Talv Ei Ole Vaenlane, Vaid Pigem Liitlane

VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE V KAITSE KODU! NR 2/2011 (102/548) KAITSELIIDU AJAKIRI

PARIMAD PARIMATE SEAS. PARIMAD SÕBRAD KAITSELIITLASTE SEAS JA PARIMAD KAITSELIITLASED SÕPRADE SEAS

Talv ei ole vaenlane, vaid pigem liitlane

MEETA PENNER — 105-AASTANE VANAPROUA, KES KUULUS 1930. AASTATEL NAISKODUKAITSESSE

09 Lähme rukist lõikama 10 Parimad parimate seas 14 Kaitseliit pidas Eesti Vabariigi 93. aastapäeva

15 Hiiumaal tähistati kodumaa sünnipäeva Sisukord konverentsiga

NR 2/2011 (102/548) 16 Talv ei ole vaenlane, vaid pigem liitlane 19 Harju maleva võitlusgrupp harjutas talvist sõdimist VENEMAA RELVAJÕUDUDE ENIMLEVINUD SOOMUSMASINATE IDENTIFITSEERIMINE V KAITSE 20 Talvetaktika kursuse teine moodul Jõgeva malevas KODU! 24 Talvine sissikoolitus Soomes NR 2/2011 (102/548) KAITSELIIDU AJAKIRI 27 Hiiumaa Kaitseliidu kohast Eesti Kaitseliidus 28 Kadetiorganisatsioonid Suurbritannias 31 Küberkaitseüksus püüab võrgupahalasi PARIMAD PARIMATE SEAS. PARIMAD SÕBRAD KAITSELIITLASTE SEAS JA PARIMAD KAITSELIITLASED 37 Sõjapidamine X SÕPRADE SEAS NAISKODUKAITSE Talv ei ole vaenlane, 42 Merereis, mis venis pikale, aga osutus tõhusaks vaid pigem liitlane 43 Hiiumaa naiskodukaitsjad vaagisid mulluseid tegemisi MEETA PENNER — 105-AASTANE VANAPROUA, KES KUULUS 1930. AASTATEL NAISKODUKAITSESSE 44 Vastseliina jaoskonna taasloomisest möödus aasta KAANEFOTO: SULEV TAIMUR 45 Elu kirjutab ise romaani NOORTEORGANISATSIOONID

46 Kodutütarde ringkonnavanemad andsid läinud aastale hinnangu

50 Noorte Kotkaste pealikud heitsid pilgu lõppenud aastale

56 Rühmajuhid käisid juuksuris ja õppisid intervjueerima 57 Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise

VAHEVIHIK 61 Laagrimuljeid Meremäelt, eelkõige esmaabiõppest

Venemaa relvajõudude 62 Alutaguse noorkotkaste tegemistest jaanuaris enimlevinud soomusmasinate 63 Hiidlasi paelus talvelaagris õhtune identiﬁ tseerimine V orienteerumismäng

14 28 61

Kaitse Kodu! 2/2011 3 Tuumatalve peaproov ja koostöömeelsus

lgu muuga kuidas on, aga üllatuste puuduse üle meie kiirelt muutuvas maailmas küll kurta ei saa. Alles see oli, kui kõikjal valmistuti seagripiepideemia vastu. Tõeliseks vapustajaks sai aga hoopis OBerliini müüri langetamisel rahvamassi südametes sündinud prosovjetlike diktatuuride kukutamise epideemia. Ja vägagi ootamatult puhkes see juba pool sajandit karmil käel ja Nõukogudemaalt sisseveetud relvade toel valitsetud Põhja-Aafrikas. Valitsused, mille kukutamist erinevad islamiäärmuslaste organisatsioonid olid kaua, habe urvis, vandunud, kukkusid rahva nõudmisel kui doominoklotsid. Põhjuseks see, et nende sotsialismile nii omaselt üsna haritud kodanikud olid jäetud ilma vabadusest oma oskusi ja tahet kasutada, sotsiaalmeedia võimalusi aga valdavad nad suurepäraselt. Mis edasi? Kas algab hellenistlike de- mokraatiate ajastu araabia maailmas ja ammuoodatud õnn tuleb korraga kõikide õuele? Või peame kiiremini valmistuma tsivilisatsioonide sõjaks? Pole ju usutav, et Allahi habemikud, kellel koraani õpetuse kohaselt Peatoimetaja veerg Peatoimetaja juba kivid ja Kalašnikovid valmis pandud, ei üritaks kasutada terendavat võimalust taastada Põhja-Aafrika kalifaat ja nõuda näiteks Hispaanialt rekonkista ümbervaatamist. Igal juhul on meil eurooplastena põhjust end lõunast tuleva segaduse vastu valmis panna, tänavail voogava massi jõust õppida ja järeldusi teha.

See pole aga kaugeltki kõik. Meie kallist kodugloobust tervikuna vaatavatel maailmalõpuennustajatel on enne 2012. aasta jõuluneljapäeva kättejõudmist käed-suud tööd täis. Äsja sai Jaapanit laastanud maavärina ja tsunami tõttu meie koduakende taga juba viiendat kuud võimutsenud jõulumuinasjutt uue tähenduse. Kas selline saabki olema see külma sõja ajal jutustatud tuumatalv?

Kui siiamaani võisime endale igal aastal riigi julgeolekuriske vaagides õlale patsu- tada ja öelda, et ainukene tsunami ja maavärin, mida Eestil karta tuleb, on see, mis järgneb järjekordse kaubalaeva Metalist segastel asjaoludel põhjaminekule Narva-Jõesuu lähedases piirimeres, siis nüüd küsigem endalt pigem, mis juhtub, kui Tšernobõlis teadusega mänginud tuumafüüsikute peas põlenud pirn juhtub süttima ka nende Sosnovõi Bori kolleegide peades. Kas egoistlikest isiksustest koosnev Eesti ühiskond on suuteline ülidistsiplineeritud ja -organiseeritud Jaapani ühiskonna moel kannatlikult ennast taaskoguma ja edasi elama? Eu- roopa vabatahtlike aasta peale mõeldes võime öelda: meil on teha suur töö, et kaitseliitlaslik-vabatahtlikult riigi hüvanguks organiseerumise ja ära tege- mise mõtteviis jõuaks iga teovõimelise inimeseni, kes Eestis elab ja töötab. Ilusat kevadet meile selleks, kaitseliitlased!

IVAR JÕESAAR, kapten

Kaitseliidu ajakiri Kaitseliit Internetis: Kaitse Kodu! www.kaitseliit.ee Asutatud 11. september 1925 www.naiskodukaitse.ee www.nooredkotkad.ee Väljaandja Kaitseliit www.kodutytar.ee Ilmub kaheksa korda aastas. kool.kaitseliit.ee Kaitseliit www.alutaguse.ee Peatoimetaja: harju.kaitseliit.ee kpt Ivar Jõesaar www.jogevamalev.ee jarva.kaitseliit.ee Tegevtoimetaja: www.laane.edicypages.com n-ltn Taive Kuuse renek.planet.ee/Kaitseliit_Polva_Malev rapla.kaitseliit.ee Keele- ja stiilitoimetaja: malev.saaremaa.ee Naiskodukaitse Viire Villandi sakala.kaitseliit.ee tallinn.kaitseliit.ee Makett ja küljendus: tartu.kaitseliit.ee Matis Karu voru.kaitseliit.ee valgamaa.kaitseliit.ee Reklaam ja levi: www.virumalev.ee [email protected] Trükitud ASi Printall trükikojas Noored Kotkad Toimetus: Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 Faks 717 9150 Tallinnas Toompea 8, tel 717 9106 Kaastööde saatmise tähtaeg Toimetuse e-mail: Kaitse Kodu! järgmisesse numbrisse on [email protected] 28. veebruar 2011 Kodutütred

4 Kaitse Kodu! 2/2011 Sakala malev tunnustas aasta parimaid

SIGNE KOLD Uudised Kaitseliidu Sakala maleva referent

Viljandi maavanem, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik korraldasid 23. veebruaril Eesti Vabariigi 93. aastapäeva puhul piduliku vastuvõtu. Vastuvõtule oli kutsutud 386 inimest, sh 40 Sakala maleva kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat koos kaaslasega. Maleva- pealiku kohusetäitja kapten Marek Susi andis vastuvõtul üle tunnustused – Sakala maleva vapikilbid – maleva aasta kaitseliitlasele 2010 Ove Ainsalule ja Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsjale 2010 Leili Särjele.

Tuletoetusrühma ülem nooremveebel Ove Ainsalu kuulub Kaitseliitu 1997. aastast ja on silma paistnud pikaajalise ja kohusetundliku teenistusega. 2002. aastal läbis ta polit- seifunktsiooni kursuse, 2008. aastal Kaitseliidu reservva- nemallohvitseri kursuse. Aastatel 2009–2010 osales ta maleva erinevatel üritustel kokku 39 korral. Leili Särg on Naiskodukaitse Sakala ringkonna liige alates 2006. aastast. Ta on paljude spordi- ja kultuuriürituste hing. Eriti väärib tunnustust Mari Raamoti mälestuseks korraldatud kolme- päevane rattamatk. Sakala maleva aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja tiitlit antakse välja alates eelmisest aastast.

Viru kaitseliitlane osales mullu Kaitseliitlased väljaõppel keskmiselt 3,8 korda said kaitseväe maadlusvõistlustel KRISTEL KITSING kolm esikohta Kaitseliidu Viru maleva pealik kapten Rudolf Jeeser ja väljaõppeülem leitnant Erik Sild tegid kokkuvõtte malevlaste osalusest väljaõppel Tapal 2. märtsil peetud kaitseväe meist- 2010. aastal. Väljaõppel osalesid kaitseliitlased kokku 2156 korral. Kui rivõistlustel kreeka-rooma maadluses jagada osalemiste arv maleva liikmete arvuga (570), saab tulemuseks, saavutasid kaitseliitlased kolm esikohta: et iga kaitseliitlane osales väljaõppel 3,8 korda. Kapten Jeeser ütles: kuni 55 kg kaaluvate meeste seas võitis „Kui võrrelda Viru malevat teistega, on meie malev kõige suurema Cen Trossmann Järva malevast, kuni väljaõppeintensiivsusega. See tähendab, et korraldame kõige rohkem 74 kg kaaluvate meeste hulgas Ando väljaõppealaseid üritusi ühe malevlase kohta.“ Lehtmets Lääne malevast ja kuni 84 kg kaaluvatest meestest Toomas Tammik Eelmisel aastal korraldati Viru malevas 111 väljaõppeüritust. Aktiiv- Järva malevast. Tema malevakaaslane seimaks üksuseks selles valdkonnas oli võitlusgrupp ja aktiivseimaks Taivo Kalvik sai kuni 60 kg kaaluvate kaitseliitlaseks Aleksei Ditman, kes osales väljaõppel 34 päeva. meeste hulgas teise kohta. Esikolmikus- Malevapealiku ütlusel jätkatakse tänavu eelmisel aastal rakendatud se mahtus ka Rapla maleva tegevliige väljaõppesüsteemi ja püütakse muuta see veel efektiivsemaks. Imre Kull, kes võitles välja kolmanda koha 2010. aasta suvel viidi Kaitseliidu vabatahtlike pealikute hulgas läbi kuni 96 kg kaaluvate meeste kategoo- küsitlus, milles hinnati Viru maleva instruktorite taset väga kõrgelt. rias. Joonas-Kuldar Jõesaar Lääne ma- Suur väljaõppeosalus andis kinnitust maleva instruktorite suurele levast oli kuni 84 kg kaaluvate meeste panusele ja pädevusele. hulgas viies. FOTO: VIRU MALEV Üldarvestuses tuli Järva maleva esindus 19 punktiga Staabi- ja Sidepataljoni (30 punkti) järel teisele kohale, edestades sama punktide arvuga kolmandale kohale tulnud Lõuna kaitseringkonda vaid tänu rohkematele esikohtadele. Lääne malev oli seitsmes ja Rapla malev jäi kolmeteistkümnendaks. Üldse osales 15 võitkonda ja võisteldi seitsmes kaaluka- tegoorias.

Kaitse Kodu! 2/2011 5 Kaitseliidu muuseum

Uudised AIVAR KALDJÄRV

Kaitseliidu muuseum loodi 1998. aastal keskjuhatuse otsusega. Algselt vedas selle tegevust Olavi Punga, hiljem on muuseumiga seonduvat korraldanud Tanel Lään. On koostatud näitusi, tegeldud raamatute väljaand- misega ning kogutud Kaitseliidu ajalooga seotud esemeid ja dokumente. Tänaseks oleme jõudnud arusaamisele, et aeg

läheb ja ajaloo jäädvustamisega JÕESAAR IVAR FOTO tuleb veelgi tõsisemalt tegelda.

Ettevalmistused käivad püsiekspositsiooni loomiseks Kaitseliidu peastaabi hoones. Sellega Näitusel oli muu saaks alguse Kaitseliidu ja kaitseliitlaste tegevuse tutvustamine laiemale avalikkusele. Plaa- hulgas väljas Nõuko- nis on luua muuseumi jaoskonnad malevate juurde. Need tegutseksid vabatahtlike ajaloohu- gude Liidu Sõjaväe- viliste toel. Ilmselgelt tuleb tegelda esemete, dokumentide, fotode, mälestuste ja muu sellise transpordi Akadee- kogumisega tunduvalt laiemalt, säilitamaks neid järeltulevate põlvede tarbeks. mias 1940. aastal välja antud plakat, 24. veebruaril avasime Kaitseliidu Tartu malevas näituse „Mida kogud sina?”. Välja on pandud mis tutvustab Reini erinevaid ajaloolise väärtusega esemeid, koguni mõningaid unikaalseid eksponaate, mille jõe sildade sõjaliselt puhul võib oletada, et Eestis neid rohkem ei leidu. Alati pole see aga nii. Näitus on ka selleks, olulisi parameetreid et õhutada inimesi vaatama otsa esemetele, millel võib olla ajalooline väärtus. Kaitseliidu muuseum ootab teavet selle kohta, milliseid museaale on veel olemas, kelle mälestused oleks vaja talletada jne. Ka võiksid anda endast teada need, keda huvitab ajalugu. Koos anname Kaitseliidu tegevusaastatele ajaloolise sisu.

Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.

In memoriam Naiskodukaitsja Kaja Pernik 26. september 1971 — 9. märts 2011

Valge päev on varjunud. Mure kivine sein. Tõde valus on uskuda. Raske kaotuse lein.

Kaitseliidu Järva malev teatab sügava kurbusega, et 9. märtsil hukkus traagiliselt hea sõber ja kaaslane, Naiskodukaitse tegevliige Kaja Pernik.

Kaja Pernik astus Kaitseliitu 1993. aasta 12. juulil. Ta alustas Kaitseliidu tegevliikmena Järva-Jaanis. Kümme aastat tagasi sai temast Naiskodukaitse Järva ringkonna tegevliige. Ta oli üks Naiskodukaitse Järva ringkonna taas- loojatest. Aastatel 2002–2004 oli ta Järva-Jaani jaoskonna aseesinaine ja 2005–2006 Järva ringkonna esinaine. Kaja Pernik võttis aktiivsel osa Kaitse- liidu ja selle eriorganisatsioonide ettevõtmistest.

Aktiivse ja kohusetundliku teenistuse eest on Kaja Pernikut tunnustatud Kaitseliidu teenetemedali III klassi, Kaitseliidu Järva maleva rinnamärgi, Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi ning Kaitseliidu ülema ja Järva maleva pealiku tänukirjadega. Järva maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred jää- vad mäletama Kaja Pernikut kui alati rõõmsameelset, energilist ja entusiastlikku kaaslast ja sõpra.

Kaja Pernikut jäid leinama abikaasa ja poeg. Langetame leinas pea. Sügav kaastunne omastele.

Kaitseliidu Järva malev, Naiskodukaitse Järva ringkond, Noorte Kotkaste Järva malev, Kodutütarde Järva ringkond

6 Kaitse Kodu! 2/2011 Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste 23. veebruari 2011 käskkiri nr K-1.1-1/3339P Teenetemedalite andmine

Eesti Vabariigi 93. aastapäeval Kaitsetahe

Kaitseliidu seaduse § 11 lg 8 ja § Tallinna malev Agu MÖLTER nr 3334 13 lg 9 alusel ning seoses Eesti vanemleitnant Dmitri KÄSPER nr 671 Lääne malev Vabariigi 93. aastapäevaga kapral Jaak KARLIS nr 672 lipnik Aivar SCHMIDT nr 3335 Kaitseliidu peastaap nooremseersant 1. Avaldan Kaitseliidu keskjuha- lipnik Marko TIIRMAA nr 673 Lauri PATSNER nr 3336 tuse 20. jaanuari 2011 otsuse nooremseersant Tiia KIIS nr 674 reamees Ain ALJASTE nr 3337 nr K-0.1-1/1249PR medalite kapral Kristo SINIVEE nr 675 reamees Siim JEEBERG nr 3338 andmise kohta kapral Tanel VIKS nr 676 reamees Mart KAUPS nr 3339 reamees Albert TAMME nr 3340 1.1. Valgeristi III klassi kavaleride 3.3. Teenetemedali I klassi kavale- reamees Ardo TRÜKMANN nr 3341 nimekiri ride nimekiri Sakala malev Põlva malev Järva malev kapral Imre TSÕMBALOV nr 3342 leitnant Riho NOOL nr 807 nooremleitnant Aare KABEL nr 264 reamees Raul ASTEL nr 3343 1.2. Teenetemedali II klassi kava- nooremleitnant Heldur MEISTER nr 265 Tallinna malev leride nimekiri vanemseersant Aarne SIBRIK nr 266 nooremveebel Rene ALLIK nr 3344 Saaremaa malev nooremseersant Mati TEDER nr 267 kapral Reimo KURIKS nr 3345 Hendrik ILVIK nr 1203 kapral Mairo ROHESALU nr 268 reamees Timm- Tanel VILLUP nr 3346 Rudolf MUREKAS nr 1204 reamees Mati TATRIK nr 269 reamees Mark VINT nr 3347 Augustin POOPUU nr 1205 Lääne malev Tarmo HERRANEN nr 3348 Sakala malev kapten Kristjan MULD nr 270 Tartu malev nooremseersant Arno SULA nr 1206 kapral Janek AUG nr 271 kapten Veljo RAIDE nr 3349 Tallinna malev nooremleitnant 1.3. Teenetemedali III klassi kava- Tarmo RANNUS nr 272 Rannar PÄRN nr 3350 leride nimekiri Tartu malev veebel Jaan SOTNIK nr 3351 Pärnumaa malev leitnant Olavi PUNGA nr 273 nooremseersant leitnant Agur KIBUR-KARULA nr 3329 Peeter PIHELGAS nr 3352 3.4. Teenetemedali II klassi kava- Naiskodukaitse 2. Avaldan Kaitseliidu keskjuha- leride nimekiri Tiia METTUS nr 3353 tuse 3. veebruari 2011 otsuse Alutaguse malev Eveli SAMMELSELG nr 3354 nr K-0.1-1/2381PR medalite kapten Avo RANDLO nr 1207 andmise kohta Järva malev 4. Avaldan Kaitseliidu keskjuha- kapten Meelis LAANEMETS nr 1208 tuse 17. veebruari 2011 otsuse 2.1. Valgeristi II klassi kavaleride leitnant Indrek REISMANN nr 1209 nr K-0.1-1/3079PR medalite nimekiri nooremveebel andmise kohta Kaitseliidu peastaap Tommy ORUMAA nr 1210 kolonelleitnant Raivo LUMISTE nr 812 reamees Alar SAKKOOL nr 1211 4.1. Valgeristi III klassi kavaleride Lääne malev nimekiri 3. Avaldan Kaitseliidu keskjuha- veebel Reemet SITS nr 1212 Võrumaa malev tuse 8. veebruari 2011 otsuse kapral Elmo HARJAK nr 1213 Evi KIIS nr 813 nr K-0.1-1/2388PR medalite kapral Haljand KOTELNIKOV nr 1214 Artur KITTUS nr 814 andmise kohta Tallinna malev Voldemar MADISSO nr 815 leitnant Kristjan VÄÄRT nr 1215 Rein REINOMÄGI nr 816 3.1. Valgeristi III klassi kavaleride kapral Toomas HÄNG nr 1216 nimekiri Kalle HEINLA nr 1217 4.2. Teenetemadali I klassi kavale- Tallinna malev Gustav NÕMM nr 1218 ride nimekiri veebel Alar OLUP nr 808 Tartu malev Tallinna malev erumajor Hindrek PIIBER nr 809 veebel Martin ERSTU nr 1219 kolonelleitnant Teet KIVISSON nr 274 nooremleitnant Toivo NELLIS nr 810 Tartu malev 3.5. Teenetemedali III klassi kava- 4.3. Teenetemedali II klassi kava- veebel Marek SAKSON nr 811 leride nimekiri leride nimekiri Alutaguse malev Kaitseliidu peastaap 3.2. Teenetemedali eriklassi kava- Lia REKS nr 3330 major Tarmo SÜTT nr 1220 leride nimekiri Järva malev Järva malev nooremleitnant 4.4. Teenetemedali III klassi kava- Janar KÄRNER nr 668 Rodion SOROKIN nr 3331 leride nimekiri Jarno LAUR nr 669 seersant Aivar RULLINKOFF nr 3332 Tallinna malev Ants LEPPOJA nr 670 kapral Toomas ILMJÄRV nr 3333 kolonelleitnant Rene BRUS nr 3355

Kaitse Kodu! 2/2011 7 Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste 15. veebruari 2011 käskiri nr K-1.1-1/2809P Tänu avaldamine Kaitsetahe

Kaitseliidu seaduse § 11 lg 8 ja § 31 lg 4, kaitse- 3. Avaldan tänu, andes tänukirja, järgmistele teenis- väe distsiplinaarseaduse § 13 lg 1, lg 2 p 2 ja § tujatele: 14 lg 2 ning avaliku teenistuse seaduse § 79 lg 1 3.1. Raivo TAMMEORG Tallinna malev p 1 ja § 80 lg 1 alusel, arvestades malevapealiku- 3.2. Karl-Gustav KERT Kaitseliidu peastaap te ja Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse ülema 3.3. Hille KIVIKAS Kaitseliidu peastaap ettepanekuid 3.4. Maret SELDE Kaitseliidu peastaap 3.5. Merlis KASKEVITŠ Kaitseliidu peastaap 1. Annan Kaitseliidu ülema tänukirja kohusetundli- 3.6. Eve POOLMA Kaitseliidu peastaap ku ja eeskujuliku teenistuse eest ning seoses Eesti 3.7. Martin KIISKÜLA Kaitseliidu peastaap Vabariigi 93. aastapäevaga järgmistele Kaitseliidu 3.8. Johannes TÕNUMAA Kaitseliidu peastaap tegevliikmetele: 3.9. Matti SILLAJÕE Kaitseliidu peastaap 1.1. Tanel OJA Alutaguse malev 3.10. Mari ROHTOJA Kaitseliidu peastaap 1.2. Rudolf TIGASING Põlva malev 3.11. Harri SOANS Tallinna malev 1.3. Raul LAINE Põlva malev 3.12. Voldemar ALEP Tallinna malev 1.4. Ivo NOOL Põlva malev 3.13. Kadri KASEORG Põlva malev 1.5. Mikk AAV Põlva malev 3.14. Urve HAIDAK Põlva malev 1.6. Reemet KASEKAMP Rapla malev 3.15. Nele SARRAPIK Kaitseliidu peastaap 1.7. Kaido NUMMERT Rapla malev 3.16. Olev KALMUS Kaitseliidu peastaap 1.8. Silver TOIT Jõgeva malev 1.9. Aldur LÕHMUS Järva malev 4. Avaldan Kaitseliidu ülema käskkirjaga tänu järgmis- 1.10. Anto RULL Järva malev tele Tallinna maleva tegevliikmetele: 1.11. Margus LAANEP Järva malev 4.1. Kadi KALBIN 1.12. Ringo VEIDE Lääne malev 4.2. Kristi ORN 1.13. Heiko KULL Saaremaa malev 4.3. Erle EENMAA 1.14. Indrek FELDMANN Sakala malev 4.4. Raigo SÕLG 1.15. Kristjan JUURAK Tallinna malev 4.5. Alar NIGUL 1.16. Kristen MADISSOO Tallinna malev 4.6. Henry REITELMANN 1.17. Taavi KÕIV Tallinna malev 4.7. Gert KAJU 1.18. Argo KIVI Tallinna malev 1.19. Rainer RALLMANN Tallinna malev 5. Avaldan Kaitseliidu ülema käskkirjaga tänu järgmis- 1.20. Helmet RAJA Tallinna malev tele teenistujatele: 1.21. Aune SURVA Tallinna malev 5.1. Eveli SAMMELSELG Tallinna malev 1.22. Veiko VAINOLA Tallinna malev 5.2. Tiidu SADE Tallinna malev 1.23. Tanel PEDARU Tartu malev 1.24. Ervin LOKKO Tartu malev 6. Avaldan Kaitseliidu ülema käskkirjaga tänu Tallinna 1.25. Urmas MÄNNIK Tartu malev maleva kaadrikaitseväelasele: 1.26. Margus KUKRUS Tartu malev seersant Sven LIIVAR 1.27. Valeri NUUST Tartu malev 1.28. Alo JÕKS Tartu malev 1.29. Ingrid REBANE Tartu malev 1.30. Anna-Liisa BIRK Tartu malev 1.31. Erle KAUR Tartu malev 1.32. Helle BLUM Tartu malev 1.33. Helen SAAL Tartu malev 1.34. Pilvi KULD-PALK Tartu malev

2. Avaldan tänu, andes tänukirja, järgmistele kaadri- kaitseväelastele: 2.1. kapten Erik NIINE Tallinna malev 2.2. kapten Janek MÄNNIK Järva malev 2.3. kapten Janel SÄKK Põlva malev 2.4. vanemveebel Janar KLEESMANN Tallinna malev 2.5. veebel Mehis OIDSALU Tallinna malev

2.6. veebel Tiit KÄGU Kaitseliidu peastaap KUUSE TAIVE FOTO: 2.7. nooremveebel Priit RAJU Jõgeva malev 2.8. vanemseersant Kaitseliidu Kooli ülema Riina Nemvaltsi leitnandipagu- Rainer RISTIMETS Kaitseliidu peastaap nid vahetab kapteni omade vastu Kaitseliidu peastaa- 2.9. seersant Aigar KOSK Põlva malev bi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg

8 Kaitse Kodu! 2/2011 Lähme rukist lõikama

ea kaks aastakümmet tagasi, sügisel 1991, alustasin Eesti Vabariigi noore saadikuna Bonnis oma tutvumisvisiite. Esimesi aadresse oli mõistagi majandusministeerium. Müraka hoone lifti astus

Ppeale minu ja protokollimehe veel üks ladusa olemisega onkel, keda tutvustati kui tõlki. „Ah kui Maailmapilk meeldiv!“ kõnetasin teda eesti keeles, mispeale mees kohmetus. Selgus, et poliitkorrektsed sakslased olid kohale kamandanud vene-saksa tõlgi.

Väike seik, aga meie naasmisaegadele „suurde ilma“ väga iseloomulik. Euroopa käsitas meid pikka aega pigem Ida mineviku kui Lääne tulevikuna. Mäletate umbusku, millega kaeti meie omariikluspüüdeid? Mäle- tate üht rabavaimat vastulauset meie NATO-pürgimustele – nad kuulusid Nõukogude Liitu, seega pole neil allianssi asja? Meie vastus sellele sai olla vaid reaalpoliitika. Valikuid ju õieti polnud, sest valiku olid teinud ajalugu, geograaﬁ a ja kultuur. Poliitikud ei kontrollinud olukorda, olukord kontrollis neid. Riigid, kes üritasid istuda mitmel toolil korraga, vaid pikendasid postkommunistlikku agooniat, mis mitmetel kestab tänini.

Mõistagi tähendas selline arusaam Eestile loobumisi, sest kohanema ei pidanud muu maailm meiega, vaid meie maailmaga. Euroopa Liit ütles ühemõtteliselt: kui tahate olla meiega, peate olema nagu meie. Hakkama saamiseks oli vaja samastuda, muutuda arusaadavaks ilma tõlke ja tõlkideta. Niiviisi on ka meie pürgimused olnud kaugel dramatismist. Päästmatult pealevajuv üleilmastumine ei luba enam uskuda kohalikke konjunktuuriimesid, julgeoleku mõiste avardumine aga välistab üksildase uitaja väljavaated sel ohtuderohkel maastikul hakkama saada.

Ja meeldigu see meile või mitte: reaalpoliitika paratamatu kaasnähtena on meie rahvuslike huvide mää- ratlemisega tegelnud rohkem teised kui meie ise. Tõsiasi, et oleme ses vallas olnud pigem tähelepane- likud õppurid, konstruktiivsed kohanejad, on meid muu ilma silmis liigitanud arenemisvõimeliste hulka, paigutanud meid kõikvõimalikes reitingutes kõrgetele kohtadele ja pärjanud meie asjameeste kaelu au- rahadega. Kuid tunnistagem, et ühe natsiooni jätkusuutlikkuse tarvis jääb sellest ikkagi väheks.

Päevapoliitikast vaba tõsine debatt rahvuslike huvide teemal on tänases Eestis sama hästi kui olematu. Eesti poliitikas puudub arusaam, et tegu on iseseisva riigi lahutamatu funktsiooniga, mis on vajalik rahvuse tulevikutunnetuseks ja ühiskonna motiveerimiseks. Arusaadavalt sõnastatud ja põhjendatud eesmärkide puudumisel ei saa rääkida ka mõtestatud välispoliitikast, parimal juhul vaid rahvusvahelisest suhtlemisest, milles võib esineda välispoliitika elemente.

Tervikliku välispoliitika ehk iseseisva positiivse programmi puudumise selgeks tunnusjooneks on teiste matkimine, mida üritatakse tihti looritada koostöö ja paindlikkuse mõistega. Iseenesest ei tarvitse matkimine olla sugugi halb, kui sellega kaasneb eeskujude toimimist juhtiva poliitika analüüs ja mõistmine. Vastasel juhul aga tabab meid oht, et tegutsemise ajend pole suhestatud mitte oma selgelt tunnetatud ja mõtestatud huvidega, vaid selleks on mugav alibi-argument, et „teised teevad ju ka nii“.

Rahvuslike huvide määratlemine tähendab vastata küsimusele, millised on need vältimatud raamtingi- mused, mis tagavad eesti rahva hüvangu vabaduses ja turvalisuses. Maailmapoliitikasse suhestatuna tähendab see selgelt sõnastatud sihiasetusi: milline oleks meie seisukohalt see rahvusvaheliste suhete keskkond, mis vastab kõige paremini eelnimetet eesmärgile, mille oleme endale ise oma põhiseadusega seadnud? Vaid sellisel juhul on võimalik ühiskonda veenda, miks on riigil vaja rakendada ühiskonna res- sursse ühe või teise rahvusvahelise ettevõtmise tarvis.

Muu maailm arutab häbenemata oma rahvuslike huvide üle. USA presidendi kõnedes on see üks kesk- semaid mõisteid. Sääl ilmub ka soliidne ajakiri The National Interest. Venelaste mõju- kamaid geopoliitilisi mõtlejaid Aleksander Dugin, kes kuulub Putini lähikonda, on nende rahvusliku huvi sõnastanud karmi selgusega: Venemaa peab taas saama deržaavaks, vastasel juhul pole tal tulevikku.

Eesti poliitilise mõtte tänane ummikseis, mille ka äsjased valimised ilmsiks tõid, näitab meile õigupoolest vaid üht: reaalpoliitika vajab enda kõrvale taas tuge- vamat ideaalpoliitikat. Ühelt poolt annab selliseks veendumiseks ainet tõde- mus, et ei euro, Euroopa Liidu ega NATOga ole saabunud meile „ajaloo lõpp“, õnneseisund, mis ei jäta enam ruumi rahvuslikele visioonidele. Teisalt aga aktualiseerub üleilmastumise pöörises teravamalt kui kunagi varem vajadus ennast stiliseerida, leida arukas tasakaal muu maailmaga samastumise ja temast eristumise vahel. Me võime käia Norras ehitamas, Iirimaal kitkumas ja Soomes korjamas, aga oma rukki lõikamise tööd ei tee meie eest keegi teine.

TIIT MATSULEVITŠ, suursaadik Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna liige

Kaitse Kodu! 2/2011 9 Kaitseliidu parim

Kaitseliidu ja Naisko- dukaitse parimad parimate seast FOTO: TAIVE KUUSE TAIVE FOTO: Parimad parimate seas Parimad sõbrad kaitseliitlaste seas ja parimad kaitseliitlased sõprade seas

Eestis osatakse tublisid tunnustada. Parimaid Veelgi enam. Nagu ütles tänukõnes aasta kaitseliit- valitakse kõikvõimalikes valdkondades. Meie lane 2010 Madis Mintel: õnneks on minusuguseid hulgas kõnnivad parimad politseinikud ja Kaitseliidus palju. ohvitserid, parimad isad-emad. Kellel õnne, võib kohtuda isegi aasta parima kassiga. Õnneks on alates käesolevast aastast selles väärikas reas ka Tugevad kandidaadid parimad naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Seega kannab kõnealune konkurss lisaks parimate tunnustamisele veel üht olulist rolli – meenutab meile kõigile iga üksiku organisatsiooniliikme TRIIN TÕNSING Kaitseliidu peastaabi personaliosakonna arendus- ja panust, iga liikme võimalust midagi muuta, oma koolitusjaoskonna juhataja arvamust avaldada ja organisatsiooni arengusse panustada. Kordan: just sellel taustal on suure iiski ei ole aasta kaitseliitlase ja aasta naisko- tunnustuse väärilised kõik konkursile esitatud dukaitsja valimise puhul tegemist moevoo- naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased. Usun, et igale Sluga kaasaminekuga, vaid pigem pikka aega kandidaadile on juba kaasvõitlejate poolt märgatud organisatsiooni teadvuses olnud tungiva vajadu- saamine ja juhatuste poolt esiletõstmine oluliseks sega. tunnustuseks.

asta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja valimi- Et lähemate kaaslaste kirjutatud esseed kandidaa- se puhul pole tegemist moevooluga kaasamine- tide kohta on inspireeriv ja kohati ka liigutav luge- mine, jagan killukesi neist esseede autorite lahkel kuga, vaid pikka aega organisatsiooni teadvuses A loal ka teiega (vt lk 11). Samade lõikude saatel olnud vajadusega. hõigati kandidaadid tänuüritusel välja ja mitme- tele olid nende kohta lausutud sõnad suureks ja 2010. aasta suvel Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tõenäoliselt ka meeldivaks üllatuseks. keskjuhatuste poolt heaks kiidetud juhendite kohaselt on need konkursid ellu kutsutud vabatahtlikul Kõik esitatud kandidaadid on aktiivsed allüksuste initsiatiivil põhineva organisatsiooni arendamise juhid või pealikud, erinevate tasandite juhatuste olulisuse esiletõstmiseks. Just seetõttu rõhutan, liikmed. Nad koolitavad, tegelevad noortega, kor- et lisaks väljakuulutatud parimatest parimatele raldavad väljaõpet, väärtustavad kehakultuuri ja on tõsist tunnustamist väärt kõik 16 nominenti. tervislikke eluviise, aitavad hoida ja meenutada 10 Kaitse Kodu! 2/2011 AASTA NAISKODUKAITSJA 2010 JAANA UKKUR Valgamaa ringkonnast NOMINENDID Ta on meditsiinivaldkonna arendaja nii malevas kui ka ringkonnas. Viib läbi väljaõpet, tegeleb noorte- KRISTIINA ABEL Tartu ringkonnast ga, lööb kaasa sõjalis-sportlike võistluste meditsii- Ta julgeb alati oma arvamust avaldada. Tema mõtted niülesannete koostamisel ja meditsiinivõistlustel. on silmapaistvad ja edasiviivad. Tema kohusetunne ei Osales esmaabiinstruktori kursuse kokkupanekul luba ühelgi tegemisel unarusse vajuda. Endale võetud Kaitseliidu Koolis. Kõik ettevõetud asjad viib ta kind- kohustusi täidab ta alati äärmiselt hoolikalt, loobumi- lasti lõpule. Nominendid ne ei tule mõttessegi.

MAIRE ARRO Järva ringkonnast AASTA KAITSELIITLASE 2010 Ta on alati pidanud väga oluliseks ringkonna ürituste NOMINENDID

korraldamist ja oma ringkonna tunde tekitamist. Tema Kaitseliidu parim algatatud on paljud traditsioonilised üritused: suvine HANS HATTO Rapla malevast rännak, päästealane väljaõpe, spordipäev. Ta on võime- Ta tunneb suurt huvi ajaloo vastu ning teab väga palju line korraldama üritusi ideest alates kuni lõpuni. Need, jutustada omakandi metsavendade ja vabadusvõitle- kes teavad teda kui Naiskodukaitse juhti, toitlustajat jate tegevusest. Tänu temale on leitud kontakt palju- või laskjat, teavad teda ka kui suurepärast inimest ja de endiste sõjameestega, neid toetatud ja vääriliselt meeskonnakaaslast. tunnustatud. Tema kaitsetahe, eeskuju, hoolivus ja hoolsus on kaitseliitlase heaks võrdkujuks kodukandi SIRLE BALDESPORT-MÄRSS Tallinna ringkonnast rahvale. Tema ligikaudu kümne aasta pikkune tegevus Naisko- dukaitses on olnud eeskujuks paljudele meie ringkon- TIIA KIIS Võrumaa malevast na liikmetele. Tema särasilmsus, kaasahaarav rõõmus Katsumused ja raskused, mis nõuavad eneseületamist, olek ja positiivne ellusuhtumine on aidanud kaasa pal- on tema kirg. Nii on ta osalenud võistlejana kolmel Erna jude uute liikmete värbamisele retkel, neljal Eel-Ernal ja ühel Utria dessandil. Need sõ- jalis-sportlikud võistlused avaldasid talle sellist mõju, TIINA LEESIK Lääne ringkonnast et ta otsustas ka oma kodumalevas midagi sarnast Ta on inimene, kes on loodud vägesid juhtima. Oma korraldada. Praeguseks on patrullvõistlust „Käve üle selge ja kõlava häälega paneb ta end kuulama igaühe küngastõ“ korraldatud juba kahel korral ja tema kannab ja on suureks autoriteediks meile kõigile. õigustatult selle võistluse ema tiitlit.

RITA LOEL Saaremaa ringkonnast MADIS MINTEL Lääne malevast Eriti tuleks esile tõsta tema mitmekülgsust ja aktiiv- Kohtasin teda esmakordselt 1996. aasta suvel, kui ta sust organisatsiooni tutvustamisel. Tema algatuste oli ajateenistuses ja värske allohvitserina väeosast hulka kuuluvad kõigile Saaremaalt pärit sõdurpoistele meie õppusele instruktoriks saadetud. Juba siis torkas jõuluks sokkide kudumise organiseerimine, maakonna ta silma oma koolitajaoskuste ja distsiplineeritusega. aasta ema ja isa valimine, ajalooaineliste näidendite Kaitseliitu astus ta kohe pärast ajateenistust ja on sel- kirjutamine ja lavastamine ning kõige selle kaudu or- lest ajast kuni tänaseni katkematult erinevatel ameti- ganisatsiooni tutvustamine ajakirjanduses. kohtadel aktiivselt tegutsenud.

MAIE PITSAL Pärnumaa ringkonnast AIVAR RULLINKOFF Järva malevast Ta on meile eeskujuks ka pisiasjades – ta eesti keel on Üks sambaid, millele Kaitseliit toetub, on vaba tahe laitmatu ja ta julgeb korrale kutsuda ka kaasliikmeid, – ilma selleta ei oleks Kaitseliitu ega neid suuri tegu- kui kuuleb midagi, mis kõrva kratsib. Ta toonitab julgelt sid, mida Kaitseliit oma 92 tegevusaasta jooksul on suitsetamise ebatervislikkust. Ta meenutab meile tihti korda saatnud. Ja meie malevas on üks imeline mees, ka seda, et me sööme selleks, et kvaliteetselt elada, kelle vabal tahtel tegutseda Kaitseliidu eesmärkide ja mitte vastupidi. Oleme uhked, et nii tubli ema, naisko- ideaalide heaks ei paista piire olevat. dukaitsja, sportlane ja inimene kuulub meie organisatsiooni ridadesse. KRISTO SINIVEE Pärnumaa malevast Ta on isikuomadustelt edasipüüdlik ja õpivalmis, et viia AIVE SOOLEPP Jõgeva ringkonnast ellu oma visiooni endast Kaitseliidus. Ta on parim sõ- Ta on pikaajaline aktiivne Naiskodukaitse liige, kes on ber kaitseliitlaste seas ja parim kaitseliitlane sõprade panustanud palju oma vabast ajast organisatsiooni seas. arendamisesse, olles kõigile heaks eeskujuks ja teera- jajaks tulevastele ringkonna esinaistele. MARKO TIIRMAA Valgamaa malevast Ta on veendunud isamaalane. Vajaduse korral on ta LEILI SÄRG Sakala ringkonnast valmis igal hetkel Eestimaa ja rahva vabaduse ning Tegelikult ei tunne ma kedagi nii mitmekülgset kui sõltumatuse eest välja astuma. tema. Ta spordib ise ja organiseerib ringkonna spor- ditegevust, lööb kaasa meditsiinirühma tegevuses, TANEL VIKS Tallinnas malevast toitlustab, organiseerib üritusi ja väärtustab ajalugu. 2007. aasta kevadel otsustas ta lõpuks astuda selle Siiski on tal lisaks ütlemata hulgalistele voorustele ka olulise sammu ja liituda oma isa eeskujul Kaitseliidu- mõni puudus. Ta ei koo ega heegelda, aga meil oli vaja ga. Temaga ühines ka tema poeg. Pärast liitumist tuli projekti „Kindad“ raames ju lausa 15 paari sõrmkindaid läbida sõduri baasõppekursus ja sealt edasi sai juba valmis teha. Ja kui tal on suitsuangerjas, sööb ta selle alustada täieõigusliku tegevliikmena endale võetud üksi ilma teistele jagamata ära. Inimlik, kas pole? kohustuste täitmist.

Kaitse Kodu! 2/2011 11 ajalugu, tutvustavad ja esindavad organisatsiooni ühiskonnas. Raske on kokku lugeda neid uusi liikmeid, kes on organisatsiooniga liitunud just nende innustaval eestvedamisel. Nende kohta kirjutatud esseedest kumab läbi tõeline austus, kohati isegi imetlus. Paljude puhul on esile tõstetud nende isiklikku eeskuju nii organisatsioonisisesi kui kodukandis tervikuna.

Kahtlemata ei olnud kergete killast keskjuhatustele pandud kohustus tõsta esitatud kandidaatide seast esile üks inimene. Aasta kaitseliitlase konkursile Kaitseliidu parim esitati seitse ja aasta naiskodukaitsja konkursile üheksa kandidaati. Sellisel puhul on lihtne öelda, et parima väljavalimine on erapoolik ja subjektiivne, valiku tegijad ei tunne kõiki kandidaate isiklikult ja palju sõltub essee autori asta kaitseliit- kirjanduslikest võimetest. lase konkursile Nüüdseks, esimese kogemuse esitati seitse ja najal, võin kõik need väited A ümber lükata. Kahtlemata KUUSE TAIVE FOTOD: aasta naiskodukaitsja olid esseed erinevad, rõhuta- Aasta kaitseliitlane Madis Mintel ja aasta naiskodu- konkursile üheksa sid erinevaid aspekte ja olid kaitsja Kristiina Abel kandidaati. kirjutatud erinevas stiilis, kuid siiski peegeldasid need igaüks omal moel kandidaati pidevalt ja õpetab teisi, tegutseb Noorte Kotkaste ja tõstsid esile seda, mis kandidaadi lähimate kaas- rühmapealiku ja abipolitseinikuna, abistab maleva laste arvates rõhutamist vääris. Keskjuhatuste liik- ürituste ja väljaõppe korraldamisel ning kajas- med said esseede ja dokumentatsioonil põhinevate tab Lääne maleva tegemisi ajakirjanduses. Ta on ankeetide põhjal kandidaatide senisest tegevusest osalenud metsa- ja rabapõlengute kustutamisel igakülgse ülevaate ning kaalusid oma otsust põh- ning kadunud inimeste otsimisel, organiseerinud jalikult. tormikahjustuste tõttu hättasattunud inimeste evakueerimist.

Parimaist parimad: ristiina Abeli valimisel aasta naiskodukaits- Madis Mintel ja Kristiina Abel jaks sai kaalukeeleks tema suur panus baas- Tiitlikandjad Aasta kaitseliitlase, Lääne maleva tegevliikme väljaõppe ajakohastamisse ja erialagruppide Madis Mintel K ja Kristiina Madis Minteli puhul sai otsustavaks tema mit- tegevuse arendamisesse. Abel kaitseväe mekülgsus ja järjepidevus Kaitseliidu tegevuses juhataja, osalemisel. Ta on alates Kaitseliiduga liitumisest Naiskodukait- 1997. aastal täitnud jaopealiku, rühmapealiku, Kristiina Abeli valimisel aasta naiskodukaitsjaks se esinaise kompaniipealiku abi ja kompaniipealiku ameti- sai kaalukeeleks tema suur panus baasväljaõppe ja Kaitseliidu kohta ning enamiku sellest ajast tegutsenud ka ajakohastamisse ja erialagruppide tegevuse aren- ülemaga malevkonna juhatuse liikmena. Ta täiendab ennast damisesse. Ta tunneb Naiskodukaitset põhjalikult ning soovib süveneda organisatsiooni tegevust ja arengut mõjutavatesse sisulistesse küsimustesse. Kristiina Abeli kaaslased Tartu ringkonnast hindavad teda kui sihikindlat eestvedajat, väga head suhtlejat, mõistvat ja toetavat kaaslast.

Esimesed aasta kaitseliitlase ja aasta naiskodukaitsja tiitli saajad tehti teatavaks 17. veebruaril, Kaitseliidu taasloomise aastapäeval Eesti Sõjamuu- seumis. Pidulikul lõunasöögil, kuhu olid palutud kõik nominendid koos kaaslastega, osalesid lisaks päevakangelastele kaitseväe juhataja, kaitseminister, Naiskodukaitse ja Kaitseliidu keskjuhatuste esindajad. Kandidaate tänati Kaitseliidu, kaitseministeeriumi ja kaitseväe kingitustega. Naisko- dukaitse esinaine ja Kaitseliidu ülem andsid võit- jatele üle rändauhinnad, pronksist kaitseliitlase ja naiskodukaitsja kuju.

12 Kaitse Kodu! 2/2011 Viru maleva pealik kapten Rudolf Jeeser andis 23. veeb- Harju malev ruaril maavanema pidulikul vastuvõtul Rootsis elavale Kodutütarde Viru ringkonna auliikmele Edith Nymanile Maleva juhtimis- ja tagalakompanii allüksustele korral- üle Kodutütarde tunnustusmärgi. Tänu Nymanile teevad dati 5. ja 6 veebruaril linnalahinguõpe Jägala sõjaväelin- Eesti kodutütred Rootsiga koostööd juba aastaid. nakus. Kahe päeva jooksul harjutati erinevaid tiheasus- Eelmisel aastal korraldati Nymani auks ka temanimeline tatud alal liikumisi, hoonetele lähenemist, nendest Uudised ülelinnaline kirjandusvõistlus. möödumist ja nende hõivamist. Laekvere metsades korraldati 26. ja 27. veebruaril Viru maleva võitlusgrupi talvetaktika õppus, millest võttis osa võitlusgrupi kolm jagu. Õppuse teemaks oli sissiüksuste liikumine ja tugipunkti rajamine, mille käigus harjutati suuskadel liikumist ja eksitamist, rebasehaake, majutust ja varustuse vedu kelkudega.

Tapa kompanii kaitseliitlased ja Noorte Kotkaste esindajad osalesid 2. veebruaril, Tartu rahu 91. aastapäeval mälestusteenistusel ning lillede ja pärgade asetami- sel Tapa vanal kalmistul leitnant Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri hauale ning Tapa uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kalmule.

Võru malev Võrumaa maleva 20-liikmeline esindus käis 23. veebrua- Valgamaa malev ril Lätimaal Alūksne rajooni Vana-Laitsna (Veclaicene) vallas Korneti külas ja osales koos võõrustajate ning Valga üksikkompanii pealikuks sai kaitseliitlane Kalev Haanja ja Misso valla esindajatega mälestustseremoo- Härk, kes tsiviilelus töötab Valga maavalitsuse aren- nial Vabadussõjas langenud tundmatu Eesti sõjamehe gu- ja planeerimisosakonna juhatajana. Senine pealik haual. Alūksne Sõjahaudade Liidu esimehe Uldis Veldre nooremseersant Kaimo Vahtra otsustas 24. veebruarist ja kohaliku külarahva töö tulemusena on samas piirkon- selle ameti maha panna ja keskenduda täielikult noorte nas tuvastatud veel kolme Vabadussõjas langenud Eesti juhendamisele. sõduri matmiskohad. 12. märtsil, kindral Jaan Sootsi 131. sünniaastapäeval asetasid Helme üksikkompanii pealik nooremleitnant Heldur Tellmann, Naiskodukaitse Tõrva jaoskonna esinaine Eha Salu ja Helme vallavanem Tarmo Tamm tema sünnikohas Helme vallas Linna küla lähedal Küti talu maadel asuvale mälestuskivile lillevaniku.

Viru malev 15. veebruaril avati kontradmiral Johan Pitka 139. sünniaastapäeva puhul Rakvere linnavalitsuses näitus „Vabadussõja hing“. Kaitseliidu Muuseumi arhiivi- ja fo- tokogu põhjal koostatud näitus annab ülevaate admiral Pitka elust ja tegevusest. FOTO: UNO MINKA FOTO:

Rõuge-Vastseliina üksikkompanii tähistas viiendat aastat järjest Tartu rahu aastapäeva jõustruktuuride laskesuusatamisvõistlusega, mille võitis päästeameti võistkond Seto Hansa Pundi ja Vastseliina Teisipäe- vaklubi ees.

Maleva suurim üksus Võru malevkond pidas 6. veebruaril aastakoosoleku, kus tavateemade kõrval olid jutuks eel- seisev suurõppus Kevadtorm, millel malevkonna liikmed osalevad, ja suveks kavandatav jalgrattamatk Hiiumaale eesmärgiga luua sidemed sealsete kaitseliitlastega.

Uudised edastisid

FOTO: ALGER NURK ALGER FOTO: Vello Jaska, Kristel Kitsing, Uno Minka ja Eero Viru maleva võitlusgrupi talvetaktika õppus Pihas

Kaitse Kodu! 2/2011 13 Kaitseliit pidas Eesti Vabariigi 93. aastapäeva

Kaitseliit ja selle eriorganisatsioonid osalesid Kutsehariduskeskuses. 24. veebruaril korraldati Eesti Vabariigi 93. aastapäeva pidulikel üritustel Haapsalus Kaitseliidu kompanii marss, millel kogu Eestis. osalesid ka naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodu- tütred. Naiskodukaitsjad asetasid pärja Haapsalu Eesti Vabariik 93 Vabariik Eesti esti Vabariigi aastapäeva keskseimal üritu- toomkirikus asuvale Emaaltarile. Hiiumaal korral- sel kaitseväe paraadil Tallinnas Vabaduse dati kodumaa sünnipäeva eel konverents „Armas- Eväljakul osalesid Kaitseliidu Tallinna maleva tusest isamaa vastu“ (vt lugu kõrvallehel). segapatarei ja Harju maleva kompanii. 20. veebruaril peetud Tallinna Noorte Kotkaste Aastapäevaüritusi korraldati kogu riigis maleva ja Kodutütarde ringkonna pidulikul koon- dusel rääkis Noorte Kotkaste maleva pealiku Paraadi järel, aga ka aastapäevatseremoonial kohusetäitja Henri Ley ajaloost, organisatsiooni Jüriöö pargis pakkus sõdurisuppi ja kuuma teed eesmärkidest ja tulevikuplaanidest. Naiskodukaitse. Keskpäeval andis Mustpeade majas kontserdi Tallinna maleva orkester. Rapla maavalitsuses avati peamiselt 1990. aastaid käsitlev näitus „Kodu kaitsel“, avamisel kõnelesid Mõned tunnid hiljem esines Tallinna maleva orkes- ajaloost Riho Saard ja Mati Õun. ter Viimsis Jakobi kirikus. Viimsi vallas aga sellega ei piirdutud. Sealses rannarahva muuseumis kor- Viru maleva pealik kapten Rudolf Jeeser külastas raldatud perepäeval oli vaadata Kaitseliidu Harju 23. veebruaril Kunda Ühisgümnaasiumi, rääkides maleva ja sõjaajaloo klubi Front-Line ühisnäitus Kaitseliidu tegevusest, noorkotkastest, kodutü- sõduri relvastusest ja varustusest läbi aegade. tardest, isamaalisusest, kaitsetahtest ja sellest, Kaitseliitu esindas seal Rävala malevkond. milline roll on selles Kaitseliidul.

Ka Valgas asuva isamaalise kasvatuse püsieksposit- Kogu riigis asetati pärgi ja lilli Vabadussõja ja teiste siooni õuel korraldati kodumaa sünnipäeval pere- eestlaste vabadusvõitlusega seotud mälestusmär- päev, millest peakorraldaja major Meelis Kivi sõnul kide jalamile. Noorte Kotkaste ja Kodutütarde võttis osa ligi 1500 inimest. Külastajatel oli võimalik ridadesse võeti pidulikult uusi liikmeid. tutvuda muuseumiga ja teha saanisõitu. Oma võim- sust demonstreerisid Läti ja Eesti politseinikud Tunnustused Kaitseliidule ning päästjad. Kohal olid kodutütred ja noorkotkad, kaitseväe värbamiskeskuse, Valga koerteklubi ning Riigi sünnipäeva aegu jagus kaitseliitlastele ja Punase Risti esindajad jt. Valga keskraamatukogu eriorganisatsioonide liikmetele ka tunnustusi. 23. jagas tasuta raamatuid. Naiskodukaitse keedetud veebruaril andis kaitseminister Jaak Aaviksoo üle 400 liitrit suppi oli tunni ajaga otsas. kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikka tegevuse eest riigikaitse hüvanguks. Teiste auväär- Lääne malev tutvustas Eesti Vabariigi aasta- sete kõrval said tunnustuse osaliseks ka Kaitseliidu päeva eel Kaitseliitu ja selle eriorganisatsioonide vabatahtlikud noortejuhid: eriorganisatsioone Kodutütarde juht ja Järva ringkonna vanem Siiri Haapsalu Sitska, Kaitseliidu Kooli Naiskodukaitse kursuste koolitusspetsialist ja Naiskodukaitse tegevliige Nele Sarrapik ning Noorte Kotkaste juht ja Rapla maleva pealik Jaan Kukk.

21. veebruaril andsid siseminister Marko Pome- rants ja päästeameti peadirektor Kalev Timberg Päästeteenistuse Hõberisti Ülar Vommile Tartu malevast ning Päästeteenistuse medali Tanel Meie- lile Tartu malevast ja Viru maleva pealikule kapten Rudolf Jeeserile.

Kaitseliitlased ja Kaitseliidu eriorganisatsioonide liikmed olid palutud ka kohalike omavalitsuste juhtide Eesti Vabariigi aastapäeva puhustele vas- tuvõttudele. 14 Kaitse Kodu! 2/2011 Eesti Vabariik 93 Vabariik Eesti

Hiiumaal tähistati Küünalde süüta- mine konverentsi „Armastusest kodumaa sünnipäeva konverentsiga isamaa vastu“ avamisel

HELJA KAPTEIN üle Eestis on igal aastal umbes 700 kodutütardega seotud ettevõtmist. esti Vabariigi aastapäeva eel said konverentsil „Armastusest isamaa vastu“ kokku Hiiumaa Hiiumaa noortejuht Ulvi Kark-Jaarma tutvustas Ekaitseliitlased ning kodutütred, noorkotkad aasta jooksul tehtut. „Meil ei ole kunagi igav. Ühe ja naiskodukaitsjad. Ettekannetega esinesid Kärdla ürituse lõppedes kavandatakse juba teist,“ kinni- linnapea Georg Linkov, Kaitseliidu Hiiumaa malev- tas ta. „Sõduritele kinnaste kudumine, osalemine konna esimene pealik Ülo Tuisk, praegune pealik Kalevi võimlemispeol, laagrid, matkad,“ loetles ta Urmas Selirand, Kodutütarde peavanem Angelika ettevõtmisi. Naris, noortejuht Ulvi Kark-Jaarma ja kodutütar Aike Kaasik. iiumaa parimaks kodutütreks valitud Aike Kaa- „Ärge rääkige teistele oma saarest halba,“ lausus sik, kes õpib Kärdla Ühisgümnaasiumi kahek- Kärdla linnapea Georg Linkov. Tema sõnul algab sandas klassis, sõnas, et tema astus kodutüt- kodanikuks olemine kodust ja oma lähedastest H hoolimisest. Kaitseliidu tegevliikmena meenutas reks tänu oma kaitseliitlastest vanematele. välismissioonidel käinud Linkov, et kõige rohkem tunnetab seda kodust kaugel olles. Hiiumaa parimaks kodutütreks valitud Aike Kaasik, Hiiumaa malevkonna esimene pealik Ülo Tuisk kes õpib Kärdla Ühisgümnaasiumi kaheksandas kõneles malevkonna taasloomisest. Ta kahetses, klassis, sõnas, et tema astus kodutütreks tänu oma et ei loodud eraldi Hiiumaa malevat. Praegu kuulu- kaitseliitlastest vanematele. „Kodutütreks olemine vad hiidlased Lääne maleva Hiiumaa malevkonda. on mul võimaldanud käia paljudel üritustel ja laag- Hiiumaa malevkonna praegune pealik Urmas Seli- rites,“ kinnitas neiu. Tema sõnul on ta nii saanud rand võrdles meie Kaitseliitu Soome samalaadse palju uusi kogemusi, teadmisi ja sõpru. „Laagrites organisatsiooniga, kuhu koonduvad militaarsete õpime metsatarkusi, oma võimeid hindama ja teis- huvidega inimesed ja reservväelased. „Soome koda- tega arvestama,“ loetles Aike Kaasik. „Mõnikord nikes on isamaa-armastus tugevamini juurdunud,“ võib olla raske, aga tagantjärele mõeldes on kõik kinnitas Selirand. Tema sõnul pole põhjanaabrite ettevõtmised olnud meeldejäävad ja toredad.“ kaitseliidul noorteorganisatsioone ja oma riigi väärtustamine algab kodust. „Isamaalise kasvatuse Konverentsile lisasid pidulikkust Kärdla Ühis- eest hoolitsevad lapsevanemad,“ märkis ta. gümnaasiumi laulutüdrukud Liisa Rätsep, Liisa Otsak ja Mirjam Lige, neid saatis kitarril Mihkel Kodutütarde peavanem Angelika Naris rõhutas, Nõmmik. Naiskodukaitsjad pakkusid omakeede- et see organisatsioon on Eestis suurim noorte- tud suppi, aga vaheajal näkitsemiseks mõeldud ühendus. „Kasvatame endaga hästi toime tulevaid küpsetised olid kodutütarde ja noorkotkaste ning inimesi,“ lausus ta. Selle kinnituseks on fakt, et lapsevanemate küpsetatud.

Kaitse Kodu! 2/2011 15 Ööbimiseks mõeldud lumekaevik. Esiplaa- nil vanemveebel Ago Saaver. Para bellum Para

Eesti võistkond Norras (vasakult esimene norrala- sest instruktor) FOTOD: SULEV TAIMUR SULEV FOTOD: Talv ei ole vaenlane, vaid pigem liitlane

„Ära tee talvest oma vaenlast, tee sellest oma et kursus oli heaks kogemuseks, kuidas talvetin- sõber,“ õpetasid norrakad talvesõjakursusel. gimustes toime tulla, ja andis eelkõige teadmisi, Kuidas seda teha? Eks ikka õppides. kuidas kasutada kõige paremini isiklikku ja meeskonna varustust. Ka räägiti õppusel, kui oluline on välitingimustes toitumine ja veetarbimine. „Siin- KRISTEL KITSING kohal võin öelda, et klassitunnid ei asenda kunagi kogemust, mille saab välitunnipraktikast,“ rääkis orra talvesõjakursus (Winter Warfare ta. Ja kogemusi osalejad said, sest välilaagris oldi Course) korraldati 7.–24. veebruarini 2011 kaheksa päeva. NNorras ja sellel osalesid Eestist Kaitseliidu peastaabi väljaõppespetsialist kapten Ain Tiid- Kursusel õpiti, kuidas talvistes oludes õigesti riie- rus, Jõgeva maleva väljaõppeülem kapten Ivar tuda ja paremini varustust kasutada. Õpiti oma Mäerand, Saaremaa maleva instruktor kapten jõuvarusid paremini hindama ja arendati suusa- Kalle Kirs, Tartu maleva instruktor leitnant Sulev tamisoskust. Võib öelda, et saadi teadmisi, kuidas Taimur ja Viru maleva nooreminstruktor vanem- talve enda kasuks ära kasutada ning millised on veebel Ago Saaver. Lisaks eestlastele osales kur- talvise sõjapidamise ohud ja eelised. susel ka kaheksa Saksamaa, viis Ukraina, kümme USA, neli Gruusia, neli Hollandi ja neli Moldova Külm ilm, paks lumi, tuul, mis suurendab kül- esindajat. Eesti meeskonna instruktor oli leitnant matunnet veelgi, ja niisked riided – need kõik Lars Fjerdingren. teevad sõjapidamise talvetingimustes raksemaks. Leitnant Taimur ütles, et selliste oludega kaasneb suurem energiakulu liikumisel, ajakulu ööbimis- Talvise sõjapidamise baaskursus koha ülesseadmisel ning suurem tähelepanu rel- vastuse ja varustuse hooldamisel. Talvesõjakursus Norras oli baaskursus, mis ei esitanud osalejatele kõrgeid nõudmisi sõjapida- mistaktika osas ega viinud väga ekstreemsetesse Talv ei ole vaenlane, aga temas on ohte üleelamisolukordadesse, küll aga eeldas osalejatelt füüsilist sitkust. Kursusele kandideerides tuli osa- Talv ei ole vaenlane. Talv on liitlane sellele, kes lejatel läbida 7000 m jooksutest. Joosta tuli 20 kg oskab talvetingimustes paremini hakkama saada. seljakotiga, saabastes ja välivormis ajaga alla 52 Hakkamasaamine eeldab 20% ulatuses head varus- minuti. Aga sellegipoolest ütles leitnant Taimur, tust ning ülejäänud osas teadmisi ja oskusi. Prob-

16 Kaitse Kodu! 2/2011 leemid algavad üldjuhul vähestest teadmistest ja oskustest ning sellest tulenevatest ohtudest. PÕNEVUST MÄGEDES JAGUS

Kapten Mäerand pidas talvetingimustes peamiseks VANEMVEEBEL AGO SAAVER, vastaseks külma ja eriti tuult. „See nõuab allüksuse Viru maleva nooreminstruktor: Minule oli kõige põnevavaks elamuseks mäe- ülemalt suurt tähelepanu, et säiliks võitlusvõime,“ suusatamisõhtu. Põnev oli mägedes liikumine rääkis ta. Talvistes tingimustes on kõige suuremaks ja lumeonnis ööbimine. Lumeonnis meeldis ohuks külmakahjustused. Lisaks miinuskraadidele mulle rohkem ööbida kui telgis. Kuigi selles peab arvestama tuulega, mis suurendab märkimis- mingit soojaandjat polnud, olid seal stabiilne bellum Para temperatuur ja värske õhk. Mulle on alati sel- väärselt külmakahjustuste ohtu. Ka vedelikukao- Kommentaarid tusest võib tekkida probleeme. Sellest hoidumiseks line variant rohkem meeldinud. Telgi soojaal- peab regulaarselt jooma. likaks oli vedelkütusega köetav priimus Opti- mus ja telgis kõikus temperatuur üksjagu. Ka Tegevusi planeerides peab arvestama, et kõik toi- oli ruumis palju põlemisgaase. mingud talvistes oludes on oluliselt aeglasemad KAPTEN AIN TIIDRUS, ja kohmakamad. Peab rangelt jälgima ja pidevalt Kaitseliidu peastaabi väljaõppejaoskonna kontrollima varustuselementide olemasolu. Näi- väljaõppespetsialist: teks kinnaste kaotamine võib lõppeda traagiliselt. Mulle meeldis mägises Norras orienteerumi- Varustus, mida kasutatakse, peab olema testitud ja ne. See oli enda tõsine proovilepanek, sest mõeldud kasutamiseks külma ilma korral. Eestis ju mägesid ei ole.

Puhkepausi ajal on oluline panna selga soe jope ja LEITNANT SULEV TAIMUR, Tartu maleva instruktor: juua vett ning midagi näksida (näiteks šokolaadi). Kursuse põnevaimad osad olid Norra loodus Vedelikutarvet saab väga selgelt jälgida puhkepea- ja talvised tingimused. Väliõppusel viibisime tuste ja pauside abil. Joogipause võib vajadusel teha suurema osa ajast kõrgusel 1000 m. Sellisel tihedamini. Söögipausiks on soovitav püstitada kõrgusel ei ole varjupakkuvat metsa ja ilmas- telk ja sulatada lund. Termosed on soovitav täita tik võib väga kiiresti muutuda. Mägedes võib keeva veega, joogipudelid võib täita aja kokkuhoiu ilm hoopis rohkem mõjutada kui Eesti metsa- kaalutlusel ka leige veega. Üht joogipudelit võiks sel varjupakkuval maastikul ja selleks peaks kanda alati riiete all kaelas, teist seljakotis. valmis olema. Samas oli minu kõige parmaks kogemuseks, kuidas lumest võib liitlane saada. Mägedes on kohati lumi nii sügav ja tihke, Oluline on veel üks nüanss, millele ka kursusel väga et kaevasime sinna ööbimiseks väikesed koo- palju rõhku pöörati: nimelt peavad lahingupaarili- pad. Lumi pakkus väga head kaitset nii külma sed külmaga tihedalt teineteist kontrollima. Seda kui ka tuule eest. Sellist kogemust ei ole vist tuleks teha puhkepeatuste ajal teineteisele otsa Eesti lumetingimustes võimalik saada. vaadates, et kontrollida, ega külm ole näpistanud ninaotsa, kõrvalesti või põsesarnasid – inimene ise KAPTEN IVAR MÄERAND, ei pruugi seda tajuda. Kui külm on näpistanud, on Jõgeva maleva väljaõppeülem: Kõige põnevamat osa on raske välja tuua, seda näha valge laiguna ja see ala tuleb üles soojen- sest kõik oli huvitav ja kasulik. Loomulikult ei dada ning vältida edaspidist külma mõju selle koha saa mainimata jätta varustust, mis oli väga kinnikatmise abil. lihtne ja praktiline, märksõnadeks naturaalne villane ja nahk. Minu arvamust mööda tuleks Veekogude ületamine on talvise sõjapidamise üks ka Eesti sõduri varustus kriitiliselt üle vaada- raskemaid osi, sest kunagi ei tea, kui paks on jää ta ja õppida Norra kogemustest. ja mis on selle all. Ka on veekogud talvel kaetud

paksu lumega, mis iseenesest kujutab esmast ohtu. Suuskadel harjutamas Võimalusel tuleb veekogusid vältida.

Rutiinid on vajalikud, kuid mitte eesmärk omaette

Võitlusvõime säilimiseks on oluline järgida rutiini. Sõidu ja puhkepeatuste valik peab olema selge ja läbi harjutatud rutiin, mille määrab üksuse ülem sõltuvalt üksuse treenitusest ja see peab sisaldama vähemalt üht puhkepausi tunnis. Vanemveebel Saaver rääkis, kuidas liikuma hakkamise järel tehti 10-minutiline tehniline paus, mille käigus korri- geeriti varustust, seejärel 50 minutit liikumist, 10 minutit puhkepausi, 50 minutit liikumist, 10 minutit puhkust jne.

Kaitse Kodu! 2/2011 17 „Minu arvates tuleb mõned asjad ära korraldada ka 50 liikumisminuti ajal, kui selleks vajadus tekib, Telk mägedes umbes 1000 m kõrgusel mitte ainult puhkepauside ajal,“ ütles vanemveebel Saaver. Näitena tõi ta välja vajaduse kelku vedava suusataja suuskade alla tagasilibisemist takista- vate rihmade (mountain skins) paneku. Saaver jäi instruktoriga erinevale arusaamale ja arvas, et toiming tuleks sooritada vajadusel, mitte lähtuda Para bellum Para kellast, mille järgi võib puhkepeatuseni olla veel 20–30 minutit.

Osalejate suusad olid plastikust, nende keskosale määriti pidamismääret. Ka kasutati kelku vedavate suusatajate suuskade alla kleebitavaid tagasilibisemist taksitavaid rihmu, mida nimetati mountain skins’iks. Saaveri ütlusel olid need ideaalsed abiva- hendid mäkke tõusmisel, samuti laskumisel. Sileda maa peal sai nendega paraku liikuda vaid astudes, mitte suuska libistades.

Talvine mets versus kõrb „Kaitseliitlased, kes hangivad oma varustuse suures osas ise, saavad teadmiste varal soetada selliseid Talvine metsasolek on teatavasti peaaegu sama varustuselemente, millega on võimalik sõdida ka mis kõrbes olemine. Kapten Tiidrus nägi metsas madalate miinuskraadide korral,“ arvas ta. olemisel siiski eeliseid, sest mets pakub kaitset nii kuuma kui ka külmaga. Küll aga võivad külma ja Kuigi vabatahtlik kaitseliitlane saab tulla välja- kuuma ilma tingimused olla suhteliselt sarnased. õppele enamasti ainult nädalavahetuseks, arvas Mõlemal juhul võib teadmiste ja oskuste puudu- leitnant Taimur, et talvel toimetulekut õpetavad mise tõttu tekkida kurnatus ja vedelikupuudus. kursused võiksid olla ka üksikvõitleja väljaõppe „Kuuma ilmaga on kuumarabandused väga sage- osaks. „Kas või paari päeva jooksul tasub kaitseliit- dased ja külma ilmaga külmakahjustused,“ selgitas last treenida ka talvetingimustes toime tulema,“ Tiidrus. Ilmselgelt nõuab mõlemates tingimustes ütles ta. tegutsemine eelteadmisi. Teadmistega samaväär- set rolli mängib ka iga inimese seesmine distsipliin Kapten Mäerand pidas talvist väljaõpet oluliseks. kõiki teadmisi rakendada ja õpitud oskusi järgida. Ta ütles, et sellised kursused on meie kliimas vajalikud. Eriti tähtsaks pidas ta teadmiste jagamist Kapten Mäerand, kellel on kogemused nii lume kui varustuse kohta. ka liivakõrbega, ütles, et peamiseks probleemiks on mõlemal juhul vesi. Kuigi tundub, et talvel leidub vett kõikjal, on probleemiks selle tarbimine. Suusavõistlusel läks eestlastel hästi „Inimene on selliselt ehitatud, et erinevalt kuu- mast kliimast, kus tal on kogu aeg janu, ei teki tal 12. veebruaril korraldati Norras talvesõjakursuse külmaga janutunnet,“ selgitas kapten Mäerand. raames suusavõistlus, kus vanemveebel Saaver „Mõlemal juhul on kerge tekkima olukord, et sõitis 40 osaleja seas välja võiduaja. Võistlus peeti inimene kulutab ära kogu oma kriitilise sisemise 20-kraadises külmas militaarsuusavarustusega veevaru ja see võib lõppeda surmaga,“ lisas ta. Selle ja ilma seljakotita. Võistlejatel tuli läbida kümme vastu aitab kogemustega mehe sõnul ainult rutiin kilomeetrit. Start anti ajalise intervalliga. Vanem- ja endale teadvustamine, et võitlusvõime säilitami- veebel Saaver startis 40. kohalt ja ﬁ nišeeris parima seks tuleb juua kogus vett. ajaga. Tema võiduaeg oli 1.01.58. Teiseks tuli ajaga 1.02.08 Christian Winkelman Saksamaalt ja kolmanda koha saavutas tema meeskonnakaaslane Talvesõjakursused väljaõppe osaks? Marcel Schneidmann ajaga 1.03.15. Neljas koht tuli jälle Eestisse selle võitles välja kapten Mäerand. Üksmeelselt arvavad õppusel osalenud, et talvesõ- jakursused võiksid olla üksikvõitleja üldise välja- Vanemveebel Saaver ise peab võitu suhteliseks ning õppe osaks, selline väljaõpe annaks juurde enese- suuresti sõltuvaks taustsüsteemist ja arvukate kindlust ja oskusi talvel toime tulemiseks. Oleme asjaolude soodsast kokkulangemisest. Siiski oli ta küll põhjamaa rahvas ja talv on meile vana tuttav, võidust meeldivalt üllatunud. „Mina suusatasin kuid kaitseliitlaste toimetulek talvel on kahjuks nii kiiresti kui jaksasin. Enesetunne oli hea ja koos üsna tagasihoidlik, põhjuseks talveoludesse sobi- leitnant Taimuriga tehtud määrdevalik õigustas matu varustus. Siiski pidas vanemveebel Saaver end,“ rääkis vanemveebel Saaver. „Ilmnes, et mul lisaks varustusele oluliseks teadmisi ja kogemusi. oli seekord jaksu teistest natuke rohkem.“

18 Kaitse Kodu! 2/2011 Harju maleva võitlusgrupp harjutas talvist sõdimist

EERO PIHAS Varustuse head ja vead bellum Para

aitseliidu Harju maleva võitlusgrupp pidas Kuigi majutuseks oli võimalik kasutada telki, eelis- 21.–23. jaanuarini maha oma selle aasta esi- tasid paljud harjutada väljas magamist. Seejuures Kmese õppuse. Aastaajale kohaselt oli teema tuleb uuele standardvarustuse magamiskotile „Sõjapidamine talve tingimustes“. Õppus erines ainult kiidusõnu jagada. Mis muud standardva- tavalistest võitlusgrupi õppustest selle poolest, rustust puudutab, siis on Kaitseliidus kasutusel et põhirõhk oli uute teadmiste omandamisel, ent mitmeid väga häid varustuselemente, ent paraku praktilist tegevust lahinguülesande harjutamisena ka mõned sellised, mis vajavad talveoludes kind- oli vähe. lasti väljavahetamist. Näiteks Rootsi puusuusad on korraliku hoolduse korral küll head kasutada, kui nendel olevad vanad klambririhmad purunesid Talvest teoorias ja praktikas nagu paberiribad. Ilmselt oleks vaja jagada kogu suusavarustus üksustele selliselt, et neid vähemalt Läbi võeti öövaatlusseadmete kasutamine, talvine kord aastas ka kasutataks ning iga kord ka puu- riietumine, toitumine, majutumine, hügieen jms. dused kõrvaldataks. Sama kehtib kelkude kohta. Tehti tutvust suuskade, kelkude jm talvise varustuse hooldamise ja parandamisega. Õpiti talvisel õik osavõtjad said maigu suhu pikalt külmas maastikul liikumise eripära (lagedal, metsas, eba- ja lumes olemisest, pikkade puusuuskadega tasasustel jms) ning jao ja rühma lahingutegevuse Ktihnikus liikumisest ning koormatud kelgu taktika eripära talvel. vedamisest. Kõik osavõtjad said maigu suhu pikalt külmas ja lumes olemisest, pikkade puusuuskadega tihnikus Üksuse ülemana arvan, et õppus läks korda. Üles- liikumisest ning koormatud kelgu vedamisest. Eel- anne täideti kaotusi kandmata, osalenud võitlejad nenud nädalal olnud sula tekitas värske lume alla said lisaks väljaõppele nautida mõnusat kaitseliit- kooriku, nii et nabani lumes sumpamist peaaegu laslikku metsaelu hilisõhtuse lõkke ääres ning usu- polnudki. Praktilistest tegevustest said veel läbi tavasti mõistsid kõik osalejad taas, et sõltumata harjutatud pikaajalise vaatluspunkti rajamine ja ilmastikust, maastikust ja olukorrast on võimalik selle protseduurid. suhteliselt lihtsate vahendite palju saavutada.

Kaitseliidu Harju maleva võitlusgrupp oli kolm päeva metsas, et testida oma võimeid ja tugevdada valmisolekut saada hakkama talvistes tingimustes

Kaitse Kodu! 2/2011 19 Talvetaktika kursuse teine moodul Jõgeva malevas

Para bellum Para Vaenlase avastamine öövaatlusseadmega ja sõdurioskuste baaskursuslaste kollitamine

Kaitseliidu Jõgeva malevas korraldati 11.–13. Keskenduti talvelaagri püstitamisele ja üksuse lii- veebruarini kaks ühendatud õppust. Esimene kumisviisidele. neist oli lahingukompanii talvetaktika kursuse teine moodul, teine Kaitseliidu tegevliikme Algus sõdurioskuste baaskursuse (TSOBKkl) kuues etapp. Ka koht oli neil sama: Jõgevamaal Saare Nagu alati suuremate õppuste puhul, koguneti ka vallas Sõõru metsas. seekord juba reede õhtuks Jõgevale, kes staapi, kes lao peale (Aia 38). Koos laaditi kogu valmispan- RÜNNO SAVIR, dud varustus autodele ja liiguti sihtpunkti. Et see Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii varustus alati operatiivselt võtta ja autodele panna lahingurühma reamees oleks, selle eest seisab hea Jõgeva maleva väsimatu tagalaülem leitnant Aldin Köök. Eesmärgid Talvetaktika kursuse rahval tuli varustust kaasa Talvetaktika kursuse teise mooduli eesmärk oli võtta n-ö süle ja seljaga: kolm telki ja kogu nende katsetada erinevaid öövaatlusseadmeid erinevates lisavarustus (ahjud, vaiad, talvised moondamiskat- olukordades. Katsetati tankitõrjesüsteemi MILAN ted), kuus kanistritäit vett, kaks kanistrit bensiini, öövaatlusseadet ja ameeriklaste uue põlvkonna mitu kotti puitbriketti, maleva uhiuued plastiksuu- pähe kinnitatavat öövaatlusseadet. sad, süütevedelik, vahtkustutid, elektrigeneraator, prožektor, valgustid, lumelabidad, kahemehesaed, Sõdurioskuste baaskursuse kuuenda etapi eesmärk kirves ja lõpuks tankitõrjesüsteem MILAN koos oli viia praktikasse varem teooriatundides õpitut. akudega. Kaasa sai võetud kõik, mida läheb vaja 25 külmapügala juures kahe ööpäeva jooksul metsas elades-õppides. (Olgu lisatud, et terve nädalava- hetus, mil õppus käis, oli keskmiselt siiski vaid 15 kraadi külma koos kerge põhjatuulega.)

Ka sõdurioskuste baaskursusel osalejatel oli sama

FOTOD: IVAR KALME IVAR FOTOD: varustus, kuid neil oli seda rohkem, sest neid endid oli rohkem.

Koosseisust

Talvetaktika kursuse teisele moodulile tuli kohale seitse võitlejat. Kes need olid? Selle seltskonna juhiks oli Jõgeva maleva instruktor leitnant Kalle Kalme, liikmeteks vanemseersant Väino Joosua, seersant Ülo Poolak, siinkirjutaja ehk reamees Rünno Savir, reamees Mart Teppo ning malevlased Ivar Kalme ja Elger Jakovlev. Kõik me kokku olime vägagi kirju seltskond – väga toredad, sõbralikud, asjalikud, hakkajad ja heast huumorist lugu pida- vad võitlejad.

Loo autor reamees Rünno Savir tõdeb, et Unimogi külmatundlikkus paneb mõnikord murelikult käsi laiutama 20 Kaitse Kodu! 2/2011 Sõdurioskuste baaskursusel osalejatega tegelesid Õppuse eesmärgi täitmiseks pidime kaevama instruktoritena nooremveebel Priit Raju, maleva metsa alla veel kaks telgikohta, kuhu hiljem püs- sidespetsialist veebel Indrek Varuškin ja maleva titasime telgid, ühe köetava, teise tavalise, et näha korrapidaja vanemseersant Margo Laugmaa. Kur- nende erinevust pimedas öövaatlusseadmetega. suslasi oli kaksteist. Ühe telgiga läks lihtsamalt, seal lumi oli „kõigest“ põlvini, teisega pikemalt, sest seal oli lumi taas poolde reide. Õppusele minek (reede, 11. veebruari õhtu) Hommikul tuli ka Unimoge käivitada, aga need bellum Para Meie, talvetaktika kursusel osalejad, läksime ainult „köhisid“, ei muud. Ühe saime suure hädaga staapi, kus leitnant Kalme tutvustas, mis on plaa- vahetult enne pimenemist käima, teist ei saanudki. nis, kuidas teostame jne. Samal ajal sai hernesu- Ühine otsus oli: „Ega muu aita, kui homme tuleb ta piga keha kinnitata ning kuuma teed peale rüübata käima tõmmata.“ ja leiba kõrvale haugata. Kui kursuse tutvustus läbi ja kõhud täis, hüppasime autodele ning andsime „tuld“, et Sõõrule jõuda. Ilm oli tuule tõttu paga- Läks õppuseks-vaatluseks nama külm (umbes -20 kraadi) ja seetõttu ajas Hämaras, peaaegu pimedas läks õppus-vaat- vanduma, et Unimogil ei ole soojendust. lus leitnant Kalme juhtimisel lahti. Kõigepealt võtsime tankitõrjesüsteemi MILAN öövaatlus- Jõudnud pika sõidu järel kohale, asusime kuuvalgel seadme, millega püüdsime metsast leida oma telgi püstitamiseks kohta valima. Selles kohas aga, köetava telgi. Telk oli aga sügavas lumes, lisaks mis telgi püstitamiseks sobis, oli lund poole reieni, ülesvisatud vallid, nii et alles suure otsimise peale sest ilmataat ei ole tänavu ju lumega koonerdanud. leidsime soojust eraldava korstna. Telgi leidsime Niisiis tuli alustada lume kühveldamisest. Samas üles vaid tänu teadmisele, et meie telk peab seal oli see hea ka, sest nii peletasime nahavahele olema. Järeldus: lume ja kuuseokstega korralikult pugeva külma eemale. maskeeritult (kasutades valgeid moondamiskat- teid ja termokilesid, mida me antud juhul isegi ei Valgust andsid algul vaid peaaegu ümmarguseks kasutanud) saab köetava telgi peita isegi mood- kasvanud kuu ja leitnant Kalme taskulamp, hiljem sate öövaatlusseadmete eest. Siinkirjutaja on sai kohale veetud prožektor, mille valgel oli juba täiesti kindel, et kui MILAN oleks antud asjasse parem telki üles panna. Kui telk püsti, sai kaks pühendamatu võitleja kätte, siis vaevalt oleks ta valgustit ka telki seatud, et seal ei oleks pime. Siis meie telgi leidnud, sest ta ei oleks lihtsalt osanud katsime telgipõranda kuuseokstega, et küljealune keskendada just sellesse punkti, kus telk oli. Ta ei saaks märjaks. Kuuseokste peale panime Rootsi oleks sealt n-ö vilksti üle lasknud. telkmantlid, rullmatid ja lõpuks magamiskotid. Telki sai veetud kogu vajaminev kraam, sealhulgas alvetaktika kursuse teise mooduli eesmärk isiklik varustus. Rohkem ei olnudki reede õhtuks planeeritud. Et telgis olijad ei peaks külmetama, oli katsetada erinevaid öövaatlusseadmeid määrati siinkirjutaja tema enda nõusolekul ühe- Terinevates olukordades. häälselt kütjaks.

Vaatlesime ka neid kaht telki, mille olime päeva Päev täis tegemisi (laupäev, 12. veebruar) peale üles pannud, neist üks oli köetav, teine tavaline. Ka need telgid olid sügaval lumes üles- Päev algas töiselt. Esimeseks külaliseks oli noorem- visatud vallide vahel. Me leidsime nad üles, aga veebel Priit Raju, kes ajas meid üles, et aitaksime sellepärast, et nad olid natuke lagedamal alal, tal kinnijäänud Renault’ bussi välja lükata. Õues kuhu sõjaajal ükski normaalne sõdur telki üles oli umbes -20 kraadi. Pärast bussi väljalükkamist ei paneks. Meie panime, sest püstitasime need sõime hommikust. Leitnant Kalme oli aidanud õppe-eesmärgil. Kuid needki telgid leidsime üles komplekteerida nädalavahetuseks väga hea toi- otsimise peale, mitte kohe. Köetava telgi korsten dukoti. Mida kõike seal leidus, jäägu meie teada hakkas läbi MILANi öövaatlusseadme kohe silma, (minu arvates – olen Kaitseliidu liige 2006. aastast aga oleksime vaatanud veidi teise nurga alt, oleks – oli see senistest kõige paremini koostatud toidu- korsten täpselt puu taha jäänud ja see ei oleks moonakott). üldse paistnud.

Hommikusöögi ajal liitus meiega Jõgeva maleva Telgi ülejäänud soojuse varjas ei muu kui tavaline raudvara vanemseersant Väino Joosua (autasus- lumi – nii lihtne see ongi. Inimene on aga väga tatud Kaitseliidu teenetemedali I, II, III klassi, hästi näha. Kui ta kasutab termokilet, on ta hal- Jõgeva maleva teenetemärgi ja aumärgi ning 2009. vemini nähtav, aga ikkagi nähtav – nagu luukere. aastal Tuletooja medaliga), kes on sõbralik, asjalik (Täpsustuseks: kui tal on ees ainult üks termo- ja aktiivne kaitseliitlane. kile.) Samas kõrval olev mees, kel polnud midagi katteks, oli väga hästi näha. Väga hästi oli näha ka sõitvat autot ja rattaroopaid, kuhu ta oli äsja oma

Kaitse Kodu! 2/2011 21 Para bellum Para

Ümber telgi kuhja- tud rohke lumi on tõhus maskeeri- misvahend

soojuse jätnud. Jäljed helendasid nagu kiirgavad ära „kaotada“. See jäi meil aga praktiseerimta ja ma raudteerööpad. ei julge seda väidet kinnitada.)

Oleks veelgi vaatanud, aga MILANi akud ütlesid Vaatluse tulemus ja järeldused külmaga kiiremini üles kui muidu. Pärast tuli Talvistes oludes on võimalik hea maskeerimis- tagantjärele tarkus: oleks pidanud akud sooja telki oskuse ja vahenditega telki, masinaid ja inimesi tooma, mitte külma autosse jätma. Selleks olemegi ära „kaotada“ või vähemalt nende avastamine õppusel, et saada kogemusi, vead meelde jätta ja miinimumini viia, kasutades maskeerimisvõrke, neid järgmine kord vältida. termokilesid ja loodust ennast (talvel näiteks kuuseoksi, lund jne). Meie, kes me talvetaktika Siis vaatlesime sama ala ameeriklaste uue põlv- kursuse teisel moodulil osalesime, võisime selles konna kiivri külge kinnitatavate vaatlusseadme- veenduda ning nendest teadmistest ja oskustest tega. Nendega on samuti hästi leitav kõik, mis on on meil väga palju kasu tulevikus, sest nägime vähegi halvemini maskeeritud. Kõigepealt vaat- oma silmaga, kuidas üks või teine asi on avastatav lesime köetavat telki. Leiab üles küll, aga kui telk või avastamatu ja mis selleks tuleks teha, et ohud asub paksus kuusetihikus ja on hästi maskeeritud, miinimumini viia. on see raskesti leitav – sõnaga sama jutt, mis juba eespool MILANi öövaatlusseadmega vaatlemise Selliste objektide (telgid, masinad, inimesed) puhul kohta kirjas on. kehtib tõsiasi, et kui vaenlane neid otsib, ei vaata ta keset metsa ühte punkti 3–4 minutit, sest siis kuluks tal metsa kontrollimiseks ei tea mitu tundi. elles kohas aga, mis telgi püstitamiseks Ta ei tee seda, sest tal pole selleks aega, tal on vaja sobis, oli lund poole reieni, sest ilmataat ei edasi tungida. Tõenäoliselt vaatab ta öövaatlus- Sole tänavu ju lumega koonerdanud. seadme, soojuskaamera või mõne muu seadmega lihtsalt ala üle, et kas seal on keegi või ei ole, ja juhul, kui maskeerimistöö on hästi tehtud, jääme meie kui tema vastane avastamata. Teiseks vaatlesime ilma ahjuta telki. See oli halvemini leitav, kuid leidmine polnud võimatu. Hästi Siit järeldus, et põhjalikku maskeerimist peab igal maskeeritult on sellist telki siiski peaaegu võimatu aastaajal õppima ja praktiseerima metsas reaalselt, leida. Kolmandaks vaatlesime autosid. Sõitev (või et see oskus, tarkus ja teadmine igas võitlejas ka äsja peatunud) maskeerimata auto on väga hästi kinnistuks, sest paljalt klassis õpituga pole siin nähtav. Kui aga auto on maha jahtunud ja temas miskit teha. ei ole enam sooja ning ta on hästi maskeeritud, siis pole ta avastatav. Neljandaks vaatlesime inimest, kes oli hästi nähtav. Termokile aitab soojust sum- Sõdurioskuste baaskursuslasi kollitamas mutada, kuid ei kaota seda. (Kui kasutada ühe ini- Nüüd oli aeg katsetada, kuidas öövaatlusseade mese puhul rohkem termokilesid, võivat ta siiski päriselt töötab ja kuidas vaenlasi, kelleks on Kait-

22 Kaitse Kodu! 2/2011 seliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse Operatsiooni lõpetuseks (mida tuntakse valdavalt lühendi TSOBKkl järgi) Lõpuks sai kõik läbi. Sõdurioskuste baaskursusla- õppurid, selle abil tegelikult rünnata saab. Selleks sed püsisid veel pingest laskepesades, kuigi lahingu pidime nad kõigepealt metsast üles leidma. Nende lõpp oli välja kuulutatud. asupaik oli enam-vähem teada, sest päeval sai eel- luuret tehtud, aga pimedas on lugu teine. Et neile Nüüd said äsjased vaenlased sõbralikult vestelda. varjatult läheneda ja rünnata, pidime metsa kaudu Meie, vastutegutsejad, läksime oma laagrisse, kus ringi minema. meid ootas leitnant Kalle Kalme, sest tagalas pidi keegi olema ja telki kütma, et pakasest tulijad sooja bellum Para Moodustasime kaks ründegruppi: esimesse kuu- saaksid. lusid seersant Ülo Poolak ja reamees Mart Teppo, teise malevlane Elger Jakovlev, kaameraga varus- Äsja õpitust oli olnud kasu: ameeriklaste öövaat- tatud „rindeoperaator“ malevlane Ivar Kalme ja lusseadmetega olid pimedas vastase võitlejad lõhkepakettidega varustatud „abi“ reamees Rünno nähtavad, kui nad meie leidmiseks oma pead üle Savir. Enne rünnakule minekut saime igaüks kaks- laskepesa ääre kergitasid. kolm lõhkepaketti, et baaskursuslastele natuke närvikõdi valmistada, sest nad olid meid oodates niigi pinges, et kust ja millal see „surakas“ võib Lõpp ja äpardused (pühapäev, 1. veebruar) tulla. Hommikul ei olnud muud teha, kui varustus kokku Osa võitlejaid pani suuskadel vaenlase poole ajama, panna. Seejärele tuli lahendada eelmisel päeval aga siinkirjutaja ehk reamees Rünts ja malevlane ilmnenud probleem – saada käima teine Unimog. Kalme läksid jalgsi. Miks? Sellepärast, et vaikses See, mis muidu käima ei läinud, tuli nüüd käima metsas külmunud lumekoorikul suuskadega sõites tõmmata. Lõpuks kandis meie tegevus vilja. Pakase on sahin hirmuäratavalt kaugele kuulda. Jala oli tõttu olid aga õlid-määrded nii hangunud, et isegi seetõttu arukam minna. Teisedki võtsid laagrile autoratas ei käinud algul tõmmates ringi. lähenedes suusad alt, et neid ei oleks kuulda.

Laagrile lähenedes tekkis lahinguhasart. Minnes ppuse eesmärgi täitmiseks pidime kaevama vajus malevlane Jakovlev mitu korda niimoodi metsa alla veel kaks telgikohta, kuhu hiljem lumme, et üks jalg kadus ära. Laagrile lähenedes püstitasime telgid, ühe köetava, teise tava- kuulsime generaatori müra. Selge, nad on lähe- Õ dal! Olidki. Algul läksime esimese grupiga samas lise, et näha nende erinevust pimedas öövaatlus- suunas, aga siis neid kuuldi ja tõmmati tuli peale. seadmetega. Vahetasime suunda. Malevlane Jakovlev ühines esimese grupiga. Baaskursuslased olid meie tuleku hästi ära kuulnud. Lõpuks sai varustus autosse ja valmistumine kolon- nis tagasi Jõgevale sõitma. Kuid veebel Varuškini Reaalselt kohtusime aga esimese „vaenlasega“ Unimog ei saanud püdelas lumes edasi ega tagasi. Unimogi juures, milles asjatas maleva sidespetsia- Selle tõmbasime trossiga lumest välja. Alles siis list veebel Varuškin koos vanemseersant Margo võis sõit alata. Laugmaaga. Varsti tuli veebel Varuškin välja ja läks generaatorit bensiiniga täitma, samal ajal fi lmis Kuid jälle tuli vahele äpardus. Veebel Varuškini malevlane Kalme kaameraga läbi öövaalussedame Unimog hakkas tõrkuma. Oli vist mingi häda teda kui vaenlast ja mina kui „abi“ kommenteeri- õhufi ltriga. Mõni aeg sõitis, siis jäi jälle seisma. Ei sin mahlakalt seda tegevust. Minul oli lõhkepakett aitanud muud, kui võtta sõiduk trossiga sleppi. See kogu aeg heitevalmis. võttis aga kolonni hoo maha. Peatusi tegime enne Jõgevale jõudmist kuus-seitse korda. Kolonni eest Lõpuks alustasin ma lahingut, heites Unimogi muretsev nooremveebel Raju oli vist halliks mine- juurde tee peale lõhkepaketi. Kohe lasti autost mas – nägin, kuidas ta sõna otseses mõttes pead valgustusrakett välja, mina aga küürutasin siinsa- kinni hoidis. mas lumevalli taga. Malevlane Kalme heitis ka ühe „suraka“. Uusti valgustusrakett. Mõne aja pärast Meile, talvetaktika kurusesest osavõtnuile oli sööstsime üle tee oletatava vaenlase poole. Meid see õppus igati huvitav, põnev, asjalik, hariv ja kuuldi, tuli tõmmati peale nii paukpadrunitest kui sündmusterohke, mida annab meenutada veel ka lõhkepakettidest. Algas vastase kaitselahing. palju aastaid. Õppusel pidi osalema ka helikopter Malevlane Kalme fi lmis, mina jälgisin sündmus- Robinson, kuid ei osalenud, vaatamata sellele läks tikku, käes viimane heitevalmis lõhkepakett. Ka üritus igati korda. Selle huvitava, hariva, meel- teiselt poolt, meie ees vasakul oli kuulda madis- dejääva organiseerimise eest suur tänu leitnant tamist esimese grupiga, kus olid seersant Poolak, Kalle Kalmele! reameest Teppo ja malevlane Jakovlev.

Kaitse Kodu! 2/2011 23 Para bellum Para

Soome kaitse- väe varustus käes, suusad kontrollitud – sissid on valmis ülesannet täitma Talvine sissikoolitus Soomes

Kursus „Sissiõpe-4“ võtab kokku neljaosalise kotte, toiduvalmistamistarbeid ja lumemaskee- Soome vabatahtliku riigikaitsekoolituse ühingu ringuvahendeid. Kõigile anti ka Soome kaitseväe (Maanpuolustuskoulutusyhdistyse, MPK) suusakomplekt. Päris-Soome ehk Varsinais-Suomi piirkonna sissiväljaõppe, kus eelnevatel kursustel Järgnes loeng liikumisviisidest suuskadel, talvise õpitut korratakse ja kinnistatakse talvistes sõjapidamise eripärast, külma mõjust inimorga- tingimustes vastutegevuse pideva surve all nismile ja sissitaktikast. Erilist tähelepanu pöörati suusajälgedele ja nende peitmisele. Koolitajate tegutsedes. kasutuses on aerofotod, mis tehti samasuguse kursuse käigus kaks aastat tagasi. Peab tõdema SÖREN VETEVOOL ja JANEK TISCHLER et suusarajad olid nii lagedal põlluserval kui ka Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkond metsas hästi näha ning nende varjamine ja peitmine tundub lihtne vaid esmapilgul. änavu 25.–27. veebruarini korraldatud sis- siõppe talvisel etapil osales Eestist neli kait- Tseliitlast: Martin Valter, Madis Pähna, Janek Maastikule Tischler ja Sören Vetevool. (Sissikoolituse eelmise, 3. etapi kohta vt Raul Hindovi kirjutist Kursusel osalejatest moodustati kolm nelja-viie- „Kaitseliitlased said Soomes sissikoolitust“, liikmelist sissigruppi, kätte jaotati maa-ala kaardid Kaitse Kodu! 7/2010, lk 43–44.) ning iga grupp sai lisaks isiklikule varustusele kolm laengut varitsuse sooritamiseks, öövaatlusseadme ja raadiosaatja. Varustuse ettevalmistamise hulka Sissejuhatuseks kuulus suuskade määrimine ja komplekteerida tuli kolm järelveetava kelgu koormat. Kelkudele laaditi Kursusele kogunemine algas reede õhtul kella 16st. kogu üksuse majutusvarustus ja kaks 20 kg kaalu- Kõik registreerunud kohale ei ilmunud – ju peletas vat raskelaengut pioneeritegevuseks. neid peaaegu kaks nädalat kestnud enam kui 20- kraadine pakane. Kursuse nädalavahetus on siiski Pool tundi enne südaööd anti käsk varustus auto- veidi soojem ja ilmaennustus oli lubanud kõigest dele laadida ning algas sõit maastikule. Seal alustati kuni 10-kraadist külma. hajutatult väikeste sissigruppidena liikumist etteantud kogunemispunkti, kuhu rajati metsalaager. Esmalt viidi läbi laskeharjutus püstolist, auto- Meie sissigrupi esimeseks ülesandeks oli kelkude maadist ja pumppüssist. Seejärel said kursuslased ja raskelaengute peitmine metsatukka ning pei- varustust täiendada: soovijatele jagati sooja pesu, diku maskeerimine. Pärast seda jätkus teekond talviseid vormielemente, kummikuid, vilte, selja- juba oluliselt kergema varustusega. 24 Kaitse Kodu! 2/2011 ajutatuna, ringiga ja haake tehes liiguti ta- Koolitajate sõnul õhivad sissid üldjuhul vaid laen- gasi laagrisse eesmärgiga jätta võimalikult gud ja hoiduvad tulirelvade kasutamisest, sest see palju eksitavaid jälgi, et teha vastutegevuse paljastab vastasele varitsejate asukoha, halvimal H juhul isegi grupi oletatava suuruse ja eemaldumis- ülesanne laager üles leida võimalikult aeganõud- suuna. vaks. Veerand tundi enne ettenähtud aega oli varitsus valmis ja sissiüksus ootas kannatlikult vastase Soojuskaameraga on värskelt sissesõidetud suu- kolonni, mis saabuski täpselt keskpäeval. Laen- bellum Para sarada kuuldavasti „näha“ ka 36 tunni möödudes, gute õhkimisel jälgiti, et kolonni kõik masinad seda isegi siis, kui rajale on sadanud mõõdukalt jääksid üksuse tulealasse. Kolonn hävitati täie- lund. Seetõttu teeb kaval siss aeg-ajalt pettehaake likult ja seejärel eemalduti, mis küll ei läinud nii ja -manöövreid, suusatab keppideta, liigub ojade ja kiiresti kui loodetud, sest lumekiht varitsuspaigas kraavide põhjas, metsatehnika jälgedel ning pühib oli sedavõrd paks, et mõnelgi võttis tulepositsioo- vajadusel kuuseokstega oma jäljed. Vaid jäistele nilt suuskadeni sumpamine rohkem kui minuti. autoteedele ei jää suusatajatest märgatavaid jälgi, Siiski pääses üksus kaotusteta, ent kui viimased kuid seal on suurem oht sattuda vastutegevuse sissivõitlejad umbes poole miili kaugusel olevasse kätte. kogunemispunkti saabusid, oli juba teada, et vastane oli asunud meid jälitama, seega polnud aega Teekond sissiüksuse laagrisse viis läbi hajaasus- passimiseks. tuse ja mööda suusalembese rahva radu künklikul maastikul. Tihedat läbimatut võsa sealkandis polnud. Aeg-ajalt tuli radadelt kõrvale keerata ja liikuda metsa varjus, sest elamute läheduses olid koerad ja haukumine võis meid välja anda. Joogi- pausid tegime suuskadel seistes, sest muidu oli oht vajuda rohkem kui põlvekõrgusesse lumme.

Soodsal maastikul võib suusapatrull läbida tunniga kuni 5 km, künklikul metsamaastikul vaid paar kilomeetrit. Meie mõõtsime läbitud maad metsas rusikareegli järgi, et 100 m läbimiseks tuleb teha 60 suusakepitõuget. Raske maastik pani proovile ka kogenud suusataja, sest liikuda tuli pimedas, laskuda okslike puude vahel ja seda koos seljakoti või isegi varustuskelguga.

Pimedas oli rebasehaagi leidmine esimest korda laagrisse suusatades paras pähkel, sest kõik eelnevad grupid olid samuti oma jälgi peitnud. Veidi rohkem kui neljatunnise suusatamise järel jõud- Siss peab Et oleme jätnud eelmisel päeval laagrisse ja äsja ka sime lõpuks kohale. Viimased sissigrupid saabusid elama metsas laagrisse hommikul kella kuueks ja nii jäi uni mehi varitsusse liikudes palju suusajälgi, jagunes kogu kaua ja püsi- täistuubitud sissitelgis lühikeseks, sest äratus oli üksus uuesti väikesteks gruppideks. Hajutatuna, ma heas vor- kell kaheksa. ringiga ja haake tehes liiguti tagasi laagrisse ees- mis. Seetõttu märgiga jätta võimalikult palju eksitavaid jälgi, et tuleb tunda teha vastutegevuse ülesanne laager üles leida või- end pigem Varitsusse! malikult aeganõudvaks. Lisandus veel üks sissika- matkaja või valus: iga väike sissigrupp võis omakorda jaguneda jahimehena Paljud pidid loobuma ka hommikusöögist, sest üksikvõitlejateks, kes üha uutesse grupi kogune- valmistuda tuli keskpäevaseks varitsuseks. Patrull- miskohtadesse igaüks erinevat teed pidi liikudes seljakottidesse topiti laengud ja peagi anti käsk veel rohkem eksitavaid jälgi tekitasid. Kasutasime liikumiseks. juba õpitud võtteid ja jõudsime paari-kolme tunniga laagrisse. Sõit varitsuspaika kulges vahejuhtumiteta. Umbes pooleteisetunnise suusatamise järel hakkas üksus Lõpuks sai sooja toitu, metsas täiendati kütteva- sihtkohale lähenema, tagumisele küljele pandi rusid ja järgnes hommikuni kestev laagrirutiin välja julgestusgrupp ja ülejäänud liikusid suuska- – rebasehaagile jäi valvet pidama tunnimees. Need, del edasi varitsuspositsioonile. Kui positsiooniluu- kes polnud varunud piisaval hulgal vett, pidid vee- ret sai teha suuskadel, siis laengute paigaldamiseks varusid täiendama. Lume veesisaldus oli aga väike tuli suusad siiski ära võtta. Seal tuli olla eriti ette- (10–20%) ja nii tuli liitri vee saamiseks sulatada vaatlik, sest graniitkalju lõhedesse kukkudes võis 5–10 liitrit lund. Instruktorid hoiatasid, et lumes sattuda rinnuni lumme. puuduvad vajalikud mineraalained ja lumevee

Kaitse Kodu! 2/2011 25 Et vähem jälgi jätta ning energiat säästa, tehti joogipeatused seistes ja suusarajalt lahkumata

julgestuse, vastase üksuse suuruse ja tegevuse ning võimalike sihtmärkide kohta. Pärast esimese luuregrupi teeleasumist jätkasid laagrisse jäänud sissid rutiini – tun- Para bellum Para nimehed, ahjuvalve, söömine, riiete kuivata- mine, puhkamine. Esimese luuregrupi taga- sijõudmise ajaks arvati olevat orienteeruvalt kell 12–02 ning teise luuregrupi liikmed hakkasid kesköö lähenedes varustust ette valmistama ja analüüsisid kaarti.

Umbes kella kahe paiku jõudiski tagasi esimene luuregrupp. Selgus, et objektile lähe- nemiseks ei ole palju varjatud teid ja liikuda tuleb pooleldi läbi asustuse, kuid õnneks varjab objekti ennast ühest küljest kõrge lumevall, mille varjus pääseb lähedale. Et esimene luuregrupp ei märganud objektil ega selle ümbruses ühtegi vastast, liikusid nad julgelt objektile ja tähendasid kiiresti üles luureandmed. Eemaldumist alustades tekkis siiski kontakt vastutegevusega ja jäi lõpuni selgusetuks, kes keda esimesena „tabas“.

pikaajalisel tarbimisel tuleb selle sisse segada pulb- Teise luuregrupi ülesanne oli oluliselt vas- rilist spordisegu või soola. tutusrikkam. Lisaks sellele, et vastutegevusel oli nüüd aimu võimalikust lähenemissuunast, tuli Nüüd oli veidi aega ringi vaadata ja uurida, milline teisel grupil objekti lähedusse vedada ka raske- on kogenud sisside varustus. Soome siss sarnaneb laengutega kelgud. Kelkude peidik jäi aga otseteest oma riietuselt ja varustuselt pigem matkaja või kõrvale ja nii tuli sõita ringi. jahimehega. Kogu kaasasolev varustus on pakitud suurde matkaseljakotti, rakmeid pole ja luurele oojuskaamera- Peaaegu ühe hingetõmbega või ülesannet täitma minnes võetakse kasutusele ga on värskelt suusatas teine grupp peidi- väike patrullseljakott. Soome sissi vööl ripub puss. kuni, haakis kelgud sappa Ssissesõidetud ja võttis suuna objektile. Instruktorid soovitavad külmaga riietuda kihili- suusarada kuuldavas- Ilmselt alamehitatuse tõttu selt: tehniline pesu, võrkpesu, vorm ja tuultpidav ti „näha“ ka 36 tunni lubas vastutegevus teisel talvemaskeering. Müts ja kindad peaksid olema möödudes, seda isegi luuregrupil objekti lähe- õhemad, hingavad ja kiiresti kuivavad. Paljud olid siis, kui rajale on sada- dusse pääseda. Viivitama- nüüdseks saanud juba omal nahal tunda, et olid tult paigaldati ja õhiti viit- riietunud alguses liiga soojalt – paarkümmend nud mõõdukalt lund. süütega raskelaengud ning minutit liikumist täisvarustuses selgitas optimaa- eemaltuti kiirelt öösse. lse riietuse. Soojad riided, nagu paksem ﬂ iis, sule- jope, soe müts ja kindad, pandi selga vaid pikemal Aruanded ja analüüs puhkepausil. Eranditult kõik olid valinud jalanõu- deks vildiga kummikud, mõni oli kaasa võtnud ka Hommikul kell 5.30 oli laagris äratus, asjad pandi paari varuvilte. kokku ja suusatati kogunemispunkti, kus ülejäänud rühma ootas ees teine luuregrupp. Peagi saabusid autod ja suusad sai jalast võtta – maastikuosa oli Objektiluure ja pioneeriülesanne lõppenud. Baasis hooldati ja tagastati varustus ning iga sissigrupp tegi oma tegevusest ettekande. Pärast põgusat energiavarude taastamist selgus Järgnes tagasiside koolitajatelt ja vastutegevuselt. järgmine ülesanne: umbes 4 km kaugusel asuva Analüüs andis üldpildi kogu õppusest ja selguse masinapargi luure ja luureandmete põhjal ka pio- nii koolitajate kui ka vastutegevuse eesmärkidest. neeritegevus. Ilmnes ka see, mis ei õnnestunud kõige paremini ja mis vajab veel harjutamist. Ülesande täitmiseks moodustati kaks luuregruppi, neist esimene väljus pärast kella 20 eesmärgiga Kursus lõppes kuuma sauna ja diplomite jagami- hankida luureandmeid objekti juurdepääsuteede, sega sõdurikodus.

26 Kaitse Kodu! 2/2011 Hiiumaa Kaitseliidu kohast Eesti Kaitseliidus

Hiiumaa on iseseisev Eesti maakond ja Soomega olemas 1989. aastast. Linnalahingut ja riigi täieõiguslik, ehkki keset merd paiknev objektikaitset oleme harjutanud aastaid. Miini- territooriumi osa. Ka Kaitseliidu Lääne maleva koolituse ja täpsuslaskuriõppega oleme alustanud Hiiumaa malevkond asub seetõttu maleva hõimuvellede toel. mandril paiknevast osast lahus ja tegutseb Kõiki neid oskusi ja teadmisi on meil tegelikus ohu- tegelikult eraldi. olukorras võimalik rakendada ainult Hiiumaal. Samal rahvas Relvastatud ajal saame koolitust ka mandril: Valged Laevad, URMAS SELIRAND Orkaanid, Kevadtormid, lahinglaskmised jne. Kõik Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna pealik see on meile äärmiselt vajalik ja kasulik. Puudu on aga kohapeal rakendatavatest konkreetsetest riigikaitse- ealkirjas rõhutatult nimetatud Hiiumaa Kait- listest ülesannetest, mis lähtuvad meie saarelisest seliit tuleneb tõdemusest, et Hiiumaa on saar. asendist ja kohalikest ressurssidest. PSeepärast paikneb Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkond eraldi ja on määratud suhteliselt eraldi ka tegutsema, kui olukord seda peaks nõudma. Mida ise tahame teha? Praegu sellega Kaitseliidu ja kaitsejõudude struk- tuuris tegelikult arvestatud ei ole. Meie siin saarel 1. Prioriteet on rannakaitse, sest rannajoont on näeme aga selleks möödapääsematut vajadust. saarel üle 350 km, sellest vähemalt kolmandik on nn ohuala, kus võib aset leida vaenutegevus. Selleks Hiiumaa on iseseisev Eesti maakond ja riigi täie- kõigeks on aga vaja vahendeid: suurtükid, miinid, õiguslik, ehkki looduslikult eraldatult paiknev vastav individuaalne relvastus ja väljaõpe. Hõlp- territooriumi osa. Hiiumaa asub Eesti mandrialast salt oleks lahendatav suurtükkide pool, kui luua otsejoones 22 km kaugusel mere taga ja ilmaolude kavandatav laskeala Kõpu poolsaarele – vastav ala tõttu puudub sellega sageli isegi visuaalne kontakt. on kaitseministeeriumi plaanides siiani sees. Seda See on ehk ka üks põhjusi, miks 13. sajandi sõjad olen põhjendanud aastal 2009 oma kirjas tollasele saarele ei ulatunud. Ka üksikud 16.–18. sajandi kaitseministeeriumi kantslerile Riho Terrasele. rüüsteretked pole märkimist väärt. Tegeliku sõja- Samas ei saa lähtuda ainult võimalikest relvakonf- tegevuse tõid Hiiumaale ikkagi alles 20. sajandi liktidest. Merel on tihe laevaliiklus ja sealt võib ilmasõjad. Pool sajandit haldas Nõukogude Liit tulla ka põgenikke, õnnetustes kannatanuid, reos- Hiiumaad eraldatud piirialana ja seda arvestati tust jms, mille puhul vajatakse kaitseliitlaste abi. paljudes riiklikes struktuurides eraldi. 2. Miiniõpe ehk kuidas ja millega takistada vajadusel randumast soovimatuid isikuid. Kas ripats või iseseisev üksus? 3. Täpsuslaskuri jätkuõpe, eelkõige laskemoon Praegu oleme Pärnust juhitava valdavalt mandril ja relvade täiustamine. Kolm-neli laskmist mõne paikneva Lääne kaitseringkonna ripats, lisaks veel padruniga aastas 100 m distantsilt on pehmelt Haapsalus asuva Kaitseliidu Lääne maleva ripats. öeldes ülivähe ehk üsna mõttetu. Olgugi, et tegutseme ka väljaspool seda struktuuri, toimides vastavalt oma võimalustele omamoodi Siia võiks lisada mõndagi, ent see peaks olema rippumatult. Sissikoolitusega alustasime hõimu- Kaitseliidu ja kaitsejõududega koostöös valmista- vellede toel juba algusaastail (Hiiumaa Kaitseliit tav käsitlus ja arengukava, mis põhineb Kaitseliidu taasloodi 14. mail 1992). Tegelikult olid kontaktid ülema Kaitseliidu 93. aastapäeva kõnes korduvalt rõhutatud territoriaalsusel (vt Kaitse Kodu! 7, 2010, lk 9). Meie territoorium ehk vastutusala on Hiiumaa – saar meres ehk mere taga. Võidupäevaks valmib täielikult renoveerituna Hiiumaa Kaitse- liidu kodu, millega astume arengus uude etappi, mis nõuab konkreetseid kohapealseid ülesandeid, suurendab meie vastutust ja lisab tegusust.

Hiiumaa kaitseliitlased saavad oma maja peagi remondimeestelt kätte Kaitse Kodu! 2/2011 27 Kadetiorganisatsioonid Suurbritannias Riigikaitselis-kodanikukasvatuslikust noortetööst Suurbritannia näitel Teiste kogemus Teiste Möödunud sügisel avaldas Kaitse Kodu! minu loo Praeguseks on Suurbritannias formeerunud neli riigikaitse ja noorkotkaste tegevuse seostamise põhilist kadetikoondist: Combined Cadet Force võimalustest, seal oli muu hulgas juttu sõjalisest (ühendatud kadetivägi), mis koosneb omakorda noortetegevusest Venemaal. väeliigipõhistest allharudest, Army Cadet Force (maaväekadetid), Sea Cadet Corps (merekade- tid) ja Air Training Corps (lennukadetid). Kuigi ANDER ASBERG, vanemveebel tegevusvaldkonnad osaliselt kattuvad, tunduvad organisatsioonid siiski normaalselt lävivat. Lähe- t asja tagantjärele tasakaalustada, tutvustan maks tutvumiseks vaatleme peamiselt Army Cadet lugejale ka noorte paramilitaarset tegevust Force’i (ACF) tegemisi. Sõsarorganisatsioonid on Emeist lääne pool. Vaatleme seda Suurbritan- enam-vähem samasugused. nia näitel.

Jaost rügemendini Kadett 150 Briti kadetiorganisatsioonide alaealiste liikmete Kui Noored Kotkad tähistasid 2010. aastal oma koguarv küünib üle 100 000, neile lisanduvad 90. aastapäeva, siis Suurbritannias tähistati samal tuhanded täiskasvanud juhid. Osaleda saavad aastal suurejooneliselt kadetiorganisatsioonide nii poisid kui ka (alates 1980. aastaist) tüdrukud 150. aastapäeva. Esimesed vabatahtlikest koosne- vanuses 12–18 aastat. Nooremaid ei peeta ilmset vad kadetiallüksused asutati veebruaris 1860 koo- nii tõsisteks tegevusteks veel võimekateks. lide juurde territoriaalüksuste egiidi all. Nende roll, riiklik toetus ja arengusuunad on olnud eri aegadel Väikseim iseseisev allüksus kannab nime detach- erinevad. Klassikalisteks noorsookasvatusorga- ment või contingent, see on võrdväärne rühmaga ja nisatsioonideks tänapäeva mõistes on need muu- jaguneb jagudeks. Rühmad moodustavad kompa- tunud alles pärast Teist maailmasõda ja nimetus nii, kompaniid pataljoni ja pataljonid rügemendi. „kadett“ ei tähista selles kontekstis ohvitserikooli Tavaliselt on üksuste ja allüksuste nimetused õpilast. Samalaadsed kadetiorganisatsioonid on seotud asukohanimega, kuid leidub ka erandeid. mitmetes teisteski riikides, muu hulgas Ameerika Lisaks kompaniidele on koosseisus ka üksikpata- Ühendriikides. reisid ja -eskadrone.

Kadetijagu õppusel 2010. aastal FOTOD: INTERNET FOTOD:

28 Kaitse Kodu! 2/2011 Tabel Suurbritannia kadettide katsete ja auastmete süsteem Katse/käisetähe Sooritaja eeldatav Väljaõppe kestus Inglisekeelne auaste Eestikeelne vaste nimetus vanus Baaskatse 12–13 13 nädalat Cadet kadett Täht 1 13–14 9 kuud Cadet Lance Corporal kadett-nooremkapral Täht 2 14–15 12 kuud Cadet Corporal kadett-kapral Täht 3 15–16 18 kuud Cadet Sergeant kadett-seersant Cadet Staff Sergeant kadett-veebel Täht 4 16–18 12 kuud Cadet Sergeant Major kadett-staabiveebel Teiste kogemus Teiste Vanemkadett 18 ? Cadet Regiment Sergeant Major kadett-ülemveebel

Et tegemist on paramilitaarse süsteemiga, on 4) laskmine – ohutustehnika, lasketehnika, tiiru- kasutusel ka armee auastmed ja eraldusmärgid. laskmine; Noorte auastmed on sõduri- ja allohvitseriauast- 5) kaart ja kompass – kaardi ja kompassi kasuta- med kadett-eesliitega, täiskasvanud instruktorite mine, koordinaadid, orienteerumine jms; (koolitajad-abilised) auastmed allohvitseriauast- 6) välitegevus – maskeerumine ja varjumine, vaat- med instruktor-järelliitega ning täiskasvanud juh- lus, liikumisviisid, märguanded, jao lahinguri- tide (rühmaülem, kompaniiülem jne) auastmed on vistused ja tegevus, tuli ja liikumine, patrullid; ohvitseriauastmed. Ohvitserihariduse puudumisel on atesteeritud noortejuhil võimalik saada ajutine 7) esmaabi – läbitakse noorte või täiskasvanute ohvitseriauaste, mis kehtib vaid organisatsioonisi- sertiﬁ tseeritud esmaabikursus; seselt, või reservohvitseriauaste. 8) matkamine, seiklus – laagrivarustuse kasutamine, matkad ettemääratud teepikkuse ja Hoolimata kaitsestruktuuridele toetumisest ei maastikul ööbimiste arvuga; kuulu kadetiorganisatsioonid relvajõudude koos- 9) füüsiline aktiivsus – osalemine ja areng riikli- seisu ega lähtu tegevuses värbamiseesmärgist. kus noorte füüsilise aktiivsuse ja arengu prog- Sõjaväeteenistusse rammis; astumise korral annab amalaadsed kade- 10) ühistegevus ja kodanikuõpe – kodaniku baas- kadetiorganisatsioonis tiorganisatsioonid teadmised, osalemine meeskonnatöös ja koos- osalemine siiski lisaks on tegutsemas tööprojektide ettevalmistamisel. pädevusele veidi eeliseid S ohvitserikooli kandidee- mitmetes teisteski riiki- Lisaks antakse noortele (tegelikult ka täiskasvanu- rimisel või pisut kõr- des, muu hulgas Amee- test algajatele) vastavatel teemadel juhikoolitust gema esmaametikoha ja rika Ühendriikides. ja instruktoriettevalmistust ning korraldatakse palgaastme sõjaväetee- muidki huvitavaid kursusi ja ettevõtmisi. nistust alustades.

Väljaõpe

Rühmad tegutsevad tavaliselt nädala sees 1–2 õhtul. Lühemat kokkusaamist nimetatakse paraa- diks. Mõned korrad aastas korraldatakse näda- lavahetuselaagreid ja suvel paarinädalane laager. Õpetatava omandamiseks ja selle testimiseks on välja töötatud katsete süsteeme, mille alusel saadakse lisaks auastmele käisel kantav ristikujuline täht (tärn), mille keskel on vastava katse number. (Katsed ja nendele eelnevad treeningud on selles mõttes võrreldavad Noorte Kotkaste katsetega.)

Katsete ja väljaõppe temaatika on jagatud osa- deks: 1) rivi, kohanemine – rivitegevused paigal ja liiku- mised relvata ja relvaga, käitumisnõuded; 2) militaarteadmised – üldteadmised organisatsioonist ja struktuurist; 3) relvaõpe – õhupüss, spordipüss, automaatrelv, kergekuulipilduja; Kadetid kasutasid 2007. aastal laagris relvaõppel veel vanemat tüüpi käsitulirelva L98A1

Kaitse Kodu! 2/2011 29 Ressursid riigi poolt

Põhjalik ja huvitav sõjaline ettevalmistus nõuab ka materiaalseid ja rahalisi vahendeid. Kaitseministee- riumi, täpsemalt territoriaalarmee süstemaatilise ja koordineeritud abita ei oleks selline tegevus võima- lik. Kadetid ja täiskasvanud kasutavad standardset armeeriietust ja -varustust. Varustus väljastatakse tagastamiskohustusega. Saapad tuleb siiski iga- ühel endal muretseda. Militaarkiivreid noortele üldjuhul välja ei anta, kuid näiteks suurtükilask-

Teiste kogemus Teiste mistel tuleb neid siiski kasutada. Lisaks varustusele tagab armee vajalikud transpordivahendid. Vastavad sõiduvahendid tagatakse ka lennu- ja merekadettidele, kuigi näiteks merekadettidel on ka mõned päris oma laevad, sh kahemastiline purjelaev Royalist.

Regulaarseteks kooskäimisteks on tavaliselt koo- Kadetid laskeõppel 1944. aastal lide või omavalitsuse eraldatud ruumid. Ürituste aegu käiakse ka sõjaväebaasides ja polügoonidel. erines ehituselt tavapärasest armeerelvast selle poolest, et teatavate detailide puudumise tõttu Kuigi vabatahtlikud juhid on entusiastid, maksab tuli relv iga lasu järel käsitsi vinnastada. Sage- riik neile kompensatsiooniks ka (kohalikus mõis- date tõrgete ja suudmegaaside liiga suure ohtliku tes) väikese summa, mille suurus sõltub ametlikel kauguse tõttu otsustati üritustel osaletud päevadest (tasustamise ülempiir riti kadetiorga- valmistada uus modifi kat- 21 päeva aastas) ja auastmest. Toonitatakse aga, et nisatsioonide sioon L98A2, mis vahetas eelkäija välja 2009. aastal. raha ei saa olla motivaator – see on pigem kulude alaealiste liik- B Uus relv on poolauto- katteks ja tänuks. mete koguarv küünib maatne ja sellele saab üle 100 000, neile kinnitada lisaks pauk- Kadettide oma relv lisanduvad tuhanded moonakompensaatorile täiskasvanud juhid. ka spetsiaalse paukpadru- Kadettidele on välja mõeldud isegi oma käsitulirelv nitele mõeldud salve, ent Kadetid L98 Cadet General Puprose Rifl e. See on 5,56 mm puudub täägi kinnitus. sisenemas automaadi L85 (SA80) modifi katsioon. Esmane helikop- mudel L98A1 võeti kasutusele 1987. aastal ja see Kadettide relvastuses on veel 5,56 mm kergekuuli- terisse pilduja L86A1 LSW, laskeõppeks ka spordipüssid ja Chinook õhkrelvad. Inimesekujuliste sihtmärkide laskmine pole lubatud.

Kokkuvõtteks

Brittide kadetisüsteem on pika traditsiooniga, läbimõeldud ja tundub toimivat hästi. Kadetior- ganisatsioonide liikmeskond on küll väiksem kui kohalikel skautidel, kuid isamaalises noorsootöös on leitud kindel koht. Magnetiks on mehelik ja põnev paramilitaarne huvitegevus, mis ei lähe vas- tuollu ka rahvusvaheliste konventsioonidega.

Kasulikke järeldusi saame brittide kogemusest teha meiegi. Lääneriikide eeskujule tuginevat kadetindust Eesti minu arvates otseselt ei vaja, kuid juba olemasoleval ja traditsioonidega Noorte Kotkaste organisatsioonil on sealt võimalik õppust võtta küll.

Artikli koostamisel on võetud aluseks erinevatelt ametlikelt internetilehtedelt kogutud ja analüüsitud informatsioon.

30 Kaitse Kodu! 2/2011 Küberkaitseüksus püüab võrgupahalasi

AARE KIRNA MTÜ Arvutikaitse Küberkaitseliit aitseliidu küberkaitseüksus, mis ametlikult loodi alles käesoleva aasta algul (vabariigi Kvalitsuse 20. jaanuari määrus ja asutava kogu 5. märtsi koosolek) on väljaõppe ja praktiliste üles- annetega tegelnud juba mõnda aega. Üks selliseid üldkasulikke projekte on Snort4All ehk sisevõrgu turvarikete tuvastajate paigaldamine koolidesse ja teistesse asutustesse. ja abi turvarikke tuvastamisel ja likvideerimisel. Praegusaja pahavara ei kustuta nakatunud arvutist Tuvastatud turvarikete likvideerimine pearaskus andmeid ega kirjuta ekraanile napakaid sõnumeid jääb aga siiski kohapealse IT-tugiisiku ülesandeks. – selle eesmärgiks on jääda kasutajale märkama- Viimane saab vastutasuks parema ülevaate võrgus tuks, varastada andmeid, rünnata teisi arvuteid või toimuvast ebaseaduslikust tegevusest ja võimaluse täita muid, võrgu kaudu edastatavaid korraldusi. sellele kiiremini reageerida. Niisuguse pahavara saab kõige tulemuslikumalt leida võrguliikluse jälgimise teel. Praeguseks on KKL paigaldanud tuvastaja juba kuude Eesti kooli, peamiselt Tartu piirkonnas. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) tur- Paigaldamisjärjekorras on ootamas veel viis kooli. vaintsidentide käsitlemise osakond (CERT.EE) Näiteks Miina Härma Gümnaasiumis on tuvastaja varustab Eesti riigiasutusi turvarikete tuvastajaga, kaheksa kuu jooksul andnud teada 263 mitmesu- mis otsib võrguliiklusest ründemudeleid. Selle gusest turvaintsidendist. Snort’i-nimeline tuvastaja looja on AS Cyberne- tica ja see tehti valmis RIA projekti „Üle-eestilise Tuvastaja kuulab pealt sisevõrgust väljuvat liiklust. võrguseire info konsolideerimise ning töötlemise Pealtkuuldud andmeid, leitud konkreetseid turva- lahend“ raames. Selline tuvastaja, väljanägemiselt probleeme, infot sisevõrgu aadresside, topoloogia tavaline arvuti, paigutatakse asutuse sisevõrku ja ehituse kohta väljapoole ei edastata. Kesksele ning see annab välja raporteid ja muud infot serverile edastatakse ainult seireandmed. Kesk- avastatud turvaintsidentide kohta. Kohalikule server jälgib, et tuvastaja oleks töös ja edastaks administraatorile antakse detailne info, CERT.EE regulaarselt oma olekut. Tuvastaja ei salvesta ega keskserver saab statistilise kokkuvõtte. Saadud saada välja e-kirjade sisu, ei salvesta ega saada info põhjal avastab administraator kiiresti oma välja külastatavaid veebisaite ega muud kasutaja- sisevõrgus nakatunud arvutid ja saab probleemi tega seotud infot. Tuvastaja saadab CERT.EEsse kõrvaldada enne, kui nakkus ulatuslikumalt levib, ainult võimaliku viiruse märkamise fakti, ei midagi vältides seega ulatuslikumat materiaalset ja mai- muud. Ka kooli IT-tugiisik ei saa tuvastaja vahen- nekujunduslikku kahju. dusel näha meilide, veebiliikluse jms sisu.

Kuna CERT.EE hoolealusteks on eelkõige riigi- Mille poolest on tuvastaja parem kui viirustõrje? asutused, pakub Kaitseliidu küberkaitseüksus, Viirustõrje paigaldamine ja haldamine nõuab palju suupärasemalt Küberkaitseliit (KKL) koostöös tööd, samuti võib teatud liiki pahavara viirustõrje CERT.EEga samasugust tuvastajat ka munitsi- lihtsalt välja lülitada. Tuvastaja aga jälgib võrgu- paalasutustele (peamiselt koolidele). Tuvastaja liiklust kõrvalt ja reageerib kahtlasele käitumi- paigutatakse asutuse sisevõrku ning see jälgib seal sele, näiteks kui mõni sisevõrgu arvutitest võtab spetsiaaltarkvara abil võrguliiklust, otsides sellest ühendust pahavaravõrgu kontrollkeskusega. Ka rünnakumudeleid. Ründekahtluse korral saadab suurema epideemia või kavalama pahavara puhul, ta aruande asutuse sisevõrgu haldurile, rünnakute mis ohustab õpilaste turvalisust ja kooli rahakotti, statistiline kokkuvõte edastatakse perioodiliselt on see üks probleemi avastamise vahenditest. ka CERT.EE-le ja KKLile. Millist kasu saab antud projektist küberkaitseük- Küberkaitseliit paigaldab tuvastaja riist- ja tarkvara sus? Snort4All aitab meil välja arendada pahavara ning saab toetada ka vajalike harundite ja kommu- tuvastuse sensorsüsteemi paigaldamise võimekuse, taatorite muretsemisel tuvastaja ühendamiseks anda meie liikmetele selleks vajaliku väljaõppe ja arvutivõrku. Samuti pakub KKL vajadusel nõu kogemused.

Kaitse Kodu! 2/2011 31 Rännak-jooks korraldatakse kindral Aleksander Tõnissoni (sünd 17.04.1875) sünniaastapäeva puhul.

Võistluspaik on Pannjärve Tervisespordikeskus

Võistlusel on kolm raskusastet: militaarrännak 20 km rahvajooks 10 km lastejooks 3 ja 5 km

Rännak-jooksust võivad osa võtta kõik soovijad.

Registreerumine osavõtuks kuni 12.04.2011 AINULT EELREGISTREERUMINE!

Lisateave: www.alutaguse.ee Kaitseliidu Alutaguse maleva korrapidaja, tel 336 4281 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Veermik. T-80 roomikurattad on pisut suuremad kui T-64-l, samas väiksemad kui T-72-l. Kõige äratuntavam erinevus on roomikurataste vahed, mis eelkäijatel on Venemaa relvajõudude enimlevinud võrdsed, T-80-l aga ebaühtlased, nagu oleksid rattad kahekaupa paaris. soomusmasinate identifitseerimine V Kere. Väljalaskekollektor asub sarnaselt T-64ga kere tagumisel otsal, kuid on suurem ja silmapaistvam kui T-64-l. Torn. Infrapunaprožektor asub sarnaselt T-72ga paremal pool torni, mitte aga vasa- LAHINGUTANKIDE MARGID II kul pool, nagu see on T-64-l. Tekst: RIHO ÜHTEGI, kolonelleitnant Lahingutank T-90 elmises osas kirjeldasin vanema põlvkonna lahingutankide perekonda, mille T-90 on tegelikult sama tank mis T-72. Tema esialgne nimetus oli T-72BU. Pärast La- Ebaasmudeliks oli T-54. Selles osas tuleb juttu nüüdisaegsetest tankidest, mille hesõda nimetati tank ümber T-90ks, sest Iraagi kaotused Lahesõjas mõjutasid nega- esimudeliks on T-64. tiivselt T-72 eksporti. Seetõttu on T-90 baasmudel eristatav vaid mõlemale poole torni Kui T-54 perekond paistab silma lihtsuse poolest, siis T-64 perekond on märksa paigaldatud infrapunaprožektorite järgi, muud tunnused on tal samad mis T-72-l. T-90 keerulisem ja nüüdisaegsem. Säilitanud T-54 perekonnale omase madala silueti, on edasiarendus on T-90A: sellel on täiesti uudse lahendusega V-kujuline torn (vt joonis uue perekonna tunnusteks mitmed uuendused, nagu lisasoomus ja automaatlaadi- 8), millele võib olla paigaldatud silindrikujuline panoraamsihik (vaatlussüsteem) ja jaga kahur. T-64 oli esimene tank maailmas, millel oli automaatlaadija. See võimaldas mille aktiivsoomuse konteinerid on veelgi teravnurksemad ja massiivsemad kui eel- vähendada meeskonda neljalt liikmelt kolmele. Lisaks sellele sai tank keerulise mit- käijal. Kõigil T-90 modifikatsioonidel on säilunud T-72BMst alguse saanud lisasoomus- mekihilise soomuskatte, TBK- kaitsesüsteemi ja täiesti uue ruumijaotuse (näiteks juhi plaadid veermiku kaitseks. Kummalgi pool kere on kolm järjestikust plaati. asukoht on alates T-64st tanki kere esiosa keskel, mitte enam vasakul).

Lahingutank T-64 Kontrollküsimused T-64 on, nagu varasemadki tankid, jagatav kolmeks osaks: ees juhisektsioon, keskel 1. Kus asub tanki T-64 summuti? 2. Millisel tankil on täisnurkselt pööratud otsaga snorkel? relvasektsioon ja taga mootorisektsioon. Soomuk on Vene tankidele iseloomuliku ma- 3. Kummal pool kahurist asub tanki T-64 infrapunaprožektor? dala profiiliga (vt joonis 1), millel on rida iseloomulikke tunnuseid. 4. Kummal tankil on suuremad rattad, kas T-72-l või T80-l? Joonis 1. Tanki T-64 tunnused 5. Millisel küljel asuvad tanki T-72 baasmudelil kindlasti tööriistakastid? 6. Kas tank T-80 on T-72 või T-64 järglane? 7. Kummal pool kahurit asub tankil T-80 infrapunaprožektor? 8. Kuidas T-64-l ja T-80-l käiguosa järgi vahet teha? 9. Millise tanki edasiarendus on T-90? 10. Millise kujuga on T-90 uus torn?

Vastused: 1. Kere tagumisel otsal. 2. T-64-l. 3. Paremal pool. 4. T-72-l. 5. Paremal küljel. 6. T-64 järglane. 7. Vasakul pool. 8. T-64 roomikurataste vahed on ühtlased ja rattad väikse- Veermik. Kuus väikest ühtlaste vahedega roomi- mad, T-80-l on roomikurataste vahed ebaühtlased ja rattad on suuremad. 9. T-72. 10. V-ku- kuratast (1) ja neli ülemist tugiratast (2). Kummalgi juline. küljel kolm amortisaatorit: kahel esimesel ja kõige viimasel roomikurattal (3). Kere. Mürsukindlal esipaneelil V-kujuline vee- ja mudapiiraja (4), juhiluuk kere esiosa keskel (5), integreeritud kütusepaagid ja hoiukastid poritiibadel (6), külge- del veermiku kaitsekilbid (7). Radiaatorivõre on väike ja asub kohe torni taga (8). Heitgaaside kollektor kere tagaotsal (9), sellel on ka snorkli kinnituskoht (10). Torn. Madal ja lame torn, mille keskkoht on neljanda roomikuratta peal. Tihti on selle külgedel väiksemad laskemoonakastid (11). Komandöriluuk koos luugikupliga paremal pool (12), sihturi infrapunalatern kahurist vasakul (13). Torni taga tihti üks või kaks snorklit, üks neist tavaliselt täisnurkselt pööratud otsaga (14). Kahur. Kahuriraual on ejektor (15), kuid pole suudmepidurit.

8 1 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Veermik. Mõlemal poolel kuus võrdsete vahedega väikest roomikuratast ja neli tu- väljalaskeava vasakul küljel ja võrreldes T-64ga on kollektoriava palju suurem ja sil- giratast üleval, veorattad taga ning pingutusrattad ees. Hüdraulilised amortisaato- matorkavam. rid hakkavad silma esimesel, teisel ja kuuendal roomikurattal. Torn. Esimestel T-80 mudelitel on torni külgedel kokku kaksteist suitsugranaadisea- Kere. Täiskeevitusega kere teravnurkse mürsukindla esipaneeliga (kõnekeeles glas- deldist (seitse vasakul ja viis paremal), hiljem (uue torni puhul) pole sellest jaotu- siipaneel), millel on enamasti V-kujuline poriraud. Mootorijahutuse radiaator asub sest enam kinni peetud. Enamik T-80 mudelite torne on soomustatud. Uuematel kerel otse torni taga. Poritiibadel on sisseehitatud kütusepaagid ja tööriistakastid, T-80Udel on torni tagaküljele kinnitatud omapärane snorkel, mis meenutab ku- mis annavad kogu kerele voolujoonelisema kuju. Juhi asukoht on kere esimeses jult tagurpidi T-tähte ja kinnitatakse veekogu läbimisel mootorikattele. Vanematel osas kohe mürsukindla esipaneeli kohal tanki keskel, seal on juhiluuk ja kaheosa- T-80tel on kaks torukujulist snorklit, mis kinnituvad torni tagaküljel olevale alusele. line periskoop. Mürsukindlal esipaneelil on kahes servas lamp ning konksud traali Infrapunaprožektor asub nagu T-72-lgi kahurist paremal. kinnitamiseks. Vanemate tankide külgedel on kaitseplaadid (kummalgi pool kolm), hilisematel variantidel on kaitseplaat kogu veermiku ulatuses. Kere tagaotsale on Mille järgi eristada tanki T-80 varasematest mudelitest? võimalik kinnitada vaadikujulised varupaagid. Kuigi T-80 ja T-64 on väliselt väga sarnased, on neil mõned olulised erinevused, mis Torn on madal ja lame ning asub kere keskosas, keskkoht neljanda roomikuratta aitavad neil väliselt vahet teha, seda iga mudeli ja igasuguse lisasoomuse puhul. peal. Kõrgem luugikuppel asub paremal pool, laskuriluuk on ilma kuplita. Infrapu- naprožektor on kahurist vasakul. Torni külgedel on tihti välised laskemoonakastid ja Joonis 8. Tanki T-90 tunnused torni taga ühe või kahe snorkli hoidja. T-90 on T-72 modifikatsioon, seetõttu neil olulisi eri- Kahur. Vanematel tankidel on sirge eest kitseneva koonilise kujuga kahuriraud, mille nevusi ei ole. T-90 on alati aktiivsoomusega (1) ning T-90 (baasmudel) keskosas on silindrikujuline ejektor. Uuematel tankidel (T-64B) katavad kahurirauda talle ja T-72BMile omaste soomusplaatidega külgedel (2). Eristatav võib ta aga olla kahe infrapunaprožektori termokatted – kaks ejektori ees ja kaks pärast seda. Suudmepidurit kahuriraual ei ole. järgi, mis asuvad kahel pool torni (3). Tanki T-64 on mitmeid kordi moderniseeritud, kuid põhitunnused on siiski äratun- tavad (vt joonis 2).

Lahingutank T-72 Tank T-72 on enimlevinud tank Vene maavägedes. Tegu on erakordselt kerge tanki- ga, mis kaalub vaid 41 tonni. Võrreldes maailmas kasutatavate lahingutankidega on Joonis 2. Tanki T-64 modifikatsioonid

T-64 (baasmudel), tuntud ka kui objekt 432, kahuriga D-38 (115 mm) T-90A

T-64A, tuntud ka kui objekt 434. Erisuseks uus 125 mm kahur. Väli- selt äratuntav soomustatud külge- de järgi

T-64B, tuntud ka kui objekt 437. Vä- liselt äratuntav termokattega kahuri 2A46M järgi T-90A (uus torn)

T-90A on T-90 edasiarendus. Suurimaks erinevuseks on täies- ti uue lahendusega V-kujuline torn (4), millel on ka rohkem seadmeid. Muud tunnused on samad mis baasmudelil. Tornil T-64BV/T-64BM2, tuntud ka kui hakkavad silma aktiivsoomuse konteinerid (1), panoraamsihik objekt 447AM. Väliselt äratuntav (5), mis võib olla asendatud ka muude vaatlussüsteemidega aktiivsoomuskatte järgi (6), kahurisihik (7), öösihik (8, joonisel ainult pesa) ja kestahei- teluuk (9).

2 7 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

Lahingutank T-80 T-72 ka mõõtmetelt väiksem. Kuigi T-72 kuulub T-64 perekonda, ei ole ta loodud otse- Tank T-80 (enimlevinud modifikatsioon T-80U) on välimuselt küll T-72ga sarnane, selt T-64 baasil, vaid konstrueeriti paralleelselt sellega. Välimuselt jätkab ta Vene tan- kuid tehniliselt erinev. Vene tankidele omaselt on ka T-80 madala profiiliga, kuid ta kidele omast madala siluetiga profiili, mis on märgatavalt madalam kui teistel kesk- on oluliselt ruumikam kui T-72. Kui T-72 oli konstrueeritud lihtsa soomukina, mis mistel tankidel maailmas. Väliselt on T-72 üsna sarnane T-64ga. Tema põhitunnused pidi soodustama masstootmist, siis T-80 on ennekõike T-64 edasiarendus. Sarnasust on (vt joonis 3): T-64ga on näha ka välistest tunnustest, nagu T-64ga sarnanev käiguosa ja kere. Sa- Veermik. Alates T-64st on Vene tankidele omane roomikurataste ja väikeste tugi- mas torn on T-80 uuematel mudelitel (alates T-80Bst) üldjuhul teine, erinedes nii ratastega käiguosa. T-72-l pole tugirattaid tavalistelt näha (neid on erinevalt T-64st T-64st kui ka T-72st. T-80 on esimene Vene gaasiturbiinmootoriga tank, tema välja- kolm), sest nad jäävad külgmiste kaitseplaatide varju. T-72-l on kuus suuremat kum- laskekollektor asub sarnaselt T-64ga tanki taga. Alljärgnevalt T-80-le iseloomulikud mikattega roomikuratast. Näiteks T-64st eristub T-72 veermik just suuremate roomi- tunnused (vt joonis 7). kurataste olemasolu tõttu. Veoratas (ketiratas) on 14-hambaline. Veermik. Kuus roomikuratast mõlemal pool on suuremad kui T-64-l, kuid väikse- Kere. Tegu on traditsiooniliselt madala kerega, kus juhi koht on soomuki esiosas mad kui T-72-l, mistõttu erinevust näha on suhteliselt raske. Pigem on võimalik neid mürsukindla esipaneeli kohal keskel nagu T-64-l (juhiluuk, mille ees on periskoop). eristada selle poolest, et T-80 roomikurataste vahed ei ole ühtlased, nagu need on Samuti on mürsukindlal esipaneelil (glassiipaneelil) V-kujuline poriraud ning poritii- T-64-l ja T-72-l. Roomikurattad jagunevad kolmeks paariks, mille vahel on suuremad badele on integreeritud kütusepaagid ja riistakastid. Külgedele on vanematel tanki- vahed. Lisaks roomikuratastele on mõlemal pool ees pingutusratas ja taga veoratas del paigaldatud neli soomusplaati veermiku kaitseks, uuematel on külgi tervikuna ning üleval kannab roomikut kolm tugiratast. Viimased jäävad tavaliselt külgmiste kaitsvad soomusplaatidest põlled. Kuna T-72 mootor on suurem kui T-64-l, ulatub kaitsekilpide varju. jahutusradiaator erinevalt T-64st päris kere tagumise otsani. Ees, nina all on buldoo- Kere. Kere on väga sarnane T-64ga, kus juhi luuk ja periskoop asuvad ees keskel, serisahk. Traditsiooniliselt saab kere tagumisele otsale kinnitada kaks vaadikujulist mootori radiaatorivõre vahetult torni taga (erinedes sellega T-72st) ja teravnurkne varupaaki. Erinevalt T-64st, kuid sarnaselt T-55-le ja T-62-le on heitgaaside väljalas- esiosa V-kujulise porikaitsega mürsukindlal esipaneelil (glassiipaneelil). Nagu uue- kekollektor (summuti) toodud kere vasakule küljele poritiiva peale. matele tankidele kohane, on kütusepaagid integreeritud poritiibadesse ning kere Torn on lame ja ümara põhjaga nagu T-64-lgi ning selle keskkoht paikneb neljanda tagumisel otsal on vaadikujuliste varupaakide kinnituskohad. Kere tagumisel otsal roomikuratta peal. Komandöriluuk koos luugikupliga asub paremal poolel ja sellel asub ristkülikukujuline heitgaaside väljalasketoru, seega puudub tal T-72-le omane on igasse suunda vaatavad periskoobid. Luugi peal on infrapunaprožektor. Vasa-

Joonis 7. Tanki T-80 tunnused Joonis 3. Tanki T-72 tunnused Veermik. Kuus roomikuratast (1) ja kolm ülemist tugiratast. Kere. Mürsukindlal esipaneelil V-kujuline vee- ja mudapiiraja (2), esiotsa all sahk (3), juhiluuk asub kere esiosa keskel (4), integreeritud kütusepaagid ja hoiukastid poritiibadel (5), mootoriradiaator kere ta- gaotsas (6), külgedel veermiku kaitsekilbid T-80 erinevaid mudeleid (7), kere tagaotsal varupaagid (8), väljalas- T-80U (lisasoomusega) kekollektor vasakul küljel (9). T-80 (baasmudel) Torn. Madal ja lame torn, mille keskkoht on neljanda roomikuratta peal, üks riistakast taga ja teine paremal küljel (10), ko- mandöriluuk koos luugikupliga paremal T-80B (uue torniga) pool (11), sihturi infrapunalatern kahurist paremal (12), snorkel tavaliselt torni vasakul küljel (13). Kahur. Kahuriraual termokate ja ejektor T-80BV (aktiivsoomusega) (14), suudmepidur puudub.

T-80 (ülal T-80U) on äratuntav ebakorrapäraste roomikurataste vahede (1) ja väljaulatuva kollektoriava (2) järgi kere tagaosal. T-80M T-80Ust alates on iseloomulikuks tunnuseks tagurpidi T-tähe ku- (eksperimentaalmudel) juline snorkel (3), mis kinnitub torni tagaküljele. Alates mudelist T-80BV on torni vasakul poolel korv (4) seadmete hoidmiseks. T-80U iseloomulikuks tunnuseks on lisasoomus tornil (5) ja kerel (6) ning lisasoomuskate külgedel (7).

6 3 ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE ÕPPEMATERJALID KAITSELIITLASELE

kul poolel on ilma kuplita sihturiluuk. Sihturiluugi ees on periskoop ja laserkau- komplekt ainult vasakul pool torni, paremal pool see puudub. Selline muutus võimal- gusmõõtja. Erinevalt T-64st asub sihturi prožektor kahurist paremal. Niisamuti on das tornile paigaldada täiendava aktiivsoomuse. Radiatsioonikindla materjaliga on erinevuseks ainult kahe hoiukasti olemasolu torni külgedel: üks asub torni paremal moderniseeritud T-72-l kaetud ka juhiluugi ümbrus. poolel ja teine taga. Lühikene snorkel on kinnitatud tavaliselt torni vasakule küljele. Hilisematel variantidel (alates T-72Ast) võib snorkel olla torni taga ja sel juhul on Lisasoomusega T-72 hoiukast ka torni vasakul küljel. Torni peal on 12,6 mm kuulipilduja. Lisaks tavalisele soomuskattele võivad tankil olla ka komposiitsoomus ja reaktiiv- Kahur. Pearelvaks on 125 mm sileraudne tankikahur, mis on kaetud termoisolat- soomus (vt joonis 5). Juba T-72 baasmudelile on lisatud reaktiivsoomus ja seda on siooniga. Kahuriraua keskosas on silindriline ejektor ja raual puudub suudmepi- hiljem kasutatud iga modifitseeritud mudeli puhul. Tank T-72BM on sisuliselt sama dur. soomuk mis T-90. Viimane nimetus anti tankile pärast Lahesõda, kus T-72 sai Iraagi lüüasaamise tõttu negatiivse imago. Tanki T-72 modifikatsioonid Tanki uuendamist alustati peaaegu kohe pärast selle relvastusse võtmist. Kõrvuti Mille järgi eristada tanki T-72 tankist T-64? tehniliste uuendustega muutus ka tanki välimus. Juba T-72A-l on tugevdatud esisein- Kuigi T-72 ja T-64 on väliselt väga sarnased, on neil mõned olulised erinevused, mis tega torn, mis on kaetud radiatsioonikindla materjaliga. Snorkel on viidud torni taha aitavad neil väliselt vahet teha, seda iga mudeli ja igasuguse lisasoomuse puhul. Nen- tagumise riistakasti külge ja vabanenud kohale torni paremal küljel on kinnitatud lisa- deks tunnusteks on (vt joonis 6): riistakast. T-72B peamiseks erinevuseks varasematest mudelitest on suitsugranaatide Veermik. T-72-le on iseloomulikud suuremad roomikurattad kui T-64-l, kuigi mõle- mal tankil on lisaks roomikuratastele ka tugirattad. Joonis 4. Tanki T-72 modifikatsioonid T-72A ja T-72B Kere. T-64-l on väiksem mootor, mistõttu on tema jahutusradiaatori võre kohe torni taga. T-72-l on see aga kere tagumises otsas, sest mootor on, nagu Vene tankidel enamasti, suur. T-72 heitgaaside väljalaskeava asub kere vasaku küljel, T-64-l aga kere tagumisel otsal. Torn. Tanki T-72 peaprožektor asub kahurist paremal, T-64-l aga vasakul pool. Lisaks on tavaliselt erinevus ka torni külge kinnitatud riistakastides. T-72-l on kaks hori- sontaalselt piklikku laskemoona- või riistakasti, vanematel mudelitel torni taga ja paremal pool, uuematel mudelitel, millel snorkel asub torni taga, aga mõlemal pool torni külgedel. T-64-le on iseloomulikud väiksemad ruudukujulised kastid, mille arv T-72A ja T-72B torn on tugevdatud eest soomuskattega (1), torni mõlemal küljel varieerub. pealmist osa ja juhiluugi ümbrust katab radiatsioonikindel materjal (2), snorkel (3) on kinnitatud torni taha ja torni vasakul poolel on riistakast (4). T-72B erineb T-72Ast veelgi tahapoole nihutatud parem- poolsete kastide (5) poolest ja sellega, et paremal pole suitsugranaa- Joonis 6. Tankide T-72 ja T-64 erinevused tide komplekti (6), see on nihutatud taha vasakule (7).

Joonis 5. Tanki T-72 lisasoomusega mudelid

Tankide T-72 ja T-64 neli põhierinevust: T-64 roomikurattad on väiksemad ja laiema vahega kui T-72-l (1); mootori radiaatorivõre asub T-72-l kere tagumises otsas, T-64-l aga kohe torni taga (2); heitgaaside väljalaskekollektor asub T-72-l kere vasakul poolel, T-64-l aga kere taga (3); torni peaprožektor asub T-72-l kahurist paremal, T-64-l aga vasakul (4). Lisaks eelnevale võib olla muid tunnuseid, mille järgi tankimudeleid eristada, näiteks T-72 lamedam torn (5), T-64 T-72AV/T-72BV on vanemat tüüpi reaktiivsoomusega Tanki T-72BM iseloomulikeks tunnusteks on reak- väiksemad ja ruudukujulised riistakastid (6), T-72 radiatsioonikindel kattematerjal (7), T-64 täisnurkselt keeratud tank. Reaktiivsoomus katab torni ja kere esiosa (1). tiivsoomus tornil ja soomusplaadid külgedel (2). otsaga snorkel (8) jne, kuid need tunnused võivad puududa või olla varjatud (näiteks lisasoomusega).

4 5 Sõjapidamine X Eesti kaitsmisest sõjas ja rahus 2

RENE TOOMSE, kapten Haritud sõdur Eesti rahvas kaitseb end igal ajal, igal juhul tema süsteemide vastu panevad ta oma kavatu- ja igal viisil ükskõik kui ülekaaluka vastase sest loobuma? vastu, kes ohustab eesti rahva ja kultuuri püsimajäämist. Aslaavia rahvaarv, majanduskasum ja sõjaline võimsus on kordi suuremad Eesti vastavatest Kirjutise autori nägemus riigikaitse alusdeklaratsioonist näitajatest. Riigi poliitilised eesmärgid on kantud soovist taastada endisaegade suurus ja võimusus, elle jätkuartikli eesmärk on analüüsida et rääkida otsustavalt kaasa maailma asjades. Kuna ülekaaluka vastase strateegilise süsteemi iga võimu saavutamise püüdlus loob vastasseisu Svõimalikke nõrkusi ja oma eesmärke ning teiste „mängijatega“, tekib vastasseis ka uue tegi- neist lähtuvalt sünteesida võimalikud strateegi- jaga ja oht talle. Seetõttu on Aslaavial vaja luua ja lised kontseptsioonid sõjapidamiseks. Sõjaliste tugevdada geopoliitilist puhvetsooni enda ümber, strateegiate eesmärk on muuta Eesti sõjaline milleks on kõige sobivamad naabruses asuvad võitmine vastasele nii raskeks kui võimalik. (Kuigi väikeriigid (sealhulgas Eesti). Selleks on vaja saa- ambitsioon on alati sõda ära hoida, pole garantiid, vutada teatav kuulekas meelsus nn puhverriikides, et oleme võitmatud, seega ei tohi selles ka pimesi mille loomise meetoditeks on majanduslik ahista- veendunud olla.) mine, propaganda, poliitiline mõjutus ja äärmise abinõuna sõjaline surve. See on vastase rahuaegne strateegia iga naaberriigi suhtes eraldi, kusjuures Aslaavia mudel oluline on killustada väikeriikide ühtsus olulistes küsimustes, näiteks välis- ja julgeolekupoliitikas. Kuna Eesti ei ole ühegi riigiga sõjajalal, ei ole kor- rektne nimetada võimaliku vastasena mõnd konk- õjaliste strateegiate eesmärk on muuta vas- reetset maad. Seepärast lähtugem, nagu eelmises tasele Eesti sõjaline võitmine nii raskeks kui osas, tinglikust Aslaavia riigist. Tingimuseks olgu Svõimalik. see, et Aslaavia on Eestist suurem nii territooriu- milt kui ka rahvaarvult. Aslaavial on omapärane arusaam demokraatiast, mis ei ühti Eestis mõiste- Selleks rakendatavad vahendid ja varud hõlmavad tavaga, ja riikide vahel valitseb pinge, mis on tingi- vastavaid ametkondi ja eriteenistusi, kes hoolikalt tud ajaloolistest ja kultuurilistest erisustest. Aslaa- analüüsivad ja planeerivad väikeriikide mõjutamist via relvajõud on arvestatavad maailma mastaabis nii suunatult iga riigi vastu (otsene mõjutus) kui ka ja nende arsenali kuulub ka tuumarelv. Viimastel globaalselt (kaudne mõjutus), luues igale sõnumi aastatel on Aslaavia relvajõud osalenud mitmes saajale (mõjutatava riigi rahvas, tema liitlased ja lokaalses ja regionaalses konﬂ iktis, seega on relva- ka mõjutust teostava riigi rahvas) negatiivse pildi jõud omandanud ulatuslikke kogemusi sõjapida- vastupunnivast väikeriigist, et valmistada ette miseks nii konventsionaalselt kui ka sissivastases moraalne pinnas sõjaliseks konﬂ iktiks, kui seda on võitluses. Hetkel on Aslaavia relvajõududes käimas vaja rakendada. ulatuslik reform, millel tundub olevat mitmeid paralleele Ameerika Ühendriikide aastatetaguste Kui eelnev rahuaegne strateegia ei ole piisavalt arengusuundadega, mis küll praeguseks on jäänud efektiivne, on võimalik otsene sõjaline mõjutus. tagaplaanile. Tänapäeval ei ole ilma õigustatava põhjuseta teise iseseisva riigi vallutamine kasumlik mit- Meeldetuletuseks eelmises osas esitatud peamised metel poliitilistel ja majanduslikel kaalutlustel. strateegilised küsimused võimaliku vastase kohta Mõtlematu rünnak võib põhjustada suuremat kui analüüsi alguspunkt. kahju maailma mastaabis, mis on siiski peamine tegevusareen, kuid järeleandlikkusele sundiv Millised on vastase eesmärgid, varud ja meeto- karistusoperatsioon on täiesti reaalne. Piisab vaid did? luua sobiv stsenaarium ja kontekst, mis annab kas Milliseid võitlusviise ta kõige vähem eelistab ja või küsitava õigustuse operatsiooni teostamiseks, milleks ta ei ole hästi valmistunud? ja lühiajaline sõjaline rünnak on mõeldav. Alati Millised on tema süsteemi nõrgad kohad? Mida saab hiljem vabandada või õigustada, kuid tegu ta kõige rohkem kardab? Millised tegevused on tehtud. Aslaavia, omades arvestatavat sõjalist

Kaitse Kodu! 2/2011 37 Haritud sõdur ILLUSTRATSIOONID: JAAN RÕÕMUS ILLUSTRATSIOONID:

potentsiaali ja ka tuumaarsenali, ei oleks kindlasti lisemalt lahendusi, kuidas olla tegelikult suurem, soovitud sõjaline vastane ühelegi lääne suurriigile. tugevam ja kaitstavam, kui seda võiks eeldada vaid territooriumi ja rahvaarvu järgi. Aslaavia relvajõud eelistavad pidada konventsionaa- lseid lahinguid, kuid samas on kauakestnud sissi- See nõudmine kehtib nii diplomaatilises suhtluses, konﬂ iktid riigi teistes piirkondades õpetanud ja aren- majanduses, informatsiooni valdamises kui loomu- danud ka irregulaarsete jõududega võitlemist. Siiski likult ka sõjaliste võimete arendamises eesmärgiga ei ole ühe sissivõitluskolde lisandumine mingil juhul tagada rahva ellujäämine tegelikult anarhistlikus vastuvõetav ja kujutab Aslaavia riiklusele suuremat ja omakasupüüdlikus maailmas. Strateegiate kui probleemi kui väikesearvulise konventsionaal se põhimõtteliste tegevusplaanide peamine nõue on sõjaväega lahingute pidamine. Mingil juhul ei saa see, et iga tegevus ja seda toetavad vahendid peavad Aslaavia lubada endale uute terroristlike rühmi- olema suunatud lõppeesmärgi täitmisele. Seega ei tuste tekkimist, mis võivad ole strateegia osad need vahe-eesmärgid, tegevu- änapäeval ei ole sisse imbuda tema territoo- sed, ettevalmistused või olemasolevad võimed, ilma õigustatava riumile ja tekitada kaost ning mis ei ole kas või kaude seotud suure eesmärgiga. ebastabiilsust riigi niigi hapras See on ballast, millest tuleb vabaneda. Strateegiate Tpõhjuseta teise poliitilises ja sotsiaalses tasa- kujundamisel muutub sellest arusaamine eriti iseseisva riigi valluta- kaalus. Aslaavia sisejulgeolek oluliseks, sest igal strateegial ja igal neist tuleneval mine kasumlik mitme- on nõrk, sest vastutavad amet- tegevusel on oma kindel tähtsuse järjekord. Eesti tel poliitilistel ja majan- konnad on korrumpeerunud. oludes võiks strateegiate ja doktriinide raammudel duslikel kaalutlustel. Mitmed terrorirünnakud riigi kujuneda järgmiselt. pealinnas on toonud esile süs- teemi nõrkused selliste ohtude Rahvusvahelisi leppeid ja demokraatlikke põhimõt- ennetamisel. Riiklikul tasandil on üks suurimaid teid järgiva riigina on kõrgeim doktriin ÜRO harta ohtusid oma rahva rahulolematuse kasv võimul ja sellest lähtuvad kokkulepped ning konventsioo- oleva grupiga ning erinevate sise- ja välisfaktorite nid (rahvusvaheline õigus). Järgmiseks aluseks mõjul võimalik ulatuslik mäss võimuvahetuseks. on Eesti Vabariigi põhiseadus, mis on käsitletav Samas, kuna läänelikumate vaadetega opositsioon kui rahvusdoktriin, sätestades eelmainitud ülima on piisavalt nõrgestatud valitseva klanni poolt, ei eesmärgi ja riigi toimimise mehhanismid. Otseselt pruugi olukord ka rahvaülestõusu korral paremaks põhiseadusest tulenevate riigi eesmärkide kaitseks muutuda. Vastupidi, tervet Aslaaviat võib tabada on loodud ja kinnitatud julgeolekupoliitika alused, kaos ja anarhia, mis võib laieneda ka spontaanselt kuid siin saab küsida, kas ei oleks tarvis ka vahe- väljapoole riigipiire. pealset rahvusstrateegiat. Sellist ühiskondlikult kokkulepitud pikaajalist kava, mis sätestab riigi pika perioodi ambitsioonid, eesmärgid ja plaa- Eesti võimalikud strateegiad sõjas ja rahus nid nendeni jõudmiseks? Midagi sellist, mis on rakendatav, üheselt mõistetav, ja mis peamine, Strateegiate olemusest ja teooriast sai kirjutatud põhimõttelistes küsimustes päevapoliitilist või eelmises osas. Liikudes konkreetselt Eesti võima- valimiseelset kemplemist välistav?1 Midagi sellises luste juurde, tuleb üle korrata riigi peamine stratee- skaalas on teinud meie naabrid soomlased, kes on giline eesmärk, milleks on Eesti rahva ja kultuuri oma kontseptsioonis „Tehtäva Suomelle“ seadnud püsimajäämine. Kunagi ajaloos, nii ka mitte täna, rahvuslikud ambitsioonid palju pikemale ajale kui pole püsimajäämiseks (loe: ellujäämiseks) piisanud järgmised valimised.2 paigalseismisest, seega on vaja pidavalt liikuda ehk areneda koos muutuva maailmaga. Sellest tulene- Lähtudes põhiseaduses püstitatud eesmärgist ja valt peab väiksem riik kui paratamatult nõrgem juhistest, on kujundatud riigi julgeolekupoliitika pool otsima rahvusvahelistes suhetes palju energi- alused, mis on käsitletav kui üldine julgeoleku-

1 Laaneots, Ants 2011. Eesti vajab pikaajalist riigikaitse kokkulepet. Kaitseväe juhataja kõne Eesti Vabariigi aastapäeval kaitsejõudude paraadil 24. veebruaril ( http://www.mil.ee/?id=3279). 2 Tehtävä Suomelle (http://www.tehtavasuomelle.ﬁ /).

38 Kaitse Kodu! 2/2011 doktriin. Selle doktriinilisi printsiipe järgides on Joonis 1 omakorda loodud praegune riigikaitse strateegia, Eesti julgeoleku tegelikud alustalad millel vaatamata nimele (strateegia kui põhimõtte- praktilisel tasandil line plaan) on rohkem julgeolekudoktriini kitsama valdkonna ehk kaitsepoliitika tunnusjooni ning mis ei sea ette väga konkreetseid tegevusi kaitseks välis- ja siseohtude vastu.3 Siiski on see dokument, EESTI JULGEOLEK vaatamata mõnelegi puudusele ja küsitavusele, suur kvalitatiivne samm edasi. Haritud sõdur

Kaks versus kolm julgeoleku alustala

Kehtiv riigikaitse strateegia näeb Eesti julgeoleku alustaladena kaht peamist sammast, milleks on ühelt poolt kollektiivkaitsesüsteemi tõhusus ja teisalt esmane iseseisev kaitsevõime.4 Siiski tuleks jagada need alused kolmeks sambaks, mis aitaksid heidutus kaitse Reaalne kollektiivkaitse Reaalne tuua rohkem selgust riigikaitse planeerimisse ja ka kaitse Esmane iseseisev tegevusse nii rahu kui ka sõja korral. Need kolm ja iseseisva Kollektiivkaitse oleksid kollektiivkaitsesüsteemi ja ka iseseisva kaitsevõime tõhus heidutus, esmane iseseisev Integreeritud välis- ja kaitsepoliitika kaitsevõime ja reaalne kollektiivkaitsevõime sõja korral. Sama oleks ka nende sündmuste tõenäoline toimimise järjekord ja see on vihje prioriteetideks. on esmasel iseseisval kaitsel seda etappi võimaldav roll. Teiste sõnadega: kui esmane iseseisev kaitse Kollektiivkaitse koosneb alati kahest eraldiseisvast ebaõnnestub, ei saa tõenäoliselt rakenduda ka komponendist, millest esimene on heidutus. Selle reaalne sõjaline kollektiivkaitse. Omaette küsimus eesmärk on kujundada iga oma tegevusega potent- on, kas see iseseisev kaitsesüsteem peab kopee- siaalses vastases veendumust, et sõjaline kalla- rima liitlassüsteemi või peab looma iseseisvalt ja letung ei ole otstarbekas. Vastupidi, sõja korral kohalikke olusid arvestades kõige tõenäolisemalt ületavad kahjud tõenäolise kasu. Heidutus peab toimivad meetodid ja arendama vahendid, mis ka olema ka iseenesest reaalne, sest kui vastane seda tegelikult paneksid võimaliku vastase raskustesse. ei näe, kuid veel olulisem, ei saa aru ohust endale Ka tuleks seda iseseisvat esmast kaitsevõimet juhul, kui ta ründab, pole sellest mingit abi. vaadata aspektist, et esmane iseseisev kaitse võib muutuda püsivaks ehk pikaajaliseks.5 Igal juhul Teine komponent ehk reaalne sõjategevusvõime tuleb arvestada võimalusega, et tuleb oma jõudu- ei pruugi kollektiivkaitsesüsteemis tingimata ja dega hakkama saada kuni sõja lõpuni. automaatselt realiseeruda võrdväärselt heidutu- sega. See on tõenäoliselt oodatust erinev ja halvimal juhul mittetoimiv (ei tasu unustada, et NATO Sõjapidamisdoktriini postulaadid teeb otsuseid konsensuse põhimõttel ja kui mingil põhjusel jääb kas või üks liige eriarvamusele, on see Kehtiva riigikaitse strateegia (kaitsepoliitika) juba tõsine probleem rünnaku all olevale riigile). alamdokumendiks võiks omakorda olla sõjapida- Küsimus ei ole mitte liitlasvägede sõjalises võime- misdoktriin, mis selgelt ja üheselt looks kõigile kuses, vaid eelkõige liitlasriikide individuaalsetes riigikaitses osalejatele arusaama, mida tähendab poliitilistes otsustes. Seega on alati olemas ka kõige sõda Eesti seisukohalt, kuidas ja milliste reeglite halvema stsenaariumi tõenäosus, mis tähendab, et järgi Eesti enda kaitsmiseks võitleb. Lisaks sõja reaalne kollektiivkaitse ei hakkagi tööle. Sellega olemuse deﬁ neerimisele peaks see doktriin andma peab iga väikeriik ka sama reaalselt arvestama, mis alustõed ehk põhiprintsiibid, kuidas me mõtleme, juhib riigikaitselise mõtte sellele, et tegelik raskus- võitleme, valmistume ja harjutame. kese (centre of gravity) on iseseisev kaitsevõime, mitte kollektiivkaitse. Eesti sõjapidamise doktriini soovituslikud põhi- printsiibid: Isegi kui kollektiivkaitse sõja korral rakendub ja liit- initsiatiivi, hajutatuse, loovuse ja usalduse õhk- lasväed on valmis tulema füüsiliselt appi Eesti ter- konnas kõigi ühine suunatus suurimale eesmärgile ritooriumi vabastamiseks sissetunginud vastasest, – riigi, rahva ja kultuuri püsimajäämisele;

3 Strateegia on tegevusplaan, mis ühendab meetodid ja vahendid eesmärgi saavutamiseks ajas ja ruumis. Vaadeldav Riigikaitse strateegia on oma sõnastuselt deklaratiivne (…peab tagama…, …tuleb saavutada… jne), mitte korraldav (aastaks 2013 on arendatud välja võime X jms). 4 Riigikaitse strateegia, p 20 ja 33, (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 5 Vt Toomse, Rene 2010. Esmane kaitsevõime. Kaitse Kodu! 6, lk 33–36.

Kaitse Kodu! 2/2011 39 iga vastase heidutamine selgepiirilisuse puudumise kaudu; valmidus võidelda kogu lahinguruu- mis, sõltumata rindejoonest; aktiivne maailma ja vastase arvamuste kujunda- mine nii rahus kui ka sõjas; oma moraalse palge säilitamine nii rahus kui ka sõjas; sõjaõiguse järgimine; vastase üllatamine ja hajutamine uudsete strateegiliste ning taktikaliste lähenemistega, klas- Haritud sõdur sikaliste lahenduste vältimine; oma tugevuste suunamine vastase nõrkuste vastu, vastase tugevuste vältimine ja nende kurnamine kergemini haavatavate võimete kaudu; strateegiliste ja operatsiooniliste häirete tekita- tiivkavad on juba täpsed plaanid, kus on kirjas ajas mine vastase kodumaal; ja ruumis tegutsevad üksused.8 Loomulikult on need plaanid salastatud. vastase süsteemide „röövimine“ ja nende kasutamine vastase enda vastu; Siiski peaksid eelmainitud strateegilised kontsept- liitlaste saabumiseks varuplatvormide loomine ja sioonid olema avalikud ja seda kolmel põhjusel. varjamine; Esiteks on need üldised juhised, mis lühendavad jõudude säästmine pikaajaliseks võitluseks, pidev tunduvalt iga riigikaitsja orienteerimisaega konk- vägede taastootmine sõja ajal.6 reetse operatiivplaani kättesaamisel. Teiseks, kui sobivat konkreetset plaani ei ole või olemasolev ei toimi, saab iga allüksus selle kiirelt endale ise luua, Eesti võimalikud sõjalised strageegiad järgides kehtivat strateegiat. Kolmandaks kujun- dab tõsiste ja toimivate üldiste strateegiate avatus Eelmainitud doktriin peaks andma juhised erine- (eriti sõjapidamismeetodite osas) vastase reaal- vatele sõjalistele raamstrateegiatele, mis on juba sustaju ehk mõjub heidutusena. Siiski ei tohi neis konkreetsemad tegevuskavad erinevates tingimus- kirjas olla detaile, mida vastane saaks ära kasutada tes. Need strateegiad saab jaotada kolme gruppi: kui nõrkusi. esmase kaitse strateegiad, kollektiivkaitsestratee- giad ja rahvusvaheliste operatsioonide strateegiad (nii sõjas kui ka rahus). Need kõik peavad olema Siseriikliku õiguse roll omavahel seotud ja piisa- ehtiv riigikaitse valt paindlikud, et tagada Siseriiklikud õigusaktid, mis puudutavad riigikait- strateegia näeb kas rakendamine koos või set, peavad lähtuma eelmainitud doktriinidest ja sujuv üleminek ühelt teisele strateegiatest ning olema loodud nende toetuseks. Eesti julgeoleku K ja vajadusel ka tagasi. See on oluline järjekord, sest ei saa luua edukat alustaladena kaht pea- sõjapidamisstrateegiat, kui oma riigi seadus seab mist sammast, milleks on Eelmainitud sõjapidamisst- rumala piirangu vajalikule meetodile, mis võib ühelt poolt kollektiivkait- rateegiad oleksid põhimõt- saada sõjategevuses määravaks.9 7 sesüsteemi tõhusus ja telised tegevuskavad, mis loovad kooskõlas kõrge- Samavõrd kui meetodite kaalutlust, tuleb silmas teisalt esmane iseseisev mate doktriinidega selged, pidada ka füüsilist riigikaitset teostavate kaitse- kaitsevõime. kuid üldised tegevusjuhised väelaste ja kaitseliitlaste sotsiaalseid garantiisid, et erinevates olukordades nii tagada riigikaitse teoreetiline ja praktiline areng. vägedele kui ka kogu rah- Kui inimesed süsteemis ei püsi ega arene, on ka vale. Erinevad strateegiad koosnevad omakorda reaalne kaitsevõime nõrk. kontseptuaalsetest alajaotustest, mis täpsustavad tegevusi ja keskendavad riigikaitsjaid just sellises olukorras parimatele taktikatele, et olla endiselt Liitlasdirektiivid ja -doktriinid eesmärgile suunatud ka siis, kui jooksva juhtimise skeem kokku kukub. Nendest strateegiatest saavad Tekib ka küsimus liitlaste, st NATO ja Euroopa omakorda paljude operatiivkavade alused. Opera- Liidu lepete, doktriinide ja direktiivide kohast

6 Kombinatsioon Liddell Harti, Mao Zedongi, Ferdinand Fochi ja John Boydi seiskohtadest (kursiivis autori täiendused). 7 Riigikaitse strateegia, p 102 (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 8 Riigikaitse strateegia, p 103 (http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/kaitseministeerium/ Riigikaitse%20strateegia.pdf). 9 Praeguse kaitseväe korralduse seaduse 4. peatükiga „Kaitseväeluure“ seatud elementaarse luuretegevuse piirangud on absurdsed ja ebapädevad: näiteks § 37 lg 2 ei luba mingisugust inimluure (inimallikate küsitlemine) tegevust Eesti territooriumil, mis tähendab, et seadusega on keelatud ka oma rahvusest talumehelt küsida, ega ta siinkandis vaenlast näinud ole. 40 Kaitse Kodu! 2/2011 ning hierarhiast Eesti süsteemis. Selge on see, et universaalseid doktriine ei saa üks ühele kasutada ükski vägi, sest igaühel on omad erisused. Kuigi rahvusvahelised lepped on põhiseaduse kohaselt vastuolu korral üle siseriiklikest õigusaktidest,10 ei teki siin tegelikult vastuolu. Kui ka NATO või Euroopa Liidu doktriinid on ratiﬁ tseeritud, tuleb neid tunda ja neist võtta kasutusele just see, mis sobib ja töötab, samas seda siiski kultuuriruumi ja olukorda mugandades. Haritud sõdur

Oluline on teadvustada, et liitlasdoktriinide olemasolu ei vabasta sisemaisest riigikaitselisest mõtlemisest ja oma unikaalsetest taktikalistest lahendustest. See töö saab paraku olema pidev ja lõputu ning arenguruumi on Eesti sõjameestel veel põhjustab sissetungijale suurimaid raskusi ehk siis piisavalt. kogu sõjategevus asetub vastase suhtes sellisesse positsiooni, millega ta ei ole valmis võitlema ja mille tagajärgi ta endale lubada ei taha. Just siin Riigikaitse arengukava alused on vaja Eesti eesmärkide saavutamiseks nutikalt arendada ja ühendada taktikad ning kõik saadaole- Alles pärast kõiki eelnevaid tõuseb aktuaalseks vad varud. riigikaitse arengukava (siiani sõjalise kaitse arengukava),11 mis peab lähtuma kõigest eelmainitust Järgnevates osades tulevad käsitlusele ülalkirjel- kogumis. Kuna vajalikud võimed selguvad tege- datud võimalike sõjaliste strateegiate olemus ja likult alles pärast strateegiliste kontseptsioonide sisu ning seotus ja teatud tingimused ühelt teisele kujundamist ja nende testimist sõjamängudes, üleminekuks. Ka liigub arutelu operatsioonilistele saavad võimete loomiseks ja tugevdamiseks vaja- ja taktikalistele aspektidele Eesti kaitsmisel. likud arendused lähtuda siiski vaid vajalike tegevuste selgetest plaanidest. (Järgneb)

Selline lähenemine võtab võimaluse luua või- meid kellegi isikliku eelistuse järgi, nagu kahjuks mõnegi võimega on minevikus juhtunud. Just eelmainitud järjekord osa strateegilisest ja seega eesmärgile pühendunud lähenemisest, mis aitab kõige optimaalsemal viisil kasutada aega ja piira- tud varusid.12

Kokkuvõtteks

Selle osa kokkuvõtteks saab öelda, et strateegilisi valikuid on alati rohkem kui üks või kaks. Neid lausa peab olema rohkem, sest iga olukord on unikaalne ja universaalseid lahendusi pole olemas. Samas on oluline säilitada paindlikkus liikumiseks erinevate strateegiliste kontseptsioonide vahel. Riigikaitselises mõtlemises on tähtis keskenduda esmase iseseisva kaitsevõime tõsisele ülesehitu- sele, andes sellega ka olulise panuse heidutusse. Hetkedel, kui kollektiivkaitse reaalne kaitsevõime võib olla nõrgem, tuleb riigi oma kaitsevalmiduse ja -võimetega tugevdada sõda ärahoidvat heidutust.

Samas peab säilima ka riigi reaalne kaitsevõime sõja korral ja seda sellise strateegia valikuga, mis

10 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 (https://www. riigiteataja.ee/akt/12846827). 11 Riigikaitse strateegia, p 100 (http://www.valitsus. ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/ kaitseministeerium/Riigikaitse%20strateegia.pdf). 12 Strateegilisteküsimuste järjekorda vtToomse, Rene 2011. Sõjapidamine IX: Eesti kaitsmisest sõjas ja rahus 1. Kaitse Kodu! 1, lk 37. Kaitse Kodu! 2/2011 41 Naiskodukaitse

Merereis, mis venis pikale, aga osutus tõhusaks FOTOD: KATI OJAVER-HEIDEMANN KATI FOTOD:

KATI OJAVER-HEIDEMANN kokku monteerima. Liimimistehnikat edukalt Nakskodukaitse Lääne ringkonna Haapsalu joakonna juhatuse kasutades saime valmis kaks uhket plakatit. Poole liige kleepimise ajal tuli kellelgi tore idee, et ehk oleks võimalik kaptenisillale ekskursioonile minna. aiskodukaitse Lääne ringkonna Hiiumaa Tiina Leesik käis korra ära selgus, et oligi võimalik. jaoskonna liikmete õppepäevale ja külali- Kapten isiklikult võttis meid vastu. Põnev oli kõiki Nsena Hiiumaa jaoskonna üldkoosolekule oli neid kange ja nuppe vaadata ning küsimusi kapte- mandrilt ehk Läänemaalt minejaid kümmekond. nile jätkus kuhjaga. Start oli varajane, praam väljus Rohukülast kell 6.30. Tagasi oma kohtadel, võttis instruktor Svetlana Mustkivi kotist Naiskodukaitse Lääne ringkonna Pisut mööbeldamist ja olimegi kõik ühe pika laua aastaplaani ja tegime sinna täiendusi. Ka ring- taha ära mahutatud. Poolteist tundi möödus märka- konna meediaplaan sai kokku pandud. matult, lobisedes ja naljatades. Aga siis tegi praam Läänemaa jõnksti ja edasi liikusime teosammul, ikka 20 meet- Et aga kõhud olid vahepeal tühjaks läinud, kuigi naiskodukaitsjad rit edasi ja 10 tagasi. Nii järgmised 2,5 tundi. kõik Grete võileivad pisteti ühiselt kohe algul pints- Hiiumaale sõitva lisse, tõi Svetlana otsustavalt autost ära ühe kahest Kraamisime välja kaasavõetud fotod oma eelmise praami kapteni- suurest kringlist, mis hiidlastele külakostiks kaasa sillal aasta tegemistest-toimetamistest ja asusime neid olid võetud, ja maiustamine võis alata. Nii jõud- simegi nelja tunni pärast mõnusalt täis kõhuga Hiiumaa pinnale. Veel pool tunnikest jäiselt lumist maanteed ja olimegi Kärdla nukuteatris, kus meid juba kannatamatult oodati ja rõõmuhõisetega vastu võeti.

Siis paluti teatrisaali astuda, kus meid tervitas Kärdla nukuteatri grand old lady Lea Sibul-Poola ehk kõigile koduselt tädi Lea. Ta on kogu oma pika ja tööka elu pühendanud teatrile, nukkudele ja lastele. Ta on lavastuste autor, nukkude valmistaja ja noorte näitlejate koolitaja. See on vapustav, kuidas vana daami hääl lööb helisema ja silmad särama, kui etendus algab ja ta lavale astub. Kõik temas on ehe ja väärtuslik ning iga päev temaga koos on mingil viisil õpetlik.

Tagasitee läks juba ludinal. Praam sõitis kogu tee ainult edaspidi ja Rohuküla sadamasse jõudsime tavapärase tunni ja 45 minutiga. 42 Kaitse Kodu! 2/2011 Naiskodukaitse

Hiiumaa naiskodukaitsjad FOTO: KATI OJAVER-HEIDEMANN KATI FOTO: vaagisid mulluseid tegemisi

HELJA KAPTEIN küllakutset,“ märkis Lääne ringkonna aseesinaine Karin Rünkorg. ääne ringkonna Hiiumaa jaoskonna naiskodukaitsjate üldkoosolekule lisasid vürtsi Hiiumaa jaoskonna möödunud aasta tegevus hin- Lsamal päeval korraldatud peakatte ja jala- nati väga heaks. „Ettevõtmisi oli ja baasväljaõppe varjude kaunistamise kursus ja Kärdla nukuteatri kõik neli moodulit on täidetud,“ põhjendas inst- etenduse vaatamine. Nukuteatri hing Lea Poola- ruktor Svetlana Mustkivi. Naiskodukaitse toetab Sibul oskab igas vanuses külastajaid üllatada. ühiskonna ja isiksuse arengut koolituste kaudu. „Seekord oli raskuspunkt Kersti Ojasalul,“ sõnas „Iga liige leiab endale meelepärase tegevuse,“ kin- nukuteatri asutaja ise. Naiskodukaitsjad maalisid nitas ka Rünkorg. „Aastate jooksul olen saanud Ojasalu näpunäidetel jalavarjudele ja jalgrattakiiv- põnevaid teadmisi ja rohkelt kogemusi,“ meenutas ritele lilli, lippe jm. „Kohe rõõmsam sõitma minna,“ ta. „Koos tegutsemine ja enesetäiendamine suu- kinnitas naiskodukaitsja Ulvi Kark-Jaarma, kes ka rendavad liikmete toimetulekut erinevates olukor- oma kodutütardest tütred kaunistamispisikuga dades,“ kinnitas ka Laide. nakatas. Pärast kunstitundi mängisid noored nukunäitlejad katkendi „Lumivalgekesest“. Alutaguse ringkond Jaoskonna üldkoosolek oleks pidanud käsitöö- tunnile eelnema, aga et Lääne ringkonna esinaise Avinurme jaoskonna naiskodukaitsjad lasksid 26. veebruaril Veneveres vastlasliugu ja pidasid seltsima- ja instruktori (kes samuti jaoskonna koosolekul jas naistepäeva.

osaleda tahtsid) merereis Haapsalust Hiiumaale Uudised kujunes oodatust pikemaks, tuli päevakava muuta. „Seekord kestis sõit lausa neli tundi,“ sõnas Nais- kodukaitse Lääne ringkonna instruktor Svetlana Harju ringkond Mustkivi. Teisel pool merd elavad inimesed ei saa aru, et selline ongi hiidlaste igapäevaelu. Ringkonna 13 vastset liiget läbisid 5. ja 6 .veebruaril Naiskodukaitse baasväljaõppe I mooduli (organisat- siooniõpe), koolitajateks Harju maleva kaitseliitlased. Oma lipu saamine oli Läänemaa naiskodukaits- jatele eelmise aasta tipphetk. „Suur ja pühalik Ringkonna avalike suhete, toitlustamise, meditsiini üritus,“ lausus Naiskodukaitse Lääne ringkonna ning side- ja staabitöö erialarühmade juhid arutasid esinaine Mare Laide. Teine oluline ettevõtmine 26. veebruari õppepäeval Naiskodukaitse liikmete oli kohvikute päev Kärdlas, millest võttis osa kogu efektiivsemat rakendamist Kaitseliidu üritustel. ringkond. Kohvik Sõduri Kodu naiskodukaitsja Uudised edastasid Pille Pauluse õuel sai tähelepanu osaliseks üle Silvi Sirelpuu, Pille Veitmaa Eesti. „Ka teiste ringkondade naised ootavad sinna Kaitse Kodu! 2/2011 43 Vastseliina jaoskonna taasloomisest möödus aasta

ANU JÕGEVA Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna instruktor

Naiskodukaitse aiskodukaitse Võrumaa ringkonna Vastse- liina jaoskond alustas tegevust aasta eest Nseitsmeliikmelisena, praeguseks on selle liikmeskond kasvanud 24ni ja ootel on veel kolm avaldust.

Vastseliina Tegus esimene aasta

Osa on võetud paljudest Kaitseliidu üritustest ja Naiskodukaitse õppepäevadest ning tagatud tamise kursus, abistajaks Merike Mändmets. Gee- meditsiini ja toitlustamist Kaitseliidu õppustel. nart Nageli käe all valmistasid naiskodukaitsjad Peredega koos on veedetud suvepäevad Piusa sõbrapäevaks ehteid. Regulaarselt käime laskehar- ääres naiskodukaitsja Maire Puutka talus. Läbi jutustel Kuperjanovi jalaväepataljonis. Jaoskonna viidi kahepäevane laager esimene esinaine Anu Jõgeva jäi aastase tööga igati Kirikumäel, kus naised änavu on rahule. „Jaoskonnas on töökad ja kohusetundlikud õppisid sõdurioskusi. Vastseliina ja naised,“ ütles ta. Nüüd Naiskodukaitse Võrumaa Öine patrull ja laagri ring- kogu Võrumaa ringkonna instruktorina töötades toetab ta naiste kaitse õnnestusid suure- T tegevust ja üritab olla abiks uuele jaoskonna esi- päraselt, kuigi harjutatud naiskodukaitsja- naisele Ly Ojarannale. oli vaid paar-kolm korda te eesmärk läbida päevasel ajal. Tagasitulek baasväljaõpe kõik neli Tänavu on Vastseliina ja kogu Võrumaa naisko- Kirikumäelt tekitas ele- moodulit. dukaitsjate eesmärk läbida baasväljaõpe kõik neli vust nii osalejates endis moodulit ja tööle peab saama rakendatud ka kõik kui ka kõrvaltvaatajates: kaheksa erialagruppi. Vastseliina naised kandsid relvi, rakmeid ja kiivreid ning olid jaoskonna maskeeritud. Vastseliinas asetasime Vabadussõjas naiskodukaits- langenute ausambale omavalmistatud pärja. Minevikust tulevikku jad Vabadussõ- jas langenute Tõsiselt suhtutakse ka soovi talletada mälestusi. mälestusmärgi Meelelahutuseks on korraldatud motivatsiooniüri- juures. tusi. Veebruaris oli villaheidest seinapiltide valmis- Enne Nõukogude okupatsiooni kuulus Võrumaa ringkonda 16 jaoskonda. „See on muljetavaldav hulk ühe maakonna kohta. Ka Vastseliinas oli oma jaoskond. Ootan kohtumisi ja teateid endiste liikmete kohta huviga,“ ütles Jõgeva, paludes saata info talle Võrumaa maleva staapi.

25. veebruaril pidas jaoskond Vastseliina kultuu- rimajas pidulikult oma taastegutsemise esimest aastapäeva. Ettevalmistusete käigus katsid naiskodukaitsjad korraliku pidulaua. Sõna võtsid Kait- seliidu Võrumaa maleva pealik kapten Kalev Ader, ringkonna esinaine Ludmilla Kordemets, noorkotkaste instruktor Villu Vasilkovski ja Rõuge-Vastse- liina kompanii pealik Aare Hõrn.

Tänusõnad aastase töö eest ütles jaoskonna liikmetele instruktor Anu Jõgeva. „Aastapäeva puhul tänan jaoskonna tublisid liikmeid, kes on aktiivselt osalenud tegevuses ja pole kunagi abist ära öelnud,“ sõnas Jõgeva ja luges ette üksteist nime. Naiskodukaitse vande andis 16 jaoskonna liiget. FOTO: VÕRUMAA NAISKODUKAITSE VÕRUMAA FOTO: 44 Kaitse Kodu! 2/2011 Elu kirjutab ise romaani

Meeta Penner on südamlik 105-aastane proua (ta ütleb tolle aja kombel purjelendur, mitte vanaproua, kes elab Iru hooldekodus. 1930. purilendur, nagu me tänapäevases keeles räägime). aastatel kuulus ta Naiskodukaitse Tallinna „Too purjelendur käis laagri kohal ja viskas kommi- ringkonna Kalevi jaoskonda. koti lennukist alla. Lapsed korjasid komme ja olid nende üle õnnelikud,“ räägib Penner. ERLE EENMAA Toitlustamisega seoses tekib mul küsimus: „Mis Naiskodukaitse äinud aasta 15. septembril 105-aastakse teil seljas oli, kui toitlustasite?“ „Vormikleit ikka,“ saanud Meeta Penner silmitseb talle külla vastab Meeta Penner. „Ära ei määrinud seda?“ Ltulnud kolme 25-aastast naiskodukaitsjat küsin igaks juhuks. „No pesime puhtaks, kui ära – koos siinkirjutajaga on oma organisatsiooni vete- määrisime!“ vastab Meeta Penner enesestmõis- ranile külla tulnud veel Elisa Sammelselg ja Karin tetavalt ja ma tunnen, et olen esitanud rumala Luts – ning küsib alustuseks: „Millest ma teile küsimuse. räägin, kallid lapsed? Mis teid huvitab?“ Mõistagi huvitab meid Naiskodukaitse. Ja Meeta Penner hakkab jutustama.

1930. aastate naiskodukaitsja

Helme kiriku personaalraamatu järgi on Meta Rosalie Kiinof sündinud 1905. aastal Jaani ja Liisi tütrena ning leeritatud 1924. aastal (EAA 1296- 1-424. Lk 355). Naiskodukaitsega liitus Meeta Penner Tallinnas enda mäletamist mööda 1930. aastal kaitseliitlasest abikaasa eeskujul.

„Kaitseliidust on väga toredad mälestused, kõik olid väga armsad inimesed. Koosviibimisi oli, aga mitte väga tihti. Meil oli alati väga armas olemine ja ilus kohvilaud,“ räägib ta. Kõige eredamalt mäle- tab ta oma osalemist naisrahvatantsurühmas, kus ta tantsis Mustjala rahvarõivastes. Rahvatantsu harrastati Kaitseliidu hoones Toompea tänavas, kus praegu asub Kaitseliidu peastaap, esinemas Naiskodukaitsjad Elisa Sammelselg (vasakult), Karin Hänni ja käidi Kaitseliidu pidudel. „Viiuli saatel tantsisime,“ Erle Eenmaa (paremal) külas 105-aastasel naiskodukaitjal Meeta lisab vanaproua. Penneril

Üks tore mälestus pärineb heategevuse eesmärgil Naiskodukaitse liikmena võttis Meeta Penner osa korraldatud korjanduselt. „Esimesel juunil oli las- ka paraadidest. Talle meenub, et paraadide ajal olid tekaitsepäev, siis läksime kassaga tänavale ja kor- Laidoneri ja Pätsi fotode suurendused äriakende jasime lastekaitseks raha. Hiljem korraldatud koos- peal. „Laidoner oli väga kena inimene, ta elas minu viibimisel selgus, et minu kassa oli kõige suurem. lähedal,“ meenutab Meeta Penner. Seejärel jääb Auhinnaks olid laua peal kristallist ja poolkristallist proua hetkeks mõtlikuks, mainib kurva mäles- lillevaasid ja kausid. Mina võisin kõige esimesena tusena Laidoneri 16-aastase poja enesetappu ja valida ja ma võtsin ühe vaasi. Aga ma olin nii rumal, lausub: „Jah. Elu kirjutab ise romaani.“ et ei teinud vahet poolkristallil ja kristallil ning valisin poolkristallist lillevaasi!“ jutustab Meeta Naiskodukaitse esinaist Mari Raamotit Meeta Penner ja tundub, et vanaproua on ikka veel oma Penner ei tundnud, küll aga mäletab, et Kalevi ebaõnnestunud valikust veidi nördinud. jaoskonna esinaine oli proua Peebus, kel õnnestus Teise maailmasõja päevil välismaale põgeneda.

Vormikleidis toitlustaja Pärast Teist maailmasõda käis Meeta tööl tehases Punases Koit. Kui nõukogudeaegses ankeedis tuli Meeta Penner jutustab ka „suurte tegelaste lastele“ märkida, millisesse organisatsiooni kuulunud oled, mõeldud laagrist, kus ta toitlustamas käis. Laager tuli Penneril kunagine kuuluvus Naiskodukait- oli järve ääres. Järves oli nii palju kalu, et lapsed sesse maha salata. „Ma loomulikult varjasin seda ja püüdsid neid kätega ja pärast palusid naistel praa- õnneks ei tulnud välja ka. Kui see oleks välja tulnud, dida. „Ühe lapse isa oli purjelendur,“ räägib vana- oleksin ma kinni läinud ja Venemaale saadetud“. Kaitse Kodu! 2/2011 45 Kodutütarde

Noortejuhid ringkonnavanemad andsid läinud aastale hinnangu

Kodutütarde peavanem Angelika Naris palus sena. „See, kui Hiiumaa rühmade esindajad üks Kodutütarde vanematekogu koosolekul võtta kord aastas läänlastega ringkonnalaagris kokku ringkonnavanematel möödunud aasta kokku just saavad, on võrreldav ringkondade koostööga mujal selle pilguga, mida nad ise aastale heita tahavad. Eestis,“ tõdes Saue. Ka üleriigilistel üritustel esin- dab Lääne ringkonda ikka kas hiidlaste või lään- laste võistkond, ühisvõistkondi, kuhu kuuluks nii TAIVE KUUSE, nooremleitnant saare kui ka mandri kodutütreid, ei ole seni kokku pandud. i olnud ette antud küsimusi ega jututeemasid, oli ootus, et igaüks saab rääkida just sellest, Alutaguse väärtustab koostööd Emis on seoses organisatsiooni ja ringkonna juhtimisega südamel. Kodutütarde Alutaguse rühma juht Anneli Bogens alustas ringkonnavanemana sügisel, organisat- Lääne ringkond: eelkõige toredad siooniga on ta seotud aga juba kuus aastat. Bogens noortejuhid lubas, et tema pöörab senisest rohkem tähelepanu kodutütarde ja naiskodukaitsjate koostegemistele. Kodutütarde Lääne ringkonna vanem Piret Kollo pidas oma ringkonna tähtsaimaks väärtuseks tore- Teine, piirkonna omapära arvestav eesmärk on daid noortejuhte, kellega on armas töötada. „Meil alustada koostööd vene õppekeelega koolidega. on juhid, kes tahavad teha, keda ei ole vaja ülearu Luues nendesse koolidesse rühmi, on võimalik motiveerida,“ ütles Kollo. Eriti rõõmustas teda, et aidata kaasa noorte lõimumisele Eesti ühiskonda, ringkonnas on endisi kodutütreid, kes on nüüd kasvatada Eesti riiki austavaid kodanikke. juba ise rühmajuhid. Ka jagus tal kiidusõnu lap- sevanematele, kes on alati valmis organisatsiooni Alutaguse ringkond väärtustab ka ajalugu, otsides ettevõtmistes kaasa lööma. ja luues kontakte endiste kodutütardega. Kolm kontakti on juba loodud ja mälestused ootavad tal- Kollo leidis, et omavalitsustega suhtlemisel on letamist. Peagi on Alutagusel kavas asutada Noorte Läänemaal veel arenguruumi. Samas oli tal hea Kotkaste ja Kodutütarde sõprade selts. kogemus Martna vallavalitsusega, kus oma valla kodutütarde rühma tegevust on väärtustatud ja Järva ringkond: meil on hea meeskond toetatud. Piret Kollo isiklik soov seoses alanud aastaga on, et ta jõuaks ringkonnavanemana sage- Kodutütarde Järva ringkonna vanem Siiri Sitska damini Hiiumaale. „Et keegi ei tunneks end unus- keskendus oma tunnetele ja mõtetele ringkonna- tatuna,“ põhjendas ta. vanemana, nagu seda peavanem oligi oodanud. Ta nimetas lõppenud aastat tegusaks ja ilusaks: Hiiumaa tegutseb eraldi üksusena ringkond kasvas nii liikmete kui ka rühmade arvu poolest. Plaanitud 52 ettevõtmise asemel olid ring- Kodutütarde Lääne ringkonna koosseisu kuuluvad konna kodutütred ja noortejuhid organisatsiooni ka Hiiumaa kodutütred. Saare kodutütarde tege- üritustel tegevuses koguni 92 korda. Sitskale meel- mistest andis ülevaate Anu Saue. Hiiumaal tegutseb dis, et Järva maakonnas on kodutütreid märgatud üheksa noortejuhti ja 99 kodutütart. Kodutütred ja ja mitmele maakondlikule üritusele kutsutud. noorkotkad tegutsevad enamasti koos, on kõigest Ta meenutas ka erialalaagreid, mis on Järvamaal üks ainult kodutütardest koosnev rühm. Küll aga hästi käima läinud ja end õigustanud. oli eelmise aasta uus ja meeldejääv ettevõtmine just tüdrukutele mõeldud laager, kus anti teadmisi, mis Järvalastel oli aasta edukas, nad lõid kaasa kõigil on vajalikud tubliks naiseks kasvamisel. üleriigilistel võistlustel ja jõudsid enamasti esivii- sikusse. Matkamängus saavutati esimene koht. Hiiumaa esindaja tunnistas, et ehkki nad on Lääne Sitska kinnitas, et kõige selle taga on tõeliselt ringkonna osa, tegutsevad nad pigem eraldi üksu- toetav ja õnnelik meeskond ning tugev juht ehk

46 Kaitse Kodu! 2/2011 Noortejuhid

Kodutütarde ringkonnavanemad ja instruktorid koos Kaitseliidu ülema ja Kodutütarde

FOTO: JAAN PÄÄSUKE FOTO: peavanemaga

kogu Järva malev. Sitska lõpetas oma ettekande kides oma noortejuhtidest, oli ringkonnavanem Järvamaa noorteorganisatsioonide motoga: suve- pisarateni liigutatud ja kinnitas, et meeskonnatöö ööd pole magamiseks ja talvist ilu ei tohi ka mär- Viru ringkonnas on 200-protsendiline. Virulaste kamata jätta. lööklause on: hoiame kokku!

Põlva ringkonna tegemistes on hoogu Tallinna kodutütreid juhib verivärske ringkonnavanem Põlva ringkonna vanem Maaja Glaser tõi koosoleku meeleollu veidi värskendust, alustades oma Tallinna esindav Airika Troost oli nii värske ring- ettekannet lauldes. Tema jutust selgus, et Põlva konnavanem, et ametisse kinnitatud ta Viljandi kodutütred on eriti tublid võistlustel. Üleriigiliselt koosoleku ajal veel ei olnudki. Kuid rühmajuht on Ernakeselt ja oskusvõistluselt tuldi koju võidu- ta olnud juba 2007. aastast. Airika kiitis koostööd karikaga. Oluline oli ka, et mullu said esimesed Naiskodukaitsega ja oskas nimetada mitut ette- Põlvamaa kodutütred erialalaagrites välja teenida võtmist, kus osalesid nii kodutütred, nende juhid erialamärgid. kui ka naiskodukaitsjad. Samas kurtis ta, et oma- valituse ehk Tallinna linnaga neil koostöö puudub Suurt rõõmu valmistas Glaserile see, et kolm ja õiget kontakti ei ole nad saanud ka Kaitseliidu rühma on uuesti tegutsema hakanud ja loodud maleva teavituspealikuga. Kuid see-eest saavad on üks uus rühm ning ringkonnas tegutseb viis nad hästi läbi kaitseväe esindajatega ja tunnevad uut rühmajuhti. Vähemtähtis ei ole, et ringkonna nende toetust. koduleht on korda tehtud ja seda on täiendatud. Ringkonnavanema esinemisest jäi mulje, et Põlva Troost võis uhkusega teatada, et Tallinn on leidnud kodutütarde tegevuses on hoogu. juurde noortejuhte, mitu rühma on tänu sellele taas tegevusse äratatud ja loodud on ka üks täiesti Viru ringkond korraldab taas teemalaagreid uus, Kristiine rühm. Tallinna ringkonna stabiilsele arengule on mõjunud pärssivalt palgaliste instruk- Viru ringkonna vanem Ellen Sepp juhatas oma jutu torite sage vahetumine. sisse Ave Alavainu luuletusega. Sepp on ringkonnaga seotud kuus aastat, sügisest saati ringkon- Harju ringkond: koostöö Naiskodukaitsega navanemana. Ta rõõmustas selle üle, et eelmisest on saanud tuule tiibadesse aastast korraldatakse ringkonnas taas teemalaagreid, esimene oli mustlaslaager. Juba vana tavana Ka Harju ringkonna vanem Margit Amer ei olnud saavad Virumaa noored nautida purjetamislaagreid. veel ametisse kinnitatud. Organisatsioonis on ta Selles laagris saavad lastele selgeks ohutuse taga- olnud siiski juba kümme aastat. Tema sõnul oli mise vajadus ja meeskonnatöö ning kaaslase abis- Harju ringkond aastaga 36 kodutütre võrra kasvatamise olulisus. Purjetamine distsiplineerib lapsi. nud ja suurim rühm, millel liikmeid 56, tegutses Sepa algatatud on ka Porkuni kooli suvelaager, mis Kuusalus. Eriti hinnatud on Harjumaal eriala- tänavu korraldati juba viiendat korda. laagrid ja koostöö Naiskodukaitsega on saanud tuule tiibadesse. Noortejuhtide tegutsemistahe Nagu juht ees, on ka Viru kodutütred väga tant- hoitakse Harju ringkonnas kõrgel tänu kord kvar- sulembesed ja tantsutunnid ei puudu ühestki talis korraldatavale vabatahtlike õppepäevale, kus laagrist. Uuel aastal tahab ringkonnavanem luua jagatakse teavet ja omandatakse uusi teadmisi. Nii koostöösuhted Lääne-Viru maavanemaga. Rää- tõstetakse motivatsiooni.

Kaitse Kodu! 2/2011 47 Amer kinnitas, et Harjumaal on igati heal tasemel neid otsustusprotsessi. Raplas tehakse seda nii, et koostöö. Lisaks kaheksale koostööpartnerile on kokku on kutsutud noorte aktiivi ümarlaud, mille kodutütarde tegemistesse kaasatud ja toetust üles koosolekutel kooruvad välja ideed, mida noored näidanud nende vanemad. Kõigile pidulikele koon- ise hindavad ja seetõttu teha tahavad. „Valdades dustele on oodatud ka emad ja isad. 2011. aasta on noorte volikogud. Miks ei võiks olla igas ring- juhtlause Harju ringkonnas on: ikka edasi ja mitte konnas noortekogu, kus nad saaksid ise otsuseid sammugi tagasi! langetada?“ esitas ta küsimuse.

Noortejuhid Saaremaal on lahedad noortejuhid Sukles lubas, et ka Raplas pannakse 2011. aastal rohkem rõhku erikatsetele ja korraldatakse eriala- Saaremaa ringkonna vanem Tiia Kütt on kodutü- laagreid. Uudsete üritustena on plaanis korraldada tardega olnud seotud kümme aastat ja kui vahel olümpiamängud, luua noorte laulukoor ja viia läbi ongi tekkinud tunne, et aitab küll, ei raatsi ta lah- vigurmarssimise õppepäevad. „Meil on väga hea kuda supervahva noortejuhtide seltskonna tõttu. noorteinstruktor, kes teeb nii, et meil on lihtne „Nad on nii meeldivad. Ma ei saa loobuda,“ ütles olla,“ lisas Sukles ja kutsus kõiki noortega tegele- Kütt siiralt. Nii võttiski ta sügisel vastu ringkonna- jaid olema aktiivsed sotsiaalmeedias (Facebook, vanema kohustused. Orkut jt), sest see on hea võimalus olla kogu aeg noorte lähedal. Saarlane kinnitas, et ringkonnas korraldati mullu rohkem üritusi, kui aasta alguses oli plaanitud, Tartu ringkond: tegutsegem ka väljaspool ning kõigil tegutsevatel rühmadel on ka juhendaja organisatsiooni olemas. Noorte Kotkaste ja Naiskodukaitsega võiks rohkem koostööd teha ja Küti kinnitusel ta Septembris Tartu ringkonna vanemana tegevust seda jäätunud seisu uuel aastal murda tahabki. alustanud Kertu Joosu oli pidanud olema rohkem infovahetaja rollis kui tema ametikaaslased teistes See-eest saavad Kodutütred toetust oma tege- ringkondades, sest palgaline instruktor oli pikal vusele piirivalvest ja politseist, teevad koostööd palgata puhkusel ja viibis Eestist kaugel. Joosu kin- tuletõrjujate ja Punase Ristiga. 2011. aastal tahab nitas, et Tartu ringkonnal läheb hästi, nimekirjas Kütt koos teiste noortejuhtidega tõsiselt tegelda on 284 kodutütart, kellest 47 liitus mullu, tegut- ka kodutütarde erialase väljaõppega, et Saaremaa seb 26 rühmajuhti. Ta rääkis paranevast koostööst neidudele saaks hakata välja andma erialamärke. Naiskodukaitsega ja kirjeldas kaht eriti huvitavat ühistegemist, kus ühel valmistati trühvleid ja teisel Jõgevamaal sujub koostöö omavalitsustega nukke.

Jõgeva ringkonda esindas juhatuse liige, Laiuse Tartu ringkonna eesmärk on muu hulgas tegutseda rühmajuht Leina Kreek. Ta tunnistas, et vabataht- ka võimalikult palju väljaspool organisatsiooni, „et likule juhile on motiveeriv tunnustamine ja see- tuntus kasvaks ja organisatsiooni tegevus saaks pärast tõi ta aasta tähtsaima ettevõtmisena esile tunnustatud“. Nii on nad näiteks kaks aastat tublimate noortejuhtide preemiareisi Rootsi. „Meil teinud koostööd Tartu maratoni sarja ürituste läheb hästi, ma olen väga rahul, et olen rühma korraldajatega: tüdrukud on olnud abiks võistluste juhtida võtnud. Meil on hästi tublid rühmajuhid ﬁ nišitöö asjaajamistes. ja meil on tugev omavaheline koostöö. Mind toe- tatakse ja mul endal on ka teistele midagi jagada,“ Üheks Tartu tugevuseks on oma rühmajuhtide kirjeldas Kreek Jõgeva ringkonna meelsust. kool. See on kursus suurematele kodutütardele, kus koos käiakse korra kuus ühel laupäeval ja antakse Jõgeva väga suur pluss on koostöö omavalit- teadmisi, mis on vajalikud rühma iseseisvaks sustega. Kümnes vallas on peetud kodutütarde juhtimiseks. Praktikana on rühmajuhtide kooli tegevust omavalitsuse eelarvest makstava toetuse õpilased alati kaasatud ürituste korraldamisse. vääriliseks. Uueks aastas lubas Kreek lihtsalt, aga Rühmajuhtide kooli esimesed lõpetajad on juba tõsiselt: „Teeme kõike paremini kui siiani ja annan võtmas endale rühmi. „Järjepidevus on oluline,“ endast rohkem kui seni.“ ütles Joosu, näidates, et süsteemne töö kannab alati vilja. Rapla ringkond: lapsi tuleb kaasata otsuste tegemisse Valga ringkond: aktiivsuse arvestamine on oluline Rapla ringkonna vanem Eli Sukles keskendus sellele, mis on ringkonnas 2010. aastal olnud huvita- Valga ringkonna mullusest aastast rääkis Valga- vat ja uut, rääkides ajakirjanike päevast, ajalehest maa ringkonna vastne noorteinstruktor, endine Kodukotkas, erialamärkide väljaandmisest, tant- kodutütar Marje Vokk. Ta ütles, et ringkonnas sulaagritest ja paljust muust. on 203 kodutütart ja Valgamaal kehtib aktiivsuse arvestamise põhimõte: kes on aktiivselt osalenud Talle kui tegusale noorsootöötajale on saanud sel- rühma tegemistes, see pääseb ka üleriigilistele geks, et lastega töötades on väga oluline kaasata üritusele.

48 Kaitse Kodu! 2/2011 Kaitse Kodu! omavalitsustega saavad kiitis nad hästiläbi.Eriti etNaiskodukaitsegaütles, neilkoostööd ei ole,aga Õun andis Pärnumaal tõotuse 23uutkodutütart. rõõmusõnum: justsamalõhtul gepealt edastada olikõi- Pärnu vanemal Õunal Dairi ringkonna Pärnu ringkond: elutulebkäima lükata ümberlükkama,“maja ta. põhjendas Võrumaal ülesehitatud muutusi.„Maeihakka ametisolnudringkonnavanem eiplaani Aasta liidu noored onnähtaval.“ näevad,Kaitse- siiskõikkuulevadja Las aktusel. tänanud justkooli noorkotkaid premeerinud ja kodutütreid aktiivsemaid ja ja siis aastaparimaid tunnustamine,minaolen on kevadelparimate „Igaskoolis nähtavaks, soovitasMaasliebjärgmist: kogukonnas muutaKodutütred kuidas Ühe nipina, organisatsiooni tutvustava ürituse. tehes justneilemõeldud kodutütarde vanematega, Uuel aastaltahavad nadveelenamsõbruneda meilonmõnus,“tahame kooskäia, lisasMaaslieb. tuge omavalitsustelt me jne.„Meolemeheagrupp, saadakse rühmajuhtidele, motivatsiooniüritusi tavad korraldatakse ringkonna onausees, ja onregulaar tegevus rühmade struktuuridega, ne tehakse koostööd jõu- erialamärke, välja antakse päevi (tänavune aastakeskendubesmaabiõppele), õppe- ja erialalaagreid korraldatakse ja korraldati osalesNaiskodukaitse baasõppelaagris, tütart Seitsekodu- Võrumaal milleüleuhkeolla. onpalju, kokku. toriga instruk- korda saavadvähemalt kaks noortejuhid Kuus nimetastaüliheaks. palgalise instruktoriga koostööd Ka seltskonda. Maaslieb noortejuhtide valitud maakonnaaastaõpetajaks,“ iseloomustas neistonvarem või paljud tel hiljem konkurssidelja onolnudedukaderineva- õpivad uusierialasid, ja täiendada 17.„Nad aeg on kokku tahavad endkogu keda ringkonnavanem Võrumaa kiitis noortejuhte, tööd alustanud Juba 1998.aastalnoortejuhina võimlemispeol Tallinnas.Kalevi dejäävaim ettevõtmine Võrumaa laste osalemine tema ja meelestolimullumeel- kasvatuse õpetaja Võru vanemHeli ringkonna Maasliebonkehalise osalemine võimlemispeol Võrumaa ringkond: meeldejäävaim oli esinemise kokku. läbiviima,“ korralikult üritused võttis Vokk oma Uuel aastalpeameleidmauusijuhte üleriigilised ja rohkem. oliplaneeritust olitöine, üritusi „Aasta tiﬁ mul- võileivatorti, teha geelküünlaid,rinnamärke, metöö õppepäev, kuidas kuslapsedsaidselgeks, Voki vääris Erialalaagritest loo- meelestmärkimist lme.

2/2011 alguses kokku 3558. kokku alguses kodutütarde ja Kodutütreid juhte oli2011.aasta line, misonpeidusinimestes.“ fantasti- lause: „Meolemekõigestinimesed, aga Sepa vanemaEllen ringkonna kaViru jäi Kõlama algatusvõimelised vabatahtlikud ja noored. väärt julgus, enesenäitamise taheja tamise vajalikkus, vahe- kogemuste meelde koostöö, järjepidevus, vanematekogult Kodutütarde jäid Märksõnadena kogemusi. rikastada etniiveelgi üritustel, teiste ringkondade võiksid käia etnoortejuhid kaasatutena jne.Leiti, aeg endkogu ning tunneksid kohtadest rääkida omavahel kitsas- et nadsaaksid ja kokku, suhelda kordtegemisvõimalusi, kutsuda kuusnoortejuhid lastele rohkem anda ise- kursusi noortejuhtidele, motiveerivaid tublisid lapsevanemaid,korraldada otsida Soovitati kohta. kasvatamise hoidmise ja motiveerimise, noortejuhtide öelda ühel olimidagi diskussioon,kusiga- seepealetekkinud kujunes ringkonnavanemate lõpuks esinemistele Ilusaks Diskussioon panikõik kaasa mõtlema liiga suurtöökoorem. ringkonnavanema ja õlgadele langeb instruktori seetõttu suurpuudus, juhtidest onTürgi kinnitusel noorte- aga on256kodutütart, Sakala ringkonnas kakodutütardesai teoks laager. järgukatsete kodutütarde laager.Viljandi aastat Jubakolmandat uudseimneist mitulaagrit, korraldati Ringkonnas noorsootööd. linna Ülikoolis oli eelmineaastaolulineseetõttu, ettaõppisTal- Talle Türk. vanemTiina Sakala ringkonna isiklikult Viimasena võttis kokku lõppenudaastategemised Sakala ringkond: puudusonnoortejuhtidest rääkis Õun. muutuma,“ jubahakkab midagi seega vaja, nii nagu mullutoimisseepeale uuejuhatuseja juhatusetöö Valisime juhatusekoosolekut. ringkonna ühtegi etüle-eelmiselaastaleipeetud selgus, aasta alguses märk onvaikneeluuuest Ringkonnavanem ees- ettema suurim kinnitas, antud. märkeeiolevälja erikatsete onväheja alalaagreid onuuestielluäratatud. Eri- rühm „surnud“ üks ja aktiivsed seitseonväga vast kümnestrühmast olemasole- Pärnumaal uutrühma, onloodudkaks tiga. nad koostööd päästeameti, politseijaPunaseRis- loomade eesthoolitsema,“ Veel ütlesÕun. teevad õpetavadei lähe,küllaga meidmetsaja jahimehed me Halinga jahile Jahiseltsiga.sõprussuhted „Ei, Eelmisel aastalsõlmisidPärnumaa kodutütred Halinga ja vallavalitsust. Audru ta Pärnu-Jaagupi, i käima lükata. „Eelmise i käimalükata.

Noortejuhid 49 Noorte Kotkaste pealikud heitsid pilgu lõppenud aastale

Noortejuhid Kõigi Noorte Kotkaste malevate esindajad (peale Alutaguse: lapsed leisid ise kaks Sakala maleva) andsid aasta alguses Viljandis rühmapealikut peetud Noorte Kotkaste pealikute keskkogul ametivendadele teada, mismoodi maleva Alutaguse Noorte Kotkaste maleva pealik Kaido tegevus eelmisel aastal välja nägi. Kaldma aasta kokkuvõttest paelus kuulajate tähelepanu fakt, et kaks mullu tööd alustanud rühmapealikutest leidsid lapsed endale ise. Rüh- TAIVE KUUSE, nooremleitnant mapealikuid on seal kokku 16, kellest üheksa on kaitseliitlased, kaks naiskodukaitsjad. 15 rühma oorte Kotkaste peavanema Silver Tamme tegutseb koolide juures, Narvas on mitme kooli poolt ette antud mudeli kohaselt tuli male- peale üks rühm. Nvate esindajatel rääkida liikmeskonnast, üritustest ja koostööst ning anda hinnang, mis Lisaks tavapärastele üritustele korraldatakse läks hästi ja mis halvasti. Järgnevalt teeme kokku- Alutagusel igal aastal rühmadevaheline saalihoki- võtte räägitust. turniir ja laskevõistlus. Kaitseliidu staabihoones asub ronimissein, mida noorkotkad väga aktiivselt kasutavad. Alutaguse maleva eelarve läks miinus- Võrumaal oli raske aasta tesse ja aasta lõpus tõmmati seetõttu ettevõtmisi koomale, kuigi tegutseda tahtjaid oli palju. „Rüh- Võrumaad esindanud noorteinstruktor Villu Vasil- made tegevus mullu aktiviseerus, mis oli ka aasta kovski nimetas möödunud aastat raskeks, sest eesmärk,“ ütles Kaldma. liikmeskond vähenes. Vähenemise peamiseks põh- juseks oli liikmete 18-aastaseks saamine. Naiskodukaitse toetas Noorte Kotkaste tegevust kahe rühmapealikuga ja toitlustamisel, lisaks Võrumaa maleva ligi 350 liiget on jagunenud kolme korraldasid nad poistele kokakoolituse. Kaitseliit malevkonda. Igal malevkonnal on oma pealik ja toetab transpordiga ja oli abiks võistlusretkede käesoleva aasta prioriteet on panna malevkondade korraldamisel. juhatused samamoodi tööle, nagu töötab maleva juhatus. Kõigis Võrumaa koolides on Noorte Kot- Ehkki Alutaguse tegevus leiab kohalikus meedias kaste rühm. Rühmi on kokku 18 ja juhendajaid 19, kajastamist, tõdes Kaldma, et soov on leida Noorte kellest 11 on Kaitseliidu liikmed. Kotkaste malevale oma teavituspealik. Käesoleval aastal pööravad Alutaguse maleva inimesed pilgu Vasilkovski hinnangul on maleva tegevus olnud ka vene õppekeelega koolide poole. On kavas õpe- mitmekesine, lisaks maakondlikele ja malev- tada välja noortejuhid, kes asuksid rajama Noorte kondlikele laagritele on korraldatud võistlusi Kotkaste rühmasid vene õppekeelega koolides. ja pidulikke üritusi. Rühmakoondusi on olnud 2011. aasta sihiks on kaasata, aga mitte kaotada vähemalt 245. „Kindlasti oli üritusi rohkemgi, oma nägu. sest rühmapäevikute täitmine jätab soovida,“ lisas Vasilkovski. Viru malev tegutses ka organisatsioonist Esimesel poolaastal tegutseti nii hoogsalt, et eel- väljas arve muutus kriitiliseks ja seetõttu olid Võrumaal teisel poolaastal eelistatud maakondlikud üritu- Viru Noorte Kotkaste maleva pealik Tarmo Matti sed. lasi oma jutu taustaks kuulajate seas ringi käima pildid Viru maleva tegevusest. Viru maleva liik- 2010. aastal korraldati Võrumaal noorkotkastele mete arv kasvas ja Matti nimetas siin põhjus- Kaitseliitu tutvustav laager, millest võiks Vasil- tena tegutsemist organisatsioonist väljas (laager kovski meelest saada tava. Ta rõhutas, et koos- „Kaitse end ja aita teist“, isadepäev Põhjakeskuses) tööd Kaitseliiduga võiks olla rohkem, sest poistele ja selgitustöö tegemist koolides. Virumaal tegutses läheb see korda. „Kaitseliit peaks ka ise rohkem 14 rühmapealikut, neist kaheksa kaitseliitlased ja mõtlema, kuidas oma ridadesse noorkotkaste kuus Naiskodukaitse liikmed. seast uusi liikmeid juurde saada.“ Võrumaa noorkotkaste 2010. aasta tööd iseloomustab lause: Suur mure on, et tervelt kuus rühma on ilma juhita. kes teeb, see jõuab. 2011. aasta kandev mõte on: See tähendab, et nende laste kontaktandmed on muutuste aasta. malevas olemas ja neile antakse võimalus osaleda

50 Kaitse Kodu! 2/2011 Noortejuhid

Noorte Kotkaste malevapealikud ja instruktorid koos Kaitseliidu ülema ja Noorte Kotkaste peava-

FOTO: JAAN PÄÄSUKE FOTO: nemaga maakondlikel üritustel, kuid püsivat rühmatege- lisust tähistava vanuse, 18. eluaasta täitumisel vust ei ole. Maleva suvelaagris osales oodatust on vaja tublid noorkotkad organisatsioonist välja paarkümmend poissi vähem, aga see-eest võistlu- arvata. Harjus lahkus mullu seetõttu 32 liiget. Tei- sel „Viru pistrik“ pidi osalema 40, aga tuli kohale 52 seks valutas ta südant rühmajuhtide puuduse üle. poissi. Lisaks on malevas korraldatud merelaager ja Harju malevas puuduvad rühmapealikud Lehola ja laululaager. Kadrinas ja Väike-Maarjas on tugevad Kehra rühmal. „Lootus, et leiame aktiivse kaitse- laskekoolitused. Virumaa noorkotkaid rikastab liitlase, kes hakkab noortega tegelema, ei toimi,“ ka edukas koostöö ühendusega Memento. Koos jagas Amer kogemust. Ehkki Kaitseliidu Harju käiakse mälestusüritustel, millele alati järgneb malev on suur, puudub seal Noorte Kotkaste ja vestlusring, kus noored kuulevad mälestusi Eesti Kaitseliidu koostöö. ajaloos juhtunust. „Võiks ka mitme malevaga koos midagi teha, et instruktorid saaksid kogemusi Amer oli rõõmus aga selle üle, et Harju noorkot- jagada,“ lisas Matti. kad osalesid kõigil üleriigilistel üritustel. Lisaks on juba mitu aastat kaasa löödud Balti sõjalis-sport- Eelarve läks natuke lõhki, selle põhjus oli Matti likel mängudel, mullu peeti need Leedus. Amer arvates asjaolu, et tellitud transport ja kütus kal- rääkis, et kui Harju noorkotkad osalesid noorte linesid. infomessil Teeviit, tundsid kõige sügavamat huvi organisatsiooni vastu pedagoogid. Tänu kapten Käesoleva aasta eesmärk on jätkuvalt juhinduda Anu Pahka ettevõtlikkusele osalesid Harju maleva järgu- ja erikatsete nõuetest ning korraldada noorkotkad ka koostööüritusel ehk integratsioo- laagreid, kus saab erikatseid sooritada. „Otsime niprojektis, kus koos Eestis elavate valgevenelaste ka uusi noortejuhte,“ ütles Matti. Ta loodab ka ja ukrainlastega sõideti mööda Vabadussõja radu ja Noorte Kotkaste Viru maleva juhatuse tegevuse külastati mälestusmärke ning kuulati ajaloolaste aktiivsemalt tööle panna. Mullu oli Viru maleva juttu toonastest sündmustest. eestvedada ka võistlus Mini-Erna, mis kuigi hästi ei õnnestunud, nii et rahul ei olnud peavanem ega Mullu elustasid harjumaalased ka pikka aega varju- ka virulased ise. „Seal oli palju, mida parandada ja surmas olnud salgapealikute kursuse. Kaitseliidu õppida,“ tunnistas Matti. Koolis läbis vabatahtliku noortejuhi kursuse üks endine noorkotkas. Erikatsete sooritamiseks kor- 2010. aasta võttis ta kokku lausega: lõpp hea, kõik raldati Harjus jalgrattamatk, mille vahepunktides hea. 2011. aasta hüüdlause on: ära noruta üksi, tuli lahendada erialaülesandeid. Veel on kena tava kutsu sõbrad külla! korralda sõpruslaagreid, kus kohtuvad ja tegutsevad ühiselt mitme rühma lapsed. Naiskodukaitse on aga õpetanud noortele käsitööoskusi: koos tehti Harju maleval napib koostööd Kaitseliiduga svamme ja pildiraame.

Noorte Kotkaste Harju maleva pealik Tarmo Amer „Meil on kõik üritused kodutütardega koos, ei tule kurtis, et tema meelest on valus nõue, et täisea- meelde ühtegi eraldi ettevõtmist, kus oleksid olnud

Kaitse Kodu! 2/2011 51 ainult kotkad,“ tõdes Amer. Rühmade pidulikele vaid otse inimestega suheldes ja ise sobivaid kan- koondustele aga kutsutakse ka lapsevanemad. didaate otsides. Jõgeva maleva omapära on see, et nende kaks rühma asuvad väljaspool maakonda: Probleemidena nimetas Amer vormirõivaste vähe- üks Lääne-Virumaal ja teine Võrumaa piiri ääres. sust ja transpordimuresid, vabatahtlike rühmajuh- tide puudust ja erialase kirjanduse vähesust ning Meeldejääv oli Noorte Kotkaste aastapäev, mis sai ühtsete koolituskavade väljatöötamise vajadust. ühildatud Jõgeva linna päevadega. Linnarahvale 2010. aasta hüüdlause oli Harjus: lapsed ja lapseva- näidati noorkotkaste oskust maja seina mööda

Noortejuhid nemad kõik koos – perekindel tulevik. 2011. aasta köite abil alla ronida ja võimlemiskava. Aasta meel- lause on aga: ikka edasi ja mitte sammugi tagasi! div üllatus oli arusaamine, et Noori Kotkaid hin- natakse kui koolivälist organisatsiooni, mis pakub õpet elust enesest. Valga malev on osanud leida lisaraha 2010. aasta moto oli: au tööle! 2011. aasta eesmärk Valgamaa malevat esindas malevapealiku abi on korraldada erialalaagrid erinevatele vanuserüh- Hannes Vanatoa. Tema hinnangul käib kõige tõhu- madele. sam uute liikmete värbamine rühmapealikute tubli töö kaudu. Kui lapsed kuulevad, et kuskil tegutseb hoogne rühm, siis tahavad ka liituda. Tartu noorkotkaste seast kasvas kõige enam kaitseliitlasi Eelarve oli Vanatoa meelest tegutsemiseks piisav, kuid peavanem Silver Tamm pidas tõe huvides Tartu maleva pealik Martin Kovalik üllatas tea- vajalikuks lisada, et Valgamaa noorkotkaste juhid tega, et Tartus ja Tartumaal tegutses eelmise aasta on olnud tublid ka lisatoetuste ehk sponsorite alguses 34 rühmajuhti ja aasta lõpus juba 38. otsimisel. Näiteks oli neil suvelaagris vaja kilpe ja Organisatsioonist lahkus 56 noort, põhjuseks kas pärast läbirääkimisi ühe puiduﬁ rmaga saadi need täisealiseks saamine või uue hobi leidmine. Juurde sümboolse hinna eest. Ka eelarvelist toiduraha tuli aga 65 poissi ja aasta alguse seisuga oli ka 27 kasutasid nad väga ökonoomselt, sest taas tuli appi kandidaati. kohalik ettevõtja, kes varustas neid kuivainetega. Kaitseliitu astus rohkem poisse kui teistes male- Valgamaa Noorte Kotkaste tegevust on rohkelt vates – Kaitseliidu Tartu malevaga liitus kümme kajastantud nii ajakirjas Kaitse Kodu! kui ka koha- noormeest. „Huvi on poiste seas suur, püüavad likus meedias. Kaitseliidu malevaga suhtlemisel Kaitseliitu saada ja tänu sellele on suurenenud ka probleeme ei olnud, aidati nii transpordi kui ka Kaitseliidu Tartu maleva teadlikkus Noorte Kot- instruktoritega. kaste organisatsioonist,“ jutustas Kovalik. Sügis- laagris viis ta lastega läbi arenguvestluse ja selgus, 2011. aasta eesmärk on arendada koostööd maa- et poistele meeldib teha koostööd Kaitseliidu all- valitsusega ning uute liikmete leidmine. Veel on üksustega. nende soov viia edukalt läbi üleriigiline Noorte Kotkaste oskusvõistlus. Malevas on korraldatud 14 laagrit, salgapealikute kursus, ekskursioone, esmaabikoolitus ja tehtud koostööd Tartu maratoni korraldajatega. Tavaks Jõgeval moodustati Noorte Kotkaste maleva on valida ka Tartu maleva aasta noorkotkas. Mullu juhatus viisid selle konkursi läbi kaks sõjakooli kadetti, kes on ise endised Tartu maleva noorkotkad. Näitena Jõgeva maleva nimel rääkis noorteinstruktor Kris- ühest katsumusest jutustas Kovalik ülesandest, tian Vaarpuu, kes pidas mulluse aasta olulisimaks milles noorkotkad pidid tegema erinevaid kehalisi märgiks, et tal ei tulnud enam üksi noorkotkaste harjutusi kükist üleshüpetest ja kätekõverdustest tegemisi eest vedada, sest Jõgeva malevas moo- kõhulihaste harjutuseni välja ning samal ajal peast dustati juhatus. Jõgevamaal on 14 rühma, aga numbreid liitma. vaid üheksa juhti ehk viiel rühmal on rühmapealik puudu. „Lapsevanemad toovad need poisid maa- Probleemidena nimetas Kovalik kroonilist raha- kondlikesse laagritesse ja vanemad noorkotkad puudust ja info edastamisega seotud muresid. võtavad vastutuse nende eest laagris enda kanda,“ Tunti ka vajadust õppematerjalide järele. 2011. selgitas Vaarpuu, et rühmapealikuta poisid ei ole aasta eesmärgiks on saavutada Tartu malevas sta- päris tegevuseta. biilsus.

Ta tunnistas, et 2009. aastal prooviti paljusid võt- teid noortejuhtide leidmiseks. „Tegime üleskutseid Pärnumaa: tee tööd ja näe vaeva ajalehtede, koolide, omavalitsuste, Kaitseliidu kaudu – ei toiminud. Kaitseliit tahab endale meie Pärnu noorkotkaste pealik Ivo Kivisaar ütles, et seast liikmeid, aga eeskuju nende poolt ei ole,“ kuus noorkotkast on liitunud Kaitseliiduga, aga tõdes Vaarpuu. Nüüd usub ta, et juhte leiab ikka ükski endine noorkotkas ei ole hakanud tegutsema

52 Kaitse Kodu! 2/2011 noorte rühmapealikuna. „Eks nad ükskord tule tagasi, aeg teeb oma töö. Nad peavad sarved maha SILVER TAMM jooksma, siis tulevad tagasi,“ arutles Kivisaar. Rüh- Noorte Kotkaste peavanem mapealikuid on Pärnu malevas praegu 12, neist Positiivse noodina jäi kõlama, et noored on kaks on naised, aga ametlikult kinnitatud ei ole aktiviseerunud ning näitavad suuremat te- neist keegi ja Kivisaar arutles pikalt asjaajamis- gutsemistahet kui varem. Seda tuleb kind- korra keerukuse üle vabatahtlike seisukohalt. lasti varasemast enam ära kasutada ja tuua noored kaasa rääkima organisatsiooni puu-

dutavates küsimustes. Teha võiks seda kas Noortejuhid

Ilma juhita rühmi on kuus, üheks põhjuseks see, Kommentaar et majandussurutise hammasrataste vahele jäänud noorte ümarlaua või Tartu maleva näitel ühe inimesed otsivad ja leiavad tööd väljaspool maa- suure arenguvestlusena. konda. Siis nende algne initsiatiiv noortega tegut- Koostöö erinevate asutuste ja organisat- seda raugeb ja nii ongi jäänud rühmad ilma juhita. sioonidega on tugev ja perspektiivne. Lisaks Pärnumaal lahkus mullu neil juhti. sellele tuleb kindlasti tõhustada organisat- sioonisisest (pean silmas malevatevahelist) Uute juhtide leidmisel võib aga põrkuda murele, koostegutsemist, sest see annab uusi tead- et kes on aktiivne, on aktiivne igal pool. „Alguses misi ja kogemusi sellest, mida naabrid on juba ütleb inimene jah-sõna, aga kui räägid, mida temalt teinud ja katsetanud. Pealegi on koos lõbu- oodatakse, millised on väljaõppekavad ja eesmär- sam ja kergem üritusi korraldada. gid, mõistetakse, et selleks on palju aega vaja, ja Rühmapealikute temaatika on oluline ja loobutakse,“ jagas Kivisaar kogemust. seda tõid välja ka kõik malevad. 2011. aastal tuleb pöörata enam tähelepanu vabataht- Pärnumaal tegutsevad noorkotkad enamasti koos like tunnustamisele, nende koolitamisele kodutütardega, see on osutunud otstarbekaks. ja malevates ühtse meeskonna loomisele. 2011. aasta on Euroopa vabatahtliku te- Naiskodukaitsega koostöös on probleeme, kuid gevuse aasta, mis annab head võimalused Kaitseliit toetab varustuse ja transpordiga. Osa juhtide ja organisatsiooni töö tunnustami- seks ja väärtustamiseks. Hästi koolitatud omavalitsusi (Halinga) toetavad samuti transpordi pealikud annavad head eeldused kõrgeta- võimaldamisega. Pärnumaa tegevuse moto on: tee semelise väljaõppe andmiseks, see aga toob tööd ja näe vaeva. organisatsioonile tuntust, tunnustust ning meie ridadesse uusi ja teotahtelisi juhte ja liikmeid. Tallinnas on vähe noorkotkaid Töö kvaliteetsemaks korraldamiseks on Tallinna maleva esindaja, maleva juhatuse liige koostamisel uued noorkotkaste järgukatse- te nõuded, mille eesmärk on muuta nõuete Mikk Tarraste tunnistas, et Tallinnas on tema sisu tänapäevasemaks ja pealikutele lihtsa- meelest noorkotkaid väga vähe. See-eest on neil mini täidetavaks. Pärast katsenõuete sisu kõik kuus tegutsevat rühmapealikut kaitseliit- paikapanemist jätkub töö õppekirjanduse ja lased ja neist kolm veel ka kaitseväelased. Kõige töölehtedega, mis muudavad katsete kont- aktiivemalt tegutseb Scoutsrühm. Tallinnas on rollimise rühmas senisest kergemaks. Uue korraldatud mitmeid erialalaagreid (luurelaager, Kaitseliidu seaduse jõustudes peame selle- spordilaager, sidelaager), peetud kaks matka- ga kooskõlla viima organisatsiooni põhikirja mängu, käidud ekskursioonil väeosas ja sõjamuu- ja kodukorra ning lisaks seadusest tuleneva- seumis. tele sätetele muutma ka muid regulatsioo- ne. Tarraste tunnistas, et Kaitseliidu Tallinna malevaga on koostöö kesine, sest kaitseliitlastel pole teavet Noorte Kotkaste tegevusest. Naiskodukaitsjate ja Läänemaal on rühmapealikutega vedanud kodutütardega on koostöö tulemuslikum, osale- takse vastastikku üritustel. Probleemid tulenevad Läänemaa maleva pealik Hellat Rumvolt ei sala- paljuski asjaolust, et Tallinna malevas on sageli nud, et hindab Läänemaa noorkotkaste hulka (66 vahetunud palgalised noorteinstruktorid ja sellega liiget) väikseks. „Aga tuumik on koos ja kõikuvat seoses on asjaajamises vajakajäämisi. elementi ei ole,“ lisas ta. Mullu moodustati Lääne- maal ka üks uus rühm ja tegutsema on asunud kaks Lisaks on nad jõudnud noorkotkaste laagrivor- rühmapealikut. Rühmapealikuid on kokku üheksa, mide kavandamisel nii kaugele, et tänavu suvel on neist viis mehed, kes on kõik kaitseliitlased. Ükski lootust see juba kasutusele võtta. Uuel aastal on rühmapealik pole oma tööd jätnud. „Kui nad on Tallinna maleva eesmärk luua uusi rühmi, võtta valinud oma vaba aja veetmiseks noored, siis on vastu uusi liikmeid ning tagada noorteinstruktori nad ka jäänud. Selles on suur töö noorteinstrukto- ja maleva juhatuse töö parem koordineeritus. ril,“ ütles Rumvolt.

Eelmise aasta võttis Tarraste kokku lausega: teo- Meeldejäävaima üritusena nimetas Rumvolt Haap- sammul suurte tegudeni. salus peetud Noorte Kotkaste aastapäeva konve-

Kaitse Kodu! 2/2011 53 rentsi, millele järgnes uute liikmete vastuvõtmine Noorte Kotkaste organisatsiooni lossivaremetes. Rumvolti sõnul tuleb värbamisüri- liikmeskonna suuruse muutus 2010. aastal tusi koolides korraldada väga läbimõeldult. „Kui lähed kooli, pole kunst ära rääkida terve klass Detsember Detsember poisse. Aga kes nendega tegelema hakkab? Kui sa 2009 2010 kohtumiselt ära lähed ja lapsed jäävad pika mokaga Alutaguse malev 229 235 järele vaatama, ei ole see aus.“ Harju malev 210 291 Jõgeva malev 197 198 Noortejuhid Koostöö nii naiskodukaitsjate kui ka kaitseliitla- setega Läänemaal sujub, kodutütardega tehakse Järva malev 259 252 kõike koos. Läänemaa noortel on oma kodule- Lääne malev 198 178 hekülg, info liigub ja see on hea. Liikmete osas Põlva malev 265 281 on Läänemaal praegu mõõnaaeg, aga hüüdlause Pärnumaa malev 182 196 ütleb, et eesmärgini ei viigi ehk otsetee: käime Rapla malev 78 84 mööda kõverat rada, et jõuaks sinna, kuhu tahame minna. Saaremaa malev 203 213 Sakala malev 190 212 Tallinna malev 146 157 Hiiumaal valitseb kambavaim Tartu malev 257 275 Valgamaa malev 214 221 Läänemaa maleva üks osa tegutseb Hiiumaal. Tosin aastat noorteinstruktorina töötanud Ulvi Viru malev 200 212 Kark-Jaarma ütles, et tal tuleb töös keskenduda nii Võrumaa malev 379 368 noorkotkaste kui ka kodutütarde tegevuse koordi- KOKKU 3207 3373 neerimisele, mis on tema sõnul huvitav ja samas üsna keeruline ülesanne. ei olegi väga hea, sest kui on korraga koos sada Enamik Hiiumaa noortejuhte on naisterahvad, noorkotkast, ei ole õppetöö kuigi tõhus,“ hindas on vaid kaks meesjuhti. Üks peamisi tänavusi Tõemäe. Põlvas on Tõemäe sõnul üks Eesti pari- eesmärke ongi leida juurde meesjuhte, kelle seast maid lasketiire ja seetõttu laskmine populaarne. valida ka Noorte Kotkaste Hiiumaa malevkonna Oma koht aastaplaanis on ka juhtide õppel, seal (ametlikult vormistamata) pealik. käivad käsikäes motiveerimine ja koolitus. Nii on korraldatud kaardiõpe, dokumentatsiooni täitmise Noorte Kotkaste liikmeskond on Hiiumaal kasva- kursus, tehtud organisatsioonianalüüsi, läbitud nud tänu sellele, et Kark-Jaarma käis mullu nendes Kaitseliitu tutvustav koolitus jne. koolides, kus paistis, et huvijuht või õpetaja tunneb organisatsiooni vastu huvi. Rühmasid on iga kooli Populaarsed on ka rännakud. Kevadel oli kotkarän- juures üks ja Hiiumaal valitseb suur kambavaim. nak, millele eelnes rännakutarkusi õpetav laager. Laagritesse on alati oodatud ka lapsevanemad, Sügisel korraldati koostöös Kaitseliiduga võistlus- keda ei kutsuta mitte lihtsalt vaatlema, vaid neile matk „Must kotkas”. antakse ka jõukohaseid ülesandeid. Ka koostööpartnerite nimekiri on pikk, lisaks kõigi Töö kõrvalt ühiskonnaõpetuse õpetajaks õppiv malevate ühistele sõpradele (politsei, piirivalve, Kark-Jaarma ütles, et paljud koolide ühiskonna- päästeamet) on seal Lahe raamatukogu, Euroopa õpetuse õpetajad ei teagi, et on olemas Kaitseliidu noored, spordikool, orienteerumisklubi, külakes- noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodu- kused. Kaitseliidu Põlva maleva ja Naiskodukaitse tütred. Ta ütles, et kõige enam tunnevad nad Hiiu- Põlva ringkonnaga on samuti hea koostöö. Juhtide maal puudust õppematerjalidest ja ka järgukatsete mureks on, kuidas järgukatseid läbi viia ja noori tunnistus võiks olla üle Eesti ühtne. nendeks ette valmistada. „Kui palju on teil päde- vaid juhte selles valdkonnas?“ küsis Tõemäe teistelt kohalviibinutelt, vastust ootamata. Põlvas on populaarsed laagrid ja matkad

Põlva Noorte Kotkaste malevast andis ülevaate Saaremaa malev kasvas poolesaja liikme noorteinstruktor Maive Tõemäe. Põlva malevas on võrra 17 rühmajuhti, neist üheksa kaitseliitlast ja kaks naiskodukaitsjat. Aasta jooksul lisandus neli rüh- Saaremaa Noorte Kotkaste maleva instruktor mapealikut, kellest üks on endine noorkotkas. Heimar Põld ütles, et malev on kasvanud ligi 50 poisi võrra. Seda tänu Orissaare gümnaasiumi Tõemäe rääkis laagritest (maakonnalaagrid, liitumisele ning, nagu Põld ütles, Muhu saare val- välilaagrid, teemalaagrid, spordilaagrid, rühma- lutamisele. Kaitseliiduga on liitunud viis suureks laagrid) ja lisas, et kõik need korraldatakse koos kasvanud Saaremaa noorkotkast ja ühest noorkot- kodutütardega. „Laager ei pea olema suur, suurus kast on saanud rühmapealik.

54 Kaitse Kodu! 2/2011 Saaremaal on kokku 13 noorkontkaste rühma, aga Noortega käivad tegelemas erinevad kaitseliitla- ainult kümnel on rühmapealik. Neist kaheksa on sed kordamööda. Lisaks on Raplas noorkotkaste kaitseliitlased ja üks kuulub Naiskodukaitsesse. rühmi, mille tegevust juhib samas vallas kodutü- Kahes rühmas on töö seiskunud ja 2011. aasta üks tardega tegelev noortejuht. ootusi on saada nende rühmade ette uued juhid. Nagu näitas Orissaare ja Muhu kogemus, tule- Kukk tunnistas, et on eelnevatel aastatel raken- vad uued juhid ikka tuttavate kutsumise kaudu. danud kõikvõimalikke tegevusplaane, et juhte Enamik maakondlikke ettevõtmisi tehakse koos leida (ajalehed, kuulutused, tutvused, otsepos- kodutütardega, aga kõige populaarsem oli ainult titus, teadetetahvlid, valdade kodulehed jne), Noortejuhid nootkotkastele mõeldud autoteemaline laager. aga tulemusteta. Samas kinnitas ta, et ebaõn- Eelarve kasutamise osas said saarlased tunamullu- nestunud ettevõtmisi malevas eelmisel aastal ei sest aastast, kui rahaga toime ei tuldud, õppetunni olnud ja tegevuse kavandamisel oli eesmärgiks ja mullu olid asjad korras. mitmekesisus. Laagrid vaheldusid õppepäevade ja ekskursioonidega, maakondlikud tegemised 2010. aasta võttis Heimar Põld kokku mõttega, et rühmasiseste üritustega. Ta hindas väljaõppe- kõik saavad paremini teha. alast tegevust heaks, ehkki kõik oleks tõhusam, kui malevas töötaks ühe instruktori asemel kaks, nagu see on teistes malevates. Teavitustegevust Järvamaal on noortkotkaste üritused hindas Kukk maakonnas väga heaks. Lisaks tava- populaarsed pärasele maakondlikes meediakanalites teadete avaldamisele tegid Raplamaa noored valmis oma Järva maleva pealik Allar Ansjaki alustas oma ette- organisatsiooni ajalehe Kodukotkas. kannet teatega, et Järvamaal moodustati mullu kolm uut rühma ja ka neljanda tegevuse alustamise Noorte Kotkaste Sakala maleva esindaja Noorte osas käivad tulevase rühmapealikuga läbirääkimi- Kotkaste pealikute keskkogul ei osalenud. sed. Kokku on malevas 11 rühma ja kõigil on pealik olemas. 11 rühma peale on Ansjaki sõnul malevas koguni 20 noortejuhti, neist 17 on Kaitseliidu või Naiskodukaitse liikmed. Riigikaitset tutvustav Ansjaki tõdes, et eelarvega tuldi välja, kuid lisas, et etteantud eelarves tegevuse arenemiseks maad ei laager erivajadustega ole, lagi on saavutatud. Maleva korraldatud üritus- test osavõtjate arv on Järvamaal iga aastaga kasva- lastele nud, seega osalusprotsent on kõigil ettevõtmistel Männiku harjutusväljal algas 15. märtsil kahepäe- üle saja ehk kohal on oodatust rohkem rahvast. Ta vane riigikaitset tutvustav laager Raikküla kooli ütles, et Järva malev ootab teiste malevate liikmeid erivajadustega lastele. „Laagri eesmärk on luua oma üritusi (sügislaagrit) vaatama, sest kogemusi ühtehoidev ja toetav sõpruskond, kasvatada noorte on vaja vahetada. enesekindlust ja jagada tunnustust, olenemata nende sotsiaalsest taustast,“ ütles laagri läbiviija Eelmisest aastast tegutses Noorte Kotkaste Järva nooremveebel Martin Hansson Kaitseliidu Rapla malevas vabatahtlik teavituspealik, kes on oma malevast. „Lisaks tahame tuua noored loodusele tööd hästi teinud. Uuendusena tähistati Järva- lähemale, õpetada neile distsipliini ja kasvatada neis maal mullu rahvusvahelist vabatahtlike päeva, sallivust.“ mille puhul Järva maavanem kutsus vastuvõtule Laagrist võtab osa 24 Raikküla kooli erivajadustega tublimad noortejuhid ja kodutütred ning noorkot- 12–15-aastast last, kes on eelnevalt koolitundides kad. Koostööd Kaitseliidu malevaga iseloomustab omandanud teadmisi topograaﬁ ast, maskeerimisest, Ansjaki kinnitusega, et tegu on nagu ühe suure enesekaitsest, sidest ja riviõppest. Laagris õpivad perega. Ka kodutütardega tehakse tihedat koos- nad telkide püstitamist, välikäimla rajamist, maskee- tööd, samuti naiskodukaitsjatega. rimist, kaevikute kaevamist, seljakoti pakkimist ja muid sõdurioskusi.

2010. aasta võttis ta kokku lausega: üksmeel sün- Laagrit rahastab kaitseministeerium ning selle läbi- nitab võitu. Käesoleva aasta lööklause kõlab: talu viimist toetavad Kaitseliidu Rapla malev ja Mereväe- kannatlikult koormat, tee targalt tööd! baas. Laager on üks osa selle läbiviija nooremveebel Martin Hanssoni diplomitööst „Seikluskasvatuse mõju käitumishäiretega noorele“. Raplamaa noortel on oma ajaleht Raikküla kool on Rapla maakonnas asuv põhikool hariduslike erivajadustega lastele, kus õpitakse Noorte Kotkaste Rapla malev on üks väiksemaid. lihtsustatud õppekava alusel. Kooli ülesanne on Malevapealik Jaan Kukk ütles, et malevas tegutseb võimaldada õpilasel täita koolikohustut ja omanda- seitse rühma. Ilma juhita on kaks rühma. Näitena da põhiharidus ning kujundada neis igapäevaeluga rääkis ta Vigala rühmast, kus vaatamata rühma- toimetulekuks vajalikke oskusi. pealiku puudumisele ei ole tegevus katkenud.

Kaitse Kodu! 2/2011 55 Rühmajuhid käisid juuksuris ja õppisid intervjueerima

Noortejuhid TIIA KÜTT Kodutütarde Saaremaa ringkonna vanem MÕNED KATKED uhtlemine meediaga, uudise kirjutamine aja- TAGASISIDELEHTEDELT lehte ja veel palju põnevat olid teemaks Saa- Kätlin: Vahva laager, õppisin sõlmi, sain tead- Sremaa Kodutütarde rühmajuhtide ja nende misi ajakirjandusest ja laagrikava koostami- abiliste laagris, mis korraldati 18. ja 19. veebruaril sest. Kõige enam meeldis galeriides käimine. maleva staabis. Laager algas teoreetilise ja prak- tilise meediakoolitusega, mille viisid läbi ajalehe Tagasiside Irmel: Õppisin uuesti kuduma. Vahva, et sai Saarte Hääl peatoimetaja Tiina Luks ja toimetaja ööbida. Väga meeldis juuksuri juures. Raul Vinni. Luks jagas nõuandeid, kuidas suhelda Heleriin: Õppisin sõlmi, nägime huvitavaid meediaga, selgitas seadusi ja tutvustas ajakirjaniku pilte, saime teada, kuidas juukseid kohelda ja tööd, Vinni aga õpetas kirjutama uudist. Uudis hooldada, kuidas kirjutada uudist. Väga meel- peab andma vastused küsimustele kes?, kus?, mis?, dis laagrikava koostamine. millal?, kuidas? ja miks? Õpetussõnad käes, asusid õppurid täitma ülesannet, kus tuli intervjueerida oma pinginaabrit ja kirjutada temast uudis. Fan- kesed töörühmad, kes panid kokku päevakava ja taasiast puudust ei tulnud. mõtlesid välja tegevused. Hiljem tuli oma kava tutvustada teistele ja vastata küsimustele. Selgus, Pärast tõsist mõttetööd külastasime juuksurisa- et laagri korraldamine polegi lihtne ja kõigile longi Kuldne Juus, kus juuksur Tiina Tang jagas sobiva tegevuse leidmine pole kerge. Aga vahvaid teadmisi juuste hooldusest, värvimisest ja moest. mõtteid, mida suvel teha, tuli mitmeid. Veel tege- Ta õpetas tegema lihtsaid ja ilusaid soenguid. Mõni lesid noored laagris sõlmede õppimisega, tuletasid neiu sai sel õhtul endale huvitava soengu. Aga kõik meelde kudumist ja külastasid Kuressaare kunsti- said teada, miks tuleb talvel mütsi kanda. näitusi.

Õhtul alustati ajurünnakut teemal „Kus ja kuidas korraldada maleva suurlaager?“. Moodustati väi-

56 Kaitse Kodu! 2/2011 Ütle, kes on su sõbrad, ja ma ütlen, kes oled sa ise Noored

Läinud aasta Kaitseliidu noorteorganisatsioonide ridadesse veel mittekuuluvate noorte kaasamise ja koostööürituste poolelt

ANU ALLEKAND eeldab rühma tasandil noortetöös vähemalt ühe Kaitseliidu ülema nõunik täiskasvnu tuge ning seetõttu ei ole meie rakukesi igas kohalikus omavalitsuses ega koolis ja meie aitseliit eeldab oma liikmetelt kõrget val- ridadesse kuulub vaid umbes 7000 noort. misolekut elus ettetulevateks juhtudeks. KKa kriiside või hädade korral peavad meie Mitteliikmete kaasamiseks on korraldanud üritusi liikmed suutma abistada ennast ja teisi. See eeldab Kodutütarde ringkonnad ja Noorte Kotkaste male- pühendumist ja erinevaid oskusi, mis omakorda vad ning neid oli 2010. aastal rohkem kui eelmisel. eeldab pikaajalimat liikmesust. Samas on ka selli- Kokku organiseeriti mullu mitteliikmeid kaasates seid aabitsateadmisi, mida saab kergel moel teis- 144 üritust, 2009. aastal oli selliseid ettevõtmisi tega jagada ning mis suurendavad üldist sidusust ja 118. turvalisust. Seega tuleb teha tööd organisatsiooni kuuluvate noortega, aga kaasata võimalusel töösse Joonis 1 ka nende sõpru ja kõiki teisi noori. 2010. aastal mitteliikmete kaasamiseks korraldatud üritused Noorte Kotkaste malevate ja Teisalt vajab Kaitseliit oma tegemistes ka teiste Kodutütarde ringkondade kaupa struktuuride tuge. Selle toe tugevdamiseks ongi läbi viidud koostööüritusi – et laiendada oma tun- Võru tust, maksimeerida olemasolevatest teadmistest- Viru oskustest tõusvat tulu ja sõlmida uusi kontakte teiste eluvaldkondade ekspertide ja spetsialisti- Valga dega. Selle tegevuse jälgimise idee kerkis esile riik- Tallinn liku programmi koostamisel 2008. aastal, sest 21. osalejad Tartu mail kinnitati haridus-ja teadusministri ning kait- üritused seministri ühise tegutsemise kavana nr 1-22/276 Sakala „Riigikaitseõpetuse arendamise tegevuskava aas- Saaremaa tateks 2008–2013“. Sellest tulenevalt oleme 2009. aastast alates kogunud vastavaid andmeid. Rapla Põlva Mitteliikmete hulka oleme arvanud kõik Eesti noored, kes ei ole liitunud Kodutütarde või Noorte Pärnu Kotkastega. Nende kaasamine üksikute ürituste Lääne raames võib anda neile kodanikuoskusi parema toimetuleku kindlustamiseks, teadmisi riigi üles- Järva ehitusest ja riigikaitsesüsteemist, suurendada Jõgeva nendes tahet aidata ligimesi ja panustada võima- Harju lusel ka ise riigikaitsesse ning tähtsustada kodani- kuühiskonnale nii olulist vabatahtlikku tegevust Alutaguse ulatuslikumalt. Mitteliikmete kaasamise üritused 0 100 200 300 400 500 600 700 800 võivad olla üles ehitatud erinevaid noorsootöö- meetodeid kasutades, näiteks isamaaliste laagrite Kõige enam on kaasamisüritusi korraldanud või loomingukonkurssidena jne. Sakala malev ja Sakala ringkond (26 üritust, millel on osalenud kokku 139 noort). Enim noori – 742 – on tegevustesse tõmmatud Põlvas. Kõige tagasi- Noorte kaasamine hoidlikum on Tallinna näitaja, õieti on see peaaegu olematu. Kaasamise võtmes räägime just mitteliikmetele tegevuste pakkumisest. Loodan, et see määratlus Kasv võrreldes eelmise aastaga on märgatav, see ei kohuta meie organisatsioonidesse mittekuulu- võib olla seletatav ka sellega, et oleme paaril vii- vaid noori ega märgista kedagi negatiivses võtmes. masel aastal kõnealusele valdkonnale tähelepanu Kaitseliit kui organisatsioon on vabatahtlik ja juhtinud ning malevad ja ringkonnad on oma

Kaitse Kodu! 2/2011 57 üritusi planeerinud teadlikumalt ja korjanud and- Joonis 3 meid kogu aasta (jätmata aastal 2010 midagi kahe Kogutud teave mitteliikmete kaasamise ürituste silma vahele ehk aruandest välja). Teisalt on kuues ja koostööürituste kohta Kaiteliidu malevate Kaitseliidu malevas esitanud noorteorganisatsioo- lõikes 2010. aastal

Noored nid aruanded eraldi, mis tähendab, et teatud üri- tused võivad olla kirjas nii Noorte Kotkaste kui ka Võru Kodutütarde omas ja seetõttu tundub neid olevat korraldatud rohkem. Viru Valga Tallinn on olnud õnnetus seisus, sest noorteinst- koostööüritused Tallinn ruktorid on vahetunud ja vabatahtlikud juhid ei ole kaasamisüritused saanud tugevalt kanda kinnitada. Meeskonnatöö Tartu on seetõttu kannatanud, tugeva tuumiku puudumi- Sakala sel ei ole mitteliikmetele mõeldud üritusteks jõudu jätkunud. Samas on Tallinnas enim potentsiaalseid Saaremaa osalejaid – noorte kontsentratsioon on võrreldes Rapla teiste Eesti paikadega suurem. Tänavu tuleks võib- olla kaaluda vabatahtlike aasta konverentsi äraka- Põlva sutamist oma tegevuse tutvustamiseks. Pärnu

Loomulikult on pikematel ja siduvamatel üri- Lääne tustel, nagu laager, võistlus, matk ja seminar, Järva suurem potentsiaal inimesteni jõuda kui pidulikul Jõgeva aastapäevaaktusel vmt eelkõige kestuse mõttes põgusamal kokkusaamisel. 78 üritust kuuluvad Harju esimestena nimetatute hulka, mis tähendab, et Alutaguse 66% ettevõtmistest on olnud eeldatavalt suurema mõjuga, kus inimesed võivad koos tegutsedes saada 0 5 10 15 20 25 30 35 oma küsimustele vastuseid ja igasugust lisateavet, pikemas perspektiivis aga ka sõbruneda. Koostööürituste ja ka mitteliikmete kaasamise ürituste kohta teabe kogumisel töötasime välja tingilikud ürituste tüübid – võistlus, matk, laager, Koostööüritustest aastapäev, heategevusüritus, propaganda, seminar, koolivisiit –, mille alusel sai tulemusi liigitada. Koostööüritused on sellised ettevõtmised, kus meid on eelkõige kaasatud teiste asutuste-orga- Üritused on liigiti jagatud selleks, et hinnata tege- nisatsioonide projektidesse, või niisugused, mida vuste iseloomu. Arvatavalt on noorkotkaste ja oleme ise algusest planeerinud kellegagi koos. kodutütarde osalemine mälestusüritusel või pidu- Eduka koostööürituse näidena nimetan suurejoo- likul aktusel teistele noortele väiksema tähenduse neliselt korraldatud Kalevi spordiseltsi võimlemis- ja mõjuga kui juhud, mil teised koolinoored on pidu, kuhu kogunesid noorkotkaste-kodutütarde võtnud osa noorkotkaste või kodutütarde võistlus- tantsu tantsima noored üle Eesti. Samas oli see test, laagritest ja matkadest. ju rahvuvahelise mõõtmega võimlejate pidu ning vaatemäng oli vapustav. Kaaluma peab kahe tüübi – koolivisiidi ja pro- Joonis 2 pagandaürituse – liitmist, sest tegu on peaaegu 2009. ja 2010. aasta mitteliikmete kaasamise analoogse sisuga ettevõtmistega. Esialgselt oli üritused (MLK) ning koostööüritused (KTÜ) liigiti soov näha, kui paljudes maakondades on koolides käimine tavaks ja kui palju tehti seda konkreet- 2010 (KTÜ) sel aastal. Samas on sõnumi edastamine oluline 2009 (KTÜ) kohast olenemata ja seetõttu ei ole koolikesksusel 120 2010 (MLK) siinkohal eraldi tähtsust. 2009 (MLK) 100 Retrospektiivselt malevate jõupingutusi vaadates 80 on näha, et koostööürituste korraldajana tõuseb esile Järva malev, kaasamisürituste poolelt võib 60 eile tõsta aga Sakala, Alutaguse ja Viru korralda- 40 jaid. 20 0 Parimad näited

Matk Võistlus Laager Seminar Nimetasin eelnevalt meeliülendanud koostööüri- Aastapäev Koolivisiit Heategevus Propaganda tusena Kalevi võimlemispidu, kuid häid ettevõtmisi

58 Kaitse Kodu! 2/2011 on jagunud kogu aastasse. Aruannetes jäid mulle Eelarvekulust silma ja võib-olla pakuvad seetõttu teistelegi huvi: Püünsi rühma merelaager, mis korraldati koostöös Väga tihti ei ole ürituste kulu märgitud. Sellel on Viimsi vallavalitsusega, põlvalaste aaretejaht ja sel- mitmeid põhjusi. Ilmselt on transprodikulu läinud üldisesse administratiivkulusse ja seda on olnud lega liidetud rivivõistlus Valgejärvel, mis korraldati Noored koos sealse põhikooliga, avatud uste päev „Kaitseliit raske eristada. Või on kulutused tasunud partne- – tulevik on sinu kätes“ Järvamaal, mis tehti teoks rid. Võimalik ka, et vabathtlikud on oma tegemised koos kevadpealinna väljakuulutamisega, lasteaia- ise kinni maksnud. laste matkamäng Harjumaal, Alutaguse maleva ühisprojekt Meestelaulu Seltsiga, Viru maleva Tegeliku, aruandes näidatud kulu suurusjärk on isade laskevõistlus isadepäeval, Tartus metsapäeva olnud muutumatult natuke üle 100 000 krooni. korraldamine Kroonuaia kooli õpilastele ning noor- Lisaks sellele summale on igal juhul tehtud tublisti kotkaste ja kodutütarde abi ka vabatahtlikku tööd, nii et selle raha eest on suusamaratoni ning rattaralli aitseliit vajab saadud hoopis rohkem, kui oleks võimalik olnud korraldajatele jne. oma tegemis- lihtsalt vabaajaturu hindadega opereerides. tes ka teiste Elust on tehtud seiklus K mitmel moel ja koostöös eri- struktuuride tuge. Kokkuvõtlikult nevate partneritega on muu- Selle toe tugevdami- detud enda ja teiste päevad seks ongi läbi viidud Loodame, et teistega koos tehtud pingutuste tut- põnevamaks. Kahjuks kõiki koostööüritusi. vustamine avab uusi uksi, suurendab inimestes lumelinnade ehitamisi, julgust katsetada, eksida, uuesti alustada, olla vetelpäästekoolitusi, koerte ettevõtlik ja lahendada probleeme. Haarame igal varjupaikade abistamisi, kanuumatku, muusika- aastasel oma „mõjusfääri“ mitteliikmete kaasa- festivale, laskejookse, purjetamislaagreid jmt siia mise kaudu ühe eriorganisatsioonitäie noori – see kirja panna ei jõua. number oli 2010. aastal 3747 ja 2009. aastal 3613. Mitteliikmeid kaasame enim laagritesse (2010. Paljus on partnerlus traditsiooniline: päästeamet, aastal 36 korral), koostööüritustest on esikohal politsei- ja piirivalveamet, kohalikud omavalitsu- propagandaüritused (47). Keskmiselt korraldas iga sed, koolid, valla-, linna- ja maavalitsused, noorte- malev või ringkond 2010. aastal üheksa mitteliik- keskused, lapsevanemad, Punane Rist, spordiselts meid kaasavat üritust. See arv on kasvanud, 2009. Kalev. Päästeametiga on vähemalt kuus malevat aastal oli see vaid neli. Sellist tegevusliini tasub teinud koostööd KEAT-koolituse („Kaitse end ja mõistlikult planeerida ja hoida, sest: aita teist“) raames. Aastast 2010 on meil koostöö- me saame sel moel oma kogemusi laiemalt jagada lepe, mis suunab ka teisi sellele partnerlusele. On ja täidame nii oma ühiskondlikku eesmärki suu- ka erandlikumaid koostöösuhteid: lasteaiad, klubi rendada noorte riigikaitsetahet; G4S, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), õpi- oleme selle abil propageerimas õigeid eluhoia- lasomavalitsused, lätlased, suusakeskus, Kunderi kuid ja väärtusi ning oleme ühiskonnas näh- Selts, lastekodud, jahindusklubi, orienteerumis- tavamad potentsiaalsetele liikmetele ja uutele klubi, Memento, muuseum, Tartu Maraton, Kaitse- juhtidele. väe Ühendatud Õppeasutused, vangla jne. Kodutütred katsid aastapäevaks peolaua

BÄRBEL SALUMÄE Kaitseliidu Tallinna maleva noorteinstruktor

Päev enne Eesti Vabariigi sünnipäeva, 23. veebruaril kogunesid 32 kodutütart Tallinna ringkonna erineva- test rühmadest tähistama Kodutütarde aastapäeva. Viimasel ajal on suurenenud kodutütarde huvi toidu- valmistamise vastu. Eelmisel aastal õppisid mitmed rühmad midagi maitsvat tegema. Sellest ajendatuna pakkus ringkonnavanem välja, et katame endale organisatsiooni aastapäeva puhul pidulaua. Jagasime tüdrukud kolme gruppi, ent mitte rühmade kaupa, vaid segamini. Iga grupp sai juhendajad. Hästi vahva oli see, et paljud suupisted, mida valmistati, olid uued ka juhendajatele, seega oli avastamisrõõmu kõigile.

Üks grupp valmistas magusaid suupisteid, teine külmlaua ning kolmas kattis ja kaunistas peolaua. Kogu ettevalmistus enne söömist võttis aega kaks tundi. Toidulaud oli nii rikkalik, et tüdrukud ise ei jõudnudki kõike ära süüa, nii said ka need lapsevanemad, kes tütardele järele tulid, maitsva kõhutäie. Laualt võis leida lavaširulle, täidetud mune sinihallitusjuustu- ga, šampinjone erinevate juustutäidistega, singirulle, kiluleibu, tuunikalasaiu, šokolaadis puuvilju jne.

Kaitse Kodu! 2/2011 59 Viru noorkotkad võistlesid Harjumaal lauatennises

KRISTEL KITSING

Harjumaal Kernus peeti 4. ja 5. märtsil Harju Noored maleva Noorte Kotkaste ja Kodutütarde lah- tine lauatenniseturniir. Lisaks harjakatele olid kohal külalisvõistlejad Valgamaalt, Põlvast, Järvamaalt ja Viru malevast, mida esindasid Vasta rühma poisid, kelle treener on Pekka Laidinen. Võistkonnad olid kaheksa-liikme- lised, arvesse läks kuus parimat tulemust olenemata vanusegrupist. Individuaalselt tuli Vastla poiss Mairo Mets vanemate poiste arvestuses viiendale kohale ja Clan Gustav Aso oli nooremate seas kaheksas. Sander Sambla ja Avo Karlis Lainest olid omas vanu- serühmas kümnendad. Mõlemas vanuseklas- sis mängis kaasa paarkümmend poissi, kelle seas oli ka järgusportlasi.

Koduteel juhtus Viru võistlejatel autoga äpardus, nii et nad jäid keset Raplamaa tü- hermaad teele. „Vastutulelikud mehed, meie oma maleva korrapidaja Andrei Vangonen ja üks Rapla maleva mees organiseerisid meile abi ning Tiit Kupp tõi meid lõpuks koju,“ rääkis Jaak Lepik. “Aga eriline tänu kuulub Rapla maleva staabiülemale major Meelis Pernitsale, kes meid metsavahelt üles korjas ja Alu kooli viis,“ lisas ta.

Kuusalus lasti vastlaliugu Raplamaa noored nautisid esimest laagrit KATRIIN ALLIK Kodutütarde instruktor ÜLLE RIISALU Kodutütarde, Noorte Kotkaste ja Naiskodukaitse Harjumaa orga- Kodutütarde Alu rühma vanem nisatsioonid tähistasid pakast trotsides 13. veebruaril Kuusalus Eesti rahvakalendri üht sportlikumat tähtpäeva – vastlapäeva. Vaatama krõbedale külmale kogunes 18. veebruari Harju noorte hulgas on see juba traditsiooniks saanud. õhtul 33 hiljuti organisatsiooniga liitunud kodu- tütart ja noorkotkast Kehtna noortekeskusesse. Külma ilma trotsides võttis vastlapäevaüritusest osa 106 noor- Et see oli lastele esimene laager, said nad lisaks kotkast ja kodutütart tosinast rühmast. Päeva jooksul tutvustati sisukatele tegevustele ka esimese kogemuse laagri noortele erinevate võistluste ja ülesannete abil vastlapäeva- kommetest, käitumistavadest ja korrast. Laagris kombeid. Võistlustel lõi kaasa ka üks Naiskodukaitse võistkond. õpiti noortejuht Leho Rohtla juhendamisel tegema Vastlapäeva tavasid järgides oli kõige tähtsam ala kelgutamine. lihtsamaid ja levinumaid sõlmi. Krstiina Künnapase Kelgutati nii aja peale kui ka liu pikkuse peale. Kõige pikema liu käe all tehti käsitööd: vilditi, joonistati, meisterdati, tegid Staabi rühma kodutütred Karmen Lepp ja Annemai Avingu punuti sinimustvalgeid paelu. ning Loksa rühma noorkotkad Kristo ja Tarmo Metus. Päev lõppes tublimate autasustamisega. Keha kinnitati naiskodukaitsjate Et lähenemas oli Eesti Vabariigi aastapäev, peeti keedetud hernesupi ja vastlakuklitega. laagri ettevõtmistes ka seda tähtsat päeva silmas. Vaadati ﬁ lmi ja õpiti laule Eestimaast. Kodutütarde Rapla ringkonna vanema Eli Suklese eestvedamisel viidi läbi pidulik näidiskoondus. Sukler aitas ka järgu- katseteks valmistuda. Alu rühmade juht Ülle Riisalu õpetas, mida teha siis, kui on juhtunud õnnetus, ja kuidas käituda liikluses. Õpiti tundma mürgiseid taimi ja ohtusid looduses. Pühapäeva hommikul sooritati järgukatseid. Uued kodutütred said sooritada VI järgu katse ja paar tüdrukut olid valmis ka V järgu katse sooritamiseks.

Et laagripaigaks oli Kehtna noortekeskus, sai mängida põnevaid lauamänge. Seltskonnamänge õpetasid Rauno Vahtre ja Hannes Brück. Sõbralikud ja toredad kokatädid Jaana ja naiskodukaitsja Ülle pakkusid maitsvat sööki. Laagrit tervikuna juhtisid Harju noorte vastlapäeva Jaan Kukk ning Kaie Kensap-Kukk. Viimane tegi seda rikastas rahvakommetest haigestumise tõttu interneti teel, ja nagu selgus, on tuntud spordiala kaikavedu see tänapäeval täiesti võimalik.

60 Kaitse Kodu! 2/2011 Laagrimuljeid Meremäelt, eelkõige esmaabiõppest Noored

KEVIN LUMI nes selles, et kui päriselt selline asi peaks juhtuma, Võru I põhikooli rühma noorkotkas võib ka olla palju selliseid segajaid. Võistkond pidi taipama, et sellised tüübid tuleb eemale ajada ja eekordne Võrumaa Noorte Kotkaste ja Kodu- neid ei tohi kuulda võtta. tütarde piirkondlik laager korraldati 4. ja 5. Smärtsil Meremäel. Kolmandas ülesandes olin mina kui ATV juht kukkunud sõiduki pealt maha ning lamasin liikumatult ja meelemärkuseta. Mind ei oleks tohtinud liigu- Ega laager ole magamiseks tada, sest mul oleks võinud olla mitmeid luumurde. Kuid minuga tehti seal igasuguseid vigureid: veere- Kui olime end ööbimispaigas sisse seadnud, kutsuti tati, näpistati jne. Väga vale lähenemine! juba rühmadevahelisele oskusvõistlusele. Neljaliik- melised rühmad pidid kinnisilmi aja peale sõjaväe- vormi otsima ja selga tõmbama. Siis tuli mängida, et üks võistkonnaliige on haavatud, ja toimetada ta koolimaja teise otsa. Edasi pidime lahendama ristsõna ja jooksma kolmandale korrusele, kus oli nn soo, mille pidi ületama kahe plangu abil. Kõike tuli sooritada aja peale. Meie rühm sai teise koha.

Õnneks oli seekord ööbimine korraldatud nii, et kasutusel oli kogu koolimaja. Teisel korrusel ööbi- sid need, kes tahtsid varakult magama minna, kol- mandal need, kel polnud mõtteski niipea uinuda. Mina kuulusin kolmanda korruse rahva hulka. Mängisime öösel igasuguseid mänge ja silma saime looja alles siis, kui olime liialt lärmi teinud ja juhen- Kadrina noored lumises ja daja tuli meid noomima.Seega kella 4-5 paiku. tuulises metsas

Põnev elu Punase Risti punktis ANNELI LEHT Kadrina Kodutütarde rühmajuht Hommikul jaotati meid nelja rühma ning asusime kuulama Punase Risti esindaja Kätlin Pildi loengut. Kadrina kodutütred ja noorkotkad veetsid 29. ja 30. jaanuari Pärast seda läksid kõik neli võistkonda tegevus- Neeruti järve ääres välilaagris. Kaasas oli ka neli Rakvere rüh- punktidesse. Mina olin Punase Risti punktis, kus ma poissi. Vaatamata tuulisele ilmale said lapsed kogemuse, pidin teesklema õnnetusi, mis minuga juhtunud et talvises metsas võib õige varustuse ja nutikate juhenda- on. Teiste ülesanne oli mind õigesti aidata. jate toel mõnus olla ning seal saab huvitavalt aega veeta. Hommikul koguneti Kadrina lasketiiru, kus need, kellel Selles punktis mängiti kolme õnnetust. Kõigepealt puudus helkur, said selle kaitseliitlasest politseiametnikult seda, et kaks tüdrukut olid pärast kooli kukkunud Aleksei Osokinilt. Seejärel tuli matkata umbes neli kilo- jääauku ja sealt välja pääsenud, kuid jäänud kaldale meetrit. Laagripaigas püstitati kolm telki. Paljud tegid seda külmetama, sest nad ei suutnud liikuda. Seejärel esimest korda. Pärast lõunasööki rääkis Osokin talvisest tulin mina kui vana naabrimemme, kellel oli kõrge maskeeringust. Tal oli ka kaasas maskeerimiskostüüm, mille- vererõhk, nii et ta ei tohtinud õnnetuid tüdrukuid ga saab end lume sisse ära peita. Seejärel algas matk teisele poole järve, kus asub Kalevipoja kuju. Mis on talv ilma mäest koju vedada. Seejuures pididki teised ära arvama, alla laskmiseta? Kalevipoja kuju taga asuvalt Sadulamäelt et külmunud tüdrukud tuleb vanamemme juurde hakkasid lapsed hoogsalt liugu laskma. viia ja neid seal soojendada. Kui pärast õues lustimist tagasi laagris oldi, said Kadrina Teises ülesandes oli üks kannatanu, kes oli saanud rühma liikmed ülesande kavandada rühma lipp. Õhtul mängiti rästikuhammustuse jalga, ning teine, kes oli hüp- palli ja sammumängu ning peeti autotulede valgel teate- peliigest venitanud. Minu kohus oli seekord segada võistlusi. Seejärel grilliti vorstikesi. Ehkki öörahu pidi algama võistkonda oma utoopiliste mõtetega, näiteks et alles kella üheteistkümnest, puges enamik lapsi pärast grillimist telki. Rakvere poiste rühmajuht Maikel Siim võttis rästikuhammustus tuleb noaga välja lõigata või oma poisid ja nad õppisid laagripaiga läheduses patrullimist. hoopis välja imeda ning hüppeliigese venituse Ka kaks vaprat tüdrukut tegid seda kaasa. korral tuleb palju liikuda. Selle tegevuse mõte seis- Kaitse Kodu! 2/2011 61 Alutaguse noorkotkaste

Noored tegemistest jaanuaris

IVAR ROOMA Alutaguse maleva Noorte Kotkaste instruktor

Rühmapealikute aastakoosolek

Aasta alguses on Noorte Kotkaste Alutaguse malevas tava, et rühmapealikud kinnitavad pealikute kogul 2011. aasta tööplaani ja annavad hinnangu möödu- nud aastale. Seekord võõrustas rühmapealikuid Tudu noorkotkaste pealik Uno Muruvee. Rühmapealikud hindasid enda ja maleva tegemisi hindega hea. Male- vas tegutseb kaks vene õppekeelega koolide õpilastest moodustatud rühma, seetõttu arutati vene õpilaste Lüganuse noorkotkaste aktiivsema kaasamise võimalusi. rühm on pääste- ja ohutusalase suunitlusega Talvelaagris valmistuti erikatsete FOTOD: IVAR ROOMA IVAR FOTOD: sooritamiseks

Jaanuaris korraldasid noortejuhtide koolitusel osalevad rühmapealikud Kadre Maalma ja Uno Muruvee talvelaagri, kus valmistuti noorkotkaste erikatseteks. Õppetunde viisid läbi laagri korraldajad ning abilised Karl Vähk ja Keit Aedla. Laagris osalenud Illuka, Tudu ja Järve rühma noorkotkastest moodustati salgad, mis liikusid salgapealikute juhtimisel õppepunktist õppepunkti.

Lüganuse noorkotkad talvelaagris ja Purtse perepäeval

Lüganuse noorkotkaste rühm, mis tegutseb Andrus Küti juhtimisel, on pääste- ja ohutusalase suunitlusega. Jaanuaris korraldatud talvelaagri esimesel Suusavõistlus õppepäeval keskendusid Lüganuse noored meetri- paksuse lumega toimetulekule metsas. Põhiküsimus oli lõkkeplatsi valik, lõkkematerjali leidmine ja lõkke süütamine. Lõket õpiti süütama Kaitseliidu Aluta- guse maleva instruktori vanemveebel Aivar Raudsepa juhendamisel. Veel räägiti toidu valmistamisest lõkkel ja prooviti individuaalset toidupaketti, mida saab lõk- keta soojaks teha.

Rühmapealik Kütt kaasas noorkotkad ka ohutusala- sele perepäevale Purtses, kus ta ise oli üks peakorral- dajatest. Ürituse raames ehitati lumelinn teemal „Kuri punane kukk“, korraldati võistkondlik suusavõistlus tuletõrjevoolikutel ja etendati näitemängu „Tulekahju ei hüüa tulles“, mille eesmärgiks oli teadvustada ini- mestele reaalset õnnetust matkides tulekahju kulge- mist ja näidata, mida oleks saanud selle vältimiseks teha, ning tutvustada ka päästjate tööd õnnetuse korral.

Sideõppel on sinise põsemärgiga jagu, väljaõpet viib läbi Karl Vähk

62 Kaitse Kodu! 2/2011 Hiidlasi paelus talvelaagris

õhtune orienteerumismäng Noored

HELJA KAPTEIN Bingomäng eksami asemel eebruari esimese reede õhtul hakkas mõne- legi Käina elanikule silma, et õhtupimedu- „Järgmine number on 60,“ hõikas bingomängu Vses oli alevi vahel lapsi tavalisest rohkem. numbrite keerutaja. „Bingo!“ kostis ka mängijate Nimelt orienteerusid seal Hiiumaa noorkotkad ja hulgast. „Milline on Hiiumaa suurima territooriu- kodutütred. Nädalavahetusel olid ka Käina kooli miga vald?“ esitas küsimuse Emmaste noortejuht aknad valged, sest just koolimajas sai teoks noor- Hergo Tasuja. Bingomänguga kontrolliti kahel kotkaste ja kodutütarde laager, millel oli osalejaid päeval laagris õpitut. „Kõik Kaitseliidu tegemised ja korraldajaid kokku 104. Neid lapsi alevi peal on mulle meeltmööda ja tore on vaadata, kui õpi- nähtigi. lased teevad midagi kasulikku,“ ütles laagrit läbi viia aidanud kaitseliitlane Tasuja. „Ka selles laagris särasid laste silmad kogu aeg,“ kinnitas ta. Pimedas on põnev ka tuttavas paigas „Öörahu tuli üllatavalt vara,“ ütles Kark-Jaarma ja Selgus, et enim pakkuski põnevust õhtupimeduses tundis heameelt, et laagri korraldus sujus: „Maja tukkuvas alevikus peetud orienteerumismäng. oli korras, arusaamatusi ei Hiiumaa noortejuht Ulvi Kark-Jaarma ütles, et nim pakkuski olnud, kõik õpetused sai talvelaagris liideti õppimine ja mõnus ajaveetmine. mängu abil osalejatele edasi „Lahe laager oli, sest lapsi ei jäänud vähemaks, vaid põnevust õhtupi- antud. Kui tavaliselt kulub tuli järjest juurde,“ ütles ta. Emeduses tukku- pool auru toitlustamisele, vas alevikus peetud siis seekord sain vabamalt Laagris osalejad said Käina ujulas oma ujumisos- orienteerumismäng. hingata, sest Käina kooli kuse proovile panna ning sooritada noorkotkaste kokad Laine Aug ja Virve ja kodutütarde järgukatse ujumises. Nad said aimu Pöllo võtsid kõik söögimu- kambavaimust ja meeskonnatööst, õpiti morset ja red enda kanda,“ tunnustas noortejuht. Ka Palade sõlmede tegemist, ohutust nii kodus kui ka loodu- noortejuht Liina Lindpere kiitis toitlustajaid. ses, saadi riviteadmisi ja Eesti mängu abil jäi ehk meelde mõnigi huvitav fakt kodumaa kohta. Kark-Jaarma rääkis, et noorkotkaste ja kodutü- tarde organisatsiooniga liitub järjest enam noori, Emmaste põhikooli kaheksanda klassi õpilane kes soovivad põnevate tegevuste toel õppida eluks Every Kullamägi, kes on viie aasta jooksul paljudes vajalikke tarkusi. laagrites käinud, ütles, et Meeme Männi käe all oli huvitav morset õppida. „Laager on päris huvitav,“ sõnas aastaid noorkotkaste üritustel osalenud Mart Niidas Kõpust. Kõige põnevamaks hindas ka tema orienteerumist, mille käigus sai Käina ale- vikuga lähemalt tutvuda: „Varem olen vaid mõne FOTO: HELJA KAPTEIN FOTO: korra siiakanti sattunud.“

Oma esimese laagrikogemuse sai Käina poiss Risto Sten Teemets. „Siin oli palju erinevaid tegevusi ja sõpru sain ka juurde,“ lausus ta ühe hingetõmbega. Enim väsitas, aga pakkus ka põnevust orienteeru- mismäng õhtupimeduses. „Käina on küll tuttav, aga pimedas kaardi järgi ma varem kohti otsinud pole,“ märkis ta. Neljandas klassis õppiv noorkotkas kinnitas, et tahab osaleda edaspidigi põnevatel üritustel.

Käina rühma tüdrukud morsemärke selgeks tegevas tunnis

Kaitse Kodu! 2/2011 63 Kaitseliidu suurim malev on Tallinna ma- Jaht Kõrilõikaja lev, kuhu kuulub ligi 2000 kaitseliitlast, lisaks ligi 200 naiskodukaitsjat, ligi 160 Jackile noorkotkast ja tublisti üle saja kodutütre.

Ajaviide Tallinnas elab ka lõviosa Eesti elanikest Lauamängu „Mr. Jack“ sündmustik – 1. jaanuari seisuga 411 980 inimest. viib mängijad 1888. aasta Londonis- Enne Nõukogude okupatsiooni oli Kait- se. Tänavaid valgustab gaasilaterna- seliiduga seotud hoopis suurem osa peate kuma ning öö kulgedes kustuvad linlastest. 1939. aastaks oli Tallinnas vaid üksteise järel needki. Pimeduse kat- 145 000 elanikku, lisaks veel 20 000 tevarjus on Kõrilõikaja Jack soorita- Kas sa teadsid? Nõmmel, mis oli toona eraldi linn. Tallin- Lauamängunurk nud koletu roima ja kogu Inglismaalt na malevasse kuulus aga umbes 4969 on kokku tulnud kaheksa uurijat, kes kaitseliitlast, Tallinna ringkonda 750 asuvad asja uurima. Nende eesmär- naiskodukaitsjat, noorkotkaid oli 1600 giks on tabada Jack enne hommikut. ja kodutütreid 1224. Kokku kuulus pealinnas Kaitseliidu organisat- Kuid Jack on kaval – ta on kehastunud sioonidesse 8533 inimest. Oma lipu (pildil) sai malev 15. novembril üheks kaheksast uurijast ja mängib 1925, see taaspühitseti 23. juunil 1992. topeltmängu…

Üks mängijatest kehastab kurjategijat (Mr. Jack) ja teine teda jälitavaid detektiive. Ent Jack on peitnud end uurijate ridadesse ja ainult tema teab esialgu, kes on kurjategija. Detektiivi ülesandeks on mängu käigus välja selgita- da, kes uurijaist on Jack, ning ta kinni nabida. Jacki üles- andeks on aga võimalikult kiiresti kuriteopaigalt jalga lasta või siis kuni mängu lõ- Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjoni kuulus 1930. aastate puni tabamatuks jääda. lõpul auto-, suusk-ratturite ja mootorratturite eskadroni ning side- komando kõrval ka ratsaeskadron (pildil). Hobuseid peeti Keldrimäel Tegemist on kiirelt mängitava (ca 30 Gildi tänavas asuvas tallis. Iga eskadroni liige sai kaks korda nädalas minutit), kuid haarava lauamänguga ratsutada. Lisaks käisid ratsutamas ka kergedivisjoni juurde asuta- kahele mängijale. Paranoia või när- tud naiskodukaitsjate grupi liikmed. Neile oli see võimalus antud vikõdi (sõltuvalt sellest, kas mängid vastutasuks seltskondliku toetuse (tänapäeva mõistest sponsori- Jacki või detektiivi rolli) tekib tavali- te) muretsemise eest. See seltskonna toetus ratsaeskadronile oli selt kohe mängu alguses. Rõhutan tõhus summa – 5000 krooni aastas –, millega oli võimalik täielikult selle mängu puhul tegelaste kujusid: nii hobuseid ülal pidada kui maksta ka tallipoisi palk. peale vaadates kenad lastepärased joonistused, kuid lähemalt uurides võib iga tegelase näost tabada kaht- lase maniakaalse varjundi – igaüks Sõjaeelse Kaitseliidu peastaabi legendaarne neist võib ju olla ümberkehastunud spordijaoskonna juhataja, rahvakeeli Kaitseliidu Jack the Ripper! spordipealik Elmar Lepp (karikatuuril) oli Eesti Lauamäng „Mr. Jack“ sobib hästi Suusaliidu eelkäija, 28. novembril 1921 asuta- neile, kes ei armasta pikki män- tud Eesti Talvespordi Liidu aktivisti ja esimehena ge, kuid soovivad sellele vaata- (1933–1937) sama legendaarne mees ka Eesti mata kogeda põnevat mängu- suusaspordi ajaloos, nii et teda on nimetatud mehaanikat, huvitavaid otsuseid koguni Eesti suusatajate isaks. Ta juhtis 1931. ja palju võimalusi bluffi miseks. aastal kaitseliitlaste suusamatka üle Soome Reeglid on lihtsad, komponendid lahe Aserist Kotkasse (115 km) ja oli aastatel keelest sõltumatud ja kaartidel 1936–1940 kaitseorganisatsioonide Tallinna- kasutatud sümbolid arusaadavad. Valkla-Tallinna teatesuusatamise korraldajaid, Kuna mängu käigus kedagi tük- aga ka üks neist, kelle algatusel korraldati 1921. kideks ei lõigata ega tapeta aastal Tartus esimesed Eesti meistrivõistlused suusatamises 25 km (veretöö leidis ju aset juba enne distantsil, kus ka ise kaasa võistles ja viienda koha saavutas. Ta oli ka mängu algust), sobib seda män- rajameister ja 1933. aasta suusamääruste koostajaid, organiseeris gida ka lastega. suusatislerite kursused jne. Tema saatus oli, nagu paljudele hakka- jatel eestlastel, traagiline: 9. juunil 1896 Tartumaal sündinud suusa- Meelierutavaid seiklusi kriminaal- mees hukati 19. aprillil 1941 Siberi vangilaagris. ses Londonis!

Lauamänge tutvustab Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide ajalooga seotud fakte, dokumente, Ludo lauamängupood (www.ludo.ee) fotosid, mälestusesemeid ja muud kogub ja talletab Kaitseliidu museoloog Tallinnas Rotermanni kaubamajas, Tanel Lään (tel 717 9109 [email protected]). Tartus Tasku moe- ja vabaajakeskuses

64 Kaitse Kodu! 2/2011 Kaitse Kodu! 2/2011 65 Kuidas valida magamiskotti? THE BEST OF THE BEST Varia Triin Tõnsing introduces the Mem- TÕNU JÜRGENSON ber of the Year of both Kaitseliit Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktor-matkajuht ja and Naiskodukaitse that were koolitaja ([email protected]) elected the ﬁ rst time. The Mem-

Lugejate seas on Ilmselt neid, kellel on mälestusi rahututest Summary ber of the Year 2010 of Kaitseliit öödest jaotelgis, kus on häirivalt palju norskamist või on ahjuval- was Madis Mintel, active member of Lääne unit. His versatility and

Matka-aabits vegraafi k läinud Une-Mati diversiooni tõttu käest ära ja ärgates tunnevad kõik külma. Millistest põhimõtetest lähtuvad matkajad continuity became decisive. The välilaagri püstitamisel ja milliseid võtteid kasutatakse külmas Member of the Year 2010 of ööbimiseks? Naiskodukaitse was Kristiina Abel, active member of Tartu unit. She Kõik, kes me oleme kunagi väljas ööbinud, oleme tuttavad was elected because of her great tundega, et ärkame üles külma tõttu ja uuesti uinumine osutub contribution to the updating of võimatuks. Sellised külmast põhjustatud unehäired on otseselt basic training and development of seotud kurnatusega. Eriti ohtlik tervisele on see, kui oleme olnud speciality groups. The fi rst recipi- päeval füüsiliselt väga aktiivsed ja õhtul surmväsinuna magama ents of these titles were notifi ed keerame. Selle tulemusel võib juhtuda, et ärkame külma tõttu about on the 17th of February at alles siis, kui kehatemperatuur on ohtlikult langenud ja selle the anniversary of the re-institu- taastamiseks on vaja kõrvalist abi. Sellisel olukorral on kolm tion of Kaitseliit. Pp. 10–12 peamist põhjust: esimene on vale, ilmastikuoludele mittevastav magamiskott, teine oskamatus magamiskotti kasutada ja kolmas vale toitumine. Teisena nimetatud põhjus on paljudele üllatav. Et on aga üsna põhjalikult uuritud, miks põevad inimesed polaar- ja THE SECOND MODULE OF mägiekspeditsioonidel külmetushaigusi, ongi selgunud, et maga- THE COURSE OF WINTER miskotti ei osata kasutada. TACTICS IN JÕGEVA UNIT

Aga vaatleme kõigepealt Rünno Savir, Private and member esimest põhjust ja seda, of the battle combat group of mida saame olukorra Põltsamaa single company of lahendamiseks teha. Jõgeva unit, describes the second Kõigepealt on vaja aru module of the course of winter saada, et pole olemas tactics of the combat company or- universaalset magamis- ganised by Jõgeva unit of Kaitseliit kotti, mis sobiks kasu- from the 11th to 13th of Febru- tamiseks igal aastaajal. ary. He gives a fair review of the Nii et soetame endale training as it looks to a common ühe magamiskoti suveks, member of Kaitseliit but he also teise kevad-sügiseseks mentions the useful knowledge hooajaks ja kolmanda tal- (use of the night vision) and vital veks. Seega ei saa kuidagi experiences that were obtained hakkama vähema kui kol- in the forest with biting cold and me magamiskotiga. Mõnel high snow up to the thigh. Pp. tekib nüüd küsimus, miks 20–23 me ei võiks talvist magamiskotti suvel kasutada. Probleeme ei teki nimelt ainult magamiskotis ABOUT THE POSITION külmetades, vaid ka siis, OF HIIUMAA UNIT IN kui magamiskotis on liiga KAITSELIIT Magamiskott palav. Palavus tekitab higistamist, mis tähendab organismi veeka- tahab puh- du, pealegi rikub higi otseselt ja kaudselt magamiskotti. Otseselt Urmas Selirand, Commander of kust ja kui- rikkumine tähendab seda, et higi halvendab soojendusmaterjalide Hiiumaa unit of Kaitseliit, reminds vamist nagu omadusi, ja kaudselt rikkumine seda, et oleme sunnitud maga- that Hiiumaa is an independent matkajagi miskotti pesema, pesemine aga vähendab mõnelgi magamiskotil county in Estonia and still enfran- soojapidavust peaaegu poole võrra. chised, although geographically separate part of territory. For this Magamiskottidele on tavaliselt peale märgitud kolm kasutamis- reason, Hiiumaa unit is located temperatuuri (äärmuslik, kõige soojem ja kõige külmem) ning separately from Lääne unit and it mugavustemperatuur. Magamiskotti soetades tuleb lähtuda also acts independently. Members mugavusnäitajast. Tihti on inimesed ostus pettunud, kui neil in Hiiumaa can apply their skills on tekkinud öösel -10 C° juures külmast tingitud unehäired, and knowledge on Hiiumaa Island kuigi magamiskotile on kirjutatud „Extreem -20“. See näitab, et only 22 km far from the continent. inimene ei tunne märgistust. Magamiskotile märgitud mada- Priorities of the members in Hiiu- laim temperatuur ei tähenda, et selle temperatuuri puhul saab maa could be the coastal defence, mõnusalt magada, vaid et magamiskott tagab selle temperatuuri mine training and marksmen’s korral ellujäämise kuue tunni jooksul. training. P. 27

66 Kaitse Kodu! 2/2011 ,/080$6 Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel koostanud: Tõnu Raid Grenader Grupp OÜ . Kopli 29, Tallinn 10412 TALLINN tel +372 53 477 777 . [email protected] . www.grenader.ee AJALOOLISTEL LINNAPLAANIDEL

MAPS OF THE CITY OF TALLINN  TALLINN AUF DEN STADTPLÄNEN ПЛАНЫ ГОРОДА ТАЛЛИННА Suureformaadiline esinduslik väljaanne, mis sisaldab käesoleval hetkel parima valiku Tallinna kohta koostatud ajaloolistest linnaplaanidest ja kaartidest ajavahemikust 1634 kuni 1989. Raamatus on mitmeid Eesti uurijatele senini tundmatuid välismaa arhiividest ning raamatukogudest juhuslikult leitud haruldasi plaane. Kronoloogiliselt esitatud plaane jälgides märkame, kuidas on ajas muutunud nende kunstiline ja tehniline tase, kuidas kajastub neil urbani- seerumisprotsess ja kartograafi lise väljenduslikkuse muutumine. Eesti-, inglise-, saksa- ja venekeelsete tekstidega väljaanne sobib suurepäraseks kinkeraamatuks. ,/0818' Lauri Törni - Legend - Larry Thorne Kolmanda Riigi eliitüksused. Petri Sarjanen, Saksamaa eriüksused II maailmasõjas Kari Kallonen Tim Ripley

.DUL.DOORQHQ3HWUL6DUMDQHQ Petri Sarjanen ja Kari Kallonen Raamat jutustab Saksamaa uurivad raamatus põhjalikult eri- eliitüksustest II maailmasõ- vägede ohvitser Lauri Törni seik- jas. Ta kirjeldab Saksa armee,

/$85,7g51, lusjutulikku elulugu, mis lõppeb õhujõudude, mereväe ja Rel- salapäraselt uduhõlma mähitud va-SS-i üksusi, mis olid Hitleri

džunglis. Meile maalitakse värvi- 6DNVDPDDHULNVXVHG,,PDDLOPDV}MDV poolt alustatud hukatusliku kas pilt julgest mehest, kelle pea sõja avangardis. Raamat vaat- /$55<7+251( eest olid venelased valmis maks- leb lähemalt eliitüksustesse ma 10 miljonit marka ja keda kuulunud võitlejaid, nende soomlased autasustasid Manner- relvi, varustust, komandöre, heimi ristiga. “Legend” on ühe taktikat, võite ja kaotusi. uskumatuna näiva eluloo kirjel- 7,05,3/(< dus ning läbi kolme maailmajao kulgev hoogne seiklusjutt. 622'86+,11$'.$,76(/,,7/$67(/(.,5-$6786(/7

½ ½ ½ ½ ½ ½

LASKEPÄEVIK

Nimi Malev Üksus Tel Alustatud Lõpetatud

www.military.ee

Laskepäevik A6 ja A5 formaadis ruudulised ja joonelised märkmikud. Veekindel märkmik Kaevikukaardid Ajaloolised plakatid Kõvas ja spiraalköites. 85x125 mm, 100x145mm