,misvõivad kaitsealused orhideed? seeneliikidest sümbiontevajavadellujäämiseks Milliseid ningmillistetingimustegakohastunud tekitavate seeneliikideEestisselevimisetrendi? soojenemisel võibmärgatapuudehaigusi ja ajalisedmuutused?Kasilmastikulühiajalisel sealuste jakaitsetvajavateliikidelevikumustrid regionaalsed levikumustrid?Millisedonkait- seeneliikide sugulussuhtedningglobaalsedja koostöös. andmebaaside kasutamiseksrahvusvahelises uusi perspektiivemuuseumide,kogudeja geoloogilise mitmekesisuseuurimiselonavanud devahelistes projektides. rakendada süstemaatikuteteadmisivaldkonda- kogude (taas)kohtumineonuussuurvõimalus Väga oluliseksvaldkonnakselurikkuse Need onvaidmõnednäitedteoreetilisemat Millised onhiljutiavastatudmikroskoopiliste Informaatika kasutaminebioloogiliseja Pidevalt uuenevatippteadusejamuuseumi- Muuseum 7

Teadusmõte Eestis VI.Elu-jamaateadused. 1(29),5–11. tseerida või ümber lükata. tseerida võiümberlükata. 6 Muusade templid Muusadetemplid kseeritud DNA (EELIS; ITK),loodusvaatluste andmebaas (LVA; kaudu. Nendeks olidEestilooduseinfosüsteem damisele, eelkõige liiginimestikeühtlustamise tis. Projektkeskenduskolme andmebaasilähen- tõendavad kirjedtaksonite leidumise kohtaEes- kontrollida seda,sisestades andmebaasiallikaid ülesandeid olikoostadaühtne liiginimekirija Eesti LooduseuurijateSelts (LUS).Ükspõhi- naministeeriumi Info-jaTehnokeskus (ITK)ja partnerid EestiMaaülikool(EMÜ),Keskkon- projekti juhtpartneroliTartu Ülikool(TÜ)ning süstemaatikud. Aastail2008–2010teokstehtud kohta sisestasidningkontrollisidvastavaala kohta. Andmeidtaime-,looma-jaseeneliikide loodushariduse jaoksvajalikteaveelurikkuse kaudu üldsuselekättesaadavaksloodushoiuja võrgustik, misvõimaldakstehasiduspäringute et käivitadaEestisüleriigilineandmebaaside deemilisi jariiklikkeelurikkuseinfosüsteeme, tiivi toetuseks“lõiheaaluseedendamaksaka- andmebaas jainfovõrgustikNatura2000initsia- fi säilitada. on lisaargumentvajaduselekogusidhoolikalt väärtus hakkabselgumaallespraegu.Kõiksee mitmete sajanditejooksulkujunenudkogude kogud onosutunudnngeenipankadeksning Seega võiböelda,etmitmesajaaastavanused DNA triipkoodistamiseks( miseks. Üldistatultnimetataksesedaeluslooduse aktiivselt liikideDNA-põhiste määrajatekoosta- kasutatakse tänapäevalkogudeeksemplare vanade eksemplarideDNA kasutatav. Seetõttu eksemplarid. Praeguseksonkasaduaastaid nantsmehhanismi projekt „Eesti elurikkuse nantsmehhanismi projekt„Eestielurikkuse Norra ja Euroopa majanduspiirkonna Norra jaEuroopamajanduspiirkonna TIIVID RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ INITSIA- DNA barcoding oflife ). ). digitaalarhiivid nüüdisajal. 8 Eestiandmebaaside kohta vt:Puura, Ivar 2011.Elurikkuse koostöös EMÜ,LUSijaITKga). LUS) ninge-Elurikkus(TÜloodusmuuseum tehakse ülikoolide serveritesse, et tagada ettagada tehakse ülikoolide serveritesse, ning keskkonnaamet.Suuri investeeringuid Geoloogia Instituut,EestiLoodusmuuseum TÜ loodusmuuseumningpartnerid EMÜ,TTÜ nende digitaalarhiive. Projektijuhtpartneron loodusteaduslike kogudeseisundit jaarendada sisustamisele jariistvarahangetele,etparandada 2011–2015, keskendubmõnedehoidlate Liidu struktuurifondidjamisviiakseelluaastail ja andmevõrgustik“,midatoetavadEuroopa projekt „NATARC –loodusteaduslikudarhiivid riigi andmeid. dused, misvõimaldavadkorragakuvadamitme riikide andmebaasidekauduningkaardiraken- võimalus tehaühisotsinguidprojektipartner- informatsiooni. Projektiväljunditenaluuakse kajastavaid geoloogilisikogusidjageoloogilist Maa ajaloosvalitsenudkeskkonnatingimusi peale praeguelavateliikidekafossiile,samuti del põhinevatedigitaalarhiivide alal,hõlmates piirkonnas koostöödloodusvaatlusteljakogu- Projekti eesmärkonarendadaKesk-Läänemere nontiedellinnen Keskusmuseo,HelsinkinYliopisto ning HelsingiÜlikooliLoodusmuuseum( Loodusmuuseum ( Välispartneritest onkaasatudRootsiRiiklik partnerid EMÜjaTTÜGeoloogiaInstituut. on Tartu ÜlikooliloodusmuuseumningEesti arendamise jätkuprojektiks.Projektijuhtpartner tinglikult pidadaEestielurikkuseandmebaasi septembrist 2011kuni2013.aastalõpuni,võib luste piiriülesejuurdepääsupoole“,misvältab Projekti „BALTICDIVERSITY –loodusvaat- Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi Eesti teaduseinfrastruktuuriteekaardi Naturhistoriska Riksmuseet – Eesti Loodus 8 8. Luon- ) ). ). Kõljalg FOTO: Urmas andmebaasi triipkoodide takse liigiDNA tulemused kan- laboris, mille Tartu Ülikooli DNA analüüs

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 13 — PÄEVATEEMA MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 14 — PÄEVATEEMA portaali esileht portaali Eesti elurikkuse hõlmavaliiki Enam kui23000 taar- jaloodusteaduslikudkogud“(2004–2008) eestvõttel käivitatudriiklikprogramm„Humani- varasemad initsiatiivid:akadeemikDimitriKaljo Instituudi infosüsteemiSARV arendamine. ( levaid asutusiühendavavõrgustikugaCETAF kogusid haldavaidningtaksonoomiagatege- koostöökokkulepe Euroopaloodusteaduslikke loodusteaduslike kogusidhaldavateasutuste seda olid kogud hävimise äärel. seda olidkogudhävimiseäärel. Haridus- jaTeadusministeeriumi enne eelarvest: damise jatalletamiseriiklikfi ning hilisemloodusteaduslikekogudehool- andmebaasid. nitaar- jaloodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, 10 Parmasto, Erast, Jüri Viikberg (toim)2008. Ülikooli Kirjastus. tiones BiologicaeUniversitatis Tartuensis 206. Tartu: Tartu biological research. supporting computing services 9 Abarenkov, Kessy 2011. kogumi PlutoFpilve Eesti elurikkuseinfosüsteemitoetavateteenuste jad. ProjektiNATARC seisukohaltonolulineka loogilise mitmekesisuseteabevõrgustikuesinda- keskkonnateabe keskuse,maa-ametiningbio- osakonna, loodusmuuseumi,keskkonnaameti, ning sellehaldusalastanalüüsi-japlaneerimis- nerite olnudkaasatudKeskkonnaministeeriumi Teekaar andmehoid. arendusvõimalused jaturvaline tika-süstemaatika komisjon.ÜksCETAFi selle töödjuhibTeaduste Akadeemiafülogenee- Instituut ningTartu Ülikooliloodusmuuseumja muuseum, Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia haldavat asutust:EestiMaaülikool,Loodus- neli suurematEestiloodusteaduslikkekogusid Eesti Teaduste Akadeemia.Konsortsiumi kuulub tal neljaasutusekonsortsiumina,midaesindab võeti selleorganisatsioonitäisliikmeks2010.aas- osalevatesse muuseumidesse jateadusasutus- kursuseid ningkateadlastevisiiteprogrammis kogude säilitamisejaandmebaasidealaseid misontoetanud tiividest onkaSYNTHESYS, Consortium ofEuropean TaxonomicConsortium Facilities Projektile NATARC aitasidteedsillutada Oluliseks verstapostiks oli Eesti suuremaid Oluliseks verstapostiksoliEestisuuremaid di projektinõupidamistelonpealepart-

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 9 ning TTÜ Geoloogia ningTTÜGeoloogia PlutoF –clouddatabaseand nantseerimine nantseerimine Eesti huma-

Disserta- initsia- ).

Eesti Eesti 10

teadusest jaharidusest midagisäravatvälja. pektiividega rahul, tulebkakogudegaseotud enamjaolt oma igapäevatöötingimusteja pers- populariseerimise. Kuikolleegid onloovadning mipedagoogide koostööstipptasemel teaduse täiendusõppesse ningtagab teadlastejamuuseu- eesliinilt kooli,huviharidusse ningkaõpetajate baasil tehtavteadusteadmiste siiretteaduse naerataksid. Lisakstoetabmuuseumikogude daks ningmuusapuudutusttundvadkolleegid ja tingimusteloomiseleselleks,etloovusvõi- tähelepanu kolleegideteadustöötunnustamisele arendamine. ja nendeallüksustevahelningühisprojektide infosüsteeme arendavateorganisatsioonide kollegiaalne koostööakadeemilisijariiklikke aidanud kavastastikkutunnustavdialoogning seotud algatusteühiseksarendamiseks.Kaasaon koondamist niiinfosüsteemidekuinendega mudelipõhisele lähenemiseleningjõudude kõrget motivatsiooniühiseasjaajamisel,avatust süstemaatikute, informaatikutejaabipersonali tuste- javaldkondadevahelistkoostöödEestis, võtmeks pidadaeelkõigeühismeeltningasu- vanud. Kuisedatõlgendadaeduna,võibedu on viimaselneljal-viielaastalhüppeliseltkas- nii omavahelkuirahvusvahelistesvõrgustikes duslikke kogusidhaldavateasutustekoostöö ( ülemaailmse elurikkuseinfovõrgustikuGBIF lähiümbruse partneritekoostöövõimalusteüle erinevates riikidesningarutletiPõhjamaadeja elurikkuse informaatikavaldkonnaaktiivsusi külalised EestistjaAustriast.Seminariltutvustati Soome, Norra,Taani, Islandiesindajadning toimunud seminaril,kusolidkohalRootsi, andmebaasi ( vad kolleegidUppsalasRootsiriiklikuliikide ja EMÜelurikkuseinfosüsteemidegategele- Kopenhaageni ülikooljt. dusteaduste instituut,Tšehhi loodusmuuseum, ülikooli loodusmuuseum,Belgiakuninglikloo- ja Viiniloodusmuuseum,BerliiniHumboldti botaanikaaed, Edinburgh’iPariisi asutusi naguBritiloodusmuuseum,Kew’ ja teisielurikkuseinformaatikagategelevaid suur osaEuroopajuhtivaidloodusmuuseume digitaalsesesse andmesüsteemi.Projektisosaleb uuritud elustikurühmadeinfoüle-euroopalisse eesmärgiks onkoondadamõnedeparemini HeritageforEuropeana the NaturalHistory ühendavas koostööprojektis„ ka ligikaudu20Euroopaloodusmuuseumi mide kuraatorid. saanud kamitmedEestiteadlasedjamuuseu- kasutamist väikestegrantidega,millestonosa tesse, sealsetekogudeuurimistningaparatuuri Global Biodiversity Information Facility Global BiodiversityInformation Kõige olulisem tundub olevat aga pöörata Kõige olulisemtundubolevatagapöörata Kokkuvõttes saaböelda,etEestiloodustea- 2011. aastanovembrisosalesidmõnedTÜ Tartu Ülikooliloodusmuuseumosaleb Artdatabanken ) arenduskeskuses ) arenduskeskuses OpenUp! Opening OpenUp! Opening ) raames. ) raames. “, mille “, mille muuseumide kodulehtedelt. Õpilastööde muuseumide kodulehtedelt. Õpilastööde uurimistööd. Kahjuks eileianeidjustpaljude võiks sellekspidada kakoolilasteja(üli)õpilaste nähtaval olemist. puudutab siiskimuuseumide virtuaalkanalites lõpetan teadustööjuures,kuid suurosaartiklist oodanud oleksin.Omamõttekäiku alustanja sellest, midamamuuseumidekodulehtedelt etehktuleksmulkirjutadapigem arvasin, just kuigipaljuteadustöökohtakäivatning nimekirjas artiklilõpus. Muuseumi kodulehekülge.Tulemused onnäha Saku Pruulikoda,lisaksvaatasinkaEestiRahva Väike-Männiku talumuuseumjaÕllemuuseum Muuseum; RuhnuTallinna Raekoda; muuseum;Niguliste Muuseum; Lyckholmi Jaani vallamuuseum(Orinamõis);Kihnu kinomuuseum, vanatehnikavarjupaik,Järva- tuletõrjemuuseum, Muuseum; Järva-Jaani Eesti Arhitektuurimuuseum; EestiTervishoiu milleks juhtusidsellel„teaduslikul“meetodil – 168.196.224.252.280.muuseum), (283 /10=28,3>28.–56.84.112.140. alfabeetilise nimekirja283muuseumistkümme temaatika. Valisin kodulehe kajastub kodulehtedelmuuseumideteadustöö teemaks teadustöö,jälgisinminagi,kuidas Kuna selkorralonajakirjaMuuseumkeskseks LUUBI ALL Kui teadustööle veidi avaramalt vaadata, Kui teadustööleveidiavaramalt vaadata, Mainitud veebilehtivaadateseileidnudma KODULEHEKÜLJED 2011 EESTI MUUSEUMIDE EESTI MUUSEUMIDE www.muuseum.ee IMMIGRANTIDE JUHENDAJA-KOOLITAJA HELSINGIS EESTI MUUSEUMIDE SÕBER

— PERTTI PYHTILÄ — — PERTTI on kakeskkond leidub koolieluleheljubarikkalikult.Tulekul töötama. Infotmuuseumideüritustekohta külastama –ningkülastuseeeljajärelnähtuga töölehti, etjulgustadakooliklassemuuseume pakkuda sealgiomamuuseumidesvalmistatud tega seotu? on saladustevaka allhoidminevõiautoriõigus- olemas olevaidtöölehtieileidu –kaspõhjuseks huvitavaid töötubasid,kuid nendejaokskindlasti muuseumide kodulehekülgedel kirjeldatakse tust (vt eeldab põhikoolijooksul5–9 muuseumikülas- näiteks Turu linna klassides õpilased Mitmes Soomelinnasonkokkulepitud,mis mõnedpüsinäituseaarded. aedadele värvimiseks koolides väljatrükkimiseksülesandeid,laste- muuseumid koosmõeldaerinevaidvõistlusi, tele abi.Lastejanoortejaokssaaksidkohalikud koostamisel võiksidmuuseumidpakkudategija- lauamängu tüüpitemaatilisimänge“.Kanende lik mängidajaluuaerinevaidinteraktiivseid Tiigrihüppe Sihtasutusepoolt:sealonvõima- näiteks Muuseumid võiksidtihedaminikaasalüüa lähedaste hulgastvõisootuksuusihuvilisi. oma kodulehelekülastajaidjatoetajaidõpilaste avaldamise kauduvõiksidmuuseumidsaada Muuseumid saaksid koostöös koolidega Muuseumid saaksid koostööskoolidega www.kulttuuripolku.fi www.koolielu.ee Veereta.edu.ee 2007 peavad Kulttuuripolku lehe arendamisel ning lehearendamiselning muuseume külastama, muuseumekülastama,

). Mitmete Eesti ). MitmeteEesti , mis „on loodud , mis„onloodud (Kultuurirada) (Kultuurirada) Pertti Pyhtilä

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 15 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 16 — LUUBI ALL Facebookis tuleks aeg-ajalt esitleda ka kogude Facebookis tuleks aeg-ajaltesitledakakogude lihtsaim viislevitada üritustegaseotudteavet. sõprade e-listi kogunud,onjustFacebookis Facebookis. Kuimuuseum pole süstemaatiliselt kodulehtedel kamärgemuuseumi leheküljest kodukohta tutvustada. koduriigi ämmale-äialeoleks nõndalihtsam teha –koosmeenutustegalapsepõlvest.Uue kodukoha muuseumilemuukeelseidtõlkeid Talente saakskojumeelitadakasellega,etoma tõlge järgmiseaastakodulehekülgerikastama. jooksul saataingliskeelsevoldikumuukeelne Suviseid külalisitulekspaludajärgnevatalve enne voldikuavaldamistmuuseumikodulehel. kaudu saaksemakeelsekorrektuuritehtule tuse ülesandeks–ningvälismaisesõpruskooli kohaliku gümnaasiumivõikutsekoolikeeleõpe- muuseumi pärlidjatagasisidetalong,võiksolla lahtiolekuajad, kaart(GPS),piletihinnad, lihtsa PDF-formaadisvoldikutõlkimine,kus mõelda võõrkeeltepeale.Turistile mõeldud Üpris harva leidub Eesti muuseumide leidubEestimuuseumide Üpris harva lehekülgedelt päevakohaseidnäitusikoos arvus- dega: masinaparandamise töötuba,puutööd jne. naisterahva juhendamiseltutvuda nnmeestetöö- võimalusetubli seltskonnale korraldaksturvalise võiks justmuuseumollasillaehitaja, kesnaiste- kirjas näitekspoissmeesteõhtu? Samalkombel ning mikseivõiksollamuuseumi teenustenime- leivaküpsetamisest, vaibakudumisestvõimuust „naistetöödega“ tutvuma.Sellekssobikstöötuba seltskonnaga muuseumissetulemajanäiteks et Eestisonniimõnedkimehedjubavalmisoma kokkupuutekohti üritustekorraldamiseks.Usun, korraldada mõneümarlaua,kusotsidaühiseid võiks on toonud.KoostöösLionsite-Rotarytega üritustega, mismeeskodanikkemuuseumisse nud muuseumvõiksomakodukaluhkustada meelitada erilistemeetoditeganingneidleid- mälestustega (inglisekeeldetõlgituna). lehekülgede kaudu–koostollastetöötajate näitustest-eksponaatidest võikspakkudakodu- suurt huviningfotosidsotsialismiaegsetest ( vaid töötajatepalgaandmed,naguEestispeabki esemete kohta.Praeguleiduvadsealenamasti pärlid japäringudpuudulikeandmetega mused, personalierihuvidjaoskused,kogude teegia jastatistika,külastajateküsitlustetule- ministeeriumi jaoksolgukodukalkogumisstra- uurijale, rahastajale,ametivennale.Kolleegideja kodu- javälismaisteleküllatulijale,koduloo- läbimõeldud rajakesteotsadigalekülastajale: peaks avalehelleiduma,vaidsealtvõikspaista ja „põhjamaine“–rosoljetvõiühepajatoituei külla kutsuda: Rahvusooperi kombelräppideskultuuriministrit kuus FacebookisningvideogaYoutube’is Soome olla omamuuseumieestheaseistapaarkorda Selts. IgaEestimuuseumijuhikohustusvõiks TuletõrjeViljandi Muuseum–ningJärva-Jaani seum, UueKunstiMuuseum,Valga Muuseumja Muuseum, Tartumaa Muuseum,TTÜMuu- narahva Muuseum,Tammsaare Muuseum,Tapa Prangli saarteMuuseum,PärnuRan- patsioonide Muuseum,Palamuse Muuseum,Oku- Milla-Manda Muuseum,Narva Meremuuseum, MõisakülaMuuseum,Miia- Hiiumaa Muuseum,LäänemaaEesti Tervishoiu Muuseum,Harjumaa jandusmuuseum, EestiRahvaMuuseum, Kunstimuuseum omafi muuseumi: EduardVildeMuuseum,Eesti Mul õnnestusleidaFacebookistvaid24Eesti Twitter, Google+jptsotsiaalsemeediakanalid. tuleks muuseumideheakstöölepannaka reerunutele erakorralisiettevõtmisi.Muidugi pärle ningkorraldada(muuseumiööl)eelregist- OopperanKummitus sic! Näituste rubriigis sooviks leida muuseumide Näituste rubriigis sooviksleidamuuseumide Meeskülastajaid tulebmuuseumidesse Nõukogude aegpakuberitivälismaalastele Kodulehekülgede kujundus olgu ikka lihtne Kodulehekülgede kujundusolguikkalihtne ). http://www.youtube.com/user/ . liaalidega, EestiPõlluma- d) nime a) linkmuis.ee-sse;b)vene,inglise;c)ei; www.tervishoiumuuseum.ee 2. aastate kaupa;e)ei;f)g)h)ei nide nimekirjad;b)inglise;c)ei;d)nimekirjad a) kahetöötajatöödenimekirjad,publikatsioo- www.arhitektuurimuuseum.ee 1. g) sõpradeseltsiandmeid,h)viiteFacebooki? tutvustusi, e)museaalidefotosid,f)videoid, dustöid, b)võõrkeeli,c)töölehti,d)näituste Kas leidsinmuuseumikoduleheküljelta)tea- milliseid ontulemas?Arenguruumion. Milliseid küsitlusimuuseumonläbiviinudja kajastused muuseumi(jaselleeriala)kohta? kaudu? Kaskodulehelonleidakõikmeedia- saavad omatöidavaldadamuuseumikodulehe lähenemisega: kasasjaarmastajad-kirjavahetajad kirjandusest? Kuidasonpopulaarteadusliku seks, kaskodulehelonnimekirisoovitatavast vanemad artiklidPDF-formaadisväljatrükkimi- vara? Kasonnähatöötajateerialad,kasleiduvad kodulehelt leidubinnukaleuurijalelugemis- jaid“ muuseumiveebileheleüleilma! ekspositsioonide kohtatooks„juhuguugelda- rumaks tehtuga.Väike ingliskeelneresümee kolleegidele ninguuteletöötajateleorientee- ka näitustearhiivi, misonasendamatuabiline kodulehel kohalikuskeeles.Unustadaeitohiks soovida oma(püsi)näitusetutvustamistsealsel les tutvustataks–ningloomulikultvastutasuks välismaal, kellenäitusiomakoduleheleestikee- Muuseumil võiksollakamõnikoostöömuuseum piliste soovidega,stiilis„kuivaidoleksraha“. näituseplaanidega –ningmiksmittekautoo- hel peaksleidumakanäitusekavakoostulevaste telligu muuseumseekolleegidekäest).Kodule- tustega (jakuimeediapolenõusarvustama, kogu; f)ei;g) EKMiKunstisõpradeSelts; h)on d) nimekirjad koostutvustusega;e)digitaal- a) ei;b)lühidalt inglise,vene,soome;c) ei; www.ekm.ee/niguliste.php 6. üldfotot püsinäituselt;f)ei; g)ei;h)ei a) ei;b)inglise;c)d)püsinäitus; e)kaks www.saaremois.ee/muuseum 5. tuselt; f)ei;g)h)ei virtuaalnäitused tulekul?);e)üldfotodpüsinäi- a) ei;b)c)d)püsinäitus(vahelduvad+ www.kihnu.ee/index.php?id=72 4. f) ei;g)h)vanatehnikavarjupaik a) ei;b)c)d)püsinäitus;e)autodefotod; www.jjts.ee 3. f) on;g)MTÜFaehlmanniSelts;h)on Eesti Tervishoiu Muuseum: Eesti Arhitektuurimuuseum: Niguliste Muuseum: Niguliste Muuseum: muuseum: Lyckholmi Kihnu Muuseum: tuletõrjemuuseum: Järva-Jaani Kuid lõpuks tagasi teadustöö juurde: kas Kuid lõpukstagasiteadustööjuurde:kas kirjad, fotod uutest; e) link muis.ee-sse; kirjad, fotoduutest;e)linkmuis.ee-sse; mõned; g)on; h)on jne; e)on,ka muis.ee-s (javaibad3D-s); f) on, püsinäitused, ajutised näitused,virtuaalnäitused peale eestikeelemidagi?c) on,mõned;d) PDF-formaadis artikleid;b) eisuutnudleida a) on,mitmesuguseid–nii nimekirjukuika www.erm.ee 11. d) püsinäitus;e)ei;f)g)h)ei a) ei;b)lühidaltinglise,vene,soome;c) www.pruulikoda.ee 10. a–h) ? 9. f) ei;g)h)ei soome; c)ei;d)püsinäitus;e)eraldilehekülg; vene, saksa,prantsuse,hispaania,itaaliaja a) ei–viitedraamatutele;b)lühidaltinglise, www.tallinn.ee/raekoda 8. e) üldfoto;f)ei;g)h)ei a) ei;b)lühidaltinglise;c)d)püsinäitus; www.saaremaamuuseum.ee >RuhnuMuuseum 7. Väike-Männiku talumuuseum: Tallinna Raekoda: Ruhnu Muuseum: Eesti Rahva Muuseum: Eesti RahvaMuuseum: Õllemuuseum SakuPruulikoda:

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 17 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 18 — LUUBI ALL Aivar Põldvee LUUBI ALL TEADUS MUUSEUMIS JA TEADUS MUUSEUMISJA MUUSEUM TEADUSES suurendaks võimalusi olla konkurentsivõimeline suurendaks võimalusi ollakonkurentsivõimeline ühisprojektidega. Koordineeritumühistegevus piirdudes peamiselt infovahetusejaüksikute teadusasutustega onseniolnud juhuslikkulaadi, uurijad. Muuseumidesidemed teistemälu-ja on neistpaljudestöötamasteaduspotentsiaaliga arendustegevuse korralduse seadusemõistes, ei tegutseteadus-jaarendusasutusena teadus-ja seumipedagoogikale. Kuigienamikmuuseume sihipärasele kogumistöölejakvaliteetselemuu- ded ningkonverentsid.Teadustöö oneelduseks populaarteaduslikud publikatsioonid,ettekan- püsiekspositsioonid janäitused,teaduslikud tuntust. Muuseumideteadustööväljunditekson muuseumi kuimäluasutuseusaldusväärsustja kasutajatele antavatinformatsiooniningtõstab muuseumikülastajatele ningandmebaaside tõstab muuseumikogudeväärtust,täiendab oma ainevaldkonnauurimisel.Teaduslik töö seumi informeerituseningaktiivseosalemise väliuuringud jatööarhiivides tagavadmuu- uurimisega. Teaduslikud ekspeditsioonid, külgne ningeipiirduüksnesmuuseumikogude 2006. aastalvalminudteksti: arengusihiks. Tsiteerime jameenutameseda teadusasutus,“ seab juurde. „Muuseumontänapäevanõuetelevastav väärsuse nurgakiviotsidesjõuameagateaduse duses on seekavaldkondlikusarengusuundadekirjel- paljude muuseumidealusdokumentidesjanii usaldusväärsus. Usaldusväärsusetaotluskordub muuseumide ühiskondlikustrollistkõneldes,on Üks olulisemaidmärksõnu,midarõhutatakse Muuseumides tehtavteadustööonmitme- 21. sajandimuuseum 21. sajandimuuseum TALLINNA ÜLIKOOLI AJALOO INSTITUUT . Muuseumideusaldus- — AIVAR PÕLDVEE — üheks üheks ning sedakarahvusvaheliselareenil. pohisuunad.pdf kavad/kultuuriministeerium/060517_muuseumid_arengu_ 1 ttps://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengu- kuid see nimetus ise – teadus + muuseum – aitab kuid seenimetusise–teadus +muuseum–aitab nagu neidvõibleidamitmel poolmaailmas, nendi osakaal.Eestiseiole küll eripalgelised, erinevonka n-ö teaduskompo- annete, sihtrühmadejapalju muupoolestväga muuseumiteadusehkmuseoloogia. kõrvale jutt käisteadusestmuuseumis,jäisedapuhku vaid mõnelprobleemil.Jaolguöeldud,etkuigi siin ajakirjasvõimalik,peatunkokkuvõtlikult damiseks läheksvajakaugeltrohkemruumikui ja koostöövõimalusi.Kunapikaaruteluvahen- tööga seotudprobleemeningotsitilahendusi suundi javäljundeid,misjärelarutatiteadus- tutvustasid lühidaltomamuuseumiteadustöö vestlusringi juhatasAivarPõldvee.Esinejad muuseumi EestiRahvaluuleArhiivi juhataja), (EestiKirjandus- kogu kuraator)jaRistoJärv Kreem (Kadriorukunstimuuseumiskulptuuri- Saar (EestiMeremuuseumiteadur),Tiina-Mall kooli ajaloomuuseumiteadusdirektor),Teele seumi teadusdirektor),LeaLeppik(Tartu Üli- teadussekretär), Tõnis Liibek(EestiAjaloomuu- Muuseumi teadur-kuraator), AgnesAljas(ERMi nõukogu teaduskomisjoniesimees,EestiRahva teadusdirektor), PiretÕunapuu(Muuseumi- osalesid HeikiPärdi(EestiVabaõhumuuseumi millest võtsidaktiivseltosakakuulajad.Paneelis netena jateiselpäevalpaneeldiskussioonis, muuseumifestivali arutelu,kõigepealtettekan- Muuseumid onomasünniloo,kogude,üles- Selles teemaderingisveerestänavuseNarva teadusmuuseumi 1 , ainevaldkonnas ning korraldab nende üldsusele ainevaldkonnas ningkorraldabnendeüldsusele konnaga seotudkultuuriväärtusegaasjuteatud kogub, uuribjasäilitabinimesetemaelukesk- koha pealtülimaltnapisõnaline:(4)Muuseum kvalifi Eesti doktorikraadvõisellelevastavvälisriigi ametikohale võibkandideeridaisik,kellelon selle olulistelõikudetäitmiseeest.Vanemteaduri teadusteemat võiuurimisprojektivastutab on omaerialatunnustatudteadlane,kesjuhib vastav välisriigikvalifi rida isik,kellelonEestiteaduskraadvõisellele täitmises. Teaduri ametikohalevõibkandidee- kes osalebteadusteemavõiuurimisprojekti ametikoht. [---](2) on teaduri,vanemteadurijajuhtivteaduri arendusasutuste teadustöötajateametikohad teadustöötaja ehkteadurimõiste:(1)Teadus- ja seadus korralduse valdkonda reguleerib on Haridus-jaTeadusministeerium ning seda jätta? selei) kõrvale Haridus- jaTeadusministeerium, teisel Riigikant- Ajalooarhiivil, kuinimetusjahaldusala(esimesel poolest vaheKirjandusmuuseumiarhiividel ja tõestada, „täitesETISt“.Või kuisuuronõigu- instituudis agatulebendteadlasenapidevalt selt tegeleda,„täitesMuISi“jaolematateadlane, muuseumis saaksnumismaatikakogugaformaal- töö AjalooInstituudisjaAjaloomuuseumis,kuigi küljest eierinevägapaljunäiteksnumismaatiku mikabinetti õppetoolilevõiinstituudile.Teisest kes eelistavadsobivateasjaoludekorralmuuseu- leida tippteadlasija„elavaidentsüklopeediaid“, gias). Rääkimatasellest,etmuuseumidestvõib ainsaid tegijaid(Meremuuseumallveearheoloo- gias, Kunstimuuseumkunstiteaduses)võivaatet valdkonna olulisiuurimisasutusi(ERMetnoloo- ja FolkloristikaKeskuselaastail2001–2007), Eesti KirjandusmuuseumiKultuuriloo seas onteadusetippkeskusi(sellinestaatusoli Ometi eioleasiniilihtne.Meiemuuseumide teaduse jateadusbürokraatiapooltvaadatuna. Sellisena paistabmuuseumirollakadeemilise miseks ningteadussaavutustetutvustamiseks. tegelemiseks, ajaloolisteteaduskogudesäilita- teadusmuuseum sobivakohanateadusajalooga tehakse tingimatateadust.Küllagatundub iseloomu. Mejueieelda,etteadusmuuseumis avada muuseumikuiteadusasutusekahepaikset Teadustegevuse peamisekskoordineerijaks katsioon [---]. (TAKS). Seadusmääratlebka katsioon. (3)Vanemteadur Teadur Muuseumiseadus Teadus- jaarendustegevuse on teadustöötaja, onteadustöötaja, on teaduse onteaduse vahendamist tes numbrites. kokkusaamistel kuiajakirjaMuuseumjärgmise- alanud mõttevahetus,niimuuseumitöötajate on kindlastirohkem.LoodetavastijätkubNarvas Interreg raames.Selliseidinspireerivaidnäiteid koostöös Vantaa Linnamuuseumigaprogrammi Näiteks PadiseMuuseumiSihtasutusteebseda kasutades. dugi rahastadakanutikaidkõrvalteid Mitmesuguseid teaduslikkeuuringuidsaabmui- ja tasakaalustatudtööülesandeidmuuseumis. tidel), misomakordaeeldabheadmõistmist (ja grandiprojektidessekaasatunadoktoran- ligipääs kadoktorikraadigamuuseumitöötajatel tub asiteiselkatsel.Riiklikeleteadusrahadeleon kriteeriume täitaeisuutnud,loodetavastiõnnes- üksnes suurtele,näiteksAjaloomuuseumneid muuseumidest ERMil.Agaseeteeonjõukohane mis onKultuuriministeeriumialluvusesolevatest lusi avardabteadus-jaarendusasutusestaatus, puhta teadusega.Teadustöö rahastamise võima- dada muuseumitöötajavõimalusitegeledan-ö kuraatori nimetusvõibnimemaagiatõttuahen- kõlab veidivõõralt.Ühtlasiviidatiohule,et kuraator pakkuda asemele?Rahvusvaheliseltlevinud töökoht eieeldasedaTAKSi mõistes.Agamida (vanem)teaduri ametinimetusestjuhul,kui lauas üsnapikalt.Ühesammunavõiksloobuda teadur-kuraatoreid. Selteemalarutletiümar- ka teadur-koguhoidjaid, teadur-pedagooge ja nooremteadureid. Agamuuseumidestöötab nis maakonnamuuseumides,vanem-jaka teadusega otsestseost,samutileidub,iseära- väga paljusidmuuseumitöötajaid,kellelpole aja pärandinatituleeritakseendiseltteaduriks ametinimetuste korrastamine.Nõukogude sele arusaadavamaksoleksmuuseumitöötajate rahastajatele japartneritele,agakaavalikku- mitte üksneshaldusalade,vaidkariigipiire. selgeks õppidaningtehakoostööd,misületab raamides edukas,tulebmängureeglidhästi mides tehtavteadus.Agaselleks,etollanendes kaudu liigubkaraha,millelevõiblootamuuseu- alas. Seetähendab,etnendeministeeriumide ning Haridus-jaTeadusministeeriumi haldus- mainimisväärne koht,onKultuuriministeeriumi Eesti muuseume,kelletegevusesonteadustööl hutuslikel eesmärkidel.Japunkt.Suuremosa Üks võimalus teha muuseumide teadustöö Üks võimalustehamuuseumideteadustöö on juba mõnevõrra kasutusel, kuigi onjubamõnevõrrakasutusel,kuigi teaduslikel , hariduslikeljameelela-

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 19 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 20 — LUUBI ALL LUUBI ALL SÕNUM AVALIKKUSELE NÄITUS – SEE ON NÄITUS –SEEON — ERKKI BAHOVSKI — kooliõpilasel paremini tunniks valmistuda, kuid kooliõpilasel paremini tunniksvalmistuda, kuid teatrietendus, fi kooliprogrammiga, vaidsedatäiendada. Näitus, algusest pealeselge,eteikavatseta võistelda „Hüvasti, Charlie!“puhuloli korraldajaile saanud,“ nentisLukas. nähtusest tategelikultsüsteemset ülevaadetei et näitusolihuvitav, kuidmingistperioodistvõi tingeltangliga jälgitavuse.Lapsvõibküllleida, piisavalt sujuvaltjalõhuvadselleliigseltedeva tavat tehnilistvõimalust,eioskasedakasutada huvi- „Näituste kuraatorid,kesnäevadarvutis ajaloopildiandmisega. saa võisteldatervikliku Lukas kirjutasSirbis(12.11.2011),etnäitusedei kehõlmavusele. EndineharidusministerTõnis ema“ esmaesitlustUSAs). Mr Beani„ettevalmistamas“maali„Whistleri niiridega (võibvaadatakasvõitotakaltnaljakat Mõni väljapanekvarustabendigasugustesuve- kuhu külastajadsaavadjättakommentaarid. kodulehekülg, FacebookivõiTwitteri konto, enam muuseumisaaliga–neilontavaliseltoma valida. Pealegieipiirdutänapäevanäitused sõnumit, millegaväljaminnakse,hoolikamalt uued uudisedjavanadununevad.Sestaptuleb etjärgminepäevtoob ja televisioonistarvestada, puhul eisaaagaerinevaltajalehtedest,raadiost aastat. Seegaonseeomalaadnemeedia,mille kohas ülevalmitunädalat,mõnikordka (praegu võib-ollaenammitte),onnäitusühes tustele, järgmiselpäevalüheskohaskonksuotsas järgi ripubikkagi,vaatamatakõikidelejõupingu- nek, midainimesedikkagitahaksidkülastada. ümmarguseks, nudituksjatehasellineväljapa- kattuda. Samastulivältidanäitusemuutumist inimesed, kellearusaamajaloosteipruugialati elavad niieestikuikavenekeeltkõnelevad but notleast saatkondade võimalikureaktsioonipärast.Ja esindusest. Too omakordaolimuressiinsete lähtuma tellijastehkEuroopaKomisjoniEesti paljusid osapooli.Esmaltpidinäitusmuidugi võib-olla mahulttagasihoidlik,pidirahuldama Maarjamäel selleaasta13.novembril. kaheaastast rännakutEestislõppespidulikult näitus „Hüvasti,Charlie!“,mispärastomaligi koostöös EestiAjaloomuuseumijaVelvetiga sisse kaüle toimunud sündmusi,kuidsamaspidijääma rile, vaidtulinäidatakasiin20aastattagasi lihtne –eisaanudkeskendudajuüksnesmüü- joni Eestiesinduseeesseisevülesannepolnud selleks suhteliseltvabadkäes.EuroopaKomis- niiviisi, etigasliikmesriigisolevesindussai 20. aastapäevatähistamistüleEuroopa,kuid suurejooneliselt Berliinimüürilangemise 2009. aastalkavandasEuroopaKomisjon Ent miks peaks neid kahte asja vastandama? Ent mikspeaksneidkahte asja vastandama? Kuid näitusesõnumeipretendeerikakõi- Erinevalt ajalehest,misJuhanPeeglisõnade Algusest pealeoliselge,etnäitus,ehkki euroopaline mõõde. Sestap sündiski euroopaline mõõde.Sestapsündiski – arvestada tuli sellegagi, et Eestis tulisellegagi,etEestis –arvestada lm või muusikal aitab ehk mõnel lm võimuusikal aitabehkmõnel last last projekteeritud Goldmani ja Salatschi hoonelt, projekteeritud GoldmanijaSalatschihoonelt, 1910. aastalvõetimahatellingudAdolfLoosi Viinolijahmunud,kui 1900–1914“, kuidasterve pärases raamatus„Pöörasedaastad.Euroopa ajaloost. PhilippBlomkirjutabomasuure- teid võibtuuaniikaugemastkuikalähemast keegi vaatama,täpsustamasõnastustjne. nagu teleseriaalilonpilootprojekt–kutsuda idee. Katsetusedtulebäratehaeelfaasis,umbes sega, etvaatame,misjuhtub,eiolekuigihea Lähtuda lihtsaltsellestjaminnaväljateadmi- mille järgieiolevõimaliknäitustettevalmistada. et kõikonnäitusegarahul.Entseetõdemus, koordineerimatusest jahalvastjuhtimisest. mässama jatuldkustutama.Seejätabmulje tuleb enneärapidada,mittehakatahiljem väljas, siissedanaljalteimuudeta.Vaidlused üle. vaidlus ikkagidetailide,mitteüldkontseptsiooni kuid taheedasiliikudavõitiskõik.Pealegikäis palju. Vahepeal valitsesruumisvaikusjanõutus, esindus, vaidlesimeajaloomuuseumigaikkaväga ei asendaõpikut. Muidu võibasilõppedaskandaaliga.Näi- Kõike muidugieisaa.Oleksnaiivnearvata, Oluline onsiinjuures,etkuisõnumjuba Ja sõnumtulebkakooskõlastada.Meie,s.o Lõhmus 1. juunil2011 Hetk avamiselt Viljandisse. bant, onjõudnud väikeauto Tra- müüri läbistav selt Berliini ment, sümbool- kujundusele- eksponaat ja silmapaistvaim ning selleüks Charlie!” Näitus „Hüvasti, juulis 2010 Pärnu Keskuses Vaade näitusele Bahovski Erkki FOTOD: VahurFOTOD:

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 21 — LUUBI ALL MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 22 — LUUBI ALL veebruaris 2010 tiine Keskuses Tallinnas Kris- Vaated näitusele lie!“ korraldajaist. meedianõunikuna, ollesüksnäituse„Hüvasti, Char- 2011. aastamaini Euroopa Komisjoni Eestiesinduse Erkki Bahovskitöötas2008.aasta detsembristkuni nende pakutudsõnumigakaasa läheb. väärtusi, kuidtehessedanii, etavalikkuska on seegatopeltkohustuskanda endaskindlaid tüütu egapakuenammidagi uut.Muuseumidel reaktsioon võivastureaktsioontegelikultküllalt lõpetamisest. Mõnikordonavalikkusesäärane kuid asjadeedasinekulgonlahtine,rääkimata võib võrreldasõjaalustamisega–seeonlihtne, üldse eesmärk).Skandaaliteadlikkutekitamist daal aitabteematedasiarendada(kuiseeoli 100-protsendilist veendumust,etloodetudskan- šokeeriva väljapaneku.Kuidmitteigakordpole need kunstnikud,kesteevadEestiühiskonnas mis tormi.Päris„kindlapeale“lähevadväljaka missugused teemadtekitasidnetikommentaariu- saavad omaerialaledasitöötada. made korraleipeaksnadkartmakaristamistja vad töötajadtundmaendkindlalt,etväärarusaa- ei mahuhetkelpähe. korraldamine, erinevaltPostimehevahelehest, pelk rahajaht–Puna-Hiinatülistavanäituse Eesti muuseumidepuhuleiolesiiskimõeldav kes peabesindamaühiskonnaskindlaidväärtusi. raalsuse piirekombata,võitellijaksonasutus, sihitud katseleühiskondaraputadajasellelibe- tegemist onkunstnikueralõbuga,mistihtiongi oma mõtteid,kuidsamasonsiiskierinevus,kas lihtsamaks. mitte pärastmuudabtrikisooritamisesiiski köietrikk. Mängureeglitepaikapanekikkaenne, vahelsuur tori, tellijajaavalikuarvamuse selt, „asimuutusametlikuks“. Tšehhi eesistumisestehk,väljendudesbanaal- küll tellijakulul,siis2009.aastalolinäitusosa oli tegemistsiiskikunstnikuendavisiooniga, Eestit olikujutatudsirbijavasaraga. gina jaPrantsusmaapidevaltstreikivariigina. esitatud tualetina,RumeeniaDraculateemapar- riike olikujutatudkarikeeritult.NiiBulgaaria Tšehhi Vabariigi kunstinäitus,kusELiliikmes- EuroopaLiitutoonaseeesistujamaa tervet sega, kuidkahooneonsõnumavalikusruumis. Muidugi eiolehooneüks-ühelevõrreldavnäitu- ruumis, kustavanebvaadesolvavalehoonele“. alati olemaettetõmmatud,kuitaviibibmõnes andnud isekäsu,et„kõikaknakardinadpeavad otse kurikuulsahoonevastas,ningAustriakeiser lossi Michaelerplatzi-poolsetsissepääsu,misasus dinand mittekunagienamkasutadaHofburgi nipsasjakesi. NiitõotanudertshertsogFranzFer- sest selpolnudlihtsalttavapäraseidkaunistusija Endise ajakirjanikuna tean üsna hästi, Endise ajakirjanikunateanüsnahästi, Samas peaksidkõikavalikusruumisopereeri- Vabas ühiskonnas onkõigilõigusavaldada Sestap onlaveeriminekunstnikuvõikuraa- Vahe onmuidugiolemas–kui1910.aastal 2009. aastalraputasBrüsselitjasealtedasi MÕÕDUPUU

TEADUR, TEADUR- KOGUHOIDJA, KURAATOR... MÕÕDUPUU PROJEKTIJUHT? AGA TEADUS OLGU TEHTUD!

— KÜLLI LUPKIN — — LAURA KIPPER — EESTI RAHVA MUUSEUMI OMAKULTUURIDE OSAKOND

Tänane muuseum on võtmas ühiskonnas uut rolli – ollakse rohkem külastajale orienteeritud hariduskeskus, samas konkureeritakse ka meelelahutusturul. Esemetelt on hakanud tähelepanu nihkuma muuseumist saadavale elamusele ning külastajanumbrid on tõusnud muuseumistatistika keskmesse. Loogiliselt peaks olema ajas muutunud ka ootused muuseumide teadustegevusele.

meie eesmärgiks on tõstatada olulisi küsimusi, TEADUSTEGEVUS (MAAKONNA) MUU- algatada diskussiooni ning pakkuda ka mõned MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 23 SEUMIS: KEDA SEE HUVITAB? lahenduskäigud. Artiklis lähtume peamiselt maa- Erialainimestest ei vaidlusta ju keegi teadus- konnamuuseumide ja Eesti Rahva Muuseumi tegevuse vajadust muuseumis. Ent samas tõsta- aastasest koostöökogemusest, samas võib teema- tub ka mitmeid küsimusi: kes uurib ja millisel käsitlust üldistada kõigile riigimuuseumidele. teaduslikul tasemel, kuidas sünnivad otsused Lähtekohad teaduse tegemisele on ju (ideaalis) uurimisteemade kohta, milline on väljund? Kas Külli Lupkin sarnased – muuseumis tehtav teadus peaks väiksemate muuseumide tegemisi selles vald- toetama muuseumi üldisi eesmärke, olema konnas saab või tohib võrrelda eraldi teadusosa- kooskõlas kogumis- ja näitusepoliitikaga, uuri- konda omavate (evalveeritud!) muuseumidega? misteemad peaksid järgima avalikkuse (riigi) Ja loomulikult ei saa unustada põhiküsimust – huve ning võtma arvesse ka päevakajalisust. Ning kes maksab ja kui palju? last but not least, teadurid peavad olema haritud Käesolev artikkel ei analüüsi maakonna- ja professionaalsed. muuseumides tehtava uurimistöö taset, vaid Laura Kipper Alustada võiks olukorra kaardistamisest – TEADUS VÕI UURIMINE? koondada kokku andmed viimaste aastate tea- Kõigepealt terminitest – teadus või uurimine? dustegevuse kohta muuseumides: teemad, mida Muuseuminõukogu juurde on moodustatud tea- on põhjalikumalt käsitletud, väljundid (raamat, dus- ja uurimistöö komisjon, kes tegeleb vasta- näitus, konverents jms), muuseumide võimekus, vate teemadega. Kas on võimalik eristada teadust ka soov teadust teha, võimalikud koostööpart- ja uurimist? Komisjoni esimees Piret Õunapuu nerid (kõrgkoolid, Muinsuskaitseamet jne). eristab neid mõisteid üksteisest süvenemisastme, Selle tulemuseks võiks olla teatud kriteeriumide järelduste tegemise põhjalikkuse ning analüüsi hulk, millest lähtudes saaks edaspidi muuseumis ulatuslikkuse poolest – uurija uurib ja saab tehtavat teadust/uurimist hinnata, võrrelda ja teada, teadlane teeb uurimistöö põhjal laiemad mille alusel saaks ka nõudeid sõnastada. järeldused. Oluline on tekitada platvorm, kus hakkaks Tartu Linnamuuseumi arendusjuht Marge toimuma sisuline arutelu. Ja siin ei ole võimalik Rennit soovitab ajakirjas Muuseum (nr 2 (28), eraldada maakonnamuuseume teistest Eesti 2010) ilmunud artiklis teaduse ja näituse suhe- muuseumidest. Muuseumimaastik on üks, põhi- test kasutada enamikes muuseumides tehtava mõtted kehtigu kõigile.

MÕÕDUPUU kohta pigem sõna „uurimistöö“. Teadustöö jääks vaid rahvusvaheliselt evalveeritud muuseumide pärusmaaks (hetkel Eesti Kirjandusmuuseum MUUSEUMIDE ÜHISKOGUMIK ja ERM)? Kust jookseb piir ja kas seda piiri ongi Üks muuseumi võimalusi oma teadustegevust vaja? Või polegi see täpsuse tagaajamine nii laiemale avalikkusele vahendada on trükiste tähtis? Käesolevas artiklis eelistame kasutada kaudu. Regulaarselt annavad neid välja vaid terminit „uurimistöö“. kolm maakonnamuuseumi – Läänemaa, Saare- maa ja Viljandi, ülejäänutes ilmuvad aeg-ajalt MILLINE ON OLUKORD PRAEGU? temaatilised kogumikud. Tegelikult puudub meil üldine ülevaade, Väikese muuseumi suutlikkus igal aastal milliste teemadega täpsemalt Eesti muuseumid trükist väja anda on väike – seda nii raha kui ka tegelevad, milline on selle töö tulemus ja kasu. sisuloome mõttes. Ent pea igas muusemis on Pole olnud ka aktiivset diskussiooni selle üle, keegi, kes on võimeline kirjutama huvitavalt mida me tahame. Millised on ootused riigi, oma uuritavast teemast ja kel on ka ambitsioon rahva, kohaliku kogukonna ja üldse kogu avalik- uurimistulemused avaldada. kuse seisukohalt? Kas ei võiks muuseumid ühendada jõu, et

Norra Teadus- ja Tehnikamuu- seumi näitus „Mind Gap” aju-uuringu- test. Näitust sissejuhatavas peegellabürindis tekib külastajal tasakaaluhäire- tega võideldes ilmselt silmapilk- selt mingi arva- mus ajust – on see siis meie

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 alateadvus või — 24 sümboliseerib see ajutegevuse keerukust. Kuid, mis peamine, küsimused on tekkinud anda välja ühine kogumik, kus oleks autoreid TEADUR, TEADUR-KOGUHOIDJA, igast (maakonna)muuseumist ja teemasid vasta- KURAATOR… PROJEKTIJUHT! valt muuseumide uurimisteemadele? Eelkõige Või siis sootuks teine perspektiiv. Teaduri annaks see võimaluse väiksemate muuseumide ülesanne kaasaegses muuseumis võiks olla töötajatele ning omavaheline eluterve konkuree- töötada välja teemad, mida muuseum peab vaja- rimine (kelle artikkel läheb sisse) looks oma- likuks kogukonnas tõstatada, otsida inimesi, kes korda võimaluse professionaalsuse tõstmiseks. vastavalt tellimusele etteantud teemat uurima Üks moodus taolist ettevõtmist rahastada oleks hakkavad, ning leida rahastamisvõimalused. loodava MTÜ Maakonnamuuseumid kaudu. Teaduri pädevus oleks vahendada muuseumi MTÜ eesmärk ongi leida rahastust erinevatele kompetentsi, esindada muuseumi huve ning muuseumide ühisettevõtmistele. Koostöövõr- leida vastava ala spetsialistid. gustiku loomine on oluline samm edasi – ilma Samal Põhjamaade reisil, millest eelpool aruteludeta ei sünni ka tõsiseltvõetavat teadust. korra juttu oli, tutvusime me Norra Teadus- ja Taani ja Norra muuseumireformi üks ees- Tehnikamuuseumi projektiga „Mind Gap“, mille märke (millega ERMi omakultuuride osakond tulemusena valmis muljetavaldav näitus aju- ja viis maakonnamuuseumide töötajat sel sügisel

uuringutest Oslo Ülikoolis ja selle teadusharu MÕÕDUPUU tutvumas käisid) oligi muuseumitöötajate pro- arengust sajandi jooksul. Mis aga siin kontekstis fessionaalsuse tõstmine, see tähendas ka muu- on oluline – selle projekti teadur oli kogu pro- seumide liitmist, et teaduril tekiks viis võrdset jekti koordinaator, kes algatas teema, leidis tead- vestluspartnerit, kellega regulaarselt kohtuda, lased, otsis rahalised vahendid. Teaduri ülesanne arutada, mõelda, plaanida... See omakorda ei olnud tegeleda teemaga sisuliselt, sisu lõid tähendab ka näiteks üht võimalikku vaba aastat, ülikooli teadlased. (www.tekniskmuseum.no) mil puudub näitusetegemise kohustus, selle ase- mel saab teadur keskenduda oma teadustööle MUUSEUM KUI UURIMISPÕHINE HARIDUS- või valmistuda kraadi kaitsmiseks. KESKUS Rääkides aga väiksemate kohamuuseumide TEHTAGU TEADUST! AGA MILLE EEST? panusest uurimismaastikul, siis millist eesmärki Uurimistööd tehakse enamasti näitusetege- võiks see täita? Kohamuuseumi ülesanne peaks vuse toetuseks, kuid uute teemade algatamine ja eelkõige olema mitteformaalse haridustegevuse põhjalikumate uuringute tegemine, rääkimata kaudu tutvustada ja mõtestada oma kodukoha rahvusvahelisest koostööst, on pigem erand kultuuripärandit ning nii tugevdada või luua kui reegel. Peamiselt viidatakse alarahastusele, identiteeti. Ehk kokkuvõtlikult juurte kasvata- puuduvad vahendid, et palgata kompetentseid mine – see peaks olema iga kogukonna asi. inimesi. Seega, kui oleks rohkem raha, siis saaks Kindlasti eeldab see muuseumitöötajalt ka teadust teha. Riikliku muuseumi eelarve pidevat tööd kohaliku elu ja inimese, nii ajaloo moodustab peamiselt otse riigi eelarvest saadav kui kaasaja uurimisel ja tundmaõppimisel. Olu- raha, mis läheb suuremalt jaolt majandus- ja line on siinjuures aga märkida, et seda tegevust tööjõukulude katteks. Omatulu on enamikus tuleb nii riiklikul kui ka kogukondlikul tasandil muuseumidest marginaalne. Lähiajal need piisavalt väärtustada. Toimub see siis riikliku summad vaevalt märgatavalt suurenevad ja lisarahastuse, kohaliku omavalitsuse tasandil nii võiks öelda, et kuna raha ei ole, siis ei saa koostöö tihendamisega või kohalike elanike midagi muuta. Enne kui sellega nõustuda, poolt suisa preemiate jagamise moel, on juba tuleks mõelda, kas olemasolevate vahendite arutluse küsimus. juures saaks muuta muuseumide teadustegevust Lõpetuseks aga üleskutse kõigile, kes soovi- süsteemsemaks, enam eesmärgistada ning nii ka vad sel teemal kaasa rääkida. raha paremini kasutada. Või peaks riik sarnaselt ERM algatab 2012. aastast alates uue kon- kogude arendamiseks ja säilitamiseks mõeldud verentsisarja „Muskul(A)tuur“, kus võetakse eelarveosale ka teadustegevuseks kindla summa luubi alla kaasaegse museoloogia olulisimad ette kirjutama. Sellega saaksid kaasneda juba probleemteemad. Esimesena arutletakse kogude MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 25 kindlad nõudmised teadustöö kvaliteedile ja ja kogumise üle, ent 2013. aastal on plaanis uuritavate teemade vajalikkusele. Raske, ka rääkida teadusest muuseumis. Selleks ajaks võiks mõttetu, on anda igale maakonnamuuseumile olla kokku koondatud olulisimad probleemid, ebamäärane ülesanne: tehtagu teadust! kaardistades eelpoolnimetud hetkeolukorda. Võrdluseks võib tuua kõrghariduse rahas- Vastavalt sellele kujuneksid ka konverentsi tamise, ka siin on riigieelarvest rahastatavad rõhuasetused. tudengikohad ja oma raha eest õppijad. Mõle- Kel on tahtmist Eesti muuseumide teadus mad võivad olla, kuid esimene peab olema ning luubi alla võtta, võtke ühendust ERMi omakul- sealjuures hästi läbi mõeldud ning perspektiivi- tuuride osakonnaga! tundega paika pandud. MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 26 — NÄITUSED NÄITUSED ALATSKIVI LOSSIS EDUARD TUBINA EDUARD TUBINA MUUSEUM MUUSEUM EESTI TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM — RISTO LEHISTE — põnevatele hobidele ning kodule. Kui Eduard põnevatele hobidele ningkodule.KuiEduard ning huvitavalavamaketikaudu. saamisloo, reklaamplakatite, kostüümikavandite Tisenhusen“ ning„Reigiõpetaja“ –onkäsitletud põnev. Tema mõlemadooperid– „Barbaravon on legendtulusast,kuidohtlikust äristväga eestlastele teada,siisvälismaisteleturistidele vusliku balleti„Kratt“peategelaneonüldjuhul võetakse kokkuteatritoas.Kuiesimeseeestirah- MUUSIKA. oma olemuselt,ulatuseltjatasemeltMAAILMA- anda külastajalemärku,etTubina muusikaon selles ruumisonsuunatudüheleeesmärgile– kommentaarid. Kogutekstilinejavisuaalneinfo Eduard jaEinoTubina repliigidningasjaosaliste dirigendid. Kõikesedaümbritsevadajalugu, on nimetatudesmaettekanded,interpreedid, Tubina loominguesitajatest.Igateosepuhul käsikirjad, salvestusedningfotodolulisematest dinäituse kaudu,midatäiendavadesemed, kammer- jakoorimuusikaonkäsitletudsten- Eduard Tubina sümfooniline,instrumentaal-, albumi jamuusikasalvestistega. nimekirja, Tubina virtuaalnäituse,digitaalsefoto- ja ErikaTubinast heliloomingu ninginfoarvuti sertideks mõeldudsaalisonveelmaalidEduard on erinevatelaegadelkokkupuutunud.Kont- muusikainstrumendid, millegaEduardTubin Ludvig Juhtilekuulunudkontrabassjateised saalis onTubina kabinet-tiibklaverChallen, Ellerist jatemaTartu koolkonnast. põlvest, õpinguaastatestTartus, õpetajastHeino seumi signatuuriks. seinal ningmille16esimesttaktionkamuu- käsikirioneksponeeritudkammertoa servadega leitmotiiviks onNeljassümfoonia,millepõlenud süvenemist tõsiselemuusikahuvilisele.Läbivaks des niikerget„puudutust“kuitundidepikkust kamuuseumi ningoneksponeeritudAlatskivil. Eduard Tubina pärandistEestiTeatri- jaMuusi- oli Tubina perekond,kelleabigajõudissuurosa tega kestispoolteistaastat.Väga suureksabiks lossi sihtasutuseganingteistekoostööpartneri- koostöös kujundusfi lossi renoveerimisprojekti.Näitusekoostamine Sihtasutus kiitis2009.aastalheaksAlatskivi Õige hetksaabus,kuiEttevõtluseArendamise tema kodukandis,küpsenudpikemataega. Alatskivi lossisEduardTubina muuseum. 18. juunil,EduardTubina 106.sünnipäeval muuseumide sulgemiselevõiliitmiseleavati tutvustamisse oluliseuuenduse–vahelduseks 2011. aastaontoonudEestiheliloojatepärandi Lõpetuseks heidab näitus pilgu helilooja Lõpetuseks heidab näituspilguhelilooja Eduard Tubina panusEestilavamuusikasse Kõige tihedamningkeerukamnäituseteema Avamiskontserdiga pühitsetudkammer- Muuseum algabülevaategaTubina noorus- Ekspositsioon sai„mitmekihiline“,pakku- Tubina muuseumiloomiseideeonAlatskivil, rmaga Superellips, Alatskivi rmaga Superellips,Alatskivi Alatskivi LossiSA. vategevust korraldavadLiiviMuuseumning ning Kultuuriministeerium.Muuseumiigapäe- sivõime arendamiseprogramm,Alatskivivald Regionaalarengu fondipiirkondadekonkurent- Muuseumi rajamistrahastasidEuroopaLiidu kogu. moodustatud EduardTubina muuseuminõu- Kultuuriministeeriumi vahelisekokkuleppega igakülgseks toetamiseksonAlatskivivallaning Tulevikuplaanide arutamiseksningmuuseumi 300–500 inimest,näitabsuurthuvinendevastu. suvel, millossiningmuuseumikülastasigapäev ning reisimine. veinivalmistamine, söögitegemine,malemäng hulka kuulusidfotograafi mistlik ningtegusinimene.Tema harrastuste ning hobidekeskelolitapojaEinosõnutsiopti- põhjustel traagikatningpinget,siisomapere Tubina loominguspeegeldubarusaadavatel Paari kuu pikkune kogemus 2011. aasta Paari kuupikkunekogemus2011.aasta a, kinematograafi a, a, Risto Lehiste Risto

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 27 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 28 — NÄITUSED NÄITUSED EESTI FOTO 1850–1912 EESTI FOTO 1850–1912 SILMAPILKLINE SILMAPILKLINE ÜLESSEWÕTE: ÜLESSEWÕTE: EESTI AJALOOMUUSEUM — MERILIS ROOSALU — Bernhard Laisi, IvanTeterini, HeinrichTiider- Schulzi, CharlesBorchardti, ReinholdSachkeri, senud tähtsaimatepäevapiltnike (näiteksCarl tutvustusteni. Valikut 1850.–1912.aastaltegut- fotopärandipeamistepildistusteemade arvuka nike jälgedestkunitänaseni säilinudüllatavalt alates Eestialaltegutsenudesimestepäevapilt- vanema fotograafi Fotonäituse saatetekstidesseonkoondatudEesti doktoritööl Eestivarasestfotograafi muuseumi teadusdirektoriTõnis Liibekivärskel seatud väljapanekpõhinebsuurestiEestiAjaloo- Suurgildi hooneajutistenäitustesaaliüles bumid, piltpostkaardid.EestiAjaloomuuseumi kokku ligi170eset–fotod,negatiivid,fotoal- erinevate Eestimäluasutustefotokogudest, vanused originaalfotodja-negatiividpaljude seks ühteruumikokkutoodud100–160aasta sünni- jakasvulooEestisennekinokunstilevikut. Näitus katabajaliseltfotograafi pilkline ülessewõte:Eestifoto1850–1912“. ühingu EestiFotopärandkoostöösnäitus„Silma- sündis EestiAjaloomuuseumijamittetulundus- või rohkemtuntudajaloolistefotodetausta, fotokogudest varasalvedetänastsisuningvähem aina kasvab.Selleks,ettutvustadaavalikkusele teabeallikas ningmillepotentsiaalneväärtusajas esemeline pärand,millesisuonammendamatu sisalduv ontegelikultrikkalikjamitmekülgne ei pruugiviidataenammittemiski. artefaktile, museaalile,missedakujutistkandis, „aknaks minevikku“.Entoriginaalseleteosele, väga populaarseks–lausaomaajastunäoksvõi kontekstita. Kujutisisevõibseejuuresmuutuda ja originaalitegelikkuväärtustkandvamuu tihtipeale edasiilmaautorinime,dateeringu mas. Entjubaavaldatudfotodekoopiadlevivad pole veeltrükisavaldatud,nagupolekskiole- male avalikkuselenäida,etvanufotosid,mida ning otsingutetegeminekeeruline.Niivõiblaie- käigus teavemoondub–fotosidontohutuhulk sunnivad kirjeidtugevaltnormaliseerima,mille lahendused fotokogudesisututvustamiseks sele jälje.Praeguveelarendusjärgusdigitaalsed omalaadne ningjätaboriginaalobjektiväärtu- reproduktsioonidena. Entreprokultuuron avalikkusele kättesaadavadpeamiseltdigitaalsete kollektsioonid–fotokogudolnud arvukamad Alates 2000.aastatestonmuuseumideühed Kunstnik: HannesPraks Ajaloomuuseum) Kuraatorid: MerilisRoosalu,Tõnis Liibek(Eesti pärand) Projektijuht: Vahur Puik(MTÜEestiFoto- näitus Suurgildihoones8.10.2011–4.3.2012 Eesti AjaloomuuseumijaMTÜFotopärand Tallinn: TallinnaÜlikool. 1 Liibek, Tõnis 2010. Esmakordselt onkõigilehuvilistelevaatami- Meie mäluasutusteajaloolistesfotokogudes Fotograafi aajaloo olulisimad aspektid aajaloo olulisimadaspektid akultuur Eestis 1839–1895. a kui meediumi a kuimeediumi akultuurist 1 . likust eestikeelsestfotoõpikust võtted HeinrichTiidermanniesimesestpõhja- Fotode temaatikasaitavadjärgepidadavälja- eksponeeritakse teemagruppideksjaotatuna. manni jpt)tähelepanuväärsematesttöödest 2 Tiidermann, Heinrich1899. muuseumis värsketulmenapeaginendevalmi- Carl Schulzvõttisüles1878.aastal,eksponeeriti peamiselt Tartus jaRiiastegutsenudfotograaf Näiteks Tallinna vaateid,midavägaedukas, seum –korraldasfotonäituseidjuba19.sajandil. ühiskonnas ningpaljumuudhuvitavat. ruumile, tehnoloogilisteuuendustelaikõlapind jakujunemine, venestuspoliitikamõjuavalikule aja suurkujud,uutekultuuritraditsioonideväl- joonte vastu.JäädvustamistleiavadEestiärkamis- ettevaatlik huvikohalikumaarahvatunnus- baltisakslaste domineeriminejafotograafi ja elukeskkonnas.Ülesvõtetelkajastubvärvikalt toimunud tormilisimuutusiEestiühiskonnas 19. sajanditeiselpoolelja20.alguses ilmekalt ärkamisaegseEestinägu.Näemeka tutvustamisel onolnudvägasuur. tööpärandile, kellepanuskohalikufotoajaloo seumi asutajaPeeterToominga (1939–1997) väljapanekus viiteidfotoajaloolasejaFotomuu- tulenev väärtus.Kaleiabtähelepanelikkülastaja fotolooline kuikavormistus-võivalmistusviisist Fotode valikualuseksoliniinendeajaloolineja Muusikamuuseumi rikkalikestfotokogudest. Ülikooli AjalooMuuseuminingEestiTeatri- ja vamaa Muuseumi,EestiAjalooarhiivi, Tartu Fotomuuseumi, EestiRahvaMuuseumi,Jär- Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi väljapanekul näha. välimuselt javormistuseltjustsellisedon,nagu aitavad pareminimõista,miksneedvanadfotod ning üldistestfototehnilistestvõimalustest,mis tolle ajastufotoformaatidestja-menetlustest 1903.) Tallinn: M.Schiff Ajaloomuuseumi eelkäija–Provintsiaalmuu- Näitusele ülesseatudfotodesisunäitab Näitusele koondatudfotodpärinevadEesti er jaM.Antje. (Teine, täiendatud trükk Täieline päewapildi õpetus. 2 . Aimu saab ka . Aimusaabka de de

Merilis Roosalu Lõhmus FOTO: Vahur sel 8.oktoobril Näituse avami- piltnik Tuvastamata F 17569. Ajaloomuuseum, 18,2 cm.Eesti foto: 14× 21,7 ×16,6cm, aluspapil Albumiin foto kogust.Seltsi tatud Eesti Tartust Õpe- Foto onpärit aastatel. õpetajad 1860. konna kooli- Tarvastu kihel-

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 29 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 30 — NÄITUSED Schulz Schulz FOTO: Carl seum, F6643 Eesti Ajaloomuu- 23,8 ×40,5cm. 38 ×64cm,foto: aluspapil Albumiinfoto luse kaudu. raamatukaup- Wassermanni ka Ferdinand aastal juba müüdi samal samast sarjast Ülesvõtteid u 1878.aastal. väljak Tallinnas gune Vabaduse Heinaturg, prae- Lõhmus FOTO: Vahur Vaade näitusele 100–130 aasta taguse seisuga. Ka ilmneb, et meie 100–130 aastataguseseisuga.Kailmneb,etmeie tänase kultuuripealinnaTallinna linnapilti tunda vanafotomõju,kunasaabjuvõrrelda See pakubnäitusekülastajaleheavõimaluse näitusel onTallinna pildistusedtähtsalkohal. nüüd, rohkemkui130aastathiljem.Käesoleval mise järel.Fotodonväljapanekulesindatudka hold Sachkerigakasutuselemõisted„päevapilt“ laialdaselt tuntudeestisoostfotograafi sioonide algatajanavõttiskoostöösesimese Jannsen, kesEestikultuuriloosolulistetradit- istubpereisaJohannVoldemarKoidula kõrval Peter Barth.Pildilesireas,omatütreLydia pärineva ülesvõtteautoronTartu fotograaf raami vormistatudvägaheasseisus1869.aastast Jannsenist. Kaunipaspartuugaovaalsessepuit- kirjandusõpikutest tuntudülesvõtetperekond erinev. tete sisupoolestsajanditagusestmittejustväga kaasaegsete piltpostkaartidevalikeioleülesvõ- 3 Kuulutus ajalehesPostimees, nr28,1867. tiraažidena levitati neid üle Eesti ning nii jõudis tiraažidena levitatineidüleEestiningniijõudis aegses eestiühiskonnasomatähtisroll.Suurte laialt levinud,visiitformaadisfotodeloliärkamis- aastate lõpustkuni1890.aastateni.Neilüsna võtteid üsnapikaajavahemikujooksul–1860. valmistas taomatähtsatestkaaskondsetestüles- Eesti kultuurieliiti.Suuremissioonitundega edendanud ReinholdSachkerkuulusomaaegse valt Tartu Vanemuise seltsisinnukaltnäitekunsti trükistes jamuuskivormis.Fotoateljeetöökõr- ning needonüksikpiltidenaavaldatudpaljudes rodutseerisid hiljemrohkeltteisedkipiltnikud suurkujude portreedesarjast.Neidfotosidrep- tusel väljasosatemamahukastEestiärkamisaja hold Sackheri(1844–1919)pärandistonnäi- püsima fotograafi ja „päevapildistamine“,misjäiligi50aastaks Oma silmaga saab näitusel imetleda ajaloo- ja Oma silmagasaabnäituselimetledaajaloo-ja Ühe varaseimaeestisoostfotograafi a maakeelse vastena. a maakeelsevastena. –Rein- Rein- 3

likumad. likumad. 100 aastapärastonnadjällekordaväärtus- karpidesse-mappidesse pakendatultootele. hoidlariiulitele. Ningoriginaalidjäävadtaas ettevaatlikult tagasiEestimuuseumide-arhiivide lõppu. Vanad fotodjanegatiividviiakseseejärel taloog jääbhuvilisteleavatukskapärastnäituse materjali, mõõtudejapäritolukohta.Virtuaalka- taustateabega originaalobjektideolemuse, dada. Kõikdigikoopiadonvarustatudpõhjaliku olevaid detailelähemaltvaatamisekssuuren- näitusesaalis varjujäid.Lisakssaabfotokujutistel võimalust nähakanendefotodetagakülgi,mis virtuaalmuuseum.ee ingliskeelne virtuaalkataloog mekülgsema ligipääsetavusehuvideseesti-ja ei mahtunud,onkoostatudpilditeabelemit- fotodest ningkaneist,misnäituselefüüsiliselt kaasajal siiskihakkamaeisaa.Näituselevalitud esimeste perekonnafotodekõrvale. äratajate silma-jamaailmavaadeeestlastekoju Köleri japaljudeteistemeieolulisterahvuse- Kreutzwaldi, CarlRobertJakobsoni,Johann Koidula,FriedrichReinhold Jakob Hurda,Lydia FOTOD: ReinholdSachker dusmuuseum A-37:2981 foto: 9×6cm.EestiAjaloomuuseum, F24544;EestiKirjan- tate algusest. Albumiinfotod aluspapil10,5×6,4cm, Lydia Koidula Jakobsoni 1870.aas- jaCarl portree Robert Päris ilma digitaalse reprodutseerimiseta Päris ilmadigitaalsereprodutseerimiseta .

Virtuaalkeskkond pakub Virtuaalkeskkond pakub silmapilkline. Barth FOTO: Peter D-83:1 dusmuuseum, Eesti Kirjan- foto: 10×14cm. 23,5 ×26,5cm, puitraamis katteklaasiga Albumiinfoto Tartus. sen 1869.aastal Perekond Jann-

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 31 — NÄITUSED NÄITUSED

NELI MONOLOOGI PORIVESKI KÕRTSI NÄITUSED ASJUS

Tartu Linnamuuseumis oli 13. maist 11. oktoobrini avatud näitus „Poriveski kõrts“, mis keskendus keskaegse kõrtsi olemust edasiandva atmosfääri loomisele. Näitusele heidavad pilgu selle kuraator, kunstiajaloolane, arheoloog ja pedagoog. MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 32 (mida on samas üllatavalt keeruline saavutada), (mida onsamas üllatavaltkeerulinesaavutada), paiknemise näilik ebakorrapärasus/lohakus oleva ruumimõju minimaliseerimine,esemete dumist. Näitusetekstidepuudumine, olemas- omakorda nähaisiklike(kinnis)ideede raken- võib kohatajuhuslikkust,siis teostusejuuresvõib on oldudrõõmsaltoptimistlik. sioonide kogumiga,kuskitsaskohtadeületamisel vaid pigemonteguloomingulisteinterpretat- tendeeri mittemingiljuhultõsiteaduslikkusele, peaks siinkohalsiiskirõhutama,etnäituseipre- niiväga toonasestreaalsusesterineda.Ilmselt kokkuvõttes luuamaailm,miseipruukinudki veidi kaugemaltparalleeletuuesõnnestublõpp- informatsioonitükikesi omavahelsobitadesja ei oleõnnekskaugeltkiniilootusetu.Väheseid nii Viljandi,PärnukuiTartu puhul).Olukord identifi uuritud ühtegiselgeltkeskaegsekõrtsikohana võib tänaselpäevalilmseltväita,etEestispole ega saagiollalõplikketõeseidteadmisi.Nii ka arheoloogilise materjalitõlgendustespole ajaperioodi kohtamärkimisväärseltvähening kirjeldavat kirjalikkuinformatsioonikäsitletava vastuoluline. Teatavasti onkohalikkeolusid namuuseumi arheoloogiakogu enesespeidab. põhines ennekõikevõimalustel,midaTartu Lin- muusika, interjöörielemendid),kuidmeievalik hasart- jaosavusmängud,sööminejoomine, näitusel eksponeeritud(peaasjalikulterinevad seostada, onloomulikultpaljulaiemkuisellel suudaks. Teemadering, midaannabkõrtsiga ideerakukesi kõigeõnnestunumaltsiduda rohkem, kordvähemomavahelseonduvaid võttes justkõrtsolevatseetuum,misneidkord ladestusid ühauuedkihistused,tunduskokku- möödudes, milalgselihtsakoelisemõttepeale rõhuasetused mõnevõrraerinevad,kuidaja eest, milideevaikseltidanemahakkas,olid oli (teatudmööndustega)pooljuhuslik.Aastate valik ehksoovtehanäituskeskaegsestkõrtsist Pean kohealgusesausalttunnistama,etteema juhus ja(kinnis)ideed Kui näituse teema valiku ja käsitlemise juures Kui näituseteemavalikuja käsitlemisejuures Teemana onkeskaegnekõrtsloomulikult tseeritavat objekti (kuigi seda on oletatud tseeritavat objekti(kuigisedaonoletatud Kuraatori pilk: Kuraatori pilk: — EERO HEINLOO — MTÜ AEG MTÜ Heinloo FOTO: Eero täitunud lauadon kõrtsi Poriveski Eero Heinloo SIRVILAUAD põldudel Sangaste rukist. muuseumi nide säilitamisel, samutikasvatatakse populariseerimiseljatraditsioo- oluline roll rukki Põllumajandusmuuseum, kunamuuseumilon 11 riigist. Konverentsi toimumiskohaks valitiEesti turundamisest. Konverentsil osalesväliskülalisi tootmisest, säilitamisestja rukki Kõneldi ka toiduainet. kuitervislikku tähtsustada rukist külvipindaja oli: võimalusel suurendada rukki Põllumajandusministeerium. Konverentsi sõnum Eesti Põllumajandusmuuseum, välistoetaja Šveitsi ja Selts Põllumajandusministeerium, EestiRukki konverents Põllumajandusmuuseumis rahvusvaheline rukki- 6.–8. oktoobrini 2011 toimus ÜlenurmelEesti nende tegevuste rahastamisekorraldamisel. mainekujundusesjaturundusesning vajalikkuses rakendada. Jõutiotsuselemittetulundusühingu kogemusi muuseumidemaineedendamisel direktorid selleüle, kuidasprojektis omandatud sarjasarutlesidmaakonnamuuseumide riklassi Nõukogu ningEesti,LätijaLeedu valitsus. ramm, midarahastavad Põhjamaade Ministrite toetas Põhja- jaBaltimaadeühinemobiilsusprog- muuseumitöötajate grupi Kahe õppereise Mahtra. namuuseumi: Hiiumaa, Võrumaa, Iisaku, Valga ja Projekti viismaakon- mimaastikku. olikaasatud lele õpititundma Taani, NorrajaIslandimuuseu- projektile,tõmbas jooneallamahukale tänumil- Eesti Rahva Muuseumiomakultuurideosakond hariduse alakomisjon. initsiaator jaorganiseerija onmuuseuminõukogu Pedagoogide Muusikakool. Räpina suvepäevade PõlvamaaEesti Kultuurkapital, muuseumid ning Nõukogu, tuuriministeerium, Hasartmängumaksu Traditsiooniks kujunevatettevõtmist toetasid Kul- lõpetamine toimus Põlva Talurahvamuuseumis. „Täiskasvanud õppijamuuseumis“. Suvepäevade kus kõikosalejadläbisidkoolituspäevateemal päeval olivõõrustajaks EestiMaanteemuuseum, jaAiandusmuuseumitöötajad.Koduloo- Teisel mõisakompleksiningRäpina muuseumi, Mooste muuseumiõpetajaid vastuAhjavalla Tuglase maale suvepäevadele. Esimeselpäevalvõtsid haridusvaldkonna töötajad üleEestiPõlva- seumipedagoogid jateised muuseumide 6.–8. septembrini 2011kogunesidmuu- MORE ATTENTION TO RYE RAHVUSVAHELINE KONVERENTS MAADES UUDISTASID REFORME PÕHJA- ERM JA MAAKONNAMUUSEUMID SID PÕLVAMAAL MUUSEUMIPEDAGOOGID KOHTU- Omakultuuride osakonnamuuseumidemeist- More AttentiontoRye . Korraldajad olid . Korraldajadolid

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 33 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 34 — NÄITUSED Tiina-Mall Kreem ülesehituses ja plakatite ning reklaamlehtede ülesehituses japlakatiteningreklaamlehtede võib nähakaabimaterjalides–näitusekataloogi Kinnisideed eipiirduvaidnäitusesaaliga,neid niipalju vabafantaasiat,kuitalleendalesobib. kompositsioon maalil,andeskülastajaletäpselt on näitusekeskmesruum,miskujundatudkui juhindudes kõrtsimaailmkerkis.Tulemusena mõned olulisemadläbivadmärksõnad,millest sioonide abilatmosfääriloominevms.Needon pisidetailide rõhutamine,mastaapseteillustrat- lühike „ei!“. Huvi teket Liivimaa kõrtsipildi vastu lühike „ei!“.Huvi teketLiivimaakõrtsipildi vastu leidu? Vastus selleleküsimusele oleksagaparaku keskajast siisEesti kõrtsielukajastavaidpilte ei abi Lääne-Euroopastjauusajast. Kaslähemaltja tulnud keskaegsekõrtsipildi taastamiseksotsida mus, miksonPoriveskinäituse meeskonnal selle üksühenetõmmis. ettekujutust Eestikeskaegsestkõrtsist,kuideiole on kunstiajaloolineabimaterjal,misavardab leide ümbritsevlääne-euroopalikpildimaailm muuseumikülastaja mõistma,etarheoloogilisi reetsemalt –Poriveskikõrtsinäitusepuhulpeab Konk- rakendatakse teatudreservatsiooniga. patt. Vähemalt senimitte,kuni„abiteadusi“ teadus- jamuuseumimaailmaspoleseemuidugi kas. Tänapäevainterdistsiplinaarsusttaotlevas koostaja jakataloogitekstideinspiratsioonialli- kinnitab, etvanakunstonolnudkanäituse mõistmist abistavakataloogikättevõtmine esemelises ruumi-installatsioonis. nii näituseseinamaalideljavitriiniklaasidelkui tuttavat kõrtsi-inventari,-tüüpeja-kaklustkohtab mõju näitusekujundajatele:Brouweripiltidelt Ad näiteks Hollandikunstikuldajastumeistri „laenatud“ fi „kõrtsileiud“ seotuduusaegseteltkunstitöödelt Nimelt onnäituselkeskaegsedarheoloogilised kujundusega näitusel„Poriveskikõrts“kindlasti. seumi pindalaltküllväikesel,kuidatraktiivse Kunstiajaloolase pilkpeatubTartu Linnamuu- riaen Brouweri (1605–1638) kõrtsistseenide riaen Brouweri(1605–1638)kõrtsistseenide Õigustatud oleksmuuseumikülastaja küsi- Näitusesesse põhjalikumsüvenemineja kaugenemine ja lähenemine kaugenemine jalähenemine guuridega. Selgelt äratuntav on guuridega. Selgeltäratuntavon Kunstiajaloolase pilk: Kunstiajaloolase pilk: KADRIORU KUNSTIMUUSEUM — TIINA-MALL KREEM — liikumisest ühes suunas. liikumisest ühes suunas. võib seeagaolla kamärkerinevatemuuseumite näituste kaldumist interdistsiplinaarsusesse, Samas, kuivaadataettepoole japidadasilmas on tagantjärgivaadatunapuhas, kuidilusjuhus. väga erinevasmuuseumispeaaegu üheaegselt olema täpne. misele. Seegaveelüksmärksõna–ajastuspeab kamisega oleksolnudjubaselgeohtüleküpse- ilmselt veeltooreks,samaskuiselleedasilük- nüüd japraegu.Varem oleksidideedjäänud on mulheameel,etkõrtsinäitusrealiseerusjust eneses. on ilmseltrohkemisiklikkemõtteidkuinäituses kujunduses –kussõnadejapiltideseesningtaga Muuseumist. Muuseumist. pärandi abimaterjaliksesemedEestiRahva 10.3.2012) keskmespildidjakunstiajaloolise on Kumukunstimuuseuminäituse(11.11.2011– Linnamuuseumi näitusest(13.5.–11.11.2011) Poriveski kõrtsilugu.AinulteterinevaltTartu onkõrts“jätkabniisisuliseltkuiajaliselt kõrval 16.–20. sajandikunstis“,millesektsioon„Kiriku näitusel „Vinumetpanis.Veini ja leivamotiiv madalmaalastekõrtsipiltideganäha kõrvuti tud meest. õppinud jaHollandikuldajastukunstistmõjuta- (1851–1912), mitmelpoolLääne-Euroopas tööd alustanudOskarGeorgAdolfHoffmanni aga alles1870.aastateteiselpoolelkunstnikuna avastajaks japarimaksvisualiseerijakspeetakse lihtrahva hingejaellu.Eestikõrtsielutõeliseks mille kaudusaikabinetistväljumatavaadata töödest, maalidestjagraafi Madalamaade 16.–18.sajandikunstimeistrite kujutiste vastujäiagaveelkauakstoituma like kunstnikejakunstikogujatehuvikõrtsielu (J. C.Brotze).Samaspeabtunnistama,etkoha- pärinevad esimesedsiinsekõrtsielukujutised võib täheldadaalates18.sajandilõpust,kust Praegu, näitusele veidi distantsilt vaadates, Praegu, näituseleveididistantsiltvaadates, Kõrtsiteema üleskerkimine kahesprofi Hoffmanni Eestikõrtsiteemalisimaalevõib listest lehtedest, ililt ililt uusaegset kõrtsikohtaTartus uuritudeiole,mis gutel jäädvustanudon.Ühtegikindlatkesk-ja võrd, kuidaskeegisedamõtestabvõiväliuurin- kõigele, midavõtabkokkusõna loogiaainese tõlgenduskeskendubühaenam nõuvõrdlusestselgub.Arheo-potikillu jaterve kõrtsiteemalises koosluses. kaubanduse, kordigapäevaelu,sedapuhkuaga keenidega möödubesemetemuuseumitöökord kanda kinnitanud,õnnestunulttehtudmanne- kutseliste näitlejatevõimuuseumimaastikul väljapanekutes mitugirollitäita.Sarnaselt kesk- javarauusaegsetelesemetelmuuseumide säilinud Seetõttu onvähestelterviklikumalt ja pealegitavakülastajajaoksvähekõnekad. selge, etsuurenamikleidudestonpotikillud seumifondi laekuvad,onenamastipikemata Kui karbidlinnakaevamisteleiuainesegamuu- Küsimus osadest ja tervikust on laiemgi kui onlaiemgikui Küsimus osadestjatervikust kildudest jatervikust kontekst Arheoloogi pilk: Arheoloogi pilk: –seda- TARTU LINNAMUUSEUM — HAAK ARVI — klaaspeeker? Kastoituvalmistatipronksgraape- kann võisuisakallihinnalineBöömipäritolu nõuna olikasutuselpuitpeeker, kivikeraamiline valikutega seonduvaleprobleemile(kasjoogi- kannavad erinevaidkooslusi,vihjatesmitmele ning sidusanarratiivipuudumisega.Kuuslauda oleva asukohavihje,esi-jatagaseinteeklektilisuse kooseesruumiseinal datud interjöörterviku tükke sootukspuudu.Siiskimoodustabkujun- liitekohadselgeltnähtavaljaosa näituseterviku näitusele jõudnudlauanõudepuhul,onka kõnekaim pilgupüüdja.Niinagumitmete siinkirjutaja subjektiivselhinnangulnäituse külalisena Tallinnast, PärnustjaViljandist! misel, etosaesinejaistonlavaleastunudsuisa kõrtsist rääkida?Lisaksselgubkataloogisirvi- siis esemepõhineinfojamisannabõiguseTartu tekitab esmapilgulhäirivavastuolu–kuhujääb Teatrivõrdluses väljatulevlavastuslikkusongi Arvi Haak Arvi Heinloo FOTO: Eero elu ahjuees Mänguline vaik-

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 35 — NÄITUSED MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 36 — NÄITUSED Reisner FOTO: Tiia taas... Dorpati müürid kerkivad vana muinasjutus Just nagu Kaari Siemer konkreetsest Tartu kõrtsist.Siinkasutatud jutustavalt ülesehitatudkataloogivahel. on tajudapingetkinäituselavastuslikuruumija tudel leiabnäituseltvõikataloogistvihjeid,vahel kõrtsiolustikus kasutamistleidsid?)Paljudeljuh- süüa? Millisedmuusikariistadtõenäolisemalt kale elanikkonnalesuunatudkõrtsidesüldse teame, sagelieipakutudkivähemaltvähemjõu- neis võisavinõudes–või,nagukirjalikestallikaist seks. Kuidaskutsudalapsikõrtsi?! üldse sobivlastelejakooliõpilasteletutvustami- (liig)tarbimisega (täiskasvanutemaailm),on kui teema,misseostubeelkõigealkoholijaselle Korduvalt kerkisülesküsimus,kaskõrts näituse juurdetundusesmapilgulkeeruline. Haridusprogrammi koostaminekõrtsiainelise Poriveski kõrtsi näitus ei räägi lugu ühest Poriveski kõrtsinäituseiräägiluguühest kõrts kui kohtumispaik kuikohtumispaik kõrts Pedagoogi pilk: Pedagoogi pilk: TARTU LINNAMUUSEUM — KAARISIEMER — Liivimaa igapäeva- ja kõrtsielu kohta. Liivimaa igapäeva-jakõrtsielukohta. katkendlik onmeieteadminekesk-javarauusaja misühtlasivihjab,kuivõrd eklektikast tervikpilt, tõlgendusele pürgimata.Siiskimoodustubsellest vaatajaid. Giididkiräägivadomalugu,kuidainu- kõnetavad erinevatehuvidejaeelteadmistega aga palju,võimatuonennustada,millisedneist vahendid. Lugusidonsellepildiseesjataga dis, midaaitavadluuakõiknäituselkasutatud arheoloogilised esemedonosalisedolustikupil- rõhu kõrtsile kui kohtumispaigale, sai rääkida ka rõhu kõrtsilekuikohtumispaigale,sairääkidaka põlvkonna nooredhästimõistavad.Asetades olu vajalikkusttänapäevaFacebookijaTwitteri eelkõige kuisuhtluskeskkonda,milleolemas- tagaplaanile surudaningtutvustadakohta peamise tunnuse–alkoholijaselletarbimise Ülesande lahendamiseks otsustasime kõrtsi Ülesande lahendamiseksotsustasimekõrtsi vate nurkadealtniilapselekuikatäiskasvanule. dab avadakeskajainimesemaailmapiltierine- sajandi reisikirjanduses“). („Eesti- jaLiivimaakõrtsidekirjeldustest18.–19. pill kõrtsistvõikirikust?“)jaMargeRennit algul“), Taavi-Mats Utt(„Tartu plokkfl Jürjo („Söök-jookkõrtsiskeskajaljavarauusaja Russow („Kõrtsiarheoloogiast siinjaseal“),Inna tartlase mänguvahendidjamängud“),Erki kaudu, kusrääkisidAinMäesalu(„Keskaegse aegsete kõrtsideeluolututvustavaloengusarja esindatud teemasidpõhjalikumaltkesk-jauus- lõpus esitletiomatöödkateistele. silt ningkoostadakuuldupõhjalmenüü.Tunni teises osasülesandekujundadakeskaegsekõrtsi välja eipühitaks,saidosalejadmuuseumitunni leks, eträägitumuuseumistlahkudeskohepeast suhelda teisteinimestegajalahutadameelt.Sel- keskaja inimenesoovisveetaõhtutkõrtsis,oli mõistsid selgemalt,etpeaminepõhjus,miks vajutusest mobiiltelefonilvõiarvutiklaviatuuril, duse rahuldamisekspiisabvaidmõnestnupule- külastanud õpilased,kelleisiklikusuhtlemisvaja- oli suunatud8.–12.klassiõpilastele.Meietundi keskaegse Tartu makettikokkupannes. nuppe ningtutvusidlinnakunagisevälisilmega voolisid lapsedsavistõnnetäringuidjamängu- vana ajamängudepäeva,kuslisaksmängimisele eksponeeritud laua-jaõuemängetutvustava kohe näituseavamiseaegu„Poriveskikõrtsis“ vaate koguteemast.Lisakskorraldasimelastele kuid sellelesitatudteaveandislihtsustatudüle- ülesanded olidsuunatudnooremalepublikule, tuleb leidaviis,kuidasteematlaiemaltavada. sed emme-issikäevangus.Igaühelenendeseast siia pigemklassiekskursioonikäigusjamudila- hoopis meeleoluotsima,kooliõpilasedsatuvad põhjustel: tullaksetõsisesthuvistteemavastuvõi nidest. hasartmängudest ningkeskajakõrtsifunktsioo- kõigest sinnajuurdekuuluvast:söögist,joogist, Näitus „Poriveskikõrts“onkoht,misvõimal- Täiskasvanud publikuletutvustasimenäitusel Muuseumitund „Kõrtskeskaegseslinnas“ Koostasime näitusejuurdetöölehe,mille Inimesed külastavadnäitusterinevatel ööt – kas ööt –kas muuseumidest. maakonna- saabSoome töövihiku kasutamiseks raamat. 2012. aastamaisilmubagaprojekti kokkuvõttev mida onedaspidivõimalik üleEestirännutada. projekti tulemusi. Samaksajaksvalmibnäitus, avalikkusele tutvustatakse kaudu ettekannete projekti raamesPadisel teaduskonverents, mille 2012. aastajuunis. 20.aprillil2012peetakse „Keskaja sildPadise ja Vantaa vahel“ INTERREG IVAprogrammist rahastatav projekt päritLaukülapoeavamine.Juuru kihelkonnast ning uueeksponaathoone–Lõuna-Harjumaalt onteaduskonverentsoma 55aastajuubelit.Kavas 22. mail2012tähistab on. objektpraeguseksveel ime, alles etseeunikaalne huvid, on erinevatel omanikelolnudvastakad funktsioone. Kuna ajajooksulonLennusadama ajadjatäitnuderinevaid on üleelanudkirevad das algseltmilitaarobjektina rajatudLennusadam meremuuseumiks“. Näitusjutustabloosellest,kui- tust „Tsaariaegsest militaarrajatisestmodernseks Paksu Margareeta suurtükitornis saab Jaanuari keskpaigani (www.lennusadam.eu) javärbamiskanalitest. infot saabjooksvaltLennusadama kodulehelt osalema Lennusadama looloomises. Täpsemat mõtlemajaseega valmis aktiivselt õppima,kaasa meeskonnatööle orienteeritud inimesi,keson ümber. jaajaloohuviga Liitumaotsitaksemere- angaaridesjanende põnevust unikaalsetes meretäit dam tahabomakülastajalepakkuda tanud värbamist,miskestabaprillini.Lennusa- avatakse 2012.aastamais. Muuseumonalus- Eesti Meremuuseumi uusfi nba.fi saadaval seks javäljatrükkimiseks ilmus võrguvälja andena ningonallalaadimi- muuseumiprofessionaalseid töötajaid. Töövihik kellelei olepõhikohaga mide jakogudetarvis, abivahend, misonloodudniisuguste muuseu- muuseumide tegevuse arendamiseks mõeldud Muuseumiameti ühistööna sündinudvihikon midele“ on Ilmunud MIST ALUSTAB AVAMISE ETTEVALMISTA- MEREMUUSEUMI LENNUSADAM SOOME MUUSEUMIDE UUDISEID /fi /paikallismuseon_tyokirja. /paikallismuseon_tyokirja. Nõuandeid . Soome maakonnamuuseumide ja maakonnamuuseumideja . Soome „Töövihik koduloomuuseu- Eesti Vabaõhumuuseum liaal Lennusadamas Eesti Meremuuseumi Eesti Meremuuseumi

http://www. vaadatanäi- lõpeb lõpeb

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 37 — NÄITUSED NÄITUSED

MEES KULDSE

NÄITUSED NÖÖBIGA

— TIINA SAKSAKULM — EESTI SISETURVALISUSE MUUSEUM

Kostnapühkijateemalisi näitusi Eesti muu- kehtiva rendilepingu. Muuseum kolis asukohta seumides ei kohta, sest see valdkond kui üks Raua 2, vahetus kogu töötajaskond, uus püsi- tuleohutusteemasid on olnud ajast aega seotud näitus sai alguse. 2008. aastal otsustas Sisemi- tuletõrjega. Kuigi üksikuid esemeid leidub teiste nisteerium laiendada Eesti Tuletõrjemuuseumi muuseumide kogudes, ei anna see võimalust kogumisvaldkonda ja muuseumile pandi nimeks koostada terviknäitust. Näitusel „Mees kuldse Eesti Siseturvalisuse Muuseum. nööbiga“ on olulisele kohale asetatud mitte Kogude lahtipakkimisel tuli välja hulk ainult esemed, vaid kõik see, mis kaasneb korst- materjali, mis ei olnud muuseumis arvele napühkijaga, mehega, kes toob õnne. võetud. Nende seas olid korstnapühkija Elmar Tiina Saksakulm Veskimäe mälestused ja fotokogu, meistritunnis- tused, uurimus Tartu korstnapühkijatest. Samas IDEEST puudusid muuseumis täielikult korstnapühkijate Näituse idee sünnilooga peab minema tagasi esemed. Kogu täiendamiseks võtsime 2009. aastasse 2009, mil muuseumi oli tabanud järjest aastal ühendust Korstnapühkijate Koja liikmete mitu ebameeldivat üllatust. 2007. aastal lõpetas Leo Kalme ja Koit Koppeliga, kelle kaasabil sai Tallinna Tuletõrjeühing Tuletõrjemuuseumiga korstnapühkijate kollektsioon väärtuslikku lisa. Kõnesoleva näituse sisuliseks algusaktsendiks osutus korstnapühkija meistri silinderkübar 1890.–1900. aastast, seni teadaolevalt ainus oma- taoline ese muuseumides, mis restaureetiti 2010.

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 38 aastal Kanutis. Algselt kuulus see August Napitsa isale, kes sai selle 1890. aastatel Riias pärast meistrieksami sooritamist. Vasikanahast kübar on valmistatud Pariisi stiili järgi. Silinder, mis oli sobilik härrade peakate, oli üks korstnapühkija meistri tunnuseid. Mõtestades lahti saadud infot Korstnapühkija silinder korstnapühkija kübara, selle kasutusvõimaluste, FOTO: Ennistus- funktsiooni kohta, sündis ülalnimetatud lugu. koda Kanut Korstnapühkija teema tegi põnevaks teda ümbritsev salapära. Miks on nii, et korstnapüh- kija nööbi puudutamine, keeramine toob õnne? See uskumus on niivõrd sügaval inimeste teadvu- ses, et akadeemilised väljendusvahendid jäävad selle puhul napiks. See teeb näituse teema ava- mise raskeks, sest emotsioonide edasiandmine Soome Instituut on koostanud kaks uut rändnäi- annabki ekspositsioonile tema väärtuse. Seetõttu tust. Näitusele „Kirgas, kerge ja karge nagu vesi. pole imekspandev, et muuseumi töötajad võtsid Soome nüüdisproosa“ on välja valitud viisteist võimaluse näitust teha õhinal vastu. Näituse soome autorit, kes kõik on Soome kirjandusmaas- ettevalmistamisel tegime väga palju koostööd tikul leidnud oma niši. Ülevaadet tehes lähtuti korstnapühkijatega, korraldasime mitmeid idee kirjanikest, kelle teoseid on juba eesti keelde arendamise koosolekuid. Selleks tutvusime tõlgitud, kuid seas on ka paar kõrgetasemelist põhjalikult arhiividokumentide ja audiovisuaalse Eestis veel tundmatut autorit, kelle raamatud materjaliga. Järgmise ülesandena pidime väärivad eestindamist. tõlgendama saadud allikate leiukogumit oma Rändnäitus „Karvavahetuse aeg. Lapimaa teemast lähtuvalt ja esitama tulemuse väljapa- nüüdiskunst“ esitleb neljateistkümnelt kunstni- neku kavandina. Sellele järgnesid ühisarutelud, kult 22 teost, andes nii mediaalse kui sisulise läbi- konsultatsioonid autoriühinguga ja korstna- lõike Lapimaa professionaalsest kunstist. Maali, pühkijatega, näitusematerjalide valmistamine ja graafi ka, foto ja skulptuuri meediumi vahendusel näituse ülespanek. osalevad näitusel kunstnikud Raija Aula (snd NÄITUSED 1947), Mia Hamari (1976), Anssi Hanhela (1962), SISU Ilona Kivijärvi (1960), Ninni Korkalo (1982), Soovisime, et näitus pakuks huvi nii täiskasva- Tuomas Korkalo (1978), Essi Korva (1985), Leila nule kui ka lapsele. Selleks tuli ühendada män- Lipiäinen (1962), Riitta Moilanen (1959), Olli guline ja õpetlik. Materjali meie enda ja teistest Moisio (1950), Tuuli Mukka (1966), Marketta arhiividest kogunes rohkesti, mistõttu tuli teha Nilsen (1944) , Elina Sipilä (1979) ja Sointu range valik, et külastajat mitte liigse teabega Viinikka (1939). koormata. Originaalesemetest panime näitusele Näitusi on võimalik tellida Soome Instituudist. kõige iseloomulikumad, mis oleks antud teema katalüsaatoriks, mille kaudu vajalikku informat- 12.–13. märtsil 2012 toimub Alvar Aalto konve- siooni edasi anda ja aktuaalsena hoida. rents Seinäjoki raekojas (A. Aalto projekteeritud). Valisime välja tähtsaimad töövahendid ja riie- Konverentsi raames analüüsitakse Alvar Aalto ja tusesemed, eksponeerisime paberdokumente. tema pärandi tähendust erinevatest vaatenurka- Ajalises osas piirdusime 20.–21. sajandiga. dest. Seminar on multidistsiplinaarne akadeemi- Pidasime oluliseks nii korstnapühkijate tek- line kohtumine, kuhu arhitekte, uurijaid, ajaloolasi kelugu, kuid võrdluseks tõime fakte ka täna- ja teisi asjast huvitatuid kutsutakse esitlema oma päevast. Arhiivimaterjali läbitöötamise käigus Aalto-teemalisi uurimusi. Konverents toimub selekteerisime teemad, mis annavad parima inglise keeles. 14. märtsil korraldatakse ekskur- ülevaate selle aja regulatsioonidest ja samas on Sellitunnistus sioon Alajärvile, kus Alvar Aalto on projekteerinud järjepidevuse aluseks ka tänapäeva kostnapühki- aastast 1924 kogu kesklinna. jate traditsioonidele. Ajalise kestvuse edasiand- FOTO: Raimo Kaubi miseks kasutasime visuaalseid lahendusi. Joensuu Kunstimuuseum tähistab oma 50. sün- nipäeva Hiina kunsti näitusega „Draakoni aasta“, mis on Joensuul avatud juunist kuni oktoobrini 2012. Joensuu Kunstimuuseumil on umbes 150 museaalist koosnev soliidne hiina kunsti ja kultuurimälestiste kogu, millest 100 museaali on valitud näitusele. Koostöös Jyväskylä Ülikooliga antakse näituse juurde välja ka 150-leheküljeline raamat.

Alates 1975. aastast korraldatakse Jyväskyläs MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 39 graafi ka rahvusvahelist trükitriennaali. Järgmine näitus on avatud 5. maist 9. septembrini 2012 Jyväskylä Kunstimuuseumis. Näitusel on esindatud graafi kud Soomest, Rootsist, Norrast, Venemaalt ja Eestist – kõigi Soome naabrite juurest. Korstnapühkija mäng „Õnne- nööp” FOTO: Raimo Kaubi NÄITUSED

sai kaalukaks argumendiks noorematele külas- TEOSTUS tajatele suunatud näituseosa, et noored leiaksid Oluline oli esemete turvalisuse kindlusta- põhjuse tulla muuseumi ja saada osa ka teistest mine ja eksponeerimisvõimalused. See tähendas ekspositsioonist. Samas pakub see mõnusat esemete korrastamist, puhastamist ja restauree- atmosfääri ja äratundmisrõõmu märksa laiemale rimist spetsialistide poolt. Kõige olulisem oli ringile. Korstnapühkijateemaline muusika, lahendada ülesanne, kuidas anda edasi kadunud millele lisab atraktiivsust võimalus kuulata aja hõngu ning teha seda vaimukalt ja inter- seda 1950.–60. aastate helikandjalt, kannab atraktiivselt, ühendades neid mõlemat korraga oma eesmärki. Sama mõtet annavad edasi ka Korsten näitusel nii, et kumbki oma võlu ei kaotaks. Sellisest teemakohased nukufi lmid. Võimalus piiluda FOTO: Raimo lähtekohast tundus oluline kasutada näitusel korstnasse ja avastada sealt seest midagi huvita- Kaubi eriilmelisi väljendusvahendeid. Nende valimisel vat toob korstnapühkija salapärase ameti meile lähemale. Üks visuaalselt silmatorkavam ja sisult uudsust tekitavam osa on korstnate mulaažid, mis liigendavad oma punaste katuseviiludega näituseruumi, annavad võimaluse istuda katuse- harjal ja olla n-ö näituse sees. Näitus „Mees kuldse nööbiga“ tekitas huvi oma erinevate vaatenurkadega nii vanemate

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 40 kui nooremate külastajate seas ja samas andis äratundmisrõõmu, et korstnapühkija on küll vanaaegne amet, kuid selle esindajaid kohtab ka tänapäeval. Eestis. koolkonnarajaja haridusega konservaatorite torite-restauraatorite koolitajana–taon keemia Eraldi tulekstemapanustrõhutada konservaa- olnud paljudepõlvkondade keemikuteõpetaja. nilise analüüsijateaduseajaloo alal.Ilometson uurimusi orgaanilisteühendite sünteesi,orgaa- datud ensüümideuurimine. Ta onkirjutanud isaks Eestis,temaerihuviolimaomürkidesteral- Ilometsa peetakselooduslikeühenditeanalüüsi kateedri assistent,1965.aastaldotsent.Tullio 1952. aastalsaitemastorgaanilisekeemia 1964. aastalkaitsestakeemiakandidaadikraadi. matemaatika-loodusteaduskonna keemiaerialal. keskkooli ja1952.aastalTartu RiiklikuÜlikooli pikaajaline esimees. suskaitse Seltsiüksasutajaliikmetestningselle ka muinsuskaitsjana,ollesAkadeemiliseMuin- keemia ajaloouurijanaonTullio Ilometstuntud ülikooli ajaloojapärandiga.Lisaks toritele kakõikineid,kesonpuutunudkokku on mõjutanudlisakskeemikutelejakonservaa- mist onvägamitmekülgsemehega,kelletegevus mitte lihtsaltlugusid,vaidlausalegende.Tege- üle elanudseitserektoritningtemasteiräägita mik jamuinsuskaitsjaTullio Ilometsonülikoolis 1948. aastastTartu Ülikooligaseotudolnudkee- tähistas selleaasta13.juuliloma90.sünnipäeva. Tullio Ilomets,Eestivanimmuuseumitöötaja, IKKAGI INIMENE Tullio Ilometslõpetas1941.aastalPaide INTERVJUU TULLIOILOMETSAGA MIS ON KÄES, MIS ONKÄES, SEE ON KÄES SEE ONKÄES AJALOO MUUSEUMIST AJALOO MUUSEUMIST TARTU ÜLIKOOLI TARTU ÜLIKOOLI AJALOO MUUSEUM — MARIANN RAISMA — alles vaid kaks – mina olin vanim laps. Algkoolis alles vaidkaks–minaolinvanimlaps.Algkoolis maja. Meidolikokkuviisvenda,kellesttänaon küla mõisas,hiljemoliKoerualevismeiloma Olen pärit Järvamaalt, lapsenaelasimeAru- Olen päritJärvamaalt, Milline oliTeie lapsepõlvekodu? mann 1924. Erakogu aastal Heikkiga Tullio (seisab) ja koos poegade Elfriede Agathe isa Jakob jaema nimi Ilometsaks): muudeti pere- Jürgenson (1935 Perekond FOTO: M.Öö- FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 41 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 42 — IKKAGI INIMENE Erakogu ringi esimees. teine) olikeemia- Tullio (vasakult 1935. aastal. keemiaringis Paide keskkooli Erakogu 1946. aastal. sõjaväeorkestris vasakult teine) (esimese reas Tullio Ilomets FOTO: R.Aarmaa FOTO: FOTO: J. FOTO: Valvet alles. Vanu raamatuid sain1939.aastalpeale Praegugi onmeilkrahvTolli raamatukapp aegne parunmüüsmööblit,siissealtotsisime. vana mööblit.Kuimõisadvõõrandatijatolle- isa panidkõikmälestustenakirja.Koduskorjati või parkonümber, lagemaamulleeimeeldi. õpetajad. Mulleonläbielumeeldinud,kuimets olid mulArukülamõisahoonespaiknevaskoolis käisin ühesttoastteise–mõlemadvanemad Alguse on see saanud kodust – minu ema ja Alguse onseesaanudkodust–minuemaja kogumiskirg päriton? mete vastu.Kasonvõimaliköelda,kustsee Kõik teavadTullio kiindumustvanadeese- palju vanu asju oli eelnevast ajast alles jäänud. palju vanuasjuolieelnevastajastallesjäänud. ära kolima1949.–1950.aastal,siisolinäha,kui gule võimuuseumile.Kuihakkasimepeahoonest sionäär, kesonkogunudülikoolile:kasraamatuko- paar haruldast fotoaparaati. paar haruldastfotoaparaati. ära ostnudjamuuseumileüleandnud,näiteks on mitueset,mismaolenlihtsaltomarahaga taipab, siisonmuidugiteineasi.Kamuuseumis ma võtanära...Seeoliheataktika.Kuimüüja ega temagamidagitehaeiole,aganoheaküll, guga –ahigavenelokson…mistahindka antikvariaadis, siistuliminnaükskõiksepil- võiks selleüleanda.Kuimanäginheadriista ma korjanväärtuslikuärajasiisvaatan,kellele ripakile jäetud,midatahetakseäravisata,siis teemal kaloenguid. ajalugu onmullemeeldinud–olenlugenudsel line. Fotosidolenkaisekogunud.Jafotograafi tänaval. Fotodevärkolimeilperekonnasolu- fotod. TädimeesolifotograafTallinnas Pikal Ema kogusfotosid,talolidkõikperejasuguvõsa Muidugi olimeiepereskasuurraamatukogu. Paidesse ühekuuriallajasealtsaikapärishulga. sakslaste lahkumist,kuisee,mismahajäi,toodi kantakse. Selle eest vastutas kateedri juhataja ja kantakse. Selleeestvastutaskateedrijuhatajaja siistuliandaseenimekiri,misasjadmaha arvel, seisnes selles,etkuiseadmedolidinventarina ja neidhakatimahakandma.Mahakandmine raadid jaseadmedolidjubaomaajaäraelanud 1960. aastatelseosessellega,etvägapaljudapa- teistele? Kas oletekogunudkaendalevõipigem Minu põhimõteon,etkuikusagilonmidagi Endale mapolekogunud.Olensellinekollekt- Idee luua ajaloo muuseum hakkas idanema Idee luuaajaloomuuseumhakkasidanema a tile: näiteks aparatuuri areng, anatoomilised tile: näiteksaparatuuri areng,anatoomilised samuti akadeemilised ehkhuvitavadspetsialis- mid peavadolema ühestküljesthuvitavad, ent suur tähtsusjaonkaedaspidi. Ülikoolimuuseu- peahoone keldrisseruumid alles1979.aastal. kohvik Sophoklesningmuuseum saiomale lõpuks otsustatineisseruumidesse tehahoopiski muuseum kunstimuuseumilähedusse,siis asutati 1976.aastal.Kuialgseltoliplaanrajada ülikooli ajaloomuuseumilõplikultpaika,see teinud. JärgminerektorArnoldKooppanisiis üle vaadanudjatulevasemuuseumijaoksvaliku lit mahakanda,kuivastavkomisjononneed käskkirja, etenneeitohiteadusriistuegamööb- ment olirektor(1951–1970),siisandistavälja unikaalseteks. Eritihinnalineonvanaklaas. asju, midavõibpidadateadusajalooseisukohalt kusagil on.Ülikoolistonleitudvägaharuldasi kohta. Muidugionolulinenähaära,miskellelgi ajaloo võitraditsioonivastuhuvijateabselle Igas allüksusespeabolemainimene,kestunneb päästma. Olulineonosatanähaasjaväärtust. See onkõigehullemaeg,siistulebminna ustavad inimesed,kesteatavad,etalgabremont. tähtsam onluure.Kohapealpeavadolema asja tulebsäilitadajaasjadvisatiminema.Kõige õhu masin.Kordunustatiedasiöelda,etpaar mida polesaanudpäästa–näiteksLindevedel- küll, agaeiolesedakogemust...On6–7asja, õnneks alles. täielikult ära.Keemiariistadekoguteiselpooljäi ril 1965põlesidJaanikirikupoolsedkartserid seritesse. Kuidsuuretulekahjuajal21.detsemb- Keemiariistu viisimemeraekojapoolsetessekart- gule, Jaanikirikupoolsetessekartseritesse. tesse panipaikadessejakapeahoonepöönin- suvalised pudelid. edasi. Janendeasemelsaimahakantudmingid need olidvägatäpsedriistadjaneidsaikasutada mõõtkolbidel näiteks,taotikaeladmaha,aga tel saksakeelsetekirjadegaklaasmõõduriistadel, huvitanud kategelikult.Näiteksennesõjaaegse- ju üldse,misriistapuumiskion.Neidseeei kud, kessealasjuvastuvõtsid,needeijaganud et kaaltäissaaks.Jamuidugieganeedametni- aparaatide-riistade asemelantiülesmingikolu, mingi umbmääranenimijametallisisaldavate juhtudel tehtudniimoodi,etpandinimekirja bürokraatia võrdlemisikõvajasiissaipaljudel see nimekiriantivarustusosakonda.Muidugioli Ülikoolimuuseumidel on maailmas olnud Ülikoolimuuseumidel onmaailmas olnud Ülikool soosismuuseumi.KuiFjodorKle- Milline olimuuseumipositsioonülikoolis? Kui eisaamõndaasjapäästa.Organiseerid kogumisega? sündmusedseoses Millised onkurvemad Füüsikud korjasidomaaparatuurimitme- dusi, näitemänge – praegustel pidudel pole seda dusi, näitemänge–praegustelpidudelpoleseda tunnen algusestpeale.Vanasti tehtiikkaeten- meeldib lõbusseltskond.Muuseumiseltskonda aktiivsed virtuaalsedkeemiakatsed. muuseumis olulineinteraktiivsus,näiteksinter- Muuseum peabäratamahuvi.Seepäraston ei tähenda,etsealvõiksollalõbusjahuvitav. kooskõlas. Muuseumpolelõbustusasutus–see preparaadid jmt.Needpooledpeavadolema Olen olnud seltskondlik inimene. Mulle Olen olnudseltskondlikinimene.Mulle jatega? Milline olisuheTÜajaloomuuseumitööta- seum TÜ ajaloomuu- põlengut. 1965. katusel peale peahoone Tullio Ilomets sepp 1949. Erakogu veel peahoones. tollal paiknes osakonnas, mis mets keemia Tullio Ilo- FOTO: E. Sakk FOTO: FOTO: J. Raud- FOTO:

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 43 — IKKAGI INIMENE MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 44 — IKKAGI INIMENE muuseum ajaloo TÜ Martis. Margit Päid jaEla Mare Viiralt, Karis, Leili Kriis, (paremalt): Sirje kõrval seisavad Tullio Ilometsa keldris 1981. peahoone seumi avamisel ajaloo muu- Tartu Ülikooli Tullio Ilomets muuseum ajaloo tad. TÜ utiili. 1970.aas- Tullio seljataga toriga, misviidi soojaõhumoo- Tullio Ilomets FOTO: E. Sakk FOTO: FOTO: E. Sakk FOTO: on võimas sisu. on võimassisu. on väärtus.Asivõibtundudapealtkarp,agasees mis onoluline,etoleksühtnearusaam,millel entusiasmil jaideealuselülesehitatud.Muuseu- väga visad.Ülikoolimuuseumonsuuresosas Naised onsiinteinudtohututöö,nadolnud kus katvistitantsitinii,etpõrandlausavõnkus. kaitsmist oliülikoolikohvikusseltskondlikosa, ürituseks keemikutekslöömine.Pärastkraadi nägu naguvanasti.Keemiaosakonnasolisuur- Muuseumis onolnudvägakõvakollektiiv. see põhjuseks, miks minu käed ei värise ka täna. see põhjuseks, miksminukäedeiväriseka täna. kordne maailmameisterAugust Liivik.Ehkon Muuseas, meiekooliriigikaitse õpetajaoli12- laskespordiga –lasinväikesekaliibrilisest püssist. nud, niikooliskuisõjaväes. Kooliajaltegelesin vees muudhuvitavatnähaon. Sportiolentei- kalapüük, vaidsee,kuidaskaladujuvadjamis tundnud. Noorusesmindeihuvitanudnäiteks enam-vähem rahulikult(paratamatusena)võtta. mine onkeeruline,sestpeabsuutmateatudasju osata olukordahinnata,agaolukorrahinda- paremini eiläinud,agaseejääbseljataha.Tuleb mingi asiontehtud,siistehtud.Kahju,et Kasvatus loebka.Endakallalmaeiurgitse.Kui käis ikkapäästeametkohal. likvideerida, egaalgusesvalikuteiolnud.Hiljem plahvatada –siistuliolukordiseomajõududega need pikaltpüsinud.Oliaineid,misvõisid tegutseda. Kesikkakärnavõipaisteläksid,ega saa vägasteriilselttöötada),siiseisealka ei kannataainetesuurtskaalatvälja(seal Kuiorganism Ei tohiollaallergikvõinärviline. Mis asi on vaba aeg? Ma pole kunagi igavust Mis asionvabaaeg?Mapolekunagiigavust Mida Teile meeldibtehavabalajal? Tuleb ollaoptimist–seeoniseloomust. tajaks? Kuidas jäädahingeltnooreks muuseumitöö- Keemikuna eisaatöötada,kuioletervist. on suudetudsäilitadaniiheatervis? alalnagukeemia Kuidas niivõrd keerulisel 1820. aastaleraldati ajalooninggeograafi etnograafi rich Pöschmann lugesühelsemestrilajaloolist pärineb aastast1807,milprofessor GeorgFried- Reinhold Kreutzwald. isegi FriedrichRobertFaehlmann jaFriedrich mõtteid eestlastepüsimisvõime kohtaavaldasid päritolu estofi Selle küsimusegategelesidpõhiliseltbaltisaksa tuuripilti rikastaksningaitaksrahvuselsäilida? on kamaarahvakeelesmidagi,misüldistkul- jaoks onmõistlikumminnaülesaksakeelelevõi aastal asutatudnädalakirjas arutelud eestlusetulevikuületoimusid1836. eelkõige keelegaseotudprobleeme.Aktiivsed des eestlastekultuuriliseelujõulisuseülekäsitleti tema ajaloos.Eelärkamisaegsetesdiskussiooni- saamine ehkrahvusesündolulisemaidhetki põlvedele. Igarahvajaoksonenesestteadlikuks väärtuslikku, etsedatasubsäilitadakatulevastele ja esemelinevanavaravõiksollamidaginii kultuur, meieomarahvalooming,seesuuline kult nimetadavaimseksjamateriaalseks. eesti muuseumile.Neidsuundasidvõibtingli- kohati karistudesprotsessid,mispanidaluse Samas ajasjaruumistoimusidparalleelselt netuse teadvusessejuurdumisetähistehulka. iseolemise, kultuuriküpsusejaetniliseenesetun- muuseumi sündkuulubrahvamajandusliku Ants Viiresonöelnud,etelujõuliserahvusliku AJA LUGUAJA Esimene teadeetnograafi Esimene neistolimõttearengselleni,eteesti EESTI MUUSEUMI IDEE EESTI MUUSEUMIIDEE at. See kursus jäi üksikjuhuks. Alles at. Seekursusjäiüksikjuhuks. Alles ilid, mitte eestlased. Pessimistlikke ilid, mitteeestlased.Pessimistlikke Inland a õpetamisest . Kas eestlase . Kaseestlase a ja

EESTI RAHVA MUUSEUM — ÕUNAPUU PIRET — Alveriga käisid 1866. aastal Peterburis eesti rahva Alveriga käisid 1866.aastalPeterburiseesti rahva Märt Jakobson jaJaanAdamson,keskoos Mats et kerkisesilemõtekaoma eestimuuseumist. 1870) jne.Selleskontekstis oliendastmõistetav, (1869), põllumeesteseltside tekkimist(alates muise seltsi(1865)loomist, esimestlaulupidu ja EestiPostimees(1864)ning EstoniajaVane- võib nimetadaajalehePernoPostimees(1857) eesti rahvaasi,midaajada.Olulisematenaneist väikese ringkonnasisemisedettevõtmised,vaid risündmusi. Needeiolnudenammingiühe aja jooksulvägapaljuolulisetähtsusegakultuu- kohe jaigalpoollibedalt,siiskitoimuslühikese tuurrahva tasemele.Loomulikulteiläinudkõik teisenemise. Püüdlusekssaieestlastetõuskul- ja seetõiomakordakaasakogueestiühiskonna konda. Olisündinudeestirahvaskuinatsioon vaid hakkasidrajamaomarahvuslikkuühis- rahvuslased üheselteiveneegasaksapoolele, tüli suhtes.Viimasteüllatusekseiasunudeesti lema omaseisukohtaülemkihtideslahvatanud lõpul sundiseestirahvuslikkuliikumistmäärat- mika Baltiprovintsidetulevikuüle1860.aastate Saksamaa mõjujaSoomeeeskuju.Avalik polee- maa KirjanduseÜhingusTallinnas. ülikooli, ÕpetatudEestiSeltsisTartus jaEesti- vakommetega tegeletiselperioodilkaväljaspool kui statistikaga.Eestirahvaluule,usundijarah- koht kaetnograafi statistika professuurningviimasesolijubakindel Esimesena ütlesid muuseumimõtte välja Esimesena ütlesid muuseumimõttevälja Rahvusluse levikusolideritimärkimisväärsed al, misseostusniigeograafi a Piret Õunapuu

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 45 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 46 — AJA LUGU ERM EJ 79:1 ERM EJ wald) (Fr. R.Kreutz- oli tarvitusel veel Alutagusel aastasaja alguses nagu seeselle rahvarõivas, iseloomulikus Eesti talunaine

näinud üliõpilaste kogumistöö tulemusena näinud üliõpilaste kogumistöötulemusena esimesel suurel Soomekunstijakäsitöönäitusel ette, kuitaoli 1876.aastaaugustisHelsingis son omamuuseumi-ideeesimesena avalikkuse Soomes nähtu.Usutavastitõi CarlRobertJakob- muuseumivaimustuse puhanguid eelkõige oli väljasSaaremaatalumakett. koos äkke,adra,vankrijareemudeliga.Samuti naise ülikondningmakettPõhja-Eestitalust oli näituseleväljapandudJürimehejaKuusalu tuse hoolde.Eestimaarüütelkonnaläkitusena näitusele kaasaaidata,jakoguasijäetieraalga- poole, kesagaleidis,ettalpuuduvadvõimalused naatide saamisekspöördutiÕpetatudEestiSeltsi kujunes tõelisekssuursündmuseks.Eestistekspo- avatud näitusrohkemkui90000külastajaga kui 1200talurahvatöö-jatarberiista.Kakskuud kõigi Venemaa rahvasterahvarõivaidningenam pandud 288mannekeeni,lisaks450komplekti venemaaline etnograafi 1867. aastalorganiseeritudsuurejoonelineüle- asuva LoodusteadusteHarrastajateSeltsipoolt peol. Otsestallikat,missedatõestaks,eiole. olevat selleväljaöelnudmeieesimesellaulu- Eesti PostimehesMärtJakobson.JaanAdamson aastal rääkismuuseumiloomisestomareisikirjas Russow, kesneilemuuseumitutvustas.Samal ka kirjanikjaajakirjanikningkunstnikFriedrich esimene eestirahvusestmuuseumitöötaja,samas seks kasee,ettolajaltöötassealkonservaatorina innustava eeskujuna.Kindlastioliühekspõhju- fi tada PeterburiTeaduste Akadeemiaetnograa- soovimas. Pealinnasavanesneilvõimaluskülas- saadikutena keisripaarilehõbepulmadeksõnne amuuseumi, mis jättis sügava mulje ja mõjus amuuseumi, misjättissügavamuljejamõjus Üldiselt tekitas meie ärksamates meestes Üldiselt tekitasmeieärksamates meestes Teiseks äratajaksoliMoskvaülikoolijuures line näitus, kus oli välja line näitus,kusolivälja ettevõtmine kuigi suurt vastukaja ja tulemus ettevõtmine kuigisuurt vastukajaja tulemus neid küsimustiku alusel.Kahjukseileidnud eestlaste rahvariideid –eelkõigeküllkirjeldada eestvedamisel tehtiesimene katseuurida ametisse kunstnikLudwigvon Maydell.Tema asus esimesekoguhoidja-konservaatorina nüüdsest Lätistkogutudesemed. 1842.aastal tähtsa osakamujalt,eritiLõuna-Liivimaalt, esemeid, kuidpeagiomandasidmuuseumis koguda Eestimaassejarahvassepuutuvaid kui kasvasraamatukogu.Peamiseltkavatseti täienenud järgnevatelaastatelküllniikiiresti, tuba kogudehoidmiseks.Muuseumikogudei aasta lõpussaadiAkadeemiliseltMusseltüks (19 raamatutjakolmmuuseumieset).Sama alus eestiraamatukogulejamuuseumile tada, etliikmeteseltsisõpradeabigaonpandud esimesel aastakoosolekul1839.aastalvõiditea- asutada raamatukogujamuuseum.Kuidjuba Nende eesmärkideelluviimiseksnähtiette ja kirjandusestningeestlastepooltasustatudmaast teadmisi eestirahvaminevikustjaolevikust,keelest (ÕES) põhikirjalineeesmärkolijaon muuseum tõepoolestteoks1877.aastal. mine. Soomessaiüliõpilaskonnarahvateaduslik Üliõpilaskonna seaskäishoognevanavarakogu- ringkondades, ajakirjanduseskuikavalitsuses. sed rahvuslikumuuseumiüleniiakadeemilistes Soomes olidalates1860.aastatestägedadvaidlu- suure lugupidamisegavaatasid,sellegahakkama. soomlased, kellepoolemeieesimesedharitlased elusuuruste vahakujudega.Saidjusuguvennad osakonda talutubadeinterjööridejarahvariides suurepäraselt organiseeritudetnograafi 1838. aastal asutatud Õpetatud Eesti Seltsi 1838. aastalasutatudÕpetatudEestiSeltsi ÕPETATUD EESTI SELTS edendada edendada a . rahvarõivaid pildistama. 1863. aastalotsustatiasudasüstemaatiliselteesti kogumise vajadusesteioletasõnagikirjutanud. dest jutustanudomakirjavahetuses,kuidnende tundis küllhuvirahvariietevastuningonnen- ka muuseumikogudeväheseskasvus.Kreutzwald kultuuri varju,miskajastusniiettekanneteskui huvideringis jäimateriaalnekultuurvaimse waldi oma,tutvustatiseltsikoosolekutel.Seltsi sealhulgas kalauluisaFriedrichReinholdKreutz- jäi loodetustnõrgemaks.Saabunudkirjeldusi, tit pidav Oskar Kallas oli käinud juba 1894. aasta tit pidavOskar Kallasolikäinudjuba1894. aasta kooliõpetajaame- mitmed seltsi liikmed. Narvas Tallinna Provintsiaalmuuseumiskülastajaid. oli pisutrohkem,kuitollal käis keskmiseltaastas külastas kahepäevajooksul 850inimest.Seda Saaremaalt jaViljandiümbruskonnast. Näitust Setumaalt ningEestiÜliõpilaste Seltsiesemed olid põhiliseltKallasejaTaluse kogutudesemed tunni jooksul.SeletusijagasOskarKallas.Väljas Mõlemal päevalolitasutanäitusavatudmõne soovijatele laulupeopäevadel19.ja20.juunil. esemetest koostativäljapanekjanäidatiseda V Eestiüldlaulupidu.Kõigisttolleajanikogutud näitus. 1894.aasta18.–20.juuninitoimusTartus kuhu oliettenähtudkaeestijalätietnograafi X ülevenemaaliseksarheoloogiakongressiks, ettevalmistused 1896.aastalRiiastoimunud tuuri esemeid,tuliväljastpooltÕESi.Algasid miks kerkisüleshuvikogudaeestirahvakul- arheoloogiliste esemetelaekumisetõttu.Põhjus, kogu kiireminikasvama,kuideelkõigesiiski Vanavara ÕESimuuseumijaoks kogusid

1860. aastaist hakkas 1860. aastaisthakkas a mille Kuressaare joonistusõpetajaF. Stern oli SaaremaajaMuhu rahvariietest, 20 värvipilti lisandus 60fotot Saaremaarahvaelustning esindades valdavaltsaarija rahvariideid. Neile territoriaalselt jatemaatiliselt kitsaltpiiritletud, CarlMasing.Väljapanek Riiga konservaator oli giakongressil. Näitusevalmistas ettejatoimetas Riias toimunudXülevenemaalisel arheoloo- sioonist esitasÕpetatudEestiSelts1896.aastal vähehaaval üksikutekingitustetoel. võrreldes raamatukogugajuhuslikuks,kasvades mine. Tegelikult jäimuuseumimoodustamine tatud niimuuseumikuiraamatukoguasuta- väljaandmises. Seltsipõhikirjaolidsissekirju- duslik jaseisneseelkõigeeestikeelsekirjanduse loodud seltsipõhilineeesmärkolirahvahari- Selts andisüleomamuuseumi.1872.aastal esemete kogukaselletõttu,etEestiKirjameeste Riias 1896.aastaljubapärisväärikaltesineda. mile hangitisellelaastalveel55esetjaniivõidi tegid samutisuurepärasesarjafotosid.Muuseu- loogiaüliõpilased JakobIlvesjaEvaldAllas,kes 1895. aastalkäisidkogumistöölSaaremaalteo- koosnev, peamiseltrahvarõivaid sisaldavkogu. poolt Setumaaltjasaarteltkokku608esemest Kokku toodimuuseumile,põhiliseltKallase graafi Pöides jaHiiumaal.Ta tegisuurepäraseidetno- misretke, käiesKihnusaarel,Tõstamaal, Muhus, suvel pealelaulupidutegitaagapikemakogu- lihavõttevaheajal Setumaalesemeidkogumas, Suure osaetnograafi 1894. aastaltäienesÕESietnograafi lisi fotosid nii Hiiumaalt kui Saaremaalt. lisi fotosidniiHiiumaaltkuiSaaremaalt. lise muuseumikollekt- liste liste ERM EJ 79:2 ERM EJ wald) (Fr. R.Kreutz- kirjus seelikus peakattega ja iseloomuliku Eesti talunaine

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 47 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 48 — AJA LUGU Seltsile Õpetatud Eesti Allas 1895 vikati jarehaga Muhu naine FOTO: EvaldFOTO: nii Õpetatud Eesti Seltsi kui Eesti Üliõpilaste nii Õpetatud EestiSeltsi kuiEesti Üliõpilaste 1887. aastalOskar Kallas.Ta tegutses aktiivselt kogu kuimuuseum saidhoosisse,kuiseltsi astus on rahvuslikumuuseumiga. NiiEÜSiraamatu- hilisematest mõtteavaldustest selgub,ettegemist samuti puudubselletäpsem töökorraldus, all. Poleteada,mislaadikogu seepidiolema, ka vanavarakoguraamatukoguhoidja hoole nähtud, etpealeraamatukogumoodustatakse ametlikult loodi,siisolisellekodukorrasette Üliõpilaste Selts(EÜS).Kuiselts1883.aastal muuseumi luua,oli1870.aastalasutatudEesti eestvõttel uuestipäevakordaesemetekorjamine. gule. Sellegaseosesvaibusvanavaravaimustus. andis tugevatagasilöögimuuseumimõttearen- mata. EbaõnnestunudesinemineRiiakongressil palju ruumipühendasid,jäiseepeaaegumaini- Isegi eestiajalehtedes,miskongressileküllaltki õhuosakonnaga lätietnograafi mingit erilisttähelepanusuurejoonelisevaba- mega. RiiaseipälvinudagaÕESiväljapanek esindasid vaidPihkvakubermangusetud47ese- aastail 1850–60valmistanud.Mandrieestlasi Teine eestiselts,kestahtisendale 1905. aastastvõetikunstnikKristjanRaua EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS a näituse kõrval. a näitusekõrval. eksponeeriti ka Põllumeeste Seltsinäitusega,kus1901.aastal päevakorda 20.sajandialgusesseosesTartu Eesti üritus. prouasid. Muuseumisthakkassaamaisamaaline sellest, etannetajatehulgasoliniipreilisidkui laiemat kõlapindaväljaspoolseltsi,onnäha ettevõtmisel. Etmuuseumhakkasomandama soni, AaduLüüsijateisteinnustunudnoorte tide, eelkõigeOskarKallase,agakaJaanTõnis- sinna. EÜSimuuseumpüsisüksikuteentusias- ning deponeerisomaetnograafi Selts rõõmuganõuskinkimaomamuuseumi tati EestiRahvaMuuseum,oliÜliõpilaste teiste toimetustegaseosestagaplaanile.Kuiasu- muuseumi nimekirjas.Ilmseltvajusasijälle 1905. aastagalõppesajalinejärjepidevusEÜSi üksikuid muuseumileesemeteannetajaid. seltsi koosolekutelkandisvilja,sestjubatekkis hiljatulijale ruumigi pääseb, selleleaukohale,pärast–eitea,kasjatkub Seltsi tulevanemuuseum–hea,kesjubaalgusessinna isamaaliku ettevõttegategemist,jaEestiÜliõpilaste emale selgeksjaigalemuulekahtlejale,etsiinonsuure töökstihenes,tegitäispühatuld sagedasti energiliseks Minni, kellesoevaimustusigaheaettevõttejaoksnii oma emamälestusiinimestelenaerda annab;kuidõde pühadusse julgesintungida,kastakaõigestiteeb,kui kogumist: variideid. Hiljemmeenutastaesimestesemete guseid etnograafi Kaarma köstrimajapööningultkaasamitmesu- Kallas Saaremaalt,põhiliseltomavanematekodu kogu kuikamuuseumiga.Samaaastasuveltõi kuid säilitastihedadsidemedniiseltsiraamatu- ei viibinudOskarKallasküllenampaljuTartus, talle südamelähedasem. kumab läbi,etnendestkahestseltsistoliEÜS Seltsi juures.Mitmetesttemamälestustest – 1 Kallas, Oskar 1923.Eestirahva muuseumialgaegadelt 2. eelkõige Põhja-jaIda-Euroopas levinudrahvus- kui kasoomlasteleningrootslastele. Seeoligi paljudele rahvastele,niilätlastele jaleedulastele kõige minevikukäsitööstoli tolperioodilomane Hea maitsejakindlakvaliteedi otsimineeel- eelkõige loominguliseharitlaskonnapärusmaa. Rahvusromantiline suhtumineminevikkuoligi vanud veelajal,milrahvariieoligiseepärisriie. eesotsas KristjanRauajaAntsLaikmaagaolikas- siiski ise.Noorrahvusmeelnekunstnikkond linnamoelist rõivast,kuigikangakudustihti võidukäik jamaarahvaskasutasüharohkem toimunud niitekstiilitööstuseskuimoessuur Postimees Avaliku eestimuuseumivajalikkuskerkis Kallase väsimatumuuseumimõtteõhutamine Pärast ülikoolilõpetamist1892.aastakevadel MEESTE SELTSI KAITSE ALL EESTI MUSEUM TARTU EESTI PÕLLU- nr 158,17. juuni. Ema kahtles alguses, kui tema riidekirstu Ema kahtlesalguses,kuitemariidekirstu muistset käsitööd lisi esemeid,peamiseltrah- . 1

. Selleks ajaks oli . Selleksajaksoli lised kogud seks oli teinud valuule mõistmiseks jasellekogumiseinnustami- väsimatule tööle enneolematu.Heaeeltöö rah- tähtsus oliselgejarahvaluulekogu tänuHurda koguma rahvaluulet,meie suulise vanavara käes. JakobHurtsuutissuunata sajadinimesed ka haritlaskonnasuhtumise. Aegeiolnudveel mina paneksinesikohalelaia üldsuse,sealhulgas olla. Kindlastiolipõhjuseksrahanappus,kuid tunnet, etargistelasjadelkamingiväärtusvõiks nii ehejaigapäevaneningpolnudniisugust nimel saadetipoegilinnakooli.Kõikoliveel saada, japaremaningkultuursematuleviku meenutas seejuvanaaega,millestpüütilahti rahvast elaskiveelnagumuuseumis.Tegelikult käisid nendegakirikusikka.Suurosaeesti vaid –kuimitteigapäev, siisvanemadinimesed elujõus. Paljudespaikadeskantiveelrahvarõi- Rahvakultuur omatalupoeglikuslaadisolitäies gepiirilisemate kultuurivaldkondadepoole. haritlaskonna püüdlusedolidsuunatudsel- ei tahtnud davate jakultuurivallasolulisteteguritekõrval mõeldud muuseumjäigiloomata. see ürituskuigihästijalgualla.Avalik rahvale pikast javaidlusterohkesteeltöösteisaanud Kallase endakingitud20rubla.Hoolimatanii 11 sissetulekut.SuuruseltteiselkohalonOskar hea. just esimestehulgas. väga laiashuvideringiseiolnudkäsitöökindlasti gümnaasiumi saksakeeleõpetaja.Samastema selleks ajakstagasiTartus jaA.S.Puškininais- inimene muuseumivallas–OskarKallas,kesoli tegijaks valitikõigesuurematekogemustega koordineerija. Juhatajaksjakogupraktilisetöö kunstilise küljeideoloogjaTõnisson asjalik tööesemeid. SiinkohaloliRaudilmseltrohkem selleks seltsiväljapanekuteltrahvapäraseidkäsi- otsustati luuakäsitöömuuseumjaomandada aega. Kr. RauajaJ.Tõnissoni eestvedamisel 1904. aastaTartu EestiPõllumeesteSeltsinäituse muuseumi asutamisehetkeksvõibsiiskipidada oma rahvasendavarandusestilmajääb.Otseseks ülikoolide juurdekogutakseningniimoodimeie riigist väljateistemaademuuseumidesseja teeritakse kaprobleemiüle,kuidaseestiasjad „Eesti laadimaitseedendamiseks“.Sealdisku- esimeses Postimehenumbrisarutlevartikkel haaraski asjastkinnijaniiilmus1904.aasta ühisust sedakoguhooldama.JaanTõnisson edendada kaasaegsetkäsitööd,ningsamuti Kusick luuamustritejakirjadekogu,misaitaks kiri PalamuseltJaanTõnissonile. Kirjassoovitas kui -luulestjamütoloogiastseda romantismi kasvulava,misotsisniirahvakunstist Mis olipõhjus,etteisteeestirahvastühen- Uue muuseumirahalineseiseiolnudkuigi Muuseumile andisalgtõukeAllaKusicku KOKKUVÕTTEKS Eesti MuseumiRaha-raamatus eesti muuseum Kalevipoja vedu võtta? 19. sajandi veduvõtta?19.sajandi ilmumine 1857–1861. ilmumine 1857–1861. päris oma on kirjas onkirjas . alaväärsusseisundit. alaväärsusseisundit. taasavastamise ideedpärastsajandeidkestnud vusliku vabanemiseja selt poliitikateenistuses.Sellealuseksolirah- Eestis, vaidkõigilPõhjamaadelrahvateadusotse- Möödunud sajandialguseseiolnudmitteainult maailmale, etkaeestlasedonkultuurrahvas. olla. Otsitiomajuurijasoovititõestadakogu leida omaminevikustmidagi,milleüleuhke soodsalt muuseumimõte,milleideoloogiaksoli seniseid arusaamu.Sellisespinnaseskasvas sündmused, mismuutsidigavesekspaljusid Kiirelt toimusidniipoliitilisedkuikultuurilised Eesti kultuurielujõudiskärmelsammultäisikka. maailma avardudes,saiseepaljudeletuntuks. rahvahulkadele üsnavõõrasmõiste,siisnüüd, tused. Kuimuuseumolivaremolnudlaiadele juba varemkamujalEuroopas. ainult meilEestis,vaidsamamoodioliläinud Ainelise vanavaraaegtulihiljem.Janiimitte 20. sajandialgusestoimusidsuuredmuuda- iidse kultuuriidentiteedi kultuuriidentiteedi Seltsile Õpetatud Eesti Allas 1895 1875–1890 naiste riided Kihelkonna FOTO: EvaldFOTO:

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 49 — AJA LUGU MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 50 — LEIUNURK LEIUNURK selt kalendrisuve algul, mil kõik nn normaalsed selt kalendrisuve algul,milkõiknnnormaalsed sadamasse Kolõma suudmes. „Povenets“ esimesereisiArktikasse –Peveki piirkondades omajõudühendada. mis võisidvajadusekorralraskemate jääoludega Samuti jagunesidkahegrupi vaheljäämurdjad, Petropavlovskini) Kaug-Idamerelaevandused. balaevad Euroopaosast,idasektorit(Pevekist Pevekini) teenindasidNõukogudeLiidukau- lääne- jaidaosaks.Läänesektorit(Murmanskist vandusest. Murmanski, Põhja,Balti,EestijaLeedumerelae- operatsioonides osalesidjääklassigakaubalaevad jooksul varustadaelanikke.Nendestranspordi- kaua –suurhulklaevukiirustas,etlühikesesuve lastiga. Navigatsioonpolaaraladeleikestnud Põhja-Venemaalt pärittooraine(näitekspuidu) Läänemere sadamatessetagasisõidetienamasti gude Liidupolaaraladelekõikeeluksvajalikku. relt Põhja-Venemaale. LaevadegaveetiNõuko- tüüpi jääklassigakaubalaevadkaupaLääneme- rega jafotolonEMLikaubalaev„Kohtla“. Veselovini, keskinnitas,etteguonPõhja-Jääme- Merelaevanduse (EML)kaugsõidukapteniLev laevakaptenitele, jõudsimelõpuksendiseEesti tehtud talviselLäänemerel. peamiselt Põhja-Jäämerel,järelikulteiolefoto „Lenin“. Tuumajäämurdjaid kasutatiteatavasti fotol tagaplaanilolevlaevontuumajäämurdja helikopter! Täpsemauurimisekäigusselgus,et veel üksvõimasalus.Viimaseahtritekilpaistab laev iseontõsiseltkreenisjasellevöörisseisab võib märgata,etpilteioleviltukadreeritud,vaid sageli ettetuleb.Fototähelepanelikuluurimisel ühega paljudesttööprotsessidest,midamerel laskuv tuuker. Esmapilgulnäis,ettegemiston millel onnähamootorkaubalaevaltjäisessevette fotosid. Nendehulgasoliükshäguneülesvõte, tus andisEestiMeremuuseumileülekastitäie Eesti MereakadeemiaajakirjaMeremeestoime- EMLi meremeeste Arktika-reishakkastavali- 1963. aastaseptembristegi EMLi kaubalaev Nõukogude LiiduArktikarannikolijagatud Aastatel 1963–1981viisidEMLi„Povenets“- Kui näitasimefototmitmeteleendistele ÜHE FOTOLUGU — ROMAN MATKIEWICZ — EESTI MEREMUUSEUM — TEELE SAAR — staap ( karavanides jäämurdjatejärel, jääkaravanide Kaubalaevad saidPõhja-mereteel liikudaainult jäämurdjate, raadiosidesageduste jmtkohta. duse meresõiduosakonnas ülevaadejääolude, kaubalaevade kapteniteleMurmanski laevan- Põhja-Jäämerele. Murmanskissejõudesanti mõri jaBolševikusaarel. baasi, polaarjaamasidningraketibaaseVäike-Tai- Bilibinskaja elektrijaama,ZeljonõiMõsiauto- erinevate seadmetejamaterjalidegaehitatavat meid... MuuhulgasvarustasidEMLikaubalaevad ja -padruneid,kelli,ravimeidmeditsiinisead- kolmel –toidukaupujaimportriideid,jahipüsse täislasti viina,kahelreisil–šampanjatjakonjakit, viis kümnestreisistviielkorralPõhja-Venemaale Eesti Merelaevandusekaubalaev„Heltermaa“ toidukaup, jalanõud,kallidseadmed.Näiteks „delikaatsed“ kaubad–alkohol,soojadriided, hinnatud. TänusellelelaaditiEestilaevadeleka Eesti meeskonnadolidomadistsipliinipoolest damisega, pigemaidateskõigega,millegasaid. balaevade kaptenitesseheatahtlikultjalugupi- nutas, etneedkomisjonidsuhtusidEestikau- teenistuste esindajad. inspekteerima BaltiLaevanduseerinevate test päevadesthakkasidkaubalaevadekapteneid Nõukogude LiiduMinistriteNõukogule.Esimes- ( dustatavasse Põhja-mereteeAdministratsiooni nad kohesattusidspetsiaalseltigalaastalmoo- reis alatiLeningradisadamast,kuhujõudes kapten sõitisArktikaskokkukümmesuve). kapten (näiteksEMLikaubalaeva„Heltermaa“ polaarreisil pidilaevajuhtimatingimata Põhja-Jäämerest läbiviia.EMLiskehtiskord,et aastal olilaevakaravanevõimalikaastaringi Pärast tuumajäämurdjatekasutuselevõttu1959. mine lõppesallesoktoobris,tihtikanovembris. inimesed jäidpuhkusele.Põhja-Jäämeressõit- soni neemelJenissei suudmes. Управление Laevad laaditi Leningradis, siis algas sõit Laevad laaditiLeningradis,siisalgassõit EMLi kaugsõidukaptenLevVeselov mee- Eesti kaubalaevadekaptenitelealgasArktika- Ajal, mil Eesti Merelaevanduse kaubalaevad Ajal, milEesti Merelaevandusekaubalaevad Штаб

Арктической

Ледовой

Проводки

Навигации ) paiknesDick- ), mis allus ), misallus Laptevite merel möödusjäämurjakümne- (fotol tagaplaanil, ahtritekilhelikopterMi-2). „Kohtla“ sõitis, juhtistuumajäämurdja„Lenin“ juhtimisel Põhja-mereteel. Karavani, milles tüüpi kaubalaev„Kohtla“kapten ViktorSavinovi vestlus kaptenLevVeseloviga järgmiseloo. seiskas isegilaevamootori. juhtumeid, kuiliikuvajäälöökvastusõukruvi laeva, halvemaljuhultekkisauklaevakeresse.Oli Ootamatu löökjäätükiltvõisvigastadakauba- üle 50meetrijapaksusligikaudukaksmeetrit. rüsijääd jasuurijäätükke,millepikkusoliisegi vate jäämurdjatetõttuoliniigikitsallaevateel väikeste pikivahedegakaravanis–kiireltliiku- del vigastusivõimalikvältida,sestliigutiüsna millega tehtijääolustikuluuret. ja „Moskva“-tüüpialustelolidkahelikopterid, ka ülemeetripaksusesjääs.Tuumajäämurdjal paks. Seelaevliikuskümnesõlmelisekiirusega vööris 52mm,ahtris44mmjakeskosas36 44 000hjvõimsust,kokkukeevitatudkereoli laevaperes. Tuumajäämurdjal „Lenin“oli sega 26000hj,kerelaius24,5mjasadameest jäämurdjatel olidiisel-elektrimootorvõimsu- 45–60 inimest.Tugevamatel, „Moskva“-tüüpi ses jääs.Sellistejäämurdjatemeeskonnasoli mis võimaldasneiltöötadakunimeetripaksu- seks. Nendejõuallikatevõimsusoli10500hj, jäi samalaijäävabakanalkaubalaevadeliikumi- oli 19,21meetrit,mistähendab,etnendejärel polaarkaptenite nimesid.„Kaptenite“kerelaius kutsuti „kapteniteks“,sestnadkandsidtuntud jäämurdjad seeriast„KapitanBeloussov“,neid tegid esimesireiseArktikasse,töötasidliini- 1974. aastasuvelsõitisEMLi „Povenets“- Tulles tagasijuuresolevafotojuurde,avas Põhja-Jäämerel sõitespolnudkaubalaeva- танские EMLi reisePõhja-mereteel ( teerimise jainformatsiooni eest,mispuudutas kaugsõidukaptenit LevVeselovi fotodekommen- aruande jaoks. on tõenäoliseltsamutimõeldud üheniisuguse teerium remondirahadkinni. Juuresolevfoto maksis NõukogudeLiiduKaubalaevastikuMinis- ei näinudvigastustetekkelkaptenisüüd,siis edastasid sellearuandeJäästaapi.KuiJäästaap Põhja-Jäämere reisijäävigastusteanalüüsija hanismina kasutati„Kohtla“endatõstenoolt. siaalses raamisveeallalastavtuuker. Tõstemeh- rohkem veestväljakerkiks.Samutionnähaspet- pamisega kreeni,ettüürpoordisolevvigastus näha, etlaevonviidudtankideümberpum- Päästetöödkestsidnädalaega. polaarvetes. saabusid süvaveetuukrid,kellelolivarustustööks mise järgiolnudStolitšnajaviin).Jäämurdjalt kastid tekil,laadungiksolevatVeselovi mäleta- trümm lossititekiletühjaks(fotolnähaolevad tekkinud auktulebkinnikeevitada,vigastatud lähedale, etvajaduselabianda.Otsustati, „Lenin“ isesõitisettevaatlikultkaubalaevavööri võinud kahjustusisuurendada.Jäämurdja olevad laevad,kunaümberringiliikuvjääoleks lisaks nimetatudkaravanilekakõiknähtavuses Olukorra stabiliseerimisekslõpetasidliikumise pragu, misulatuskaksmeetritallapooleveeliini. korpusele niitugevalt,etsellekeressetekkis laevade vahelesuurrüsijää,missuruskaubalaeva sõukruvi vabastaminejääst.Manöövrikäigusjäi manöövri eesmärkolikaubalaevaroolileheja konna meetrikauguselt„Kohtlast“.Jäämurdja Eesti Meremuuseum tänab endist EMLi Eesti Meremuuseumtänab endistEMLi Tavaliselt tegidkaubalaevadekaptenidpärast Foto ontehtudlaevakaptenisillaltjahästi

тетради . 2009. Таллинн Лев

Веселов : Тарбеинфо . Капи ). -

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 51 — LEIUNURK MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 52 — LEIUNURK LEIUNURK PAAR SÕNAVANADEST POSTKAARTIDEST JA GEORGLURICHIST TARTU LINNAMUUSEUM — EEVI KÄRDLA— wõitlust wähe tunnen. wõitlust wähetunnen. Chicago (Illinois). aadres on:Amerika.G.Lurich.HotelSherman. Mis onkodumaaluudistkuulda?Minualatine lejatega maailmawõitlejameistriau=nimepeale. postkaardi tagaküljeltvõiblugeda: tel võistlusturniiridelkõikjalülemaa. kuni 1917.aastasuveni,osaledesedukaltarvuka- käevigastus. GeorgLurichjäiÜhendriikidesse katkestas 20.veebruarilmaadlusmatšilsaadud Lurichit saatisedu,kuidtemavõitudeseeria ta võistlemajuba1913.aastajaanuarialguses. ja võtetelähemakstundmaõppimiseks,hakkas siivtreeningu Ameerikavabamaadlusereeglite keskus. Teinud sealläbikahenädalase inten- mis olitollalAmeerikamaadlussporditähtsaim sembril 1912,sõitespeagiedasiChicagosse, kaupmehele HansLeokesele. Chicagost, onsaadetudViljandituntudraamatu- Mõlemad kaardid,üksHamburgistjateine Georg Lurichipiltjatagaküljeltemakirjaread. esiküljel onmeieomaaegsemaadluskuulsuse kaks fotopostkaarti(1912.ja1913.aastast),mille võib kaarditeinekülgkiollapeasamahuvitav. pilku eelkõigenendepildilinepool,kuidsamas gagi. Vanu postkaartesilmitsedespüüabvaataja meeldivaid üllatusi,midatahaksjagadateiste- Muuseumi koguhoidjatööpakubaeg-ajaltikka G. Lurich“ Jõudu! Siiamaale olinalatiwõitjaehkküllamerika Wõitlen siinmaailmakõige tugevamatewõit- „Austatud Suguwend! Chicagost 15.veebruaril1913saadetud Lurich jõudisAmeerikasseNewYorki 12.det- Tartu Linnamuuseumifotokogussekuulub tema jaokspolnuddogmasidegaiidoleid.Ta Sirje elulõpunierksakaasaegseühiskonnataju, mitte käskija,nagutütarAetkinnitas. tema teadustööle,olleslihtsaltheanõuandja, Üksinda kasvatastaülesomatütrejasuunaska jalide kättesaamiseljainterpreteerimisel. kodu-uurijad, kelleletaandislahkeltabimater- jaannetes. Erititänulikudontallekoolinoortest kelle artikleidonpublitseerituderinevatesväl- tugev uurija,kesesinesteaduskonverentsidelja nii Eestistkuikakaugemalt.Samalajalolita osutada praktilistabipaljudelearhiivitöötajatele kujunes arhiivinduse spetsialist,kessuutis mahuka javäärtuslikuarhiivikogu hoidja.Sirjest loomuuseumi, saitemastmõneajapärastväga suure lugemusejaerudeeritusega. ta omauutekursusekaaslastehulgasautoriteedi konda, millelõpetas1960.aastal.Kiirestivõitis suuremaks jaSirjeläksüleülikooliajalooosa- õppima eestifi pilguga. 1954.aastalasustaTartus isajälgedes ta tugevavaimsuse,suutesnähamaailmaavara Annisti vanematütrena.Omaperekonnastsai õpetaja LindaAnnistijatuntudfi Ajaloomuuseumist. tub tunduvaltkaugemaleomatöökohast–Eesti museoloog SirjeAnnist,kelletegevusemõjuula- On lahkunudvanemapõlvkonnasilmapaistev IN MEMORIAM Olles küll minevikusündmuste uurija, säilitas Olles küllminevikusündmusteuurija,säilitas Selles haprasnaisespeitustugevhing. Minnes arhiivitöölt 1963.aastalEestiAja- Viienda põlveharitlasenasündisSirjeajaloo- loloogiat, kuid siiski sai ema mõju loloogiat, kuidsiiskisaiemamõju 26.2.1936–19.10.2011 loloogi August SIRJE ANNIST ajakirja 2009.aasta2.numbris. misavaldatikäesoleva tema viimasestintervjuust, mistlikuks kaaslaseks.Sedavõibväljalugedaka Ta jäielulõpunipäikeseliseiseloomugaopti- sev. Sellineinimene ei jätakedagiükskõikseks. tegutsemistes kuikamaailmavaateltalatiisesei- arusaamadega ühiskonnast.Sirjeoliniioma kaitsta, kasiis,kuineedeiläinudkokkustamp- leidis omatee.Omiseisukohtisuutistaalati

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 53 — IN MEMORIAM MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 54 — KAANTE VAHEL KAANTE VAHEL kohakaardid. Kujundaja AimeAndresson. fotot enam kui60objektikohtaningasu- on100 hoidmise vajadust.Raamatus ning selgitatakse muististe rikkumatuna uurimiselkogutudteavetnende paikade mälestistele. tutvustatakse Raamatus uskumuste jatootmistegevusega seotud elukohtadesse, linnustele, ning kalmetele Reisijuht viibrändurimuistsete läänlaste Tõnis Liibek. Peatoimetaja Raisma. Männisalu, Mariann Leimus, AnuMänd, ReinLoodus, Marta Eesti Ajaloomuuseum.KoostajadIvar Alates 1952.aastasttegutseb hoones Suurgildi tähtsusesttollases ühiskonnas. aegse profaanhoonena annabseeaimu kultuuriloo pärl. All-linnasuurimakesk- on hansaaegseehituskunstijakohaliku tegevusvaldkondadest. Suurgildi maja jamuudest titest, vaestehoolekandest ame- liikmeskonnast, gildi tekkeloost, minevikust. Lugeja saabettekujutuse maja rohkem kui600-aastasestvärvikast annabülevaate SuurgildiRaamat jagildi- 18.–19. sajandilmuutusid tavapäraseks Eesti Ajaloomuuseum Mati Mandel Eesti Ajaloomuuseum Eesti Ajaloomuuseum 1820–1821 RADADEL ARHEOLOOGIGA LÄÄNEMAA GILDIMAJA TALLINNA SUURGILD JA KUNSTNIKU REISIPÄEVIKUD AUGUST MATTHIAS HAGEN. ja Ivar Leimus.ja Ivar lane EppPreem, toimetajad EneHanson kunstiajaloo- Koostajajatõlkija katsioon. onkommenteeritud allikapubli- Raamat muljed jäädvustasHagenreisipäevikuis. baltisaksa loodusmaalijaks. Rändurielu on peetudomapõlvkonnaandekaimaks sem Tartu ülikoolijoonistusõpetaja,keda August Hagen(1794–1878),hili- Matthias 1820. aastajuunisrändassinnamaileka samaale, Šveitsi, Austriasse jaItaaliasse. baltisaksa kunstnikeõpirännakudSak- kujundaja TuuliAule. Eesti AjaloomuuseumiFilmimuuseum, fi Rahvusringhäälingu, Joonisfi Filmiarhiivi, EestiRahva Muuseumi,Eesti EestiAjaloomuuseumi, kasutatud on tähtsündmused. Juubelikalendris valid, näitusedjateised EestiFilm 100 juubeliaastasuuremad fi ka platsidelt. Filmihuviline leiabkalendrist animafi kui ka niimängufi dest läbiaegade, kaasates onvalitudfotodKalendrisse eestifi mustvalged illustratsioonid.mustvalged (küljendus). Eesti, inglise jasaksakeeles, (makett), Kaljuste dajad Mari Tuuli Aule Anu Allikvee, Tiina-Mall Kujun- Kreem. Tiina Abel, Tiina-Mall Kreem. Toimetajad on rahvusvaheline kolleegium. Koostajad meieri uurimiseprobleemidest. Ajakirjal Venemaal ja Taanis ningEestibiider- kunstikultuurist Saksamaal, Austrias, värskem ülevaadebiidermeierlikust numbrisonkõige teadlastelt. Käesolevas välismaa originaaluurimusi niiEestikuika Kunstimuuseumi kogudejanäituste nete kogumikust,misavaldab Eesti Kunstimuuseumi konverentsiettekan- väljaEesti ideeonkasvanud Ajakirja lmi, Tallinnfi Eesti Ajaloomuuseum Filmikalender 2012 Eesti Kunstimuuseum 1 (6)2011 Eesti Kunstimuuseumi Toimetised SIIN ME OLEME. EESTI FILM 100 JA LÄHIVAATLUSI BALTI BIIDERMEIER. PANORAAME lmi jtmaterjale. Koostaja lmi ningstseenevõtte- lmifesti- lmi, Nuku- lmi- lmi Näituse (Kadrioru „Eesti ikoonikunst“ Eesti jainglisekeeles, illustreeritud. toimetaja Tiina Abel, kujundaja Tuuli Aule. Belgia kunstiningkultuuri.Koostaja ja iseloomulikult 19.–20.sajandiFlaami ja kuidsamasäärmiselt likus käsitluses, tööd esindavad loominguliseltvastand- 1949) jaJulesdeBruyckeri (1870–1945) Belgia kunstnikeJamesEnsori(1860– tippukuuluvate30.10.2011). Maailma sega Kumu kunstimuuseumis(17.6.– samanimelisenäitu- kaasneb Kataloog Inglise keeles, rikkalikult illustreeritud. keeles,Inglise rikkalikult autor Kurisoo, Merike kujundajaLiinaSiib. tutvustuse. Koostajajatekstide kambri ajaloo jaehituslooülevaate ningHõbeda- kiriku Samuti leiabraamatustNiguliste epitaafi on võimalik lugedavappepitaafi huvilistel varauusaegsele kirikukunstile: maali „Surmatants“. keskendubka Raamat puuskulptuure jaBerntNotkekuulsat altariretaableid,kus olevaidkeskaegseid muuseumiväljapane- raamat tutvustab pildimaterjaliga avastamisel. Rikkaliku aarete Niguliste toredaks kaaslaseks muuseumijuhton kogu. Ingliskeelne uhkem kesk- javarauusaegsekirikukunsti muuseumis onväljapandudEestikõige Eesti Kunstimuuseumi fi Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum EESTI IKOONIKUNST JULES DE BRUYCKER SÜMBOLISTID JAMES ENSOR JA KAKSIKPORTREE. FLAAMI NIGULISTE MUSEUM dest, hauaplaatidestjalühtritest. liaalis Niguliste dest, fotod. Raamat esemed, samutiraamatudjaajaloolised skulptuurid, etnograafi näitusel eksponeeritudmaalid, gravüürid, uskumustest jalugudestkõnelevad joogikultuurist ningsellegaseotud paganlikus kultuuris. Ajaloolisesttoidu- ja kui ürgsemat motiiviniikristlikus (11.11.2011–11.3.2012). Vein jaleib–kaks mis toimuva samanimelisenäitusega Kumu kunstimuuseu- kaasneb Kataloog etnograafi olev brošüür annablühikeseülevaate Petersoniga (2009).Plaadigakaasas hetusel” Aleksei (1978),lisaksintervjuu Audrus” (1964)ja „Eesti külasajandiva- leiabfi DVD-lt illustreeritud. inglise keeles(osalinetõlge), rikkalikult Kormašov. Eestijavene keeles(täistõlge), Aleksandra Murre, kujundajaAndrei kute jaoksmujalloodudikoone. Koostaja koolkondi jameistreid, samutiEestikiri- ikoonimaali traditsioone, kohalikke tutvustavad nud väljapanekjakataloog Kormašoviga valmi- ikooniuurija Nikolai 16.–20. sajandini.Koostöös kunstnikuja piltidest, misonloodudajavahemikul näited Eestisasuvatest õigeusupüha- onesitatudharuldased kataloogis kunstimuuseumis 7.5.–2.10.2011) inglise keeles. taja IndrekJääts. Kogu sisueesti,vene ja Muuseumis nõukogude perioodil. Koos- illustreeritud. keeles, rikkalikult Kaljuste. Eestijainglise kujundaja Mari Koostajad Tiina-Mall AnuAllikvee, Kreem, vateemalisi kunstinäiteid ning mõtisklusi. Eesti Kunstimuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti etnograafi MOTIIV 16.– VINUM ET PANIS. VEINI JA LEIVA ALEKSEI PETERSON 80 ETNOGRAAFIAST. FILMIKAKS EESTI lise fi lmid „Jääalune kalapüük

pakub valikuveini- jalei- lmi sünniloost EestiRahva 20. SA line fi lisedjatarbekunsti- JANDI KUNSTIS lm I illustratsioone. ehtimiskombestikust jasisaldabohtralt dati omaehteid. annabülevaate Raamat vähegi võimaldas, täiendatininguuen- end ehtidajakuimajanduslikolukord esivanemadarmastasid Meie kasutas. või talumees19.sajandilendaehtimiseks kuuluvaid esemeid, midaeestitalunaine rahvarõivakostüümitutvustab juurde Omanäolise sarjajärjekordne raamat liga. KoostajaEndelEduard Taniloo. läbi põimunudasjakohasefotomaterja- onhuvitavaSee elulooraamat,mison sõjavangina Novosibirskis jaKemerovos. sõjaväkke, milletagajärjeltuliviibidaka Aastal 1944mobiliseerititaSaksa juhatuseliige.olnud hiljempikaaegne Liidu Tartu osakonnaesimehenaning maaliosakonna õppejõuna,Kunstnike Kunstikoolis õpetajana, Tartu Ülikooli on alates 1959.aastasttöötanud Tartu kes sündis5.jaanuaril1923 Tartus. Ta Endel Eduard Taniloo oneestiskulptor, dusteadlase Gustav Vilbaste ülestähen- sema jalaialdasema huvideringiga loo- aastasajaühekarismaatili- Möödunud Rahvakunsti jaKäsitööLiit Eesti Rahva Muuseum,Eesti Reet Piiri Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseum EHTIMINE MUUSA JUURDE ENDEL TANILOO. TEEKOND KOGUMISRETKEDELT 8 GUSTAV VILBASTE. VANAVARA auhinnalisele kohaletulnudjõululugu. jõulujutt”, kuhuonsalvestatud kaheksa Jassa, Kaspar Tuuli Kaalep, JaneLiiv. lõhkuvaidüllatusi.Koostajad kaanonit ka jutte, omapere lugusidkui südamlikke matus onniitraditsioonilisijõulumuinas- koolidevahelisel võistujoonistamisel. Raa- onvalminudERMi Illustratsioonid paremad jutud.põlvkonna kirjutajate aasta jõulujutuvõistluse noorema onkoondatud2010.–2011. Raamatusse Västrik, Leete. numbritoimetaja Art Peatoimetajakokkuvarisemist. Ergo-Hart teedimuutusi pärastnõukoguderežiimi etniliste rühmadereligioosseid jaidenti- erinevate teemanumber käsitleb Ajakirja rahvakalendri trükiste sarjast. trükiste rahvakalendri Trükis osana ka võib käsitleda väiketrükist Suvist näituseprojekti „Leib keelel“avavat Õunapuu ja Tiina Tael.Õunapuu Harju-Jaani KoostajadPiret kihelkonnas. dused kogumisretkedelt Kuusalu, Koseja Rahva Muuseum, Tartu Ülikool Eesti Kirjandusmuuseum, identifi Special Issue:ReligionandtheRe- Vol. 5,no. 1(2011) audioraamat(CD) ka Ilmus „Minu Eesti Rahva Muuseum Eesti Vabaõhumuuseum Eesti Rahva Muuseumijutusari3 AND FOLKLORISTICS JEF. JOURNAL OF ETHNOLOGY VÄLJENDEID EESTI KEELES LEIB KEELEL. LEIVAGA SEOTUD MINU JÕULUJUTT cation ofEthnic Groups

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 55 — KAANTE VAHEL MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 56 — KAANTE VAHEL kujundaja Liisi Lukk. Kirjastus Grenader. Kirjastus kujundaja LiisiLukk. Tamjärv, tõlge inglisekeeldeAbdul Turay, Teksti koostajad Vivian SiirmanjaMaret ja nenderelevantsust tänapäevaelus. juurdunud tähendusi ning kõrvutada sõna mõtiskleda „leib“ tähendusväljaüle Loodetavastiväärtus. aitabseelugejal iseseisev kujundusega raamatulonka näitusetekste, sid käsitlevaid kuidkauni sisaldab olustikulisivõi ajaloolisiteema- daja Liisi Lukk. Kirjastus Grenader. Kirjastus daja LiisiLukk. osakonna vanemteadur Taive Särg, kujun- etnomusikoloogia Kirjandusmuuseumi Tamjärv ja Vivian Siirman,noodidEesti ütlused jaargitarkused. KoostajadMaret retseptid. lisavadVürtsi rahvapärased pakutavate pühaderoogade Kolu kõrtsis sed laulud, traditsioonilisedmängudning toodud vastavate tähtpäevaderegivärsili- jaani- jajõulukombeid. Eraldi onvälja seekord tutvustatakse käsiraamatutes Taskuformaadis illustreeritud jarikkalikult Kirjastus Tänapäev.Kirjastus Hanno Talving, kujundajaAndres Tali. koolide jaeraisikute fotosid. Koostaja koolimajade piltidest,lisaksonkasutatud Eesti muuseumidesjaarhiividesolevatest onsuurepärane valikkõikides Raamatus tüüpi hoonedkuiarhitektide looming. on niimaa-kuilinnakoolid, niirehemaja tani püstitatudkoolihoonet.Esindatud 285Eestiskuni1940.aas- tutvustatakse Vanade fotode jaselgitavate tekstide abil pildialbumEestikoolimajadest. Mahukas Eesti Vabaõhumuuseum Eesti Vabaõhumuuseum JÕULUD JAANIPÄEV EESTI KOOLIMAJAD Marat Viires.Marat kujundajaMaarika kaane Tang, küljendaja toimetajad Ell Vahtramäe, Reet Vääri, resümeedega. KoostajaEll Vahtramäe, eelnevalt retsenseeritud, ingliskeelsete on Artiklid rubriik. mikus noorteadlaste taluehituse osas. Esmakordselt onkogu- Johansoni soovitusi kodukujunduseja Põllumeeste asutamistningAdo Seltsi Tooma jaAkadeemilise Soojaama tagasi toimunud majandusreforme, aastat raames vaagitakse kakskümmend punkte Eestimaaeluarengus”, mille üldteema on Artiklikogumiku „Sõlm- Peeter Paasmäe. Metste, tõlgeKristi KerstiUnt,kujundaja toimetaja Tiiu Talvistu,keeletoimetaja septembrini 2012.KoostajaReeliKõiv, Kunstimuuseumis avatud maist2011 eessõna.Näituson Reet Marki Tartu on ReeliKõivja Tõnis Tatar, ningdirektor milleautorid artiklit, loog sisaldabkaht poolsajandis“ Püsinäituse „Inimene kujundaja Kristiina Zadin. kujundaja Kristiina kunstiteostelt. Idee jatekstid Reeli Kõiv, kuskõnelevadtegelasedramm-voldik, mõeldudharidusprog- aktiivne noortele Püsinäituse poolsajandis“inter- „Inimene Eesti Põllumajandusmuuseum Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum MUUSEUMI AASTARAAMAT III EESTI PÕLLUMAJANDUS- INIMENE POOLSAJANDIS RÄÄGIVAD JA KÜSIVAD

kata- Järjekorras kümnendas kaheaastaraa- Ainso. Koostaja Eero Heinloo, kujundajaMari loogiakogudest päritesemete fotodega. Tallinna arheo- ÜlikooliAjalooInstituudi Muuseumi, Tallinna Linnamuuseumija muuseumi, Pärnu Muuseumi, Viljandi näitusel eksponeeritud Tartu Linna- sow. illustreeritud onrikkalikult Kataloog on Eero Rus- Heinloo, JürjojaErki Inna autorid kirjutiste käsitlevate kõrtsiruume ajaveetmisvõimalusi javäljaspool kõrtsis olemustjaiseloomuning aegse kõrtsi kataloog. Kesk- 11.11.2011) kaasnev Näitusega (13.5.– „Poriveski kõrts“ Marge Rennit,kujundajaPeeter Paasmäe. fi muuseumijaselle tutvustavad kirjutised gilise uurimistöö tulemustest. Erinevad vaate Tartus Lutsu 2toimunud arheoloo- Roogannavad üle- jaRaido Aivar Kriiska linna rahvuslikust koosseisust21.sajandil. telsmann, lisaksMare Ainsaare ülevaade Tatjana Šor, HeiviPullerits jaOlafMer- ja rahvusgruppidele, Haak, autoriteks Arvi läbi ajalooelanuderinevatele rahvustele põhiosaonpühendatud Artiklite Tartus liaalide tegevust 2010.aastal. Koostaja Saaremaa Muuseum Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum 17. AASTARAAMAT KAHEAASTARAAMAT SAAREMAA MUUSEUM. KÕRTS LINNAS KESKAEGSES TARTU LINNAMUUSEUMI 2009–2010 ENGLISH RESUME matus on kaheksa artiklit, mis käsit- RESEARCH AT HISTORICAL History Museum also participates in the levad arheoloogiat, arheozooloogiat, MUSEUMS: THE EXAMPLE OF THE cooperation project of approximately raamatulugu, onomastikat, arhitektuuri-, LUXEMBOURG CITY HISTORY twenty European natural history muse- majandus- ja poliitilist ajalugu ning MUSEUM ums entitled “Open up! Opening the isikulugu, kolme autori mälestused ajava- Marie-Paule Jungblut natural history heritage for Europeana“, hemikus 1939–1988 toimunud erinevaist Luxembourg City History Museum which is aimed at concentrating informa- sündmusist ning kõigi kümne väljaande tion about some more thoroughly inves- In order to bring visitors closer to know- koondsisukord. Koostaja ja toimetaja tigated biota groups into an all-European ledge of their past, the contemporary Olavi Pesti, resümeede tõlkija Mart Aru, digital information system. history museum must understand and kujundaja Ain Vares. respect their interests, concerns, and tas- HOMEPAGES OF ESTONIAN tes. In other words, it must fi rst confront MUSEUMS IN 2011 today’s social structures because they Pertti Pyhtilä form the basis of the historical discus- Friend of Estonian Museums 2007 sion it can have with its visitors. The Trainer of immigrants in Helsinki implementation of such considerations has deep-reaching consequences for The author gives a survey of how the the collections, research and exhibition museums’ research topics are refl ected policy. on their homepages. From the alpha- ENGLISH RESUME Collecting and documenting are betical list of 283 Estonian museums important aspects of how the history ten have been selected, i.e., each 28th museum deals with cultural heritage. museum on the list. On the homepages Making the material and immaterial of these museums the author could KODAVERE KOLM KULTUURI cultural heritage experienceable for the not detect much information about Liivi Muuseum visitor is a challenge faced by the curator. research and therefore the article mainly Vanade fotode album koondab endasse Together with the designer, the curator presents suggestions about what could fotojäädvustusi kolme kohaliku constructs a scenario that creates this be expected from museums’ homepages: kultuuri – eesti, vene vanausuliste possibility. the design should be simple and “Nordic”, ja baltisaksa inimestest ja ajaloost. and on the start page each visitor should Fotomaterjal pärineb Eesti Ajalooarhiivist TOUCH OF THE MUSE: fi nd a well-devised path to follow. It is ja Eesti Rahva Muuseumist, suur osa NATURAL HISTORY rather seldom that we can fi nd a note on piltidest on kogutud kohalike elanike COLLECTIONS AND INFORMATICS Estonian museums’ websites about their käest. Koostajad Külli Must ja Mari Niitra, AT THE SERVICE OF SCIENCE page in the Facebook. In the exhibitions kujundaja Hele Hanson-Penu. Eessõna ja Ivar Puura, Urmas Kõljalg section the author would like to fi nd up- pildiallkirjad eesti, inglise ja vene keeles. University of Tartu Natural History to-date exhibitions with relevant reviews. Museum RESEARCH IN MUSEUM AND The University of Tartu Natural His- MUSEUM IN RESEARCH tory Museum has initiated diff erent Aivar Põldvee euro-projects in order to create digital Institute of History, Tallinn archives and networks together with University their European colleagues. The fi nancial mechanism project for the Norwegian Both the presentations at this year’s and European economic region entitled museum festival in Narva and the panel “Estonian biodiversity database and discussions on the second day were information network supporting Natura dedicated to research at museums. Most 2000 initiative” provided a sound basis of the Estonian museums, which are for fostering academic and national seriously engaged in research, are under VÄÄNA MÕISAPROUA biodiversity information systems in order the administration of either the Ministry HEEGELPITSID to launch an all-Estonian network of of Education and Research or the Ajaloolise heegelpitsikollektsiooni põhjal databases, which would enable, through Ministry of Culture, which also provide koostatud raamatus on avaldatud 30 online enquiries, to make the necessary fi nances for research. In order to make pitsimustrit ning fotod mustrite järgi information about biodiversity avail- research at museums more transparent, heegeldatud pitsidest pildistatuna Vääna able to the general public. Cooperation we should, for one, regulate the job titles mõisas ja mõisaga seotud paikades. has been continued with the project of the museum staff . As a relic of Soviet Vahepalades on avaldatud rohkesti aja- “BALTICDIVERSITY – towards cross-bor- heritage, quite a few museum workers loolisi fotosid ja lugusid ning sissejuha- der access of nature observations” and who have no direct connection with MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 57 tuses kolm pikemat artiklit pitsiajaloost “NATARC – natural history archives and research are still called researchers; also, ja Vääna mõisaproua Pauline Luise von information network” – a project for the especially at county museums, we can Stackelbergist (1812–1866), autoriteks roadmap of Estonian research infra- fi nd many senior and junior researchers. Tiina-Mall Kreem, Helgi Põllo ja Maris Vii- structures, which is supported by the Besides that, there are also researchers- sileht. Sissejuhatavate artiklite täistõlked European Union structural funds. The collection keepers, researchers-educators saksa ja inglise keeles. Raamatu koostaja cooperation agreement between the and researchers-curators. Heli Nurger, fotod Urmas Veersalu, tõlge Estonian institutions with the biggest inglise keelde Krista Mits, tõlge saksa natural history collections and the CETAF EXHIBITION – A MESSAGE keelde Matthias Jost, kujundaja Rein (Consortium of European Taxonomic CONVEYED TO THE GENERAL Seppius. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Facilities) – a network uniting the PUBLIC Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp, European institutions administering the Erkki Bahovski Kohaliku Omaalgatuse Programm ja natural history collections and dealing In 2009 the European Commission Harku Vallavalitsus. with taxonomy, served as a signifi cant made grand plans for celebrating the milestone. The University of Tartu Natural 20th anniversary of the fall of the Berlin MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 58 — ENGLISH RESUME the corresponding fi museum’s interests andfi the museum’s competence, represent the responsibility for mediating undertake fi topics andalsofi these particular who would initiate investigation into relevant for thecommunity, fi the topics thatthemuseumconsiders at amodernmuseumshouldelaborate to theresearcher anotherperspective be usedto bestadvantage. According this alsothefi systematic andpurposefulthrough at museumscould bemademore if, withtheexistingmeans, research exception shouldbeargued thanarule. It at theinternational level, isratheran thoroughly, notto mentioncooperation new topics andinvestigating more however,exhibition activities; initiating Research iscarriedoutmainlyto support research atthesemuseums. conducted museum andtopics related to respective authors coming from each(county) forces with to publishajointcollection Museumsshouldjointheir this work. what are theresults and advantagesof Estonian museumsare engagedinand of(research)about whatkind topics We inEstonia lackageneraloverview that thepubliccanfollow theirmessage. values; however, theyhave to doitso certain have doubleobligationto carry before, theshow. notafter Museums the rulesofgameare established becomes easierwhen It rope-dancing. customer andpublicopinionisareal the opinionsofdesigner andcurator, still liketo between visitit.Manoeuvring and meaningless, andthatpeoplewould the exhibitionwould notbecome tacky same timeithadto beguaranteed that does notnecessarily coincide. At the and theirunderstandingabouthistory peoplelive inEstonia, Russian-speaking into consideration thatbothEstonian and embassies, anditalsohadto betaken concerned ofthelocal aboutthereaction Commission. The latter initsturnwas Estonian Representation oftheEuropean to proceed from thecustomer –the First andforemost, theexhibitionhad to theexhibition “Goodbye, Charlie!”. all-European dimension. This gave birth years ago, an atthesametimepreserving events thattook place inEstonia twenty but hadto refl could notconcentrate merely onthewall, Commission wasnotasimpleone–they Estonian Representation oftheEuropean Wall allover Europe. The taskfacingthe nancial resources. The researcher should Estonian National Museum ofEthnic Cultures,Department Laura Kipper Külli Lupkin CARES? (COUNTY) MUSEUMS: WHO RESEARCH ACTIVITIES IN nancial resources could ect, besidesthat,alsothe ect, eld. nd specialistsin nd people nd On June18,2011,the106 19 environment inthesecond halfofthe occurred andliving inEstonian society changesthat witness therevolutionary ning-time Estonia lookedlike. We canalso clearly demonstrates whattheawake- of thephotos mounted attheexhibition andexecution. their making The content as well asthatresulting from theway of on theirhistoric and photographic value of photos for theexhibitionwasbased value oftheoriginal object. The selection is peculiarandleaves itsimprintonthe reproductions. Yet, reproduction culture available for thepublicmainlyasdigital numerous onesatmuseums, have been collections, whichare amongthemost Beginning from the2000sphotographic people daily. and museumwere visited by 300–500 thesummerof2011castle idea. In it wasfi Castlethe renovation ofAlatskivi project commune, for quite alongtime. Dueto hisnativebeing mulledover atAlatskivi, idea to establish Tubin’s museumwas Castle.composer openedinAlatskivi The dedicated to thisEstonian renowned ofEduard anniversary Tubin, amuseum end oftheexhibition. open for thoseinterested the alsoafter people. catalogueremains The virtual features characteristic oflocalcountry photographers’ discreet interest inthe domineering ofBalticGermansandthe ofthe depiction also provide acolourful impact ofAdriaen Brouwer’simpact (1605–1638) exhibition. The visitor canclearlyfeel the many stories bothinside andoutsidethe as anemphasison smalldetails. There are aswelldisorganized locationofartefacts, andseemingly pictures of large-scale the atmosphere iscreated withthehelp intheexhibitionhall, texts explanatory exhibition meanscontribute: there are no of aneveryday scene, to which allthe used intheexpositionconstitute apart inn in Tartu. The archaeological items ofaconcretePoriveski isnotastory Inn tive pointsofview. The exhibitionof Siemerfromeducator theirrespec- Kaari Haakand archaeologistKreem, Arvi Eero Heinloo, historian art Tiina-Mall fragments written by exhibitioncurator The exhibitionreview includesfour th andearly20 Museum Estonian Theatre andMusic Lehiste Risto Estonian History Museum Estonian History Merilis Roosalu 1850–1912 ALATSKIVI CASTLE IN EDUARDMUSEUM TUBIN SNAPSHOT: ESTONIAN PHOTO IN EXHIBITION THE TARTU CITY MUSEUM nally possibleto implementthe th centuries. The pictures PORIVESKI INN th birth birth AT AT Although already intheearly19 museum worker. heritage protector, theoldestEstonian chemistand mets, legendary 90-year-old Raisma’sMariann with interview Tullio Ilo- brings luck. to thechimneysweep –themanwho thatisrelated buteverything artefacts The exhibitionisfocused notonlyon Museum. the Estonian Internal Security of piled onthebasisofcollections about chimneysweeps, whichwascom- prize wasawarded to theexhibition thisyear inSeptember thefi Narva At theFestival ofEstonian Museumsin fi well. The Estonian NationalMuseumwas that Estonians were acivilized nationas one’s roots andprove to thewholeworld in thepastto be proud of, to search for ideology ofwhichhadto fi the sprouting ofthe museumidea,the understanding. soilforThis wasafertile pened fastandchangedmany aformer place. Political andculturalevents hap- 20 could possessany value. theearly In to imagine thatthesemundanethings mon anditwasdiffi wasstillsogenuineandcom- Everything Estonian peoplelived asifinamuseum. wore thematleastto church. Quite many places –ifnotdaily, thenolderpeople Folk costumes were popularinmany folkstyle culture wasfullofvitality. culturalspheres.at more distinct Peasant- founded inthe19 meant for thegeneral publicfailedto be to establishmuseums, themuseum awakening saw asoneoftheirobjectives societies carriedby the ideasofnational Estonian museumandalsoEstonian and Finland initiated theideaofan nationally coloured exhibitionsinRussia and EarlyModern Times is. and innlife intheLivonia oftheMedieval sketchy oftheeveryday ourknowledge integral picture, whichalsoimplieshow a meetingplace. creates Eclecticism an of theexhibitionfocuses ontheinnas installation. The educationalprogramme showcases andtheitems intheroom of Brouwer’s onwall-pieces, pictures diff you encounter theinnfurnishings, inn scenes ontheexpositiondesigners: 19 the reason behindit? The strivingsofthe nally founded in1909. th th erent andbrawls humantypes typical century, however, great changestook were intellectuals targeted -century Estonian National Museum Piret Õunapuu Estonian Museum Internal Security Tiina Saksakulm IDEA OF THE ESTONIAN MUSEUM WHAT’S HERE, IS HERE MAN WITH A GOLDEN BUTTON th cult for thepeople century. What was nd something th century century rst JUUBELDAME! 9. märts 1942 9. märts Eesti Kunstimuuseum 1957 7. märts Eesti Vabaőhumuuseum 1977 5. märts kunstimuuseum Kadrioru 1977 3. märts Tartumaa Muuseum 1947 2. märts direktor TalurahvamuuseumiMahtra endine 19. veebruar 1952 Muuseum Järvamaa 13. veebruar 1982 Muuseum Miia-Milla-Manda 9. veebruar 1947 direktor Tartu endine Mänguasjamuuseumi 8. veebruar 1967 Tartu Linnamuuseum 5. veebruar 1962 Tallinna ÜlikooliAjalooInstituut 4. veebruar 1967 Eesti Rahva Muuseum 3. veebruar 1982 Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum 2. veebruar 1942 Eesti Meremuuseum 5. jaanuar1957 Saaremaa Muuseum MAI LEVIN MARIKE LAHT ALEKSANDRA MURRE IVASKKAIA TIIA SCHMITTE MALLE HÕBEMÄGI MAARJA KŐUTS TIIA TOOMET JEESER KAIE AIVAR PŐLDVEE ANU JÄRS VILLEM NORMAK VAIKE RAUDSEPP MARET SOORSK 8. mai1982 Rannarahva Muuseum 8. mai1952 Eesti Rahva Muuseum 3. mai1967 Eesti Meremuuseum 2. mai1947 Eesti Ajaloomuuseum 27. aprill1977 Eesti Rahva Muuseum 23. aprill1957 Viljandi Muuseum 16. aprill1957 Eesti Tarbekunsti- jaDisainimuuseum 12. aprill1927 Kultuuriministeeriumi endinetöötaja 7. aprill1917 teadur-varahoidja Muuseumiendine Majandusajaloo 1977 23. märts Ennistuskoda Kanut 1952 17. märts Ennistuskoda Kanut 1987 15. märts Ennistuskoda Kanut 1942 15. märts Meremuuseum Käsmu 1972 12. märts Tartu Ülikooliajaloomuuseum MARION OTS VAIKE REEMANN RUTH RISTMÄGI HELLE AVILA AGNES ALJAS TIINA JÜRGEN AIRI LIGI IRENE ROSENBERG LEONID GORDEJEV ANNA ZENKEVITŠ SIRJE KASK RIIN ROHTLA AARNE VAIK LAANSALU-VESKIOJAKARIN 27. juuni1947 Muuseumiendinedirektor Järvamaa 25. juuni1972 Viljandi Muuseum 10. juuni1952 Vőrumaa Muuseum 27. mai1967 Eesti Rahva Muuseum 25. mai1952 Arhiivikeskus 23. mai1977 Eesti Tarbekunsti- jaDisainimuuseum 22. mai1962 Eesti Rahva Muuseum TIIU SAARIST ODER MARIKA HELE TULVISTE ÜLLE VAHAR MAIRE JŐELAID ALICE KESSLER TOIVO SIKKA

MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 59 — JUUBELDAME! MUUSEUM – NR 2 (30) 2011 — 60 — TAGAKAAS JÄRGMINE NUMBER TEEMAL: MUUSEUMIMAASTIK