Rakvere Farmid AS

Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Heakskiitmiseks

Tallinn 2014

Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Nimetus PÄRNAÕIE VEISEFARMI SEAFARMIKS REKONSTRUEERIMISE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Versioon Heakskiitmiseks Töö nr 12/KH/31 Aeg Veebruar 2014

Arendaja Rakvere Farmid AS Aadress: Viiratsi vald, 70101, Viljandimaa, Eesti Telefon: 5140338 Kontaktisik: Terje Luure E-post: [email protected]

Koostamise korraldaja Vändra Vallavalitsus Aadress: Allikõnnu küla, 87604, Vändra vald, Pärnumaa, Eesti Telefon: 44 75 744 Kontaktisik: Mari Reinfeldt E-post: [email protected]

KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E-post: [email protected]

KSH juhtekspert Kaupo Heinma, MSc (keskkonnakorraldus) Litsents nr KMH 0130

Osalejad Krista Jüriado, MSc (geoökoloogia) Pille Antons, MSc (geograafia; linna- ja tööstusmaastike korraldus) Marit Abiline, MSc (keskkonnatehnika) Lea Jalukse, magistrikraadile vastav kvalifikatsioon (keskkonnatehnoloogia) Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090 Luule Sinnisov, MSc (keskkonnajuhtimine ja keskkonnapoliitika). Litsents nr. KMH 0129 Katrin Ritso, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr KMH 0144 Silver Lind, BSc (geoökoloogia)

2/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...... 8 2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS ...... 11 3 KESKKONNAMÕJU STRATEGILISE HINDAMISE MEETODID ...... 12 4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE STRATEEGILISES PLANEERIMISDOKUMENDIS ...... 16 4.1 Säästev Eesti 21 ...... 16 4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 16 5 DETAILPANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 19 5.1 Vändra valla arengukava 2010-2020 ...... 19 5.2 Pärnu maakonna planeering ...... 19 5.3 Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ...... 20 5.4 Vändra valla üldplaneering ...... 20 6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ...... 22 7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG ...... 24 7.1 Asukoha üldiseloomustus ...... 24 7.2 Maakasutus ...... 25 7.3 Sotsiaalne keskkond ...... 26 7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ...... 27 7.4.1 Pinnamood ...... 27 7.4.2 Pinnakate ...... 28 7.4.3 Aluspõhi ...... 28 7.5 Põhjavesi ...... 29 7.5.1 Põhjavee seisund ...... 29 7.5.2 Põhjavee kaitstus ...... 30 7.6 Pinnavesi ...... 32 7.7 Punktreostusallikad ...... 32 7.8 Piirkonna transpordikoormus ...... 33 7.9 Välisõhu seisund ...... 33 7.10 Müratase ...... 33 7.11 Kliima ...... 34 7.12 Kaitsealad ...... 36 7.13 Kultuurimälestised ...... 38 7.14 Pärandkultuuriobjektid ...... 38

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

8 OLEMASOLEVA OLUKORRA EHK NULLALTERNATIIVI KIRJELDUS ...... 41 9 NULLATERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG ..... 45 9.1 Metoodika ...... 45 9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ...... 45 9.2.1 Visuaalne reostus ...... 45 9.2.2 Oht loomastikule ...... 45 9.2.3 Oht inimese tervisele ...... 45 9.2.4 Jäätmeteke ...... 46 9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...... 46 9.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 46 9.3.2 Mõju maastikule ...... 46 9.3.3 Mõju pinnasele ...... 46 9.3.4 Mõju pinnaveele ...... 47 9.3.5 Mõju põhjaveele ...... 47 9.3.6 Mõju välisõhule ...... 47 9.3.7 Mõju müratasemele ...... 47 9.3.8 Mõju kliimale...... 47 9.3.9 Mõju kultuuripärandile ...... 47 9.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 47 9.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 48 9.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 48 9.4 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 48 9.4.1 Mõju elusloodusele ...... 48 9.4.2 Mõju inimese tervisele ...... 48 9.4.3 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ...... 49 10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 50 10.1 Seafarmi rekonstrueerimine ...... 50 10.2 Seafarmi tegevus ...... 54 10.2.1 Pidamistehnoloogia ja tootmismaht ...... 54 10.2.2 Ventilatsioon ja kütmine ...... 55 10.2.3 Veekasutus ja reoveekäitlus ...... 56 10.2.4 Jäätmekäitlus ...... 56 10.2.5 Sõnnikukäitlus ...... 57 10.2.6 Energia kasutamine ...... 58 10.2.7 Farmi teenindav transport ...... 58 10.2.8 Veterinaarohutus ...... 58

4/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

10.3 Farmi sulgemine ...... 59 11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 60 11.1 Metoodika ...... 60 11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ...... 60 11.2.1 Ressursikasutus ...... 62 11.2.2 Heitmed välisõhku (sh tolm) ...... 62 11.2.3 Müra ...... 62 11.2.4 Jäätmeteke ...... 63 11.2.5 Pinnase tallamine ja eemaldamine/ümberpaigutamine ...... 63 11.2.6 Transpordikoormuse tõus ...... 63 11.2.7 Hädaolukorrad ...... 63 11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang.... 64 11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ...... 64 11.3.2 Mõju maastikule ...... 64 11.3.3 Mõju pinnasele ...... 64 11.3.4 Mõju pinnaveele ...... 64 11.3.5 Mõju põhjaveele ...... 64 11.3.6 Mõju välisõhu seisundile ...... 65 11.3.7 Mõju müratasemele ...... 65 11.3.8 Mõju kliimale...... 66 11.3.9 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele ...... 66 11.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 66 11.3.11 Mõju kultuuripärandile ...... 66 11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 66 11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 66 11.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ...... 67 11.4.1 Mõju elusloodusele ...... 67 11.4.2 Mõju inimese tervisele ...... 67 11.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale ...... 67 11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ...... 68 12 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 69 12.1 Metoodika ...... 69 12.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad tagajärjed 69 12.2.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke) ...... 70 12.2.2 Sõnnikuteke ...... 75

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

12.2.3 Veekasutus ja reoveeteke ...... 76 12.2.4 Mürateke ...... 77 12.2.5 Jäätmeteke ...... 77 12.2.6 Hädaolukorraoht ...... 77 12.3 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad mõjud ..... 77 12.3.1 Mõju maastikule ...... 78 12.3.2 Mõju pinnasele ...... 78 12.3.3 Mõju pinnaveele ...... 78 12.3.4 Mõju põhjaveele ...... 78 12.3.5 Mõju välisõhu seisundile ...... 79 12.3.6 Mõju müratasemele ...... 82 12.3.7 Mõju kliimale...... 82 12.3.8 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 82 12.3.9 Mõju kultuuripärandile ...... 83 12.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ...... 83 12.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ...... 83 12.4 Farmi tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale...... 83 12.4.1 Mõju elusloodusele ...... 83 12.4.2 Mõju inimese tervisele ...... 84 12.4.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ...... 84 12.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ...... 84 13 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ...... 86 14 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA ...... 87 15 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ...... 91 15.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed ...... 91 15.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed ...... 92 16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ...... 95 16.1 Metoodika ...... 95 16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust .. 96 16.2.1 Alternatiivide võrdlus ...... 96 16.2.2 Järeldused ...... 100 17 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ...... 101

6/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA ...... 102 19 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED...... 104 20 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ...... 105 21 KASUTATUD MATERJALID ...... 107 22 LISAD ...... 109

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

1 SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Pärnumaal Vändra vallas Pärnjõe külas Pärnaõie lauda katastriüksusel (katastrinumbriga 93001:002:0334) asuva veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks. Detailplaneeringu (DP) eesmärgiks on olemasoleva veisefarmi seafarmiks rekonstrueerimine, olemasolevate tehnovõrkude rekonstrueerimine ja kaasajastamine, vajadusel väljaehitamine, kinnistusiseste teede ja platside korrastamine ja ilmastikukindlate katete rajamine, haljastuse taastamine, eelkõige arvestades Vändra valla üldplaneeringut, võimalikke keskkonnamõjusid ning ruumilise ja säästva arengu põhimõtteid. KSH käigus hinnatava tegevuse eesmärgiks on veisefarm rekonstrueerida sigade nuumafarmiks. Seafarmis plaanitakse maksimaalselt pidada kuni 3720 nuumikut ja 2148 võõrdepõrsast. Planeeritavaks toodanguks on ca 11 900 nuumikut aastas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37; 2010, 22, 108; 16.11.2010, 1; 21.12.2011,1). Kavandatava tegevuse läbiviija (edaspidi arendaja) on Rakvere Farmid AS. Rakvere Farmid AS Pärnaõie seafarmi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Vändra vallavolikogu 20.03.2012 otsusega nr 12. Algatamise aluseks on planeerimisseaduse § 10 lg 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 27. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kuulub eraldi osana detailplaneeringu juurde. Käesolev KSH on koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega ja selle alusel on võimalik taotleda tegevuslubasid, sh keskkonnakompleksluba, ehitusluba jm, et välistada korduvaid keskkonnamõju hindamise menetlusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärkideks on: - hinnata farmi rekonstrueerimiseks vajalikke tegevusi, aspekte (KeHJS mõistes tagajärgi) ja nende eeldatavat keskkonnamõju; - hinnata seafarmi tegevusega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju; - hinnata farmi sulgemisega kaasnevaid aspekte ja eeldatavat keskkonnamõju; - välja tuua olulised mõjud; - prognoosida võimalikke muutusi keskkonnale, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; - välja valida parimad alternatiivsed lahendused; - välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; - esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida seafarmi tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju.

8/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Laiemateks KSH eesmärkideks on keskkonnamõju hindamise abil tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Käesolevalt hakatakse hindama kahte reaalset alternatiivset olukorda. Esiteks olukorda, kui veisefarmi ei rekonstrueerita seafarmiks ning hooned jäävad kasutusest välja ehk nullalternatiivi. Teiseks alternatiiviks on veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks. Kuna tegemist on detailplaneeringuga konkreetsele maa-alale ning omaniku eesmärk on olemasoleva hetkel toimivas veisefarmis pärast rekonstrueerimist seafarmiks hakata pidama sigu, siis asukoha alternatiive ei hinnata. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osalised on: Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) koostamisest huvitatud isik (Arendaja): Rakvere Farmid AS Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) koostamise korraldaja: Vändra Vallavalitsus Strateegilise planeerimisdokumendi (detailplaneeringu) kehtestaja: Vändra Vallavolikogu Järelevalvaja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon KSH ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ, ekspertrühmana. Ekspertrühma juhib juhtekspert Kaupo Heinma, kes omab KSH isikulitsentsi nr 0130. Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb Rakvere Farmid AS ekspertidest ja ELLE keskkonnaekspertidest, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Arendusest huvitatud välised huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, mille osas võib arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada: - Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid; - Vändra valla elanikud; - Pärnjõe küla elanikud; - naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); - naabruses asuvad teised ettevõtted (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); - Vändra Vallavalitsus, DP koostamise korraldajana, KSH algatajana ning kohaliku arengu edendajana ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsjana; - Vändra Vallavolikogu, detailplaneeringu kehtestajana; - Pärnu Maavalitsus planeeringute suunamise ja järelvalve osas; - Keskkonnainspektsiooni Lääne regioon, keskkonnaalase järelevalve osas; - Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon, KSH järelevalvajana ning keskkonnalubade väljastajana; - Keskkonnaministeerium ja/või selle allasutused, keskkonnakaitse kõrge taseme tagamise osas Eesti Vabariigis; - Sotsiaalministeerium (Terviseameti Lääne Talitus), rahvatervise ja selle kaitse osas;

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

- Kultuuriministeerium ja/või selle allasutused nt Muinsuskaitseamet, muinsus- ja kultuuripärandi kaitseküsimuste osas; - keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamiseks ja lahenduste suunamiseks; - Maanteeamet, teehoiu korraldamise ja riigimaanteedel liiklemiseks ohutute tingimuste loomise osas; - Maa-amet, riigiomandis oleva maa valitsejana; - teised huvipooled.

10/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS

Strateegilise planeerimisdokumendi ehk detailplaneeringuga koostatakse planeeritavale alale planeerimisettepanek, millega esitatakse kruntide ehitusõigus ning arhitektuurinõuded, kruntide hoonestusala piiritlemine, ehitisvahelised kujad, liiklus- ja parkimiskorraldus, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted, tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad, keskkonnatingimused, servituutide seadmise vajadus, kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused jms. Detailplaneeringu eesmärgiks on veisefarmi seafarmiks rekonstrueerimine, olemasolevate tehnovõrkude rekonstrueerimine ja kaasajastamine, vajadusel väljaehitamine, kinnistusiseste teede ja platside korrastamine ja ilmastikukindlate katete rajamine, haljastuse taastamine, eelkõige arvestades Vändra valla üldplaneeringut, võimalikke keskkonnamõjusid ning ruumilise ja säästva arengu põhimõtteid. Kavandatava arenduse eesmärgiks on nuumikute ja võõrdepõrsaste kasvatus sealiha tootmiseks. Arendaja, Rakvere Farmid AS, soovib rekonstrueerida Pärnjõe külas asuva veisefarmi tänapäevastele keskkonna-, hügieeni- ja veterinaarnõuetele vastavaks sigade nuumafarmiks.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

3 KESKKONNAMÕJU STRATEGILISE HINDAMISE MEETODID

Kasutatud metoodika kirjeldus on esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnati. Valdkondade täpsemad metoodikad on esitatud kavandatud tegevustega kaasnevate tagajärgede (aspektid) ja nende mõjude kirjeldamise ja hindamise peatükkides või lisades. Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava piirkonna ulatus on erinevate keskkonnaelementide (nt välisõhk, müra, pinnavesi vms) puhul erinev. Nt välisõhu puhul võib orienteeruvaks mõjupiirkonnaks pidada välisõhu saasteainete leviku piirkonda. Eeldatav mõjupiirkonna ulatus on ca 2 km. Hindamise aluseks kasutati detailplaneeringu koostaja poolt esitatud detailplaneeringu seletuskirja eskiisi. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutati arendaja ja projekteerija esitatud andmeid, mida analüüsiti ekspertide poolt. Võrdluseks kasutati tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldust1. Hinnangu andmisel on kättesaadavusel ja võimalusel kasutatud mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks puuduvad või ei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonna seisukohalt on kõige halvemad. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestati vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Reovee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut koos spetsialistide arvamusega ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevu geoloogilist profiili, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna olemasolevate kirjeldavate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile kasutati saasteainete heitme suuruse ja intensiivsuse arvutamiseks hulka erinevaid meetodeid. Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga. ELLE kasutab Suurbritannias Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammi ADMS. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia ka paljudes teistes riikides. Näiteks SIA ELLE Lätis omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2002. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ. Eestis on nõuded hajumisarvutus-

1 Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC) Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs, July 2003

12/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne programmidele kehtestanud keskkonnaminister oma määrusega2. ADMS 4.0 on nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadi saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostati saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja -käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati ekspert- hinnangut. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja loodus- kaitsealustele objektidele arvestatakse asjaoluga, et DP ala asub pikaaegselt põllumajandusmaastikuna kasutusel olnud piirkonnas. Seetõttu võib eeldada, et otsene mõju taimedele ja loomadele ei ole oluline ega vaja KSH käigus põhjalikumat ei hinnangut. Kuna detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei asu ka vääriselupaiku, kaitsealuste taime- ega loomaliikide elupaiku ega muid kaitsealuseid objekte, siis mõju taimesti, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele käesolevas KSH aruandes ei käsitleta. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KSH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Tekkiva müra taset hinnati eksperthinnanguna. Eeskätt pöörati tähelepanu farmi teenindavast transpordist tulenevale mürale. Vibratsiooni taset määrati hinnanguliselt. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (Eesti Põhikaarti ja Eesti Baaskaarti). ELLE koostatud joonised ja kaardid on valmistatud MapInfo arvutitarkvaras. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Meteoroloogilised andmed pärinevad Türi meteoroloogiajaamast, mis on tegevuskohale lähim põhijaam. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutasid ELLE eksperdid asukoha külastusel vaatlust. Keskkonnaeksperdid külastasid kavandatava tegevuse asukohta ning teostasid ringkäigu territooriumil ja olemasolevates hoonetes koos arendaja esindajaga 06.06.2012 ja 26.03.2013. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd, töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Kameraalses töös osalesid erinevad eksperdid. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm. Alljärgnevas tabelis on toodud mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa.

2 Välisõhu saastatuse taseme määramise kord. Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Tabel 1 Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa

nr 0144)

0090) 0129) 0130) Silver Lind Pille Antons Lea Jalukse Marit Abiline Toomas Pallo Krista Jüriado Luule Sinnisov Kaupo Heinma (KMH litsents nr (KMH litsents nr (KMH litsents nr litsents Katrin Ritso (KMH

Inimese tervis X

Maavara X X X Pinnas ja maastik X X X X X X

Veesaaste ja veetase X X X X X X X X (pinnavesi ja põhjavesi) Hüdrodünaamika ja X rannaprotsessid Õhusaaste X X X Jäätmeteke X X X X X X

Müra ja vibratsioon X X X Valgus

Soojus X Kiirgus X X X X X

Lõhn X X X Maismaa taimestik X X X X X X

Maismaa loomastik X X X X X X Mets X

Vee-elustik X X X X Kaitstavad loodusobjektid X X X X X X

Geoloogia X X X X

Kaardiekspert X X Alternatiivide võrdlus X X X X X X X X X

Alljärgnev joonis selgitab mõju hindamise metoodikat.

14/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Olemasolev olukorra kirjeldus Kavandatava tegevuse kirjeldus

Olemasoleva olukorraga Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed kaasnevad tagajärjed

Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud Kavandatava tegevusega kaasnev muutus võrreldes olemasoleva olukorraga

Mõju elusloodusele Mõju inimese Mõju Mõju tervisele sotsiaalkeskkonnale majanduskeskkonnale

Joonis 1 Keskkonnamõju hindamise metoodika Aruandes kasutatud lühendid ja terminid on toodud lisas 1.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE STRATEEGILISES PLANEERIMISDOKUMENDIS

Rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on sarnased Eesti ja Euroopa Liidu omadega ehk eesmärgiks on keskkonna kaitstuse kõrge tase. Liikmesmaana on Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel omakorda arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega ning samuti erinevatest EL direktiividest ning rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja soovitustega. Lähtudes eelpooltoodust ning sellest, et detailplaneeringu näol on tegu kohaliku taseme planeerimisdokumendiga, on käesolevas peatükis keskendutud ülevaatele Eesti keskkonnakaitse eesmärkidest ning planeerimisdokumendi vastavusest nendele ning arvestamine nendega. Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes strateegilises „katusdokumendis“ – riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“.

4.1 Säästev Eesti 21 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21) on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 eesmärgiks on välja pakkuda Eesti riigi terviklikud arengusuunad aastani 2030 ning sellega panna alus Eesti riigi jätkusuutlikkusele. SE21 on üldine, terve riigi arengut käsitlev arengukava, mitte ainult ökoloogilisi küsimusi haarav strateegia. Maapiirkondade arenguvõime tagamine ehk traditsioonilise eluviisi jätkumine, milleks on ajalooliselt olnud põllumajandus, omab eraldi eesmärki. Seejuures on toodud ühe olemasoleva probleemina Eesti regionaalne majanduslik diferentseeritus maapiirkondade kahjuks. Elatustase maapiirkondades on tunduvalt väiksem kui suurlinnades ja nende lähiümbruses. Selle lahendamiseks nähakse ette maapiirkondandele sobiva majanduse -ja infrastruktuuri arendamise, et tõsta selliste piirkondade konkurentsivõimet. Planeerimisdokumendiga kavandatav tegevus aitab kaasa seatud eesmärkide saavutamisega. Seda mitte kitsalt ökoloogilises, vaid tunduvalt laiemas tähenduses.

4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.

16/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki: • Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Eesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. • Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine Eesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. • Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet Eesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). • Keskkond, tervis ja elu kvaliteet Eesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest. Planeerimisdokumendiga kavandatud tegevus arvestab keskkonnastrateegias toodud eesmärke. Keskkonnategevuskava on Eesti keskkonnastrateegia elluviimist tagavaks dokumendiks. Keskkonnategevuskava rakendusplaan juhindub samuti Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21“ põhimõtetest ja arvestab mitmete teiste koostatud või koostamisel olevatele arengukavadega. Tegevuskava loetleb tegevused, nende elluviimise eest vastutajad ning vajalikud ressursid. Põhieesmärk on esitada konsensuse alusel koostatud nimekiri riiklikult prioriteetsetest tegevustest Eesti keskkonnastrateegias määratletud keskkonnapoliitika põhieesmärkide saavutamiseks, osutades rahastamisvajadustele ning käsitledes võimalikult optimaalselt erinevaid riigieelarveväliseid rahastamisallikaid (sh erinevaid sise- ja välisvahendeid, mittetulundussektorit, ettevõtete omavahendeid).

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Planeerimisdokumendiga kavandatav tegevusel puudub otsene seos Keskkonnategevuskavaga ent kaudselt aitab kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

18/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

5 DETAILPANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks alale maakasutuse piiranguid. (DP)

5.1 Vändra valla arengukava 2010-2020 Vändra valla arengukava 2010-2020 on valla arengut suunav dokument, mis on oluliseks töövahendiks omavalitsuse juhtorganitele arenguliste otsuste vastuvõtmisel, investeeringuprioriteetide seadmisel ja kohalike elanike vajaduste hindamisel. Arengukava on oluline dokument, arvestades valla liitumist Vändra vallaga 2009. a. oktoobris. Arengukava kajastab uue tekkinud suurema omavalitsuse probleeme, arenguvajadusi ning fikseerib ühtse nägemuse tulevikust järgmiseks kümneks aastaks. Vändra valla arengukava järgi on olemasolevad olulisemad majandusharud vallas põllumajandus, puidutööstus, kaubandus ja transport. Arengukava toob välja mitmeid probleeme majanduse ja ettevõtluse valdkonnas. Üheks neist on ühekülgne ettevõtlus. Valla ettevõtted ei ole laienemis- ja arenemisvõimelised, kuna peamiselt on tegemist pereettevõtetega, kus tegeletakse põllumajandusliku tootmisega. Töötajad on kindlad ning juurde inimesi ei otsita. Üheks Vändra valla poolt pakutavate avalike teenuste tagamise põhimõtetest majanduse ja infrastruktuuri valdkonnas on see, et ettevõtluse arengus on suurem potentsiaal põllumajandusel. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse tulemusena hakatakse Pärnaõie farmikompleksis tegelema nuumikute ja võõrdepõrsaste kasvatusega sealiha tootmiseks. Nimetatud tegevus vastab Vändra valla arengukava eesmärkidele.

5.2 Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering on kehtestatud Pärnu maavanema korraldusega 1998. aastal. See on nn baasetapp, mille edasiarendamine toimub läbi teemaplaneeringute. Planeeringu saab jaotada nelja suuremasse blokki: hetkeseisundi analüüs, maakonna arengustrateegia, territoriaalplaneering ja tegevuskava lähemate eesmärkide elluviimiseks. Peamiste teemavaldkondadena käsitleti selles asustust ja rahvastikku, loodusressursse ja keskkonnaseisundit, sotsiaalset infrastruktuuri, majandust ja tehnilist infrastruktuuri.3 Maakonnaplaneeringus seatud üheks eesmärgiks on see, et põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava maa säilitamine ja põllumajanduse arendamine toimub mahus, mis tagab traditsioonilise maaelu ja maakultuuri säilimise, oma elanikkonna varustamise põhiliselt omatoodetud põllumajandussaadustega, maapiirkondade looduse korrashoiu põllumajanduse ja metsamajanduse kaudu, olulise osa tööhõivest ja elanikkonna sissetulekutest maapiirkondades, huvi

3 Pärnu Maavalitsus. 2011. Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamine ja planeerimisalase olukorra hinnang seisuga 6.03.2011

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne põllumajanduslikuks tootmiseks vajalike kaasaegsete infrastruktuuride ehitamiseks ja teenindamiseks maapiirkonnas.4 Kavandatav tegevus toetab nii otseselt kui ka kaudselt maakonnaplaneeringus toodud visiooni ning arengusuundade saavutamist. Planeeritav tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga.

5.3 Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, algatatud Vabariigi Valitsuse 08.07.1999 korraldusega nr 763-k ja kehtestatud Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80. Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Pärnumaal. Antud teemaplaneeringu töös on vaadeldud maastike väärtusi inimese seisukohalt, so maastiku võimet rahuldada inimeste ökoloogilisi, esteetilisi ja majanduslikke vajadusi.5 Teemaplaneeringus on maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratud väärtuslike maastike säilimiseks ning rohelise võrgustiku toimimiseks, kõrge loodusväärtusega maa-alade säästvamaks kasutamiseks, kõrge väärtusega ja suurema inimkoormusega linnalähiste puhkealade ning mullaviljakuselt väärtusliku põllumaa säilimiseks.6 Looduskasutuse ja maastikuhoolduse eesmärkide konkretiseerimiseks peavad teemaplaneeringule järgnema täpsustavad planeeringud ja kavad. Seega on koostatud teemaplaneering aluseks üld- ja detailplaneeringute, valgalade majanduskavade, maastikuhoolduskavade, metsamajandus-, maakorraldus- ja kaitsekorralduskavade koostamisel. Planeering koosneb kahest alateemast ja neid siduvast teemaplaneeringust. Üks alateema „Pärnumaa roheline võrgustik” ja teine „Pärnumaa väärtuslikud maastikud”.7 DP ala ei jää väärtuslikule maastikule. Detailplaneeringuala ei jää rohevõrgustiku tuumalale, kuid asub rohevõrgustiku koridoris. Kavandatud tegevuse planeerimisel tuleb järgida teemaplaneeringus toodud soovitusi.

5.4 Vändra valla üldplaneering Vändra valla Vändra piirkonna (Vändra valla haldusterritoorium enne Kaisma valla ühinemist Vändra vallaga) üldplaneeringu koostamise eesmärgiks oli fikseerida valla ruumilise arengu põhimõtted, seada tingimused maa- ja veealade kasutamiseks ning kehtestada reeglis maakasutuse ja ehitustegevuse suunamiseks. Majanduslikus ja keskkonnakaitselises mõttes on esmajärjekorras mõistlik korrastada, renoveerida ja kasutusele võtta olemasolevad mittekasutuses olevad

4 Pärnu Maavalitsus. 2011. Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamine ja planeerimisalase olukorra hinnang seisuga 6.03.2011 5 Pärnu Maavalitsus. 2003. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. 6 Pärnu Maavalitsus. 2003. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. 7 Pärnu Maavalitsus. 2003. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.

20/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne tootmisalad, kuna aladel on olemas vajaminev infrastruktuur ning seega mõjutavad keskkonda vähem, kui uute alade väljaarendamise korral. Tootmise suunamisel arvestatakse asustuse paiknemist ning tootmisalasid laiendatakse seal, kus asustus puudub.8 Üldplaneeringus on ära toodud olemasolevad ja kunagised tootmisalad, mida ei kavatseta edaspidi kasutuses hoida või kasutusse võtta. Pärnaõie farmi antud nimekirjas ei ole. Rakvere Farmid AS soovib olemasoleva ent hetkel mittetöötava veisefarmikompleksi ümber ehitada seafarmiks ning võtta kasutusele eesmärgiga hakata Pärnaõie farmikompleksis tegelema nuumikute ja võõrdepõrsaste kasvatusega sealiha tootmiseks. Tegemist ei ole uue tootmismaa kasutusele võtmise või selle laiendamisega. Samuti ei ole Pärnaõie farmikompleks üldplaneeringu kohaselt nende objektide nimekirjas, mille kasutamist tootmisaladena ette ei nähta. Planeeritav tegevus ei ole vastuolus üldplaneeringuga.

8 Miracon Grupp OÜ. 2008. Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringu seletuskiri.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Detailplaneeringuga kavandatava arenduse eesmärgiks on rekonstrueerida veisefarm sigade nuumafarmiks sealiha tootmiseks. Asukoha alternatiive ei hinnatud, kuna detailplaneeringu kui kindla maa-alaga seotud planeerimisdokumendi hindamisel saab hinnata vaid alternatiive, mis jäävad käsitletava territooriumi piiresse. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamiseks, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele: • olema vastavuses õigusaktidega; • vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); • olema majanduslikult teostatavad; • olema tehniliselt teostatavad; • vastama parimale võimalikule tehnikale; • nendega ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; • arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Ebareaalseteks on kõik alternatiivid, mis ei vasta kirjeldatud kriteeriumidele. Ebareaalseid alternatiive KSH metoodika kohaselt aruandes ei hinnata. Ebareaalseks alternatiiviks on farmi viimine teise asukohta. Arendaja soov on tootmise jätkamiseks leida terviklik kasutus just Pärnaõie tootmiskompleksile ehk ehitada ümber tegutsenud veisefarm. Tootmise n.ö. ümberkolimine tähendaks sisuliselt uue farmi rajamist, mistõttu tegemist oleks juba uue eraldi projektiga ning üldjuhul seega ka eraldiseisva keskkonnamõju hindamisega. Ebareaalne on ka hoonete rekonstrueerimine ja kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel kui nuumikute pidamine, kuna Rakvere Farmid AS-i tegevusalaks on sealiha tootmine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud tegevusest selgelt halvemaid alternatiive. Metoodika kohaselt tuleb ebareaalsed alternatiivid kõrvaldada juba KSH kavandamise (programmi koostamise) faasis. Seega ei käsitleta KSH aruandes täpsemalt neid alternatiivseid tehnoloogiaid (nii sigade pidamise kui ka nt sõnnikuhoidlate katmise osas), mis on selgelt halvemad, kui arendaja poolt välja pakutud. Tegemist on ebareaalsete alternatiividega. KSH programmis oli esitatud, et rekonstrueeritakse 1920 kohaga võõrdepõrsaste laut. Pärast programmi heakskiitmist täpsustati arendaja plaane ning selgus, et lisaks on planeeritud ka 228 kohaline võõrdepõrsaste järelkasvu sektsioon, mistõttu on planeeritavas tegevuses võõrdepõrsaste koguarv 2148. Arvestades kohtade arvu ning ka asjaolu, et tegelikkuses ei ole kõik loomakohad korraga täidetud, ei ole

22/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne tegemist programmiga võrreldes olulise muutusega. Kõik käesolevas töös tehtud hinnangud on antud arvestades maksimaalset loomade arvu. Tegevuste reaalseid alternatiive on kaks: • Alternatiiv 0 ehk olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning farmi ei rekonstrueerita. Käesoleval juhul tähendaks see seda, et olemasolevaid hooneid ei võeta kasutusse loomapidamishoonetena ega mõnel muul otstarbel. Hooned seisaksid jätkuvalt tühjana. Pärnaõie lauda kinnistul tegeleti kuni 2012. aasta sügiseni veiste kasvatamisega. Rakvere Farmid AS kinnistu omanikuna on kohustatud hoidma oma kinnistu korras ning järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Rakvere Farmid AS on kohustatud ära vedama oma kinnistul asuvad jäätmed, konserveerima hooned ohutul viisil ning takistama võõrastele ligipääsu hoonetesse/territooriumile. • Alternatiiv 1 ehk olukord, kus Pärnaõie lauda kinnistul rekonstrueeritakse veisefarm nuumikute ja võõrdepõrsaste pidamise farmiks. Selleks rekonstrueeritakse kaks olemasolevat laudahoonet kaheks nuumikute laudaks, kus kokku 3720 kohta. Võõrdepõrsaste lauda osas jaguneb alternatiiv 1 kaheks alamalternatiiviks (1.1 ja 1.2). Alamalternatiiv 1.1 puhul nuumikute laudahoonetest ida poole jääv laut rekonstrueeritakse 2148 kohaga võõrdepõrsaste laudaks. Antud alternatiivil on ka variant (1.1.a), et nuumikute laudahoonetest ida poole jäävat lauta ei rekonstrueerita vaid lammutatakse ja ehitatakse peaaegu samasse asukohta (nuumikute lautadest ida poole, kuid nuumikulaudale lähemale) uus 2148 kohaga võõrdepõrsaste laut. Alamalternatiiv 1.2 puhul nuumiku laudast ida poole jääv hoone lammutatakse ja nuumikute laudast lääne poole ehitatakse uus 2148 kohaga võõrdepõrsaste laut. Tulenevalt erinevuste väiksusest kehtivad käesolevas aruandes esitatud hinnangud kõikide alamalternatiivi kohta, kui ei ole märgitud teisiti. Kuna alternatiivide 1.1 ja 1.2 erinevus seisneb vaid võõrdepõrsaste laudahoone paiknemises territooriumil, siis antud alamalternatiivide targajärgede ja mõjud on eraldiseisvalt välja toodud eeskätt välisõhu saasteainete hajumise valdkonnas.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG

7.1 Asukoha üldiseloomustus

Kavandatavat tegevust taotletakse Pärnumaale Vändra valda Pärnjõe külla Pärnaõie lauda kinnistule (katastriüksuse tunnus 93001:001:0334). Kinnistu asukoht on toodud joonisel (Joonis 2). Vändra vald asub Pärnu maakonna kirdeosas. Valla pindala on 642 km2. Vändra vallas on 43 küla. Valla halduskeskuseks on Allikõnnu küla. Vändra valda ümbritsevad lõuna- ja läänesuunas Tori, , Are ja vallad. Põhja suunast piirneb Vändra vald Rapla maakonda kuuluvate Kehtna ja Käru valdadega, ida suunast Järva maakonda kuuluva Türi vallaga ja kagu suunast Viljandi maakonda kuuluva Suure-Jaani vallaga.9 Tähtsamatest maanteedest läbivad Vändra valda Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ja Mudiste-Suure-Jaani-Vändra ning - tugimaanteed. Pärnjõe küla asub Vändra valla põhjaosas. Vändra vallas oli seisuga 01.01.2013 2849 elanikku.10 Pärnjõe külas oli seisuga 01.01.2013 248 elanikku. 11

9 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (06.08.2012) 10 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (19.03.2013) 11 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (25.03.2013)

24/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 2. Käitise asukohakaart.

7.2 Maakasutus

Detailplaneeringu ala hõlmab Pärnjõe külas Pärnaõie lauda katastriüksusel (katastrinumbriga 93001:002:0334) asuvat veisefarmi. Pärnaõie farmi maakasutuse sihtotstarve on 100% ulatuses tootmismaa. Maaüksuse pindala on 64 800 m2, millest ehitiste alune maa on 9012 m2, looduslikku rohumaad

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

on 4500 m2, õuemaad on 44 300 m2, muud maad on 16 000 m2, millest veealune maa omakorda hõlmab 1300 m2.12 Lähimad elamud jäävad planeeringualast ca 170 m kaugusele idasse (Kuusiku kinnistu, 93001:002:0038).13 Käitise kinnistutega piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 2 Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed14

Pindala kokku haritav maa looduslik rohumaa metsamaa Õuemaa, sh. ehitusalune maa muu maa, sh. veealune maa (m2) (m2) Nimi Tunnus Sihtotstarve Pärnaõie põld Maatulundus 386100 357300 4500 1200 23100 93001:002:0335 maa 100% Okka kinnistu Maatulundus 81500 8800 69400 3300 3300 93001:002:0332 maa 100% Puidu kinnistu Tootmismaa 5481 1110 2605 902 1766 988 93001:002:0309 100% Kuusiku kinnistu Elamumaa 15923 399 8494 5477 451 116 1102 1102 93001:002:0038 100% Risti kinnistu Tootmismaa 9101 3279 1681 2541 718 1600 240 93001:002:0315 100% Töökoja kinnistu Tootmismaa 23118 7736 10570 2565 4812 840 93001:002:0313 100% Lao kinnistu Tootmismaa 11373 7017 2060 1680 2296 620 93001:002:0314 100% Põllu kinnistu Elamumaa 5671 746 3436 403 153 1086 851 93001:002:0027 100%

7.3 Sotsiaalne keskkond

Vändra vald on hõredamini asustatud kui Eesti vabariik või Pärnu maakond keskmiselt- 6 in/km. Asustus on kogunenud põhiliselt teede ja jõgede äärde. Valla külad on elanike arvult väga erinevate suurustega, keskmiseks küla suuruseks on 72,5 elanikku külas. Kokku on Vändra vallas 43 küla: Allikõnnu, Aluste, , , Kaisma, , Kergu, Kirikumõisa, Kobra, Kose, Kullimaa, , Kõnnu, , , Lüüste, Massu, Metsaküla, , , Mädara, Oriküla, Pärnjõe, Rae, , , , Rõusa, Rätsepa, , , , Suurejõe, Säästla, , , , , , , Võidula, Võiera, Ünnaste.15

12 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (25.03.2013) 13 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (07.08.2012) 14 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (07.08.2012) 15 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (25.03.2013)

26/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Vändra vallas ei ole välja kujunenud ühte suuremat keskust, kuna vald moodustab rõngasvalla ümber Vändra alev-valla, kus paiknevad Vändra valla elanike jaoks olulised teenused. Suurem osa valla elanikest on koondunud valla keskosasse. Vallakeskus asub Vändra alevi külje all Allikõnnus, kuid suuremad asustuskeskused vallas on Kadjaste, Kergu-Kaisma, Pärnjõe, Suurejõe ja Vihtra.16 Vändra valla territooriumil on neli rahvamaja: Pärnjõe, Suurejõe, Võidula ja Kaisma ning viis raamatukogu: Vihtra, Suurejõe, Kaisma, Pärnjõe ning Võidula. Võidula Rahvamaja juures on hoiul ka planeeritava Vändra muuseumi materjalid. Vihtra külas asub Vihtra Külakeskus. 17 Pärnjõe küla on elanike poolest Vihtra küla järel suurima elanike arvuga küla Vändra vallas- 248 elanikku (seisuga 01.01.2013).18 Pärnjõe külas asub ka Pärnjõe põhikool. Kooli teeninduspiirkond: seisuga 18.08.2010 oli kooli nimekirjas lapsi Pärnjõe, Aluste, Luuri, Ünnaste, Sikana, Viluvere, Sohlu, Kergu, Kaisma, Metsavere, Kobra, Rätsepa, Allikõnnu, Võidula, Kurgja, Vaki, Massu küladest ja Vändra alevist. Hoone on projekteeritud 112 lapsele. 19 Pärnjõe Rahvamaja asub Pärnjõe Põhikoolis ja kasutab koolimaja ruume. Pärnjõe raamatukogu töötab Pärnjõe külas olevas korteris. Raamatukogus on ka avalik internetipunkt. 20 Pärnjõe külas tegutseb MTÜ Kolm Küla.21MTÜ Kolm Küla eesmärgiks on nende põhikirja kohaselt Pärnjõe piirkonna elanikkonna erinevate huvigruppide elukvaliteedi tõstmine ning jätkusuutliku stabiilse ja toimiva külakogukonna loomine koostöö tihendamise, traditsioonide mitmekesistamise ja põlvkondadevahelise sideme tugevdamise kaudu.22 Vändra vallas asuvate ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad on metsamajandus ja puidu töötlemine, jae- ja hulgikaubandus, põllumajandus ning transpordivahendite hooldus ja remont. Lisaks tegeletakse Vändra vallas ka turismiga, millel on suur arenguperspektiiv. 23

7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi

7.4.1 Pinnamood Pärnjõe küla asub tasase pinnamoega maastikul, jäädes Lääne-Eesti madaliku ja Soomaa maastikurajoonide piirialale. Lääne-Eesti madaliku pinnamoodi iseloomustab tema asendi tõttu Läänemere jäävoolu teel ja valdavalt paesel mereäärsel lavamaal vaadeldaval alal liustikujää

16 Vändra valla arengukava 2010-2020 17 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (25.03.2013) 18 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (25.03.2013) 19 Vändra valla arengukava 2010-2020 20 Vändra valla arengukava 2010-2020 21 Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/ (25.03.2013) 22 MTÜ Kolm Küla koduleht, http://kolmkula.edicypages.com/et (25.03.2013) 23 Vändra valla arengukava 2010-2020

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne ja selle sulamisvete, merelainete, rüsijää ja tuulte kulutusel ning kuhjel tekkinud vaheldusrikas mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid.24 Soomaa tasandikulises pinnamoes hõlmavad savikatest setetest pinnakattega alad 33,4% (576 km2), sealhulgas viirsavitasandikud 14,6%(226 km2). Liivsavitasandikud on ulatuselt soode (32,3%, 499 km2) järel kolmandal kohal, võttes enda alla 21,4% (331 km2).25

7.4.2 Pinnakate Pärnumaa praegune pinnamood peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi, kuna aluspõhja reljeefi suurvormid on vaatamata korduvale mandrijää kulutavale tegevusele säilinud, samuti on pinnakatet moodustavad kvaternaarsed setted õhukesed ning ei varja aluspõhja reljeefi iseloomu. Märkimisväärseim pinnavorm maakonna põhjaosas on seda läbiv servamoodustis, mis koosneb osaliselt moreenist, osaliselt kihitatud liivadest ja kruusadest. Pinnakatte paksus jääb valla territooriumil valdavalt alla 10m, esineb piirkondi kus pinnakate on alla kahe meetri. Kohati võib aga ulatuda kuni 20 meetrini.26 Pärnjõe keskuse puurkaevu (pass nr. A–556–M, katastri nr. 6337) geoloogilise läbilõike alusel on pinnakatte ehitus veisefarmi asukohas järgmine (Tabel 3): Tabel 3. Käitise asukoha pinnakatte geoloogiline ehitus.27 Geoloogiline Sügavus m Paksus Setete kirjeldus indeks maapinnast m

QIV 0 – 0,4 0,4 Muld

QIIIfgl 0,4 –7 6,6 Kruus munakatega

QIIIlgl 7 – 10 3 Savi

QIIIlgl 10 – 12 2 Kruus munakatega

S1jn 12 – 30 18 Lubjakivi

S1ad-jn 30 – 51,6 21,6 Dolomiit

S1ad 51,6 – 66+ 14,4+ Lõheline dolomiit

7.4.3 Aluspõhi Pärnjõe küla asub põhja pool Pärnu, Tori-Jõesuu ja Navesti jõgede joont Alam- Siluri karbonaatsete lubjakivide ja dolomiitide avamusalal. Vändra valla aluskorra moodustavad kristalsed moonde- ja tardkivimid. Nendel lasuvad pealiskorra settekivimid (Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestud). Vändra valla territoorium asub valdavalt Siluri ladestu Wenlocki lademete avamusel. Seal levivad pinnakatte all peamiselt lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Vähesel määral paikneb valla kirdeosa Raikküla lademe avamusel, kus

24 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 25 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 26 Miracon Grupp OÜ. 2010. Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011-2022. 27 Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (25.03.2013)

28/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne levivad samuti valdavalt lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Vändra valla lõunaosas levivad pinnakatte all vähesel määral Kesk-Devoni ladestiku Pärnu lademe kivimid, peamiselt liivakivid, aleuroliidid, savid, dolomiidid.28

7.5 Põhjavesi

Pärnaõie farm saab oma tarbevee Pärnjõe keskuse puurkaevust (katastri nr 6337). Puurkaevu arvestuskaardi kohaselt võetakse vett Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumist Pärnu alamvesikonnast.29 Maakonna hüdrogeoloogiline läbilõige koosneb järgmistest põhjaveekihtidest ja - kompleksidest: 1. Kvaternaari veekompleks; 2. Pärnu veekiht; 3. Siluri veekompleks; 4. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks; 5. Kambriumi–Vendi veekompleks; 6. Kristalse aluskorra veekompleks.30 Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekompleks (S-O) levib kogu Vändra valla territooriumil, Siluri veekompleksi all. S−O Põhjaveekompleks on tähtis veevarustuse allikas Pärnu − Põlva joonest põhja pool ja samuti Lääne-Eesti saartel. Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi kasutatakse kõigis Vändra Valla ühisveevarustuse süsteemides veeallikana. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb valdavalt mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, mis kohati on tugevasti karstunud ja lõhestunud. Enamik keemilise koostise komponente jäävad mageda põhjavee levikualal normi piiridesse. Erandiks on raud, mille mediaaniline sisaldus 0.3 mg/l, mis osutab, et igas teises puurkaevus ei vasta vesi Eestis 31 kehtivatele joogivee normidele (Feüld − 0.2 mg/l). Pärnjõe külas esineb joogivees ülenormatiivset fluoriidi. 32

7.5.1 Põhjavee seisund Käitise territoorium kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Lääne-Eesti veemajanduskava kohaselt on ala põhjavesi heas seisundis. 33

28 Miracon Grupp OÜ. Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011-2022. 29 Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (13.08.2012) 30 Eesti Geoloogiakeskus. 2003. Tervisele ohutu joogivee valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates. 31 Miracon Grupp OÜ. Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011-2022. 32 Miracon Grupp OÜ. Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011-2022. 33 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2010.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Lääne-Eesti vesikonna põhjaveekogumid on heas seisundis. See on tagatud looduslike ja poollooduslike ning väheintensiivselt haritavate maade suure osakaaluga võrreldes asustatud ja põllumajandusmaa ees. Ühegi põhjaveekogumi puhul pole seisundi hinnangu muutus heast halvaks tõenäoline kuni aastani 2015. Ühegi põhjaveekogumi põhjaveetaseme muutused ei ohusta ühegi pinnaveekogu seisundit. Põhjaveekogumite keemilise koostise muutumine võib halvendada vee kvaliteeti jõgede ülemjooksudel. Põhjaveekogumite seisundi muutus ei põhjusta elanikkonna ja tööstuse ümberpaiknemise vajadust.34

7.5.2 Põhjavee kaitstus Põhjavee kaitstus määratakse tulenevalt pinnakatte paksusest ja iseloomust. Pinnakatte setete iseloomu ja paksuse alusel on Pärnjõe veisefarmi asukohas põhjavesi pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud. Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile jääb Pärnaõie farmikompleks nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (Joonis 3).35

34 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2010 35 Eesti geoloogiakeskus, Eesti põhjavee kaitstuse kaart.

30/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 3. Põhjavee kaitstus käitise ümbruses36

36 Eesti geoloogiakeskus, Eesti põhjavee kaitstuse kaart.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

7.6 Pinnavesi

Käitisest ca 850 m kaugusel läänes möödub Sauga jõgi. Sauga jõgi (VEE1148700) suubub Pärnu jõkke. Jõe pikkus on 77 km ning tema valgala pindala on 570 km2. Sauga jõkke omakorda suubuvad: Are jõgi (VEE1149600), Eidapere kraav (VEE1148800), Elbu oja (VEE1150300), Hirve peakraav (VEE1149100), Kalda oja (VEE1150100), Künnapa kraav (VEE1148900), Risturi oja (VEE1149000), Roigu oja (VEE1149400), Räägu oja (VEE1150600) ja Toominga oja (VEE1149500). Sauga jõgi on avalikult kasutatav vooluveekogu.37 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Sauga jõe seisund hea (2009. aasta seisuga).38 Käitisest ca 2 km kaugusel läänes on 37,8 km pikkune ja 76,9 km2 valgalaga Hirve peakraav (VEE1149100).39 Käitisest ca 2 km kaugusel idas möödub Massu jõgi. Massu jõe (VEE1131400) pikkus on 34 km ning valgala pindala on 78,2 km2.40 Veetüübilt kuulub Massu jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka. Massu jõgi on avalikult kasutatav vooluveekogu. Massu jõgi suubub Vändra jõkke. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Massu jõe seisund hea (2009. aasta seisuga).41 Käitisest ca 1,4 km kaugusel kagus on 4,3 km pikkune ning 6,3 km2 valgalaga Aluste peakraav (VEE 1131500). Aluste peakraav suubub Vändra jõkke. 42 Käitisest ca 1,9 km kaugusel lõunas asub Aluste kruusakarjääri tehisjärv (VEE2054040). Tehisjärve veepeegli pindala on 1,1 ha, valgala pindala on 0,3 km2, järve keskmine sügavus on 1,9m ja maksimaalne sügavus 2,1 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga.43

7.7 Punktreostusallikad

Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Keskkonnaministeeriumi avaliku keskkonnalubade infosüsteemi44 alusel pole käitise lähiümbruses ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba. Farmile lähim loomapidamiskompleks on ida suunas ca 3,9 km kaugusel asuv OÜ Vändrale kuuluv Sõõrike veiselaut (katastritunnus 93002:002:0046). 45 46

37 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee (13.08.2012) 38 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2010 39 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee (26.03.2013) 40 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee (13.08.2012) 41 Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2010 42 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee (13.08.2012) 43 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee (26.02.2013) (13.08.2012) 44 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee (25.03.2013) 45 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee (25.03.2013) 46 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (07.08.2012)

32/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

7.8 Piirkonna transpordikoormus

Tähtsamatest teedest läbivad Vändra valda riigi põhimaantee Pärnu-Rakvere- Sõmeru ja tugimaanteed Mudiste-Suure-Jaani-Vändra ning Aluste-Kergu. Riigiteid hooldab, remondib ja korraldab nendel taliteenistust Lääne Regionaalne Maanteeamet. Riigiteid on vallas kokku ca 170 km, neist kohaliku tähtsusega 115 km. Osad kohalikud maanteed on kruusakattega. Vallateid on 264 km. Nende korrashoidmisega (sh talvel lumelükkamine) tegeleb vald.47 Detailplaneeringu alale lähim sõidutee, Pärnjõe tee (number 19253), asub alast idas. Pärnjõe tee on mustkattega riigimaantee. Pärnjõe tee ööpäeva keskmine liiklussagedus on 145 autot/ööpäevas (2011. aasta andmetel). Liikluskoormusest 98% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja bussid ning 1% autorongid.48

7.9 Välisõhu seisund

Vändra piirkonna kontekstis on oluline õhukvaliteedi mõjutaja liiklus (tolm, müra, heitgaasid ja lenduvad tahmaosakesed). Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Vändra piirkonna tihedaima liiklusega maanteeks Pärnu-Rakvere-Sõmeru asfaltbetoonkattega põhimaantee. Vändra piirkonna lõunaosas liikleb sellel teel ca 2400 autot ööpäevas. Teine tihedaima liiklusega lõik on Mudiste-Suure-Jaani- Vändra mustkattega maantee, kus liikleb ca 1000 autot ööpäevas.49 Kaks keskkonnakompleksluba on Vändra vallas väljastatud OÜ-le Vändra (KKL/318537 ja KKL/322521). Välisõhu saasteluba on Vändra vallas väljastatud neljale ettevõttele50: 1. AS Tootsi turvas (välisõhu saasteluba L.ÕV/321293) 2. AS Mokter (välisõhu saasteluba L.ÕV.PM-55063) 3. Eesti Juustu Tootmise OÜ (välisõhu saasteluba L.ÕV.PM-46329) 4. AS Adven (välisõhu saasteload L.ÕV/318363 ja L.ÕV/318364)

7.10 Müratase

Müra võib tekketüübi järgi jaotada olmemüraks, liiklusmüraks ja tööstusmüraks. Olmemüra tuleneb inimeste igapäevasest elutegevusest. Peamised mürarikkad tegevused, mis inimeste igapäevategevusega kaasnevad on: niitmine, saagimine, muusika kuulamine jms, koerte haukumine, inimeste suhtlus jne. Olmemüra tase vastab vallas tavapäraste väikeasulate tasemele ning ei kujuta endast eeldatavalt probleemi. Tähtsamatest teedest läbivad Vändra valda riigi põhimaantee Pärnu-Rakvere- Sõmeru ja tugimaanteed Mudiste-Suure-Jaani-Vändra ning Aluste-Kergu. 51

47 Vändra valla arengukava 2010- 2020 48 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (07.08.2012) 49 Miracon Grupp OÜ. 2008. Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu) 2009-2010 50 Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee (25.03.2013)

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Suurima liiklusintensiivsusega on Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee nr 5, mida kasutab valda läbival lõigul ca 2475 transpordivahendit ööpäevas, milles sõidu- ja pakiautod moodustavad 84%, veoautod ja autobussid 5% ja autorongid 11%.52

7.11 Kliima

Käesolevas peatükis esitatud ülevaade klimaatilistest tingimustest on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) väljastatud Pärnu meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama andmete põhjal, mis asub linnulennult x km kaugusel planeeritava tegevuse asukohast. Vaatlustega alustati seal 1824. aastal.53 Kliima kirjeldamiseks on alljärgnevalt toodud keskmine, maksimaalne ja minimaalne temperatuur, sademete hulk ning tuule kiirus ajavahemikus 1971 − 2000 Sauga meteoroloogiajaama andmetel.54 Keskmiselt kõige soojem kuu on juuli, keskmine temperatuur 17,5 kraadi. Keskmine ööpäeva maksimum on juulis 21,7 kraadi. Kõige külmem on veebruar, -4,7 kraadi. Keskmine minimaalne temperatuur on veebruaris -7,3 kraadi. Aasta keskmine temperatuur on 6,0 kraadi (Joonis 4).

Temperatuur, °C 20 15 10 5 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII -5

-10 Joonis 4. 1971.− 2000. aasta keskmine õhutemperatuur Keskmine sademete hulk on 711 mm aastas, mis ületab Eesti keskmist 64 mm võrra. Sademeterikkaimad kuud on Pärnu jaama andmete järgi juuli ja oktoober, mil keskmine sademete hulk on 78 mm ning kõige vähem sademeid on veebruaris ja aprillis − 36 mm (Joonis 5).

51 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (14.08.2012) 52 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (14.08.2012) 53 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/ (08.04.2013) 54 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/ (08.04.2013)

34/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Sademed, mm 100

80

60

40

20

0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Joonis 5. 1971. − 2000. aasta keskmine sademete hulk

Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuulteroosi (Joonis 6). Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%). Keskmine tuule kiirus on 4,3 m/s. Tugevamad tuuled puhuvad talvekuudel, tuulevaiksem on juulis ja augustis. Maksimaalsed tuulepuhangud on Türis mõõdetud detsembris (34 m/s), mis on võrdlemisi kõrge võrreldes teistes meteoroloogiajaamades registreeritud väärtustega.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 6. EMHI Pärnu meteoroloogia- ja hüdroloogiajaama 2007. aasta vaatlusandmete alusel koostatud tuulteroos. Koostanud ELLE.

7.12 Kaitsealad

Lähim kaitseala käitise lähiümbruses on ca 1,5 km kaugusel edelas asuv Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mõrdama hoiuala (KLO2000279) ja –loodusala (EE0040331). Käitisest ca 1,3 km kaugusel loodes on Hiireviu (Buteo buteo) elupaik (KLO9107845). Käitisest ca 1,9 km kaugusel loodes on Siberi Võhumõõga (Iris sibirica) elupaik (KLO930248)55 Farmi lähiümbruses asuvad kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja –liigid on toodud joonisel (Joonis 7).

55 Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (26.03.2013)

36/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 7. Käitise ümbruse kaitsealad ja kaitsealused objektid56

56 Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (26.03.2013)

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

7.13 Kultuurimälestised

Käitise lähiümbruses puuduvad kaitsealused kultuurimälestised.

7.14 Pärandkultuuriobjektid

Käitise lähiümbruse pärandkultuuriobjektid on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4) ja joonisel (Joonis 8). Tabel 4. Pärandkultuuriobjektid kavandatava tegevuse lähiümbruskonnas57 Objekti kaugus Objekti nimetus Registrinumber Märkused käitisest ja suund Objektist või tema esialgsest Kaasiksaare talu tööliste 930:LAU:004 0,3 km, ida funktsionaalsusest säilinud laut 20−50%. Põline talukoht. Hävinud, Kaasiksaare talu hävinud 930:TAK:058 0,3 km, ida objektist pole maastikul jälgi hooned säilinud. Objektist või tema esialgsest Kaasiksaare talu elumaja 930:TAH:008 0,25 km, ida funktsionaalsusest säilinud 50- 90%. Objekt hästi või väga hästi Kaasiksaare talu tall 930:LAU:003 0,25 km, ida säilinud. Objektist või tema esialgsest Tompsoni töökojahoone 930:SAT:003 0,25 km, ida funktsionaalsusest säilinud 20- 50%. Objektist või tema esialgsest Kaasiksaare talu park 930:PKM:002 0,3 km, ida funktsionaalsusest säilinud 50- 90%. Manguse talu 930:YTH:001 0,7 km, lääs Hoonest on alles seinad. Põline talukoht. Objekt hästi või Karja talu 930:TAK:062 0,7 km, kagu väga hästi säilinud. Tönk hävis staadioni rajamise käigus koolimaja juurde. Karja talu savitönk 930:SAT:002 0,8 km, lõuna Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50- 90%. Objektist või tema esialgsest Õpetaja Talva maja 930:KOK:002 0,9 km, lõuna funktsionaalsusest säilinud 50- 90%. Eesti skautluse rajaja Anton Õunapuu sünnikoht. 930:KAL:002 1,7 km, kagu sünnikoht Endise Liivoja talu asukoht. Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest Uusna metsavahikoht 930:VKK:008 1 km, loe funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Liivoja talu saviaugud 930:KAR:002 2,1 km, kagu Selle talu maalt kaevatud savist

57 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee (27.03.2013)

38/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Objekti kaugus Objekti nimetus Registrinumber Märkused käitisest ja suund valmistati Tompsoni tellisetehases telliseid. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Saviaugu kaldad Lehtmetsa talu saviauk 930:KAR:003 2,3 km, kagu võstastunud. Siit kaevatud savist valmistati Tompsoni tellisetehases telliseid. Objektist või tema esialgsest Kergu-Aluste põlistee 930:MET:010 1 km, loe funktsionaalsusest säilinud 50- 90%. Eelmisel sajandil planeeritud gaasitrassi asukoht, kuhu raiuti Gaasitrassi asukoht 930:OKU:002 1,1 km, loe sisse siht aga gaasitoru ei paigaldatud. Säilinud alla 20%. 01.01.1928 avatud kitsarööpmeline raudteelõik. Viluvere-Vändra Töötas kuni 1969. aastani. 930:RTR:002 1,3 km, põhi raudteelõik Maastikul on säilinud märgid, kuid ei võimalda üheselt määrata tüüpi. Põrgukraav Taarikõnnu Objekt hästi või väga hästi 292:KON:012 2,4 km, põhi raba lähedal säilinud.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 8. Käitise ümbruse kaitsealused pärandkultuuriobjektid58 59

58 Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx (26.03.2013) 59 Kultuurimälestiste Riiklik register, http://register.muinas.ee/ (26.03.2013)

Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

8 OLEMASOLEVA OLUKORRA EHK NULLALTERNATIIVI KIRJELDUS

Pärnaõie lauda kinnistul tegeleti kuni 2012. aasta sügiseni veiste kasvatamisega. Kavandatud tegevuse alal asus KSH programmi koostamise ajal töötav veisefarmikompleks, mis koosnes kolmest laudahoonest ning neid ühendavast plokist. Kolmest laudahoonest kahes peeti veiseid. Kolmas laudahoone oli kasutusest väljas. Lisaks asub kinnistul vedelsõnnikuhoidla, vedelsõnniku pumpla, koresöödahoidla ning silohoidlad. (Joonis 9).

Joonis 9. Olemasolevate hoonete ja rajatiste paiknemine territooriumil. Kuni 2012.a sügiseni tegutses territooriumil veisefarm, millel oli keskkonnakompleksloa alusel lubatud pidada kuni 300 piimalehma ja 230 noorlooma. Kompleksloa alusel oli lubatud veevõtt Pärnjõe keskuse puurkaevust 13 300 m3 aastas.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Foto 1. Vaade farmile (ELLE 2012). Lautade juures paikneb roostevabast terasest vedelsõnnikumahuti (Foto 2).

Foto 2. Vaade vedelsõnnikuhoidlale (ELLE 2012). Käesoleva KSH aruande koostamise ajal ei toimu territooriumil alates 2012.a sügisest veisekasvatust ning kõik farmihooned ja rajatised on kasutusest väljas. Samuti ei toimu territooriumil mingit muud majandustegevust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdid taaskülastasid koos arendaja esindajaga Pärnaõie lauda kinnistut 26. märtsil 2013. a. Olemasolevas olukorras ei peeta farmikompleksis loomi (keskkonnakompleksluba on Keskkonnaameti poolt tunnistatud kehtetuks) ning see on aluseks nn nullalternatiivi keskkonnamõju hindamisel. Seejuures on eelduseks, et Rakvere Farmid AS Pärnaõie lauda kinnistu omanikena on kohustatud hoidma kinnistut korras ning järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Muuhulgas on omanikud kohustatud sulgema kasutusest väljas olevad hoonete osad ohutuse tagamiseks.

42/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Kavandatava tegevuse alal asub KSH aruande koostamise ajal kasutusest väljas olevad loomapidamishooned (3 lauta) ja teised rajatised. Laudahoonetel on valdavalt uksed-aknad ees. Uksed puudusid ühel laudal mõlemast küljest (Foto 3).

Foto 3. Vaade avatud sissepääsuga laudahoonele. Laudahoonete kompleks on seest tühjaks tehtud (sh on eemaldatud sõnnik) ning kompleksis jäätmete ladustamist ei täheldatud (Foto 4).

Foto 4. Vaade olemasolevasse laudahoonesse (ELLE, 2013). Lisaks asub kinnistul alajaam, vedelsõnnikuhoidla, vedelsõnniku pumpla, koresöödahoidla ning kaks silohoidlat. Vedelsõnnikuhoidla oli arendaja ütluste kohaselt tühi, vedelsõnniku pumplas oli osaliselt täheldada sõnniku olemasolu, silohoidlad olid tühjaks tehtud (Foto 5).

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Foto 5. Vaade silohoidlale. Territoorium ei ole aiaga piiratud. Teatud lõikudes on okastraataed, mis aga ei takista ligipääsu alale. Pärnaõie lauda kinnistul ei asu ühtegi puurkaevu. Veisefarm sai tegevuseks vee puurkaevust, mis asub kinnistust idas eraldi Keskuse pumpla katastriüksusel (katastrinumber 93001:002:0290).

44/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

9 NULLATERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG

9.1 Metoodika Alljärgnevalt on antud ülevaade olemasolevast olukorrast tuleneda võivatest tagajärgedest ja mõjudest eeldusel, et alal ei toimu mingisuguseid tegevusi (majandustegevusi ega teisi tegevusi), v.a. ala korrastamiseks vajalikud tegevused. Käesolevas peatükis antakse esmalt ülevaade olemasoleva olukorraga kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel mõjudest. Sisuliselt on tegemist nullalternatiivi hindamisega.

9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed

Oht loomastikule Oht inimese tervisele

Visuaalne reostus Tühjana seisvad farmihooned Jäätmeteke ja rajatised ning farmi territoorium

Joonis 10. Olemasoleva olukorraga kaasneda võivad tagajärjed Eelpool toodud jooniselt on näha peamised olemasoleva olukorraga kaasneda võivad tagajärjed. Tegemist on olukorraga, kus farmi maaüksuse ja seal asuvate lautade seisukord on selline nagu aruande kirjutamise hetkel. Alljärgnevalt on toodud peamised näitajad, mis viitavad tagajärgede tekkimise võimalusele ning märgitakse, kas olukorra jätkumine on reaalne ehk kas tegevus või tegevusetus on seadustega kooskõlas. Seejuures ei vaadelda seadustest tulenevaid kohustusi põhjalikumalt, kui see on vajalik nullalternatiivi mõistmiseks, sest see ei ole KSH ülesanne.

9.2.1 Visuaalne reostus Visuaalne reostus korrastamata ja hooldamata farmi territooriumist. Sellise tagajärje esinemine suure tõenäosusega jätkub.

9.2.2 Oht loomastikule Kuna farmi territoorium ei ole aiaga piiratud, siis on loomadel võimalik farmi territooriumile pääseda. Samuti pole täielikult takistatud sissepääsu laudakompleksi. Oht loomastikule seisneb selles, et nad ei pruugi enam lautadest väljapääsu leida.

9.2.3 Oht inimese tervisele Kuigi farmi territoorium ei ole aiaga piiratud, siis on võimalik huvilistel farmi territooriumile pääseda. Nagu eelpool mainitud, siis pole sissepääs laudakompleksi täielikult takistatud. See võimaldab lastel ja teistel huvilistel pääseda hoonekompleksi sisse.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

9.2.4 Jäätmeteke Kuna farmi territooriumile on võimalik sisse pääseda, siis on võimalus, et territooriumile võidakse hakata ebaseaduslikult ladustama prügi.

9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud Nullalaternatiivi puhul hinnatakse olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid keskkonnamõjusid. Farmihoonete ning ümbritseva territooriumiga tutvumise põhjal võib hinnata territooriumi omaniku kohustused valdavalt täidetuks. Seega tegemist on suures osas õiguspärase olukorraga, mis võib jätkuda ka tulevikus ehk tegemist on keskkonnamõju hindamise seisukohalt reaalse alternatiiviga. Seejuures tuleb arvestada, et välistada ei saa ettenägematuid mõjusid. Näiteks neid, mis tulenevad vandalismiaktidest või loodusõnnetustest.

9.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Kavandatava tegevuse ala on inimtegevusest tugevasti muudetud tootmismaa. Seetõttu on eeldatavalt tegemist suhteliselt liigivaese taime- ja loomakooslusega. KSH aruande koostamise ajaks on farm seisnud tühjana alates 2012.a sügisest, kuni selleni on haljasalad olnud hooldatud ning taimestik arenenud koos inimmõjuga. Kuna ala ei ole aiaga piiratud, siis pääsevad territooriumile kõik loomad. Vabalt liikuvad linnud ja loomad võivad pääseda laudakompleksi läbi ühe ukseta laudahoone ning enam mitte leida väljapääsu. Nad võivad end seal vigastada ning halvimal juhul vigastustesse surra. Võrreldes tegutseva farmikompleksiga on mittetöötava farmi territooriumil võimalused koosluse mitmekesistumiseks suuremad. Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on eeldatavalt nõrgalt positiivseks.

9.3.2 Mõju maastikule Kavandatava ala näol on tegemist tootmismaaga. Seega on looduslikku maastikupilti farmihoonete rajamisega juba varem muudetud. Kavandatava arenduse mitte ellu viimisel maastikku ei muudetaks ehk laudad jääks olemasolevale kohale. Samas amortiseeruvad ja lagunevad kasutuseta seisvad hooned paratamatult aja jooksul ning ei jäta enam head üldmuljet. Järeldus: mõju maastikule on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

9.3.3 Mõju pinnasele Olemasoleva olukorra mõju hindamisel pinnasele on peetud silmas, et kavandatava tegevuse alal on tegeletud veisekasvatusega, mis on võrreldes mitmete teiste tööstusettevõtete tegevustega suhteliselt väiksemate mõjudega ning ohutum. Eksperdile teadaolevalt ei ole farmi territooriumil käideldud ohtlikke kemikaale, mis oleksid võinud põhjustada pinnasereostust. Samuti ei tuvastatud asukohakülastuse ajal ohtlike ainete hoidmist territooriumil. Nullalternatiivi puhul ei toimu mingit tegevust, mis võiks kuidagi mõjutada pinnase seisundit. Ei kasutata ohtlikke aineid, ei teki reovett, ei juhita ära heitvett ega käidelda sõnnikut. Järeldus: arvestades olemasolevat olukorda ning selle jätkumist on mõju pinnasele eeldatavalt neutraalne.

46/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

9.3.4 Mõju pinnaveele Kasutusest väljas oleval alal ei toimu veevõttu ega reo/heitvee ära juhtimist pinnaveekogudesse. Järeldus: eeldatavasti on mõju pinnaveele neutraalne.

9.3.5 Mõju põhjaveele Kasutusest väljas oleval kavandatava tegevuse alal ei toimu veevõttu põhjaveest ega reo/heitvee ärajuhtimist. Nagu eelnevates peatükkides (9.3.3 ja 9.3.4) kirjeldati, ei ole alust arvata, et olemasolev olukord võiks põhjustada pinnase reostust, mis võiks hiljem põhjavette jõuda. Puurkaevu Pärnaõie lauda katastriüksusel ei asu. Veisefarmi töötamise ajal sai farm vee Keskuse pumpla kinnistul asuvast Pärnjõe keskuse puukaevust, mis jääb Pärnaõie lauda maaüksusest umbes 150 m kaugusel. Seega ei ole tõenäoline, et oleks toimunud põhjavee reostumist. Järeldus: nullalternatiivi korral on mõju põhjaveele eeldatavalt neutraalne.

9.3.6 Mõju välisõhule Kasutusest väljas oleval territooriumil ei asu saasteallikaid, mis võiksid mõjutada välisõhku. Järeldus: mõju välisõhule puudub.

9.3.7 Mõju müratasemele Kasutuselt väljas oleval territooriumil ei asu müraallikaid. Järeldus: mõju välisõhule mürast tingituna puudub.

9.3.8 Mõju kliimale Kasutusest väljas oleval farmi territooriumil puuduvad saasteallikad ning ei eraldu saasteaineid välisõhku. Järeldus: mõju tühjana seisvast farmikompleksist kliimale puudub.

9.3.9 Mõju kultuuripärandile Käitise lähiümbruses puuduvad kaitsealused kultuurimälestised. Lähimad pärandkultuuriobjektid (Kaasiksaare talu elumaja ja tall) asuvad Pärnaõie veisefarmist ca 250 m kaugusel. Kasutusest väljasoleval territooriumil ei viida läbi mingit majandustegevust, järelikult puuduvad ka tagajärjed, mis võiksid mõjutada pärandkultuuriobjekte. Järeldus: mõju kultuuripärandile puudub.

9.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Farmile kõige lähem kaitstav loodusobjekt, Hiireviu (Buteo buteo) elupaik (KLO9107845), jääb farmist 1,3 km kaugusel. Nullalternatiivi puhul farmi territooriumil mingit majandustegevust ei toimu. Järelikult puuduvad ka tagajärjed, mis võiksid ilmneda nii farmi territooriumil kui ületada selle piire ning mõjutada kaitstavaid loodusobjekte.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Järeldus: nullalternatiivi puhul mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub.

9.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Teatavaks väga kaudseks mõjuks võib pidada kasutusest väljasolevate farmihoonete visuaalset mõju piirkonnas liikumisel. Kaudse mõjuna võib käsitleda kasutusest väljasolevate farmihoonete panusest Vändra valla üldmuljesse. Eeldatavasti, mida vähem on vallas kasutuseta seisvaid hooneid, seda parema mulje jätab Pärnjõe küla kui ka Vändra vald tervikuna. Järeldus: nullalternatiiviga võib kaasneda eeldatavalt nõrk negatiivne mõju.

9.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Vaadatuna Pärnaõie farmi seisukohast, ei panusta mittetöötav farm koosmõjusse teiste ümbritsevate tegevuste ning ettevõtetega. Järeldus: nullalternatiivi puhul koosmõju puudub.

9.4 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

9.4.1 Mõju elusloodusele Nullalternatiivi puhul farmi territooriumil mingisugust majandustegevust ei toimu. Järelikult inimese poolt farmi territooriumil ega selle mõjupiirkonnas keskkonnale mõju ei avaldata. Seetõttu on taimestikul ja loomastikul vahepeal olnud võimalus Pärnaõie lauda kinnistul vabalt areneda. Nullalternatiivi puhul selline olukord jätkuks. Kuna Pärnaõie lauda kinnistu ei ole ümbritsetud aiaga, siis on võimalik loomadel farmi territooriumile pääseda. Peale seda, kui arendaja on sulgenud kõik avad, kust vabalt liikuvad loomad ning linnud võiksid eksida lautadesse ja teistesse rajatistesse ning sealt enam väljapääsu mitte leida, siis on ka see oht viidud miinimumini. Järeldus: nullalternatiivi mõju elusloodusele on eeldatavalt nõrgalt positiivne.

9.4.2 Mõju inimese tervisele Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et praegusel hetkel ning nullalternatiivi korral kavandatava tegevuse alal mingit tegevust ei toimu. Lautadel on üldiselt uksed ees, v.a üks laudahoone, millesse sissepääs on avatud. Aknad on enamasti kõik ees, vaid mõni üksik on katki. Kuna farmi territoorium ei ole ümbritsetud aiaga, siis on võimalik farmi territooriumile pääseda ning sealt edasi laudakompleksi. Sellisel juhul varitseb vigastuste oht. Eriti ohustatud on lapsed, kes võivad farmi ümbrusse mängima sattuda ega oska riske (hoone konstruktsioonid jne) adekvaatselt hinnata. Kui ligipääs farmi territooriumile on suletud, siis on kõik tehtud selleks, et eelpool kirjeldatud olukordi vältida ning saavutada vastavus ehitusseadusele, mille kohaselt on omaniku kohustus tagada ümbruskonna ohutus, kui ehitis ei ole kasutuses või see ei vasta nõuetele. See on ühtlasi ka nullalternatiivi eesmärk. Loomulikult ei saa arendaja vastutada olukordade eest, mis võivad toimuda temast sõltumata. Näiteks kuritahtlike inimeste tungimine farmi territooriumile eesmärgiga purustada uksi, klaase jne. Sellistel juhtudel võivad eelpool nimetatud inimesed sattuda ohtu, kuid see ei ole enam arendaja vastutusalas.

48/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Järeldus: normaaltingimustes on mõju inimese tervisele nullalternatiivi puhul eeldatavalt neutraalne.

9.4.3 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et praegusel hetkel ning nullalternatiivi korral Pärnaõie lauda maaüksusel mingit tegevust ei toimu. Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Antud juhul võib inimeste heaolu mõjutada lagunema jäetud laudad, mida võib pidada visuaalse reostuse allikateks. Kasutusest väljas olevate lautade ümbrus võib muutuda illegaalseks jäätmete mahapanekukohaks või kuritegelike tegevuste paigaks jne. Kui ligipääs farmi territooriumile on suletud, siis on kõik tehtud selleks, et vältida võimalikke ohuolukordi. See on ühtlasi ka nullalternatiivi eesmärk. Inimese varale ohtu nullalternatiivist ei eeldata. Keskkonnamõju hindajale teadaolevalt ei ole olemasoleva tühjalt seisva farmikompleksi kohta esitatud kaebusi. Järeldus: nullalternatiivi mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on nuumikute ja võõrdepõrsaste kasvatus sealiha tootmiseks. Selleks soovib Rakvere Farmid AS rekonstrueerida Pärnjõe külas tühjalt seisva veisefarmi tänapäevastele keskkonna-, hügieeni- ja veterinaarnõuetele vastavaks sigade nuumafarmiks. Kuni 2012.a sügiseni tegutses territooriumil veisefarm, millel oli keskkonnakompleksloa alusel lubatud pidada kuni 300 piimalehma ja 230 noorlooma. Kavandatava tegevusena on KSH käsitluses üks alternatiiv: • alternatiiv 1 ehk „nuumikute ja võõrdepõrsaste farm” Tuvastamaks tegevuse kõigi etappide võimalikke keskkonnamõjusid, käsitletakse nii farmikompleksi ümberehitamist (ehitustöid), farmi ümberehituse järgset tegevust kui ka farmi sulgemist tegevuse lõpetamisel. Kirjeldustes on tuginetud peamiselt arendaja poolt antud informatsioonile.

10.1 Seafarmi rekonstrueerimine Alternatiiv 1 on olukord, kus Pärnaõie lauda kinnistul rekonstrueeritakse veisefarm nuumikute ja võõrdepõrsaste pidamise farmiks. Selleks rekonstrueeritakse kaks olemasolevat laudahoonet kaheks nuumikute laudaks kokku 3720 kohaga. Nendest laudahoonetest ida poole jääv laut rekonstrueeritakse 2148 kohaga võõrdepõrsaste laudaks (alamalternatiiv 1.1; Joonis 11), lammutatakse ja ehitatakse nuumikute laudast ida poole uus 2148 kohaga võõrdepõrsaste laut (alamalternatiiv 1.1a; Joonis 12) või lammutatakse ja ehitatakse uus 2148 kohaga võõrdepõrsaste laut nuumikute laudast lääne poole (alamalternatiiv 1.2; Joonis 13).

50/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 11. Hoonete ja rajatiste paiknemine territooriumil (Alternatiiv 1.1).

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 12. Hoonete ja rajatiste paiknemine territooriumil (Alternatiiv 1.1a)

52/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 13. Hoonete ja rajatiste paiknemine territooriumil (Alternatiiv 1.2).

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Planeeritava territooriumi suurus on 6,48 hektarit. Rekonstrueeritav farm saab olema tänapäevane, parima võimaliku tehnika nõuetele vastav seafarm. Farmi sigalaks rekonstrueerimise käigus olemasolevate rekonstrueeritavate farmihoonete põhikonstruktsioone ja hoonete põhigabariite ei muudeta. Lautade vahel paiknev endine lüpsiplokk ja ühenduskoridor ehitatakse ümber vedelsöödaköögiks ja olmeruumideks. Muutuvad akende ja uste asukohad. Olemasolevad põrandad lõhutakse välja ja tehakse uued põrandad ning loomakasvatus-pindadel vedelsõnnikuvannide põhjaplaadid. Kanalite põhjaplaatidele toestatakse restpõranda kandvad seinad ning sillused. Likvideeritakse nii olemasolev reoveetorustik kui ka EKEB tüüpi puhasti kaevud. Veisefarmi rekonstrueerimise käigus seafarmiks sisustatakse farmikompleks uue sisseseadega: • installeeritakse uus tehnoloogiline seadmestik, • ventilatsioon, • elektripaigaldised, • rajatakse uued vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Lammutustöödel tekkivad betooni ja kivi jäätmed purustatakse ning kasutatakse uute põrandate aluse ehitamiseks ning farmi territooriumil paiknevate teede aluste korrastamisel või ehitamisel. Muud rekonstrueerimise käigus tekkivad jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Hoonete katusekattematerjalid vahetatakse. Vajadusel paigaldatakse pööningutele täiendav soojustus. Aknaavade suurust ja kuju muudetakse. Paigaldatakse uued aknad. Hoone seinad remonditakse, aknaavade kinni laotavad osad krohvitakse. Vajalikus mahus tehakse seinte värvimist. Kasutusse jäetakse olemasolev vedelsõnnikuhoidla. Rajatakse vajalikud torustikud vedelsõnniku juhtimiseks olemasolevasse vedelsõnnikupumplasse. Olemasolev pumpla korrastatakse. Korrastatakse farmi juurde viivad ja farmi sisesed teed ning platsid. Mittevajalikud rajatised lammutatakse ja korrastatakse haljastus. Veevarustus tagatakse olemasolevast või detailplaneeringuga ette nähtavast uuest puurkaevust. Puurkaevu asukoht kinnistutel täpsustatakse kaevu projekteerimise käigus, mille juures tuleb arvestada veehaarde sanitaarkaitsevööndi vajadusega (50 m). Uue puurkaevu rajamisel olemasolev puurkaevu reservpuurkaevuks jäämisel konserveeritakse või likvideerimisel tamponeeritakse. Farmi territooriumi ümber tehakse piirdeaed.

10.2 Seafarmi tegevus

10.2.1 Pidamistehnoloogia ja tootmismaht Alternatiiv 1 puhul on pärast ümberehitust farmis kaks lauta nuumsigade pidamiseks ning üks laut võõrdepõrsaste pidamiseks.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 54/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Rekonstrueeritud farmi mahutavuseks on kavandatud kokku 3720 nuumiku kohta ning 2148 võõrdepõrsaste kohta. Farmi planeeritav aastatoodang on ca 11 900 nuumikut. Pidamine Alternatiiv 1 puhul tuuakse võõrdepõrsad farmi ca 7-8 kg kaaluga ja paigutatakse võõrdepõrsaste pidamiseks ette nähtud sektsioonidesse. Võõrdepõrsaid peetakse osalise restpõrandaga 18 kuni 20 loomaga sulgudes. Malmrestidega on kaetud 40 kuni 50 % sulu põrandast. 30 % sulu põrandast on põrandaküttega lamamisala. Ülejäänud osas põrandakütteta betoonpõrand. Põrandaküttega pesaala on kaetud põrsaste mikrokliima tagamiseks vajaliku pesakattega. Võõrdepõrsa sektsioonides on loomad ca 8 nädalat. Võõrdepõrsa sektsioonidest viiakse loomad üle nuumasektsioonidesse 27 kuni 30 kg kaalu saavutamisel. Nuumikuid peetakse täisrestpõrandal 15 loomaga sulgudes. Kogu sulgude ja käiguteede põrand on kaetud nuumikutele sobivate betoonrestidega. Nuumikusektsioonides on loomad ca 16 nädalat, peale mida loomad realiseeritakse kuni 110 kg kaaluga. Söötmine ja jootmine Alternatiiv 1 puhul on võõrdepõrsastele planeeritud suurte rühmade söödaautomaatidega kuivsöötmine. Võõrdepõrsaid söödetakse olenevalt kasvufaasist kolme erineva retseptiga söödaga. Võõrdepõrsaste aastane söödavajadus on ca 540 tonni. Võõrdepõrsaste sööt tarnitakse farmi valmissöödana. Võõrdepõrsaste sööda ladustamiseks paigaldatakse farmi võõrdepõrsaste lauda juurde kaks ca 40 m3 mahuga söödapunkrit. Nuumikutele on planeeritud vedelsöötmine. Valmissöödana farmi tarnitav jõusööt segatakse vedelsööda segistis vadaku või veega ja pumbatakse loomadele vajalikus koguses sulgudes olevatesse söödakünadesse. Kuivsöödana kasutatakse kahte erineva retseptiga farmi tarnitavat valmissööta. Farmi aastane vajalik kuivsööda kogus on ca 2200 kuni 2600 tonni, olenevalt söödetava vadaku kogusest. Vajalik maksimaalne vadaku kogus ca 6 200 tonni. Erinevate optimeeritud söödaretseptide kasutamine vähendab vedelsõnnikusse sattuvate toitainete kogust ja seeläbi ka vedelsõnnikuga ning ventilatsiooniga keskkonda viidavate saasteainete kogust. Võõrdepõrsatse jootmine toimub sulgudes paiknevate kaussjooturitega, nuumikute jootmine sulgudes söödakünade kohal paiknevate nippeljooturitega, farmi lähedal paiknevast puurkaevust saadava veega. Kaussjooturite ja nippeljooturite söödaküna kohal paiknemisel väheneb oluliselt vee sattumine vedelsõnnikusse, vähendades oluliselt selle tekkivat kogust. Vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Loomade jootmiseks vajalik veekulu on aastas 14 200 tonni, juhul kui vadakut ei kasutata. Vadaku kasutamisel saadakse oluline osa veest vadakust. Maksimaalselt saadakse vadakust aastas ca 5900 tonni vett.

10.2.2 Ventilatsioon ja kütmine Loomadele vajalik ventilatsioon ning liigse soojuse eemaldamine tagatakse paigaldatava sundventilatsiooniga. Väljatõmbekorstnates paiknevate ventilaatoritega tekitatakse ruumi alarõhk, mille toimel imetakse värske õhk lautadesse. Võõrdepõrsaste lautades imetakse värske õhk sisse läbi

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne ventilatsioonilae ja nuumikute lautades läbi seinas paiknevate sisselaskeklappide kaudu. Väljatõmme on planeeritud teha kõigis sektsioonides väljatõmbekorstnates paiknevate ventilaatoritega. Väljatõmbekorstnate kõrgus maapinnast on 7 kuni 8 m. Väljatõmbekorstnates paiknevate ventilaatorite tööd juhitakse selliselt, et vajalik õhuvahetus on kontsentreeritud minimaalselt vajalikule arvule ventilaatoritele, et tagada väljapuhutava õhu parem hajuvus. Võõrdepõrsaste ja nuumiku sektsioonide kütteks paigaldatakse ruumidesse soojavee küttetorud. Võõrdepõrsaste sektsioonides on lisaks sulus paiknevate lamamisalade põrandaküte. Olme- ja abiruumide kütteks paigaldatakse soojavee radiaatorid ja soojavee põrandakütted. Soojusenergiat saadakse farmis elektriliste vesi-vesi soojuspumpadega vedelsõnniku jahutamisest vabanevast energiast ja kergkütteõlil töötavast katlamajast. Farmi eeldatav soojusenergia vajadus on ca 450 MWh. Sellest 45 % saadakse eeldatavasti soojuspumpadega. Kergkütteõlil töötava katla võimsus 200 kW. Kergkütteõli aastane vajadus eeldatavalt ca 25 000 liitrit. Paigaldatava vesi-vesi soojuspumba jahutustorud paigaldatakse vedelsõnnikukanalite alla. Kanalites olevat vedelsõnnikut jahutatakse selliselt kuni 4°C-ni. Madalale temperatuurile jahutatud vedelsõnnikust eraldub vähem saasteaineid kui ruumitemperatuuril olevast. Saadav soojus kasutatakse ära farmi kütteks.

10.2.3 Veekasutus ja reoveekäitlus Vesi planeeritakse farmi vajaduseks võtta olemasolevast või rajatavast puurkaevust. Vett kasutatakse farmis: • loomade jootmiseks, • ruumide ja inventari pesuks, • töötajate olmevajaduseks, • muuks otstarbeks (desovann jm). Loomakasvatusruumide pesu teostatakse kõrgsurvepesuritega, eelnevalt pestavaid pindu paigaldatava automaatse leotussüsteemi abil leotades. Sektsioonide pesuks kasutatav vesi koguneb koos sõnnikuga sulgude all paiknevatesse kanalitesse ja juhitakse sarnaselt vedelsõnnikuhoidlatesse. Olmeruumide pesuruumidest ja tualettidest tekkiv reovesi kogutakse eraldi kogumiskaevu. Kogumiskaevu tühjendatakse vastavalt vajadusele reovee käitleja poolt. Arendaja hinnangul kulub farmis tehnoloogilist vett ca 1 500 tonni aastas. Kogu veekulu farmis on alternatiiv 1 puhul ca 15 700 tonni aastas. Võrdluseks võib tuua, et varem samal territooriumil tegutsenud veisefarmil oli keskkonnakompleksloa alusel lubatud veevõtt 13 300 m3 aastas.

10.2.4 Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad ning käideldavad jäätmed on: • segaolmejäätmed;

56/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

• pakendijäätmed (klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained). Lisaks eelmainitud jäätmeliikidele tekib farmi tegevuse käigus ka loomseid kõrvalsaadusi (peamiselt lõpnud loomad). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi mahutitesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitakse vastavasisuline leping. Pakendijäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle taaskasutust korraldavale jäätmekäitlejale. Pakendijäätmete teket vähendatakse ringluspakendi kasutamisega (nt pesu- ja desinfitseerimiskemikaalide puhul). Ohtlike jäätmete kogumine ning hoidmine toimub vastavalt tekkinud jäätmete omadustele (kemikaalipakendi märgistus, ohutuskaart). Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomseid kõrvalsaadusi (peamiselt lõpnud loomad) hoitakse jäätmete käitlejale üleandmiseni eraldi selleks ettenähtud ja nõuetele vastavas hoiukohas. Loomsed kõrvalsaadused veetakse ära vastavalt veterinaarnõuetele ja vajadusele. Loomsed kõrvalsaadused antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale lepingu alusel.

10.2.5 Sõnnikukäitlus Rakvere Farmid AS Pärnaõie seafarmis on planeeritud loomade pidamise tulemusena tekib farmis vedelsõnnik. Loomade väljaheitest ja sektsioonide pesuveest tekib alternatiiv 1 puhul farmis aastas ca 9 500 m3 vedelsõnnikut. Vajalik ladustusmaht on 8 kuu jooksul tekkiva vedelsõnniku maht, ca 6 400 m3. Tekkiv vedelsõnnik laskub sulgudes iseseisvalt täisrestpõranda all olevatesse kanalitesse. Kanaleid tühjendatakse vedelsõnnikust vastavalt vajadusele, kanalite all paikneva torustiku kaudu, pumbaga vedelsõnnikuhoidlasse. Süsteem on kinnine. Olemas on 6 200 m3 roostevabast terasest vedelsõnnikuhoidla. Restpõranda aluste kanalite maht on ca 1 600 m3 (0,5 m kanalite sügavus ). Kokku on farmis seega 7 800 m3 vedelsõnniku hoiustamismahtu. Vedelsõnnikuhoidla kaetakse välisõhu emissiooni vähendamiseks kas kergkruusa või põhuga. Pärnaõie farmi rekonstrueerimisel installeeritakse sõnnikujahutussüsteem (soojusvaheti), millest saadavat energiat kasutatakse muuhulgas farmi kütmiseks (Foto 6, Foto 7). Lisaks sellele, et väheneb fossiilsete kütuste vajadus, minimeerib sõnniku jahutamine ka saasteainete eraldumist. Ühelt poolt väheneb seega hoonetest tulenev keskkonnamõju, teisalt vähenevad kulud.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Foto 7. Näide sõnnikujahutussüsteemi Foto 6. Näide sõnnikujahutussüsteemi rajamine seafarmile rajamine seafarmile

Kogutud sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Mahuteid tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas vegetatsiooniperioodi alguses ja lõpus. Tühjendus toimub mõlemal puhul ühe nädala vältel. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnik mahutis, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Vedelsõnniku laotamiseks kasutatakse ripplohisvooliklaotureid. Laotamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud vedelsõnniku laotusplaanile Rakvere Farmid AS-le kuuluvale või laotuslepinguliste partnerite põllumaale. Vastavalt vedelsõnniku analüüsidele laotatakse vedelsõnnikut laotusnormiga ca 40 m3/ha ning arendaja hinnangul vajalik laotuspind tekkivale vedelsõnnikukogusele 240 ha.

10.2.6 Energia kasutamine Energiat vajatakse farmis järgmistes tehnoloogilistes protsessides: • sööda ettevalmistamine ja söötmine; • sooja vee ettevalmistamine ning ruumide kütmine; • valgustus ja ventilatsioon; • survepesurid; • sõnniku eemaldamine. Farmi juurde rajatakse katlaruum, kuhu planeeritakse üks kergel kütteõlil töötav katel. Elektrienergiat saadakse Eesti Energia võrgust. Lisaks saadakse soojusenergiat vesi-vesi soojuspumpadega sõnniku jahutamisest vabanevast energiast.

10.2.7 Farmi teenindav transport Farmi teenindamiseks kasutatakse peamiselt territooriumi lõunaserva läbivat avalikus kasutuses olevat teed, mis ühendab Pärnjõe teed (tee nr 19253) ja Aluste- Kergu teed (tee nr 58). Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega, millele lisandub sõiduautode liiklus farmi ja sealt ära.

10.2.8 Veterinaarohutus Seafarmis kehtivad ranged veterinaarohutusnõuded, mis välistavad näiteks juhuslike inimeste (kui võimalike nakkusekandjate) sissepääsu loomapidamishoonetesse, samuti rakendatakse näriliste tõrjemeetmeid. Sigade

58/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne vaktsineerimine viiakse läbi vastavalt seafarmi teenindava veterinaararsti ettekirjutustele. Farmis järgitakse igapäevaselt rangeid nõudeid territooriumi „musta” ja „puhta” poole vahel liikumisel ning kasutatakse desomatte töötajate liikumisteedel ja desovanni ja –matte teenindava transpordi liikumisteedel. Laudad pestakse ja desinfitseeritakse iga seakasvatustsükli lõpus. Võimalike taudide ennetamist ja tegutsemist nende puhkemisel reguleerib loomatauditõrje seadus ja selle rakendusaktid. Loomatauditõrje seadusest tulenevalt tuleb uusehitise ja põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt kooskõlastada Veterinaar- ja Toiduametiga. Eelpool toodu kehtib ka Rakvere Farmid AS Pärnaõie seafarmi puhul. Rakvere Farmid AS on kohustatud epideemia puhkemisel tegutsema vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud tegevuskavale.

10.3 Farmi sulgemine Farmi tegevuse mistahes asjaoludest tingitult lõpetamisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega farmi sulgemisel. Farmi sulgemisel rakendatavad meetmed: • farmis peetavate loomade äravedu ja üleandmine teistele seakasvatajatele või tapamajale; • sõnniku eemaldamine ja nõuetekohane kõrvaldamine; • jäätmete üleandmine jäätmekäitlejale; • kütusemahuti tühjendamine ning kemikaalide ära viimine teistesse loomakasvatuskompleksidesse või utiliseerimine; • farmiseadmete seiskamine ja konserveerimine või demonteerimine; • puurkaevu tamponeerimine või konserveerimine; • farmihoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine; • farmi territooriumile kõrvaliste isikute juurdepääsu sulgemine. Peale tegevuse lõpetamist tagatakse territooriumil kõrvaliste isikute viibimise vältimine kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

11.1 Metoodika Käesolevas peatükis kirjeldatakse sisend-väljund analüüsi tulemusena leitud käitise ümberehitustöödega kaasnevaid võimalikke tagajärgi ning seejärel antakse nende tagajärgede eeldatavate võimalike mõjude hinnang.

11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed Alljärgnevatel skeemidel on kujutatud kavandatava ehitustegevuse erinevad etapid. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Iga etapi sisendite ja väljundite alusel hinnatakse võimalikke keskkonnamõjusid hiljem juba mõjuvaldkondade kaupa. Joonis 14 kirjeldab olulisi sisendeid ja väljundeid seoses ehituse etapis ehitusplatsi teenindava transpordiga. Selles etapis kujuneb transpordikoormus peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest ning jäätmeid äravedavatest veokitest.

Heitmed Müra välisõhku

Kütus Koormus teekattele Masinad ja Transport töövahendid (ehitusmaterjalide veod farmi ning Avariioht Koorem jäätmete vedu farmist ära) Koorem Autojuht

Joonis 14. Sisend-väljund diagramm transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Joonis 15 kirjeldab territooriumi korrastamise sisendeid ning väljundeid.

60/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Tolm Heitmed Müra Valgus välisõhku

Avariide ja Kütus tööõnnetuste Farmihoonete ja territooriumi oht korrastamine Masinad ja töövahendid Vibratsioon

Töötajad Jäätmed (hoonete ja seadmete lammutusjäätmed, territooriumilt kogutud jäätmed) Joonis 15. Sisend-väljund diagramm olemasolevate farmihoonete ning territooriumi korrastamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Joonis 16 kirjeldab renoveerimise ja ehitustegevuse peamisi sisendeid ja väljundeid. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse kasutades erinevaid mehhanisme.

Heitmed Müra Valgus Kütus välisõhku

Energia Ehitus- ja viimistlusmaterjalide Ehitus- ja Hoonete jäägid viimistlusmaterjalid renoveerimine ja rajatiste Ehitus- ja püstitamine Sisseseade viimistlusmaterjalide pakendijäätmed Masinad ja töövahendid Avariide ja tööõnnetuste Töötajad oht

Joonis 16. Sisend-väljund diagramm hoonete renoveerimise ja rajatiste püstitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Joonis 17 kujutab farmi ümbruse korrastamise ning haljastuse rajamise protsessi ning selle sisendeid ja väljundeid. Ka siin on arvestatud, et töid teostatakse erinevate mehhanismidega.

Heitmed Müra välisõhku Jäätmed Aia ehituse (haljastus-ja materjalid pinnasejäätmed, tee ehitamisega Tee ehituse kaasnevad jäägid ) Ümbruse materjalid korrastamine ja haljastus Kütus Avariide ja õnnetuste oht Masinad ja töövahendid

Töötajad

Joonis 17. Sisend-väljund diagramm ümbruse korrastamise ja haljastusega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed on: • Ümberehitustegevusega kaasnev võimalik müra ja vibratsioon ning • tolm ja teised heitmed välisõhku, • kaasnevad jäätmed, • ajutine transpordikoormuse tõus farmi viivatel teedel ning • teatav maastikupildi ja farmihoonete väljanägemise muutmine.

11.2.1 Ressursikasutus Igasuguse rekonstrueerimise ja muu ehitustööga kaasneb ressursikasutus. Ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Töötajad ning seadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms). Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.

11.2.2 Heitmed välisõhku (sh tolm) Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peenikesed osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti.

11.2.3 Müra Ehitustegevuse käigus tekib müra lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, ehitustööriistade kasutamisel jne. Selline mürateke kaasneb pea iga

62/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Paikseteks müraallikateks on erinevad ehitusel kasutatavad mehhanismid ja masinad. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.60 Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele ehk võimalik mürateke on määratud ehitusel kasutatavate masinate kaudu. Planeeringuala lõunaserva läbib avalikus kasutuses olev tee, mis ühendab Pärnjõe teed (tee nr 19253) ja Aluste-Kergu teed (tee nr 58). Enamus transpordist nimetatud teedel toimub raskeveokitega. Ehitajate ning osade abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse ka sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus on vastav raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradele.

11.2.4 Jäätmeteke Ehitustööde käigus tekib ehitusmaterjalide jäätmeid ning pakendeid, mille koostis võib olla looduslikest materjalidest, nagu puit või kivi, kuni tehismaterjalideni, nagu PVC. Samuti on rekonstrueerimistöödel tekkivateks jäätmeteks vanade hoonete konstruktsioonielemendid, nt tellise ja eterniit. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.

11.2.5 Pinnase tallamine ja eemaldamine/ümberpaigutamine Ehitustööde käigus liigutakse alal erinevate masinate ja seadmetega. Inimeste ja masinate liikumisega väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu kaasneb taimestiku ja pinnase tallamine. Üldjuhul on tegemist ajutise tagajärjega, mis kaob pärast tallajate lahkumist. Uue võõrdepõrsaste sigala rajamisel võib vajalikuks osutuda pinnase eemaldamine või ümberpaigutamine. Eemaldatavat pinnast kasutatakse haljasalade korrastamiseks.

11.2.6 Transpordikoormuse tõus Transpordikoormuse tõusu tulemusena suureneb müra, vibratsiooni ja õhuheite teke ning avariide ja õnnetuste oht. Nimetatud tagajärgi on käsitletud eraldiseisvalt.

11.2.7 Hädaolukorrad Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate mehhanismidega. Avariioht on olemas kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Vedude puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses.

60 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2009. a määrus nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord1“

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on hädaolukordade ilmnemine välditav

11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang

11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Ehitustegevuse käigus ei ole kavas oluliselt pinnast teisaldada, kuna kasutatakse olemasolevate veisepidamishoonete konstruktsioone. Farmi sissesõidul ning selle territooriumil liikumisel kasutatakse enamasti juba olemasolevaid teid. Kindlasti töötavad mehhanismid siiski ka väljaspool teid ja kõvakattega alasid ning mõjutavad farmi territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku. Kuna antud territooriumi on kasutatud põllumajanduslikul eesmärgil, siis eeldame, et tegemist on tugevasti mõjutatud alaga, kus taimekooslus ning loomastik on liigirikkuse poolest väheväärtuslik. Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.3.2 Mõju maastikule Kavandatava tegevuse käigus rekonstrueeritakse olemasolevad laudad ning korrastatakse territoorium. Korrastatud hooned mõjuvad maastikupildis pigem positiivselt. Järeldus: Ehitustegevuse mõju maastikule on eeldatavalt nõrgalt positiivne.

11.3.3 Mõju pinnasele Vajadusel teisaldatakse pinnast ehitusaluselt alalt. Teisaldatava pinnase kogus ei ole märkimisväärne, kuna rekonstrueeritakse olemasolevaid laudahooneid. Pinnasetööd on vajalikud eeskätt uue laudahoone rajamisel. Normaalsetes töötingimustes sademevee immutamine pinnasesse ei too endaga kaasa negatiivset mõju. Ehitustegevuse käigus võib avarii olukorras tekkida pinnase saastumise oht territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega, sh kütusega. Normaaltingimustel seda juhtuda ei tohi. Järeldus: Ehitustegevuse mõju pinnasele on eeldatavalt neutraalne.

11.3.4 Mõju pinnaveele Planeeritava ala põhja- ja lõunaosa läbivad maaparanduskraavid. Ehitustegevuse käigus veevõttu ega heitvee juhtimist pinnavette ei toimu. Kraavi kallastel tegutsedes tuleb jälgida ohutusnõudeid, et vältida kallaste kahjustamist ning kütuse või muude määrdeainete ning pinnase sattumist vette. Kui peetakse kinni ohutusnõuetest ning heast tavast, siis oluline negatiivne mõju pinnaveele puudub. Järeldus: Mõju pinnaveele on eeldatavasti neutraalne.

11.3.5 Mõju põhjaveele Ehitustegevuse käigus olulist veevõttu põhjaveest ei toimu, seega ei mõjutata oluliselt põhjavee kvantiteeti. Reostus võib põhjavette sattuda läbi puurkaevu. Normaalse tegevuse käigus ei ole põhjust eeldada, et ehitustegevustega mõjutataks põhjavee kvaliteeti, eriti kui täidetakse puurkaevu sanitaarkaitsetsoonis

64/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne tegevustele kehtestatud nõudeid. Mõju põhjaveele võib avalduda ainult hädaolukorras, kui reeglite vastu eksitakse kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Tänu põhjavee keskmisele kaitstusele ei ole reoainete lekete korral nende põhjavette sattumine tõenäoline. Puurkaevu rajamine tuleb kooskõlastada nii kohaliku omavalitsuse kui Keskkonnaametiga. Puurkaevu rajamiseks tuleb koostada vastav projekt hüdrogeoloogiliste tööde tegemise litsentsiga isiku poolt mahus, mis võimaldab hinnata rajatava puurkaevu või -augu vastavust põhjavee kasutamise ja kaitse nõuetele ning puurkaevu või -augu konstruktsioon peab tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest. Puurkaev peab paiknema potentsiaalsetest reostusallikatest põhjavee voolusuuna suhtes soovitavalt ülesvoolu. Eeltoodud tingimused tagavad eeldatavalt, et puurkaev rajatakse ilma oluliste negatiivsete mõjudeta põhjavee kvaliteedile või kvantiteedile. Järeldus: Mõju põhjaveele on eeldatavasti neutraalne.

11.3.6 Mõju välisõhu seisundile Laudakompleksi rekonstrueerimise olulisemad tagajärjed on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkiv tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed ning nende võimalik levik väljapoole farmi maaüksuse piire. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine territooriumil. Seda eriti kuivade tuuliste ilmadega. Samuti võib läbiviidavate tööde teenindamiseks vajalike sõidukite liikumise tulemusel tekkiv tavapärasest intensiivsem transpordikoormus farmi juurdepääsuteedel (kruusakattega tee) põhjustada suuremat tolmu kontsentratsiooni. Kirjeldatud negatiivne mõju on ajutise iseloomuga ning selle ulatust tuleb piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Ehitamisel külmal aastaajal võib tekkida vajadus kasutada fossiilsel kütusel (gaas, kütteõli vms) töötavaid kalorifeere/soojapuhureid. Nende seadmete võimsus on tüüpiliselt väike nagu ka kaasnev õhusaaste. Viimast saab kontrolli all hoida soojusseadmete kasutusnõuete järgimisega. Järeldus: Mõju ehitustegevusest välisõhu seisundile on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.3.7 Mõju müratasemele Ehitustegevusega, kus kasutatakse mehhanisme või masinaid, kaasneb alati mürateke. Tegemist on ajutise mõjuga, mis algab ehitustööde teostamisega ja lõppeb ehitiste valmimisega. Pärast ehitustööde lõppu taastub endine olukord. Kuna tegemist on ehitustöödega, tuleb lähtuda ehitamisele kehtestatud piirväärtustest. Pärnaõie farmi rekonstrueerimine on planeeritud päevasele ajale, millele müranorme pole kehtestatud. Seega ei ole ehitustegevusega kaasnevat mürataset reguleeritud. Märkimisväärsem on müra tõus paiksetest müraallikatest (erinevad ehitusmehhanismid), sest piirkonnas puuduvad teised sarnased müraallikad. Transpordivahenditest tulenevat müra kasvu saab lugeda vähem oluliseks. Järeldus: Tegemist on eeldatavalt ajutise nõrga negatiivse mõjuga.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

11.3.8 Mõju kliimale Farmi ümberehituse tegevused mõjutavad kliimat hulgal, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega. Näiteks sisepõlemismootorite kasutamisel CO2 heite näitajatega. Samas on tegemist ajutise mõjuga ning ehitustegevuse panus globaalsesse kliimasoojenemisse ei ole antud juhul märkimisväärne. Järeldus: Ehitustegevusest tingitud mõju kliimale on eeldatavalt neutraalne.

11.3.9 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele Farmi ümberehituse tegevuste tagajärjel ei teki keskkonnaseisundit oluliselt mõjutavat valguse, kiirguse ja vibratsiooni taset. Järeldus: Mõju on eeldatavalt neutraalseks.

11.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kõige lähem kaitstav loodusobjekt jääb farmist umbes 1,3 km kaugusele. Kavandatava tegevuse alal teostatavate rekonstrueerimistööde mõjud eeldatavalt nii kaugele ei ulatu. Järeldus: Mõju kaitsealustele objektidele on eeldatavalt neutraalne.

11.3.11 Mõju kultuuripärandile Lähimad pärandkultuuriobjektid asuvad Pärnaõie farmist ca 250 meetri kaugusel. Kavandatava tegevuse alal teostatavate rekonstrueerimistööde mõjud eeldatavalt nii kaugele ei ulatu. Järeldus: Mõju kaitstavale kultuuripärandile eeldatavalt puudub.

11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas võib avalduda välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega maapinnale. Kaudne mõju avaldub pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Ehitusjäätmete käitlemine selliste tööde tegemiseks luba omavates ettevõtetes toob kaasa keskkonnamõjusid. Põlevkivist elektrienergia tootmisega kaasnevad mõjud ressursside tarbimisest ja välisõhu saasteainete eraldumisest energia tootmise asukohas. Samuti kaasneb kaudne negatiivne mõju ehitusmaterjalide ja seadmete tootmisega. Kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt Rakvere Farmid AS-i kontrolli all. Järeldus: Kaudne mõju keskkonnaseisundile on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Tegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate ehitustegevustega ning transpordiga. Selliste tegevuste koosmõju ei tohiks ületada seatud piirväärtusi ega põhjustada olulisi häiringuid kohalikele elanikele. Järeldus: Koosmõju on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

66/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

11.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

11.4.1 Mõju elusloodusele Eelnevate peatükkide 11.3.1 ja 11.3.10 põhjal võib järeldada, et mõju taimestikule, loomastikule, kooslustele jne ei ole ehitustegevusest märkimisväärne ja oluline arvestades, et tegemist ei ole väärtuslike kooslustega. Ehitustegevusega kaitstavate loodusobjektide alale ei minda ega nende hüdroloogilisi tingimusi ei muudeta, mistõttu negatiivse mõju avaldumist kaitstavatele objektidele ette näha ei ole. Järeldus: mõju elusloodusele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

11.4.2 Mõju inimese tervisele Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Mõju inimese tervisele võib kaasneda ainult hädaolukorras, kui keskkonda sattub ohtlikke aineid (nt kütust) ning need liiguvad pinnasest edasi pinna- või põhjavette. Ehitustöödel tekkivad välisõhu heitmed, müra ega vibratsiooni tasemed ei ületa eeldatavalt normatiive, mistõttu negatiivse mõju ilmnemist inimese tervisele ette näha ei ole. Kuna lammutus- ja ehitustööde puhul on tegemist ühe tööõnnetuste rikkama sektoriga, siis tegevuste iseloomust lähtudes varitsevad tööde teostajaid erinevad ohud. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, ei eeldata negatiivset mõju inimese tervisele. Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne.

11.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale Ehitustegevusega kaasneb ajutine häiringute taseme tõus nagu liiklusintensiivsuse, tolmu, müra ja vibratsiooni taseme kasv. Need häiringud tekitavad inimestes ebamugavustunnet. Tegemist on siiski ajutiste häiringutega, millel ei tohiks olla pikaajalist mõju. Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha negatiivse mõju ilmnemist kultuuripärandile, sh muinsuskaitsealustele objektidele. Farmi ümberehituse olulisemad positiivsed tagajärjed on kinnistu korrastamine ja ajutiste töökohtade loomine. Lisaks on positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale ka kaasaegsetel hoonetel. Hoonetekompleksi rekonstrueerimisega ja rajamisega paraneb visuaalne vaade maaüksusele. Ümbruskonna inimeste heaolu kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning sellega seotud oht väljub farmi territooriumi piirest. Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamise ja vältimise kohta ehitusega seotud töötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Järeldus: mõju on eeldatavalt neutraalne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale

Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitus- materjalide tootjatele. Ehitusprotsess on eelduseks farmi edukale tööle hakkamisele. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale on eeldatavalt nõrgalt positiivne

68/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

12 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

12.1 Metoodika Käesolevas peatükis esitatakse graafiliselt skeemil (Joonis 18) kavandatava tegevuse sisendid ja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt. Skeemi eesmärk on eeskätt tuua välja kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad mõjutada erinevaid keskkonnavaldkondi. Seejärel kirjeldatakse olulisi tagajärgi täpsemalt. Pärast tegevusega kaasnevate tagajärgede identifitseerimist on leitud tagajärgedega eeldatavalt kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud mõjuvaldkondade kaupa. Iga tagajärje puhul on kaardistatud mõjud kõigile võimalikele valdkondadele. Seega koosneb ühele mõjuvaldkonnale antud hinnang erinevate tagajärgede võimalikest mõjudest.

12.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad tagajärjed

Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 15).

Põrsad Töötajad Sööt Ravimid Abimaterjalid Kütus

Müra

Transport Heide õhku

Transpordikoormus

Elekter Nuumikute pidamine mahus 3720 T nuumiku kohta ja võõrdepõrsaste r pidamine mahus 2148 kohta Hädaolukorraoht a Vesi n s Vedelsõnnik p o Nuumsiga (ca 11 900 r aastas) Jäätmed t

Reovesi

Transport

Joonis 18. Alternatiiv 1 tootmisprotsessi kirjeldus ning ümberehitatud farmi sisendid ja väljundid

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 69/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: • heide välisõhku; • sõnnikuteke; • veekasutus; • reovee teke; • mürateke; • jäätmeteke; • transpordikoormuse tõus; • hädaolukorraoht. Alljärgnevalt kirjeldatakse kõiki võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.

12.2.1 Heitmed välisõhku (sh lõhna teke) Pärnaõie farmis on paikseteks saasteallikateks farmihooned, sõnnikumahuti ja farmi territooriumil asuv katel. Käesolevas osas hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid välisõhu saasteainete heitkoguseid. Selleks tuleb kindlaks määrata: • saasteallikate parameetrid • saasteainete heitkogused. Hinnatakse alternatiivi 1 kaht alamalternatiivi.

12.2.1.1 Saasteallikate parameetrid Alternatiiv 1 Alternatiivi 1 puhul käsitletakse kaht alamalternatiivi. Mõlema alamalternatiivi korral rekonstrueeritakse kaks lauta nuumikute pidamiseks. Alamalternatiivi 1.1 korral rekonstrueeritakse võõrdepõrsaste pidamiseks nuumikulautadest idas asuv loomapidamishoone või lammutatakse ja asendatakse uue hoonega nuumikulautadest idas (Alamalternatiiv 1.1a). Alamalternatiivi 1.2 puhul nimetatud olemasolev hoone lammutatakse ning võõrdepõrsaste pidamiseks rajatakse hoone nuumikulautadest läände. Lautades tekkiva vedelsõnniku ladustamiseks on territooriumil olemasolev vedelsõnnikumahuti.

Tabel 5 Loomade arv sektsioonide kaupa alternatiivi 1 korral Sektsiooni Kohtade arv Sektsiooni nimetus Saasteallika nr nr VP-1 Võõrdepõrsa sektsioon 960 S1 VP-2 Võõrdepõrsa sektsioon 960 S2 VP-JK Võõrdepõrsa järelkasv 228 S3 N-1 Nuumikute sektsioon 930 S4 N-2 Nuumikute sektsioon 930 S5 N-3 Nuumikute sektsioon 930 S6 N-4 Nuumikute sektsioon 930 S7

Saasteallikate asendiplaan ning parameetrid ja koordinaadid alamalternatiivide kaupa on esitatud käesoleva töö lisas 2.

70/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

12.2.1.2 Saasteainete heitkogused Laudahoonetest eraldub välisõhku ammoniaaki ning metaani, samuti tahkeid osakesi (PM 10 ja PM 2,5). Sõnnikuhoidlast eraldub lisaks neile ka dilämmastikoksiidi, divesiniksulfiidi ning lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Täpsem kirjeldus heitkoguste leidmiseks kasutatud metoodika kohta on esitatud lisas 3. Saasteainete heitkoguste arvutustabelid on esitatud töö lisas 4. Ammoniaagi heitkoguste arvutustabelis on ära toodud ka loomade arvud, kasutatavad pidamisviisid ning voorude arv aastas. Katel Seoses veisekasvatuselt seakasvatusele üleminekuga rajatakse territooriumile kerge kütteõliga katlamaja. Suur osa loomapidamishoonete soojendamiseks vajaminevast energiakogusest plaanitakse saada sõnnikusse paigaldatavatest soojusvahetitest. Farmi territooriumile rajatakse kergel kütteõlil töötav katel võimsusega 0,2 MW. Katla korsten on saasteallikate asendiplaanil tähisega S10. Katlamaja rajamiseks tellitakse projekt. Hinnanguliselt on sedasorti katelde korstna kõrguseks 8 m ja läbimõõt 0,25 m. Kütteks kasutatakse kerget kütteõli. Kerge kütteõli kütteväärtuseks on arvestatud 43 MJ/kg. Hinnanguline kütusekulu aastas on 25 m3 ehk 22 t (tihedus ligikaudu 0,89 t/m3). Väljuvate suitsugaaside temperatuur on hinnanguliselt u 100ºC. Väljuvate suitsugaaside mahtkiirus maksimaalsel koormusel avaldub järgnevalt: 0,2 MW x 0,25 Nm3/MJ = 0,2 MJ/s x 0,25 Nm3/MJ = 0,05 Nm3/s ehk 0,05 x (273+100) / 273 = 0,07 m3/s. (Arvestatud on, et kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta on 0,25 Nm3/MJ). Katla tööaeg saab hinnanguliselt olema 1400 tundi aastas. Põlemisest eralduvad välisõhku järgmised saasteained: süsinikoksiid, lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), lämmastikoksiidid, vääveldioksiid, tahked osakesed (PM) ja raskmetallid. Katlast eralduvate saasteainete heitkoguste arvutustabel on esitatud Tabel 6.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Tabel 6. Saasteainete heitkogused kerge kütteõli katlast Saasteallika nr. S10 Võimsus: 0.2 MW Kütus: kerge kütteõli Väävli sisaldus: 0.1 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg Aastane kogus: 22 tonni

Hetkeline Aastane Saasteaine Eriheide q, g/GJ heitkogus, g/s heitkogus, t/a Tahked osakesed 100 0.020 0.095 Lämmastikoksiidid 100 0.020 0.095 Süsinikoksiid 100 0.020 0.095 Lenduvad org. ühendid 1.5 0.0003 0.001 Vääveldioksiid - 0.009 0.044 Süsinikdioksiid - - 67.306 Raskmetallid: q, mg/GJ mg/s kg/a Elavhõbe Hg 0.03 0.00001 0.00003 Kaadmium Cd 0.04 0.00001 0.00004 Plii Pb 10 0.00200 0.00946 Vask Cu 11 0.00220 0.01041 Tsink Zn 6 0.00120 0.00568 Arseen As 6 0.00120 0.00568 Kroom Cr 2 0.00040 0.00189 Nikkel Ni 4 0.00080 0.00378 Vanaadium V 2 0.00040 0.00189 Edaspidi ei käsitleta saasteaineid, mille heitkogus jääb alla 1 kg aastas (antud juhul kõik raskmetallid. Hajus ja kontrollimatu heide Lisaks eelpoolloetletud saasteallikatele võivad farmi lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused. • Sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekib tolmuheide. • Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. • Territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku. • Sõnniku väljavedamisel suureneb ammoniaagi heide. • Sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Tegemist on hajusa ja kontrollimatu heitega, mille suurus oleneb nii sõnniku koostisest, laotamistehnoloogiast kui ka ilmastikutingimustest.

12.2.1.3 Alternatiivide võrdlemine heitkoguste alusel Välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused on välja toodud tabelitena. Nullalternatiivi pole tabelisse lisatud, kuna selle alternatiivi korral tootmist ei toimu ja saasteaineid ei eraldu. Alternatiiv 1 alamalternatiive pole siinkohal välja toodud, kuna tegemist on asukohaalternatiividega, mis ei mõjuta heitkoguseid. Heitkoguste arvutused viidi läbi saasteallikate kaupa ning vastavad täpsemad tabelid põhimõtteliste arvutuskäikudega on esitatud käesoleva aruande lisas 4. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed aastased heitkogused. Lisaks on võrdlusena esitatud kuni 2012.a sügiseni

72/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne tegutsenud veisefarmi keskkonnakompleksloast veisefarmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed kogused. Tabel 7. Aasta jooksul Pärnaõie farmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad kogused

Aastane heitkogus t/a Saasteaine Alternatiiv 1 Veisefarm

NH3 16.445 9,187

N2O 0.045 0,0411

CH4 161.148 51,59 PM 2,5 0.285 - PM 10 1.733 0,294

H2S 0.276 0,018 LOÜ 1.284 -

12.2.1.4 Lõhna heite hindamine Lõhn on erinevate välisõhu saasteainete segu ning tema heitkogust ei saa hinnata samal viisil, kui üksikute saasteainete heidet. Lõhnahäiringu hindamiseks kasutatakse tänapäeval olfaktomeetriat, mis põhineb inimnina tundlikkusel. Kasutusele on võetud mõiste lõhnaühik. Lõhnaühikute eriheiteid erinevatest protsessidest on võimalik hinnata. Täpsem kirjeldus lõhna hindamise aluste kohta on esitatud käesoleva töö lisas 3. Lisas on kirjeldatud ka metoodikat, mida on kasutatud lõhnaühiku heitkoguste hindamiseks sigade pidamisest. Järgnevalt on toodud lõhna summaarne heitkogus lõhnaühikutena. Nullalternatiivi pole võrdlustabelisse lisatud. Nullalternatiivi korral on loomade arv ning lõhna heide null. Tabel 8 Summaarne lõhnaheide

Parameeter Alternatiiv 1 Loomade arv 5928 Summaarne lõhnaheide

lõhnaühikutes (ouE) 58214.25 sekundis

Alljärgnevas tabeli on toodud ülevaade vedelsõnnikuhoidla katmisvõimalustest võrdluses tehnoloogilise ja majanduslike aspektidega. Välisõhu heitmete osas ei teostatud igale katmisviisile hajumisarvutusi, sest sellekohased asjakohased andmed puuduvad. Samuti seetõttu, et kergkruusaga katmisel jäävad saasteasemed alla lubatud piirväärtusi.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Tabel 9. Vedelsõnnikuhoidla katmisvõimaluste võrdlus tehnoloogilisest ja majanduslikust aspektist Katmisviis Tehnoloogiline aspekt Majanduslik aspekt 1. Ujuvkate; Peetakse heaks lõhna vähendajaks61. Lõhna Kergkruusa kulub ühele rõngasmahutile kergkruus vähenemine kuni 90%. hinnavääringus ca 3200 EUR. Kergkruusa kihi soovitatav paksus on hoidlal ca Kergkruusa kasutus vedelsõnnikuhoilda 10 cm. Sellisel juhul ei pea kattekihti iga aasta kattematerjalina toob kaasa „hiilivad“ uuendama vaid piisab kui seda tehakse 5-7 aasta majaduslikud kulud iga aastaselt ca 10 000 järel või vastavalt vajadusele jälgides palju EUR vt negatiivsed tehnoloogilised aspektid. kergkruusa on aja jooksul pumpamisega välja Samuti suureneb vajadus hoidla mahu järgi, pumbatud. sest väljaveo ajal ei saa hoidalt täielikult Negatiivne aspekt: Kergkruus sööb segajate labasi tühjaks ning kasutuse ajal tekib sete, mida (hoidlat segab 3 segajat), mida tuleb vahetada iga on raske kätte saada ning hoidla 8 kuu maht aastaselt uute vastu. Kergkruus tekitab ummistusi võib väheneda. laotussüsteemis (lõhub laotaja segaja nuge ning Hoidla kasutuse ajal 7-10 aasta järel tuleb ajakulu ummistuste käsitlemiseks on hoidla settest põhjani puhastada kuid see on ettearvamatu). Kergkruusa kattematerjalina väga töömahukas protsess. Hoidlast sette kasutades ei saa kasutada vedelsõnniku otse puhastamine võib osutuda keeruliseks liiga mulda pritse laotustsüsteemi, sest torustik kõrge ammoniaagi taseme tõttu hoidla kõige ummistub väga kergesti. madalamas kihis. Kui seda ei tehta siis tekib Samuti põlluhaharijad ei soovi saada kergkruusa vajadus uue hoidla ehituse järele. oma viljapõllule. Ei hoia ära vihmavee lisandumist sõnnikusse. 3. Ujuvkatus Probleemid segamisel ja hoidlat ei saa täielikult Ujuvkate Hexa-Cover ühele tühjaks. Ttulega kandub hoidla ühte ossa. rõngasmahutile: Ei hoia ära vihmavee lisandumist sõnnikusse. Hinna orientiiriks on ca 45 eur/m2. 40 m diameetriga hoidla pindala on ca 1256 m2. Seega kokku 45 x 1256 m2 = 56 520 EUR ühe hoidla katmine. Materjali vastupidavus ca 25 aastat. Ühe hoidla aasta kulu 1830 EUR.

3. Kangas Vähendab ammoniaagi lendumist keskmiselt 90 Informatsioon maksumuse kohta puudub ent %. rajamise maksumus on eeldatavasti kõrgem, Miinusteks on asjaolu, et vajab eraldi ventileerimist kui teiste katmisviiside puhul. Samuti on ning vee eemaldamist kangalt. Probleeme esineb kõrged opereerimiskulud. lume ja jääga, sest need suruvad kangast ning kanga üleval hoidmiseks on vajalik seda altpoolt õhutada. 4. Ujuvkate: Turvas lendub hoidalt, sest hoidla pind on pidevalt Turba m3 maksumus umbes 8 EUR /m3. turvas (8-9 tuulte meeltevallas. Samuti märgub turvas väga Kokku vajalik ca 260 m3 ühele hoidlale. Iga- cm) või kiiresti ning vajub settena hoidla põhja. aastane kulu 2400 EUR hoidla. rapsiõli Õli vähendab ammoniaagi heidet ent eri allikate 62, 63, 64 kohaselt tekitab ebameeldivat lõhna ning Rapsiõli maksumust pole hinnatud. seetõttu ei vähenda lõhna heidet. Rapsiõli läheb koos sõnnikuga põldu ja põlluharijad ei soovi seda põldu saada, sest õli

61 Facthseet: Covers for Manure Storage Units, Richard Nicolai and Steve Pohl, South Dakota State University, and David Schmidt, University of Minnesota. Livestock Development in South Dakota: Environment and Health FS 925-D 62 Liquid Manure Storage Covers, Ontario Pork, September 2006 63 Facthseet: Covers for Manure Storage Units, Richard Nicolai and Steve Pohl, South Dakota State University, and David Schmidt, University of Minnesota. Livestock Development in South Dakota: Environment and Health FS 925-D 64 Floating covers to reduce gas emmissions from liquid storages: A Reviewa. C. VanderZaag, R. J. Gordon, V. M. Glass, R. C. Jamieson

74/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Katmisviis Tehnoloogiline aspekt Majanduslik aspekt vähendab teiste taimele vajaminevate toimeainete efektiivsust. Nii turba kui ka õli kasutamsisel on vaja iga aasta kiht uuendad. Ei hoia ära vihmavee lisandumist sõnnikusse.

Eelpool esitatud andmetest on näha, et kõikidel katmise variantidel on omad plussid ja miinused. Kõige enam vähendavad ammoniaagi heidet rapsiõli ning turvas. Samas ei vähenda rapsiõli ebameeldivat lõhna. Turvas on ühest küljest lenduv, teisalt seob vett ning vajub hoidla põhja. Kergkruus vähendab ammoniaagi lendumist oluliselt vähem, kui õli ja turvas. Samas peetakse seda väga heaks lõhna heite vähendajaks. Miinuseks on asjaolu, et lõhub segajate labasid ehk lisanduvad kaudsed kulud. Ujuvkatus vähendab ammoniaagi heidet vähem, kui õli ja turvas ent rohkem kui kergkruus. Samas puuduvad andmed, milline on lõhna heite vähenemine. Ujuvkatusega kaasneb ühekordne investeering ent operatiivkulud praktiliselt puuduvad.

12.2.2 Sõnnikuteke Nuumikute täisrestpõrandal ja võõrdepõrsaste osalisel restpõrandal pidamise tekib vedelsõnnik. Vedelsõnnikuhoidla vajalikuks mahutavuseks loomakoha kohta loetakse nuumikute pidamisel 1,34-1,35 m3 ning põrsaste pidamisel 0,34-0,35 m3 65. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks tuleks arvestada maksimaalse väärtuse alusel alternatiiv 1 puhul 5773,8 m3. Arendaja hinnangul tekib loomade väljaheidetest ja sektsioonide pesuveest alternatiiv 1 puhul ca 9500 m3 vedelsõnnikut (8 kuu vajalik mahutavus ca 6400 m3). Farmil on olemas roostevabast terasest vedelsõnnikuhoidla mahutavusega 6 200 m3. Restpõranda aluste kanalite maht on ca 1 600 m3 (0,5 m kanalite sügavus ). Kokku on farmis seega 7 800 m3 vedelsõnniku hoiustamismahtu. Planeeritav mahutavus on seega eeldatavalt piisav ning sisaldab ka varu pesuvete suunamiseks hoidlasse. Tabel 10. Tekkivad arvustuslikud sõnnikukogused (Alternatiiv 1) Loomarühm Loomade arv Perioodide Väljaheited looma Väljaheited kokku 8 kuu arv aastas kohta perioodis66 aastas kogus Nuumsead 3720 3,2 0,4 4761,6 3174,4 Võõrdepõrsad 2148 6,5 0,07 977,34 100,24 Kokku 5738,94 3825,96

Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit aastas. Eelpool nimetatud vedelsõnniku koguse laotamiseks vajaliku pinna välja selgitamiseks tehtud arvutused on toodud alljärgnevas tabelis nii lämmastiku kui ka fosfori sisalduse järgi (Tabel 11).

65 Luts, V., 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine. 66 Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” lisa

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Tabel 11. Minimaalne vajalik laotuspind üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse alusel (Alternatiiv 1)

Loomarühm Sõnnik Nüld Aastas Püld Aastas Minimaalne kokku sisaldus67 toodetav sisaldus68 toodetav vajalik põllupind N kokku P kokku N/P arvestuses t/a kg/t kg kg/t kg ha (N) ha (P) 4761,6 Nuumsead 3,1 14761,0 1,14 5428,2 86,8 217,1 977,34 Võõrdepõrsad 3,1 3029,8 1,14 1114,2 17,8 44,6 Kokku 5738,94 104,6 261,7

Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on arvutuslikult vajalik vähemalt 261,7 ha laotuspindu. Arendaja kogemusel läheb sõnniku laotamiseks vaja maad ca 240 ha. Rakvere Farmid AS-i kasutuses on kokku ca 150 ha maad. Lisaks vajaminev laotuspindade hulk kaetakse laotuslepingute pindadega piirkonnas. Sõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaametis kinnitatavale laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja põhjaveehaarete asukohad. Nõrgalt kaitstud põhjaveega põldude puhul on soovitatav jälgida nitraaditundlikele aladele kehtestatud piiranguid ehk kogu antava lämmastiku kogus ei ületaks 170kg/ha.

12.2.3 Veekasutus ja reoveeteke Seakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks, aga ka vahendite ja hoonete pesuks. Lisaks kulub vett olmeotstarbeks. Sigade jootmiseks läheb tarvis kõrge kvaliteediga vett. 25…60 kg kehamassi juures on nuumikute veetarbimine keskmiselt 4…8 l päevas, suurenedes 6…10 liitrini nuumaperioodi lõpuks.69 Tehnoloogilise vee vajadus sigalates sõltub peamiselt pidamistehnoloogiast. Mida suurem on sigalas restpõrandate pindala, seda väiksemaks kujuneb tehnologilise vee vajadus.70 Rekonstrueeritud Pärnaõie seafarmis on nuumikute pidamine planeeritud täisrestpõrandatel, mis on veesäästlik lahendus. Farmi veevajadus rahuldatakse olemasolevast või rajatavast puurkaevust. Tehnoloogilist vett kulub farmis ca 1500 t/a. Orienteeruv koguveetarve alternatiiv 1 olukorras on arendaja hinnangult ca 15 700 m3 aastas. Kuni 2012.a sügiseni tegutses territooriumil veisefarm, millel oli keskkonnakompleksloa alusel lubatud veevõtt Pärnjõe keskuse puurkaevust 13 300 m3 aastas.

67 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 68 Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2005. 69 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses. 70 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses.

76/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Reovett tekib farmis loomasulgude pesust tsüklite lõpus ning töötajate pesuruumidest ja tualettidest. Sigala pesul tekkiv nö tehnoloogiline vesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Töötajate pesuruumides ja tualettides tekkiv reovesi juhitakse eraldiseisvasse kogumiskaevu. Kogumiskaevu tühjendatakse vastavalt vajadusele reovee käitleja poolt.

12.2.4 Mürateke Seafarmi käitamisel on mürateke võimalik peamiselt kahest eristatavast allikast – tootmisprotsess ja paiksed saasteallikad ning farmi teenindav transport. Sigade pidamisel hoonetest välja jõudvat müra oluliselt ei teki. Eksperdid on tutvunud erinevate töötavate seafarmidega ning tavapärase toimimise juures ei täheldatud, et need oluliselt panustaksid ümbruskonna müratasemesse. Teatav ajutine mürateke on võimalik söödatornide täitmisel ja puhastamisel. Müra tekib ka hoonete ventileerimisel. Peamine farmi käitamisega kaasnev müra eraldub teenindavatest veokitest. Veokitega tuuakse farmi territooriumile võõrdepõrsad, sööt, teised abimaterjalid (sh kütus jne). Farmist viiakse ära nuumsead, jäätmed jne.

12.2.5 Jäätmeteke Peamised farmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: • olmejäätmed; • pakendijäätmed (söödapakendid, klaas, plastik, paber, metall, puit); • ohtlikud jäätmed (kemikaalide ja ravimite jäätmed, õlid ja määrdeained). Lisaks eelmainitule tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad).

12.2.6 Hädaolukorraoht Hädaolukorrad, mille tulemusena keskkonnakahju võib kaasneda, seonduvad kasutatavate kemikaalide hoiustamise ja käitlemisega, ventilatsiooniga, reovee ärajuhtimisega ning sõnniku hoidmise ja käitlemisega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Seakasvatuses on tõsiseks hädaolukorraks taudide levik farmis. Sellisel juhul võib kõige hullemas olukorras osutuda vajalikuks sead surmata, mille tulemusena tekib suures koguses loomseid jäätmeid, mille käitlemine on rangelt reguleeritud. Ka desokemikaalide ning kütuse hoiustamine ja käitlemine kätkeb endas potentsiaalset hädaolukorra ohtu. Väliskeskkonda leviv leke võib põhjustada ohtu pinnasele ning sealt edasi pinna- ja põhjaveele. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Sõnnikuhoidla purunemine ja lekkimine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik miinimumini viia.

12.3 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad mõjud Alljärgnevates alapeatükkides käsitletakse laiendatud käitise tegevusega kaasnevatest tagajärgedest tingitud mõjude ilmnemist.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

12.3.1 Mõju maastikule Maastiku muutus toimub ehitusetapis ning on seega arvesse võetud vastava teema juures. Järeldus: Mõju maastikule on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt nõrgalt positiivne.

12.3.2 Mõju pinnasele Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Pärnaõie seafarmi tootmistehnoloogia näeb ette nii kinniseid reovee- kui ka sõnnikukäitlussüsteeme. Eeldusel, et farmi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad farmi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju pinnasele. Mõju pinnasele võib avalduda hädaolukorras, kui kanalisatsioon peaks lekkima ning reovesi imbuma pinnasesse või kui sõnnikumahuti hakkaks lekkima. Samas on sõnnikumahuti leke äärmiselt vähetõenoaline ning selle avastamisel reageeritakse operatiivselt. Mõju pinnasele avaldub ka läbi vedelsõnniku laotamise. Vedelsõnnikus sisalduvad peamised toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lisaks sisaldab sõnnik veel teisi aineid nagu hormoonid, antibiootikumid ja toidust pärinevad raskmetallid. Pinnasesse sattumisel võivad mõju avaldada ka sõnnikus sisalduvad bakterid ja patogeenid. Samas on nõuetekohaselt ja asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis. Kui sõnniku laotamisel lähtutakse parimast võimalikust tehnikast ja heast põllumajandustavast, ei oma sõnniku laotamine ohtu pinnasele, vaid tõstab mullaviljakust. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega ning seetõttu ei mõjutata oluliselt pinnast. Järeldus: Mõju pinnasele on alternatiiv 1 puhul normaaltingimustel eeldatavalt neutraalne.

12.3.3 Mõju pinnaveele Heitvee pinnaveekogudesse juhtimist Pärnaõie seafarmis ei toimu. Sellest tulenevalt ei eeldata normaalsetes töötingimustes otseseid tagajärgi, mis võiksid avaldada mõju pinnaveele. Väljaspool farmi otsest territooriumi on potentsiaalselt pinnavett mõjutavaks tegevuseks sõnniku laotamine. Pinnase poolt kinnipeetud toitainete puhul on oht, et need võivad leostuda pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnniku laotamine pinnaveekogude (sh kuivenduskraavide) lähistel peab toimuma vastavalt parimale võimalikule tehnikale ning heale põllumajandustavale. Sarnaselt pinnasele võib saasteaineid pinnavette jõuda kaudselt läbi sadenemise otse pinnavette. Eeldatavalt ei ole tegemist oluliste kogustega. Järeldus: Mõju pinnavee kvaliteedile ja kvantiteedile on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

12.3.4 Mõju põhjaveele Farmi tegevuse mõju põhjaveele avaldub kahel viisil – mõju põhjavee kvaliteedile ning mõju põhjavee kvantiteedile. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on tekkivas sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke

78/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne pinnasesse ja seejärel põhjavette. Leke on võimalik sõnniku hoidmise, veo ja laotamise käigus. Farmi territooriumil on normaalsetes töötingimustes tegemist kinnise süsteemiga ning ei eeldata ei sõnniku ega reovee jõudmist keskkonda, kust see saaks edasi põhjavette kanduda. Reostumine on võimalik ainult hädaolukorras. Kõigi (keskkonna)nõuete täitmisel sõnniku laotamisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud ka laotuspindadel. Nõrgalt kaitstud põhjaveega põldude puhul on soovitatav jälgida nitraaditundlikele aladele kehtestatud piiranguid ehk kogu antava lämmastiku kogus ei ületaks 170kg/ha, millega vähendatakse veelgi sõnniku laotamisest tuleneda võivat mõju põhjaveele. Mõju põhjaveevarudele avaldub kavandatava tegevuse käigus tarbitava vee kogustest. Orienteeruv koguveetarve alternatiiv 1 olukorras on arendaja hinnangult ca 15 700 m3 aastas ehk 43 m3/öp. Kuni 2012.a sügiseni tegutses territooriumil veisefarm, millel oli keskkonnakompleksloa alusel lubatud veevõtt Pärnjõe keskuse puurkaevust 13 300 m3 aastas, seega kavandatava tegevuse korral piirkonna põhjaveevõtt väga palju ei suureneks. Veevarustuse tagamiseks on planeeritud puurkaevu rajamine. Kuna keskmiseks ööpäevaseks veevõtuks kujuneks alternatiiv 1 puhul ligi 43 m3 ööpäevas, on veevõtuks vajalik kas vee erikasutusluba või veevõtu loastamine läbi farmikompleksi keskkonnakompleksloa. Mõlemal juhul kaasneb loastamistegevusega Keskkonnaameti poolne otsustusprotsess, kus võetakse eeldatavalt arvesse piirkonna põhjaveeressurssi ja teisi veevõtjaid. Vändra valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava alusel71 valla asulates põhjavee kogusega probleeme ei ole. Arvestades põhjaveekihti (S-O), on eksperdi hinnangul põhjaveeressurss piisav lisanduva koguse tagamiseks. Järeldus: Mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne, mõju põhjavee kvantiteedile on eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

12.3.5 Mõju välisõhu seisundile Seafarmi tegevuse mõju hindamiseks välisõhus teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Tekkiva saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Pärnaõie farmi lautade sektsioonidest, sõnnikumahuti pinnalt ja katlast lähtuvate saasteainete heide. Arvutimudeli abil on määratud territooriumil paiknevate saasteallikatest välisõhku heidetavate saasteainete koosmõju ja tekkivad kontsentratsioonid erinevate hinnatavate alamalternatiivide korral. Fooni saastetase ei ole teada, seetõttu ei ole hajumisarvutustes fooniandmeid kasutatud. Saasteainete hajumisarvutuste tulemusi võrreldi kehtestatud piirväärtustega. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume.

12.3.5.1 Saasteainete hajumisarvutuste tulemuste võrdlusanalüüs Saasteainete hajumismudeli ning võrdlusanalüüsi aluste kohta on täpsem kirjeldus antud käesoleva töö lisas 3. Alternatiivi 1 korral teostati eraldi hajumisarvutused kõigile alamalternatiividele – 1.1, 1.1a ja 1.2. Saasteainete hajumiskaardid on esitatud töö lisas 5. Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et ammoniaagi ning divesiniksulfiidi hajumisel tekkiv maksimaalne saastetase ületab lubatud 1 h keskmist piirväärtust sõnnikuhoidla vahetus läheduses kõigi alternatiivide korral. Väljaspool territooriumi

71 Miracon Grupp OÜ. 2010. Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011-2022.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne piiri lubatud saastetaset ei ületata. Teiste saasteainete puhul lubatud piirväärtust ei ületata ka territooriumil. Saastetase tootmisterritooriumi piiril on leitud ainult juhul, kui tekkiv maksimaalne saastetase ületab piirväärtuse näitajat. Maksimaalsete tekkivate saastetaseme ning tootmisterritooriumi piiril tekkivate saastetasemete võrdlus saastetaseme ühe tunni piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 12). Tabel 12. Pärnaõie sigalakompleksi hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega.

Alamalternatiiv 1.1 Alamalternatiiv 1.1a Alamalternatiiv 1.2 Saaste- Saaste- Piir- Maksi- Saaste-

Maksi- tase Maksi- tase väärtus, (1 maalne tase maalne tootmis- maalne tootmis- Saasteaine tunni kesk- tekkiv tootmis-

Valem tekkiv territoo- tekkiv territoo- mine), saaste- territoo- saaste- riumi saaste- riumi μg/m3 tase, riumi piiril, tase, μg/m3 piiril, tase, μg/m3 piiril, μg/m3 μg/m3 μg/m3 μg/m3

Ammoniaak NH3 200 613.25 ~200 613.25 ~200 613.25 ~200 18000 Dilämmastik- N₂O (ohutu oksiid tase) 2.9707 - 2.9707 - 2.9707 - Divesinik- sulfiid H2S 8 18.461 <8 18.461 <8 18.461 <8 (Eriti) peened tahked 25 (1 osakesed PM2,5 aasta) 1.434 - 1.434 - 1.447 - Peened tahked 50 (24h, osakesed PM10 98,08%) 8.904 - 8.904 - 8.937 - Lenduvad orgaanilised ühendid LOÜ - 86.364 - 86.364 - 86.364 - Tabelist on näha, et alamalternatiividel 1.1 ning 1.1a välisõhu seisukohast vahet ei ole. Nende alamalternatiivide erinevus seisneb ainult võõrdepõrsasigala hoone täpses asukohas, heitkogused ning väljuvate gaaside parameetrid on samad. Edaspidi käsitletakse alamalternatiive 1.1 ning 1.1a ühiselt alamalternatiivina 1.1. Ka alamalternatiiv 1.2, mille puhul paikneb võõrdepõrsa sigala nuumikulautadest läänes, ei erine tekkivate maksimaalsete välisõhu saastetasemete poolest oluliselt alamalternatiivist 1.1. Võrdlus piirväärtusega näitab, et nii ammoniaagi kui väävelvesiniku korral on territooriumil lubatud saastetase ületatud. Territooriumi piiril jääb tekkiv saastetase kõigi alternatiivide korral lubatud piirväärtuse raamesse. Ammoniaagi ning divesiniksulfiidi hajumiskaardid on esitatud töö alamalternatiivide kaupa töö lisas 5. Lisaks on võrdlusena lisas 5 esitatud kuni 2012.a sügiseni tegutsenud veisefarmi ammoniaagi hajumiskaart, mille aluseks kasutati 2009. aastal ELLE OÜ poolt koostatud OÜ Pärnjõe VK Pärnjõe veisefarmi keskkonnakompleksloa muutmise taotluse lisa. Katlamaja mõju välisõhu seisundile Katlamaja on planeeritud kõigi alamalternatiivide puhul sama asukoha ja võimsusega. Erinevusi ei tule alternatiividest sõltuvalt ka kasutatava kütusekoguse ning planeeritava töötundide arvu osas.

80/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Katla kohta teostati hajumisarvutused. Allpool on toodud tabel, kus on arvutuslikud maksimaalsed tekkivad saastetasemed esitatud võrdluses antud saasteaine lubatud piirväärtusega. Tabelist on näha, et kõigi saasteainete puhul jäävad tekkivad saastetasemed allapoole lubatud piirväärtusi nii ettevõtte territooriumil kui ka väljaspool seda. Maksimaalsed saastetasemed tekkivad farmi territooriumil. Saasteainete hajumiskaarte pole aruandele lisatud, kuna tekkivad maksimumsaastetasemed on võrreldes piirväärtustega väikesed. Tabel 13 Maksimaalsete tekkivate saastetasemete võrdlus lubatud piirväärtustega - katlamaja kütteseade

Maksimaalne Piirväärtus, 1 tunni Saasteaine nimetus Valem tekkiv saastetase, keskmine, μg/m3 μg/m3 Tahked osakesed - 500 23.321

Lämmastikoksiidid NOx 200 (1h, 99,79%) 23.321

Süsinikoksiid CO 10000 (8h) 23.321

Vääveldioksiid SO2 350 (1h, 99,73%) 16.325

Katla heitkogused ning tekkivad saastetasemed on kõigi planeeritava tegevuse alamalternatiivide korral samad. Nullalternatiivi puhul katelt ei rajata ning saasteaineid ei eraldu. Katla tööst eralduvate saasteainete tekkivad saastetasemed on nii väikesed, et nende mõju ümbritsevale keskkonnale võib pidada ebaoluliseks.

12.3.5.2 Lõhna häirivuse hindamine Lõhna häirivuse hindamise alused on täpsemalt kirjeldatud käesoleva töö lisas. Lõhna häirivuse hindamiseks teostati hajumisarvutused lõhnaühikute heitkogustele ning teisendati saadud tulemused lõhna tundide protsentuaalsele esinemissagedusele aastas, nagu see on kirjeldatud lõhna käsitlevas määruses72 ning standardites. Lõhna tund on üksikjuhtumi positiivne hinnang ühe tunni pikkuse perioodi jaoks.73 Teisiti öeldes, kui tunni jooksul on lõhna tunda, siis loetakse see lõhna tunniks. Lõhna tundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhnatundide esinemise sagedus on näidatud hajumiskaartidel, kuhu on paigutatud eri alternatiivide 15% isojoon. Hajumiskaardid on esitatud käesoleva töö lisas 5 alternatiivide 1.1 ja 1.2 kohta. Alternatiivi 1.1a kohta eraldi lõhnatundide hajumiskaarti pole esitatud, kuna ülejäänud saasteainete hajumise põhjal tehtud analüüsist võib järeldada, et see alternatiiv sarnaneb alamalternatiiviga 1.1. Lõhna hajumiskaartidelt võib näha, et 15% isojoon ületab tootmisterritooriumi piiri kõigi alternatiivide korral. Üle 15 % lõhnatundide sagedusega alale ei jää inimeste eluhooneid ega õuealasid. Naaberkinnistud, kelle territooriumil lõhnatundide esinemissagedust ületatakse, on maatulundusmaa sihtotstarbega (Okka ja Pärnaõie põld) tootmismaa sihtotstarbega (Puidu) ning elamumaa sihtotstarbega (Kuusiku).

72 Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu. Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50 73 EVS 886-1:2005.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Lõhna piirväärtust välisõhus ei ole üheselt määratud. Nimetatud 15 % piir on tase, millest alates peetakse lõhnaaine esinemissagedust elanikkonnale ebameeldivat lõhnataju tekitavaks. See tähendab, et ebameeldiv lõhnataju on defineeritud ainult vastuvõtja olemasolu korral. Kuna hajumiskaardi järgi 15% sageduse piiridesse ei jää ühtki elamut, siis võib järeldada, et vastuvõtjat ei ole, ning asjaolu, et 15% isojoon ületab tootmisterritooriumi piiri, ei ole sel alal oluline. Alternatiivide võrdlus Lõhnaaine hajumiskaartide põhjal tehtud alternatiivide võrdlusest võib näha, et alamalternatiivide 1.1 ja 1.2 korral on 15 % isojoone ala väljaspool territooriumi ligikaudu ühesuurune, kuid alamalternatiivi 1.2 korral on see nihkunud lääne suunas, mis viib selle eemale lähimast elumajast Kuusiku kinnistul. Ühegi alternatiivi korral ei ületata inimeste elumajade juures ega õuealadel lubatud 15 % lõhnatundide taset. Arvestada tuleb ka, et lõhna tugevat häiringut lisandub sõnniku segamise ja väljaveo perioodil. Järeldus: Maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ja väljaspool ei ületa lubatud piirväärtust. Lõhnatundide ületamist elumajade juures ei esine. Alternatiivi 1 korral on tegevuse mõju piirkonna välisõhu seisundile (sh lõhna tasemele) eeldatavalt mõõdukalt negatiivne. Eelistatum on võõrdepõrsaste lauda rajamine olemasolevast kompleksist läände ehk alamalternatiiv 1.2.

12.3.6 Mõju müratasemele Farmi otsesest tegevusest tulenev mõju müratasemele, võttes arvesse sarnaste farmide kogemusi, pole märkimisväärne. Seetõttu farmi tegevus eeldatavasti ei mõjuta lähipiirkonna mürataset. Farmi teenindavast transpordist tulenev müra on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Planeeritava tegevusega kaasneb transpordikoormuse kasv. Järeldus: Farmi mõju müratasemele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt nõrgalt negatiivne.

12.3.7 Mõju kliimale Mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud metaani heitmega ning vähesemal määral teiste kasvuhoonegaaside heitmega. Kaudne mõju kliimale kaasneb kasutatava elektrienergia tootmisest tulenevate kasvuhoonegaasidega. Kasvuhoonegaase eraldub ka transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst. Lähtudes kliima muutuste mastaapsusest ning farmi väiksusest ja panusest, võib öelda, et mõju kliimale on väheoluline. Järeldus: Mõju kliimale on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

12.3.8 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kõige lähem kaitstav loodusobjekt jääb farmist umbes 1,3 km kaugusele. Farmi tegevus ei kahjusta eeldatavalt loodusobjektide seisundit. Järeldus: Mõju kaitstavatele loodusobjektidele alternatiiv 1 puhul eeldatavalt puudub.

82/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

12.3.9 Mõju kultuuripärandile Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad farmist 250 meetri kaugusele. Farmi tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandite seisundit. Järeldus: Alternatiiv 1 puhul farmi tegevusest otsene negatiivne mõju kultuuripärandile eeldatavasti puudub.

12.3.10 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Välisõhku eralduvad heitmed põhjustavad maapinnale sadenemisega kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju farmi tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Näiteks seafarmi segaolmejäätmete prügimäele ladustamine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine. Järeldus: Kaudne mõju keskkonnaseisundile on alternatiiv 1 puhul eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

12.3.11 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Pärnaõie farmi lähiümbrusesse (3 km) ei jää teisi suuri loomapidamiskomplekse, millega võiks oluline koosmõju ilmneda. Lähim töötav loomapidamise kompleks, Sõõrike veiselaut, jääb Pärnaõie farmist linnulennult ca 3,8 km kaugusele kirdesse. Üldiselt ümbritsevad Pärnaõie farmikompleksi maatulundusliku sihtotstarbega põllu-, rohu- ja metsamaad ning Pärnjõe küla. Teatud määral võib koosmõjuks pidada eelkõige järgmiste saasteallikate koosmõju: • farmi teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile; • välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil; • põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Kavandatav tegevus ei põhjusta ülalnimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. Kuivõrd käesoleva peatüki eelmistes alapeatükkides on mõjude hindamisel nende aspektidega arvestatud, siis ei ole siinkohal neid ükshaaval välja toodud. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv 1 puhul eeldatavasti nõrgalt negatiivne.

12.4 Farmi tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale

12.4.1 Mõju elusloodusele Ala on olnud pikka aega kasutusel põllumajanduslikul eesmärgil, mistõttu on taimestik ja loomastik territooriumil juba varasema tegevuse käigus ümber kujundatud inimese poolt. Samuti ei paikne kavandatava tegevuse alal kaitsealuste taimeliikide leiukohti ega kaitsealuste loomaliikide elupaiku. Farmi territoorium ei ole oluliseks loomade käiguteeks. Järeldus: Kavandatava tegevuse mõju elusloodusele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

12.4.2 Mõju inimese tervisele Inimese tervist võivad mõjutada eelkõige välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse sellest, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta negatiivselt inimese tervist. Seafarmi käitamisel on kohalikele elanikele peamiseks häirijaks seakasvatusele iseloomuliku ebameeldiva lõhna tekkimine ja levimine. Modelleerimistulemused näitavad, et kavandatava tegevuse puhul ei ületata ammoniaagi piirväärtusi elamualadel ühegi tehnoloogilise alternatiivi puhul. Samuti jääb lõhnatundide arv elamualal alla 15% künnise. Farmi käitamisel suureneb kindlasti ka transpordikoormus. Transpordist tulenev müra jääb eeldatavasti allapoole määratud piirväärtusi ning seetõttu võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei tohiks avalduda. Vältida ei saa ajutisi häiringuid, millel aga puudub pikaajaline mõju tervisele. Järeldus: Mõju inimese tervisele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.

12.4.3 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Seafarmi käitamisel on kohalikele elanikele peamiseks häirijaks seakasvatusele iseloomuliku ebameeldiva lõhna tekkimine ja levimine. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Pärnaõie farm oli töötav veisefarm ning selle lõhnafoon piirkonnas oli tajutav kuni farmi tegevuse lõppemiseni 2012. aastal. Modelleerimistulemused näitavad, et kavandatava tegevuse puhul ei ületata ammoniaagi piirväärtusi elamualadel ühegi tehnoloogilise alternatiivi puhul. Samuti jääb lõhnatundide arv elamualal alla 15% künnise. Nuumafarmist tulenev lõhn häirib kohalikke elanikke, eriti lähemaid naabreid, eelkõige sõnniku väljaveo ajal. Sõnniku väljavedu toimub üldjuhul kaks korda aastas, piiratud perioodi jooksul kevadel ja sügisel. Farmi käitamisel suureneb kindlasti ka transpordikoormus. Transpordist tulenev müra jääb eeldatavasti allapoole määratud piirväärtusi ning seetõttu võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei tohiks avalduda. Vältida ei saa ajutisi häiringuid, millel aga puudub pikaajaline mõju tervisele. Farmi tegevusest tulenev võimalik positiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale on renoveeritud hoonetest ja korrastatud kinnistust tulenev paranenud visuaalne mulje. Lisaks suureneb kodumaise sealiha kättesaadavus ning inimeste vajaduste parem rahuldamine. Järeldus: Mõju inimese heaolule on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt nõrgalt negatiivne

12.4.4 Mõju majanduskeskkonnale Rakvere Farmid AS ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et toodetakse turule kodumaist sealiha. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi ettevõtte jätkusuutlikkuse. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse uute töökohtade tekkimise farmikompleksis, samuti oleksid töökohad toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne.

84/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Kaudseks negatiivseks mõjuks majanduskeskkonnale võib lugeda panustamist välisõhu saastetaseme fooni. Häiring võib esineda eeskätt sõnniku segamisel laotusperioodil (üldjuhul kevadel ja sügisel) ning ebasoodsaimate ilmastikutingimuste korral. Samas puuduvad farmikompleksi lähiümbruses teised tootmisettevõtted, millele mõju võiks avalduda. Järeldus: Mõju majandusele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt nõrgalt positiivne.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

13 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG

Sulgemisel tehtavad tegevused kattuvad suures osas farmi toimimise ajal läbiviidavate tegevustega. Näiteks viiakse loomad tapale, laudad puhastatakse sõnnikust ning pestakse, sõnnik ja jäätmed viiakse farmi territooriumilt ära. Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Läbi viiakse järgmised tegevused: • Laudas olevad loomad realiseeritakse (loomad müüakse). • Laudad ja sõnnikuhoidla tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise. • Laut puhastatakse muudest abimaterjalidest. • Söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse). • Farmis kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades. • Ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse. • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja tagatakse kõrvaliste isikute juurdepääsu vältimine. • Vee- ja reoveetorustik ning olmereovee kogumismahuti tühjendatakse. • Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, loomsed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise. • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumi suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumi sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Farmi sulgemisega kaovad seakasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldus: Farmi sulgemisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.

86/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

14 VÕRDLUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA

Rakvere Farmid AS kavandab Pärnaõie seafarmis nuumikute kasvatamist vastavalt parimale võimalikule tehnikale (PVT). Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumaile astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 14) on kirjeldatud nuumikute pidamise PVT-d ning seejärel on hinnatud Rakvere Farmid AS-i kavandatavalt kasutusele võetava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldus põhineb Euroopa Komisjoni juhendmaterjalile „Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC). Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs. July 2003” (e.k. „Saastuse kompleksne vältimine ja kontrollimine. Intensiivse linnu- ja seakasvatuse alase parima võimaliku tehnika referentsdokument. Juuli 2003”, edaspidi ILF BREF).

Tabel 14. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga

Pärnaõie seafarmis kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) kasutuselevõetav tehnika Juhtimine Üldise keskkonnaalase tulemuslikkuse tagamiseks on PVT teha alljärgnevat: • Määratleda ja rakendada koolituskavad farmi töötajatele (ILF BREF ptk. 4.1.2) • Pidada arvestust vee- ja energiakulu, kasutatud söödakoguste, tekkivate jäätmete ja sõnniku käitlemise kohta põllul (ILF BREF ptk. 4.1.4) • Omada hädaolukorra plaani äkkheidete ja Pärnaõie farmis rakendatakse õnnetusjuhtumite tekke puhuks (ILF BREF ptk. 4.1.5) kirjeldatud meetmeid. • Remondi- ja hooldusplaani rakendamine, et tagada hoonete ja seadmete korrasolek ning puhtusepidamine (ILF BREF ptk. 4.1.6) • Kavandada hoolikalt farmi territooriumil toimuvad tegevused, nagu näiteks materjalide tarned ning toodete ja jäätmete äravedu (ILF BREF ptk. 4.1.3) • Planeerida hoolikalt sõnniku vedu põldudele (ILF BREF ptk. 4.1.3) Sõnniku teke ja käitlemine Sõnniku tekke ja käitlemise puhul on PVT teha alljärgnevat (ILF BREF ptk. 5.1): • Söötmismeetmete (tasakaalustatud toitainete sisaldusega söötade) rakendamine Pärnaõie farmis rakendatakse • Põllule antava sõnniku toitainete sisalduse (N, P) kirjeldatud meetmeid. tasakaalustamine vastavalt põldude pindalale, põllukultuuride omadustele ja juhul, kui neid kasutatakse, siis ka muudele väetistele • Sõnniku laotamise korraldamine nii, et see ei toimuks

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Pärnaõie seafarmis kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) kasutuselevõetav tehnika veega küllastunud, üleujutatud, külmunud või lumega kaetud põldudele, samuti liiga järskudele nõlvadele, vahetult pinnaveekogude äärde ja teha seda võimalikult lühikese aja jooksul enne taimede kasvuperioodi algust • Kasutada vaid PVT-le vastavaid sõnnikulaotamise võtteid: laotada sõnnikut päevasel ajal, kui vähem inimesi on kodus, ning mitte laotada sõnnikut nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, samuti jälgida tuule suunda, et vähem lõhna kanduks elumajadeni • Sõnniku laotamisel on PVT põllumaadele injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus ning paisklaotus kui muldaviimine toimub 4...6 tunni jooksul. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT injekteerimine, samuti lohisvoolik- ja vooliklaotus. Söötmistehnoloogia Söötmistehnoloogia puhul on PVT kasutada söötmistehnoloogiat ja söötade koostist, mis vähendavad lämmastiku ja fosfori heidet (ILF BREF ptk. 5.2.1). Lämmastiku heidet vähendab toorproteiini sisalduse vähendamine söötades ning aminohapete (nt. fütaasi) lisamine söödale. Fosfori heite vähendamiseks soovitab PVT kasutada faasilist toitmist (phase feeding), mille puhul söötades Pärnaõie seafarmis kavandatav kasutatakse kergesti omastatavaid anorgaanilisi söötmistehnoloogia vastab PVT- söödafosfaate ja/või fütaasi. le. Ratsioonis kasutatakse kvaliteetseid ning laboratoorselt

analüüsitud söötasid. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele), kasutatakse mitmefaasilisi söötmisskeeme. Ratsioonis kasutatakse toitefaktorite kasutamise efektiivsust parandavaid söödalisandeid (sünteetilised aminohapped, fütaas jms) ja mineraalsöötasid (hästiseeduvad anorgaanilised fosfaadid). Pidamine Pärnaõie farmis rakendatakse nuumikute pidamist Nuumikute ja võõrdepõrsaste pidamine täis- või osalisel täisrestpõrandal ja võõrepõrsaid restpõrandal, erinevate sõnniku eemaldamise osalisel restpõrandal koos meetoditega. sõnnikujahutusega. Sõnnik eemaldatakse välisesse sõnnikuhoidlasse vaakumsüsteemi abil. Sõnniku ladustamine • Keemilistele, bioloogilistele ning mehaanilistele mõjuritele vastupidavast materjalist kogumismahuti Pärnaõie seafarmi juures on olemasolev PVT-le vastav • Mahuti peavad olema kaitstud korrosiooni eest sõnnikumahuti. Hoidlas olev • Mahutit tuleb tühjendada iga aasta ning kontrollida selle vedelsõnnik kaetakse. seisukorda

88/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Pärnaõie seafarmis kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) kasutuselevõetav tehnika • Topelt väljalaske klappide kasutamine • Sõnniku segamine ainult vahetult enne väljavedu • Sõnnikuhoidla katmine (ILF BREF ptk. 5.2.5) Välisõhu heitmed Õhku paisatavate heitmete puhul on PVT rakendada sigade pidamisel järgnevaid võtteid (ILF BREF ptk. 5.2.2): Rakendatav nuumikute pidamise viis täisrestpõrandal ja • saasteaineid eritavate sõnnikupindade vähendamine võõrdepõrsaste pidamise viis osalisel restpõrandal koos • vedelsõnniku eemaldamine sõnnikukanalitest välisesse sõnnikukanalite jahutussüsteemi sõnnikuhoidlasse ja sõnniku perioodilise • täiendavate menetluste (nt. aereerimine) kasutamine eemaldamisega välisesse kanalite loputusvedeliku saamiseks hoidlasse vastab PVT-le. Kavandatav tegevus vastab • vedelsõnniku pinna jahutamine välisõhu heitmete osas PVT-le. • põrandatel ja sõnnikukanalites siledate, kergesti puhastatavate pindade kasutamine Veetarbimine, jootmine Sigade veetarbimise vähendamist ei peeta mõistlikuks (ILF BREF ptk. 5.2.3), kuna see muutub koos kasutatavate söödaratsioonidega ning sigade pidevat juurdepääsu joogiveele peetakse üldiselt kohustuslikuks. Veetarbimise vähendamine sõltub peamiselt farmi töötajate teadlikkuse Rekonstrueeritud Pärnaõie ja üldise juhtimise tasemest. farmis rakendatakse kõiki PVT on vähendada veetarbimist alljärgneval viisil: toodud meetmeid, seega vastab kavandatav veetarbimise • loomapidamishoonete ja seadmete puhastamine korraldus PVT-le. survepesuritega iga tootmistsükli lõpus, kasutades nõutava puhtuse saavutamiseks nii vähe vett, kui võimalik Farmis plaanitakse nuumikute jootmiseks kasutada väikese • loomade jootmissüsteemi regulaarne häälestamine, et veekuluga nippel-jootureid, mille vältida vee raiskamist puhul sead saavad joogivett täpselt tarbimise järgi (vett ei • veetarbimise jälgimine mõõtjate abil raisata ega lasta maha voolata). • lekete kindlakstegemine ja likvideerimine. Loomade jootmine vastab PVT- le. • Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav.

• Jootmisseadmed on tehniliselt korras (mitte lekkivad). • Jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne. Samuti on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. Reovee- ja heitvee käitlus Saastuse kompleksne vältimine ja kontrollimine. Intensiivse linnu- ja seakasvatuse alase parima võimaliku tehnika referentsdokumendis ei ole toodud PVT näiteid farmi reovee ning heitvee kohta. Farmis tekkiv reovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovesi kogutakse kogumiskaevu, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Energiakasutus PVT on (ILF BREF ptk. 5.2.4, lk 285) rakendada head Rekonstrueeritud Pärnaõie põllumajandustava: projekteerida energiasäästlikud sigalas rakendatakse

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Pärnaõie seafarmis kavandatav Parim võimalik tehnika (PVT) kasutuselevõetav tehnika loomakasvatushooned ning hooldada korrapäraselt nii sundventilatsiooni. hooneid kui kasutatavaid seadmeid. Ventilatsioonisüsteemil on juhtimissüsteem, mis lähtub PVT on vähendada energiatarbimist alljärgneval viisil: ruumi sisetemperatuurist ja • rakendada loomulikku ventilatsiooni, kus võimalik, välistemperatuurist. projekteerida sulgude ja hoone paigutus õhuvahetust Ventilatsioonisüsteemi soodustaval moel (rakendub vaid uutele hooldatakse regulaarselt. loomapidamishoonetele) Farmis kasutatakse energiasäästlikku valgustust. • sundventilatsiooni puhul häälestada ventilatsioonisüsteem ja selle juhtimissüsteem selliselt, et tagada kõigis lautades Kavandatav energiakasutus kontrollitud temperatuuritingimused ning minimeerida talvel vastab PVT-le. ventilatsiooni tööd • sundventilatsiooni puhul kõrvaldada takistused ventilatsioonisüsteemist: kontrollida ja puhastada ventilatsioonisüsteemi regulaarselt • Loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Loomuliku valgustuse kombineerimine luminofoorlampidel põhineva valgustusega • kasutada energiasäästlikku valgustust Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.

90/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

15 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED

Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik leevendada ehitustegevuse ning rekonstrueeritud käitise töötamise tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud pidades silmas seda, et Rakvere Farmid AS on kohustatud rakendama PVT-le vastavat tehnoloogiat. Lisaks on arvestatud, et soovitavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad.

15.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavalt ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: • heide välisõhku (sh tolm); • müra; • jäätmeteke; • ajutine transpordikoormuse tõus; • avariide ja õnnetuste oht. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega (vältida seadmete töötamist „tühikäigul“) ning kasutades töökorras seadmeid. Tolmu lendumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga (ja tugeva tuulega) rohkelt tolmu tekitavaid tegevusi (nt lammutustööd). Samuti tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist farmi territooriumil ja sealt väljapoole. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast ning samuti kruusakattega teelt. Mürahäiringut on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti kasutades mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lastes mootoritel asjata töötada. Võimalusel tuleks kasutada väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna ehitusjäätmetega risustamise vältimiseks tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti, mistõttu on tegemist ohtliku jäätmega74. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Asbesti sisaldavaid jäätmeid võib üle anda ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Transpordikoormuse negatiivsete mõjude leevendamine on seotud eeskätt tolmu lendumise ja mürahäiringu leevendusmeetmetega: väiksema kiiruse valik elamutevahelistel kruusateedel ning vedude teostamine päevasel ajal tööpäevadel. Avariiolukordade esinemise tõenäosus ehitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga

15.2 Detailplaneeringuga kavandatud käitise tegevusega kaasnevad peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed Peamised kavandatava tegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid, on: • heitmed välisõhku (sh tolm ja lõhn); • sõnnikuteke; • vee tarbimine; • jäätmeteke; • hädaolukorra oht. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Heitmed välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. PVT-st on ülevaade esitatud peatükis 14. Väljaheidetele (sõnnikule) annavad ebameeldiva lõhna paljud keemilised ühendid: lenduvad rasvhapped, alkoholid (indool, skatool, p-krestool jne), H2S ja selle derivaadid, ammoniaak ning teised lämmastikühendid (amiinid ja merkaptaanid). Meetmed, mille abil on võimalik vähendada lämmastiku, eelkõige ammoniaagi emissioone, on järgnevad: • Söötade, eriti proteiini ja fosfori kasutamise optimeerimine: võimaldab vähendada väljaheidetes sisalduva lämmastiku ja fosfori kogust.

74 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu1, Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 (RT I 2004, 23, 155), jõustunud 1.05.2004

92/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

• Lauda sisetemperatuuri ja õhu liikumise kiiruse optimeerimine: ühe või mõlema nimetatud parameetri alandamine vähendab ammoniaagi lendumist. • Lautade väljaheidetega saastuva ala vähendamine; optimaalne sagedus sõnniku eemaldamisel laudast hoidlasse; sõnniku füüsikaliste või keemiliste omaduste muutmine, näiteks pH alandamine; lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine: alandab ammoniaagi emissioone. Ebameeldiva lõhna jõudmist elamute ja ühiskondlike aladeni vähendab ka õhu liikumist takistavate (suunavate) barjääride (hekid jms) rajamine. Keskkonnamõju hindamise ekspert soovitab koostada haljastuse kava, millega määrataks ära nii madal- kui ka kõrghaljastus farmi territooriumil, mis aitaks takistada õhusaaste levikut ümbritsevatele aladele. Sõnnikust tulenevaid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, vältides sõnniku väliskeskkonda sattumist laadimisel farmi territooriumil ning veol. Vedelsõnniku laotamisel tuleb järgida kõiki sõnniku laotamist reguleerivaid õigusakte ning head põllumajandustava. Vedelsõnniku laotusplaanide koostamisel ning põllule laotatava sõnniku koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikul kindlasti arvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. Sügisel tuleks sõnnikut laotada võimalikult hilja, kuid siiski enne maapinna külmumist. Vastasel juhul liiguvad toitained lume sulades või ilma soojenedes otse pinna- või põhjavette. Mida hiljem sügisel sõnnikut laotatakse, seda väiksem on toitainete väljauhtumise oht – talveni on vähe aega ning orgaaniliselt seotud lämmastik ei jõua muutuda nitraatideks. Sõnniku, eriti vedelsõnniku laotamiseks sobivad kõige paremini jahedad, niisked ning tuulevaiksed ilmad.75 Meetmed välisõhku viidavate saasteainete heitkoguste ning vastavate saasteainete hajumise vähendamiseks ning pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks sõnniku veol ning laotamisel on järgmised: • sõnnikuvedu kinnistes ning töökorras masinatega; • sõnnikuveo teostamine võimalikult lühikese ajavahemiku vältel; • sõnnikuveo korraldamine võimalusel tööpäevadel; • sõnnikuvedu võimalikult tuulevaikse ilmaga; • vältida sõnniku kandumist teele veoki rataste küljest; • võimalusel valida sõidumarsruudid vältides elamute lähedasi teid. Veekasutus on tingitud peamiselt kahest tegevusest, kus vett kulub kõige rohkem – sigade jootmine ning hoonete pesu. Loomade heaolust tulenevalt ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt, ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Samuti vähendab veekulu kaasaegsete seadmete, näiteks survepesurite, kasutamine, millega on vee kokkuhoid võrreldes tavapärase voolikpesuga kuni 80%. Puurkaevu saastumise vältimiseks tuleb rangelt järgida puurkaevu sanitaarkaitsealal rakenduvaid keskkonnanõudeid.

75 Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, AS Maves, 2004, Tallinn

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Hädaolukorraohu esinemise tõenäosust farmi käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast. Taudide levikut farmis on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga.

94/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

16 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS

Ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Alternatiivide hindamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse.

16.1 Metoodika Kriteeriumid on jaotatud kolme mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele - mõju taimedele - mõju loomadele - mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele - mõju looduskaitsealadele • mõju inimese tervisele ja • mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale - mõju inimeste heaolule - mõju kohalikule majandusele - mõju tööhõivele - mõju muinsuskaitsealustele objektidele. Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele või sotsiaal-majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest jne. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust võib olla mõju eelpool nimetatud kolmele mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kummalegi alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära kolme valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. 0-alternatiivi puhul arvestatakse olemasoleva olukorra mõju erinevatele mõjuvaldkondadele.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 15).

Tabel 15 Mõju iseloomu hindamise skaala Punktid Selgitus 4 Väga tugev positiivne mõju 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub -1 Nõrk negatiivne mõju -2 Mõõdukas negatiivne mõju -3 Tugev negatiivne mõju -4 Väga tugev negatiivne mõju ehk välistav faktor Siinjuures tähistab „väga tugev negatiivne mõju” olukorda, kus ületatakse kas piirväärtusi ja/või esineb väga tugev negatiivne mõju inimese tervisele, looduskeskkonnale või pole majanduslikult ellu viidav. Sellisel juhul on tegemist välistava kriteeriumiga ning kokkuvõttes muudab selle alternatiivi teostamatuks. Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt.

16.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust

16.2.1 Alternatiivide võrdlus Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 16). Alternatiiv 1 puhul on arvestatud ka selle alamalternatiividega. Alljärgnevalt selgitatakse alternatiivide võrdluse tagapõhja. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele antakse tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Hindamisel arvestatakse ettevaatusprintsiibiga ning hinnatakse pigem konservatiivselt. Võrdlustabel iseloomustab reeglina mõju, mis levib otseselt läbi looduskeskkonna. Ainult kaudsete mõjude all on võetud arvesse ka teisi võimalikke mõjusid, nt kaudsed mõjud majanduskeskkonnale hõlmavad ka tööhõivet ja eestimaise tootva tööstuse edendamist.

96/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Tabel 16. Alternatiivide võrdlus

Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Mõju Hinnatav kriteerium kaal Mõju Mõju hinnang Mõju Mõju hinnang suurus kokku suurus kokku 1. Mõju elusloodusele 2 -0,25 -0,63 1.1. Mõju maastiku muutusest 0,11 0 0 0 0 1.2 Mõju pinnase muutusest 0,25 0 0 0 0 1.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,38 0 0 0 0 1.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,25 0 0 0 0 1.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 1.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 1.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,18 0 0 0 0 1.8 Mõju mürataseme muutusest 0,2 0 0 -1 -0,2 1.9 Mõju hädaolukordadest 0,25 -1 -0,25 -1 -0,25 1.10 Kaudsed mõjud 0,18 0 0 -1 -0,18 2. Mõju inimese tervisele 3 -0,65 -0,86 2.1. Mõju maastiku muutusest 0,01 0 0 0 0 2.2 Mõju pinnase muutusest 0,2 0 0 0 0 2.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 2.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,1 0 0 0 0

97/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Mõju Hinnatav kriteerium kaal Mõju Mõju hinnang Mõju Mõju hinnang suurus kokku suurus kokku 2.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,8 0 0 0 0 2.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,4 0 0 0 0 2.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,25 0 0 0 0 2.8Mõju mürataseme muutusest 0,28 0 0 0 0 2.9Mõju hädaolukordadest 0,65 -1 -0,65 -1 -0,65 2.10 Kaudsed mõjud 0,21 0 0 -1 -0,21 3.Mõju sotsiaalkeskkonnale 3 -0,7 -2 3.1. Mõju maastiku muutusest 0,1 -1 -0,1 1 0,1 3.2 Mõju pinnase muutusest 0,06 0 0 0 0 3.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,12 0 0 0 0 3.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,12 0 0 0 0 3.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0 3.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,5 0 0 0 0 3.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 -2 -1 3.8Mõju mürataseme muutusest 0,5 0 0 -1 -0,5 3.9.Mõju hädaolukordadest 0,35 -1 -0,35 -1 -0,35 3.10 Kaudsed mõjud 0,25 -1 -0,25 -1 -0,25

98/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Alternatiiv 0 Alternatiiv 1 Mõju Hinnatav kriteerium kaal Mõju Mõju hinnang Mõju Mõju hinnang suurus kokku suurus kokku 4.Mõju majanduskeskkonnale 2 -0,2 -0,7 4.1. Mõju maastiku muutusest 0,1 0 0 0 0 4.2Mõju pinnase muutusest 0,1 0 0 0 0 4.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,2 0 0 0 0 4.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,2 0 0 0 0 4.5. Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,3 0 0 0 0 4.6. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,2 0 0 0 0 4.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,3 0 0 -1 -0,3 4.8.Mõju mürataseme muutusest 0,2 0 0 -1 -0,2 4.9.Mõju hädaolukordadest 0,2 -1 -0,2 -1 -0,2 4.10 Kaudsed mõjud 0,2 0 0 0 0 Kokku 10 -1,8 -4,19

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/109 99/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

16.2.2 Järeldused Alternatiivide võrdlusest ja paremusjärjestusest selgub, et väikseima mõjuga on nullalternatiiv. Selline tulemus on ootuspärane, sest tegevuse alustamisega suurenevad ka mõjud. Alternatiiv 1 puhul tarbitakse kavandatava tegevuse käigus loodusvarasid ning väliskeskkonda heidetakse saasteaineid. Hinnangud erinevatest muutustest tuleneda võivatele mõjudele on antud tavatingimustes, kus kõik toimib vastavalt nõuetele. Oht kõrvalekalde tekkimiseks ehk hädaolukorrarisk on toodud eraldi ning on hinnatud hädaolukordadest tuleneva mõju suurust. Kavandatava tegevuse peamised mõjuvaldkonnad tavatingimustel on: suurem heide välisõhku, suurenev müratase (transpordist) ja põhjavee tarbimine. Põhjavee tarbimine ning mõju põhjavee tasemele on nõrgalt negatiivne. Samas eeldab keskkonnamõju hindamise ekspert, et ei võeta põhjavett koguses, mis võiks omada olulist negatiivset mõju elusloodusele, inimese tervisele või sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale. Enim mõjutab alternatiivide võrdlust mõju inimeste heaolule tulenevalt välisõhu kvaliteedi seisundist. Põllumajandusega kaasneb paratamatult lõhna eraldumine. Seda võib pidada sotsiaalseks mõjuks. Lõhna taju on individuaalne ning inimesed tunnetavad häiringut erinevalt. Välisõhu saaste osas ei ületata modelleerimistulemuste alusel Eesti Vabariigis kehtestatud piirväärtusi tootmisterritooriumi piiril. Seetõttu olulist mõju inimese tervisele ja sotsiaalsele keskkonnale eeldatavasti ei avaldu, sest piirväärtused on kehtestatud inimeste tervise kaitseks. Kavandatava tegevuse puhul ei eeldata olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile sh inimese tervisele ning heaolule.

100/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

17 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS

Käesolevas peatükis on keskkonnaekspert teinud ettepanekud seire ja kontrolli korraldamiseks, lähtudes kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevatest tagajärgedest ning nendest tulenevatest mõjudest. Kavandatava tegevusega kaasnevad märkimisväärsemad tagajärjed on: • heitmed välisõhku; • sõnnikuteke; • jäätmeteke; • ressursikasutus, sh veetarbimine, energiakulu jms; • reovee teke; • hädaolukorraoht. Keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures: • Kaebuste (lõhnahäiring jm) registreerimine ja analüüs • Välisõhu saasteainete saasteallikatest eraldumise seire, täpsem seirekava panna paika keskkonnakompleksloas; • Tekkiva sõnniku koguste üle arvestuse pidamine ning sõnniku koostise analüüs; • Tekkivate jäätmekoguste arvestuse pidamine eraldi liikide kaupa; • Põhjaveest võetava vee koguste üle arvestuse pidamine (taadeldud veemõõtja pumbamajas); • Põhjavee kvaliteedi kontroll puurkaevus (veeproovide võtmine atesteeritud veeproovivõtja poolt ning analüüsimine akrediteeritud laboris); • Energiakulu üle arvestuse pidamine (arvesti näit voolumõõtjas); • Farmis kuluva sööda koguste üle arvestuse pidamine; • Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste üle arvestuse pidamine. Keskkonnaeksperdi soovitused kontrolli teostamiseks farmis läbi viidavate protsesside üle: • Seadmete (eriti ventilatsiooniseadmete, pesurite jms) korrasoleku kontroll; • Sõnnikumahuti kontroll lekete avastamiseks. Mahuti lekete kontroll toimub mahutu ümber olevate kontrolldrenaaž seirekaevude vaatlusena; • Reoveemahuti töökorrasoleku kontroll; • Optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise kontroll (sh sõnniku mahutist välja pumpamisel); • Hea majapidamis- ja põllumajandustava rakendamise kontroll. Keskkonnaeksperdi soovitused kontrolli teostamiseks farmist väljapool läbi viidavate protsesside üle: • Vedelsõnniku laotusplaani koostamisel märkida kaartidele kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alad ning muud tundlikud objektid (sh kaevud) • Laotusplaanide alusel hinnata põhjus-tagajärg seose põhjal reostusohtu lähimatele kaevudele. Reostusoht puhul teostada veeproovide võtmine (NO3, NH4) lähimatest puurkaevudest nädal enne laotamist ning pärast laotamist.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

18 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA

KSH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu KSH programmi avalik väljapanek toimus 06.08-21.08.2012. KSH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.08.2012. Avalikust väljapanekust teavitamise korraldas Vändra Vallavalitsus. KSH programmi avalik arutelu toimus Vändra Vallavalitsuses (Allikõnnu küla, Vändra vald), 22.08.2012 kell 15.00. Arutelul osales registreerimislehe alusel 15 inimest. Koosolekul tõstatatud küsimused ja ettepanekud ning nende vastused protokolliti. Asjakohaste kirjalike ja suuliste ettepanekutega arvestati käesoleva aruande koostamisel. Avaliku väljapaneku aja jooksul laekus kaks kirjalikku ettepanekut. KSH programm kiideti heaks 10.12.2012.

Foto 8 KSH programmi avalik arutelu Foto 9 KSH programmi avalik arutelu Vändra Vändra Vallavalitsuses (ELLE, 2012) Vallavalitsuses (ELLE, 2012)

KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu KSH aruande ja DP avalikust väljapanekust teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2013, ajalehes Pärnu Postimees 07.12.2013 (ekslikult ka 29.11.2013), Vändra Vallavalitsuse veebilehel. Avalikust väljapanekust teavitamise korraldas Vändra Vallavalitsus. KSH aruande ning DPga oli võimalik tutvuda ajavahemikul 16.12.2013-05.01.2014 Vändra Vallavalitsuses (Allikõnnu küla,Vändra vald, Pärnumaa 87604) ja Vändra Vallavalitsuse kodulehel (www.vandravald.ee). KSH aruande ning DP avalik arutelu toimus Pärnjõe Põhikoolis (Pärnjõe küla, Vändra vald) 08. jaanuaril kell 17:00. Avaliku arutelu käigus tutvustati planeeritavat tegevust, detailplaneeringut ning KSH aruannet. Arutelu käigus ei esitatud KSH aruande tulemuste kohta kommentaare ega vastuväiteid. Arutelu käigus esitasid elanikud oma vastuseisu seafarmi rajamise kohta.

102/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Avaliku väljapaneku aja jooksul esitati kolm kirja, mille sisus ei olnud vastuväiteid KSH aruande kohta. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja nende vastused on toodud lisas 9.

Foto 10 KSH aruande avalik arutelu Pärnjõe Põhikoolis (ELLE, 2014)

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 103/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

19 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED

Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel ei ilmnenud olulisi raskusi, mis oleks takistanud hinnangute andmist.

104/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

20 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt on Pärnumaal Vändra vallas Pärnjõe külas Pärnaõie lauda katastriüksusel (katastrinumbriga 93001:002:0334) asuva veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktid ning muud asjakohased EV keskkonnaalased õigusaktid. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on veisefarmi kompleksi rekonstrueerimine tänapäevastele keskkonna-, hügieeni- ja veterinaarianõuetele vastavaks nuumikufarmiks. Rekonstrueeritud farmi mahutavuseks on kavandatud kokku maksimaalselt 3720 nuumiku ja 2148 võõrdepõrsa kohta. Olemasolevas olukorras territooriumil loomi ei peeta. KSH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust: • nullalternatiivi − kavandatavat arendustegevust läbi ei viida, farmi ei rekonstrueerita ning olemasolevaid hooneid ei võeta kasutusse loomapidamishoonetena ega mõnel muul otstarbel. Hooned seisaksid jätkuvalt tühjana. • I alternatiivi − Pärnaõie lauda kinnistul rekonstrueeritakse veisefarm kuni 3720 nuumiku ja 2148 võõrdepõrsa pidamisega farmiks. Mõjusid hinnati normaalsetes töötingimustes, kuid kirjeldati ka hädaolukordasid ja nende võimalikke tagajärgi. Mõju hindamise tulemusena selgus, et farmi rekonstrueerimise (ehitustegevuse) olulisimad tagajärjed on heide välisõhku (sh tolm), müra teke, jäätmeteke, ajutine transpordikoormuse tõus ning avariide ja õnnetuste oht. Sellest tulenevalt on peamisteks olulisteks mõjuvaldkondadeks välisõhu saastamine, müra ning elanikele avalduvad ajutise iseloomuga häiringud. Rekonstrueeritud farmis sigade pidamisega kaasnevad peamised olulised tagajärjed on heitmete eraldumine välisõhku (sh lõhn), sõnnikuteke, veetarbimine, jäätmeteke ning hädaolukorraoht. Peamine mõjuvaldkond, millele farmi tegevuse käigus olulist mõju avaldatakse on välisõhk. Lisaks võidakse sõnnikukäitluse, jäätmekäitluse ning reoveekäitluse valede võtetega seada ohtu pinna- ja põhjavee kvaliteet. Välisõhu saasteainete hajuvuse modelleerimisel selgus, et maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ja väljaspool ei ületa lubatud piirväärtust. Ühegi alternatiivi korral ei ületata inimeste elumajade juures ega õuealadel lubatud 15 % lõhnatundide taset. Sellest olenemata on lõhn oluliseks häiringu tekitajaks piirkonnas. Tegemist on põllumajandusega ning teatava lõhna eraldumine nt sõnniku laadimisel, veol ning laotamisel on paratamatu. Kavandatava veevõtu mõju hindamisel põhjaveele järeldas keskkonnamõju hindamise ekspert, et veevõtul on põhjavee kvantiteedile negatiivne mõju. Farmi veevajaduse rahuldamiseks kasutatakse olemasolevat või planeeritavat puurkaevu. Sõnnikukäitluse seisukohalt on tegemist praktiliselt kinnise protsessiga. Sõnnikut hoitakse lekkekindlas mahutis kuni põldudele laotamiseni. Normaalsetes töötingimustes esineb otsene mõju vaid välisõhule.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 105/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Farmis tekkiv reovesi pumbatakse vedelsõnnikuhoidlasse. Olmereovesi kogutakse kogumiskaevu, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Sellest tulenevalt normaaltingimustel mõju reovee käitlusest on eeldatavalt neutraalne. Mõju sotsiaalsele keskkonnale tuleneb peamiselt võimalikust ebameeldiva lõhna levikust, mis võib esineda periooditi, kui sõnnikut välja veetakse ja põldudele laotatakse, ning mõjuda ebameeldiva häiringuna. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti väheneb vajadus võõramaise sealiha järele, mille tulemusena väheneb Eesti väliskaubanduse defitsiit. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatava tegevuse tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruande peatükis 15 esitatud nende mõjude leevendusmeetmed. Kuna Rakvere Farmid AS planeerib kasutusele võtta parimale võimalikule tehnikale vastava nuumikute pidamise tehnoloogia, siis leevendusmeetmetena on kirjeldatud konkreetseid lisameetmeid, mis aitavad tagajärgi vähendada ning seeläbi mõju leevendada. Alternatiivide hindamise tulemusena ei väikseima keskkonnamõjuga alternatiiviks osutus nullalternatiiv, mis on igati loogiline, sest tegevust ellu ei viida. Kavandatud tegevuse puhul ei leitud ühtegi objektiivset põhjust, miks seda ei võiks ellu viia. Eelistatum on võõrdepõrsaste lauda rajamine olemasolevast kompleksist läände ehk alamalternatiiv 1.2.

106/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

21 KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid Keskkonnaministri 22. septembri 2004 määrus nr 120 „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord.“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.12.2009. a määrus nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord“ Keskkonnaministri 5. detsembri 2008. a määruse nr 48 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid” lisa Keskkonnaministri 7. septembri 2004. aasta määrus nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase.“ Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu.“ Keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 50 „Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu.“ EVS 886-1:2005 jm asjakohased õigusaktid Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Keskkonnalubade infosüsteem, http://klis2.envir.ee Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste Riiklik register, http://register.muinas.ee/ Planeerimis- ja arendusdokumendid: Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2010. Miracon Grupp OÜ. 2008. Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringu seletuskiri. Vändra valla arengukava 2010-2020 Miracon Grupp OÜ. 2008. Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (eelnõu) 2009-2010 Miracon Grupp OÜ. 2010. Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011-2022. Pärnu Maavalitsus. 2011. Pärnu maakonna planeeringute ülevaatamine ja planeerimisalase olukorra hinnang seisuga 6.03.2011

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 107/109 Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

Pärnu Maavalitsus. 2003. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Muu: Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. AS Maves. 2004. Keskkonda säästev sõnniku hoidmine ja käitlemine. Tallinn AS Maves. 2005. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium. Eesti Geoloogiakeskus. 2003. Tervisele ohutu joogivee valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates. Eesti Geoloogiakeskus, Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Facthseet: Covers for Manure Storage Units, Richard Nicolai and Steve Pohl, South Dakota State University, and David Schmidt, University of Minnesota. Livestock Development in South Dakota: Environment and Health FS 925-D Floating covers to reduce gas emmissions from liquid storages: A Reviewa. C. VanderZaag, R. J. Gordon, V. M. Glass, R. C. Jamieson Integrated Pollution Prevention and Control (IPPC) Reference Document on Best Available Techniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs, July 2003 MTÜ Kolm Küla koduleht, http://kolmkula.edicypages.com/et Liquid Manure Storage Covers, Ontario Pork, September 2006 Luts, V. 2006. Sõnnikuhoidlate ehitamine. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses. Vändra valla koduleht, http://www.vandravald.ee/

108/109 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Pärnaõie veisefarmi rekonstrueerimine seafarmiks DP KSH aruanne

22 LISAD

Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes kasutatud lühendid ja terminid Lisa 2. Saasteallikate asendiplaanid ja parameetrid alternatiivide kaupa Lisa 3. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika Lisa 4. Välisõhu saasteainete heitkogused Pärnaõie seafarmi saasteallikatest Lisa 5. Välisõhu saasteainete hajumiskaardid Lisa 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja selle avaliku arutelu protokoll Lisa 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine Lisa 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisa 9. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastused.

Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 109/109