NR. 215 MAI 2015

Intervjuu Maria Algas Ruu-Ihasalu kergliiklustee Freimanni ja Juhan Kangilaskiga ehitamine Ebe Talpsepp teeb „ Maikuus algas 4,4 km se puhkekohad koos istmepin- ülevaate kolleegide pikkune Ruu-Ihasalu kerg- kide ja prügikastidega. Tööde lõpp on planeeritud augusti fotonäitusest liiklustee ehitamine. Kerg- keskele. liiklustee eesmärkideks on Kergliiklustee tellija on Jõe- tagada liiklejatele turvali- lähtme Arendusgrupp, kes KOP kevadvoor oli arendab Laheranna piirkonda sus ning avardada piirkon- kaasaegseks elu- ja puhkepiir- meie vabaühendustele na elanike tervisespordi või- konnaks. Tee ehitajaks on Lemmin- edukas malusi. käinen Eesti AS. Kergliiklustee kulgeb loodus- “Kergliiklustee peaks rõõ- kaunis piirkonnas, saades algu- mustama kõiki ümbruskonna se Jägala-Joa puhkealalt ja lõp- praeguseid ja ka tulevasi elanik- pedes Laheranna (www.lahe- ke, pakkudes liiklejatele turva- ranna.ee) elamupiirkonna lõu- list kergliikumisvõimalusi ning napiiril Ihasalu külas. Kergliik- avardades võimalusi ka tervi- lustee on asfaltbetoonkattega ja sespordiga tegelemiseks,” sõ- projekteeritud laiusega 2,5 nas Jõelähtme Arendusgrupi meetrit. Tee äärde paigaldatak- juhatuse liige Sulo Nigul.

Linnamäel lasti jõkke 5000 noort lõhet

Valla muusika- ja kunstikool tähistas viiendat sünnipäeva

Kultuurirohke Loo Päev

Laheranna rand. Foto Metro Capital OÜ Metsasiht kergliiklustee rajamiseks on valmis. Foto Merike Metstak Neeme rahvamaja 45

30. mail 2015 toimub Kuusalu me vallast ning külalisesineja Kadri Külakoosolekute keskkooli staadionil, männimetsa Voorand ja Estonian Voices, teated Iru ja Maardu varjus Kuusalu ja Jõelähtme valla • kell 21.00 ansambel Metsatöll külades laulu- ja tantsupidu “Regilaul ja ka- kontsert (piletitega). Eesti metal/ ruäke”. Päev on pühendatud Veljo folk bändide lipulaeva kummardus Maie Ramjalg Tormise 85. sünnipäevale. oma sõbrale Veljo Tormisele. mõtiskleb • Kell 13.00 avatakse kohvikute ja käsitöö töötubade ala, Kuusalu ja Jõelähtme valla ühine Kostiveres kokkavad • kell 17.00 algab laulu- ja tantsu- laulu- ja tantsupäev on välja kasva- mehed peo “Regilaul ja karuäke” kontsert nud Jõelähtme valla Laulupäevast, (tasuta) – esinevad lauljad, tantsi- mis on toimunud Jägala Joa ürgses Jõelähtme jad, pillimehed Kuusalu ja Jõeläht- jõesängis juba aastast 1979. rattamaraton tulekul NR. 215 2 VALLAELU MAI 2015 Volikogu veerg Noor vanuses Vaatamata sellele, et eelmisel Uus Loo aleviku 14-26! õhtul kõigile volikogu liikmete- le läheneva volikogu istungi „ Kas tahad midagi ära te- kohta meeldetuletuse saatsin, ha oma kodukohas? Nüüd osales 14. mail toimunud voli- kogu istungil seitsmeteistküm- vanem on Hilda on Sul võimalus teha end nest volikogu liikmest vaid kuuldavaks, öelda sõna sek- kaksteist. Loodetavasti olid kõi- ka. Mõtle noortele enda gil puudujatel mõjuvad põhju- sed, miks nad istungil osaleda ümber. Millele oleks sinu ei saanud ja seepärast ei hakka Männik kodukohas oluline tähele- ma siinkohal puudujate nime- sid ära nimetama. Samas võis Merike Metstak alevikuvanemateks välja Hilda naisena. Vastvalitud külavanem panu pöörata, et noorte elu oma osa mängida ka volikogu Männiku ja Pentti Pilniku kan- Hilda Männik tänab aleviku- parandada? päevakord, kus seekord tõesti „ Loo alevikus elab rahvas- didatuurid. Toimus tavakohane rahvast ja on alati avatud elani- põnevaid, emotsionaalseid ega tikuregistri andmeil 1900 tutvustus ja küsimuste-vastus- ke ettepanekutele telefonil Küsitlusankeedi noorte olukor- väga olulisi punkte ei olnud. Art Kuum, te voor. Avatud hääletus lõppes 5782 7856. ra kohta Jõelähtme vallas leiad Kui teemaks “Loo laada” müü- vallavolikogu esimees elanikku. Üldkoosolekule tulemusega Hilda Männik – 33 Kohe valiti ka alevikule uus Jõelähtme valla koduleheküljelt gikoha tasu, maamaks vms., email: [email protected] uut alevikuvanemat ja eest- häält ja Pentti Pilnik – 21 häält, eestseisus. Esile kerkis kaheksa www.joelahtme.ee või Jõeläht- telefon: 501 7127 mis paljusid isiklikult puudu- seisust valima kogunes 60 seega oli enamushäältega vali- kandidaati, kellest viis enim me valla kultuurikeskuse kodu- tab, siis on ka volikogu laua ää- skype: art.kuum tud Loo alevikuvanemaks Hil- hääli kogunut pääses eestseisu- lehelt www.joelahtmekultuur. res kõik kohad täis, kui aga inimest. Senisest olukorrast da Männik. sesse: Väino Haab, Penti Pilnik, ee. Paberil täidetud ankeet saa- kümnete kaupa detailplaneeringuid või maade munitsipaliseeri- Loo alevikus andis ülevaate Hilda Männik on aleviku Andrus Umboja, Jaan Preegel ja da aadressil Postijaama tee 7, mise otsuseid, siis jäävad read hõredaks. põliselanik, tegusa ja aktiivse Maret Kaskmaa. Jõelähtme küla, 74202 Jõeläht- Võib öelda, et maikuisel istungil oli kõige enam laiemale ava- Andrus Sepp. eluhoiakuga, kes igapäevaselt www.looalevik.ee/valiti-ale- me vald. Ootame tagasisidet 20. likkusele huvi pakkuvaks päevakorrapunktiks 2015. aasta esime- Seejärel hüüti saalist uuteks töötab kultuurikeskuse pere- vikuvanem-ja-eestseisus. juunini 2015. se lisaeelarve vastu võtmine. Samas ei olnud see lisaeelarve teh- Anna oma hinnang skaalal tud, mitte ootamatust ülelaekumisest tingitud rahalistele vahen- 1-5 noorte elu puudutavate tee- ditele sobiva kuluallika leidmiseks, vaid eelkõige vajadusest Uus- made kohta. Kuidas on korral- küla inimestele enammakstud maamaks kiirelt kompenseerida. datud Jõelähtme vallas: (Kirjutasin Uusküla maamaksuga tekkinud probleemidest täpse- • noorte informeeritus, näi- malt eelmise kuu “Volikogu veerus”) Seega oli lisaeelarve kulude teks erinevatest vaba aja võima- pool suures osas juba paigas, küsimus vaid oli, kust neile kulude- lustest le katteallikaid leida. Kahjuks tuli muu hulgas vähendada ka Jäga- • huvihariduse ja -tegevuse la külas renoveeritavate sotsiaalpindade remondiks tehtavaid ku- kvaliteet ja kättesaadavus lutusi. Valdav enamus volikogu liikmetest olid kindlalt seda meelt, • üldharidus – kvaliteet ja et enammakstud maamaks tuleks inimestele 100% tagastada, ta- kättesaadavus gastamistingimuste kokkuleppimiseks andis volikogu volitused • karjäärinõustamine – koo- vallavalitsusele. Seda põhimõtet arvestades oli vallavalitsus lisa- lis ja väljaspool kooli eelarve koostanud ja seepärast polnud ime, et lisaeelarve sai vo- • täiskasvanute koolitus likogus üksmeelse toetuse. • tõrjutud ja vähemate või- Pärast eelmisi kohalikke valimisi moodustasime Jõelähtme malustega noorte abistamine, vallas koalitsiooni Reformierakonna, SDE ja IRL-i baasil. Pikkade erinevad tegevused ja program- koalitsioonikõneluste tulemusena on riigikogus moodustanud mid koalitsiooni täpselt samad erakonnad. Koostöö riigi tasandil tun- • kohalik transport – trans- dub aga olevat keerulisem kui Jõelähtmes ja avalik arvamus ka- pordi maksumus ja vastavus vandatud maksumuutustesse on olnud siiani võrdlemisi kriitili- noorte vajadustele ne. Kõigele vaatamata on koalitsioonileppes ka palju positiivset. • võimalused sportimiseks – Näiteks on ametisse nimetatud riigihalduse minister Arto Aas, kes võimaluste maksumus ja vasta- täie tõsidusega on plaani võtnud haldusreformi lõpuks ära teha. Alevikuvanem Hilda Männik on vus noorte vajadustele Mida see meie valla jaoks tähendab, on täna veel vara öelda, ku- Loo põliselanik ja kultuurikeskuse Eestseisusesse valiti Andrus Umboja ( puudub pildilt), (vasakult) Väino • noorte endi poolt noorte- na konkreetset reformikava avalikkusele esitletud ei ole. Tahaksin perenaine. Fotod Merike Metstak Haab, Hilda Männik, Maret Kaskmaa, Penti Pilnik ja Jaan Preegel. le korraldatavad tegevused – väga loota, et see reform saab olema midagi enamat, kui lihtsalt erinevad sündmused, projektid valdade kahe või kolmekaupa liitmine, mis tänaste vabatahtlike ja algatused ühinemiste põhjal ilmselgelt soovitud sünergiat ei ole andnud. • noortega töötajate poolt Seepärast ei ole minu arvates Jõelähtme vallal täna veel põhjust noortele korraldatavad tegevu- kiirustades endale paarilist otsima hakata, kellega liitumisläbirää- sed – erinevad sündmused, kimisi pidada. projektid ja algatused Järgmine volikogu istung on 29. juunil kell 15.15. Vahetult en- • noorte osalemine neid ne istungit toimub vallamajas kell 13.00 Jõelähtme valla uue üld- puudutavate otsuste langeta- planeeringu eskiisi tutvustamine. misel – kohalikul, maakonna ja riigi tasandil Kas sul on ettepanekuid, Vald taotleb kaitse- kuidas võiks nendes valdkon- dades noorte olukorda paran- ministeeriumilt elamut dada? Jaga palun meiega enda ettepanekuid. Sinu ettepaneku- Kristiina Välba siaaleluruumide tarbeks. Jõe- te abil saame proovida luua lähtme vallavalitsus soovib üm- noortele paremaid võimalusi: Jõelähtme vallavalitsus esitas ber paigutada olemasolevad 1. kas sinu arvates saavad 21. aprillil 2015 kaitseministee- sotsiaalkliendid, kes elavad noored ise midagi ära teha en- riumile taotluse Jõelähtme val- käesoleval hetkel amortiseeru- da olukorra parandamiseks las Jägala külas Kuuse tn 4 asu- nud eluruumides. 2. mida võiksid noored ise val kinnistul oleva elumaja ja Sotsiaaleluruumi taotlemi- ära teha enda võimaluste pa- selle teenindamiseks vajaliku ne Jõelähtme vallas on regulee- randamiseks maa vallale kasutamiseks and- ritud Jõelähtme vallavolikogu Järgnevat infot kasutatakse miseks sotsiaal- ja munitsipaal- 30.12.2010 määrusega nr 39 statistiliste üldistuste tegemi- majana. 2015. aasta eelarvesse “Jõelähtme valla sotsiaalelu- seks: on planeeritud vahendid hoo- ruumide üürile andmise ja ka- Ülgase külaplatsil tantsisid ansamblid ”Kabujalakesed”, “Viinikud” ja “Kirilind”. Foto Merike Metstak 3. märgi enda vanus ne remontimiseks, mis peavad sutamise kord”, samuti määrat- 4. kas oled viimase 2 aasta katma hoone kasutusele võtmi- leb mainitud kord sotsiaalelu- jooksul seks ja elamiskõlblikuks muut- ruumi taotlejaks õigustatud isi- Jõelähtme vallas tantsis 600 rahvatantsijat • osalenud kokku kahes või miseks tehtavad kulud. ku. Minieuropeade on üleeuroopa- Lõpetuseks toimus rong- tifestival ja toimub sel aastal ju- rohkemas spordi- või huvirin- Esialgselt on plaanis kasu- Sotsiaaleluruumi üürile lise rahvakultuurifestivali “Eu- käik Lool ja ühiskontsert Loo ba 52. aastat järjest, igal aastal gis (huvitegevuses) tusele võtta üks trepikoda sot- andmise otsustab vallavalitsus. ropeade 2015” Eesti kollektiivi- kultuuriplatsil. uues kohas. • osalenud noortele suuna- de peaproov. Rahvatantsupäe- Eesti Europeade'i Komitee Eelmisel aastal Poolas toi- tud ürituste korraldamises val sõitsid tantsurühmad üm- koostöös kohaliku omavalitsu- munud “Europeade 2014” fes- • kuulunud (üli)õpilasesin- berkaudsetesse küladesse, kus sega korraldas Eesti tantsurüh- tivalil osalesid esimest korda ka dusse, noorteühendusse, jm tehti tänavakavade peaproov. madele peaproovi ehk Minieu- Jõelähtme kollektiivid: Kostive- ühendustesse See oli võõrustavatele küladele ropeade'i. re laste tantsurühm, Loo laste • teinud vabatahtlikku tööd tore võimalus nautida tunnike Kokku osales ligi 600 tantsi- tantsurühm ja Jõelähtme noor- (väljaspool enda perekonda ja kaasakiskuvat rahvatantsu kü- jat, et ühe päeva jooksul män- te segarühm. koolitunde) laplatsil koos oma rahvaga. gida läbi kõik samad tegevused, Tänavu võõrustab 6000 • osalenud täiskasvanute Külaesinemised toimusid milles peavad suurel festivalil tantsijat, muusikut ja rahvalaul- poolt noortele korraldatud te- Neeme külaplatsil, Lagedi kes- kollektiivid osalema: ava- ja lõ- jat esmakordselt Rootsi. Sel su- gevustes (nt laagrid, projektid, kuses, Kostivere aleviku ja Iru pukontserdid, rongkäik, täna- vel läheb Eestist Europeadele jne) Ämma Maja külaplatsil, Jõe- vakontserdid, kingitseremoo- erakordselt suur 900-liikmeline 5. Sinu lähtme rahvamaja laululaval, nia jne. esindus. “Europeade 2015” fes- • sugu Jõelähtme vallavalitsus taotleb kaitseministeeriumilt Kuuse tn 4 Loo kultuuriplatsil, Ülgase kü- Europeade on Euroopa suu- tivalile on ka seekord minemas • elukoht kinnistul asuvat maja ja maad. Foto Merike Metstak laplatsil. rim rahvusvaheline rahvakuns- Kostivere ja Loo tantsulapsed. Suur tänu tagasiside eest! NR. 215 3 MAI 2015 PERSOON Jõelähtme vald asub magneetilises kohas Merike Metstak 1953 ja maeti nimetusse hauda. Intervjuu kahe noore arhitektiga Maria Laidoner pääses tagasi „ Juhan Kangilaski ja Ma- Eestisse 1961. aastal. Ta suri en- ria Freimann on Eesti Kuns- ne oma 90. sünnipäeva 12. no- vembril 1978 ja on maetud Tal- tiakadeemia arhitektuuri ja linna Siselinna kalmistule. linnaplaneerimise eriala tu- Maria ja Juhan on rõõmsa- dengid. meelsed, nagu tudengid muis- te. “Tabasite meid väga pingeli- Nad on koos teinud projekte ja sel ajal. Mõne päeva pärast toi- nende tööd on leidnud äramär- mub mu magistritöö kaitsmi- kimist. Seni suurim triumf on ne,” ütleb Maria Freimann. Tä- Johan ja Maria Laidoneri mä- naseks on see tehtud. lestusmärk Viimsi mõisapargis, mis kannab pealkirja “Taaskoh- Mismoodi sündis tumine”. On huvitav, et Juhan mälestusmärk Kangilaski ja Maria Freimann “Taaskohtumine”? eesnimed langevad kokku abi- elupaar Laidoneride nimedega. See oli esimene konkurss, Laidoneri mälestusmärgi millel me osalesime, mistõttu ideekonkursil 18 võistlustöö olime võidu üle esmalt üsna ül- seast väljavalitud Juhan Kangi- latunud. Konkursitöö koosta- laski ja Maria Freimanni töö mise protsess vältab tihtilugu “Taaskohtumine” on nelja pikalt, ei oskagi öelda kaua läks, meetri kõrgune ning valmista- enne keerlevad mõtted peas üs- tud mustast graniidist. Monu- na mitu kuud. Meil oli kõige ment kujutab Laidoneride koju suurem mure, kas ikka kõik tagasi jõudmist pärast pikka ee- teostub nii nagu idee oli. Lõpli- malolekut, taaskohtumist süm- kuks disainiks saavad ideed Juhan ja Maria õpivad Eesti kunstiakadeemias ahritektuuri ja nende ühistööd on leidnud äramärkimist. Foto Merike Metstak boolsel väraval. Viimsi mõis an- paari nädalaga. Süvenesime netati 1923. aastal vabadussõ- palju elulugudesse, lugesime koosneb seitsmest erinevast nakeskkonnas koos töötada. ülikooli lõpetamise kiires tem- be, meie teaduskond on väga jaaegsele Eesti sõjavägede nende kirjavahetust – Laidoner graniidi monoliidi blokist. Esi- Minu idee on rajada saatkond pos, õpime ja töötame ühtaegu, huvitatud sellistest ajurünna- ülemjuhatajale Johan Laidone- viibis sageli ju Eestist eemal. algsed visualiseeringud said el- Majaka tänava otsa, klindi nõl- peame resideerima linnas, hing kutest. Vallal on sedakaudu või- rile tema sõjaliste teenete eest Inspireerisid tema kirjad naise- lu viidud. Monumendi juurde vale, kus vanasti loomaaed oli. tahab siia pidevalt tagasi, igal malus saada hästi palju värs- vabadussõjas. le ja teineteisest lahus olemise disainisime pingi, mille tellis Seal on linnaehituslik tühimik, võimalusel sõidame siia,” rää- keid ideid. Väikelinnad kasuta- Mõis oli Laidoneride valdu- igatsus ja valu, traagiline motiiv, Tallinna Rotary, sest Laidoner ilusad vaated, see külgneks givad Maria ja Juhan. vad praegu rohkesti sellist või- ses kuni Johani ja Maria küüdi- üksteisest pidev lahusolek. Nad oli esimene Tallinna Rotary klu- ühelt poolt kiirteega, teisalt malust, et töötubade korras lä- tamiseni 1940. aasta juulis. Mo- said seal mõisas väga vähe koos bi president. Koos pingiga kaitset pakkuva platooga. Ma- Meie vald on eriline, sest bi lahendada olulisemad elu- nument avati ametlikult 2014. olla. Värava sümbol kooruski moodustab see mälestusmärk jaka tänavast on saamas tuik- kolmandik valla territoo- asemepaigad. Nii suures ma- a. veebruaris, mil möödus 130 kõigest sellest lõpuks välja – ko- ühtse ansambli. soon, mis hakkab kesklinna ja riumist on muinsuskaitse staabis muinsuskaitseala on aastat kindral Johan Laidoneri ju tagasi saabumine läbi vära- Rail Balticat ühendama. Ideep- ala, mis on oluliselt mõ- äärmiselt huvitav asustust mõ- sünnist. Maria Laidoneri sün- va, hiljem nad viidi teiseteisest Maria, räägi palun oma rojekt põhineb minu isiklikel jutanud avalikku ruumi jutav nähtus,” jutustavad noo- nist möödus siis 7. detsembril väevõimuga lahku – lahkumine magistritööst pisut! valikutel ja katsetustel ja ei kujundamist. Alles nüüd red arhitektid. 125 aastat. igavikulisel tasandil... Taas läbi Magistritöö teema sain ise esinda ühegi organisatsiooni kerkivad siia iseseisvusaja Tänavu juulis saab 75 aastat värava. valida. See on olnud aastapik- huvisid, kuid kuna maailmas Millised nähtused on esimesed korrusmajad. meie vallas kõige-kõige päevast, mil Laidonerid küüdi- Viimsi vallaga oli hästi hea kune projekt: uurimustöö tee- on kaitstud keskkondade prob- Millise mulje jätab meie tati Venemaale. Laidoner suri koostöö, mistõttu saime mäles- maks on, kuidas kaasaegne leemiga linnaruumis asutud ägedamad? Vladimiri vanglas 13. märtsil tusmärgi püsti aastaga. See asümmeetriline sõjapidamine laialdasemalt tegelema, on eri- valla avalik ruum läbi noo- linnaruumi kujunemist suu- nevad välismaa näited pakku- re arhitekti pilgu? Manniva golfiküla on 21. sa- nab. Linnas on üha enam hoo- nud palju inspiratsiooni. Maria ja Juhan on seda jandi planeeringuline nähtus neid, mida me peame kaitsma: meelt, et Jõelähtme valla võlu positiivses võtmes, millest ta- riigiasutustest nüüd juba ka äri- Mis Juhanil käsil on? peitub väärtuslikus muinsus- suks rohkem rääkida – unikaal- hooneteni. Magistritöö teema Õpin Eesti Kunstiakadee- kaitsealas. “Põllud on jäänud ne puistu kooslus, golfiradade on “Saatkond kui kaasaegne mia 4. kursusel arhitektuuri. puutumatu buumiaegsetest sidumine elamutega jms. Tõe- kaitstud keskkond linnaruu- Minul on käsil praegu projekt, kinnisvaraarendustest. Ajaloo- liselt huvitav planeering! mis”. millega tuua Veerenni kvartalis- line kvaliteet ja külade struk- Juhan ja Maria kiidavad Magistritöö uurimuslikus se kokku tööstus, disainibürood tuur on loetav, ning see on ühest suust Linnamäge koos osas kajastuva probleemi jõu- ja ärid ning siduda need kokku omaette väärtus. selle muinasaja kihistusega. list avaldumist kogesin Londo- elamisfuntsioonidega. Selle Bussiühenduste probleem “See on kaunis ja tänapäevane nis õppides. Võtame või Kent- raames lahendused väikestele on muidugi olemas, aga kui funktsioneeriv tööstusehitis. manni tänava näiteks, mis on disainiettevõtetele, kus kaas- tahta hajaasustust, ei saa ju Kusjuures Linnamäe mägi on Ameerika Ühendriikide saat- aegsele kontorihoonele on lii- nõuda tihedat bussigraafikut. täis leide: nooleotsi, söestunud konnale turvanõuete tõttu kit- detud juurde väikesed elamu- Kahte head korraga ei saa, pri- elupaikasid,” teab Juhan rääki- saks jäänud. Meedia vahendu- boksid. Mõnel eluetapil on ini- vaatset hajaasustust ja tihedat da, sest on osalenud arheoloo- sel olen teada saanud, et nad on mestele töö tähtis. Hästi opera- bussiliiklust. Ühendusteed Tal- gilistel väljakaevamistel. ka juba 8 aastat otsinud asu- tiivne ja mugav on inimesele linnaga on head ja kiired. Märkimist väärivad, arhi- kohta uue hoone jaoks. Seetõt- töökoha lähedal luua võimalus Infrastruktuur peaks teatud tektuurses mõttes, on Kostive- tu tundus magistritöö arhitek- eralduda, nautida privaatsust. tihedust võimendama aga üld- re silotornid – paekivi kasuta- tuurse osa lähteülesandena hu- Kesklinnale lähedal, Liivalaia joontes nõuab see hoolikat lä- mine seal. vitav: leida viis, kuidas sellises tänava kõrval, lausa kesklinna bikaalumist koos vastava ala Samuti Hõbemägi oma kae- mastaabis hoone Tallinna kesk- piiril, on 20 ha tühermaad, kus spetsialistidega. Hajaasustus vanduskäikudega ja võimaluse- linna piirkonda sobitada nii, et lahendada linnalikku eluviisi. võiks jääda samasugusele kuju- ga vaadata nahkhiirte elupaiku. see kvaliteetset linnaruumi säi- le. Töötoad laiemalt planeerija- litaks ning pigem juurde too- Kuidas te sattusite te osalusel annaks ehk vägagi Tänan meeldiva daks. Jõelähtme valda elama? hea tulemuse. Planeerimine on jutuajamise eest! Olen magistritöö raames ot- Maria räägib, et ta vanemad nii tulevikku suunatud tegevus, Lõpetuseks kinnitavad Ju- sinud lahendusi koostöös Eesti ostsid siin elamise, et saaks lin- et paljud vallad pöörduvad Ees- han ja Maria, et nad on väga politseiga, kuidas turvanõuded nakärast eemale. Juhan kinni- ti Kunstiakadeemia poole, soo- huvitatud erinevatel valda puu- Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärk “Taaskohtumine” on valmista- ja arhitektuur saaksid tänapäe- tab, et Jõelähtme vald on mag- viga rakendada üliõpilasi, kor- dutavatel planeeringute arute- tud mustast graniidist ning on nelja meetri kõrgune. Foto erakogu vase julgeoleku kontekstis lin- neetilises asukohas. “Praeguses raldada ajurünnakuid ja töötu- ludel osalemisest. Kätrin Varik on üks Eesti paremaid korvpallureid Merike Metstak kindlustas Kätrin Varik koha litud. “Korvpalliliidu 3x3 komis- Markus Post, Madis Soodla ja olnud alates aastast 2006, mil ta Eesti U16-koondises. jon valis parimad välja: need, Sander Viilup tegi tutvust korvpalliga ja hak- Tartus peeti Eesti MV Final Juuni alguses peetakse Un- kes olid täitnud tingimuste kaks Kätrin Varik on 15-aastane kas käima treeningutel. Kätrini Four, kus Kätrin Varik saavutas garis 3x3 korvpalli U18 MM- etappi eelmise aasta jooksul,” ja elanud terve elu Jõelähtme treeneriteks on olnud algusest tüdrukute U16-klassis hõbeme- võistlused, kuhu hõbemedalit sõnas Korvpalliliidu koondiste vallas. Vald on tema treeninguid peale Reet Rausberg ja Jaanus dali ja U19-klassis kuldmedali. läheb kaitsma Eesti neidude juht Raido Ringmets. toetanud alates aastast 2006. Levkoi. Mitmed Audentese Kätrin on Final Four'il väga tub- koondis. Noormeestel on tões- U18 neidude koondise Kooliteed alustas Kätrin Tallin- Spordikooli lõpetanud nais- li. tamist rohkemgi, sest eelmisel koosseisu kuuluvad Annabel na Ühisgümnaasiumis, peale 8. korvpallurid on valinud elukut- TU19-klassis tuldi meistriks MMil alagrupist edasi ei pääse- Aer, Darja Dikalenko, Kadri klassi lõpetamist läks ta õppima selise tee ja läinud selleks ka – selles mängus viskas Kätrin 11 tud. Uiga ja Kätrin Varik. Audentese Spordikooli, et korv- Ameerikasse ülikooli. Kätrinil punkti. MM toimub Debrecenis 4.- Noormeeste koondise moo- palliga tõsisemalt tegeleda. Au- on sedalaadi valikute tegemi- Nende kahe hea esitusega 7. juunil ning koondised on va- dustavad Ivalo Pajumets, Siim- dentese Sprdiklubi liige on ta seks veel 3 aastat aega. Kätrin Varik. Foto erakogu NR. 215 4 ELU JA INIMESED MAI 2015

Kohaliku omaalgatuse programmi 2015. aasta SÜNDMUS PILDIS kevadvooru taotluste rahastamine Õpetajad vaatavad Taotleja nimi Projekti nimi Eraldatud toetus

Meede 1 Parasmäe Külaselts MTÜ IV Kostivere Mõisamängud Parasmäel 1708,00 Kaberneeme külaselts MTÜ Kaberneeme külapäev “Mehed ja meri” 1912,08 Kostivere Selts MTÜ Kostivere Mõisapäev – ilma läbi objektiivi kaheksa sajandit Maarjamaad 2000,00 Ebe Talpsepp vanade poollõhutud kivimaja- Kostivere Spordiselts MTÜ Kostivere V Sildade jooks 1642,52 Loo keskkooli õpetaja Rebala Kultuuriruum MTÜ Vandjala küla tuntuks 665,00 de ja tärkava looduse teravat Traditsiooniliselt võiks ju üht kontrasti. Kas lootusetus või Meede 2 koolilugu alustada sõnadega lootus? See jäägu iga vaataja ot- Jõelähtme Külaselts MTÜ Jõelähtme küla jalgpalliplatsi rajamine 1798,00 “Kui Arno isaga koolimajja jõu- sustada. Haljava Külaselts MTÜ Haljava külaplats III etapp: dis, olid tunnid juba alanud.” Kui küsisin Enn Kirsmani laste mänguväljak 1 800,00 Õppeaasta lõpu eel tunduks see käest, miks ta teeb loodusfoto- Ülgase Külaselts MTÜ Vihma käest varju II etapp 901,20 siiski küsitav ega annaks järg- sid, vastas füüsik, et ei teegi, fo- Iru Ämma Klubi MTÜ Hooldustööde tehnika 1 600,00 nevast õiget pilti. Sestap siis to sisu tuleb juhuslikult ise kät- Ajaveski MTÜ Väliürituste arendamine Ajaveski alustame teisiti... te. Täpselt nii, nagu see kollase tegevuste mitmekesistamiseks 2 000,00 Kui kooliaasta lõpusirgele kurgualusega metsnugis, kes ta Kaberneeme Klubi MTÜ Kaberneeme vabatahtliku jõudis, ilmusid Loo Keskkooli II koduõuele end uudishimulikult päästemeeskonna varustus 1 950,00 Parasmäe Külaselts MTÜ Parasmäe külaplats IV 857,00 korruse seintele seitsme õpeta- puuoksale sisse seadis ja keda ja tehtud 29 fotot, millel jääd- nüüd igaüks silmast silma näha Rebala Kultuuriruum MTÜ Vandjala külaplats IX 1 087,00 Kopraonu söögiplats Pirita jõe Manniva külaselts MTÜ Manniva külaplats IV etapp 1 923,98 vustatud loodushetked – ja mil- saab. lised hetked! Kui vaid leida ae- Direktor Ants Rebane on ääres, Loo aleviku lähialal, kus ga ja seista mõni minut iga foto teinud loodusfotosid 4-5 aastat. rahvas suplemas käib ja kala- ees, satub vaataja nii erineva- Ta pildistab seda, mis meeldib. mehed ussi leotavad. Loo Vesi Vabaühenduste taotlused tesse looduspaikadesse kui Näitusekülastaja taipab peagi, töömehed likvideerisid ohtlikud meeleolukildudesse. Otsustasin et autorile meeldib püüda pil- puud. rahuldati pärida kolleegidelt, kelle tööd dile päikest ja merd, mäge ja Foto Indrek Mäeküngas näitusel, miks tehti just selliseid randa. Selgub ka, et imelise loo- Kohaliku omaalgatuse prog- kooskõlas programmi üldise pilte. dusfoto saamiseks ei peagi va- rammi eesmärk on kohaliku strateegilise eesmärgiga. Nagu fotodki, nii on ka vas- hel kodust välja minema – oma arengu ja kogukondade elujõu- Omaalgatuslike eesmärkide tused erinevad ning täpsusta- rõduakna jäälilli jäädvustades lisuse tugevdamine kogukond- saavutamise tulemustest peab vad iga looja olemust ning nen- võib sündida muinasjutuline liku initsiatiivi, koostöö ja iden- olema selgelt näha kogukonna- de väljapandut. pilt. titeedi tugevdamise kaudu ning liikmete initsiatiiv ja kaasami- Saksa keele õpetaja Terje Ah, et mis siis on parim loo- kohalike elanike teadmiste ja ne. Toetuse suurus ühele pro- Punab on oma sõnutsi foto- Koplis jalutades jäädvustas sot- duspilt? Seda küsisin ka oma oskuste kasvu kaudu. Toetatak- jektile on kuni 2000 eurot. graafias algaja ning üritas püü- siaalpedagoog Heli Rand foto, kollegidest fotograafide käest. se piirkondlikult küla, aleviku, Näiteks: Manniva külaplat- da pildile parajasti käes olnud mille erilises värvitonaalsuses on Vastuseks sain, et parim on see, alevi, valla, linna huvides tegut- si arendused. Manniva rahval hetke. Nii jõudsid foto kaudu näha vanade poollõhutud kivi- mida ei oska ette näha (K. Le- sevaid ühendusi. on põhjust rõõmustada, sest näitusele toredad räästaalused majade ja tärkava looduse teravat pik); see, millele lihtsalt jääb Meede 1 “Kogukonna Harju maavalitsus Kohaliku linnupojad, aga ka arukate sil- kontrasti. Foto Heli Rand pilk peale (E. Kirsman); kui õn- areng”. omaalgatuse programmi raa- madega hundikoer, kelle pilgus nestub, siis õnnestub (T. Pu- Meetme eesmärgiks on tu- mes ning ka Jõelähtme vallava- on tohutu arukus ja mõistmine. sike mullamutt pakub imeta- nab); lihtsalt see, mis meeldib gevad kogukonnad kogukonna litsuse ning külaelanike toel ra- Inimeseõpetuse ja psühho- bast, samas nukrat vaatepilti. (P. Parve); see üks, mis umbes identiteedi tugevnemise, kogu- jatakse käesoleva aasta suvel loogia õpetaja Kersti Lepik ar- Algklassiõpetaja Tiiu Kivi- 100 suve jooksul tehtud pildi konnaliikmete teadmiste ja os- Manniva külaplatsile lipumast, vab, et teeb loodusfotosid mä- rähk otsib loodusest detaile, hulgast ikka ja jälle end vaata- kuste kasvu ning tõhusama grillinurk ning laste mänguväl- lestuste loomiseks. On lihtsalt mida me tavaliselt ei märka. Te- ma sunnib (T. Kivirähk). koostöö kaudu. jak. ilusaid hetki, millest võiks ka ma pildiline käekiri erineb kõi- “Parim loooduspilt on veel Meede 2 “Elukeskkonna ja Eelnevatel aastatel on KOP objektiivi abil midagi välja võ- kidest teistest – makrofotod tegemata,” ütleb Loo Kooli di- Eelmisel nädalal avati Loo kau- kogukonnateenuste arendami- programmist ning Jõelähtme luda. See on põnev tegevus. Kes näitavad nii nutvaid käbisid, ro- rektor Ants Rebane ja Heli Rand banduskeskuse hoones uus suur ne”. vallavalitsuse toel rajatud võrk- võinuks arvata, et koduvalla jär- hutirtsu rohelisel õunal kui le- lausub: “Parim pilt on see, mis kalapood. Külmletis on värske Meetme eesmärgiks on ko- palliplats. vesilmad ja kevadine männi- patriinut “ajalehte lugemas.” kõnetab.” räim, angerjas, koha, tursk, an- gukonnaliikmete ühistegevust Ühisteks üritusteks on küla- puu sedavõrd palju põnevust Tiiu piltide kaudu muutuvad Kallid kolleegid! Mind teie gersäga, lõhe, forell, karpkala, soodustava avalikus kasutuses elanike poolt pandud kokku pakuvad! pisiasjad äkki tähtsateks ning pildid puudutasid ja kõnetasid. lisaks lai valik suitsukala ja mari- olevate objektide ja kogukon- laud ja toolid, toetuste abil soe- Ajalooõpetaja Piret Parve maailm huvitavamaks. Olge tänatud suurte elamuste neeritud kalatooteid. Hinnad on naliikmetele vajalike teenuste tatud külaplatsi hooldamiseks teeb fotosid silmailuks, nagu ta Hoopis teistlaadi tööd on eest! Loodetavasti on teil kõigil soodsad ja kaup kvaliteetne. olemasolu/tagamine. Rahasta- ka murutraktor. ise ütleb. Väljapandud piltidest välja pannud kooli sotsiaalpe- veel parimad pildid tegemata. Küsimusele, kust kala püütud on, takse projekte, mille eesmärki- Tänud toetajatele ning on näha, kus reisitud, aga ka se- dagoog Heli Rand. Fotod on Objektiiv uduseks! vastati lahkesti, et Peipsist, Võrts- de saavutamisel pakub ühen- peatsete kohtumisteni Manni- da, mis siinsamas Loo alevikus tehtud Koplis jalutades ning P.S! Näitus on veel avatud, järvest, Läänemerest ja kalakas- dus konkreetseid lahendusi va külaplatsil. juhtub – kõnniteel ukerdav pi- erilises värvitonaalsuses näeme rutake vaatama! vandustest. Foto Merike Metstak Lapse kasvukeskkonnast lähtuvad riskid Valter Parve laps on eeluurimise all või viibib juba vastavate asutustega (õpilaskodud õpetamine hilinevad; lapsed on tubli- duvad uuringud asendushoolduse eri TÜ Pärnu kolledži lektor kinnipidamisasutuses, vanema(te) õi- jms); lasteasutuste hoolekogude töö on duse survest väsinud ja otsivad pääsu vormide tulemuslikkuse kohta; dema- „ Lastekaitse ennetustöös on või- gusi on vähemalt ühe lapse puhul juba formaalne, puudub professionaalse et- mõnuainetest; ei pakuta lapse enese- googilise “peresarnasuse” sildi all eeli- malikult varajane märkamine ja piiratud, vanema(te) endi õigusnorme tevalmistusega lastekaitse spetsialist hinnangut tõstvaid huvihariduse ai- sarendatakse asutuses hooldamist; mi- eirav käitumine ning erinevad sõltuvu- või neid ei jätku ning neile ei võimalda- neid; lapse huvide arendamine pole nisteeriumid ei tee laste huvidest läh- asjakohane sekkumine üliolulised. sed, nende osalemine inimkaubandu- ta supervisiooni ning vastutusele vas- prioriteet, õpetajad on üleväsinud ja tuvat koostööd; õpetajakoolituses la- Mõiste “riskilaps” üks tõlgendusi oleks, ses; vanema(te) keeldumine koostööst tavat töötasu; teenuste osutamisel või vajaliku toeta, koolikiusamist ei märga- hutatakse õpetamine kasvatamisest; et lapse kasvukeskkonnast lähtunud laste heaolu eest vastutavate asutuste- lepingulisel üleandmisel puuduvad nii ta, ei huvituta õpilaskodudesse suuna- tulumaksu jätkuv alandamine vaata- negatiivsed mõjud on saanud piisavalt ga, lapse ärakasutamine kerjamisel, va- standardid kui hilisem audit; riskipere- tud “oma” õpilastest, stagnatsioon. mata suure osa laste vaesuses virelemi- kaua idaneda, võrsuda ja viljuda, väl- rastamisel jms ning ka survevahendina dele pakutud sotsiaalpinnal on prob- RISKIASUTUS märgib sellist suh- sele; demograafilise kriisi saamatu tõr- jendumaks probleemses käitumises kooselu lahutamisel; vanema(te) psüü- leemne keskkond ja puuduvad tugitee- tumist teenust osutava või seda kont- je; teenuste riigihankel on määrav hind hetkel ning tõenäoliselt ka tulevikus. hiline või sotsiaalne erivajadus sh ka nused; koolipidajana sallitakse sõltu- rolliva institutsiooni poolt, kus esiplaa- ja mitte osutaja pädevus; võim on elu- Ülikalli inimvara kaotus/raiskamine on õpitud abitust või rändpere elustiili vil- vuskäitumist, koolikiusamist jms; riik- nil on mitte huvid, vaid eeskirjade või- kauge ja otsustajad ei ole kursis laste(- hiljaks jäänud/vähetõhusa sekkumise jelemine, lapse usaldamine isiku(te) lik pearaha on eesmärk ja laps selle saa- malikult täpne täitmine. Indikaatorid: kaitse) olukorra ning vajadustega; hind. Üks lahendus oleks nihutada foo- hoolde, kes kaasnevate kohustustega mise vahend. ei osata või ei taheta või ei suudeta ar- sihtgrupid/nende esinduskogud ei ole kus tagajärjelt (“riskilaps”) teguritele, toime ei tule, lapse hooldamata jätmi- vestada laste vajadustega; välditakse kaasatud otsustusprotsessi; väikeste ja mille toimel lapse areng ohtu on sattu- ne ja tema vajadustega mittearvestami- koostööd lapsevanema(te), omavalit- jõuetute riskivaldade liitumine on jäe- nud. Kuna lapse summaarse kasvu- ne sh ka pere- ja sotsiaaltoetuste mit- suste ja teiste seotud asutuste ning or- tud isevoolu kulgema. keskkonna moodustavad mitmed ala- tesihipärane kasutamine, lapsel on ko- Vaja on loobuda mõis- ganisatsioonidega; varjatakse teavet, KOKKUVÕTTEKS, iga loetelu saab süsteemid, siis suurema selguse ja tõ- hustus väljendada/kinnitada perekon- test “riskilaps” nii kõnes, mis võiks kaasa aidata lapse tõhusama- veelgi pikemaks ja põhjalikumaks jät- husama sekkumise huvides, on alljärg- na edulugu. le rehabilitatsioonile; last hoitakse tee- kata, aga see ei vii väljapääsuni. Millest- nevas keskendutud just neile: riskipe- RISKILINN VÕI RISKIVALD on sel- sekkumistes kui oma nusel asutuse eelarve täitmise huvides. ki tuleb alustada ja esimene asi võiks re, riskivald või -linn, riskikool, ris- line omavalitsus, mis erinevatel põh- mõtetes. RISKIRIIK märgib avaliku sektori igas omavalitsus olla esiteks leppida kiasutus, riskiriik. justel ei paku vajalikku toetust riskipe- ülesehitust, mis võimaldab suure osa kokku need kriteeriumid, mille alusel RISKIPERE on vanemlik kooslus, redele. Indikaatorid: ei märgata riski- eespool nimetatute puhul nende nega- moodustub riskiperede register ning kus valitsevad normid, kasvatuslik peredes kasvavaid lapsi, sekkutakse hi- tiivse mõju tugevnemist. Indikaatorid: teiseks, need tegevused, millega kasva- kompetents jms kahjustavad lapse linenult või ebapiisavalt, eiratakse nen- RISKIKOOL märgib sellist haridu- lastekaitset korraldavad reeglid tooda- tuslikus mõttes nõrku kodusid toetama arengut ning loovad eeldusi toimetule- de vajadusi ning probleemide olemas- sasutust, kus ühtede edu ja saavutusi vad kohati laste väärkohtlemist, tekita- asuda. Et erinevused üle Eesti liiga suu- kuraskuste tekkeks tema elus. Mitte- olu; puuduvad nii riskiperede register tunnustades jäävad vajaliku tähelepa- vad õpitud abitust ja seavad ohtu noor- reks ei hargneks, võiks maakondlik täielik loetelu sellist perekonda iseloo- kui ka selged sekkumismustrid, puudu- nu ja toeta vähemvõimekad, tülikad, te ettevalmistuse iseseisvaks toimetu- spetsialistide ühisarutelu mingid põhi- mustavatest indikaatoritest: perevägi- vad või on ebatõhusad riskiperesid toe- kiusatud jne õpilased. Indikaatorid: va- lekuks; õigusakte ette valmistades jääb mõtted kokku leppida. Aga kõigepealt vald sh ka lapse väärkohtlemine ja sh tavad teenused; puudub valdkondade litseb hoiak, et kool ainult õpetab ja tegemata nende mõjude prognoos; po- on muidugi vaja loobuda mugavast ka tema alavääristamine ning ülehool- ülene koordineeritud koostöö lastekait- kasvatamine on kellegi teise asi; peara- le kehtestatud lastekaitsele oluliste sot- hoiakust, mis lubab kasvukeskkonnast damine; laps ei täida koolikohustust; se vallas, puudub info asendushooldu- ha maaletoomise nimel on klassid kas- siaalteenuste standardeid; omavalit- lähtuvatel riskidel last kahjustada. Vaja laps on määratud ajutiselt elama õpi- selt väljunute käekäigust; puudub re- vatuslikust seisukohast ülerahvastatud, sustele riigi eelarvest eraldatav raha ei on loobuda mõistest “riskilaps” nii kõ- laskodus, asendushooldusel, erikoolis; gulaarne kontakt ärasuunatud laste ja varane märkamine ja tasemele vastav ole piisav tõhusaks lastekaitseks; puu- nes, sekkumistes kui oma mõtetes. NR. 215 5 MAI 2015 MUUSIKA JA LAUL Jõelähtme Muusika- ja Kunstikoolil täitub 5 aastat Tiina Muddi On ka puudusi. Kooli pilli- Jõelähtme MKK direktor park on veel suht kehva – pille 28. aprillil tähistas Jõelähtme ei ole piisavalt. Eriti raske seis Muusika- ja Kunstikool oma 5. on klaveritega, kuna nende hin- aastapäeva kontsert-aktusega nad on ühe huvikooli jaoks lii- Loo Keskkooli aulas. Miks just ga kallid ja seetõttu on lapsed aprillis? Seda sellepärast, et 5 sunnitud mängima viletsate aastat tagasi, 29. aprillil 2010 pianiinode peal. Vahendeid pil- kinnitas Jõelähtme Vallavoliko- lide soetamiseks oleme saanud gu Jõelähtme MKK põhimääru- huvikoolidele suunatud projek- 25. lennu tutipidu. Foto erakogu se. tikonkursi “Varaait” kaudu ja Jõelähtme Muusika- ja samuti ka kooli eelarvest. Loo- Kunstikool alustas tegevust 1. dame riigi poolt algatatud pro- Loo kooli 25. lend – septembril 2010 keskusega Lool jektile “Igal lapsel oma pill”, ja filiaaliga Kostiveres eelnevalt millele esimene taotlus on saa- väike, aga tubli! tegutsenud muusikaklasside detud ning planeeritud on kok- baasil. 2011 sügisel avati muu- ku 4 taotlusvooru kuni aastani Rozeta Meos Allar Valge, Kristjan Venno, sikaosakond ka Neemes ning 2018. Liigume tasapisi edasi ja huvijuht Karl-Martin Räästas, Raul-Ric- kunstiosakond tegutseb Lool ja küll saame ka pille juurde. Pildil on: hard Stein, Martin Altmets Kostiveres. Muusikaosakonna kõrval 1. rea tüdrukud: Klassijuhataja Allar Veel- on veidi tahaplaanile jäänud Grete-Sylvia Soots, Maria maa. Andmed kooli kohta 2010 kunstiosakond, mida oleks va- Kolk, Anna Kaisa Martin, Kar- 12. klassi lõpukella aktus sügisel ja edasi arendada ja tuua sinna men Timberg, Kristel Soorand, toimus 23. aprillil • Õpilasi kokku 88 juurde erinevaid kunstivorme – Mariett Mardim. Lõpuaktus reedel, 19. juunil • Neist muusikaosakonna Tiina Muddi on Kunsti- ja Muusikakooli edukalt juhtinud juba viis aastat. keraamikat, arvutigraafikat jms. 2. rea poisid: kell 15.00. põhikoolis õppis 55 ja eelkoolis Foto Reet Suhova Kooli õpikeskkond vajab kaas- 33 õpilast ajastamist – arvutid, projekto- • Õpetajaid 8 Lool lisaks kultuurikeskuse ruu- • Akordionieriala õpilaste rid solfedžoklassidesse jms. Põlvkondade pidu Paldiskis • Pillierialad: klaver, viiul, me, siis nüüdseks on Lool ja osalemine suvistes akordioni- Kokkuvõttes läheb meil ik- plokkflööt, süntesaator, akor- Kostiveres muusikakoolil ole- laagrites kagi hästi ja vaatame tulevikku “Kui ootab sadam” dion, kitarr (Kostiveres) mas ka oma ruumid. Lool toi- • Klaverieriala õpilaste osa- positiivselt! muvad tunnid tänaseni siiski ka lemine Tallinna Muusikakesk- Soovin kõigile Jõelähtme Sirje Põllu toimus ühislaulmine Erich Võrdluseks andmed 2015 nii koolis kui kultuurikeskuses, kooli pianistide suvekoolis MKK õpilastele head põrumist Kriegeriga. Päev oli külm ja tuu- kevadel kuna viiest ruumist Saha tee 13 • Erinevate pillierialade õpi- eksamitel-arvestustel ja toredat Järjekordne Põlvkondade pidu line, nagu mereäärsele linnale • Õpilasi kokku 172 teisel korrusel jääb muusika- laste osalemine festivalidel ja koolivaheaega! toimus seekord 23. mail Paldis- kohane, kuid peo lõppedes oli • Muusikaosakonnas 137 kooli jaoks väheseks. konkurssidel kis. Naisansambel Rukkilill oli kõigil hea ja õnnis tunne. õpilast Eks 5 aastaga ole päris palju Jõelähtme MKK võtab seekord küll ainukesena Jõe- Järgmine pidu toimub • Muusikaosakonna põhi- Jõelähtme Muusika- muutunud. On väga hea märk, 2015/2016 õppeaastaks lähtme valda esindamas ja vap- naabrite juures Raasikul. Veel- koolis 103 õpilast – neist Lool ja Kunstikoolil on et õpilased on hakanud võtma vastu uusi õpilasi rad naised tegid seda suurepä- kord tänud Rukkilille tublidele 57, Kostiveres 35 ja Neemes 11 välja kujunenud oma muusikakooli tõsisemalt ja vä- raselt. naistele, ning Tiit Tammessoni- õpilast traditsioonid ga kergekäeliselt enam pooleli Muusikaosakonda astumi- Päev oli sisutihe, lauldi saa- le, kes meid turvaliselt kohale • Kunstiosakonnas 43 õpi- ei jäeta. seks oleks vaja sooritada sis- teks nii rahvatantsijatele, kui ka sõidutas. Toredat suve! last • Jõulu- ja kevadkontserdid Ka õpetajatest on tekkinud seastumiskatsed. Kunstiosa- • Õpetajaid töötab praegu- Lool, Kostiveres ja Neemes meeldiv kollektiiv ja õpetamise konda võtame õpilasi vastu il- sel hetkel koolis 23 – neist kõi- • Noore muusiku preemia kvaliteet muutunud paremaks. ma katseteta. ge rohkem klaveriõpetajaid – 7 väljaandmine rahvusvahelisel Plaane ja mõtteid on palju, Vastuvõtukatsed muusika- • Populaarseim pillieriala muusikapäeval aga kõike ei ole võimalik korra- osakonda toimuvad: on klaver, seda õpivad 47 last • Omaloomingupäev ga teostada. Tahaksime hakata • Lool (muusikakooli saalis • Koolis saab õppida 7 pilli: • Muusika- ja kunstilaagrid õpetama ka laulmist, samuti Saha tee 13) 4. juunil kell 17.00 klaver, viiul, akordion, plokk- Neemes avada pop-jazz osakonna, kus • Kostiveres (muusikakooli flööt, põikflööt, trompet, kitarr • Ühised kontserdi- ja teat- saaks õppida elektrikitarre ja ruumides) 2. juunil kell 17.00 • Koolil on oma logo ja laul rikülastused trumme, et koolil oleks oma • Neemes (kooli saalis) 3. • Koolil on 6 vilistlast, neist • Näitused kunstiosakonna õpilastest ansambel. Kunagi juunil kell 17.30 2 õpib hetkel G. Otsa nim. Muu- õpilaste töödest võiks olemas olla ka Jõelähtme Täpsema info kooli sisseas- sikakoolis klaverit • Viiulieriala õpilaste osale- MKK puhkpilliansambel, mida tumise kohta leiate Jõelähtme Kui esimestel aastatel kasu- mine Harjumaa Keelpilliorkest- saaks kasutada esinemisteks MKK kodulehelt joelahtmem- tasime üldhariduskoolide ja ris erinevatel valla üritustel. kk.ee.

SEGAKOOR “JÕELÄHTME LAULUSÕBRAD” ANDIS MEELEOLUKA KEVADKONTSERDI Esitati Eesti heliloojate loomingut. Kavas oli Ernesaksa, Tormise, Visnapuu, Pärt Uusbergi, Uno Naissoo, Eduard Oja, Alo Matiiseni ja Kait Tamra looming. Ei puudunud üldlaulupeo nimilaul “Puudutus” (Tõnu Kõrvits, Kristiina Ehin). Lisaloona lauldi Aare Värte kirjutatud “Mu eesti keel”. Jõelähtme Laulusõbrad on koos laulnud kuus aastat, koori dirigent on Leili Värte. NR. 215 6 KULTUUR MAI 2015

Kuhu minna, juuni 2015 www.joelahtmekultuur.ee Rahvamaja – Näitused: Loo raamatukogu Mihkel Vorsmani maalinäitus “1000 kurge” (jaapani ainetel) Kostivere raamatukogu “Vanad karjakellad” Ivi-Els Schneideri kogust minu elu ja arm... “Eesti lasteraamatute kaunimad illustratsioonid” Viive Noore valikul Sisearhitekt Ivi-Els Schneideri kogus on ligi sada karjakella: vanade Maie Ramjalg lisaks oma valla kooridele (Jõe- üle. Loomulik oli, et kõik tuli ise Eesti seppade ja teiste maade meistrite tööd. Põnevamad on Ivi-Els lähtme ja Loo) Aruküla ja Raa- teha: vinnata kaevust vett, tas- Schneideri sõnul meie oma vanad karjakellad. Tema kogu esimene „ Veidike pateetiline, jah? siku segakoorid, kaasatud olid sida puid, kühveldada lund, Eesti karjakell on pärit Vormsi saarelt. Reisidelt on kaasa toodud ka Jõelähtme kooli 8. kl. rahva- sussutada vanu ahjusid nii moe teiste rahvaste suveniirkelli. Maailma eri paikade karjakelli on Mõni isegi muigab – kus tantsijad ja Loo klubi rahva- pärast tulele, sest saali soojaks kinkinud kunstnikule head sõbrad ja tuttavad. Kogu on täiendanud: nüüd pani üle võlli! A. Pärt, Ü. Kaljuste, E. Ilves, T. Tepelkov ja paljud teised. muusikaansambel. niikuinii ei saanud – no ja mis Taliolümpiamängudelt on suveniirkellasid toonud Signe Kivi, Kaia Aga mina tean, et see on tõde. Kuigi enne esimest pidu oli siis! Jäppinen ja Lembitu Kuuse See lugu on Maie Jakobist, Jõe- väga palju neid, kes arvasid, et Rahvas on tulekul! Üritus al- 01.06 kell 9.00-12.00 Loo staadion Jõelähtme valla koolide lähtme rahvamajast hingamist hullud mis hullud ja sellest ei gab, kellad käivad, uksed pau- 1.-6. klassi õpilaste ühine spordipäev saanud ja sellele pühendunud tule midagi välja, läks üritus guvad, jalad uksepakul trambi- kell 17.30 Neeme kooli lõpuaktus kultuuritöö tegijast. korda ja järgmisel aastal oli ju- vad. See on adrenaliin, mis pa- kell 18.00 Kostivere kooli spordisaal Lõbus tsirkuseetendus Kultuuriasutustes leidub ik- ba kaasatud Kuusalu puhkpil- neb südame põksuma, lahked “Ka mina olen tsirkuseartist”. Erinevate trikkide ja kavadega astuvad ka palgalisi, kes aastaid veeda- liorkester, välja töötatud laulu- sõnad keelelt tulema ja mured üles kohalikud väikesed ja suured “tsirkuseartistid”. Külalistena Vello vad päevi õhtusse kiretult, tee- päeva vimpel ning 80ndatel on selleks korraks jälle nurgas. Vaheri tsirkusepere, mustkunstnik Fred-Erik Johanson ja vad kohusetundlikult üritusi, aastatel kujunes sellest Et selline olla ja rahvast sü- akrobaatikaklubi Twister avavad ja sulgevad uksi. Siis Ida-Harjumaa laulupäev, küll damega teenida, peab tegema kell 18.30 Loo kooli aula Jõelähtme muusika- ja lahkuvad töölt ja rahvas unus- Jõelähtme laulupäeva nime all, valikuid, tavaliselt jäävad kao- kunstikooli lõpuaktus tab nad. Neile on vastu panna aga osavõtjaid oli üle maakon- tajaks pere, lapsed, kodu. See 02.06 kell 18.00-20.00 Loo keskkooli aula Kooli hoolekogu ja tõelisi kultuurihingi, keda mä- na. on valus ohver, mille toovad direktsiooni ühine pidulik vastuvõtt 2.-12. klasside parimatele letatakse aastakümneid, raiu- 1988. a. 4. juunil oli X pidu pühendunud rahvateenrid. õpilastele koos vanematega takse raamatusse ja kelle nimi ja seal olid eraldi esindatud ka Mitte, et lähedased oleksid tei- 03.06 kell 18.00-19.00 Loo keskkooli aula 1. klasside pidulik liigub rahva suus ikka ja jälle, meeskoorid Kuusalust, Haapsa- sejärgulised, oh ei, vaid ei saa lõpetamine koos vanematega sest ta on seotud oma kodupai- lust, Lihulast ja Raplast, rahva- jätta rahvamaja uksi suletuks, ga iga märkimisväärse sünd- tantsijad Koselt ja ka Kose Pilli- petta inimeste lootusi. See on kell 19.00 Kostivere kultuurimõis Kostivere mõisakoori Maie Jakobi ja Maie Ramjala jaoks kontsert musega. Jaa, Maie Jakobi, ma piigad. Peo repertuaar pandi töö, mida ei saa kellelegi teise- räägin Sinust! paika dirigentide poolt, aga ju- le kaela määrida. Olgu tänatud on Jõelähtme rahvamajas kul- 04.06 kell 12.00 Loo kultuurikeskus, B Pihlakobara jaanikuu tuurikorraldamine olnud elutöö. ümarlaud. Õnnitletakse sünnipäevalapsi, suvekuude informatsioon Üks suursündmus paljude ba pärast esimest pidu leiti, et lapsed, kes oma eriala hullude- Foto erakogu kell 17.30 Kostivere kool Õppeaasta lõpupidu meenutamist väärivate lugude laulude ja pillilugude vahele on le vanematele oskavad andes- 05.06 Loo keskkooli aula Viimase koolikella aktused seas on Jõelähtme laulu- ja vaja ka vahetekste. Siis istusime tada ja neid mõista. Tuleb tut- kell 10.00-10.35 1.-4. klassile ja tantsupäev. Tänavu toimub pi- koos Maiega rahvamajas, lap- tav ette, Maie? Mina tean ja tun- kannatamatult kohe peale üri- kell 12.00-12.40 5.-11. klassile du 30. mail, sedapuhku Kuus- pasime luulekogusid ja püüdsi- nen seda, sest oleme hingesu- tust või etendust, et osa saada 05.-06.06 kell 11.30-21.00 ja 07.06 kell 11.30-14.00 alu vallas. Sobiv on meenutada me neid sobitada valitud reper- gulased! Me mõlemad oleme neist hingevärinaist, mis meid Kostivere staadion Rahvusvaheline pesapalli algusaega ja algatajaid suure tuaariga. Tavaliselt juhtus ikka, saanud hapnikku selle maagili- ühendavad. Maie on kõige in- turniir “Nordic baseball open” peo eel. et tekstide otsimine jäi viimase- se rahvamaja melust ja see va- nukam fänn meie Jõelähtme 06.06 kell 17.00 Kostivere kultuurimõis Kostivere mõisakoori ja le minutile. Ei ole kokku võt- jadus on ja jääb. Lavagrupile! Norra segakoori “Korness” ühiskontsert Meenutab Taimi Saarma nud, aga kindlasti oli nende Tervis on üks pirtsakas tege- Julgen öelda, et ainuke hing, 07.06 kell 11.00 Loo skatepark Loo session “17. juunil 1979. a. toimus aastate jooksul päris mitu ööd, lane, mida tegusad “kulturni- kellega absoluutselt kõigest sii- kell 11.00 Kose kirik Loo kammerkoori kontsert Jägala joal I Jõelähtme külanõu- mil me Maiega koos luuletusi kud” tõrjuvad kui tüütust vii- ralt saan rääkida – oma tööst, 13.06 kell 11.30 Jägala-Joa laagriplats IX Jõelähtme rattamaraton kogu (valla staatus taastati 16. lugesime. masele minutile, kuid ta kutsub unistustest, saades täielikku 17.06 kell 13.00 Kostivere kooli saal 9. klassi lõpuaktus jaanuaril 1992. a.) laulupäev, Tänasel päeval on võimalik korrale ka Maie Jakobi sarnase mõistmist, on minu eelkäija Kostivere päevakeskuse eksursioon Saaremaale mis oli pühendatud rahvusva- kõike tellida, aga tol ajal kirju- energiapommi. Jõelähtme rahvamajas, oma ko- 19.06 kell 12.00-14.00 Loo keskkooli aula lõpuaktused helisele lasteaastale. Idee auto- tas Maie vastava pliiatsiga esi- Super leiutis on telefon – dupaiga käekäigu eest südant kell 12.00 9. klassile (PK 28. lend) rid olid Elsa Rikandi (Jõelähtme nejate rinnasildid ise, koos oma Maiega olen tihedas kontaktis valutav, õnnestumistele tulihin- kell 15.00 12. klassile (KK 25. lend) segakoori dirigent), Maie Jako- lastega õmblesime dirigentide- olnud kogu aeg. Ma vajan või- geliselt kaasa elav Maie Jakobi, 20.06 kell 18.00 Kostivere külaplats Kostivere jaanituli. Laulab Koit bi (Jõelähtme rahvamaja juha- le rosette ja lapsed panid malust rääkida, muljetada õn- kes hetkel viibib tervist taasta- Toome. Tantsuks mängib ansambel “Um Bulger” taja) ja Elve Toome (Jõelähtme nööpnõelu lintidele...” nestunud üritustest, mis pakit- mas Helme pansionaadis. 22.06 kell 19.00 Loo jaanituleplats Loo jaanituli. Esineb ansambel külanõukogu esimees). Tööta- sevad lahtirääkimise ootusest, Pea meeles, Maie, “Regilaul “Kukerpillid” sin sel ajal Harju TTV-se teenin- Rahvamaja, teine kodu südamel olevatest probleemi- ja Karuäke 2015” Kuusalus, on 23.06 kell 18.00 Jõelähtme rahvamaja juures Võidutule jagamine duspunktis, mis asus külanõu- Suured mõtted sündisid va- dest, kõikidest argi- ja peosünd- ka Sinu tehtud! ja jaanituli. Õhtu juht Meelis Sarv. Tantsuks mängib menubänd koguga ühes majas ja kuidagi nas ja armetus rahvamajas, ku- mustest Jõelähtme rahvamajas. Tervist ja hingerahu soovib “Reliikvia” märkamatult olin ühel hetkel hu kummalisel kombel tuldi ik- Maie Jakobi on alati toru otsas, Sulle kogu vallarahvas, kes hea kell 20.00 Neeme külaplats Ihasalu poolsaare jaanituli. ürituse organiseerimisse kaasa- ka kui oma koju. Maie Jakobi kõrv kikkis ja ahnelt kuulamas sõnaga meenutab aegu rahva- Tantsuks mängib “Raul Sepper duo” tud ja nii 20 aastat järjest. taoline tegija ei osanud nurise- oma koduse rahvamaja uudi- majas Sinu juhtimise all! 27.06 kell 15.00 Vandjala külaplats Vandjala külapäev Juba esimesel peol osalesid da ega kaevelda töötingimuste seid. Teinekord helistab ta ise Ole terve! Kohtumiseni! Neeme rahvamaja sai 45 Merike Metstak “1970. aastast on selles majas te- ringide töö kipub vahel kattuma. Muu- Neeme kooli õpetajad on samuti noo- mise peamine kandja, ka arhitektuuri- gutsenud klubi. Alates 1991. aastast te- sikakool võtab omajagu ruumi. Maja red ja kenad inimesed ning võtavad lises mõttes. Arhitekt August Volbergi, Kuldsesse keskikka jõudnud rahvama- gutseme Neeme rahvamaja nime all. on pidevalt elu täis, tavapäraselt kus- mind kui omasugust. Lastega on põ- Põllutöökoja Ehitustalitusest, töö oli ja sünnipäeva tähistati meeleoluka Maja on 12 tundi hõivatud ja seda aas- tutame igal õhtul tuled kell pool küm- nev töötada. Ma tulen igal hommikul omas ajas uudse lahendusega lausa kontserdiga, kus esinesid noortekoor taringselt. Hommikul on siin koolima- me õhtul,” jutustab Marika Kurvet. tööle rõõmuga!” ütleb Marika. eeskujulik; saali, näitelava ja kahe klas- Hellas, naisansambel Briis ja tantsut- ja ja pealelõunal rahvamaja. “Lastega oleme suured sõbrad. Neeme algkooli hoone on 80 aasta- siruumiga. Esialgsest on säilinud lava rupp Neeme Nogia. Kahte viimati ni- Suvel on laagrid, lastele meeldib Olen nendega tihedas kontaktis alates ne. Neeme kooli ja rahvamaja hoonel tagune, saal ja seinapaneelidega kori- metatut võib pidada Neeme kauba- siin väga, eriti kui juhtub ilus suvi ole- esmaabi andmisest kuni deklameeri- on ajalooline väärtus. See ehitati 1934- dorid. märgiks. Marika Kurvet on siin 22 aas- ma. mise õpetamiseni välja. Lapsena taht- 1936 aastatel algkooliks, mis oli küla- Majal on nii ajalooline, arhitektuur- tat kultuuritegemist juhatanud. Maja jääb meile kitsaks, proovide ja sin saada aga loomaarstiks, muide. elu haridusliku ja kultuurilise edene- ne kui ka kohalooline väärtus.

Naisansambel “Briis” ja tantsutrupp Neeme Nogia on Neeme küla kaubamärgid. Naisansamblit juhendab Aleksander Kaidja ja Neeme Nogijat Merike Kahu. Fotod Merike Metstak NR. 215 7 MAI 2015 KULTUUR

Suguvõsa loo uurimine on Loo Päev oli meeleolukas ja põnev Jaan Tagaväli osakonna lugemissaalis. Selles Eesti Genealoogia Selts kogus on nii trükiseid kui ka „ Suguvõsauurijate ühen- mitmeid seltsi liikmete poolt kultuurirohke dus Eesti Genealoogia Selts annetatud käsikirjalisi uurimu- si. (EGeS) tähistas 5. mail oma EGeSi kodulehe aadress on taasasutamise 25. aasta- www.genealoogia.ee ning sealt päeva. Sel päeval toimusid pääseb osakondade kodulehte- dele. Uued liikmed nii algajate paljudes raamatukogudes kui ka kogemustega uurijate üle Eesti huvitavad üritu- seast on seltsi alati teretulnud! sed, kus kogenud uurijad Miks ja kuidas uurida? andsid nõu algajatele. Suguvõsa uurimine on põ- Suguvõsa uurimine sai organi- nevaks harrastuseks paljudele. satsioonilise vormi üsna varsti Võib ju küsida – milleks on va- peale Eesti Vabariigi sündi. ja teada, kes olid meie kunagi- 1924. a. asutati Eesti Eugeenika sed esivanemad ja teised sugu- Selts ning 1931. a. loodi selle lased? Kas meile ei piisa täna- juurde omaette põhikirjaga Ge- sest päevast oma murede ja toi- nealoogia Toimkond. Uueks ni- metamistega? Kindlasti on ini- meks sai Eesti Eugeenika ja Ge- mesi, kes nii arvavadki. Kuid on nealoogia Selts. Paraku katkes- teisi, kes siiski tunnevad huvi tati selle tegevus 1940. aastal. möödunud aegade sündmuste, Pärast teist maailmasõda inimeste ja nende tegemiste tegelesid suguvõsalooga üksi- vastu. kuurijad ning vastav organisat- Uurimise edenedes võib sioon puudus. Ajakirjanduses näiteks selguda, et nii mõnigi ilmus siiski mõnikord nii artik- kunagistest koolikaaslastest on leid uurimustest kui ka vasta- samuti sugulane. vaid juhendmaterjale. 1980nda- Suguvõsalugu saab uurida te teisel poolel genealoogiaala- mitut moodi. Üks võimalus on ne tegevus hoogustus. Korral- püüda välja selgitada võimali- dati suguvõsade kokkutulekuid. kult palju oma esivanemate Üha rohkem hakkas ilmuma te- kohta. Neid lisandub iga vara- maatilisi artikleid. Sel ajal toi- sema põlvkonnaga kahekord- musid Kultuuritöötajate Täien- selt. Igaühel on (või on olnud) duskoolis eesti kultuuriloo kur- ema ja isa ning kaks vanaema ja sused, kus käsitleti ka paik- kaks vanaisa. Veel varasemaid kondlikke eripärasid puuduta- eellasi on olnud juba kaheksa. vaid teemasid. Nii jõuti oma pä- Näiteks praegu 60-aastasel ini- ritolu juurde. mesel võis Eestis perekonnani- Kursuslaste seas küpses mede panemise ajal elada 16 Loo Päeval lõi kaasa nii kohaliku kui muu valla rahvas. Fotod Merike Metstak mõte oma organisatsioonist. 5. esivanemat. See oli umbes 180 mail 1990. aastal saigi see teoks aastat tagasi. Tegelikult on kiri- „ Loo Päeval sai nautida rahvatantsurühm Suistle säbu- Laadameeleolu hoidis Sel aastal oli avatud ka ko- – Eesti Genealoogia Selts kuraamatuid säilinud veelgi va- meeleolukat kultuuriprog- lise, Märjamaa rahvamaja nais- Kuusalu lõõtsamees Ain Lind- dukohvikute ala, seal tegutsesid taasasutati kui Eesti Eugeenika rasemast ajast ning haruldased rühm Ülejala sussisahistajad, vest. Üritusel oli avatud allasu- Loo Noortekeskuse ja Pihlako- ja Genealoogia Seltsi Genealoo- ei ole 300 aasta vanused raama- rammi. Rae kultuurikeskuse segarühm tuste infotelk, kus presenteeri- bara kodukohvikud. gia Toimkonna tegevuse jätka- tud. Sellest ajast võib 60-aasta- Esinesid kohalikud laululapsed Sukad &Tagi, Rae kultuurikes- sid end Loo Kool, Loo Lasteaed Loo Päeval lõbusatas lapsi ja. ne huviline leida mitusada ise- ja tantsijad, seenioride klubi kuse naisrühm Jüri Marid, Pel- Pääsupesa, Jõelähtme Muusi- krutskeid täis Pipi Pikksukk. enda esivanemat. Kogutud Pihlakobar, orkester Loopill, gulinna rahvamaja segarüh- ka- ja Kunstikool, Loo Spordi- Väike, vallatu, abivalmis ja hea- Millega EGeS tegeleb? andmete põhjal saab kokku Agnes Värik jt. mad Tontar ja Kelmiküla Pelgu- hoone ja Jõelähtme valla Kul- tahtlik Pipi tegi näomaalinguid Põhikirja kohaselt on EGeSi panna päris mahuka eellaste Külalistena olid kohal nais- linna rahvamaja naisrühm. tuurikeskus. ja mängis lastega. eesmärk eestikeelse genealoo- puu. giaharrastuse edendamine, sel- Teine võimalus on püüda leks tutvustatakse oma tege- välja uurida mingi perekonna- vust, korraldatakse koosole- nime saanud esivanema järele- kuid, konverentse, kursusi ja tulijad nii poegade kui ka tütar- näitusi, samuti publitseeritak- de liinides tänapäevani välja. se juhendmaterjale ja teemako- Mõnikord võib selline sugupuu hast kirjandust. päris suureks minna, sest vara- EGeSil on 12 osakonda semal ajal oli peredes palju lap- (Hiiumaal, Järvamaal, Lääne- si. Igaühte perekonnanime saa- maal, Pärnumaal, Raplamaal, nud 16 esivanemast võib pida- Saaremaal, Tallinnas, Tartus, da ühe kindla suguvõsa raja- Valgamaal, Viljandimaal, Viru- jaks. Seepärast on iga inimene maal ja Võrumaal) kokku ligi- mitme erineva suguvõsa liige. kaudu 530 liikmega. Iga osa- Millise uurimisest alustada? kond korraldab oma liikmetele Soovitan peale hakata sellisest, piirkondlikke üritusi. Pealinna mille kohta leiate teistest enam ja Harjumaa suguvõsauurijaid andmeid. Siis jõuate kiiremini koondab umbes 210 liikmega soovitud tulemuseni ning koge- Tallinna osakond. muste lisandudes saate ette Alates 1997. aastast ilmub võtta järgmised sugupuud. ajaleht Põlvnemislugu, milles Samal teemal seltsi liikmed avaldavad oma Jõelähtme vallaleht nr 174 uurimusi. Varem on ilmunud ka (dets. 2011) Jaan Tagaväli “Kust 4 numbrit Tartu osakonna leh- me pärit oleme?” te Sugupuulane ja 12 numbrit Jõelähtme vallaleht nr 175 Viljandi osakonna häälekand- (jaan. 2012) Jaan Tagaväli “Su- jat Genealogus. EGeSil on oma guvõsauurimise arhiiviallikad” raamatukogu, mis on hoiul Tal- Jõelähtme vallaleht nr 201 Näitetrupi 10. aastapäeval etendati lustakas lugu “Mis juhtus?”. Foto Merike Metstak linna Ülikooli Akadeemilise (märts 2014) Jaan Tagaväli Raamatukogu teadusraamatu- “Kust kohast on meie perekon- Loo Pihlakobara näitetrupi 10. aastapäev kogu (Rävala pst 10) baltika nanimed pärit?” Maire Papp Pihlakobara rakukesena ja esi- soe vastuvõtt, tänusõnad ja vär- vakeskuse rahvale meeldiva Pihlakobara näitetrupi lavastaja Kostivere lasteaed võtab tööle mene etteaste toimus 17. veeb- vikad kevadlilled, istusime pi- kohtumise eest ütles Pihlako- lasteaiaõpetaja koormusega 1,0 ametikohta. Ühel maikuu kevadpäeval sõi- ruaril 2005. aastal just Kostive- dulauda. Hea kohvi ja maitsva- bara nimel Kai Müürsepp ja an- Pakume kaasaegseid töötingimusi, tis Pihlakobara näitetrupp kül- res. te suupistete kõrvale meenuta- dis meie sõpruse märgiks Anne konkurentsivõimelist palka, pikendatud puhkust ja la Kostivere sõpradele. Lahkelt Seekord esitas näitetrupp sime ammuseid kohtumisi ja Kannele ning Priit Põldmale üle sõbralikku kollektiivi! tervitas meid sealse päevakes- lühikese ja lustaka loo “Mis juh- heietasime mälestusi. Ning mälestusteraamatu “Loo ini- kuse juhataja Anne Kanne – nii tus?”. Mängisid Viive Udu, Lin- mitte ainult. Kuna kohal olid meste lood”. Tööle asumise aeg on august 2015. tundsime end kohe kui vanade da Tamm, Maire Papp ja küla- Priit Põldma ja Merike Metstak, Koduteele asusime heade Avaldus ja CV esitada 12. juuniks aadressil sõprade juures. lisnäitleja Priit Põldma – igaüks huvitusid kokkutulnud ka meie soovide ja teadmisega, et seegi Aruküla tee 1, Kostivere, Jõelähtme vald, Loo seenioride näitetrupp omamoodi vaimukas ja nalja- koduvalla tulevikuplaanidest. lahkumine on uue oodatud Harjumaa või [email protected]. alustas tegevust 10 aasta eest kas oma rollis. Tasuks publiku Tänusõnad Kostivere päe- kohtumise algus. Info tel 608 1540, 520 5818. NR. 215 8 KÜLAELU MAI 2015

Rattamaraton Lool töötab alates 1. juunist Kaisa Välk www.singel.ee Kostivere talgupäev uus perearst Jõelähtme valla suurim spordi- sündmus – Jõelähtme rattama- Terviseamet otsustas uuele pe- kud dokumendid. Novikov lõ- raton – on saanud tuntuks rearstile kinnitada nimistu, tee- petas 2012. aastal residentuuri maastikuratturite seas üle Ees- ninduspiirkonna ja määrata ni- Tartu Ülikool peremeditsiini ti ja viimase ürituse lõppedes 2015 mistu piirsuuruse. Alates 1. juu- erialal, 2005. aastal Tartu Üli- kostab küsimus: millal toimub nist 2015 kinnitati nimistu N kooli teadusmagistratuuri rah- järgmine JRM? Ikka sellepärast, 0265 perearstiks Oleg Novikov. vatervishoius ning 1995 St. Pe- et kalendrisse aeg kirja panna Nimistu piirsuurusega 1200- terburi Riikliku Meditsiinilise ning oma toimetused sättida 2000 teeninduspiirkonnaks Akadeemia, kui arst-hügieenist, nii, et osaleda saaks. määrati Jõelähtme vald. epidemioloog. Tänaseks toimunud 8 üritu- 1. juuni seisuga peab dr. Ta on lõpetanud 1988 Maar- se jooksul on korraldajad sil- Oleg Novikov üle võtma nimis- du keskkooli (Maardu Güm- mitsi seisnud ilmataadi vinger- tu endiselt perearstilt Mare Sel- naasium). Viimased neli aastat pusside, pahatahtlike raja(üm- jamäe nimistusse kuuluvate isi- töötas Novikov Kaitseväe pea- ber)märkijate, viimase hetke kute ja perearsti teeninduspiir- staabis meditsiiniteenistuse va- äraunustamiste-puudujäämis- konna teenindamiseks vajali- nemstaabiohvitserina. tega ja tohutult paljude posi- tiivsete emotsioonidega mara- tonil osalejatelt, heade sõnade- Mehed kokkavad, naised ga omavalitsuse juhtidelt ja õn- nesäraga pisikeste ratturite rõõ- naudivad munägudelt. On olnud raskeid hetki, kui plaanitu “ära kukub” Silja Tiirmann midagi teha. Kui huvitav on ja on vaja kiirelt leida alterna- mitmekesi kolme porgandit tiiv. On olnud palju nalja, nae- „ “Mehed kokkavad” sün- hakkida? ru ja koostehtut, mis on and- dis kahe mureliku naise te- Menüüs on erinevatel kor- nud meie klubile emotsioone, dadel olnud: kambavaimu ja mõnusa lõõpi- lefonikõnest. 1. Caesari salat küüslaugu misoskuse. Maratoni korralda- Nimelt oli planeerimisel täis- krutoonide ja röstitud balsa- mine liidab ja tekitab tohutu kasvanud õppija nädal, kus mico tomatitega, ahjulõhe Va- sünergia – seda ei tohi kaduma meeste sihtgurpp oli täiesti täit- na-Tallinna ja mandlikastmega, lasta! mata ning ühtegi “rosinat” ei ol- lisanditena südamekartul ja Rõõm on tõdeda, et aasta- nud me välja mõelda suutnud. röstitud paprika, laavakook tega on ratturid teadlikumad – Veeretades palli ühest väravast 2. Kartuli-porru kreemsupp iga pisikenegi teab, et kiiver teise, jõudsime kokkamiseni. koorega, Lihaveise böff Tar-Tar, peab peas olema! Aastatega on Vaja oli vaid kokka – ja siis ruu- Lihaveise stogonov Seentega, muutunud stardi-finiši asukoht mi. Ja ega neid mehi ka õigu- Creame Brülee rahvamaja juurest Jägala-Joa poolest kusagilt võtta polnud, 3. Aasia köögist: Tom Kha laagripaika. Igal aastal on raja- kes esimesel korral kodunt Gai ehk vürtsikas taipärane ka- meistril varuks uued lõigud oleks tahtnud välja tulla. nasupp, koreapärane veise meie oma valla ilusatel metsa- Ürituse kontseptsioon sai Bulgogy ja küpsetatud mango radadel – ikka selleks, et osale- kokku pandud ameerika saat- ja banaan jaid positiivselt üllatada ning konna peakoka Tarmo Randese “Mehed kokkavad” üritu- muuta maraton sõitjale mitme- ning idee autorite Kaisa Välgu sest lahutamatu külaline on ol- kesisemaks. Toidupunktide va- Lisaks emmedele-issidele asjatasid tegusalt ka aleviku pisemad. Fotod Reet Suhova ja Silja Tiirmanni tihedas koos- nud Kostivere kooli administ- rustajad mõtlevad ka selleks töös. Mõte oli, et mehed õpik- raator Lea Osanik, kes on kõiki korraks midagi uut ja toitvalt „ Kui varasematel aastatel kud tööd-tegemised: pügasime tuleb ja alati meie aleviku talgu- sid midagi juurde ning saaksid meeste valmistatud toitusid maitsvat, et võistlejatel jaguks on Teeme ära talgupäeval hekki, piirasime puid ja põõ- tel osaleb. Talgupäevale mõel- oma tavapärasest rollist välja. maitsta saanud. jõudu distants lõpuni kimada. said, istutasime lilli, paigaldasi- des, soovin südamest tänada Et söök ei oleks vaid endale teh- Lea kommenteerib: “Iga Tore, et meie toetajad on üritu- paistnud silmipimestav päi- me prügikaste, kiiged ja laste MTÜ Kostivere Küla Seltsi ak- tud, tundus vahvana idee, kus kord kui mehed kooli uksest sele õla alla pannud ning tee- ke, siis sel korral pani ilma- liumäe ning tegime haljasaladel tiivgruppi (Kersti Laanejõe, Sil- mehed kokaga koos valmista- sisse tulevad, on näha siirast vad seda jätkuvalt. taat talguliste vaimu ja ke- prahi koristustöid. ja Tiirmann, Tõnu Tuisk, Jarmo vad kahe tunniga õhtusöögi rõõmu, elevust ning taaskohtu- Eelmise aasta detsembris Siinkohal erilised tänud kõi- Idavain, Marko Raudlam) talgu- ning katavad laua. Naised, kes mise rõõmu. Mulle meeldib, kui tabas meid rõõmus teade – Jõe- ha tõeliselt proovile. kidele neile, kes talgupäeval päeva korralduse ja ettevalmis- tavapäraselt kodudes süüa val- mehed on pandud naiste eest lähtme VIII rattamaraton valiti Tuult ja vihma trotsides ning oma otsuse just Kostivere talgu- tuse eest! mistavad, saabusid pidulikule hoolitsema. Nad teevad seda nii Eesti Spordiliit JÕUD poolt talgupäeva ettevalmistusi tehes päeval osalemise kasuks lange- Tervitused ja tänu kuulub õhtusöögile hiljem. Kogu tee- südamilkult, see tuleb neil 2014. a. parimaks piirkondli- oli hinges hetkeks pisuke kaht- tasid. Rõõm on näha, et lisaks ka meie aleviku talgupäeva toe- nindus oligi meeste õlul. Väga täiesti loomulikult välja. kuks spordisündmuseks Harju- lus (palju inimesi üldse sellise emmedele-issidele asjatavad tajatele: Jõelähtme vald, Kosti- vahva oli mehi näha hoopis tei- Kui tulevikku vaadata, siis maal. Uhke tunnustus! ilmaga välja tuleb). Ent suur oli tegusalt talgutoimetustega ka vere kool, AS Tere. sest vaatenurgast. võiks üritust laiendada, et suu- Järgmisele, Jõelähtme IX rõõm kui talgupäeva alguseks meie aleviku pisemad – järel- Teeme ära 2015 Kostivere Ning ärgem unustagem rem hulk inimesi saaks üritu- rattamaratonile registreerumi- oli meid vaatamata kehvavõitu kasvu on ning traditsioonid on talgupäeva pildid: www.kosti- omakasu – ka köögi koristas sest osa. Miks mitte alustada ne juba käib klubi Jõelähtme ilmale kokku ca 50 inimese rin- edasiandmiseks! vere.ee. mees. üritust kokkamisega ning jätka- Singel kodulehel www.singel. gis. Suured ja väiksed käsikäes, Eriline tervitus Siirile, kes Tänades ja talgulisi tervita- “Mehed kokkavad” oli pla- ta tantsuõhtuga. Kohalikule ini- ee. Sealt leiab ka informatsioo- nais- ja meesjõudu ära kasuta- juba mitmendat aastat järjest des Kostivere talguhunt Kadi neeritud ühekordse üritusena, mesele oleks väga vaja meelela- ni stardiaegade, raja, parkimis- des said tehtud mitmed vajali- koos perega Tallinnast kohale Truuleht. kuid suure huvi tõttu, toimus hutust kodu lähedal. Ma ise ei korralduse jmt. kohta. Seekord- mai alguses juba kolmas “Me- taha tulla sellisele üritusele ne üritus on eelnevatest erinev hed kokkavad”. Planeerimisel kooli, sest siin on aastaid olnud veel selle poolest, et 2015. a.Jõe- on ka juba järgmine üritus, mis minu töökoht, mis tekitab mi- lähtme rattamaratoni raames saab olema vabas õhus ning nus lihtsalt tõrke. Idee aga on selgitatakse ka Harjumaa võimaldab osaleda ehk suure- väga vahva ning väärib jätka- meistrid maastikurattasõidus. mal seltskonnal. mist ja tunnustamist.” Jõelähtme IX rattamaraton toi- Eks ühest küljest mängib Aitäh idee kaasautor Kaisa mub 13. juunil. rolli ruumi piiratus, teisest kül- Välk, Ameerika saatkonna pea- jest ei ole ju meestel, keda an- kokk Tarmo Randes, Kostivere tud kontekstist on 10-12 olnud, kool ning kokkavad mehed! Maardu küla üldkoosolek toimub pühapäeval, 28. juunil algusega kell 19.00 vana kütuse- hoidla platsil. Päevakorras: > külavanema valimised > külaseltsi loomine > kohapeal algatatud küsimused. Lisainfo: Viljar Varik, tel 5344 6490

Reedel, 29. mail kell 18.00 toimub Iru Äm- ma Majas külakoos- olek. Päevakorras on ülevaade Iru küla te- gemistest 2015. aas- tal. REBALAS VALITI UUS KÜLAVANEM Rebala külas toimunud üldkoosolekul valiti ühehäälselt vanemaks Dagne Kuusik. Külavanemale lisaks pandi Mehed kokkasid ja koristasid juba kolmandat korda. Pildil Tarmo Külavanem paika küla eestseisus koosseisus Jaak Nairismägi, Kairi Kriiska-Maiväli ja Kersti Ilings. Foto Merike Metstak Randes. Foto erakogu NR. 215 9 MAI 2015 KESKKOND

Jäätmete sorteerimisel on mõtet

Aivo Kangus millest ettevõtted toodavad MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse elektrit ja soojusenergiat. esimees Müüdil, et liigiti kogutud jäät- Vanad rehvid jõuavad med kõik prügiautos segamini mänguväljakutele aetakse ja jäätmete sorteerimi- Koduses majapidamises ne on seega mõttetu, alust ei tekkivate jäätmete kõrval too- ole. Erinevad konteinerid tüh- dame aga ka muud prügi, mille jendatakse erinevate sõitude taaskasutusele tähelepanu tu- käigus ja juba sorteeritud prügi leb pöörata. Näiteks Eesti suu- segaolmejäätmete sekka ei sa- rim vanade rehvide käitleja Ees- tu. ti Rehviliit kogub igal aastal Ettevõtetes ja kodumajapi- 5800-8200 tonni rehve. Oma va- damistes sorteeritud jäätmed nad rehvid saab viia Eesti Reh- jõuavad riigi suurimasse taas- viliidu või Rehviringluse kogu- kasutusettevõttesse Eesti Pa- muspunktidesse, mis asuvad kendiringlus või mõne muu igas maakonnas. Vanarehve ko- väiksema käitleja kätte. Paken- guvad ka osad rehvivahetus- diringluses töödeldakse erine- punktid, kellel on õigus võtta vad materjalid selliselt, et need iga müüdud rehvi vastu taaska- saab toorainena uuesti kasu- sutusse üks samaväärne teenis- tusse võtta. tuse lõpetanud autokumm. Eraldi tuleb Eestis sorteeri- Kuna rehvide kummimater- da paber ja papp, pakendid, jal on aga iseenesest väärtuslik ohtlikud jäätmed ning biolagu- tooraine, siis ei jää kokku kogu- nevad jäätmed. Kuigi sorteeri- tud rehvid kasutuna hunnikus- Kuigi kudemistingimused on Linnamäe tammi ja hüdroelektrijaama tõttu piiratud, on 12 aastaga jõkke siirdatud 75 000 lõhe. Fotod Merike Metstak mine on kohustuslik juba 2008. se seisma. Nii näiteks saab aastast näitab statistika, et ees- Maardus purustatud autoreh- timaalased ei ole kuigi head videst pehmendavaid alusmat- sorteerijad. te mänguväljakutele, vibrat- Kui meil kogutakse liigiti siooni summutavaid kummie- Jägala jõkke lasti 5000 lõhet umbes veerand, siis mõnes lemente tööstustesse ning Pär- muus Euroopa Liidu liikmesrii- nus toodetakse plastjäätmete ja Kaarel Kuusk kohalike elanike kui ka turisti- gis lausa pool jäätmetest. kummipuru segust murureste Eesti Energia meediasuhete juht de poolt armastatud puhke- Pakendiringluses võib sil- ning aluseid ajutistele liiklus- „ Igakevadise traditsioo- koht,” ütles Umboja. Tema sõ- mata ka halbu näiteid sellest, märkidele. nina lasi Eesti Energia Lin- nul konkureerib Linnamäe kuidas mõni hoolimatu koda- Kas olete kunagi mõelnud, paisjärv külastatavuse poolest nik on nurjanud tublide sortee- mis saab suurtest tänavareklaa- namäe hüdroelektrijaama isegi Jägala joa külastatavusega, rijate töö, visates oma olmeprü- midest pärast seda kui kampaa- kõrval Jägala jõkke ligi 5000 ületades suviti selle populaar- gi pakendikonteinerisse. Selli- nia lõppeb? Pakendiringlus on kaheaastast lõhet. sust. ne teguviis võib aga halvemal koostöös Viljandi puuetega ini- Linnamäe hüdroelektri- juhul muuta konteineri sisu mestega välja mõelnud toreda Kokku on energiaettevõte kahe- jaam ehitati Jägala jõele 1924. taaskasutuskõlbmatuks. Korra- lahenduse: tugevast ja dekora- teistkümne aasta jooksul jõkke aastal ning see tunnistati Eesti likult sorteeritud jäätmetest tiivsest kangast saab õmmelda lasknud 75 000 lõhet. Eesti Energia lasi maikuu alguses Jägala jõkke 5000 lõhet. Vabariigi tolle aja kauneimaks saab aga kasulikku toorainet ja efektsed poekotid. Nii ongi näi- “Kuna kalade kudemistingi- tööstusehitiseks. Eesti Energia huvitavaid uusi tooteid. teks vanadest valmisplakatitest mused on Jägala jõel Linnamäe vauimede äralõikamisega ning kalameeste poolt väljapüütud taastas jaama ajaloolise hoone ja moeseeriatest toodetud ko- tammi ja hüdroelektrijaama 500 kalal on lisaks individuaal- kaladelt pärit märgised, mis on koos tammiga 2002. aastal. Re- Toidupakendist saab tid müügil Selveri, Stockmanni tõttu piiratud, kompenseerime märgis. kalakasvatajatele tagasi saade- noveerimise käigus järgis arhi- lillepoti ja suuremates Maxima kaup- looduslikku protsessi igal aastal Pärast jõkke laskmist liigu- tud. tekt Raine Karp esialgset arhi- Suurima osa majapidami- lustes. noorkalade jõkke laskmisega vad lõhemaimud toitumisrän- Jõelähtme vallavanem And- tektuurset stiili ning kogu ses tekkivatest jäätmetest moo- tammist allavoolu,” selgitas dele merre, osa neist liigub Lää- rus Umboja sõnul on Linnamäe kompleks sai tagasi 20. sajandi dustavad pakendid ja klaastaa- Pandita klaas betooniks Eesti Energia taastuvenergia ja nemere keskele, osa jõuab aga hüdroelektrijaam valla jaoks algusaegse välisilme. ra. Paraku on just pakendite Pandipakendi märgiga taa- väikekoostootmise äriüksuse lausa Taani väinadeni välja. Ka- rohkem kui tehnoloogiline ra- Linnamäe hüdroelektrijaa- sorteerimise harjumus eesti- rast saab pärast purustamist, juht Innar Kaasik. lad naasevad kudemiseks jõkke jatis: “Hüdroelektrijaama kau- ma võimsus on tänapäeval 1,15 maalaste seas vähe juurdunud. pesemist ja sulatamist toota Vette lastud kaheaastased tagasi 1-3 aasta pärast ehk 3-5 nilt taastatud ajalooline komp- MW ning aastane elektritoo- Kogutud pakendid sorteeri- uued klaaspudelid. Aga ka pan- lõhe noorjärgud on kasvatatud aastastena. leks on Jõelähtme valla oluline dang ca 7000 MWh aastas, mil- takse, pestakse ja purustatakse. dipakendi märgita klaas, mis on Põlula kalakasvatuses. Üks ka- Sellest, et loodusliku prot- vaatamisväärtus ja turismimag- lest piisab aastas umbes 3000 Näiteks plastikmaterjal sulata- värvide alusel sorteerimata, lä- la kaalub 60-80 grammi ehk on sessi kompenseerimine Jägala net. Linnamäe paisjärv koos Eesti perele. Linnamäe hüdro- takse ja toodetakse sellest hel- heb taaskasutusse ning võib lei- räimesuurune. Kõik vette las- jõel toimib, annavad tunnistust tammi kohale ehitatud rippsil- elektrijaama paisu kõrgus on li- bed, millest saab erinevaid ehi- da rakendust üsna ootamatutes tud kalad on märgistatud ras- nii kohalike kui ka välismaiste la ja vaateplatvormidega on nii gi 12 ja laius 145 meetrit. tustarbeid, taimepotte ja niidi- kohtades. Näiteks kasutatab poole. Pärnu Graniit purustatud klaa- Plastpudelitest toodetud si betoonplokkide valmistami- graanulid võivad leida uue elu sel. See aitab säästa loodusres- hoopis näiteks tekstiilitööstu- sursse ilma, et toote omadused ses kas vatiini või fliisi tooraine- kuidagi kannataksid. na. Need on vaid mõned näited Kilejäätmed purustatakse ja sellest, kuidas jäätmed uuele granuleeritakse – neist saab elule äratatakse. Jäätmete sor- toota näiteks prügikotte. Alu- teerimise suurenemine sunnib miiniumpurgid kogutakse ja aga ka käitlusettevõtteid otsima pressitakse suurteks kuubiku- üha uusi leidlikke lahendusi teks ning töödeldakse ümber kuidas prügi kasulikul moel ära uuteks plekkpurkideks näiteks kasutada. meie lõunanaabrite Lätlaste Eesti Pakendiringlus on pai- juures. galdanud üle Eesti 1384 kogu- Vähem väärtuslikust paken- miskohta, mille paiknemise diprügist, mis toodete toor- kohta leiab infot kodulehelt pa- meks ei sobi, saab jäätmekütus, kendiringlus.ee.

Kevadine prügihunnik Maardus. Foto Merike Metstak NR. 215 10 TEATED MAI 2015

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB võimalik tutvuda Jõelähtme vallavalitsuses E-N 8.00-17.00, R 8.00- rajamine). Mõju pinnasele avaldub valdavalt ehitustegevuse käigus. 14.00 või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www. Kuna tegemist on inimtegevusest tugevalt mõjutatud alaga, kus loo- joelahtme.ee. made ja lindude elutegevus on juba praegu oluliselt häiritud, ei aval- Detailplaneeringute taotlusi tutvustavad arutelud da kavandatav tegevus sellele olulist negatiivset mõju. Planeeringu Iru küla Saha-Loo tee 22 ja 24 kinnistute detailplaneeringu algatami- • Jõelähtme vallavalitsus võttis 20.05.2015 vastu korralduse nr 376 “Iru elluviimisel planeeringu jätkamiseks esitatud eskiisil toodud mahus se eelne täiendatud eskiisi tutvustus toimub 08.06.2015 kell 17.00 Iru küla Kallaste IV maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine, ei ületata keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel kavandatava te- külamajas. Planeeringuga kavandatakse kuni neli tootmis- ja ärimaa lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hinda- gevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata krunti Saha-Loo tee äärde. mise algatamata jätmine”. Iru küla Kallaste IV maaüksus (katastritunnus keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimese tervist ja 24504:002:1492, 100% elamumaa, pindala 6123 m2) asub tiheasustus- heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatav tegevus ei oma eelda- Algatatud detailplaneeringud alal. Iru küla Kallaste IV maaüksuse detailplaneeringu koostamise ees- tavalt olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõjude hindamise algata- märgiks on ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurde- mine pole põhjendatud. Keskkonnaamet on oma 12.03.2015 kirjas nr • Jõelähtme vallavalitsus võttis 30.04.2015 vastu korralduse nr 320 pääsuteede ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste 6-8/15/3561-2 asunud seisukohale, et lähtudes teadaolevast informat- “Neeme küla Ranniku maaüksuse detailplaneeringu koostamise alga- abinõude seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Pla- sioonist ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist kesk- tamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hin- neeringuala suurus on ca 6200 m2. Detailplaneering sisaldab ettepa- konnamõju KeHJS § 5 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt damise algatamata jätmine.” Ranniku (katastritunnus: 24505:001:1110; nekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimis- sihtotsarve: elamumaa 100%; pindala: 5027 m2) maaüksus asub Nee- Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine seaduse § 9 lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus. me küla idaosas, Kaberneeme lahe ääres. Detailplaneeringu koosta- detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval juhul on Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Jõelähtme val- mise eesmärgiks on Ranniku maaüksuse kaheks elamumaa krundiks tegemist ca 6200 m2 suuruse maa-ala planeerimisega, mille tulemusel lavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. jaotamine, hoonestusalade piiritlemine ning ehitusõiguse määrami- määratakse maaüksuse ehitusõigus ühe elamu rajamiseks. Detailpla- joelahtme.ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu (Postijaama tee ne, lisaks olemasolevale üksikelamule ja abihoonele, üksikelamu koos neeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme.ee) ning koosta- abihoonete ning ranna kindlustusrajatise ehitamiseks. Lisaks nähakse kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saas- ja Hendrikson & KO OÜ (Raekoja plats 8, 51004, Tartu). Korraldusega detailplaneeringuga ette kuni kahe lautrikoha rajamine planeeritavale tatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Ühe elamu on võimalik tutvuda Jõelähtme vallavalitsuses E-N 8.00-17.00, R 8.00- alale. Detailplaneeringuga lahendatakse veel ka planeeritavale alale rajamine ei põhjusta antud asukohas olulist keskkonnamõju. Planee- 14.00 või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www. juurdepääs, tehnovõrkude lahendus ning seatakse keskkonnakaitse- ringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanu- joelahtme.ee. lised abinõud. Planeeritava ala suurus on ca 5100 m2. Detailplaneering võime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeerin- Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine gulahenduse väljatöötamisel elamu kavandamiseks Pirita jõe kaldale arutelu detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval juhul on tuleb kaasata vastavat pädevust omav ekspert, kes hindab hoone raja- Liivamäe küla Linnuka tee 5 ja Linnuka tee 7 maaüksuste ning lähiala 2 tegemist ca 5100 m suuruse maa-ala planeerimisega, mille tulemusel misega kaasnevat võimaliku mõju Pirita jõe kaldale. detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine jaotatakse Ranniku maaüksus kruntideks ning määratakse ehitusõi- Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastami- ning avalik arutelu toimub Jõelähtme vallamajas 15.06.2015 kell 15.00. gus kahe üksikelamu ja abihoonete tarbeks. Detailplaneeringuga ei seks on läbi viidud KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põ- kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks kesk- hinev eelhindamine. Keskkonnaamet on oma 20.03.2015 kirjas nr HJR Detailplaneeringute avalikud väljapanekud konnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist 14-4/15/4558-2 asunud seisukohale, et maaüksusel esineb kaldaas- jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Arvestades planeeringuala tang, mis on kõrgem kui 5 meetrit. Esitatud detailplaneeringu algata- • Loo alevik Kolde maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalik välja- lähiümbruses olemasolevate elamumaadega, siis kahe uue eluaseme mise taotluse juurde lisatud materjalide põhjal asub kavandatav hoo- panek toimub 08.-22.06.2015 Jõelähtme vallamajas. rajamine ja kasutamine ei põhjusta antud asukohas olulist keskkon- nestusala väljapool Pirita jõeoru maastikukaitseala, mistõttu kaitseala Loo alevik Kolde maaüksuse ja lähiala detailplaneering on algatatud namõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed. kaitse-eeskiri ei sea antud asukohas hoonestuse rajamisel piiranguid. Jõelähtme vallavalitsuse 23.10.2014 korraldusega nr 676. Planeeritav Käesoleval juhul kavandatavate üksikelamu ja abihoonete ehitamise- Küll aga tuleb arvestada, et kinnistu asub täies ulatuses ehituskeelu- ala paikneb Loo alevikus Kuusiku tee ääres aadressil Kuusiku tee 18 // ga ei kaasne arendustöödele iseloomulikke suuremahulisi ehitustöid vööndis. Ehitustegevus antud kinnistul on võimalik ainult juhul, kui 20 // 22, olemasolevate viiekordsete korterelamute vastas, tiheasus- ega inimvoogude liikumist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei Jõelähtme vallavalitsus esitab keskkonnaametile looduskaitseseaduse tusalal. Planeeritava ala suurus on ca 1,6 ha. Detailplaneeringuga ka- põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taas- § 40 vastava taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning antud vandatakse Kolde maaüksusele kolm kuni viiekorruselist keldrikorru- tumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist taotlus rahuldatakse. sega korterelamut kõrgusega kuni 18 m ja kolm abihoonet kõrgusega mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Jõelähtme val- kuni 5 m. Reformimata riigimaale määratakse ühiskondlike hoonete Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvasta- lavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. sihtotstarve ja määratakse ehitusõigus kolme ühekorruselise hoone miseks on läbi viidud KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel joelahtme.ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu (Postijaama tee rajamiseks kõrgusega kuni 5 m. Detailplaneering on üldplaneeringu põhinev eelhindamine. Keskkonnaamet on oma 17.03.2015 saadetud 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme.ee) ning koostaja kohane. kirjas nr HJR 6-8/1673-4 asunud seisukohale, et lähtudes teadaolevast Ekseeder OÜ (Kuldnoka 11-12, 10619, Tallinn). Korraldusega on võima- informatsioonist ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist lik tutvuda Jõelähtme vallavalitsuses E-N 8.00-17.00, R 8.00-14.00 või • Ihasalu küla Kõrtsi 6 maaüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek keskkonnamõju KeHJS § 5 mõistes ning KSH algatamine ei ole eelda- elektroonilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www.joelaht- toimub 08.06-06.07.2015 Jõelähtme vallamajas. tavalt vajalik. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on me.ee. Ihasalu küla Kõrtsi 6 maaüksuse detailplaneeringu koostamine alga- Jõelähtme vallavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa tati Jõelähtme vallavolikogu 29.05.2014 otsusega nr 70. Detailplanee- 74202; www.joelahtme.ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu • Jõelähtme vallavalitsus võttis 30.04.2015 vastu korralduse nr 321 ringuga nähakse ette Kõrtsi 6 1629 m2 suuruse maatulundusmaa siht- (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme. “Haapse küla Ristoja kinnistu detailplaneeringu koostamise algata- otstarbega maaüksuse sihtotstarbe muutmist elamumaaks määrates ee) ning koostaja Osaühing Corson (Faehlmanni 19, 10125, Tallinn). mine ja lähteülesande kinnitamine”. Ristoja kinnistu (katastritunnus: krundi ehitusõiguse ühe kuni kahe korruselise elamu ja kuni kahe ühe- Korraldusega on võimalik tutvuda Jõelähtme vallavalitsuses E-N 8.00- 24505:001:0600; sihtotstarve: elamumaa 100%; pindala 5293 m2) asub korruselise abihoone rajamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 200 17.00, R 8.00-14.00 või elektroonilise dokumendiregistri vahendusel Haapse külas Kiiu-Kaberneeme kõrvalmaantee ääres Prii ja Hansuli m2. Planeeringuala suuruseks on ca 1700 m2. Detailplaneering sisaldab aadressil www.joelahtme.ee. kinnistute vahel. Kinnistu on hoonestamata. Detailplaneeringu alga- ettepanekut valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. tamise taotluse kohaselt soovitakse elamumaa krundile määrata ehi- • Jõelähtme vallavalitsus võttis 25.03.2015 vastu korralduse nr 240 “Iru tusõigus kuni kahe maapealse korrusega üksikelamu ning abihoonete • Ihasalu küla Lamme kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik välja- küla Äia tee 8 maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine, ehitamiseks. Planeeritava ala suurus on ca 6000 m2. Algatatav detail- panek toimub 08.06-06.07.2015 Jõelähtme vallamajas. lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hinda- planeering on kehtestatud üldplaneeringu kohane. Ihasalu küla Lamme kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine mise algatamata jätmine”. Iru küla Äia tee 8 maaüksus (katastritunnus 2 on algatatud Jõelähtme vallavalitsuse 20.09.2004 korraldusega nr 678. 24504:002:0182, elamumaa 100%, pindala 3188 m ) asub tiheasustus- • Jõelähtme vallavalitsus võttis 07.05.2015 vastu korralduse nr 339 Detailplaneeringuga nähakse ette Lamme kinnistu sihtotstarbe muut- alal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Äia tee 8 maaüksu- “Liivamäe küla Linnuka tee 5 ja Linnuka tee 7 maaüksuste ning lähiala mist elamumaaks ning ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni nelja abi- se ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurdepääsutee- detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine”. Linnuka hoone ehitamiseks. Hoonete suurimaks ehitusalaseks pindalaks võib de ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude tee 5 (katastritunnus: 24504:003:1020; sihtotstarve: tootmismaa 80% olla 360 m2, hooned võivad olla maksimaalselt ühekorruselised ning seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Planeeritava ala ja ärimaa 20%; pindala: 12 645 m2), Linnuka tee 7 (katastritunnus: 2 hoonete suurim maksimaalne kõrgus võib olla 5,6 m. Planeeringuga suurus on ca 3200 m . Detailplaneering sisaldab ettepanekut kehtiva 24501:001:0227; sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; pindala: 2,71 kavandatakse ka ühe paadisilla rajamist planeeritavale alale. Planeeri- üldplaneeringu muutmiseks. ha) ja Linnuka tee 1 (katastritunnus: 24504:003:1018; sihtotstarve: tava ala suuruseks on ca 1,7 ha. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine tootmismaa 80% ja ärimaa 20%; pindala: 10 314 m2) maaüksused valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval juhul on asuvad Liivamäe küla lääneosas, Saha tee ja Järve tee vahelisel alal. 2 tegemist ca 3200 m suuruse maa-ala planeerimisega, mille tulemu- Planeeritava ala suurus on ca 5 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on • Parasmäe küla Aasa kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek toi- sel määratakse maaüksuse ehitusõigus, lisaks olemasolevale hoonele, Liivamäe küla Linnuka tee 5 ja Linnuka tee 7 maaüksuste ning lähiala mub 15.-29.06.2015 Jõelähtme vallamajas. võimalikkuse korral ka kaldakindlustuse rajatise ning väliköögi jaoks. kruntideks jaotamine ning ehitusõiguse määramine tootmis-/ärihoo- Parasmäe küla Aasa kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevu- nete ehitamiseks. Algatatav detailplaneering on kehtestatud üldpla- Jõelähtme vallavolikogu 13.08.2014 otsusega nr 513. Detailplanee- si, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, neeringu kohane. ringu eesmärgiks on Aasa kinnistule ühe uue elamu ja abihoone ka- õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Kal- vandamine. Samuti planeeritavate elamukruntide maakasutuse siht- dakindlustuse rajatis ning väliköök ei põhjusta antud asukohas olulist Detailplaneeringu koostamise jätkamine otstarbe muutmine elamumaaks ning ehitustingimuste määramine, keskkonnamõju. Jõelähtme vallavalitsus võttis 23.04.2015 vastu korralduse nr 307 “Lii- ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine, juurdepäästeede Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvasta- vamäe küla Hindreku II maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koosta- ja tehnovõrkude lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude miseks on läbi viidud KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel mise jätkamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju stratee- seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala põhinev eelhindamine. Keskkonnaamet on oma 28.02.2014 kirjas nr gilise hindamise algatamata jätmine”. suuruseks on ca 9,5 ha. Detailplaneering ei sisalda ettepanekut valla HJR 6-8/14/2449-2 asunud seisukohale, et esitatud materjalide ko- Liivamäe küla Hindreku II maaüksuse detailplaneering on algatatud kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. haselt ei põhjusta kavandatav tegevus olulist negatiivset keskkonna- Jõelähtme vallavalitsuse 27.02.2006 korraldusega 371 “Liivamäe küla mõju KeHJS § 5 mõistes ning on seisukohal, et lähtudes teadaolevast Hindreku II maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja • Loo alevik Kruusimäe 1 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek informatsioonist ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist lähteülesande kinnitamine”. Käesolevaks ajaks on Hindreku II maa- toimub 15.-29.06.2015 Jõelähtme vallamajas. keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Kesk- üksus jagatud kolmeks maaüksuseks: Hindreku II (katastritunnus Loo alevik Kruusimäe 1 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati konnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 9 24504:003:0567, maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%, Jõelähtme vallavolikogu 31.03.2009 otsusega nr 475. Detailplaneerin- lg 2 p 8 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Samuti on palunud, pindala 27 503 m2), Hindreku III (katastritunnus 24504:003:0568, gu eesmärgiks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks et edasisel detailplaneeringu menetlemisel arvestada, et ehituskee- maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%, pindala 6894 ning ehitustingimuste määramine, ühepereelamu ja abihoone kavan- luvööndi vähendamise üle langetab keskkonnaamet otsuse peale m2) ja 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 24504:003:0569, maakasutu- damiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 2700 m2. Detailplaneering LKS §-is 40 sätestatud nõuetele vastava taotluse esitamist. Vastavalt se sihtotstarve – transpordimaa 100%, pindala 8249 m2). Nimetatud ei sisalda ettepanekut valla kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate maaüksused moodustavada planeeritava ala suurusega 4,26 ha. De- looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju tailplaneeringu koostamise eesmärgiks on tootmis- ja ärimaa sihtots- Detailplaneeringu avalik arutelu piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning tarbega kinnistute planeerimine, planeeringuala kruntidele ehitusõigu- seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet juhib Jägala küla Jaanikakra maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalik se ulatuse ja hoonestustingimuste määramine ning kruntidele juur- väljapanek toimus 13.04-11.05.2015 Jõelähtme vallamajas. tähelepanu, et detailplaneeringu kooskõlastamine ei anna õiguslikku depääsude ja tehnovarustuse lahendamine. Detailplaneeringu al- ootust, et keskkonnaamet rahuldab ehituskeeluvööndi vähendamise Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik aru- gatamise taotlus ei sisalda ettepanekut valla kehtiva üldplaneeringu telu toimub Jõelähtme vallamajas 11.06.2015 kell 15.00. taotluse. muutmiseks. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Jõelähtme val- OÜ Hendrikson & Ko on koostanud Jõelähtme valla Liivamäe küla lavalitsus (Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. Kehtestatud detailplaneering Hindreku II ja Hindreku III kinnistute detailplaneeringu keskkonna- Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud 14.05.2015 otsusega nr 189 joelahtme.ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu (Postijaama tee mõju eelhinnangu. Eelhinnangust selgus, et kavandatava tegevusega 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme.ee) ning koostaja Kaberneeme küla Lääne-Aksli 2, Ploomi ja Põõsa maaüksuste detail- kaasneb negatiivne mõju taimestikule alal, kus teostatakse ehitustöid planeeringu. E-Service Projekt OÜ (Pärnu mnt 88, 11612, Tallinn). Korraldusega on (muuhulgas pinnasetööd, kommunikatsioonide rajamine, hoonete NR. 215 11 MAI 2015 TEATED

Teostame vee- ja kanalisat- Jõelähtme valla uued kodanikud Õnnitleme kõiki sioonitorustike ehitust, PUITBRIKETT,PUITBRIKETT, PELLETIDPELLETID PUITBRIKETT, PELLETID septikute, mahutite paigal- Ülle ja Toomas Laanejõe, tütar Älli, 13.04.2015 sünnipäevalapsi, TTURBABRIKETT,URBABRIKETT, KKIVISÜSIIVISÜSI dust, pinnasetöid, kändude HedithTURB LinkmannABRIKET Tja, KRaivoIVIS ÜElias,SI poeg Martin KKAMINAPUUDAMINAPUUD KAMINAPUUD ' juurimist ning kivi- ja täna- 16.04.2015 soovime õnne ja tervist! TASUTATASUTA TTRANSPORTRANSPORT vakatete ehitustöid ning EgneTASU JaamasteTA TRANSP jaOR EldarT Soopalu, tütar Elinor 16.04.2015 JAJA SOODSADSOODSAD HHINNAD!INNAD! JA SOODSAD HINNAD! omanikujärelevalve teenu- Araksia Gevorkjan ja Roland Laula, tütar Adele, 18.04.2015 95 04.05 Liudmila Popova Jõelähtme vald Tel 66 00 190, 51 36 999. se osutamist. OÜ Tarin- Liisi Toomik ja Margus Roos, poeg Lasse, 20.04.2015 [email protected]. www.kütteladu.ee 92 24.05 Leida Rüütel Loo alevik Pärnu mnt 139E/7, Tallinn. diprof, 512 1790, Siim Ave ja Reigo Laul, poeg Art, 27.04.2015 91 09.05 Tiiu Sepp Loo alevik 90 08.05 Linda Haavel Ruu küla alun kõiki, kes tunnevad 89 27.05 Ants-Peeter Tust Neeme küla P mootorrattureid, neile sel- Harjumaa Ühinenud 88 10.05 Veera Hõbemägi Maardu küla gitada kombeid ja tavasid, et Meedia pakub tööd 86 15.05 Leonhard Pärnaste Liivamäe küla rattaga ei ole sobilik sõita üle 85 13.05 Hilmi Pärnaste Liivamäe küla põllu-, rohu- ja heinamaade, SUVEREPORTERILE, 85 15.05 Reinhold Kuimet Uusküla küla kui selleks just ei ole eelnevalt tööks maakonnalehe Harju Elu ja 84 06.05 Helvi-Brigitte Raudnagel Loo alevik maaomanikult luba küsitud ja vallalehtede toimetamine. 84 22.05 Fricis Herberts Kruminš Ruu küla saadud. Täna, 15. mail, eksis selle põhimõtte vastu 83 02.05 Valve Stumbur Kullamäe küla seltskond mootorrattureid, keda oli kuni 8, Saha kü- Kandidaadilt ootame suhtlemisoskust ja 83 20.05 Felix Laussoo Loo alevik las, kus keerati enne kabelit Kostivere-Lagedi teelt ma- kirjutamiskogemust. Kasuks tuleb varasem 83 27.05 Salme Avik Loo alevik ha ja sõideti üle ilusa rohumaa raba poole ja sealt töö ajakirjanduses. 83 29.05 Silvi Torjus Nehatu küla edasi ilmselt Loo poole. Nendel maadel ei ole praegu 82 13.05 Lembit Piirimäe Loo alevik 81 21.05 Ivar Veske Liivamäe küla ja ei ole säilinud ka varasemast ajast vanu teid, mi- Kasvav meediaettevõte pakub omalt poolt 80 05.05 August Kilter Kostivere alevik da võiks sõitmiseks kasutada. konkurentsivõimelist palka ja paindlikku 80 08.05 Victor Rudometov Kostivere alevik Ma rõhutan, et tegemist on kultuurrohumaaga, tööaega koos meeldivate kolleegidega 80 23.05 Mati Jaas Iru küla mitte lihtsalt niisama loodusliku heinamaaga. See, kesklinna piiril asuvas toimetuses. 80 29.05 Vaike Haab Saviranna küla et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil vii- Töö sobib ka ajakirjanduskogemusega 75 08.05 Veljo Rahumägi Uusküla küla bimiseks peab alati olema maaomaniku luba, sõltu- üliõpilasele suvevaheaja kasulikuks ning 75 14.05 Ilme Jalakas Uusküla küla mata sellest, kas maatükk on piiratud, tähistatud või põnevaks sisustamiseks. 75 14.05 Vilnis Lobe Loo alevik mitte, on sätestatud ka keskkonnaseadustiku üldosa 75 24.05 Matti Põldis Loo alevik seaduse § 32 lõikes 2.1. CV koos motiveeriva töötasusooviga saada 75 28.05 Aarand Roos Koipsi küla Probleem mootorratturitega oli päevakorral ka aadressil [email protected], 70 04.05 Edgar Pintman Loo alevik möödunud aasta kevadel. informatsioon 505 2475. 70 12.05 Albert Gofman Jõesuu küla Saha küla elanik 70 17.05 Heino Avi Maardu küla

Eluruumide alaliste kulude piirmäärade kehtestamine Jaanikule-ee, jaanikule-ee! 18. juunil kell 19.00 KKostivereostivere mõisapäevamõisapäeva laat!laat! toimetulekutoetuse määramisel esietendub Jõelähtme TTule,ule, kuula,kuula, vvaataaata – osta,osta, müümüü jaja peapea laata!laata! • 23. juunil kell 18.00 LavaGrupilt Egils Snore Seoses 19.11.2014. a. vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse 116.6. aaugustilugustil 22015015 ttoimuboimub KKostiveresostiveres muutmise seadusega, jõustuvad käesoleva aasta 1. juunil sotsiaal- viivad Jõelähtme “Truudusetest” jjärjekordneärjekordne KostivereKostivere Mõisapäev.Mõisapäev. ÜrituseÜrituse hoolekande seaduses toimetulekutoetuse määramist puudutavad külavanemad võidutule muudatused. Sellest tingitult muudeti Jõelähtme vallavolikogu oma küladele. • Peaosas naisdetektiivina rraamesaames avameavame taastaas mõisapäevamõisapäeva laada!laada! 31.03.2014 määrust nr 18 “Eluruumide alaliste kulude piirmäärade • kell 20.00 süttib Jõeläht- Eigi Tali. kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel.” Täiesti uue kuluna KKutsumeutsume kõikikõiki kauplejaidkauplejaid laadalaada lisandusid eluruumi alaliste kulude hulka “korterelamu haldamise me jaanituli! • Lavastaja Maie Ramjalg. mmüügipindaüügipinda bbroneerima!roneerima! kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu” ning “korterelamu reno- • Õhtut juhib ja lahedaid • Kunstnik Katrin SSelel aaastalastal onon eriliselteriliselt oodatudoodatud mahe-mahe- jaja talukaup!talukaup! veerimiseks võetud laenu tagasimakse.” Lisaks muudeti sotsiaalhoo- mänge viib läbi Meelis Tammesson. lekande seaduses ühe kululiigi sõnastust. Varasem “tarbitud vee ja Sarv. • Heli ja valgus Urmas LLeivatelkieivatelki ootameootame jahu-jahu- jaja teraviljamüüjaid,teraviljamüüjaid, lei-lei- kanalisatsiooniteenuste maksumus” muudetakse “veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumuseks.” Seoses määruse sot- • Küladevaheline köieve- Kingsepp. vva-a- jaja leivakõrvaseleivakõrvase pakkujaid,pakkujaid, leivavormideleivavormide jaja siaalhoolekande seaduses tehtavate muudatustega kooskõlla viimi- du jpm. • Kestab 1 tund ja 30 min --tarvikutetarvikute tootjaid.tootjaid. OodatudOodatud onon parimadparimad paladpalad sega, kehtestati käesoleva määrusega piirmäärad ka uutele kuludele • Vabaõhulaval ansambel ilma vaheajata. ning korrigeeriti kahe kulu piirmäärasid. “Soojaveevarustuseks tar- “Reliikvia”. • Pilet 5 eurot. mmeieeie koduaedadest,koduaedadest, põldudeltpõldudelt jaja marjametsamarjametsa alt.alt. bitud soojusenergia maksumuse” ja “Veevarustuse ja reovee ärajuh- timise teenuste maksumuse” uuteks piirmääradeks on 20,00 eurot • Platsil suitseb grill, kaup- • Sooduspilet 3 eurot. LLaadakaubaksaadakaubaks sobibsobib vägaväga hästihästi lihtnelihtne jaja kodu-kodu- ühe isiku kohta varasema 16,00 euro asemel. “Korterelamu haldami- levad müügiputkad jne. mmaineaine (ravimteed,(ravimteed, koduleib,koduleib, juust,juust, sinksink jne).jne). se kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu” piirmääraks kehtestati • Tule ja löö kaasa Jõe- 1,50 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus ning “Korterelamu reno- lähtme maagilisel jaaniööl! LLahkeltahkelt ootameootame kaka kõikikõiki teisiteisi kaubitsejaid,kaubitsejaid, olguolgu veerimiseks võetud laenu tagasimakse” piirmääraks kehtestati 1,00 kkaubaksaubaks ehted,ehted, riided,riided, tööriistad,tööriistad, joogipoolis,joogipoolis, eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Toimetulekupiir alates 01.01.2015 üksi elava isiku või perekonna esi- mmaiused,aiused, meenedmeened vms.vms. mese liikme kohta ning perekonna igale alaealisele liikmele on 90 HEA PAKKUMINE: eurot kuus. Toimetulekupiiri suurus perekonna teisele ja igale järg- Ehitusbrigaad leiab nevale täisealisele liikmele on 72 eurot kuus. tasuva töö Vääna- Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m2 iga pe- Jõesuu eramu rekonna liikme kohta ning lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruumi juurdeehitusel. Jõelähtme valla teabe ja normpinnana võetakse arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tu- infoleht. Väljaandja on bade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvu- Jõelähtme vallavalitsus. ga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetu- Täpsemalt Omavalitsuse õigus- se määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. [email protected] aktidega saab tutvuda Kristiina Välba, sotsiaalnõunik või 505 2475. valla kantseleis ja raamatu- kogu des ning www.joelahtme.kovtp.ee ja www.volis.ee. Kallis Liidia, avaldame Toimetaja Merike Metstak, Avaldame sügavat kaastunnet 605 4865, 527 8870, Sulle ja sinu perele merike.metstak@ siirast kaastunnet kalli joelahtme.ee, ajaleht@ Rein Tomson 16.01.1951-14.04.2015 abikaasa joelahtme.ee. Hilga Kuimet 29.01.1930-02.05.2015 Reklaami ja kuulutuste LLaadaaada müügipinnamüügipinna broneeriminebroneerimine KALJO KLOOSTRI tellimine 646 2214, Maime Saare 12.08.1941-03.05.2015 kaotuse puhul. 5818 9131, llõpebõpeb 1.1. augustilaugustil 2015!2015! LaadaLaada korralduskorraldus Ants Kullama 24.02.2015-08.05.2015 [email protected]. jjaa lisainfolisainfo SiiriSiiri HeinmaaHeinmaa teltel 56495649 51135113 Nikolay Belkin 22.05.1927-09.05.2015 Jälgi meid nüüd ka Face- Kauaaegsed töö- bookis: www.facebook. ee-post-post [email protected]@gmail.com Nina Naumova 07.04.1925-13.05.2015 kaaslased AS-st Tallegg com/joelahtme. NR. 215 12 REKLAAM MAI 2015

Võtame tööle tturvatöötajaidurvatöötajaid Loo Comarketisse ja ERAKUULUTUSED Tallinna Prügilasse. Oled sobiv kandidaat, kui oled vähemalt 19-aastane, valdad eesti keelt, oled lait- SERITEK GRUPP OÜ +372 53423177 matu taustaga. Tallinna Prügila objektile jõudmiseks MÜÜK • Ohtlike puude aastaringne raie-, hool- dus- ja saetööd. Katuserennide puhas- vajalik isikliku sõiduki olemasolu. Ootame sinu CV-d e-postile [email protected], VEE-JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE TERVIKLAHENDUSED • Müüa elektrikarjuse generaator Pho- tus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja.ee SANTEHNILISED TÖÖD bos 2. Tel 5383 5480 info telefonil 5749 4996. • Pakume vaipade ja pehme mööbli kee- KÜSIGE PAKKUMIST! • Müüa kuivad kase küttepuud võrgus: milist puhastust. Tel 5888 0999, info@ 20 / 26 / 35 / 50 cm, hind alates 50 eurot euclean.eu WWW.TORUKOLMIK.EE | [email protected] | LOO 74201 / m3, 30 l / 1,55 eurot, 40 l / 2 eurot, 60 l / 2,95 eurot. Kohalevedu. Tel 5621 1200, • Teen korstnaid, pliite ja ahjusid. Tel [email protected] 5624 9455 Tähelepanu Jõelähtme valla pensionärid! Kostivere kool pakub tööd • Müüa märjad ja kuivad küttepuud, • Telli Eesti lipud, mastivimplid ja lipu- Kostivere päevakeskus korraldab 17. juunil 2015/2016 õppeaastaks: head hinnad. Info tel 5349 2730 ja www. mastid e-poest www.lipuvabrik.ee eakatele väljasõidu Kuressaarde ja selle metsasoojus.ee • vene keele õpetajale (14-tunnise koormusega), • Teostame ehitustöid üle Eesti! Sise- lähiümbrusesse. Külastame ajaloolist lossi ja • inglise keele õpetajale (täiskoormusega), • Müüa saetud ja lõhutud küttepuud tööd: laudpõrandad, parkett, kips, maal- muid vaatamisväärsusi. Buss väljub hommikul • matemaatika õpetajale (täiskoormusega), pikkustega 30-60 cm (hind alates 33 eu- ritööd. Puitfassaadid, terassid, tuulekas- kell 5:45 Kaberneemest ja Kostiverest kell 6:30. rot/rm). Kojuvedu. Tel 522 7345. e-post tid, müüri ladumine, aiad. Pikk töökoge- • klassiõpetajale (täiskoormusega). [email protected] mus, professionaalne töö, omame trans- Hinnad: bussisõit 10 eurot, giiditasu 5 eurot, Lisaks otsib Kostivere kool abiõpetaja-tugiisikut (täiskoormus), porti ja kõiki vajaminevaid tööriistu. Tel praamipilet seeniorile edasi-tagasi 2.60 eurot, kelle peamiseks tööülesandeks on õpilaste toetamine õppetun- • Müüa sõnnikut 7t/150 eurot, 15t/220 5308 4033 lossi külastuse pilet 5 eurot, lossi giidi tasu dides. eurot, mulda, killustikku, liiva. Tel 30 eurot grupi peale. Õpetaja peab vastama kvalifikatsiooninõuetele, olema positiiv- 5697 1079, [email protected] • Tänavakivi paigaldus ja müük, aedade se ellusuhtumisega, valdama uut õpikäsitust ja õppimist toeta- ehitus ja haljastus. www.kivivennad.ee, Peale lossi külastust on 2 va hindamise põhimõtteid ning väärtustama koostööd. • Müüa välisvoodrilauad, liistud (kuusk), tel 551 9855, 558 8842 henno.piirme@ tundi vaba aega oma tarbeks. Kooli poolt on tagatud hea palk, huvitav ja vastutusrikas töö, ilus põrandalauad (tamm, saar). www.ker- gmail.com gupuit.eu, tel 510 8801 Tagasi jõuame hilisõhtul. Meie ja nüüdisaegselt varustatud koolimaja, toetavad kolleegid. • Valmistame ja müüme ettetellimuste giidiks on, nagu alati, härra Kandideerimiseks saada elulookirjeldus ja motivatsioonikiri hil- OST alusel hobustele heina ja kuivsilo (rulli- Aarne Timm. Osavõtjatel palu- jemalt 20. juuniks aadressile Kostivere kool, Aruküla tee 3, Kos- tivere alevik, Jõelähtme vald, 74204 Harjumaa või kool@kostive- des). Osutame teenustöid esilaaduriga me registreerida telefonidel • Nostalgiakaup ostab nõukogudeaegset traktoriga: niitmine, kaarutamine, heina, re.edu.ee. vanavara. Tel 514 0618 silo, põhu pressimine rullidesse. Tel 527 7517 ja 5638 5422. Lisainfo: Vaido Niinesalu (direktor), vaido.niinesalu@kostivere. 505 8794, www.soodevaheagro.ee Kohtumiseni! edu.ee, telefon 514 4550. • Ostan KM-kohuslase firma. Tel 5888 8088 • Väikeveod kuni 2,5 t. Müüa killustikku, liiva, mulda, sõnnikut, multši, kruusa, • Ostan ära Teie kasutu sõiduki. Tel täitepinnast, asfaldipuru ja freesturvast 5695 5775 kohaletoomisega. Tellija materjalide ve- du. Tel 509 2936 • OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- maad. Tel 504 5215, 514 5215, TÖÖ [email protected] • ATKO Liinid pakub tööd bussijuhtidele TEENUS Harju maakonna liinidel algusega Lok- salt, Keilast ja Maardust. Vajalik elukoht • Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 piirkonnas. Info tel 627 2713, 5552 2010 h, hind 1,09 eurot/minut. Vt ka ennus- tus.ee • Pakun tööd kraanaga veoautojuhile. Tööpiirkond Tallinn, Harjumaa. Helista- • Katuste ja fassaadide pesemine, värvi- da tel 528 9420 mine ja paigaldus. Tel 5890 0685 ÜRITUS • Korstnapühkija ja pottsepa litsenseeri- tud teenused, küttekollete kontroll, re- • Kostiveres toimub laat aiapargi terri- mont ja ehitus. Akti väljastamine kind- tooriumil igal pühapäeval 9.00-14.00. lustusseltside jaoks. Tel 5690 0686 Olete oodatud kaupema ja ostma! Müü- gikohtahade arv on piiratud, palume ko- • Korstnapühkija teenused ja ekspert- had broneerida telefonil 502 6792 hinnangud. OÜ Potipoiss, tel 5807 2581, [email protected]

24. aprillil teatati, et päästjad tegid kindlaks, Jõelähtme vallas Jägala kü- et põles õhufilter. Päästjad las lõi 77-aastane mees tut- kustutasid põlengu ning tavat 66-aastast naist. Kaht- ventileerisid tehase ruumid. lustatav peeti kinni. 28. aprillil teatati, et Jõeläht- 25. aprillil teatati, et Jõeläht- me vallas Jägala külas teki- Pangabuss me vallas Saha-Loo teel asu- tas 48-aastane naine kehavi- vast majast on varastatud gastusi 22-aastasele naise- Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! 300 eurot. le. Kahtlustatav peeti kinni. Pangabussi peatused:

26. aprillil kell 19:36 teatati, 11. mail kell 00:59 teatati, et Kuusalu II kvartalis et Maardus põleb väike su- Jõelähtme vallas Võerdla muusikakooli juures 10. ja 17. juunil vila. Inimesi õnnetuse ajal külas põleb ühekorruseline kell 9.00–11.45 suvilas polnud. Päästjad elumaja. Päästjad kustuta- Kehra kustutasid põlengu kella sid põlengu kella 3:13ks. Anija valla 22:07ks. Õnnetuse ajal kedagi majas kultuurikeskuse juures polnud, hoone hävis tules kell 15.00–18.00 27. aprillil kell 12:09 teatati, täielikult. et Jõelähtme vallas Loo ale- Kostivere II kvartalis vikus Saha teel tehasehoo- 18. mail teatati, et Jõelähtme mõisa juures 5. juunil ne kompressorruumist tuleb vallas Suigu teel tungiti sis- kell 14.30–15.30 suitsu. Kohalejõudnud se alajaama ja varastati va- Raasiku sest seadmeid. Vargusega Konsumi kaupluse juures tekitatud kahju on 200 eurot. kell 16.30–17.30

20. mail kell 16:33 teatati Bussist saate nõu pangateenuste kohta, 112 tellida ja kätte pangakaardi, makseauto- Häirekeskusele kulupõlen- maadist oma kontole sularaha kanda ja gust Jõelähtme vallas Ülga- välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada se külas. Päästjad kustuta- hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. sid kulupõlengu kella Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning 18:54ks. Kokku põles 8 hek- finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi tarit metsa. teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.