TALLINN- MAANTEE RÕMEDA- TEELÕIK

EELPROJEKT JA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

3

Rahvusvahelisse TEN-T maanteevõrku kuuluv E20 -Narva maantee on piiriülest tähtsust omav põhimaantee, mis kulgeb läbi Narva Eesti idapiirini ja on ühendusteeks Peterburi ning Venemaaga. Lääne suunal kulgeb E20 läbi Rootsi, Taani ja Inglismaa Iirimaale.

4

PROJEKTI TAUSTANDMED

TEELÕIGU ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS 6 PLANEERINGUD, ARENGUKAVAD JA MAAKASUTUS 6 LIIKLUS 7 LIIKLUSOHUTUS 7 KESKKOND JA MILJÖÖVÄÄRTUSED 7

PROJEKTI EESMÄRK

EELPROJEKTI EESMÄRGID 8 EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD 8 PROJEKTEERIMISE KÄIGUS LÄBIVIIDAVAD UURINGUD 8

TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID

PROJEKTIALA TOPO-GEODEETILISED MÕÕDISTUSED 9 GEOLOOGILISED UURINGUD 9 LIIKLUSUURINGUD 9 LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS 10 TEE SEISUNDI ÜLEVAATUS 10 PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS 10

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

MAANTEE RISTPROFIIL 11 LIIKLUSSÜSTEEM 12 RISTMIKUD JA RISTED 12 KERGLIIKLUS 12 SILLAD 12

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS 13 METOODIKA 13 AVALIKKUSE KAASAMINE 13 MÕJUD 13 OLULISEMAD LEEVENDUSMEETMED 14 JÄRELDUSED 14 HEAKSKIIT 14

EELPROJEKT

TEEDEVÕRK, RISTMIKUD JA RISTED 15 TEE RISTPROFIIL 15 KESKKONNAMÕJU LEEVENDUSMEETMED 15 MAASTIKUARHITEKTUUR 16 MÜRATÕKKERAJATISED 16 HALJASTUS 16

KOKKUVÕTE

EELPROJEKTI TULEMUSED 17 PROJEKTI ELLUVIIMINE 17 PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK TASUVUS 17 5

10.01.2008 sõlmiti Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland OY konsortsiumi (Konsultant), Viru Teedevalitsuse (Tellija) ja Maanteeameti (Maksja) vahel konsultatsioonileping E20 Tallinn- Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõigu (km 78,4-90,5) eelprojekti (Ühtekuuluvusfondi projekt CCI 2002 EE 16 P PA 009) koostamiseks.

Eelprojekti kogumaksumusega 7 miljonit krooni kaasrahastas 80,45% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Projekt valmis koostöös Ida Regionaalse Maanteeameti (endine Viru Teedevalitsus) ning projektalal paikneva Haljala vallavalitsuse esindajatega. Eelprojekti koostamise ja keskkonnamõju hindamise käigus on huvilistel olnud võimalus projektiga tutvuda ja teha omapoolseid ettepanekuid.

Projekti avalikustamiseks ja avalikkuse kaasamiseks on avatud projekti infoportaal Internetis http://romeda-haljala.ramboll.ee 6 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

PROJEKTI TAUSTANDMED

TEELÕIGU ASUKOHT JA ÜLDKIRJELDUS PLANEERINGUD, ARENGUKAVAD JA MAAKASUTUS

Tallinn-Narva maantee kogupikkusega 212,3 km Maantee ristub alljärgnevate Teelõik paikneb Haljala vallas, mille üldpindala Tee kulgeb põllumassiivide vahel, lõigates kulgeb Tallinnast Venemaa piirini, Narva. riigimaanteedega: on 183 km2 ja vallas on kokku 2954 elanikku üksikuid rohekoridore. Piirkonnas toimivad Maantee läbib Eesti Vabariigi territooriumi lää- (01.01.2007). Valla territoorium jaguneb edukalt mitmed suurtalud. • T17174 -Põdruse (km 78,734); nest itta, olles osaks üle-euroopalisest transpordi- kolmeks piirkonnaks – , Haljala ja Haljala aleviku asustus ulatub praktiliselt tee võrgust TEN-T. Antud projekt hõlmab km • T17154 Kihlavere-Aaspere , administratiivselt on tegemist 20 küla ja maa-alani, Aaspere küla paikneb mõlemal pool 78,4–90,5 ja kogu teelõik jääb Lääne-Viru (km 83,174); Haljala alevikuga. Teelõik läbib Liiguste, Kärmu, maakonda Haljala valla territooriumile. Aaspere, , Lihulõpe, Vanamõisa, , põhimaanteed. Valla arengukavas • T17165 Vanamõisa tee ning T17145 (2007–2017) leitakse, et teede valdkonna Projekteeritavat lõiku võib käsitleda kolme Haljala ja Põdruse küla. Vanamõisa--Päide suurim probleem on kergliiklusteede puudumine. erineva teelõiguna, erisused on nii tee (km 85,126); profiilis kui liikluse struktuuris. Oleva tee Lähim asula/linn, kus elanikud Koostöö tulemusel Haljala valla ja planeerijaga iseloomulikeks näitajateks on plaaniline • T23 -Haljala ja T17177 igapäevaselt käivad (AS Pöyry Entec) on teetrass ja teeäärne sirge, kuid lubatust väiksema raadiusega Haljala-Käsmu (km 88,926). maakasutus kajastatud Haljala valla vertikaalkõverad, mis piiravad pikinähtavust. üldplaneeringu projektis. Kuigi piirnevate Tee tehniline seisund on üldiselt hea, kuigi põllumajandusmaade viljakus ületab Suhteliselt kitsa ja kohati kõrge maantee- eraldatud sõidusuundadega lõigul parempoolse keskmisi näitajaid, on üldplaneeringuga tammi korral ei ole piisavalt varu avariiolu- sõidusuuna katend vajaks lähiajal remonti* teeäärsesse piirkonda Aaspere-Haljala kordade ohutumaks lahendamiseks. (km 78,4–80,7 IRI kuni 2,9 mm/m; piki- vahelisele lõigule kavandatud ka roopad kuni 19 mm ja km 80,6–80,7 ebapiisav Aaspere-Põdruse lõigus on teepeenar hoonestusvõimalust (äri- ja tööstusmaad). kandevõime). kitsas ja puuduliku kandevõimega järgmistel teelõikudel: Samuti on probleemne Haljala liiklussõlme Kohalikud elanikud kasutavad liikumiseks lähiala km 88,3–89,6 (pikiroopad kuni 24 mm, nii Tallinn-Narva maanteed kui ka mitmeid 1) Rõmeda-Aaspere lõik km IRI kuni 2,7 mm/m ja ebapiisav kandevõime). kõrvalmaanteid. Peamiseks tõmbekeskuseks on 78,4–80,7 oleva 2+2 ristlõikega Teelõigul puuduvad sillad, kuid on 6 põhimaantee Rakvere. Kohalikule elanikkonnale on olulisim (rajatud 1974–1980); alla jäävat truupi, millest kahe seisund on nii Haljala, kus paiknevad lastead, kool, kirik, 2) Aaspere-Haljala lõik km 80,7-88,9 halb, et isegi truubi asukoht on raskustega kauplus, raamatukogu jm. 1+1 ristlõikega mõõdukas muldes; tuvastatav pinnasega täitumise tõttu. Haljala valla üldplaneeringus kavandatakse 3) Haljala-Põdruse lõik km 88,9-90,5 * 2008. a seisuga Tallinn-Narva maantee äärde võimalikke 1+1 ristlõikega kõrges muldes. teenindusalasid Aasperes ja Haljalas.

Äri- ja tootmis- maa-alad kavandatakse suh- teliselt maantee lähedale, kuid juurdepääsudega kogujateedelt. Aaspere ja Haljala liiklussõlmede lähialale on võima- lik teenindusette- võtete rajamine (tanklad, toitlustus) Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 7

PROJEKTI TAUSTANDMED

LIIKLUS

Oleva tee aasta keskmiseks arvutuslikuks Ohtlik liiklussageduseks (AKÖL 2008) leiti E20 Haljala situatsioon ristmiku läänelõikes 6171 autot/ööp, idalõikes Aasperes 4763 a/ööp, T23 ehk lõunalõikes 5901 a/ööp kohaliku tee ja T17177 ehk põhjalõikes 3178 a/ööp. ristumisel Tee arvutuslikuks teenindustasemeks Aaspere- maanteega Haljala lõigul kujunes D (arvutuslik kiirus 83,2 km/h ja ooteaeg 71% valdavalt tulenevalt puuduliku nähtavusega aladest, millest vaid ühel on rakendatud ka möödasõidupiirangut). Kogu projekteeritava E20 lõigu ulatuses liiklussagedus praktiliselt ei muutu.

Projekteeritava teega ristuvatest teedest on vaid Haljala ristmikul intensiivne liiklus, ülejäänud ristumistel riigi- ja kohalike teedega on liiklussagedused alla 150 a/ööp. Valdavaks transiitliikluse suunaks on Tallinn-Narva ja Tallinn-Rakvere, kohalik liiklus on põhiliselt ristuv Aaspere mõis Haljala-Rakvere suunal ja kohaliku vallakeskuse (Haljala) ning väiksemate asumite vahel. LIIKLUSOHUTUS KESKKOND JA MILJÖÖVÄÄRTUSED Haljala ristmik on liikluskorraldusega lahutatud kaheks T-kujuliseks ristmikuks (läänepoolne Oleval teel on liiklusohutuse seisukohalt mit- Liiklusohutust mõjutab ka asumite paiknemine Rõmeda–Haljala maanteelõik läbib enamjaolt T1-T17177 ja idapoolne T1-T23). Arvutuslikult meid puudusi. Valdavalt on probleemiks piki- kahel pool maanteed. Suuremad asumid on hajaasustusega lagedaid põllumaid, mis on on 30-ndal tipptunnil idapoolse ristmiku nähtavust piiravad lubatust väiksema raa- Aaspere küla keskus ja Haljala alevik. Haljala liigendatud metsasaludega. Suuremad asumid vasakpöördel (T23-T1) seisunditasemeks F. diusega vertikaalkõverad. Nähtavus piirab asum paikneb maanteest sadakond meetrit on Aaspere ja Haljala. Lagedal maastikul on Haljala ristmiku liikluse koosseis on ära toodud möödasõiduvõimalusi. Sageli hindavad põhjasuunas, kuid Aaspere küla paikneb mõle- maantee sageli ääristatud lehtpuualleede või järgnevas tabelis. Raskeliikluse osakaal on väga juhid nähtavust ka valesti, kuna plaaniliselt mal pool teed ja elamud asetsevad vahetult kuusehekkidega, mis vaadet veidi piiravad. suur Kunda-Rakvere suunal (Haljala ja Põdruse sirgel teel ei ole näha kumerate ja nõgusate trassi ääres. Projektalasse jääb looduskaitse alla kuuluv ristmikel teostatud numbrimärgiloenduse põhjal), lõikude ulatus. Kitsas teemulle ei võimalda Liiklustihedus on viimase 20 aasta jooksul kas- Aaspere allee, mis on ühtlasi muinsuskaitsealuse mis läbib Haljala ristmiku, ning mõõdukas ootamatult vastu tuleva sõiduki eest varjuda vanud jõudsalt ja liiklusõnnetusi toimub palju. Aaspere mõisakompleksi juhatav maastikumärk Tallinn-Narva ja Tallinn-Rakvere suundades, tee servale. Aaspere-Põdruse lõigus on kitsas Teelõigul hukkus aastatel 1996–2007 liiklus- ja seetõttu olulise kompositsioonilise tähtsuse- madal liiklussõlme põhjasuunal (Haljala, Käsmu). teepeenar kohati puuduliku kandevõimega. õnnetustes 11 inimest ja sai viga 44 inimest. ga. Projekti mõjupiirkonda jääb ka kaitsealu- ne Aaspere park. Põliselt asustatud piirkonnas Suund % on rohkesti kultusekive, kuid lähim muinsus- W - Tallinn, Viitna 15,9 8 Välja- ja vastassuunda sõit 7000 kaitse alla kuuluv kultuskivi (reg. nr 10217) jääb olemasolevast maanteest ligikaudu 30 m S - Rakvere 12,0 Ristmikuavariid ja tagant otsasõidud E - Põdruse, Narva 29,2 7 6000 kaugusele ning praeguste eelprojekti lahendus- N - Haljala, Käsmu 8,4 Kergliiklejate, loomade ja parklaõnnetused te realiseerumisel seda ei kahjustata. Raskeliikluse osakaal 2008. 6 AKÖL (km 75) 5000 Piirkonna põhjaveeressurss on reostustundlik. 5 Projektalas paiknevad looduslikud veekogud – Ortofotol 4000 ja Haljala oja, mis on arvatud on teekatendilt 4 reostustundlike veekogude hulka. Avatud näha valdavad 3000 põllumaade vahel võimaldavad loomade liikumist liiklusvood 3 veekogude (Haljala oja, Mustoja ja Sauste Haljala ristmikul peakraavi) kallastel paiknevad rohekoridorid. 2000 2 Viljakate muldade tõttu on enamik maid põllu- 1000 majanduslikus kasutuses ning metsa ja pool- 1 looduslikke niidukooslusi esineb vähe. Maanteest lõunas paiknev Kärmu puisniit 0 0 (km 80,3–80,4) on EELISe andmetel määratud 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Natura 2000 eelvalikualaks. 8 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

PROJEKTI EESMÄRK

EELPROJEKTI EESMÄRGID

Projekteerimise nõuetega sätestatud E20 Aaspere-Haljala Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala lõik praegu teelõigu eelprojekti eesmärgid olid:

• trassi täpsustamine teekoridoris;

• ristmike ja ristete optimaalsete asukohtade ning tehniliselt ja majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine;

• kohaliku teedevõrgu korrastamine;

• trassi ja ristmike teemaa määramine;

• keskkonnamõju hindamine;

• tehnilise projekti koostamiseks lähtetingimuste väljatöötamine.

Vastavalt Teeseadus §19 lõige 3 on eelprojekti peamine eesmärk tee asukoha määramine. Eelprojekti koostamise käigus küsib teeomanik ka puudutatud isikute arvamusi ja ettepanekuid.

EELPROJEKTI LÄHTEKOHAD

Projekteerimise nõuetega on ette Tallinn-Narva antud olulisemad lähtetingimused maantee on projekti koostamiseks: I klassi maanteena • Projekteeritav maantee – põhimaantee; väljaehitatud Viitnani. Rõmeda- • Projektkiirus 120km/h; Aaspere vahelises • Maantee klass – I klass; lõigus jõutakse • Maantee ristprofiili alternatiivid: käesoleva projek- I klass, 4 rada tiga Haljalani peale Viitna ümber- II klass, 2 rada sõidu valmimist 3-rajaline möödasõiduvõimalusega ristprofiil; • Ristmike lahendus – eritasandiline; • Projekteerimise lähtetase – hea.

PROJEKTEERIMISE KÄIGUS LÄBIVIIDAVAD UURINGUD

Teelõigu projekteerimiseks ja alternatiivide võrdluseks vajalike lähteandmete saamiseks tuli läbi viia mitmeid uuringuid: • maantee ja rajatiste seisukorra hindamine; • liiklusohutuse analüüs; • liiklusuuringud; • geodeetilised mõõdistused; • geoloogilised uuringud. Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 9

TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID

PROJEKTIALA TOPO- GEOLOOGILISED UURINGUD LIIKLUSUURINGUD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED

Ala topogeodeetilised mõõdistused on aluseks Projekteeritava tee ala aluspõhja omaduste vähendada võimalikke külmakerkeriske. Samas tee projekteerimisele ning maastikumudeli väljaselgitamiseks viidi läbi geoloogilised on oleva tee konstruktsioonis külmumistsoonis koostamisele. Töö viidi läbi kahes faasis – uuringud, et täpsustada olemasolevaid külmakartlikud tolmsed materjalid, mistõttu üldise maastikumudeli ja trassivaliku tarbeks teekonstruktsioone ning aluspinnaste ja tuleb kaaluda materjalivahetust muldkehas või laserskaneerimise meetodil helikopterilt, valitud kivimite omadusi. Uuringust tulenevad alused kõrgema muldkeha rajamist nii Aaspere-Haljala teetrassi alalt (sealhulgas liiklussõlmede lähiala ja muldkeha ja katendi projekteerimiseks ning lõigul kui Rõmeda-Aaspere vasaku niidi osas. kõrvalteede osas) maastikul mõõdistamise teel. sillasammaste konstruktiivseteks lahendusteks. Aluspinnasena esineb saviliivmoreen savikal Maapinna reljeef, teedevõrgu paiknemine ja lubjakivil ja merglil, mida on võimalik kasutada geoloogiliste uuringute tulemused võimaldavad mulde materjalina madalamatel aladel, lahendada liiklussõlmede ala viies põhitee mistõttu tuleb kaaluda süvendite kasutamist süvendisse ja kuna tegemist on sobivate tee projekteerimisel. Pinnasevee tase on materjalidega, siis ka saavutada olulist reeglina 1,5–2,7 m maapinnast, välja arvatud säästu kasutatavates ehitusmaterjalides. Haljala orus, kus veetase jääb 0,5 m piiresse.

Oleval teetrassil avastati, et mitmete Uuringud viidi läbi kolmes etapis: esimeses katendikihtide all paikneb tihenenud kasvumulla faasis arhiivimaterjalide põhjal, teises kiht, tõenäoliselt on tegemist varasemate detailsemalt tõenäoliste sildade piirkonnas Liiklusuuringu raames tuvastati tegelikud teelaiendustega, kus kasvumuld on jäänud kuni 5,5 m puuraukudega ning kolmandas liiklussagedused ja liikluse struktuur eemaldamata. Et aga nimetatud pinnas on malelaua skeemiga paigutus puuraukudega automaatloenduse (nädalane loendus 4 juba aastakümneid muldkeha all paiknenud (142 tk, 1–3 m, kohati kuni 6,5 m). ristlõikes) ja käsiloenduse (8 tundi kolmel ning vajumid on moodustunud, siis puudub Uuringuid täiendati Haljala sõlme osas peale ristmikul) teel. Haljala liiklussõlme uuriti otsene vajadus seda kihti eemaldama hakata, liiklussõlme uue asukoha fikseerimist. põhjalikumalt, kasutades selleks videoloendust. pigem tuleb püüda katendit tugevdada, et Ilmnesid vastuolud Haljala-Käsmu tee loendusandmetes, mis on tõenäoliselt Topoplaan seotud varasemate vaatlusaegade valiku ja taandamisprotsessiga, tegelik liiklus on aastakeskmises mõnevõrra madalam fikseeritud tasemest. Samas on tegemist Võsu- Käsmu puhkepiirkonnaga, kus liiklus sõltub väga tugevalt klimaatilistest tingimustest.

Liiklusprognoos

Püsiloendusandmete ja loendustulemuste baasil, tuginedes liikluse baasprognoosile aastani 2040, koostati liiklusprognoos, eeldades Haljala piirkonna eelisarengut eeskätt kvaliteetse elupiirkonnana, samuti on eeldatud maakonnakeskuste ja pealinna Maastikumudel vahelise liikluse keskmisest suuremat kasvu. Kuigi Kunda-Kesk-Eesti suuna liiklus kasutab ka edaspidi Haljala sõlme, ei ole eeldada suurt liiklussageduse tõusu sellel suunal, pigem võib tõenäolisem olla transiitliikluse tõus Tallinn-Narva liinil. Raskeliikluse osakaal on Haljala-Põdruse lõigul sedavõrd suur, et katendi projekteerimiseks on selles osas kõige suurem koormus.

Kui prognoosi alusel selgus vajadus 2+2 ristlõikega tee rajamiseks Aasperest Haljala liiklussõlmeni, siis Haljala ristmiku Rakvere- Aaspere suuna ooteajad ei vasta juba praegu normidele (teenindustase F). 10 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID

LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS TEE SEISUNDI ÜLEVAATUS PROJEKTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS

Olemasolev tee ei vasta rahvusvahelise põhi- Tee sõiduosa tehnoseisund on hea, kuid Alternatiivsete lahenduste hindamiseks ja mis võimaldab tõhusamalt korraldada maantee nõuetele, sest teel on pikinähtavust teepeenrad on väga kitsad ja väga nõrga võrdlemiseks ning projekti teostatavuse hinda- ehitusaegset liiklust ning on hooldatav. piiravad lubatust väiksema raadiusega verti- kandevõimega. Esimesel kilomeetril Aasperest miseks teostati tulemuslikkuse analüüs, mis Alternatiivide ja kaalutluste kohta loe järgnevas kaalkõverad. Teelõigul on nähtavusprobleemide Haljala suunas on probleeme vete ärajuh- avalikustati eraldi aruandena 2008. a augustis. peatükis. tõttu möödasõidupiirangud, kuid piirangualad timisega. Teede talihooldust komplitseerib Analüüsi põhjal tehti keskkonnalistest ja on liialt lühikesed ning see on põhjustanud madal mulle avatud maastikul. Analüüsis käsitleti ka teelõigu rekonstrueerimist majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ettepanek mitmeid raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi etapiviisilisena ning Konsultant soovitas rajada Tee seisundi ülevaatus viidi läbi Teeregistri rakendada Aaspere-Põdruse vahelisel tee- ja lugematuid ohuolukordi. Üsna kitsal ja kohati esmalt Haljala liiklussõlme ning seejärel andmete analüüsi ja välivaatluse teel. Registri lõigul eraldusribata eralduspiirdega 4-rajalise kõrgel maanteetammil ei ole piisavalt ruumi Aaspere sõlme koos kergliiklusteedega. andmetel on 88,8% tee katendist heas tee lahendust. avariiolukordade puhul ning kergliiklejatele Järgnevad Aaspere-Haljala lõigu laiendamine seisus, 0,94% osas seisundinäitajad ületavad puuduvad ohutud lahendused. Nii Aaspere Maanteeamet otsustas tehnilistest kaalutlustest ning viimasena Rõmeda-Aaspere oleva kriitilise piiri (100 meetri osas roopad 1 niidi kui Haljala ristmikel ja lähialas on ristuvale lähtuvalt rakendada kitsa eraldusribaga lahendust, 2+2 katendi rekonstrueerimine. ühesuunalises osas ning tee kandevõime kergliiklusele väga ohtlikud tingimused. lühikesel lõigul Aaspere ristmiku piirkonnas). Liiklusõnnetuste statistika 1996–2007 Aaspere ja Haljala vahelisel alal paiknevad Arvestades kasvavat liikluskoormust on tõe- riigimaanteede ja kohalike teede ristumiskohad ei vasta nõuetele, on võimalus peatee ületa- näoline esimese niidi ühesuunalise osa kiire miseks suurel kiirusel. Haljala orus kulgeb tee lagunemine, mida saab mõnevõrra pidurdada kõrgel muldel, kuid tee vahetus läheduses on pindamisega. Sõltuvalt uue tee rajamisajast vana betoontruubi jäägid, mis raskendavad tuleb kavandada oleva tee taastusremont. võimaliku liiklusõnnetuse tagajärgi. Kandevõime probleeme on nii Rõmeda-Aaspere lõigul kui Haljala-Põdruse lõigul. Liiklusõnnetuste statistika näitab õnnetuste kuhjumist ristmike piirkonda ja nende lähialale. Teelõigul puuduvad sillad, kuid olevast Teelõigul hukkus aastatel 1996–2007 liiklus- kuuest truubist kahe väiksema seisund on õnnetustes 11 ja sai viga 44 inimest. sedavõrd halb, et truubid on tuvastatavad vaid mõõtevahenditega. Vastavalt LÕ koondumiskohtade metoodikale loetakse nii Aaspere kui Haljala ristmikke suure ohtlikkuse tasemega liiklusõnnetuste koondumiskohtadeks (SOTK). Eriti ohtlikeks teelõikudeks (EOL) on mõlema ristmiku lähialad.

Tüüpiline Suuremad truubid vertikaalkõverate on heas seisus, tõttu piiratud vajades vaid nähtavusega puhastamist ohtlik ala Aaspere ja Haljala vahel Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 11

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

MAANTEE RISTPROFIIL

Rõmeda-Haljala teelõigul on oleval teel kuni Lisaks esteetilisele ja keskkonnakaalutlusele Tulemuslikkuse Aaspereni välja ehitatud I klassi maantee parem on ristprofiili puhul väga oluline selle tehniline analüüsis sõidusuund ning vasaku sõidusuunana toimib teostatavus ning maksumus. võrreldud varem ehitatud tee. Aaspere ja Haljala vahel põhimaantee Tehniliselt oleks kõige lihtsam ehitada oleva on III klassi nõuetele vastav kaherajaline tee. skemaatilised tee kõrvale, mis plaaniliselt on ka sirge, uus Lähtetingimuste kohaselt tuli projekteerimise tüüpristlõiked tee. Sellisel juhul tagatakse tee ehituslikult käigus kaaluda erinevate ristprofiilide kasutamist. parim võimalik kvaliteet ning ehitusaegne Aaspere-Haljala lõiku iseloomustavad kahel liikluskorraldus on oluliselt lihtsam. Küll aga pool teed paiknevad tuisutõkkehekid ja puude kaasneks ühepoolse laiendamisega vajadus alleed. Need annavad teelõigule huvitava ja laiendada tee maa-ala ning kaasneks mitmeid erilise esteetilise väärtuse võrreldes teiste keskkonnaprobleeme. Lisaks puude allee Tallinn-Narva maantee lõikudega. Kui jätkata ettejäämisele saaksid mõjutatud mitmed tee varasemalt kavandatud I klassi maantee kaitsevööndisse jäävad majapidamised. ühepoolse laiendusega, siis tuleks ühelt poolt Kuivõrd tegemist on oleva tee laiendamisega, teed likvideerida hekid ja puude allee (alternatiiv on ristprofiili puhul oluline ka pikiprofiil. 1-1). Keskkonnamõju hindamisel peeti teelõigu Oleva tee pikiprofiilis on mitmeid piiratud omapära säilimist väga oluliseks ning seetõttu pikinähtavusega lõike. Oleva tee laiendamisel kaaluti lisaks ka kahepoolse laiendusega kitsa on üldjuhul otstarbekas teha laiendus oleva eraldusribaga alternatiivi (1-2) ning põhjamaades teega samas tasapinnas, uue sõidusuuna levinud eraldusribata, aga eralduspiirdega ehitamisel võib selle teha ka sõltumatult alternatiivi (1-3). olevast teest. Sildade ületamisel või nende Vastavalt projekteerimise nõuetele võrreldi alt läbiminekul on siiski vajalik, et mõlemad eelmainitud alternatiive kolmerajalise sõidusuunad on samas tasapinnas. alternatiiviga (2) ja II klassi maanteega (3).

Aaspere lähedal jagavad ühist liiklusruumi nii jalakäijad kui autod. Tänases liiklusruumis on eelkõige ohustatud nõrgemad! 12 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

LIIKLUSSÜSTEEM RISTMIKUD JA RISTED KERGLIIKLUS

Olevat Rõmeda-Haljala maanteelõiku iseloo- Juurdepääs põhimaanteele on võimalik eritasan- maalne ristmike vahekaugus 5 km ja rohkem. Jalakäijad ja jalgratturid saavad valdavalt kasu- mustab segaliiklus, kus läbiv ja kohalik liiklus, diliste ristmike kaudu. Eritasandilised ristmikud Ristmikevahelisel alal võib tekkida vajadus tada kohalikke teid ning vähese liiklusega kõrval- samuti mootorsõidukid ja kergliiklejad kasutavad tagavad parima võimaliku liiklusohutuse, kuna maantee ületamiseks põldudele või metsamaa- maanteid. Kus kergliikluse trajektoorid ei ühti sama liiklusruumi. Piirnevatele maaüksustele suurel kiirusel liikuvate sõidukite vahel puuduvad dele ligipääsuks. muude teedega, kavandatakse kergliiklusteed. on hulganisti mahasõite, millega kaasnevad ristuvad konfliktid – põhimaanteelt ära keerata Kergliiklejatele tuleb ka rohkem võimalusi ootamatud olukorrad ja ohud. saab vaid parempoolsel hargnemisel ja peale Sellistel puhkudel kavandatakse risted – sillad või tunnelid, mida ületades saab teisele poole maantee ohutuks ületamiseks, kui sõidukitele, sõita parempoolsel liitumisel. Ohutu tee kavandamisel on esmane erineva teed, kuid ei ole võimalik siirduda teisele sest jalakäijat on võimatu sundida tegema pikki funktsiooni, kiiruse ja massiga liiklusvoogude Kuna eritasandilised ristmikud on küllalt kallid teele. Risteid võib sõltuvalt vajadusest teha ringkäike ja takistada sattumast maanteele. eristamine ja lahutamine. Igale liiklejale on rajada ning hooldada, tuleb neid kavandada piiramatult. Seetõttu on vajalik asustatud kohtadesse rajada vajalik temale sobiv tee. mõõduka vahemaaga. Hajaasustuses on opti- kergliiklussillad ja tunnelid (projektis 5 tk). Kui liiklusvoogude eristamine ei ole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb liikluskeskkonnas Ohutu liiklus- rakendada liiklusrežiimi muutusi: vähendada süsteem eeldab lubatavaid kiirusi, kitsendada sõiduradu, jne. hierarhilist Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise põhimaantee teedevõrku lõiguga, ei ole liikluskeskkonnas piirangute tekitamine läbivale liiklusele aktsepteeritav.

Kohaliku liikluse eraldamiseks on seega vajalik luua alternatiivne kohalike teede võrgustik, mille kaudu kohalikud inimesed saavad juurdepääsu avalikule teedevõrgule. Piirkonnas on küllaltki tihe kõrvalmaanteede ja kohalike teede võrgus- tik, mida selleks saab kasutada. Vajalik on teedevõrku täiendada selliselt, et paralleelselt põhimaanteega tekib katkematu ühendus külade ja alevike vahel.

SILLAD

Ristmikele ja ristetele on kavandatud sillad. Nii sõidu- kui kergliiklustee sildade kavanda- misel on sõidusuundade vahelisele eraldusribale paigutatud postidega lahendusele eelistatud alternatiivi, kus need puuduvad. Selline sild võimaldab avaramat vaadet ning lihtsat liiklus- korralduse muutmist, kui see peaks tulevikus Sauste kerg- osutuma vajalikuks. Aasperes jääb kergliiklustee liikluse tunneli silla kõrvale väärtuslik lehiseallee, millest visioon lähtuvalt on sillale pealesõidud lahendatud tugiseinte vahele rajatava muldega. Kergliiklustee tunnelid on tavapärase suletud karbi kujulise tunneli asemel lahendatud posti- Haljala ristmiku- dele toetuvate plaatsildadena, et võimaldada silla visioon visuaalne avarus, tagada kergliiklusteel loomulik valgustus ja maksimaalne ohutus. Sildade materjalina on kasutatud monoliit- betooni, mis tagab väiksemad hoolduskulud ning võimaldab madalamat kandekonstrukt- siooni kõrgust, häirides seega vähem looduslikku keskkonda. Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 13

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU AVALIKKUSE KAASAMINE HINDAMISE PROTSESS

Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Maan- Keskkonnamõju hindamise oluliseks osaks on lähedalt ning sageli ka lähimast piirkonna vuse realiseerimisega kaasnevad mõjud loo- teeameti peadirektori 18. veebruari 2008. a avalikkuse kaasamine, mille raames avalikustati keskusest, Rakvere linnast. duskeskkonnale valdavalt negatiivsed, sotsiaal- käskkirjaga nr 43, mis lähtub Keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise programm veebruaris majanduslikud mõjud seevastu positiivsed Ühe peamise probleemina teelõigul tõid küsit- hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea- 2008, millele järgnes 13. märtsil avalik arutelu (v.a oleva olukorra jätkumine). Ainult loodus- lusele vastanud välja halva nähtavuse ning duse §6 lg 1 p13 ja §11 lg 3 ja 8 ning Euroopa Haljala vallavalitsuses. Avalik arutelu protokolliti keskkonna kriteeriume silmas pidades on kitsa tee tõttu ohtliku möödasõidu, mille ning tehtud märkusi arvestati KMH aruande selge, et mida suurem on tee ehitamisel otsene Nõukogu 27. juuni 1985. a direktiivis 85/337/ parandamiseks peeti vajalikuks neljarajalise koostamisel. mõjuala, seda negatiivsemad on looduskesk- EMÜ, Euroopa Nõukogu 3. märtsi 1997.a maantee rajamist. Veel rõhutasid elanikud konnale avalduvad mõjud. direktiivis 97/11/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja Avalikkuse efektiivsemaks kaasamiseks, kohalike Haljala ristmiku suurt liiklustihedust ning ohtlik- Nõukogu 26. mai 2003. a direktiivis 2003/35/EÜ elanike ruumilisest käitumisest parema ülevaate kust tipptundidel. Lisaks toodi välja ülekäigukoh- Kõige olulisemateks keskkonnaaspektideks on esitatud nõuetest. saamiseks ning arvamuste ja seisukohtade tade puudumine (peamiselt Aaspere juures), Rõmeda-Haljala piirkonna põhja- ning pinnavesi Mõjude hindamisel lähtuti 15. aprilli 2008. a selgitamiseks viidi projekti piirkonnas mais mis muudab suure liiklustiheduse juures ka (kuna tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks- 2008 läbi ankeetküsitlus. Ruumilise käitumise jalgsi liikumise ohtlikuks. alaga), mõju inimese heaolule ja tervisele ning uurimise ülesandeks oli välja selgitada, millised mõjud piirkonna arengule ja identiteedile. kiidetud keskkonnamõju hindamise program- Keskkonnamõju hindamise aruandega oli on inimeste peamised liikumissuunad, mis ajal, mist. Keskkonnamõju hindamine viidi läbi võimalik tutvuda kahenädalase perioodi jooksul Eelprojekti lahenduste realiseerumisega põhjustel ning kui tihti nad teid kasutavad. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- septembris 2008, millele järgnes järjekordne mõjutatakse looduskaitse all olevat Aaspere Küsitluse piirkonnaks oli Haljala vald ning süsteemi seaduse alusel järgides kehtivaid õigus- avalik arutelu Haljala vallavalitsuses. lehisealleed (ca 10 m kaugusel olemasolevast keskenduti Rõmeda-Haljala teelõigu ääres akte ning erinevaid teemakohaseid planeeringuid. teest) läbi puude mahavõtmise. paiknevate külade elanikele, et oleks võimalik Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli välja sisulisemalt hinnata teeprojekti mõjusid ning MÕJUD Loomastiku suhtes on kavandatud tegevuste selgitada kavandatud tegevuse keskkonnamõju, prognoosida võimalikke muutusi. puhul tegemist olemasoleva teetrassi laienda- analüüsida eelprojekti alternatiivseid lahendusi misega, mis tähendab, et laiendatakse olemas- Küsitluse tulemustest selgus, et 58% küsitletutest ning pakkuda välja negatiivseid mõjusid vältivaid Eelprojekti rakendamisega kaasnevad peami- olevat loomastiku liikumisele mõjuvat barjääri. kasutab liiklusvahendina sõiduautot ning 33% või leevendavaid meetmeid. sed mõjud looduskeskkonnale avalduvad Rõmeda-Haljala teelõik km 78–91 on ühtlaselt ei ole rahul ühistranspordiga. 70% vastanutest valdavalt ehitusperioodil ning on seega lühi- sirge ning kurvideta. Looduslikust küljest on nimetas lähimaks asulaks või linnaks, kus nad ajalised. Sotsiaalmajanduslikud mõjud on tegu võrdlemisi lageda alaga, mis enamjaolt tavaliselt kõige rohkem käivad, Rakveret. METOODIKA vastupidiselt pigem pikas perspektiivis avaldu- on põllumaa. Tee piirneb vaid kohati metsaga. Ühtlasi selgitas küsitlus, et igapäevaseid toidu- vad ehk kestvama iseloomuga. Tulenevalt Seega on teelõigu nähtavus hea ning loomade kaupu eelistavad elanikud osta pigem kodukoha eelprojekti olemusest on kavandatava tege- teele sattumise tõenäosus on kokkuvõttes väike. Keskkonnamõju hindamise käigus määratleti eeldatavad mõjud loodus-, sotsiaalmajanduslikule Ortoplaanil ning kultuurilisele keskkonnale ning kirjeldati ja analüüsiti neid vastavalt suurusele, looduskaitsealune suunale (positiivne või negatiivne), olulisusele Aaspere lehiseallee ning kestvusele. Eraldi vaadeldi ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid ning väljapakutud alternatiivseid lahendusi võrreldi 0-alternatiivi ehk oleva olukorra püsimajäämisega.

Tulenevalt eelprojekti iseloomust ja mõjualast Kinnikasvanud vaadeldi looduskeskkonna osas mõjusid pinna- kraavid ja põhjaveele, pinnasele, loodusvaradele, põhjustavad tee- taimestikule, loomastikule, rohevõrgustikule ja maa liigniiskust väärtuslikele maastikele, välisõhu kvaliteedile ja vajavad ja kliimale, jäätmetekkele ning mürast ja puhastamist vibratsioonist põhjustatud mõjusid.

Sotsiaalmajandusliku keskkonna seisukohast vaadeldi võimalikke mõjusid piirkonna arengule ja identiteedile, inimese tervisele ja heaolule, muinsuskaitse- ja arhitektuuriobjektidele, maakasutusele ning maa ja kinnisvara hinna muutustele. Mõjude alusel määratleti kriteeriumid, mille põhjal ekspertgrupp teostas alternatiivide võrdluse, mille tulemusena valiti välja eelistatud alternatiiv. 14 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Teemaastikule JÄRELDUSED on omased kasealleed ja kuusehekid Ekspertide arvates on tänase olukorra ehk oleva tee jätkumisel kaherealise kitsa teena suurimad mõjud inimese tervisele ja heaolule.

Piirkonnas elavate inimeste küsitlus näitas, et inimeste rahulolu projekteeritava teelõigu suhtes on juba täna negatiivne ning kohalikud elanikud pooldavad tee neljarealiseks ehitamist, tuues põhjendusena välja mugavama ning ohutuma liikluse.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena ilmnes, et tulevikku (alates ehitusperioodi algusest) silmas pidades omavad alternatiiv 1–2 ja 1–3 kõige positiivsemat väljundit, kus ekspertide poolt eelistatuim arengusuund on Rõmeda-Haljala lõigule rajada ilma eraldusribata ja põrkepiirdega eraldatud neljarealine maantee (alternatiiv 1–3).

Müraolukord OLULISEMAD Aasperes LEEVENDUSMEETMED aastal 2040, Prognoositud liiklustihedus suurendab heitgaa- hekkide mahavõtmine, siis kompenseeritakse ilma leevendus- side ja müra emissioone. Tulenevalt asustuse see uue hekiga sobivasse kaugusse teest. meetmeteta lähedusest teele rajatakse müraekraanid või mürabarjääri Ehitusperioodil tuleb säilitatavate puude Aasperes, Liivaaugu kinnistu juures ning rajamisel tüvesid kaitsta mehaaniliste vigastuste eest planeeritava eritasandilise Haljala ristmiku ümber tüve seotud püstiste prussidega, juures. Müraekraanide kasutamisel on võimalik prusside ja tüve vahele panna pehmendus. müratasemete vähenemise efekt 6–12 dB võrra.

Kaitsmata põhjaveega aladel takistatakse külgkraavi vee põhjavette imbumine. Selleks kaetakse külgkraavi põhi savimattide HEAKSKIIT või vettpidava geotekstiiliga.

Kohtadesse, kus maantee ületab vooluvee- Keskkonnamõju hindamise aruanne kiideti kogusid ehk antud juhul maantee ristumisel Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse Haljala oja, Mustoja oja ja Sauste peakraaviga, poolt heaks 12.11.2008. tehakse sildade ja truupide rajamisel avaused mõnevõrra laiemad, et kevadise suurvee Projekti poolt ja vastu küsitluse põhjal ajal säiliksid loomade liikumist võimaldavad kuivad kallasrajad. Eraldi rajatakse väikeloomade läbipääsud ning kasutatakse loomade liikumist suunavat tarastamist.

Müraekraanid rajatakse Aasperes km 80,4–81,1 ning km 81,5–81,6, Liivaaugu kinnistu juures km 81,6–81,8 ning planeeritava eritasandilise Haljala ristmiku juures (km 88–89). Rajatavad müraekraanid piiravad ka valgusreostuse levikut.

Visuaalset valgusreostust aitavad vähendada teeäärsed hekid ja kõrghaljastus. Juhul kui maan- tee rekonstrueerimise käigus osutub vajalikuks Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 15

EELPROJEKTI LÕPPLAHENDUSE KOOSTAMISEL LÄHTUTI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜSI EELPROJEKT JA PROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TULEMUSTEST

TEEDEVÕRK, TEE RISTPROFIIL KESKKONNAMÕJU RISTMIKUD JA RISTED LEEVENDUSMEETMED

Eelprojektiga on kavandatud 12,5 km pikkuse Haljala liiklussõlmes jaguneb liiklus läbivaks ja Rõmeda-Aaspere vahelisel lõigul, kus asub vara- Vastavalt keskkonnamõju hindamise järeldus- Rõmeda-Haljala maanteelõigu rekonstrueeri- kohalikuks võrdselt. Üldjuhul tuleks sellises olu- semalt väljaehitatud I klassi maantee parem tele ja ettepanekutele on projektis kavandatud mine 4-rajaliseks maanteeks koos eritasandiliste korras kavandada eraldi liiklussõlmed maanteede sõidusuund, on eelprojektiga kavandatud mitmeid leevendusmeetmeid teelt lähtuva liiklu- ristmike ja ristetega. ristumisele ja maakasutusele. Paraku tuleks selli- vasema sõidusuuna korrigeerimine nõuetele se mõju leevendamiseks. Haljala oja, Mustoja oja sel juhul üks sõlmedest viia Haljalast kaugemale, vastavaks nii rist- kui pikiprofiilis. Eraldusriba ning Sauste peakraavi truubid on kavandatud Lähtuvalt maakasutusest on kavandatud et tagada sõlmede vahel piisavat kaugust. laius selles lõigus on 13,5m. suurema läbimõõduga ja kallasradadega, ristmikud Aasperre ja Haljalasse. võimaldamaks väikeloomadel tee alt läbipääsu. Haljala liiklussõlm on kavandatud olemasolevast Aaspere-Haljala vahelise lõigule on projektee- Aasperes on tegemist peamiselt maakasutust Kuna teelõik paikneb põldude vahel, kus ristmikust 200m Tallinna suunas, kuna olev ritud kitsa eraldusribaga I klassi maantee oleva metsloomi liigub vähe, siis ei ole ettenähtud teenindava ristmikuga, mis võimaldab piir- ristmik on väga väikese lõikumisnurgaga maantee koridoris ja maa-alal. Üleminek laialt teelõigule ulukitara paigaldamist. konna inimestel sõita Tallinn-Narva maan- ja selle järgimine teeks liiklussõlme kalliks. eraldusribalt kitsale on lahendatud Aaspere teele. Ristmiku asukoht on nihutatud oleva Lisaks tee kasutusaegsele keskkonnamõjule Lisaks paiknevad ristmiku läheduses elamud. liiklussõlme piirkonnas selliselt, et võimalikult samatasandilise ristmiku kohalt Narva suunas on pööratud tähelepanu ka ehitusaegsetele Sõlme lahenduseks on silmusrampidega romb, vähe mõjutada kohalikke elanikke ja kaitsealust paiknevatele põldudele seoses ruumipuu- mõjudele, mis on lühiajalised, kuid intensiiv- kus eelistatud on Tallinn-Rakvere ja Rakvere- lehise alleed. Eraldusribal kasutatakse kummagi dusega ning kaitsealuse Aaspere mõisa allee- semad. Ehitusperioodil on paratamatu müra, Tallinn suunaline liiklus. Liiklussõlme puhul sõidusuuna jaoks eraldi piiret ning eraldusriba ga. Seoses ristmiku nihutusega tuleb ehitada on arvestatud võimalusega, et perspektiivselt vibratsiooni ja tolmu teke ning kandumine haljastatakse pimestamise tõkestamiseks ja ka uued kohalikud ühendusteed. Ristmik on rajatakse T23 Rakvere-Haljala maantee uuele piirnevatele aladele. Ehitusajal on negatiivset esteetilise keskkonna loomiseks. mõju võimalik leevendada peamiselt tööde projekteeritud tilgakujulisena, mis on sisu- trassile ning olemasolev tee jääb maakasutust ajalise planeerimisega, kuid ka tehnoloogia liselt väljavenitatud ringristmik. Sellise rist- teenindama. Liiklussõlm on võimalik ehitada ka Peale Haljala liiklussõlme viiakse 4-rajaline tee valikuga. Mürarikkamat tööd tuleb teha miku eeliseks on kompaktsus, vasakpöörete ilma perspektiivse ühenduseta, toimides edukalt kokku kaherajaliseks teeks. vaid päevasel ajal, elamute läheduses tuleb puudumine ning ainult ühe kitsa silla vajadus. tänu ringristmikele. Liiklussõlme põhjapoolsele võimalusel vältida vibrorullide kasutamist. Ristmiku rampidele on ette nähtud bussipea- ringristmikule on jäetud võimalus Haljala tused, milleni viivad kergliiklusteed. Jalakäijatele läänepoolse möödasõidutee ühendamiseks, mida Ehitusperioodiks koostatakse vastavalt ehitus- ja jalgratturitele on projekteeritud eraldi Haljala vald kavandab perspektiivsena. See plaanile ka keskkonnakava, milles nähakse ette kergliiklussild Aaspere mõisa allee pikendusele. annab ühtlasi võimaluse ühendada liiklussõlme detailsemad meetmed mõju leevendamiseks ja Sillalt avanevad vaated maanteele ja alleele. ka teenindusalasid. keskkonnaseireks. 16 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

EELPROJEKT

MAASTIKUARHITEKTUUR MÜRATÕKKERAJATISED HALJASTUS

Maastiku kujundamisel on enam tähelepanu hekid teest kaugemale, kus kasvutingimused Müratõkkerajatised on 1–2 m kõrgused müra- Haljastuses eelistatakse kodumaiseid liike ning pööratud eritasandilistele liiklussõlmedele on paremad. Vanad hekid hoitakse alles tõkkevallid ja valli harjale püstitatud kahe- rahulikku kujunduslahendust, sest nii sulandub ning kergliiklusteede ümbruse kujundamisele, niikaua, kuni uued on piisavalt kasvanud. meetrised või kõrgemad müratõkkeseinad. teeümbruse haljastus paremini Eestimaa mujal on säilitatud vaated olevale Müravalli nõlva kalle tehakse 1:2 või laugem. loodusse ning võimaldab reisijatel segamatult Teemaastiku aktsendiks on ristete ja maastikule. Teemaastiku kujundamisel Müravallidele mõlemale poole müratõkkeseina ümbritsevat maastikku vaadelda. Nõlvadele liiklussõlmede põhimaanteed ületavad sillad, on kasutatud piirkonnale iseloomulikku istutatakse põõsaste lausistutus, põhimõttel võib haljastuse rajada võõrliikidest, kuid ka sel mille tehislikkust mahendab sillakoonustele kõrgemad põõsad müravalli harja piirkonda ja maastikukujunduselementi – alleed. Hoidutakse rajatav kõrghaljastus ja põõsastus. juhul välditakse liiga silmatorkavaid, punaste või madalamad allapoole. Liigid istutatakse suurte, avatud maastiku sulgemisest ja kontrastselt Nõlvadele mõlemal pool silda istutatakse kollaste lehtedega sorte. maastikust eristuvast maastikuarhitektuurist. vähemalt 10 m laiuste rühmadena. 3–5 puud ning puude alla eriliigiliste Agressiivselt leviva kurdlehise roosi (Rosa rugosa) Eritasandiliste ristete ja liiklussõlmede gruppidena maapinda katvaid põõsaid. Projektis on välja pakutud puidust pealispinnaga põhiliigi asemel tuleb haljastuses kasutada tema müratõkkesein, mille edasise projekteerimise sildu sulandatakse maastikku vabakujuliste Maanteealuste läbipääsude juures, kus väheviljuvaid sorte. Haljastamisel kasutatakse käigus võib vajadusel asendada ka metallist puudegruppide ja põõsastusega. Ehitatavate kergliiklustee viib süvendisse, on nõlvade peamiselt rajatava tee alt kooritud mulda. rajatiste (sillad, müratõkkeseinad) laiu seinaga. Puitseina värvilahenduseks on peitsi- ülaosa kindlustamiseks ette nähtud tud puidu värv, piirde sõrestikku ja poste Haljastamiseks tuleb kasutada libedustõrje siledaid vertikaalpindu mahendatakse madalate põõsaste lausistutus. Põõsastik rõhutatakse teise värvitooniga. Perforeeritud soola taluvaid taimi. Taimevalikut, istutusviisi ja vertikaalhaljastusega. peaks kinni pidama ka talvel süvendisse teraspaneelidest müratõkke puhul lähtutakse hooldusvajadust täpsustatakse edasise projek- Autotulede pimestamisvastase meetmena tuiskavat lund. Ülejäänud nõlvale külvatakse levinumatest talumaja värvidest – tumekollane teerimise käigus koostatavas teeümbruse on sõidusuundade vahelisele eraldusribale hüdrokülvi meetodil aasamuru. või pastelne roheline, rootsi punane. haljastusprojektis. ette nähtud istutada lehtpõõsastest hekk. Kergliiklusteede äärde rajatakse uued Hekipõõsad istutatakse kahe reana. alleed, sarnaselt piirkonnale omaste Ringristmiku traditsiooniliste alleedega. Bussipeatuste Enamik olemasolevaid puid ja hekke säilitatakse. liiklussaare taha istutatakse 3–5 kõrgemat puud Looduskaitsealuse Aaspere lehiseallee haljastus säilitamiseks ehitatakse seal kergliiklustee sild Üle 3 m läbimõõduga liiklussaared haljastatakse. spetsiaalsele tugimüürile. Jalakäijate sillaga Ringristmiku liiklussaare keskele istutatakse risti asetsev müratõke tehakse samadest 3–5 puud ning puude alla madalad (h=0,3– tugimüürielementidest. Tee ääres kasvavad 0,6 m) põõsad, 3–5 eri taksonit. Liiklussaare vanad kuusehekid jäävad alles, kuid koos tee äärest (sõidutee äärekivist) 1 m laiune vöönd rekonstrueerimisega istutatakse uued noored jäetakse lagedaks ja kaetakse multšiga.

Projektiga on panustatud meeldiva liikluskeskkonna loomisele läbi rohke haljastuse Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 17

KOKKUVÕTE

EELPROJEKTI TULEMUSED PROJEKTI ELLUVIIMINE

Eelprojekti raames on valminud projektlahendus Projekti elluviimine toimub etapiviisiliselt ja Haljala Rõmeda-Haljala teelõigule, mille alusel vastavalt teehoiueelarve võimalustele. Iga etapi eritasandiline saab kavandada järgnevad tegevused ja elluviimiseks koostatakse tee-ehitusprojekt, liiklussõlm etapid teelõigu rekonstrueerimiseks. millega lahendatakse detailselt tee ja rajatiste konstruktsioonid ning ehitustehnoloogia. Tee- Eelprojekti käigus on koostatud ehitusprojekti alusel korraldatakse ehitushange. järgmised aruanded: Võimalik on rakendada ka projekteerimis- • Progressiaruanded eelprojekti kulgemise kohta kahekuise intervalliga; ehitustöövõttu, mille puhul tee-ehitusprojekt koostatakse ehitusettevõtja kaasatud • Tulemuslikkuse analüüs; konsultandi poolt. Projekteerimis- • Keskkonnamõju hindamise lõpparuanne; ehitustöövõtt võimaldab säästa aega hangete korralduselt ning kavandada säästlikumaid • Eelprojekti tehniline dokumentatsioon ja innovaatilisemaid lahendusi. – seletuskiri koos lisadega ja joonistega; • Projekteerimise tingimused Haljala liiklussõlme tehnilise projekti koostamiseks; I etapp | Haljala liiklussõlm • Rahastustaotlus Ühtekuuluvusfondile Haljala Haljala liiklussõlmega lahendatakse teelõigu problemaatilisim ristmik eritasandilisena liiklussõlme ehituse rahastamiseks; II etapp III etapp I etapp Rõmeda-Aaspere ja ning luuakse kergliiklejatele võimalused Töö Ühik Aaspere • Projekti turvustav voldik, virtuaalmudel ohutuks liiklemiseks üle Tallinn-Narva Haljala liiklussõlm Aaspere-Haljala teelõigu ning Internetiportaal aadressil liiklussõlm rekonstrueerimine maantee. Koos liiklussõlmega rajatakse ka http://romeda-haljala.ramboll.ee; Haljala kergliiklussild ning rekonstrueeritakse RH teelõigu ehitus + teekatte km 1,3 1,2 9,6 taastamine • Käesolev koondaruanne. maanteed ca 2 km pikkusel lõigul. kogujateede ehitus km 1,3 0,3 9,2

II etapp | Aaspere liiklussõlm kergliiklusteede ehitus km 1,4 2,3 0,4 Rõmeda-Haljala teelõigu ja kergliiklusteed ristuvate teede ehitus km 0,75 1,0 0,5 ehitusmaksumuse jaotus Aasperes on probleemiks kergliiklejate ülepääs rampide ehitus km 1,6 1,0 - maanteest, samuti kergliiklejate liikumine piki Põhitee pinnasetööd maanteed. Aaspere liiklussõlme ja kergliiklussilla süvend m3 rajamisega luuakse ohutud teeületusvõimalused 81 550 70 580 185 900 täide m3 Aaspere inimestele. Koos sõlmega rajatakse ka kerg- 9 364 14 485 314 900 liiklusteed, mis viivad sillale ja bussipeatustesse. katendikonstruktsioon m2 30 176 32 080 202 540 Liiklussõlmede ja ristuvate- ning paralleelteede pinnasetööd III etapp | Rõmeda-Aaspere ja Aaspere- süvend m3 Haljala teelõikude rekonstrueerimine 4 594 5 841 5 500 täide m3 Liiklussõlmede vahelised teelõigud rekonstruee- 76 800 73376 195 000 ritakse viimases etapis, kuivõrd teel läbilaskvuse katendikonstruktsioon m2 32 650 14 825 60 126 probleeme ei ole ja suhteliselt hiljuti remonditud Rajatised teekatte seisund on hea või rahuldav. sild/tunnel tk/m2 1x104 2x317 -

ristmikusild tk/m2 1x1558 1x840 -

PROJEKTI SOTSIAAL- ristesild tk/m2 1x690 -

MAJANDUSLIK TASUVUS kergliiklussild tk/m2 1x625 1x752 -

Tervikuna on projekt ühiskonnale positiivse Muud

tulemiga. Projekti tulude ja kulude suhe on liiklusmärgid tk 200 1,2 ning sisemine tasuvusmäär 6,7%. ohutuspiire km 19,2 Lõiguti vaadates on kõige tulusam Haljala tee märgistus m2 7 000 liiklussõlme rajamine, mis parandab tunduvalt teelõigu läbilaskvust ja suurendab ohutust. müratõkkeseinad km 0,35 0,9 0,25

18 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik  TALLINN Mustoja oja

Kärmu-Aaspere kergliiklustee

põhimaantee

kohalik tee

kergliiklustee Rõmeda-Aaspere-Sauste kohalik tee

müratõkkesein

sild

truup KÄRMU suletud mahasõit

katastriüksuse piir Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 19

AASPERE

AASPERE LIIKLUSSÕLM Sauste peakraav

Aaspere kergliiklustee sild

Kärmu puisniit

Lehiseallee

Rõmeda-Aaspere-Sauste kohalik tee 20 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

SAUSTE

Sauste kergliiklustee tunnel

Sauste-Haljala kohalik tee

AUKÜLA  Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 21

VANAMÕISA

VANAMÕISA RISTE 22 Tallinn-Narva maantee Rõmeda-Haljala teelõik

HALJALA

Lihulõpe kergliiklustee tunnel

LIHULÕPE Eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine 23

IDAVERE

Kirsi Kisuvere allikad kergliiklustee tunnel Haljala kergliiklustee sild NARVA 

HALJALA LIIKLUSSÕLM Haljala oja

PERSPEKTIIVNE RAKVERE MAANTEE

 KISUVERE

RAKVERE  Täname: Haljala Vallavalitsus, Vallavalitsus, Viru Maaparandusbüroo, Eesti Gaas AS, Elion Ettevõtted AS, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ, Eleks Telefon OÜ, Aaspere Külakoda, kohalikud elanikud.

KONSULTANT TELLIJA TÄNAME KOOSTÖÖ EEST Ramboll Eesti AS Maanteeamet Ida Regionaalne Maanteeamet Haljala vald Laki 34, 12915 Tallinn Pärnu mnt 463a Vallikraavi 2 Rakvere mnt 3, 45301 Haljala tel +372 664 5808 10916 Tallinn 44306 Rakvere Lääne-Virumaa [email protected]@ramboll.ee tel +372 611 9300 tel +372 325 8723 tel +372 327 8220 www.ramboll.ee [email protected]@mnt.ee [email protected]@ida.mnt.ee [email protected] www.mnt.ee www.mnt.ee www.haljala.ee