SISUKORD Saateks 8 1. Eesti Esimesed Monumendid 10

SISUKORD

Saateks 8 1. Eesti esimesed monumendid 10 2. Kas meie lohukivid on monumendid? 12 3. Trapetskivid – monumendid kellele? 14 4. Eesti vanim teadaolev figuraalne monument 16 5. Keskaegne memoriaal pühakutele 18 6. Terrakotamonument ristisurmale 20 7. Kenotaaf keskaja metseenile 22 8. Esimene hauatähis konkreetse nimega eestlasele? 24 9. Jeruusalemma mäe lahingu mälestusmärk 26 10. Monument Toompea vallutamise auks 28 11. Monument vaprale vene bojaarile 30 12. Monument Eestimaa vabastajale moskoviitidest 32 13. Monument Sitakoti Matsile 34 14. Eestimaa põhjapoolseim monument 36 15. Ajas muutuv monument 38 16. Esimene riigimonument eestikeelsete kirjadega 40 17. Esimene Schillerile pühendatud ausammas maailmas 42 18. Monument hobusele 44 19. Monument kuulsaimale eestimaalasele 46 20. Hauatähis keisri hullule 48 21. Kivipostike Eestis, mis on UNESCO kaitse all 50 22. Monument monumendile 52 23. Esimene eestlase modelleeritud monument 54 24. Monument Eestist pärit kuulsaimale teadlasele 56 25. Monument perverdile, sadistile ja ülijulmale timukale 58 26. Monument meie esimesele Titanicule 60 27. Monument Kalevipojale või Kuradile? 62 28. Monument eesti rahvusliku maalikunsti rajajale 64 29. Esimene monument Eesti vabadusele 66 30. Monumente nagu seeni pärast vihma 68 31. Vabaduse märk, mis jäi püsima ka nõukaajal 70 32. Hauatähis, mille säilimine nõukaajal oli ime 72 33. Suurim Vabadussõja monument 74 34. Esimene taastatud Vabadussõja sammas ENSV-s 76 35. Monument lauluisale 78 36. Monument Linnutajale 80 37. Monument või mälestusehitis? 82 38. Pronksist kuningas Tartus 84 39. Monument Koidulaulikule 86 40. Monument eesti sümfonismi rajajale 88 41. Monument sinimustvalgele 90 42. Eesti esimene monument elus olevale isikule 92 43. Monument tööle ja ilule 94 44. Monument elus olevale riigipeale 96 45. Kivipink maailmakuulsale heliloojale 98 46. Monument Aljošale 100 47. Monument ajaloolisele valele 102 48. Obelisk põgenevatele punastele 104 49. Memoriaal ühes verises lahingus langenute mälestuseks 106 50. Monument meie eepose esimesele kujundajale 108 51. Monument Sakalamaa kaitsjatele 110 52. Monument okupatsiooni ülistuseks 112 53. Monument arvule 100 000 114 54. Monument Eesti rängimale lennuõnnetusele 116 55. Monument Hüpassaare laulikule 118 56. Monument maarahva laulikule 120 57. Monument Puuaiasõja Raudmehele 122 58. Monumendid Buddha õpetusele 124 59. Nabakivi Eestimaa südames 126 60. Monument seto lauluemale 128 61. Monument eesti kirjanduse paavstile 130 62. Monument Arno, Tootsi, Teele ja Kiire „isale” 132 63. Monument rahvaluule suurkogumise algatajale 134 64. Monument julgetele inimestele 136 65. Monument esimesele eestikeelsele Piiblile 138 66. Monument Balti ketile ehk Balti teele 140 67. Monument kõikidele teisitimõtlejatele 142 68. Monument üliandekale poeedile 144 69. Monument igavesele teisele 146 70. Monument eestlaste esimesele ühisele suurpeole 148 71. Monument tuntuimale eestlasest kunstnikule 150 72. Monument kuulsaimale eestlasest rammumehele 152 73. Monument Läänemere Titanicule 154 74. Monument hiidlasest hiiglasele 156 75. Memoriaal Eesti ajaloo suurimal lahingutandril 158 76. Monument koolipapa Maurusele 160 77. Kivipink nimekaimudele 162 78. Monument Koodi-Jaanile 164 79. Monument ühe linna muinasnime auks 166 80. Monument teadmata kadunud suurmehele 168 81. Monument truule koerale 170 82. Monument Põhjamaa kaunile jumalannale 172 83. Monument ajale? 174 84. Monument üliandekale heliloojale, kes otsis sinilindu 176 85. Monument vägede ülemjuhatajale 178 86. Monument kaduvikule 180 87. Monument tuntuimale tartlasele maailmas 182 88. Monument Eesti esimesele kitsarööpmelisele raudteele 184 89. Monument Suka Antonile 186 90. Monument Academia Gustaviana asutajale 188 91. Iseseisvuse alguspäeva monument 190 92. Kadakavai Euroopa keskpunktis 192 93. Vabadussõja võidusammas 194 94. Jalgrattaga noormees, kellest sai suurmees 196 95. Monument Põhjamaade ristilipu sünnipaigas 198 96. Monument ühe küla nime auks 200 97. Monument Eesti diplomaatia suurvaimule 202 98. Ainuke monument Eestis arhitektile 204 99. Monument Suurele Saarlasele 206 100. Monument Eesti riigikeele loojale 208 101. Monument Haapsalu legendile 210

Nimeregister 212 Fotode ja jooniste allikad 221 Saateks

Provotseerin veidi. Millal püstitati Eestis esimene monument? Esimesed asukad saabusid Eesti aladele jää taandumise järel arvatavasti u 9000 eKr. Kas surnud maeti või jäeti metsloomadele järada? Põletati? Kas noil kaugetel esivanematel üldse oli surnutekultust? Kas nad leinasid oma lähedasi? Osa loomigi ju leinab, seda teevad isegi linnud. Arvan, et mingigi tähis lahkunu surnukeha kõr- vale jäeti. Oli see siis maasse torgatud toigas või mingi kivimürakas. Need olidki esimesed monumendid. Muidugi pole neist ukski säilinud meie ajani. Umbes 2000 aastat hiljem (7000 eKr) on matmiskombestik juba olemas. Mesoliitilisi kalmistuid pole leitud küll Eestist, kuid suur sellesarnane on avastatud Lätis. Möödus veel mitu tuhat aastat. Surnuid maeti küll erinevate kombestikega, kuid ei jälgegi hauatähistest. Kas need olid puidust? Eesti esimesed teadaolevad monumendid on meie kivikirstkalmed – omalaadsed „hauakambrid”, mille ehitamine algas u 1000 eKr. Kõik muu tuli hiljem.

See raamat ei ole monumentaalskulptuuridest, vaid monumentidest, s.o mingi- test tähistest, mis on rajatud kellelegi või millelegi. Ehkki skulptor või arhitekt on monumendi-mälestusmärgi kujundamisel väga tähtis, on selles raamatus kesken- dutud eeskätt vastavale isikule või sündmusele, kellele või millele on monument püstitatud. Eelistuseks võtsin, et igal monumendil peab olema rääkida oma lugu. Kunstiväärtusest ei räägi. Milleks? Las igaüks otsustab ise, mis on kunst ja mis mitte. Tähtis on, et see sündmus või isik oleks südamelähedane eesti rahvale ja peegeldaks meie ajalugu. Monumendid on raamatus toodud küll ajaloopõhisena, kuid järjestatud nende valmimisaasta järgi. Väikelinna Haapsalu poisina ja maaelu patrioodina-austajana püüdsin sisse tuua võimalikult palju monumente väljaspool suuremaid linnu. Selge see, et Tallinnas ja Tartus on monumente kõige rohkem ja nendega võiks kogu raamatu sisustada. Väga raske oli Eesti tuhandete mälestusmärkide seast vaid 101 välja valida. Mõnele suurkujule on püstitatud ju mitmeid mälestusmärke. Tegin südame kõvaks ja ei valinud neid ei paremuse või mulle meeldiva ilu pärast. Pea kõikjal on eelistatud just esimesena vastavale isikule püstitatud taiest. Siiski andsin endale loa kajastada ka muid ausambaid erinevates paikades, mis antud isiku või südmusega seotud on. Seega kasvas monumentide arv 101-st mitmesajaliseks, aga reegleid rikutud ei ole. 101 sekka läheb leheküljel vaid põhiline, kõik muud selle juurde on lisad. Eks igaüks otsustagu, tegin ma õigesti või valesti. Aga uskuge, ülesanne oli väga raske! 14 Vaindloo saar TALLINN 7, 9, 10, 12, 23, 26, 27, 37, 43, 46, 48, 50, 55, 64, 69, 72, 73, 80, 93, 94, 97 Muuksi 81 Rutja 89 Kunda Valkla Muraste 67 Viru-Nigula 11 Kõrkküla 0 50 km 1 Jõelähtme Kuusalu Haljala 22 Kumna 29, 100 Kaarli 75 Sinimäe 65 Jüri Paldiski 2 Assaku 33 Kadrina RAKVERE 8, 79, 86, 94 30, 32 Narva Ämari Neeruti 31 Risti Kose 18 Mõdriku Tahkuna 54 Moe Kadila Turba Alensi 42 Järva-Madise Väike-Maarja Reigi Vormsi 21 Simuna 15 Ristimägi HAAPSALU 40, 45, 101 Avinurme 25 Mäo 71 Ühtri 13 Kullamaa Käru Piibe 4 Ridala Paide 74 Kassari 58 Tuuru 66 Särevere Laiusevälja Vigala Torma Karuse Meosaare 68 Koguva 3 Hanila Vändra 36 Kurgja 59 Adavere Palamuse Kallaste Ninase Veltsa Pilistvere 20 Võisiku Pöide 51 Lõhavere 5 Karja kirik Kolga-Jaani 17 Puhtulaid Lavassaare Tori 1.12.2017 Raul Vaiksoo Vilsandi Hüpassaare Kihelkonna Kaali 28 Suure-Jaani 34 Lalsi 82 Saareküla 39, 88, 91, 98 PÄRNU Risti kabel Kaarma Sindi-Lodja TARTU 6, 16, 24, 32, 38, 47, 92 Mõnnuste 85 Viljandi 53, 56, 61, 62, 70, 76, 77, 78, 87, 90 99 Kuressaare Matsirand Kõpu 49 Tehumardi Elva 44 Tahkuranna Uderna Ahja Ohessaare 57 Räpina Himmaste Mõisaküla Lilli 41 Otepää 63 Põlva Ungurini Helme 19 Jõgeveste

16–21 mälestusmärki 35 Võru Paju Obinitsa 3–4 mälestusmärki Valga tank 60, 96 üksikmonument Rõuge

101 EESTI MONUMENTI raamatus kirjeldatud muud Karisöödi mälestuskivid või -sambad

Huvitav on teada, millised on Eesti monumentide geograafilised äärmused. Kõige põhjapoolsem – Vaindloo saare monument – on raamatus toodud (vt nr 14). Lõunapoolseim on metallsilt mõrvaragendi tapetud met- savenna Enn Luhtmaa nime ja kuupäevaga 14. juuli 1954. See asub Karisöödi külas, vaid umbes 4,5 km Eesti lõunapunktist põhja pool (N 57°33’04”; E 26°33’26”). Läänepoolseim on tahvlike Vilsandi ilmajaama seinal ja pühendatud nn Vilsandi linnukuningale Artur Toomile (1884–1942). See asub umbes 3 km Eestimaa läänepunktist ida pool (N 58°22’57,5’’; E 21°48’50”). Idapoolseim on 2008. aastal Narva sõudebaasi seinale paigaldatud mäles- tustahvel siin asunud kunagises Nõukogude koonduslaagris (1945–1955) hukkunutele. Tahvel asub umbes 200 m Eesti idapoolseimast punktist lääne pool (N 59°22’56”; E 28°12’22”). Kes on tuntuimad eestlased ja eestimaalased maailmas? Kas neile kõigile on ka monumendid püstitatud? Paraku mitte. Tahvlikesi ja hauatähiseid jätkub, kuid suuremat monumenti avalikus ruumis mitte kõigile. Ka ootab aega hulk ausambaid, mida on vaja püstitada möödunud sajandil valitud „sajandi 100 Eesti suurkujule”. Nimekirju eestimaalastest maailmakuulsustest on tehtud mitmeid. Üks selline lüheldane on antud ka selles raamatus (vt nr 24). Muidugi on kõik maailmas subjektiivne ja sellest nimekirjast võib ju kellegi välja jätta või siis hoopis lisada. Kahjuks on Eestimaal läinud nii, et kõige tuntumale Eestist pärit inimesele me monumenti kunagi püstitada ei saagi. Tallinnas sündinud Alfred Rosenberg (1893–1946) oli hariduselt arhitekt, kuid maail- matuntuse sai ta kui natsismi ideoloog.

Raul Vaiksoo Valkla,Muuksi,Uuri Rebala,Kahala, Loo, EESTI 0 5025 75 100 km Rannamõisa Jõelähtme jm Muraste Võhma Vaivara Jäbara Napa ESIMESED HARJUMAA Väo, Lagedi, Moe Lüganuse Lehmja-Loo jm >500 Adila IDA-VIRUMAA I Kõpu LÄÄNE-VIRUMAA <50 d MONUMENDID Hirmuste Uugla >50 a RAPLAMAA - JÄRVAMAA l <5? ä HIIUMAA Kehtna <5? Tirma ä © Raul Vaiksoo 2009 © Raul Vaiksoo © Raul Vaiksoo 2009 © Raul Vaiksoo <15 LÄÄNEMAA Peipsi jv n <25 JÕGEVAMAA e Mustjala <5 m Kurese Nava Kaseküla PÄRNUMAA <5 e

Pidula Audru? Võrtsjärv r Loona Kaarma TARTUMAA e Mõnnaste >10 s

u 1000–300 eKr o N SAAREMAA

Sõrve o

>100 VILJANDIMAA <10 Lülle Vehendi m

Türju Remsi PÕLVAMAA 0

s 1 e VÕRUMAA 0

VALGAMAA d Burtnieki jv 0 Bullumuiža Nooremal pronksiajal hakati Eestis maahaudadesse LÄTIMAA matmise asemel rajama esimesi spetsiaalseid Lüganuse KURAMAA Tark-Jaagu Tihedalt kalmetega kaetud alad „hauakambreid” – kivikirstkalmeid. Need ongi siis 6–10 (ja rohkem) kalmet HILISPRONKSIAEG 800–500 eKr kivikirstkalme plaan 2–5 kalmet meie esimesed teadaolevad monumendid. 0 2m EELROOMA RAUAAEG 500 eKr–50 pKr u 600/400 eKr üksikkalmed Hoogustus nende ehitamine pronksiaja lõpus (800–500 eKr) ja eriti varase (eelrooma) rauaaja alul (500–300 eKr), mil sagenesid ka põletusmatused Jõelähtme kivikirstkalmed kalmetes. Kivikirstkalmete põhielementideks on N 59°26'23"; E 25°08'05" suurematest kividest 3–10 m läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu asetati lahkunu. Kirst Peterburi maantee 23. kilomeetril ühtib vana maantee kaeti suuremate paeplaatidega ja kogu konstrukt- uuega. Jõelähtme bensiinijaama juures teisel pool siooni peale kuhjati umbes 1 m kõrgune kiviküngas. teed paikneb Jõelähtme muinaskalmistu vanimate Eelrooma rauaaja keskjärgus kivikirstkalmete teadaolevate kivikirstkalmetega Eestis (~1000 eKr). ehitamine soikus (ilmusid varased tarandkalmed), Hilised kirstud pärinevad varasest rauaajast (viima- kuid järelmatused jätkusid veel 1. sajandini pKr ja sed arvatavalt 400/300 eKr). Igas kirstus olid ühe tõenäoliselt hiljemgi. Praeguseks on Eestis teada üle surnu põletamata luud. Kalmistus puuduvad 1000 enam-vähem kindlat kivikirstkalmet. Sarnaseid kivikalmetele tavaliselt omased järelmatused hili- kalmeid on teada ka Soomes ja Skandinaavias. semast ajast. Kes kalmetesse maeti? Eks ikka ülikud. Elanike arv Kalmed avastati 1982. aastal maantee laiendamise oli aga Eestis ju tunduvalt suurem. Kuhu lihtrahvas käigus (kokku 36 kalmet, kuid neid võis olla maeti? Võib-olla maapealsetesse puitkirstudesse, rohkemgi). Praegused eksponeeritavad kalmed ei ole nagu paljudel soomeugri rahvastel veel praegugi oma algsel kohal. Need asusid praeguse kiirtee all. kombeks. Neist pole jälgegi järel. 1985–1987 kalmed demonteeriti ja laoti u 20 m lõuna pool taas üles. Praegu ongi see kõige atraktiivsem Egiptuse esimesed püramiidid ehitati u 2000 aastat kalmeväli Eestis ja on ka pideva hoolduse all. varem, sumerite templid veelgi varem. Lääne-Euroopa Teine välja kaevatud ja vaadeldav kalmeväli on varased megaliitkalmed on samuti vähemalt 2500 Hundikangrud N 59°29'50"; E 25°30'41". Need asuvad aastat varasemast ajast. Muuksi linnamäe lähedal, kuid kahjuks võsastuvad aasta-aastalt. Samas, need seal on originaalid!

10 Valkla,Muuksi,Uuri Rebala,Kahala, Loo, EESTI 0 5025 75 100 km Rannamõisa Jõelähtme jm Muraste Võhma Vaivara Jäbara Napa ESIMESED HARJUMAA Väo, Lagedi, Moe Lüganuse Lehmja-Loo jm >500 Adila IDA-VIRUMAA I Kõpu LÄÄNE-VIRUMAA <50 d MONUMENDID Hirmuste Uugla >50 a RAPLAMAA - JÄRVAMAA l <5? ä HIIUMAA Kehtna <5? Tirma ä © Raul Vaiksoo 2009 © Raul Vaiksoo © Raul Vaiksoo 2009 © Raul Vaiksoo <15 LÄÄNEMAA Peipsi jv n <25 JÕGEVAMAA e Mustjala <5 m Kurese Nava Kaseküla PÄRNUMAA <5 e

Pidula Audru? Võrtsjärv r Loona Kaarma TARTUMAA e Mõnnaste >10 s u 1000–300 eKr o N SAAREMAA

Sõrve o

>100 VILJANDIMAA <10 Lülle Vehendi m

Türju Remsi PÕLVAMAA 0

s 1 e VÕRUMAA 0

10 Paju lahingu

Ristna tipp HAUATÄHIS, 100. aastapäeva puhul välja antud Kuperjanovi haud N 58°23'46"; E 26°43'33" MILLE SÄILIMINE postmark 2009 Paju lahingu monument NÕUKAAJAL N 57°49'39"; E 26°06'49" OLI IME Kui esimeselt ettejuhtuvalt eestlaselt küsida mõne Vabadussõja sangari nime, siis, kui üldse kedagi nimetada osatakse, on see suure tõenäosusega Julius Kuperjanov. Aga rohkem kui teda ennast, 1925 teatakse tema hauatähist Tartus Raadi kalmistul. Kas see on 32 lihtsalt hauatähis või on ka Vabadussõja monument?

Vabadussõja ühe legendaarsema vähejuhi Julius Kuperjanovi hauast kujunes nõukogude ajal vaikse vastupanu sümbol, kuhu viidi salaja lilli ja küünlaid. Miks seda nõukaajal ei hävitatud? Siin on versioone palju. Usutavaim on neist vennapoeg Ants Kuperjanovi oma: „Mind kutsuti korduvalt KGB-sse, aga mina raiusin: „See pole Vabadussõja monument, vaid hauamonument!”” On ka versioone, et kuna hauamonument asub teiste tavahaudade vahel, siis selle õhkimine hävitanuks ka ümbrus- konna hauad. Monumendi äraviimine oli raskuse tõttu liialt suur ning tülikas ettevõtmine (küll kõrvaldati sellelt kangelase Jaan Koort (1883–1935) nimeplaat). Pealegi olevat KGB arvates monument seotud Kuperjanovi Partisanide Eesti skulptor, Kuperjanovi vedrumehhanismil lõhkeseadeldisega ja seda ei julgetud puudu- Rügemendi lipp hauatähise looja (1925). Paljude tada. No, taevas, appi, Vene võim nüüd sellest hoolinuks! Riik, eestlastele teatud kujude autor. kellel oli aatomipommaatomipomm ja,ja, mismis veel veel hirmsam, hirmsam, – Stalin, Stalin, ei ei julge julge käskukäsku Tuntuim neist muidugi „Metskits” Tallinnas Nunne eirates lõhata mingit väikest ausammast. Siin oli asi vist ikkagi tänaval. muus. Julius Kuperjanov (1894–2.02.1919) Arvan, et see oligi võimude välja mõeldud „kärbselint”, kus sai Eesti Vabadussõja väejuht ja kangelane. Sünni- Mäletan hästi kuperjanovlaste surnupealuuga lippu Paju lahingu mälestussammas Valga lähedal teisitimõtlejaid kinni nabida. Vene võim oli küll vastik limukas, talu nimi Pihkva all olevat olnud Kupper, mille ärkamisajal 1989. Nimelt organiseeris meie tollase Paju lahingus 31.01.1919 sai surmavalt haavata Julius järgi Kupperi Jaan tsaarisõjaväes Kuperjanoviks Kuperjanov. Nurgakivi sellele kolossaalsele ausambale pani aga päris loll ta polnud. Tõru klubi president Trivimi Velliste tõeliselt vägeva saanud. Rahvuselt setoeestlane. Pere kolis 1903 Laidoner 1938. Muldkeha valmis 1940, kuid seoses Nõukogude Tollal, minu Nõo Keskkooli ja TRÜ õpingute ajal 1970ndatel, sai Lõuna-Eestisse. I maailmasõja ajal 1915 mobili- retke nn soomusrongiga läbi Eesti Lätimaale Võnnu okupatsiooniga sammas künka otsas ei valminudki. See avati haua juures ikka käidud. Aga mäletan, et kõhedus hinges oli. Hirm seeriti sõjaväkke. Sai sõja ajal 7 aumärki. võidulahingu paika. Veduri ees kummalgi pool lehvis alles Paju lahingu 75. aastapäeva eelõhtul 30.01.1994. polnud tollal enam otseselt KGB kui institutsiooni ees, vaid me 28.24.11.1918 11. 2018 algas algas Vabadussõda. Vabadussõda. Kuu Kuu hiljem, hiljem, jõulu- kaks lippu – üks sinimustvalge, teine mustvalge laupäevaljõululaupäeval 1918 lõi 1918 Kuperjanov lõi Kuperjanov Puurmani Puurmani mõisas kartsime koolist väljaviskamist. Nii arg ma ka olin, et ei käinud seal pealuulipp. Tartumaamõisas Tartumaa partisanide partisanide pataljoni, nn pataljoni, Kuperjanovi nn kordagi ei jõulude ajal ega vabariigi aastapäeval, mil paljud tollal „kuradid”,Kuperjanovi millest „kuradid”, kujunes millestüks kuulsusrikkamaid kujunes üks Lätlased võtsid meid Cēsises vastu kui „vabas- hauatähisele küünlaid viinud teisitimõtlejad arreteeriti, vahel vabatahtlikestkuulsusrikkamaid koosnevaid vabatahtlikest löögiüksusi koosnevaid Vabadus - tajaid”. Toimus miiting ja meeleolu oli tõesti ülev. rühmade kaupa, ja ülikoolist eksmatrikuleeriti. Nuhid-informaa- löögiüksusisõjas. Vaid ühe Vabadussõjas. kuuga teenis Vaid ta kolmühe kuuga Vabadusristi. teenis Kuna oli jaanilaupäev, siis võidupäeva pidu lätlastega ta kolm Vabadusristi. 31.01.1919 sai ta surmavalt torid olid ju kõikjal, ka meie endi seas. Tunnen uhkust kõigi nende 31. 01. 2019 sai ta surmavalt haavata Paju lahingus lõkete ääres kitarri saatel lauldes kestis hommikuni. Valgahaavata all Pajuja suri lahingus Tartus 2.Valga veebruaril. all ja suri Julius Tartus Kuper 2. - tollaste uljaspeade üle, kes eesti vaimu üleval hoidsid. Ise ma nii janovveebruaril. kuulub Julius Eesti Kuperjanov 20. sajandi suurkujude kuulub Eesti hulka. 20. Lätlaste jaanipeod on, kus pagan, vägevamad kui kõva mees ei olnud. sajandi suurkujude hulka. meie omad! Kasutatud on ajalehe Sirp artiklit „Julius Kuperjanov – Eesti iseseisvuse märter?”. Mart Laar 2009.

72 Paju lahingu

Vabadussõja ühe legendaarsema vähejuhi Julius Kuperjanovi hauast kujunes nõukogude ajal vaikse vastupanu sümbol, kuhu viidi salaja lilli ja küünlaid. Miks seda nõukaajal ei hävitatud? Siin on versioone palju. Usutavaim on neist vennapoeg Ants Kuperjanovi oma: „Mind kutsuti korduvalt KGB-sse, aga mina raiusin: „See pole Vabadussõja monument, vaid hauamonument!”” On ka versioone, et kuna hauamonument asub teiste tavahaudade vahel, siis selle õhkimine hävitanuks ka ümbrus- konna hauad. Monumendi äraviimine oli raskuse tõttu liialt suur ning tülikas ettevõtmine (küll kõrvaldati sellelt kangelase Jaan Koort (1883–1935) nimeplaat). Pealegi olevat KGB arvates monument seotud Kuperjanovi Partisanide Eesti skulptor, Kuperjanovi vedrumehhanismil lõhkeseadeldisega ja seda ei julgetud puudu- Rügemendi lipp hauatähise looja (1925). Paljude tada. No, taevas, appi, Vene võim nüüd sellest hoolinuks! Riik, eestlastele teatud kujude autor. kellel oli aatomipomm ja, mis veel hirmsam, – Stalin, ei julge käsku Tuntuim neist muidugi „Metskits” Tallinnas Nunne eirates lõhata mingit väikest ausammast. Siin oli asi vist ikkagi tänaval. muus. Julius Kuperjanov (1894–2.02.1919) Arvan, et see oligi võimude välja mõeldud „kärbselint”, kus sai Eesti Vabadussõja väejuht ja kangelane. Sünni- Mäletan hästi kuperjanovlaste surnupealuuga lippu Paju lahingu mälestussammas Valga lähedal teisitimõtlejaid kinni nabida. Vene võim oli küll vastik limukas, talu nimi Pihkva all olevat olnud Kupper, mille ärkamisajal 1989. Nimelt organiseeris meie tollase Paju lahingus 31.01.1919 sai surmavalt haavata Julius järgi Kupperi Jaan tsaarisõjaväes Kuperjanoviks Kuperjanov. Nurgakivi sellele kolossaalsele ausambale pani aga päris loll ta polnud. Tõru klubi president Trivimi Velliste tõeliselt vägeva saanud. Rahvuselt setoeestlane. Pere kolis 1903 Laidoner 1938. Muldkeha valmis 1940, kuid seoses Nõukogude Tollal, minu Nõo Keskkooli ja TRÜ õpingute ajal 1970ndatel, sai Lõuna-Eestisse. I maailmasõja ajal 1915 mobili- retke nn soomusrongiga läbi Eesti Lätimaale Võnnu okupatsiooniga sammas künka otsas ei valminudki. See avati haua juures ikka käidud. Aga mäletan, et kõhedus hinges oli. Hirm seeriti sõjaväkke. Sai sõja ajal 7 aumärki. võidulahingu paika. Veduri ees kummalgi pool lehvis alles Paju lahingu 75. aastapäeva eelõhtul 30.01.1994. polnud tollal enam otseselt KGB kui institutsiooni ees, vaid me 24.11.1918 algas Vabadussõda. Kuu hiljem, kaks lippu – üks sinimustvalge, teine mustvalge jõululaupäeval 1918 lõi Kuperjanov Puurmani kartsime koolist väljaviskamist. Nii arg ma ka olin, et ei käinud seal pealuulipp. mõisas Tartumaa partisanide pataljoni, nn kordagi ei jõulude ajal ega vabariigi aastapäeval, mil paljud tollal Kuperjanovi „kuradid”, millest kujunes üks Lätlased võtsid meid Cēsises vastu kui „vabas- hauatähisele küünlaid viinud teisitimõtlejad arreteeriti, vahel kuulsusrikkamaid vabatahtlikest koosnevaid tajaid”. Toimus miiting ja meeleolu oli tõesti ülev. rühmade kaupa, ja ülikoolist eksmatrikuleeriti. Nuhid-informaa- löögiüksusi Vabadussõjas. Vaid ühe kuuga teenis Kuna oli jaanilaupäev, siis võidupäeva pidu lätlastega ta kolm Vabadusristi. 31.01.1919 sai ta surmavalt torid olid ju kõikjal, ka meie endi seas. Tunnen uhkust kõigi nende lõkete ääres kitarri saatel lauldes kestis hommikuni. haavata Paju lahingus Valga all ja suri Tartus 2. tollaste uljaspeade üle, kes eesti vaimu üleval hoidsid. Ise ma nii veebruaril. Julius Kuperjanov kuulub Eesti 20. Lätlaste jaanipeod on, kus pagan, vägevamad kui kõva mees ei olnud. sajandi suurkujude hulka. meie omad! Kasutatud on ajalehe Sirp artiklit „Julius Kuperjanov – Eesti iseseisvuse märter?”. Mart Laar 2009.

72 Ristna tipp Kadrina monument SUURIM N 59°20'36"; E 26°07'40" VABADUSSÕJA

MONUMENT Ligi 10 m kõrge Kadrina mälestuskalju. Mitte ühelgi teisel Eesti Vabariigis püstitatud monumendil ei olnud nii palju pühenduskirjasid. Lisaks ka veel graniitpingid Koidule ja Hämarikule! 1926 Seda mälestusmärki vahele jätta ma kohe kuidagi ei saa. 33 1990 Liiga naljakas oli sellega seotud see ammune lugu 1988. Gustav Johannes Beermann Kui jätame Vabadussõja mälestusmärkide loetelust (1870–1945) Tulevase bareljeefi kirjeldus 1926: Vaimulik. Viru praost 1935–1941, välja kõik hooned, väravad, kirikutornid jms, siis oma „Keskpaigas ratsa ülemsõjaväejuht; tema ees kaovad Kadrina pastor 1919–1941. haardelt oli kõige suurem Kadrina Vabadussõja wiimased waenlased; tema taga sammuvad Eesti Põneva elusaatusega mees ja memoriaal ehk rahva seas tuntud kui mälestuskalju. sõdurid, nende järel Poska rahulepinguga. Sõjajuhi suur Eesti patrioot. Muide, See ei hiilga mitte ainult oma kõrgusega, vaid ka Beermann oli minu ema sugu- pea kohal kaks pilve. Ühest vaatab välja püha Kadri – seltsi kaudu minu kauge sugu- laiahaardelisusega kirikuesisel platsil. Kadrina kaitsepühak. Teisest astub wälja lauluisa lane (küll mingit naisliini pidi). Kunstiväärtuses tuleb muidugi kahelda. Siin on Kreutzwald kannel käes. Pildi raamiks soomusrong.” Tema isa oli kirikute ehitaja, kes näide sellest, kuidas üks mees kunstnikke-arhitekte Naersime pastoriga laginal. Hallaste tsurkas veel ehitas nt Tallinna Kaarli kiriku ei usaldanud ja otsustas teha monumendi ise. (1870), Tartu Peetri kiriku (1884), juurde Šveijki-raamatust Otto Katzi välialtari kirjel- Narva Peetri kiriku (1886) jm. Kuningas ärgu trügigu kingsepaks. Ta ei oska seda duse, kus on öeldud, et eemalt vaadates sulas kogu Eks seetõttu otsustas Beermann tööd. Vaid õige kunstnik jagab ära, et palju on alati Kolmainsus ühte ja jättis mulje, nagu sõidaks rong ka ise arhitektiks hakata ja tegi palju, aga ka õige vähe võib palju olla! jaama. Ehkki Illar ütles mulle, et seda tahvlit ei pea ma Kadrina monumendi omapäi. No see ausammas seda nüüd tõesti on! Punased Eesti Vabadussõjas langenute ju tegema, loobusin siiski kategooriliselt ja andsin mälestuse jäädvustamisel oli olevat juunis 1941 mitu päeva põmmutanud, et seda selle töö oma kolleegile. Alles hiljem selgus, et sellist Beermann üks esimesi, kes seda vaid poole kõrguseni õhkida. Üks aktivistidest olla bareljeefi omal ajal siiski sellisena ei tehtudki. See oli liikumist Eestis algatas. lausa rikošetikillust surma saanud. vaid Beermanni mõtetes. Kahju, oleks olnud, mida Ausamba kavand valmis 1923. Oli laulev revolutsioon 1988. Eestimaal alustati Ehitati see kihelkonna küladest vaadata. kogutud sobivatest looduslikest Vabadussõja mälestussammaste taaspüstitamist. kividest. Peale langenute nimede See oli imeline aasta. Sõitsin tollal pidevalt Eesti ühest on sellel kujutatud veel Eesti, otsast teise, et olla sündmuste keskpunktis. Sain sealhulgas Kadrina lähiste mitu kutset mälestusmärkide taaspüstitamiseks. ajaloosündmusi ning mütoloogiat. Töid juhatas pastor Suvel 1988 olin äsja Kadrina kirikuõpetajaks ise. saanud sõbra Illar Hallaste (1959–2012) kutsel Kompleks avati augustis 1926. Kadrinas. Illar näitas mulle samba avamise päeval 1941 lasksid kohalikud Kadrina ausammas on taas püsti. Sammas taasavati pidulikult võidupäeval, 23. juunil 1990. 1926 tehtud protokolli ja monumendi kirjeldust. No kommunistid ausamba õhku. See foto on tehtud üsna ammu, aastal 2006, seega 12 aastat tagasi. Pildil on minu poeg Raul Taastatud samba pidulik taas- mida seal kõike ei olnud! Eriti „muljetavaldav” oli Markus, näitleja Üllar Saaremäe tütar Marii Ingriin ja meie koer Rudolf. Taastatud avamine toimus 23. juunil 1990. mälestuskalju on tänaseks püsti juba ligi 28 aastat. Esimesel iseseisvusajal oli selle iga vaid pronksbareljeefi kirjeldus, mis pidi alles valmima. 14 aastat. Mõelgem, kui õnnelikud me oleme, keegi ei suuda allutada Eesti väge! Tegin osaliselt protokollist ja eriti valmivast Sügav kummardus praost Beermanni ees, kes ausamba kunagi püstitas, ehkki see minu bareljeefist käsitsi kiire ärakirja ja siin see on... silmis nüüd maailma kunstitasemeni ei küüni. Aga mis tähtsust sel on, me oleme vabad!

74 75 Ristna tipp Kadrina monument SUURIM N 59°20'36"; E 26°07'40" VABADUSSÕJA

74 75 Kreutzwaldi kuju Tallinnas N 59°26'15"; E 24°47'14" Kreutzwaldi kroon Kaarlis MONUMENT Ristna tipp N 59°21'26"; E 26°27'59" Kreutzwaldi kuju Tartus LAULUISALE Kummaline, et Kreutzwaldit ei N 58°22'55"; E 26°43'29" kujutatud meie rahatähel. Ta on Kreutzwaldi kuju Võrus ju meie eepose „Kalevipoeg” autor. N 57°50'42"; E 26°59'23" Samas on just Kreutzwaldile Eestis kõige rohkem monumente püstitatud. Aga veel. Adamsoni modelleeritud Kreutzwaldi kuju Võrus on esimene eestlasele püstitatud monument avalikus ruumis. Teine oli 1926 Koidula Pärnus ja kolmas Tobias Haapsalus. Kõik varasemad 35 monumendid asusid hauatähistena surnuaedades.

Monumente meie lauluisale on püstitatud tõesti palju. Esimene neist valmis 1926. aastal Võrus ja selle autoriks oli skulptor Amandus Adamson. 1933 avati puidust monument kirjaniku arvatavas Friedrich sünnikohas Ristimetsa külas. See asendati kirjaniku Reinhold Esimene monument Kreutzwaldile Võrus 1926 bareljeefiga graniitsambaga 1953. Kreutzwald Skulptor Amandus Adamson (vt nr 26). Monumendi esiküljel Kolmas tagasihoidlik sambake püstitati Rakvere (1803–1882) paikneval reljeefil on kujutatud Kalevipoja võitlust sarvikuga. linnamäe esisele 1937. Skulptor Aleksander Eller. 41-aastasena. Monumendi küljel väikeses õõnsuses on üsna naljaks väike mehike, kes peaks vist olema Vanemuine. Neljas monument, üsna sarnane eelmisega, paigal- Hueberi õlimaal dati 1952 Tartusse Emajõe äärde mahavõetud Vabadussõja 1844. mälestusmärgi asukohale. Skulptorid Johannes Hirv ja Viies monument lauluisale Martin Saks. 2003 nihutati Tartu Kreutzwaldi kuju u 80 m Tallinnas 1958 lõuna poole, et taastatud Vabadussõja sammas – Eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Austavalt nime- Skulptorid Endel Taniloo ja Martin Saks (1902–1962). Kalevipoeg – saaks tagasi endisele kohale. tatud ka lauluisaks ja Viru laulikuks. Tema pea- teoseks on meie rahvuseepos „Kalevipoeg" Monument asub Kadriorus Viies monument püstitati 1958 Tallinnasse Kadrioru (1857–1861, rahvaväljaanne 1862). Luigetiigi ääres ja selle alusel on Luigetiigi äärde. Skulptorid Endel Taniloo ja Martin Saks. bareljeefid: ees „Vanemuise laul”, Endel Taniloo (*1923) Sündis Jõepere mõisa Ristimetsa vabadiku- See on taas monumentaalnemonumentaalne ja ja veidi veidi sarnane sarnane esimesega esimese, lõuna pool „Sõda raudmeestega”, Viljakas eesti skulptor, talus Kadrina kihelkonnas. Siin ta elas vaid mõne taga „Sõit maailma otsa” ja põhja Võrus püstitatuga.püstitatuga. Kreutzwaldi Tallinna kuu, kuna pere kolis Rakvere lähedal asuvasse pool „Linna ehitamine”. rändrahn monumendi looja. Kuues – kroon Kreutzwaldi Kaarli kroonikivil – avati Kaarlisse, kus möödus tulevase kirjaniku lapse- 1984. Algne pronkskroon varastati 1996. Uus kroon tehti põlv. Kroonikivi Kaarli külas 1984 Skulptor Renaldo Veeber (vtnr 51). betoonist ja avati 2003. Esialgu oli poisi perenimi Reinholdsohn. Väiksemaid tahvlikesi ja büstikesi, mis suurmehe Rändrahn, millel legendi järgi tavatses Kreutzwald poisikesena Perekonnanime Kreutzwald mainitakse esma- karjas olles istuda. Siinses Kaarli mõisas möödus tulevase auks paigaldatud, ei jõua keegi üles lugeda. kordselt alles tema Rakvere kooliajal 1817. See on lauluisa lapsepõlv. Aastail 1804–1817 pidas tema isa siin Taarausulised soovisid oma algusaastatel kasutusele siis otsene saksakeelne tõlge tema sünnitalu aidamehe ametit. Kaarli mõisas elas Kreutzwald mõnekuusest võtta kolmainsuse printsiibi, kus Isa oleks Friedrich nimest (ristmetsa = sks kreutzwald). Pole senini imikust kuni 13-aastaseni. Siit käis ta Rakvere linnakoolis ja kreiskoolis. Reinhold Kreutzwald, Poeg Carl Robert Jakobson ja Püha selge, kuidas see nimi tekkis, kas tõesti sünnitalu Nii mõisahoonestu kui ka tema lapsepõlvetalu on hävinud. Vaim ehk Neitsi Maarja Lydia Koidula. Nojah, eks nalja järgi? „Vidri Reinupoeg Ristmets”. Tegelikult on 1984. aastal avati kirjaniku mälestuseks kivil suur pronksist peab ka saama. Aga kuhu siis Hurt jääb? see legend. Pole teada, et Kreutzwald ise oleks „karjasekroon”. Kahjuks langes see 1996. aastal metallivaraste sellist nime tunnistanud. saagiks. Ligi meetrise läbimõõduga kroon kivil taasavati 2003. aastal, kuid sedapuhku oli see valmistatud betoonist.

78 Kreutzwaldi kuju Tallinnas N 59°26'15"; E 24°47'14" Kreutzwaldi kroon Kaarlis MONUMENT Ristna tipp N 59°21'26"; E 26°27'59" Kreutzwaldi kuju Tartus LAULUISALE Kummaline, et Kreutzwaldit ei N 58°22'55"; E 26°43'29" kujutatud meie rahatähel. Ta on Kreutzwaldi kuju Võrus ju meie eepose „Kalevipoeg” autor. N 57°50'42"; E 26°59'23" Samas on just Kreutzwaldile Eestis kõige rohkem monumente püstitatud. Aga veel. Adamsoni modelleeritud Kreutzwaldi kuju Võrus on esimene eestlasele püstitatud monument avalikus ruumis. Teine oli 1926 Koidula Pärnus ja kolmas Tobias Haapsalus. Kõik varasemad 35 monumendid asusid hauatähistena surnuaedades.

Monumente meie lauluisale on püstitatud tõesti palju. Esimene neist valmis 1926. aastal Võrus ja selle autoriks oli skulptor Amandus Adamson. 1933 avati puidust monument kirjaniku arvatavas Friedrich sünnikohas Ristimetsa külas. See asendati kirjaniku Reinhold Esimene monument Kreutzwaldile Võrus 1926 bareljeefiga graniitsambaga 1953. Kreutzwald Skulptor Amandus Adamson (vt nr 26). Monumendi esiküljel Kolmas tagasihoidlik sambake püstitati Rakvere (1803–1882) paikneval reljeefil on kujutatud Kalevipoja võitlust sarvikuga. linnamäe esisele 1937. Skulptor Aleksander Eller. 41-aastasena. Monumendi küljel väikeses õõnsuses on üsna naljaks väike mehike, kes peaks vist olema Vanemuine. Neljas monument, üsna sarnane eelmisega, paigal- Hueberi õlimaal dati 1952 Tartusse Emajõe äärde mahavõetud Vabadussõja 1844. mälestusmärgi asukohale. Skulptorid Johannes Hirv ja Viies monument lauluisale Martin Saks. 2003 nihutati Tartu Kreutzwaldi kuju u 80 m Tallinnas 1958 lõuna poole, et taastatud Vabadussõja sammas – Eesti kirjanik ja Võru linnaarst. Austavalt nime- Skulptorid Endel Taniloo ja Martin Saks (1902–1962). Kalevipoeg – saaks tagasi endisele kohale. tatud ka lauluisaks ja Viru laulikuks. Tema pea- teoseks on meie rahvuseepos „Kalevipoeg" Monument asub Kadriorus Viies monument püstitati 1958 Tallinnasse Kadrioru (1857–1861, rahvaväljaanne 1862). Luigetiigi ääres ja selle alusel on Luigetiigi äärde. Skulptorid Endel Taniloo ja Martin Saks. bareljeefid: ees „Vanemuise laul”, Endel Taniloo (*1923) Sündis Jõepere mõisa Ristimetsa vabadiku- See on taas monumentaalne ja veidi sarnane esimesega lõuna pool „Sõda raudmeestega”, Viljakas eesti skulptor, talus Kadrina kihelkonnas. Siin ta elas vaid mõne taga „Sõit maailma otsa” ja põhja Võrus püstitatuga. Kreutzwaldi Tallinna kuu, kuna pere kolis Rakvere lähedal asuvasse pool „Linna ehitamine”. rändrahn monumendi looja. Kuues – kroon Kreutzwaldi Kaarli kroonikivil – avati Kaarlisse, kus möödus tulevase kirjaniku lapse- 1984. Algne pronkskroon varastati 1996. Uus kroon tehti põlv. Kroonikivi Kaarli külas 1984 Skulptor Renaldo Veeber (vt(vtnr nr 51). betoonist ja avati 2003. Esialgu oli poisi perenimi Reinholdsohn. Väiksemaid tahvlikesi ja büstikesi, mis suurmehe Rändrahn, millel legendi järgi tavatses Kreutzwald poisikesena Perekonnanime Kreutzwald mainitakse esma- karjas olles istuda. Siinses Kaarli mõisas möödus tulevase auks paigaldatud, ei jõua keegi üles lugeda. kordselt alles tema Rakvere kooliajal 1817. See on lauluisa lapsepõlv. Aastail 1804–1817 pidas tema isa siin Taarausulised soovisid oma algusaastatel kasutusele siis otsene saksakeelne tõlge tema sünnitalu aidamehe ametit. Kaarli mõisas elas Kreutzwald mõnekuusest võtta kolmainsuse printsiibi, kus Isa oleks Friedrich nimest (ristmetsa = sks kreutzwald). Pole senini imikust kuni 13-aastaseni. Siit käis ta Rakvere linnakoolis ja kreiskoolis. Reinhold Kreutzwald, Poeg Carl Robert Jakobson ja Püha selge, kuidas see nimi tekkis, kas tõesti sünnitalu Nii mõisahoonestu kui ka tema lapsepõlvetalu on hävinud. Vaim ehk Neitsi Maarja Lydia Koidula. Nojah, eks nalja järgi? „Vidri Reinupoeg Ristmets”. Tegelikult on 1984. aastal avati kirjaniku mälestuseks kivil suur pronksist peab ka saama. Aga kuhu siis Hurt jääb? see legend. Pole teada, et Kreutzwald ise oleks „karjasekroon”. Kahjuks langes see 1996. aastal metallivaraste sellist nime tunnistanud. saagiks. Ligi meetrise läbimõõduga kroon kivil taasavati 2003. aastal, kuid sedapuhku oli see valmistatud betoonist.

78 58°49'11" N; 26°42'51" E Ristna tipp Kurgja talu kalmistu Torma MONUMENT N 58°40'02"; E 25°14'41" Viljandi LINNUTAJALE 58°21'53" N; 25°36'00" E

19. sajandi rahvusliku ärkamise üks liider Carl Robert Jakobson (pseudonüüm Linnutaja) jõudis oma lühikese elu jooksul teha palju. 1927 Suri vaid 40-aastasena ja maeti oma Kurgja talu surnuaiale Pärnumaal. Üsna ootamatu foto. Selline nägi välja 36 noor Jakobson u 20-aastasena.

Carl Robert Jakobson (1841–1882). KURGJA TALU KALMISTU Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja Kalmistu rajati 1875. aastal, kui 1874. pedagoog. Päris noorukina 1859–1862 oli ta juba Torma aastal talu ostnud Carl Robert Jakobson soovis oma kolmenädalaseks elanud kooliõpetaja. Torma lähedal asuva Linnutaja mäe esimese lapse Olga matta ise oma talu nimest pärineb tema luuletajanimi Linnutaja. 1868 ja maadele. Järgmisel aastal surid taas 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm imikuna tema kaksikud tütred ja nad isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1874 ostis maeti samale kalmistule. Jakobson haigestus 1882. aasta kevad- Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta talvel kopsupõletikku ja suri (eestlased kavatses teha näidismajapidamise. Ta õpetas Tegelikult sattus Jakobson 500-kroonisele täiesti kahtlustasid tapmist sakslasest arsti esimesena talupoegadele teaduslikku talupidamist. juhuslikult, olles ka väiksematelt kupüüridelt poolt). Seega maeti suurmees neljanda 1878. aastal asutas Viljandis ajalehe Sakala, milles vahepeal üldse eemaldatud. Pärast kujundus- isikuna perekonnakalmistule, mille ta ise mõni aasta tagasi oli rajanud. kritiseeris kirikut ja nõudis viimase eristamist konkurssi ja sellele järgnenud edasisi pikki vaidlusi Jakobsoni sünnipäeval 14. juulil 1882 rahvakoolist. See tõi kaasa vastasseisu eestlastest kinnitas nõukogu aprillis 1990 kupüüride nimi- paigutati rahva ühisjõul tema kalmule kirikuõpetajatega. Eriti teravaks kujunes vastuolu väärtused ja tegelaste portreed: talu maadelt Pärnu jõest väljatõmma- varasema sõbra Jakob Hurdaga. Kaks suurt olid 1 kr – Raud (algselt oli rahatähel Jaan Poska) tud kivi, mis kavandati hauakabeli nurgakivina. Kabelit pole aga ehitatud. vastakuti. Rahvuslik liikumine lõhenes. Kogu austuse 2 kr – Baer (ainuke mitte-eestlane rahatähel) Linda selts paigaldas samal aastal juures Jakobsoni vastu kaldun mina ikkagi Hurda 5 kr – Keres hauale mälestustahvli (nüüd kinnita- leeri. Ei meeldi mulle usuvastasus ja venemeelsus. 10 kr – Hurt tud müürile). Jakobsoni oli kujutatud aastatel 1992–2010 25 kr – Tammsaare (algselt oli rahatähel Jakobson) Kalmistu planeeringu ja Jakobsoni mälestussamba kavandas 1926. aastal käibinud Eesti suurimal, 500-kroonisel rahatähel. See 100 kr – Koidula kujur Jaan Koort (vt nr 32). Kavandatu Linnutaja monument Viljandis 1998 on üsna groteskne, sest ta oli alailma võlgades. Seega oli Jakobson kupüüridelt eemaldatud. Siis lõpetas kujur Ferdi Sannamees. Skulptor Mati Karmin (vt nr 64), arhitekt Tiit Uue raha kujunduskonkurss toimus 1989. aasta Monument avati pidulikult 14.08.1927. aga „Jakobsonil” vedas. Inflatsioon tekitas tarviduse Trummal (vt nr 64). Kalmistule on maetud 13 inimest, lõpus. Tingimustes oli kirjas, et rahatähtede põhi- kasutusele võtta ka 500-kroonine. Et uut rahatähte See on järjekorras kolmas monument, mis on viimane matus oli 1957. aastal. 1948 püstitatud Jakobsonile avalikku ruumi. motiivina kujutatakse Eesti kultuuri suurmeeste ja polnud aega kavandada, lasti kahekümneviieselt avati Kurgjal Jakobsoni tegemiste

-naiste portreed. Konkursi võitis ülekaalukalt eemaldatud Jakobsoni portree meie suurimal raha- jäädvustamiseks muuseum. Arvult teine monument Jakobsonile oli Vladimir Taiger, kes kujundaski suured kupüürid. 1- ja tähel käiku. Hiljem lisandus 50-kroonisel ka Tobias. paigaldatud pika saaga järel Torma kooli 2-kroonised2-krooni-sed kujundas kujundas UrmasUrmas Ploomipuu.Ploomipuu. Suurt rolli Meie kroonid olid ikka ilusad küll. Euro-lepalehed ei juurde 1957. Too büst pole eriti atraktiivne, on suurmeestesuur-meeste valikul valikul olevat olevat mänginud mänginud ka ka Jaan Jaan Eilart.Eilart. pääse lähedalegi. üsna sarnane Kurgja omaga, kuid veidi väiksem ja alussammas on sihvakam.

Osaliselt on kasutatud Delfi artiklit „Carl Robert Jakobson – kroonilisest võlglasest krooni kangelaseks”. Andres Laasik 2011. Kasutatud on Vikipeedia artiklit „Kurgja talu kalmistu”. Robert Treufeldt 2015.

80 58°49'11" N; 26°42'51" E Ristna tipp Kurgja talu kalmistu Torma MONUMENT N 58°40'02"; E 25°14'41" Viljandi LINNUTAJALE 58°21'53" N; 25°36'00" E

-naiste portreed. Konkursi võitis ülekaalukalt eemaldatud Jakobsoni portree meie suurimal raha- jäädvustamiseks muuseum. Arvult teine monument Jakobsonile oli Vladimir Taiger, kes kujundaski suured kupüürid. 1- ja tähel käiku. Hiljem lisandus 50-kroonisel ka Tobias. paigaldatud pika saaga järel Torma kooli 2-krooni-sed kujundas Urmas Ploomipuu. Suurt rolli Meie kroonid olid ikka ilusad küll. Euro-lepalehed ei juurde 1957. Too büst pole eriti atraktiivne, on suur-meeste valikul olevat mänginud ka Jaan Eilart. pääse lähedalegi. üsna sarnane Kurgja omaga, kuid veidi väiksem ja alussammas on sihvakam. Osaliselt on kasutatud Delfi artiklit „Carl Robert Jakobson – kroonilisest võlglasest krooni kangelaseks”. Andres Laasik 2011 Kasutatud on Vikipeedia artiklit „Kurgja talu kalmistu”. Robert Treufeldt 2015.