Nr 174 september 2018 0,32 EUR

Uus kooliaasta Räpina vallas Hildegard Zupsman – 100

„Tuleb palju õppida, Teadmistepäeva kõige tähtsamad tegelased on kahtlemata et kas või vähestki teada.“ need julged, kes esimest korda vanemate õpilaste valvsa pilgu Charles de Montesquieu (1689–1755) all koolipinki asuvad. Sel aastal astus Räpina vallas esimesse klassi kokku 44 õpilast – nendest kaks Põhikooli, Teadmistepäev, 1. september on eriline väga paljudele meist, neli Põhikooli, kaheksa Viluste Põhikooli ning 30 Räpina kuid langes sel aastal nädalavahetusele. Sestap alustasid Räpina Ühisgümnaasiumisse. Räpina Ühisgümnaasiumi 10. klassi asus valla koolid uut õppeaastat nagu üks mees esmaspäeval, 3. sep- alanud kooliaastal õppima 24 noort inimest. tembril. Räpina Aianduskool aga alustas tööd juba 27. augustil. 50 aastat tagasi koolipinki asunuid oli kuldkella aktusele Uut õppeaastat alustasid Räpina vallas kokku üheksa erinevat kogunenud 16. Tegemist oli Räpina gümnaasiumi XXXI lennuga, haridusasutust, rääkimata veel sellest, et ilma suurema tseremoo- kes alustasid kooliteed 1968. aastal. Koos kuldkellalistega oli niata on oma uut hooaega alustanud või peagi alustamas paljud aktusel ka õpetaja Tooni Kütt. erinäolised huviringid. Uus õppeaasta tõotab hulgaliselt põnevat ja vahvat! Kaunist Tarkusepäev omab suurimat tähtsust just koolide ja laste- kooliaastat kõikidele Räpina valla õpilastele, õpetajatele, lapse- aedade seas. Piduliku aktusega tähistasid teadmistepäeva ning vanematele ja vanavanematele! soovisid üksteisele ilusat uut aastat Mehikoorma Põhikool, Ruusa Põhikool, Viluste Põhikool, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Anu-Cristine Tokko, Aianduskool ja Räpina Muusikakool, Räpina Lasteaed Vikerkaar Räpina valla haridus- ja noorsootööspetsialist ja Lasteaed Õnneseen.

Foto erakogust Räpina valla aastaring 2018 on vallaelanike suurte juube- lite rohke. Augustikuu viimasel päeval tähistas oma sajandat sünnipäeva Hildegard Zupsman. Käisin auväärses eas juubilari õnnitlemas tema kodutalus Kõnnu külas, kuhu ta toodi miniaks Suure-Veerksust. Minuga oli kaasas ka sotsiaaltööspetsialist Karmen Kukk. Väärikas ja hubases kodutalus tervitas meid erksa meelega Kuldkellalised said taas kokku. Foto: Põlva Foto OÜ Mehikoorma Põhikooli astusid kaks esimese klassi õpilast. Foto: Inga Rõžova sünnipäevalaps. Ka kõik kolm last olid emal abis tema tähtsat päeva tähistamas. Proua Hildegard ei liigu küll enam ilma abita, kuid tema mõistus on selge ja pilk terane. Taluperenaisena mu- retses ta ikka, kas laud on korralikult kaetud, suhkur ja leib laual? Talle meeldib vaadata seriaale ja nende sisu on talle ammu ette teada nii telekavade tutvustustest kui juba ka staažikale seriaa- lide vaataja kogemustele tuginedes. Ajalehtigi loeb juubilar hea meelega ja maailma asjadega on kursis. Sellistel sünnipäevadel, kui inimese vanust saame hakata mõõtma sajanditega, olen ikka esitanud küsimuse, mis on pika ea saladus? Vastuseid on erinevaid, kuid kõik senised juubilarid on eraldi rõhutanud seda, et füüsiline töö kas talus või kolhoosipõllul ei lasknud muremõtetel ligi tulla ja hoidis ka keha tervena. Seda kinnitas ka proua Hildegard. Eesti vabariigi taasiseseisvumise ajal tuli temalgi suur soov oma laudas ikka veel lehma pidada ja hoolimata pidevast lubadusest piimamajandusega lõpp teha, leidsid lähedased varsti, et laudas on juba kaks lehma! Lisaks ütles ta, et tervisenapsi on ta vahel harva seltsis ikka võtnud, kuid enamasti on jäänud kangem kraam temast puutumata. Sõnum Räpina Ühisgümnaasiumis alustas kooliteed 30 esimese klassi õpilast. Foto: Põlva Foto OÜ meie inimestele oli tal küsimise peale kohe varnast võtta – viin on hädade häda! Soovime juubilarile palju tervist ja rõõmu igasse päeva! Enel Liin, Räpina vallavanem

Räpina Rahvaleht

Väljaandja: Räpina Vallavalitsus Kooli tn 1, Räpina 64504

Toimetaja: Vaike Tammes, telefon: 515 9271 E-mail: [email protected]

Ruusa Põhikoolis alustas neli esimese klassi õpilast. Viluste Põhikoolis alustas kooliteed kaheksa rõõmsat õpi- Kujundus & trükk: Foto: Kurmet Karnsa last. Foto: Einar Raudkepp Paar OÜ Tartu, 3g 2 räpina rahvaleht september 2018 RÄPINA VALLAVOLIKOGU Hajaasustuse programmi 2018. aasta Otsusega nr 42 määrati AS Revekor (registrikood 10135942) vee-ettevõtjaks Räpina vallas Veriora aleviku ja küla ühis- taotluste rahastamine veevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud aladel alates ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu omandiõiguse üleminekust. Hajaasustuse programmi 2018. a taotlusvoorust oli või- Tegevused ja rajatavad objektid valdkondade kaupa: Otsusega nr 43 otsustati: 1) Osaleda teise omavalitsuse malik toetust taotleda kõigil hajaasustusega maapiirkondades Veesüsteemide valdkond elavatel peredel. Programm toetas tegevusi veesüsteemide, üldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles salvkaevu rajamine 1 koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistrijärgne kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elukoht asub Räpina valla haldusterritooriumil. 2) Osaleda tege- elektrisüsteemide valdkondades. salvkaevu süvendamine/puhastamine 7 vuskulude katmises maksimaalselt riiklikult kinnitatud õppekoha Programm oli avatud kaks kuud alates 9. aprillist. Tähtaegselt, joogiveetorustiku rajamine 8 maksumuse ulatuses. 3) Osaleda teise omavalitsuse üldharidus- 11. juuniks esitati Räpina Vallavalitsusele 45 projektitaotlust. vee pumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 9 kooli tegevuskulude katmises kooli pidaja igakuiselt esitatud arve Hajaasustuse programmi hindamise komisjon tutvus 13. juunil alusel kuni 2018/2019. õppeaasta lõpuni. majapidamiste kitsaskohtadega kohapeal ning teostas 20. juunil vee puhastamiseks vajalike seadmete paigaldamine 2 nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamise. Komisjoni Määrusega nr 25 kehtestati „Teiste omavalitsuste huvikoolide kaevumaja ehitamine 1 ja erahuvikoolide õpilaskoha maksumuse tasumise kord”. hindamise tulemusena sai positiivse hinnangu 38 projekti. Riigi- Määrusega nr 26 muudeti Räpina Vallavolikogu 21.03.2018 halduse ministri 08.08.2018. a käskkirja nr 1.1-4/137„Hajaasus- vee kvaliteedi analüüs 10 määruse nr 14 „Eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises tuse programmi riigi toetusvahendite jaotus“ ja hindamiskomisjoni 2. Kanalisatsioonisüsteemide valdkond osalemine” § 4 sõnastust järgmiselt: „Erakooli pidajale makstakse ettepanekule tuginedes, rahuldas Räpina Vallavalitsus 6. sep- toetatava õpilase eest toetust 20% ulatuses riiklikult kehtestatud tembril 2018. a korraldusega nr 643 „Hajaasustuse programmi omapuhasti (imbsüsteem, filtersüsteem) 18 õppekoha maksumusest kuni 2018/2019. õppeaasta lõpuni.ˮ 2018. aasta taotluste rahuldamine“ 38 taotlust (tabel 1). Kokku ehitamine eraldati toetusteks 84 371,02 eurot, millest 40 000,00 eurot Määrusega nr 27 kehtestati „Arengukava ja eelarvestrateegia kogumiskaevu ehitamine 3 koostamise kord”. rahastatakse riigieelarve vahenditest ja 44 371,02 eurot Räpina Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- valla eelarve vahenditest. kanalisatsioonitorustiku ehitamine 17 litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda vanade heitvee kanaliseerimissüsteemide ja- Programmi raames kasu saadavate majapidamiste ning 1 volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil elanike arv: seadmete likvideerimine http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu. Projekti elluviimisest otseselt kasu saadavate Rajatud hoonetevälise kanalisatsioonisüsteemide 28 16 Piret Sermandi majapidamiste arv teostusmõõdistamine volikogu sekretär-arhivaar Projekti elluviimisest otseselt kasu saadavate inimeste 3. Juurdepääsuteede valdkond 67 arv teepõhja ja -katte ehitamine 6 Rahandusministeerium teatab sh alla 18-aastaste isikute arv 5 truubi ehitamine 2 Rahandusministeerium teatab, et riigihalduse minister teeala kuivendamine 2 kehtestas Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130, Jõgeva maakonnaplaneering Tabel 1 Rahuldatud projektitaotused 2030+ pärast haldusreformi Tartu maakonda kuuluval alal Jkr Taotleja/ Projekti nimi Toetus, € 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/132 ning Valga maakonnapla- nr Kaastaotleja(d) neering 2030+ pärast haldusreformi Tartu maakonda kuuluval Kalmatu, Köstrimäe küla, Räpina vald kinnistule 1. TANEL TALVIK 2429,42 alal 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/131. kanalisatsioonisüsteemi rajamine Maakonnaplaneeringud algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 2. VIIVE KÄRTMANN Lillemäe, Sillapää külas omapuhastisüsteemi rajamine 2080,34 korraldusega nr 337 ning maakonnaplaneeringute peamiseks Lillemäe, Sillapää külas salvkaevu ja veetorustiku rajamine ning eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suun- 3. VIIVE KÄRTMANN 2633,10 dumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja pumba paigaldamine kohalikud huvid. 4. LEENA NARGLA Väike-Tamme talu veevarustussüsteemid 1326,60 Maakonnaplaneeringutes on arvesse võetud üleriigilises 5. LEENA NARGLA Väike-Tamme talu kanalisatsioonisüsteemid 2689,38 planeeringus „Eesti 2030+“ kokku lepitud arengusuunad, samuti keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused ning kujunda- 6. KAI KALBERG-KUKK Ritska talu kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine 1993,92 tud põhimõtted asustuse arengu suunamisel, taristu ja liikuvuse 7. ELVE URB külas salvkaevu puhastamine ja remont 474,36 kavandamisel, väärtusliku põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku 8. ALARI PIHLAPUU Viki talu veesüsteemi väljaehitamine 1072,95 ja maastikuväärtuste hoidmisel. Planeeringute elluviimisega kaasneb asustuse senisest jätkusuutlikum ruumistruktuur, tee- 9. ELMAR KOMMER Murumäe, Vändra küla kanalisatsioon 1869,30 nuskohtade kohasem paiknemine ning ruumiliste väärtuste hoid. 10. ALARI PIHLAPUU Viki talu juurdepääsutee ehitamine 1900,00 Kehtestatud maakonnaplaneeringud on aluseks kohalike 11. GUNNAR PAE Kollo veevarustussüsteemi rajamine 3229,40 omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning nende ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+. 12. LINDA TABO Meelva külas, Viira kinnistul omapuhastisüsteemi rajamine 2452,20 Kehtestatud maakonnaplaneeringutega on võimalik tutvuda Põdrasilla talus, Väike-Veerksu külas salvkaevu puhastamine ja 13. MERIKE KARSNA 582,90 veebilehel http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud remont jaotises Jõgevamaa, Tartumaa ja Valgamaa. 14. AINI SELL Haavasaare kanalisatsioon 3404,94 Meelva külas, Viira kinnistul salvkaevu puhastamine, veetorustiku 15. LINDA TABO 1880,02 rajamine ja pumba paigaldamine 16. MAIT PALUOJA Peedoske, küla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3162,40 17. ALARI PIHLAPUU Viki talu kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine 3522,19 18. KARIN RÄMSON Naha külas, Alatalule juurdepääsutee ehitamine 2391,08 19. RAUL RÄMSON Arna kinnistule sissesõidutee rajamine 2981,50 20. TIINA KALDE Kalde, Verioramõisa küla omapuhastisüsteemi rajamine 2874,30 Müüri, küla, Räpina vald, Põlvamaa 21. IVO KAREV 3364,74 kanalisatsioonisüsteemid 22. MARTIN RAUDMÄE Järveotsa talu septiku paigaldus 2054,22 Põlva maakond, Räpina vald, Pääsna küla, Liivaku talu 23. RAIVO HAMMER 1482,84 veevarustussüsteemi rajamine Kalde, Verioramõisa küla joogiveetorustiku rajamine ja vee 24. TIINA KALDE 1115,55 RÄPINA KULTUURKAPITAL TEATAB pumpamiseks vajaliku seadme paigaldamine 25. LEA HÄIDKIND Tolsta talu septik 2060,80 SA Räpina Kultuurkapital taotluste esitamise järgmine 26. ÜLO KONTKAR Solna kinnistule, külas omapuhastisüsteemi rajamine 2435,44 tähtaeg 2018. aastal on 5. oktoober. 27. VALMER SAKSING Kõnnu külas Soe kinnistu juurdepääsutee remont 963,50 Taotlemise kord, taotluse ja aruande vormid on leitavad SA Võiardi küla Kuninga talu elamu heitvee nõuetekohase kanaliseerimist Räpina Kultuurkapital kodulehel www.rapinakultuurkapital.ee. 28. MARGUS LÕIV 2832,71 tagava süsteemi rajamine Lisainfo telefonil 514 2596 või e-posti teel kultuurkapital@ rapina.ee. 29. RAUL RÄMSON Arna kinnistule septiku paigaldamine 1842,50 Sülgoja külas Pärna talus salvkaevu puhastamine, joogiveetorustiku 30. VALENTIINA RUDÕK 1381,54 Anu-Cristine Tokko, rajamine ja vee pumpamiseks seadme paigaldamine Võiardi küla Kuninga talu majapidamises joogivee kättesaadavuse SA Räpina Kultuurkapital juhatuse liige 31. MARGUS LÕIV 1353,40 tagamine Vallakantselei kontaktid 32. MERIT SIILBAUM Saare talu veesüsteemi rajamine 1334,64 33. MERIT SIILBAUM Saare talu kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3250,78 Nimi Amet Telefon 34. VALENTIINA RUDÕK Sülgoja külas Pärna talus omapuhastisüsteemi rajamine 2366,44 Võru mnt 3, Rahumäe, Räpina vald kinnistule kanalisatsioonisüsteemi Kalle Laht Vallasekretär 799 9502 35. REIN PALO 2458,90 rajamine Viigi Oru Registripidaja 799 9519 36. ANU VIHULA Varese-Hindriku kinnistu juurdepääsutee renoveerimine 4305,42 Maire Vahala Sekretär-asjaajaja 799 9500 37. RIHO ZIRNASK Pähna talu, küla-veepuhastusseadmed 2003,30 38. Kõrvõotsa talu juurdepääsutee taastamine Konsa kinnistul, Naha Piret Sermandi Volikogu asjaajaja-arhivaar 799 9509 KALLE MÄLBERG 2814,00 külas, Räpina vallas Ene Tammekun Kantseleispetsialist 730 3431 KOKKU 84 371,02 Eva Morel Kantseleispetsialist Veriora 795 8333 Ester Lemats, arendusspetsialist september 2018 räpina rahvaleht 3 Põlvamaa omavalitsuste esindajate delegatsioon RÄPINA VALDA TUTVUSTAVATE POSTKAARTIDE FOTO- JA külastas Ukraina Kulikovka rajooni JOONISTUSKONKURSS Räpina Vallavalitsus kuulutab välja 1. septembrist kuni 1. Ukraina vabariigi Tshernigovi oblasti Kulikovka rajooni ja Põlva oktoobrini vältava Räpina valda tutvustavate postkaartide foto- ja maakonna vahel on ammused sõprussuhted - nii ammused, et joonistuskonkursi, kuhu on osalema oodatud nii professionaalsed vahepeal on muutunud riigikorrad mõlemas riigis ja kasvanud üles kui hobifotograafid ja kunstnikud. kaks põlvkonda noori. Mõlema riigi iseseisvuse taastamisjärgse- Konkursi läbivaks teemaks on Räpina vald, tema looduskau- tel aastatel jäi omavaheline suhtlus küll veidi tahaplaanile, sest nid paigad ja arhitektuur. Konkursile on oodatud nii fotod kui ka oma iseseisva riigi ülesehitamisega nähti mõlemas riigis kõvasti fotografeeritud/skanneeritud maalid/joonistused (edaspidi tööd) vaeva, kuid õnneks asuti suhteid taastama uuel aastatuhandel ja Räpina valla eri paigust, mis annavad edasi meie koduvalla ilu 2006. aastal sõlmiti ka maakondade vaheline koostööleping. Miks ja eripära. õnneks? Peale järjekordset külaskäiku meie sõprusmaakonda saan taas tõdeda, et iga selline eemalolek oma koduseks saanud Konkursitööde paremikust trükitakse Räpina valla meenepost- keskkonnast rikastab ja paneb elu veidi teise nurga alt vaatama. kaartide komplekt(id) ning koostatakse rändnäitus. Seekord saime kutse Kulikovka rajooniadministratsioonilt tulla Konkursitingimused osa saama Ukraina taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühen- 1. Konkursile esitatavad tööd peavad olema esitatud digitaalsel datud üritustest ja arutamaks edaspidiseid plaane. Kutsujatele on kujul ning kinnitatud autorsusega. natuke segaseks jäänud meie maakonna haldusreformijärgne 2. Konkursitööd peavad olema esitatud hiljemalt 1. oktoobriks koosseis ning seetõttu ei saanud kutset vald. Seega 2018. osalesid üritusel Põlva ja Räpina valla esindajad. 3. Konkursile esitatavad tööd peavad olema vähemalt suu- Kuna ka meie riik tähistas äsja oma taasiseseisvumise 27. rusega 3,5 MB, kusjuures esitatavaid fotosid ei ole lubatud aastapäeva, on mõlemal piirkonnal ette näidata kakskümmend Pidulikul kohtumisel oli esikohal rahvuslus, palju kanti ka eelnevalt suuremaks venitada või foto pikslite arvu tehislikult seitse vabaduse aastat ja selle jooksul saavutatu. Reisil osale- rahavariideid. Foto: Enel Liin suurendada. 4. Konkursile esitatavad joonistused/maalid peavad olema nud saavad tõdeda – me oleme erinevad ja me saavutused on ja nemad omakorda oma töid-tegemisi. Kõik meistrid said tun- kvaliteetselt digitaliseeritud. erinevad. nustatud kohaliku administratsiooni tänukirjaga. 5. Iga konkursile esitatava töö failinimi peab olema esitatud Vastuvõtt oli slaavi rahvastele omaselt sõbralik, pidulik ja Pärastlõuna veetsime samuti pidulikult. Nüüd juba pidulaua järgmisel kujul: Autori Nimi_Pildi pealkiri_pildistamise aeg valmistatud ette sooja südamega. ääres. Külaliste auks oli lauale toodud ohtralt rahvusroogi. Ürituse Pidulik üritus algas riigihümniga. Edasi toimus pidulik jooksul jagasime nii häid kui halbu kogemusi oma taasiseseis- (näiteks: Jaan Tamm_Räpina mõisapark_jaanuar2016). rongkäik. Rongkäigus osalesid Kulikovka rajooni ettevõtjad, vumise ajast ja lubasime edaspidigi erinevates valdkondades 6. Koos konkursitöödega esitatakse ka järgmised andmed: kultuuri- ja spordikollektiivid, haridus- ja meditsiiniasutused ning koostööd teha. töö(de) autori nimi, telefoninumber, e-posti aadress, kinnitus paljud teised. Nii öelda väljanäituseks oli valmistatud hoolega, Tõdesime ka, et Ukraina rahvas, eriti noored, vajavad abi ja tööde autorsusest. üksteist prooviti heas mõttes üle trumbata originaalsemate esit- see ei pea ilmtingimata olema materiaalne. Kõige suuremat huvi 7. Konkursikomisjon valib välja tööd, millest moodustatakse luste ja eriti kostüümidega. Esikohal oli ikka rahvuslus, palju kanti tuntakse sealt poolt noortevahetuse vastu. Kas ja kuidas oleks postkaartide komplektid ning koostatakse rändnäitus. ka rahavariideid. Peale rongkäiku toimusid sõnavõtud: tervitati ja võimalik panna lapsi omavahel suhtlema? Mõtted liikusid ka tu- 8. Igal postkaardil ja näitusel esineval tööl on märgitud autori sooviti palju õnne Ukraina riigile ja rahvale riigi sünnipäeva puhul. rismi ja kultuuritöö koostöö peale. Lisaks on suhtlemist alustanud nimi, töö pealkiri ja kujutatud koht ning töö valmimise aeg. Põlvamaa omavalitsuste liidu nimel võttis sõna liidu esimees lasteaedade esindajad. Kulikovka rajooni esindajad said kutse 9. Konkursikomisjonil on õigus väljavalitud fotosid enne trükki Georg Pelisaar. Omavalitsuste poolt kinkisime Kulikovka rajooni külastada Põlvamaad järgmisel suvel Võidupüha ajal. saatmist vajadusel digitaalselt korrigeerida (näiteks lõigata lasteaedadele kaks tuhat eurot. Varasemalt olime juba kokku Sada sõpra on väärt rohkem kui sada rubla. See vanasõna servasid, parandada pildi kontrastsust või värve jne). leppinud, et toetuse eest ostetakse kõigile lasteaedadele (neid leidis kinnitust. 10. Esitatud tööl ei tohi olla vesimärke, logosid, teksti ega muud on seitse) arvuteid. digitaalselt lisatud infot. Vajalik info lisatakse fotodele trüki- Peale pidukõnesid liikusime edasi keskväljaku parki, kus Enel Liin, ettevalmistuse käigus. kohalikud käsitöömeistrid olid oma tööde näitused üles seadnud. Põlvamaa omavalitsuste liidu aseesimees 11. Konkursile laekunud töid ei kasutata ilma täiendavate kok- Meie delegatsiooni saatjad tutvustasid meile kohalikke käsitöölisi kulepeteta muudes trükistes. 12. Konkursikomisjoni hindamisprotsess on anonüümne. 13. Konkursikomisjonil on õigus hindamisprotsessi kaasata Mida valida paroolikaardi asemele? hääleõiguseta eksperte. Trükki minevate tööde autorite nimed avalikustatakse Räpina Kui 20 aastat tagasi oli paroolikaart innovatsioon, siis täna- valla kodulehel hiljemalt 19. oktoobril 2018. seks on see jäänud paraku ajale jalgu. Tuleva aasta sügisel Konkursikomisjoni poolt välja valitud tööde autorid saavad jõustub üleeuroopaline seadusemuudatus, mis piirab oluliselt endale kingituseks valminud postkaartide komplekti ning võima- paroolikaardiga tehtavaid tehinguid ja muudab kaardi kasu- luse tutvustada oma loomingut rändnäituse avamisel. tuks. Seetõttu saadame paroolikaardid teenitud puhkusele ja Konkursitöid märgusõnaga „Postkaartide konkurss” ooda- alates järgmise aasta 1. veebruarist tuleb nende asemel isiku takse e-postitsi aadressil [email protected] või andmekandjal tuvastamiseks kasutada mõnda muud lahendust. Samuti tasub Räpina Vallavalitsuses (Kooli 1, Räpina 64504) hiljemalt 1. meeles pidada, et paroolikaardiga ei saa enam siseneda meie oktoobriks 2018. mobiilipanka ning alates 13. septembrist saab internetipangas paroolikaardiga teha 100 euro ning 8. novembrist kuni 50 euro Lisainfo ulatuses makseid päevas. Maiu Vares Muretsemiseks ei ole põhjust, sest paroolikaardil on mitu head tel 5301 0830 või [email protected]. alternatiivi – Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaart või PIN-kalkulaator. Selle aasta jooksul on juba üle 80 000 interneti- ja mobiilipanga eelkõige aktiivsele nutiseadme kasutajale. Smart-ID saab ise- kasutaja valinud endale kaasaegsema isiku tuvastamise vahendi, seisvalt Google Play või App Store kaudu nutiseadmesse alla kuid ainult paroolikaarti kasutab jätkuvalt päris suur hulk inimesi laadida. Rakenduse aktiveerimine on lihtne, tuleb vaid järgida – ligikaudu 150 000 Swedbanki klienti. Kui Teie olete üks nende rakenduse juhiseid. Kui Teil ei õnnestu mingil põhjusel Smart-ID seast, siis soovitame juba täna endale sobiva alternatiivse lahen- registreerimist lõpuni viia, siis ootame Teid Swedbanki esindustes duse välja valida. Nii saate juba varakult uut lahendust katsetada, üle Eesti, kus meie nõustajad aitavad Teil teenuse aktiveerida. kuid samal ajal on ka paroolikaart taskus varuks. Võtke kaasa ID-kaart ja veenduge, et selle paroolid on Teil meeles. Mobiil-ID sobib nii nupu- kui ka nutitelefoni omanikele ning Millal valida ID-kaart ja PIN-kalkulaator? selle abil saab ka dokumente digiallkirjastada. Mobiil-ID-d saab Kui Teil ei ole nutitelefoni ja kasutate ainult internetipanka, vormistada oma mobiilioperaatori juures. Täpsustage teenuse siis soovitame valida ID-kaardi või PIN-kalkulaatori. ID-kaardiga tingimusi. Üldjuhul on see tasuline (maksab umbes 1 euro kuus), panka sisenedes on vaja ID-kaardilugejat (kasutajatunnus on kuid mõnel operaatoril võib pakett juba Mobiil-ID teenust sisaldada sama, mis paroolikaardil). Lisaks tasub jälgida, et ID-kaardi ser- ning sellisel juhul selle eest eraldi maksma ei pea. tifikaadid oleks uuendatud, vastasel juhul ei saa internetipanka Meie jaoks on oluline, et igaüks leiaks vastavalt enda vaja- ega muid e-teenuseid kasutada. dustele sobiva alternatiivi paroolikaardile. Rohkem infot autenti- PIN-kalkulaator on lihtne seade, mis loob automaatselt ühe- misvahendite kohta leiate lehelt: www.swedbank.ee/autentimine. kordseid paroole. PIN-kalkulaatori saab osta pangaesindusest Samuti saab nõu küsida nõustamiskeskuse numbril +372 631 ning kui vajate selle kasutamisel abi, siis meie nõustajad juhen- 0310. davad Teid hea meelega. Kassi tulistamine Kastani tänaval Kellele sobivad Smart-ID ja Mobiil-ID? Ede Raagmets, Pöördun lehelugejate poole palvega. Kas keegi Räpinas Kui kasutate nii interneti- kui ka mobiilipanka, soovitame Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht valida Smart-ID või Mobiil-ID. Smart-ID on tasuta ja see sobib Kastani tänava piirkonnas on märganud kurja kassivihkajat, kes tulistab kasse? Meie vesihall kassike on üks ohvritest juba mitu aastat. Igal aastal läheb asi hullemaks. Varsti ei ole kassil selja Elukohaandmed tasub rahvastikuregistris hoida täpsetena peal enam ühtegi tervet kohta. Kahju loomakesest! Pöörduda võib tel. 56817412. Uuel aastal 01.01.2019 jõustub uus rahvastikuregistri sea- Elukohaandmeid saate uuendada, kui esitate vallavalitsusele dus, mille kohaselt kaotavad kehtivuse kõik kodanike Räpina elukohateate: Kassiomanik valla täpsusega aadressid(puudub tänava nimi, maja ja korteri • riigiportaalis eesti.ee; Siret Kullerkupp number või kinnistu nimi). Pärast seda Teie elukoha andmeid • digiallkirjastatuna e-posti teel; rahvastikuregistris enam pole. • vallavalitsuses kohapeal; Elukohaandmete kehtivuse lõppemine rahvastikuregistris • postiga, lisades koopia isikut tõendava dokumendi lehe- toob inimesele kaasa ebameeldivusi, kuna enam ei saa taotleda küljest, millel on teie isikuandmed. toetusi ega kasutada riigi ja valla poolt pakutavaid teenuseid Kui teil ei ole täpseid elukohaandmeid võimalik esitada (nt (näiteks lasteaiakoht, elukohast sõltuvad toetused, juhiloa pi- pole üürilepingut ja omanik ei anna registreerimiseks nõusolekut), kendamine jms), samuti ei saa osaleda valimistel. Seetõttu on palun pöörduge vallavalitsuse poole, püüame teid aidata. väga oluline, et vallakodanikud, kellel puudub rahvastikuregistris Esitades täpsed elukohaandmed aegsasti, saate ka uuel konkreetne aadress, enne uue aasta saabumist oma aadres- aastal soovitud teenuseid ega jää neist ilma ning annate oma sandmed korrastaksid. panuse Eesti rahvastikuregistri andmete õigsusesse. Kuidas toimida? Enamik Eesti elanikke on oma õiged elukohaandmed esita- Palun esitage aegsasti vallavalitsusele praeguse elukoha nud, tehke seda teiegi! andmed aadressi täpsusega, et ka järgmisel aastal oleks Teil või- malik kasutada mitmesuguseid omavalitsuse või riigi teenuseid. Viigi Oru, registripidaja 4 räpina rahvaleht september 2018 Vibuspordist Põlvamaa õpetajate Augustifoorumil tunnustati 8.septembril toimus Puiatus Viljandimaal Puiatu Cup, mis on ühtlasi viimane platsilaskjate õuevõistlus noortele, kuhu aasta õpetajaid ja juhatati sisse uus kooliaasta kutsutakse ka sihikuta vibudega laskjaid. Kuigi suvel suuremalt treeninguid ei toimu, siis Mehikoorma noortel toimus ka suvekool, Reedel, 24. augustil peeti Põlva Gümnaasiumis traditsioo- loodusained (KBGF) – Live Kõima mille tulemusi sai näha Puiatus. Üks noorimaid vibuklubi liikmeid, nilist Põlvamaa õpetajate Augustifoorumi. Tunnustati ja tänati inglise keel – Merike Luts kes veel ei käi koolis, kuid on agaralt osalenud treeningutes, maakonna parimaid õpetajaid, aineühenduste juhte ja kuulu- vene keel – Anne Seim otsustas võistlema minna. Karel Sillakivi, kes oli noorim osaleja tati välja 2017/18. õppeaasta parim ettevõtlik edulugu. Lisaks saksa keel – Rael Anijalg ja alles 6-aastane, tuli pikkvibuga laskjate seas, suurepärasele kuulati haridusele ja õpetajatööle keskenduvaid ettekandeid. ajaloo- ja ühiskonnaõpetus – Tarmo Tammes Päeva juhatas sisse Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esinda- kunst – 4. kohale, omas vanusegrupis (kuni 12 aastased). Seda spordi- Vesta Naruski kooli õpilaste vahele. ja, Kanepi vallavanem Andrus Seeme vastuvõtt Põlvamaa töö- ja tehnoloogiaõpetus – Voldemar Ansi õpetajatele, kus anti üle tunnustused 2018. aasta parimatele käsitöö ja kodundus – Kagu Vibuklubist oli võistlustules neli võistlejat ja tulemused Merle Randla Põlvamaa õpetajatele ja aineühenduste juhtidele. huvijuhtimine – olid suurepärased, mille üle uhke olla. Saagiks saime kaks esikoh- Marika Ääremaa Üleriikliku konkursi „Eestimaa õpib ja tänab“ Põlvamaa lau- kooliraamatukogud – Anne Ojaste ta ( Vastse-Kuuste ja Orava), ühe kolmanda koha (Vastse-Kuuste) reaadid 2018. aastal on: klassiõpetajad – Karin Buhvestov, Ere Rekker-Mägi ja ühe 4. koha Räpina valda. Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja: kehaline kasvatus – Maret Puna Septembrist alustab viburing/vibutrenn Räpina linnas tuletõrje- Nele Risttee (Põlva lasteaed Pihlapuu); koolijuhid ja õppealajuhatajad – Ruth Elias väljakul 7–19 aastastele noortele, kelle elukoha aadress on rah- Põlvamaa aasta klassiõpetaja: Kersti Kõiv (Põlva Kool); lasteaiajuhid ja õppealajuhatajad – Ene Tigas vastikuregistri andmetel Räpina vallas, TASUTA. Mõeldud on nii Põlvamaa aasta klassijuhataja: lasteaiaõpetajad – Heldin Punga noorimatele kui ka lõpuklasside õpilastele. Lisainfot kellaaegade Sigrid Mallene (Krootuse Põhikool); Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant ja haridus- ja päevade kohta saab Facebookis: Kagu Vibuklubi (palume kirju- Põlvamaa aasta põhikooli aineõpetaja: programmi Ettevõtlik kool Põlvamaa koordinaator Diana Plakso tada sõnumitesse), julgelt helistades tel 556 08488 või e-post: Siiri Hommik (Vastse-Kuuste Kool); andis üle riikliku edulugude konkursi „Õppimine on põnev!“ [email protected] Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja: Põlvamaa preemia, mille pälvis Kanepi Gümnaasium oma Kaia Tamm (Põlva Gümnaasium); projekti eest, millega koguti küpsiste valmistamisega raha kooli Kagu Vibuklubi Põlvamaa aasta õppeasutuse juht: ronimisseina rajamiseks. Alo Savi (Põlva Gümnaasium); Augustifoorumi viisid läbi ja muusikaliste vahepaladega Põlvamaa aasta tugispetsialist: esinesid Põlva Muusikakooli õpilased Hanna Maria Laane ja Anne Nukk (Põlva Roosi Kool); Jan-Mattias Kottise. Tunnustamise järgselt tegi avaettekande Põlvamaa aasta hariduse sõber: Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Saima Salomon (AS Põlva Haigla Rehablitatsioonikeskus Pille Liblik, kes edastas algava õppeaasta olulisemad sõnumid. ja taasturavi osakond); Jätkas kommunikatsiooniõppejõud ja -koolitaja Annela Laaneots, Põlvamaa haridusasutuse aasta tegu: Küpsiste müügiga kes rääkis, milline peaks olema kooli meediasuhtlus ja kom- soetatud ronimissein Kanepi Gümnaasiumis. munikatsioon avalikkusega. Päeva lõpetas intrigeeriv ja väga Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise konkursi «Ees- uuenduslik ettekanne seksuaaltervise koolitaja Epp Kärsinilt, timaa õpib ja tänab“ nominentide hulgast. 2018. aasta konkur- kes tutvustas koolidele seksuaaltervise reformi ideed. sile esitati Põlvamaalt 34 nominenti. «Eestimaa õpib ja tänab» 2018. aasta Põlvamaa õpetajate Augustifoorumi korraldasid üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 14. oktoobril Tallinnas ja rahastasid Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Arendus- kontserdisaalis toimuval tänuüritusel. keskus. Põlvamaa aineühenduste juhid planeerivad ja korraldavad maakondlikke olümpiaade ja õpilasüritusi ning organiseerivad Kertu Anni oma aineühenduste tööd ning õpetajate koolitusi. kommunikatsiooni ja hariduskoostöö koordinaator Põlvamaa Arenduskeskus 2017/2018. õppeaasta Põlvamaa aineühenduste juhid: Tel: 5887 6870 eesti keel ja kirjandus – Merle Pintson E-post: [email protected] matemaatika – Malle Mägi, Marika Veiko Positiivsus vajab harjutamist Ruusa vabaõhulava mängis Karel Sillakivi saavutas noorima võistlejana 4. koha. Foto erakogust avatuks Meidon Vanavanemate päev Pühapäeval, 19. augustil, kui toimus üle-eestiline üheslaul- mine, avati Ruusal esimene katusega vabaõhulava. Ruusal Räpina aianduskooli saalis avatud vabaõhulava on meie piirkonna enamusele inimestele teadaolevalt kolmas, lava asukoht on olnud sama. Pühapäeval, 9. septembril toimus aianduskooli saalis vanava- „Sovhoosi ajal toimusid suuremad peod ka pargis vabaõhu- nemate päevale pühendatud laulukontsert. Südamlikud avasõnad lava juures, oli see siis külvilõpu- või jaanipidu. Umbes 12 aastat tulid Helje Põvvatilt. Kohaletulnuid tervitas Räpina vallavolikogu tagasi ehitati ka lava kuid see oli ilma katuseta nagu esimenegi esimees Teet Helm. Kuulajaid oli kogunenud terve saalitäis, sest lava ning ilmastikust tingitult muutus liiga kiiresti kasutuskõlbma- vanavanemate päev toimub ju vaid üks kord aastas. Ja head tuks,“ ütles Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi. põhjust pidutsemiseks ei saa ju raisku lasta minna! Eelmisest lavast jäänud betoonpostid olid mitu aastat n-ö ootel, Kõigepealt astusid publiku ette noored Räpina Muusikakooli et end jälle kasulikuna tunda. Arvati küll, et võiks üldse ära likvi- solistid Arhanna Sandra Arbma, Andry Must, Angelo Raoul Lom- deerida ning unustada uue lava mõte, kuid volikogu aseesimehe bardo, Amalia Belaš ja Tairi Tolmik, kes kõik esinesid säravalt. Tiit Kala ja vallavanem Enel Liini ühise arutelu tulemusena sündis Noori lauljaid juhendav Margot Suur astus üles ka klaverisaatja siiski otsus, et lavaehitus saab teoks. Avamisel ütles vallavanem, rollis. Ja siis tuli publiku ette Heidy Tamme koos klaverisaatja et ta ei ole üldiselt külade vabaõhulavade usku, kuid Ruusa puhul Vladimir Kriegeriga. Kokkuvõtlikult võiks öelda seda, et kultuuri- oli tal kohe tunne, et siia on seda vaja – siin see elaks ja teeniks keskuse töötajad olid esinejat otsides teinud suurepärase valiku Õpetajate rühmatöödena valmisid ettepanekud koostöö- kohalikke kindlasti hästi. Heidy Tamme näol - tabamus otse kümnesse. Kõik me mäletame kokkuleppeks. Foto Räpina ÜG erakogust Praegune lava on varasematest suurem ja uhkem ning ka- lauljatari Horoskoobi kuldaegadest. Laulud “Meie kaks”, “Püha- tusega. Trumsi sõnul meeldib lava väga nii piirkonna inimestele päev” ja paljud teised viisid kuulajad taas noorusaegadesse. Räpina Ühisgümnaasium peab väga tähtsaks õhkkonda kui ka külalistele, kes avamispeol käisid. „Loodame, et sündmusi Sama meisterlik kui laulmises oli esineja ka kontserdijuhina. koolis, kus iga töötaja ja õpilane tunneb end vajaliku ja hinnatuna. saame seal edaspidi korraldada varakevadest hilissügiseni ning Naljad, nööked, eneseiroonia, naiselik innustamine - see kõik viis Sellise õhkkonna loomise oskust harjutasid õpetajad 28.–29. ka igapäevaselt kasutatakse seda mõistlikult ning hoolivalt,“ sõnas selleni, et kaks parimates aastates härrasmeest tulid publiku ette augustil Rogosi mõisas. Toimus koolitus „Motiveeriv suhtlemine Trumsi. Vabaõhulava asukoha plussiks on ka suur ja hooldatud võluva lauljatari tantsupartneriteks ning sellist toredat vaatepilti muutunud õpikäsitluses“. haljasala erinevatel tasapindadel. Marge Trumsi usub, et uuel juba iga päev ei näe! Heidy Tamme pani oskuslikult ka kogu Kõigepealt pühenduti õpetajate motivatsiooni tõstmisele, suvel on ka mõni väiksem etendus või kontserttuur sellele lavale publiku laulma ning liikuma. eduhoiakute juurutamise ja edu planeerimise harjutamisele. See- esinema tulemas. Ta toonitab, et koostööks nendega peab ka Kontserdi lõpus tõusis kogu publik püsti ning tänas šarmant- järel praktiseeriti positiivse psühholoogia rakendusvõimalusi ning kohalik rahvas ise valmis olema ning panustama taustajõuna eri- set esinejat kiiduavaldustega. Kontsert lõppes lisalooga. Ilus coachingu võtteid õpilase individuaalseks suunamiseks koolis. nevate tegevustega. Kohalike sündmustena on plaanis tegevusi vanavanemate päev oli. Kursuse lõpuks sõlmiti koostöökokkulepe: lastele ja noortele, jaanipidu ning kindlasti mitmed kontserdid. • Kuulame ära ja kaalume kõigi ideid Üheslaulmise päeval, mil vabaõhulava avati, sai esimesena Marika Klimberg-Hyötyläinen, • Harjutame ja juurutame positiivset mõtteviisi au lavalaudadele astuda ja seal musitseerida Ruusa kohalik vanaema • Märkame ja tunnustame enda, kolleegi ja õpilaste tugevusi ansambel Meidon. Tantsulisi vahepalasid pakkusid kohalikud Positiivset mõtteviisi ja motiveerivat suhtlemist aitas omaseks rahvatantsutrupid. Lavale paigutatud suurele ekraanile kuvati muuta rahvusvaheliselt sertifitseeritud koolitaja ja nõustaja Imbi otseülekanne Tallinna laululaval toimunud suurejoonelisest Viirok. üheslaulmisest nii, et ka Ruusale kogunenud rahvas sai ekraani vahendusel nendega ühineda ja kaasa laulda. Õhtul mängis Koolitusi toetas SA Innove tantsuks ansambel Untsakad. „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste ju- hid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste Vaike Tammes rakendumiseks“.

Heidi Tamme koos vallavolikogu esimehe Teet Helmiga. Irmen Nagelmaa Kohalikud muusikud olid esimesed esinejad Ruusa vaba- Räpina ÜG õppekvaliteedi juht Foto Marika Klimberg-Hyötyläinen õhulaval. Foto: Andrus Karpson september 2018 räpina rahvaleht 5

RÄPINA NOORTE TUGILA Noorte Tugilad asuvad üle Eesti ja tegutsevad tänaseks 42. rakendamine“ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse osalemise noortekeskuse juures. Noorsootöötajad toetavad noori, pakkudes tulemustest. õigele rajale saamiseks tuge. MTÜ Räpina Avatud Noortekeskuses tegutseb Noorte Tugila Räpina Avatud Noortekeskuses on NOORTE TUGILA juba aga aasta lõpuni kindlasti edasi ja veel on võimalik meiega liituda. 2015. aasta novembrist. Selle aja jooksul oleme 15–26 aastaste Võta ühendust ja lepime kokku Sinule sobiva aja ja koha. noorte kõrval kõndinud, julgustanud noori tegema valikuid, aida- Kadri 56218492, [email protected], FB/Räpina nud sobiva töö leidmisel või hariduse omandamisel. Räpina Kats/. tugilas on tegeletud kokku rohkem kui 130. noorega. Neist 73% Täpsem info https://tugila.ee/. on saavutanud endale püstitatud eesmärgi, ülejäänud veel te- Noortekeskuste Noorte Tugila programmi tegevuste elluviimist gutsevad selle nimel. rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noor- Noorte Tugila programmi kolmeaastane tegevuskava lõpeb sootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi 2018. aastaga, kuid senine töö ja juhtumite analüüs näitab, et „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse vajadus programmi jätkumiseks ja pakutavate teenuste järele on parandamine“ raames. väga suur. Meie edasine saatus on hetkel lahtine ja sõltub suuresti KOVi otsustest ja ENTK väljakuulutatud riigihankes „Raskemates Kadri Jürgenson oludes noorte (NEET noorte) jaoks tugimeetmete käivitamine ja Noorte Tugila spetsialist

Räpina noored muusikud astuvad rahvusvahelise muusikapäeva raames lavalaudadele 1.oktoober on kõikidele muusikasõpradele pidupäev, sest just siis leiab aset rahvusvaheline muusikapäev, mille raames Eesti Muusikanõukogu korraldab üle saja tasuta kontserdi üle terve Eestimaa. Lisaks Muusikapäeva põhiprogrammile, kuuluvad juurde ka välis- ja eriprogramm. Rahvusvahelise muusikapäeva rattad jõuavad ka Räpinasse, kus eriprogrammi raames esinevad Räpina muusikakooli õpila- sed, kes on EV100 kingituse “Igal lapsel oma pill” läbi endale uued instrumendid saanud ja jagavad oma õpitut koos suurema kuulajaskonnaga. Kell 18 on oodatud kõik huvilised Räpina Muusikakooli kaasa elama noortele muusikutele. Muusikapäeva lõppakordid kõlavad õhtul, kui Tallinna Lennu- jaamas toimub pidulik gala, kus Eesti Muusikanõukogu ja Eesti KOPi sügisvoor on avatud Tasuta bussisõit Kultuurkapital tunnustavad kahasse silmapaistvaid muusikatege- lasi. Tseremooniat saab jälgida otsevahendusel läbi ETV. Alates 2018. aastast toimub kohaliku omaalgatuse pro- Viimasel ajal olen sunnitud päris sageli Põlvasse ja Tartusse Lisainfo: http://muusikapäev.ee/ grammist (KOP) toetuste taotlemine Põlvamaa Omavalitsuste bussiga sõitma. Augusti lõpus pidin juba kell 8 hommikul linnas Liidu kaudu. Taotluste menetlemine on delegeeritud Põlva- olema. Räpina-Tartu buss väljus Räpinast kl 6.15 ja teel sai buss Marika Klimberg-Hyötyläinen maa Arenduskeskusesse. Sügisene taotlusvoor on avatud rahvast nii täis, et kolm inimest pidid isegi püsti seisma. 31. augustist – 1. oktoobrini 2018. Bussijuht teavitas reisijaid, et ta ei saa enam üle istekohtade Räpina Muusikakooli ja Räpina Avatud Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2018 kell inimesi peale võtta, sest siis peab ta sõitma tunnikiirusega 60 16.30. Taotlused koos kohustuslike lisadega tuleb esitada km/h ning siis kannatab ajagraafik. Kui bussil on silt “Vabu kohti Noortekeskuse ühisprojekt Põlvamaa Omavalitsuste Liidule e-postiga (esindusõiguslik isiku pole”, siis buss peatuses ei peatu. Kooli ajal pidavat asi veelgi poolt digitaalselt allkirjastatult) aadressil [email protected]. hullemaks minema. Mulle tundus, et tookord tegi osa inimesi “Räpina noorte loovuse Programmi määrus ja selle seletuskiri, meetmete taotlus- ja lihtsalt lõbusõitu, kuna sõit ju tasuta. eelarvevormid, hindamismetoodika ja muud abimaterjalid on Mitmeid kordi olen sõitnud bussidega, kus pole ühtegi õhu- arendamine läbi muusika” leitavad Põlvamaa portaalis aadressil: http://www.polvamaa.ee/ auku, olen olnud seetõttu minestamise äärel. Viimati ütles üks kohaliku-omaalgatuse-programm. bussijuht selle peale, et tema pole seda bussi teinud. Päris ülbe KOPi eesmärk on tugevate ja omaalgatusel põhinevate Olime juba ammu arutanud, milliseid koostöövõimalusi saaks ütlemine! Sõitsin seekord ainult Põlvasse. Mis kasu on tasuta kogukondade tekkimine ja püsimine. Programmi eesmärgi saa- muusikakool ja noortekeskus arendada. Varaait vol 14 projekti- sõidust, kui vanadel ja tõbistel on nii raske reisida, tihti ei sobi ka vutamiseks elluviidavaid tegevusi toetatakse kahe meetme kaudu: konkurss, mida toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasart- bussiajad. Kord oleks tulnud Tartus neli tundi oodata ja nii olin mängumaksu Nõukogu vahenditest, andis selleks võimaluse. Meede 1 – kogukonna areng, millega panustatakse kogukon- sunnitud eraauto palkama. Linnas tuleb samuti taksoga edasi- Muusika huvialavaldkonda laekus 31 taotlust, millest rahastati naliikmete teadmiste ja oskuste kasvu, kogukonna identiteedi tagasi sõita, rahakulu on seetõttu päris suur, eriti kui kuu jooksul 18 projekti, sh ka meie projekt. Eelnevalt viidi noortekeskuses tugevnemisse ja tõhusama koostöö tekkesse. on tarvis mitu korda sõita. Tõbised ja vanad käivad linnas arstil, läbi koosolek, kus arutati, milliseid väljundeid noored soovivad. kaubanduse pärast ei sõidetagi. Õhupuudus bussides annab eriti Meede 2 – elukeskkonna ja kogukonnateenuste arenda- Selgus, et suur huvi on muusikainstrumentide ja muusikakoolis mine, millega panustatakse kogukonnaliikmete ühistegevust tugevalt tunda nüüd, kui vanus on kõrgem. Muidugi on tasuta sõit toimuva õppe vastu. Kuna julgus puudub omal käel uurima tulla, soodustavate avalikus kasutuses olevate objektide rajamisse ja hea, kuid seda ei maksa üle tähtsustada. siis kasutamegi noorsootöö võimalusi. Suurim huvi on kahtlemata arendamisse ning kogukonnaliikmetele vajalike teenuste pak- kitarrimuusika vastu, mistõttu soetatakse kitarre ja kitarrivõimen- kumisse. Maie Vaino deid. Kui noorte huvi on suur ning huvi püsib, jätkame ka edaspidi Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetu- analoogsete tegevustega. lundusühingud, milles liikmena ei osale kohaliku omavalitsuse Autokauplus peatub ka Räpinas! Käesolev projekt annab võimalusi noorte loovuse arendami- üksus ega riik ja mille liikmetest äriühingud ei moodusta rohkem seks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks. Räpina Muusikakooli ja kui poole ja sihtasutused, mis ei ole asutatud kohaliku omavalit- Alates 18. septembrist 2018 peatub Oü Aaroksi autokauplus Räpina Avatud Noortekeskuse ühisprojekt loob head tingimused suse üksuse ega riigi osalusel ja mille asutajatest äriühingud ei igal teisipäeval ja reedel Vabaduse tänava parkimisplatsil kell noorele mitteformaalseks õppimiseks, kus teadmiste, oskuste moodusta rohkem kui poole. 7.45. Olemas on kaardimakse võimalus. ja kogemuste omandamisel lähtutakse noorte huvidest ja vaja- Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 2000 Kaupa saab ise valida. Info ja tellimine telefonil 5284512 dustest. Tegevustes saavad osaleda kõik noored, kes soovivad. eurot ning omafinantseeringu minimaalne määr on 10% projekti Kõigepealt noored tutvuvad muusikakooliga ning selles õppi- kogumaksumusest. Omafinantseering peab olema rahaline. mise erinevate võimalustega. Seejärel hakatakse noortega läbi Lisainfo: viima kitarriringi, kus nad saavad elementaarsed oskused sellel Aivo Ülper, arendusspetsialist instrumendil musitseerimiseks ning teada kuidas kasutada kitarri Põlvamaa Arenduskeskus saateinstrumendina, näiteks laulu saateks. See toimub noortele Tel: 5300 8771, E-post: [email protected] sobivas ja vastuvõetavas keskkonnas, et sisendada nendesse julgust ning enesekindlust. Sellise koostöö tulemusena saavad kahe asutuse töötajad paremini tuttavaks ning teavet teise orga- EELK Räpina Miikaeli kiriku teated nisatsiooni omapära, töötingimuste ja noortele lähenemisviiside Pühapäeval, 30 septembril, ning meetodite kohta. Edaspidi jätkub koostöö asutuste vahel seda enam, et osad noored käivad nii muusikakoolis kui ka EELK Räpina Miikaeli kiriku 233. aastapäeva noortekeskuses. missa ja hõbeleer nendele, kes leeritati 25 aastat tagasi 1993.a. Marika Klimberg-Hyötyläinen ja Jumalateenistus algab kl. 11. Ene Pikner Pärast missat kohvilaud kirikus. 6 räpina rahvaleht september 2018 Suures Isamaasõjas langenud Weriora haridustempel awatud võitlejate ausamba lugu Omaaegse Räpina rajooni parteikomitee korraldusel oli vaja Wõru Teataja nr 101, 4. september 1928 tuua langenud kangelaste ausammas Lepistu kalmistult Räpina alevi keskväljakule, mis tol ajal asus bussijaama juures. See ülesanne anti tööstuskombinaadi heakorra tsehhile, mis tegeles kõnniteede rajamise ja parkide korrashoiuga, nagu praegu meil Revekor. Mina töötasin parajasti seal. Vene sõdurite ausammas asus Lepistu kalmistul Räpina poolses küljes. Meil nii suurt kraanat polnud, seepärast telliti Tallinna autobaasist. Olime hädas ausamba aluselt lahtisaami- sega. Tuli kasutada ettevaatlikult meisleid, et nurgad vabastada ja tropid alla saada. Tööd tuli teha äärmiselt ettevaatlikult, et mitte vigastada sammast. Kõigepealt panime autokasti prussid alla, mille peale tõstis kraana ausamba koos troppidega. Sõit algas Räpina kesk- väljakule. Väljak oli väga kitsas, kõrged puud ja põõsad segasid, aga midagi maha võtta ei lubatud. Samuti läks sellest kohast üle kõrgepingeliin. Algul panime kraana paika, siis tagurdas auto kraana juurde koos sambaga. Ruumi oli nii vähe, et sammas tuli tõsta püstloodis, et saaks õigesti värskelt valatud alusele panna. Nägime kõvasti vaeva, et saada autokastis sammas püsti. Tropid olid jäigad terastrossid, mis ei paindunud, seega nägimegi kõvasti vaeva. Praegused tropid on laiad ja pehmed ning tugevad. Saime sambale tropid alla ja läks tõstmiseks, aga oh häda - kraananool läks kõrgepinge traatidesse! Ülemist kraananoole otsa hakkas kõrgepingeliin keevitama, mis särises ja sädemeid kukkus alla. Kraanajuht ei taibanud, mis lahti. Sain talle hüüda, et ärgu puu- tugu kange, sest on voolu all. Üks töömees jooksis ruttu Meeksi mnt Nurga peale, kus asus alajaam ja lülitas voolu välja, seega saime edasi töötada. Viluste koolimaja. Foto muuseumi erakogust Ausamba alus oli veel natuke pehme, kuidagi saime samba sellele peale tõsta, aga alusesse tekkisid praod, mille saime Pühapäewal elas Weriora wald suursündmuste tähe all. Wi- Temas on pääle suurte klassiruumide weel 4 õpetaja korterid, 2 tsemendi ja kelluga parandatud. Hea oli, et jätsime saalungilauad luste koolimaja ehitus oli lõpule jõudnud ja wallarahwa noorsoole laste magamistuba, ruumikas koridor ja suur ilus saal. Puudu- veel võtmata, see oli praegu kasuks, hoidis alust koos. Selle töö kenim haridustempel Wõrumaal üles kerkinud. Seda päewa taheti seks wõiks lugeda wast seda, et koolijuhataja korter on siiski eest vastutas Leiman. Meie brigaadi kuulusid: autojuht Lelbert, täie pidulikkusega pühitseda. Ja pühitsetigi. Pidustused algasid wäga wäike. töölised Kalsa Herbert, Tõrlov Volli, Leiman ja mina. väikese hilinemisega kell 4 p.l. Rahwast oli murruna kokku tulnud, Pääle pidulikku aktust ja majaga tutwunemist oli korraldatud Räpina rajooni sõjakomissariaat võttis edasise töö enda kan- küll wanu, küll noori. Kõik kohad olid publikust wallatud. Protse- külalistele ja kohalikkudele tegelastele pidusöök, omawaheline da. Petseri sõjaväeosast tulid sõdurid, kaevasid säilmed Lepistu duur algas kirikliku talitusega Räpina õpetaja Saarmanni poolt. kooswiibimine, kus üteldi wastastikke terwitusi ja tänusõnu, ja kus kalmistult välja ning need toodi koos kirstudega uude kohta Pääle seda kõneles wallasekretär Tooming. Terwitusi üteldi küll lasti wallarahwal elada, et ta on suutnud oma wallas nii suurt ja nii samba juurde, kuhu maeti uuesti. Matmine toimus aupaukude suuliselt, küll kirjalikult. ilusat haridustemplit püstitada. Eriliselt kriipsutas alla koolinõunik saatel. Enne oli uuritud, kas keegi omastest tahab säilmeid ära Maawalitsuse ja kooliwalitsuse nimel terwitas hra Wainola, hra Sultson endise ja praeguse wallawalitsuse suurt tööd koolima- viia kodumaale, kui ei, siis maeti ühishauda. oma nimel koolinõunik Sultson, Wäimela põllutöökooli poolt ja ehitamises ning tuletas tänuga meelde wallasekretäri Toominga Mina olen nendest töömeestest viimane, kes veel elab ja kes hra Narusk, Räpina koguduse ja keskkooli poolt õp Saarmann, püsiwat tahet, kelle õlgadel suurel määral lasus kogu koolimaja seda mäletab, seepärast tean seda jutustada. Pindi algkooli poolt õp Pintmann, Pindi „Weliste“ seltsi poolt hra ehitamine ja walmissaamise korraldused. Tänusõnu öeldi aga ka Siiliwask, oma nimel maawalitsuse asjaajaja Otto Werrew ja maawalitsusele, haridusosakonnale ja koolinõunik J. Sultsonile. Kalju-Johannes Kullerkupp põllumeeste koguduse poolt Kiisk. Telegraafi teel terwitasid õp Siinkohal tuleb weel seda ära märkida rõõmustawa asjaoluna, Palgi, Wõru majandusühisus „Põllumees“, Timo wallawalitsus jt. et Weriora wallawalitsus on esimene Wõrumaal, kes korraldas Kirja pandud jaanuaris 2017 Pääle pidulikku aktust waadati külaliste ja rahwa poolt uut pidusöögi ilma alkoholita. See on korraldus, mida peaksid teised koolimaja. Koolimaja läks maksma 3.864.300 senti, sellest on wallawalitsused enesele eeskujuks wõtma, wähemalt sääl, kus Luhtunud autoost weel maksmata 1.700 krooni. Eelarwe oli kokku seatud 4.360.000 on tegemist haridusküsimustega. Paljud wallawalitsused on seda sendi pääle. Koolimaja ehitamise kulu wõrreldes teiste koolima- “walget” aga senini liiga palju lasknud suliseda küll õpetajate wa- See on tõestisündinud lugu. Oli aasta 1975. Töötasin põllu- jade ehitamisega, on tuntawalt odaw, mis on olenew sellest, et limisel ja teistelgi pidulikkudel juhtudel. Õhtul oli koolimajas pidu- majanduses põllutööliste ja traktoristide brigadirina. Olin kahe üks osa ehitusmaterjali saadi walla metsast ja tasuta tööpäewad õhtu, mille puhas sissetulek läks koolimaja ehituskulude katteks. lapse – 6- ja 3-aastase ema. Tööpäevad olid ka laupäeviti. Lapsed wallarahwa poolt ei ole arwestatud rahale ümber. saatsime nädalaks lasteaeda, mees läks hommikul vara linttrak- Vanu ajalehti sirvis Koolimaja ise on wäga otstarbekohaselt ja kõigile peda- torit ette valmistama. Laudas oli vaja loomad talitada – oli ju oma googilis-terwishoidlistele nõuetele wastawalt ehitatud. Niihästi majapidamine – ja ise jooksujalu talli juurde kuhu igal hommikul koolimaja asend kui ka ruumide jaotused jne wastawad uuemaaja Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum töölised kogunesid. Seal jagasin neile päeva ülesanded. Kui oli koolimajade ehitusnõuetele. Maja on ehitatud 4 kl algkooli jaoks. kaugemal töö, viidi töölised Gaz-53 furgoonautoga tööle ja kella ühe-kahe vahel majandi keskusesse sööklasse sööma. Ühel päeval ütles osakonnajuhataja, et täna peab veoauto teisele tööle minema ja mul tuli brigadirina oma villisega töölisi vedada. Mul koos abikaasaga oli aga plaan autot osta. See asus ühes Setumaa külas 7 kilomeetri kaugusel. Küsisin, et kui töölised viidud, kas võin minna autot vaatama. Juhataja oli nõus. Nii sõitsingi villisega Setomaa külla. Õues seisis Moskvitš, aga ratasteta, pukkide peal. Küsisin, et miks ratasteta, omanik ütles, et no kui rattad ka veel, siis on hind teine. Lõin käega ja vurasin villisega tagasi. Olles paar kilomeetrit sõitnud, peatas mind miilits, kes ütles, et ma olevat jälle kiirust ületanud ja nüüd tuleb Võrru jaoskonda minna. Mina paluma, et kuidagi pole võimalik, sest pean töölised lõunale sõidutama. “No siis tuleb ikka trahv maksta,” ütles miilits. “Kui suur see trahv siis seekord on, mul pole rohkem kui 200 rubla kaasas, sada ju maksin teile siiasõidu ajal. Ütlesite ka siis, et ületasin kiirust,” rääkisin mina. “No lepin seekordki saja rublaga,” ütles miilits. Keskusesse jõudes rääkisin juhtumust osakonnajuhatajale. Ta võttis kohe kõne jaoskonda ja teatas neile, et sõitjaks oli algaja autojuht, kes ei sõidagi üle 50-ne ja küsis, mis õigus on neil mind trahvida. Jaoskonnast vastati, et sealt pole meie poole ühtki patrulli saadetud. Osakonnajuhataja ütles, et telefonist olla veel kuulda olnud hüüet: “No kurat, jälle need libamiilitsad tegutsevad!” Kõik see juhtus sügaval Sovjetiajal. Orava sovhoosis oli osakonnajuhatajaks Heino Hääl ja põllubrigadiriks allakirjutanu. Sinaida Türkson RÄPINA RAHVALEHE MÜÜGIKOHAD Räpina Rahvalehte saab osta järgmistest kohtadest: • Räpina Konsum • Leevi kauplus LEPO • Kauplus Võõpsu • Põlvamaa Turismiinfokeskus Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 10. kuupäevaks! • Veriora A&O Toimetaja Vaike Tammes • Mehikoorma A&O [email protected] • Räpina postkontor Taskutelefon +372 515 9271 • Autokauplus Toimetaja vastuvõtt on neljapäeviti kell 10-14 Räpina Vallavalitsuses (kabinet 215). september 2018 räpina rahvaleht 7 Sinimustvalge lipu- ja perepäev

20. augusti hommik oli väga vihmane, kuid see polnud ühele võiks olla ja pöördus minu poole: Kairi kirjuta projekt. Algul mulle õigele eestlasele sugugi takistuseks ja nii kogunes hulk rahvast tundus, et selle jaoks pole küll ühtegi kohta, kust raha küsida Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval juba kella kümneks Leeva- saaks. Kuna juba eelmine aasta alustati EV100 pidustustega, siis ku külakeskuse hoovi, kuhu oli üles seatud suur valge telk vihma selle raames “Oma küla EV100” ürituse me tegime ka juba ära... varjuks. See päev oli Leevakule eriline, sest EV100 raames said aga kevadel tehti uus taotlusvoor Külaliikumise Eesti Kodukant Leevaku talud oma õuedele lipumastid. Niisiis kogunetigi küla- juhtimisel kogukonna projektide toetamiseks. Siis tuligi mõte, et keskuse juurde, et üheskoos tähistada Eesti taasiseseisvumist ja miks mitte üritada selle natuke hullu ideega kandideerida. Taotlus lipupäeva. Leevaku perenaised olid küpsetanud kooki ja pirukaid, valmis viimase päeva õhtul nagu ikka. See idee, see Urmase külarahvast ja külalisi ootas kuum kohv ja tee. mõte toimis. Sõnastasin oma projekti nii: “EV100 igas kodus”. Piduliku sündmuse juhatas sisse Räpina Miikaeli koguduse Mõte oli, et lipumastidega viime EV100 iga kodu õuele. Sellistel pastor Urmas Nagel väikese palvuse ja kõnega. Pühakirja sele- projektidel on mahupiirangud, muidu oleks võinud teha projekti Foto Eda Volkov tusele järgnes põhjalik ülevaade Eesti Vabariigi lipu saamisloost “Lipumastid igasse Eesti tallu”, seda kahjuks pole võimalik. Nii ja hoidmisest. Leevaku lipu- ja perepäevale oli kohale sõitnud ka pidime ka siin tegema omad valikud ja piirduma oma kalli külaga, vallavanem Enel Liin koos tütre Lemmega. Vallavanem kõneles kahjuks naaberküladele ei jagunud. Kui saime rahastuse, hakka- Rahvapidu Leevil kohe pärast pastorit: “Kui Miia oma tagasihoidlikul kombel mind sime uurima, kes meie külast projektis osaleda soovib ja tore oli 20. augusti õhtul tähistasime EV 100. aastapäeva ja taas- külaüritusele kutsus, mõtlesin, et see on väga õige koht, kuhu ma näha, et nii paljud inimesed tulid kaasa. Projekt sai endale nimeks iseseisvumispäeva Leevi Rahvamajas RAHVAPEOGA. Pidulisi tulla tahan, selle ürituse mõttes just. Eesti lipp on kindlasti Eesti “Sinimustvalge Leevaku” ja nii tore oli siia külakeskusesse sõites tervitas Räpina vallavanem pr Enel Liin. Kontserdiosas esinesid sümbol, minu jaoks suurim sümbol Eestile on eesti keel, see on, näha neid lippe talude hoovides mastide otsas lehvimas - nüüd ansambel Sõnasabakõlks ( kohalikud noormehed Raul Petersell, mis seob meid rahvaks. Lipu saamisloost me juba kuulsime, aga on siis tõesti meil sinimustvalge küla. Taotlusi oli 430, millest Uku Sõrmus ja Andres Tigasing), telesaate Rahvalõõts 2015. võib-olla teadmiseks ka nii palju, et maailmas on kakssada riiki, 70 said rahastuse, meie “Sinimustvalge Leevaku” sealhulgas. aasta võitja Kristin Semm, noorte neidude ansambel FolkMelody, aga ainult veerandil neist on oma rahvus, mis on vanem kui sada Põlvamaalt oli kokku 16 taotlust ja Põlvamaa oli selles taotlus- Veiko Kivi akordionil, noored lõõtsamängijad Oliver Lepik ning aastat. Meie oleme niisiis esimese veerandi sees. Veelgi vähem voorus väga edukas. Räpina vallast oli neli taotlust, mis kõik Martin Otsing, rahvatantsude ilu ja väge näitasid oma etteastetega on rahvaid, kellel on esimene, see algupärane lipp säilinud. Ma olid edukad.” Tänati külakogukonnas tekkinud meeskonda, kes tantsurühmad Eideratas ja Paras Paar. Järgnes ühislaulmine, kus arvan, et me oleme päris esimeste seas. Mitte kunagi ei ole kii- selle projekti juures kaasa lõid, kes aitasid kasvõi näiteks auke kõik peolised said kaasa lüüa, laulusõnad kuvati saali seinale. dusõnu liiga palju oma riigile ja rahvale ning oma riigi sümbolitele. kaevata mastide paigaldamiseks talude õuedele. Külakeskuselgi Eeslauljateks olid naisansambel Kadri, Raina Luht ja Tõnis Tartes, Teinekord tundub, et neid sõnu hakkab saama liiga palju. See on nüüd hoovi peal oma lipp lehvimas, mille eest peab samuti saadet mängisid Veiko Kivi, Heino Tartes ja Noored Sõbrad ning võib mulle nii tunduda, sest ma käin küllalt palju valla erinevatel keegi hoolt kandma. Seda oli nõus tegema Enn Otsus, kellele kõik kohale tulnud rahvamuusikud. See energia, mis saalis tekkis, üritustel – see on minu roll ja kohustus. Kuid igapäevaelus näen omistati aumärk – küla lippuri ametimärk. oli võimas, tantsupõrand täitus tantsijatega ja “Mu isamaa armas” ma tihti seda, et ega nendest asjadest väga välja ei tehta ja oma Nüüd oli aeg kohvi ja koogi jaoks, keedetud oli isegi hom- laulu ajal moodustati suur ühine sõprusring. Kontserdiosa läks riigi üle aasimine läheb sageli isegi ebaviisakaks, lipustki ei peeta mikuputru, et rõskel augustihommikul keha tugevasti kinnitada. sujuvalt üle simmaniks, kus rahvast tantsutas ansambel Heino kuigipalju lugu. Aga sümbolid hakkavad rääkima siis, kui häda Taustaks mängis Leevaku külabänd. Ilmataadi vingerpussi tõttu Tartes ja Noored Sõbrad. käes – kui me peaksime seisma oma riigi ja rahvuse eest, et siis jäid paljud planeeritud vabaõhu tegevused ära, kuid väikese Peolised said toetada Noorte Kotkaste Leevi rühma ostes oleks meil see, kust võtta, et oleks olla see mõte, mis meid seoks, mängu lastega tegi koeratüdruk Lotte siiski ka õues, misjärel heategevuslikke õnneloose. Ühe eurose õnneloosi eest võideti idee, et oleme eestlased ja meie riik jääks püsima.” suunduti ühiselt külakeskuse ruumidesse, kus jätkusid erinevad istikuid, kinkekaarte, mett, ehteid, keraamikat, mänguasju jpm, Vallavanem tunnustas ja tänas oma sõnavõtus Leevaku kandi mängud ja tegevused. Nii lapsed kui täiskasvanud said ka Heivi millega sponsorid olid NK Leevi rühma toetanud. inimesi, öeldes et nad on oma valda ja oma riiki külakogukonnaga Kurg juhendamisel saori kangastelgedel kudumist proovida. Korraldajana tänan kõiki esinejaid ja osalejaid, toetajaid ja teinud tugevamaks selle toreda lipumasti projekti kaudu. Lõuna ajal sõitis külla Leevi külateater Pungad. Teatritrupi saa- abilisi! Usun, et see oli meie riigi 100.sünnipäeva vääriline oma Kairi Kasearu, üks projekti eestvedajatest kõneles lipumastide budes lakkas ka vihm, nii et etendust “Imelik” sai juba päikese küla pidu ja jääb osalejatele kauaks meelde. saamisloost: “Me ei tahtnud teha tänast lipuüritust hilja õhtul, käes nautida. Lipu- ja perepäev lõppes ühise supisöömisega ning seepärast kutsusime teid siia juba hommikukohvile, et tähistada soovijad said külastada ka Leevaku hüdroelektrijaama. Oli tõesti taasiseseisvumist üheskoos. Kuidas kõik see lipupäev alguse tore ja pidulik päev! Anu Luiga, sai – vahest on vaja seda ühte inimest, kes eest võtaks. Nii oli Veriora valla Kultuur juhataja meie puhul ka. See idee, miks meil ei võiks olla Leevaku külas Vaike Tammes taludes oma lipumastid, pärineb Urmas Mälbergilt, kes juba mitu Räpina valla avalike suhete spetsialist Suve algus Piirissaarel, lõpupidu Kihnus aastat tagasi, kui ta endale lipumasti pani, ütles, et miks teistelgi ei Lõppenud tantsuhooaega on hea kokku võtta tõdemusega, et esinemiskutsed viisid Reilendri segarühma paikadesse, kuhu va- rem pole sattunud. Tantsusuvi algas suve alguse peol Piirissaarel. „Meretagune asi“ võrokestele Meie rühma hea sõber Külli Kell kutsus tantsijaid saarele esinema. Traditsiooniliselt avatakse Piirissaare turismihooaeg suve alguse Eelmisest Rahvalehest lugesime huviga, kuidas Räpina peoga. Sel aastal oli see 2. juunil. Pidu on mõeldud kohalikule tantsijad Vormsil käisid. Meie, Räpina Pensionäride Seltsi liik- rahvale ja saart uudistavatele turistidele. Saarele sõitsime ühiselt med, käisime ka. Kuna osa kohti ei kattunud ja giid oli ka teine, Laaksaare sadamast parvlaevaga Koidula. siis veidi meie ühepäevasest reisist. Meie giid oli Andreas Viks, Koos Räpina naisvõimlejate ja lõõtsamees Henrikuga sai kes esmapilgul tundus hilisteismelisena, kuid hiljem selgus kõigi kokku pandud ühine kontsertkava. Peale esinemist saime aega üllatuseks, et mees on 29-aastane ja kahe lapse isa. Püha Olavi saarega tutvuda: süüa kohalikku toitu, jalutada külades, külastada kirikusse meie kahjuks sisse ei saanud, sest ei leitud kedagi, vanausuliste muuseumi, kus peale sisukat ekskursiooni pakuti kel oleks võti. Kirik on ilma kellatornita, kell on ukse kohal kõrge juua ehtsa kooresuhkruga teed ning krõbistamiseks barankasid. katuseharja all. Peaukse kohal orvas seisab Püha Olavi kuju, Ilm oli sellele suvele kohaselt palav ja päikesepaisteline, ühe jalaga suure mao peal, mis kujutab kurjuse alistamist. Maol suplus Peipsis jäi ajapuudusel siiski ära. on ilge nägu ees. Kiriku ees kahe jändriku männi vahel asus Suve lõpupidu pidasime Kihnu saarel traditsioonilisel päri- vanasti häbipost. Nõukogude võimu tulekul muudeti kirik välja- musüritusel Kihnu Tantsu Päev. Meie reisiseltskonda kuulusid pühitsemise teel tavaliseks hooneks, varad viidi ära peamiselt veel Ruusa naised, Räpina võimlejad, naisrühm Põlva Memmed Rootsi. Venelased lagastasid hoone, seal oli viljahoidla ja muud ning rahvamuusikud Piret Kase ja Valdur Truija. laod. 1990. aastatel pühitsesid kolm piiskoppi hoone uuesti Päevad Kihnus olid täis huvitavat tegevust: ühiselt ja ise- kirikuks. Teenistustel osaleb tavaliselt vaid mõni inimene, aga seisvalt saare avastamine, rannamõnud, õhtused koosolemised, Püha Olavi päeval tuleb alati Rootsist mitusada külalist, missa tantsupäeva üritustest osasaamine jm. Ilmataat oli jälle meie on nii eesti kui rootsi keeles. Kiriku juures kinkis meie reisiline poolel ning soosis kõiki meie tegemisi. Heino giidile raamatukese „Vormsi loodus“ aastast 1977. Kiriku Rootsikeelne sammas hukkunud sõdalastele aastast 1929. Tantsupäeva ürituste ühe osana toimunud pärimustantsude lähedal oleva Vabadussõja mälestussamba kohta rääkis giid, Foto: Tiina Ilves õpitoas õppisime Kihnu tantse ning õpetasime ise Kagu-Eesti et piirivalvekordoni ülemale öeldi algul, et sammas on uppunud ka Sviby külas asuva talumuuseumi emandal. Palju oli vaadata tantse. Meie Põlvamaad tutvustav koondkava võeti kontserdil kaluritele, aga too sai tõe teada. Võibolla Eesti juurte tõttu, aga nii sees kui väljas. Elutoas oli erinevate ajastute talumööbel, publiku poolt väga hästi vastu. Küllakutsujatele jäid meilt kingiks ta tegi kohalikega kokkuleppe, et sammast ei austata ja selle osa omatehtud, osa poekaup, nn. „linnamööbel“. Imetlesime Räpina meened. ümber istutatakse tihe sirelihekk. Nii too pääseski hävingust, Vormsile omast kurrutatud rahvariideseelikut, mille imepeeni volte Kohe saarele saabumisel kohtusime ERR-i võttegrupiga ja mille osalisteks said enamus Eesti vabadussõja mälestusmärke. kuumutati vanasti ahjust võetud leibade vahel. Emand rääkis meenutus meie saarele saabumisest oli eetris juba 8.septembri Sammas on seisnud 1929. aastast saadik, rootsikeelne, kolmele meile üliagarast misjonärist Lars Österblomist, kes tõi 19. saj. Maahommikus. hukkunud sõdalasele. Seal oli üks tore hetk, kui selgus, et Eval lõpupoole saarele kombe ehitada korstnaid ja taredele põrandaid. Sel aastal jäi Reilendri suvepuhkus väga lühikeseks, sest uus on igaks juhuks alati kotis küünal, mis süüdati ja Sveta asetas Ta pani kõrtsid kinni ja keelas mängimise hiiu kanneldel, sest „... hooaeg on juba alanud. Sügist tervitame Irboska muuseumis, kus selle samba juurde. Saxby tuletorni juurde sõitsime läbi saare muidu jäävad sõrmed hauas liikuma!“ Lõpuks löödi mees kiriku Ruusa rahvatantsijad esinevad koos Heino ja Tõnis Tartesega. ainukese eestikeelse nimega küla – Suuremõisa. Tuletorn on (!) algatusel saarelt minema, ju siis jõudis pappide pattudele ka Alanud tantsuaasta kulgeb üldtantsupeo tähe all. 24 meetri kõrgune, püstitatud 1871. aastal valumalmist, esimene jälile... Käsitöökojas saime oma seltsi juhatusega jutule Vormsi Soovin kõikidele positiivsust ja rõõmu koos tegemisest! sedasorti Eestis. Torn on Inglismaal valmistatud osadest kohapeal Pensionäride Ühenduse liikmega, kes rääkis meile nende tege- kokku pandud. Soovijad said ülevalt kaunist vaadet nautida, v.a. mistest. Koos käiakse tavaliselt sealsamas igal teisipäeval, valla esimesed, kes ei saanud ust lahti. Uks ise on tammepuust, 150 Hele Aia, buss teeb tiiru saarel, toob ja viib huvilisi. „Et nad saaks kodunt Ruusa naisrühma ja Reilendri juhendaja aastat vana. Torni kõrval on väike armas muuseum, kus saab välja!“ nagu proua ütles. Nokitsetakse käsitööd teha ja arutatakse tutvuda saarerahva eluoluga ja töödega erinevatel perioodidel. kohvilauas saare ja ilmaasju. Traditsioon on, et vanadekodus Seal on tööriistu, kalastusvahendeid, mürsukilde, ehteid, vanu käiakse sünnipäevalisi õnnitlemas. Kordamööda käiakse kodudes fotosid, pilkupüüdev hülgeküti ülikond ja palju muud. Saarel on üksikuid hädalisi abistamas ja neile seltsiks. Rääkisime ka oma üksainus farm, Kanarbiku talu, millest mööda sõitsime. Moodus- seltsi tegemistest. tatud vanade lautade baasil, nende vahel asub elumaja. Talus on Küsitlesin tagasisõidul reisilisi, mis enim meeldis. Sage vastus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Käsitöökoja külastus pani meie oli: giid. Palju mainiti ka rõngasriste kalmistul, tuletorni ja paljudele nobenäppudel silmad särama! Mida iganes: kudumid, sepatööd, meeldis kõik. Juhatus tänab toredaid reisilisi, keegi ei virisenud puutööd, ehted, vaibad, hülgenahast pastlad jne. Uudistati kan- ega vingunud. Suur tänu KOP-i kevadvoorule, kes meie reisi gastelgi ja nendel pooleliolevaid töid. Sealt ei lahkunud vist küll toetas. Meie taotluse pealkiri on ka artikli pealkirjaks. keegi eurosid tuulutamata! Ilusad pikad punutud paelad, mida meil on näha laste randmetel, olid neil omal ajal pika seeliku ääre Tiina Ilves, köitmiseks, kui paati mindi. Vormsi naise „lahutamatu kehaosa“ Räpina Pensionäride Seltsi esinaine oli vanasti vardakott käsivarrel kõlkumas – käed pidid kogu aeg käima, nii istudes kui kõndides. Kui mõnda naist nähti niisama istumas, öeldi: “Mis sa istud nagu mees!“ Vardakott oli käsivarrel Reilender osales Kihnu Tantsu Päeval. Foto erakogust 8 räpina rahvaleht september 2018 Linte külapäev „Kõik koos, pidu hoos“ korraldati tänu heatahtlikele abilistele Sel aastal tähistasime 18. augustil Linte külas kahte sündmust Peale pikka avatseremooniat olid palutud kõik pidulised ja koos: Linte külapäeva „Kõik koos, pidu hoos“ ja Eesti Vabariigi külalised suurele juubelitordile. Tordimesiter oli Raadamaa küla 100. aastapäeva koos erilise ja mälestusrikka kivi avamisega. taluperenaine Kadi. Rõõm oli näha, et kell 11.00 oli Linte mänguväljak täitunud Õhtune meelelahutusprogramm oli kokkutoov ja külakogukon- külalistega, praeguste kui ka endiste Linte küla elanikega, kes da liitev. Laval oli Karisilla külateater, Carolina Loog kõhutantsu- ootasid põnevusega MTÜ Noored Toredate Mõtetega tegevusi. trupist Yaarian, laulja Kiira, õhtu täht-ansambel Eesti Gun ja Liisa Esmakordselt toimus Linte küla territooriumil interaktiivset vee- ning Rootsi popmuusika ansambel ABBA (Benny Andersson’i bikeskkonda kasutades maastikuorienteerumine, kus tuli läbida kehastas Inge Geherman, Agnetha Fältskog’i kehastas Carolina ligikaudu 20 matkapunkti, mis paiknesid Linte küla territooriumil Loog, Anni-Frid Lyngstad’i kehastas Mairet Parmason ja Björn (põldude keskel, elumajade hoovis, talunike kuivatites aga ka Ulvaeus’i Andri Võsokovski). Aitäh juhendaja Virge Mastikule. küla südames). Paljud noored kaasasid orienteerumisse vane- Külapäevale pani mürtsuva punkti kesköödisko, kus viima- mad õed, vennad ja ka emad-isad, sest igas kontrollpunktis tuli sed pidulised said ennast tühjaks tantsida. Pidu kestis hiliste vastata Linte külaga ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seotud öötundideni. Aitäh parima eestikeelse disko eest, DJ Mati Lukk! küsimustele. Esimeses kontrollpunktis küsiti näiteks, mis oli Linte Minu kui külapäeva peakorraldaja arvates on sellise külapäe- küla ajalooline nimetus? Mäng tekitas põnevust ja mängulusti va korraldamine äärmiselt oluline. kogu perele. Jüri Võsokovski sõnul näitab see noortele, et kui kogukond Lisaks maastikuorienteerumisele ootasid külapäevalised töötab üheskoos, on võimalik korda saata suuri ja vahvaid sünd- Räpina päästekomando ja politsei tehnika tutvustamist. musi. Külapäeva korraldusmeeskonda kiideti. Aitäh, Räpina päästekomando, Põlva politseijaoskonna Kõnnu külavanem Arvet Kirotar ütles: „See oli mitut kogu- piirkonnavanem Katrin Satsi ja MTÜ Noored Toredate Mõtetega konda ja erinevaid põlvkondi läbivalt liitev päev, mis on aluseks meeskond. erinevate traditsioonide järjepidevusele. Osalejana sain tunda, et Rohkelt elevust tekitas küladevaheline jalgpallimatš, mis külapäeval oli kõigile ja kõigele peensusteni mõeldud, mille tõttu leidis aset Linte raamatukogu-külakeskuse jalgpalliväljakul. sain nautida kogu päeva. Päevas oli palju tegevusi, mis annavad Eelregistreeritud võistkondi oli kaks: Linte küla ja Raadama küla hingetoitu veel pikaks ajaks.“ meeskond. Enne matši algust tekkis juurde veel üks meeskond Linte külapäeva korraldusmeeskond tänab ilmataati, kes – Kõnnu küla. oli meile hoolimata prognoosidest armuline ja laskis külapäeval Mäng oli humoorikas, tempokas ja väravate rohke. Jalgpal- päiksel paista. limatši tulemused: Täname: Räpina vallavalitsus, Räpina Kultuurkapital, Põlva- Kõnnu küla III koht maa ekspertgrupp, Mikk Puksov, Margarita ja Jüri Võsokovski, Linte küla II koht Valdo ja Inge Geherman, Carolina Loog, Mairet Parmason, OÜ Raadama küla I koht Varola (Toomas Heering), Adeline Sunday OÜ, Värska Looduslik Mängijad soovisid traditsiooni jätkata ja lubasid järgmisel Mineraalvesi, Aivo Parmson, Sille Jaago, Mati Lukk, Üllar Kask külapäeval taas oma meeskonnaga välja tulla. ja Kadi Traagel, Värska Kuurortravikeskus, Räpina Rahvaleht, Kõige enam ootasid külapäevalised õhtust meelelahutusprog- Ajaleht Koit, Kiira Mihnovitš, Räpina Päästekomando, Põlva rammi ja külapäeva ametlikku avamist. Ametlikult avasime Linte piirkonnavanem Katrin Satsi ja Virge Mastik! külapäeva kell 16.00 toetajate, sponsorite, aktiivsete külaelanike, korraldusmeeskonna tänamise, Räpina vallavanem Enel Liini Andri Võsokovski, sõnavõtu ja Eesti Vabariik 100. aastapäevaks pühendatud kivi külapäeva korraldaja avamisega. Avati EV100 pühendatud mälestuskivi.

Päästekomando pakkus palju lõbusaid tegevusi. Üllatusesineja “ABBA”. Fotod: Andri Võsokovski Linte külapäeva tort oli imemaitsev. Fotod:Andrus Karpson Tööalane kogemusreis Räpina-Gulbene-Räpina 20.–21. augustil toimus Räpina ja Veriora lasteaia töötajate Gulbenes veedetud päevi muutsid veelgi sisutihedamaks õppereis Lätimaale, eesmärgiga saada uusi kogemusi, teadmi- meie endi vestlusringid ja arutelud nähtust. si ja nutikaid lahendusi, kuidas nende töös kasutusel olevaid Ka vaba aega sisustasime meeldivalt. Esimesel päeval toimus õppeelemente lõimida meie lasteaias toimuvate tegevustega, et tunniajaline linnaekskursioon väikse elektrirongiga, kus tutvusime rikastada ainevaldkondi. Gulbene linna kaunimate kohtadega. Reisi programmi käigus külastasime kahte Gulbene laste- Teisel päeval suundusime vaatama Stameriena lossi, mida aeda. Tutvusime sealse töökorralduse ja alushariduse arengu- hetkel renoveeritakse ja mis sarnaneb meie Alatskivi lossiga. suundadega. Selgus, et meie õppetegevus, tööalased rõõmud Stameriena lossi ajaloo huvitavam seik on see, et viimane ja mured on üldjoontes sarnased. Läti lasteaia õpetajatel on mõisaproua Alexandra von Wolf abiellus 1932. aastal Itaalia valdavalt kõrgharidus. Lätlaste suurimaks murekohaks on madal kirjaniku Giuseppe Tomasi di Lampedusaga („Gepardi” autor). palgatase. Vaatamata natuke väsinud lasteaia välis- või siseilmele Koduloolased uurivad siiamaani põnevusega romaani, et leida ja vähestele rahalistele võimalustele, oli õhkkond väga sõbralik, entusiastlik ja positiivne. Lasteaed on oma tegemistesse hästi sealt viiteid tema Lätimaal veedetud päevadele. Põikasime ka kaasanud lapsevanemaid. Ma ei ole varem näinud nii palju koo- sisse Stameriena Aleksandri Nevski õigeusu kirikusse, mis on tud, heegeldatud ja õmmeldud õppevahendeid – kõik valmistatud taastatud endises hiilguses ja uhkeldab tornidesse paigaldatud lastevanemate ja õpetajate poolt. mägikristallidega. Esimene külaskäik viis meid Gulbene lasteaeda Nr 3 „Ausek- Meie sisukas reis kulmineerus paadisõiduga maaliliselt kaunil Tea ja Terje: Eriti meeldis lasteaia seiklusrada ilusas park- litis”. Lasteaed on ehitatud kahele korrusele ja lastega tegelevad Stameriena järvel humoorika laevakapteni ja läti rahvalaulude metsas, kus oli lastele palju liikumisvõimalusi. Kasvuhoone lasteaias lisaks õpetajatele ka psühholoog, massöör, füsiotera- saatel. taimekasvatuseks, komposti tegemise võimalus. peut, looduse esteetika õpetaja. Palju tähelepanu pööratakse Kokkuvõtteks julgen öelda, et õppereisile seatud eesmärk sai Kätlin: Väga meeldis looduslike vahendite ruum, kus lastele looduslähedusele ning enamik õppevahendeid on looduslikud mitmekordselt täidetud ning võime kinnitada, et erinevate ja sa- tutvustatakse erinevaid looduslikke materjale ja meisterdamisvõi- (nt teokarbid, seemned, liiv jne), ka vahendite ja mänguasjade mas väga lihtsate vahenditega on võimalik ilmestada ja huvitavaks malusi. Nautisin laevasõitu sillerdava veega järvel, väga mõnus. tarvis on töötajad ise pununud ajalehepaberist vastupidavad muuta lasteaia igapäevatööd. Kõik sellised kogemused rikastavad Kairi, Rita, Ivi: Vahvad olid rippuvad pallid ja puidust liumäed kastid. Rühmaruumid on sisustatud tagasihoidlikult, väheste meie silmaringi ja mõttemaailma ning aitavad meil paremini ning väiksemates rühmades. Mõnusad seinakaunistused üldkasutata- vahenditega ja oma sisult üsna sarnased, võrreldes meie lasteaia huvitavamalt õpetada lapsi ning laiendada ka nende silmaringi vates koridorides, mida saab ka õppetöös kasutada. Ja muidugi rühmaruumidega ka väiksemad. Lasteaia kasutuses on keldrikor- läbi meie enda kogemuste. meeltetuba, mis on valmis ja töötab. rusel füsioteraapia ja looduse tuba. Looduse toas on looduslik Mõned mõtted reisil osalejatelt: Meeldis rongi- ja laevasõit, sain proovida ka laeva- materjal - taimed, seemned, värviline liiv ja soe liiv ning lastega Merle: Kadi: Eriti meeldisid lasteaias kasutusel olevad valgus/liiva- kapteni ametit. tegeleb looduse esteetika õpetaja. Toimuvad õppetunnid-taime- tahvlid, pehmed vaip-matid, erinevad kujundid rühma põrandatel. de-seemnete-värvitud liivaga ja WSB sooja liivaga. WSB on soe Sõprussuhted Gulbene lasteaia õpetajatega said alguse Sain palju ideid meisterdamiseks ning rühmaruumi kujundami- liivakivi soojusvarustusseade. Seade on välja töötatud Riia Teh- projekti Erasmus K2 raames. nikaülikoolis ja saanud ka mitmeid tunnustusi. Soe liiv parandab seks. Väga tänuväärt mõte oli ajalehepaberist isetehtud kastid. 24. septembril ootame Räpina ja Veriora lasteaeda vastu- laste üldist tervist. Lasteaed jättis hea mulje, väga palju on oma Soovin kindlasti ka proovida neid ise teha. Lihtsatest asjadest külaskäigule Gulbene lasteaedade töötajaid (45 inimest). kätega loodut, lastepärast ja hubasust pakkuvat. saab teha midagi väga imelist! Tänan südamest nii Räpina kui ka Veriora lasteaia töötaid, Teine lasteaed Gulbene 1. primasskola asus väikeseses Jaanika, Gerli, Eve: Märksõnaks on „ keskkond õpetab last“. kes reisil osalesid ja reisiga rahule jäid. männitukas ja oma looduslikku asukohta kasutab lasteaed õues Väga meeldisid Gulbene lasteaia toa põrandal olevad geomeet- Ja nii nagu igal aastal, planeerime juba uut õppereisi. läbiviidavateks tegevusteks. Õuealal oli palju ronimisvõimalusi rilised kujundid, jooned, numbrid, millest lapsed ise, kasutades ja mänguvahendid on loovad ning lihtsad (plasttorud pallide loovust, saavad erinevaid tegevusi välja mõelda. Meeldejääv oli Regina Allik, veeretamiseks, veerenn laevade ujutamiseks jne). ka lasteaia õueala, milles torkas silma lihtsus ja lapsesõbralikkus. Räpina Lasteaed Vikerkaar direktor september 2018 räpina rahvaleht 9

UUS RING LEEVAKU KÜLAKESKUSES Räpinlastest “lõvid” osalesid Millal ja mis toimuma hakkab? maailmakoristuspäeval Alates 27.09.2018 oodatakse igal neljapäeval kella 10-19 Leevaku külakeskusesse neid, keda huvitab loovkudumine kangastelgedel. Lisaks sellele pakume soovi korral võimalust oma kootud kangast kordumatuid esemeid õmmelda. Hak- kame avastama Saori loovkudumise põnevat maailma. Pakume ka võimalust kududa kaltsuvaipa suurtel telgedel. Vajalik oma materjal. Kellele? Saori sobib lastele ja täiskasvanutele ja erivajadustega inimestele sõltumata soost, vanusest, vaimsest ja füüsilisest tervisest. Intellektipuudega lapsed ja noored õpivad suhteliselt kergelt töövõtted ära. Eelnevaid teadmisi kangakudumisest pole vaja. Mis on Saori loovkudumine? Saori kodumaaks on Jaapan. Saori sai alguse jaapanlannast Misao Jo´st 1968. aastal Saori puhul pannakse rõhku eneseväl- jendusele ja inimlikele eksimustele. Seetõttu on ka Saori loovku- dumises üheks tähtsamaiks loosungiks: „Ole erinev masinast, jää inimeseks!” Saori on kaasaegne kangakudumine, millel pole Põnevaim leid oli tualetipott. Foto: Mikk Tarros reegleid ega piiranguid. Saori puhul pole näidiseid, mille järgi ku- duda ja pole ka vigu. Ebakorrektsed servad, kogemata tekkinud Lions liikumise iga aastane heateopäev kattus sel vead, see on kõik lubatud. Kõik tekkinud defektid on efektid. Saori korral EV100 raames korraldatud maailmakoristusakt- loovkudumist võib pidada mediteerivaks tegevuseks. siooniga. Millistel kangastelgedel saab saorit kududa? LC Põlva oli presidendi Meelis Tarrose eestveda- Saorit saab kududa igal kangasteljel. Kuid igal kangasteljel misel registreerunud koristama Mooste järve äärset kudumine ei ole jõukohane igaühele. Seetõttu on MTÜ Leevakk muretsenud Leader projekti raames Leevaku külakeskusesse rehvi- ja muud ladestust. Mõni päev enne koristuspäeva kaks Saori kangastelge. Üks neist on Saori Piccolo telg, mis on Saori vest. Kanga kudus nägemispuudega Sirje. Vesti selgus, et prügitekitaja on tuvastatud ja saanud korral- märk innovatiivsusest. See kangastelg on reguleeritav ja kan- õmbles Heivi. duse enda järelt ise koristada. gakudumiseks sobilik isegi juba alates 4 eluaastast. Kõik Saori kangast on võimalik teha kõike – seinakaunistust, kotte, patju, Et mitte kohtumispaika (Mooste bussipeatus) muuta, kangasteljed on väga kasutajasõbralikud, lihtsad, kompaktsed, tassialuseid, kaisulooma, riideesemeid jne. Unikaalse riideeseme otsustati oma jõud panustada maanteeäärte puhasta- hoolikalt disainitud, kahe tallalauaga. Neid saab kokku lükata saab valmistada juba väga väheste õmblusoskustega. misele. Puhastatigi Mooste ja vahelisel teelõigul ja transportida. Need on teljed, mis on mugandatud vastavalt Soovijatel on võimalik kohapeal oma kootud kangast unikaal- ligi 4 km maanteekraavi ja teega külgnevat ala. vanusele ja võimekusele. seid esemeid õmmelda. Leevaku külakeskuses on vajaminevad Kokku kogusid “lõvid” umbes 1000 liitrit prügi. Eel- Mitu inimest saab korraga kuduma tulla? õmblustarvikud ja õmblusmasinad olemas. Lisamaterjali leiame Kohapeal on pidevalt olemas kaks telge. Suurema huvi korral taaskasutusest või seisma jäänud kangaste hulgast. kõige plast-, metall- ja klaastaarat, papptopse, kilekotte on võimalik pakkuda kudumist viiel kangasteljel korraga. Kui kardad ise õmmelda, leiame lahenduse. ja toidu termokarpe. Põnevamad leiud olid tualetipott, Millist kangast ja millisest materjalist kootakse? Kas ring on tasuline? aluspüksid ja üks 200 mp3 failiga cd plaat ning veo- Kootakse unikaalset labast kangast. Kudumiseks sobivad Kui tuled kuduma või õmblema on kord 2€. autorehv. erineva koostisega lõngad, niidid – vill, puuvill, siid, lina, süntee- Kaltsuvaiba kudumisel võtame tasu lõime eest. Märkimist väärib, et koristustöö käigus said “lõvid” tilise kiuga jne. Unikaalsuse annab kangale erinevate lõngade, Tekkis küsimusi, kahtlusi, kõhklusi? innustavad telefonikõned ka Põlvamaa koordinaatorilt pusade, lõnga- ja kangajääkide kasutamine. Helista julgelt Heivi Kurg 5030634 või kirjuta ning isegi peaminister Jüri Rataselt. “Lõvidele” oli appi [email protected] Kaua peab ühe korra kudumiseks aega planeerima? läinud Räpinast pärit tuntud aktivist Mikk Tarros, kes on Laste puhul tasub aega planeerida 2 tundi, täiskasvanud 3. Kui oled juba rohkem vilunud ja soovid kududa kangast mingi Tule avasta oma sisemine kunstnik! praegu Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesi- suurema eseme jaoks, kulub aega ja päevi rohkem. Kudumise mees. Väsinud töömehi kosutas maitsvate suupiste- aega saab siis eraldi kokku leppida. tega “Traveler’s Friend” lihatööstus. Osalenud leidsid, Mis enda kootud kangast edasi saab? Heivi Kurg, et uhke tunne oli osaleda nii suures – ülemaailmses Kootud loomingu saab iga kuduja koju kaasa. Oma kootud ringi juhendaja aktsioonis. Kutse üldplaneeringu Leevaku Hüdroelektrijaam Räpina Rahvaleht koostamise seminarile erandkorras avatud oktoobris! Vot see oli alles pidu!

Räpina Vallavalitsus on ette valmistamas valla üldplaneeringu Oktoobri alguses avab Leevaku hüdroelektrijaam oma uksed – kus see on? Ahjaa, liitus ju Räpina vallaga. Huvitav koostamise protsessi. Üldplaneering määrab kogu valla ruumilise külastajatele, et üheskoos tähistada projekti „Tööstuspärandi oleks näha kuidas ääremaal kah pidu peetakse – täna (31.august) arengu suundumused ja paneb paika maakasutuspõhimõtted taaselustamine turismi arendamiseks“ edukat elluviimist. Projekti see ju toimubki. Eeva Sala organiseeriski autotäie prouasid ja sõit ning ehitustingimused. Üldplaneeringu põhjal toimub edaspidi raames on rajatud elektrijaama teisele korrusele külastusruum Aravu suunas võis alata. ehitustegevus. koos eksponaatidega. Hüdroelektrijaam on avatud kolmel päeval, 16 km sõitu üksikute talude ja rohtunud põldude vahel. Õhtu- 5. oktoobril kl 10.00 toimub Räpina Vallavalitsuse volikogu kuid eriline päev on laupäev, 6. oktoober, mil hüdroelektrijaama hämaruses aga märkasime juba eemalt tuledes säravat kultuuri- saalis seminar üldplaneeringu esialgsete lähteseisukohtade juures on avatud külakohvik ning päev on sisustatud erinevate maja. Jõudsime maja ette – auto parkimiseks korralikult hooldatud teemal. Arutatakse läbi, millele peaks üldplaneeringu käigus tegevustega. muru ja asfalteeritud plats. Maja ees kobaras härrasmehi, kes meid rõõmuhõigetega tervitasid: “Pealinna noorikuid ka näha!” eritähelepanu pöörama ning keda ja kuidas kaasata planeerin- Reedel, 5. oktoobril on elektrijaam külastajatele avatud gulahenduse väljatöötamisse. Seminari päevakava on alljärgnev: Uksel aga võttis meid vastu kultuurimaja juhataja Tea Tenson kella 14–18 avasüli nagu vanu tuttavaid. Juhatas meid eraldi lauda, pilet vaid 10.00–10.20 Mis on üldplaneering? Mida saab, mida ei saa Laupäeval, 6. oktoobril kella 11–18 5 eurot. Kiikasime kõrvaltuppa – oi jeerum! – toas vist miljon üldplaneeringuga teha. • Avatud külakohvik, sõita saab raftiga mängukaru! Homme ju 1. september, algajad koolijütsid oleksid 10.20–11.00 Üldplaneeringu seadusjärgsed ülesanded. • Kell 12–15 süstasõitu tutvustav demonstratsioonesinemine siit küll meeldejääva elamuse saanud! Jätavad ju esimese klassi Millele peame pöörama erilist tähelepanu? Võhandu jõel spordiühingult Ekstreempark ja Võhandu õpilased hüvasti mänguasjadega – koolipapad nõuavad enamat. Maraton Kuidas läbi viia osalusplaneerimist soosiv Aga edasi – bänd “Peramaa parunit” – vaevalt said pillidele 11.00–11.30 Rafti sõit planeeringuprotsess? hääled sisse, kui tantsupõrand täitus tantsijatega kogu õhtuks. • Kell 13–16 orienteerumismäng Võhandu jõe kallastel (küsi- Tantsida sai nii valssi, fokstrotti, ruutrumbat ja isegi tangot. Põrand 11.30–12.00 Üldplaneering kui vallavalitsuse igapäevane mused elektrijaama ajaloo ja veskite kohta) ning tegevused oli laitmatult libe, nii et tantsusammude seadmisega vaeva polnud! tööriist. Kuidas planeeringut vormistada? lastele. Sellist seltskonda nagu Aravul oli, annab otsida – nad aus- Huvilistel palume oma osalussoovist teada anda • Külakeskuses võimalus proovida Soari kangastelgedel tasid pillimehi, sest põrand oli kogu õhtu tantsijatega täidetud. Miia Kasearule, kudumist Sibulalaadaga, mis toimus Lüübnitsas, ei saa üldse võrrelda – planeeringute ja maakorralduse spetsialist • Kell 14 ja 16 võimalus külakeskuses vaadata 2007. aastal Nedsaja külabändi poisid mängisid särgid märjaks, tantsuplatsil tel. 799 9510, Leevakul lavastatud näidendit „Jõujaam“ aga valitses tühjus... Aravut tahaks aga ikka ja jälle külastada. e-post [email protected]. • Päeva jooksul aitab meeleolu luua Leevaku küla bänd Pühapäeval, 7.oktoobril on elektrijaam külastajatele Kultuurilembesed kliendid Räpinast avatud kell 11–14 Ürituse viivad ellu AS Generaator ja MTÜ Leevakk

SOOVID ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ÜHENDUST. Aitame esitada rahastus taotluse SA KIK rahastamaks vee- varustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitust kinnistu sees. Teeme taotluse, ehitame torustiku. „Võtmed kätte“ lahen- dus. OÜ HVK. [email protected] 53450081, Marko. Saada e-mail koos kinnistu aadressiga, et teada sada kas on võimalik rahastus taotlust esitada. 10 räpina rahvaleht september 2018

Kultuurikalender september-oktoober ÕNNITLEME VANEMAID! R, 21. IX 18 Teemaõhtu „Inimese sõber koer“ Õnn ei olnudki mägede taga, I–IX klassidele. Info Võõpsu Raamatukogu kaugetel sinistel randadel. tel 795 9435. Võõpsu Raamatukogus Nüüd ta juba hällis sul magab P, 23. IX 9 Räpina laat Tuletõrje platsil ja varsti tallab su kandadel. P, 23. IX 13 Räpina Pensionäride Seltsi koosviibimine Tuletõrje saalis Saskia Kits E, 24. IX 18 Kontsert: Ingely Laiv (oboe) ja 30.07.2018 Jakob Teppo (klaver). Pilet õpilasele ja pensionärile 3 eurot, täiskasvanule 5 eurot. Madli Kirss Räpina Muusikakooli õpilastele tasuta. 31.07.2018 Lisainfo 799 9530 või [email protected] Andron Soosaar Räpina Muusikakoolis 6.08.2018 K, 26. IX 15.30 Räpina vallavolikogu istung Räpina haldushoones R, 28. IX 19 Indie-folkmuusiku Henry No Hurry kontsert. 80 Tasuta! Info: [email protected], tel 5812 8219. Veriora Noortekas Kauaaegset lauljat N, 4. X 19 Abja EHH-Teatri etendus „Papad“. Pilet eelmüügis 5 eurot, kohapeal 7 eurot. Vilja Kallaste’t Piletid müügil Räpina Valla Kultuurikeskuses ja Ruusa Raamatukogus. Info tel 796 1363 või Õnnitleb naiskoor [email protected] Ruusa kultuurimajas R, 5. X 14 Eakate pidu. Tegevusprogramm, tantsumuusika Koidula ja ühislaulmine. Kohv, tee ja suupisted kohapeal. Üritus on tasuta. Ja dirigent Lisainfo [email protected], tel 5812 8219. Jaanus Prükk Veriora rahvamajas (Viluste PK saal) R, 5. X 15 Näituse „10 aastat Linte Raamatukogu- Külakeskust“ avamine. Info tel 795 1418 või [email protected] Linte Raamatukogu-Külakeskuses NAISKOOR KOIDULA K, 10. X 18 Õpetajate päeva tänuõhtu (kutsetega) alustab uut hooaega Räpina Räpina Aianduskooli saalis R, 12. X 18 Luule- ja muusikaõhtu. Silver Sepp ja aianduskoolis algusega kl 17.00. Kristiina Ehin. Üritus on tasuta. Info tel 795 1418 või [email protected] Ootame uusi liikmeid kõikidesse Linte Raamatukogu-Külakeskuses häälerühmadesse. L, 13. X 14 Kogupereetendus „Nukitsamees“. Pilet eelmüügis 3 eurot, kohapeal 5 eurot. Kohtumiseni! Piletid müügil Räpina Valla Kultuurikeskuses ja Ruusa Raamatukogus. Info tel 796 1363 või [email protected] Ruusa kultuurimajas L, 13. X 21 Sügispidu täiskasvanutele. Tantsuks mängib ans Kompvek, esinevad tantsijad. Pilet eelmüügis (12. oktoobrini) 5 eurot, kohapeal 7 eurot. Kohtade broneerimine ja info [email protected], tel 5812 8219. Veriora rahvamajas (Viluste PK saal) N, 18. X 19 N. Gogoli „Hullumeelse päevik“. Mängib Argo Aadli. Pilet eelmüügis 13 eurot, sooduspilet 11 eurot; pilet tund enne etendust kõigile 15 eurot. Eelmüük Räpina Valla Kultuurikeskuses. Info tel 796 1363 või [email protected] Räpina Aianduskooli saalis R, 19. X 18 Kohtumine kirjanikuga: Olavi Ruitlane. Üritus on tasuta. Info tel 795 1418 või [email protected] Linte Raamatukogu-Külakeskuses R, 19. X 20 Alle-Saija Teatristuudio etendus „…ja õunapuud õitsevad“. Pilet 6 eurot. Info [email protected], tel 5812 8219. Veriora rahvamajas (Viluste PK saal) K, 24. X 18 Luuleõhtu Lehte Hainsalu loomingust. Info tel 795 9435 Võõpsu Raamatukogus R, 26. X 19 Sünnipäevaõhnguline raamatukoguöö. Juubelipeod, pulmad, Info tel 795 1418 või [email protected] jõulupeod, aastalõpupidu… Linte Raamatukogu-Külakeskuses ei tea, kes aitaks õhtut sisustada? Hoia silma peal: kultuur.rapina.ee MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Kutsu mängima ja õhtut juhtima Ei peaks ma ühtki valu enam valuks, NÄITUSED ansambel Mahmõr! kui süda ainult Sinu kaotust taluks. Näitus „Martin Kangro ja Räpina leib“ on avatud Räpina Raamatukogus. Huvi korral võtke ühendust: Bernhard Pirbe Näitus „Räpina Puhkpilliorkester 150“ on avatud Räpina Ko- Uno Nagelmaa tel. 5248189, 1.08.2018 duloo- ja Aiandusmuuseumis. Olev Suur tel. 5032614 või Paul Johanson Näitus „Aino Lauk 90 ehk Räpina juuksurite dünastia“ on 23.08.2018 avatud Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis. Facebook’i lehel Mahmõr Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud näitus „Meeksi Kalmer Otsing vald ajas ja ruumis“ on avatud Räpina loomemajas. 10.08.2018 Maiu Varese plakatinäitus „Kuulutus-kuulutus!“ on avatud Korstnad, ahjud, truubid, Aleksander Ostrovski Mehikoorma seltsikeskuses. pliidid korda! 22.08.2018 Näitus „10 aastat Linte Raamatukogu-Külakeskust“ on alates 5. oktoobrist kell 15 avatud Linte Raamatukogu-Külakeskuses. Helene Rämman Korstnapühkimistööd 10.08.2018 Eesti Kutsekoja Ida Leppmaa OÜ ESTEST PR litsentsiga korstnapühkijalt. 3.08.2018 ostab metsa- ja põllumaad. Korrasoleku akti väljastamine. Laine Kann Korstnapühkijal oma redel kaasas. 8.08.2018 Tel 50 45 215, 51 45 215, Stefaniya Volkovska Linnas ja maal. 14.08.2018 [email protected] Tel. 51916605. Luune Mosona 22.08.2018