KINNITATUD Järva Vallavolikogu ………………… otsusega nr ……

IMAVERE VALLA 2017. AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Aruandekohuslase nimetus JÄRVA VALD Aadress Pikk 56, Järva-Jaani, Järvamaa 73301 Registrikood 77000335 Telefon +372 389 7553 E-posti aadress [email protected] Interneti kodulehekülje aadress https://jarvavald.kovtp.ee Majandusaasta algus 01.01.2017 Majandusaasta lõpp 31.12.2017 Audiitor OÜ Infora Krista Lehtsalu

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori arvamusest majandusaasta aruande kohta.

Dokument koosneb 43 leheküljest.

Sisukord

Sisukord Volikogu esimehe pöördumine...... 3 Tegevusaruanne ...... 4 Konsolideerimisgrupi üldiseloomustus ...... 4 Finantsandmete avaldamise täpsuse valimine ...... 4 Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest ...... 4 Konsolideerimisgrupi struktuur aastatel 2015 kuni 2017 tuhandetes eurodes...... 7 Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest...... 8 Ülevaade majanduskeskkonnast ...... 8 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel ...... 14 Ülevaade finantsriskide juhtimisest ...... 14 Ühinemisest...... 14 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne ...... 15 Konsolideeritud bilanss ...... 15 Konsolideeritud tulemiaruanne ...... 16 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ...... 17 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ...... 18 Eelarve täitmise aruanne konsolideerimata ...... 19 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ...... 22 Majandusaasta aruande allkirjad ...... 43

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Volikogu esimehe pöördumine

Möödunud 2017. aasta oli omavalitsustele murranguline: aastakümneid plaanitud, erinevaid valdade liitmise põhimõtteid ja suurusi kavandatud reform sai teoks.

Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla, Koeru valla ja Koigi valla ühinemise teel moodustus 21.10.2017 uus omavalitsusüksus – Järva vald. Loodud valla suuruseks kujunes 1223 km2 ja ühinemise hetkel elas 100 külas 9145 inimest. Saime kõikidest varasematest reformikavanditest suuremaks ja loodame, et ka võimekamaks.

Valla esimese nelja aasta tegevused on püütud sätestada 22.12.2016 kuue valla poolt sõlmitud ühinemislepingus. Tõsi, lepinguväliselt on vald muutunud veelgi tugevamaks endise Koeru valla territooriumi ja inimeste näol. Ühiselt otsustati, et me ei ava ühinemislepingut ja Koeru piirkonnas rakendatakse samuti lepingu põhimõtteid.

Ühinenud omavalitsuse loomise loogika on asumipõhine lähenemine, s.t meil on asulad, millest igaühel on õigus jääda ellu ning sünergias arendada edasi maaelu. Ühinemise käigus ei lõhuta ühtegi hästi toimivat süsteemi ega teenust.

Vaadates ühinemislepingu lisades loetletud investeeringute valdkondi, plaane ja mahtusid, siis olgem ausad, neid on võimalik ellu viia vaid uues suures omavalitsuses. Kavandatud investeeringud peavad inimestesse sisendama usku, et neist hoolitakse, et nad on Järva valla jaoks väga vajalikud. Piirkonnas arendatakse välja hea elukeskkond.

Asume viie endise muinaskihelkonna aladel, meil on väga rikkalik pärandkultuur, meie maadel on sündinud ja kasvanud Eesti riigi ajaloos tunnustatud inimesi, meil on küllaldaselt erineva suurusega tugevaid tootmisettevõtteid. Meie ülesanne on traditsioone hoida ja arendada.

2017. majandusaasta aruandega võtavad tänase Järva valla endised vallad kokku oma viimase iseseisva tegevusaasta numbrites. Vaatamata keerulisele aastalõpule, kus paralleelselt igapäevasele tegevusele tuli käivitada uus vald ja komplekteerida meeskond, saime kõige sellega hästi hakkama. Majanduses on stabiilne kasvuperiood ja see on hea enne ka Järva vallale. Jõudu ja edu meile kõigile!

Lugupidamisega

Jüri Ellram Järva Vallavolikogu esimees

Rait Pihelgas 3 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Tegevusaruanne

Konsolideerimisgrupi üldiseloomustus Imavere vald asub Järvamaa kaguosas Tallinn-Tartu maantee ja Imavere- Karksi-Nuia maanteede ristumiskoha ümbruses, piirnedes põhjas Koigi vallaga, lääne poolt Türi vallaga, idaosas Põltsamaa vallaga ja lõunaosas Kõo vallaga. Valla territooriumi suurus on 140 km2. Valla arengu seisukohalt on territoorium ettevõtluseks piisav, kahjuks napib inimressurssi. Elanike poolest on tegemist väikese vallaga (seisuga 01.01.2017 elas vallas 885 inimest, seisuga 01.01.2018 endise valla territooriumil – 838 inimest). Lähimad linnad on Võhma 19 km ja Põltsamaa 20 km kaugusel. Ülejäänud suurematest linnadest asub Tallinn 110 km, Tartu 76 km, Paide 30 km kaugusel. Pinnamoelt on Imavere valla territoorium madal ja tasane, puuduvad kõrgemad pinnavormid. Valla maadest moodustab ligi poole metsamaa ning kolmandiku haritav maa. Imavere vallal on kaks suuremat küla – Imavere ja Käsukonna ning üksteist väiksemat küla: Eistvere, Jalametsa, Järavere, Hermani, Kiigevere, Laimetsa, Puiatu, Pällastvere, Taadikvere, Tammeküla ja Võrevere. Aruanne hõlmab Imavere Vallavalitsuse ja tema valitseva mõju all oleva OÜ Imavere Soojus (osalus 100%) ühist aruannet, milledest on välja lülitatud omavahelised tehingud. AS Järvamaa Haigla, AS Väätsa Prügila ja AS Paide Vesi on kaasatud konsolideeritud aruandesse kapitaliosaluse meetodil. Alates 01.01.2018 kuulub konsolideerimisgruppi ka SA Eesti Piimandusmuuseum, kelle üheks asutajaliikmeks oli Imavere vald. Valla eelarvest finantseeritavad 7 munitsipaalasutust olid: Imavere Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu, Imavere Põhikool, Imavere Lasteaed Mõmmi, Imavere Rahvamaja, Imavere Päevakeskus ja Imavere Valla Avatud Noortekeskus. Käesolev aruanne on viimane Imavere valla konsolideeritud aruanne. Alates 01.01.2018 on raamatupidamine üle viidud Järva valla alla.

Finantsandmete avaldamise täpsuse valimine Käesolev konsolideeritud majandusaasta aruanne on koostatud tuhande euro täpsusega.

Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest Imavere valla 2017. aasta tegevustes on lähtutud 2015–2023 eelarvestrateegia põhimõtetest, Imavere valla arengukavast ja ühinemislepingust. Imavere valla elanike arv on seisuga 1.jaanuar 2018 838 inimest (a1likas: Rahvastikuregister). 1 . jaanuar 2017 seisuga oli elanikke 885 (allikas: Rahvastikuregister) (2016. aastal - 912 inimest). 2017.aastal oli maksumaksjaid vallas 483. Tulumaksu laekus 2017. a valla eelarvesse 660 tuhat eurot. 2016. aastal laekus tulumaksu 625 tuhat eurot. Tulumaksu laekumine kasvas 35 tuhande euro võrra.

Tulumaksu laekumistest annab ülevaate järgnev tabel ja tabelile lisatud võrdlusgraafik.

Rait Pihelgas 4 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Tulumaksu laekumine kuude lõikes aastatel 2013 kuni 2017

2013 2014 2015 2016 2017 jaanuar 41 50 49 53 59 veebruar 36 41 40 43 47 märts 39 44 53 49 56 aprill 37 47 51 52 54 mai 43 51 55 54 58 juuni 42 45 52 56 55 juuli 45 49 57 56 57 august 48 54 55 57 61 september 38 41 46 50 51 oktoober 37 44 44 49 50 november 41 45 57 51 55 detsember 44 47 50 55 57 aasta kokku 491 558 609 625 660

Tulumaksu laekumine kuude lõikes aastatel 2013 kuni 2017 graafikuna

70

60

50

40

30

20

10

0

2013 2014 2015 2016 2017

Rait Pihelgas 5 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

2017. aastal teenisid Imavere valla elanikud tulu 5547 tuhat eurot 298 erinevas ettevõttes - asutuses. Kõige rohkem töötas valla elanikke Stora Enso Eesti AS-s - 85 inimest. Teisena on suurimaks tööandjaks Imavere Vallavalitsus - 57 töötajat, kolmas suurem tööandja piirkonnas on põllumajandusega tegelev AS Risti Agro - 22 töötajat Imavere vallast. Töötuid oli Järvamaal 2017. aasta lõpul 885 (andmed: Töötukassa statistika 2017), 2016. aasta lõpul oli Järvamaal töötuid 739. Imavere vallas oli aastatel 2013 kuni 2017 töötute arv kuude lõikes järgmine:

Kuud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskm. aastas Töötute arv 2013 31 34 31 36 30 27 23 22 24 23 22 24 27

2014 22 25 26 24 24 22 17 12 13 11 9 8 18

2015 12 13 15 16 16 15 15 13 17 18 23 22 16

2016 21 20 22 18 17 14 12 11 18 18 15 16 17

2017 25 22 22 23 23 23 24 19 24 18 22 21 22

Imavere vallas oli 31.12.2017 seisuga 21 töötut, mis moodustab 2,37 % Järvamaa töötutest. Võrreldes 2016. aastaga on töötuid aasta lõpu seisuga Imavere vallas suurenenud 5 inimese võrra.

Ülevaate Imavere valla allasutuste koosseisudest ja palgafondi muutustest annab järgnev tabel.

Rait Pihelgas 6 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideerimisgrupi struktuur aastatel 2015 kuni 2017 tuhandetes eurodes

A. Konsolideeriv üksus Imavere Vallavalitsus

2017 2016 2015

Töötajate Töötasude Töötajate Töötasude Töötajate Töötasude keskm. kogusum. keskm kogusum. keskm kogusum. Allüksuse nimetus arv maj. a-l maj. a-l arv maj. a-l maj. a-l arv maj. a-l maj. a-l mavere Vallavolikogu 0 6 0 2 0 1 Imavere Vallavalitsus 6,37 95 7 71 7,2 66 Imavere Põhikool koos koolisööklaga 22,12 240 21,6 233 21,35 216 s.h.õpetajad 13,53 157 11,38 156 11,29 141 Imavere Lasteaed Mõmmi 13,29 101 13,22 90 13,19 85 s.h..õpetajad 6,33 53 6 44 6 44 Imavere Rahvamaja 2,22 21 2,24 21 2,28 19 Imavere ja Käsukonna Raamatukogu 1,94 12 1,92 11 1,85 11 Imavere Spordihoone 0,46 6 0,44 5 0,47 2 Imavere Päevakeskus ja sotsiaalhoolekanne 6,83 53 4,58 34 3,98 25 Noortekeskus 1,97 15 1,5 11 1,47 14 Muud majandus- asutused 2,97 23 2,98 26 2,43 20

B. Konsolideeritud üksus Allüksuse nimetus Imavere Soojus OÜ 5 39 5 40 5 38

2017. aastal maksti hüvitist volikogu komisjonide esimeestele 30 eurot komisjoni istungi läbiviimise eest ja volikogu esimehele 100 eurot kuus. Vallavalitsuse ametnikele maksti ainult töötasu. Allasutuste juhtidele lisatasusid ei makstud. 2017.aasta lõpul maksti koondamishüvitist endisele volikogu esimehele ja vallavanemale seaduses ettenähtud ulatuses.

Rait Pihelgas 7 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Imavere Soojus OÜ juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatuse liikme tasu on 950 eurot kuus. Nõukogu koosneb kolmest liikmest, kellest nõukogu esimees saab hüvitist kuutasuna ja nõukogu liikmed istungitasuna.

Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest Tuhandetes eurodes 2017 2016 2015 2014 2013 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 3885 3 691 3 801 3 620 3 603 Kohustused aasta lõpus 743 773 661 564 514 Netovara aasta lõpus 3142 2 918 3 140 3 056 3 089 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 1908 1 337 1 315 1 136 1 220 Tegevuskulud 1864 1 496 1 359 1 215 1 179 Tulem 18 -222 -45 -58 292 Muud näitajad Likviidsus* 0,05 0,06 0,30 0,27 0,17 Lühiajaline maksevõime** 0,51 0,44 0,82 0,77 0,91 Kohustuste osakaal varadest 0,19 0,21 0,18 0,16 0,14 Laenukohustuste osakaal varadest 0,16 0,17 0,14 0,13 0,12 Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 141 5 76 42 117 Netovõlakoormus**** 604 635 505 422 406 Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 128 -2 72 41 110 Netovõlakoormus**** 479 551 420 336 297 2012

*Likviidsus - likviidsed varad/lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime - käibevarad/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem - põhitegevuse tulude ja kulude vahe ****Netovõlakoormus – KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ja KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe

Ülevaade majanduskeskkonnast

Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvise prognoosi kohaselt jätkus Euroopa Liidu majandususalduse tõus. Eesti lähinaabrite viimaste kvartalite majandustulemused on olnud oodatust positiivsemad, mis on avaldanud mõju ka meie majanduskasvule. Samuti on pärast viivitusi käivitunud 2014-2020 EL rahastusprogramm, mis koos 2017. aasta sügisel toimunud

Rait Pihelgas 8 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne kohalike omavalitsuste valimistega kaasas käiva investeerimisaktiivsuse tõusuga annavad olulise riigipoolse tõuke majandusarengule. Nii tugev väliskeskkond, säilinud ekspordivõimekus kui ka hoogustuvad investeeringud annavad põhjust Eesti majanduskasvu ootusi ülespoole korrigeerida kogu prognoosihorisondi jooksul. Samas on nii ettevõtete kui kodumajapidamiste säästmine endiselt ajaloolises võrdluses kõrge ning selle pöördumiseks on vaja positiivsete sõnumite püsimajäämist pikemaks ajaks Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv kiirenes 2017. aasta esimeses pooles 5,2%ni peamiselt tugevnenud välisnõudluse ja selle positiivse mõju pärast ärisektori kindlustundele ning investeeringutele. Majandus kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2017. aastal 4,3% ja 2018. aastal 3,3%. Peamiseks majanduse kasvu vedajaks jääb sisenõudlus, mis tugineb peamiselt investeeringute suurenemisel. Tulumaksumääraks oli 2017. aastal 20%, maksuvabaks osaks 180 eurot kuus ning sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluseks olevaks summaks 430 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määraks on 2017. aastal 2,4%, millest on arvestatud töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Alampalga suuruseks on arvestatud 470 eurot kuus. Piirkonna elujõu üheks näitajaks on investeeringud. Aastaid on piirkonnas puudust tuntud kaasaegse kauplusehoone olemasolust. 2017.aasta 22.detsembril avas Imaveres uksed „ Meie“ kauplusteketi 420 m2 pinnaga vastvalminud kauplus. Sügisel 2017 algasid ka OÜ Farm in Productioni poolt rajatava õlikultuuride töötlemise tehase ehitustööd. Lõpule jõuti Imavere küla kaugküttesüsteemi II etapi renoveerimistöödega. Kaugküttesüsteemiga liideti ka Eesti Piimandusmuuseumi hooned. Seega on uuendatud kogu Imavere küla kaugküttevõrk ja soojuskaod süsteemis vähenesid miinimumini. Korrastati Saarekuusiku puhkeala. Rajati laululava, lõkke- ja grillimisplats. Valmis Eistvere järve uus paadisild.

Ülevaade arengukava täitmisest. Imavere Vallavolikogu 25.09.2008 määrusega nr 16 on vastu võetud Imavere valla arengukava aastateks 2009-2015. Tulenevalt seadusest on arengukava igal aastal üle vaadatud ja kaasajastatud. Viimane uuendus tehti 2016.aastal. Muudeti arenguvisiooni aastani 2030 ja arengustrateegia eesmärke ning pikendati tegevuskava aastani 2018. Volikogu 27.10.2016 määrusega nr 23 muudeti Imavere valla arengukava ja eelarvestrateegiat aastateks 2016-2024. Arengukava sätted on sisendiks ka uue Järva valla Imavere piirkonna arengukavasse. Jätkuvalt on aktuaalsed elamuehituse käivitamine, taristute pidev kaasajastamine ja ettevõtluse toetamine.

Arengukava strateegilised eesmärgid on järgmised: Strateegilised põhieesmärgid: • Kohaliku omavalitsuse töö on efektiivne ja toimib osalusdemokraatia. • Tagatud on kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus. • Vallas on kaasaegne taristu - tänavad, kergliiklustee, vesi-kanalisatsioon, side, elekter ja keskküte. • Vallas on loodud ettevõtjasõbralik keskkond. • Kõigile valla lastele on kättesaadav turvaline, lapsesõbralik, loovat õpi- ja kasvukeskkonda pakkuv lasteaed ja põhikool. • Vallas on loodud igale kodanikule mitmekülgsed võimalused meelepäraste ja arendavate tegevustega tegelemiseks. • Tagatud on turvaline ja tervisele ohutu elu- ja töökeskkond.

Rait Pihelgas 9 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Valdkondlikud eesmärgid: Elukeskkond - puhas, turvaline ja säästev keskkond. Looduskeskkond - keskkonnasäästlik tegevus ja hoiak. Ettevõtluskeskkond - atraktiivne ettevõtluskeskkond ettevõtjatele ja investoritele, õppimisvõimelise tööjõuressursi olemasolu. Turism - vald, kui tuntud turismipiirkond. Haridus - kõigile valla lastele tagatud turvaline, lapsesõbralik ja kaasaegne lasteaed ja põhikool. Noorsootöö - mitmekesine, haridusasutusi toetav, noorte ja elanike vajadusest lähtuv noorsootöö. Huvitegevus - igale vanusegrupile ja vajadustele vastavad huvitegevused. Kultuur - atraktiivne ja kohalikke traditsioone väärtustav kultuuriline keskkond. Kehakultuur - mitmekesised sportimise ja terviseedendamise võimalused. Sotsiaalne heaolu ja tervishoid - elanike vajadustest lähtuv tervishoiuasutust ja sotsiaalhoolekandesüsteem. Korrakaitse ja turvalisus - Imavere vald, kui turvaline elukoht. Juhtimine - kohaliku omavalitsuse efektiivne toimimine, toimiv osalusdemokraatia ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus.

Haldussuutlikkus 2017. aasta tegevustes lähtuti eelarvest tulenevatest võimalustest. Vallavalitsuses ja allasutustes töötas aastas keskmiselt kokku 62 töötajat 63,17 ametikohal. Imavere Vallavalitsuses töötas vallavanem, 7 ametnikku ja 2 töötajat töölepingu alusel. Vallavalitsuse kuludes kajastusid vallavanema, 5 ametniku ja 1 töölepinguga töötaja kulud. 1 ametniku ja 1 töölepinguga töötaja kulud kajastusid majandushalduse ja 1 ametniku kulud sotsiaalhalduse kuludes. Imavere Vallavolikogu koosnes 11 liikmest. Peale 2012. aasta valimisi oli volikogu jaotus erakondade lõikes järgmine: IRL - 6 kohta, SDE - 3 kohta, Reformierakond - 2 kohta. Töö paremaks korraldamiseks oli volikogu viimane koosseis moodustanud viis komisjoni: revisjonikomisjon, eelarvekomisjon, õigus- ja keskkonnakomisjon, hariduskomisjon ja sotsiaalkomisjon. Koostöö parandamiseks valla allasutuste vahel kutsuti ellu sotsiaalvõrgustiku ümarlaud, kuhu kuuluvad sotsiaali, hariduse ja kultuuri esindajad. Ulatuslikke uuendusi arengukavades ei tehtud. Tuginedes üldplaneeringule vaadati üle võimalikud lahendid piirkonda uute kortermajade ehitamiseks „Üürielamute programmi“ rakendumisel.

Koostöö Arendustegevuses toimub koostöö MTÜ-ga Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Liige ollakse veel Eesti Maaomavalitsuste Liidus, Südamaa Vabavald MTÜ-s, Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ-s, Järvamaa Omavalitsuste Liidus ja Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ-s. Jätkub koostöö kohalike ettevõtjatega. Toimub koostöö valla mittetulundusühingutega ja Pilistvere kogudusega. 2017. aastal algas piirkondlik koostööprojekt arenguprogrammi „Noorsootöö- valdkonna piirkondliku koostöö arendamine ja tegevuskava loomine“ noorsootöö valdkonnas. Ühisprojekti eestvedajaks on Suure Jaani vald.

Rait Pihelgas 10 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Valdkond: Kommunaalmajandus, infrastruktuur ja ettevõtlus Kommunaalmajandus Kommunaalteenust pakub soojusenergia osas Imavere Soojus OÜ, mis kuulub Imavere vallale. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust pakub AS Paide Vesi. Toetatakse elanike ja ettevõtjate vajadusi rahuldava tehnilise infrastruktuuri (vesi, kanalisatsioon, küttesüsteemid jms) renoveerimist.

Valdkond: Puhas, turvaline, säästev keskkond

Keskkond Imaveres jätkub jäätmete kogumispunkti tegevus. Imavere jäätmejaam on avatud kolmel päeval nädalas. Jätkuvalt pakutakse valla elanikele ka aknaklaasi tasuta äraandmise võimalust. 2017. aastal rajati Imaverre keskkonnajaama suuregabariidiliste jäätmete kogumiseks jäätmehoone. Selle rajamist toetas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Tegeletakse kalmistute, haljasalade ja Eistvere paisjärve korrashoiuga. Kikevere kalmistu haldamisega tegeleb MTÜ Jalametsa Külaselts. Valla munitsipaalmaade niitmist teostasid kahe aastase lepinguga hanke korras valitud niitjad.

Valdkond: Haridus ja noorsootöö

Haridus Imavere Lasteaias Mõmmi oli 2017. aastal keskmiselt 54 last. Töötajaid kokku oli aasta lõpul 16 inimest 13,2 ametikohal. Lasteaias töötas 3 rühma. Soovijaid lasteaeda oli palju, aastaringselt on lasteaia rühmadesse järjekord. Imavere Põhikoolis õppis 2017. aastal 87 õpilast ja töötas 21 inimest, nende hulgas 13 õpetajat. Koolis toimus töö 9 klassikomplektiga. Lisaks igapäevasele õppetööle osalesid Imavere Põhikooli õpilased lõppenud aastal edukalt mitmetel ainealastel olümpiaadidel, konkurssidel ning võistlustel. Imavere Põhikool tähistas 2017. aastal 190 juubelit.

Noorsootöö Töötajad: noorsootöö spetsialist 1,0 ametikohaga ja noorsootöötaja 1,0 ametikohaga (alates 1. aprillist 2017). Keskmine noortekeskuse külastatavus päevas oli 30 noort. Noorteühendused: Kodutütred, 4H klubi ja Noortevolikogu. Huviringid: kokandusring, neidude klubi, päästering ja meisterdamisring, robootikaring, loodus- ja teadusring, ratsaring, viburing ja JJ-street tantsutreening. Suvisel koolivaheajal tegutses õpilasmaleva 2 rühma, kes töötasid juunis ning augustis kokku 20 päeva. Suvel oli noortel võimalik osa võtta tantsulaagrist, puhkelaagrist, päästeala noortelaagrist, noortefestivalist JÄPE, kihelkonna lastelaagrist ning rahvusvahelisest vabatahtlike laagrist. Juba 11. aastat võttis noortekeskus vastu augustikuus välisvabatahtlikke erinevatest riikidest, kes 2 nädalat panustasid tööde ja tegemistega kogukonna heaks, samal ajal õppides tundma siinset kultuuri ning elukeskkonda. Suuremad tööd toimusid noortekeskuses ning koolis, kus ruumid viimistleti ning värviti. Jätkus Türi, Väätsa ja Imavere valla ühisprojekti „Lõuna-Järvamaa - hea paik noortele“. Aasta jooksul korraldati mitmeid laagreid ja üritusi: õpilasmaleva vaba aja sisustamine, puhkelaager

Rait Pihelgas 11 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Valmas, tantsulaager Väätsal, päikeseloojangukontsert Eistveres ning labürintteater Türil. Projekt kestab 2018. aasta lõpuni ning tegevusi toetab Leader programm. 2017. aastal korraldati ühiselt huviringide päev, öömatk, sügisene liikumisnädal, ettevõtluskonverents ja ideeöö. Uute põnevate tegevustega alustas robootikaring, kokandusring ning meisterdamisring.

Valdkond: Vaba aeg, kultuur ja sport

Kultuur 2017. aastal korraldati Imavere vallas erinevaid kultuurisündmusi. Traditsioonilised neist olid Eesti Vabariigi aastapäeva pidustus, laste muusikastuudio kontsert, rahvamaja sünnipäev, laste lauluvõistlus „Imavere laululind“, tantsupäev, jaanipäev, mardipäeva kõnd-jooks, jüriöö jooks, jätkuv mälumängusari „Ajuragin“, Eistvere leivapäev, laste nimepäevapidu ja koduste laste jõulupidu. Kogukonna motivaatoriks on mitmed traditsioonilised sündmused. Vabariigi aastapäeval jagatakse Nutikate Laste Fondi toetusi ja kooliaasta lõpul toimub Imavere Põhikooli tänuõhtu ning koolilõpetajad kutsutakse vallavalitsusse vastuvõtule. Imavere vallas korraldatakse igal aastal „Imavere kaunis kodu“ konkurss, kus valitakse välja 3 paremat kodu, kes saavad kauni kodu märgi ja tänukirja. Isadepäeval peetakse pidulikult meeles aasta jooksul vallas sündinud lapsi. Imavere rahvamaja teeb tihedalt koostööd Imavere Kultuuriseltsi, kooli, lasteaia, päevakeskuse, spordiklubi, külaelu aktivistide, eakate klubi, kõrtsi ja Piimandusmuuseumiga. 2017. aasta alguses tähistati teeneka tantsuema Milvi Nõmmiku 80. juubelit. Kevadel toimus laste muusikastuudio kontsert, laste lauluvõistlus, tantsupäev, Järvamaa laulu- ja tantsupeol osalemine ja piimapäeval esinemine. Suvel korraldati Imaveres kõrtsi õuel jaanituli, Käsukonnas külapäev, Eistveres leivapäev „Keda kiita leiva eest?” ja Imaveres IX vallapäev „Elagu Eesti küla!”, kus muuhulgas toimusid kauaoodatud ajalooraamatu „Imavere vald” esitlus ja Saare-Kuusiku puhkeala avamine. Sügisel viidi läbi Eistveres Järvamaa Käsitööpäev „Tulest tulnud”, kus võõrustajateks Imavere isetegevuslased. Novembrikuus toimus koolis ja rahvamajas Imavere kooli 190. aastapäev. Osaleti kihelkondlikel sündmustel: laste kihelkonnapäev, eakate kihelkonnapäev, 30. Pilistvere kihelkonnapäev ja Kabala laulupidu. 2017.a. taotles Imavere rahvamaja erinevaid projektitoetusi: juubelitoetus „Milvi Nõmmiku 80“ Eesti Kultuurkapitalilt, muusikainstrumentide soetamine EV 100 programmist „Igal lapsel oma pill”, püsinäitus „Imavere kultuurielu” Eesti Kultuurkapitalilt, Järvamaa Käsitööpäev „Tulest tulnud” Eesti Kulturkapitalilt, Järvamaa Omavalitsuste Liidult ja Rahvakultuuri Keskuselt. Rahvamajas jätkas sügisel tegevust laste muusikastuudio, ehtering, kodulooring, noorte teatriring, memmede- ja naisrahvatantsurühm, 20. hooaega tähistav mälumänguturniir Ajuragin. Uute ringidena alustas tegevust zumba treening, laste rahvatantsuringid Piilikesed ja Päkakesed ning muusikastuudio juurde loodi laulu eriala. Kokku osaleb Imavere rahvamaja ringides 130 last, noort ja täiskasvanut.

Sport 2017. aasta oli tegus ning osaleti paljudel spordivõistlustel, kus saavutati häid tulemusi. Jätkusid traditsioonilised üritused: rannavõrkpalli sariturniir, Imavere jõuluturniir, jüripäeva ja mardipäeva kõnd-jooks jne. Imavere Forss jalgpallimeeskond jätkas mänge II liigas.

Rait Pihelgas 12 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Turism Turismi valdkonnas toimib koostöö Imavere Spordihoone, OÜ Jaanalinnufarm, Eesti Piimandusmuuseumi ja Imavere Kõrtsi vahel. Turismiga tegelevad vallas veel MTÜ Eistvere Mõis, Mati Hõbemägi OÜ ja LK Majutus OÜ. Turismi edasiarendamiseks sõlmiti Maaeluministeeriumiga Hea Tahte kokkulepe, mille tulemusena anti Eesti Piimandus- muuseumi põhivarad üle Imavere valla õigusjärglasele Järva vallale ja moodustati valla osalusega SA Eesti Piimandusmuuseum.

Kodanikeühendused 2017. aasta oli kodanikeühendustele taas tegus. Kohalik omavalitsus toetas kodanikeühendusi tegevustoetustega. Ühistegevusena viidi läbi kampaania „Teeme Ära“ Käsukonnas, Imaveres, Eistveres ja Hermanis. Aktiivselt tegutsevad Eistvere Küla Selts, Hermanni Seltsing, Jalametsa Külaselts, MTÜ Eistvere Mõis, MTÜ Tahe Teha, MTÜ Imavere Kultuuriselts, MTÜ Imavere Sotsiaalkapital, Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Selts, Spordiklubi Imavere ja teised. Seltsid ja kohalikud MTÜ-d on saanud erinevaid toetusi ka projektitöö tulemusena.

Valdkond: Sotsiaalne kaitse, tervishoid ja tervisedendus Valdkonna tegevust koordineerib Imavere Päevakeskus. Valdkonna eesmärk on aidata kõigil kodanikel võimalikult iseseisvalt oma eluga toime tulla harjumuspärases keskkonnas. Erinevate toetavate teenuste ja toetusega püütakse leida parimad võimalused kõigile valla kodanikele igapäevaelus toimetulekuks, osalemiseks soovitud tegevustes nii inimeste isiklikest huvidest lähtuvalt kui ka kogukondliku kaasatuse kaudu. Kohalikule koostööle aitasid kaasa hoolivad vallakodanikud, vallavalitsuse, volikogu, päevakeskuse ja teistest asutuste esindajad. Maakondliku ja riikliku koostöö arendamisesse panustasid Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse, Toidupanga ja Järva Maavalitsuse esindajad, et leida ja kasutada inimeste toetamiseks olemasolevaid võimalusi. Osalise koormusega töötas vallas sotsiaalnõunik ja lastekaitsetöötaja. Sotsiaalmaja Kodutare võimaldab mugavaid elamistingimusi 11 eakale ja erivajadusega inimesele, lisaks on seal kriisiabi korter. Päevakeskuses osutatakse kodu- ja sotsiaaltranspordi teenuseid ning riiklikke erihoolekande teenuseid. Päevakeskuse töötajad on vähemalt ühekordselt teenindanud või nõustanud üle saja vallakodaniku. Regulaarselt on kaasatud tegevustesse ca 40 eakat ja erivajadusega inimest. 2017. aastal jätkus projekt „Pikaajalise kaitstud töö teenus“, mis võimaldab toetavas keskkonnas saada tööalast rakendust viiel erivajadusega inimesel. 2017. aastal käivitus ESF-projekti „Järvamaa sotsiaalteenuste arendamine”, mille eesmärk on tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamine tööturule jõudmise või töökoha säilitamise toetamine või erivajadustega tööealise inimese tööturule jõudmise või töökoha säilitamise toetamine. Projekti raames hakati pakkuma tugiisiku ja isikliku abistaja teenust ning arendati edasi koduteenust. Seoses projektiga võeti täiendavalt tööle hoolekandetöötaja ja tugiisik. Aastal 2017 oli sotsiaalvaldkonna põhieesmärgiks sotsiaaltöö arendamise võimaluste väljaselgitamine loodavas ühisomavalitsuses.

Rait Pihelgas 13 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Valdkond: Avalik kord ja turvalisus Koostöö toimus 2017. aasta lõpuni USS patrulliga ja kohaliku konstaabliga. Moodustatud on valla kriisikomisjon. Korrastatud on liikluskorraldust liiklusmärkide paigaldamisega turvali- suse tagamiseks. Liiklusohutuse tagamiseks korrusmajade piirkonnas paigaldati lisaks liiklusmärkidele ka Tuljaku teele „lamav politseinik“.

Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevustest siseauditi korraldamisel Sisekontrolli rakendamiseks konsolideerimisgrupi raames üldiselt on kasutusel ühtse juhtimise metoodika. Nii valla kui ka Imavere Soojus OÜ tähtsamad otsused vaadatakse läbi volikogu poolt. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib nii vallavalitsuse, valla hallatavate asutuste kui ka Imavere Soojus OÜ tööd. Vallas on kehtestatud ametiautode ja isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kord. Vallavanema käskkirjaga on moodustatud komisjon põhivarade ja varude inventeerimiseks. Valitseb tehingute lahusus s.t kuludokumente sisestavad ja ülekandeid teevad erinevad inimesed. Kuludokumentide viseerimine on laiali jaotatud vastavate tegevusalade lõikes tegevusala kõrgemale juhile. Eelarve täitmisest antakse ülevaade volikogule kord kvartalis. Reservfondi kasutamise kord on kinnitatud volikogu poolt. Konsolideerimisgrupi ettevõtetel on ühine audiitor.

Ülevaade finantsriskide juhtimisest Finantsriskide hajutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. On kasutatud osade laenude puhul laenuintressi fikseerimist pikemaks perioodiks. Alates juunist 2012 on sõlmitud AS-iga SEB Pank arvelduskrediidileping, tagasimaksetähtajaga jooksva majandusaasta lõpuks. Leping kehtis kuni 2017. aasta lõpuni. Arvelduskrediit aitab katta esimese kvartali rahavooge ja suviseid makseid seoses puhkuserahade väljamaksete langemisega enamuses juuni ja juuli kuusse. Laenude võtmisel jälgitakse, et võlakoormus ei ületaks lubatavat piirmäära, s.o 60% eelarveaasta puhastulust.

Ühinemisest Haldusreformi seadusest tulenevalt sõlmisid Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vallad 22.12.2016. aastal ühinemislepingu. Vabariigi valitsuse otsusega sundliideti kuuele omavalitsusele ka Koeru vald. Peale 15.oktoobri 2017 kohalike omavalitsuste volikogude valimisi loodud uus vald on asumipõhine omavalitsus, kus kõikidesse endistesse vallakeskustesse jäid tegutsema teeninduskeskused. Kõik ühinenud valla allasutused jätkavad oma igapäevatööd. Ühinemislepingust tulenevalt lõpetavad ühinenud omavalitsused oma majandusaastad eraldi. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist jätkatakse ühiselt.

Rait Pihelgas 14 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne

Konsolideeritud bilanss

Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016 Varad 3 885 3 691

Käibevara 114 98 Raha 2 12 14 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 64 57 Muud nõuded ja ettemaksed 4 37 26 Varud 1 1

Põhivara 3 771 3 593 Osalused sidusettevõtjates 5 1 449 1 463 Kinnisvarainvesteeringud 6 24 25 Materiaalne põhivara 7 2 298 2 105

Kohustused ja netovara 3 885 3 691

Lühiajalised kohustused 225 222 Võlad tarnijatele 31 52 Võlad töötajatele 57 56 Muud kohustused ja 8 52 32 saadud ettemaksed Laenukohustused 9 85 82

Pikaajalised kohustused 518 551 Laenukohustused 9 518 551

Netovara 3 142 2 918

Eelmiste perioodide 3 124 3 140 akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem 18 -222

Rait Pihelgas 15 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud tulemiaruanne

Tuhandetes eurodes Lisa 2017 2016

Tegevustulud 1 909 1 337 Maksutulud 3 740 699 Tulud kaupade ja teenuste müügist 11 251 220

Saadud toetused 10 902 403 Muud tegevustulud 12 16 15 Tegevuskulud -1 865 -1 496 Antud toetused 13 -447 -84 Tööjõukulud 14 -817 -728 Muud tegevuskulud 15 -466 -527 Kinnis- ja põhivara amortisatsioon ja 6,7 -135 -157 ümberhindlus s.h. kinnisvarainvesteeringute 6 -1 -2 amortisatsioon põhivara amortisatsioon 7 -134 -155

Tegevustulem 44 -159

Finantstulud ja –kulud -26 -63 Intressikulu 9 -9 -9 Tulem osalustelt 5 -17 -54 0 Aruandeaasta tulem 18 -222

Rait Pihelgas 16 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne Tuhandetes eurodes Lisa 2017 2016 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 44 -159 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7 135 157 Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu 15 9 31 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute ja 12 -11 -10 materiaalse põhivara müügist Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10 -41 -24 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 5 11 Korrigeeritud tegevustulem 141 6 Põhitegevusega seotud käibevarade -14 6 netomuutus Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 6 23 Kokku rahavood põhitegevusest 133 35 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest 6,7,15 -139 -187 Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja 6,7 14 29 materiaalse põhivara müügist Saadud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 10 41 24 Makstud sihtfinantseerimist põhivara -9 -11 soetuseks Tasutud osaluste omandamisel 5 -3 -3 Kokku rahavood investeerimistegevusest -96 -148 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 9 55 150 Tagasi makstud laenud 9 -85 -67 Tasutud intressid ja muud finantskulud 9 -9 -9 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -39 74 Puhas rahavoog -2 -39 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 14 53 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 12 14 Raha ja selle ekvivalentide muutus -2 -39

Rait Pihelgas 17 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Lisa Kokku

Saldo 31.12.2015 3 140 Aruandeaasta tulem -222 Saldo 31.12.2016 2 918 Mitterahaline sissemakse 7 206 Aruandeaasta tulem 18 Saldo 31.12.2017 3 142

Rait Pihelgas 18 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Eelarve täitmise aruanne konsolideerimata Tuhandetes eurodes

Esialgne Lõplik Aasta eelarve eelarve algusest Kirje nimetus (kassapõhine) (kassapõhine) kokku PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 1 248 1 769 1 738 Maksutulud 751 751 734 Füüsilise isiku tulumaks 677 677 660 Maamaks 72 72 72 Reklaamimaks 2 2 2 Tulud kaupade ja teenuste müügist 126 126 116 Saadavad toetused tegevuskuludeks 366 887 884 Toetusfond (lg 2) 326 339 339 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 40 548 545 Muud tegevustulud 5 5 4

sh tasu üleriigilise tähtsusega maardlatest väljapumbatava vee eest 3 3 2 Sh laekumine vee erikasutusest 2 2 2 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU -1 169 -1 638 -1 604 Antavad toetused tegevuskuludeks -69 -449 -443 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -41 -43 -35 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -7 -379 -379 Mittesihtotstarbelised toetused -21 -27 -29 Muud tegevuskulud -1 100 -1 189 -1 161 Personalikulud -715 -774 -746 Majandamiskulud -371 -415 -416 Muud kulud -14 0 0 PÕHITEGEVUSE TULEM 79 131 134 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -46 -62 -64 Põhivara müük (+) 10 10 8 Põhivara soetus (-) -51 -54 -57 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 9 4 4 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) -4 -12 -11 Osaluste soetus (-) -3 -3 -3 Finantstkulud (-) -7 -7 -5 EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) 33 69 69 FINANTSEERIMISTEGEVUS -35 -71 -71 Kohustuste võtmine (+) 36 0 0 Kohustuste tasumine (-) -71 -71 -71

Rait Pihelgas 19 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, - vähenemine) 2 2 2

PÕHITEGEVUSE KULUDE JA INVESTEERIMISTEGEVUSE VÄLJAMINEKUTE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI 1 234 1 714 1 681 Üldised valitsussektori teenused 169 569 551 Valla- ja linnavolikogu 4 6 6 Valla- ja linnavalitsus 130 543 526 Reservfond 13 0 0 Muud üldised valitsussektori teenused 15 13 13 Valitsussektori võla teenindamine 7 7 6 Majandus 78 105 99 Muu energia- ja soojamajandus 8 1 1 Maanteetransport (vallateede- ja tänavate korrashoid) 45 79 73 Ühistranspordi korraldus 3 3 3 Side 3 3 3 Muu majandus (sh.majanduse haldamine) 19 19 19 Keskkonnakaitse 25 38 39 Jäätmekäitlus (prügivedu) 4 4 4 Avalike alade puhastamine 0 9 9 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, haljastus 21 25 26 Elamu- ja kommunaalmajandus 48 39 37 Elamumajanduse arendamine 37 20 20 Veevarustus 0 7 7 Tänavavalgustus 5 5 5 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 6 7 5 Tervishoid 6 6 6 Ambulatoorsed teenused 2 2 2 Haiglateenused 4 4 4 Vabaaeg, kultuur ja religioon 146 167 164 Sporditegevus 24 29 28 Noorsootöö ja noortekeskused 24 29 25 Raamatukogud 27 27 28 Rahva- ja kultuurimajad 49 53 53 Kultuuriüritused 1 1 1 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 15 19 20 Seltsitegevus 6 9 9 Haridus 622 644 649 Eelharidus (lasteaiad) 165 173 178 Põhihariduse otsekulud 370 376 376 Põhi- ja üldkeskhariduse kaudsed kulud 20 20 20

Rait Pihelgas 20 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Täiskasvanute gümnaasiumid 6 6 6 Noorte huviharidus ja huvitegevus 1 9 7 Õpilasveo eriliinid 24 24 26 Koolitoit 36 36 36 Sotsiaalne kaitse 140 146 136 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 3 3 3 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 8 8 8 Muu eakate sotsiaalne kaitse 9 9 9 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 19 22 18 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 8 9 10 Riiklik toimetulekutoetus 22 22 18 Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 71 73 70 Aasta alguse Perioodi MUUD NÄITAJAD seisuga lõpu seisuga Võlakohustused 537 537 466 Vaba jääk ehk likviidsed varad 2 2 0

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav. Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr 19.

Rait Pihelgas 21 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti finantsaruandluse standardile. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna.

Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite.

Finantsinvesteeringud Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Finsntsinvesteeringute väärtus jääb oluliselt alla 1 tuhande euro piiri ja sellepärast ei ole eraldi lisa aruande koosseisus välja toodud.

Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi tuluna. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Varud Varudena on arvel katuseplekk. Kooli ja lasteaia toidukaup kantakse otse kulusse, kuna jääkide osatähtsus on väike ja seetõttu ebaoluline.

Rait Pihelgas 22 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Valitseva ja olulise mõju all olevad üksused Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab konsolideerimisgrupp 20 kuni 50% hääleõigusest.

Osalused konsolideerimata aruannetes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes (sidusettevõtjad). Alla 50%-lisi osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid need on soetamisel kajastatud kuluna.

Konsolideerimine Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses (v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende raamatupidamisväärtuses). Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida- realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt materiaalse põhivara kajastamisele.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 eurost. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse

Rait Pihelgas 23 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

• Hooned ja rajatised 3-12 • Masinad ja seadmed 20 • Inventar, tööriistad 20 Maid ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Ümberhindlus Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005. aastat, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Turuhinna puudumisel on teistelt avaliku sektori üksustelt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka bilansilises jääkmaksumuses.

Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel renditud vara kajastatakse bilansis kuluna.

Finantskohustused Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes. Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustustena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetamismaksumuses, sihtfinantseerimise summa kajastatakse samal ajal tuluna.

Rait Pihelgas 24 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud arvetele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.

Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Imavere Vallavolikogu ja -valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nõukogude ja juhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Ühtlasi on võetud arvesse IPSAS 20 (Related Party Disclosures), mis ei nõua niisuguste tehingute avalikustamist, mis on toimunud seotud osapooltega läbi riigihangete keskkonna avalikustatud hangetena ja vastavalt seaduses sätestatud tingimustele, mis kehtivad ühtviisi nii seotud isikutele kui ka mitteseotud isikutele.

Bilansipäevajärgsed sündmused Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud).

Rait Pihelgas 25 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha 0 1 Arvelduskontod pankades 12 13 Kokku raha 12 14

Raha ja selle ekvivalendid kokku 12 14

Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid Tuhandetes eurodes

A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ning maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused

31.12.2017 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2016 Maksud brutosummas

Tulumaks 63 56 15 8 Käibemaks 0 0 2 2 Sotsiaalmaks 0 0 29 17 Töötuskindlustusmaksed 0 0 1 1 Kogumispensionimaksed 0 0 2 1 Muud riiklikud maksud 1 1 0 0 Kokku maksud 64 57 49 29 Kokku maksud, lõivud ja 64 57 49 29 trahvid

B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Tulud 2017 2016 Maksud 740 699 Tulumaks 666 626 Maamaks 72 72 Reklaamimaks 2 1 Lõivud (vt lisa 11) 1 3 Loodusressursside kasutamise ja 5 5 saastetasud (vt lisa 12) Tasud vee erikasutusest 5 5 Kokku maksud, lõivud, trahvid 746 707

Rait Pihelgas 26 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016 Lühiajaline osa Lühiajaline osa Nõuded ostjate vastu 29 25 Brutosummas 29 25 Nõuded toetuste ja siirete eest 2 0 Muud nõuded 0 1 Ettemaksed põhivara sihtfinantseerimine 4 0 Ettemakstud toetused 2 0 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 37 26

Ettemakstud põhivara sihtfinantseeringuna on aruandes kajastatud AS-ile Järvamaa Haigla kantud summa perearstikeskuse ehituses osalemiseks. Ettemaksete periood on 2017 kuni 2026.

Lisa 5. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tuhandetes eurodes

A. Tütarettevõtjad Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all olevad äriühingud:

Nimetus, aasta Osaluse määr (%) Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus Tegevus-tulud Tegevus- Tulem Varad Neto- kulud varad OÜ Imavere Soojus 2017 100 199 153 43 321 162 2016 100 146 150 -6 241 119 2015 100 132 138 -9 252 125 2014 100 144 143 -2 274 134 2013 100 204 141 64 275 135

Rait Pihelgas 27 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

B. Osalused sidusettevõtjates Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusettevõtjad: Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta määr lõpus (%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Netovarad tulud kulud AS Järvamaa Haigla 2017 7255 7231 23 5071 3 356 4,26634 310 308 1 216 143 2016 7 044 7 105 -69 4 975 3 268 4,2564 300 302 -2 212 139 AS Väätsa Prügila 2017 4 145 4 072 73 5 893 3 023 3,1 128 126 2 183 93 2016 1 657 1 975 -309 5 333 2 950 3,1 51 61 -10 165 91 AS Paide Vesi 2017 1830 2352 -561 37 874 33 855 3,58161 66 84 -20 1 357 1 213 2016 1 320 2 447 -1 173 38 664 34 416 3,582 47 88 -42 1 385 1 233

Osaluste bilansiline väärtus ja liikumised

Jääk seisuga Soetatud Kasum/ - Jääk seisuga 31.12.2016 (soetusmaksu- kahjum 31.12.2017 muses) kapitali- osalusest AS Järvamaa Haigla 139 3 1 143 AS Väätsa Prügila 91 0 2 93 AS Paide Vesi 1 233 0 -20 1 213 Kokku 1 463 3 -17 1 449

Rait Pihelgas 28 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Tuhandetes eurodes

Jääk perioodi algul 2017 2016

Soetusmaksumus 40 44 Akumuleeritud kulum -15 -13 Jääkväärtus 25 31 Müügid müügihinnas -1 -4 Müügikasum / -kahjum 1 0 Amortisatsioon ja allahindlused -1 -2

Jääk perioodi lõpul Soetusmaksumus 40 40 Akumuleeritud kulum -16 -15 Jääkväärtus 24 25

2017 2016 Renditulud 35 35 kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 11) Kinnisvarainvesteeringute 15 21 halduskulud (vt lisa 15)

Rait Pihelgas 29 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Lisa 7. Materiaalne põhivara Tuhandetes eurodes

Maa Hooned ja Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku rajatised seadmed põhi- tööd ja ette- vara maksed

Jääk 31.12.2016 Soetusmaksumus 32 4 317 175 271 17 4 812

Akumuleeritud kulum 0 -2 426 -141 -140 0 -2 707

Põhivara jääkväärtus 32 1 891 34 131 17 2 105

Soetused 0 42 0 0 81 123 Ümberklassifitseerimine 85 0 0 -85 0

Saadud mitterahalise 0 197 9 0 0 206 sissemaksena

Müüdud varad müügihinnas -13 0 0 0 0 -13

Kasum/kahjum varade 10 0 0 0 0 10 müügist Põhivara mahakandmine 0 -759 0 0 0 -759 jääkväärtuses 0 759 0 0 0 759 Mahakantud põhivara kulum Amortisatsioon ja -117 -6 -10 -1 -134 allahindlused Jääk 31.12.2017 Soetusmaksumus 29 3 882 184 271 12 4 378

Akumuleeritud kulum 0 -1 783 -147 -150 0 -2 080

Põhivara jääkväärtus 29 2 099 37 121 12 2 298

Rahavoogude aruandes kajastub põhivara eest tasutud summana 132 tuhat eurot, mis tuleneb järgmistest summadest: soetatud põhivara 123 tuhat eurot ja põhivara käibemaks 9 tuhat eurot.

Rait Pihelgas 30 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Pangalaenude tagatisena panditud varad

Maa Hooned ja rajatised Kokku

Jääkväärtus 31.12.2017 1 12 13

Jääkväärtus 31.12.2016 1 14 15

Ülaltoodud panditud varad väljendavad AS-ist Swedbank võetud pangalaenu (vt lisa 9) tagatist hüpoteegina OÜ Imavere Soojuse Katlamaja kinnistu maale, hoonele ja rajatistele.

Lisa 8. Muud kohustused ja saadud ettemaksed Tuhandetes eurodes 31.12.2017 31.12.2016 Lühiajaline osa Lühiajaline osa Maksukohustused (vt lisa 3) 49 29 Muud kohustused 0 3 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 3 0

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 52 32

Imavere Vallavolikogu on vastu võtnud otsuse tagada OÜ Imavere Soojus kohustusi Riigimetsa Majandamise Keskuse ees seoses hakkepuidu ostuga summas kuni 2,5 tuhat eurot. Antud tagatist pole kohustusena bilansis kajastatud, kuna selle realiseerimine ei ole tõenäoline.

Lisa 9. Laenukohustused Tuhandetes eurodes Järelejäänud tähtajaga Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a Jääk seisuga 31.12.2016 82 82 82 83 77 227 633 Pangalaenud 82 82 82 83 77 227 633 Jääk seisuga 31.12.2017 85 86 86 80 74 192 603 Pangalaenud 85 86 86 80 74 192 603

Rait Pihelgas 31 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Informatsioon laenulepingute kohta

Laenu andja Lõpptähtaeg Intressimäär Alus- Jääk Intressikulu % valuuta 31.12.2017 31.12.2016 2017 2016 SEB AS 25.01.2017 4,5 EUR 0 1 0 0 SEB AS 25.03.2023 euribor+1,75 EUR 85 101 2 2

Swedbank AS 10.10.2024 6 kuu euri- EUR 137 96 3 2 bor+2,3

Swedbank AS 12.10.2021 euribor + EUR 12 15 0 0 2,59% Nordea 17.05.2021 1,489 EUR 34 44 1 1 Nordea 16.09.2024 1,524 EUR 22 26 0 1 Danske 15.09.2025 6 kuu euribor EUR 180 203 2 +0,8 2 Danske 15.11.2026 6 kuu euribor EUR 133 147 1 +0,8 1 Kokku 603 633 9 9

Swedbank AS suurema laenukohustuse katteks panditud põhivarade kohta on esitatud informatsioon lisas 7. Ülejäänud laenukohustuste osas on tagatiseks valla eelarve.

Lisa 10. Saadud toetused Tuhandetes eurodes 2017 tulud 2016 tulud Saadud Saadud Saadud Saadud tegevus- sihtfinantseerimine tegevuskulude sihtfinantseeri- kulude põhivara soetuseks sihtfinantseerimine mine põhivara sihtfinantsee soetuseks rim Rahalised sihtfinantseerimised 859 41 377 24 Riigieelarvest tasandus- 344 0 334 0 toetusfondi jm. Riigieelarvest ühinemiostoetus 450 0 0 0

Valitsussektorisse kuuluvatelt 20 41 40 24 avalik õiguslikelt isikutelt, SA, MTÜ

Rait Pihelgas 32 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

PRIA poolt sihtotstarbelised 11 0 2 0 toetused ja erinevateks projektideks Muud 34 0 1 0

Kaupadena saadud mitte- 2 0 2 0 rahalised sihtfinantseeri-mised Kultuuriministeeriumilt 2 0 2 0 raamatusoetussummad läbi Järvamaa Keskraamatukogu

Kokku saadud toetused 861 41 379 24

Riigieelarvest saadud maksed tasandus- ja toetusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks: hariduskulude katmiseks 256 tuhat eurot (2016. aastal 254 tuhat eurot), toimetulekutoetusteks ja sotiaalteenuste korraldamiseks ning arendamiseks ning vajadusepõhiste peretoetuste maksmiseks kokku 23 tuhat eurot (2016. aastal 26 tuhat eurot), 45 tuhat eurot vallateede korrashoiuks ( 2016.aastal samuti 45 tuhat eurot) ja 5 tuhat eurot investeeringutoetust kooli spordiinventari kaasajastamiseks. 2017.aasta teisel poolel eraldati täiendavalt riigieelarvest 5 tuhat eurot lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks ja 9 tuhat eurot laste ja noorte huvihariduse toetuseks. Põhivara sihtfinantseeringuna on aruandes kajastatud 39 tuhat eurot SA-lt Keskkonna- investeeringute Keskus saadud vahendeid OÜ-le Imavere Soojus kaugkütte trasside renoveerimistööde lõpetamiseks ja 2 tuhat eurot hajaasustuse programmi vahendeid lõpetatud objektide osas. Valitsussektorisse kuuluvatelt avalik õiguslikelt SA-lt, MTÜ-delt saadud suuremad summad on 4 tuhat eurot Eistvere paadisilla remondiks, 3 tuhat eurot Eesti Töötukassalt palgatoetusteks, 8 tuhat eurot ESF sotsiaalprojekti vahendeid. PRIA toetustena on aruandes kajastatud vahendid koolipiima ning eri puu- ja köögiviljale 2 tuhat eurot ja valla ajalooraamatu väljaandmiseks 9 tuhat eurot. Muude toetustena on kajastatud äriettevõtete osalust vallateede remondis.

Lisa 11. Tulud kaupade ja teenuste müügist Tuhandetes eurodes 2017 2016 Tulud energeetika valdkonnast 110 101 Tulud hariduse tegevusvaldkonnast 44 35 Üür ja rent kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 6) 35 35 Tulud sotsiaali tegevusvaldkonnast 48 35 Riigilõivud 1 3 Tulud kultuuri ja spordi tegevusvaldkonnast 7 6 Muud tulud kaupade ja teenuste müügist 6 5 Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 251 220

Rait Pihelgas 33 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Lisa 12. Muud tegevustulud Tuhandetes eurodes 2017 2016 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa 6) 1 0 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa 7) 10 10 Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa 3) 5 5 Kokku muud tegevustulud 16 15

Lisa 13. Antud toetused Tuhandetes eurodes 2017 2016 Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele 35 40 Peretoetused (sünnitoetused, lapse koolitoetused) 6 6 Toimetulekutoetused 17 22 Toetused puuetega isikutele 2 3 Muud sotsiaaltoetused 10 9 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 397 23 Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ- 11 11 tegevustoetus õpilasliinide korraldamiseks Ühinemistoetuse edasiandmine 375 0 Muu sihtfinantseerimine 11 12 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 11 Hajaasustuse veeprogrammi toetus 5 11 Liikmemaksud 10 10 Kohalikele omavalitsusliitudele 8 8 Muud liikmemaksud 2 2 Kokku antud toetused 447 84

Muu sihtfinantseerimisena on kajastatud tegevustoetusi kohalikele MTÜdele ja EELK Pilistvere Andrease kogudusele.

Lisa 14. Tööjõukulud Tuhandetes eurodes Tegevusvaldkond 2017 2016 Töötajate Töötasukulud Töötajate Töötasukulud arv arv Haridus 35,41 341 34,82 323 Vallavalitsus 6,37 95 7 73 Muu valitsemine 1,75 28 1,75 22

Rait Pihelgas 34 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Vaba aeg, kultuur 6,79 54 6,35 51 Sotsiaalne kaitse 6,83 53 4,58 34 Elamu- ja kommunaalmajandus 1,27 8 1,19 8 Majandus 4,75 32 4,79 33 Kokku töötajate arv ja 63,17 611 60,48 544 töötasukulud

2017 2016

Töötasukulud 611 544 Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed 206 184

Kokku tööjõukulud 817 728

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute korral ei ole töötajate arvu esitatud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 15 tuhat eurot ja võrreldaval perioodil 20 tuhat eurot.

Lisa 15. Muud tegevuskulud Tuhandetes eurodes 2017 2016 Käibemaksukulu tegevuskuludelt 46 53 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 9 31 Kinnistute, hoonete ja ruumide 83 95 majandamiskulud Tootmiskulud 45 46 Rajatiste majandamiskulud 56 64 Õppevahendite ja koolituste kulud 55 59 Administreerimiskulud 42 31 Toiduained 19 18 Transpordivahendite majandamiskulud 18 17 Muud majandamiskulud 16 17 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 15 21 Kultuuri- ja vaba aja sisustamine 15 24 Sotsiaalkulud 10 9 Koolituskulud 7 7 Inventarikulu 8 16

Rait Pihelgas 35 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Teavikud ja kunstiesemed 6 7 Infotehnoloogiakulud 14 10 Arendustegevus 0 1 Maksu-, lõivu-, kohtu- ja intressikulud 1 1 Meditsiinikulud 1 0 Kokku majandamiskulud 466 527

2017 2016 Transpordivahendid Transpordivahendid

Rendikulu kasutusrendilepingutelt 5 5

Rendikulu katkestamatutelt 10 15 kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel Järgmisel majandusaastal 5 5 1. kuni 2. aastal 4 5 2. kuni 3. aastal 1 4 3. kuni 4. aastal 0 1

Kasutusrendina on liisitud 2014. aastal sõiduauto Citroen Berlingo ja 2015. aastal sõiduauto Toyota Avensis. Sõidukite rendilepingud on võimalik katkestada lühema perioodi, kui ühe aasta jooksul. Liisinglepingud on sõlmitud Nordea Finance Estonia AS-iga.

Lisa 16. Seotud osapooled Tuhandetes eurodes

Antud toetused Üksus, aasta ja tehingu sisu summa Järvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Tasutud liikmemaks (kajastatud toetusena) vastavalt MTÜ eelarvele ja liikmete arvule 2017 7 2016 7 Järvamaa Ühistranspordi Keskus MTÜ Tasutud ühistranspordi korraldamiseks

Rait Pihelgas 36 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

(kajastatud toetusena) ja liikmemaks 2017 11 2016 11 Lõuna-Järvamaa Koostöökogu MTÜ Tasutud liikmemaks (kajastatud toetusena) vastavalt MTÜ eelarvele ja liikmete arvule 2017 1 2016 1 Imavere Sotsiaalkapital MTÜ Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2017 1 2016 1 Spordiklubi Imavere MTÜ Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2017 1 2016 2 Lisaks ülaltoodule on toimunud rahalisi tehinguid turuhinna väärtuses tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmetega seotud sihtasutuste ja mittetulundusühingutega. Sellisteks asutusteks ja eraisikuteks on: KÜ Lillevälja, KÜ Sinilille, KÜ Kaseurva, KÜ Kiigevere 3, FIE Lennart Okas, Imavere Rool OÜ, Küti talu, Graanul Invest AS, MTÜ Tahe Teha. Vallavalitsuse ja volikogu liikmetele ja nende pereliikmetele on osutatud erinevaid rahalisi teenuseid võrdsetel alustel teiste vallakodanikega (lasteaiateenus, teede talihooldus, õpetajate koolilõuna, elamispinna üürimine jne).

Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud Tuhandetes eurodes 2017 2016 Isik Tasu Isik Tasu

Imavere Soojus OÜ nõukogu tasud 3 2 3 2 Imavere Soojus OÜ juhatuse tasud 1 10 1 10 Imavere Vallavolikogu liikmete hüvitused 8 6 6 2 Imavere Vallavolikogu liikmed (töötasud 1 16 1 10 ametikohtadel valla allasutustes) Imavere Vallavalitsuse liikmed (töötasud) 5 89 5 62

Imavere Vallavolikogu töö eest makstakse volikogu esimehele tasu igakuuliselt ja volikogu alaliste komisjonide esimeestele makstakse tasu koosolekute läbiviimise eest. Volikogu liikmetele tasu ei maksta. Vallavalitsuse liikmetele ei maksta liikme tasu. Ülaltoodud tasud on toodud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseta. Vallavalitsuse liikmete töötasu all kajastub ka vallavanema töötasu ja koondamishüvitised vallavanemale ja ühele vallavalistuse liikmele. 2017. aasta lõpul peale valdade ühinemist maksti Haldusreformi seaduse § 19 alusel vallavanemale ja volikogu esimehele hüvitis 12 kordse ametipalga ulatuses. Koondatud ametnikele maksti hüvitist seaduses ja ühinemislepingus ettenähtud ulatuses.

Rait Pihelgas 37 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

2017.aasta lõpul maksti Imavere valla eelarvest tasu Järva valla volikogu ja volikogu komisjonide liikmetele novembri ja detsembri kuu eest kokku 4 tuhat eurot 3 isikule.

Lisa 17. Siduvad tulevikukohustused

Tulenevalt AS Järvamaa Haigla taotlusest meetmesse „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ ning positiivsest rahastamisotsusest soovis AS Järvamaa Haigla aktsionäridelt vahendeid projekti omafinantseeringu katmiseks 10 aastase perioodi jooksul. Kogu investeeringu maksumus on 1,6 miljonit eurot. Omanike osaluseks on 0,75 miljonit eurot. Kuna Imavere valla osalus AS-s Järvamaa Haigla oli 2012. aastal 4,125%, siis kujunes Imavere valla osaluseks kokku 31 tuhat eurot. Nimetatud summa on jagatud võrdselt 10 osamakseks. Imavere Vallavolikogu on võtnud kohustuse alates 2012. aastast kuni 2022. aastani sihtfinantseerida AS-i Järvamaa Haigla 3,1 tuhande euroga aastas. Märtsis 2016 otsustas Imavere Vallavolikogu osaleda AS Järvamaa Haigla poolt korraldatavas Euroopa Regionaalarengu Fondi raames osalise rahastuse saanud esmatasandi tervisekeskuse rajamises. Imavere valla osaluse suurus kokku on 42 tuhat eurot. Omafinantseering tasutakse kümne aasta jooksul võrdsete osamaksetena alates 2017. aastast. Summad kajastatakse raamatupidamisesettemaksetena põhivara sihtfinantseerimisel. Oktoobris 2016 võttis Imavere Vallavolikogu vastu otsuse osaleda projektis „Hoole- kandeteenuste arendamine Järvamaa omavalitsustes“ ja tagada projekti omaosaluse kogusummas 5 tuhat eurot. Projekt kestab 2018. aasta lõpuni. 21.09.2017 Imavere Vallavolikogu otsusega nr 17 asutati SA Eesti Piimandusmuuseum. Tuginedes hea tahte lepingule andis Maaeluministeerium Imavere vallale üle Eesti Piimandusmuuseumi valduses oleva kinnistu koos päraldistega. Imavere vald annab saadud vara asutatud sihtasutusele tasuta kasutamiseks.

Rait Pihelgas 38 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Lisa 18. Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss Tuhandetes eurodes

2017 2016 Varad 2 804 2 668

Käibevara 80 70 Raha ja pangakontod 0 2 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 64 57 Muud nõuded ja ettemaksed 16 10 Varud 0 1

Põhivara 2 724 2 598 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 673 670 Kinnisvarainvesteeringud 24 25 Materiaalne põhivara 2 027 1 903

Kohustused ja netovara 2 804 2 668

Lühiajalised kohustused 206 197 Võlad tarnijatele 36 49 Võlad töötajatele 51 51 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 48 26 Laenukohustused 71 71

Pikaajalised kohustused 395 466 Laenukohustused 395 466

Netovara 2 203 2 005 Aruandja omanikele kuuluv netovara 2 203 2 005 Aruandeperioodi tulem -8 -162 Muutused netovaras 206 0 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem) 2 005 2 167

Rait Pihelgas 39 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Konsolideerimata tulemiaruanne

Tuhandetes eurodes 2017 2016

Tegevustulud 1 755 1 238 Maksutulud 740 699 Tulud kaupade ja teenuste müügist 143 121 Saadud toetused 862 403 Muud tegevustulud 10 15 Tegevuskulud -1 757 -1 394 Antud toetused -447 -84 Tööjõukulud -765 -675 Muud tegevuskulud -421 -488 Põhivara amortisatsioon ja -124 -147 ümberhindlus Tegevustulem -2 -156

Finantstulud ja –kulud -6 -6 Intressikulu -6 -6

Aruandeaasta tulem -8 -162

Konsolideerimata rahavoogude aruanne Tuhandetes eurodes 2017 2016 Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -2 -156 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 124 147 Käibemaksukulu põhivara soetustelt 9 31 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse -6 -10 põhivara müügist Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -2 -24 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 10 Korrigeeritud tegevustulem 128 -2 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -9 9 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 16 20 Kokku rahavood põhitegevusest 135 27 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud kinnisvara ja materiaalse põhivara eest -58 -183 Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse 8 29 põhivara müügist

Rait Pihelgas 40 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 2 24 Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks -9 -11 Tasutud osaluste soetamisel -3 -3 Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 -144

Rahavood finantseerimistegevusest Võetud laene 0 150 Tagasi makstud saadud laene -71 -56 Tasutud intresse ja muid finantskulusid -6 -6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -77 88

Puhas rahavoog -2 -29

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 31 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 0 2 Raha ja selle ekvivalentide muutus -2 -29

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Tuhandetes eurodes Kokku Saldo 31.12.2015 2 167 Aruandeaasta tulem -162 Saldo 31.12.2016 2 005 Mitterahaline sissemakse 206 Aruandeaasta tulem -8 Saldo 31.12.2017 2 203

Lisa 19. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Erinevused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve vahel on tingitud valdavas osas erinevate sihtotstarbeliste rahade lülitamisest eelarvesse, mida eelarve koostamise käigus ei saadud ette näha. Samuti on tehtud eelarvesiseseid ümbertõstmisi aasta keskel, mis on tingitud aasta jooksul kujunenud olukordadest. 2017. aastal oli esialgselt planeeritud tegevustulusid 1248 tuhat eurot, tegelikult laekus tegevustulusid 1738 tuhat eurot. Tulude laekumine võrreldes esialgse eelarvega oli maksutuludede osas väiksem planeeritust – 17 tuhat eurot.Vähem planeeritust laekus füüsilise isiku tulumaksu. Tulu kaupade ja teenuste müügist laekus esialgu planeeritust vähem 10 tuhat eurot. Sellest 5,0 tuhat eurot moodustas rakendamata jäänud eriveotasu. Saadavad toetused suurenesid võrreldes algselt planeerituga 518 tuhande euro võrra. Toetuste suurenemisel moodustavad olulise osa riigieelarvest eraldatud ühinemistoetus 450 tuhat eurot, erasektorist

Rait Pihelgas 41 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne laekunud sihtotstarbeline toetus teede remondis osalemiseks ja projektitöö tulemusena saadud täiendavad sihtotstarbelised vahendid. Tegvuskulusid planeeriti aasta algul 1169 tuhat eurot, tegelikult kujunes kulude lõppsummaks 1604 tuhat eurot. Olulise osa kulude suurenemisest tingis ühinemistoetuse edasiandmine teistele Järva vallaks vabatahtlikult liitunud omavalitsustele summas 375 tuhat eurot.

Investeerimistegevuse osa esialgne planeeritud suurus oli -46 tuhat eurot, lõplikuks investeerimistegevuse suuruseks kujunes 2017. aastal -65 tuhat eurot. 2017. investeeringutest olulise summa moodustas valla Kadastiku tee osaline kapitaalremont. Finantseerimistehingud olid vastavalt: eelarves -35 tuhat eurot ja tegelik -71 tuhat eurot. Uut laenu 2017.aastal ei võetud.

Rait Pihelgas 42 Järva vallavanem

Imavere Vallavalitsus 2017. majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruande allkirjad

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Järva Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu audiitori aruanne ja Järva Vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rait Pihelgas Järva vallavanem

Rait Pihelgas 43 Järva vallavanem