Tallinna Linnavolikogu . juuni 2014 otsuse nr .…. “Tallinna linna 2013. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine” LISA

Tallinna linna 2013. a konsolideeritud majandusaasta aruanne

Sisukord

Linnapea pöördumine 3 1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon 4 1.1. Konsolideerimisgrupp 4 1.2. Linnaorganisatsiooni juhtimine 6 1.3. Töötajaskond 8 2. Põhilised finantsnäitajad 11 3. Ülevaade majanduskeskkonnast 14 4. Riskide juhtimine 15 4.1. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel 15 4.2. Finantsriskide juhtimine 17 5. Tegevusaruanne 19 5.1. Linnaelu areng valdkonniti 19 5.2. Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest 55 5.3. Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest 64 6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 66 6.1. Konsolideeritud bilanss 66 6.2. Konsolideeritud tulemiaruanne 67 6.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne 68 6.4. Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 69 6.5. Eelarve täitmise aruanne 70 6.6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 71 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 71 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid 78 Lisa 3. Finantsinvesteeringud 79 Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded 79 Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed 80 Lisa 6. Varud 82 Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused 83 Lisa 8. Osalused sidusüksustes 84 Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud 85 Lisa 10. Materiaalne põhivara 86

Lisa 11. Immateriaalne põhivara 87 Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 88 Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed 88 Lisa 14. Eraldised 89 Lisa 15. Võlakohustused 90 Lisa 16. Tuletisinstrumendid 93 Lisa 17. Maksutulud 95 Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused 95 Lisa 19. Saadud ja antud toetused 96 Lisa 20. Muud tegevustulud 99 Lisa 21. Tööjõukulud 100 Lisa 22. Muud tegevuskulud 101 Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud 102 Lisa 24. Bilansivälised kohustused 103 Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped 104 Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 105 Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad 105 Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega 106 Lisa 29. Tingimuslikud kohustused 106 Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused 106 Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded 107 Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta 111 7. Vandeaudiitori aruanne 115 8. Allkirjad majandusaasta aruandele 116

Linnapea pöördumine

Nende kaante vahele koondatud 2013. aasta majandusaasta aruanne annab erapooletu ülevaate sellest, et Tallinna linna majanduslik vundament on kindel. Linn ja linna äriühingud ning sihtasutused tulid 2013. aastaks kavandatud

eesmärkidega edukalt toime.

Tallinn laiendas sõidusoodustusi ühistranspordis. Valmis Ülemiste liiklussõlm, senini suurim teeehitusobjekt linnas sellel sajandil. Avati 33 uut sõime- ja lasteaiarühma ning rajati igale lasteaiale vastavalt lastevanemate esitatud soovile üks uus mänguala, viidi lõpule Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Ehte Humanitaargümnaasiumi tervikrenoveerimine ning valmis Tallinna Kadaka Põhikooli uus õppehoone ja Merivälja Kooli juurdeehitus. Alustati Tondiraba jäähalli ehitusega, mis valmib käesoleval suvel. Need on vaid mõned nopped möödunud aastal tehtust.

Eelmise aasta lõpus korraldatud rahulolu uuring näitas, et 89% Tallinna elanikest on linna pakutavate teenuste ja elukeskkonnaga rahul. Tallinlaste arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal lisandus enam kui kümme tuhat uut linnakodanikku ning uusaastahommikulkkhk elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas juba 429 899 inimest. Kasv on jätkunud ka käesoleva aasta alguses. Tallinn kasvab täna tänu sellele, et linn on suutnud tagada heal tasemel avalikud teenused, tegutseda tarmukalt ettevõtluspoliitika, tööhõivemeetmete rakendamise ning linlaste sotsiaalse kaitse küsimustes. Me väärtustame linlaste tahteavaldusi ja seame oma eesmärgid sellest lähtuvalt. Tallinna linn alustas eelmise aasta kevade hakul projektiga „Tallinna positiivne programm“, mille raames ootasime tallinlaste mõtteid ja ettepanekuid oma kodukoha ning üldiselt Tallinna kui elukeskkonna paremaks muutmisel. Linlaste pakutud ideedest koostati Tallinna linna positiivne programm aastateks 2014–2018. Me ei tee saladust, et paljuski saavad just elanike tehtud ettepanekud aluseks tegevustele, mida Tallinna linnavalitsus koostöös linnaosadega tahab ellu viia järgmisel neljal aastal. Tallinna head tulemused ei too kasu vaid tallinlastele. Tallinn on Eesti suurim omavalitsus ja pealinn, seetõttu peame oma kohuseks seista ka kogu Eesti hea käekäigu eest. Mind teeb väga murelikuks see, et ka eelmisel aastal lahkus Eestist välismaale 6 661 inimest enam kui naases ja valdav osa neist olid eeskätt noored. On mõistetav, et kõik need inimesed ja nende töökäed, kes siit lahkuvad, on Eestile ja meie tulevikule korvamatu kaotus. Seetõttu on Tallinn teinud aastaid kõik endast oleneva, et pidurdada väljarännet ja Eestimaa tühjenemist. Olen kindel, et inimesed on reeglina parema meelega oma kodus ja kultuuriruumis, lepitakse teinekord isegi vähemaga, aga ei lepita hoolimatuse ja ükskõiksusega. Usun, et kogu Eestile on kasulikum, kui inimesed käivad tööle Tallinna, selle asemel, et nad jäädavalt kolivad tööle ja elama üle lahe Soome või siis veel kaugemalegi. Tallinna tänane hoogne kasv on kinnituseks, et meie pingutused on mingilgi määral aidanud pidurdada väljarännet ja Eestimaa tühjenemist.

1. Konsolideerimisgrupp ja linnaorganisatsioon

1.1. Konsolideerimisgrupp

Majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna 23 ametiasutuse ja nende 254 hallatava asutuse (edaspidi koos linn) ning linna valitseva mõju all oleva 8 äriühingu, 15 sihtasutuse ja ühe mittetulundusühingu (edaspidi koos grupp) 2013. aasta majandustegevuse tulemuste kohta. Alljärgneval joonisel on esitatud ülevaade linna konsolideerimisgruppi kuuluvatest üksustest, lisaks on joonisel kajastatud ka linna olulise mõju all olevad 3 äriühingut ja üks sihtasutus.

Joonis 1. Linna konsolideerimisgrupp ja linna olulise mõju all olevad üksused

AMETIASUTUSED JA TÖÖTAJATE HALLATAVAD ASUTUSED KESKMINE VALITSEVA MÕJU ALL TÖÖTAJATE (asutusi kokku 277) ARV OLEVAD ÜKSUSED KESKMINE (asutusi kokku 24) ARV

Linnavolikogu kantselei 38 Linnakantselei 307 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2 134 Ettevõtlusamet 69 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 1 530 Tallinna turud 8 AS Tallinna Soojus 5 Haridusamet 117 AS Tallinna Tööstuspargid 2 Huvikoolid (11) 403 Tallinna Linnahalli AS 12 Koolid (66) 4 059 Tallinna Linnatranspordi AS 1 746 Lasteaiad (129) 3 895 Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 17 Keskkonnaamet 42 Termaki Autopargi AS 54 Botaanikaaed 59 SA Ettevõtlusinkubaatotid 12 Energiaagentuur 2 SA In Commune Bonum (likvideerimisel) 1 Jäätmekeskus 1 SA Keskkonnakogu (likvideerimisel) 1 Kalmistud 59 SA Lutreola 0 Kommunaalamet 46 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 2 Kadrioru park 53 SA Tallinna Hambapolikliinik 182 Kultuuriväärtuste amet 27 SA Tallinna Kultuurikatel 17 Kultuurikeskused (2) 50 SA Tallinna Lastehaigla 637 Loomaaed 187 SA Tallinna Lauluväljak 15 Raamatukogu, muuseumid (2) 254 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 5 Rahvaülikool 7 SA Tallinna Televisioon 36 Teatri- ja kontserdiasutused (2) 139 SA Tallinna Vene Lütseum 1 Linnaarhiiv 28 SA Vene Muuseum 4 Linnaplaneerimise amet 103 SA Õpilasmalev 4 Linnavaraamet 61 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 2 Munitsipaalpolitsei amet 144 Perekonnaseisuamet 30 MTÜ Keskkonnateenused 1 Sotsiaal- ja tervishoiuamet 33 Kokku: 6 420 Kiirabi 233

Sotsiaalhoolekande asutused (8) 685 Spordi- ja noorsooamet 19 Noorsootöö keskus 45 OLULISE MÕJU ALL OLEVAD Spordiasutused (5) 154 ÜKSUSED Transpordiamet 55 AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Linnaosavalitsused (8) 516 AS Tallinna Vesi Raua saun 2 Nõmme Erahariduse SA Sotsiaalhoolekande asutused (9) 247 Tallinna Matkamaja OÜ Vaba aja ja kultuurikeskused (9) 110

Kokku: 12 287

4

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Konsolideeritud aruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühinguga. Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Konsolideerimata aruanded on linna 23 ametiasutuse ja nende 254 hallatava asutuse konsolideeritud koondaruanded, mis kajastavad osalusi linna valitseva ja olulise mõju all olevates äriühingutes ja sihtasutustes soetusmaksumuses.

Linna asutused

Tallinna linn oma 277 asutusega on Eesti suurim omavalitsusüksus. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest korraldab linn oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamist, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn temale kuuluvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Lisaks korraldatakse muid talle seadustega pandud kohaliku elu küsimusi ja lahendatakse kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Linnaorganisatsioon annab igapäevaselt tööd ligi 12,3 tuhandele inimesele. Tulenevalt linna pakutavate avalike teenuste laiast valikust töötab linnasüsteemis väga erinevate ametialade esindajad – lasteaiaõpetajad, koolipedagoogid, meditsiini-, sotsiaal-, kultuuri- ja sporditöötajad, heakorraspetsialistid jt. Linna asutuste keskmisest töötajate arvust saab ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. 2013. aastal toimusid mõningad muudatused linna asutuste koosseisus. Aasta alguses alustas Tallinna Keskkonnaameti hallatava asutusena tööd säästva energiamajanduse planeerimise ja arendamisega tegelev Tallinna Energiaagentuur ning jäätmekäitlusteenuste osutamiseks asutati Tallinna Jäätmekeskus, kes hakkas oma klientidele teenust osutama Põhja- Tallinna piirkonnas 2014. aasta algusest. Aasta algul korraldati ümber Tallinna Noorsootöö Keskuse töö ning 1. märtsist 2013 asutati selle osakonna Lasnamäe noortekeskus alusel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hallatav asutus Lasnamäe Noortekeskus. Ümberkorraldused toimusid ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti haldusalas, kus Tallinna Toomklubi liideti Tallinna Rahvaülikooliga ning Tallinna Toomklubi tegevus lõpetati 31. mail 2013. Kristiine Linnaosa Valitsuse haldusalas liideti Kristiine Sotsiaalkeskus Kristiine Sotsiaalmajaga ning Kristiine Sotsiaalkeskuse tegevus lõpetati 1. jaanuarist 2013. Samal ajal hakkas Nõmme Linnaosa Valitsuse asemel Nõmme Spordikeskust haldama Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. 2013. aasta sügisel asutati Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatavad asutused Raua Saun ja Hopneri Maja. Tallinna Haridusameti haldusalasse lisandus Tallinna Kihnu Lasteaed, mis avati 2013. aasta 1. oktoobril. Linna asutuste tegevusest saab põhjalikuma ülevaate tegevusaruande punktist 5.1 „Linnaelu areng valdkonniti“.

Linna valitseva mõju all olevad üksused

Tallinna linn osaleb ettevõtluses põhieesmärgiga võimaldada linnakodanikele kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus ning tagada linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide parem täitmine. Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad sihtasutused on linna asutatud ja kuuluvad täielikult linnale, st linna osalus neis on 100%. Valitseva mõju all olev MTÜ Keskkonnateenused on asutatud 2011. aastal koos Loksa linnaga. Linna tütarettevõtetes, sihtasutustes ja mittetulundusühingus töötas 2013. aastal kokku keskmiselt 6,4 tuhat töötajat (2012. aastal 6,3 tuhat). Keskmisest töötajate arvust saab lähema ülevaate jooniselt 1 ja aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. 2013. aasta otsustas linn lõpetada SA In Commune Bonum ja SA Keskkonnakogu tegevused. SA In Commune Bonum ülesanded Tallinna Raeapteegi tegutsemise järjepidevuse tagamisel anti üle linna asutustele. Bilansipäeva seisuga on mõlema sihtasutuse likvideerimistoimingud veel pooleli. Seoses sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete muutusega nimetati Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA ümber SA-ks Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu 2013. aasta tegevustest ja majandustulemustest ning seatud eesmärkidest saab lähema ülevaate tegevusaruande punktist 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“.

5

1.2. Linnaorganisatsiooni juhtimine

Tallinna linna juhivad linnavolikogu ja linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu valivad linna elanikud neljaks aastaks. Viimased volikogu valimised toimusid 20. oktoobril 2013. Linnavolikogu praeguses, VIII koosseisus, on 79 liiget ja neli fraktsiooni: Keskerakonna fraktsioon (46 liiget), Reformierakonna fraktsioon (9 liiget), Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon (16 liiget) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon (8 liiget). Linnavolikogu töötab täiskogu istungitena, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu koosseisu kuulub 10 komisjoni. Linnavolikogu asjaajamist korraldab Tallinna Linnavolikogu Kantselei. Tallinna linna tegevjuhtkonnaks on 7-liikmeline linnavalitsus, sh linnapea ja 6 abilinnapead (vt joonis 3. Tallinna Linnavalitsus). Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a Tallinna Linnavolikogu Kantselei) tegevust ning osaleb aktsionäri, osaniku, asutaja ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes.Iga linnavalitsuse liige juhib temale määratud linnaelu valdkondi.

Linna juhtimisest annab ülevaate alljärgnev joonis.

Joonis 2. Tallinna linna juhtimisstruktuur

LINNAVOLIKOGU

Volikogu esimees 78 volikogu liiget 10 KOMISJONI

Haridus- ja kultuurikomisjon LINNAVOLIKOGU KANTSELEI Innovatsioonikomisjon Keskkonnakomisjon Korra- ja tarbijakaitsekomisjon Linnamajanduskomisjon Linnavarakomisjon 8 LINNAOSA HALDUSKOGU Rahanduskomisjon Revisjonikomisjon Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Õiguskomisjon LINNAVALITSUS

Linnapea 6 abilinnapead

LINNAKANTSELEI 8 LINNAOSA VALITSUST 13 AMETIT Linnasekretär Haabersti LOV Ettevõtlusamet Tallinna Kesklinna Valitsus Haridusamet Valdkondlikud linna Kristiine LOV Keskkonnaamet teenistused: Lasnamäe LOV Kommunaalamet Mustamäe LOV Kultuuriväärtuste amet Arenguteenistus Nõmme LOV Linnaarhiiv Avalike suhete teenistus Pirita LOV Linnavaraamet Finantsteenistus Põhja-Tallinna Valitsus Linnaplaneerimise amet Haldusteenistus Munitsipaalpolitsei amet Infotehnoloogia teenistus 19 hallatavat asutust Perekonnaseisuamet Linna sisekontrolöri teenistus Sotsiaal- ja tervishoiuamet Personaliteenistus Spordi- ja noorsooamet Õigusteenistus Transpordiamet 235 hallatavat asutust

6

Joonis 3. Tallinna Linnavalitsus

LINNAPEA Edgar Savisaar

Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Abilinnapea Mihhail Kõlvart Taavi Aas Merike Martinson Eha Võrk Kalle Klandorf Arvo Sarapuu

Linnavalitsuse liikmete tööjaotus on alljärgnev:

Linnapea EDGAR SAVISAAR Valdkonnad: üldjuhtimine, linna arengu strateegiline planeerimine, linna eelarve, suhted riigivõimu- ja valitsusorganitega ning linnavolikogu ja linnaosadega, korrakaitse, linna esindamine Eestis ja välismaal, koostöö Eesti ülikoolidega. Struktuuriüksused: Tallinna Linnakantselei, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Perekonnaseisuamet, linnaosade valitsused.

Abilinnapea TAAVI AAS Valdkonnad: linnaplaneerimine ja arhitektuur, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade väljaandmine, koostöö omavalitsusorganisatsioonidega, ühistranspordi korraldamine, liikluskorraldus, sidustustegevus sadamate, lennuvälja ja raudteega. Struktuuriüksused: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet.

Abilinnapea KALLE KLANDORF Valdkonnad: kommunaalmajandus, infrastruktuuride rajamine, teedeehitus, -remont ja -hooldus, vee- ja küttemajandus, side, Tallinna ja riigi õigusaktide täitmise kontroll, järelevalvefunktsioonid, riigikaitse, kriisireguleerimine. Struktuuriüksused: Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

Abilinnapea MIHHAIL KÕLVART Valdkonnad: haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine, Kodurahu foorum. Struktuuriüksused: Tallinna Haridusamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Abilinnapea MERIKE MARTINSON Valdkonnad: sotsiaalhooldus ja -kindlustus, tervishoid, narkomaania ja AIDS-i ennetustegevus, tervisekoalitsioon. Struktuuriüksus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Abilinnapea ARVO SARAPUU Valdkonnad: ettevõtlus, hinnakujundus, tarbijakaitse, pangandus, majanduspoliitika, linna osalemine äriprojektides, turism, tööhõive, keskkonnakaitse, haljastus, jäätmekäitluse korraldamine. Struktuuriüksused: Tallinna Ettevõtlusamet, Tallinna Keskkonnaamet.

Abilinnapea EHA VÕRK Valdkonnad: linnavara, varahaldus, omandi- ja maareform, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingud, elamumajandus, elamuehitusprogrammid, era- ja avaliku sektori koostööprogrammid, üürikomisjon. Struktuuriüksus: Tallinna Linnavaraamet. Linnavalitsuse istungid toimuvad üldiselt kord nädalas. Linnavalitsuse organisatsioonilise ja tehnilise töö tagab linnakantselei.

7

1.3. Töötajaskond

1.3.1. Üldised andmed

Linna konsolideerimisgrupis (s.o linna 277-s asutuses ja 24-s äriühingus, sihtasutuses ning mittetulundusühingus) töötas 2013. aastal kokku üle 18,7 tuhande töötaja (2012. aastal enam kui 18,8 tuhat). Järgnevas tabelis (tabel 1) on antud ülevaade töötajate arvust ning töötasudest aastatel 2012 ja 2013. Töötajate (sh ametnike) töötasu hulka kuuluvad kõik töö tegemise eest makstavad tasud, samuti puhkusetasud, tööandja makstav haigushüvitis ja töösuhte lõppemisel ettenähtud hüvitised. Eraldi on välja toodud muude isikute (Töötukassa poolt linnaosadesse avalikele töödele tööle suunatud töötud) töötasud ja võlaõiguslike lepingute (käsundus- ja töövõtulepingud) alusel makstud tasud. Töötajate (sh ametnike) keskmise arvu ning keskmise töötasu arvutamisse ei ole kaasatud muude isikute ja võlaõiguslike lepinguliste töötajate arvu ega nende tasusid. Nii tabelis 1 kui ka järgmises tabelis 2 esitatud tasud on arvestatud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakseta.

Tabel 1. Töötajate keskmine arv ja arvestatud töötasu 2012–2013

Linna asutused Linna valitseva Grupp kokku mõju all olevad üksused

2012 2013 2012 2013 2012 2013

Töötasud aastas kokku (tuhandetes eurodes) 114 143 123 885 74 293 79 353 188 436 203 238 shtöötajate (k.a ametnike) töötasu 112 187 121 452 73 040 78 134 185 227 199 586 ajutiste võlaõiguslike lepingute tasu 1 956 2 404 1 253 1 219 3 209 3 623 muude isikute töötasud 29 29

Töötajate keskmine arv ja töötasu (eurodes) Töötajate (k.a ametnike) arv 12 510 12 287 6 307 6 420 18 817 18 707 Töötajate (k.a ametnike) keskmine töötasu 747 824 965 1 014 820 889

Alljärgnevas tabelis (tabel 2) on esitatud andmed tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele aastatel 2012 ja 2013 arvestatud tasude kohta. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeteks on arvatud volikogu ja linnavalitsuse liikmed, linna asutuste juhid ning äriühingute ja sihtasutuste juhatuste ning nõukogude liikmed.

Tabel 2. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete arv ja arvestatud tasud 2012–2013

2012 2013

Arvestatud tasud kokku (tuhandetes eurodes) 6 905 7 153 sh volikogu liikmed (79 liiget ) 422 439 linnavalitsuse liikmed (7 liiget ) 236 242 asutuste juhid (2012. aastal 273 ja 2013. aastal 277 asutuse juhti) 4 814 5 059 nõukogu ja juhatuse liikmed (24 asutuse juhtkonna liikmed) 1 433 1 413

1.3.2. Linna asutused tööandjana

2013. aastal oli linna asutuste töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 12 287 töötajat, mis on 223 inimese võrra väiksem kui 2012. aastal. Võrreldes varasemate aastatega oli 2013. aastal linnas sotsiaalseid töökohti ja linnaruumi hooldustöödele rakendatud töötuid vähem.

8

Linnaametnike keskmine arv 2013. aastal oli 996, mis moodustas linna asutuste töötajate üldarvust 8,1%. Seoses uue Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist 2013 käsitletakse ametnikena vaid avalikku võimu teostavaid isikuid ning teised ametiasutuse töötajad vormistati tööle töölepingutega. Muudatused tõid kaasa ametnike keskmise arvu vähenemise 544 võrra. Linna töötajatest üle 65% töötab haridusvaldkonnas (õpetajad, logopeedid, eripedagoogid jne), 11,5% spordi-, noorsootöö- ja kultuuri- ning 10,8% tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Muude tegevusalade töötajate osakaal on väiksem. Andmete analüüsimisel valdkonniti on lähtutud Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kinnitatud tegevusalade loetelust. Linna töötajate struktuurist aruandeaastal valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis.

Joonis 4. Linna töötajate struktuur 2013. aastal tegevusalade lõikes

Haridus 65,8%

Kommunaal- Keskkonna- majandus kaitse 1,3% 0,6% Sotsiaalne Transport ja kaitse 8,9% ettevõtlus Avalik Üld- 1,9% Sport, Kultuuri- kord valitsemine Tervishoid noorsootöö 1,2% 6,9% teenused ja vaba aeg 1,9% 6,5% 5,0%

Linna töötajate kuupalgamäärasid 2013. aastal ei tõstetud. Töötajate keskmine töötasu kuus tõusis aastaga 747 eurolt 824 eurole ehk 10,3%. Keskmist töötasu on suurendanud väiksema palgaga töötajate (nt sotsiaalsetel töökohtadel töötavad isikud) arvu oluline vähenemine aruandeaastal. Samal ajal tõusis brutopalk Eestis tervikuna keskmiselt 8%.

Joonis 5. Linna asutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus aastatel 2008–2013 (eurodes)

824

769

741 747 725 714

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Fakte linna töötajate kohta

• Linna töötaja on suhteliselt noor. 41% töötajatest on alla 41-aastased. • Linna töötaja on hea haridusega. 71% töötajatest on kõrgharidusega, 14% keskeri- või kutsekeskharidusega ja 15% keskharidusega. • Linna asutustes on naiste osakaal suurem. Juhtide hulgas on naisi 54%, nõunike hulgas 69%. Kokku moodustavad linna töötajatest naised 75% ja mehed 25%. • Tallinna linn on tööandjana atraktiivne. 2013. aasta jooksul tööle asunute hulgas on 34% töötajaid, kellel on eelnev kogemus avalikus sektoris. Töötajate staaž linnateenistuses suureneb pidevalt, mis on stabiilse organisatsiooni tunnus. • Linna töötaja õpib. 2013. aastal jätkas oma haridusteed kõrgkoolis (sh kraadiõpe) 13% töötajatest. • Linna töötaja võtab osa koolitustest.

Linnaorganisatsiooni jätkusuutliku arengu tagamisel on oluline süsteemselt toimiv ja eesmärgipärane koolitus- ja arendustegevus. Sellel eesmärgil planeeriti 2013. aastal koolituskuludeks kuni 0,15 ametipalka töötaja kohta.

9

Koolituste planeerimisel ja korraldamisel on alates 2000. aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud koolitustele. Tsentraalsete koolituste puhul selgitatakse eelnevalt välja koolitusvajadus, leitakse sobivad lektorid ning koolitus tehakse kõigile sama valdkonna töötajatele korraga. Sel viisil tagatakse linnas ühtsetel printsiipidel põhinev metoodiline juhendamine ja koolitusteks ettenähtud vahendite säästlikum kasutamine. Lisaks tsentraliseeritud koolitusele korraldatakse linnas aktiivselt ka sisekoolitusi, kus praktiliste seminaride läbiviijatena kaasatakse üha enam ametiasutuste teenistujaid, nt linna õigusaktide, protseduuride ja regulatsioonide tutvustamisel, erinevate valdkondade seminaridel ning linnas kasutusel olevate elektrooniliste andmebaaside ja registrite kasutajakoolituse läbiviimisel. Ühtsetel põhimõtetel koolitusarvestuse tagamiseks viiakse aastatel 2013–2015 linna asutuste koolitusarvestus etapiviisiliselt üle linna ühtse finantsinfosüsteemi vastavasse moodulisse. Koolitusmooduli kasutuselevõtt võimaldab saada senisemast paremat ja operatiivsemat ülevaadet asutuste koolitustegevusest ja koolituseks planeeritud vahendite kasutamisest, andes ühtlasi ka sisendit koolitustegevuse tõhustamiseks, ressursside paremaks planeerimiseks ja haldamiseks.

1.3.3. Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana

2013. aastal töötas linna äriühingutes ja valitseva mõju all olevates sihtasutustes kokku keskmiselt 6 420 töötajat (2012. aastal 6 307 töötajat). Töötajate arv suurenes aastaga kokku 113 töötaja võrra. 2013. aastal laiendas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla oma 2012. aastal avatud hooldusravikliinikut, kuhu loodi uusi õdede ja hooldajate ametikohti. AS Lääne -Tallinna Keskhaigla keskmine töötajate arv suurenes aastaga 86 töötaja võrra. Linna äriühingute ja valitseva mõju all olevate sihtasutuste töötajatest töötab tervishoiu valdkonnas 70%, transpordi valdkonnas 28%, muude tegevusalade (nt ettevõtlus, keskkonnakaitse, kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse) valdkonnas kokku 2%. Aruandeaasta töötajate struktuurist valdkondade kaupa annab ülevaate järgnev joonis.

Joonis 6. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajate struktuur 2013. aastal tegevusalade lõikes

Tervishoid 70,0%

Muud 2,0% Transport 28,0%

Linna valitseva mõju all olevate üksuste töötajate töötasu 2013. aastal oli kokku üle 78 miljoni euro. Ühe töötaja keskmine töötasu oli aruandeaastal 1 014 eurot kuus. Võrreldes 2012. aastaga on keskmine töötasu tõusnud 5% võrra. Töötajate keskmisest töötasust valdkondade lõikes annab ülevaate alljärgnev joonis (joonis 7). Kuna muude valdkondade töötajate osakaal kogu töötajate arvust on väga väike, ei ole nende keskmist töötasu joonisel välja toodud.

Joonis 7. Transpordi- ja tervishoiu valdkonnas tegutsevate äriühingute ning sihtasutuste töötajate keskmine töötasu ühes kuus 2008–2013 (eurodes)

994 1 030 962 944 880 880 874 907 869 785 829 713

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Transport Tervishoid

10

2. Põhilised finantsnäitajad

Linna konsolideerimisgrupi 2012–2013 põhilised finantsnäitajad on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 3). Kuna linn moodustab konsolideerimisgrupist põhilise osa, on käesolevas peatükis esitatud graafikud ja enamus selgitusi linna finantsnäitajate kohta.

Tabel 3. Tallinna linna ja konsolideerimisgrupi põhilised finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

Linn Grupp

2012 2013 2012 2013

Tegevustulud 456 932 465 666 601 879 621 825 Tegevuskulud -471 905 -499 040 -617 773 -648 647 Tulem enne amortisatsiooni 44 232 27 004 65 215 53 451 Põhivara amortisatsioon -67 292 -65 482 -81 626 -80 577 Aruandeaasta tulem -23 060 -38 478 -16 411 -27 126

Põhivarainvesteeringute maht 49 838 70 777 71 310 105 567

Varad aasta lõpus 1 175 3771 172 461 1 304 164 1 332 013 Kohustused aasta lõpus, sh: 281 312 308 837 367 633 414 571 laenukohustused 220 256 239 596 276 979 302 761 Netovara aasta lõpus 894 065 863 624 936 531 917 442

Likviidsus 1 0,90 0,82 0,75 0,64 Põhitegevuse tulem 2 34 497 25 278 43 914 39 711 Netovõlakoormus 3 189 000 220 678 239 091 286 725 Netovõlakoormus (%) 45,2% 51,0% 42,9% 49,1%

1 likviidsed varad/lühiajalised kohustused 2 põhitegevuse tulude ja kulude vahe (täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4)

3 KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe (täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud rahandusministri määrusega, vastavalt KOFS §32 lõikele 4); piirmäär 2013. aastal on 60% põhitegevuse tuludest

2013. aastal oli linnal võimalik finantseerida teostatavaid investeeringuid ajutiselt linna olemasolevate vabade rahaliste vahendite arvelt ning seetõttu ei võetud välja ka linna eelarves nende investeeringute rahastamiseks planeeritud pikaajalist laenu kogu mahus. Kokku oli linna 2012. aasta ja 2013. aasta eelarvetes investeeringute katteks võetavat laenu kavandatud 48,8 miljonit eurot, millest linn võttis välja 35 miljonit eurot ehk 72%. Investeeringute rahastamine käibevarade arvelt mõjutas ajutiselt ka likviidsusnäitajat. Aruandeaasta lõpu seisuga katsid linna likviidsed vahendid lühiajalisi kohustusi 0,82 korda, 2012. aasta lõpus oli vastav näitaja 0,9. Aasta lõpu seisuga oli linnal vabu vahendeid (raha ja pangakontode saldo) 25 miljonit eurot, millega oli tagatud linna eelarve strateegias ette nähtud likviidsuspuhvri olemasolu vähemalt kahe nädala kulutuste sujuvaks finantseerimiseks. Alates 2000. aastast on linna üheks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olnud hoida linna tulem enne amortisatsiooni positiivsena. Seatud eesmärki on seni ka täidetud – nii varasemate aastate kui ka aruandeaasta tulem enne amortisatsiooni on olnud positiivne. Aruandeaastal oli linna tulem amortisatsioonikuludeta 27 miljonit eurot (2012. aastal 44 miljonit eurot). Amortisatsioonikulu puhul on kohalike omavalitsuste jaoks tegemist indikatiivse näitajaga, mis sisuliselt väljendab linna vara väärtuse säilimiseks vajalike investeeringute aastast vajadust. Nii linnale kui ka teistele kohalikele omavalitsusüksustele on iseloomulik suur põhivara osatähtsus. Linna vara osas tuleb aga arvestada asjaolu, et enamik linnale kuuluvast põhivarast on vajalik linna funktsioonide täitmiseks, mistõttu ei ole ka võimalik linna põhivara olemit vähendada ning seetõttu tuleb igal aastal teha ka kulutusi olemasoleva põhivara väärtuse säilitamiseks. Linna 2013. aasta amortisatsioonikulu oli 65 miljonit eurot (2012. aastal 67 miljonit eurot), põhivaradesse investeeriti ligi 71 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot).

11

Linna põhivara soetuste ja parenduste puhul tuleb avaliku sektori arvestuse eripärana arvesse võtta asjaolu, et avaliku sektori üksustel ei ole lubatud kapitaliseerida põhivara soetusmaksumusse käibemaksukulu, vaid see tuleb kajastada koheselt jooksva aasta kuludes, mistõttu vähendab see aruandeaasta tulemit. Tulenevalt linna suurest investeerimisvajadusest ning sellega seotud amortisatsiooni- ja käibemaksukulust lõpetas linn aruandeaasta 38 miljoni eurose negatiivse tulemiga. Seisuga 31.12.2013 oli linnal materiaalset põhivara kokku summas 975 miljonit eurot, moodustades bilansi üldmahust 83,2%. Materiaalsetest põhivaradest 69% on hooned ja rajatised (sh teed, tänavad jms), 27% maa, 2% lõpetamata tööd ning 2% muu materiaalne põhivara (sh masinad ja seadmed).

Joonis 8. Linna materiaalse põhivara struktuur 2013 (miljonites eurodes)

Hooned ja rajatised 672

Masinad, seadmed Maa jm materi- 263 Lõpeta- aalne mata tööd põhivara ja ette- 16 maksed 24

Suuremaid investeeringuid

Suuremaid investeeringuid teostati 2013. aastal teede ja tänavate, hariduse ning spordi ja vaba aja valdkondades. 2013. aastal valmisid Ülemiste liiklussõlm, Haabersti pneumohall, Merivälja Kooli juurdeehituse esimene etapp. Lõpetati tervikrenoveerimised Kadaka Põhikoolis (endine Õismäe Kool), Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Ehte Humanitaargümnaasiumis ja Kihnu tn lasteaiahoones. Renoveeriti Raua tn 23 saun ning rekonstrueeriti Valdeku tn 13 hoone (spordisaaliks ja saunaks). Suurematest teeobjektidest valmisid Männiku tee, Tehnika, Soo, Telliskivi, Harju, Kullasepa tänavad. 2014. aasta esimesel poolaastal valmib Tondiraba jäähall. Lisainformatsiooni linna investeerimisprojektide kohta saab tegevusaruande punktist 5.1 „Linnaelu areng valdkonniti“.

Linna tegevustulud

2013. aastal olid tegevustulud 466 miljonit eurot, millest maksutulud moodustasid 64,3%, saadud toetused 22,2%, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud (sh põhivara müük) kokku 13,5%. Alljärgnevalt jooniselt (joonis 9) on näha linna tegevustulude struktuur ja muutus aastatel 2010–2013.

Joonis 9. Linna tegevustulud 2010–2013 (miljonites eurodes)

299 267 278 246

108 93 104 79 67 67 70 63

2010 2011 2012 2013

Maksutulud Tulu kaupade ja teenuste müügist ning muu tulu (sh põhivara müük) Saadud toetused

Linna tegevuskulud olid 2013. aastal kokku 499 miljonit eurot, sealhulgas moodustasid tööjõukulud 33,5%, põhivara amortisatsioon 13,1%, antud toetused 19,9% ning muud tegevuskulud 33,5%.

12

Joonis 10. Linna tegevuskulud 2010–2013 (miljonites eurodes)

165 167 167 156 155 148 151 136

99 81 85 85 73 70 67 65

2010 2011 2012 2013

Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon

Lisainformatsiooni linna 2013. aasta tulude ja kulude kohta vt punktist 6.5 „Eelarve täitmise aruanne“.

13

3. Ülevaade majanduskeskkonnast

2013. aastal jätkus Eesti majanduskasvu aeglustumine, langedes aastaarvestuses 0,7%-ni, olles siiski kõrgem võrreldes Euroopa Liidu 0,1% kasvuga. Majanduskasv toetus põhiliselt sisenõudluse kasvule. Eesti elanike tööhõive kasvas nii Eestis kui välismaal. Statistikaameti andmetel suurenes 2013. aastal Eesti elanike tööhõive kokku 6,4%. Eestis tulu saanud ja seda deklareerinud isikute aasta keskmine arv kasvas Maksu- ja Tolliameti andmetel 2013. aastal eelneva aastaga võrreldes 1,0% ning keskmine tulu inimese kohta 6,5%. Tarbijahinnad kasvasid 2012. aastaga võrreldes 2,8%. Tallinn on Eesti teenindus-, kaubandus- ja finantskeskus, kus paikneb enamiku üleriigiliste ettevõtete juhtimine. Rahvusvaheliste ettevõtete Eesti turule suunatud harukontorid asuvad samuti valdavalt Tallinnas. Tallinn on kogu Eesti arengu mootoriks, mille edukusest sõltub olulisel määral Eesti muude piirkondade areng. Tallinn koos teiste Harjumaa kohalike omavalitsusüksustega moodustab Eesti võimsaima majanduspiirkonna. Tallinnas toodetakse ligi 49% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, koos Harjumaaga aga u 60%. 79% lisandväärtusest toodetakse Tallinna teenindussfääris, tööstuse ja ehituse osatähtsus on 21%. Tallinnas on registreeritud ligi 48,2 tuhat ettevõtet, mis moodustab 42,7% Eestis registreeritud ettevõtete arvust. Tallinn on Eesti rahavastiku ümberpaiknemisel peamine tõmbekeskus. Tallinna rahvastikuregistrijärgne rahvaarv kasvab vaatamata sellele, et Eesti rahvaarv tervikuna jätkuvalt väheneb. Eesti teistest piirkondadest lahkuvad inimesed asuvad elama põhiliselt Tallinnasse ja Harjumaale, kuid osa lahkub ka välismaale. Tallinnas oli 2014. aasta 1. jaanuaril rahvastikuregistri andmetel 429 899 elanikku, elanikkond suurenes aastaga 10 069 inimese võrra. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt teise linna Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Ka rahvastiku tiheduselt – veidi üle 2 700 inimese ruutkilomeetri kohta – jääb Tallinn oluliselt alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele. Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 53% on eestlased, neile järgnevad venelased 38%-ga, ukrainlased 4%-ga ja teised rahvused kokku 5%-ga. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus suurim Nõmmel, Pirital, Kesklinnas ja Kristiines.

Joonis 11. Tallinna rahvastiku arvuline koosseis (rahvastikuregistri andmed seisuga 1. jaanuar 2014)

Eestlased 228 340

Vene- lased Teised 164 020 rahvused Valge- Ukrain- 14 774 venelased lased 7 914 14 851 Tallinna rahvaarv kasvas 2013. aastal nii loomuliku iibe (392 inimese võrra) kui mehhaanilise iibe tagajärjel (9 677 inimese võrra). Võrreldes 2012. aastaga loomulik iive vähenes, kuid mehhaaniline iive kasvas oluliselt. Tallinna elanike arvu kasv jätkub – seisuga 01.04.2014 oli Tallinnas juba 431 021 elanikku. Tallinnas on Eesti teiste piirkondadega võrreldes väiksem tööpuudus ja kõrgemad palgad. Statistikaameti andmetel oli 15.-74.-aastaste inimeste tööhõive Tallinnas 2013. aastal 211,1 tuhat inimest, jäädes 2012. aasta tasemele. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2013. aastal Tallinnas aasta keskmine tulu saajate arv 184,3 tuhat inimest, kasvades aastaga 2,8 tuhande inimese võrra ehk 1,5%. Töötuse määr vähenes aastaga 9,5%-lt 8,6%-le. Registreeritud töötuid oli 2013. aasta keskmisena 10,6 tuhat inimest, vähenedes aastaga 1,5 tuhande inimese võrra. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2013. aastal keskmine palk Tallinnas 1 092 eurot, kasvades aastaga 8,1%. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli tulu saanud Tallinna elanike keskmine deklareeritud tulu 2013. aastal 1 007 eurot kuus, kasvades aastaga 5,9%. Tööhõive ja keskmine palk kasvasid Tallinnas peamiselt seoses majanduse elavnemisega ja uute töökohtade loomisega. Keskmise palga kasvule aitas kaasa ka kvalifitseeritud tööjõu väljarändest tingitud palgasurve.

14 4. Riskide juhtimine

4.1. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel

Grupi siseauditit ja teenistuslikku järelevalvet teostab linna sisekontrolöri teenistus, kes juhindub oma tegevuses riigi ja linna õigusaktidest, teenistuse põhimäärusest ja linna sisekontrolöri kinnitatud juhendmaterjalidest. Siseauditi osakond juhindub lisaks rahvusvahelistest Siseaudiitorite Instituudi (IIA) standardites esitatud põhimõtetest. Sisekontrolöri teenistuse ülesanne on anda hinnang linna asutuste ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning linna asutatud mittetulundusühingute sisekontrolli tõhususele, aruandluse usaldusväärsusele ja tegevuse tulemuslikkusele selleks, et linnavalitsusel oleks piisav kindlustunne selle kohta, et linna vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tulemuslikult. Linna sisekontrolöri teenistuse koosseisu kuulub kolm osakonda: järelevalve osakond, siseauditi osakond ja menetlusosakond. Järelevalve osakonna ülesanne on teostada järelevalvet planeerimismenetluste ja teiste ulatusliku kaalutlusõiguse määraga protsesside üle linna ametiasutustes. Ülesande täitmiseks kontrollis osakond 2013. aastal u 300 linnavalitsuse haldusakti eelnõu sisulist põhjendatust ja õiguspärasust (seejuures pöörati tähelepanu ka huvide konfliktide esinemisele). Samuti menetles osakond valdkonnaga seotud vaideid, lahendas kaebusi, koostas mitmesuguseid õiguslikke hinnanguid ning hindas ja kontrollis linna ametiasutuste tegevuse vastavust kehtivale õigusele ja hea halduse tavale. Siseaudit on sisekontrolli osaks olev sõltumatu, objektiivne, kindlust andev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud asutuse tegevuste tõhustamiseks. Siseaudit aitab kaasa grupi eesmärkide saavutamisele, kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist, hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja juhtimiskultuuri tõhusust. Viimaste aastate jooksul on linna sisekontrolöri teenistuse siseauditi osakond korraldanud plaanilisi auditeid kõigis linna ametites ja linnaosavalitsustes, lisaks on auditeid korraldatud ka valitseva mõju all olevates sihtasutustes ning äriühingutes. Auditite läbiviimise käigus kontrollitakse auditeeritava teemaga seonduvalt ka korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuete täitmist. 2013. aasta siseauditi osakonna audititegevuse prioriteetideks olid riigihangete ja/või alla riigihanke piirmäära ostumenetluste korraldus ja linna varade arvestus ning kasutusse andmine. Aasta jooksul tehti seitse plaanilist auditit (sealhulgas üks järelaudit) ja üks erakorraline audit. Plaaniliste audititega hõlmati 4 linnaosavalitsust (Põhja-Tallinna LOV, Kesklinna Valitsus, Nõmme LOV, Lasnamäe LOV) ning 7 ametiasutust: Kommunaalamet, Keskkonnaamet, Kultuuriväärtuste amet, Linnaplaneerimise amet, Linnavaraamet, Ettevõtlusamet, Haridusamet, Sotsiaal- ja tervishoiuamet, Linnakantselei. Auditite tulemusena tehti auditeeritutele hulgaliselt ettepanekuid sisekontrolli süsteemi tõhusamaks toimimiseks. Olulist osa siseauditi töös on auditites tehtud ettepanekute täitmise hindamine (monitooring). Senise monitooringu tulemusena saab väita, et siseauditi osakonna ettepanekutega arvestatakse. Siseauditi osakonna ülesanneteks on ka koordineerida siseauditi eest vastutavate isikute tegevust ja koolitust. Aasta jooksul korraldas siseauditi osakond siseauditi eest vastutavatele isikutele mitmeid sisekoolitusi ja teabepäevi ning koordineeriti ametiasutuste riskide hindamist. Riske hinnatakse ametiasutustes veebipõhise andmebaasi abil, riskide hindamise tulemused esitatakse linna sisekontrolöri teenistusele. Menetlusosakond viib korruptsioonivastase tegevusena läbi teenistusliku järelevalve juurdlusi linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Juurdlusi viiakse läbi linnapea ülesandel Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) tuleneva teenistusliku järelevalve teostamiseks. Ametnike tegevuse õiguspärasust kontrollitakse ka läbi vaidemenetluste ja kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuste menetlemise ning isikutelt laekunud märgukirjadest lähtuvalt. Võimalike korruptsioonijuhtumite tuvastamiseks teeb linna sisekontrolöri teenistus koostööd õiguskaitseorganitega. Korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) rakendamiseks linna süsteemis kehtestati 2013. aastal uus korruptsioonivastase seaduse rakendamise eeskiri, milles muuhulgas täpsustati korruptsioonijuhtumist teavitamise kohustust ja laiendati seaduses sätestatud huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikute ringi. Lisaks seaduses sätestatud deklarantidele pandi huvide deklaratsiooni esitamise kohustus ka linna ametiasutuste hallatavate asutuste juhtidele ning linna valitseva mõju all olevate äriühingute ja linna asutatud sihtasutuste juhtorganite liikmetele. Ametiasutuste juhtidele kehtestati kohustus esitada igal aastal linna sisekontrolörile ülevaade uues KVS-is sätestatud kohustuste täitmise kohta. Ametiasutused on oma sisemist töökorraldust reguleerivatesse dokumentidesse sisse viinud ka korruptsiooni ennetamiseks vajalikud sätted. Väljatöötamisel on korruptsioonivastane strateegia. Linna ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks korraldati koostöös Justiitsministeeriumiga linna süsteemis töötavatele ametiisikutele uue KVS-i koolitus. Koolitusel käsitleti linna ametiisikutele uue seaduse rakendamisega seoses kõige rohkem küsimusi tekitanud teemasid. Sarnaseid koolitusi on plaanis korraldada ka edaspidi. KVS-i rakendamisega seonduvat olulist aktuaalset informatsiooni, samuti üldist korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse tõstmiseks vajalikku teavet avaldatakse jooksvalt linna siseveebis. KVS-is

15 sätestatud seotud isikutega erandkorras tehtavate tehingute avalikustamise nõude täitmiseks on kõigi ametiasutuste veebilehtedele lisatud link pealkirjaga “tehingud seotud isikutega“ ja lisatud viide, millist teavet lingi all avaldatakse.

Õigusaktid ja muu õiguslik regulatsioon

Tehingute tegemine Linnas tehakse tehinguid seadustes ettenähtud korra ja linna õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud protseduurireegleid eri liiki tehingute tegemiseks. Näiteks on kehtestatud hulgaliselt linnavara kasutusse andmist (sh hoonestusõiguse seadmine, eluruumide kasutusseandmine) reguleerivaid kordasid, eri valdkondades toetuste andmise reegleid jpm. Menetlusreeglite kehtestamise peamine eesmärk on tagada avalike teenuste osutamine kõigile ühtsetel selgelt määratletud alustel.

Hangete korraldamine Kaupade ja teenuste hankimisel lähtutakse eelkõige riigihangete seadusest ja võlaõigusseadusest. Lisaks riigi õigus- aktidele on linnas kehetstatud mitmeid täiendavaid regulatsioone, sh on kinnitatud riigihangete korraldamise protseduurireeglid, täpsustatud on linna asutuste, linnapea ning linnasekretäri õigusi ja kohustusi seoses riigihangete korraldamisega ja protseduurireeglite kehtestamisega ning välja on töötatud ühtsed hankekorra, hankeplaani ja nende juurde kuuluvate kohustuslike dokumentide näidised. Linna asutuse juht kehtestab oma käskkirjaga asutusesisese hankekorra, kui asutuse ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 tuhat eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 tuhat eurot. Hangete läbiviimisel on alates 2008. aastast võetud suund tsentraalselt korraldatud hangetele, mille puhul viib ülelinnalise hanke läbi linna haldusteenistuse koosseisu kuuluv linna hankekeskus. Ülelinnaliselt hangitakse järgmisi kaupu ja teenuseid: bensiin ja diislikütus, bürookaubad, majapidamis- ja koopiapaber, ehituskabad ja reisibüroo teenused, elektrienergia. Ülelinnaliste riigihangete korraldamine võimaldab paremini kasutada linnas olemasolevat riigihangetealast kompetentsi ning loob võimalusi kulude kokkuhoiuks, kuna suurema mahu pealt on võimalik saada ka soodsamat hinda.

Ümberkorraldused finantsorganisatsioonis

2002. aastal alustatud ümberkorraldused linna finantsjuhtimises on praeguseks valdavalt ulatuses lõpule viidud. Linna majandusarvestust peetakse ühtses finantsinfosüsteemis ning linna 277 asutuse raamatupidamine on korraldatud kahes raamatupidamisüksuses – Haridusameti ja tema hallatavate asutuste raamatupidamine Haridusameti raamatupidamisüksuses ning ülejäänud linna asutuste raamatupidamine 2009. aasta sügisel linna finantsteenistuse koosseisu moodustatud linna raamatupidamiskeskuses, kus osutatakse raamatupidamisteenust ka kümnekonnale linna valitseva mõju all olevale üksusele. Ümberkorralduste tulemusel on märkimisväärselt paranenud linna finantsarvestuse ja -aruandluse kvaliteet, tagatud on esitatatava informatsiooni operatiivsus ja aruannete tähtaegsus. Linna ühtses finantsinfosüsteemis on loodud võimalus juhtida tsentraalselt eelarvedistsipliinist kinnipidamise automaatset jälgimist ja planeerida senisest täpsemalt rahavoogusid, mis omakorda võimaldab efektiivsemalt maandada likviidsusriski. Linnal on kavas jätkata finantsorganisatsiooni ümberkorraldustega ning viia Haridusameti haldusala raamatupidamine 2015. aasta lõpuks üle linna raamatupidamiskeskusesse. Samuti ollakse valmis pakkuma raamatupidamisteenust laiemale ringile linna äriühingutele ja sihtasutustele. Linna äriühingute ja sihtasutuste majandusarvestuse üleviimine linnaga ühtsesse finantsinfosüsteemi ning raamatupidamisteenuse osutamine keskses raamatupidamisüksuses parandab raamatupidamisarvestuse kvaliteeti, tagab linnale kui valitseva mõju teostajale senisest operatiivsema ülevaate tema valitseva mõju all olevate üksuste finantsseisundist ning loob aluse grupi finantsjuhtimise põhimõtete ühtlustamiseks.

Finantsinfosüsteem

2004. aastal alustati peamiselt majandustarkvaral SAP põhineva linna ühtse finantsinfosüsteemi juurutamisega. Linna kõigi asutuste majandusarvestuse lõplik üleviimine linna ühtsesse finantsinfosüsteemi toimus 2008. aasta alguses. Ühtse majandustarkvara kasutuselevõtmine on oluliselt suurendanud linna finantsinformatsiooni kvaliteeti, usaldusväärsust ning kättesaadavust. Tänaseks kasutavad linna ühtset finantsinfosüsteemi kõik linna asutused ja need linna valitseva mõju all olevad sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühing, kellele osutatakse teenust linna raamatupidamiskeskuses. 2013. aastal jätkus finantsinfosüsteemi arendamine. Aasta I pooles viidi kõik linna asutused ning linna raamatupidamis- keskuses teenindatavad linna sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühing üle raamatupidamise algdokumentide elektroonse menetlemise süsteemile. Hetkel menetletakse nimetatud süsteemis peamiselt ostuarveid. Edaspidi on kavas nimetatud süsteem kasutusele võtta ka muude raamatupidamise algdokumentide menetlemiseks (nt majanduskulude ja lähtuskulude aruanded). Algdokumentide elektroonne menetlemine tagab senisest parema ülevaate asutusse saabunud algdokumentidest ja kulude viseerijatest, dokumentide menetlus on kiirem ning saavutatud on ka arvestatav kulude kokkuhoid (vähenes paberikulu, dokumentide raamatupidamisse edastamise ja arhiveerimise kulud jne).

16 Linnas võetakse järk-järgult kasutusele paindlik veebipõhine SAP ERP tarkvara ja andmeaida aruannete kuvamise keskkond (SAP Portal), mille tulemusel paraneb finantsinfo kättesaadavus ja linna majandustarkvara SAP rakendused jõuavad senisest suurema hulga kasutajateni. Linna töötajatele tehti kättesaadavaks vajalikud finantsvaldkonna aruanded (sh eelarvearuanded, hankija ja kliendi kannete päringud, inventuurinimekirjad, võlgnevuste aruanne jne). 2013. aasta lõpus alustati ettevalmistustöödega Euroopa Liidu liikmesriikides alates 01.02.2014 rakendatavatele ühtsetele standarditele vastavatele euromaksetele (SEPA) üleminekuks. Linnas on kavas hakata laialdasemalt kasutama majandustarkvara SAP personalimooduli funktsionaalsust. 2013. aastal alustati pilootprojektina koolituskulude arvestamist nimetatud moodulis. Personalimooduli täisfunktsionaalsusele (sh personaliarvestus) üleminek on kavandatud 2015. aasta jooksul. Linna varade arvestuse korrastamise ja kaasajastamise eesmärgil algatati linnas 2013. aastal varade vöötkoodiga markeerimise ja vöötkoodilugejate abil inventeerimise pilootprojekt. Üleminek vara markeerimise ja inventeerimise uuele töökorraldusele toimub etapiviisiliselt. Projekt on kavas viia lõpule 2014.–2015. aastate jooksul.

4.2. Finantsriskide juhtimine

Likviidsusrisk

Linna likviidsusriski juhtimisel on rahavoogude täpsel planeerimisel ja jooksval kontrollimisel väga oluline roll. Rahavooge prognoositakse nii aasta, kuu kui ka nädalate kaupa. Likviidsusriski maandamiseks paigutatakse linna vabu rahalisi vahendeid vaid kõrge likviidsusega finantsinstrumentidesse, nagu lühiajalistesse deposiitidesse, lühiajalistesse võlakirjadesse ja kommertspaberitesse ning rahaturufondidesse. Täiendava likviidsuse tagamiseks on linnal võimalik avada ka arvelduskrediidi limiit, kuid tulenevalt piisavate vabade rahaliste vahendite olemasolust seda 2013. aastal ei vajatud.

Intressirisk

Intressiriski maandamiseks oli linnal seisuga 31.12.2013 sõlmitud kolm intressimäära vahetuslepingut (swap’i ), mis kokku katavad 15% linna laenuportfellist. Intressimäärade madalseisu tõttu, mis jätkus ka 2013. aastal, on 31.12.2013 seisuga kõigil swap ’i-lepingutel negatiivne turuväärtus (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 16 „Tuletisinstrumendid“). Nimetatud lepingud on sõlmitud järgmiste lõpptähtaegadega: 17. märts 2014, 15. september 2014 ja 1. detsember 2014.

Valuutarisk

Linn ei tohi õigusaktide kohaselt võtta valuutariski. 2013. aastal ei olnud grupil tehingud, millega oleks kaasnenud märkimisväärne valuutarisk.

Tehingupartnerid ja krediidirisk

Investeerimisportfelli krediidiriski juhtimiseks ja maandamiseks on linnas seatud piirangud nii finantsinstrumentidele, mida võib finantsinvesteeringute tegemisel kasutada, kui ka nende osakaalule kogu portfellis. Linna finantseerimistehingute vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvahelise reitinguagentuuri Moody’s krediidireitinguid või reitinguagentuuride Standard&Poor’s või Fitch IBCA krediidireitingute vastavaid ekvivalente, millest lähtudes on kehtestatud ka investeerimispiirangud. Linna rahalisi vahendeid võib paigutada deposiitidena Eesti Panga tegevuslitsentsiga krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide krediidiasutustesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Rahalisi vahendeid võib investeerida Eestis registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt Baa2 (Moody’s) reiting, ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriikides registreeritud emitentide kommertspaberitesse ja võlakirjadesse, millel on vähemalt A2 (Moody’s) reiting. Ühte rahaturu- või intressifondi võib paigutada rahalisi vahendeid kuni 15% fondi puhasväärtusest. Ühe emitendiga seotud investeeringuid ei või olla enam kui 12 miljonit eurot ega rohkem kui 40% investeerimisportfelli mahust. Linna suuremate tehingupartnerite krediidiriski maandamiseks seab linn riigihangete korraldamisel omapoolsed tingimused pakkujate finantsnäitajatele, mis on hankele kvalifitseerumise eelduseks. Väiksemate tehingupartnerite tausta kontrollitakse enne tehingute tegemist Krediidiinfost. Lisameetmena on linnas ettemaksete tegemine lubatud vaid erandjuhtudel, mis minimeerib riski, et linnale jäävad tasutud kaubad tarnimata või teenused osutamata.

17 Klientide ja müügiarvetega seotud riskid

Riskide maandamiseks on linna finantsinfosüsteemis tagatud võimalus väljastada kõiki müügiarveid elektroonselt. Tänu arvete elektroonsele väljastamisele on oluliselt vähenenud risk, et arve saadakse kätte alles pärast maksetähtaja saabumist. Arvete eest maksmise korrektsust ja tähtaegsust mõjutavad oluliselt kliendile võimaldatavad maksemeetodid. Linna klientidel on võimalus linna asutustelt saadud arvete tasumiseks kas kasutada kõikides Eesti suuremates pankades e-arve püsimakse teenust või tasuda arved Tallinna veebilehe iseteeninduskeskkonnas. Suuremat tähelepanu on edaspidi kavas pöörata kliendi teavitamisele maksetähtaja ületamisest (sh meeldetuletuskirjade väljastamine ja SMS võlateadete saatmine), samuti linna krediidihalduse edasisele arendamisele.

Eelarve jm juhtimisinstrumendid

Linna üks olulisemaid juhtimisinstrumente on linna eelarve. Tallinna Linnavolikogu kehtestab eelarvega linna ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele kohustuse koguda tulusid, annab volituse võtta kohustusi ja teha kulutusi. Linna eelarve koostatakse ja võetakse vastu ning seda täidetakse seaduses ja linna õigusaktides kehtestatud reeglite kohaselt. Gruppi kuuluvatele tütar- ja sidusettevõtjatele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele seab majandusaasta eesmärgid vastava ettevõtte nõukogu. Lisaks on linna äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingul kohustus taotleda linnalt teatud oluliste tehingute tegemiseks nõusolek. Sellisteks tehinguteks on näiteks kinnisasja võõrandamine, hoonestusõiguse seadmine, kinnisasja kasutusse andmine pikemaks perioodiks kui 5 aastaks, võlakohustuste võtmine jmt. Samuti on linn oma konsolideerimisgrupi liikmetele kehtestanud nõuded audiitori valikule ning sätestatud tingimused, mida audiitoriga sõlmitav leping peab sisaldama.

18 5. Tegevusaruanne

5.1. Linnaelu areng valdkonniti

Haridus

Tallinna arengukavas 2009–2027 on hariduse valdkonna peaeesmärgina määratletud turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn. Tallinna elanikeregistris olevatele pooleteise - kuni seitsmeaastastele lastele peab tagama võimaluse alushariduse omandamiseks nüüdisaegse õpi- ja mängukeskkonnaga koolieelses lasteasutuses. Pealinna koolivõrk peab tagama kõigile Tallinna lastele võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks tänapäevasel tasemel ning soovijatele keskhariduse kättesaadavuse.

Lastehoid ja alusharidus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on linna ülesanne korraldada koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist ja tagada kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1. mail 2013 asutati uus Tallinna Kihnu Lasteaed. 2013. aastal komplekteeriti esimesed moodulmajad Tallinna Lepistiku Lasteaias, Tallinna Lasteaias Männimudila ja Merivälja Lasteaias. Olulisemaks tegevuseks 2013. aastal oli ka Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programmi 2013-2021 „Lasteaiakoht igale lapsele“ koostamine. 2013. aasta lõpu seisuga oli Tallinnas 132 lastehoidu ja alusharidust pakkuvat munitsipaalharidusasutust, sh 129 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 1 lasteaed-põhikool ja 1 lasteaiarühmadega kool (Tallinna Heleni Kool), kus seisuga 15. oktoober 2013 käis kokku 22 736 last, neist 3 792 sõimerühmas (rühmi kokku 212), 15 968 aiarühmas (rühmi kokku 667), 2 143 liitrühmas (rühmi kokku 97), 291 sobitusrühmas (rühmi kokku 17) ja 542 erirühmas (rühmi kokku 50). Ööhoiu teenust said kokku koolieelsetes lasteasutustes 37 last.

Joonis 12. Laste arv Tallinna munitsipaallasteasutustes 2009–2013

22 736 22 193 21 977 21 512 21 304

2009 2010 2011 2012 2013

2013. aastal toetas linn 28 eralasteaeda (2012. aastal 23 eralasteaeda), võimaldades sellega alusharidust 878 lapsele. Koolieelse eralasteasutuse toetus 2013. aastal oli 106,60 eurot kuus ühe lapse kohta ehk samal tasemel 2012. aastaga.

Tabel 4. Laste arv Tallinna koolieelsetes lasteasutustes 2011–2013

Asutuse kuuluvus Laste arv Muutus 2011 2012 2013 2013/2012

Munitsipaallasteasutus 21 977 22 193 22 736 543 2,4% Eralasteaed 725 829 878 49 5,9% Kokku 22 702 23 022 23 614 320 1,4%

2013. aastal avati koolieelsetes munitsipaallasteasutustes 33 uut sõime- ja lasteaiarühma, nendest 15 rühma lisandus olemasolevates lasteaedades, 12 rühma uues Tallinna Kihnu Lasteaias ning 6 rühma Tallinna Lepistiku Lasteaia, Merivälja Lasteaia ja Tallinna Lasteaia Männimudila moodulmajades. Uute rühmade avamisega lisandus 2013. aastal 748 sõime- ja lasteaiakohta. Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teenuseid kasutas 702 teiste omavalitsusüksuste last ning 402 Tallinna last käis mõne teise omavalitsusüksuse koolieelses lasteasutustes (2012. aastal vastavalt 785 ja 368 last).

19 Tallinna koolieelsete lasteasutuste majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslik (keskmine) maksumus ühe lapse kohta 2013. aastal moodustas 1 668 eurot, mis oli 5,7% suurem kui 2012. aastal (1 578 eurot).

Põhi- ja üldkeskharidus Põhi- ja üldkeskhariduse omandamise ja koolikohustuse täitmise tagamiseks tegutses Tallinnas 2013. aasta lõpus 65 munitsipaalkooli (sh 51 gümnaasiumi, 9 põhikooli, 3 täiskasvanute gümnaasiumi, 1 lasteaed-algkooli ja 1 lasteaed- põhikool), 21 era- ja 3 riigi üldhariduskooli.

Joonis 13. Õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides 2009–2013

40 798

40 055 39 912 39 681 39 580

2009 2010 2011 2012 2013

Seisuga 10. november 2013 õppis Tallinna koolides kokku 43 092 õpilast, sh munitsipaalkoolides 40 055, riigikoolides 441 ja erakoolides 2 596 õpilast.

Tabel 5. Õpilaste arv Tallinna koolides 2011–2013

Asutuse kuuluvus Õpilaste arv Muutus 2011 2012 2013 2013/2012

Munitsipaalkool 39 681 39 580 40 055 475 1,2% Erakool 2 041 2 235 2 596 361 16,2% Riigikool 447 437 441 4 0,9% Kokku 42 169 42 252 43 092 83 2,0%

Tallinna munitsipaalkoolides õppis 2013. aastal 3 562 õpilast teistest omavalitsusüksustest (2012. aastal 3 917). Teiste omavalitsusüksuste munitsipaalkoolides õppivate Tallinna õpilaste arv oli 2013. aastal 982 (2012. aastal 950). Tallinn tagab alates 2006. aastast põhikooliõpilastele tasuta toitlustamise. 2013. aastal kattis linn lisaks 30 438 põhikooliõpilase toitlustamiskuludele ka 146 vähekindlustatud perest pärit gümnaasiumiõpilase toitlustamiskulud. Ühe toidupäeva maksumus 2013. aastal oli 1,15 eurot, millest 0,78 eurot hüvitas riik ja 0,37 eurot Tallinna linn. Tallinna munitsipaalkoolides töötas 2013. aasta novembri seisuga lisaks 3 347 õpetajale ka 40 logopeedi, 50 koolipsühholoogi, 14 eripedagoogi ja 32 õpiabirühma õpetajat. Paindliku tööajaga pikapäevarühmade abil laiendati võimalusi laste päevahoiuks. 2013. aasta lõpu seisuga oli pikapäevarühmi avatud 29 munitsipaalüldhariduskoolis. Edendamaks huviringide tegevust, tegutses Tallinna koolides 2013. aastal 1 403 huviringi (2012. aastal 1 392). 2013. aastal suurenes üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides osalevate laste arv 24 818-lt 25 892-le. Ringides tegeleti nii tehnika, loodusõpetuse, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, konstrueerimise kui ka võõrkeeltega.

Kutseharidus Tallinna linnale kuulub üks kutseõppeasutus – Tallinna Kopli Ametikool, kus on võimalik Tallinna ettevõtete ning tööjõuturu vajadusi arvestades õppida järgmistel erialadel: kinnisvarahooldus, kodumajandus, keskkonnatehnika lukksepp, elektrik, rahvuslik puutööndus, aiandus – tekstiilitöö ja sepatöö. Õppetöö toimub nii päevases kui ka töökohapõhises õppevormis ning eesti ja vene õppekeeles. 2012/2013 lõpetas kooli seitsmes lend.

20 Tabel 6. Õpilaste ja õpperühmade arv Tallinna Kopli Ametikoolis 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Õpilaste arv 262 232 212 -20 -8,6% sh põhiharidusega õpilased 223 220 202 -18 -8,2% põhihariduseta õpilased 39 12 10 -2 -16,7% Õpperühmade arv 24 25 24 -1 -4,0% Lõpetajate arv 60 55 74 19 34,5% Tallinna Kopli Ametikool pakub ainsa kutsekoolina Tallinnas võimalust omandada elukutset ka neil, kel on põhikool pooleli jäänud. Ametialasele tasemekoolitusele lisaks tegutseb kool ka täiskasvanute täiendkoolituse, kutsealase eelkoolituse ja kutsenõustamise valdkonnas. 2013. aastal jätkati erivajadustega õpilastele kodumajanduse eriala õpetatamist Käo Päevakeskuses ja Tugikeskuses Juks.

Huviharidus Huvikoolide ülesanne on toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerumist ja vaba aja sisustamist turvalises õpikeskkonnas professionaalsete pedagoogide juhendamisel. 2013. aastal tegutses Tallinnas 9 munitsipaalhuvikooli (kokku 6 503 õpilast) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi huvimajad (kokku 711 õpilast). Samuti pakkusid huviharidust üldhariduskoolide huviringid, kus tegutses kokku 25 892 last.

Joonis 14. Huviharidust omandavate laste arv Tallinna munitsipaalkoolide huviringides ja huvikoolides

37 243

33 489 33 106 32 420 32 104

2009 2010 2011 2012 2013

Õpilased osalesid nii tehnika, loodusõpetuse, joonistamise, keraamika, teatri, spordi, kunsti, muusika, tantsu, viiuli, klaveri, puhk- ja löökpillide kui ka võõrkeelte erialadel. 2013. aastal jätkus ka III klassi õpilastele (3 435 last) ujumise algõppe korraldamine. Linn toetab ka huviharidusprojektide läbiviimist. 2013. aastal toetati haridusasutuste 27 projekti ja mittetulundusühingute 52 projekti kogumaksumusega 33 880 eurot. Haridusasutuste projektides osales kokku 5 490 õpilast ja mittetulundustegevuse projektides 5 100 õpilast. Edukamad projektid 2013. aastal olid ülelinnalised puidu- ja paberi töötoad I-IX klassi õpilastele, Urmas Alenderi laulukonkurss, Noore Publiku programm VII-XII klassi õpilastele, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi projekt praktiliste ülesannetega orienteerumisvõistlus „Vanalinn kunstisõbrale“, Lasnamäe Muusikakooli kaheosaline konkurss „Lustlik klaver“ ja Tallinna Humanitaargümnaasiumi vene õppekeelega koolide VI klassi õpilaste eestikeelne etlejate konkurss.

Muud haridusteenused 2013. aastal keskenduti peamiselt haridusasutustele kaasaegse õppetöö korraldamiseks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri toimimise tagamisele ja arendamisele. Kõigile linna haridusasutustele on loodud võimalused tsentraalsete IKT infrastruktuuriteenuste (domeeni-, faili-, print-, terminal-, grupitööserver, andmevarundus, viiruse- ja nuhkvaratõrje jm) kasutamiseks. 2013. aasta lõpuks oli nimetatud teenusega liitunud 173 munitsipaalharidusasutust (2012. aastal 151). 2013. aastal hangiti koolidele ja huvikoolidele kokku 990 kasutatud arvutit, mis vahetasid välja osa koolides seni kasutusel olnud kõige vanematest arvutitest (10–11 aastat vanad). 2013. aasta lõpuks oli Tallinna üldhariduskoolides

21 kokku 6 348 arvutit (neist internetti ühendatud töökohtade arv oli 5 550) ja 1 548 projektorit ning koolieelsetes lasteasutustes 1 647 arvutit. 2013. aastal toimusid olümpiaadid 25 õppeaines, millest võttis osa 9 971 õpilast. Eestit esindasid 11 rahvusvahelisel olümpiaadil 26 Tallinna õpilast, kes võitsid kokku 24 medalit (1 kuld, 5 hõbedat, 18 pronksi) ja 3 diplomit. Koolikohustuse täitmist aitavad tagada ja kriminaalpreventiivset tööd korraldada linnaosades tegutsevad alaealiste komisjonid. 2013. aastal arutati kokku 473 alaealiste õigusrikkumist. Terviseedenduses korraldati neli tervisenõukogu teabepäeva koolidele ja lasteaedadele. 2013. aastal liitus Tervist Edendavate Koolide ja Lasteaedade võrgustikuga üks kool ja kaheksa lasteaeda. Suitsuprii klassi kampaanias osales 23 kooli 129 klassi 3 020 õpilast. Võistluse lõpetas neist edukalt 21 kooli 116 klassi 2 740 õpilast. Tallinna Õpetajate Maja korraldas 2013. aastal kokku 70 erinevat huvikursust, neist 49 koolitust 799 huvilisele ja 21 meeskonnakoolitust 559 osalejale. Tallinna Õpetajate Maja poolt korraldatud 25 ainesektsiooni töös osales 2013. aastal kokku 4 653 õpetajat (2012. aastal 5 580 õpetajat). Lisaks korraldati 13 ainevõistlust, kus oli kokku 1 375 osalejat.

Osalemine projektides • „E-matemaatika: matemaatika kompetentsuse parendamine uute õppemeetodite ja IKT abil“, mille eesmärk on õpimotivatsiooni suurendamine, matemaatikaalaste teadmiste süvendamine ja õpitulemuste parandamine matemaatikas uute õppemeetodite ja interaktiivse e-õppematerjali kasutamise kaudu. Projekti käigus toimusid igas partnerriigis Soomes, Rootsis ja Eestis (Tallinnas) koolitusseminarid pilootkoolide matemaatikaõpetajatele uue õppemeetodi tutvustamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Projekti tulemusena on valminud matemaatika õpetamise pilootkursused ning uued IKT töövahendid koolidele, mida on pilootkursuste käigus matemaatika õpetamisel testitud. Töötati välja ja tutvustati uut interaktiivset õppemeetodit „Struktuurne lahendus“ ning seda toetavat veebipõhist e-õpikut. Projektis osalesid 8 Tallinna üldhariduskooli. Projekti kestus oli 01.06.2011–01.12.2013. • „ELOS – Elos-koolide kvaliteedinõuded“, mille eesmärk on Euroopa Elos-koolide võrgustiku kvaliteedi tagamine ning tunnustamine kõrgharidusinstitutsioonide poolt. Elos-koolide liikumine sõnastab õppimise tulemused ning kirjeldab erinevaid üleeuroopalisi ja muid rahvusvahelisi võimalusi õpilaste jaoks. 2013. aastal viidi läbi pilootkoolide kvaliteedialane enesehindamine ja Elos-koolide õpetajate koolitus, jätkus töö rahvusliku koordinaatorina Elos-koolide kvaliteedi tagamise protseduuri arendamisel ning projekti tutvustamine elektroonilistes uudiskirjades. Tallinnas on Elos-koolide liikumisega ühinenud üheksa kooli. Projekti kestus on 01.01.2012–31.11.2014. • „Lapsevanemate kaasamine koolist väljalangemise ennetamiseks – PREVENT“. Projekti eesmärk on teadmiste omandamine ja kogemuste jagamine seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel ning vajaliku hea praktika juurutamine. Projekti käigus toimuvad projekti töörühma seminarid, mille käigus analüüsitakse hea praktika näiteid seoses lapsevanemate kaasamisega koolist väljalangemise ennetamisel. Tegevuskava töötatakse välja koostöös koolide, lastevanemate liidu ning kohaliku omavalitsuse esindajate ja spetsialistidega. Projekti kestus on 01.02.2013-30.04.2015. • "Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga - ICE". Projekti eesmärkideks on koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste teadmiste ja oskuste parendamine koostöö- ja suhtlemisoskuste ning kujundava hindamise arendamise kaudu, õpilaste võtmepädevuste parendamine läbi kogukonna aktiivse kaasamise õpiprotsessi ning headest praktikatest ja meetoditest õppimine partnerregioonides: Tallinnas ja Norfolkis, Inglismaal. Projekti kestus on 01.08.2013 – 31.07.2015.

Investeerimisprojektid 2013. aastal pöörati suuremat tähelepanu asutuste tervikrenoveerimistele, uute lasteaiarühmade avamisele, lasteaedade hoovialade ja mänguväljakute korrastamisele, majade tehnosüsteemide toimivuse tagamisele, piirdetarindite korrasolekule ning hoonete turvalisusele. Programmi „Lasteaiakoht igale lapsele” raames teostati remont ja soetati sisustus 12 uue rühmaruumile Tallinna munitsipaallasteaedades. 2013. aasta septembris avati Tallinna Kihnu Lasteaed. Lasteaias on loodud tänapäevased tingimused 12 rühmale. Koos hoonega korrastati ka lasteaia kinnistu ning rajati mänguväljakud ja loodusrajad. 2013. aastal rajati üle-linnalise projekti „Mänguväljak igale lasteaiale“ raames igale munitsipaallasteaiale vastavalt lastevanemate esitatud soovile üks uus mänguala järgmiste valikute seast: spordiväljak, ronila, üksikmänguvahendite valikud, seiklusrada, sõimeala või õuesõppeklass. Turvalisuse tagamiseks paigaldati 2013. aastal nõuetekohane evakuatsioonivalgustus neljas Tallinna munitsipaallasteaias, turvavalgustus paigaldati 15 lasteaias ja alustati tuletõkkesektsioonide moodustamisega 15 lasteaias. Kõikides lasteaedades viidi lõpule elektripaigaldiste vastavuse kontroll ja kõrvaldati puudused. Aasta lõpuks oli väljastatud elektripaigaldise vastavuse tunnistus kõikidele munitsipaallasteaedadele.

22 Viidi lõpule Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Ehte Humanitaargümnaasiumi tervikrenoveerimine. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis renoveeriti koolihoone ja territoorium koos spordiväljakuga, juurdeehitusena rajati spordikompleks 18x32 m võimlaga, väiksemate aeroobika- ja jõusaalidega ning vajalike abiruumidega. Ehte Humanitaargümnaasiumi koolihoone renoveeriti endises mahus, võimla asemel rajati uus spordikompleks 18x32 m võimlaga, aeroobikasaaliga ja vajalike abiruumidega. Euroopa Liidu struktuurifondide toetusel valmis Tallinna Kadaka Põhikooli uus õppehoone aadressil E. Vilde tee 120. Varem kasutuses olnud koolihoone ehitati täielikult ümber arvestades kooli spetsiifikast tulenevaid vajadusi erivaja- dustega õpilastele. Renoveerimistööde käigus valmis ja sisustati õpilaskodu, söökla, pesumaja, remonditöökoda jm. Valmis Merivälja Kooli juurdeehitus, milles sügisel avati uus õppekorrus 5 klassiruumiga. Kooli kütmine viidi elektriküttelt üle gaasiküttele. Ehitustööde teine etapp, s.o võimla ehitus koos abiruumidega jätkub 2014. aastal. Turvalisuse tagamiseks korrastati kõikide koolide elektripaigaldised. Paigaldati automaatne tulekahjusignalisatsioon Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, nõutavate tuletõkkeuste paigaldamisega alustati Arte Gümnaasiumis ja Lasnamäe Üldgümnaasiumis.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Valmib Merivälja Kooli võimla ning alustatakse Tallinna 26. Lasteaaia, Lasnamäe Gümnaasiumi ja Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi tervikrenoveerimisega. • Viiakse lõpule evakuatsioonivalgustuse paigaldamine haridusasutustes ning jätkatakse hoonete jagamisega tuletõkketsoonideks ja evakuatsioonitreppide korrastamisega. • Jätkatakse Tallinna elanike vajadustele, ootustele ning linna ruumilistele võimalustele vastava koolivõrgu kujundamist eesmärgiga väljatöötatud kriteeriumitele toetudes korrastada Tallinna põhikoolide ja gümnaasiumide võrk aastaks 2021. • Jätkatakse õppe- ja kasvatustegevuse arendamist. • Toetatakse ja tunnustatakse töös silmapaistvaid ja innovaatilisi haridusasutuste juhte, õpetajaid ja õpilasi ning korraldatakse neile konkursse ja tunnustusüritusi.

Kultuur

Tallinna arengukavas 2009–2027 on kultuurivaldkonna peaeesmärgina määratletud vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn. 2013. aasta suurimaks sündmuseks kultuurivaldkonnas oli Tallinna Linnamuuseumi uue filiaali Neitsitorni muuseumkohviku avamine. Tallinna Linnavolikogu 3. oktoobri 2013 otsusega nr 167 asutati uus Tallinna Kesklinna Valitsuse hallatav kultuuriasutus Hopneri Maja.

Raamatukogud Eesmärgiga tagada elanikele juurdepääs kirjandusele ja informatsioonile ning toetada inimeste elukestvat õpet ja enesetäiendamist tegutses Tallinna linnas 2013. aastal Tallinna Keskraamatukogu ja 17 haruraamatukogu ning raamatukogubuss Katarina Jee. 2013. aastal avas Tallinna Keskraamatukogu lugejatele e-raamatute laenutamis- ja lugemiskeskkonna ELLU uue ja kaasaegse versiooni, mis võimaldab ELLU kasutajatel sisse logida ID-kaardi või Mobiil-IDga ning laenatud e-raamatut lugeda nutitelefonis. ELLU tehti kättesaadavaks ka välisriikides asuvatele eesti koolidele ning kaasaegset eestikeelset kirjandust saavad nüüd lugeda õpilased ja õpetajad USAs, Iirimaal, Itaalias, Saksamaal, Rootsis, Hiinas, Taiwanis jm. ELLU pälvis 2014. aasta alguses rahvusvahelise mittetulundusühingu EIFL ( Electronic Information for Libraries ) poolt rahvaraamatukogude informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooniauhinna ( Innovation Award – for Creative use of ICT in public libraries ). 2013. aastal alustati koostöös teiste Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi raamatukogudega üleminekut uuele raamatukogutarkvarale SIERRA. Olulisi süsteemiarhitektuurilisi uuendusi omavale ja kaasaja arvutikasutaja ootustele vastavale süsteemile minnakse üle 2014. aasta sügisel.

23 Tabel 7. Raamatukogu teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Lugejate arv 73 320 72 514 72 600 86 0,1% Külastuste arv 1 476 2601 541 6371 505 747 -35 890 -2,3% sh raamatukogu külastuste arv 1 056 919 1 038 249 1 060 401 22 152 2,1% virtuaalsete külastuste arv 419 341 503 388 445 346 -58 042 -11,5% Laenutuste arv 1 816 6601 808 9981 776 938 -32 060 -1,8% sh kojulaenutuste arv 1 816 660 1 802 685 1 767 343 -35 342 -2,0% E-raamatute laenutuste arv 6 313 9 595 3 282 52,0% Ürituste arv 5 538 5 974 6 828 854 14,3% sh individuaalsete kasutajakoolituste arv 3 945 3 503 4 032 529 15,1% koolitustel osalejate arv 3 579 4 093 514 14,4% lugejakoolitusi ja raamatuid 1 047 1 539 1 756 217 14,1% üritustel osalejate arv 14 085 23 016 27 842 4 826 21,0% rühmakoolituste arv 546 471 563 92 19,5% koolitustel osalejate arv 12 250 10 869 8 410 -2 459 -22,6% näituste arv 461 477 16 3,5% Vastatud infopäringute arv 10 391 9 446 10 959 1 513 16,0% Internetitöökohade kasutamistundide arv 121 276 104 386 89 374 -15 012 -14,4%

Kultuuritegevus Eesmärgiga luua mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks tegutses 2013. aastal 9 Tallinna linna kultuuriasutust: Pelgulinna Rahvamaja, Vene Kultuurikeskus, Kultuurikeskus „Lindakivi”, Mustamäe Kultuurikeskus „Kaja”, Salme Kultuurikeskus, Nõmme Kultuurikeskus, Tallinna Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus, Pirita Vaba Aja Keskus ja Hopneri Maja.

Tabel 8. Kultuuritegevuse teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Harrastusringide arv 312 323 284 -39 -12,1% Harrastusringides osalenute arv 7 473 7 303 6 413 -890 -12,2% Korraldatud ürituste arv 2 121 2 124 2 031 -93 -4,4% Mittetulundusühingute ja seltside arv 167 163 170 7 4,3%

Tallinna kultuurikeskused, rahvamajad ja vaba aja keskused pakuvad inimestele võimalust huvitegevusega tegelemiseks, toetavad pärimuskultuuril põhinevat harrastustegevust, korraldavad traditsioonilisi kultuuriprojekte ning organiseerivad riiklike ja rahvakultuuri tähtpäevade tähistamist. Kultuurikeskused korraldavad lähtuvalt oma ruumilistest võimalustest kontserte, etendusi ja meelelahutusüritusi ning võtavad osa linnaosade kultuuritraditsioonide kujundamisest.

Muuseumid Muuseum on kultuuripärandi hoidja, teadus- ja mäluasutus, mis pakub emotsionaalseid ning harivaid kogemusi väga laiale avalikkusele. Koos 2013. aastal lisandunud Neitsitorni muuseumkohvikuga kuulub Tallinna Linnamuuseumi koosseisu 10 harumuuseumi (Linnamuuseum, Fotomuuseum, Kiek in de Kök, Lastemuuseum, Peeter I Majamuuseum, E. Vilde muuseum, A. H. Tammsaare muuseum, Jaani Seek ja laste teemamuuseum Miia-Milla-Manda), mis tegutsevad

24 eesmärgiga koguda, uurida ja säilitada eelnevate põlvkondade loodud väärtusi ning vahendada neid üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Tabel 9. Muuseumi teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Külastajate arv 189 149195 195196 097 902 0,5% Korraldatud ekskursioonide arv 2 974 3 455 3 489 34 1,0% Korraldatud ürituste arv 3 003 3 125 1 195 -1 930 -61,8% Korraldatud näituste arv 83 84 79 -5 -6,0% Museaalide arv 161 923166 629170 247 3 618 2,2%

2013. kultuuripärandiaastal oli suurem osa linnamuuseumi filiaale kaasatud üleriiklikusse muuseumiprojekti „Rööbastel pärandini“, mis tõi koostöös Edelaraudteega maakondade koolilapsi muuseumi. 2013. aasta suvel käivitus Tallinna Ülikooli ja linnamuuseumi uus koostööprojekt „Muuseum kui õppekeskkond“, mille raames töötati välja mitmeid tunnilahendusi riikliku õppekavakohaseks õppeks muuseumis. Ühe tasuta külastuspäeva kaotamine igas kalendrikuus 2013. aastal tõi kaasa külastajate arvu languse, mille tasandas aga uue Neitsitorni muuseumkohviku avamine, mida külastati 31 250 korral poole aasta jooksul. Tallinna Kesklinna Valitsus avas 1. oktoobril 2013 Rahvarinde muuseumi, mis tutvustab Eesti taasiseseisvumisperioodi ajalugu. Muuseumis eksponeeritakse Rahvarinde asutamise ja selle tegevusaastate materjale, korraldatakse loenguid ja ekskursioone.

Loomaaed Loomaaia eesmärk on pakkuda inimestele looduslähedast puhkamisvõimalust, tagada uurimistöö ja ökoloogilise kasvatuse kaudu liigikaitse ning populariseerida loodus- ja keskkonnaalaseid teadmisi.

Tabel 10. Loomaaia teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Külastajate arv 339 016 333 696 366 293 32 597 9,8% Korraldatud ekskursioonide arv 293 280 260 -20 -7,1% Loomaaia juures tegutsenud õpperingide arv 18 19 21 2 10,5% Õpperingides osalenud õpilaste arv 2593 2815 2886 71 2,5% Korraldatud ürituste arv 60 55 52 -3 -5,5%

2013. aastal jätkati kooliprogrammi toetava õppe – nn zookooli tundidega, mida korraldatakse Tallinna koolide õpilastele. Suurimaks läbi viidud õppeprogrammiks oli oktoobrikuus loomaaias Tallinna bioloogiaolümpiaadi koolivoor 7. klassidele, millest võttis osa 454 õpilast. Pärandiaasta raames osales loomaaed projektis „Rööpad viivad pärandini“ teemaga „Looduspärand loomaaias: Ohustatud loomaliigid”. Edelaraudtee rongidega Tallinna saabunud õpilasgruppidele räägiti maailmas haruldaseks jäänud loomadest, nende hääbuvatest asurkondadest ja ohustatusest ning tutvustati nende loomade elu ja tegevusega seonduvat Tallinna Loomaaias. Alates 2013. aasta kevadest elavad loomaaias kaks ida-aafrika teravmokk-ninasarvikut, Kigoma ja Kibibi. Korraldatud üritustest pakkusid suurt huvi külastajatele ninasarvik Kibibi sünnipäevapidu, hundijuttude õhtu, kõrvitsapidu ning loomaaia loomade jõulupidu. Tiigriöö raames tutvustati külastajatele tiigrite, kui eriti ohustatud loomade olukorda maailmas ja Kinobuss näitas kahte filmi “Siberian Tiger Quest” tiigriuurijatest Ussuurimaal ja “Wild Russia THE FAR EAST Ussuriland”. Jääkaru päeval jutustasid jääkarudest Mati Kaal, Aleksei Turovski ja Anne Saluneem. Lastele korraldati Tauno Kangro voolimistuba ja viktoriin. Ninasarvikupäeval 22. septembril rääkis Aafrika välitöödest Aleksander Semjonov Eesti Maaülikoolist, demonstreeriti ja kommenteeriti ninasarvikute pesemist ja söötmist ning lapsed voolisid õnneninasarvikut.

25 Botaanikaaed Tallinna Botaanikaaia eesmärk on taimekollektsioonide ja maastikukompleksi hooldamine, täiendamine, eksponeerimine ning kaitsmine loodus- ja kultuuriväärtusena. Tallinna Botaanikaaeda külastas 2013. aastal 67 694 taimehuvilist (2012. aastal 66 009 huvilist). Botaanikaaia populaarsuse kasvule aitab jätkuvalt kaasa ühispilet 2012. aasta aprillis taasavatud Tallinna Teletorniga. Välisekspositsioonis valmis ja avati külastajatele maailmas ainulaadne puuseente, sammalde ja samblike püsinäitus. Käigus on kaks õpperada. 2013. aastal jõudsid lõpule avamaakollektsioonide ja õpperadade viitade ja teabetahvlitega tähistamise projektid. 2014. aastal jõuab lõpule audiogiidiprogrammi väljatöötamine avamaakollektsioonide tarbeks, mis valmimisel suurendab botaanikaaia atraktiivsust ning annab olulist keskkonnahariduslikku infot loodushuvilistele. Teater Tallinna Linnateatri eesmärk on kindlustada teatrikunsti kättesaadavus ja tutvustada Eesti kultuuri erinevatele elanikkonna sihtgruppidele.

Tabel 11. Teatri teenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Külastajate arv 58 676 63 466 69 382 5 916 9,3% Etenduste arv 422 412 427 15 3,6% Lavastuste arv repertuaaris 24 27 25 -2 -7,4% sellest uuslavastuste arv 7 6 7 116,7%

2013. aastal viidi läbi koostööprojekt Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri vahel. Kahe teatri ühistööna jõudis lavale Tom Stoppardi triloogia "Utoopia rannik" kaks esimest osa, milles segunesid teatritrupid ja vahetusid lavastajad. Teiseks suuremaks projektiks 2013. aastal oli Robert Lepage’i lavastuse „Kuu tagumine külg“ Eestisse toomine.

Kontserttegevus Tallinna Filharmoonia tegutseb eesmärgiga pakkuda linnaelanikele ja -külalistele muusikaelamusi ning luua loovisikutele võimalus tutvustada oma loomingut ja teha rahvusvahelist koostööd. Alates 2011. aastast asub Tallinna Filharmoonia ajaloolises Mustpeade Majas. Uus asukoht avardas oluliselt võimalusi korraldada linnaelanikele kontserte ja muusikasündmusi, samuti tutvustada Mustpeade Maja hoonet ja selles asuvaid ruume. Mustpeade Majas toimus aasta jooksul 457 erinevat kultuurisündmust, mida korraldasid u 100 kultuuriorganisatsiooni. Populaarsemad kuud olid aprill ja november, kui maja erinevates ruumides toimus ligi 50 kultuurisündmust kuus. Tallinna Filharmoonia uuteks väljakutseteks oli Mustpeade Majas teatritraditsiooni käivitamine kevadel ning näitusetegevus aasta lõpus, kui Vennaste Saalis oli ligi kahe kuu vältel väljas Ermitaaži 1812. aasta sõjagalerii kollektsioonist pärit Eestimaaga seotud väejuhtide portreede näitus.

Tabel 12. Kontsertteenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Külastajate arv 20 400 28 700 24 400 -4 300 -15,0% Korraldatud kontsertide arv 61 89 59 -30 -33,7%

Muusikaliste koostööprojektide arv 10 15 15 0 0,0%

Tallinna Filharmoonia korraldas juba 9. korda muusika- ja teatrifestivali „Birgitta festival“, mis on ühtlasi ka Tallinna tunnusfestival. Mitmekülgse festivaliprogrammi raames jõudis publiku ette teos, mille tekst ja muusika olid mõlemad festivali jaoks tellitud – Olav Ehala ja Leelo Tungla kogupere muusikal „Arabella“ (Aino Perviku ainetel). Koostöös festivaliga „Promfest“ toodi lavale Eestis harukordne teos Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“. Festival tõi Eesti kultuuriatašee Berliinis Harry Liivranna initsiatiivil Saksamaalt kodumaale esinema noore dirigendi Kristiina Poska (lavastus „Seitse surmapattu“).

Koolitusteenus Eesmärgiga mitmekesistada koolitusturgu ning väärtustada elukestvat õpet võimaldab vabaharidus-, huvi- ja täienduskoolitusi Tallinna Rahvaülikool.

26 Tabel 13. Koolitusteenuse kasutamine 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Õppijate arv 2 434 2 703 2 709 6 0,2% Loengu tundide arv 3 205 2 800 2 974 174 6,2% Õppeprogrammide arv 119 115 142 27 23,5% Korraldatud näituste arv 13 13 13 0 0,0% Korraldatud ürituste arv 11 11 11 0 0,0%

Alates 1. juunist 2013 liideti Tallinna Toomklubi Tallinna Rahvaülikooliga, mis avardas oluliselt rahvaülikooli tegutsemisvõimalusi. Lisandunud ruumid andsid võimaluse läbi viia liikumiskursusi ning lisada valdkondade hulka teatritemaatika. Teatrikeskus koordineerib teatrialaseid koolitusi ning koostööd Eesti Harrastusteatrite Liiduga. Seni Toomklubi ruumides tegutsenud harrastusringid – laulukoorid ja tarbekunstiselts jätkasid samuti oma tegevust. 2013. aastal pälvisid suuremat huvi kursused „Loovkirjutamine“, „Naiselikkuse ime“, „Emotsionaalsed pinged ja füüsilised haigused“, „Trendid maailmakirjanduses X“, „Restaureerimine ja vana mööbel kodus“, „Joonistamine algajatele“, „Eesti klaasi ja portselani ajalugu“, „Vene keel taasalustajatele“ samuti ka kultuurikursused „Tallinna vanalinn – UNESCO maailmapärand“ ja „Mida võiks teada teatrist?“. Populaarse kitarriõppe ja hääleseade kõrval on kindlalt kanda kinnitanud klaveriõpe. Menukad olid aiaplaani joonistamise, algajate õmbluskursuse ning šokolaadi- ja piimaseepide valmistamise kursused.

Muinsus- ja miljööalade kaitse Muinsuskaitse eesmärgiks on hoida ja teadvustada kultuuripärandit, tagada mälestiste materiaalne korrashoid ning väärtustada ajaloolist elukeskkonda. Jätkati 2013. aastal Tallinna vanalinnas ja väljaspool vanalinna asuvate mälestiste konserveerimist ja restaureerimist. 2013. aastal konserveeriti Vene tn Nikolai kiriku Jumalaema uinumise kõrvalaltari ikonostaasi konstruktsioonid ja Johann Köleri loodud Kaarli kiriku altarimaal „Tulge minu juurde kõik“, samuti jätkati Vanausuliste palvela ikonostaasi konserveerimist. Väljaspool vanalinna toetati Tehnika tn 14 ja Raua tn 39 hoonete akende restaureerimist, Kopliranna tn 41 hoone kolmeteistkümne korstna rekonstrueerimist ning teiste väljaspool vanalinna asuvate kultuurimälestiste restaureerimist. Kultuuriväärtuslikke objekte tähistati 21 mälestise märgiga, kokku on seega Tallinnas tähistatud 497 mälestist, st u 64% Tallinna ehitusmälestistest. Koostöös Muinsuskaitseameti ning Eesti Kunstiakadeemiaga anti välja „Muinsuskaitseraamat 2012“ ning inglisekeelne muinsuskaitsealaste artiklite kogumik „Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation. VOL 1. 2005–2012“, mis kajastavad paljusid olulisemaid restaureerimistöid Tallinnas. Anti välja infovihik „Tallinna vanalinn on meie kätes“, mis on suunatud UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna väärtuste ja muinsuskaitse eesmärkide tutvustamisele Tallinna vanalinnas elavatele ja töötavatele inimestele. Osaleti filmi "Läbi aegade – Neitsitorni restaureerimine 2013" tootmisel. Miljööalade kaitse eesmärgiks on säilitada ja teadvustada linnakodanikele arhitektuuriliselt ja kultuuriliselt terviklikult säilinud ajaloolise linnaruumi (miljööväärtuslike hoonestusalade) väärtusi. Kevadel korraldati akende ja uste restaureerimise eesti- ja venekeelsed meistrikursused, kus anti osalejatele edasi oskusi ja teadmisi, kuidas lihtsaid tööriistu ja -võtteid kasutades ise oma kodu aknad ja uksed korda teha. Sügisel toimus miljööväärtuslike piirkondade vanade hoonete majaomanikele ja –esindajatele infopäev, mille raames anti ülevaade Tallinna miljööalade kaitsest, räägiti projekti koostamisest ja miljööalade spetsiifikast, omanikujärelevalvest ning enamlevinud probleemidest miljööväärtuslike hoonete rekonstrueerimisel. Omanikke nõustavate trükiste sarjas ilmus raamatu „Funktsionalistlik maja. Eramu ja väike kortermaja“ kordustrükk.

Kultuuriüritused ja mittetulundustegevuse toetused Traditsiooniliselt toimunud kultuuriüritustest olid olulisemad Birgitta festival, Tallinna Merepäevad, Tallinna päev ja Hiina uusaasta tähistamine. Taasiseseisvumispäeval korraldati Kadrioru pargis Tallinna kooride ja orkestrite osalusel suur Tallinna laulupäev ning 30. augustil Vabaduse väljakul laulvale revolutsioonile ja Rahvarinde 25. aastapäevale pühendatud suurejooneline vabaõhu kontsertetendus „Rahva aasta“. Traditsiooniliselt toetati riiklike pühade ja tähtpäevade tähistamise üritusi (emadepäev, Tartu rahu aastapäev), teatrifestivali „Kuldne Mask“ korraldamist, anti välja Pimedate Ööde filmifestivali auhinnad, Anton Hansen Tammsaare romaanipreemia ja Kristjan Raua kunstipreemiad. Tallinna päeva raames toimus esmakordselt koostöös Eesti Hotelli- ja Turismikooliga EHTE rahvusvaheline konverents „Merepärandi Tallinn – Kadrioru merekuurort 200“. Pidulikult avati Kadrioru pargi ajalooline ringkanal, millele järgnes ansambli „Jäääär“ kontsert.

27 Oluliseks märksõnaks kultuuriürituste korraldamisel oli koostöö erinevate organisatsioonide ning teiste linnadega. Kontserttuur “Ei Ole Üksi Ükski Maa – Rahvarinne 25“ andis publikule võimaluse minna meenutustes tagasi Rahvarinde algusaastatesse, öölaulupidude ja Balti Keti aegadesse nii Tallinnas, Sindis, Võrus, Valgas, Haapsalus kui Jõhvis. Järjekorras kuuendad Tallinna Merepäevad toimusid 12.-14. juulil ja pakkusid traditsiooniliselt võimalust nautida kultuuriprogrammi kolmes Tallinna kesklinnas asuvas sadamas - Reisisadamas, Lennusadamas ja Noblessneri sadamas. Ürituse „pärliks“ 2013. aastal oli parklaev Krusenstern, mille pardal käis merepäevade ajal üle 17 000 inimese. Eesmärgiga tunnustada tallinlastest teenekate kultuuritegelaste loomingulist tegevust anti juba kolmandat korda välja Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia. 2013. aasta preemia laureaat oli Valter Ojakäär, kelle helilooming on püsinud lauljate repertuaaris tänaseni. Linnaosad korraldasid arvukalt piirkondlikke kultuuriüritusi. Traditsioonilistest üritustest võib esile tuua vanalinna päevad Tallinna kesklinnas, kuninganna Kristina päeva Kristiine linnaosas, memme-taadi päevad Haabersti linnaosas, mudilaste tantsufestivali ja perepäeva „Kadaka küla lood“ Männipargis Mustamäe linnaosas, kloostripäeva Pirita linnaosas, Nõmme päevad Nõmme linnaosas ja Lasnamäe päevad Lasnamäe linnaosas. Mittetulundustegevuse toetamisel keskenduti linna kultuurikalendri sündmuste korraldamise, vähemusrahvuste kultuuriseltside omakultuuriliste projektide, laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide ning kultuuriorganisatsioonide toetamisele. Suurimad toetatud kultuurisündmused linna kultuurikalendris olid Pimedate Ööde Filmifestival PÖFF, teatrifestival „Kuldne Mask Eestis“, muusikafestival „Jazzkaar“, XX rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival „Credo“, Tallinna Bachi-nimeline uusaasta muusikafestival, traditsioonilised Pärdi päevad, Valgusfestival, Keskaja päevad, Disainiöö ning Mardilaat. 2013. aastal menetleti 501 projektitaotlust (2012. aastal 557 taotlust), millest eraldati toetust 323 projektile (2012. aastal 339 projektile).

Investeerimisprojektid 2013. aastal viidi lõpule Neitsitorni, Tallitorni ning nendega külgneva linnamüüri lõigu restaureerimine. Neitsitorni alumistele korrustele paigutati Tallinna Linnamuuseumi uus ekspositsioon, parandades seeläbi linnakodanike ja külaliste meelelahutusvõimalusi ajaloolises keskkonnas. Jätkati Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse rajamist. Projekti realiseerimisega arendatakse välja kaasaegne infrastruktuur keskkonnaalase õppe korraldamiseks loomaaias. Keskuse hästisisustatud õpikeskkonnale lisaks saab keskkonnahariduse populariseerimisel kasutada loomaaia rikkalikku kollektsiooni. Kavandatud tööd viiakse lõpule 2014. aastal. Jätkati Tallinna Loomaaia paksunahaliste maja jõehobude ja ninasarvikute osa renoveerimist. 2013. aastal ehitati välja sademeveetrassid. Valmis Tallinna Loomaaia projekt “Tallinna Loomaaia ja SA Lutreola liigikaitselabor“. Ehitati välja liigikaitse labori hoone, loomaaeda rajati liigikaitse kompetentsikeskus, et luua võimalused naaritsa tehisasurkonna säilimiseks. 2013. aastal ehitati välja loomaaia elevandimaja, külmalembeliste loomade ja kohviku „Illu“ soojussõlmed, et loomaaed saaks 2014. aastal üle minna Tallinna Soojuse kaugküttele. Kultuuriministeeriumi toel jätkati Tallinna Linnateatri suveõue taastamist. 2013. aastal viidi läbi arheoloogilised eeluuringud, teostati kaeve- ja betoneerimistööd, teostati projektijärgne keldrikorruse laiendustöö, paigaldati nõrk- ja tugevvoolu kaablid, teostati elektri- ja ventilatsioonitööd ning soetati seadmed suvelava teenindavatesse ruumidesse. Lisaks teostati linnaeelarve vahenditest Tallinna Linnateatri hoone remonttöid: asendati välisuks, paigaldati tuletõkkeuksed, osades ruumides restaureeriti vanad aknaraamid, vahetati välja hoones asuv elektrikilp ja elektrikaablid. Mustpeade Majas teostati tuleohutusnõuete täitmiseks vajalikud ehitustööd.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Tagatakse Tallinna rikkaliku ajaloopärandi säilimine, eksponeerimine, uurimine ja tutvustamine läbi muinsuskaitse ja miljööalade kaitsetegevuse. • Korraldatakse Tallinna mainet kujundavaid ja rahvusvahelist potentsiaali omavaid kultuurisündmusi. • Avatakse külastajatele Tallinna Loomaia keskkonnahariduskeskus. • Jätkatakse Tallinna linnamüüri hooldamist ja konserveerimist.

Sport ja vaba aeg

Tallinna arengukavas 2009–2027 on spordi ja vaba aja valdkonna põhieesmärgina määratletud linna elanikele tänapäevaste sportimisvõimaluste ja laia valikuga spordiürituste pakkumine. Sportimisvõimaluste laiendamiseks avati 2013. aasta oktoobris Õismäe Sportmängude Hall. Hallis on neli täismõõtmetega korvpalliväljakut. Lisaks korvpallile saab hallis harrastada võrkpalli, tennist, saalihokit, saalijalgpalli ja ka teisi saalialasid. Pealtvaatajate tribüünidel on kokku 226 istekohta.

28 Sportimisvõimaluste tagamine Sportimisvõimalusi pakkus linn 2013. aastal kuues linna spordiasutuses: Tallinna Spordihall, Pirita Spordikeskus, Kristiine Sport, Nõmme Spordikeskus, Lasnamäe Spordikompleks ja Kadrioru Staadion. Harrastus- ja saavutusspordiga tegelemiseks oli spordiasutustel kokku 23 erinevate spordialadega tegelemist võimaldavat spordibaasi. Sporditeenuste kättesaadavus oli tagatud 7 päeva nädalas keskmiselt 10–13 tundi päevas.

Tabel 14. Spordibaaside külastuskordade arv

Spordibaas 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013

Tallinna Spordihall 467 841 513 407 487 425 -25 982 -5,1% Tallinna Spordihall 75 203 86 636 82 238 -4 398 -5,1% Kalevi Spordihall 57 311 58 448 55 708 -2 740 -4,7% Lasnamäe Kergejõustikuhall 75 049 76 799 82 044 5 245 6,8% Nõmme Tennisekeskus 18 833 19 954 19 049 -905 -4,5% Nõmme Ujula 131 001144 738136 605 -8 133 -5,6% Õismäe Ujula 110 444126 832111 781 -15 051 -11,9% Pirita Spordikeskus 179 171 186 759 192 757 5 998 3,2% Lasnamäe Sulgpallihall 15 573 13 545 12 348 -1 197 -8,8% Kopli Spordihoone 16 379 17 645 15 806 -1 839 -10,4% Põhja Spordihoone 25 984 29 729 33 514 3 785 12,7% Lasnamäe Sportmängude Maja 11 973 13 091 15 692 2 601 19,9% Kristiine Spordimaja 47 400 50 842 53 538 2 696 5,3% Paul Kerese Malemaja 12 880 12 864 12 068 -796 -6,2% Pirita Velodroom 48 982 49 043 49 791 748 1,5% Kristiine Sport 66 711 63 489 69 181 5 692 9,0% Kadaka Spordihall 13 636 12 528 13 245 717 5,7% Kristiine Spordihall 35 892 35 070 35 492 422 1,2% Õismäe Sportmängude Hall - - 2 394 Harku Sõudebaas 17 183 15 891 18 050 2 159 13,6% Nõmme Spordikeskus 67 858 78 771 85 950 7 179 9,1% Nõmme Spordikeskus ja terviserada 51 634 52 365 52 830 465 0,9% Vana-Mustamäe suusahüppebaas 989 1 007 1 105 98 9,7% Hiiu Staadion 15 235 25 399 32 015 6 616 26,0% Lasnamäe Spordikompleks 15 800 16 700 21 300 4 600 27,5% Kadrioru Staadion 20 131 22 033 24 212 2 179 9,9% Snelli staadion (üüritav spordibaas) 29 819 32 038 37 470 5 432 17,0%

Kokku 847 331 913 197 918 295 5 098 0,6%

Linna spordibaase kasutati arvukalt nii treeningute läbiviimiseks kui ka mitmesuguste ürituste ja võistluste korraldamiseks. Tallinna Spordihalli baasides toimus 2013. aastal 163 võistlust/üritust 21 984 osavõtjaga. Suuremad läbiviidud võistlused olid Euroopa juunioride ja U23 meistrivõistlused tõstmises (320 osavõtjat 35 riigist), rahvusvaheline kergejõustiku mitmevõistlus, rahvusvaheline vehklemisvõistlus „Tallinna mõõk” (250 osavõtjat 44 riigist), rahvusvaheline sulgpalliturniir Yonex International (240 osavõtjat 14 riigist). Lisaks toimus hulgaliselt rahvusvahelisi võistlusi pallimängualades, tennises, judos, karates, poksis ja iluvõimlemises. Osavõtjate poolest suurim võistlus oli traditsiooniline uusaasta saalijalgpalli turniir, kus eri vanuseklassides võttis kokku osa esmakordselt üle 5000 mängija. Linna ujulates Nõmmel ja Õismäel osutatakse peamiselt veespordi- ja jõusaali teenuseid ning viiakse läbi spordiklubide treeninguid ja võistlusi.

29 Kristiine Spordi Õismäe Sportmängude Hallis toimusid Euroopa Noorte Korvpalliliiga mängud, Eesti, Ukraina ja Venemaa võistkondade vahel. Nõmme Spordikeskuse ja Pirita Spordikeskuse rajatistest olid populaarsemad terviserajad. 2013. aastal toimus Kadrioru Staadionil 67 mitmesugust spordi- ja kultuuriüritust (sh 12 rahvusvahelist), nendest 45 jalgpallivõistlust ja 22 kergejõustiku või muud üritust. Tähtsamad kergejõustiku üritused olid Euroopa mitmevõistluse karikavõistluse superliiga, Spordiklubi Leksi 44 poolt korraldatud „Leksi Cup“ mitmevõistluse karikavõistlus ja Eesti meistrivõistlused. Jalgpallis toimusid U21 EM valikmängud, UEFA Euroopa Liiga mängud, U17 EM-valikturniir, U19 Eesti – Inglismaa sõpruskohtumine ja Eesti meistriliiga mängud. Tähtsamad üritused noortele olid Tallinna Koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus, Uno Palu auhinnavõistlused mitmevõistluses, TV 10 Olümpiastarti mitmevõistlus ja XXIV Rukkilillemängud. Tallinna üldhariduskoolide, eelkõige ümbruskonna seitsme kesklinna kooli, kehalise kasvatuse tundide ja spordipäevade läbiviimiseks on alates 2011. aastast 10 aastaks üüritud Snelli staadion. Staadionil on võimalused jalg- ja korvpalli mängimiseks, samuti on võimalik tegeleda tervisespordiga.

Sporditegevuse toetamine 2013. aastal eraldati toetust 135 spordiorganisatsioonile Tallinnas elava 19 331 lapse ja noore, vanuses 4–19 aastat, sporditegevuse korraldamiseks. Eraspordibaaside toetust eraldati Tere Tennisekeskusele (Sõjakooli tn 10) laste tennisehalli, riietusruumide ja taastuskeskuse väljaehitamiseks, Spordiklubile Reval Sport (Aia tn 20) ujulakompleksi keemiapumpade soetamiseks ning Škoda Jäähallile ja Jeti Jäähallile tegevuskuludeks. Spordiprojektide toetusi eraldati rahvusvaheliste spordiürituste korraldamiseks, Tallinna meistrivõistluste läbiviimiseks ja autasustamiseks, terviseliikumisprogrammi „Tallinn Liigub“ ürituste toetamiseks ning kohalike turniiride ja spordivõistluste korraldamiseks. Tallinna linna rahvusvahelistel võistlustel esindavate spordialade parimate välja selgitamiseks korraldatakse Tallinna meistrivõistlusi. 2013. aastal toetati Tallinna meistrivõistluse korraldamist 38-l EOK poolt tunnustatud spordialal täiskasvanute, juunioride ning kahes vanemas noorte vanuseklassis. Traditsiooniliselt tunnustati ja autasustati linna parimaid sportlasi, sportmängude võistkonda, juuniorsportlasi, olümpiaveterane ja suurürituste korraldajaid. 2013. aasta olulisemad rahvusvahelised suurvõistlused, mille korraldamiseks eraldati toetust, olid: purjetamise Finn- klassi MM, korvpalli EM finaalturniir U20 vanuseklassis, tõstmise EM juunioride ja U23 vanuseklassis ning judo EM U18 vanuseklassis. Lisaks toetati Tallinna traditsioonilisi rahvusvahelisi suurvõistlusi nagu Tallinn International Horse Show ning FEI MK etapp takistussõidus, ekstreemspordiüritus Simpel Session, Kristjan Palusalu mälestusvõistlused maadluses, vehklemise MK etapp "Tallinna Mõõk" ning rahvusvaheline autoralli „Tallinn Rally”. Terviseliikumise üritusi „Tallinn Liigub!“ korraldati 2013. aastal koostöös 24 partneriga. Aasta jooksul toimus ligi 190 etappi/osavõistlust 195 000 osalejaga ja 56 loengusarja teemadel "Treeni teadlikult" ning "Tervise ja Liikumise ülikool", millest võttis osa 2 278 inimest. Suurimaks tervisespordiürituseks „Tallinn Liigub“ raames on Baltimaade suurim rahvaspordiüritus SEB Tallinna Maraton ja Sügisjooks, millest 2013. aastal võttis kokku osa 20 562 osalejat, neist 1 726 läbis maratonidistantsi. Jätkati tervisespordi propageerimist ning teavitustööd terviseliikumise vajalikkusest ja võimalustest ning toetati terviseradade korrashoidu ja noorsportlaste terviseuuringute teostamist. Toetades linnaosades tegutsevaid mittetulundusühinguid korraldati arvukalt piirkondlikke spordiüritusi, võistlusi ja tervisepäevi linnaosade elanikele.

Investeerimisprojektid Lõpule viidi välisrahastusega projekt „Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalne arendamine“, mille eesmärgiks oli arendada välja olemasoleva velotreki ja Pirita jõeoru maastikukaitseala territooriumile multifunktsionaalne spordikeskus, kus on loodud tingimused tervise-, harrastus- ning võistlusspordiga tegelemiseks. Tervisespordihoone on alates detsembrist 2013 kõigile avatud ning aktiivses kasutuses. Hoones on elling süstadele, riietus- ja duširuumid, saun, garaaž rajahooldusmasinatele ja lumetootmisinventarile ning ruumid tervisespordi ja tervise edendamise ürituste korraldamiseks. Oktoobris 2013 valmis ja avati Õismäe Sportmängude Halli teisaldatav pneumohall. Investeeriti ka linnaosade spordiväljakutesse. Stroomi randa rajati rannavõrkpalliväljakud. Männiparki paigaldati õuetreeningu seadmed ja betoonist lauatenniselaud ning spordiväljakule paigaldati kunstmurukate. Alustati Tondiraba jäähalli (Varraku tn 14) ehitusega. Kinnistule on kavas rajada kolme väljakuga kaasaegne jäähall ning pärast uue planeeringu kinnitamist ehitada välja võimlemishall, olümpiaujulaga veekeskus, raamatukogu ja hostel. 2013. aastal valmisid välisrajatised ja jäähalli aluspõrandad, kandvad väliseinad ja enamus katusetarindeid. Tööd jätkuvad ning jäähalli valmimise tähtajaks on määratud 16.06.2014. 2013. aastal viidi läbi ideekonkurss Sõle spordihoone ja staadioni projekteerimiseks. Samuti viidi läbi ideekonkurss munitsipaalgolfiväljaku rajamiseks. Munitsipaalgolfiväljaku projekteerimine toimub koostöös Eesti Golfi Liiduga, kes on näidanud valmisolekut munitsipaalgolfiväljaku rajamise finantseerimiseks ja väljaku hilisemaks opereerimiseks. Linna panuseks on eelkõige sobiva maa-ala eraldamine ja golfiväljakute projekteerimine. Projekti kohaselt rajatakse Lasnamäele, Alvari tn 9 /Mustakivi tee 21 kinnistutele 9 rajaline golfiväljak koos harjutusväljakute ja -halliga.

30 Olulisemad suunad 2014. aastal • Luuakse huvikool Tallinna Spordikool (Tallinna Spordi- ja Noorsooameti allasutusena) eesmärgiga pakkuda 7-19-aastastele lastele ja noortele, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn, kvaliteetse spordialase huvihariduse omandamise võimalust. • Jätkatakse Sõle spordihoone projekteerimistöödega ja valmistatakse ette Kalevi Spordihalli renoveerimistööde projekt, mille eesmärgiks on ajaloolise spordikeskuse korrastamine ja kaasajastamine. • Toetatakse jätkuvalt rahvusvahelisi spordivõistlusi, Tallinna meistrivõistlusi ja Tallinna esindusvõistkondi. • Koostöös Ühendusega Sport Kõigile deviisi all „Terve Eesti eest“ läbiviidava liikumisaasta 2014 raames suurendatakse liikumisharrastusega tegelejate arvu ja tõstetakse inimeste liikumisharrastuse alast teadlikkust.

Noorsootöö

Tallinna arengukavas 2009–2027 on noorsootöö valdkonna põhieesmärgina määratletud noorte vajadustest lähtuva, paindliku ja hästi toimiva noortekeskuste võrgustiku tagamine. Tegevus on samuti kooskõlas Tallinna noorsootöö arengukavaga 2012–2016, kus põhirõhk on muuhulgas seatud hõivamata noortele pakutavate teenuste arendamisele, kvaliteediarendusele, mitteformaalse õppimise ja osalusvõimaluste tagamisele kõikidele sihtgruppidele (18+ noored, hõivamata noored, erivajadusega noored). Noorsootöö teenuseid pakuti piirkondlikult ja ülelinnaliselt noortekeskuste, Tallinna noorte infokeskuse ning Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuse kaudu. Noorsootööga tegelesid ka linnaosade valitsused, toetades piirkondlikke noorsooprojekte, noorteüritusi ja linnasiseseid noortelaagreid. 2013. aastal hakati pakkuma ülelinnalist mobiilse noorsootöö teenust, mille eesmärgiks on kontakti loomine hõivamata noortega ning nende informeerimine ja nõustamine. 2013. aasta maikuus toimunud Tallinna noortenädalal oli 5 000 osalejat ja läbivaks teemaks oli noortekultuur. Kooliaasta alguses korraldati koos haridusametiga suur noortele ja peredele mõeldud vaba aja mess „No Vaata“, millest võttis osa ligi 3 000 inimest. Tallinna linna noortevolikogu sai hästi hakkama linnaruumi projektiga „Supergraafika“, visioonikonverentsiga „Alkoholi plussid?“ ja Tallinna Linnavolikogu simulatsiooniga. Noortekeskused soodustavad mitteformaalset õppimist ja lähtuvad oma töös avatud noorsootöö põhimõtetest, mille eesmärgiks on pakkuda noortele vabatahtlikkuse alusel osalemise võimalusi, et toetada aktiivsust ja toimetulekut ühiskondlikus elus. Noortekeskused korraldavad üritusi, programme, projekte, laagreid, koolitusi ja seminare. Noortekeskused on üldjuhul avatud augustist juunini 5 päeva nädalas, keskmiselt 35 tundi nädalas. Keskuste külastamine on noortele tasuta.

Tabel 15. Noortekeskuste külastatavus

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Organiseeritud tegevuste arv 400 491 836 345 70,3% Osalejate arv 6 505 7 340 15 045 7 705 105,0% Külastuskordade arv 66 019 53 739 63 996 10 257 19,1%

Noortekeskuste ulatuslikumad tegevused 2013. aastal olid:

• Koolidele suunatud tegevusprogrammi väljatöötamine, mis pakub õpilastele võimalusi osaleda noorsootöötajate poolt läbiviidavates õppekava toetavates tundides noortekeskustes. • Ekstreemsportlaste rühma TURB loomine, kes edendab noorte ekstreemspordi valdkonda Tallinnas ja kelle aktiivsel osalemisel renoveeriti Pääsküla noortekeskuse ekstreemhall. • Rahvusvaheline noorsootöö, mille raames said Tallinna noored osaleda rahvusvahelistes projektides Eestis, Rumeenias, Kreekas ja Moldovas. Läbi Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi kaasati Tallinna Noorsootöö Keskuse tegevustesse 7 vabatahtlikku Euroopast, kes tõid noortekeskuste töösse rahvusvahelise tasandi ning mitmekesistasid keskustes pakutavaid tegevusi.

Noorte info ja nõustamise eesmärk on koondada ja levitada Tallinna noortele arendavaks tegevuseks vajalikku infot, pakkuda karjääriteenust ning jõuda noorteni, kes ei ole leidnud noorsootöö poolt pakutavaid võimalusi või on nendest eemaldunud, ning suunata neid harivate ja arendavate vaba aja tegevuste juurde. Teenust osutavad kaks Tallinna Noorsootöö Keskuse osakonda: Tallinna noorte infokeskus ja Tallinna noorte karjäärikeskus.

31 Tabel 16. Noorte info- ja nõustamiskeskuste tegevuse näitajad

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Info- ja nõustamiskontaktide arv 239 605 214 486 177 928 -36 558 -17,0% Infotunnid 159 167 158 -9 -5,4% Infotunnis osalenute arv 3 390 3 816 3 154 -662 -17,3% Infoürituste arv 33 38 30 -8 -21,1% Infoüritustel osalenute arv 15 000 18 000 22 300 4 300 23,9% Karjäärinõustamise teenuse kasutajate arv 7 974 8 938 8 394 -544 -6,1% Karjääriinfo saajate arv 1 780 1 716 919 -797 -46,4% Karjääriinfo loengute, - seminaride, - 171 224 144 -80 -35,7% Loengutel osalenute arv 3 307 4 263 3 055 -1 208 -28,3% Mobiilse tänavatöö tunde 1 038 1 038 100,0% Tänavatöö kontaktide arv 1 307 1 307 100,0%

Noorte info- ja nõustamiskeskuste ulatuslikumad tegevused 2013. aastal olid:

• Mobiilse noorsootöö teenuse käivitamine Kesklinna, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosades. • Trükise „Suvekalender“ väljaandmine, mis tutvustas suviseid vaba aja veetmise võimalusi noortele. Trükist levitati Tallinna üldhariduskoolides. • Tööpakkumiste vahendamine ja karjääripäevade korraldamine, mille raames vahendati noortele tööpakkumisi ja tutvustati erialasid, mis on tööturul nõutud, kuid ei ole mingil põhjusel õpilaste hulgas populaarsed.

Noorsootööprogrammide ja -projektide toetamine 2013. aastal toetati Tallinna noorte osalemist koolivaheaegadel korraldatavates laagrites ning noortelaagri kasvatajate ja juhatajate koolitusi. Kokku sõlmiti 49 lepingut ning koolitati 171 noortelaagri kasvatajat ja juhatajat. Laagrites osales linna toetusel 3 899 Tallinna last ja noort. Toetati Tallinnas tegutsevat 12 noorteühingut, kelle põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine ja arendamine ning kellel on vähemalt 60 liiget. 31. augustil 2013 korraldati kooliaasta alguse puhul lastele, noortele ja peredele suur vaba aja mess Nokia kontserdimajas, kus sai infot Tallinna huvikoolide, noortekeskuste ja spordiklubide pakutavate vaba aja veetmise võimaluste kohta ning vaadata laste ja noorte põnevaid esinemisi välilaval. Messi külastas ühe päeva jooksul ligi 3000 inimest. Päev lõppes noortele mõeldud tasuta kontserdiga Nokia kontserdisaalis. MTÜ Eesti Tänavaspordi Liitu toetati sihtotstarbeliselt eesmärgiga kaasa aidata Gruuvi keskuse tegevusele tema majandamiskulude osalise katmise teel. Gruuvi keskuse näol on tegemist Eesti suurima siserulapargiga, mis pakub erinevaid võimalusi tänavaspordiga tegelemiseks ja vaba aja sisustamiseks. 2013. aastal külastati Gruuvi keskust 18 890 korral. Toetati SA Teaduskeskus Ahhaa Tallinna filiaali, mis lõpetas oma tegevuse 1. mail 2013. Kokku külastati sellel perioodil filiaali 14 100 korral, sellest 7 600 korral valgusteemailist näitust „Särab ja säriseb“. Külastajatel oli võimalik osaleda erinevates töötubades (martsipanilabor, köögikeemia, päikesesüsteem jne), kus oli võimalus saada uusi teadmisi või arendada käelisi oskusi ning seiklushimulistel külastajatel oli võimalik külastada 4D kinokapslit. Toetati Tallinna linna noortevolikogu, mis on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega 21-liikmeline osaluskogu.

Osalus projektides • Programmi Euroopa Noored toetusel elluviidav projekt „Life, Media and Participation – Youth in Baltic Sea Region“ oli UBC (Läänemere Linnade Liit) noorsooküsimuste komisjonis koostööd tegevate linnade ühisprojekt, mille eesmärgiks oli parimate praktikate jagamine noorte elustiilide, meedia ja osaluse teemadel. 2013. aastal teostati projekti partnerlinnades noorte poolt vabalt valitud teemadel väikesed meediakampaaniad. Näiteks Tallinnas keskendusid noored ekstreemspordi tutvustamisele ja korraldati näitus ning valmis kaks lühifilmi, mida näidati ka noorte filmifestivalil JUST-film. Projekti kestus oli 2012–2013.

32 Olulisemad suunad 2014. aastal • 2013. aastal läbiviidud ülelinnalise noortekeskuste kvaliteedihindamise tulemuste põhjal tegeletakse noortekeskuste töö parendamisega ning noortekeskuste teenuste uuendamisega. • Koostöös UNICEFiga korraldatakse linna ametnikele, õpetajatele, lastekaitsetöötajatele ja noorsootöötajatele laste õiguste ja osaluse edendamise koolitused. • Käivitatakse ülelinnalised noorsootöö programmid (töötud noored ja ettevõtlikkus; keskkond ja tervis). • Arendatakse edasi mobiilse noorsootöö teenuse pakkumist ülelinnaliselt. • Viiakse läbi Tallinna noortenädal (8.-14. september) ja ülelinnaline vaba aja mess (30. august).

Sotsiaalhoolekanne

Tallinna arengukavas 2009–2027 on sotsiaalhoolekande valdkonna peaeesmärk hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn. Tallinna linnas sotsiaalhoolekande koordineerimine ja korraldamine on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja ameti hallatava 8 asutuse – Iru Hooldekodu, Päevakeskus Käo, Tallinna Laste Turvakeskus, Tallinna Lastekodu, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, Tallinna Tugikeskus Juks, Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Tallinna Perekeskus – põhiülesandeks. Sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevate ülesannete täitmine on Tallinnas korraldatud peamiselt linnaosavalitsuste kaudu, nende hallata on linnaosa elanikke teenindavad asutused: sotsiaalkeskused, päevakeskused ja sotsiaalmajad. Samuti on linnaosade valitsuste ülesandeks abivajajate teenusevajaduse väljaselgitamine, teenustele suunamine ja sotsiaaltoetuste maksmine. 2013. aasta olulisemateks täidetud eesmärkideks olid renoveerimistööde alustamine Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee 153 hoonetekompleksis, Tallinna Sotsiaaltöö Keskusele 50 majutuskohaga Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuse üle andmine ning Tallinna Lastekodu tegevuse alustamine Künni tänava peremajas, kus elab alates 2013. aasta oktoobrist 5 last.

Puuetega isikute hoolekanne Puuetega isikute hoolekandeteenuste arendamisel Tallinnas olid olulisteks eesmärkideks 2013. aastal teenuste puudespetsiifiliste eripärade arvestamine teenuste osutamisel, teenuste kättesaadavuse parendamine ning puuetega inimestele toimetulekuks ja aktiivseks eluks igakülgsete võimaluste tagamine. Tallinnas on järjepidevalt kasvanud puuetega inimeste arv. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli Tallinnas 01.01.2014 seisuga 25 379 puuetega inimest, nendest 1 847 last vanuses 0–17 aastat (seisuga 01.01.2013 vastavalt 25 076 ja 1 750). 2013. aastal teenindati puuetega inimesi regulaarvedudel 26 marsruudil 38 sihtkohta, keskmiselt 374 puudega inimest päevas (lasteaeda, päevakeskusesse, kooli jne). Lisaks osutati teenust ühendatud marsruutidel ja kuni 100 inimesele kuus üksiksõitudena taastusravile, ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse. Ratastoolitakso limiit oli 152 eurot, mis võimaldas isikul teha 8 pooletunnist sõitu kuus, ning taksoteenuse limiit oli 32 eurot, mis võimaldas puudega inimesele 5 sõidukorda kuus. Seoses suurenenud vajadusega täiskasvanud vaimupuudega isikutele osutatavate teenuste järele suurendati 2013. aastal Maleva tn 16 hoones MTÜ Erivajadustega Inimeste Toetusühingu Tugiliisu Tugikeskusele üüritavat pinda 122,3 m² võrra, mis võimaldas alates oktoobrist avada ühe toetatud elamise korteri 4-le kliendile, eesmärgiga osutada esmakordselt vaimupuudega inimestele kogukonnas elamise teenust Tallinna linnas. Tallinna Vaimse Tervise Keskuse eesmärgiks 2013. aastal oli erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine Tallinna klientidele. Selleks pakuti grupitöid õhtuti ja laupäeviti, et teenused oleksid kättesaadavad ka töölkäivatele klientidele ning suurendati individuaalse töö mahtu. Lisaks korraldati esmakordselt perelaager psüühikahäiretega lastele ja nende vanematele.

33 Tabel 17. Teenused puuetega inimestele 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013

Transporditeenuste saajate arv 1 700 1 875 2 226 351 18,7% sellest regulaarveo ja üksiksõitude kasutajate arv 426 651 710 59 9,1% taksoteenuse kasutajate arv taksokaartide alusel 1 020 1 180 1 448 268 22,7% taksoteenuse kasutajate arv taksotalongide alusel 70 100 68 -32 -32,0% Viipekeele tõlketeenuse saajate arv 61 189 207 18 9,5% Osutatud viipekeeleteenuse tundide maht aastas 931 1 102 783 -319 -28,9% Isikliku abistaja teenuse saajate arv 202 190 174 -16 -8,4% Osutatud isikliku abistaja teenuse kogumaht aastas (tundides) 85 186 86 708 82 196 -4 512 -5,2% Nõustamisteenust saanud puudega inimeste arv 255 300 360 60 20,0% Päevahoiuteenust saanud sügava puudega isikute arv 96 101 101 0 0,0% sellest teenust saanud laste arv 44 40 36 -4 -10,0% Intervallhoiuteenust saanud täiskasvanud sügava ja raske 27 36 37 1 2,8% puudega isikute arv Päevategevust saanud keskmise ja raske puudega isikute arv 95 113 128 15 13,3% Puuetega inimeste perekonda toetavate teenuste saajate arv 550 650 650 0 0,0% Psüühiliste erivajadustega isikute teenuste saajate arv 770 783 1 282 499 63,7%

Eakate hoolekanne Eakate hoolekande eesmärkideks 2013. aastal olid vanaduspensioniealiste isikute toimetuleku kindlustamine, eakatele võimalikult kaua kodus elamise kindlustamine läbi avahooldusteenuste pakkumise ja kvaliteetse üldhooldekodu teenuse pakkumine Iru Hooldekodus ning teistes hooldekodudes elamise kaasfinantseerimine. 2013. aastal osutati Iru Hooldekodus ööpäevaringse teenuse osutamise põhimõttel intervallhoiuteenust 12 inimesele. Teenus on mõeldud eakate toimetulekuvõime toetamiseks pärast haiglas viibimist ning eakate eest hoolitsevatele pereliikmetele või lähedastele ajutise puhkuse võimaldamiseks.

Tabel 18. Teenused eakatele inimestele 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Üldhooldekodude planeeritud kohtade arv 784 807 815 8 1,0% sh Iru Hooldekodus 350 350 350 0 0,0% teistes Eesti hooldekodudes 434 457 465 8 1,8% Päevahoiuteenuse planeeritud kohtade arv 31 31 24 -7 -22,6% Sotsiaalvalve teenuse klientide arv 226 179 206 27 15,1% Koduteenuse klientide arv 1 623 1 395 1 748 353 25,3% Päevakeskuste üksuste arv linnaosades 10 10 9 -1 -10,0%

Üldhooldekodudesse paigutati 2013. aasta jooksul kokku 1 112 isikut, teenust osutati samaaegselt keskmiselt 815 isikule. Iru Hooldekodu kohtade arv on jäänud stabiilseks, sest olemasolevate hoonete baasil puuduvad Irus ressursid täiendavate kohtade loomiseks. Keskmiselt maksis Tallinn 2013. aastal ühe hooldatava hoolduskuludest hooldekodudele igakuiselt

34 255 eurot (2012. aastal 240 eurot) ja keskmine hooldekodu kohamaksumus oli 547 eurot (2012. aastal 535 eurot). Koduteenuseid osutati Tallinna linna poolt 2013. aastal 1 748 isikule. MTÜ Tallinna Hoolekandekeskuse ja Häirekeskuse koostöös osutati 2013. aastal ööpäevaringset sotsiaalvalve teenust kõikidele teenust vajavatele eakatele ja puuetega inimestele.

Laste hoolekanne Laste hoolekande eesmärk 2013. aastal oli olemasolevate teenuste mahu säilitamine või suurendamine. Tallinna Lastekodu alustas tegevust uues peremajas aadressil Künni tn 9.

Tabel 19. Teenused lastele 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Psühholoogilise nõustamise teenust saanud laste arv (alla 12a) 753 750 755 5 0,7% Psühholoogilise nõustamise teenust saanud noorte arv (12-18a) 718 629 720 91 14,5% Aastaringselt perekeskuses tugiisikuteenust kasutanud laste arv 20 20 68 48 240,0% Perekeskuses psühholoogilist nõustamist saanud isikute arv 3 360 3 000 4 064 1 064 35,5% Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse planeeritud kohtade arv 16 6 5 -1 -16,7% Soetatud ranitsaid I klassi minevale vähekindlustatud perede 280 300 324 24 8,0% Päevakeskustes toitlustatud vähekindlustatud laste arv* 125 60 609 549 915,0% Laste ja perede varjupaigateenuse planeeritud kohtade arv 45 45 40 -5 -11,1% Kasuperes (hooldamisel perekonnas) olevate laste arv 80 80 59 -21 -26,3% Asenduskodus hooldamisel laste arv (aasta lõpu seisuga) 200 184 170 -14 -7,6% Varjupaiga- ja rehabilitatsiooniteenuse planeeritud kohtade arv 62 64 62 -2 -3,1%

* 2013. aastal hakati koguma toimetulekuraskustes perede laste toitlustamise korraldamise kohta statistikat, mille alusel toitlustati aasta jooksul 609 last ning jagati toidupakke 815 perele, mistõttu antud tabelis näidatud 2011 ja 2012 aasta vastavad andmed ei ole täielikud. Tulenevalt kehtivast tegevusloast oli Tallinna Lastekodul 2013. aastal õigus osutada asenduskoduteenust üheaegselt 223 lapsele. Lastekodus on kokku 30 lasteperet, igaühes keskmiselt 6 last. Viimaste aastate jooksul on asenduskodu (lastekodu) teenust vajavate laste arv tunduvalt vähenenud. Kui 2008. aastal oli lastekodus hooldamisel 250 last, siis 2013. aasta lõpuks ainult 170 last. Asenduskoduteenust Tallinna Lastekodus rahastab 75% ulatuses riik, linnaeelarvest kaetakse kulutused turvateenusele, laste koolivaheaja ürituste korraldamisele, laste taskurahale ning osaliselt personali töötasudele. Tallinna Lastekodu väikelaste turvakodus (16 kohta) osutati teenust 62 lapsele ja laste turvakodus (10 kohta) 233 lapsele. Tallinna Lastekodu ema ja lapse turvakoduteenust (kohti 5 emale lastega) kasutas 69 inimest, kellest 27 olid täiskasvanud. MTÜ Enne ja Pärast Sündi poolt pakutavat ema-lapse turvakoduteenust (kohti 9 emale lastega) kasutas 71 inimest, kellest 31 olid täiskasvanud. Tallinna Laste Turvakeskus, kus on kohti 14 lapsele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni kohti 48 lapsele, osutas turvakoduteenust 86 lapsele ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 92 lapsele. Viimastel aastatel on oluliselt pikenenud laste varjupaigas viibimise aeg. 2013. aasta teisel poolaastal käivitati Tallinna Perekeskuses raske ja sügava puudega autistlikele eelkooliealistele lastele tugiisikuteenus, mille raames osutatakse teenust peamiselt lasteasutustes, kuid kokkuleppeliselt lapsevanemaga ka kodus või mujal. Koostöös Eesti Punase Ristiga jagati vähekindlustatud perede lastele 324 ranitsat hinnaga 19,7 eurot tükk. Lastekaitse valveteenust osutasid psühholoog ja 5 lepingulist sotsiaaltöötajat, kes käisid politsei väljakutsel 10 korral.

Muude kriisirühmade hoolekanne Muude kriisirühmade hoolekandes täideti eelarveaastaks püstitatud eesmärgid: öömaja- ja varjupaigateenust osutati kõigile elukoha puudumise tõttu abi vajavatele isikutele, kindlustati abivajajate toitlustamine supiköökides ja kodutute varjupaigas ning soodustati majanduslikes raskustes olevate isikute toimetulekut.

35 Tabel 20. Teenused muudele kriisirühmadele 2011–2013

Teenuse liik 2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Resotsialiseerimise teenuse planeeritud kohtade arv 492 537 587 50 9,3% Vältimatu sotsiaalabi osutamise planeeritud kohtade arv 134 134 134 0 0,0% Supiköögis aastaringselt toitlustatud abivajajate arv 250 250 220 -30 -12,0% Osutatud nõustamisteenust vähekindlustatud isikutele (tund) 430 430 984 554 128,8% Päevast rehabilitatsiooni saanud isikute arv 90 90 90 0 0,0% Toetatud eluasemeteenust saanud isikute arv 30 30 30 0 0,0%

Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tagas kõigile vajajatele igapäevaselt sooja toidu jagamise Sepa ja Laevastiku tänava supiköökides. Lisaks sellele anti linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade poolt väljastatud talongide alusel Eesti Punase Risti supiköögist (Eha tn) tööpäevadel 140 inimesele kaasa pakendatud toiduportsjon. MTÜ Tallinna Hoolekande Keskus poolt tagati aadressil Suur-Sõjamäe tn 6a asuvas kodutute resotsialiseerimise keskuses 832 abivajajale päevasel ajal soojas ruumis viibimise võimalus ja sotsiaalnõustamine ning pakuti riide- ja toiduabi. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses osutati 2013. aastal resotsialiseerimise teenust sotsiaalmajutusüksustes kokku 576 kliendile (Akadeemia tee 34, Tuulemaa tn 6, Männiku tee 92, Paljassaare tee 35 ja detsembris avatud Varre tn 7), resotsialiseerimise teenust varjupaikades kokku 164 kliendile (Kadaka tee 153 ja Mahtra tn 44), vältimatu sotsiaalabi varjupaigateenust 106 kliendile (Kauge tn 4) ja vältimatu sotsiaalabi järgset varjupaigateenust 83 kliendile (Kauge tn 4). Lisaks kasutas vältimatu sotsiaalabi öömajateenust kokku 917 klienti (Alasi tn 8, Merelahe tee 4 ja Akadeemia tee 34). Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi EQUASS Auhinna Komitee hindas 20.10.2013 Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse poolt pakutavad teenused vastavaks EQUASS Assurance kriteeriumitele ja asutusele omistati vastav sertifikaat.

Sotsiaaltoetused 2013. aastal vähenes tööpuudusest tulenev abivajajate arv. Samas elab jätkuvalt sügavas vaesuses, ehk toimetulekutoetusest 5 690 inimest, sellest 1 526 last ja 1 040 pensionäri. Linnaeelarvest makstavad sotsiaaltoetused on sissetulekust sõltuvad toetused (toimetuleku tagamiseks, tervise säilitamise, taastamise ja abivahendite soetamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seoses, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks, paljulapselise pere lastele Eesti Vabariigi aastapäevaks ja toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekul) ning universaaltoetused (sünnitoetus, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, puudega lapse toetus, ellusuunamise toetus ja pensionilisa). 2013. aastal maksti perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi 808 tuhat eurot 9 679 taotlejale (2012. aastal 777 tuhat eurot 9 677 taotlejale), keskmiselt maksti taotlejale toetust 3,8 korda aastas. Aasta jooksul maksti universaaltoetusi 9,6 miljonit eurot (2012. aastal 9,6 miljonit eurot). Alates 2013. aasta juulist makstakse taotluste alusel välja vajaduspõhist riiklikku peretoetust 9,59 eurot lapse kohta, kuid mitte rohkem kui 19,18 eurot pere kohta.

36 Tabel 21. Makstud sotsiaaltoetused 2012–2013

Toetuse nimi 2012 2013 Muutus Toetuse Makstud Kesk- Toetuse Makstud Kesk- Toetuse Makstud saajate toetus mine saajate toetus mine saajate toetus arv kokku toetuse arv kokku toetuse arv kokku määr määr

Linnaeelarvest makstud toetused

Toetus paljulapselistele 1 263 44 147 35 1 122 39 270 35 -141 -4 877 peredele EV aastapäevaks

Ühekordsed lastetoetused 1 969 166 405 88 1 951 172 333 88 -18 5 928 Esmakordselt kooli 3 587 1 147 680 160+160 3 784 1 210 720 160+160 197 63 040 mineva lapse toetus*

Toimetulekutoetust 505 16 141 32 488 15 616 32 -17 -525 saavate perede laste kooliminekutoetus

Sünnitoetus* 4 172 1 335 168160+160 3 808 1 218 678 160+160 -364 -116 490 Lapsehoiuteenuse hüvitis 1 808 992 088 80 2 107 1 024 921 80 299 32 833 Puudega lapse toetus 946 72 557 77 1 116 85 629 77 170 13 072 Ellusuunamise toetus 41 13 281 320 48 15 360 320 7 2 079 Eluruumi kohandamise 23 29 550 1 285 19 25 057 1 319 -4 -4 493 hüvitis puudega inimesele

Pensionilisa 92 1287 066 250 77 93 222 7 150 114 77 1 094 83 864 Sotsiaaltoetused 12 042 414 066 9 831 425 001 -2 211 10 935 (linnaosade eelarvest)

Riigieelarvest makstud toetused

Toimetulekutoetus 6 817 4 148 994 609 5 690 3 426 828 602 -1 127 -722 166 Vajaduspõhine peretoetus 778 48 554 10 778 48 554

* Alates 01.01.2010 hakati lapse sünnitoetust ja esmakordselt kooli mineva lapse toetust maksma kahes osas: sünnitoetust makstakse 160 eurot pärast lapse sündi ja 160 eurot lapse aastaseks saamisel ning kooliminekutoetust makstakse 160 eurot lapse kooli minekul ja 160 eurot järgmise aasta juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist.

Osalus projektides • „Ööpäevaringne lapsehoiuteenus raske ja sügava puudega lastele Tallinna Lastekodus“, mille eesmärk on puudega lapse vanemate tööhõive kasv läbi ööpäevaringse lapsehoiuteenuse pakkumise Tallinna Lastekodus. Teenus on lapsevanemale tasuta. 2013. aastal viibis ööpäevaringsel hoiuteenusel 6 raske ja sügava puudega last, kelle vanemad otsisid tööd. Kogu projekti jooksul osutati hoiuteenust 8 lapsele. Tööle sai 2013. aastal 2 lapsevanemat ja kogu projekti jooksul 4 lapsevanemat. Projekti kestus oli 01.11.2011–20.11.2013. • „Terve mina – terve pere“, mille eesmärk on vaimse tervise tugevdamisele suunatud avalike teenuste kättesaadavuse suurendamine: teenuste äriplaani väljatöötamise, depressiooni ning vanemahariduse nõustamisprogrammide struktureeritud materjalide väljatöötamise ning teenuste hindamiskriteeriumite ja –vahendite väljatöötamise kaudu. 2013. aastal viidi läbi rühmatöid (depressioonirühmad Tallinnas, Keilas ja Tartus ning lapsevanemate koolirühmad Tallinnas, Keilas ja Viimsis), emaderühma koolitusi Tallinnas ning depressiooni, bipolaarse häire ja vanemahariduse

37 lühikoolitusi nii spetsialistidele kui ka tavainimestele (Tallinnas, Keilas ja Valgas). Kokku osales projektis 983 inimest. Projekti käigus pakuti koolitusi 150 spetsialistile (kohalike omavalitsuste ametnikud, valdade sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid, noorsootöötajad, sotsiaalpedagoogid, Eesti Töötukassa konsultandid jne). Projekti kestus oli 01.11.2011–20.11.2013. • „Kogukonna toetus puuetega inimestele“, mille eesmärk on arendada uusi teadmisi kogukonna toetusprogrammide efektiivsetest komponentidest. Projekti keskmes on klientide jõustatuse ja eneseabi suurendamine. 2013. aastal viidi koostöös Tallinna Ülikooliga läbi uurimus headest praktikatest ja klientide ühiskonda kaasamisel ilmnevatest takistustest. Projekti kestus oli 01.10.2012-31.12.2013. • „Rehabiliteeriv kunstfoto“, mille eesmärk on luua uusi võimalusi Päevakeskus Käo erivajadustega noorte sotsiaalseks kaasamiseks ja osalemiseks ühiskonnas läbi kunstiga seotud tegevuste: erinevate kunstivaldkondade töötoad, kunstimuuseumide külastused jne. 2013. aastal koostati projekti õppevahendeid, viidi läbi erinevate teemadega fototöötubasid ja näitusi. Projekti lõppkonverents toimus Portugalis, kus toimus samal ajal suur rahvusvaheline fotonäitus. Projekti kestus oli 01.12.2011–30.11.2013. • „Tallinna eakate kodujälgimisprojekt SmartCare“, mille eesmärk on töötada välja ja juurutada krooniliste haigustega eakate universaalne veebipõhine kodujälgimissüsteem. 2013. aastal kaardistati eakate kodujälgimise hetkeolukord, kirjeldati tulevikuvisioonid, peeti läbirääkimisi potentsiaalsete koostööpartneritega ning valmistati ette 2014. aasta sügisel algavat pilootprojekti, mille raames võetakse kodujälgimisele Tallinna 100 eakat. Projekti kestus on 01.03.2013–29.02.2016.

Investeerimisprojektid Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” vahendite toel alustati 2009. aastal lastekodulastele perelähedase elukeskkonna loomiseks peremajade ehitamise projekti. Projekti raames ehitatakse 5 paarismaja (Pihlaka tn 1b, Purde tn 31b, Hooldekodu tee 5, Veerise tn 26 ja Veerise tn 28) ja 2 üksikmaja (Veerenni tn 53 ja Künni tn 9) senistes kombinaattüüpi lastekodudes elavate laste majutamiseks Tallinna linna eri piirkondadesse. 2013. aastal valmis üheperemaja aadressil Künni tn 9, kus saavad kodu 6 lastekodulast. Viimased kaks kahepereelamut aadressidel Veerise tn 26 ja 28 valmivad 2015. aasta I kvartalis. Euroopa Liidu struktuuritoetuse perioodi 2007–2013 programmi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” meetme „Linnaliste piirkondade arendamine” vahendite toel ehitati 2 sotsiaalmajutusüksust kokku 140 voodikohaga. 2013. aastal valmis viimasena 50 voodikohaga sotsiaalmajutusüksus aadressil Varre tn 7. Alustati Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee 153 asuva hoonetekompleksi renoveerimisega. 2013. aastal tehti A- korpuses kõik põhilised lammutustööd ja valati uued põrandad esimesel, teisel ja kolmandal korrusel ning ehitati uus küttesüsteem.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Alustatakse Veerise tn 26 ja 28 lastekodu peremajade ehitamist. • Jätkatakse renoveerimistöödega Tallinna Tugikeskuse Juks Kadaka tee hoonetekompleksis, mis loob võimaluse koondada kogu asutuse töö ühe katuse alla ning suurendada pakutavate sotsiaalteenuste mahtusid. • Käivitatakse päevahoiuteenus autistlikele noortele koostöös riigiasutuste ja sihtgrupi esindusorganisatsioonidega. • Suurendatakse olulisel määral koostööd juriidiliste isikutega pensionilisa soodustuse andmiseks. • Optimeeritakse sotsiaalvalve teenuse kulutusi käivitades dispetšerteenuse uue kõnekeskuse vahendusel.

Tervishoid

Tallinna arengukavas 2009–2027 on tervishoiu valdkonna põhieesmärgina määratletud kvaliteetse ning kättesaadava esmatasandi- ja eriarstiabi tagamine Tallinnas. Tallinna rahvastiku tervise arengukavas 2008–2015 määratakse ära tallinlaste tervisearengu üldised suunad. Alkoholismi ja narkomaania ning HIV ja AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2013–2017 hõlmab ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni ning olukorra seiret. 2013. aastal keskenduti tervislike eluviiside propageerimisele; tervist edendavate võrgustike loomisele ja tegevuste koordineerimisele; teadlikkuse parandamisele haiguste, sh nakkushaiguste ennetamisel; uimastite tarbimise ennetamisele ja sõltlaste rehabilitatsioonile; riskikäitumise vähendamisele süstivate narkomaanide seas; lastele ja noortele suunatud ennetustööle haiguste riskitegurite vähendamiseks ning AIDS/HIVi nõustamisteenuse toetamisele.

38 Tabel 22. Tallinna tervishoid 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013

Kehtestatud nõuetele vastavate perearstinimistute arv 262 262 263 1 0,4% Tuberkuloosi nakatunute arv 56 96 62 -34 -35,4% AIDSi/HIVi nakatunute arv 205 163 185 22 13,5% Regulaarselt tervisekontrolli läbivate õpilaste osakaal kõigist õpilastest 52% 51% 35%

Tallinnas on avatud 263 perearstinimistut patsientide arvuga 471 555. Keskmine nimistu suurus on 1 793 inimest. Tallinna Munitsipaalperearstikeskus OÜ-l on kaks üksust: Nõmme üksus ja Haabersti üksus. Ravikindlustamata isikuid on 38 128, mis moodustab 9,1% Tallinna elanikest. Esmatasandi ambulatoorset arstiabi ravikindlustamatutele osutatakse AS Ida-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliiniku ravikindlustamatute osakonnas, kus on neile avatud ka 25-kohaline statsionaar. Ravikindlustamata isikutest osutati 2013. aastal ambulatoorset teenust 1 002 patsiendile, statsionaarsel ravil oli 408 patsienti, lisaks teostati 687 isikule röntgenoloogiline uuring tuberkuloosi varajaseks avastamiseks. Elanikele vajalike ravimite kättesaadavuse tagamiseks osutati apteegi öövalveteenust Kesklinnas (kuni 3 500 klienti kuus) ja Lasnamäel (kuni 1 300 klienti kuus). Kõikidele Tallinna elanike registris olevatele vanematele anti lapse sünni puhul imiku hoolduspakk, kokku väljastati 3 637 pakki (2012. aastal 3 824 pakki). 2013. aastal osutas Tallinna linnas ja Viimsi poolsaarel teenust Tallinna Kiirabi 14 operatiivset abi osutavat kiirabibrigaadi, sh 4 arstibrigaadi. Tallinna Kiirabi osales 2013. aastal Terviseameti poolt väljakuulutatud kiirabi osutajate valiku avalikul konkursil, mille tulemusena sõlmiti leping kiirabiteenuse osutamiseks 2014. aastal 20 kiirabibrigaadiga, sh 2 arstibrigaadiga. Lepingu täitmiseks arendati 2013. aastal välja võimekus täiendava 10 kiirabibrigaadi avamiseks Haaberstis, Lasnamäel, Koplis ja Maardus ning võeti tööle 102 uut töötajat, liisiti 6 uut kiirabiautot koos varustusega ning ehitati pesemis- ja riietusruumid kõikidele uutele töötajatele.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Alustatakse Tallinna Kiirabi peahoone juurdeehituse rajamist. • Valmistatakse ette ja viiakse läbi rahvusvahelise projekti „Youth in Europe“ raames uus tervisekäitumise uuring põhikoolide 3 500 õpilasele koos andmete analüüsiga. • Koostöös rahvusvahelise võrgustikuga Safe Community viiakse ellu ülelinnalise vigastuste ennetamise ja turvalise elukeskkonna tagamise strateegia põhisuunad. • Koostöös organisatsioonidega nii riigi kui linna tasandil viiakse ellu Tallinna alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDS-i leviku ennetamise tegevuskava 2013–2017.

Linnamajandus

Tallinna arengukavas 2009–2027 on linnamajanduse valdkonna eesmärgina määratletud omandi- ja maareformi lõpuleviimine, elamuehitusmahtude suurendamine, sundüürnike ning teiste abivajajate eluasemeprobleemide lahendamine, linna elamufondi struktuuri korrastamine, linnavara, munitsipaaleluruumide ning elamuehituse, maa maksustamise ja maakorraldusega seotud toimingute ning omandireformi lõpuleviimisega seotud küsimuste korraldamine.

Maa korraldamine Omandireformi läbiviimise tulemusena oli seisuga 31.12.2013 Tallinnas registreeritud 34 344 katastriüksust pindalaga 12 821 ha, mis moodustas 81% linna haldusterritooriumist (seisuga 31.12.2012 oli vastavalt 34 029 katastriüksust, 12 618 ha ja 80%), sh eramaa 36%, munitsipaalmaa 31% ja riigi omandis olev maa 14% (2012. aastal vastavalt 36%, 30% ja 14%). Linna pindalast 19% on jätkuvalt katastrisse kandmata (2012. aastal 20%).

39 Joonis 15. Tallinna haldusterritooriumi jagunemine maa omandivormi järgi

19% 36% 14% 31%

Eramaa Munitsipaalmaa Riigi omandis olev maa Registreerimata maa

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste alusel lõpetati 2013. aastal menetlus ja suleti kokku 29 vara tagastamise ja kompenseerimise toimikut (2012. aastal 48 toimikut). Lõpetamata on veel 88 vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse menetlemine. Maa munitsipaliseerimise taotlusi esitati 2013. aastal 178 maatükile (2012. aastal 188 tk). 2013. aastal andis riik munitsipaalomandisse 175 ha maad (2012. aastal 291 ha), sh Lastestaadion, osa Tallinna Botaanikaaiast ja Õismäe raba. Maa riigi omandisse jätmise menetluste tulemusel on reformitud 10 ha maad (2012. aastal 24 ha). Maamaksu alusandmete loomiseks peeti maamaksu registrit ja linnamaa registrit ning osaleti maaregistri pidamisel. 1. veebruari 2013 seisuga oli Tallinnas registreeritud 294 995 maakasutust. Vastavalt maamaksuseadusele on maamaksust vabastatud maa omanik või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt kuni 1 500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus oli rahvastikuregistri andmetel taotleja elukoht. 2013. aastal vabastati Tallinnas maamaksust u 151 000 koduomanikku summas 9,7 miljonit eurot (2012. aastal 125 327 koduomanikku summas 8,9 miljonit eurot). 2013. aastal sai maamaksuvabastust 769 represseeritut või nendega võrdsustatud isikut summas 157 492 eurot (2012. aastal 791 isikut summas 168 452 eurot). Tallinna linna poolt esitatud maksumäära ja maakasutuse andmete alusel väljastas Maksu- ja Tolliamet maamaksuteateid kogusummas 28,1 miljonit eurot, millest tasuti 100%.

Elamumajandus Elamumajanduse valdkonnas on peaeesmärgiks aidata lahendada eluasemega seotud küsimusi vähekindlustatud isikutel, kes ise ei suuda endale eluruumi tagada. Elamumajandusvaldkonna tegevusteks on linnale kuuluvate eluruumide majandamine, korteriühistutele ja sundüürnikele linna toetuste andmise korraldamine ning linna omandis olevate kinnistute ja ehitiste kasutamise, käsutamise ja valdamise korraldamine. Tallinna linna omandis on 31.12.2013 seisuga 3 701 eluruumi. Lisaks on era- ja avaliku sektori koostööprojektidega on üürile andmiseks rendile võetud 1895 eluruumi. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute ning üürile antud eluruumide andmed on esitatud järgnevates tabelites.

Tabel 23. Eluruumi taotlejate arv Tallinnas 2011–2013 aasta lõpu seisuga

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv 1 210 1 259 1 336 77 6,1% sh tagastatud eluruumide üürnikud Sotsiaaleluruumi taotlejana arvele võetud isikute arv 405 419 456 37 8,8% Tallinnas eluruumi taotlejana arvele võetud isikute koguarv 1 615 1 678 1 792 114 6,8% Taotlejate üldarvu muutus eelmise perioodiga võrreldes -65 63 114 51 81,0%

Tabel 24. Üürile antud eluruumide arv Tallinnas 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Üürile antud eluruumide arv 512 322 219 -103 -32,0% sh sotsiaaleluruumid 89 91 76 -15 -16,5%

40 Tallinna linnal on kuus sotsiaalmajutusüksust, mis on vaheetapiks kodutute öömaja ja sotsiaalkorteri vahel. Ühelt poolt võimaldavad need resotsialiseerida kodutuid, kellel on soovi oma elu muuta, ja teiselt poolt ei lase need tänavale sattuda inimestel, kes munitsipaalpinnal majanduslikult toime ei tule. Tallinna linn jätkas 2013. aastal elamumajandusega seotud mittetulundustegevuse toetamist ning korteriühistute toetamist koolituskulude ja energiamärgise väljastamise kulude katmiseks. 2013. aastal alustati uue toetuse liigina projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamist. Jätkuvalt töötas linnavalitsuse infosaalis korteriühistute infopunkt, kus andsid nõu Eesti Korteriühistute Liidu juristid. Linna asutuste majandamisel olevaid äripindasid oli 817 üüri- või kasutuslepingu alusel välja üüritud 221 204 m2.

Tallinna Turud Tallinna Turgude hallata on Nõmme, Mustamäe ja Lasnamäe turud ning valduslepingu alusel Tallinna Kalaturg ja 2013. aasta septembrist ka Lilleturu paviljonid. Nõmme turg avati kauplemiseks 16.05.2009 ning selle eesmärgiks on müüa eestimaist kaupa otse tootjalt. Turuhoones on 437 m² müügipinda ja välilettidel 132 jm letipinda. Äriruumide rendipinda on kokku 900 m², millest on välja renditud 585 m². Mustamäe turg avati kauplemiseks 14.05.2011 suveturuna, kus on avalettidel müügipinda 180 jm. 2012. aasta detsembris valmis esimene turuhoone üldpinnaga 250 m² ning letipinnaga 34 jm puu- ja juurvilja müügiks sügis-talvisel perioodil ning tekstiiltoodete müügiks kevad-suvisel perioodil. Lasnamäe turg avati kauplemiseks 21.05.2011 suveturuna. Kuna ainult avalettidega ning puu- ja juurvilja müügiga ei olnud võimalik kliente kohale tuua, valmis 2012. aasta detsembris 2 siseturu hoonet üldpinnaga 852 m². Tallinna Turgude opereerimisel taasavati uuenenud Kalaturg kauplemiseks juunis 2012 ning kauplemiseks on müügipinda 44 jm. Alates 04.09.2013 haldab Tallinna Turud ka 14 lillemüügipaviljoniga Lilleturgu, mille üldpind on kokku 240 m².

Saunad 2013. aastal valmis Nõmmel Valdeku tn 13 Sauna- ja Spordihoone koos rulapargi ja õuesõppe paviljoniga. Nõmme elanike jaoks oli sauna ehitamine olulise tähtsusega, kuna 7% majapidamistest ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga. Saun avati külastajatele 30. augustil 2013. Hoone esimesel korrusel on 60-kohaline avalik saun, millest 30 kohta naistele ja 30 meestele. 2013. aasta lõpu seisuga kasutas saunateenuseid 7 146 külastajat. 12. oktoobril 2013 taasavati renoveeritud Raua Saun. Linnasaun rajati Raua tänavale juba 1936. aastal. Asutuse eesmärk on saunateenust ja pesemisvõimalust pakkuda sotsiaalselt ja vanuseliselt võimalikult laiale kasutajate ringile ning lisaks pakutakse erinevaid tugiteenuseid – pesumaja, keemiline puhastus ja juuksur. Hoone esimesel korrusel asub 2 üld- ja 6 tunnisauna ning 2 duširuumi. Avamisest 2013. aasta lõpuni kasutas saunateenuseid 8 950 külastajat. Saunad on linnaelanike poolt hästi vastu võetud ja nende külastatavus on kasvanud. Linnasaunade vajalikkust ja nõudlust saunateenuste järele tõendab tõsiasi, et Raua tn sauna remondi ajal suurenes märgatavalt Tuulemaa tn 6 sotsiaalmajutusüksuse hoones asuva linnasauna külastatavus: 2013. aastal külastati sauna 15 452 korral (2012. aastal 10 292 korral).

Investeerimisprojektid 2013. aastal tehti ettevalmistustöid Akadeemia tee 48 elamu rekonstrueerimise alustamiseks ning sealsed elanikud majutati ümber. Sõpruse pst 5 elamule ehitati teine evakuatsioonitrepp. Algasid Tallinna kinnisvararegistri tarkvara arendustööd, mis jätkuvad 2014. aastal. Valmis Mustamäe turu teine hoone, kus on müügipinnad kala-, piima- ja lihatoodete müügiks, ning alustati renoveerimistöödega Lilleturul.

2013. aastal valmis Nõmmel Valdeku tn 13 Sauna- ja Spordihoone koos rulapargi ja õuesõppe paviljoniga ning taasavati renoveeritud Raua Saun.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Jätkatakse linna territooriumil avalikult kasutatava maa, linnale kuuluvate ehitiste kruntide ning linna ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimisega. • Alustatakse Akadeemia tee 48 elamu rekonstrueerimistöödega, mis viiakse lõpule 2015. aastal. Hoone on kavandatud kasutusse anda 2015. aasta I kvartalis Tallinna haiglate arstide ja meditsiiniõdede majutamiseks. • Valmib ja võetakse kasutusse Tallinna kinnisvararegister. • Jätkatakse Tallinna turgude arendamist. Renoveeritakse Lilleturg ja Lasnamäe turule rajatakse munitsipaalkauplus.

Ettevõtluskeskkond

Tallinna arengukavas 2009–2027 on ettevõtluskeskkonna valdkonna peaeesmärgina määratletud ettevõtlust soosiva, investeeringuid ligitõmbava ning majandusstruktuuri moderniseerimist toetava majanduskeskkonna loomine. Ettevõtluse

41 arengu seisukohalt on olulised põhitegurid kvalifitseeritud töötajad, elanike ettevõtlusalane aktiivsus, ettevõtete potentsiaali maksimaalne realiseerimine, investeeringute kasv ja infrastruktuuri areng. Tallinna linna tegevusteks ettevõtluse valdkonnas on ettevõtluse toetamine ja arendamine. 2013. aastal oli ettevõtluse arengu toetamise fookus jätkuvalt suunatud alustavate ettevõtjate nõustamisele ja teavitamisele, rahvusvahelisele turundusele eesmärgiga tõsta Tallinna ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna rahvusvahelist tuntust, ettevõtjate toetamisele rahvusvahelistel üritustel, ettevõtlikkuse edendamisele, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele klastrikoostöö läbi (klaster on turunduslike ja mitteturunduslike sidemete süsteem geograafiliselt kontsentreerunud ettevõtete ja muude institutsioonide vahel) ning tööpuuduse mõjude leevendamisele ja sotsiaalsele hõivele.

Ettevõtluse arendamine 2013. aastal olid väikeettevõtluse arendamisel olulisimateks tegevusteks potentsiaalsete, alustavate ja tegutsevate ettevõtjate nõustamine ettevõtlusalastes küsimustes, sh ettevõtlusega alustamine, ettevõtlusvormi valik, registreerimistoimingud ja kulud, maksud ja aruandlus ettevõtluses, riiklikud toetusmeetmed, linna toetusmeetmed, äriplaani ja finantsprognooside koostamine ning koolituste ja infoürituste korraldamine.

Tabel 25. Ettevõtete asutamine ja uute töökohtade loomine 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Asutatud uute ettevõtete arv 8 957 10 325 8 716 -1 609 -15,6% Asutatud ettevõtete püsimajäämise määr (%) 89 90 90 Ettevõtlusinkubaatoritest edukalt väljunud ettevõtete arv 17 23 15 -8 -34,8% Aasta jooksul ettevõtetes loodud uute töökohtade arv 2 200 3 000 3 000 0 0,0% Töökohtade loomise toetuse abil loodud töökohtade arv 141 74 50 -24 -32,4%

Tallinna linn osales koostöös 10 ettevõtjaga 12-15.03.2013 Prantsusmaal, Cannes’is toimunud rahvusvahelisel kinnisvara ja investeeringute messil MIPIM 2013. Juunis toimus Tallinnas kahepäevane „FinanceEstonia International Forum 2013“, kus osales ligi 200 tipptasemel spetsialisti 18 riigist. Ettevõtluskeskkonna turunduse ettevõtlikkust propageeriv ja ettevõtjaid tunnustav sündmus on iga-aastane Tallinna Ettevõtluspäev, mis 2013. aastal toimus 10. korda ning keskendus piirideta ettevõtluse teemale. 2013. aastal käivitati Kopli Arenduskeskus, eesmärgiga siduda ja täiendada noortekeskuse, ametikooli, ettevõtlusinkubaatori ja spordikeskuse tegevusi. 2013. aastal rakendati mitmeid meetmeid ettevõtluse toetamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtlikkust Tallinna linnas: uute töökohtade loomise toetusega loodi 15 ettevõttes 50 uut töökohta (2012. aastal 18 ettevõttes 74 töökohta), praktikajuhendaja toetusega toetati 47 praktikanti (2012. aastal 70) ja messitoetusega toetati 119 ettevõtet (2012. aastal 117). Samuti jätkati sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist linna asutustes ja tütarettevõtetes. Tallinna linna 31 asutust ja äriühingut pakkusid 191 sotsiaalsel töökohal tööd 221 töötule tallinlasele erinevates linnaelu valdkondades: linnaruumi hooldus ja heakord, sotsiaalhoolekanne, ühistransport, haridus jms. Tallinna piirkonna ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks eraldati 2013. aastal klastriprojektide kaasfinantseerimise toetust 4 projektile ja alustati 2 uut projekti.

Turismi arendamine Turismiturunduse peamiseks eesmärgiks on Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise ja kohaliku tuntuse suurendamine kvaliteetse turismiinfo kättesaadavuse kaudu. 2013. aastal tutvustati Tallinna 30-l puhketurismi ning konverentsi- ja incentive-suunitlusega turundusüritusel välismaal. Tallinna kui turismisihtkoha positiivseks kajastamiseks rahvusvahelises meedias on Tallinna kohapeal tutvustatud 305 ajakirjanikule (2012. aastal 388-le). Turismiprofessionaalidele korraldati tutvumisreise Tallinna, mille raames tutvustati linna 700-le reisi- ja konverentsikorraldajale (2012. aastal 784-le). Tallinna kui turismisihtkohta tutvustamiseks viidi läbi 3 turunduskampaaniat: 1 Soomes ja 2 Venemaal. Üheksas keeles kättesaadavasse Tallinna Turismiportaali tehti 1,6 miljonit külastust (2012. aastal 1,4 miljonit) ja loeti 5,8 miljonit turismiveebi lehekülge. Tallinna turismifotode panka külastati 141 000 korda (2012. aastal 151 000 korda). Eesti, inglise, soome ja vene keelset turismiinfo mobiilirakendust tallinn.mobi sirviti 2013. aastal 67 000 korda (2012. aastal 36 000 korda). Tallinna turismiturunduses on kasutusel sotsiaalse meedia kanalid Facebook, Twitter, Flickr, Vimeo, Youtube. Välja anti 5 eri tüüpi võõrkeelset trükist 7 keeles: Tallinn. City Break, volditav linnaplaan, rebitav linnaplaan, imagotrükis, käsitöökaart. Tallinna turismiinfokeskuse ruumid renoveeriti ning selle külastajate arv aastas oli üle 200 000 (2012. aastal 152 213).

42 Tallinn Card on kultuurihuvilisele linnakülalisele mõeldud sooduskaart 24, 48 ja 72 tunniks. Linnapileti pakett sisaldab linna tuntumaid ja enimkülastatud muuseume, vaatamisväärsusi ning regulaarseid ekskursioone. Pakkumiste arv aastas oleneb peamiselt kaardile lisaväärtust pakkuvatest partneritest, kelleks on restoranid, kohvikud, meelelahutusasutused ja poed.

Tabel 26. Tallinn Card’i teenuse kasutamine 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Müüdud Tallinn Card'i 13 397 14 817 14 329 -488 -3,3% Tallinn Card'i kataloogis toodud püsipakkumiste arv 89 87 99 12 13,8% Tallinn Card'i partnerite juures registreeritud külastuste arv 73 431 76 841 85 752 8 911 11,6%

Üheks turismiturunduse tulemusnäitajaks on välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes. 2013. aastal ööbisid välisturistid Tallinna majutusettevõtetes 2,5 miljonil korral, mis on 1% võrra rohkem kui 2012. aastal.

Hinna- ja tarbijakaitse 2013. aastal jätkati tarbijate nõustamist ja õiguste kaitsmist. Aasta jooksul pöördus Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse poole nii kirjalikult kui ka suuliselt esitatud kaebuste ja avaldustega 2 166 tarbijat ja juriidilist isikut (2012. aastal 4 204) . Linna tarbijakaitse osakond kontrollis jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja tänavakaubanduse 1 304 müügikohta (2012. aastal 1 288). 2013. aastal tehti otsus väärteo asjas 93 korral ja rahatrahve määrati kokku summas 11 tuhat eurot. Järelevalve menetlusi alustati 308 korral ning tehti 18 ettekirjutust. 20. märtsil 2013 korraldati järjekorras viies ülelinnaline tarbijaõiguste päev, mille motoks oli „Aitame kasulike nõuannetega“, kus lisaks traditsioonilisele tarbijaõiguste valdkonnale jagati nõuandeid pärimisel laenude ja võlgade ülemineku ning energia ja keskkonna säästmise teemal. Räägiti ka äriühingutest kortermajas ning majaelanike ja korteriühistu õigustest ja võimalustest oma huvide kaitsmisel.

Osalemine projektides • „Innoreg – uudsete äristruktuuride arendamine konkurentsivõime tagamiseks“, mille eesmärk oli edendada teaduse ja tootmise koostööd kaasaegsel viisil. 2013. aastal viidi läbi mainekujunduskampaania ning toodeti videofilm valdkonna tutvustamiseks ja regiooni konkurentsivõime tõstmiseks kõrgtehnoloogilise tootmise vallas. Tallinna delegatsioon osales õppevisiidil Stuttgardis Saksamaal koostööpartnerite leidmiseks ning korraldati projekti lõpuseminar koos lõpptulemuste tutvustamisega. Projekti kestus oli juuni 2010–mai 2013. • „Cross-Innovation – Valdkonnaülese innovatsiooni edendamine Euroopa linnades ja regioonides“, mille eesmärgiks on interdistsiplinaarse, avatud ning koostööl põhineva innovatsiooni edendamine sektorite vahel, keskendudes eelkõige loomemajandusele kui suurima potentsiaaliga majandusharule innovatsiooni edendamise mõistes. 2013. aastal tutvustati projekti loomemajanduse valdkonna arenduskeskustele ja klastriklubi liikmetele. Tallinna esindajatele korraldati õppevisiite Leetu ja Portugali tutvumaks parimate praktikatega valdkondadeülese koostöö soodustamisel. Koostöös projekti partneritega koostati Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia 2014-2018. Samuti koostati profiilid 10 ettevõttele rahvusvahelistumisel koostööpartnerite leidmiseks. Projekti kestus on jaanuar 2012–detsember 2014.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Rakendatakse ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegiat ning algatatakse innovatsioonipäeva traditsioon. • Suurendatakse Tallinna tuntust puhke- ja konverentsiturismi sihtkohana. • Tagatakse tarbijaõiguste ühtlane kaitse ning levitatakse tarbijaharidust tarbijate ja kauplejate teadlikkuse suurendamise teel. • Käivitatakse kohalike maksude administreerimiseks ühtne infosüsteem. • Tõhustatakse koostööd linna äriühingute ja sihtasutustega ning järelevalvet nende nõukogude otsuste linna huvidele vastavuse üle.

Linnatransport

Tallinna arengukavas 2009–2027 on linnatranspordi valdkonna põhieesmärkidena määratletud Tallinna linna ja tema tagamaa hästi arendatud ja terviklik ühistransport ning hästikorraldatud liiklus ja parkimine.

43 Ühistransport 1. jaanuarist 2013 laiendati Tallinna ühistranspordis tasuta sõidu õigust Tallinna elanikele ja kõigile Eesti õpilastele. Ühtlasi mindi täielikult üle uuele piletisüsteemile: kontaktivabal kiipkaardil (edaspidi ühiskaart) toimivale e-pileti süsteemile. Seoses tasuta sõidu õiguse laienemisega lisandunud sõitjate paremaks teenindamiseks lisati liinidele uut veeremit, tihendati sõidugraafikuid ning optimeeriti liinivõrku. Ühistransporditeenuseid osutasid Tallinna linnas linna tütarettevõte Tallinna Linnatranspordi AS (edaspidi TLT) ning erafirma AS MRP Linna Liinid. Tallinna ja teda ümbritsevate valdade haldusterritooriumide ühiste bussiliinidega teenindamine toimub koostöös MTÜ-ga Harjumaa Ühistranspordikeskus, Viimsi, Harku ja Saue valdade ning Maardu linnaga. Ühistransporti korraldati 61 autobussi-, 4 trammi- ja 7 trolliliinil. Tööpäeviti töötas tipptundidel liinidel 354 bussi, 53 trammi ja 70 trolli, kokku 477 ühissõidukit, mis on 20 sõiduki võrra enam, kui 2012. aastal. Ühistranspordiliinidel alustas 2013. aastal tööd 50 uut bussi, sh 20 normaalbussi ja 30 liigendbussi. Aastaga tagati liiniläbisõit 30,9 miljonit kilomeetrit ja teenindati 151,6 miljonit sõitjat (2012. aastal 29,0 miljonit kilomeetrit ja 133,9 miljonit sõitjat). Tallinna ühistranspordivõrgu ja reisirongide tihedamaks integreerimiseks, sõitjatele paremate liikumisvõimaluste pakkumiseks ja linna ühissõidukite koormuse optimeerimiseks saavad rahvastikuregistrijärgsed Tallinna elanikud Tallinna linna ja AS-i Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) vahel sõlmitud koostöölepingu alusel 28. oktoobrist 2013 Tallinna piires Elroni rongiliinidel tasuta sõita. Kokku tegid tallinlased 2013. aastal ühiskaardiga ennast tuvastades elektrirongides 167 481 sõitu, millele lisandusid perioodipiletitega tehtud sõidud. Tööpuuduse leevendamiseks jätkati sotsiaalsete töökohtade loomist linnale kuuluvates veoettevõtetes. Seisuga 31.12.2013 töötas TLT-s 18 veeremikoristajat, aasta keskmisena töötas 27 veeremikoristajat. Linn haldab Viru keskuse autobussiterminali ja 179 ühissõidukipeatuse ootekoda. Kokku on Tallinnas 935 ühissõidukipeatust, millest 731 on varustatud ootekodadega, sh 552 eraomanikule kuuluva ootekojaga. 2013. aastal rekonstrueeriti ja varustati uue ootekojaga 7 ühistranspordipeatust. 890 ühissõidukipeatust on varustatud ühissõidukite sõiduplaanidega. 15. maist 15. oktoobrini 2013 teostati Tallinna linna omanduses oleva laevaga „Juku” liinil Tallinn-Aegna-Tallinn 248 edasi-tagasireisi ja teenindati 11 022 reisijat (2012. aastal 256 reisi ja 9 132 reisijat).

Liikluskorraldus Liikluse sujuvamaks ja ohutumaks muutmiseks hooldati olemasolevaid ja paigaldati 1 216 uut liiklusmärki, uuendati 30 465 m2 teekattemärgistust ning parendati liikluskorraldust. Liiklejate turvalisuse suurendamiseks võeti kasutusele 9 uut fooriobjekti. Seoses Ülemiste liiklussõlme ehitusega rajati Tartu mnt-le ja Järvevana teele juurde u 1,5 km ühissõidukite radasid. Linna liikluskoormuse vähendamiseks jätkati projekte „Pargi ja reisi” ning „Koolibuss“. „Pargi ja reisi” parklad on avatud Pirita – Kesklinna, Õismäe – Kesklinna, Peterburi tee – Kesklinna ja Pärnu mnt – Kesklinna suundadel. Tallinna linn on rajanud paralleelselt parklatega ka täiendavaid ühistranspordi radu ja prioriteedisüsteeme, mis „Pargi ja reisi” süsteemi kasutamist veelgi soosivad. Parklad on kaetud tiheda ühistranspordi graafikuga ja reisijate ooteaeg on viidud minimaalseks. Projekti „Koolibuss” eesmärgiks on lastevanematele lapse koolitoimetamiseks alternatiivse võimaluse pakkumine. Koolibuss sõidab Viimsi, Vääna-Jõesuu, Tabasalu ja Randvere suunal. Koolibusse kasutas 2012-2013. aastal igapäevaselt keskmiselt 190 õpilast.

Parkimiskorraldus Avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamise eesmärgil on Tallinnas kehtestatud kolm parkimistsooni. Ööpäevaringselt oli parkimine tasuline ainult vanalinnas, süda- ja kesklinna territooriumil oli parkimine tasuline tööpäevadel kell 7.00–19.00 ja laupäeval kell 8.00–15.00. Jalakäijatele ja kergliiklejatele paremate liikumisvõimaluste pakkumiseks vähendati 2013. aastal tänavate rekonstrueerimisega ja liikluskorralduse muutmisega tasuliste parkimiskohtade arvu 6 400-lt 6 239-le.

Osalus projektides • „CIVITAS MIMOSA – innovaatilised tegevused jätkusuutlike liikumisvõimaluste arendamiseks“, mille eesmärk oli edendada ja rakendada jätkusuutlikke, puhtaid ja energiasäästlikke linnatranspordi viise; rakendada integreeritud tehnoloogilis-poliitilisi lahenduspakette energia ja transpordi valdkonnas ning luua kriitiline mass innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Tallinn osales projektis 11 meetmega. Projekti ühe meetme tulemusena loodi Tallinnas nüüdisaegne elektrooniline kontaktivabadel kaartidel põhinev piletisüsteem, mis võimaldas loobuda kulukate paberpiletite kasutamisest. Meetme käigus varustati kõik Tallinna ühissõidukid piletiterminalide ja validaatoritega ning loodi keskne süsteemi haldav tarkvara. Projekti kestus oli 15.10.2008–14.02.2013. • „Läänemere regiooni transpordi ja planeerimise mitmetasandiline juhtimine (BSR TransGovernance)“, mille eesmärk on luua ühine visioon Läänemere regiooni sobivamatest transpordisüsteemidest, mis tagaksid ühisregiooni tasakaalustatud ja majanduslikult konkurentsivõimelise arengu. 2010. aastal algatati välisprojekt „Helsingi ja Tallinna transpordi ja planeerimise stsenaariumid“, mis käsitles vaid kahe linna vahelist piiriülest koostööd. Antud

44 projekti puhul on tegemist kogu valdkonna edasiarendamisega Läänemere piirkonna tasandile, kuhu on kaasatud EL liikmesriigid ümber Läänemere. Projekti oodatav kasu Tallinna linnale on eelkõige ettevalmistustööd edaspidisteks suurteks Euroopa Liidu investeerimisprojektideks, mida saaks rakendada uuel EL finantsperioodil 2014-2020. Projekti kestus on 2012–2014. • "Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine", mille eesmärk on liiklusskeemi ja tehnoloogilise süsteemi loomine, mis annaks eelisõiguse linnaliikluses ühistranspordile, suurendades sellega ühistranspordi keskmist liikumiskiirust ja tõstes sellega tema atraktiivsust alternatiivina autotranspordile. Projekti raames laiendatakse CIVITAS programmi SMILE projekti raames rakendatud ning ennast õigustanud prioriteedisüsteemi: tänavatel võetakse kasutusele liikluskorraldusmeetmeid, foorides muudetakse fooriprogramme, ühistranspordisõidukitesse installeeritakse neile muu liikluse ees eelise tagavad liikluse kontrollsüsteemid. Projekti kestus on 01.05.2011– 31.12.2014.

Investeerimisprojektid 2013. aastal soetati uusi foorikontrollereid Sõle tn – Kolde pst, Endla tn – Paldiski mnt – Mustamäe tee, Sõpruse pst – Vambola tn ning Ristiku tn – Paldiski mnt – Tehnika tn ristmikele. Seoses Ülemiste liiklussõlme kasutusele võtmisega soetati tunneli automaatse avariituvastussüsteemi juhtimiskeskuse seadmed, mis ühendati Politsei- ja Piirivalveameti juhtimiskeskusega ning Tallinna foorijuhtimiskeskusega.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Jätkatakse TLT efektiivsuse suurendamist ning arendatakse ja optimeeritakse ühistranspordi liinivõrku selle vastavusse viimiseks elanike elu- ja äritegevuse vajadustega. Sõidunõudluse rahuldamiseks ning kasutuses olevate ühissõidukite uuendamiseks soetatakse uut veeremit. • Jätkatakse projektide „Pargi ja reisi” ja „Koolibuss” arendamist ja propageerimist. • Linnatranspordi innovatiivsuse tagamiseks jätkatakse välisrahastusega projekti „Ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine” ning toetatakse TLT-d trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimisel välisrahastusega projekti omafinantseeringu osas. • Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil võetakse kasutusele uus laev „Vesta“, mis on moodsam, kui seni kasutusel olnud laev „Juku“, ning pakub reisijatele suuremat sõidumugavust ja on muuhulgas kasutatav ka liikumispuudega reisijatele.

Teed ja tänavad

Tallinna arengukavas 2009–2027 on teede ja tänavate valdkonna eesmärgina määratletud hooldatud, valgustatud ja väljaarendatud tänavavõrgu ning väljaehitatud jalgrattateede võrgustiku tagamine.

Teetööd Teede ja tänavate sõidetavuse tagamiseks teostati teerajatiste puhastustöid 8 979 407 m2 suurusel alal (2012. aastal 8 966 621 m2), millele lisandus teemaal asuva haljastuse hooldus 4 621 463 m2 (2012. aastal 4 036 994 m2). 2013. aasta talvekuud olid viimaste aastate keskmisega võrreldes lumevaesed. 2013. aastal vedasid Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid Tallinna tänavatelt ära 20 264 m3 lund (2012. aastal 70 971 m3). 2013. aastal jätkati kuival perioodil tänavate pesemist. Tänavaid pesti põhiliselt öötundidel või varahommikuti, et võimalikult vähe segada liiklejaid ja linnaelanikke. Teerajatiste jooksvat remonti tehti 303 821 m2 ulatuses (2012. aastal 197 674 m2), mis moodustas 2,3% teerajatiste pindalast (2012. aastal 1,5%). Põhiline tööliik oli löökaukude remont freesimis- ja asfalteerimismeetodil ning pindamis- ja immutusmeetodil.

Tänavavalgustus Linnale kuuluvate tänavate, haljastute ja muude avalike alade valgustamiseks oli seisuga 31.12.2013 linna paigaldatud 55 013 valgustit (seisuga 31.12.2012 oli 53 899 valgustit). 2013. aastal lisandus 1 114 uut valgustit.

Investeerimisprojektid Viidi lõpule välisrahastusega suurprojekt „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“. Projekti tulemusena ehitati mitmetasandiline ristmik, sh ehitati ja rekonstrueeriti 12,9 km teid, viadukt üle Tartu maantee, rajati 2 tunnelit, ehitati ja rekonstrueeriti 10 km kergliiklusteid ning rajati 3 kergliiklustunnelit. Lisaks rajati tänavavalgustus, sademevee kanalisatsioonitrassid ning elektri- ja muud tehnovõrgud. Ülemiste liiklussõlm avati pidulikult liiklejatele 10. oktoobril 2013. Viimastel aastatel on tee-ehituses suuremat rõhku pandud kergliiklusteede ehitusele. 2013. aastal viidi lõpule välisrahastuse toel Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine. Projekti tulemusena rajati Tallina linna 18 km kergliiklusteid ja ühendati need lähivaldade kergliiklusteedega ühtseks võrgustikuks.

45 Joonis 16. Tallinna kergliiklusteede kogupikkus (km)

224 218 210

196 189

2009 2010 2011 2012 2013

Suuremad teede kapitaalremondi ja rekonstrueerimise objektid 2013. aastal olid Männiku tee (Valdeku tn – linna piir), Ranna tee, Soo tn, Tehnika tn (Pärnu mnt – Toompuiestee), Telliskivi tn (Kopli tn – Ristiku tn). Täielikult rekonstrueeritud Harju tn muudeti jalakäijate alaks. Lisaks korrastati kvartalisiseseid teid kogumaksumusega 1,6 miljonit eurot. Pae parki rajati suusarajad, purskkaev ja jalakäijate sild ning Lasnamäe kiriku juurde kirikuplats. Jätkus programm „Turvaline ülekäigurada“, mille tulemusena on alates 2005. aastast alates saanud erivalgustuse 451 ülekäigurada, sh 2013. aastal 124 ülekäigurada.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Jätkatakse suure koormusega liiklussõlmede, ristmike ja tänavate rekonstrueerimist ja olemasolevate teede, sildade, viaduktide, tänavate jm infrastruktuuri rajatiste hooldusremonti, korrashoidu ja puhastamist. Jätkatakse jalakäijate ala laiendamist ning kvartalisiseste teede ja kõnniteede korrastamist. • 2014. aastal on kavandatud teerajatiste puhastustöid 9 083 740 m2 ulatuses, millele lisandub teemaal asuva haljastuse hooldus 4 740 945 m2. Teerajatiste jooksvat remonti on 2014. aastal kavandatud teha 337 500 m2 ulatuses, mis moodustab 2,5% teerajatiste pindalast. • Veerenni raudteeülesõidu ohutuse tagamiseks teostatakse täiendavaid liiklusvoogude uuringuid ja loendusi vähemalt perioodidel jaanuar - mai ning III - IV kvartal 2014, misjärel tehakse otsus Veerenni raudteeülesõidu likvideerimise kohta.

Tehnovõrgud

Tallinna arengukavas 2009–2027 on tehnovõrkude valdkonna põhieesmärgina määratletud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi parandamine ja linnaelanikele kättesaadavuse tagamine. 2013. aastal toimus tehnovõrkude osas sademevee kanalisatsiooni ehitus ja korrastamine ning Tallinna linna varemasustatud aladel aastatel 2008-2011 võrkude laiendamise kava raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistuomanike eest liitumistasude hüvitamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenduskomponendi kaudu. 2013. aastal ehitati Tallinnas veerajatisi 81 m ja reoveekanalisatsiooni rajatisi 81 m, kokku rajati vee- ja kanalisatsioonirajatisi 162 m (2012. aastal vastavalt 876 m, 1 161 m, 1 591 m ja 3 628 m, sh sademeveerajatisi 1 591 m). Tallinna linna haldusterritooriumil asuvatest kinnistutest on ühiskanalisatsiooniga katmata veel ligikaudu 0,2%. Nende puhul on tegemist põhiliselt äärelinna piirkonnas asuvate kinnistutega, mille ühiskanalisatsiooniga ühendamine on keskmisest kordades kulukam. EL „Asulareovee direktiivi” (91/271/EEC) ja veeseaduse kohaselt on lubatud ka individuaalsete või muude asjakohaste süsteemide kasutamine, mis tagavad keskkonnale sama kaitstuse taseme, kui kogumissüsteemi rajamine on põhjendamatu, kuna see oleks liiga kulukas. Tallinna linn on ühinenud Euroopa Komisjoni algatusega „Linnapeade Pakt“, mille eesmärkide täitmise toetamiseks loodi 1. jaanuarist 2013 linnaasutusena Tallinna Energiaagentuur, mille tegevusvaldkonnaks on säästva energiamajanduse planeerimine ja arendamine. Tallinna Energiaagentuuri eestvedamisel korraldati 12. oktoobril Järve Keskuses kogu pere üritusena „Tallinna Energiapäev 2013“.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Jätkatakse sademevee kanalisatsiooni rajamist, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ehitust varemasustatud elamupiirkondades, kus kasutatakse endiselt individuaalseid või muid asjakohaseid kogumissüsteeme. • Jätkatakse AS-ile Tallinna Vesi teenuslepingus kokkulepitud arenduskomponentide hüvitamist Tallinna varemasustatud elamupiirkondades ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonitorustike ehituse eest.

46 Heakord

Tallinna arengukavas 2009–2027 on heakorra valdkonna põhieesmärgina määratletud hooldatud haljasalade ja linnametsade võrgustiku loomine.

Haljastus Haljastuse rajamisel ja haljasalade hooldamisel rajati lillepeenraid, hooldati lillevaase ja lilletorne, istutati 54 906 lille, 114 puud ja 2 728 põõsast. 2012. aasta sügisel istutati 13 peenrale 34 852 lillesibulat (tulbid, nartsissid, krookused, kobarhüatsindid, püvililled), mille õiteilu kaunistas linnaruumi 2013. aasta kevadel. Teede (Ülemiste ristmik, Männiku tee) rekonstrueerimise käigus istutati 2013. aastal lisaks 926 puud ja 33 945 põõsast. 108 ha-le linna omanduses olevatele metsadele valmisid metsamajandamiskavad, mis annavad ülevaate metsade väärtusest ning hooldusvajadusest. 2013. aastal koristati metsa olmeprahist, murdunud ja ohtlikest puudest ning jämedast oksarisust Pirital Kloostrimetsas, Hiiul Vabaduse pargis ja Pärnu mnt äärses Järve metsas. Kadrioru pargis korraldati ekskursioone, kontserte ja näitusi. Veebruaris toimus linnarahva hulgas populaarseks muutunud Hiina uusaasta karneval. 22. juulil tähistati Kadrioru 295. sünnipäeva meeleoluka tsirkuseetendusega lastele Noortepargis ja Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpillikontserdiga Luigetiigi saarel. Suvehooaeg lõpetati 19. septembril toimunud traditsioonilise valgusfestivaliga „Valgus kõnnib Kadriorus“. 20.-21. septembril toimus koostöös Tallinna linna ja Eesti Kommunaalmajanduse Ühinguga rahvusvaheline pargikonverents „Kadriorg 295 – barokne park tänapäeval“, mille töö tulemusena formuleeriti ettepanekud Kadrioru pargi Alumise aia korrastamiseks. 24. maist 24. augustini 2013 toimus viies rahvusvaheline aiakunstifestival „Tallinna lillefestival”, millel oli 29 osavõtjat, sh 9 osalejat välismaalt omaloodud iluaedadega ja üle 450 000 külastaja. Lillefestivali teemad olid „Aed kui kunstiteos“ ja „Tervendav aed“. Festivalist on kujunenud iga-aastane suurüritus, mis toob Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

Kalmistud Kalmistute põhitegevuseks on kalmistute haldamine ja kalmistuteenuste müük. Vastavalt Tallinna Linnavolikogus 20. detsembril 2012 kinnitatud Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja muudatusele jäävad hauaplatsid senise kasutaja (st isiku, kelle nimele on kalmistute registris vormistatud matmiskoha kasutamise õigus) kasutusse vähemalt 1. jaanuarini 2022. Seega pikendati uute kasutuslepingute sõlmimiskohustuse tähtaega seniselt 3 aastalt 10 aastani. 2013. aastal sõlmiti 9 976 lepingut (2012. aastal 18 547 lepingut). Ajavahemikul 01.01.2011–31.12.2013 on sõlmitud 55 058 lepingut, mis on kolme aasta peale kokku u 75–80% kogu eeldatavalt sõlmitavate lepingute arvust. Hinnanguliselt u 55 000 hauaplatsi kohta kasutuslepinguid ei sõlmitagi, kuna need on olnud aastaid kasutajata, kuigi ligi pooli nendest hooldavad kas naaberhaudade kasutajad või tuttavad. 2013. aastal toimus 4 156 matust (2012. aastal 3 875 matust). Kuigi 2013. aastal matuste arv eelmise aastaga võrreldes kasvas, on pikaajaline trend endiselt matuste arvu vähenemise suunas.

Loomakaitse 2013. aastal püüti kokku 2 740 hulkuvat looma (2012. aastal 2 773 looma), kellest 451 looma tagastati omanikele ja uue omaniku leidis 527 looma (2012. aastal vastavalt 460 ja 462 looma). Seisuga 31. detsember 2013 oli Tallinna lemmikloomaregistris arvel 27 490 koera ja 5 980 kassi.

Jäätmemajandus Jäätmemajanduse põhieesmärgiks on suurendada jäätmete taaskasutust ja luua elanikele paremad võimalused jäätmete eraldi kogumiseks ja nende taaskasutusse andmiseks. Vajalikud teenused, nagu ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumine ja käitlemine, korraldatud jäätmevedu ning pakendite ja probleemtoodete kogumine ostetakse sisse või delegeeritakse seaduse alusel eraettevõtlusele. 2013. aastal jätkati korraldatud jäätmeveo rakendamist. Põhja-Tallinnas alustati jäätmeveo korraldust selliselt, et jäätmevedaja ainsaks kliendiks on Tallinna linn, kes omakorda sõlmib lepingud jäätmevaldajatega. Jäätmeveoteenuse paremaks korraldamiseks loodi eraldi linnaasutus Tallinna Jäätmekeskus. Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks elanikkonnalt töötas Tallinnas 5 jäätmejaama. Tallinna linn osales MTÜ Keskkonnateenused kaudu Ühtekuuluvusfondi meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine“ raames projektis „Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ja tehniline varustamine“. Projekti käigus on rajatud jäätmejaamad Rahumäe ja Pärnamäe kalmistute ning ümberlaadimisjaam Liiva kalmistu juurde. 2013. aastal tegeleti ka jäätmejaamade töö ettevalmistamise ja jäätmelubade taotlemisega. Pääsküla prügila sulgemisjärgse keskkonnaohutuse tagamiseks ning järelhoolduse ja seire korraldamiseks kulus 2013. aastal 118 tuhat eurot (2012. aastal 104 tuhat eurot). Prügila sulgemisjärgne keskkonnaseire näitab keskkonna- seisundi, eriti aga Pääsküla jõe veekvaliteedi paranemist.

Rannad ja puhkealad 2013. aasta suveperioodil olid külastajatele avatud Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari supelrannad. Randade atraktiivsuse tõstmiseks alustati koostööd Eesti Looduskaitse Seltsiga Tallinna supelrandadele ökomärgise „Sinilipp“

47 taotlemiseks. „Sinilipu“ nõuete täitmiseks on oluliselt parendatud Pirita ja Stroomi ranna heakorrastatust. Randadesse on paigaldatud duširuumide ja WC-dega varustatud sanitaarkonteinerid. Suurendatud on prügikastide, teabeviitade jm rannainventari hulka.

Muu heakord Eesmärgiga parandada linna heakorda hooldati lastemänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid. Alates 2006. aastast on Harju tänava haljasalal talvehooajal avatud teisaldatav liuväli. 2013. aastal oli liuväli avatud 1. jaanuarist 7. aprillini ning 1. – 31. detsembrini. Aasta jooksul külastas liuvälja 30 021 inimest, kellest 6 166 olid kooliõpilased (2012. aastal vastavalt 28 902 inimest ja 4 707 õpilast). Projekti „Hoovid korda” raames eraldati toetusena korteriühistutele 395 tuhat eurot, millega rahuldati 59 korteriühistu taotlust hoovide korrastamiseks, s.o ühele ühistule keskmiselt 7 tuhat eurot (2012. aastal vastavalt 639 tuhat eurot, 78 ühistut ja 8 tuhat eurot). Põhiliseks ühistute territooriumil teostatud korrastustööks oli jätkuvalt parklate laiendamine ja hooviteede remont. Viimase kaheksa aastaga on projekti raames heakorrastatud kokku üle 900 hoovi kogumaksumusega 6,6 miljonit eurot. Projekti „Fassaadid korda“ eesmärk on linna üldilme parandamine ja korterelamute energiasäästlikumaks muutmine. Linna poolt antava toetuse arvelt kaetakse korteriühistute poolt elamute fassaadide renoveerimise laenu taotlemiseks vajalik omafinantseering. 2013. aastal eraldati toetusena korteriühistutele 395 tuhat eurot, millega rahuldati 25 korteriühistu taotlus (2012. aastal 405 tuhat eurot ja 28 korteriühistu taotlus). Lisaks Komandandi aias asuvale aastaringselt avatud avalikule tasulisele käimlale olid üle linna 1. maist 30. septembrini 2013 paigaldatud 34 ajutist tasuta välikäimlat, sh vanalinna 6 käimlat ja Kadrioru parki 8 käimlat. Ülejäänud käimlad paigaldati botaanikaaeda, Piritale „Pargi ja Reisi“ parklasse, Russalka parkla juurde, Lauluväljaku parklasse ning Koorti, Kivila, Kalamaja ja Kadrioru pargi lastemänguväljakutele.

Spetsiifilised matuseteenused Põhieesmärk on tagada Tallinna linna territooriumil vägivaldselt, õnnetuste tagajärjel või avalikus kohas surnud isikute transport sündmuskohalt arsti või politsei määratud asukohta ning tagada omasteta ja tundmatute isikute matmine. 2013. aastal toimus linna kulul 46 väljakutset (2012. aastal 25 väljakutset). 2013. aastal maeti 9 omasteta või tundmatut isikut (2012. aastal 33 isikut). Matmiskulud kaetakse riikliku matusetoetuse arvelt riigieelarvest. 2013. aasta jooksul eraldati linnale selleks 2 tuhat eurot.

Osalus projektides „Baltic Flows – Sademevee jälgimine ja juhtimine Läänemere piirkonna valgaladel“ toetab sademevee jälgimisel ja juhtimisel teaduspõhiste arengusuundade edendamist projektis osalevates riikides, mille tulemusena saab Läänemere piirkond pakkuda vastavat oskusteavet ka piirkonnast väljapoole, soodustades seega ettevõtluse arengut ning investeeringuid Läänemere piirkonda. Projekti tegevused põhinevad viie projektis osaleva riigi vahelisel vastastikulisel koostööl, kus vahendatakse iga osaleva riigi häid kogemusi ja oskusteavet sademevee valdkonnas eesmärgiga neid võimalusel rakendada projektis osalevates teistes riikides. Projekti kestus on 01.09.2013–01.09.2016.

Investeerimisprojektid Koostöös Kuningliku Taani Saatkonnaga ja Taani fondide toel rekonstrueeriti Taani kuninga aed. 2013. aastal oli oluliseks tegevuseks lastemänguväljakute ohutuse ja heakorra parandamine. Selleks vahetati välja ja paigaldati mänguelemente, piirdeid ja pinke. 2013. aastal valmis ja alustas tööd lemmikloomade krematoorium. Korrastati kalmistuhooneid ning Liiva kalmistule rajati isetekkelise karjäär-prügimäe likvideerimiseks vajalik juurdepääsutee.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Jätkatakse parkide, haljasalade ja metsade ning lastemänguväljakute heakorrastamist. • Jätkatakse rahvusvahelise aiakunstifestivali „Tallinna lillefestival“ korraldamist, millest on kujunenud iga-aastane traditsiooniline suurüritus. • Eesmärgiga pakkuda linnaelanikele kvaliteetsemat jäätmeveo teenust laiendatakse Tallinna Jäätmekeskuse poolt pakutavaid teenuseid, eelkõige ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiseks tekkekohal. Riiete ja tekstiili ringlussevõtu ja korduskasutuse suurendamiseks paigaldatakse Tallinna linnaruumi olemasolevate pakendikonteinerite kõrvale 22 riidekonteinerit. • Alustatakse Rahumäe ja Pärnamäe kalmistutele rajatud jäätmejaamade tegevusega ning Liiva kalmistu isetekkelise karjäär-prügimäe likvideerimistöödega. Jätkatakse ettevalmistustöid kalmistute uute matmisalade kasutuselevõtuks.

48 Linnaplaneerimine

Tallinna arengukavas 2009–2027 on linnaplaneerimise valdkonna põhieesmärgina määratletud kõigis linnaosades üld- ja teemaplaneeringute kehtestamine. Põhiülesanneteks on linna arengu, planeerimise ja infrastruktuuri ühtse strateegia välja- töötamine; linna arengusuundade väljatöötamiseks vajalike planeeringute koostamise korraldamine ja nende rakendamise kontroll planeerimistegevuses. Samuti geodeetiliste, kartograafiliste, topograafiliste ja maamõõdutööde ning nende tehniliste projektide tellimine, lähteülesannete väljastamine, ekspertiisi korraldamine, linna haljastuse, kujundus- elementide ja infosüsteemide korrastamine ning nende säästva arengu planeerimine, planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine ning piiriettepanekute tegemine ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel; ehitusjärelvalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine.

Geomaatika Geodeesia ja kartograafia ning geoinformaatika alal on põhilisteks tegevusteks kinnistu/krundi piiridega seotud toimin- gud, maaregistri pidamine, geodeetilised tööd, kartograafilised tööd, aadressikorraldus, geoinfosüsteemide arendus. Põhimahu 2013. aasta geodeetilistest ja kartograafilistest töödest moodustasid Tallinna linna geodeetiliste võrkude tööd. Geodeetilised võrgud on aluseks kõikidele mõõdistustöödele Tallinna linnas. 2012. aastal alustati Tallinna 2. järgu geodeetilise võrgu Nõmme, Mustamäe ja Õismäe piirkonna rekonstrueerimise ehitustöödega. Geoinfosüsteemide alal oli peamiseks tegevuseks Tallinna ruumiandmete registri geoandmebaasi 1:2 000 täpsusega aluskaardi Nõmme linnaosa 7 asumi andmete uuendamine. Uuendamist ootavad veel Kristiine linnaosa ning Nõmme 3 asumi aluskaardid. Üheks oluliseks prioriteediks 2013. aastal oli aegade jooksul linnas läbi viidud mõõdistustööde kokku viimine ja ühtse, kogu linna katva koondplaani pidamine mõõtkavas 1:500. Praeguseks hetkeks ei ole koondplaani veel koostatud Nõmme linnaosa ning mõne Kesklinna asumi osas. 2013. aastal teostati 2011. ja 2012. aastal kehtestatud detailplaneeringute ruumiandmete importimine Tallinna planeeringute registrisse, millega tõsteti oluliselt registri kvaliteeti. Riigi toetusel alustati suuremahulist tööd riiklikes registrites aadressiandmete korrastamiseks. 2013. aastal määrati Tallinnas 23 uut tänavanime (2012. aastal 5 tänavanime). Näiteks sai linn juurde Allveelaeva, Hipodroomi, Karamelli, Piima, Luku, Võtme, Mäepere, Noorkuu ja Vanakuu tänava. Koostöös Robert Nermani ja Leho Lõhmusega anti välja raamat „Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed“, mis esmakordselt pärast 1972. aastat sisaldab täielikku tänava- ja kohanimede registrit. Katastriüksuste jagamise, liitmise, ümberkruntimise ja piirimuutmiste tulemusel määrati või muudeti 2013. aastal 1 257 üksuse aadressi (2012. aastal 550 aadressi).

Planeeringud 2013. aastal jätkati varem alustatud ruumilise arengu plaanide elluviimist, eelkõige mereäärsete alade taaskasutusele võtmist koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi olulist parandamist. 2011. aastal võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse uue administratiivhoone, Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering, mis on kavas kehtestada 2014. aastal ja mille eesmärgiks on kujundada Linnahalli ning Kultuurikatla piirkonnast pealinna uus haldus- ja kultuurikeskus, mis oleks tihedalt seotud tulevase Tallinna rannapromenaadi keskse lõigu (Vanasadam – Peetri sadam) ning mereäärse tegevusega. Samuti jätkati Tallinna Kalasadama ümbruse detailplaneeringu menetlemist ning koostööd erasektoriga, eesmärgiga avada kogu piirkond alates Kalasadamast kuni Noblessneri kvartalini ning rajada juurdepääsuteena Kalaranna tänav. 2013. aastal oli menetluses seitse üld- ja teemaplaneeringut. 2011. aastal võeti vastu Haabersti üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering, mis kehtestatakse 2014. aastal. Jätkub Kristiine üldplaneeringu, Nõmme üldplaneeringu ja Põhja-Tallinna üldplaneeringu ning teemaplaneeringute „Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ ja „Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ menetlemine. Olulisemad 2013. aastal kehtestatud detailplaneeringutest olid Tööstuse tn 48 ja lähiala detailplaneering Põhja-Tallinnas (Noblessneri kvartal), Magasini tn 35 kinnistu detailplaneering (likvideeritava Tallinna vangla territoorium), Linnamäe tee 3 kinnistu detailplaneering Lasnamäel ning Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vahelise maa-ala (endise piimakombinaadi ala) detailplaneering Kesklinnas.

49 Tabel 27. Detailplaneeringutega (DP) seotud olulisemad näitajad Tallinnas

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 DP algatamise taotlusi laekunud 97 131 165 34 26,0% DP algatatud 108 81 120 39 48,1% DP vastu võetud 64 70 71 1 1,4% DP kehtestatud 68 73 85 12 16,4% DP kehtetuks tunnistatud 4 12 11 -1 -8,3%

Ehitusjärelevalve Oluliseks tegevuseks linnas on ehitusjärelevalve teostamine ja ehitiste vastuvõtu korraldamine. 2013. aastal väljastati 2 230 ehitusluba (2012. aastal 2 081) ja 1445 kasutusluba (2012. aastal 1 217). Ettekirjutusi koostati 84 korral ning väärteo otsuseid 291 korral (2012. aastal vastavalt 58-l ja 358 korral). Nende alusel on Tallinna linnapildist kadunud paljud linnakeskkonda risustanud ohtlikud varemed.

Osalus projektides • „Rail Baltica kasvukoridor”, mille eesmärk oli rajatava Rail Baltica raudteetrassi vahetusse lähedusse jäävate linnade jätkusuutlikkuse tugevdamine infrastruktuuri, teenuste ja koostöö vallas, et raudteekoridori kujunemiseks valmis olla. Rail Baltica raudteekoridor on tulevikus 50 miljoni elanikuga kasvupiirkond. Projekti „Rail Baltica kasvukoridor“ keskseks sisuks oli Rail Baltica poolt läbitavate linnade koostöö. Projektis osales 21 partnerit, juhtpartneriks on Helsinki linn. Eestist osales projektis lisaks Tallinnale ka Harju Maavalitsus. Projektis osalemine võimaldas alustada linnale vajaliku infrastruktuuri objekti (nn Ülemiste terminali) planeerimismenetlust, viia läbi vajalikke alusuuringuid ning kujundada välja ruumilise planeerimise põhimõtted, mille tulemusel oleks võimalik planeeritav terminal ja olemasolev Tallinna ühistranspordivõrk siduda omavahel loogiliseks ja toimivaks süsteemiks. 2013. aastal viidi projekti rahastusel läbi kaks multimodaalse transporditerminali asukohta ja funktsioone täpsustavat uuringut, mis on aluseks Tehnilise Järelevalve Ameti ja erinevate maavalitsuste poolt tellitavale Rail Balticu tervet raudteekoridori hõlmavale planeeringule. Projekti kestus oli 2011–2013.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Jätkatakse Nõmme, Mustamäe ja Õismäe piirkonna ning alustatakse Haabersti ja Kesklinna piirkonna geodeetilise võrgu rekonstrueerimistöödega. • Ruumiandmete andmekvaliteedi parandamiseks viiakse lõpule Tallinna ruumiandmete registri Nõmme linnaosa aluskaardi uuendamine ning alustatakse Kristiine linnaosa aluskaardi uuendamisega. • Jätkatakse seitsme üld- ja teemaplaneeringu menetlemist. Kehtestatakse Haabersti linnaosa üldplaneering ja Lasnamäe tööstusalade üldplaneering. • Tallinna avamiseks merele, mereäärsete alade taaskasutusele võtmiseks koos neile uute funktsioonide andmisega ning avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering ning Kalasadama ümbruse detailplaneering. • Viiakse lõpule linna tellitud olulised detailplaneeringud, millest tähtsaim on Rahu tee, Peterburi tee ja Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku maa-ala (Väo liiklussõlm) detailplaneering. Rekreatsioonivõimaluste avardamiseks alustatakse Haaberstis Kakumäe ja Põhja-Tallinnas Stroomi rannaalade detailplaneeringute koostamisega.

Keskkonnakaitse

Tallinna arengukavas 2009–2027 on keskkonnakaitse valdkonna põhieesmärkidena määratletud linnaruumi keskkonnaohutuse tagamine ning laste ja noorte kaasamine keskkonnakaitselisse tegevusse. Nimetatud eesmärgi täitmist tagab linn programmi- ja projektipõhiste meetmetega. Keskkonnakaitse valdkonna põhitegevuseks 2013. aastal olid uuringud, seired ja teavitustöö. Korraldati linnaelanikele suunatud traditsioonilisi üritusi. Kevadel korraldatud ülelinnalise heakorrakuu tunnuslause oli „Lööme linna läikima!”, mille eesmärgiks oli tavapäraste heakorratööde abil puhastada linn talve jooksul kogunenud prügist. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaasrahastamisel viidi läbi projekt „Säästva tarbimise ja jäätmeinfolava esitlused Harjumaal“, mille raames Prügihunt külastab Harjumaa lasteaedasid ja koole, et läbi viia haridusprogrammi, kus läbi mängude ja vestluste õpetatakse lastele jäätmete sorteerimist, tarbimist ning keskkonnasõbralikku käitumist. Tallinna linn korraldas septembris kampaania „Keskkonnasõbraliku liikumise kuu”, mille raames osales Tallinn ka Euroopa

50 liikuvusnädala kampaanias, mille teema oli sel aastal „Puhas õhk – sinu valik ”. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati pidulikult SEB Tallinna Maratoni ja Sügisjooksuga 7. septembril Vabaduse väljakul. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmuseks kujunes 22. septembril toimunud autovaba päeva kogupereüritus Nõmme keskuses. Tallinn on autovaba päeva korraldanud juba 2001. aastast alates ning autovaba nädalat 2006. aastast alates. 12. oktoobril toimus Järve Keskuses kogu pere üritusena energiapäev. Tallinna keskkonnavaldkonna tegevusi kajastati laialdaselt eri meediakanalites, sh algatati Tallinna Televisioonis saatesari „Roheline Tallinn“. Vabaduse väljaku ristmikule paigaldati müramoodul ning haljasalale keskkonnateabeekraan, mis kuvab Tallinna välisõhu seisundi ja ilma andmeid. 2013. aastal jätkati väljakujunenud keskkonnahariduslikke tegevusi Aegna ja Tallinna Botaanikaaia loodusmajades. 2013. aastal külastas Aegna loodusmaja 2996 loodushuvilist (2012. aastal 3525 loodushuvilist). Tallinna Botaanikaaia loodusmajas osales õppekavakohases loodusõppes 617 õpilast (2012. aastal 612 õpilast). Õues-õppe raames jätkusid Tallinna üldhariduskoolide linnulauluhommikud. Aprillis-mais said linnutarkust 617 õpilast. Kokku on Tallinna linnulauluhommikutel 7 aasta jooksul osalenud 4699 õpilast. Välisõhu kaitse valdkonnas valmis 2013. aastal Tallinna välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava aastateks 2014-2018, uuring „Osakeste keemilise koostise ja saasteallikate osakaalu hindamine Tallinnas“, Tallinna linnastu CO2 heitkoguste inventuur ning alustati Tallinna radooniohu kaardi koostamist. Jätkati üld-, teema- ja detailplaneeringute keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Samuti veeressursi kaitseks vajalike uuringute ja seirete läbiviimist, mis on aluseks planeeringute ja arengukavade koostamisel. Jätkati Tallinna lahe, Harku järve ja sademevee väljalaskude seiret ning tehnovõrkude ja puurkaevude andmebaasi korrastamist. Looduskaitse valdkonnas viidi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ellu kaks projekti: karuputke kolooniate hävitamine ning Paljassaare hoiuala roostiku ja võsa lõikus, millest esmanimetatu jätkub ka 2014. aastal. 2013. aasta lõpus võeti kohaliku kaitse alla Pääsküla raba pindalaga 270 ha. Tegemist on Tallinna esimese kohalikul tasandil kaitse alla võetud alaga.

Osalus projektides • „Võrdlusuuringud linnade veekaitses – CITYWATER“, mille eesmärk on veekaitse põhimõtete täpsustamine, tõstmaks veekaitsealast teadlikkust Läänemere piirkonna omavalitsustes ning tagamaks rannikuvee seisundi järjepideva parandamise. Projekti laiem eesmärk on Läänemere äärsete linnade kogemuste vahetamine sademevee käitlemise vallas ning linnadevahelise koostöö edendamine. Projekt on olemuslikult seotud 2012. aasta aprillis lõppenud INTERREG IVA välisprojektiga „Läänemere väljakutse – linnad tervema mere nimel“ ja jätkab vabatahtliku veekaitse edendamist Läänemere piirkonnas. Projekti kestus on 01.10.2012–30.09.2015. • „Reostunud maa-alade riskihinnangud (BECOSI)“, mille eesmärk oli parandada Tallinna linna ja Läänemere keskkonnaseisundit ning vähendada riske, mida põhjustab jääkreostus inimesele ja ümbritsevale keskkonnale. Eelnevatest aastatest on Tallinna linna territooriumile jäänud rohkelt maa-alasid, mis on reostunud mitmesuguste ohtlike ainetega. Projekti käigus vahetati praktilisi kogemusi projektipartnerite vahel, et leida keskkonna ja majanduslikust seisukohast parimaid lahendusi ja meetodeid jääkreostuse riskide hindamiseks, reostusanalüüside tegemiseks ja jääkreostuse likvideerimiseks. Projekti tulemusena loodi geoinfosüsteemil põhinev andmebaas Tallinna reostusohtlikest objektidest ja reostunud aladest, mis on kättesaadav kõigile asjast huvitatud isikutele. Projekti kestus oli 01.12.2010–31.12.2013. • „Regionaalne panus Euroopa taaskasutuskogukonda – R4R“, mille eesmärgiks on leida teid jäätmete tekke vähendamiseks ning aidata kaasa ja arendada omavalitsuste võimekust jäätmete taaskasutamisel, et täita Euroopa Liidu poolt Jäätmedirektiivis kehtestatud jäätmete taaskasutamise eesmärke. Projekti raames analüüsitakse, kuidas kohalikud omavalitsused neile seatud eesmärke täitma hakkavad ja milliste indikaatoritega kohustuse täitmise tagamist hakatakse kontrollima/võrdlema. Projekti kestus on 01.01.2012–31.12.2014.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Alustatakse Tallinnale Euroopa 2018. aasta Rohelise pealinna tiitli taotlemise ettevalmistustöödega. • Jätkatakse keskkonnaseiretega ja pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnajärelevalvele. Jätkatakse radooniohu kaardi koostamist. • Alustatakse tegevuskava koostamist Tallinna väikeveekogude ja rabade soodsa keskkonnaseisundi hoidmiseks ja parandamiseks ning veesängide taastamiseks. • Koostatakse Pääsküla raba kaitsekorralduskava ning alustatakse Õismäe raba kohaliku kaitse alla võtmise menetlust. • Jätkatakse teavituskampaaniate läbiviimist keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Jätkatakse keskkonnahariduslike projektide toetamist ning alustatakse keskkonnahariduse arengukava 2015-2021 koostamist.

Avalik kord

Tallinna arengukavas 2009–2027 on avaliku korra valdkonna eesmärkidena määratletud hästi toimiv munitsipaalpolitsei amet ning riigi-, munitsipaal- ja erastruktuuride koostöö turvalisuse tagamisel.

51 Avaliku korra tagamiseks linna haldusterritooriumil tegutseb Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Munitsipaalpolitsei ameti põhilisteks ülesanneteks on väärtegude avastamine, esitatud avaldustele reageerimine ning hoiatuste ja karistuste määramine. Munitsipaalpolitsei ametisse on koondatud enamus Tallinna väärteomenetlusest. 2013. aastal viidi lõpule 34 921 väärteomenetlust, sh 10 420 väärteomenetlust ühistranspordi seaduse alusel (2012. aastal vastavalt 54 730 ja 31 004 menetlust). Väärteomenetluste arv on vähenenud seoses 1. jaanuarist 2013 ühistranspordis tallinlastele ja kõigile Eesti õpilastele tasuta sõidu õiguse kehtestamisega. 2010. aasta alguses loodud koolivalve esimese etapina on eri linnaosade probleemsematest piirkondadest valitud 6 kooli (Pirita Majandusgümnaasium, Tallinna 37. Keskkool, Lasnamäe Põhikool, Sikupilli Keskkool, Pääsküla Gümnaasium ja Kuristiku Gümnaasium), mille juures tagatakse munitsipaalpolitsei ametniku kohalolek õppetegevuse ajal kella 7.45-st kuni 16.30-ni. Avaliku korra kaitseks ja heakorraeeskirjade pidevaks järelevalveks on korraldatud kesklinnas videovalve. Koostöö tõhustamiseks politseiga on 2010. aastal sõlmitud tähtajatu koostöökokkulepe Põhja prefektuuriga. Politsei ja munitsipaalpolitsei tähtsaim koostöövorm on ühispatrullide ja -reidide korraldamine ning avaliku korra tagamine suurüritustel. Koostöös Häirekeskusega on tagatud Tallinna abitelefoni 1345 töö. Olulise osa süüteoennetusele suunatud tegevustest realiseerib linn läbi mittetulundusühingute. 2013. aastal laekus kuritegevuse ennetamise komisjonile arutamiseks ning läbivaatamiseks 31 projektitaotlust (2012. aastal 19), millest rahuldati 22 taotlust (2012. aastal 15). Suurematest projektidest saab esile tuua pikaaegset partnerit MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm projektiga „Turvalisus Aegna saarel 2013“. Reservpäästerühm on linna toel taganud turvalisust Aegna saarel juba viimasel üheksal suvel. Toetati ka linna pikaajalise partneri MTÜ Eesti Naabrivalve uudset projekti vabatahtlike vaatluspatrullide rakendamiseks Tallinna Nõmme piirkonnas ja sellega piirnevatel rohealadel. Varasematest aastatest enam osutati tähelepanu liiklusohutuse alasele teavitustööle ja seda eelkõige noorte seas. 2013. aasta suveperioodil oli vetelpääste korraldatud kõigis Tallinna supelrandades – Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari rannas. 2013. aastal valvas pealinna supelrandades rannakülastajate ohutust kokku 38 vetelpäästjat ja 5 meditsiinitöötajat. Tallinna avalikes supelrandades lahendati rannahooajal 3 273 avaliku korra rikkumist, uppumisohust päästeti 4 inimest, 266 inimest said meditsiinilist abi (2012. aastal vastavalt 2 968 avaliku korra rikkumist, 6 inimest ja 226 inimest). 2013. aastal korraldati õppusi Tallinna kriisikomisjoni liikmetele ja kriisireguleerimise meeskonna spetsialistidele, vaatleja rollis osaleti Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt korraldatud Õismäe ujula keemiaõppusel ja Tallinna Linnavalitsuse hoones toimunud äkkrünnaku õppusel. Enne Ülemiste sõiduteetunneli avamist liiklejatele korraldati koostöös operatiivteenistustega päästeõppus, mille käigus harjutati päästesündmuse lahendamist tunnelis. Koostati kriisireguleerimise dokumendid: „Tallinna hädaolukorra riskianalüüs 2013”, „Tallinna linna elutähtsate teenuste osutajate toimepidevuse riskianalüüside kokkuvõtted“ ja „Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli hädaolukorra riskianalüüs“.

Olulisemad suunad 2014. aastal • Järelevalve tõhustamiseks arendatakse koostööd Põhja prefektuuriga, sh kavandatakse arendada süütegude ennetamise planeerimist ja koordineerimist. Parandatakse avalike ürituste kontrollimise korraldust. • Jätkatakse mittetulundusühingute ja abipolitseinike toetamist. • Tõhustatakse avaliku korra rikkumiste järelvalvet Tallinna randades.

Arhiiviteenused ja perekonnaseisutoimingud

Arhiiviteenused Tallinna arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegeleb Tallinna Linnaarhiiv. Linnaarhiivi töö peaeesmärk on arhivaalide säilitustingimuste parandamine ja arhivaalides sisalduva info kvaliteetne ja mitmekülgne vahendamine, mis on kooskõlas Tallinna arengukava ühe peaeesmärgiga – „hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn.” Järgides linna arendamise prioriteete – e-teenuste osakaalu suurendamine avalike teenuste osutamisel, eeskätt suure kasutajaskonnaga ja tihti kasutatavate teenuste arendamine – jätkati kogude digitaliseerimist ning digitaalsete otsingusüsteemide täiustamist ja täiendamist. Rakendades tänapäevaseid IT infrastruktuuril põhinevaid võimalusi, laiendati ja hõlbustati arhiivikasutajate juurdepääsu arhiiviainesele ning suurendati elanikele pakutavate e-teenuste valikut. 2013. aastal jõudis lõpule alates 2010. aastast koostöös Rahvusarhiiviga toimunud linnaarhiivi arhivaalidest tehtud mikrofilmide digitaliseerimine ja digikujutiste liitmine Rahvusarhiivi digitaliseeritud arhivaalide veebikeskkonda Saaga ning nendele ligipääsu loomine üle-euroopalistes arhiiviportaalides (nt Europeana, APENet jt). Lähtudes Tallinna arengukava peaeesmärgist „vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn“ meetmest „kultuuripärandi kogumine, säilitamine ja tutvustamine elanikele“ valmis linnaarhiivis 2013. aastal kolm Tallinna vanemat ajalugu tutvustavat raamatut: kinkealbum „Pitsereid Tallinna Linnaarhiivist“, ajaloohuviliste laiemale ringile mõeldud „Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13. sajandist

52 20. sajandini“ ning teadur Tiina Kala monograafia „Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“.

Tabel 28. Arhiiviteenuse kasutamine 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Külastuskordade arv 888 681 787 106 15,6% Arhiivifondide arv 1 286 1 262 1 296 34 2,7% Säilikute arv 456 104458 158459 941 1 783 0,4% sellest ajutise säilitustähtajaga 60 164 60 250 60 665 415 0,7% Väljastatud arhiiviteatiste arv 1 698 1 694 1 771 77 4,5% Uurimissaali kasutamiseks tellitud 3 070 2 364 2 779 415 17,6%

Tallinna kultuuripärandi linlastele tutvustamise eesmärgil osales linnaarhiiv 2013. aastal üritusel „Kodulinna Maja ekskursioonid Tallinna linnamüüri tornides“ ning korraldas linnaarhiivi ruumes „Pärgamendipäeva“. Ürituse raames pandi välja pärgamentdokumentide näitus ja toimus pärgamentdokumentide temaatikale pühendatud seminar. Toimusid ka arhiivi töötajate esinemised Eesti Rahvusringhäälingu ajalugu populariseerivates saadetes („Kirikuelu“, „Vabariigi kodanikud“, „Ajavaod“, „Eesti lugu“) Tallinna Televisioonis ning Tallinna Rahvaülikoolis.

Olulisemad arengusuunad 2014. aastal • Jätkatakse digitaalarhiivi hoiumooduli kasutamist digitaalkoopiate säilitamiseks ning osaletakse andmekogude hindamise ja kooskõlastamise protsessides. • Arendatakse ja täiustatakse e-teenuseid: Tallinna kinnistute kultuurilooliste ja arhiiviandmete infosüsteemi väljaarendamine ning digitaliseeritud ja edaspidi digitaliseeritavale arhiiviainesele veebipõhise juurdepääsu võimaldamine. • Osaletakse koos Rahvusarhiiviga mitmes Eesti arhiivide infosüsteemi AIS arendamise projektis, sh „avatud arhiivi“ projektis AVAR, mis teeb arhiiviinfosüsteemi andmed kättesaadavaks avaandmetena ning toetab ühisloome võimalusi. • Jätkatakse alustatud pikaajalisi töid: ettevalmistusi linnaarhiivi toimetiste sarja järgmiste numbrite avaldamiseks, aastaraamatu „Vana Tallinn“ 2015. aasta numbri väljaandmiseks ning Tallinna ajaloo kolmeköitelise üldkäsitluse koostamist. • Jätkatakse kogude süstemaatilist tutvustamist linnaarhiivi Facebooki -lehel.

Perekonnaseisu - ja rahvastikuregistri toimingud Perekonnaseisuteenuste osutajaks on Tallinna Perekonnaseisuamet. Ameti peaeesmärk on õiguslikult pädeva ja kõrge teeninduskultuuriga perekonnaseisualase toimingu teostamine. Perekonnaseisuteenused hõlmavad: • Perekonnaseisutoimingud, mille põhieesmärgiks on õiguslikku tähendust omavate toimingute ja nimeõiguslike otsuste tegemine, sh järgides kaalutlus- ja uurimispõhimõtet. Sihtgrupiks on Tallinna ja Eesti teiste piirkondade täisealised ning eeskostel olevad elanikud, sh Euroopa Liidu ning teiste välisriikide kodanikud. • Rahvastikuregistritoimingute põhieesmärgiks on andmeandjana õiguslikku tähendust omavate perekonnaseisu, elukohta, isikutevahelisi seoseid tõendavate kannete tegemine rahvastikuregistrisse ning rahvastikuregistri kasutamise korraldamine .

53 Tabel 29. Perekonnaseisu- ja rahvastikuregistritoimingud 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Sünnikandeid 5 218 4 968 4 937 -31 -0,6% Surmakandeid 4 377 4 455 4 554 99 2,2% Abielukandeid 2 560 2 579 2 465 -114 -4,4% Abielulahutusekandeid 1 249 1 199 1 213 14 1,2% Nimemuutmise otsuseid 671 702 732 30 4,3% Sünnikannete parandamised 170 170 166 -4 -2,4% Väljastatud abieluvõimetõend 515 538 533 1 783 0,4% Väljastatud elukohateated 653 568 690 415 0,7% Rahvastikuregistri väljavõtted 480 765 1 032 77 4,5% Perekonnasündmuse tõendid 5 198 6 376 6 876 500 7,8% Kokku 21 091 22 320 23 198 878 3,9%

Alates 2010. aastast, mil jõustusid uus perekonnaseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus, võivad abiellujad enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras varasuhte. Sellest tulenevalt lisandusid ametnikele uute kohustustena varasuhete erisuste selgitamine abiellujatele ning pärast abielu sõlmimist vastavate abiellumisavalduste digitaalselt allkirjastatud koopiate edastamine abielu sõlmimise asukohajärgse maakohtu kinnistusosakonnale abieluvararegistrisse kande tegemiseks.

Tabel 30. Maakohtu kinnistusosakonnale edastatud abiellumisavalduste arv 2011–2013

2011 2012 2013 Muutus 2012/2013 Ühisvara 1 822 1 806 1 666 -140 -7,8% Lahusvara 460 464 523 59 12,7% Vara juurdekasvu tasaarvestus 127 169 140 -29 -17,2% Kokku 2 409 2 439 2 329 -110 -4,5%

Jätkati 2006. aastal alustatud projektiga „Hõbelusikas”, väärtustamaks perekonda ja sündivust Tallinnas. Projekti raames kingiti 4164 vastsele linnakodanikule esimene pudrukauss ja piimatass. Nimetunnistuse väärtuse tõstmiseks väljastati nimetunnistused ümbriskaantes ja Tallinna Raekojas korraldati üheksa pidulikku nimetunnistuste kätteandmise üritust. Jätkus õnnesulepeade ja abieludokumendi ümbriskaanes väljastamise traditsioon.

Olulisemad arengusuunad 2014. aastal • Osaletakse e-teenuste arenduste väljatöötamisel. • Korrastatakse rahvastikuregistrit vastavalt Tallinna arengukavale, tagades tallinlaste elukoha registreerimine rahvastikuregistris. • Tõhustatakse linnaosavalitsuste rahvastikuregistrialase töö metoodilist juhendamist ja rahvastikuregistri kasutamise korraldamist, samuti elanikkonna liikumise üle arvestuse pidamist. • Jätkatakse ürituste ja tegevustega, mis väärtustavad perekonda ja sündivust Tallinnas .

54 5.2. Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest

Linna tütarettevõtted ja valitseva mõju all olevad sihtasutused on linna asutatud ja kuuluvad täielikult linnale, st linna osalus neis on 100%. Lisaks asutas Tallinna linn koos Loksa linnaga 2011. aastal MTÜ Keskkonnateenused. Linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute keskmine töötajate arv on avaldatud aruande punktis 1.3.3 „Linna äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud tööandjana“.

Tabel 31. Linna valitseva mõju all olevate üksuste olulisemad näitajad seisuga 31.12.2013 (tuhandetes eurodes)

Varade Neto- Laenu- Tegevustulud Tulem maht vara kohus- Kokku Sh tulud linnalt tused müügi- saadud tulud toetused

Transport Tallinna Linnatranspordi AS 70 826 11 272 41 214 54 164 3 520 47 726 -1 825

Tervishoid AS Ida-Tallinna Keskhaigla 37 233 8 819 15 658 73 032 458 0 -2 760 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 29 448 16 614 6 284 44 395 413 0 397 SA Tallinna Lastehaigla 13 543 11 035 0 21 571 259 0 1 382 SA Tallinna Hambapolikliinik 1 991 1 360 0 6 584 19 0 33 Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 65 -25 0 658 0 153 -27 Termaki Autopargi AS 1 623 1 516 0 1 276 909 0 8 SA In Commune Bonum (likvideerimisel) 82 76 0 65 0 0 8

Kultuur SA Tallinna Kultuurikatel 9 875 8 387 0 4 978 0 3 498 4 094 SA Tallinna Lauluväljak 1 357 1 273 0 852 10 194 -61 Tallinna Linnahalli AS 176 140 0 518 0 402 64 SA Tallinna Vene Muuseum 11 -5 0 112 4 101 -1 SA Tallinna Televisioon 257 -52 0 3 082 16 3 015 2 SA Lutreola 45 29 2 64 0 0 22

Haridus ja teadus SA Õpilasmalev 75 64 0 361 13 224 19 SA Tallinna Vene Lütseum 31 16 0 31 0 31 16 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2 658 2 178 6 2 215 1 49 2 158 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 31 9 0 204 85 55 11

Kommunaalmajandus ja heakord AS Tallinna Soojus 32 033 26 133 0 3 018 0 0 2 934 MTÜ Keskkonnateenused 2 424 2 195 0 107 2 318 -71 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelvalve SA 6 -4 0 80 0 80 -32 SA Keskkonnakogu (likvideerimisel) 4 0 0 15 1 14 -22

Ettevõtlus AS Tallinna Tööstuspargid 3 541 3 452 0 1 048 19 0 243 SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 2 130 2 037 0 315 0 0 -425

Kokku 209 46596 519 63 164 218 745 5 729 55 860 6 167

55 Transport

Tallinna Linnatranspordi AS Tallinna Linnatranspordi AS-i (edaspidi TLT) põhieesmärk on reisijate vedu Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel. 2013. aastal teostas TLT liinivedusid 28 miljonit liinikilomeetrit summas 51,2 miljonit eurot (2012. aastal 26,4 miljonit liinikilomeetrit ja 47,3 miljonit eurot). 2013. aastal vedas TLT 142,7 miljonit sõitjat (2012. aastal 129,8 miljonit sõitjat). Töömahu suurenemine tulenes peamiselt alates 2013. aasta 1. jaanuarist tallinlastele ja kõigile Eesti õpilastele 100%-st sõidusoodustust. Samuti avaldas liiniläbisõidule mõju trolliliini nr 2 sulgemine alates 01.12.2012 ning asendamine bussiliinidega nr 24 ja 24A, mille tulemusena paranes oluliselt ühistranspordi kasutatavus Mäepealse elurajooni elanikele ning Tehnopolise tehnopargi töötajatele. Alates 01.07.2013 avati uus bussiliin nr 37 Keskuse – Zoo ning alates 01.12.2013 uus bussiliin nr 45 Väike-Õismäe – Ülemiste, millega tagati Õismäe ja Mustamäe elanike ühendus Ülemiste City piirkonnaga. Seoses Filtri tee avamisega taastati alates 14.10.2013 bussiliin nr 17A J. Sütiste tee – Juhkentali. Bussiliini nr 31 pikendati alates 01.09.2013 Teatri väljakule Estonia peatusesse. Bussiliinide nr 7 ja 15 marsruute pikendati alates 01.11.2013 Suur-Sõjamäel läbi Dvigateli kvartali. Suurenenud töömahu teenindamiseks alustas 2013. aastal Tallinna ühistranspordiliinidel tööd 50 uut bussi, lisaks soetati 23 kasutatud bussi. Maha kanti 46 amortiseerunud bussi. Kokku oli TLT-l 2013. aasta lõpuks 429 bussi, mis on 27 võrra rohkem, kui 2012. aastal. 2013. aasta alguses oli TLT-l 99 trolli, millest aasta jooksul kanti maha 8. 2013. aasta alguses oli TLT-l 77 trammi. 2013. aastal osteti Saksamaalt 5 kasutatud Tšehhi trammi ning maha kanti 5 kõige vanemat amortiseerunud trammi. Viimastel aastatel majanduskeskkonnas toimunud muutustest avaldas TLT-le mõju eelkõige tööjõuturul toimuv. Olukord sõidukijuhtide tööjõuturul on võrreldes majanduslanguse aastatega halvenenud. Suurenenud on töötaja algatusel töölepingu lõpetamiste arv, mille põhjuseks on töötaja rahulolematus palgaga. Aasta jooksul kasvas bussijuhtide arv seoses töömahu kasvuga 707-lt 771-ni ehk 9%. 2013. aastal oli TLT sõidukijuhtide keskmine kuupalk 945 eurot (suurenemine võrreldes 2012. aastaga 5,6%). Vastavalt 2013. aasta kollektiivlepingule tõusis kõigi TLT töötajate palk alates 1. aprillist keskmiselt 6%. Seoses majanduse mõõduka taastumisega on suurenenud ametiühingu surve palkade jätkuvaks tõstmiseks eelolevatel aastatel. 10. jaanuaril 2014 sõlmitud kollektiivlepingu tingimuste järgi tõuseb TLT töötajate palk 2014. aasta 1. jaanuarist keskmiselt 6% ja teist samapalju 2015. aasta 1. jaanuarist. Lisaks põhitegevusele teostas TLT ka tellimusvedusid, viis läbi bussijuhtide koolitusi ning teenis tulu ettevõttele kuuluva kinnisvara üürileandmisest ja ettevõttele kuuluvas Burmani Willas majutus- ja toitlustusteenuste osutamisest. TLT kahjum 2013. aastal oli 1,8 miljonit eurot (2012. aasta kahjum 3,5 miljonit eurot). Kahjumi vähenemisel oli suur osatähtsus 2013. aastal toimunud põhivara müügil. Seoses suures mahus uue veeremi soetamisega viimastel aastatel on kahjumi kujunemisel endiselt suur osatähtsus veeremi amortisatsioonil.

Tervishoid

2013. aastal avaldas raviasutuste kuludele suurimat mõju 2012. aasta sügisel tervishoiutöötajate streigiga saavutatud palgakokkulepe, mille järgi miinimumtasu tõusis, kuid haigekassa hindadesse arvestati see 2013. aastal ainult osaliselt ning ülejäänud tõus arvestatakse alates 2014. aastast. Selline Haigekassa alarahastatus mõjutas ka raviasutuste 2013. aasta tegevustulemeid.

AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Ida-Tallinna Keskhaigla tegevusalad on eriarstiabi osutamine, tervishoiualane teadustöö ja koolitustegevus. Haigla struktuurid jaotuvad oma funktsionaalsuse järgi kaheks: meditsiinilise tegevusega seotud struktuurid (kliinikud) ja tervishoiuteenuse osutamist toetavad tugistruktuurid. Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad diagnostika-, kirurgia-, naiste-, silma-, sise-, hooldusravi- ja taastusravi kliinikud. Ida-Tallinna Keskhaigla võttis 2013. aastal kasutusele uue infosüsteemi eHealth, mis tõi kaasa muudatusi senistes tööprotsessides ja harjumustes ning mõjutas nii patsiente (iPatsiendi sulgemine, pikad ooteajad helistamisel), partnereid (perearstidele elektroonse ligipääsu puudumine) ja kõiki haigla töötajaid (aasta esimestel kuudel vähendati vastuvõttude arvu, et harjumine uue süsteemiga läheks sujuvamalt). Suurimateks kordaminekuteks 2013. aastal olid ortopeedide vastuvõttude avamine kirurgiakliiniku Magdaleena üksuses, esmakordselt Eestis südame vasaku koja kõrva sulguri sondi teel paigaldamine sisekliiniku südamekeskuses ning kaasaegseima ultrahelidiagnostika (võimaldab 3D ja 4D ultraheli) kasutuselevõtmine ja vastrenoveeritud sünnitusjärgse korruse avamine naistekliinikus. Ida-Tallinna Keskhaigla alustas kõrgema kvalifikatsiooni saamiseks naistekliiniku töötajate sertifitseerimist rahvusvaheliste nõuete kohaselt Londoni rahvusvahelises sertifitseerimiskeskuses. Haigla koolitusosakond pakkus 2013. aastal elanikkonnale suunatud koolitusi osalejatele tasuta, et neis saaks osaleda võimalikult palju pensionäre ja kodus lähedast hooldavaid inimesi, mistõttu koolitustel osalejate arv tõusis üle 2,5 korra. 2013. aastal tasus Tallinna linn AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla järgmiste teenuste eest: ravikindlustusega hõlmamata isikute ravimiseks 330 tuhat eurot; laste visiiditasust vabastamise eest 16 tuhat eurot; proteeside, ortopeediliste ja muude

56 abivahendite soetamiseks 68 tuhat eurot; kehavälise viljastamise toetuseks 11 tuhat eurot ja tuberkuloosi riskigruppide uuringuks 3 tuhat eurot. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. aasta kahjum oli 2,76 miljonit eurot (2012. aasta kahjum 5 miljonit eurot). Oluline osa kahjumi tekkimisel oli Eesti Haigekassast saamata jäänud tulu, kuna 2013. aasta lõpuks oli haigla üle lepingu mahu osutanud teenuseid 1 093 patsiendile summas üle 2 miljoni euro, mille eest haiglale tasuti koefitsiendiga 0,3. Lisaks suurendasid kahjumit planeeritust suuremad tööjõukulud (tervishoiutöötajate streigiga saavutatud palgakokkulepe) ja ravimikulud (bioloogilise ravi mahu suurenemine).

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla täidab oma teeninduspiirkonnas keskhaigla funktsiooni ning mitme eriala puhul ka piirkondliku haigla funktsiooni. Haigla ravitegevuse organisatsiooniline struktuur on üles ehitatud tagamaks erinevates hoonetes asuvate samade erialade spetsialistide parim juhtimine, koostöö ning meditsiinilise aparatuuri optimaalseim kasutus. Meditsiinilised struktuuriüksused keskhaiglas olid järgmised: ambulatoorne eriarstiabi, sisekliinik, naistekliinik, diagnostikakliinik, nakkuskliinik, närvihaiguste kliinik, psühhiaatriakeskus, hambaravikliinik, hooldusravikliinik, kirurgiakliinik ning anestesioloogia ja intensiivravikliinik. Lisaks osutab haigla meditsiiniteenust linnale kuuluvas kainestusmajas (Merelahe tn 4) ja narkomaanidele asendus- ja võõrutusravi (Kopli tn 75a). 2013. aastal kaasajastas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla seoses eriarstiabi ambulatoorse töö osatähtsuse suurenemisega täiendati kabinettide meditsiinitehnilist varustatust, alustati esimeste kapsel-endoskoopia uuringutega, töötati välja uuenduslik üheaegselt maksa- ja neerusiirdamise saanud patsiendi jälgimise ja ravi metoodika. Hemodialüüsravi kättesaadavuse parandamise eesmärgil avati juunis 2013 Haabersti hemodialüüsravi kabinet. Psühhiaatriakeskuse psühholoogid käivitasid grupiteraapia uue vormi – nn „teadveloleku“ (mindfullness) grupp, mida rakendatakse depressiooniepisoodide ennetamiseks korduvate episoodidega patsientidel. Radioloogias arendati rutiinuuringu tasemele kardioloogiline kompuutertomograafia ja defekograafilised uuringud. 2013. aastal akrediteeriti esimese patoloogia osakonnana Eestis ISO 15189 alusel Lääne-Tallinna Keskhaigla patoloogia osakond. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla töö- ja olmekeskkonna ning infrastruktuuride parendamiseks suunatud investeeringutest olid 2013. aastal olulisimad naistekliiniku ambulatoorse vastuvõtu ruumide renoveerimise alustamine, varustusüksuse kolimine aktsiaseltsi peamisi tegevusi koondavale kinnistule Paldiski mnt l ja nimetatud kinnistul täiendava 50 kohalise parkla rajamine klientidele ja personalile. Tallinna linn tasus AS-ile Lääne-Tallinna Keskhaigla 2013. aastal järgmiste teenuste eest: opiaatsõltuvate isikute asendusraviks 160 tuhat eurot; meditsiiniteenuste osutamiseks kainestusmajas 150 tuhat eurot; laste visiiditasust vabastamiseks 12 tuhat eurot ja kehavälise viljastamise toetuseks 51 tuhat eurot. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 2013. aasta kasum oli 397 tuhat eurot (2012. aasta kasum 341 tuhat eurot). Tulemust mõjutasid positiivselt aasta jooksul lisandunud Eesti Haigekassa ravimahtude tellimused ja Euroopa Regionaalarengufondi meetme kaudu saadud toetus õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks.

SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Lastehaigla (edaspidi lastehaigla ) on piirkondlik haigla, mille ülesandeks on osutada kõrgekvaliteedilist ja perekeskset piirkondliku haigla nõuetele vastavat eriarstiabi Põhja-Eesti (osaliselt ka Lõuna-Eesti) lastele kõikidel laste-, kirurgiliste, ortopeediliste ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel ning II etapi abi Harju maakonna lastele ning Eesti Vabariigis viibivatele teistele isikutele seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses. Lastehaigla struktuuris on 3 kliinikut (pediaatria-, kirurgia- ja psühhiaatriakliinik) ja 11 statsionaarset osakonda 163 voodikohaga. Lastehaigla on õppebaasiks arstidele, meditsiiniõdedele ja teistele laste tervise kaitsel osalevatele spetsialistidele Tartu ja Tallinna ülikoolidest ning mõlema linna tervishoiu kõrgkoolidest. Lastehaigla osaleb lastehaiguste alases tervisedenduses, kuuludes Eesti Tervistedendavate Haiglate Võrgustikku ja selle kaudu vastavasse WHO organisatsiooni. 2013. aastal osales lastehaigla 8 kliinilises ravimiuuringus ja 7 rahvusvahelises teadusuuringus (diabeedi patogeenes, efektiivne perinataalabi Euroopas, vastsündinute ekspositsioon abiainetele, antibiootikumide kasutamine, valutustamine vastsündinutel). 2013. aasta kevadel alustati Laste Vaimse Tervise Keskuse rajamist, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi toel. 2013. aasta jooksul käivitati projekti sisuline osa –alustati personali värbamise ja koolitustega, hakati looma tööks vajalikke meeskondi ja kujundama erinevate tegevuste platvorme. Tegeleti ehitusjärelevalve hankega, samuti sõlmiti leping hangete koostamiseks ning kuulutati välja keskuse ehitamise hange. Tallinna linn tasus lastehaiglale 2013. aastal järgmiste teenuste eest: uimastiennetustegevuse toetamiseks 26 tuhat eurot; laste visiiditasust vabastamiseks 176 tuhat eurot; perede ja noorte nõustamiskeskuse teenusteks 37 tuhat eurot ja narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuseks 11 tuhat eurot. Lastehaigla 2013. aasta tulem oli 1,4 miljonit eurot (2012. aastal 481 tuhat eurot). 2013. aastal suurenesid nii haigekassa lepingu maht (peamiselt ülikallite haigusjuhtude arvelt) kui ka kuni 18-aastastele puudega isikutele rehabilitatsiooniteenuse osutamise lepingu maht.

57 SA Tallinna Hambapolikliinik SA Tallinna Hambapolikliinik (edaspidi hambapolikliinik ) eesmärgiks on kõrgetasemelise stomatoloogilise abi osutamine ning suuõõne- ja hambahaiguste profülaktika. Hambapolikliiniku peamised tegevusvaldkonnad on hammaste ja suuõõne haiguste ennetamine ning kvalifitseeritud ambulatoorse stomatoloogilise abi osutamine hambaravi, hambakirurgia, ortodontia ja proteesimise valdkonnas; esmaabi andmine näo-lõualuude piirkonna ägedate haigestumiste ja traumade puhul; suuõõne hügieenivahendite tutvustamine ja müük. Hambapolikliinik on 27 hambaravikabinetiga jätkuvalt suurim stomatoloogiline raviasutus Eestis ja pakub mitmeliigilist hambaraviteenust ühes kohas. Üldise majanduskeskkonna paranemine peegeldus 2013. aastal ka hambaravis käibe ja külastuste arvu väikese tõusuga. 2013. aasta jooksul külastas polikliinikut 130 tuhat patsienti, neist lapsi 33 tuhat (2012. aastal vastavalt 130 tuhat ja 32 tuhat). Hambaravi eest tasub kuni 19-aastaste patsientide ravikulude eest haigekassa ning alates 19-ndast eluaastast tasub erinevalt muudest meditsiini valdkondadest hambaravi eest patsient ise. Seetõttu on muutused riigi üldises majanduskeskkonnas otseselt tuntavad hambaravis. 2013. aastal lõpetas hambapolikliinik vastuvõtu kahes koolikabinetis, seoses õpilaste arvu vähenemisega neis koolides. 2013. aastal ostis linn hambapolikliinikult teenust Tšernobõli veteranidele osutatava sotsiaalprogrammi raames 19 tuhande euro eest. Hambapolikliiniku 2013. aasta tulem oli 33 tuhat eurot (2012. aastal 190 tuhat eurot).

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ põhieesmärgiks on kvaliteetse esmatasandi arstiabi osutamine Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingu põhiselt ja personali koolitamine kõrgkvaliteetse, tänapäeva teadmistest lähtuva teaduspõhise teenuse osutamiseks. Perearstikeskus alustas oma põhitegevusega 2011. aastal Nõmme Tervisekeskuses ja 2013. aastal Haabersti Tervisekeskuses. 2013. aastal töötab perearstikeskuses 6 nimistut omavat perearsti – 3 perearsti Nõmmel ja 3 Haaberstis. Lisaks alustas 2013. aastal Nõmmel vastuvõtte 0,5 töökohaga abiarst. 2013. aasta lõpuks kuulus perearstikeskuse nimistutesse kokku 9 551 patsienti ning abiarsti nimistusse üle 100 patsiendi. Keskustes on võimalik anda vereanalüüse, teha kardiogramme, kontrollida kuulmist audiomeetriga, vaadata põskkoopaid UH-sinusscan aparaadiga ja teha diagnoosimise kiirendamiseks nii verest kui uriinist kiirteste. Ka perearstikeskuse juhataja töötab asendusarstina ning vastab tööpäeviti õhtuti telefonidele kl 18-22 ning laupäeviti ja riiklikel pühadel kl 10- 16. Arsti koduvisiitide teenust on eelkõige vajanud voodihaiged ja väikelapsed. Suurema osa koduvisiitidest teevad pereõed, nt. analüüside võtmiseks, kroonilise haige seisundi jälgimiseks arsti korraldusele vastavalt jmt. 2013. aastal töötasid perearstikeskuses 2 Tartu Ülikooli residenti, keda oodatakse edaspidi jätkama tööd perearstidena Tallinna linnale kuuluvates perearstikeskustes. Asutus on ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikabaasiks. 2013. aastal oli praktikal 13 õe praktikanti, sh 9 Eestist, 2 Portugalist, 1 Hispaaniast ja 1 Soomest. Head koostööd tehakse linnaosade sotsiaaltöötajatega, kelle abiga on arstide nimistutesse võetud märkimisväärne hulk ka sotsiaalsete probleemidega patsiente. Tallinna linn eraldas 2013. aastal osaühingule tegevustoetust 153 tuhat eurot (2012. aastal 200 tuhat eurot). Perearstikeskuse 2013. aasta kahjum oli 27 tuhat eurot, mis tekkis seoses Haabersti Tervisekeskuse avamisega (sisustati arstikabinetid 3 arstile, täiendavad kulud plaaniliste ja lisauuringute osas). Tekkinud kahjum kaetakse kokkuhoiumeetmetega 2014. aasta majandustegevuse käigus.

Termaki Autopargi AS Termaki Autopargi AS osutab transporditeenust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tellimusel puuetega laste vedudel lasteasutustesse, sotsiaalhoolekande-, ravi- või rehabilitatsiooniasutustesse ja tagasi ning ratastooli taksoteenust liikumispuudega täiskasvanutele sooduskaartide alusel. Olulise osa müügituludest moodustab ka linnakodanikele sõidu- ja veoautode remondi- ning hooldusteenuste osutamine, mootorsõidukite tehniline ülevaatus vastavalt ARK nõuetele ja vabade pindade rent ning territooriumil parklateenuse osutamine. Autotranspordi käibest moodustas 2013. aastal puuetega inimeste transport 79%. Kokku transporditi regulaarvedudel 2013. aastal puudega inimesi 26 regulaarmarsruudil, keskmiselt 374 puudega inimest päevas lasteaeda, päevakeskusesse, kooli, tugikeskusesse ja tagasi kokku 38 sihtkohta. Lisaks sellele transporditi iga päev 11 ratastoolis inimest tööle ja tagasi, 22 inimest raviasutustesse taastusravisse ning igas kuus keskmiselt 49 inimesele teostati erivedusid ravi- ja rehabilitatsiooniasutustesse. Kokku teenindati 2013. aastal ühekordselt 710 erinevat klienti. Tallinna linna tellimusel pakkus aktsiaselts liikumispuuetega isikutele igapäevaselt invatakso teenust kolme ratastoolide veoks kohandatud väikebussiga, sooritati 5 742 sõitu ja keskmiselt oli kuus 122 klienti. Puuetega inimeste transporditeenuse parendamiseks ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tõstmiseks osteti 2013. aastal riigihankega kaks ratastoolitõstukiga väikebussi ning jätkus autopargi dišpetserteenistuse programmi täiustamine operatiivsemaks töötamiseks Tallinna linna sotsiaalasutuste vahel tellimuste esitamiseks, kinnitamiseks ja täitmiseks. Tallinna linn ostis 2013. aastal puuetega inimeste hoolekandeks transporditeenust kokku summas 909 tuhat eurot. Aktsiaseltsi 2013. aasta kasum oli 8 tuhat eurot.

58 SA In Commune Bonum (likvideerimisel) SA In Commune Bonum asutamise eesmärgiks oli tagada Euroopa vanima apteegi Revali Raeapteegi tegutsemise järjepidevus ning toetada erinevaid narkomaania ja AIDS-i preventsiooni ning tervishoiu edendamise sotsiaalprogramme, neist suurim projekt on Raeapteek. Peamisteks ülesanneteks on Raeapteegi ekspositsioonide ja apteegiruumides müüdavate Raeapteegi unikaalsete toodete väljatöötamine, erinevate töötubade korraldamine ning apteegi ajaloo tutvustamine. Raeapteek on tasuta avatud kõigile huvilistele ja turistidele ning tipp-päevadel külastab apteeki u 700 turisti. 2013. aastal töötati välja uued Raeapteegi tooted: Raeapteegi šokolaad ja Raeapteegi „ajatelg“ järjehoidja. Koguti materjale ja koostati kaart koostöös Tallinna Linnaarhiiviga 15. sajandi alguse Raeapteegi ümbruse kohta. Kaarti eksponeeritakse muuseumitoas. Turvalisuse eesmärgil jätkati Raeapteegi kogu jäädvustamist fotodel. SA In Commune Bonum 2013. aasta tulem oli 8 tuhat eurot (2012. aastal 11 tuhat eurot). Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 otsusele nr 87 otsustati SA In Commune Bonum tegevus lõpetada alates 01.07.2013. Edasine tegevus 2013. aastal oli seotud sihtasutuse likvideerimisega. Raeapteegi tegevus jätkub Revali Raeapteegi Muuseumi Ühingu kaudu, milleks linn sõlmis lepingu ning annab toetust.

Kultuur

SA Tallinna Kultuurikatel SA Tallinna Kultuurikatel tegevuse põhieesmärgiks on koostöös erinevate organisatsioonidega Tallinna ja Eesti kultuurielu mitmekesistamine, sh Tallinna Kultuurikatla (edaspidi Kultuurikatel ) hoone rekonstrueerimine, Kultuurikatla arendamine nüüdiskultuuri, kultuuriekspordi ja loomemajanduse piirkondlikuks arenduskeskuseks, atraktiivseks linnaruumiks ning haridus- ja vabaajakeskuseks. 2013. aastal jätkati Kultuurikatla hoonetekompleksi renoveerimistöödega. Aasta alguses käivitusid suuremahulised ehitustööd, mille käigus lõpetati üldehitustööd hoone A- ja C-blokis, rajati kommunikatsioonitrassid Kultuurikatla varustamiseks vee, keskkütte ning reovee- ja sadevete äravooluga. Lõpule viidi EAS-i toetusega rahastatud loomemajanduse ruumide ehitus, sealhulgas Kultuurikatla kontor, residentuuri stuudiod, helistuudio, fotostuudio, MakerLab ja toidulabor ning hangiti laborite ja loomemajandusega seotud ruumide sisseseaded. Lisaks ehitustegevusele tegeletakse ka Kultuurikatla erinevate sisuarendustega. 2013. aastal käivitati nii Eesti kui Põhjamaa toidukultuuri edendav Toidulabor - Kultuurikatla eksperimentaalköök, mille esimeseks arendusprojektiks oli Katseköök ja Kohvik Kanala 2012. aastal avatud Kultuurikatla Aias. Kultuurikatla Aed on linnasüdames asuv roheala, kus maist septembrini toimusid kontserdid, teatrietendused, töötoad ja tegevused lastele. 2013. aastal alustati haridusliku valdkondadevahelise koostööprojektiga Betooniteater TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Kõrgema Tehnikakõrgkooliga. Lisaks jätkati loomemajanduse arenduskeskuse tegevustega ja inkubatsiooniprogrammiga, mis esimese ja ka ainukesena Eestis keskendub valdkondadevahelistele arendusprojektidele. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 3,5 miljonit eurot , sh tegevustoetuseks 0,5 miljonit eurot ning investeeringuteks 3 miljonit eurot (2012. aastal 1,1 miljonit eurot, sh tegevustoetuseks 0,4 miljonit eurot ning investeeringuteks 0,7 miljonit eurot). Sihtasutuse 2013. aasta tulem oli 4,1 miljonit eurot (2012. aastal 395 tuhat eurot).

SA Tallinna Lauluväljak SA Tallinna Lauluväljak (edaspidi sihtasutus) ülesandeks on arendada lauluväljaku maa-alal linnaelanikule kättesaadav, atraktiivne ja nüüdisaegne kultuuri-, meelelahutus- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond ning muuta see vaatamisväärsuseks linna külastajatele. Ühtlasi vastutab sihtasutus lauluväljaku kompleksi kui riikliku ja rahvusliku tähtsusega sotsiaalkultuurilise objekti haldamise, hooldamise ja majandamise eest. 2013. aastal lauluväljaku territooriumil korraldatud suuremad traditsioonilised üritused olid: SEB Maijooks, Õllesummer, 30. rahvusvaheline autoralli "Tallinna Ralli 2013" esimene katse, Tallinna VII Kitarrifestival, G. Otsa nimelise Muusikakooli „Päikeseloojangu kontsertide“ sari klaassaalis. Uutest üritustest ja tähelepanuväärsetest ühekordsetest sündmustest toimus laululaval Rahvakogu, Antiigimess, Venemaa nukumeistrite näitus „Nukud“, mudelisminäitus Minimaailm 2013, Tallinna Bridžifestival ning koguperefestival puuetega inimestele „Puude taga on inimene“. 2013. aastal esinesid lauluväljakul menukad välisartistid Robbie Williams, Green Day, Pet Shop Boys jt. 2013. aastal tegeles sihtasutus koostöös Linnaplaneerimise Ametiga aktiivselt lauluväljaku uue detailplaneeringu ettevalmistamise ja väljakuulutamisega. Tegeletakse uue ideega rajada laululava kõrval olevale pargiosale (Eesti Näituste poolsesse külge jääv osa) uus tantsuareen. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 194 tuhat eurot (2012. aastal 190 tuhat eurot). Sihtasutuse 2013. aasta negatiivne tulem oli 61 tuhat eurot (2012. aasta negatiivne tulem 89 tuhat eurot). Tulemit mõjutab enim

59 amortisatsiooni kulu. 2010. aastal renoveeriti lauluväljaku tuletorn ja ehitati 100-kohaline välitualettide kompleks, mistõttu on kasvanud sihtasutuse põhivara väärtus ja vastavalt ka põhivara amortisatsiooni kulu.

Tallinna Linnahalli AS 2009. aastal kinnitatud põhikirja alusel on Tallinna Linnahalli tegevuseks Tallinna linnale kuuluva linnahalli hoone haldamine ja hooldamine, vara üürile andmine jms. Seisuga 31. detsember 2013 oli välja renditud 5 800 m² pinda 12-le firmale, millest suuremat pinda rendivad OÜ Matrix Audio (helistuudio) – 221 m², Lindaliini AS – 655 m² ja Copterline Eesti AS – 2 268 m². 2013. aastal sai linnahall tulu ruumide rentimisest ja üürnikele kommunaalteenuste vahendamisest 115,5 tuhat eurot. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 402 tuhat eurot, mida kasutati igakuisteks tegevuskuludeks (2012. aastal 435 tuhat eurot). Linnahalli 2013. aasta kasum oli 64 tuhat eurot (2012. aasta kasum 46 tuhat eurot).

SA Tallinna Vene Muuseum SA Tallinna Vene Muuseum (edaspidi muuseum) tegevuse põhieesmärk on uurida ja tutvustada vene kultuuri Eestis, luua tingimused kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning võimaldada neid vahendada üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, korraldada kultuuriüritusi oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu. Linn andis muuseumile 15 aastaks tasuta kasutusse Pikk tänav 29a asuvad äriruumid. 2013. aastal külastati muuseumi 7 670 korral. Muuseumis oli 3 näitust: maalinäitus „Andrei Jegorov“, Eesti vene kunstniku Andrei Jegorovi tööde näitus „Vene kaasaegne kunst Eestis“ ja Vladimir Anšoni kunstinäitus „Tagurpidi perspektiivis“, viidi läbi 55 ekskursiooni ja korraldati 58 üritust. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 101 tuhat eurot, sh linna reservfondi arvelt 21 tuhat eurot (2012. aastal 109 tuhat eurot). Muuseumi 2013. aasta negatiivne tulem oli 1 tuhat eurot (2012. aasta negatiivne tulem 19 tuhat eurot). Muuseumi edasise tegevuse toetamiseks on linna 2014. aasta eelarvesse kavandatud tegevustoetus sihtasutusele summas 80 tuhat eurot.

SA Tallinna Televisioon SA Tallinna Televisioon (edaspidi TTV ) on euroopalikke väärtusi kandev innovaatiline meediaorganisatsioon, mis kajastab elu Eesti pealinnas mitmekülgselt ja loovalt, pakkudes tasakaalustatud informatsiooni, meelelahutust ja TV-teenuseid. Samuti on TTV eesmärgiks aidata kodanikuühiskonda arendades kaasa Tallinna elanike sotsiaalse sidususe kasvule ja kultuurilisele arengule ning suurendada Eesti Vabariigi pealinna tuntust turismi sihtkohana ning ihaldusväärse elupaigana Balti mere regioonis, Euroopas ja terves maailmas. TTV on tootnud kolm aastat kvaliteetset linnatelevisiooni programmi. TTV vaatamisaja osakaal Eesti kodudes kõigi telekanalite ja videosalvestiste vaatamisajast oli Emori andmetel 2013. aasta detsembris 0,6%, ulatudes vabalevis kuni 5%-ni. 2013. aastal jätkas TTV varem alustatud tegevusvaldkondadega, lisandus uusi saateid, eetrisse jõudsid meelelahutuslikumad sarjad peamiselt Euroopa avalik-õiguslikelt kompaniidelt ning uuenes filmiprogramm nii mängu- kui dokumentaalfilmide osas. TTV omasaadete maht on 4-5 tundi õhtusel ajal. Põhiosa saadetest kajastavad jätkuvalt Tallinna uudiseid. 2013. aasta esimesel poolel edastati saateid „Linnaosa lood“, „Tallinlase tarbeks“, „Pealinnapilt“ ning aasta jooksul edastati kokkuvõtteid Tallinna Linnavolikogu istungitest saates „Oma valitsus“. Mitmed varem eraldi saadetena edastatud teemad koondati põhiuudistesaatesse, kuid eraldi jätkus ka saade „Tele Tallinn – Linnapea tund“. Seoses kohalike valimistega oli programmis mitmeid erisaateid. 2013. aastal jätkus koostöö Helsingi linnatelevisiooniga Stadi TV. Ühtaegu käivitus koostöö Peterburi linnatelevisiooniga ning alustati saatesarja „Peterburi – Tallinn“ tootmist. Jätkati tööd riigihankega hangitud tehniliste vahendite kasutamiseks tänapäevasel tasemel programmi kõrgresolutsioonis ja otserežiimis edastamiseks. TTV investeeris moodsasse väljastusserverisse ning TTV veebikodu www.tallinnatv.eu funktsionaalsusse ja kujundusse. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 3 miljonit eurot (2012. aastal 3 miljonit eurot). TTV 2013. aasta tulem oli 2 tuhat eurot (2012. aastal 126 tuhat eurot). TTV edasise tegevuse toetamiseks on linna 2014. aasta eelarvesse kavandatud tegevustoetus sihtasutusele summas 3 180 tuhat eurot.

SA Lutreola SA Lutreola (edaspidi Lutreola ) on Tallinna Loomaaia juures tegutsev rahvusvaheliselt tunnustatud teadusüksus. Lutreola ülesandeks on euroopa naaritsa kui liigi populatsiooni suurendamine ning kaitsmine ameerika naaritsa ehk mingi leviku eest. Lutreola korraldab euroopa naaritsa populatsiooni uuestisündi põhiliselt Hiiumaal, kasutades ära saare geograafilist eraldatust. Oma tegevuses kasutab Lutreola rahvusvaheliste looduskaitsefondide rahalist ja organisatsioonilist tuge. 2013. aastal jätkati euroopa naaritsate paljundamist Tallinna loomaaias ja nende asurkonna seiret. 2013. aastal lasti loomaaia aedikutest Hiiumaal loodusesse 23 naaritsat, neist 7 olid isasloomad ning 16 emasloomad.

60 2013. aastal sõlmiti leping Keskkonnaametiga naaritsa kaitsealase tegevuse läbiviimiseks. Saadi toetust Saksamaalt erafondist naaritsa pesakastide ehitamiseks ning tööks Hiiumaal. 2013. aastal valmis struktuuritoetuse meetmest „Looduse mitmekesisuse säilitamine“ rahastatud Tallinna Loomaaia projekt “Tallinna Loomaaia ja SA Lutreola liigikaitselabor“, mille käigus ehitati välja liigikaitse labori hoone ning rajati liigikaitse kompetentsikeskus, et luua võimalused naaritsa tehisasurkonna säilimiseks.

Haridus ja teadus

SA Õpilasmalev SA Õpilasmalev eesmärkideks on Tallinna linna arengu prioriteete arvestades lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine ning selleks vahendite kogumine, vahendamine ja jaotamine, samuti teiste kodu- ning välismaiste sihtasutuste ja muude mittetulundusühingute ning riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt algatatud ja sihtasutuse eesmärke järgivates programmides osalemine. 2013. aasta oli SA Õpilasmalev 10. juubeliaasta. Taditsioonilise üritusena toimus Malevanädal, mille suursündmuseks oli 22. veebruaril pidulik juubelivastuvõtt koos raamatu “Viisaastak Õpilasmalevas 2008–2012” esitlusega Eesti Ajaloomuuseumis. Jätkuvalt populaarne ja rahvarohke oli Solarise keskuse Artise kinos toimunud 2012. aasta malevafilmi esilinastus. 18. veebruaril ilmus Eesti Päevalehe vahel Õpilasmaleva leht. Toimusid mitmed koolitused nii uutele kui juba mitmendat aastat töötavatele rühmajuhtidele tööseadusandluse, erivajadustega lastega töötamise ning alaealiste õiguste teemadel. Konkursi ja koolituste järel leidis 2013. aasta rühmades tööd 38 uut ning 21 vana rühmajuhti. 2013. aastal tegutses õpilasmalevas 22 linnavälist rühma (2012. aastal 24 linnavälist rühma) ja 23 linnasisest rühma (2012. aastal 17 linnasisest rühma), milles osales kokku 774 noort (2012. aastal 724 noort). Linnavälistes rühmades oli peamisteks töödeks heakorratööd, abitööd taludes ja ehitustel ning marjakorjamine. Linnasisestes rühmades heakorratööd-haljastus. Kõikide noortega olid sõlmitud töölepingud. Linnavälistes rühmades teeniti keskmiselt 110 eurot vahetuse jooksul ning linnasisestes rühmades 60 eurot. Sügisel toimus aktiivsetest malevanoortest koosneva 9. aktiivi koosseisu valimine 2013/2014 hooajaks. Uue koosseisu esimeseks tööülesandeks sai novembris-detsembris SA-e Õpilasmalev esindamine noorte infomessil Teeviit. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 224 tuhat eurot (2012. aastal 224 tuhat eurot). Sihtasutuse 2013. aasta tulem oli 19 tuhat eurot (2012. aastal 11 tuhat eurot).

SA Tallinna Vene Lütseum Sihtasutus Tallinna Vene Lütseum (edaspidi sihtasutus ) asutati 2012. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on riiklike õppekavadega määratud mahus tasuta põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine ning täienduskoolituse korraldamine. 2013. aastal viis sihtasutus läbi pilootprojekti, mille käigus õpetati gümnaasiumiastme õpilastele valikainet „Karjääriõpetus“. Pilootprojektis osales 52 õpilast viiest Tallinna koolist - Ehte Humanitaargümnaasiumist, Haabersti Vene Gümnaasiumist, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist. Koostöös Vene Föderatsiooni Kaasaegse Humanitaarakadeemiaga viidi läbi projekt, mille eesmärgiks oli testida veebikeskkonna vahendusel täiendavate ja iseseisvate õppeharjutuste võimalust. Projektis osales 90 õpilast ja 15 õpetajat Tallinna Linnamäe Vene Lütseumist. 2013. aasta sügisel viidi läbi keemia ja matemaatika nõustamised 67 õpilasele Ehte Humanitaargümnaasiumist, Haabersti Vene Gümnaasiumist, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist, Mustamäe Reaalgümnaasiumist, Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumist. 2013. aastal andis Tallinna linn sihtasutusele tegevustoetust 31 tuhat eurot (2012. aastal 1 tuhat eurot). Sihtasutuse 2013. aasta tulem oli 16 tuhat eurot.

SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse põhitegevuseks on kaasaegse tehnika- ja teaduskeskuse loomine ning mitteformaalse ja näitliku õppe arendamine Eestis. SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus haldab Energia avastuskeskust (EAK), mille missiooniks on tekitada ja süvendada külastajates huvi loodusteaduste ja tehnoloogia vastu, aidates läbi praktiliste kogemuste parandada hoiakuid teaduse uurimise suhtes ning motiveerida lapsi/noori end tulevikus erinevate teaduserialadega siduma. EAK hoones Põhja pst 29 algasid 2013. aastal renoveerimistööd. Energia avastuskeskuse kui unikaalse elektri- ja energiateemalise kogupere teaduskeskuse uksed avatakse külastajatele põhjalikult renoveeritud 100 aastat vanas elektrijaama hoones 2014. aasta suvel.

61 Tallinna linna toel avas EAK põhihoone renoveerimise ajaks näituseruumid Vabaduse väljaku tunnelis, kus sisustati ka teadusteatri ala, planetaariumituba ning sünnipäevatuba. 2013. aasta töötati Haridus- ja teadusministeeriumi toel välja peredele suunatud planetaariumiprogramm “Tähepere” ning eelkõige põhikooli õpilastele suunatud planetaariumiprogramm “Eesti kosmoseavastused”. Lisaks töötati välja vooluringi ja valguse teemasid selgitav “Led`i töötoa”programm. 2013. avati järgmised näitused: interaktiivse teadusnäitus „Valgusest elektrini“, Euroopa Komisjoni kosmosevaldkonna näitus European Space Expo „Avasta kosmos oma elus“, elektri ja valguse näitus „Konnast voltmeetrini“ TTÜ Innovatsioonikeskuses Mektory, biomajanduse näitus „Mission possible“ Roomas ja geomeetriateemaline näitus „Avasta matemaatikakunst“ Rootsis. EAK näituseid ja programme külastas 2013. aastal kokku 76 729 külastajat. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 49 tuhat eurot (2012. aastal 5 tuhat eurot).

SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus (edaspidi TAKK ) eesmärk on Tallinna linna, Eesti ja teiste riikide omavalitsuste jaoks oluliste arendusprojektide ja koolitusürituste läbiviimine. 2013. aasta jooksul korraldati 16 rahvusvahelist üritust ja 2 kohalikele omavalitsustele suunatud koolitust. Ühe olulise ja märkimisväärse tegevusena alustati 2013. aastal koostöös Uganda Avalike Teenuste Ministeeriumiga arengukoostööprojekti „Uganda turismiinfopunktide rajamine ja nende võimekuse tõstmine Tallinna eeskujul“. Arengukoostööprojekti kogumaksumus on 4 474 eurot ja seda rahastatakse Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. Projekti kestvus on 20. juuni 2013 kuni 20. oktoober 2014. Tallinna linn eraldas 2013. aastal sihtasutusele tegevustoetust 55 tuhat eurot (2012. aastal 50 tuhat eurot). TAKK-i 2013. aasta tulem oli 11 tuhat eurot (2012. aasta negatiivne tulem oli 18 tuhat eurot).

Kommunaalmajandus ja heakord

AS Tallinna Soojus AS-i Tallinna Soojus põhiülesanne on AS-iga Tallinna Küte 30 aastaks sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu täitmise jälgimine. Rendileping sõlmiti 2001. aastal eesmärgiga varustada Tallinna tarbijaid soojusega vastavuses kokkulepitud teenusetasemetega. AS Tallinna Soojus jälgis, et suurendataks soojusenergia tootmise ja jaotamise efektiivsust, välditaks monopoolsest seisundist tulenevat positsiooni väärkasutust, järgitaks keskkonnakaitse- ja ohutusnõudeid, tagataks soojusenergia tarbijate rahulolu ning arendataks soojusvõrke ja katlamaju. Klientide soojusenergiaga varustamise katkestuste kestus, energiakaod ja torustike maksimaalne vanus on püsinud lepinguga seatud piirides. Konkurentsiameti kehtestatav soojusenergia piirhinna arvutamise metoodika arvestab olulisel määral tarbijate maksevõimega, mistõttu kehtestatud piirhind ei võimalda suuri investeeringuid soojusvõrkude arendamisse. 2013. aastal oli investeeringute maht 6,8 miljonit eurot, sellest tootmise ja võrkude arendamiseks 6,8 miljonit eurot, millest uute tarbijate liitmiseks 1,5 miljonit eurot (2012. aastal vastavalt 7,2 miljonit eurot, 6,2 miljonit eurot ja 837 tuhat eurot). Soojusvõrkudega liitus 2013. aastal 43 uut tarbijat (2012. aastal 42 tarbijat). 2012. majandusaasta lõpus vahetus AS Tallinna Küte aktsionär. Dalkia Internationali asemele tuli Eesti kapitalil põhinev OÜ Elekter ja Küte. 2013. aastal jätkusid muudatused kaugkütte korraldamises ja juhtimises. Moodustati kontsern OÜ Utilitas, kuhu lisaks AS-ile Tallinna Küte kuuluvad OÜ Tallinna Elektrijaam, AS Eraküte, AS Rapla Küte ja Väo Hake OÜ. Seoses investori vahetusega AS Tallinna Soojus ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu tingimused ei muutunud. Uus investor plaanib järgmise viie aasta jooksul investeerida soojuse tootmisse 11,5 miljonit eurot ja jaotusvõrkude arendamisse 43 miljonit eurot. Samuti hakatakse soojuse tootmiseks senisest enam kasutama kohalikku kütust eesmärgiga saavutada soojuse hinna langus kuni 20%. 2009. aastal asutas AS Tallinna Soojus veevarustusega seotud projektide läbiviimiseks tütarettevõtja OÜ Tallinna Ühisveevärk. Veevärgiprojektide käivitamise eelduseks oli SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuse saamine Tallinna ühiskanalisatsiooni ehitamiseks. Kuna toetust ei eraldatud, on OÜ Tallinna Ühisveevärk aktiivne tegevus peatatud. 19. juunil 2013 otsustas Tallinna linn vähendada AS-i Tallinna Soojus aktsiakapitali 9,5 miljoni euro võrra, mis makstakse välja aastatel 2013−2015. 2013. aastal maksti välja 3,5 miljonit eurot. AS-i Tallinna Soojus 2013. aasta kasum oli 2,9 miljonit eurot (2012. aasta kasum 2,25 miljonit eurot).

MTÜ Keskkonnateenused 2011. aastal asutas Tallinna linn koos Loksa linnaga MTÜ Keskkonnateenused, mille eesmärgiks on oma tegevusega suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse võtmist, arendada jäätmemajandust, jäätmenõustamist ja

62 keskkonnaharidust ning ühingu liikmete omavahelist koostööd lähtuvalt keskkonnakaitse ja säästva arengu põhimõtetest, samuti aidata kaasa ümbritseva looduskeskkonna hoidmisele ja säilitamisele. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2012 otsuse nr 6 alusel osaleb Tallinna linn MTÜ kaudu elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme “Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” välisprojektis “Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine”. Projekti kogueelarve on 2,8 miljonit eurot, millest Tallinna linna kaasfinantseering moodustab 442 tuhat eurot. Projekti kestus on 1. jaanuarist 2012 kuni 1. oktoobrini 2014. Projekti lõppeesmärgiks on jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise korraldamine Tallinna kalmistutel ja Loksa linnas. Projekti käigus valmisid Liiva kalmistu ümberlaadimisjaam ning Pärnamäe ja Rahumäe kalmistu jäätmejaamad. Loksa jäätmejaam valmib 2014. aastal. Ümberlaadimis- ja jäätmejaamades jäätmed sorteeritakse, antakse prügilasse ja kasutatakse hiljem osaliselt komposti valmistamiseks, mis on alusmaterjaliks parkide ja haljasalade rajamisel. Tallinna linn andis MTÜ-le toetust välisprojektis “Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine” osalemiseks vajaliku omaosaluse ja abikõlbmatute kulude katteks 2013. aastal summas 318 tuhat eurot (2012. aastal 424 tuhat eurot). MTÜ Keskkonnateenused 2013. aasta negatiivne tulem oli 71 tuhat eurot.

Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA (edaspidi Järelevalve SA ) tegeleb Tallinna Linnavolikogu määratud vee- ettevõtjate kontrollimisega, et tagada Tallinna linnaga sõlmitud teenuslepingutest tulenevate tingimuste täitmine. Nõustatakse linnaelanikke ja -asutusi kui veetarbijaid ning lahendatakse vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel tekkinud probleeme. 2013. aastal tegeles Järelevalve SA vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele Tallinna Linnavolikogu poolt määratud vee-ettevõtjatega AS Tallinna Vesi, Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Pääsküla Vesi OÜ ja Esmar Vesi OÜ sõlmitud teenus- lepingutest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimisega. Lisaks nõustati vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijaid ning lahendati mitmeid vee-ettevõtjate ja nende klientide vahel esilekerkinud probleeme. Vaidluste osapooled on sageli lähtunud järelevalve SA esitatud eksperthinnangutest. Jätkati ka joogivee ja heitvee puhastamise kvaliteedi kontrollimist. Järelevalve SA teostas koostöös Tallinna Tervisekaitsetalitusega joogiveeanalüüse paralleelselt AS-i Tallinna Vesi laboriga. Saadud tulemuste analüüsimisel jõudis järelevalve SA seisukohale, et vee-ettevõtja on täitnud teenuslepingus ette nähtud nõuded. Antud seisukoht on edastatud aruande kujul ka Tallinna Linnavalitsusele. Tallinna linn eraldas 2013. aastal Järelevalve SA-le tegevustoetust 80 tuhat eurot (2012. aastal 33 tuhat eurot). 2013. aasta negatiivne tulem oli 32 tuhat eurot (2012. aasta negatiivne tulem 76 tuhat eurot). Arvestades sihtasutuse arvelduskontol olnud rahaliste vahendite jääki on linna alates 2012. aastast Järelevalve SA-le eraldanud vähem toetust, mistõttu tulusid ületavad kulud kaeti eelmiste perioodide akumuleeritud tulemi arvelt. Järelevalve SA edasise tegevuse toetamiseks on linna 2014. aasta eelarvesse kavandatud tegevustoetus sihtasutusele summas 110 tuhat eurot.

SA Keskkonnakogu (likvideerimisel) SA Keskkonnakogu on asutatud 2011. aastal. Sihtasutuse üheks eesmärgiks oli saada rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi (ingl Foundation for Environmental Education , edaspidi FEE ) liikmeks ja sinilipu programmi riiklikuks koordinaatoriks. Kuna sinilipu riiklikuks koordinaatoriks Eestis sai 2013. aastal Eesti Looduskaitse Selts, otsustati SA Keskkonnakogu likvideerida 1. jaanuarist 2014. Tallinna linn andis sihtasutusele 2013. aastal tegevustoetust 14 tuhat eurot (2012. aastal 50 tuhat eurot).

Ettevõtlus

AS Tallinna Tööstuspargid AS-i Tallinna Tööstuspargid eesmärgiks on luua võimalusi Tallinna ettevõtjatele tootmise arendamiseks Tallinna linna piirides. Aktsiaseltsi tegevusaladeks on tööstusparkide infrastruktuuride rajamise korraldamine, nende kinnisvara ja rajatiste haldamine, tööstusparkide kinnistute võõrandamine ning Tallinna linnale kuuluvate parklate, parkimismajade ja äripindade majandamine. Aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena on linn AS-ile Tallinna Tööstuspargid üle andnud krundid, millel arendatakse välja tööstuspargid. AS Tallinna Tööstuspargid arendab kolme tööstusparki: Tondiraba tööstusparki, Betooni tööstusparki ja Suur-Sõjamäe tööstusparki. Lisaks põhitegevusele majandab aktsiaselts Tallinna linnale kuuluvat Vabaduse väljaku maa-alust parkimismaja ja äripindasid ning vanalinnas asuvat Väike-Rannavärav 6 parklat. 2013. aastal toimus Suur-Sõjamäe tööstuspargi I etapi arenduse lõpetamine (Tapri tänav koos 8 kinnistuga). Rajatud said sõidu- ja kõnniteed ning mahasõidud kinnistutele, tänavavalgustus, sadevete kanalisatsioon, gaasitrass, vee- ja kanalisatsiooni-, side- ja elektritrassid.

63 AS-i Tallinna Tööstuspargid 2013. aasta kasum oli 243 tuhat eurot (2012. aasta kasum 295 tuhat eurot).

SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (edaspidi TEI) on ettevõtluse tugistruktuur, mille tegevuse peaeesmärk on ettevõtjate innustamine, toetamine ja võimendamine ettevõtlusega alustamisel neile individuaalsete tugiteenuste ning kaasaegse kvaliteetse töökeskkonna pakkumise kaudu, sealhulgas ettevõtlusinkubatsiooniprogrammi ning loomemajandusalase nõustamis- ja arendusteenuse pakkumine, rahaliste vahendite kogumine ettevõtete finantseerimiseks garantiide, laenude ja toetuste andmise teel ning varasematel aastatel Eluasemefondi programmi kaudu väljastatud ja garanteeritud eluasemelaenude haldamine. Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 otsusega nr 160 muudeti sihtasutuse põhikirja ja sihtasutuse nimi Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise SA-st SA-ks Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid. 2013. aasta lõpul oli TEI Tallinna linna olulisim ettevõtluse tugiorganisatsioon ja 41 inkubantettevõttega suurim ettevõtlusinkubaator Eestis. Lisaks inkubantidele on sihtasutuse klientideks 30 ettevõtet muude lepingutega. 2013. aastal esitas ettevõtlusinkubaatorile inkubatsiooniteenuse taotluse 48 ettevõtjat, eelinkubatsiooni võeti vastu 29 ettevõtet. Hindamiskomisjon andis positiivse otsuse inkubatsiooni sisenemiseks 25 ettevõtjale, inkubatsioonist väljus 15 ettevõtet. Aasta lõpu seisuga oli inkubatsioonis 17 loomemajandusvaldkonna ettevõtet, 10 ettevõtet tegutses IT- ja insenertehnilises valdkonnas ning 14 osutas muid teenuseid. Ettevõtete kogukäibest moodustas eksport u 16%. Ettevõtlusinkubaatorite koosseisu kuuluvad kaks üldinkubaatorit – Kopli ja Ülemiste ettevõtlusinkubaator – ning loomemajanduse edendamiseks loodud Loomeinkubaator. Ülemiste ettevõtlusinkubaator asub Ülemiste Tehnopolises Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor peahoones asuval 600 m² üldpinnal pakkudes ettevõtetele 12 bürooruumi suurusega 10-44 m² ja 41 töökohaga. Põhja-Tallinna linnaosas Kopli Ametikooli hoones asuvas Kopli ettevõtlusinkubaatoris on 750 m² üldpinnal 20 bürooruumi suurusega 10–46 m² kuni 45 töökohaga. Baltika kvartalis asuv Loomeinkubaator paikneb 1150 m² üldpinnal. Stuudio- ja kontoripindu on 23-le ettevõttele, ruumide suurus on vahemikus 10–60 m², võimaldades kuni 60 töökohta. Loomemajanduse Arenduskeskus, mis korraldab koolitusi, konverentse jm sündmusi, mille abil on võimalik klientide omavahelist suhtlemist parandada, tegutseb Loomeinkubaatori ruumides. Kolme inkubaatori ruumide hõivatuse määr oli 2013. aasta lõpu seisuga 89%. TEI tegevus pikaajaliste väljastatud eluasemelaenude osas Tallinna Eluasemefondi tegevuse raames piirdub väljastatud eluasemelaenude ja laenude kattevara haldamisega. Seisuga 31.12.2013 oli kokku 38 aktiivset laenu mahus 912 tuhat eurot, neist 33 laenu olid sihtasutuse garantiiga. Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 otsuse nr 160 alusel sihtasutus enam eluasemelaene ei väljasta. TEI 2013. aasta negatiivne tulem oli 425 tuhat eurot (2012. aastal 78 tuhat eurot).

5.3. Ülevaade linna olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste tegevusest

Nõmme Erahariduse SA Linna osalus sihtasutuses on 50%. Nõmme Erahariduse SA asutasid 2001. aastal Tallinna linn, OÜ Eesti Ehitus ja AS EE Grupp. Sihtasutuse põhieesmärgiks on täiendavate vahendite leidmine Nõmme Erakooli ülalpidamiseks, arendamiseks ja haldamiseks. Nõmme Erakool on põhikool, mille eesmärgiks on õppe-kasvatustöö läbiviimine I–IX klassini vastavalt riikliku õppekava nõuetele. Nõmme Erakooli missiooniks on turvalises õhkkonnas paralleelselt üldkultuuriliste ja kõlbeliste väärtuste kujundamisega panna alus tugevale baasharidusele, millele toetudes saab õpilane tulevikus realiseerida enesele seatud eesmärgid. 2013. aasta kevadsemestril õppis Nõmme Erakoolis 137 õpilast ja sügissemestril alustati tööd 139 õpilasega. Tööd jätkas kooliks ettevalmistav ring 6-aastastele lastele, kus osales 22 last. 2013. aastal pöörati erilist tähelepanu vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamisele koolis. Jätkati 2010. aasta sügisel alguse saanud Eesti rahvuspärandi propageerimist. Uute üritustena lisandusid kooli suvepäevad VI–IX klassile, lumeskulptuuride ehitamine kooli aeda ja loodusfoto konkurss.

AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus Linna osalus aktsiaseltsis on 35%. AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (kuni 28. aprillini 2011 nimega Tallinna Prügila AS) põhiülesanne on jäätmekäitluse korraldamine. Aktsiaseltsi asutamise eesmärk oli rajada Tallinna linnale ja Harjumaa omavalitsustele tänapäeva nõuetele vastav jäätmekäitlusettevõte. Jäätmete vastuvõtmist prügilasse alustati 2003. aastal.

64 2013. aastal toodeti jäätmetest põhiliselt jäätmekütust ja prügilagaasi. Toodetud jäätmekütuse kliendiks on Kunda Nordic Tsement. Koostöö Lätis Brocenes asuva Cemex SIA tsemenditehasega on turuolukorra muutuse tõttu peatunud ja 2013. aastal sinna jäätmekütust ei tarnitud. Prügilagaasi müüakse Tallinna Prügilagaas OÜ-le prügilagaasist elektri ja soojuse koostootmiseks. 2013. aastal investeeris ettevõte 355 tuhat eurot jäätmekütuse tuha käitlusliini rajamisse.

AS Tallinna Vesi Linna osalus aktsiaseltsis on 34,7%. Aktsiaseltsi põhiülesanne on tarbijate varustamine normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning tarbijate heit- ja sademevee ärajuhtimine ning puhastamine. AS Tallinna Vesi osutas Tallinna linnale 2013. aastal töid ja teenuseid kokku 4,3 miljoni euro eest, sellest sademevee puhastus 3,7 miljonit eurot, tulekustutusvesi ja tuletõrjehüdrantide hooldus 272 tuhat eurot, sademevee kanalisatsiooni ehitus 272 tuhat eurot ning tänavate puhastamiseks kasutatud vesi 32 tuhat eurot. Arenduskomponendi kaudu hüvitas linn Tallinna põhitegevuspiirkonnas aastatel 2008-2011 võrkude laiendamise kava raames ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistute eest liitumistasusid 9,2 miljonit eurot. Tallinna linnale kui aktsionärile maksis AS Tallinna Vesi 2013. aastal dividende 5,7 miljonit eurot (2012. aastal 5,8 miljonit eurot).

65 6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

6.1. Konsolideeritud bilanss

2013 2012 Lisa

Varad Käibevara Raha ja pangakontod 35 640 41 902 2 Maksu- ja trahvinõuded 26 822 24 839 4 Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 30 662 26 058 5 Varud 5 887 5 301 6 Käibevara kokku 99 011 98 100 Põhivara Osalused sidusüksustes 32 454 31 574 8 Finantsinvesteeringud 1 623 1 828 3 Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 30 328 31 446 5 Kinnisvarainvesteeringud 52 541 62 417 9 Materiaalne põhivara 1 113 835 1 077 088 10 Immateriaalne põhivara 2 221 1 711 11 Põhivara kokku 1 233 002 1 206 064 Varad kokku 1 332 013 1 304 164

Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 44 508 43 274 Võlad töövõtjatele 30 660 27 780 Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 10 776 10 307 12 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 19 942 3 822 13 Eraldised 1 104 2 481 14 Võlakohustused 37 406 34 703 15 Tuletisinstrumendid 768 1 603 16 Lühiajalised kohustused kokku 145 164 123 970 Pikaajalised kohustused Võlad hankijatele, muud kohustused ja saadud ettemaksed 212 224 13 Eraldised 3 840 1 163 14 Võlakohustused 265 355 242 276 15 Pikaajalised kohustused kokku 269 407 243 663 Kohustused kokku 414 571 367 633

Netovara Riskimaandamise reserv -557 -1 307 16 Akumuleeritud ülejääk 917 999 937 838 Netovara kokku 917 442 936 531 Kohustused ja netovara kokku 1 332 013 1 304 164

66 6.2. Konsolideeritud tulemiaruanne

2013 2012 Lisa

Tegevustulud Maksud 299 038 278 160 17 Müüdud tooted ja teenused 208 726 205 261 18 Saadud toetused 107 066 113 386 19 Muud tegevustulud 6 995 5 072 20 Tegevustulud kokku 621 825 601 879

Tegevuskulud Antud toetused -43 323 -45 839 19 Tööjõukulud -273 923 -255 084 21 Muud tegevuskulud -250 824 -235 224 22 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -80 577 -81 626 9,10,11 Tegevuskulud kokku -648 647 -617 773

Aruandeperioodi tegevustulem -26 822 -15 894

Finantstulud ja -kulud Intressikulud -7 155 -8 462 23 Tulem osalustelt 6 917 7 971 8 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt -59 415 2,3 Muud intressi- ja finantskulud -7 -17 23 Finantstulud ja -kulud kokku -304 -93

Ettevõtja tulumaks 0 -424

Aruandeperioodi tulem -27 126 -16 411

67 6.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (kaudsel meetodil)

2013 2012 Lisa

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -26 822 -15 894 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine 80 577 81 626 9,10,11 Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu 11 377 11 035 22 Kasum/kahjum põhivara müügist -4 883 -2 752 9,10 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -32 832 -41 226 19 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 12 295 11 124 19 Käibevara netomuutus -7 295 1 411 4,5,6 Kohustuste netomuutus 11 427 -1 944 Rahavood põhitegevusest kokku 43 844 43 380

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest (v.a finantsvarad ja osalused) -76 322 -34 840 Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) 8 710 5 307 9,10,11 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 15 384 4 001 5,13,19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -10 465 -10 949 13,19 Laekunud antud laenude tagasimakseid 1 037 985 5 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -1 000 -6 000 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 6 000 641 Laekunud dividendid 6 038 6 180 8 Laekunud intressid ja muud finantstulud 196 395 2,5 Rahavood investeerimistegevusest kokku -50 422 -34 280

Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi muutus 1 612 751 15 Laekunud võlakirjade emiteerimisest 15 000 0 15 Tasutud võlakirjade lunastamisel -11 915 -11 103 15 Laekunud laenud 20 000 14 198 15 Laenude tagasimaksed -8 072 -6 719 15 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -3 084 -3 268 15 Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel -1 043 -983 15 Makstud intressid ja muud finantskulud -7 182 -9 088 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 5 316 -16 212

Puhas rahavoog -1 262 -7 112

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 35 902 43 014 2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -1 262 -7 112 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 34 640 35 902 2

* Raha ja selle ekvivalendid koosnevad raha ja pangakontode saldodest (v.a tähtajalised deposiidid, mille tähtaeg on üle 3 kuu) ning osalustest investeerimisfondides (vt lisa 2).

68 6.4. Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

Saldo Muutused Saldo Lisa 31.12.2012 2013 31.12.2013

Riskimaandamise reserv -1 307 750 -557 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 750 16

Akumuleeritud tulem 937 838 -19 839 917 999 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) 7 287 9,10 Aruandeperioodi tulem -27 126

Kokku 936 531 -19 089 917 442

69 6.5. Eelarve täitmise aruanne

Kinnitatud Lõplik Täitmine eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud (+) 414 635 431 455 432 400

Maksutulud 289 285 295 428 299 099 Tulud kaupade ja teenuste müügist 53 294 60 704 57 680 Saadavad toetused tegevuskuludeks 70 375 73 546 73 697 Muud tegevustulud 1 681 1 777 1 924

Põhitegevuse kulud (-) 389 588 415 815 405 314

Antavad toetused tegevuskuludeks 80 046 81 795 83 042 Muud tegevuskulud 305 811 329 644 322 272 Reservid 3 731 4 376 0

PÕHITEGEVUSE TULEM 25 047 15 640 27 086

Investeerimistegevus -57 664 -83 402 -50 713

Põhivara müük (+) 6 266 7 155 5 617 Põhivara soetus (-) 68 039 90 579 80 805 sellest põhivara käibemaks 6 184 11 823 10 417 Saadav sihtfinantseerimine (+) 18 710 19 861 29 661 Antav sihtfinantseerimine (-) 11 945 17 207 14 711

Aktsiakapitali vähendamine (+) 300 300 9 832 Finantstulud (+) 6 670 6 588 6 120 Finantskulud (-) 9 626 9 520 6 427

EELARVE TULEM -32 617 -67 762 -23 627

Finantseerimistegevus 9 342 9 340 19 340

Kohustuste võtmine (+) 25 000 25 000 35 000 Kohustuste tasumine (-) 15 658 15 660 15 660

Likviidsete varade muutus -13 816 -48 963 -7 347 Nõuete ja kohustuste saldode muutus 9 459 9 459 -3 060

70 6.6. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted

2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud nõuded. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse meetodist (v.a teatud finantsvarad ja tuletistehingud, mida kajastatakse õiglases väärtuses, ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mida kajastatakse ühekordselt ümberhinnatud väärtuses). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Konsolideerimise põhimõtted

Valitseva mõju all olevad üksused Valitseva mõju all olevateks üksusteks (vt lisa 7) on sihtasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud, milles linnal on mõjuvõim määrata üksuse finants- ja tegevuspoliitikat (linnal on suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses). Konsolideeritud aruandes on linna valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad konsolideeritud rida-realt. Elimineeritud on kõik grupisisesed nõuded ja kohustused, grupi üksuste vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil (v.a ühise kontrolli all toimuvaid soetusi, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil).

Olulise mõju all oleva üksused Olulise mõju all olevateks loetakse sihtasutusi ja äriühingud, milles Tallinna linn osaleb üksuse finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel, kuid mille üle puudub valitsev mõju (vt lisa 8). Olulise mõjuvõimu eelduseks on üldjuhul 20–50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. Kui sihtasutuses omatakse olulist mõju, siis osalust bilansis ei kajastata (sissemaksed sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna). Selliste sihtasutuste netovarad kajastatakse selle üksuse raamatupidamises, kellel on vastava isiku üle suurim kontrollitase. Olulise mõju all olevad üksused on kajastatud konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel tulenevalt investori osaluse muutusest investeeringuobjekti netovaras, miinus investeeringu väärtuse languse allahindlused. Grupile kuuluv osa olulise mõju all oleva üksuse majandustulemusest kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes real „Tulem osalustelt”.

Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste kajastamine konsolideerimata aruannetes

Linna konsolideerimata bilansis on investeeringud valitseva mõju all olevatesse üksustesse (vt lisa 7) ning olulise mõju all olevatesse äriühingutesse (vt lisa 8) kajastatud tuletatud soetusmaksumuse meetodil. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa (valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) on langenud alla osaluse bilansilise väärtuse. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste makstud dividendid on kajastatud laekumise hetkel finantstuluna.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni üks aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

71 Raha ja selle ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule (v.a deposiidid tähtajaga üle kolme kuu) ka kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt investeerimisfondide osakud). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded, sh nõuded ostjate vastu

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Nõuete allahindamise hiliseim tähtaeg on 180 kalendripäeva alates maksetähtpäevast. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Intressitulu kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Muud tulud”.

Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalised finantsinvesteeringud on tehtud avalikku sektorisse kuuluvasse äriühingusse ning seda kajastatakse sarnaselt olulise mõju all olevate osalustega. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine

Üldpõhimõtted Rahavoogude riskimaandamisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Kui tuletisinstrumendi õiglane väärtus on positiivne, kajastatakse tuletisinstrument bilansis varana, kui aga negatiivne, siis kohustusena. Igal bilansipäeval hinnatakse tuletisinstrumente ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Grupi riskimaandamisinstrumentide õiglased väärtused ja nende muutused on esitatud lisas 16. Rahavoogude riskimaandamisinstrumentide kajastamisel lähtutakse IAS 39 punktist 95 – st kui rahavoogude riskimaandamine vastab aruandlusperioodi jooksul IAS 39 punktides 88 ning AG105−AG113 esitatud tingimustele, kajastatakse efektiivse riskimaandajana määratletud riskimaandamisinstrumendi kasumit/kahjumit netovara muutuste aruande kaudu otse netovaras (vt lisa 16) ning riskimaandamisinstrumendi kasumi või kahjumi ebaefektiivset osa tulemiaruandes (vt lisa 23). Kui riskimaandamisinstrument aegub või müüakse või ta ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, lõpetatakse riskimaandamisarvestus alates viimasest kuupäevast, mil ta vastas riskimaandamise efektiivsuse kriteeriumitele.

Kajastamine grupi aruannetes Grupp kasutab ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks rahavoogude riskimaandamise instrumente ( edaspidi tuletisinstrumendid). Tuletisinstrumentide kajastamine sõltub sellest, kas grupp on riskimaandamise alustamisel hinnanud riskimaandamise efektiivsust või mitte ning kas riskimaandamise efektiivsus on tõendatud. Tuletisinstrumendid, mille osas hinnatakse riskimaandamise efektiivsust – tuletisinstrumendi lepingu sõlmimisel määras grupp kindlaks ja dokumenteeris riskimaandamisinstrumendi, maandatava instrumendi ning nende omavahelise suhte, maandatava riski olemuse ja riskimaandamise eesmärgid ning erinevate riskimaandamise tehingute sooritamise strateegia. Lisaks sellele dokumenteeriti (nii tehingu sõlmimisel kui ka jooksvalt) kas riskimaandamistehingute kasutatavad

72 tuletisinstrumendid on efektiivsed maandatavate objektide rahavoogude muutuste tasaarveldamisel, mis tulenevad selle perioodi jooksul maandatud riskist, mille jaoks riskimaandamine on ette nähtud. Riskimaandamissuhte määratlemisel selgus, et riskimaandamine on väga efektiivne, kuna nimetatud riskimaandamisinstrumendil ning maandataval instrumendil on nominaal- ja põhisummad, üldtähtaeg, ümberhindamise kuupäevad, intressi- ja põhiosamaksete laekumiste ning maksmise tähtajad ja intressimäärade mõõtmise alused täpselt samad. Kuna efektiivsuse hinnang näitas, et ujuva intressimääraga võlakohustuste intressikulu fikseerimiseks sõlmitud tuletisinstrumendid vastavad IAS 39 punktides 88 ja AG105−AG113 toodud tingimustele, võib nendele tuletisinstrumentidele rakendada rahavoogude riskimaandamise erireegleid ( hedge accounting ). Sellest tulenevalt kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa otse netovaras netovara muutuste aruande kaudu. Netovaras akumuleerunud summad liigitatakse ümber tulemiaruandes kajastatavaks perioodidel, mil rahavoogude riskimaandamisinstrument mõjutab tulemit, s.o perioodil, mil kajastatakse intressitulusid ja -kulusid. Kasum või kahjum, mis on seotud muutuva intressimääraga võlakohustuse maandava swap-lepingu efektiivse osaga, kajastatakse tulemiaruandes kirjel ”Intressitulu ja -kulu”. Juhul, kui otse netovaras kajastatud kas kogu kahjumit või selle osa ei teenita tagasi tulevaste perioodide jooksul, liigitatakse rahavoogude riskimaandamisinstrument ümber tulemiaruandes kajastatavaks selles summas, mida eeldatavasti ei hüvitata. Tuletisinstrumendid, mille osas ei hinnata riskimaandamise efektiivsust – tuletisinstrumendi lepingu sõlmimisel ei määratud kindlaks ega dokumenteeritud riskimaandamisinstrumenti, maandavat instrumenti ega nende omavahelist suhet, maandava riski olemust, riskimaandamise eesmärke ega erinevate riskimaandamise tehingute sooritamise strateegiat. Samuti ei dokumenteeritud (ei tehingu sõlmimisel ega jooksvalt) kas riskimaandamistehingute kasutatavad tuletisinstrumendid on efektiivsed maandatavate objektide rahavoogude muutuste tasaarveldamisel, mis tulenevad vastava perioodi jooksul maandatud riskist, mille jaoks riskimaandamine oli ette nähtud. Tulenevalt eelnevast ei ole tuletisinstrumendi kajastamisel rakendatud riskimaandamise erireegleid vastavalt IAS 39 punktidele 88 ja AG105−AG113. Antud tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusega seotud kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes kirjel „Intressitulu ja -kulu“.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas. Muud varud võetakse arvele soetusmaksu- muses. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Muud kulud”.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida grupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse analoogselt materiaalse põhivaraga soetusmaksumuse meetodil ja amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit (vt täpsemat arvestusprintsiibi kirjeldust järgmisest punktist). Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja perioodil 01.01.2005 kuni 31.12.2010 soetatud varade puhul soetusmaksumusega alates 1 917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, hooned, kunstiväärtused ja raamatud, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Samuti peetakse bilansiväliselt arvestust loomaaia loomade ja botaanikaaia taimede üle. Materiaalse põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Soetusmaksumuse hulka ei arvestata põhivara soetamisega seotud mittetagastatavaid makse (nt käibemaks) ja lõive (v.a oma tarbeks ehitatavate varade maksumusse lisatavad maksud, mis arvestatakse tööjõukuludelt); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 kohaselt on lubatud materiaalset põhivara ühekordselt ümber hinnata õiglasele väärtusele kui põhivaraobjekt on soetatud 1995. aastal või varem või kui põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sh juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes Riigi raamatupidamise üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega. Nimetatud ümberhindlused viidi grupis läbi 31. detsembriks 2005. Juhul kui oluliste põhivarade

73 ühekordsed ümberhindlused seisuga 31.12.2005 jäid siiski teatud põhjustel tegemata, tehakse seda esimesel võimalusel järgmistel perioodidel. Olenemata tähtajast võetakse põhivara ümberhindlusena arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maa, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Maa ümberhindluseks ja bilansis kajastamiseks kasutatakse maa maksustamishinda. Varaobjektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori varaobjektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Ümberhinnatud väärtust loetakse edaspidises arvestuses nende varaobjektide uueks soetusmaksumuseks ja akumuleeritud kulum elimineeritakse. Põhivara tasuta võõrandamist, mida ei saa lugeda osaluse või finantsinvesteeringu soetamiseks, kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (nt kinkelepingu, testamendi vms alusel vara võõrandamine, mille puhul vara andja ei saa vara saajalt vastu mingit hüve). Avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimise saamisel võetakse saadud põhivara bilanssi arvele põhivara õiglases väärtuses või – kui see ei ole teada – üleandja näidatud jääkväärtuses ning kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimise tulu. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja § 45 alusel. Kui põhivara tasuta võõrandaja ei ole avaliku sektori üksus, võetakse saadud vara põhivarana arvele ja kajastatakse mitterahalist sihtfinantseerimist põhivara õiglases väärtuses ning kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, siis raamatupidamiskandeid selle kohta ei tehta ja vara kajastatakse bilansiväliselt. Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist. Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andmisel eemaldatakse vara bilansist ning selle kohta peetakse edaspidi arvestust bilansiväliselt. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ja seda kajastab edasi vara omanik. Teiselt avaliku sektori üksuselt põhivara tasuta kasutusse saamisel võetakse põhivara arvele ja kajastatakse saadud sihtfinantseerimist kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab avalikust sektorist vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele juhul, kui see on nõutav riigi raamatupidamise üldeeskirja §45 alusel. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Uutel põhivaradel (soetatud alates 01.01.2004) määratakse eeldatava kasuliku eluea normid põhivara gruppide kaupa järgmistes vahemikes.

Hooned 20 – 50 aastat Rajatised 10 – 40 aastat Masinad ja seadmed 5 – 10 aastat Inventar 2 – 10 aastat Arvutustehnika 2 – 3 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav ning kulumi arvestus lõpetatakse selle täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Materiaalse põhivara kulumimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, st edasiulatuvalt. Juhul kui on märke sellest, et materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, tehakse vara väärtuse test ja hinnatakse vajadusel vara alla. Vara bilansilise väärtuse võimaliku languse kontrollimisel lähtub grupp IPSAS 21-st ja RTJ 5 põhimõtetest, olenevalt sellest, kas tegemist on raha genereerivate või raha mitte- genereerivate varadega. Raha mitte-genereerivate varade puhul lähtub grupp IPSAS 21-st ning vara kaetava väärtuse test tehakse juhul, kui nõudlus või vajadus varaga osutavate avalike teenuste järele on lõppenud või praktiliselt lõppenud. Grupi jaoks on raha mitte-genereerivad varad näiteks trammid, trollibussid, hooned ning muud varad, mis on otseselt seotud avaliku transporditeenuse ja muu avaliku teenuse pakkumisega. Raha genereerivate varade puhul lähtub grupp RTJ 5 sätestatust. Taoliste varade puhul viitavad allahindamisvajadusele muuhulgas järgmised asjaolud: sarnaste varade turuväärtus on langenud, varast genereeritav tulu väheneb jne. Juhul kui põhivara väärtuse testiga tuvastatakse, et vara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto õiglane väärtus miinus müügikulutused või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele, kajastades allahindlus aruandeperioodi kuluna tulemiaruande kirjel „Põhivara amortisatsioon ja allahindlus“. Raha genereerivate varade kasutusväärtuse hindamiseks

74 koostatakse realistlik projektsioon antud varaga seotud rahavoogude kohta järgmistel perioodidel ja arvutatakse nende rahavoogude nüüdisväärtus. Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse tulemiaruandes samal kirjel, kus kajastati varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui grupp ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi tulemiaruandes, millal kajastamine lõpetati, kirjel „Muud tulud” või „Muud kulud”.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta) (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1 917 eurost ilma käibemaksuta). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja eeldatava kasuliku eluea normid on uutel varadel 2–20 aastat. Piiratud elueaga immateriaalsete varade kulumiperiood vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul ja muudetakse vajadusel edasiulatuvalt. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Linnale kuuluvate kaubamärkide arvestust peetakse bilansiväliselt, kuna kaubamärkide registreerimise eesmärk pole niivõrd tulu teenimine, kuivõrd linnale oluliste kaubamärkide ja tunnuste kasutamise reguleerimine ning Tallinna linna mainet kahjustavate kasutusjuhtude ennetamine. Tallinna linnale kuulub 28 kaubamärki ning nende registreerimise ja kasutusse andmisega tegeleb Tallinna Linnakantselei.

Rendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Grupp on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel kohustuse jäägilt sama. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul.

Grupp on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel nõude jäägilt sama. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Müügi-tagasirendi tehingud Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Kui tagasirent on sõlmitud kapitalirendi tingimustel, kajastatakse tehingut finantseerimistehinguna: „müüdud” vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha (müügihinna) summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. Müügihinna ja rendimaksete miinimumsumma vahet kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna analoogselt tavaliste kapitalirenditehingutega.

75 Teenuste kontsessioonikokkulepped

Linn on sõlminud teenuste kontsessioonikokkuleppeid kooli- ja lasteaia hoonete renoveerimise eesmärgil nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tingimustel. Teenuste kontsessioonikokkulepped on sellised lepingul tuginevad pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab mingit konkreetset varaobjekti kasutades avalikke teenuseid ning avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga erasektori üksus osutab ja avaliku sektori üksus omandab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle (kas omandiõiguse või soodusostuõiguse kaudu või muul moel). Kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute puhul on linn ehitus- või rekonstrueerimistööd võtnud arvele RTJ 17 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“ kohaselt põhivarana ja finantskohustusena tehtud tööde õiglases väärtuses või vastavate tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kuna ehitus- ja rekonstrueerimistööde eest tasutakse pikema ajaperioodi möödudes, rakendatakse vara ja kohustuse arvestamisel sisemise intressimäära meetodit. Materiaalne põhivara ja finantskohustus on linna aruandes võetud esialgu arvele tasumisele kuuluva summa nüüdisväärtuses (st vähendatuna sisemise intressimäära võrra), finantskohustus kajastatakse bilansis laenukohustuste grupis. Kohustust periodiseeritakse maksegraafiku järgi lühi- ja pikaajaliseks. Linn maksab teenuste kontsessioonilepingute raames erapartnerile nii ehitus- ja rekonstrueerimistööde kui ka varaobjekti opereerimisega seotud teenuste eest (valve, koristus jms perioodikulud). Juhul kui opereerimis- ja lisateenuste õiglast väärtust ei ole iseseisvalt teada, on koostatud tasutavate maksete jaotuse analüüs. Vastavas analüüsis lähtutakse teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on taoliste lepingute puhul varad võetud arvele õiglases väärtuses ja kasutatud on alternatiivseid intressimäärasid. Perioodikulud ei sisaldu vara soetusmaksumuses. Vara amortiseeritakse selle kasuliku eluea jooksul.

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse alguses arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustusi korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressitulu ja - kulu”. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad grupi senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tulu ega kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Grupp kui sihtfinantseerimise saaja Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Ka varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.

76 Grupp kui sihtfinantseerimise andja Sihtfinantseerimise andmisel kajastab grupp antud sihtfinantseerimise summa toetuse saajale esitatud tingimuste täitmisel kohe kuluna olenemata sellest, kas tegemist on põhivara või tegevuskulude finantseerimisega.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt (s.o maksude puhul perioodis, mille kohta deklaratsioonid on esitatud; lõivude puhul teenuse osutamise perioodil ning trahvide puhul trahvi määramise kuupäeval) vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi esitatud teatistele ning muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu kajastatakse dividendide väljakuulutamisel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks ei ole käibemaksukohustuslane või ta on ainult piiratud käibemaksukohustuslane ja ta ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) on kajastatud soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud” ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Dividendide väljamaksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse kuluna dividendide väljakuulutamisel.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed ning asutuste juhid, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eespool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed ning nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused ja äriühingud. Tehingud, mis on sõlmitud turutingimuste kohaselt ning tehingud, mis on sõlmitud riigihanke tulemusel, ei ole käesolevas aruandes tulenevalt IPSAS 20 nõuetes avalikustatud, v.a need tehingud, mille on linna asutustega aasta jooksul teinud linna 277 asutuse juhiga seotud juriidilised isikud. Nimetatud tehingute maht on avalikustatud aastaaruande lisas 28.

Tulumaks – gruppi kuuluvad äriühingud

Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Alates 01.01.2008 on maksumääraks 21/79 netodividendidelt. Kuna tulumaksu objekt on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Bilansis ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust gruppi kuuluvate äriühingute vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on esitatud lisas 26. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel tulemiaruandes tulumaksukuluna.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamise päeva (s.o 14.05.2014) vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste

77 hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Linna eelarve on koostatud tekkepõhisuse printsiipi järgides. Linna eelarves kavandatakse kulud toote- ehk eesmärgipõhiselt. Eelarve täitmise aruanne ei ole üheselt võrreldav raamatupidamise aruannetega, kuna: • eelarve täitmise aruanne on koostatud lähtudes volikogu kinnitatud eesmärgipõhisest eelarvest, raamatupidamise aruanded lähtuvad aga tehingute majanduslikust sisust;

• eelarve täitmise aruanded sisaldavad linna asutuste vahelisi tehinguid, mis raamatupidamise aruannetes on konsolideerimisel elimineeritud (2013. aastal oli linna tulude ja kulude sisekäivete maht 384 tuhat eurot ja 2012. aastal 297 tuhat eurot);

• eelarves ei planeerita ja eelarve täitmises ei kajastata nn mitterahalisi tulusid ja kulusid v.a müüdava vara jääkmaksumus ja põhivara amortisatsioon;

• eelarves ei planeerita ja eelarve täitmises ei kajastata varade liikumist mitterahaliste tehingute kaudu (nt varade vahetustehingud).

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid

Grupi rahalised vahendid hoiustatakse pankades jm krediidiasutustes ning sularahakassas. Raha arveldusarvetel sisaldab pangakontol olevat raha ning asutuste kassast inkassatsiooni antud, kuid pangakontodele laekumata raha. Tähtajalised deposiidid pankades on katkestatavad 2-päevase etteteatamistähtajaga, kuid sel juhul ei kanna need intressitulu.

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku raha ja selle ekvivalendid 35 640 41 902

Raha ja pangakontod 35 640 41 902 Sularaha 208 138 Raha arveldusarvetel 16 965 9 768 Deposiidid pankades järelejäänud tähtajaga 1 kuni 3 kuud 17 467 25 996 Deposiidid pankades järelejäänud tähtajaga 4 kuni 12 kuud 1 000 6 000

Rahalt ja investeerimisfondidelt teenitud intressitulu aastas 97 338 Keskmine intressimäär 0,4% 0,8%

2013. aastal saadi intressitulu arvelduskontodelt 30 tuhat eurot (2012: 25 tuhat eurot), tähtajalistelt deposiitidelt 67 tuhat eurot (2012: 313 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2013 kogunenud nõue tähtajalistelt deposiitidelt teenitud intressitulu eest on esitatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ summas 52 tuhat eurot (31.12.2012: 102 tuhat eurot).

78 Lisa 3. Finantsinvesteeringud

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 623 1 828 Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid 0 205 (korrigeeritud soetusmaksumuses) Muud pikaajalised finantsinvesteeringud 1 623 1 623 (korrigeeritud soetusmaksumuses)

Võlakirjadelt ja finantsinvesteeringutelt teenitud intressitulu aastas 49 49 Kasum/kahjum kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide -205 28 ümberhindamisest

Bilansipäeva seisuga on muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena summas 1 623 tuhat eurot (31.12.2012: 1 623 tuhat eurot) kajastatud SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid deposiidid AS-is SEB Eesti Ühispank, mis on seotud AS SEB Eesti Ühispank poolt Tallinna elanikele eluasemelaenude väljastamisega (vt lisaks punktis 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“ esitatud SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tegevusaruannet). Deposiidi hoiuse intress on 3% aastas ning selle lõpptähtaeg on seotud Tallinna elanikele väljastatud eluasemelaenude lõpptähtajaga (sh pikimate laenude tähtajad ulatuvad kuni 2037). Nimetatud laenude omafinantseeringu osa tagatiseks on linna sihtasutus AS-ile SEB Eesti Ühispank andnud 33 garantiid, mille kogusumma seisuga 31.12.2013 on 191 tuhat eurot (31.12.2012: 205 tuhat eurot). 31.12.2013 seisuga kuulub linnale 15,8% osalus AS-is Rocca al Mare Suurhall (2012: 15,8% osalus). 2013. aastal kajastati osaluse allahindlus summas 205 tuhat eurot, millega osaluse bilansiline maksumus aasta lõpu seisuga on null väärtuses (31.12.2012: 205 tuhat eurot).

Lisa 4. Maksu- ja trahvinõuded

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku lühiajalised maksu- ja trahvinõuded 26 822 24 839

Maksunõuded 26 700 24 672 sh brutosummas 27 294 25 188 ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -594 -516 Tulumaks 25 393 23 589 Maamaks 699 367 Kohalikud maksud 608 716

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 83 115

Trahvinõuded 39 52 sh brutosummas 529 753 ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -490 -701

Aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil olid linnas kogutavad kohalikud maksud reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Müügimaks kehtis Tallinnas kohaliku maksuna ajavahemikul 01.06.2010–31.12.2011. Kuigi müügimaks Tallinna linnas tänaseks enam ei kehti, on maksumaksjatel maksukorralduse seadusest tulenevalt õigus

79 parandada maksudeklaratsioone kolme aasta jooksul deklaratsioonide esitamise tähtpäevast, millest tulenevalt kajastuvad müügimaksu nõuete ja tulude korrigeerimised ka veel 2013. ja 2014. aastas (vt lisa 17 „Maksutulud“). Riiklikest maksudest kogub Maksu- ja Tolliamet tulu- ja maamaksu, loodusressursside kasutamise tasu ja saastetasu kogub Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Keskkonnaamet. Maksunõuded ja -tulud (sh Maksu- ja Tolliametile deklareeritud, kuid bilansipäevaks veel üle kandmata summad) võetakse arvele Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaameti esitatavate teatiste alusel tõenäoliselt laekuvaks arvatud summas.

Pikaajalised maksu- ja trahvinõuded ning muutused ebatõenäoliselt laekuvates maksu- ja trahvinõuetes on esitatud lisas 5 "Muud nõuded ja ettemaksed".

Lisa 5. Muud nõuded ja ettemaksed

Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed sisaldavad nõudeid ostjate vastu, intressinõudeid ja muid viitlaekumisi, laenu- ja liisingnõudeid (sh kapitalirendinõudeid), nõudeid saamata või ettemakstud toetuste eest, maksude ettemakseid ja tagasinõudeid ning muid nõudeid ja tulevaste perioodide kulusid.

Pikaajalised muud nõuded ja ettemaksed sisaldavad lisaks eelnimetatud nõuetele ning ettemaksetele ka maksunõudeid (sh maksunõuete lühiajaline osa on kajastatud lisas 4 „Maksu- ja trahvinõuded“).

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku lühi- ja pikaajalised muud nõuded ning ettemaksed 60 990 57 504

Lühiajalised muud nõuded ja ettemaksed 30 662 26 058 Nõuded ostjate vastu 13 572 12 062 sh brutosummas 14 577 13 612 ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 005 -1 550 Intressinõuded ja muud viitlaekumised 2 582 2 776 sh intressinõuded 52 102 Laenu- ja liisingnõuded 1 090 1 037 sh kapitalirendi nõuded 1 090 1 035

Nõuded toetuste eest 6 955 7 678 sh saamata sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja sotsiaaltoetusteks 1 241 1 811 saamata põhivara sihtfinantseerimine 5 714 5 867 Muud nõuded 5 097 1 248 sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 862 1 090 Ettemakstud toetused 75 169 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 291 1 088

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 30 328 31 446 Maksunõuded 19 64 sh tulumaks 17 57 maamaks 2 7 Muud nõuded ja ettemaksed 21 4 Kapitalirendi nõuded 30 288 31 378

80 Intressinõuded ja muud viitlaekumised Viitlaekumised sisaldavad nõudeid laekumata intresside eest ja muid viitlaekumisi. Suurimad intressinõuded olid SA-l Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid ja Tallinna linnal tähtajaliste deposiitide eest. Seisuga 31.12.2013 oli sihtasutuse intressinõue SEB Eesti Ühispanga vastu 49 tuhat eurot ja Tallinna linna intressinõue AS DNB Pank vastu 3 tuhat eurot. Muude viitlaekumiste hulgas, summas 2 436 tuhat eurot (31.12.2012: 2 539 tuhat eurot), on kajastatud bilansipäeva seisuga nõuded seoses tehtud poolelioleva töö ja osutatud tervishoiuteenustega, mille puhul statsionaarne või ambulatoorne haigusjuht ei ole veel lõpetatud ja patsiendi ravi on pooleli. Nimetatud summa hulka on arvestatud ainult need tervishoiuteenused, mis on osutatud aruandeaastal. AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla viitlaekumised seisuga 31.12.2013 olid 1 953 tuhat eurot (31.12.2012: 2 097 tuhat eurot) ja AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla viitlaekumised 483 tuhat eurot (31.12.2012: 441 tuhat eurot).

Kapitalirendi nõuded

Grupi kapitalirendinõuded tulenevad linna tütarettevõtte AS-i Tallinna Soojus ja AS-i Tallinna Küte vahel 2001. aastal sõlmitud ettevõtte rendi- ja operaatorlepingust, mille kohaselt anti AS-ile Tallinna Küte 30. aastaks rendile ja opereerida kõik ettevõtte teenuste (linna tarbijate varustamine soojusega) ja süsteemidega seonduvad varad, õigused ja kohustused. Vastavalt rendile antud varale kajastati kapitalirendi nõuet algselt bilansis summas 40 904 tuhat eurot. Kapitalirendi nõue võeti arvele tehtud netoinvesteeringu summas, mis on võrdne rendimaksete miinimumsumma ja rendile antud vara garanteerimata jääkväärtuse summaga, mis oli diskonteeritud rendi sisemise intressimääraga nõude nüüdisväärtusesse. Kapitalirendi sisemine intressimäär on 5,14%. Ettevõtte rendi- ja operaatorlepingu kohaselt korrigeeritakse renditasu kord aastas tarbijahinnaindeksi suurenemise järgi eelnenud aastal.

Muutused kapitalirendi nõuetes ja kapitalirendi nõuded maksetähtaja järgi 30. oktoobril 2013 korrigeeriti kvartaalset renditasu tarbijahinnaindeksiga 3,9% (30.10.2012: 5%). Seisuga 31.12.2013 oli kvartaalne renditasu 1 042 tuhat eurot (31.12.2012: 1 002 tuhat eurot), millest renditasu baasmakse oli 671 tuhat eurot (31.12.2012: 671 tuhat eurot) ja tingimusliku rendi tasu 370 tuhat eurot (31.12.2012: 331 tuhat eurot). Esitatud summad on fikseeritud kuni 30. oktoobrini 2014, mil toimub uus renditasu korrigeerimine. Aruandeperioodil laekus kapitalirendinõudeid 1 035 tuhat eurot (2012: 984 tuhat eurot), nõue kapitalirendi eest seisuga 31.12.2013 oli 31 378 tuhat eurot (2012: 32 413 tuhat eurot). Kapitalirendi nõue maksetähtaja järgi jaotub järgmiselt: alla ühe aasta 1 090 tuhat eurot, 1–5 aastat 6 369 tuhat eurot ning üle 5 aasta 23 919 tuhat eurot.

Kapitalirendi tulu AS-lt Tallinna Küte saadi aruandeperioodil kapitalirendi tulu 3 013 tuhat eurot (2012: 2 883 tuhat eurot), sh tingimusliku rendi tulu 1 364 tuhat eurot (2012: 1 182 tuhat eurot) ja intressitulu 1 649 tuhat eurot (2012: 1 701 tuhat eurot).

Nõuded toetuste eest

Saamata sihtfinantseerimine tegevuskuludeks ja sotsiaaltoetusteks Olulisemad nõuded saamata sihtfinantseerimise eest tegevuskuludeks 31.12.2013 seisuga (sh sulgudes on märgitud toetuse andjad/vahendajad): • AS-il Tallinna Linnatransport summas 56 tuhat eurot (Bologna linn, Itaalia); • Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil summas 44 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA) • SA-l Tallinna Kultuurikatel summas 39 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); • Tallinna Lastekodul summas 33 tuhat eurot (SA Innove); • Tallinna Haridusametil summas 31 tuhat eurot (EV Välisministeerium).

Saamata sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Olulisemad nõuded saamata sihtfinantseerimise eest põhivara soetuseks 31.12.2013 seisuga (sh sulgudes on märgitud toetuse andjad/vahendajad): • Tallinna Kommunaalametil summas 2 433 tuhat eurot (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); • SA-l Tallinna Kultuurikatel summas 1 313 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); • Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil summas 848 tuhat eurot (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus); • SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskusel summas 436 tuhat eurot (Ettevõtluse Arendamise SA); • MTÜ-l Keskkonnateenused summas 225 tuhat eurot (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).

81 Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes Muutused ebatõenäolistes maksu- ja trahvinõuetes 2013. aastal laekus ebatõenäolisi maksu- ja trahvinõudeid 7 tuhat eurot (2012: 11 tuhat eurot), ebatõenäoliseks hinnati nõudeid summas 98 tuhat eurot (2012: 45 tuhat eurot) ning lootusetuks kanti nõudeid summas 224 tuhat eurot (2012: 129 tuhat eurot) seoses laekumata jäänud äriruumide ja linnarajatiste üüri ning hoonestusõiguse tasudega.

Muutused ebatõenäolistes muudes nõuetes 2013. aastal laekus ebatõenäolisi muid nõudeid 85 tuhat eurot (2012: 108 tuhat eurot) ning ebatõenäoliseks hinnati nõudeid summas 409 tuhat eurot (2012: 290 tuhat eurot). Aasta jooksul kanti nõudeid lootusetuks summas 792 tuhat eurot (2012: 251 tuhat eurot), sh suurim nõue (511 tuhat eurot) oli Lasnamäe Linnaosa Valitsusel rendilepingust tuleneva leppetrahvi osas, mis tunnistati lootusetuks kohtuotsuse alusel.

Lisa 6. Varud

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku varud 5 887 5 301 Tooraine ja materjalid 4 800 4 892 Muud varud 1 087 409 sh strateegilised varud 18 19 valmistoodang 146 146 ostetud kaubad müügiks 923 136 ettemaksed varude eest 0 108

Tooraine ja materjal Tooraine ja materjalidena kajastatakse tervishoiuasutuste ladudes olevaid ravimeid ja meditsiinitarvikuid, SA Tallinna Televisiooni hankelitsentse (filmid) ja pooleliolevaid produktsioone, transpordiettevõtte masinate ja seadmete tagavaraosi ning kütust.

Valmistoodang ja ostetud kaubad müügiks Valmistoodanguna kajastab AS Tallinna Tööstuspargid kinnisvaraarendusprojektide tarbeks soetatud varasid (nt trassid) ning müügiks ostetud kaupadena võrguettevõtetele (AS EG Võrguteenus, OÜ Jaotusvõrk, Tallinna Vesi jt) makstud liitumistasusid kruntide eest, mis on kavas müüa või hoonestusõigusega koormata. Suurim muutus real „ostetud kaubad müügiks“ tulenes 2013. aastal Suur-Sõjamäe tööstuspargis gaasi- ja sademevee torustike väljaehitamisega seotud võrguettevõtete liitumistasude varudena arvelevõtmisest.

Varude olulisi allahindlusi ja mahakandmisi 2013. aastal ei toimunud. Varasematel perioodidel tehtud varude allahindlusi ei tühistatud.

Võlakohustuste katteks panditud varude kohta vt lisa 27 „Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad”.

82 Lisa 7. Valitseva mõju all olevad üksused

Linna valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingu peamised finantsnäitajad on esitatud aruande punktis 5.2 „Ülevaade linna tütarettevõtjate, linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingu tegevusest“. Samuti on aruande nimetatud punktis antud lühike ülevaade nende üksuste aruandeaasta tegevuste ja tulemuste kohta.

Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised 100% valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Saldo 31.12.2013 Saldo 31.12.2012 Oma- Osaluse Oma- Osaluse kapital väärtus* kapital väärtus*

Kokku osalused sihtasutustes ja 28 598 8 637 21 465 8 669 mittetulundusühingutes

SA Tallinna Lastehaigla 11 035 6 128 9 653 6 128 SA Tallinna Kultuurikatel 8 387 0 4 293 0 SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 2 037 1 778 2 462 1 778 SA Tallinna Lauluväljak 1 273 0 1 334 0 SA In Commune Bonum (likvideerimisel) 76 9 68 9 SA Keskkonnakogu (likvideerimisel) 0 0 22 0 SA Lutreola 29 1 7 1 SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 9 0 -2 0 SA Tallinna Hambapolikliinik 1 360 693 1 327 693 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 2 178 18 20 18 SA Tallinna Televisioon -52 0 -54 0 SA Tallinna Vene Muuseum -5 0 -4 0 SA Õpilasmalev 64 14 45 14 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA -4 -4 28 28 MTÜ Keskkonnateenused 2 195 0 2 266 0 SA Tallinna Vene Lütseum 16 0 0 0

*Osaluse bilansiline väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad

Linna tütarettevõtjad on kõik Tallinna linna asutatud ja kuuluvad 100% linnale. Konsolideeritud aastaaruandes on tütarettevõtjate finantsandmed konsolideeritud rida-realt. 2013. aastal vähendati kahe tütarettevõtja aktsiakapitali: AS-i Tallinna Soojus aktsiakapitali summas 9 532 tuhat eurot ning AS-i Tallinna Tööstuspargid summas 300 tuhat eurot. Muid olulisi muutusi tütarettevõtjates aruandeaastal ei toimunud.

83 Ülevaate tütarettevõtjatest, nende omakapitalist ja osaluse väärtusest linna bilansis annab alljärgnev tabel.

Saldo 31.12.2013 Saldo 31.12.2012

Oma- Osaluse Oma- Osaluse kapital väärtus* kapital väärtus*

Kokku osalused tütarettevõtjates 67 921 44 875 78 719 59 255

AS Tallinna Soojus 26 133 6 181 32 731 15 713 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 16 614 15 726 16 217 15 726 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 8 819 8 819 11 579 11 579 Tallinna Linnatranspordi AS 11 272 11 272 13 097 13 097 AS Tallinna Tööstuspargid 3 452 1 581 3 509 1 881 Termaki Autopargi AS 1 516 1 181 1 508 1 181 Tallinna Linnahalli AS 140 140 76 76 Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ -25 -25 2 2

*Osaluse bilansiline väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Lisa 8. Osalused sidusüksustes

Osaluste kajastamine sidusüksustes

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusüksused.

Saldo 31.12.2012 Muutused 2013 Saldo 31.12.2013

Osa- Osa- Oma- Osa- Divi- Kasum/- Osa- Osa- Oma- Osa- luse luse kapital luse dendid kahjum luse luse kapital luse % väär- väär- kapitali- % väär- väär- tus* tus** osaluse tus* tus** meetodil

Kokku osalused sidusükstes 31 574 91 374 20 698 -6 038 6 917 32 454 93 981 20 698

Tallinna Matkamaja OÜ 402 5 2 0 040252

AS Tallinna Jäätmete 35 2 191 6 260 700 0 0 35 2 191 6 260 700 Taaskasutuskeskus

AS Tallinna Vesi 34,7 29 381 84 673 19 996 -6 038 6 917 34,7 30 261 87 208 19 996

Nõmme Erahariduse SA 50 x 436 0 x x 50 x508 0

* Osaluse väärtus grupi konsolideeritud bilansis ** Osaluse väärtus Tallinna linna bilansis (vt lisa 31)

Sidusüksuste tegevustest aruandeaastal on antud lühike ülevaade tegevusaruande punktis 5.3 „Linna olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused“.

84 Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud

Saldo 31.12.2012 Soetusmaksumus 84 285 Akumuleeritud kulum -21 868 Jääkmaksumus 62 417 sh kasutusrendile antud varad (k.a hoonestusõigusega maad) jääkväärtuses 33 193

Muutused 2013 -9 876 Üle toodud materiaalse põhivara grupist (vt lisa 10) 899 Amortisatsioon ja allahindlused -2 826 Müüdud vara jääkmaksumuse mahakandmine -2 366 sh müük müügihinnas miinus müügiga seotud kulud -4 170 müügitulem (vt lisa 20) 1 804 Mahakandmine -11 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -126 Üle viidud materiaalse põhivara gruppi (vt lisa 10) -5 448 Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine) 2

Saldo 31.12.2013 Soetusmaksumus 74 836 Akumuleeritud kulum -22 295 Jääkmaksumus 52 541 sh kasutusrendile antud varad (k.a hoonestusõigusega maad) jääkväärtuses 28 103

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Linn andis mitterahalise sihtfinantseerimisena Tallinna Tehnikaülikoolile kinnisvarainvesteeringutes kajastatud Tõnismägi 12 asuva kinnistu koos veetorniga summas 60 tuhat eurot ning MTÜ-le Nõmme Spordikeskus kuuluvale Kurgjärve Spordibaasi kompleksile maakütte süsteemi summas 66 tuhat eurot.

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusena on 2013. aastal kajastatud riigilt munitsipaliseerimise teel linnale tasuta üle antud kinnisvarainvesteeringud summas 2 tuhat eurot.

Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest

2013. aastal saadi kinnisvarainvesteeringutelt renditulu 3 561 tuhat eurot (2012: 3 587 tuhat eurot). Kinnisvara- investeeringute haldamiskulud olid 939 tuhat eurot (2012: 1 062 tuhat eurot). Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest 2013. aastal oli 2 622 tuhat eurot (2012: 2 525 tuhat eurot). Kinnisvarainvesteeringute tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt on esitatud koos materiaalse põhivara rendituluga lisas 18 "Müüdud tooted ja teenused".

85 Lisa 10. Materiaalne põhivara

Maa Hooned Masinad Muu Lõpeta- Kokku ja raja- ja materi- mata tised seadmed aalne tööd ja põhi- ette- vara maksed

Saldo 31.12.2012 Soetusmaksumus 265 874 1 204 976 140 126 35 364 61 227 1 707 567 Akumuleeritud kulum 0 -513 476 -96 586 -20 417 0 -630 479 Jääkmaksumus 265 874 691 500 43 540 14 947 61 227 1 077 088 sh panditud varad jääkväärtuses 0 4 950 0 0 0 4 950 (vt lisa 27) kasutusrendile antud varad 205 65 277 0 0 0 65 482 jääkväärtuses kapitalirendile võetud varad 0 54 574 8 207 0 0 62 781 jääkväärtuses

Muutused 2013 10 705 39 745 6 826 -676 -19 853 36 747

Soetused ja parendused soetusmaksumuses 46 1 017 13 978 1 001 88 405 104 447 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 232 0 0 11 0 243 Üle toodud kinnisvarainvesteeringutest 1 328 4 120 0 0 0 5 448 (vt lisa 9) Amortisatsioon ja allahindlus 0 -65 310 -9 213 -2 063 0 -76 586 Müük -671 -640 -122 0 0 -1 433 sh müük müügihinnas miinus -1 688 -2 670 -154 0 0 -4 512 müügiga seotud kulud müügitulem (vt lisa 20) 1 017 2 030 32 0 0 3 079 Mahakandmine 0 -183 0 -204 -109 -496 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -809 -405 0 0 0 -1 214 Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse -22 -216 0 0 -661 -899 (vt lisa 9) Ümberhindlus (vara munitsipaliseerimine) 6 972 313 0 0 0 7 285 Ümberklassifitseerimine 3 629 101 049 2 183 579 -107 488 -48

Saldo 31.12.2013

Soetusmaksumus 276 579 1 308 864 150 926 36 614 41 374 1 814 357 Akumuleeritud kulum 0 -577 619 -100 560 -22 343 0 -700 522 Jääkmaksumus 276 579 731 245 50 366 14 271 41 374 1 113 835 sh panditud varad jääkväärtuses 0 4 300 0 0 0 4 300 (vt lisa 27) kasutusrendile antud varad 202 74 862 0 0 0 75 064 jääkväärtuses kapitalirendile võetud varad 0 52 637 18 857 0 0 71 494 jääkväärtuses

Keskmine kulumi norm (%) x 5,4 6,2 5,7 x x

86 Põhivara soetused 2013. aasta suurim põhivarana arvele võetud objekt oli Ülemiste liiklussõlm summas 72 206 tuhat eurot.

Lõpetamata tööd ja ettemaksed Lõpetamata tööde ja ettemaksete summas kajastuvad lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused summas 32 455 tuhat eurot (31.12.2012: 61 150 tuhat eurot) ja ettemaksed 8 919 tuhat eurot (31.12.2012: 67 tuhat eurot). Suuremad lõpetamata ehituse all kajastuvad objektid on Tondiraba spordikompleks, Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuse hoone, Haabersti pneumohall ja Pirita tervisespordihoone. Suurima ettemakse on teinud AS Tallinna Linnatransport uute trammide soetamiseks.

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Mitterahalise sihtfinantseerimisena summas 232 tuhat eurot sai linn Riigi Maa-ametilt kaks kinnistut, millele on kavandatud rajada Tallinna Tondi Põhikooli staadion koos abihoonetega.

Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis linn riigile tasuta Lagedi tee transpordimaa ja rajatised, mis olid vajalikud Tallinn-Narva mnt Väo-Maardu teelõigu ehitamiseks ja Tallinna ringtee Väo liiklussõlmes teemaa laiendamiseks ning ristmiku ümberehitamiseks.

Põhivara ümberhindlus Põhivara ümberhindlusena (munitsipaliseerimine, st riigilt linnale vara tasuta üleandmine) on kajastatud 2013. aastal: • munitsipaliseeritud maa, mille Tallinna linn võttis esmakordselt bilanssi maa maksustamishinnaga summas 6 972 tuhat eurot (31.12.2012: 11 192 tuhat eurot); • munitsipaliseeritud hooned ja rajatised summas 313 tuhat eurot (31.12.2012: 66 tuhat eurot), mis on seotud peremehetuks tunnistatud vara ning pärandvara arvelevõtmisega.

Materiaalse põhivara tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt on esitatud koos kinnisvarainvesteeringute rendituluga lisas 18 "Müüdud tooted ja teenused". Kapitalirendi kohustused ja teenuste kontsessioonilepingute kohustused on esitatud lisas 15 „Võlakohustused“ ning intressikulud on esitatud lisas 25 „Intressikulud“.

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

Tarkvara Õigused, litsensid Kasutusele Kokku ja muu immateri- võtmata varad aalne põhivara ja ettemaksed Saldo 31.12.2012 Soetusmaksumus 4 420 108 75 4 603 Akumuleeritud kulum -2 794 -98 0 -2 892 Jääkmaksumus 1 626 10 75 1 711

Muutused 2013 380 41 89 510 Soetused soetusmaksumuses 923 0 197 1 120 Amortisatsioon ja allahindlused -655 -3 0 -658 Mahakandmine 0 0 0 0 Ümberklassifitseerimine 112 44 -108 48

Saldo 31.12.2013 Soetusmaksumus 5 443 149 164 5 756 Akumuleeritud kulum -3 437 -98 0 -3 535 Jääkmaksumus 2 006 51 164 2 221

87 Lisa 12. Lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku lühiajalised maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 10 776 10 307 Saadud muude maksude ettemaksed 168 80 Maksud 10 607 10 225 sh käibemaks 121 356 sotsiaalmaks (k.a erisoodustuste sotsiaalmaks) 6 373 5 792 tulumaks (k.a füüsilise isiku tulumaks ja erisoodustuste tulumaks) 3 338 3 175 töötuskindlustusmaksed 509 649 kogumispensioni maksed 258 230 muud maksukohustused 8 23 Loodusressursside kasutamist tulenev kohustus ja trahvikohustus 1 2

Lisa 13. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku lühi- ja pikaajalised kohustused ning ettemaksed 20 154 4 046

Lühiajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed 19 942 3 822 Intressikohustused ja muud viitvõlad 6 916 127 Toetuste andmise kohustused 950 411 Muud kohustused 769 479 shsihtfinantseerimise tagasimaksekohustused 388 0 Toetusteks saadud ettemaksed 10 802 2 480 sh tegevuskulude sihtfinantseerimiseks ja muudeks toetusteks 1 514 2 479 põhivara sihtfinantseerimiseks 9 288 1 Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 505 325

Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed 212 224 Muud kohustused ja saadud etemaksed 212 222 Võlad hankijatele 0 2

Intressikohustused ja muud viitvõlad Muude viitvõlgade all kajastub 31.12.2013 seisuga linna bilansis AS Tallinn Vesi ees üles võetud tekkepõhine viitkohustus summas 6 793 tuhat eurot. Vee-ettevõtja esitab linnale arve aruandeaasta ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arenduskulu komponendi kulude elanikkonnale hüvitamise eest 2014. aastal.

Toetuste andmise kohustused Toetuste andmise kohustuste all kajastatakse kohustusi põhivara sihtfinantseerimiseks summas 645 tuhat eurot ja tegevuskulude sihtfinantseerimiseks summas 305 tuhat eurot. Põhivara sihtfinantseerimise kohustus sisaldab linna poolt AS-le Tallinna Vesi bilansipäeva seisuga ülekandmata vee liitumispunktide väljaehitamiskulude hüvitist summas 144 tuhat eurot ja sadevee arenduskomponendi kulude hüvitist summas 272 tuhat eurot ning Tondi Tennisekeskus OÜ-le investeeringuteks väljamaksmata toetust summas 229 tuhat eurot.

88 Muud kohustused (sh sihtfinantseerimise tagasimaksekohustused) Muude kohustuste all kajastatakse sihtfinantseerimise tagasimaksekohustusi summas 388 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2013 olid suuremad tagasimakse kohustused Tallinna Kommunaalametil summas 321 tuhat eurot ja MTÜ-l Keskkonnateenused summas 66 tuhat eurot. Täpsem informatsioon toetuse tagasinõuete kohta on esitatud lisa 19 „Saadud ja antud toetused“..

Toetusteks saadud ettemaksed Toetusteks saadud ettemaksete all kajastatakse põhivara soetuseks ja tegevuskuludeks saadud sihtfinantseerimise kohustusi, sh suurema osa põhivara sihtfinantseerimise ettemaksust sai 2013. aastal AS Tallinna Linnatransport Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt uute trammide soetamiseks summas 8 723 tuhat eurot ning AS Ida-Tallinna Keskhaigla erinevateks sihtotstarbelisteks tegevusteks ja projektideks Sotsiaalministeeriumilt summas 413 tuhat eurot ning Kaitseministeeriumilt summas 150 tuhat eurot. Tegevuskulude sihtfinantseerimise ettemaks koosneb peamiselt linna asutustele erinevatelt toetuse andjatelt/vahendajatelt sihtotstarbelisteks tegevusteks ning projektide läbiviimiseks ettenähtud toetustest summas 866 tuhat eurot ning SA-le Tallinna Lastehaigla Sotsiaalministeeriumilt saadud vahenditest välisprojekti „Laste Vaimse Tervise Keskus“ läbiviimiseks summas 446 tuhat eurot.

Pikaajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed Muude kohustuste all kajastatakse AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla kapitalirendilepingute pikaajaliselt osalt arvestatud sisendkäibemaksu summas 159 tuhat eurot ning tulevaste perioodide tulu SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum osutatud teenuste eest summas 53 tuhat eurot.

Lisa 14. Eraldised

Saldo Muutused 2013 Saldo 31.12.2012 Kasutatud Lisandunud/ Intressi- 31.12.2013 tühistatud kulu

Kokku eraldised 3 644 -75 1 302 73 4 944 Kohtuprotsesside suhtes 3 550 -72 1 270 73 4 821 Muud eraldised 94 -3 32 0 123 shlühiajalised eraldised 2 481 -75 -1 302 0 1 104 pikaajalised eraldised 1 163 0 2 604 73 3 840

Grupil oli 31.12.2013 seisuga moodustatud eraldisi kokku summas 4 944 tuhat eurot (31.12.2012: 3 644 tuhat eurot), sh pikaajaline osa oli diskonteeritud intressiga 6%. Moodustatud eraldised olid järgmised: • Tallinna linnal summas 4 821 tuhat eurot (31.12.2012: 3 550 tuhat eurot) pooleliolevate kohtuprotsesside suhtes. Eraldise moodustamise aluseks olevad rahalised nõuded on seotud müügimaksu kohaldamise, lepingute (nt mitte- eluruumide rendilepingud, laenulepingud) täitmise, avalik-õiguslikus suhtes kahjude tekitamise (nt omandireformi käigus vastu võetud ebaõiged otsused, eluruumide erastamine, ehitus- ja planeerimistegevus) ning taristu rekonstru- eerimisel kantud kulutuste hüvitamisega. Suurimad nõuded on esitatud seoses müügimaksu vaidlustamise ning AS-i Hotell Viru kaebusega. Müügimaksu osas on põhiküsimuseks aktsiisikaupade müügimaksuga maksustamine. Käesoleval hetkel oodatakse Euroopa Kohtu otsust. AS-i Hotell Viru nõue seisneb Tallinnas Viru väljak 4 asuvale kinnistule juurdeehituse projekteerimise ning ehitusloa taotlemisega seotud kulude hüvitamises. Kohtuvaidlus AS-iga Hotell Viru on käesoleval ajal Riigikohtu menetluses. Linna vastu esitatud rahaliste nõuete kogumaksumus oli 31.12.2013 seisuga 16 103 tuhat eurot. • SA-l Ettevõtlusinkubaatorid summas 21 tuhat eurot (31.12.2012: 21 tuhat eurot) seoses kahe võimaliku laenugarantii kohustuse realiseerumisega. • AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla 49 tuhat eurot (31.12.2012: 44 tuhat eurot) seoses aktsiaseltsi juhatuse liikmete ennetähtaegse tagasikutsumisega. Eraldis on kajastatud vastavalt juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutele 2–3 kuu tasu ulatuses (sh töötasuga kaasnev sotsiaalmaks). Eraldist ei diskonteeritud, kuna väljamaksed võivad toimuda juhatuse liikmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel, mille toimumisaega ei ole võimalik hinnata. • AS-il Tallinna Linnatransport 53 tuhat eurot (31.12.2012: 29 tuhat eurot) seoses endisest Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS-ist lahkunud kahe töötaja tervisehüvitisega. Nimetatud töötajatele makstakse eluaegset hüvitist, arvestades nende hinnangulist eluiga. Eraldise tõenäoline realiseerumise tähtaeg on vahemikus 2021.–2028.

89 Lisa 15. Võlakohustused

Võlakohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

Grupi kõikide võlakohustusete alusvaluutaks on euro ning ka tagasimaksed tehakse eurodes. Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku lühi- ja pikaajalised kohustused 302 761 276 979

Lühiajalised võlakohustused 37 406 34 703 Arvelduskrediit 3 993 2 381 Emiteeritud pikaajaliste võlakirjade lühiajaline osa nominaalväärtuses 13 810 11 915 Pikaajaliste pangalaenude nominaalväärtuses tagasimaksed järgmisel perioodil 15 827 16 943 Kapitalirendikohustused 2 672 2 421 Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (vt lisa 25) 1 104 1 043

Pikaajalised võlakohustused 265 355 242 276 Emiteeritud võlakirjad nominaalväärtuses 133 580 132 390 Pangalaenud nominaalväärtuses 58 306 45 262 Kapitalirendikohustused 15 864 5 915 Kohustused teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (vt lisa 25) 57 605 58 709

Emiteeritud võlakirjad (nominaalväärtuses) ja tingimused

Saldo Saldo Tagasi maksta 31.12.12 31.12.13 1 aasta 2-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta

Kokku emiteeritud võlakirjad 144 304 147 390 13 810 55 343 78 237

Tallinna linn 115 586 121 876 10 606 42 527 68 743 Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG (Saksamaa) 5 751 1 917 1 917 0 0 Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg) 6 391 6 391 0 6 391 0 Dexia Kommunaalkredit Bank AG (Luksemburg) 19 660 18 348 1 312 5 248 11 788 AB Svensk Exportkredit (Rootsi) 12 359 10 987 1 373 5 494 4 120 Eurohypo AG (Saksamaa) 12 420 11 040 1 380 5 520 4 140 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 31 400 31 400 3 000 12 000 16 400 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 13 805 13 805 0 1 380 12 425 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 13 800 12 988 1 624 6 494 4 870 Swedbank AB (Rootsi) 0 15 000 0 0 15 000 Tallinna Linnatranspordi AS 28 718 25 514 3 204 12 816 9 494 Nordic Investment Bank (Soome) 16 746 14 818 1 928 7 712 5 178 Nordic Investment Bank (Soome) 5 480 4 840 640 2 560 1 640 Nordic Investment Bank (Soome) 2 731 2 449 282 1 128 1 039 Nordic Investment Bank (Soome) 3 761 3 407 354 1 416 1 637

Seisuga 31.12.2013 oli grupil võlakirju kokku summas 147 390 tuhat eurot (2012: 144 304 tuhat eurot), sh Tallinna linnal 9 võlakirja kokku summas 121 876 tuhat eurot (2012: 115 586 tuhat eurot) ja Tallinna Linnatraspordi AS-il 4 võlakirja kokku summas 25 514 tuhat eurot (2012: 28 718 tuhat eurot).

90 Linna võlakirjadest 8 on ujuva intressi- ja 1 fikseeritud intressimääraga ning Tallinna Linnatranspordi AS-i kõik võla- kirjad on ujuva intressimääraga. Linna ujuva intressimääraga võlakirjade intressibaasiks on 3 ja 6 kuu Euriborid, Tallinna Linnatranspordi AS-i võlakirjade intressibaasiks on 6 kuu Euribor. Kõikide ujuva intressimääraga võlakirjade intressi- baasile lisanduvad lepingus sätestatud riskimarginaalid. Aruandeaastal olid olulisemad muudatused emiteeritud võlakirjades Tallinna linnal. 2013. aastal korraldas Swedbank AB (Rootsi) linna võlakirjade emissiooni summas 15 000 tuhat eurot. Võlakirjad emiteeriti linna eelarves ettenähtud investeeringute finantseerimiseks.

Pikaajaliste pangalaenude põhiosa (nominaalväärtuses) ja tingimused

Saldo Saldo Tagasi maksta 31.12.12 31.12.13 1 aasta 2-5 Üle 5 jooksul aasta aasta jooksul

Kokku võetud pangalaenud 62 205 74 133 15 827 19 326 38 980

Tallinna linn 44 918 59 012 5 906 16 083 37 023 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 3 517 3 103 414 1 655 1 034 Põhjamaade Investeerimispank (Soome) 7 036 6 207 827 3 311 2 069 AB Svensk (Rootsi) 7 456 4 474 2 983 1 491 0 European Investment Bank (Luksemburg) 26 909 25 228 1 682 6 727 16 819 European Investment Bank (Luksemburg) 0 20 000 0 2 899 17 101

AS Ida-Tallinna Keskhaigla 10 082 8 925 8 908 17 0 AS SEB Pank 10 000 8 875 8 875 0 0 AS SEB Pank 82 50 33 17 0

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 7 205 6 196 1 013 3 226 1 957 Danske Bank AS Eesti filiaal 1 441 1 279 161 674 444 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 1 848 1 386 462 924 0 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 3 916 3 531 390 1 628 1 513

Seisuga 31.12.2013 oli grupil pangalaene kokku summas 74 133 tuhat eurot (2012: 62 205 tuhat eurot), sh Tallinna linnal 5 lepingut kokku summas 59 012 tuhat eurot (2012: 44 918 tuhat eurot), AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla 2 lepingut kokku summas 8 925 tuhat eurot (2012: 10 082 tuhat eurot) ja AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla 3 lepingut kokku summas 6 196 tuhat eurot (2012: 7 205 tuhat eurot). Tallinna linna pangalaenude intressibaasiks on 3 ja 6 kuu Euriborid, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla laenude intressibaasiks on 1 ja 6 kuu Euriborid ning AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla laenude intressibaasiks on 6 kuu Euribor. Kõigi pangalaenude intressibaasile lisanduvad lepingus sätestatud riskimarginaalid. Olulisemad muudatused võetud pangalaenudes olid Tallinna linnal. 2013. aastal võttis linn European Investment Bank-ist (Luksemburg) laenu summas 20 000 tuhat eurot. Laen võeti linna eelarves ettenähtud investeeringute finantseerimiseks.

91 Kapitalirendikohustused ja tingimused

Saldo Saldo Tagasi maksta 31.12.12 31.12.13 1 aasta 2-5 Üle 5 jooksul aasta aasta jooksul

Kokku võetud kapitalirendikohustused 8 336 18 536 2 672 8 655 7 209

Tallinna Linnatranspordi AS 4 929 15 700 1 825 6 666 7 209 SEB Liising AS 725 855 342 513 0 Danske Bank AS Eesti filiaal 168 1 1 0 0 Nordea Finance Estonia AS 4 036 14 844 1 482 6 153 7 209

Ida-Tallinna Keskhaigla AS 3 066 2 740 801 1 939 0 SEB Liising AS 2 306 1 673 529 1 144 0 Swedbank Liising AS 618 1 021 255 766 0 Nordea Finance Estonia AS 142 46 17 29 0

Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 329 88 42 46 0 Nordea Finance Estonia AS 329 88 42 46 0

SA Lutreola 4 2 2 0 0 Nordea Finance Estonia AS 4 2 2 0 0

SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 8 6 2 4 0 DNB Nord Liising AS 8 6 2 4 0

Seisuga 31.12.2013 oli grupil kapitalirendikohustusi summas 18 536 tuhat eurot (2012: 8 336 tuhat eurot), millest suuremad kohustused olid Tallinna Linnatranspordi AS-il, AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla ja AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla. Viimane tulenes uute kapitalirendikohustuste võtmisest 2013. aastal. Uued kapitalirendikohustused kokku summas 13 284 tuhat eurot jagunesid eelnimetatud ettevõtete vahel järgmiselt: Tallinna Linnatranspordi AS summas 12 019 tuhat eurot, AS Ida-Tallinna Keskhaigla summas 1 263 tuhat eurot ning AS Lääne-Tallinna Keskhaigla summas 2 tuhat eurot. Grupi kapitalirendilepingute intressibaasiks on kuni 6 kuu Euribor, millele lisanduvad lepingus sätestatud riskimarginaalid

Alljärgnevalt antakse ülevaade kapitalirendikohustuste nüüdisväärtusest ja rendimaksete muutustest aruandeaastal.

Saldo Muutused Saldo 31.12.2012 2013 31.12.2013

Kokku võetud kapitalirendi kohustused 8 336 10 200 18 536 sh rendimaksete algmaksumus 32 572 45 856 tasutud rendimaksed -24 236 -3 084 -27 320 võetud uued kohustused 13 284

92 Seisuga 31.12.2013 oli grupis kapitalirendi tingimustel soetatud kahte liiki varasid. Neist 84,74% olid transpordivahendid ning 15,26% masinad ja seadmed. Olulisema osa (99,95%) transpordivahenditest moodustasid AS-i Tallinna Linnatranspordi autobussid. Masinate ja seadmete näol oli tegemist kahe haigla meditsiiniliste varadega, millest 96,1% oli rentinud AS Ida-Tallinna Keskhaigla ning 3,9% AS Lääne-Tallinna Keskhaigla.

Alljärgneva joonisega (joonis 17) antakse ülevaade 31.12.2013 seisuga grupi kapitalirendi tingimustel soetatud varadest.

Trans- pordi- vahendid 15 708

Masinad ja seadmed 2 828

Lisa 16. Tuletisinstrumendid

Grupil on neli intressiriski maandamise swap -lepingut (interest rate swap) , sh linnal kolm ja AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla üks leping. Nimetatud liiki tuletisinstrumentide eesmärk on maandada ujuva intressimääraga võlakohustuste lepingutest tulenevaid intressiriske. Linna swap-lepinguid kajastatakse IAS 39 erireegli kohaselt ( hedge accounting ), mille kohaselt tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutust kajastatakse otse netovaras. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla swap -lepingu puhul ei rakendata IAS 39 erireeglit, vastava tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutust kajastatakse otse tulemiaruandes (vt lisa 1).

Linna tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine netovaras)

Linn on määratlenud oma finantsriskide maandamise poliitika linna rahaliste vahendite haldamise korras ja linna eelarve strateegias. Nimetatud dokumentide kohaselt võib fikseerida võlakohustuse intresse linna laenuportfellist kuni 75% ulatuses. Ujuva intressimääraga võlakohustuste lepingutest tulenevate intressiriskide maandamiseks on linn kasutanud tuletisinstrumente. Swap -lepingute sõlmimise otsustamisel fikseeritakse, milliste laenutehingute intressiriske ja millises mahus ning millise riskimaandamise instrumendiga maandatakse. Samuti prognoositakse mõju linna finantskuludele ja seeläbi ka rahavoogudele. Hindamise aluseks on EURIBORi muutuse prognoosid ja 5-aastane majandustsükkel, mistõttu on ka swap -lepingud 5-aastased. Rahavoogude riskimaandamise instrumendiga on kaetud 15% linna laenukohustustest. Seisuga 31.12.2013 on linnal kaks ujuva intressimääraga laenukohustust ja üks ujuva intressimääraga emiteeritud võlakiri, mille intressikulude fikseerimiseks on linnal 31.12.2013 seisuga sõlmitud 3 swap -lepingut. Swap-lepingute turuväärtuse aluseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja AS-i SEB Eesti Ühispank noteeringud. Seisuga 31.12.2013 oli swap-lepingute õiglane väärtus negatiivne summas 670 tuhat eurot (31.12.2012: 1 426 tuhat eurot). Tuletisinstrumentidega seotud makseid tehakse eurodes.

93 Linna tuletisinstrumentide kohustused seisuga 31.12.2013:

Swap-lepingu Swap- Andmed maandatava instrumendi kohta Swap-lepingu turuväärtus osapool lepingu Instru- Kohustuse Kohustuse saldo Saldo Muutused Saldo periood mendi liik andja 31.12.13 31.12.12 2013 31.12.13

Kokku kohustused 27 658 1 426 -756 670

Nordea Bank 2009-2014 Võetud Nordea Bank 3 103 125 -85 40 Finland Plc Eesti laenu- Finland Plc Eesti filiaal kohustus filiaal

AS SEB Eesti 2009-2014 Võetud Põhjamaade 6 207 317 -166 151 Ühispank laenu- Investeerimis- kohustus pank (Soome)

AS SEB Eesti 2009-2014 Emitee- Dexia Kommu- 18 348 984 -505 479 Ühispank ritud naalkredit Bank võlakirjad AG (Luksemburg)

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse ja tulemiaruandes kajastatud intressikulu vahet kajastatakse netovaras kirjel „Riskimaandamise reserv“.

Riskimaandamise reservi saldo 31.12.2012 -1 307

Muutused 2013 750 Arveldatud rahas -773 Õiglase väärtuse muutus 756 Arvestatud intressitulu/-kulu (vt lisa 23) 767

Riskimaandamise reservi saldo 31.12.2013 -557

AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tuletisinstrumentidega seotud kohustused (väärtuse muutuse kajastamine tulemiaruandes)

Ujuva intressimääraga laenulepingutest tuleneva intressiriski maandamiseks on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla sõlminud tuletisinstrumendi lepingu Nordea Bank Finland Plc-ga. Riskimaandamise alustamisel ei ole ettevõte kirjalikult tõendanud riskimaandamise efektiivsust, seetõttu ei ole tuletisinstrumendi kajastamisel rakendatud ka riskimaandamise erireegleid IAS 39 kohaselt. Tuletisinstrumendi õiglase väärtuse muutusega seotud kahjum kajastatakse tulemiaruande kirjel „Intressikulud“ ja kohustus bilansis kirjel „Tuletisinstrumendid“. Swap-lepingu turuväärtuse aluseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal noteering. Seisuga 31.12.2013 oli swap- lepingute õiglane väärtus negatiivne summas 98 tuhat eurot (31.12.2012: 177 tuhat eurot). Tuletisinstrumentidega seotud makseid tehakse eurodes.Ülevaate AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tuletisinstrumentide kohustustest seisuga 31.12.2013 annab järgmine tabel.

Swap-lepingu Swap- Andmed maandatava instrumendi kohta Swap-lepingu turuväärtus osapool lepingu Instru- Kohustuse Kohustuse saldo Saldo Muutused Saldo periood mendi liik andja 31.12.2013 31.12.12 2013 31.12.13

Nordea Finance 2007-2016 Võetud Nordea Bank 4 119 177-79 98 Estonia AS laenu- Finland Plc Eesti kohustus filiaal

94 Lisa 17. Maksutulud

2013 2012

Kokku maksutulud 299 038 278 160

Tulumaks 262 242 241 303 Maamaks 28 103 28 821 Müügimaks* -1 145 Reklaamimaks 2 860 2 470 Teede ja tänavate sulgemise maks 887 678 Parkimistasu 4 947 4 743

2013. aasta lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on kajastatud Maksu- ja Tolliametist saadud teatise kohaselt. * Müügimaks kehtis Tallinna linnas kohaliku maksuna alates 1. juunist 2010 kuni 31. detsembrini 2011. aastal (vt lisa 4 „Maksu- ja trahvinõuded“).

Lisa 18. Müüdud tooted ja teenused

2013 2012

Kokku müüdud tooted ja teenused 208 726 205 261

Tulud valdkondade lõikes 208 048 204 660 Haridus 20 269 18 928 Kultuur- ja kunst 4 317 3 937 Sport ja vaba aeg 3 490 3 171 Tervishoiust 144 682 132 983 sh haiglate tulud 131 474 121 137 ambulatooriumide ja polikliinikute tulud 7 031 6 454 muud tervishoiu tulud 6 177 5 392 Sotsiaalabi 3 005 2 831 Transport 5 034 18 278 Üür ja rent 12 446 11 951 sh kinnisvarainvesteeringud 3 561 3 587 elamud ja korterid 1 539 1 599 mitteeluruumid ja muud varad 4 306 3 793 hoonestusõiguse seadmine 670 806 kasutamisõiguse tasud 2 370 2 166 Üüri ja rendi kõrvaltegevus 7 772 7 528 Muud tulud 7 033 5 053

Riigilõivud 678 601 Ehitusloa väljastamise eest 508 489 Muud riigilõivud 170 112

95 Renditulu kasutusrendilepingute mittekatkestatavatest rendimaksetest tulevastel perioodidel

Allolevas tabelis esitatud tulud sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku renditulu tulevastel perioodidel katkestamatutest rendilepingutest 6 434 8 068 sh järgmisel majandusaastal 2 964 3 610 1. kuni 2. aastal 760 870 2. kuni 3. aastal 683 796 3. kuni 4. aastal 626 717 4. kuni 5. aastal 585 656 peale 5. aastat 816 1 419

Hoonestusõiguse lepingutes sisalduv tingimuslik müügileping

Seisuga 31.12.2013 oli AS-i Tallinna Tööstuspargid bilansis üks hoonestusõiguse lepinguga kaetud kinnistu Sarruse 16, mille jääkväärtus bilansipäeval oli 195 tuhat eurot (31.12.2012: 195 tuhat eurot) ning mis on kajastatud lisas 9 „Kinnisvarainvesteeringud“. Kinnistule on seatud hoonestusõigus tähtajaga kümme aastat alates kinnistusregistrisse kande tegemisest 2008 aastal. Hoonestusõiguse saajaga on sõlmitud tingimuslik müügileping, mille järgi on hoonestajal õigus kinnistu välja osta alates hoonestusõiguse sõlmimisele järgnevast neljandast aastast.

Lisa 19. Saadud ja antud toetused

Tulu saadud toetustest

2013. aastal saadi toetusi kokku summas 107 066 tuhat eurot (2012: 113 386 tuhat eurot), sh 96,81% toetuste saajaks oli linn ning 3,19% toetuste saajaks linna tütarettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühing.

Ülevaate 2013. aastal linna ning linna valitseva mõju all olevate üksuste saadud toetustest annab alljärgnev tabel.

2013 2012 Tegevus- Põhivara Kokku Tegevus- Põhivara Kokku kuludeks soetuseks kuludeks soetuseks

Kokku saadud toetused 74 234 32 832107 066 72 160 41 226 113 386

Rahaline sihtotstarbeline ja 74 234 5 94480 178 72 160 5 833 77 993 mittesihtotstarbeline finantseerimine Mittesihtotstarbelised toetused hariduskuludeks 56 007 056 007 54 261 0 54 261 Mittesihtotstarbelised toetused toimetulekuks 4 954 04 954 4 771 0 4 771 ja muudeks sotsiaalabitoetusteks Muud mittesihtotstarbelised toetused 255 0255 279 0 279 (sh annetused, liikmemaksud) Sihtotstarbelised toetused 12 982 6 49519 477 12 645 5 839 18 484 Sihtotstarbeliste toetuste vahendamine 70 90160 216 0 216 Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused -34 -641-675 -12 -6 -18

Mitterahaline sihtotstarbeline finantseerimine 0 26 88826 888 0 35 393 35 393

96 Nõuded saamata toetuste eest Nõuded saamata toetuste eest on kajastatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ bilansikirjel „Nõuded toetuste eest“. Seisuga 31.12.2013 oli nõudeid saamata toetuste eest summas 6 955 tuhat eurot (2012: 7 678 tuhat eurot).

Toetusteks saadud ettemaksed ja saadud toetuste tagasimaksekohustused Saadud toetuste ettemaksed ja saadud toetuste tagasimaksekohustused on kajastatud lisas 13 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed” bilansikirjetel „Toetusteks saadud ettemaksed“ ning „Muud kohustused“. Seisuga 31.12.2013 oli saadud toetuste ettemakseid summas 10 802 tuhat eurot (2012: 2 480 tuhat eurot) ning saadud toetuste tagasimakse kohustusi summas 388 tuhat eurot (2012: toetuste tagasimakse kohustusi ei olnud).

Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused 2013. aastal esitasid toetuse andjad/vahendajad suurimad toetuste tagasinõudmised Tallinna Kommunaalameti ja MTÜ Keskkonnateenused vastu. Toetuse tagasinõue Tallinna Kommunaalameti vastu tulenes välisprojekti „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“ raames maade soetamise tehingu abikõlbliku maksmumuse muutumisest. Antud projektis võib kinnisasjade ostuhind moodustada projekti abikõlblikest kuludest maksimaalselt 10%. Tulenevalt asjaolust, et projekti abikõlblik kogumaksumus vähenes, tuli tagasiulatuvalt korrigeerida ka maade võõrandamisega seotud abikõlblikke kulusid. Seoses sellega tunnistas rakendusüksus osa maade ostuhinnast tagasiulatuvalt mitteabikõlblikuks ja otsustas vähendada toetust summas 321 tuhat eurot. MTÜ Keskkonnateenused tegi välisprojekti "Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine" raames kulutusi, mis erinesid esialgsest kinnitatud toetuse taotlusest. Tulenevalt asjaolust, et nimetatud kulutused jäid rakendusüksusega kooskõlastamata, tunnistas rakendusüksus need mitteabikõlblikuks ja otsustas vähendada MTÜ toetust summas 301 tuhat eurot.

Saadud toetused valdkondade lõikes Ülevaate 2013. aastal grupile antud toetuste jagunemisest erinevate valdkondade ning tegevuskulude ja põhivara soetuste vahel annab alljärgnev joonis (joonis 18).

Muudele Haridusele valdkondade põhivara Transpordile tegevus- tegevus- soetuseks kuludeks* 2 607 kuludeks 13 205 635 Transpordile põhivara Haridusele soetuseks tegevus- 21 946 kuludeks 60 395 Muudele vald- kondadele põhivara soetuseks* 8 279

*Muud valdkonnad sisaldavad järgmisi tegevusvaldkondi: elamu- ja kommunaalmajandus, sport, vaba aeg ja kultuur, sotsiaalne kaitse, tervishoid, keskkonnakaitse (sh jäätmekäitulus), majandus (sh turism), linna juhtimine jm üldised teenused.

Haridusvaldkonnale antud tegevustoetustest moodustab enamiku Vabariigi Valitsuse 13.02.2013 määruse nr 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi eraldised hariduskuludeks. 2013. aastal eraldas riik nimetatud toetusi 55 969 tuhat eurot, sh 47 916 tuhat eurot põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate, direktorite ning õppealajuhatajate tööjõukuludeks, 607 tuhat eurot üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate täienduskoolitusteks, 2 251 tuhat eurot õppekirjanduse jm õppevahendite ostmiseks, 4 086 tuhat eurot koolilõuna kuludeks, 907 tuhat eurot investeeringuteks ning 202 tuhat eurot õpilaskodu kuludeks.

Transpordivaldkonna investeeringutoetused on saadud kohalike teede korrashoiuks ja uute infrastruktuuriobjektide ehituseks, sh 2013. aastal valmis välisrahastuse toel Ülemiste liiklussõlm.

97 Kulu antud toetustest

2013. aastal anti toetusi kokku summas 43 323 tuhat eurot (2012: 45 839 tuhat eurot), sh andis linn 99,79% ja linna tütarettevõtjad ning sihtasutused 0,21% toetustest. Tallinna linna ametiasutustelt on võimalik taotleda toetusi järgmistes valdkondades: sotsiaalabi, heakord ja haljastus, kultuur, linnamajandus, muinsuskaitse ja miljööala, noossootöö, sport, ettevõtlus ja tervishoid. Enim taotletud linna toetused olid koolitoetus (esmakordselt kooli mineva lapse toetus), sünnitoetus, pensionilisa, toetused korteriühistutele (nt projektid „Hoovid korda“ ja „Fassaadid korda“), erinevad ettevõtlustoetused (nt uute töökohtade loomise toetus, praktikajuhendaja toetus, messitoetus) ning mittetulundustegevuse toetused. Täpsem informatsioon linna toetuste kohta (sh toetuse andmise tingimused) on esitatud Tallinna linna kodulehel http://www.tallinn.ee/toetused . 2013. aastal erinevates tegevusvaldkondades antud toetuste kohta vaata lisaks tegevusaruande punkti 5.1 „Linnaelu areng valdkonniti“.

Ülevaate 2013. aastal linna ning linna tütarettevõtjate ja sihtasutuste poolt antud toetustest annab alljärgnev tabel.

2013 2012 Tege- Põhi- Kokku Tege- Põhi- Kokku vus- vara vus- vara kulu- soetu- kulu- soetu- deks seks deks seks

Kokku antud toetused -31 028 -12 295 -43 323 -34 715 -11 124 -45 839

Sotsiaalabitoetused füüsilistele isikutele -16 741 0 -16 741 -18 220 0 -18 220 Toetused vanuritele jm sotsiaalabivajavatele isikutele -7 726 0 -7 726 -8 393 0 -8 393 (nt matusetoetus; taskurahatoetus sotsiaal- hooldusasutuste, lastekodude jt kasvandikele) Peretoetused -3 882 0 -3 882 -3 886 0 -3 886 (nt sünnitoetus, lapse koolitoetus, lapsehooldustasud) Toetused toimetulekuks töötutele -3 427 0 -3 427 -4 149 0 -4 149 Muud sotsiaaltoetused -1 706 0 -1 706 -1 792 0 -1 792 (nt õppetoetused; toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele)

Sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused -14 287 -12 295 -26 582 -16 495 -11 124 -27 619 Rahaline sihtotstarbeline ja mittesihtotstarbeline -14 287 -10 955 -25 242 -16 495 -11 105 -27 600 finantseerimine Sihtotstarbelised toetused -13 638 -10 865 -24 503 -15 806 -11 105 -26 911 Mittesihtotstarbelised toetused (sh liikmemaksud) -587 0 -587 -477 0 -477 Sihtotstarbeliste toetuste vahendamine -70 -90 -160 -216 0 -216 Tagasinõutud sihtotstarbelised toetused 8 0 8 4 0 4

Mitterahaline sihtotstarbeline finantseerimine 0 -1 340 -1 340 0 -19 -19

Antud toetuste ettemaks ja antud toetuste tagasinõuded Ettemaksuna antud toetused ja antud toetuste tagasinõuded on kajastatud lisas 5 „Muud nõuded ja ettemaksed“ bilansikirjetel „Ettemakstud toetused“ ja „Muud nõuded“. Seisuga 31.12.2013 oli ettemaksuna antud toetusi 75 tuhat eurot (2012: 169 tuhat eurot) ning antud toetuste tagasinõudeid 30 tuhat eurot (2012: 16 tuhat eurot).

Toetuste andmise kohustused Toetuste andmise kohustused on kajastatud lisas 13 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed“ bilansikirjel „Toetuste andmise kohustused“. Seisuga 31.12.2013 oli toetuste andmise kohustusi 950 tuhat eurot (2012: 411 tuhat eurot).

98 Antud toetused valdkondade lõikes Ülevaate 2013. aastal grupi poolt antud toetuste jagunemisest erinevate valdkondade vahel annab alljärgnev joonis (joonis 19).

Elamu- ja kommunaal- Spordi-, vaba majanduse aja ja kultuuri valdkonnad valdkonnad 10 806 8 073 (sh põhivara (sh põhivara soetuseks soetuseks 99,28%) 17,53%)

Muud tegevusvald- konnad* 7 676 Sotsiaalse kaitse (sh põhivara valdkond soetuseks 16 768 1,98%)

* Muud valdkonnad sisaldavad järgmisi tegevusvaldkondi: transport, haridus, keskkonnakaitse (sh jäätmekäitlus), majandus (sh ettevõtlus), linna juhtimine jm üldised teenused, tervishoid.

Sotsiaalse kaitse valdkonna toetuste alla kuuluvad perekondade ja laste, puuetega inimeste, eakate, toitjakaotanute, töötute ning muude riskirühmade sotsiaalseks kaitseks antavad toetused, toetused laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutustele ning riiklikud toimetulekutoetused.

Lisa 20. Muud tegevustulud

2013 2012

Kokku muud tegevustulud 6 995 5 072 Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa 9) 1 804 1 657 Kasum materiaalse põhivara müügist (vt lisa 10) 3 079 1 095 Muud maksu- ja trahvitulud 1 392 1 863 shväärteomenetluse alusel määratud trahvitulud 779 1 080 Kindlustushüvitised 170 193 Muud tegevustulud 550 264

99 Lisa 21. Tööjõukulud

2013 2012

Kokku tööjõukulud -273 923 -255 084

Töötasukulud kokku -203 238 -188 436 Põhikohaga töötajate töötasud -199 586 -185 183 sh valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud -723 -706 avaliku teenistuse ametnike töötasud -15 628 -23 085 nõukogude ja juhatuste liikmete töötasud -1 413 -1 433 töötajate töötasud -181 822 -159 959 Ajutiste lepinguliste ja muude isikute töötasud -3 652 -3 253

Muud tööjõukulud kokku -70 685 -66 648 Erisoodustuskulud -1 039 -1 204 sh õppelaenude kustutamine -373 -494 isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitis -417 -413 esindus ja vastuvõtukulud ning muud erisoodustused -249 -297 Sotsiaalkindlustusmaks -67 387 -62 593 Töötuskindlustusmakse -2 000 -2 521 Tulumaks erisoodustustelt -299 -337 Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 40 7

Linna ning linna tütarettevõtjate, sihtasutuste ja mittetulundusühingu töötajatest, sh töötajate arvust ning neile arvestatud tasudest saab põhjalikuma ülevaate majandusaasta aruande punktist 1.3 „Töötajaskond“. Nimetatud aruande punktis on avalikustatud ka grupi tegev- ja kõrgema juhtkonna 2013. aasta töötasu ning keskmine töötajate arv.

100 Lisa 22. Muud tegevuskulud

2013 2012

Kokku muud tegevuskulud -250 824 -235 224

Majandustegevuse kulud liikide lõikes -210 629 -196 746 Administreerimiskulud -8 131 -7 717 Uurimis- ja arendustööd -525 -931 Lähetuskulud -916 -954 Koolituskulud -1 900 -2 364 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -32 961 -31 673 Üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -2 973 -2 608 Kasutusrendikulud -26 228 -22 091 sh hooned, ruumid ja rajatised -20 815 -17 188 transpordivahendid -1 292 -1 209 riist- ja tarkvara -2 142 -2 003 inventar -1 283 -1 188 töömasinad ja seadmed -696 -503 Rajatiste majandamiskulud -26 733 -23 539 Sõidukite majandamiskulud -18 958 -17 371 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -5 702 -6 805 Inventari majandamiskulud -5 197 -4 157 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -719 -725 Toiduained ja toitlustusteenused -12 261 -11 627 Meditsiinikulud -39 028 -36 731 Teavikute ja kunstiesemete kulud -137 -131 Õppevahendite ja koolituse kulud -6 711 -5 832 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -5 873 -5 001 Sotsiaalteenused -5 529 -5 047 Muud majandamiskulud -10 147 -11 442

Muud kulud -40 195 -38 478 Maksu-, lõivu- ja trahvikulud -38 312 -37 870 sh käibemaksukulu kaupade ja teenuste soetustelt -26 528 -26 421 käibemaksukulu põhivara soetustelt -11 377 -11 035 muud -407 -414 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -324 -182 Muud tegevuskulud -1 559 -426

101 Rendikulu kasutusrendilepingute mittekatkestavatest tuleviku rendimaksetest

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku tulevaste perioodide rendikulu katkestamatutest rendilepingutest 168 298 171 981 sh järgmisel majandusaastal 19 893 21 416 1. kuni 2. aastal 10 719 8 703 2. kuni 3. aastal 8 477 8 500 3. kuni 4. aastal 7 570 7 754 4. kuni 5. aastal 7 065 7 144 peale 5. aastat 114 574 118 464

Kasutusrendilepingud, millest tulenevad suuremad suuremad mittekatkestatavad tuleviku rendimaksed, on: • Skanska EMV AS-iga 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt rajati Tallinna elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinnasse” raames Loopealse elamurajoon, kus valmis 10 elamut. Linna ja erapartneri vahel on sõlmitud 30 aastane rendileping, millest tulenevalt on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 31.12.2013 seisuga 55 101 tuhat eurot (31.12.2012: 55 262 tuhat eurot). • Elamuehitusprogrammi raames sõlmiti lepingud ka OÜ-ga Raadiku Arendus. 2007. aastal sõlmitud lepingu kohaselt võttis linn 20 aastaks rendile aadressil Raadiku 8 asuva kinnistu 9 korterelamut. 2011. aastal valmisid viimased 3 elamut. Sõlmitud lepingu järgi on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 31.12.2013 seisuga 8 913 tuhat eurot (31.12.2012: 8 706 tuhat eurot). • 2010. aastal tegi Kooliarenduse OÜ tervikremondi neljas linna üldhariduskoolis (Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium ja Tallinna Järveotsa Gümnaasium), mis võeti linna poolt 30 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 31.12.2013 seisuga 57 830 tuhat eurot (31.12.2012: 58 221 tuhat eurot). • 2011. aastal tegi K&L Arenduse OÜ tervikremondi kahes linna üldhariduskoolis (Tallinna Kuristiku Gümnaasium ja Tallinna Läänemere Gümnaasium), mis võeti linna poolt 20 aastaks üürile ja kahes linna lasteaias (Tallinna Lasteaed Vikerkaar ja Kolde Lasteaed), mis võeti linna poolt 15 aastaks üürile. Selle tulemusena on arvestatud järgmiste perioodide mittekatkestatavateks rendimakseteks 31.12.2013 seisuga 35 780 tuhat eurot (31.12.2012: 37 661 tuhat eurot).

Lisa 23. Intressikulud ja muud finantskulud

2013 2012

Kokku intressikulud ja muud finantskulud -7 162 -8 479

Võlakirjadelt ja muudelt võlainstrumentidelt -1 164 -2 345 Võetud laenudelt -516 -739 Riskimaandamise eesmärgil soetatud tuletisinstrumentidelt (vt lisa 16) -767 -611 Kapitalirendilt -215 -159 Teenuste kontsessioonikokkulepete alusel -4 420 -4 485 Diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt (vt lisa 14) -73 -123 Muud intressi- ja finantskulud -7 -17

Intressitulud on kajastatud lisas 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ ja lisas 3 „Finantsinvesteeringud“. Lisas 2 kajastatakse intressitulu rahalt ja investeerimisfondidelt, sh võlakirjadelt ja finantsinvesteeringutelt. Lisas 3 esitatud intressituludes kajastatakse kasumit/kahjumit kauplemisportfelli võlakirjade ja muude võlainstrumentide ümberhindamisest.

102 Lisa 24. Bilansivälised kohustused

Sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud

Bilansiväliselt peetakse arvestust ehitus- ja rekonstrueerimistööde, samuti muude põhivara soetamiseks sõlmitud lepingute kohta, mida ei ole bilansis kohustusena arvele võetud. Seisuga 31.12.2013 on nimetatud lepingute raames tegemata ehitustöid ja saamata põhivara summas 2 576 tuhat eurot (31.12.2012: 37 316 tuhat eurot). Suuremad sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning muud põhivara soetamise lepingud on järgmised:

Tööde teostaja Lepingu objekt, selgitus Tööde Lepingu Ehitustööde ja tarnete lõpp- summa saldod 31.12.2013 tähtaeg sh teos- sh teos- tatud tamata

Tallinna linn (Tallinna Kommunaalamet) Viamer Grupp OÜ Veerise tn 26 ja 28 asenduskodude juurdepääsutee 2014 225 0 225 rajamine

SWECO Projekt AS Kalaranna tn (Põhja pst-Tööstuse tn) tööprojekti 2014 100 39 61 koostamine

K-Projekt AS Suur-Sõjamäe tn (J.Smuuli tee-linna piir) 2014 59 0 59 rekonstrueerimise tööprojekti koostamine

OÜ TILTS Eesti Pärnu mnt viadukti remondi tööprojekti 2014 37 0 37 Filiaal koostamine

T-Model OÜ Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi tn) 2014 31 0 31 taastusremondi jooniste ja kirjelduste koostamine

T-Model OÜ Õismäe tee (Ehitajate tee-Õismäe tee 78) 2014 31 0 31 taastusremondi jooniste ja kirjelduste koostamine

Teedeprojekt OÜ Tondi tn (Pärnu mnt-raudtee) taastusremondi 2014 13 0 13 jooniste ja kirjelduste koostamine

Tallinna linn (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet) Ramm Ehitus OÜ Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuse 2014 3 706 2 275 1 431 projekteerimis- ja ehitustööd

As Telora-E Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskus 2014 118 84 34

AS Ida-Tallinna Keskhaigla Semetron Jõusaali seadmed 2014 58 0 58 Motekmedical Kõnnianalüsaator 2014 342 0 342 OttoBock Proteesivalmistamise seade 2014 163 0 163 Healthcare GmbH

103 Lisa 25. Teenuste kontsessioonikokkulepped

Linn on sõlminud teenuste kontsessioonikokkuleppeid kooli- ja lasteaia hoonete renoveerimise eesmärgil nii kasutusrendi kui ka kapitalirendi tingimustel.

Teenuste kontsessioonikokkulepped kasutusrendi tingimustel

Aastatel 2010−2011 sõlmis linn koolihoonete ja lasteaedade renoveerimiseks Kooliarenduse OÜ ja K&L Arenduse OÜ-ga 8 teenuste kontsessioonilepingut, mida kajastatakse linna aruandes kui kasutusrenti. Kooliarenduse OÜ-ga sõlmis linn lepingud 4 koolihoone renoveerimiseks: Tallinna Humanitaargümnaasium, Järveotsa Gümnaasium, Väike-Õismäe Gümnaasium ja Liivalaia Gümnaasium. Lepinguid kehtivad kuni 2039. aastani. K&L Arenduse OÜ-ga on linnal sõlmitud lepingud 2 koolihoone ja 2 lasteaia renoveerimiseks, milleks on: Kuristiku Gümnaasium, Läänemere Gümnaasium ning Lasteaed Vikerkaare ja Kolde Lasteaed. Lepingud kehtivad kuni 2026. aastani. Rendikulu mittekatkestavatest rendilepingutest on esitatud lisas 22 "Muud tegevuskulud" ja teenuste kontsessioonilepingutest tulenevad kohustused lisas 15 „Võlakohustused“. Hoonete haldamisega seotud tekkepõhised kulud olid 4 381 tuhat eurot (2012: 2 163 tuhat eurot) ja makstud kasutusrendimaksed olid 4 200 tuhat eurot (2012: 2 163 tuhat eurot).

Teenuste kontsessioonikokkulepped kapitalirendi tingimustel

Aastatel 2005–2008 sõlmis linn koolihoonete renoveerimiseks erapartneritega 16 teenuste kontsessioonilepingut: Riigi Kinnisvara AS-iga on linnal sõlmitud lepingud 6 koolihoone ning Vivatex Holding OÜ-ga ja BCA Center OÜ-ga lepingud 10 koolihoone renoveerimiseks. Lepinguperioodi alguses seadis linn erapartnerite kasuks kinnistute hoonestusõigused. Erapartneri kohustuseks oli renoveerida koolihooned linna seatud nõuete järgi ning anda need seejärel linnale üürile. Erapartneril tuleb lepinguperioodi jooksul tagada hoonete vastavus esitatud nõuetele ja pakkuda kokku lepitud mahus haldus-, hooldus-, remondi- ja teisi sarnaseid teenuseid. Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud teenuste kontsessioonilepingute raames renoveeritud vara ja sellest tulenev finantskohustus on linna bilanssi arvele võetud tehtud tööde eest tasutavate maksete nüüdisväärtuses, kasutades sisemist intressimäära. Vivatex Holding OÜ ja BCA Center OÜ lepingute kohaselt ei ole haldus-, hooldus-, remondi- jmt perioodikulude õiglast väärtust üürimaksetes eristatud, mistõttu koostas linn maksete jaotuse analüüsi, milles on lähtutud teadaolevatest turuhindadest ja nende alusel hinnangust ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning opereerimis- ja lisateenuste hindade võimaliku jaotuse kohta. Seega on Vivatex Holding OÜ ja BCA Center OÜ lepingute raames tehtud rekonstrueerimistööd linna bilansis varana arvele võetud õiglases väärtuses. Arvestustes on kasutatud alternatiivseid intressimäärasid.

Kontsessioonikokkulepete alusel arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood

Saldo Saldo 31.12.2013 31.12.2012

Kokku arvestatud tekkepõhised kulud ja makstud rahavood 11 305 11 152 Hoonete haldamisega seotud kulu 4 588 4 370 Intress 4 420 4 484 Käibemaks 360 361 Hoonete amortisatsioon 1 937 1 937 Makstud rahavood 10 365 10 197

104 Kontsessioonikokkulepete alusel rekonstrueeritud põhivara ja lepingutingimused

Tööde teostaja ja Int- Lepingu- Inves- Rendikohustused Tuleviku tagasimaksed rekonstrueeritav ressi- periood teeringu objekt määr üld- Saldo Tasu- Saldo 1 aasta 2-5 Üle 5 maksu- 31.12.12 tud 31.12.13 jooksul aasta aasta mus 2013 jooksul

Kokku kontsessioonilepingute kohustused64 56259 752 -1 043 58 709 1 104 4 445 53 160

Riigi Kinnisvara AS 20 34317 037 -624 16 413 647 2 174 13 592 Pae Gümnaasium 1,66%2005-2015 712207 -82 125 83 42 0 Lasnamäe Vene 4,10%2005-2035 6 1105 428 -146 5 282 153 688 4 441 Gümnaasium Linnamäe Vene Lütseum 4,10%2005-2035 4 6804 114 -106 4 008 111 508 3 389

Mustamäe Gümnaasium1,66% 2005-2015 901262 -104 158 105 53 0 Mustamäe 4,10%2005-2035 5 0694 503 -121 4 382 127 571 3 684 Humanitaargümnaasium Rahumäe Põhikool 4,10%2005-2035 2 8712 523 -65 2 458 68 312 2 078

Vivatex Holding OÜ 23 39022 567 -224 22 343 244 1 211 20 888 Pelgulinna Gümnaasium 8,00%2006-2036 6 3356 065 -65 6 000 70 345 5 585 Tall. 32. Keskkool 8,50%2006-2036 5 1734 995 -50 4 945 54 269 4 622 Kristiine Gümnaasium 8,50%2006-2036 4 3434 193 -42 4 151 46 226 3 879 Laagna Gümnaasium 9,00%2006-2036 5 2795 122 -47 5 075 52 260 4 763 Kalamaja Põhikool 9,00%2006-2036 2 2602 192 -20 2 172 22 111 2 039

BCA Center OÜ 20 82920 148 -195 19 953 213 1 06018 680 Karjamaa Gümnaasium 8,50%2006-2036 3 9003 765 -38 3 727 41 202 3 484 Haabersti Vene Gümnaasium 8,50%2006-2036 5 0084 835 -48 4 787 52 260 4 475 Sikupilli Keskkool 8,50%2006-2036 3 8913 757 -37 3 720 41 202 3 477 Nõmme Gümnaasium9,00% 2006-2036 2 3252 256 -21 2 235 23 115 2 097 Tallinna Ühisgümnaasium 9,00%2006-2036 5 7055 535 -51 5 484 56 281 5 147

Lisa 26. Potentsiaalne tulumaks dividendidelt

Gruppi kuuluvatel äriühingutel on seisuga 31.12.2013 jaotamata kasumit kokku summas 21 481 tuhat eurot (31.12.2012: 20 161 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel on 5 710 tuhat eurot (31.12.2012: 5 359 tuhat eurot).

Lisa 27. Laenude tagatised, garantiid ja panditud varad

Linna pangalaenude tagatiseks on linna iga-aastased laekumised. AS Ida-Tallinna Keskhaigla on seadnud oma kinnistutele Pärnu mnt 104 ja Hariduse 6/Tõnismäe 5 ühishüpoteegi SEB Panga kasuks summas 3 994 tuhat eurot. Kohustuse tagatisena panditud kinnistute soetusmaksumus kokku on 9 830 tuhat eurot (31.12.2012: 9 561 tuhat eurot) ja kogunenud kulum 5 530 tuhat eurot (31.12.2012: 4 611 tuhat eurot).

105 Lisa 28. Tehingud seotud osapooltega

Grupil on toimiv sisekontrollisüsteem (vt aruande punkti 4.1 „Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel“). Seotud isikutega tehtud tehinguid kontrollitakse siseauditi praktiliste kontrolliprotseduuride käigus ning ametiseisundit omavad ametiisikud deklareerivad iga-aastaselt ka oma majanduslikud huvid. Teenistusliku järelevalve tegemisel hinnatakse muuhulgas ametnike tegevust, lähtudes korruptsioonivastase seaduse nõuetest. Linna ametiasutuste majandusaasta aruannetes on ühe lisana juhi deklaratsioon seotud isikute vahel toimunud tehingute kohta. 2013. aasta aruandes deklareerisid kõik linna ametiasutuste juhid, et ei neil ega nende lähikondlastel ei olnud 2013. aastal tehinguid oma ametiasutusega. Linna 277 asutusel oli 2013. aastal tehinguid juriidiliste isikutega (äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud), kes on otseselt seotud linna asutuste juhtidega, järgmiselt: • linn ostis kaupu ja teenuseid ning andis toetusi kokku summas 612 tuhat eurot; • linn osutas tasulisi teenuseid ning sai toetusi summas 48 tuhat eurot. Eelnimetatud kuludest 174 tuhat eurot moodustavad asutuste juhtidega seotud juriidilistele isikutele aasta jooksul antud erinevad toetused. Seotud isikutelt saadud tuludest enamus on saadud seoses linna asutuste ruumide üüriga. 2013. aastal on kavas jätkata seotud tehingute alase kontrolli tõhustamist ning panustatakse võimalike korruptsioonijuhtumite ennetamisse: teavitustöö (koolitused), erinevate regulatsioonide koostamine (linnal on väljatöötamisel korruptsioonivastane strateegia). Gruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmetel ning nende lähedastel pereliikmetel puudusid 2013. aastal olulised tehingud, mida raamatupidamise aastaaruande käesolevas lisas avalikustada. Nõukogude ja juhatuste liikmete töötasude kohta vt lisa 21 „Tööjõukulud“ ja aruande punktis 1.3 „Töötajaskond“.

Lisa 29. Tingimuslikud kohustused

Müügimaks

Aastatel 2010–2011 kehtis Tallinnas müügimaks, mida rakendati ka aktsiisiga maksustatavatele kaupadele (s.o kütus, alkohol ja tubakas). Tänaseks on kuus äriühingust maksumaksjat asunud seisukohale, et aktsiisiga maksustatavate kaupade maksustamine müügimaksuga ei olnud õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust vaidlustasid nad kohtus Tallinna Ettevõtlusameti otsused, millega aktsiisiga maksustatud kaupadelt tasutud müügimaks jäeti neile tagastamata. Käesoleval hetkel oodatakse vastavas küsimuses Euroopa Kohtu otsust. Kohtuvaidlusest tulenevate võimalike nõuete suhtes on bilansis moodustatud hinnanguline eraldis, milles on arvestatud ka eelnimetatud nõuetega (vt lisa 14 „Eraldised“). Samas on linn seisukohal, et esitatud kaebused ei ole põhjendatud ning müügimaksu kohaldati õigesti. Olenevalt kohtuvaidluste lõpptulemusest ei ole välistatud, et sarnase müügimaksu tagasinõude võivad pärast kohtuotsuse jõustumist esitada ka teised aktsiisikaupade müüjad. Aktsiisikaupadelt tasutud müügimaksu osatähtsus on hinnanguliselt kokku 12–14%. Maksukorralduse seadusest tulenevalt on maksumaksjatel õigus parandada maksudeklaratsioone kolme aasta jooksul deklaratsioonide esitamise tähtpäevast arvates. Käesoleva aastaaruande koostamise hetke seisuga on maksumaksjatel võimalik veel parandada 2011. aasta II–IV kvartali deklaratsioone, sh 2011. aasta viimase kvartali deklaratsiooni parandamise lõpptähtaeg on 20. jaanuar 2015.

Lisa 30. Bilansipäevajärgsed sündmused

Tallinna Linnavolikogu otsustas 2014. aasta aprillis asutada Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse põhieesmärgiga valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine. Loodava ühistupanga missiooniks on tegutseda kohalike inimeste, ettevõtjate ja munitsipaalasutuste huvides ning arendada ühes sellega kodanikuühiskonda. Linn tegi 2014. aastal sihtasutusele rahalise sissemakse summas 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot.

106 Lisa 31. Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss

2013 2012

Varad Käibevara Raha ja pangakontod 25 079 32 426 Maksu- ja trahvinõuded 26 822 24 839 Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 16 155 10 842 Varud 22 17 Käibevara kokku 68 078 68 124

Põhivara Osalused valitseva mõju all olevates üksustes ning sidusüksutes 74 210 88 621 Finantsinvesteeringud 253 253 Muud nõuded (sh liisingnõuded) ja ettemaksed 2 428 68 Kinnisvarainvesteeringud 51 557 60 490 Materiaalne põhivara 975 361 957 338 Immateriaalne põhivara 575 483 Põhivara kokku 1 104 384 1 107 253 Varad kokku 1 172 462 1 175 377

Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele 26 165 28 402 Võlad töövõtjatele 20 824 18 226 Maksu- ja trahvikohustused ning saadud ettemaksed 169 6 106 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 16 593 3 345 Eraldised 1 027 2 413 Võlakohustused 17 615 15 659 Tuletisinstrumendid 670 1 426 Lühiajalised kohustused kokku 83 063 75 577

Pikaajalised kohustused Eraldised 3 794 1 137 Võlakohustused 221 981 204 598 Pikaajalised kohustused kokku 225 775 205 735 Kohustused kokku 308 838 281 312

Netovara Riskimaandamise reserv -557 -1 307 Akumuleeritud ülejääk 864 181 895 372 Netovara kokku 863 624 894 065

Kohustused ja netovara kokku 1 172 462 1 175 377

107 Konsolideerimata tulemiaruanne

2013 2012

Tegevustulud Maksud 299 077 278 172 Müüdud tooted ja teenused 57 670 66 460 Saadud toetused 103 659 107 918 Muud tegevustulud 5 260 4 382 Tegevustulud kokku 465 666 456 932

Tegevuskulud Antud toetused -99 093 -84 603 Tööjõukulud -167 223 -154 737 Muud tegevuskulud -167 242 -165 273 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -65 482 -67 292 Tegevuskulud kokku -499 040 -471 905

Aruandeperioodi tegevustulem -33 374 -14 973

Finantstulud ja -kulud Intressikulud -6 494 -7 568 Tulem osalustelt 1 457 -802 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 82 288 Muud finantstulud ja -kulud -149 -5 Finantstulud ja -kulud kokku -5 104 -8 087

Aruandeperioodi tulem -38 478 -23 060

108 Konsolideerimata rahavoogude aruanne

(kaudsel meetodil)

2013 2012

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -33 374 -14 973 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon, allahindlus ja mahakandmine 65 482 67 292 Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu 10 416 8 980 Kasum/kahjum põhivara müügist -3 335 -2 137 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -29 962 -36 886 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16 050 12 221 Käibevara netomuutus -3 590 3 195 Kohustuste netomuutus 7 006 1 655 Rahavood põhitegevusest kokku 28 693 39 347

Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) -54 546 -22 980 Laekunud põhivara müügist (v.a finantsinvesteeringud ja osalused) 5 665 4 399 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 4 790 3 538 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -14 833 -12 097 Laekunud antud laenude tagasimakseid 2 0 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 -6 000 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 6 000 2 Laekunud osaluste müügist ja aktsiakapitali vähendamisest 3 800 1 598 Laekunud dividendid 6 038 7 777 Laekunud intressid ja muud finantstulud 132 267 Rahavood investeerimisest kokku -42 952 -23 496

Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud võlakirjade emiteerimisest 15 000 0 Tasutud võlakirjade lunastamisel -8 711 -7 899 Laekunud laenud 20 000 0 Laenude tagasimaksed -5 906 -5 906 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid 0 -20 Tagasi makstud kontsessioonilepingute alusel -1 043 -983 Makstud intressid ja muud finantskulud -6 428 -7 638 Rahavood finantseerimisest kokku 12 912 -22 446

Puhas rahavoog -1 347 -6 595

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 26 426 33 021 Raha ja selle ekvivalentide muutus -1 347 -6 595 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 25 079 26 426

2013. aastal vähendati AS Tallinna Soojus aktsiakapitali 9 532 tuhat eurot, millest 2013. aastal laekus 3 500 tuhat eurot, 2014. aastal laekub 3 500 tuhat eurot ja 2015. aastal laekub 2 532 tuhat eurot.

109 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

Saldo Muutused Saldo 31.12.2012 2013 31.12.2013

Riskimaandamise reserv -1 307 750 -557 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 750

Akumuleeritud tulem 895 372 -31 191 864 181 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) 7 287 Aruandeperioodi tulem -38 478

Kokku 894 065 -30 441 863 624 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus 750 Põhivara ümberhindlus (munitsipaliseerimine) 7 287 Aruandeperioodi tulem -38 478

110 Lisa 32. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Eelarve täitmise aruanne on raamatupidamise seaduse § 41 alusel üheks raamatupidamise aastaaruande täiendavaks põhiaruandeks. Eelarve täitmise aruanne on struktureeritud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuete alusel, mille kohaselt koosneb eelarve 5 eelarveosast: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimis- ja finantseerimistegevus ning likviidsete varade muutus. Aruandes on esitatud eelnimetatud jaotuses andmed esialgse eelarve, lõpliku eelarve ja eelarve täitmise kohta. Esialgne eelarve on linnavolikogu 20. detsembri 2012 määrusega nr 36 kinnitatud Tallinna linna 2013. aasta eelarve. Lõplik eelarve on eelarveaasta jooksul linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega tehtud muudatustega korrigeeritud esialgne eelarve 1.

Esialgse ja lõpliku eelarve olulised vahed

Esialgse ja lõpliku eelarve erisused tulenevad eelarveaasta vältel linna tuluprognooside ja kuluvajaduste täpsustamisest ning kulutustes tehtud ümberpaigutustest, lähtudes tulude ja kulutuste jooksvast täitmisest ning täpsustunud tegelikest vajadustest. 2013. aasta kinnitatud eelarves planeeriti põhitegevuse tuludeks 414 635 tuhat eurot. Eelarveaasta vältel suurendati põhitegevuse tulusid 16 820 tuhande euro võrra ehk 4,1%. Lõplikuks põhitegevuse tulude mahuks kujunes 431 455 tuhat eurot. 2013. aasta kinnitatud eelarves kavandati põhitegevuse kuludeks kokku 389 588 tuhat eurot. Põhitegevuse tulude, sh toetuste, prognoosi täpsustamine võimaldas aasta kestel suurendada põhitegevuse kulusid 18 373 tuhande euro võrra. Kulutuste majanduslikust sisust lähtudes tehti ümberpaigutusi põhitegevuse kuludeks investeerimistegevuse kulutuste arvelt summas 2 629 tuhat eurot. 2012. aasta eelarvest kanti 2013. eelarveaastasse üle põhitegevuse kulusid summas 5 225 tuhat eurot. Lõpliku eelarve põhitegevuse kulude mahuks kujunes 415 815 tuhat eurot. Aasta kestel suurendati investeerimistegevuse tulusid 1 958 tuhande euro võrra, millest suurema osa moodustas põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine. Investeerimistegevuse kulutusi suurendati 27 696 tuhande euro võrra, millest 22 540 tuhat eurot moodustas põhivara soetus ja 5262 tuhat eurot antav sihtfinantseerimine. Lõplikus eelarves kavandatud likviidsete varade vähenemine oli 35 147 tuhande euro võrra suurem kui kinnitatud eelarves, mis suuresti tulenes vajadusest katta likviidsete varade arvelt 2012. aastast 2013. aastasse üle kantud kulutusi. Eelarveaasta jooksul võttis linnavolikogu vastu kaks lisaeelarvet (linnavolikogu 27. mai 2013 määrus nr 28 ja 3. oktoobri 2013 määrus nr 52). Lisaeelarvetega täpsustati nii kinnitatud eelarve põhitegevuse tulusid ja kulusid, investeerimis- tegevuse tulusid ja kulutusi kui ka likviidsete varade muutust. Põhitegevuse tuludest suurendati peamiselt tulumaksu, maamaksu ning kaupade ja teenuste müügist saadavaid tulusid. Põhitegevuse kuludes suurenesid peamiselt hariduse, linnatranspordi ning teede ja tänavate korrashoiu valdkondade kulud. Investeermistegevuse kulutustes kavandati enim lisavahendeid hariduse, kultuuri, linnamajanduse ning heakorra valdkondadesse. Lisaks lisaeelarvetele täpsustati 2013. aasta linna eelarvet ka linnavalitsuse õigusaktidega, millest olulisemad olid alljärgnevad. Tallinna Linnavalitsuse 23. jaanuari 2002 määrusega nr 11 kinnitatud „Ülekantavate kulude järgmisse eelarveaastasse kandmise korra“ p-de 8 ja 9 kohaselt võib järgmisesse eelarveaastasse üle kanda investeeringuid ja neid kulusid, mis on eelarves ülekantavaks määratud. Järgmisesse eelarveaastasse üle kantavaid investeeringuid ja tegevuskulusid võib kasutada üksnes samal otstarbel ning ainult selle eelarveaasta jooksul. Kulude ülekandmine toimub ametiasutuse taotluse alusel. 2012. eelarveaastast kanti 2013. eelarveaastasse üle põhitegevuse kulusid summas 5 225 tuhat eurot ja investeerimistegevuse kulutusi summas 27 193 tuhat eurot. Ülekantavad kulud ja investeeringud olid valdavalt seotud välisrahastusega projektidega, mille elluviimise käigus vajalike põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kulutuste täitmine jäid osaliselt 2013. aastasse. Sellest tulenevad täiendavad väljaminekud 2013. aastal kaeti likviidsete varade muutuste arvelt. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 36 „Tallinna linna 2013. aasta eelarve” § 2 lõige 1 p 1 sätestas, et linnavalitsusel on lubatud kinnitada Tallinna linnale antud riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus ametiasutuste ning vajadusel majandusliku sisu lõikes pärast vastavate riigi

1 Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2013 määrus nr 28 „Tallinna linna 2013. aasta esimene lisaeelarve“; Tallinna Linnavolikogu 3. oktoobri 2013 määrus nr 52 „Tallinna linna 2013. aasta teine lisaeelarve“; Tallinn Linnavalitsuse 10. aprilli 2013 korraldus nr 483-k, 19. juuni 2013 korraldus nr 886-k, 5. oktoobri 2011 korraldus nr 1542-k ja 19. veebruari 2014 korraldus nr 261-k „Riigieelarve eraldiste, lepingute alusel linnale eraldatud vahendite ja saadud annetuste jaotus linna asutuste lõikes“; Tallinna Linnavalitsuse 10. aprilli 2013 korraldus nr 482-k, 19. juuni 2013 korraldus nr 886-k ja 19. veebruari 2014 korraldus nr 261-k „2012. eelarveaastast 2013. eelarveaastasse ülekantavad kulud“; Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2013 korraldus nr 885-k ja 04.12.2013 korraldus nr 1682-k „Energiakulude kompenseerimiseks ette nähtud vahendite jaotus“; Tallinn Linnavalitsuse 19. veebruari 2014 korraldus nr 261-k „Asutuste kulude suurendus omatulude kavandatust suuremas mahus täitmise võrra“.

111 õigusaktide vastuvõtmist, lepingute sõlmimist või annetuse saamist. Algselt oli linnavolikogu poolt kinnitatud linna 2013. aasta eelarves kavandatud saadavaid toetusi põhitegevuse kuludeks summas 70 375 tuhat eurot ja investeerimistegevuse kulutuste sihtfinantseerimiseks summas 18 710 tuhat eurot. Eelarveaasta jooksul korrigeeriti põhitegevuse kuludeks saadavaid toetusi nii lisaeelarvetega kui ka vastavate linnavalitsuse korraldustega, mille tulemusena prognoositavad saadavad toetused suurenesid kokku 3 171 tuhande euro ja saadav sihtfinantseerimine 1 151 tuhande euro võrra. Saadavatest toetustest moodustavad 75% riigieelarvest saadavad toetused hariduskuludeks (põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate palgad, koolituskulud ja investeeringud) ja toimetulekutoetuste maksmiseks.

Lõpliku eelarve ja eelarve täitmise vahed

Põhitegevuse tulud Eelarve põhitegevuse tulud täideti summas 432 400 tuhat eurot ehk 0,2% enam kui lõplikus eelarves kavandatud. Põhitegevuse tuludest 69,2% moodustasid maksutulud. Üksikisiku tulumaksu saadi 1,0%, maamaksu 0,4% ja kohalikke makse 10,8% planeeritust enam. Tulumaksu tulu parem täitmine tulenes peamiselt tallinlaste prognoositust suuremast tööhõivest ja keskmise palga oodatust suuremast kasvust. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Tallinnas 2013. aasta keskmisena 184,3 tuhat tulu saanud inimest kuus, mis on 2,8 tuhande inimese võrra enam kui 2012. aastal. Keskmine deklareeritud tulu inimese kohta kasvas aastaga 5,9% ja moodustas tulu saaja kohta 1 007 eurot kuus. 2013. aastal saadi ka kõiki kohalikke makse kavandatust enam, sh reklaamimaksu 322 tuhande, parkimistasu 320 tuhande ning teede ja tänavate sulgemise maksu 215 tuhande euro võrra enam. Reklaamimaksu saadi enam tulenevalt kavandatust suuremas mahus välireklaami tellimisest peamiselt kaubandusettevõtete poolt. Parkimistasu kasvas enim vanalinna ja kesklinna piirkonnas, kus parkimisintensiivsus on püsivalt kõrge. Teede ja tänavate sulgemise maksu kasv tulenes tehnovõrkude uuendamise tööde mahu kasvust tingituna. Tulu kaupade ja teenuste müügist saadi 57 680 tuhat eurot, mis on 5,0% planeeritust vähem. Kavandatust vähem saadi ühistranspordi piletulu, tulu kommunaalteenustest, jäätmeveo teenustasu jm. Ühistranspordi piletitulu saadi vähem, kuna 100%-lise sõidusoodustusega ühistranspordi kasutajate arv kasvas oodatust enam tulenevalt asjaolust, et Tallinna elanikuks registreeris end prognoositust rohkem inimesi. Kommunaalteenuste tulu osas arvestati planeerimisel suurema teenuste hinnatõusuga, kuid aasta kokkuvõttes osutus hinnatõus planeeritust väiksemaks. Jäätmeveo teenustasu tulusid mõjutas asjaolu, et 2013. aastal ei laienenud korraldatud jäätmevedu uutesse kavandatud piirkondadesse, mistõttu ei olnud võimalik ka jäätmeveo teenustasu koguda kavandatud mahus.

Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kulud täideti summas 405 314 tuhat eurot ehk 97,5%. Kulude kasutamata jääk oli 10 501 tuhat eurot, millest 4 336 tuhat eurot kanti üle 2014. eelarveaastasse 2013. aastal alustatud projektide lõpuleviimiseks vastavalt sõlmitud lepingutele ja projektide tegevuskavadele. Ülekantavad tegevuskulud olid valdavalt seotud välisprojektidega, mille tegevus jätkub 2014. aastal. Linna asutused, kes ei suutnud koguda asutusele kavandatud tulusid eelarves planeeritud mahus, jätsid vastavas summas täitmata ka asutusele ettenähtud põhitegevuse kulud kokku summas ligi 1 373 tuhat eurot. Kasutamata jäi ka eelarves planeeritud mahus energiakulude tõusu kompenseerimiseks ettenähtud kulude reserv. Tulenevalt soodsatest ilmaoludest, kujunesid energiakulud kavandatust väiksemaks, mistõttu jäi reserv kasutamata summas 1 020 tuhat eurot. 2013. aastal jäi ka lõpetamata välisrahastusega projekt ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamine, mistõttu jäi kasutamata 1 097 tuhat eurot. Projekti tegevused jätkuvad 2014. aastal ning vastavad kulud planeeriti 2014. aasta linnaeelarvesse. Ülejäänud osas jäid kulud täitmata peamiselt linna asutuste säästlikumast majandamisest. Reservideks kavandatud kulude täitmine kajastatakse tehingu majanduslikust sisust lähtudes muudes tegevuskuludes või põhivara soetustes, mistõttu sisaldub reservide täitmine summas 2 495 tuhat eurot põhitegevuse kulude täitmises ja summas 553 tuhat eurot investeerimistegevuse täitmises.

Investeerimistegevus Investeerimistegevuse tulusid saadi 17 326 tuhat eurot planeeritust enam ja kulutuste täitmine kujunes 15 363 tuhande euro võrra väiksemaks kui lõplikus eelarves kavandatud kulutusted. 2013. aastal saadi sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks 9 800 tuhat eurot enam kui eelarves kavandati, kuna mitmete välisrahastusega objektide valmimine lükkus 2012. aastast 2013. aastasse, mistõttu kandsid toetuste andjad ka omapoolse sihtfinantseerimise linnale üle alles 2013. aastal. 2013. aasta investeerimistegevuse eelarve täitmises kajastub ka 2013. aastal aktsionäride poolt läbiviidud Aktsiaselts Tallinna Soojus aktsiakapitali vähendamine summas 9 532 tuhat eurot, mida eelarvesse ei olnud planeeritud, tulenevalt asjaolust, et vastav äriregistri kanne aktsiakapitali vähendamise kohta tehti alles 29. oktoobril 2013, kuid Tallinna linna 2013. aasta teine lisaeelarve võeti linnavolikogus vastu juba 3. oktoobril 2013. Põhivara müügist aga saadi 2013. aastal 1 538 tuhande euro võrra vähem kui kavandatud, kuna linn otsustas lähtudes ebasoodsast turusituatsioonist loobuda mitmete müügiplaanis olnud objektide võõrandamisest. Põhivara soetusteks kavandatud kulutusi täideti 2013. aastal 9 774 tuhande euro võrra kavandatust vähem. Üheks põhjuseks oli Ülemiste liiklussõlme lõpetatud ehitustööde tegeliku maksumuse kujunemine 7,8 miljonit eurot väiksemaks kui esialgu kavandatud. 2014. aastasse lükkusid mitmete investeerimisobjektide valmimine, sh Loomaaia

112 Keskkonnahariduskeskus, Veerise tänava peremajad ja Tondiraba Jäähall. 2014. eelarveaastasse kanti 2013. aastast üle investeerimistegevuse kulutusi kokku summas 5 764 tuhat eurot.

Finantseerimistegevus 2013. aasta investeerimistegevuse finantseerimiseks kavandati võtta laenu summas 25 miljonit eurot. Lisaks 2013. aasta investeeringute katteks kavandatud laenule lubas linnavolikogu (20. detsembri 2012 määruse nr 36 „Tallinna linna 2013. aasta eelarve“ § 2 lg 5) linnavalitsusel vajadusel välja võtta ka 2012. aasta linna eelarves investeeringute katteks kavandatud, kuid kasutusele võtmata laenu summas 23,8 miljonit eurot. Seda põhjusel, et 2012. aastaks kavandatud suuremate investeeringuobjektide tööd lükkusid 2013. aastasse, mistõttu jäi 2012. aastal välja võtmata ka nende tööde finantseerimiseks kavandatud laen. Linna 2013. aasta lõpliku eelarve investeerimistegevuse kulutuste kogumahuks kavandati 90,6 miljonit eurot. Investeerimistegevuse kulutuste täitmiseks kujunes aga 80,8 miljonit eurot, mis on ligi 10 miljonit eurot planeeritust vähem. Eeltoodut arvestades ei võtnud linn 2013. aastal kasutusele kogu investeerimistegevuse finantseerimiseks lubatud laenu, vaid võttis välja lubatud laenu kogumahust 35 miljonit eurot. Linna laenude ja võlakirjade tagasimakseid, teenuste kontsessioonilepingutest tulenevaid makseid ning kapitaliliisingu makseid tehti eelarves kavandatud mahus.

Likviidsed varad Likviidsete varade kavandatud vähenemine kujunes 41 616 tuhande euro võrra prognoositust väiksemaks. Seda mõjutasid: • 2012. aasta linna eelarves investeeringute katteks kavandatud, kuid võtmata jäänud laenu väljavõtmine 2013. aastasse ülekantud investeeringute finantseerimiseks; • põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse kulutuste finantseerimiseks kavandatud väljamaksed eelarves planeeritust väiksemas mahus seoses eelarves kavandatud kulude ja investeeringute väiksema täitmisega ning 2013. aastal lõpetamata projektide ja investeeringuobjektide kulutuste ülekandmisega 2014. eelarveaastasse; • sihtfinantseerimise tulu kavandatust suurem täitmine tulenevalt 2012. aastast 2013. aastasse üle kantud välisrahastusega investeeringute (sh Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine, Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse keskuse ehitus ja Õismäe Kooli renoveerimine) katteks välisrahastuse andjalt 2013. aastal teostatud tööde eest saadud sihtfinantseerimisest. Täiendava kriteeriumina sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus nõude, mille kohaselt omavalitsusüksuse eelarve põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Nii kinnitatud kui ka lõplikus eelarves ja ka eelarve täitmises on nimetatud tingimus täidetud.

Eelarve täitmise aruandes ja konsolideerimata tulemiaruandes esitatud arvnäitajate vahed on esitatud tabelis 32.

113 Tabel 32. Vahed eelarve täitmise aruande ja konsolideerimata tulemiaruande vahel

Eelarve Tulemi- Vahe Selgitused vahede kohta täitmise aruanne aruanne

Tegevustulud 467 678 465 667 2 011 Sh sisekäive 384 Põhitegevuse tulud 432 400 Sh mitterahalised tehingud 1 627 Põhivara müük 5 617 sellest müüdava vara 2 281 jääkväärtus Saadav sihtfinantseerimine 29 661

Tegevuskulud 430 442 499 040 -68 598 Sh sisekäive 384 Põhitegevuse kulud 405 314 Sh mitterahalised tehingud -68 982 Põhivara käibemaks 10 417 sellest põhivara amortisatsioon -65 482 ja allahindlus Antav sihtfinantseerimine 14 711

Finantstulud 6 120 6 120 0 Dividendid 6 038 Muud tulud 82

Finantskulud 6 427 11 224 -4 797 Sh mitterahalised tehingud -4 797 Intressikulu 6 422 sh intressikulu diskonteerimine -216 ja muud kulud Muud finantskulud 5 sh kahjum osaluste -4 581 ümberhindamisest

Põhivara soetus 60 556 0 60 556 Sh põhivara soetus 60 556

Tulem -23 627 -38 477 14 850 Sh mitterahalised tehingud 75 406 Sh põhivara soetus -60 556

114 7. Vandeaudiitori aruanne

115 8. Allkirjad majandusaasta aruandele

Tallinna Linnavalitsus on koostanud Tallinna linna 31. detsembril 2013. aastal lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, grupi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest (sh linna eelarve täitmise aastaaruanne) ja vandeaudiitori aruandest. Tallinna Linnavolikogu on majandusaasta aruande kinnitanud ning Rahandusministeeriumile ja Harju Maavalitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Tallinna Linnavolikogu . juuni 2014 otsus nr .

Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees Edgar Savisaar Linnapea

116