27893; Miku Kinnistu, Uuri Küla, Kuusalu Vald/Kihelkond, Harjumaa) 2021

Arheoloogiakeskus MTÜ

Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Uuri küla asulakohal (27893; Miku kinnistu, Uuri küla, Kuusalu vald/kihelkond, Harjumaa) 2021. aastal

Koostaja: Gurly Vedru, arheoloog

Tallinn 2021 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1.

Loa number: 25594 Mälestise nimetus Asulakoht Registrinumber: / uuringu objekt: 27893

Aadress (uuringu objekti asukoht): Harju maakond, Kuusalu vald, Uuri küla, Miku (35301:001:0048)

Koordinaadid: X: 6595567, Y: 588424; X: 6595643, Y: 588514; X: 659556, Y: 588573; X: 6595505, Y: 588455

Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: eeluuringud asulakohale kavandatava hoone alal. Uuringutest jäeti välja kinnistu loodepoolne osa, kus asulakiht on kõige paksem ja intensiivsem. Ülejäänud osas selgus, et must leiurikas kiht iseloomustab ka asulakoha kesk- ja osaliselt ka kagupoolset osa. Vaid mälestise kagupoolseim ots on leiutühi ning just sellele alale võiks rajada elamu.

Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud:

14 Välitööde juhataja ja asutus: C Gurly Vedru, MTÜ Arheoloogiakeskus

dendro Toimumisaeg: 11. ja 13.04. 2021

Tööde tellija: luu

Kaevandi või uuritud ala pindala: 9417 m² muu Leiud (peanumber): AI 8409

Märkused: Soovitatav on elamu ehitada kinnistul olevast kraavist ida- või kagu poole. Arvestades leidude hulka ning ümbritsevaid mälestisi, võib Miku kinnistul kaevetöid teha siiski ainult arheoloogi juuresolekul.

Kuupäev 15.04.–11.05.2021 Allkiri

Sissejuhatus 2021. aasta aprillis toimusid arheoloogilised eeluuringud Uuri külas riikliku kaitse all oleval asulakohal 27893, kus uurimisobjektiks oli selle kagupoolsel osal paiknev Miku kinnistu (35301:001:0048; Kuusalu vald/kihelkond, Harjumaa; joonis 1, 2; tahvel I, II). Uuringud olid põhjustatud Miku kinnistu omanike soovist rajada sinna elamu.

Arheoloogilised uuringud tellis ja tasustas kinnistu omanik , neid viis läbi Arheoloogiakeskus MTÜ arheoloog Gurly Vedru juhatusel. Objektil töötas detektorist Ants Rulli, tööde käigus leitud loomaluud määras osteoloog Liina Maldre.

Asukoht, looduslikud olud ja kohakasutuse ajalugu Uuri küla asub Kuusalu valla keskosas, jäädes vallakeskuseks olevast Kuusalu alevikust u 8 kilomeetrit idakirde poole. Uuri küla maad algavad ajaloolisest Vana-Narva maanteest – praegusest Jõelähtme–Kemba teest (riigimaantee 11260) – ligilähedaselt 1,7 km põhja pool. Tegu on ajaloolise teega, mis seda ümbritsevate asulakohtade vanuse põhjal otsustades oli vähemalt lõiguti kasutusel juba viikingiajal. Piirkonna teine suurem tee – Kuusalu–Leesi tee (11270) – kulgeb aga u 1,2 kilomeetrit lääneloode pool. Uuri küla (joonis 2) läbib üldkursilt põhja–lõuna-suunaline Uuri–Kahala tee (3530033), mis saab oma lõunapoolses otsas alguse eelmainitud Vana-Narva maanteelt, selle tee kirdepoolne ots on Uuri küla keskel just asulakoha 27893 juures. Kohast, kus viimatikirjeldatud tee lõppeb, saab alguse põhiliselt loode–kagu-suunaline Muuksi–Uuri tee (35301:001:1196), mis viib üle klindipealse Muuksi külla. Uuri küla keskelt, uurimisobjektiks olnud asulakoha keskosa edelapoolselt küljelt saab Uuri–Kahala teelt alguse Uuri–Mustametsa tee (35301:001:1581), mis Uuri külas on esmalt põhjaloode–lõunakagu-suunaline. Tee põhjaloodepoolset osa, mis jääb Muuksi–Uuri tee ja Uuri–Kolga tee vahele, nimetatakse Miku teeks (35301:001:0045). Uuri–Mustametsa teelt saab omakorda alguse lääneedela–idakirde- suunaline Uuri–Kolga tee (3531:001:1307). Antud tee lääneedelapoolne ots jääb asulakoha kagupoolsest piirist ligilähedaselt 200 meetrit kagu poole. Suur Tallinn–Peterburi tee (riigimaantee 1, ka Tallinn–Narva tee1) kulgeb Uuri külast u 2,3 km lõuna pool ning Liiapeksi–Loksa tee (85) u 3,8 km ida pool.

Kuigi tänapäeval ulatub üks osa Uuri külast mereni välja, jääb ajalooline külatuumik rannikust peaaegu neli kilomeetrit lõunakagu poole ning ajalooliselt on siin tegu olnud ikkagi sisemaakülaga.

Uuri küla asub Kahala järve idapoolsel kaldal, küla maad jäävad nii järvenõkku kui ka selle serva moodustavale klindipealsele alale. Kahala järv on jäänukjärv ning oli varem merega ühenduses praeguses Muuksi külas asuva vagumuse kaudu. Varasematel aegadel oli järv suurem ning selle rannajoon ulatus praeguse järveraba välispiirini. Kõige suurem oli järve veetase mesoliitikumis (Saarse et al. 1999, 396, 400), mil see ujutas üle ka hilisema Uuri küla läänepoolse osa, ulatudes ühelt poolt ligilähedaselt praeguse Muuksi–Uuri teeni ning teiselt Uuri–Mustametsa tee jooneni. Hilisem asulakoha-ala oli aga juba kõrgemal ning ilmselt jäi juba sel ajal järvekaldale. Üsna samast ajast on Uuri külast teada ka esimene asulakoht. See mesoliitiline elupaik asuski vahetult järve kaldal. Praegu on see kaitse all asulakohana 18432. Järgnevatel aastatuhandetel vabanesid vete alt uued alad ning järve pronksiaegset rannajoont markeerib arvatavasti kaitsealune lohukivi 18505 Iisaka talu maal. Ilmselt samal ajal rajati ka kivikalmed 18438 ja 18439, kuid need jäid järvekaldast juba kaugemale. Enamasti võib

1 Käesolevas aruandes nimetatakse seda teed Tallinn–Peterburi teeks, et eristada seda ajaloolisest Tallinn–Narva teest ehk praegusest Vana-Narva maanteest. 3 tollaegseid kivikalmeid leida siiski kõrgemalt paepealselt alalt, kus nende kõikide juurest avanes vaade järvele.

Mingi koha asustuse tekkimisel ja kujunemisel on oluliseks teguriks kohalikud mullad, mis võimaldavad ja/või piiravad inimtegevusi. Uuritud asulakoha tuumikala jääb praeguse Uuri– Kahala tee äärde, kus levib koreserikas rähkmuld (joonis 3: Kr). See on karbonaatne muld, mis on keskmise kuni kõrge huumusesisaldusega. Asulakoha põhja-, kirde- ja idapoolses osas on tegu õhukese paepealse mullaga (joonis 3: Kh''). Aluspõhjapae sügavus on sellel mullal 10–30 cm. Mälestise keskosas levib piiratud ulatusega alal gleistunud leetjas muld (joonis 3: KIg), mis on ajutuselt ja/või nõrgalt liigniiske, kagupoolse osal leiduv leostunud gleimuld (joonis 3: Go) on aga alaliselt ja/või keskmiselt liigniiske. Praegu toimub liigniiskuse kogumine ja ärajuhtimine kraavide kaudu, ilmselt oli see nii ka varasematel aegadel. Asulakoha kagupoolsest osast sadakond meetrit idakirde poole jääb madalam küllastunud turvastunud mullaga nõgu (joonis 3: Go1). See muld on alaliselt ja/või tugevalt liigniiske ning osutab varasemale märgalale või väiksemale seisuveekogule. Kuna see on ümbritsevast madalam, siis võisid varem liigveed just sinna voolata.

Kirjalikes allikates on Uuri küla esmakordselt mainitud 13. sajandi esimesel poolel koostatud Taani hindamisraamatus. Selles on märgitud 14 adramaa suurune Ueri-nimeline küla (Johansen 1933, 662–663).

Asulakoht 27893 ning Miku kinnistu asuvad Uuri küla praeguses tuumikus Uuri–Kahala tee ja Uuri–Mustametsa tee hargnemiskohas (joonis 2). Muistise avastasid Valter Lang ja Gurly Vedru 1994. aasta kevadel, mil maastikuinspektsiooni käigus lokaliseeriti rikkaliku leiumaterjaliga ala.

Kuni 19. sajandi teise pooleni oli Uuri sumbküla, mille hooned paiknesid kobaras alal, mis jääb praeguses külatuumikus paikneva Uuri Suurtalu (35301:001:0685) ümbrusesse. Samalt alalt on kogutud ka muinas- ja keskaegseid leide ning paik on asulakohtadena (27893, 27894) ka riikliku kaitse all. Seda põlist asustuspilti kajastab kaardimaterjal, millest vanim pärineb 17. sajandi lõpust (joonis 4) ning noorim 19. sajandi lõpukümnenditest (joonis 5). Sellel viimasel, 1880ndatel aastatel koostatud kaardil on Uuri küla talud, sealhulgas ka Miku (joonis 5: Mikko), veel oma algsetes kohtades. Pärast talude päriseksostmist ja talumaade kruntimist liideti varem eraldi paiknenud maad ühtseks tervikuks väljaspool algset küla ning talud viidi varasemast külast väljapoole.

2021. aasta välitööde metoodika Kavandatava hoone võimalikus asukohas viidi läbi šurfimine ja detektoriuuringud. Kaevati 66 šurfi, mis fikseeriti pildistatamise, mõõdistamise ja kirjeldamisega. Šurfidest välja tõstetud muld vaadati käsitsi läbi. Šurfide koordinaadid võeti gps-iga Garmin Oregon 600, mille mõõtmistäpsus oli ±2 m. Kõik kohad, kust oli detektoriga saadud metall-leid, kaevati šurfidena loodusliku aluspõhjani.

2021. aasta välitööd Uuringutega kaevati käsitsi 66 proovišurfi (joonis 6, 7; tabel 1; tahvel III–VII). Parema ülevaate andmiseks esitatakse šurfide kirjeldused tabelis 1.

Tabel 1. Uuri küla Miku kinnistule kinnistule 2021. aastal kaevatud šurfid. Number šurfi juures vastab numbrile joonistel 6 ja 7. Nr Koordinaadid Mõõtmed Kirjeldus Märkused 1 X: 6595567 50 x 50 x 40 3–4 cm paksuse mättakihi Savitihendite katked Y: 588432 cm2 alla jäi must muld. (6; AI 8409: 1), Aluspõhjaks ebaühtlane õhuke klaasikild paas. 2 X: 6595567 35 x 50 x 60 Nagu eelmine; künnikihi all Savitihendite tükid, Y: 588435 cm olid paekivid ning nende all glasuuritud jälle must muld. Mullas savinõukild (AI leidus arvukalt söetükikesi. 8409: 2), õhukesed Aluspõhjaks kollakas klaasikillud (3); liivsavi. luukillud (3) 3 X: 6595573 40 x 50 x 55 Nagu eelmine Savitihendite tükid Y: 588430 cm (5; AI 8409: 3) 4 X: 6595580 45 x 50 x 50 Nagu eelmine; palju Savitihendite tükid Y: 588428 cm söetükikesi. (15; AI 8409: 4), õhuke klaasikild, loomaluude katked (3) 5 X: 6595580 50 x 50 x 45 Mättakihi alla jäi must muld, Savitihendite katked Y: 588433 cm milles leidus põlenud (8; AI 8409: 5), raudkivitükke. Aluspõhjaks loomaluude oli siin paas. fragmendid (2) 6 X: 6595578 50 x 50 x 30 Nagu eelmine Tihendite katked (3), Y: 588436 cm hobuserauanael, loomaluu fragment 7 X: 6595570 50 x 50 x 45 Nagu eelmine Savitihendi katke Y: 588439 cm 8 X: 6595562 40 x 50 x 40 Peal 3 cm paksune mättakiht, Segatud pinnas Y: 588442 cm selle all 7–8 cm paksune kiht Savitihendite katked pruuni mulda, mille alla jäi (8), õhuke klaasikild kollakas aluspõhja liivsavi. (2), ehtenael (AI Sellest omakorda allpool oli 8409: 6), raudteravik u 10 cm paksune kiht musta (AI 8409: 7), mulda ning selle all kollane loomaluude aluspõhi. fragmendid (2) 9 X: 6595562 50 x 50 x 60 Nagu eelmine. Aluspõhja Savitihendite katked Y: 588445 cm hele liivsavi algas 55 cm (5), loomaluu katke sügavusel maapinnast. 10 X: 6595553 50 x 50 x 50 Nagu eelmine Savitihendite katked Y: 588448 cm (2), loomaluude fragmendid (9) 11 X: 6595550 50 x 50 x 50 Pealmise mättakihi all Savitihendite katked Y: 588450 cm paljandus must muld, 40 cm (3), loomaluude sügavusel maapinnast algas katked (2) hele liivane põhi. 12 X: 6595547 40 x 45 x 50 Nagu eelmine Loomaluude katked

2 Pikkus x laius x sügavus 5

Y: 588446 cm (4) 13 X: 6595552 40 x 40 x 35 Mättakihi alla jäi hele liivane Segatud pinnas Y: 588442 cm pinnas. 14 X: 6595557 40 x 40 x 65 Peal 3 cm paksune mättakiht, Segatud pinnas Y: 588440 cm selle all 8 cm paksune kiht Savitihendite katked heledat pruuni mulda. (2), õhuke klaasikild, Viimase all oli 10 cm savinõukillud (2; AI paksune kiht kollast liiva 8409: 8), tinaplomm ning selle all must muld. (AI 8409: 9), Aluspõhi siin savine ning see loomaluude katked algas 60 cm sügavusel. (6) 15 X: 6595562 40 x 60 x 60 Mättakihist alates oli tegu Vesi tuli kiiresti sisse Y: 588440 cm musta mullaga, aluspõhjaks Savitihendite katked kollakas liivsavi. (2), õhuke klaasikild (2), nael (AI 8409: 10), raudeseme katke (AI 8409: 11) loomaluu katke 16 X: 6595579 35 x 50 x 45 Kogu šurfi iseloomustas Savitihendite katked Y: 588441 cm must muld. Mullas leidus (5), õhuke klaasikild, paar väikest paekivitükki. savinõukild (AI Aluspõhjaks kollakas 8409: 12), loomaluu liivsavi. katke 17 X: 6595574 40 x 40 x 45 Nagu eelmine, aluspõhjaks Savitihendite katked Y: 588441 cm moreen. (4), graapeni katke (AI 8409: 13), loomaluu fragment 18 X: 6595569 50 x 50 x 55 Nagu eelmine Savitihendite katked Y: 588451 cm (3), loomaluude katked (2) 19 X: 6595569 50 x 50 x 55 Nagu eelmine Savinõude killud (2, Y: 588450 cm AI 8409: 14), tinaümbrises tulekivitükk (AI 8409: 15), loomaluude katked (5) 20 X: 6595572 50 x 50 x 60 Nagu eelmine; aluspõhjaks Savitihendite katked Y: 588452 cm kollakas liivsavi. (4), loomaluude fragmendid (5) 21 X: 6595573 50 x 50 x 60 Nagu eelmine Loomaluude katked Y: 588459 cm (2) 22 X: 6595578 50 x 50 x 50 Nagu eelmine Y: 588463 cm 23 X: 6595569 40 x 40 x 50 Nagu eelmine Majaaseme keskkoht, Y: 588447 cm u 10 m läbimõõduga ala. Siinsed leiud tulid pealmisest pinnasekihist ning neid eraldi sisse ei

mõõdetud. Uksehinged, ripplukk (AI 8409: 16), savitihendite katked (4), raudeseme katke (AI 8409: 17), hobuseraua katke, kannaga nööp (2; AI 8409: 18), metalleseme katke (AI 8409: 19), noa katke (AI 8409: 20), münt (AI 8409: 21), naela katke, tinaplomm (AI 8409: 22), denga 1734 (AI 8409: 23), 1/6 ööri (AI 8409: 24) 24 X: 6595550 35 x 35 x 45 Nagu eelmine Malmpaja katke (AI Y: 588449 cm 8409: 25) 25 X: 6595558 45 x 35 x 50 Nagu eelmine Kirves (AI 8409: 26) Y: 588444 cm 26 X: 6595575 45 x 45 x 55 Nagu eelmine Malmpaja katked (2; Y: 588488 cm AI 8409: 27) 27 X: 6595612 45 x 45 x 50 Nagu eelmine Raudeseme putkeosa Y: 588483 cm (AI 8409: 28) 28 X: 6595596 40 x 35 x 45 Nagu eelmine Hobuseraud, vikati Y: 588468 cm katke (AI 8409: 29) 29 X: 6595592 45 x 45 x 55 Nagu eelmine Käevõru katke (AI Y: 588468 cm 8409: 30), graapeni kandenäsa katke (AI 8409: 31) 30 X: 6595591 50 x 50 x 45 Nagu eelmine Hobuseraua katke, Y: 588469 cm Haagi vastus (AI 8409: 32) 31 X: 6595597 45 x 40 x 45 Nagu eelmine Pronksrõngake (AI Y: 588458 cm 8409: 33), loomaluu 32 X: 6595592 40 x 40 x 45 Nagu eelmine Hobuseraua katke, ¼ Y: 588452 cm ööri (AI 8409: 34) 33 X: 6595582 35 x 35 x 40 Nagu eelmine Klaasikild, ripplukk Y: 588452 cm (AI 8409: 35), loomaluud (6) 34 X: 6595567 45 x 45 x 50 Nagu eelmine Hobuseraua katke Y: 588445 cm 35 X: 6595568 45 x 45 x 55 Nagu eelmine Malmpaja katke (AI Y: 588443 cm 8409: 36) 36 X: 6595571 50 x 50 x 50 U 2 cm paksuse mättakihi all Punaste telliste tükid Y: 588467 cm oli väheste paekivitükkidega (2), loomaluud (2) must muld. Looduslikuks aluspõhjaks oli heledam liiv.

37 X: 6595584 50 x 50 x 55 Nagu eelmine, mullakihis Hobuserauanael, Y: 588457 cm leidus palju söetükikesi. loomaluu 38 X: 6595582 60 x 60 x 50 Nagu eelmine; siingi leidus Savinõukild (AI Y: 588472 cm mullakihis palju söetükikesi. 8409: 37), nael, Loomaluude katked (4) 39 X: 6595571 55 x 55 x 45 U 2 cm paksuse mättakihi all Loomaluude katked Y: 588467 cm oli väheste paekivitükkidega (5) must muld. Mullas esines palju söetükikesi. Looduslikuks aluspõhjaks oli selles kohas paas. 40 X: 6595595 50 x 50 x 40 Pealmise mättakihi alla jäi Loomaluud Y: 588463 cm väheste paekivitükikestega must muld, aluspõhjaks kollane liivsavi. 41 X: 6595603 50 x 50 x 55 Nagu eelmine, mullakihis Savinõukild (AI Y: 588469 cm palju söetükikesi. 8409: 38), nael, hobuseraudade katked (2), naast (AI 8409: 39); loomaluude katked (3) 42 X: 6595594 50 x 50 x 45 Nagu eelmine Raudkuuli katke (AI Y: 588473 cm 8409: 40), raudeseme katke (AI 8409: 41), 1/6 ööri (8409: 42), loomaluud 43 X: 6595589 50 x 50 x 50 Nagu eelmine; mullakihis oli Loomaluud (3) Y: 588473 cm suurem põlenud raudkivi, samuti leidus siingi palju söetükikesi. 44 X: 6595579 50 x 50 x 55 Peal u 2 cm paksune Punaste telliste tükid, Y: 588488 cm mättakiht, selle all must savinõukild (AI muld. Viimases leidus 8409: 43), rohkesti söetükikesi. loomaluude katked Aluspõhjaks oli siin (6) oranžikaspruun keskmiseteraline liiv. 45 X: 6595587 50 x 50 x 50 Pealmise musta mullakihi all Loomaluu fragment Y: 588494 cm oli kollakas saviliiv. 46 X: 6595594 50 x 50 x 50 Nagu eelmine; mullas Loomaluude katked Y: 588488 cm sisaldus rohkelt paekive. (4) 47 X: 6595601 50 x 50 x 45 Pealmise musta mullakihi all Loomaluude katked Y: 588481 cm oli paepõhi. Mullakihis (2) leidus tugevasti põlenud raudkivi, samuti söetükikesi. 48 X: 6595610 50 x 50 x 40 Nagu eelmine Loomaluude katked Y: 588489 cm (2) 49 X: 6595599 50 x 50 x 50 Pealmise musta mullakihi all Savinõukild (AI

Y: 588499 cm oli oranžikaspruun saviliiv. 8409: 44), klaasikild, Mullakihis leidus siingi Kuznetsovi rohkelt söetükikesi. portselannõu kild (AI 8409: 45) 50 X: 6595589 50 x 50 x 60 Nagu eelmine Y: 588504 cm 51 X: 6595596 30 x 30 x 30 Tumepruuni mullakihi alla Y: 588506 cm jäi kollakaspruun saviliiv. 52 X: 6595598 50 X 50 X 50 Nagu eelmine Y: 588515 cm 53 X: 6595609 50 x 50 x 45 Nagu eelmine Y: 588509 cm 54 X: 6595590 50 x 50 x 40 Peal heledam pruun muld, all Y: 588539 cm hele saviliiv. 55 X: 6595582 50 x 50 x 40 Nagu eelmine Y: 588546 cm 56 X: 6595580 50 x 50 x 60 Nagu eelmine Šurfipõhja imbus Y: 588531 cm koheselt vesi 57 X: 6595572 30 x 30 x 30 Nagu eelmine Y: 588537 cm 58 X: 6595580 50 x 50 x 60 Nagu eelmine Šurfipõhja imbus Y: 588531 cm koheselt vesi 59 X: 6595570 50 x 50 x 50 Peal heledam pruun muld, all Y: 588519 cm kollakashall liivsavi. 60 X: 6595565 50 x 50 x 50 Nagu eelmine Y: 588509 cm 61 X: 6595551 50 x 50 x 50 Nagu eelmine Y: 588498 cm 62 X: 6595553 30 x 30 x 30 Nagu eelmine Y: 588495 cm 63 X: 6595554 30 x 30 x 30 Nagu eelmine Tinaplomm(?; AI Y: 588491 cm 8409: 46) 64 X: 6595552 30 x 30 x 45 Nagu eelmine Jalgratta rattarumm Y: 588489 cm 65 X: 6595540 50 x 50 x 60 Nagu eelmine Konservikarp Y: 588488 cm 66 X: 6595540 30 x 30 x 30 Nagu eelmine Nööbikatke, Y: 588472 cm kaasaegne

Kinnistu uuritud osas eristus kolm arvatavat hoonekohta (joonis 8), mida iseloomustasid rohked elutegevusega seotud leiud ning teistsugune helifoon detektoriga kontrollides. Kõik kolm olid paralleelsed paiknedes põhjaloode–lõunakagu-suunaliselt. Samuti olid nad paralleelsed praeguse Uuri–Mustametsa tee põhjaloodepoolse otsaga ehk Miku teega.

Tabel 2. Uuri küla Miku kinnistule kinnistul 2021. aastal lokaliseeritud võimalikud hooneasemed. Number hoone kirjelduse juures vastab numbrile joonisel 8 Nr Koordinaadid Koht Mõõtmed Kirjeldus Märkused I X: 6595574 Põhjaloodepoolse U 5 x 10 m Põhjaloode– Y: 588447 otsa keskkoht lõunakagu-

suunaline I X: 6595565 Lõunakagupoolne Y: 588448 ots II X: 6595590 Põhjaloodepoolse U 5 x 12 m Nagu eelmine Eelmisest u 15 Y: 588452 otsa keskkoht meetrit kirde pool II X: 6595577 Lõunakagupoolne Y: 588456 ots III X: 6595601 Keskosa U 4 x 6 m Eelmisest u 8 Y: 588468 meetrit idakirde pool

Kokkuvõte Uuri küla Miku talu maadel teostatud arheoloogiliste eeluuringutega tuvastati, et suuremal osal uuritud alast levib asulakoha kultuurkiht. Asulakiht esineb kuni Miku kinnistu põhjaloodepoolsest piirist 120 meetrit lõunakagu poole jääva idakirde–lääneedela-suunalise kuivenduskraavini. Kultuurkihti iseloomustab must muld, milles leidus rohkesti söetükikesi, mõni põlenud kivi, savinõukilde ja savitihendite katkeid ning rohkelt loomaluid. Lisaks leiti arvukalt ka metallesemete katkeid. Šurfidest kogutud savitihendite ja nende katkete kaal oli 1,7 kg ning neist võeti üles ainult iseloomulikumad, millel leidus palkide jälgi.

Arvukad leiud pärinevad pikast ajavahemikust, mis ulatub muinasaja lõpusajanditest uusajani. Lisaks lokaliseeriti ka kolm tõenäolist hoonekohta, mis eristusid ümbritsevast alast detektori helifooni ning leidude põhjal.

Asulakoha-ala on olnud põllu all ning selle pealmine osa on läbi küntud. Seda tõendab eristuvate mullahorisontide puudumine ning leidude paiknemine künnikihis erinevatel kõrgustel. Pole siiski välistatud, et puutumatut kultuurkihti on künnikihi all säilinud vähemalt kohati, samuti võib aluspõhjapinnases olla omaaegseid eriotstarbelisi süvendeid. Kinnistul on ka suur kivihunnik, mis võib olla kuhjatud varasemale kivikalmele. Kivikalmeid on antud piirkonnas mitmeid ning sageli on hilisemad kivikoristused tehtud kohta, kus olid juba kõrgem kuhjatis all. Kõike eeltoodut arvestades oleks äärmiselt soovitatav hoonestuse rajamiseks valida koht väljapoole asulakihi reaalset levikuala ehk kuivenduskraavist lõunaloode poole jäävale kinnistuosale (joonis 9).

Kasutatud materjalid EAA.1.2.C-I-1, leht 1. 17. sajandi II pool. Kuhsall Sochn. EAA.3724.4.111, leht 44. 1880. Plan von der Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia.

Johansen, P. 1933. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen–Reval. Saarse; L., Heinsalu, A., Poska, A., Veski, S., Rajamäe, R. 1999. Palaeocology and human impact in the vicinity of Lake Kahala, Northern Estonia. – Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. PACT, 57. Rixensart, 373–403.

Uuri küla Miku kinnistult 2021. aasta eeluuringutega kogutud leidude nimekiri AI 8409:

Nr Leid Šurf Koordinaadid Dateering Märkused 1 Savitihendi katke 1 X: 6595567 Muinasajast Olid kasutusel pika Y: 588432 uusajani aja jooksul 2 Savinõu kild 2 X: 6595567 Uusaeg Y: 588435 3 Savitihendi katke (5) 3 X: 6595573 Muinasajast Y: 588430 uusajani 4 Savitihendi katke 4 X: 6595580 Muinasajast Y: 588428 uusajani 5 Savitihendi katke 5 X: 6595580 Muinasajast Y: 588433 uusajani 6 Ehtenael 8 X: 6595562 Keskaeg? Y: 588442 Uusaeg? 7 Raudteravik 8 X: 6595562 Keskaeg? Y: 588442 Uusaeg? 8 Savinõukillud (2) 14 X: 6595557 Noorem rauaaeg, Y: 588440 uusaeg 9 Tinaplomm 14 X: 6595557 Uusaeg Y: 588440 10 Nael 15 X: 6595562 Keskaeg?Uusaeg? Y: 588440 11 Raudeseme katke 15 X: 6595562 Y: 588440 12 Savinõukild 16 X: 6595579 19. sajand Y: 588441 13 Graapeni katke 17 X: 6595574 Keskaeg? Y: 588441 14 Savinõude killud 19 X: 6595569 Noorem rauaaeg, Y: 588450 uusaeg 15 Tinaümbrises 19 X: 6595569 Olid kasutusel tulekivitükk Y: 588450 kuni 19. Sajandini 16 Ripplukk 23 X: 6595569 Keskaeg? Y: 588447 Uusaeg? 17 Raudeseme katke 23 X: 6595569 Y: 588447 18 Nööp (2) 23 X: 6595569 Uusaeg Kannaga nööbid Y: 588447 19 Raudeseme katke 23 X: 6595569 Y: 588447 20 Noa katke 23 X: 6595569 Noorem rauaaeg? Y: 588447 Keskaeg? 21 Münt 23 X: 6595569 Väga halvas seisus Y: 588447 22 Tinaplomm 23 X: 6595569 Uusaeg? Y: 588447 23 Denga 23 X: 6595569 1734

Y: 588447 24 1/6 ööri 23 X: 6595569 Y: 588447 25 Malmpaja katke 24 X: 6595550 Keskaeg? Y: 588449 Uusaeg? 26 Kirves 25 X: 6595558 Noorem rauaaeg Y: 588444 27 Malmpaja katke (2) 26 X: 6595575 Keskaeg? Y: 588488 Uusaeg? 28 Raudeseme putkeosa 27 X: 6595612 Odaots? Y: 588483 29 Vikati katke 28 X: 6595596 Y: 588468 30 Käevõru katke 29 X: 6595592 Noorem rauaaeg Y: 588468 31 Graapeni kandenäsa 29 X: 6595592 Keskaeg? katke Y: 588468 Uusaeg? 32 Haagi vastus 30 X: 6595591 Y: 588469 33 Rõngake, pronks 31 X: 6595597 Muinasaeg? Y: 588458 Keskaeg? Uusaeg? 34 ¼ ööri 32 X: 6595592 Y: 588452 35 Ripplukk 33 X: 6595582 Keskaeg? Y: 588452 36 Malmpaja katke 35 X: 6595568 Keskaeg? Y: 588443 Uusaeg? 37 Savinõukild 38 X: 6595582 Y: 588472 38 Savinõukild 41 X: 6595603 Noorem rauaaeg Y: 588469 39 Naast, pronksplekist 41 X: 6595603 Keskaeg? Y: 588469 Uusaeg? 40 Kuuli katke, raud 42 X: 6595594 Uusaeg Y: 588473 41 Raudeseme katke 42 X: 6595594 Y: 588473 42 1/6 ööri 42 X: 6595594 Y: 588473 43 Savinõukild 44 X: 6595579 Noorem rauaaeg Y: 588488 44 Savinõukild 49 X: 6595599 Noorem rauaaeg Y: 588499 45 Savinõukild 49 X: 6595599 19. sajandi II Kuznetsovi Y: 588499 pool, 20. sajandi portselanivabrik algus Riias 46 Tinaplomm (?) 63 X: 6595554 Uusaeg Y: 588491

Joonised ja tahvlid Joonis 1. Uuri küla asukoht. Uuri küla on markeeritud punase täpikesega. Joonis 2. Miku talu koos lähiümbruse muististega. Alus: Maa ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru. Mälestised joonisel: 18432 – asulakoht, 18437 – kivikalme, 18438 – kivikalme, 18439 – kivikalme, 18445 – kivikalme, 18504 – kivikalme, 18506 – muistsed põllud, 27893 – asulakoht, 27894 – asulakoht. Joonis 3. Uuri asulakoha ja selle lähiümbruse mullad. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru. Uuri asulakoha 27893 välispiir on antud punase joonega ning selle ala tähistatud numbriga 1. Teised mälestised joonisel: 2 – kivikalme 18439, 3 – kivikalme 18438, 4 – kivikalme 18436. Kh'' – õhuke paepealne muld, Kr – koreserikas rähkmuld, KIg – gleistunud leetjas muld, Go – leostunud gleimuld, Go1 – küllastunud turvastunud muld. Joonis 4. Kahala järve ümbruse külad 17. sajandi teise poole kaardil „Kuhsall Sochn“ (EAA.1.2.C-I-1). Väljavõte. Tolleaegne Uuri oli sumbküla, kus talud paiknesid kobaras ning põllu- ja karjamaad asetsesid selle ümber. Järvesoo on sellel kaardil märgitud täpilise alana, järve ümbritsev roheline ala tähistab niisket ala. Olemas olid Muuksi, Kalamäe ja Kahala külad ning neid ühendav teedevõrk. Viimastest on lisaks praegusele Vana-Narva maanteele alles ka Uurit Muuksiga ühendav tee. Teed, mis ühendasid Muuksi küla Loo külaga ja Loo küla Kahalaga on oma asukohta mõnevõrra muutnud – varem kulgesid need rohkem piki järvesoo servi. Joonis 5. Uuri küla enne kruntimist 1880. aastal koostatud kaardil „Plan von der Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia“ (EAA.3724.4.111, leht 44). Väljavõte, täiendanud Gurly Vedru. Ilmselt sarnanes tolleaegne asustuspilt veel muinasaegsega. Kõik majapidamised paiknesid sumbkülana koos, Miku talu (ümbritsetud joonisel punase ringiga) asus küla lõunapoolses osas, üsna samas, kus praegugi. All vasakul on sinisega markeeritud järveümbruse madalam ja niiske ala, all keskel aga Uuri ministeeriumikool. Joonis 6. Uuri küla Miku kinnistule 2021. aasta kevadel kaevatud šurfid. Šurfi asukoht on markeeritud punase täpikesega, number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1. Joonis 7. Uuri küla Miku kinnistule 2021. aasta kevadel kaevatud šurfid. Šurfi asukoht on markeeritud punase täpikesega, number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1. Joonis 8. Võimalikud hooneasemed Miku kinnistul. Rooma number hooneaseme juures vastab kirjeldusele tabelis 2. Joonis 9. Joonis 9. Võimalik hoonestusala Uuri asulakoha 27893 lõunakagu- ja kagupoolsel küljel. Aluskaart saadud Tanel Laurendilt, täiendanud Gurly Vedru. Võimaliku hoonestusala piir on antud musta joonega.

Tahvel I 1. Uuri Miku. Vaade uurimisala kesk- ja põhjaloodepoolsele osale lõuna poolt. Taga vasakul paistab Uuri–Kahala tee, puude taga fotol keskel on Uuri Suurtalu. 2. Uuri Miku. Vaade uurimiala keskosale kirde poolt. Tagaplaanil Uuri–Mustametsa tee põhjaloodepoolne osa (Miku tee), vasakul kivikoristushunnik.

Tahvel II 1. Uuri Miku. Vaade uurimisala lõunakagupoolsele osale loode poolt. Paremal on kivikoristushunnik. 2. Uuri Miku. Vaade uurimisala lõunakagupoolsele sektorile põhja poolt. Keskel vasakul kuivenduskraav, paremal Uuri–Mustametsa tee (Miku tee).

Tahvel III 1. Uuri Miku. Šurf 3. 2. Uuri Miku. Šurf 7.

Tahvel IV 1. Uuri Miku. Šurf 15. 2. Uuri Miku. Šurf 21.

Tahvel V 1. Uuri Miku. Šurf 36. 2. Uuri Miku. Šurf 41.

Tahvel VI 1. Uuri Miku. Šurf 43. 2. Uuri Miku. Šurf 48.

Tahvel VII 1. Uuri Miku. Šurf 56. 2. Uuri Miku. Šurf 62.

Joonis 1

Joonis 1. Uuri küla asukoht. Uuri küla on markeeritud punase täpikesega.

Joonis 2

Joonis 2. Miku talu koos lähiümbruse muististega. Alus: Maa ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru.

Mälestised joonisel: 18432 – asulakoht, 18437 – kivikalme, 18438 – kivikalme, 18439 – kivikalme, 18445 – kivikalme, 18504 – kivikalme, 18506 – muistsed põllud, 27893 – asulakoht, 27894 – asulakoht

Joonis 3

Joonis 3. Uuri asulakoha ja selle lähiümbruse mullad. Alus: Maa-ameti mullakaardirakendus, täiendanud Gurly Vedru.

Uuri asulakoha 27893 välispiir on antud punase joonega ning selle ala tähistatud numbriga 1. Teised mälestised joonisel: 2 – kivikalme 18439, 3 – kivikalme 18438, 4 – kivikalme 18436

Kh'' – õhuke paepealne muld Kr – koreserikas rähkmuld KIg – gleistunud leetjas muld Go – leostunud gleimuld Go1 – küllastunud turvastunud muld

Joonis 4

Joonis 4. Kahala järve ümbruse külad 17. sajandi teise poole kaardil „Kuhsall Sochn“ (EAA.1.2.C-I-1). Väljavõte. Tolleaegne Uuri oli sumbküla, kus talud paiknesid kobaras ning põllu- ja karjamaad asetsesid selle ümber. Järvesoo on sellel kaardil märgitud täpilise alana, järve ümbritsev roheline ala tähistab niisket ala. Olemas olid Muuksi, Kalamäe ja Kahala külad ning neid ühendav teedevõrk. Viimastest on lisaks praegusele Vana-Narva maanteele alles ka Uurit Muuksiga ühendav tee. Teed, mis ühendasid Muuksi küla Loo külaga ja Loo küla Kahalaga on oma asukohta mõnevõrra muutnud – varem kulgesid need rohkem piki järvesoo servi.

Joonis 5

Joonis 5. Uuri küla enne kruntimist 1880. aastal koostatud kaardil „Plan von der Gütern Kolk, Koenda, Neuenhof, Kahhal und Annia“ (EAA.3724.4.111, leht 44). Väljavõte, täiendanud Gurly Vedru. Ilmselt sarnanes tolleaegne asustuspilt veel muinasaegsega. Kõik majapidamised paiknesid sumbkülana koos, Miku talu (ümbritsetud joonisel punase ringiga) asus küla lõunapoolses osas, üsna samas, kus praegugi. All vasakul on sinisega markeeritud järveümbruse madalam ja niiske ala, all keskel aga Uuri ministeeriumikool.

Joonis 6

Joonis 6. Uuri küla Miku kinnistule 2021. aasta kevadel kaevatud šurfid. Šurfi asukoht on markeeritud punase täpikesega, number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1.

Joonis 7

Joonis 7. Uuri küla Miku kinnistule 2021. aasta kevadel kaevatud šurfid. Šurfi asukoht on markeeritud punase täpikesega, number šurfi juures vastab kirjeldusele tabelis 1.

Joonis 8

Joonis 8. Võimalikud hooneasemed Miku kinnistul. Rooma number hooneaseme juures vastab kirjeldusele tabelis 2.

Joonis 9

Joonis 9. Võimalik hoonestusala Uuri asulakoha 27893 lõunakagu- ja kagupoolsel küljel. Aluskaart saadud Tanel Laurendilt, täiendanud Gurly Vedru.

Võimaliku hoonestusala piir on antud musta joonega.

Tahvel I

1. Uuri Miku. Vaade uurimisala kesk- ja põhjaloodepoolsele osale lõuna poolt. Taga vasakul paistab Uuri–Kahala tee, puude taga fotol keskel on Uuri Suurtalu.

2. Uuri Miku. Vaade uurimiala keskosale kirde poolt. Tagaplaanil Uuri–Mustametsa tee põhjaloodepoolne osa (Miku tee), vasakul kivikoristushunnik.

Tahvel II

1. Uuri Miku. Vaade uurimisala lõunakagupoolsele osale loode poolt. Paremal on kivikoristushunnik.

2. Uuri Miku. Vaade uurimisala lõunakagupoolsele sektorile põhja poolt. Keskel vasakul kuivenduskraav, paremal Uuri–Mustametsa tee (Miku tee).

Tahvel III

1. Uuri Miku. Šurf 3.

2. Uuri Miku. Šurf 7.

Tahvel IV

1. Uuri Miku. Šurf 15.

2. Uuri Miku. Šurf 21.

Tahvel V

1. Uuri Miku. Šurf 36.

2. Uuri Miku. Šurf 41.

Tahvel VI

1. Uuri Miku. Šurf 43.

2. Uuri Miku. Šurf 48.

Tahvel VII

1. Uuri Miku. Šurf 56.

2. Uuri Miku. Šurf 62.