Paavo Järvi Ja Orchestre De Paris Risto Joost Muusika 8-9/2011 59 30

Nr 8/9 august- september 2011 hind 2.20 ¤

Eesti muusika Canterbury festivalil

Eduard Tubina muuseum Alatskivil

Intervjuu Andrus Kallastuga Paavo Järvi ja Orchestre de Paris Risto Joost muusika 8-9/2011 59 30. september kell 19.00 1. oktoober kell 15.00 Pärnu Eliisabeti kirik Tallinna Jaani kirik Webern Viis pala op 5 Britten “Illuminatsioonid” Arthur Rimbaud’ tekstile Lutoslawski “Leinamuusika” Pärnu Ooperi orkester Kai Kallastu (sopran) Sooduspiletid Piletimaailmast ja Piletilevist Dirigent Andrus Kallastu www.ooper.parnu.ee

60 muusika 8-9/2011 Intro KAVA

SOOLO 8-9/2011 2 Kristina Kõrver. Dirigeerimise kaudu paremaks inimeseks. Intervjuu Risto Joostiga BAGATELLID Pärast sooja, kaunist ja festivalirohket suve oleme 9 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Uudiseid maailmast sügise algul ikka justkui uue ootuses. Seekord IIDOL on muusika vallas, mida oodata. Rõõmustav on 12 Mari Kadanik. TransGlobal Underground ajas ja ruumis taas näha ERSO peadirigendina Neeme Järvit. EKSPRESSIOON 15 Kristel Kossar. Uue muusika pealinna meer. Intervjuu ERSO avakontserdil 2. septembril dirigeerib Andrus Kallastuga ta Schumanni, Richard Straussi ja Villem Kapi TÄHTSÜNDMUS teoseid. 1. septembril avab Eesti Kontserdi hooaja 18 Kristel Kossar. Paavo Järvi, kontinentide vahel, peatusega üks maailma tipporkestreid Orchestre de Paris Pärnus oma uue peadirigendi Paavo Järviga. Selle ja MODULATSIOON 21 Saale Kareda. Eesti muusika Canterbury festivali fookuses järgmiste suurte muusikasündmuste puhul hakkab AKTSENT Muusikas ilmuma uus artiklisari TÄHTSÜNDMUS. 24 Risto Lehiste. Eduard Tubin – aukülaline Alatskivi lossis Avaartiklis vestleb Paavo Järviga Kristel Kossar. HOMMAGE 27 Alo Põldmäe. Muusikaarmastus läbi nootide trükkimise. IA REMMEL Peeter Jürgenson 175 IMPRESSIOONID 29 Marju Riisikamp. Meie Meder. Mederi ooperi “Kindlameelne Argenia” lavastusest Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] 30 Maarja Kindel. Segadus “Kahe peaga”. Timo Steineri ooperi Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] “Kaks pead” esietendusest Toimetaja Joosep Sang [email protected] 32 Mirje Mändla, Malle Maltis. Juunikuine Eesti heliloojate Turundusjuht Herje Tamm [email protected] loomelabor Tartus Kujundaja Ande Kaalep [email protected] 34 Margus Haav. Viljandi festivalid vaatavad vanale mitut Keeletoimetaja Kulla Sisask moodi. Viljandi vanamuusika festivalist ja Viljandi folgist 36 Virve Normet. Corelli Consort, Kuuskemaa ja klaverimuu- Rahastaja EV Kultuuriministeerium seum Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 38 Ia Remmel. Saaremaa Savonlinna. Saaremaa ooperipäevad Väljaandja SA Kultuurileht 40 Mirje Mändla. Järvi Suvefestival Pärnus Voorimehe 9, 10146 Tallinn 42 Katrin Karu. Juubelihõngulised helid Põhja-Läti männimet- Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus sas. Festivalist “Positivus” Toimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119 44 Maria Mölder. Kilinginõmmelik idüll – juba viiendat korda. Toimetuse telefon 6 416 016 Festivalist “Schilling” Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee Trükitud Pajo trükikojas BAGATELLID Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa 45 Uudiseid Eestist ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu MELOMAAN 50 Heliplaatide tutvustus Tellimine: AS Express Post COLLAGE Maakri 23A, 10145 Tallinn 54 Valik septembrikuu muusikasündmusi Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 PILL Otsekorraldus 1,47 eurot (23 krooni) number 56 Peeter Sarapuu. Fagott Aastatellimus 19,49 eurot (305 krooni) Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatelli- muse soodushind 15,98 eurot (250 krooni). Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusi- kaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], Risto Joost 6 416 016, 55 56 18 94 foto Mait Jüriado muusika

muusika 8-9/2011 1 SOOLO Dirigeerimise kaudu paremaks inimeseks Intervjuu Risto Joostiga

KRISTINA KÕRVER

FOTO MAIT JÜRIADO

2 muusika 8-9/2011 isto Joost tuli Eesti muusikaellu kümnekonna aasta eest, ärata- des kohe tähelepanu. Kõigepealt kontratenorina, võludes kuulajaid kauni tämbri, hea stiili ja musikaalsusega. Seejärel energili- seR koorijuhi ja dirigendina, pakkudes samu kvaliteete omaloodud koori ja instrumentaalansambliga. Lühikese ajaga on ta juhatanud suurt osa lääne muusikaloo parimatest teostest ning toonud esiettekandele üle viiekümne uudisteose. Ilmselt ei osanud enamik tema kunagisi õpeta- jaid ja kaasõpilasi arvata, et sellest ohjeldamatu energiaga, lõputuid riukaid täis poisist saab oma põlvkonna üks isikupärasemaid ja tõsiselt- võetavamaid dirigente. Dirigendi stereotüübiks peetakse sageli edevat napoleonlikku kuju, kel soov teostada oma võimutahet ja särada üksi valgussõõris. Risto Joost ütleb, et ideaalis sooviks ta mõne kollektiivi arendada niisuguse tasemeni, et võiks lavalt hoopis maha astuda ja tulemust saalis kuula- jana nautida. Sellest sügisest on Joostil kolmeaastane leping peagi 75-aastaseks saa- va Madalmaade Kammerkoori peadirigendina. Ta jätkab dirigendina Rahvusooper Estonias ning alustab Neeme Järvi assistendina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juures. Vestlesime Risto Joostiga päev pärast noorte laulu- ja tantsupidu, kus tema juhatada oli sümfooniaorkester ja koondorkester. Esimene vä- simus oli välja puhatud, emotsioonid veel laes.

Räägime natuke laulupeost. See polnud must kätte saada. Küsimus on, mis ees- sul esimene kord laulukaare all pulti märk endale seada. tõusta. Kas laulupeol dirigeerida on kui- Miskipärast on professionaalsete muu- dagi teistmoodi tunne? sikute seas levinud suhtumine, et laulupi- On ja ei ole ka. Tegemist on ju muusikaga du on massikultuuri üritus. Mina olen ja inimestega, lihtsalt kontekst on teine. täiesti vastupidisel arvamusel. Mingist Minu jaoks on laulupidu eelkõige mis- massikultuurist ei saa Eesti kontekstis üld- sioon, meie kultuuri üks alustalasid, mille- se juttu olla. Eile mängis ja laulis seal lau- ga tuleb tegelda. See suund, kuhu laulupi- lukaare all suur osa Eesti tulevastest kutse- du on tänaseks liikunud, on väga positiiv- listest muusikutest. Seal on noored muusi- ne. On piisavalt uut repertuaari, aga ka va- kud juba ise üksteisele eeskujuks. Elamus na, ning mulle tundub, et selle balanseeri- ühisest musitseerimisest ja kogemus natu- misega on vaeva nähtud. Ei pea kartma, et ke keerukamast repertuaarist on miski, kui laulupeol kõlavad ka rockilikumad millega näiteks mõni maakooli seitsme- laulud, ei oska noored enam klassikalist aastane õpilane ei puutuks muidu võib-olla repertuaari, nagu Ernesaksa “Mu isamaa kunagi kokku. Nii et laulupidu on kindlasti on minu arm”. Oskavad küll. üks olulisi energia genereerijaid ja kogujaid, andes suure panuse meie muusikaharidusse Laulupeo muusikaline kvaliteet, vähemalt laiemalt. Piisab ühest inspiratsioonihetkest, see, mis üle väljaku publikuni kostab, on mis võib kanda sind läbi elu. minu meelest üllatavalt hea. Paljud teosed on ju tegelikult päris rasked. Oled sa kokku lugenud, kui mitmel lau- Täiesti nõus. See repertuaar oli raske ka lupeol oled osalenud? näiteks TMKK sümfooniaorkestrile, ka Ei ole lugenud. Ükskord olin haige, aga nemad pidid tõsiselt harjutama ja vaeva muidu olen käinud poisikesest peale. nägema. Samas tajun, et on potentsiaali Esimest korda poistekooriga, mäletan sellest tohutust massist veel paremat tule- siiani seda võimast emotsiooni.

muusika 8-9/2011 3 • Õppis koorijuhtimist Tallinna Muusikakeskkoolis Anneli Mäeotsa juhendamisel, jätkates Eesti Muusika akadeemias Kuno Arengu, Jüri Alperteni ja Paul Mägi dirigeerimisklassis ning Uku Jolleri ja Nadja Kuremi lauluklassis. Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis õppis koorijuhtimist Erwin Ortneri ja orkestridiri- geerimist Leopold Hageri juures. Magistrikraadi sai Stockholmi Kuning likus Muusikakolledžis Jorma Panula dirigeerimisklassis. • Aastal 1999 asutas kammerkoori Voces Musicales ja 2002 instrumen- taalansambli Ensemble Voces Musicales. • 2006–2011 oli viis hooaega TMKK Õpetaja Kuno Arengu kõrval noorte laulu- ja tantsupeol 2011. aasta juulis. sümfooniaorkestri peadirigent, 2009– FOTO PEETER LANGOVITS / SCANPIX 2011 kaks hooaega Rahvusooper Estonia peakoormeister, jätkates sellest hooajast dirigendina. Aastast Kas kujutasid ette, et seisad kunagi ise aru, et mul ei ole neid andeid, et olla 2008 on Tallinn Sinfonietta peadiri- puldis ja juhatad neid vägesid? tipptasemel sportlane. gent ja kunstiline juht, olles ka üks or- Mul ei olnud tol ajal mingit juhatamis- kestri asutajaid. vajadust. Juba see oli suur elamus, et Aga millal dirigeerimise mõte tuli? • 2007 debüteeris Rahvusooper sain peost lauljana osa. Eks põhikooli lõpus oli igasugu mõt- Estonias Erkki-Sven Tüüri ooperiga teid. Varem olin õppinud klaverit, 9. “Wallenberg”. Käesoleva aasta augus- Kelleks sa lapsena saada tahtsid? klassis hakkasin ka koorijuhtimist õppi- tis osales dirigendina kultuuripealin- Läksin viieaastaselt Eesti Poistekoori et- ma. Umbes samal ajal tekkis veel puhk- na suurima süvamuusikaprojekti, te laulma, sealt suunati Muusikakesk pillihuvi: näiteks nädal aega õppisin Richard Wagneri “Parsifali” ettevalmis- kooli ja nii see läks. Olin kohe lähedalt tuubat, kavas oli ka trompet ette võtta… tusprotsessis. Viimasel kümnel aastal muusikaga seotud. Mäletan, et mulle Dirigeerimine ei tundunud tol ajal andnud suure panuse eesti nüüdis- meeldis juba lapsena tekitada igasse väljakutse: kätega muusikat juhtida tun- muusika arengusse, juhatades kokku päeva n-ö emotsionaalseid kulminat- dus kuidagi lihtne. Mul oli suurepärane üle viiekümne esiettekande. 2009 ja sioone. õpetaja Anneli Mäeots, tema näitas ette 2011 oli üldlaulupeo üks üldjuhte. ja mina tegin järele, ilma et oleksin päri- • Lauljana tegutsenud Eesti Filharmoo Viieaastaselt? Mismoodi? selt aru saanud, mida teen. Alles päris nia Kammerkooris ning ansamblis No see võis olla mis iganes tegevus või keskkooli lõpus tekkis visioon sellest, et Vox Clamantis. 2003–2009 osales Paul eksperiment, et hoida tuju ja toonust võiksin olla dirigent ja mida see elukutse Hillieri vokaalansambli Theatre of üleval. Vajasin pidevalt mingit põnevust endast kujutab. Voices töös. 2007 laulis peaosa Vivaldi ja adrenaliini, mis viiks edasi ja hoiaks ooperis “Il Giustino” Läti barokkor- ärkvel. Sul on kogu aeg korraga väga palju kestriga Sansara ning 2011 mitut rolli Kui mõtlen oma lapsepõlvele, siis ta- erinevaid projekte käsil, suured ka- Purcelli semiooperis “Indian Queen” jun väga selgelt, et Muusikakeskkool vad, rasked teosed... Oled sa kiire õp- Belgia barokkorkestriga B’Rock. mängis minu kujunemisel väga suurt pija? • Dirigendina saanud peaauhinna kon- rolli. Teine tähtis kujundaja oli sport. Oli aeg, kus tundsin, et pean väga palju kurssidel Budapestis (2001) ja Kusjuures Muusikakeskkoolis oli võima- tööd tegema, sest ma ei uskunud oma Tallinnas (2002, 2004). Pälvinud Eesti lik need kaks kirge ühendada – selles andesse ega üldse andesse kui sellisesse. Kooriühingu noore dirigendi (2004) ja koolis on pikad sporditraditsioonid, eriti See sõltub vist palju ka sellest, kellega sa aasta dirigendi (2009) tiitli ning korvpallis. Paljud TMKK vilistlased on suhtled ja koos üles kasvad. TMKKs ei Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali väga head korvpallurid, näiteks Marko tundnud ma end kuidagi erilisena: mi- aastapreemia (2007). 2011. aasta ke- Martin, Kalev Kuljus, Märt Treier, Taavi nu klassis käisid näiteks Mikk Murdvee, vadel tunnustati Joosti mitmekülgset Tampuu jpt. Mingil hetkel kaalusin isegi Age Juurikas, Veronika Portsmuth ja ja kõrgetasemelist muusikutegevust astuda pedasse kehakultuuri osakonda. veel mitmed suurepärased instrumenta- gf vd bhb listid ja lauljad. Aktiivne muusikaline Vabariigi Presidendi Kultuuri See oli siis ikka tõsine huvi? mõtlemine oli meile endastmõistetav. rahastu noore kultuuritegelase Jah – kirg, huvi, hasart. Aga siis sain Inimesena olin keskkooli ajal väga preemiaga.

4 muusika 8-9/2011 seiklusjanuline ja uljas, korraldasin seal sel- sed küsimused ei takerduks esituslikesse ritöö. Pidevalt pean igasugu asju korralda- liseid asju, et kohati mõtlesin juba ise ka, et probleemidesse. ma ja suunama: siin on kõrge, siin madal, oli mul siis tarvis nüüd seda teha. Näiteks Väga palju on kinni suhtumises, ah mis ei ole koos jms. Olen püüdnud leida teed, ronisin hilissügisel koolimaja katusele, mi- see uus muusika ikka on, natuke poognaga kuidas seda “kontoritööd” muusika kaudu da märkas majandusjuhataja... Võpatasin roobi tagant, palju keerulisi rütme ja val- teha, et mitte takerduda muusikavälistesse kodus alati, kui telefon helises – mõtlesin mis. Aga kui mängida seda kõike maksi- pisiasjadesse, vaid leida mingi suurem automaatselt, et ei tea, milline õpetaja see- maalse energiaga, panna esitusse kogu oma muusikaline hoovus, mis kannab. kord helistab. Mul oli miskipärast vaja sel- hing ja musikaalsus, kujundada tervik ja Teatritöö on seda väga palju õpetanud. list teravat kohalolu tunnet, aga siis ei osa- suhelda selle kaudu publikuga, võib tule- Laulmine on minu jaoks aga eelkõige nud oma energiat veel piisavalt hästi koon- mus olla suurepärane ka siis, kui partituur artistlik tegevus; ma laulan otse publikule, dada ja suunata. ise on raskepärane või harjumatu. vaatan neile otsa, suhtlen nendega. Tunnen Praegu kulub põhienergia partituuride Kui rääkida veel õppimisest, siis Viinis ennast selles rollis täiesti teistmoodi. Ma õppimisele ja proovide läbiviimisele. Teoste ja Stockholmis elades oli väga praktiline isegi ei oska näha seda seost, millest vahel omandamise tempo on küll kordades kiire- arendada sisemist kuulmist. Kui bussi- või räägitakse, et kui sa laulad või mängid pilli, nenud, aga iga teos vajab oma aega, et setti- rongisõit võttis nelikümmend viis minutit, siis oled kindlasti palju parem dirigent. Ma da. Küsimus pole ju ainult noodimaterjali siis jõudsin selle ajaga mõne lõigu teosest ei usu seda. Dirigeerimine on iseseisev ja omandamises, vaid eelkõige teose olemuse rahulikult ära õppida. Ei seganud lärm ega väga spetsiifiline eriala, seal on muusikul tabamises. Mõni lugu arvatavasti ei saagi bussimüra. Harjusin end üleliigsest välja hoopis teised ülesanded. kunagi päris omaseks. lülitama. Olen seda märganud ka kontserti- Dirigendil on oma interpretatsioonini del, et ma ei pane üldse tähele, kui saalis jõuda tunduvalt raskem kui lauljal, sest Kuidas sa uut teost õpid? Kas pigem va- juhtub midagi muusikavälist, näiteks kellel- oma mõtted ja energia tuleb kanaliseerida na kooli stiilis, et partituur kätte ja kla- gi kukub võti maha või tool koliseb. Isegi läbi teiste inimeste. See mehhanism on üli- veri juurde, või võtad kõrvaklapid ka kui mõni mobiil heliseb, tajun seda kuidagi malt detailne, õrn ja peen, aga seda on või- appi? hiljem ja mingil teisel tasandil, olen niivõrd malik üsna edukalt juhtida. Ja kui olla tõe- Ma kasutan kõiki oskusi ja võimalusi. keskendunud teosele ja helidele, mida teki- line meister, võib jõuda sellise tulemuse ja Loomulikult on klaver ja minu enda hääl tavad interpreedid. Olen selle üle palju kvaliteedini, millest mängijatel endil üldse suureks abiks, aga ma ei pelga ka kuulata mõelnud. Viis, kuidas inimene kuuleb ja aimu ei ole. Paradoks on see, et iga muusik erinevaid salvestusi, kui need on olemas. kuulab, kuidas inimese aju töötab, see on eraldi kuuleb ainult osa orkestrist, aga iga väga põnev. dirigendi liigutus ja muusikaline otsus mõ- See ei sega sul oma nägemust kujunda- jutab kogu protsessi ja tervikut. mast? Oled laulja ja dirigendina mõlemas rollis Ei sega. Ei tohi lihtsalt palju kordi kuulata, interpreet, st vahendaja või tõlkija, aga Kuidas saadakse heaks dirigendiks, muidu võivad teatud maneerid külge jää- suhe muusikaga ja publikuga on neis meistriks? da. Samas ei pruugi väikesed maneerid ameteis vist üsna erinev? Asi on andes, hariduses, usalduses ja ini- noore muusiku kujunemisel üldse halvad On tõesti. Viimasel ajal olen tundnud, et mestevahelises keemias, samuti kogemus- olla. Kuidas muidu viia end kurssi erine- dirigendiamet on suures osas nagu konto- tes. vate musitseerimise traditsioonidega? Väga paljusid asju koolis ei õpetata. Aga selles mõttes meeldib mulle just esiettekandeid juhatada, et eelnevat kuula- misvõimalust ei ole, võtad partituuri ette, keskendud ja tood kuuldavale selle, mis helilooja sinna sisse on kirjutanud. Töö käi- gus saab kujundada oma nägemuse ja täp- sustada detaile. Ongi kõik. Töötades koos noorte heliloojatega ta- jusin veel üht tähtsat ülesannet: tahtsin, et helilooja kuuleks oma partituuri esimest korda võimalikult kvaliteetses esituses ja saaks oma tööst võimalikult adekvaatse ta- gasiside, nagu uue inspiratsiooni.

Nii võtsid sa endale ju väga suure vastutuse? Aga mulle oli see tohutult oluline. Näha, et helilooja on rahul, et ta kuuleb seda, mida kirjutas. Või kui ei kuule, siis mida sellest kogemusest õppida. Olen püüdnud Debüüt Tallinna Kammerorkestri dirigendina 2003. aasta aprillis. töötada nii, et need helilooja jaoks oluli- EESTI FOTO / EHL

muusika 8-9/2011 5 FOTO MAIT JÜRIADO

Nii et dirigendile tulevad aastad ainult tid suudavad suuri kontserte väga hästi esi- nilist pagasit, jääb suur osa muusikalisest kasuks? tada, suudavad ka noored dirigendid neid vabadusest lihtsalt sündimata. Ideaalis Kindlasti. Muuseas, minu arvates hakatak- hästi juhatada. peaks interpreet olema palju virtuoossem se meil dirigeerimist õppima liiga hilja, ta- kui esitatav teos parasjagu nõuab, et musit- valiselt keskkoolis või konservatooriumis, Paljud “suured teosed” muusikaloos on- seerimine ei oleks ainult pingutus. aga tuleks alustada juba lapsena. Orkester gi ju kirjutatud väga noorte heliloojate on samuti instrument ja peaks võimalikult poolt. Nonii, siit koorub juba platvorm muusi- vara õppima, kuidas seda vallata ja kuidas Just. Sama on lugu ka laulmisega. Ka seda kahariduse reformiks. Sind kuulates on teha teistele selgeks, mida sa tahad. tuleks hakata õppima palju varem, mitte selge, et sa oled neile küsimustele väga täiskasvanuna, kui hääl ja eriti muusikali- palju mõelnud ja Muusikakeskkooli or- Kas väike laps, näiteks esimeses klassis, sed harjumused on juba välja kujunenud. kestriga töötades puutusid nende kü- teab, mida ta muusikalt ootab ja mida Varasematel sajanditel peeti loomuli- simustega ilmselt pidevalt kokku. Kas sellega väljendada tahab? kuks, et suurvormide nõudlikke vokaalpar- sind paneb muretsema eelkõige olukord Muidugi teab. See on samamoodi nagu le- tiisid esitasid poiss-sopranid, vaevalt täisea- Eestis või on see laiem probleem? Kas go kokkupanek – valikute küsimus. lised tenorid-bassid, või et kapelli kontsert- mujal on asi parem? Alguses võivad tema valikud ja soovid olla meistriks oli 13–14-aastane muusik. Nad Mul on hea näide sellest ajast, kui õppisin küll lihtsad, aga sellest kasvab järgmine olid õukonnas või kiriku juures välja õppi- Viinis. Minu õpetaja Leopold Hageri juu- soov, järgmine idee ja ükskord teismeikka nud professionaalid, kelle pädevuses pol- res oli lõpetamas üks noor dirigent, kes oli jõudes on tal juba väga selge arusaam, nud tarvis kahelda. seal õppinud juba seitse aastat. Tal olid kuidas asjad orkestris käivad. See on muidugi laiem muusikahariduse kõik eksamid tehtud, pidi kohe diplomi Muidugi on mõistlik alustada õpilasor- teema, kuidas koolitada spetsialisti. Tol ajal saama, aga pärast erialaeksamit oli profes- kestritest ja areneda koos nendega. See an- õpetati ilmselgelt väga konkreetseid oskusi, sorite arutelu ja tema enda õpetaja otsus- nab hilisemaks karjääriks meeletu kogemu- rõhuga tehnilisel virtuoossusel, mitte ei tas, et sellise tehnilise tasemega õpilast ta se ja enesekindluse. Ma olen täiesti veendu- suunatud üldiselt. Virtuoossus pole küll läbi ei lase. Sellel noormehel jäigi kool lõ- nud, et nii nagu verinoored instrumentalis- eraldi eesmärk, aga kui ei ole vajalikku teh- petamata.

6 muusika 8-9/2011 Meil juhtub seda kahjuks päris tihti, et nõuded on suured ja konkreetsed, kontrol- diplom ei võrdu spetsialistiks olemisega. livorm on karm ning kui sa selle süsteemi Ometi põhineb muusikuamet ju kutseos- läbid, siis oledki tasemel. Risto Joost kusel. Kui sul oskusi pole, kuidas sa seda ametit siis pead? Kool tunnistab sind pro- Mis sind siis siin hoiab? DIRIGEERIMISEST fessionaaliks, aga tegelikus muusikuelus Ma olen eestlane, räägin eesti keelt ja elan Kui püüdsin enda jaoks sõ- jääd sa poolikute oskustega lihtsalt hätta. riigis, kus on tegelikult väga hea elada. nastada, miks ma õpin diri- Et siin midagi parandada, ei pea sugugi Siin on lihtsalt ülimugav. Ü-li-mu-gav! geerimist, siis avastasin, et kõike korraga muutma. Vahel piisab, kui Võin olla kesklinnas, kus kilomeetri raa- muusika ei olnud sugugi asjad uuesti läbi mõelda, mingeid nüansse diuses on olemas kõik eluks vajalik, samas põhjus number üks. See täpsustada, ja ongi juba teine tulemus. võin sõita tunnikese ja astuda juba kuskil eriala on nii komplitseeri- Praegu lükatakse paljud kitsaskohad üli- kruusateele või sohu. tud, hõlmab nii palju eri- koole ahistava pearahasüsteemi kaela, aga nevaid valdkondi, nagu tegelikult ei takista see iseenesest veel kvali- Muusikalisi väljundeid jätkub? juhtimine, psühholoogia, teetset haridust andmast. Kvaliteedi üle ei Praegu jätkub. Olen väga õnnelik, et olen filosoofia, ajaplaneerimine, otsusta ju riik, vaid ikka iga kool, ülikool saanud siin töötada selliste kollektiividega, lisaks muusikaline tasand ise. kes on minu oskuste pagasit nii palju ri- oma kõigis detailides. Teine probleem on see, et tihti ei nähta kastanud. Vahel tekib muidugi kiusatusi ja Pigem uskusin, et selle tervikpilti. Senisest rohkem tuleks tegelda võimalusi seada end sisse kuskil mujal. kaudu saab minust parem vähem populaarsete erialade, näiteks or- Kuue-seitsme aasta eest kutsuti mind Paul inimene. kestripillidest metsasarve või fagoti eriala Hillieri ansambli Ars Nova Copenhageni propageerimisega. Mõnel erialal on konku- lauljaks ja dirigendiks. Häid pakkumisi on LAULMISEST rents iseenesest väga tihe, teisel puudub see olnud ka Viinist, eriti lauljana. Aga toona Mulle on algusest peale ol- hoopis. Seda vastuolu peaks reguleerima, et otsustasin, et tahan end teostada Eestis ja nud laulmise juures kõige muusikaelu saaks normaalselt toimida. aidata kaasa siinse muusikaelu arendami- tähtsam tämber. Sellest sele. See riik on minu haridusse päris pal- lähtub kõik: fraseerimine, Sa pead tunnistama, et oled selles küsi- ju panustanud. detailid, tervik, muusika muses ikka paras idealist. Tegelikult ma usun jäägitult eesti muu- tõeline olemus. Oma Esiteks, mina ei määra neid asju, minul on sikute potentsiaali, siin on võimalik jõuda tämbri otsimine ja kujun- oma eriala. Ja teiseks, ideaal peabki olema fantastiliste tulemusteni. Kui rääkida vo- damine on valikute küsi- suurem ja kõrgem, ainult siis on lootust kaalmuusikast, siis Eesti võiks olla koori- ja mus. Ilma selleta ei paku reaalsele eesmärgile lähemale jõuda. soololaulu alal selline riik, nagu Šveits pan- musitseerimine mulle min- ganduses. Juba meie emakeel, mis on väga git huvi. Oled sa vahel mõelnud, et koliks Eestist ilus ja ebamugavatest häälikutest rikkuma- ära, elaks ja töötaks kusagil mujal? ta, loob selleks tugeva eelduse. Samamoodi ENERGIAST Olen ikka mõelnud. orkestrid – pole mingit põhjust, miks ei Mul on kaks varianti: kas võiks eesti muusikutega saavutada maailma teen kogu energiaga või ei Miks? tipptaset. tee üldse. Selline vahe- Samadel põhjustel, miks noored muusi- pealne leige olek mõjub kud tahavad minna välismaale õppima. Aga mis siis takistab? Vähene ambit- mulle destruktiivselt, teki- Asi pole ainult keskkonna vahetuses või sioon ja puudulik muusikaharidus, nagu vad halvad harjumused ja enese proovile panekus. Mulle lihtsalt tun- enne ütlesid, või süsteemi alarahasta- ma saan kohe aru, et kur- dub, et Eesti muusikaelus ei ole professio- tus? nan sellega ka teisi. naalse kvaliteedi mõiste omandanud veel Ma isegi ei arva, et asi on ainult rahas. sellist selget ja ühest tähendust, mis vas- Noor muusik ei mõtle oma karjääri algul AJAST taks tänapäeva nõudmistele ja nii publiku eelkõige rahast. Selles rahaküsimuses Aega on alati piisavalt, va- kui ka spetsialistide ootustele. peaks üldse hoopis teistpidi mõtlema. hel on lihtsalt vaja end pa- Näiteks näitlejate koolitamisel on olu- Mitte nii, et meile peaks maksma kõrge- remini organiseerida ja kii- kord märksa parem. Sama kool (EMTA), mat palka, kuna me oleme muusikud (se- remini mõelda. sama haridussüsteem, aga näe, julgevad teda ei juhtu kunagi!), vaid me peame muu- Teine asi aja juures on see, ha otsuseid, et sinust ei saa näitlejat, sinust sikat tegema nii kõrgel tasemel, et poliiti- et iga päev algab nullist. ei saa lavastajat. Sõel on nii tihe, et üldjuhul kud ja ühiskond laiemalt hakkaksid mõt- Eile õhtul võis olla suure- ei satu näitlejaharidusega inimene pärast lema, et võib-olla on muusikud tõesti ala- pärane kontsert või eten- kooli panka telleriks. Tema vastu on oldud makstud. Kunstis saab panustada ainult dus, aga täna tuleb see ta- aus, mis teeb lõppkokkuvõttes head nii sel- kvaliteedile. Aga oma eksistentsi eest peab se uuesti saavutada. lele inimesele kui ka näitleja elukutse mai- ka seisma! nele. Muuseas, seda, et muusikaelu kvaliteet Ega Austrias, Inglismaal või Rootsis ole ja rahastatus on publiku silmis seotud, olen inimesed teistsugused, ikka samad. Lihtsalt eriti teravalt tundnud välismaal. Madal

muusika 8-9/2011 7 maades kärbitakse praegu radikaalselt kõi- mise tasandi ja uue kvaliteedini. Alles gi suurte muusikakollektiivide kulusid, pä- kogemus teatud žanri või ajastu meist- ris mitmed neist peavad tegevuse lõpeta- riteosega loob teiste teoste jaoks vajali- ma. Konkurents on nii tihe, et iga edukas ku konteksti. hooaeg, isegi õnnestunud kontsert suu- Hiljem tulid juurde romantikud rendab ellujäämisvõimalusi. Keerukas Brahms ja Bruckner ning prantsuse olukorras on ka Madalmaade muusikast Debussy ja Ravel – need Kammerkoor: kaks järgmist hooaega on kõik on olnud minu jaoks väga olulised kindlustatud, aga mis edasi saab, ei tea heliloojad. Aga praegu, kui olen saanud keegi. Seda survet tajuvad seal kõik teha proove Wagneri “Parsifali” parti- muusikud, mina kaasa arvatud. tuuriga, saan aru, et selles muusikas on universumi mõõde. Olen Wagnerit juba Kuidas sul muidu stressi ja lavanärvi- kaua aega imetlenud. See, kuidas ta kir- ga on? Talud hästi? jutab orkestrile, kuidas käsitleb vokaali ja Lavale minek on minu jaoks selline draamat oma teostes, kuidas jutustab lugu mänglev hetk, võimalus inimestega omas ajas – see on uskumatu. suhelda – ma pigem ootan seda või- malust. Lavanärv tekib nii või naa, Sügisest oled Madalmaade Kammer aga see tekib kunstist, mitte lavast. koori peadirigent. Kas saad oma kavad See on segu ambitsioonist ja mingist seal ise koostada ja mis plaanid sul koo- erutavast ideest, näiteks et tahaksin riga on? teha täna sellise etenduse või kont- Üldiselt olen saanud ise otsustada ja hoo- serdi, aga kas ma suudan? aeg tuleb huvitav. Kõigepealt on kaheksa kontserti Rahmaninovi “Vespritega”, seejä- On sul olnud laval ka meeldejää- rel teeme live-salvestusega plaadi Pärdi valt negatiivseid hetki? On midagi Aastal 2009 valiti kammerkoori Voces Musicales ja muusikast (“Fratres”, “Te Deum”, “Orient täiesti ebaõnnestunud? Tallinn Sinfonietta CD “Pilgrim´s Song” Arvo Pärdi & Occident”, “Nunc dimittis”) koos Täiesti küll mitte, aga dirigenditöös muusikaga aasta plaadiks. Hetk salvestusel 2009 Madalmaade Kammerorkestriga. tuleb ikka ette, et asjad ei lähe nii, mais. Barcelonas astume üles kavaga Gesualdo FOTO MAIT JÜRIADO nagu tahaks. Harjutad ja teed proo- ja Stravinski muusikast. Hooaja lõpetab vi, aga suure hulga inimeste puhul Monteverdi “Maarja vesper” koos Belgia nagu koor ja orkester mõjutab tulemust Barokkorkestriga ning kontserttuur ikka mingi kontrollimatu faktor või juhus. Sa olid vaevalt kahekümneaastane, kui Hiinas. Kõik on vaja realiseerida ju hetkes. lõid oma koori ja veidi hiljem ansambli Muuseas, kutse tulla Madalmaade Näiteks neid kontserte, kus rasked kohad Voces Musicales. Kas vajadus oma asja Kammerkoori dirigendiks tuli just siis, kui tulevad väga hästi välja ja kerged kohad teha oli nii tugev? olin lõpetamas oma tööd kooridega ja ot- ebaõnnestuvad, on vist olnud kõigil muu- Ühest küljest oli ambitsioon teha oma as- sustasin pühenduda orkestri- ja ooperi- sikutel. ja, teisest küljest vajasin lihtsalt intensiiv- muusika dirigeerimisele… set praktikat. Olin just lõpetanud Muu Kuidas sa selliste olukordadega toime sikakeskkooli ja nägin enda ümber huvili- Tulen veel tagasi Vocese juurde. Kümme tuled? Dirigendina oled ju üksi fooku- si, kellega võiksin koos töötada. See oli aastat on tänapäeva projektist projekti- ses. meeletu õppimise aeg, kus tuli selgeks saa- ni kulgevas muusikaelus päris pikk aeg. Üritan asja rahulikult võtta. Keegi ei saa da ka see, kuidas on kõige otstarbekam Alustasid koos omaealistega, kasvasi- vastutada kõige eest. Ka suured dirigendid paljundada ja klammerdada noote ning te n-ö koos suureks. Kas raske ei olnud eksivad, mina eksin. Põdeda ei ole siin millise šriftiga trükkida kavalehti, rääki- neist lahti lasta ja kõrvale astuda? mõtet. Noorena olin võib-olla rohkem mata muusikalisest arengust dirigendi ja Loomulikult oli, aga aeg läheb edasi ja perfektsionist ja rippusin pisiasjade küljes, kollektiivi juhina. Üks tähtsamaid eesmär- uued ideed tulevad peale. Ma tundsin, et aga praegune aktiivne kontserdigraafik ke oli teha kunstiliselt terviklikke kavu olen selles kollektiivis liiga domineeriv, et distsiplineerib ja ei lase liiga kauaks juurd- ning esitada muusikat, mis nii mind kui koori tegevus ja areng põhinebki justkui lema jääda. ka lauljaid arendaks. Just sellepärast tegi- ainult minul ja mu otsustel. Tahtsin neile Pigem on mul olnud raskeid hetki laul- me palju Bachi – sain kohe aru, et Bach anda võimaluse muutuda iseseisvamaks ja jana. Üks põhjus, miks ma oma aktiivse on üks helilooja, kes mind distsiplineerib. muusikaliselt aktiivsemaks. Ja minu mee- lauljakarjääri olen praeguseks peaaegu lõ- Tema muusikas õppisin kuulama aega. lest on see neil ka õnnestunud. petanud, ongi see, et dirigeerimine ja laul- Sama kogemuse olen saanud Pärdi loo- Üks ideaale, mille poole dirigent peaks mine põhinevad täiesti erineval energial. mingust. püüdlema, ongi viia oma koor või orkester Lauljana ehitasin oma pilli iga kavaga just- Võtsin teadlikult kohe ette kõige tuntu- sellise tasemeni, et sa võid kas või keset kui uuesti üles, pidin end kogu aeg uuesti mad heliloojad, lisaks Bachile ja Pärdile ka kontserti rahumeeli lavalt maha astuda ja häälestama ja see oli dirigeerimise kõrvalt näiteks Palestrina ja Mozarti, sest tundsin, midagi ei juhtu. Sellist kollektiivi kuulaksin väga raske. et jõuan nende muusika kaudu ka ise järg- hea meelega saalist.

8 muusika 8-9/2011 BAGATELLID * maailm

NELE-EVA STEINFELD pianist

antud, teine koht läks jagamisele vene viiul- nud aga Mstislav Rostropovitš, Steven daja Sergei Dogadini ja Iisraeli viiuldaja Spielberg ja Franco Zefirelli. Itamar Zormani vahel. Sergei Dogadin on esinenud korduvalt ka Eestis, nüüdseks on noorest muusikust saanud nõutud solist I, Culture Orchestra maailmalavadel. III koht kuulus Lõuna- Ida-Euroopa muusikalise ja kultuurilise Korea viiuldajale Jehye Leele ja IV koht suhtluse tihendamise eesmärgil loodi sel Ameerika viiuldajale Nigel Armstrongile, kevadel Adam Mickiewiczi Instituudi kes sai ka parima nüüdismuusika tõlgendu- eestvedamisel uus orkester nimega I, se auhinna John Corigliano kohustusliku Culture Orchestra. Orkestri loomise idee teose eest. V koht läks Eric Silbergerile. tekkis Poolas, sest poolakad soovisid tä- Tšellode kategoorias võitis I pree- histada oma riigi Euroopa Liidu eesistuja- mia Armeenia tšellist Narek Ahnazarjan, maaks olemist tänavu 31. juulist kuni 31. kelle ümber puhkes finaali orkestriproovis detsembrini. Orkestri kunstiline juht on Tšaikovski konkursi võitja pianistide kate- skandaal, kui dirigent Mark Gorenstein ni- goorias Daniil Trifonov. Pavel Kotla ja audirigent ei keegi muu kui metas teda külamoosekandiks ning soovi- 87-aastane inglane sir Neville Marriner, XIV Tšaikovski konkurss tas orkestril tema mängu mitte kuulata. kes on tuntud kui kuulsa kammerorkestri Hiljem Gorenstein vabandas solisti eest ja Academy of Saint Martin in the Fields Juuli algul jõudis Venemaal lõpule XIV ta kõrvaldati finaali dirigeerimiselt. Teise asutaja ja kauaaegne juht. Marriner sõnas, Tšaikovski-nimeline rahvusvaheline kon- preemia sai prantslane Edgar Moreau, kol- et astub omal kombel Daniel Barenboimi kurss. Nagu alati, olid kokku tulnud pianis- manda valgevenelane Ivan Karizna, neljan- jälgedes, kes juhatab samalaadset kollek- tid, viiuldajad, tšellistid ja vokalistid ning da sakslane Norbert Anger ning viienda tiivi West-Eastern Divan Orchestra. Uude võistles 122 muusikut 25 riigist. Tänavusel itaallane Umberto Clerici. orkestrisse kuuluvad muusikud Poolast, konkursil oli mitmeid uuendusi; suurt rõh- Vokalistidest saavutas naislauljate kate- Ukrainast, Moldovast, Gruusiast, ku pandi konkursi kajastamisele rahvusva- goorias võidu Sun Yong Seo Lõuna- Armeeniast ja Aserbaidžaanist. Aasta lõ- helisele publikule interneti vahendusel, kõi- Koreast, teist preemiat välja ei antud, kol- pul plaanib orkester pikemat Euroopa tur- kidest voorudest toimusid otseülekanded. manda koha sai venelanna Jelena Guseva. need, mis saab septembrikuus alguse Žürii koosnes maailmakuulsatest interpree- Meeste seas läks esikoht samuti Lõuna- Stockholmist. Sõidetakse Kiievisse, tidest, nagu Anne-Sophie Mutter, Vladimir Koreasse, võitjaks tuli Jong Min Park. II Berliini, Brüsselisse, Londonisse, Madridi Ashkenazy, Nelson Freire, Juri Bašmet, koha saavutas mongoollane Amartuvshin ja Varssavisse, orkestriga soleerivad Teresa Berganza, Maksim Vengerov jt. Enkhbat. Arabella Steinbacher ja Peter Jablonski. Konkursil viibis ka 1958. aastal Tšaikovski konkursi võitnud pianist Van Cliburn. Grand prix’ ja esikoha klaveri kategoo- Daniel Barenboim tõstetakse Charles Dutoit plaanib luua rias võitis 20-aastane vene pianist Daniil rüütliseisusse Lõuna- ja Põhja-Koread ühen- Trifonov, keda on viimasel kahel aastal Iisraeli-Argentina pianist ja dirigent Daniel saatnud konkurssidel suur edu. Nimelt päl- dava orkestri Barenboim tõstetakse Briti rüütliseisusse vis ta möödunud sügisel toimunud XVI Šveitsi dirigent Charles Dutoit plaanib Knight Commander of the most excellent rahvusvahelisel Chopini konkursil Vars luua Lõuna- ja Põhja-Koread ühendava Order of the British Empire (KBE). Selle au savis III koha ning saabus Tšaikovski kon- orkestri, mis leevendaks erimeelsusi kahe pälvis 68-aastane muusik tänu aktiivsele te- kursile hiljutise võiduga mais toimunud vastandliku ilmavaatega riigi vahel. Dutoit gevusele Palestiina ja Iisraeli muusikalisel XIII Arthur Rubinsteini konkursil Tel võtab eeskuju Daniel Barenboimilt, kes lõi lepitamisel. Rüütliseisuse saamine on Avivis. Lisaks pälvis Trifonov tänavusel 1999. aastal Iisraeli ja Palestiina lepitamise Suurbritannias tänapäeval üks kõrgemaid Tšaikovski konkursil publikupreemia ja pa- eesmärgil kollektiivi West-Eastern Divan auavaldusi. Välisriikide kodanikele antud rima kammerkontserdi esitamise auhinna. Orchestra. rüütliseisust nimetatakse aurüütliseisuseks Trifonov õpib Clevelandis Sergei Babajani Kahte Koread ühendava sümfooniaor- ning nad ei saa oma nime ees kasutada tiit- klaveriklassis. II ja III koha said Lõuna- kestri idee pärineb paari aasta tagusest ajast lit sir. Korea pianistid Yeol Eum Son ja Seong Jin ning läbirääkimisi alustati möödunud aas- KBE rüütliseisuse on varasematel aega- Cho, IV koha Aleksander Romanovski tal. Orkestrisse kutsutakse mängima noo- del saanud näiteks Saksamaa kantsler Ukrainast ja viiendaks jäi vene pianist red muusikud, keda Dutoit soovib viia Helmuth Kohl ja IT-maailma suurkuju Bill Aleksei Tšernov. kurssi lääne muusikakultuuriga. Dirigent Gates. Kunstivaldkonnas on selle au pälvi- Viiuldajate kategoorias esikohta välja ei on ka huvitatud kultuuride vahetuse ideest.

muusika 8-9/2011 9 BAGATELLID * maailm

miljonit jeeni ehk umbes 130 000 eurot Jekaterina Šerbatšenko ning Cardiffi kon- ning kuldmedali. Möödunud aastal pälvis kurss on kuulsaks teinud ka sellised lauljad muusika vallas selle preemia pianist nagu Dmitri Hvorostovski ja Karita Maurizio Pollini ning 2009. aastal pianist Mattila. Alfred Brendel. Jaapan on praegusel hetkel olukorras, kus märtsis toimunud maavärin mõjutab Lahkus Nikolai Petrov otseselt sealset kultuurielu. Paljud muusi- (1943–2011) kud on ära jätnud oma Jaapani kontserdi- Šveitsi dirigent Charles Dutoit koos Põhja- turnee, kartes katastroofist põhjustatud ra- Kolmandal augustil suri väljapaistev vene Korea Kammeransambli juhi Kim Min dioaktiivse kiirguse ohtu. Jaapan on aga ida pianist Nikolai Petrov. Tema rahvusvahe- Songiga. list karjääri mõjutasid kaks olulist konkur- FOTO INTERNETIST piirkonna omamoodi kultuuriline majakas ning selle preemiaga püütakse mõista anda, sivõitu – I preemia 1962. aastal Van Tänapäeval on pinged kahe Korea vahel teet Jaapan on endiselt avatud rahvusvahelis- Cliburni nimelisel konkursil Texases ning ravad ja Dutoit usub, et loodav orkester kui tele kultuurilistele suhetele ning et II preemia 1964. aastal Belgias mainekal apoliitiline organisatsioon suudab tuua le- Jaapanisse on täiesti ohutu tulla. kuninganna Elisabethi nimelisel konkur- pitust ja rahu kahe erimeelse riigi vahele. Seiji Ozawa naasis pärast pikemat hai- sil. Dutoit loodab tulevasele orkestrile pikka gusperioodi suve lõpul taas kontserdiellu. Nikolai Petrov sündis 1943. aastal iga, tema ettevõtmisi toetab Šveitsi valitsus. Eelmisel aastal opereeriti tal söögitoru Moskvas muusikute perekonnas. Hari vähk ja teda vaevasid veel mitmed teised duse sai ta Moskva konservatooriumis, õp- tervisehädad. Esimesed kontserdid andis pides Jakov Zaki juures. Vaatamata tolle- Lahkus Josef Suk (1929 –2011) Ozawa augustis Jaapani mägilinnas aegsele olukorrale Nõukogude Liidus õn- nestus Petrovil teha hulga kontserdireise 6. juulil suri väljapaistev tšehhi viiuldaja Matsumotos, kus kanti ette Béla Bartóki välisriikidesse. Ta andis igal aastal ligi sada Josef Suk, helilooja Antonín Dvořáki lap- ooper “Hertsog Sinihabeme loss”. Ozawa kontserti kuni selle aasta maini, mil teda selapselaps. Josef Suk sündis 1929. aastal tahaks isegi rohkem kontserte anda, ent tabas ajurabandus. Petrov esines maailma Prahas. Publiku ees debüteeris ta juba arsti ja pere soovitusel püüab ta edaspidi kuulsaimates saalides ning salvestas plaa- 11-aastaselt. Suk propageeris alati innu- rohkem puhata. Septembri algul plaanib te Liszti, Brahmsi, Haydni ja Chopini loo- kalt tšehhi autorite loomingut ning tal dirigent juhatada Saito Kineni orkestrit minguga. Nikolai Petrov oli ka Moskva olid head loomingulised suhted paljude Pekingis ja Shanghais. konservatooriumi professor ja osales tihti Tšehhi muusikakollektiividega, nagu näi- ka suurte rahvusvaheliste konkursside žü- teks Tšehhi Filharmoonikud ja Praha Cardiffi lauljate konkursi võitis riis. Petrovi viimane kontsert Eestis toimus Keelpillikvartett. 1950. aastate algul rajas selle aasta 31. märtsil Estonia kontserdisaa- Josef Suk omanimelise klaveritrio, kuhu Valentina Naforniţă lis, kus ta soleeris ERSO ees Eri Klasi juha- kuulusid tšellist Milos Sadlo ja pianist Jan 12. –19. juunini toimus Cardiffis taas mai- tusel, esitades Beethoveni Kolmandat kla- Panenka. Tema salvestuste hulka kuuluvad nekas ooperilauljate konkurss “BBC verikontserti. nii Johann Sebastian Bachi soolosonaadid Cardiff Singer of the World”. Osalejaid oli kui ka Bartóki ja Bergi viiulikontserdid. 20, esimese preemia ning Joan Sutherlandi Suk oli ka väljapaistev vioolamängija, an- publikupreemia võitis 24-aastane Moldova Venetsueelas lööb laineid noor des sageli kontserte, mille esimene pool sopran Valentina Naforniţă, kes oli kon- dirigent José Omar Davila koosnes viiuli ja teine pool vioolareper- kursi üks nooremaid osavõtjaid. Teised tuaarist. Josef Suki mängus toodi alati esi- neli finalisti Naforniţă kõrval olid sopran Kahekümne kuue aastane dirigent José le üliselget tooni, muusikalist intelligent- Meeta Raval Inglismaalt, metsosopran Omar Davila on oma kodumaal sust, head maitset ja täiuslikku pillivalda- Olesja Petrova Venemaalt, sopran Hye Venetsueelas väga populaarne, olles mist. Jung Lee Lõuna-Koreast ja bariton Andrei Gustavo Dudameli järel kuulsuselt teine Bondarenko Ukrainast. Mitmed žüriiliik- dirigent riigis. Tema saavutused on seda med ennustasid võitu muide bariton hämmastavamad, et tal on kaasasündinud Seiji Ozawa pälvis Praemium Andrei Bondarenkole. puue, Downi sündroom. Davila juhatab Imperiale auhinna Uhke Walesi konkursi kristalltrofee an- Venetsueela laste- ja noorte sümfooniaor- kestrit. Nii nagu Gustavo Dudamel sai Jaapani dirigent Seiji Ozawa võitis tänavu dis Naforniţăle üle konkursi patroon Kiri omal ajal tuntuks tänu Simon Bolívari maineka Praemium Imperiale auhinna Te Kanawa. Esimese preemia väärtus oli Muusikafondile, toetab seesama ühing ka ehk prints Takamatsu nimelise mäles- 15 000 naela. Valentina Naforniţă on esi- noort Davilat. Oma puudest hoolimata on tusauhinna. Auhinda annab alates 1989. mene Moldova lauljanna, kes on Cardiffi noor muusik näidanud üles suurt musi- aastast välja Jaapani Kunstiühing ja selle konkursil sedavõrd suure edu saavutanud. kaalsust ning publik, meedia ja muusika- annavad laureaadile üle Jaapani keiserliku Cardiffi lauljate konkurssi korraldatak- fondid suhtuvad temasse suure poolehoiu- perekonna liikmed. Premeeritu saab 15 se alates 1983. aastast iga kahe aasta tagant. Eelmise konkursi võitis vene sopran ga.

10 muusika 8-9/2011 ivo h einloo jazzikriitik

daseks see, et seda annab välja Briti parla- plaadid “Elephunk” ja “Monkey Business”. mendi jazzisõprade rühm. Auhindu jagati Üldse on Black Eyed Peasi albumeid müü- seitsmendat korda. dud üle viiekümne kuue miljoni. Esimene raadiojaamu vallutanud hitt “Where is the Põhjamaade Nõukogu Love?” oli näiteks Suurbritannias 2003. aas- muusikaauhinna teenis Mats ta kõige müüdum singel, jõudes esikohale veel paljude Euroopa riikide edetabelites. Gustafsson Mõne allika väitel võib siiski tegu olla Juunis selgus, et Skandinaavia ühe maine- ajutise pausiga, et võimaldada ansambli kama jazziauhinna Nordic Council Music liikmetel soolokarjääri edendada. Iseäranis Prize’i pälvis rootsi saksofonist Mats puudutab see solist Fergie’t (kodanikuni- Gustafsson. 1964. aastal sündinud Gus mega Stacy Ann Ferguson), kes sai 2007. tafsson on free jazz’i maailmas löönud lai- aastal nais-popvokaali kategoorias neid juba pikemat aega. Tuntumad an- Grammy. samblid, millega ta viimasel ajal on seotud olnud, on Peter Brötzmanni Chicago Kuuba kitarrist Manuel Galban Tentet ning Gustafssoni enda punk-jazzi- surnud Brass Jaw mängis viimase “Jazzkaare” ajal le orienteeritud bänd The Thing. Gus Tallinna tänavatel. Briti parlamendi liikmed tafssoni mitmekülgsust näitab tema koos- 7. juulil suri Havannas kaheksakümne valisid neliku aasta ansambliks. aasta vanuselt legendaarse Buena Vista FOTO CALUM MORRELL töö selliste eripalgeliste artistidega nagu Sonic Youth ja Merzbow, aga ka Otomo Social Clubi liige Manuel Galban, kes päl- “Jazzkaare” täht Brass Jaw sai Yoshihide ning Ken Vandermark. Auhind, vis seitse aastat tagasi Grammy albumi “Mambo Sinuendo” eest. Kuueküm Suurbritannias suure tunnus- tšekk 350 000 Taani margale, antakse Gustafssonile üle novembris Kopen nendatel osales Galban uuenduslikus an- tuse osaliseks haagenis. samblis Los Zafiros, mis sai tuntuks erinevate stiilide, nagu doo-wop, kalüpso, bos- Mai keskel selgusid tänavuse Briti parla- Nordic Council Music Prize’i varase- sanoova ning kuuba muusika kokkusula- mendi jazziauhinna Parliamentary Jazz mate laureaatide hulgas on mitmeid tamisega ja mille menu Kariibi piirkonnas Awards võitjad. Auhindu jagati kümnes Skandinaavia jazzi koorekihti kuuluvaid võrreldakse samal ajal tegutsenud biitlite kategoorias. Aasta jazzmuusikuks tunnis- muusikuid. Gustafsson edestas tänavu selli- omaga. tati Brian Kellock, Šotimaal sündinud seid artiste nagu soome saksofonist Mikko pianist, kes on saareriigi jazziellu aktiiv- Innanen, norra vokalist Sidsel Endresen, selt panustanud juba veerandsada aastat. taani saksofonist Lotte Anker jt. Eesti oli Tšehhi jazziraadio Aasta bändiks kuulutati aga kevadisel Auhinda on välja antud juba alates fookuses 1965. aastast. 1997. aastal said õiguse kan- “Jazzkaarel” linnaruumiprojektis osale- Jazzile pühendatud Tšehhi raadiojaam nud Brass Jaw, mille juured samuti didaate esitada ka Gröönimaa, Ahvenamaa ning Fääri saared. Põhjamaade parlamenti- Euro Jazz, mida kuuleb ka internetis, pü- Šotimaal. hendas juulis terve nädala Eesti jazziskene Aasta jooksul ilmunud Briti jazzialbu- de koostööorgan Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal lisaks muusikaauhinnale väl- tutvustamisele. Näiteks said Tšehhi raa- mitest tõsteti esile John Turville’i “Midas”. diokuulajad 11. juulil saates “Euroopa jazzi Turville on noor pianist, kes pälvis hiljuti ja ka kirjandus-, keskkonna- ning filmiau- hinda. tund” osa kirjust valimikust eesti jazzist, ka väärika auhinna Promoter’s Choice kus olid esindatud Kristjan Randalu, Tanel Award. Parima jazziajakirjaniku tiitli teenis Ruben, Siiri Sisask jt. Jaam valis ka nädala ajalehe Guardian püsiautor John Fordham, Black Eyed Peas paneb pillid plaadi, milleks osutus Jaak Lutsoja kelle sulest on ilmunud mitmeid jazzitee- kotti “Contrarian Groovin”. Tunnustust pälvis malisi raamatuid. Jazziraamatutest tunnis- tšehhidelt ka Tanel Ruben Quinteti tati aga parimaks “The Uncompromising Viimase aastakümne üks rahvusvaheliselt edukamaid ja auhinnatumaid USA hip “Enchanted Hours”. Life and Music of Ken Colyer”, mille auto- Projekti “Euro Jazz” alustas Tšehhi rii- riteks on Mike Pointon, Ray Smith ja hop-rocki bände Black Eyed Peas teatas juulis kontserdil Suurbritannias ansambli giraadio selle aasta algul. Veebiportaalis Martin Colyer. Parima jazziklubi tiitli päl- http://www.rozhlas.cz/jazz/english/ saab vis Londonis asuv Hideaway, mis loodi laialiminekust. Black Eyed Peas tegutses alates 1992. aastast, kuid suurema rahvus- lugeda uudiseid, plaadiarvustusi, seal on ka vaid poolteist aastat tagasi. korralik ja pidevalt täienev Tšehhi raadio Parliamentary Jazz Awardsi teeb harul- vahelise tuntuse saavutas ta 21. sajandi algul, mil anti välja müügihittideks saanud jazzikontsertide arhiiv.

muusika 8-9/2011 11 iidol TransGlobal Underground ajas ja ruumis

MARI KADANIK graafiline disainer, fotograaf ja kunstnik

rvatavasti on enamikul melomaani- se suur, ühendatud klass neljandal korrusel dest välja kujunenud muusikavalik, ning sellest kõrgemale jäi vaid “taevas” ehk mis ei lahku kunagi nende iTunesi ERKI vanast lasketiirust kohandatud kuu- Alugude nimistust, parimate CDde karbist lus bändiruum Heaven. Kursusi eraldas va- või telefoni tõmmatud mp3-de hulgast. hesein, mis oli ülevalt ja külgedelt avatud, Tõeliselt kuulikindel ja varasematel elu- tähendades seda, et me jagasime elu, nalju, etappidel kullaproovi saanud, oma ülimat kraanikaussi ja muusikat. Pärast tundide väärtust tõestanud varasalv. lõppu, kui nokitsesime õhtuti oma eriala- Üks bände, kes on viimase kahekümne kompositsioonide või muude koolitööde aasta jooksul olnud minu kahekümne pari- kallal, kostis ülevalt tavaliselt kõrvulukusta- ma seas, on rahvusvaheline seltskond ni- vat müra ning klassiukse taga asuvast tre- mega TransGlobal Underground. Kaks pist sagisid üles-alla Šefid Tüübid: kooli kümmend aastat pole sugugi juhuslik arv, bändid Borax ja Öäk, Erkki Tero ja teised. nimelt tähistabki TGU tänavu oma kahe- Kunstiülikooli pidudel võis kuulata nende Helikassettidega olid tookord üldse omapä- kümnendat tegevusaastat. 1991. aastal Lon bändide kontserte, mis olid väga ägedad. rased lood. Enamik muusikat liikus sel donis kolme DJ ja muu- Janek Murru ja Leslie moel. Arvuteid oli vähe, internet polnud sikaprodutsendi ümber Laasneri Borax kuu- kuigi levinud. Eriti palju ei pildistatud, di- kogunenud umbes tosi- Olles kaua mõelnud, mis lub siiani mu lem- teeb TGUst nii unikaalse gifotograafiat polnud veel leiutatudki. CDd nast inimesest koosnev mikansamblite hulka, oli harvaesinev, röögatult uus ja hirmkallis seltskond alustas singliga koosluse, jõudsin selleni, et olles märkimisväärne nähtus. Mp3-e polnud olemas. Meile, kuns- “Temple Head”, mis il- tegemist on omamoodi elu- pärl eesti muusikas titudengitele, oli iseloomulik pidev loome- mus Nation Records rõõmuga, meeleseisundiga, (praegu tegeleb Janek protsess ja nii joonistasime tihtipeale tun- kaubamärgi all (label mille eesmärk on elada, peamiselt kollektiivi- didest vabal ajal üksteise portreid, selle ase- loodi selleks, et ühitada ga 3Pead ja Leslie tähistada elu iga hetke. mel et inimesi pildistada. Kuulasime raa- kaasaegset Lääne tantsu- HU!-ga). diost regulaarselt Raul Saaremetsa muusikat Araabia, Aasia Ükskord pani tei- “Vibratsiooni” ja Gilles Petersoni saateid ja Aafrika muusikaga). sel pool seina maaliv ning lindistasime neid kassettidele, hiljem Olgu märgitud, et kogu ettevõtmine oli nii- Ramo (keda praegu tuntakse rohkem ikka ja jälle üle kuulates. Üks markantse- võrd spontaanne, et isegi bändi nimi mõel- Pastaca nime all) mängima kasseti, mis jäi maid seiku oli see, kuidas ma lindistasin di välja alles pärast singli ilmumist. Mõne kohe kõrvu kui midagi täiesti erilist. omakorda ümber Boraxi kassette – kas olid aja pärast ilmus ka esimene album “The Küsisin, mis see on ja kas endale ka saab. need parajasti otsa saanud või oli toiduraha Dream of 100 Nations”, mis märgiti ära kui Ta ütles, et Martin Nurm võib selle mulle puudu. Ise paljundades sai natuke odava- aasta parim debüüt. tuua. Nii juhtuski, Martin astus millalgi malt, kui “originaali” sümboolne hind. Kuid põikame korraks üheksakümnen- oma sõbra Ramo juurest läbi ja tõi mulle Tänu ühele kassetile sai üheks mu elu pari- date alguse Londonist Tallinna ja vaatame, kasseti, milleks osutus eespool mainitud maks kaaslaseks ka TGU. Huvitav on see, mis siin samal ajal toimus. Taasiseseisvu TransGlobal Undergroundi “Dream of 100 et meie tollased meeleolud olid veidi sarna- nud Eesti tegi oma esimesi samme. Kroon Nations”. Olen Martinile siiani selle eest vä- sed TGU loomeprotsessiga, mille kohta oli just kasutusele tulnud ja selle loo autor ga tänulik. Tema tolleaegne rõõmus naera- olen hiljem saanud nende kodulehelt luge- õppis Kunstiülikoolis maalikunsti. Täna tus, kerge tantsisklev kõnnak ja pea ümber da. Ka on märkimisväärne, et see muusika seks on selgunud, et need olid suisa legen- heljuvad pikad heledad juuksed on siiani jõudis meieni küllalt värskelt. Enamasti po- daarsed ajad. Nimelt asus kahe maalikursu- minu jaoks justkui TGU võrdkuju. le ma suutnud kogu muusikapilti väga tera-

12 muusika 8-9/2011 selt reaalajas jälgida. Aga see, mis sinuni fotod Internetist peab jõudma, jõuabki. “Dream of 100 Nations” on tänini üks mu lemmikalbumeid, mida võin lõputult üle kuulata. TGU uuem looming on samuti suurepärane. Teise oma erilise lemmikuna tooksin välja eelmisel aastal ilmunud albumi “Moonshout”, mis rõõmustas peale tem- poka ja maagilise tantsulisuse sellega, et bänd on pika aja vältel suutnud jääda nii- võrd tugevaks, aina arenedes ja täiustudes, kuid ometi säilitades oma isikupära. Äsja, 9. mail ilmunud TGU uus album “The Stone Turntable” täitis samuti kõik lootu- sed, olles väärikas jätk bändi aukartust ära- tavale loomingule. Seekord on varasemast rohkem funky’likkust ja jazzilikku kõla ning tavapärastele trummidele ja sitarile on lisatud isegi brassansambel. Mida TGU looming endast kujutab, mis muudab selle eriliseks? Ansambel teeb muusikat, mis ühendab tänapäevase tantsu- ja klubimuusika maailma erinevate etniliste traditsioonidega – India, Araabia, Aafrika, Euroopa, Kariibi. Ometi on see väga kuiv määratlus, sest TGU on midagi palju enamat. Olles kaua mõelnud, mis teeb TGUst nii unikaalse koosluse, jõudsin selleni, et tegemist on omamoodi elurõõmu- ga, meeleseisundiga, mille eesmärk on e l a d a, tähistada elu iga hetke. Muusikud ütlevad, et suurem osa oma aja tantsukollektiive koosnes ühest lauljast ja kahest tuu- lepluusis klahvpillimängijast. TGU sai kiiresti kuulsaks oma säravate live’dega, koos dramaatiliste kostüü- mide, kõhutantsijate ja lõputute löökpillidega. Esinemistel kasutab bänd etnilisi löökpille (tablad, dholak, djembe), üks põhiinstrumente on läbi aegade olnud Sheema Mukherjee sitar. Muusika on väga mitmekülgne. Nagu ansambli uus vokalist Krupa Pattni kirjeldab: “Ühe esinemise jooksul võin laulda hindi ja sanskriti keeles, seejärel pi- See on tõeline metsik sut räppida ja laulda edasi inglise keeles, mis võimaldab mul avada oma erinevaid tahke”. rõõm muusika ja selle Sõna global iseloomustab TGUd mitmes mõttes. Esiteks gloobuse tähenduses – see muusika haarab kõiki traditsioone meie loomise üle maakeralt. Olles üks maailma elujõulise-

muusika 8-9/2011 13 iidol maid kontsertbände, on TGU nüüdseks ju- Nüüd, kakskümmend aastat hil- ba vist mitu tiiru maakerale peale teinud. jem, võib öelda, et ükski TGU lugu Global sobib ka globaalse, piire ületava, pole kaotanud aktuaalsust. Tundub, kõike hõlmava tähenduses. Sümpaatne on et see tuleb muu hulgas bändi liik- ka see, et alustades mõeldi endale varjuni- mete teravast olevikutunnetusest. med, näiteks Hamid Man Tu või T.U.U.P. Hetkesolek on seisund, mida rõ- (ehk The Unprecedented Unorthodox hutavad kõik sügavad õpetused ja Preacher, Enneolematu Mitteortodoksne suured targad. See on ainus sei- Jutlustaja). Esineti maskides, et vaataja ei sund, millest saab sündida midagi tõeliselt teaks, kellega tegemist, kuna muusika oli värsket ja originaalset. On üks laul, mis võ- kõige olulisem. Muusikud rõhutavad ühe tab minu jaoks kokku kõige olulisema oma inspireerijana tänapäeva Londonit, TGU loomingust – “I, Voyager”. See on mis on nagu suur katel, kus segunevad eri- rändajast, kelle sisemus on väga vaikne, nevad kultuurid. Tim Whelani sõnutsi ongi kuid kelle hinges põleb kustumatu igatsus nende muusika see, mida kuuleb, kui istu- ja järelejätmatu ind jõuda oma reisi siht- da autosse ja teha tiir ümber Londoni. punkti, milleks saab olla vaid üks – Tõe TGU isikupära sünnib küll kõigi muusiku- Allikas, kogu olemasoleva allikas. te koostöös, kuid üks tegureid, mis on and- Teelise näol mängleb ometi vaevu nud bändi muusikale erilise nüansi ja märgatav naeratus ning jalad sam- kandvuse, on naisvokalistid. muvad kergel, tantsiskleval sam- Esimestel aastatel laulis kandva, unis- mul, väljendades rõõmu igast elu tava häälega Natacha Atlas. Natacha tule- hetkest. kut meenutatakse nii: “Ta andis etenduse, Aitäh, TGU, et oled kaksküm- mis liigutas kogu stuudiotäit inimesi pisa- mend aastat olnud kaasrändaja rateni ning lõpetas selle nabatantsuga sellel teel. Ilusat rännaku jätku, tä- ümber juhtpuldi. Ning ta võeti kohe kam- histagem e l u! pa...” Usun, et samamoodi on haaranud ta hääl paljusid kuulajaid. Viimati liitunud Krupa Pattni lisab oma kauni india vo- kaaliga samuti unistavat ja kirglikku me- loodilisust. TGU muusika on neile, kelle hinge on jäänud ei tea kust (võib-olla varasematest eludest) unistavad, Jumalale pühendatud laulud Araabia kõrbest, õdusad klassikalise india muusika õhtud, kirglike trummirüt- midega pühad rituaalid või Aafrika džung- litest kostev lauluümin ja tamtamm.

FOTO MARI KA DANIK

14 muusika 8-9/2011 E kspressioon Uue muusika pealinna meer

KRISTEL KOSSAR ajakirjanik

Sumedatel suveõhtutel tervitab muusikateadlikku pub- politseinikud tänavanurgal. Nii loomulikult ei juhtunud. Samas, kui avada kont- likumi Pärnu vanalinna kooli õuel hoopis teine reaalsus, serdikalender, võib olla kindel, et üle kogu ilma kõlab ühel ja samal õhtul päris mit- midagi, mis paneb unustama suvepealinnale iseloomulik- mes kohas seesama “Pierrot Lunaire”. ku ambienti, nagu näiteks kodu-ja välismaiste joodikute Muidugi, Mozarti teoseid kõlab ehk mõ- nevõrra rohkem, kuid Mozarti looming jorina õhtusel alleel või siis üle tänava kaikuva süldibändi on olnud olemas ka oluliselt kauem. Hea muusika ei kao, ta jääb igal juhul kultuuri- loo kellegi isast, kes Chicagos raskel ajal politseimehe varamusse püsima. Meie kaasaja suuri- ametit pidas. Kallastud, helilooja ja dirigent Andrus ning maks probleemiks on, et näeme pidevalt liiga laia spektrit, liiga paljusid asju, ja ei sopran Kai, toovad suvisesse Pärnusse “Suveaaria” nime oska enda jaoks tarvilikku välja selekteeri- da. Mida aeg edasi, seda enam tõuseb pin- all hulga päris uut muusikat, sekka ka unustusse vajunud nale oluline ning muu hajub. heliilma pärle. Ent mitte ainult suvel – aastaid on nad Mida sinu jaoks tähendab üldse see vedanud talvises Pärnus nüüdismuusikapäevi, kus muusi- mõiste – uus muusika? kale lisaks spetsialistid sümpoosionil aru peavad. Suurem osa kirja pandud Euroopa muusikast kuulub eelmisse aastatuhandesse. Kui vaatleme selle perioodi teoseid, siis uue Miks Pärnu ja mitte Tallinn, kus uue oli temagi seisukohal, et nüüdismuusika muusikaga on tegu seal, kus on tuvastatav muusika huvilist publikut on ehk roh- on ta kodumaal, aga ka mujal Euroopas uus kompositsioonitehnika või komposit- kem leida? jätkuval niširolli surutud. Kuidas seda sioonitehniline aspekt. “Sest Pärnu on mu kodulinn,” kõlab muuta? Andrus Kallastu vastus ning ta pilgust Arnold Schönberg arvas ka oma “Pierrot Kui keeruline on uus muusika ning kas võib lugeda: kuidas siis teisiti. Vahepeal Lunaire’i” kohta, et piltlikult öeldes pool publik mõistab seda? jõudis ta elu teha päris kiire tiiru Pärnu sajandit hiljem vilistavad selle meloodiaid Kui helilooja ei rakenda oma loomingus Lastemuusikakoolist Maimu Partsi käe alt (“Tema on mu suurim õpetaja,” toonitab Üks hiljutisi projekte – Andrus) Helsingisse Põhjamaade muusi- “Suveaaria”. FOTO INDREK AIJA kahariduse kõrgeimasse kantsi, Sibeliuse Akadeemiasse. Pärnu aga püsib ikka hinges. “See on Kaiga meie mõlema kodulinn ja meil on selle linnaga eriline suhe. Siin on olemas ka kõik muusika tegemiseks vajalik, nii hooned kui inimesed. Ja kus seda uue muusika publikut Eestis üldse nii palju on? Ega seda ole üleliia palju ka Helsingis või Viinis. Ehk ainult Pariisis mõnel IRCAMi kontserdil. Nii et kui võr- relda puhtalt publikuarve, siis käib nüü- dismuusikakontsertidel ka Tallinnas kõi- gest ehk paarsada inimest.”

Kui kohtusin paari aasta eest tuntud austria nüüdishelilooja Georg Haasiga,

muusika 8-9/2011 15 E kspressioon

Kõlavärv on küll äärmiselt oluline, kuid vahel kuuldud kitsalt ainult kõlavärviga mängiv muusika on jäänud tihti muudes aspektides lahjaks. Loomulikult, võib-olla on selles muusikas puudunud hea idee või oma, äravahetamatu identiteet. Helilooja on kuskilt midagi justkui kopeerinud. Kivisildnikul ilmus hiljuti huvitav traktaat “Luuletamine, see käib sul üle jõu”. Selles analüüsib ta luule olemust, soovitades luu- letajal ennekõike lugeda. Luuletaja peab põhjalikult tundma nii praegu tegutsevate kui ka surnud autorite loomingut, et saavutada tõeline jõud kõrvaliste mõjude vastu võitlemiseks ja tõhusamaks kirjutami- seks.

Ehk siis kõik taandub haritusele? Loomulikult! Kui vaadata ajalukku, siis olulised heliloojad olid eelkõige tippharit- lased. Johann Sebastian Bachil oli mahukas noodikogu paljude tema kaasaegsete Euroopa heliloojate muusikaga. Bach tun- dis ka eelnevate ajastute muusikat, erinevaid stiile, huvitus teistest loome- ja tea- dusvaldkondadest, näiteks matemaatikast, valdas ladina keelt. Kui me räägime uusi kompositsioonitehnikaid rakendavast nüüdismuusikast saksa neue Musik tähen- duses, siis seda kirjutav helilooja ei saa olla harimatu. Viinis Arnold Schönbergi keskuses. FOTO ERAKOGUST Eks haridusest ja teadmistest (või siis nende puudumisest) tulene ka publiku uudseid kompositsioonitehnikaid, on te- miksime olemasolevat ajaloolist muusi- ning interpreetide suhtumine kaasaja ma muusika publikule tavaliselt hõlpsasti kat, andes sellele uusi, tihti nihestatud tä- muusikasse. Mitte alati ei kohta nii laval mõistetav. Kui ta aga jõuab ennast ümbrit- hendusi ja varjundeid. Kui rääkida mu kui saalis just vaimustunud ilmeid – või seva kultuuriruumi piiridele ning avastab enda heliloomingust, siis selle tõukajaks kuidas sulle tundub? midagi, mida pole kunagi varem tehtud, on tihti Jumala tahe. Mul on olnud mõ- Selline tõdemus oleks ehk liiga suur üldis- ning kui ta siis selle avastuse tõttu kohku- ned ideed, mille päritolu ei ole n-ö siit il- tus. Paremal juhul on probleem publiku matult ka midagi uut loob, muutub oht, et mast. Loomulikult ei ole selliseid ideid jaoks liiga radikaalses helikeeles, halvemal teda ei mõisteta, reaalsuseks. Nii juhtus palju. juhul ei kõla võib-olla kõige parem muusi- omal ajal näiteks Jean Sibeliusega. Publik ka. Kõik ei ole ju hea, mida tänapäeval võttis väga hästi vastu tema Teise, suhteli- Mil määral on sulle olulised uute kõla- kirjutatakse. selt hästi veel ka Kolmanda sümfoonia, värvide otsingud? Soomes asutasid Esa-Pekka Salonen, ent helikeelelt ja esteetikalt radikaalne Kõla on muusikas lai mõiste. Võime kõ- Jukka-Pekka Saraste ja teised noored muu- Neljas tekitas soome publikule vastumeel- laks nimetada teatud kindlate komponen- sikaradikaalid 1980ndate alguses eelkõige sust. Sibeliuse jaoks oli see murrang, mis tide, näiteks helikõrgusstruktuuri, artiku- nüüdismuusikat viljeleva kammerorkestri sundis teda modernismi teelt taanduma latsiooni või instrumentatsiooni elementi- Avanti!, muutes sellega soome muusikaüld- kuni täieliku vaikimiseni. de koosmõju, aga ka kõlavust kui niisu- suse arusaamist muusikast ja selle piiridest. gust, õhu filosoofilist võnkumist. Minu Kuid peame arvestama, et sealne diskus- Millest sina ise oma loomingus tõukud? jaoks on muusika alati olnud kaunis sioon on alati olnud palju teravam kui Pean oma loominguks erinevaid asju. kunst, mis eelkõige tähendab kaunist kõla. meil, sest Soomes on ühiskonna üldine tä- Üheks neist on näiteks omalaadne inter- Kasutan seejuures sõna “kaunis” väga laia- helepanu muusikakultuurile juba ajalooli- pretatsioon, millega me “Suveaaria” raa- na, mahutades selle alla kogu võimaliku selt hoopis suurem. Muusika on seal riikli- mes tegeleme, kui dekonstrueerime ja re- värvipaleti õhkõrnast kriiskavani. kuks prioriteediks koos teiste kaunite kuns-

16 muusika 8-9/2011 tide ja teadusega. Soomes on kõrgharitud tooriumist murrangulisel taasiseseisvu- Neeme Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste või inimeste osa rahvastikust kõrge, innovatiiv- misajal Soome õppima? Andres Mustonen, keda ma vaatamata sust hinnatakse ning tulemused on ka nä- Õppisin 1980ndate teisel poolel Tallinna kriitikale, mis on saanud osaks tema diri- ha: Soome on olnud aastaid nii majandus- konservatooriumis dirigeerimist ja kom- geerimistehnikale, pean suurepäraseks kui ka sotsiaalarengu poolest maailma ti- positsiooni. 1990. aasta septembris käisin muusikuks, neid iseloomustab eelkõige pus. Soomes saadakse aru, et heliloojad Helsingis Põhjamaade noorte heliloojate selge visiooni olemasolu. Neil on võimas peavadki looma seda kõige-kõige uuemat, festivalil UNM. Eestlastest osalesid seal ettekujutus, missugusena esitatav muusika kõige innovatiivsemat muusikat. veel Margo Kõlar ja Mart Siimer. See, mi- peab kõlama. Visiooni jõud ja kirkus ongi Muidugi, ka Eestis on olukord muutuda sealsed eakaaslased tegid, kogu nende minu meelest suurepärase dirigendi tun- nud, kuid kahtlemata võiks see olla parem. mõtlemine, oli niivõrd erinev, et tundsin nusjoon. Ka parimas heliloomingus on Eestis kohtab kahjuks veel nii interpreetide, ennast tõeliselt halvasti – harimatu ja eba- kõige olulisem roll mõtte jõul. See gene- muusikaelu arengu üle otsustajate kui ka kompetentsena. See oli kõva löök. Nii reerib selge, isikupärase kujundi. Kuidas publiku seas liiga tihti suhtumist, et uus hakkaski mõte idanema ja 1991. aasta ke- Vladimir Horowitz ütleski: pianistil peab muusika üldiselt ei kõlba kuhugi. vadel pääsesin Sibeliuse Akadeemiasse or- olema selge pea ja hea seedimine. Põhjanaabrite juures ei tuleks selline laia kestridirigeerimise erialale. Kuna oli veel lauaga lahmimine kõne allagi. nõukaaeg ja kogu paberimajandus võttis Ons hea dirigent despoot? kohutavalt aega, siis reaalselt õppima Jorma Panula ütles, et tema pooldab eel- Ometi oli nõukaajal just Eesti see vaba- jõudsin Soome alles 1992. aasta kevadel. kõige koostööd. Olen temaga nõus. duse oaas, kus võis esitada NSV Liidu Alguses õppisin dirigeerimise erialal, kuid Muusika tegemisel ei toimi mitte niivõrd tuntud heliloojate uusi ja mõnikord isegi vahetasin paari aasta pärast erialaks kom- demokraatia, kuivõrd just nimelt koostöö. keelatud teoseid? positsiooni. Lõppkokkuvõttes omandasin- Esa-Pekka Salonen on muide siinkohal Nõukogude aeg asetas kunstivaldkonna gi kaks eriala. Leian, et kui oled oma õpe- väga hea näide. Tema ümber hakkab kõik teatavasse illusoorsesse tegelikkusse, mille tajalt õppinud kas või ühe asja, on see ju- justkui särama. Jälgisin kord Finlandia ta- tõttu loovisiku positsioon ja uudislooming ba väga hea tulemus. Soomes õppides olen los tema proovi Soome raadio sümfoonia- langesid inimeste silmis lõppkokkuvõttes nii mõneltki õpetajalt õppinud rohkem orkestriga. Tekkis olukord, et tiibklaverit ühiskonna muudest komponentidest ma- kui ühe asja. ei saadud mingil põhjusel lavale tuua, ku- dalamale. Võib-olla seetõttu peab osa ini- na keset lava asuv transpordiluuk oli lahti mesi praegugi olulisemaks vaadata tele- Mõni näide? ja transpordilift korrast ära. Usun, et tava- kast seebikat kui minna kontserdile. Näiteks Ilja Mussinilt õppisin erilise selgu- juhul oleks mindud laiali ja kogunetud Vanades Euroopa maades kohtab sellist sega vahet tegema passiivsel ja aktiivsel uuesti, kui lift on korras. Mis aga toimus? eelistust vähem. Võib-olla on siinset rah- Auftaktil, samuti õppisin, mis on kinni- Orkester kogunes lava alla laoruumi ja vast lääne kommertskultuurist nii kaua hoitud Auftakt ning kus ja kuidas seda ka- proov toimus seal. Selline vaimsus on fan- vägivaldselt eemal hoitud, et ta ahmib se- sutada ja kuidas juhatada n-ö pehmeid tastiline! da tänaseni igal võimalusel. rütme. Eri Klas õpetas, kuidas bel canto repertuaaris minna laulja kadentsilt üle Salonen peab mõttekaaslust väga täht- Uuele muusikale pannakse tihti süüks, et saatele, kuidas see peab toimuma passiiv- saks, kui oluline see sulle on? see justkui välistab heakõlalisuse? selt liikuva käega, et saavutada maksi Äärmiselt tähtis. Parimad projektid on Iga uus helikeel välistab midagi. Pigem maalne artikulatsiooniline elastsus. Minu alati olnud meeskonnatöö tulemus. peaksime rääkima ilust, mis on konteks- heliloomingu õpetaja Paavo Heininen ei Mõttekaaslaste leidmine on samas väga tuaalne ja nii ajalises kui ka ruumilises soovinud kordagi näha ühtegi minu teost. keeruline protsess. Need inimesed kas lei- mõttes kohalik. Tema õpetus keskendus abstraktsete kom- duvad või neid lihtsalt ei ole. Sellega on positsioonitehniliste probleemide lahen- nagu ideedega – neid kas on või ei ole. Kuid kes koolitaks kontserdipublikut? damisele, mis avasid uusi horisonte ka mi- Pastakat närides ei tule midagi. On mõ- Klassikalise muusika põhimureks on just nu omas heliloomingus. Selle ühe tiheda ned muusikud, kellega koos oleme tööta- uue kontserdipubliku pealekasv, või õie- aasta jooksul, mis ma tema juures õppida nud väga kaua. Abikaasa Kaiga näiteks ti küll selle puudumine. sain, keskendusime näiteks meloodia kaa- oleme koos musitseerinud 1990ndate Senikaua, kui kõrgharitud ja madalama rdumisele ning harmoonia värvidele. keskpaigast. haridustasemega inimeste sissetulekud on võrdsed või koguni kaldu madalama hari- Kuidas olla mitte lihtsalt hea, vaid täiesti Erimeelsusi pole olnud? dustasemega inimeste poole, hariduse suurepärane dirigent? (Muigab.) Loomulikult me diskuteerime kvaliteet ei muutu. Vaese õpetaja jutt ei tä- Arvan, et igaüks mõistab seda erinevalt. kogu aeg! Siiski enamasti ei puuduta meie henda midagi, kui teistest allikatest tuleb Väljapaistvaid dirigente, keda mul on ol- võimalikud erimeelsused muusikalisi kü- vastupidist infot. nud võimalus jälgida nii proovis kui ka simusi. Meie tööst suure osa hõlmab muu- kontserdil, näiteks Claudio Abbado, Pierre sikaprojektide elluviimine, mis kujutab Mil määral on sind kujundanud kool? Boulez, sir Simon Rattle, sir Colin Davis, enesest eelkõige metsikut organiseerimis- Siirdusid ju Eestist, tollasest konserva- Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, tööd. Päris konfliktisituatsioonis seda loo-

muusika 8-9/2011 17 t ä h ts ü ndmus Uus sari “Tähtsündmus” mulikult teha ei saa, alati tuleb leida juhib tähelepanu Eesti kompromisse, üksteisele vastu tulla. Uuest muusikast rääkides – nüüdis- muusikaelu olulisematele muusika esitamise juures ootavad in- sündmustele, käsitledes terpreedid minult kui dirigendilt kõige nendega seotud huvita- rohkem selget visiooni. Selleni jõudmi- se teekonda tuleb muidugi sättida kok- vaid teemasid ning ku nagu Rubiku kuubikut, katsetades tuues lugejani värs- ning proovides erinevaid lähenemisvii- se. ked intervjuud

Oled Eesti Arnold Schönbergi Ühingu üks loojatest ja juhatuse liige, see- Paavo Järvi, sama ühingu liikmeskond on Pärnu nüüdismuusika päevade ellukutsuja ja sina nende hing. Millest su huvi just uus-Viini koolkonna ja Schönbergi kontinentide vahel, muusika vastu? Eks see kõik ole alanud ikkagi huvist õppida uut, saada tuttavaks asjadega, peatusega Pärnus mille tundmaõppimist formaalne hari- dussüsteem omal ajal ei võimaldanud. Pärnu nüüdismuusika päevad sündisid KRISTEL KOSSAR 1988. aastal vajakajäämistest muusikaajakirjanik hariduses. Huvi uute asjade vastu on minus püsinud tänaseni. Praegu tege- Esimene tähtsündmus leiab aset tänavuse kontserdi- len näiteks ars nova perioodiga, mille tippaeg mahub ajavahemikku umbes hooaja algul: ühe maailma tipporkestri Orchestre de 1320–1380. Tegemist on muusikalise kõrggootikaga. Mind paelub selle muu- Paris’ uus peadirigent Paavo Järvi toob oma orkestri sika kompositsioonitehnikate ja mõtle- Eestisse. mise teatav sarnasus serialismi tehni- kate ja esteetikaga. õiks arvata, et Paavo Järvi masti Nüüd tuleme siia juba oma lastega, lootu- mehed ei puhka kunagi, neil on ses, et nemadki Pärnusse armuvad.” Samas Kui palju leiab muusikast rahvuslik- selleks liiga palju tegemist. Len nendib ta, et tegelikult pole puhkuseks ae- kust – pead sina ennast eesti heliloo- Vdavad seal kusagil marsruudil Rooma– ga. “Nii palju põnevaid projekte tuleb ko- jaks? Bern–Pariis–Berliin, vahepeatusteks eriti gu aeg, raske on ära öelda!” See on huvitav küsimus! Olen aeg-ajalt ruumi ei jää, aga võta näpust! Õhtuses Järvi Suvefestivalile, mis tema ja isa sirvinud James Joyce’i “Ulyssest”; nau- Pärnus jalutab tippdirigent rahuliku sam- Neeme Järvi vedada ning kus kogu Järvide din selle raamatu puhul ennekõike se- muga, nagu oleks Eesti suvituspealinnas muusikutepere laval kokku sai, jõudis ta da, et tegevus toimub küll pisikeses viibimine tema jaoks maailma kõige loo- maailmalinnast Peterburist. “Valgete ööde” Dublinis, kuid samas on tunne, et kõik mulikum asi. Ongi, sest et rändame paras- festivali publik võis nautida Robert Schu toimuv on osa suurest maailma prot- jagu tema lapsepõlvemaal (“Näed neid ak- manni sümfooniaid tema ja ühe ta koduor- sessist. (Aknast välja osutades.) Näiteks naid seal?” osutab ta peatänaval ühe kauni kestri, Deutsche Kammerphilharmonie kui läheksime siit paar sammu eemale esimese vabariigi aegse korterelamu teise Bremen esituses. Töösuhe selle kollektiiviga selle kollase maja nurga juurde Koidula korruse poole. “Need, muide, olid mu va- kestab juba seitsmendat aastat ning on pää- pargi servas ja räägiksime veidi naema aknad!”), kus kihutati jalgratastega, dinud mitmete kõrgelt hinnatud helisalves- Nietzschest. Või siis kaks inimest, saa- joosti mööda sedasama peatänavat (mida tistega. “See on täiesti erakordne orkester! des kokku Aia ja Kuninga tänava ristil, ei ääristanud toona sugugi kauplused ja Kas või nende ajalugu ja struktuur on nii- kujundavad oma vestluse dadaistlikus kohvikud) ja lauldi. “Pärnu on kõigi meie võrd teistest erinev – tegemist on täiesti stiilis... Selline üldise mõtte ning konk- pere liikmete jaoks eriline koht. Kuigi ole- isemajandava organisatsiooniga, mida juhi- reetse aja ja koha sidumise loogika on me Tallinnas üles kasvanud, veetsime su- vad kõik orkestri liikmed. Ülidemokraatlik, minu jaoks tähtis. Arvatavasti mul ei vekuud Pärnus või selle lähedal, Kirbu jõe kuid erakordse vastutustundega, mis pole teki tahtmist kirjutada armastuslaulu ääres. Nii et kui ma võiks valida maailma hoopiski orkestritele alati omane,” iseloo- Eiffeli tornist, Pärnu muulist võib-olla ühe paiga, mis puhkuse või hea äraolemi- mustab Järvi. “Selle tulemusena mängivad küll. sega seotud, on see just nimelt Pärnu. nad igal kontserdil äärmiselt fanaatiliselt,

18 muusika 8-9/2011 seda kuuleb muusikaliselt kohe, teevad muusikat nii, nagu sõltuks sellest nende elu.” Plaadistused on Järvile olulised. “See on ju dirigendi ainus muusikaline pärand,” möönab ta. “Võid näiteks salvestada Beet hoveni sümfooniad, kui tundub, et veel on midagi uut öelda. Võiks ju arvata, et kõik on juba öeldud varasematel plaatidel, aga selgub, et sugugi mitte! Suurim rõõm ongi uue leidmine selles muusikas,” räägib Järvi, kes Beethoveni sümfooniate plaadistuste eest Deutsche Kammerphilharmonie’ga pälvinud Saksa heliplaadikriitikute auhinna; Beethoveni viiulikontserdi salvestus tõi eestlasele mullu Saksamaa auhindade sarjas Echo Classics aasta dirigendi auni- metuse. Uue plaadi Erkki-Sven Tüüri muusikaga on lubanud peatselt üllitada ka Frankfurdi raadio sümfooniaorkester, veel üks kollektiiv, mille kunstiliseks juhiks on Paavo Järvi. Tänavune maikuu oli tippdirigendi jaoks murranguline. Kümme aastat USAs Cincinnati sümfooniaorkestri eesotsas olid kunagise hinge vaakuva kollektiivi muusi- kaliseks vääriskiviks lihvinud. Nüüd ootas Paavo Järvit ees Euroopa koos ühega oma tippudest. Seitse Orchestre de Paris’ varase- mat peadirigenti on olnud rohkem kui le- gendid, sest Herbert von Karajani või sir Georg Solti nimi on ilmselt tuttav ka neile, kes kontserdisaalist seni kaarega mööda käinud. “See hooaeg septembrist maini oli ikka karm – kõik neli orkestrit mahtusid ühte hooaega! Samas oli see ehk kõige edu- kam hooaeg, mis õpetas tajuma oma inimlikke ja muusikalisi piire ning võimalusi. Magada palju ei saanud, kuid muusikaliselt sai astutud samm edasi.” Kuidas need kümme aastat Cincinnati orkestri ees teda muutnud on? “Ennekõike õppisin, kuidas olla suure orkestri peadirigent,” tunnistab Järvi. “Eriti Ameerikas, kus peadirigendi või kunstilise juhi amet tä- hendab palju rohkemat kui muusika tegemist, on osa ka turunduse, PR ja mänedž- mendi masinavärgist; võib juhtuda koguni, Maailmadirigent Paavo Järvi. et ka kontserdipäeval ei pääse kohtumistest vajalike sponsoritega. Seal lähenetakse orkestri struktuurile hoopis teistmoodi.” nii repertuaari- kui solistivaliku juurde,” just seal, Tüüri sõnul oli see talle justkui Tugevad on Järvi sõnul ka ametiühing ning räägib ta. Kui palju sai ta kavadesse mahu- koduorkester. Olen aga plaadistanud ka repertuaarivalikul tuleb dirigendil ka publi- tada eesti muusikat? “Palju,” kinnitab ta. Tubinat, mida varem polnud ükski USA ku huve silmas pidada. “Mina aga panen “Kõik teadsid ka, et minu jaoks on see üli- orkester ette võtnud, samuti Tormist; Arvo kavasse seda, mida arvan, et peaks mängi- malt oluline. Näiteks suurem osa Erkki- Pärdi muusikat oleme palju esitanud. Eks ma, eks niisugune sisemine konflikt käib Sven Tüüri teoste esiettekandeid leidis aset kümne aastaga ole ikka natuke võimalik

muusika 8-9/2011 19 t ä h ts ü ndmus

Orchestre de Paris – Paavo Järvi kunagine unistuste orkester, nüüdne täitunud unistus. FOTOD EESTI KONTSERDI ARHIIVIST koolitada ka,” räägib dirigent oma tege- Seitsme aasta eest, kui Järvi esmakord- sejaid puldis tänapäeval ju enam ei kohta? mistest Suure Lombi taga. “Saime nii mõ- selt Orchestre de Paris’ ees käed tõstis, oli “Despootlikkus ja paindumatus oli kunagi nelegi selgeks teha, et kõike uut ei pea tin- sellise kollektiivi kunstiline juhtimine vaid nõutav igas juhiametis; kõik, kes võimu gimata kartma. Asjad muutusid paremuse pöörane unistus. “Kavas olid Sibeliuse juures olid, käitusid sarnaselt – käitumis- poole.” “Pelléas ja Mélisande”, Alban Bergi “Sieben normid olid just niisugused, valitsesid hun- frühe Lieder” ja Nielseni Teine sümfoonia, diseadused. Teise maailmasõjaga sai see aeg Õigete sõnadega muusikas sugugi mitte prantsusepärane kava. Pärast otsa, meie põlvkond on kasvanud üles de- “Olla peadirigent Euroopas tähendab, et kontserdi lõppu tulin lavalt alla, lava kõrval mokraatlike väärtushinnangutega ning aru- teed oma kontserdi ära ja lähed koju. seisis mu abikaasa Tanja, süles meie esime- saam inimlikest käitumisnormidest on ab- Olla aga Ameerikas peadirigent on kee- ne laps, toona ühekuune tütar Lea ja mäle- soluutselt teistsugune kui aastal 1919,” leiab ruline töö. Kui oled peadirigendina edu- tan, kuidas ütlesin: vaat see on orkester, ta. “Nii et tegelikult on hirmuvalitseja-diri- kas, tähendab see, et saad hakkama igal mida ma tahaksin juhatada! Ma ei tea, kui- gent pelgalt müüt. Võimupositsioon mind pool,” nendib Järvi. Kohanemisoskust aidas, aga me mõistame selle orkestriga tei- ei motiveeri, sest tõelise muusika tegemine tasid need aastad igatahes küll lihvida, on neteist suurepäraselt.” Ent parimatel unis- on võimalik vaid juhul, kui dirigendi ja or- ta kindel. “Kui oled ühe nädala tustel on teatavasti komme teostuda ning kestri vahel valitseb täielik respekt ja teine- Cincinnatis ning seejärel Frankfurdis, siis septembris seitse aastat hiljem tuleb Järvi teisemõistmine. Paindlikkus ja inimestest kohtad seal kaht erinevat mentaliteeti. sama orkestriga kodusesse Tallinna – nüüd arusaamine on siin võtmesõnad. Ameerika Sealt edasi siirdud Pariisi, kus läheb tar- juba peadirigendina. “Muusikud on igata- on diplomaatia õppimiseks hea paik, ilma vis taas hoopis teistsugust mõtteviisi. hes väga põnevil.” ei pea seal poolt aastatki vastu,” selgitab Lõppkokkuvõttes pead oskama lihtsalt Kuid missugune mõtteviis on dirigen- Paavo Järvi. “Muusika tegemise juures on kiiresti reageerida.” ditöös nõutav – suuri despoote, hirmuvalit- siiski tähtis leida õiged sõnad.”

20 muusika 8-9/2011 modulatsioon Eesti muusika Canterbury festivali fookuses

SAALE KAREDA muusikateadlane

Baltimaade muusikale pühendatud uue muusika festival “Sounds New” 20.–29. maini Canterburys.

rvo Pärdi muusikal on viimastel aastakümnetel olnud maailmas täi- ta mitmeski mõttes jäälõhkuja roll. TintinnabuliA -muusika on kuulaja tähelepa- nu suunanud selge ja lihtsa, ent süvatasan dil kompleksse helikeele jõujoontele, samal ajal ka eraldatusel põhinevalt materialistli- kult maailmatunnetuselt koherentse, tervikliku maailmataju suunas. Tintinnabuli- teoste energeetilisse maatriksisse salvesta- tud informatsiooni kaudu on Pärdi muusi ka valmistanud ette olulisi muutusi inimeste teadvuses; Pärdi looming on nii ülekan- tud kui ka otseses tähenduses rajanud teed Canterbury katedraalis tuli Suurbritannia esiettekandele Arvo Pärdi “Aadama itk”. vanast mentaliteedist inimeste vahele sildu ehitavasse andestuse ja armastuse maailma. Kõige selle kõrval ei saa alahinnata Pärdi Davies, Magnus Lindberg, James MacMil on Canterbury olnud anglikaani kiriku muusika mõjujõudu maailma areenil vä- lan, Krzysztof Penderecki jt. Canterbury peakorter ning Inglise kuningate krooni- hem tuntud eesti loovisiksuste rambival- muusikamaastikul on “Sounds New” üks mistseremooniad on aset leidnud Canter gusse toomisel. Ka maikuus Canterburys kahest aasta tähtsündmusest, mida oli või- bury katedraalis. Gooti stiili meistriteos on toimunud uue muusika festivalile ja konve- malik tajuda linnas ringi kõndides – 44 000 ka linna võimsaim kontserdisaal, kontserte rentsile õnnestus Balti muusika raskus- elanikuga ülikoolilinn tunduski neil päevil korraldatakse nii katedraali maapealses kui punkti luua just tänu sellele, et korraldajad elavat festivali tähe all. 20.–29. maini toi- ka maa-aluses osas krüptis. Ka Canterbury soovisid peaheliloojaks Arvo Pärti, selgitas munud festival kandis sel aastal pilkupüüd- ülikool, kus 26.–28. maini toimus teadus- Londoni Eesti saatkonna kultuurinõunik vat ja hästivalitud alapealkirja “Baltic +” konverents “Baltic Musics and Musico Reet Remmel. ning lisaks sellele vaatas kõikjalt vastu Arvo logies” (“Balti muusikad ja muusikatea Uue muusika festival “Sounds New” sai Pärdi nimi; ka seetõttu, et Pärt oli just äsja dused”), asub klerikaalses mõjuväljas, kan- Canterburys alguse 1997. aastal ning kuu- pälvinud Briti aasta helilooja auhinna des nime Canterbury Christ Church lub Suurbritannia olulisimate iga-aastaste Classic Brit Awards. Festivali programm University. Tegemist on kolledžist välja kas- nüüdismuusika sündmuste hulka. Festivali hõlmas aga loomulikult ka heliloojaid ja vanud noore ülikooliga ning konverentsil peaheliloojaks on olnud sellised suurkujud muusikuid väljastpoolt Baltimaid. kogetust jäi CCCU meelde avatud ja meel nagu Harrison Birtwistle, Peter Maxwell Alates Henry VIII ajaloolisest reformist diva õhkkonnaga haridustemplina, ülikoo-

muusika 8-9/2011 21 modulatsioon

heliloojatele, mida oli algselt juhendama kutsutud neli eesti noorema põlve heliloojat (Kozlova, Kõrvits, Maltis, Steiner). Õpituba sai lõpuks juhendama tulla ainult Malle Maltis, sestap kutsuti Londonist toeks helilooja Fraser Trainer. Malle Maltis kommenteeris nelja intensiivset tööpäeva järgmiselt: “Ühisloomingu käigus mõtlesi- me välja erinevaid kompositsiooniharjutusi ja struktuure, mille õnnestumiskindlust proovisime ansamblimängus (iga osaleja mängis ühte või mitut pilli). Suur osa sellest ühisest komponeerimisprotsessist oli improvisatsioon teatud reeglite järgi. Harjutasime märguannete peale ülemine kuid ühelt vormiosalt teisele, mis nõudis pidevat valmisolekut ja kiiret mõtlemist. Loomulikult tekivad koosmängus hoopis teistsugused ideed kui üksi komponeeri- des või improviseerides ja eelkõige on see seotud reageerimisega ansamblipartnerite ideedele. Mind üllatas nende erakordselt suur kuulamiskogemus ning kursisolek nüüdismuusika kompositsioonivõtetega.” Tänulik hetk pärast kontserti koos dirigent Stephen Cleoburyga. 29. mai kontserdil CCCUs kanti ette FOTOd “SOUNDS NEW” õpitoa käigus loodud ühisteos, mille lõpu- osa lummas pingelaetud kulgemisega vaik- lis ringi jalutades hakkas silma isegi holisti- dami Tšellookteti kontsert “ArchAngels” sesse kulminatsiooni. Samal kontserdil as- lisele psühholoogiale pühendatud stend. 26. mail katedraali krüptis ei suutnud kah- tus üles CoMA Londoni harrastusmuusi Konverentsil rõõmustas rahvusvahelise juks lunastada kõrge kiituse veksleid. Ok kute ansambel Gregory Rose’i juhenda teadlaskonna huvi teistegi eesti heliloojate tett esitas Pärdi muusikat liiga suure dis- misel. Esitati Malle Maltise “Counterflow”, vastu, enim tähelepanu pälvis Pärdi kõrval tantsi ja aukartusega, mis takistas musit- Tatjana Kozlova “30 scales & postlude” ja Veljo Tormise looming ja seda tänu USA seerijate vahetut kontakti tintinnabuli- Timo Steineri “Merekaanon” (kõik kirjuta- muusikateadlase Mimi S. Daitzi initsiatii- muusika sisemise loogika ja voolavusega. tud CoMA tellimusel) ning Erkki-Sven vile. Eesti muusikateadlastest esinesid ette- Festivali kõige suurejoonelisem kontsert Tüüri “Changes are taking shape”. Gregory kannetega Urve Lippus (“Veljo Tormis: 27. mail, kus Cambridge’i King’s Rose on mulle igaveseks mällu sööbinud konstrueerides soome-ugri identiteeti”), College’i koor ja Londoni Philharmonia ühelt 1990ndate alguse NYYD-festivali Kerri Kotta (“Energia muundumisest” Orchestra tõid Stephen Cleobury käe all kontserdilt, kus koos SingCircle’iga esitatud Erkki-Sven Tüüri muusikas”), Heli Rei Canterbury katedraalis Suurbritannia esi- Stockhauseni “Stimmung” peatas lineaarse mann (“Esimesed muusikalised kogemu- ettekandele “Aadama itku”, kandis aga aja ning lõi Mustpeade Maja saali unusta- sed ja nende tähendus Eesti jazzmuusikute Pärdi muusika kõlajõu ja energeetilise in- matu ühisvälja. CoMA tegevuses ei saa nõukogudeaegsetes elulugudes”) ning siin- tensiivsuse veenvalt ülirohke publikuni. muidugi olla põhirõhk täiuslikul interpre- kirjutaja (“Pärdi “Summale” ‘võtit’ otsi- Ehkki dirigent Cleobury käsutada oli väga tatsioonil, sestap ei hakka siinkohal teoste des”). napp prooviaeg, vormus “Aadama itkust” ettekandeid arvustama. Inglismaal väga ar- Festivali peahelilooja looming kõlas tundlik ja reljeefne tervik, millest teose mastatud CoMA liikumise eesmärk on mitmel kontserdil ning talle oli tervikuna lõppedes jäi eetrisse helenduma inimkon- ühest küljest populariseerida nüüdismuusi- pühendatud kolmepäevase teaduskonve- na kannatusrikka ajaloo kohale tõusev an- kat asjaarmastajate kaudu ning teisalt või- rentsi pikim päev n-ö peapaneelis (konve- destuse ja armastuse müsteerium. Selline maldada harrastusmuusikuile inspireerivat rents toimus paralleelselt kahes paneelis), sõnades väljendamatu metafüüsiline koge- ühismusitseerimise kogemust. avapäeval näidati Dorian Supini filmi “24 mus ei allu ühelegi analüüsile ega küsi ka Tugevaimaks impulsiks, mis tutvustas prelüüdi ühele fuugale”. Pärt viibis kahel ühe või teise esitusdetaili inimlikust eba- Canterbury publikule eesti nüüdismuusi- suuremal kontserdil ja kuulas ka konve- täiuslikkusest. kat, kujunes ansambli U: kontsert 28. mail rentsi ettekandeid. Noortest eesti helilooja- Festival hõlmas kontserdiprogrammi ja Augustine Halli suures saalis, mis oma la- test olid Canterburysse sõitnud Malle konverentsi kõrval ka CoMA (contempo- koonilisusega uue muusika esitust hästi Maltis ja Tatjana Kozlova. rary music making for amateurs) õpituba toetab. Üllatuslikult tuli saal täiesti täis, nii Ülivõrretes välja kuulutatud Amster “Estonian Adventure in Sound” harrastus- et korraldajad pidid toole juurde panema.

22 muusika 8-9/2011 Ansambel U: tuli, nägi ja võitis Canterbury publiku esimesest pilgust ja fraasist. FOTO DANEK KAUNISSAARE

Ansambel U: tuli, nägi ja võitis Canterbury sängi, usaldavad nad musitseerimisel täieli- videokunstnik Vladimiras Šerstabojevas publiku esimesest pilgust ja noodist oma kult oma kaaslasi ning seeläbi on tee kõrge – teises pooles. Kõik “Yesi!” komponendid ülierksa, nõelteravalt tundliku fraseerimise, väljaga ühisloomele lahti. Autoritaarse – muusika ja selle interpretatsioon, koreo- erakordselt särava, kontsentreeritud ja hästi “keskme” asemel on sellises koosluses sama graafia ja tants, kostüümid, valgusrežii ja juhitud energeetika ning igas hetkes täieli- palju “keskmeid” kui liikmeid ning igal liik- videokunst – sulandusid harvanähtava ül- ku kohalolemise kirkusega. Eesti muusikast mel on tervikus oma kordumatu ülesanne. distusjõu ja koherentsusega sünteeskunsti- kõlasid Tatjana Kozlova “Horizontals”, Ülejäänud festivalikavast, mida õnnes- teoseks. Hing siseneb 3D-maatriksisse ge- Arvo Pärdi “Diagrammid”, Helena Tulve tus kuulata, tahaksin esile tõsta kahte sünd- niaalse lakoonilisusega kujutatud sün- “stream 2” ja Märt-Matis Lille “My must. Francesca Thompson plokkflöötidel niprotsessi kaudu ning asub läbima elutee Weeping Voice is the Wind of Autumn”. koos elektroonikaga St Gregory keskuses konna kadalippu, ekseldes välistes ja sise- See, et ansambel U: töötab mittehierarhili- esitas mitmekülgse ja inspireeriva kava. mistes illusioonitihnikutes (tantsijad kehas- selt, st dirigendita ning igal liikmel lasub Eriti köitsid Alessio Rossato “Oltre lo sgu- tamas nii Naist ja Meest kui ka nais- ja võrdne vastutus tulemuse ees, väljendub ardo” dimensioonidevahelised rännakud meesalget). Enese kaotamise läbi jõuab ini- väga selgelt ja kuuldavalt ansambli hästi ta- ning Ned McGowani “Workshop”, milles mene aga lõpuks oma tervikliku olemuse sakaalustatud musitseerimises. Sünergia, oli uues muusikas palju ekspluateeritud (taas)avastamiseni: aastatuhandeid allasu- mis tekib sellises ühisloomes, on täiesti eri- ideele “kõik on muusika” lähenetud vaimu- rutud naiselik intuitiivne loov alge ja vägi nev sünergiast, mis tekib ühe liidri juhita- kalt ja värskelt. Festivali lõppakord oli tõuseb võrdse ning kandvana meheliku jõu vas kollektiivis. Liikumine hierarhilistel Kenti ülikooli (paikneb vahetult Canter ja intellekti kõrvale. süsteemidel põhinevast ühiskonnast võrdse bury linnakesega külgneval kõrgendikul) Kiirelt muutuvas maailmas, kollapsi- vastutuse ja kõigi liikmete täieliku potent- territooriumil asuvas Gulbenkiani teatris järgses ühiskonnas saab määravaks võime siaali avanemist võimaldavasse ühiskonda toimunud õhtu: poola verinoorte muusiku- astuda kõrvale ja välja kivinenud kontsept- seisab meil ilmselgelt ees ka globaalses te võimeka trummitrio “Amadrums” kont- sioonidest, vanadest hierarhiatest ning mõõtmes, sestap on ansambel U: andmas sert esimeses pooles ning leedulaste vapus- kammitsevatest mustritest. Kujutlusvõime, impulsse mitmel tasandil. Ehkki Tarmo tava laenguga intermeedialine projekt uutele lähenemistele teed rajav loovus ning Johannese särav-intellektuaalne ning Taavi “Yes!” – helilooja Egidija Medekšaitė, ko- mitmedimensioonilisus on uue paradigma Kerikmäe intensiivne energeetilis-tunne- reograafid-tantsijad Raimonda Guda olulisimad märksõnad. Selles võtmes on tuslik põhihoovus suunavad ansambli loo- vičiūtė ja Mantas Stabančinskas, tšellist eesti muusikal ja muusikutel maailmale meprotsessi teatud kindlapiirilisse voolu- Snieguole Mikalauskiene ning valgus- ja paljugi pakkuda.

muusika 8-9/2011 23 aktsent Eduard Tubin – aukülaline Alatskivi lossis

R I S T O L E H ISTE ETMMi muusikaosakonna juhataja

Eesti muusika suurkujude Teatri- ja Muusikamuuseumis oli mahukas, kuid mitte piisav. Seega toimusid näituse Eduard Tubina muuseum rajati ja nende pärandi väär- koostamise ajal läbirääkimised Tubina pe- Alatskivi valla, Alatskivi Lossi rega, Eino ja Beyhan Tubinaga Türgis ning Sihtasutuse ning Eesti Teatri- ja tustamine on Eestis pika- Saima Tubinaga Rootsis. Türgis Eino ja Muusikamuuseumi koostöös. Beyhan Tubina juures täiendati muuseumi- ajaliste traditsioonidega. Muuseumi rajamist rahastas kogu, töötati läbi materjale, sobitati näituse Euroopa Liidu Regionaalarengu 2011. aasta on toonud formaadiga. Kõik see võttis mitu aastat. Fondi piirkondade konkurentsivõi- Eino, Beyhan ja Saima Tubina abi näituse me arendamise programm, Alats selles osas veel ühe olu- koostamisel on hindamatu. Näituse lõplik kivi vald ning Kultuuriministee koostamine koostöös kujundusfirmaga lise saavutuse:18. juunil, rium. Muuseumi igapäevategevust Superellips ning Alatskivi lossi sihtasutuse- korraldavad Liivi Muuseum ja Eduard Tubina 106. sün- ga kestis poolteist aastat. Alatskivi Lossi SA. Tubina muuseum avati sisuka kontserdi niaastapäeval avati Alats- www.alatskiviloss.ee. ja “krati tempudega”, kohal oli palju muusi- kivi lossis Eduard Tubina kasõpru ja Tubina perekonnaliikmed. muuseum – väärikas Sümfonisti muuseumi avamine väärinuks dumaist, meloodilist, lihtinimlikku aurat, sümfooniaorkestrit, kuid võimalustel olid mis oleks mõistetav ja tunnetatav kõigile, püsiekspositsioon ja info- piirid. Tartu Ülikooli kammerkoori, Tartu kes muuseumi külastavad. Tubin ise on Keelpillikvarteti, bariton René Soomi, pia- mitmeid oma teisi teoseid kõrgemalt hin- keskus. Tubin on kui au- nist Tanel Joametsa ja viiuldaja Lasse Joa nanud, õnnestunumaks arvanud. Kuid külaline kaunis ajaloolises metsa kavad olid mitmekesised, esitus kva- Neljanda sümfoonia lüürilisus, kui kauni, liteetne ning nauditav. kalli mineviku meenutus sõjaajal, käsikirja lossis, kelle kasutuses on napp pääsemine tulest Estonia pommita- Kuidas joonistada virmalisi? kuus ruumi teise korruse misel ning edasine saatus kuni muusika Püsinäitus on mitmekihiline, pakkudes jõudmiseni Neeme Järvi ja Arvo Volmeri idatiivas. kerget puudutust läbijalutajale stendide, käe all tänasele kontserdilavale – kõiges sel- teatrikavandite, kostüümide ja muusika- les on oma ajalooline fluidum, mis seob instrumentide vahendusel või siis tundi- Üks helin… hästi kokku selle muuseumi põhilise mõtte depikkust süvenemisvõimalust tõsisele Tubina muuseumi loomise idee on Alats – peegeldada Tubina muusikat ajas ning te- muusikahuvilisele – infoarvutit, raama- kivil, tema kodukandis, küpsenud pikemat ma keerulist aega muusikas. tuid Eduard Tubinast, erinevaid teemasid aega. Selle kandi mehe Juhan Liivi pärand Näitus algab Tubina noorusajast ning katvaid näitusestende jm. Nende kahe kihi oli juba teadvustatud Liivi muuseumiga. õpinguaastatest Tartus. Kuna keegi pole vahele jäävad ekskursioonid giidiga või Konkreetse vormi ja reaalse alguse sai sõltumatu oma taustsüsteemist, on näitusel siis pikemad iseseisvad rännakud läbi Tubina muuseum Alatskivi vallalt seoses ülevaade ka Heino Ellerist ja tema tegevu- Tubina elu. Alatskivi lossi renoveerimisprojektiga. sest, samuti graafiline ülevaade Elleri peda- Ekspositsiooni juhtmotiiviks on Neljas Muuseumi ekspositsiooni esialgne idee googilise töö tulemusest, nn Elleri puu. sümfoonia, mille põlenud servadega käsi- koostati Eesti Teatri- ja Muusikamuu Kammersaalis on Tubina kabinet-tiibklaver kiri on eksponeeritud kammertoa seinal. seumis juba 2006. aastal. Challen, Ludvig Juhtile kuulunud kontra- Seda saab kuulata muusikakuulamisaparaa- Iga muuseumi ning näituse aluseks on bass, Tubina venna viiul, lisaks veel balalai- dist ning selle esimesed kuusteist takti on isikukogu, et selle abil tekitada ajalooline ka ja pikoloflööt – muusikainstrumendid, muuseumi signatuuriks. Sellise valiku tin- tervikpilt. Eduard Tubina isikukogu Eesti millega Eduard Tubin on erinevatel aegadel gis soov anda muuseumile positiivset, ko-

24 muusika 8-9/2011 kokku puutunud. Kontsertideks ning loen- guteks mõeldud saalis on ka infoarvuti, mis sisaldab heliloomingu nimekirja, muusika- palade kuulamisvõimalust, ekspositsiooni kirjeldust, digitaalnäitust “Igatsusest sündi- nud elusümfoonia” ning digitaalset fotoalbumit. Kõige tihedamat ning keerukamat näi- tuseteemat, Eduard Tubina sümfoonilist-, instrumentaal-, kammer- ja koorimuusikat on käsitletud stendinäituse kaudu, mida täiendavad esemed, käsikirjad, salvestused ning fotod Tubina loomingu olulisematest esitajatest. Teekond algab Tartu perioodist tema esimeste sümfooniatega. Iga teose puhul on nimetatud esmaettekanded, interpreedid, dirigendid. Seda kõike ümbritseb ajalugu, Eduard ja Eino Tubina repliigid ja asjaosaliste kommentaarid, mis on kohased Beyhan ja Eino Tubin muuseumi avamisel. FOTO JOEL LEIS edasi andma Tubina mitmekesise loomingu sisu ning tausta. Kuna Eduard Tubina puhul on tegemist eelkõige sümfonistiga, siis kesisust ning olemasolevat näitusepinda, rektori Margus Pärtlasega tehtud valikud käsitletakse näitusel kõiki tema sümfoo- tuli muude žanrite puhul otsustada, mida toovad esile kõige olulisema. Esitajatest on niaid. Arvestades Tubina loomingu mitme- võtta või jätta. Tubina uurija, EMTA pro- näidatud olulisemad interpreedid ja diri-

Tubina muuseumi Tartu koolkonna ruum. FOTO TÕNIS JÄRS

muusika 8-9/2011 25 aktsent gendid. Kogu tekstiline ja visuaalne info eesti muusika kahe ooperi võrra rikkam kui kõrge või keeruline, inimlikkus on see, selles ruumis on suunatud ühele eesmärgile või mitte? mis jääb. – anda külastajale märku, et Tubina muusi- Lõpetuseks heidab näitus pilgu heliloo- ka on oma olemuselt, ula- ja põnevatele hobi- “Õnne ootel” tuselt ja tasemelt dele ja kodule. Kui Muuseum on ekspositsiooni kõrval ka tea- MAAILMAMUUSIKA. Püsinäitus on mitmeki- Tubina loomingus bekeskus ja haridusasutus. Paari kuu pik- Eduard Tubina pa- hiline, pakkudes kerget peegeldub arusaada- kune kogemus, kus päevane lossi ning nus eesti lavamuusikasse puudutust läbijalutajale vatel põhjustel traa- muuseumi külastajate arv on 300 ja 500 võetakse kokku teatri- gika ning pinge, siis vahel, näitab suurt huvi lossi ja muuseumi toas. Kui esimese eesti stendide, teatrikavandite, oma pere ja hobide vastu. Sügisest alates on piirkonna hari- rahvusliku balleti kostüümide ja muusika- keskel oli ta poja dusasutustel suurepärane võimalus Tubina “Kratt” peategelane on instrumentide vahendusel Eino sõnul optimist- muuseumi oma õppetöös kasutada. üldjuhul eestlastele tea- või siis tundidepikkust sü- lik ning tegus inime- Muuseum on avatud ka koostööks kõikide da, siis välismaistele tu- venemisvõimalust tõsisele ne. Tema hobide teiste kultuuriasutustega. ristidele on legend tulu- hulka kuulusid foto- Tulevikuplaanide arutamiseks ning sast, kuid ohtlikust ärist muusikahuvilisele – info- graafia, kinemato- muuseumi igakülgseks toetamiseks on sama põnev kui krati- arvutit, raamatuid Eduard graafia, veini valmis- Alatskivi valla ja Kultuuriministeeriumi valmistamise kirjalik Tubinast, erinevaid teema- tamine, söögitege- vahelise kokkuleppega moodustatud manuaal või krati kos- sid katvaid näitusestende mine, malemäng Eduard Tubina muuseumi nõukogu, mil- tüümid kratitorni pro- ning reisimine. Tänu les on oma esindajad mitmetest muusika žektorite valgel. Tubina perele saab ning Tubinaga seotud organisatsioonidest. Tubina mõlema oo- muuseumis vaadata Nagu Tallinna linn, nii ei saa ka Eduard peri, “Barbara von Tisenhuseni” ja “Reigi Eduardi tehtud fotosid reisidest, loodu- Tubina muuseum Alatskivi lossis kunagi õpetaja” aluseks on ajaloolised kirjandus- sest, perest, samuti ise filmitud videoid. valmis. Ekspositsiooni koostajana on Eesti teosed. Siinkohal jääb muuseumikülastajal “Elutoas” võib istuda Tubina pere laua ta- Teatri- ja Muusikamuuseum alati avatud võimalus oletada, kas ilma suhtlemise ning ga, lehitseda fotoalbumit, uudistada tema ettepanekutele, millega olemasolevat eks- külaskäikudeta okupeeritud Eestisse, mille isiklikke esemeid, mis enamik seotud just positsiooni paremaks ja mitmekülgsemaks tõttu Tubin nii mõnegi sõbra kaotas, oleks hobidega. Olgu muusikaline lend ükskõik muuta.

Muuseumi avamine Alatskivi lossis. FOTO JOEL LEIS

26 muusika 8-9/2011 h O M M A G E Peeter Jürgenson Muusikaarmastus 175 Muusikakirjastus “P. Jürgenson” läbi nootide trükkimise 150 A L O P Õ L D M Ä E helilooja

Sportlikus mõttes teen Aatemees Peeter Jürgenson. vahel muusikutega juttu FOTO ETMMi KOGUST noodikirjastuste too- dangust. Kui nimetan Moskvas tegutsenud eesti muusikakirjastaja Peeter Jürgensoni ettevõttes aastail 1861–1911 välja antud heliteoste arvu, ümmargu- selt 35 300 ühikut pluss veel mitu tuhat muusika- õpikut ja raamatut, siis kutsub see tavaliselt esile hämmingu ja kahtluse, kas ma pole arvule mitte ühe nulli juurde pannud. Ometi on see tõsi.

eeter Jürgensoni ettevõttest kujunes Tsaari-Venemaa kõige suurem noodikirjastus. Heliteoste noodid ja Pmuusikaraamatud trükiti omal ajal ligi nel- jalt miljonilt graveeritud metallplaadilt. Firma 50. aastapäevaks 1911. aastal oli too- dang kasvanud 8000 väljaandeni aastas. Samal aastal välja antud noodikataloog oli 521-leheküljeline! Võib julgelt öelda, et Venemaa 19. sajandi viimase veerandi võimsa muusikakultuuri tõusu (ka rahvusvaheliselt) üheks tugevaks lüliks oli Jürgen son ja tema noodikirjastus. Nii ei ole see hiigeltöö ja selle uurimine oluline ainult Venemaa, vaid ka Eesti kul-

muusika 8-9/2011 27 h O M M A G E tuuriloo seisukohalt, sest Jürgenson on ol- tema teoste esmakirjastamise. Esimene nud läbi aegade üks kõige mastaapsema Tšaikovski noot Jürgensoni kirjastuses il- Trükitehnika alal oli Jürgenson väga haardega eestlasest muusikategelasi. Silma mus 1868. aastal. Autorihonorari maksis uuendusmeelne. Näiteks mindi te- paistev on seegi, et nii suure missioonitun- Jürgenson Tšaikovskile täies mahus, kandes ma trükikojas 1902. aastal üle elekt- dega töö on olnud vääriliselt hindamata mõnikord täiesti teadlikult ka kahjusid. rienergiale, uute trükimasinate pai- praktiliselt 1986. aastani. 1870. aastail kuulus Jürgensonile seitse- gutamiseks ehitati vana trükikoja Esimene osa Jürgensoni kirjavahetusest teist muusikafirmat Peterburis, Moskvas, juurde uus kolmekorruseline kor- Pjotr Tšaikovskiga anti küll välja 1938. aas- Odessas ja Riias. 1873. aastal laienes toot- pus. Ka tüpograafias ja litograafias tal ja kirjavahetus helilooja Mili Balakirevi mine tervele nn Jürgensoni kvartalile Kol olid Jürgensoni uuendused ja täien- ga 1958. aastal, kuid need väljaanded olid patšnõi põiktänavas Moskva kesklinna lä- dused silmapaistvad. Temast sai trü- varustatud väga tendentslike eessõnadega. hedases linnajaos. kitehnika tippspetsialist, kes kooli- Erilise leviku ja “kuulsuse” osaliseks said tas ise oma kirjastusele kaadrit. ideoloogiliselt üliagara muusikateadlase Hiidlaste järeltulija – Venemaa muusi- Jürgenson oli maailmas üks esimesi, Boriss Assafjevi väljendid, kes nimetas kaelu edendaja kes viis nooditrükkimise üle masi- Jürgensoni “kapitalistlikuks haiks” või Peeter Jürgenson sündis 17. juulil 1836 nalaoga rotatsioonimasinale. “kaalutlevaks tegelinskiks”. Meest, kes andis Tallinnas. Isa Hans ja ema Aet pärinesid Tehniline uuendamine tõi parata- välja praktiliselt kogu Tšaikovski heliloo- Hiiumaalt, Emmastest, nende perekonna- matult kaasa väikeste kirjastuste al- mingu, kellele Tšaikovski pühendas oma nimi oli Kirs. Nimemuutus tulenes laneelamisi, kel polnud ettevõtlik- suurepärase romansi “Pisar veereb”, kes oli Hiiumaa mõisniku de la Gardie nõudest kust tootmise moderniseerimiseks. Tšaikovskiga südamlikes sõprussuhetes ja muuta eestipärane nimi saksapäraseks. kelle portree paigutas helilooja vend Modest Oma algupärast nime – Kirs Peeter Jür soni missioonitunnet iseloomustab kuju- Klinis avatud muuseumi ekspositsioonis genson ei unustanud, seda kasutas ta kalt Moskva konservatooriumi hilisema di- Tšaikovski kõige lähedasemate sõprade ritta, pseudonüümina muusikaalaste artiklite rektori, helilooja Sergei Tanejevi kiri Tšai nimetas Assafjev “ekspluateerijaks”, kes kirjutamisel. kovskile, milles ta mainib, et kui Jürgenson pumpas Tšaikovskist välja elumahlad. Pärast isa surma, 14. eluaastast kuni aas- lakkaks Muusikaühingule ja konservatoo- Esimene akadeemiline väljaanne tani 1859 möödus Jürgensoni elu Peterburis, riumile iga-aastast toetust andmast, peak- Jürgensonist, Peterburi akadeemik Sergei kus ta leidis tööd mitmetes noodikirjastus- sid mõlemad asutused oma uksed sulgema. Belovi “Muzõkalnoje izdatelstvo P. I. Jur tes. 1861 asutas ta Moskvas oma noodikir- gensona”, ilmus alles 2001. aastal. Belov rõ- jastuse ja siit sai alguse tema tähelend. Rahvale kuuluv suurettevõte hutab oma raamatus: “Ajalooline õiglus Jürgenson ise polnud otseselt muusikat Tänapäeva turumajanduse oludes võib seoses Jürgensoni ja tema kirjastusega peab õppinud, aga ta oli innustunud muusikaar- Jürgensoni-taoline idealistist ärimees tun- saama taastatud.” Belov leiab, et ülekohus mastaja, kes teadis ja tunnetas muusika duda ebanormaalne. Ta kuulutas juba on olnud lausa karjuv, sest lisaks laiaulatus- võimet mõjutada inimest moraalselt ja es- 1880. aastail oma kirjastuse rahva oman- liku muusika propageerimise tegeles teetiliselt. Jürgenson tabas ära kõige olulise- diks, praktiliselt ise seda “natsionaliseeri- Jürgenson ulatuslikult ka metseenlusega. ma: 19. sajandi teisel poolel, kui tekkisid des”. Teenitud varanduse omanikuks ei pi- Belov nimetab raamatu sissejuhatuses eest- kesksed muusikainstitutsioonid (konserva- danud ta ei ennast ega ka perekonnaliik- lase Ilmar Ojalo nime, tunnustades tema tooriumid, muusikaseltsid) ja kui klaver oli meid. Jürgensoni pojapoja, bioloogiadok- panust Jürgensoni tegevuse uurimisel, ja omandanud suure populaarsuse, vajati üha tor Pjotr Jürgensoni andmeil käis vanaisa mainib Ojalo artiklit Jürgensoni 150. sün- rohkem nii vana kui uut muusikat. Kui teos võrdselt teiste töölistega kassas palga järel. niaastapäevaks ajakirja Teater.Muusika. saab tuntuks, siis vajatakse seda kõikvõi- Et see polnud poos ega originaalitsemine, Kino 1986. aasta üheksandas numbris. malikes variantides. Nii ilmusid näiteks kinnitab Jürgensoni testamendis märge, et Jürgensoni nooditrükiste ampluaa oli Mendelssohni “Sõnadeta laulud” küll kogu- tema pojad Boriss ja Grigori ja tütar väga lai. Lisaks vene helilooja teostele andis mikuna, küll ükshaaval. Populaarne ooper Aleksandra “ei tohi saada kapitalistideks”. ta välja ka lääne klassikuid, näiteks Men andis võimalust paljudeks nootideks – kõi- Nii ka läks. Kui võimule tulnud bolševi- delssohni, Schumanni, Chopini klaveriteos- gepealt koondpartituur, siis klaviir, siis üksi- kud 1918. aastal kirjastuse natsionaliseeri- te täiskomplektid, Beethoveni kõik klaveri- kute osade noodid, seaded neljale käele või sid ja riiklikuks muusikakirjastuseks sonaadid, 28 ooperite ja ballettide täisparti- kahele klaverile, viiulile või puhkpillile kla- muutsid, jäeti Jürgensoni pojad kirjastusse tuuri, 2200 vaimuliku sisuga suurteost, po- veri saatel või siis hoopis popurriiks seatuna. tööle. Vastasel korral, kapitalistide staatu- pulaarseid teoseid Bachilt, Händelilt, Omakasupüüdmatu tegevusega saavu- ses, oleks neid oodanud sunnitöö või nad Haydnilt, Mozartilt, Schubertilt, Lisztilt ja tas Jürgenson paljude Venemaa mõjukate oleksid pidanud Venemaalt põgenema. ka sadadelt tol ajal moes olnud heliloojailt, muusikaringkondade usalduse. Jürgenson Hiljem, 1930. aastal moodustati kirjastus kes nüüdseks on küll juba unustusse vaju- võttis väga agaralt osa Muusikaühingu Muzgiz ja 1964. aastal kirjastus Muzõka, nud. Moskva osakonna tegevusest, olles aasta- mis tegutseb Jürgensoni-aegsetes ruumi- Jürgensoni erudeeritust näitab ka see, kümneid üks selle direktoreid. Üks omaka- des tänini. et ta tajus kohe Tšaikovski ande erakord- supüüdlik soov Jürgensonil siiski oli, mis Peeter Jürgenson suri 2. jaanuaril 1904 sust ja võttis enda kanda praktiliselt kõigi teda väga innustas – olla pioneer! Jürgen Moskvas.

28 muusika 8-9/2011 IMPRESSIOONID

Argenia kosimise stseen II vaa- tusest. Laval on (vasakult) printsess Sophimene (Evelin Ester), printsess Argenia (Kristel Kurik), Meie Meder teener Heluantes (Grigori-Kazimir Seliverstov), kuningas Cleander (Ott Indermitte) ja krahv Arsetes (Endrik MARJU RIISIKAMP Üksvärav). klavessinist FOTO INNA FLEIŠER

Johann Valentin Mederi ooper “Kindla gutses ta toomkiriku organistina alates lahingut, on süžee põhiliselt meelelahutus- meelne Argenia” 3. ja 4. juunil Tallinna 1701. aastast kuni oma surmani 1719. aas- lik. Siin kulgeb paralleelselt aadlisoost ja Linnateatri Taevalaval. Lavastaja: Thomas tal. Teadaolevalt kohtunud ta Lübeckis ka lihtrahva hulgast pärit armastajate faabula. Wiedenhofer. Dirigent: Toomas Siitan. Buxtehudega. Tänu Toomas Siitani kindlameelsusele ja Lavakujundus ja kostüümid: Maarja Naan Ooperit “Kindlameelne Argenia” (“Die energilisele eestvedamisele on see ooper ja Inna Fleišer. EMTA lauluosakonna üli- Beständige Argenia”) nimetatakse mõnel Eestis varemgi kõlanud; lavastuse vormis õpilased ja Tallinna Barokkorkester. pool laulumänguks (näiteks Riemanni küll sel aastal esmakordselt. Ooperietendus muusikaleksikonis). Siin on palju salmilau- sobis Linnateatri saali hästi – kõlaproport- õnealune sündmus kuulub Euroo le, lavateose muusikaline struktuur on üsna sioonid olid igati parajaks timmitud, seda pa kultuuripealinna “Tallinn lihtsakoeline, kuid ometi on selles midagi nii saateansambli suuruse kui ka osatäitjate 2011” programmi ning mis võiks- nooblit, tasakaalustatut. Kõrvuti laulumän- valiku osas. Kujundaja oli ka väikese lava kiK siia paremini sobida kui ooper, mis on guliste teostega on Meder komponeerinud eelised oskuslikult toimima pannud, nõnda loodud Revalis. Aastal 1680 kirjutatud sisult tõsisemaidki helindeid, nagu on tema et ükski detail ei läinud kaduma. Kogu se- teose autor on saksa helilooja Johann suurepärased soolokantaadid, mida Eesti da muusikalis-kunstilist sündmust iseloo- Valentin Meder, kes aastatel 1674–1687 te- kontserdipublik viimasel paaril kümnendil mustas südamlik huumor, mingi eriline gutses Revali kuningliku gümnaasiumi on saanud korduvalt kuulata, näiteks “Unser muhedus ja sarm. kantorina (praegune Gustav Adolfi Güm keiner lebt ihm selber” ja “Ach Herr, strafe Minu muljed ooperist põhinevad 3. naasium). Teose esmaesitajadki olid ilm- mich nicht in deinem Zorn”. Möödunud juuni etenduselt, seetõttu jääb kahjuks 4. selt selle kooli kasvandikud. Mederi elu- aasta Haapsalu vanamuusika festivalil kanti juuni osatäitjate kuuldavasti sama suurepä- teest on teada niipalju, et ta alustas teo- ette Mederi Matteuse passioon. rane esitus kajastamata. Nähtud etendusel loogiaõpingutega, kuid pühendus hiljem Ooper “Kindlameelne Argenia” on loo- rõõmustasid mitmedki hääd lauljad rollide- siiski muusikale. Nooruses oli ta tiiskandi- dud Rootsi kuningapaarile, täpsemalt ga, kus ei puudunud ka paras annus näitle- laulja Gotha õukonna kapellis, seejärel Rootsi kuninga Karl XI ja Taani printsessi jameisterlikkust. Nimiosatäitja Elizabeth kantori, organisti või kapellmeistri ametis Ulrika Eleonora kihlumise puhuks. Ehkki Paavel pakkus igati filigraanse esituse, sa- rikastes hansalinnades, nagu Lübeck, ooperis on muusikaliselt kajastatud ka sõja- muti Endrik Üksvärav krahv Arsetese osas, Danzig, Königsberg ja Riia. Viimases te- koledusi, koguni 1676. aasta verist Lundi Ott Indermitte kuningas Cleanderina, Olari

muusika 8-9/2011 29 IMPRESSIOONID

Viikholm kuningas Lisanderina, Õnnetu monstrumkoer Grigori-Kazimir Selivestrov Heluante imetlevate arstide ees. sena ning Julia Savitskaja rahujumalan- Segadus na Irene osas. Iga karakter oli lõpuni välja peetud, ainesele oli lähenetud tõesti süvenemisega. Esines küll mõnin- gast tekstiga vassimist, aga ooperiõhtu “Kahe peaga” üldise hoo taustal jäid need kuulajale- vaatajale märkamatuks. Meeldejäävad MAARJA KINDEL olid ka lauljate ansamblid, kus ükski muusikateadlane osaline ei vaadanud tühja pilguga enese ette, kõik elasid kaasa neile, kes parajasti olulist sõnumit edastasid. Wiedenhoferile sügav kummardus, sest lavateose tempo oli hoogne, ülemi- nekud ühelt vaatuselt teisele põnevad ning napi lavakujunduse ja leidliku kos- tüümide valikuga saavutati maksimaal- ne mõju. Lavastaja oli osanud peatege- laste rohked salmilaululised aariad meisterlikult tegevustikuga siduda, hoi- dudes üksluisusest. Eraldi kiitust pälvib kindlasti oope- Timo Steineri ooper “Kaks pead”. (Kangro “Süda”, Eespere “Gurmaanid”) ri instrumentaalkoosseis: viiulil Meelis Esietendus Nargenfestivalil 10. juunil ning hingemaailma süüviv, võrdkujudega Orgse ja Alise Juška, tšellol Egmont Noblessneri valukojas. Libreto: Maarja looritatud “eeterlik” (Tulve “It Is Getting So Välja, viola da gamba’l Peeter Klaas ja Kangro. Dirigent: Tõnu Kaljuste. Lavastaja: Dark”, Kõrvitsa “Tuleaed” ja “Mu luiged, Arvo Haasma, fagotil Kaido Suss, kla- Mart Koldits (Von Krahl). Kunstnik: Pille mu mõtted”). Mulle tundub, et esimene on vessiinil Reinut Tepp, teorbil Eero Jänes. Koreograaf: Renate Valme. olemuselt sageli irriteeriv ning ärgitab vaa- Palviainen. Lisajõud Lätist ja Soomest Kontsertmeister: Zoja Hertz. tajat intellektuaalselt, teine seevastu kõne- mõjusid ansambli üldkõlale optimaal- Osades: Juuli Lill (metsosopran, RO Estonia), leb vahetult, tunnete keeles. “Kaks pead” selt, võlus muusikute ja dirigendi Oliver Kuusik (tenor, RO Estonia), René on libreto poolest justkui “lihalik”, ent la- paindlik koostöö ning stiilitaju. Ulatus Soom (bariton, RO Estonia), Olari Viik vastus ja muusika kõnelesid puhuti teises lik battaglia, st lahingustseeni instru- holm (bass, RAM), tantsijad Maarja keeles. Kahe lähenemise vahel kahjuks har- mentaalne kujutamine, ning samuti sõ- Roolaht ja Ahti Sepisvart. Nargenfestivali mooniat ei tekkinud ja siit ka minu küsi- japurustusi meenutav lamento kõlasid koor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. mused/kahtlused. sugestiivselt. Ligikaudu tunni jooksul võisid vaatajad Mederi elulugu silmas pidades imo Steineri ooper “Kaks pead” näha lugu meditsiiniteaduse arengu ühest võiks teda täie õigusega eestlaste ja eesti etendus Noblessneri valukojas, mis olulisest episoodist, kahest koerast ja nende baroki traditsiooniga siduda. Kuid ka on eeskätt tänu Nargenfestivali te- ebaõiglasest saatusest. Lugu lähtub tõesti- lätlastel on õigus teda oma heliloojaks gevuseleT kujunenud üheks omapärase- sündinud eksperimendist, mille käigus ve- nimetada. Ajalooliselt meenutab see maks ja olulisemaks kultuuritempliks ne teadlane Vladimir Demihhov siirdas ki- “juhtum” Händelit, kelle üle sakslased Tallinnas. Eriline oli ka ooper, mida seal rurgia võimaluste uurimiseks suurele koe- ja inglased (ei tea kas tänini?) vaidle- esitati. “Kaks pead” tekitas vastakaid tun- rale kutsika pea koos esikäppadega. Libre vad, mis maa siis ikka on selle geeniuse deid ja palju küsimusi, nii et koju kõndi- tist Maarja Kangro on loonud neli erinevat, kodumaa. Samas, Lätil on ju ka teine des ja kogu ülejäänud õhtu tegelesin tõsi- liialdatult üheplaanilise karakteriga tegelast. “oma” helilooja – Johann Gottfried selt ning ennastunustavalt muljete reflek- Doktor (Juuli Lill) on ratsionaalne hooli- Müthel, kes elas ja tegutses seal kuni siooniga. Ooperi järelmõju nautimise ase- matu inimene, kelle ainus eesmärk on saa- oma surmani 1788. aastal. Mütheli mel painasid mind küsimused: mis see vutada edu ja tunnustust: “Ja et ma ei peaks muusika on galantses stiilis, nii nagu ka oli? Kas see puudutas mind? Oli see hea? pärast nurisema, te tooge koerad, kel on tu- Stockholmis tegutsenud Johan Helmich Ei mäleta, et oleksin ühegi teose väärtuse gev tervis.” Juuli Lill lõi laval karmi, ees- Romani oma, kes olevat muide soome üle varem nii pikalt juurelnud. märgile pühendunud tõsise tegelase, mida päritolu. Seega ilmneb, et ka meie põh- Evi Arujärv on täheldanud, et viimase toetas ka täielik vokaalne üleolek oma par- jamaade regioonis elas barokkmuusika kümne-viieteistkümne aasta jooksul loo- tiist. Doktoril ei ole koertega mingisugust läbi õitsenguperioodi, vaatamata oma dud eesti ooperid jagunevad üldjoontes ka- emotsionaalset sidet; vähimatki kaastunnet kaugusele metropolidest. heks: farsi ja groteski puudutusega “lihalik” ilmutamata valdab teda vaid häbi, kui ka-

30 muusika 8-9/2011 hepealine koer lagunema hakkab (vaataja näidati kui kampa kurjategijaid. Demihhovi kaadrid loomadest-lindudest, kiirteedest, mõtleb: milline julm inimeseloom!). Pisut tegu oli õõvastav ja kalk. Ometi on elu tões- looduskatastroofidest, põlevast prügimäest, mitmekihilisem oli Assistendi kuju (René tanud, et sellised operatsioonid olid hädava- tuumapommi plahvatusest ja marssivatest Soom), kes küll ilmutab loomakeste suhtes jalikud; nende abil tehti suur hüpe inimor- sõjaväelastest. Seda kirjut jada “kroonisid” aeg-ajalt inimlikke emotsioone, ent osutub ganite siirdamisel, mille tulemusel pääste- kaadrid James Cameroni filmist “Titanic”. lõpuks siiski fanaatiliseks teadlaseks. takse tänapäeval tuhandeid inimelusid. Selline visuaalne dekoratsioon oleks sobi- Nii muusikaliselt kui ka iseloomult Sellel protsessil on nii negatiivne kui ka po- nud muusikalisele pamfletile. moodustavad vastandite paari vana koer sitiivne külg ja need on kausaalses seoses, “Kahe pea” muusika kubises küll viide- Sultan ja tema noorem saatusekaaslane seetõttu on hinnangu andmine siin palju test erinevatele stiilidele ning autoritele Šarik. Sultan (Oliver Kuusik) on truualam- keerulisem, kui ooper meile näitab. (barokk ja rock, Bizet, Mahler, Pärt), ent lik olend, sõbralik ja rahulolev igasuguse Šariku ja Sultani ebaõiglane saatus teki- Steineri helikeel polnud ei groteskne ega te- kohtlemisega (“Tahaks, et kõik läheks, na- tab publikus automaatselt tugevaid emot- rav. Timo Steineri muusika on lahe, vaimu- gu seni”). Šarik (Olari Viikholm) esindab sioone, mis ootavad hoidmist, kasvatamist kas ja meeldejääv. Tema helikeelele iseloo- aga omamoodi loomaõiguslast, kes tahab ning kulminatsioonini viimist. Emotsioo muliku objektiivsuse kõrval on ruumi ka teha revolutsiooni (“Kukutada tuleks need nide vallandajaks on muusika (näiteks emotsionaalsusele. Ta on leidnud igale ka- türannid! Me ei ole nende mängukannid.”). Sultanit iseloomustavad kurblikud motii- rakterile sobiva muusikalise ekvivalendi või Koerte unistused ja püüdlused lõikab sõna vid, mis kõlasid Oliver Kuusiku lüürilises juhtmotiivi, järgides nõnda klassikalist lä- otseses mõttes kirurginoaga läbi Doktor: esituses hingematvalt kaunilt), dokumen- henemist ooperi muusikalise struktuuri toimub operatsioon, mille järel on teotah- taalkaadrid kahepealisest koerast ning ko- loomisel. Lauljate vokaalselt kõrget taset test pulbitsev Šarik aheldatud Sultani või- reograafia (Renate Valme), mis kujutas arvestades oleks võinud neile kirjutada ise- metu keha külge. Õige pea annab vana koerte erinevat temperamenti. Tantsijate gi ulatuslikumad partiid. Taas tundsin, et koera keha alla. Sellele järgneb epiloog, kus Maarja Roolahe ja Ahti Sepisvardi liikumi- muusikaliselt/ajaliselt oleks ooper võinud halvad, Doktor ja Assistent, saavad teeni- ne oli sisendusjõuline ja haarav. Peagi tär- mahukam olla. tud karistuse – nad muutuvad koerteks. kab vaatajas igatsus katarsise järele, mis Mõne kunstiteose puhul on nii, et selle- Tegelaste pisut naeruvääristav lihtsusta- jääb aga saavutamata. Selleks on liiga vähe ga kaasnevaid emotsioone ja hinnanguid mine ja isikuomadustega liialdamine kutsu- aega – kõik möödub väga kiiresti ning sü- polegi võimalik lõpuni analüüsida ning en- sid esile võõristust. Küsimusi tekitas näiteks venemiseks mahti ei jää. Emotsionaalset dale selgitada. Vahest see ongi kunsti tun- Doktori tegelaskuju põhjendamatu lihtsa- suhet sündmustikuga nõrgendasid kitšili- nus…? koelisus ja ooperi lõpplahendus, kus arste kud ja vahel eklektiliselt mõjunud video-

Edule orienteeritud hoolimatu Doktor (Juuli Lill) ning fanaa- tiline Assistent (René Soom) kavandavad revolutsioonilist ope- ratsiooni. FOTOd STANISLAV MOSHKOV

muusika 8-9/2011 31 IMPRESSIOONID Juunikuine Eesti heliloojate loomelabor Tartus

rinevate nimetuste all eksisteerinud kond kodusaarel Gotlandil ning teisalt või- X Eesti heliloojate festival Eesti heliloojate festival tähistas tä- malused, mis avanesid seoses resideerimi- 2.–5. juunini Tartus. navu kümnendat tegevusaastat. Selle sega Rootsi Raadio kultuuriprogrammi P2 Eaja jooksul on varemetest kerkinud Tartu juures. Festivali heliloojad: Liis Viira, Jaani kirikus tekkinud uus akustiline kesk- Festivali kunstiline juht Monika Mattie Kristjan Kõrver, Timo Steiner, kond. Aastate jooksul on festival olnud he- sen soleeris Märt-Matis Lille tegelikult ju- Páll Ragnar Pálsson, Mart liloojate jaoks suurepärane labor, kus oma ba 2010. aastal valminud orkestriteoses ideid katsetada ja tuua ettekandele ka ma- “Flowering branch on a withered tree”, mil- Siimer, Märt-Matis Lill, Tõnu hukamaid kontseptsioone, nagu Märt- le avataktid toovad silme ette maalilise pil- Kõrvits, Toivo Tulev, Mirjam Matis Lille kammerooper “Kurb rõõm” või di uduloori mähkunud roheka varjundiga Jüri Reinvere Luft-Wasser-Erde-Feuer-Luft. mägedest. Lill viitas inspiratsiooniallikana Tally, Tatjana Kozlova, Iannis Siin on esiettekandele toodud väga palju no-teatri näidendile ning konkreetsemalt Xenakis, Monika Mattiesen, eesti heliloojate loomingut. Festivali kunsti- katkendile, kus kaunitar Ono no Komachi Galina Grigorjeva, Lepo list nägemust on suurema osa ajast juhti- vananemist kommenteerib näidendi koor nud Monika Mattiesen. Lisaks uute teoste lausega “Kui kurb see on, õitsev oks kuiva- Sumera, Robert Jürjendal, avastamisele on sellel festivalil olnud väga nud puul”. Hõredas õhus kõikuvat rabedat Arne Nordheim, Toshio olulisel kohal heliloojate loengud oma loo- puuoksa iseloomustas ilmekalt bassflöödi Hosokawa, Malle Maltis, Arvo mingust. Meeldejäävalt on kõnelnud Hele staatiline partii, mis vaid hetkiti püüdis en- na Tulve, Märt-Matis Lill, Jüri Reinvere ja nast rebida mõne lühikese fraasi abil flöö- Pärt, Sander Sokk, Philippe Mirjam Tally. dikontsertide traditsioonilisse virtuooslike Manoury, Mati Kuulberg, Tänavuse festivali orkestrikontserdil passaažide maailma. Flöödikontserdiks ti- Raimo Kangro, Helena Tulve esiettekandele tulnud Mirjam Tally teose tuleeritud teose kõlapannoo viitas pigem pealkiri “Perpetuum mobile” viitab abst- madalmaade polüfooniale, milles flööt ja Jüri Reinvere. raktsele igiliikumise ideele. Keelpilliorkestri võrdselt orkestripartiiga kudus ühtlast heli- faktuuri rütmikäsitluses oli löökpillidele kangast. Teoses domineeriv sekundiline Festivali interpreedid: Tallinn omaseid elemente, partiid kruvisid aktiiv- kõikumine viitas kohati ka mõõnaaegsete Sinfonietta ja dirigent Lauri sete nurgeliste rütmimustritega liikumis- merelainete randa loksumisele, kus õõvas- Sirp, PaukenfEst, energia hõõrdumispinget. Löökpillide tem- tav sinakasroheline sügavus on aimatavas pokas partii viitas kulgemisele ega mõju- läheduses. Küberstuudio, UMA ja nud ärritavalt, pigem meenutas Xenakise Tallinn Sinfonietta kontserdil esinesid Metsamart, Tartu Uue rütmivormeleid või aasia traditsioonilist interpreedina kaks heliloojat, Mirjam Tally Muusika Ansambel, Jaak muusikat. Keelpille ja löökpille sidus sün- süntesaatoril ja Mart Siimer orelil. Esie teetiliselt võnkuv süntesaatori tämbripalett, ttekandel kõlas Siimeri positiivsust õhkav Lutsoja ja S.A.P, Olga mis mõnes mõttes meenutas pehmelt põr- teos “Hommikulaul”, mis viitas eesti rah- Voronova, Leho Karin ja kuvat keelpilli pizzicato’t. Erilise mõnuga vakoraalile. Teose orelipartiis võis kohati oli Tally kirja pannud eheda klassikalise kuulda ka messiaenlikke linnulauluintonat- Diana Liiv, H.Elleri nim Tartu sümfoonia finaalist tuttava timpani juubel- sioone. Tallinn Sinfonietta kava raamistasid Muusikakooli nüüdiskammer- damise edasiarenduse. Tundub, et Tally Tõnu Kõrvitsa “Labürindid” ning Erkki- muusika ansamblid. mänglev orkestripartii on sündinud ideaa- Sven Tüüri “Illusion”. lilähedastes loometingimustes, millele ühelt 4. juunil oli Tartu Jaani kirik ansambli poolt aitab kaasa meeldiv looduslik kesk- PaukenfEst päralt. Esitusele tuli löökpilli-

32 muusika 8-9/2011 repertuaari klassiku Iannis Xenakise Tekkiv akustiline keskkond Jaani kirikus. “Okho” ning Helena Tulve “Ma kuulsin FOTO JUHANI JAEGER sind laulmas” kolmele löökpillimängijale. Kavas kõlasid ka kahe varasema teose uued versioonid, Märt-Matis Lille edasiarenda- tud “Öömaastikud II” ning Tatjana Koz lova “Purskkaev 2” häälele ja löökpillidele, aluseks Ilmar Laabani tekst. Kozlova teoses soleeris laulupeoaasta keskpunktis olev koorijuht Veronika Portsmuth, kes sel aastal ka esikplaadi välja andis.

Mirje Mändla Klassikaraadio

ianist Kadri-Ann Sumera eestveda- Páll Ragnar Pálsson: “Minu meelest on elu ja lapselikud, aga ka ohtlikud ja ähvardavad misel alguse saanud ja nüüdseks ju- Paabeli torne täis; nad on mõeldud meid motiivid, samuti mõtlikud ja poeetilised ba kolm aastat tegutsenud Tartu kas segadusse ajama või juhatama, sõltuvalt meeleolud. Oma äsja valminud muusikale UueP Muusika Ansambel mängis nüüdis- sellest, kui teraselt me asju tajume. Meile saateks ütleb Liis Viira: “Minu huviorbiidis muusikat 2. juunil Tartu Jaani kirikus. on omane areneda, nii isiksusena kui laie- on hetkel animafilmid.” Ansambel oli seekord esindatud kolme liik- mas kontekstis – inimkonnana. Selle käigus Kristjan Kõrveri akordioniteos “…no- mega: Kadri-Ann Sumera (klaver), Külli võime me kalduda – ja korduvalt ka kaldu- tae…7” kuulub samapealkirjaliste soololu- Kudu (akordion) ja Ursula Chillaud (bari- me – enesekesksusse ja kaotame silmist ül- gude ringi ning on tegelikult valminud juba tonsaksofon), kavas Lepo Sumera “Senza dise pildi, saame liiga teadlikuks iseendast 2008, aga esiettekanne sai teoks alles nüüd. metrum” saksofonile ja klaverile, Toshi ja oma võimetest. Tasakaal vaimse mina ja Selles teoses on kindel koht sümmeetria ja Ishianagi “Before darkness appears” klave- intellektuaalse mina vahel läheb kaotsi. ebasümmeetria kõrvutamisel, seda nii rüt- rile ja akordionile, Jüri Reinvere klaveripala Need ongi need Paabeli tornid, mida ma mistruktuurides kui ka arvsuhteil põhine- “Urvaste õhtu” ning kolm esiettekannet silmas pean.” vas vormikorrastatuses. Muusikas on vasta- Liis Viiralt, Kristjan Kõrverilt ja Páll Liis Viira “Eskimopööre” baritonsakso- misi rangus ja huumor, karged emotsioo- Ragnar Pálssonilt. fonile, akordionile ja klaverile on mänguli- nid, täpsus ja teravus. Akordide ja tämbrite Islandi-eesti helilooja Páll Ragnar ne, programmiline teos, millesse helilooja rägastikest joonistuvad välja meloodiad, Pálssoni teos “Paabeli tornil balansseeri- on peitnud seikluse süstamanöövrite soori- enamasti pehmed ja õrnad, sekka ka mõni des” baritonsaksofonile ja klaverile kulges tamisest, Gröönimaa-unistusest ja eskimo- vallatum motiiv, aga ainult korraks, nagu ei rahulikus tempos ja mõtlikus meeleolus. šamaanist. Vormiliselt on teos üles ehitatud sobiks ta teistega ja tahaks loost välja joos- Muusikas köitsid tähelepanu mõtestatud episoodide seeriana, mille vahelduvad ka- ta… Nõudlik soolopartii on akordionistile dialoogid klaveri ja saksofoni vahel ja lai- rakterid võivad esile kutsuda hulga visuaal- selgelt suur väljakutse, aga Külli Kudu oli netena kulgevad erinevate pingetasandite seid assotsiatsioone. Selles pildiseerias lei- selle väljakutse vastu võtnud ning teose järgnevused. Tihti saab uut teost kuulates dub nii lihtsaid kui ka keerukamaid muusi- nüüd Tartu Jaani kirikus hoole ja tähelepa- osa helilooja muusikaliste ideede kõrval ka kalisi struktuure: tantsurütme ja meloo- nuga nauditavalt publikuni toonud. laiemalt tema tõekspidamistest ja maailma- diaid, rahvaviiside kajasid ning kõlavärvi- vaatest. Ka selle teose loomisajendiks oli muusikat. Pillide mitmekesiste mänguvõi- Malle Maltis saanud üks helilooja filosoofilisi mõtisklusi. maluste kaasabil joonistuvad välja naljakad helilooja

muusika 8-9/2011 33 IMPRESSIOONID

Trilok Gurtu – vaatemänguline, inspireeriv ja igas Viljandi mõttes avardav. festivalid vaatavad vanale mitut moodi

M A R G U S H AAV kultuuriajakirjanik

ks nendest on kujunenud tõeli- ma Robert Frippi, pidid pealinnast saabu- Nii tänavu juba kahe- seks massipeoks, kus pole õnne- nud kulunud nahktagides progemehed kümne kuuendat korda kombel kaduma läinud asja süga- õnnetule korraldajale peaaegu peksa and- Üvam mõte ja mõtestatus. Teine on küll ma, kuna Frippi kitarrist välja voogavad peetud Viljandi vana- väiksema publikuarvuga, kuid ajaloolises heliunelmad ei meenutanud isegi juhusli- muusika festival mõttes kaugema ja sügavama haardega. kult nende kunagist iidolit King Crim kui ka sonit. Hortus Musicuse ja Tõnis Mäe veri- üheksateistkümnenda Trubaduurid ja minnesingerid värske, esmaesitlusele tulnud kava “Ajatud Viljandi vanamuusika festivali kuuel päe- trubaduurid” tõmbas Viljandi Jaani kiriku verstapostini jõudnud val sai Viljandi tuntud ja tundmatutes nii täis, et korraldajad tassisid kiiruga ko- Viljandi pärimusmuu- kontserdipaikades kuulata kaheksat eriil- hale lisatoole. melist kontserti. Avakontsert oli sümbool- Nii Hortus kui ka Mägi olid silmanäh- sika festival vaatavad ne muusikapeo kontseptsiooni ning ideo- tavalt kindlad selles, et nende koostöö an- loogia haaraja, kuid teisest küljest kindla nab loomingule absoluutselt teise mõõtme. muusikaliste substant- peale minek. Tegemist oli muidugi ka ris- Hortus laulis Mäge ja Mägi Hortust. Kohati side peale läbi erinevate kiga, sest tuntud ja tunnustatud artistid oligi õige keeruline öelda, kust konkreetselt polnud tegelikult päris omas tuules. Kui läks piir erinevate ajastute vahel. Andres prismade, kuid samas festivali korraldusjuht, Viljandi kontser- Mustonen oli oma efektse ülesastumisega dielu üks tugisambaid Aivar Trallmann tõi kahtlemata ehe rockistaar, estraadipüünelt ajatu pilguga. mõned aastad tagasi samasse kohta esine- tuntuks saanud Mäest sai aga keskaegne

34 muusika 8-9/2011 trubaduur. Jaani kirik on kahtlemata Tõnis Mägi trubaduuri rollis. Viljandi üks parima akustikaga kontserdi- FOTOD MARGUS HAAV paiku ning see aitas rikkalike helivärvide väljajoonistumisele suurepäraselt kaasa. Helivõimendust ajastutruuduse huvides ei kasutatud. Eriti efektselt kõlas vanade ger- maani minnesingerite ligi tuhat aastat vanast repertuaarist pärit tõdemus kõige ka- duvusest, samas paradoksaalsel kombel mõnede põhitõdede permanentsusest. Päris kindlasti tasub Mäe ja Hortus Musicuse koostööl edaspidigi kõrva peal hoida, kuna muusika kui olemisviis on pü- sinud laias laastus muutumatuna sajandeid.

Kompab piire Festivali peaesineja oli maailma vanamuusikute koorekihti kuuluv plokkflöödivirtu- oos Conrad Steinmann Šveitsist koos an- sambliga Ensemble Diferencias, kes jättis oma unikaalse esinemismaneeri ning meisterliku pillivaldamisega sügava mulje. Ekstaatilise meditatsiooni sügavust otsis Vene duo Vladimir Shuljakovski (viiul, vioola) ja Sergei Gasanov (sitar, duduk, bansuri). Nende “Euro-Aasia projekt” kompas piire ida ja lääne muusikamaailma vahel. Publiku jaoks oli üks festivali tipphetki Bulgaaria raadiokoori meessolistidest koosnev kasakate koori maskuliinselt võimas, ent samas äärmiselt hingestatud esinemine prožektori- valguses ja küünlakumas. Need mehed laul- sid kasakate pärimuslugusid, slaavi meloo- elutargalt maininud, ei peetud rütmiliste Oreka TXi instrument on txalaparta ehk diaid ning vene ja bütsantsi traditsionaalseid helide tekitamist talurahva seas mitte alati alusele asetatud erineva jämedusega puust viise. Kui vaja, värisesid seinad, kui vaja, võis muusikaks. Ehk oli see üks põhjus, miks lauad, mida kaks mängijat teine teisel pool kuulda nõela kukkumist. tänavusel festivalil domineerisid pigem ek- pilli puupulkadega löövad. Milliseid kir- Vanamuusikal ei paista enam olevat sootilisemad ansamblid. Tantsumuusika jeldamatult nutikaid, haaravaid ning liigu- küljes paljude jaoks pelutavat elitaarsuse kaasakiskuvust tõestasid djembe’d, cajón’id tavaid helikombinatsioone mehed nende mekki ning kahtlemata on selles oma osa ja darbuka’d. Pärimuspeo põhiprogrammis abil tekitasid! Iraanist pärit Ensemble Viljandi festivalil, mis tänavu pidi küll läbi esinenud rohkem kui neljakümnest an- Shanbehzadeh käib filigraanselt ümber ajama ilma ühe oma põhilise kaubamärgi- samblist osutus kõige menukamaks aga araabia, juudi, aafrika, armeenia ja india ta, noorte vanamuusikute kuluka, kuid alati lahkumisetenduse andnud eesti kollektiiv pärimusmuusikaga. Midagi veel võõramat vaatamist väärt suurprojektita. Vägilased, kelle kitsukesse peotelki pressi- ning kultuuriliselt kaugemal asuvat on just- tud mammutkontsert oli kindlasti väärikas kui keeruline ette kujutada, ent ometi kuju- Pulseeriv vibratsioon punkt staažika pundi tegevusele. Vägilaste nes ka nende detailitihe ja hüpnootiline Käputäie entusiastide poolt ellu kutsutud sügavates jalajälgedes on oma samme sead- muusika publiku vaieldamatuks lemmi- Viljandi pärimusmuusika festival on prae- mas uued põnevad koosseisud, millest an- kuks. Kašmiirist pärit karismaatiline Trilok guseks paisunud suuremaks kui korralda- dis tunnistust festivali viimase päeva elu- Gurtu on kindlasti üks kõige nimekamaid jad ligi paarikümne aasta eest ka kõige rõõmus gala-palagan. muusikuid, kes festivalil üles astunud. pöörasemates fantaasiates oleksid ette kuju- Vaatemänguline, inspireeriv ja igas mõttes tanud. Eesti kultuuriruumi olulisemad pil- Omad võõrad avardav kontsert oli meistri vääriline. lirühmad metoodiliselt läbi käinud festivali Võõrapärastel ja senikuulmatutel pillidel Mõlemad Viljandi festivalid püüavad peeti tänavu moto all “Rütm ja pulss”. esile manatud rütmide omaksvõtmisega ei omal moel liita sajandite vältel kogunenud Kindlasti ei saa väita, et rütmipillid oleksid tekkinud mingeid probleeme ning eks an- väärtusi nüüdisaegse elukorraldusega ning eesti pärimusmuusikas kuidagi vaeslapse na seegi tunnistust muusika universaalsu- tuleb tunnistada, et mõlemal läks see taas osas, kuid nagu folklorist Igor Tõnurist on sest. Vaimustava etenduse andnud baski korda.

muusika 8-9/2011 35 IMPRESSIOONID Corelli Consort, Kuuskemaa ja klaverimuuseum

VIRVE NORMET muusikaajakirjanik

Need kolm põimisid 30. ja nii seisab see “ürgbalti härrastemaja” juuli vahelduv-pilvisel tüüpi loss lagastatuna kesk kaunimat Eestis on käimas ka mõisakoolide Lõuna-Eesti loodust. Maja esimesel korru- korda tegemine, millele andis suveõhtul looduskaunis sel on publiku jaoks korrastatud vaid koh- ühe algimpulsi Laupa mõisakooli vikuruum, muusikute puhketuba, klassi- omaaegse direktrissi Piret Ram Helme mõisas kokku mine- ruum klaverimuuseumi ehitusprojektide mo ettevõtlikkus. Tänu aktiivse- viku, oleviku ja tuleviku. väljapanekuks ja kunagine kinosaal. Ent tele koolijuhtidele ning laiapõh- lootus mõisahoone uuest elust klaveri- jalisele toetajate ringile on prae- muuseumina andis õilsa värvingu kogu guseks restaureeritud välimuse oliidne kultuuripakett pakkus paari õhtule. saanud mitukümmend mõisa- sajale kuulajale ansambli Corelli kooli. Mõisakoolide igasuvine Kontserdist Consort mahedat barokkmuusikat huvimäng “Unustatud mõisad” mõisahäärberiS mahajäetud kinosaalis, mis Corelli Consort on neljaliikmeline ansam- toimub aastast 2007. On suur lausa üllatas toreda akustikaga, samuti bel, kuhu kuuluvad Mail Sildos ja Meelis kiusatus sellest pikemalt kirjuta- maestro Jüri Kuuskemaa harivat “ajaloo- Orgse barokkviiulitel, Tõnu Jõesaar tšellol da, ent soovitan leida internetist tundi” Helme ning Helme mõisa ajaloo ja viola da gamba’l ning Lembit Orgse kla- mõisakoolide kodulehe ja saada hiilgusest ja viletsusest ning õhtu kolman- veril, klavessiinil ja klavikordil. Publik os- osa Eesti Mõisakoolide Ühen da “naelana” Alo Põldmäe eestvedamisel kas hinnata melismirohket virtuoossust, duse teovõimest ja suutlikkusest. Helme mõisa rajatavat Eesti Rahvuslikku meeleolukat kantileeni ja barokkpillide Klaverimuuseumi. Iga teema kolmest vää- kõla ainulaadsust. Kava valik oli leidlik: rib omaette arendust; seekord jään n-ö kontserdi esimene pool oli pikem ja “ras- optimistliku Alo Põldmäe juttu üsna tõsi- impressioonide juurde. kem” (Roman, Abel, Purcell, Bach ja sena tunduvatest raskustest. 2009. aastal Biber), pärast Alo Põldmäe ja Jüri anti Helme mõisa peahoone loodavale Õilis muusika, veel õilsam tegu Kuuskemaa seltsis veedetud pikka vaheae- klaverimuuseumile kohustusega viie aasta Eesti muusikaelu pühendunud edendajate ga aga atraktiivsem: Bachi prelüüdid õrna- jooksul hoone korrastada ja avada aastal esiritta kuuluva Mail Sildose kontserdi- kõlalisel klavikordil, Corelli sonaat tiis- 2014 Eesti klaveritele ja pianistide ning agentuuri Corelli Music lipulaev on 1999. kant-viola da gamba’l, Telemanni kelmi- klaveriõpetuse ajaloole pühendatud muu- aastast mööda Eestimaa mõisaid kulgev kas “Gulliveri süit” kahele viiulile ja lõ- seum. Selles lauses on koos ideaalid ning kontserdisari. See tegevus on igati lugupi- puks Corelli kaunis kirikusonaat op 3 nr mahukas ja ressursse nõudev töö, ent ei damist vääriv, eriti mõisakontsertide au- 6, mis puudutas niivõrd, et lõpuaplausi sõnagi rahast, millele toetub kõik mate- kartustäratavat järjepidevust silmas pida- saatel tõusis kogu saalitäis püsti. Oma pa- riaalne. Selle sõlme läbiraiumisel on enda- des. Corelli Musicu toetus sellele ettevõt- nuse sooja kontakti tekkimisse andsid ka le Aleksander Suure rolli võtnud Alo misele avaldub mõisaromantikast kantud iga loo eel jagatud seletused. Olen harva Põldmäe, kelle selja taga on, tõsi, ka kura- muusikas. Jüri Kuuskemaa suudab kunsti kohanud nii mõnusaid kuulajaid kui toorium (Olav Ehala, Eri Klas, Jaan ära tunda ja esile tõsta ka kõige mahajäe- Helmes. Manitski, Tõnis Mägi ja Kalle Randalu), tumates lossides, vahel isegi mitme bru- nõukogu (Toivo Peäske, Urve Lippus jt) Kas Gordioni sõlm? taalse värvikihi alt. Helme mõisahoones ei ning juhatus (klaverirestauraator Heiki ole alates 2003. aastast enam (ameti)kooli Selline mõte tekkis tahtmatult, kuulates Parts, juristist klaverifänn Eero Viigimäe

36 muusika 8-9/2011 Corelli Consort, sellel pildil Rakvere mõisaromantikaga. FOTO BIRGIT KRAAS jt). Sisuline töö muuseumiobjektide tuleb rahvusvaheliselt teadvustada, ei otsimisel on edenenud tegelikult hästi. andnud enam asu, sest kui Põhja- “Eesti mõisad 2011” teeb panuse met- Teada ja tallele pandud on seitseküm- Euroopas on klaveriehitus praktiliselt seenlusele. Tsiteerin: “Corelli Music pa- mend üks Eesti klaverimeistrite pilli. välja surnud, siis Estonia klaverivabrik kub avatud vaimu ja hea kunstimaitsega Projekti järgi leiab siin kodu kaheksa- on maailma esikümnes. Muuseumi ra- inimestele võimalust saada metseeniks, kümmend kuus klaverit. Eraldi kabi- haline olukord on aga keeruline. EAS kes naudib kauneid kunste ja looduse ilu netid saavad suuremad ja tuntumad suurt ja põhjalikult ette valmistatud ning saab vaimselt rikkamaks, toetades meistrid, nagu Ernst Hiis või Robert projekti ei toetanud. Saja kahekümne endast nõrgemaid ja Eesti kultuuri.” Rathke. Tegevusse on planeeritud ka seitsmest projektist said toetuse vaid Tosina aastaga on toetatud tosinat kooli, teadustöö. “Eesti on oma väiksuse juu- kuus! “Me saame edasi minna ainult lasteaeda ja lastekodu, tihti on toetus ol- res haruldane klaverimaa ja seda tuleb sponsorite-metseenide varal,” ütleb nud seotud muusikaklassi, saali või pilli- rahvusvaheliselt teavitada,” ütles Alo Põldmäe. Soovitan, et Põldmäe de ostuga. Vaba sissepääsumaksu ja toe- Põldmäe. Ta rääkis ka sellest, et 2004. jäädvustaks Helme praeguse olukorra tuste eest ostetakse tänavu Vääna mõisa- aastal avastas ta Lübeckis suurest, foto- ja videomaterjalina, et hiljem koolile Orffi-pille. Muide, Corelli-rahva 2001. aastal välja antud klaverientsük- oleks, mida võrrelda. Suured asjad kontsert Väänas 31. juulil lõpetas ühtlasi lopeediast, et Estonia klaverivabrik te- edenevad raskelt ja vaid fanaatikute tänavuse sarja, olles koguarvestuses gutseb Moskvas, in Russland. See teki- ennastunustava töö tulemusena. Sellel (1999–2011) viiekümne neljas. tas vägeva vihaimpulsi. Mõte sellest, et kontserdiõhtul oli fanaatikuid kohal Eesti ainulaadset rolli klaveriehituses mitu.

muusika 8-9/2011 37 IMPRESSIOONID Saaremaa Savonlinna

I A R E M M E L

Saaremaa ooperipäevad 18.–23. juulini Kuressaares ja Saaremaa erinevates paikades. Mozarti ooper “Haaremirööv” Ankara Riikliku Huvitavaid fakte Ooperi- ja Balletiteatri esituses; Rahvusooper Estonia lavastus Puccini “Boheem”; ooperigala: Helen Lepalaan, Tommi Hakala, Anna- • Saaremaa ooperipäevade ooperitelk ehk Kuressaare lossi Kristiina Kaappola, Ursula Pfitzner, Ankara Riikliku Ooperi- ja ooperimaja mahutas tänavu Balletiteatri solistid ja orkester, dirigendid Vello Pähn ja Naci Özgüç; 2000 kuulajat lõppkontsert: José Cura ja Aile Asszonyi, Rahvusooper Estonia orkester • Saaremaa ooperipäevi külastas ja koor, dirigendid Arvo Volmer ja José Cura Kuressaare lossi ooperi- tänavu 11 250 inimest majas. René Eespere “Metsluiged” Kuressaare kultuurikeskuses. • Majutus Kuressaares on suvel Jaakko Ryhänen, Priit Volmer, Koit Soasepp, Aare Saal, Juuli Lill, kallim kui Rooma kesklinnas Andres Köster, Kädy Plaas, Helen Lokuta, René Soom, Janne • Peakorraldaja Marika Pärgi sõ- Ševtšenko, pianist Marko Martin, kontsertmeistrid Riina Pikani, nul vajasid korraldajad hädasti Tarmo Eespere, Piia Paemurru, Ooper-Kvartett, Villu Veski, Tiit türgi keele tõlki, kuna Ankara Kalluste, Eesti Kaitseväe Orkester Kuressaare lossi kapiitlisaalis, ooperiteatri 160 liikmest rääkis inglise keelt vaid kümmekond Kuressaare kultuurikeskuses, Kuressaare kuursaalis, Loona mõisas ja turismitalus jm Saaremaal.

aaremaa ooperipäevad on arvatavas- esinesid Loona mõisas, Oliver Kuusik ansambliliselt oli aga etendus kuidagi eba- ti üks Eesti uhkemaid suvefestivale. Loode turismitalus, Kädy Plaas ja Ooper- ühtlane, ei tekkinud päris ühtset tervikut. Kindlasti ka üks kulukamaid: sel Kvartett Muhus ja Pärsamal, Eesti Vähe aitas siin ka lavakujundus ja kostüü- aastalS püstitati telk (ehk Kuressaare lossi Kaitseväe Orkester Lümandal. Mitmel päe- mid, mis olid kahjuks igavalt traditsioonili- ooperimaja) 2000 vaatajale, toodi kohale val peeti publiku poolt väga armastatud au- sed. Ankara Ooperi- ja Balletiteater, rääkimata togrammitunde. Saaremaa ooperipäevade üks osa on veel kohale saabunud suurstaarist, argen- Ankara Riiklik Ooperi- ja Balletiteater alati olnud ka galakontserdid. Siin sõltub tiina päritolu tenorist José Curast. Saavu esitles end sobivalt Mozarti ooperiga väga palju sellest, kuidas on kava koosta- tatu vääris aga kulusid. “Haaremirööv”. Kohale oli tuldud kahe esi- tud. Seekordne gala kava oli õnnestunud Glamuurne ooperifestival nukulinnana tuskoosseisu, orkestri ja mitme dirigendiga. ning õhtu juhina üles astunud Mart Mikk puhtas ja lilledega ehitud Kuressaares on Suur rõõm oli üle hulga aja taas näha seda, lõi sundimatu õhkkonna, jagades huvita- leidnud endale sama glamuurse, samas as- üliilmekat singspiel’i ning tundsin kahju, et vaid infokilde, jutustades paar ooperianek- jatundliku publiku. Ei teagi, kas see on hea seda Eestis nii ammu enam lavastatud pole. dooti ning lisas ka mõned soomekeelsed või halb, aga enamik publikust pole just ko- “Haaremirööv” on mänguline, kuid vokaal- repliigid. Kõlas hulgaliselt populaarseimaid halikud, vaid välismaalased, suuremas ena- selt väga nõudlik, nagu Mozarti ooperid ik- ooperiaariaid. Üllatust pakkus lauljatar muses soomlased. Publiku vaheajal kuul- ka, eriti naispeategelase Konstanze roll. Helen Lepalaan, kellel on võimas pehme dud jutukatketest kostis asjatundlikkust Kahjuks nägin etendust teise päeva koos- metsosopran ja hea häälekasutus. Eriti ning kirge: võrreldi tuliselt eri esitajaid, seisuga, kus Konstanze osatäitja oli küll iga- muljetavaldav oli tema “Mustlaslaul” ooperite varem nähtud lavastusi ja muud ti tubli, kuid natuke jõuetu. Tõenäoliselt oli “Carmenist”. Meeldivad ja professionaalsed sellist. Aplausid lauljatele aga olid küll alati parem esimese päeva Konstanze, hiljem olid austria sopran Ursula Pfitzner ja soo- ülimalt soojad, kuid vastasid enamasti üsna ooperigalal kuuldud Feryal Türkoğlu, kelle me omaaegne Cardiffi konkursi võitja täpselt esitaja konkreetsele õnnestumisele. esinemine ka galal muljet avaldas. Tommi Hakala. Hea mulje jättis ka rohkelt Ooperipäevade kava oli väga tihe ja pä- Selle ühe etenduse ja hilisema ooperi- Öökuningannat mänginud Anna-Kristiina ris igale poole ma ei jõudnud. Peale Kures gala põhjal tundus, et Ankara ooperis on Kaappola. saare toimusid mitmed head kontserdid üle väga häid hääli, kõik lauljad on saanud iga- Gala teise poole sisustas Ankara ooper. terve Saaremaa: Juuli Lill ja Andres Köster ti professionaalse koolituse. Vokaalselt ja Algul kõlasid mõned näited türgi klassika-

38 muusika 8-9/2011 José Cura ja Aile Asszonyi. FOTO IA REMMEL

Ankara Ooperi- ja Balletiteatri etendus Mozarti “Haaremirööv”. PRESSIFOTO

lisest muusikast. Estoonlaste värske lavastus “Boheem” väga meeleolukad ja kõrgetasemelised, saa- Pisut bartókliku mulje jättis neist kaks sobis väga hästi Kuressaare ooperitelgi mi- des publikult sooje aplause. teost, Ulvi Cemal Erkini “Köçekçe” ning nimalistlikule lavale. Kui Türgi ooperitrupp Festivali tipp ja viimane kontsert oli Ahmet Adnan Sayguni aaria tsüklist “10 oli ansambliliselt kuidagi ebaühtlane, siis kuulsa külalise José Cura esinemine, kelle- türkü” (“Kümme rahvalaulu”). Pole ka ime, Estonia ansambel, Heli Veskus (Mimi), ga koos astus laval üles meie oma Aile sest viimane käis koos Béla Bartókiga rah- Janne Ševtšenko (Musetta), Mart Madiste Asszonyi. Pean tunnistama, et Cura esime- vamuusika uurimisretkel Anatoolias. Kahe (Rodolfo), Rauno Elp (Marcello) jne, oli ne number, Canio aaria ooperist “Pajatsid” teise helilooja Muammer Suni ja Selman väga ühtne. Ilmselt oli selle ühtsuse aluseks oli kerge pettumus, laulja hääl justkui pol- Ada muusika põhijoon oli lihtne heakõlali- ka parem lavastus. Ansambel ongi nud veel kõrgvormi saavutanud. Meister sus. Solistide silmapaistvaimad esitused “Boheemis” väga oluline, kuna selles oope- likkust kuulis aga varsti järgnevates Othello olid Tosca aaria ning Tosca ja Cavaradossi ris pole peaasi üksikud monoloogides. Cura on tõeli- esiletõusvad solistid ja aa- ne kunstnik, kes valitseb oma duett Feryal Türkoğlult ja Aykut Çınarilt Saaremaa ooperi- ning aaria ooperist “Andrea Chenier” Eralp riad, vaid veristlikult usu- häält hinge kriipivatest Kıyıci esituses. tav, liigutav, eluline lugu. päevad on leidnud pianissimo’test suurima kõla- Armsalt ja värskelt mõjus René Eespere Kahjuks ei jõudnud endale glamuurse, tugevuseni, võib tajuda tema lastemuusikal “Metsluiged”, esitajateks ma kuulata kõiki samas asjatundliku suurte lavade kogemust ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Saaremaa ooperipäevade publiku. enesekindlust. Oli rõõm tõ- sümfooniaorkester, ETV tütarlastekoor, di- kammerkontserte, jõudsin deda, et Aile Asszonyi oli rigent Mihhail Gerts ning solistid/näitlejad vaid viimasele, kus esine- Curale enam kui vääriline Saara Kadak, Jekaterina Nikolajeva, Arno sid Helen Lokuta, René partner. Ta oli väga heas vor- Tamm ja Ott Kartau. Tahaksin kõigepealt Soom, Marko Martin ja Tarmo Eespere. mis, demonstreeris oma suurepärast musi- esile tõsta Georg Otsa nimelise Kava esimene pool oli üles ehitatud kaalsust, loomulikkust, hääle ilu ja head Muusikakooli orkestri väga tublit mängu. Schuberti lauludele, mida võttis kokku pia- kooli. Desdemona aaria ja dueti nüansid ja Dirigent Mihhail Gerts oli teinud väga ilu- nist Marko Martin, esitades Liszti virtuoos- tundlikkus, Rodolfo ja Mimi dueti kirg ja sat tööd. Ka kõik osatäitjad olid igati usuta- seid parafraase igale viimaks kuuldud lau- jõud, Angelica aaria dramatism ja pinge vad oma rollides. Lavastaja Loore Martma lule. Kava teises pooles valitses sama põhi- ning kas või lisapalaks esitatud aaria oli valgusefektide ning lavaseinale projit- mõte: Helen Lokuta ja René Soom esitasid “Traviatast” vaimustasid ja võlusid. Ka seeritud piltidega loonud muinasjutukesk- katkendeid Mozarti ooperist “Don Cura oli Asszonyist vaimustuses – ning konna, mida väikesed pealtvaatajad hinge Giovanni” ning kontserdi lõpetas Mozarti- laulis talle sünnipäevakingina kuulsa aaria kinni pidades jälgisid. Liszti ülima pianistliku raskuse tulevärk ooperist “Turandot”. “Réminiscences de Don Juan”. Esitused olid

muusika 8-9/2011 39 IMPRESSIOONID Järvi Suvefestival Pärnus

M I R J E M Ä NDLA Klassikaraadio

Nii musitseerivad festivali kunstiline nõustaja Paavo Järvi ja viiulilegend Ivry Gitlis.

28. juulist 4. augustini lava taga: õpitoad keel- ja puhkpillimängi- valdavalt Pärnus, ühe erandiga Toris. Ava- jatele ning rahvusvaheline dirigeerimise ja lõppkontsert kaasas orkestrimuusika re- leidis Pärnus aset uus meistriklass viieteistkümnele osavõtjale. pertuaari, toimus ka galakontsert, peaküla- Nende seas oli ka kaks noort eesti dirigen- liseks legendaarne viiuldaja Ivry Gitlis. festival, Järvi Suvefestival, ti, Kaspar Mänd ja Martin Sildos, mõle- Festival pakkus võimaluse kuulata eriilme- mis toob kokku valdavalt mad Järvide käe all juba teist suve oma os- lisi orkestreid: Järvi festivaliorkestrit, kusi lihvimas. Pärnu Linnaorkestrit ning Üle-eestilist noorema põlvkonna eesti Järvid on oma muusikalisi mõtteid su- Noorte Sümfooniaorkestrit (ÜENSO). vise Pärnu publikuga jaganud juba üle Suurejooneliste orkestrikontsertide vahel muusikud, kelle tegevust kümne aasta, seda küll erineva nimega fes- leidis aset kammerlik musitseerimine. juhivad kogenud meistrid tivalidel. Uus festival erineb tõenäoliselt Avakontserdil esines Järvi festivalior- selle poolest, et kui varem on kohale sõit- kester Paavo Järvi dirigeerimisel, kontsert- nud näiteks Peterburi orkestrid, et pakkuda meistri tööd tegi Deutsche Kammerphil estivali nimi viitab Järvide perekon- noortele dirigentidele meistriklassi võima- harmonie Bremeni kontsertmeister Florian nale, kunstiline nõustaja on Paavo lust, siis nüüd saavad festivalil kogemusi ka Donderer. Suurepärase kõlaga koosseisus Järvi ning orkestrites mängivad noored eesti orkestrandid, nagu ka noored mängisid muusikud Euroopa orkestritest, Fnoored, valdavalt alla 30-aastased muusi- solistid, kes aasta ringi töötavad hoopis nende seas Oskari Hannula (kontrabass), kud. Publik võis kogeda proovide tule- Eestist väljaspool. Nii on Järvi Suvefestival Fabio di Casola (klarnet), József Hárs (met- must kontsertidel, kuid muusikutele oli omamoodi “suvine talendid koju” üritus. sasarv), Fritz Pahlmann (metsasarv), ning ilmselt sama oluline see, mis toimus n-ö Festivali kümme kontserti toimusid Eesti orkestritest: Mati Lukk (kontrabass),

40 muusika 8-9/2011 Peeter Sarapuu (fagott), Madis Metsamart valile sobivaid energilisi, kevadest või uue al- netust demonstreeris ka Kaspar Mänd, kel (löökpillid), Harry Traksmann (viiul), guse ideest kantud teoseid, sealhulgas noor- avanes võimalus dirigeerida Ernest Blochi Helena Tuuling (klarnet), samuti võimekas te dirigentide juhatatud Coplandi mõnevõrra vähem mängitud Kontsertiinot, tšellorühm Marius Järvi, Silver Ainomäe, “Appalachian Spring” ning lõppkontserdil kus soleerisid Maarika Järvi (flööt) ja Andreas Lend, Villu Vihermäe ja Henry- kõlanud Beethoveni Seitsmes sümfoonia Mihhail Zemtsov (tšello). Mänd suutis David Varema. Paratamatult vallandus ku- ÜENSO esituses. veenvalt kujundada nii Blochi teose polü- jutlus Eesti ideaalorkestrist. Lõppkontserdi kava oli targalt koosta- foonilist faktuuri kui ka lõpuskertso vaimu- Kontserdikavades ei olnud küll eesti tud, pidulikkust li- kust ning sõnas, et heliloojate esiettekandeid, kuid avakontser- sas solistide kaasa- teos oli talle or- dil kõlas Tõnu Kõrvitsa “Tuulde lauldud” mine. Kontserti Festivali finaal pani uhkele re- kestrirepertuaaris ning meistrikursuslased dirigeerisid hilise- alustas Teet Järvi, pertuaarile rõõmustava punkti: põnev avastus. mal galakontserdil Erkki-Sven Tüüri teost kelle esituses kõla- Neeme Järvi dirigeerimisel kõlas Zemtsovi helge “Action. Passion. Illusion”. Avaõhtul kõlasid sid Tšaikovski Beethoveni Seitsmes sümfoo- toon ning kaunikõ- veel Schumanni Esimene sümfoonia ning “Rokokoo-variatsi nia suurepärases, emotsioone laline mõtestatud Sibeliuse Viiulikontsert. Schumanni parti- oonid”. Eestis astus intoneerimine teki- tuuri kammerlikult selge kõla tulenes tõe- üles taas Martin ülendavas interpretatsioonis, mis tab vastupandama- näoliselt ühelt poolt Paavo Järvi oskusest Kuuskmann, kelle on harv juhus ilmselt mitte ainult tu soovi teda veel luua ulatuslikke sümfoonilisi pannoosid, mängu oleme nau- Eesti kontekstis. eeloleval hooajal näha vormitasandil suuri kaari ning olulisi tinud põhiliselt Tallinna kuulama detaile. Sel kombel ei muutu orkestri kõla eesti heliloojate fa- tõtata. kunagi n-ö seisvaks, väikesed sündmused gotikontsertide esiettekannetel. Seekord oli Festivali finaal pani uhkele repertuaarile muudavad partituuri erksaks. Orkester võimalus tema soleerimisel kuulata fagoti- rõõmustava punkti: Neeme Järvi dirigeeri- nautis kammerlikku mängu sama palju kui repertuaari keskset teost, Mozarti misel kõlas Beethoveni Seitsmes sümfoonia suurejoonelisi, omamoodi muretust, ava- Fagotikontserti. Kuuskmann tegi teose esi- suurepärases, emotsioone ülendavas inter- rust ja sära pakkuvaid tutti-lõike. Publik tamisel koostööd kõigepealt meistrikursus- pretatsioonis, mis on harv juhus ilmselt võis osa saada soolode ja tutti täpselt mõõ- lastega. Lisalooks kutsuti aga lavale maest- mitte ainult Eesti kontekstis. Ühtlasti de- detud vaheldumisest, meloodiakurvidest ro Neeme Järvi ning kõlas veel kord teose monstreeris maestro orkestripartituuri sü- ning rütmikergusest, harmoonia fantaasia- teine osa, kus Kuuskmann demonstreeris vitsi tajumist ning tämbriliselt mitmekesise rikkast pingestatusest ja lahenemisest. kadentsis oma improviseerimisvabadust värvipaleti kujundamist. Rõõmu naljatlemisest sümfoonia kolmanda ning mõjutusi nüüdismuusikast, kaldudes Esimene Järvi Suvefestival kujunes tõe- osa trios, mis viitas Schumanni klaveritsük- intonatsioonides bluusimaailma. Publik liseks triumfiks ning küllap paneb korral- litele “Liblikad” või “Kreisleriana”. nautis kahe meistri mänglevat ja üllatuste- dajad 2012. aasta festivali kava koostamisel Pillidest oli Järvi Suvefestivali fookuses rikast tõlgendust. Väga head ansamblitun- tõsiselt proovile. viiul. Avakontserdil pakkus Anna-Liisa Bezrodny emotsionaalselt jõulist toonikä- sitlust Sibeliuse tehniliselt krõbedas Viiuli kontserdis. Veel astus festivalil lavale hulk eesti noorema põlvkonna viiulisoliste, nende seas Triin Ruubel, Miina Järvi, Mari- Liis Uibo ning Mari-Liis Päkk; viimane oli ka kontsertmeister lõppkontserdil ÜENSOs. Noored viiuldajad nautisid võimalust mu- sitseerida koos Ivry Gitlisega. Kõlasid Vivaldi ja Bachi kontserdid. Gitlis kuulub viiuldajate Isaac Sterni ja David Oistrahhi põlvkonda ning nii nagu teised kaks viiuli- legendi, on ka Gitlisel oma nägemus ja n-ö tõde esitatavate teoste kohta. Huvitav on ka tema nägemus elust, mille keskpunktis on loomulik hingamine; sellest on ta kirglikult rääkinud dokumentaalfilmis “Inspirat sioon”. Gitlis sulatas publiku südamed suu- repärase suhtlemisoskuse ning erilise so- listliku säraga meeleolukates Kreisleri viiu- lipalades “Liebesleid” ja “Schön Rosmarin”. Festivalile pani uhke punkti Beethoveni Seitsmenda sümfoonia suurepärane esitus Neeme Järvi juhatusel. Kontsertidel sai kuulda esimesele festi- FOTOd TEA TUHKUR

muusika 8-9/2011 41 IMPRESSIOONID

Juubeli hõngulised helid Põhja-Läti männimetsas Ekstravagantne King Charles. KATRIN KARU FOTO INTERNETIST filoloog

matka kaugusel, Ikla piiripunktist viisteist Junk Riot, kompromissitu ja improvisat- Festival “Positivus” 15. ja kilomeetrit lõunas. Loomulikult kasvab siooniline Kreatiivmootor, psühhedeelse 16. juulil Lätis, Salacgrīvas. festival iga aastaga suuremaks, tuues vaa- techno, etnobiitide ja garaažiroki kokteilise- tajate-kuulajateni ak- gus keerlev Mimicry, raske- Peaesinejad Hurts, Editors, tuaalsemaid ja huvitava- rocki “pahandus” Nevesis ja Röyksopp, Mark Ronson maid esinejaid. Eesti oli igati indie-rocki trio Aides. Jääb Meie oma muusika- kaardil, südant üle vaid loota, et oleme vä- & Business Intl, James ja festival “Tallinn Music soojendav oli näha hemasti sama edukalt (kuid Week” murdis sel korral kontsertidel sini- miks mitte unistada juba Beach House. “Positivusel” välja päris suuremalt) esindatud ka enda lavale. Küll väikese- mustvalgeid lippe – järgmisel aastal. “Positivuse” 15. ja 16. juulil tähistati Läti väikelinnas le ja ühepäevasele, ent neid lehvis tõepoo- “I Love You”-laval kuulus Salacgrīvas festivali “Positivus” viiendat asjaolu, et selline võima- lest kõikjal. esimese päeva lõppakordide toimumiskorda. Üritus on võitnud aasta- lus lähinaabrite poolt au Malcolm Lincolnile ning aastalt juurde ka eesti publikut ja seda üldse anti, väärib kind- B-laval sai teisel päeval näha mitte ainult põhjusel, et festival toimub lasti äramärkimist, tänamist ja tunnusta- Eestist loodetavasti laia ilma välja murd- mereäärses looduskaunis paigas, vaid ka mist. Poole tunni kaupa said 15. juulil või- vaid säravtähti Iirist ja ansamblit Ewert and sellepärast, et rikkalikku muusikavalikut maluse end näidata popmuusika äärealadel The Two Dragons (ka kõige armutumad pakkuv festival leiab aset pelgalt korraliku seiklev Badass Yuki, indie-garage’i kvartett erinnüsed sulaksid nende noorte meeste

42 muusika 8-9/2011 esinemist nähes, niivõrd hästi harmoneeru- vad nad omavahel). Lisaks neile meelitasid Red Bull Music Academy DJ-puldi taga inimesi eesti poisid Kaur Kareda, Mr Nestor, OYT, DJ Quest ja Paul Oja, Ki En Ra ja Dragan Volta. Eesti oli igati kaardil. Südantsoojendav oli näha kontsertidel sini- mustvalgeid lippe – neid lehvis tõepoolest kõikjal. Ei saa mööda sellestki, et festivali alal oli infoboksiga esindatud ka Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn, pakkudes peale reklaami ja infovoldikute ka kosuta- vaid kamasmuutisid, puhkamisvõimalust mugavatel etno.ee-patjadel ning trummior- kestri Trumm-It elurõõmsat muusikat. Viie põhilava ja mitme väiksema lava vahel seigeldes kuulis põhiliselt siiski indie- võtmes muusikat, enamik esinejaid olid ko- halikud staarid ja kuulsuse poole pürgijad, lähinaabrid ja britid. Üritust kitsamalt stii- liliselt kategoriseerida ei näe ma siinkohal mõtet; ehk tasub möönda, et just väikse- DJ Quest ja Paul Oja Red Bull Music Academy. malt esindatud erinejad lõid selle maagilise FOTO DANIEL KOLODIN mitmekesisuse, mis kogu festivali kaheks õdusalt positiivselt koosmusitseerivaks ma kirevale isiksusele pakkuda oli, kõrgu- päevaks kujundas. des lõpuks fraki lehvides ja punaste retuu- A-lava programmiga oli juubeli puhul side erksuses lavakonstruktsiooni tipus, ilmselgelt vaeva nähtud. Sellel laval pakutav lopsakate männilatvadega üsna ühel joonel. oli tõepoolest klass omaette, süda laulis ja Ja muidugi Hurts, Manchesterist pärit käed aplodeerisid. Ei korralike soengutega sünt- oleks suutnud näiteks Just väiksemalt popi duo, kes viljeleb moodsat muusikat, olles uskuda, et Iisraelis sün- esindatud erinejad dinud, kuid sealtpeale samal ajal viks, viisakas, üsna kireva rändurisaa- lõid selle maagilise romantiline ja siiras. tusega laulja/laulukirju- mitmekesisuse, mis Lihtne on lihtsusega meel- taja Yoav suudab õhtu kogu festivali kaheks dida, edu valem ei pea ole- “soojendajana” hiigel- õdusalt positiivselt ma radikaalne plaan teha suure lava üksi ära täi- midagi, mida keegi veel “Positivuse” miljöö. koosmusitseerivaks FOTO INTERNETIST ta, ja vähe sellest, ka al- kuulnud ega näinud pole. guses ehk veidi skepti- päevaks kujundas. Liblikad laperdasid kõhus lise publiku tihedalt en- üsna mitme loo jooksul, lust nautida mererannas valget, jalale peh- da muusikasse tõmma- mõni veel järgmiselgi päe- met liiva, kuulata metsatukas puude all ista. See mees kitarriga oli väga mõjuv ja in- val, kui esines hetkel üks maailma populaa- tudes merekohinat või õõtsuda õnnelikult tiimselt soe algus festivali pealava kavale. rsemaid produtsente Mark Ronson koos lesila kirevate kiikede rüpes. Näljased ei Tutvustades peamiselt oma möödunudaas- bändiga Business Intl. Kontsert oli suure- jäänud nälga, janused said joodetud, mee- tast plaati “A Foolproof Escape Plan”, oskas pärane, kaasatõmbav, ehkki aeg-ajalt tun- letumad ja vallatumad mäekünkale püstita- Yoav paljudes kuulajates huvi äratada – ega dus härra Ronsoni keelekasutus häirivalt tud telk-kirikus “paari pandud”. Ilm toetas teda ilmaasjata peeta väga heaks live-esine- vürtsikas. sünnipäevalast igati, üksikud sajuhood kel- jaks. Loomulikult oli festivalil palju teisigi legi meeleolu ei jahutanud ning ka odavtel- Teistest esinejatest paitas enim meeli toredaid esinejaid. Kõike näha ja kuulda ei gid kogusid hommikuks rõõmsaid väikseid ning looritas silmi pöörane ja pikajuukseli- saanud ega ka jaksanud, sest emotsioonide lombikesi – ootamatud üllatused on iga ne King Charles, kohati aafrika rütmides seedimiseks ning talletamiseks tuli meeltele ürituse kuramaaž iseenda meelelaadiga. sammuv briti folkrokkar, kelle lugu “Love pisut puhkust anda. Aeg-ajalt valitses mi- Hea muusika, sõbralik õhkkond ja õnnes- Lust” paneb naeratama ka kõige tõsisemad nus lihtsalt hamletlik nõutus, mis lahenes tunud korraldus olid “Positivuse” aknad, ja kurvemad inimesed ning kes sõna otse- enamasti sõprade soovitatuga. Ja peoala mis lükatakse järgmisel aastal loodetavasti ses mõttes vallutas laval kõik, mis sellel te- pakkus rahulikumateks hetkedeks võima- avali vähemasti sama laialt ja kutsuvalt.

muusika 8-9/2011 43 IMPRESSIOONID Kilinginõmmelik idüll – juba viiendat korda

MARIA MÖLDER muusikateadlane

ealinna rahvas läks 2. juulil taas kes “Schillingu” klubiõhtu Kilingi-Nõmmele, nautlema koha- harukordselt pika järjekor- likku kergelt agraarset idülli ja ilusa ra ära seista viitsisid, nägid muusikaP festivali “Schilling”. Kui väga midagi veelgi paremat. minnakse “Schillingule” otseselt muusika Meeleldi oleks tahtnud nä- pärast, ei tea. Muusika olgu ilus, ilm sa- ha ka vabaõhupubliku muti, küll siis ka ilusad inimesed ilusasti reaktsiooni Kreatiiv aega veedavad. mootori ja Laulan Sinule Mida kirjutatakse kroonikatesse? Silme kontsertidele. ees on laval kõrgunud mõjuv puuriit, sa- Tänavune “Schilling” muti originaalpeldikuroheline traktor oli vahest pisut hajutatum T-150 – festivali lavakujundus, mis on igal kui harilikult. Suveaia aastal imetlust väärinud. kontserdikavaga paralleel- Festivali atraktsioon – täispuhutav pall O. Muusikast. Kõige võimsama ja eneses- selt oli fantaasiarikas tiim FOTO internetist sehaaravama elamuse andis Oddfellows mõelnud külalistele tege- Casino, mis nüüd “Schillingu” muusikaga vusi, mis väikelinna eluolu Tallinna linnainstallatsioonide festivalilt kassetil “Schämpler” ka automaki tuhmi- paremini esile tooksid, nagu metsamatkad, LIFT 11 pärit suur täispuhutav pall O, mi- dest kõlaritest kuulates kananahka elavdab. alternatiivsed peod kusagil majahoovis jne. da festivalirahvas, eriti lapsed, väga nautis Peterburist pärit elektroonilise rosoljean- Aga ausalt öeldes oli juba suveaiaski mõnus ja omatahtsi ringi liigutas. Ilmselt oli see sambli If We kohta on oluline teada, et nad näha sinna kogunenud ammunägemata veelgi popim kui vineerist instrumentidega segavad praktiliselt kõike oma võrdlemisi tuttavaid. Ja muusikast leidis igaüks midagi, lastelava või miniloomaaed. Kas see tähen- noore elu jooksul kuuldut, alates mis korrakski lava ette kutsus. dab, et ise on ikka parem teha ja katsuda Kraftwerkist. Seda on paljuvõitu. Üks tõeliselt atraktiivne atraktsioon oli kui teiste tehtut kuulata? Kodumaistest bändidest oli festivali peala- val turvaliste ja ühtlase tasemega Imandra Lake’i ja Pastaca kõrval lemmikuks psüh- hedeelsema ja seikluslikuma moega Superliustik. Teistmoodi ja pisut kilinginõmmetult rokkis Ultima Thule. Oli ilu ja rasket pe- daali, rabarockilik õhkkond hiilis vargsi ligi. Helitehnikale andis Ultima Thule teiste esinejatega võrreldes tööd mitmekordselt, igatahes valitses Kilingi-Nõmme suveaias kuidagi pidulik tunne. Kaks nähtavasti ko- halikku härrasmeest tulid mind koguni kättpidi õnnitlema selle puhul, et Ultima Thulet nii lähedalt näha sai. Hea päev! “Eks ole ju Ultima Thule parim asi üldse?” rõk- kasid nad. Absoluutselt!Vast ainult need,

Teistmoodi festivali(m)elu – Ultima Thule esineb Kilingi-Nõmmel FOTO ARON URB

44 muusika 8-9/2011 BAGATELLID * eesti

In memoriam 22. juulil lahkus 74-aastaselt silmapais- tev pianist ja klaveripedagoog, professor Valdur Roots. Valdur Roots sündis 1936. aastal Tallinnas, alustas muusikaõpingutega Pärnus ning jätkas Tallinna Muusikakoolis. 1959. aastal lõpetas ta kiitusega Tallinna konservatooriumi ning suunati tööle ENSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontsertmeistri ametikohale, kus töötas kuni 1982. aastani. Anti Marguste 80 Valdur Roots osales 1960. aastal Minski vabariikidevahelisel konkursil, kus või- tis esimese preemia. Ta on esinenud ka Tiit Kuusiku klaverisaatjana kodu- ja välismaal. Oli aktiivne kammeransamblist, eriti klaveritrios Roots – Gerretz – Augusti algul tähistas oma Velmet. Trio repertuaar oli lai, sisaldades rohkesti ka eesti uudisloomingut. 80. sünnipäeva helilooja Anti Valdur Roots on esinenud ka solistina sümfooniakontsertidel. Marguste. Alates 1967. aastast töötas ta TRK klaverikateedri vanemõpetajana ning alates 1995. aastast Eesti Muusikaakadeemias professorina. 2007. aastal sai Valdur ugusti algul tähistas oma 80. sünni- Rootsist EMTA emeriitprofessor. Valdur Roots oli suurte kogemuste ja teadmis- Apäeva helilooja Anti Marguste. Oma tega pedagoog, kelle tööd iseloomustas hea kontakt õpilastega ning nende isiku- loomingus põhiliselt regilaulust lähtunud päraste võimete teadlik arendamine. Tema käe all on õppinud Tarmo Eespere, helilooja on kirjutanud palju orkestriteo- Tanel Joamets, Signe Hiis, Mihkel Mattisen jpt. seid (sealhulgas kuus sümfooniat ja inst- * rumentaalkontserdid) ning koorimuusikat. Viimases on omapärase huumorimee- 11. augustil suri 80 aasta vanuses ope- lega Margustele iseloomulik teksti ütlemi- reti- ja ooperilaulja Kalju Karask. se täpsus ja puäntlikkus. 1931. aastal sündinud Kalju Karask tegeles näite- Tema teoseid on juhatanud dirigendid mänguga juba koolipõlves ning omandas näitleja- Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi, Paul kutse Moskva GITISe Eesti stuudios. Pärast lõpe- Mägi jt. Mitmed tema koorilaulud on kõla- tamist asus Karask tööle Draamateatris, kus tema nud ka üldlaulupidudel. Marguste loomin- esimeseks rolliks sai Tõnisson Oskar Lutsu guga on ilmunud kaks autoriplaati firmalt “Kevades”. Teatritöö kõrvalt õppis kauni tämbriga Antes. tenor Aleksander Arderi juures laulmist. 1957. Anti Marguste õppis heliloojaks pärast aastal kutsuti ta külalisena laulma Estonia teatris stuudiumi Tallinna Polütehnilise Instituudi Kálmáni operetti “Bajadeer” – prints Radjami rol- majandusteaduskonnas. Ta lõpetas Tallinna liga pälvis ta esimese tunnustuse muusikalaval. konservatooriumi 1960. aastal Mart Saare Paar aastat hiljem sai Kalju Karaskist estoonlane, ja Anatoli Garšneki õpilasena. Ligi neli- kelleks ta jäi elu lõpuni. kümmend aastat õpetas ta Georg Otsa ni- Kerge, liikuva häälematerjali ja hea diktsiooniga oli Karask muusikateatri so- melises Tallinna Muusikakoolis muusika- listiks nagu loodud. Juba populaarsust kogunud operetilaulja üllatas aga taas oma teoreetilisi aineid ning rahvaloomingut. publikut ning sooritas Rodolfona Puccini “Boheemis” sama meeldejääva ooperi- Nargen Opera tõi helilooja sünnipäeva debüüdi. Tema mitmepalgelises rolligaleriis on veel Švejk (Spadavecchia “Vahva paiku esmakordselt lavale tema kolm mini sõdur Švejk”), Othello (Verdi “Othello”), Franz Bonnius (Tubina “Barbara von mono-ooperit: “Andrese monoloogid” Tisenhusen”), Šuiski, Golitsõn (Mussorgski “Boriss Godunov” ja “Hovanštšina”), (2000; A. H. Tammsaare), “Tiina monoloo- don Jerome (Prokofjevi “Kihlus kloostris”) jpt. gid” (2008; August Kitzberg) ning “Arno Kalju Karaski mahukast loomingust on ka järgmistel põlvkondadel võimalik monoloogid” (2008; Oskar Luts). osa saada tänu rollidele filmides “Keskpäevane praam”, “Mehed ei nuta”, Septembri keskel tähistavad Anti Marguste “Mäeküla piimamees”, paljudes kuuldemängudes ja telelavastustes. Meie aja ühe juubelit kontsertidega Pärnu Linnaorkester, väljapaistvama tenori häält saab aga kuulata CD-komplektilt, millele on talletatud Eesti Rahvusmeeskoor, Piret Aidulo (orel), näiteid laulja laiaulatuslikust repertuaarist. Raivo Tafenau (saksofon) ja Jüri Alperten 1998. aastal anti Kalju Karaskile Georg Otsa nimeline preemia. Alates 2008. (dirigent). Sõnaliste vahepaladega on laval aastast oli ta Eesti Näitlejate Liidu auliige. ka juubilar ise.

muusika 8-9/2011 45 BAGATELLID * eesti Arvo Pärdi kin- gitus paavst Benedictus XVI-le

Paavst Benedictus XVI preest- riks pühitsemise 60. aastapäeva juubeliüritus “Homage of Artists” (“Kunstnike austusavaldus”) avati 4. juulil Arvo Pärdi teosega “Vater unser”, mida esitas noor poiss-sopran Heldur Harry Põlda ning klaveril saatis autor. aavsti korraldatud austusavaldusele sai kutse kuuskümmend kunstnikku P Arvo Pärt ja Heldur Harry Põlda (vasakul) kohtumas paavst Benedictus XVI-ga Vatikanis. üle maailma, kellest enamik on visuaalsete FOTO INTERNETIST kunstide esindajad. Kutsuti vaid kolm heliloojat: Arvo Pärt Eestist, Ennio Morrico ne Itaaliast ning James MacMillan paavstile oma 2005. aastal klaverile ja Arvo Pärt osales ka 2009. aasta no- Šotimaalt, teatas Rahvusvaheline Arvo poiss-sopranile kirjutatud teose “Vater un- vembris Vatikanis Sixtuse kabelis toimunud Pärdi Keskus. ser” (“Meie Isa palve”). Kingituseks on paavsti ja 250 kunstniku kohtumisel. Kutse saanud kunstnikel paluti pühen- noodi käsikirja koopiat sisaldav ERPi ja Tookord oli paavsti vastuvõtu eesmärgiks dada paavstile üks teos oma loomingust. Arvo Pärdi Keskuse koostöös valminud luua püsiv side kunsti ja vaimse maailma Kõikidest teostest korraldati näitus. singelplaat ning teose ettekanne helilooja vahel. Arvo Pärt valis juubelikingituseks osalusel.

laotsingutele ja helivärvidele. Tema uus Eesti heliloojate teos on kirjutatud kammeransamblile ja ebatavalistele heliallikatele, nagu poldid, edu rostrumil kruvid, vedrud, 14 kristallkaussi jm. Teose esitab Rootsi ansambel Curious Chamber 10. juunil lõppes Viinis rahvusva- Players Rei Munakata juhtimisel ning sal- heline heliloojate rostrum, kus vestus on tehtud tänavu märtsis Eesti muu- Eestit esindanud teosed saavuta- sika päevadel. Rostrumi põhikategooria võitis itaalia sid kõrged kohad. helilooja Francesco Filideli (1973) teos “Macchina per scoppiare Pagliacci” ning oore helilooja Sven Sosnitski (1987) noortest heliloojatest sai esikoha argentiin- Nelektroonikale ja akustilistele instru- lane Juan Pablo Nicoletti teosega “Abismo mentidele loodud teos “Solara” tuli kol- al Abismo”. Teos “Solara” tõi Sven mandale kohale alla 30-aastaste heliloojate Rostrumil silma paistnud teoseid tut- Sosnitskile rostrumil edu. kategoorias. Teos lähtub “tumeda tähe” vustab oma kuulajatele rohkem kui kolm- FOTO ERRi ARHIIVIST ideest, kus kiirgav allikas neelab oma ener- kümmend raadiojaama üle kogu maailma. rum juba 58. korda. Eesti osaleb alates gia. “Solara” salvestusel mängivad Kristi Žürii tööst võttis osa ka Klassikaraadio 1994. aastast ja eesti muusikat on konkursil Mühling (kannel), Helena Tuuling (bass peatoimetaja Tiia Teder. tihti saatnud edu. Noorte heliloojate kate- klarnet) ja Indrek Pajus (kontrabass). Rahvusvaheline heliloojate rostrum on goorias on võitnud Mari Vihmand Tatjana Kozlova (1977) teos “Disinte üks maailma tähtsamaid nüüdismuusika (1996), Jüri Reinvere (2000) ja Ülo Krigul gration Chain” (“Lagunemisahel”) valiti foorumeid, eesmärgiks uue muusika tut- (2007) ning rostrumi põhikategoorias on põhikategoorias kümne parima teose hul- vustamine ja levitamine rahvusraadio va- saavutanud esikoha Helena Tulve teos ka. Kozlova keskendub oma loomingus kõ- hendusel üle maailma. Tänavu toimus rost- “Sula” (2004). (ERR)

46 muusika 8-9/2011 Collegium Vanemuine teeb Musicale “Rehepapist” võidutses Itaalias ooperi

ammerkoor Collegium Musicale tegi Vanemuise teater allkirjastas lepin- Kjuulis Itaalias Gorizias toimunud 50. rahvusvahelisel koorikonkursil “Seghizzi gu helilooja Tauno Aintsiga oope- 2011” ajalugu. Tegemist on esimese Eesti ri “Rehepapp” loomiseks. Täispika Tauno Aints. kooriga, kes on võitnud ühel konkursil ooperi libreto põhineb Andrus FOTO INTERNETIST viis esikohta ja grand prix’. Peavõiduga Kivirähi romaani ainetel. kaasneb lisaks Itaalia presidendi medalile ja rahalisele auhinnale kontserttuur järg- indlasti on suur au saada sellise usalduse osaliseks. Samuti on mul hea meel, et misel aastal Itaalias. “Kmu esimene ooper näeb ilmavalgust just minu sünnilinnas,” ütles Tauno Aints. 4.–11. juulini toimunud koorikonkursil Ooperi esietendus on planeeritud 2013. aasta sügisesse. Muusikaline juht on Paul Mägi, osales 19 koori kuueteistkümnest riigist. osalevad Vanemuise sümfooniaorkester, solistid ja ooperikoor. Kümneliikmelise rahvusvahelise žürii esi- Vanemuine on viimastel aastatel kujunenud enim originaalmuusikateoseid tellivaks mees oli Simon Carrington (UK). teatriks Eestis. Lavale on jõudnud Priit Pajusaare lastemuusikal “Detektiiv Lotte”, Ardo Kammerkoor Collegium Musicale esines Ran Varrese muusikale loodud tantsulavastus “Kevade” ning tantsulavastus “Mowgli” viies kategoorias: 1400.–1650. aastate muu- Tauno Aintsi muusikaga. Järgmisel hooajal esietenduvad veel Priit Pajusaare peremuu- sika, 19. sajandi muusika, rahvamuusika, sikal “Kosmonaut Lotte” ning Ardo Ran Varrese ja Ruslan Stepanovi koostöös valmiv 1945 kuni tänapäev ning eraldi nüüdis- tantsulavastus “Carrrmen”. muusika kategooria. “Vanemuisel kui kutselise teatri hällil on rõõm, aga ka teatav kohustus olla origi- “Žüriiliikmete kommentaarid meie naalmuusika tellimise lipulaev Eestis ja me loodame, et suudame teisi teatreid innusta- koori aadressil olid eranditult positiivsed. da seda tendentsi järgima,” ütles teatri juht Paavo Nõgene. Neil oli raske uskuda, et oleme tegutsenud “Mul on ainult hea meel, kui minu kirjutatud raamat teisi inimesi inspireerib ja nad ainult üheksa kuud,” rääkis Collegium “Rehepapi” kosilastena minu ukse taga tunglevad,” kommenteeris Andrus Kivirähk. Musicale dirigent Endrik Üksvärav. “Meil “Mina lasen nad üldiselt kõik sisse ka, sest on ju huvitav näha, mida nemad oli väga ambitsioonikas ja raske kava ja ega “Rehepapis” näevad ja mida sellega teevad. Olen siiani näinud nelja erinevat sõnalavas- me väga palju paremini ei olekski vist osa- tust, nüüd siis tuleb ooper ka – ootan põnevusega!” nud midagi teha. Vaatamata sellele ei julge- nud ma ise kuni viimase hetkeni midagi mõelda ega loota. Olin kindel, et grand prix läheb ühele Hispaania koorile. Kuid seegi Tallinn sai oma missa võit tuli meile!” ütles Üksvärav. Tema sõnul oli koorile Gorizia konkursi puhul suureks Juuni lõpul kõlas Niguliste kirikus Poola päritolu inglise helilooja abiks osalemine kevadisel koorifestivalil “Tallinn 2011”, kus saadi kammerkooride Roxanna Panufniku (1968) Tallinnale pühendatud missa peal- kategoorias kolmas koht. kirjaga “Elutants”. Eesti kultuuri, keele ja rahvamuusikaga seotud Festivali raames andis koor Veneetsia teose tellis heliloojalt oma kontserdisarja “Viva oratorio!” jaoks lähedal Suseganas ka kontserdi, mille kava Tallinna Filharmoonia. koosnes eranditult eesti heliloojate loomingust (Pärt, Tormis, Kangro, Uusberg jt). lutants” on omamoodi repliik kuulsale Bernt Notke altarimaalile “Surmatants” “Eesmärk oli tutvustada eesti muusikat “ENiguliste kirikus. Teos on küll esimene linnale pühendatud missa Tallinna aja- ning kirikutäis rahvast võttis meie kontser- loos, kuid mitte Panufniku loomingu nimekirjas: oma praegusele kodulinnale di suurte ovatsioonidega vastu,” ütles Londonile on ta varem pühendanud “Westminsteri missa”. Üksvärav. Tallinna missas on kasutatud nii ladinakeelset kanoonilist missateksti kui ka Doris Kareva ja Jürgen Rooste eestikeelset luulet ning muusikasse on põimitud eesti rahva- viise. Teose finaalis kõlasid kaasa ka Oleviste, Kaarli ja toomkiriku kellad. Jaani kiriku kellad mängisid missa tunnusmeloodiat juba kaks nädalat enne teose esiettekannet. Suurejoonelisel kontserdil oli kohal ka Roxanna Panufnik ise. Esitasid tuntud india- inglise sopran Patricia Rozario, Jaak Johanson, ETV tütarlastekoor, Tallinna Ülikooli kammerkoor, kammerkoor Collegium Musicale, Tallinna Kammerorkester, Laura Lindpere kandlel ja Madis Metsamart löökpillidel. Kunstiline juht oli Eri Klas, dirigeeris Mihhail Gerts.

muusika 8-9/2011 47 BAGATELLID * eesti Riho Maimets pälvis Ainulaadne festivali “HighSCORE” muusikaõpeta- heliloojapreemia jate suvekool 8.–16. juulini Itaalias Pavias toimunud festivalil Türil “highSCORE” tuli ettekandele noore kanada-eesti helilooja Riho Maimetsa kolm teost: “Sanctus” keelpil- ugusti keskel Türi kultuurimajas likvartetile (esiettekanne, Quartetto Indaco), “My Atoimunud Eesti Muusikaõpetajate Beloved” metsasarvele ja klaverile (esiettekanne, Sümfooniaorkestri II suvekoolist võttis Corey Klein ja Ethan Braun) ja “Aftermath” kitarrile osa kuuskümmend viis muusikut. EMSO on 2009. aasta detsembris loo- (Omar Fassa). Lisaks tunnustati tema loomingut fes- Kanada-eesti helilooja tivali heliloojapreemiaga. Korraldajad tõstsid esile Riho Maimets. dud projektorkester, kus mängivad or- noore helilooja küpset ja originaalset stiili ning festi- FOTO INTERNETIST kestripillide õpetajad kõikjalt Eestist. valil esitatud teoste lummavat ilu, ainulaadset emot- Igal aastal saab esinemisküpseks neli- sionaalsust ja võimet kuulajat kõnetada. viis kontserdikava. Orkestri tähtsai- Riho Maimets (1988, Toronto) alustas kompositsiooniõpinguid 2004. aastal Alan maks sündmuseks on Eestis ainulaadne Toroki juhendamisel Earl Haigi Keskkooli Claude Watsoni programmis. 2010. aastal lõpe- suvekool, mille raames toimuvad lisaks tas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia René Eespere ja Helena Tulve juhendamisel ning proovidele ka kontserdikülastused, praegu jätkab magistriõpinguid kompositsiooni erialal Toronto ülikoolis Christos Hatzisi trennid ja mitmesugused loengud. juures. Riho Maimetsa loomingu nimekirja kuulub kammermuusikat, kooriteoseid, filmi- Kokkusaamine ja ühistöö on õpetajate- ja lastemuusikat ning elektroonilisi teoseid. le enne uue kooliaasta algust suurepä- rane motivaator ning tugevdab omava- helist sotsiaalset võrgustikku. Tänavust kursust viisid läbi fagoti- mängija Peeter Sarapuu, dirigent Rahvusooper Estonia Lilyan Kaiv, viiuldaja Kristi Saar, hooaeg psühhiaater-koolitaja Jüri Ennet ja treener Deivi Šadeiko. Suvekooli lõpe- ahvusooperi 106. hooaeg paistab põnev ja sünd- tas “Päikesekontsert” Türi kultuurima- Rmusterohke. Hooaja 2011/12 avas kultuuripea- jas, kus kõlasid Brahmsi Kolmas süm- linna programmi suurejoonelisim projekt, Richard foonia, Britteni “Soirées musicales”, Wagneri lavamüsteerium “Parsifal” augusti lõpul Davidi Kontsertiino (soleeris Toomas Tallinnas Noblessneri valukojas. Vana tromboonil) ja Bruchi “Romanss” Uuslavastusena jõuab novembris publiku ette (soleeris Kerstin Tomson vioolal. Puccini ooper “Manon Lescaut” ja jaanuaris Händeli EMSO muusikaline juht ja dirigent ooper “Julius Caesar” – mõlemad esmakordselt on Lilyan Kaiv (H. Elleri nim Tartu Eestis! Märtsis esietendub Mitch Leigh’ kultusmuusi- Sel aastal möödub 100 aastat Muusikakool), koordinaator Helen Ott kal “Mees La Manchast”. Mais saab aga lavaküpseks särava baritoni Tiit Kuusiku (Türi Muusikakool) ning kontsertmeis- lausa uus algupärand, Toomas Eduri ballett sünnist. ter Kristi Saar (Kuressaare Muusika “Modigliani – neetud kunstnik” Tauno Aintsi muu- FOTO INTERNETIST kool). Orkester teeb koostööd Eesti sikaga. Muusikakoolide Liiduga, pakkudes või- Hooaega jätkub rohkelt ka külalisetendusi. “Lavade vahetust” tehakse seekord Leedu malust nende korraldatavate konkurssi- Rahvusooperiga, kes toob septembri lõpul Tallinna kaasa Verdi “Othello” ja Halévy oope- de laureaatidel sümfooniaorkestri ees ri “Juuditar”, Boris Eifmani balleti “Red Giselle” ja Prokofjevi “Romeo ja Julia”. Samal ajal esineda. Solistidena astuvad üles ka or- etendavad estoonlased Vilniuses Puccini “Toscat” ja “Boheemi”, Prokofjevi “Armastust kol- kestriliikmed ja külalisinterpreedid. me apelsini vastu” ning MacMillani ja Nixoni ballette. Koostöös kooride ja vokaalsolistidega 2012. aasta suvel antakse külalisetendusi koguni Türgis ja Hiinas, kuid unustatud pole kantakse ette ka vokaalsümfoonilist ka Eesti linnu – muusikateatri sõbrad Pärnus, Jõhvis ja Paides võivad rõõmustada. muusikat. Septembris tähistab teater piduliku ooperigalaga särava baritoni ja armastatud solisti Tiit Kuusiku 100. sünniaastapäeva. Hooaega mahuvad ka legendaarsete basside Mati Palmi (70) ja Teo Maiste (80) juubelietendused. Rahvusooper Estonia loomingulise juhi ja peadirigendina jätkab Arvo Volmer ning Rahvusballeti kunstilise juhina Toomas Edur. Uue peakoormeistrina alustab tööd Hirvo Surva.

48 muusika 8-9/2011 Uus orel Tallinna metodisti kirikule “Noortebänd

allinna metodisti kirik saab peagi uhi- orel, mis erineb teistest Eesti orelitest. Suure 2011” stardib Tuue oreli, mille ehitab prantsuse tra- osa Eesti orelitest on ehitanud saksa oreli- ditsioone järgides Belgia orelimeister meistrid 19. sajandil,” lausus Schumacher. sügisel Guido Schumacher. Schumacheri tööko- Prantsuse orelikoolkond paneb suurt jas valmiv orel on modernse disainiga, et rõhku keeleregistritele, nagu trompet, oboe, Üheteistkümnendat aastat sobituda Tallinnas Narva maanteel asuva klarnet või tromboon. Tallinna metodisti ki- korraldatav noorteansamblite metodisti kiriku arhitektuuriga, vahendas rikusse tehtaval Hugo Lepnurme mälestus konkurss “Noortebänd” alus- “Aktuaalne kaamera”. orelil on 22 registrit ning vilesid tuleb 1700. tab septembris demovoorude- “Metodisti kirik on üsna modernne ki- “Muusikaline töö tähendab kõla kõrgu- rik. Oleme oreli ehituses lähtunud samuti se ja tugevuse paikaseadmist. Orelis on mi- ga. Võistlema on oodatud kuni nüüdisaegsest disainist. Oreli sisemus on tu registrit ja palju õhukanaleid, mis kõik 26-aastased muusikahuvilised traditsiooniline, see tehnika pärineb 18. ja annavad kõlale oma varjundi. Mõnikord noored. 19. sajandist,” lausus orelimeister. tuhmimat, mõnikord selgemat kõla. Guido Schumacheri orelitöökojas tehak- Mõnikord kõrgemalt, mõnikord madala- lgselt käesoleva aasta algusse pla- se kõik alates oreli puitdetailidest kuni vilede malt. See ongi orel,” lisas ta. Aneeritud konkursi toimumisaeg tõs- ja muusikalise häälestamiseni käsitsi. Orelihanke korraldas sihtasutus Hugo teti ümber sügisesse, kuna aasta esimesel Orelitegemine võtab vähemalt aasta. “Me Lepnurme nimeline Orelifond. Esimene poolel on Eesti muusikaelu tihedalt si- püüame luua muusikalise kõla, mis pärineb avalik kontsert uuel orelil toimub Tallinna sustatud. “Toimuvad ju “Eesti laul”, Eesti prantsuse orelikoolkonnast. Mõte on teha metodisti kirikus juba oktoobri lõpul. (ERR) Muusikaauhinnad, “Jägermeister rock liiga” ja “Tallinn Music Week”. Leidsime, et konkursi toimumisaja muutmine aitab EMTA avas uksed visuaalkunstile muusika-aastat mitmekesistada ning jä- tab ka publikule aega ürituste nautimi- ellest sügisest avab Eesti Muusika- ja parameetritest ning neid vaadeldakse kui seks,” ütles ürituse korraldaja Karl- STeatriakadeemia audiovisuaalse kom- traditsioonilise kompositsioonilise mõtle- Gustav Kello. Sel aastal plaanitakse positsiooni õppesuuna, uue haruna kom- mise laiendust. koostöös ETVga dokumentaalset mini- positsiooniosakonna õppeprogrammis, mis Eesmärgiga integreerida innovatiivset seriaali, mis kajastab konkursi eelvoore, seni on hõlmanud vaid loomingut akusti- visuaalkunsti maailma oma muusikalisse finalistide tegemisi ja finaalkontserti. liste ja elektrooniliste vahenditega. Eesti mõtlemisse saavad üliõpilased kõrvuti õpin- “Saade võimaldab jälgida bändide tege- elujõuline muusikatraditsioon avaneb gutega visuaalkunstide alal laiapõhjalise ha- misi ja konkursi kulgu ka neil muusika- nüüdsest ka visuaalkunstide kaleidoskoopi- riduse nii klassikalises kui ka elektroonilises huvilistel üle kogu Eesti, kes kontserdile lise maailma poole. Maal, fotograafia ja lii- muusikas. Õppesuuna fookuseks on audio- tulla ei saa. Tutvustame osalejaid ja edas- kuvad pildid saavad osaks muusikalistest visuaalsete kompositsioonide loomine. tame žüriiliikmete näpunäiteid võistle- vatele bändidele,” lisas Kello. Kahel eelmisel aastal “Noortebändist” tehtud tele- saateid saab vaadata aadressil etv.ee/ar- Muusikaosakonna veebipäevik otsib hiiv. “Noortebänd” on andnud tuule tii- kaasautoreid badesse paljudele muusikutele. 2007. Muusikaosakonna aastal võitis konkursi ansambel uusikaosakonna veebipäevik on Bedwetters, kes saavutas edu ka maail- Tallinna Keskraamatukogu muusika- M ma muusikaareenil. “Noortebändi” au- osakonnaga seotud muusikablogi. Tänavu veebipäevik hinnaks olnud võiduvideo tagas neile kevadel kolmeaastaseks saanud veebipäevik edu MTV Europe galal ja bänd kuulutati hõlmab siiani peamiselt muusikaarvustusi, Euroopa uueks tulijaks 2007. väiksemal hulgal on ka filmi- ja tantsuka- 2009. aasta võitja Junk Riot on päl- jastusi. kondade olemusest üldisemalt. vinud “Tallinn Music Weeki” rahvusva- Sooviga pakkuda huvilistele sagedami- Muusikaosakonna veebipäevik on kor- heliste festivalide talendiküttide huvi. ni ladusat lugemist kutsub veebipäevik kõi- raldanud ka kirjutamisvõistlusi. Praegu Viimaste aastate finalistid Groundhog ki muusika-, tantsu- ja filmihuvilisi kaasau- käimasolevalMuusikaosakonna konkursil “Noorte kriitikute Day ja Animal Drama on saanud toreiks. Arvustuste kõrval on teretulnud ka luubi all” saab samuti osaleda Muusika Raadio 2 aasta demo tiitli. eeltutvustused tulevastest üritustest, port- osakonna veebipäeviku kaudu. Täpsem informatsioon võistluse reelood muusika, tantsu või filmiga seotud Infoveebipäevik ja registreerumine: www.keskraa- kuupäevade ja tingimustega veebilehel inimestest, samuti esseed vastavate vald- matukogu.ee/muusika/blog www.noorteband.ee

muusika 8-9/2011 49 melomaan

(“Leelo”) on kontserdisaalis ja lau- gu alal on Ajavareses ohjad naiste nud peo atmosfääri stiilselt edasi lukaare all saanud erinevaid väljen- kätte läinud. Eelmisel plaadil oma andev “Aurora”. Kui “vaikib män- dusviise. Sellel plaadil on ta vaos- heliloominguga domineerinud gutoos”, lendab Ajavares edasi, hoitum ja mõtlikum. Sügavalt valuli- Mingo Rajandi on endiselt viljakaim järgmise albumi poole. Tuult tiiba- ne, koguni karm meeleolupilt on autor, talle sekundeerib kahe looga desse! Tuudur Vettiku “Virmaliste valgus” Liina Saar, kolmas helilooja on Paul – kaasahaarav muusikaline virven- Daniel, kes kirjutas kolmandiku MARJE INGEL dus üle taevasinisilla, maailma silla plaadi üheksast loost. Teksti autori- kuulamishuviline ja hingesilla. Rudolf Tobiase trotsiv te seas on Rajandi panus veelgi suu- “Trotz Alledem”, eri meeleoludest rem. Laulude “Kaks maailma” ja kantud Artur Kapi “Hümn” (solist “Mängutoos” tuumakad värsid Urmas Põldma), Cyrillus Kreegi konkureerivad oma tihedusega hin- meeleolupilt “Väike lille-laul”, mõ- natud eesti luuletajate omadega, Oma saar. Eesti nusalt muhe kaanon “Muhumaa ja nende üle võiks uhke olla iga poeet. Rahvusmeeskoor. Virtsu väin” ning õigeusu muusika Ka heliloomingut pole põhjust hä- RAM traditsioonidest lähtuv tõsine beneda. Erinevatele autoritele vaa- Taaveti laul nr 137 on vaid mõned tamata (või just nende tõttu) moo- RAM on oma tegutsemisaja jooksul viited üle tunni kestvale muusikava- dustub Ajavarese lauludest ühtne salvestanud üle kahe tuhande teo- likule. Plaadil on kaks nimilaulu. jazzi, folgi, rocki ja popi elemente se, andnud välja kakskümmend vi- Evald Aava nägemus oma saare ot- kombineeriv segu, mis hoiab eri nüülplaati ja umbes kolmkümmend singutest on hingeminevalt valus – suuruse ja värviga ehituskive “Kahe CDd. Ainuüksi viimasel viiel aastal väsimuseni otsiv ja otsiv, siiski just- maailma” alusmüüris kindlalt omal Wide Awake. Outloudz. on koostöös eri plaadifirmadega kui juba algusest peale teades, et kohal. Star Management (sh Deutsche Grammophon, Sony, otsitavat ei leita. Juhan Simmi üli- Ajavarese plaate kõrvuti vaada- Virgin Classics) valminud kümme- tuntud “Oma saar” köidab haarava tes meenutavad need meie triko- Tänapäeval on asjad mõõdetavad kond plaati. Suve hakul ilmus CD ekspressiivsuse ning kandva ja loori: helesinine, valge, must. Küllap Facebooki arvudes. Outloudzi elekt- “Oma saar”, millelt leiame valiku 19. veenva baritonisoologa (Mareks on tegu juhusega, sest lauluteksti- ropopi võtmes debüütalbum on ko- ja 20. sajandi eesti meeskooriloo- Lobe). dest leiab isamaalisust ainult teisel gunud juba üle seitsme tuhande mingust. Koori kauane kunstiline Album on nii muusikavaliku, plaadil, Paul Danieli laulus “Ilus ta ei “laikija”. Just nimelt – moodi toodi juht, nüüdne audirigent Ants Soots esituse kui ka teostuse poolest ole”. Viimasel, musta ümbrisega poodi, ja veel kui ilusas pakendis. kirjutab bukleti avasõnas: “Viimase meie koorilaulu väärikas esindaja, kettal on värvidest juttu nimilaulus Kalle Veesaare pilkupüüdvalt stiilse- viieteistkümne aasta jooksul on millele annab lisaväärtuse infotihe- “Kaks maailma” (Mingo Rajandi): telt fotodelt astub püünele vaielda- RAM püüdnud jäädvustada suure dalt ja köitvalt kirjutatud saatetekst asjade mustvalgena nägemisest ja matult andekas staarkolmik: Stig osa eesti heliloojate väärtuslikust (Kai Tamm). Jah, me kõik vajame sellele vastanduvast nüansirikka- Rästa (vokaal ja kitarr), Tomi Rahula meeskooriloomingust, paljud teo- oma saart ning mõnd vilusat sada- mast, värvilisest maailmatajust. (klahvpillid) ja Karl-Kristjan Kingi sed ongi sündinud RAMi tarvis. mat helesinise taeva ja laia lageda Teine kaalukam Rajandi tekst ehib (trummid). Juba aasta aega ei teata Sellele plaadile on koondatud sihi- tumeda mere rüpes. lõpulugu “Mängutoos” (Liina Saare neid ainult konkursil “Eesti laul” teadlik valik eesti kooriklassikast muusika). Saare heliloomingut on paljude pahameeleks teise koha (Läte, Vettik, Saar, Aav, Tobias, ENE PILLIROOG põhjust kiita, tema häälelt ootaks vääriliseks tunnistatud hiti “I Karindi, Kreek, Artur Kapp, Simm, muusikateadlane aga rohkem erinevaid värve, näi- Wanna Meet Bob Dylan” järgi, õhus Lepnurm), mida juhatavad Ants teks jõulisema ja pehmema tämbri säriseb peale selle veel üksteist per- Üleoja, Andrus Siimon ja Ants vaheldumist. Viimane tundub fektsuseni viimistletud maiuspala, Soots. Kaasa teevad Piret Aidulo Saarele loomuomane olevat, kuid millest igaüks võiks olla albumit tut- (orel) ja Siim Selis (klaver).” väljendusvahendite arsenali täien- vustav nimilugu. Juhuslikke katsetu- RAMi suurus on aegade jooksul damine ei teeks paha. si ning tühje tekste plaadil ei ole, muutunud, 2009. aastast laulab Ajavarese üldine kõlapilt on üs- retsept tundub lihtne, ansambli kooris nelikümmend üheksa meest. na kirev. Eelmise plaadi “Ulmama” Hurts laadis hullutav, ometi pole Loomulikult annavad koorile eri- ühe meeldejäävama ja värvikama ükski teine sama stiiliga Eesti bänd omaseid häälevärve kõik lauljad loo “Bukarest” kirjutanud Rajandi ühele albumile nii võimsaid (suve) ning mis tahes koor kostab eri ae- paletil on selgi korral eksootilisi hitte järjestikku laduda suutnud. gadel ja koosseisust sõltuvalt tämb- mustreid ja rockilikke rajuhooge. Enamasti peetakse oluliseks riliselt erinevalt. Kuigi minu süm- Pikemas loos “Torm” on mõlemat, kas muusikat või tekstiridu, mõle- paatia kaldub praegust RAMi kuula- kunstlikult ja ülearusena mõjuvad mat pole paljude arvates võimalik tes baritonide ja basside vokaalselt Kaks maailma. ainult lõpus lauldud sõnad “oota- võrdselt hästi edasi anda. Mitte et ühtlase kandvuse poole, on koor Ajavares. vad ja teavad”, mida olnuks ehk ei tahetaks või alahinnataks kuula- paslikum sosistada või üldse ära jät- siiski tervikuna hästi sulanduv ja ta- Ajavares jat, lihtsalt jaksu, loovust ning tera- sakaalus, paindliku tunnetuse ja vä- ta. Enne seda areneb teos oma loovust ei jätku. See bänd kvaliteedis mulikku rada – vaikus enne tormi ga hea diktsiooniga. See, et iga diri- Ajavarese kolmas üllitis on sama allahindlust ei tee, saati siis iseenda gent kujundab laule omatahtsi, on kasvab maruks ja nii olekski see või- osas. Liialdusteta ideaalses rütmis hea kui eelmised ning areng jätkub nud lõppeda. Plaat aga ei lõpe en- ilmselge. Näiteks Mart Saare laul valitud suunas. Statistikat appi võt- tõustakse ja vajutakse erinevate “Mis need ohjad meida hoidvad” ne, kui on kõlanud Paul Danieli vo- emotsioonide tasapindade vahel, tes võib täheldada, et omaloomin- kaliis “Pauli kevad” ja pikaks veni-

50 muusika 8-9/2011 sõnum surutakse veekindla markeri mu otstest hargnema ja katkema. pakub üllatusi ja avastamisrõõmu surematut hitti “Aeg ei peatu”, Silvi jäävusega, ent hellalt ja pehmelt Hirm, trots ja viha mõisaorjuse ees peaaegu kõigis lugudes. Me suuda- Vraidi poolt kuulsaks lauldud lugu ajju ning südamesse. Märkamatult on meie verre tugevalt sisse imbu- me jagada, suudame vastu võtta ja “Selliseks ma jäin” või Rock-Hoteli leiad end mõnda lugu ümisemas, nud. Aga ka töötahe, igapäevane uuena tagasi anda. See on plaat, menulugu “Varjata head ei saa”? Ka raadiot kuulaval inimesel ei ole lootus helgemale ja pilvitumale mille kingin kõhklusteta välismaala- plaadi nimilaul peaks muusikahuvili- kindlasti teist teed. Äratuskella ase- homsele; usaldus, lunastus, hillitse- sest sõbrale-tuttavale. Meie maailm sele tuttav olema. Kaastegevad mele sobib lugu “All for You”, sama tud tants ja pillimäng. See kõik on läheb külla! noored andekad muusikud pakata- sobib ka töö juurde pärast lõuna- kirjude mustritena olemas ka meie vad positiivsest energiast, suurepä- pausi, kui uni vägisi end peale su- lauludes. Ja leitav plaadil “Meie kü- KATRIN KARU rasest pillimängust ja tunnetusest rub; rahulikke hetki ning vihmaseid la laulud”. rääkimata. Ansamblisse kuuluvad (ka aeglaselt lumesajuseid) päevi Mitte-eestlane julgeb ja oskab Andre Maaker kitarril, Joel-Rasmus täidavad “Wide Awake” ja “Alive”; planeerida mõeldamatut – tšiillane Remmel klahvpillidel, Mihkel lahkuminejate või juba lahkuläinute Ricardo Padilla, Sibeliuse Mälgand bassil, Ahto Abner trum- tundeid kruvib “Marathon of Akadeemia löökpilliõppejõud, ot- midel ja Reigo “Pedro Peche” Love”; hardaid ning õrnu tundeid sustas käesoleva aasta kõige kül- Ahven löökpillidel. Külalistena löö- kisub kõige tundevaesemagi inime- memal talvekuul Pirgu mõisas vad kaasa Jukka Eskola Soomest se seest plaadi kõige täiuslikum bal- ühendada enda nägemuse meie (trompet), Deniss Pashkevich laad “Our Little World”; mõtlikkuse muusikast kohalike lauljate ja pilli- Lätist (flööt) ja Uku Suviste (dueti- peletab ja peoks valmistab ette meestega. Kolm eripalgelist artisti, partner loos “Kõrgele et lenna- “Falling Down”, rütmi hoiab käimas kolm generatsiooni, mõõtmatu arv ta”). “Horrors”. Mina pean plaadi kõige tõlgendusi. Jahedates ruumides Loomulikult on alati naudita- õnnestunumaks, isegi teraapiliseks soojenesid viisid ja südamed, liites vam kontsert, kus solisti ja pilli- looks, mis peletab hetkega peagi al- maikuus toimunud festivalil meeste energia on paremini kuulda- gava sügismasenduse, pala “Maailmaküla” üheks ansambliks Tants kestab veel. näha, kuid käesoleval juhul võib “Everything is Alright”: then you Kukerpillid, Mari Pokineni ja vastastikust keemiat hästi tajuda ka dance like no one’s watching you / Hendrik Sal-Salleri. Hedvig Hanson. CDd kuulates. Hedvig Hanson ütleb there you dance like nobody knows Plaat on parem kui kontsert. Musik Maker plaadiümbrisel: “Meie kontsertidel it’s you. Kindlasti tervitab Outloudz Draamateatri saalis kuuldu tundus on inimesed olnud ikka särasilmsed meid 2011. aasta müügiedetabeli põnevast õhustikust hoolimata ko- Suve hakul ilmunud Hedvig Hanson ja tantsutujus. Saage teiegi sellest esikolmikus, vahest siis juba uue hati liiga hallaöiselt unine, mille va- Soul Groupi debüütalbum on kingi- muusikast osa! Miks mitte anda en- täiusliku hitiga – täiusliku ülikonna hele kõlasid veidi kohatult mõned tus kõigile, kes ootasid lauljatarilt dale vahel energiat ja särtsu juurde seest nagunii. ajatud “hitid”, näiteks Kukerpillide midagi hoogsat ja kaasakiskuvat. mõne tantsusammuga? Tants kes- “Suured koerad, väiksed koerad”. Enamik plaadi lugusid on mõnusalt tab veel ja veel ja veel…” KATRIN KARU Üldiselt oli kontsert muidugi hea, gruuvivad ja tantsima kutsuvad, filoloog uudne ja kohati lausa rabavalt oota- kuid ei puudu ka romantilise hinge- MARGE LUMISALU matute seadetega; eestikeelsetele laadiga kuulajale mõeldud kaunid muusikakriitik tekstidele ja tuttavatele viisidele ballaadid. Hedvig Hanson tõestab andsid huvitavaid värve juurde taas, et suudab olla ühtaegu nii jaz- Aafrika ja oriendi pillid ning Lõuna- zidiiva, unelaule heietav kodupere- Ameerika rütmid. Need kõige pare- naine kui ka kirest pakatav ja sen- mad ja ehedamad emotsioonid an- suaalne tantsusaalide kuninganna. nab plaat heldelt kuulajale kätte. Plaadil kõlavad mõnusa gruuviga ja Juba avaloona kõlav “Lauliku lapse- huvitavate rütminüanssidega 1970.– põli” Mari Pokineni õrn-kindla hääle 1980. aastate hitid ja Hedvigi loo- esituses tekitab igatsuse millegi ta- dud ajastutruu hõnguga, intiimsed jumatu, samas nii tajutava järele. ja souliliku kõlapildiga laulud. Sellises nõiduslikult kütkestavas rüt- Tunnustust väärib otsus laulda kõik Meie küla laulud. mis hingab plaat ka edasi, jätmata üksteist lugu eesti keeles. Kui küm- kordagi igavat või lohakat muljet. mekond aastat tagasi olime harju- Kukerpillid, Mari Nii kõlab Kukerpillide “Neiukesed nud kuulama Hansonit pigem ingli- Pokinen, Hendrik Sal- noorukesed” värske ja õhetavana, se keeles laulmas, siis nüüdseks on Źal. Fryderyk Chopin. Saller. niisamuti nagu ka piibellikult ausa solist nii endale kui ka teistele tões- tekstiga “Laulud pulmades õpitud”. tanud, et jazzi, souli ja muud rütmi- Vardo Rumessen. Elwood Kaunilt, malbelt, mõtlikult kõlab muusikat saab suurepäraselt laulda ERP Andrus Rannaääre arranžeering ka eesti keeles. Eestlasi on tihti iseloomustatud Heino Elleri “Kodumaisest viisist”. Hedvig Hanson ei tee saladust, See on kolmas CD, mille Vardo omaette hoidva ja kitsi rahvana. Iga Plaadi kontekst on sügav, minevik- et on plaadile valinud just need Rumessen aasta jooksul välja on küla rahvas on sõbralik oma küla ku ja olevikku ühendav, tulevikule lood, mis teda lapsepõlves enim andnud. Mullu sügisel üllatas ta piirideni, iga küla noored on vane- pärandatav, homses edasitehtav, mõjutasid. Laulud tekitavad nostal- suurplaadistustega – Bachi HTK I ja ma generatsiooni poolt mittemõis- külade piire nihutav. Kultuuride as- giat ja mõnusat äratundmist küllap Rahmaninovi klaveriteoste topelt- tetud ja vastupidi, esivanemate lau- sortii, tuttava ja võõra ootamatu igas üle kolmekümne aasta vanuses plaat. Üllatas sellepärast, et eesti lukõnetused on hakanud juba am- kokkusobitamine (ja kokkusobivus) kuulajas. Kes meist ei teaks Apelsini muusikaüldsus teab kõigepealt ik-

muusika 8-9/2011 51 melomaan kagi Rumesseni eesti muusika sal- simust ei peaks esitama enamiku nägemisega plaadiga, kus esineb mantilisele suurvormile uut kuube vestusi. Kui meenutada, et mullu il- Chopini suurvormide puhul, aga väi- meie muusikute paremik: Tallinna õmmeldes tuleks terve kuub õm- mus ka mahukas artiklikogumik kevormide osas on see omal kohal. Kammerorkester, solistid Mati Turi, melda samast riidest. “Lisandusi eesti muusikaloole” Arvan, et Rumesseni interpretat- Helen Lokuta ja Uku Joller, dirigent koos kahe CDga, on tegemist väga sioon on nii poolapärane, kui palju Vahur Soonberg ning Urmas PIRET RIPS-LAUL suurejoonelise loominguaastaga. on seda muusika ise. Ta ei ole selle- Lattikase ansambel. Asusin plaati helilooja Käesolev plaat on pühendatud ga liialdanud. kuulama suure põnevusega, sest ei Chopini väikevormidele. Esindatud Vardo Rumesseni ideed on mul- juhtu just sageli, et keegi julgeb aron kakskümmend teost ebatavali- le lähedased, tema Chopini käsitlus ranžeerida helilooja Charles ses (mittekronoloogilises) järjestu- sobib mulle, kuigi see ei ole alati mi- Gounod’ suurteost, millest on juba ses, nende hulgas kaks etüüdi, kaks nu maailm. Aga kui ta mõtlemine olemas nii koori, solistide kui ka or- nokturni, neli valssi, kümme masur- põhineb ka teistsugusel loogikal – kestri partiid. Küsimus on selles, mi- kat ja kaks prelüüdi. Plaat on pü- mitte mingil juhul ei taha ma enese- da olulist on tänapäeval sellisele hendatud Smolenski lennukatast- keskse kriitiku kombel oma näge- mahukale teosele lisada, ilma et va- roofis hukkunud Poola presidendile must üle tähtsustada –, on Rumes na ja väärika originaalteose omapä- Lech Kaczyńskile ja teistele lennukis sen minu meelest piisavalt isikupä- ra kaoks. Charles Gounod on prant- viibinutele. Meeleolu täiendab buk- rane. Seisukohtade erinevuses pei- suse helilooja, kelle helikeel on hea letis reprodutseeritud Cyprian tub mõtlemise rikkus. Võin vaid ta- näide romantilisest muusikastiilist. Kamil Norwidi litograafia, mis kuju- gasihoidlikult öelda, et erinevalt Sellise muusika üks tunnusjooni on tab leinavat muusat. Rumessenist pole ma väga suur range rütmika puudumine. Lauljal Torkab silma, et kõik lühipalad Chopini väikevormide austaja ning lubatakse võtta kops rahulikult õh- Like A Diamond. Tallinn on minooris (mis peab nähtavasti ei armasta ka väga neid Chopini ku täis ja vedada fraasi nii pikalt ja esile tooma kurbuse ja melanhoo- teoseid, kus ta on lihtsalt rahvuslik dramaatiliselt, kui ta vähegi suudab. Daggers. lia) ning mängitud rõhutatult välja- (mitmed masurkad) või salongilik Sel hetkel ununeb nii esitajal kui ka Love Forever peetud tempos. Virtuoossust on (valsid); etüüde ja prelüüde eelistan kuulajal ümbritsev maailm, aeg ja välditud, nagu ka jõulist, pateetilist, terviktsüklitena. Ma ei võtaks ette ruum. Kui lisada romantilisele teo- “Kuidas nii, Tallinn Daggersi oma ei kontrastidele üles ehitatud mängu- nii suurejoonelist väikevormide sele bänd ja trummikomplekt, siis olegi?” porisesin, nähes Eesti muu- laadi. Ainult üks pala, valss As-duur plaadistust. Aga see on subjektiiv- kes keda nurka surub, kas laulja sikaauhindade parima muusikavi- op 69 nr 1, mille Chopin pühendas ne seisukoht. Kokkuvõtteks: Vardo trummarit või trummar lauljat? Selle deo nominente. Lõppvalikusse mit- oma noorepõlve armastatule Maria Rumesseni Chopin on väärt, et seda plaadi puuduseks peangi ma seda, te jõudnud TD loo “Flesh Parade” Wodzińskale (tema maalitud tundma õppida. et romantilist suurteost ei ole arran- video oli mullu üks silmapaitava- Chopini portree on bukletis auko- žeeritud ühes muusikastiilis. Kui maid, tekitades isegi vau-efekti: hal), on esitatud kiiremas tempos. TOIVO NAHKUR võtta klassikaline romantiline teos “Oo, kas tõesti Eestis tehtud?” Minoorne, väljapeetud esituslaad pianist ja lisada pop-jazzansambel, siis miks Seda võib küsida ka muusikapala rõhutab kõlalist tervikut, sujuvaid pole solistideks pop-jazzi solistid? enda kohta. Välismaises interneti- üleminekuid ühelt palalt teisele. Saan aru, et arranžeeringu idee oli poes selle singliga kohtumine kut- Tervik moodustub ühtsusest, mitte haarata kaasa klassikalisest muusi- sus esile otsekui iseenesliku hiirekli- vastandlikkusest. kast eemal seisjaid, eriti nooremaid ki download-nupule. Värske, 2009. Ei esitusele, instrumendile ega inimesi, ning näidata, et ka romanti- aastal alustanud elektropopi duo oli ka salvestusele ole midagi ette hei- line muusika võib olla “änksa” ja tä- osanud end veenvalt nähtavaks- ta. Nagu juba öeldud, on ülekaalus napäevane. Festivalil “Kapa klassi- kuuldavaks teha ning start oli kau- väga rahulikud tempod. Kas selline ka”, kus teos 2008. aastal esma- gel keskpärasest. aeglus ja väljapeetus pole kuulajale kordselt kõlas, oli see kindlasti omal TD kandvaks jõuks on laulev liiga rõhuv? See jäägu kuulaja otsus- kohal ning tundus uudne ja huvitav. laulukirjutaja-elektroonik Ardo Kivi tada. Samal ajal muusika voolab, on Praegu plaadilt kuulates meeldib (kuulunud ka mürarocki bändidesse heas rütmilises tasakaalus, ka kõige mulle kõige rohkem osa Offertorie, Pedigree ja Shelton San), elektri- aeglasemates tempodes. Meenu kus soleerib basskitarril Raul Vaigla. trummidel toetab teda endine Pia tades Rumesseni Rahmaninovi Missa Solemnis. Helen Klaveri ja hammond-oreli improvi- Frausi ja Under Marie trummar (ja etüüd-piltide ülimeisterlikku kõrgpi- Lokuta, Mati Turi, Uku satsioonides kohtab harmooniaväli- mainitud video režissöör) Joosep lotaaži (või varasemast ajast seid noote, mis romantilisse muusi- Volk. Õnnestunud kooslus, sest Chopini nelja ballaadi ja mõlema Joller. Segakoor kastiili ei kuulu. Jah, ei peagi kuulu- kontserdiolukorras on tegemist la- etüüdide tsükli esitust), on selge, et Cantus, Urmas ma, kui teos oleks tervikuna arran- valt tugevat energiat kiirgava duo- muusika aeglane voolamine on Lattikase ansambel, žeeritud ühes stiilis. Sel plaadil on ga, kus frontman tunneb end publi- Rumesseni omapära, sisuline taot- aga erinevad muusikasuunad kokku ku ees vabalt ja pungilikult arro lus. Tekstitruuduse karmidest nõue- Tallinna Kammer pandud nii, et nendevahelist dialoo- gantselt. Elektrooniliste trummide test on Rumessen kinni pidanud orkester, Vahur gi ja sümbioosi ei teki. Kokku võttes kick on nii kompresseeritud ja paks, (kui välja arvata mõned eriti aegla- Soonberg. on mul siiski hea meel, et leidub ak- et seda ei lõika matšeetegagi läbi. sed tempod). Tema mäng välistab Largo Records tiivseid koore, nagu Cantus, kes jul- Kontsertidel kogetud energia ja juhuslikkuse, kuigi võib olla spon- geb katsetada uute ideedega. Seda esiksingli hindele 5+ tehtud pro- taanne.Võib küsida trafaretselt: kas tehes peaks aga põhjalikumalt ana- duktsiooni kandumine debüütalbu- Segakoor Cantus on hakkama saa- interpretatsioon on ka piisavalt lüüsima, kellele plaati teha ja milli- mile oleks seega igati loogiline oo- nud suure tööga, suursuguse välja- poolapärane? Tõepoolest, seda kü- sed on kuulaja ootused. Ning ro- tus. Plaadi peal kuuldavad lood on-

52 muusika 8-9/2011 gi nutikad, meloodiad ja hitipotent- või džunglihäälte ja trinidadi steel- cool ja punkrockilik olek on jäänud Äkki oleks lahenduseks albumi siaal on täiesti olemas; kõlaliselt kal- trumme meenutavate helidega). Ja stuudio ukse taha ja asendunud pi- uuesti miksitud ja sisselauldud ver- dutakse valdavalt new wave’ilike kuigi elektropopile võib läheneda gem püüdliku koolipoisi omaga. sioon? Nii jäängi “däggersitelt” põ- sound’ide ja kaheksakümnendate ka minimalistlikus võtmes, jättes Kähisev-sosisevad partiid on esita- nevusega uudiseid ootama. teise poole briti dream- ja synth helipildi lihtsaks ja hõredaks, oleks tud liiga korralikult ja ühetaoliselt pop’i poole (eeskujudest on plaadi- TD puhul ometi vaja hulga tihkemat ning eeldatud seksapiilgi on kadu- ANTON ANDRES ümbrisel mainitud ansambleid New produktsiooni, seda esimesel singlil ma läinud. Nii tundubki, et “Like a DJ SanAntonio Order ja A.R. Kane); kindel koht on kogetut. Rohkemgi teeb murelikuks Diamondi” puhul on mõni teemandi ka baleaarilisel ja kariibi hõngul (kas see, et laval möllava macho-mehe tahk kiiruga lihvimata unustatud.

KUULA KA NEID

Kõikide järvede kuu. Spanning. Veronika Portsmuth. Scandinavian Electro- Nordart Acoustic Music. Chamber Sound Äsjase noorte laulupeo kunstiline juht laulab oma debüütplaadil sea- Nüüdisaegset kammermuusikat deid Lembit Veevo kooriteostest. sisaldava kogumiku teeb eesti Arranžeeringud on loonud Kristo kuulaja jaoks eriliseks see, et Matson ning taustabändis mängi- plaadil kõlab ka 2006. aastal vad noored jazzmuusikud Peedu Gotlandile elama asunud Mirjam Kass (bass), Paul Daniel (kitarr), Tally teos “Last Year’s Sun Still Joel-Rasmus Remmel (klaver), Glitters in the Drop of Water”, Ahto Abner (trummid) ja Andreas mille esitavad flötist Monika Aben (klarnet). Mattiesen ja idamaiseid instru- mente mängiv Peeter Salmela. Puuĺpäiv. Ütsiotsõ. Haki Helü Vater unser. Heldur

Ütsiotsõ on setu meestelaulu vilje- Harry Põlda. Arvo lev ansambel, mis tegutseb aas- Pärt. tast 2005 ning kuhu kuuluvad ERP Urmas Kalla, Lauri Sommer, Andreas Kalkun ja Kaspar Kolk. Singelplaat sisaldab vaid üht Vanu laule ilmestavad neile lisatud teost, milleks on Arvo Pärdi kol- keskkonnahelid ja fantaasiarikas meminutine “Vater unser”, esita- produtsenditöö. jateks poiss-sopran Heldur Harry Põlda ja autor klaveril. Tänavu juunis loodud kompositsioon on Kõrvaklapid. Pastacas. pühendatud paavst Benedictus kohviradio.com XVI-le.

Pastaca ehk Ramo Tederi album ilmus esmakordselt kümne aasta eest. Käesolev on kordustrükk, mis on mõeldud eelkõige Jaapani turule. Boonusmaterjalina on plaadile lisatud kaks samal ajal salves- tatud lugu, mis esmaväljaandele ei mahtunud.

muusika 8-9/2011 53 COLLAGE Juuni

Tallinnas Irina Vaštšenko (sopran), 16. 09 kell 19 Pathétique: Arvo Goltsov toomkirikus Valentina Kremen (metsosopran), Leibur (viiul), Mihhail Zemtsov 24. 09 kell 14 ja 18 Kogupere 1. 09 kell 19 EK hooaja avakont- Juhan Tralla (tenor), Kristjan (vioola), ERSO, Nikolai Aleksejev muusikal “Võlur Oz” Nokia sert: Orchestre de Paris, Paavo Mõisnik (bass), Vanemuise süm- (dirigent) Estonia kontserdisaalis Kontserdimajas Järvi (dirigent) Estonia kontser- fooniaorkester ja ooperikoor, 16. 09 kell 18 Prokofjevi ooper 24. 09 kell 16 Monteverdi disaalis Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti “Armastus kolme apelsini vastu” ja tema aeg: Hortus Musicus 2. 09 kell 19 ERSO hooaja ava- Kontsertkoor, Paul Mägi (diri- Rahvusooper Estonias Väravatornis kontsert. Don Quijote: Aleksandr gent) Kaarli kirikus 17. 09 kell 12 Orelipooltund: Ene 24. 09 kell 19 Verdi ooper Zemtsov (vioola), Jan-Erik 11. 09 kell 18 Suur Muusikaaka Salumäe toomkirikus “Othello”: Leedu Rahvusooperi Gustafsson (tšello), ERSO, Eesti deemia: Andres Mustonen (viiul), 17. 09 kell 12 Nixoni ballett külalisetendus Rahvusooper Rahvusmeeskoor, Neeme Järvi Ivo Sillamaa (klaver) Kadrioru “Kolm musketäri” Arnoldi muusi- Estonias (dirigent) Estonia kontserdisaalis lossis kale Rahvusooper Estonias 25. 09 kell 19 Halévy ooper 3. 09 kell 12 Orelipooltund: Kadri 11. 09 kell 18 Pärdi päevad. 17. 09 kell 16 Väravatorni “Juuditar”: Leedu Rahvusooperi Ploompuu toomkirikus Aadama itk: Läti Raadiokoor, külalised: Kadri Voorand Trio külalisetendus Rahvusooper 4. 09 kell 19 Muusikaline eten- Sinfonietta Rīga, Tõnu Kaljuste Väravatornis Estonias dus “Jakob, oh Jakob”: Tartu (dirigent) 17. 09 kell 19 Tiit Kuusik 100: 26. 09 kell 19 Sügisjazz: Dhafer Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, 11.–25. 09 VII TALLINNA ooperigala Rahvusooper Estonias Youssef ja Vox Clamantis Jaani Triin Koch (dirigent), Anne KAMMERMUUSIKA FESTIVAL 18. 09 kell 17 Eesti kitarrilegen- kirikus Türnpu (lavastaja) Põhuteatris * did ja Tallinna Kammerorkester * 4. 09 kell 19 Pärdi päevad: Balti 12. 09 kell 18 Eesti Filharmoonia Vene Kultuurikeskuses 27. 09 kell 19 Erkki-Sven Tüüri noorte filharmoonia, Kristjan Kammerkoor, Iris Oja (alt), Harry 18. 09 kell 18 Puccini ooper autorikontsert: Harry Traksmann Järvi (dirigent) Estonia kontser- Traksmann (viiul), Arvo Haasma “Tosca” Rahvusooper Estonias (viiul), Kaido Kelder (tšello), Mati disaalis (vioola), Daniel Reuss (dirigent) * Lukk (kontrabass), kammerkoor * Nigulistes 20. 09 kell 19 Eliitkontsert. Collegium Musicale, Endrik 8. 09 kell 18 Maarjalaulude 13. 09 kell 19 Jaapani tradit- Tantsud ettevalmistatud klave- Üksvärav (dirigent), Hortus festivali avakontsert: vokaalan- siooniline muusika klassikalistel ritel: Kadri-Ann Sumera (klaver), Musicus Rotermanni soolalaos sambel Cantatores Narvensis, pillidel: Asano Shō (tsugaru Hanna Heinmaa (klaver) Estonia 27. 09 kell 19 Hingemuusika: Oksana Sinkova (flööt), Alina shamisen) ja ansambel Estonia kontserdisaalis Virgo Veldi (saksofon), Johan Sakalouskaya (mandoliin), Kadri kontserdisaalis 21. 09 kell 18 Kálmáni operett Randvere (klaver) Nõmme Ploompuu (orel) toomkirikus 13. 09 kell 19 Hingemuusika: “Silva” Rahvusooper Estonias Lunastaja kirikus 9. 09 kell 18 Bizet’ ooper Mari Tampere-Bezrodny (viiul), 21. 09 kell 19 Maailm samme 27. 09 kell 19 Prokofjevi bal- “Carmen” Rahvusooper Estonias Peeter Paemurru (tšello), täis. Eesti pop 1960.–1970. aas- lett “Romeo ja Julia” Leedu 9. 09 kell 19.30 Nargenfestival. Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa tatel: Els Himma, Vello Orumets, Rahvusooperi külalisetendus Arvo Pärdi neli sümfooniat: (klaver) Nõmme Lunastaja kirikus Heidy Tamme, Koit Toome, Rahvusooper Estonias ERSO, Tõnu Kaljuste (dirigent) 13. 09 kell 21 Jazz Luksem Hedvig Hanson, Boris Lehtlaan, 28. 09 kell 19 KontsertJazz: keel- Noblessneri valukojas burgist: Greg Lamy & Paulo orkester Siim Aimla juhatusel, pillikvartett iXi (Prantsusmaa) ja 10. 09 kell 12 Orelikontsert “20 Simoes, Jazz Guitar Duo & Marc Artur Raidmets (õhtu juht) Veli Kujala (akordion) RO Estonia aastat orelipooltunde”: Kristel Demuth Von Krahli baaris Estonia kontserdisaalis Talveaias Aer, Piret Aidulo, Erika Jefimova, 14. 09 kell 18 Vinteri ja Raudmäe 21. 09 – 1. 10 28. 09 kell 19 Boriss Eifmani Tiit Kiik, Gustav-Leo Kivirand, Ulla muusikal “Pipi Pikksukk” RAHVUSVAHELINE ÕIGEUSU ballett “Red Giselle”: Leedu Krigul, Kersti Petermann, Pille Rahvusooper Estonias VAIMULIKU MUUSIKA Rahvusooperi külalisetendus Raitmaa, Toomas Trass, Andres 14. 09 kell 19 Muusikal!: Kelli FESTIVAL “CREDO” Rahvusooper Estonias Uibo toomkirikus Uustani (vokaal), René Soom 22. 09 kell 19 Sügisjazz: Django 28. 09 kell 20 World Music 10. 09 kell 15 Kammerkoori Key (bariton), Siim Selis (klaver) RO Bates’ Spring Is Here (Shall We Forum: Eesti Filharmoonia Ensemble (Turu) kontsert toom- Estonia Talveaias Dance?) feat Josefine Lindstrand Kammerkoor, Daniel Reuss (diri- kirikus 15. 09 kell 15 Lõunamuusika. Vene Kultuurikeskuses gent) Nigulistes 10. 09 kell 16 Hispaania kuld Antimees – Anti Marguste 23. 09 kell 19 Händeli oratoo- 28. 09 – 2. 10 Uudisteos! Märt- ne sajand: Hortus Musicus 80: Pärnu Linnaorkester, Eesti rium “Saul”: Katherine Man Matis Lille ilmalik müsteerium Väravatornis Rahvusmeeskoor, Ants Soots ley (sopran), Joanne Lunn (sop- “Armastajad ja elupõletajad”: 10. 09 kell 17 Sügisjazz: Andrea (dirigent), Piret Aidulo (orel), ran), Stephen Wallace (kontra- barokkansambel Corelli Consort Marcelli Trio feat Ekkehard Wölk Raivo Tafenau (saksofon), tenor), Andrew Tortise (tenor), ajastu pillidel ja Nero Urke Kumu auditooriumis Jüri Alperten (dirigent), Anti David Wilson-Johnson (bass), Toompea muusikasalongis 10. 09 kell 18 Nixoni ballett Marguste (sõnalised vahepalad) Eesti Filharmoonia Kammerkoor, 29. 09 kell 19 James Blunt Nokia “Kolm musketäri” Arnoldi muusi- Estonia kontserdisaalis ERSO, Daniel Reuss (dirigent) Kontserdimajas kale Rahvusooper Estonias 15. 09 kell 18 MacMillani ballett Estonia kontserdisaalis 29. 09 Tribuut ansamblile In Spe: 11. 09 kell 18 Verdi “Reekviem”: “Manon” Massenet’ muusikale 24. 09 kell 12 Orelipooltund: Jüri Otsa kooli, Elleri kooli ja Viljandi

54 muusika 8-9/2011 Kultuuriakadeemia bändid NO99 Vanemuise kontserdimajas & Kompany (Poola), ansambel 17. 09 kell 20 Tšellokvartett Jazziklubis 24. 09 kell 19 Händeli ora- Vennakese Pärimusmuusika C-Jam Haapsalu kuursaalis 30. 09 kell 19 Mozart Tallinnas: toorium “Saul”: Katherine Aidas 28. 09 kell 19 Meistrite Kalle Randalu (klaver), ERSO, Manley (sopran), Joanne 13.–17. 09 VILJANDI KITARRI Akadeemia: Pille Lill (sopran), Christoph Poppen (dirigent) Lynn (sopran), Stephen Wal FESTIVAL keelpillikvartett Noobel Nelik Estonia kontserdisaalis lace (kontratenor), Andrew 23. 09 kell 19 Iiri tantsumaja: Paide raekojas 30. 09 kell 19 Kálmáni operett Tortise (tenor), David Dave Flynn, Mick O’Brien, Eileen “Silva” Rahvusooper Estonias Wilson-Johnson (bass), Eesti Hassett Pärimusmuusika Aidas Muusikasaated Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ERSO, 30. 09 kell 19 Tribuut ansamblile Tartus Daniel Reuss (dirigent) Jaani In Spe: Otsa kooli, Elleri kooli ja Televisioonis kirikus Viljandi Kultuuriakadeemia bän- 8. 09 Muusikadokumentaal: kell 19 Festivali “Eclectica” 2. 09 25. 09 kell 19 KontsertJazz: keel- did Viljandi Muusikakoolis Kõik, mida sa oled tahtnud teada avakontsert: Robin Guthrie pillikvartett iXi (Prantsusmaa) ja klassikalisest muusikast (Saksa, (kitarr) Teatri Kodus (Lutsu 2) Veli Kujala (akordion) Vanemuise 2009) 9. 09 kell 22 Muusikaline eten- Jõhvis jazzisaalis 22. 09 Muusikadokumentaal: dus “Jakob, oh Jakob”: Tartu kell 19 Verdi “Reekviem”: 28. 09 kell 22 Tribuut ansamblile 10. 09 Jäägitult Suur Teater (Inglise, Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Irina Vaštšenko (sopran), In Spe: Otsa kooli, Elleri kooli ja 2007) Triin Koch (dirigent), Anne Valentina Kremen (metsosopran), Viljandi Kultuuriakadeemia bän- 29. 09 Muusikadokumentaal: Türnpu (lavastaja) Tartu Ülikooli Juhan Tralla (tenor), Kristjan did Tartu Jazziklubi Vilde lokaalis Sufi hing (Inglise, 2005) kirikus 30. 09 kell 19 Esietendus! Lehári Mõisnik (bass), Vanemuise süm- 9. 09 kell 18 Eesti Filharmoonia operett “Lõbus lesk” Vanemuise fooniaorkester ja ooperikoor, Kammerkoor, Iris Oja (alt), Harry Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti suures majas Andmed on kontrollitud 17. Traksmann (viiul), Arvo Haasma Kontsertkoor, Paul Mägi (diri- augustil. Oktoobri kontserdiinfot (vioola), Daniel Reuss (dirigent) gent) Jõhvi kontserdimajas COLLAGE’is avaldamiseks oota- Jaani kirikus Pärnus kell 18 Jaapani tradit- 12. 09 me hiljemalt 12. septembriks kell 19 Verdi “Reekviem”: 16. 09 kell 19 Antimees – Anti siooniline muusika klassikalistel 9. 09 aadressil [email protected] Irina Vaštšenko (sopran), Marguste 80: Pärnu Linnaorkester, pillidel: Asano Shō (tsugaru sha- Valentina Kremen (metsosopran), Eesti Rahvusmeeskoor, Ants misen) ja ansambel Jõhvi kont- Juhan Tralla (tenor), Kristjan Soots (dirigent), Piret Aidulo serdimajas Mõisnik (bass), Vanemuise süm- (orel), Raivo Tafenau (saksofon), 15. 09 kell 17 Tšaikovski – mäles- fooniaorkester ja ooperikoor, Jüri Alperten (dirigent), Anti tusi Eestist: Arvo Leibur (viiul), Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Marguste (sõnalised vahepalad) Aare Tammesalu (tšello), Jaan Kontsertkoor, Paul Mägi (diri- Pärnu kontserdimajas Kapp (klaver) Jõhvi kontserdi- gent) Vanemuise kontserdimajas 23. 09 kell 19 Maailm samme majas 10. 09 kell 16 Teatribändide festi- täis. Eesti pop 1960.–1970. aas- 24. 09 kell 17 Maailm samme val Sadamateatris tatel: Els Himma, Vello Orumets, täis. Eesti pop 1960.–1970. aas- 15. 09 kell 19 Ole tervitatud, Heidy Tamme, Koit Toome, tatel: Els Himma, Vello Orumets, Maarja: Laili Jõgiaas (sopran); Hedvig Hanson, Boris Lehtlaan, Heidy Tamme, Koit Toome, Toomas Trass, Tuuliki Jürjo, Anna orkester Siim Aimla juhatusel, Hedvig Hanson, Boris Lehtlaan, Humal, Anneli Klaus (orel) Peetri Artur Raidmets (õhtu juht) Pärnu orkester Siim Aimla juhatusel, kirikus kontserdimajas Artur Raidmets (õhtu juht) Jõhvi 16. 09 kell 19 Eliitkontsert. 27. 09 kell 19 KontsertJazz: keel- kontserdimajas Tantsud ettevalmistatud kla- pillikvartett iXi (Prantsusmaa) ja VABANDUS veritel: Kadri-Ann Sumera (kla- Veli Kujala (akordion) Pärnu kont- Mujal Eestis Ajakirja Muusika eelmises ver), Hanna Heinmaa (klaver) serdimajas numbris on artiklis “Rinaldo” Vanemuise kontserdimajas 30. 09 kell 19 Illuminatsioonid 8.–21. 09 MAARJALAULUDE – ristisõda liivakastis” kahet- 18. 09 kell 16 Rodgersi muusikal – Webern, Britten, Lutosławski: FESTIVAL Narvas susväärne viga. Teise päeva “Helisev muusika” Vanemuise Pärnu Ooperi orkester, Andrus 10. 09 kell 20 Eesti Filharmoonia etendusel ei laulnud Rinaldo suures majas Kallastu (dirigent) Eliisabeti Kammerkoor, Iris Oja (alt), Harry osa mitte Maire Haava, vaid 22. 09 kell 19 Maailm samme kirikus Traksmann (viiul), Arvo Haasma mõlemal etendusel Evelin täis. Eesti pop 1960.–1970. aas- (vioola), Daniel Reuss (dirigent) Ester. tatel: Els Himma, Vello Orumets, Viljandis Haapsalu toomkirikus Artikli autor Loone Ots va- Heidy Tamme, Koit Toome, 11. 09 kell 18 Arvo Pärdi “Kanon bandab, et lähtus tegelasi Hedvig Hanson, Boris Lehtlaan, 9. 09 kell 20 Pärimusmuusika pokajanen”: Eesti Filharmoonia käsitledes ainult esimese orkester Siim Aimla juhatusel, hooaja avapidu: Celia Roose Kammerkoor, Daniel Reuss (diri- etenduse kavast. Artur Raidmets (õhtu juht) & Reigo Ahven, Robert Delira gent) Rakvere Kolmainu kirikus

muusika 8-9/2011 55 P ill Fagott on kindlalt üks minu lemmikinstrumente. Selle pilli kõlal on keskaegne hõng, mee- nutades aegu, mil kõik tõenäoli- Fagott selt kõlaski niiviisi… Mõned inimesed jumaldavad pesapalli… PEETER SARAPUU fagotimängija minu jaoks on see mõistmatu, aga ma suudan selgelt aru saada, kuidas mõni inimene võib nautida fagotimängu. Frank Zappa

See [fagott] on bassinstrument ilma bassile vajaliku tugevu- seta, veidralt nõrga, burlesk- selt mökitava kõlaga.

Thomas Mann Amsterdami meistri Richard Haka rikkalike kaunistus- tega fagott Madalmaade kunstniku Harmen Halsi maa- lil (1667) meenutab eesti rahvuslikku vokitreimiskunsti. FOTO INTERNETIST

agoti, sümfooniaorkestri puupilli- omavahel vahetatavad. Kui hoolikalt valitud vahel. Parema käe pöial “pääseb” poole vä- rühma pealtnäha tagasihoidliku puu, enamasti mägivaher, on paarküm- hemaga – viie klapiga. Fagott on ainus puu- bassinstrumendi kõla ja olemus mend aastat kuivanud, valib meister veatui- pill, millele ei ole arvukatest katsetustest on läbi aegade tekitanud hulga ma ja kauneima mustriga paku, millest val- hoolimata õnnestunud rakendada kõiki tei- Fkirglikke, samas vastandlikke arvamusi. mivad korpuse toorikud; need jäetakse veel si puupille ühendavat Böhmi süsteemi kla- Kirjutades artiklit fagotist, olles ise fagoti- aastateks kuivama. Ehkki fagott koosneb pistikku. mängija, pean möönma tugevat kallutatust viiest osast, saab vahetada ainult peenikesi Fagoti ehitusest kirjutades ei saa möö- – selle kummalise, aga võluva pilli suhtes S-kujulisi huulikutorusid. Teised osad – teda minna pilli kuuendast, tõenäoliselt fago- on tõepoolest keeruline erapooletuks jääda. norpõlv, basspõlv, kell ja saabas (kus kaks tistidele enim väljakutset pakkuvast osast – William Waterhouse alustab oma raa- toru on omavahel ühendatud) – on ühe topeltlesthuulikust ehk trostist. Läbi aegade matut “Bassoon” niiviisi: ““Mis asi see küll konkreetse pilli lahutamatud osad, mida on mängijad pidanud valmistama ise huu- oli, mis pani sind valima sellist pilli?” on meister viimistleb ja intoneerib ühe terviku- likud, kasutadeks selleks sama materjali, küsimus, millele iga fagotist on pidanud na. Kui pilli puukorpus on valmis, sobita- millest tehakse korvmööblit ja vanasti ka mingil eluhetkel vastama.” Edasi loetleb ta takse peale klapimehhanism, mis on jällegi suusakeppe – harilik hiidroog, ladina kee- mitmeid vastusevariante, peaaegu kõiki unikaalne. Puu on elav materjal, kuid les Arundo donax. neid seob üks ühine mõiste – juhus. Üheks meistri jaoks teeb fagoti valmistamise kee- Trostide määravat tähtsust fagotimän- levinumaks teeks fagoti juurde on paljudele ruliseks ka see, et akustiliselt konstruktsioo- gija elus kirjeldab tabavalt nali: “Mitu fago- olnud selline juhus: kooliorkestrile ostetud nilt on tegemist väga keerulise pilliga. tisti on vaja lambipirni vahetamiseks? fagott on jäänud eelmise mängija poolt va- Fagoti mensuur on ebaühtlaselt laienev Ainult ühte, aga talle peab andma piisavalt baks ja kallis pill ei saa ju kasutuseta seisma koonus, mille diameeter huulikutoru algu- aega selleks, et ta saaks põhjalikult testida jääda. Materiaalne hinnang – kallis – on ses on umbes 5 mm ja koonuse lõpus um- vähemalt viit pirni – selleks, et leida see osutunud fagoti juurde jõudmisel tõepoo- bes 50 mm, sealjuures on pilli koonuse ko- üks, mis täpselt sobib selle ruumi ja situat- lest otsustavaks ka jõukamates ühiskonda- gupikkus 2,54 meetrit. Tolerantsid, millega siooniga.” des. Kui pill on juba kord hangitud, tuleb meister peab pilli intoneerimisel ja viimist- ka leida keegi seda mängima. lemisel arvestama, varieeruvad suuresti. Fagoti hiilgeaeg ja taandumine Ka fagoti sõrmetehnika on märksa kee- Nii nagu paljude muusikainstrumentide, Hinnaline käsitöö rukam kui teistel puupillidel. Kõik kümme on ka fagoti areng olnud viimase saja aasta Fagott on tõepoolest kallis pill, mõnikord sõrme on pidevalt rakenduses, sageli esma- jooksul üsna konservatiivne, pillid on oma samas hinnaklassis kontsertklaveriga. pilgul ebaloogilistes kombinatsioonides. tänapäevase põhivormi saavutanud juba Nimelt valmistatakse kõik vähegi mängu- Eriline roll fagotimängu tehnikas on vasa- 19. sajandi esimesel poolel. Fagoti ajaloost kõlblikud fagotid algusest lõpuni käsitsi ja ku käe pöidlal, selle kohmaka sõrme üles- kirjutades tuuakse pahatihti esile kaks isegi sama meistri pillide detailid ei ole andeks on liikuda välkkiirelt kümne klapi väärarvamust. Esimene on see, et fagoti

56 muusika 6-7/20118-9/2011 leiutajaks 16. sajandil oli itaallane Afranio tegelikult kirjutatud neljaklapilisele (ba- Albonesi. Tõepoolest demonstreeris rokk)fagotile; 18. sajandi lõpust alates koh- Albonesi 1532 Mantua hertsogile pilli, mi- tame klassikalist fagotti soolopillina eelkõi- da ta nimetas segadusseajavalt phagotus. ge vähem tuntud heliloojate loomingus. Tegemist oli siiski mitmete burdoontorude- Sellises (taand)arengus on nähtud mitmeid ga torupilliga, mis võis ehk tõepoolest mee- põhjusi. Neist usutavaim (mis põhineb ka nutada haokubu (sõna “fagott” tähendab isiklikul ajalooliste fagottide mängukoge- mitmes keeles nimelt “haokubu”). musel) tundub olevat see, et klappide lisa- Teine vaieldav seisukoht on see, et fa- mise ja mensuuri muutmisega läks barokk- gott on arenenud dulcian’ist, millega saab fagoti rikas ja paindlik kõla kehvemaks ning nõustuda vaid osaliselt. Dulcian’i võib pi- interpretatsioon pillil muutus lihtsalt keeru- dada fagoti eelkäijaks, aga tegemist on siis- lisemaks. ki täiesti erinevate pillidega, mille vahel puuduvad arendamisele viitavad ülemine- Uuestisünd kumudelid. Ühest puutükist ehitatud Üheksateistkümnenda sajandi algul hakati dulcian leidis laialdast kasutamist 16. sajan- Saksamaal fagotti lausa n-ö uuesti konst- di algusest kuni 18. sajandi esimese pooleni rueerima. Sellest alates saab rääkida prant- (Hispaanias isegi 20. sajandi alguseni!). suse ja saksa süsteemi eraldumisest. Neljast puuosast ehitatud fagott hakkab Prantsuse süsteemi fagott järgis tegelikult ikonograafias ja dokumentides esinema al- juba 18. sajandil Pariisi meistrite akustili- les 17. sajandi teisel poolel, kõigepealt selt täiuslikku, laulva ja väljendusrikka kõla Prantsusmaal. Sealt levis uus pill kiiresti üle ning hämmastava diapasooniga pillide tra- Euroopa, tehes läbi silmatorkavaid, eelkõi- ditsiooni. Ehkki tänapäeval üha vähem ka- ge väliseid muutusi. sutust leidev, esindab see fagoti katkematut Kui tänapäeva fagotil on (sõltuvalt mu- arengut 17. sajandi lõpust tänapäevani. delist) rohkem kui 25 klappi, siis 18. sajan- Saksamaal alustas Carl Almenräder di fagotimängija pidi läbi ajama nelja klapi- koos akustik Gottfried Weberiga fagoti ga, sealjuures kattub parimate prantsuse akustika väljaarvutamist n-ö nullist, saavu- pillimudelite (näiteks Prudent) diapasoon tades sealjuures suurepäraseid tulemusi. tänapäeva fagotiga. Pill oli paindlikum, re- Kuna Almenräderi hilisemaks partneriks gistrite vahetus saavutati õhu- ja huulesur- oli Johann Adam Heckel, tänapäeval tun- ve muutmisega. On levinud väärarvamus, tuima fagotifirma Heckel rajaja, saame rää- et klappe lisati sõrmetehnika lihtsustami- kida tänapäevase saksa süsteemi fagoti sün- seks, tegelikult oli eesmärgiks täpsema in- nist 19. sajandi algul. tonatsiooni saavutamine. Prantsusmaal püüti ehitada ka välitin- Fagoti eelkäija ja lähisugulane dulcian gimustesse sobivamat metallist fagotti. oli üle Mandri-Euroopa väga levinud pill, Kõige kaugemale, isegi tootmiseni ja leides rakendust nii ansamblites kui ka soo- Prantsuse armee tellimuseni jõudis sellega lopillina. Dulcian’i diapasoon ja kõla ei ra- Charles-Joseph Sax. Ometi kirjutab Will huldanud siiski prantsuse heliloojaid ja uus Jansen oma fagotientsüklopeedias tuntava instrument fagott võeti mitmekülgselt kasu- irooniaga: “Charles-Joseph Saxi püüded tusele Lully ja Rameau ooperites. Maades, ehitada metallist fagotti lõppesid täieliku kus dulcian oli levinud virtuoosse soolopil- fiaskoga. Tulemuseks oli – saksofon.” lina, leidis sarnast rakendust ka fagott, näi- Oleme siin puudutanud vaid murdosa teks võib tuua Itaalia ja AntonioVivaldi 38 ühe muusikainstrumendi rikkast ja põne- fagotikontserti. Prantsuse barokksonaatides vast ajaloost. Fagotist on kirjutatud mit- esineb fagott kõrges registris, ooperliku meid raamatuid, põhjalikem neist Will laulvusega, Saksamaa soolorepertuaaris jääb Janseni viieosaline mahukas entsüklopeedi- ta pigem turvaliselt continuo-registrisse, line teos (1978). Kokkuvõtteks tsiteeriksin näidates virtuoossust madalamas ja keskmi- Šoti muusikakriitikut ja heliloojat Cecil ses registris. Kokkuvõtlikult võib fagoti hiil- Grayd: “Fagott mängib orkestris sama rolli geajaks nimetada 18.sajandi esimest poolt nagu Gorgonzola juustukandikul – kas ku- (barokki), mil lisaks ulatuslikule soolore- jund või nali. Tegelikult võib fagott olla pertuaarile oli fagott rakendatud enamuses kõige kirglikum ja romantilisem instru- esituskoosseisudes. mentide seas, nagu ka Gorgonzola võib olla Klassitsismi saabudes muutus kõik. noobleim juustukandikul. Lihtsalt neid W. A. Mozarti fagotikontsert ja -sonaat on mõlemaid tuleb kohelda sobivalt.”

muusika 8-9/2011 57 KÜLASTAGE AJAKIRJA MUUSIKA UUT KODULEHEKÜLGE www.ajakirimuusika.ee

Uue numbri huvitavad artiklid Muusikaelu tähtsündmused Pidevalt uuenevad maailma ja eesti muusikauudised Täielik eesti muusikavaldkonna linkide kogu

arvaja 9HRLEKG*jegabi+[B\C aaria KIRJUTAGE MUUSIKAST MEIE VEEBIKESKKONDA mõtted ja muljed “ARVAJA AARIA” muusikast

otsing

ajakiri toimetus reklaam tellimine arhiiv

otsing

ajakiri toimetus reklaam tellimine arhiiv

otsing

ajakiri toimetus reklaam tellimine arhiiv

otsing

ajakiri toimetus reklaam tellimine arhiiv

58 muusika 8-9/2011