Foto: Turbasambla mustrid, Arne Ader Arne mustrid, Turbasambla Foto:
vede elupaigatüüpi. vede
- jär kalgiveeliste kesktoiteliste kuni vähe- esindab mis ha), (~287 järv
lik ja väärtuslik elupaik erinevatele liikidele. Suurim veekogu on Endla Endla on veekogu Suurim liikidele. erinevatele elupaik väärtuslik ja lik
- rikka on mõjutatud, inimtegevusest suuresti kuigi veestik, Kaitseala
rabametsad. rabametsad.
kohata suurkiskjate - hundi, ilvese ja pruunkaru tegevusjälgi. pruunkaru ja ilvese hundi, - suurkiskjate kohata
allikad ja allikasood, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja ja siirdesoo- ning soo-lehtmetsad ja soostuvad allikasood, ja allikad
poolveelise eluviisiga loomi – kobrast, minki ja saarmast. Alal võib võib Alal saarmast. ja minki kobrast, – loomi eluviisiga poolveelise
susega on siinsed looduslikus seisundis rabad, siirde- ja õõtsiksood, õõtsiksood, ja siirde- rabad, seisundis looduslikus siinsed on susega
Imetajaid on kaitsealalt teada 42 liiki. Veekogude rohkus soosib soosib rohkus Veekogude liiki. 42 teada kaitsealalt on Imetajaid
- täht üle-euroopalise ja väärtuslikumad Kõige elupaigatüüpi. erinevat
75 liigile. 75
Natura 2000 võrgustikus on Endla loodusala, kus kaitse all on 19 19 on all kaitse kus loodusala, Endla on võrgustikus 2000 Natura kaljukotkas. Natura 2000 Endla linnualal on kaitse-eesmärgid seatud seatud kaitse-eesmärgid on linnualal Endla 2000 Natura kaljukotkas.
lupaigad E on looduskaitsealused. Nende hulka kuuluvad metsis ning meri- ja ja meri- ning metsis kuuluvad hulka Nende looduskaitsealused. on
loendustele hästi uuritud. Kindlaks on tehtud 182 linnuliiki, neist 55 55 neist linnuliiki, 182 tehtud on Kindlaks uuritud. hästi loendustele
Endla looduskaitseala linnustikku on tänu mitmetele seiretele ja ja seiretele mitmetele tänu on linnustikku looduskaitseala Endla
Foto: Rästik Männikjärve raba laukas, Maarika Männil Maarika laukas, raba Männikjärve Rästik Foto:
kategooriasse.
- kaitse III kuuluvad liigid need Kõik tähnikvesilik. ja kärnkonn harilik
Kahepaiksetest elavad siin rabakonn, rohukonn, veekonn, tiigikonn, tiigikonn, veekonn, rohukonn, rabakonn, siin elavad Kahepaiksetest
Roomajatest esinevad kaitsealal rästik, nastik, vaskuss ja arusisalik. arusisalik. ja vaskuss nastik, rästik, kaitsealal esinevad Roomajatest
Endla-Oostriku sookaitseala, mis 1985. aastal nimetati ümber Endla Endla ümber nimetati aastal 1985. mis sookaitseala, Endla-Oostriku jõeforelli kudemisalad. jõeforelli
olulised elukooslused ja veerežiimi hoidjad. 1981. aastal moodustati moodustati aastal 1981. hoidjad. veerežiimi ja elukooslused olulised vingerjas ja hink. Allikatest algavate jõgede ülemjooksud on head head on ülemjooksud jõgede algavate Allikatest hink. ja vingerjas
semalt tundma ning ökoloogilisel lähenemisel mõisteti, et sood on on sood et mõisteti, lähenemisel ökoloogilisel ning tundma semalt keskmine. Kaitsealustest liikidest esinevad siin näiteks võldas, võldas, näiteks siin esinevad liikidest Kaitsealustest keskmine.
- kompleks loodust õpiti jooksul Aja Eestis. õpetamisele paranduse elavat kuklaseliiki. Kaitseala kalastik oma 16 liigiga on Eesti oludes oludes Eesti on liigiga 16 oma kalastik Kaitseala kuklaseliiki. elavat
- maa aluse pannes aastani, 1944. kuni töötas Kool Sookool. Tooma suur rabakiil, suur mosaiikliblikas; 18 liiki kimalasi ja kõik 7 Eestis Eestis 7 kõik ja kimalasi liiki 18 mosaiikliblikas; suur rabakiil, suur
ne. Toomal korraldati sookultuuripäevi ja -kursusi, 1928. aastal avati avati aastal 1928. -kursusi, ja sookultuuripäevi korraldati Toomal ne. limuseid 12 liiki. Selgrootutest on kaitsealuseid liike kokku 45, näiteks näiteks 45, kokku liike kaitsealuseid on Selgrootutest liiki. 12 limuseid
- uurimi teaduslik soode alguse Eestis sai Siit kuivenduskraavid. vati ja 161 teada on Ämblikulisi kiililisi. liiki 38 ning liblikalisi liiki 516
- kae ning maa-ala ostetud katsejaamaks looditi ja kaardistati aastal mardikalisi, liiki 309 putukaid: liiki 863 pandud kirja on Selgrootutest
viiside uurimiseks Endla soostiku idaservas Tooma talu. Samal Samal talu. Tooma idaservas soostiku Endla uurimiseks viiside
oomastik L
Balti Sooparanduse Selts ostis 1910. aastal soode kuivendamise kuivendamise soode aastal 1910. ostis Selts Sooparanduse Balti
käsul, maade kuivendamise eesmärgil 5 km pikkune Räägu kanal. kanal. Räägu pikkune km 5 eesmärgil kuivendamise maade käsul,
kujundama. Nii kaevati aastatel 1871 - 1872 Vaimastvere mõisniku mõisniku Vaimastvere 1872 - 1871 aastatel kaevati Nii kujundama.
Foto: Ümaralehine huulhein, Kunter Tätte Tätte Kunter huulhein, Ümaralehine Foto:
dusesõbralikku majandustegevust. dusesõbralikku
kujunes ulatuslik märgala, mida inimene hakkas enda tarbeks ümber ümber tarbeks enda hakkas inimene mida märgala, ulatuslik kujunes
- loo võimaldavad mis kitsendused, kehtivad (26%) Piiranguvööndis
mõjutas Pandivere kõrgustikult pidevalt juurdevalguv põhjavesi. Nii Nii põhjavesi. juurdevalguv pidevalt kõrgustikult Pandivere mõjutas
• Linaski püügi keeluaeg Endla ja Sinijärves 1. aprillist 20. juulini. 20. aprillist 1. Sinijärves ja Endla keeluaeg püügi Linaski •
Endla järve madalamates osades algas soostumine, mille laienemist laienemist mille soostumine, algas osades madalamates järve Endla
• Endla järvel, Männikjärvel ja Sinijärvel 01. aprillist 30. juunini; 30. aprillist 01. Sinijärvel ja Männikjärvel järvel, Endla •
Suur- järvesetted. paksused m 4,7 kuni lasuvad põhjas soostiku
• Toodiksaare raba sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini; juulini; 31. veebruarist 15. sihtkaitsevööndis raba Toodiksaare •
on kunagise Suur-Endla jäänukjärved, mida kinnitavad Endla Endla kinnitavad mida jäänukjärved, Suur-Endla kunagise on
01. veebruarist 31. maini; 31. veebruarist 01.
paisjärv, millest kujunes Suur-Endla järv. Siinsed praegused järved järved praegused Siinsed järv. Suur-Endla kujunes millest paisjärv,
sihtkaitsevööndis Põllusaare ja Tamsi Mardimäe, Kirikumäe, •
Mandrijää taandudes 10 000 aastat tagasi laius Endla nõos j nõos Endla laius tagasi aastat 000 10 taandudes Mandrijää - ää
Liikumine on keelatud: on Liikumine
Arengulugu
arvestada tuleb kehtestatud ajaliste liikumispiirangutega. liikumispiirangutega. ajaliste kehtestatud tuleb arvestada
(65%) on majandustegevus keelatud ning ning keelatud majandustegevus on (65%) Sihtkaitsevööndites
kuid Männikjärve rabas kuni 7,5 m. 7,5 kuni rabas Männikjärve kuid inimmõjuta ning matkajaid sinna ei lubata. lubata. ei sinna matkajaid ning inimmõjuta
Soodest 90% on rabad, kus turbalasundi keskmine paksus on 3-4 m, m, 3-4 on paksus keskmine turbalasundi kus rabad, on 90% Soodest (kaitsealast 9%), Linnusaare rabas, areneb loodus ilma ilma loodus areneb rabas, Linnusaare 9%), (kaitsealast Reservaadis
territooriumist on 53% kaetud metsaga, 38% moodustavad sood. sood. moodustavad 38% metsaga, kaetud 53% on territooriumist üheks reservaadiks, 19 sihtkaitsevööndiks ja 8 piiranguvööndiks. 8 ja sihtkaitsevööndiks 19 reservaadiks, üheks
Kaitseala teljeks on lookleva Põltsamaa jõe keskjooks. Kaitseala Kaitseala keskjooks. jõe Põltsamaa lookleva on teljeks Kaitseala Kaitseala väärtuste hoidmiseks on Endla looduskaitseala jaotatud jaotatud looduskaitseala Endla on hoidmiseks väärtuste Kaitseala
2200 lauka ja 35 soosaarega, 6 järve, 6 jõge ja 30 suurt allikatõusu. allikatõusu. suurt 30 ja jõge 6 järve, 6 soosaarega, 35 ja lauka 2200
kord tse ai K
Endla looduskaitseala pindala on 10 161 ha. Kaitsealal on 8 raba ligi ligi raba 8 on Kaitsealal ha. 161 10 on pindala looduskaitseala Endla
Üldandmed niisked elupaigad. niisked
soohiilakat ja eesti soojumikat. eesti ja soohiilakat
gustiku lõunanõlva karstiallikad, kus on vaheldusrikkad ja liigirikkad liigirikkad ja vaheldusrikkad on kus karstiallikad, lõunanõlva gustiku
loodusala eesmärgiks on kaitsta nõtket näkirohtu, kaunist kuldkinga, kuldkinga, kaunist näkirohtu, nõtket kaitsta on eesmärgiks loodusala
5 km, Jõgevale 21 km ja Tallinnasse 131 km. 131 Tallinnasse ja km 21 Jõgevale km, 5 - kõr Pandivere ning sood vähemõjutatud inimtegevusest mulikud
käokeel, kaunis kuldking ja vööthuul-sõrmkäpp. Natura 2000 Endla Endla 2000 Natura vööthuul-sõrmkäpp. ja kuldking kaunis käokeel,
- iseloo idaosale ja kesk- Eesti on väärtusteks looduskaitseala Endla
Looduskaitseala keskus on Toomal, kust on Vägeva raudteejaamani raudteejaamani Vägeva on kust Toomal, on keskus Looduskaitseala
26, neist 16 on orhideed, kellest arvukamalt on esindatud kahelehine kahelehine esindatud on arvukamalt kellest orhideed, on 16 neist 26,
Kaitseala ulatus põhjast lõunasse on 13 km ja idast läände 16 km. km. 16 läände idast ja km 13 on lõunasse põhjast ulatus Kaitseala aitseala väärtused aitseala K
konna metsad ja pool-looduslikud kooslused. Kaitsealuseid liike on on liike Kaitsealuseid kooslused. pool-looduslikud ja metsad konna
Lääne-Virumaa piirialal, Pandivere kõrgustiku jalamil Endla nõos. nõos. Endla jalamil kõrgustiku Pandivere piirialal, Lääne-Virumaa
- allikatepiir lääneosas kaitseala on Liigirikkamad liigist. 452 leitud on
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Järvamaa, Jõgevamaa ja ja Jõgevamaa Järvamaa, Kesk-Eestis, asub looduskaitseala Endla
ja loodusala esitamist Natura 2000 võrgustikku. 2000 Natura esitamist loodusala ja line batsaania, Lindbergi turbasammal ja läikiv kurdsirbik. Soontaimi Soontaimi kurdsirbik. läikiv ja turbasammal Lindbergi batsaania, line
Asukoht Asukoht
eeskiri kinnitati 2005. a. peale üle-euroopalise tähtusega Endla linnu- linnu- Endla tähtusega üle-euroopalise peale a. 2005. kinnitati eeskiri - kolmehõlma näiteks on liigid Kaitsealused turbasamblad. on 24 neist
tähtsusega nn Ramsari märgalade hulka. Kaitseala kehtiv kaitse- kehtiv Kaitseala hulka. märgalade Ramsari nn tähtsusega
Endla looduskaitsealal on kindlaks määratud 141 sammaltaime liiki, liiki, sammaltaime 141 määratud kindlaks on looduskaitsealal Endla
duskaitseala nime, mis alates 1997. aastast kuulub rahvusvahelise rahvusvahelise kuulub aastast 1997. alates mis nime, duskaitseala
A L A SE T I A LOODUSK A DL N E
Taimestik
- loo Endla see kannab 1994 Aastast Looduskaitsealaks. Riiklikuks
Külastaja meelespea • Enne kaitseala külastamist tutvu kaitseala kaitse-eeskirjaga ja liikumise keeluaegadega. • Looduses liikudes järgi igaüheõigust. • Veekogudel on keelatud sõita mootoriga ujuvvahendiga, vee- matkadeks on vaja kaitseala valitseja luba. • Igaüks viib oma prahi ise ära. • Kaitsealal võib pidada jahti ja korjata marju, seeni jm. metsa kõrval- saadusi liikumispiiranguteta ajal ja alal, kuid keelatud on linnujaht. • Üle 20 osalejaga rahvaürituse läbiviimiseks on vajalik kaitseala valitseja luba. Foto: Männikjärve raba, Maarika Männil • Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõus- Rabad olekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Endla järvel ja Sinijärvel on kalastamine lubatud vaid kalastus- Endla looduskaitseala ilme määravad ürgsed ja omanäolised rabad, • kaardi alusel. mis on üksteisest eraldatud jõgede, soostunud metsade ja Endla ESIKAANE järvega. Suurim, Linnusaare raba (1200 ha) on üks Eesti vanimaid. Linnusaare raba turbakihid on ligi 9500 aastat vanad. Suuruselt järg- Hädaabi number 112 mised on Toodiksaare ehk Endla raba ja Kanamatsi raba. Kaasik- Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 järve ja Männikjärve rabad on väiksemad ning asuvad samanime- FOTO liste järvede ääres. Kõige väiksemad ning nooremad rabad on Kasutatud materjalid Rummallika (Haava) ja Punaraba kaitseala lääneservas ning Endla looduskaitseala (infovoldik), Eesti Loodusfoto. Leito, T. 2008. Teosaare raba kaitseala idaosas. Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2014- 2023, Allikad Keskkonnaamet. Endla looduskaitseala lääneosa on erakordne oma allikate hulga ja suuruse poolest. Siinseid allikaid toidab Pandivere kõrgustik, kus õhukese pinnakatte all karstunud lõheliste lubjakivide vahel liigub põhjavesi, otsides teed maapinnale. Suuri allikaid on siin 30, väikse- maid imballikaid on raske kokku lugeda. Suurim, 13 tõusuallikaga Kaitseala külastuse Kaitseala valitseja Metsanurga allikaterühm paikneb kahel pool Oostriku jõge. Võlingi langeallikast saab alguse Võlingi jõgi, mille põhjas pulbitsevad Vil- korraldaja Keskkonnaamet baste allikad. Oostriku ja Võlingi allikad kuuluvad Eesti veerohkeima- RMK Loodushoiuosakond Jõgeva-Tartu regioon te hulka, andes aastaringselt 130-220 l vett sekundis. Sopa allikas Tartu - Jõgeva puhkeala Aia 2, Jõgeva on Eesti sügavaim – 4,8 meetrit. Värvallika ehk Kiltre allika vesi sisal- RMK Elistvere teabepunkt Jõgeva maakond, 48306 dab ebatavaliselt suurel hulgal pliid, tsinki, vaske ja teisi polümetalle. Tel: 676 7030, 5346 5030 Tel: 776 2410 Vinni-PajustiEndla Inimtegevuse läbi on tekkinud Valtri kaev ja Purskav allikas. [email protected] www.keskkonnaamet.ee www.rmk.ee Trükise koostajad: Maarika Männil, Katrin Möllits maastikukaitsealalooduskaitseala Esikaane foto: Endla järv, Aimar Rakko Kaart: AS Regio Kujundus: Areal Disain OÜ VinniJõgeva-, vald, Järva- Lääne-Virumaa ja Lääne-Virumaa Küljendus: AS Regio Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet 2015
Foto: Sopa allikas, Aire Olesk Vao Udeva Ervita raba Edru Kaanjärv Seljamägi Koeru 4 km Järva-Jaani 26 km Rakvere 51 km Kitsemetsa 87.6 Ervita 85.0 90 Seljajärv Umbjärv 86.3 Vao soo 87.9 85 85.3 89.7 85 Mardimäe saar 95.2 Liusvere 81.4 80 Koluvere 79.6 P
r 87.1 Udeva raba e 88.3
e Rõhu d Kanamatsi künkad Koeru vald i Abaja j õ 86.5 g i i 88.1 g
õ ( j Vägeva V a Käsprisaar 79.8 a a Rakke vald Oostriku jõgi r 81.0 d m j a a 85.2 s Piibearu pv. Mammaküngas t 85.7 j l 91.0 õ Onga jõgi 83.2 g Kanamatsi raba õ (Kadaksaar)
i P Rõhu pkr Jane allikas ) Männiksaar 85.8 Karusaar 87.1 79.5
Mustjõgi 77.6 80.4 Võllinge oja Koidu-Ellavere Põhja-Linnusaare skv. 84.7 Norra 79.9 Mardimäe skv. Heinasaar 95.1 Norra allikajärv 01.02 - 31.05 Nahkanuia pv. 79.9 Värviallikas Selli pv. 80 80.0 Pakassaar
Vaali pkr 81.8 Värviallika skv. Kanamatsi skv. 76.9 , Haavasaar , 79.9 Männisaar Norra oja 84.6 Haava allikad Hundisaar 91.9 Udeva soo Tulijärve skv. 86.8 82.5 Kasesaar Rõhu pkr 77.0 Selli Rummallika skv. Linnusaar Kanamatsi raba Merja 83.2 Oostriku Valtri kaev Rummallika raba allikad (Haava raba) Rebaseküngas Linnusaare raba (Ilmaraba) 77.8 79.2 83.0 Tulesaar Võllinge oja Linnusaare raba loodusreservaat 83.7 84.0 Oo Punaraba skv. s 80.3 80.1 tr Söeaugu skv. 84.4 ik Tammemäe küngas Tulijärv u Roosteallikas Kubja kink
j i
80 õ g Väike Linajärv
80.4 g õ Männikjärve skv.
j i Linnusaare raba laugas Punaraba a Kaurijärv a Langendlaugas
Vaali pkr Vähisoo Oostriku pv. 92.0 , , m Nava saar , Suur 76.8 sa Kaiemägi lt 79.3 , , , Linajärv õ P 94.5 74.7 Merja Metsanurga allikad linnamägi Männikjärve raba Nava jõgi Mustjõgi Tooma(Männikualune pkr raba) 89.5 Tooma Puna pv. 78.6 77.3 85.6 Jämedasarve järv Männikjärv 79.6 Toodiksaare raba Männikjärve polder Vahisoo skv. Nava-Kaerasaare skv. Linnussaare oja 81.0 (Endla raba) Sopa allikas 01.02 - 31.05 77.8 Sütesaar Kirikumägi Männiksaar 78.5 Kaasikjärv Sopa skv. Kirikumäe skv. Räägu kanal
a Margussaar j Seasaar o a p o 80 01.04 - 30.06 Sinilaugas S Purskav allikas 76.8 Kärde pkr Sinijärv Juta kivi Vilbaste allikad Heinasaar Teosaare raba 86.5 Oostriku jõgi Ahervaresaar Kaasikjärve-Teosaare skv. (Kärde raba) Jõeküla 79.6 (Ahjusaar) Väike Linajärv Kaerasaar Kaasikjärve raba
85.6 V Võlingi õ Endla järve ja Sinijärve skv. (Kaasikualune raba)
l
l i allikas n Lambasaar
g Lubjasaare soo Põltsamaa jõgi Kajakasaar Endla järv e Võlingi skv.
o (Suur Õõtsiksaar) j 76.7 , a 76.6 , 78.9 Arvassaar Pätsulaugas 01.04 - 30.06 (Kärde pkr) Vaali Kuusiksaar 73.5 Koidu pkr Kärde Koidu pkr Suurlaugas 112.0
84.9 Kärde mägi , 78.2 (Kärde pkr) , 71.5 75.8 78.0 80 Endla pkr Järvealuse pv. 77.8 104.6 Räägumetsa skv. Toodiksaare raba (Endla raba) Legend 75 Räägu kanal 80 Toodiksaare skv. 96.9
Vahisoo pkr Matkarada, õpperada 83.0 Endla looduskaitseala piir Võllinge oja 15.02 - 31.07 Vaali pkr Männikjärve raba õpperada (7 km) Kullissaare kr 76.1 93.1 Matkarada ümber Männikjärve72.8 (2,3 km) Koigi vald 74.3 Piiranguvöönd (pv.) Endla järve matkarada (8 km) 77.5 76.7 80.3 Võlingi allika matkarada (2,1 km) 84.0 Looduslik sihtkaitsevöönd (skv.) Sopa allika matkarada (900 m) 73.0 Vaali pkr Jõgeva vald 75.4 Lubjasaare soo Endla pkr Hooldatav sihtkaitsevöönd (skv.) Lõkkekoht telkimisvõimalusega 76.5 83.4 77.7 74.0 (Endla-Tirma pkr) 75.5 Reservaat Lõkkekoht Hundissaare kr Põllusaare Tapiku kr 75.2 Mustassaare kr Põllusaare skv. 76.3 85.6 77.1 Viibimiskeeld, kestus Tõivere pv. 15.02 - 31.07 Puhkekoht 73.9 01.02 - 31.05 80 Tee; raudtee 77.8 78.2 Vaatetorn Rada; metsasiht Vaimastvere Allikas Tamsi skv. Vanajaagu pv. Endla Kõrgusjoon: 72.8 80 täishorisontaal; poolhorisontaal; Türnoja Kaave jõgi 78.2 72.7Vooluvesi (jõgi; kraav) kõrguspunkt 76.1 76.4 Vaimastvere 77.0 01.02 - 31.05 76.8 Jõgeva 10 km Põltsamaa jõgi Märgala (soo; raba) turbaraba 1cm - 500 m 80.6 78.3 82.2 1 0,5 0 1 km 79.8 Pendi pkr Maakonna piir; valla piir Pajusi vald Tõivere 83.1 70.5 66.9 Tapiku kr Väljataguse 80.3 1:50 000 Aluskaart: Eesti põhikaart, Maa-amet 2015 82.8 © 2015 75.2 Aidu 12 km Teotee kr
Tapiku kr Kõrkküla
Pendi pkr Hundissaare kr