Vallavalitsusel uus struktuur: lk 2 | Paldiski pidas sünnipäeva: lk 4 | Bussisõidu korrast: lk 5 | Naiskäsipalluridllurid taas EeEestisti memeistrid:istrid: lk 8

“Nüüd lased seitse võrku sisse ja välja LÄÄNE-HARJU tõmbad seitse lesta.” Heldor Kiil VALLA LEHT lk 3 NR 7 (07) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD AUGUST 2018 Pakri ehk Rukkisaared viimastel kümnenditel

~ Vabariigi esimesel iseseisvus- ajal moodustasid Suur-Pakri saar ja Väike-Pakri saar tihedalt asustatud omaette Pakri valla. 1934. aastal oli viies rannaroots- laste külas 119 talu, kus elas 354 inimest. Kummalgi saarel oli kool, kirik ja kalmistu. Ajaloole võib tagasi vaadata perioode sajanditeks jagades või ajaloo pöördepunkte tähistades. Siin teeme kokkuvõtte olulise- matest tegevustest viimastel kümnenditel, mis on muutnud Pakri saared just sellisteks, na- gu need tänaseks on saanud. Karjakasvatuse algusaegadel. Esiplaanil tegutseb Mati Nyman. Robisonlik algus 2004. aastal kolis 63-aastane tat” ka hilisemaid arenguid, kui- Sarve eestvedamise ja tööga. Mati Nyman inimtühjale Väi- das riigiettevõte Eesti Energia Hiljem määrati fondi juhiks Ei- ke-Pakri saarele Hinnose talu hakkas 2009. aastal huvi tund- nar Mihlberg, kellel õnnestus maadele Väikekülas, et rajada ma Suur-Pakri vastu. Tekkis pühendunud tööga koguda ra- sünnikodu varemetele endale plaan ehitada sinna tuumajõu- ha, nii et Väike-Pakri kabeli torn kodu. jaam. Sama aasta sügisel ostis restaureeriti aastatel 2006– Tema algne eluase oli vaid ettevõte saarel 744 ha reformi- 2009. Seejärel keskendus Einar telk. Saare esimene tagasipöör- Jumalateenistus Väike-Pakri saare kabelis 2009. aastal. Fotod: erakogu mata riigimaad. Tuumajaama Mihlberg Suur-Pakri kabelile ja duja ehk Pakri Robinson, nagu vastu protestisid maaomanikud järk-järgult on ka see saanud ta- teda kutsuti, ehitas omale aja- surmast tõusnud” (Ain Sarv, ja koguti ka protestiallkirju Ees- gasi oma kuju.” pikku uue maja, kus jõudis saa- 1994) jutustab Maria Stahl, kes tis. Mõne aja möödudes huvi Tänaseks on Suur-Pakri ka- reelu nautida paar aastat. Mees elas pärast saarte militaartsoo- tuumajaama ehitamise vastu beli taastamistööd jõudnud si- suri kodusaarel 2014. aastal. niks muutmist Paldiskis (1954– Eestis jahtus ja teema kadus va- setööde etappi. Igal aastal toi- Alates 2006. aastast hakka- 1980), kuidas ta juhuse tahtel litsuse poliitilisest agendast. Kui mub jumalateenistus Suur- sid ka teised pakrilaste järeltu- sai põgusalt läbi joosta kodusaa- tuumajaama küsimus ära lan- Pakril ja/või Väike-Pakril Tallin- lijad ehitama väikesuvilaid esi- re lemmikpaigad. Kui piirival- ges, hakkas Eesti Energia maad na Rootsi-Mihkli koguduse õpe- vanemate talude varemetele. veülem Kersalust tõi Mariale uurima hoopis tuulepargi koh- taja Patrik Göranssoni juhtimi- võrku parandada, taipas naine ta. Määramata ajaks on ka need sel. Praegune saareelu vastata: “Siis parandan, kui sa plaanid edasi lükatud. Tänu Juhan Bernadtile ja Saartel tegutseb kohaliku töö- lased mu sui saarde”. “Ladna, Valitsuse määrusega loodi 5. tantsujuhtidele on saanud teoks andjana OÜ Pakri Tarvas, mis ladna, millal sa tahad, siis tule mail 1998. Pakri maastikukait- mitu tantsulaagrit, kus tantsi- asutati aastal 2009. Tänu niit- ütle,” lubas venelane. Ja nii sai- seala, kuhu kuuluvad Väi- takse vanu Pakri tantse ja õpi- misele ja karjakasvatusele on et- Erik Söderberg traktorisafarit juhtimas. Foto: Marje Suharov gi Maria Suurküla Öle Nistuve ke-Pakri põhja- ja lõunaosa, sa- takse vanu viise. Seni on õnneks tevõte muutnud Pakrid rohelis- talust suveajal Väike-Pakrile. muti Suur-Pakri põhjaosa. 1. juhtunud, et laagrisse satuvad teks saarteks. Lisaks teenindab kuivus, napib heinamaid ja tal- kooliruumid. Parima hariduse Tema kirjelduse järgi oli siis ük- mail 2004. liideti Pakri saared vanad pakrilased, kes veel mä- ettevõte kohale sõitnud gruppe visele söödavarule peab ilmselt andmiseks otsib Risti põhikool sikuid maju, kuigi ripakil ja lõ- EL-i võrgustikuga Natura 2000, letavad... Kolmel viimasel aas- transpordi ja toitlustusega ning mandrilt lisa tooma,” selgitab saarele klassiõpetajat. hutud, veel alles. mille kaudu need muutusid lin- tal on asutud võsast puhastama tegeleb hädavajalike ehitustöö- parasjagu heinateol toimetav ja Nõukogude perioodi järel oli nualaks ja loodusreservaadiks. Eesti Machu Picchut ehk Suur- dega. aastaringselt loomade eest vas- Pikk tee taasasustamiseni Väike-Pakril endistest taluhoo- 2012. aastal ehitas Paldiski Pakri Suurküla unikaalseid va- Juba kümme aastat saarel tutav Kalev. “Elektrivarustuse Selleks, et see kõik sai juhtuda, netest alles ainult Börs-nimeli- linn EL-i toetusega saarte vahe- remeid. elanud Kalev Põldver on alates oleme lahendanud kahe elekri- toimus eelnevalt nii mõndagi. se talu köökmaja, milles peatu- le uue silla, vana Nõukogude sõ- Selliselt kandub ajalooline selle aasta märtsikuust täieõi- jaamaga, kus voolu toodavad Arnold Lindgren, kes on sündi- sid leedulastest kalurid. Alalisi javäest jäänud lagunenud silla mälu ositi üle uutele põlvkon- guslik saarevaht. Saarevahi üles- päikesepatareid ja tuulegene- nud Suur-Pakri Suurkülas (mõ- elanikke polnud kuni taasasus- asemele ja ühendustee muutus dadele ning tänu Erik Söderber- anded on igapäevaselt Väi- raator. Nende ehitamise eest on lemal saarel on küla nimega taja Mati Nymani naasmiseni. taas sõidetavaks. gile, kes on sarnaselt Mati Ny- ke-Pakrile valvas pilk peale hei- hea seisnud isa-poega Fred ja Suurküla, rts. k Storby), kirjutab Pakrilaste maaomandi tagas- manile pöördunud tagasi esiva- ta, eriti just nüüd suvel, mil sin- Erik Söderberg. Joogivee prob- oma sel aastal ilmunud raama- tamine venis, sest kohalik võim Kabelid ja muu kultuuripärand nemate maadele. Samuti kõiki- na satub palju rahvast. leem laheneb loodetavasti sü- tus “Pakrilaste 600 aastat”: “27. ei tunnistanud asjaolu, et 1939. Arnold Lindgren kirjeldab ka ka- dele Pakri saarte sõpradele on “Igapäevane saareelu kulgeb gisel, kui puurkaev valmib. Hea, juulil 1991 oli ajalooline hetk, aasta baaside lepinguga võõran- belite taastamist saartel: “Pakri kultuurimälu ajanud visalt ro- loomadega toimetades ja nen- et merevesi siinkandis on mage kui pakrilased astusid taas ran- datud maa kuulus tagastamise- saarte kabelite mälestusfond helisi võrseid saare kivises mul- de ninaesise eest hoolt kandes. ja loomade jootmisega muret ei nale Suur-Pakri kabeli juures, le. Tagastatud maa moodustas hakkas 1992. aastal koguma ra- las ja õitseb veel. Täname ka Haned, pardid, kanad, sead on ole,” rõõmustab Kalev. esimest korda pärast teist maa- umbes kolmandiku saartest. ha saarte kabelivaremete säili- Lääne-Harju valla ametnikke elumajade lähedal nagu ikka, Kokku elab saarel aastaringi ilmasõda”. tamiseks. Juba 1993. aasta sügi- aktiivse hoiaku ja kogukondi kuid mitmesajapealine veiseka- kolm leibkonda. Eelmisel sügi- Ühe vana pakrilase jalg jõu- Eri huvigrupid sel tehti kaitsetöid Suur-Pakri hoidva suhtumise eest. | Jana ri on laiali kahe saare karjamaa- sel alustas kooliteed koduõppes dis suletud saarele siiski juba Arnold Lindgren kajastab oma kabeli pikikülgede müüridel, Stahl, saarevanem, Marje Suharov, del. Tänavuse aasta teeb raskeks kaks last, kelle tarvis sisustati aastal 1978. Raamatus “Varju- raamatus “Pakrilaste 600 aas- peamiselt Endel Enggröni ja Ain [email protected] Head uut kooliaasta algust! Uuel õppeaastal alustab Lääne-Harju valla koolides haridusteed üle saja 1. klassi as- tuva õpilase. Kokku käib meie üheksas koolis üle tuhande õpilase. Kõikidele õppuritele edu ja palju uusi tarkusi! Vallavalitsus soovib jõudu ka lapsevanematele ja ko- gukonnale, kelle tugi on tähtis, et meie lapsed oleksid õnnelikud ja hoolivad! Kvaliteetne haridus on edu ja ühiskonna arengu pant. Motiveeritud ja aren- gule avatud koolijuhid ja õpetajad annavad sellesse suure panuse. Jaksu ja kindlat meelt, head õpetajad! Soovime kõigile tahet õppida ja kasvada koos lastega üksteist toetades! Hestia Rindla, abivallavanem August 2018 | LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald 2 | VALLAELU

JUHTKIRI Aitäh, valla elanikud! VVallavalitsuselallavalitsusel uuusus struktuurstruktuur ~ Eesti jaoks erakordne suvi hak- kab vaikselt läbi saama ning vär- jjaa mmuuduud aalgatusedlgatused viline sügis on tulekul. Suvi on möödunud Lääne-Harju val- ~ Vallavolikogu istungid toimu- las väga aktiivselt. sid 26. juunil Kallaste talus Pa- Toimunud on mitmeid disel ja 24. juulil Paldiskis. Päe- sündmusi, mis on toonud vakorras üks olulisemaid teema- meile palju külalisi ja koha- sid oli vallavalitsuse kui ame- likele jätnud hulga positiiv- tiasutuse struktuuri muutmine. seid emotsioone. Nii mõnedki suve jooksul Muutus vallavalitsuse struktuur meie valda külastanud on tõdenud, ja vahetusid abivallavanemad et siin on väga mõnus. Lääne-Harju Pool aastat on möödunud uue vallas jätkub tegevusi igale maitsele. Meil on põnevad kultuu- vallavalitsuse käivitamisest ning riobjektid, rohkelt kultuuriüritusi ning mõnusad rannad puhkami- vallavalitsus on teinud kokku- seks. võtteid töö tulemustest. Voliko- Kõige olulisem on, et meie valla elanikud oleksid rahul pakuta- gu esimehe Külli Tammuri sõ- vate teenustega ning et inimesed sooviksid meie valda elama tul- nul sai juba aasta alguses kok- la. ku lepitud, et vaadatakse, kui- Suve jooksul osalesid vallavalitsuse ametnikud mitmel üritusel, das struktuur toimib ning vaja- kus pakkusid võimalust registreerida oma elukoht Lääne-Harju dusel tehakse muudatusi. Valla- valda. Jätkuvalt elab meie vallas palju neid, kelle elukoht on regist- vanem Jaanus Saat tõdes uut reeritud mujale, mistõttu läheb ka nende maksutulu teiste oma- ametiasutuse struktuuri tutvus- valitsuste eelarvesse. tades, et juhtiva spetsialisti käe Vallavalitsus on seadnud üheks eesmärgiks panustada meie val- all töötanud osakonnad on efek- la elukeskkonna parandamisse. Teed, tänavad, haljasalad, mängu- tiivsemad. Uude struktuuri li- Volikogu juunikuu istung Padisel, Kallaste talus. väljakud – need kõik on olulised tegurid, miks inimesed tahavad sandub kolm osakonnajuhataja meil elada või siia elama tulla. Lähiajal alustame Kloogale ja Kei- ametikohta. Lisaks luuakse juur- Järelevalvespetsialist hoiab sil- rot Karjaküla sotsiaalkeskuse re- se uue valla üldplaneering. la-Joale uute mänguväljakute rajamist. Laulasmaa kooli juurde pai- de kaks spetsialisti ametikohta ma peal heakorral, jäätmema- noveerimiseks. Alates 2002. a galdatakse moodulmaja, mis leevendab kauaaegset ruumipuudust planeeringute ja ehitusvaldkon- jandusel ja muudel teemadel pakub Karjaküla sotsiaalkeskus Risti Kool sai uue põhimääruse koolis. nas, kus on kõige pikem tööjärg. Volikogu otsustas delegeerida OÜ üldhooldusteenust. Kogu Kuna varasemalt oli volikogu Järgmisel aastal alustame Paldiski ja Rummu piirkonna elukesk- Tagasi astunud abivallavane- seadusega kohalikule omavalit- projekti maksumusest tasub 227 liitnud Padise valla lasteaia Har- konna muutmisega. Paldiskis teeme algust lipuväljaku rajamise- mate Ago Kokseri ja Urve Luhti susele pandud riikliku järeleval- 000 eurot omaosaluseks äri- ju-Risti rühmad Risti Põhikoo- ga. Rummul panustame haljastuse ja mänguväljakute rajamisse asemele kinnitas volikogu Erki ve ülesannete täitmise Lää- ühing ise. liga tunnistati kehtetuks Padi- ning likvideerime mahajäetud hooneid. Juba sellel aastal alusta- Rubeni ja Hestia Rindla. Uues ne-Harju vallavalitsusele. Val- se valla lasteaia põhimäärus me turvakaamerate paigaldamisega Paldiskisse ja Vasalemma. Mõ- struktuuris vastutab Erki Ruben lavalitsus võtab tööle vastava Lohusalu parklate planeerimine ning kinnitati Risti kooli põhi- lemasse piirkonda paigaldame kokku 20 turvakaamerat. Neil päe- ehitus- ja keskkonnavaldkonna ametniku ja määrab ametiüles- endiselt päevakorral määrus. vil algas Paldiski ja Keila piirkonna tänavavalgustuse taristu reno- ning Hestia Rindla haridus- ja anded. Nüüdsest omab vallava- Kohal algatatud teemana tõsta- veerimine. Paldiski linn ja endise Keila valla asulad Klooga, Karja- kultuurivaldkonna toimimise litsus õigust teostada järeleval- tus juunikuu istungil Lohusalu Elanikud soovivad moodustada küla, Keila-Joa ja Lehola saavad endale uued tänavavalgustuse la- eest. Erkil on pikk töökogemus vet nii heakorra, keskkonna, küla osalise teemaplaneeringu- Merenuka küla hendused, mis on säästlikumad ja töökindlamad. Paldiski linna arhitektina. Hes- jäätmemajanduse, ehituse ja ga seonduv. Kirgi kütnud ja ka Volikogu andis nõusoleku Kei- Padise piirkonnas jätkame kloostriprojektiga, millest kujuneb tia tunneb põhjalikult koolisüs- teiste eluvaldkondade problee- üleriigilisse meediasse jõudnud la-Joa aleviku lahkmejoone tulevikus üks põnevamaid vaatamisväärsusi meie vallas. teemi, ta on töötanud nii õpe- mide lahendamisel. teema keskmes on parklate pla- muutmiseks ja Merenuka küla Kõik eelloetletud tegevused parandavad oluliselt meie elukesk- taja, õppealajuhataja kui ka koo- neerimine ilusa loodusega po- moodustamiseks. konda. Kõike seda saame teha ainult tänu teile head vallaelanikud, lijuhina Laulasmaa Koolis. Riigihanked Karjaküla sotsiaal- pulaarsel suvitusalal. 27. juunil Merenuka asum paikneb Kei- kelle registreeritud elukoht on meie vallas. keskuse renoveerimisel toimunud planeeringulahendu- la jõe suudme lähedal jõe pa- Suur soov on teha palju rohkem ja seetõttu on oluline, et teie Vanade valdade majandamise- Volikogu otsustas lubada Lää- se avalik arutelu oli taas elav ja remkaldal. Asumi lähinaabriteks elukoht oleks registreeritud meie valda enne aasta lõppu! le joon alla ne-Harju vallavalitsusel läbi viia arvamusterohke. Vallavalitsuse on teisel pool, Keila jõe vasak- Aitäh, vallaelanikud, et panustate meie valla arengusse! Aitäh, Kinnitati Keila, Padise ja Vasa- Karjaküla sotsiaalkeskuse hoo- seisukoht on, et Keila vallas mi- kaldal asuv Meremõisa küla et olete olnud mõistvad ja kannatlikud haldusreformi järgses se- lemma valla ning Paldiski linna ne energiatõhususe ja taastuve- tu aastat menetletud planeering ning jõe paremal kaldal 1,4 km gaduses! konsolideeritud 2017. aasta ma- nergia kasutuse edendamise vajab lõpuleviimist. Algselt tee- eemal paiknev Keila-Joa alevik. Mõnusat suve jätku ja ilusat värvilist sügist! | Jaanus Saat, valla- jandusaasta aruanded. Revisjo- projektiga seotud projekteeri- maplaneeringus olnud parklate Kummagi asustusüksusega Me- vanem nikomisjoni esimees Kadri Kurm mise, ehitustööde ja omaniku- mahtu (215 kohta) küll vähen- renuka elanikel sisulist kokku- tõdes, et raamatupidamise aas- järelevalve riigihanked. Projek- datakse, kuid parkimiskorraldu- puudet ei ole. Paarkümmend taaruanded on vormistatud vä- ti tulemusel paigaldatakse hoo- sele ja liiklusohutusele tuleb lä- kohalikku elanikku tunnevad Märkame unustatud ga erinevalt ning võrdluste väl- nesse soojustagastusega venti- heneda kompleksselt ja läbi- end eelkõige Merenuka elanike- külasid jatoomine on keerukas. Peami- latsioonisüsteem, lisatakse pel- mõeldult, arvestades ka maan- na, kel on väljakujunenud naab- se infona tõi revisjon välja, et letikatel, soojustatakse välissein teede rekonstrueerimise, kerg- russuhted, sotsiaalne kontroll ~ Pärast Lääne-Harju suurval- 15 000 eurot, millest 10 % tasub kõigi omavalitsuste põhitege- ja katuslagi. liiklusteede arendamise ja teis- ning ühtekuuluvustunne. Lõp- la sündi on lisaks vallavalitsu- omavalitsus. vus on 2017. aasta lõpuga plus- Riigihaldusminister eraldas te suvitusrandadega kogu piir- liku otsuse uue küla moodusta- sele ka volikogu aur suuresti läi- Klooga mänguväljakule tule- sis. selle aasta alguses 262 000 eu- konnas. Selleks annab võimalu- mise kohta teeb rahandusminis- nud sellele, et tagada uue valla vad 2–3 aastastele vedrukiiged, teerium. toimimine. Soovime, et elanike beebikiiged, liumägi ja roniala. ootused elukoha arenemisel või- Vanemate laste jaoks valmivad Jooksvad asjatoimetused malikult kiiresti täituks. Nüüd karussell ja eri raskusastmega Juunikuu istungil kinnitati kuus oleme asjad vaikselt liikuma ronialad. Keila-Joal hakkab väik- eelnõud, mis puudutasid ehitis- saanud. seid vallaelanikke rõõmustama te peremehetuse väljaselgita- Vald on eelkõige oma inimes- kaheosaline mänguala 4–12 mist, detailplaneeringu osalist te jaoks ja volikogus on meie aastastele: tornid, liumäed, ro- kehtetuks tunnistamist, isikliku põhiline eesmärk luua kõigis nialad, tasakaalurajad ja istepin- kasutusõiguse seadmist Elekt- asulates turvaline ja lastesõbra- gid. rilevi OÜ kasuks maakaabli pai- lik keskkond. Kõike korraga ei Aga see on alles algus. Vallas galdamisel Paldiski linnas ja jõua ja kuskilt peab alustama. on mitmeid “unustatud külasid”. Kurkse külas. Esimesed “unustatud külad” on Peagi seisab ees valla järgmise Juulikuu volikogul arutati Keila-Joa ja Klooga, mis erine- aasta eelarve kokkupanek. See- Laulasmaa kooliga seonduvat. vatel põhjustel on endise oma- pärast palun, head inimesed, kes Vallavanem Jaanus Saat andis valitsuse hoolt siiani vähem Te koduküla probleeme kõige teada, et 3. septembriks on pai- tundnud. paremini teate, andke nendest galdatud Laulasmaa kooli juur- Rõõm on raporteerida, et hil- teada. de moodulhoone, millesse kolib jemalt järgmise aasta aprilliks, Olen Teie kirjade eest juba kaks rühma senisest Laulasmaa kuid loodetavasti juba sel aas- ette tänulik ja luban, et kus vä- lasteaia Tarekese majast ning tal valmivad nendes alevikes Le- hegi võimalik, paneb vald aren- üks Laulasmaa kooli õppeklass. ader-programmi ja PRIA raha- gule õla alla. | Tanel Lambing, Pärast volikogu istungit jalutati Padise linnamäele. Fotod: Marje Suharov | [email protected] lisel toel mänguväljakud laste- vallavolikogu aseesimees, tanel.lam- le. Kummagi maksumus on ligi [email protected] Lääne-Harju Valla Lehe kontaktaadress: [email protected]. Reklaam ja kuulutused: [email protected]. www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT | August 2018 MERENDUS | 3

Aastakümnete tagune Lohusalu kalurite argipäev.

Kalur Heldor ja tema merekaaslane. Foto: Egle Kaur

~ Tänavusel kaluritepäeval Lo- limas. Ükskord lugesin siin ligi husalu sadamas oli kohal ka me- kolmkümmend traalpaati. rekaru Kiili Heldor. Mõnus nal- Olin mitu korda kvartali lõi- jasoon ja meremehejuttude pa- kes Eesti parim kalur. Baltimaa- jatamine on see, mis endise ka- des saavutasin koguni kolman- luriga kaasas käib. “Olen siin ka- da koha!” lausub Heldor uhku- luripäevadel varemalt uhhaad sega. keetnud, nüüd las keedavad “Kolhoosi asudes tegime me- nooremad,” lausus Heldor, kes rel kast-mõrra püüki, teadsime, KKaluritepäevaluritepäev õõhutabhutab on paljude jaoks Lohusalu ran- kus on head kalakohad ja liiva- nakaluri võrdkuju. Proovime ne merepõhi, kuhu mõrrad ank- lahke külamehe meenutuste abil russe lasta. 1957. a saime traal- iilusaidlusaid mmeenutusieenutusi vahendada ka lehelugejatele Lo- paadile esimese kajaloodi loo- husalu kunagist vilgast kaluri- simise teel, kuna neid tuli kol- elu. hoosi vaid üks. Kajaloodiga on SÜNDMUS võimalik jälile saada kalaparve LOHUSALUS PEETI KALURITEPÄEVA Vanasti olid laevad puust ja asukohale. Mõned korrad saime mehed rauast aastate jooksul ka tursapüüki Lohusalu sadamas peeti 8. juulil traditsiooniliselt kalurite päeva. Lo- “Ah, et mis vägi mind melele teha, siis traalisime ühe päeva- husalu on läbi aegade olnud kaluriküla. Viimaste aastakümnete jook- viib? Kõigepealt see, et olen ga 2,3 tonni turska, sama palju sul on aga küla ilme tuntavalt muutunud. Vanade aegade meenutami- Saaremaalt pärit. Minu vanaema püüdsime ka lesta päevas. seks peetakse igal aastal juuli teisel pühapäeval kaluritepäeva, nii juba õemees oli purjelaeva kapten. Rekordkala, mille olen Lo- üle kümne aasta. Nagu kombeks on saanud, algas ka seekord päev ühise külastusega Vanaisa Teller Jaan läks samale husalu lahest püüdnud, on lõ- Karjaküla kalmistule, kus Lohusalu ja Laulasmaa kalurite haudadel purjelaevale 17-aastaselt tööle. he, mis kaalus 22 kg. Angerja süüdati küünlad. Endised kutselised kalurid puhkavad nüüd pea kõik Hiljem töötas ta Inglise aluste olen püüdnud viiekilose. Karjakülas. Pärastlõunal algas programm Lohusalu sadamas. Vaata- peal simmermanni ehk puuse- Eesti rahvas armastas vanas- mist ja kuulamist pakkusid Lahepere Kultuuriseltsi rahvatantsijad ja pana. Kui ta mered maha jättis, ti tõesti kala. Laupäeva hommi- rahvamuusikaansambel Möllav Meri. Tavapäraselt sai mõõtu võtta ae- rutamises ning lapsi rõõmustas suur batuut. MTÜ Kase Käsitöö oli väl- asus elama Atla külla Lää- kuti oli sadam inimesi täis, os- ja pannud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast inspireeritud foto- ja vi- ne-Saaremaal, kus hakkas ran- teti 10–20 kg räime ehk kast deonäituse “Sada aastat kalapüüki Lohusalus”. Kõik said keha kinnita- nakaluri ametit pidama. Minu korraga. Nüüd ostetakse paar ki- da maitsva kalasupiga. Päeva lõpus süüdati lõke ning tantsuks mängis ema suri siis, kui üheksanda lap- lo – eks kala on ka palju kallim ansambel Vanker Meremõisast. se ilmale tõi. kui varemalt. Kaluritepäeva eestvedaja Indrek Migur ütles oma tervituskõnes, et ka- Paps oli lisaks kalameheame- Merel käisime iga päev, vaid luritepäev on justkui mitte midagi tegemise päev. Aga mitte midagi tegemise päev on just see kõige olulisem päev kogukonna jaoks. Kü- tile selgeks saanud ka tuukria- tormipäevad jäid vahele. Mõned larahvas tuleb korra aastas kokku, et ajada juttu ja vahetada uudiseid. meti. Nii sattus ta venna juurde korrad tegime ka ööpüüki, siis Lääne-Harju vallas on kolm väikesadamat. Lisaks Lohusalule veel Kurk- Päeva läbiviijaiks on ka külainimesed ise, kõik panustavad sellesse mandrile, Lohusallu. Lohusalu oli oht suurtele laevadele ette se ja Ristna sadam. Kurkse sadamas valitseb kuumalaine ajal vaikus, omal moel – lihtsalt armastusest oma kodukoha vastu. poolsaare nurga taga oli 1941. jääda. Ükskord müksas jäätee kala on vähe. Meri ootab suurt tormi, et lahesopp saaks värsket vett. aastal madalikule kinni jäänud vahel suur laev paadi külge ja Foto: Marje Suharov Anu Krabo, MTÜ Kase Käsitöö Nõukogude sõjaväe transpordi- mees kukkus üle parda. Aga läks laev Jossif Stalin. Laev sattus õnneks – puhvaika oli nii õlist siis võileibadega. Saarlane pani teel Hankost Kroonlinna miini läbi imbunud, et hoidis vee peal. suitsuangerjaga võileiva lauale, otsa ja uppus. Hukkus mitu tu- Pärast vahejuhtumit see mees hiidlane seejärel külmsuitsulõ- hat inimest. Tuukrid abistasid enam merel ei käinud. hega võileiva lauale. Muhulane: laevast kauba väljaveol. Veeti 1972. a liideti kalurikolhoos “Ma võtan üles!” peamiselt jahu ja suhkrut, mis Nord Kirovi nimelise kalurikol- “Üks Lohusalu naine käis va- rannarahva õuedele kokku kuh- hoosiga, mis ühiselt varsti rik- nasti hommikul mõõna ajal ho- jati. kaks näidiskolhoosiks majanda- busega mõrda kontrollimas. Kui sõjaväest lahti sain, asu- ti. Palgad olid head, ehitasin en- Mõrdades oli ühe hommikuga sin onu juurde Lohusallu elama. dale maja. Nõukogude defitsii- 450 angerjat. Nii palju oli anger- 1956. aasta 23. veebruaril võttis diaegadest on meeles, et meile jat!,” pajatab Heldor. kolhoosi esimees Laastu Johan- jagati töötasu arvestuse alusel Kas see viimane pajatus oli nes mind vastu 1949. a asutatud ka suhkru- ja jahutalonge.” nüüd kalamehejutt või sulasel- kalurikolhoosi Nord liikmeks. ge tõsi, seda teab vaid Heldor. Kolhoosis püüdis kala 40 kalu- Mereväelaste lahke nägu rit. Paadid olid nelja mehe (nai- “Sõjaväelastega oli meil tore lä- Meri on must ja sodi täis se) peale. Kaluritest on ainult bisaamine. Olime ju iga päev “Siinkandi kalameestel on ütlus neli naist siia ilma alles jäänud, merel ja tundsime üksteist nä- Eesti lipu värvide kohta: “Sini- elavad nad siinsamas Lohus- gupidi. Juba kaugelt tervitasid: Heldor õnnitleb kalurikolhoos NORD esimeest Johannes Laastu juubelil 1991. aastal. Fotod: erakogu ne – meri, must – meri on must, alus,” meenutab Heldor. “Rõba jest?” valge – tühi meri, kala pole.” Kaatrimehed andsid kala vas- diski sadamasse tormivarju, käisime merele võrke viimas. vad, et kuidas kala püütakse? Kuhu küll siit vetest kala kadu- Suured lastid mõrrakastis tu soolast küpsist ja viina, all- võeti lahkesti vastu. Üksipäini käisin neid kontrolli- Üks külastaja osutab paadile ja nud on, ei tea? Vanasti sai lesta “Väike kalurikolhoos elas hästi, veelaeva mehed olid paremini mas, aga nüüd ei taha enam me- küsib: “Kui palju paat kala pea- 20 kg võrgu peale ja kalamees sest kala oli küllaga. Ei olnud varustatud – andsid piiritust ja Uus aeg rele minna. Eks tervis on ka tei- le võtab?” elas kalapüügist. Nüüd lased haruldane kui räimepüügi päe- konservi. Paldiski sadamast sai Pärast kolhoosi lõppemist ost- ne kui vanasti”, kostab Heldor Laastu Juhan vastu: “Vahel seitse võrku sisse ja välja tõm- val veeti paatidega sadamasse alati abi, kui tormihätta jäid. sin endale paadid ja püügiva- vähese nukrusega. Ent kurba on paat kala nii täis, et mehed bad seitse lesta! Lohusalu sa- 42 tonni kilu-räime, mille nai- Sattusime paar korda öösel hendid. Kala müük oli samuti tooni ei jagu kauaks, sest Hel- ei mahu peale, tulevad jala järe- dam on paate täis, aga kes kala- sed sadamas ära soolasid. Aas- tormiga merele, küte sai otsa. enda asi. Kala saime müüa su- dori kalamehejutte jaguks mit- le!” püügiga end üleval hoiavad, ta plaan 1700 tonni täideti ala- Hommikul tõi Paldiski sõjaväe- vilate vahel. Mis järgi jäi, läks me ajalehe naljanurka. Saarlane, hiidlane ja muhula- neid enam ei ole, on vaid har- ti. Siinsetel vetel käsisid ka kau- kaater meid Lahepere lahte. Karjaküla külmhoonesse. Lohusalu sadamat külastab ne said kokku, et kaarte mängi- rastajad,” võtab Heldor jutuaja- gemate kolhooside paadid traa- Tihti juhtus, et käisime ise Pal- Veel mõned aastad tagasi ekskursioon ja inimesed uuri- da, aga kaarte polnud. Mängisid mise kokku. | Marje Suharov August 2018 | LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald 4 | TÄHTPÄEV Paldiski 300 – kolm päeva rahvapidustusi

~ Paldiski linn, vallarahvas ja külalised said 20.–22. juulini osa Paldiski 300. aastapäeva pidus- tutest. Kolmepäevasesse mitme- kesisesse programmi mahtus palju põnevat meelelahutust, mida pakkusid nii tellitud artis- tid kui ka Lääne-Harju valla va- baühendused, taidluskollektii- vid, lasteaiad, koolid ja teised organisatsioonid. Kõigile neile ning linnapäevi toetanud ette- võtetele kuulub vallavalitsuse suur tänu! Tuhat tänu ka vaba- Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi õuel sai kaasa elada Lääne-Harju tahtlikele noortele ja kaitseväe- noorte etteastetele. lastele, kes peo ajal ja eel abiks olid. Vallavalitsus avaldab eri- list tänu linnapäevade program- mi- ja projektijuhile. Aitäh, Kä- ti Teär-Riisaar! e Noortepäeval oli tähelepanu keskmes terviseedendus, sport, teadmised ja uued oskused arendavas, lõbusas ja seiklusli- Peamine peopäev 21. juuli oli pühendatud rahvuskultuurile. Pidustuste üks eesmärke oli lõimida uue valla ko- kus võtmes. Päevajuhid olid gukondi ja tunda uhkust eesti rahvusliku iseolemise üle. Valla taidlusrühmad ja külalisesinejad sisustasid pika Ronja Marie Tepp ja Birgit Tom- päeva. Päevajuhi tänuväärset tööd tegi Mari Tomp. Õhtul astusid üles tuntud staarid Tanel Padar ning son. Russkiy Razmer.

Toni Judokooli õpilased ja juhendajad näitasid oma oskusi.

Kõigi auväärt külaliste seas oli ka Linnapargis käis vilgas laadamelu. Tanel Padar. peaminister Jüri Ratas. Noortepäeva õhtuprogrammi tõmbenumbrid olid PadiseRahva Teatri lasteetendus “Haldjate kokk” ja koguperefilmi “Seltsimees laps” linas- tus.

Paldiski juubeli laulu- ja tantsupidu “100 minutit Eestile” oli pühenda- tud Eesti vabariigi 100. sünnipäevale. Mööda Rae tänavat kulgenud rongkäigus marssis pealavale ligi viissada lauljat-tantsijat Pidustused lõpetati ajaloo tähe all. Pühapäevane ajaloopäev oli pühendatud linna ajaloole ja tänapäevale. Sündmuste kese koondus Muula mäge- desse – Peeter I aegse kindluse alale. Vägesid juhatas päevajuht Peep Raun. Muula mägedes taaselustati kostümeeritud näidislahinguga 18. sajan- di vastasseis Rootsi ja Vene vägede vahel.

Siiri Sisaski esitatud “Mis maa see on?” sobis kui valatult pidustuste lõ- Eri riigiasutused, vald ja organisatsioonid tutvustasid rahvale oma tööd punoodiks maalilisel Pakri pangapealsel. Tänu annab üle linnapäevade Juubeli laulu- ja tantsupeo lastekoorid. ja jagasid kasulikku teavet. Fotod Egle Kaur, Annela Samuel programmi- ja projektijuht Käti Teär-Riisaar. www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT | August 2018 TRANSPORT | 5 Vallasisene ühistransport – paras pähkel igale osapoolele

~ Üks uue valla tekkega lahen- Millised bussifirmad pakuvad annab ette võtta? tevalmistused täiendavateks lii- damist ootav ülesanne omava- Harjumaal avalikku tasuta Võimaluse olemasolevaid lii- nideks, mis on ka seotud hal- litsusel on vallasisene ühist- transporditeenust lastele, ne pikendada ehk Klooga alevik- dusreformist tulenevate vaja- ransport. noortele ja eakatele? ku sissesõit korraldada oleme dustega, ühendades uute valda- Probleem on keerukas nii Läänesuunal ehk siis Lää- üle vaadanud ning leidnud, et de äärealasid keskustega. sõitjale kui ka korraldajale. ne-Harju vallas on vedajaks At- Klooga piirkonnas tuleks ühist- Vald teeb ettepaneku uue Omajagu segadust on külvanud ko Liinid OÜ. Harjumaal teosta- ransporditeenus lahendada et- ühenduse loomiseks, ÜTK aren- ka tasuta bussisõidu küsimus. vad avalikke liinivedusid peale tevedavate liinidega ehk ümbe- dusjuht analüüsib olukorda ja Atko Liinide veel Samat AS, ristumisega. Ettevedavad liinid vajadust, liiniplaneerija koostab Bussisõit – tasuta või tasu eest Temptrans AS, Hansabuss AS ja on üks osa ühistranspordi võr- liini marsruuti ja koos sõitjate- Teatavasti saab alates 1. juulist Hansa Bussiliinid AS. gustikust. veo spetsialistiga arutatakse sel- maakondades, kes tasuta bussi- liste liinide võimalikkust. sõiduks soovi avaldasid, avali- Kas ja millal hakatakse tasuta Sundliidetud valdade puhul on kel maakonnaliinidel tasuta sõi- transporti pakkuma nendele, riik seadustes lubanud esime- Edasine tasuta ta. Harjumaa nende hulka ei kes ei mahu nimetatud vanu- sed kaheksa aastat finantseeri- kuulu. Harjumaal saavad avali- segruppi? da ühendusliine keskustega. sõidu võimalus kel liinidel tasuta sõita ainult Põhja-Eesti Ühistranspordi- Kui on olemas seadus ja vahen- selgub arvatavasti noored kuni 19. eluaastani (k.a) keskus tegi Maanteeametile et- did, miks ikkagi juba olukorda . ja eakad alates 63. eluaastast. tepaneku kehtestada tasuta bus- ei lahendata? detsembri lõpus Registreeritud elukoht ei ole sisõit ka kõigile puuetega ini- Kahjuks ei saa seda lahenda- Kuna kõikidel suundadel siinkohal oluline. Tasuta teenu- mestele sõltumata nende vanu- da sõrmenipsuga. Täna tegele- Lääne-Harjumaal on mahud seks tuleb sisenedes sõit vali- sest. Kahjuks ei leidnud see toe- me koostöös Lääne-Harju val- täis, siis ei ole võimalik ühtegi deerida Harjumaa rohelise isi- tust. Edasine tasuta sõidu või- laga liinivõrgu kokkupanemise- kilomeetrit lisada ilma riigihan- kustatud kaardiga. Pensioni- malus selgub arvatavasti det- ga. Osa olemasolevast liinivõr- keta. Hanke tegemiseks läheb tõend ega õpilaspilet ei anna sembri lõpus, kui võetakse vas- gust tuleb ära lõhkuda ja asen- aega umbes aasta. automaatselt tasuta sõidu õi- tu 2019. aasta riigieelarve. Üle- dada uuega. Kui kõiki osapooli Sarnane ettevalmistustöö lii- gust. jäänud sõitjate osas ilmselt rahuldav lahend on leitud, siis nivõrgu ümberkujundamiseks Kui sõitjal ei ole ühiskaarti, muudatusi ei tehta, kuid see on kuulutame välja riigihanke ja käib ka uue Saue vallaga. Peame tuleb bussijuhilt küsida 0-euro- poliitiline otsus. selle võitja, milleks kulub um- vajalikuks kogu Põhja-Eesti piir- ne pilet. Sel juhul peab küll sõit- bes 7–8 kuud. Seniks palume konna kontekstis terviklahen- jal olema dokument, millega Klooga elanikud saaksid liikuda reisijatelt pikka meelt ja kanna- duste väljatöötamist, mis arves- tõendada kuulumist nn. tasuta vallasisestesse keskustesse Pal- tust. taks rohkem inimeste tegelike gruppi. diskisse ja Laulasmaale, kui pi- vajadustega ning vähendaks ka Teemat täpsustas ajalehe kendada alevikuni liine nr 127, Kuidas toimib koostöö ja millal tööandjate vaeva töötajate ve- jaoks MTÜ Põhja-Eesti Ühist- 128 ja 145. Nii saaks paremini võib loota uusi liine? du ise korraldada. ranspordikeskuse tegevdirektor liikuda ka Klooga eakad, kes ei Valla esindajaga on koostöö Vello Jõgisoo. jaksa rongijaama minna. Mida väga hea ning hetkel käivad et- Õpilasliinid 7. augusti vallavalitsuse istun- gil vastu võetud korralduse alu- sel kvalifitseeriti hankes “Trans- porditeenuse ostmine õpilaslii- nide teenindamiseks 2018/2019 õppeaastal” edukaks pakkujaks OÜ Padise Buss, kes hakkab tee- nindama õpilasliine Padise, Va- Lääne-Harjus teenindab bussireisijaid Atko Liinid. Foto: Allar Viivik salemma ja Paldiski piirkonnas. Varasema Keila valla piirkon- gul rongide kasutuses vaid üks kord nädalas. Tallinnasse sõit- nas jäävad endiselt õpilasliine tee. Vastavalt remondis lõiku- jatest 65% teeb seda sõiduauto teenindama OÜ Atko Liinide dele muudetakse sõiduplaane. juhina, 28% maakonnasisese või bussid. Alates 3. septembrist Operatiivset infot aegade muu- Tallinna bussiranspordiga ning kehtima hakkavad koolibusside tumisest saab Elroni kodulehelt, arvestatav osa (16%) liikleb ka sõidugraafikud saavad lõplikult tasuta rongiinfot jagab ka öö- rongiga. paika augusti viimaseks näda- päevaringne infotelefon 616 Sõltuvus isiklikust sõiduau- laks. Kogu vajalik teave avalda- 0245. tost on suur. Küsitletud Lää- takse valla kodulehel ning koo- ne-Harju valla elanikest 40% lide infokanalites. Bussi ei ole lubatud omab peres kahte autot, 41% Avalike liinide kohta leiab kaasa võtta jalgratast peredest kasutab ühte autot ajakohast infot Põhja-Eesti ning lemmikloomi. ning 19% ei oma autot. Ühistranspordikeskuse kodule- Ühistranspordi sagedasi (4– helt harjuytk.ee ning portaalist Suur autosõltuvus 7 korda nädalas) kasutajaid oli peatus.ee. Uuringufirma Kantar Emor uu- Lääne-Harju vallas küsitletutest ringust Harjumaa ning Kohila ja 7%. Rongiliiklus on abiks Rapla valla elanike liikumisvii- Üsna madal näitaja kinnitab, Lääne-Harju tihe raudteevõrk side kohta selgub, et 2017. aas- et liinivõrku saab ja tasub tõhu- loob mõningast paindlikkust lii- ta detsembris ja 2018. aasta jaa- samaks kujundada. Uuriti ka, kumiste kombineerimisel. Kui nuaris kasutasid Lääne-Harju mis paneks regulaarseid au- üldiselt on inimesed Elroni sõi- valla elanikud üleüldiselt siht- tosõitjaid vähendama autosõi- duteenusega rahul, siis paha- kohta jõudmiseks peamiselt au- tu ning ühistranspordi kasuks meelt tekitavad asendusbussid. tot (52% kõikidest liikumistest). otsustama. Bussi ei ole lubatud kaasa võtta Ühistransport moodustas liiku- Kõige suuremad mõjutajad jalgratast ning lemmikloomi. mistest 5%, jalgsi käidi 34% ja oleks just sobivamad liinid, üht- Paraku tuleb sõitjatel arves- jalgrattaga 5%. ne piletisüsteem ja kiirem ühist- tada, et remonttööd raudteel Töölejõudmise aja poolest ransport. jätkuvad ka septembris, ent siis eristub Lääne-Harju vald selle Üldine rahulolu ühistrans- teostatakse töid vaid nädalava- poolest, et neid, kel kulub töö- pordiga oli suhteliselt kõrge. hetustel. Praeguse info kohaselt leminekuks rohkem kui tund, on Enim ollakse rahul peatuse lä- tehakse alates septembri kesk- meie vallas liikujatest üle viien- heduse, info kättesaadavusega paigast remonttöid Pääsküla diku ehk teiste valdadega võr- ja sõidumugavusega. Vähem ol- raudteejaama linnapoolses reldes keskmisest enam. lakse rahul ühistranspordi liiku- pöörmekoridoris, mistõttu on Lääne-Harju vallas küsitle- mise sageduse, hinna ja ümbe- eeldatavasti nädalavahetustel tutest käib 38% Tallinnas pea ristumisvõimalustega. | Egle Tallinna-Pääsküla raudteelõi- iga päev, 39% liigub pealinna Kaur, Marje Suharov August 2018 | LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald 6 | VALLAELU

Klooga Kool jõuab iga lapseni

~ Laulasmaa Kooli Klooga koo- limaja võtab vastu õpilasi 1.–6. klassi. Kui sinu laps vajab õppi- miseks rahulikku keskkonda, kus õpetaja jõuab iga lapseni, siis on Klooga just õige õppeasutus. Väikseses koolis pakume vä- ga häid õpitingimusi. Õpilaste arv klassides on väike. Õpilaste päralt on kvalifitseeritud õpe- tajad ja tugispetsialistid. Kool asub looduskaunis kohas, mil- lel on väga hea rongiühendus Tallinna, Paldiski ja Keilaga. Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pöörab Laulasmaa Kooli erilist tähele- panu eesti keele ja kultuuri õp- pele, mis toimub rahvatantsu- tundide ja -ringide ning laulu-/ muusikaringide, emakeelepäe- va, etluskonkursside ja muude projektide kaudu. Laulasmaa Koolis pööratak- se tähelepanu maailma eri rah- vaste kultuuridele. Õpe toimub meil maailmahariduse projekti- de kaudu. Lisatunnid on ajaloo- le ja võõrkeeltele. A-võõrkeelt (inglise keel) hakatakse õppima Lastelaager Ohtus tänavu juunis. Foto: Krista Maaro 2. klassis ja B-võõrkeelt (vene keel) 5. klassis. Lisatunnid on antud ka ma- temaatikale. Infotehnoloogia Hoogne suve algus Ohtus vahendite paremaks tundmaõp- pimiseks on informaatikatun- ~ Suvine koolivaheaeg oli vaevu alanud, vilised said sõita. Päeva naelaks oli kepp- ti lapsed kahte gruppi. Üks grupp läks heri peretsirkus. nid ja ringitunnid, samuti või- kui Ohtu külas läks hoogsalt käima las- hobuste valmistamine ja nendega raja väikesele matkale, et tutvuda kohtadega Rõõm on tõdeda, et meie külas on nii malus osaleda robootikaringis. telaager. Sel aastal oli laagris osalejate läbimine. Iga laps, kes enda valmistatud millest räägitakse Ohtu legendides. Tei- palju vahvaid lapsi, kellele laagrit korral- Laulasmaa Kool seisab jätku- arv tõusnud juba 32 lapseni, vanuses kepphobusega etteantud raja läbis, sai ne grupp jäi paigale, et saada esmaabi- dada. Hea meel on ka selle üle, et lapse- suutliku looduskeskkonna säi- 5–14 aastat. Laager toimus neli päeva rinda uhke roseti. koolitust dr. Piret Hermansoni juhenda- vanemad meie lastelaagri heaks on kiit- limise eest, viies läbi keskkon- (13.–16. juuni) ja kestis iga päev 4 tundi. Laagri teine päev toimus Pähkli talus. misel. Poolest päevast tehti vahetus. nud. naalaseid ettevõtmisi. Lisatun- Esimene laagripäev toimus Rõugla ta- Lapsed said punuda erinevas tehnikas Laagri viimane päev toimus Sepasau- Lastelaagri toimumist toetasid Lää- nid on antud loodusõpetusele. lus, kus Dina Ellermanni juhendamisel paelu ning valmistada pilliroost krooni. na talus. Seekord jagati lapsed viieks gru- ne-Harju vald, Eesti rahandusministee- Osaleme KIKi projektis, mille toimusid tegevused, mis seotud hobus- Poiste jaoks pakkus elevust päeva teine piks ja seejärel hakati valmistama maits- rium Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaudu saavad õpilased osaleda tega. Alustati ringkäiguga tallis, õpiti kui- pool, kui metsa alla oli üles pandud mi- vaid suupisteid ja hõrgutavaid küpsise- vahenditest, Selver ja Veski-Mati ning keskkonnaalastes programmi- das puhastada hobust ja teda ratsutami- litaarteemaline seiklusrada. torte, mida laagri viimase päeva puhul seltskond suurepäraseid Ohtu küla ini- des. seks valmis panna. Laste tarbeks oli ko- Kolmandal päeval kogunes laagriselts- üheskoos vanemate ja vanavanematega mesi. Tervislike eluviiside väärtus- hale toodud paar poni, kellega kõik hu- kond Ohtu küla RMK platsile. Seal jaga- maiustada. Laagripäeva lõpetas Vello Va- Suur aitäh kõigile! | Krista Maaro tamiseks ja järgimiseks on Lau- lasmaa Kool liitunud Tervist Edendavate Koolide võrgustiku- Paldiski Huvikeskus sai uued arvutid! ga, mille raames toimuvad eri- ~ SA Vaata Maailma, AS Tieto teid, millel on vastupidavust ol- “Huvi tasuta arvutite vastu nevad ettevõtmised. Laulasmaa Estonia ja Swedbank Eesti sei- la abiks noorte digioskuste oli erakordselt suur ja projekti Kool on ka Kiusamisvaba Kool savad nutika Eesti eest ja soovi- arendamisel. meeskonnale laekus rekordarv ja rakendatakse KIVA program- vad, et võimalikult paljud ini- Projektitaotluse esitas ka taotlusi – 470 organisatsiooni mi. Veel saavad õpilased osale- mesed saaksid arendada oma di- Paldiski Huvikeskuse juhataja üle Eesti soovis kokku 3200 ar- da tasuta huviringides: liiklus- gioskuseid. Projektiga “Uus al- Viktoria Visbek ning projekti vutit” ütles Kristi Kivilo SA-st ring 3. klassile (kus on võimalus gus” jagati huviringidele, raa- abil tekkis võimalus vanad ar- Vaata Maailma. Paldiski Huvi- saada jalgratturi juhiload), ette- matukogudele ja kogukonnakes- vutid välja vahetada. Huvikes- keskus tänab projekti “Uus al- võtlus-, näite-, meisterdamis-, kustele Swedbank-is kasutusel kus sai üheksa heas korras gus” meeskonda! | ajaleht@laa- spordi-, inglise keele ja puutöö- Huvikeskuse arvutid leiavad kasutust ka suvel. Foto: Marje Suharov olnud töökorras äriklassi arvu- lauaarvutit ja kaks sülearvutit. neharju.ee ring. Koolimaja naabruses asub Noortekeskus, kus on valida mitmeid huvitegevusi. Keilas tegutseb MTÜ Lääne-Harju Lasterikkad Koolimajas pakume tasuta ~ Lääne-Harju lasterikkad pe- resid teatri- ja kontserdipileti- hommikuputru lisaks lõunasöö- resid koondav MTÜ loodi ok- tega. Keilas on avatud teise rin- gile, pikapäevarühma tunde toobris 2017. gi riideruum, kus on võimalik ning soovijatele õhtuoodet. Ühing on loodud lasterikas- oma perele sobivat valida. Osa- Klooga koolimaja õppe- ja te perede laste kasvu- ja aren- lesime Eesti Lasterikaste Pere- päevakava ning muude doku- gutingimustele kaasaaitamise de Liidu poolt korraldatud kam- mentide ja tegemistega on või- eesmärgil. Meie eesmärgiks on paanias “Koos Kooli”, kus kogu- malik täpsemalt tutvuda Lau- toetada lasterikkaid peresid sime neljas Selveris koolitar- lasmaa Kooli kodulehel www. Lääne-Harjumaal, pakkudes vä- beid oma liikmesperede kooli- laulasmaakool.ee ja facebook-is: ga erinevaid teenuseid. Korral- lastele. Laulasmaa Kool Klooga kooli- dame ühiseid üritusi – mais toi- Aitäh Lääne-Harju Vallava- maja. Küsimuste korral võib he- mus emadepäeva pidu ja pere- litsusele, Teie toetus on meile listada 5919 0749 või kirjutada päev Vembu-Tembumaal, juu- oluline! e-posti aadressile info@kloo- nis toimus Ranitsapidu, kus kin- Lääne-Harju Lasterikaste te- gakool.ee. Koolimajaga saab tut- giti kõikidele sügisel kooliteed gevusruumid asuvad Keilas, Par- vuda augustis tööpäevadel eel- alustavatele lastele Jeva kooli- gi 30. Ootame liituma kolme- ja nevalt e-posti teel kokku leppi- kotid. Detsembris ootab peresid enama lapsega peresid. | Viire des. Infot saab ka kooli kodule- taas jõulupidu. Korraldame eri- Null, MTÜ Lääne-Harju Lasterikkad helt. | Erika Elissaar ja Külli Veer- nevaid koolitusi lastele kui ka juhatuse liige, harju.lasterikkad@ me lastevanematele. Toetame pe- gmail.com Lasterikaste perede ranitsapidu. Foto: Juhan Vipre www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT | August 2018 KULTUURIPÄRAND | 7 Audevälja külas on palju seniavastamata aardeid

~ Kultuuripärandi aasta seob meie piirkonna uuesti üheks: kadusid vallad, mis kaartidele kujundati hoopis hiljem kui ki- helkonnapiirid. Lääne-Harju valla lõunaservas asuv Audeväl- ja küla kubiseb kultuuripäran- dist. Alustame ainulaadsest ves- kist. Haapsalu maantee ääres seisab omanäoline Möldre ves- ki, mille ajalugu ja arhitektuur on tõesti põnev. Algselt Nõmme talule kuulunud hollandi tüüpi talutuuliku ehitas 1885. a Piirsalu vallast Kuie külast pä- rit väga hea meistrimees. 1900. a ostis Nõmme talu veski oma- Leetse mõisaomanik Christian von Wistinghausen. Foto: Marje Suharov le mölder Juhan Aasmaa. Tuulik on ainulaadne puidust osade rohkuse poolest. Puidust Leetse mõisaomanik on veskiseadeldise liikuvad tel- Vallavalitsuse esindus uudistab kaarti, millele on kantud nii kadunud kui ka toimetavad majapidamised ja ra- unistab merevaatest jed, hammasrattad ja poom. jatised. Maakivist alumine korrus on ra- ~ Pärast Eesti taasiseseisvumist tian väikese pettumusega. jatud maa sisse, mis on praegu la meelest nii püha, et ta pole asusid paljud baltisakslased oma “Oleme palju tööd teinud – Eestis säilinud veskite puhul ai- lasknud sel kunagi kinni külmu- endiseid kinnistuid tagasi ost- konserveeritud on peahoone nulaadne lahendus. Selliseid da. Allikas saatnud oma püha ma. Kui Ungern-Sternbergidele müürid, restaureeritud valitse- tuulikuid on Euroopas väga vä- vee lähedalasuvasse järve. Pidev kuulunud Leetse mõisa pärijad jamaja. Kõige rohkem on vaeva he. Rääkimata Eestist, kus tuu- veevool ei lasknud järvel puha- Wistinghausenid oma endisi nähtud mõisapargi korrastami- likule vastet teadaolevalt ei lei- ta ning ühel jõululaupäeval läi- valdusi otsima hakkasid, siis sega. Ka sellel suvel oleme par- du. nud ta vihaselt teele. Algul aeg- Leetse mõisa kohta ei olnud tä- gis koristanud kuivanud puid ja Hollandi tüüpi tuulik koos- laselt, siis aga üha kiiremini lii- nu suletud piirkonnale teada raiunud võsa.” neb kerest, pöörlevast peast ja kudes kisendanud järv “Muik- midagi. Ei teatud sedagi, kas Valitsejamaja ees kõrgub pu- jahvatusmehhanismist. Tuulik muik, Muik-muik!”. Allikaoja li- mõisahooned on üldse olemas. nane pöök, mis on võimsaim on vahelagedega jaotatud kol- panud järvele läbi soo kuni Ha- Juba esimesel aastal pärast Nõu- puu liigikaaslaste seas Eestis. meks korruseks, millest igaühel tu ojani järgi. Järv aga tõtanud kogude armee lahkumist külas- Aristokraatliku uhkusega tut- on olenevalt jahvatusprotses- edasi kuni jäänud algsest asu- tasid Wistinghausenid Leetse vustab mõisaomanik Leetse sist kindel funktsioon ja sellele kohast 7 kilomeetrit lääneloo- mõisa ning selgus, et viimased mõisapargi endist plaani. Eestis vastav sisustus, mis on suures des Hatu külas ühe mäekünka aastakümned olid hooned võõ- ainulaadse, mitmel paeastangul osas säilinud. Praegu puuduvad taha pidama. rustanud Nõukogude raketibaa- laiuva pargi teerajad viisid mõi- tuulikul tiivad. On teada, et tuu- Lahkunud järve asemel on si. sa kuldaegadel otse mereni. le paremaks püüdmiseks kinni- praegugi soo. Praeguseks on Dr. Christian von Wisting- “Kõige tähtsam on jälle avada tati tiibadele ka purjeid. 1920. a soostunud ka uude asukohta hausen ostis Leetse mõisa peat- peahoone juurest vaade mere- telliti need Viljandi linavabri- jõudnud Muikjärv. selt pärast valduste ülevaata- le,” unistab Christian. “Olen ju- kust. Möldre tuulikule peeti kõi- Varasemast pärimusest on mist. Vanade juurte juurde jõud- ba suhelnud naabritest maa- ge sobivamaks nn. vesikaare teada, et piirkond on olnud al- mine tundus põnev ja hinge toi- omanikega, kuid töödele seatud tuult, sest 2 kilomeetrit eemal likaterikas. Siin esineb ka kars- tev, sest just siit Leetse mõisast piiranguid ja asutusi, kellega paikneb suur sooala – Läänemaa tinähtusi. Võib oletada, et nimi rändas nende suguvõsa maail- ühendust võtta, on veel.” Suursoo. Audevälja nimigi on seotud al- ma laiali – Berliini ja Jaapanis- Christian ja tema pere ei pea likatega. Sõna “aud” on kasuta- se. end ettevõtjaks ning turismi- Suur lootus: tiivad pöörlema tud allikaliste kohtade nimeta- Christian ja tema vend on voogusid juhtida ei soovi. See- Vahel juhtus purjede seadmisel Möldre tuuleveski Audeväljal. Fotod: Marje Suharov miseks (nt auakohad jõgedes). nüüd pea 25 aastat kord-kaks tõttu näevad nad mõisa peahoo- ka äpardusi. “Nõnda oli mölder Tänaseks on suured maapa- suve jooksul mõisas mõne nä- ne varemeid eeskätt kontserti- Juhan Aasmaal ükskord veski katuse sai. Tuul on osa laaste kasutatud postijaama, kooli ja randusobjektid piirkonna aja- dala veetnud. “Täna tundub too- de korraldamise paigana. Park tuulde läinud purjede seadmise ära viinud ja katus sajab läbi. rahvamajana. Kool tegutses siin loolist veerežiimi ja maastikku nane otsus mõis tagasi osta eba- võiks olla kõigile avatud kaunis ajal, nii et ta tiibadel hulk aega Selle taastamine on tehniliselt kaua: aastatel 1870–1963. oluliselt muutnud. Ka Ohu alli- ratsionaalne, kuid me tuleme koht taimeliikide tundmaõppi- pöörlema pidi, enne kui toa juu- keerukas ja kulukas. On ju ves- Vana klassiruum on sisusta- kas on ohtu sattunud. Allika lä- siia alati meeleldi. Siin on kõik miseks ja mereranda jalutami- rest taibati appi tulla ja veski kil kõrgust üle 14 meetri”, sel- tud muuseumitoana: seinal on hikonnas ja toitealal on avatud olemas kauni piirkonna arenda- seks. seisma panna,” meenutas juh- gitab Helen. Tema üks suuri- piirkonna kaart, millele on kan- kruusakarjäärid, kuhu on kavan- miseks. Kui suvemõisa omani- Mõisa arendajad loodavad tunut 2013. aastal Juhani poeg maid unistusi on, et veski saaks tud nii kadunud kui ka toimeta- datud umbes 23 hektari suuru- kuks sain, siis arvasin, et ümb- väga, et nende mõtted lähevad Arvi Aasmaa. avatud, eksponeeritud ning tii- vad majapidamised ja rajatised. ne veekogu. Mõne eksperdi hin- ritseva piirkonna areng toimub kokku valla arenguplaanidega. | Audevälja külas toimetab vad külge: “Tean, et kui need tii- “Oleme siin viieteist aasta jook- nangul kahjustab selline kae- palju kiiremini,” lausub Chris- Marje Suharov jõudumööda külakeskus, mille vad seal ükskord pöörlema saa- sul korraldanud pärimuslikke vandamine allika veerežii, sa- eestvedaja Helen Kooviste arhi- vad, siis edeneb Audeväljal töötubasid, alustades viltimisest mas on keskkonnaametnikud tektuuripärli eest hea seisab. kõik”. ja lõpetades roigasaia ehituse- seisukohal, et kaevandus allika Püüa vanaema lugu purki! Eraomandisse kuuluvat veskit Praegu on takistuseks sega- ga ning pakkunud mitmesugust toitealal tõenäoliselt ohtu ei ku- ~ Eesti Kirjandusmuuseumi gemust noortega! Osalema on kasutatakse avaliku lepingu alu- sed omandisuhted. “Loodame, tegevust küla lastele,” räägib juta. rahvaluulearhiiv ja Euroopa kul- oodatud koolinoored ja tuden- sel. et saame loodud veskiühistu, Helen. Kuna paljudele Eestimaa al- tuuripärandi aasta 2018 kutsub gid, aga ka teised, kes vanema Koos huvilistega on tuulikut kes veski omandab ning ka likatele on saanud saatuslikuks noori ja vanu tegema nutikat põlvkonna sõnumi tulevikku sätitud ja lapitud aastast 2013. reaalselt jahvatamisvõimelise Püha allikas isegi madalate kraavide rajami- põlvkondadevahelist koostööd, talletamist vajalikuks peavad. Helen on koondanud ja säilita- veskina avalikkust teenima pa- Audevälja külas asub Risti kihel- ne, võib arvata, et kaevanduste et salvestada igalt Eesti vana- Parimaid kogujaid eri vanu- nud omal ajal laiali kantud ves- neb. Lääne-Harju veskihuvilised konna ainus muinsuskaitsealu- avamisega on Ohu allika tulevi- emalt üks tema jaoks oluline lu- seastmetes premeeritakse au- kidetaile, sest osasid detaile ei ja puidutöömeistrid on väga oo- ne pühapaik – Ohu allikas. Siin- ku kohta langetatud karm otsus. gu või laul. Laste ja noorte üles- hindadega. oska tänased meistrimehed kah- datud selle ideega liituma!,” kõ- sel Tatramäe kõrgendikul (kuni Paraku on seni ettevõtjate andeks on leida salvestusseade Kogumisvõistlus kuulub Eu- juks ilma näidiseta valmistada. lab Heleni üleskutse. 41 meetrit üle merepinna) on ärihuvid kaalunud üles nii pä- (näiteks telefon) ja koostööval- roopa kultuuripärandiaasta “Eesti riik panustas 2004. setetesse mattunud paeastang, randkultuuri, loodushoiu kui ka mis vanaema või vanaisa ning sündmuste sekka Eestis. Kultuu- aastal märkimisväärse summa Vana koolimaja millelt allikas oma vee kogub. muinsuskaitse alased argumen- meie veebilehe kratt.folklo- ripärandiaasta mõte on innus- veski tüvese ja pea renoveeri- Ka vana Audevälja koolimaja Ohu allikas tähendab maakee- did ning kohalike inimeste re.ee/vanaema juhendamisel tada inimesi väärtustama nii misse – püüame nüüd nii vana väärib kultuuripärandi aastal tä- les ravi- ehk terviseallikat. püüdlused allikat toitvat Tatra- koguda temalt heli- või videolu- vaimset, digitaalset kui ka aine- kui ka taastatut säilitada. Kõige helepanu. Arvatavasti juba 18. Allikaga on seotud järve rän- mäe metsaala kaitsta ei ole vil- gu. list pärandit. | Eesti Kirjandus- suurem murekoht on katus, mis sajandil või varemgi Padise mõi- damise lugu. Jumal loonud Jä- ja kandnud. | Helen Kooviste, Vanaemade roll on lihtne ja muuseumi Eesti Rahvaluule Ar- 2004. aastal liiga hõreda laastu- sa kõrtsiks ehitatud hoonet on nima allika. Allikas olnud juma- Marje Suharov igapäevane – jagada oma eluko- hiiv August 2018 | LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald 8 | SPORT Padise naised on Eesti meistrid rannakäsipallis

~ Padise käsipalliklubi tüdru- kud ja naised osalesid iga-aas- tasel rannakäsipalli turniiril Rannakäsipall 2018, kus naised krooniti Eesti meistriteks. Sel aastal toimusid võistlu- sed kolme etapina: 7. juulil Põl- vas, 14. juulil Viljandis, 4. au- gustil Alatskivil. Padise klubi kä- sipallurid olid treener Siiri Uus- küla juhendamisel esindatud kolme võistkonnaga: T2004, T2006 ja naised. T2004 võistles koosseisus: Liisi Roos, Nora Randmäe, Jaana Nuut, Lili-Mar- leen Vader, Jeliisaveta Romano- va; T2006: Laura-Lisette Robas, Laura-Liisa Neuhaus, Mari-Liis Roos, Eleriin Masing, Britta Võrkpallisari Coolbet Suvevolle Kloogarannas. Foto: Egle Kaur Kärt; naised: Maarja Põldver, Eliisabet Põldver, Marie Urvik, Kim-Ly Hoang, Pille-Reet Oja- Kloogaranna vollesuvi la, Janeli Patrail, Inna Barano- ~ Juuni ja juuli teisipäeviti toi- de arvestuses pälvis parima va, Siiri Uusküla, Edi Roosimä- Padise naiskond. Foto: Helin Potter musid Kloogarannas juba nel- naispalluri tiitli Ingrit Lang, gi. jandat hooaega iganädalase meestest tuli esimeseks Andrus Kolme etapi kokkuvõttes saa- etappi ning saavutas ülekaalu- lõpetas esimese etapi küll 5. Ko- li hooaeg on lõppenud, on aeg üle-eestilise võrkpallisarja Cool- Soo. vutasid Padise noored tüdrukud ka esimese koha. haga, kuid mängupisik on mees- valmistuda saalikäsipalli uueks bet Suvevolle mängud. Suvevo- Lääne-Harju vallavalitsuse vanusegrupis T2004 ja T2006 Esmakordselt võttis ranna- tel küljes ning järgmisel ranna- hooajaks. Täname kõiki toeta- lle rahvalik formaat võimaldab talgupäeval osalenud kaitseväe- kolmanda koha. Padise naiskond käsipallist osa ka Padise mees- käsipalli hooajal lubati taas jaid ning kaasaelajaid! | Padise mängida kõikidel huvilistel, sest laste ja kohalike elanike abiga võitis rannakäsipalli kõik kolm te võistkond Padise Fännid, mis platsil olla. Kuna rannakäsipal- käsipalliklubi võistkonnad loositakse koha- rajas Kloogaranna selts sel ke- peal. vadel randa neljanda võrkpal- Mängud toimuvad sama reg- liplatsi. Kogu suve ootavad lemendi järgi samaaegselt 18 mänguvalmis võrguplatsid ja võistluspaigas. Üle Eesti osales täismõõtmetes rannajalgpalli- kokku 700 mees- ja 340 nais- väljak mängijaid. | Kloogaranna mängijat. Kloogaranna etappi- Selts

SPORDIKLÕPSUD

Tuksi korvpallilaager 2.–4. klassidele Läänemaal. Foto: Tarmo Hein Vasalemma korvpallurite tegus laagrisuvi ~ Kloogarand ja Tuksi – need 1. klassi õpilaste laager juu- ses. Tuksi heades treeningtingi- lapsi palliplatsidelt magama pa- Lääne-Harju valda esindanud meeskond suutis Tallinn Ironmani triatlo- kaks laagrikohta said armsaks ni alguses Kloogaranna noor- mustes möödus 7 päeva nagu luma. Pärast laagrit tehtud ni läbi teha kiiremini kui kümme tundi – ajaga 09:56:02! Eiko Toom meie väikestele korvpalluritele. telaagris oli nende esmakordne lennates. Treeningud toimusid “kliendiuuringus” hinnati heaks ujus ajaga 01:19:28, Karlis Puusepp sõitis ratast 05:00:25 ja Peeter Head treeningtingimused, asja- laagrikogemus, oldi ju kolm ööd kõrge kvaliteediga korvpalli trenne, kämpinguelu ja uusi Vennikas jooksis 03:31:45. Võistkond saavutas tulemusega 24 mees- likud treenerid, mõnusad käm- eemal oma vanematest. Ilusad plastikväljakutel ning üldkeha- sõpru, negatiivse poole peale konna seas 10. koha! Fotol Karlis ja Peeter finišis. Foto: Pille Vennikas pingud, toredad trennikaasla- ilmad, hommikuvõimlemised, lise ettevalmistuse (ÜKE) tren- kanti: “Ei saanud krõpsu süüa!”. sed ja uued sõbrad, värske õhk, trennis maksimumi andmine ja nid rannas või jalgpalliväljakul. Korvpallilaagrid viis läbi MTÜ ägedad vabaajaüritused ning vä- muu melu keskel ei tulnud ko- Kuumalaine ajal oli väga meel- Keila Korvpallikool. Korvpalli- ga maitsev toit – kõik need duigatsus meeldegi. Mida laag- div teha paarikilomeetrine jooks laagrit toetas Lääne-Harju vald. komponendid tegid laagris vii- ri lõpupoole, seda rohkem hak- mere äärde või väike teatevõist- Treeningud jätkuvad sep- bimise eriti mõnusaks. Toidud kasid visked sisse kukkuma. Tra- lus ja liivaloss ning hüpata ka- tembris Vasalemma põhikooli Meie valla tubli sportlane Carinee olid nii head, et “pudrualler- ditsioonilisel jooksuvõistlusel rastavasse merevette. Lisaks in- spordihoones esmaspäeval ja Ainola, kes treenib Niitvälja RSK giast” vabaneti lausa ühe päe- korvpallilaagri viimasel päeval tensiivsetele treeningutele toi- kolmapäeval 17.30–19.00. Lisaks treener Merle Männiku käe all, vaga. olid kõik kiiremad kui kunagi musid õhtuti viktoriinid, viske- avatakse ka Paldiski korvpal- teenis (pildil keskel) poniga Rant Kahes laagris osales kokku varem. ja jooksuvõistlused, orienteeru- liosakond, mille trenniaegade poniratsanike Eesti meistrivõist- üle 100 poisi ja tüdruku Keila, 2.–4. klassi õpilaste laager mine, diskod ja palju muud. kohta leiab infot järgmises Lää- lustel kuldmedali. Foto: Triin Laane- Saue ja Vasalemma korvpalli- toimus juuli keskel Läänemaal Laagrimelu oli nii suur, et nii ne-Harju lehes. | Silver Allik, Va- mägi koolist. Tuksi Tervise- ja Spordikesku- mõnigi kord pidi öörahu ajal salemma Korvpallikooli treener www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT | August 2018 KULTUUR | 9 Madise küla pidas juulis uhket sünnipäevapidu

~ 7. juulil algusega kell 15. kõ- või rohutuusti mugiv lehm. Ja las Madise kiriku vana pastoraa- alati on siin lõõtsuvalt tuuline di rohtaias Eesti Vabariigi hümn ja jahedam kui ümberkaudsetes ja riigilipu heiskas Madise küla külades.” Ainult viimane lause vanim elanik, 94-aastane Erich on paika pidama jäänud. Siin Buch. Meie riik sai 100- ja Ma- lõõtsub tuul ja kosutab jahe me- dise Külaselts 10-aastaseks. reõhk. Lehma pole külas enam Algas pikk keskööni kestev ammu ja arutu viinajoomine on pidu. Tänati üksteist ja anti tä- samuti jäänud vanade olijate nukirju. Tore, et külla tuli ka mälestustesse. vallavanem Jaanus Saat, kellele Oleme uhked oma ajaloole. kingiti raamat ja küla sümboo- Madise küla vanim osa on “kiri- likaga särk, et ta ikka end omai- kumägi” vanusega umbes 250– nimesena tunneks. Peale särki- 400 miljonit aastat. See on Põh- de oli külaselts tähtpäevaks väl- ja-Eesti pankranniku kõige lää- ja andnud ka pildiraamatu oma nepoolsem osa. Kõrge paekalda tegemistest. Vaadati PadiseRah- kohale tõusev Harju-Madise ki- va Teatri etendusi lastele ja täis- rikutorn on aastasadu mereme- kasvanutele, moedemonstrat- hi õigel kursil hoidnud. See Pakri tantsude laager Väike-Pakri saarel, Suurkülas. Foto: Marje Suharov siooni – disainer Monika Uld- Madise külapäeval prooviti jõudu vikatiga niitmisel. Foto: Guido Leibur funktsioon on tal ka tänapäeval. rich tutvustas oma loomingut ja Veel loeme 1994. a ajalehe- näitas, kuidas taaskasutada rii- nast Henrik Normanni kehastu- reäärsed rohumaad. Majapida- artiklist: “Kiriku juurest alla me- Pakri saarte rikas tantsu- ja deid, mis kappi seisma jäänud. ses, kes jagas küla tegusamate- misi on kokku umbes 80 ja see- rele vaadates on tunne, nagu muusikapärand Mehed proovisid jõudu vanai- le kontserdipileteid ja Laulas- ga väikeses külas rahvast pea oleks silmitsi hiigelsuure vee- sade kombel vikatiga niitmisel maa SPA pääsmeid. Aitäh meie 200 ringis. Eriti palju on rahvast kausiga. Sääl tolle sügistuultes ~ Pakrirootslaste aeg jäi teatud rid võttis Pakri tantsud enda re- ja puulõhkumises, naised pan- sponsoritele: Kallaste talu Kal- suvel. Viimastel aastatel on siia keeva supitaldriku serval, pak- mõttes seisma aastal 1940, kui pertuaari. Aastal 2012 Tallinnas di vanaemade moel sokikanda ju Lava ja Laulasmaa SPA! An- omale kodu soetanud väga pal- su roostiku taga, käivad mehed kogu saarte elanikkond, ligi 300 toimunud Sabatantsu festival nõeluma. Suures telgis oli ava- sambel “Ivar ja Irena” tantsitas ju inimesi. kalapaate merele lükkamas. Ee- inimest, sunniti kodudest lah- korraldas Pakri tantsutoa, kuhu tud kohvik, mille all sai varju rahvast keskööni. Kes tantsida Ajalehe Lääne-Harjumaa mal, teispool sügislaineid sine- kuma Rootsi, külad hävitati ja olid Rootsist tulnud mängima päikese eest ja vesta juttu külla ei tahtnud, istus lõkketule ää- Eesti Sõnumid 1994. a 24. ok- tavad Suur- ja Väike-Pakri saar.” saared muudeti Nõukogude Lii- vanad Pakri pillimehed. Just seal tulnud inimestega, kel olnud si- res. toobri numbrist leiame artikli Ei ole kahtlustki, et meie kü- du sõjaväebaasiks. Lahkujad tuli Pakri kunagise tuntud pul- de selle kauni kohaga. Viimase 15 aastaga on Madi- “Imeilus kolgas Madise – viina- las jätkub ka tulevikus mehi, kes võtsid kaasa enda traditsiooni- mapillimehe Robert Enggröni Õhtul vaadati filmi külamees se tundmatuseni muutunud. Va- joojate ja kellalööjate küla”. Seal kalapaate merre lükkavad ja lap- lised tantsud ja muusika. Uues poja Endel Enggröniga rääkides Erich Buch'ist, filmi oli teinud na, sügiseti pea läbimatu kruu- on kirjas: “Inimesi kohtab Ma- si, kes neid merelt kalakastide- kodukohas käidi koos, peeti pi- teemaks tema mure selle pärast, Guido Leibur naaberkülast. Eda- satee asemel on korralik asfalt- dise vahel vähe. Pigem jookseb ga koju ootavad. | Erika Kalju- dusid, lauldi ja tantsiti, nii nagu et noored Rootsis Pakri pärimu- si saabus külarahvast tervitama tee. Tänu loomadele rannas vastu mõni kass või koer, tõm- saar, Madise küla Hintsu talu pere- varem oli tehtud. se vastu huvi ei tunne, saarelt prominentne tegelane pealin- hakkavad taas välja paistma me- bab enesele tähelepanu hobune naine Viimane traditsiooniline lahkunud on kõrges eas ja see- pulm oli Väike-Pakri Suurkülas tõttu on pakrilaste vana kultuur peetud 1939. aastal, Rootsis kor- otseses kadumisohus. Väike Rippsildade kontsert pakkus taas elamusi raldati muid pidusid ja aastal seltskond muusikuid, tantsu- ~ Traditsiooniline rippsildade kuulsad laulud”. Kontserdikü- 1966 taaskäivitas oma tegevuse õpetajaid, teadlasi otsustas see- kontsert Keila-Joal toimus se- lastajaid tuli seegi kord sellesse rahvatantsurühm Rågöbornas järel hakata tegutsema selle ni- dapuhku juba 19. korda. Lava- maalilisse paika nii palju, et kõik danslag (e.k Pakril sündinute mel, Pakri väärtuslik kultuuri- laudadel astus üles Üle-Eestili- ei mahtunud tribüünidele – tantsurühm). Eestis asutati Ees- pärand säiliks ja kestaks. Selleks ne Noorte Sümfooniaorkester, kuulajaid-vaatajaid jätkus ka tirootslaste Kultuuri Selts aas- asutasime MTÜ Kaann lurk ne dirigendiks Jüri-Ruut Kangur, jõekaldale. tal 1988. Hakati taastama Pakri – tegemist on sõnadega, mida solistideks Elina Nechayeva ja Lääne-Harju valla poolt kor- saarte elukeskkonda. 1991. sai lauldi pulmas kui mindi pruuti German Gholami Hispaaniast. raldatud üritust toetas Eesti väike grupp Pakrilt lahkunud tooma. Meie läheme tooma pä- Kontserdi esimene osa kan- Kultuurkapital. | Peep Raun, inimesi esimest korda enda sün- randit. dis alapealkirja “Tuntud eesti Rippsildade kontserdi idee algataja nisaari külastada. lauljate kuulsad laulud” ja teine ja konferansjee, vallavalitsuse kultuu- Kogume pärimust osa “Tuntud eesti heliloojate rispetsialist Lavatähed Keila-Joal. Lilledega on Elina Nechayeva. Foto: Ita Raun Kordumatu kultuur Nüüdseks oleme käinud Rootsis Pakri pärimuskultuur on uni- vanade pakrilastega vestlemas kaalne, sest segamatut elu ela- ja koos pillilugusid õppimas nud rootsikeelne kogukond oli ning arhiivides salvestusi otsi- kuni lahkumiseni säilitanud mas. Eestis oleme läbi viinud mitte ainult haruldaselt puhta õpitubasid ja teinud kadrikom- murraku, vaid ka igivanad tavad mete lavastuse, kus põhiraskust ja kombed. Näiteks oli pulma- kandis tantsuansambel Leesi- tantsudena sälinud mitu sellist kad. MTÜ Kaann lurk ne eest- tantsuvormi, mille sarnaseid ei võttel on lavastatud kaks ees- ole kogutud kusagilt mujalt Ees- tirootslaste tantsupidu, millest tist. Pakri saarte murrakut, kom- viimasel, 2016. tantsisid Pakri beid ja muusikat on uuritud ala- repertuaari juba Põhja- ja Lää- tes Carl Russwurmist, kes 19. sa- ne-Eesti tantsurühmad. Aasta- jandi keskel andis välja teose tel 2017 ja 2018 korraldas MTÜ “Eibofolke oder die Schweden Kaann lurk ne Väike-Pakril ava- an der Küsten Ehstlands und auf tud osavõtuga tantsulaagri, mil- Runö”, (e.k Eibofolke ehk roots- le soovime muuta iga-aastaseks 7. Laulasmaa suvelaat. Foto: Kristina Pärni lased Eestimaa randadel ja Ruh- ettevõtmiseks. nus). Rannarootsi muuseumis Ühingu Kaann lurk ne ees- Haapsalus lavastati 2000. aasta märgiks on koguda, säilitada ja Suvine laadamelu Laulasmaal suvel Pakri pulma etendus, kus levitada Pakri tantsu- ja muusi- ~ Sel aastal juba seitsmendat PadiseRahva Teatri lastee- natlikkuse eest kohalikke ela- kes saavad igal aastal laadakor- osalesid nii pakrilased Rootsist kapärimust nii, et seda kestaks korda toimunud Laulasmaa Su- tendus sai nautida rohket tänu- nikke, keda rohke rahvamass ralduses osaledes omal nahal kui ka Pakri kultuuri sõbrad Ees- ka edaspidi. Loodame ka, et tub- velaat võlus 7. juulil välja sooja likku publikut. Batuudijussi ba- parkimisega häiris. Õnneks on tunda suure ürituse korraldami- tist, sealhulgas ansambel Lee- lid inimesed, kes Pakrile elama suveilma ja tõi kohale 250 kaup- tuudi järjekorrad ei tahtnud ka- laat vaid korra aastas ja kestab se valu ja võlu. Ja kui järgmisel gajus. on läinud, samuti selle vana kul- lejat, kilomeetri laadakaupa ja duda laada lõpuski. Ühe pere mõne tunni. aastal kooli spordihoonet veel Pakri pärimuskultuuri taasa- tuuriga tutvuvad, selle endale mõni tuhat uudistajat üle kogu sõidutas tänu loosiõnnele laa- Laadakorraldaja kniks ja tä- kerkimas pole, siis tõenäoliselt vastamine sai Eestis uue hoo 21. mingis ulatuses omaks võtavad Harjumaa. dale Aerocopteri helikopter ot- nud kuuluvad ürituse läbiviimist tuleb laat ka järgmisel aastal. | sajandi esimese kümnendi lõ- ning edasi viivad. | Juhan Ber- Kaugemad kauplejad sõitsid se Tallinnast. toetanud Lääne-Harju vallale, Kristina Pärni, Laulasmaa laada pul, kui rahvakunstiansambli nadt, MTÜ Kaann lurk ne juhatuse kohale Leedust ja Lätist. Laadakorraldaja tänab kan- samuti ka kohalikele noortele, naiskond Leigarid seeniorrühm Ürgleiga- esimees August 2018 | LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald 10 | ELU

Oled statistikauuringus? Osale kindlasti! ~ Eestis toimub leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring, mille kohta saatis statistikaa- met kevadel teate enam kui 10 000 Eesti inimesele. Hoolimata uuringu pikast nimetusest on küsimustik lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega roh- kem kui viis minutit. Maist ok- toobrini toimuva leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuurin- guga testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest. 2021. aastal plaanib statisti- kaamet esmakordselt rahva ja eluruumide loenduse korralda- da registriandmete põhjal, mis haksegi uuring arvestusega, et tähendab, et inimeste käest inimesed ankeedile vastates an- andmeid ei küsita, vaid need navad täpseid ja õigeid and- pannakse kokku erinevate re- meid. gistrite abil. Andmete analüüsi tulemuse- 3,1-meetrise ümbermõõduga Turvaste mänd valla piiril. Foto: Marje Suharov Registrite andmetele tugine- na selgub, kas registritest saa- va loenduse tegemisel on suu- dud andmeid võib loendusel ka- rim probleem registreeritud ja sutada või tuleb neid täienda- tegeliku elukoha erinevus, mil- valt kontrollida ja täpsustada. Kogugem loodusrekordeid! le mõju tuleb eriti selgelt esile, Kulutades mõned minutid kui hakata registrite andmete “Leibkonna ja elukoha andme- ~ 2013. aasta Postimehe Arteri lomeetrit ehk rekordiliselt pikk da ja ära vormistada. hustuslik on kaastöö autori ni- põhjal määrama leib- ja pere- te võrdlusuuringu” küsimusti- jõulunumbris esitlesin oma 25 Neeruti-Porkuni oosistik ja pal- Rekordi täpne kirjeldus võiks mi, kes läheb raamatusse kui kondi. Probleemi lahendamiseks ku täitmisele, aitate kaasa, et loodusrekordit. ju muud erilist või rekordihõn- olla 10–20 lauset pikk ja nii hea kaasautor. Kõik rekordid, mis on on statistikaamet loonud pü- Eestis õnnestuks 2021. aastal Kirjas oli igasugust põnevat: gulist. jutujooksuga, et võib otse raa- ka tegelikult rekordid, pääsevad sielanike määramise reeglid, loendus teostada registripõhi- 134-aastane ebapärlikarp, 35 Nüüd on mõte hakata sarna- matusse minna. raamatusse! mille abil hinnatakse, kas isik selt, s.o ilma inimestelt nende aastat puus püsinud hiireviu pe- seid loodusest leitud rekordeid Rekordi nimi peab kajastuma Saadetavad loodusrekordid elab uuringuperioodil Eestis või andmeid küsimata. sa, maailma ilusaim metsise- koguma üle Eesti, mille lõpptu- saadetava faili nimes, näiteks: palun vormistada .doc- või . on välismaale läinud. Statisti- Uuringu tulemused avaldab mäng Majakivil, 7-kilomeetrit lemuseks võiks olla teos “Meie Majakivi_metsisemäng. Soovi- docx-failiformaadis ja saata kutele pole praegu selge, kui õi- statistikaamet 2018. aasta lõ- käik kivilt-kivile Juminda pool- loodusrekordid”. Seega, kel on tuslik on foto, mille faili nimi need allakirjutanule e-posti ged on registrites sisalduvad pus. | Ene-Margit Tiit, statistikaa- saare läänerannas ehk Eesti pi- põnevaid loodusest leitud rekor- peab kajastama samuti rekordit, aadressil marek.vahula@onli- andmed. Selle selgitamiseks te- meti rahvastikustatistika ekspert kim kividega rannalõik, 14-ki- deid, võiks need üles tähenda- näiteks: Letipea_Ehalkivi. Ko- ne.ee. | Marek Vahula Riik alustab uuringuid radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamiseks ~ Paldiskis, endise tuumaall- tele uuringutele tuginedes pee- jäätmehoidla plaaniga seotud, veelaevade õppekeskuse alal te- takse üheks võimalikuks asuko- kuid peab tähtsaks avalikkuse gutseb riigiettevõtte AS haks Paldiskit, kus juba nii kui teavitamist sedavõrd tõsise ja A.L.A.R.A. Ettevõte haldab ra- nii hoitakse konserveerituna keeruka tegevuse kõikidest dioaktiivsete jäätmete vahe- Nõukogude sõjaväe ohtlikke etappidest ja tahkudest. Riigi hoidlat, kus ladustatakse nii jäätmeid. Paldiski tuumareak- kohus on aegsasti ja põhjalikult NSVL-i aegse Paldiski tuumaob- torid lõpetasid töö 1989. aastal. valmistuda nõukogudeaegse jekti puhastustöödel kui ka mu- Kuna sealsete jäätmete vahela- jääkreostuse ohutuks likvidee- jal Eestis tekkivaid ohtlikke jäät- dustamise aeg on umbes 50 aas- rimiseks, mis ongi lõppladusta- meid. tat, siis on tarvis 2040. aasta mise eesmärk. See peab olema Paldiski tuumaobjekti tuu- paiku siinsed reaktorisektsioo- riigil väga hästi plaanitud ja kor- makütuse viis Nõukogude sõja- nid lammutada ja tekkinud jäät- raldatud. Lääne-Harju vallale on vägi Eestist lahkudes endaga med lõplikult ohutult ladusta- esmatähtis, et jäätmete käitle- kaasa, kuid radioaktiivsed jäät- da. Paldiski ajaloolise tuumaob- misel oleks tagatud ohutus ini- med jäeti Eestisse. jekti jäätmed moodustavad val- mestele ja keskkonnale. Alles Riik peab plaani rajada hoid- dava osa kogu Eesti radioaktiiv- pärast väga põhjalikke tuu- la radioaktiivsete jäätmete setest jäätmetest. maobjekti lammutamise ja uue lõppladustamiseks. Kus ja kui- Tänapäeval tekib radioaktiiv- rajamise keskkonnamõjude hin- das see täpselt teostub, sõltub seid jäätmeid Eestis aastas kesk- damist saab lõppladustuspaiga uuringutest, mis viiakse läbi miselt 0,85 kuupmeetrit. kohta otsuseid teha. | ajaleht@ aastatel 2019–2022. Varasema- Omavalitsus ei ole otseselt laaneharju.ee Abipalve inimese leidmisel 78-aastane Antonina jäi kadunuks 6. mai keskpäeval Keila-Joal jalutades. Antonina on 160 cm pikk, täidlase kehaehitusega, kastanpruunide lühikeste juuste ja si- nakashallide silmadega. Kadudes oli tal seljas tumesi- nist värvi jope, jalas hallid püksid, peas rohelist värvi rä- tik. Antoninal on raskusi mäluga ja ta võib küsida teed Ukrainasse. Palume kõigil, kes teavad midagi Antoni- na asukohast või on teda näinud liikumas, teada anda telefonil 661 6776 või 112. www.facebook.com/kadunudsa www.kadunud.ee www.facebook.com/groups/operog www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT | August 2018 KULTUUR | 11

Rattalaenutus PALJU ÕNNE! Amandus Adamsoni JÄRGMINE LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT ILMUB JUUBILARID JUULIS JA AUGUSTIKUU ÖÖÖÖKINO! ateljeemuuseumis 20. SEPTEMBRIL AUGUSTIS Kolmel pühapäeval alates 12.08 algusega kell 21.30 toimub Tunni hind 1 euro. Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi Laenutus muuseumi töö- Teated ja uudised: 95 VAIKE AOLAID hubases aias mõnus maailmakino õhtu. ajal E–P 11.00–18.00 [email protected] 95 SELMA-MERIHANDA ERM Adamsoni 3, Paldiski 94 ALEKSANDR KIRJUHHIN 94 ELGA LILLEORG Viitena Adamsoni kosmopoliitsele elule vaatame Tel 674 2013 Reklaam ja kuulutused: itaalia, vene ning saksa filme. Filmidele eelneb lühike tutvustus. 93 ÕIE MIRALDA TOMINGAS [email protected] 92 AINO MELLER 90 ALIIS AEDMAA Subtiitrid inglise keeles. Soovitav kaasa võtta pleed! 85 MARIA DOLŽIKOVA Sissepääs sümboolne 1 euro. 85 HELMI-CHARLOTTE HÜLP 85 MILVI KRACHT Täpsem kava: amandusadamson.ee ja Laulasmaa Kooli tööpakkumised 85 MILVI UULMÄE www.facebook.com/AmandusAdamsoniAteljeemuuseum 80 BORIS BOLASHCHENKO > Laulasmaa Kooli matemaatikaõpetaja 1,0 80 ANATOLY DOTSENKO Adamsoni 3, Paldiski 80 ELMUT KIIK Tel 674 2013 > Laulasmaa Kooli klassiõpetaja 1,0 80 LAINE LAIDVEE > Laulasmaa Kooli loodusainete õpetaja 0,5 80 TIIU TROMP > Laulasmaa Kooli tehnoloogia-/robootikaõpetaja 0,5 80 MALL VATSEL 75 NADEZHDA CHIRKOVA > Laulasmaa Kooli huvijuht 1,0 75 VIKTOR DUŠIN > Lehola koolimaja ja lasteaia logopeed 0,7 75 RUDOLF KALDER > Laulasmaa koolimaja ja lasteaia majahoidja 1,0 75 LJUDMILA KIREJEVA 75 VAIKI KVADE RRegulaarliinegulaarliin Paldiski-Väike-Pakri-PaldiskiPaldiski-Väike-Pakri-Paldiski > Lehola koolimaja ja lasteaia kokk 1,5 75 AADU KÜTTIM kkuniuni septembriseptembri lõpunilõpuni igaligal reedel,reedel, laupäeval,laupäeval, pühapäeval!pühapäeval! > Lehola koolimaja ja lasteaia köögi abitööline 0,5 75 ALLI LUIV RReisijateeisijate koguneminekogunemine terminaliterminali eesees PaldiskiPaldiski LõunasadamasLõunasadamas (Rae(Rae põikpõik 10).10). > Klooga koolimaja inglise keele õpetaja 0,5 75 MARET NORAK 75 MARIA PLOTNIKOVA VVäljumineäljumine PaldiskiPaldiski LõunasadamastLõunasadamast kellkell 10.00,10.00, väljumineväljumine Väike-PakriVäike-Pakri saareltsaarelt kellkell 16.00.16.00. > EEdasi-tagasidasi-tagasi piletipileti hindhind inimeseinimese kohtakohta 1010 eurot,eurot, tasuminetasumine sularahas.sularahas. Klooga lasteaia lasteaiaõpetaja 1,0 75 EVI SIGUR VVajalikajalik isikutisikut ttõendavõendav dokument!dokument! InfoInfo teltel 51995199 1718.1718. 75 VALERI ZELENIN Sooviavaldus, elulookirjeldus ja haridust tõendavad 70 KÜLLI AUS 70 VLADIMIR BARANOV dokumendid saata e-posti aadressile 70 LJUDMILA DEMITŠEVA [email protected]. 70 LEILI EINROOS 70 VLADIMIR GLUSHKOV 70 ALEXANDER GOLOVIN 70 TAISSIA JAVORSKAJA 70 KOIT KULDVEER Erivajadustega laste kool 70 HELDI LEEVER 70 REIN METSAOJA 70 GALYNA PILGANCHUK 70 EINAR RUBER Salu kool 70 VICTOR SMIRNOV (lasteaed-põhikool) asukohaga Maidla küla, Saue vald, Harjumaa

Võtame vastu 2018/19 õppeaastaks erivajadustega VALDA SÜNDISIDNDISID (psüühikahäire ja vaimupuue) õpilasi. Kooli tulekuks vajalik • KARINA GORŠKOVA 1. Lapsevanema avaldus • KAROLINA HRAMOVA 2. Nõustamiskomisjoni otsus • KARL SEBASTIAN HÄÄTARÕ • LILIT JAAKU 3. Kehtiv rehabilitatsiooniplaan • AARON JÕEORG 4. Arstlik tõend • HERON JÕEORG 5. Isikut tõendava dokumendi koopia • AGATHE KAPMANN Lasteaeda võtame vastu aastaringselt. • DEVIN KOKLA Info [email protected] ja tel 608 8618. • MIHAIL KRÕLOV • BOGDAN MANUILENKO • MARKUS OJAPERV • RALF PIHELGAS • EMILIA PODKOLZINA • EKKE OLIVER RAJAND • ANNI-BRITT RAUK • SASKIA REHEPAP • LILIT SEPP • MAKSIM ŠLÕKOV Hea võimalus oma ideedele tuge saada! • ELINA ZAHHAROVA LEADER-meetme projektitaotluste vastuvõtt toimub • ROMEK TEICHMANN 01.–08. oktoober 2018. • JAKOB TEIGAR • JOHANNES VIIDIK • ELLE VIRAK Meede 1.1 Ettevõtlikkus Meede 1.2 Tooted ja teenused Meede 2.1 Kogukond Meede 3 Loode-Eesti

Nõustamispäevad omavalitsustes 21.08 kell 13.00–18.00 Padise teenuspunktis Keskuse 3-1, Padise 22.08 kell 13.00–18.00 Vasalemmas Ranna tee 8 3. korrusel 27.08 kell 13.00–17.00 Keila teenuspunktis Paldiski mnt 21, Keila 28.08 kell 13.00–18.00 Lääne-Harju vallamajas Paldiskis Rae 38 2. korrusel 30.08 kell 13.00–16.30 Riisipere halduskeskuses Nissi tee 53c 05.09 kell 13.00–18.00 Laitse Seltsimajas Kaasiku külas Nõustamispäeval saab uurida oma projektiidee rahastamise võimalusi Paldiski lasteaed Sipsik ootab või esitada juba konkreetseid küsimusi taotlustingimuste kohta. Kui oma töökasse kollektiivi alates nõustamispäevade ajad ei sobi, võtke meiega ühendust ja leiame septembrist 2018 kvalifikat- võimaluse kohtuda nõustamiseks teile sobival ajal ja kohas. siooninõuetele vastavaid lasteaiaõpetajaid Lisainfo meetmete ja taotlemise tingimuste kohta (2,0). Kui oled meeskonnatööle orienteeritud, avatud ja www.vomentaga.ee aktiivne, siis saada oma CV, avaldus ja haridust tõendava dokumendi koopia aadressile [email protected]. August 2018 | LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT www.laaneharju.ee | www.facebook.com/laaneharjuvald 12 | REKLAAM

ERAKUULUTUSED

Aneri Sport OÜ otsib oma väikesesse Seoses kasvava tootmismahuga Seoses kasvava tootmismahuga kollektiivi õmblejaid. Õmbleme spordirõivaid. Müüa soodsalt Lääne-Harju vallas, Tõmmiku otsime oma kollektiivi klaasplastist otsime oma kollektiivi koostelukk- Tööaeg paindlik, palk konkurentsivõimeline. külas, Aarnamäe karjääris liiva, sõelutud ja detailide valmistajat, kelle tööks on seppa, kes oma tehniliste oskuste ja detailide ja vormide valmistamine. teadmistega oleks tähtsaks osaks Asume Sauel Kasesalu 12. Tel 513 7705, sõelumata mulda, transpordivõimalus. Tel Hea kui on eelnev kogemus. väikebusside ümberehituse erine- [email protected] 565 64103, e-mail [email protected] Vajadusel väljaõpe. vates etappides.

Lisainformatsioon telefonil Lisainformatsioon telefonil Arboristi teenused. Ohtlike puude raie, Ohtlike puude aastaringsed raie-, hooldus- +372 502 8725. Töö asukoht Keila +372 502 8725. Töö asukoht Keila puude hoolduslõikus, hekkide hooldus, ja saetööd. Katuserennide puhastus. Tel lähedal Kumnas, Bennett Grupp. lähedal Kumnas, Bennett Grupp. kändude freesimine, raieteenused, võsa 5551 2104. www.puuhooldaja.ee niitmine. www.puukirurg.ee, info@ Avalik kirjalik enampakkumine puukirurg.ee, tel +372 505 7786 Ostan auto, sobib ka vene auto. Tel 5819 0200 Fekaalivedu, kogumiskaevude tühjendus, küsi LLugupeetudugupeetud ttalupidajad!alupidajad! Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piir- pakkumist, tel 5346 8430 Ostan Teie seisva või mittetöötava auto või PPakumeakume igapäevastigapäevast kkauplemiskohtaauplemiskohta konnas asuvate kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise täht- muu mootorsõiduki. Võib pakkuda ka PPaldiskialdiski KaubamajaKaubamaja hhooneoone juures.juures. aeg on 05.09.2018. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodu- Hoonete soojustamine puistevillaga. ülevaatuseta! Pakkuda võib kõike! kasutult. LLisainfoisainfo ttelel 667979 00765765 võivõi lehelt www.maaamet.ee. • Harju maakond Lääne-Harju vald Kersalu küla Kroonipõllu kinnisasi Konsultatsioon objektil tasuta. Tel 501 6689, [email protected], tel 5459 5118, Magnus ee-post-post [email protected]@konvers.ee. (29501:009:0450; 7,68 ha; (M)) alghind 15 360.-, tagatisraha 1530.- KKodulehtoduleht wwww.konvers.ee.ww.konvers.ee. [email protected], www.puistemees.ee • Harju maakond Lääne-Harju vald Kersalu küla Toropi kinnisasi Ostan Teie sõiduki! Võib olla uus, remonti (29501:009:0448; 5,95 ha; (M)) alghind 14 280.-, tagatisraha 1420.- Korstnapitside ja moodulkorstnate vajav või seisev auto! Ei pea olema • Harju maakond Lääne-Harju vald Klooga alevik Roheline tee 11 kin- ehitustööd. Tel 5557 9399 ülevaatust ega kindlustust! Tel 5457 5055, nisasi (29501:008:0054; 0,2348 ha; (M)) alghind 13 620.-, tagatisra- [email protected]. Kuulutus ei vanane! ha 1360.- Korstnapühkija ja pottsepa teenused; ohtlike • Harju maakond Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Lahe tee 10a puude/okste langetamine ning viljapuude Ostan ühetoalise korteri Paldiskis, hind kuni kinnisasi (29501:001:0368; 0,7211 ha; (M)) alghind 39 660.-, tagatis- lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel 7000 €. Tel 5807 3594 raha 3960.- +372 5348 7318, e-post igor@ • Harju maakond Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Mere tee 8a inkteenused.ee Otsime müüjat riidepoodi aadressil Piiri 5, kinnisasi (29501:001:0411; 0,25 ha; (M)) alghind 13 750.-, tagatisraha Keila (Grossi kauplus). Tel 5648 1554 1370.- Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud • Harju maakond Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Metsasihi tee 12 tööde kohta akt. Tel 5689 0125, e-post Otsime oma meeskonda Keila Enstosse kinnisasi (29501:001:0394; 0,33 ha; (M)) alghind 18 150.-, tagatisraha 1810.- [email protected] tublisid ja korda armastavaid puhastus- • Harju maakond Lääne-Harju vald Ämari alevik Lennu tn 2a kinnisa- teenindajaid. Osalise tööajaga. Helistada tel si (86801:001:0926; 0,23 ha; (M)) alghind 3 450.-, tagatisraha 340.- Kvaliteetne pottsepa- ja korstnapühkimis- 5662 8277 (E) elamumaa, (Ä) ärimaa, (T) tootmismaa, (L) transpordimaa, (M) teenus. www.ahjuteenused.ee, tel 5663 9398 maatulundusmaa, (S) sihtotstarbeta maa Pakun tööd võsameeste brigaadile (1–4 Kutsume Teid hispaania keele kursustele. inimest). Tööks on kultuurihooldus ja Müüdavate kinnisasjade või enampakkumisel osalemise kohta saab Tunnid teisipäeviti Täheruumis (Paldiski mnt valgustusraie. Vajalikud oma transport ja täpsemat infot telefonidel 665 0782, 665 0781, 675 0126 ja 675 0101. 19, Keila). Info ja registreerimine tööriistad. Sobivusel pikaajaline koostöö. Kirjalikult esitatavad küsimused müüdavate kinnisasjade või enam- [email protected] Info tel +372 5556 3987 pakkumisel osalemise tingimuste kohta esitada hiljemalt viis tööpäe- va enne pakkumiste esitamise tähtaega e-postile maaamet@maaa- Magus mesi Padise valla niitudelt! 0,5 l Teen igasuguseid elektritöid. Vajalik met.ee või postiaadressile Akadeemia 4, 51003 Tartu. purk / 700 g hind 5,50 € purk. Toon mee kompetents olemas. Tel 505 5398 tasuta koju kätte. Helista tel 5191 6171 Teostame vihmaveesüsteemidega seotud Lääne-Harju vallavalitsus teatab Müüa killustik, liiv, graniitkillustik, kruus, teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame sõelutud muld, sõnnik ja kompostmuld, rennid otse Teie objektil, puuduvad täitepinnas, freesasfalt, kuivsegud. Kallur, liitekohad. Tel 527 1059, info@ • Lääne-Harju Vallavalitsuse 31.07.2018 korraldusega nr 519 kehtesta- väikeveod 0,1–8 t. Tel 501 5992 vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee ti Lääne-Harju vallas Lohusalu külas Lohusalu tee 169 kinnistu (ka- tastritunnus 29501:001:0360) ja lähiala detailplaneering. Keila valla üldplaneeringu kohane detailplaneering algatati Keila Val- Müüa liiv, killustik, sõelutud põllumuld, Õhksoojuspumba paigaldus ja hooldus. Hind lavalitsuse 05.04.2017 korraldusega nr 231 “Detailplaneeringu koos- haljastusmuld, aiandusmuld, freesasfalt 150 €. Sertifikaadiga paigaldaja Kalev tamise algatamine Keila vallas Lohusalu külas Lohusalu tee 169”. Pla- kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdus- Lepistu, tel 5656 2191 neeritav kinnistu asub Lohusalu sadama vahetus läheduses. Planeeri- võime. Tel 507 9362 tav ala piirneb põhjas Lohusalu tee 171 (katastritunnus 29501: 001:0840) kinnistuga, idas Lohusalu teega (29501:001:0557), Lõunas Lohusalu tee 165 (29501:001:0049) ja Lohusalu tee 167 (29501: 001:0040) kinnistutega, läänes Kordoni kinnistuga (29501:001:0156). Planeeritava ala ligikaudne pindala 0,7 ha. Kinnistu jagamisel tekkivate kruntide pindalad on 3216 ja 3379 m2. Kruntidele on võimalik kuni kaks hoonet (elamu ja üks abihoone) ehitisealuse pindalaga kuni 330 m2, elamu kõrgusega kuni 9 m ja abihoone kõrgusega kuni 5 m. Veevarustus on lahendatud puurkae- vuga ja kanalisatsioon kogumismahutitega. Väline tulekustutus on olemasoleva tuletõrje hüdrandi baasil. Krundi sadevee kogumiseks rajatakse kraav kinnistu lääne- ja lõunaküljel. Kui sellest ei piisa, siis ehitatakse huvitatud isiku poolt välja sadeveetrass ja juhitakse sade- vesi riigi maantee truubi DN300 kaudu Lohusalu lahte. Juurdepääs planeeringualale tuleb rajada Lohusalu teelt. Detailpla- neeringu kohaste rajatiste rajamise kulud kannab vastavalt sõlmitud lepingule huvitatud isik.

• Lääne-Harju Vallavalitsuse 31.07.2018 korraldusega nr 520 kehtes- tati Lääne-Harju vallas Rummu aleviku Aiamaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Planeeritav maaüksus asub Rummu alevikus Met- sapere peakraavi vahetus läheduses maatulundusmaal. Juurdepääs planeeringualale on Koidu tänavalt (katastritunnus 86801:001:0904). Vasalemma valla üldplaneeringu kohaselt kuulub planeeringuala hooajaliste elamute rajamiseks ettenähtud juhtotstarbega piirkonda. Planeeritav ala piirneb põhjas ja idas Aia tn 12 (86801:001:0928) maatulundusmaa kinnistuga, lõunas Koidu 1 (katastritunnus 86801:001:0944) maatulundusmaa ja Koidu tänava (86801:001:0904) transpordimaa kinnistuga, läänes Rummu maatulundusmaa kinnistu- ga (86801:001:0134). Planeeritava ala ligikaudne pindala 6,7 ha. Maaüksuse jagamisel tekib 92 katastriüksust, millest neli on trans- pordimaa ja ülejäänud 88 maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringutel puudub oluline mõju looduskeskkonnale ja valla ma- jandusele. Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel aadressil www.laaneharju.ee.