Kinnitatud Vallavolikogu 26. novembri 2015. a määrusega nr 7

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL 2016- 2020

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Sisukord ...... 2 1. Üldandmed ...... 4 1.1 Valjala valla asend, pindala, haldusjaotus……………………………………………………...4 1.2 Rahvastik ...... 5 1.3 Valjala valla elanike sünnid, surmad ja iive ...... 7 1.4 Demograafiline tööturusurve indeks ...... 10 2.Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused...... 10 2.1 Tööturu situatsioon ja toimetulek ...... 10 2.2 Valjala valla eelarve...... 13 2.3 Ülalpeetavate määr ...... 15 2.4 Registreeritud töötuse määr ...... 15 2.5 Sotsiaalhoolekanne ...... 16 3. Kogukonna tegevused, kultuur ja kaasamine ...... 19 3.1 Kultuuriasutused ja pärandkultuuriobjektid: ...... 19 3.2 Suurimad seltsid, seltsingud ja MTÜ-d ning nende ettevõtmised ja tegemised: ...... 20 4. Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng ...... 22 4.1 Õpikeskkond...... 22 4.2 Tervist toetavad tegevused ja teenused haridusasutustes ...... 23 4.3 Lastele turvaline elu- ja õpikeskkond ...... 24 5. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond ...... 25 5.1 Keskkonna mõjurid ...... 25 5.2 Teedevõrk ja transport ...... 26 5.3 Liikluskorraldus ja tänavavalgustus ...... 26 5.4 Liikluskuriteod, kuritegevus ja õnnetused ...... 27 5.5 Tulekahjude arv ...... 31 5.6 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ja alkoholi müüvad kauplused ...... 31 6. Tervislik eluviis ...... 31 Üldine statistika ...... 31 6.1 Subjektiivne tervise enesehinnang ...... 31 6.2 Füüsiline aktiivsus ...... 31 6.3 Toitumine ...... 31 6.4 Ülekaalulised / rasvunud ...... 31 6.5 Alkoholi tarbimine ...... 32 6.6 Suitsetamine ...... 32 6.7 Narkootiliste ainete tarvitamine ...... 32 6.8 Kondoomi kasutamine ...... 32 6.9 Helkuri kasutamine...... 32 6.10 Turvavöö kasutamine ...... 32 Valjala vald ...... 32 6.11 Spordirajatised ...... 32 6.12 Terviseteabe kättesaadavus ...... 33 6.13 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas ...... 33 7. Terviseteenused ...... 34 7.1 Arstiabi ...... 34 7.2 Nõustamisteenused ...... 34 Kokkuvõte ja seiramise kord ...... 34 TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2016 - 2020 ...... 36 Kasutatud kirjandus ja allikad ...... 38

2

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Sissejuhatus

Terviseprofiil on üks maailmas laialdast kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade piirkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Teadmine sellest, mis on hästi või halvasti, võimaldab oma edaspidised tegevused suunata õigesse kohta ning kulutada vahendeid targalt ja tulemuslikult. Rahvastiku vananemisel muutub eriti oluliseks inimeste töövõime, see on hea tervise säilitamine kõrge eani.

Tervis sõltub väga paljudest individuaalsetest teguritest nagu vanus, geneetika, sugu. Nendele lisaks on veel suur hulk tegureid, mille mõju inimese tervisele on suur ja möödapääsmatu, kuid mille mõjutamisele saab kaasa aidata. Kohalikul omavalitsusel on selles kanda suur vastutus oma otsuste ja valikutega elukeskkonna tervislikumaks ja aktiivsemaks kujundamisel.

Valjala valla terviseprofiili koostamine sai alguse Tervisnõukogu moodustamisega, mille moodustamise vajadusele juhtis tähelepanu Saare Maavalitsus. Vastavalt koostöölepingule nr 14-7.2- 3/210 koostati Valjala valla tervisemeeskonna hindamisraport. Meeskonda olid kaasatud vallavalitsuse töötajad, allasutuse juhid. Tervisenõukogu esimene koosolek toimus 23.12.2014.

Käesoleva terviseprofiili koostamise eesmärgiks on Valjala valla elanike tervisekäitumine ja seda mõjutavate tegurite kaardistamine. Sisendiks on Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorid, mis on kättesaadavad ning Valjala valla jaoks asjakohased. Indikaatorid on kujutatud tabelites ja joonistel aastate kaupa ja toovad välja erinevused ja trendid. Ajavahemikus 15. juunist kuni 15. augustini viidi valla elanike seas läbi uuring "Tervislik eluviis ja liikumine" ning 2015.a kevadel viidi lasteaias ja koolis läbi küsitlused lastevanematele õpikeskkonnast, toitumisest ja turvalisusest.

Valjala valla terviseprofiil on aluseks tervise arendamise tegevuskava koostamisele, milles püstitatakse konkreetsed eesmärgid tervisetulemite parandamiseks valla elanike hulgas.

Peale profiili valmimist avalikustatakse dokument elektrooniliselt valla kodulehel ja paberkandjal eksemplarid tehakse kättesaadavaks valla kantseleis ning raamatukogudes.

3

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

1. Üldandmed 1.1 Valjala valla asend, pindala, haldusjaotus

Valjala vald asub kesk- ja lõunaosas, piirnedes läänes , põhjas , kirdes ja idas vallaga ning ulatudes lõunas mereni. Valla pindala on 180 km²

Vallas on Valjala alevik ja 32 küla: Sakla, Tõnija, Kallemäe, Jõelepa, Veeriku, Kõnnu, , Jööri, Rahu, Kungla, Väljaküla, Kalli, Kõriska, Lööne, Kalju, , , Põlluküla, Kogula,, Röösa, Vanalõve, Undimäe, Ariste, , , , Nurme, Männiku, Võrsna,

Rannaküla, Väkra.

4

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

1.2 Rahvastik

2015. a 01. jaanuari seisuga on Statistikaameti andmetel Valjala valla rahvaarv, pindala ja asustustihedus alljärgnevad:

RAHVAARV, PINDALA JA 01.01.2015 Valjala vald ASUSTUSTIHEDUS Rahvaarv 1 203 Pindala 1 80,2 Asustustihedus, elanikku km² kohta 6,7

Joonis 1. Valjala valla rahvastikupüramiid, 1.jaanuar 2015

5

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 2. Valjala valla rahvastiku soo- ja vanusejaotus seisuga 01.jaanuar (ESA)

14 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 84

------4 9

- -

85 ja vanemad Kokku 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 10 2011 KOKKU 60 50 80 60 90 80 60 70 70 100 90 0 60 70 70 60 40 40 1250 Mehed 30 30 50 40 50 50 30 40 30 50 50 50 30 30 30 20 0 10 620 Naised 30 20 30 20 40 30 30 30 40 50 40 50 30 40 40 40 40 30 630

2012 KOKKU 55 54 67 66 69 70 55 67 76 102 105 87 72 66 63 52 42 30 1198 Mehed 27 29 37 37 42 46 31 34 38 57 55 47 31 30 27 20 7 7 602 Naised 28 25 30 29 27 24 24 33 38 45 50 40 41 36 36 32 35 23 596 2013 KOKKU 45 62 60 68 70 73 52 64 76 89 113 88 74 64 66 53 36 33 1186 Mehed 21 33 30 40 43 51 28 31 41 51 56 49 32 30 28 22 8 5 599 Naised 24 29 30 28 27 22 24 33 35 38 57 39 42 34 38 31 28 28 587 2014 KOKKU 48 59 55 67 64 76 58 66 65 92 117 85 77 64 59 56 35 35 1178 Mehed 26 29 26 39 40 50 31 36 39 48 65 45 36 28 26 23 10 4 601 Naised 22 30 29 28 24 26 27 30 26 44 52 40 41 36 33 33 25 31 577 2015 KOKKU 55 61 52 72 64 81 66 64 63 89 118 85 84 67 61 55 34 32 1203 Mehed 33 29 25 41 37 50 40 35 35 48 66 43 43 26 28 25 8 1 613 Naised 22 32 27 31 27 31 26 29 28 41 52 42 41 41 33 30 26 31 590 Allikas: Eesti Statistikaamet

Joonis 3. Valjala valla keskmine rahvaarv aastate lõikes (ESA)

Rahvastik jaotub aleviku ja 32 küla vahel. Keskusena on olulisel kohal Valjala alevik, kus on kõige rohkem võimalusi mitmesuguste teenuste tarbimiseks (kool, lasteaed, rahvamaja, kauplused, raamatukogu, perearst). 6

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Valjala valla rahvastiku arv järgib Eesti maavaldade üldist vähenemistrendi, mis on tingitud aastatepikkusest negatiivsest loomulikust iibest ja rändest maapiirkondadest linnadesse. Põhiliseks rahavaarvu vähenemise põhjuseks on noorte ränne – paljud noored õpivad või töötavad mujal Eestis või maailmas. Võrreldes 2011. aastaga on elanike arv vähenenud 6,8% võrra. Laste ja noorukite arv (0-19- aastased) on võrreldes 2011. aastaga vähenenud 4% võrra. Tööealine elanikond (20-64- aastased) on samuti vähenenud 0,83% võrra. Suurem vähenemine on olnud 20-24 aastase elanikkonna osas, mille näitajad võrreldes 2011. aastaga on vähenenud 28,88% võrra. Selline vähenemine näitab negatiivselt rahvastiku taastootmise potensiaali. Noore elujõulise elanikkonna väljaränne ja vähenemine mõjutab valla toimetulekut sotsiaalabi korraldamisel, kuna noorte asemel peab vald osutama sotsiaalteenuseid ning aitama vanureid. Vanemate inimeste seas on selgelt näha, et alates 60. eluaastast suureneb naiste osakaal elanikkonnast, mis viitab ka Eesti üldisele statistikale meeste lühemast elueast. Rahvaarvu vähenemine on peatunud viimastel aastatel ja olnud suhteliselt stabiilne ja viimasel aastal isegi tõusutrendis ning seega väga suurt muret ei valmista. Negatiivne probleem on küll noorema elanikkonna väljaränne, kuid see on vältimatu.

1.3 Valjala valla elanike sünnid, surmad ja iive

Joonis 4. Elussünnid Valjala vallas (ESA)

7

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 5. Surmade arv Valjala vallas (EAS)

Joonis 6. Surmapõhjused Valjala vallas.

SD30: Surmad soo, põhjuse ja elukoha kohaliku omavalitsuse järgi Pahaloomulised kasvajad Vereringeelundite Õnnetusjuhtumid, (C00-C97) haigused (I00-I99) mürgitused ja traumad (V01-Y89) Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Valjala vald 2010 0 0 1 4 1 0 2011 3 2 3 2 1 0 2012 2 0 3 10 0 0 2013 6 1 3 6 0 0 2014 3 1 4 2 0 0

Allikas: Surma põhjuste register Andmebaas: Tervise Arengu Instituut

Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv vallas sündide arvu. Loomulik iibe kordaja on aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

8

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Valjala vallas on iive olnud võrreldavatel aastatel stabiilselt negatiivne, kuid alates 2014. aastast on sündide arv suurem ning loomulik iive oli positiivne. 1.4 Demograafiline tööturusurve indeks Demograafiline tööturusurve indeks kirjeldab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5- 14- aastased) ja sealt vanuse tõttu potentsiaalselt lahkuvate inimeste (55-64 aastased) suhet. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

Joonis 7. Demograafiline tööturusurveindeks 1. jaanuar

Jooniste põhjal nähtub, et Valjala vallas demograafiline tööturusurveindeks on stabiilne (varasematel aastatel stabiilne vähenemine). Põhjuseks on endiselt noorte väljaränne mujale Eestisse ja teistesse riikidesse.

Olulisemad probleemid:  rahvastiku jätkuv vähenemine sh: - pikaajaline negatiivne iive; - väljaränne, eriti noorte (üliõpilased) ja nooremate tööealiste inimeste osas.

Strateegilised eesmärgid:  jätkub perede toetamine sünnitoetuse maksmisega;  sõbraliku ning tervisliku töö- ja elukeskkonna loomine, mis toetab perede elukohavalikut ja toimetulemist.

9

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused. 2.1 Tööturu situatsioon ja toimetulek Valla seisukohalt on ettevõtluse üldisteks eesmärkideks tööhõive ja sissetulekute tagamine elanikkonnale ning valla eelarvele stabiilse tuludebaasi loomine. Valjala vald asub tööhõive seisukohalt geograafiliselt soodsal kohal. Valda läbivad kaks riigimaanteed, mis tagavad hea transpordivõimaluse nii ettevõtjatele kui ka töötajatele. Tagatud on keskmisest parem ühistranspordi korraldus Valjala aleviku ja teiste tõmbekeskuste vahel, samuti Sakla-Orissaare ja Sakla- suunal. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv suureneb iga aastaga. Kui aga võrrelda ettevõtete koguarvu (2014. a 119 ettevõtet), siis on majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv oluliselt väiksem.

Joonis 8. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted

10

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 9. Valjala valla ettevõtted töötajate arvu järgi

Üle 50 töötajaga ettevõtteid Valjala vallas ei ole. Üle 90% ettevõtetes on vähem kui 10 töötajat.

Suuremateks tööandjateks kohalikele elanikele on: AS Valjala Söödatehas Valjala Seakasvatuse OÜ Valjala Põllumajandus OÜ Valjala Ehitus OÜ Erko Elekter OÜ Valjala Sepikoda OÜ Hilmaa OÜ Eist Veod AS

Lisaks nimetatud ettevõtetele, annavad elanikele tööd ka Saaremaa Tarbijate Ühistu, Kallemäe Kool ning vallavalitsus ja selle allasutused: Valjala Põhikool, Valjala Lasteaed, Valjala Rahvamaja, Valjala Raamatukogu, Sakla Raamatukogu, Tööpada ja päevakeskus- hooldekodu. Tööhõivelise elanikkonna ja seega kogu ettevõtluse jaoks on olulised ka elukeskkonnaga seotud teenused- lasteaia ja kooli olemasolu, esmase tervishoiu kättesaadavus, hea transpordiühendus Kuressaarega, vabaaja veetmise võimalused. Valjala vallas elavate inimeste arv, kes tasuvad üksikisiku tulumaksu on aastatega olnud stabiilne, olles 2010. aastal 514 inimest ja 2014. aastal 523 inimest. Samuti on kasvanud maksumaksjate osakaal, mis 2010. aastal oli 41% ja 2014. aastal 43% elanikkonnast. Keskmine brutotulu näitab piirkonnas elavate inimeste jõukust (brutotulusaajate arvu), mis omakorda näitab KOV- i suhtelist jõukust (määrab kohaliku eelarve omatulude mahu elaniku kohta). Eesti keskmise brutotuluga võrreldes on olnud ka Valjala valla elanike brutotulu kasvav.

11

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 10. Valjala valla elanike keskmine brutotulu aastate, vanuse ja soo lõikes. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, Brutotulu saajad eurot Mehed ja Mehed Naised Mehed ja Mehed Naised naised naised 2010 Vanuserühmad 677,05 771,60 586,43 514 252 263 kokku Alla 25 525,07 557,4 498,06 59 27 32 25-49 746,02 846,09 633,83 301 159 142 50-62 611,9 701,18 547,76 140 59 81 63 ja vanemad 498,83 510,01 487,52 15 8 8 2011 Vanuserühmad 702,51 796,65 605,11 533 271 262 kokku Alla 25 552,85 642,97 453,06 62 33 30 25-49 771,31 858,80 664,68 309 170 139 50-62 629,95 729,86 557,81 149 62 86 63 ja vanemad 611,57 576,36 643,77 13 6 7 2012 Vanuserühmad 748,73 876,67 619,35 539 271 268 kokku Alla 25 600,06 675,94 515,57 56 29 26 25-49 828,73 953,29 669,93 308 172 135 50-62 655,30 786,21 569,08 162 64 97 63 ja vanemad 654,60 543,02 714,26 13 5 8 2013 Vanuserühmad 828,89 950,47 702,52 529 270 259 kokku Alla 25 621,22 706,55 539,45 43 21 22 25-49 913,34 1035,93 757,24 305 171 134 50-62 736,89 817,31 674,13 165 72 93 63 ja vanemad 725,11 980,98 595,14 16 5 11 2014 Vanuserühmad 875,83 990,26 755,75 523 268 255 kokku Alla 25 627,33 695,76 541,52 36 20 16 25-49 953,75 1077,22 802,55 299 165 134 50-62 814,66 901,81 741,60 173 79 94 63 ja vanemad 624,29 658,33 610,15 15 5 11

12

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 11. Keskmine brutotulu ja brutotulu saajate arv (ESA).

Ülaltoodud tabel ja joonis annab ülevaate Valjala valla elanike keskmise brutotulu kohta aastate lõikes, vanuse lõikes ja eraldi meeste ja naiste kohta. Ära on toodud ka tulu saavate naiste ja meeste arv. Nagu ka ülejäänud Eestis, on meeste sissetulekud oluliselt suuremad kui naistel. Alles pensionile jäädes muutub sissetulekute suurus meeste ja naiste vahel võrdsemaks, olenevalt aastast. Arvuliselt on palgatööd tegevate meeste-naiste suhe enam-vähem võrdne, vanuserühmas 25-49 on meeste hulgas brutotulu saajaid veidi rohkem.

2.2 Valjala valla eelarve Tulumaksu laekumine suureneb iga aastaga, mis on ka igati loomulik (inflatsioon, riiklik miinimumpalk). Kuna Valjala valla eelarve põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaksu laekumine (nõrk koht valla eelarvestrateegias), siis on olulisel kohal valla ettevõtete töökorralduse stabiilsus ja töökohtade säilitamine. Muutused brutotulu saajate hulgas võivad kaasa tuua eelarve tulude laekumise vähenemise ning seetõttu ka kogu valla toimetuleku languse.

Joonis 12. Omavalitsustele ülekantud tulumaks Aasta Summa eurodes 2010 531 935 2011 561 487 2012 603 522 2013 677 676 2014 728 803

13

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 12. Kohaliku omavalitsuse eelarve tulud (tuhat eurot).

Joonis 13. Kohaliku eelarve tulud tähtsamate tululiikide lõikes (ESA)

14

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

2.3 Ülalpeetavate määr

Mittetööealised e ülalpeetavad on kuni 14- aastased ning üle 65- aastased inimesed. Ülalpeetavate määr on oluline näitaja eelarvepoliitika seisukohalt, sest eelarve tulude pool sõltub tööhõivest, kuid haridus- , tervishoiu- ja pensionikulud laste ja eakate inimeste arvust. Ülalpeetavate määr näitab, mitu mittetööeas inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest. Kui ülalpeetavate määr on 50, tähendab see, et 100 tööealise elaniku kohta on 50 ülalpeetavat. Mida väiksem on see suhe, seda väiksem on koormus töötajatele. Valjala vallas ülalpeetavate määr väheneb, mis on positiivne.

Joonis 14. Ülalpeetavate määr Valjala vald Rahvaarv Rahvastik Rahvastik Rahvastik Ülalpeetavate vanuses 0-14 vanuses 0-14 vanuses 0-14 määr 2010 1280 190 830 260 57,2 2011 1250 190 780 280 58,7 2012 1198 176 769 253 55,8 2013 1186 167 767 252 54,6 2014 1178 162 767 249 53,6 2015 1203 168 786 249 53,1 Statistikaamet 2.4 Registreeritud töötuse määr

Töötuse määr näitab töötute osakaalu tööjõulise elanikkonna hulgas. Töötus on oluline terviserisk. Sellest lähtuvalt on KOV- il võimalus planeerida ja käivitada vajalikke meetmeid: koolitused, nõustamisteenused, terviseteenuse pakkumine tervisekindlustuseta isikutele.

Joonis 15. Registreeritud töötuse määr Valjala Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember vald 2010 80 78 75 70 67 58 59 61 62 63 59 62 2011 61 61 62 50 41 37 34 32 31 30 34 35 2012 40 42 43 39 36 34 33 35 37 35 41 39 2013 51 49 45 42 38 38 37 35 34 40 42 37 2014 44 43 38 36 24 23 17 17 23 26 23 22 2015 22 28 28 27 24 20 20 17 20 24 ...... Statistikaamet

Jooniselt on näha, et töötuse määr on aastatega Valjala vallas vähenenud, mis oluliselt vähendab valla sotsiaal- ja terviseriske.

15

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Ettevõtluskeskkonna olemasolu ja edasine parandamine on valla arengu seisukohalt esmase tähtsusega. Ettevõtlus tagab võimalikult paljudele valla elanikele elatusvahendite teenimise võimaluse kohapeal, mis kindlustab paikkonna elujõulisuse. Tööhõive ja sissetulekud ettevõtlusest saadava tulu näol on paikkonna arengu kõige tähtsam eeldus. Erineva suunitlusega ettevõtted on aluseks valla stabiilsele tulubaasile ja võimaldavad teha investeeringuid sotsiaalse infrastruktuuri objektidesse, mis on eelduseks tööjõu paiknemisele valla territooriumil.

Olulisemad probleemid:  väikeettevõtluse väike osakaal üldises ettevõtluse maastikul. Kohalikul toorainel põhinevaid tootmisharusid on vähe, ei kasutata ära kõike kohalikke ressursse;  majanduslikult aktiivsete ettevõtete väike osakaal kogu ettevõtete arvust.

Strateegilised eesmärgid:  eesmärgiks on läbi elukeskkonna parandamise luua soodsamad tingimused ettevõtluse parandamiseks;  paikkonna arengu kõige tähtsam eeldus on kõrge tööhõive ja kõrged sissetulekud ning ettevõtlusest saadav tulu;  erineva suunitlusega ettevõtete rohkus, mis on aluseks valla stabiilsele tulubaasile, suurenenud investeeringud sotsiaalse infrastruktuuri objektidesse;  tööealised inimesed elavad valla territooriumil.

2.5 Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on sotsiaalse turvalisuse suurendamine kohalikus omavalitsuses ja abi organiseerimine neile isikutele ja isikute gruppidele, kes ei suuda igapäevase eluga toime tulla. Enamasti vajavad abi toimetulekuraskustega pered ja vanurid, eakad, puuetega inimesed, pikaajalised töötud, töövõimetuspensionärid jt.

Toimetulekutoetus on riigi abi puudustkannatajatele, mida maksab KOV. Hõlmab toimetulekupiiri tagamise toetust ja lisatoetust. Toimetulekupiiriks loetakse summat, mis on vajalik minimaalseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekupiiri summa suurus määratakse Riigikogu poolt igal aastal uuesti. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas. Allolevatest tabelitest nähtub, et väljamakstavate toimetulekute maksmine on vähenenud, mis omakorda tähendab seda, et abivajajaid on jäänud vähemaks.

16

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 16. Toimetulekutoetused

Joonis 17. Toimetulekutoetused elaniku kohta

17

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Valjala vallas korraldab ja teostab sotsiaalhoolekannet sotsiaalnõunik, kelle tööks on:  riikliku toimetulekutoetuse ning täiendavate toetuste arvestamine, väljamaksmine ja aruandlus;  kohaliku omavalitsuse eelarveliste toetuste määramine ja maksmine;  laste- ja peretöö (lastekaitse, eestkoste, hoolduspered);  sotsiaalteenuste arendamine, määramine ja osutamine;  töötute aktiviseerimine, projektides osalemine (koostöös teiste töötutega tegelevate organisatsioonidega);  abivajaja hindamine sotsiaaltoetuse või -teenuse vajaduse väljaselgitamiseks;  hoolekandeasutusse või hooldusperesse suunamine;  erivajadustega inimeste ja pikaajaliste töötute sotsiaalse turvalisuse tagamisele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasa aitamine (koolitustele suunamine, transport);  kodukülastused (õpi- ja käitumisraskustega lapsed, eakad, puudega inimesed);  koostöö ametiasutustega (Sotsiaalkindlustusamet, Pensioniamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Töötukassa, rehabilitatsiooniasutused, koolid, haiglad jne) ning abivajajate lähedastega;  ürituste korraldamine eakatele jt hoolekande sihtgrupi inimestele.

Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad Tööpada, Päevakeskus- hooldekodu ja koduhooldus. Tööpada tegeleb töötute aktiviseerimisega ning töötab käsitöökeskusena. Tööpaja üldine eesmärk on Valjala valla kõikide aktiivsest töötegevusest kõrvalejäänud inimeste tööellu tagasitoomise või tööaktiivsuse säilitamisega, et selle kaudu tõsta piirkonna tööhõivet. Päevakeskus- hooldekodu tegutseb nii päevakeskusena kui ka hooldekoduna, kus on majutamiseks 6 voodikohta. Vastu võetakse inimesi, kes talveperioodil oma kodus toime ei tule. Elanikud, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, on paigutatud maakonna teistesse hoolekandeasutustesse. Vallal on ka kaks sotsiaalkorterit: üks Valjalas, teine Saklas.

Sotsiaalteenused Valjala vallas:  koduhooldusteenus;  transporditeenus;  päevakeskuses on võimalik pesu pesta ja dušši kasutada.

Valjala valla eelarvest makstavad toetused (seisuga jaanuar 2015):  riiklik toimetulekutoetus;  sünnitoetus;  ranitsatoetus;  põhikooli lõpetamisel koolilõputoetus;  gümnaasiumiõpilaste sõidu- ja elamiskulude toetus;  huvihariduse toetus;  prillitoetus;  emakakaelavähi vaktsineerimistoetus;  matusetoetus;  ravimitoetus;  küttetoetus;  täiskasvanu hooldajatele hooldajatoetus;  meditsiiniliste abivahendite toetus;  transporditoetus vähekindlustatud isikutele;  ühekordsed toetused avalduste alusel.

18

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Olulisemad probleemid:  perede majanduslik toimetulematus väikeste sissetulekute tõttu;  töötus, mis on tingitud alkoholisõltuvusest;  sotsiaalselt vähekindlustatud inimeste sisseränne;  õpitud abitus;  valla kodulehelt on raske üles leida infot sotsiaalteenuste ja toetuste kohta.

Strateegilised eesmärgid ja tegevuskava:  inimeste võimalikult iseseisvama toimetuleku toetamise nõustamise, sotsiaalteenuste ja erinevate vaba aja veetmise võimaluste pakkumise abil;  informeerida rohkem elanikke valla kodulehe ja vallalehe kaudu võimalike sotsiaaltoetuste- ja teenuste kohta;  koostööpartnerite poolt pakutavate teenuste propageerimine.

3. Kogukonna tegevused, kultuur ja kaasamine

Valjala vallas on aktiivne kultuuri- ja kodanikualgatuslik tegevus nii alevis kui külades. Vallal on olemas traditsioonid ja kombed, mida järjepidevalt ellu viiakse. Kinnitatud on külade toetamise kord, mis mõjutab positiivselt külade, seltside ja seltsingute aktiivsust. Paljude projektide käivitamisel on vald olnud kaasfinantseerijaks. Valla kultuurielu ning külaseltside ja seltsingute tegevus sõltub paljuski aktiivsetest eestvedajatest ja projektijuhtidest. Tähtis on inimeste informeerimine, koolitamine ning silmast-silma suhtlemine. Oluline on aktiivseid inimesi ja eestvedajaid tunnustada. Seltside ja seltsingute tegemistest võtavad aktiivsemalt osa naised, julgemalt tuleb kaasata mehi.

3.1 Kultuuriasutused ja pärandkultuuriobjektid:  Valjala Rahvamaja- valla suurim kultuuriasutus, kus on võimalik korraldada üritusi kuni 200-le inimesele. Rahvamajas töötab valla kultuurijuht, perenaine/sporditöö organisaator ja noorsootöötaja.  Valjala Raamatukogu- avati 1883. aastal, lugejaid on ca 350, samas asub ka avalik internetipunkt.  Sakla Raamatukogu - laenutab raamatuid ka Tõnija klubis ning Kallemäe koolis.  Valjala Maalinn- koht, kus toimuvad Valjala jaanituled ning laulupäevad jms. Maalinna ümbruses kulgeb hooldatud matka- ja suusarada. Maalinnale on ehitatud vabaõhulava ning trepp.  Valjala kirik- mis on leidnud järjest rohkem kasutust suvise kontsertsaalina, kuhu tullakse esinema kogu maailmast. Kiriku orel on renoveeritud 2004. aastal. Valjala vald on toetanud mõningaid avalikke kontserte, mis on võimaldanud kohalikel elanikel soodsamalt üritusi külastada.  Valjala kalmistu- rajatud 1839. aastal. Kalmistu territooriumil on kabel, mis renoveeriti eelmise sajandi lõpul.  Tõnija kivikalmed- muinaseestlaste matmispaik, kus toimunud väljakaevamistel on saadud teada muinaseestlaste matmistraditsioonidest ja eluolust.  Külade kiigeplatsidel toimuvad külade jaanipäevad, kokkutulekud ning spordipäevad.  Saaremaa valsi sünnikoht. 19

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

 A. Sanniku monument.

Sündmused ja traditsioonid vallas: Valjala jaanituli, Valjala Laululind, valla pensionäride päev, Valjala valla päevad, Valjala laulupäev, I advendi üritus „Laulud jõulude ootuses“, kalmistupäev, külade kokkutulekud, tähtpäevad (juubelid, riiklikud ja kiriklikud tähtpäevad), kevadlaat, sügisene Mihklipäeva laat, isadepäeva ja emadepäeva kontserdid, valla kevadpidu (osalevad kõik valla taidlejad, alates mudilastest kuni memmedeni), raamatukogu päevad.

3.2 Suurimad seltsid, seltsingud ja MTÜ-d ning nende ettevõtmised ja tegemised:  Jööri Küla Selts- asub Jööri külas, kus elustub minevik tänaste külaelanike käe ja hoole all suure muuseumikompleksiga. Korraldatakse erinevaid üritusi. Suurim neist Jööri Folk, mis on suur maakondlik rahvakultuuri üritus, kus saavad esineda kõik valla taidluskollektiivid ning osalevad külalised ka mujalt Eestist ja maailmast. Muuseumi õuel toimuvad mitmed töötoad, kus külastajad saavad õppida sepatööd, köie valmistamist, ketramist, palgi saagimist jne. Alates 2015. aastast sai aluse üritus Jööriöös on kandleid, kus toimuvad samuti õpitoad. Hoitakse ja propageeritakse kandlemängu traditsioone ning ürituse lõpus toimub suur kontsert kõikidele huvilistele. Koolidega koostöös korraldatakse Jööri pärimuskultuuripäevi, kus õpilastele tutvustatakse töötubade kaudu vanu traditsioone, töövõtteid ja kombeid. Traditsioonina korraldatakse ka külakokkutulekuid. Mitu aastat järjest on selts osalenud ka riiklikes tervisedendavates projektides;  Sakla Külaarengu Selts- hooned osteti vallale 2003. aastal, kuhu kuulub seltsimaja, muuseum, välilava, raamatukogu (millel on välilaenutuspunktid Tõnija klubis ning Kallemäe koolis), teabetuba, avalik internetipunkt. Selts tegeleb kolhoosimuuseumi ja postijaama muuseumi arendamisega ning temaatiliste ürituste korraldamisega (60 aastat kolhoosikorra algusest, endiste tööliste kokkutulekud). Seltsimajas on võimalik korraldada ka erinevaid üritusi kuni 70-le inimesele. Koostöös Sakla Külaarengu Seltsiga toimub seltsimaja majandamine, kus valla esindajaks on Sakla raamatukogu juhataja. Saklas toimuvad traditsioonilised üritused on saialaat, talgupäevad, külakokkutulekud. Alates 2013. aastast korraldatakse üritust Jõulusagin, kus nelja nädala jooksul tutvustatakse jõuludega seotud traditsioone ja tegevusi. Seltsi juures tegutseb eakate tantsurühm Viktooria. Selts osaleb aktiivselt ka Saarte Koostöökogu töös ning liikumine Kodukant koolitustel ja üritustel ning korraldab nii oma kui kogukonna liikmetele erinevaid koolitusi ja kursusi;  Tõnija Küla Selts- valla omandis olev ja täielikult renoveeritud kohaliku elanikkonna seltsielukeskus. Võimalik korraldada väiksemaid üritusi kuni 40 inimesele. Selts hoiab korras Tõnija klubi ja kiigeplatsi, korraldab külakokkutulekuid ja muid üritusi kogukonnaliikmetele- käsitööring, linetants jne;  Valjala Jahimeeste Selts- omab renoveeritud jahimaja Tõnija külas ning tegeleb jahikultuuri hoidmise ja edasiarendamisega Valjala vallas;  Sassi Seltsing- tegeleb külaelu elavdamise, külakeskuse väljaehitamise, muuseumi loomise, spordiplatsi rajamise ja kiviaedade taastamisega;  MTÜ Laidevahe Loodus- moodustatud Siiksaare ohustatud liikide elupaikade ning kaitse ja hoolduse tagamiseks, pärandkultuuriväärtuste säilitamiseks ning tutvustamiseks. Korraldatakse loodusmatku ja heakorratalguid;  Kõnnu Küla Seltsing- tegeleb oma külaelu arendamisega ning külaelu aktiviseerimisega;  MTÜ Valjala Spordiklubi- tegutseb spordi valdkonnas ja korraldab spordivõistlusi;  Paganateküla Seltsing- tegeleb Kalli külaelu edendamisega; 20

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

 Undimäe Küla Selts- tegeleb külaelu arendamisega;  Pahna- Kalju Seltsing- tegeleb külaelu arendamisega, korraldatakse kokkutulekuid ja suviseid üritusi;  MTÜ Lõuna- Saaremaa Külade Selts- Ühendab hetkel Siiksaare, Turja ja Kungla küla aktiivseid inimesi. Eesmärgiks on kohaliku elu edendamine ühiste tegemiste, talgupäevade ja seltsipidude korraldamisega, kui ka erinevate toetuste taotlemisega projektide kaudu.

Olulisemad probleemid:  inimeste vähesus külades;  vähene koostöö külavanemate ja KOV vahel;  aktiivsuse puudumine külaseltside omavahelises koostöös ja info jagamises;  passiivne reageerimine abivajajate suhtes;  tunnustussüsteemi puudumine.

Strateegilised eesmärgid:  propageerida elamist valla äärealadel, luues selleks järjest enam tingimusi infrastruktuuri ja erinevate teenuste kättesaamise näol;  kaasata kohalik elanikkond 90% ulatuses kolmanda sektori töösse. Osa avaliku sektori teenuseid delegeerida kolmandale sektorile;  julgustada külavanemaid ja kohalikku omavalitsust tihedamale koostööle;  elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine, kodanikuühiskonna tugevnemine;  propageerida ja koolitada inimesi märkama abivajajaid;  tunnustussüsteemi väljatöötamine kogukonnas- aktiivsete inimeste ja märkajate tunnustamiseks;  inimeste omaalgatuse tunnustamine;  aktiviseerida külaseltside koostööd, korraldades selleks ühiseid õppepäevi, spordiüritusi ja kultuuriüritusi.

21

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

4. Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng

Haridusasutusi on Valjala vallas kaks: Valjala Lasteaed ja Valjala Põhikool. Lisaks töötab Valjalas noortekeskus. Nende olemasolu on alaealiste turvalisuse ja tervislikkuse huvides esmaoluline, kuna need tagavad järelvalve, tervisliku toitumise, päevarežiimi, mõtestatud ning kontrollitud vabaaja tegevused, sotsiaalse järelvalve jne. 4.1 Õpikeskkond. Lasteaed

Valjala vallas on üks lasteaed, mis on tegutsenud tänaseks juba 37 aastat. Viimase viie aasta keskmine laste arv lasteaias on 53 last. 2015. aastal on lapsi 55. Teiste valdade laste arv moodustab 1,8% laste arvust. Lasteaias on kaasaegne õppekava. Palju tegevusi viiakse läbi värskes õhus, kuna lasteaias on väga suur õueala, mis sobib nii kehaliseks tegevuseks kui ka liiklusõpetuseks.

Kool

11. novembril 1973. a. alustas tööd Valjala 8-kl Kool 114 õpilasega. 1988. a septembris muudeti kool 9-klassiliseks. 1992. a nimetati kool Valjala Põhikooliks. Õpilaste arv on olnud õppeaastati kõikuv. Suurim oli see 1997/98 õppeaastal- 252 õpilast. Klassikomplekte oli siis 12. 2015/2016 õppeaastal õpib Valjala Põhikoolis 94 õpilast. Alates 2004. aastast on õpilaste arv vähenenud kõigis Eestimaa koolides, nii ka Valjalas. Mujalt valdadest tulnud õpilaste osakaal koolis on 8,5% õpilaste koguarvust. Pärast põhikooli tuleb haridusteed jätkata väljaspool valda. Peamiselt õpitakse Kuressaare gümnaasiumides või ametikoolis. Koolikohustusega üldjuhul probleeme ei ole. Toimib pidev ja kohene järelevalve õpetajate poolt. Vajadusel kaasatakse valla sotsiaalnõunik.

Noortekeskus

Valjala Noortekeskus (taasavatud 15.12.2007) töötab teisipäevast reedeni kell 14.00-19.00. Noorte vabaaja sisustamiseks on olemas ruumid ja inventar. Võimalik mängida koroonat, lauatennist, piljardit ja teisi lauamänge. Olemas on televiisor, Wii-konsool ja mängud, helitehnika ürituste läbiviimiseks ja pillid muusikaga tegelemiseks. Noortel on võimalik osaleda muusikaringides, koroona, kabe ja lauatennise võistlustel. Noortekeskuses töötab poole kohaga noorsootöötaja, kes korraldab iganädalaselt noortekeskuse külastajatele tegevusi ja kirjutab projekte erinevate rahastuste saamiseks.

Valjala Avatud Noortekeskus võtab osa maakonna noorteüritustest ja teeb tihedat koostööd Ida- Saaremaa noortekeskustega. Mitmendat aastat korraldatakse kalapüügivõistlust Lõve lust, mis on kasvanud maakondlikuks ürituseks. Koostöös Valjala Rahvamajaga korraldatakse iga kahe kuu tagant perepäevi, kuhu kaasatakse üha rohkem noori koos vanematega. Noortekeskuses tegutsevad ka Noored Kotkad ja Kodutütred. Iganädalaselt saab kokku bändikool. Koostöös Maanteeameti ja Naiskodukaitse vabatahtlikega kirjutatakse projekte rattaretkedeks. Teist aastat järjest toimub viievõistluse sari jne.

22

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 18. Õpilaste arv lasteaias ja põhikoolis ning teistest omavalitsustest pärit laste osakaal (Valjala Vallavalitsus) Valjala vald Laste arv lasteaias Teiste valdade Õpilaste arv Teiste valdade laste arv % põhikoolis laste arv % lasteaias põhikoolis 2011/2012 61 6,5% 105 3,8% 2012/2013 52 3,1% 99 0% 2013/2014 52 1,9% 99 3% 2014/2015 57 5,2% 99 2% 2015/2016 55 1,8% 95 5,3%

4.2 Tervist toetavad tegevused ja teenused haridusasutustes

 Valjala Lasteaed on liitunud ja jätkab koostööd Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga;  Lasteaias ja koolis on tagatud tasakaalustatud toidu võimalus kõikidele lastele. Põhikooli õpilastele on koolieine 100% tasuta, mille hulka kuulub ka hommikune puder lastele. Haridusasutused on liitunud PRIA poolt ellu kutsutud koolipiima ja puuvilja toetuse programmiga;  Lasteaias ja koolis tagab laste tervise profülaktilise järelevalve lapse perearst;  Iga-aastaselt teostatakse lasteaia laste ja koolilaste hammaste profülaktiline ülevaatus;  Lasteaias töötab logopeed 0,2 ametikohaga. Koostöö toimub „Rajaleidja“ spetsialistidega;  Koolis töötab 0,5 kohaga eripedagoog, kes osutab ka logopeedilist teenust;  Regulaarselt viivad Terviseamet ja Veterinaarteenistus läbi kontrolli õpilaste toitlustamisest ja koolipäeva korraldusest.

Koolis ja lasteaias toimub palju sisutihedaid üritusi, mis toetavad laste tervislikku ja mitmekülgset arengut.  Lasteaias toimub kaks korda õppeaastas mitmevõistlus, osaletakse maakondlikul lasteaedade spordipäeval, tehakse matku loodusrajal ja korraldatakse köögivilja söömist propageerivaid üritusi;  Koolis toimub terviseõpetus vastavalt õppekavale ja ühekordsetele kampaaniatele (nt suitsuprii klass);  Lasteaias ja koolis töötavad erinevad huviringid ja treeningrühmad. Aktiivselt võetakse osa koolidevahelistest spordivõistlustest. Lasteaias ja koolis toimuv huvitegevus on õpilastele tasuta. Võimalus on osaleda ka tasulistes huvialaringides;  Tervislike eluviiside harrastamiseks ja teostamiseks on valla territooriumil avatud mänguväljakud nii lasteaias kui koolis ja skatepark. Kõik 2. klassi õpilased läbivad ujumisõpetuse programmi;  Lasteaia ja kooli õppetööd korraldatakse ka väljaspool koolihoonet (pargis, metsas, vabaõhuklassis, muuseumis jne). Silmaringi laiendamiseks ja teadmistepagasi suurendamiseks osaletakse pidevalt erinevates tervist edendavates projektides ja viiakse nii lasteaias kui koolis läbi õppematku, -reise ja ekskursioone. Osaletakse KIK- i, Comeniuse, Growing Gastronauts jne projektides.

23

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Lastevanematele, kooli ja lasteaia personalile korraldatakse üldharivaid ja erialaseid infopäevi ning koolitusi. Koolitustel omandatud teadmised aitavad paremini vaimselt ja psühholoogiliselt toime tulla ja õpetavad konkreetseid oskusi. Paraku ei osale sihtgruppi kuuluvad lapsevanemad vastavatel koolitustel ning seetõttu on raskendatud nende perede toimetulek.

4.3 Lastele turvaline elu- ja õpikeskkond

2008. aastal renoveeriti Valjala lasteaia hoone. Ruumid sisustati kaasaegse mööbliga ja soetati uut tehnikat. Ümber lasteaia paigaldati tänavavalgustus, vahetati mustkate, rajati parkla ja ehitati uus piirdeaed. Kooli ja lasteaia füüsiline keskkond on üldjuhul turvaline. Rühma- ja klassiruumid on puhtad, hädaolukorraks on evakuatsiooniväljapääsud ja koolil evakuatsioonitrepp. Regulaarselt viiakse läbi tuletõrjeõppusi. Igal aastal õpetatakse 6. klassi õpilasi programmis – Kaitse end ja aita teist, mis õpetab õpilastele turvalisust ja esmaabi.

Lasteaed on liitunud alates 2013. aastast Lasteakaitse Liidu projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“. Valjala Põhikool osaleb programmis KIVA- (kiusamisest vaba kool) kolmandat aastat. Nendes projektides osalemisega on saavutatud oodatud tulemus. Oluline on salliv ja lugupidav suhtumine kaaslastesse. Koolikultuur on tõusnud, õppeedukus on 100% ja kvaliteediprotsent oli 2015. a kevadel 64%. Kõige alus on igas organisatsioonis ja kogukonnas suhted. Räägitakse sellest, väärtustatakse neid ning koolitatakse nii õpilasi kui kogu meeskonda selles osas.

2015. aastal läbiviidud küsitluste põhjal arvasid nii lapsed kui lapsevanemad:  mängukeskkonda hinnati heaks;  lasteaia füüsiline keskkond on üldjuhul turvaline;  koolis on meeldiv käitumiskultuur.

Olulisemad probleemid:  vähene töö sotsiaalprobleemsete perede ja nende lastega;  vähene osavõtt lasteaia ja kooli poolt korraldatud koolitustel vanematele;  lasteaias pööratakse suurt tähelepanu turvalisusele ja ohtude ennetamisele, tegeletakse kõikide riskide maandamisega ja ohtude likvideerimisega. Paraku jääb lapsel saamata oskus, kuidas ohte ise märgata ja kuidas käituda kogemuse põhjal;  koolistaadioni olukord;  vähese inventari ja ventilatsioonita väikese ruumiga jõusaal;  põhikooli ventilatsioonisüsteemi vananemine;  noortekeskuse lahtiolekuajad;  puudub ülevaade noorte ootustest;  noorte omaalgatus ja ettevõtlikkus on väike;  puudub tunnustamissüsteem;  puudub noortekogu;  noortekeskus vajab täiendavaid kaasaegseid vahendeid tegevuste läbiviimiseks;  info liikumine puudulik.

Strateegilised eesmärgid:  lasteaed ja kool vastavad tervisekaitse-, olme- ja turvanõuetele;  lastevanemate kaasamine laste arendamisse, kodude teadlikkuse kasvatamine ning aktiivsuse parendamine sotsiaalprobleemide lahendamiseks;

24

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

 koostöös koduga luua lapsele tingimused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus, kasutada omandatud teadmisi erinevates ohuolukordades ja tegevustes. Koostöös koduga õpetada ohuolukordades toimetulekut;  loodusraja märgistamine tahvlitega, orienteerumismängud;  liikumis- ja mänguväljakute edasiarendamine ning sagedasem kasutamine ja korrashoid;  tõsta töötajate teadlikkust oma tervise eest hoolitsemisel ja osaleda „virgutusvõimlemisel“;  huvitegevus on mitmekesine, atraktiivne ja kättesaadav. Kõik lapsed on leidnud endale sobiva tegevusala sõltumata lapse soost, perekonna majanduslikust olukorrast ja elukohast. Huvitegevusse kaasamine on oluline, kuna sellised õpilased on sotsiaalselt aktiivsed ja saavad elus paremini hakkama. Huvitegevus on üks osa kutsenõustamisest, suunates lapsi neile sobilikule ametialale;  korraldada lastele erinevaid tervisespordiüritusi looduses;  põhikooli staadioni rekonstrueerimine;  kooli ventilatsioonisüsteemi parendamine (õpetajate ettepanek oli, et klassi aknad oleksid kõik avatavad);  noorte järjepidev motiveerimine omaalgatuse tõstmiseks;  tunnustussüsteemi väljatöötamine;  täiustada info liikumise kiirust ja kanaleid.

5. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond 5.1 Keskkonna mõjurid

Vesi Ühisveevärgi koosseisu Valjalas kuuluvad kaks puurkaevu, mis saavad vett siluri veehorisondist. Kaevude sügavus on mõlemal 65 m. Mõlemal puurkaevul on 2009. aastal rekonstrueeritud pumplad. Saklas on u 30 m sügav puurkaev. Suuremad (arvestatavama veetarbega) puurkaevud asuvad veel Jööri sigalakompleksis (55 m sügav), Tõnijal suurfarmi ja korterelamu juures, Kallemäel korterelamu juures, Saklas Kalmumäel, Jursi lautade juures, Kalli lauda juures, Valjala POÜ lautade juures Löönes, Kõnnus, Tantsel, Jööris, Jõelepas, Valjala Söödatehases. Kõik need kaevud on era- või ärivalduses ja nende kohta puudub hetkel vallas ammendav ülevaade. Kallemäe Kooli puurkaev on Eesti Vabariigi valduses.

Veepumbajaamad ja joogivee torustikud on rekonstrueeritud. Täiendavalt on arendatud ühisveevärk ja kanalisatsioon välja Valjala aleviku teistes reoveekogumisala piirkondades. Joogivee kvaliteet vajab parandamist külas kloriidide ja naatriumi taseme osas. Kõnnu külas on ilmnenud ülisuur raua sisaldus mõnes majapidamises.

Õhk Statistikaameti andmetel tekib valdav õhusaaste Saare maakonnas elektrienergia-, gaasi-, auru- ja kuumaveevarustusest, järgneb toiduainete ja jookide tootmine. Võrreldes 2003. aasta saaste tekkega on see igal tegevusalal ja kõigi saasteaine sisalduse hulga poolest vähenenud.

Allikas KK27: Õhu saastamine paiksetest saasteallikatest

Jäätmed Valjala vald on liitunud ühiseks korraldatud jäätmeveo piirkonnaks koos Muhu, Orissaare, Laimjala, Leisi ja Pöide valdadega. Piirkonnas on kehtestatud ühine jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Valjala valla territooriumile on paigaldatud jäätmete liigiti kogumise konteinereid

25

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL neljateistkümnesse eri kohta: 14 kollast segapakendi konteinerit, 7 sinist paberi ja papi konteinerit ning 4 klaastaara kogumise konteinerit. Korraldatud jäätmeveo lepingutega on hõlmatud ühel või teisel moel kõik Valjala aleviku jäätmevaldajaid. 5.2 Teedevõrk ja transport Valjala valda läbivad kolm suuremat riigimaanteed: riikliku tähtsusega tee Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare ja maakondliku tähtsusega teed Upa- Leisi ja Masa-Laimjala-. Kohaliku tähtsusega riigimaanteed Valjala vallas on Valjala- Laimjala, Tõnija- Veeriku, Valjala- Kallemäe, Kallemäe- Turja ja Sakla- Siiksaare.

Valjala valla territooriumil on kokku 242 km teid, mis jagunevad riigiteedeks, vallateedeks ja erateedeks, millest avaliku kasutuse huviga 61 km. Avaliku kasutuse huviga erateede kasutamiseks on teeomanikega sõlmitud tee avaliku kasutamise lepingud, millega on vallavalitsus võtnud endale kohustuse tee hooldamiseks ja vajadusel ka remondiks. Kokku on valla poolt hooldatavaid teid 129 km. Teekatte järgi jagunevad teed üldiselt kolme liiki: asfaltteed (tolmuvabad), kruusateed ja pinnasteed. Viimastel aastatel on tolmuvaba katte saanud Valjala-Kallemäe riigimaantee, samuti Valjala alevikus Varju tänava seni katteta osa ning Teenindusmaja tee. 2015. aastal sai osalise tolmuvaba katte ka Valjala- Laimjala riigimaantee. Juurde on ehitatud Valjala alevikus kergliiklusteid.

Lähima kahe aasta jooksul on plaanis pinnata veel 3,8 km valla teid ning siis on külakeskused kõik tolmuvaba kattega kaetud, mis elanike tervise seisukohalt on väga oluline.

Küla Tee nr. Tee nimi Pindamine (m) Kõnnu Kõnnu tee 8580011 960

Põlluküla, Tõnija, Rõõsa Tõnija - Rõõsa tee 8580021 1 400 Koksi Väkra tee 8580020 830 Undimäe Undimäe 8580148 600 KOKKU 3 790

2009. aastal muudeti maakonnas ühistranspordi korraldust ja ühildati õpilasliin maakondliku liiniga. Bussiliiklus maakonnakeskuse Kuressaarega on hea, kuna lisaks maakonna liinidele on võimalik kasutada ühistranspordiks kaugliinibusse. Siiski on kaugematest küladest liikuma saamisega probleeme. 5.3 Liikluskorraldus ja tänavavalgustus

Aastate jooksul on Valjala alevikus ja vallas toimunud tee-ehitustööd, mille tulemusena enimsõidetavad teed alevikus on saanud uue liiklusskeemi ja ilme. Valjala kiriku esine ristmik ehitati välja ringristmikuks. Tööde käigus ehitati kogu lõigu ulatuses kõnnitee, samuti uuendati kogu lõigul tänavavalgustus, ehitati sadeveekanalisatsioon ning tõsteti ümber sidekaableid. Uuendati ka alevi keskel asuv maakonna bussiliinide peatusetasku. Valla arengukavas on elanike poolt tulnud ettepanekud valla liikluskorralduse parandamiseks:

 külavaheteedel kiirust piiravad märgid; 26

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

 ülekäigurada Loopsu ja Posti tänava ristmikule;  ohtlikud ristmikud (Vahe tänava ja Pihlaka tänava ristmik, Varju tänava ja Pihlaka tänava ristmik) muuta ohutumaks.

Olulisemad probleemid:  tiheda liiklusega valla külakeskuste teed tolmavad;  transpordikorraldus – kõik inimesed ei pääse küladest suveperioodil kui õpilasliinid ei tööta, alevikku tööle. Probleeme on ka õpilastranspordi korraldamisega: tihti on teeolud halvad;  säästlik tänavavalgustus;  infrastruktuuri säilimist rikub raskeveokite suur koormus valla teedele;  osaliselt puuduvad avalike teede kasutamise lepingud, kindlustamaks juurdepääsu objektidele;  kergliiklusteed ei kata Valjala aleviku tähtsamaid liiklemiskohti.

Strateegilised eesmärgid:  valla olulisemad teed viia tolmuvaba katte alla;  vallasisene ja valda läbiv ühistransport vastab vallaelanike (sh kooliõpilaste) vajadustele;  tänavavalgustuse projekteerimise ja ehitamise jätkamine Valjala alevikus;  Sakla ja Tõnija külades laiendada valgustatud tänavate ulatust;  olemasolevate valgustatud kergliiklusteede pikendamine ja uute rajamine Valjala alevikku;  paigaldada liiklust reguleerivad märgid ja teekattemärgistused;  infrastruktuuri parandamine, kasutades einevaid rahastamisviise;  sõlmida puuduvad avalike teede kasutamise lepingud, kindlustamaks juurdepääsu objektidele. 5.4 Liikluskuriteod, kuritegevus ja õnnetused

Liikluskuritegusid ja –õnnetusi ei saa kokku lugeda, kuna juhtumite tasandil on kattuvus. Kõige rohkem juhtub liiklusõnnetusi Risti- Virtsu- Kuivastu- Kuressaare põhimaanteel, põhjuseks on ena- masti liikuvad metsloomad. Kahjuks ei ole vallal võimalik probleemi lahendada ja metsloomadega seotud õnnetusi ennetada, kuna tegemist on riigimaanteega ja riigile kuuluvate metsloomadega. Vii- mastel aastatel ei ole liiklusõnnetustes hukkunuid.

27

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 19.Liiklusõnnetused riigi – KOV teedel LIIKLUSÕNNETUSED RIIGITEEDEL KOHALIKU OMAVALITSUSE TEEDEL

10 100 km 10 tuh.el tuh.el neist 10 tuh.el pikkus tee KOV Kokku kohta LO tase Kokku % kohta LO tase asulas Kokku kohta LO tase km kohta LO tase Saare 117 68 58,1 3 49 1647,8

Kurssaare linn 41 27,4 keskmine 1 2,4 0,7 madal 1 40 26,7 väga kõrge 72,6 55,1 väga kõrge

Kaarma 27 69,2 väga kõrge 24 88,9 61,5 väga kõrge 0 3 7,7 kõrge 184,3 1,6 kõrge

Kihelkonna 3 35,9 madal 2 66,7 23,9 madal 0 1 12,0 väga kõrge 97,9 1,0 keskmine

Kärla 3 19,3 väga madal 3 100,0 19,3 madal 0 0 0,0 väga madal 120,9 0,0 väga madal

Laimjala 2 26,2 madal 2 100,0 26,2 madal 0 0 0,0 väga madal 98,1 0,0 väga madal

Leisi 8 38,7 keskmine 8 100,0 38,7 keskmine 1 0 0,0 väga madal 206,9 0,0 väga madal

Lümanda 3 37,9 keskmine 2 66,7 25,3 madal 0 1 12,6 väga kõrge 105,7 0,9 keskmine

Muhu 5 29,7 madal 4 80,0 23,8 madal 0 1 5,9 kõrge 147,7 0,7 keskmine

Mustjala 2 27,3 madal 2 100,0 27,3 madal 0 0 0,0 väga madal 55,6 0,0 väga madal

Orissaare 5 25,0 madal 5 100,0 25,0 madal 1 0 0,0 väga madal 103,7 0,0 väga madal

Pihtla 5 36,6 keskmine 5 100,0 36,6 keskmine 0 0 0,0 väga madal 66,2 0,0 väga madal

Põide 3 32,1 madal 3 100,0 32,1 keskmine 0 0 0,0 väga madal 105,0 0,0 väga madal

Ruhnu 0 0,0 väga madal 0 - 0,0 väga madal 0 0 0,0 väga madal 1,7 0,0 väga madal

Salme 4 34,1 madal 3 75,0 25,6 madal 0 1 8,5 kõrge 97,1 1,0 keskmine

Torgu 1 29,3 madal 1 100,0 29,3 madal 0 0 0,0 väga madal 69,6 0,0 väga madal

Valjala 5 36,7 keskmine 3 60,0 22,0 madal 0 2 14,7 väga kõrge 114,8 1,7 kõrge

Allikas: Maanteeamet

Kuritegevuse alasest statistikast nähtub, et kõige enam on Valjala vallas probleeme vargustega. Samas toimuvad vargused nn lainetena (2009. aastal oluliselt rohkem). Kuritegevusealane statistika on toodud maakondlike tabelitena, seega on hea võrdlusvõimalus teiste omavalitsustega.

28

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 20, 21, 22. Kuritegevuse statistika Saare maakond Kriminaalpoliitika.ee

29

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 23. Registreeritud kuriteod 2008-2014 Valjala vallas

Kriminaalpoliitika.ee

Politsei –ja piirivalveamet Lääne prefektuur

5.5 Tulekahjude arv

30

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Joonis 24. Päästeteenistuse registreeritud tulekahjud 2010 2011 2012 2013 2014 Valjala vald 5 5 2 7 2 Statistikaamet

Tulekahjude arvu vähenemise põhjuseks on ühelt poolt inimeste suurem teadlikkus ja suitsuandurite kasutuselevõtt kodudes ning avalikes hoonetes. Siin on tähtis roll kindlasti ka Päästeameti aktiivsel ennetustööl tulekahjude ärahoidmiseks ja suitsuandurite paigaldamiseks.

5.6 Kohaliku omavalitsuse alkoholipoliitika ja alkoholi müüvad kauplused Valjala vallal ei ole oma alkoholipoliitikat. Lähtume riigi poolt kehtestatud alkoholimüügi piirangutest ja ei sekku alkoholimüügi reguleerimisse lisaks üleriigilistele regulatsioonidele. Vallas on kolm alkoholimüügiluba omavat kauplust – Saaremaa Tarbijate Ühistu kauplus Valjalas, Kallemäe kauplus ja autolavka.

6. Tervislik eluviis Üldine statistika 6.1 Subjektiivne tervise enesehinnang Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) hindas 58,1% vastanutest oma tervist heaks või väga heaks. Võrreldes 2008.a uuringuga on see peaaegu 10% suurem. Seega kas inimeste tervise seisukord on paranenud või on muutunud nende hinnangud oma tervisesse.

6.2 Füüsiline aktiivsus Inimeste osakaal täiskasvanud rahvastikust, kes vähemalt 2 korda nädalas vabal ajal harrastavad tervisesporti. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) harrastas 35,9% vastanutest vähemalt 2 korda nädalas tervisesporti.

6.3 Toitumine Tervisliku toitumise peamised näitajad on:  Vähemalt kuuel päeval nädalas värsket juurvilja söönute osakaal;  vähemalt kuuel päeval nädalas värskeid puuvilju või marju söönute osakaal. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2010 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) on ülalnimetatud näitajad järgmised: 23,5% vastanutest sööb puuvilju, 15,6% vastanutest sööb juurvilju.

6.4 Ülekaalulised/rasvunud Ülekaaluliste ja/või rasvunud inimeste osakaal täiskasvanud (vanuses 16-64) elanikkonnas. Ülekaaluliste inimeste kehamassiindeks (KMI) on 25-30 ja rasvunutel üle 30. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) on 57% vastanutest probleeme ülekaalu või rasvumisega (kehamassiindeksi alusel). 31

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

6.5 Alkoholi tarbimine Üks alkoholiannus on kas pudel õlut (0,5 L) või klaas veini (100 gr) või pits kanget alkoholi (30 gr). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) tarbis 45,7% meestest ja 11,5% naistest vähemalt mõned korrad nädalas alkoholi. Liigne alkoholi tarbimine toob kaasa pereprobleemid, terviseprobleemid, töötuks jäämise ohu.

6.6 Suitsetamine Igapäevasuitsetajate osakaal kogu elanikkonnast. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 39,6% meestest ja 21,5% naistest olid igapäevasuitsetajad. 6.7 Narkootiliste ainete tarvitamine Narkootilisi aineid tarvitanute osakaal. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2014 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) oli 18,7% vastanutest tarvitanud narkootilisi ai- neid. Valjala vallas ei ole narkootiliste ainete tarbimine probleemiks. 6.8 Kondoomi kasutamine Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2012 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 47,1% tööealisest elanikkonnast ei ole mitte kunagi kasutanud kondoomi. 6.9 Helkuri kasutamine Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2010 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) kasutas 66,1% vastanutest peaaegu alati helkurit.

6.10 Turvavöö kasutamine Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2010 tõi välja, et regioonis (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) kujunesid vastanute seas järgmised proportsioonid:  100% kasutas turvavööd juhtides;  98,3% kasutas turvavööd kõrvalistujana;  73,8% kasutas turvavööd tagaistmel.

Valjala vald 6.11 Spordirajatised Spordirajatistest on vallas olemas Valjala Põhikooli võimla ja staadion koos pallimänguväljakutega. Valjala maalinnal asub 2 km ja 3 km terviserada koos lihaste arendamise atraktsioonidega. Talvel kasutatakse terviseradasid suusaradadena ning ülejäänud ajal muudeks sportlikeks harrastusteks nagu kepikõnd, jooksmine, jalutamine jne. Paljudes külades on olemas sportlikeks tegevusteks spordiväljakud ja laste mänguväljakud. Tõnija ja Sakla külakeskustes on ruumid, kus on võimalik harrastada koroonat, lauatennist ning teisi lauamänge.

Huvi- ja spordiringidest ning tasulistest treeningutest töötavad valla erinevates punktides: võrkpall naistele, võrkpall meestele, zumba, jooga, tantsuline aeroobika, linetants, kõhutants. Rahvamajas toimivad rahvatantsuringid, laulukoor, kapell, kitarriõpe.

32

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Läbiviidud küsitluses avaldati soovi veel mitmete spordialadega tegelemiseks nagu discgolf, ujumine, jõusaal, kergliiklustee rula-, rulluisu- ja rattasõiduks ning kaasajastatud staadion, kus on võimalik harrastada erinevat sporditegevust.

6.12 Terviseteabe kättesaadavus Vallas osutatavate tervise ja sotsiaalteenuste ülevaade on kättesaadav valla kodulehel. Päevakajalistel teemadel antakse ülevaade valla infolehes „Kaja“, mis ilmub kord kvartalis ja viiakse vallaelanikele kätte tasuta kojukandena. Infolehed on elektrooniliselt ka valla kodulehel. Perearsti kabinetis, sotsiaalnõuniku juures ja valla raamatukogudes on kättesaadavad erinevad voldikud tervisedendamise, hoidmise ja märkamise teemadel. Küsitlusest selgus, et elanikkond sooviks rohkem koolitusi ja infot tervislikust eluviisist, liikumisest ning tervislikust toitumisest.

6.13 Tervislikku eluviisi toetavad üritused paikkonnas Vallas korraldatakse mitmeid traditsioonilisi tervislikku eluviisi toetavaid spordiüritusi- Vigurvända perepäev, südamenädal, meistrivõistlused orienteerumises, jalgratta maanteesõit, sügisjooks, kepikõnnisari, sõbrapäevaturniir võrkpallis, naistepäevaturniir võrkpallis, külade spordipäev, lauatennise, koroona ja nooleviske võistlused. 2015. aastast on tulnud uue alana spordivõistlustesse mölkky ja avatakse ka võimalus osaleda sulgpallitreeningutes.

Olulisemad probleemid:  kooli staadioni amortiseerumine;  erinevate spordialade harrastamise võimaluste vähesus;  olemasolevatel spordiobjektidel ei toimu aastaringne tegevus;  kooli võimla kasutamise võimaluse vähesus;  maalinna terviseradade väljaehitamine on lõpuni viimata;  inimeste osavõtt tervisele suunatud üritustest on väike, kuigi küsitluse tulemustest selgus huvi olemasolu;  erinevate vanusegruppide kaasamine ja nendele mõeldud spordiürituste vähesus;  teavitusüritusi ei toimu regulaarselt ja need ei ole süstematiseeritud;  puudus on heakorrastatud spordiväljakutest, terviseradadest ja lähiliiklusradadest;  külades on vähe sportlikke tegevusi;  info toimuvatest spordiüritustest ei jõua elanikeni;  koostöö külaseltsidega spordiürituste korraldamiseks vähene;  puudub tunnustamise kord.

Strateegilised eesmärgid:  kooli staadioni renoveerimine;  täiendada spordi -ja vabaajaveetmise võimalusi, mis rahuldavad elanike vajadusi nii alevikus kui külades;  aasta läbi toimiv aktiivne spordielu - koostada aastaringne sporditegevuste plaan vallas;  luua suuremad võimalused vallaelanikele kooli võimla kasutamiseks;  propageerida tervislikke eluviise ja tervisekäitumist;  tõsta inimeste teadlikkust oma tervise eest hoolitsemisel ja julgustada elanikke tervisele suunatud üritustel aktiivsemalt osalema;

33

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

 täiendada infoliikumise kanaleid ja võimalusi, et vallas või maakonnas toimuvad tervisedenduse ja spordiga seotud üritused jõuaksid kõikideni;  tervisesport on vallakodaniku igapäeva osa;  korraldada vähemalt üks kord aastas koostöös külaseltsidega tervislikke eluviise propageeriv üritus;  aktiivne spordielu kuhu on kaasatud kõik elanikkonna vanusegrupid.

7. Terviseteenused 7.1 Arstiabi Valjala valla elanikele osutab esmatasandilist arstiabiteenust Permer OÜ perearst. Osa elanikke kasutab Pihtla ja Kuressaare perearstide teenuseid. Perearsti põhiline töökoht on Valjalas, kus toimub vastuvõtt 5 korda nädalas, samas töötab perearsti õde ja kord nädalas toimub vastuvõtt Saklas. Kord aastas vaatab perearst profülaktiliselt üle kõik Valjala Põhikooli õpilased ja Valjala lasteaia lapsed. Perearsti teenus on kättesaadav, enim puudust tuntakse hambaarsti ja apteegi teenustest. Puuetega inimestele ja eakatele on arsti juurde sõiduks eelneval kokkuleppel võimalik saada vallast transporditeenust. Eriarstiteenused on enamasti kättesaadavad Kuressaares, vajaduse ja soovi korral ka Tallinnas või Tartus. Inimeste poolt peetakse eriarsti teenuse kättesaadavust nii kauguse kui järjekordade tõttu ebapiisavaks. Halvasti on kättesaadav apteegi teenus. Lähimad apteegid on Kuressaares ja Orissaares, kuid eriti külade piirkonnas ja eakamatele inimestele ei ole see alati kättesaadav. Varasemalt oli apteek Valjala alevikus, kuid proviisori puudumise ja digiretseptide juurutamise tõttu on kohalik haruapteek jäänud suletuks.

7.2 Nõustamisteenused Esmase tervisealase nõustamise saab elanik üldjuhul perearsti juures. Sotsiaalvaldkonna nõustamisel on abiks vallavalitsuse sotsiaalnõunik. Koostööd tehakse erinevate asutustega (töötukassa, politsei, päästeamet jne). Vajadusel suunatakse inimene spetsialisti juurde või organiseeritakse vajalik kohtumine vallas. Koolis ja lasteaias toimuvad lastevanemate koolitused. Inimesed sooviksid osaleda koolitustel, mis käsitlevad teemasid tervislikust eluviisist, tervislikust toitumisest ja selle mõjust tervisele, kehaliste harjutuste mõjust ning esmaabist.

Olulisemad probleemid:  puudub elanikkonna tervise analüüs, rahvatervise planeerimine;  puudulik on sõltlaste ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem;  suure stressi tõttu vaimse tervise halvenemine;  eriarstide vastuvõtule saamine on raskendatud eriarstide puuduse ja kauguse tõttu;  hambaravi ja muu tasuline arstiteenus ei ole majanduslikel põhjustel suurele osale elanikkonnast kättesaadav;  ebatervislikud eluviisid - süüakse palju ja ebatervislikult, samas liigutakse vähe;  puudub kohapealne apteek.

Strateegilised eesmärgid ja tegevuskava  elanike tervisekäitumise mõjutamine- igal aastal viia vallas läbi vähemalt 2 terviseennetusega seotud üritust (infopäevad, koolitused, tervisepäevad jms);  vallaelanike kaasamine paikkonna tervise planeerimisse- arvamusküsitluste läbiviimine;  loodussõbralike liikumisvõimaluste suurendamine. 34

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Kokkuvõte ja seiramise kord

Valjala valla terviseprofiili koostamise eesmärgiks on kaardistada vallarahva töö-, õpi- ja elukeskkond ning tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja -vajadused. See annab info ja võimaluse pakkuda välja võimalikud tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks.

Valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil.

Käesoleva terviseprofiili koostamiseks viidi elanike seas läbi uuring "Tervislik eluviis ja liikumine" ning lasteaias ja koolis küsitlused lastevanematele õpikeskkonnast, toitumisest, turvalisusest.

Kogutud andmete põhjal võib väita, et Valjala vald on elukeskkonnana tervisesõbralik ja pakub mitmeid sise- ja välisvõimalusi liikumiseks ja tervislike eluviiside harrastamiseks. Ka valla asukoht toetab igatati tervislikke eluviise. Samas puudub mingil osal elanikkonnast püsiv harjumus tegeleda aktiivsete tegevustega ja kahjuks on osavõtt ühistegevustest kogukonnas passiivne.

Koostöö KOV ettevõtjate ja MTÜ-dega on olnud hea, mis on võimaldanud rajada mitmeid uusi tervisespordirajatisi ning ellu kutsuda tervist toetavaid üritusi. Olukorra võib hinnata üldiselt heaks, kuid samas tuleb tähelepanu pöörata paljudele probleemidele- olemas on vajalik elu- ja töökeskkond, kuid igas valdkonnas on tegevusi, mis vajavad edasiarendamist ja parandamist.

Lähiaastate eesmärk on elus hoida juba olemasolevad traditsioonid ja panustada tegevustesse, mis ei nõua väga suurt rahalist tuge valla eelarvest. Suurendada koostööd erinevate koostööpartnerite vahel, et suurendada elanikkonna teadlikkust ja võimalusi tervislikemaks eluviisideks. Kindlasti tuleb parandada erineva info kättesaadavust ja jõudmist erinevate sihtgruppideni. Sageli jääb erinevatesse tegevustesse kaasatute arv väheseks hilise või väära info tõttu. Aeg-ajalt on paraku põhjuseks inimlik laiskus, sest inimesed on mugavad ja nad ei leia motivatsiooni kodust välja tulla. Internet ja teler aitavad aega sisustada, ilma et peaks toolilt tõusma. Heatasemeliste ürituste korraldamine ning info levitamine peaks siiski aitama „laiskust“ vähendada ja liikumis- ning suhtlemisvaegust kõrvaldada. Eesmärki teenib ka asjakohane motiveerimine ja ka inimeste tunnustamine nii korraldajate kui kaasatulijate poolt.

Seiramise kord

Terviseprofiil vaadatakse läbi üle kahe aasta koos valla arengukavaga.

35

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2016 - 2020

Tegevus Eesmärk Aeg Läbiviija Rahastamise allikad Terviseinfo on lihtsalt Võimaluse ja 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, projektid kättesaadav kõikidele valla valikute loomine kolmas sektor elanikele tervislikeks eluviisideks Teavitustöö valla elanike Inimeste 2016-2020 Vallavalitsus, KOV , projektid seas teemadel: teadlikkuse perearst, kolmas tervisedendus, tervislik suurendamine ja sektor toitumine ja liikumine terviseriskide vähendamine Vanane aktiivselt ja Luua inimestele 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, projektid tervislikult koos võimalused minna kolmas sektor vanusesõbraliku ühiskonna pensionile tervena kujundamist ning ja liikumisest vanemaealiste sõltuvusse elukvaliteedi ja võrdsete sattununa võimaluste kindlustamist toetavate tegevustega (sh liikumisürituste korraldamine tööealisele elanikkonnale)

Lastevanemate ja Laste turvalise ja 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, elanikkonna koolitamine tervisliku arengu kolmas sektor, projektid, läbi erinevate loengute, tagamine haridusasutused, haridusasutused õpitubade (esmaabi, koolitajad suhtlemine) Valjala Põhikooli liitumine Laste tervisliku 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, põhikool tervist edendavate koolide arengu tagamine Põhikool võrgustikuga Küsitluste läbiviimine Võrdsete 2016-2020 Vallavalitsus, KOV elanike seas, selgitamaks võimaluste kolmas sektor välja nende huvisid ja loomine valla soove elanikele Spordiürituste Elanikkonna 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, korraldamine nii valla liikumisaktiivsuse kolmas sektor, projektid keskuses kui külades tõstmine haridusasutused (pereüritused, tervisepäevad erinevatel aastaaegadel) ning osalemine üleriigilistes liikumiskampaaniates Erinevad teavitus- ja Erinevasse 2016-2020 Vallavalitsus KOV, projektid koolitusprojektid sotsiaalsesse Koostööpartnerid 36

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

gruppi kuuluvate inimeste teadlikkuse tõstmine Valla terviseradade Elanikkonna 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, edasiarendamine liikumisaktiivsuse ettevõtjad, kolmas projektid suurendamine sektor Staadioni ja Tervisliku arengu 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, mänguväljakute tagamine kolmas sektor projektid edasiarendamine ja kasutuse suurendamine Töötutele suunatud Võrdsete 2016-2020 Vallavalitsus, KOV koolituste läbiviimine võimaluste kolmas sektor projektid (käsitöö, kokandus, puutöö tagamine elanikele jms) Teabepäevade ja Turvalise elu 2016-2020 Vallavalitsus, KOV, kriisikoolituste tagamine Politseiamet, kolmas sektor korraldamine koos Päästeteenistus PPA-ga, Päästeameti, Maanteeameti ja Punase Ristiga turvalisuse teemadel Teavitustöö Elanikkonna 2016-2020 Vallavalitsus KOV, projektid (suitsuandurid, korstna- teadlikkuse ja (koostöös pühkimise vajalikkus), ohutuse tõstmine korstnapühkijate organiseeritud ja Päästeametiga) korstnapühkija külastused Tunnustussüsteemi Tagada inimeste 2016-2020 Vallavalitsus KOV, projektid väljatöötamine märkamine, (koostöös valla motiveerimine ja elanike ja innustamine allasutuste töötajatega)

37

VALJALA VALLA TERVISEPROFIIL

Kasutatud kirjandus ja allikad

1. Terviseprofiili koostamise juhendmaterjal (TAI)

2. Eesti Statistikaameti andmebaas www.stat.ee

3. Maksu- ja Tolliameti andmebaas

4. Sotsiaalkindlustusameti andmebaas www.ensib.ee

5. Valjala vallavalitsuse kodulehekülg www.valjala.ee

6. Valjala Vallavalitsus

7. Valjala Valla arengukava 2012-2020

8. Tervise Arengu Instituut www.tai.ee

9. Terviseameti statistika

10. Töötukassa www.tootukassa.ee

11. Saare Maavalitsuse andmebaas

12. Politsei- ja Piirivalveameti andmebaas

13. KOV terviseprofiili indikaatorid

Terviseprofiili uuendamist toetas Euroopa Sotsiaalfond

38