Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018

TÜRI VALLA ARENGUKAVA 2014 – 2018

LISA 2

Asukoht, asustus ja rahvastik ning valdkondade hetkeolukorrad

2013

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 2(43)

1. Sisukord...... 2 2. Asukoht asustus ja rahvastik...... 3 2.1 Asukoht...... 3 2.2 Asustus ja rahvastik...... 4 2.2.1 Külad ja keskused...... 4 2.2.2 Elanikkonna arv, vanuseline ja sooline struktuur ...... 5 3. Hetkeseisu analüüs ...... 7 3.1 Juhtimine ja arengu rahastamine...... 7 3.1.1 Juhtimise struktuur ja valitsuse tööjaotus ...... 7 3.1.2 Eelarve...... 8 3.1.3 Personal...... 9 3.1.4 Asutused...... 10 3.1.5 Osalus ettevõtetes...... 10 3.1.6 Koostöö...... 12 3.1.7 Ajaleht...... 14 3.2 Ettevõtluskeskkond ja turism...... 14 3.2.1 Tööhõive ...... 14 3.2.2 Ettevõtlus ...... 16 3.2.3 Arendustegevus...... 17 3.3 Elukeskkond...... 20 3.3.1 Maakasutus...... 20 3.3.2 Planeeringud...... 20 3.3.3 Elamumajandus...... 21 3.3.4 Jäätmekäitlus...... 21 3.3.5 Haljastus ja heakord...... 22 3.3.6 Välisvalgustus ...... 23 3.3.7 Veevarustus ja kanalisatsioon...... 24 3.3.8 Soojavarustus ...... 25 3.3.9 Teed ja tänavad...... 26 3.3.10 Telefoniside, internet...... 27 3.3.11 Kalmistud...... 27 3.3.12 Ühistransport...... 28 3.3.13 Loodusressursside kasutamine...... 28 3.4 Haridus ja noorsootöö...... 30 3.4.1 Haridus...... 30 3.4.2 Noorsootöö...... 34 3.5 Kultuur, sport ja külakultuur ...... 35 3.5.1 Kultuur...... 35 3.5.2 Sport...... 36 3.5.3 Külakultuur ...... 38 3.6 Sotsiaalne heaolu, tervishoid...... ………………………..…...… 39 3.6.1 Sotsiaalhoolekanne...... 39 3.6.2 Tervishoid ...... 41 3.7 Turvalisus...... 42

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 3(43)

2. ASUKOHT, ASUSTUS JA RAHVASTIK

2.1 Asukoht

Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Vald on moodustunud 2005. aastal nelja omavalitsuse (Türi linn, Oisu-, Kabala- ja Türi vald) ühinemisel Türi vallaks. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn ( maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond). Valda läbivad mitu suurt riigimaanteed (Pärnu-Rakvere-Sõmeru, -Rapla-Türi, Tallinn- Imavere-Viljandi jt) ja Tallinn-Lelle-Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama – Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu–Tallinna sadam), Greenway turismitee Tallinnast läbi Rapla, Türi, Viljandi - kuni Läti piirini.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 4(43)

2.2 Asustus ja rahvastik

2.2.1 Külad ja keskused

1. jaanuari 2013 seisuga oli vallas 1 linn, 2 alevikku ja 35 küla , kus elas kokku 10 143 elanikku, neist 5 276 naist ja 4 867 meest. Türi linnas elas 5 841 elanikku, neist 3 154 naist ja 2 687 meest. 11-s külas elas alla 50 elaniku, 11-s külas elas 50-100 elanikku ning 12 külas elab üle 100 elaniku. Endise Türi valla piirkonnas on Näsuvere küla, kus ei ela alaliselt inimesi. Elanikke, kelle elukohaks on Türi vald, ilma täpsema aadressita - 53.

Tabeli andmed 01.01.2013 seisuga

Asula Elanike arv 0-14 aastased Osakaal Eakad (65+) Osakaal 2006 2013 Muutus %06/13 2013 % 2013 % Türi piirkond 2 621 2 276 -345 -13,16 293 12,87 352 15,47 Jändja 56 44 -12 -21,43 3 6,82 16 36,36 Põikva 138 108 -30 -21,74 8 7,41 20 18,52 231 207 -24 -10,39 26 12,56 32 15,46 23 22 -1 -4,35 1 4,55 6 27,27 Karjaküla 72 62 -10 -13,89 7 11,29 15 24,19 Kolu 138 131 -7 -5,07 19 14,50 17 12,98 Lokuta 116 113 -3 -2,59 10 8,85 19 16,81 Tori 33 33 0 0,00 6 18,18 5 15,15 Türi-Alliku 531 439 -92 -17,33 56 12,76 51 11,62 Kirna 170 153 -17 -10,00 15 9,80 37 24,18 92 98 6 6,52 13 13,27 17 17,35 Änari 100 82 -18 -18,00 8 9,76 15 18,29 Pala 81 79 -2 -2,47 15 18,99 10 12,66 Särevere 840 705 -135 -16,07 106 15,04 92 13,05 Oisu piirkond 1 365 1 137 -228 -16,70 151 13,28 185 16,27 Oisu 410 355 -55 -13,41 38 10,70 65 18,31 Väljaotsa 56 45 -11 -19,64 3 6,67 6 13,33 191 159 -32 -16,75 23 14,47 28 17,61 37 30 -7 -18,92 3 10,00 10 33,33 Kärevere 124 83 -41 -33,06 18 21,69 9 10,84 Tännassilma 56 56 0 0,00 7 12,50 11 19,64 220 177 -43 -19,55 27 15,25 25 14,12 79 62 -17 -21,52 7 11,29 12 19,35 Mäeküla 64 53 -11 -17,19 7 13,21 6 11,32 Metsaküla 56 49 -7 -12,50 7 14,29 3 6,12 10 11 1 10,00 2 18,18 3 27,27 Äiamaa 62 57 -5 -8,06 9 15,79 7 12,28 Kabala 1 028 836 -192 -18,68 110 13,16 139 16,63 piirkond Kabala 388 327 -61 -15,72 45 13,76 40 12,23 Kurla 54 41 -13 -24,07 3 7,32 7 17,07 Kahala 180 130 -50 -27,78 22 16,92 19 14,62 Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 5(43)

Ollepa 89 87 -2 -2,25 12 13,79 22 25,29 123 99 -24 -19,51 9 9,09 29 29,29 16 12 -4 -25,00 0 0,00 3 25,00 33 32 -1 -3,03 5 15,63 2 6,25 77 59 -18 -23,38 9 15,25 5 8,47 15 7 -8 -53,33 0 0,00 3 42,86 53 42 -11 -20,75 5 11,90 9 21,43 Türi linn 6 525 5 841 -684 -10,48 765 13,10 1 277 21,86 Vald kokku 11 539 10 143 -1 396 -12,10 1580 15,58 2 277 22,45 + 4 aadressita + 5 aadressita

2.2.2 Elanikkonna arv, vanuseline ja sooline struktuur

Võrreldes 2006. aastaga on Türi valla elanike arv 2013. aastaks vähenenud 1 396 inimese ehk 12,1 % võrra. Kõige enam on elanike arv vähenenud Türi linnas, seda 684 inimese võrra ja Türi piirkonnas 345 inimese võrra, viimane peamiselt Särevere asula arvel, kus elanike arv vähenes 135 inimese ehk 16,07% võrra. Elanike arv ei ole vähenenud Tori ja Tännassilma külades, kasvanud on Poaka ja Rikassaare külades. Reeglina on elanike arv vähenenud kõigis piirkondades. Kõige Piirkondade lõikes vähenes elanike arv Türi piirkonna külades 13,6% Oisu piirkonnas 16,7% Kabala piirkonnas 18,68% ja Türi linnas 10,48% võrra. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel vähenes Türi valla rahvaarv 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes 2 546 inimese võrra ehk 21,3%. Maakonna rahvastik (ilma Lehtse vallata) vähenes samal ajal 6 895 inimese võrra ehk 18,4%. 2012. aastal lahkus vallast 524 inimest, sh suri -152. Valda saabus 324 inimest, sh sündisid 88. Vallas elas teistest rahvustest inimesi: venelasi – 277, ukrainlasi – 123, soomlasi – 70, sakslasi – 18, mustlasi – 13, lätlasi – 11, valgevenelasi – 9. Lisaks veel 9 eri rahvusest inimesi.

Elanike arv (01.01.2013) Aasta 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Türi vald 11 357 11 279 11 213 11 164 10 746 10 536 10 344 10 143

Elanike soolis-vanuseline struktuur (01.01.2013) Elanikke kokku Mehi Naisi 0-6 7-15 16-62 16-58 63-... 59-... Seisuga Poisid Tüdrukud Poisid Tüdrukud Mehed Naised Mehed Naised 01.01.2013 10 143 4 876 5 276 299 284 442 403 3 282 2 776 844 1 813 01.01.2012 10 303 4 940 5 363 270 266 448 394 3 344 3 135 878 1 568 01.01.2011 10 536 5 060 5 476 281 264 469 394 3 437 2 949 873 1 869 01.01.2010 10 746 5 141 5 605 325 299 505 430 3 503 3 065 808 1 811 01.01.2009 10 936 5 238 5 698 335 295 549 469 3 549 3 135 805 1 799 01.01.2008 11 096 5 293 5 803 339 301 558 505 3 599 3 225 797 1 772

Sündide arv 2011 2011 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2012

102 103 88 102 98 116 90 98 104 92 113 90 88

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 6(43)

Sündide arv 1995-2012 140

130 Sündide arv 120

110 - Trend 100

90

80 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 7(43)

3. HETKESEISU ANALÜÜS

3.1 Juhtimine ja arengu rahastamine

3.1.1 Juhtimise struktuur ja valitsuse tööjaotus

Türi Vallavolikogu 25.aprilli 2012 otsus nr 45 (jõustus 1. juunil 2012) Arendusjuht Vallavanem Sisekontrolör Personalispetsialist Haridus- ja Rahandusosakond Majandusosakond Vallakantselei Sotsiaalosakond kultuuriosakond Osakonna juhataja Osakonna juhataja Vallasekretär Osakonna juhataja Osakonna juhataja Pearaamatupidaja Planeeringu- Vallasekretäri abi Sotsiaaltöö Haridusspetsialist spetsialist spetsialist -4,0 kohta Pearaamatupidaja Maakorraldaja Teabespetsialist Lastekaitsespetsialist Kultuurispetsialist asetäitja - 1,75 kohta

Raamatupidaja Geoinfospetsialist Rahvastiku- Tervishoiuspetsialist Seltsitegevuse spetsialist spetsialist

Raamatupidaja Energeetik Jurist Sotsiaalhooldaja - Osakonna juhi abi 6,6

Raamatupidaja Keskkonnaspetsialist Arhivaar-asjaajaja

Raamatupidaja Ehitusjärelevalve Tehnik spetsialist Raamatupidaja Projektijuht Koristaja- 2,5 kohta Ökonomist Arendusspetsialist Varade arvestuse Arvutispetsialist spetsialist

3.1.2 Eelarve

Eelarve tulud ja kulud

Tulud (eurodes) Tulu nimetus 2009 2010 2011 2012 2013 täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve Maksud, sh 4 763 557,00 4 348 664,05 4 540 780,00 4 737 257,00 4 993 564,62 Füüsilise isiku tulumaks 4 468 016,50 3 973 804,15 4 167 194,00 4 364 060,00 4 678 564,62 Maamaks 295 540,50 374 859,91 373 586,00 373 197,00 315 000,00 Kaupade ja teenuste müük 499 213,36 568 082,91 590 217,00 640 717,95 631 120,00 Toetused (tasandusfond) 624 800,28 605 946,34 659 576,00 706 346,00 720 344,00 Muu tulu 128 819,57 154 925,47 104 904,58 69 244,59 57 000,00 Valla tulu kokku, sh 11 138 447,01 10 445 990,63 10 677 493,18 8 354 112,94 8 573 806,39

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 8(43)

Kulud (eurodes) Kulu nimetus 2009 2010 2011 2012 2013 täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve Üldised valitsussektori teenused 1 086 483,23 960 313,96 985 191,76 992 977,86 982 240,25 Avalik kord ja julgeolek 13 837,34 21 877,40 15 227,19 14 765,90 16 500,00 Majandus 814 018,63 387 101,30 359 189,19 517 675,82 448 326,14 Keskkonnakaitse 1 061 227,88 367 996,55 339 476,97 436 275,15 238 840,00 Elamu- ja kommunaalmajandus 565 076,46 1 068 072,48 2 801 877,49 1 345 605,01 227 162,14 Tervishoid 25 132,85 26 746,12 48 700,83 58 841,39 33 909,66 Vaba aeg, kultuur, sport 2 192 433,66 2 496 390,79 1 142 122,40 1 141 197,72 1 198 804,40 Haridus 4 860 429,66 4 607 184,90 4 416 237,04 5 171 889,75 4 477 786,29 Sotsiaalne kaitse 580 141,96 603 692,47 598 980,59 606 930,94 680 112,37 Eelarve kulu kokku 11 198 781,68 10 539 375,96 10 707 003,46 10 286 159,54 8 303 681,25

Laenud 2012

Laenu andja Kohustus Kohustus Lõpp- Intressimäär Kasutusotstarve aruande- aruande tähtaeg perioodi perioodi alguses eurot lõpus eurot

Nordea Bank Finland MG hoone algklasside PLC Eesti filiaal , gümnaasiumi pea- 211 811,00 0,00 31.12.2013 6 E + 0,25% hoone, Lokuta LA rek. AS SEB Pank 488 185,54 390 548,50 25.12.2017 6 E + 2,0% Ehitus ja rek töödeks AS SEB Pank Türi 53 905,68 40 704,36 31.12.2016 6 E + 1,13% Toimetulekukooli rek ja sisustus AS SEB Pank Türi Toimetulekukooli , Retla Kooli, Türi 200 000,00 198 360,66 31.12.2023 6 E + 1,32% linna kuivenduskraavide, Kirna reoveepuhasti rek Swedbank AS 48 678,19 32 452,03 30.12.2015 6 E + 2,1% Türi Kultuurimaja, Laupa PK rek Swedbank AS 125 421,63 94 066,23 25.12.2016 6 E + 2,3% Türi KM, Laupa PK ja noortekeskuse rek KIK 741 746,00 741 746,00 27.08.2028 6 E + 1,0% ÜF veeprojekt Laenud kokku, sh 1 869 748,04 1 497 877,78

Kapitalirentide kohustus aasta alguses 38 539,86 eurot ja aasta lõpus 29 790,31 eurot.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 9(43)

Finantsnäitajad

Näitaja 2008 2009 2010 2011 2012 Põhivara soetus 4 096 790,64 -3 512 539,98 -3 053 601,03 -3 083 005,47 -1 989 495,94 Põhivara müük 13 610,62 8 413,97 26 431,30 2 490,97 11 647,62 Saadud sihtfinantseerimine 2 707 212,80 2 518 543,62 2 039 028,26 2 827 236,17 1 444 721,41 põhivara soetuseks Laenukohustused 1 689 650,40 2 126 698,91 2 100 357,18 1 975 100,35 1 908 287,90 Likviidsed varad -251 323,61 -647 241,96 -791 671,90 -636 904,77 -590 650,67 Netovõlakoormus 1 438 326,79 1 479 456,95 1 308 685,29 1 338 195,58 1 317 637,23

3.1.3 Personal

Türi Vallavalitsuses töötab 1. juuni 2013 seisuga 54 inimest. Nendest ametnikke on 37 ja töölepingu alusel töötajaid 17. Lapsehoolduspuhkusel viibib hetkel 1 töötaja. Neli töötajat töötab osalise tööajaga. Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ülesandeid täidab osaliselt osakonna haridusspetsialist. Kõrgharidusega töötajaid on 34, kesk-eri haridusega 10 ja kutse- kesk või keskharidusega 2 töötajat ning põhiharidusega on 4 töötajat.

Türi vald

Asutuse nimetus Töötajate keskmine arv Töötasude ja hüvitiste kogu- (taandatuna täistööajale) summa (tuhandetes eurodes) 2012 2011 2010 2009 2008 2012 2011 2010 2009 2008 A. Konsolideeeriv üksus Türi vald 404,6 406,5 427,8 431,8 451,2 3 128 3 222 3 160 3 264 3 606 kokku 1. Türi Vallavalitsus kui ametiasutus 54 57,3 57,6 61,9 62,2 644 615 635 669 709 2. Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse hallatavad asutused Türi Põhikool (alates 01.09.2011) 69,5 26,7 0 0 0 599 259 0 0 0 Türi Ühisgümnaasium (alates 41,2 14,7 0 0 0 298 134 0 0 0 01.09.2011) Kesklinna Lasteaed 35,4 35,4 35,8 35,2 37,8 205 207 193 206 224 Laupa Põhikool 24,8 25,5 25,2 26,9 28,3 200 188 197 209 228 Retla Kool 20,8 19,8 20,5 21,6 22,2 157 149 141 156 172 Lokuta Lasteaed 19,8 19 20,6 20,8 21,3 104 108 103 108 118 Türi Toimetulekukool 16,5 19 20,8 19,9 21,2 124 129 135 124 137 Türi Muusikakool 14,7 14,7 16,6 15,9 15,6 115 115 112 119 128 Türi Raamatukogu 12,9 13,6 13,9 14 14,6 84 84 81 87 91 Oisu Lasteaed "Kelluke" 12,9 11,8 12 13,7 13,6 76 75 72 75 83 Türi-Alliku Lasteaed 12,7 12,8 12,8 12,8 13 77 74 72 74 77 Särevere Lasteaed "Kurepesa" 12,5 11,9 13,1 13 12,3 72 70 66 68 77 Kabala Põhikool (kuni 31.08.2012) 10 15 17 18,7 23,7 62 108 115 124 152 Türi Kultuurimaja 8,6 8,5 8,6 9 10,1 65 62 64 69 76 Kabala Kool-Lasteaed (alates 7,6 0 0 0 0 48 0 0 0 0 01.09.2012) Türi Päevakeskus 7,2 7,2 7,2 7,2 8,6 41 41 39 40 44 Türi Kommunaalasutus 7,1 7,7 8,9 1,1 1,4 54 64 43 10 10 Kabala Lasteaed (kuni 31.08.2012) 4,6 6,3 6,4 6,4 6,5 26 37 35 36 38 Oisu Rahvamaja 4 4,5 4,5 4,5 4,5 24 24 24 25 28 Türi Noortekeskus 4 4 1,1 0 0 28 31 10 0 0 Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 10(43)

Türi Muuseum 2,4 2,4 2,4 2,9 2,9 16 15 16 18 20 Kabala Rahvamaja 1,4 1,8 1,8 1,9 2 9 10 10 10 10 Türi Gümnaasium (kuni 31.08.2011) 0 37,5 65 68,7 72,6 0 363 592 628 709 Türi Majandusgümnaasium (kuni 0 29,4 56 55,7 56,8 0 260 405 409 475 31.08.2011)

B. Konsolideeritud üksused

Ettevõtte nimetus Töötajate keskmine arv Töötasude ja hüvitiste kogu- (taandatuna täistööajale) summa (tuhandetes eurodes) 2012 2011 2010 2009 2008 2012 2011 2010 2009 2008 Konsolideeritud üksused kokku 14,2 14 14,4 14,3 13,6 77 81 83 89 96 OÜ Türi Elamu 10,2 10 10 7,3 7,8 55 60 59 61 63 Türi Arengu Sihtasutus 3 3 2,2 0 0 17 17 12 0 0 OÜ Türi Linnavara 1 1 1 1 1,4 2 2 3 3 4 SA Kesk-Eesti õppe-ja kompetentsuskeskus 0 0 0 0 0 3 2 0 0 0 OÜ Türi Rahvaleht (likvideeritud 2010) 0 0 1,2 6 4,4 0 0 9 25 29

3.1.4 Asutused

Vallal on 6 lasteaeda, 4 põhikooli (sh Kabala Kool-Lasteaed), toimetulekukool intellektipuudega lastele, üks gümnaasium ja üks muusikakool. Türi valla hallatavaid kultuuriasutusi on kolm. Türi linnas asub Türi Kultuurimaja, kes haldab ka Türi laululava; Oisu Rahvamaja, kes täidab oma ülesandeid kahes hoones- Oisu alevikus ja Taikse külas; Kabala Rahvamaja, kes haldab ka külas asuvat laululava. Vallal on oma muuseum - Türi Muuseum, kus tegutseb ka turismiteabepunkt. Türi linnas asuv Türi Raamatukogu koos oma 8 struktuuriüksusega valla erinevates paikades tagab ülevallalise raamatukoguteenuse. Endise Kabala valla asutus „Tuluke“ baasil on moodustatud Türi Kommunaalasutus, mis haldab alates 2010. aastast kalmistuid ning hooldab avalikke haljasalasid. 1. augustil 2010. aastal moodustas Türi Vallavalitsus hallatava asutuse Türi Noortekeskus, mis korraldab noorsootööd Türi Noortekeskuses ning Oisu ja Kabala noortetubades.

3.1.5 Osalus ettevõtetes ja asutustes

OÜ Türi Linnavara Asutatud 21. märtsil 2000. Osaühingu põhitegevusala on hoonete ja Türi linna kaugküttevõrgu haldamine. 2007 aastal korraldatud konkursi tulemusena sai Türi linna kahes katlamajas järgnevaks viieks aastaks soojatootmise õiguse OÜ SW Energia. Koostöös soojatootjaga on korrastatud katlamajade seadmeid. Renoveeritud on Vabriku tänava katlamaja katel, vahetati katlamaja vanad torud ning paigaldati uus soojusisolatsioon. Ettevalmistused on tehtud linna kaugküttetrasside renoveerimiseks. SA KIK toetas (Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite arvelt) Tehnika tänava katlamaja kaugküttevõrgu rekonstrueerimist. Projekti kogumaksumus oli 711 106 eurot, millest omaosalus oli 50%. Töid teostati aastatel 2010-2011. SA KIK on toetanud taotlust toetuse saamiseks Vabriku tänava katlamaja kaugküttetrasside osade rekonstrueerimiseks. Töid teostatakse 2013.aastal.2013. aastal on kavas Tehnika tänava katlamaja kraana ja katla kontrollerite väljavahetamine ning vabriku tänava katlamajja generaatori paigaldamine.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 11(43)

OÜ Türi Elamu Asutatud 30. detsembril 1998. Osaühingu põhitegevusala on elamute haldamis- ja hooldamisteenused. 2012. aasta 31. detsembri seisuga oli Türi Elamu haldamisel 48 korterelamut üldpinnaga 31 567 m², millest 39 elamut eraomandis ning munitsipaalomandis 10 elamut üldpinnaga 5 374 m², milles 134 sotsiaalkorterit ning 38 munitsipaalkorterit. OÜ Türi Elamu haldab samuti munitsipaalomandis olevaid äriruume (16 klienti) ning osutab nende kasutajatele erinevaid teenuseid (koristusest sanitaarremondini). Elamute haldamine andis 46,0% tulust, ülejäänud tulu laekus hooldusteenuste osutamisest, nagu muruniitmine, majahoidjateenused jm tegevused. Osaühingule on omistatud kinnisvarahalduse klassi sertifikaat, mis kehtib kuni 16. novembrini 2013. Juhatuse liige Enn Simson on atesteeritud kinnisvarahaldur.

Türi Arengu Sihtasutus Türi Vallavalikogu otsustas 25. veebruari 2010 otsusega nr 10 asutada Türi Arengu Sihtasutuse (TASA). Pärnu Maakohus kandis TASA registrisse 20. märtsil. TASA tegevuse üldiseks eesmärgiks on Türi valla kogukonna identiteedi hoidmine ja arendamine ning Türi valla mainekujunduslike projektide elluviimine ja selliseid eesmärke teenivates projektides ning ettevõtmistes koostööpartnerina osalemine. TASA prioriteetsed tegevused on Türi Rahvalehe väljaandmine ja „Türi Õunafestvali“ korraldamine.

SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus SA Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus asutati 29. juunil 2011 Türi Vallavolikogu otsusega nr 44. Sihtasutus asutati eesmärgiga kasutada sihtasutuse vara Türi valla ja Kesk-Eesti konkurentsivõime, kompetentsuse ja õppe arendamiseks järgmiselt: 1) ülikoolide, muude kõrgkoolide, tehnoloogiakeskuste ja kodu- ning välismaiste teadus- ning haridusasutuste kompetentsuse ja oskusteabe kaasamine kohalikku ja regionaalsesse arengusse; 2) ettevõtete, erialaliitude jt vajadustest tulenevate teenuste vahendamine ja organiseerimine eeltoodud institutsioonidega; 3) Kesk-Eesti elanike vajadustest tuleneva laiapõhjalise õppe, tasemeõppe, täiendus- ja ümberõppe, kursuste, seminaride, konverentside jne korraldamine ning vahendamine erinevatele eagruppidele elukestva õppe printsiibist lähtuvalt; 4) keskkonnaharidusliku teenuse arendamine ja korraldamine piirkonnas; 5) Kesk-Eesti koostöövõrgustiku tugevdamine; 6) projektide kaudu täiendavate vahendite kaasamine eesmärkide täitmiseks.

Türi vald osaleb mittetulundusühingutes (osalusega 20-50%) ja nende juhtimises MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum, 25,0% juhtimisõigusega. MTÜ Türi Avatud Noortekeskus, 33,3% juhtimisõigusega.

Türi vald osaleb aktsionärina AS Väätsa Prügilas (valla osalus aktsiapakist on 36,125%) ja AS Järvamaa Haiglas ( valla osalus aktsiapakist on 26,75%). Vald on ka MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liige, mille ülesandeks on jäätmemajandusega seonduva tegevuse koordineerimine ja korraldamine Kesk-Eestis. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 12(43)

3.1.6 Koostöö

Türi vald osaleb esindatuse ja valla huvide kaitsmiseks järgnevates koostööorganisatsioonides ja on partneriks Järvamaa Arenguleppes 2007-2013.

MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit (edaspidi nimetatud JOL) on Järvamaa omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus koostöö korraldamiseks, ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. JOLi eesmärk on läbi ühistegevuse tagada kohaliku omavalitsuse üksuste areng ja esindatus.

MTÜ Eesti Linnade Liit Türi vald on MTÜ Eesti Linnade Liit (edaspidi ELL ) liige. Liidu eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvest ja lõpetades välissuhtlusega.

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu Türi vald on MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu liige. MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu põhieesmärgiks on kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine, kohaliku elu tasakaalustatud arengu toetamine, elukeskkonna parandamine ja väärtustamine ning suurema sotsiaalse sidususe loomine. MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu on asutatud 17. veebruaril 2006. Koostöökogu tegevuspiirkonnaks on Türi, Imavere ja Väätsa valla territoorium, tegevuspiirkonna pindala on 933,74 km². MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogul on liikmeid 2012. aasta alguse seisuga 72 (Türi, Imavere ja Väätsa vald ning nende territooriumil tegutsevad ettevõtjad ja mittetulundusühingud).

MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus Eesti Mõisakoolide Ühendus on mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kaasa aidata mõisakoolide riikliku programmi elluviimisele, ühendada erinevaid mõisakoole ja mõisakoole omavaid omavalitsusi ning edendada nendevahelist koostööd mõisakoolide arendamisel kaasaegse õpikeskkonnaga haridusasutusteks.

MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit Türi vald on MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit liige. Liikmeks astumise kohta on Türi Vallavolikogu 28.märtsi 2007 otsus nr 42 “Osalemine liikmena mittetulundusühingus Eesti Muusikakoolide Liit”. MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit on mittetulundusühing, mis ühendab 81 muusika- ja kunstikooli üle Eestimaa. Liit on loodud muusikahariduse edendamiseks ja korraldamiseks. Liidu eesmärk on liikmete muusikaharidusliku töö- ja kutsealase tegevuse korraldamine ja koordineerimine, liikmete muusikakoolidele muusikaharidusliku õppekirjanduse ja -vahendite tellimine ning õppevahendite koostamine ja muusikahariduse riiklike õppekavade ning arengukavade koostamises osalemine. 2012. aastal oli liikmemaksu suuruseks 2 eurot õpilase kohta.

Türi valla kultuuritöötajad osalevad Järvamaa Kultuuri Nõukoja, Eesti Rahvamajade Ühingu, Eesti Raamatukogude Ühingu, Eesti Muuseumi Ühingu töös.

Järvamaa Arengulepe 2007-2013 Järvamaa Arengulepe 2007-2013 on sõlmitud 18.augustil 2006. aastal 61 osapoole vahel: Järva Maavalitsus, Järvamaa Omavalitsuste Liit, 12 Järvamaa kohalikku omavalitsust ning 47 Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 13(43) ettevõtet ja asutust. Iga aasta on leppele lisandunud uusi partnereid ning tänaseks on arenguleppel juba 72 erinevat osapoolt. Järvamaa arenguleppe eesmärgiks on:

1. Parandada Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu ja turvalisust;

2. Suurendada elanike tööhõivet, sissetulekuid ja maakonna tuntust; Muuta maakond atraktiivseks külastajatele, investoritele ja spetsialistidele.

2013. aasta kevadel alustas Järva Maavalitsus koos leppe partneritega perioodi 2014-2020 Järvamaa Arenguleppe ettevalmistamist.

Rahvusvaheline koostöö Rahvusvahelises töös ja projektides osalemine tugevdab valla konkurentsivõimet ning aitab kaasa Türi tutvustamisele Euroopas kui ka laiemalt. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades: kultuur, haridus, noorsootöö, turism, sport, sotsiaal, keskkond ja majandus. 2005. a ühinenud omavalitsuste õigusjärglasena jätkab Türi vald sõprussuhteid järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide omavalitsusüksustega: Frogn kommuun- Drøbak (Norra)- leping sõlmiti 21.09.1991 Türi linnaga; Karkkila linn (Soome)- leping sõlmiti 20.03.1992 Türi linnaga; Kiikala vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Säkyla vald (Soome)- leping sõlmiti 16.10.1992 Kabala vallaga; Åmåli linn (Rootsi)- leping sõlmiti 31.03.1993 Türi linnaga; Inkoo vald (Soome)- leping sõlmiti 13.12.1999 Oisu vallaga; Siuntio vald (Soome)- koostööpartner 1994. aastast endise Türi vallaga; Loimaa vald (Soome)- leping sõlmiti 21.09.1996 Türi linnaga; Euroopa Liidu väikelinnade ühendus Douzelage - Türi linn astus liikmeks 13.05.2004; Prienai (Leedu)- leping sõlmiti 9.07.2004 Türi linnaga; Innovation Circle Network koostöövõrgustiku liige- Euroopa noorsotöö koostöövõrgustik. Aktiivsem koostöö on viimastel aastatel toimunud Amali ja Prienai omavalitsustega. 2012. aastal oli projektis „Sotsiaalhoolekandele ligipääs kõigile“ koostööpartneriks lisaks eelpoolloetletutele ka Sigulda linn Läti Vabariigist.

Liikmemaksud (eurodes) Koostööasutused Kulu aastas 2009 2010 2011 2012 2013 Järvamaa Omavalitsuste Liit 36 905,78 27 394,58 2 711,52 27 927,00 28 886,00 Eesti Linnade Liit 5 230,66 4 707,60 4 707,60 4 943,00 5 240,00 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus 63,91 958,67 511,29 511,29 511,29 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus 8 509,96 8 562,12 8 545,43 8 498,49 6984,5 MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 7 091,64 3 515,14 3 371,53 3 371,00 3 400,40 MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseum 8 436,34 8 436,34 8 447,84 8 858,00 8 858,00 MTÜ Eesti Mõisakoolide Ühendus 255,65 255,65 255,65 255,60 255,60 MTÜ Paide-Türi Rahvajooks 319,56 319,56 319,56 320,00 320,00 MTÜ Türi Avatud Noortekeskus 12,78 12,78 12,78 12,78 Euroopa Liidu Väikelinnade Ühenduse 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 (Douzelage) liikmemaks Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 14(43)

Euroopa Liidu väikelinnade ühenduse 250,02 250,02 0,00 50,00 50,00 Douzelage tõlkesüsteemi aastamaks ja hooldus Innovatin Circle Network aastamaks 319,56 319,56 319,56 319,50 319,50 MTÜ Eesti Muusikakoolide Liit 322,11 322,11 322,11 278,00 320,00 MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste 150,00 150,00 Ühendus 0,00 0,00 8,18 Kokku 69 866,62 55 509,12 54 383,64 55 990,66 55 595,29

3.1.7 Ajaleht

Türi Rahvalehte annab välja Türi Arengu Sihtasutus (TASA). Leht teenib Türi valla elanike huve pakkudes lugemist noortele, tööealistele ja eakatele, edastades valla elanikele vajalikku vallavalitsuse ametlikku infot ja teadaandeid ning ülevaadet kogukonnas toimuvatest olulisematest sündmustest ja arengutest. Türi Rahvaleht ilmub valla kõikidesse postkastidesse üks kord kuus, iga kuu viimasel reedel, tasuta. Leht on värviline ja 12 leheküljeline. Majanduslike võimaluste muutudes on võimalik suurendada lehe sisumahtu ja/või arendada lehte valla kõikidesse postkastidesse tasuta ilmuvaks nädalaleheks. Ilmumispäeva hommikust alates on võimalik lehe täisversiooni lugeda PDF dokumendina Türi valla kodulehel www.tyri.ee. Samaaegselt uueneva Türi Rahvalehe väljaandmisega arendab TASA koostöös Türi vallaga nn online-uudistelehte www.tyri.ee ja perioodika eksponeerimise keskkonnas www.issuu.com/tyrirahvaleht, kus on võimalik lugeda nii ametlikke teadaandeid kui kõiki Türi valla uudiseid. Vajadus on Türi Rahvalehe ilmumissageduse suurendamine ühele korrale nädalas.

3.2 Ettevõtluskeskkond ja turism

3.2.1 Tööhõive

Türi valla füüsilise isiku tulumaksu maksjaid 2012-2013

Türi valla maksumaksjate arv 2012 jaanuar - 2013 veebruar

4106 4119 4256 4222 4217 4197 4258 4500 4066 4084 4099 4126 4167 4090 4154 4000 3500 3000 2500 2012.a. 2000 2013.a. 1500 1000 500 0 mai juuli juuni aprill märts august jaanuar veebruar oktoober november september detsember

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 15(43)

Suuremad tööandjad ettevõtted ning organisatsioonid 2012

Aasta keskmine töötajate arv, kellelt on üksikisiku Nimi tulumaks laekunud Türi valda

TÜRI VALLAVALITSUS 388 , OÜ 138 JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU 118 STORA ENSO EESTI AS 85 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS 75 GOTRACK, OÜ 64 METRE, OÜ 50 HANSALIIN, OÜ 48 PRELVEX, AS 44 MATEKO, OÜ 40 TAURE, AS 40 JÄRVAMAA HAIGLA, AS 40 EESTI PAGAR, AS 37 PÄÄSTEAMET 35 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 34 ALLY, OÜ 33 VIKING WINDOW AS 33 INFRASTRUKTUURI AS 32 MAXIMA EESTI OÜ 30 TAC-ETTEVÕTTED, AS 30 MEDIATO, AS 28 KAITSEVÄGI 27 JALAX, AS 25 KABALA AGRO OÜ 25 AVEMET EESTI OÜ 25 EESTI POST, AS 24 KAITSELIIT 22 CONVI FOOD SWEETS, OÜ 19 PAIDE LINNAVALITSUS 19 PAIDE MASINATEHAS, AS 19 NP ÕMBLUS, OÜ 19 Allikas: Maksu- ja tolliamet * Türi Vallavalitsuse andmed on toodud koos kõigi vallavalitsuse halatavate asutustega.

Registreeritud töötud (kuu lõpu seisuga) Mai Mai Juuli Juuli Juuni Aasta Aasta Märts Märts Aprill Aprill August Jaanuar Veebruar Oktoober November September Detsember 2009 340 410 477 523 523 515 565 586 639 672 700 738 2010 781 790 808 738 685 651 596 578 552 533 533 520 2011 528 514 516 484 431 408 385 372 359 369 358 364 2012 368 361 355 337 302 295 294 304 298 303 303 325 2013 346 353 360 337 292 276 Allikas: Töötukassa

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 16(43)

Türi vallas registreeritud töötute arv 2006-2013

Töötute arv Türi vallas 2006 - 2013 1. jaanuari seisuga

900 781 800 700 600 528 500 368 Töötute arv 400 340 346

300 222 155 200 115 100 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

3.2.2 Ettevõtlus

Ettevõtted töötajate arvu järgi Aasta Ettevõtete arv Vähem kui 10 10-49 töötajat 50-249 töötajat 250 ja enam kokku töötajat töötajat 2006 353 309 32 12 0 2007 365 318 37 10 0 2008 386 331 45 10 0 2009 405 356 43 6 0 2010 568 524 38 6 0 2011 584 543 35 6 0 2012 605 564 35 6 0 Allikas: Statistikaamet Ettevõtted tegevusala järgi 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Põllumajandus, metsamajandus ja 142 135 141 145 143 169 169 168 kalapüük Mäetööstus 2 1 1 1 1 2 3 4 Töötlev tööstus 33 37 39 41 42 52 51 51 Elektrienergia, gaasi, auru ja 1 1 1 1 1 1 0 0 konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 2 2 1 3 2 4 4 3 saastekäitlus Ehitus 17 29 33 33 35 46 51 63 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite 66 71 63 64 69 90 96 93 ja mootorrataste remont Veondus ja laondus 15 17 19 24 24 32 29 31 Majutus ja toitlustus 6 7 6 9 12 12 14 14 Info ja side 3 2 5 8 9 18 17 16 Finants- ja kindlustustegevus 0 1 1 1 2 4 2 2 Kinnisvaraalane tegevus 12 13 16 15 16 17 16 22 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 20 14 21 22 23 37 37 37 Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 17(43)

Haldus- ja abitegevused 7 6 6 9 15 16 26 0 Haridus 3 5 2 2 1 4 4 5 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 3 4 4 4 12 11 12 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 2 2 2 4 4 15 14 14 Muud teenindavad tegevused 4 7 4 0 2 37 40 44 KOKKU 338 353 365 386 405 568 584 605 Allikas: Statistikaamet

2012. aasta lõpu seisuga oli Türi vallas registreeritud ettevõtteid järgmiselt: Aktsiaseltsid: 6 Osaühingud: 134 FIE-d: 62 Kokku: 202 2012. aastal alustas tegevust Türi valla aadressiga äriregistris registreeritud 52 osaühingut ja 9 füüsilisest isikust ettevõtjat. 2012. aastal tegutses Türi vallas kokku 605 ettevõtet. 2012. aastal liitus Türi vald rahvusvahelise investorteeninduse programmiga „Invest in Estonia“. Ilmus ajalehe Türi Rahvaleht kaasväljaandena Türi valla ettevõtete tooteid ja teenuseid tutvustav kataloog.

Türi vallas tegutsevate ettevõtete arv 2007 - 2012

Türi vallas tegutsevate ettevõtete arv

700 605 584 600 568

500 405 386 400 365 338 353 ettevõtete arv 300

200

100

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Allikas: Statistikaamet

3.2.3 Arendustegevus

Ettevõtlusalad. Lokuta ettevõtlusalale on kehtestatud detailplaneering, taristu alune maa on munitsipaalomandis ning koostatud on teede ning tehnovõrkude taristute põhiprojektid. 2009. aastal koostati ala teostatavus-tasuvusanalüüs. Muutuvas majandussituatsioonis vajab see ülevaatamist. Vajalik on saada kogu ala munitsipaalomandisse, et kruntide andmine ettevõtjatele oleks võimalik kiire ja paindlik. Ettevõtlusala kontseptsioon vajab edasiarendamist. Selliseid ettevõtlusalasid on Eestis palju, vajalik on teistest eristuda, siis on ala turundamine reaalsem. Oluline on ettevõtlusala edukaks turundamiseks töötada välja Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 18(43) atraktiivne veebileht ning arendada koostöös investoritega ettevõtlusalale välja vajalikud taristud. Türi Lillelaata korraldati 2012. aastal 35-ndat korda. Olemasolev laadaala on jäänud kitsaks. Ühe võimalusena saaks kasutada naabruses asuvat Lokuta ettevõtlusala. Selleks on vaja välja ehitada esmavajalik infrastruktuur ettevõtlusalal (elekter, vesi, kanalisatsioon, teed). Türi vallas asub mitmeid müügisolevaid äripindu ja tootmisalasid, mis on eravalduses ning sobivad ümberkohandamiseks tootmis- ja teenindusettevõtetele. 2012. aastal sai Türi vald Majandus-ja Kommunikatsiooni ministeeriumilt tunnistuse investorteeninduse programmi läbimise kohta ja ühinenud Lokuta ettevõtlusalaga programmiga Invest in Estonia. Vajalik on tööstusalade planeeringute koostamine ja taristu väljaarendamine senistel tootmisaladel (Türi- Alliku, Kabala, Kahala, Oisu, Taikse, Türi linna Kaare tn ja endise EPT ala ning endise Türi Metsakombinaadi ala) ja valla ning erasektori koostöövormis nende liitumine Invest in Estonia programmiga..

Arengukavad, uuringud Teostamise aasta 1. Lokuta ettevõtlusala teostatavus-tasuvusanalüüs ja 2009 turundusplaan 2. Türi valla ühinemine Invest in Estonia investorprogrammiga 2012

Ettevõtlusaktiivsuse kasvu toetamine Traditsiooniks on kujunenud ettevõtluskonkursi ja ettevõtjate päeva korraldamine, mille raames tunnustatakse Türi vallas tegutsevaid ettevõtjaid. Koostöös ettevõtjatega korraldatakse seminare ja õppeekskursioone. Valla ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks osaleb vald projektis “Invest in Estonia” ning nähakse vajadust arendada välja Türi valla ettevõtlusportaal. 2012. aasta mais alustati ettevõtjate ümarlaua korraldamist, mis toimuvad regulaarselt kaks korda aastas. Türi vald toetab õpilasfirmade tegevust.

Turism Koostöös Põhja-Eesti Turismi ja Järvamaa Arenduskeskusega on valmistatud ühistrükiseid ja toetatakse koos teiste omavalitsustega Järvamaa Turismiinfokeskust. Koostöö toimub peamiselt ühisturunduse valdkonnas. Koostöös Türi Muuseumi, Türi Turismiinfo ja kohalike ettevõtjatega on valminud ühtse kujundusega valda tutvustavad trükised. Vallaeelarvest toetatakse vajadusel suurürituste korraldamist (Türi Lillelaat, Türi Kevadfestival, Kevadpealinn Türi, Kihli Motospordikeskus). Iga-aastaselt ollakse esindatud turismimessil TOUREST ja suurüritustel jagatakse valda tutvustavaid infomaterjale. Laupa ja Kabala mõisakoolid tutvustavad end läbi külastusmängu „Unustatud mõisad„, millega on hiljuti liitunud ka Laupa ja Särevere mõis. Türi kirik on kaasatud programmi ”Teeliste kirikud”, kus kõik külastajad saavad suvekuudel siseneda pühakotta. Türi Kultuurimaja ja galerii on igapäevaselt atraktiivsed külastuskohad kultuurihuvilistele. Türi linnas on 30 infostendi, mis tutvustavad linna vaatamisväärsusi läbi ajalooliste fotode ja kirjelduste. Välja on töötatud Türi valla reisipaketid jalgsimatka-, kanuu- ja jalgrattamatka marsruutidele. Infrastruktuuri jätkuv kaasajastamine (Pärnu jõe kaldale randumis- ja telkimiskohtade loomine, vaatamisväärsuste ning puhkekohtadele viitade paigaldamine). Igal aastal antakse välja turismiinfot nii paberkandjal kui Türi turismiportaalis. Tähelepanu pööratakse valla vaatamisväärsuste viidastamisele. 2012. aastal sai Euroopa Piiriäärse Koostöö Programmist rahastusotsuse Türi Vallavalitsuse taotlus Türi Raudteemuuseumi projekteerimiseks. Projekteerimist tehakse koostöös Peterburis asuva mittetulundusühinguga „ Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 19(43)

Imperaatori Vaksal“. Projekteerimine ja ettevalmistavad tegevused muuseumi rajamiseks lõppevad 2013. aasta augustis. Projektil on veebilehekülg aadressil www.railwaymuseum.ee . Järvamaa Turismiinfopunkti statistika alusel töötas 2012. aastal Türi vallas 4 giidi, kes teenindasid 51 gruppi 883 inimesega. Türi vallas on 10 majutusasutust. 2012. aastal toimus nendes 9 029 ööbimist, mis oli 1% vähem kui 2011. aastal. Eesti Ringhäälingumuuseumi külastas 1 541 üksikkülastajat, 141 gruppi 3 434 inimesega, sh 141 välisturisti. Türi muuseumi külastas 27 gruppi, külastajaid kokku oli 4 975. Laupa mõisas osales üritustel 612 inimest. Mõisat külastas 490 üksikkülastajat, 16 gruppi 314 inimesega, sh 28 välisturisti. Kabala mõisas oli 87 üksikkülastajat, 7 gruppi 315 inimesega, sh 24 välisturisti, üritustel osales 204 inimest. Tori mõis alustas 2012. aastal külaliste vastuvõttu, mõisa külastas 7 gruppi 320 inimesega. 2011. aasta mobiilse positsioneerimise uuringu põhjal külastas Türi valda 4 796 ööbimisega ja (7 816 ööbimiseta) välisturisti, sealhulgas soomlasi 3 506 (4 209), venelasi 100 (220), lätlasi 256 (1 141), sakslasi 319 (360) ja rootslasi 148 (271).

Rakendatud lisateenused

Rakendatud omavalitsuse lisateenused Teenuse nimetus ja lühikirjeldus Toetatavad grupid 1. Lokuta ettevõtlusala infrastruktuuri arendamine tulevased ettevõtjad ettevõtlusalal (detailplaneering, maa munitsipaliseerimine, projekteerimine) 2. Türi valla ettevõtjate kataloog "Türi ettevõtlus” ettevõtjad ja muud sihtgrupid 3. Türi valla ettevõtluskonkursid ettevõtjad ja muud sihtgrupid 4. Türi valla ettevõtlusportaal www.tyri.ee/ettevotlus ettevõtjad ja muud sihtgrupid 5. Türi valla internetipõhine investeeringute kataloog ettevõtjad ja muud sihtgrupid www.investeeringud.tyri.ee 6. Türi valla turismiportaal internetis www.turism.tyri.ee ettevõtjad ja muud sihtgrupid 7. Türi vallas toimuvate suurürituste toetamine vallaeelarvest ettevõtjad ja muud sihtgrupid 8. Türi muuseumraudtee detailplaneering asutatav Türi Raudteemuuseum 9. Ühinemine Invest in Estonia investorprogrammiga investorid 10. Türi Raudteemuuseumi projekteerimine turistid

Valdkonna finantseerimine

Kulu 2009 2010 2011 2012 2013 nimetus täitmine täitmine täitmine täitmine eelarve Turism 28 653,07 17 590,43 22 125,89 32 329,89 25 000,00

Investeeringud

Teostatud investeering Summa Aasta 1. Lokuta ettevõtlusala taristu projekteerimine 14 921 eurot (sh. 11 086 2010 PRIA-lt) 2. Lokuta ettevõtlusala detailplaneering 14 699 eurot 2007 3. Lokuta ettevõtlusala teostatavus- 20 292 eurot 2009 tasuvusanalüüs ja turundusplaan 4. Türi Raudteemuuseumi detailplaneering 14 190 eurot 2010 5. Laupa mõisa renoveerimine 83 447 eurot (sh 70 930 2008-2010 Norra ja EMP finantsmehhanismid) Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 20(43)

6. Kabala mõisa peasissekäigu välisrõdu 26 836 eurot (sh 19 174 2010 renoveerimine riigieelarvest)

Mõisad ja kirik kaasatakse erinevatesse reisipakettidesse, toetatakse kiriku- ja mõisakontsertide sarja jätkumist. Arvestades arhitektuuripärandi säilitamise ja muinsuskaitsealaste põhimõtetega kavandatakse objektide atraktiivust ning külastatavust toetavate objektide ning rajatiste ehitamist, kiriku pargi ja kirikaia korrastamist, mõisaparkide rekonstrueerimist). Arendatakse ja hoitakse korras Türi järveäärset puhkeala, randumise ja telkimise võimalused lülitatakse reisipakettidesse. Toetatakse puhkekomplekside arendamist. Toetatakse teema- ja tegevusturismi, Tolli metsa suusaraja korrastamist ja arendamist, Tagametsa skaudilaagri arendustegevust, Türi kaunimate koduaedade ja parkide kaasamist reisipakettidesse ja aiaomanike tegevust. Türi vald teeb raudteemuuseumi rajamiseks koostööd Edelaraudtee AS ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ga. Raudteemuuseumi väljaehitamine on planeeritud aastatele 2018-2019. Türi Vallavolikogu poolt on kaasasutajana asutatud sihtasutus Türi Raudteemuuseumi. Teisteks asutajateks on MTÜ Eesti Muuseumraudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS.

3.3 Elukeskkond

3.3.1 Maakasutus

Türi vald asub maastikuliselt 3 eriilmelises piirkonnas: Türi voorestik valla põhja- ja keskosas, Pärnu madalik jääb Türi linnast läände ja edelasse ning Kesk-Eesti tasandik valla idaosas. Valla üldpindala 598,82 km² jaotub ligikaudu järgmiselt: ca 49% on metsamaa, 36% on haritav maa, 4% looduslik rohumaa, Valla maakasutusest rohkem kui ühe kolmandiku moodustab põllumajandusmaa. Põllumajanduslik potentsiaal Türi vallas on kõrge. Mullad on üle keskmise viljakusega: haritavate maade keskmine viljelusväärtus (boniteet) on Türi ümbruses 43 ja Oisu piirkonnas 50 hindepunkti, (vabariigi keskmine 42, maakonna keskmine 50). Põllumaana on kasutuses peamiselt sügavama huumuskihiga viljakamad alad, üles on haritud palju madalsoid. Rohumaatüübilised põllumajanduslikud maad paiknevad valla Jändja ja Põikva vahelises piirkonnas ning Lokuta ja Pala vahelisel alal. Viljakamad põllumaad paiknevad valla kesk- ja kaguosas Oisu ja Kabala piirkonnas. Kokku hõlmavad kõrge viljelusväärtusega haritavad maad ca 36% valla territooriumist. Suurele osale põllumaadele on rajatud drenaa žkuivendus.

3.3.2 Planeeringud

Valla ehitustegevus baseerub koostatavatel üld-, detail- ja erinevatel temaatilistel planeeringutel. Üldplaneeringu koosseisus määratakse ka detailplaneeringu kohustusega alad. Üldplaneeringu ja avalikes huvides koostatavate detailplaneeringute kulud kannab vald. Erahuvides koostatavate detailplaneeringute kulud kannab huvitatud isik. Türi valla üldplaneeringu koostamise käigus kavandati maakasutuses järgmised suuremad muudatused: Türi ümbersõidutee trassi kavandamine, perspektiivse elamumaa lisandumine (eelkõige Türi ja Türi-Alliku ümbruses, kuid ka Kabalas, Oisus ja mujal), tootmis- ja ärimaa ettenägemine (eelkõige täiesti uued alad perspektiivse ümbersõidutee trassi ääres, kuid ka Lokutal ning teiste asulate läheduses), maakondliku rohevõrgustiku piiride muutmine, ühiskondlikuks otstarbeks reserveeritavate maade ja hoonete ettenägemine (ühiskondlike ehitiste maad Türi linnas, Säreveres, Oisus jm, Türi linna kalmistute laiendused, külaplatsid Kabalas, Väljaotsal, Ollepal, Retlas, Oisus, Rauklas jm), rekreatsioonialade kavandamine Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 21(43)

(endised karjäärid nt Raukla külas Ussimäe karjäär), Türi ümbruse metsade määramine kaitsemetsaks ja endiste suvilapiirkondadega seonduvate küsimuste korraldamine.

3.3.3 Elamumajandus

Üldeesmärgiks on erinevate võimaluste olemasolu oma kodu loomiseks noortele peredele, sotsiaalelamufond peaks olema kaasaegne ning piisav sotsiaalelamispinda vajavate inimeste majutamiseks. Vald toetab korteriühistute moodustamist ning ühistutele teabepäevade korraldamist. Valla omandis olevad, kuid omavalitsuse jaoks mittevajalikud hooned ja korterid on erastatud või hetkel müügis (nt korteriomandid Kabalas ja Arkmal). Valla omandis olevate erinevate hoonete ja korteriomandite võõrandamiseks on nende alune maa kinnistatud. Türi vallas, sealhulgas Türi linnas, ei ole Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgsel perioodil ehitatud ühtegi kortermaja. Kortermajade ehitamiseks on vajalik sobivate maade munitsipaliseerimine. Türi Vallavolikogu 24.oktoobri 2007 otsusega nr 96 on kehtestatud detailplaneering, milles on kavandatud 2 kortermaja krunti Türi linnas ja Vanemuise tänavatega piirnevale jätkuvalt riigi omandis olevale maale, ning Türi Vallavolikogu 24. oktoobri 2007 otsusega nr 97 on kehtestatud detailplaneering, milles on kavandatud 1 kortermaja krunt Türi linnas Kohtu tänav 9, Vanemuise tänav 3 ja 3 a kinnisasjadega piirnevale jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Türi vald on igal aastal korrastanud temale kuuluvat sotsiaalelamufondi. Osaliselt on seda tehtud koos sotsiaalpinda kasutavate elanikega (materjal vallalt). Osa sotsiaalelamufondist on väga halvas seisukorras ning vajab põhjalikku korrastamist või hoopis lammutamist (nt Türi linnas Viljandi 28, Paide 12). Elamufondi kogus vajab analüüsi ja optimeerimist vastavalt valla vajadustele ja võimalustele. Lagunenud ja hooldamata ümbrusega hoonete omanikud nii Türi linnas kui maapiirkondades vajavad aktiivsemat valla poolset korralekutsumist. Maaomanike initsiatiivil on koostatud detailplaneeringuid elamukruntide kavandamiseks. Türi linnas on piisavalt nii eraomandis kui ka riigi omandis olevaid ehitusõigusega hoonestamata elamukrunte. Riik on korraldanud temale kuuluvate kruntide enampakkumist, millest paljud on jäänud nõudluse puudusel müümata. Eraomandis olevate kruntide nõudlus on väike, mistõttu ei pea eraomanikud otstarbekaks kogu ala tehnovõrkude väljaehitamist. Tehnovõrgud ja teed on täies mahus rajatud Türi linnas Mäekalda põigu ja Tiigi tänava elamukruntide piirkonnas, kuid sellest olenemata on sealsest 17 krundist seni hoonestatud vaid üks. Suuremad hoonestamata elamualad: Türi linnas Mäekalda põigu ja Tiigi tänaval 16 krunti, Päikese tänaval 7 krunti, Puiestee tänaval 17 krunti, Laial tänaval 12 krunti, Ollivere tänaval 14 krunti, Lokuta külas Kure teel 7 krunti, Kirna külas Pae teel 21 krunti, Oisu alevikus 3 krunti. Lisaks veel ligikaudu 10 üksikut krunti Türi linnas ja selle lähiümbrises.

3.3.4 Jäätmekäitlus

Türi vallas on korraldatud olmejäätmevedu. Türi Vallavolikogu andis 27. jaanuari 2010 otsusega nr 6 Türi valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse AS-le Veolia Keskkonnateenused. Prügi ladestatakse Väätsa prügilasse, mida haldab AS Väätsa Prügila. Ettevõtte osanik on ka Türi vald. Pakendi-, paberi- ja teiste spetsiifiliste jäätmetega tegelevad tootjavastutusorganisatsioonid ja vastavat spetsiifilist jäätmeluba omavad ettevõtted. Türi linnas tegutseb jäätmejaam, rajatud on ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumispunktid Oisus ja Kabalas. Kogu valda katva paberi ja pakendi kogumiskonteinerite võrgustikku on vaja laiendada ja tihendada. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 22(43)

Türi vald on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liige (KEJHK), mille ülesandeks on jäätmemajandusega seonduva tegevuse koordineerimine ja korraldamine. Jäätmete sorteerimise ja eraldi käitlemise järgmiseks etapiks on biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja käitlemine. Koostöös AS-ga Väätsa Prügila on käivitatud pilootprojekt kortermajade juures biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks. Vastavalt saadud kogemustele on kavas seda projekti laiendada kõigile piirkondadele, kus ei ole võimalik või otstarbekas kohapeal biolagunevaid jäätmeid kompostida.

3.3.5 Haljastus ja heakord

Türi vallas on valla eelarvest hooldatavaid parke ning haljasalasid kogupindalaga ligikaudu 80 ha. Lisaks metsadele ja parkidele on Türi linnas veel ligikaudu 15 km alleesid ja üle 30 km hekke, enamus hekkidest paikneb eramute juures. Vallas on viis looduskaitse all olevat mõisaparki: Särevere, Lokuta, Laupa, Oisu ja Kabala. Valla üldkasutatavad haljasalad on hooldatud, piirkonna üldilme on korrastatud. Liigirikkad ning vaatamisväärsed on vallaelanike kaunid koduaiad. Haljastus on valla maine kujundaja. Valla üldkasutatavad haljasalad on hoolduse intensiivsuse, iseärasuse ning paiknemise järgi jaotatud seitsmesse hooldusklassi. Esimeses hooldusklassis on Türi linna keskosas asuvad pargid (Kesklinna, Kooli ja Kiriku pargid ning Murumoori lastepark), linna sissesõidud, peatänavate äärsed haljasribad, linna bussipeatuste ümbrused jpt. Esimeses hooldusklassis on hooldatavaid alasid ligikaudu 10 ha. Teises hooldusklassis on hooldatavaid alasid ligikaudu 14 ha ja sinna kuuluvad Vabriku park, Männi park, mitmed kesklinnas asuvad reservmaad, Lokuta elamupiirkond, kiriku aed, Kohtu tänava kalmistu, Kalevi tänava piirkond jm. Kolmandas hooldusklassis on hoolduse all üle 16 ha ja sinna alla kuuluvad Viljandi tänava jõepoolne äär, jalgpallistaadioni ümbrus, Tolli tänava metsaäär, Saunametsa kalmistu esine, Lokuta park, Pika tänava park, raudtee tammi äär, Kõrgessaare tee äär jm. Neljandas hooldusklassis on alasid ligi 15 ha, sinna kuuluvad Türi-Alliku, Särevere, Laupa hooldatavad haljasalad sh. bussipeatused ning mõned üksikobjektid Palal, Kirnas, Põikval. Viiendas hooldusklassis on Türi tehisjärve ümbrus, hooldatav pindala üle 5 ha. Kuuendas hooldusklassis on Oisu piirkond ligi 6 ha niidetava alaga ja seitsmendas hooldusklassis Kabala piirkond ligi 12 ha niidetava alaga. Järjepidevalt jälgitakse ja kontrollitakse valla heakorraeeskirjade täitmist. Konkursi "Kaunis koduvald" korraldamise raames tunnustatakse kaunimate kinnistute omanikke. Probleemistik: haljastute amortiseerumine ja hävimine ebasihipärase kasutamise käigus; haljasalade kasutajate turvalisus; haljastuse alafinantseerimine ja haljastust hooldava töövõtja ebakompetentsus ning kahest viimasest asjaolust tingitud ebapiisav hooldus. Eesmärk on välja arendada vallaelanikele esteetilist väärtust pakkuv elu-ja puhkekeskkond; rajada, uuendada ja säilitada valla avaliku ruumi haljaspindu ja kõrghaljastust, arendada välja rekreatsioonialasid ja parendada haljastust; pakkuda haljas- ja puhkealadel rohkem aktiivse tegevuse võimalusi. Haljastuse arendamine peab toimuma pideva protsessina. Töötatakse välja Türi valla haljastuskava ja jätkatakse valla haljastamist selle alusel. Esimese prioriteedina on valminud Kabala mõisapargi rekonstrueerimisprojekt ning alustatud projektitöödega, plaanis on koostada Oisu mõisapargi rekonstrueerimise projekt. Seejärel koostatakse projektid ja rekonstrueeritakse Laupa ja Lokuta mõisapargid. Teine prioriteet on Tallinna tänava äärsete haljasalade atraktiivsuse tõstmine. Männi pargi rekonstrueerimine koos Koidula põik jalgtee osaga on esimene etapp selle peatänava äärse haljastuse parendamiseks. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 23(43)

Vallaelanike tervise huvides on vaja teostada terviseradade ja virgestusalade väljaehitamine koos välitrenažööride paigaldamisega. Oluline on olemasolevate alleede rekonstrueerimine, sh. on prioriteetsed Tolli tänava ja Koidula tänava alleed ning allee rajamine Tallinna tänavale riigimaantee rekonstrueerimistööde käigus. Pärnu jõgi, mis palistab suures osas maanteed Kirnas, Türi-Allikul jm ning kulgeb piki Türi linnaserva, on kõrge miljööväärtusega ala. Võsastuvad jõeäärsed haljasalad vähendavad jõe enese ja kogu piirkonna miljööväärtuslikku potentsiaali. On vaja teostada jõeäärsete haljasalade kujundamine ja vaadete avamine. Vajalik on Türi tehisjärve keskkonnaseisundi uuringute läbiviimine, saneerimine ja kaldajoone korrastamine. Järveümbruse tervikliku arendamise kava elluviimine sh. järve keskel asuva saare korrastamine, kujundamine st vabaaja veetmiseks tingimuste loomine. Jätkata tuleb järve seisundi parandamist, puhastus- ja hooldustööde teostamist, sest järve järjepidev biomassi vähendamine tagab järve ökoloogilise seisundi paranemise ning loob eeldused vananemisprotsessi aeglustumiseks. Ühtse rohevõrgustiku loomiseks linna haljastusmaastikul tuleb kujundada reservmaade ilmet, tõstes haljastuslikku väärtust ja võimalusi. Vajalik on uuendada Tolli metsa pargiinventari ja Tolli metsaga kõrvuti olevast Pika tänava pargist kujundada park, et see samuti siduda rohevõrgustikuga. Tolli metsa piirkonda tuleb rajada taraga piiratud koerte jalutusväljak. Linna läbiva raudteekoridori, mis on kujunenud rohekoridoriks, kujundamisel tuleb lähtuda ribapargi ideestikust, see peab olema ühtne tervik. Vajalik on olemasolevate mänguväljakute (Lastepark, Türi linna korterelamute piirkondade mänguplatsid, Särevere mänguplats, Türi-Alliku mänguplats, Türi tehisjärve äärne mänguväljak, Oisu ja Kabala mänguplatsid) töökorras hoidmine ja nende uute elementidega täiendamine ning laiendamine. Tähelepanu tuleb pöörata linnaruumi kujunduselementide ja väikevormide kavandamisele ja realiseerimisele sh. skulptuuride paiknemise ja rajamise kontseptsiooni loomisele. Tähtis on olulistele objektidele vaadete avamine ja valgustamine. Kirna ringtee haljastamine ja selle keskele Türi valda sümboliseeriva kujundi paigaldamine annab juurde lisandväärtust Paide suunast Türi valda sisenejate silmis. Valla parkide inventariseerimise ja dendroloogilise uurimise teostamine ning parkidele varustamine liigi/sordinimedega siltidega ning pargiplaanidega on oluline nii puude haljastusliku väärtuse ja tervisliku seisundi määramisel ning pargihooldustööde planeerimisel kui ka laiaulatuslike keskkonnaalaste üldteadmiste ja õuesõppe seisukohalt. Liiklejate huvides on kergliiklusteid palistava haljastuse kujundamine ning vajalikele pinkidele platside väljaehitamine, et pinkide asukohad ei segaks kergliiklusteel liiklejaid. Oluline on süsteem külade ühisplatside (külakeskuste) regulaarse hoolduse tagamiseks. Vajalik on teha ettevalmistusi koerte jalutusväljaku ja ujumiskoha loomiseks.

3.3.6 Välisvalgustus

Tänavalgustus on välja ehitatud valla enamikes asulates. Vallale kuuluvat tänava- valgustussüsteemide haldaja leitakse konkursi korras. Enamik valla tänavavalgustussüsteemist asub Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluvatel postidel ning selle ekspluateerimine ja rekonstrueerimine sõltub suuresti postide omaniku tööde kavast, mis ei ole piisavalt pikalt ette planeeritud. Uued ja rekonstrueeritud tänavavalgussüsteemid (eelkõige Türi linnas) on rajatud iseseisvatena, mis saavad toite maa-aluste kaablitega. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 24(43)

Tänavavalgustuse arendamisel ja rekonstrueerimisel on oluline ehitada uued tiheasustusega alade tänavavalgustuse süsteemid iseseisvate süsteemidena, mis saavad toite maa-aluste kaablite kaudu. Uute tänavate, sh kergliiklusteede ehitamisel ja rekonstrueerimisel ehitatakse ka tänavavalgustus nii Türi linnas kui maapiirkondades. Sõidutee rekonstrueerimise käigus tehti Änari külasse koostöös Maanteeametiga tänavavalgustus. Maanteeamet alustab rekonstrueerimistöödega Lokuta-Türi lõigul, mille käigus rekonstrueeritakse Tallinna tänav koos tänavavalgustusega ning ehitatakse välja kõnniteed. 2015 aastal rekonstrueeritakse koos Maanteeametiga Viljandi ja Paide tänavad koos tänavavavalgustusega. Oluliselt on vaja täiendada valgustust liiklusohtlikes kohtades (ristmikud, ülekäigurajad, suuremad bussipeatused maapiirkondades).

3.3.7 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid pakub Türi vallas avaliku konkursi tulemuste alusel vee- ettevõtjaks määratud OÜ Türi Vesi. Türi linnas juhitakse heitvett puhastusseadmetes keskmiselt 216 000 m³ aastas. Heitvee puhastusseadmed asuvad Türi linna piiril, Kirnas, Änaris, Laupal, Oisus, Taikses, Kabalas ja Kahalas. Türi linna, Lokuta uuselamute piirkonna, Särevere ja Türi-Alliku heitvesi juhitakse Türi linna piiril asuvasse reoveepuhastisse, mis rekonstrueeriti kaasaegseks puhastiks SA KIK abiga aastatel 2008-2009. Laupa mõisale (põhikool) on rajatud kaasaegne väikepuhasti. Reovee puhastusseadmed on Oisus ja Taikses. Oisu ja Taikse puhastusseadmed on kaasajastatud. Kabala piirkonna puhastusseadmeteks on Kabalas ja Kahalas BIO-100, mis plaanis lähiajal rekonstrueerida ja biotiigid. Lisaks korraldatakse väiksemate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimist ühistegevuse põhimõttel. Teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti peetakse piirkonnas üldiselt rahuldavaks. Peamiseks probleemiks on vee- ja kanalisatsioonitorustike amortiseerumine, torustikud vajavad väljavahetamist ja puhastusseadmed uuendamist. Samuti vajavad puurkaev-pumbajaamad joogivee eeltöötlust. Selleks on Türi linn ja Oisu alevik liidetud Pärnu jõe valgala vee- ja kanalisatsiooniprojektiga, mis ei käivitunud Euroopa Liidu abirahade vajakajäämise tõttu. Türi reoveepuhasti rekonstrueeriti eraldiseisva projektina SA KIK abiga. Eraldiseisva projektina on käivitunud ka Türi linna vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja laiendamine Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rahalisel toel. Rahaliste vahendite mõistlikul kasutamisel on olnud võimalik laiendada rekonstrueerimistöid ka maapiirkondade vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisse (Särevere, Oisu, Kabala ja Türi-Alliku piirkonnad). Veetorustikud ja puurkaev-pumplad on rekonstrueeritud SA KIK abiga. Organisatsiooniliselt on probleemiks olnud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi haldamise killustatus ning sellest tulenev ebamajanduslikkus ja oskusteabe vähesus. Praegused ümberkorraldused viisid vallale kuuluvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemid ühe operaatori alla (OÜ Türi Vesi). Eraldi esiletõstetav on vesivarustuse ja kanalisatsiooni arendamine kõige kiiremini arenevas Kirna-Poaka piirkonnas SA KIK abiga. Rajamisel on väljapoole hoonestuspiirkondasid Türi linna uus veehaare. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Tuletõrjevee kättesaadavuse tagamiseks valla erinevates piirkondades jätkatakse uute tuletõrje veevõtukohtade ehitamist (nt Oisus) ja olemasolevate rekonstrueerimist.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 25(43)

3.3.8 Soojavarustus

Suurim kaugküttepiirkond vallas on Türi linn, kus pakub teenust SW Energia OÜ. Türi linnas asuvates kaugküttekatlamajades kasutatakse põhiküttena hakkepuitu, vedelkütust kasutatakse vastavalt vajadusele tippkoormuse ajal ja eriolukordades. Kaugküttesüsteemid toimivad veel Türi-Allikul (OÜ Avoterm – põlevkiviõli), Oisus (OÜ Avoterm – põlevkiviõli) ja Säreveres (Järvamaa Kutsehariduskeskuse katlamajas –OÜ Turbatööstus valdavalt turbaküte). Vedelkütuse baasil toimiva kaugkütteteenuse kõrge hinna tõttu on toimumas järkjärguline üleminek lokaalküttele (Taikse küla, OÜ Estonia, Laupa). Kaugküttepiirkonnad on määratud Türil, Oisus ja Türi-Allikul, et säiliks olemasolev küttevõrk ning sooja hind oleks kontrollitav. Endise Särevere Ülejõe katlamaja piirkonnas on üle mindud lokaalsele küttele. Küttematerjalina kasutatakse nii õli kui puitu. Türi-Allikul on õliküttel katlamaja, mis varustab 5 korterelamut. Türi linna kaugküttevõrk (2 katlamaja ja torustikud) kuulub OÜ-le Türi Linnavara, mis on vallale kuuluv äriühing. Oisu ja Türi-Alliku kaugküttepiirkonnas kuulub kaugküttevõrk soojatootjale. Kabala külas on viiel korterelamul oma lokaalne puiduküttega katlamaja. Alates 2009. aasta kütteperioodist annab sooja Kabala teeninduspunkti hoonele, spordihoonele ja rahvamajale sooja ühine katlamaja, lokaalne õhk-vesi küttepump töötab Kahala küla raamatukogul ning lokaalsed katlamajad on Änari raamatukogus, Laupa mõisas ja Taikse kultuurimajas, milles asuvad ka raamatukogu ja külaseltsi ruumid. Probleemiks on kaugküttesüsteemide lagunemine ja üleminek individuaalküttele, mis muudab olemasoleva kaugkütte ebaefektiivseks. Varade amortiseerumine on kiirem nende uuendamise võimalustest. Probleemiks on samuti soojusenergia kõrge hind vedelkütuste kasutamisel (Oisu, Taikse, Türi-Alliku). Türi linna kohta on koostatud soojamajanduse arengukava, mis vaatleb kompleksselt kõiki linna energia- ja kütusevarustuse süsteeme ning pakub lahendused ratsionaalsete pikaajaliste energiapoliitiliste otsuste tegemiseks. Rekonstrueerimisel on Türi linna Vabriku tänava katlamaja soojatrassid. Vajalik on paigaldada avaliku kasutusega objektidele soojuspumbad, välja ehitada soojatrassid Türi Päevakeskusele ja Ringhäälingumuuseumile ning rekonstrueerida avalikud hooned energiasäästlikeks (nt: Retla Kool, Türi Ühisgümnaasium, Türi Raamatukogu, Vallavalitsuse haldushoone jne). Vallavalitsus jälgib ka erastatud kaugküttevõrkude arengut, kuid otsesed sekkumisvõimalused on seal oluliselt väiksemad ning sõltuvad eelkõige varade omanike ning tarbijate koostööst. Kaugkütte areng on kavandatud täpsemalt kaugkütte arengukavas. Vallas on probleemiks amortiseerunud soojatrassid, mis on kohati 30-40 aastat vanad ja seega esineb suur soojusenergia kadu. Katlamaju rekonstrueeriti 10-15 aastat tagasi, mis ilmutavad nüüd juba esimesi kulumismärke ning kaalutakse võimalusi nende uuendamiseks. Tehniliselt ja organisatsiooniliselt on keerukas sooja vee andmine kütteperioodivälisel ajal (Türi linnas), ainult sooja vee koormusega töötavad katlad koormuse alampiiril, mistõttu on süsteemi kasutegur sel ajal madal. Sooja vee tootmist ainult ühe katlaga (parem katla töörežiim ja suurem efektiivsus) ei võimalda kahe eraldiasuva ja teineteisest tehniliselt sõltumatu katlamaja ja soojusvõrgu olemasolu. Katelde hooldustööde käigus rakendatakse tööle vedelkütusekatlad Samuti on sooja vee andmine välistatud katelde hoolduse perioodil. Olukorda muudaks oluliselt paremaks kahe katlamaja soojusvõrgu ühendamine. Oisu piirkonnas on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) abiga valminud loomakasvatuses tekkiva sõnniku baasil bio-gaasi tootmiseks ja kasutamiseks biogaasijaam, mis toodab sooja ja elektrit ning on oluliseks Estonia OÜ initsiatiivil teostatud investeeringuks ja arengueelduseks Oisu piirkonnas.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 26(43)

3.3.9 Teed ja tänavad

Vallas on teid kokku 817,24 km, sealhulgas riigimaanteid 198,2 km, vallateid ja valla poolt hooldatavaid teid 329,98 km, metsateid 164,49 km ja era- ja määratlemata teid 116,67 km.

Türi valla teed (kilomeetrites) Tee nimetus Valla teed Era- ja Riigi- ja valla Metsa- määratlema Kokku teed hooldamisel teed ta olevad teed teed Sõiduteed Sõiduteed maapiirkondades 198,20 279,21 164,49 115,22 756,98 Tänavad maapiirkondades 2,77 9,40 0,00 0,00 12,17 Tänavad Türi linnas 5,13 41,51 0,00 1,45 48,09 Kokku sõiduteid 206,10 329,98 164,49 116,67 817,24

Kõnni- ja kergliiklusteed Maapiirkondades 11,60 0,00 0,00 0,00 11,60 Türi linnas 0,00 14,00 0,00 0,00 14,00 Kokku kõnni- ja kergliiklusteid 11,60 14,00 0,00 0,00 25,60

Vallateid kajastatakse Maanteeameti kodulehel teeregistris. Erateed määrab avalikuks kasutamiseks Türi Vallavolikogu eratee omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Teede ja tänavate hooldajad, sh lume- ja libedusetõrje tegijad leitakse riigihankemenetluses. Vald on jagatud väiksemateks tööpiirkondadeks, et konkursil saaksid osaleda ka väiksemad ettevõtted ja FIE-d. Hangete korraldamise ja hankelepingute täitmisel on probleemiks lume- ja libedusetõrje mahtude täpne prognoosimine pika aja peale ette. Ettevõtjatel on väike huvi teostada töid valla äärealadel. Maapiirkondades on tasumise aluseks tegelikult tehtud tööde maht, Türi linnas on fikseeritud vajalik hooldustase ning maksed toimuvad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Suuremateks probleemideks on vallateede suur kulumus ning kruusateede tolmamine kuival ajal. Linnatänavate osas tee nõrk aluspõhi ning katte suur kulumine, samuti tee all olevate tehnovõrkude (torud, kaablid) amortiseerumine. On koostatud projekt Wiedemanni, Ravila ja Kohtu tänavate rekonstrueerimiseks ning tööde käigus rekonstrueeritud Wiedemanni tänav. Sildadest vajab esmajärjekorras remonti Türi linnas nn Koidula sild, mis asub suhteliselt suure liiklusega Koidula ja Raadiojaama tänaval ning on põhimagistraaliks liikumisel Türilt Torile, Kõrgessaarde sealsele kalmistule ja Taikse- Tori- Türi-Alliku teele. Türi linnas Koidula tänava ja raudtee vahelisele endisele raudteetammi lõigule on kavandatud uus tänavalõik, mille pikendus Jaama tänavani on üldplaneeringus kavandatud kui alternatiivse raudteeülesõidu asukoht. Riigiteede osas on suurimaks kitsaskohaks liiklustiheduse kasvamise tõttu Türi linna ümber- sõitude puudumine. Kuni nende väljaehitamiseni on vajalik rekonstrueerida Türi linna läbivad riigimaanteed (Türi linnas Paide, Viljandi ja Tallinna tänavad koos kergliiklusteede rajamisega). 2010. aastal alustas Maanteeamet Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Türi linna läbiva lõigu rekonstrueerimisprojekti koostamist, milles kavandatakse linna neljaharulise pearistmiku muutmist ringristmikuks, uue maanteeäärse kergliiklusteelõigu rajamist ning seniste elektri ja side õhukaablite asendamist maakaablitega. Projekteerimistööd on lõppjärgus ja töödega alustatakse 2014-2015 aastal. 2013 aastal rekonstrueeritakse koostöös Maanteeametiga Türi-Lokuta maanteelõik koos tänavavalgustuse ja kõnniteedega. Rekonstrueerimist vajavad teisedki Türi linna tänavad (Tolli, Ravila, Kohtu jne). Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 27(43)

Renoveeritud on Türi-Arkma tee ning Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Türi ja Paide vaheline teelõik. Rajatud on kergliiklusteed Türi- Arkma suunal Türilt kuni Mäekülani ning Oisu ja Väljaotsa vahelisel lõigul. Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel on kergliiklustee rajatud Vilitalt Särevereni ning Türi linnast Paideni. Viimasel lõigul on kergliiklustee valgustatud. Uute kergliiklusteede rajamisel lähtutakse liiklusohutusest ja sotsiaalmajanduslikust põhjendatusest, viimastest lähtuvalt on vajalik rajada kergliiklusteid maapiirkondadesse (Kahala-Võhma, Kabala, Parasi-Laupa, Mäeküla–Väljaotsa, Oisu-Kabala jms) ja Türi linna piirnevate alade ühendamiseks linnaga (Särevere-Türi, Lokuta-Türi) ning muuta Särevere Jõe tänav jalakäijatele ohutumaks. Kergliiklusteed (sh kõnniteed) tuleb kohandada puuetega inimestele. Tolmutõrjet teostatakse valla avalikult kasutatavatel teedel vastavalt nõudlusele ja rahalistele võimalustele ning riigiteedel vastavalt Maanteeameti ja hooldaja vahelisele lepingule. Teede ja tänavate süsteemsema hoolduse ja korrastamise tagamiseks on vaja jätkata eraomandis olevate, kuid avalikuks kasutamiseks vajalike teede omanikega lepingute sõlmimist. Türi linnas on tavaolukorras parkimiskohti piisavalt. Rajatud on parkla Wiedemanni ja Hariduse tänavate vahelisele alale Türi kultuurimaja kõrvale. Suurürituste toimumise ajal tekivad ummikud, sest tänavate läbilaskevõime on ammendunud. Linnas on vähe raskeveokite parkimiseks sobivaid kohti. Vajalik on Türi linna liikluskorralduskava koostamine ja kogu vallas suunaviitade ja tänavasiltide korrastamine. Türi vald teeb koostööd Edelaraudtee ASiga raudtee kasutamisega seotud küsimustes. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on rekonstrueerinud Türi – Viljandi raudteelõigu , mille käigus kaasajastati nimetatud raudteelõigu rööbasteed, raudteesillad, ülesõidud, samuti Türi jaama, Kärevere ja peatuspunktide ooteplatvormid. Renoveerimistööde tulemusel kujunes raudteeveeremi sõidukiiruseks renoveeritud raudteelõigul 120 km/h. Türi vald on avatud Rapla-ja Viljandi maakondade omavalitsustega koostööks pikemas perspektiivis Tallinn- Viljandi raudteeliini Valgani pikendamiseks.

3.3.10 Telefoniside, internet

Telefoniside teenust pakub Türi vallas peamiselt AS Elion. Võimalik on tarbida kõigi Eesti mobiilsidevõrkude teenuseid. Telefoniside ja interneti püsiühenduse tehniline kättesaadavus on tagatud. Türi linnas ja Säreveres on olemas televisiooni kaabellevivõrk, mida haldab AS Starman. Väljapool linna on AS-i Elion interneti püsiühendused võimalikud Säreveres, Türi-Allikul ja Poaka elamute piirkonnas, Kabalas, Kolus, Laupal, Oisus ja Metsakülas. Türi valda katab juhtmevaba WIMaX Interneti leviala ning Eesti Energia KÕU leviala. Võrreldes kaabelühendusega on traadita ühendused aeglased ning ebakindlad. Tehniliselt on raskem ühendusi luua üksikutes metsastes ja künkliku reljeefiga piirkondades. Suuremad probleemid Interneti püsiühendusega on Kabala, Kõltsi, Raademetsa, Pala ja Rassi piirkonnas. Avatud Internetipunktid (AIP) on kõigis valla raamatukogudes. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt arendatakse projekti Estwin, mille käigus peab aastaks 2015 olema valmis fiiberoptiline kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Türi vallas puudutab see Ollepa, Villevere ja Laupa külasid ning Türi linna vahetut ümbrust.

3.3.11 Kalmistud

Türi vallas toimub matmine kahele Türi linnas asuvale kalmistule: Saunametsa ja Kõrgessaare kalmistutele. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 28(43)

Kui kasutusele võtta nende kalmistute reservmaa, on need kasutatavad veel vähemalt kümme aastat. Lisaks uute hauaplatside väljaandmisele jätkub töö mahajäetud platside väljaselgitamiseks ja võimalusel pealematmise korraldamiseks. Eesmärk on efektiivselt hallata ja arendada kalmistuid, kalmistute teenindustaseme tõstmine ja esteetilise ilme parandamine. Prioriteetne on kalmistute internetipõhiste andmehaldussüsteemi kasutusele võtmine, mis on ühendatud teiste riigi infosüsteemidega (kodanikuportaal, rahvastikuregister). Andmebaas on vajalik ka selleks, et sõlmida kasutuslepingud platsi kasutajatega. Oluline on Türile leinamaja rajamine. Türi linnas asuvale Kohtu tänava kalmistule matmist ei toimu. Kalmistust on kujunemas park- kalmistu. Säilitatud on hauatähised ning teised mälestusmärgid. Türi linnas asuvale Kesklinna kalmistule üldjuhul matmist ei toimu, kuid erandkorras on lubatud urnimatmine. Kalmistust on kujunemas park-kalmistu või mälestuspark. Kalmistule on koostatud dendroloogilise hindamise alusel ja muinsuskaitsega kooskõlastatult raieplaan, mida ka teostatakse. Koostatud on rekonstrueerimisprojekt, mille alusel teostatakse kalmistu ilme parandamiseks, hoolduse hõlbustamiseks ning turvalisuse tõstmiseks vajalikke töid. Kalmistu müür, mis on ühest küljest restaureeritud, vajab ka ülejäänud kolmest küljest restaureerimist. Türi kirikuaias asuva kalmistu eest hoolitseb kiriku kogudus. Viljandi tänava vennaskalmistu (II maailmasõjas hukkunute ühishaud) on kujundatud haljasalaks, säilitatud on hauatähised ja monument. Kõik Türi kalmistud on dendroloogiliselt huvipakkuvad.

3.3.12 Ühistransport

Asendist tulenevalt võiks valla keskuse (Türi linn) transpordivõimalused olla head. Bussi- ja rongiühendus teiste põhiliste keskustega on rahuldav, hea on ühendus maakonnakeskuse Paidega, kust on täiendavad võimalused liinibussidega liikumiseks teistesse keskustesse. Toimib vallasisene sotsiaalbussiliin, mis kulgeb kindlal marsruudil (Türi - Türi-Alliku - Lokuta - Telliskivi - Särevere - Kõrgessaare - Saunametsa - Türi) ja kindlatel kellaaegadel. Transporditeenuse kasutamine on õigustatud isikutele (puudega, vanadus- ja töövõimetuspensionär ning eelkooliealine laps koos saatjaga) tasuta. Türi linna läbib Tallinn- Lelle-Viljandi raudtee, reisirongid väljuvad Tallinna suunas viis korda, Viljandi suunas kolm korda ööpäevas. Türi raudteejaama baasil on kujunenud ühtne reisikeskus, mis teenindab nii rongi- kui ka bussireisijaid. Valla- ja maakonnasisene ühistransport (bussiliinid), mida korraldab MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus, mille liige on ka Türi vald, lähtub eelkõige õpilaste kui suurima kliendigrupi, vajadustest. Teiste kliendigruppide (töötajad, pensionärid, lasteaialapsed jne) hulk on suhteliselt väikesem , mistõttu ühistranspordisüsteem ei rahulda täielikult nende vajadusi. Vajalik on sünkroonselt optimeerida ja korrigeerida bussimarsruute- graafikuid, arvestades töö- ja koolipäevade algus- ja lõpuaegadega. Õpilaste veoks kasutatakse ka valla poolt tellitud eriliine, kui avalikud liinid ei rahulda õpilaste sõiduvajadusi. Ühistranspordi teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning maapiirkondade mulje parandamiseks vajavad bussipaviljonid remonti ja uuendamist (nt Säreveres jm).

3.3.13 Loodusressursside kasutamine

Riikliku tähtsusega maavarade maardlaid Türi valla territooriumil ei ole. Aktiivselt kasutatavaks loodusressursiks on põhjavesi. Põhjavett kasutatakse majandus- ja joogiveena. Viimaste aastate majanduslik lähenemine ning tarbimise optimeerimine on vähendanud põhjavee tarbimist ning mõistliku kasutamise puhul ei ole ette näha selle vähenemist. Põhjavett Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 29(43) võetakse individuaaltarbijate puhul 10…20 m sügavustest puurkaevudest. Selle sügavusega kaevude vee omadused on muutlikud ning sõltuvad suuresti kaevu asukohast, sanitaartsooni olemasolust. Vee kvaliteeti on vähe uuritud. Reeglina on see tarbijaid rahuldav. Veekvaliteedi halvenemist on ette tulnud reostusallikate (Türil raudteejaama piirkond, endiste sõnnikuhoidlate ja prügilate piirkonnad) läheduses. Suurimaks probleemiks tiheasustusest ning lohakast majandustegevusest tingitud kaevude kaitsetsoonide olukord. Ühisveevärki varustavad tsentraalsed puurkaevud sügavusega 60…80 m, kus joogivee kvaliteet on üldiselt rahuldav ja kaevude tootlus piisav, probleemiks on nendes veekihtides normist suurem rauasisaldus. Individuaalpuurkaevude vesi halveneb, vajadus on tõhustada nende sanitaarkaitsetsoonide kaitsmist või laiendada tsentraalset vesivarustust. Põhjavee kasutamine toimub ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava alusel ning põhjaveeuuringute alusel. Ei ole ette näha põhjavee kasutamise ulatuslikku kasvu. Kuna Türi linnas kasutatavad puurkaevud asuvad tiheasustusega aladel, ei pruugi pikaajalises perspektiivis olla tagatud joogivee nõuetekohane kvaliteet. Seetõttu on vajalik rajada uus joogiveehaare väljapoole asustatud alasid. Pinnavesi asub valda läbivates jõgedes, valla tehisveekogudes (Türi tehisjärv, väiksemad tiigid) ning soodes. Pinnavett ettevõtluses ei kasutata vaid on kasutusel puhkemajanduslikult ning looduskeskkonna tasakaalu säilitamisel. Reeglina võib pinnavee olukorda lugeda rahuldavaks. Probleemiks on looduslike veekogude kinnikasvamine. Pinnavee kvaliteedi tagamiseks on vajalik jätkuvalt korrastada reostusallikaid (lekkivad kanalisatsioonid, sõnnikuhoidlad ning teised jääkreostusobjektid). Aktiivselt kasutatavad karjäärid on Liivamäe liivakarjäär, Änari maa-ainese (kruusa) karjäär varuga 256 tuh.m³, millest kaevandatav kogus 220 tuh.m³, Kihli maa-ainese (kruusa ja liiva) karjäär, Kõltsi maa-ainese (kruusa) karjäär, Toravere maa-ainese (kruusa) karjääri laiendus kaevandatava varuga 26 tuh.m³, Karjaküla kruusavarud. Seni kaevandatud karjäärid on rekultiveeritud ning uute varude kaevandamist on algatanud AS Mateko. Samuti on tuntud huvi teiste potentsiaalsete kruusavarude kaevandamisvõimaluste üle (Pakamäe). Türi voorestikus on eeldatavasti kruusavarusid, kuid need on looduskaitse all ja nende kaevandamist ei ole ette näha. Turvast on mitmetes Türi valla rabades. Turba kaevandamine toimub Lokuta, Retla, Kallissaare ja Väljaotsa turbarabas. Täiendavate turbarabade kasutuselevõttu ei ole ette näha. Ajalooliselt on Türi linna edelapiiril savi kaevandatud. Olemasolevad savivarud on vähe uuritud. Kasutuseta on seisnud Türi-Telliskivi savivarud, mille kasutuselevõtu võimalusi on vähe uuritud ning kaevandamist ei ole algatatud arvatavasti vähese tasuvuse tõttu. Ajalooliselt on Türi vallas kaevandatud paekivi. Viimastel aastakümnetel ei ole seda enam tehtud ning varusid on vähe uuritud. Teadaolevalt on paekivivarud Türi-Allikul, Kolus ning Pala küla piirkonnas. Seni ei ole peetud nende kaevandamist majanduslikult otstarbekaks ning need toimivad reservvarudena tuleviku jaoks. Mullastik on põllumajandusmaadel aktiivselt kasutusel. Täiendavaid aktiivseid meetmeid mullastiku kaitseks vaja ei ole. Majanduslikult kasutatav mets on riigi ja eraomanduses. Metsa kasutatakse metsamajanduskavade alusel. Türi lähiümbruse mets on kasutusel eelkõige rohelise vööndi metsana, seda kasutatakse eelkõige puhkemajanduslikult ning lageraiet ei tehta. Türi valla üldplaneeringuga on kavandatud Türi linna territooriumil asuva metsa kaitsemetsaks määramine.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 30(43)

Finantseerimine

2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kulu nimetus täimine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine Majandus 907 048,14 810 202,14 814 018,63 387 101,27 359 189,19 517 675,82 Keskkonnakaitse 265 857,14 1 471 360,22 1 061 227,88 367 996,50 339 476,97 436 275,15 Elamu- ja kommunaalmajandus 463 880,94 743 280,08 565 076,46 1 068 072,41 2 801 877,49 1 345 605,01

3.4 Haridus ja noorsootöö

3.4.1 Haridus Alusharidus Türi valla kuues alusharidusasutuses – Kesklinna Lasteaed, Lokuta Lasteaed, Türi - Alliku Lasteaed, Särevere Lasteaed „Kurepesa“, Oisu Lasteaed „Kelluke“ ja Kabala Lasteaed – võimaldatakse alusharidust 391 lapsele (andmed 2012. aasta 10. novembri seisuga). Särevere lasteaed „Kurepesa“ tegutseb 2011. aasta sügisest Türi linnas. Lasteaed asus Särevere alevikus rendiruumides ning rendilepingu lõppedes tuli Türi vallal leida lasteaiale ajutine asenduspind. Püsivam lahendus on siiski Säreverre uue lasteaia hoonete ja rajatiste ehitamine. Selleks kehtestas Türi Vallavolikogu 2012. aasta veebruaris detailplaneeringu. Türi vallas Kabala piirkonnas alustas 2012. aasta sügisest tööd Kabala Põhikooli ja Kabala Lasteaia ümberkorraldamisel asutatud Kabala Kool-Lasteaed, mis võimaldab omandada alusharidust ning kahel esimesel kooliastmel ka põhiharidust. Teistes alusharidusasutustes on vaja parandada õppekeskkonna tingimusi: korrastada ja laiendada alusharidusasutuste ruume (nt. Lokuta lasteaia juurdeehituse rajamine), uuendada ja kaasajastada lasteaedade sisustust ning õppevahendeid, rajada ja uuendada külade mänguväljakuid jms. Alushariduse kättesaadavus on tagatud kõikidele valla lastele.

Laste arv Türi valla alusharidusasutustes 2005-2012 (EHIS seisuga 10.november) Laste arv Alusharidusasutus 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* Kabala Kool-Lasteaed (lasteaed) 0 0 0 0 0 0 0 32 Kabala Lasteaed 21 30 31 26 30 26 23 0 Kesklinna Lasteaed 164 160 160 157 149 146 150 152 Lokuta Lasteaed 74 75 73 78 77 76 78 73 Oisu Lasteaed "Kelluke" 54 48 48 40 43 35 44 47 Särevere Lasteaed "Kurepesa" 43 45 43 42 48 47 47 48 Türi-Alliku Lasteaed 32 36 40 44 45 43 44 39 Kokku 388 394 395 387 392 373 386 391 * alates 2010. aastast on õpilaste arv EHIS 10.novembri seisuga

Üldharidus Türi valla kuues üldhariduskoolis õpib kokku 966 last (vt. alljärgnev tabel). Türi linnas asuvad Türi Ühisgümnaasium ja Türi Põhikool, põhikoolid on ka Laupal (Laupa Põhikool), Oisus (Retla Kool), Kabalas (Kabala Kool-Lasteaed) ning Türi linnas Türi Toimetulekukool toimetulekuõppel ja hooldusõppel olevatele lastele. Türi Ühisgümnaasium ja Türi Põhikool alustasid õppetööd 1. septembril 2011 ning samal ajal lõppes Türi Majandusgümnaasiumi ja Türi Gümnaasiumi tegevus.1. septembril 2012. alustas tööd ühe asutusena Kabala Kool-Lasteaed.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 31(43)

Türi valla üldhariduskoolide õpilaste arv aastatel 2004-2012 (EHISE seisuga 10. november) Õpilaste arv õppeaastal Üldharidusasutus 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11* 2011/12* 2012/13* Kabala Kool-Lasteaed (kool) 0 0 0 0 0 0 0 0 16 Kabala Põhikool 82 73 68 59 46 46 39 22 0 Laupa Põhikool 103 94 88 93 88 90 84 96 101 Retla Kool 112 100 89 84 73 72 78 70 81 Türi Põhikool 0 0 0 0 0 0 0 579 569 Türi Toimetulekukool 26 26 22 23 27 26 23 19 20 Türi Ühisgümnaasium 0 0 0 0 0 0 0 201 179 Türi Gümnaasium 795 760 732 679 625 542 513 0 0 Türi Majandusgümnaasium 487 449 416 384 346 329 328 0 0 Kokku 1605 1502 1415 1322 1205 1105 1065 987 966 * alates 2010. aastast on õpilaste arv EHIS 10.novembri seisuga

Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elavad ja väljaspool Türi valla haridusasutusi õppivad õpilased

Teiste KOVide Väljaspool õppijate arv Erakoolides Riigikoolides haridusasutustes kokku

2010 183 12 37 232 alusharidus 14 0 0 14 alg- ja põhiharidus 89 7 23 119 keskharidus 80 5 14 99 2011 177 8 31 216 alusharidus 12 0 0 12 alg- ja põhiharidus 98 5 21 124 keskharidus 67 3 10 80 2012 153 9 29 191 alusharidus 11 0 0 11 alg- ja põhiharidus 92 4 19 115 keskharidus 50 5 10 65

Teiste omavalitsuste lapsed Türi valla haridusasutustes Aasta Lasteaedades Üldhariduskoolides Muusikakoolis KOKKU sh põhikoolis gümnaasiumis 2010 19 35 20 2 76 2011 21 33 16 2 72 2012 28 42 22 1 93

2012. aastal valmis Retla Koolis õpilaskodu ja parandati kooli õpitingimusi. Üldhariduskoolide õpilaste arvu jätkuv vähenemine avaldab mõju vallapoolsele koolide rahastamisele, kuna õpilaste arvu langemisel kahaneb ka riigipoolne õpilaskohtade kogutoetus. Seetõttu tuleb vallal tõhustada erineva taseme haridusasutuste omavahelist koostööd ning vähendada ebamõistlike kulutuste osakaalu hariduses. Retla Koolis on vajadus rakendada meetmeid majanduskulude (nt küttekulude) vähendamiseks.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 32(43)

Erivajadustega laste haridus Valla koolides rakendatakse kaasava hariduse põhimõtteid: toetatakse ja arendatakse eriandekust, õpetatakse lihtsustatud ja individuaalsete õppekavade alusel, rakendatakse parandusõpet, vajadusel koduõpet, diferentseeritud õpet, võimaldatakse õpinõustamist jpm. Enamus loetletud teenustest on tagatud Türi Põhikoolis, lahendamist vajab HEV-laste õpingute toetamine tugispetsialistide rakendamise kaudu Laupa Põhikoolis, Retla Koolis ja Kabala Koolis-Lasteaias. Erivajadustega laste paremaks integreerumiseks rakendatakse koolides abiõpetajaid ja tugiisikuid, erivajadustega laste jaoks on Türi vald võimaldanud tööle võtta abiõpetajaid ka lasteaedades. Türi Toimetulekukool teenindab kogu Järva maakonna erivajadustega lapsi, pakkudes võimalust hariduse omandamiseks mõõduka ja raske vaimupuudega lastele. Toimetulekukooli õppehoone ja õpitingimused on kaasajastatud. Ehitatud on õpilaskodu 13 õpilasele ning 2012/2013 õppeaastat alustati renoveeritud ja sisustatud õppehoones.

Huviharidus Türi Muusikakool asutati 1. septembril 1990. aastal. Kooli tegevuse eesmärgiks on professionaalse muusikalise põhihariduse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine. Koolis õpetatakse järgmisi erialasid: klaver, viiul, akordion, flööt, plokkflööt, klarnet, saksofon, trompet, tromboon, altsarv, tenorsarv, tuuba, kitarr ja löökpillid. 10. jaanuari 2012 seisuga oli Türi muusikakoolis 161 õpilast. Huvi muusikalise põhihariduse järele on väga suur. Õpitingimuste parandamiseks ja õppetegevuse laiendamiseks ehitati Türi Kultuurimaja juurdeehitusena Türi Muusikakoolile uus hoone.

MTÜ Türi Spordiklubide Liit moodustas 2010.aastal erakoolina tegutseva Türi Spordikooli. 2012/2013 õppeaastal õppis spordikoolis EHIS-e andmetel 10. nov. 2012 seisuga 168 õpilast kergejõustiku, võrkpalli, ujumise, maadluse, ratsutamise, orienteerumise, tennise ja vibulaskmise erialal. Spordikoolis on 8 palgalist ning 3 ühiskondlikel alustel töötavat treener- õpetajat.

Kutseharidus Türi vallas asub Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluva riigi kutseõppeasutuse Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekoht rohkem kui 600 õpilasega. Õppetöö toimub viies põhivaldkonnas: põllumajandus, tehnika ja tootmine, juhtimine ja haldus, ehitus- ja teedeehitus ning koduteenindus. Õppeasutus tegeleb ka täiskasvanukoolitusega erinevates õppevaldkondades. Türi vald teeb Järvamaa Kutsehariduskeskusega koostööd, tagades transpordikulu katmise kaudu valla põhikoolide õpilastele võimaluse osaleda eelkutseõppe programmis.

Türi vald on asutanud sihtasutuse Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus, mille peamiseks eesmärgiks on Kesk-Eesti regiooni inimeste täienduskoolitus ja erinevates projektides osalemise kaudu piirkonna elanike pädevuse tõstmine. 2012. aastal alustas SA koostöös Tartu Ülikooliga aastast eakate koolitamise projekti „Väärikate ülikool“.

Lisateenused Uutele spetsialistidele on võimalus pakkuda elamispinda vallale kuuluvates munitsipaalkorterites Türi linnas, Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones. Türi Ühisgümnaasiumi õpilaste jaoks, kes ei ela Türi linnas ja tulevad kooli kaugemalt, on vaja lahendada majutusruumide puudumise probleem.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 33(43)

Valdkonna suuremad investeeringud

Lasteaedade õpikeskkonna parendamisega seotud investeeringute kulu 2007-2012 (eurodes) Lasteasutuse nimetus 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kesklinna Lasteaed 17 857,57 25 124,61 35 169,81 0,00 0,00 0,00 Lokuta Lasteaed 87 167,18 110 479,79 7 563,18 0,00 0,00 2 413,00 Türi-Alliku Lasteaed 9 476,35 0,00 1 943,23 0,00 0,00 85 063,71 Särevere Lasteaed 0,00 10 212,90 0,00 0,00 1 245,73 "Kurepesa" 0,00 Oisu Lasteaed "Kelluke" 23 564,67 5 671,26 0,00 29 990,41 14 676,00 0,00 Kabala Lasteaed 15 752,79 0,00 0,00 0,00 622,37 0,00 Kokku 153 818,57 151 488,57 44 676,22 29 992,71 16 544,10 87 467,71

Üldhariduskoolide õpikeskkonna parandamisega seotud investeeringute kulu 2007-2012 (eurodes) Üldhariduskool 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Laupa Põhikool 20 836,34 431 535,95 578 802,32 320 118,51 8 865,89 8 865,89 Retla Kool 10 855,34 19 217,75 0,00 2 680,45 69 658,07 372 647,29 Kabala Põhikool 29 106,72 69 628,23 0,00 23 621,02 6 111.74 31 506,92 Türi Põhikool (kuni 01.09.2011 Türi 60 795,50 75 724,98 8 562,09 1 181,09 50 652,15 24 914,72 Gümnaasium) Türi Ühisgümnaasium (kuni 01.09.2011 Türi 261 047,64 19 237,27 19 795,88 0,00 12 782,33 31 277,65 Majandusgümnaasium) Türi Toimetulekukool 13 970,65 15 926,03 17 298,33 253 766,56 47 933,74 518 948,44 Kokku 396 612,18 631 270,22 624 458,62 601 367,64 196 003,92 460 346,58

Valdkonna finantseerimine Valdkonna finantseerimine 2006-2013 (ilma toetusfondita pedagoogide palgavahenditeks) 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Asutus Täitmine Täitmine Täitmine täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Kabala Kool-Lasteaed 90 000 (lasteaed) Kabala Lasteaed 30 342 56 124 74 163 75 533 64 204 68 003 68 973 Kesklinna Lasteaed 274 131 306 533 378 901 363 878 304 573 338 124 342 508 416 528 Lokuta Lasteaed 152 237 163 840 205 751 207 964 161 802 186 500 179 762 215 511 Oisu Lasteaed "Kelluke" 96 135 112 549 145 261 138 659 115 180 129 070 132 803 157 648 Särevere Lasteaed "Kurepesa" 79 129 98 759 125 651 127 246 103 837 114 573 117 724 146 996 Türi-Alliku Lasteaed 85 169 101 757 138 397 139 112 112 275 125 834 127 239 159 010 Kabala Kool-Lasteaed (kool) 73 831 Kabala Põhikool 116 078 120 274 143 630 117 760 92 966 94 857 84 222 0 Laupa Põhikool 134 338 162 540 209 827 196 042 167 969 154 854 159 234 188 303 Retla Kool 118 370 149 443 170 235 142 321 114 157 141 268 168 582 199 482 Türi Põhikool 198 386 424 306 475 129 Türi Toimetulekukool 100 530 103 120 113 985 104 179 89 901 99 326 111 157 123 953 Türi Ühisgümnaasium 127 109 240 874 274 160 Türi Gümnaasium 366 664 322 483 467 915 383 786 356 154 184 787 Türi Majandusgümnaasium 282 562 298 606 388 907 333 900 262 309 134 619 KOKKU 1 835 685 1 996 028 2 562 623 2 330 380 1 945 327 2 097 310 2 157 384 2 520 551 Muutus eelmise aastaga 1,09 1,28 0,91 0,83 1,08 1,03 1,17 võrreldes * seoses eelarve koostamise metoodika muutumisega alates 2013. aastast arvestatakse eraldi koolide õpilaste toitlustamise ja õpilaskodude kulusid. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 34(43)

* Kabala Kool-Lasteaia eelarve sisene jaotus lasteaia ja kooli vahel on indikatiivne

3.4.2 Noorsootöö Alates 2004. aastast korraldas Türi vallas noorsootööd MTÜ Türi Avatud Noortekeskus. 1. augustil 2010. aastal moodustas Türi Vallavalitsus hallatava asutuse Türi Noortekeskuse, mis lisaks Türi linnas asuvale Noortekeskusele, korraldab noorsootööd ka Oisu ja Kabala noortetoas. MTÜ Türi Avatud Noortekeskus on allasutuse koostööpartner ja aitab ellu viia erinevaid noortele suunatud projekte. Lisaks toetab vald kolmanda sektori organisatsioone noortele suunatud tegevuste korraldamisel. Türi Noortekeskus korraldab noorte teavitamist, pakub erinevaid vaba aja sisustamise võimalusi, viib läbi noorte töö- ja puhkelaagreid ning noorteüritusi. Noortekeskuse algatusel toimuvad noortevahetused ja erinevad koostööprojektid nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Noorsootöö toimub peamiselt avatud noorsootöö meetodil, mille mitmekesistamiseks kasutatakse projektitööd, ringitööd jms. Noorte tegevuste korraldamisel lähtutakse noorte huvidest. Lisaks vabaaja veetmise võimalustele toimuvad Türi Noortekeskuses ka mitmed noortele suunatud tegevus-ja ennetustööprojektid. Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil, 2012. aastal oli võimalik osaleda kaheteistkümnes erinevas huviringitegevuses, kasutada internetikohvikut, rulaparki. Korraldati üle kümne tegevuslaagri noortele ning osaleti mitmetes projektides koostöös teiste noortekeskustega. Noortekeskuse külastajate arv oli 2012. aastal keskmiselt 1185 last kuus, lisaks renditi ruume välja erinevatele kasutajatele. Uues majas on ruumid erinevate tantsutrennide, lavaliste tegevuste ja mängude läbiviimiseks, ringi ja seminariruumid ning ruumid psühholoogi või karjäärinõustajale. Leader-programmist ja KOP-programmist saadud toetusega on soetatud erinevaid matka- ja seiklusvahendeid, millega saab noori arendada ka väljapool noortekeskust. Hallatava asutusena alustas Türi Avatud Noortekeskus tegevust uutes ruumides 2010. aasta septembris.

Türi Noortekeskuse pakutavad võimalused: - lauamängude kasutamine sh lauajalgpall ja -tennis, õhuhoki, Wii, filmi- ja videotehnika; - arvuti ja interneti kasutamine; - noortebändidele prooviruumi ja tehnika kasutamine; - olemas on väga head tehnilised võimalused erinevate sündmuste korraldamiseks; - käelised tegevused – käsitöötuba; - rulapargis ratta, rula ja rulluiskudega sõitmine; - seminaride, koosolekute korraldamise võimalus; - söögi soojendamise ja valmistamise võimalus; - madal- ja kõrgseiklusrada, ronimisseinad, jalgrattad, matkavarustus (telgid, magamiskotid, matid jms) ja vahendid looduskasvatuse läbiviimiseks; - kanuude rentimine, kasutamine matkadeks; - ruumide rentimine erinevateks üritusteks, treeningute läbiviimise võimalus, sünnipäevade pidamine.

Valdkonna investeeringud

Türi Avatud noortekeskus valmis 2010. aastal ja ehituse maksumus kokku oli 424 499 eurot, millest projekti abikõlbulik kulu oli 424 499 eurot. Toetus moodustas abikõlbulikust kulust 95% (392 662 eurot) ja valla omaosalus 5% (31 837 eurot).

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 35(43)

Valdkonna finantseerimine

Noorsoovaldkonna finantseerimine ( eurodes) Asutuse nimetus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Eelarve Toetus MTÜ-le Türi Avatud 33 078,26 30 431,96 20 780,89 0,00 0,00 0,00 Noortekeskus Toetus III sektorile 3 718,52 1 124,84 1 278,23 2 223,29 1 278,00 0,00* (noorteühendustele) Muu noorsootööga seotud kulu 19 880,25 53 631,91 411 103,93 8 417,84 6 230,40 6 444,00 Türi Avatud Noortekeskus (alates x x x 90 295,55 78 632,57 83 078,08 2011) Kokku 56 677,03 85 188,71 433 163,05 100 931,10 86 140,97 89 522,08 * 2013. aastal on toetus III sektorile arvestatud real muu noorsootööga seotud kulu

3.5 Kultuur, sport ja külakultuur

3.5.1 Kultuur Türi vallas tegutseb Türi Raamatukogu 9 struktuuriüksusega valla erinevates paikades (Türi, Laupa, Türi-Alliku, Oisu, Kabala, Ollepa, Änari, Kolu, Taikse raamatukogud) ja 3 kultuuri- ja/või rahvamaja (Türi Kultuurimaja, Kabala Rahvamaja ja Oisu Rahvamaja koos Taikse kultuurimajaga), 2 muuseumi (Türi Muuseum ja Eesti Ringhäälingumuuseum). Vallas tegutsevad aktiivselt kodanikeühendused: kultuuri- ja külaseltsid, seltsingud ja klubid ning vähemusrahvuste ühendused. Vabaõhuüritusi korraldatakse Türi tehisjärve ääres, linna parkides, Türi kultuurimaja sisehoovis, Türi ning Kabala laululaval . Türi Raamatukogu iga struktuuriüksuse juures asub avalik internetipunkt, mida kasutatakse aktiivselt. Tasuta WiFi leviala toimib Türil, Türi-Allikul, Laupal, Taikses, Oisus, Ollepal ja Kahalas, kus on võimalik oma sülearvutiga töötada, seda ka raamatukogu lähiümbruses väljaspool asutuse tööaega. WiFi leviala puudub Kolus ja Änaris. Raamatukogudes osutatakse tasulisi teenuseid (printimine, paljundamine, faksi saatmine, skaneerimine). Oisu ja Laupa raamatukogud täidavad lisaks kooliraamatukogu funktsioone. Külades toimivad maaraamatukogud kogukonnakeskustena. Raamatukoguhoidjad korraldavad näitusi, muid sündmusi ning aitavad soovijaid internetist teabe hankimisel ja e-riigi poolt pakutavate teenuste kasutamisel. Türi valla kultuuri- ja rahvamajad on piirkonna elanikele olulised kooskäimiskohad. Kohalike rahvakultuurikollektiivide jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline kaasata huviringide tegevusse lapsi ja noori. Lastele ja noortele on vaja rahvakultuurist positiivse imago loomiseks välja töötada ja juurutada ühtne huviringide toetussüsteem. 2012/2013 hooajal tegutses valla kultuuri- ja rahvamajades kokku 52 huviringi või klubi. Lisaks võimalusele osaleda kodukohas erinevates huviringides, külastada kontserte ja peoõhtuid, võimaldatakse majades rentida ruume konverentside ja õppepäevade korraldamiseks ning isiklike tähtpäevade tähistamiseks. Valla kultuuriasutused peavad oma töös tähtsaimaks rahvakultuuri säilitamist, arendamist ja propageerimist. Rahvamajade ja koolide kollektiivid on hinnatud esinejad nii Türi vallas, kui maakondlikel ja vabariiklikel kultuurisündmustel. Valla kultuuriasutuste töötajad osalevad ülevallalisi üritusi korraldavates töörühmades (kevadpealinn, Kabala laulu-ja tantsupidu, Õunafestival, koduvalla sünnipäev) ning aitavad kaasa maakondlike ja vabariiklike ettevõtmiste korraldamisel. 2010.a maikuus avati rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga (kino-, valgus-, heli- ja konverentsitehnika). Aktiivses kasutuses on professionaalne helisalvestusstuudio, kus on salvestatud mitmed vabariigis tuntust saanud singlid ja plaadid. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 36(43)

Türi Kultuurimaja kunstigaleriis ja näitusesaalis igakuiselt vahetuvad näitused on pälvinud tähelepanu ning galerii on saanud hea vastuvõtu Eesti kunstnike poolt. Türi Kultuurimaja on kujunemas valla kultuurikeskuseks, mis pakub mitmekülgset kultuuriteenust, omab inimressurssi piirkonna suursündmuste korraldamiseks, hoiab ja arendab rahvakultuuri ning vahendab professionaalset kultuuri. Oisu Rahvamajas on nõuetele vastav 347 istekohaga teatrisaal, kus korraldatakse teatrietendusi ja kontserte. Oisu Rahvamajas ja Taikse Kultuurimajas tegutsevates erinevates huviringides ja kollektiivides osaleb sadakond huvilist. Taikse Kultuurimaja ruume kasutab ühistegevuseks kohalik kogukond. Kabala Rahvamaja on kogukonnakeskus, kus toimuvates huviringides ja klubides tegutseb ligikaudu 50 inimest. Korraldatakse rahvakalendri tähtpäevade tähistamist ning erinevaid ettevõtmisi peredele ja lastele. Koostöös arendatakse ühistegevust ning hoitakse Kabala laulu- ja tantsupeo traditsiooni. Türi Muuseum lähtub kogumistöös eelkõige Türi valla ajalooga seotud olulistest esemetest ja dokumentidest ning mälestuste kogumisest. Aastatega on muutunud populaarsemaks erinevad muuseumitunnid ja õhtused jalutuskäigud ajaloolistes paikades. Türi Muuseumis on kasutusel kuus audiogiidi seadet, mis tutvustavad väljapanekut neljas erinevas keeles. Türi vald toetab Türi Püha Martini kiriku kui arhitektuurimälestise tegevust ning kiriku arendamisega seotud investeeringuprojekte. Kirikus toimuvad kontserdid ja näitused ning tehakse koostööd koguduse ja kultuurikorraldajate vahel. Türi vald hoolib vallas asuvatest kultuurimälestistest ja ajaloopaikadest. 2010.a renoveeriti külaseltsi eestvedamisel Meossaare kabeli müürid, mida edaspidi nähakse kultuurisündmuste korraldamise paigana. Laupa ja Kabala mõisakoolid leiavad üha enam kasutust erinevate kultuurisündmuste korralduspaikadena.

Valdkonna suuremad investeeringud

Kultuuriasutuste rekonstrueerimine (eurodes) Kultuuriasutuse nimetus 2007 2008 2009 2010 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kultuuri- ja rahvamajad kokku, sh 744 843,10 1 274 464,84 1 345 429,45 1 024 357,24 Türi Kultuurimaja 707 525,47 1 166 942,02 1 335 259,48 1 012 394,17 Oisu Rahvamaja 36 380,74 84 995,31 10 169,97 11 963,14 Kabala Rahvamaja 936,89 22 527,51 0,00 0,00 Türi Raamatukogu 19 395,27 17 009,83 0,00 10 959,26 Türi Muuseum 0,00 972,86 0,00 0,00 Muu kulu 10 884,15 0,00 0,00 0,00 Türi kiriku välisfassaadi ja torni valgustus 10 884,15 0,00 0,00 0,00 Kokku 775 122,52 1 291 474,67 1 345 429,45 1 035 316,57 Kokku 2007-2010 4 447 343,20

Euroopa Liidu tõukefondide meetme „Kohalike avalike teenuste arendamine“ kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava aastateks 2007-2010“ alusel eraldati Türi vallale Türi Kultuurimaja rekonstrueerimiseks 182 216 eurot, millele lisandus valla omaosalus 321 558 eurot. Ehitis valmis 2010. aasta maikuus. 2011. ja 2012. aastatel valdkonnas suuremaid investeeringuid ei tehtud.

3.5.2 Sport Vallas toimib ühtne spordisüsteem spordiklubidele ja sporditöö koordineeritud juhtimine. Türi vallas korraldab sporditegevust MTÜ Türi Spordiklubide Liit (edaspidi TSKL) Türi valla ja Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 37(43)

TSKLi vahel 29. detsembril 2009. aastal sõlmitud (uuendatud) koostöölepingu alusel. TSKL- ile eraldab vald vallaeelarvest raha sporditegevuse administreerimiskuluks, treenerite töö tasustamiseks, õppe-treeningtööks, klubide ja spordialade toetamiseks, spordiürituste ja - võistluste korraldamiseks ning hoonete (Türi linna võimla) ja spordirajatiste (Türi linna võimla esised spordiväljakud, staadion) haldamiseks, samuti endise Türi Metsakombinaadi staadioni muru niitmiseks, Türi Majandusgümnaasiumi taguse liuvälja hooldamiseks, Türi tehisjärve ääres asuvate võrkpalliplatside korrastamiseks (liiva vahetus), Kõrgessaare jooksu- ja rattakrossi harrastamiseks sobivate radade korrastamiseks (võsast puhastamiseks) ning Tolli metsa valgustatud tervise-suusaraja hooldamiseks Türi vallas toimuvad spordiüritused toovad kohale palju huvilisi ka kaugemalt väljapoolt Türi valda. Türi Auto-ja Motoklubi Kihlis krossirajal on toimunud Euroopa- ja Eesti meistrivõistlused motokrossis, rahvusvaheline motokrossivõistlus „Türi raadiomast“ ning mitmed vabariiklikud võistlused. Türil on toimunud mitmed maakondlikud suusatamise ja rattakrossi seeriavõistluse etapid. Kunstkattega muruväljakul on viidud läbi talvised Türi Ganvix Jalgpalliklubi karikavõistlused. Türil on viidud läbi üle-eestilised maadlusvõistlused, Eesti võrkpalli esiliiga meistrivõistluste mängud, maakondlikud lauamängude meistrivõistlused, Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused raskejõustikualadel (2008), Eesti väikelinnade suvemängud (2008), Eesti spordiveteranide suvemängud (2009)* Eesti valdade mängud 2010 ,Türi Triatloni võistlused, Eesti BIG kuldliiga ja Eesti noorte karikavõistlusi kergejõustikus, Eesti meistri-ja karikavõistlusi tuletõrjespordis. Türi valla spordirajatisteks on Türi Põhikooli võimla ja 300 m ringrajaga staadion, Türi Ühisgümnaasiumi võimla, Türi linna võimla, Türi ujula, Türi linnastaadion koos tuletõrjespordiks mõeldud torniga Türi tehisjärveäärsed spordiväljakud (2 rannavolle väljakut ja korvpalliväljak), Staadioni tänava jalgpallistaadion ja vibustaadion, tenniseväljakud Kalevi ja Jaama tänaval, Kihli motokompleks, Säreveres spordibaasid (võimla, jõusaal, staadion, hobusetall, sisemaneež, ratsutamisplats, asfaltkattega mänguplats), Laupa kooli võimlemistuba, muruväljak jalgpalli mängimiseks ja võrkpalliplats, Türi-Alliku võrk- ja jalgpalliplats, Veskisilla tenniseväljak, kardirada ja bowlingu saal, Retla Kooli võimla ja staadion ning Kabala spordihoone, kooli staadion koos mänguväljakutega ja Kahala spordiplats. Tolli metsas on valgustatud tervise- ja suusarada, spordihuvilistel on võimalik kasutada Kõrgessaare jooksuterviserada, jalgrattateid ning suusa- ja jalgrattaspordiks sobivat Käomäge (asub Paide ja Türi vahel). Hiljuti Türi lähiümbrusesse ehitatud kergliiklusteid kasutavad jalgratturid, kepikõnni harrastajad, jooksjad ja rulluisutajad. Kuigi on olemas heal tasemel tehnilised võimalused spordiga nii tippspordi kui ka tervisespordi tasemel tegelemiseks on noorte ja tööealise elanikkonna aktiivsus spordielus osalemises madal. Olukorra parandamiseks on vajalik välja töötada laste ja noorte toetussüsteem, et tagada neile võrdsed võimalused spordiga tegelemiseks. Tööealise elanikkonna hulgas on vaja propageerida tervisesporti, korraldada koolitusi ja liikumisüritusi. Vajalik on Türi Põhikoolile uue mitmeotstarbelise võimla ehitamine.

Valdkonna suuremad investeeringud

Türi vald on investeerinud spordibaaside korrastamisse ja arendamisse aastatel 2007-2010 kokku 221 970 eurot. Sellest on kasutatud Tolli metsa valgustatud tervise- ja suusaraja rekonstrueerimiseks kokku 120 656 eurot, võimla rekonstrueerimiseks 33 170 eurot (2007. aastal) ning toetanud Kihli motokompleksi arendamist 14 252 euroga ning kunstkattega muruväljaku ehitamiseks 53 891 eurot (2008. aastal). 2011.ja 2012. aastatel spordivaldkonnas suuremaid investeeringuid ei tehtud. 2012. aastal soetati Leader programmi toel valla lasteaedadele ja koolidele spordivarustust 1 200 euro väärtuses.

Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 38(43)

Investeeringud (eurodes) Investeeringu nimetus 2007 2008 2009 2010 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Tolli metsa valgustatud suusaraja rekonstrueerimine 100 201,66 4 974,16 12 285,53 2 796,80 Võimla rekonstrueerimine 33 170,15 0,00 0,00 0,00 Kihli motokompleksi arendamine 4 345,99 4 793,37 2 556,47 0,00 Kunstkattega muruväljaku ehitamine 0,00 53 891,11 0,00 0,00 Kokku 137 717,79 63 658,64 14 841,99 2 796,80 Kokku 2007-2010 219 015,23

Finantseerimine

Spordivaldkonna finantseerimine (eurodes) Kulu nimetus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve

Toetus MTÜle Türi 195 089,67 178 472,66 182 930,35 182 930,35 177 918,00 196 540,00 Spordiklubide Liit Sporditegevusega seotud toetus 6 088,84 2 189,23 2 173,97 1 427,00 1 689,00 0,00* III sektorile Ujula kasutamine 46 800,58 42 936,36 52 458,31 60 185,78 51 228,26 55 105,00 Muu sporditegevusega seotud 72 525,88 23 792,37 16 111,27 10 045,74 8 338,46 10 000,00 kulu (sh investeeringud) Kokku 320 504,97 247 390,62 253 673,90 254 589,06 239 173,72 261 645,00 * 2013. aastal on toetus III sektorile arvestatud real muu sporditegevusega seotud kulu

3.5.3 Külakultuur Türi valla koosseisus on 1 linn, 35 küla ja 2 alevikku. 1. jaanuari 2013 seisuga on külavanem valitud 16 külal ja alevikuvanem 1 alevikul. Lisaks on külades asutatud mitmeid külaseltse ja - seltsinguid, kelle eestvõtmisel koostatakse küla või piirkonna arengukavasid ning viiakse ellu erinevaid arengu- või ühistegevusekavandeid. Hoogsamalt tegutsevad KUME külaselts, mis ühendab Kurla ja Meossaare külasid, Ollepa Külaselts ning Kirna, Poaka ja Pala külade ühine selts „Kirna Kolmik“. Küla kooskäimiskohad on rajatud või rajamisel Karjakülas, Änaris, Kolus, Kahalas, Kurlas, Meossaares, Ollepas, Villeveres, Rauklas, Metsakülas, Mäekülas, Käreveres ja Taikses, renoveeritud piirkonna külade seltsimaja asub Kirnas. Külavanema või külaaktiivi eestvedamisel tehakse heakorratöid, korraldatakse huvipakkuvaid ühisüritusi, osaletakse piirkondlikel ja maakondlikel koolitustel, õppereisidel ning muudel ühisüritustel. Külaliikumist koordineerib vallavalitsuses töötav külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist.

Rakendatud lisateenused

Seltside ja seltsingute tegevuse toetatamist reguleerib Türi Vallavolikogu 31. märtsi 2010 määrus nr 12 „Türi valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootöö edendamiseks, kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning elukeskkonna arendamiseks toetuste taotlemise ja kasutamise kord“. Nimetatud määruse järgi on mittetulundusühendustel võimalik taotleda valla eelarvest kolme liiki toetust – tegevustoetust, ürituste korraldamise toetust ning toetust mahukamate projektide elluviimiseks ehk projektide kaasfinantseeringuks.

Toetuste liigid ja sihtgrupid: 1. Tegevustoetus MTÜ-dele; Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 39(43)

2. Ürituste ja ühistegevuste korraldamise toetus MTÜ-dele ja seltsingutele; 3.Projektitortus MTÜ-dele erinevatest fondidest rahastuse saanud projektide kaasfinantseerimiseks; 4. Hüvitis küla- või alevikuvanema tegevusega seotud kulu kompenseerimiseks.

Külakultuuri finantseerimine

Toetus valla eelarvest kolmandale sektorile (eurodes) 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tegevus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve Toetus vaba aja ürituste 8 231,81 3 802,73 3 127,88 2 256,00 2 696,00 4 000,00 korraldamiseks Toetus seltsitegevuseks 8 404,38 2 876,01 3 195,56 3 056,00 2 416,00 17 600,00 Muud seltsitegevusega seotud 1 164,44 1 028,04 2 273,78 1 205,80 972,80 1 320,00 kulud, sh külavanemad Kokku 17 800,63 7 706,78 8 597,22 6 517,80 6 084,80 22 920,00

3.6 Sotsiaalne heaolu, tervishoid

3.6.1 Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalnõustamisega tegelevad oma igapäevases töös kõik sotsiaaltööspetsialistid. Vastavalt puudespetsiifikale, vajadusele käivad Türi valla puudega inimesed rehabilitatsiooniteenusel erinevates asutustes üle Eesti. Lähim rehabilitatsiooniteenust pakkuvaks asutuseks on AS Järvamaa Haigla rehabilitatsioonimeeskond. 2012. aasta detsembri seisuga osutati koduhooldusteenust 37 Türi valla kodanikule. Hooldaja oli määratud 91 erivajadusega inimesele. Isikliku abistaja teenus oli määratud 12-le isikule. Lapsehoiuteenus tagatakse SA Eesti Agrenska Fondi abi kasutades. Tugiisikuteenust osutati 2012 aastal neljale puudega isikule, ühele asenduskodus viibivale lapsele ning neljale lapsele, kelle pere oli raskustes. Vallas tegutseb Järvamaa mõõduka ja raske vaimupuudega lastele haridusteenuseid pakkuv Türi Toimetulekukool (23 õpilast) koos nädalakoduga (15 last). Igapäevaelu toetamise ja toetatud elamise teenust osutab Türi Päevakeskus, mis pakub erinevaid tegevusi ja eneseteostamisvõimalust ligikaudu 30 täiskasvanud vaimupuudega kliendile. Kriisisituatsiooni sattunud abivajajate pakutakse võimalust sotsiaalelupinnale. Laste turvakoduteenust osutab Järvamaa Lasteabikeskus. Järvamaal asub Naiste Varjupaik. Türi vallas on 122 sotsiaalkorterit ning 33 munitsipaalkorterit. Sotsiaalkorterid on enamasti ühetoalised, ahiküttega korterid või kööktoad. Keskküttega sotsiaalmajas (Tallinna tänav 33) on kokku 35 korterit ning 12-korteriline sotsiaalmaja Säreveres. Vähese kõrvalabiga toimetulevatele Türi eakatele vallakodanikele pakub vald eluasemeteenust sotsiaalmajas Mehaanika tänav 3, kus on 20 ühetoalist korterit ning Kabala sotsiaalmajas, kus on kohti 12 abivajajale. Sotsiaalkorterites elas 2012. aasta lõpu seisuga kokku 122 peret, 187 elanikuga, nendest 67 on vanaduspensionärid, ja 19 erivajadusega inimesed. Avalikku saunateenust on võimalik kasutada Türi ujulas. Pesupesemist pakub erasektoris Heli Otsa “Pesumummi pesumaja”. Erivajadusega inimestele osutatakse Türi vallas sotsiaaltransporditeenust, mida kasutatakse sõiduks arsti juurde, hooldus- või taastusravile, rehabilitatsiooniteenusele jm. Vajadusel abistab Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 40(43)

Türi vald hooldusteenuse korraldamisel. Vallakodanikele osutavad üldhooldusteenust vallapoolse osalusega teenuse eest maksmisel Käru Hooldusravi Keskus AS, SA Koeru Hooldekeskus, MTÜ Elupuu Hooldekodu ja Kalbu Sotsiaalmajaga, Kuuda Hooldekodu OÜ, SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus, SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri, OÜ Häcke AA Hooldekodu MTÜ Piigaste, SA Peipsiveere Hooldusravikeskus Kagutuul OÜ Ristipalo Pansionaat, Mulgi Häärber, Jõgeva Sotsiaalkeskus „Elukaar“ ning Järvakandi Hooldekodu. Erihooldusteenust pakub SA Koeru Hooldekeskus. 15. 05.2013. seisuga viibib eelpoolnimetatud hoolekandeasutustes 34 vallakodanikku. 2012. eelarvest maksti hooldusteenusteks 90 812,28 eurot. Kohalik omavalitsus eestkosteasutusena korraldab laste asenduskoduteenusele suunamist. Koostöös Lõuna-Järvamaa Lasteabiühinguga avati 2010. aastal Oisus perekodu asenduskoduna 12-le kasvandikule.

Toimetulekutoetused, rahalised vahendid 2007-2012 (riiklik eraldus valla eelarvesse) Kuu/ 2007 (krooni) 2008 (krooni) 2009 (krooni) 2010 (krooni) 2011 2012 Aasta (eurot) (eurot) jaanuar 128 026/ 3200* 104 822/ 2 600 131 757/ 2 600 281 267/ 5 800 21 083,30 14 542,71 veebruar 134 451/ 3 200 107 694/ 2 000 158 304/ 2 800 316 018/ 5 400 21 231,13 15 265,48 märts 134 748/ 3 000 100 977/ 2 800 167 223/ 2 600 300 560/ 4 800 19 455,47 14 395,80 aprill 119 864/ 2 600 93 147/ 2 600 153 415/ 3 000 280 444** 18 646.17 13 121,14 mai 108 880/ 2 400 74 296/ 2 200 150 052/ 3 400 280 069 17 269,70 12 011,68 juuni 98 076/ 2 600 68 834/ 1 600 129 377/ 2 800 232 886 13 615,87 9 738,90 juuli 84 242/ 2 000 76 456/ 1 600 140 447/ 3 600 234 586 11 863,91 9 499,23 august 76 170/ 2 200 77 565/ 2 200 148 967/ 3 800 226 154 12 265,02 8 324,43 september 87 915/ 2 600 81 313/ 2 000 163 858/ 3 800 242 308 11 804,12 8 462,54 oktoober 91070/ 2400 81 144/ 1 600 177 019/ 4 400 244 669 11 053,74 8 838,88 november 101 395/ 2 000 101 523/ 2 000 208 635/4 400 221 154 12 251,00 10 299,26 detsember 96 291/ 2 400 117 008/ 2 200 253 651/4 400 249 272 13 823,00 12 165,08 Kokku 1 291 728 1 110 179 2 024 305 3 125 387 184 363,61 136 665,13 * - 128026/toimetulekutoetusena kuus väljamakstud summa/ 3200 üksikemadele väljamakstud toetussumma (à 200.-) ** - alates 2010 aasta aprillist summeeritakse toetussummad.

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv

mai juuli juuni aprill Aasta märts august jaanuar KOKKU oktoober veebruar november november detsember september 2007 102 108 112 99 89 82 69 68 77 78 82 84 1 050 2008 83 85 85 83 66 60 62 65 66 66 77 84 882 2009 97 112 112 104 110 100 108 111 118 123 142 164 1 401 2010 172 180 175 169 169 143 144 137 142 146 129 137 1 843 2011 151 160 146 138 132 111 98 101 96 93 101 110 1 437 2012 113 117 111 103 97 82 80 66 71 70 83 94 1 087

Rakendatud lisateenused

Türi vallas on abivajajatel võimalik taotleda järgmisi sotsiaaltoetusi:

Valdkonnas rakendatud omavalitsuse lisateenused Teenuse nimetus ja lühikirjeldus 1. Sünnitoetus 2. Kooli alustamise toetus Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 41(43)

3. Eakate sünnipäevatoetus 4. Toetus ravikulude hüvitamiseks ja abivahendi soetamiseks 5. Toetus riiklike dokumentide vormistamiseks 6. Toetus laste toitlustamiseks 7. Toetus õpilastele töövihikute soetamiseks 8. Sotsiaalse nõustamise teenuse toetus 9. Toetus raske majandusliku olukorra puhul 10. Toetus vältimatuks sotsiaalabiks 11. Hooldajatoetus 12. Toetused puudest tingitud kulu hüvitamiseks 13. Toetus häirenuputeenuse eest maksmiseks

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, tagamaks isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse “Sotsiaalhoolekande seadusega” kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigieelarvest vallaeelarvesse laekunud vahenditest. Hooldajatoetust määratakse ja makstakse Türi Vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla eelarvest.

Finantseerimine

Valdkonna finantseerimise võrdlus 2007-2012 (eurodes) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kulu nimetus täimine täitmine täitmine täitmine täitmine täitmine

Sotsiaalne kaitse 528 846,94 554 790,90 580 141,96 603 695,39 598 980,59 606 930,94

3.6.2 Tervishoid Esmatasandi arstiabi Türi vallas annab esmatasandi arstiabi seitse kvalifitseeritud perearsti, kellest viis töötavad Türi linnas, üks perearst Kabalas ning üks Oisus. Lisaks toimivad tervishoiupunktid Kahalas ja Villeveres. OÜ Türi Tervisekeskuses tegutseb lisaks perearstidele mitmeid abikabinette: laboratoorium esmatasandil vajalike analüüside tegemiseks, protseduuride- ja sidumistuba, taastusravi kabinet, kus tehakse ravikehakultuuri, massaa ži ja elektriravi. Esmatasandi arstiabi korraldamisega seotud kulusid toetab Türi vald.

Kiirabi Lähimad vältimatut abi osutavad üksused on Järvamaa Haigla AS kaks kiirabibrigaadi ning erakorralise meditsiini osakond asukohaga Paides. Vältimatu abi kättesaadavuse parandamiseks on vajalik ühe kiirabibrigaadi tegutsemine Türil. Alates 2014. aastast alustab Türil tegevust kiirabibrigaad.

Eriarstiabi OÜ Türi Tervisekeskuses võtavad vastu AS Järvamaa Haigla eriarstid: kirurg, neuroloog, nina- kõrva-kurguarst, silmaarst, günekoloogid, psühhiaater ning töötavad röntgenkabinet, prillipood ja apteek. Lähim eriarstiabi, esmatasandi arstiabi ning hooldusravi osutav asutus on AS Järvamaa Haigla. Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 42(43)

Koduõendusteenus Koduõendusteenust osutavad Türi valla piirkonnas Järvamaa Haigla AS koduõed. Vajadus teenuse järgi on suur.

Koolitervishoiuteenus OÜ-s Türi Tervisekeskus töötab kolm kooliõde, kes osutavad koolitervishoiuteenust Türi Põhikoolis, Türi Ühisgümnaasiumis, Järvamaa Kutsehariduskeskuses Säreveres ja Laupa põhikoolis.

Hambaravi ja apteegivõrk Türi linnas töötab kuus hambaravikabinetti ja kaks apteeki.

Nõustamisteenused Nõustamisteenust pakuvad Järvamaal: Kesk-Eesti Arenduskeskus, Süda Eesti Sotsiaalkeskus, AS Järvamaa Haigla suitsetamisest loobumise nõustamine, noorte seksuaalalane nõustamine, raseduskriisi nõustamine, narkoennetustöö koolide juures, Eesti Punane Rist.

Finantseerimine

Valdkonna finantseerimine (eurodes) 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kulu Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve OÜ-le Türi Tervisekeskus 31 325,14 13 421,45 12 782,33 14 060,56 14 060,00 15 000,00 Kabala perearstile 2 045,17 1 853,44 1 533,88 1 533,88 1 533,88 1 500,00 Oisu perearstile 2 109,08 1 853,44 1 533,88 1 533,88 1 533,88 1 500,00 ASile Järvamaa Haigla 8 819,81 6 646,81 10 110,82 8 731,61 10 595,00 12 000,00 eriarstiabi osutamiseks Türil Muu tervishoid 2 592,90 1 357,72 785,21 1 278,23 7 158,00 3 909,66 Kokku 46 892,11 25 132,85 26 746,12 27 138,16 34 880,76 33 909,66

3.7 Turvalisus

Politsei, turvafirmad, naabrivalve Jätkuvalt tõhustatakse koostööd politsei ja turvafirmadega. Turvafirmasid rakendatakse nii üldkasutatavatel objektidel turvalisuse tagamiseks kui ka tiheasustusaladel patrullimiseks. Riskipiirkondadesse on paigaldatud turvakaamerad. Vastav töö jätkub. Toetatakse naabrivalve arengut, elanikkonna teadlikkust ja eneseabi oskusi suurendavaid ning riskikäitumist vältivate ürituste korraldamist. Luuakse tingimused vabatahtliku tuletõrjeliikumise arenguks. Türi vald peab vajalikuks tõhustada igapäevast tegevust vallale seadusega pandud järelvalvefunktsioonide täitmisel, töötab välja kontseptsiooni avaliku korra ja turvalisuse tagamiseks. Vajadus on ööpäevaringse politseipatrulli järele Türi vallas.

Päästeteenused Türi vald jätkab koostööd Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühinguga ning toetab vabatahtlike tuletõrjekomandode tegevuse jätkamist. Toetatakse põhimõtet, mille alusel tuletõrjekomandode otsekulud katab riiklik päästeamet, püsikulud ja investeeringud kaetakse Türi valla eelarvest, liikmemaksudest ja muudest allikatest (projektid). Lisa 2 Türi valla arengukavale 2014-2018 43(43)

Türi vald on sõlminud 20.detsembril 2007. aastal vara tasuta kasutamise lepingu Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühinguga. Lepingu alusel andis Türi vald MTÜ-le Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing tasuta kasutamiseks Türi vallale kuuluvad tuletõrje alarmsõidukid (Scania LS110S, ZIL-130 ja GSZ 53-12) ning parkimiskoha garaa žiboksis (Kabala külas). Vara on antud kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks, kasutaja õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Türi Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu ülesandeks on oma liikmete kaudu jõudude ning vahendite kaasamine tulekahjude ennetamiseks, elanikkonnale tuleohutuse alase selgitustöö tegemine ja vajadusel kutseliste päästetöötajate abistamine õnnetusjuhtumitel. Avaliku korra tagamiseks on Türi valla 2012. aasta eelarves 17 066 eurot. Avaliku korra tagamiseks on sõlmitud leping AS-iga G4S Lõuna-Eesti. Turvafirma on kohustatud tagama Türi vallale kuuluva vara ning muude objektide ööpäevaringse regulaarse ülevaatuse poolte vahel sõlmitud lepingus sätestatud tähtaegadel. Kuuekümnel kalendripäeval on tagatud rannavalve Türi linnas Türi tehisjärve ääres. Rannavalve on kohustatud jälgima riigi ja Türi valla õigusaktide täitmist rannakülastajate ja suplejate poolt, vältimaks tegevusi, mis võivad põhjustada õnnetusi suplusakvatooriumil või selle kaldal ning rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid õnnetuste ärahoidmiseks. Turvalisuse tagamiseks kaastakse abipolitseinikke.

Finantseerimine

Avaliku korra kulu jagunemine 2007-2013 (eurodes)

Tegevusala 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve

Päästeteenused 3 342,39 3 137,87 3 131,67 2 818,50 2 818,50 2 818,50 2 500,00 Muu avalik kord ja 16 128,62 21 523,91 10 705,65 19 058,89 14 374,24 11 947,40 14 000,00 turvalisus KOKKU 19 469,09 24 661,14 13 837,32 21 877,40 17 192,74 14 765,59 16 500,00