VALTU PÕHIKOOL

ARENGUKAVA

2015-2017

1

Sisukord 1. Sissejuhatus ...... 3 2. Üldandmed ...... 3 2.1. Asend ja teeninduspiirkond...... 3 2.2. Ajalugu ...... 3 2.3. Ülevaade koolist, hoonetest ...... 4 2.4. Õpetajad, õpilased ...... 6 3. Kooli missioon ja visioon ...... 7 3.1. Kooli missioon ...... 7 3.2. Kooli visioon ...... 7 3.3. Kooli ülesanne ...... 7 3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk ...... 7 4. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ...... 8 4.1. Tulemuslikkuse hindamine ...... 8 4.2. Arengukava valdkonnad ...... 9 5. Eri valdkondade hetkeseis ja arengueeldused ...... 9 5.1. Eestvedamine ja juhtimine ...... 9 5.2. Personali juhtimine ...... 10 5.3. Koostöö huvigruppidega ...... 11 5.4. Ressursside juhtimine ...... 12 5.5. Õppe- ja kasvatusprotsess ...... 14 5.6. Väärtused, eetika, huvitegevus ja tervisedendus ...... 16 5.6.1. Väärtused ...... 16 5.6.2. Huvitegevus ...... 16 5.6.3. Tervisedendus ...... 17 6. Turvalisuse tagamine koolis ...... 18 7. Tegevuskava kolmeks aastaks ...... 19 7.1. Eestvedamine ja juhtimine ...... 19 7.2. Personalijuhtimine ...... 19 7.3. Koostöö huvigruppidega ...... 20 7.4. Ressursside juhtimine ...... 21 7.5. Õppe- ja kasvatusprotsess ...... 22 8. Arengukava uuendamise kord...... 23

2

1. Sissejuhatus

Valtu Põhikooli (edaspidi kool) arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava kindlustab kõikide riikliku õppekavaga püstitatud ülesannete ja eesmärkide täitmise ning lähtub kooli põhimäärusest, kooli sisehindamise tulemustest ja valla arengukavast.

2. Üldandmed

2.1. Asend ja teeninduspiirkond

Kool asub Rapla maakonnas Kehtna valla põhjaosas Raplast 6 km kaugusel ja sama kaugel ka valla keskusest Kehtnast. Valtu Põhikool on Kehtna valla üldhariduslik munitsipaalkool. Kooli õpilaskonna moodustavad ja Kehtna aleviku, Kumma, , Põllu, Paluküla, , Metsaääre, , Saunaküla, , Pae, Lau, , , Kaerepere ja Valtu-Nurme küla lapsed. Koolis õpib õpilasi ka teistest valdadest, nemad moodustavad õpilaste üldarvust ligikaudu 6%. Õpilaste arv on viimastel aastatel olnud stabiilne (vt Tabel 1).

Õppeaasta Laste arv 2008/2009 124 2009/2010 114 2010/2011 121 2011/2012 129 2012/2013 128 2013/2014 124 2014/2015 131 Tabel 1.

2.2. Ajalugu

Kroonika põhjal loetakse kooli asutamisajaks 11.12.1867. a. Enne seda käis mööda peresid õpetamas keegi Jüriks kutsutud mees. 1867. a valmis praeguse kooli territooriumile puust, õlgkatusega, ühe klassi ruumiline koolihoone, kus ühe jaoskonnaga alustas tööd esimene koolijuhataja Jüri Tamberg (1867-1870). 1869. a

3

töötas kool Valtu vallakooli nime all kolme jaoskonnaga. 1910. a ehitati uus hoone, mida kasutatakse ka praegu. Kool nimetati Valtu 2-klassiliseks ministeeriumikooliks, kus õppetöö toimus viis aastat. Kool on aja jooksul paikkonna arenemisega seoses pidevalt kasvanud ja seetõttu on aja jooksul muudetud ka tema nimetust: 1918. a Valtu 6-klassiline rahvakool; 1930. a Valtu Algkool; 1947. a Valtu 7-klassiline Kool; 1961. a Valtu 8-klassiline Kool; 1989. a Valtu 9-klassiline Kool; 1991. a Valtu Põhikool. 1977. a ehitati koolile juurdeehitus, mis andis võimaluse minna õppetöö korralduses üle kabinetsüsteemile. Samal aastal alustati koolimaja kütmist tsentraalse keskküttega ning maja ühendati asula muude kommunikatsioonisüsteemidega.

2.3. Ülevaade koolist, hoonetest

Valtu Põhikool on tuntud oma heade õppe- ja kasvatustöötulemuste poolest. Enamik õpilasi on orienteeritud gümnaasiumides edasiõppimisele (vt Tabel 2). Aastate jooksul on Valtu Põhikooli õpilased edukalt esinenud maakondlikel ja vabariiklikel aineolümpiaadidel ja spordivõistlustel. Põhikooli lõpueksamite ja tasemetööde tulemused on olnud maakonna parimate hulgas.

Õppeaasta Lõpetajaid Gümnaasiumid Kutsekoolid 2006/07 16 10 6 2007/08 13 8 5 2008/09 19 12 6 2009/10 11 5 6 2010/11 19 11 7 2011/12 12 7 5 2012/13 9 4 5 2013/14 9 5 4

Tabel 2. Põhikooli lõpetajate edasine käekäik

4

Kooli kasutada on järgmised hooned: 1. 1910. a ehitatud hoone (500 m2): algklass, vene keele klass, ajalooklass, tüdrukute tööõpetuse klass, inglise keele klass, arvutiklass, raamatukogu (vt Pilt 1). 2. 1977. a ehitatud hoone (1500 m2): klassiruumid 1.-4. kl muusikaklass, emakeele klass, loodusõpetuse klass, matemaatikaklass, keldrisaal, söökla (vt Pilt 2). 3. 1960. a ehitatud hoone (68,2 m2): töökoda; 4. 1948. a ehitatud hoone (90 m2): puukuur. Õppetöö toimub 14 ainekabinetis (644 m2). Kehalise kasvatuse tundideks üürib kool spordihoonet ja siseujulat, mis asuvad koolimajast 300 m kaugusel.

Pilt 1. Koolimaja 1910. a ehitatud hoone

Pilt 2. Koolimaja 1977. a ehitatud hoone

5

2.4. Õpetajad,koolitöötajad ja õpilased

Koolis töötab 2014/15 õppeaastal 26 inimest, naisi 22, mehi 4, õppe- ja kasvatustööga seotuid töötajaid 20 ja teisi 6. Õppe ja kasvatustööga seotud töötajad: õpetajad (11,72 ametikohta), direktor (1,0 ametikohta), õppealajuhataja (0,5 ametikohta), huvijuht (0,5 ametikohta), sotsiaalpedagoog (1,0 ametikohta), logopeed (0,5 ametikohta), ringijuhid (1,36 ametikohta), pikapäevarühma kasvatajad (0,75 ametikohta). Pedagoogilisest kaadrist on 16 erialase kõrgharidusega ja 4 erialase keskeriharidusega. Õpetajate keskmine vanus on 49 aastat. Kohapeal elab õpetajatest 35%. Teised töötajad: majandusjuhataja (0,5 ametikohta), remondimees (0,3 ametikohta), majahoidja (1,0 ametikohta), raamatukoguhoidja (0,2 ametikohta), koristajad (2 ametikohta), köögitöölised (1,25 ametikohta). Töötajate keskmine vanus on 56 aastat. Õpilased jagunevad 2014/2015 õ-a sooliselt: 66 tüdrukut ja 65 poissi. Väljaspool kooli teeninduspiirkonda elab 39 õpilast. Kolmel lapsel ei ühti kodune keel kooli õppekeelega. Kui analüüsida õpilaste arvu ja kooli tulevate laste arvu järgmisel kuuel aastal (vt Tabel 3), siis on olukord stabiliseerumas. Mõne aasta tagune suur õpilaste arvu langus on nüüd lõppenud. Õpilaste arvud ei pruugi selliseks kujuneda, sest päris palju lapsi elab väljaspool teeninduspiirkonda ja nendega ei oska praegu arvestada. Ka elanikkonna ränne mõjutab suurel määral õpilaste arvu.

Õppeaasta 1. klassi Õpilaste üldarv õpilaste arv 2015/16 8 128 2016/17 21 135 2017/18 8 129 2018/19 17 134 2019/20 21 137 2020/21 17 138 2021/22 13 136

Tabel 3. Esimese klassi ja kooli õpilaste üldarvu prognoos seitsmel järgmisel õppeaastal

6

3. Kooli missioon, visioon, ülesanne ja põhieesmärk

3.1. Kooli missioon

Valtu Põhikool on tugevate traditsioonidega kool, mis annab konkurentsivõimelist põhiharidust.

3.2.Kooli visioon

Valtu Põhikool on kujunenud sõbralikuks ja turvaliseks maakooliks, kus õppimine on au sees ja mille lõpetaja on loov ning mitmekülgne isiksus, kes suudab valida oma huvidele ja võimetele vastava haridustee.

3.3. Kooli ülesanne

Kooli ülesanne on õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

3.4. Kooli tegevuse põhieesmärk

Kooli põhieesmärk on toetada lapse arengut igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Tagada igale lapsele kvaliteetne ja võimetekohane haridus turvalises ning õppimist väärtustavas keskkonnas.

Põhiväärtused  Traditsioonid – läbi ühisürituste ühtse tunde loomine.  Turvaline keskkond – arengut soodustav keskkond, kõik tahavad kooli tulla, koolis on mõnus olla ja omavahelised suhted on head.  Toetatakse iga õppija arengut - kõik koolis olijad (õpilased, õpetajad, töötajad) õpivad, igale õppijale on loodud individuaalse arengu võimalused mitmekesiste (valiku)võimalustega. Õppija areneb õppides ja huvitegevuse kaudu. Meil saab ja peab õppima.  Väärtustatakse kõiki inimesi - iga inimene on oluline ja tähtis: nii õpilane, õpetaja kui ka töötaja.  Austus – vastastikune lugupidav suhtumine, koolikultuuri väärtustamine.

7

 Tervislikud eluviisid – aktiivne liikumine, tervislik toit.  Usaldusel põhinev koostöö - oleme üksteise vastu ausad ja koolile lojaalsed.  Keskkonnahoid – säästlik tarbimine, taaskasutus ja loodushoid.

Kooli juhtlause on „PÄIKE PAISTAB KÕIGILE“ - olenemata sellest, milline sa oled ja mida sa teinud oled, OLED SA TÄHTIS.

4. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad

4.1. Tulemuslikkuse hindamine

2014. aastal viidi läbi kompleksne sisehindamine sisehindamise korra järgi. Sisehindamisel lähtuti kogutud andmetest, tegevusnäitajatest ja järgmistest hindamiskriteeriumidest: a) eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine; b) personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduste hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täiendkoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika; c) koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu, lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted, kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu; d) ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaaltehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; e) õppe- ja kasvatusprotsess, sealhulgas õpilase areng, õppekava, õppekorraldus ja –meetodid, väärtused ja eetika; õpilastega seotud tulemused, huvitegevus, tervisedendus, õpilastega seotud statistika, õpilaste rahulolu ning õpijõudlus. Sisehindamise käigus selgitati välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse arengukava 2015-2017 tegevuskava.

8

4.2. Arengukava valdkonnad

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate koolielu valdkondade arendamise:  eestvedamine ja juhtimine;  personalijuhtimine;  koostöö huvigruppidega;  ressursside juhtimine;  õppe- ja kasvatusprotsess;  väärtused, eetika, huvitegevus ja tervisedendus.

5. Eri valdkondade hetkeseis ja arengueeldused

5.1. Eestvedamine ja juhtimine

Meeskonnatööl põhinev demokraatlik juhtimisstiil. Kooli eesmärk on olla pidevalt arenev organisatsioon, kus väärtustatakse meeskonnatööd. Kooli personal on kaasatud erinevate koostöövormide kaudu kooli arendustegevusse. Kooli juhtkond innustab personali püstitatud eesmärkide saavutamisel.

Tugevused:  kooli personal tegutseb ühtse meeskonnana;  koolil on stabiilne ja kvalifitseeritud kaader;  kooli personal teab kooli eesmärke ja arenguplaane;  kooli personal osaleb hea meelega kooli arendustöös;  õpetajad osalevad aktiivselt koolielu planeerimises;  toetatakse eri projektide elluviimist;  organisatsiooni mikrokliima uuringu järgi on personal juhtimistegevusega rahul;  kollektiivi ühised traditsioonid;  õpetajad tunnevad end tunnustatuna.

9

Parendustegevused (arengusuunad):  arengukava ja kooli üldtööplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest;  analüüsitakse sisehindamise mõju kooli arengule ja sellest tulenevalt täiustatakse sisehindamise süsteemi;  üldtööplaanis planeeritakse sisekontroll;  planeeritakse ÕE (õpilasesinduse) koolitamist;  sisekontrolli planeerimisel lähtutakse sisehindamise tulemustest;  kooli dokumentatsioon viiakse vastavusse muutuva seadusandlusega;  hoitakse kooli mainet ja õppetegevuse jm kaudu püütakse seda tõsta;  koostatakse IT-arenduse plaan;  parandatakse koostööd lastevanematega.

5.2. Personali juhtimine

Personali vajaduse määramisel on lähtekohaks kooli vajadused, eesmärgid, tegevusplaanid ning olemasolevate töötajate oskuste ja arengupotentsiaali hindamine. Koolis töötab personal, kes oma tegevuses lähtub alati lapse arenguvajadustest, on loov ja asjatundlik. Personali arendamise vajaduse määratlemise aluseks on erinevad analüüsid (sisehindamine, õppeaasta kokkuvõte, töötajate personaalsed analüüsid, klassijuhatajatöö kokkuvõte) ning väljenduvad nii kooli kui organisatsiooni ja töötajate personaalsete arengueesmärkidena. Juhtkonna ülesanne on luua personaliarengu võimalused ja tingimused ning see on kooli motivatsioonisüsteemi oluline osa.

Tugevused:  kooli organisatsioonistruktuur on hetkevõimalusi arvestades sobiv, olemasolevad ametikohad on täidetud;  personali näitajad on stabiilsed, kaadri voolavus on väike ning uue personali leidmine on olnud tänu õppeasutuse heale mikrokliimale ja mainele hõlbus;  viimasel kolmel õppeaastal on enamik pedagoogidest kvalifikatsiooninõuetele vastanud;  õpetajad osalevad maakondlikes ainesektsioonides;

10

 arvestatakse töötajate koolitussoovidega;  täiendkoolitust on saanud ka teised kooli töötajad: köögitöölised ja koristajad;  kooli pedagoogid on maakonnas tuntud ja tunnustatud;  õpetajate päeva tähistamine;  ühised ettevõtmised: kooliaasta alguse ja lõpu tähistamine, suvine ekskursioon Eesti väikesaartele (15 aastat – 15 väikesaart), sünnipäevade tähistamine, jõululõuna;  direktori vastuvõtt õpetajatele koos parimate ainetundjatega ja nende vanematega. Parendustegevused (arengusuunad):  optimaalse struktuuri kavandamine ja tagamine;  tagatakse pidev infoliikumine ja info edastamiseks kasutatakse rohkem infotehnoloogilisi võimalusi, sh kooli kodulehekülge;  pööratakse tähelepanu sellele, et ühiselt vastu võetud otsuseid ja nõudeid järgivad kõik õpetajad;  täiendatakse töötajate tunnustussüsteemi;  viiakse regulaarselt läbi infominuteid;  kasutatakse efektiivsemalt kooliraadiot;  jätkatakse sisekoolitusi töötajalt töötajatele;  pööratakse tähelepanu personali eneseanalüüsioskuse täiustamisele;  viiakse sisse korrapärase arenguvestluste süsteem.

5.3. Koostöö huvigruppidega

Koolis on vajalik lähtuda põhimõttest, et koolil on võimalik saavutada häid tulemusi siis, kui kõikide huvigruppidega (lapsevanemad, õpilased, koostööpartnerid, personal, valla-valitsus) on hea koostöö. Koolipoolne süstemaatiline koostöö kavandamine kõigi huvigruppidega. Kõik huvigrupid on kaasatud õppe- ja arendustöösse. Toimub meeskonnatöö arendamine, sõbraliku õhkkonna loomine.

Tugevused: 11

 toimib planeeritud koostöö hoolekoguga;  toimib koostöö kohaliku omavalitsusega;  toimib koostöö kohalike asutustega: lasteaia, seltsimaja, raamatukogu ja spordimajaga;  „Tagasi kooli“ nädala raames annavad lastevanemad ja vilistlased koolitunde;  kasutatakse lastevanemate abi huvitegevuse korraldamisel (õpilaste transport, riiete soetamine, laagrite korraldamine jms);  hoolekogu on koos käinud tööplaani järgi 3-4 korda aastas;  õpilasesinduse töökoosolekud toimuvad regulaarselt kaks korda kuus;  igal aastal on toimunud lastevanemate üldkoosolekud;  klassi lastevanemate koosolekutest osavõtt on olnud aktiivne;  vanemate suhtumine arenguvestluste vajalikkusesse on muutunud positiivsemaks;  kooli jaoks üks kõige tähtsamaid huvigruppe - lastevanemad – on küsitluse põhjal, kooliga tervikuna rahul;  infovahendajana toimib e-kool ja kooli koduleht;  enamik töötajaid on kooliga rahul.

Parendustegevused (arengusuunad):  kavandada huvigruppidega koostöö üldtööplaanis (ülesanded, vastutajad, tähtajad);  luua koos õpilasesindusega läbimõeldud süsteem, kuidas kaasata õpilasi tunniväliste ürituste kavandamisse;  luua lastevanematele ja kooli personalile täiendavaid võimalusi teha ettepanekuid ja avaldada arvamust;  kavandada koostöö hindamine ka kooli pidaja ja hoolekoguga.

5.4. Ressursside juhtimine

Eelarveliste vahendite efektiivne ja ökonoomne kasutamine tagab tulemusliku õppeprotsessi. Kooli materiaaltehniline baas loob õpilastele turvalise ja sobiva kasvukeskkonna ning personalile hea töökeskkonna. Kooli infosüsteem vastab eri

12

huvigruppide vajadustele ja kooli eesmärkidele. Koolis on efektiivne infoturvesüsteem, seadusega avalikustamisele mittekuuluv info on kaitstud. Materiaalsete ressursside juhtimisel jälgitakse säästlikkuse põhimõtet.

Tugevused:  eelarve koostamise protsess on olnud demokraatlik ja läbipaistev, seejuures arvestatakse personali soove õppevahendite ja inventari soetamisel;  eelarve koostamist ja jälgimist toetab vallavalitsuse raamatupidamine;  eelarve projekt ja planeeritavad investeeringud arutatakse läbi hoolekoguga;  eelarve plaanipärast täitmist jälgitakse pidevalt ja selle kohta antakse tagasisidet hoolekogule;  arengukava tegevuskavas kavandatud vajadused on suures osas kaetud eelarves ressurssidega;  õpilastele on tagatud soodne kasvukeskkond ja personalile hea töökeskkond;  valvekaamerate ja automaatse tuletõrjesüsteemi arendamine muutis koolimaja turvalisemaks;  kooli ruumid on puhtad ja maa-ala heakorrastatud;  igas klassiruumis on tahvlivalgustid ja õpilastele sobiv mööbel;  igal õpetajal on võimalus kasutada arvutit;  arvutiõpetus on integreerunud tihedalt aineõpetusega. Arvutiklassi kasutatakse lisaks ainetundide läbiviimisele ka arvutiõpetuse ja –ringitundideks;  arvutiklassis on olemas SMART-tahvel;  kooli õppekirjanduse kogu täiendatakse regulaarselt ja planeeritult.  igale õpetajale on tagatud personaalne arvutiga töökoht;  igale õpilasele on arvutiklassis tagatud personaalne arvutiga töökoht; 2013. aastal saadi arvutiklassi 10 arvutit; 2014. aastal 7 sülearvutit;  üheksas klassis on dataprojektor;  4. ja 7. klassil on oma blogi, kust saab infot laste tegemiste kohta;  osaletakse vanapaberi kogumise kampaanias (Väätsa prügila);  osaletakse KIK-i projektides;  koristatakse kooliümbrust ja asulat;  rohelise lipu kool.

13

Parendustegevused (arengusuunad):  koolihoone täielik renoveerimine (katus, koridorid, klassiruumid, elektri-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemid);  luua ülevaade võimalustest saada erinevatest fondidest ja projektidest lisaresursse;  paigaldada koolimajja turvalisuse tagamiseks täiendav ja kvaliteetsem jälgimissüsteem;  remontida saali lagi koos valgustusega ning soetada uued toolid saali;  kooli stendide uuendamine;  uuendada IT-vahendeid süsteemselt;  uuendada ainekabinettide õppevahendeid;  projekteerida ja renoveerida koolimaja küttesüsteem;  koolimaja territooriumi kujundamine õpilasesõbralikuks;  vähendada printimiskulusid.

5.5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Õpilase individuaalsusega arvestamine. Osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel. Õpilaste erivajaduste väljaselgitamine ja toetamine. Huvialategevus. Õpilaste osavõtu suurendamine ringide tööst ja kooli üritustest (eriti III kooliaste). Tihe koostöö koduga. Märgata ja tunnustada kõike, mis kiitmist väärt.

Tugevused:  õpilase arengut analüüsitakse regulaarselt, kasutades eri meetodeid: õpitulemuste hindamine, tasemetööde ja eksamitulemuste analüüs, arenguvestlused, õppeveerandi hinnete analüüs. Iga veerandi lõpus analüüsivad õpetajad õpilaste edasijõudmise või mitte-edasijõudmise põhjuseid ja selle põhjal rakendatakse vajadusel vastav tugisüsteem;  kõik 9. klassi õpilased lähevad õppima gümnaasiumi või kutset omandama;

14

 võrreldava perioodi jooksul on pikapäevarühma keskmine täituvus olnud 30 õpilast. Suur osalejate arv näitab, et vajadus pikapäevarühmaks on olemas, sest lastel on vaja bussi oodata, väga paljud vanemad töötavad koduasulast kaugemal. Pikapäevarühmas on laps kella poole neljani järelevalve all;  koolil on õppekava ning ainekavad, mille koostamise aluseks on riiklik õppekava ja millest lähtuvalt koostavad õpetajad igaks õppeveerandiks töökavad;  väärtustatakse omavahelisi häid suhteid ja ühise perena toimimist;  õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks ja abi korraldamiseks toimib koostöö aineõpetajate, klassijuhatajate, lastevanemate ja erialaspetsialistidega;  toimib õpilaste tunnustamise süsteem (kiitused veerandilõpu kogunemistel ja e-koolis, kevadine vastuvõtt);  koolikohustuste täitmise üle peetakse pidevalt arvestust, puudumiste põhjuseid püütakse välja selgitada ja analüüsida;  aineolümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel on osaletud aktiivselt ja edukalt;  koolikohustuse täitmise tagamiseks on rakendatud süstemaatilisi jõupingutusi. E-kooli kasutuselevõtmisega seoses on puudumiste arvestamine täpsem ja põhjuseta puudumistele reageerimine kiirem;  sotsiaalpedagoogi ja logopeedi olemasolu;  parimatele lõpetajatele antakse vallavalitsuse tänukiri.

Parendustegevused (arengusuunad):  vähendada mitterahuldavaid veerandi- ja aastahindeid saanud õpilaste arvu;  vaadata üle õppekava kui tervik;  arendada õpilaste suhtlemis- ja eneseväljendamise oskust eri tasanditel;  tõsta klassijuhataja rolli info edastamisel ja eestvedamisel;  läheneda õpilastele individuaalselt lähtuvalt tema andekusest ja vajadustest;  järgida tunnustamissüsteemi ja vajadusel seda täiendada;  koolikohustuse täitmise tagamiseks tõhustada koostööd lastevanematega;  õppekava rikastamiseks leida projektipõhiselt lisarahasid õppekäikude, matkade, ekskursioonide, kontsertide jms korraldamiseks;  rakendada küsitlust laste rahulolu uurimiseks.

15

5.6. Väärtused, eetika, huvitegevus ja tervisedendus

Kooli õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk on kujundada inimest, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust, soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd, toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja –vastutusest, juhindub valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest (inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus), on tundlik esteetiliste väärtuste suhtes, kujundab oma ilumeelt, väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha. Kooli traditsioonide hoidmine. Oma kooli tunne: väljaspool kooli esindab õpilane ikka oma kooli.

5.6.1. Väärtused

Tugevused:  õpilased ja õpetajad on uhked oma kooli üle,  sõbralik õhkkond koolis,  teatrite, muuseumide ja kontsertide ühiskülastused,  traditsioonilised üritused,  klassikroonikate ja klassiblogide pidamine,  kooli oma müts ja vest;  kooli kroonikaraamatu pidamine 1926. aastast.

Parendustegevused (arengusuunad):

 uuendada kooli kodukorda.

5.6.2. Huvitegevus

Õppe- ja kasvatustegevuse toetamine; laste vaba aja sisustamine; kogemuste saamine ja kooli esindamine väljaspool oma kooli. Huvitegevuses arvestatakse õppeaasta eesmärke ja kooli väärtusi. Traditsioonilised ülekoolilised üritused suurendavad ühtekuuluvustunnet ja arendavad üksteisega arvestamist; kõik ringid saavad esitada ja esitleda tehtut ja õpitut näitustel, võistlustel, kontsertidel, konkurssidel.

16

Tugevused:  huvitegevus toimub tihedas koostöös kohalike asutustega: o Valtu seltsimaja (kevadkontsert, „Külalava“); o Valtu lasteaed Pesapuu (kooliõpilased käivad lasteaias esinemas või raamatuid ette lugemas, ühised teatrietendused, õunajooks, kooli külastavad koolieelikud, lasteaed kooli keskonnalaadal, I klassi õpetaja tagasiside lasteaeda); o Valtu spordimaja (kehalise kasvatuse tunnid ja spordiüritused toimuvad spordimajas või selle rajatistel); o Valtu raamatukogu (raamatukogutunnid, viktoriinideks ettevalmistamine, valla kirjanduspäevad).

Parendustegevused (arengusuunad):  suurem koostöö teiste valla koolidega;  poistele rohkemate võimaluste loomine.

5.6.3. Tervisedendus

Olla kool, kus propageeritakse tervislikke eluviise ja toitumist. Tugevused:  aastast 2012. ollakse tervist edendav kool;  maakonna parimate sportlaste vastuvõtule on kutsutud igal aastal vähemalt kaks õpilast;  kolm korda aastas toimuvad ülekoolilised tervisepäevad: „Reipalt koolipinki“, vastlapäev ja kevadine koolijooks-matk. Parendustegevused (arengusuunad):  tervislike eluviise ja toitumist propageerivate ürituste korraldamine.

17

6. Turvalisuse tagamine koolis

Mis tehtud:  automaatne tuletõrjesüsteem on muutnud koolimaja turvalisemaks;  õpetajad on läbinud tuleohutuse koolituse;  kõik koolimaja välisuksed on seestpoolt avatavad;  õppe- ja kasvatustöö käigus arutatakse läbi õpilaste turvalisusega seotud riskid, planeeritakse meetmed nende ärahoidmiseks;  tehakse koostööd päästeametiga;  igal õppeaastal toimub õpilaste tuleohutusloeng ja -õppus;  noorsoopolitsei on õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele pidanud narkoennetusteemalisi loenguid;  jälgitakse igapäevaselt ja pannakse tähele, julgustatakse reageerima kohe, kui muutust märgatakse;  osaletakse KEAT-il (päästeameti, politsei ja punase risti projekt 6.klassile – KAITSE END JA AITA TEIST);  koolis töötab kooliõde.

Kuidas tagatakse:  tehakse koostööd politseiga;  õpilastel on väljasõitudel kaasas täiskasvanud saatjad;  õpetajad jälgivad, et töövahendeid kasutatakse ettenähtud otstarbel;  teostatakse töökeskkonna riskianalüüsi, selgitamaks ohutegureid ja nende mõju töötajate tervisele;  inimlikku tähelepanu jätkub iga õpilase jaoks; Tegevused edaspidiseks.  koolimaja trepp varustada jälgimissüsteemiga;  koolivägivalla vähendamiseks tõhustada koolis vahetundide ajal korrapidaja õpetaja tööd;  liituda KiVa (kiusamisvastane) programmiga;  viia iga kolme aasta järel läbi esmaabi ja tuleohutuse koolitus kõikidele töötajatele;  muuta töökindlaks signalisatsiooni süsteemid;  täita tervisekaitse nõudeid.

18

7. Tegevuskava kolmeks aastaks

7.1. Eestvedamine ja juhtimine

Prioriteetsed eesmärgid: o viia sisehindamine läbi regulaarselt; o uuendada põhidokumente; o personali eneseanalüüs; o koolitada õpilasesindust.

Jrk 2015 2016 2017 nr Ülesanded ja projektid Vastutaja

1. Sisehindamiseks vajalike andmete kogumine * * * direktor, õppealajuhataja

õppealajuhataja, 2. Sisehindamise läbiviimine * direktor

3. Kooli kodukorra uuendamine * direktor

4. Eneseanalüüsi koolituse läbiviimine * direktor

5. Personali eneseanalüüsi läbiviimine * * * õppealajuhataja, direktor

6. (ÕE) õpilasesinduse koolitamine * * * huvijuht, direktor

7. IT-arenduse plaani koostamine * direktor

8. Kooli dokumentatsiooni uuendamine * * * direktor

9. Koostöö parandamine lastevanematega * * * direktor

7.2. Personalijuhtimine

Prioriteetsed eesmärgid:  hinnata personali vajadust;  värvata personali;  personali kaasata ja toetada;

19

 personali arendada.

Jrk 2015 2016 2017 nr Ülesanded ja projektid Vastutaja Optimaalse struktuuri kavandamine ja * * * direktor 1. tagamine

2. Vastuvõetud otsuste ja nõuete täitmine * * * õppealajuhataja direktor 3. Koostöös pidajaga leida võimalus sekretäri * direktor töölevõtmiseks 4. Info liikumise parandamine * * * direktor

5. Kogu personali arenguvestluste läbiviimine * * * direktor

6. Infominutite läbiviimne * * * direktor, 7. Sisekoolituste läbiviimine * * * õppealajuhataja direktor

8. Täiendkoolituse plaani koostamine * * * õppealajuhataja, direktor 9. Töötajate tunnustamise korra täiustamine * direktor

10. Personali rahuloluküsitlus * * * direktor

7.3. Koostöö huvigruppidega

Prioriteetsed eesmärgid:  kavandada koostöö;  kaasata huvigruppe;  hinnata huvigruppide koostööd.

Jrk 2015 2016 2017 nr Ülesanded ja projektid Vastutaja 1. Kavandada koostöö huvigruppidega * * * direktor üldtööplaanis

2. Koostöös ÕE-ga (õpilasesindus) tunniväliste * * * huvijuht,direktor ürituste kavandamine

3. Lastevanemate aktiivsuse tõstmine klassjuhatajad, lastevanemate koosolekul osalemisel * * * direktor

20

4. Huvigruppidele täiendavate võimaluste loomine ettepanekute tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks * direktor

5. Rahulolu küsitluse läbiviimine õpilastele * * * direktor

6. Rahulolu küsitluste läbiviimine * * * direktor lastevanematele

7. Koostöö hindamise kavandamine pidaja ja * direktor hoolekoguga

7.4. Ressursside juhtimine

Prioriteetsed eesmärgid:  juhtida eelarvelisi ressursse;  arendada materiaaltehnilist baasi;  juhtida inforessursse;  majandada säästlikult ja hoida keskkonda.

Jrk 2015 2016 2017 nr Ülesanded ja projektid Vastutaja 1. Tervikliku ülevaate loomine võimalustest direktor, saada lisaraha eri fondidest ja projektidest * * * majandusjuhataja

2. Katuse remont * majandusjuhataja

3. Käsitööklassi remont * majandusjuhataja

5. Küttesüsteemide projekteerimine * majandusjuhataja

6. Kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine * majandusjuhataja

7. Elektrisüsteemide projekteerimine * majandusjuhataja

8. Elektrisüsteemide renoveerimine * majandusjuhataja

9. Klassiruumide ja koridoride remont * * * majandusjuhataja

10. Palliplatsi renoveerimine * * * direktor

21

11. Kodulehe uuendamine * direktor

12. IKT-vahendite (Ipad-id) kaasajastamine * * direktor

13. Printimiskulude vähendamine * * direktor

14. Täiendavate jälgimiskaamerate paigaldamine * direktor

15. Koolimaja territooriumile pingid, * direktor puhkekohad

7.5. Õppe- ja kasvatusprotsess

Prioriteetsed eesmärgid:  õpilase areng;  õppekava;  õppekorraldus ja –meetodid;  väärtused, eetika, huvitegevus ja tervisedendus.

Jrk 2015 2016 2017 nr Ülesanded ja projektid Vastutaja klassijuhatajad, 1. Klassides arenguvestluste läbiviimine * * * õppealajuhataja

õppealajuhataja 2. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega * * * õpilaste arvu vähendamine õpiabisüsteemi kaudu direktor, 3. Tugisüsteemide arendamine * sots.ped.

4. Uue õppekava korrigeerimine * õppealajuhataja

5. Uue õppekava ainekavade korrigeerimine * õppealajuhataja

6. Projektides osalemine * * * direktor

7. Uue kaasaegse õppeinventari ja materjalide * * * direktor soetamine 8. Kooli kodukorra uuendamine * õppealajuhataja,

9. Poistele huvitegevuse võimaluste * direktor, huvijuht laiendamine

22

10. Planeerida ja teostada koostöö teiste valla * * * huvijuht koolidega 11. Tervislikke eluviise ja toitumist * * * huvijuht propageerivate ürituste korraldamine

8. Arengukava uuendamise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpul õppenõukogu ja hoolekogu poolt. Vajadusel tehakse täiendused. Arengukava täitmise hindamist korraldab kooli juhtkond. Arengukava on kinnitatud Kehtna Vallavolikogu istungil 28.01.2015 otsusega nr 40.

23