valuutakursid 11.11. Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 13,38 EEK Kasum pole avaliku sektori eesmärk EUR 1,17 USD Normaalne ärimees pa- neks teatrid ja SEK 1,63 EEK muuseumid kinni, aga riik ÄP indeks 11.11. ei ole ärimees, kirjutab Tartu linnapea Laine 1917,25 -0,54% Jänes. lk 27 Laine Jänes ESMASPÄEV • 14. november 2005 • nr 207 (2987) • hind 15 kr

Tallinna Külmhoone peahoone Peterburi maantee alguses. Foto: Indrek Susi KKülmhooneülmhoone uuuteleutele oomanikelemanikele

Skandinaavia-USA investeerimisfirma Amber Trust loo- dab veel sel aastal allkirjastada Tal- linna Külmhoone emafirma Kauno Pieno Centrase ostulepingu. lk 2

MERKO KÄIVE VÕRRELDAV Investeeringutulu HANSAPANGA KASUMIGA soodustused vajavad Maakera tõi Merko III kv käive, mln kroonides ühtlustamist purgisupiostjaid juurde Aasta tagasi purgitoitude tu- 2004 728 Finantsinspektsiooni arvates 2005 rule trüginud Nordic Foodsi 1023 peaks Eestis pakutavatele Maakera kaubamärk on kas- Hansapanga III kv kasum, mln kroonides sisult sarnastele investee- vatanud kõigi valmistoitu te- rimistoodetele kehtima ka 2004 762 gevate ettevõtete käivet. lk 8 2005 1070 sarnased nõuded. Eestis on

Allikas: ettevõtted Reedene võimalik investeerida ligikau- kinnisvara- du 40 fondi, millele kehtivad ärikoolitus konverents erinevad maksusoodustused Merkol võimas käive ning garantiid. lk 4 Tööajal peab töötaja ärisala- Merko säilitas liidripositsiooni dust tasuta hoidma. ehitusturul, ettevõtte kolman- Kinnisvarabuum kestab lk 15 da kvartali käive oli 1,2 mil- Reformide asemel kinnisvara jardit krooni. Merko nõukogu vähemalt aasta esimees Toomas Annus on Kinnisvaravahendajad hindasid konverentsil korteriostjate Saksamaal maksutõus Äripinna omanikul on võimalik öelnud, et eesmärgiks sama vahelise võidujooksu kestuseks vähemalt aastat, praegu Saksamaa uue valitsuse koa- suur käive, kui on Hansapan- litsioonilepe ei anna loodetud valida, kellele pinda rentida. on vahendajate ja ostjate usk buumi jätku tugev. Kohalike lk 18 ga kasum, samas suurusjär- kinnisvaraärimeeste jaoks on Eesti muutunud väheatraktiiv- reformisüsti. Kirjas pole tu- gus see number ka on. lk 6 seks. Müstilised kasumid on jäänud minevikku. lk 5 lumaksukärpeid ega maksu- tööstus süsteemi lihtsustamist, mida PRIA maksis ekslikult Tallinna Kaubamaja tulemused viisid aktsia kantslerikandidaat Angela Masinatööstuse areng sõltub Merkel lubas valimiskampaa- välismaal sõlmitud otsekon- suuri toetusi lk 9 neljaprotsendisesse langusesse lk 10 nias. lk 7 taktidest. lk 24 uudis 2 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected]

TULEMUSED HEITLIKUD Tallinna Külmhoone majandustulemused, mln kroonides

käive 329,2 450 60

360 48

270 36

180 24

90 12

0 0 2001 2002 2003 2004

kahjum 11,3

Allikas: äriregister

Premia jäätise tootmine Tallinna Külmhoones. Foto: Priit Simson, Eesti Päevaleht Amber Trust on ostmas Tallinna Külmhoone emafirmat Skandinaavia-USA ” Läbirääkimised Amberiga investeerimisfond käivad ja need on pooleli, Amber Trust tahab investeerida üle 2 miljardi krooni enne aasta lõppu loodame
Amber Trust II on Soome Baltimaades on fond sees näi- Ltd ja Firebird Private Equity Amber Trust laiendab lepinguga ühele poole saada. ja USA investeerimisfondide teks Snaiges, Parex Bankas, Advisors LLC. haaret Baltimaades loodud kinnine fond, mis ta- Utenos Trikotazases, Leedu Praegu otsitakse aktiivselt, Margus Puust, – veel sel aastal loo- hab Baltimaadesse investeeri- suuruselt teises jaemüügike- kuhu järgmisena raha paigu- Tallinna Külmhoone juht da üle 2 miljardi krooni. tis IKI ja mujal. tada. Amber Trusti Eesti esin- detakse allkirjasta- Investeerida tahetakse Fond tegi stardipaugu tä- daja Indrek Kasela sõnul on da Tallinna Külmhoo- tootmisesse, toiduainetööstu- navu jaanuaris ning kodulehe siiski veel vara välja tuua järg- ne emafirma Kauno Ma oleksin üllatunud, kui sesse, teenindusse, transpor- andmetel tahetakse pikaaja- mist objekti, kuhu Amber in- ” ti ja logistikasse, finantsva- liselt investeerida peale Balti vesteerib. “Otsimine on pü- Pieno Centras (KPC) hind jääks alla 100 miljoni Eesti krooni. See ei oleks hendusse, põllumajandusse riikide ka Venemaale. siv töö, pidevalt analüüsime ostuleping. loogiline. ning ehitusse. Praeguseks on Fondi peakontor asub Luk- investeerimisobjekte,” sõnas fondil Eestis osalus Tallinkis semburgis, investeeringute Kasela. “Ma ei oska küll öel- Liis Kängsepp Teet Anier, (6,3%), Vettelis (100%) ja Sal- üle otsustavad koostööd te- da, millal järgmise investee- [email protected] Balbiino turundusjuht va Kindlustuses (45%). Mujal hes Danske Capital Finland ringu otsustame.” Äripäev “Läbirääkimised Amberiga käivad ja need on pooleli, enne aasta lõppu loodame lepinguga teerida, kui palju KPC Amberile nende hind on vahepeal kolm ühele poole saada,” tunnistas maksma läheb. korda kukkunud, aga see võib Amber laiendas tegevust Vetteli kaudu Soome Tallinna Külmhoone juht Mar- “Aga tõenäoliselt see ei pü- olla veidi liialdatult öeldud,”
Eelmisel nädalal kirjutas üks jääb järgmisel aastal töö- siad Vetteli omade vastu. Nen- gus Puust kidakeelselt. si saladuses, sest KPC-l on väi- lausus Anier. “Ma oleksin ül- Äripäev, kuidas Amber Trus- le,” ütles Kasela tookord ostu de mõlema osalus Vettelis jääb KPC suhtekorraldaja Mar- keaktsionäre, kellele tuleb teha latunud, kui hind jääks alla tile kuuluv Eesti kalatööstus kommenteerides. alla 5 protsendi. gus Metsa sõnul on tehingu et- otsepakkumine,” lausus Kasela, 100 miljoni Eesti krooni. See Vettel ostis ära Soome suuru- Amber sai 2003. aastal Vettel ise on viimastel aas- tevalmistamiseks esitatud pä- kelle sõnul ei kao Tallinna ei oleks loogiline.” selt teise kalatoodete valmis- 37 protsendi Vetteli aktsiate tatel seisnud jalul just peami- ring Leedu konkurentsiametile, Külmhoone kuhugi. “Hea mee- Anieri sõnul oli selge, et taja Heimon Kala OY. omanikuks ning asus aktiiv- selt tänu Amberi rahasüstide- saamaks teada, kas Amber võib lega kommenteerime siis, kui Külmhoone müüakse varem Vähemalt osa Heimon Ka- selt teisi osanikke välja ost- le. Mullu oli kalatööstuse ka- KPC täielikult üle võtta. on midagi kommenteerida.” või hiljem maha, sest fond ta- la tootmisest plaanib Amber ma. Kui enne Heimon Kala os- sum 26 miljonit krooni ning “Kuna meil on tehtud seal Balbiino turundusjuhi Teet hab alati mingi perioodi pärast Trust Eestisse üle tuua. Soome tutehingut kuulus fondile sada majandusaasta aruandest võis ka muid investeeringuid, peab Anieri teada on Tallinna Külm- ettevõttest väljuda. Praegu on jääks pikemas perspektiivis protsenti aktsiatest, siis nüüd lugeda, et lühiajalised kohus- Leedu konkurentsiamet andma hoone emafirmale uut kosilast KPC suuromanik EBRD. “Aga vaid tehas, mis tegeleb värs- kuulub 15 protsenti Heimon tused ületasid käibevara pea- oma loa,” selgitas Amber Trus- otsitud juba mitu aastat, kuid ma ei julge arvata, et omaniku- ke kala töötlemisega. “Ühe Kala suuromaniku tütrele aegu 10 miljoni krooni võrra. ti Eesti esindaja Indrek Kasela, ostja leidmine on hinnas kinni vahetusest turul mingeid suuri Soomes asuva tehase pane- ning kaks väikeaktsionäri va- Vetteli käive oli mullu 73,2 kes ei tahtnud veel kommen- olnud. “Olen kuulnud jutte, et muutusi tuleb.” me me aasta jooksul kinni ja hetasid oma Heimon Kala akt- miljonit krooni. Äripäev uudis toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 3

sõnumid

Tallink laseb reovee Soome lahte
Tallinki suured laevad Ro- mantika ja Meloodia lase- vad oma reovee Soome lah- te, kirjutas reedene Helsin- gin Sanomat. Tallinki laevadega Hel- singis sama terminali ka- sutav Eckerö Line’i laev Norlandia näiteks pumpab oma jääkveed linna kana- lisatsioonivõrku. Tallinki esindaja ütles, et ettevõte ei olnud sellisest võimalusest teadlik. Jääkvee laskmine merre ei riku rahvusvahelisi lep- peid, aga ülejäänud laevafir- Tallinki suuromaniku Infortari juht Ain Hanschmidt ja laevafirma juht Enn Pant eile Regina mad ei tee seda juba aastaid Baltical enne aktsionäride üldkoosolekut. Foto: Raul Mee keskkonna peale mõeldes. Tallinki väitel puhasta- vad nad WCdest tulevat reo- Tallink vaikis aktsionäride vett enne merre laskmist. üldkoosolekul börsile minkeku plaanist Äripäev Rosella võib jääda Sirje Niitra gu teenitud kasum, nagu seda miljonit krooni, 628,8 miljoni- Soome lipu alla [email protected] on tehtud ka varasematel aas- le kroonile, ning puhaskasum
Soome meremeeste ame- Eile laeval Regina Baltica tatel. Tallink on teatanud kol- oli 473,2 miljonit krooni, mis tiühing on valmis leppi- üldkoosolekut pidanud Tal- me uue laeva ehitamisest. on 51% enam kui 2003./2004. ma kehvemate palgatingi- link Grupi aktsionärid otsusta- Tallink Grupil on üle kahe- majandusaastal. Majandusaas- mustega. Nii võib reisilae- sid 2004./2005. majandusaas- saja väikeaktsionäri. ta jooksul vedas Tallink 3,3 valiiklus Helsingi ja Tallin- ta eest dividende mitte võtta ja Tallink Grupi aktsionäride miljonit reisijat, mis on 15,8% na vahel jätkuda ka Soo- paigutada kogu teenitud raha üldkoosolek, millel oli esinda- rohkem kui aasta varem. me lipu all, kirjutas näda- ettevõtte arengusse. tud 86% häältest, kinnitas au- Tallink Grupi suuromaniku lavahetusel Soome ajaleht Aktsionärid ühtki küsimust gustiga lõppenud majandusaas- Infortar juht Ain Hanschmidt Hufvudstadbladet. ei esitanud ja ettevõtte börsile ta aruande. Ettevõtte konsoli- vastas küsimusele, kuidas ta Viking Line on juba alus- Internetipangas viimisest ei räägitud. deeritud müügitulu oli 2004./ on ettevõtte tulemustega ra- tanud Rosellale eestlastest Kohalolnud aktsionärid 2005. majandusaastal 4,1 mil- hul: “Väga rahul, aga eks sel- töötajate palkamist, et lae- nõustusid juhatuse tehtud et- jardit krooni, mis on 19,3% le taga on ka suur töö olnud.” vafirma personalikulusid tepanekuga dividende mitte suurem kui eelmisel majandus- Pikemast kommentaarist ta kokku hoida. Äripäev välja võtta ja reinvesteerida ko- aastal. Ärikasum kasvas 182,5 keeldus. kohalikud maksed TASUTA

17.11.200517.11.2005 klkl 10–1710-17 EEestiTelevisioonikohvikusEestiestistiiT TTelevisiooni TeTelTellevlevieeviiisisisiiooniooniooonio ii kkohvikuskokohk kohvikukohviohhvhviiiikkkuskus

Faehlmanni 12 Olete teretulnud tutvuma uute SONY Parex. Äriklassi pank. televisiooniprogrammi tootmise tehnoloogiatega. Esitlemisele tuleb: Helista 611 0200 Anycast Station, LCD-monitorid (17’’, 20’’, 23’’, 32’’, 42’’, HDV (HVR-Z1E, HVR-A1E), HDCAM (HDW-750P, J-H1E), www.parex.ee 3-CCD “robotkaamera” BRC-300 ja palju muud. uudis 4 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

Investeeringutelt saadud tulu sõnumid Piimatöötlejate hinnalangetus uurimise all maksusoodustused ootavad ühtlustamist
Konkurentsiameti peadirek- tori asetäitja Aini Proos ütles, Sisult sarnastele in- et piimatöötlejad ja kogu pii- vesteerimistoodetele mandusturg on praegu ana- lüüsimisel. praegu kehtivad mak- “Haldusmenetluse raames susoodustuste erine- on piima töötlejatele tegelikult vused kaovad, kuid ühed küsimused juba esitatud. Minu teada pole nad nendele täna ei oska veel kee- veel vastanud,” sõnas ta. gi öelda, kas tulevi- Proos ei soovinud kom- kus on investeeringu- menteerida reedest Äripäeva esikaanelugu, mis räägib pii- telt saadud tulu mak- matööstuste üheaegsest pii- suvaba või mitte. ma kokkuostuhinna langeta- misest, pidades konkreetse- Villy Paimets te avalduste tegemist liialt va- [email protected] rajaseks. Äripäev Finantsinspektsiooni arva- tes peaks Eestis pakutavatele Palgad tõusid aastaga sisult sarnastele investeerimis- 7,3 protsenti toodetele kehtima ka sarnased
HayGroupi uuringu tulemu- nõuded, maksusoodustused ja sed näitavad, et ajavahemi- garantiid, rahandusministee- kus mai 2004 kuni juuni 2005 rium ei ole aga konkreetset sei- tõusid palgad Eestis keskmi- sukohta veel võtnud. selt 7,3%. “Riik (rahandusministee- Kõige rohkem tõusid mada- rium – toim.) peaks täiendavalt laima kategooria töötajate pal- analüüsima erinevatele teenus- gad – 8,5%, kõige vähem aga tele kohalduvate maksusoodus- tippjuhtide palgad – 6,1%. tuste ja riiklike tagatiste ees- Selle perioodi inflatsioonita- märgipärasust,” ütles finants- set arvesse võttes saame reaal- inspektsiooni finantsteenuste seks keskmiseks palgatõusuks järelevalve divisjoni juht And- 3,9%, mis on rohkem, kui töö- re Nõmm. “Riik peaks üle vaa- andjad seda eelmisel aastal en- tama, mis turul toimub, resul- Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm: resultaat ei pea olema kõigilt tulumaksusoo- nustasid (2%). taat ei pea olema kõigilt tulu- dustuse äravõtmine, aga sarnased tooted võiks olla sarnaste tingimustega. Foto: Andras Kralla Vaadeldes uuringu tulemu- maksusoodustuse äravõtmine, si töötajate funktsionaalsete aga sarnased tooted võiks olla lustuskatte, ning see loob või- lustustooteks ning seeläbi saa- tika peab olema üheselt mõis- teks säästmine. Kindlasti, mi- kategooriate alusel, on näha, sarnaste tingimustega.” maluse sisuliselt investeerin- da kasu kindlustusele kohalda- tetav,” ütles Nõmm. “Ülim ees- da võime kaaluda, on pikaaja- et selle aasta turu kõrgeimad Praegu seisab inimene, kel gult teenitud tulu maksuvabalt tavast soodsamast maksukesk- märk oleks see, et kui inime- liste investeeringute soodus- palgad on ootuspäraselt IT-ala on veidi vaba raha, investee- välja võtta. konnast.” ne aru saab, miks siis üks või tamine. Kuid iga maksusoo- ja uudisena ka insenertehnilis- rimisotsust tehes raske valiku “Probleem on selles, et näi- teine toode on maksusoodus- dustus peaks olema hästi suur tel töötajatel. Äripäev ees – Eestis on võimalik inves- teks maksustamine-mittemak- Maksukeskkond tusega.” erand, see peaks olema väga teerida ligikaudu 40 fondi, mil- sustamine lahendatakse ins- hägustub Rahandusministeeriumi fi- hästi põhjendatud.” lele kehtivad erinevad maksu- titutsionaalselt, mitte funkt- Nõmme sõnul on toodete läbi- nantspoliitika asekantsleri Vei- Aasta tagasi kirjutas Äri- Aasta naine 2005 on soodustused ning garantiid. sionaalselt,” ütles Nõmm, kel- põimumisel inimesel ka raske ko Tali sõnul on probleem ole- päev, et kolm Eesti panka Signe Ratso le sõnul tähendab see, et sisult aru saada, mis miski asi mak- mas ning teema on päevakor- (Ühispank, Sampo ja Nordea)
Reedel anti Tallinna raekojas Teenus on kindlustuse ja sarnastele toodetele pakutak- sab. “Inimene ei saa aru, kui ras. Küsimusele, kas rahandus- pakuvad võimalust börsilt ris- Signe Ratsole tiitel aasta naine panganduse põimik se erinevaid maksusoodustusi palju ja mille eest ta maksab,” ministeerium on selles osas ju- kivabalt maksuvaba tulu teeni- 2005 ning peeti Eesti Ettevõt- Finantsinspektsiooni hiljuti- ja erinevaid garantiisid. “Võ- selgitas Nõmm. “Teenuse tasu ba ka mingi seisukoha võtnud, da, sest sellekohast toodet pa- like Naiste Assot- se uuringu kohaselt ei ole fi- tame näiteks investeerimis- on üks, kuid komponente on vastas Tali, et veel ei ole. kutakse hoiuse nime all ning siatsiooni (EENA) nantsteenused enam klassi- riskiga elukindlustuse, täien- teenuses palju.” Teenused hä- “Finantsinstrumentide mak- hoiuseintresse ei maksustata. sünnipäevapidu. kalised kindlustus-, panga- ja dav kindlustuskate võib seal gustuvad ja seeläbi ka maksu- sustamise teema on analüüsi- Rahandusministeerium tea- Signe Ratso väärtpaberiteenused, vaid ai- olla marginaalne, kuid miks keskkond, see on kogu Euroo- misel. Millalgi järgmise aasta tas aasta tagasi, et seadus on on praegu majan- na rohkem erinevate teenuste on sellel suurem maksusoo- pas suhteliselt aktuaalne tee- alguses, varakevadel, peaksime mitmeti tõlgendatav. “Kindlas- dus- ja kommu- põimikud. Näiteks on võimalik dustus kui investeerimisfon- ma, märkis Nõmm. ülemustele midagi välja pakku- ti tuleb kaaluda seaduse muut- nikatsioonimi- Signe investeerimisfondi osakuid os- dil? Võib ju ka spekuleerida, et “Eesmärk pole seda takis- ma,” vastas Tali ning kinnitas, mist nii, et ta oleks seadusand- nisteeriumi ase- Ratso ta läbi investeerimisriskiga elu- miks seal üldse kindlustuskate tada, aga eksisteerida ei to- et see on poliitiline otsus. “Riik ja tahtega kooskõlas,” edastas kantsler ning tu- kindlustuse, saades sinna juur- on,” küsis Nõmm ning vastas: hiks konkurentsieeliseid ning võib rakendada soodustusi, aga pressinõunik ministeeriumi levane Euroopa Komisjoni kau- de vaid marginaalse elukind- “Et seda saaks nimetada kind- säästmisele suunav maksupolii- sellel peab olema eesmärk, näi- toonase seisukoha. banduspeadirektoraadi juhtiv- nõunik. “Kui silmade ees on selge Trigon: võiks ju kõikidele investeerimistoodetele ” See on küsimus Trigonile, siht nagu Signe Ratsol, on pal- miks nad ei ole sõlminud jugi saavutatav. Ka see, mis mõneks ajaks tulumaksusoodustuse kehtestada vastavat koostöölepet mõne esmapilgul näib kättesaama-
elukindlustusseltsiga. tu,” sõnas abilinnapea Kaia Investeerimisühingu Trigon Riigi poole pealt oleks Capital direktor ja varahaldu- ” Sven Kunsing, Jäppinen. see väga hea, julge ja Jäppinen tunnustas ka EENA se osakonna juhataja Kris- SEB Ühispanga Fondide juhatuse tark samm, näiteks mingiks aastatepikkust tegevust naiste tel Kivinurm-Priisalmi sõ- liige nul võiks kõikidele investee- hetkeks kehtestada tulumak- ühiskondliku aktiivsuse suu- rimistoodetele mingiks ajaks suvabastus fondidesse inves- rendajana ja ettevõtlike naiste tulumaksusoodustuse keh- teerimisel. SEB EÜP: maksusoodustust pakutakse tunnustajana. Äripäev testada. Kristel Kivinurm-Priisalm, “Kui me vaatame Eesti Trigon Capitali direktor ikka ainult pikaajalisele investeerimisele Kaupmees & Ko käive makromajandust, kus paljud
SEB Ühispanga Fondide ju- on tegu otse fondi investeeritud ja kasum suurenesid noored inimesed laenavad en- lustatud. Ehk et kui sul on ole- lumaksu tagasi või mitte, hatuse liige Sven Kunsing ütles, rahaga, mitte läbi investeeri-
AS Kaupmees & Ko saavu- nast lõhki ning tundub, et tar- mas deposiit, mille kaudu sa peaasi, et on kõikidele ühe- et tulumaksusoodustust paku- misriskiga elukindlustuse.” tas 2005. aasta üheksa kuuga bimisbuumil ei ole lõppu, siis saad investeerida, ja see on sugune? takse ainult pikaajalise inves- “Kui küsimus on selles, et 665,1 mln kroonise realiseeri- riigi poole pealt oleks see väga maksuvaba, siis miks ei võiks “Täpselt, see võiks olla üht- teerimise toetamiseks. miks Trigoni fondidega nii ei mise netokäibe. hea, julge ja tark samm, näi- olla ka näiteks fondidesse in- lane kõikide toodete lõikes, et “Selles mõttes ei näe me saa teha, siis see on küsimus Hulgikaubandusettevõtte teks mingiks hetkeks kehtes- vesteerimine maksuvaba,” ei oleks mingisugust ühtede probleemi, et investeerimis- Trigonile, miks nad ei ole sõl- kasum majandustegevusest tada tulumaksuvabastus fon- pakkus ta välja variandi. äriühingute eelistamist teis- riskiga elukindlustuse raames minud vastavat koostöölepet tõusis 16,6 mln kroonini. didesse investeerimisel, see Kui aga maksusoodustu- tele,” vastas Kivinurm-Prii- soodustatakse pikaajalist in- mõne elukindlustusseltsiga,” Andmed on konsolideeritud peaks inimesi rohkem sääst- si ei laiendata, siis võiks Kivi- salm. vesteerimist,” ütles Kunsing. ütles ta. “Keegi ei keela neil se- ja auditeerimata ning sisalda- ma kutsuma,” kutsus Kivi- nurm-Priisalmi arvates riik te- Selgituseks: kuna Trigon ei “Samamoodi on tulumaksuva- da teha. Isegi kui pankade elu- vad tütarettevõtteid AS Kirde nurm-Priisalm riiki üles mak- ha vähemalt nii, et kõik inves- paku kindlustustooteid, ei saa ba fondide vahetamine sama kindlustusseltsid ei ole sellest Hulgikaup ja AS Aardla Hul- susoodustuste paketti laien- teerimistooted oleksid eraisi- ta ka tulumaksusoodustusega fondivalitseja piires. kuigi tõsi huvitatud, on võimalik kindlas- gikaup. dama. kutele ühesuguse maksusta- investeerimistooteid müüa, ol- – kunagi kauges tulevikus in- ti leida pankadest sõltumatuid Möödunud aastal oli üheksa “Minu arvates peaksid need misskeemiga. les seega turul veidi kehvemas vesteeringut realiseerides tuleb seltse, millega koostöös sellist kuu käive 608,6 mln ning ka- maksuerinevused olema üht- Ükspuha siis, kas saab tu- olukorras. Villy Paimets ikkagi tulumaksu maksta, kui teenust pakkuda.” Villy Paimets sum 13,7 mln krooni. Äripäev uudis toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 5 Usk buumi jätku õhutab kinnisvaraturgu www.silm.ee Võidujooks korteriost- sisemajanduse koguproduktiga jate vahel kestab veel 2007. aastaks. “Võib ju öelda, et eravõlg ei puutu riiki,” kom- sõnumid vähemalt aasta, mis- menteeris Eesti Panga keskpan- järel tuleb müügis aju- gapoliitika osakonna juhata- tine langus ning see- ja Ilmar Lepik. “Aga võib puu- Läti inflatsioonitempo tuda, nagu nägime Aasia krii- üha kiireneb järel seisak, hindasid si ajal,” lisas ta. IMFi hinnan-
Oktoobris tõusid tarbijahin- arendajad reedesed gul on Eesti kinnisvara-, ehi- nad Lätis kiiremini kõigist teis- kinnisvarakonverent- tus- ja laenusektor üle kuume- test Balti riikidest, küündides nenud. 7,6% kõrgemale kui aasta taga- sil. Kinnisvarafondi Baltic Pro- si samal ajal, kirjutas BBN. Anne Oja perty Trusti Eesti piirkonna Veel septembris oli aastane [email protected] juht Meelis Liivak ütles, et ini- hinnatõus Lätis 7,2%. Hinna- Praegu on nii vahendajate mesed ei jõua laenusid teenin- tõusu peamise põhjusena tõi kui ka ostjate usk buumi jät- dada, kui neile ei anta enam Läti statistikaamet välja soojus- ku tugev, jäi kõlama reedel toi- uusi laene ja intressid kasva- energia ja gaasi kallinemise. munud kinnisvarakonverent- vad. “Oluline on teada, et meie Eestis oli oktoobris hinnad sil. Languse all tuleb mõis- pangandust ei juhi täna Eesti 4,5% ja Leedus 3,1% kõrgemad ta vaid olukorda, kus pangad inimesed,” märkis Liivak, kel- kui aasta tagasi. Äripäev keeravad laenukraanid kinni, le sõnul masendab teda igapäe- intressid tõusevad ning müüki vaselt see, et kinnisvaraga kok- Rootsi kroon paisatakse nende perede kor- ku puutuvad inimesed ei oska spekulantide favoriit terid, kelle sissetulekud muu- arvutada ega vara väärtust õi-
Välismaised valuutaspeku- tuvad üleöö n-ö laenukõlbma- gesti hinnata. landid võtavad järjest rohkem tuteks. Pikas perspektiivis jät- Seni lõdvendavad pangad lühiajalisi laene Rootsi kroonis, kavad kinnisvara hinnad endi- korteriostjate laenutingimusi millel on madalaimad intressid selt tõusu. veelgi. Näiteks SEB Eesti Ühis- Jaapani ja Šveitsi järel. Erinevalt varasemast haa- panga klientidele tõuseb lisa- Rootsi kroonis võetud lae- rab kinnisvara- ja ehitusbuum tagatise osakaal eluaseme fi- nud vahetatakse seejärel üm- nüüd korraga mitut riiki. Ees- Reedel peeti rahvusraamatukogus kinnisvarakonverentsi, istuvad selle moderaatorid Jaa- nantseerimises kuni 85 prot- ber valuutasse, mille intressi- ti ehitajad jätavad palga väl- nus Laugus (vasakult), Tõnis Rüütel ja Martin Kõiv. Foto: Andras Kralla sendini objekti turuväärtu- tootlus on kõrgem. Selliste te- ja võtmata ning lahkuvad töö- sest. Pank hakkab lubama ka hingute kasvav hulk on analüü- le välismaale. Piltlikult öeldes mist Merko ekspordidirektor Kohalike kinnisvaraärimees- üha sagedamini alla 15 prot- 60protsendilist igakuist taga- tikute arvates üks Rootsi kroo- lasevad nad tööriistad kukkuda Algerd Andruškevitšius. Tema te jaoks on Eesti juba praegu sendi. Ühtlasi kisub renditulu simakset laenuvõtja netosisse- ni praeguse nõrkuse põhjusi, sinna, kus viimati neid kasuta- sõnul moodustab tööjõu osa muutunud väheatraktiivseks. teeniva kinnisvarainvesteerin- tulekust senise 30protsendilise kirjutas Rootsi majandusleht sid, ja ei ole inimesi, kes Eestis ehituse hinnast praegu 15–20 Müstilised kasumid on jäänud gu tootlus lääneriikidega sama- asemel. Prognooside kohaselt Dagens Industri. tööd jätkaks, tõdes Eesti Kin- protsenti, kuid lähiajal kasva- minevikku. Õide puhkenud bü- le tasemele ehk 5–7 protsendi- kasvab keskmine eluasemelae- Olulisemate valuutade suh- nisvarafirmade Liidu tegevdi- vad ehitajate motiveerimise ku- rokraatia, lokkama löönud koh- le aastas. nu summa Tallinnas üle 1 mil- tes pole Rootsi kroon nii nõrk rektor Tõnis Rüütel. lud naaberriikidega samale ta- tuvaidluste ning ettearvama- Ehkki Eesti riigil sisuliselt joni krooni ja eluasemelaenude olnud viimased kolm aastat. “Hallid juuksed on vist nä- semele. See omakorda kajastub tu palgakasvu tõttu kujuneb puudub välisvõlg, võrdsustub arv järgneva kahe aasta jooksul Äripäev ha,” tunnistas ehitajate lahku- uute korterite hinnas. arendusprojektide tootluseks siinsete laenuvõtjate koguvõlg poole võrra. uudis 6 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

sõnumid

Merko endiselt ehitusfirmade eesotsas Pro Kapitalil Ehitusturul domi- suurprojekt Riias
Ernesto Preatoni Pro Kapital neeris ka kolmandas Latvija hakkab Riia kesklinnas kvartalis Merko Ehi- prestiižikas Kliversala rajoo- tus, kes peaaegu ka- nis arendama suurt kinnisva- raprojekti. hekordistas oma ka- Neljapäeval selgus arhitek- sumi, enamik suuri tuurikonkursi võitja 5,7 hek- firmasid hoiab oma tari suuruse maa-ala hoonesta- miseks. Võitja oli Läti firma tulemused siiski sala- Venta Didrihsona arhitekturas duses. studija, mis kavandas sinna mit- Gert D. Hankewitz meid kõrgeid kontorihooneid, [email protected] elumaju ning spaahotelli. Riigi suurim ehitusfirma Esialgse plaani järgi inves- Merko säilitas liidripositsiooni teerib Pro Kapital Latvija pro- ehitusturul ka aasta kolmandas jekti vähemalt 180 miljonit eu- kvartalis ning saavutas 1,2 mil- rot ehk 2,8 mld krooni, kirjutas jardi krooni suuruse käive, mis Biznes & Baltija. Äripäev on ligi 50 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Veel rohkem Alampalga osas ei suurenes ettevõtte kasum, mis Merko Ehituse tänavune suurim ehitustöö on olnud uus kunstimuuseum. Foto: Indrek Susi jõutud kokkuleppele kahekordistus 149 miljonile
Eesti Ametiühingute Kesk- kroonile. Merkost ei soovinud kvartalikasum miljard krooni, kohta ütles Aak, et aasta lõpuks Skanska EMV juhi Jaanus MERKO TULEMUSED liit (EAKL) ja Eesti Tööandjate keegi lisaks börsiteatele tule- nagu ka Merko käive. tuleb kasum suurem, kui algu- Otsa sõnul pole puudus mitte HEAD Keskliit ei jõudnud reedel üle- musi kommenteerida, küll aga Teised suuremad ehitusfir- ses oodatud. Võrreldes eelmise ainult inimestest, vaid ka ma- majandustulemused III kv, riigilise alampalga üle läbi rää- tegi seda Hansabank Marketsi mad ei soostunud reedel oma aastaga tuleb käive aga natuke terjalist. Aeg, mil ressursse oli mln kroonides kides kokkuleppele. käive 1023 analüütik Sander Danil. “Esma- tulemusi avalikustama, kellel kehvem, sest siis oli palju töid rohkem kui ehitusobjekte, on 250 Ametiühingud nõuavad pilgul on tulemused päris tuge- keelas seda emafirma poliiti- Ülemiste keskuses. Ühe mu- Otsa sõnul minevik. Mõnest kasum 149 2006. aasta 1. jaanuarist alam- vad,” sõnas ta ning lisas, et sel- ka, kellel polnud tulemused rena nimetas Aak spekulante. projektist peab seetõttu loo- palgaks 3300 krooni kuus prae- 800 200 le põhjus võib olla arenduste- kokku arvutatud. Küll iseloo- “Tõsine probleem, kuidas saa- buma. Formaalseid pakkumisi guse 2690 asemel. Tööandjad gevus Lätis ja Leedus. Kasumi mustati kolmandat kvartalit ja da spekulantide teenitud raha enam teha mõtet pole. “Tuleb on pakkunud 2900 krooni. kohta sõnas Danil, et see sisal- esimest üheksat kuud kui ras- endale,” ütles ta. keskenduda pakkumistele, kus 600 150 Tööandjad teatasid, et Tal- dab eripärasusi – näiteks mitte- ket aega. Samuti ei tahtnud oma tu- võiduvõimalused suuremad,” linnas poleks 3300kroonise vajalikke kinnistute müük. “Kohutav tööjõupuudus,” lemusi avalikustada Koger ja sõnas ta. Firma tulemused lan- 400 100 alampalga kehtestamine prob- Varem on Merko nõukogu rääkis NCC Ehituse juht Too- Partnerite omanik ja uus juht gevad Otsa sõnul kokku selle- leemiks, küll aga teistes Ees- esimees Toomas Annus öelnud, mas Aak ning lisas, et koos sel- Andres Koger. Siiski tõi ta välja, ga, mida oli plaanitud. 200 50 ti piirkondades, ning tegid et- et firma eesmärk on teha sama lega kaasneb hinnatõus nii töö- et põhiline probleem oli tööjõu Skanska sattus tänavu sügi- tepaneku kaaluda võimalust suurt käivet, kui on Hansapan- jõu kui ka alltöömaterjali pu- äravool, mistõttu ei tulnud just sel täbarasse olukorda, kui kao- 0 0 kehtestada piirkonniti erinev ga kasum. Kolmandas kvartalis hul.” See omakorda mõjutab parim kvartal. “Arvan, et kõi- tas sadakond töötajat. Selle tu- 2001 2002 2003 2004 2005 alampalk. on ettevõte selle nüüd saavu- juba lõpptoodangu hinda,” täp- gil on märksõna sama,” sõnas lemusena hilines Tartu Kauba- Allikas: Äripäev Läbirääkimised jätkuvad 22. tanud, nimelt oli Hansapanga sustas ta. Oma firma tulemuste ta tööjõupuuduse kohta. maja avamine. novembril. Äripäev

Rae Vallavalitsus võõrandab kirjalikul enampakkumisel 2 maatükki: KUREMAA OÜ NG Investeeringud on 1994. aastal loodud Eesti kapitalil pindalaga 9,45 ha, INFOTEHNOLOOGIAD põhinev ettevõte, kelle tegevuseks on tööstus, kaubandus- ja kinnisvarainvesteeringute juhtimine. NG Investeeringud KUREMETSA Viies Ravhusvaheline kontserni kuuluvad Tallinna Kaubamaja, Selver, Tallinna pindalaga 9,98 ha Konverents ja Näitus Kaubamaja Kinnisvara, Tartu Kaubamaja Kinnisvara, Roseni Majad, Liviko, Balbiino ja Kitman ning osalus Eesti Raudtees. Kirjalik enampakkumine viiakse läbi vastavalt Rae Valla- Toetavad: valitsuse 2005. a 1. novembri korraldusele nr 1408 (kät- 8.-9. detsembil 2005. a. tesaadav www.rae.ee või küsida vallakantseleist). Eesti Vabariigi President Hotell “Olümpia“ Seoses ettevõtte tegevuse laiendamisega • Kuremaa maatüki katastritunnus Konverentsisaalis võtame tööle Tallinna Linnavalitsus 65301:002:0748 (kinnistamisel) Tallinn • Kuremetsa maatüki katastritunnus Eesti Vabariigi Majandus- ja INVESTEERINGUTE JUHI 65301:002:0749 (kinnistamisel) Kommunikatsiooni Ministeerium Kummagi maatüki sihtotstarve on 50% tootmis- ja 50% ärimaa. Leedu Vabariigi Transpordi- ja Kirjaliku enampakkumise alghind on 105 krooni/m². Pakku- Kommunikatsiooni Ministeerium Organisaator: mused peab esitama kummagi maatüki kohta eraldi, kuid üks Põhilised tööülesanded: pakkuja ei pea pakkumust esitama mõlemale maatükile. Tagas- Koostöös: tamatu osalustasu suurus on 4000 krooni ühe maatüki kohta, • äriplaanide koostamine, tagatisraha või pangagarantii suurus, mille kehtivus on vähemalt finantseerimise korraldamine ja juhtimine 10. jaanuarini 2006, on 750 000 krooni ühe maatüki kohta. Osa- Euraasia Transpordi Liiduga 42 Narva mnt., 10150 Tallinn, Estonia • investeeringute ostu-müügiprotsessi juhtimine lustasu ja tagatisraha peavad olema laekunud Rae vallavalitsuse kontole enne pakkumuste avamist. Osalejad-Maad: Tel. +372 6272780 +372 6272791 Ostupakkumus esitada kummagi maatüki kohta eraldi kinnises ümbrikus Rae Vallavalitsuse vallakantselei sekretärile: Aruküla Saksamaa, Poola, Rootsi, Fax +372 6272771 Ootused kandidaadile: tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa, märgusõnaga vas- Soome, Taani, Prantsusmaa, Belgia, E-mail: tavalt maatükile “Pakkumus – Kuremaa” või “Pakkumus – Kure- Inglismaa, Venemaa, Valgevene, [email protected] • töökogemus äri- või finantsvaldkonnas metsa”. Pakkumuste esitamise lõpptähtaeg on 23. november kell Ukraina, Kasahstan, Läti, Leedu conference@[email protected] • hea majandusanalüüsi oskus 11.00. Pakkumuste avamine toimub samal päeval kell 11.15. Internet: www.bi-info.ee • väga hea inglise keele oskus kõnes ja kirjas Pakkumuses nõutavate dokumentide loetelu ja enampakkumi- se tingimused on Rae Vallavalitsuse 01.11.2005 korralduses nr Pakume huvitavat ja pingelist tööd arenevas 1408. Kui enampakkumise võitja ei ole ühe kuu jooksul, arvates enam- ettevõttes. pakkumise võitja pakkumuse tulemuste kinnitamisest, sõlminud temast sõltuvatel põhjustel ostu-müügilepingut ja asjaõiguslepin- gut, kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepin- gu ja asjaõiguslepingu sõlmimist ning samuti sissemakstud tagatis- Sooviavaldus ja CV saata hiljemalt 24. novembriks raha tagastamist. Juhul kui pakkuja on esitanud pangagarantii, on enampakkumise läbiviijal õigus see viivitamatult realiseerida. e-posti aadressil [email protected]. Info telefonil 667 4220, Ave Raide. Katastriüksuste asendiplaaniga on võimalik tutvuda Rae OÜ NG Investeeringud, Hobujaama 4, Tallinn Vallavalitsuse maa-ametis. Infot saab telefonidel 605 6749 ja 52 05 453 ning e-posti aadressil [email protected]. uudis toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 7

MAKSUKOOREM LÄHEB RASKEMAKS Sakslasi ootab ees säästukuur
peamised punktid koalitsioonilepingus tõsta 1. jaanuarist 2007 käibemaksu 16 protsendilt Nädalavahetusel val- 18. septembri valimisteni olid osa riigi raudteest Deutsche 19 protsendile, kasutada 2/3 täiendavast tulust mis saanud Saksa- CDU peamised vastased. Nüüd Bahn AG, ütles uue valit- eelarvedefitsiidi kärpimiseks, ülejäänu palgalt võetavate on kaks suurparteid ühes koa- suse rahandusminister Peer töötuskindlustusmaksete vähendamiseks; toidule, maa uue valitsuse litsioonis, sest valijad ei and- Steinbrück. Summad läheksid raamatutele ja ajalehtedele säilib 7% maksumäär koalitsioonilepe ei an- nud selget eelistust ei parem- valitsuse 25 miljardi euro suu- kulutada majanduskasvu ergutamiseks järgmisel na Euroopa suurimale ega vasakpoolsetele. ruse investeerimisfondi loomi- neljal aastal kuni 25 miljardit eurot infrastruktuuri “Pärast 39 aastat vastaslee- seks. Samuti plaanib valitsus investeeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks majandusruumile loo- rides … tahavad SPD, CDU ja tuleval aastal rekordiliselt lae- rikaste maks – aastas enam kui 250 000 teenivate detud reformisüsti. CSU (CDU sõsarpartei) ühi- nu võtta, ligi 42 miljardit eu- üksikisikute või üle 500 000 euro teenivate abielupaaride sel vastutusel Saksamaad eda- rot, et majandusel enne 2007. tulumaks tõuseb 42 protsendilt 45 protsendile; ei Sirje Rank si viia,” ütles Angela Merkel, a maksutõuse hingata lasta, üt- laiene Saksamaa 2,8 miljonile erafirmale, mis maksavad [email protected] lisades, et on kin- les Steinbrück. ettevõtte tulumaksu asemel üksikisiku tulumaksu Esikohal on eelarvedistsiplii- del, et parteid tä- Liiga vähe Eelkõige maksu- töötuskindlustuse maksed, millest pool maksab ni taastamine aastaks 2007, mis na koalitsioonilep- ” reforme ja de tõstmise pärast tööandja ja pool töövõtja, vähenevad 2007. aastast 6,5 eeldab lähemal kahel aastal 35 pe kinnitavad. Siis liiga palju maksu- on koalitsioonile- protsendilt 4,5 protsendile brutopalgast miljardi euro kokkuhoidu. Lep- saab Bundestag 22. de tõstmist. pe vastu võetud te- ulatuslik ettevõtete maksureform kavandatud aastasse pe kõige “julgem” reform on novembril Merkeli rava kriitiga. Eriti 2008, sh ettevõtte tulumaksu alandamine praeguselt 25 käibemaksu tõstmine. kantsleriks kinnita- Ludwig Georg vastuoluline on käi- protsendilt Koalitsioonileppes ei ole tu- da ning lõpeb kaks Braun, bemaksu tõstmine, kohustuslikud pensionimaksed, mida maksavad lumaksukärpeid ega maksusüs- kuud kestnud või- kaubandus-tööstus- kuna see võib laas- pooleks tööandja ja töövõtja, tõusevad 2007. a 19,5 teemi lihtsustamist, mida lubas muvaakum Euroo- kodade keskorgani- tavalt mõjuda niigi protsendilt 19,9 protsendile brutopalgalt, pensioniõiguslik valimiskampaanias kristlike pa suurimas riigis. satsiooni juht nõrgale eratarbimi- iga tõuseb 2035. aastaks 65 aastalt 67 aastale demokraatide (CDU) juht An- Uus valitsus loo- sele. “See on mürk Kantsleriks pürgiv Angela valitsus ei piira ametiühingute võimu vetostada gela Merkel, kellest on saamas dab, et kulude kärpimine ja majandusele,” ütles Dieter Merkel. Foto: All Over Press palgakokkuleppeid ettevõtete tasandil, mis erinevad Saksamaa esimene naiskants- maksude tõstmine koos suu- Hundt, enam kui 2,5 miljonit kesktasandil kokku lepitud tingimustest ler. Loobuda tuli ametiühingu- re investeerimisprogrammiga ettevõtet esindava tööandjate sioon esindab enam kui 3 mil- tuumaelektrijaamade käitusaega ei pikendada. Eesmärk te mõjuvõimu piiramisest ning aitab Saksamaal eelarvedefit- organisatsiooni BDA juht. jonit firmat. loobuda tuumaenergiast aastaks 2021 jääb jõusse tuumaenergia kasutuse piken- siidi aastaks 2007 eurotsoo- “Liiga vähe reforme ja lii- Ametist lahkuv kantsler välispoliitikas on Angela Merkel lubanud jätkata tihedat damisest. nis lubatud piiridesse suruda ga palju maksude tõstmist,” Gerhard Schröder jätab maha koostööd Prantsusmaaga ning samuti ELi väiksemate Lisaks tuli Merkelil pooled (3% SKPst). kommenteeris koalitsiooni- 11,6% tööpuuduse ning majan- liikmesriikidega, Venemaa juhtkonnaga ei ole Angela ministrikohad – sealhulgas ra- Eelarveaukude lappimiseks lepet oma avalduses Ludwig duse, kus kasv on mitu viimast Merkelil nii tihedaid suhteid kui ametist lahkuval Gerhard handus-, välis- ning tööminist- võib valitsus müüa osa Sak- Georg Braun, kaubandus-töös- aastat olnud alla 1%. Sama ni- Schröderil ri portfell – loovutada sotsiaal- samaa kullareservist, mis on tuskodade keskorganisatsioo- gelad on kasvuväljavaated tu- Allikas: koalitsioonileping demokraatidele (SPD), kes kuni maailmas suuruselt teine, ning ni DIHK juht, kelle organisat- levaks aastaks.

Restaurant

UUED ÄRILÕUNAD ESMASPÄEVAST REEDENI! Uus a la carte menüü alates 10. november!

Avatud 12:00-23:00, ärilõunad E-R 12:00-15:00

Laua broneerimine tel. 6032 600, Ülemiste Hotell, Lennujaama tee 2, Tallinn

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) korraldab avaliku kirjaliku vähempakkumise audiitorühingult siseaudiitori teenuse ostmiseks.

Nõuded audiitorühingule: n
on audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing n
juhtivaudiitor on ESAÜ liige n
soovitavalt kogemused sihtasutuste tegevusvaldkondades

Arvesse lähevad kirjalikud pakkumised, mis on laekunud 23. novembriks 2005 aadressile R. Tobiase 4, 10147 Tallinn, Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Infot MESi kohta saab kodulehelt www.mes.ee ja vähempakkumise tingimuste kohta tel 648 4064. TVG Eesti OÜ uudis 8 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

sõnumid

Soome ja Eesti sõlmisid sotsiaalhüvitiste leppe
Reedel Soome ja Eesti vahel sõlmitud kokkulepe võimaldab jätkata juba määratud hüvitis- te maksmist teise lepingupoole riiki elama asunud isikutele. Samuti võetakse hüvitise määramisel arvesse teise lepin- gupoole riigis omandatud hüvi- tisperioodid. Kokkulepe Eesti riigile uusi kohustusi juurde ei too. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul oleks Eesti ja Soome si- seriikliku õiguse erinevustest tekkinud lepingu mittesõlmi- Maakera kaubamärgiga purgitoidud pakuvad misel inimeste ring, kes olek- teistele konkurentsi juba aasta. Foto: Andras Kralla sid jäänud sotsiaalse kaitseta. Need on Soome kodanikud, kes pole mitte kunagi töötanud ja tulevad Eestisse elama. Äripäev Maakera pani purgisupituru kihama Toll avastas Paldiskis 5000 liitrit solkkütust Aasta tagasi purgitoi- sest tarbimine on suurenenud. 65,3 miljonilt kroonilt 76,4 mil- suurema kasvuga on tänavu ol- pajaroogade ja kastmete toot-
Maksu- ja tolliameti tolli- tude turule trüginud “Meie turuletulekuga on ka tar- jonile kroonile. Samal ajal ka- nud just purgitoidud, mis moo- misega. “Plastkarbis valmis- kontrolli töötajad avastasid bija hakanud rohkem purgisup- hanes firma kasum 7,5 miljo- dustavad meie tooteportfellist toodete pakkumine on läinud Nordic Foodsi Maake- Paldiskis asuvast tanklast üle pe ostma,” lausus Leis. nilt kroonilt 7,2 miljonile. umbes viiendiku,” lausus ta. raskelt, sest Eesti tarbija po- 5000 liitri solkkütust, mis sisal- ra kaubamärk on kas- Samas tunnistas Leis, et “Konkurendi turuletulek ku- Leisi andmeil müüakse tä- le veel harjunud sellise toote- das erimärgistuse jääkaineid. vatanud kõigi valmis- nende aastatagune prognoos – kutas meie tulu veidike,” möö- navu Eesti turul kokku umbes ga,” tõdes Leis. Novembri lõ- Põhja maksu- ja tollikeskuse saavutada esimesel tegutsemis- nis Salvesti juhataja Tamara 7 miljonit klaaspurki valmistoi- pus loodab Nordic Foods sise- toitu tegevate ettevõ- tollikontrolli ametnikud kont- aastal 60 miljoni kroonine käi- Gubenko. te, mis teeb purgitoidu turuma- neda oma valmistoitudega Lä- rollisid 31. oktoobril riskiana- tete käivet. ve – oli liiga optimistlik. “Turu- ASi Põltsamaa Felix tegevju- huks umbes sada miljonit kroo- ti turule, kus konkurent Salvest lüüsile tuginedes kütuse kva- leminek võttis plaanitust siiski hi Anti Orava andmeil on nen- ni. “Turuliider on Salvest, mei- tegutseb juba pikka aega. liteedinõuetele vastavust ühes Väinu Rozental kauem aega,” tunnistas Leis ja de valmistoite tänavu ostetud le kuulub veidi alla kolmandiku Põlvas asuv Nordic Foodsi Paldiski tanklas. [email protected] prognoosis nüüd aastakäibeks umbes viiendiku võrra rohkem turust,” täpsustas Leis. valmistoidutehas läks maks- Kokku tõkestas toll 5167 liit- Nordic Foodsi juhatuse esi- 25–30 miljonit krooni. kui eelmisel aastal. Üheksa kuu Nordic Foods paiskas esime- ma 37 miljonit krooni. Teha- ri nõuetele mittevastava kütu- mehe Kuldar Leisi sõnul po- Suurima purgitoitude toot- majandustulemusi ei soostu- sed purgisupid müügile eelmi- se omanikeks on joogitootmi- se müügi, paigaldades mahuti- le Maakera kaubamärki kand- ja ASi Salvest selle aasta ühek- nud Orav avalikustama, põh- se aasta novembri teisel näda- se ASi Ösel Foods endised tipp- le tollitõkendi. vad valmistoidud vähendanud sa kuu käive kerkis võrreldes jendades seda emafirma bör- lal. Selle aasta algul alustati juhid Kuldar Leis, Katre Kõvask Ettevõttele tehti ettekirju- kummagi konkurendi turuosa, eelmise aasta sama perioodiga siettevõtte staatusega. “Kõige plastkarpides valmispraadide, ja Silver Karu. tus. Äripäev

kutsub kõiki huvilisi osalema INSTRUTEC 2005 raames toimuval seminaril – Autodesk Inventor – 2D ja 3D mehaanika disain ning andmete haldamine 16. novembril 12.30–16.30 A-korpuse II korruse seminariruumis

Registreerumine e-posti teel [email protected] Iga registreeruja saab soovi korral messikutse.

Tulevikku uskuvatele ettevõtetele

Ükskõik kas tegutsete kohalikul või Kasutades oma laia võrgustikku loome rahvusvahelisel turul, olete suur või tõelisi konkurentsieeliseid pakkuvaid väike ettevõte, Nordea Pank on alati lahendusi Teie ettevõttele. Teiega. Lisaks Põhjamaadele, Balti Millised on Teie tulevikuplaanid? riikidele ja Poolale tegutseme veel Olete oodatud oma plaanidest mõtteid 21 riigis. Kliendina on Teil meie vahetama. Selleks võtke juba pangas haldur, kelle kaudu saate enda täna ühendust lähima Nordea Panga käsutusse kõik meie tooted ja teadmised. kontoriga. EifoData OÜ Pärnu mnt 154, 11317 Tallinn Tel 650 3858 meie boks messil on C-28 uudis toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 9

PRIA maksis lehmapidajatele ekslikult 10 miljonit krooni rohkem toetust
Põllumajanduse registrite- pidajad maksaksid üleliigsed ja informatsiooni amet (PRIA) summad tagasi ning see taga- maksis lehmapidajatele eksli- simakse peaks toimuma pärast kult 10 miljonit krooni rohkem pindalatoetuste väljamaksmist toetust, kui oleks pidanud. aasta lõpus. Tasaarveldust ei 2500 veisekasvatajat said saa Raametsa sõnul teha, ku- PRIA-lt ettenähtust suuremat na pindalatoetused on nn eu- toetust ning mitte keegi neist rotoetused, ekslikult makstud ei teatanud sellest PRIA-le. Näi- veisetoetus aga Eesti riigieel- teks said pullvasikate kasvata- arvest. jad iga looma kohta 791 kroo- PRIA sõnul on tegemist ni toetust, kuigi oleks pidanud inimliku eksimusega: PRIA saama vaid 158 krooni. Ligi töötaja sisestas toetuse arves- kaks korda ettenähtust enam tamise programmi pullvasi- said toetust ka lehmmullika- kate ja lehmmullikate looma- te pidajad. gruppidele ekslikult vale koe- Raha maksti talunikele väl- fitsiendi. ja juba juuni lõpus ning viga PRIA saatis sellel nädalal selgus mitu kuud hiljem hoo- Vasikate kasvatajad said üle 2500 veisetoetuse saajale va- pis muude vaiete menetlemi- viie korra ettenähtust roh- banduskirja. Novembri lõpus se käigus. kem toetust. Foto: Andras Kralla saadetakse neile kiri, kus on “Imelik tõesti, et mitte kee- üksikasjalikud andmed sel- gi toetuse saajatest ei teatanud keegi kahtlustab, et on vähem le kohta, kui mitut looma viga veast,” ütles PRIA pressinõunik raha saanud.” puudutab ja kui suures summas Heli Raamets. “Muidu kaeva- PRIA ootab, et ekslikult lii- tuleb rohkem makstud toetus takse küll meile aktiivselt, kui ga palju raha saanud looma- tagasi maksta. Äripäev Ülesanne põhineb Robocup Junior Rescue ülesandel Weroli aktsiakapitali otsustati vähendada sõnumid 225n5n . . ovember ovember 200 200 5 5
Reedel toimunud ASi Werol siakapitali vähendada ilma põ- Kesko Agro müüs Tehased aktsionäride üldkoos- hikirja muutmata. laotehnika äri 5.5. robotivõistlus robotivõistlus algusega algusega 13.00 13.00 olekul otsustati vähendada akt- Valitsus otsustas septemb-
Kesko Agro Ltd Balti tü- siaseltsi aktsiakapitali lihtsus- ris müüa riigile kuuluvad ASi tarettevõtted müüsid oma Tallinna Tehnikaülikoolis tatud korras 45 miljoni kroo- Werol Tehased aktsiad avalikul laotehnika äri BT Industries nini. kirjalikul enampakkumisel. AB Balti riikides asuvatele

Aktsiakapitali vähendami- “Me peame aktsiate müü- ettevõtetele. Toetab Euroopa Liit se ulatus määrati aktsionä- ki võimalikuks ainult sellise- Kesko Machinery teatel ride üldkoosoleku otsusega. le investorile, kes oleks huvita- müüsid Kesko Agro Ltd Balti “Aktsiakapitali vä- tud tehase senise te- tütarettevõtted Kesko Agro hendamine oli va- ” Aktsiakapi- gevuse jätkamisest. Eesti AS, SIA Kesko Agro www.robotex.ee jalik kahjumi kat- tali vähenda- Vastupidisel juhul Latvia ja UAB Kesko Agro miseks,” ütles ree- mine oli vajalik võib aktsiate müük Lietuva oma laotehnika äri desel aktsionäride kahjumi katmi- anda sotsiaalmajan- BT Industries AB tütarette- üldkoosolekul osa- seks. duslikult negatiiv- võtetele – BT Eesti ASile, BT Rendime busse ja lenud põllumajan- se tulemuse,” ütles Latvija SIA-le ja BT Lietuva dusministri nõunik Maido Pajo, Maido Pajo. UAB-le. Äripäev Maido Pajo. põllumajandus- Pajo hinnangul korraldame firmadele Arvestades aku- ministri nõunik arvestavad valitsu- ELis ei tule maksude muleerunud kahju- se müügiotsus ja sel- harmoniseerimist väljasõite miga, on äriühingul netovara le lisatingimused väikeaktsio-
ELi siseturu volinik Char- vähem kui pool omakapitalist, näride ning ASi Werol Teha- lie McCreevy kritiseeris te- vastavalt tellija soovile. mis on vastuolus äriseadustiku sed partnerite huve, sest näe- ravalt ELi püüdlusi kehtes- normiga (§ 301). vad ette äriühingu täienda- tada ettevõtete maksustami- Probleemi lahendamiseks va kapitaliseerimise ja tegevu- seks ühtlane maksubaas. andis valitsus põllumajandus- se jätkamise. Väikeaktsionärid “Maksude harmoniseeri- ministrile volituse hääletada saavad lisaks veel teada nen- mist päevakorras ei ole ega äriühingu aktsionäride koos- de omatavate aktsiate tegeliku tule,” ütles endine Iiri ra- olekul aktsiakapitali vähenda- turuhinna. handusminister McCreevy mise poolt nii, et aktsiakapita- Ettevõtte üldkoosolek kinni- neljapäeval Brüsselis peetud li vähendatakse kuni 45 miljo- tas ASi Werol Tehased 2004./ ettekandes. “Konkurents vä- Eestimaa kaunid paigad Tel 662 3762 ni kroonini. 2005. majandusaasta aruan- lisinvesteeringute riiki saa- e-post See summa on ühtlasi äri- de ning valis järgmise majan- miseks – millest oma osa SoomejaRootsiSoome ja Rootsi Peterburi [email protected] ühingu põhikirjajärgne miini- dusaasta audiitoriks KPMG on maksudel – jätkub,” üt- www.tiitreisid.ee mumkapital, milleni võib akt- Balticsi. Äripäev les ta. Äripäev suusakeskused Riia börs ÄP INDEKS 11. november 52 nädalat 1917,25 10 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Lauri Matsulevitš, tel 667 0037, e-post [email protected] -0,54% 1900 perioodi kõrgeim 1720 1991,55 madalaim 1056,08 1540 TULEMUSED EHMATASID KAUBAMAJA INVESTOREID

Uus Tartu Kaubamaja sõi Tallinna Kaubamaja aktsia on 1360 Äripäeva indeks III kv kasumi suuna alla võtnud on arvutatud 10 Tallinna börsil kaubamaja III kv käibed ja kasumid, kaubamaja aktsia hind, 1180 enamkaubeldud mln kroonides kroonides aktsia sulgemis- 1000 hinna põhjal käive 701 01 03 05 07 09 11 400 kasum 11 339,37 600 180 11.11.2005 375 500 150 B30 INDEKS 11. november 52 nädalat 400 120 234,68 0,15% kasum 52,2 350 250 sh põhivara perioodi 300 müügita 10,8 90 erakorraline pv 225 kõrgeim müügist 40,4 200 60 237,57 325 200 madalaim 100 30 138,84 175 0 0 300 Balti 30 indeksisse 2003 2004 2005 03.10. 11.11 150 kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu 2005 enamkaubeldud Allikas: Äripäev 125 aktsiat Autor: Agnes Kato 01 03 05 07 09 11

Eesti on ostubuumi laineharjal Delli kvartalikasum kahanes erakorraliste
Jaekaubandusturg on kasva- mus välja kukub. Samas ei oska kulude tõttu 28% nud kaks aastat järjest – see on ka keegi ennustada, kui kaua kaupmeestele andnud piisavalt see “pluss 15%” edasi kestab.
Maailma suurima personaal- “Hoiame kõrget taset ning aega nii varasemate haavade Hetkel pole kasvuhoo pidurdu- arvutite tootja Delli kolmanda otsime alati parimaid võimalu- kinnikasvatamiseks kui ka tu- misest märkigi, tabad end kau- kvartali kasum kukkus erakor- si, et oma äri efektiivsust tõs- levikuvõitlusteks paksema na- banduskeskuse parklas kohta raliste kulude tõttu 28%, kirju- ta,” ütles firma tegevjuht Ke- ha tekitamiseks. otsides mõtlemast. tas uudisteagentuur AFP. vin Rollins. Käimasoleva kvar- Alates 2003. aasta sügisest Märkimisväärset puhvrit, Dell teenis 28. oktoobril lõp- tali käibeks ootab Dell 14,6– on jaekaubanduse müügimaht mis lubaks muretult tulevikku penud kvartalil kasumit 606 15 miljardit dollarit ja kasu- ainult suurenenud. Kui mul- vaadata, on konkurentsirikkas miljonit dollarit (0,25 dollarit miks 0,40–0,42 dollarit akt- lu kasvas käive võrreldes vara- valdkonnas küll raske kogu- aktsia kohta), samas kui aasta sia kohta. sema aastaga 13%, siis tänavu da, kuid mingeid ettevalmis- eest ulatus number 846 miljo- Varem odavamate arvutite tuleb see näitaja kõrgemgi. Se- tusi siiski teha annab. Kasvõi ni dollarini. tootmisele keskendunud Dell da kõike olukorras, kus inimes- valida õige nišš ja sellele kes- Defektsete äriarvutite osade on muutnud oma strateegiat tel on tagasi maksta üha suu- kenduda, teha vajalikud poe- vahetuse ja töötajate koonda- ja fokuseerib end kallite süs- remad eluasemelaenud ja läbi kontseptsiooni puudutavad in- mise tõttu oli ettevõttel kvar- teemide tootmisele. Lisaks on reisida üha kaugemad maad. vesteeringud ja näidata oma taliga 442 miljonit dollarit ettevõtte tegevjuht alandanud Käibe kasvu püsimine on ül- eeliseid, kui otsene konkurent erakorralist kulu. Seda arves- agressiivselt arvutite hindu, et latanud ka kaupmehi endid, nii maadleb näiteks personali- või tamata teenis firma kvartali- firma turuosa suurendada, see mõnigi aastaprognoos on olnud maineprobleemidega või on Vilgas tegevus ööl enne uue Tartu Kaubamaja avamist. ga kasumit 0,39 dollarit akt- aga mõjub käibele. Kui viima- pessimistlikum, kui lõpptule- hoopiski laisk. Andres Kärssin Foto: Andras Kralla sia kohta, mis ühtis Delli prog- sed kolm aastat on firma käi- noosiga, kuid jäi analüütiku- ve kasvanud 18%, siis nüüd te keskmisele ootusele penni on kasv pidurdunud 10% kan- võrra alla. Käive küündis 13,9 ti. Sel aastal juba 31% odavne- miljardi dollarini, tõustes aas- nud Delli aktsia sulgus reedel Investorid reageerisid Tallinna taga 11%. 29,40 dollari tasemel. Äripäev Kaubamaja tulemustele valuliselt sõnumid General Motors näitas tulemusi tegelikest Tallinna Kaubama- kasumit. Ilma põhivara müü- 9 kuu netokäive oli 1,9 mil- duses traditsiooniliselt tuge- parematena ja teatas reedel oma gi tuluta oli kasum aasta taga- jardit krooni. Kontserni eel- vam kui teised perioodid,” sõ-
Maailma suurim autotootja General Motors teatas, et raama- si 10,8 miljonit krooni. mise aasta võrreldava perioo- nas Puusepp. kolmanda kvartali tu- tupidamisvea tõttu tuleb tal üle vaadata kasumid alates 2001. Sellegipoolest on Kaubama- di netokäive oli 1,4 miljardit Ka Hansabank Marketsi ana- aastast, kirjutas uudisteagentuur AP. lemused, mille peale ja kasum praktiliselt samale ta- krooni, mis teeb käibe kas- lüütiku Mihkel Torimi hinnan- USA Väärtpaberijärelevalvele (SEC) esitatud kirjas märgib au- aktsia kukkus reedel semel jäänud mis aasta tagasi. vuks 36%. gul on Tallinna Kaubamajal totootja, et firma on 2001. aasta kasumi hinnanud tegelikust suu- “Kolmandas kvartalis suure- Käibe kasvu andis suurema kõige olulisem müügiperiood ligi 4 protsenti. remaks umbes 300–400 miljoni dollari jagu. Täpne number on nesid kulud seoses Tartu Kau- panuse A-Selver, mille käive olnud alati neljas kvartal. alles kindlakstegemisel. Enne 2005. aasta majandusraporti aval- Lauri Matsulevitš bamaja laienemise ning kolme sai võrreldes möödunud aasta Selle aasta jooksul plaanib damist plaanib autotootja avaldada kõik ülevaadatud majandus- [email protected] uue Selveri avamisega,” sõnas sama perioodiga juurde 41%. Kaubamaja avada veel kaks tulemused alates aastast 2001. Päevasiseselt tegi aktsia Tallinna Kaubamaja juhatu- Kasvu peamiseks allikaks oli Selverit, mõlemad Tartus. Aas- General Motors viib läbi sisemist juurdlust tarnijatelt saadud hind koguni 10protsendise su- se esimees Raul Puusepp. Kui ettevõtte hinnangul uute klien- ta lõpuks peas olema avatud krediidi osas, mida autotootja ekslikult arvestades oma sissetu- kelduse. Esimese hooga võis palju Tartu Kaubamaja avami- tide lisandumine ja keti edukas üheksa uut Selverit ning kok- leku hulka kohe aastal, millal ta raha sai, mitte aga tulevastel selleks ka põhjust olla – kvarta- se venimine maksma läks, ta laienemine sellel aastal. Kau- ku on aasta lõpuks Selvereid perioodidel. likasum kukkus aastataguselt öelda ei tahtnud. “Aga üldiselt bamajade sektoris kasvas 9 kuu üle Eesti 20. Uudise peale alandas reitinguagentuur Fitch General Motor- 51 miljonilt kroonilt 11 miljoni- võib öelda, et kliendid on Tar- käive 26%. “Jaekaubanduses on käes- si võlakohustuste reitingut. Reedel sulgus aktsia 24,48 dolla- le kroonile. Samas tuleb arves- tu Kaubamaja väga hästi vastu Seoses jõulude ja aastavahe- olev aasta olnud väga hea, ri tasemel. Äripäev tada, et möödunud aasta kol- võtnud,” lisas ta. tusega võib neljandas kvarta- prognoosime soodsa konjunk- mandas kvartalis teenis Kau- Kaubamaja käive on aastaga lis oodata juba keskmisest tu- tuuri säilimist ka vähemasti bamaja põhivara müügist üle kasvanud 38%, 506 miljonilt gevamaid tulemusi. “Võib öel- järgmisel aastal,” oli Puusepp investori kalender 40 miljoni krooni erakorralist kroonilt 700,6 miljonini. da, et aasta lõpp on kauban- optimistlik. E 14. november Lowe’s – majandustulemused Trump Entertain. – majandustulemused Intel hakkab aktsiaid massiliselt tagasi ostma DaimlerChrysler Wal-Mart – majandustulemused Warner Music – majandustulemused
Maailma suurim kiibitootja loos, kirjutas uudisteagentuur raha otsas ning on otsustanud müüs osaluse Intel teatas eile, et kulutab 25 Bloomberg. Praegust Inteli akt- selle pigem oma aktsionäride- Mitsubishi Motorsis T 15. november Home Depot – majandustulemused miljardit dollarit oma aktsiate sia hinda arvestades saaks fir- le välja jagada kui investeeri-
Maailma suurimate au- tagasiostuks. ma tagasi osta miljard aktsiat da. Kolmanda kvartali lõpus totootjate hulka kuuluv K 16. november American Express – majandustulemused Microsofti järel on tegemist oma enam kui 6 miljardi suu- oli Inteli kontol raha ja lühi- DaimlerChrysler müüs oma Applied Materials – majandustulemused suuruselt teise aktsiate tagasi- rusest aktsiakapitalist. ajalisi väärtpabereid 13,9 mld osaluse Mitsubishi Motorsis Credit Suisse First Boston – majandustule- mused ostuplaaniga Ühendriikide aja- Intel ja Microsoft istuvad dollari eest. Raivo Sormunen Goldman Sachsile. DaimlerChrysler saab Tyco International – majandustulemused müügist 500 miljonit eu- US Airways – majandustulemused rot (7,8 mld krooni) tulu, Kuhu on peidetud Kesk- ja Ida-Euroopa atraktiivseimad aktsiad? Goldman Sachsi osalus Mit- N 17. november America Online – majandustulemused Tule Trigoni Investeerimispärastlõunale, kus saad ülevaate regiooni subishis tõuseb 13,5 prot- Hewlett-Packard – majandustulemused aktsiaturgudest ja näpunäiteid investeerimiseks ning riskide hajutamiseks. sendini. Edaspidi arenda- Starbucks – majandustulemused takse Aasias tegevust Mer- Walt Disney – majandustulemused Investeerimispärastlõunate ajakava leiad internetist www.trigon.ee cedese ja Chrysleri kauba- märkide kaudu. Äripäev R 18. november Freddie Mac – majandustulemused kommentaar toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 11

Aeg börsile tulekuks jätkuvalt Tallinna börsil ruumi jätkub soodne toodangut. Tasakaalus ja kii- posiidid) 100 triljonit eurot len Mihkel Torimiga täiesti Mihkel Torim EUROOPA AKTSIATURUL USAGA re areng Eestis on ilmselt jät- (326 protsenti maailma SKPst) Onõus, et aeg raha kaasami- Hansabank Marketsi VÕRRELDES KASVURUUMI KÜLLAGA kusuutlik ka pikema aja jook- ning prognoosi kohaselt ületa- seks börsilt on väga soodne. analüütik sul ning köidab välisfondide ja takse 170 triljoni euro piir aas- aktsiaturgude kapitalisatsioon, % SKPst 130% Kuigi on spekuleeritud, et Ameerika Ühendriigid -investorite tähelepanu. taks 2010.

Tallink tuleb sel aastal börsile, 150 Tõenäoliselt pikaajalised Kuna finantsvarade mahud pean ma seda juba ebatõenäo- ansapanga lahkumisele portfelliinvesteeringud kasva- on kasvanud kiiremini kui SKP, liseks. Põhjus on selles, et ae- Hjärgnenud esmaemissioonid 63% vad ning nende oodatav toot- siis on tõusnud turgude suhte- ga aasta lõpuni on liiga vähe. on suutnud turule väheke värs- 100 Jaapan lus väheneb, mis tähendab, et line maht ja likviidsus. Erine- Börsiletuleku protsess võtab ket elu sisse puhuda ning kind- ollakse valmis maksma kõrge- vate finantsvarade liikide osas 54% aega ja seda aastat pole enam lasti ei jää need viimasteks. 50 mat hinda. esinevad regiooniti aga suured palju järele jäänud. Ma ei soo- Aktsiaturul ei saa olla ko- eurotsoon Ettevõte, mis on saavutanud erinevused. vitaks arvestada, et detsemb- hustuslikku suurust, kuid või- aktsiate noteerimiseks vajali- Ühendriikides on dominee- 0 ris hakkavad institutsionaal- maliku mahu hindamiseks ta- 1990 1995 1998 2000 2001 2002 2003 kud tegevusmahud, võiks see- rivateks erasektori võlakirjad sed välisinvestorid riske võtma. sub vaadata aktsiaturu kapita- ga tõsiselt kaaluda võimalusi, ning aktsiad. Euroopas on jäl- Allikas: Euroopa Keskpank Nagu traditsiooniliselt arvesta- lisatsiooni SKP suhtes. Sellest mida pakub ligipääs täienda- legi pankadel finantseerimi- takse juba praegu, kui suured saaks aimu, kui palju arengu- vale omakapitalile. Näiteks fi- ses suur roll. Jaapani finants- tulevad aastaboonused. Kee- ruumi börsil reaalselt võiks ol- lõpu turumahtu ja Hansabank miseks avaliku aktsiate pakku- nantseerimaks ülevõtmisi ja/ varad on regioonist küll suu- gi ei taha, et miski boonust vä- la arvestades kogu Eesti majan- Marketsi 2005. aasta majan- mise teel koos järgneva notee- või orgaanilist kasvu. rimad, kuid kasvuallikaks on hendaks. duse mahtu. duskasvu prognoosi, on suhe rimisega börsil. Kohalik prob- Lisaks kujuneb sõltumatu senini olnud valitsuse võla- Tulles tagasi kapitali kaasa- Näiteks 2004. aasta lõpus langenud koguni 22 protsen- leem on pigem see, et nii Han- hinnang ettevõtte tegevuse- koorma suurenemine. Hiina mise juurde börsi kaudu, siis oli siinne turukapitalisatsioon dini. Seega, kui lihtsustatult sapank kui ka Eesti Telekom on le turuväärtuse näol. Tekivad kasv on kiiremate seas maail- miinimumnõuded on meil ma- 50 protsenti SKPst, samas kui olukorda mõõta, siis Eesti bör- määrava tähtsusega niigi väi- kontaktid institutsionaalsete ja mas ning riiki on kogunenud dalad. Investornimekirja saab Rootsi ja Soome näitajad olid siettevõtete turumaht võiks ol- kese turu suhtes. professionaalsete investoritega. märkimisväärne osa maailma 16 mln kroonise omakapitali- 113 protsenti ja 106 protsenti. la julgelt ligi kaks ja pool kor- Hetkel on börsile tulekuks Samuti on võimalus arendada hoiustest. ga, põhinimekirja 63 mln kroo- Ilma Ericssoni ja Nokia osalu- da senisest suurem ehk kok- keskkond soodne. Hansabank välja motiveerimissüsteemid, Finantsinstrumentidest on niga. Loomulikult peaksid te- seta olid vastavad suhtarvud ku umbes 5,5 miljardit eurot Marketsi hinnangul on Eesti kus nii töötajate kui ka juhtide instituudi hinnangul kõige kii- gevusmahud olema suuremad 100 protsenti ja 71 protsenti. (86 miljardit krooni) – või isegi majanduse oodatav reaalkasv tegevus on kindlamalt seotud remini viimastel aastatel kas- meelitamaks ligi välisinvesto- Euroopa Keskpanga andmete- rohkem. Arvestades, et lahku- 8,1 protsenti tänavu ja 7,4 prot- aktsionäride huvidega. Kind- vanud ettevõtete võlakirja- reid. Kuid on olemas ka koha- le tuginedes ulatus aastal 2003 missoovidest on mõista andnud senti tuleval aastal. Oluline on lasti kasvab tuntus klientide, de turg. likud investorid, kellel on Han- Ameerika Ühendriikides vastav ka Eesti Telekom, siis tühimiku seegi, et kasvab nii eksport kui tarnijate, investorite ja meedia Aktsiaturgude globaalne sapanga müügist raha lademe- suhtarv koguni 130 protsendi- täitmiseks on ruumi enam kui ka sisetarbimine. seas. Kokkuvõttes võidavad nii maht oli 2003. aastal 27,1 tril- tes. Kui kohalikud ettevõtjad ni ning Jaapanis 63 protsendi- piisavalt. Veel suhteliselt hiljuti kahel- ettevõtted kui ka investorid. jonit eurot ehk 27 protsenti raha juurde ei vaja, siis võib see ni. Eurotsoonis oli börsiette- Turul on toimumas loomu- di, kas kiiresti tõusvate sisend- McKinsey Global Institute finantsturgude kogumahust. raha liikuda välismaiste kon- võtete turumaht 54 protsenti likud protsessid. Ühelt poolt hindadega on võimalik konku- (MGI) on koostanud põhjali- Uuringus on jõutud järelduse- kurentide aktsiatesse-kätesse, SKPst. Eestis võis küll möödu- on mastaapsem konsolideeru- rentsieeliseid säilitada. Siiski ku ülevaate maailma finants- le, et lisaks väärtpaberiturgu- kes Eesti turul tegutsevad. Ja nud aasta lõpu suhtarv olla li- misprotsess viimas turult vä- on näha, et liitumisjärgselt on turgudest. Instituudi hinnan- de mahu kasvule on tõusmas konkurendid saavad kõrgema- gilähedane eurotsooni keskmi- hemusosalusi, mille noteerimi- Eesti majandus ning tööstus gul oli aastal 2003 kogu maa- kapitali riikidevaheline liiku- te aktsiahindade näol vahetus- sega, kuid siis oli veel sisse ar- ne pole põhiaktsionäri silmis Euroopa Liidust võitnud ning ilma finantsvarade maht (akt- mine ning globaalne finants- raha ka siinsete ettevõtete üle- vestatud Hansapank. Arvesta- enam otstarbekas. Teisalt on leidnud uusi võimalusi toota ja siad, ettevõtete võlakirjad, va- turg areneb ja integreerub jät- võtmisteks. Romet Kreek des käesoleva aasta oktoobri näha huvi kasvu kapitali kaasa- müüa suurema lisaväärtusega litsuse võlakirjad, pangade- kuvalt kiiresti. investeerimine Eestisse 12 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

EESTI 11.11. MERKO 11.11. aktiivseim aktsia LANGENUD KALEVI AKTSIA TEGI JÄRSU HÜPPE TELEKOM 119,07 EHITUS 300,41 aktsia hind kroonides 0,00% -0,10% krooni krooni Tallinna Vesi ...... 14,14 mln krooni 135 350 25

130 15,96 300 indeksid 20 11.11.2005 125 15 120 250 OMX Tallinn ...... 676,97 ...... -0,27% ÄP tööstusindeks ...... 248,21 ...... 0,02% 115 200 10 Pensioniindeks ...... 132,85 ...... 0,01% 110 5 150 EPI 100 ...... 113,40 ...... -0,08% 105 EPI 75 ...... 125,21 ...... -0,05% 0 100 100 06. 07. 08. 09. 10. 11. 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08 10 EPI 50 ...... 139,01 ...... 0,01% Allikas: Äripäev

Investeerimisfondid fond kuupäev ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte kr aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kalevi aktsia muutus

II PENSIONISAMBA FONDID ERGO Tuleviku Pensionifond ...... 11.11 ...... 14,020 ...... 14,580 ...... 14,160 .....4,96 ...... 12,03 ...... 15,12 ...... 11,59 ...... - ...... 114 611 281 .....AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond ...... 11.11 ...... 11,330 ...... 11,780 ...... 11,440 .....1,99 ...... 3,25 ...... 4,28 ...... 4,24 ...... - ...... 34 659 462 .....AS ERGO Varahaldus üllatuslikult aktiivseks Hansa Pensionifond K1 ...... 10.11 ...... 11,300 ...... 11,580 ...... 11,410 .....1,81 ...... 1,51 ...... 2,42 ...... 4,08 ...... - ...... 169 667 115 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K2 ...... 10.11 ...... 12,590 ...... 12,910 ...... 12,720 .....2,99 ...... 7,80 ...... 9,94 ...... 8,21 ...... - ...... 787 074 054 .....AS Hansa Investeerimisfondid alevi aktsia hind tõusis ree- Hansa Pensionifond K3 ...... 10.11 ...... 14,290 ...... 14,650 ...... 14,430 .....5,12 ...... 14,52 ...... 18,09 ...... 13,04 ...... - ...... 1 267 098 564 .....AS Hansa Investeerimisfondid Kdel 42 tehingus 13,33 prot- Romet Kreek LHV Aktsiapensionifond ...... 11.11 ...... 13,900 ...... 14,180 ...... 14,040 .....6,43 ...... 17,49 ...... 19,19 ...... 12,43 ...... - ...... 105 019 266 .....LHV-Seesam Varahaldus analüütik LHV Intressipensionifond ...... 11.11 ...... 11,740 ...... 11,980 ...... 11,860 .....2,14 ...... 3,85 ...... 4,59 ...... 5,64 ...... - ...... 16 357 975 .....LHV-Seesam Varahaldus senti, 1,02 eurole ehk 15,96 Sampo Pension 25 ...... 11.11 ...... 12,040 ...... 12,280 ...... 12,160 .....3,06 ...... 6,29 ...... 7,04 ...... 6,52 ...... - ...... 59 580 841 .....Sampo Baltic Asset Management kroonile. Aktsia päevakäive Sampo Pension 50 ...... 11.11 ...... 13,360 ...... 13,620 ...... 13,490 .....5,35 ...... 9,67 ...... 10,94 ...... 10,54 ...... - ...... 514 734 299 .....Sampo Baltic Asset Management ulatus 5,3 mln kroonini. Sampo Pension Intress ...... 11.11 ...... 10,800 ...... 11,020 ...... 10,910 .....1,22 ...... 1,39 ...... 1,87 ...... 2,71 ...... - ...... 16 742 132 .....Sampo Baltic Asset Management Seesami Kasvu Pensionifond ...... 11.11 ...... 11,720 ...... 12,080 ...... 11,840 ..... 5,55 ...... 10,04 ...... 14,17 ...... 4,32 ...... - ...... 25 286 312 .....LHV-Seesam Varahaldus Miks aktsia nii aktiivseks Seesami Optimaalne Pensionifond ...... 11.11 ...... 11,210 ...... 11,550 ...... 11,320 .....2,98 ...... 5,89 ...... 8,57 ...... 3,33 ...... - ...... 24 736 827 .....LHV-Seesam Varahaldus muutus, on raske öelda. Loo- Seesami Võlakirjade Pensionifond ...... 11.11 ...... 11,120 ...... 11,340 ...... 11,230 .....1,51 ...... 2,94 ...... 4,53 ...... 3,74 ...... - ...... 11 476 927 .....LHV-Seesam Varahaldus Ühispanga Pensionifond Konservatiivne ....10.11 ...... 11,190 ...... 11,470 ...... 11,300 .....2,28 ...... 1,53 ...... 3,36 ...... 3,68 ...... - ...... 208 089 017 .....SEB Ühispanga Fondid detavasti pole ettevõtte uudi- sele piirid. Sel juhul kaoks ära Ühispanga Pensionifond Progressiivne .....10.11 ...... 13,920 ...... 14,270 ...... 14,060 .....7,25 ...... 13,68 ...... 16,18 ...... 11,54 ...... - ...... 913 907 110 .....SEB Ühispanga Fondid sed lekkinud, kuigi tekib kaht- motivatsioon aktsiat osta, kuni III PENSIONISAMBA FONDID lus. Aga võib-olla toimus mas- on näha juba suuremaid kasu- Hansa Pensionifond V1 ...... 10.11 ...... 17,320 ...... 17,750 ...... 17,490 .....3,45 ...... 10,28 ...... 13,20 ...... 12,42 ...... 9,50 ...... 78 016 433 .....AS Hansa Investeerimisfondid siline põhjaõngitsemine. minumbreid. Kiire kasvu spe- Hansa Pensionifond V2 ...... 10.11 ...... 13,630 ...... 13,980 ...... 13,770 ...... - ...... 19,22 ...... 23,94 ...... - ...... - ...... 59 515 476 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond V3 ...... 10.11 ...... 16,420 ...... 16,840 ...... 16,590 ...... - ...... 31,98 ...... 39,76 ...... - ...... - ...... 82 873 087 .....AS Hansa Investeerimisfondid Tallinna Kaubamaja (TKM) kulatsioon on turul juba toi- LHV Täiendav Pensionifond ...... 11.11 ...... 14,360 ...... 14,660 ...... 14,510 .....9,46 ...... 29,21 ...... 30,49 ...... 16,40 ...... - ...... 12 895 180 .....LHV-Seesam Varahaldus aktsia muutus kalliks, sest munud. Madala likviidsusega Sampo Pensionifond ...... 11.11 ...... 15,110 ...... 15,410 ...... 15,260 .....5,49 ...... 11,79 ...... 13,29 ...... 12,37 ...... - ...... 22 093 207 .....Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Tasakaalukas Pensionifond 10.11 ...... 15,643 ...... 15,959 ...... 15,801 ..... 5,83 ...... 11,13 ...... 13,19 ...... 12,10 ...... - ...... 76 429 065 .....SEB Ühispanga Fondid III kvartali puhaskasum kuk- aktsia hind on tõusnud aasta- SEB Ühispanga Aktiivne Pensionifond ...... 10.11 ...... 12,667 ...... 12,923 ...... 12,795 .....0,00 ...... 27,80 ...... - ...... - ...... - ...... 18 645 661 .....SEB Ühispanga Fondid kus 78,5%, 11 mln kroonile. ga 233 protsenti ja kui peaks

AVATUD INVESTEERIMISFONDID Põhjuseks on eelmise aasta era- minema suuremaks müügiks, Hansa Balti Kasvufond ...... 10.11 ...... 392,530 ....402,440 ...... 396,496 .....6,87 ...... 15,90 ...... 21,99 ...... 23,99 ...... 16,83 ...... 480 258 863 .....AS Hansa Investeerimisfondid korraline kasum põhivara müü- võib oodata ees korralik kuk- Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond ...... 10.11 ...... 166,150 ....170,350 ...... 167,828 ...13,34 ...... 36,43 ...... 56,83 ...... - ...... - ...... 1 616 564 708 .....AS Hansa Investeerimisfondid gist, milleta oleks kasum kas- kumine. Hansa Venemaa Aktsiafond ...... 10.11 ...... 1302,530 ..1335,420 .....1315,688 ...27,39 ...... 78,78 ...... 63,28 ...... 46,65 ...... 34,72 ...... 490 849 339 .....AS Hansa Investeerimisfondid Mandatum Baltic ...... 11.11 ...... 6,238 ...... 6,429 ...... 6,365 ...11,62 ...... 35,64 ...... 47,54 ...... 56,70 ...... - ...... 995 929 842 .....Sampo Rahastoyhtiö vanud kaks protsenti. Merko Ehitus näitas väga tu- Mandatum Russia G ...... 11.11 ...... 28,328 ...... 28,900 ...... 28,614 ...... - ...... 85,57 ...... 68,58 ...... - ...... - ...... 2 307 333 974 .....Sampo Rahastoyhtiö Väiksema joonealuse kasu- gevat III kvartali käibe- ja ka- Nordea Euroland* ...... 10.11 ...... 2,414 ...... 2,463 ...... 2,438 .....9,26 ...... 15,41 ...... 19,77 ...... 12,60 ...... - ...... 217 700 000 .....Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* ...... 10.11 ...... 0,261 ...... 0,267 ...... 0,264 .....4,32 ...... 8,59 ...... 9,40 ...... 6,00 ...... -1,50 ...... 487 400 000 .....Nordea Rahastoyhtiö mi tõttu tõusis TKMi P/E suht- sumikasvu. Merko puhaskasum Nordea Euro Obligaatio* ...... 10.11 ...... 0,282 ...... 0,285 ...... 0,283 .....2,78 ...... 2,92 ...... 4,40 ...... 4,90 ...... 5,90 ...... 432 400 000 .....Nordea Rahastoyhtiö arv 20,5-lt 30-le. Arvestades kasvas 97%, 154,4 mln kroo- Sampo Compass 25 G ...... 11.11 ...... 17,985 ...... 18,166 ...... 18,076 ...... - ...... 7,73 ...... 8,76 ...... 7,07 ...... - ...... 7 936 951 583 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo Compass 50 G ...... 11.11 ...... 17,845 ...... 18,206 ...... 18,026 ...... - ...... 12,23 ...... 13,54 ...... 9,21 ...... - ...... 1 536 290 101 .....Sampo Rahastoyhtiö seda näitajat, sai Kaubamajast nini ja käive kasvas 40%, 1,02 Sampo Compass 75 G ...... 11.11 ...... 17,275 ...... 17,624 ...... 17,450 ...... - ...... 17,10 ...... 18,49 ...... 11,26 ...... - ...... 1 143 063 646 .....Sampo Rahastoyhtiö üleöö börsi üks kallimalt hin- mld kroonini. Merko Ehituse Sampo Compass Liquidity G ...... 11.11 ...... 19,748 ...... 19,847 ...... 19,847 ...... - ...... 2,05 ...... 2,75 ...... 3,44 ...... - ...... 2 257 724 739 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo Compass Equity G ...... 11.11 ...... 10,590 ...... 10,804 ...... 10,697 ...... - ...... 21,93 ...... 23,60 ...... 14,48 ...... - ...... 1 538 380 878 .....Sampo Rahastoyhtiö natumaid aktsiaid. Ettevõtte aktsia muutus odavaks. Sampo 2010 G ...... 11.11 ...... 19,128 ...... 19,515 ...... 19,321 ...... - ...... 11,94 ...... 13,31 ...... 9,26 ...... - ...... 531 191 884 .....Sampo Rahastoyhtiö käive suurenes 38%, 700,6 mln “Vaatamata heale nõudlu- Sampo 2020 G ...... 11.11 ...... 17,432 ...... 17,784 ...... 17,608 ...... - ...... 21,54 ...... 22,96 ...... 12,24 ...... - ...... 643 574 433 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo 2030 G ...... 11.11 ...... 15,526 ...... 15,839 ...... 15,682 ...... - ...... 24,69 ...... 26,27 ...... 12,72 ...... - ...... 386 770 934 .....Sampo Rahastoyhtiö kroonini. sele ja stabiilsele majandus- Sampo 2040 G ...... 11.11 ...... 19,638 ...... 20,035 ...... 19,837 ...... - ...... 26,18 ...... - ...... - ...... - ...... 41 594 233 .....Sampo Rahastoyhtiö Kaubamaja laieneb agres- keskkonnale, võib hetkel töö- Sampo Uus Euroopa Fond ...... 11.11 ...... 23,660 ...... 24,140 ...... 23,900 ...14,12 ...... 25,33 ...... 32,34 ...... 44,31 ...... 26,01 ...... 281 385 846 .....Sampo Baltic Asset Management siivselt. See tähendab, et ku- jõu- ja ehitusmaterjaliturul va- Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond ...... 11.11 ...... 219,070 ....226,860 ...... 222,410 ...13,39 ...... 26,99 ...... 36,09 ...... 31,59 ...... - ...... 1 636 292 752 .....Trigon Funds Trigon Teise Laine Fond ...... 11.11 ...... 153,660 ....159,120 ...... 156,000 ...... - ...... 26,36 ...... 37,29 ...... - ...... - ...... 1 173 866 070 .....Trigon Funds lud tuleb teha kohe, kuid ostu- litsev alapakkumine ning sel- Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fond .11.11 ...... 101,180 ....104,770 ...... 102,720 ...... 625 034 908 .....Trigon Funds templid nõuavad aega, et kor- lega kaasnev kiire hinnatõus SEB Kasvufond ...... 10.11 ...... 5,946 ...... 6,066 ...... 6,006 ...18,57 ...... 40,88 ...... 44,62 ...... 35,35 ...... 28,54 ...... 550 004 057 .....SEB Ühispanga Fondid SEB Ühispanga Fondifond ...... 10.11 ...... 11,104 ...... 11,329 ...... 11,217 ...... 12,17 ...... 48 595 486 .....SEB Ühispanga Fondid ralikult tööle hakata ja ära ta- oluliselt pidurdada ehitusturu SEB Geneerilise Farmaatsia Fond ...... 10.11 ...... 10,164 ...... 10,267 ...... 10,267 ...... 0,03 ...... 40 507 738 .....SEB Ühispanga Fondid suda. Suurimat ohtu aktsiale arengut lähitulevikus,” kirjutas VÕLAKIRJAFONDID kujutaks see, kui ettevõte tea- Merko Ehitus börsiteates. Ka- Trigon Areneva Euroopa Võlakirjafond ...... 11.11 ...... 1223,140 ..1241,770 .....1241,770 .....1,06 ...... 1,63 ...... 1,74 ...... 2,32 ...... - ...... 9 059 639 .....Trigon Funds taks kiire laienemise ajajär- sumihoiatus rikub aktsia tõu- SEB Ühispanga Võlakirjafond ...... 10.11 ...... 12,771 ...... 12,771 ...... 12,771 .....1,28 ...... 2,20 ...... 3,11 ...... 4,74 ...... 4,81 ...... 406 634 416 .....SEB Ühispanga Fondid Hansa Ida-Euroopa Võlakirjafond* ...... 10.11 ...... 9,770 ...... 9,820 ...... 9,770 ...... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... 12 162 461 .....AS Hansa Investeerimisfondid gu lõppemisest. See võib ühel supotentsiaali. Merko Ehituse hetkel saabuda, sest finantsid aktsiale näen nii tugevaid ostu-

kuupäev ost müük NAV tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte ja tasuvus panevad laienemi- kui ka müügiargumente.

RAHATURUFONDID kr 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Tallinna börs 11.11. Hansa Intressifond ...... 10.11 ...... 140,490 ....140,490 ...... 140,490 ...... - ...... -1,78 ...... 0,31 ...... 1,90 ...... 1 106 716 402 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Rahaturufond ...... 10.11 ...... - ...... - ...... 1000,000 .....1,41 ...... 1,66 ...... 1,70 ...... 1,70 ...... 1 285 481 764 .....AS Hansa Investeerimisfondid käive 29,28 mln kr Hansa USD Rahaturufond** ...... 10.11 ...... - ...... - ...... 10,000 .....2,30 ...... 3,01 ...... 2,91 ...... 2,23 ...... 118 902 .....AS Hansa Investeerimisfondid sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. Sampo Likviidsusfond ...... 11.11 ...... - ...... - ...... 1200,560 .....1,52 ...... 1,69 ...... 1,93 ...... 1,92 ...... 275 525 742 .....Sampo Baltic Asset Management hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta SEB Ühispanga Likviidsusfond ...... 10.11 ...... - ...... - ...... 100,000 .....2,03 ...... 1,96 ...... 2,08 ...... 1,83 ...... 1 967 174 533 .....SEB Ühispanga Fondid PÕHINIMEKIRI Baltika ...... 165,07 ...1,74 ...... 164,13 ...... 165,07 ....64 ...... 4 362 589 ...16,7 ...... 0,75 * noteeringud ja fondide mahud eurodes; Maaklerifirmad Eesti Telekom ...... 119,07 ...0,00 ...... 119,07 ...... 119,54 ...... 7 ...... 3 279 175 ...14,8 ...... 8,00 ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; Harju Elekter ...... 64,46 ..-2,37 ...... 64,15 ...... 64,46 ....14 ...... 394 710 .....8,2 ...... 1,47 riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0941, faks 661 6038 Merko Ehitus ...... 300,41 ..-0,10 ...... 298,85 ...... 300,41 ....21 ...... 762 203 ...12,9 ...... 3,25 Hansapank Liivalaia 8, Tallinn Norma ...... 102,02 ..-1,06 ...... 102,02 ...... 102,95 ...... 3 ...... 54 813 ...14,5 ...... 5,00 tel 613 1659, faks 613 1545 Starman ...... 59,46 ...0,00 ...... 59,46 ...... 59,77 ...... 9 ...... 121 714 ...44,4 ...... - LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, faks 680 0410 Tln Kaubamaja ...... 339,37 ..-3,86 ...... 318,72 ...... 339,37 ....17 ...... 743 546 ...30,0 ...... - Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn Tallinna Vesi ...... 216,71 ...0,73 ...... 216,55 ...... 216,71 ....30 ....14 144 888 ...24,4 ...... 5,60 Seminar tel 630 2104 I-NIMEKIRI SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel 665 6622, faks 665 6802 Kalev ...... 15,96 .13,33 ...... 15,65 ...... 15,80 ....42 ...... 5 258 949 ...... - ...... - SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn Klementi ...... 32,86 ...2,94 ...... 31,61 ...... 32,70 ...... 5 ...... 59 466 ...... - ...... - “Kuidas hoida kokku tel 680 2500, faks 680 2501 Rakvere LK ...... 38,65 ...0,00 ...... 38,33 ...... 39,74 ...... 0 ...... 0 ...12,8 ...... - Suprema Tartu mnt 2, Tallinn Saku Õlletehas ...... 136,44 ..-3,00 ...... 136,44 ...... 140,66 ...... 3 ...... 25 264 ...20,5 ...... 7,00 tel 640 5784, faks 640 5701 Tln Farmaatsiatehas .62,59 ...0,00 ...... 54,76 ...... 62,59 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Fondivalitsejad Viisnurk ...... 39,43 ..-5,97 ...... 39,43 ...... 40,99 ...... 3 ...... 73 007 ...... - ...... - erisoodustusmaksu VÕLAKIRJADE NIMEKIRI ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, Baltika ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 667 9200, faks 667 9201 Fenniger ...... 134 560 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, Eesti Post ...... 10 432 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - kulusid?” faks 626 0636, e-post: [email protected] Sampo Pank ...... 15 800 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - LHV-Seesam Varahaldus AS Sportland ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, faks 680 0402, Ilmarise KVP ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - 1. detsembril Tallinnas e-post: [email protected], koduleht: www.lhv.ee SBM Pank ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... Nordea Rahastoyhtiö Tallinna Sadam ..10 204 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - hotellis Radisson SAS. Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 Sampo Baltic Asset Management VABATURG Narva mnt 11, Tallinn, EVP ...... 0,939 .0,00 ...... 0,939 ...... 0,939 ....0 ...... 0 ...... - ...... - Soodushind kuni 20. novembrini 2240 krooni (km-ga 2643 kr). tel 630 2295, faks 630 2275 Hind alates 21. novembrist 2800 krooni (km-ga 3304 kr). e-post [email protected], P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise koduleht: www.sampo.ee raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Mitme osaleja korraga registreerumisel ühest maksjaettevõttest lisasoodustus -10%. Trigon Funds Pärnu mnt 15, dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) Lisainfo telefonil 667 0233 (Merle Kumari) Tallinn 10 141, tel 667 9208 faks 667 9221, e-post:[email protected], Aktsiate ostu-müüginoteeringud koduleht: www.trigon.ee SEB Ühispanga Fondid aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 6565 faks 665 7122, e-post [email protected], EVP ...... EEK ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank koduleht: www.seb.ee kursid on päeva jooksul korrigeeritavad investeerimine välismaale toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 13

Maailma väärtpaberiturud indeksid KOSPI 11. nov indeks viimane muutus 52. nädala Korea indeks punkti 1256,12 eelmisest, % Dow Jones ...... 10686,04 ...... 0,43 kõrgeim madalam 1,76% Ameerika 1300 Nasdaq ...... 2202,47 ...... 0,26 Standard & Poors 500 ...... 1234,72 ...... 0,31 ...... 1245,86 ...... 1136,15 rekordtasemel Euroopa Helsingi ...... 7760,59 ...... 1,05 Oslo ...... 342,40 ...... -1,05 ...... 375,80 ...... 230,12 1200 orea aktsiaindeks on juba mõni aeg tagasi Kopenhaagen ...... 362,99 ...... -0,19 ...... 378,50 ...... 277,30 ületanud eelmise tipu, mis pärineb aastast Stockholm ...... 914,10 ...... 1,49 Madrid ...... 1132,32 ...... 0,64 ...... 1176,86 ...... 893,38 K Milano ...... 33740,00 ...... 1,16 ...... 34995,00 .... 29399,00 1100 1994. Reedel sulgus Lõuna-Korea aktsiaindeks Amsterdam ...... 410,82 ...... 1,11 ...... 411,06 ...... 335,28 London ...... 5465,10 ...... 0,77 Kesk- ja Ida-Euroopa Kospi rekordkõrguses 1256,12 punktil, mis tä- Varssavi WIG ...... 33012,91 ...... -0,04 ...... 34359,98 ....24635,96 1000 hendas 1,8protsendist tõusu. Frankfurt ...... 5090,75 ...... 1,50 Praha PX50 ...... 1397,00 ...... -0,96 ...... 1481,70 ...... 945,50 Moskva RTS-Interfax ...... 969,58 ...... -0,27 ...... 1052,73 ...... 543,78 Tõusu veduriteks olid eksportööride aktsiad, Pariis ...... 4536,49 ...... 1,27 Riia ...... 630,68 ...... 0,42 ...... 631,24 ...... 370,95 900 oodatust kõrgem USA tarbijausaldus ning naf- Vilnius ...... 445,25 ...... -0,16 ...... - ...... - ta hinna langus. “USA majandus paistab tugev Tokyo ...... 14155,06 ...... 0,53 Balti indeks BALTIX ...... 595,04 ...... 0,04 ...... 595,04 ...... 390,07 Aasia 800 ja tarbijausaldus aitab meie eksportööre,” ütles 12 02 04 06 08 10 indeksid päevalõpu seisuga, allikas Bloomberg Hongkong Hang Seng ...... 14740,60 ...... 0,73 ...... 15508,57 ....13320,53 Cj Asset Managementi fondijuht Lee Kun Hak

indeksid kella 18.00 seisuga, allikas Bloomberg Bloombergile. “Aasta lõpuks võib Kospi jõu- da 1300 punktile.” Sel aastal on Lõuna-Korea USA börsid 11.11. Helsingi börs 11.11. Londoni börs 11.11. aktsiaindeks tõusnud 40 protsenti võrrelduna aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Morgan Stanley Capital Internationali Aasia in- hind % min max hind % min max hind % min max deksi 11-protsendise tõusuga. Comptel ...... 1,56 .... 0,00 ...... 1,47 ...... 2,32 .. 16,6 Barclays ...... 595,50 .... 1,62 ...... 513,00 ... 619,00 .. 11,1 Advanced Micro Device ...... 24,76 ...-0,24 ...... 14,08 .....26,07 107,7 Kes need Lõuna-Korea eksportöörid siis on? Elisa Comm...... 15,06 ...-1,57 ...... 10,56 .....15,41 ..11,6 British Airways ...... 320,00 ....1,19 ...... 215,00 ...322,25 ..11,0 AIG ...... 67,24 ....0,07 ...... 49,91 ..... 73,46 ..17,1 Elcoteq SE ...... 18,80 ....1,46 ...... 14,50 .....18,93 ..14,4 BP ...... 618,50 .... 0,73 ...... 497,00 ... 686,00 .. 10,5 Üllatusi ei tohiks tulla. Lõuna-Korea suurim eks- Alcoa ...... 26,68 .... 1,52 ...... 22,28 ..... 34,99 .. 16,9 Elektrobit Group ...... 2,44 ...-0,41 ...... 2,32 ...... 3,15 ..13,6 BT ...... 209,00 .... 0,48 ...... 192,25 ... 236,25 .... 9,7 Altria Group ...... 74,85 ....0,46 ...... 53,97 .....75,60 ..14,9 portöör Samsung Electronics annab umbes küm- Finnair ...... 10,72 ...-1,65 ...... 5,06 ..... 11,35 .. 14,1 HSBC Holdings ...... 926,50 ....1,31 ...... 821,50 ...953,50 ..13,5 Amazon.com ...... 42,68 .... 1,19 ...... 30,60 ..... 47,00 .. 58,5 Fortum ...... 14,98 .... 0,40 ...... 9,36 ..... 16,90 .. 14,3 Lloyds TSB ...... 470,25 ....1,51 ...... 413,25 ...513,50 ..10,4 me protsenti riigi ekspordist. Ettevõtte aktsia Apple Computer ...... 61,54 ....0,59 ...... 27,11 .....62,32 ..42,2 F-Secure ...... 1,89 ... -1,56 ...... 1,55 ...... 1,99 .. 21,2 Marks & Spencer ...... 442,25 ....0,34 ...... 318,00 ...450,00 ..18,4 AT&T ...... 19,88 .... 0,20 ...... 17,59 ..... 20,30 .. 10,5 hind tõusis reedel 2,2 protsenti, 618 000 wonile Kemira ...... 12,02 .... 0,59 ...... 9,86 ..... 12,24 .. 75,6 mm02 ...... 195,50 .... 0,00 ...... 104,75 ... 209,50 .. 55,9 Bristol Myers Squibb ...... 22,09 ....1,56 ...... 20,70 .....26,60 ..14,6 (7858 kroonile). Hyundai Securitise analüüti- Metso ...... 22,15 ... -0,14 ...... 11,31 ..... 22,47 .. 16,2 Reuters ...... 384,50 .... 2,47 ...... 346,00 ... 431,25 .. 26,0 Caterpillar ...... 54,87 .... 0,33 ...... 41,31 ..... 59,88 .. 15,2 Neste Oil ...... 23,18 ... -1,78 ...... 15,22 ..... 32,19 .. 10,4 Royal Bank of Scotland ... 1667,00 ....2,02 ...... 1515,00 .1845,00 ..11,3 kud tõstsid seoses tõenäolise suure tellimusega ChevronTexaco ...... 56,63 .... 0,71 ...... 49,81 ..... 65,98 .... 9,1 Nordea ...... 8,58 .... 2,75 ...... 6,99 ...... 8,61 ...... - Royal Dutch Shell ...... 1804,00 ... -0,33 ...... 1990,72 . 1483,47 ...... - Cisco Systems ...... 17,47 ....1,87 ...... 16,83 .....20,35 ..18,4 Jaapanist Samsung Electronicsi aktsia kuuekuu- Nokia ...... 14,70 .... 1,87 ...... 10,62 ..... 15,03 .. 18,4 Unilever ...... 570,00 .... 1,33 ...... 476,50 ... 605,50 .. 23,0 Citigroup ...... 48,00 ....0,57 ...... 42,91 .....49,99 ..12,1 Outokumpu ...... 10,63 .... 0,95 ...... 9,63 ..... 14,72 .... 7,1 Vodafone ...... 146,00 ... -1,35 ...... 132,75 ... 156,50 ...... - lise hinnasihi 750–800 tuhande wonini. Coca-Cola ...... 42,76 .... 0,56 ...... 39,21 ..... 45,26 .. 19,6 Perlos ...... 8,27 ...-0,24 ...... 5,90 ..... 13,14 .. 28,5 DaimlerChrysler ...... 50,17 .... 1,15 ...... 38,77 ..... 55,15 ...... - sulgemishinnad, GBp, allikas Bloomberg Riigi suurima autotootja Hyundai Motori akt- Pohjola Yhtyma ...... 13,40 ....0,15 ...... 7,99 .....13,46 ..11,8 Dell ...... 29,40 .... 0,65 ...... 28,62 ..... 42,57 .. 19,5 PKC Group ...... 10,94 ...-1,00 ...... 9,21 .....12,25 ..11,0 sia hind tõusis 1,8 protsenti, 84 000 wonile. USA Du Pont ...... 42,50 ....0,57 ...... 37,60 .....54,90 ..17,4 Sampo ...... 13,50 .... 0,37 ...... 9,35 ..... 13,69 .... 8,4 Frankfurdi börs 11.11. Eastman Kodak ...... 22,33 ....0,77 ...... 20,77 .....35,19 ..16,1 on Hyundai suurim eksporditurg, mis moodus- Stockmann ...... 31,20 ... -0,64 ...... 20,54 ..... 35,82 .. 26,0 eBay ...... 43,89 .... 1,34 ...... 30,78 ..... 59,21 .. 55,9 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Stonesoft ...... 0,50 .... 0,00 ...... 0,46 ...... 0,69 ...... - tas mullu 39 protsenti ettevõtte välismaale müü- Exxon Mobil ...... 56,52 .... 0,12 ...... 48,59 ..... 65,96 .. 11,3 hind % min max Stora Enso ...... 11,01 ....1,57 ...... 10,05 .....12,17 ..34,1 gist. USA on Lõuna-Koreale väga oluline eks- Tietoenator ...... 27,37 ... -0,51 ...... 22,30 ..... 28,99 .. 20,4 Adidas-Salomon ...... 149 ...... 0,38 ...... 111,13 ...164,00 ..15,5 FedEx ...... 96,00 .... 0,41 ...... 76,81 ... 101,87 .. 19,4 UPM Kymmene ...... 16,30 ....1,31 ...... 15,05 .....18,15 ..10,9 Allianz ...... 119,50 ... -0,88 ...... 89,18 ... 120,87 .. 12,2 portturg, kuid enam mitte kõige olulisem. Lõu- Flextronics ...... 10,08 .... 1,72 ...... 8,97 ..... 15,01 .. 14,4 BASF ...... 60,93 .... 2,40 ...... 49,54 ..... 64,60 .. 11,4 Ford Motor ...... 7,97 ....1,92 ...... 7,76 .....15,00 ...... - na-Korea suurimaks eksportturuks on naaber- sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg Bayer ...... 31,87 .... 3,17 ...... 22,05 ..... 31,88 ...... - General Elecric ...... 34,65 ....0,43 ...... 32,67 .....37,75 ..19,5 riigi Hiina turg. Lisaks ekspordile kasvab turg BMW ...... 36,85 .... 2,48 ...... 31,52 ..... 40,09 .. 11,4 General Motors ...... 24,48 ....4,13 ...... 22,74 .....40,82 ...... - Stockholmi börs 11.11. Commerzbank ...... 22,67 ....2,58 ...... 14,84 ..... 23,06 ..14,5 sisetarbimise toel, mida toetab riigi keskpan- Google ...... 390,40 ...-0,18 ...... 161,31 ...397,47 .. 81,67 DaimlerChrysler ...... 42,65 .... 1,64 ...... 29,78 ..... 45,92 .. 18,8 Hewlett-Packard ...... 28,52 .... 0,88 ...... 18,89 ..... 29,51 .. 18,9 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e ga rahapoliitika ja majanduskasv. Lõuna-Korea Deutsche Bank ...... 81,79 ....1,98 ...... 60,90 .....81,84 ..11,8 Home Depot ...... 41,91 ....0,41 ...... 34,56 .....44,30 ..16,8 hind % min max Deutsche Lufthansa ...... 11,54 ....0,79 ...... 9,65 .....11,92 ...... - keskpank on hoidnud sel aastal intressimäära IBM ...... 84,55 .... 0,67 ...... 71,85 ..... 99,10 .. 17,2 ABB ...... 66,75 .... 1,14 ...... 35,40 ..... 67,50 ...... - Deutsche Post ...... 19,00 ....0,53 ...... 15,50 .....21,23 ..10,4 Intel ...... 25,13 ... -0,44 ...... 21,89 ..... 28,84 .. 18,9 rekordmadala lähedasena. Kunagine tiigerma- Autoliv ...... 351,50 .... 1,30 ...... 305,00 ... 372,50 ...... - Deutsche Telekom ...... 14,65 ....0,41 ...... 14,37 .....16,89 ..10,7 International Paper ...... 29,83 ....0,95 ...... 26,97 .....42,59 ..20,3 Assa Abloy ...... 116,50 ....1,75 ...... 89,25 ...117,00 ..18,5 E.ON ...... 77,17 .... 1,96 ...... 63,05 ..... 80,95 .. 14,2 jandus kasvab Eestist aeglasemalt. Romet Kreek JP Morgan Chase ...... 38,26 ...-0,16 ...... 32,92 .....39,69 ..13,4 AstraZeneca ...... 366,50 .... 0,83 ...... 237,00 ... 379,50 ...... - Infineon ...... 8,44 ....2,06 ...... 6,40 ...... 9,20 ...... - JDS Uniphase ...... 2,29 ....2,23 ...... 1,32 ...... 3,27 ...... - Electrolux ...... 192,00 .... 2,67 ...... 138,00 ... 192,00 ..19,1 Metro ...... 37,20 .... 1,42 ...... 35,94 ..... 44,36 .. 14,1 Johnson & Johnson ...... 60,92 ...-0,80 ...... 59,60 .....69,99 ..17,7 Vilniuse börs 11.11. Ericsson ...... 26,70 .... 0,38 ...... 19,40 ..... 29,00 .. 19,4 Münich Re ...... 106,65 ....2,65 ...... 80,61 ...106,82 ..14,9 Juniper Networks ...... 23,99 ...-1,88 ...... 19,65 .....30,25 ..35,3 FöreiningsSparbanken ...... 207,00 .... 2,73 ...... 155,00 ... 207,00 .... 9,4 Siemens ...... 63,30 .... 1,56 ...... 55,75 ..... 66,35 .. 19,4 Lucent Technologies ...... 2,78 ....0,36 ...... 2,35 ...... 4,16 ..13,0 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Hennes & Mauritz ...... 252,00 ... -0,40 ...... 208,00 ... 285,50 .. 23,8 McDonalds ...... 33,80 .... 1,72 ...... 27,36 ..... 35,03 .. 17,2 sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg hind % min max Holmen ...... 247,00 .... 2,28 ...... 188,50 ... 250,00 .. 19,1 Merck ...... 30,03 ....0,00 ...... 25,50 .....35,36 ..11,4 Investor ...... 122,00 .... 1,24 ...... 82,25 ... 124,00 .... 2,9 Merrill Lynch ...... 66,91 ....0,30 ...... 52,00 .....66,96 ..13,5 Ekranas ...... 1,70 .... 1,80 ...... 1,40 ...... 7,55 .. 20,7 Sandvik ...... 382,50 ....2,27 ...... 266,00 ...396,00 ..17,2 Grigiskes ...... 3,80 .... 0,00 ...... 3,00 ...... 3,95 ...... - Skandia ...... 42,00 .... 1,20 ...... 26,90 ..... 45,00 ...... - Microsoft ...... 27,28 ....0,70 ...... 23,82 .....27,94 ..20,8 Invalda ...... 13,10 ... -0,15 ...... 4,94 ..... 14,19 ...... - Skanska ...... 120,00 .... 2,13 ...... 76,50 ... 123,00 .. 17,3 Tokyo börs 11.11. 3M ...... 77,55 ....0,48 ...... 69,71 .....87,45 ..18,7 Lietuvos Telekomas ...... 2,77 .... 0,00 ...... 1,95 ...... 2,85 ...... - SKF ...... 106,00 .... 3,41 ...... 68,50 ... 107,00 .. 14,0 Morgan Stanley ...... 55,28 ....1,52 ...... 47,66 .....60,51 ..12,5 aktsia sulgemis-muutus 52. nädala p/e Lithuanian Energy ...... 2,47 ....4,66 ...... 1,94 ...... 3,31 ..20,6 SEB ...... 155,00 .... 1,64 ...... 120,00 ... 155,50 .. 12,6 Mazeikiu Nafta ...... 11,68 .... 0,34 ...... 3,46 ..... 13,40 .. 37,4 Motorola ...... 23,56 ... -0,55 ...... 14,48 ..... 23,99 .. 22,9 hind % min max Securitas ...... 121,00 .... 2,11 ...... 105,00 ... 138,00 .. 18,4 Novartis ...... 54,25 .... 0,89 ...... 54,71 ..... 45,63 ...... - Snaige ...... 17,00 .... 0,06 ...... 15,50 ..... 19,25 .. 38,5 Svenska Handelsbanken ...186,50 ....1,36 ...... 156,50 ...187,00 ..12,0 Bridgestone ...... 2 395 ...... -0,21 ...... 1 818 .....2 500 ...... 15,5 Oracle ...... 12,81 .... 0,87 ...... 11,25 ..... 14,87 .. 17,8 Rokiskio Suris ...... 74,80 ....2,47 ...... 68,51 .....82,50 ..22,6 Tele2 ...... 81,75 .... 3,15 ...... 68,50 ..... 87,50 .. 12,5 Hitachi ...... 750 ...... 0,00 ...... 604 ...... 777 ..... 643,2 PepsiCo ...... 58,70 ... -0,32 ...... 49,82 ..... 59,39 .. 22,8 Vilniaus Vingis ...... 4,35 ....0,00 ...... 4,00 ...... 8,10 ....4,1 TeliaSonera ...... 40,80 ....2,26 ...... 35,50 .....43,40 ..16,1 Honda Motor ...... 6 310 ...... 0,00 ...... 4 830 .....6 890 ...... 21,9 Pfizer ...... 22,43 ....0,99 ...... 20,71 .....29,21 ..10,7 Matsushita ...... 2 250 ...... 1,35 ...... 1 485 .....2 280 ...... 42,6 sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Procter & Gamble ...... 56,37 ....0,00 ...... 51,16 .....59,56 ...... - sulgemishinnad, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors ...... 299 ...... -2,61 ...... 103 ...... 363 ...... - SBC Communications ...... 23,95 ....0,25 ...... 21,75 .....26,56 ..15,5 NEC ...... 626 ...... -0,79 ...... 555 ...... 688 ...... 41,3 Starbux ...... 30,15 .... 0,60 ...... 22,29 ..... 32,13 .. 52,4 Moskva kauplemissüsteem 11.11. Nissan Motor ...... 1 171 ...... -1,01 ...... 1 025 .....1 347 ...... 55,2 Riia börs 11.11. Sun Microsystems ...... 3,70 ....0,54 ...... 3,42 ...... 5,65 ...... - aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Nomura Holdings ...... 2 040 ...... 4,51 ...... 1 295 .....2 045 ...... 46,2 Texas Instruments ...... 31,12 ...-1,58 ...... 20,70 .....34,68 ..24,5 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e hind % min max NTT ...... 583 000 ...... 0,00 ..419 000 .594 000 ...... 22,4 Time Warner ...... 17,82 ....0,62 ...... 16,10 .....19,90 ..23,1 hind % min max NTT DoCoMo ...... 191 000 ...... -0,52 ..159 000 .216 000 ...... 14,2 Wal-Mart Stores ...... 49,00 ... -0,08 ...... 42,31 ..... 57,89 .. 19,5 Jukos ...... 1,18 .... 0,00 ...... 0,45 ...... 3,11 ...... - Sharp ...... 1 721 ...... -0,06 ...... 1 528 .....1 766 ...... 26,6 LASCO ...... 1,20 ....0,84 ...... 0,40 ...... 1,20 ..26,2 Walt Disney ...... 25,86 ....0,58 ...... 22,89 .....29,99 ..20,4 Lukoil ...... 55,15 ... -0,63 ...... 26,15 ..... 61,80 .... 9,8 Sony ...... 3 980 ...... -0,50 ...... 3 660 .....4 420 ...... - Latvijas Gaze ...... 9,00 ....2,27 ...... 6,15 ...... 9,00 ..27,6 Wells Fargo ...... 62,15 ....1,14 ...... 57,62 .....64,04 ..14,1 Rostelekom ...... 2,14 ... -0,47 ...... 1,66 ...... 2,66 .. 10,4 TDK ...... 9 200 ...... -0,76 ...... 7 050 .....9 470 ...... 54,7 SAF Tehnika ...... 11,60 ....0,00 ...... 10,50 .....15,92 ...... - Verizon Communications .....31,40 ....0,84 ...... 29,13 .....42,25 ..12,3 Surgutneftegaz ...... 0,98 ... -0,41 ...... 0,63 ...... 1,12 .. 49,9 Toyota Motor ...... 5 330 ...... -0,19 ...... 3 780 .....5 450 ...... 31,8 Valmieras Fiberglass ...... 2,57 ....1,58 ...... 1,85 ...... 2,6 ....71,4 Yahoo! ...... 38,49 ... -0,52 ...... 30,30 ..... 39,79 .. 70,0 UES ...... 0,37 .... 0,14 ...... 0,25 ...... 0,43 .. 14,3 Toshiba ...... 606 ...... 0,50 ...... 414 ...... 620 ..... 103,7 Ventspils Nafta ...... 2,45 ...-1,61 ...... 1,42 ...... 2,50 ...... - sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

Äripäeva seminar “Mida peab ettevõtja teadma töötervishoiu ja tööohutuse korraldusest ettevõttes?” Seminari toimub 23.11.2005 peaesineja Reval Hotel Olümpias Alfa saalis. Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan Tule ja kuula järjekordset Äripäeva seminari, Seminari lisainfo ja sisututvustus mille teemaks on töötervishoid ja töökeskkond, www.aripaev.ee/seminar kus kõige värskema ja olulisema info toovad teieni asjatundjad Tööinspektsioonist. Seminari hind enne 16.11.2005 registreerumist 2320 krooni (km-ga 2738 krooni). Hiljem registreerujatele Seminari sihtgrupp on ettevõtete juhid, haldus- 2900 krooni (km-ga 3422 krooni). Mitme osaleja reg- juhid, personalitöötajad, tööohutuse spetsialistid, istreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodus- meditsiinitöötajad jt - kõik, kes vastutavad tus 10%. Info telefonil 667 0233 Merle Kumari. tööohutuse ja selle korralduse eest ettevõttes. rahaturg/börsikaubad 14 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

Äripäeva seminar 11.11.2005 1 kuu ...... 2,171 EURIBOR 2 kuud ...... 2,287 29. novembril Kuld jeenides 2,476 3 kuud ...... 2,321 6 kuud ...... 2,476 Tallinnas Radisson SASi hotellis 6 kuud 11.05.2005 9 kuud ...... 2,584 rekordkallis 0,336% 2,140 12 kuud ...... 2,675 Mida silmas ulla hind tõusis New Yorgis Kullas nähakse kindlat va- Eesti Pank 11.11. Börsikaubad 11.11. Kmöödunud nädalal kõigil ra, mis hoiab väärtust ebasta- valuuta tähis EEK Kütused Rotterdami sadamates viiel börsipäeval. Kui arvestada biilsetel aegadel. (CIF) pidada Araabia ÜE dirham ...... AED ...... 3,64234000 USD/t kulla hind Jaapani jeenidesse, Barclays Capitali analüütiku Aserbaidžaani manat .... AZM ..... 0,00289638 Nafta* ...... 54,99 maksab unts kulda 55 747 jee- Yingxi Yu hinnangul võib kuld Austraalia dollar ...... AUD ...... 9,78155000 Kerge kütteõli ...... 507,25–509,25 2006. aasta ni, mis on kõrgeim tase pärast 3–4 nädalaga tõusta 480 dol- Bulgaaria lev ...... BGN ..... 8,00186000 Masuut ...... 243–247 Euro ...... EUR .... 15,64660000 Bensiin...... 499–503 1990. aasta septembrit. Kulla larile unts. Hiina jüaan (renminbi) .. CNY ...... 1,65479000 Diisel ...... 539,25–541,25 hinna tõus 401,50 eurole on sa- Mõtlesin, et kui kuld on jee- Hongkongi dollar ...... HKD ..... 1,72504000 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel turunduseelarve Horvaatia kuna ...... HRK ...... 2,12560000 naftabörsil (USD/barrel) muti rekord. nis korralikult tõusnud, või- IMF arveldusühik ...... SDR ....19,05610000 Dollarites tõusis kuld 17 aas- vad jaapanlaste massid avas- India ruupia ...... INR ...... 0,29248600 Indoneesia ruupia ...... IDR ...... 0,00133917 Väärismetallid koostamisel? ta kõrgtasemele 12. oktoobril, tada kulla ja hakata seda roh- Islandi kroon ...... ISK ...... 0,21538000 USD tr.oz sest kulda osteti kaitseks inf- kem ostma. Arvestades Jaapa- Jaapani jeen (yen) ...... JPY ...... 0,11331300 Kuld ...... 466,75 Kanada dollar ...... CAD ... 11,23570000 Hõbe ...... 7,6975 latsiooni vastu, mis sööb raha nis tulevaks aastaks prognoo- Kasahstani tenge ...... KZT ...... 0,09967820 Plaatina ...... 955,50 ostujõudu. situd deflatsiooni lõppu ja inf- Korea won ...... KRW ..... 0,01284770 Pallaadium ...... 239,00 Kõrgõzstani somm ...... KGS ..... 0,32829000 1 tr.oz=31,105 g Kulla detsembris lõppevad latsiooni võitu, ei usu, et jaa- Küprose nael ...... CYP .... 27,30550000 Londoni fiksingud Turundus- ja futuurid tõusid New Yorgis panlased on siis valmis aastaks Leedu litt ...... LTL ...... 4,53157000 müügijuhtide Comexil 0,4 protsenti, 469,40 valitsusele raha laenama 0,1% LAVi rand ...... ZAR ...... 1,96885000 Värvilised metallid Meediaturu Läti latt ...... LVL ..... 22,46760000 11. nov. seisuga Malta liir ...... MTL .... 36,45590000 dollarile unts. eest, 10 aastaks 1,6% ja 30 aas- ühik prognoos palgad 2006. Moldova leu ...... NDL ...... 1,05758000 “Mõelge kullast kui alterna- taks 2,4%. See lööks ülituge- Alumiinium ....USD/t ...... 2050,0 2052,0 aastaks 20062006. aastalaastal. tiivsest rahast,” ütles Bolivar valt Jaapani võlakirjaturgu. Norra kroon ...... NOK ..... 2,02267000 Nikkel ...... USD/t .....11810,0 11815,0 Plii ...... USD/t ...... 1021,0 1022,0 EMORi meedia- Goldi finantsdirektor Robert Kuhu raha läheks? Sisenõud- Poola zlott ...... PLN ...... 3,87862000 PW Rootsi kroon ...... SEK ...... 1,63106000 Tina ...... USD/t ...... 6270,0 6275,0 uuringute Doyle Bloombergile. Varem oli luse kasvu korral Jaapani akt- Singapuri dollar ...... SGD ..... 7,86012000 Tsink ...... USD/t ...... 1607,5 1608,0 Partnerite ta Credit Suisse First Bostoni siatesse ja ebastabiilsuse korral Slovakkia kroon ...... SKK ...... 0,40167900 Vask ...... USD/t ...... 4271,0 4272,0 suunajuht Sloveenia talaar ...... SIT ...... 0,06534130 analüütik Torontos. näiteks kulda. Romet Kreek Suurbritannia nael ...... GBP ... 23,28560000 Agne Kinks tegevjuht Šveitsi frank ...... CHF .... 10,17750000 Taani kroon ...... DKK ...... 2,09813000 Peeter Põhivaluutade kursid 11.11. Tai baht ...... THB ...... 0,32530900 Kohv Taiwani dollar ...... TWD ..... 0,39968200 Võrk USD EUR SEK Tšehhi kroon (koruna) .. CZK ...... 0,53302200 Arabica (USc)/LB ...... 110,85 ost müük ost müük ost müük Ukraina grivna ...... UAH ..... 2,66222000 Robusta (USD/t) ...... 1072,00 ÜLEKANNE Ungari forint ...... HUF ...... 0,06222480 1 LB = 453,59 g Krediidipank ...... 13,3232 ..... 13,4518 ...... 15,6220 ...... 15,6720 ...... 1,6178 ...... 1,6341 USA dollar ...... USD ... 13,37830000 LIFFE, CSCE hade Tallinna Äripank ...... 13,3142 ..... 13,4364 ...... 15,6232 ...... 15,6701 ...... 1,6174 ...... 1,6340 Usbekistani somm ...... UZS ...... 0,01155020 Parex Pank ...... 13,3207 ..... 13,4142 ...... 15,6466 ...... 15,6466 ...... 1,6327 ...... 1,6425 Uus Rumeenia leu ...... RON ..... 4,31761000 Suhkur SULARAHA Uus Türgi liir ...... TRY ...... 9,79741000 valge suhkur(USD/t) ...... 286,50 . Krediidipank ...... 13,3210 ..... 13,4540 ...... 15,5700 ...... 15,7000 ...... 1,6150 ...... 1,6340 Uus-Meremaa dollar ..... NZD ...... 9,18689000 ReklaamirahadeReklaamira toorsuhkur (USc/LB) ...... 11,48 paigutamine Tallinna Äripank ...... 13,3097 ..... 13,4408 ...... 15,5800 ...... 15,6800 ...... 1,6143 ...... 1,6346 Valgevene uus rubla ..... BYR ...... 0,00621524 Venemaa rubla ...... RUB ...... 0,46314500 LIFFE, CSCE Allikas: Bloomberg 2006. aastal Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Kuld (EEK/oz) ...... XAU 6226,27000000 Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 11.11. Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Via Media kliendi- Agne Vilt RUB LTL LVL Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt ost müük ost müük ost müük klient hõbeklient kuldklient teeninduse juht ja juha- ÜLEKANNE arvelduskonto, eraisikud tuse liige Krediidipank ...... 0,4626 ...... 0,4668 ...... 4,5157 ...... 4,5474 .... 22,3900 ..... 22,5700 kuni 50 000 EEK ...... 0,40 ...... 1,00 ...... 1,25 Tallinna Äripank ...... 0,4614 ...... 0,4673 ...... 4,5078 ...... 4,5560 ....22,3392 .....22,5904 50 000–250 000 EEK ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,00 Parex Pank ...... 0,4607 ...... 0,4653 ...... 4,5179 ...... 4,5451 ....22,4100 .....22,5450 üle 250 000 EEK ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,10 reservhoius, eraisikud SULARAHA kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR ...... 2,05/2,10 ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 Kui palju Krediidipank ...... 0,4610 ...... 0,4760 ...... 4,5000 ...... 4,5770 .... 22,3520 ..... 22,5880 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 Tallinna Äripank ...... 0,4629 ...... 0,4748 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 ...... 2,45/2,50 raha kulub Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Allikas: pangad reklaamtrükistele Kommertspankade intressitooted 2006. a? jooksev hoius % Eesti Trükitööstuse pank keskmiselt kuu minimaalne tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk Liidu volikogu 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25(4) ...... - ...... 1,80 ...... 1,85 ...... 1,90 ...... 2,05 ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,30 ...... 1000/5000(6) esimees ja IloPrindi Sampo Pank(5) ...... 0,30 ...... - ...... 1,95 ...... 1,95 ...... 2,00 ...... 2,15 ...... 2,25 ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 1000/5000(6) Krediidipank ...... 0,30 ...... - ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,10 ...... 1000/3000(6) tegevjuht Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 1,80 ...... 1,84 ...... 1,88 ...... 2,00 ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,30 ...... 2000* Rain Kaarma Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,95 ...... 2,10 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 3000/30 000) Tallinna Äripank ...... 0,20 ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,25 ...... 2,60 ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 1000 Muudatused 2006. aasta Nordea Pank ...... kuni 2,10 (vt arvelduskonto ja Reservhoiuse tabel ülal) ...... 2,00 ...... 2,00 ...... 2,10 ...... 2,20 ...... 2,59 ...... 2,75 ...... 5000 EEK postitamisespostitamises. Parex Pank ...... 2,0 ...... 2,30 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,60 ...... 2,75 ja -halduseEesti osakonna SBM Pank ...... 0,25 ...... 0,30 ...... 2,35 ...... 2,40 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,80 ...... 3,10 ...... 3,50 ...... 5000 EEK tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa juhataja Posti äriarenduse Sampo Pank ...... 3,80 ...... 3,90 ...... 3,95 ...... 4,25 ...... 4,40 ...... 4,50 ...... 1,85 ...... 1,90 ...... 1,90 ...... 2,05 ...... 2,15 ...... 2,30 Krediidipank ...... 3,60 ...... 3,65 ...... 3,70 ...... 3,80 ...... 3,95 ...... 4,10 100/200 (6) USD .....2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,70 .....100/200 (6) EUR Ühispank ...... 3,65 ...... 3,70 ...... 3,81 ...... 3,82 ...... 3,83 ...... 3,85 ...... 200 USD ...... 1,80 ...... 1,81 ...... 1,82 ...... 1,85 ...... 1,88 ...... 1,91 ...... 200 EUR Toomas Türk Hansapank ...... - ...... - ...... 3,75 ...... 4,00 ...... 4,15 ...... 4,30 ...... 238 USD ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 1,80 ...... 1,88 ...... 192 EUR Tallinna Äripank ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 2,90 ...... 3,50 ...... 3,55 ...... 3,75 ...... 100 USD ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,30 ...... 2,45 ...... 65 EUR Nordea Pank ...... 3,39 ...... 3,47 ...... 3,58 ...... 3,76 ...... 3,88 ...... 3,97 ...... 300 USD ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,12 ...... 2,35 ...... 2,43 ...... 320 EUR Parex Pank ...... 3,90 ...... 3,95 ...... 4,20 ...... 4,30 ...... 4,35 ...... 4,50 ...... 2,30 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,60 SBM Pank ...... 3,30 ...... 3,40 ...... 3,50 ...... 3,70 ...... 3,80 ...... 4,00 ...... 500 USD ...... 2,35 ...... 2,40 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,65 ...... 2,80 ...... 350 EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris

Forward-tehingute kursid Eesti pankades 11.11. Rek- Ootame Teid Äripäeva USD EUR SEK laam- ost müük ost müük ost müük tööde Nordea Pank praktilisele loengule spot ...... 13,1062 .. 13,1091 ...... 15,6455 ...... 15,6475 .....1,6579- ...... 1,6589 hinnad 1 nädal ...... 13,1026 .. 13,1062 ...... 15,6450 ...... 15,6480 .....1,6580 ...... 1,6592 Milliseid 1 kuu ...... 13,0898 .. 13,0960 ...... 15,6539 ...... 15,6500 .....1,6585 ...... 1,6600 2006. alternatiivseid 3 kuud ...... 13,0535 .. 13,0652 ...... 15,6443 ...... 15,6573 .....1,6603 ...... 1,6626 KUIDAS KORREKTSELT 6 kuud ...... 12,9871 .. 13,0087 ...... 15,6426 ...... 15,6682 .....1,6626 ...... 1,6663 aastalaastal. reklaamikanaleid 9 kuud ...... 12,9198 .. 12,9502 ...... 15,6435 ...... 15,6805 .....1,6644 ...... 1,6695 12 kuud ...... 12,8552 .. 12,8872 ...... 15,6489 ...... 15,6892 .....1,6668 ...... 1,6723 Leo on võimalik SÕLMIDA, MUUTA Allikas: pangad Expressi kasutada? Kontaktandmed juhataja kommunikatsiooni- JA LÕPETADA SEB Eesti Ühispank – Ants Lusti büroo Powerhouse Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 Seminari Hansapank – juhataja TÖÖLEPINGUT? Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 Janek Mäggi peaesinejaks Eesti Krediidipank – on tööinspektsiooni Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 14. detsembril 2005 Tallinna Äripank – Soodushind 2240 krooni (km-ga 2643,30) kehtib õigusosakonna juhataja Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Strand SPA & Conference Hotel Nordea Pank – kuni 23. novembrini registreerujatele. Hiljem Hobujaama 4, Tallinn 10151 tel 628 3300, faks 628 3201 registreerujatele 2900 krooni (km-ga 3422 kr). (Tammsaare pst 35, PÄRNU) NIINA SIITAM e-post: [email protected], www.nordea.ee Sampo Pank – Mitme osaleja korraga registreerumisel ühest Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, maksjaettevõttest kehtib soodus- e-post: [email protected], www.sampo.ee tus 10%. SBM Pank – NB! Registreerudes loengule kuni 8. detsembrini (k.a) on loengu Telefon 667 0233, Merle Kumari. hind 1890 krooni (km-ga 2230,20 krooni). Pärast 8. detsembrit on Pärnu mnt 12, Tallinn 10158 tel 680 2500, faks 680 2501 loengu hind 2500 krooni (km-ga 2950 krooni). Registreerimine ja Parex Pank – Vaata päevakava: info telefonil 667 0233 (Merle Kumari), www.aripaev.ee/seminar/ Rootsikrantsi 2, Tallinn 10119 tel 611 0200, faks 611 0244, [email protected] www.aripaev.ee/seminar Äri- ja Maksu- ERIALASED TEADMISED JA ärikoolitus konsultatsioonide OÜ INFO ON KAPITAL toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 Finants- ja 15 maksukonsultatsioonid RAAMATUPIDAJATE Audiitor- ja raamatupidamisteenused TÄIENDUSKOOLITUS Ärikonsultatsioonid • äriühingute ühinemine ja jagunemine www.majandusarvestus.ee • maksude planeerimine Tööajal peab töötaja hoidma • kuluarvestuse juhtimine

Laki 19 10621 Tallinn Majandusarvestuse Keskus Tel 654 4901, 50 91 029 telefon 652 1624 Faks 654 4901 e-post: [email protected] tööandja ärisaladust tasuta Töötaja peab töösuh- te kehtimise ajal hoid- Saladuse hoidmise eest tuleb hakata küsimused ma tööandja ärisala- maksma pärast töösuhte lõppu
kellele ja kui palju peab tööandja maksma ärisaladuse hoidmise 1. Kui ma tahan anda töötajatele 35 päeva puhkust, siis dust ja järgima kon- eest, kui konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus on kuidas peab seda vormistama, kas võib anda 35 päeva põ- kurentsikeeldu tasuta, fikseeritud töölepingus hipuhkust või peab andma 28+7 päeva lisapuhkust? sest see on tema lo- töötaja töötab töötaja lahkub töölt 2. Kas saamata puhkusetasule rakendub viivis? jaalsuskohustus. Tööandja ei pea, aga Tööandja maksab lisatasu, Töötaja peab aru võib maksta hüvitust. kui tahab, et saladus oleks ” 3. Kui pikaks ajaks võib teha suulise lepingu? Merike Lees saama, mis see kon- [email protected] Sellisel juhul on see hoitud ja töötaja talle kurentsi osutamine on. Töölepingu seaduse § 50 p 6 kui ettemaks pärast konkurentsi ei osutaks. Talle peab olema selge, Puhkust võib anda ka rohkem kohaselt on töötaja kohustatud töösuhte lõppu jätkuva Summa suurust seadus ei kas konkurents on tööle- hoidma tööandja äri- ja toot- ärisaladuse hoidmise ja määra, aga see peab olema pingu alusel töötamine, 1. Puhkust võib and nii ja naa, aga siis tuleb selgitada, mille eest missaladust ning mitte osuta- konkurentsikeelu eest. õiglane ja mõistlik. töövõtt, juhatuse liikme see lisapuhkus on. Puhkuseseadus näeb lisapuhkuse ette tervist- ma tööandjale konkurentsi, staatus või teise firma kahjustava, eriiseloomuga ja allmaatööde eest. sealhulgas mitte töötama töö- aktsiate omamine. andja loata viimase konkuren- töötaja rikub kohustust töötaja rikub kohustust 2. Sellele viivis ei laiene, selle asemel saab nõuda puhkuse pi- di juures, kui need kohustused Vabastatakse ametist. Maksab lisatasu tagasi või Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi kendamist. Saamata puhkusetasu nõue aegub nelja kuuga. See on ette nähtud töölepinguga. (TLS paragrahv 86 p 7) tasub leppetrahvi. juhataja ei ole palk, mille nõue aegub kolme aastaga. Need kohustused lasuvad töö- Sanktsioone saab kasutada tajal ka pärast töölepingu lõpe- vaid juhul, kui need olid 3. Kuni kaheks nädalaks. Aga selle suulise lepingu peab lõpeta- tamist, kui pooled sõlmisid nii- eelnevalt töölepingus kokku ma kirjalikult. Heli Raidve, suguse kokkuleppe ja tööandja Allikas: Äripäev lepitud. Heli Raidve Tööõigusabi juhataja maksis töötajale mainitud ko- hustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. raamat Seega ei pea töötajale juhul, millise suhtumisega töövaid- guse piiramisega, peaks tasu kui ta peab ärisaladust hoidma lusorganisse te satute,” mär- olema õiglane ja mõistlik hü- Karistused tuleb või konkurentsikeeldu järgima kis Raidve. vitamaks olukorda, kus tööta- eelnevalt kokku Lõõgastuseks kõlbab küll ainult töötamise ajal, selle eest Advokaat ja õigusõppejõud ja ei saa pärast töölepingu lõ- mingit eraldi tasu maksma. Pii- Tiia Kruusmaa ütles, et ta siis- petamist teatud aja jooksul leppida sab lihtsalt vastavast kokku- ki usub, et kohus tunnistab ka oma erialast tööd teha. Täna-
Kui tööandja ja töötaja Villu Zirnask leppest töölepingus. Töötajale teisi kirjalikke kokkuleppeid. seks Riigikogust tagasi võetud pole eelnevalt kokku leppi- majandusanalüütik peab täiendavat tasu maksma “Kui see ei ole töölepingu osa, töölepinguseaduse eelnõu ühes nud, millised on sanktsioo- vaid siis, kui tööandja tahab, siis on ta töölepingu lisa,” üt- versioonis oli nt konkurentsi- nid konkurentsikeelu või äri- et töötaja hoiaks ärisaladust les Kruusmaa, avaldades loo- keelu täitmise eest makstava saladuse hoidmise kohustu- ja/või järgiks konkurentsikeel- tust, et kohus peab siiski sisu igakuise hüvitise suuruseks vä- se rikkumise eest, ei saa neid enneth A. Tuckeri ja Van- du teatud aeg pärast töösuhte vormist tähtsamaks. hemalt 60% töötaja eelnevast rakendada. Kdana Allmanni raamat lõppu. Praktikas maksavad töö- Töötaja peab täpselt tead- keskmisest kuupalgast. Kah- Riigikohtus oli vaidlus “AS Loomad” pole juhtimis- andjad töölepingu kehtivuse ma, kes on konkurent. Raidve juks oli tegemist vaid eelnõu- töötaja konkurentsipiiran- konsultantide esimene kat- ajal igakuist lisatasu selle eest, soovitab konkurendid määrat- ga, mida vastu ei võetud, mär- gu rikkumise asjas, milles se oma ideid ilukirjanduslikus et töötaja ka pärast töölepingu leda tegevusala ja territooriu- kis Raidve. tööandja esitas töötaja vas- vormis esitada. Näiteks juhti- lõppemist hoiaks töötaja ärisa- mi kaudu. Ei ole mõtet hakata Raidve sõnul ei saa lisata- tu nõude 74 480 krooni väl- misalase kirjanduse eestinda- ladust või järgiks konkurentsi- loetlema konkurente nimeli- su keelu järgimise eest olla põ- jamõistmiseks. mise buumi alguses ilmunud keeldu, tõdes Heli Raidve Töö- selt, sest uusi võimalikke kon- hipalga sees. Põhipalk on põ- Töötaja kohustus tööle- Eliyahu Goldratti raamatud on õigusabi jurist Heike Härma kurente võib igal ajal juurde hi, sellele lisanduvad lisata- pingu järgi mitte osutama ka sellised. “AS LOOMAD” oma lõputöös. tulla. Kui öelda, et konkurent sud. “Hüvituse suurus peab ole- tööandjale konkurentsi kahe Ent kui Goldratti raamatud Autorid: Kenneth A. Heli Raidve Tööõigusabi ju- on ainult äriühing, siis ei laiene ma töölepingus üheselt ja sel- aasta jooksul ning hoidma on ilukirjandusena viletsad, Tucker ja Vandana hataja Heli Raidve soovitas see FIEdele ja töötaja võib min- gelt nähtav,” rõhutas ka Heike äri- ja tootmissaladust. Selle aga juhtimisnõuannete poolest Allman kirjutada konkurentsikeelu ja na FIE juurde tööle jne. Härma. nõude täitmise eest maksis päris tuumakad, siis Tuckeri ja Kirjastus: Pegasus ärisaladuse hoidmise kohus- “Töötaja peab aru saama, Kui pooled lepivad kokku, et tööandja 2000 krooni kuus. Allmanni raamatuga on lugu Lehekülgi: 154 tuse töölepingusse sisse, na- mis see konkurentsi osutami- töötaja pärast töölepingu lõpe- Töötaja oli tööandja nõusole- pigem vastupidi. Kohati on see Hind: 145 krooni gu nõuab seadus, sest väljas- ne on,” rõhutas Raidve. “Talle tamist hoiab teatud aja ärisa- kuta konkureeriva äriühingu raamat täiesti vaimukas, küü- pool töölepinguid olevaid kok- peab olema selge, kas konku- ladust või hoidub konkurentsi üks asutaja ja asus sinna töö- nib fantaasiakirjanduse klassi- kuleppeid ei pruugi kohus ala- rents on töölepingu alusel töö- osutamisest või teeb mõlemat, le. Hagis palus tööandja töö- ku Terry Pratchetti Kettamaail- meeldetuletuseks arvutiekraa- ti arvestada. tamine, töövõtt, juhatuse liik- peab kokkulepe olema kindlas- tajalt välja nõuda väljamaks- ma sarja nõrgemate teoste ta- nile jooksma panna või seinale Töövaidlusorgan ei pruu- me staatus või teise firma akt- ti kirjalik ja selgesõnaline. Kui tud eritasu, millele lisandus semele. Raamatu juhtimisala- riputada – näiteks juhi ebaõn- gi aktsepteerida töölepingust siate omamine. Mitmeti mõist- töötaja järgib pärast töölepin- sotsiaalmaks se iva saab samas kokku võt- nestumisredeli kümme astet. eraldiseisvat kokkulepet, sest mise korral tõlgendab kohus gu lõpetamist mõlemat kohus- Riigikohus jättis hagi ra- ta kahe lausega – 1) iga king- Aga suurt juhtimisabi leia- seadus ütleb selgesõnaliselt, et neid asju alati töötaja kasuks,” tust, oleks soovitav sätestada huldamata ja leidis, et töö- sepp jäetagu oma liistude juur- vad sellest raamatust vist küll töötaja peab hoidma tööandja märkis Raidve. töölepingus eraldi hüvitis mõ- lepingus ei ole konkurentsi- de, 2) suurima edu toob iseen- ainult need juhid, kelle terve äri- ja tootmissaladust ja mit- Täna ei sätesta seadus, kui lema kohustuse järgmise eest. piirangu rikkumise tagajär- daks jäämine. mõistus ei tööta või kes on juh- te osutama tööandjale konku- kaua konkurentsikeelu kohus- Samas peab nähtuma ka sankt- jena kokku lepitud, et töö- Kes lõõgastuseks tingimata timisnõuannete liigse tarbimise rentsi juhul, kui need kohus- tus pärast töölepingu lõppe- sioon juhuks, kui töötaja keeldu taja peaks eritasu tagasta- midagi juhtimisteemalist lu- tõttu terve mõistuse kasutami- tused on ette nähtud töölepin- mist kehtida võib ja kui palju rikub. See võib olla leppetrahv ma või leppetrahvi maks- geda tahab, võib AS Looma- se unustanud. Ka kooliõpilas- guga, ütles Heli Raidve. “Selli- ärisaladuse hoidmise ja kon- kindlas summas või kogu hüvi- ma. Eritasu maksmine ei ol- de lugu lugeda küll. Raama- tele oleks see raamat võib-olla ne on küll üksikute ekstreem- kurentsikeelu kohustuste eest tise tagasimaksmise näol. Sa- nud töötajapoolse rikkumi- tust leiab tabavalt sõnastatud päris heaks ja huvitavaks sisse- sete töövaidlusorganite seisu- maksma peab. Kuna tegemist muti peab olema määratud sel- se tagajärg. Heike Härma, põhitõdesid, mille saab endale juhatuseks juhtimisse. koht, aga te ei tea kunagi ette, on inimese põhiseadusliku õi- le tagasimaksmise aeg. jurist

22.–23. novembril MÜÜGITREENING “VÕLAÕIGUSSEADUSE RAKENDUSKÜSIMUSI” Lektor: Paul Varul Osavõtutasu: 3000.– + km, hinnasoodustused! 17. - 18. november,Tallinn Hind: 3600.- + KM 29. novembril “RIIGIHANGETE SEADUSE EELNÕU ESINEMISOSKUSTE TREENING UUED MUUDATUSED” Lektorid: Veiko Vaske, Evelin Karindi-Kask Laupäev 19. november,Tallinn Hind: 2400.- + KM Osavõtutasu: 1500.– + km, hinnasoodustused! 7. detsembril Tel 654 2001, faks 677 9845 INCOTERMS 2000 - profikursus “ÄRISEADUSTIKU UUED Programmid, Sütiste tee 21, ruum 238 info ja registreerimine www.emiewt.ee MUUDATUSED” tel 646 0002, 631 1918 29. november,Tallinn Hind: 2200.- + KM Lektor: Martin Käerdi Osavõtutasu: [email protected] [email protected] 1600.– + km, hinnasoodustused! www.preismann.ee ärikoolitus 16 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected]

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Äripäeva Raamatuklubi Tel 667 0108 üks küsimus Faks 667 0444 Konkurendi juures töötamise keeld [email protected] Kui inimese puhkus pike- nes haiguspäevade võr- www.aripaev.ee/ tuleb kinni maksta ra ja ta kasutab pärast raamatuklubi neid päevi tagantjärele, itmed vormiliselt FIEd töö- pingu, töövõtulepingu puhul siis kuidas on need päe- VEERG tavad põhiliselt ühele tel- Olavi Kärsna on nii lepingu kehtimise ajal M vad tasustatud? Kas nii lijale. Sellise suhte puhul tahe- ettevõtluskonsultant kui pärast selle lõppemist keel- nagu haiguspäevad ala- Raamat äriühingu juhatuse takse aga tihti, et FIE müüks dude seadmine aga kohatu, ja tes teisest päevast ja vaid oma teenust ainult ühele fir- seepärast võlaõigusseadus sel- 80 protsendi ulatuses ja nõukogu liikmetele male. lest sealkohal ei räägi. Kui seda keskmisest töötasust? FIE kui iseseisev ettevõtja Lojaalsus aga ei siiski läbi viia tahetakse, saab Äriühingu juhtorgani liikmete õiguste, ” tähenda ainult ühe kohustuste ja vastutuse õiguslikud võib põhimõtteliselt osutada seda teha ainult FIE-t raskelt samalaadset teenust paralleel- tellija heaks töötamist. kinni makstes. Too peab ainult Töötaja saab reeglid on üheks ärikeskkonna oluliseks selt ka mitmele tellijale. Võla- Võib ju ka ainult ühele meeles pidama, et ka teo tege- õiguslikuks aluseks. Samas on tegu õigusseadus räägib tellija sala- töötades talle ebalojaal- mata jätmise eest saadud tulu haigushüvitist valdkonnaga, kus seadustes on esitatud duste hoidmisest käsundusle- ne olla. on maksustatav. vaid minimaalsed reeglid, mida juhtorga- pingu ja selle spetsiifiliste ala- Aga ka palgatöötajat ei saa Siiri Schneider ni liikmed peavad igapäe- liikide puhul. võlaõigusseaduses öeldud, et lihtsalt niisama keelata kellegi vandeadvokaat vases tegevuses järgima. Käsunduslepingute kohta agendiga võib sõlmida kirjaliku teise juures töötamast. Tööle- “Äriühingu juhtorganid” Andres ütleb võlaõigusseadus ka üldi- leppe, millega piiratakse agen- pingu seadus ei luba küll palga- annab selgelt ja arusaa- Vutt soovi- selt, et käsundisaaja peab käi- di majandustegevust pärast töötajal tööandjale konkurent- davalt ülevaate õiguslike tab prob- tuma käsundiandjale lojaalselt. agendilepingu lõppemist. si osutada, sealhulgas ka kon- uhkusetasu makstakse reeglite olemusest. Lisaks leemide Lojaalsus aga ei tähenda ainult Kui töölepingu puhul ei ole kurendi juures töötada, aga se- Ptöötajale välja hiljemalt ühe tellija heaks töötamist. sellisele kokkuleppele erilisi da eeldusel, et see on töölepin- eelviimasel tööpäeval enne kehtivate seaduste analüü- korral Võib ju ka ainult ühele tööta- piiranguid seatud, siis võlaõi- gusse kirja pandud ja seda min- puhkuse algust. Juhul kui sile kajastab raamat ulatus- usaldada spetsia- des talle ebalojaalne olla. gusseadus piirab taoliste lepe- gil moel hüvitatakse. Kui nii te- töötaja puhkuse ajal haiges- likult kohtupraktikat – sageli liste. Keeld klientide saladusi mit- te kestuse kahe aastaga ja lõp- hakse, saab töötajat kohustada tub ja kasutab need puhku- annabki selles valdkonnas te levitada kehtib ka pärast tsi- penud lepingu piirkonna või tööandja konkurentide juures sepäevad hiljem ära, siis tal- küsimustele vastuse vaid kohus. viillepingu lõppemist. Sellest, klientuuriga. mitte töötama ka pärast tööle- le täiendavalt puhkuseraha Raamat on abiks äriühingute juhatuse ja nõukogu liik- et ka pärast lepingu lõppemist Lisaks kohustab võlaõigus- pingu lõppu. Eestis tuleb prae- ei maksta, sest ta on nende metele. Samuti on see kasulik õiguspraktikas tegutseja- võiks FIE-t keelata kellelegi seadus maksma konkurentsi- gu kõne alla ainult rahaline päevade eest juba tasu kätte tele ning kõigile teistele äritegevusega seotud isikutele, teenust müümast, räägitakse piirangu eest mõistlikku hüvi- hüvitus, muidu oleks see eri- saanud. Puhkuse ajal haige- kuna sageli tuleb hinnata teiste isikute käitumist. võlaõigusseaduses ainult agen- tist isegi siis, kui seda lepingus- soodustus. Seega saab konku- na oldud perioodi eest saab Juhtorgani liikmete õigused, kohustused ja vastutus on dilepingute puhul. se kirja ei pandud. rentsi piirata ainult seda kin- ta haiguslehe alusel haigus- praktikas leidnud kajastamist eelkõige juhtorgani liikme- Agendilepingu kohta on Meie enamlevinud tsiviille- ni makstes. hüvitist. te vastu esitatud nõuetes. Sõltumata sellest, kummale poolele keegi sellises vaidluses jääb, tuleks arvestada, et selle valdkonna probleemid on olemuslikult keerulised. PÕHJA-AMEERIKA Seega oleks probleemide ilmnemisel mõistlik kasutada ÜLIKOOLIDE valdkonna spetsialistide abi. ANDRES VUTT gesti! TÜ õigusteaduskonna lektor TEABEKESKUS l The U.S. Government Affiliated u Educational Advising Center Tallinna Tehnikaülikoolis j

OTSUSTAMISEL TASUB ÕPPIMA VÄLISMAALE – Rahvusvaheline i UUED SIHID JA VÕIMALUSED konverents s USALDADA SISETUNNET Tallinna Tehnikaülikoolis Ehitajate tee 5, I-202 ü Gary Kleini raamat “Intuitsioon” 22. novembril 2005 kell 14.00–19.00 Teemad: kraadide ja diplomite tunnustamine, välisõpingute K annab juhiseid, kuidas arendada ja finantseerimine ja stipendiumiprogrammid, ettevalmistumine edukaks kandideerimiseks jpm. Võimalus kohtuda USA-s õppinud eestlastega, kasutada otsuste tegemisel oma kuulata nende muljeid ja kogemusi. sisetunnet. PRAKTILISED TÖÖTOAD JA SEMINARID See on raamat tippjuhtidele, kes TALLINNAS JA TARTUS vastutavad otsuste eest, kus on kõr- Ajavahemikus 14.–25. november teemadel: stipendiumide taotlemine ja granditaotluste vormistamine, sisseastumisesseede kirjutamine ja ged panused. Just tippjuhid tajuvad akadeemiline suhtlemine. probleeme eos ega pea iga asja Esinevad: Gunnar Vaht (ENIC/NARIC), Katrin Kiisler (SA Archimedes), lõpmatult kalkuleerima ja analüüsi- Maris Laja (USA Saatkond), Mihaela Arsene (Rumeenia), Kimberly Schaefer (USA), Jason Finn (USA), USA-s õppinud Eesti vilistlased: Ind- ma. Samuti on see raamat vajalik rek Vainu (Harvard), Siim Sikkut (Princeton), Kaido Kaarli (MBA, Emory), “Intuitsioon” keskastmejuhtidele, keda intuitsiooni Enn Metsar (MS, Carnegie Mellon) ja teised. täpsus aitab kiirel otsustamisel ja ini- Programmide kirjeldused, info ja registreerimine: www.eac.ttu.ee Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Ehitajate mestega suhtlemisel. Äsja tööle võetud inimesed peaksid tee 5, kabinet III-211a; tel 620 3543 ja 620 3546, [email protected]. aga autori hinnangul oma intuitiivseid oskusi arendama Kui Sul on ÄRIVALDKONDA puudu- nii kiiresti kui võimalik, kuna neil on vähe kogemusi, mille- tavaid küsimusi, millele saak- le otsuste tegemisel toetuda. LIINA LEITEN sid vastuse anda juristne ärikoo- või ÕPPEAASTAKS VÄLISMAA KESKKOOLI! konsultant, siis mi 15–18aastased noored võivad osaleda maailma kõige populaarse- lituse rubriiki Äripäeva vee- mas keskkooliprogrammis Cultural Exchange ja veeta õppeaasta bikeskkonnas RAAMATUKLUBI LIIKME VÕIT välisriigis uskumatult soodsa hinnaga: Argentiina 56 000 kr, USA 58 000 kr, Brasiilia/Mehhiko 62 000 kr, Belgia/ • Igakuiselt klubiliikme postkasti saadetav klubileht Äripäeva Raamatu- www.aripaev.ee klubi Uudised annab ülevaate uutest eestikeelsetest majandus- ja Lõuna-Aafrika Vabariik/Soome 63 000 kr, Holland/Norra/Rootsi 66 000 kr, Austria/Saksamaa/Šveits/Taani 67 000 kr, Itaalia 70 000 kr, Hiina/Jaapan ja kirjuta oma küsimus sin- juhtimisalastest raamatutest, samuti tutvustab pikemalt uusi klubi- na. Äripäeva mustetemaatika- vas- raamatuid. 72 000 kr, Suurbritannia 75 000 kr, Prantsusmaa 79 000 kr, Hispaania/ Kanada 95 000 kr jm. ga ühtivate küsi • Võlgnevusteta klubiliikmele toob kuller pärast tellimuse esitamist tuse saad mõnest järgmisest arvega koos ka raamatu. Lisaks GCSE, A-level, International Baccalaureate ärikoolituse rubriigist. • Äripäeva raamatud on klubiliikmele alati kuni 30% soodsamad. Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist! • Aasta jooksul vähemalt 7 raamatut tellinud klubiliige saab Äripäeva International Language and Education Centre EVENOR raamatute seast endale jõulukingi valida. Tartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinn Tel 648 5441, 648 5501, [email protected], www.evenor.ee • Aasta jooksul vähemalt 3 raamatut ostnud klubiliikmed osalevad suu- res aastaloosimises. TEATED • Äripäeva Raamatuklubiga liitumiseks või raa ma tu te tel li mi seks helistage telefonil 667 0108, saatke e-kiri [email protected] või külastage lehe- külge http://www.aripaev.ee/raamatuklubi • Raamatuklubi liikmed, kelle postkasti ei ole jõudnud uus klubileht “Äripäeva Raamatuklubi Uudised”, andke teada telefonil 667 0108 või saatke e-kiri [email protected]. Elektrooniliselt leiate kataloogi aadressilt http://www.aripaev.ee/raamatuklubi. • Klubiraamatust loobumise viimane päev on 20.11.2005. Äripäeva Raamatuklubi juht Ülle Ergma projektijuht-toimetajad Violetta Riidas, Liina Leiten reklaamimüügi projektijuht Piret Veski kliendihaldurid Liina Pärtel, Kristina Pukk, Tea Rodin, Hetti Nessler ärikoolitus toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 17

SUHTEID Vastutust enda enesetunde eest ei saa töökaaslastele lükata LAHENDAB AVAMEELNE öökonfliktid võivad saada vab Eve, et Katil oli kiire ja küll sammud käitumises: ei helista alastes suhetes on oluline vas- tan enda enesetunde eest, mul VESTLUS Talguse vaid ühe poole et- ta varsti kirjutab. Kui möödub – igaks juhuks!, kui kohtume tutuse küsimus. Kes vastutab on võimalused selle mõjutami- tekujutusest, mitte tegelikust teine nädal, siis arvab Eve, et selle inimesega oleme pahased hea läbisaamise eest? Kas see, seks, on võimalik omada väga Töökonflikti lahendus on mitte loobuda olukorrast ja seda saab lahen- Katile ei olnudki selle kirja saa- jne, sest mõtleme, et “miks ma kes käitus n-ö “halvasti”? Kes häid suhteid teiste inimestega. suhtlemisest dada avameelselt suheldes ja mine eriline rõõmusõnum ja ta peaksin seda tege- peab tegema esi- Seda mustrit kohtame sa- eeldusega, et teine on probleemist rääkides. on pettunud. ma”, “mina pingu- Üldine põhi- mese sammu? Kui geli meeskonna omavahelises nagunii ”kurjategija”, Sageli leiavad inimesed en- Me ei anna teistele teada, tan, aga tema ei tee ” meie tunneme en- koostöös. vaid väljendada mõte, millest töökaaslasele oma nast olukorrast, kus töökaasla- mida me tunneme ja millist midagi”. suhtlemises nast halvasti, siis Tihti on nii, et solvuja mee- ne on solvunud nende peale ja käitumist me neilt ootame. Kui Seda võib nime- on meil kohustus lest vastutab situatsiooni eest soove. peaks lähtuma, Tee seda heasoovlikult samas nad ei ole kavatsenud Eve oleks Katile helistanud või tada manipuleeri- teha midagi olu- teine pool ja ta ootab vaikides ja võimalikult täpselt. kedagi solvata. Oletame, et Eve uuesti kirjutanud, oleks olu- miseks, kui me ot- on selline: tee ise korra muutmiseks, ja kannatades, et teine mida- Kui meil on vajadus või esimene samm. soov ja me ei palu, siis saadab oma sõbrannale Katile, kord lahenenud. Selle asemel sustame mõelda sest vastutust enda gi olukorra heastamiseks ette me manipuleerime. keda ta ei ole kaua näinud ja käivitusid negatiivsed mõtted: kellestki halba ja enesetunde eest ei võtab. Teine aga ei pruugi tea- Harjutamiseks mõtle: kes elab teises linnas, kirja. Ki- ma ei ole talle oluline, ta teeb me ei anna talle sellest teada. saa me teistele lükata. dagi, et ta kellelegi meelehär- Mis sind küsimisest ri läheb tee peal kaduma ja Ka- seda nimelt, et mind haava- Seega me ei anna talle võima- Kirjeldatud olukordades on mi on valmistanud. Ja solvuja tagasi hoiab? tini see ei jõua. Eve ootab algul ta. Need mõtted tekitavad ne- lust midagi muuta. Üldine põ- võimalik mõelda kahel erineval võtab ka endale õiguse vasta- Miks on see asi, mida sa elevusega vastust, mõtleb selle- gatiivseid emotsioone – solvu- himõte, millest suhtlemises viisil. Esimene: ma ei saa mõju- ta samaga. tahad paluda, sinu jaoks oluline? le, kuidas Kati oli rõõmsalt ül- mine, pettumine, ärritus, vi- peaks lähtuma, on selline: tee tada olukordi, valida enda ene- Airi Kivi, Dictum Koolitus Allikas: Airi Kivi, Signe Vesso latunud ja asus vastust kirjuta- ha, kurbus. Nende emotsioo- ise esimene samm. setunnet, see oleneb välistest Signe Vesso, Dictum Koolituse ma. Kui möödub nädal, siis ar- nide ajel teeme oma järgmised Nii lähisuhetes kui ka töö- teguritest. Teine: mina vastu- konsultant

KOOLITUSKALENDER IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 295.00 TELEFON 667 0105 aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed JUHTIMISKOOLITUS NB! Lisakoolitus! rahvusvaheliste projektide juhtimine projekti planeerimine, ressursside ja aja planeeri- Aivar Roop, 2250 kr (hind + 18%) MTÜ Eesti Euroopa Liikumine 19.–20.11.; välisfondidest/struktuurifondidest raha taot- mine, projekti vormistamine, meeskonna loomine, Hansapanga Euroopa Liidu EELi liikmetele ja asutustele, tel 641 9679, 711 1198 26.–27.11., 10.–11.12. lejatele – KOVid, MTÜd, ettevõtjad, avaliku aruandlus jpm valdkonnajuht, millest registreerub 3 või lisainfo: [email protected]; Hotell Mihkli, sektori ametnikud, kutse-, ettevõtlus- jt pikaajalise projektijuhtimise enam osalejat, õpilastele ja www.euroopaliikumine.ee/school.html Endla 23, Tallinn; nõustajad, vabaühenduste projektijuhid, kogemusega koolitaja üliõpilastele -20% koolituse 03.–04.12. Hotell Tartu, rahvusvahelise koostööga tegelevate alghinnast Soola 3, Tartu organisatsioonide esindajad jne 01.–02.12. projektitöö või -juhtimisega seni vähe Projekti inimressursid ja nende planeerimine. Liis Kasemets, osalenud 3200 kr (hind + 18%) MTÜ Eesti Euroopa Liikumine Hotell Mihkli, kokkupuutunud inimesed, ettevõtjad, Projekti tegevuste ja meeskondade omavaheline programmieksperdina mit- EELi liikmetele ja asutustele, tel 641 9679, 711 1198 Endla 23, Tallinn KOVid, MTÜd, VKEd, avaliku sektori amet- sidumine, koostöösuhete loomine, ühishuvide ana- mete inimkapitali arendamise millest registreerub 3 või lisainfo: [email protected]; nikud, kutse-, ettevõtlus jms nõustajad, lüüs, kommunikatsioon ja infokanalite efektiivsus koolitusprogrammide välja- enam osalejat, õpilastele ja www.euroopaliikumine.ee/school.html vabaühenduste projektijuhid, rahvusvaheli- töötamisel ja põhieksperdina üliõpilastele -20% koolituse se koostööga tegelevate organisatsioonide “Projektijuhtimise käsiraama- alghinnast esindajad, õpilased, üliõpilased jt tu” koostamisel ERIALANE KOOLITUS 08.12.–09.12. professionaalne teeninduse juhtimine praktiline koolitus juhtidele, kuidas ehitada üles tulus Arved Liivrand 9990 kr + 18%. Eelregistreeri- eTraining OÜ, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn ja kliendisõbralik teenindusorganisatsioon + erinevad külalislektorid misel hinnasoodustused tel 637 3838, www.etraining.ee, [email protected] (õhtukülalised) KEELEÕPE alates 21.11. tööpäeviti keeleõpe vene, prantsuse, hispaania, saksa, rootsi, norra, üks õppetsükkel 40 t / Mare Mandre Erakool 2 korda nädalas itaalia, soome ja inglise keele kursused 2360 kr (2000 kr + 18%) keeletestid ja info: www.mare.ee kl 18–20; tel 644 8145, 56 654 458 alates 21.01.2006 koolitusluba 3400 HTM laupäeviti kl 10–14 TÖÖKESKKONNAALANE KOOLITUS 16.–18.11. töökeskkonnaspetsialistidele, -volinikele ja Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe Tallinna ja Harjumaa töö- 1600 kr + km, Täiendõppekeskus Teave, Kotka 12, Tallinn Kotka 12, Tallinn, endine töökeskkonnanõukogu liikmetele maht 24 tundi inspektsiooni spetsialistid 2 ja enam osalejat -10% tel/faks 655 3763; [email protected]; koolitusluba 2913 Kristiine Teeninduskool HTM, registreeritud sotsiaalministeeriumis

RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 413.00 TELEFON 667 0105 korraldaja, ruumi iste- majutus- kontaktandmed suurus (m²) kohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest kohti soodustused lisainfo

Hotell Dzingel A-saal 88 50 800 kr/päev TV, video, grafoprojektor, toitlustamine gruppidele, 350 kokkuleppel grillrestoran, 2 sauna, tasuta traadita internet (WiFi); Männiku tee 89, Tallinn B-saal 52 20 600 kr/päev pabertahvel, CD-mängija kohvipausid, koopiad, video- tasuta parkimine valvega parklas Tel 610 5201 C-saal 200 150 1000 kr/päev dataprojektor, sünkroontõlkeapa- www.dzingel.ee D-saal 117 70 900 kr/päev ratuur UUS saal 72 45 800 kr/päev UUS saal 36 20 500 kr/päev nõup. ruum 10 400 kr/päev TTÜ Sütiste Maja OÜ 450 355 1180 kr/t, 8260 kr/päev grafoprojektor, paber- ja dataprojektor, arvuti, parkimine; Sütiste tee 21, Tallinn 136 100 250 kr/t, 1500 kr/päev plasttahvel, video- ja kohvipausid, toitlustamine, hea ligipääs ühiskondliku transpordiga Tel 626 8110, 620 3681 70 36 200 kr/t, 1200 kr/päev kassettmakk, TV, valguskoopiad, Faks 620 3681 52 26 200 kr/t, 1200 kr/päev saalis helivõimendus ja majutus 37 16 150 kr/t, 900 kr/päev mikrofonid Uniquestay Hotels Tallinn Tricky Ants konverentsi- 150 4000 kr/pool päeva; dataprojektor, ekraan, valguskoopiad, faksi saatmine, 150 korporatiivklien- tasuta parkimine; Toompuiestee 23, Tallinn ruum 157 6000 kr/päev pabertahvel, paberid, arvuti, printer, helivõimendus, tidele saun, massaaž; Tel 660 0700, faks 661 6176 Sinine Ruum 22 30 2000 kr/pool päeva; pliiatsid, lauavesi tõlketeenused, transport, toitlus- restoran [email protected] 3000 kr/päev tamine www.uniquestay.com Roheline Ruum 36 35 “ Punane Ruum 36 35 “ Hotell Peoleo Olev 10 14 150 kr/t, 600 kr/päev pabertahvel, grafoprojek- video- ja diaprojektor, printer, 106 mitme saali ühe- palju tasuta parkimiskohti, toitlustamine restoranis, Pärnu mnt 555, Laagri Sulev 60 56 200 kr/t, 800 kr/päev tor, ekraan, videomagne- sünkroontõlkeaparatuur, telefoni- aegne kasutamine, soodsad rühmamenüüd al 96 kr, kohvipausid, saun Tel 650 3965, faks 650 3900 Kalev 136 144 300 kr/t, 1200 kr/päev tofon, televiisor ja internetiteenus, koopiad saali kasutamine [email protected] mitu päeva, www.peoleo.ee lepingupartnerid Hotell Tartu 52 30 150 kr/t, 800 kr/päev grafoprojektor, ekraan, dataprojektor, kohvipausid, 130 kokkuleppel, hea asukoht kesklinnas, valvega parkla, tervisekes- Soola 3, Tartu pabertahvel, magnettah- toitlustamine püsikliendile -15% kus, saun koos eesruumiga, kohvik-restoran, hotelli Tel 731 4300, faks 731 4301 vel seinal, oma arvuti ole- ruumi rendist klientidele ööbimise hinna sees hommikune ujumine [email protected] www. masolul tasuta wireless- veekeskuses tartuhotell.ee internetiühendus Taastusravikeskus Estonia AS Roheline saal 80 50 250 kr/t, 1500 kr/päev pabertahvel, markerid, internetiühendus, koopiate tege- 480 kokkuleppel spaaprotseduurid, saunad, ujula, jõusaal, buffet- Tammsaare pst 4a, Pärnu Nõupidamiste saal 40 14 100 kr/t, 900 kr/päev grafoprojektor, grafo- mine, kirjatarbed jm restoran; majakülastajatele tasuta ujumine ja saun Tel 447 6905 Roheline klubiruum 30 15 150 kr/t, 1200 kr/päev pliiats e laserosutaja, hommikul; [email protected] Pargi seminarisaal 80 40 200 kr/t, 1350 kr/päev ekraan, TV, videomakk hinnad kehtivad kl 8–20, muul ajal lisandub 25% Pühajärve Puhkekeskus AS Lossisaal 100 100 200 kr/t, 1000 kr/päev grafoprojektor, pabertah- valguskoopiad, faks, data- ja 200 kokkuleppel Soome ja aurusaun, tervisekeskus, juuksur, ilusa- Otepää vald, Valgamaa Seminarisaal 116 80 200 kr/t, 1000 kr/päev vel, markerid, TV, video, videoprojektor, internet, kohvipau- long, restoran, pubi, ujula, bowling, spordivarustuse Tel 766 5500, faks 766 5501 Nõupidamisruum 16 16 100 kr/t, 500 kr/päev WiFi sid, toitlustamine laenutus [email protected], www.pyhajarve.com Roosta Puhkeküla meelelahutuskeskus 250 750 kr/t paber- ja plasttahvel, dataprojektor, majutus, toitlus- Elbiku küla, Noarootsi vald, Ormsö 150 450 kr/t valge ekraan, grafopro- tamine Läänemaa Runö 30 80 kr/t jektor, internetiühendus Tel 479 7230, 52 56 699 Ragö 10 200 kr/t Faks 479 7245; www.roosta.ee [email protected] kinnisvara 18 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Enn Tosso, tel 667 0091, e-post [email protected]

Üürnike valimine algab varakult

Vivika Simmo Arco Vara äripindade maakler

opulaarsemate kaubandus- Otsitakse sobivaid Pkeskuste omanikud saavad rentnikke valida, sest üürnike rentnikke otsimine algab tükk aega enne Järve keskuse te- keskuse valmimist. gevjuht Vello Lokk Siis on aega otsida, teha valib üürnikke selle Atko Väikmeri pakkumisi ning tingimusi mõ- Pindi Kinnisvara järgi, kas kaup- äripindade maakler lemapoolselt seada. Eelistatud mees pakub kvali- on kliendid, kes võtavad suu- teetset ja omanäo- remad ruumid, kelle taust on list kaubavalikut või selge ning probleemitu – oska- teenust. aupmees valitakse selle alu- vad hinnata tururiske ning oma Foto: Andras Kralla Ksel, kas üürnik sobib üldise võimeid konkurentsis püsimi- tervikkontseptsiooniga. Ilm- sel. Rendilepingud teostatakse selgelt on edukad need kes- paljuski individuaalsed – lähtu- kused, kes on põhjalikult läbi valt sellest, kui suurt huvi kes- mõelnud, miks, kellele, mida kus oma tulevase üürniku vas- ja kuidas nad pakuvad ja läh- tu tunneb, kui palju üürnik suu- Kaubanduskeskused valivad tuvalt sellest teevad ka oma dab majja kliente tuua, kui pi- igapäevaotsuseid. Keskus vaa- kaajaline leping tuleb jms. tab näiteks, et kõik kaubagru- Kaubanduskeskuste omani- pid oleks ühtlaselt kaetud, et kel on küllaldaselt kogemusi, et endale sobivad kaupmehed igas kaubagrupis oleks esin- kui sõlmitakse üürileping, siis datud kontseptsiooniga sobi- paari-kolme kuu pärast tuleb Et kaubanduspinda- ” Usun, et ükski fotolabor rentniku maksejõulisus, mis- vad brändid. üürnik sooviga üürihinda alan- de turul napib pak- ei soovi K-Arvutisalongi pärast vast eelistataksegi suu- Samuti on selgelt eelistatud dada jms väitega, et keskuses ei boksiga kõrvuti paiknevat remaid jaekaubanduskette, kes tugevad kaubamärgid – loomu- käi nii palju kliente, kui esialgu kumisi, siis valivad pinda. on suuteliselt tõrgeteta igakui- likult tuleb see ju keskuse enda prognoositi ning käibenumbrid kaubanduskeskuste selt renti tasuma. mainele vaid kasuks, kui nad Eero Olander, ei vasta oodatule. omanikud hoolega, “Seega oleks ideaalne rent- suudavad parimaid ja popu- Sel juhul tuleb pigem süü- BRC Kinnisvara tegevjuhi nik mõnda seni puuduv, ent laarsemaid ligi meelitada. Läh- distada üürnikku, kes ei oska kellele pind rentida. tugevat kaubamärki esindav tuvalt sellest on ka üsna loogi- oma riske hinnata ning on ise Enn Tosso ning ketti kuuluv üürnik,” sõ- line, et tugevaimatele kauple- võtnud endale liigsed kohustu- [email protected] Üldjuhul on õige pea sun- nab Olander. jatele ja tugevamate brändide sed oskamatuse tõttu näha või- Valikul lähtutakse sellest, et ” nitud lahkuma üks kaup- Taoliste rentnike püüdmi- esindajatele ollakse valmis tea- malusi, perspektiivi ning kon- kaupmees sobiks keskuse üldi- meestest konkurentsi tõttu. seks on kaubanduskeskuste tud piirides vastu tulema. kurente. Sellisteks klientideks se kontseptsiooniga ning oleks operaatorid Olanderi koge- Marko Kivirand, on väiksemad ettevõtted, kes samas ka omanäoline, et mit- muste järgi sageli nõus tegema Tuntud kaubamärk ei ole veel turul korralikult kan- te tekitada sisemist konkurent- Uus Maa äripindade konsultant olulisi hinnaalandusi ja muid da kinnitanud ning on ka oma si. Pole ju mõtet panna kõrvu- mööndusi, olenevalt muidugi on eelistatum kaubavalikus ning müügitule- ti näiteks samu kaubamärgi- hetke konjunktuurist.
A4 Kinnisvara tegevjuht mustelt väga ebastabiilsed ning ga riideid või mööblit müüvat Uus Maa äripindade kon- Meelis Kukk kinnitab, et ül- konkurentsivõimetud. kauplust. müügile. Ettevõtte konsultant dadel peamiselt kodumaised sultant Marko Kivirand kinni- diselt on eelistatumad juba tu- Nüüdseks suuremad kesku- Järve keskuse tegevjuht Vel- Laivi Toots kinnitab, et suurt jaekaubandusketid. Samani- tab, et peamine valik tehakse rul kauategutsenud ettevõt- sed ikkagi uurivad oma üürni- lo Lokk kinnitab, et neil on või- kaubanduspinda oli Tallinnas melised spordikaupade ja ja- tegevusvaldkonnale toetudes ted ning tuntud kaubamär- ke tausta ja sõlmivad lepingud malik üürnikke valida. suhteliselt raske leida. latsite kauplused korduvad kes- ehk üürileandja ei soovi mi- gid. Üürileandjad on huvita- enamasti tuntud ettevõtete- Et Järve keskus on kes- Ülemiste keskusesse lei- kusest keskusesse. Samuti on tut ühte kaubaartiklit pakku- tud muuta üürilepinguid roh- ga, kellel on kogemus ning sta- kendunud ehituse, mööbli ja ti veidi alla 200ruutmeetri- enamjaolt sama ka keti erine- vat kaupmeest. kem siduvateks. biilsus. Selliste üürnike pärast kodusisustuse pakkumisele, ne pind. Üks põhjus, miks vates kauplustes pakutav sorti- “Üldjuhul on üks kaup- “Peamiselt tähendab see se- on keskused nõus pigem ruu- eelistatakse just nende tege- Unikulma Järve keskuses- ment. Olander märgib, et klien- meestest sunnitud lahkuma õi- da, et lepingutesse lisatakse me veidi kauem tühjana hoid- vusaladega tegelevaid kaup- se valiti, oli asjaolu, et nende tide külastushuvi suurendami- ge pea konkurentsi tõttu. Ilm- üürniku kohustusi ja garantii- ma ning kliente järele ootama, mehi. Järve keskuse eduku- kauplus on omanäoline. Toots seks on oluline massist erine- selgelt huvitab üürileandjaid sid lepingu ennetähtaegse lõ- kui sinna sõlmima nõrga üüri- se võtmeks peabki ta head toob välja, et nende poe muu- da, seetõttu püütakse valida ka üürniku taust – kogemus petamise korral,” sõnab Kukk. lepingu. positsioneeringut. Kaupmehe dab omanäoliseks just kesken- omapärast kaupa või teenust antud vallas ja äriplaan,” rää- Ta toob välja, et väga head või- Välja on kujunenud, et kau- valikul arvestab Lokk just eel- dumine kõigele voodiga seon- pakkuv rentnik. Samuti vähen- gib Kivirand. malused tingimuste karmista- banduskeskuste sissepääsude kõige omanäolisust, et ei tekiks duvale ning voodi ja madrat- dab erineva suunitlusega kaup- Teiseks soovitavad Kivi- miseks on uutel keskustel, sest ja märgatavamatele kohtade- kaubanduskeskuse sees sise- si valikul pakutakse kliendile luste olemasolu keskusesisest ranna sõnul üürileandjad te- hetkel on heade müügipinda- le võetakse väga tuntud kau- mist konkurentsi. personaalset lähenemist. konkurentsi. “Usun, et ükski ha ka kaubanduskeskused mit- de nõudlus pakkumisest suu- bamärgid/ettevõtted, kes siis OÜ Ortobed, kes tegutseb BRC Kinnisvara tegevjuhi fotolabor ei soovi K-Arvutisa- mekesisemaks, mis sobib häs- rem. Karmimad lepingutingi- iseloomustavad kogu hoone Järve keskuses kaubamärgi Eero Olanderi hinnangul on longi boksiga kõrvuti paikne- ti klientidele, kes seal sisseos- mused hoiavad ära vähemtõsi- sihtgrupivalikut, stiili ja või- Unikulma nime all, on kesken- kaubanduskeskuste suurema- vat pinda,” kinnitab ta. Ta toob te tegemas käivad, see mõjub sed katsetajad. malusi. dunud voodite ning madratsite tel ja parema asukohaga pin- välja, et oluline on ka tulevase hästi ka käibele. Äripäev

UUED KORTERID ja BÜROOPINNAD KESKLINNAS Tatari tn 18, 20, 22

Larissa Jakimova Anne Mehide Tel: 56 903 981 Tel: 51 64 987 www.kolle.ee/tatari www.brckinnisvara.ee kinnisvara toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 19

NOVEMBER: LASNAMÄEL JÄTKUB HINNARALLI Korterite keskmised hinnad
suuremates linnades, kr/m² 4toalised 3toalised 2toalised 1-toalised Tallinna kesklinn • renoveeritud puitelamud 18 500 19 000 19 500 20 500 • renoveerimata kivimajad 16 000 17 000 19 500 21 000 • renoveeritud kivimajad 20 500 21 500 23 000 25 200 Üürile anda büroopind Liivalaia- • uuselamud 24 000 25 500 26 000 27 000 Veerenni tn piirkonnas. Õismäe (heas korras) 13 000 13 500 14 500 15 000 Üp 123 m², I korrus. Ruumid väga heas kor- ras, köögiruum, sundventilatsioon, kiire in- Mustamäe (heas korras) 13 000 13 000 14 000 15 000 ternet, garanteeritud 3 parkimiskohta tõkke- Lasnamäe (heas korras) 14 000 14 000 15 500 16 000 puuga parklas akna all. Üür: 165 kr/m² (koos Põhja-Tallinn (heas korras) 13 500 14 000 14 000 15 000 parkimiskohtadega). ID: OH38949 Ivo Mar- tin, [email protected], 665 9700, Tartu (heas korras) 9 500 10 500 11 000 11 000 56 51 755 Üürile anda eraldi sissepääsuga II Pärnu (heas korras) 9 000 10 000 10 500 11 500 korruse büroopind Veerenni tn 160 m², värske remont, 5 ruumi, kööginur-
väikelinnades, kr/m² ga võimalus, arhiiviruum. Üürihind sisaldab 4toalised 3toalised 2toalised 1-toalised küttekulusid ja valvet. Üür: 100 kr/m² (ID:OH33441) Kuressaare 8000 8500 9000 9500 Maido Kalviste, Rakvere 5000 5000 5500 6000 [email protected], Paide 3500 3500 4000 5000 665 9700, 56 485 845 Türi 3500 3500 4000 4000 Haapsalu 7500 7500 8000 8500 Võru 3000 3000 3500 3500 Müüa 2 büroopinda Kadriorus Anda üürile lao- ja tootmishoone Viljandi 3500 4000 4500 4500 Weizenbergi 27 Mustamäel Marja tn Valminud 2004. aastal, üp 114,90 m² ja Omaette kinnistul, üp 1600 m², millest ca Jõhvi 3500 3500 4500 4500 150,2 m². Soklikorrusel, valvesüsteem, 170 m² on kontori- ja olmeruumid. Ruumid Kohtla-Järve 3000 3000 3500 3500 gaasi küte, sundventilatsioon, kanalisa t- on köetavad, suurte tõstandväravatega, ena- Narva 3000 3500 4000 4000 sioon, veevarustus, parkimine maja ees. mikus vaba kõrgusega 6 m. Hind: 21 000 kr/m². Kristiina Möldre, Üür 65 kr/m² + km. ID: OH52135 [email protected], Ivo Martin, [email protected], Eramute ja korterite üürihindade vahemik 627 8070, 527 4435 665 9700, 56 51 755
kommunaalmaksudeta, kr Üürile anda 2006. a kevadel valmivas büroo- ja ärihoones eramud 4toalised 3toalised 2toalised 1-toalised asuvad büroopinnad, 100–200 m² Tallinn Hoone on 6korruseline, kahe trepikoja ja • kesklinn 29 000 12 000 9000 6000 4500 kahe liftiga. 1. korrusel paiknevad äripin- nad, 2.–5. korrusel büroopinnad. Üürihind • äärelinn 25 000 7000 4000 3500 2500 alates 140 kr/m². Tartu 6000–11 000 1800–4000 1400–3000 1700–2500 900–2000 Maido Kalviste, maido.kalviste@ober- Pärnu 2000–15 000 1400–4000 1200–3500 1000–3000 800–2000 haus.com, 665 9700, 56 485 845 Rakvere 3 000 2000 2000 1500 1200 Müüa ärimaa Põhja-Tallinnas Üürile anda uus valmiv laohoone Võru – 500–1000 500–1000 500–1000 500–1000 Nõlva 3, 2431 m² Tartu mnt ääres. Üp 1000 või 2000 m², Müüa kaubandus-teeninduspind Narva – – 750–2500 750–1800 700–1000 300 m Paljassaare sadamast. asukoht Tallinnast väljasõidul paremal reisisadama piirkonnas. Hind: 1 700 00 kr. tee ääres. Tõstetud põrandad, gaasiküte, Jõhvi – – 650 650 500 Suurus 600 m². Agur Tammistu, Igo Sagri, [email protected], sisseehitatud büroo- ja olmeruumid. Hoone Haapsalu – 1100 1000 800 700 valmib 2006. a sügiseks. Üür: 85 kr/m². ID: [email protected], 665 9700, 502 4800 tel 665 9700, 50 10 434 Kuressaare – 2500 1800 1500 1100 OH57383 Ivo Martin, ivo.martin@ober- haus.com, 665 9700, 56 51 755 Äripindade rendihindade vahemik
kr/m² tootmishooned, laod bürood kaubanduspinnad Tallinn • kesklinn 40–120 90–250 130–800 • äärelinn 20–110 60–160 70–300 Narva 20 80–200 100–250 Tartu 15–80 45–220 60–400 Pärnu 15–50 25–180 40–260 Haapsalu 5–60 40–120 50–150 Rakvere 10–30 70–160 40–400 Jõhvi 5–60 30–120 40–260 Kuressaare 200–300

Eramute ja eramukruntide hindade vahemik
eramud, kr/m² uus remonti vajav amortiseerunud Tallinn • kesklinn, Kristiine 12 000–15 000 8000–12 000 6000–10 000 • Merivälja, Pirita 9000–16 000 7000–12 000 5000–9000 • Nõmme, Kakumäe 9000–15 000 5000–12 000 4000–8000 • Laagri, Saue 4500–12 500 4000–8500 4000–7000 • Kalamaja, Kopli 7000–8000 2500–4500 4000–6000 Tartu 4000–14 000 2500–7000 3000–6000 Pärnu 7000–10 000 5000–8000 3000–5000 Viljandi 10 000 6000 4000 Rakvere 10 000 5000 3500 Jõhvi 9000 4500 2000 Kuressaare 9000–11 000 3000–4000 2000–3000 Kohtla-Järve 6500 2800 1500 Narva 4000–8000 2500–4000 1500–3000 Paide 7000 5000 3800
krundid, kr/m² Tallinn • kesklinn, kommunikatsioonidega 3500 • Kristiine ja Mustamäe 350–900 • kesklinn, kommunikatsioonideta 500 • Kakumäe piirkond 600–1200 • Nõmme, Männiku piirkond 500–1000 • Merivälja, Maarjamäe 800–1300 • Nõmme, Laagri piirkond 500–900 • Muuga 400–600

Viimsi vald Haapsalu (Paralepa) 150–400 • kommunikatsioonidega 400–600 Rakvere • kommunikatsioonideta 260 • kommunikatsioonidega 70–250 Saku vald • kommunikatsioonideta 60–80 • kommunikatsioonidega 200 Tartu 200–500 • kommunikatsioonideta 100 • Tammelinn 100–500 Jõelähtme vald Pärnu 200–1500 • kommunikatsioonidega 250 Kirde-Eesti • kommunikatsioonideta 100 • kommunikatsioonideta 50 Tiskre elamurajoon 450 • kommunikatsioonidega 100 Tallinna lähiümbruse uusrajoonid 700 Kesk-Eesti 20–50 Tabasalu 350 Paide Harjumaa keskmine • kommunikatsioonidega 40 • kommunikatsioonidega 165 • kommunikatsioonideta 25 • kommunikatsioonideta 95 Kuressaare 200

Tabelis on toodud kinnisvara keskmised hinnad, konkreetse objekti puhul võivad turuväärtust tõstvad või langetavad tegurid ruutmeetri hinda oluliselt muuta. Allikas: Äripäev kinnisvara 20 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected]

Ostupaanika mootor asub Lasnamäel Tallinna korterituru hinnarallit Kinnisvarasse investeerija- ri ostusoovi kinnituseks bro- te ärevust ning ülivähest pak- neerimisleping hinnanumbri- kumist, samas väga suurt os- ga 945 000 krooni ning Kale- tuhuvi Lasnamäel ilmestavad vipoja tänava 9korruselise pa- sarnased, hiljutised juhtumid, neelelamu remontimata 3toa- juhivad emotsioonid kus kaks erinevat hindajat, kes line korter leidis ostja 955 000 teostasid objektide ülevaatust krooniga. agalapiirkondades, eriti ja kortermajade pildistamist Lõpuni viidud müügitehin- MLasnamäel, ostetakse kor- Margus Kruut LASNAMÄEL TÕUSID HINNAD POOLE erinevates Lasnamäe piirkon- guna võib oktoobrikuust välja tereid mitte kainet loogikat jär- AT Kinnisvarabüroo AASTAGA KOLMANDIKU VÕRRA dades ning erinevatel aegadel, tuua Kihnu tänava 5korruseli- hindaja gides, vaid hinnarallist üles-
keskmises seisukorras korterite hinnad kroonides pidid olude sunnil kaasa tund- se paneelelamu 2. korrusel asu- köetud emotsioonide põhjal ma täiesti võõra, tänaval ligi va remontimata 2toalise korte- tehtud otsuste alusel. aprill 2005 november 2005 kiirustanud, korterit osta soo- ri müügihetkel krõbedana tun- 1-toalised 400 000 650 000–700 000 Puudub mingisugunegi ma- Praegune situat- vinud isiku murele. Samas ka dunud 810 000kroonise müü- 2-toalised 550 000–650 000 800 000–850 000 janduslik põhjendus utoopiliste ” sioon kinnisvaratu- kohe nägema viimase pettu- gihinnaga. ja uskumatuna tunduvate hin- must, kui oli selgunud, et vastu Üle miljoni kroonised hin- rul meenutab nõukogude 3-toalised 600 000–650 000 900 000–950 000 dadega sooritatud müügitehin- ootusi ei olnud tegemist maak- nasoovid Lasnamäe 3toaliste defitsiidiaegu, mida gute osas, mistõttu on Lasna- Allikas: AT Kinnisvara leriga, vaid hindajaga, kes teos- paneelmajade korterite eest ei mäe kõrged korterihinnad ette iseloomustab kaubapuu- tas juba broneeritud korteri ja üllata vist enam kedagi. Emot- rebinud ning troonilt tõuganud dus. elamu ülevaatust ning pildis- sioonidest ülesköetud kinnis- Mustamäe ja mõnes sektoris ka Lasnamäe kõrval tehakse nn Praegune situatsioon kin- ha müüa ja suurema osta või tamist. varaturul ei heiduta ostjaid ka Õismäe senise vankumatu liid- emotsionaalseid oste ka Maar- nisvaraturul meenutab justkui vastupidi. Ülisuur ostuhuvi ja kasin see, et laenu võtmiseks koos- rirolli. Enne ostuhuvi hüppe- dus, mistõttu Maardu paneel- kadunud nõukogude defitsiidi- Praegu puudub selleks või- pakkumiste hulk lubab küsida tatud eksperthinnangutesse list suurenemist oli välja kuju- elamute korterite hinnad lähe- aegu, mida võis iseloomusta- malus, sest müües oma korte- lausa müstilisi hindu. tulevad tavapäraselt ostuhin- nenud otsekui kirjutamata sea- nevad jõudsalt Mustamäe oma- da ühe sõnaga – kaubapuudus. ri enne uue leidmist, võib juh- Näiteks eelmisel nädalal sõl- nast väiksemad numbrid, sest dus, et mägede korteritest kõi- dele. Veel aasta-pool tagasi ei Nüüdne olukord pealinnas tu- tuda, et ei leitagi sobivat ning miti Lasnamäe lõpus Ümera tä- hindajad toetuvad võrrelda- ge odavamad eluruumid pidid olnud need kaks piirkonda ab- letab meelde, et elu käib möö- mõne aja möödudes ei suudeta naval (siiani kõige vähemnõu- vate korterite müügitehinguid asuma just Lasnamäel. Nüüd soluutselt võrreldavad. da spiraali ja seetõttu on või- kiire hinnatõusu tõttu isegi en- tumas Lasnamäe piirkonnas) analüüsivale informatsioonile, see enam nii ei ole. Lasnamäe ja Maardu elanik- malik läbi elada juba midagi da müüdud korteri sarnast ela- asuva 9korruselise paneelela- mitte ostupaanikas tehtud läbi- Näiteks sõlmiti mõned päe- kond koosneb teadupärast üli- varem kogetut, seda küll vei- mispinda tagasi osta. Seetõttu mu 2. korrusel paikneva ka- mõtlemata otsustele. vad tagasi Mustamäe 9korru- suurest protsendist riigikeelt di teises situatsioonis märksõ- on osa niigi väheste müügisole- hetoalise remonditud korte- Margus Kruut selise paneelelamu 5. korru- mittekõnelevatest kodanikest nadena – raha on, aga korte- vate korterite omanikest oma sel asuva, vahetatud akende- ning mittekodanikest, kes eris- reid pole. Tegelikult ei ole need müügisoovi hoopiski peatanud, ga, kuid remontimata 1-toali- tuvad põhirahvusest tempera- mägede korterid ju kusagile ka- sest valikuvõimalused peaaegu Hind võib tõusta päevadega se korteri ostmiseks bronee- mentsema iseloomu ja kollek- dunud, neid hoitakse lihtsalt puuduvad. Näiteid kiirest hinnatõusust rimisleping hinnaga 650 000 tiivsema eluviisi poolest (su- kunstlikult kinni ning viimas- Kõigele lisaks panevad pea- Sõle tänava 4korruselise ruselise remontivajava puit- krooni. Analoogne vahetatud heldakse rohkem, palju infot tega hakatakse arvatavasti ak- lekäivad ostuhuvilised inimesi 1960. aastate plokkelamu 39m² elamu 2. korrusel paikneva akendega, remontimata 1-toa- liigub suust-suhu). Samas on tiivsemalt kauplema alles pä- oma korteri müügiplaane eda- üldpinnaga 2toalise remondi- 29,9ruutmeetrise pinnaga re- line korter Lasnamäel Arbu tä- elu paraku näidanud, et kuulu- rast euro käibeletulekut. si lükkama, sest müüjad soovi- tud korteri 660 000 kroonine monditud 2toalise korteri alg- nava 9korruselise paneelelamu jutud, väärinformatsioon, hirm Seetõttu on raskustes mitte vad soodsat juhust ära kasuta- algne hinnasoov kerkis müügi ne 930 000 kroonine hinna- 3. korrusel müüdi kaks nädalat ning kartused on just muukeel- ainult mägedele korterit osta des teenida hilisema müügiga käigus 730 000 kroonini, mille- soov teostus 1 030 000 kroo- tagasi kahe päevaga 700 000 se elanikkonna seas kerged le- soovijad, vaid ka need, kes ta- hinnatõusu pealt veelgi suure- ga eluruum ka lõpuks müüdi. niga. Korter müüdi 2 päeva krooni eest. vima. havad väiksema eluruumi ma- mat kasumit. Lasnamäe nõlval, 2kor- jooksul. Margus Kruut

PÄRNU PRODUCTION PARK

seks või laiendamiseks Pärnu ringtee ääres, lennujaama ja sadama va- hetus läheduses. Uus tööstuspark loob suurepärased tingimused toot- Pärnu esimene tööstuspark tulekul mise, laomajanduse ja logistika arendamiseks. Suvepealinn Pärnu ei ole vaid kaunis kuurortlinn, vaid on koduks ka Tööstusküla esimeses etapis on planeeritud 10 krunti: 8 tootmisotstarbe- paljudele edukatele tööstusettevõtetele. Pärnus paiknevad paljud oma ga 9600–13 000 m2 krunti ja 2 äri- ja tootmiskrunti suurusega 2662 m2 ala juhtivad firmad, nagu Viisnurk, Efore, Scanfil ja Wendre. 1992. aas- ja 3409 m2. Planeeringu paindlik lahendus annab võimaluse liita kõr- tal Pärnus registreeritud Rannila, praeguse nimega Ruukki, on kogu vuti asetsevaid krunte. Baltikumi katuseäri lipulaev. Juba aastaid Pärnus tootmisbaasi omava Moodne ärikliima, puhtus ja kord on uue Pärnu Tööstuspargi prioritee- Rapala tooted on üle maailma tuntud ja kõrgelt hinnatud. Ei ole juhus, did. Keskkonda saastavatel ettevõtetel ei ole Pärnu Tööstusparki asja, et paljud Soome ja Rootsi ettevõtted on valinud tootmise asukohaks planeering lubab parki vaid ettevõtteid, mille tootmine on olulise kesk- just Pärnu, mis pakub lisaks valgele rannaliivale ka suurepärase toot- konna mõjuta, tegevusaladest on eelistatud laomajandus, kergetööstus miskeskkonna. ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutajad. Tööstus on Pärnus koondunud jõe kallastele ja Ehitajate tee piirkon- da, kuhu praegusel ajal on juba üsna keeruline leida vaba tootmis- Ida Kinnisvara koostöös Sampo panga ja investeerimisettevõttega East maad. Seoses sellega on loogiline, et tootmine kasvab Pärnu linnast Partners pakub täisteenust tootmise alustamisel: välja ja keskendub uutesse tootmispiirkondadesse. Maakonnas asu- • turu-uuring, vad ettevõtted peaksid paiknema koos grupeeritult ja koonduma • finantseerimine, tööstusparkidesse, mitte asetsema hajutatult laiali. • projekteerimine ja ehitus, Pärnu Tööstuspark (PPP) on suurepärane lahendus tootmise alustami- • personali otsing.

Täpsem info tehnoküla planeeringust ja hindadest: www.idakinnisvara.ee/ppp või Margus Joonase telefonil 52 74 024 kinnisvara toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 21

Üürileping tuleb kirjalikult lõpetada
Üürilepingu lõpetamine Üürilepingus tuleks märkida kõik lisakulutused või ülesütlemine peab ole- ma kirjalikus vormis, mil- lati on soovitav korterioma- leks on nn ülesütlemisaval- Anikul ja üürnikul sõlmida Kristina Sõmerik ÜÜRILEPINGUT SAAB LÕPETADA dus, kuhu siis tuleb märki- omavaheline kirjalik kokku- Uus Maa KA VAREM da üüritud objekt, lepingu lepe, mis võimaldab vaidluste Kinnisvarabüroo
üürimaakler mõjuvad põhjused üürilepingu ühepoolseks varasemaks lõppemise päev ning lepin- korral kokkuleppeid. Kindlas- lõpetamiseks gu lõpe tamise põhjus. ti tuleks ära märkida ka üür- Juhul kui üürnik on tei- niku poolt tasutavad lisaku- ka see, kui üürnik tahab teha üürnikud on hilinenud nii üüritasu maksmisega kui nud üürileandjale ettemak- lutused. remonti üüritavas korteris. Ta- ka kõrvalkulude osas kolmel üksteisele järgneval su, siis on üürileandja ko- Tavaliselt tasub üürileand- valiselt on see üürileandjale ai- maksetähtpäeval. hustatud ettemaksu üür- ja korteriühistule makstava re- nult rõõmuks, kui üürnik soo- üürileandjale ei ole tähtaja lõikes makstud tagatist UUS! nikule tagastama. Seda ju- mondifondi ja kindlustuse ta- vib parendada korteri üldist üürnikud teevad oma süülise käitumisega võimatuks hul kui üürnikul pole võlgu sud, millest üürnik otsesest ka- seisukorda. teiste isikute kooselu samas elamus 3päevapilet ja korter antakse üle samas su ei saa. Selleks võivad olla kerge- üürnikud ei kasuta eluruumi sihtotstarbeliselt, st 25krooni seisukorras kui vastuvõtmi- See võiks kõne alla tulla mad remondi- ja viimistlus- elamiseks se päeval. siis, kui tegemist on väga pika- tööd: uued tapeedid, seinavär- ilma eelneva kirjaliku kokkuleppeta üürileandjaga www.aripaev.ee Kristina Sõmerik ajalise, näiteks 10aastase üüri- vid, põrandalihvimine jne. annavad üürnikud korteri kasutada kolmandatele lepinguga. Juhul kui üürile- Sellest tuleb eelnevalt üüri- isikutele. pingus nendest juttu ei ole teh- leandjale teada anda ning üld- tud, siis kohustub seaduse järgi juhul lepivad osapooled kokku tähtajalisel üürilepingul tuleb märkida lõpptähtaeg üürileandja neid ise tasuma. tasaarvelduse.
punktid, mis peavad olema kirjas üürilepingus Palju küsitud ja problemaa- Tagatisraha ehk deposiit SA PÄRNU HAIGLA tiline teema on osapoolte õigu- võib olla üheks üürileandja tin- Lepingu sõlminud mõlemad osapooled koos vajalike võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel sed ja kohustused. See on üli- gimuseks. Sel juhul tuleb see isiku- ja kontaktandmetega. Juhul kui üürijateks on mitu kinnistu asukohaga oluline punkt, mida üürilepin- märkida ära üürilepingusse ja eri inimest, tuleb lepingusse lisada ka teiste kodanike gus lahti kirjutada ning, kus täpsustada, kui suures osas on isiku- ja kontaktandmed. Seega kehtivad järgnevad Sillutise 6, Pärnus siis on kindlaks määratud: seda nõutakse. kokkulepitud üürimise tingimused solidaarselt kõikidele • kuidas üürnik peab talle väl- Üürilepingu lõpetamisel on osapooltele. ja üüritud korterit hoidma on oluline vahe tähtajalise ja Üüritava objekti kirjeldus – aadress, ruutmeetrid, tubade (Vana Haigla) • mida tegema, kui korteris tähtajatu üürilepingu vahel. arv jne peaks juhtuma avariiolukord Seaduse järgi ei saa pooled Tähtajalise üürilepingu korral üürilepingu pikkus. Täpne üürisumma ja selle tasumise kord. Samuti Pärnu Maakohtu kinnis- (soovitavalt lisada kontakt- üürilepingut tähtajalise lepin- numbrid) gu puhul ilma mõjuva põhju- ka edasipidine kuu üüri tasumise kord (soovitavalt tusosakonna Pärnu linna ettemaksuna jooksva kuu eest igakuiselt kindlal kinnistusjaoskonna kin- Tavaliselt peavad üürile- seta lõpetada. andjad elementaarseks, et neil Üürileping lõpeb tähtaja kuupäeval) ja kuidas tasutakse lisakulude eest (mis nistusregistriosa numbri- kuupäevadel peavad laekumised toimuma). ga 16791; katastritunnu- jääb õigus igal ajal korterisse möödumisega, juhul kui lepin- sega 62511 : 148 : 8570; minna ja kontrollida, kas kõik gut ei ole varem erakorraliselt pindalaga 14 368 m2 ; on ikka korras. Sel juhul on see üles öeldud. Kui üürileping sõl- Allikas: Uus Maa maakasutuse sihtotstarve õigus neil olemas, kuid sellest mitakse tähtajatult, siis saab sotsiaalmaa. tuleb üürnikule ette teatada vä- selle lõpetada mõlemapoolselt hemalt 24 tundi. igal ajal, kuid etteteatamise l Enampakkumise alghin- naks on 12 000 000 (kaks- Tihti ette tulnud olukord on aeg on kolm kuud. teist miljonit) krooni. l Enampakkumise osavõ- tutasuks on 5000 (viis tu- hat) krooni. l Enampakkumise ta- gatisrahaks on 1 200 000 (üks miljon kakssada tu- hat) krooni.

Enampakkumise esemeks olevat kinnistut tutvustav materjal ja enampakkumise tingimused väljastatakse SA-s Pärnu Haig- la asukohaga Ristiku 1, Pärnu II korruse administratsioonikor- Oma puse (D korpus) sekretärilauast tööpäeviti kell 9.00 kuni 16.00. 5 Enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda ka internetis SA Pärnu Haigla koduleheküljel www.ph.ee. Maja Enampakkumise esemeks oleva kinnistuga on võimalik tutvu- da selle asukohas Sillutise tn 6 Pärnus, kooskõlastades aja eelne- valt SA Pärnu Haigla esindajaga telefonil 51 23 855 või e-postiga raamat [email protected] Märtsi lõpus eesti keeles Kirjalikud pakkumised tuleb käsipostiga esitada hiljemalt Mai lõpus vene keeles 15.12.2005 kell 11.00 Ristiku 1, Pärnu II korruse administratsioo- Reklaampinna broneerimine nikorpuse (D korpus) sekretärilauda. kuni 9. jaanuarini Piret Veski, Pakkumised avatakse 15.12.2005 kell 12.00 SA-s Pärnu Haigla tel 6670 007, 5661 5167 II korruse administratsioonikorpuse (D korpus) kabinetis AD212. [email protected]

Hansuõue korterelamud Kauri kahepereelamud endise Harku mõisa maadel. Asukoht Tallinna piiril Tiskres, paarikümneminutilise autosõidu kaugusel Asukoht pooletunnise sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast, kaunis kesklinnast, looduslikult kaunis keskkonnas merele lähedal, hästi välja looduskeskkond, samas arenev infrastruktuur. Läbi kahe korruse ulatuvad arendatud infrastruktuur. Klaasist verandadega korterid on avarad ja val- korterid on avarad (129m2 ja 143,4m2) ning valgusküllased. Valmimisaeg gusküllased ning avatud planeeringuga. Valmimisaeg 2006. aasta suvel. 2006. aasta kevadel.

Artig Kinnisvara www.artig.ee, Müügiinfo: Ulvi Pechter, tel 611 0222, mob 51 67 248, [email protected] Kodu kaunis keskkonnas Anu Põld, tel 611 0222, mob 51 67 667, [email protected] kinnisvara 22 Äripäev 14. november 2005 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110

Peterburi tee 2F Tallinn

Üürida büroopinnad Info tel 6 505 454 mobiil 51 53 786

• võrkaiad • turnikeed • paneelaiad • tõkkepuud • väravad • teetõkked • automaatikasüsteemid • läbipääsusüsteemid

1 730 000 kr

Müüa korter Tina tn • 2toaline • 5/1 • 68 m² • kelder• rõdu • garderoob • mööbel • valmib 2006. a ke- vadel • mööbel • pesumasin • külmkapp • kivimaja • kamin • kõrge I k, korter läbi maja • valgusküllane • kõrged laed • majad tugev KÜ • keldrikorrusel saun • ümbruses rohelus, head vaated Narva mnt 53, 10152 Tallinn Kaanon Kinnisvara tel 665 9584, Tel 627 7566, 501 7121, [email protected] 55 675 555 Tõnis Avikson, [email protected]

2 525 000 kr 9 300 000 kr 1 200 000 kr 4,5 mln kr 1 570 000 kr

Müüa korter Pirita jõe Müüa luksuslik maja Müüa hoone Liivalaia tn Müüa valmiv elamu Müüa 2005. a valminud ürgoru kaitsealal Nõmmel • 25,4 m² • puidust, eraldiseisev Viimsi ps Tammneemes maja Laulasmaal • 3toaline • 87 m² + 8,6 m² rõdu • • kinnistu 2450 m² • üp 400 m² + 1korruseline • kasutusel büroona • koos- • 150 m merest • kinnistu 1719 m² • • üp 196 m² • krunt 953 m² • kinnistu • põrandaküte (majas oma katlamaja) • suve maja 70 m² • 2 korrust • 7 tuba • neb kahest ruumist ja WCst • sissepääs kasul. pind 272 m² • terrassid ca 60 m² mereni 2 km • ümberringi naabrid • teed köögim. tehnikaga (Electrolux, Whirl- 2 vannituba • puitpakettaknad • parkett Liivalaia tänavalt, parkimine hoovil • 3 kaminat • elutuba läbi 2 kor • 5 tuba heas korras • korralik ühendus Tallin- pool) • vannitoas dušinurk, nurgavann • luksmööbel ja -tehnika • õliküte • Pindi Kinnisvara tel 610 3900, ja 2 halli • saun • aknaga vannituba ja naga (bussid, marsruuttaksod) • keldris 4 m² panipaik • aiaga piiratud vesipõrandaküte • kamin • saun • bas- 52 90 110 Ingrid Mitt, www.pindi.ee leiliruum • garaaž kahele autole • pani- BPE tel 50 30 033 Ülle Mäehans, krundil (2745 m²) tagaõu ja parkla • võim. sein • välibassein • iluaed • SAT TV paik • kasut. kvalit. viimistlusmaterjali www.bpe.ee osta autokoht majaaluses parklas Kaanon Kinnisvara tel 665 9584, (savikivi katus, väärissilikaat ja looduskivi BPE tel 52 66 999 Henry Pärn, 55 675 555, Tõnis Avikson, • siseviim. kliendi soovil• garantii tel 51 64 313 Ain, tel 50 11 080 Aivar www.bpe.ee [email protected], www.kaanon.ee [email protected] kinnisvara reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110 Äripäev 14. november 2005 23

530 000 kr

www.ober-haus.ee Ainult täiuslikud kivimajad... Müüa suvila • 800 m Kiisa keskusest jõe kaldajärsakul • üp 51,8 m² • krunt 1261 m² • täiskelder % 6 139 737 www.ava.ee • saun • kamin • tööstusvool BPE tel 50 30 033 Ülle Mäehans, HÜPOTEEKLAENUD www.bpe.ee WWW.EHITAL.EE EXPRESS KOLIMISTEENUSED

420 kr/m² RUBRIIK KINNISVARA IGAL ESMASPÄEVAL KINNISTUD

Müüa kinnistu Valgamaal 429 300 m², kat. tunnus 72401:001:1030, 858 600 kr, tel 52 47 555 Sangaste vallas looduskaunis koht Otepää looduspargi 2 kr/m² Müüa maja Tatari t Müüa 3 viimast territooriumil, kinnistut läbib hooldatud • 2 k • 12 tuba • krunt 701 m² • gaasiküte elamukrunti Viimsis suusarada; otse omanikult • kelder • garaaž • kamin • tsentr. • 21 kinnistatud elamumaad 1031–1854 kinnistu Valgamaal 273 900 m², kat. tunnus 72401:001:1470, 547 800 kr, tel 52 47 555 kanalisatsioon • parkett • tel • ahiküte m² • 3 kinnistatud äri- ja üldmaad 1858– • vann • kogu hoones on säilinud 2721 m² • detailpl. keht., • hind sisaldab Sangaste vallas looduskaunis koht Otepää looduspargi 2 kr/m² 1930ndatel aastatel ehit kahhelahjud ja liitumistasusid vee-, ka nal., el-võrguga • territooriumil; otse omanikult algupärane tammeparkettpõrand • III k gaa sitras siga liitu mise võim., väljaehit. võim. ATRE Management OÜ Reinhard Kinnisvara tel 660 4373, tel 56 633 477 Alla Talu, ÄRIPINNAD 51 04 499 Ivo Tammearu, [email protected]; www.neweka.ee [email protected]

Müüa büroopinnad 136–400 m², siseviimistluseta al 19 000 kr/m² Simus Kinnisvara, tel 645 5266, Tartu mnt 84a 50 47 798 Taavi Paide, www.simus.ee

Anda üürile bürooruumid Mäealuse 11,95 m² (I k), 71,5 m² (II k), väga hea 115,20 kr/m² VVO Kinnisvara, tel 670 3699, 3a Mustamäel parkimisvõimalus, Falcki valve, videovalve, (hind sisaldab 50 76 557, [email protected], territoorium aiaga piiratud kõiki kulusid) www.vvo.ee

Müüa kinnistu Müüa ärimaa Saku val- bürooruumid Laki tn eri suuruse ja hinnaga 1Partner Kinnisvara Pärnu mnt 497a las, Jälgimäe külas tel 668 4700, 53 310 007 • tootmis- ja ärimaa 1495 m² • täisehitus • 37 000 m² • sihtotstarve: ärimaa Vallo Pank, www.1partner.ee 20% • 2 k • hind 3,1 mln kr 40%, tootmismaa 60% • kehtestatud Talu Management Group OÜ, detailplaanering ( mootorsõidukite bürooruumid Pärnu mnt eri suuruse ja hinnaga 1Partner Kinnisvara tel 50 58 000, [email protected] remondi- ja hooldusmaa, tankla maa, tel 668 4700, 53 310 007 parkla, kontori- ja büroohoone • ehi- Vallo Pank, www.1partner.ee tusalune pind 14755 m², max 3 korrust • kommunikatsioonid krundi piiril bürooruumid vanalinnas eri suuruse ja hinnaga 1Partner Kinnisvara Pindi Kinnisvara tel 610 3900, tel 668 4700, 53 310 007 527 9232 Evelin Kivimaa www.pindi.ee Vallo Pank, www.1partner.ee

2 400 000 kr 110 kr/m² 1 400 000 kr 500 000 kr 450 000 kr ca 10 000 kr/m²

Müüa ärihoone Elva Anda üürile büroopind Müüa hoone Müüa laudahooned Müüa krunt Müüa äripinnad linnas Arbimäel Tuuliku tn Vastse-Kuuste keskuses • tegemist on ühel kinnistul (5,58 ha) • krundil asub endine Kurenurme kooli- Veerenni 17 • üp 1348 m² • Tartust u 25 km • hea • kolmandal korrusel • heas korras • 424 • kontoriruumid • garaažiboksid • kõrge asuva kahe suure laudahoonega • laut maja (üp 756 m²) koos viie abihoonega • puithoonete poolkeldrikorrusel • logistiline asukoht Tartu-Valga maantee m² koos abiruumidega • majas kohvik ja ning suur delfriruum (delfer 5 t) • üp üldpinnaga 1491,4 m² ja laut+küün ning staadion • parkimis- ja juurdepää- 3 äripinda 22,5 m², 45,9 m² ja 58,4 m² • lähe duses • ärikompleksi kuulub 2kordne head parkimistingimused • üürihinnale 2482 m² • hoonesse tuleb gaasitrass • üldpinnaga 1891,1 m² (asuvad eraldi suvõimalused hoone lähedusse on omatte sissepääsud tellishoone • lisaks keldrikorrus • vesi ja lisanduvad komm-tasud suurepärane tootmispind katastriüksustel vastavalt 4,52 ha ja head • krunt ( 46 975 m²) on planeeritud Pindi Kinnisvara kanalisatsioon linnavõrgust • elekter Pindi Kinnisvara tel 610 3900, tel 52 47 555, [email protected] 1,06 ha)• asfaltplats • hooned sobivad ja hal jastatud ning sellest ca 1,5 ha tel 610 3900, 52 90 110 Ingrid Mitt 220 V / 380 V • täisehitus 60% ja ehitusõi- 516 6332 Annika Mellikov www.pindi.ee suurepäraselt tootmistegevuseks moodustab õunaaed • lähim bussipea- www.pindi.ee gus 1–3 korrust • ärimaa krunt 2168 m² tel 52 47 555, [email protected] tus ca 1 km kaugusel Mauren Kinnisvarabüroo tel 52 47 555, [email protected] tel 656 5396, 56 606 075, [email protected], www.mauren.ee

800 000 kr 29 kr/m²

Anda üürile äri- ja teenin- Müüa ärihoone Tallinnas Anda üürile äripinnad Anda üürile äri- ja teenindus- Anda üürile eksklusiivsed Anda rendile äripind ja duspinnad vanalinna piiril Raudtee 23 Vana-Narva mnt 20 pinnad Lilleküla staadionil büroopinnad Narva mnt 50 büroopind • sobib kaubanduseks, toitlustuseks • kaupluseks, tootmiseks, bürooks, • valmivad pinnad I k (üp 250 m², • I k 60 m² (kolm ruumi), võima lik ka • äripind 152 m², I k, kangakaupluses • WW Passaazis 680 m²; üür 120 kr/m²), sobilikud vald- • üp ca 25–76 m² • II ja III k • pinnad teeninduseks • üp 49,5 m² keldrikorruse ruumid sobilikud arhiiviks väik se ma te pindadena – 20 m², hind büroopind 90 m², I k, koosneb kolmest Pindi Kinnisvara tel 610 3900, • üp 9000 m² • krunt 3540 m² • parkla konnad tervisekeskus, jalgpallipubi, 180 kr/m² • II k 60 m² (kaks ruumi), hind eraldi toast (1 läbikäidav) ja kööginurgast sobilikud nii kaubanduseks kui ka teenin- kliinik, büroo jne dusbüroodeks • III k ruumid akendega 51 17 370 Hannes Käbi,www.pindi.ee • Falcki valve • 200 tel-liini • üürihin- 150 kr/m² • sobib büroo-, teenindus- või • hea juurdepääs autoga • bussipeatu- nale lisanduvad komm-tasud, • kogu BPE tel 50 28 972 Ennu Susi, äripinnaks • kõrged ruumid, suured se vastas • autoparkla üürnikele • üür sõltub paiknemisest ja suurusest www.bpe.ee • väga soodne hoone müügiks, hind kokkuleppel, aknad • valve, tele fo nikeskjaam, inter neti Eesti Tekstiil BPE tel 50 28 972 Ennu Susi, laenuvõimalus pü siühen dus tel 658 7900 www.bpe.ee VVO Kinnisvara tel 670 3699, tel 626 2104, 56 44 544 Kadaka tee 44, II k, tuba 21 50 76 557, [email protected], www.vvo.ee

39 000 kr al 30 kr/m² 50 kr/m²

Anda rendile kompleks Üürile anda erinevad lao- Anda üürile tootmis- Üürile anda tootmistsehh Anda üürile lao-tootmis- Töökoja 2 / Veerenni 53a ja tootmispinnad Põhjala laopinnad Peterburi tee Tondil pinnad Kalda 9 • ladu 518 m² • müügisaal 43,2 m² tootmispargis Marati 5 lähistel Betooni põigis • 3-korruseline (3x600 m²) • valvatav • tootmispind 580 m² • II k • kaubalift • • kontor 129,6 m² ( kahel korrusel) • kompleksis kuni 9000 m² vaba pinda • üp 1950 m², sh tootmispind 1475 m², territoorium • ruumid vajavad kerget re- uued aknad • tolmuvaba epoksiitkattega • hind 39 000 + 18% (lisandub vesi, • hinnad alates 30 kr/ m² kontor ja olme 475 m², asfaltplats ca 2000 monti • hoones väiksemat sorti kaubalift põrand • keskküte gaasikatlamajast elekter, küte) Groosi Kinnisvara tel 610 6060, m² • siiani olnud suurte veokite müügi- ja • dušš • riietusruumid • tehniline aur • • üürihinnale lisandub 18% + elekter, tel 646 1066, 50 36 318 56 489 258, [email protected], tehnohooldekompleks • autonoomne suruõhk • vee destilleerimisseadeldis • vesi, küte keskküttesüst., vent.süst. • valve • täien- piisavalt voolu • gaasiküte • tööstusvool Kaanon Kinnisvara dav arendamisvõimalus krundil • üür • mööbli võim • signaal tel 665 9583, 51 55 725 Arik Piirisild, 51 kr/m² + komm-tasud + 18% Pindi Kinnisvara tel 610 3900, [email protected], www.kaanon.ee BPE tel 50 28 972 Ennu Susi, www.bpe.ee 51 31 771 Atko Väikmeri, www.pindi.ee tööstus 24 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected]

Masinatööstus Eesti masinatööstuse areng sõltub järjest edukam

Aleksei Hõbemägi kontaktide loomise nutikusest Eesti Masinatööstuse Liidu arendusdirektor Masinatööstus on Eestis tootmisettevõ- esti masinatööstuse areng Eon alates 1998. aastast ol- tete juhtide hinnangul nud tõusuteel – tööstusharu siiski veel lapsekinga- aastatoodang on suurenenud des, sest kodumaine 1998.–2004. aastal 20,3 mil- jardi kroonini. turg on väike ja puu- Masinatööstuse eksport dub ettevõtjaid ühen- moodustab üle 30% Eesti töös- dav lüli, mis aitaks tuse ekspordist. Suurenenud on töötajate arv 18 600lt 31 400ni. sõlmida vajalikke kon- Ettevõtteid oli aga tööstusha- takte piiri taga. rus 2004. aastal kokku 433. Kõik eeltoodu on üle 10 tööta- Annely Allik jaga ettevõtete kohta, kuid sel- [email protected] lele lisaks tegelevad metallitöö Ettevõtjad toimetavad iga- ja aparaadiehitusega veel ligi üks ise ja koostööd tehakse vä- 800 mikroettevõtet. he. Nii on paljud algselt tootmi- Tänu soodsatele reinves- sega tegelenud ettevõtted loo- teerimistingimustele jätkub et- bunud ja piirduvad vaid väik- tevõtetes vananenud tootmis- semate allhangete täitmisega seadmete asendamine kaas- või vahendavad importtehni- aegsetega, sh töötlemiskeskus- ka müüki. te, lasertöötlemise jt seadmete- “Eestis ei teagi, kes mida ga, mis tagavad kõrge tootlik- toodab, sest infot on keeruli- kuse ja toodangu kvaliteedi ja ne hankida,” ütleb KT Arengu avardavad oluliselt tehnoloo- ASi ja KRK Mõigu OÜ direktor gilisi võimalusi. See omakor- Karl Renser. “Näiteks Tšehhi- da võimaldab ettevõttel toota maa partneritega suheldes ja- täiustatud või uut konkurent- gatakse alati pakse infobülle- sivõimelist toodangut, milleks tääne, mis on välja antud ko- riigi toetus innovatiivsete teh- haliku tootmisettevõtete liidu noloogiate rakendamiseks on poolt, sees erinevate firmade eriti vajalik. info sind huvitava toote koh- Tamsalu EPT 4000 m2 suuruse pinnaga tootmistsehhis pannakse kokku eriotstarbelisi seadmeid nii pinnase mullatöö- ta. Eesti Kaubandus-Tööstus- deks kui ka maanteede lumetõrjeks, toodang suundub valdavalt Norra ja Soome turule. Foto: Julia-Maria Linna koda ilmselt üritab ettevõtjaid N. Liidu turu esindada, kuid tundub, et asi ei kadumine ärgitas toimi, reaalselt toimivaid kon- gudeaegne, kus mingisugusest ” Omaaegne EPTde takte otsitakse ikka omal käel,” arendustegevusest ei olnud jut- baas, millele Eesti MASINATÖÖSTUSE VÄLISKAUBANDUS Estre uuele elule räägib Renser. tugi. See, mis räägiti, oli puhas metalli- ja masinatööstus MUUTUB STABIILSEKS AS Lapi MT on tootmisest propaganda,” ütleb Renser. rajati, oli nõukogudeaeg- masinate ja mehaaniliste seadmete import ja eksport, mln kr 22 616 loobunud ja tegeleb vaid teh- “Meil on hästi läinud, kuigi ne, kus arendustegevu- import Heidi Raig nika vahendamisega. Juhatu- algus oli suures osas juhuslik,” 30 000 ASi Estre juhatuse sest polnud juttugi. See, eksport 15 651 se esimehe Kalev Priimägi sõ- meenutab Karl Renser. “Firma esimees mis räägiti, oli puhas 25 000 nul alustati masinaehitust küll loodi seitse aastat tagasi roots- propaganda. suure optimismiga, paraku jäid lase Kent Trade ja grupi endis- 20 000 ärkamisaja lootused Eesti põl- te Talleksi töötajate poolt. Tol- Karl Renser, stre AS moodustati endise KT Arengu ASi direktor lumajanduse helgest tulevikust lal polnud Talleks tootmisest 15 000 EEPT süsteemi kuulunud Tar- vaid unistusteks. huvitatud ja Rootsi partneri tu Katseremonditehase baasil “Turg on piiritletud ja ma- soov oli prügiautode tootmine direktori Gennadi Golesnikovi 10 000 1991. aastal. Korraga muutus sinaehitus keeruline protsess, Ameerika turule. Praegu aga sõnul müüakse toodangut Lä- mõttetuks kogu endine toot- piirdume vaid allhangete täit- toodame aastas kuni neli tur- tis, Leedus ja Ukrainas. 5 000 mine, sest kadus N. Liidu turg. misega. Varem sai otsitud kon- bapakkimismasinat, mis tagab “Kuigi varuosade müümi- Firmal oli tarvis juurutada aja- 0 takte ka kaubandus-tööstusko- piisava töömahu.” seks leidub võimalusi nii Soo- 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 kohane toodang ja leida selle- ja kaudu, neist aga asja ei saa- “Viimane tellimus Vene- mes, Rootsis kui ka Norras, on Allikas: statistikaamet, Äripäev le uued turud. nud. Elu näitab, et isiklikul pin- maalt tuli nii, et kliendid mak- nendele turgudele pääsemine Läbi juhuste ja isiklike side- nal leitud kontaktid on elujõuli- sid raha enne, kui polnud Ees- raske, sest euronormid on ran- mete õnnestus jõuda Soome tu- semad,” tõdeb Priimägi. tis käinudki ja tulid kohale al- ged. Lisaks veel asjaolu, et ET ka ise suunatud pakkumisi,” “Hinnad on Euroopa tase- rule. Alguses ühe tootega, mil- Vaatamata sellele, et KT les valmis masinat vaatama, Mõisaküla on spetsialiseeru- räägib Golesnikov. mel, see aeg on läbi, kui Ees- lest tänaseks on saanud üle Arengu toodab näiteks suhteli- usaldus oli nii suur,” rõõmus- nud Belarus-tüüpi traktorite ASi Tamsalu EPT juhatuse ti toodangut imeodavalt müü- kümne nimetuse põllu- ja met- selt ainulaadset turbapakkimis- tab Renser. varuosade tootmisele, mistõttu liige Valdo Simonlatser hindab di. Tööjõu hind on kasvanud, satöömasinaid ja teede hool- masinat, mille sarnaseid val- ASi ET Mõisaküla põhitoo- on välisturgudele müümine pii- kaubandus-tööstuskoja rolli nii samuti metalli hind,” selgitab dusseadmeid. Jätkame katse- mistatakse veel vaid kahes rii- dangu moodustab ekskavaato- ratud,” selgitab Golesnikov. kontaktide vahendajana kui ka Simonlatser. “Meil on 6–7 pü- remonditehases alguse saanud gis maailmas, hindab ettevõtte rite, frontaallaadurite, buldoo- “Turusituatsioon on keeru- tööstusharu ettevõtete esinda- sivat partnerit, kes valmistoo- traktorimootorite ja nende ag- direktor Karl Renser Eesti ma- serite, greiferite, turbapressi- line ja kuigi oleme kaubandus- jana. Tema arvates pole küsi- dangut ostavad. Norrast tuleb regaatide remonti, lisaks te- sinaehitust olematuks. de varuosade valmistamine, tööstuskoja liikmed, pole sealt- mus üldsegi turu puudumises, vahel ka tellimusi kliendi joo- geleb Estre diiselmootorite ja “Omaaegne EPTde baas, allhankena toodetakse metall- kaudu õnnestunud kontakte tööstuses on tema hinnangul nistega, kuid reeglina me ühe- hüdraulikaseadmete – hüdro- millele Eesti metalli- ja masina- konstruktsioone tellija joonis- leida. Meie põhiline müügika- tuntavaim vabast tööjõu liiku- kordsetest tellimustest või all- ja kütusepumpade, roolivõi- tööstus rajati, oli siiski nõuko- te alusel. Ettevõtte kommerts- nal on internet, samuti teeme misest tingitud probleem. hangetest huvitatud ei ole.” mendite jne remontimisega.

METALLILÕIKEPINGID müük, hooldus ja remont • Lõikeriista kinnitusvahendid • Detaili kinnitusvahendid www.certex.ee • Tööpinkide mõõteseadmed CERTEX EESTI Peterburi tee 71, Tallinn METALLILÕIKERIISTAD tel 620 5136, faks 620 5146 e-post [email protected]

CE Tehnika OÜ Sompa tee 15, 11913 Tallinn tel 600 5425, faks 600 5426, [email protected] TROSS-TROPPIDE VALMISTAMINE Ø 2 mm–Ø 36 mm tööstus toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 25

TTÜ Virumaa kolledž näeb oma arengu võtit kohalike tööstusettevõtete koolitustellimustes Tallinna Tehnikaüli- töö kestnud tegelikult juba viis maksma ka stipendiume TTÜ ” Viis aastat tagasi kooli Virumaa kolledž aastat. Virumaa kolledžis tänavu ava- avatud tootmisteh- “Juunis sõlmitud leping on tud kütuste tehnoloogia eri- nika ja tööstusettevõt- Aeg lõpetada käsitöö! sõlmis ASiga Ees- kinnitus sellele, et meie koos- ala tudengitele. Aastas saaks luse eriala esimesest ti Põlevkivi ja ASiga töö on arenemas partnerlu- 10 000–15 000 krooni suurust lennust on nii mõnigi Viru Keemia Grupp seks,” lisab ta. stipendiumi viis õppurit. lõpetaja juba meil tööl. Teelahki hinnangul valitseb “Kuna sel sügisel alustati ka koostööleppe, mille Eestis inseneriharidusega ini- uue, eelkõige meie tööstusele Anneki Teelahk, Eesti Põlevkivi personalijuht järgi kohandab kool meste põud, mistõttu on koos- vajaliku eriala õpetamist, loo- Metalli- õppekavu vastavalt töö kolledžiga hea võimalus dame seda omalt poolt stipen- leida ettevõttesse spetsialisti- diumide kaudu toetada ja lõpe- kolledži atraktiivses ka mujalt töötlemise firmade vajadustele. de järelkasvu. tajate hulgast ka oma ettevõt- Eestist pärit noortele ning taga- seadmed Kats OÜ “Näiteks viis aastat tagasi tele uusi töötajaid saada,” mär- vad kooli jätkusuutliku arengu. Katusepapi 35, Taavi Linnamäe avatud tootmistehnika ja töös- gib Kink. Piirkonnas leidub arvestatav 11412 Tallinn Piret Ehrenpreis tusettevõtluse eriala esime- Algaval õppeaastal annab perspektiivikate noorte potent- tel 621 1847 [email protected] faks 621 1848 sest lennust on nii mõnigi lõ- VKG välja viis 5000 krooni suu- siaal, samas on aga ettevõtetes e-post Vastukaaluks võimaldavad petaja juba meil tööl,” räägib rust stipendiumi esimese kur- puudus spetsialistidest. [email protected] Eesti Põlevkivi ja Viru Kee- Teelahk. suse tudengitele, järgnevatel Lõplikult ettevõttega sidu- mia Grupp kolledžis õppiva- Ka ASi Viru Keemia Grupp aastatel on kavas nii stipen- miskohustust Eesti Põlevkivis Saadaval KOVOSVIT MAS (Tšehhi) toodangut tele noortele praktikakohti ja avalike suhete juht Elina Kink diaatide arvu kui ka stipendiu- ja VKGs praktikakoha leidnud 50 erineva mudeli näol. CNC treipingid ja töötlemiskeskused. Lisaks on saadaval ka teiste firmade treipinke, puurpinke, pärast eriala omandamist ka leiab, et parim võimalus leida misummat suurendada. tudengitel pole. “Pigem on see freespinke, giljotiine ja painutuspinke. Garantii ja hooldus. tööd. ettevõttesse uusi töötajaid on Kolledži direktori kohuse- soodne võimalus üksteist tund- Eesti Põlevkivi personalijuhi aktiivse koostöö tegemine vas- täitja Viktor Andrejev on va- ma õppida, tudengid saavad Kohtumiseni messil INSTRUTEC 2005 Anneki Teelahki sõnul on teh- tavate kutseõppeasutustega. rem öelnud, et uus, kohalik- selgusele jõuda, kas nad ta- nikaülikooli Virumaa kolled- Viru Keemia Grupp plaanib ku vajadust arvestav eriala ja haksid meile tööle tulla,” nen- ži ja ASi Eesti Põlevkivi koos- lähiajal järjest rohkem hakata firmastipendiumid muudavad dib Anneki Teelahk.

Narva Kutseõppekeskus laieneb õppehoone juurdeehitise võrra HÜDRAULIKA • TÖÖSTUSVOOLIKUD
Uuenduskuuri sisse kuuluvad duskuuri läbi teinud koolimaja Ehitusprojekti koostami- PNEUMAATIKA • HÜDRAULILISED TÖÖRIISTAD üldehitustööd, kütte- ja venti- esimese etappi avamine on ka- ” ne oli keerukas ja aja- latsioonitööd, veevarustuse- ja vandatud 2006/2007. õppeaas- mahukas, sest 1970. aastatel kanalisatsioonitööd, elektri- ja ta algusesse. ehitatud hooneid on aegade nõrkvoolutööd, teede- ja platsi- Kooli haldusdirektor And- jooksul osaliselt renoveeritud. de ehitustööd, haljastustööd. rus Mäesepp, kes on nii pro- Ehitustegevus on projekti jekti finantskorralduse koordi- Andrus Mäesepp, Narva Kutseõp- kohaselt jagatud kaheks eta- neerija kui ka projekteerimise pekeskuse haldusdirektor TALLINN www.dunlophiflex.fi TARTU Peterburi tee 44 Tähe 110 piks. Direktori Margus Ojaotsa ja ehituse koolipoolne projekti- Tel 605 4900, faks 605 4919 Tel 734 1301, faks 734 1221 sõnul ei ole veel selge, kas eral- juht, arvab, et tegemist on kee- viiel aastal on rajatud ka juur- Teise arengunäitena toob 24 h tel 50 77 053, 50 50 836, 51 43 387 24 h 53 470 740, 50 71 654 datud rahast ka II ehitusetapi ruka riigihankega ning seepä- deehitisi. õppedirektor välja asjaolu, et [email protected] [email protected] täielikuks realiseerimiseks jät- rast palkas kool pakkumisme- Õppedirektori Jelena Dit- koolihoones saab olema kolm kub, selgus saabub pärast rii- netluse läbiviimist nõustama jatkina sõnul ootab kooli ees suurt auditooriumit, millest gihanke läbiviimist. Kindlas- Eesti tippspetsialistid firmast küll raske, aga huvitav aeg, sest võidab kogu Virumaa täiend- ti aga peab ehitaja alustama AS Telora-E. Ka ehitusprojek- õppetööd tuleb olulisel mää- koolituse turg. uute trasside rajamist ja juurde- ti koostamine oli tema sõnul ral teisiti korraldada. Näiteks Kolmas kogu piirkonna jaoks ehituste vundamentide ja kar- keerukas ja ajamahukas, sest laiendatakse kooli toitlustus- oluline uuendus on modernse, kassitöid selle aasta novembris 1970. aastatel ehitatud hoo- kompleks, sest 2006 algab kut- linnaga kahasse hallatava raa- ning andma I etapi tööd tellija- neid on aegade jooksul osali- sekooli õpilastele tasuta kooli- matukogu paigutamine õppe- le üle 1. augustil 2006. Uuen- selt renoveeritud ning viimasel toidu valmistamine. hoonesse. Ain Alvela Järgmine kuukiri Logistika ilmub 30. novembril Ettevõte leiab Briti-Eesti kaubanduskojast väärt turunduskanali www.becc.ee vembril. Kaubanduskoda joon- Valik teemasid dub oma ettevõtmistes suures- VEEBIABI TÖÖSTURILE
1999 asutatud Briti-Eesti kau- ti liikmesfirmade tagasisidele on rubriik, kus banduskoja eesmärk on pakku- ja ettepanekutele. tutvustatakse tööstus- da oma liikmesettevõtetele Üheskoos otsitakse võima- ja tootmisettevõtteid • Millised muudatused tulevad teenuste suuremaid äritegemise võima- lusi korraldada veelgi menu- koondavaid katus- lusi, seda eelkõige ärikontakte kamaid üritusi ja seminare. organisa tsioone, nende hindades 2006. aastal? vahendades, Briti ja Eesti äri- Igas kuus omistatakse ühele tegevuse eesmärke ja • Kas logistikakulud järgmisel aastal kodulehekülgi. inimesi omavahel kokku viies liikmesfirmale austav nimetus kasvavad? ning eriilmelisi üritusi-semi- “Member of the Month” ning • Saadetise jälgimine – nare korraldades. tema esindajaga tehakse in- Teiste hulgas on kaubandus- tervjuu. mida teenus tähendab ja pakub? koja ürituste kalendris kind- Kojal on täna 78 liiget. Suu- märk on teavitada potentsiaal- sid. Põhja-Iirimaa asub logis- • Kellele sobivad dünaamilised la koha leidnud Šoti luuleta- re osa liikmeskonnast moodus- seid investoreid Suurbritan- tiliselt suurepärases asukohas laosüsteemid? jale Robert Burnsile pühen- tavad firmad, kus omanikeks- nias. Väljaanne sisaldab ka in- tänu heale ühendusele Euroo- • Kuidas töötab autoveofirma? datud ülimalt rituaalne õh- juhtideks britid. fot liikmesfirmade kohta. pa ja USAga. tusöök 25. jaanuaril ja Guy Praegu on kaubandusko- Kevadel plaanitakse ärimis- Briti-Eesti kaubanduskoja • Logistikahariduse võimalused Eestis Fawkesi päevale pühendatud jas koostamisel trükis UK-Es- siooni Põhja-Iirimaale, kuhu koduleht on ingliskeelne, sest ja lähivälismaal ilutulestikuga perepidu 5. no- tonia Trade Guide, mille ees- kaasatakse eelkõige IT-firma- see on koja töökeel. Äripäev • Logistika põhimõisted • Sõnumid ja transpordiuudised • Ekspedeerimisfirmade TOP koos UUS eelmise aasta edukamate firmade MUDEL ning turuülevaadetega A3 kahepoolse kopeerimise ja trükiga Sisukokkuvõte ka inglise keeles! koopiamasin-printer-värviskanner ARM165 - 16 lk/min, 600x600 dpi - 2xUSB ja 1xLPT pordid ja sorteer standardvarustuses 24 700.- Viimased vabad reklaamipinnad! - Baasvarustuses üks paberikassett 250 lehele+külgsöötja 100 lehele Lisainfo ja reklaami tellimine - Zoom 25-400% projektijuht Eili Pihlak, - Lisavarustusena saadaval: ühe- ja kahepoolne dokumendisöötja, faks, [email protected], võrguliides, aluskapp, lisakassetid telefon 667 0069, faks 667 0200

Tallinn, Punane 42, tel. 6 112 791 [email protected] www.rtt.ee Ametlik SHARP maaletooja arvamus 26 Äripäev 14. november 2005 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

Inimeste käitumist tuleb mõjutada

alju on spekuleeritud, kas PEesti inimene on nõus jäät- Ilona Eskelinen meid sortima ja kuidas mõju- MTÜ Eesti Taaskasu- tab teadlikkus taaskasutus- tusorganisatsiooni kommunikatsioonijuht määrade saavutamist. Pakendi- ettevõtjale on oluline, et tema poolt turule toodud pakendid mete eelsorteerimine avaldab kogutakse ja taaskasutatakse positiivset mõju keskkonna- minimaalsete kuludega. Kuna reostuse vähenemisele. jäätmete taaskasutusmäärade Hiljuti ASi Turu-uuringu- sihtarvud iga aastaga suurene- te ja Eesti Pandipakendi poolt vad, tuleb järjest rohkem haka- avalikustatud uurimus kinni- ta koguma vähemväärtuslikke tab, et ka Eesti elanikkonna materjale raskemini kättesaa- käitumise peamiseks motiiviks davatest jäätmevoogudest, st on looduse säästmine ja alles elanikkonna käest. teisel kohal raha. Inimfaktor hakkab lähitule- Järelikult ei saa väita, et vikus taaskasutuskulude kuju- meie inimesed naabritest eri- nemisele avaldama palju suu- neksid. Vahe on selles, et tea- remat mõju. Kulude kontrol- vitustööd on olnud vähe ja see- li all hoidmine eeldab inimese gi pigem kaootiliste kampaa- mõjutamist ja motiveerimist. niatena. Mitme riigi kogemused näi- Arvestades eeltoodut, ei saa tavad, et elanikkonda motivee- keskkonnasäästliku käitumise Kartell – vale vahend rib jäätmeid sorteerima tead- kujundamisel piirduda ainult mine, et see aitab säästa loo- pakendiga. dust. Uuringud tõestavad, et Teavitustöö vajab koordi- sortimiskampaaniatel on suur neerimist kas riiklikul või oma- mõju inimeste keskkonnasääst- valitsuse tasemel, integreeri- koondumiste vastu liku käitumise kujundamisele. des erinevate organisatsiooni- Näiteks, Prantsusmaa Ro- de jõupingutused. See annaks iimatööstused on lühikese aja juhtkiri Liidu toetusfondidest abiraha ja otse- helise Punkti organisatsioon kindluse, et pakendiettevõtja- jooksul langetanud paariküm- toetuste summasid, siis selgub, et need uuris aastal 2001 üle 6000 ini- te poolt elanikkonna koolita- Pne sendi võrra piima kokkuostu- nad nõus piima müüma,” ütleb omakor- on enam-vähem sama suured. Teisisõ- mese hoiakut ja käitumismo- misele kulutatud summad too- hindu, selgus reedel Äripäevas ilmu- da Vihand. nu paistab neli krooni olevat see hind, tiive. 93% inimestest arvas, et vad käegakatsutavaid tulemu- nud artiklist. Tüli kisub sinnapoole, millele viitab mis võimaldab lehmapidajail ots-otsa- jäätmete sortimine avaldab ot- si. Vastasel korral tekib olu- sest mõju keskkonna parane- kord, kus igaüks saadab tarbi- Äripäeva hinnangul on tegemist pii- rahvatarkus – pada sõimab katelt, ühed ga kokku tulla. misele. Sarnane uuring viidi jale oma sõnumi ja lõppkokku- matööstuste kartelliga. mustad mõlemad. Sest ka tootjad mit- läbi 2004. aastal Saksamaal. võttes on tarbija pigem segadu- Piimatööstuste juhid eitavad, et te- melt poolt üle Eesti ütlevad kui ühest iimatootjate ridades on toimu- 95% sakslastest uskus, et jäät- ses kui teadlik. gemist on keelatud kokkuleppega, väi- suust: hinna langetamine alla nelja nud koondumine, tootjad on suu- tes, et ettevõtted ei ole omavahel hin- krooni ei tule kõne alla. Järelikult on Premad ja tugevamad. See on suu- dadest kõnelnud ega ole ka langeta- ka tootjad omavahel kõnelnud kokkuos- rendanud konkurentsi ka tööstuste va- Võrreldakse Eesti ja Sloveenia nud kokkuostuhindu täpselt samal ajal tuhinnast. Kartell paistab olevat sama hel. Töötlejate kahjumid näitavad, et ja sama palju. loomulik osis selles äris kui piimgi. tööstusi on piimaäris liiga palju ning majandusmudeleid Ometi on töötlejad hinnateemal ves- Omapärased suhted on nii silmator- ka piimatöötlejate loogiline tulevik on iljuti võrreldi The Econo- telnud. Seda möönab viidatud leheloos kavad, et konkurentsiamet on hakanud konsolideerumine. Hmistis Euroopa Liidu kahe Ene Paal ASi Põlva Piim juhataja Aivar Häelm. neid põhjalikumalt uurima. Ses äris on Kartell on toimetuse meelest töötle- kõige edukama uusliikme Ees- Tööturuameti Euroopa ti ja Sloveenia majandusmude- Sotsiaalfondi osakonna Tema sõnul numbritest pole räägitud. amet varemgi keelatud kokkuleppeid jate katse teha koostööd, ilma et nad spetsialist Neil polegi aga tähtsust – piisab faktist, tuvastanud, seejuures mõlemalt poolelt peaksid “piima” ühte kappi panema – leid. Ajakirja arvates on Ees- et on hinnast kõneldud. – nii töötlejate kui ka tootjate leerist. nad püüavad ära hoida ühinemist või ti Sloveeniat tema rikkuse ja turvalisuse pärast kaua kades- nõukogude ajast ülevõetud “Nad võivad rääkida kütusehinna Töötlejad ütlevad, et hinna alanda- seda vähemalt mõneks ajaks edasi lü- tanud. Nüüd on olukord vas- asutused – näiteks migratsioo- muutustest, aga piima kokkuostuhin- mine on neile eluliselt vajalik ning väi- kata. tupidine, sest Sloveenia igat- niamet. nast tulevikus ei tohi nad rääkida ka davad, et põllumehed on juba küllalt Kartell on vale rohi koondumiste seb Eesti-stiilis kiiret majan- Hiljutiselt Eesti visiidilt ko- mitte veiniklaasi taga õhtusel selts- kaua elanud piimatööstuste kulul – nel- vastu ja läheb lõpuks kalliks maksma – duskasvu. dumaale naasnud Sloveenia kondlikul üritusel,” kinnitab ka kon- jakroonine liitrihind andis põllumeeste- trahv konkurentsi kahjustava kokkulep- Ka Euroopa Liidu mitte- peaminister Janez Jansa hin- kurentsiameti peadirektori asetäitja le kasumit, tööstustele aga kahjumit. pe eest võib olla kümnendik karistusele ametlikul tippkohtumisel Ing- das ühes intervjuus Eesti üht- Aini Proos. Reedese loo juures olev tabel kinni- eelnenud majandusaasta käibest. lismaal räägiti majandusmude- last 24protsendilist tulumak- Töötlejate kartellile viitavad artik- tab töösturite väiteid: tootjail läheb pa- litest, mis võiksid anda tulevi- su ja võimalust tulusid kiires- kulootusi Euroopale kui hea- ti internetis deklareerida. Eri- lis ka piimatootjad. “Pigem on kokku- remini kui töötlejail. Kui aga kõrvuta- Loe ka artiklit “Piimatööstu- oluühiskonnale. ti aga meie majanduse avatust, lepe teisel pool. Tean, et piimatootjad da suurtootjate 2004. aasta kasumeid sed langetavad ühes taktis Eelpool nimetatud The mis on aidanud meelitada vä- on omavahel arutanud, mis hinnaga on ja nende samal ajal saadud Euroopa kokkuostuhindu”, 11.11. Economisti artiklis käsitleti lisinvestoreid. Eesti ja Sloveenia majandus- Kuigi Sloveenial on regioo- mudelite erinevusi, sest kahe ni parim sadam ning maailma- repliik riigi osas on sarnased pigem klassi tasemega mööbel, kodu- Äripäev 5 aastat tagasi vaid inimeste hoiakud ja uhkus masinad ja medikamendid, po- oma maa saavutuste üle. le nende firmadel välismaiseid Jalgpall on parem kui Aivar Pohlak ja 14. november 2000 Eestile edu taganud avatu- omanikke. Soovida jätavad pan- se ja liberaalse turumajandu- gandus- ja teenindussfäär. Slo- Indrek Kannik Töötute arv on suurenenud hüppeliselt se asemel iseloomustab Slovee- veenia tahab üle võtta Eestile Võrreldes septembriga kasvas oktoobris registreeritud tööotsi- niat suhteline suletus. Samu- kiire majanduskasvu taganud Kannik & Co ideedele punast kaarti vehkinud Aivar Pohlak jate arv 11 protsenti, kirjutas Äripäev viis aastat tagasi. Töötu- ti on Sloveenias jätkuvalt suur majandusmudeli. sülitas jälle jalgpalli renomee täis. Eriti originaalne see tee- ruameti statistikabüroo juhataja Ludmilla Smirnova rääkis, et riigi mõju majandusele. Arvan, et kõrge kvaliteedi- ma ei ole, kuid sõda võimu ja suhteliselt pisikese raha pä- oktoobris-novembris on suvetööde lõppemise pärast alati töö- Tõdetakse, et millegipärast ga riiklike teenuste üle uhkust rast kogub tuure nagu laviin Alpides. Keegi ei kahtle ega ta- tute arv tõusnud. Samas on selgelt näha, et kasvanud on esma- on Eestis lausa “ultratõhusad” tundvaid sloveenlasi kohutaks ha alavääristada Pohlaku kui jalgpalligeeniuse panust, sest kordselt pöördunute arv, mis oli läbi aegade suurim näitaja. kõik need institutsioonid, mi- aga Eesti allakäinud tervis- ilma temata oleksime kuningliku meelelahutusteatri nar- Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Pille Re- da riik ise päris algusest loo- hoid, teede halb olukord ja re- rid. Teisalt järjekindlus, millega Pohlak omaloodud jalgpalli bane ütles, et seoses uute tööturgu ja töötuid puudutava- nud on. Halvasti toimivad aga guleerimata tööturg. ideed lammutab, on murettekitav. Jalgpallifänni ja liigamän- te seadustega oodati isegi suuremat töötute arvu tõusu. “Pal- Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS gijana ei taha ma näha, kuidas kaks entusiasti üksteisel jal- jud võtsid end arvele seepärast, et kasutada seadusega ette- Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 gu alt löövad. Pohlak ja Kannik ei ole kumbki asendamatud, nähtud tööturuteenuseid – osaleda koolitusel, saada stardira- e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee kuid tänu nendevahelisele kemplemisele võib ha,” kommenteeris Rebane. Ametiühingute hinnangul on Ees- TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] jalgpalli maine kannatada, liigad koost lagu- tis 100 000 tegelikku töötut, ligi 30 000 registreeritud töötut ja Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected] SEMINARID JA KÄSIRAAMATUD tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 neda ja jalgpalliga tegelevad noored mõne tei- ligi 50 000 tööta tööotsijat. Pille Rebane kommenteeris, et kõik REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 se spordialaga tegelema hakata. töötud ei võta end kunagi tööhõiveametis arvele. Tellimishind 12 kuuks 2425 kr. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine. Trükk AS Kroonpress Hetkeseis: Viis aastat hiljem on tööpuudus järsult vähene- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, Martin Hanson nud. Töötuid pole Eestis kunagi nii vähe olnud, kui selle aasta poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. [email protected] oktoobris. Tööhõiveameti andmetel otsib tööd 26 000 inimest. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. arvamus toimetaja Kertu Ruus, tel 667 0115, e-post [email protected] Äripäev 14. november 2005 27 Avalikku sektorit ei saa juhtida 655 2128 655 6825 äriinimeste soovitatud võtetega 655 6100 50 54 760 valiku ja ärisektori juhtimi- kolumn da kontrolli ainult ja ainult va- sektoris siiski märgata ebater- www.sfi.ee Ase peamine vahe on selles, limiste kaudu. Piltlikult öeldes vet konkurentsi. Nagu äris on et üks peab hoolima inimeste Laine Jänes on rahvas riigi aktsionäride ja litsentseeritavad tegevusvald- FIRMAD • KONSULTATSIOONID • KAATRID erinevatest vajadustest ja elu- samal ajal ka klientide pere, konnad (pangandus, kindlus- Tartu linnapea, Reformierakond keskkonna arengust terviku- kus valitseb tõeline võrdsus – tus jt), et kaitsta tarbijaid, nii na, teise ideoloogia on orien- kõigil on üks hääl. Volikogusid võiks see olla mõnel puhul ka teeritud kasumile. Ja nii tuleb- võib võrrelda ettevõtete nõuko- avalikus sektoris. ki meil üksteist tasakaalustades gudega, linnapead ja vallajuhid Arvan, et näiteks hariduse ühises ilmaruumis toimetada. on tegevjuhid. valdkonna juhtimine võiks olla Juhtimisstiilid on põhjusta- Maailmast leiame linnajuh- vähem poliitiline ja pigem sisu- nud kõikjal maailmas diskus- timises erinevaid praktikaid – line. Erakonnad võiksid leppida sioone. Eriti agaralt on nii Ees- on linna palgalised mänedže- kokku hariduse arengusuun- tis kui ka mujal lahatud avali- rid ja poliitilised meerid, on dades pikema aja peale, kui on ku sektori juhtimist. Et ärisek- poole kohaga aulinnapead ja ühe valitsuse eluiga. tor ei saa alati oma tahtmist ja tõsised töörügajad, kes määra- kodanikest võtavad kõige enam takse kohale teatud ajaks. Eri- Haridus võiks olla vähem sõna need, kes on juba loomult nevad variandid on paika lok- politiseeritud kritiseerivad ja rahulolematud, sunud ajaga ja asetuvad koha- Need tõmbetuuled, mis meie siis on kõige populaarsem sei- liku kultuuri konteksti. riigis haridusministeeriumist sukoht, et avalikku sektorit ju- Avaliku sektori esindajad, iga natukese aja tagant läbi pu- hitakse halvasti. Mina julgen kes on end erakondlikult mää- huvad, on meie haridussüstee- arvata vastupidist. ratlenud, ei ole iseenesest hal- mile teinud karuteene. Kui aga Äriinimeste ettepanekud vemad inimesed või spetsialis- linna juhib linnavalitsus, kellel avaliku sektori töö tõhustami- tid. Inimestel on üldjuhul oma on poliitiline mandaat, on tal seks on osaliselt kasutatavad, poliitilised vaated olemas ja ai- ühelt poolt olemas linnakoda- UUS! kuid nende peamine puudus nus vahe on selles, kas me tea- nike usaldus ja teisalt ka suu- 3päevapilet 25krooni on avaliku sektori rolli vähene Äriinimeste ette- me neid või mitte. Kui erakond- rem vastutus nende ees. tunnetamine nii riigi kui ka ko- ” panekute põhi- lik kuuluvus on välja öeldud, Tihtilugu on äriinimestel pa- www.aripaev.ee haliku omavalitsuse tasandil. liseks puuduseks on on selge, mis asja inimene ajab. toloogiline kalduvus kiruda as- avaliku sektori rolli Eestis on aga olnud juhtumeid, ju, mis takistavad nende sega- Kasumiteenimine pole kus avalikkuse jaoks justkui matut äriajamist. Neivelt kir- avaliku sektori eesmärk vähene tunnetamine. sõltumatud ametnikud saavad jutab ju õigesti, et linnakoda- Karjamõisa Avaliku sektori olemasolu ees- oma ründavate seisukohtade nikule (kes samal ajal võib ol- märk ei ole saada materiaalset Kui laps ei saa koolis hakka- avaldamiseks palju meediapin- la ise ärimees) ei meeldi, kui Tapamaja otsib koostööpartnereid. kasu. Kontserdimajad, teatrid ma, ei vallandata teda pere- da ning mõne aja pärast leiame tema eramaja vaate rikub ära Chrysler•Jeep•Chevrolet•Ford ja muuseumid ei ole börsil ja konnast. Kui naise palk on lii- nad mõne partei valimisnime- kolmekordne korrusmaja (tei- Info tel 51 86 428 riik ei nõua neilt vähemalt 20- ga väike, ei anna mees tavali- kirjast häältepüüdjana. se ärimehe ehitatud). Tel 678 1888 (Tallinnas), 730 4222 (Tartus) protsendilist omakapitali toot- selt lahutust sisse. Küsimus ei ole enamasti sel- Paraku on ärimeeste hu- lust – hoopis maksab peale. Muidugi, lapsed peavad les, kas maailmavaade on hea vi ehitadagi kolmekorruseliste Normaalne ärimees paneks sel- koristama oma tuba ja pese- või halb – vaid selles, kas ini- asemel koguni kümnekorruse- LIIMISEADMED lised asutused kohe kinni või ma nõusid. Selle osaga Indrek mesed on ausad või vargad ja lisi maju. Õnneks püüab avalik müüks maha. Ja tal oleks õi- Neivelti poleemikat põhjusta- valetajad. Nii rahvas kui klient sektor tegutseda selle nimel, et ACltius onsult PAKENDI- gus, kui lähtuda ärilistest kaa- nud artiklist (EPL, 27.10.) võib armastab tuttavlikku ja harju- suureneks linnakodanike üldi- FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK TÖÖSTUSELE lutlustest. nõus olla. Aga politiseerimine muspärast. Seepärast elavad ne heaolu, mitte ei mõtle, kas Tõnismägi 3a, tel 646 3760 www.pakarte.com Avaliku sektori eesmärk on või mittepolitiseerimine on sa- kaubamärgid pikaajalist elu ta ühe või teise otsusega ka- [email protected] kodanikele maksimaalse hea- masugune küsimus, nagu see, nii äris kui ka poliitikas. Kelle su teenib. www.altius.ee 6563 312 56 569 482 olu tagamine. Täpselt sama- kas saab endale õdesid-ven- nägu on tuttav, seda valitakse, ga tegeleb iga pereisa ja pere- di või lapsi valida. Asi on sel- reklaamitud ja äraproovitud Loe ka 1. novembri lehest ema oma kodus – olgu ta päe- les, et avaliku sektori üle saab kaubamärki ostetakse. Osas Mart Laari kolumni ja Äri- M&M Hammaste ravi, OSAÜHING val kas ametnik või ärimees. rahvas kui riigi omanik oma- valdkondades on ka avalikus päeva juhtkirja. proteesimine, kirurgia, implantoloogia, laste 4900 krooni hammaste ravi ta suta. www.firmaabi.ee Sakala 12–1, Tallinn Tel 6 466 004, 56 201 262 Volikogud tahavad prügivedajatele ära panna Tel 683 3533, 511 0912 Firmaabi OÜ äätmeseadus sätestab koha- seni jääb päris pikk ajavahemik piirhindade tulemusena puu- Jliku omavalitsuse kohustu- Argo Luude (tihti üle kuue kuu), siis jõua- dub ettevõtetel võimalus kü- se korraldada oma halduster- ASi Cleanaway vad vahepeal kasvada kütuse- sida teenuse eest tasu, mis ka- Otsime ritooriumil olmejäätmete ve- tegevdirektor hinnad, saastetasu määrad ja tab jäätmete käitlemise kulud du. See tähendab, et omavalit- muud kulud ning võib juhtu- – rääkimata sellest, et ettevõ- seminaride ja sus kuulutab välja konkursi ja da, et kinnitatud piirhindade- tetel oleks võimalus investee- selle tulemusena valitakse väl- ettevõtjaid, kes lisaks olemas- ga pole üldse enam võimalik rida tehnikasse – siis võib tek- konverentside ja üks ettevõte, mis saab teatud olevatele võiksid jäätmeid ve- jäätmeid vedada. kida olukord, kus väljakuuluta- ajaks ainuõiguse omavalitsuse dada. Hind kujuneb pakkumi- Tõenäoliselt on volikogu- tud konkursil osalemisest pole- osakonna juhti territooriumil olmejäätmete ve- se käigus, kus võitjaks osutub de otsuseid mõjutanud müüt, gi ükski ettevõte huvitatud. damiseks. parima hinnapakkumise teinud et jäätmekäitlus on ülimalt On ilmne, et administratiiv- Tööülesanded: Kõik tundub justkui ilus ja ettevõte. Kui võitnud ettevõt- kasumlik äri ja nüüd nähak- sete võtetega ei ole võimalik tu- • üksuse strateegiline juhtimine • tulude ja kulude jälgimine loogiline. Kuid on üks “aga”. te hind kujuneb liiga kõrgeks, se võimalust n-ö administra- rureegleid eirata. Kui päts lei- • töötajate värbamine ja meeskonna loomine Nimelt on seadusandja näinud on omavalitsusel alati võima- tiivsete meetodite- ba maksab 10 kroo- • arendustöö eest vastutamine ette, et enne konkurssi peab ko- lus konkurss nurjunuks kuu- ga “prügivedajate- On arusaa- ni, siis pole tõenäoli- • üksuse töö igapäevane organiseerimine ja juhtimine ” matu, miks • koostöö koordineerimine Äripäeva teiste osakondadega halik volikogu kinnitama jäät- lutada, tingimusi muuta ja uus le ära panna”. selt võimalik voliko- Põhivaldkonnad, milles seminaride ja meveo piirhinna, millest kõrge- konkurss läbi viia. Tegelikkus on on üldse tarvis gu otsuse alusel se- konverentside üksuse töötajad tegutsevad: mat hinda ei tohi ükski pakku- Teiseks on piirhinna arvuta- olnud aga suisa jäätmeveo piir- da saada järgmised • ürituste läbiviimine ja tehniline korraldamine • ürituse sisu ja kava koostamine ja küsida. Seadus sätestab küll mise loogika erinevates oma- vastupidine – jäät- hindasid kehtes- kolm aastat 5 kroo- • esinejate kutsumine selgesõnaliselt, et “teenustasu valitsustes väga erinev. Kuna mevedajate omava- tada. niga, arvestusega, • turundus ja müük osalejate leidmiseks peab olema piisav, et katta jäät- piirhind tuleb kinnitada voli- helise tugeva kon- et kulud tuleb kan- • reklaamimüük Edukas kandidaat: mekäitluskoha rajamise, kasu- kogus, siis on olnud näiteid, kurentsi tõttu on jäätmekäitlu- da ainult leivategijal. • omab juhtimiskogemust tamise, sulgemise ja järelhool- kus volikogu on lihtsalt mitte se hinnad olnud väga madalad, Teeksin siinkohal omalt • on müügitöökogemuse ja -oskusega duse kulud ning jäätmete veo- millelegi tuginedes spetsialis- mis on omakorda toonud kaa- poolt seadusandjale ettepane- • on tugevate liidriomadustega • on tugev planeerija, eestvedaja ja elluviija Kandideerimiseks kulud”, kuid see, kuidas neid tide poolt kalkuleeritud hin- sa pikaajalise alafinantseeritu- ku vaadata üle piirhindade va- • on hea suhtleja ja meeskonnatöö tegija saatke CV ja avaldus kulusid arvutada, on jäetud da veelgi vähendanud. Nii on- se kogu sektoris. jalikkus antud konkurssidel • oskab hästi läbi rääkida personalijuhile omavalitsuste otsustada. gi tekkinud olukord, kus mõni Enamik Eesti jäätmeveoki- ning omavalitsustel soovitak- • suhtleb inglise ja vene keeles [email protected] Pakume: hiljemalt 15. novembriks, Esiteks on arusaamatu, miks piirhind ei kata ära isegi jäät- test on vanemad kui kümme sin piirhindade kalkuleerimi- märgusõna all • enesearengu võimalust kiiresti arenevas “Seminarijuht”. on üldse tarvis piirhindasid mete ladestuskulusid, rääkima- aastat, jäätmete sorteerimine sel teha rohkem koostööd jäät- rahvusvahelises ettevõttes Lisainfo kehtestada. Konkurss on ju ta veokuludest. Arvestades veel ja taaskasutamine on arene- mevedajatega, et mõista ja ar- • korralikku tasu, kompensatsioone ja arendusdirektorilt boonuseid [email protected] avalik, jäätmevedajaid on Ees- seda, et piirhinna kehtestamise nud aeglaselt, konteinerpark vestada tegureid, mis jäätme- • häid töötingimusi või 667 0185. tis kümneid, samuti veel hulk ja konkursi tulemuste selgumi- on vana ja amortiseerunud. Kui veo hinda mõjutavad. 28 Esmaspäev 14. november 2005 Äripäev

Autot tasub tankida nädalavahetusel palju õnne! Nutikad ajastavad bensiinipaagi täitmise puhkepäevadele, ku- na millegipärast lan- getavad just nädala- vahetuse eel jaemüü- jad hindu, mis esmas- päeval taas tõusevad. Krista Taim Kalle Tarien 44 [email protected] Eesti Post ASi “Küll ma olen ennast kiru- juhatuse liige nud, olen ostnud just päev va- rem paagi täis ja järgmisel päe- Igor Šestilovski 40 val on hind langenud. See on Inest Market ASi nii, et bensiini hind langeb just juhataja enne nädalavahetust,” tõdes reedel Nestes tankinud noor- Merike Puskar 39 mees. Kahe kanistriga bensii- Tallinna Külmhoone ni varunud noormees tegi ju- ASi ba mitmendat tiiru. Esimese juhatuse liige reisi tegi reede varahommikul kella kolme ajal, kui hind tab- lool langes, ja järgmine ben- siinireis oli juba päeval. “Olen pannud tähele, et hindu lange- tatakse just puhkepäevade eel, see on nagu mingi seaduspära- sus,” ütleb ka tankimas käinud Heiki Laan. Ratastoolis Heiki Lumiraid võtab kütust Neste bensiinijaamas. Foto: Indrek Susi “Vahel on üllatav küll hinda- de paaripäevane üles-alla kõi- kumine. Pole osanud seda nä- dalavahetusega seostada,” sõ- HIND LANGEB NÄDALA LÕPUS ärilause nas reedel Chryslerit tankinud JA TÕUSEB ALGUSES Heiki Lumiraid.
hinnalangused/tõusud Äripäeva analüütiku Tõnis Oja tähelepanekute järgi on puhkepäeva-eelsed nädala alguse Neste nädalavahetuste hinna- hinnalangused hinnatõusud langetuste kampaaniad kest- nud juba mitu aastat. “Tõsi ta 24.06, reede 40 senti 06.06, esmaspäev, 50 senti on, mõnel perioodil on need Kui kaks jaama on Nädalavahetusele 08.09, neljapäev 50 senti 14.06, teisipäev, 40 senti kampaaniad järjepidevamad ” ühel ristmikul, siis ” langev ajutine hinna- 16.09, reede 50 senti 27.06, esmaspäev,70 senti ning mõnel perioodil juhusli- paraku pole võimalik langetamine on suunatud 10.10, neljapäev 50 senti 09.08, teisipäev 40 senti kumad, mistõttu ei pruugi ta- müüa teisiti kui naaber. pigem eratarbijale. 20.10, neljapäev 50 senti 03.10, esmaspäev 50 senti vainimesed seda märgata. Ku- Aivar Räim, Helle Kirs, Allikas: na olen ise pea kümmekond Tambet Made Alexela jaemüügijuht Eesti Statoili juht Eesti Väliskaubanduse aastat bensiini hinda jälginud, Liidu juht on mul tekkinud veendumus, et nädalavahetuse hinnalan- Jaemüüjad peavad puhkepäevade-eelset hinnalangust juhuslikuks Tootmine getused on Neste Eesti turun- ” hääbub siin dusstrateegia üks osa.”
Reedel hinnaalandusega mõjurist: toodete sisseostu- “Võib-olla on hinnalangu- talt sisemine konkurents,” tõ- nii või naa, aga Oja sõnul püüab ta ise tanki- alustanud Neste Eesti juhi Ind- hind, riigi maksumäär toode- sed lihtsalt sattunud nädala deb Räim. tähtis on, et too- da nädalavahetustel. “Kui naf- rek Kaju sõnul on hinna kõiku- tele, USA dollari valuutakurss lõpu peale, sest jälgitakse ik- Hydro Texaco Eesti ju- tearendus ja juu- ta hind on tõusutrendis, püüan mised tingitud kohalikust kon- krooni suhtes ning konkurents ka nädala trendi ja reedel te- hi Olavi Maaringu sõnul po- rutamine siia al- täita paagi pühapäeva õhtul kurentsist ja nende sattumine kohalikul turul. hakse otsus ära,” selgitab Ale- le viimasel ajal suuri nädala- les jääks ehk et ehk pärast seda, kui nädalava- nädalavahetustele on paljus- “Mõned päevad kestva sood- xela jaemüügijuht Aivar Räim. vahetuse hinnalangetusi ol- tootmine oleks hetuse sõidud on tehtud. Mui- ki juhuslik. sama jaehinna kehtestamine “Kui ikka kaks jaama on ühel nud ja kõikumised on tingi- hiinlaste mängu- du võib tabada kaks hinnatõu- Kaju sõnul on hindu lange- on otseselt seotud hinnakonku- ristmikul, siis paraku pole ik- tud maailmaturu hindadest. maa, aga toodan- su, esimene esmaspäeva hom- tatud ka teistel nädalapäeva- rentsiga Eesti jaeturul. Nädala- ka võimalik müüa teistmoo- “Kampaania, mis Neste näda- gust kauba tege- mikul neljapäevasele hinnale del ning suured langused pole vahetusele langev ajutine hin- di kui naaber. Ostjatel on see lavahetusel algatas, ja mille- mine eestlaste tagasi ja päev-kaks hiljem veel, olnud nädalavahetustel. nalangetamine on suunatud pi- muidugi kasulik, aga meil tu- ga meie kaasa läksime, selli- sest nn maailmaturu hind on Eesti Statoili juhi Helle Kir- gem eratarbijale, kellel nädala- leb hinda korrigeerida sõltu- seid pole viimasel ajal olnud,” oma. pannud kütusefirmasid jaehin- si sõnul sõltub kütuste jaehind vahetusel liikumist rohkem kui mata sisseostuhinna odavne- sõnas Maaring. Postimees, 11.11.2005 da tõstma.” Eesti turul neljast peamisest ettevõtetel,” sõnab ta. misest või kallinemisest. Puh- Äripäev