VALLA LEHT NR 2 (221) NÕO VEEBRUAR 2016

Nõo valla 2016. aasta eelarve lk 2 Oh kooliaeg, oh kooliaeg: Talviseid tegemisi Nõo Põhikoolis lk 5 Terviseedendusest Nõo vallas lk 3 Nõo kodutütarde tegemistest lk 5 Persoon: Maria Noormets lk 4 Nõo muusikakooli viiuliõpilased XI Balti Tantsuööl Lätis lk 5 Kultuurisündmus: Ilolang käis peio kodo kaemah lk 4 Spordiveerg: Nõo spordihoone — tõsine spordielu keskus lk 7

Eesti Vabariik 98 Dan Bogdanov pälvis noore IT-teadlase eripreemia

President Toomas Hendrik Ilveselt said 8. veebruaril Vabariigi Presidendi Kantseleis noore teadlase preemia erandkorras kaks teadlast — botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Sii- bak. Esmakordselt andis president Ilves üle ka IT-teadlase eripreemia, mille pälvis andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov. Noore teadlase preemia suurus on 5000 eurot ja seda rahastab Väino Kaldoja. Noore IT-teadlase eripreemia suurus on 5000 eurot ning seda rahas- tab Skype Eesti. President Ilves nentis oma sõnavõtus, et Andra Siibak, Dan Bogdanov ja Leho Tedersoo kehastavad Eesti teaduse uut põlvkonda. „Kui sageli kuuleme kurtmist, et teadus, majandus ja riik tegutsevad omasoodu ega leia üksteist, siis teie, head laureaadid, olete tõestanud vastupidist. Et teadus pole vaid artiklid ja viited teadusartiklite andmebaasis, kuigi ka neid ei tasu alahinnata. Te olete tõestanud, et teadlane on — nagu ta on alati olnud — inimaren- gu uute horisontide esimene kompaja,“ ütles riigipea. President Ilves rõhutas, et laureaatide sihikindel töö toob juba täna Ees- tile praktilist kasu. „Nagu ühe soovituskirja autor tabavalt märkis: tänu teile on kogu maailma valdkonnateadlaste silmad pööratud Eestile. Seepärast tu- ligi Kultuurirahastul erandlikult anda tänavu välja kaks noore teadlase ja üks noore IT-teadlase preemia. Viimane neist esmakordselt selle auhinna ajaloos. Ma tänan teid suurepärase panuse eest meie kõigi maailma avardamisse,“ lisas president Ilves. Tuleviku loojatest Esmakordselt andis president Skype Eesti toetusel üle noore IT-teadlase preemia. „Asutasime koos presidendi kultuurirahastuga noore IT-teadlase Mida me oma lastelt ootame? Ootame!? Kõlab üpris nõudlikult ja preemia, et Eesti noorte teadlaste teadmistejanu, suurelt mõtlemine ja ootusärevalt. Las need lapsed kasvada pealegi omasoodu, küll elu ja aeg uurimustöösse pühendumine saaksid vajaliku toetuse,“ sõnas Skype Eesti näitavad! juht Andrus Järg. „Tahame anda andekatele tegijatele võimaluse süvitsi min- Aga iga ema ja isa südamesopis on ikka lootusekiireke, et tema järglas- na ja maailma mastaabis tippu tõusta. Esimene preemia saaja Dan Bogdanov test millalgi asja saab. Rongaemadest ja -isadest me siinkohal ei räägi. on just sellise noorteadlase mõõdupuu ja loodan, et eeskujuks järgmistele Ükski elule antud hingeke ei arene ega kasva tugevamaks üksinda, preemiatele kandideerijatele. Usume Skype’is, et teadusel põhinev ühiskond olgu ta taime- või loomariigist, ammugi inimesehakatis. Ikka hoolitseva ja on laiemalt kasulik, luues võimaluse uudishimu, hariduse ja tehnoloogilise armastava pere rüpes saavad pesamunad jalad alla. Tänu kodutoetusele on arengu sulamil majandusarengusse ja laiemalt Eesti ühiskonna elujõudu tiibadel jõudu hiljem iseseisvalt pesast välja lennata. Vanemate elutarkusest panustada,“ lisas ta. õppust võttes on järeltulijatel olemas oluline oskus oma väljakutseid vastu IT-teadlase eripreemia pälvinud Dan Bogdnov on Cybernetica AS teadus- võtta. Ammukuuldud elutarkus, ütlete. Aga selleks elutarkused ju ongi — arendusprojektide juht, andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ammukogetud, järeleproovitud! ja rakendaja. Bogdanovi magistritöös „Kuidas teha turvaliselt arvutusi ühis- Mida tugevam ja järjekindlam pere, mida püüdlikum, pühendunum salastatud andmetega?“ esitleti esimest korda turvaliste ühisarvutuste plat- ja aatekindlam, seda suurema tõenäosusega tulevad sellistest peredest ka vormi Sharemind, mille edasiarendus on olnud Bogdanovi kogu järgneva Noore IT-teadlase eripreemia laureaat, Nõo valla elanik Dan Bogdanov samu väärtusi kandvad noored. Intrigeerivalt võiks pareerida, et kui siiski ei teadlase- ja inseneritee sisuks. Turvalised ühisarvutused on krüptograafiline ja president Toomas Hendrik Ilves. Raigo Pajula foto Vabariigi Presidendi kodu- tule? Ju siis on vähe püütud, oleks üks vastustest. tehnoloogia, mis lubab üksteist mitteusaldavatel osapooltel analüüsida üks- lehelt www.president.ee Me pidevalt ehitame midagi. Oma pere, kodu, kodulinna, oma riiki. teise privaatseid andmeid, nii et ei andmed ega ka arvutuste vahetulemused Meie, vanema põlvkonna tegude teatepulk läheb edasi noorematele. Uutele mitte kellelegi ei lekiks; ainult lõpptulemus saab teatavaks neile osapooltele, x- ja y-generatsioonidele vaatame lootusrikkalt ja ootusega — kas neist on kellele see analüüsiplaani kohaselt saama pidi. Turvalised ühisarvutused on või ülikooli juures. Noore IT-teadlase eripreemia on mõeldud kuni 35-aasta- kasvanud ja kasvamas sellised tublid inimesed, kelle hoida jääb meie riik ja üks peamisi meetodeid hajussüsteemide, sealhulgas pilvearvutuste privaat- sele teadlasele, kes on omandanud doktorikraadi või kes on taotluse esita- tulevik. susgarantiide tõstmiseks. Sharemindi platvorm on Bogdanovi panus turva- mise hetkel doktoriõppesse vastu võetud (nii Eesti kui välismaa ülikoolis) ning Südame teevad soojaks meie paljud toredad noored, kes innuga vii- liste ühisarvutuste valdkonda. Bogdanovi doktoriõppe põhitulemuseks oli kelle teadustöö on tihedalt seotud infotehnoloogia ja selle valdkonna aren- vad edasi esivanemate traditsioone kodukaitsmise ja rahvakultuuri aladel, tarkvaraplatvorm privaatsust säilitavate arvutuste teostamiseks, mida sai juba dusega (põhifookus: tarkvaraarendus ja -rakendus). Preemiat võib kasutada kes vapralt võitlevad spordimaailmas ja toovad meile üleilmset kuulsust, toona kasutada reaaleluliste probleemide lahendamiseks. Järgnenud aastate teadustöö edasiarendamiseks või praktikas rakendamiseks. kes oma innovaatilise mõtlemise ja tegutsemisega on ennast tõestanud jooksul on antud süsteemi oluliselt edasi arendatud ning tänaseks on selja- teadusemaailmas jne. Me oleme nende üle uhked ja usume, et nende pü- taga mitmed edukad arendused. hendumuse ja töökuse kaudu saavad nii meiegi ühiskodu — vald — kui ka Noore teadlase preemiale saab kandideerida kuni 35-aastane doktori- Vabariigi Presidendi Kantselei elu üldse laiemas plaanis järjest mainekamaks. kraadiga teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse avalike suhete osakond Ja tegelikult iga tööka ja tulevikule positiivses mõttes orienteeritud noore inimese igapäevane panus elus on edasiviiv ja see ongi kõige alus. Täna, Eesti Vabariigi 98. aastapäeva künnisel, liigub mõte ikka olemise ja jäämise radadel. Kindel see — me püsime — vanad ja noored käsikäes. MILVI PENSA Sulgpallurid Helina Rüütel ja Kristin Kuuba Nõo vald on 2015. aasta on palutud president Ilvese vastuvõtule

tegevustulemi järgi 10. kohal Helina Rüütel ja Kristin Kuuba on palutud 24. veebruaril, vabariigi aastapäeval, president Ilvese vastuvõtule Estonia kontsertsaalis! Postimehe lisaleht Maa Elu avaldas 4. veebruaril tabeli Eesti valdade Sellist uudist küll poleks oodanud, neil oli planeeritud selleks eelmise aasta tegevustulemitest, mille järgi Nõo vald on Viimsi, Jõhvi, Rae, ajaks Viini võistlusreis, maailmakarika etapp. Harku, Puurmani, Saue, Kernu, Kiili ja Lasva valla järel 10. kohal. Maa Elu võrdles Eestimaa 183 valda, aluseks rahandusministeeriumile Ei tea, kas selline üllatus stimuleeris neid ka jaanuaris toimunu- esitatud tulemiaruanded. Võrdlusest jäid välja linnad, sealhulgas ka maa- nud Estonian Internationalil, kus nad jõudsid finaalmängu, kogenud piirkondade väikelinnad. Venemaa naispaari vastu. See saavutus oli ka ainuke Eesti mängijate Maa Elus avaldatud tabelis olid parema pildi saamiseks lisaks tegevus- finaalikoht, Raul Must ja Kati Tolmoff piirdusid seekord poolfinaal- tulemile ära toodud ka valla tegevustulud ning eraldi veel vallale maksu- mängudega üksikmängus. Pärast turniiri tõusis meie naispaar korraks ameti kaudu laekunud tulumaks, samuti statistikaameti andmebaasist võe- ka maailma reitingus 96. kohta jagama. tud valdade elanike arv aastataguse seisuga. Eks nüüd ole tüdrukutel kevadel raske otsustamiskoht — kas Vallad peavad rahandusministeeriumile igakuiselt esitama terve rea aru- pühenduda paaris- või üksikmängule. Mõlemad on ka Nõo Reaal- andeid, millest saab hea ülevaate, kuidas vald on oma asju ajanud ja rahaga toimetanud. Tulemiaruanne on sisuliselt kasumiaruanne, mis näitab, kuidas gümnaasiumi abituriendid ja peavad mõtlema, kuidas ja kus edasi ettevõte on suutnud end aasta jooksul ära majandada. oma sihid seada. Igal juhul edu neile mõlemale! Omavalitsus — Nõo vald Tegevustulem 2015 — 907,672 MART MÄERAND Elanikke — 4018 Tegevustulud 2015 — 4,817,374 Helina ja Kristin kodusel Estonian Internationalil esimest korda Laekunud tulumaks — 2,443,575 (NVL) pjedestaalil! Foto: Martti Vaidla è Nr 2 (221) / veebruar 2016 2 NÕO VALLA LEHT vallavolikogus Nõo Vallavolikogu võttis vastu 2016. aasta eelarve Nõo Vallavolikogu võttis oma maksumäärad, mis hakkasid kehti- 1) keskkonnakaitse — Nõo pargi tavalt Nõo valla ühisveevärgi ja ka- jaanuariistungil vastu 2016. aasta eel- ma alates 01.01.2016. Ühtseks maa- (Tartu tn 14) teede rajamine 15 000 nalisatsiooni arendamise kavale arve kogumahuga 4 252 520 eurot. maksumääraks on 2,5% maa maksus- eurot; summas 35 000 €. Eelarve koosneb viiest osast: põhi- tamishinnast aastas ning põlluma- 2) kalmistu — kalmistu värava 2016. aastaks on planeeritud val- Jaanus Järveoja tegevuse tulud, põhitegevuse kulud, jandussaaduste tootmiseks kasutu- kõnnitee rekonstrueerimine 12 000 lavara müügist tulu summas 20 000 Nõo Vallavolikogu investeerimistegevus, finantseerimis- sel oleva haritava maa ja loodusliku eurot; eurot. Võimalikke müügiobjekte on Head lehelugejad! esimees tegevus ja likviidsete varade muutus. rohumaa maamaksumääraks 2,0% 3) Nõo Muusikakool — helitõke mitmeid: Järve tn 2 (vana muusika- Volikogu istungite ülevaated vallalehes on volikogu esimehe poolt Nõo valla põhitegevuse tuludeks maa maksustamishinnast aastas. klassides 5320 €; kool), Koolimaa Meeri külas, Varese lühidas ja vabas vormis antud kirjeldus istungist ning see ei ole üks ühele on kavandatud 4 018 219 eurot. Valla 2016. aastaks on maamaksu laeku- 4) Nõo Kultuurimaja — soetada tn 3 Luke külas, Tamsa saun Tamsa väljavõte istungi protokollist või otsustest. Kui vajate täpset infot, siis soovi- kõige suurema osatähtsusega tulu- mise mahuks prognoositud 118 800 saali uued toolid summas 20 400 € külas. tame tutvuda istungi ametlike materjalidega valla kodulehel. allikas on üksikisiku tulumaks. 2016. eurot (arvestuslik täiendav tulu on (165 tooli); Nõo valla finantseerimistegevu- aasta füüsilise isiku deklareeritud 11 400 €). 5) Nõo lasteaed Krõll — elektri- se all on kavandatud laenude tagasi- brutotulust 11,6% laekub rahvastiku- Põhitegevuse kuludeks on pla- ja küttesüsteemide renoveerimine, maksmiseks summa 90 141 eurot. Nõo vallavolikogu 2016. aasta esimene istung toimus 28. jaanuaril registrisse kantud aadressiandme-te neeritud summa 3 770 456 €. Nõo rühmade tualettruumide remont, 2016. aasta investeeringute kava ja selleks kinnitati järgmine päevakord: alusel isiku elukohajärgsele kohali- valla 2016. aasta eelarve prioritee- ühe rühma kööginurk. Rekonstruee- täitmiseks ja laenude tagasimaks- 1. Maa munitsipaalomandisse taotlemine. kule omavalitsusele. Nõo valla ela- diks on INIMVARA. Alates 01.01.2016 rimistöid summas 90 000 €; miseks võetakse 193 200 euro ulatu- Volikogu on mitmeid aastaid tegelenud teede juriidiliste küsimus- nike arv on kasvanud 14 inimese on arvestatud töötasu suurendamise 6) Luke lasteaed Segasumma ses kasutusele likviidseid vahendeid tega — erateede kasutamiseks lepingute sõlmimine, teede omandi- võrra — seisuga 31.12.2015 oli meil eesmärgil Nõo vallast palka saavate — lasteaia kõnniteed ja laste sisse- (rahajääk aastavahetuse seisuga). vormi muutmine, teedega seotud maade valla omandisse taotlemine 3979 elanikku (seisuga 31.12.2014 töötajate palgafondi +10%. Põhite- käigupoolne trepp koos trepiesise Eelarve ja seletuskirjaga saab tut- ning servituutide seadmine. See protsess hakkab tasapisi lõpule jõudma oli 3965). Vallavalitsus on 2016. aas- gevuse kuludest moodustavad hari- platsiga 5 385 €; vuda valla kodulehel www. nvv.ee. ning selleks korraks oli vallavalitsus ette valmistanud tervelt 101 valla taks prognoosinud tulumaksu kokku duskulud 56% (2 134 477 eurot). Osa- 7) Tõravere lasteaed Tõruke — omandis oleva teelõigu aluse maa ja nende teenindamiseks vajalike maa- summas 2 546 400 eurot (võrreldes tähtsuselt järgmine on kulutused projekti „Tõravere lasteaed Tõruke üksuste munitsipaalomandisse taotlemise. Pärast lühikest arutelu volikogu 2015. aasta tulumaksu tegeliku lae- valdkonda vabaaeg, sport, kultuur katuse vahetus“ elluviimine summas kinnitas selle taotluse. kumisega +5% ehk summaliselt roh- (16% põhitegevuse kuludest ehk 25 200 eurot; kem 125 111 eurot). 612 215 eurot). 8) veemajandus — Vissi külas 2. Nõo valla 2016. aasta eelarve II lugemine. Nõo Vallavolikogu 26.11.2015 2016. aasta Nõo valla eelarves on Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres ole- Kuu aega tagasi toimus eelarve I lugemine ning selle projektiga võr- määrusega nr 42 kehtestati Nõo arvestatud mitmesuguste erinevate va endise suvilaasumi ühisveevärgi PILLE SÜGIS reldes oli toimunud üsna palju muutusi, mis kõik olid eelarvekomisjonis valla haldusterritooriumil uued maa- investeeringutega: ja kanalisatsiooni arendamiseks vas- finantsjuht läbi arutatud ja saanud komisjoni heakskiidu. Alustuseks selgitati komisjoni seisukohta planeerida eelarvesse töötasude tõusuks raha 10% võrra rohkem võrreldes 2015. aastaga. Aruteludes leidis see nii toetust kui ka vastuseisu. Kusjuures sellisele palgatõusule ei oldud vastu mitte niivõrd sellepärast, et Vastu võetud Nõo Vallavolikogu seda raha mujale suunata, vaid selle pärast, et eelarvestrateegias on tõusuks Nõo valla 2016. aasta eelarve 28. jaanuari 2016 määrusega nr 45 arvestatud 5%. Samas on strateegia aruteludes korduvalt kerkinud küsimus tehtud otsuste mõjust eelarve menetlemisele ning on selgitatud, et konk- (1) PÕHITEGEVUSE TULUD Haridus 2 134 477 reetsete otsuste tegemisel tuleb arvestada kujunenud olukorda ja ei saa ku- Nõo lasteaed Krõll 504 196 nagi välistada vajadust mõningate seisukohtade muutmiseks. Nimetus Summa Nõgiaru lasteaed Valla finantsjuht Pille Sügis andis ülevaate eelarvega seoses toimunud TULUD 4 018 219 78 922 teistest muutustest ja nende põhjustest ning vastas volikoguliikmete arvu- Maksutulud 2 665 200 Luke lasteaed Segasumma 89 144 katele küsimustele. Kaupade ja teenuste müük 212 517 Tõravere lasteaed Tõruke 88 400 Õigusaktide kohaselt tuleb eelarvet menetleda vähemalt kahel istungil Saadavad toetused 1 121 002 Hariduskulud lasteaias 92 189 ning neid nimetatakse vastavalt esimeseks ja teiseks lugemiseks. Samuti on Muud tegevustulud 19 500 Nõo Põhikool 1 005 270 fikseeritud, et muudatusettepanekuid saab teha kuni II lugemise lõpeta- Nõo Põhikool (valla osa) 381 347 miseni. Kuigi oli ka ettepanek jätkata II lugemisega järgmisel istungil, otsus- (2) PÕHITEGEVUSE KULUD Nõo Põhikool (riigilt) 623 923 tas volikogu eelarve II lugemise lõppenuks lugeda ja asuda seejärel kohe Hariduskulud koolis 128 956 eelarve vastuvõtmise juurde. PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 3 770 456 Õpilasveo eriliinid 42 400 3. Nõo valla 2016. aasta eelarve vastuvõtmine. Üldised valitsussektori teenused 321 067 Koolitoit 105 000 Kuna pärast eelarve II lugemist enam muudatusettepanekuid teha ei Vallavolikogu 9 473 Sotsiaalne kaitse 305 461 saa, siis hääletati ilma täiendava aruteluta 2016. aasta eelarve vastuvõtmist. Vallavalitsus 205 878 Hooldajatoetus 37 000 Volikogu võttis vastu Nõo 2016. aasta eelarve ning selle kogumahuks ku- Reservfond 37 872 Puuetega laste hooldajatoetus 34 000 junes 4 252 520 eurot. Muud üldised teenused 54 094 Lapsehoiuteenus 9 719 4. Nõo vallavanemale töötasu määramine. Omavalitsuste liikmemaks ja ühistegevuse kulud 13 750 Üldhooldekodud 68 520 Volikogu lähtus vallavanema töötasu suurendamisel samadest põhi- Avalik kord ja julgeolek 9 359 Päevakeskus 19 523 mõtetest, mis kinnitati allasutuste palgafondidele, ning määras vallavanema Majandus 208 100 Koduteenused 22 683 töötasuks 1962 eurot kuus. Maakorraldus 58 550 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 51 893 5. Haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbirääkimiste alus- Soojamajandus 10 000 Töötute sotsiaalne kaitse 500 tamise kutsele vastamine. Valla teede korrashoid 114 000 Toimetulekutoetus 15 961 Detsembris võttis Elva Linnavolikogu vastu otsuse kutsuda ümberkaud- Arendustegevus 8 000 Sotsiaalse kaitse haldus 45 662 sed omavalitsused ühinemisläbirääkimistele. Volikogu on haldusreformi Muu majandus 17 550 teemat arutanud nii istungitel kui ka komisjonide koosolekutel. Lisaks toi- Keskkonnakaitse 120 438 PÕHITEGEVUSE TULEM 247 763 mus arengu- ja planeeringukomisjoni lahtine koosolek, kus lisaks komis- Haljastus 81 498 (3) INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -350 822 joniliikmetele ja huvilistele olid kohale palutud ka Tartu maavanem ning Muu keskkonnakaitse 38 940 vallajuhid Ülenurme ja Kambja vallast. Sellelt koosolekult hakkas voli- Põhivara soetus -280 805 Elamu- ja kommunaalmajandus 57 614 koguliikmetel kujunema seisukoht, et läbirääkimistele asumisega ei ole ots- Majandus -97 500 Veevarustus 3 000 tarbekas kiirustada. Seda enam, et uut haldusreformi seadust ei ole veel Maakorraldus -12 500 Tänavavalgustus 17 800 vastu võetud. Ka asjaolu, et läbirääkimiste laua taha asuks 8 omavalitsust, Valla teede korrashoid -85 000 ei tekitanud volikoguliikmetes vaimustust. Nii otsustaski volikogu põhjaliku Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine 15 000 Keskkonnakaitse -15 000 arutelu tulemusel Elva volikogu kutset mitte vastu võtta. Samas ei tähenda Kalmistu 13 671 Nõo pargi teede rajamine -15 000 kujunenud seiskoht, et kuni seaduse jõustumiseni haldusreformi osas Nõo Hulkuvad loomad 3 000 Elamu- ja kommunaalmajandus -22 000 vald üldse ei tegutse. Seaduse eelnõu kohaselt peab Nõo vald mõne oma- Külakeskused 5 143 Munitsipaalkorterite remont -10 000 valitsusega liituma, kuna elanike arv on väiksem kui eelnõus märgitud oma- Tervishoid 1 725 valitsuse miinimumsuuruseks olev 5000 elanikku. Naabritega suhtlemist Kalmistu kõnnitee rekonstrueerimine -12 000 Haiglateenused 1 425 ametlike läbirääkimiste puudumine ei takista ning nullist alustades jääks Vaba aeg, kultuur, religioon -25 720 Kindlustamata isikud 300 pärast seaduse jõustumist toimetamiseks väga vähe aega. Nõo Muusikakool, helitõkked klassidesse -5 320 Vabaaeg, kultuur ja religioon 612 215 Nõo Kultuurimaja, saali toolide soetamine -20 400 6. Nõo Vallavolikogu tööplaani tutvustamine. Spordihall 219 660 Kaks korda aastas on volikogu juhatus tutvustanud volikogule lähema Haridus -120 585 Sulgpalliklubi 13 600 kuue kuu plaane ning seekord planeeriti istungid ja teadaolevad olulisemad Nõo Lasteaed Krõll, hoone rekonstrueerimine -90 000 Korvpalliklubi 8 220 tegevused ajavahemikuks veebruar kuni august 2016. Luke lasteaed Segasumma kõnnitee, sissekäigu -5 385 Jalgpalliklubi 6 000 trepp ja trepiesine plats 7. Ülevaade alatiste komisjonide tegevusest. Liikumisrühm Triiniks 8 175 Tõravere lasteaed Tõruke, katuse rekonstrueerimine -25 200 Kord aastas on volikogu komisjonide esimehed teinud lühikese kokku- Nõo Muusikakool 142 576 võtte komisjonide tööst aasta jooksul. Seekord tutvustas majanduskomisjoni Põhivara müük 20 000 Laste huviharidus 9 100 tegevust komisjoni esimees Jüri Aliste ning arengu- ja planeeringukomisjoni Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 21 101 Noortekeskus 13 494 tegevust komisjoni esimees Lembit Toru. Sihtasutused (EAS) 21 101 Vaba aja üritused 10 154 Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -35 000 8. Vallavalitsuse informatsioon. Nõo Raamatukogu 27 325 AS Emajõe Veevärk (Vissi küla vesi ja kanalisatsioon) -35 000 Vallavanem Rain Sangernebo andis lühiülevaate kahe istungi vahelisel Luke Raamatukogu 17 529 ajal toimunud olulisematest sündmustest ja vallavalitsuse tegevusest. Ju- Finantstulud ja kulud -76 118 Nõgiaru Raamatukogu 16 780 tuks tuli talihooldus ja külmaperioodist tulenenud väiksemad probleemid Laenuintresside tasumine -76 118 Nõo põhikoolis ja muusikakoolis. Kahjuks tuli vallavanemal teatada ka ka- Nõo Kultuurimaja 74 202 hest ohvrist Nõo alevikus toimunud tulekahjuga seoses. Kultuuriüritused 5 000 eelarve tulem +/- -103 059 Lõpetuseks kutsus vallavanem kõiki osa saama Eesti Vabariigi 98. aas- Nõo Koduloomuuseum 5 076 -90 141 tapäeva tähistamisest 20. veebruaril Nõo muusikakoolis. Luke Kärnerimaja 5 261 (4) FINANTSEERIMISTEGEVUS Kohustuste tasumine -90 141 Valla ajaleht 17 314 Kõik huvilised saavad istungi materjalidega tutvuda valla kodulehe va- Kirik 2 523 (5) LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -193 200 hendusel. Volikogu järgmine istung toimub 25. veebruaril. VVV Sihtasutus 10 226 Muutus sularahas ja hoiustes -193 200

muste korral: metsateatiste koostamine, metsanduslike toetuste Nõo Vallavalitsuse telefonid ja vastuvõtuajad taotlemine, metsakavade tellimine, metsa uuendamise küsimused Info metsaomanikele (taimede hankimine), noore metsa hooldamine, raied keskealistes Kantselei 513 9123 Maaosakonna juhataja 745 5504 ja küpsetes metsades, metsamaterjali ja kasvava metsa turustamine, Kantselei, vallavanem 745 5108 Maaosakond 745 5434 Vallasekretär 745 5303 Keskkonnaosakond 745 5332 2016. aasta algusest ei käi enam Keskkonnaameti metsaspetsia- lepingute sõlmimine, metsa väärtuse hindamine, metsaseadusand- Elanikeregister 745 5335 Finantsjuht 745 5002 listid valdades metsaomanikke teenindamas. Metsakonsulentidena lus, maksuküsimused, metsakahjustused jne. Sotsiaalosakonna juhataja 745 5475 Raamatupidamine üritame seda võimalust jätkata, oodates metsaomanikke Rõngu Sotsiaalosakond 745 5004 745 5360, 745 5003 vallavalitsuses iga kuu 3ndal teisipäeval kell 9–11 ja Kambja Meie kontaktid: Väino Suigusaar — tel 505 0939, e-post [email protected] Vastuvõtuajad: T kl 9–12 ja 13–16; R kl 9–12 vallavalitsuses iga kuu 4ndal kolmapäeval kell 9–11. Aitame eelpool mainitud ja teiste valdade metsaomanikke ka Ülo Kuusik — tel 516 9682, e-post [email protected] Vallavolikogu esimehe vastuvõtuaeg muudel päevadel ja kellaaegadel, vastavalt eelnevalt kokku lepitud teisipäeval kl 15.15–16.00 vallamajas. ajale ja kohale (Tartus saaksime seda teha Tartu Jahiklubis, Võru tn Ülo Kuusik 80). Meie poole saab pöörduda kõigi metsandust puudutavate küsi- metsakonsulent 3 Nr 2 (221) / veebruar 2016 NÕO VALLA LEHT piltuudis tervise- edendusest

naril „Kolm pead on kolm pead“ ter- viseedenduse ja meeskonna koostöö teemadel. Vahetasime kogemusi, te- gime palju grupitöid.  16. oktoobril aitasime mees- konnaga läbi viia Tartu Kiirabi pro- jekti „Sinu käed päästavad elu“. Meie ülesanne oli kohapealsete võima- luste organiseerimine, inimeste tea- vitamine valla kodulehe, facebooki kaudu. Meie kutse võtsid vastu lisaks põhikoolile ja gümnaasiumile ka Nõo Lihavürst ja lasteaiad. Üritus ise toi- mus Nõo spordihoones ja vallamaja saalis ning praktilise kogemuse said 29. jaanuaril peeti Nõo vallamajas Tartumaa omavalitsuste uue aasta Tervisemeeskonna koosolek vallamajas volikogu ruumis. u 150 inimest. pidu, mis alanud merekultuuriaasta tähistamiseks oli lavastatud tõe-  Sel aastal valmis meie mees- lise merepeona. Foto: VIIVI KÜTT konna liikme, spordihoone juhi Jaak Teppani eestvedamisel discgolfi rada Terviseedendusest Nõo vallas Nõo Veskijärve ümbrusesse, mis on vallavalitsuses leidnud päris aktiivset kasutust, eriti 2015. aastal tegi Nõo vald olu- tervisekäitumise ja olemasolevate le kättesaadav Nõo valla kodulehelt. meie noorte hulgas. lise sammu terviseedenduse vallas. võimaluste kasutamise ning sellega Heameel on tõdeda, et kõik ame-  Terviseprofiili tegevuskava koostamise protsessis grupitöid te- Vallavalitsuse tegevusest jaanuarikuus 29. aprillil moodustati vallavalitsuse rahulolu teadasaamiseks. tiasutused ja valla allasutused, kelle korraldusega Nõo valla tervise- Terviseprofiili olulisusest võiks poole pöördusime, andsid rõõmuga hes tuli väga selgelt välja vajadus Artikli ilmumise ajaks on kalender jõud- meeskond, kuhu kuulub 15 liiget. palju rääkida. Tervis on inimese elu- oma panuse terviseprofiili valmi- muuta spordihoone puhvet tervise- nud juba aasta teise kuusse. Jaanuarikuus Meeskonna moodustasime põhi- kvaliteedi üks alustalasid ning mää- misele. Tartu maavalitsuse poolt kor- kohvikuks. See puudutab väga pal- toimus kaks vallavalitsuse istungit, millest mõttel, et esindatud oleksid erinevad rab suuresti selle, kui hästi või hal- raldatud maakonna tervisefoorumil jusid Nõo RG ja Nõo Põhikooli õpilasi käesolev lehelugu annab lugejale kokku- valdkonnad ja eagrupid. vasti inimene oma eluga toime tuleb. tunnustati Nõo valda Tervisesõbra- ja personali. võtliku ülevaate. Istungite protokollid ja AIRA LAUL Enne valla tervisemeeskonna Inimeste kollektiivne tervis määrab liku valla 2015 tiitliga. Nüüd on Tartu Projekti veavad meie TM liikmed koolist ja spordihoonest. avalikustamisele kuuluvad korraldused on vallasekretär loomist tegutses vallas kolm tervise- selle, kui terve on konkreetne oma- maakonna 15-l omavalitsusel ter- avatavad Nõo valla veebilehel aadressiga meeskonda: Nõo Põhikoolis, Nõo valitsus ja laiemalt võttes meie riik. viseprofiil olemas! Praeguseks hetkeks võime tõde- da, et väga pikk samm ongi astutud: www.nvv.ee. lasteaias Krõll ja Tõravere lasteaias Terviseprofiili definitsioon ütleb, Aitäh kõigile, kes protsessile Tõruke. et see on abivahend inimeste ja kesk- kaasa aitasid! kohvik pakub igapäevaselt värskeid puuvilju, hommikuputru, pannkooke Ehitusvaldkonnas otsustati 2008. aastal liitus Nõo Põhikool konna terviseseisundi mõõtmisel, Tervist Edendavate Koolide võrgus- hindamisel, analüüsimisel, paremate Tervisemeeskonna eestvedami- moosiga, erinevaid võileibu ning — väljastada ehitusluba Nõo alevikus Pärna tn 9 asuva üksikelamu magusasõbrad saavad osta ka mõ- laiendamiseks ja ümberehitamiseks; tikuga. Tervist Edendavate Laste- tervisetulemuste eesmärgistamisel sel/osalusel sai läbi viidud ka mitmeid aedade võrgustikuga liitus Nõo las- ning nende saavutamiseks vajali- toredaid ja vajalikke ettevõtmisi: ningaid Kalevi maiustusi. Uuendused — väljastada projekteerimistingimused Nõgiaru külas asuvale Aarna- on õpilaste ja personali poolt väga mäe kinnistule kahe üksikelamu projekteerimiseks. teaed Krõll 2007. aastal ja Tõravere ke tegevuste ja vahendite määrat-  Üheks eesmärgiks sai võetud, lasteaed Tõruke 2011. aastal. lemisel. et kõik meie lasteaiad oleksid Tervist hästi vastu võetud, sest juba hommi- kuti enne tundide algust on märgata Maaküsimustes otsustati Terviseprofiilil on kindel struk- Edendavate Lasteaedade võrgus- Valla tervisemeeskonna ülesan- tuur, kus käsitletakse valla üldand- tiku liikmed. Luke ja Nõgiaru lasteaia gümnasistide rõõmsat sagimist koh- — määrata Illi külas asuva Sonnioru katastriüksuse maa maksustamis- neteks said valla terviseprofiili koos- meid, sotsiaalse sidususe ja võrdsete kollektiiv võttis meie mõtte väga kii- vikus ja kohviku külastajate arv on hind; tamine ja terviseedenduslike tege- võimaluste, laste ja noorte turvalise resti omaks ja täna on tõsiselt hea üleüldiselt oluliselt tõusnud. — sõlmida Telia AS-iga notariaalne leping Nõo valla omandis oleva Luke vuste organiseerimine vallas. ning tervisliku arengu, tervisliku elu-, meel öelda, et Luke lasteaed Sega- külas asuva Oja tn 1a asuva kinnistu koormamiseks tähtajatu isikliku kasu- Kuidas meie meeskonnal 2015. õpi- ja töökeskkonna, tervisliku elu- summa võeti Tervist Edendavate Kokkuvõtteks võib öelda, et tusõigusega. aasta siis möödus? viisi ning terviseteenuste ja nende Lasteaedade võrgustikku vastu 2015. mida tervemad ja rahulolevamad on Tervisemeeskonna esimene alajaotuse teemasid. Kõik teemad ka- aasta lõpus ja Nõgiaru lasteaial on meie inimesed, seda paremini läheb Keskkonnalastes küsimustes otsustati koosolek toimus 11. mail 2015, kus jastavad hetkeolukorda vallas ja on il- taotlus saadetud, oodatakse tagasi- meie omavalitsusel. Seetõttu on val- — nõustuda SW Energia OÜ välisõhu saasteloa taotluse ja lubatud heit- osalesid ka Tartu Maavalitsuse tervi- lustreeritud kuni 14 aasta statistiliste sidet. Võrgustiku liikmelisus annab la ülesanne luua oma elanikele tingi- koguste projektiga; seedenduse peaspetsialist Lea Saul andmetega. Võrdluseks on toodud lasteaedadele ja koolile võimaluse mused õnnelikuks, mitmekülgseks — lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks olmejäätmete valda- ja Aili Vesselov, kes on olnud mit- ka maakonna teiste omavalituste osaleda erinevates projektides, saa- eluks ja pakkuda erinevaid võimalusi jad aadressidelt: mete terviseprofiilide koostaja meie andmed, mis annavad hea ülevaate da koolitusi ja küsida tervisekasva- ning tervist toetavaid tegevusi igale * Sassi küla, Männimäe, maakonnas. Külalised jagasid meile Nõo valla olukorrast Tartumaal. tusega seotud projektidele rahastusi, eagrupile. * Vissi küla, Veskitamme vkt 6, teadmisi rahvatervise olukorrast Läbiviidud küsitlusega selgitasi- et mitmekesistada meie laste võima- Meie tervisemeeskond püüab * Illi küla Allika vkt 8, Eestis ja teistes riikides ning and- me välja ka Nõo valla inimeste hin- lusi nii koolis kui lasteaedades. anda selles oma panuse. * Altmäe küla, Kile, sid infot terviseprofiili olulisusest ja nangu oma tervisekäitumisele. Küsit-  30. mail 2015 oli tervise- Tervisemeeskonna nimel * Vissi küla, Reede vkt 9. koostamise põhimõtetest. luses osales 170 inimest ja tulemused meeskond väljas Nõos toimunud Oma esimesel koosolekul jaga- on kajastatud profiilis. perepäeval kahe tervisetelgiga. Jaga- Üldküsimustes otsustati sime meeskonnaliikmetega omava- Septembriks oli terviseprofiil val- sime erinevaid voldikuid, tegime ter- — muuta Nõo valla ja Luke Mõis SA vahel sõlmitud Koostöölepingu hel ka ülesanded ametiabi korras mis ja alustasime tegevuskava koos- visealast teavitustööd ning viisime punkti 6.1, pikendades sellega lepingu tähtaega kuni 31. detsembrini 2020; erinevatelt ametiasutustelt ja valla tamisega, millele järgnes avalikusta- läbi küsitlust terviseprofiili tarbeks. — muuta Nõo valla ja Luke Mõis SA vahel sõlmitud Vara tasuta kasu- allasutustelt andmete ja statistika misprotsess. 17. detsembril 2015  8.–9. oktoobril said tervise- ENE MÖLTER tusse andmise lepingu punkti 1.2, pikendades sellega ehitise kasutamise kogumiseks. Võtsime vastu ka olu- kinnitas Nõo vallavolikogu Nõo valla meeskonna seitse liiget osaleda Tar- sotsiaalosakonna tähtaega kuni 31. detsembrini 2020. lise otsuse viia läbi küsitlus elanike terviseprofiili. Terviseprofiil on kõigi- tu-, Valga- ja Põlvamaa ühissemi- juhataja

Lisaks tegeldi kodanike avalduste ja küsimuste lahendamisega erine- vates valdkondades, valmistati vastuvõtmiseks ette valla 2016. aasta eelarve projekt, tehti kokkuvõtteid 2015. aasta hajaasustuse programmi raames teostatud tegevustest, vaagiti kavandatava haldusreformi mõju Nõo vallale Nõo alevikus puhkenud elumaja tulekahjus ning lahendati muid kohaliku omavalitsuse asutuse ülesandeid. hukkus kaks meest

23. jaanuaril kella 12.49 ajal teatati häirekeskusele tulekahjust Nõo alevi- Nõo vald arvudes kus Vana-Nõo tänaval. Elva päästjate saabumise ajal tuli mansardkorrusega puust elumaja katuse alt paksu suitsu. Päästjad tõid redeli abil kannatanu teise 01.01.2016. aasta seisuga elas korruse akna kaudu alla ja andsid üle kiirabitöötajatele. Kahjuks 61-aastase Nõo vallas rahvastikuregistri and- mehe elu päästa ei õnnestunud. Järgmisena tõid suitsusukeldusvarustuses metel 3979 elanikku. Neist mehi oli päästjad põlevast majast välja 86-aastase mehe, kes osutus teiseks tulekahjus 2014 ja naisi 1965. hukkunuks. Elumaja sisemus sai tugevaid tule- ja veekahjustusi. Tulekahju kustutati ligi kolme tunniga lõplikult. Kahjutundega tuleb nentida, et töökor- MAI KIRS 3979 elanikust oli lapsi 0–6-aas- ras suitsuandurit, mis oleks meeste elud võinud päästa, majas ei olnud. Lõuna tasi kokku 330, lapsi ja noori vanuses registripidaja päästekeskuse menetlusinspektori hinnangul sai tulekahju alguse ülekütmi- 7–18 aastat 576, tööealisi inimesi sest. Ülekütmise tõttu oli tekkinud ahju sleppesse mõra, kustkaudu kuumus 19–64-aastasi kokku 2416. Üle 65-aastasi oli 657, neist üle 90-aas- ehitise süütas. tasi mehi oli 2 ja naisi üle 90-aastasi 23. Vanim mees vallas on sündinud 1923. aastal ja vanim naine 1914. aastal. Aasta jooksul suri 36 inimest ja juurde sündis 46 uut vallakoda- nikku. Poisslapsi sündis 29 ja tüdrukuid 17. Kõige enam sündis oktoob- ris — 9 last, juulis — 7 last, augustis — 7 last ja septembris — 5 last. Tulekahju selles Vana-Nõo tänava majas võttis elu kahelt mehelt. 20. oktoobril sündisid ka kaksikud poisid Mattias ja Johannes. Populaarsemateks nimedeks olid Oskar ja Emilia, mõlemat nime pandi lastele kahel korral. Nõustamisel vaatame eluruumid tuleohutuse seisukohalt üle ning anname Vähemesinenud nimedest pandi poistele veel Jako, Samuel, nõu tuleohutuse parandamiseks. Vajadusel aitame paigaldada suitsuanduri. Adel, Matteo Dominic ning Milan, tüdrukutele Rozlynn, Meryl, Ro- Nõustajal on nõudmisel ette näidata Päästeameti töötõend või vabatahtliku san ja Elo. päästja tunnistus. Lisaks töökorras suitsuanduri(te) olemasolule on tingimata vajalik pööra- Nõo vallas oleme nõustamisprogrammi raames seni külastanud ligi 50 ta tähelepanu õnnetuste ärahoidmisele juba eos, potentsiaalse tekkeallika majapidamist, kuid kõigi abivajajate kohta ei jõua meieni infot. Turvalisust Elanike arv asulate ja külade viisi: juures. Nii tuleb küttekolded hooldada õigeaegselt, põletada koldes sobi- saame aga kasvatada ainult üheskoos! Aidake oma vanemaealisi naabreid Aiamaa küla — 81, Altmäe küla — 36, Enno küla — 7, Etsaste likku küttematerjali korraga mõistlikus koguses ning hoida süttimisohtlikud ja lähedasi või kui endal teadmistest puudu jääb, andke murest päästjatele küla — 52, Illi küla — 153, Järiste küla — 47, Keeri küla — 35, Ketneri esemed ja materjalid ahjust-pliidist kaugemal. Toas küünlaid põletades tuleb teada.“ küla — 8, Kolga küla — 63, Kääni küla — 42, Laguja küla — 43, Luke veenduda, et ka küünla ümber vajudes jääks see täielikult tulekindlale alusele. Lisaks kehtib reegel: lahtine tuli ei tohi jääda järelvalveta! küla — 323, Meeri küla — 328, Nõgiaru küla — 238, Nõo alevik — Lõuna päästekeskuse Tartumaa päästepiirkonna juhataja Jüri Hrabrov: 1529, Sassi küla — 38 Tamsa küla — 70, Tõravere alevik — 266, Uni- RIIVO MÖLTER „Kui soovite nõuandeid kodu tuleohutuks muutmisel, on Teil võimalus he- Lõuna päästekeskuse piha küla — 71, Uuta küla — 67, Vissi küla — 230, Voika küla — 200. listada päästeala infotelefoni numbril 1524 ning registreerida kodune ennetustöö büroo KOV täpsusega 52, kokku 3979 inimest. nõustamine. Päästjad võtavad teiega ühendust ja lepime kokku sobiva aja. juhtivspetsialist Nr 2 (221) / veebruar 2016 4 NÕO VALLA LEHT kultuurisündmus persoon

üks laulja sealt koos oma lapsega Nõkku edasi laulma. Praegu on Kullakõsõ koosseisus 12 liiget: viis naist (ema) koos lastega, lapsi on seitse. Ka Maria tütar Ülle (49), kes on Ülenurme lasteaias õpetaja, ja tütretütar Karoliine (13) ning tüt- repoeg Karel (12), Nõo põhikooli õpilased, laulavad kaasa. „Kõik lapsed on aktiivsed ja väga püüdlikud. Ma õpetan lastele ka seto keelt. Nad peavad ikka aru saama, millest nad laulavad.“ Ma- ria näitab korralikult täiskirjutatud vihikuid, kus kirjapilt ja hääldus paigas. Hinded ka all nagu kooli- tunnis kunagi. „Nad käivadki mul tunnis!“on õpetaja uhke. Ilolang seto rahvatraditsioonidel põhinevas näitemängus „Kodo- Selline lähenemine on tõeliselt kaeminõ”. Foto: MILVI PENSA tänuväärt ja aimub, kui südamega Maria oma asja teeb. Ja järelkasvu üle saab ainult heameelt tunda.

Maria Noormets on nõokas küll alles 2012. aastast alates, aga meie kohalikku kultuurielu on ta elavdanud päris Meister iga ala peale Ilolang käis esimestest siin oldud päevadest peale. Foto: MILVI PENSA Veel on teada, et Maria on kuldsete kätega käsitöömeister. Nüüd toob Maria välja naiste peio kodo kaemah pärltikandis peakatted. Ühed on MARIA NOORMETS: neidudele mõeldud, teised on tiki- tud pikad siidpaelad abielunais- 6. veebruaril oli Nõo kultuurimaja täis setokeelset jutuvadinat ja tele. Imepeen kirev töö, mis võtab paljud pidulised liikusid ringi uhketes seto rahvariietes. võhikul silmad kirjuks. Nõo seto lauluselts Ilolang tähistas oma 3. aastapäeva. Eeskava oli „Juured aitavad elus püsida!” „Pole siin keerulist midagi, seekord jälle üles ehitatud teatrietendusena. Kui eelmisel aastal pa- peab ainult mustrit jälgima!“ nae- kuti seltsi liikmete esituses seto rahvatraditsioonidel põhinevat lust- Meie tänase portreekangelan- minekut olin ma suvel karjane. Kümme aastat — 2003–2013 rab meister ise. Maria ei tea isegi, likku vaatemängu „Kosjas käimine“, siis tänavu arenes tegevus juba na Maria Noormetsa (69) puhul Minu valvata olid nelja talu leh- — seisis ta Põltsamaa seto laulu- kui palju ta neid peakatteid on edasi ja pruudipere käis peiu kodu kaemas — on see ikka elamiseks tahaks kohe lauluviisi üles võtta — mad. Hakkama ma sain,“ meenutab seltsi Kullakõsõ eesotsas. kokku tikkinud. Lisaks veel pluuse, kõlbulik. „Ma tahaksin kodus olla“. Nii palju naine oma tookordset vastutust. „Kui ma 18-aastaselt Ungavit- seelikuid, põllesid jne. Laval toimus vaheldumisi kahe pere tegevus, kus humoorikad kodukandi igatsust õhkus Mariast Veel mäletab Maria, et laulu- sast ära Tartusse tulin, ei kujutanud „Riietus on meie kultuuris tekstid vaheldusid lauludega. hiljutisel kohtumisel, et välga- lembene ema võttis teda sageli ma ette, et ma sinna enam kunagi väga oluline. Ma jälgin oma naiste Lavadekoratsioonid olid üles ehitatud ajastuhõnguliselt, tore- tas mõte: kui paljud meist üldse külaüritustele kaasa. Isa jälle ar- tagasi ei lähe või et ei saa kunagi puhul alati, et pead oleksid õiged.“ dad rekvisiidid ajasid rahva naerma — seda näiteks siis, kui pruudi- peavad oma sünnikohta kalliks ja mastas pilli mängida. enam minnagi. Hilisematel aasta- Siinkohal harib Maria mind, kuidas isa (Nikolai Männik) läks hobusega (mänguhobusega!) naabriperele südamelähedaseks. On see meile „Seisin siis plikatirtsuna sõõri tel oli seto-vaim nagu varjusurmas. tuleb üks pea vastavalt kombesti- külla. üldse oluline? keskel ja vaatasin ammulisui lee- Aga kui ma 2001. aastal sattusin kule rätikuga ja peaehtega siduda. Kodokaemisel oli tõsi taga. Näe — elamises oligi palju puudu- Maria on pärit Setomaalt. Kal- lotajanaisi,“ on sellised pildid Ma- esimest korda Seto Kuningriigi „Kulmud peavad peidetud olema!“ jääke! Aga peiu ema pakkus rohkelt imemärjukest ja seejärel polnud lid mälestused on teisel pool piiri. rial elavatena silme ees. päevadest osa võtma, siis tabas on range tingimus. nende kodul enam viga midagi. Setomaa-igatsusest ajendatult „Ja kui hästi need laulud ka- mind äratundmine — see on see, Leelokoori kõige kandvam roll Lavastuse teine pool oli podruskite (Anneli Jürison, Ave-Ly Toom- on temas peidus tõeline aktiivselt jasid! Eemalt külaplatsilt kandusid millega ma tahan tegelda.“ on eeslauljal ja seda rolli on Maria vap, Aino Koser, Anne Illing) ja mõrsja (Anneli Sass) tore ülesastu- tegutsev seto-patrioot. Paljude to- leelotamised lainetena meie talu- Põltsamaa-perioodist on väga julgelt ja professionaalselt mine. redate ettevõtmiste kaudu on ta õuele. Kuulasin naudinguga,“ heli- Marial rääkida väga palju toredaid kandnud. Vastavalt kombestikule sõitis mõrsja ehitud hobuvankril koos andnud olulise panuse seto rahva- sevad hääled tänaseni Maria kõr- ja sisutihedaid ettevõtmisi. Osa- „Seto leelol on oma teatud oma sõbrannadega perest perre ja kutsus kõiki pulma. Etenduses traditsioonide elushoidmisesse ja vus. leti väga paljudel üritustel, nende reeglid. Eks ma oma esimesed os- liikus noorikute grupp ühe valitud sugulase juurest teise juurde. Kut- propageerimisse. Küllap juba siit sai alguse Maria leelokoor oli väga populaarne. Liik- kused mammalt (emalt) talletasin. Ta ütles ikka: ei saa lauluga lahmi- sumine väljendus pika mõrsjaitku esitamises ja rohketes tänukum- Tänavu 6. veebruaril tähistas leelotamislembus. Emapiimaga, meid oli lisaks Jõgevamaa omadele da, paneme viisi veerema. mardustes. Naistel tuli see väga efektselt välja ja pani publiku naerust Nõo seto lauluselts Ilolang piduliku võiks öelda. Viljandist, Raplast, Valgamaalt. Meie repertuaaris on palju levi- rõkkama. üritusega oma 3. aastapäeva. Hariduse omandas Maria Mit- Suure entusiasmiga räägib nud ja üldtuntud seto laule. Seo- Etenduse järel tänas kultuurijuht Viivi Kütt kollektiivi toreda män- kovitsi 9-klassilises koolis. Sellele Maria, kuidas Põltsamaal Sõpruse koolile on Maria pühendanud ka pargis sirguvad nüüd nende laul- ses kuningriigi üritustega peame gu eest ja soovis kogu seltsile aktiivset seltsitegevuse jätkumist. Kasvas üles luuletuse oma luulekogus. jate istutatud puud. Kask istutati alati teemakohaseid laule õppima. Pool aastat õnnestus tal käia kollektiivi viiendal ja hiljem tam- Iga kutse puhul kuhugi tuleb oma Nii eelmise kui selle aasta lavastuse idee, sõnalise ja muusikalise leelotamise keskel Võrus õmbluskursustel. mepuu kümnendal aastapäeval, konkreetne laul teha,“ on Marial osa autoriks on Ilolanga juht Maria Noormets. Maria on tõeline elusäde ja ei 1962. aastal soovis ta hakata kusjuures tamme kõrval asub sa- pidev vajadus oma mõtteid ja malda minutitki paigal püsida. „Idee sain ma tegelikust elust. Olin siis 10-aastane, kui minu risti- õppima Luua Metsatehnikumis, mast ajast nüüd ka setode kuninga vaimu teritada. Ka viisiseadmine „Nii kui pill mängima hakkab, ema abiellus. Põimisime lavastusse minu mälestusi. Pulmarahvas aga et passi ei olnud (Petserimaal Peko mälestuskivi. on Marial loomupärane anne. siis minul kohe jalg tõuseb, pingi sõitis tookord Ungavitsast Puravitsasse, kus viibis ka Ingrid Rüütel,“ passe nendel aastatel veel ei väl- Maria peab seto kultuuri ja tra- Selliseid omaloomingulisi peal ma ei püsi. Vahelgi arutlen, kas selgitas Maria Noormets. jastatud — MP), siis tuli loobuda. ditsioonide hoidmist väga kalliks pöördumislaule on Maria sepitse- ma teiste arust liiga kärmas ei ole. Lavastuse juures oli heatahtlikuks abimeheks ja nõuandjaks Vilde Passi sai ta 18-aastaselt. Noor neiu ja südamelähedaseks. Selle Eesti nud lugematul hulgal. Kardan, et halvustavad — mida see Teatri staažikas näitleja Marek Ranne, keda Ilolanga rahvas suure tä- tuli Tartusse, elama asus ta sugu- väikese rahvakillu ajalugu on täis „Tegelikult on luuletada mulle vanainimene kargleb! Aga ma olen nuga meeles pidas. laste juurde. traagikat ja üleelamisi. Olles ise meeldinud juba noorpõlvest pea- selline!“ (naerab) „Meie kontakt arenes esmalt ameteid pidi, sest oleme osadega Järgnesid tööaastad Tartus üks nendest paljudest, on Marial le,“ avaldab Maria seepeale tagasi- Oma praeguse eluga on Maria tuttavad korrakaitse töö kaudu. Mul on hea meel, et sain oma juht- Flora pakketsehhis, esimene abiel- siin oma konkreetsed mälestused hoidlikult. Käsikirjalises luuleko- rahul. Ta peab pensionipõlve, ter- nööridega nii lavalise liikumise kui mõtete arendamise osas kasulik lumine ja tütre sünd 1967. aastal. ja kogemused. Maria on olnud jär- gus „Raagus sõnad luulepuul“ on vise üle ei kurda. Tal on ilus kodu, olla,“ võttis Marek Ranne oma koostöö Ilolangaga paari lausesse Et suhe ei olnud kestma määratud, jekindel eneseharija ja õppija, et talletatud oma paarkümmend tütrepere elab lähedal, abikaasa kokku. siis kolis Maria 1982. aastal Põltsa- oma seltsitegevuses jagada teiste- emotsionaalset luuletust. Väga sü- Ants, kellega ta on juba 33 aastat Ilolanga puhul on toredaks edasiminekuks ka see, et neil on nüüd maale, kus ta kohtus oma suure le professionaalseid näpunäiteid ja damlikult kõlavad setokeelsetena koos, elab tema toimetamistele päris oma karmoškamees. Selleks on 21-aastane maaülikoolis III armastuse Antsuga. Ants töötas oskusi. Näiteks Põltsamaal avasid tema meenutused lapsepõlvest ja ihu ja hingega kaasa. tollal puidutöökojas meistrina, nad oma majas seto kodulootoa, setomaa-igatsusest. kursusel loodusturismi õppiv Margret Jürison. Etenduses mängis ta „Ta ei saa üritustele kaasa tulla, Maria teenindusmajas aparaadi- kus regulaarselt toimusid erinevad „Eks ma oma alateadvuses olen rahvale neli soololugu ja hiljem andis oma pilliga tantsuks hoogu. aga palub, et tehku ma siis vähe- kudujana. Hiljem töötas ta veel 10 õppetoad, viidi läbi üritusi jms. hingega ikka Setomaal. Kui olen „Olen seltsi liige koos oma ema Anneliga. Karmoškat olen õppi- malt videogi!“ hindab Maria oma aastat lasteaias „Tõruke“ abikas- omaette, mõtlen seto olemisele, nud poolteist aastat ema nõuandel meie kuulsa Zetode ansambli liik- teise poole suhtumist. vatajana. hing lendab Setomaale,“ püüab mete Evelin ja Matis Leima käe all. Oskan veel klaverit mängida.“ „Võin küll öelda, et ma olen Nõo seto lauluselts Ilolang Põltsamaal oli neil oma kodu. Maria ennast lahti mõtestada. Pidu toimus nagu ikka sõpruskollektiivide osavõtul. Seekord õnnelik inimene. Praegu saan ma Nõo seto lauluselts Ilolang Suured koormused hakkasid aga lõid ühises laulu- ja tantsukeerises kaasa Põlva Seto Seltsi Ilolõne tegeleda oma südamelähedase moodustati 2013. aastal, esimene ülejõu käima ja seetõttu otsustati Seto hing lisab elule värvi leelonaised ja kolm meest Velö` meesansamblist, Põltsamaalt en- hobiga.“ pidu oli 5. jaanuaril, kaasa lõi ühek- majast loobuda ja korteriomani- dised Kullakõsõ lauljad, Tallinnast Sõsarõ koorijuht Elvi Nassar ja laul- Maria hobi on aga igakülgselt sa liiget. Nüüdseks on selts tegut- See õhin, see avatud olek, mil- keks hakata. Maria ja tema tütre- ja Ingrit Toomtalu. (Sõsarõ on Eestis kõige vanem leelokoor, tegutseb seotud seto rahvakultuuriga. Selle senud kolm aastat. Praeguses lega Maria oma vestluskaaslast pere kolisid Nõkku 2012. aasta alates 1973. aastast. — MP) juurde jõudmiseks liigume koos koosseisus on 19 liiget: kuus Nõo samuti elevil hoiab, on tunnis- aprillis. Tervitusi tõi Seto Instituudi esindaja Helen Külvik, kes kinkis Ilo- Mariaga päris algusesse — tema vallast, seitse Tartust, kolm Ülenur- tuseks, kui suure armastuse ja Sama aasta sügisel hakkas Ma- langale kolm Seto Kuningriigi 20. aastapäeva puhuks koostatud kogu- juurte juurde. melt, kaks Tähtverest, üks Põltsa- pühendumusega üks inimene ria juba kohalikku seto lauluseltsi mikku, mis sisaldavad ka tublimate sõnoliste (eeslauljate) tutvustusi. Maria sündis 1946. aastal Pet- maalt. võib oma valitud ja hinnatud alal asutama ja huvilisi kokku kutsuma. serimaal Ungavitsa külas 4-lapse- Kolmeliikmelises juhatuses tegutseda. Kogumikus on sees ka Ilolanga liikmed Maria Noormets (keda on ni- „Alguses ma kartsin väga, et keda- lise pere kolmanda lapsena. on Maria Noormets, Anne Illing, Tema enda sisemiseks moti- metatud ka vabariigi tuntumate sõnoliste seas — MP) ja Anneli gi ei tule. Nüüd aga ei jõua enam Maria mõlemapoolsed va- Aino Koser. „Seltsi tegevuses on vaatoriks on sideme säilitamine Jürison. soovijatele vastu tulla,“ on Maria Fuajees oli Seto Instituudi näitus, soovi korral võis ka raamatuid navanemad olid põlised seto- palju majandamis- ja finantsküsi- oma juurte, oma esivanemate ja rahva aktiivsusest võlutud. kodukohaga. Tema laialdasem kaasa osta. Ka võis osta Nõo lauluseltside Ilolang ja Kullakõsõ veri- maalased. Ema Marta ja isa Georgi musi. Olen rõõmus, et 2016. aas- ja meie kõigi jaoks tänuväärne värskeid CD-sid. ning vanem vend ja õde on prae- tast toimetab meil projektijuhina panus on seto kultuuri elushoid- Saalis oli rahvale kaetud pikk laud seto perenaiste hõrgutavate guseks maamullas. Perekonna Aili Palm, mina saan siis rohkem Põltsamaa lauluseltsi pühenduda loomingulisele tege- mine ja soov seda meile koos oma söökidega. Peojuht Aino Koser pakkus minipitsiga pidunapsi — see hauaplatsidele saab Maria nüüd Kullakõsõ eestvedaja vusele,“ hindab Maria meeskonna- suurepärase kollektiiviga väga on seto rahvakomme. harva. töö olulisust. emotsionaalselt ikka ja jälle esi- Ühine koosviibimine kestis tantsu ja laulu lüües mitu tundi. Kõik Noorem vend elab Tartus ja Korraliku ja põhjaliku pere- Maria tunneb suurt heameelt, tada. Selle eest Mariale suur-suur kokkutulnud kogesid tänutundes: on tore, et seto rahvakultuur on temaga suhtleb Maria väga tihe- naisena on Marial kõik hoolsalt dalt. talletatud ja arhiveeritud. Kahes et Ilolanga kõrval tegutseb veel tänu! Tervist ja loomeindu talle ja täies elujõus. Setokesed ise said omavahel suhelda ja üksteise ole- Maria lapsepõlvemälestustes- mahukas albumis on tänuväärt teinegi Nõo koor, Kullakõsõ, mis ootame uusi esinemisi! masolust rõõmu tunda. Aitäh korraldajatele. se on jäänud näiteks karjasepõli. materjal kahe seto lauluseltsi kohta tegelikult kasvas välja endisest MILVI PENSA „Veel enne esimesse klassi — eraldi Põltsamaa ja Nõo kohta. Põltsamaa koosseisust. Nimelt tuli MILVI PENSA 5 Nr 2 (221) / veebruar 2016 NÕO VALLA LEHT Talviseid tegemisi Nõo Põhikoolis oh kooliaeg, oh kooliaeg...

Öö koolimajas noovarütmide saatel said õpilased Neljapäeval, 21. jaanuaril toi- saalist välja, kindlasti heade emot- mus taaskord Nõo Põhikoolis ehk sioonidega ja kogemuse võrra rikka- üks enim oodatud sündmus õpilaste mad. hulgas (kui mitte arvestada kooliva- heaegu). Selleks oli loomulikult öö koolimajas, kuhu seekord tuli kohale Märgalade päev ligi 75 õpilast alates 5. klassist. Iga 4. veebruaril tähistati taaskord lend sai oma valdusesse ühe klassi- Nõo Põhikoolis Märgalade päeva. ruumi, mida tuli siis öö jooksul venna- Et käimas on merekultuuriaasta, oli likult paralleelklasside vahel jagada. seekord külaliseks Inga Žaitseva- Öised koolimajalised hakkasid Pärnaste, TTÜ Mereakadeemia vee- saabuma kell 18 ning korraks tekkis teede lektoraadi juhataja, kes ise on alla garderoobi isegi järjekord, kuid erialalt hüdrograaf. Külaline rääkis ka viimsed hilinejad said sisse ning loengute käigus oma erialast ja tööst, üritus võis alata. Programmis oli ette mille hulka kuulub näiteks merepõh- nähtud õppimistund, et reedesed ja uurimine ja rannajoone mõõtmine koolitükid saaksid ette valmistatud, ning merekaartide tegemine. Samuti samuti natuke vaba aega omavahe- oli juttu Mereakadeemias õpetata- Öö koolimajas. 5. klasside osalejad oma ööbimisklassis. liseks sotsialiseerumiseks, ning see- vatest erialadest. järel töötoad, kus sai meisterdada Lisaks loengutele 3.–5. klassidele nii puutöökojas kui kunstiklassis, ja 6.–9. klassidele toimus 5. klassi tantsida ja teha teaduskatseid, sa- õpilastele ka töötuba, kus lapsed muti toimus kolepiltide konkurss. õppisid tundma meremärke ning Seejärel ootas oma järge õhtusöök, seejärel pidid moodustatud võist- kus kokatädide rollis olid seekord konnad joonistama kaardi ohutu õpetajad Marilis Tulit ja Mairi Küber- laevateega, mida siis võistkondade son, kulpi aitas tõsta huvijuht. vahel valiti ning püüti jõuda ohutult Kui kõhud olid täis söödud, sadamatesse. hakati end ette valmistama filmiõh- Võitjaid autasustati Mereakadee- tuks, kus tuli näitamisele kaks filmi. mia-teemaliste meenetega. Märg- Filmiõhtu lõppedes, kella ühe paiku alade päeva veavad väsimatult Nõo saabus öörahu, mille eest hoolitsesid Põhikoolis loodusainete õpetajad õpetajad seekord piinliku täpsusega, Evi, Külli ja Mairi — aitäh teile toreda pidades koridorides öist valvekorda. päeva eest! Nõo kodutütred. Tagumises reas (vasakult) Kaisa, Liis, Elizaneth ja Kärt, Unetud võisid loomulikult üleval olla, ees Kätlin, Annabel ja Mona. Kõige ees kükitab rühmajuht Christina. kuid seda vaikselt ning oma klassi- des, teisi seltsilisi häirimata. Hommik Nõo õpilased algas kell 7.00, mil tuli sättida korda käisid Kuutsemäel klassid ning seejärel sai kooli sööklas ka hommikusööki. 4. veebruaril veetsid pika päeva Nõo kodutütardele jagus Mõningatest reeglite rikkumis- Kuutsemäel 42 Nõo Põhikooli õpilast test hoolimata läks seekordne üritus koos nelja õpetajaga. Selle toreda Noored lootustandvad Nõo Põhikooli muusikud Rütmishowl. Muusikuid korda ning väsinud nägusid oli näha päeva eest tuleb tänada õpetajaid juhendab Jaan Kirss. pidulikkust ja põnevust tunduvalt vähem kui eelmistel kor- Tarvo Tartot ja Toivo Tõllimäed, kes dadel. See annab lootust, et tegijatel sõidu organiseerisid. Hoolimata on tahtmist ka järgmisel aastal sellise kehvapoolsest ilmast, mis tol päeval Jaanuar oli Nõo kodutütarde jaoks küllaltki sisutihe kuu. Kõige mär- ürituse korraldamine ette võtta! Nõos valitses, olid Kuutsemäel sport- kimisväärsemad sündmused olid siiski kodutütarde 84. aastapäevale pü- likeks tegevusteks ideaalsed tingi- hendatud aktus ja koondus, kus meid külastas Aasta Kodutütar 2015. mused — lund oli nii mäel kui ka Meie sünnipäevaaktus leidis aset 19. jaanuaril KVÜÕA aulas. Seekord- taevast juurde langemas. Rütmishow Nõo Põhikoolis ne aktus ei olnud sugugi tavapärane. Nimelt oli terve aktus üles ehitatud Meeleoluka sportliku päeva kui terviklik jutt, kuidas üks tüdruk leidis enda jaoks kodutütarde organi- 2. veebruaril, Tartu rahulepingu täitsid nii suusasõidud kui ka libise- satsiooni. Nõo rühmal oli aktusel suur roll, etendades jutustuse vahepeal- aastapäeval, külastas Nõo Põhikooli mised lumelaudadel. Nii mõnigi seid lühinäidendeid aasta jooksul toimunud sündmustest. Aktust külastas koolikontserdite raames Rütmishow, õpilane oli suuskadel või lumelaual kodutütarde peavanem, mis lisas aktusele pidulikust ja tähtsust. Aktus milles musitseerisid Ian Mikael Kirss, esimest korda elus, kuid õhtuks sõi- Jaan Kirss ja Helena Victoria Kirss, tis paremini kui tööõpetuse õpetaja lõppes uute kodutütarde vastuvõtuga, kus ka Nõo rühm sai ühe tõotuse kes tutvustasid lastele erinevaid rüt- Toivo Tõllimäe. Uute kohtumisteni andnud liikme võrra rikkamaks. mipille, alustades lusikatest ja lõpeta- Kuutsekal! Kõigest nädala jagu hiljem toimunud koondusel külastas meid Aasta des tamburiinidega. Kodutütar 2015, kes rääkis meile uuest vormi kandmise eeskirjast ning ka Kolmveerandtunnine meeleolu- iseendast ja oma teekonnast kodutütarde organisatsioonis. Aasta Kodutü- kas etteaste kaasas ka lapsi, kes tar on väga väärikas tiitel ja loodame, et lähiaastatel saab ka mõni tubli said pillidel kaasa mängida. Show Nõo rühma tüdruk selle koju tuua. Pärast vormiga tutvumist mängisime lõppedes said külalised kingituseks põnevat kodutütardeteemalist mängu, millega ka kõik uudistama tul- ka kooliõpilaste poolt valmistatud Reemet Ruuben nud uued tüdrukud said ilmselt kiirelt aimu, kes me oleme ja millega me rütmipillid, millele nad sealsamas Nõo Põhikooli Märgalade päeval pidid töötoas osalejad märkima kaardile ohutu laeva- tegeleme. hääled sisse lõid. Mahedate bossa- huvijuht tee. Veebruar tõotab tulla veelgi põnevam, seda huvitavate koonduste, vastlapäeva, maratoni ja Eesti Vabariigi aastapäeva näol! Ootame väga oma ridadesse uusi toredaid tüdrukuid vanuses 7–19 aastat! Infot toimuva kohta leiab noortekeskusest ja kooli stendidelt, samuti võib lisainfo jaoks kirjutada otse Nõo rühmajuhile Christina Vär- nole ([email protected]). Järgmiste koonduste ajad võib leida Nõo muusikakooli viiuliõpilased esinesid noortekeskuse ja kooli stendidelt. Lisainfot kodutütarde organisatsioonist leiab: www.kodutytred.ee ja Lätis XI Balti Tantsuööl www.tartukodutytrded.wordpress.com Christina Värno Kodutütarde Nõo rühma rühmajuht Giksi Tantsuöö toimus sel aastal 9. korda. Tegemist on Balti riikide tantspeoga, kus tantsitakse ehast koiduni Eesti, Läti ja Leedu traditsioonilisi tantse, mängitakse rahvapille, lauldakse ja jämmitakse spontaansetel sessioonidel. Tantsuöö algab kell 20 ja lõpeb kell kuus järgmisel hommikul. 17. jaanuaril toimunud tantsuööst võttis osa 376 lätlast, 130 leedu ja 45 eesti tantsuhuvilist. Tegemist on kogupere sündmusega, mida tõendab fakt, et noorim tantsija oli 2-kuune ja vanim moose- kant 80-aastane! Tantsitakse ja mängitakse paralleelselt kahes saalis ja ka kultuurimaja koridorides. Fuajees on kaetud tõeliste koduste ja traditsiooniliste hõrgutiste ja kuuma teega külluslik laud kehakinni- tuseks. Pidu on alkoholivaba! Meie tublid viiuldajad Ann Öpik, Kaija-Liisa Stserbakov ja Rahel Mäe tantsisid ja mängisid eesti ja läti tantsumeloodiaid peaaegu keskööni. Pillimängust on ka üks videoklipp, mida saab vaadata Nõo Muusikakooli kodulehelt. Koju tagasi jõudsime pühapäeva lõunaks pärast ööbimist hubases hostelis Giksi lähedal. Suur aitäh viiulitüd- rukute vanematele ja Tartu Maavalitsusele igakülgse toetuse eest, kes te meie sõidul võimaldasite teoks saada!

MARJU VARBLANE Nõo Muusikakooli viiuliõpetaja

XI Balti Tantsuöö Lätis 17. jaanuaril 2016. Alumisel fotol näha mängimas ka Nõo viiuldajaid. è Nr 2 (221) / veebruar 2016 6 NÕO VALLA LEHT kultuurisündmus Päevakeskuses jaanuarikuus Nõo Päevakeskuses

Ilmad on olnud muutlikud, kuid sedamoodi see välja kujuneski. Aitäh, meie jätkame siin ikka omasoodu Taime! üritusi ja väljasõite korraldades. Vaatasime ka üht tõsisemat filmi, Uudis Nõo Jaanuaris oli meil külas tuntud kir- mis andis ainet mõtisklusteks, kas jamees Heiki Raudla, kel oli kaasas ikka peab püüdlema kogu aeg mille- ka aukartust äratav virn tema sulest gi suure ja kättesaamatu poole, kahe- maalistuudiolt Indigo ilmunud raamatuid. Ise ta küll ütles, tsema minevikus tehtut ja kibestuma. et ta pole mitte kirjanik vaid kirjutaja, Või oleks õigem siiski tunda rõõmu Meil Nõo vallas on tegutsenud kuid need paljud välja antud teosed neist paljudest imelistest asjadest, maalistuudio juba 10 aastat. Nüüd kõnelesid oma keelt. Kindlasti on mis meil juba olemas on. Oma kodu, on maalistuudiol ka oma nimi — ta veetnud meeletult palju tunde oma pere ja muidugi tervis… Indigo. Kui kunagi oli maalistuudiol HELLE-MAIA SONN arhiivides ja inimeste käest mäles- Külla kutsusime ka meie valla- liikmeid ca 15 inimest, siis nüüd on Nõo maalistuudiost tusi kogudes, et kokku panna kasvõi vanema Rain Sangernebo, kes meile meid jäänud vähemaks — kes läi- INDIGO näiteks raamat Viljandi haigla ajaloo haldusreformist rääkis ja kuulajate nud õpingutele, kes muutnud elu- kohta. Või siis kaunid kinkeraama- küsimustele vastas. Ilmselgelt peak- kohta jne. tud tuntud inimeste ütlemistega või sime oma vallavanemat sagedamini Kümnenda tööaasta tähistamiseks võtsime pähe teha möödunud suvel lühikeste naljalugudega, Viljandimaa külla kutsuma, kuna külastajaid oli Külas on Heiki Raudla. Foto: KRISTA KVARNSTRÖM maalilaagrit ja seda Toilas, Narva-Jõesuus ja Narva — ühesõnaga Ida-Viru- kalenderteatmikest rääkimata. Koo- rohkem, kui mul toole oli välja pak- maal. lirahvale on kindlasti teada tema sul- kuda. Juttu oleks ehk jätkunud kaue- põgusalt ka Viini ja sõidame üle ime- On jäänud veel vaid mõned üksi- Nii läkski. Kolmepäevane maalilaager toimus juulikuus. Laagri toimu- est ilmunud lood „Väike Albert“ jne. makski, kui poleks pidanud hakkama kaunite lumiste Alpide, et Itaalias kud kohad — niisiis kiirustage! miseks saime toetust ka vallalt, mille eest suur-suur aitäh. Sügiseks pidime Väga huvitav kokkusaamine oli! otsi kokku tõmbama, et joogatun- olles käia San Marinos, Pisas, Firenz- maalid valmis saama, et täita vallale antud lubadus — teha maalitud töödest Ja teinegi kord oli meil võimalus niga jätkata. es, veeta 2 päeva Roomas ja muidugi näitus. Majutuse saime Narva-Jõesuus. Maalisime ja pildistasime merd, jõge heita pilk imeliste raamatute maail- olla ka Veneetsias. Hind 299 eurot ja kauneid kohti, milliseid leidub sealkandis hulganisti. ma, mil meil oli külas Taime Põld, kes Nüüd aga taas kutsun teid osale- sisaldab eestikeelseid ekskursioone KRISTA Nüüdseks on meie möödunud suvel maalitud piltidest kokku pandud meie hingekeeled helisema pani. Ja ma meie Itaalia reisil 25. septembrist linnades, ööbimisi, hommikusööke KVARNSTRÖM näitus „Meri 2015“, mida saab näha Nõo Koduloomuuseumis (vallamajas). nii nagu see üritus oli välja reklaami- kuni 4 oktoobrini. ja teedemakse. Lisatasu eest muu- Nõo Päevakeskuse Suure kokkusattumisena on tänavune aasta kuulutatud merekultuuriaastaks tud „Hingetuge meile kõigile“ — just Reis kestab 10 päeva, külastame seumide piletid. juhataja — nii et täistabamus! Kutsun teid muuseumituppa meie maalidega tutvuma. Raamatukogu külastajad, piiluge muuseumi poolele ka! Ja ootame kõiki oma maali- misoskuses kahtlejaid-kõhklejaid tulema meie hulka oma võimeid proo- pane vima! 1. jaanuarist kehtib uus abivahendite teenuse korraldus tähele!

Maaleht hakkab Koos uue aasta algusega hak- ametile. Võrreldes vana süsteemiga, plaani olemasolul tuleb pöörduda kättesaamiseks, näiteks hinnapak- kas Eestis kehtima uus abivahendite kus kallima ja keerulisema abivahen- Sotsiaalkindlustusameti klienditee- kumiste küsimiseks ning vajadusel kunstnike ja lugejatega korraldus, mis lubab abivahendi di taotlemine võis kesta ka 8–9 kuud, nindusse või saata taotlus isikliku transpordi organiseerimiseks. osta või rentida inimese enda vali- on nüüd taotluse läbivaatamise mak- abivahendi kaardi saamiseks posti Abivahendite loetelu leiab tud ettevõttest ja sobivaima hinna- simaalne aeg 30 päeva ja vajaduse või e-posti teel. Posti või e-posti teel Astangu Puudealase Teabe ja Abiva- Eestimaa elu jäädvustama ga. Riik kompenseerib abivahendi korral kaasab Sotsiaalkindlustusamet taotlust esitades tuleb lisada koopia hendite Keskuse leheküljelt http:// vastavalt piirhinnale. Kallimate abi- eksperte. kehtivast arstitõendist või rehabili- www.abivahendikeskus.astangu. vahendite puhul on võimalik taot- Taotluse vorm on leitav ameti tatsiooniplaani sellest lehest, kus on ee/abivahendi-teatmik/abivahendi- Kutsume teid leda erimenetlust. kodulehelt (http://www.sotsiaal- kirjas isikuandmed, ning lehest, kus teatmiku-allalaadimine/ . kaasa lööma ette- kindlustusamet.ee -> blanketid -> on abivahendi vajadus kas nimetuse Küsimuste tekkimisel tasub võtta võtmises, mille käi- Kui inimesel on kehtiv isikliku abivahendi blanketid). Posti või või kirjeldusena välja toodud. Posti ühendust Sotsiaalkindlustusametiga gus soovime jääd- abivahendi kaart olemas, võib abi- e-posti teel taotlust esitades tuleb või e-posti teel kaarti taotlejale saa- kas e-posti teel abivahendid@sot- vustada tänast Ees- vahendi saamiseks pöörduda otse lisada koopia kehtivast arstitõendist detakse isikliku abivahendi kaart siaalkindlustusamet.ee, infotelefonil timaad läbi lugude abivahendeid pakkuva ettevõtte või rehabilitatsiooniplaani sellest le- posti teel. Väljastatud kaardiga saate 16106 või minna enda jaoks sobivai- ja maalide. Ootame poole. Seejuures soovitame hinna- hest, kus on kirjas isikuandmed, juba otse ettevõtete poole pöördu- masse klienditeenindusse, mille asu- selleks teie lugusid pakkumisi nüüdsest küsida ette- ning lehest, kus on abivahendi va- da. Ka kaardi duplikaadi saamiseks kohad leiab ameti kodulehelt http:// huvitavatest Eesti võtetest üle Eesti, et leida endale jadus kas nimetuse või kirjeldusena tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustus- www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ sobivaima funktsionaalsuse ja mak- välja toodud. Taotlust saab esitada ka ametisse. klienditeenindused/. paikadest, inimes- sumusega abivahend (ettevõtete klienditeeninduses. E-posti teel tuleb Abivahendite soetamisel võib test, probleemidest, nimekirja leiab Sotsiaalkindlustus- taotlus saata aadressile abivahen- esineda olukordi, kus teatud abi- Merlin Veinberg olukordadest, het- ameti kodulehelt http://www.sot- [email protected] . Vas- vahendite grupi eelarve on mõnel Sotsiaalkindlustusameti kedest ja sündmus- siaalkindlustusamet.ee/abivahen- tus saadetakse taotlejale posti teel ja hetkel suletud. Sellisel juhul tekib sotsiaalteenuste üksuse test, mis kõnetavad did-3/). Abivahendi soetamisel ei ole see tuleb ettevõttesse pöördumisel Sotsiaalkindlustusameti juurde üle- abivahendite nõunik meid — Eesti inime- inimene seega enam seotud eluko- kaasa võtta koos isikut tõendava do- riigiline järjekord, kuhu inimese suu- si — nendel aegadel hajärgsete ettevõtete ja maakonna- kumendi ning arstitõendi või reha- lise sooviavalduse alusel lisab teda kõige ilmekamalt. ga — raha liigub koos inimesega. bilitatsiooniplaaniga. Kui taotleja on abivahendeid pakkuv ettevõte. Jär- LISA: Kuidas käib piirhinna arvestamine (näited 70% soodus- Lisaks on kõik kunst- Infot abivahendi hindade kohta võib avaldanud soovi saada otsus e-posti jekorra saabumisel saadab Sotsiaal- tuse korral)? nikud oodatud neid küsida ettevõtetelt ka telefoni teel. teel, peab ta selle välja printima koos kindlustusamet abivahendi soovijale kinnituslehega ja ettevõttesse kaasa sellekohase teate, millega tuleb 60 inspireerivaid lugu- võtma. päeva jooksul pöörduda või võtta Odavam abivahend: Abivahendi sid maalidel kuju- ühendust endale sobiva abivahen- müügihind: 20,00 tama. Parimad lood soodustused jäävad piirhind: 27,80 Uue isikliku abivahendi dit pakkuva ettevõttega. Kaasa tuleb ja maalid avaldame Kui varasemalt kompenseeris võtta: järjekorra saabumise teade, riigi poolt ülevõetav osa: kaardi ja duplikaadi saab Maalehes, samuti jõuavad need järgmisel aastal suurtele näitustele riik teatud protsendi abivahendi hin- isikut tõendav dokument, kehtiv isik- 20,00 x 0,70 = 14,00 nast, siis nüüd on abivahenditele Sotsiaalkindlustusametist Tallinnas ja mujal Eestis ning väärika raamatu kaante vahele. liku abivahendi kaart ja arstitõend kasutaja omaosalus: kehtestatud lisaks piirhinnad, mille- Kui anname hinnangut millelegi erakordsele, siis kasutame kir- Kui inimesel on esmakordselt või rehabilitatsiooniplaan. Ettevõte 20,00-14,00 = 6,00 jeldamiseks tihti just sõna „maaliline“. Eesti elu ja inimesed on era- siseselt on kättesaadavad kaks kol- vaja abivahendit, tuleb esmalt saa- väljastab abivahendi ainult järjekor- mandikku enam kasutusel olevatest da tõend pere- või eriarstilt. Abi- kordsed. Suurejoonelise ja tavapärasest teistmoodi ettevõtmisega rateate ettenäitamisel. Kallim abivahend: abivahenditest. Piirhinna sees kehtib vahendi(te) vajadus võib olla tõendi- Abivahendite süsteemi muutus- müügihind: 35,00 tahame kokku koguda põnevad lood meie inimeste elust ning kõige ka abivahendi soodustus. le märgitud nii nimetuse või kirjel- test on teavitatud ka kohalike oma- piirhind: 27,80 tipuks saavad need lood maalideks, mis kestavad pikki põlvkondi. Kui vajalik abivahend on keeru- dusena kui ka ISO koodina. Abiva- valitsuste sotsiaaltöötajaid. Nende Maale hoitakse ja vaadatakse erilise pilguga, nad jutustavad väga kam ja kallim, inimene vajab mitut hendi vajadus võib olla välja toodud käest saab küsida nõu ning abi taot- riigi poolt ülevõetav osa: erilisi lugusid, annavad järeltulevate põlvede jaoks erilise kokkuvõtte. abivahendit või on raskusi omaosa- ka rehabilitatsioonimeeskonna poolt luste vormistamiseks, Sotsiaalkind- 27,80 x 0,70 = 19,46 See on samaaegselt ka üks erakordne ja mitmekesine rännak meie luse tasumisega, tuleb esitada taotlus koostatud rehabilitatsiooniplaanis. lustusameti kodulehelt ettevõtte kasutaja omaosalus: juurte juurde. erimenetluseks Sotsiaalkindlustus- Arstitõendi või rehabilitatsiooni- leidmiseks või muul viisil abivahendi 35,00-19,46 = 15,54 Maaleht ootab kõikide lugusid kuni märtsi lõpuni ja et need kir- jeldaksid võimalikult ehedalt praegust Eesti elu. Saadetavad lood võiksid selgitada, miks just see paik, sündmus, probleem või inimene vääriks tulevastele põlvedele jäädvustamist. Hea, kui põhjendus ma- Pakendikott muudab sorteerimise imelihtsaks huks 500–1000 tähemärgi sisse, mis on kuni pool lehekülge trükitud teksti. Lood palume saata e-aadressile [email protected] või posti- Sorteerimise peamiseks vastuväiteks nimetatakse mugava süsteemi aadressile Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, märksõnaga Jääd- puudumist. Tavatarbija eeldab, et edukaks sorteerimiseks peab kodus ole- vustame Eesti. ma mitu erinevat prügikasti eri liiki jäätmete jaoks ja lõpuks tuleb need viia kodust kaugel asuvasse konteinerisse. Uuenenud pakendikotiteenusega on Kui soovite olla aga üks nendest, kes soovib sirvida meile laeku- need mured lahendatud, sorteerimine pole kunagi varem olnud nii lihtne. nud lugusid ja sealt maalimiseks inspiratsiooni saada, siis palun andke endast 20. märtsiks 2016 märku e-aadressil [email protected]. Sel moel saame teile edastada Maalehele laekunud lood või jagada Pakendid viiakse ära koduväravast muud kaasalöömiseks tarvilikku infot. Pakendkoti teenus on mõeldud eramajadele, et muuta igapäevane Selle ettevõtmise raames sündiv maal peaks valmima hiljemalt jäätmete sorteerimine võimalikult mugavaks. Pakendikotti võib panna 31. oktoobriks 2016. Reprot teosest koos autori ja pildi kohta käivate kõik puhtad pakendid ja alates selle aasta jaanuarist ka vanapaberi. Kõige rekvisiitidega ootame aadressile [email protected] . olulisem ongi jälgida, et pakendid oleksid puhtad, sest ainult nii saab neid Maalehe ajakirjanikud sõidavad mööda Eestit pidevalt ringi, et taaskasutada. On ju ilmselge, et jogurtit ja plastikut kokku sulatades head anda oma lugejatele kõige vahetum pilt Eestimaa elust selle erine- plastmassi ei saa. Kui pakendikott on täis, pole vaja teha muud, kui tõsta see kord kuus värava taha ja Ragn-Sells tuleb korjab need ära. Igale kliend- vates servades. Nendel sõitudel mõistame iga kord, kui omanäolised ile jäetakse kokkulepitud kohta, näiteks postkasti, uus pakendikott. Edasi on Eesti erinevad paigad, lood ning inimesed, kui põnev on Eesti elu. liiguvad pakendid juba Ragn-Sellsi sorteerimiskeskusesse, kus need läbivad See ongi meid viinud mõttele jäädvustada tänane Eestimaa tulevast- täiendava sorteerimise. ele põlvedele lugude ja maalidena. Mõeldes südamega Eesti maa ja rahva peale! Lisainfo saamiseks Tasuta teenus ja kõikide küsimuste korral palun kirjutada aadressile maal@maaleht. ee või helistada telefonile 661 3310 / 661 3300. Põhjus, miks pakendikotti kasutab täna juba üle 5500 leibkonna, peitub- Pakendikotist saate rohkem lugeda Ragn-Sellsi kodulehelt www.ragn- Tervitades, ki selle teenuse lihtsuses — kõik pakendid saab panna ühte kotti, need saab sells.ee/pakendikott. Samalt lehelt saab ka teenust tellida, lisaks võite soovi ära anda koduväravast ning kõigele lisaks on see teenus tasuta. Pakendior- edastada e-maili [email protected] või telefoni teel 606 0439. ganisatsioon TVO, mis vastutab Eesti turul müüdud pakendite kokkukogu- Andres Eilart mise ja taaskasutusse suunamise eest, on teinud võimalikuks ka pakendikoti Rainer Pesti Maalehe peatoimetaja tasuta kogumisteenuse. Ragn-Sells AS turundus- ja kommunikatsioonijuht 7 Nr 2 (221) / veebruar 2016 NÕO VALLA LEHT Nõo spordihoone — tõsine spordielu keskus spordiveerg

Kui veel aastaid tagasi oli kahtle- korvpalliväljakuks). Pallimängude- võõrustame suuremalt jaolt jalgpal- ja Tartu klubid Santos ning Tamme- jaid, kas Nõkku on nii suurt spordi- saalis saab mängida korvpalli, võrk- liturniire, aga ka sulgpalli-, võrkpal- ka. Võistkondi nendel turniiridel on hoonet vaja, siis tänasel päeval on palli, jalgpalli, sulgpalli, tennist, saa- livõistlusi. Korvpallurid peavad oma keskmiselt kümmekond ühel päeval. spordihoone ennast täiel määral lihokit, teha akrobaatikat jne, saab liigamängud ära üldiselt oma tren- Peetakse ühe vanusegrupi turniir õigustanud ja elu selles keerleb ka… rulluisutada! Väiksemad saalid niaegadel nädala sees. ühepäevasena, seega nädalavahe- täistuuridel. Väga paljud lapsed ja on spetsiifilisemad: jõusaal, judo- Ajaliselt täidavad koolitunnid tusega saab ära pidada 2 vanuse- täiskasvanud spordisõbrad on siia saal, lauatennise saal, aeroobikasaa- umbes 50% päevast, ülejäänud on gruppi. Eraldi toimuvad veel Futsali oma regulaarse trennitee leidnud, lis saab loomulikult teha kõikvõima- erinevad treeningud. Vähemalt 80% meistriliiga mängud. seda nii kohalikke elanikke silmas likke liikumisharjutusi muusikaga ulatuses on spordihoone kasuta- 2. Korvpalli liigamängud — nii pidades kui ka väljastpoolt tulijaid või ilma. jad nõokad või Nõo koolide ja Nõo Nõo Korvpalliklubi, aga viimased arvestades. Lisaks sportimisruumidele on spordiklubide liikmed. Väljapoole paar hooaega ka BC Tartu. Mõlemad Spordihoone on vaieldamatult pesemisvõimalused (nii meestele kui müüdav osa on teisejärguline, seda mängivad Tartumaa Meistriliigas ja kujunenud meie vallaelu keskseks naistele kaks riietusruumi koos ühise kergitavadki peamiselt nädalavahe- mängud toimuvad nädala sees õh- sporditegevuskohaks, aga ka palju- duširuumiga), samuti privaatne puh- tuse võistlused. tuti. de suurte vallaürituste ja mõlema keruum koos duširuumi ja saunaga, Millised populaarsed ringid 3. Võistlustantsuvõistlused. Tä- kooli aktuste jms läbiviimise kohaks. kohvik koos köögiga, inventariruum, tegutsevad spordihoones? naseks juba traditsiooniliselt igal Et me üha enam räägime oma tehniline ruum (seadmed, mis maja On erinevad ringid ja treenin- kevadel üks etapp meie juures. Kor- inimeste tervisest, selle vormishoid- juhivad), juhataja kabinet ja allkor- gud lastele, noortele kui ka täiskas- raldajaks Veiko Ratas ja TK Tango. mise ja tugevdamise võimalustest, rusel administraatori kabiin. vanutele. 4. Sulgpall. Aastate jooksul on siis on otstarbekas uurida, kui palju Kes moodustavad teie perso- q Sulgpall — noori ~45, täiskas- toimunud vabariikliku tähtsusega ja kui mitmekesiselt suudetakse nali? vanud harrastajaid käib mängimas GP-etappe kui ka väiksemaid turnii- meie spordihoones tegelikult spor- Jaak — juhataja. Paberimajan- ca paarkümmend, eraldi saaliaeg re. Kohalik eestvedaja ikka Mart ditegevust harrastada. dus, saaliaegade broneerimised, le- harrastajatele. Mäerand. Palusime vallalehe jaoks küsi- pingud jne. q Korvpall — klubis ca 40 õpilast 5. Rühmvõimlemine — Elva mustele vastata spordihoone juhata- Annika, Ruth, Merike — adminid + endised õpilased-vilistlased. Eraldi lahtised MV, eelmisel aastal oli juba jal Jaak Teppanil (31), kes on selles ehk maja perenaised. Igapäevase kossuaeg ka vallarahvale, siinkohal väga suur üritus. Korraldaja SK Airi ametis olnud spordihoone avami- elu korraldamine, juhataja asemikud mängijateks siiski ainult mehed. (Airi Pärn). sest peale. Ta on lõpetanud Tartu maa peal. q Jalgpall — noortetreeningud 6. Võrkpall — erinevaid ühe- Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Jekaterina, Merike — koristajad. FC Elva klubi juhatamisel, Nõo valla päevaseid turniire toimub igal aastal Jaak ise on tema enda sõnade Rainer — tehnik, remondimees. noori tegevuses ca 60. (Alexander Cup näiteks kevadeti). kohaselt spordipoiss sünnist saati, Kohvikus toimetavad Riina ja q Aeroobika — lapsi ja noori 7. Judo — meie suures saalis on kes on tegelenud sulgpalli, suu- Andres. kokku sadakond, pooled lasteaia- ka judoturniire korraldatud, eest- Nõo Spordihoone juhataja Jaak Teppan. Foto: KAI TOOM satamise, orienteerumisega. Ta on Jõusaalis juhendab Taavi. Ülejää- ealised, ülejäänud koolilapsed. Li- vedajaks Marek Pihlak. osalenud näiteks suusaorienteeru- nud treenerid toimetavad klubilise saks ka täiskasvanutele treeningud, Lisaks eelpool mainitule tasub mise MM-il Soomes. 5–6 aastat vormi alusel ja n.ö rendivad spordi- osalejaid ~20. välja tuua Indiaca MM (2008), võrk- tab meid ja meie omakorda teenime muudatusi plaanis ei ole. Püüame mängis ta jalgpalli Eesti 3. liigas FC hoonet oma trennide läbiviimiseks. q Street Dance — noorterühm, palli Eesti Meistriliiga mängud (Tartu piletiraha. maja hoida külastajate jaoks hoolit- Otepää võistkonnas. Siiani harrastab Milline on spordihoone hõi- 15–20 osalejat keskmiselt. Pere Leib, olime teine kodusaal). Sellise suure hoone ja tiheda setud ja heas korras. Suuremaid ta regulaarselt rannavõrkpalli. Ta vatus? q Pilates — ~15 osalejat. Teie koostöö vallaga ja teiste rahvaste liikumise juures peab arenguid tahaks näha spordihoone loodab ka oma kahest väiksest pisi- Spordihoone on 90% ulatuses q Body and Mind — aeroobika- erinevate koostööpartneritega? ikka tugevasti ohje hoidma? seintest väljaspool. Tervisemeeskon- põnnist spordifännid kasvatada. hõivatud septembrist aprillini. Saa- laadne tegevus ~15 osalejat. Vallaga sujub koostöö väga Väga oluline on töötajate moti- na eesmärkides planeerisime Nõo Oma juhitööd spordihoones võtab liajad on täis ja käib vilgas tegevus. q Energiavõimlemine — osale- hästi, usun et see on selline kahe- veerimine — ole hea, siis vastatakse järve ümbruse täiendamise spor- ta suure pühendumusega. Suvekuudel oleme ühe kuu kollek- jaid kümmekond. poolne hea kooslus. Sellel suvel, kui samaga. Meil on superkollektiiv ja diatribuutikaga ja Nõo haridus- tiivpuhkusel, jaanipäevast poole q Eakate võimlemine — küm- discgolfi rada ehitasime, õnnestus siin töötada on puhas rõõm! kvartalisse terviseringi loomise. Ka Millal hoone valmis? Millised juulikuuni. Ülejäänud suve oleme mekond osalejat. 5–6 partnerit leida. Väga hea on Püüame töötajatega igal aastal sel talvel sai suusarada sinna mõned on spordihoone võimalused? avatud õhtupoolsel ajal üksikklien- Lisaks neile on väga palju ringi- olnud aastate jooksul läbisaamine vähemalt korra, nii suvel kui talvel korrad tehtud, aga siis sai lumi otsa. Hoone ehitamine algas 2006. tidele. Treeningtegevus on suvel tunde ka gümnaasiumiõpilastele ja Nõo Lihatööstusega, kes ikka ja alati käia üheskoos midagi tegemas: Püüame järk-järgult luua ühe väli- aasta septembris, avamine toimus hõredam. põhikooli õpilastele. oma maitsvate toodetega auhinna- oleme käinud teatris, spaades, liikumisringi, mis oleks aastaring- 2007. aasta augustis. Hoone üldpind Spordihoone tööpäev hooajal Ka ringide puhul võib öelda, et lauda aitab katta. Puhastusvahendite restoranides, seikluspargis jne. Kõiki selt kasutuses ja äkki ühel päeval ka on ~2700 m2, millest spordisaalide on täidetud järgmiselt: kell 8.00– põhilise koosseisu moodustavad ko- hankimisel teeme koostööd Avera sünnipäevasid peame alati meeles ja valgustatud. Samuti tahame hakata alune pind on 1900 m2. Suur pal- 15.00 koolide kehalise kasvatuse halikud, siin-seal tegutseb kaasa ka Trading AS-ga, kohviku rentnikuks tähistame kollektiiviga. Viimasel ajal realiseerima Nõo koolistaadioni re- lisaal on 1500 m2, aeroobikasaal 150, tunnid, ringitunnid; kell 15–18 koha- elvakaid jt. on Pellenec OÜ. Lepingupõhiselt on on juba vaikimisi trendiks saanud, konstrueerimise projekti. Kõige esi- jõusaal 120, judosaal 80 ja lauamän- likud klubid, ringid; kell 18–21 nii ko- Nimeta traditsioonilisi turnii- ka teisi hoone hooldus- ja turvafir- et sünnipäeval kutsutakse kollektiiv mese tööna tahame alustada paari gud 40 m2. halikke kui ka väljastpoolt klubisid, re, võistlusi. masid. Paljud koostööpartnerid ongi oma koju külla. miniväljaku ehitamisega. Spordihoones on kokku 5 spor- firmasid. 1. Jalgpalliturniirid — röövivad juurde tulnud pigem mõne võistluse Spordihoone suunad lähitule- Aitäh! Edu! disaali (suure saali saab omakorda Nädalavahetustel on tihedam lõviosa nädalavahetusi novembrist või ürituse raames. Igapäevaselt vikuks? jagada kolmeks täismõõtmetes periood novembrist märtsini, siis märtsini. Korraldajateks on FC Elva oleme ikka valla allasutus, vald toe- Spordihoones lähiajal suuri MILVI PENSA

lasteaialood Piimanädal 5.–7. veebruaril Nõo lasteaias Krõll toimusid Tartus Eesti

Krõlli lasteaed kuulub tervist- meistrivõistlused edendavate lasteaedade hulka, seega peame väga oluliseks ter- Liis Randmer vislikke eluviise ja tervisealaste Nõo lasteaed Krõll sulgpallis teadmiste laiendamist. Sellel õp- õppealajuhataja peaastal oleme pööranud roh- kem tähelepanu erinevatele teemanädalatele. Nõo Sulgpalliklubile sün- 11.–15. jaanuaril toimus Krõlli lasteaias PIIMANÄDAL. Lepatrii- dis seal rida üllatusi. Naiste nude ja Mesimummide rühmale toimus jäätisevalmistamise õpituba, mille viisid läbi Maaülikooli doktorandid, kes kuuluvad gruppi „Elus üksikmängus alistas Kristin MART MÄERAND Kuuba kolmegeimilises poolfi- teadus“. „Elus teadus“ on grupp inimesi, kes räägivad teadusest hu- Nõo Sulgpalliklubi vitavalt ja niiöelda „inimeste keeles“. Jäätise retsept oli lihtne, aga naalmängus maailma reitingus esimees valmistamine nõudis päris suurt füüsilist pingutust, kuid asi oli vaeva Piimapäeval said lapsed näha ja degusteerida mitmesuguseid 144. kohal asetseva ja välismaal väärt, sest omatehtud jäätis maitses eriti hea. Veel said lapsed tead- piimatooteid. harjutava Getter Saare. Finaalmängus teisele olümpiale pürgiva misi piimaandjate, piima tootmise, piimatoodete ja kõige piimaga Kati Tolmoffi vastu seekord Kristin ei olnud valmis veel mängi- seonduva kohta. ma. Kati teatas läbi pisarate, et esines viimast korda Eesti pub- 14. jaanuaril külastas lasteaeda AS Tere Viljandi filiaal. Üritus an- liku ees. Ligi veerand sajandit kestnud sulgpallikarjäär jõuab dis ülevaate erinevatest piimatoodetest, piima kasulikkusest. Lapsed pärast loodetava Rio olümpiamängudel võistlemisega lõpule. said tooteid näha ja ka degusteerida. Maitsta sai kodujuustu, keefiri, Soovime Nõo Sulgpallurite poolt talle kõike head! kohupiimakreemi, vaarika hapsi. Seega on nüüd vabanenud naisüksikmängu pjedestaali kõr- Külas oli ka AS Tere maskott, kes naerutas lapsi ja jagas kõigile geim aste järgmistel Eesti meistrivõistlustel! kohukesi. Helina Rüütel mängis TÜASK mängija Raul Käsneriga esma- Kingituseks tõi Tere meile helkurvestid, et meie lapsed saaksid käia turvaliselt õppekäikudel, oleme südamest tänulikud! Helkur- kordselt segapaari ja tulemuseks neile Eesti meistritiitel. vestide jagamist toetas Eesti Autospordi Liit. Naispaarismängu meistritiitli võitsid esmakordselt Kati- Veelkord, aitäh! Kreet Marran koos Sale-Liis Teesaluga (Triiton), Kristinile ja He- linale ei jätkunud kolme mängupäeva järel ilmselt enam vaja- likku värskust paarismänguks, neile hõbemedalid. Palju õnne Kati-Kreedale esimese Eesti meistritiitli puhul! Seega Nõo Sulgpalliklubile kaks kulda ja kaks hõbedat!

Nõo Sulgpalliklubi järelkasv valmistub märtsi alul toimu- vateks Eesti noorte meistrivõistlusteks. Viimase noorte GP-5 etapi tulemused annavad lootusi me- dalisaajate hulka pürgimiseks järgmistele mängijatele: Rannar Zirk, Villy-Hendrik Uibo, Isabel Normann, Kirke Karolin Heiter, Külas käis AS Tere maskott, kes naerutas lapsi ja jagas kõigile Kevin Narusk, Oskar Männik. kohukesi. 2x foto: liikumisõpetaja HELEN KLAOS Hoiame ka neile pöialt! Nr 2 (221) / veebruar 2016 8 NÕO VALLA LEHT

1. septembril 2016. aastal kooliteed alustavaid lapsi registreeritakse Nõo Koduloomuuseumis Nõo Põhikooli kantseleis 1.–18. märtsil. Nõo Kunstistuudio INDIGO Kantselei avatud: maalinäitus “MERI 2015” E–N kl 8.00–16.00, R kl 8.00–14.00

Kaasa võtta: Lapse sünnitunnistus Avatud T–R kl 10–19 1 pilt õpilaspileti jaoks (3 x 4 cm) L kl 10–14 Tervisekaart Info tel 745 5139, e-post [email protected] Viin – San Marino – Rooma – Vatikan – Pisa – Firenze – Veneetsia 25. september – 04. oktoober 2016 Hind 299 eurot (hinna sees 9 öömaja, 8 hommikusööki, giid-reisisaatja teenus, teedemaksud). Jäänud vaid üksikud vabad kohad! Kiirustage!!! Info tel 7455 134; 5301 8753.

NÕO PÄEVAKESKUS KUTSUB – Perejuuksur – Kosmeetik ITAALIASSE!

– Maniküür – Pediküür Nõo PäevakeskuseS – Geellakkimine 16. veebruaril kell 14 – Jumestus Nõo Püha Laurentsiuse kirikus E–R 10–18 MUUSIKALINE PÄRASTLÕUNA kolmapäeval, 24. veebruaril kell 12.00 – Parafiiniravi kätele L ettetellimisel Külas onVoldemar Valkenklau. Nõo vallamajas – Depilatsioon ISESEISVUSPÄEVA Voika 23 I korrus – Kõrva- ja ninaaugu 23. veebruaril kell 14 7 455 334 tegemine PÕLVKONDADE SIDE KIRJANDUSES OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS – Kinkekaardid Külas on Taime Põld. Kõneleb Juhani Püttsepp. 1. märtsil kell 14 FILMIPÄEV Laulavad koguduse segakoor ja Magusaid maitseelamusi pakub Nõos Nõo laulustuudio laululapsed Ragne Meieri juhatusel. 8. märtsil kell 18 sõidame Rannu rahvamajja. Anne-Ly Koogikoda Vana Baskini teater „MEIE NAISED” (Anikrus OÜ). 15. märtsil kell 14.00 HINGELÄHEDANE SETOMAA EELK Nõo Püha Laurentsiuse Pilte valminud tortidest saab vaadata Facebookis. Lisaks tortidele võimalik tellida söödavaid tordipilte. Külas on Maria Noormets. koguduse teated Magusateks kontaktideks: Tel 745 5134, 5804 9730. P, 14. veebr kl 11.00 Jumalateenistus T, 16. veebr kl 16.00 Piiblitund Nõo hooldekodus [email protected], tel 5662 7335. K, 17. veebr kl 12.00 Piibli- ja laulutund Meeri seltsimajas H. Prosti Põllumajandusmasinate Muuseum P, 21. veebr kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud T, 23. veebr kl 15.30 Piiblitund Nõgiaru raamatukogus (Peedumäel) korraldab 21. mail 2016 kohapeal K, 24. veebr kl 12.00 Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus. NÕO HAMBARAVI Laulavad koguduse segakoor ja Nõo laulustuudio laululapsed KILA-KOLA LAADA R, 26. veebr kl 12.00 Piiblitund Külaaseme külas • Hammaste ravi, proteesimine, igemeravi, kirurgia. Vana tehnika näitus, mootorite ja traktorite käivitamine. R, 26. veebr kl 19.30 Taizé-õhtu kirikus • Lastele kuni 19a hammaste ravi tasuta. Rehepeksumasin töötab kell 12 ja 15. P, 28. veebr kl 11.00 Jumalateenistus • Täiskasvanutele soodustused kliendikaardiga nii ravi- kui Osta-müüa saab tagavaraosi ja vanavara, käsitööd ja toidukaupa. P, 6. märts kl 11.00 Jumalateenistus. Armulaud proteesitöödelt. Mitmesugused töötoad ja tegevused. P, 13. märts kl 11.00 Jumalateenistus • Pensionäridele (k.a töövõimetuspensionärid) Esinevad noored ja vanad isetegevuslased. P, 20. märts kl 11.00 Palmipuudepüha jumalateenistus. haigekassa soodustus 255,65 € proteesitöödelt. Laulab koguduse segakoor • Vanadus- või töövõimetuspensionäridele hambaravi hüvitus Info tel 5662 5302, registreerumine eposti aadressil N, 24. märts kl 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus. Armulaud 19,18 € aastas. [email protected] R, 25. märts kl 11.00 Suure Reede liturgiline jumalateenistus • Rasedatele ja alla 1a lapsega emadele haigekassa soodustus P, 27. märts kl 11.00 I ülestõusmispüha jumalateenistus.

28,77 €. Laulab koguduse segakoor E, 28. märts kl 18.00 II ülestõusmispüha jumalateenistus dr Kauts, dr Tull, dr LAANISTE Paju Pagar OÜ SEGAKOORI HARJUTUSED ESMASPÄEVITI Voika 23 (vallamajas) Nõos, tel 745 5616. kell 18.00 Nõo päevakeskuses (Tartu tn 20, Nõo) ETTETELLIMISEGA Oleme avatud ka Tartus Uus 13c-64, tel 740 3355. PÜHAPÄEVAKOOL NÕO NOORTEKESKUSES (Voika 23 Nõo) Magusad ja soolased kringlid * Magusad tordid ja võileivatordid kuu 2. ja 4. REEDEL kell 16.00. Prinditud suhkrupildid * Juuretisega kodused rukkileivad PÜHAPÄEVAKOOL LUKE KÜLAS (Tamsa tee 4–5 Luke) REEDETI ja LAUPÄEVITI. Jälgige reklaami! Tellimine tel 5558 1450, [email protected] EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus Otsin kohusetundlikku asendajat Paju 11, Nõo alev https://www.facebook.com/pajupagar Tartu tn 2, 61601 Nõo Tartumaa, reg nr 80210421 A/a EE23 1010 1520 0609 1003 (saaja: EELK Nõo Kogudus) Nõo alevikus postisaadetiste (AS Eesti Post) ANNETUSED KIRIKU JA KÕRVALHOONE RESTAUREERIMISEKS: veo ringile oma autoga. Vajalik FIE või OÜ. A/a EE11 2200 2210 5844 2062 firma Müüb lõhutud (saaja: EELK Nõo Püha Laurentsiuse Kogudus) Täpsem info tel 511 5046 või kase ja lepa küttepuud Juhatuse esimees Madis Kanarbik, tel 504 6570 [email protected], Maire Toomits. Koguduse õpetaja Mart Jaanson, tel 745 5195 (kantseleis), hinnaga alates: kask 29 €/m³ ja lepp 25 €/m³ 749 3344 (kodus), 5661 1443; e-post [email protected] Koguduse veebilehekülg www.nookirik.ee Alates 6 m³ Tartu ja Elva piires vedu TASUTA! Tel 5684 4554. Õpetaja kõnetund kiriku käärkambris kolmapäeval ja reedel kl 9.30–11.30 Sealiha müük rümpadena Ostan Wanawara. 1,80 €/kg Pakkuda võib töö- ja põlluriistu, toidunõusid, märke, postkaarte, riideesemeid, münte, mööblit, kirjandust, sõdurivarustust, Pakume tööd kohusetundlikule koduabilisele Tellimine tel 508 8748, kunsti, ehteid,tarbeesemeid jne. Helista julgesti! Tõraveres ühel päeval nädalas. Tel 5897 6332. Andrus. Raha kohe kätte. Tel 5301 3214 (pärast kl 18).

www.nvv.ee/Nõo Valla Leht. TOIMETUS: Kai Toom (tel 510 2872, 745 5005, e-post [email protected]), Milvi Pensa (tel 5593 2007, e-post [email protected]). NÕO Toimetuskolleegium: Marika Saar, Aira Laul, Viivi Kütt, Margit Paap. Kaastöid ootame toimetusse iga kuu 1. kuupäevaks. VALLA LEHT Toimetuse aadress Voika 23, 61601 Nõo, e-post [email protected]. Küljendatud Nõo Valla Lehe toimetuses, trükitud TT Print OÜ trükikojas. Väljastpoolt Nõo valda tellijatele saatekulu 0.74 €.