TAMSALU AJALEHT

NR. 2 VEEBRUAR 2009 TASUTA Kevadet otsimas

Kevadet olla nähtud. Läksin välja vaatama, kas ta ka meile pärale on jõudnud. Ilm oli küll kevadisema moega, aga vinge külm tuul ja hangede kaupa lund ei andnud lootust kevadlilli kohata. Käisin metsas. Peale vareste äreva kraaksumise ja pajutibude ei olnud kevademärke kuulda ega näha. Põllul laiutas ühtlane valge vaip, kaugustes kihutas suusatajaid. Jah, mõtlesin, siin perifeerias teda pole, aga äkki on valla pealinnas kevade kohalolek tuntavam ? Tamsalu võttis mind vastu sulavate hangede ja hiidveeloikudega. Poe taga pidin suurde jääauku autoga äärepealt kinni jääma. Aga kusagilt hakkas natuke kevadhõngu tulema. Pilleriini sisse minnes oli ta seal. Nii riiulitel kui letil laiutades ja värvide ilu nautides. Kergendatult ohates küsisin, kas kevadekuulutajaid käiakse palju siit ka kodudesse viimas. „Jah“, oli lilleleti müüja Sille – Riin Sildvee nõus. „Praegu ostetakse ka aga kõige rohkem saavad lilli ikkagi naised. Naistepäevaks.“ Olin selle tunnistajaks isegi, kui 10. märtsil nartsissi või tulpi otsisin. Järgi olid ainult väsinud nelgid ja roosid. „Lilleäri läheb kuidas kunagi“, selgitas müüja, „ talv on vaiksem aeg ja kevadel kui elu üldse lahti läheb, hakkab rahvas ka lille rohkem ostma. Selle nelja aasta jooksul, mil olen siin töötanud, on olnud ka raskemaid aegu, aga praegu ei saa nuriseda“. Ostsin ka ise ühe uhke punase ratsuritähe. Oma õuelt või metsast lille vist niipea ei saa. Aga eks ühe õnnetus on teise õnn, talverõõmude nautijatel on pidu veel pikaks ajaks. Kui lumehang enne paastumaarjapäeva kaks nädalad koera kannab, siis kannab lumehang pääle paastumaarjapäeva kaks nädalad härga. Vanasõna. (maarjapäev – 25 märts). Ain Aasa

Pildil näitab Sille – Riin Sildvee õite ilu.

Registreeringu õigsuse kinnitamine Ühine jäätmekava 2009-2014 majandustegevuse registris Riigi jäätmekava võeti vastu Vabariigi Valitsuses 29.mail 2008a. Vastavalt majandustegevuse registri seadusele peab ettevõtja korraldusega nr 234. Jäätmekava 2008-2013 olulisemaks muudatuseks esitama haldusorganile iga aasta 15.aprilliks kinnituse registreeringu on, et kui senini toimus valdavalt segajäätmete ladestamine õigsuse kohta, kui ettevõtja registreerimisest või registreeringu prügilatesse, siis uuteks suundadeks on, kas jäätmepõletus muutmisest ettevõtja taotluse alusel on möödunud rohkem kui kolm spetsiaalsetes jäätmepõletustehastes või selle alternatiivina kuud. segajäätmetest jäätmekütuse tootmine. Tamsalu, Väike-Maarja, Seega tuleb registreeringu õigsus kinnitada igal aastal Rakke ja Laekvere vallad otsustasid koostada järgnevaks viieks ajavahemikus 15. jaanuarist kuni 15. aprillini. Samal aastal enne aastaks ühise jäätmekava. Ühise jäätmekava koostamise 15. jaanuari tehtud registreeringu õigsus tuleb samuti kinnitada. eesmärgiks oli kirjeldada piirkonna valdade jäätmehoolduse Kolme kuu jooksul enne 15. aprilli (seega alates 15. jaanuarist) hetkeseis täna, tuua välja hetkeprobleemid ja mõelda, kuidas minna ettevõtja taotlusel tehtud registreeringu muutmisel ei pea edasi. Ühise jäätmekava rakendamisel on märksõnadena määratletud registreeringu õigsust enam täiendavalt kinnitama. jäätmetekke stabiliseerimine, jäätmete taaskasutamise suurendamine, Asudes kinnitama oma registreeringu õigsust, tuleb kontrollida keskkonna- ja terviseriskide vähendamine ning majanduslikult ja antud registreeringu andmeid majandustegevuse registri veebilehel sotsiaalselt vastuvõetava jäätmemajanduse rakendamine. http://www.mkm.ee/mtr asuvast majandustegevuse registrist. Kui Esmatähtis on muidugi seejuures kõigi jäätmetekitajate haaramine selgub, et mõningad andmed vajavad muutmist, tuleb esitada jäätmekäitlussüsteemi ja jäätmete eelsorteerimise tõhustamine. Ühise registreeringu muutmise taotlus . jäätmekava kohaselt tahame jätkata jäätmete liigitikogumise Registreeringu õiguse kinnitamise või registreeringu muutmise arendamist – jäätmejaamade, jäätmemajade ja kompostimisväljakute taotlus esitatakse X-tee ettevõtjaportaali (äriregistris registreeritud ehitamist või täiustamist. Samuti plaanime neljas vallas korraldada ettevõtja), kodanikuportaali kaudu (füüsiline isik), e-posti teel ühiseid jäätmealaseid kampaaniaid nii haridusasutustele kui (digitaalallkirjastatult), posti teel või kohaleviimisega vastava elanikkonnale. Samuti tuleb perioodil 2009-2014 a. sulgeda registreeringu teinud asutusele. keskkonnanõuetele vastavalt Rakke prügila. Tamsalu, Väike-Maarja, Taotluste vormid ja juhendid majandustegevuse registri Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2009-2014 avalikel veebilehel: http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=vormid väljapanekutel ja istungitel täiendusi ja ettepanekuid jäätmekavasse Lisainformatsioon: Ursula Saar 322 8444 ei tehtud. Tamsalu Vallavolikogu võttis vastu 04.03.2009 määrusega nr 5 “Jäätmekava 2009-2014”. Allikas: majandustegevuse registri veebileht Lembit Saart KULTUURIKALENDER APRILL TAMSALU KULTUURIMAJAS. Tamsalu valla vanim elanik 01.04.2009 kell 19.00 KINOBUSS noortefilmiga BURATINO. Sinaida Heinsoo Pääse 35.- 01.04.2009 kell 20.30 KINOBUSS film VASA 35.-/45.- on 99 aastane. Alla 12 aasta mittesoovitav. 03.04.2009 kell 19.00-21.30 LASTE DISCO DJ Siim Pohlak 03.04.2009 kell 22.00-02.00 LASTE DISCO DJ Siim Pohlak. 12.04.2009 kell 12.00 TSIRKUS. Pääse 40.- 13.04.2009 kell 11.00-15.00 DOONORIPÄEV 18.04.2009 kell 11.00st alates Tamsalu suusatreener Lauluvõistluse„TAMMMETÕRU-20“ bändipoovid 19.04.2009 kell 15.00 Lauluvõistlus „ TAMMETÕRU-20“ . Ilmar Udam võitis Eesti Pääse 15.- pikamaasuusatamise 24.04.2009 kell 19.00 Lauluklassi loominguõhtu laulu Estoloppeti sarja. ja luulega. Pääse 15.- Palju õnne ! Tamsalu Spordikompleksis 25.04.2009 kell 10.00 Tamsalu meistrivõistlused ujumises.

Oma 35. aastapäeva „Krõllipoisid“ võitsid tähistas kapell „Lustpill“ tantsukonkursi. Juhendaja Sirje Luik 8. märtsil toimus Rakvere Teatris uute meeste- ja poistetantsude kirjutab pikema loo konkurss. Poistetantsudest tuli võitjaks Ülle Fereli loodud järgmisse ajalehte. “Nipitiri”, mis on üks 2010. aasta Meeste tantsupeo tantsudest. Võidukasse tantsurühma “Krõllipoisid” kuulusid: Märt Vahisalu, Martin Tamm, Kaspar Kukk, Ardi Mänd, Keimo Kleitz, Jarmo Raudvee, Germo Partsioja, Reio Põldmaa, Andreas Keermann, Samuil Mihhailov, Kuldar Kaasik ja Erko Varts. Aitäh “Krõllipoistele” ja tänu nende vanematele abi ja mõistva suhtumise eest. Ootame meeldivat koostööd ka edaspidi. Õpetajad Ülle ja Andra. Teevad au. Memmed Tugitooli sport on hea Käige memmed – kõndige, paljud meist eks seda tea, tervist taga nõutage ! õnneks on kah palju neid Kui ei ise endast hooli, nühivad kes suusateid. jäädki virelema voodi. Nühivad ja nühivad, Tugitoolis röötsakil kindlalt tippu rühivad. krutid puldinuppe, Kui ka õnn on olemas – toast teise köötsakil poodiumile tõusevad. silid puusanukke. Eesmärk kui on seatud noorelt Kõndija tögada neid võidaks toorelt, oma jonni nad ei jäta enne kui on medal käpas.

Lk.2 Tamsalu Ajaleht JUHT RÄÄGIB Eelarve kokkupanek oli väga palkade suurendamist. Alates Kuludest veel - väikesed raske. Eelnevatel aastatel saime eelmistest valimistest ei ole meie investeeringud oleme ära jätnud, nautida rahavoogude kasvu, munitsipaaltöötajad saanud 13. me ei hangi uut mööblit, seadmeid nüüd aga oli teada, et sisse- palka. Kui omavalitsustes ega muid vahendeid. tulekud jäävad vähemaks. räägitakse praegu palgafondi Inimesed teavad, et meile on Käesoleva aasta eelarve on vähendamisest, ei tähenda see eraldatud suured rahalised umbes 26% võrra eelneva aasta harilikult üksikute töötajate vahendid veemajanduse korras- omast väiksem. Küsid, et kuidas palkade vähenemist, kaotatakse tamiseks Tamsalus, raha sai ka nii väikese eelarvega hakkama seesama 13. palk või likvi- Porkuni veemajanduse III etapi saada ? Aga samuti kui oma pere deeritakse mõni täitmata tööd, samuti planeerime KOIT eelarvega, kulutada saab ainult ametikoht. Ka meie ei plaani kavasse gümnaasiumi uue hoone seda, mida teenid. Ja kui praegu inimeste palkade renoveerimist. Kõik see nõuab majandusanalüütikud räägivad, vähendamist, katsume hakkama omaosalust ja seetõttu pla- peab jääma tegelemine uute et me langeme sissetulekutes 2004 saada ilma mõnede koosseisu neerimegi ka laenu võtmist investeeringute leidmisega ja aasta, võibolla isegi 2001 aasta planeeritud inimeseta. kolmeks aastaks 15 – 16 miljonit uute töökohtade loomisega. tasemele, ka siis ei juhtu midagi Eelarve koostamise algul olime krooni just omaosaluse jaoks. Kahjuks pole me seni leidnud katastroofilist, ära elasime me ju me konservatiivsed, tegime Veeinvesteeringutele peaks sobivat inimest arendusnõuniku ka sellel ajal. Loomulikult oleme väiksema eelarve kui eelmisel järgnema linna keskuse korda- ametikohale, kes otseselt selle me vahepeal headel aastatel aastal, tegemise käigus tegemine, mida oleme oodanud valdkonnaga tegelema hakkaks. tulude suurenemisel võtnud vähendasime seda veel- pikka aega. Mõne sõnaga ka lehest. Võiks vabatahtlikult lisakohustusi, gi.Üksikisiku tulumaksu- Suur auk jäi riigieelarveliste olla rohkem igapäevaelu, lugusid näiteks spordihoone kulud olid laekumise prognoosi vähen- vahendite vähendamisest. Teede- inimestest. Ootaks ka muresid ja mõne aasta eest hoopis dasime ligi 5 miljoni krooni võrra. raha vähenes ligi poole võrra, 1,3 probleeme, mida avalikkuseni väiksemad. Oleme teinud palju Vaatamata sellele, et aasta kahe miljoni kroonini. Selle rahaga tuua. Oluline oleks et inimesed investeeringuid meie koolidesse, esimese kuuga on tulumaksu tuleb teed sõidetavad hoida, ütleksid, mida nad peavad lasteaedadesse ja mujale. laekumine olnud üle ootuste hea, midagi uut ehitada pole võimalik. tähtsaks. Võiks olla mingi Rääkides selle volikogu ajast, on teame, et see nii ei jää. Usun, et ei meie vallas ega mujal tribüüni moodi asi, kus saaks igal aastal tõusnud ka munitsi- Betoonelement on ajutiselt töö Eestis ei tule mingit katastroofi, arvamust avaldada ja dis- paalvaldkonna töötajate palgad. Tamsalus peatanud, EPT töötab millest eriti vabariiklik meedia kussiooni arendada. Kirjutage, Samuti oleme võtnud laenu tulude osalise tööajaga, ka teised armastab rääkida. Elu läheb edasi. tehke ettepanekuid mis võiks olla suurendamiseks. Nüüd, rääkides ettevõtted on toomist koomale Kui saime üle nendest rasketest teisiti ! vähenenud eelarvest vaatame, tõmmanud. Me jälgime tulu- aregadest iseseisvusaja algul, kuskohalt see vähenemine tuleb. maksu laekumist ja vajadusel saame hakkama ka praegu. Üheks Sellel aastal ei ole me ette näinud reageerime volikoguga kohe. põhiliseks suunaks tulevikus

ka kõndimas käinud. Ikka nii, et tema nägemisulatuses lahtiselt Toimetajalt. jooksmas. Aga alates märtsikuust lähen ma koeraga jalutama Kõigepealt tuleb mul muidugi vabandada nende ees, kes ainult teda rihma otsas hoides. Sest mõtlesin enda jaoks selgeks ilmumata või vigase materjali tõttu kannatada said. Näiteks see, selle, mis juhtub kui meie lemmik pahatahtlikule inimesele ette kuidas Kotkarist Vabadusristiks muutus, on mulle praeguseni jääb. Ja veel hullem, kui koer tõesti peaks kellelegi kas tahtlikult arusaamatu ! Aga eks rohigi on teada - üheksa korda kontrolli ja või tahtmata tõsise terviserikke põhjustama ja me kohtus asju alles siis anna trükki. klaarima peame. Minu rahakott ei kannataks niisugust Märtsi leht on omamoodi spordi – eri. Poleks uskunud, et meie aadrilaskmist välja. Ilmselt on raha aga ka inimeste arusaamine kandis niipalju erinevaid sportlikke asju toimub, mida ka lehes seaduste täitmise vajadustest põhjuseks, miks meist lääne – ja avaldada kannatab. Ainuke asi, mis kripeldama jääb, et suur hulk põhja poole jäävates riikides vabalt avalikus ruumis liikuvaid infot meie lehe ilmumissageduse tõttu juba üsna ajast maha lemmikloomi (ka kasse) lihtsalt ei ole. Kodulooma eest vastutab jäänud on. Vallal on uhke koduleht, samasugune on spordi- ikka omanik. Oma rahakotiga. Siis kui oma lemmiku vabadused kompleksil. Äkki leidub inimene, kes võtaks enda peale jooksvate kaaskodanike vabadustest ettepoole seab. sporditulemuste internetti ülesriputamise, usun et tänulikke vaatajaid oleks väga palju. Eelmise kuu lõpus toimunud intsident Kullenga põldudel oli omamoodi indikaator näitamaks eesti elu tänapäeva. Iseenesest julm ja mõtetu tegu ärgitas elava ja kohati väga emotsionaalseks kujunenud diskussiooni. Püssiga mehe teole pole loomulikult mingit vabandust võimalik välja mõelda. Samas olid kohalike ütluste järgi ka koerad olnud tihti lahtiselt jooksmas. Aga mitte ainult koertest ei sundinud see lugu rääkima. Jäin mõttesse hoopis seetõttu, et tekkis küsimus, kui palju oleks vaja kirjutada juurde uusi seadusi, et kõigil elujuhtumitel igaüks teaks, kellel just täpselt õigus on. Vanu Tamsalu ajalehti sirvides on tihti kirjas kohalikud koerte ja kasside pidamise eeskirjad, aga palju nende avaldamisest kasu on olnud? Mõnevõrra on loomulikult hulkuvate penide armaadad vähenenud, aga alles hiljuti kohtasin paari ka näiteks Pilleriinis. Olen koeraomanik juba üle kümne aasta. Kogu selle aja oleme

Tamsalu Ajaleht Lk.3 Tamsalu Vallavalitsuses 25.02.2009.a 1. Nõustuti ehitusloa väljastamisega Tele 2 Eesti AS-ile mobiilside ·MMS Invest OÜ-le Parc mõis rekonstrueerimisel aadressil: masti püstitamiseks Kullenga külas. Järvajõe küla, Tamsalu vald. 2.Nõustuti loa väljastamisega FIE Novruz Mammadov‘ile avaliku 7.Kehtestati Tamsalu Vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt ürituse “KEVADLAAT” korraldamiseks 22.märtsil s.a Tamsalu osutatavate sotsiaalteenuste hinnakiri alates 01.04.2009.a järgmiselt: Kultuurimaja esisel platsil ajavahemikul 9:00-15:00. ·pesupesemise teenus 5 kg (sotsiaalkeskuses või hooldekodus) 3.Kinnitati toimetulekutoetuse saajate nimekiri ja 23.- krooni; toimetulekutoetuseks veebruari kuus väljamaksmisele kuuluv summa. ·vanniteenus, dui kasutamine (hooldekodus) 25.- krooni 4.Eraldati sotsiaaltoetust viiele abivajajale ja jäeti rahuldamata kuus (transpordi vajadusel lisandub transpordi hind). avaldust. 8.Kinnitati Tamsalu Kalor AS ettepanek neljale perele korterite 5.Määrati hooldaja raske puudega abivajajale. eraldamiseks üürilepingu alusel kasutamiseks. 6.Nõustuti täiendavalt koolitoidu kompenseerimisega kolmele 9.Eraldati sotsiaaltoetust viiele abivajajale ja jäeti rahuldamata kaks taotlejale ja keelduti kahele taotlejale. avaldust. 7.Nõustuti korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmetekkekohas 10.Määrati koduteenus ühele abivajajale. jäätmemahuti tühjendussageduse muutmisega ühe avalduse alusel. 11.Nõustuti ehitusloa väljastamisega Viljar Eesmaa´le üksikelamu 8.Muudeti 13.01.2009.a korraldust nr 2 ja nõustuti katastriüksuse rekonstrueerimiseks Kaeva külas. omanikule katastriüksusega piirneva maaüksuse erastamisega 12.Kinnitati Tamsalu valla munitsipaalkoolides õpilaskoha Uudeküla külas. tegevuskulu arvestuslik maksumus 2009.aastal. 9.Kinnitati Tamsalu koolihoone rekonstrueerimistööde 13.Kinnitati Tamsalu valla munitsipaallasteaedades lasteaiakoha hinnangulise maksumuse koostajaks parima pakkumise teinud arvestuslik maksumus 2009.aastal. P.P.Ehitus OÜ. 14.Kehtestati Sääse Hooldekodus koha maksumus 2009.aastal 10.Nõustuti kolme maaüksuse riigi omandisse jätmisega Tamsalu alates 13.03.2009.a.. linnas. 15.Muudeti Tamsalu vallas valimisjaoskondade moodustamise 11.Määrati kolmeteistkümnele katastriüksusele sihtotstarbed kohta kehtinud määrust ja moodustati kaks valimisjaoskonda Vajangu külas, Sääse alevikus ja Porkuni külas. järgmiselt: · Tamsalu valimisjaoskond, hääletamisruumide asukohaga 09.03.2009.a Tamsalu Kultuurimaja ruumes, Sõpruse tn 3, Tamsalu linn. 1.Kiideti heaks hajaasustuse veeprogrammist toetuse saaja esitatud Valimisjaoskond nr 1 piirkonda kuuluvad: Tamsalu linna ning aruanne. Sääse aleviku territoorium ja järgmised külad: Alupere, Araski, 2.Nõustuti korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmetekkekohas Assamalla, Järvajõe, Kadapiku, Kaeva, Koiduküla, Koplitaguse, jäätmemahuti tühjendussageduse muutmisega kolme avalduse Kullenga, Lemmküla, Loksa, Metskaevu, Naistevälja, Piisupi, alusel. Porkuni, Põdrangu, Sauvälja, Savalduma, Uudeküla, Vadiküla, 3.Nõustuti vaba metsamaa erastamisega Võhmuta külas. Vistla, Võhmetu. 4.Nõustuti vaba põllumajandusmaa erastamisega Aavere külas. ·Vajangu valimisjaoskond, hääletamisruumide asukohaga 5.Nõustuti katastriüksuse omanikule katastriüksusega piirneva Vajangu raamatukogu ruumes, Vajangu küla. Valimisjaoskond maaüksuse erastamisega Tamsalu linnas. nr 2 piirkonda kuuluvad järgmised külad: Aavere, Järsi, Kerguta, 6.Nõustuti kastuslubade väljastamisega: Kuie, Kursi, Türje, Vajangu, Võhmuta. ·Galina Litvinovit‘ile puurkaevu püstitamisel aadressil: Alupere Elvi Astok küla, Tamsalu vald; vallasekretär

04.03.2009 volikogu istung 1.Võeti vastu Tamsalu valla 2009 aasta eelarve (väiksed kanneldajad 20) 2.Kinnitati hooldajatoetuse maksmise kord. *On tulnud ettepanek korraldada vallas 01.05.2009 “Teeme ära 3.Tunnistati peremehetuks varaks aadressil Sääse ringtee 3 asuv mõttetalgud” e. heade mõtete päev. endine kaubanduskeskuse hoone *28.03 toimub vallas väikeste vallakodanike (2008 a. sündinud) 4.Anti uus tähtaeg kokkuleppe sõlmimiseks kahele osaühingule, auks “Lusikapidu” vaba põllumajandusmaa kasutusvalduse seadmise osas. *Ümber maailma matkal osales Tamsalu vallas 453 inimest. 5.Kinnitati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate *KOIT kava II ring sulgub 20. märtsil. nimekirja OÜ Peristein , ühte taotlejat otsustati nimekirja mitte kanda. Ursula Saar 6.Otsustati anda Tamsalu Vallavalitsusele nõusolek Tamsalu reovee kogumisala veeprojektiga tegelemiseks Kuulati A.Freienthali infot järgmistel teemadel: *Toimus Tamsalu- Neeruti suusamaraton 20. märtsil alustas MTÜ PAIK *Ajavahemikul 20-24 veebruar EV aastapäeva tähistamise projektitaotluste vastuvõttu üritustest vallas meetmetele “Innovatsioon ja oskuste omandamine on ·Kuulati T.Uudebergi infot järgmistel teemadel: allikate allikas” ja “Pandivere Paeriik allikate allikal”. *Tamsalu Ajalehe uue toimetajana asus tööle Ain Aasa. Projektitoetuste vastuvõtt nendele meetmetele on avatud *Tamsalu vald saavutas Lääne-Viru maakonna talimängudel II koha 20.märts- 30.märts. Soovitav on projektitaotluse esitamise ja Eesti maatalimängudel suurte valdade arvestuses saavutasid aeg eelnevalt kokku leppida. Tel.322 8448; 5191 1679; 518 Tamsalu valla suusatajad kokkuvõttes II koha. 4953 *Rakveres avati sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus. Taotlused esitada MTÜ PAIK büroosse, Tehnika 1 a (II *8 märtsil toimub Tamsalu spordihoones mitmeid üritusi seoses korrus), Tamsalus naistepäevaga Lisainfo PAIK kodulehelt pandivere.eu. *14 märtsil kultuurikollektiivil “Lustpill” 35. aastapäeva tähistamine

Lk.4 Tamsalu Ajaleht Kommentaarid Vallavolikogu istungile.

Käesolevat lugu sundis kirju- tegema aasta kolmandas võimalik, lõppes toe- tama teadmine, et ilmselt ei tea kvartalis. Kogutakse kokku valla- tuse maksmise korra väga suur enamus inimesi, asutuste ja kõigi teiste rahalised vastuvõtmisega. mida volikogu istungitel täpse- soovid ja nägemused. Dokumendi leiate malt tehakse. Vallavalitsuse rahandusosa- volikogu määruste le- Aeg 04.03.2009. Algus kell kond teeb olemasolevale infole helt. Summade määra- 16.00, lõpp kell 17.50. Istungite toetudes sissetulekute prog- mine jäi järgmise aeg jääb harilikult 2 – 3 tunni noosi, mille alusel hakatakse volikogu päevakorda. piiresse. On olnud ka rohkem tulusid ja kulusid kokku viima. Volinikuna ei mõista, kui neljatunniseid istungeid. Siin on oluline koht eelarve- miks pidi riik selle Osalesid vallavolikogu liik- komisjonil, mille esimeheks on ülesande kohalikele med: Andrus Freienthal, Jüri käesolevas volikogus Eigo Laur. omavalitsustele andma. Liblik, Pavo Raudsepp, Maire Eelarvekomisjonis kaitstakse Summad on väga Tamm, Vardo Arusaar, Rein Lall, oma rahasoove ja prog- väikesed ja piinlik on Väino Virks, Marmelt Riibe, Elle noositavaid kulutusi. Volikogu puuetega inimeste hooldajate lisada sinna omaosalus 25 milj Pärna, Vaike Amur, Ain Aasa, komisjonides tehaksegi põhi- ees. krooni ja ettevõttel Tamsalu Vesi Vatslovas Budrikas, Valdo osa tööst, volikogu istungile Järgmine punkt oli vara endal 5 – 6 miljonit. Projektiga Simonlatser, Vello Viilver. jõuab harilikult juba mitmeid peremehetuks tunnistamine. töötab palgatud projektijuht, Puudusid Eigo Laur, Sirje kordi läbi arutatud küsimus. See protseduur on vajalik, et kelleks on Arvi Põldaas. Major, Tiit Vettik. Volikogu Eelarvet arutab volikogu vald saaks hakata mahajäetud Projektijuhil on eelnev kogemus liikmed käivad kohal üldiselt seaduse kohaselt mitu korda. varaga toimetama. Toomas samalaadsete projektidega kohusetundlikult, puudutakse Kellelgi küsimusi ei olnud, Uudeberg oma seletuses olemas. Projektijuht tegeleb tõesti oma töö või muude volikogu määrus eelarve kohta rääkis, et ühele varale on kogu projekti paberimajan- edasilükkamatute asjatoime- võeti vastu .ühehäälselt. Selleks omanik leitud, teine – Sääse dusega, teostab järelvalvet ja tuste tõttu. lugemiseks olid kõik omale Ringtee 3 asuv kaubandus- vastutab otseselt kogu projekti Koosolekul osalesid valla- asjad selgeks teinud, vaidlused keskus tuleks aga peremehe- õnnestumise eest. Rein Lall valitsuse töötajad Toomas olid vaieldud mujal. Meie tuks tunnistada. Volinikud küsis, mis siis juhtub, kui Uudeberg, Ellen Uiboaed, Mati volikogus pole ka poliitilist märkisid, et sellel varal oli projektijuhi süül midagi eba- Tamm, Riho Tell, Ülle Kristmann, kemplemist ega nn esi- omanik olemas, Uudeberg aga õnnestub, kuidas see vastutus Elvi Astok. Niisugune töökorral- nemist(pealtvaatajaid ju eriti selgitas, et omanikfirma pole välja näeb. Uudeberg selgitas, dus muudab volikogu töö pole). asunud oma kohustusi täitma, et sõlmitud leping on praegu efektiivsemaks, kuna vallavalit- Punkt 2. Arutelu sisuks oli vara on väga armetus seisundis. KIK- is kontrollimisel, kogu suse töötajad saavad operatiiv- puudega inimestele määra- Lahenduseks oleks kas see projekti üldine järelvalve selt selgitada ja täiendada tavad toetused, kuna riik andis vara kellelegi uuesti maha müüa toimubki selle asutuse juhti- esinejaid või sõnavõtjaid. nende maksmise koos rahaliste või lihtsalt maha lammutada ja misel. Olukord, kus midagi jääb Vallavalitsuse töötajad ei osale vahenditega vallale. Volikogu lõpuks see ahervare sealt tegemata või tehakse valesti, on hääletustel. ülesandeks oli võtta vastu likvideerida. Ühehäälselt tunnis- tegelikult võimatu, kuna nii KIK, Koosolekut juhatas Andrus toetuse maksmise kord ja tati se vara peremehetuks. vallavalitsus kui vee-ettevõte on Freienthal. Volikogu koosolekut summad. Ülle Kristmann Järgmiseks punktiks oli pidevalt kogu asjade käiguga juhatab volikogu esimees, tema selgitas asjaolusid ja umbes 35 jäätmekava vastuvõtmine. Neli kursis. Riigihanke tulemusel äraolekul asetäitja. See annab minutit käis üsna elav arutelu Pandivere piirkonna valda selgub tööde hind ja täpsed volikogu esimehele võimaluse erinevate aspektide üle. tekitavad ühise süsteemi numbrid, palju vallal tuleb laenu teatud määral suunata ja juhtida Sotsiaalkomisjoni esimees Elle jäätmetega tegelemiseks. Võeti võtta, saab rääkida umbes 20 arutelude käiku aga kõigil Pärna tegi mitu ettepanekut vastu ühehäälselt. miljonist kroonist kolme aasta volinikel on iga küsimuse mida ka elavalt arutati. Kui Järgnes kolm samasisulist peale. Veel tekitas elevust valitud arutelul sõnavõtuõigus, mida toetuse määramise korras punkti – vaba põllumajandus- projektijuhi palga küsimus, mis pole üldiselt piiratud.. suudeti kokku leppida, siis maa kasutusvaldusse and- kolme aasta jooksul jääb umbes Volikogu oli nõus sellega, et rahasummadest rääkides misega seotud küsimused. kahe keskmise palga juurde. lindistati volikogus räägitavat läksid volinikud ägedaks. Kahele pretendendile anti kuu Selle sees on siis ka juba kõik kohaliku lehe jaoks. Nimelt saab toetust määrata aja jooksul võimalus omavahel kulud – transport, side, büroo- Andrus Freienthal küsis, kas ainult mittetöötavale inimesele kokku leppida, järgmise punk- kulud jne. on täiendusi – parandusi ja vallavalitsus peab seejuures tina kinnitati üks äriühing vaba Vabas vormis vestlus järgnes päevakorrale. Ei olnud. Hääle- maksma ka sotsiaalmaksu, põllumajandusmaa kasutus- võileivalaua juures nagu tati antud päevakorra poolt. mida aga tohib arvestada valdusse saajate nimekirja ja tavaliselt. Päevakord hääletatakse iga miinimumpalgast. Arutelule keelduti teise puhul samasse Volikogus on välja kujunenud kord. Keda huvitab täpsem andis suuna volinik Maire nimekirja kandmast, kuna kindlad liidrid ja eestkõnelejad. volikogu töökorraldus, võib Tamm, kes oma repliigis taotleja polnud esitanud doku- Kõige rohkem räägib harilikult sellega tutvuda kodulehel. Aga märkis, et räägime ju mente, mis tõestaksid põllu- esimees. Iga küsimuse kohta küsimus ja selle sisu peab summadest 240-, 300.-, 400.- majandusliku tootmisega tege- on oma arvamus vel mõnedel volinikele varem teada olema, et 600 krooni. Et rahanumbrid on lemist. saadikutel. Aga on ka neid, kes oleks võimalus ennast mater- nii väiksed et tuleks üritada neid Järgnevalt selgitas Andrus üldse sõna ei võta, välja arvatud jalidega kurssi viia. maksta niis suurena kui Freienthal vajadust anda mõned harvad korrad. Volikogul Punkt 1. Eelarve 2. lugemine. võimalik. Riik jätkab puudega ettevõttele Tamsalu Vesi voli- on ees veel kuus korralist Eelarvest räägib Andrus lastele toetuse maksmist. Pikk tused alustada veeprojektiga istungit. Freienthal täpsemalt teises ja keeruline arutelu, mida tegelemist. Seoses 61 milj Ain Aasa artiklis. Valla eelarvet hakatakse siinkohal lugejani tuua pole krooni eraldamisega tuleb vallal

Tamsalu Ajaleht Lk.5 Tamsalu Alevi ajaleht Esimene Tamsalu alevi ajaleht ilmus veebruaris 1993. kanalisatsioonitrass, lasteaia Leht toob ära alevivalitsuse koosseisu: Toivo Hallik, Elvi Astok, ümberehitus vene kooliks, Valdur Karusoo, Erna Kuhi, Mati Tamm, Andrus Freienthal, Ülle turuhoone remont, leinamaja Leemets, Anne Hallik, Ea Keir, Laine Jorro. ehitus. Ta arvas, et raskused Alevivolikogu: Aadu Jaansoo, Eha Kivisild, Maia Heinsoo, Elle finantsalal ei parane enne, kui Allik, Mare Järv, Urmas Tamm, Ants Tamme, Aime Tops, Andres tekivad uued tootmisettevõtted. Kümnik. Lõpetueks lootis ta, et kohalikul Juhtkirjas annab alevivalitsus teada, et lehte ei hakata välja andma omavalitsusel õnnestub muuta mitte ajalehe enda pärast, vaid tähtsaimaks eesmärgiks on teabe Tamsalu elamisväärseks paigaks. edastamine alevi elanikkonnale. Lehe esimene number ilmus vahetult Mati Tamm tõi ära kütteenergia enne Eesti Vabariigi 75. sünnipäeva. Räägitakse taa- hinna, milleks on 4.50 ruutmeetri siseseisvumisjärgsetest probleemidest ja raskustest. Peale eest. Köetavat pinda oli 33451 ruutmeetrit. iseseisvumisaegset peapööritust saabus äkki argipäev oma hindade Erna Kuhi oma pikas loos kirjutas vanurite muredest ja rõõmudest. tõusu, küttematerjali puuduse, töötusega. Hakkas kostma nurinat, Et vaatamata rasketele aegadele on just eakates inimestes säilinud et niisugust vabariiki ei ole küll meile vaja. Rahvas ei saanud aru, heatahtlikkus, abivalmidus ja eneseväärikus. miks tekkis nii järsk elatustaseme langus. Aga ebaõnnestumiste Endel Poom tegi lühikese kokkuvõtte Tamsalu ajaloost enne 1940. kõrval oli ka helgemaid hetki. Tähtsaim muidugi oma raha aastat. kasutuselevõtmine, hakati välja andma oma passe, piirid saadi Lehe toimetaja Thea Püssi arvamuse toon lugejani tervikuna: kontrolli alla. Lõpetuseks loodeti, et vaatamata raskustele suudame „Elu siin Tamsalu alevis kulgeb igaühele erineval viisil. Ühed teevad muuta oma elu meeldivamaks. äri, teised käivad tööl ja leiavad, et kauplusse minnes ei saa ikka Ülle Leemets kirjutas alevi eelarvest. Eelarve numbrilist mahtu kirjas seda poolt kilo vorsti osta, mis eile planeeritud oli. Kolmandad ei ole, aga suurematest kuludest tuuakse kooli kulud 385 -, lasteaiale veeretavad niisama igavledes oma päevi õhtusse... 320 -, sotsiaalabiks 64 tuhat krooni. Alles loodud Aga siiski... Midagi oleks nagu inimestega lahti. Ükskõik, mis ametit kommunaalosakonna ülalpidamiseks kulus 306 tuhat krooni, inimene peab, ikka ajab ta taga seda krooni. Ja kellel seda taskus kapitaalmahutusteks 692 tuhat krooni. Volikogu kinnitas 1993 aasta pole, jääb elu seisma vaesuse tõttu. Kahtlemata, kui ei jõua enesele eelarve defitsiidiga 174 tuh. krooni, maksta tuli võlg isegi eluks elementaarset lubada, rääkimata korteriga seotud kanalisatsioonitrassi eest. maksudest, võtab meele kibedaks küll ! Tamsalus avati turg. Toivo Hallik muretses oma loos, et omavalitsuse tegevuse Iseenesest väga tänuväärt asi, aga igaüks ju ei lähe turule mõttega suurimaks probleemiks on seadusandluse lünklikkus. 1992 a midagi maha müüa...Paraku pole kõigil ka seda nahaalsust, mis mõnest valupunktiks oli sularaharahapuudus. Siiski õnnestus omavalitsuse raha-isa teeb. Varastamine on muidugi suur patt, aga ometi on töötajatele palgad välja maksta (mida ei suutnud teha kaugeltki kõik kaupluseröövid muutunud Tamsalus juba igapäevaseks. Mida siis vallad) tänu kokkulepetele kohaliku kaubandusega (poodidest soovitada Teile, armsad tamsalulased ? Ootame, ehk läheb hullemaks saadud sularaha maksis omavalitsus palkadena inimestele), samal !“ kombel aidati kaasa ka pensionide väljamaksmisele. Tagasihoidlikult Kas ka tegelikult hullemaks on läinud, eks seda teab lugeja ise. mainis Hallik, et üht –teist on õnnestunud ka ehitada: Aga huvitav lugemine oli küll. Kõigest 16 aastat...

Epsi mägi Kõigile teada ja tuntud Epsi mägi muutus ühel heal päeval äkki seismiliselt aktiivseks ja hakkas valget suitsu välja ajama nagu juuresolevalt pildilt näha võib. Õnneks ei kestnud see kaua ja lapsed võivad kelgutamist edasi nautida. Mägi on üle kolmekümne aasta Tamsalu rahvale silmailu ja liulaskmise mõnusid pakkunud. Kuskil 60.date lõpus ja 70.ndate alguses hakkas maapind selle kohapeal tasapisi kerkima, võib-olla aitas sellele kaasa ka meie ujula süvendi kaevamine ja hiljem Tehnika tänava majade vundamendiaukude kaevamine. Et maapinna kerkimisel asi päris käest ära ei läheks, võttis Kiveste Leo mäe kujundamise oma hooleks. Leo oli buldooseriga (DT-75) pinnase planeerimisel oma ala meister. Ja nii see Tamsalu oma mägi sündiski, kõrgust merepinnast on tal 132 m ja mahtu tuhandeid kantmeetreid. Mägi on kujunenud populaarseks vastlapäevade pidamise kohaks. On olnud vastlapäevi, kus kõik valla asutused on oma võistkondadega mäel esindatud. Mägi koos kõrval asuva mänguväljakuga moodustavad mõnusa kompleksi, mis leiab kasutamist nii talvel P.S. vulkanoloogide arvates võib mäest suitsu väljaimbumine kui suvel. lähematel päevadel korduda, nendeks päevadeks pakutakse Mägi on seda väärt, et see pärandkultuuri objektiks tunnistada 29.veebruari ja 1.aprilli. ja sinna otsa tulevikus mõni mälestusmärkki püstitada. Aadu Uudmäe

Vallavalitsuse teade KULLASSEPP Kõik vallakodanikud ja organisatsioonid saavad esitada Tamsalu tänuraha kandidaate. Tänuraha Parandus- ja tellimustööd antakse välja maikuus Ivar Sirpa tel:5567 7790 [email protected]

Lk.6 Tamsalu Ajaleht Põllumees – põline rikas ? Jaan Kiisk on põline Tamsalu tekkis konkreetne plaan sinna maid, loomi, tootmishooneid, kõik valla mees. Vahepeal töötas ta küll loomad sisse tuua. Farmihoonega on tulnud osta, ehitada, tekitada. mujal, oli riigitööl - Simuna oli niisugune jama, et see oli Jaan Kiisk ütleb, et inimestega Katsejaama juhataja. Kui maid kahekorruseline. Sõnnik, mis – töötegijatega on tal vedanud. tagastama hakati 1989 a keldrisse tekkis sai ka lauda Pole olnud mingeid eesrindlikke taluseaduse ajal, sai isa tagasi kinnipanemise põhjuseks, kuna töömurdjaid – ei, vaid maad aga maaharimisega hakkas üle sajameetri pikkusest umbsest samasugused nagu igal pool tegelema Jaan. Praegu ütleb ta, august seda kätte lihtsalt ei mujalgi, aga on hakkama saadud, et kui sellel ajal oleks teadnud, et saanud. Keegi polnud nõus omavahel tehti kindlad reeglid ja Eestis enam põllumajandus- masinaga sinna sisse minema ja endest peeti kinni. Tal polnud teadust ei vajata, oleks olnud õige seal töötama. Keldrist sai lõpuks algusaegades aega kubjast kohe täie jõuga oma maadega sõnnikuhoidla ja ülejäänud mängida, päevas ehk korra sai tegelema hakanud. Siis aga tegi hoonesse tulid loomad. Kõik vaatamas käia, mis tehti. Mehi oli ta talutööd riigitöö kõrvalt. õnnestus valmis ehitada ka vähe. Hiljem tootmise Jaan Kiisk Põllumaa suurus oli 25 ha, millele SAPARD – i abiga. 2003 aastal. laienedes oli lihtsam selle oli võimalik siis veel naabruses Tegelikult hüpati vette tundmatus poolest, et firmasse tuli tööle kaks ühistegevusest võõrdunud. Ta asuvaid maid kokkuleppel juurde kohas, loomakasvatusega väimeest, kelle suhtumine töösse toob ka konkreetseid näiteid oma hankida, mis siis hiljem omanikele mingeid kogemusi polnud, ja tehnikasse olid teistsugused tegevusest, kus koostöö- kompenseeriti.. vabapidamisega lautade kui palgatöötajatel. Ka pakkumised on tagasi lükatud ja Alustas ta teraviljaga. Sellel ajal tehnoloogia oli võõras jne. laudainimesed, kes siia tulid, on sellega on kõik osapooled oli hea, ta läks panka, sai sealt Firmal on praeguseks päris oma enamasti jäänud, minejaid on tegelikult rahalisi kaotusi 50000 rubla ja ostis traktori. umbes paarsada hektarit maad, olnud vähe. Mulle meeldis Jaani kandnud. Jaani arvates tuleks Tehnikat kogunes muudki. liisitud on veel umbes 700, mõned ütlus: „ Ei ole tööinimesed rohkem rääkida sellest, kuidas Põhiliseks ostuks sai kombain, tükid on kasutusvalduse alusel. ideaalsed, pole ka meie, tööandjad ühiselt toimetades suudame millelele aga tööd ei jätkunud ja See on minimaalselt vajalik, et ideaalsed nii et tuleb rahul olla, kulusid vähendada, efek- tootmise loogikat järgides tuli kindlustada farmi töötsükkel. hakkama saada sellega mis on .“ tiivsemalt toota. Omal ajal omale maad juurde hankida. Edasine plaan on tuua loomad Euroopa Liidu liikmesriikides on erastades oleks võinud tootjate Põllumajandusreformi käigus aga kõik Loksale kokku, selleks tuleb tööviljakus kõrgem – mille arvel ühistuid eelistada, aga seda ei olid viljakamad ja paremad maad aga hooned valmis ehitada. ? Kiisa firmas on ainult mõned tehtud. Sellega said tootmise oma juba omaniku leidnud ja vabad Meenutades oma põllumeheks lülid tootmistehnoloogiast, pole kätte just selleks loodud ühistud olid vaid väheviljakad põllud, mis oleku aega ütleb Jaan Kiisk, et transporti, kuivatit jne. Kuni see kes aga kiiresti uued, harilikult olid ka sööti jäetud, ohakaid täis ega niisugust aega, kus oleks kogu ahel pole tevikuna välismaalastest omanikud leidsid. kasvanud ja ka muidu nirus olnud rahulik ja muretu elu, pole kaasajastatud, pole tal võimalust Valla asjadest Jaan palju ei räägi, seisus. Alustati Loksakülas, olnud. 2007 aastal oleks äärepealt konkureerida tööviljakuses EU ütleb, et on saanud kohaliku hiljem Savaldumas. Eriti hästi läinud – oli erakordne aasta riikidega. Ja täna pole ka valikut võimu ja inimestega igal tasandil väheviljakas kant oli Võhmetu. Et põllumajandussaaduste hinna – pangast raha ei saa, oma asjad ära ajada, väikseid hinnata nende põldude kvaliteeti poolest, aga Pandivere kõrgus- investeeringute puudujääk kisub probleeme maade jagamisel on tegi ta mitmele neist mullaproovid tiku ilm ei lubanud suuri saake põllumajandustootjat pankroti tekkinud, aga needki on ja selgus ka tõsiasi, et mingeid saada. Rukist sai ta kuivana üle poole. rahulikult lahendatud. Rahul pole toitaineid mullas polnud, aitas kolme tonni hektarilt ja see maksis Rääkides üldse põllumajandus- ta kohalike teede olukorraga, ainult täisväetise kasutamine. 2800 EEK/t. Viljakamatel maadel tootmise tulevikust ütles Jaan näiteks Võhmetu – Lemküla Väike on siinkandis ka viljaka näiteks Simuna kandis olid aga Kiisk, et kriisiajal on valikute kandis oli teed ikka väga käest mulla kiht. Kui Simuna kandis oli saagid umbes kaks korda tegemise aeg. Oleks aeg kõvasti ära. Teed peaksid võimaldama see 25 - 35 sentimeetri siis meie suuremad. Efektiivsust välja öelda - sööge kõik eesti toitu maamehel ikka talutavalt sõita. Ta vallas talle jäänud maadel ainult vähendavad Tamsalu vallas ka ! See pole mitte ainult tunneb ka muret, kuidas vald umbes 15 - 18 cm. Põllud olid ka kivised põllud ja Pandivere majanduslikult kasulik tootjale rasketel aegadel hakkama saab, kive täis. Selgituseks ütles Jaan kõrgustiku ilm, mis tihti on või kaupmehele. Vaid meie toit on et rasketel aegadel kaotab ühises Kiisk, et meie esiisad olid ebasoodne nii sademete kui ka kõige puhtam, vabam eelarves rohkem maainimene. hobusekünni paksusest mullast temperatuuri poolest. Näiteks mürkidest. Läänes on kangete Jaanile meeldiks, kui ühis- kivid kõik ära korjanud, vene ajal 2008 kevadel võttis külm 450 ha kemikaalidega toimetatud konnas laiemalt tekiks diskus- nõuti aga sügavamat kündi, otra ära, põud ei lasknud viljal aastakümneid, maa, vesi on sioon kõiki huvitavates küsi- sellega tõmbas ader aga uued areneda ning hiljem ei saanud ta nendest läbi imbunud, meil on mustes aga selle teostumisse ta kivid üles ning neid tuli uuesti suurelt pinnalt saaki üldse, keskkond märksa puhtam. See on eriti ei usu, liiga palju on tema koristama hakata. polnud mõtet sinna kombainiga oluline rõhuasetus. Kui rahvas arvates kõiksugu tarkpäid, kellele Järgmine loogiline samm rallit sõitma minna. Osadel maadel meid toetab, siis jääb ka nõuandeid pole vaja. tootmise arendamisel oligi ka aga tegi liiga liigniiskus. põllumees ellu. Oluline oleks ka Loksalt ära sõites ei meenu loomadega tegelema hakkamine, Rääkides oma firma käekäigust muuta suhtumist kodumaisesse mulle, et Jaan Kiisk oleks kellegi et vääristada väheviljakalt põllult ütleb Jaan Kiisk, et tegelikul tootjasse – kõiksuguste kohta halvasti öelnud, kedagi kogutud rohu – ja viljasaaki. rahalises mõttes on ta praegu Euroopast tulevate seaduste oma probleemides süüdistanud. Ainult põllupidamisega ära samas seisus kus ettevõtlusega tõlgendamine jne. Et selline mees siis. korralikult ei elaks. Kui alustades – võlakoormat pole Teine oluline asi, mida Jaan Loksakülas asuv laut oli maha suudetud eriti vähendada. Ja mainib, on ühistegevus. Ilma jäetud, sai Jaan Kiisk selle EVP – väike kibedusnoot on ta hääles selleta me ellu ei jää, seda rõhutab Ain Aasa de eest erastada. Farm seisis kui räägib sellest, et midagi pole ta mitu korda. Eesti rahvas on siiski veel 5 – 6 aastat, enne kui ta saanud nö kaasavaraks – ei liberaalse majandusmudeli poolt

Tamsalu Ajaleht Lk.7 Tamsalu valla mälestusmärgid Jätkame valla mälestusmärkide tutvustamist valla ajalehes ja palume lugejail teha täpsustusi või ka parandusi avaldatud lugudesse. Seekord tuleb esitamisele

MÄLESTUSMÄRK TAMSALU LUBJATEHASE TÖÖLISTELE Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60.aastapäeva tähistamiseks Tamsalus püstitati Lubjatehase kontori esisele platsile mälestuskivi 1918.a. sündmuste käigus hukatud lubjatehase revolutsiooniliselt meelestatud töölistele. Need olid Heinrich Kont, Mihkel Langer ja Martin Sidron, kes lasti maha sakslaste poolt 26. veebruaril 1918.a. Need kolm meest olid 1917.a. revolutsiooniliste sündmuste aegu oma revolutsioonimeelsusega lubjatehase direktorile Dangenile silma jäänud ning nüüd seoses saksa okupatsiooniga tulekul direktori käsul mässulistena kinnivõetud. Saksa okupatsiooniväed liikusid Tartust raudteel Tapa peale kuid 25. veebruari õhtul jooksis Kiltsis nende rong roobastelt maha, sest kohalikud punakaartlased olid 1978.a. Mälestustahvli avasid Lubjatehase a/ü komitee esimees roopad lahti võtnud. Direktor Dangen ootas saksa karistussalka Leonhard Rossmann ja alevinõukogu esimees Viia Vuntus. ja oli lisaks kinnipeetuile kontorisse enda jutule kutsunud ka tema Avamisel kõneles neist sündmustest ka tookordsest silmis kahtlased töölised Hermann Hõbemägi (vend Johannes mahalaskmisest pääsenud Aleksander Keeroja, Hermann värvati 1914 tsaari ihukaitseväkke ja revolutsioonijärgselt oli Hõbemägi (87) elas sel ajal Valgamaal Aakre kolhoosis ning Peterburis punakaardi rühmaülemaks) ja Aleksander Keeroja. avamisel ei osalenud (poeg Raul oli Aakre kolhoosi esimees). Jutulepääsu ootavaid mehi hoiatas Dangeni abikaasa kohe-kohe Avamisel kõnelesid ja mälestuskivi jalamile asetasid lilled alevi saabuvatest karistussalklastest. Hoiatuse saanud Hõbemägi ja partei- ja ametiühingu aktivistid, auvalves seisid Tamsalu Keskkooli Keeroja ei jäänud pikalt mõtlema vaid põgenesid koridori lõpus õpilased. oleva väljakäigu akna kaudu. Kinnipeetud Kont, Langer ja Sidron Mälestusmärgiks sobiv kivirahn leiti Einjärve poolt alevi servast lasti sakslaste saabumisel 26. veebruari pärastlõunal ilma ja toodi kohale Tamsalu EPT maaparandajate abiga. igasuguse kohtuta lubjatehase kontorist umbes saja meetri kaugu- Mälestuskivi hakkas hooldama Tamsalu Lubjatehas. Praegu sel suure kase all maha. Saksa okupantide poolt hukatute koguarv asub kivi eravaldusel ja on muuseumi aktivisti Helju Soosaare okupantide Eestisse saabumisel ulatus üle 400. hoole all. Kuuskümmend aastat hiljem otsustati hukatute mälestus Aadu Uudmäe jäädvustada ja nii avati nende auks mälestusmärk 4.novembril Tamsalu muuseum

MÄLESTUSKIVI TERRORI OHVRITELE Tamsalu alevi volikogu oma 06.veebruari koosolekul võttis vastu otsuse mälestuskivi paigaldamisest aastatel 1940 – 1949 toimunud punaterrori ohvritele. Ettevõtmise mõte tekkis alevivalitsuses, konkreetset idee autorit ei ole välja pakkuda. Vastava kivi leidmine tehti kohustuseks abialevivanem Valdur Karusoole, mälestusplaadi teksti kujundas Aime Tops. Luuleread on võetud Juhan Liivi luuletusest „Laul sellest kaduvast”. Algselt otsiti kivile asukohta raudtee ääres, sest 14. juuni öö hämaruses Tamsallu toodud rongi (56 trellitatud kaubavagunit Siberisse saadetavate küüditatute tarvis) pandi esimeste kinnivõetutena kaupmees Jaan Mürk perega ja jaamaülem Adolf Ahermaa. Algselt otsiti kivile asukohta raudtee ääres, kuna 14. juuni öö hämaruses oli Tamsallu toodud rong 56 trellitatud kaubavaguniga Siberisse saadetavate küüditatute tarvis. Sinna rongi pandi esimeste küüditanutena kaupmees Jaan Mürk perega ja jaamaülem Adolf Ahermaa. Raudtee ääres siiski kivile väärikat lahkumas kolme täisealist meest. Vallavanem Toomas Uudebergi kohta ei leitud ja Urmas Tamme ettepanekul nõustus alevivanem poolt telliti ja lasti paigaldada uus plaat. Fotodel on näha väikesed Toivo Hallik kivi paigaldamisega kultuurimaja parki. erinevused vana ja uue plaadi vahel kirja stiilis ja aastaarvude Mälestusmärk avati 25. märtsil 1991.a. piduliku miitinguga. paigutuses. Avamisele olid tulnud Tamsalu üldsus, punaterrori tõttu Tamsalu vallavanema ja volikogu esimehe poolt mälestatakse kannatanud inimesed ja terroris hukkunute mälestust kalliks terrori ohvreid igal aastal märtsiküüditamise aastapäeval, pidavad kodanikud. leinapäeval, võidupühal ja vabariigi aastapäeval kivi ette lillede Mälestuskivi õnnistas sisse Ambla kirikuõpetaja Tõnu asetamise ja küünalde süütamisega. Mälestusmärki hooldab Linnasmäe. Auvalves seisid Tamsalu Gümnaasiumi lõpuklasside Tamsalu Kommunaal. õpilased. Represseeritute nimel võttis sõna 11 aastat Siberi Pildil: represseeritute nimel esineb Aadu Uudmäe sen., vangilaagris kinnipeetud Aadu Uudmäe sen. Isamaaliste auvalves seisavad Tamsalu Gümnaasiumi õpilased Kaja Hallik, lauludega esines Tamsalu naiskoor. Gätlin Mehiste ja Jaanus Mutli. Peale 2007.a. aprillisündmusi löödi vandaalide poolt puruks Aadu Uudmäe jun. mälestuskivi plaat. Kivi juurest nähti õhtuhämaruses autoga Tamsalu muuseum

Lk.8 Tamsalu Ajaleht Meie kohalikus ajakirjanduses Omal ajal, st nõukogude ajal lehtede info lugejale kaugeks. müüsid, anekdoote armastati ja Tamsalu lehele. tuli kohalike infokandjatena Laualehti trükiti harilikult harilikul seksiväljaandeid haarati Kuna infoleht oli sellel ajal uus toimivaid üllitisi produtseerida mehhaanilisel kirjutusmasinal. ajalehekioskitest nagu sooje nähtus, siis selgitati nande käsu korras, need olid töötajaid Mulle isiklikult on meelde saiu.“ Huvi trükistena loetleb väljaandmisega seotud prob- suunavad ja õpetajavad abi- jäänud Põdrangu sovhoosi a/ü R.R.: Huvileht, 1001 anekdooti, leeme temaatilistel seminaridel. lised. toimetatud laualeht „Kanale Seksi ja nalja, Moeleht, Räägiti materjali valimise Üheks selliseks oli SEINA- Munast“. Ligi kolm aaastat Ristsõnaleht, Huvi Ristsõnad, põhimõtetest, tutvustati eri- LEHT. See oli asutuses nähtaval suudeti koos Põdrangu laste- Loomadest, Ristsõnad Staari- nevaid väljaandeid. Loomulikult kohal rippuv riidega kaetud päevakodu ja Tamsalu kooliga dest“. tehti seda EKP rajoonikomitees tahvel, millele kinnitati nööp- koostada, toimetada ja levitada Aastatel 1987 – 1990 ilmus 12 ja esinejateks olid rajoonilehe nõeltega artiklid. Kõige kasvatusküsimusi lahkavat numbrit Põdrangu sovhoosi tegijate kõrval ideoloogia- kõrgemal rippus harilikult laualehte. Põhjalik info lehe infolehte. Esimese numbri töötajad. Korduvalt märgiti juhtkirja ülesannetes materjal kohta on olemas K.Poomi kodu- sissejuhatavas pöördumises seminaridel ära Rakvere rajooni tähtsast ühiskondlik – uurimistöös „Ajakirjandus ja kirjutab direktor Üllas Hunt: häid kogemusi infolehtede poliitilisest tähtpäevast, töö- meediakasutus“. „Rajoonileht „Punane Täht“ oma väljaandmisel. kollektiivi saavutustst, ees- Peale koolis ja Põdrangu rohkete eluvaldkondadega ja Kui lugejal on nüüd tekkinud seisvatest ülesannetest jne. sovhoosis tehtu oli aja- sündmuste mitmekesisusega huvi siin mainitud väljaandeid Seinalehes avaldati ka muid kirjanduslikke ettevõtmisi teisigi. ei suuda ühe majandi tegevust oma silmaga vaadata, siis inimestele huvipakkuvaid mater- EPT Tamsalu osakonnas üllitati igakülgselt valgustada.... Tamsalu Muuseumis on olemas jale. aastast 1985 INFOLEHTE, mille Loodan, et hea algatus- palju materjali ja eksemplare nii Mingi konkreetse enamasti toimetaja oli Raivo Raigna ja Põdrangu sovhoosi infoleht - Põdrangu infolehest kui teistest ühekordselt toimunud ette- mida trükiti erandlikult Rakvere leiab iga töötaja sooja vastuvõtu lehtedest, samuti materjale, võtmise kajastamiseks oli trükikojas „Ühistöö“. ning lüüakse aktiivselt kaasa mille sisuks toimetaja semi- soovitav välja anda VÄLKLEHT. Raigna alustas 1988 a problemide valgustamisel ja naridel tehtud märkmed ja muu See oli enamasti üsna eri- koostöös abilistega ajalehe lahendamisel“. Esimeste huvitav materjal. tasemega kujundusega opera- Hermes väljaandmisega, hiljem numbrite toimetaja oli K.Poom, tiivseid kokkuvõtteid, hinnan- sündis kirjastuskooperatiiv Huvi, viimase tegi majandi pea- Karin Poom guid, kriitikat ja tunnustust jagav kes alates 1989 a andis välja ökonomist Rein Adamson. lühikese elueaga infokandja. „Huvilehte“. Oma lehetege- Lehe sisu tagas arvukas ja Toimetajalt: Teatavasti töötab Pideva ja olulise info jaga- misest kirjutab Raivo Raigna autoriteetne kaastööliste ring, Raivo Raigna praegu misel kasutati LAUALEHE abi. 01.03.2007 a Virumaa Teatajas neid oli kokku ligi 40. Nende „Virumaa Teataja“ Siseinfo tarvis olid laualehed nii:“Mul on olnud õnn viibida hulgast saan ära märkida Rein majandusajakirjanikuna, Karin oma kohal, kuid kuna enamasti nende sündmuste keerises, Topsi ja Sirje Luike, kes jäid Poom oli aga Tamsalu Ajalehe koostati neid vaid kontrollijatele mis tähendasid Eesti vaba aktiivseteks kirjutajateks ka toimetaja alates detsembrist ettenäitamiseks jäi nende ajakirjanduse teket. Ristsõnad 1993 aastal ilmuma hakanud 1994 kuni aastani 2000.

Borkholm Grupp OÜ

teostab järgmisi ehitustöid:

*katuseehitus ja-renoveerimine; *fassaadiehitus ja -renoveerimine; *üldehitustööd.

Kontakt: tel. 51 82 940 , e-mail: [email protected]

Tamsalu Ajaleht Lk.9 SPORT SPORT SPORT SPORT

Põlvas toimusid järjekordsed kellest Mrtin Himma võistles seisus endised Tartu Rocki talimängud, kuhu seekord oli endast 4 a vanematega ja tõi mängijad) 22:27, kohamängus kutsutud ka suurte linnade võistkonnale 28 punkti. Ta saab võideti kindlalt Märjamaad koondised. Seega oli tegemist selles vanusklassis võistelda 33:22. Kokkuvõttes valdade kogu Eestit haaravate tali- veel 4 aastat. Võistkondlikku mängude parim 7. koht 46 valla mängudega. Võisteldi suusa- arvestusse läks 12 üksik- hulgas. Meeskonnas mängisid tamises, suusaorienteeru- tulemust ja 2 teatesõitu. Livar Liblik, Risto Rammul, mises, jalgpallis, korvpallis, Valdade paremusjärjestus: 1. Tanel Uudeberg, Algis Liblik, males, kabes, ja lauatennises. Otepää 1392, 2. Tamsalu 1378, Rainer Tops, Holden Sepp, Raul Paremusjärjestus selgitati 3. Tartu 1302, 4. Tahkuranna Tamsalu, treener oli Kristo erinevates gruppides, kus 1301, 5. Haanja 1235, 6. Jõhvi Raudam. aluseks oli elanike arv. Osalesid 1164, 8. Ambla 1136, 13. Koeru Esmakordselt osales korv- kõik maakonnad peale 1017, 14. Palamuse 984, 18. V- pallinaiskond, kes jäi koos Läänemaa. Kõrvale jäi ka Maarja 844, 45. Viru – Nigula 46. Amblaga jagama 11. kohta. Tallinn. Osales 12 suurt linna, Üldvõit jäi napilt saamata, Kabetajad saavutasid 24. koha, Järgmised valdade XVIII 14 väikelinna, 49 suurt valda ja kuna erinevatel põhjustel maletajad 25.- 27. koha. talimängud toimuvad 2010 a 20 väikest valda. Suusatamises, puudusid Ilmar Udam, Kaarel Valdade võistkondlik pare- Väike – Maarjas ning Eestimaa mis oli kõigile kohustuslik Nurmsalu, Kai Põldoja, indi- musjärjestus: 1. Tartu 189, 2. XIII suvemängud 2011 a punktiala, selitati vabariigi viduaaldistantsil ei startinud Tähtvere 158, 3. Kiili 156,5, 4. Rakveres. Neil mängudel parimad(meistrid) välja kolmes Erko Jullinen. Tamsalu 145,5, 5. Luunja 145, osalevad esmakordselt ka noorte - , täiskasvanute ja kahes Linnade arvestuses võitis 6. Jõhvi 144,5. 7. Koeru 143, 22. suurlinnad. Kuna keskse veteranide vanuseklassis. Saue 1180 punktiga. Tapa 85, 24. V- Maarja 79 p. kohustusliku punktiala kerge- Noorim osaleja oli 9 ja vanim 73 Hästi läks maakonna Osales 49 valda. jõustiku kandepind on meil hea aastane. Kokku võistles 556 koondisel, kus arvesse läks 24 Saavutati parim koht seni nii veteranide, täiskasvanute kui suusatajat. Kõige rohkem startis üksiktulemust ja 4 teadet, toimunud mängudelt. Heameelt noorte hulgas, tuleks neil mehi – 104 ja kõige vähem B millest meie osa oli 13 teeb see, et kõik meie mängudel kindlasti osaleda. klassi tüdrukuid – 23. Hästi individuaaltulemust ja 3 teadet, sportlased on kohalikud ning Vaatamata sellele, et meie kõige võistlesid meie suusatajad. kokku 1619 punkti. oma ettevlmistuse saanud nimekamad veteranid, Esikohale tuli Kaili Sirge oma Maakondade paremus- kohalikust koolist ning meie maakonna vanim tegev- põhikonkurendi Kaija Udrase järjestus: 1. Lääne Virumaa spordiklubidest. Üks meie sportlane, eelmise aasta ees. Hõbemedali võitsid Kauri 2567, 2. Ida – Virumaa 2562, 3. lähinaabrist konkurent kasutas kahekordne vabariigi meister Piiskoppel PC ja Marek Sikk PB Harjumaa 2542, 4. Tartumaa isegi 3 erineva valla sportlasi, Arnold Kalvik saab 86, Heino klassis. Kindla võidu saavutas 2519, 5. Pärnumaa 2499, 6. kuid pidi ikkagi kokkuvvõttes Lepajõe ning Ülo Püss 70 veteranide teatevõistkond Ulvar Valgamaa 2475 p. meile alla vanduma. Naabervald aastane. Veteranide II grupi Pavlov, Ago ja Meelis Veilberg, Finaalvõistlustele Põlvas Järva – Jaani on sama praktikat vanusepiir on aga 50 aastat. edestades lähimat konkurenti jõudis esmakordselt korvpalli- kasutades spordiareenilt Võimalus oma oskusi näidata Viimsi valda ligi kahe minutiga. meeskond, kes Tamsalus toi- hoopis kadunud. on kindlasti ka teiste alade Kindla võidu said ka meeste munud alagrupiturniiril võitis Väikestest valdadest võitis harrastajatel, näiteks aastaid teatevõistkonnas sõitnud Timo kindlalt kõiki vastaseid. Loosi Kernu, suurtest linadest Kohtla treeninud võrkpalluritel. Simonlatser, Erko Jullinen ja tahtel tuli finaalturniiri alagrupis – Järve ja väikestest linadest Majanduslikult keerulistel Klen Krünberg edestades mängida V- Maarjaga, kelle Paide. aegadel aitab kulusid oluliselt Paistu valda ligi minutiga. Veel rivistuses mängisid meistriliiga Palju tänu kõigile, kes aitasid kokku hoida ka see, et võistlesid suusakoondises mängijad Sven Pugonen, Kisto valla spordiau kõrgel hoida – nii võistluspaigad on meie Hegle – Maris Veeremaa, Saage ja Karl Vimberg. Kaotus võistlejatele, treeneritele, maakonnas. Marleen Raudsepp, Taavi Luik, tuli numbritega 20:37. Kuigi võistkonna koostajatele ja Jääb ainult loota, et suures Martin Himma, Mathijas alagrupis tuli 2. koht, andis see pöidlahoidjatele. reformimise tuhinas vallad vel Veeremaa, Marii Raudsepp, Aili võimaluse mängida vaid 5 – 8 Üldkokkuvõttes võitis suurte lähemas tulevikus ikkagi säilivad Siht, Erik Jaanvärk, Kristjan kohani. Esimeses mängus tuli maakondade arvestuses Ida – ja populaarsed mängud samuti. Nurmsalu ja Pavo Raudsepp. tunnistada Tähtvere valla Virumaa Tartumaa ja Harjumaa Väga tublid olid meie noorimad, meeskonna paremust ( koos- ees. Meie maakond jäi 4. kohale. Rein Tops. Suusatamine. Haanjas, Eesti Kooli- veel Kauri Piiskoppel 4., Marii noorte võistkondliku võistluse võistlusest 2000 a on meie spordiliidu meistrivõistlustel Raudsepp ja Marek Sikk 5., paremusjärjestus: 1. Otepää G suusatajad esikolmikust välja võitis hõbemedali Klen Krünberg Mathjas ja Hegle- Maris 726 p, 2. Võru Kreutzwaldi G jäänud ainult korra. Üldvõitja 10 – 12 kl õpilaste hulgas. Veeremaa 6., Marleen 685, 3. Tamsalu G 684, 4. karikas võideti 2003 a kui osales Samas vanuseklassis võitis Raudsepp 8. ja Mario Mälk 10. Rakvere RG 647, 5. Pärnu 37 kooli. Heameelt teeb see, et pronksmedali Kristjan Nurm- kohaga. 5. koha saavutas Koidula G 631, 6, Jõhvi G 585, 7. suudeti revanžeerida napp salu. 5. koha saavutas 42 erinevate vanuseklasside Tartu Miina Härma G 580, 8. kaotus Rakvere RG – le võistleja hulgas äsja MM suusatajatest koostatud Värska G 480, 9. Vastseliina G maakonna noorte MV –l. Tookord võistlustelt saabunud võistkond. Võistlesid veel Erik 460, 10. Rakvere G 393, 11. puudusid Kai Põldoja ja Kaarel kahevõistleja Kaarel Nurmsalu. Jaanvärk, Tavi Luik, Martin Põlva G 365 p. Nurmsalu, kes osalesid Samas vanuserühmas võitis 27 Himma, Merlin Veilberg, Cris Parimas rivistuses esinenud vabariigi koondisega tiitli- neiu hulgas pronksmedali ka Kai Promet, Liis Järvamägi, Chris Tamsalu suutis kindlustada võistlustel. Võistkondlik koht Põldoja. Oma vanuseklassides Karina Lepik ja Ege Saarela. oma positsiooni kolme parema oleks pidanud olema isegi teine, jõudsid kümne parema hulka Hooaja tähtsaima vabariikliku kooli hulgas. Alates esimesest kuna noormeeste vanemas

Lk.10 Tamsalu Ajaleht SPORT SPORT SPORT SPORT grupis esikoha saanud Jüri puudu 0,11 sek. Timo sõit Estoloppeti koondarvestus. või väga nõrk. Seekord saime Juurikas Pärnust ilmselt „lõikas“ lõppes 40. kohaga. Rõõmu tegi 1.Ilmar Udam, 6. Risto karistada, et Kaarel Nurmsalu rada. Kuna kontrollpunktid rajal see, et kaotus ajasõidus võitjale Roonet, 7. Ulvar Pavlov, 10. oli MM võistlustel ning Kai puudusid ei suudetud eksimust oli ainult 3 sek, mis oli tunduvalt Andrus Kasekamp, 12. Ago Põldoja Euroopa Noorte- tõestada kuigi eelnevatel vähem kui MM võistlustel. Veilberg, 35. Marek Sikk (M-17 olümpial. Viiimasena läksid võistlustel see suusataja Jaak Mae karikavõistlustel 1.), 123. Peeter Kuhi, 136. Assar arvesse 18. koha 83 punkti, samaväärse tasemega tule- võitis Jens Arne Svartedal. Meie Tops, 154. Tõnu Kuhi, 322. üldvõiduks oleks piisanud 10 musi pole näidanud. Nii parimana oli Timo Simonlatser Rando Rannamets. kohas ehk 91. punktist. saavutas ta maatalimängude 10 9. Erko Jullinen 13. ja Klen Suusatamise tase näitab km distantsil 78. koha ajaga Krünberg 21. Võistles 24 meest. Ebaveres maakonna noorte maakonnas langustendentsi, 35.41,3. Selle ajaga ei Tallinna Maratonil Aegviidus meistrivõistlustel tulid 2. kohale oma osa selles on ka pääsenud ta isegi punktikohale. võitis Eeri Vahtra Jõgevalt. Hegle – Maris Veeremaa TD, lumevaestel talvedel. Kuna tegu Klen Krünbergile, keda ta Tamsalulaste kohad : 8. Erko Kauri Piiskoppel PC, Marek Sikk on noorte meistrivõistlustega, protokolli järgi Haanjas võitis 55 Jullinen, 10. Risto Roonet, 13. PB, Klen Krünberg PA ja 3. võiksid osalejad olla ka vastava sekundiga, kaotas ta seal 4.41,8. Ulvar Pavlov, 15. Meelis Rebane, kohale Mario Mälk PD, Kristjan ettevalmistusega. Näiteks Kommentaarid on liigsed. Nii et 21. Andrus Kasekamp, 45. Ago Nurmsalu PA klassis. Kaheksa kaotas PD klassi viimane suurte kogemustega Võru Veilberg, 70. Marek Sikk, 85. parema hulka jõudsid Martin võitjale 2 km distantsil koguni suusaaktiivil on suurte Jaak Madisson, 142. Assar Himma, Marleen Raudsepp, 10.19. Rahvasporditaemel võistluste läbiviimisel arengu- Tops, 194 Rando Rannamets, Marian Roop, Marii Raudsepp ja suusatajate võistlemised ruumi piisavalt. 198. Geidi Kruusmann, 280. Mathjas Veeremaa 4., Erik peaksid toimuma kooli – või Suusatamise MM võistlustel Viljar Eesmaa, 296. Marii Jaanvärk 5., Taavi Luik 6., Merlin piirkondlikel võistlustel, meitri- oli meie parim Kaili Sirge 34. Radusepp, 381. Ilmar Pihlakas, Veilberg 7., Cris Promet ja Kaidi võistlustel osalemise asemel kohaga sprindis. Ta tegi kaasa 469. Margus Pihlakas. Piiskoppel 8. kohaga. Teate- oleks rohkem kasu, kui nad ka teatesuusatamises, kus tuli 25. Viru Maratonil võitis suusatamises said ülekaaluka osaleksid õppetöös. Suure arvu leppida 15. kohaga. Esimese vabariigi koondislane Algo Kärp. võidu TD Hegle – Maris võistlejate välja panemine oleks tõsise võistluse meeste klassis 6. Erko Jullinen, 9. Risto Roonet, Veeremaa, Marleen Raudsepp, õigustatud ainult siis, kui tegi veel vanuse poolest A klassi 11. Ulvar Pvlov, 17. Andrus Merlin Veilberg, PD Mario Mälk, osaletakse 2 võistkonnaga. kuuluv Kaarel Nurmsalu, kes Kasekamp, 27. Ago Veilberg, 38. Martin Himma, Taavi Luik, PB Lisaks on vastava ette- tegi kaasa kõigil aladel. Kõige Marek Sikk, 50. Klen Krünberg, Marek Sikk, Mathjas Veeremaa, valmistuseta võistlejatel alat pingelisem oli meeskondlik 65. Tarvo Klaasimäe, 84. Jaak Chris Promet, ja PA Klen võimalus osaleda rahvas- võistlus, kus saavutati 9. koht. Madisson, 137. Assar Tops, Krünberg, Kristjan Nurmsalu, pordiüritustel piirkonnas, mis Edestati Venemaad ja napilt 143. Peeter Kuhi, 1564. Tõnu Erik Jaanvärk. Väga tublilt toimuad puhkepäevadel või kaotati Soomele, põhjuseks Kuhi, 165. Rando Rannamets, sõitnud väikesed tüdrukud õhtupoolikutel. Kaareli(suusatas viimast 189. Marii Raudsepp, 233. Geidi edestasid isegi 2. koha saanud Taastamst vajaks Tamsalu vahetust ) kukkumine lõpu eel. Kruusmann, 280. Viljar Eesmaa, Kadrina poisse. piirkondlik suusapäev, mis Individuaalselt jäi parimaks 284. Tanel Uudeberg, 330. Võistkondlik paremusjärjes- haaras kõiki soovijaid alates kohaks 35.(eestlastest 2.). Valdar Krünberg. 554 lõpetajat. tus: 1. Rakvere RG 2698, 2. lasteaialastest kuni pensionäri- Timo Simonlatser pidi 25 km distantsil oli 74. Mehis Tamsalu G 2691, 3. Kadrina KK deni. Aastaid tagasi korraldatud seekord laeppima sprindis 39. Rebane, 77. Arvo Uudeberg, 15. 2630, 4. V-Maarja 2500, 5. suusapäevadel oli alati palju kohaga 139 mehe hulgas. Teet Suur, 175. Marko Rakvere G 2468, 6. Tapa G 2101 osalejaid, parimal aastal 504. Saavutatud koht oli pettumus nii Pomerants, 211. Marje Arraste. jt. Huvitav oli lugeda vabariigi Timole endale kui ka kogu Haanja Maratonil võitis Priit Põhikoole võistles 9. Täis- sünnipäeval toimunud spordi- koondisele. Oli ju ta tänavu Narusk, 7. Ilmar Udam, 9. Risto arvulise võistkonna suutis välja päevast. Millisel ringil sõitsid 152 teinud kaks korralikku võistlust Roonet, 10. Ulvar Pavlov, 15. Ago panna ainult 5 gümnaasiumi ja uisutajat 608 km. Seni pole ning kogunud MK sarjas 38 Veilberg, 32. Kaili Sirge(N-3), 42. 4 põhikooli. Osavõtjaid oli 295. mulle suutnud keegi sellele punkti. Aasta pärast Vancouveris Andrus Kasekamp, 138. Tarvo Alates 1997 aastast on küsimusele vastata. loodame meie parimate Klaasimäe, 244. Peeter Kuhi, Tamsalu võitnud 9 korda, Jääb loota, et ilus suusatalv suusatajate head esinemist. 309. Geidi Kruusmann, 318. seekordne kaotus oli kolmas. jätkub ning suusarajad leiavad Lahti MK võistlustel saavutas Tõnu Kuhi. Spordis kehtib reegel, et jätkuvalt aktiivset kasutamist. Kaili 32. koha, edasipääsust jäi kaotada võid siis, kui oled tugev Rein Tops

KORVPALL. Maatalimängude kabe. Maakonna meistriliigas võitis vigastustest räsitud Tamsalu Los Eelmises lehes jäi Maatalimängude ülevaatest välja kabe, kus Toros/Agrovarustus Hulja 83:76 ja V- Maarja G 101: 68. Tamsalu jätkab 13 võidu ja 3 kaotusega endiselt . kohal. Põhiturniiri esikoha Tamsalu vald võitis kokkuvõttes esikoha Sõmeru ja Rakvere valla on kindlustanud Simuna Ivax, edasipääsuks otse poolfinaali on ees. Võistles 12 naist ja 25 meest. Gerda Virks oli individuaalselt meie meestel vaja võita viimasest kahest mängust vähemalt üks. 2. ja Raivo Raigna 3. Veel kuulusid võistkonda Keia Laht, Liis Maakonna II liigas võitis Los Toros/Royal Weels Kunda ABB 64: Kivirand, Merike Järvamägi, Urmas Saarmann, Olev Kivisild ja Tiit 51 ning kaotas Ferrelile 69: 79. Tamsalu mängib II liiga finaalturniiril, Uus. kus selgitatakse kohad 1 – 6. Rein Tops

Tamsalu Ajaleht Lk.11 SPORT SPORT SPORT SPORT MTÜ Eesti Ragbi Liit MTÜ Eesti Ragbi Liit (ERL) tegutseb 2007. aasta novembrist. MTÜ peamine eesmärk on EOK-lt (Eesti Olümpiakomiteelt) ragbi alaliidu aktsepteeringu saamine ja selle tagatisel Eestis ragbi kui uudse ja atraktiivse spordiala edendamine. Ragbit mängitakse tavapärase jalgpalliväljaku suurusel muruplatsil, kus ühel vastaspoolel võib olla 7 kuni 15 mängijat. Peamine eesmärk on läbi koostöö toimetada ovaalne kummist pall vastaste otsajoone taha, mille õnnestumisel on lisapunktivõimalus palli väravate vahele löömisega. Mängu taktika võib olla väga erinevalt üles ehitatud, kuid põhijoontes saab meeskonna jagada kaheks: eesliin, milleks on üldjuhul suuremad ja tugevamad mängijad; ning tagaliin, kus reeglina on kiired mängijad. Eesliini peamine ülesanne on positsiooni hoidmine, vastase edasiliikumise takistamine ja palli oma valdustesse võitlemine; tagaliinil seevastu kiirete läbijooksjate takistamine ja omapoolsete kiirete läbijooksude tegemine, millega seoses on tagaliini mängijad ka peamised punktide kogujad, kuid nagu öeldud, kõik sõltub meeskonna taktikast, kuna on täiesti praktiline füüsiliselt nõrgema vastase korral kasutada just suuremaid ja harjutada ei pruugi saada, kuna ehitustegevus laieneb ka jõulisemaid eesliinimängijaid toimetamaks palli vastaste spordistaadionitele. Paide meeskond on omale staadionit loomas, otsajoone taha. Ragbi pole pelgalt robustne ja vägivaldne neil on nimelt võimalus jagada Kriilevälja jalgpallistaadionit. Tartu spordiala, millekohast eksiarvamust võib tänapäeval rõhuva osana meeskond aga alles otsib oma võimalusi. kohata. Kontaktse spordialana ei puudu traumad ka selles ERL‘i hetkeline peamine eesmärk on aga suunatud alaliidu spordis, kuid seda rõhuva erandina. Sellealane selgitustöö on staatuse saavutusele, millega aktiivselt ka tegeletakse. Et EOK üks ERL´i kohustustest, mitte ainult läbi konsultatsioonide, vaid peamised tingimused on üldjoontes täidetud, ootame ainult ka nõuetekohaste treenerite koolituste. Olulisim ohutu spordiala Euroopa katuseorganisatsiooni (FIRA-AER) heakskiitu, mis hetkel arendamisel on selle selgitamine lastele ning nende vanematele, on põhimõtteliselt ametliku otsuse taga. mille teeb väga raskeks meedias väga tugevat kajastamist leidvad ERL‘i tulevik on üldjoontes suunatud noortele, kelle traumaatilised sündmused. treenimisõiguse omamiseks teeb liit koostööd nii Inglismaa ERL on tänaseks päevaks laienenud ning hetkel on treenerite kui ka EOK poolt tunnustatud koolitajatega. organisatsiooni liikmeteks juba 5 meeskonda (Tallinn „Sharks“, Kõigil huvitatutel on võimalus osaleda ragbi treeningutel mis Uudeküla „Bulldogs“, Kolga „Bears“ , Paide RFC ja Tartu RFC). praegu toimuvad Uudeküla staadionil teisipäeviti ja neljapäeviti Tallinna meeskond on võistelnud juba kahel järjestikusel aastal algusega17.30 ning kohaliku ragbimeeskonna tegemiste kohta Balti karikale ja Soome ühel prestiieimal turniiril „Baltic Plate“, leiab infot Uudeküla Bulldogs-i kodulehelt www.bulldogsrfc.ee kus möödunud aastal õnnestus kolmandat kohta jagama jääda. Selle asemel ,et „mittemillegagi“ tegeleda ja niisama tänavatel Kodused mängud toimuvad hetkel üldjuhul Uudekülas („Vatsu jõlkuda võiks ju hoopis trennis käia. pubi“ kõrval) või Viimsis (Viimsi staadionil), kus paraku kaua kätt Treener Petrik Mõttus KERGEJÕUSTIK Talvised kergejõustiku võistlused olid meile edukad. Eesti mitmevõistluste MV 27.02-1.03.09 Tallinnas said 7.koha Balti noorte maavõistlusel saavutas Kaspar Raudla Eiko Laine 4369 punkti, 9.koha Lenar Rünk 4373p., 14.koha Karel mitmevõistluses kolmanda koha 5110 punktiga. Eesti Eesmaa 3819p. ja 16.koha Siim Lait 3577p. meistrivõistlustelt saime kolm medalit. Kaspar Raudla hõbe (teivas TV-10 olümpiastarti vabariiklikul võistlusel saavutas Cätlyn 4.30), Karel Eesmaa pronks (teivas 4.10) ja mitmevõistluses Okas 5.koha kuulis 9.92. pronks Kaspar Raudla 5012 punkti. Sirly Tiik tõi Prantsusmaalt INAS-FID Euroopa Tulemustest veel: sisekergejõustiku meistrivõistlustelt kaks hõbemedalit: Eesti „J” MV 24.01.09 Tallinnas 6.koht kõrguses 1.90 Karel kaugushüppes 4.69 ja kuulitõukes 9.89. Eesmaa, Kaspar Raudla 60mtj. 8,54, 9.koht Triin Lait kuul 9.50, Maakondlikel võistlustel „A” ja „B” van.kl.14.01.09 Rakveres Lenar Rünk kaugus 6.40 ja 10.koht Kerli Relli kõrgus 1.45. 2.koht TA 60m 8,27 Ekaterina Timokova ja 3.koht kauguses 4.46. Eesti „A” MV 18.01 Võrus saavutas Eiko Laine 8. koha „J” MV 20.01.09. 1.koht Lenar Rünk kauguses 6.42 ja Karel kuulitõukes tulemusega 13.16. Eesmaa kõrguses 1.93, 2.koht Karelil kuulis 12.15 ja 3.koht 60mtj. Virumaa noorte MV 07.01.09 Ahtmes 1.koht Karel Eesmaa Kerli Relli 10,21 ja 3.koht Siim Lait kuul 11.81. kõrguses 1.85 ja kauguses 6.01, 3.koht 50mtj. 7,33. Perli Raus L.-Virumaa talvised mitmevõistluse MV 05.-05.02.90 Rakveres saavutas kolmanda koha TC kõrguses 1.20 ja Kaupo Saarmann 2.koht Eiko Laine 4431punkti. L.-Virumaa „D” van.kl. MV 20.02.09 PC kõrguses 1.25. 2.koht Andre Tammaru kauguses 3.77 ja 3.koht 60m Vadim Noorte GP sarjas 04.01.09 Tallinnas Kaupo Saarmann 2.koht Aleknavitjus 9,45, „C” van.kl. 3.koht Kersti Sirge 11,82. kuulitõukes 11.52 ja 22.02.09 Tartus võitis Karel Eesmaa teivashüppes 1.koha 3.92. Liivi Rünk

Lk.12 Tamsalu Ajaleht SPORT SPORT SPORT SPORT

samade naistega noorte- likult Tapal. Saali küll renoveeriti, klassis, muutuvad üha tuge- aga mõõtmete suurendamine vamaks. oleks tähendanud sisuliselt uue Positiivne on aga see, et olen ehitust. Tamsalus saab pidada nüüd teist aastat treenerina ainult noorteturniire, neid alustanud noortega süste- võimalusi on ka aktiivselt maatilist tööd ja ka esimesed kasutatud. Porkunisse uue kooli tulemusedki on positiivsed. ehitamise plaanide ajal oli Võistlustel on väljas olnud viis lootus, et ehk tuleb sinna võistkonda. Tüdrukute võist- täismõõtmetega saal, aga kondi on vähe, poiste hulgas on nüüdseks on teada, et seda ei konkurents palju tugevam ja juhtu. Ja pole ka näha, et häid tulemusi turniiridel on raske saalihokimängijad endale saavutada. lähemal ajal kodus määrustele Kunagi toimus Tamsalus vastava saali saaksid. turniir saalihokis ka rahvaspordi Kindlasti on saalihokit Riive tünnisõidul tasemel. Nüüd oleks niisugust aidanud see, et spordihoone üritust raske korraldada, kuna juhataja Krista Lepik on ise Mõne aja eest Sloveenias õnnega, võidud tulid kindlalt. palju on tõsiseid harrastajaid ja aktiivne mängija ja on igati esines Eesti naiste saali- Võistlusreis ise oli pingeline, sellega seoses pole päris toetanud spordiala arengut.“ hokikoondis hästi ja alagrupist viiel päeal järjest tuli mängida, algajatel enam huvitav nende Riivest veel: vanus 34, pääseti edasi MM finaalturniirile. seetõttu ei saanud kohalikust vastu mängida. Ka toimub nii Tamsalus alates okt. 2002, II Edus oli oluline osa ka meie elust õiget pilti. Võistluse palju üritusi, et ei jõua niisugust astme saalihokitreeneri kutse, naistel: koondisse kuulusid tomumise kohaks oli aga rahvaspordiüritust enam teist hooaega Tamsalu noorte Krista Lepik, Riive Tamm, Geidi lumme uppunud maaliline vedada. Küll aga on võimalus saalihokitreener, mõlemal Kruusmann, Jaana Kirs. mägiküla ja vastuvõtt korral- harrastajatel käia spordihoones hooajal Eesti noorte meistri- Seepärast saingi kokku Riive dajate poolelt väga soe. pühapäeviti mängimas. Samuti võistlustel väljas võistkonnad Tammega, et kuulda natuke Nüüd on eesmärgiks finaal- on väljas käidud rahvaliiga viies vanuse-klassis.Esimese lähemalt nii koondise tege- turniiril sügisel Rootsis hästi võistlustel, kus tohivad osaleda hooaja (2007/2008) Tamsalu mistest kui lähemalt saalihokist. esinemine ja selleks tuleb kõigil need, kes meistriliigas ei noorte parimad tulemused Eesti Riive Tamm: „Koondise kõvasti tööd teha. mängi. meistri-ja karikavõistlustel: moodustamisel olid mõned Koondis osaleb kindlasti Saalihoki on harrastajate U15 tüdrukud - Eesti karika- erinevused võrreldes eelnevate mõnel välisturniiril ja ehk saab arvult (lapsed, noored ja võitjad ja Eesti meistrid. aastatega. Esiteks otsustas teha ka mõne treeninglaagri. täiskasvanud kokku), keda on U19 tüdrukud - Eesti karika- koondise treener teha Ka Tamsalu naiskonnaga üle saja, ilmselt Tamsalus ala võistluse 2.koht ja meistri- noorenduskuuri ja paljusid algas asi ühisest tehataht- number 1. Loomulikult on raske, võistluste 4.koht.U13 poisid - vanemaid mängijaid enam ei misest ja alati on eesmärgiks kui mitte võimatu hakata alasid Eesti meistrivõistluste 5.koht. kaasatud.Teiseks tuli võistlus- olnud ka natuke rohkem tähtsuse järjekorras paika Tamsalu EBE saalihoki- reisi kuludest pool kanda pakkuda kui ainult sport – panema, aga suusatamise naiskonna väravavaht, Eesti MV koondislastel endal. Vaatamata püüame käia välisturniiridel, kõrval on saalihoki kindlasti 2005/2006 hooaja parim sellele esines koondis hästi ja teha asju ühiselt, pakkuda kerkinud väga tõsiseks väravavaht, Eesti parim võrreldes kahe aasta taguse midagi ka väljaspool sporti. konkurendiks teistele aladele ka saalihokimängija 2006, Eesti esinemisega, kui jäädi Meie inimestel pole ju palju saavutuste osas. Praegu oleks MV 2006/2007 hooaja alagrupis kindlalt viimaseks, võimalusi maailma näha ja ilma valla toetuseta sellega põhiturniiri parim väravavaht, astuti suur samm edasi. erinevate inimestega suhelda. tegelemine vist võimatu. Eesti MV 2007/2008 hooaja play- Konkurendidki olid üllatunud ja Sporditegemine neid võimalusi Igasugused osalustasud, offide parim väravavaht. kaotus tuli alles viimases pakub. võistlusvarustus jne nõuavad Alates veebruarist 2007 Eesti alagrupi esikohta otsustanud Tamsalu naiskond, kes päris suuri väljaminekuid nii saalihoki naiste koondise mängus Slovakkiaga. Edu tegutseb viis aastat ja klubilt kui mängijatelt. Aga väravavaht, osalenud 2 korda põhjustena nimetas Riive kõige meistriliigas osaleb sama kaua, heameel on sellest et umbes 30 MM valikturniiril Poolas 2007 ja põhilisemana seda, et kaks jäi sellel aastal neljandaks ja last saavad omale esimese Sloveenias 2009. aastat tagasi oldi ainult mõned poolfinaalis tuleb kohtuda liidri saalihokivõistkonnana pika Oli plaanis selles artiklis aastad treenitud, Eesti liigas on Sakuga, juba viiendat aastat dressi, võistlusvormi osa, millel rääkida ka meestest ja üldse mängutase selle ajaga järjest. Kuigi neid on ka võidetud, logode kõrval seljale kirjutatud saalibändi (omaaegne mängu võrreldes palju paremaks peab Tamsalul olema väga hea Tamsalu, mis on meile heaks nimetus) maale (Tamsallu) läinud, individuaalne meister- ja vastastel halb päev, et võita. reklaamiks. toojatest, aga see jääb tulevikku. likkus on paranenud, oma osa Naiskonnal on rasked ajad, sest Kõige halvem alaga Aprilli lehes tahaks valgustada oli ka sellel, et mängijad teadsid mitmed põhimängijad on tipptasemel tegelemise juures suusatajate tegemisi ja siis üksteist paremini, oskasid loobunud. Pereinimestel on see, et Tamsalu spordihoone jõuda ka teiste meil arvestada kes millekski tekivad teised kohustused jne. saali mõõtmed ei luba siin harrastatavate aladeni. Ka võimeline oli. Võistkond Mitmed mängijad on pidada meistriliiga mänge, spordihoones on tööl moodustas ühtse terviku, see oli kogemusteta. Vastased aga, seetõttu on nii naiskonna kui treenereid, keda kohalikud ei tore. Ja tegemist polnud mingi näiteks Jäneda, kes alustas meeskonna kodusaal amet- tea.

Tamsalu Ajaleht Lk.13 SPORT SPORT SPORT SPORT

Uudeküla liuvälja hooaja kokkuvõte Kes kohal käisid, teavad, millest nüüd juttu tuleb. Kes aga liuväljale sel talvel ei jõudnud, kuid märkasid, et jaanuarikuust algas tihe liikumine Tamsalu ja Uudeküla vahel, siis siin on teile põgus ülevaade toimunust. Liuvälja idee autor, eestvedaja ja jäämeister on Martin Uudeküll, kes kõigele lisaks asutas 2008. aasta sügisel Uudeküla hokihuvilistega MTÜ Hokiklubi Uudeküla. Väljakujunenud meeskonna ühisel panustamisel on Uudeküla liuvälja arendatud ja töökorras hoitud. Liuvälja kohta on ilmunud artiklid nii Virumaa Teatajas kui ka Sporditähes. Viimati aga tutvustati Uudeküla liuvälja ETV saates „Sõida maale“. Seepärast eeldame, et Tamsalu ajalehe lugejad on liuvälja ehitus- ja arendustegevusega üldjoontes kursis. Alles aasta tagasi saime projektitaotlustesse kirjutada kõigest ideeliselt, kuigi ise sügavalt sellesse ideesse uskudes, et liuvälja nii lähipiirkonnast, maakonnast kui ka kaugematest Eesti olemasolu annab inimestele hea võimaluse pikal ja pimedal paikadest. talvisel ajal aktiivseks tegevuseks värskes õhus. Võimalusi Uudekülast on välja sirgunud jäähokimeeskond ühiselt Viru- spordivaldkonnas on Tamsalu vallas hulgaliselt, kuid Nigula meestega. Eelmisel aastal käidi külmakraadide sellegipoolest nägime liuvälja olulisust. Käesoleva aasta puudumisel harjutamas Tallinnas ning kahel aastal on osaletud ideaalsed talveilmad on toonud mitmekordse tõestuse, et liuvälja Virumaa harrastajate liiga turniiril. Sel talvel oli aga hea võimalus olemasolu on inimestele tõepoolest vajalik ja kasulik. treenida ja pidada sõpruskohtumisi kodujääl. Lisaks korraldati Siinkohal mõned numbrilised näitajad. Tänu headele jäähokitreeninguid piirkonna lastele ja noortele. ilmaoludele oli Uudeküla liuväli selle aasta jaanuaris avatud 23, Käesoleva aasta 28. Veebruaril toimus Kalevipoja III uisumaraton veebruaris 28 ja märtsis 14 päeva. Nädala sees oli uisutajaid Peipsi järvel, millest võtsid osa mitmed Uudeküla liuväljal keskmiselt 50-60 inimest päevas ja nädalavahetustel keskmiselt harjutanud uisuhuvilised. Ringi pikkus oli 7 km või 25 km. Raja üle 110 inimese päevas. Rekordarv uisutajaid oli vastlapäeva eel, läbimine oli osaliselt tõeline väljakutse, millele lisas keerukust 23. veebruaril 200 inimest. 24. veebruaril toimus Uudeküla liuväljal poole distantsi ulatuses vali vastutuul. Samas oli tegemist esmakordse suurüritusena vastlapäeva jäädisko, mil uisutajaid järjekordse meeldiva rahvaüritusega. oli 170. Kokku oli uisutajaid jaanuaris ligikaudu 1500, veebruaris 2000 ja märtsis 500 inimest. Uisutajaid käis igas vanuses, kõige Kohtumiseni järgmisel talvel Uudeküla liuväljal! nooremad 2-3-aastased, kõige vanemad üle 70-aastased. Koolidest külastasid Uudeküla liuvälja Vajangu, Imastu, Rakke ja Artikli autor MTÜ Hokiklubi Uudeküla nimel Vinni-Pajusti kool. Suuremate ja väiksemate peredega tuldi kohale Katrin Uudeküll

Võrkpall. Ujumine. Rakvere Spordihallis toimusid L-Viru maakonna 4 – 6 kl poiste ·21.veebruaril toimus Paides Järvamaa V seeriavõistlus, esivõistlued minivõrkpallis. Mängitakse väiksemal väljakul ühtlasi viimane: madalama võrguga, võistkonnas on 4 mängijat. Meie valda kuni 10.a.: 100m kompleksi - Keili Kleitz 2.03,95 (4.), esindas Tamsalu – Vajangu segameeskond, mängiti kolmekesi. Merylin Mets 2.24,07 (5.), Kert-Taniel Kesküll 1.34,59 I , Vaatamata sellele osutati vastastele tõsist vastupanu ja ei Tony-Brei Vilbiks 1.47,38 III , Riho Valdok 1.52,92 (4.), Kauri puudunud palju, et oleks tulnud esikoht. Nimelt otsustavas mängus Suu 1.55,26(5.), Rakvere Põhikooliga oli geimide seis 1 : 1 ja otsustavas Keiti Kleitz 1.20,69 I , Grete Uudeküll 1.20,84 II , Triinu kolmandas geimis punktiseis 9 : 9. Kahjuks surus meie parim Eilo 1.29,38 (4.), Johhanna M. Partsioja 1.34,18 (5.). 25m mängija palli kaugele väljaspoole väljakupiire ja nii tuli vastu võtta kaotus. Nii jäädi jagama 3 – 4 kohta. Mati Meriranna (AEROCI liblikat- Kert-Taniel 22,15 III, Tony-Brei 24,81 (5.), Riho Valdok meeskonna treener) arvates oli Kaupo Saarmann turniiri parim 25,97 (6.). ründaja. Tublid olid ka Toomas Kiisla ja Henri Kallast. 25m vabalt- Keili 23,06 (5.), Merylin Mets 24,75 (7.), Geiri 12. märtsil peeti Spordihoones võrkpalliturniir Volle 2x2. Osalejaid Suur 30,72 (8.) Kert-Taniel 16,98 III, oli 10 paari. Tavalise 4 – 6 paari asemel. Loosiga jagati paarid 3. Tony-Brei 19,63 (5.), Riho 20,22 (7.), Kauri Suur 20,56 (8.). alagruppi, millede võitjad selgitasid üldvõitja. 100m rinnuli- Grete Uudeküll 1.33,91 I , Keiti Kleitz 1.34,13 Pingeline heitlus käis 1. alagrupis, kus noored Priit Maasikas – II, Triinu Eilo 1.44,32 (4.), Johhanna M. Partsioja 1.48,28 (5.). Valdur Eesmaa kohtusid veteranide Märt Rebane – Aivar Püviga. 50m vabalt- Keiti 32,97 I , Grete 33,03 II, Triinu 35,95 (4) Ülinapi 2 : 1 võidu saavutasid veteranid. Finaalis jäid nad võiduta, Johhanna m. 37,52 (6.). Viie etapilise võistluse nii et neile tubli kolmas koht. Teiste alagruppide võitjad olid paremusjärjestus: 7.Keili Kleitz, 8.Merylin Mets, 9.Eliise Rasmus Koltsalu – Tõnis Vainus ja Gunnar Võrno – Margus Mõttus , 10.Niina Rogova, 12.Geiri Suur, 4.Kret-Taniel Kesküll, Jaaniste. Nende omavaheline kohtumine oli turniiri parim – näidati 5.Tony-Brei Vilbiks, 7.Kauri Suur, 8.Riho Valdok, 11.Keimo tugevaid ründelööke ja head kaitsemängu. Võitsid tehnilised Kleitz, I Keiti Kleitz , II Grete , 4.Triinu, 5.Johhanna M. Ramus ja Tõnis 2 : 0.(15 : 12, 15 : 11). Mare Järv.

Lk.14 Tamsalu Ajaleht SPORT SPORT SPORT SPORT

Anatoli Smigun ja Krista Lepik

Ago Veilberg Tamsalu maratonil Jaak Mae ja Algo Kärp maratonil Tennis. Veebruari lõpus tõmmati joon alla 1 -2 ja 3 – 4 klassi tüdrukute turniirile. Võrreldes eelmise turniiriga toimusid ka muutused paremusjärjestuses, mis selgelt näitab, kes suhtub tõsisemalt treeningutesse, püüdleb teravama ja kindlama mängu poole. Nooremas rühmas tuli kindlaks võitjaks Lisanne Lindre, kes finaalis alistas K.Paistu. Kolmanda kohaga pidi leppima eelmine võitja M.Veilberg, kes koha- mängus oli parem A.Veebelist. Vanema rühma finaalis võitis Teele Kaldaru ja Natalia Tserikovat. Kolmanda koha mängus alistas E. Lindre M.Matvejevi. Praegu on noortel tenni- sistidel tõsised treeningud, uued võistlused tulevad aprilli lõpul – mais. Sergei Kurotskin

Tamsalu Ajaleht Lk.15 Õnne emale - isale Õnnitleme! Tamsalu vallas on sündinud: MARTIN VEEBERG 31.01.2009 Aprillikuu sünnipäevad Tamsalu vallas 2009a.

Maria Elisabeth Liblikmann 93 Rahu ja vaikus sinuga, mälestused meiega. Vilma-Adele Adler 89 Anna Pasõnkova 88 REBO SOFIA 09.03.2006-24.02.2009 LIIV LEIDA 07.10.1914-25.02.2009 Elfriede Liikman 88 SOHHAREV ALEKSANDR 20.07.1945-03.03.2009 Endel Kirs 88 Heinrich-Arnold Udeküll 87 Evald Kirsip 86 Linda Oks 86 Leida Regina Unukainen 85 Richard Vaasa 84 Raja Rebane 84 Elna Väer 83 Aino Eding 82 Olga Nesser 81 Veera Mihhejeva 81 Maimo Klaas 81 Hilja Aasa 81 Astrid Kangur 81 Gundel Mikiver 80 Helga Tammerk 80 Evi Uudeküll 75 Taimi Traks 70 Maie Bentse 70 Odavalt müüa lõhutud küttepuid. Müüa On valminud töö-ja koolitusportaal Tiiu Mesilane 70 ka 3m. Kohalevedu. Tel. 53426318 Maret Sakk 70 EDUKAS! Niina Karu 70 Portaal on mõeldud eelkõige Müüme aasta läbi lõhutud ja sobivas erivajadustega inimestele, kuid ka mõõdus küttepuid. Kogused täpsed ja Maie Nurk 70 kõik teised inimesed on oodatud. mõõdetavad, puud on koormasse laotud. Enna Vaikmaa 70 Pakume ka 3- meetrist küttepuud. Heino Arumägi 65 Portaali www.edukas.invainfo.ee Tel. 5013862. Liubov Lavrova 65 kaudu on tööandjatel võimalik leida Firma Silkan OÜ tegeleb profi – ja Reet Griffel 65 endale sobivat tööjõudu ning kodumasinate remondiga. Info: Märt Kannel tel 5828561 või Janek Viktor Sergejev 60 tööotsijatel hõlpsam leida tööd. Sillamaa tel 5281002. Ülo Veeremaa 60 Samuti on Teade Märt Meos 60 portaalis mitmesugust informatsiooni Kasutage võimalust reklaamida enda käimasolevate koolituste kohta, kus Kalju Raamik 60 ettevõtet või teenust Tamsalu ajalehes saavad osaleda ka erivajadustega Kalju Õunapuu 60 inimesed. Lia Lindre 60 Tamsalu leht vabandab. Portaali kasutamine on tasuta. Info Meie süül oli Hilda Tiislri vanus lehes portaali kohta saab telefonil 53 478 vale, õige on 97. 422 või e-maili teel [email protected] Endel Kirsile annetatud teenetemärk oli Kotkarist.

Tamsalu Ajaleht. Tamsalu Vallavalitus, Tehnika 1a, 46107 Tamsalu, Tel 322 8431, e-post: [email protected] Ain Aasa, tel 329 3888, 5333 9749, e-post: [email protected] Ajaleht ilmub 1 kord kuus. Trükitud trükikojas “AGUR”. Trükiarv 1700. Levitatakse tasuta valla sidejaoskondade kaudu, võimalus saada ka vallamajast. Endiselt on oodatud kaastööd, arvamused, ettepanekud.