Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030

Põhja-Pärnumaa 2018

Sisukord Kuidas arengukava valmis ehk sissejuhatus? ...... 4 Kes elavad Põhja-Pärnumaa vallas? ...... 5 Kes on Põhja-Pärnumaa ettevõtjad ja tööandjad? ...... 6 Millised on valla lasteaiad ja koolid? ...... 7 Kuidas Põhja-Pärnumaalased vaba aega veedavad? ...... 10 Milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse? ...... 14 Milline on Põhja-Pärnumaa füüsiline keskkond? ...... 15 Millised on Põhja-Pärnumaa valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused? ...... 17 Milline on tuleviku visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid? ...... 21 Kuidas eesmärke saavutada? ...... 22 Millised on riskid ja kuidas neid maandada? ...... 52 EELARVESTRATEEGIA 2019 - 2022 ...... 53 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE MAJANDUSLIKU OLUKORRA ANALÜÜS JA PROGNOOS EELARVESTRATREEGIA PERIOODIKS..... 53 2. EELERVESTRATEEGIA AASTATEL 2019- 2022 ...... 57 2.1. Põhitegevuse tulud ...... 61 2.2. Põhitegevuse kulud ...... 62 2.3. Investeerimistegevus ...... 63 2.4. Finantseerimistegevus ...... 64 2.5. Likviidsete varade muutus ...... 65 Lisad ...... 68 Lisa 1. Üle 100 elanikuga alevid ja külad ...... 68 Lisa 2. Põhja-Pärnumaal elavate leibkondade profiilid ...... 69 Lisa 3. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes omavalitsustes ja teiste omavalitsuste laste õppimine Põhja-Pärnumaa koolides ja lasteaedades ...... 71

Kuidas arengukava valmis ehk sissejuhatus? Põhja-Pärnumaa valla paiknemine

Arengukava koostamise eesmärk oli kokku leppida 2017. a. haldusreformi käigus loodud Põhja-Pärnumaa valla terviklik arenguplaan. Arengukava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava periood on 2019-2030.

Arengukava ülesehitus järgib Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 20. märtsi 2018 määruse nr 6 „Põhja- Pärnumaa valla arengudokumentide menetlemise kord“ § 4 sätestatut. Valla arengukavas esitatakse:

1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;

2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;

3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;

4) strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni, sh Põhja- Pärnumaa omavalitsuste ühinemislepingus kokku lepitud investeeringud või arendustegevused.

Arengukava koostamisel korraldati viis ümarlauda, millest esimene keskendus piirkonna jaoks olulistele väärtustele, visioonile, missioonile ja strateegilistele eesmärkidele. Teisel ümarlaual täpsustati eeltoodut ja hakati koostama tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. Viimased ümarlauad tegelesid detailselt tegevuskava täpsustamise ja täiendamisega ning riskide hindamisega. Arengukava koostamisel arvestati valdade ühinemislepingusse kirjapandut ning koostamise protsessis kaasati valla vastavate valdkondade spetsialiste, volikogu liikmeid ja teisi valla arengust huvitatuid.

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 on vastu võetud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19. septembri 2018. a määrusega nr 36.

Kes elavad Põhja-Pärnumaa vallas? Põhja-Pärnumaa vald loodi 21. oktoobril 2017. aastal Halinga, Tootsi ja Vändra valla ning Vändra alevi ühinemisel. 01. jaanuari 2018. aasta seisuga elas vallas 8434 inimest ning valla territooriumil on 86 küla ning kolm alevit (Tootsi, Pärnu-Jaagupi ja Vändra) (vt 2 joonis 1) (vt lisa 1). Valla haldusterritoorium on 1010,1 km , mis teeb keskmiseks elanike tiheduseks sündis 62 8,4 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. 2017. aastal asus valda elama üle 260 inimese ja lahkus 57 surnud 122 inimest1. Sünde on aastas poole võrra vähem kui surmajuhtumeid. Peaaegu veerand rahvastikust on vanemad kui 65 aastat ning laste ja noorukite osakaal on ca 16%. Tööealised inimesed moodustavad saabus valda elama 262 aastal 60% valla elanikkonnast (vt joonist 2). lahkus vallast 57

2017. liikumine Elanike liikus vallasiseselt 50 0-18 1340 19-64 5076

seisuga 1.01.2018 65+ 2018 Elanike vanus Elanike

0 1000 2000 3000 4000 5000 6000

Joonis 2. Elanike vanuseline struktuur ja liikumine 2017. aastal

Joonis 1. Põhja-Pärnumaa valla asustusüksused (üle 100 elanikuga alevid ja külad)

1 Lahkujate arv tähistab vaid perioodil 21.10-31.12.2017 Põhja-Pärnumaa vallast lahkujaid ja ei arvesta enne seda kuupäeva valla piirest lahkujaid.

Kes on Põhja-Pärnumaa ettevõtjad ja tööandjad? Statistikaameti andmetel on tööandjatena vallas 278 ettevõtet pakkudes tööd 1839 inimesele. Lisaks on olulised tööandjad valla haridusasutused (296 töökohta), sotsiaalhoolekandeasutused (178 töökohta) ja vallavalitsus (41 ameti- ja töökohta). Valla 100% osalusega ettevõtted on AS Mako (põhiülesandeks veevarustuse ja heitvee kanaliseerimise teenuse pakkumine) ja OÜ Tootsi Kommunaal (tegevusalaks elamu- ja kommunaalteenused). Erasektori ettevõtete tegevusvaldkonnad on toodud joonisel 3. Kõige enam on primaarsektoris (põllumajandus, metsandus) tegutsevaid ettevõtteid, vähem tertsiaarsektoris (teenindus) ja sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) tegutsejaid. Samas on tööstuses rohkem töötajaid kui põllumajanduses ja metsanduses.

Töötajate ja maksumaksjate koguarv vallas on 3841 (allikas: Rahandusministeerium). Enim on ettevõtteid põllu-, metsamajanduses ja kalapüügi valdkonnas, millele järgneb hulgi- ja jaekaubandus (vt joonis 3). Keskmine palk on 942 eurot ning ei ole teada, kui suur hulk elanikkonnast käib tööl väljaspool koduvalda (vt lisa 2). Töötuse määr 01. jaanuari 2018. a. seisuga oli 4,5%, mis on madalam kui Eestis tervikuna (Eesti keskmine 5,3%, Statistikaamet).

484 500 451 1284 450 1200 1058 400 1024 1046 1001 1027 1000 350 969 286 835 300 811 772 800 241 702 737 250 198 600 Töötajatega ettevõtete arv omavalitsuses 200 503 150 400 76 100 47 33 38 29 27 25 200 50 14 5 7 1215 4 113 11 7 9 2 5 Omavalitsuse tööandjate deklaratsioonis TSD 0 0 märgitud töötajate arv

Keskmine palk sellel tegevusalal omavalitsuse territooriumil tegutsevates ettevõtetes (eurodes)

Joonis 3. Põhja-Pärnumaa territooriumil tegutsevad ettevõtted, kellel on töötajad või käive seisuga aprill 2018 (allikas: Statistikaamet) Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi turismivaatamisväärsusi – C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas, Jaanihanso Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Soomaa Rahvuspark ja mitmed teised. Põhja-Pärnumaa vald kuulub Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonda.

Millised on valla lasteaiad ja koolid? Haridusasutuste arv 2018/19 õppeaastal on valla territooriumil 14, millest kolm on lasteaiad, kaks lasteaed-algkooli, kolm lasteaed-põhikool, kaks põhikooli, üks gümnaasium ning kolm on huvikoolid (sh üks erahuvikool) (vt joonis 5). Õpilaste arv Põhja-Pärnumaa valla koolides on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid viimastel aastatel stabiliseerunud. Kui 2005/2006 õppeaastal käis koolides kokku 1456 õpilast, siis 2018/2019 õppeaastal on arv kahanenud 714 õpilaseni. Neist üheksa last on väikeklassides ja viiele õpilasele pakutakse üks-ühele õpet (allikas: haridussilm.ee) (vt joonis 6).

LASTEAIAD Vihtra lasteaed - 13 800 Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna 700 - 119 Vändra Lasteaed - 152 600 LASTEAED-KOOL 500 Libatse Lasteaed- algkool - 18/10 HUVIKOOLID 400 Vahenurme M. Lüdigi nim. Lasteaed-algkool 300 Vändra - 15/15 Muusikakool Kergu Lasteaed- 200 Pärnu-Jaagupi Algkool - 16/17 Muusikakool 100 Tootsi Lasteaed- Jalgpalliklubi Põhikool - 32/55 Vändra Vaprus 0 Pärnjõe Kool - 2015/16 2016/17 2017/18 2018/19 15/51 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium KOOLID Pärnu-Jaagupi Põhikool - 195 Juurikaru Põhikool - 58 Vändra Gümnaasium - 310

Joonis 6. Õpilaste arv valla koolides 2005-2018 Joonis 5. Haridusasutuste jaotus ning nendes õppivate laste arv 2018

Koolieelsetes ja üldhariduskoolides on ühtekokku 175 õpetajat, kes täidavad 140 töökohta. Tugispetsialistide arv 2017/18 õppeaastal oli üldhariduskoolides üheksa ning koolieelsetes asutustes kolm. Nii koolides kui lasteaedades on ülekaalus õpetajad vanuses 50+ ning ligikaudu pooled kooliõpetajatest vastavad õpetaja kvalifikatsiooninõuetele (vt joonis 7 ja 8).

100% 100% 1 16 8 90% 13 90% 80% 80% muu 70% 57 50 70% 60% 25 26 magister 60% 50% 40% 50% rakenduskõrg., baka 2 30% 22 12 40% 37 kesk- ja kõrghariduse 20% 30% vaheline 17 9 10% 20% 26 keskharidus 8 0% 3 2 10% üldhariduskoolid lasteaiad 16 0% <30 30-39 40-49 50-59 60+ üldhariduskoolid lasteaiad

Joonis 7. Õpetajate vanuseline jaotus Joonis 8. Pedagoogide haridustase

Põhja-Pärnumaa lapsed käivad teistes omavalitsustes lasteaias ja koolides ning samamoodi käivad teiste omavalitsuste lapsed Põhja-Pärnumaa lasteaedades ja koolides (vt joonis 9). Lasteaia teenuse osas müüakse teistele teenust enam kui ise sisse ostetakse ning koolide osas ostetakse kooliteenust enam teistelt sisse (vt lisa 3). 2018.-2024. aasta sügisel kooliealisteks saavate laste arv püsib suhteliselt stabiilne , v.a. prognoosi viimasel aastal, kui 7-aastaste arv väheneb 51ni (vt joonis 10).

180 160 90 85 140 78 80 74 76 120 71 65 100 70 80 60 51 60 50 40 40 20 30 0 20 lasteaiad koolid 10 teiste KOVide lapsed Põhja-Pärnumaal 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Põhja-Pärnumaa lapsed teistes KOVides

Joonis 10. 2018-2024 kooliealisteks saavate laste arv Joonis 9. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes KOVides ja teiste KOVide laste õppimine Põhja-Pärnumaal

Huvihariduskoole on valla territooriumil kolm: M. Lüdigi nim Vändra Muusikakool, Pärnu-Jaagupi Muusikakool ja Jalgpallikool Vändra Vaprus. 2017/18 õppeaastal pakutakse ühtekokku 68 õppekava ning õpilaste arv on ca 340, neist pooled õpivad muusika- ja kunstide erialadel ja pooled spordiga seotud erialadel. Õpilaste arv on aastatega kerges tõusutrendis olnud. Huvihariduskoolides töötab ühtekokku 28 õpetajat.

Kuidas Põhja-Pärnumaalased vaba aega veedavad? Raamatukogud: vallas on 10 raamatukogu

RMTK nimi Lugejate arv Teavikute arv Töötajate (töökohtade) arv Muud teenused Libatse 188 9712 1 Postiteenused; Avalik internetipunkt Pärnu-Jaagupi 490 24219 2,75 Avalik internetipunkt Vahenurme 106 9235 1 Avalik internetipunkt Vändra 813 36730 4 Avalik Internetipunkt Tootsi 218 10079 1 Suurejõe 103 7201 1 Avalik Internetipunkt Vihtra 167 9196 1 Postiteenused; Avalik Internetipunkt Pärnjõe 412 6240 1 Avalik Internetipunkt Võidula 44 9447 0,5 Avalik Internetipunkt Kaisma 193 7627 1 Avalik Internetipunkt

Seltsimajad: vallas asub üheksa rahva-, kultuurimaja või külakeskust.

Nimi Piirkonna Vaba aja tegevused Töötajate Muud teenused Hoone ehitamise ja viimase elanike arv (töökoh- renoveerimise aasta tade) arv Pärnu-Jaagupi 2869 Rahvatants, puhkpill, 2 Maja rent, inventari rent Ehitatud 1954, renoveerimine 2003 Rahvamaja mälumäng, näitering, lauluklubi, traditsioonilised üritused, kontserdid, teatrid Vändra 2187 Rahvatants, koorilaul, 3 Maja rent, inventari rent Ehitatud 1977, teatrisaali renoveerimine Kultuurimaja aeroobika, mälumäng, käsitöö 2014 ring, kangastelgede ring

Tootsi Kultuuri- 803 Jõusaali, võimla ja ujula 4,2 Sauna, majutamise ja Hoone valminud 1993. a. 2004. a. ja spordikeskus kasutamine baari rentimise teenus vahetatud ujula aknad ja välisuks ning osaliselt vallamaja aknad. 2017. a vahetatud võimla aknad ja spordikompleksi kaks välisust Suurejõe 538 Laste käsitööring, lauamängude 1 Ruumide rent Ehitatud 1937, katuse renoveerimine Rahvamaja päevad, käsitööring, koolitused, 2017 naiskoor, eakate näitering, lauluansambel ja tantsuring, kapell, VPEI seltsi tegevus Vihtra 441 Linetants, valla naiskoor, 1,75 Saun, ruumide rent Ehitatud 2009 Külakeskus lõõtspilli ansambel, eakate klubi, jooga, noortetuba Pärnjõe 719 Linetants, folklooriansambel, 1,2 Ehitatud 1995 Rahvamaja lastering, Vändra valla naiskoor, võrkpall Võidula 334 Näitering, lauatennis, 1,5 Giiditeenus (Võidula Ehitatud 1872, katus renoveeritud 1988 Rahvamaja lauamängud, Kahooti mäng piirkonna ja mõisa ajaloo tutvustamine). Ruumide rentimine erinevate sündmuste korraldamiseks. Duširuumi kasutus Kaisma 489 Lauluring, näitering, rahvatants, 1,5 Infopunkt, Ehitatud 1898, renoveeritud 2009 Rahvamaja Linetants, võimlemine naistele, maja rentimine, võimlemine lastele, 65+ klubi, muuseumituba käsitöö Kadjaste 309 Koroona, piljard, 0 Avalik internetipunkt, Ehitatud 1985 ja renoveeritud-2007- Vabaajakeskus lauatenniselaud, jõusaal, kanga saunateenus, maja 2010 kudumise võimalus, rentimise võimalus, käsitööruumid. Üritused ja juuksuri teenus koolitused

Kirikud/kogudused: Pärnu-Jaagupi kirik/Pärnu-Jakobi kogudus; Uduvere Apostel Jakobuse kirik; Püha Suurkannataja Sinaida kirik (Kergu); EELK Vändra Martini kogudus; EAÕK Vändra Apostlik Peetrus-Pauluse kogudus.

Spordikeskused ja -rajatised: Tootsi ujula; Pärnu-Jaagupi Spordikeskus; Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskus; Vahenurme spordirajatised; Vändra spordirajatised.

Spordiklubid: Spordiklubi Rõõm (vesiaeroobika); Korvpalliklubi Pärnu-Jaagupi; Spordiklubi Tervis (laskmine, jalgpall, tervisesport); Pärnu-Jaagupi Lauatenniseklubi; Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeselts (tuletõrjesport); Jalgpalliklubi Pärnu-Jaagupi; Halinga Rahvaspordi Selts (spordiürituste korraldamine); Jalgpalliklubi Vändra Vaprus; Jalgpallikool Vändra Vaprus; Korvpalliklubi Karud; Maadlusklubi Suure Karu Pojad; Jalgrattaklubi VIKO; Terviseklubi MISPO; Vändra Ratsaspordiklubi; Vändra Tehnikaspordiklubi (vt joonis 11).

Joonis 11. Enimharrastatavad spordialad

Noortekeskused

Keskus Teenused, võimalused Klubiline tegevus Külastuste arv päevas Pärnu-Jaagupi Noortekeskus Telekamängud, lauamängud, piljard, Keskuses tegutseb noorteühing 20-25 noort (avatud 2003) lauajalgpall, õhuhoki, tasuta wifi, Eesti 4H klubi Squad. võimalik kuulata muusikat, köök, Noortekeskus on Eesti saab pidada sünnipäevi, diskod, Noortekeskuste Ühenduse liige, muud noorte üritused. alates 2017. a aprillist tegutseb keskuses Noorteinfo punkt Vändra Noortekeskus (alates 2011) Piljard, lauatennis, lauamängud ja 10-15 noort lauajalgpall, wifi, X-box ja üks lauaarvuti noortele kasutamiseks, õuealal on väike terrass, kus on võimalik väliüritusi korraldada. ruume saab rentida ka sünnipäevade pidamiseks

Milliseid sotsiaalteenuseid pakutakse? Valla hallatavad sotsiaalhoolekandeasutused:  Vihtra Päevakeskus (sh Vihtra ja Pärnjõe sotsiaalmajutusüksus) osutab erihoolekandeteenuseid (teenuskohti 26) ning eluruumi tagamise teenust (teenuskohti 32), töötajaid on viis;  Vändra Alevi Sotsiaalmaja osutab erihoolekandeteenuseid (teenuskohti 61), sotsiaaltransporditeenust ning koduteenust (teenuse saajate arv pidevas muutumises), töötajaid Vallavalitsuse poolt korraldatavad ja 28; osutatavad sotsiaalteenused  Tootsi Hooldekodu osutab üldhooldusteenust (teenuskohti 34), töötajaid 18;  Vändra Alevi Hoolekandekeskus osutab üldhooldusteenust (teenuskohti 50), töötajaid 19.

Eraettevõtted:

 AS Hoolekandeteenused Vändra kodu osutab erihoolekandeteenuseid, teenuskohti 50 ning töötajaid 22;  SA Vändra Tervisekeskus teenuskohti 30 ning töötajaid 15;  SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus on teenuskohti 50, töötajaid 27, SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu Kaelase Kodu - teenuskohti 25, töötajaid kuus;  MTÜ Halinga Turvakodus on teenuskohti 125, töötajaid 38.

Milline on Põhja-Pärnumaa füüsiline keskkond? Maakasutus

Vald on oma soode, karstialade, metsade ja viljaka pinnasega looduskaunis ning rikas paik. Omavalitsuse 101 053 ha suurusest pindalast 49% on metsamaa, 26% haritav maa, 4% looduslik rohumaa (vt joonis 12) (allikas: Maakataster). Sihtotstarbe poolest on 92% maatulundusmaa, 4% turbatööstusmaa ning ülejäänud 4% sisse mahub transpordimaa (917 ha), elamumaa (865 ha), kaitsealune maa (811 ha), tootmismaa (555 ha) jm (vt joonis 13).

Joonis 12. Maakatastrisse kantud maa kõlvikute lõikes (ha) Joonis 13. Maakatastrisse kantud maa sihtotstarvete lõikes (ha)

Looduslikud vaatamisväärsused

Põhja-Pärnumaal territooriumil on osa Soomaa Rahvuspargist (loodud 1993. a Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks), Taarikõnnu looduskaitseala (loodud 2001. a Taarikõnnu soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade säilimiseks), Vahenurme, Lavassaare ja Avaste looduskaitseala.

Majanduslikult olulised loodusobjektid

Vallas on viis maardlat, neist neli üleriigilise tähtsusega: kaks Anelema dolokivimaardlat (kokku ca 76 ha ja seisuga 01.01.18 on varu 2129 tuh m3), kaks Lavassaare turbamaardlat (kokku ca 2865 ha ja seisuga 01.01.18 on varu 10 640 tuh tonni), kohaliku tähtsusega Pitsalu liivamaardla (kokku ca 5 ha ja seisuga 01.01.18 on varu 122 tuh m3).

Millised on Põhja-Pärnumaa valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused? Tugevused

Majandus/ettevõtlus Sotsiaalia/heaolu - mitmekülgne/soodne ettevõtluskeskkond - esmatasandi tervishoiuteenuste olemasolu - pikaajalise ettevõtluskogemusega kohalikud ettevõtjad - sotsiaalteenuste kättesaadavus ja võimekus seda korraldada - keskuste hea transpordiühendus - hoolekandeteenuse pakkumine ka vallast väljapoole

Üldine - pikaajalised traditsioonid - tugevad keskused

Füüsiline infra/maa -valla keskuste Haridus, kultuur, sport taristu hea seisukord - mitmekülgne huviharidus ja aktiivne sellest osavõtt - hea elukeskkond kodu rajamiseks - kodulähedane koolivõrk - tuntud turismiobjektide olemasolu - aktiivne mittetulunduslik sektor - ilus ja mitmekülgne loodus - lasteaia kohtade piisavus - kaasaegsed spordirajatised - traditsioonilised spordi- ja kultuuriüritused - kultuuriasutused

Nõrkused

Sotsiaalia/heaolu Majandus/ettevõtlus - erinev sotsiaalpoliitika - tööpuudus - perearsti suurem vajadus - kvalifitseeritud tööjõupuudus -madalad sissetulekud, sellest tulenev valikuvabaduste ja -võimaluste vähesus - inimeste passiivsus ettevõtlusega tegelemisel - elanikkonna vananemine - suurettevõtjate vähene huvi selle piirkonna vastu - väljaränne - suur väljakutse "ühendada" erinevad valla piirkonnad - valla piirkonnad erinevalt arenenenud

Üldine -väljaränne - vananev elanikkond - hallatavate asutuste rohkus - koormus eelarvele

Füüsiline infra/maa Haridus, kultuur, sport - vee- ja kanalisatsioonivõrk (KOV) - laste arv väheneb - halb ühendus nii keskusega (Pärnu), kui ka Pärnu-Jaagupi vahel - spetsialistide puudus (pedagoogid, sh eripedagoogid) - ühistransport külade ja keskuste vahel - inimeste huvi väike (sport, kultuur) - remontimata, halvas olukorras munitsipaalpinnad - valikuvõimaluste vähesus - puudub investorite huvi uute elamute rajamiseks - haridusasutuste suur arv (killustatus) - kultuuriasutuste suur arv - puuduvad külavanemad

Ohud

Majandus/ettevõtlus Sotsiaalia/heaolu - ettevõtete sulgemine - rahvaarvu vähenemine ja vananemine - tööjõu väljaränne, sh oskustöötajate - teenused lähevad kallimaks (sots) - tulenevalt elamispindade odavusest (nt Tootsi) suureneb sotsiaalselt tundliku kontingendi osakaal (abivajajate arv suurem) - jääb väga pikaks ajaks "teie" ja "meie" temaatika (ehk ei ole loota kiiret ühtsuse tunde tekkimist)

Üldine - vallasisene ääremaastumine - avalike teenuste kaugenemine - rahva arvu vähenemine - riigi regionaalpoliitika (maksud, ettevõtlus jne) - valla 2 tugeva keskuse konkurents ei soodusta koostööd

Füüsiline infra/maa Haridus, kultuur, sport - taristu vananemine - õpilaste arvu vähenemine - hajaasustuse suur osakaal (86 küla) - asutuste sulgemine - kaevandused, RailBaltica mõjutab keskkonda negatiivselt - kvalifitseeritud õpetajate kaadri vananemine ja vähenemine - finantsvahendite puudulikkuse tõttu suureneb mahajäämus teede ja - elanikkonna vananemine muu taristu osas - teede halb olukord külade piirkonnas - tänu valla suurele territooriumile ääremaastumine valla piires

Võimalused

Majandus/ettevõtlus Sotsiaalia/heaolu - ettevõtluspindade rohkus -suur hulk vabu elamispindasid - turismi arendamine - sotsiaalhoolekandeasutuste rohkus - vaja ettevõtete koostöö arendamine (mess) - sotsiaaltöö kvaliteedi ühtlustamine ja teenuste arendamine, müük - kohaliku ettevõtja toodangu tutvustamisvõimalus

Üldine - geograafiline asukoht on hea (Eesti keskel) - piirkondade koostöövõrgustike arendamine Haridus, kultuur, sport Füüsiline infra/maa - pikaajalised kultuuri- ja haridustraditsioonid - maad on palju, aga enamus eraomandis - pikaajalised sporditraditsioonid (spordiklubid) - loodusvarad (mets, tuul) - tervisespordi rajatiste arendamine - maavarad (dolomiit, turvas) - vallas ühisürituste korraldamine (sport, kultuur, haridus) - uute korterelamute ehitamine (Pärnu-Jaagupi) - koolide koostöö - aktiivne projektitöö, lisavahendite toomine valda - kultuuri-, haridus- ja spordiasutuste kaasajastamine - spetsialistide liikumine KOVi siseselt - külaliikumise/seltsitegevuse soodustamine/toetamine

Milline on tuleviku visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid? Visioon

Oleme arenev, turvaline, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning igat inimest väärtustav ja toetav vald. Missioon

Tagada elanike vajadustele vastav elu-, õpi- ja ettevõtluskeskkond.

Strateegilised eesmärgid Väärtused Ettevõtlikkus

Sotsiaal/heaolu: Tugevad kogukonnad Majandus/ettevõtlus: Kvaliteetne ja optimaalne sotsiaal- ja Ettevõtlikkust soodustav keskkond Turvaline ja puhas elukeskkond tervishoiuteenuste võrgustik Kultuuri ja ajaloo väärtustamine

Iga inimene on väärtuslik Optimaalne ja kvaliteetne juhtimine

Haridus/kultuur: Füüsiline infrastruktuur/ruumiline planeerimine: Kvaliteetne, kaasaegne ning optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik Elukeskkonna säilitamine ja parendamine Kuidas eesmärke saavutada? Tegevuskava

Füüsiline infrastruktuur/Ruumiline planeerimine * eelarve on esitatud tuhandetes eurodes Rahasta- Kokku mise lisa- Kokku 2019- allikad Lisa- 2019 2020 2021 2022 2019- 2022 2019- allika 2023- Nr Tegevus 2019 VE 2020 VE 2021 VE 2022 VE 2022 VE 2022 info 2030 Vastutaja Strateegiline eesmärk: Elukeskkonna säilitamine ja parendamine Alaeesmärk 1: Korrastatud teedevõrk Koostatakse teehoiukava ja kohalike teede investeeringute 1.1 kava 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Valla teede 1.2 rekonstrueerimine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x Majandusosakond 1.3 Kõnniteed alevites 15 15 65 0 80 15 65 Majandusosakond Tolmuvabade katete ehitamine 1.4 (igal aastal 6 km) 100 100 100 100 100 100 100 100 400 400 0 Majandusosakond 1.5 Tolmuvabade katete säilitamine 30 30 30 30 30 30 30 30 120 120 0 x Majandusosakond Tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja 1.6 uuendamine 260 105 20 20 30 30 30 30 340 185 155 x Majandusosakond Alaeesmärk 2: Elanikud on varustatud korraliku joogivee ja kanalisatsiooniga

Valla ühisveevärgi alade Majandusosakond/ 2.1 rekonstrueerimine Mako Majandusosakond/ 2.1.1 Pärnjõe 590 270 140 20 730 290 440 Mako Majandusosakond/ 2.1.2 Suurejõe 755 370 115 17 870 387 483 Mako Majandusosakond/ 2.1.3 Vihtra 590 200 140 20 730 220 510 Mako Majandusosakond/ 2.1.4 Kaansoo 120 25 60 9 180 34 146 Mako Majandusosakond/ 2.1.5 Kergu/Kaisma 660 100 140 20 800 120 680 Mako Majandusosakond/ 2.1.6 Kadjaste 200 30 45 7 245 37 208 Mako Majandusosakond/ 2.1.7 Tootsi 0 0 0 x Mako Majandusosakond/ 2.1.8 Vändra alev 700 110 700 110 590 x Mako Majandusosakond/ 2.1.9 Pärnu-Jaagupi alev 690 138 690 138 1 380 276 1 104 x Mako Majandusosakond/ 2.1.10 Libatse trassid 460 92 460 92 920 184 736 Mako Majandusosakond/ 2.1.11 Libatse biopuhasti 207 41 207 41 166 Mako Majandusosakond/ 2.1.12 Vahenurme trassid 165 33 165 33 330 66 264 Mako Majandusosakond/ 2.1.13 Vahenurme biopuhasti 114 23 114 23 91 Mako Majandusosakond/ 2.1.14 Tõrdu trassid 168 34 168 34 134 Mako Majandusosakond/ 2.2 Valla ÜVK kava koostamine 0 0 0 0 0 Mako Hajaasustuse programmis 2.3 osalemine 80 40 80 40 80 40 80 40 320 160 160 Majandusosakond Alaeesmärk 3: Heakorras kinnisvara Pärnu-Jaagupi halduskeskuse 3.1 välisfassaadi- ja soojustustööd 90 0 90 0 90 Majandusosakond Võidula mõisa säilitamiseks hädavajalikud ehitustööd (vt 3.2 tegevuskavast Haridus/Kultuur) 0 0 0 Majandusosakond Koolid, lasteaiad ja hallatavad asutused (vt tegevuskavast 3.3 Haridus/Kultuur) 0 0 0 Majandusosakond Lagunenud hoonete 3.4 lammutamine 20 20 20 20 20 20 60 60 0 Majandusosakond Alaeesmärk 4: Korrastatud ühistranspordivõrk

Vallasisese aeg-ruumilise ühistranspordi kättesaadavuse parandamine (koostöös Pärnumaa 4.1 Ühistranspordikeskusega) 0 0 0 0 0 Majandusosakond Uute ühistranspordiliinide avamise vajaduse väljaselgitamine koostöös elanikkonna, külaseltside ning ettevõtjatega (koostöö Pärnumaa 4.2 Ühistranspordikeskusega) 0 0 0 0 0 Majandusosakond

Elanike vajadusi rahuldava transpordikorralduse tagamine keskuste ja külade vahel, sealhulgas õpilasliinid (koostöös Pärnumaa 4.3 Ühistranspordikeskusega) 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Alaeesmärk 5: Valla keskuse ja alevite ruumi väljaarendamine Vändra, Tootsi ja Pärnu-Jaagupi alevite selgelt eristuvate 5.1 keskusväljakute väljaarendamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Alameesmärk 6: Korrastatud ja tähistatud turismiobjektid Võidula mõis (vt tegevuskavast 6.1 Haridus/Kultuur) 0 0 0 Majandusosakond 6.2 Rogenese raba matkarada 0 0 0 x Majandusosakond Alaeesmärk 7: Kaunis elukeskkond 7.1 Valla üldplaneeringu koostamine 30 30 20 20 50 50 0 Majandusosakond Heakorrakonkursi "Kaunis kodu" 7.2 korraldamine 5 5 5 5 5 5 5 5 20 20 0 Majandusosakond Talgusari kultuuri- ja loodusobjekide korrastamiseks 7.3 (Teeme ära raames) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond 7.4 Kalmistute korrastamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Valla poolt hooldatavate haljasalade korrashoiuhanke 7.5 korraldamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond 7.6 Projekt "Hoovid korda" 5 5 5 5 5 5 5 5 20 20 0 Majandusosakond Alaeesmärk 8: Korraldatud ja keskkonnaohutu jäätmekäitlus 8.1 Suletud prügilate seire korraldamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond 8.2 Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise hanke korraldamine 0 0 0 0 0 Majandusosakond 8.3 Pärnu-Jaagupi ja Vändra jäätmejaamade haldamise hanke korraldamine 0 0 0 0 0 Majandusosakond 8.4 Pärnu-Jaagupi jäätmejaama,Toosti ja Kaisma jäätmekogumispunktidesse kaalu soetamine 0 0 0 0 0 Majandusosakond 8.5 Kaisma jäätmekogumispunkti töö korraldamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond MAKSUMUS KOKKU: 3 180 1 300 2 105 533 1 585 493 2 004 526 8 874 2 852 6 022 Strateegiline eesmärk: Ettevõtlikkust soodustav keskkond Alaeesmärk 1: Olemasolevate ettevõtlusalade taristu kaasajastamine Tootsi tööstusküla arendamise 1.1 soodustamine 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Libatse tööstusala teede 1.2 korrastamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Ühistranspordivõrgu kujundamine vastavalt ettevõtete nõudlusele (koostöös 1.3 PÜTKga) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Alaeesmärk 2: Ettevõtlikkuse edendamine ja ettevõtetega koostöösidemete loomine Samadel elu- ja tootmisaladel toimetavate vallaettevõtete liitmine ühtsesse 2.1 juhtimissüsteemi 0 0 0 0 0 Majandusosakond Tugi ja koostöö ettevõtjatega, et kasutada ära ettevõtluseks sobivad võimalused (nt 2.2 üldplaneeringu koostamine) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x Majandusosakond Koostöö SAPAga, 2.3 koostöökeskusega 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x Majandusosakond Koostöö sõprusvaldadega, valla 2.4 ettevõtjate päeva korraldamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x Majandusosakond

Ettevõtlushariduse edendamine Haridus- 2.5 koolides 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x kultuuriosakond Kaasava eelarve rakendamine. Aastal 2019. summas 10 000 Haridus- 2.6 eurot, edaspidi 20 000 eurot. 10 10 20 20 20 20 20 20 70 70 0 x kultuuriosakond Alaeesmärk 3: Väljastpoolt tulevate projektide eelduste ja võimaluste kasutamine Tootsi tuulepargi arendamise 3.1 soodustamine 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Via Baltica arendusega tekkivate võimaluste kasutamine ettevõtluse arenguks (juurdesõiduteed, muu taristu 3.2 areng) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Rail Baltica arendusega tekkivate 3.3 võimaluste kasutamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond Luua eeldused ja valmisolek väljastpoolt tulevates toetusprogrammides 3.4 osalemiseks 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Majandusosakond

MAKSUMUS KOKKU: 10 20 20 20 20 20 20 70 70 0 0

Haridus/Kultuur * eelarve on esitatud tuhandetes eurodes Rahasta -mise Kokku lisa- Kokku 2019- allikad Lisa- 2019 2020 2021 2022 2019- 2022 2019- allika 2023- Nr Tegevus 2019 VE 2020 VE 2021 VE 2022 VE 2022 VE 2022 info 2030 Vastutaja Märkus Strateegiline eesmärk: Kvaliteetne, kaasaegne ja optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik Alaeesmärk 1: Kvaliteetne ja optimeeritud (vajadustele vastav) alusharidus Hasart- Pärnu-Jaagupi Lasteaed mängu- Pesamuna remondi- ja maksu- haridus- ja vt Lisa_Haridus 1.1 rekonstrueerimistööd 12 12 25 25 37 37 0 nõuk. kultuuriosakond 1.1 Vändra Lasteaed Rukkilill CO2 remondi- ja meede, haridus- ja vt Lisa_Haridus 1.2 rekonstrueerimistööd 383 175 30 30 413 205 208 KIK kultuuriosakond 1.2 pool katust, Libatse lasteaia remondi- haridus- ja rühmaruumide 1.3 ja rekonstrueerimistööd 44 44 4 4 4 4 52 52 0 kultuuriosakond renoveerimine Vahenurme lasteaia remondi- ja haridus- ja vt Lisa_Haridus 1.4 rekonstrueerimistööd 4 4 8 8 5 5 0 0 17 17 0 kultuuriosakond 1.4

Tootsi lasteaia remondi- haridus- ja vt Lisa_Haridus 1.5 ja rekonstrueerimistööd 10 10 5 5 1,5 1,5 0 0 17 17 0 kultuuriosakond 1.5 (1 liitrühm); Vihtra lasteaia juhtimise haridus- ja ühine juhtimine 1.6 optimeerimine 0 0 0 kultuuriosakond Juurikaruga Kergu ja Pärnjõe lasteaedade juhtimise haridus- ja 1.7 optimeerimine 0 0 0 kultuuriosakond ühine juhtimine Lasteasutuse muude kulude vanemate poolt kaetava osa haridus- ja 1.8 ühtlustamine. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond Alaeesmärk 2: Kvaltiteetne põhi- ja gümnaasiumiharidus Vändra Gümnaasiumi õppikeskkonna parendamine, remondi- ja 3337, haridus- ja vt lisa_haridus 2.1 rekonstrueerimistööd 474 74 320 108 22,5 22,5 5 337,5 4 154 542 3 612 x kultuuriosakond 2.1

Tootsi Põhikooli remondi- haridus- ja vt Lisa_haridus 2.2 ja rekonstrueerimistööd 30 30 5,5 5,5 33,5 33,5 30 30 99 99 0 kultuuriosakond 2.2 Juurikaru Põhikooli remondi- ja haridus- ja vt Lisa_haridus 2.3 rekonstrueerimistööd 6 6 10 10 14 14 0 0 30 30 0 kultuuriosakond 2.3

Pärnjõe Kool remondi- ja haridus- ja vt Lisa_haridus 2.4 rekonstrueerimistööd 10 10 28 28 35 35 0 0 73 73 0 x kultuuriosakond 2.4 Kergu Lasteaia-algkool remondi- ja haridus- ja vt Lisa_haridus 2.5 rekonstrueerimistööd 200 50 200 50 150 kultuuriosakond 2.5 Vahenurme Lasteaia- algkool remondi- ja haridus- ja vt Lisa_haridus 2.6 rekonstrueerimistööd 9 9 7 7 8 8 3 3 27 27 0 kultuuriosakond 2.6 Libatse Lasteaia-algkooli remondi- ja haridus- ja vt Lisa_haridus 2.7 rekonstrueerimistööd 7 7 11 11 3 3 0 0 21 21 0 kultuuriosakond 2.7 Pärnu-Jaagupi Põhikooli klassiruumide sisustuse uuendamine, muuseumi ja koolisöökla katuse haridus- ja vt.Lisa_haridus 2.8 vahetamine 10 10 10,6 10,6 4,6 4,6 4,6 4,6 30 30 0 kultuuriosakond 2.8 Alaeesmärk 3: Haridustöötajad on motiveeritud Haridusasutuse poolt pakutavate tugiteenuste analüüsimine ning vajadusel senise töökorralduse muutmine, täiendavate spetsialistide haridus- ja 3.1 palkamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond Noorele kõrgharidusega arvestatud 5 pedagoogile toetuse haridus- ja noort spetsialisti 3.2 maksmine 18 18 18 18 18 18 18 18 72 72 0 kultuuriosakond 300 eurot kuu Õpetajate tunnustamine, ühine õpetajate päeva haridus- ja 3.3 tähistamine 5 5 5 5 5 5 5 5 20 20 0 kultuuriosakond Alaeesmärk 4: Noorte huvitegevuse võimalused vastavad nende soovidele ja vajadustele Pärnu-Jaagupi muusikakooli, raamatukogu, Avatud välisfassaadi Noortekeskuse, kiirabi remont (sh hoone (Kooli 2) remondi- haridus- ja soojustamine, 4.1 ja rekonstrueerimistööd 0 0 0 0 0 0 300 45 300 45 255 EL-fond kultuuriosakond vihmaveerennid) Pärnu-Jaagupi Avatud põranda, trepi ja Noortekeskuse remondi- haridus- ja keldrikorruse 4.2 ja rekonstrueerimistööd 2 2 2 2 2 2 2 2 8 8 0 kultuuriosakond ruumide remont Vändra Muusikakooli rekonstrueerimine või uue asukoha leidmine ja haridus- ja 4.3 ruumide renoveerimine 0 0 0 0 0 0 500 75 500 75 425 EL-fond kultuuriosakond Vändra Muusikakooli haridus- ja 4.3.1 asukoha kinnitamine 0 0 kultuuriosakond Vändra Avatud Noortekeskuse remondi- haridus- ja maja 4.4 ja rekonstrueerimistööd 2 2 2 2 2 2 2 2 8 8 0 kultuuriosakond renoveerimine Väljaspool valda pakutava sellise huvihariduse omandamise toetamine, mida vallas ei pakuta. Selleks tehakse koostööd ja sõlmitakse koostöökokkulepped teiste omavalitsuste või nende haridus- ja 4.5 huviharidusasutustega. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond Põhja-Pärnumaa Noorsootöökeskuse haridus- ja 4.6 loomine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond Alaeesmärk 5: Tagatakse olemasolevate piirkondliku tähtsusega spordirajatiste säilimine, korrashoid, kaasajastamine ja olemasolevate võimaluste otstarbekam ja säästlikum kasutamine. Otsitakse lisavõimalusi sporditegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks nii kohalikele elanikele kui ka suuremate spordiürituste korraldamiseks. Pärnu-Jaagupi kultuuri- ja spordipargi ja Vändra haridus- ja 5.1 staadionite hooldamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskuse võimla haridus- ja Ühinemislepingu 5.2 renoveerimine 50 50 50 50 0 kultuuriosakond lisa 2 Investeeringu Kunstmurukattega haridus- ja eest tasumine, 5.3 jalgpalliväljaku rajamine 297 297 297 297 0 kultuuriosakond väljak on valmis Vanemate poolt kaetava huvitegevuse õppemaksu haridus- ja 5.4 ühtlustamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond

Vändra tenniseväljaku haridus- ja 5.5 katte renoveerimine 60 60 60 60 0 kultuuriosakond Hinnanguline

Vändra terviseraja äärde haridus- ja 5.6 välijõusaali rajamine 20 20 20 20 0 kultuuriosakond Vändra korvpalliväljaku haridus- ja 5.7 renoveerimine 20 20 20 20 0 kultuuriosakond Pärnjõe ja Vihtra võrkpalliplatside haridus- ja 5.8 ehitamine 14 14 14 14 0 kultuuriosakond Vändra staadioni ja kunstmuru väljakute haridus- ja 5.9 juurde WC-de rajamine 40 40 40 40 0 kultuuriosakond Vändra alevi jõusaali pesuruumide ja WC-de Vaja kindlasti remont ja ventilatsiooni haridus- ja lähiaastate 5.10 väljaehitamine 35 35 35 35 0 kultuuriosakond jooksul ära teha. Alaeesmärk 6: Vaba aja veetmine võimalused vastavad elanike ootustele ja vajadustele Tootsi vabaõhulava (sh haridus- ja Ühinemislepingu pingid) ehitus 6.1 32 32 32 32 0 kultuuriosakond lisa 2 Ühinemislepingu Suurejõe Rahvamaja haridus- ja lisa 2 ja 6.2 renoveerimine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond hinnapakkumine Fuajee ja baariruumi ümberehitus 25000 €, Pärnu- Paide mnt poolse drenaaži ehitamine, puude mahavõtmine ja fassaadi remont 28 00 0€, lava rekonstrueerimin e ( elektrilised Vändra kultuurimaja tõstesüsteemid, remondi- ja haridus- ja Led valguspark) 6.3 rekonstrueerimistööd 0 0 28 28 55 55 0 0 83 83 0 kultuuriosakond 30000 € Kino taastamine ja digitaliseerimine Vändra kultuurimaja kino haridus- ja 70 000 €, 6.4 digitaliseerimine 70 20 70 20 50 kultuuriosakond kultuurkapital Vändra pargi Hinnaguline tantsuplatsile haridus- ja maskumus 6.5 sissesõidutee ehitamine 15 15 15 15 0 kultuuriosakond 15000€ Kinoruumi lammutamine ja ruumi remont 19000 €, valguspargi Pärnu-Jaagupi Rahvamaja uuendamine remondi- ja haridus- ja 5000 €, fassaadi 6.6 rekonstrueerimistööd 0 0 30 30 19 19 49 49 0 kultuuriosakond remont 25000 €

Kadjaste Külakeskuse haridus- ja Hinnanguline 6.7 parkla ehitamine 10 10 10 10 0 kultuuriosakond maksumus Ahjude remont 15 tuhat 2019 , elektrisüsteemi uuendamine 5 tuhat 2021, vihmaveesüstee m mõisahoone tagumise poole katusele+korstna jalgade ümbruse plekid kõikidele korstnajalgadele 20, millest toetus ca 5 tuhat 2020, sissesõidutee ja parkla Võidula mõisa remondi- haridus- ja renoveerimine 5 6.8 ja rekonstrueerimistööd 0 0 30 30 5 5 5 5 40 40 0 x kultuuriosakond tuhat 2022 Külakeskuse venitlatsioon ei vaja remonti, vaid Vihtra Külakeskuse hoolduslepingut ventilatsioonisüsteemide haridus- ja (Filtrite vahetus, 6.9 remont 0 0 0 kultuuriosakond kontroll jne) Pärnjõe kooliaia rekonstrueerimine külaplatsiks (Pingid, Hinnanguline lauad, tantsuplats, haridus- ja maksumus 6.10 valgustus, elekter) 30 30 30 30 0 kultuuriosakond 30000 € Parkla renoveerimine ja sisehoovi ehitus Kaisma rahvamaja (Uunikivi teed, remondi- ja haridus- ja esinemiskoht) 6.11 rekonstrueerimistööd 25 25 25 25 0 kultuuriosakond 25000 € Avalikus ruumis liikumis- ja puhkevõimaluste avardamine (skatepark, mänguväljakud, pingid, valgustus, välijõusaalid 6.12 jne)

haridus- ja 6.13 Raamatukogud kultuuriosakond

Raamatukogude haridus- ja 6.13.1 struktuuri muutmine 0 0 0 0 0 kultuuriosakond Libatse raamatukogu radiaatorite vahetus, haridus- ja 6.13.2 sanitaarremont 5 5 5 5 0 kultuuriosakond

Vahenurme raamatukogu haridus- ja 6.13.3 sanitaarremont 5 5 5 5 0 kultuuriosakond Pärnu-Jaagupi raamatukogu haridus- ja 6.13.4 tualettruumi remont 7 7 7 7 0 kultuuriosakond Tootsi raamatukogu põrandate remont ja haridus- ja 6.13.5 inventari vahetus 2 2 2 2 4 4 0 kultuuriosakond

Vändra raamatukogu haridus- ja 6.13.6 trepi remont 2 2 2 2 0 kultuuriosakond

Vändra muuseumi haridus- ja 6.14 loomine 0 0 0 kultuuriosakond Endise Tootsi Briketivabriku baasil Eesti turbamuuseumi ja haridus- ja 6.15 teemakeskuse rajamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kultuuriosakond MAKSUMUS KOKKU: 1 337 679 792 580 355 355 4 506 676 6 990 2 290 4 700

Lisa Haridus/Kultuur Rahasta- mise Kokku lisa- Kokku 2019- allikad 2019 2020 2021 2022 2019- 2022 2019- Lisa-allika 2023- Nr Tegevus 2019 VE 2020 VE 2021 VE 2022 VE 2022 VE 2022 info 2030 Vastutaja 1.1 Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna 37 37 0 direktor

Osaline rekonstrueerimine (siseruumid, maaküttele üleminek, õueala), kogu maja vee-, kütte ja kanalisatsioonitorustiku renoveerimine, vundamendi soojustamine ja vee äravoolu drenaazi paigaldamine, elektrijuhtmestiku väljavahetamine Hasartmängu- 1.1.1 0 0 0 maksunõukogu x Tipi Täpi ja Päikesekeste rühmade WC 1.1.2 renoveerimine 12 12 12 12 0 1.1.3 Köögi remont 10 10 10 10 0 Ühtse laste riiete kuivatamise ruumi 1.1.4 väljaehitamine 15 15 15 15 0 1.2 Vändra Lasteaed Rukkilill 413 205 208 direktor Hoone välisfassaadi energia- CO2 meede, 1.2.1 säästuprojekt 353 145 353 145 208 KIK 1.2.2 Parkla ja uue aia ehitamine 30 30 30 30 0 Tugispetsialistide ruumide ja õpitoa 1.2.3 väljaehitamine 30 30 30 30 0 1.4 Vahenurme Lasteaed 17 17 0 direktor 1.4.1 Lasteaia katuse ja fassaadi remont 0 0 0 EL-fond x Lasteaia koridori san.remont, 1.4.2 valgustite vahetus 4 4 4 4 0 1.4.3 Rühmaruumide sanitaarremont 5 5 5 5 0 Õpetajate toa remont, valgustite 1.4.4 vahetus 4 4 4 4 0 Garderoobi remont, valgustite 1.4.5 vahetus 2 2 2 2 0 Õueale uuendamine, uue aia 1.4.6 ehitamine 1 1 1 1 2 2 0 1.5 Tootsi Lasteaed 17 17 0 direktor 1.5.1 Lasteaia õueala asfalteerimine 5 5 5 5 0 1.5.2 Lasteaia varikatuse vahetamine 1,5 1,5 1,5 1,5 0 1.5.3 Lasteaia trepikoda 10 10 10 10 0 2.1 Vändra Gumnaasium 4 154 542 3 612 direktor

Köögi ja söögisaali kapitaalemont - sh projekt, uus põrand, kanalisatsioon, ventilatsioonitööd. Uute seadmete (kombiahjud, jahutusletid, pesumasin jt ) ost. 2.1.1 47,5 47,5 47,5 47,5 95 95 0 Uuenduslike e-õppevara lahenduste soetamine sildfinatseerimise abil- kaks projekti./a` kuni 200 000.-/ 2.1.2 400 0 400 0 400 HTM,Innove x Variant 1 -- B-õppekorpuse kapitaalremont s.h.uue peasissepääsu ja garderoobi ehitus,WC-de ja peaelektrikilbi ümberehitustööd (orinteeruv maksumus 0,3 milj) ja uue keskkütte- ja soojustagastusega ventsüsteemide väljaehitus, jalutussaali põranda ja katuse ümberehitus,välisseinte ja katuste soojustus,auditoorium-klassi ehitus,õppeklasside remont (maksumus 3,0 milj). Variant 2 - B- korpuse lammutamine ja uue O- energia hoone ehitus orienteeruva maksumusega 5, 5milj. eur EL-i 2.1.3 fondide kaasabil 0 0 0 0 0 0 3300 300 3 300 300 3 000 EL-fond x 2.1.4 Katlamaja seadmete uuendamine 0 0 0 KIK x Kooliaia ja kasvuhoone 2.1.5 rekonstrueerimine 25 25 25 25 0 A-korpuse (vana maja) soojustagastusega ventsüsteemi 2.1.6 ehitus, akustika tööd 250 38 250 38 212 EL-i fond 2.1.7 Õpilaskodu hoone kapitaalremont 0 0 0 EL-i fond x 2.1.8 Koolistaadioni rekonstrueerimine 0 0 0 EL-i fond

Klassiruumide sisustuste uuendamine 2.1.9 0 0 21 21 21 21 21 21 63 63 0 2.1.1 Võimla põranda iga-aastane hooldus- 0 lakkimine 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 6 6 0 2.1.1 VG -100. juubeliaasta ürituste 1 ettevalmistustööd 15 15 15 15 0 2.2 Tootsi Põhikool 99 99 0 direktor

Koolimaja kelder-garderoobi remont 2.2.1 30 30 30 30 0 Koolimaja tüdrukute ja poiste 2.2.2 käsitööklassi põrandate vahetus 5,5 5,5 5,5 5,5 0 Koolimaja staadioni jooksuraja 2.2.3 asfalteerimine 33,5 33,5 33,5 33,5 0 2.2.4 Kooliaia renoveerimine 30 30 30 30 0 2.3 Juurikaru Põhikool 30 30 0 direktor 2.3.1 Korstna vahetus 6 6 6 6 0 Ventilatsiooni korrastamine ja 2.3.2 hooldamine 5 5 5 5 0 2.3.3 Küttesüsteemi läbipesemine 1 1 1 1 0 2.3.4 Võimla põranda hooldamine 8 8 8 8 0 Laste pesu- ja riietusruumide remont 2.3.5 (+ katkiste kappide uuendamine) 10 10 10 10 0 2.4 Pärnjõe Kool 73 73 0 direktor Ettevalmistused kooli 100. juubeli tähistamiseks (2020 veebr.): trükised, 2.4.1 meened jne. 2 2 2 2 0 Saali renoveerimine: katuse remont, valgustite vahetamine, lae värvimine, põrandalaudise vahetus, seinavooderduse vahetus, inventari uuendamine (korvikonstruktsioonid, 2.4.2 võrkpallipostid jm. tarvikud) 0 0 0 EL-fond x Fuajee ja koridoride värvilahenduse uuendamine (kujundus + 2.4.3 värvimistööd) 5 5 5 5 0 2.4.4 Õpetajate toa mööbli uuendamine 3 3 3 3 0 Kooli 100. juubeliaasta ürituste 2.4.5 ettevalmistus ja läbiviimine 2 2 2 2 0 2.4.6 Ventilatsioonisüsteemi renoveerimine 10 10 10 10 0 Klassiruumide värvilahenduse uuendamine (kujundus + 2.4.7 värvimistööd) 5 5 5 5 0 2.4.8 Õuesõppe klassi rajamine 3 3 3 3 0 Lasteaia mänguväljaku atraktsioonide 2.4.9 täiendamine 3 3 3 3 0 Staadioni renoveerimise 2.4.1 ettevalmistamine (projekteerimine, 0 rahastusvõimaluste otsimine 5 5 5 5 0 2.4.1 Tehnoloogiaklassi inventari 1 uuendamine 10 10 10 10 0 2.4.1 2 Klassiruumide mööbli uuendamine 7 7 7 7 0 2.4.1 3 Köögi ventilatsioonisüsteemi remont 3 3 3 3 0 2.4.1 4 Staadioni renoveerimine 0 0 0 EL-fond x 2.4.1 Klassiruumide põrandate vahetus ja 5 soojustamine 10 10 10 10 0 2.4.1 6 Garderoobikappide renoveerimine 5 5 5 5 0 2.5 Kergu Lasteaed-algkool 200 50 150 direktor 2.5.1 Võimla soojustamine 200 50 200 50 150 EL-fond x 2.5.2 Õliküttelt maaküttele üleminek 0 0 0 x Kesküttesüsteemi tasakaalustamine ja 2.5.3 rekonstrueerimine 0 0 0 x 2.6 Vahenurme Lasteaed-algkool 27 27 0 direktor Kooli teise WC remont ja dušinurga 2.6.1 ehitus 5 5 5 5 0 Kooli saali seinte ja lagede remont, 2.6.2 uute valgustite paigaldamine 3 3 3 3 0 2.6.3 Kooli söögisaali valamute vahetus 1 1 1 1 0 Kooli garderoobi remont, valgustite 2.6.4 vahetus 4 4 4 4 0 Õpetajate toa remont, valgustite 2.6.5 vahetus 3 3 3 3 0

Klassiruumide põrandate lihvimine, 2.6.6 lakkimine, seinte ja lagede värvimine 5 5 5 5 0 Vahekoridori remont, valgustite 2.6.7 vahetus 3 3 3 3 0 2.6.8 Kahe välisukse vahetus 3 3 3 3 0 2.7 Libatse Lasteaed-algkool 21 21 0 direktor 2.7.1 Koolipoolse WC san-remont 2 2 2 2 0 Endise med.ruumi remont direktori 2.7.2 kabinetiks 5 5 5 5 0 2.7.3 Muusikaklassi remont 5 5 5 5 0 Võimla koridoride remont, valgustite 2.7.4 vahetus 6 6 6 6 0 Koolilaste garderoobi san. remont 2.7.5 valgustite vahetus 3 3 3 3 0 2.8 Pärnu-Jaagupi Põhikool 30 30 0 direktor

2.8.1 Klassiruumide sisustuse uuendamine 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 4,6 13,8 13,8 0 2.8.2 Kooli söökla katuse vahetus 10 10 10 10 0 Koolistaadioni rekonstrueerimine, 2.8.3 uute tribüünide ehitamine 0 0 0 EL-i fond x 2.8.4 Kooli muuseumi katuse vahetus 6 6 6 6 0

Sotsiaal/heaolu * eelarve on esitatud tuhandetes eurodes Kokku Rahastam Kokku 2019- ise lisa- Lisa- 2019 2020 2021 2022 2019- 2022 allikad allika 2023- Nr Tegevus 2019 VE 2020 VE 2021 VE 2022 VE 2022 VE 2019-2022 info 2030 Vastutaja Strateegiline eesmärk: Kvaliteetne ja optimaalne heaolu- ja sotsiaalteenuste võrgustik Alaeesmärk 1: Vastutustundliku ja iseseisvalt toimetuleva vallaelaniku füüsilise, vaimse ja psühhosotsiaalse keskkonna toetamine.

Sihtrühmaspetsiifiliste sotsiaalteenuste väljaarendamine (puuetega inimesed, eakad, laste hoolekanne jms) ja teenustele juurdepääsu suurendamine kogu valla fondi 1.1 territooriumil 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d x sotsiaalosakond Erineva profiiliga sotsiaalvaldkonna spetsialistide ametikohtade vajaduse kaardistamine (lastekaitse, eakate ja erivajadustega inimeste hoolekanne, administratiivne sotsiaaltöö) 1.2 0 0 0 0 0 0 0 sotsiaalosakond Jätkuv ennetustöö (erinevate sihtgruppide abivajaduse märkamine, sekkumine, koolituste ja teabepäevade korraldamine, fondi 1.3 infomaterjalide jagamine) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d x sotsiaalosakond

Projekt "Puuetega inimeste eluaseme fondi 1.4 kohandamine" 21,3 2,8 21,3 2,8 21,3 2,8 21,3 2,8 85 11 74 d sotsiaalosakond Koostöö tervishoiuteenuste pakkujatega teenuste edendamisel (esmatasandi fondi 1.5 tervishoid jms) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d x sotsiaalosakond Alaeesmärk 2: Sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste väärtustamine

Vabatahtlike ja praktikahuviliste kaasamine fondi 2.1 valdkonna parendamiseks 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d x sotsiaalosakond Tunnustussüsteemi kujundamine ja elluviimine sotsiaal- ja tervishoiu inimeste fondi 2.2 väärtustamiseks 0 0 0 0 0 0 0 0 d sotsiaalosakond sotsiaalosakond, Tootsi ning Motivatsioonikoolitus hoolekandeasutuste fondi Vändra asutuse 2.3 töötajatele (Tootsi ja Vändra) 1,2 1,2 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 6 6 0 d x juhataja Alaeesmärk 3: Renoveeritud sotsiaalpinnad Vahenurme 3 korterite renoveerimine (krt fondi majandus- ja 3.1 1,2,4) 10 10 10 10 10 10 10 10 40 40 0 d sotsiaalosakond fondi majandus- ja 3.2 Tootsi munitsipaalkorterite renoveerimine 10 10 10 10 10 10 10 10 40 40 0 d sotsiaalosakond Vahenurme 3 välisfassaadi soojustamine ja fondi majandus- ja 3.3 uue küttesüsteemi paigaldamine 50 25 50 25 25 d sotsiaalosakond Vana 31, Vändra alev, maja renoveerimine (välisfassaad, küttesüsteem, kanalisatsioon) fondi majandus- ja 3.4 ja korterite remonttööd 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d sotsiaalosakond Päevakeskuse Vihtra Päevakeskuse sotsiaalpindade juhataja ja 3.5 renoveerimine 6 6 6 6 6 6 6 6 24 24 0 sotsiaalosakond Alaeesmärk 4: Lastega perede heaolu tagamine Vähekindlustatud laste suvelaagrite fondi 4.1 toetamine 2 2 2 2 2 2 2 2 8 8 0 d sotsiaalosakond Koolitus võrgustikuliikmetele võrgustiku fondi 4.2 toimimise tagamiseks 0 0 0 0 0 d sotsiaalosakond Lastega peredele tugiisikute võrgustiku fondi 4.3 loomine ja rahastamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d x sotsiaalosakond

4.4 Laste ja perede heaolu profiili koostamine 0 0 0 0 0 sotsiaalosakond sotsiaalosakond, Valdkonnasisese ja- ülese koostöö fondi haridus-ja 4.5 tõhustamine (tervishoid, haridus jms) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 d x kultuuriosakond Vanemlike oskuste koolitusprogrammides fondi 4.6 ("Imelised aastad" jt) osalemine 0 0 0 0 0 0 0 d sotsiaalosakond Alaeesmärk 5: Eakate ja erivajadustega inimeste üldhooldusteenuse kvaliteedi parendamine Hooldekodu Tootsi Hooldekodu remondi- ja juhataja ja 5.1 renoveerimistööd 10 10 11 11 17 17 7 7 45 45 0 sotsiaalosakond Vändra Alevi Hoolekandekesku Vändra Alevi Hoolekandekeskuse remondi- ja se juhataja ja 5.2 renoveerimistööd 8 8 7 7 7 7 7 7 29 29 0 sotsiaalosakond Vändra Alevi Hoolekandekesku Koolitused töötajatele kvalifikatsiooninõuete se juhataja ja 5.3 täitmiseks 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 6 6 0 sotsiaalosakond MAKSUMUS KOKKU: 70 52 120 77 76 58 66 48 333 234 99

Lisa Sotsiaal/Heaolu Rahasta- mise Kokku lisa- Kokku 2019- allikad 2019 2020 2021 2022 2019- 2022 2019- Lisaallika 2023- Nr Tegevus 2019 VE 2020 VE 2021 VE 2022 VE 2022 VE 2022 info 2030 Vastutaja 5.1 Tootsi Hooldekodu remondi- ja renoveerimistööd 45 45 0 Hooldekodu Hoonesisene sanitarremont (ukse liistud, seinakatted, juhataja ja 5.1.1 nurgaliistud, lagede paigaldus tubadesse jms) 5 5 5 5 5 5 5 5 20 20 0 fondid sotsiaalosakond Hooldekodu juhataja ja 5.1.2 Rasvakaevu ja kanalisatsioonitorude ümberehitus 3 3 3 3 0 fondid sotsiaalosakond Hooldekodu juhataja ja 5.1.3 Aiapaviljoni rajamine 4 4 4 4 0 fondid sotsiaalosakond Hooldekodu juhataja ja 5.1.4 Pööningukorruse väljaehitamine (laopinnaks) 10 10 10 10 0 fondid sotsiaalosakond Hooldekodu juhataja ja 5.1.5 Hoolealuste tubades inventari uuendamine 2 2 2 2 2 2 2 2 8 8 0 sotsiaalosakond Vändra Alevi Hoolekandekeskuse remondi- ja 5.2 renoveerimistööd 29 29 0 Hoolekandekeskuse juhataja ja 5.2.1 Siseruumide sanitaarremont 5 5 5 5 5 5 5 5 20 20 0 sotsiaalosakond Hoolekandekeskuse juhataja ja 5.2.2 Saalis aknakatete ostmine (lamellkardinad) 1 1 1 1 0 sotsiaalosakond Hoolekandekeskuse juhataja ja 5.2.3 Siseruumide sanitaarremont 2 2 2 2 2 2 2 2 8 8 0 sotsiaalosakond

Strateegiliste eesmärkide maksumused maksumus kokku maksumus vallaeelarvest 2019 2020 2021 2022 2019 2020 2021 2022 Elukeskkonna säilitamine ja parendamine 3 180 2 105 1 585 2 004 1 300 533 493 526

Ettevõtlikkust ja ettevõtlust soodustav keskkond 10 20 20 20 20 20 20 70

Kvaliteetne, kaasaegne ja optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik 1 337 792 355 4 506 679 580 355 676 Kvaliteetne ja optimaalne heaolu- ja sotsiaalteenuste võrgustik 70 120 76 66 52 77 58 48 4 597 3 037 2 036 6 596 2 051 1 210 926 1 320

7 000 66 6 000 5 000 70 4 506 4 000 1 337 3 000 120 792 2 000 76 3 180 355 1 000 2 105 2 004 1 585 0 2019 2020 2021 2022

Kvaliteetne ja optimaalne heaolu- ja sotsiaalteenuste võrgustik Kvaliteetne, kaasaegne ja optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik Elukeskkonna säilitamine ja parendamine

Investeeringud vallaeelarvest 2019-2030

2019 2020 2021 2022 Kokku 2019- Nr Tegevus VE VE VE VE 2022 VE 2023-2030 Vastutaja Füüsiline infrastruktuur/Ruumiline planeerimine Valla teede 1.2 rekonstrueerimine 0 0 0 0 0 x Majandusosakond 1.3 Kõnniteed alevites 15 0 15 Majandusosakond Tolmuvabade katete ehitamine 1.4 (igal aastal 6 km) 100 100 100 100 400 Majandusosakond

Tänavavalgustuse 1.6 rekonstrueerimine ja uuendamine 105 20 30 30 100 x Majandusosakond Valla ühisveevärgi alade 2.1 rekonstrueerimine 2.1.1 Pärnjõe 270 20 135 Majandusosakond/Mako 2.1.2 Suurejõe 370 17 142 Majandusosakond/Mako 2.1.3 Vihtra 200 20 110 Majandusosakond/Mako 2.1.4 Kaansoo 25 9 34 Majandusosakond/Mako 2.1.5 Kergu/Kaisma 100 20 120 Majandusosakond/Mako 2.1.6 Kadjaste 30 7 37 Majandusosakond/Mako 2.1.8 Vändra alev 110 110 x Majandusosakond/Mako 2.1.9 Pärnu-Jaagupi alev 138 138 276 x Majandusosakond/Mako 2.1.10 Libatse trassid 92 92 184 Majandusosakond/Mako 2.1.11 Libatse biopuhasti 41 41 Majandusosakond/Mako 2.1.12 Vahenurme trassid 33 33 66 Majandusosakond/Mako 2.1.13 Vahenurme biopuhasti 23 23 Majandusosakond/Mako 2.1.14 Tõrdu trassid 34 34 Majandusosakond/Mako Pärnu-Jaagupi halduskeskuse 3.1 välisfassaadi- ja soojustustööd 0 0 Majandusosakond Vändra, Tootsi ja Pärnu-Jaagupi alevite selgelt eristuvate 5.1 keskusväljakute väljaarendamine 0 0 0 0 0 Majandusosakond Libatse tööstusala teede 1.2 korrastamine 0 0 0 0 Majandusosakond

2.3 Hajaasustusprogrammis osalemine 40 40 40 40 160 Majandusosakond Haridus/ Kultuur Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna 1.1 remondi- ja rekonstrueerimistööd 12 25 37 Haridus- ja kultuuriosakond

Vändra Lasteaed Rukilill remondi- 1.2 ja rekonstrueerimistööd 175 30 205 Haridus- ja kultuuriosakond Libatse lasteaia remondi- ja 1.3 rekonstrueerimistööd 0 44 4 4 52 Haridus- ja kultuuriosakond Vahenurme lasteaia remondi- ja 1.4 rekonstrueerimistööd 4 8 5 0 17 Haridus- ja kultuuriosakond Tootsi lasteaia remondi- ja 1.5 rekonstrueerimistööd 10 5 1,5 0 17 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra Gümnaasiumi remondi- ja 2.1 rekonstrueerimistööd 74 108 22,5 337,5 695 x Haridus- ja kultuuriosakond Tootsi Põhikooli remondi- ja 2.2 rekonstrueerimistööd 30 5,5 33,5 30 99 Haridus- ja kultuuriosakond Juurikaru Põhikooli remondi- ja 2.3 rekonstrueerimistööd 6 10 14 0 30 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnjõe Kool remondi- ja 2.4 rekonstrueerimistööd 10 28 35 0 98 x Haridus- ja kultuuriosakond Kergu Algkooli remondi- ja 2.5 rekonstrueerimistööd 50 50 Haridus- ja kultuuriosakond Vahenurme Algkool remondi- ja 2.6 rekonstrueerimistööd 9 7 8 3 27 Haridus- ja kultuuriosakond Libatse Algkool remondi- ja 2.7 rekonstrueerimistööd 7 11 3 0 21 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnu-Jaagupi Põhikooli klassiruumide sisustuse uuendamine, muuseumi ja 2.8 koolisöökla katuse vahetamine 10 10,6 4,6 4,6 30 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnu-Jaagupi muusikakooli, raamatukogu, Avatud Noortekeskuse, kiirabi hoone (Kooli 2) remondi- ja 4.1 rekonstrueerimistööd 0 0 0 45 45 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnu-Jaagupi Avatud Noortekeskuse remondi- ja 4.2 rekonstrueerimistööd 2 2 2 2 8 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra Muusikakooli rekonstrueerimine või uue asukoha leidmine ja ruumide 4.3 renoveerimine 0 0 0 75 75 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra Avatud Noortekeskuse remondi- ja rekonstrueerimistööd 4.4 2 2 2 2 8 Haridus- ja kultuuriosakond Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskuse võimla 5.2 renoveerimine 50 50 Haridus- ja kultuuriosakond Kunstmurukattega 5.3 jalgpalliväljaku rajamine 297 297 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra tenniseväljaku katte 5.5 renoveerimine 60 60 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra terviseraja äärde 5.6 välijõusaali rajamine 20 20 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra korvpalliväljaku 5.7 renoveerimine 20 20 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnjõe ja Vihtra võrkpalliplatside 5.8 ehitamine 14 14 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra staadioni ja kunstmuru 5.9 väljakute juurde WC-de rajamine 40 40 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra alevi jõusaali pesuruumide ja WC-de remont ja ventilatsiooni 5.10 vläjaehitamine 35 35 Haridus- ja kultuuriosakond Tootsi vabaõhulava (sh pingid) 6.1 ehitus 32 32 Haridus- ja kultuuriosakond Suurejõe Rahvamaja 6.2 renoveerimine 0 0 0 0 0 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra kultuurimaja remondi- ja 6.3 rekonstrueerimistööd 0 28 55 80 163 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra kultuurimaja kino 6.4 digitaliseerimine 20 20 Haridus- ja kultuuriosakond Vändra pargi tantsuplatsile 6.5 sissesõidutee ehitamine 15 15 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnu-Jaagupi Rahvamaja 6.6 remondi- ja rekonstrueerimistööd 0 30 19 49 Haridus- ja kultuuriosakond Kadjaste Külakeskuse parkla 6.7 ehitamine 10 10 Haridus- ja kultuuriosakond Võidula mõisa remondi- ja 6.8 rekonstrueerimistööd 0 30 5 5 40 x Haridus- ja kultuuriosakond Vihtra Külakeskuse 6.9 ventilatsioonisüsteemide remont 0 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnjõe kooliaia rekonstrueerimine külaplatsiks (Pingid, lauad, tantsuplats, 6.10 valgustus, elekter) 30 30 Haridus- ja kultuuriosakond Kaisma rahvamaja remondi- ja 6.11 rekonstrueerimistööd 25 25 Haridus- ja kultuuriosakond Libatse raamatukogu radiaatorite 6.11.3 vahetus, sanitaarremont 5 5 Haridus- ja kultuuriosakond Vahenurme raamatukogu 6.11.4 sanitaarremont 5 5 Haridus- ja kultuuriosakond Pärnu-Jaagupi raamatukogu 6.11.5 tualettruumi remont 7 7 Haridus- ja kultuuriosakond Tootsi raamatukogu põrandate 6.11.6 remont ja inventari vahetus 2 2 4 Haridus- ja kultuuriosakond 6.11.7 Vändra raamatukogu trepi remont 2 2 Haridus- ja kultuuriosakond Sotsiaal/ Heaolu Vahenurme 3 korterite 3.1 renoveerimine (krt 1, 2, 4) 10 10 10 10 40 majandus- ja sotsiaalosakond Tootsi munitsipaalkorterite 3.2 renoveerimine 10 10 10 10 40 majandus- ja sotsiaalosakond Vahenurme 3 välisfassaadi soojustamine ja uue 3.3 küttesüsteemi paigaldamine 25 25 majandus- ja sotsiaalosakond Vana 31, Vändra alev, maja renoveerimine (välisfassaad, küttesüsteem, kanalisatsioon) ja 3.4 korterite remonttööd 0 0 0 0 0 majandus- ja sotsiaalosakond Vihtra Päevakeskuse Päevakeskuse juhataja ja 3.5 sotsiaalpindade renoveerimine 6 6 6 6 24 sotsiaalosakond Tootsi Hooldekodu remondi- ja Hooldekodu juhataja ja 5.1 renoveerimistööd 10 11 17 7 45 sotsiaalosakond Vändra Alevi Vändra Alevi Hoolekandekeskuse Hoolekandekeskuse juhataja ja 5.2 remondi- ja renoveerimistööd 8 7 7 7 29 sotsiaalosakond 1 910 1 079 815 1 259 4 647

Millised on riskid ja kuidas neid maandada? Riski tekkimise tõenäosus Riski mõju väike keskmine suur väga suur väike

 elanikkonna vananemine keskmine  sündimuse vähenemine  kogukonna vastuseis muutustele  elanikkonna vähenemine  tööstuse ja kaevanduste mõju piirkonnale  mitte-kohalike teenuste  transpordiühendus (puudulik) suur kaugenemine inimestest väga suur  vahendite nappus

Risk Riskide maandamise viisid kogukonna vastuseis kommunikatsioon, selgitus vahendite nappus kokkuhoid, projektid, tulubaasi kasv elanikkonna vananemine noorte perede valda tulek elanikkonna vähenemine atraktiivne elu- ja töökeskkond; transport keskkonna nõuded karmistuvad kogukonna hääle teatavaks tegemine; vald seisab oma elanike heaolu tööstuse ja kaevanduste mõju piirkonnale eest omavalitsusest mittesõltuvate teenuste kaugenemine inimestest selgitustöö, arvamuse avaldamine (noorte)spetsialistide puudus noorte spetsialistide toetus sündimuse vähenemine peretoetused, teenuste kättesaadavus, info, teenuste hind transpordiühendus (puudulik) kogukonna vajaduste välja selgitamine, koostöö PÜTKiga

EELARVESTRATEEGIA 2019 - 2022

Põhja-Pärnumaa valla eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) § 20 sätestatule. Eelarvestrateegiaga kavandatakse finantseerimisplaanid minimaalselt neljaks aastaks (KOKS § 372 lõige 3), käesolevas dokumendis aastateks 2019-2022. Eelarvestrateegia on aluseks valla järgmiste aastate eelarvete koostamiseks. Iga-aastane vallaeelarve, arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema seoses ja üksteist toetama. Põhja-Pärnumaa valla eelarvestrateegia esitatakse arengukava osana ning ühtse dokumendina. Eelarvestrateegia on koostatud eurodes.

Peamised eesmärgid eelarvestrateegia koostamisel on: - põhitegevuse kulude kasv peab olema väiksem, kui põhitegevuse tulude kasv; - põhitegevuse kulude kasv peab jääma samale tasemele; - põhitegevuse tulem (põhitegevuse tulu – põhitegevuse kulu) peab kasvama; - vallaeelarve osakaal investeeringutes peab kasvama; - valla finantsvõimekus peab kasvama, tagamaks arengukavas seatud eesmärkide saavutamist; - finantsdistsipliini tagamise meetmetest tuleb kinni pidada.

1. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE MAJANDUSLIKU OLUKORRA ANALÜÜS JA PROGNOOS EELARVESTRATREEGIA PERIOODIKS Põhja-Pärnumaa vald moodustus Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla ühinemisel ning Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus alustas tööd 01.01.2018. aastal. Vallas on 86 küla ja kolm alevit. Vallas on kolm halduskeskust, mis asuvad Vändras, Pärnu-Jaagupis ja Tootsis. Haldusterritooriumi suurus on 1010,1 km2, rahvaarv eelarveaasta alguses oli 8435. Kohaliku omavalitsuse tulubaasi oluline osa on üksikisiku tulumaks, mille laekumine sõltub maksumaksjate arvust ja inimeste tuludest. 2018. aasta eelarves moodustab üksikisiku tulumaks põhitegevuse tuludest ligikaudu 50%. Võrreldes maksumaksjate keskmist arvu aastatel 2016, 2017 ja 2018 (prognoos) sama aastate kolme esimese kuu andmetega, siis 2018. aastal on näha maksumaksjate arvu tõusu (vt graafik). Kolme kuu näitajad ei anna kindlust, et järgmistel kuudel maksumaksjate arv samas tempos kasvab ja seetõttu aastatel 2019-2022 on prognoositud maksumaksjate arvu vähenemine igal järgneval aastal 10 inimese võrra. Üksikisiku tulumaksu laekumine 2018. aasta esimese viie kuu jooksul on eelmise aasta sama perioodi andmetega võrreldes suurenenud 11%. Võttes arvesse 2017. aasta laekumise kasvu 4,6% võrreldes 2016. aastaga, on eelarvestrateegias prognoositud keskmiseks tulumaksu laekumise tõusuks 5%. 2020. aastal tõuseb kohalikele omavalitsustele maksumaksjate tulust eraldatava summa protsent 11,93-le. Käesoleval ja järgmisel aastal on see 11,86%. Tulumaksu kasvu prognoosi koostamisel on arvestatud ka Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadise majandusprognoosiga, kus töötajate nominaalpalk tõuseb igal aastal 5,7%. Järgnevates tabelites on ülevaade maksumaksjate arvust ja üksikisiku tulumaksu laekumisest valla eelarvesse ning Rahandusministeeriumi majandusprognoos.

Tabel 1 Üksikisiku tulumaksu laekumise prognoos 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 täitmine täitmine prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Maksumaksjate keskmine arv 3836 3 798 3 788 3 778 3 768 3 758 3 748 Maksumaksjate arvu muutus võrreldes eelmise aastaga * -38 -10 -10 -10 -10 -10 Üksikisiku tulumaksu laekumine 5 093 194 5 325 439 5 718 756 6 004 694 6 316 938 6 632 785 6 964 424 Tulumaksu kasvu prognoos võrreldes eelmise aastaga, % * 4,6 7,4 5,0 5,2 5,0 5,0

Protsent KOV-le 11,6 11,6 11,86 11,86 11,93 11,93 11,93 eraldatavast maksumaksjate maksustatavast tulust Tulumaksu laekumine maksumaksja kohta 1328 1402 1510 1589 1676 1765 1858

Maksumaksjate arv 3860 3840 3820 3800 3780 3760 3740 3720 3700 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Maksumaksjate keskmine arv Kolme kuu keskmine arv

Üksikisiku tulumaksu laekumine 7,000,000

6,000,000

5,000,000

4,000,000

3,000,000

2,000,000

1,000,000

0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tabel 2 Rahandusministeeriumi 2018. aasta kevadine majandusprognoos 2017 2018 2019 2020 2021 2022 SKP reaalkasv, % 4,9 4,0 3,2 3,0 2,9 2,9 Tarbijahinnaindeksi muutus, % 3,4 2,9 2,3 2,7 2,5 2,5 Keskmine palk, eurot 1221 1307 1381 1457 1540 1628 Keskmise palga reaalkasv, % 3,0 4,0 3,3 3,0 3,6 3,7 Keskmise palga nominaalkasv, % 6,5 7,0 5,7 5,5 5,7 5,7 Tööpuuduse määr 5,8 5,8 6,2 6,3 6,5 6,8 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst* 0,5 -0,2 -0,3 -0,2 -0,1 Valitsussektori struktuurne eelarve- positsioon, % SKPst* -0,3 -0,1 -0,7 -0,7 -0,3 -0,1 * ei arvesta riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsuseid

2. EELERVESTRATEEGIA AASTATEL 2019- 2022 Eelarvestrateegia koostamise aluseks on arengukava tegevuskava, kus on planeeritud järgmise nelja aasta strateegilised eesmärgid:

- elukeskkonna säilitamine ja parendamine; - kvaliteetne, kaasaegne ja optimeeritud haridus- ja kultuuriasutuste koostöövõrgustik; - kvaliteetne ja optimaalne heaolu- ja sotsiaalteenuste võrgustik.

Andmed on esitatud Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud tabelis, kus on eelmise aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja aastateks 2019-2022 prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus.

Arengukava tegevuskava strateegiliste eesmärkide maksumused sisaldavad nii investeeringuid, põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist kui ka osaliselt majanduskulusid (jooksvad remondid, inventari soetamine, antavad tegevustoetused jm). Tegevuskava on koostatud tuhandetes eurodes, eelarvestrateegia eurodes. Vastavalt seadusele koostatakse alates 2019. aastast kohalike omavalitsuste eelarved tekkepõhiselt. Kuna käesoleva aastani on vallaeelarve kassapõhine, siis võrreldavate andmete esitamiseks on esialgselt 2019-2022 aastate eelarveprognoosid koostatud kassapõhiselt.

Tabel 3 Eelarvestrateegia aastateks 2019-2022 2018 PÕHJA-PÄRNUMAA 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 VALLAVALITSUS täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 11 499 983 12 294 860 12 281 180 12 293 424 12 609 271 12 940 910 Maksutulud 5 600 754 6 021 231 6 307 169 6 619 413 6 935 260 7 266 899 sh tulumaks 5 325 439 5 718 756 6 004 694 6 316 938 6 632 785 6 964 424 sh maamaks 272 332 300 475 300 475 300 475 300 475 300 475 sh muud maksutulud 2 983 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 928 798 1 679 605 1 679 987 1 679 987 1 679 987 1 679 987 Saadavad toetused tegevuskuludeks 3 774 216 4 400 274 4 100 274 3 800 274 3 800 274 3 800 274 sh tasandusfond 615 299 772 848 772 848 772 848 772 848 772 848 sh toetusfond 2 460 964 2 938 105 2 938 105 2 938 105 2 938 105 2 938 105 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 697 953 689 321 389 321 89 321 89 321 89 321 Muud tegevustulud 196 215 193 750 193 750 193 750 193 750 193 750 Põhitegevuse kulud kokku 10 705 570 11 174 442 11 172 770 11 172 770 11 172 770 11 172 770 Antavad toetused tegevuskuludeks 906 701 857 312 857 312 857 312 857 312 857 312 Muud tegevuskulud 9 798 869 10 317 130 10 315 458 10 315 458 10 315 458 10 315 458 sh personalikulud 6 108 303 6 755 227 6 755 227 6 755 227 6 755 227 6 755 227 sh majandamiskulud 3 684 809 3 535 231 3 435 231 3 435 231 3 435 231 3 435 231 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 54 318 54 318 33 422 6 264 sh muud kulud 5 757 26 672 125 000 125 000 125 000 125 000 Põhitegevuse tulem 794 413 1 120 418 1 108 410 1 120 654 1 436 501 1 768 140 Investeerimistegevus kokku -770 961 -724 470 -1 848 594 -796 272 -850 414 -1 170 479 Põhivara müük (+) 9 615 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 Põhivara soetus (-) -834 009 -1 231 257 -3 930 600 -2 482 000 -1 793 000 -6 337 000 sh projektide omaosalus -709 527 -384 641 -1 432 600 -678 000 -741 000 -1 069 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 124 482 891 096 2 498 000 1 804 000 1 052 000 5 268 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -22 169 -346 274 -377 000 -80 000 -80 000 -80 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 67 40 Finantskulud (-) -48 947 -63 075 -63 994 -63 272 -54 414 -46 479 Eelarve tulem 23 452 395 948 -740 184 324 382 586 087 597 661 Finantseerimistegevus 82 357 -478 250 516 275 -553 152 -493 101 -465 487 Kohustuste võtmine (+) 519 500 0 1 000 000 0 0 Kohustuste tasumine (-) -437 143 -478 250 -483 725 -553 152 -493 101 -465 487 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 105 809 -82 302 -223 909 -228 770 92 986 132 174 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 566 869 484 567 260 658 31 888 124 873 257 047 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 4 125 099 3 589 801 4 075 380 3 515 964 3 022 863 2 557 376 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 94 008 36 960 6 264 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 3 558 230 3 105 234 3 814 722 3 484 076 2 897 990 2 300 329 Netovõlakoormus (%) 30,9% 25,3% 31,1% 28,3% 23,0% 17,8% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 899 990 7 376 916 7 368 708 7 376 054 8 619 005 10 608 840 Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 68,4% 82,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 3 341 760 4 271 682 3 553 986 3 891 978 5 721 015 8 308 512

Põhitegevuse tulude muutus - 7% 0% 0% 3% 3% Põhitegevuse kulude muutus - 4% 0% 0% 0% 0% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,07 1,10 1,10 1,10 1,13 1,16

2018 Investeeringuobjektid* (alati "+" eeldatav 2019 2020 2021 2022 märgiga) täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 04 Majandus, valla teed 0 100 000 100 000 100 000 100 000 sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000 100 000 100 000 100 000 06 Elamu- ja kommunaalmajandus (joogivesi ja kanalisatsioon; tänavavalgustus) 64 888 2 875 000 1 760 000 1 345 000 1 754 000 sh toetuse arvelt 1 840 000 1 467 000 1 052 000 1 438 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 64 888 1 035 000 293 000 293 000 316 000 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon, sh spordirajatised 47 000 70 000 200 000 214 000 120 000 sh toetuse arvelt 50 000 100 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 47 000 20 000 100 000 214 000 120 000 09 Haridus 788 500 885 600 372 000 117 000 4 363 000 sh toetuse arvelt 637 747 608 000 212 000 3 830 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 753 277 600 160 000 117 000 533 000 10 Sotsiaalne kaitse 330 869 0 50 000 17 000 0 sh toetuse arvelt 208 869 25 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 122 000 0 25 000 17 000 0 KÕIK KOKKU 1 231 257 3 930 600 2 482 000 1 793 000 6 337 000 sh toetuse arvelt 846 616 2 498 000 1 804 000 1 052 000 5 268 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 384 641 1 432 600 678 000 741 000 1 069 000

2.1. Põhitegevuse tulud Põhitegevuse tulud vähenevad 2019. aastal 1% võrreldes 2018. aasta loodetava täitmisega. Üksikisiku tulumaks suureneb (vt tabel 1) aga ühinemistoetust laekub 300 000 eurot vähem. Maamaks, tulud kaupade ja teenuste müügist ning muud tegevuskulud jäävad samaks. Tasandus- ja toetusfond on planeeritud järgnevatel aastatel 2018. a andmete alusel. Tabel 4 Tasandus ja -toetusfond Aastatel 2019- 2016 2017 2018 2022

Tasandus- ja toetusfond kokku 2 862 061 3 074 643 3 710 953 3 710 953 Tasandusfond 652 653 615 299 772 848 772 848 Toetusfond 2 209 408 2 459 344 2 938 105 2 938 105 koolid 1 685 905 1 774 310 2 048 745 2 048 745 lasteaia õpetajate töötasu toetus 0 22 779 137 794 137 794 raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus 0 22 360 13 293 13 293 huvihariduse ja -tegevuse toetus 0 75 654 186 725 186 725 toimetulekutoetus 206 670 179 555 127 539 127 539 vajaduspõhine peretoetus 0 32 323 0 0 sotsiaaltoetused ja teenused 32 934 35 760 30 887 30 887 matusetoetus 0 0 28 220 28 220 asendus- ja järelhooldus 52 446 52 446 rahvastikutoimingud 352 376 1 433 1 433 keskkonnatasude muutmise kompensatsioon 0 2 614 0 0 jäätmehoolduse arendamine 0 14 003 12 537 12 537 kohalike teede korrashoiu toetus 283 547 299 610 298 486 298 486

2.2. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kulud vähenevad 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 0,4%. Tegevuskavas planeeritud tolmuvabade katetega teede ehitamiseks kasutatakse tasandusfondist kohalike teede hoiuks eraldatud vahendeid ja on käesolevas eelarvestrateegias kajastatud investeeringute osas (100 000 eurot). Järgmistel aastatel jäävad majandamiskulud ja antavad toetused 2019. aasta tasemele. Reservfondi suurus on 125 000 eurot. Personalikulud on järgmisel neljal aastal planeeritud 2018. aasta tasemel. Töötasu alammäära tõusu tagamiseks järgmisel aastal saab kasutada vahendeid, mis 2018. aasta eelarves on planeeritud koondamistasudeks ja täiendavateks tööjõumaksudeks (ligikaudu 200 000 eurot). Ühinenud valdadest kahel olid palgapäevad kuu lõpus ja kahel järgmise kuu algul. Ühtlustamise eesmärgil maksti endise Vändra valla ja Tootsi valla töötajatele detsembri lõpus ka detsembri töötasu välja, seega jaanuaris tuli maksta tööjõumaksud kahe kuu eest. Põhitegevuse kulude samal tasemel hoidmiseks aastatel 2019-2022 tuleb leida valla hallatavate asutuste ühise ökonoomsema majandamise võimalused, juhtimiskulude optimeerimine, alaeelarvete sisemiste ressursside leidmine, valla varaga seotud kulude alandamine, mittevajaliku vara võõrandamine, energiasäästu meetmete rakendamine. Põhitegevuse tulem on 2019. aastal 1 108 410 eurot ja suureneb igal järgneval aastal. 2.3. Investeerimistegevus Eelarvestrateegia tabeli nr 3 teises osas on investeeringud jaotatud tegevusalade alusel ja näidatud ära valla omaosaluse ja toetuse osakaal. 2019. aastaks on põhivara soetuseks kavandatud 3 930 600 eurot, kus valla omaosalus on 1 432 600 eurot. Omaosaluse katmise saab olulises osas tagada laenuvahenditega (vt tabel 6). Aastatel 2019-2022 on eelarvestrateegias kavandatud investeerida põhivarade rekonstrueerimiseks ja soetamiseks kokku 14 542 600 eurot, sellest omaosalus 3 929 600 ja taotletav toetus 10 613 000 eurot. Olulise tähtsusega on valla ühisveevärgi alade rekonstrueerimine. 2019. aastal alustatakse Pärnjõe, Suurejõe, Vihtra ja Vändra alevi veemajanduse uuendamisega, eelarvesse planeeritud 2 635 000 eurot. Toetust taotletakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest, omaosalus kaetakse laenuga. Vändra alevi tänavavalgustuse osaliseks renoveerimiseks on planeeritud 240 000 eurot, millest 84 000 eurot taotletakse KIK-i tänavavalgustuse taristu renoveerimise meetmest. Igal aastal on planeeritud 100 000 eurot valla teedele tolmuvaba katte ehitamine 6 km ulatuses. Vändra Lasteaia Rukkilille maja hoone välisfassaadi CO2 meetme energia-säästuprojekti maksumus on 350 000, sellest omaosalus 145 000 eurot. Plaanitud on parkla ja uue aia ehitamine maksumusega 30 000 eurot. Vändra Gümnaasiumi investeeringuteks aastateks 2019-2022 on arengukavasse kavandatud kokku 4 154 000 eurot, sellest omaosalus 542 000 eurot. 2019. aastal plaanitakse köögi ja söögisaali põhjalik remont ning sisustuse uuendamine, kooliaia ja kasvuhoone rekonstrueerimine, kokku maksumus 74 000 eurot. Sama summa planeeritud ka 2020. aastaks. Uuenduslike e-õppevahendite lahenduste soetamine kahe projekti alusel on arvestuslikult 400 000 eurot, kõik toetuse vahenditega. Aastatel 2020-2022 on plaanis koolihoone põhjalik renoveerimine summas 3 550 000 eurot, kus omaosalus 10%. Tootsi Lasteaed-Põhikoolis on 2019. aastal plaanis kelder-garderoobi remont, arvestuslik maksumus 30 000 eurot. 2021 ja 2022 aastatel kooli staadioni ja kooli aia renoveerimine. Libatse Lasteaia-algkooli hoone katuse renoveerimiseks on planeeritud 40 000 eurot 2020. aastal. Vändra Muusikakooli renoveerimine või uue asukoha leidmine ja ruumide remontimiseks on 500 000 eurot planeeritud 2022. aastasse. Omaosalus 75 000 eurot. Pärnu-Jaagupis asuva hoone, kus asuvad muusikakool, noortekeskus, raamatukogu ning Pärnu Kiirabile renditud ruumid, välisfassaadi remont ja soojustus 300 000 eurot on planeeritud 2022. aastasse. Omaosalus 45 000 eurot. Vändra Kultuurimaja kino digitaliseerimise projekt on 70 000 eurot, sellest omaosalus 20 000 eurot. Sotsiaalvaldkonnas on planeeritud 2020. aastal Vahenurme 3 asuva sotsiaalmaja välisfassaadi soojustamine ja uue küttesüsteemi paigaldamine eeldatava maksumusega 50 000 eurot, milles valla omaosalus 25 000 eurot. Ehitusprojekti koostamisega alustatakse 2019. aastal. Jätkub osalemine 2018. a alanud projektis „500 kodu tuleohutuks“ ja lisandub uus projekt „Puuetega inimeste eluaseme kohandamine“. Saadud toetused ja vallapoolsed kulud on kavandatud põhitegevuse tulude ja kulude eelarves. Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimise summa 2019. aastal on 377 000 eurot. Vändra kunstmurukattega jalgpalliväljaku maksumuse tasumiseks on 297 000 eurot ja 80 000 eurot toetus hajaasustuse programmi raames valla elanikele. Sellest pool on valla osalus. Sama summa on planeeritud ka järgmistel aastatel. Arengukava tegevuskavas on planeeritud erinevaid jooksvaid remonte ja soetusi enamusele valla hallatavatele asutustele. Kulud on kajastatud majanduskuludes.

2.4. Finantseerimistegevus Suuremate investeeringute omaosaluste tasumiseks on planeeritud 2019. aastal võtta laenu ca 1 000 000 eurot kümneks aastaks. Tagasimaksed hakkavad 2020. aastal. Laenuintressid on arvestuslikult 1,8% laenujäägilt ja arvestatud eelarvestrateegia investeerimise osas finantskuludes. Valla laenukoormusest ja laenude tagastamisest aastate lõikes annab ülevaate tabel 5.

Tabel 5 Laenude tasumine Laenu- kohustus 2023- 31.12.2017 2018 2019 2020 2021 2022 2030 Keskkonnainvesteeringute Keskus 1 895 954 186 918 186 918 186 918 186 918 186 918 961 364 Pärnu-Jaagupi ühisveevärk 854 367 106 796 106 796 106 796 106 796 106 796 320 387 Vändra Alevi ühisveevärk 1 041 587 80 122 80 122 80 122 80 122 80 122 640 977 SEB Pank 577 768 152 285 152 483 139 992 77 538 47 538 7 932 Pärnu-Jaagupi tänavad ja platsid 120 000 30 000 30 000 30 000 30 000 0 0 Pärnu-Jaagupi Põhikool, kultuuri- ja spordipark 160 000 32 000 32 000 32 000 32 000 32 000 0 Tootsi Hooldekodu ja prügila sulgemine 85 424 15 340 15 538 15 538 15 538 15 538 7 932 Suurejõe Rahvamaja ja endise Vändra valla teede renoveerimine 212 344 74 945 74 945 62 454 0 0 0 Swedbank 1 529 540 121 521 124 020 126 242 128 645 131 031 898 081 Vändra Alevi Hoolekandekeskus 1 382 576 106 261 108 503 110 725 113 128 115 514 828 445 Tootsi investeeringute kaasrahastamine 146 964 15 260 15 517 15 517 15 517 15 517 69 636 Danske Bank 27 830 17 526 10 304 0 0 0 0 Tootsi Lasteaed-Põhikool 27 830 17 526 10 304 0 0 0 0 2019. võetav investeerimislaen 100 000 100 000 100 000 700 000 Kokku laenude tagasimaksed 4 031 092 478 250 473 725 553 152 493 101 465 487 2 567 377 Laenu jääk aasta lõpus 3 552 842 4 079 117 3 525 965 3 032 864 2 567 377 0

2.5. Likviidsete varade muutus 2018. aasta prognoositud likviidsete varade jääk aasta lõpus on 484 567 eurot. Likviidsed varad vähenevad võrreldes 2017. aasta lõpuga 82 302 eurot. 2019. ja 2020. aastatel on vähenemine võrreldes iga eelmise aastatega veidi üle 200 000 euro, alates 2021. aastast võib arvestada väikese tõusuga.

KOKKUVÕTE

Käesolev eelarvestrateegia on koostatud 2018. aasta I poolaasta andmete ja augustis teadaolevate prognooside alusel arengukava tegevuskavas toodud tegevuste elluviimiseks aastatel 2019-2022. Kavandatud investeeringuid saab ellu viia planeeritud ulatuses ainult lisavahendite olemasolul. Kokkuvõte 2019-2022 eelarvestrateegia põhiandmetest on tabelis 6.

Tabel 6 Eelarvestrateegia koondtabel 2018 2017 eeldatav 2019 2020 2021 2022 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 11 499 983 12 294 860 12 281 180 12 293 424 12 609 271 12 940 910 Põhitegevuse kulud kokku 10 705 570 11 174 442 11 172 770 11 172 770 11 172 770 11 172 770 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 54 318 54 318 33 422 6 264 0 0 Põhitegevustulem 794 413 1 120 418 1 108 410 1 120 654 1 436 501 1 768 140 Investeerimistegevus kokku -770 961 -724 470 -1 848 594 -796 272 -850 414 -1 170 879 Eelarve tulem 23 452 395 948 -740 184 324 382 586 087 597 261 Finantseerimistegevus 82 357 -478 250 516 275 -553 152 -493 101 -465 487 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 105 809 -82 302 -223 909 -228 770 92 986 131 774 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 566 869 484 567 260 658 31 888 124 873 256 647 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 4 125 099 3 589 801 4 075 380 3 515 964 3 022 863 2 557 376 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 3 558 230 3 105 234 3 814 722 3 484 076 2 897 990 2 300 729 Netovõlakoormus (%) 30,9% 25,3% 31,1% 28,3% 23,0% 17,8% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 899 990 7 376 916 7 368 708 7 376 054 8 619 005 10 608 840 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 68,4% 82,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 3 341 760 4 271 682 3 553 986 3 891 978 5 721 015 8 308 112

Lisad Lisa 1. Üle 100 elanikuga alevid ja külad 2500 2092 2000

1500 1094

1000 755

500 353 258 238 201 191 172 140 122 115 111 0

Lisa 2. Põhja-Pärnumaal elavate leibkondade profiilid Leibkonna Kus töötavad? Kaua Miks elab Kus lapsed Kus poes käib? Rahulolu Milliseid Kuidas on kirjeldus elanud P- seal? koolis käivad ja transpordi- teenuseid rahul eluga P- Pärnu- huviringis? ühendustega? kasutab Pärnumaal? maal? vallas? Naine 67 a., pensionärid, mees Naine 36 Aastaid Lapsed on Põhilised Põhiliselt Ei suhtle On rahul, ei mees 67 a., käib veel tööl põllu- aastat, tagasi oli täiskasvanud Vändras; laseb mehel vallamajas taha kuskile elavad oma majanduses kolis elamispinda Pärnusse ennast kellegagi, kolida. Kolm majas ja Pärnust, vaja, leiti spetsiaalselt ei sõidutada; käib vaid last on omavad mees 37 Vändra lähe, kui siis Vändrasse kaks korda täiskasvanud, autot aastat, külje alt ehituspoodidesse sõidab aastas vett kõigil on oma kolis rattaga; maksmas; kodud Pärnus Audru Pärnus käib perearst on ja Pärnumaal kandist harva bussiga Vändras – ning keegi ei – et selle soovi nende parematel teenusega juurde elama kellaaegadel on rahul tulla. liikuda, siis on vaja, et mees viib autoga Vändrasse Naine 36 a., Mees töötab Soomes Naine on x Meeldib kohalik kool – Toidukauba Sõidab Pole Iseenesest on mees 39 a., (ehitaja), naine kohas maakohas rahulolu, nii ja ostab kohalikust autoga, poeg põhjust rahul, tööd ei poeg 17 a. kohalikus elanud 15 elada, linna naa; lapsi on poest; Pärnust käib bussiga suhelda, ole; noori Elavad kaubanduses, poeg aastat ei taha; klassis vähe, ostetakse riided, Pärnus. aga peresid tuleb kortermajas, käib Pärnumaa (vanaisa meeldib õpetajad jalanõud ja Poeg käib meeldib juurde; et kool peres auto Kutsehariduskeskuses, on sealt tuttav tundusid kohati ehitustarbed igapäev see, et ja lasteaed enne kõik kohalikus pärit), keskkond ja ükskõiksed, kodust valla kestaks on koolis enne elas see, et on tundus Pärnusse esindajad oluline; Vändras, töökoht; motivatsiooni- kooli; on kohapeal ujula; mees kolis mees puudus olevat; bussiühendus kohapeal kinnisvara on viis aastat kohapealt õpetajad on klapib linnaga, olemas soodsa tööd ei leia noored ja siis Vändraga hinnaga, tagasi – palgasoov pigem vanad; mitte – sinna lasteaia koht Pärnust on suurem tehnikaring oli saab on olemas; suur lemmik, hommikul, mees välismaal abiks praeguste tagasi ei saa. tööl, naine õpingute puhul kodune või siis (joonestamine); teevad osalise algklassides ajaga tööd. käis näiteringis; (Pärnus) spordiringid on Tootsis on tasemel, aga väikese lapsega laps pole ideaalne elada, spordimees mänguväljakud, turvaline, saavad õue mängima minna.

Lisa 3. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes omavalitsustes ja teiste omavalitsuste laste õppimine Põhja-Pärnumaa koolides ja lasteaedades 20 18 140 16 14 120 12 100 10 8 80 6 60 4 40 2 0 20 0

lasteaiad koolid

lasteaias põhikoolis gümnaasiumis täiskasvanute gümnaasiumis Joonis 15. teiste omavalitsuste laste õppimine Põhja-Pärnumaa koolides ja lasteaedades Joonis 14. Põhja-Pärnumaa laste õppimine teistes omavalitsustes