Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 küla vald mai 2016 ______

SELETUSKIRI Harju Maakond, Kuusalu vald, Andineeme küla, Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering.

1. Üldosa

Detailplaneeringu koostamise vajaduse tingis krundiomaniku soov liita planeeringualal asuvad maaüksused üheks krundiks, määrata võimalikud hoonestusalad, ehitusõigus ja muud hoonestamise tingimused. Detailplaneering on koostatud vastavalt huvitatud isikuga (maaomanikuga) sõlmitud lepingule. Koostatud detailplaneering vastab Kuusalu valla üldplaneeringule.

Planeeringu koostamise alused: 1. Kuusalu Vallavalitsuse 17.12.2015.a korraldus nr 770 „Andineeme küla Siili, Karu, Jänese ja Kopra maaüksuste detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ 2. Lähteülesanne Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks. Kuusalu Vallavalitsuse 17.12.2015. korralduse nr 770 lisa; 3. Olemasolevad uurimismaterjalid ja kehtivad planeeringud: 3.1. Kuusalu valla üldplaneering; 3.2 Kuusalu valla ehitusmäärus 3.3 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, Harju Maavalitsus 2003. a 3.4 Tugiplaanina on kasutatud OÜ Tuvar Ehitus poolt juulis 2011. aastal tahhomeetriliselt mõõdistatud digitaalset geodeetilist alusplaani. Geoloogilised uuringud planeeringualal puuduvad.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja ulatus

Detailplaneeringu eesmärgiks on võimalike hoonestusalade, ehitusõiguste ja hoonestamistingimuste määramine. Planeeringu ala hõlmab Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste territooriumi täies ulatuses, säilitades ülejäänud osas olemasoleva situatsiooni. Detailplaneeritava ala suuruseks on 60622m². Joonistel on parema loetavuse huvides planeeringuala piiri leppemärk nihutatud kruntide välispiiridest välja. Kõikide planeeritavate kruntide maa kasutamise sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Planeeringuga tehakse ettepanek katastriüksuste liitumiseks üheks krundiks ning moodustatava krundi kasutamise sihtotstarbe muutmiseks pereelamu maaks.

1 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______

Planeeringualal asuvad maaüksused:

1) Karu maaüksuse katastritunnuseks on 35203:001:0203. Planeeringueelse krundi suuruseks on 13483 m², katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarbeks on 100 % maatulundusmaa.

2) Kopra maaüksuse katastritunnuseks on 35203:001:0205. Planeeringueelse krundi suuruseks on 14177 m², katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarbeks on 100 % maatulundusmaa.

3) Siili maaüksuse katastritunnuseks on 35203:001:0202. Planeeringueelse krundi suuruseks on 15760 m², katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarbeks on 100 % maatulundusmaa.

4) Jänese maaüksuse katastritunnuseks on 35203:001:0204. Planeeringueelse krundi suuruseks on 17202 m², katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarbeks on 100 % maatulundusmaa.

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Kuusalu vallas, Andineeme külas, maa-ala jääb üldplaneeringuga määratud „valge ala“ tsooni. Selles tsoonis ei ole valla üldplaneeringuga maa kasutamise sihtotstarvet muudetud, kuid muutmisele piiranguid ei ole seatud. Planeeritav ala asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis, mis on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa.

Läänest külgneb planeeritav ala Vaino I kinnistuga (katastriüksuse tunnus 35203:001:0400), põhjast Põllu kinnistuga (katastriüksuse tunnus 35203:001:1090).Idaküljele jäävad kinnistud Mäerinna (katastritunnus 35203:001:0061) ja Tahkemäe tall (katastritunnus 35203:001:0227). Lõunas asub Veeru 1 kinnistu (katastritunnus 35203:001:0085). Kõikide kontaktvööndis olevate kruntide maakasutus on põllumajandusmaa. Planeeritavate kruntide idapiiril kulgeb külavahetee, mis on juurdepääsuks kaugemal asuvale Pärna maaüksusele. Ühendustee lähtub Loo – Andineeme vallateelt, mis tagab juurdepääsu T11270 Kuusalu- riigiteele. Planeeringuala kaugus riigiteelt ca 1.3 kilomeetrit. Planeeritavad krundid asuvad Andineeme küla idapiiril- idanaabrid asuvad juba Soorinna külas. Piirkond on pärandkultuuri rikas, on mitmeid kaitstavaid keskkonnaobjekte ning kultuurimälestisi.

Planeeritava ala lähiümbruses on asustus väga hõre ja kaootiline. Kontaktvööndis puudub hoonestus, lähimad taluhooned paiknevad Pärna maaüksusel ca 400 meetri kaugusel. Andineeme küla kompaktsema

2 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______hoonestusega ala ning laht jäävad linnulennult 650 meetri kaugusele. Ala kontaktvööndis on metsamaa vähemalt 150 meetri ulatuses. Andineeme ja Soorinna küla väljakujunenud hoonestus ning asustustihedus on tüüpiline Põhja- Eestile. Eelmise sajandi algusaastatel väljaehitatud väikemajapidamised – elamud koos abihoonetega, elamute (õuealade) kaugus üksteisest 150 – 200 meetrit. Hooned põhiliselt viilkatustega, abihoonete juures kohtab ka ühekaldelisi pultkatuseid. Hooned paiknevad kaootiliselt, täpne ehitusjoon ja orientatsioon ilmakaarte suhtes ei ole välja kujunenud. Vastavalt planeeritud ehitusõigusele juurde projekteeritavad hooned või nende osad hakkavad säilitama antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuse üldmuljet ja rütmi. Kohustuslike ehitusjoonte asukohad planeeringus ei ole määratud piirkonna asustuse (hajaasustus) iseloomu arvestades.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritav ala asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil, Lahemaa piiranguvööndis, mis on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa. Planeeringu maa-ala asub Kuusalu alevikust, kus asub piirkonna tõmbekeskus, umbes 7 kilomeetri kaugusel kui liikuda mööda Kuusalu- Leesi teed. Reljeefilt on planeeritav ala suhteliselt liigendatud. Ühtlane kalle on läänesuunas- kõrgused idaosas +16 m, lang läände ca 6 meetrit. Hoonestatava ala keskmiseks kõrguseks on Balti süsteemis ca 14.5 meetrit. Kõlvikuliselt koosnevad kõik planeeritavad katastriüksused looduslikust rohumaast, metsamaast ja muust maast. Kõikidel maaüksustel on loodusliku rohumaa ja metsamaa osakaal enam- vähem võrdne. Kinnistute rohumaa on kaetud EL loodusdirektiivi kaitset vajava elupaigatüübiga 6210-kuivad niidud lubjarikkal mullal, millele tuleb tagada kaitse. Ala on osaliselt kaetud ka elupaigatüübiga 6510-aasrebasesaba ja ürt punanupu niit. Lisaks on rohumaa osal registreeritud III kaitsekategooria kaitsealused liigid: ohaksoomukas, vööthuul- sõrmkäpp, ungrukold ja suur käopõll. Metsamaa osal on inventeeritud esmatähtis elupaigatüüp 9080- soostuvad ja soo lehtmetsad. Planeeritaval maa-alal ei paikne vastavalt ehitisregistrile hooneid ega rajatisi, planeeringuala ei läbi kommunikatsiooniliine.

5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Kehtivaid maakatastris registreeritud Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste välimisi piire käesoleva planeerimisprotsessiga ei muudeta. Planeeringuga tehakse ettepanek katastriüksuste liitumiseks üheks krundiks pindalaga 60622 m² ning moodustatava krundi kasutamise sihtotstarbe muutmiseks pereelamu maaks

3 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______

6. Krundi ehitusõigus

Hoonestuse tüüp vaba, lubatud viil- , kelp kui ka poolkelp katused. Viilkatuste kavandamisel täisviiluga on soovitav kalle 45 kraadi ja kogu katuse ulatuses samasugune. Absoluutkõrgusi kruntidel muudetakse vastavalt vajadusele, et rajada juurdepääsuteed ning tagada sajuvee äravool. Reljeefimuudatused peavad jääma vahemikku ± 0.5 m olemasolevast maapinnast.

Krundi ehitusõigusega (tabel 1) on määratud: 1) planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud kõrgus; 4) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala.

Krundi ehitusõigus Tabel 1

planeeritud hoonete suurim Krundi kavandatud krundi krundi hoonete suurim katusekalde lubatud arv max ehitisealune aadress pindala, lubatud kõrgus krundil pind vahemik sihtotstarve

60622 m2 1 üksikelamu 7.5 m 2 0 KARU 240 m 40 – 45 100% EP abihoone 6.5 m

Märkused: 1. Tabelis esitatud krundi kasutamise sihtotstarbe tähised:

EP -üksikelamu maa

7. Hoonestusala piiritlemine

Krundi hoonestusala on määratud krundi omanike soove ning tehnoloogilisi vajadusi, tuleohutuse nõudeid, krundi piire, kaitsetsoone ning piiranguvööndeid, läbi- ja juurdepääsu teid ning muid ehituslikke nõudeid arvestades. Ehitusjoon krundil ei ole määratud, kuna planeeritav ehitusala aga ka olemasolev küla hoonestus paikneb küllaltki kaootiliselt. Ehitusala paiknemise kavandamisel on arvestatud miljöösse sulandumist ning territooriumi haljastust.

4 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______

Et tagada võimalikult hea kaitse elupaigatüüpidele, on hoonestusala kavandatud võimalikult väikesele pindalale. Hoonestusala planeerimisel on arvestatud Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja p.31 sätteid ja Keskkonnaameti 03.12.2010. kirjas HJR 14-4/ 42864-2 toodud seisukohti KSH algatamisest.

8. Ehitistevahelised kujad, tulekaitse abinõud

Ehitistevaheliste kujade planeerimisel on lähtutud Majandus- ja taristuministri 02.06.2015.a määrusest nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutuse nõuded“ ning EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus“ nõuetest. Hoonestusalal peavad ehitistevahelised kujad vastama EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus“ nõuetele ja tagama vaba ligipääsu hoonetele. Ehitiste suurim lubatud suletud netopind peab vastama tuleohutusklassi alusel määratud tuletõkkesektsiooni piirpindalaga vastavuses Majandus- ja taristuministri 02.06.2015.a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutuse nõuded“ nõuetele. Kavandatavate hoonete tuleohutusklassi määrab kasutusviis, korruselisus ja konstruktsioonides kasutatavad materjalid. Minimaalselt peab aga iga planeeritav hoone vastama tuleohutusklassi TP-3 nõuetele. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 /A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: „Tuletõrje veevarustus“ ei ole hajaasustuses paiknevale elamule tuletõrje veevõtukoha rajamine vajalik. Lähim tuletõrje veevõtukoht on Loo asumis, kaugus planeeritavast krundist umbes 1.5 kilomeetrit.

9. Arhitektuurinõuded ehitistele

Hooneid planeeritavatel kruntidel ehitatakse ainult hoonestusalale. Väljapoole hoonestusala võivad ulatuda sissepääsu trepid ja konsoolsed varikatused kuni 1,5 m ulatuses. Samuti võib väljapoole hoonestusala paigaldada ajutisi ehitisi ning ehitada tehnorajatisi kooskõlas ehitusseadusega. Sokli kõrgus on pinnareljeefi arvestav, ca 0,3-0,6 m ehitise maapealsest kõrgusest. Katusekalded krundil peavad olema vahemikus 40 - 45, lubatud on poolkelp ning kahepoolsed viilkatused, kogu katuse ulatuses kalle samasugune. Ehitatavate hoonete katuste harjajooned samal õuealal peavad olema teineteise suhtes paralleelsed või risti (moodustavad kas “L” või “U” kujutise). Kavandatavad hooned peavad hästi haakuma miljööga ning järgima piirkonnale iseloomulikku arhitektuuri kui kultuuripärandi kandjat. Elamu põhiplaani laiuse ja pikkuse suhe 1:2 kuni 1:3. Arhitektuurinõuded on koostatud lähtuvalt planeeringuala paiknemisest Lahemaa rahvuspargi territooriumil ning lähtutud keskkonnaameti poolt tellitud tööst „Lahemaa rahvuspargi külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs“.

5 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______

Hoonete põhikonstruktsioonide materjalide valik vaba- arhitekti ettepanekul. Välisviimistluses kasutada põhimaterjalidena puitu ja kivi. Fassaade võib ilmestada maakiviga. Keelatud on algupäraseid materjale matkivate ehitusmaterjalide kasutamine. Seinte välisviimistluses mitte kasutada korraga üle 2 erineva materjali. Välisviimistluse värvilahendustes kasutada looduslähedasi värvitoone, katusekate soovituslikult must, hall, tumepruun või antiik, tarvikud kattega samas toonis. Tulenevalt katusekatte toonist kujundada hoone teiste välispindade viimistlustoonid. Katusekattena on keelatud trapetsprofiili laadsed plekkmaterjalid, laineline eterniit ja teised tööstushoonete katusekattematerjalid. Eelistatuimateks katusekatte materjalideks tuleks lugeda naturaalseid puitmaterjale – laast, kimm, sindel, lubatud on ka murukatus, kivimaterjalid ning bituumensindel. Välisseinte avatud viimistlusmaterjalina ümarfreespalk on keelatud. Krundi piiridele on lubatud püstitada piirkonnale iseloomulikke piirde- aedasid.

10. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.

Planeeringuga on ettenähtud moodustatavale krundile pääs olemasolevalt külavaheteelt, mis läbib planeeringuala lõunast põhja ning tagab juurdepääsu ka Pärna kinnistule. Tee kulgeb Loo-Andineeme vallateelt, mis lähtub Kuusalu – Leesi kõrvalmaanteelt T 11270 planeeringuala suunas. Külateelt rajatakse mahasõit ning kruuskattega tee suunaga kavandatava õuemaa suunas. Parkimine on kruntidel planeeritud krundisiseselt, hoonestusalal või sissepääsutee juurde rajatud parkimisalal (platsil). Krundisisesed teed ja platsid kaetakse kruusaga või sillutatakse kivisillutisega. Krundile pääsud on planeeritud joonisel märgitud kohtadest (ehitusloa taotlemisel esitatavate ehitusprojektide asendiplaaniga võib täpsustada arendaja ja omavalitsuse loal krundi sissepääsutee paiknemist). Lubatud on antud kohtades sisse- ja väljasõidud ning pöörded. Krundisisesed läbipääsud ja ühendusteed peavad laiuselt vastama tuleohutusnõuetele. Krundisisesed liiklusskeemid lahendatakse ehitusprojektidega. Teede täpsem lahendus ja profiilid lahendatakse eraldi tööprojektiga.

11. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Haljastuse kavandamisel ja hooldamisel peab lähtuma Laimdota Truusi poolt koostatud ekspertarvamusest Looduslikult väärtuslikeim osa on Karu ja Kopra kinnistutel, mille suurim väärtus on just olemasolev elupaigatüüp, mis on elupaigaks/toitumispaigaks lindudele, liblikatele jt ning on ohakasoomuka kasvukoht. Sellega seoses on planeeritud hoonestusala moodustatava krundi lõunaosa avatud alale. Oluline on säilitada ja selleks vastavalt majandada niidu põhjapoolne osa. Samuti tuleb säilitada kaitsealal olev mets, sellest olulisem on metsa lõunapoolne osa. Samas tuleb kaitsta niitu metsa

6 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______pealetungi eest – soovitav raiuda servast võsa või piirata seda karjatamisega, et säilitada niiduosa avatud alana.

Planeeringualal asuv pool- looduslik rohumaa omab väga suurt väärtust. Krundi planeerimisel on oluline säilitada pool-looduslik niit võimalikult suurel alal. Juurderajatav haljastus kavandatakse vaid õuemaale, mis moodustatakse hoonestusala piires (pind ca 1600m²). Tegevuses lähtutakse pool-loodusliku niidu parimal viisil hooldamise korraldamisest. Selle eesmärk on säilitada Lahemaa Rahvuspargis suhteliselt väikese levikuga pool- loodusliku niidu struktuur ja elustik ning ühtlasi leida kompromiss ala säilitamise ja kasutamise vahel. Rohumaad hakatakse regulaarselt niitma või siis seal lambaid pidama. Olemasolev haljastuse iseloom säilitatakse. Kõrghaljastus säilitatakse maksimaalselt. Täpsem haljastus ja vertikaalplaneerimine lahendatakse ehitusprojektidega või eraldi tehniliste projektidega. Krundile kavandatava elamu õueala võib piirata kuni 1,2 m kõrguste piirkonnale iseloomulike taradega. Piirded peavad olema rajatud nii, et oleks tagatud juurdepääsud kruntidel asuvate kommunikatsioonide teenindamiseks ning tuletõrjetehnika liikumiseks.

12. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Planeeritaval alal puuduvad tehnovõrgud ja rajatised. Krundile kavandatavatele tehnorajatistele kohaldatakse kaitsekujasid ulatuses, mida näeb ette Vabariigi Valitsuse 20.01.1999 määrusega nr 22 kinnitatud “Elektri-, gaasi-, ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus”. Krunte läbivatele ja neid teenindatavatele kommunikatsioonidele rakendatakse Asjaõigusseaduse § 158 ja 164 sätteid.

Elektrivarustus. Planeeritava ala elektrivarustus lahendatakse vastavalt OÜ Elektrilevi tehnilistele tingimustele nr 197374; Kruntide elektrivarustuseks ehitatakse Pärna kinnistule 10/0,4kV alajaam, millest maa-aluse kaabli abil rajatakse toide planeeringuala põhjapiirile kavandatava liitumiskilbini. Liitumiskilpi paigaldatakse mõõtesüsteem ja peakaitse vastavalt liitumislepingule. Uued toitekaablid liitumispunktist tarbija peakilbini paigaldatakse maa-alustena ja ehitatakse välja tarbija kulul. Kruntide õuealade välisvalgustus paigaldatakse hoonete külge või eraldi õuevalgustitena, valgustite arv vaba. Täpsemad lahendused antakse ehitusprojektide koosseisus. Antud lahendused ja tingimused on kokku lepitud ja kooskõlastatud 10.juunil 2013, aastal OÜ-ga Elektrilevi.

Soojavarustus. Hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete kütteseadmetega. Soovitav on kasutada loodust säästvaid tehnoloogiaid. Kasutatavatele kütteseadmetele piiranguid ei seata. Keelatud on kivisöe kasutamine kütteainena. Maakütte kavandamisel on soovitav kontuuri paiknemine hoonestusala piires. Maakütte torustiku paiknemine lahendatakse ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti mahus.

7 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______Veevarustus ja kanalisatsioon. Planeeritaval alal kavandatud hoonetele tagatakse veevarustus krundile projekteeritavast puurkaevust, mille tootlikkus jääb alla 10 m³/d ning vett võetakse ühe kinnistu tarbeks.

Planeeritav kanalisatsioon on isevoolne, krundile rajatakse lokaalne septik- kogumiskaev ja/või omapuhasti (biopuhasti). Planeeringualal ei ole lubatud heitvee imbväljakud. Biopuhastis puhastatud heitvesi immutatakse koos sajuveega omal krundil. Heitvee kogumisüsteem lahendatakse hoone tööprojekti koosseisus eraldi arvestades krundi looduslikke võimalusi ning pinnareljeefi. Kruntide hoonestamise käigus tuleb kanalisatsiooni ning omapuhastite rajamisel arvestada veeseaduse ja Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruse nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ nõuetega. Sajuvee kanaliseerimist ja drenaaži süsteemide rajamist ei ole planeeringuga ette nähtud.

Sidevarustus. Telekommunikatsioonivõrk on planeeritud mobiilside kaudu. Planeeringualale ei ole side õhu- ega maakaabelliine ette nähtud.

13. Keskkonnakaitse tingimused

Planeeringuala asub täielikult Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, kus kehtib Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (RT I, 26.02.2015,33) ja teised looduskaitse seadusest tulenevad keskkonnakaitsealased tingimused ja piirangud. Samuti kuulub planeeritav kinnistu Natura 2000 Lahemaa linnu- ja loodusalasse. Planeeritaval alal asuv rohumaa on kaetud EL loodusdirektiivi kaitset vajava elupaigatüübiga 6210-kuivad niidud lubjarikkal mullal, millele tuleb tagada kaitse. Ala on osaliselt kaetud ka elupaigatüübiga 6510-aasrebasesaba ja ürt punanupu niit. Lisaks on rohumaa osal registreeritud III kaitsekategooria kaitsealused liigid: ohaksoomukas, vööthuul- sõrmkäpp. Metsamaa osal on inventeeritud esmatähtis elupaigatüüp 9080 -soostuvad ja soo lehtmetsad, kus kasvavad ka ungrukold ja suur käopõll Piiranguvööndis on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. 02. 2015. a. määrusega nr 18 kinnitatud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 7 -le rahvuspargi valitseja nõusolekuta rahvuspargis keelatud:

1) maa sihtotstarbe kinnitamine ja muutmine; 8) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 9) ehitamine; Seega kõik ehitusprojektid detailplaneeringu alal kuuluvad kooskõlastamisele Lahemaa rahvuspargi valitsejaga.

8 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______Krundi sihtotstarbeline kasutamine ei kujuta otsest ohtu keskkonnale. Mis tahes inimtegevus ja uute hoonete ehitamine avaldab teatud mõju meid ümbritsevale keskkonnale: 1) maastiku ja asustusstruktuuri muutus; 2) looduslike ja pool-looduslike alade täisehitamisega vähenev looduslik ruum; 3) veevarustuse ja reoveega seonduvad keskkonnamõjud ja –riskid; sotsiaal- majanduslik mõju. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud nimetatud mõjudest tulenevate riskide minimaliseerimisega. Kuusalu Vallavalitsus on kaalunud 16.12.2010 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning oma korraldusega nr 1035 selle algatamata jätnud. Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole vajalik keskkonna-mõjude strateegiline hindamine, kuna taoline hoonestusviis ja tihedus ei avalda olulist mõju ümbritsevale keskkonnale. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Laimdota Truusi poolt koostatud ekspertarvamusest, mis on köidetud detailplaneeringu lisasse. Kruntide haljastus projekteeritakse selliselt, et on tagatud loodusliku üldmiljöö säilimine. Hoonestuse arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus on planeeritud piirkonna arhitektuuristiili arvestavana ning loodusesse harmoniseeruvana.

Maastiku struktuur ja haljastus peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu maastiku vaateväljaga. Ehitise püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad teed ja kommunikatsioonid ei kahandaks maastiku väärtust. Territooriumi teedelt ja platsidelt sadevete eemaldamine lahendatakse vastavalt reljeefi planeerimisega. Tekkivad jäätmed kogutakse ja käideldakse vastavalt kehtivatele normidele, jäätmed sorteeritakse ja kogutakse kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äraveoks sõlmitakse leping jäätmekäitlus luba omava ettevõttega. Krundi kasutamisel lähtutakse

14. Ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks

Käesoleva planeeringuga ei ole tehtud ettepanekuid uusi üksikobjekte ega maa-alasid kaitse alla võtta.

15. Servituudid ja naabrusõigused

Planeeringu elluviimisel tekkivad naabrusõigused lahendatakse omanike vaheliste lepete alusel, mis kinnitatakse kannetega kinnisturaamatusse. Moodustatavat krunti läbivale teele seatakse teeservituut pääsuks Mäerinna, Metsa, Pärnamäe ja Pärna kinnistutele. Kõik loetletud kinnisomandite kitsendused on omanike vahel kokku lepitud ning tõestatud notariaalselt.

9 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______

16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riskide minimiseerimiseks on planeeringu koostamisel arvestatud järgmiste strateegiatega:  Hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;  selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  territoriaalsus; Projekteerimisel ja hilisemal väljaehitamisel tuleks arvestada veel täiendavalt järgnevaga:  jälgitavus (video- ja naabrivalve);  atraktiivsed materjalid, värvid;  kvaliteetsete ja vastupidavate materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud jne);

KORRASHOID. Halvasti korrashoitud alad ja hoonestus võivad luua mulje peremehe puudumisest ja kinnisvara hooletusse jätmisest, mis võib kaasa tuua vandalismi. Korrashoid on oluline tegur tõstmaks ümbruses turvalisuse tunnet. VÄLISVALGUSTUS. Hoonete sissekäigud ja lähiümbrus peaksid olema pimedal ajal valgustatud. See tagab parema nähtavuse naabritele ja möödakäijatele. MUUD MEETMED. Lukustatavad aiad ja tõkkepuud ei anna reeglina tulemusi ning samas tekitab see probleeme kiire juurdepääsu tagamisel õnnetuse korral Päästeteenistuse autodele. Hoonetele paigaldatud turvasüsteemid (mitmesugused valvesüsteemid) tagavad parema tulemuse. Viimasel ajal on meil levinud naabrivalve põhimõtete rakendamine.

17. Muud seadustest tulenevad kinnisomandi kitsendused

Kitsendused planeeringuala Karu, Kopra, Siili ja Jänese katastriüksustel:

- III kategooria keskkonnakaitselised objektid;

10 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______

18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama krundi igakordne omanik. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub vastavalt kehtivatele seadustele igakordse krundiomaniku kulul.

19. Planeeringu rakendamise võimalused

Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga ettenähtud tegevusi ellu viima, määratakse huvitatud isikute kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Huvitatud osapoolena mõeldakse planeeringualal paikneva kinnisasja omanikku.

Kavandatavad tegevused ning nendele eelnevad ja järgnevad tegevused jagatakse omakorda kolme ossa: • projekteerimine • ehitamine

Projekteerimine Ehitusprojekti tellijaks ja finantseerijaks on huvitatud isik. Korrektselt koostatud ja kooskõlastatud projektid on aluseks ehitusloa väljastamiseks. Riigilõivud tasub huvitatud isik. Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguhaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte ja tehnovõrkude valdajate vahelise lepingu alusel ja finantseerimisel, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele krundile esitatud ehitusõigusele ja muudele täiendatavatele tingimustele. Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus täiendavad arhitektuur-ehituslikud lisatingimused, mis võivad täpsustada katusekaldeid, katusetüüpe või kasutatavaid materjale.

Ehitamine Kooskõlastatud projekti alusel taotleb huvitatud isik ehitusloa. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Krundisiseste tehnovõrkude ning teede

11 Karu, Kopra, Siili ja Jänese maaüksuste detailplaneering Melotrix Grupp OÜ töö K 2110/15 Andineeme küla Kuusalu vald mai 2016 ______ehitamine toimub kinnistute omanike initsiatiivil ning lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldi projektidega.

Koostas: P. Aunapu

12