Kohtla valla jäätmekava 2009–2016

Sissejuhatus

1. Kohtla valla ülevaade

1.1. Üldandmed

1.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1. Elanikkonna iseloomustus

1.4.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

2. Jäätmemajanduse õiguslikud alused

2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus

2.2. Euroopa Liidu direktiivid

2.3. Kohtla valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

2.4. Kohtla valla jäätmekava seos riigi jäätmekavaga

3. Kohtla valla jäätmekäitluse ülevaade

3.1. Jäätmeveosüsteemi iseloomustus. Jäätmete kogumine.

3.2. Jäätmekäitluskohad

3.3. Prügila

3.4. Tekkivad jäätmekogused ja koostis

3.5. Ladestatavad jäätmed

3.6. Olmejäätmete sarnased jäätmed

3.7. Taaskasutatavad jäätmed

3.8. Ohtlikud jäätmed

3.11. Metalli - ja puidujäätmed

3.12. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste jäätmed

3.13. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid

3.14. Elektri- ja elektroonikaseadmed 4. Probleemid Kohtla valla jäätmehoolduses ja nende lahendamine

4.1. Valla prahistamine

4.2. Jäätmete ebapiisav sorteerimine

4.3. Madal keskkonnateadlikkus

4.4. Jäätmete põletamine kodumajapidamistes

4.5. Muud probleemid

5. Jäätmehoolduse planeerimine ja eesmärgid

5.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta

5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine

5.3. Jäätmevaldajate register

5.4. Korraldatud jäätmevedu

5.4.1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine

5.4.2. Korraldatud olmejäätmeveo eelised

5.4.3. Rakendamiseks vajalikud meetmed

5.4.4. Jäätmekäitluskulude säästumeetmed

5.5. Jäätmehoolduse rahastamine

5.6. Jäätmete taaskasutamine

5.6.1. Segaolmejäätmed

5.6. 2. Pakendijäätmed

5.6.3. Biolagunevad jäätmed

5.6.5. Kompostitavad jäätmed

5.6.6. Reoveesete

5.6.7. Ohtlikud jäätmed

5.6.8. Jääkreostus

5.6.9. Probleemtoodete jäätmed 5.6.10. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmed. Tervishoiuasutuste jäätmed

5.6.11. Ehitus- ja lammutusjäätmed

5.6.12. Plast

5.6.13. Puit

5.6.14. Metallijäätmed

5.6.15. Klaasijäätmed

5.6.17. Suuremõõtmelised jäätmed

6. Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine

7. Kohtla valla jäätmekava eeldatav keskkonnamõju

8. Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang

9. Kohtla valla jäätmemajanduse tegevuskava 2009-2014

10. Kokkuvõte

11. Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Jäätmekava on Kohtla valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad järgnevaks viieks aastaks. Jäätmekava on koostatud lähtudes üleriigilisest ja maakondlikust jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest.

Jäätmekava üldiseks eesmärgiks on Kohtla valla jäätmehoolduse korraldamine - keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärgiks on luua kogu valda hõlmav ühtne jäätmekäitlussüsteem.

Jäätmekava üldine eesmärk on Kohtla valla jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavas 2008- 2013 seatud eesmärkidest.

Kohtla valla jäätmekava hõlmab valla sotsiaal-majanduslikku ülevaadet, jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest Kohtla vallas. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2009-2016 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks Kohtla vallas.

Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest, välja arvatud radioaktiivsed jäätmed, lõhkematerjali jääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed, loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine, mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed, maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid.

Jäätmekava haarab jäätmete tekke, kogumise, sortimise, transpordi, taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise. Käesolev jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks.

Kava realiseerimine sõltub lisaks Kohtla vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle- eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat dokumenti perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada.

1. Kohtla valla ülevaade

1.1. Üldandmed

Kohtla vald asub Ida-virumaal Kohtla-Järve linna (ja tema Kukruse linnaosa) ümbruses. Valla suuruseks on 101,6 km² ja sellega on ta üks väiksemaid maavaldu Ida-Virumaal, moodustades ca 3 % maakonna territooriumist. Ühine piir on 6 valla, Kohtla-Järve linna ning Kohtla-Järve linna Kukruse ja Sompa linnaosadega, seega kokku 7 haldusüksusega. Vallas on 17 küla - Järve, Saka, Valaste, Ontika, Kohtla, Peeri, Kukruse, Kabelimetsa, Vitsiku, Roodu, Kaasikaia, Amula, Paate, Täkumetsa, Kaasikvälja, Servaääre ja Mõisamaa. Kohtla valla praegused piirid pärinevad põhijoontes aastatest 1945-1950, mil valla territooriumist eraldati Kohtla alev- praegune Kohtla-Nõmme vald, Kohtla-Järve Järve linnaosa. Hiljem tehti linnaliste asulate kasuks veel mitmeid äralõiked. Tänu linnaliste asulate moodustumisele valla territooriumi arvelt kujunes valla piir küllalt sopiliseks, mis mõnevõrra raskendab valla haldamist.

Joonis 1. Kohtla valla asukoht. Allikas: Maa-amet

1.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1. Elanikkonna iseloomustus

Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane: enamik rahvastikust elab valla põhjaosa suuremates külades. Ümberasumist valla lõunaosa küladest on suurel määral põhjustanud majandusstruktuuri ja sotsiaalsed muudatused, aga ka põlevkivi maa-alune kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnakahjustused. Põhiosa elanikest on koondunud valla põhja- ja keskossa Tallinn-Narva maantee ja raudtee ning linnade ümbrusse.

Tabel 1. kirjeldab Kohtla valla elanike 2005-2008 seisuga ja joonis 2. kajastab rahvastiku dünaamikat.

Tabel 1. Kohtla valla elanike arv külade kaupa aastate 2005-2008 lõikes.

2005 2006 2007 2008

Amula 35 31 36 37 Järve 717 691 680 677

Kaasikaia 50 55 54 54

Kaasikvälja 37 33 32 31

Kabelimetsa 64 69 68 68

Kohtla 83 78 79 79

Kukruse 65 60 64 58

Mõisamaa 6 6 6 6

Ontika 85 81 79 83

Paate 34 28 30 29

Peeri 80 87 91 86

Roodu 54 54 56 57

Saka 167 156 155 149

Servaääre 27 24 26 26

Täkumetsa 27 27 27 29

Valaste 111 110 118 121

Vitsiku 45 47 43 43

Kokku 1687 1637 1644 1633

Andmed: Kohtla Vallavalitsusest

1. jaanuari 2008 seisuga elab valla keskuses Järve külas ligi pool kogu valla elanikkonnast (677 ehk 41,5 %). Suuruselt järgmistes Saka ja Valaste külades elab 149 ning 121 elanikku. Ülejäänud külades elab igaühes vähem kui 100 elanikku. Võrreldes 2005 a on elanike arv kasvanud 2008 a kõige enam Valaste külas.

Joonis 2. Kohtla valla rahvastiku dünaamika 2005-2008 a.

Valla elanike arvu suhteline stabiilsus on seletatav tema linnalähedase asendiga. Suur osa valla töötavast elanikkonnast on leidnud rakenduse naabruses asuvates linnades: ligi kolmveerand valla töötajatest töötab väljaspool valda. Valla elanike arvu suhtelist stabiilsust on mõjutanud ka vastassuunaline mehaaniline liikumine - ümbruskonna linnade elanikud on asunud elama valla territooriumile.

(Andmed: Rahvastikuregistrist) 1.3. Ettevõtlus

Valla territooriumil on kokku 45 osaühingut, 3 aktsiaseltsi ning 29 füüsilisest isikust ettevõtjat. Mittetulundusühingute osas on vallas 41 erinevat mittetulundusühingut, nendest on 13 aiandusühistut, 7 garaažiühistut, 4 külaseltsi ja lisaks 14 erinevat mittetulundusühistut. Peale põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmise tegeletakse mitmesuguste ehitustöödega, puidu ülestöötamise, mööbli ja trükitoodete valmistamise, toitlustuse ning kaubandusega. Valla majandustegevus on aasta-aastalt aktiviseerunud.

Suurimad ettevõtjad Kohtla vallas on:

AS Inest Market

AS Uikala Prügila

Järve Tootjate OÜ

Kemasi Ehitus OÜ

· OÜ TruckParts Eesti

· OÜ Natura

· OÜ Alprinter Kirjastus

· OÜ Astnik Ehitus

· OÜ Geos Tek

· OÜ Puitaken

· OÜ Select Oil

· OÜ Cops & Max

· OÜ Ontika Talu

Saka Cliff Hotell & Spa Osaühing

· Tiido talu

· OÜ Trepimaailm

1.4. Keskkonna ülevaade

Metsamaad on vallas ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla ida- ja põhjaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 45%. Viljakamad maad paiknevad valla põhja- ja keskosas, kus on arenenud ka põllumajanduslik tootmine. Suure osa põllumajandusmaa kasutajateks on talunikud ja osaühingud. Kohtla valla territoorium asub osaliselt Järve-Edise-Peeri, Sope-Ontika, Valaste-Martsa, Kiikla-Ereda-Võrnu ning Kohtla- Nõmme väärtuslikul maastikul.

Arvestatavad maavarad on põlevkivi, liiv ja paekivi.

1.4.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Kohtla valla territoorium paikneb Põhja -Eesti lavamaal, mida piirab põhjast Põhja-

Eesti paekallas (klint). Valla lõuna- ja kaguosa ulatuvad Jõhvi kõrgustikule.

Põhja-Eesti lavamaa ulatub keskmiselt 30 - 50 m kõrgusele üle merepinna. Ontika ja Saka pankranniku piirkonnas on suurim kõrgus (55,6 m üle merepinna).

Suurem osa paekaldast on looduses järsu nõlvaga, mille jalamiosa on mattunud rusukalde ja mereliste setete alla. Klindi alumise osa moodustavad kambriumi ajastu setted- sinisavi ja liivakivid, mis kohati paljanduvad, enamasti jäävad aga rusukalde alla.Panga ülemises osas paljanduvad ordoviitsiumi ajastul tekkinud oobulusliivakivi,diktüoneemakiltkivi ja glaukoniitliivakivi (Ontikal kuni 6 m paksuse kihina) ningmitmesugused lubjakivid.

Põhiliselt paikneb Kohtla vald õhukese pinnakattega Põhja-Eesti lavamaal, mille põhjaserva paealuspõhi (Viru lubjakiviplatoo) ulatub päris maapinna lähedale.

Enamasti katab aluspõhja 0,5 - 2 m paksune, kohati ka paksem moreenikiht. Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad keskmiselt 10 - 15 m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud. Lavamaa madalamad piirkonnad on kaetud jääpaisjärvede setete (liivade) või turbaga. Lavamaa lõunaosas valla keskosas levib madalam soostunud vöönd.

Lavamaa aluskorra moodustavad enamuses moondekivimid -alumiiniumirikkad (heledad) gneisid. Aluskorra pindasub maapinnast üle 150 m sügavusel ning seda katab murenemiskoorik.

Aluspõhja moodustab kivimikompleksi sügavaim kiht Ediacara ladestu Voronka kihistu liivakividest. Sellele järgnevad kambriumi ladestu Lontova kihistu sinisavi (paksus ca 75 m) ja Lükati kihistu aleuroliidid ja savid. Neile järgnevad ülemkambriumi Tsitre kihistu ja alamordoviitsiumi Pakerordi lademe liivakivid. Nende peal lasuvad karbonaatkivimeid (lubjakivi, argilliiti ja dolomiiti) sisaldavad keskordoviitsiumi Volhovi, Kunda ja Aseri lademed.

Ala pinnakatte moodustavad täielikult aluspõhjakivimid - liiv ja saviliiv. Pinnakatte paksust esineb valla põhjapoolsetel aladel 0,1 m kuni 1 m valla lõunapoolsetel aladel.

Valla majandus-joogivesi saadakse põhiliselt ordoviitsium, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium vendi voronka ja gdovi veehorisondist. Ordoviitsiumi põhjaveekogum toitub peamiselt sademeteveest j ka kesk-alam-devoni põhjaveekogumi veest. Põhjavesi on valdavalt survetu ja enamasti reostuse eest kaitsmata. Vettandvad kivimid on lubjakivid ja dolomiidid, mis on kohati tugevasti karstunud ja lõhestunud. Sellel põhjaveekogumi veel on kõrgenenud mineraalainete, Fe ja PHT sisaldus, põhjuseks looduslik anaeroobne keskkond ja ümbritsevate soode mõju. Põhjaveekogumile kujutab ohtu ka ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi halva kvaliteediga põhjavee (suurem mineraalsus ja karedus, rohkem sulfaate, fenoole) kandumine ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumisse;

Ordoviitsium-kambrium põhjaveekogum koosneb alamordoviitsium ja kambriumi liivakividest ja aleuroliitidest. Peamine toitumisala on Pandivere kõrgustik, kuid tektooniliste rikete ja mattunud orgude piirkonnas ka läbi siluri-ordoviitsiumi veepideme nõrgunud vesi. Veel on kõrgenenud Mn, Fe ja NH sisaldus, põhjuseks eeskätt looduslik anaeroobne veekeskkond. Vesi on surveline ja reostuse eest kaitstud;

Kambrium-vendi Voronka põhjaveekogum. Vettandvad kivimid on kambriumi ja vendi ladestute Voronka kihistu liivakivid ja aleuroliidid. Põhjaveekogumi põhjavesi on surveline ja reostuse eest kaitstud. Põhjavett iseloomustab kõrgenenud Mn, Fe ja NH sisaldus, põhjuseks looduslik anaeroobne veekeskkond. Radioloogiliste näitajate poolest ei vasta kambrium-vendi veekiht suuremalt jaolt nõuetele;

Kambrium-vendi Gdovi põhjaveekogumi vettandvad kivimid on vendi ladestu Gdovi kihistu liivakivid ja aleuroliidid. Põhjaveekogum toitub Voronka põhjaveekogumist läbi Kotlini kihistu aleuroliitides ja savist koosneva veepideme infiltreeruvast veest. Põhjaveekogumi põhjavesi on surveline ja reostuse eest kaitstud.

1.4.2. Põhjavee kaitstus

Põhjavee looduslik kaitstus Kohtla valla territooriumil on kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Õhuke pinnakatte kiht ei kindlusta reostuse puhastamist, mistõttu reoveed koos sadeveega filtreeruvad vettkandvatesse lubjakividesse. Kohtla valla põhjavee kaitstust kirjeldab joonis 3.

Joonis 3. Põhjavee kaitstus Kohtla vallas (Eesti Geoloogiakeskus)

2. Jäätmemajanduse õiguslikud alused

2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus

Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega.

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Käesoleval ajal on kehtestatud Riigi jäätmekava 2008-2013. Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi. Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalike omavalitsustele kehtestatud järgmised olulisemad kohustused: · Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); · Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31 lõige 1); · Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39 lõige 1); · Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a. probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lõige 2); · Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2); · Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit (§ 67 lõige 1); · Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lõige 3); · Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71 lõige 1); · Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2);

Lisaks tuleb järgida järgmisi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid: · Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; · Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; · Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina; · Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; · Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.;

· Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad s.h. rehvid ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuleb vastav sihtarv täita hiljemalt 2008. aasta 31.detsembriks.

Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60%-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45%-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas.

Keskkonnatasude seadus (01.01.2006) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus:

· Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;

· Teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa- arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse, näiteks radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega.

Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seaduse alusel vastuvõetud Põllumajandusministri määrus 10.11.2000 nr. 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaar-nõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord»

Lisaks seadustele reguleerivad kohalike omavalitsuste jäätmehooldust ka mitmesugused määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsuse kui ka Keskkonnaministri poolt. Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid.

Vastavalt Ravimisseadusele (RTI, 06.01.2005, 2, 4) tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid ning neid tuleb hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.

Vabariigi Valitsus on kehtestanud: · 6. aprilli 2004. a. määrus nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu; · 6. aprilli 2004. a. määrusega nr 103 Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord; · 6. aprilli 2004. a. määrus nr 104 Jäätmete taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingute nimistud; · 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 121 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm; · 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta; · 13. detsembri 2004. a. määrus nr 352 Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad; · 24. detsembri 2004. a. määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad; · 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus; · 6. juuli 2006. a määrus nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud.

Keskkonnaminister on kehtestanud: · 15. aprilli 2004. a. määrusega nr 17 Metallijäätmete täpsustatud nimistu; · 20. aprilli 2004. a. määrusega nr 18 Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid; · 21. aprilli 2004. a. määrusega nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded; · 22. aprilli 2004. a. määrusega nr 25 Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded; · 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 26 Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vormi ning jäätmeloa vorm; · 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 27 Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded; · 21. aprilli 2004. a määrusega nr 22 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded; · 21. aprilli 2004. a määrusega nr 23 Vanaõli käitlusnõuded; · 29. aprilli 2004. a. määrusega nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; · 29. aprilli 2004. a. määrusega nr 40 Ohtlike jäätmete saatekirja vormi ja registreerimise kord; · 29. aprilli 2004. a määrusega nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord; · 4. juuni 2004. a. määrusega nr 66 Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; · 8. juuli 2004. a. määrusega nr 89 Romusõidukite käitlusnõuded; · 9. veebruari 2005. a määrusega nr 8 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad; · 9. veebruari 2005. a määrusega nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded; · 15. veebruari 2005. a määrusega nr 10 Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused; · 20. jaanuari 2006. a määrusega nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid; · 16. jaanuari 2007. a määrusega nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused; · 2. juuli 2007. a määrusega nr 49 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu;

.10. jaanuari 2008.a määrusega nr 5 Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded;

· 10. jaanuari 2008.a määrusega nr 64 Patareide ja akude märgistamise viis ja kord;

· 13.märtsi 2008.a määrusega nr 9 Meetme «Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine» tingimused;

· 25. septembri 2008.a määrusega nr 41 Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord.

2.2. Euroopa Liidu direktiivid

Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid: · Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991); · Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991), täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994).

Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on järgmised: · Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987); · Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994); · Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003).

Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid: · Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986); · Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999). Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: * 2009. a. - ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest; * 2016. a. - ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 35 % 1995. a. tasemest. · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000); · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000). · Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on «Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv» (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist.

2.3. Kohtla valla jäätmekäitlusalased õigusaktid

Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri.

Kehtiv Kohtla valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati Kohtla Vallavolikogu 23. aprilli 2008. a määrusega nr 37 . Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra, tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise korra ning ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise korra Kohtla valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumise, sorteerimise, veo korraldamine ning nendega seotud tehnilised nõuded.

Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale korraldab vallavalitsus oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või muude asutuste kõikide sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast. Avalikel üritustel varustab ürituse korraldaja paigad piisavas mahus jäätmekogumismahutitega ja likvideerib vallavalitsusega kooskõlastatud ajaks kogu ürituse toimumispaigas tekkinud prügi.

Eraldi ehk liigiti kogutakse Kohtla vallas järgmisi jäätmeliike: 1) vanapaberit ja -pappi; 2) kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) vanametalli; 5) pakendeid; 6) ehitusjäätmeid; 7) probleemtoodetest tekkivaid jäätmeid.

Liigiti kogumisest üle jäänud segunenud olmejäätmed tuleb enne prügilale ladestamiseks üle andmist sorteerida läheduse põhimõtet järgides võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas olmejäätmete töötlemise ettevõttes.

Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine peab toimuma vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele on järgmised (Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004 määrusega nr 102 kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud) olmejäätmete liigid · 20 01 01 - paber ja kartong; · 20 03 01 - segaolmejäätmed; · 20 03 07 - suurjäätmed. · 20 01 08 - biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

Olmejäätmete valdajad on kohustatud järgmisi olmejäätmeid liigiti koguma: · paber ja kartong - elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub üle nelja korteri, kogutakse liigiti vanapaber ja kartong eraldi mahutisse; · paber ja kartong - kogutakse eraldi mahutisse mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 25 kg nädalas; · segunenud olmejäätmed - elamumaa ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul.

Korraldatud jäätmeveoga ei hõlmata ohtlike jäätmete vedu.

Ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemist reguleeritakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Käesoleva korra kohaselt sorteeritakse eraldi: · puit; · kiletamata paber ja papp; · metall (eraldi must- ja värviline metall); · mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne) · raudbetoon- ja betoondetailid; kiled; · ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa; · muud segajäätmed.

Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele.

Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumisvahenditesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluseni omavale ettevõttele

2.4. Kohtla valla jäätmekava seos riigi jäätmekavaga

Riigi jäätmekava 2008-2013 on kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 29.mai 2008.a korraldusega nr 234.

Riigi jäätmekava 2008-2013 põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo.

Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed).

Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast, mis on järgmised: · ELi jäätmepoliitika võib aidata vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu; · juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid - vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju - on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist. Vajalikuks instrumendiks ja mõtteviisiks on olelustsükli (olelusringi) analüüsi kasutamine eesmärkide püstitamisel ja alternatiivide analüüsil. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel.

Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik) riigihange jne. Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb hakata tegelema juba toote kavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti, projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks.

3. Kohtla valla jäätmekäitluse ülevaade

3.1. Jäätmeveosüsteemi iseloomustus. Jäätmete kogumine.

Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmehoolduse (st jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset) arendamine kohalike omavalitsusorganite korraldada. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a. korraldatud jäätmeveo korral. Praegune jäätmeveosüsteem hõlmab kõiki kortermaju Kohtla valla territooriumil. Jäätmeveo eest vastutavad korteriühistud ning elamuhooldusasutus OÜ KOHTLA VALLA ELAMU.

Kohtla vallas on korraldamisel korraldatud jäätmevedu.

Korraldatud jäätmeveoga haaratakse järgmised jäätmeliigid:

20 01 01 - paber ja kartong; 20 03 01 - segaolmejäätmed; 20 03 07 - suurjäätmed. 20 01 08- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (alates 01.01.2010)

Segaolmejäätmetele rakendub jäätmevedu nii elamumaa kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Paberit ja kartongi, pakendi- ning biolagunevaid jäätmeid tuleb eraldi koguda vähemalt 5 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistutel. Võimaluse korral tuleb nimetatud jäätmeliike eraldi koguda ka hajaasustusega külades kogumiskonteinerite kaudu. Väikekinnistutel on soovitav biolagunevad jäätmed kohapeal kompostida vastavalt jäätmehoolduseeskirjas kehtestatule.

Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb liigiti koguda paberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid kui neid tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas.

Kohtla valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanametall, paber ja papp, pakend, biolagunevad jäätmed, ehitusjäätmed ja probleemtoodetest tekkivad jäätmed.

Kohtla vallas teostatakse hajaasustusega küladest kord aastas ohtlike jäätmete ja probleemtoodete ning suuregabariidiliste jäätmete kogumisringe.

Kohtla valda on enamus küladesse paigutatud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO), MTÜ Eesti Pakendiringlus ja Kohtla vallavalitsuse poolt pakendi- ja paberi ja pappi kogumiskonteinerid.

3.2. Jäätmekäitluskohad Aastaks 2009 on ette näha, et Ida-Virumaad jääb teenindama üks prügila st Uikala prügila ja vähemalt kolm jäätmejaama. Ida-Virumaa lõunaregiooni valdadel on võimalik kasutada ka Torma prügilat. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad käesoleval hetkel Toilas, Jõhvis, Mäetagusel, Iisakus, Sillamäel, Narvas ja Narva-Jõesuus. Ohtlike jäätmete kogumispunktide võrgustiku täiendamiseks on soovitav rajada kogumispunktid ka Aserisse, Kiviõlisse ja Kohtla-Järvele. Püsijäätmete käitluskohad on rajamisel Narvasse ja Kohtla-Järvele (Ida- Virumaa jäätmekava). Kohtla vallas Järve külas avati ohtlike jäätmete kogumispunkt Kohtla valla ja Kohtla-Järve linna elanikelt ohtlike jäätmete kogumiseks.

3.3. Prügila

Ida-Viru maakonna tavajäätmete prügila, AS Uikala Prügila, asub Kohtla valla territooriumil, Jõhvi linnast ca 5 km põhja suunas ja ca 4 km Soome lahest lõunas.

AS Uikala Prügila loodi 5 omavalitsuse: Jõhvi linna, Kohtla-Järve linna, Jõhvi valla, Kohtla valla ja Toila valla ettevõtmisel 1998.a. jaanuaris.

Ehitustöid alustati 2000. aasta novembris ja prügila I ehitusetapp valmis 10. detsembril 2001.a. Prügila alustas tööd 1. jaanuaril 2002.a.

3.4. Tekkivad jäätmekogused ja koostis

Tulenevalt kaupade turustamise tingimustest, kus enamik kaupu on pakendatud erinevatesse pakenditesse ja elanike tarbimisvõimaluste kasvust, võib eeldada, et 2014. aastaks suureneb olmejäätmete teke 1 elaniku kohta veelgi. Ida-Virumaal tekkis

2003. aastal 372 kg segaolmejäätmeid ühe elaniku kohta (Ida-Virumaa jäätmekava). Jäätmete tekke prognoosimisel on oluliseks tõepärased andmed tekkivate jäätmete koguste, liikide, ohtlikkuse ja nende edasise käitlemise ning taaskasutamise kohta. Kohtla vallas ei ole peetud arvestust jäätmete liigiliste koguste üle, vaid kõiki jäätmeid on käsitletud segaolmejäätmetena. Valla jäätmearuandlus põhineb prügiveofirma esitatud arvetel, mis esitatakse tühjendatavate konteinerite üldmahutavuse, mitte tegelike prügikoguste järgi.

Kohtla vallas ei ole õnnestunud tekkivate jäätmete koguseid stabiliseerida. Vaatamata sellele, et valla rahvaarv on olnud aastate lõikes küllalt stabiilne, on jäätmete kasvutendents jätkuv ja arvatavasti kasvav ka järgmise aastakümne jooksul. Jäätmetekke kasv on otseselt seotud elanike sissetulekute suurenemise ja tarbimise kasvuga. Kohtla vallas koguti 2005.a. segaolmejäätmeid 380 tonni, 2007.a. 403 tonni segaolmejäätmeid, mis moodustab ca´ 240 kg/el/aastas.

Kohtla vallas tekkivate jäätmekoguste prognoosimise aluseks on võetud erinevatest allikatest pärit Eestis tehtud jäätmetekke uuringute üldistatud andmed, mille kohaselt võib segaolmejäätmete keskmiseks jäätmetekkeks Kohtla valla korterelamutes võtta ~240 kg/a inimese kohta. Eramajapidamistes on segaolmejäätmete kogused, mis ladestamisele lähevad, mõnevõrra väiksemad (biolagunevate jäätmete kompostimise ja paberijäätmete põletamine) - hinnanguliselt 120 kg/a inimese kohta. Sellest tulenevalt on tabelis 2 arvestatud Kohtla vallas segaolmejäätmete tekkeks keskmiselt 180 kg/a ühe inimese kohta aastas. Arvestades elanike osakaaluga eramajapidamiste ja korterelamute vahel, võib Kohtla valla keskmine segaolmejäätmetekke olla ca´ 294 t/a. Tabel 2. Kohtla vallas tekkivad hinnangulised segaolmejäätmete kogused

Küla Elanike arv Inimese kohta kg/a Kokku kg/a

Järve 677 180 121 860

Saka 149 180 26 820

Valaste 121 180 21 780

Ontika 83 180 14 940

Kohtla 79 180 14 220

Peeri 86 180 15 480

Kukruse 58 180 10 440

Kabelimetsa 68 180 12 240

Vitsiku 43 180 7 740

Roodu 57 180 10 260

Kaasikaia 54 180 9 720

Amula 37 180 6 660

Paate 29 180 5 220

Täkumetsa 29 180 5 220

Kaasikvälja 31 180 5 580

Servaääre 26 180 4 680

Mõisamaa 6 180 1 080

Kokku 1633 * 293 940

3.5. Ladestatavad jäätmed

Kohtla vallas tekkinud jäätmed ladestatakse Uikala prügilasse. 2007. aastal ladestati Uikala Prügilasse ca´82 000 tonni jäätmeid. Kohtla vallast ladestati 871 tonni jäätmeid, millest 455 tonni oli ehitus- ja lammutusjäätmeid, ca´ 7,5 tonni biolagunevaid jäätmeid ja 403 tonni segaolmejäätmeid.

Tõenäoliselt on olmejäätmete teke suurem, sest hajaasustusega külades suurem osa vanapaberist- ja papist põletatakse ning osa jäätmetest kahjuks ladestatakse selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Lisaks mõjutab jäätmete teket valla haldusterritooriumil linnaliste asumite ligidus.

3.6. Olmejäätmete sarnased jäätmed

Olmejäätmete sarnaste jäätmete all mõeldakse kauplustes, hotellides jm teenindusettevõtetes, koolides jt sotsiaalasutustes tekkivaid jäätmeid, samuti ettevõtete kontorites tekkinud jäätmed.

Hinnanguliselt võib öelda, et olmejäätmete sarnaste jäätmete teke töökoha kohta on Eestis keskmiselt 500 kg/a. Kuna puudub vastav uuring on võimatu öelda, kui palju tekib Kohtla valla asutustes ja ettevõtetes olmejäätmetega sarnaseid jäätmeid.

3.7. Taaskasutatavad jäätmed

Taaskasutatavad jäätmed on mitmesugused klaas-, plast- ja metallpakendid ning paber ja papp. Taaskasutatavate jäätmete koostise ja koguste kohta on raske seada konkreetseid sihtarve ja tähtaegu, kuna koguseid on võimatu ette prognoosida.

Hinnanguliselt võib öelda, et taaskasutatavate jäätmete osakaal on segaolmejäätmete kogusest ligikaudu 70%, millest biolagunevaid jäätmeid on ligikaudu 50%.

Seega võib hinnanguliselt öelda, et taaskasutatavaid jäätmed moodustavad planeeritaval perioodil 109 tonni segaolmejäätmete üldkogusest.

3.8. Ohtlikud jäätmed

Vallaelanikud saavad tasuta oma ohtlikud jäätmed ära anda Kohtla vallas Järve külas asuvas ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumispunktis ning 1 korda aastas vallaeelarvest korraldatavatel kogumisringidel. Asutused ja ettevõtted peavad ise korraldama oma ohtlike jäätmete kogumise, ajutise ladustamise ja üleandmise litsentsi omavatele ohtlike jäätmete käitlejatele.

Kohtla vallas tekkivate ohtlike jäätmete koguste kohta võib öelda, et kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogus jääb aastatel 2009-2016 samaks või suureneb vähesel määral. Vähenemise eelduseks on ohutumate toodete tootmine-kasutamine.

Hinnanguliselt 2-3% olmejäätmete massist on ohtlikud jäätmed, so. 6-9 kilogrammi inimese kohta aastas (Eesti Keskkonnastrateegia 2010).

Seega tekkib hinnanguliselt Kohtla vallas aastatel 2009-2014 ohtlike jäätmeid 10-14 tonni aastas.

3.9. Biolagunevad jäätmed

Täpsed andmed Kohtla valla toiduainetööstuses, toitlustusasutustes, haljastuses ja kodumajapidamistes tekkivate biolagunevate jäätmete kohta puuduvad kuna ei ole peetud sellekohast täpset arvestust.

Tuginedes jäätmeteke prognoosile Kohtla vallas on biolagunevate jäätmete kogus ca´100 tonni aastas. 3.10. Ehitus - ja lammutusjäätmed

Ehitusettevõtetel on kohustus ehitise lõpetamisel ehitusjäätmed prügilasse viia või anda need üle jäätmekäitlejale. Elanikud seevastu üldiselt ehitusjäätmeid ei vaevu Uikala prügilasse vedama ja püütakse neist vabaneda muul viisil. Nii on näiteks tekkinud ebaseaduslikud ehitusprahi mahapanekukohad Kohtla-Järve linna piiril asuval tühermaal ja metsaalustes. Käesoleval ajal püütakse ehitus- ja lammutusjäätmed üle anda segaolmejäätmete hulgas. Tuleviku eesmärgiks on suunata võimalikult suur osa ehitus- ja lammutusjäätmetest ümbertöötlemisele (purustamine, täiendav sorteerimine) ja sealt edasi taaskasutusse.

Ehitus- ja lammutusjäätmete kogused olenevad suurel määral elanike majanduslikest võimalustest. Seoses uue elamuala väljaehitamisega suurenevad ka ehitusjäätmete kogused. Siiski on võimatu konkreetset kogust prognoosida.

3.11. Metalli - ja puidujäätmed

Puidu- ja metallijäätmete tekke kohta Kohtla vallas on andmed puudulikud. Jäätmearuannet mitte esitavates ettevõtetes tekkivate puidujäätmete koguste kohta andmed puuduvad.

Metallijäätmetest on tegemist peamiselt remonditöökodades tekkivate masinate vanaosade ja vanametalliga. Võib öelda, et metallijäätmete kogumine toimib «iseseisvalt», sest metallijäätmete kogumine ja edasimüük teisese toorme kasutajatele on majanduslikult tasuv tegevus. Siiski leidub vallas veel kohti, kus metallijäätmed vedelevad kasutult looduses.

Puidujäätmete koguste kohta on andmed väga puudulikud ning tekkivaid koguseid on väga raske hinnata. Suurem osa puidujäätmetest kasutatakse kütteks või taaskasutatakse mõnel muul otstarbel. Vähesel määral ladestatakse puidujäätmeid ka prügilasse ning seda tihti olmejäätmete hulgas.

3.12. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste jäätmed

Tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavad isikud koguvad eraldi teistest jäätmetest liigiti riskirühma kuuluvad jäätmed ja annavad üle vastavat luba litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

Olmejäätmed kogutakse olmejäätmete mahutitesse ja antakse üle jäätmeveoettevõttele äraveoks Uikala prügilasse. Need jäätmekogused on väga väikesed.

3.13. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid ja vanarehvid

Määrus «Romusõidukite käitlusnõuded» kehtestab nõuded romusõidukite lammutamiseks ja käitlemiseks ning seab tingimused lammutuskodadele.

Mootorsõidukid ja nende osad kuuluvad jäätmeseaduse mõistes probleemtoodete hulka. Probleemtooted on tooted, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

Vallaelanikel tuleb viia oma romusõiduk sobivasse lammutuskohta, kus vastavalt kehtestatud nõuetele see demonteeritakse. Vanad autorehvid saab ära anda rehviettevõttesse üks-ühele uute rehvide ostmisel või toimetada vanad rehvid ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumispunkti, mis asub Kohtla vallas Järve külas Jäätme maaüksusel. Alates 1.jaanuarist 2006.aastast on võimalik eraisikul Uikala prügilas MTÜ Eesti Rehviliit autorehvide kogumispunktis korraga tasuta ära anda kuni 8 autorehvi.

3.14. Elektri- ja elektroonikaseadmed

Vallaelanikud saavad elektri- ja elektroonikajäätmed tasuta ära anda Kohtla vallas Järve külas asuvas ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumispunktis ning 1 korda aastas korraldatavatel kogumisringidel. Vastavalt jäätmeseadusele on elektri ja elektroonikaseadmete tooja kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveotud tootest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega.

4. Probleemid Kohtla valla jäätmehoolduses ja nende lahendamine

Peamised jäätmemajanduse probleemid Kohtla vallas on järgmised:

1) valla prahistamine (jäätmete viimine keskkonda selleks mitte ettenähtud kohtadesse);

3) jäätmete ebapiisav sorteerimine;

4) madal keskkonnateadlikkus;

5) põletamiseks mittesobivate jäätmete põletamine kodumajapidamistes ;

6) muud probleemid (linnade lähedus, ).

4.1. Valla prahistamine

Kohtla vallas osutab jäätmekäitluse teenust kolm ettevõtjat. Nendeks on: OÜ Elkarin,

OÜ Ekovir ja AS RagnSells. Elanikel on võimalus tekkinud jäätmed ise prügilasse transportida.. Tegelikkuses kaasneb valikuvabadusega see, et enamik Kohtla valla elanikest ei ole sõlminud jäätmeveolepinguid jäätmekäitlusfirmaga ning jäätmeid ei transpordita ka ise prügilasse. Kohtla valla territooriumil asuvad mitmed aiandusühistud mille territooriumite ümbruses on levinud olmejäätmete ebaseaduslik ladustamine. Probleemiks on ka garaažiühistute ümbruse korrashoiuga, kuhu koguneb kõikvõimalike probleemtooteid, ohtlike jäätmeid kui ka olmejäätmeid.

Vähendamaks valla territooriumi prahistamist tuleb kõigile hoonete või territooriumite omanikele teha kohustuseks omada jäätmekäitluslepingut jäätmekäitlusettevõttega. Tõhustada tuleb järelvalvet jäätmete käitlemise üle.

4.2. Jäätmete ebapiisav sorteerimine

Jäätmete sorteerimise eesmärgiks on suurendada taaskasutatavate olmejäätmete kogust ja vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.

Pikaajalisest harjumusest tingituna, ei vaevu enamik elanikest oma jäätmeid sorteerima, mistõttu paigutatakse jäätmemahutitesse sorteerimata segaolmejäätmed. Probleemiks on ka liigiti kogumiseks paigutatud prügikonteineritesse kogutud määrdunud pakendid ning segaolmejäätmete paigutamine, mis rikub konteinerisse liigiti kogutud jäätmed.

Jäätmete liigiti kogumine on võimalik jagada tinglikult kahele tasandile:

- esmatasandil peab jäätmete sorteerimine ja kogumine toimuma nende vahetus tekkekohas ehk jäätmevaldaja juures ja paigutamine selleks ettenähtud jäätmemahutisse;

- teisel tasandil peab toimima jäätmete kogumisvõrgustik, mille korraldatus määrab jäätmete üleandmise mugavuse.

Üleandmisvõimaluste suurendamine vastuvõtupunkti sisseseadmisel ja selgitustöö läbiviimine elanikkonna hulgas annab kindlasti märkimisväärseid tulemusi ning sellega paraneb jäätmete sorteerimistase.

Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamisse suunamise tõhustamiseks tuleb: teha aktiivset selgitustööd elanike kaasamiseks jäätmete liigiti kogumisüsteemi; saavutada hea koostöö jäätmekäitlust korraldava vallavalitsuse ja jäätmevedu praktiliselt teostava jäätmevedajate vahel.

4.3. Madal keskkonnateadlikkus

Madal keskkonnateadlikkus väljendub selles, et valla elanikud viivad olmejäätmete mahutisse läbisegi metalli-, toidu-, köögijäätmed ja ohtlikke jäätmeid. Probleemsed tooted (kasutuskõlbmatud autoosad, vanad rehvid jne) visatakse sageli otse loodusesse.

Paljude eramajade omanikud eelistavad köögi- või aiajäätmete kompostimise asemel nende matmist või viskamist loodusesse.

Madala keskkonnateadlikkuse tõstmise ainukeseks teeks on elanikkonna informeerituse tõstmine, olgu selleks infovoldikud, artiklid kohalikus ajalehes või vestlused jäätmevaldajatega.

Üheks võimaluseks on keskkonnateadlikust tõsta kooliõpilaste kaudu läbi mitmesuguste projektide (näiteks: Ökokratt jmt., jäätmealaste teadmiste ja oskuste viimine kodudesse).

4.4. Jäätmete põletamine kodumajapidamistes

Elanike hulgas on levinud arvamus, et kõike põlevat saab kõrvaldada eramajade küttekolletes. Väidetakse, et neil ei tekigi jäätmeid - kõik põletatakse ära. Ka põletamine on madala keskkonnateadlikkuse näitaja. Tegelikult ei saada aru sellest, et kile, plastmasside ja immutatud puidu põletamisel madalal temperatuuril tekib terve hulk kahjulikke ühendeid, mis paisatakse ümbritsevasse õhku ja millega saastatakse meie elukeskkonda. Loodusesse, sh taimedesse, pinnasesse ja joogivette kuhjuv saasteainete mõju võib avalduda alles järgmiste põlvkondade jooksul. Küttekolde korrasolekule mõjub samuti kahjulikult plastmassjäätmete põletamine. Seetõttu on lubatud eramajade küttekolletes põletada ainult paberi- ja papijäätmeid. Ainus lahendus olukorra parandamiseks on elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine.

4.5. Muud probleemid

· vallavalitsusel napivad võimalused korraldamata jäätmeveo jäätmekäitlussüsteemi kontrollimiseks (täpne kontroll elanike tegevuse üle puudub); senini pole suudetud kaasata kõiki kodumajapidamisi jäätmekäitlussüsteemi;

· jäätmetekitajatel puuduvad jäätmehoolduslepingud;

· püütakse jäätmetest lahti saada mitteseaduslikul teel (nt väljaspool valla territooriumi elavad isikud toovad jäätmed selleks mitte ettenähtud kohtadesse);

· mitut kinnisvara (korter, suvila, aiandusühistu) omavad isikud ei ole nõus sõlmima jäätmeveolepinguid kõigi objektidega eraldi, väites, et elades ühes paigas ei tooda prügi mujal;

· vastuolud tekkivad jäätmevedajate poolt esitatud puudulikest andmetest.

Lahendused oleksid:

· liigiti kogutavatele jäätmetele korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendamine ja kõikide jäätmevaldajate liitumine korraldatud jäätmeveo süsteemiga;

· ebaseadusliku jäätmekäitlemise minimiseerimine;

· ohtlike jäätmete kogumissüsteemi täiustamine sh. tootja vastutuse rakendamine probleemtoodete kogumisel ja käitlemisel;

· prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamine ja jäätmete liigiti kogumise edendamine;

· Kohtla valla elanike ja ettevõtete jäätmeteadlikkuse arendamine;

jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine.

5. Jäätmehoolduse planeerimine ja eesmärgid

Jäätmehoolduse arengusuunad:

Kohtla valla jäätmehoolduse areng järgib Eesti ja Euroopa Liidu üldise arengusuundi jäätmehoolduse valdkonnas. Olulisem areng peab toimuma jäätmetekke ja sellest johtuva kahjuliku keskkonnamõju vältimise ja vähendamise suunas.

Kohtla valla jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada jäätmehoolduse harjumusi ning muuta elukeskkond puhtamaks ja tervislikumaks. Eesmärkide elluviimisel olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Kohtla vallas on:

1. Jäätmetekke ja -tekitajate üle arvestuse pidamine

2. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine

3. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine

4. Jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine

5. Elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine

6. Koostöö teiste omavalitsustega

7. Jäätmepunkti rajamine

5.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta

Jäätmekava täiendamiseks ning jäätmehoolduse paremaks planeerimiseks puudub vallal üksikasjalik teave jäätmetekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. Andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse jäätmekäitlusettevõtetelt esitatud arvete näol. Lisaks võib üldistatud andmeid saada riikliku statistika ja jäätmeregistri vahendusel.

Tõepärase informatsiooni saamiseks püstitatakse järgmised eesmärgid:

· viia sisse jäätmeregister;

· koostöös jäätmevaldajatega ja jäätmeveoettevõttega selgitada välja kogutavate jäätmete liigiline koosseis ja kogused.

5.2. Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine

Alates 2008. aasta 1. jaanuarist ei või prügilad sortimata jäätmeid vastu võtta. Selleks, et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada selle taaskasutamise võimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järgneval järelsortimisel või segunenud olmejäätmete lahutamisel, tuleb kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas, ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

Segaolmejäätmete sortimiskohustuse korraldamine on vallavalitsuse pädevuses.

Ladestamisele suunatud jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks tuleb nende tekkekohas (jäätmevaldaja juures s.o era- või äriklient) eraldi sorteerida:

 paber ja kartong (20 01 01);  pakendid (s.h. lahus kogutud olmepakendijäätmed, 15 01)  ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga «*» tähistatud jäätmed)  biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);  biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);  probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);  ehitus- ja lammutuspraht (17 01);  suurjäätmed (20 03 07);  metallid (20 01 40).

Jäätmete taaskasutamise eelduseks on:

· nende liigiti sorteerimine tekkekohas ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele;

· nende segunemise vältimine, selleks vallaelanikele võimaluse loomine sorditud jäätmete paigutamiseks eraldi jäätmemahutitesse;

· tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega;

· jäätmevaldajate kaasamine jäätmehooldusesse.

5.3. Jäätmevaldajate register

Enne korraldatud olmejäätmeveo sisseviimist luuakse jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajate register ja kehtestatakse registri pidamise kord. See võimaldab täpsustada tekkivaid jäätmekogused ja jäätmevaldajad kogu valla piires. Korraldatud olmejäätmeveo käivitumisel võimaldab jäätmeregister jälgida jäätmeteket vallas ja saada täpsemaid andmeid jäätmekoguste kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks võiks kasutada maa-ameti andmeid ja kinnisturegistrit, kombineerides andmeid rahvastikuregistri andmetega ning vallavalitsusel ja jäätmekäitlejatel oleva informatsiooniga. Korraldatud jäätmeveo konkursil eri- või ainuõiguse saanud jäätmevedaja esitab registrisse andmeid vallast kogutud jäätmete kohta. Kui on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitlust ise, on ka neil kohustus esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse sarnaselt jäätmevedajaga.

5.4. Korraldatud jäätmevedu

Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sorteerimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveost võib välja jätta hajaasutusaladel hõredalt asustatud piirkonnad.

Jäätmevaldajate haaramine jäätmekogumissüsteemi tähendab kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamist - s.t ka nende valdajate, kes asuvad piirkonnas, kus omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata.

Juhul,kui rakendatakse omavalitsuste ühiselt korraldatud jäätmevedu, kehtestab iga omavalitsuse volikogu määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär, tulenevalt «saastaja maksab» põhimõttest, mille kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, jäätmeveo teenindussagedustest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust.

Võib eeldada, et korraldatud jäätmeveo piirkondades on olukord jäätmete ja jäätmekäitlusega seonduvaga kvalitatiivselt paremal tasemel, kui neis kohtades, kus see on korraldamata. Eeldatavalt jääb jäätmeveo teenustasu korraldatud jäätmeveo piirkondades madalamaks tänu jäätmeveo ettevõtja leidmiseks läbiviidud konkursile. Tiheasustusaladel ja võimalusel ka ajaasustusega külades tuleb rakendada liigiti jäätmete kogumise süsteemi - elanikele paigaldada kõige sobivamatesse kohtadesse vajaliku suurusega konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks ja seda eraldi vanapaberi, -papi ning pakendijäätmete jaoks. Ettevõtted on kohustatud tegelema jäätmete liigiti kogumisega iseseisvalt vastavaltjäätmeloale või keskkonnakompleksloale.

5.4.1. Korraldatud jäätmeveo organiseerimine

Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel suureneb oluliselt omavalitsuse roll jäätmekäitluse suunamisel ja korraldamisel. Uue süsteemi eelis senise süsteemi ees on täpsem jäätmearvestus ja paremad võimalused jäätmehoolduse järelevalve korraldamiseks. Korraldatud olmejäätmeveo sisseseadmisel on väga tähtis informeerida elanikke, et nad mõistaksid ja aktsepteeriksid uut süsteemi.

Korraldatud jäätmeveo tingimused sätestatakse vallavolikogu määrusega. Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info:

· jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;

· veopiirkonnad;

· vedamise sagedus ja aeg;

· jäätmeveo teenustasu piirmäär;

· jäätmekäitluskohad;

· kasutatavad konteinerite tüübid;

5.4.2. Korraldatud olmejäätmeveo eelised

· Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine;

· kõikide jäätmevaldajate hõlmatus jäätmeveoga;

· kindlustab võimalikult suure jäätmete taaskasutuse osakaalu olmejäätmetest;

· jäätmevedude optimeerimine.

5.4.3. Rakendamiseks vajalikud meetmed

· Suunatud tahe korraldatud jäätmeveo süsteemi loomiseks; · jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine;

· jäätmevaldajate andmebaasi asutamine ning pidamine;

· järelevalve tõhustamine jäätmevedu mittetellinud jäätmevaldajate üle;

· · elanikkonna seas ulatuslikuma teavitustöö läbiviimine jäätmete kogumise ja jäätmekäitluslepingute vajaduse kohta;

· jäätmekäitluse kulukuse vähendamine.

5.4.4. Jäätmekäitluskulude säästumeetmed

· Säästlik ja mõistlik tarbimine - osta vaid vajalikke kaupu, vältida liigset pakendamist;

· jäätmete taaskasutamine - kompostimine, kasutamine kütusena või keskkonnaseisundi parandamiseks;

· eelistada jäätmete tekkekohas sortimist, et vältida oluliselt suuremaid kulutusi segaolmejäätmete sortimisele vastavas jäätmekäitlusrajatises;

· jäätmete taaskasutamismooduste valikul tuleb esmane eelistus anda jäätmete korduskasutusele, kui see ei ole võimalik tuleb jäätmete energiakasutusele eelistada jäätmete ringlussevõttu materjali või toormena;

· jäätmete liigiti kogumine, et suunata võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse, mis säästab loodusressursse ja tooret;

· jäätmevedude marsruutide optimeerimine.

5.5. Jäätmehoolduse rahastamine

Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada Jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt:

1. Jäätmehoolduse korraldamine - korraldatud jäätmevedu

2. Jäätmehoolduse arendamine - jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset

3. Jäätmete sortimise korraldamine

4. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a tootja vastutusega jäätmed)

5. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine

6. Uute jäätmekäitluskohtade rajamine ja nende jooksvad kulud Kohtla vallas on jäätmehoolduse kulutusteks tehtud summadega finantseeritud ühiskondlike alade korrastamist, jääkreostuse likvideerimist, ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringe ning ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamist ja ülalpidamist, keskkonnateadlikkuse tõstmiseks infomaterjali trükkimist, jäätmete liigiti kogumiseks konteinerite ostmist.

Üks olulisemaid teemasid jäätmemajanduse valdkonnas on nn «saastaja maksab» printsiip, mis Jäätmeseaduse kohaselt tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja. Ehk teisisõnu kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka ise maksma. Selle printsiibi järgimine harjutab inimest arvestama on tegevuses jäätmete tekitamise ja nende kõrvaldamise kuludega.

«Saastaja maksab» printsiip peab jäätmekäitluse rahastamisel toimima ühe rahastamise allikana. Kindlasti peavad kõik jäätmetekitajad maksma oma sorteeritud jäätmete äraveo ja käitlemise eest, v.a. jäätmed, mis suunatakse taaskasutusse. Lisaks sorteeritud olmejäätmetele peab jäätmevaldaja maksma jäätmeveo teenustasu ka vanapaberi ja biolagunevate jäätmete käitlemise eest, kui toimub nende jäätmete äravedu jäätmekäitleja poolt.

Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta.

Jäätmekäitluse finantseerimiseks on planeeritud kasutada kõiki võimalikke allikaid kaasa arvatud jäätmetekitajad, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Seoses sellega tuleks rohkem rõhku jäätmehoolduse rahastamises pöörata jäätmekäitlusealasele teavitustööle ning järelevalve tõhustamisele. Eraldi kuluartikliks saab olema jäätmekogumispunkti rajamine. Nimetatutele lisanduvad vallavalitsuse ja selle asutuste otsesed jäätmekäitluskulud ning üldkasutatavate alade hoolduskulud ja risustunud alade korrastamiseks tehtavad kulutused. Ühiskondlike alade korrastamiseks tehtavate kulutuste osatähtsus sõltub suuresti elanikkonna jäätmeveoga liitumise määrast (mida rohkem on jäätmetekitajaid nii Kohtla vallas kui ka naaberomavalitsustes sõlminud jäätmekäitluslepingud või liitunud korraldatud olmejäätmeveoga, seda vähem heidetakse jäätmeid keskkonda ja seda vähem on prahistatud alasid).

Valla jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab samas jäätmekäitluse hinda.

Lähimal perioodil põhjustavad hinnatõusu järgmised faktorid: jäätmekonteinerite rent või ostmine (investeeringud) ja nende jooksvad kulud; suurenevad jäätmete ladestus ja transpordikulud; paberi ja kartongijäätmete kogumise ja taaskasutamisesse suunamisega seotud kulud; ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud; jäätmehoolduse üldised kulud nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö, järelvalve. Kokkuvõttes on jäätmekäitluse finantseerimise allikad järgmised:

· jäätmevaldajad;

· ettevõtete vahendid; omavalitsuse eelarve;

· Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK);

· laenud;

· abirahad - EL struktuurifondid, Ühtekuuluvusfond.

5.6. Jäätmete taaskasutamine

5.6.1. Segaolmejäätmed

Kohtla vallast koguti 2007 aastal Uikala prügilasse 403 tonni segaolmejäätmeid aastas s.o. ca´ 247 kg elaniku kohta. Tegelik jäätmeteke oli tõenäoliselt väiksem, kuna kogutud jäätmekogused on arvestatud taandatult jäätmekonteineri mahule. Siiski osa jäätmevaldajaid ei ole hõlmatud jäätmeveo teenusega ja suur osa kogumata jäänud jäätmetest käideldakse illegaalselt. Olmejäätmete ebaseadusliku käitluse vähendamiseks tuleb jäätmekäitlussüsteemi haarata kõik jäätmevaldajad.

Kohtla vallas prognoositav olmejäätmete tekke kasv tuleneb eelkõige pakendijäätmete arvel. Tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks, tuleb jäätmete teke stabiliseerida. Prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamisel on oluline roll jäätmete kohtsorteerimisel, lahuskogumisel ja taaskasutamisel.

Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja sorteerima jäätmeid liigiti.

Eesmärgid segaolmejäätmete kogumisel:

– Tõsta elanikkonna keskkonnateadlikust selgitustöö tõhustamisega;

– Vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladustavate sorteerimata olmejäätmete hulka.

Vajalikud tegevused:

– Teavituskampaaniate korraldamine elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike harjumuste juurutamiseks.

– Majanduslike mõjutajate kasutamine vähendamaks jäätmete teket ja suurendamaks korduvkasutatavate pakendite ja materjalide sorteerimist; Rakendada korraldatud olmejäätmevedu hiljemalt 01.06.2009.a;

Rakendada jäätmevaldajate registri süsteem hiljemalt 01.04.2009.a

Jäätmetekitajate liitmine korraldatud jäätmeveoga 01.06.2009.a

Koguda hinnanguliselt 80-90% hajaasustusega piirkondades tekkivatest segaolmejäätmetest hiljemalt 01.06.2010.a

Liita 01.6.2009.aastaks kõik piirkonna ettevõtted korraldatud olmejäätmeveoga. Liituma ei pea ettevõtted, kes omavad kehtivat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba.

Segaolmejäätmete taaskasutamine

Segaolmejäätmete taaskasutamise võib jagada etappidesse:

1) taaskasutatavate jäätmete eraldamine jäätmehulgast ja kogumine;

3) transport ümbertöötlemiskohta või üleandmine jäätmekäitlejale;

4) taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine;

5) taaskasutatavatest jäätmetest valmistatud toodangu turustamine.

Kohtla vallas tuleb keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile.

Vajalikud tegevused olmejäätmete taaskasutamiseks:

– elanikkonna kaasamine olmejäätmete tekkekohas sorteerimisele- pidev teavitustöö vallalehe, valla kodulehe ja teabelehtede kaudu;

– biolagunevate jäätmete s.h köögijäätmete kohtsorteerimise, kogumise võimaluste ja vajaduste kindlaksmääramine 01.01.2010;

– jäätmete kogumispunkti ehitamine Järve külasse hiljemalt 01.11.2011.

5.6. 2. Pakendijäätmed

Pakend on kauba hoidmisel kasutatav mistahes materjalist (paber, kartong, klaas, mitmesugune plastik, metall, puit ja muust materjalist) kasutatav toode kauba hoidmiseks või kaitsmiseks ( Pakendiseadus).

Seoses tarbimise kasvu ja kõrgenenud nõuetega kauba pakendamisele on tekkivate pakendijäätmete hulk kasvanud ja kasvab ilmselt veel. Jäätmetekke stabiliseerimise ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulga vähendamiseks tuleb tagada pakendite ja pakendijäätmete kokkukogumine ning korduv- ja taaskasutus. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumispunktides üle andma. Tagatisrahaga koormatud pakendeid tuleb tagasi võtta müügikohas (müügipinna suurus üle 20 m²) või selle vahetus läheduses. Pandimärgiga pakendite osas on inimestel tekkinud harjumus viia need taara vastuvõtupunkti. Kohtla valla elanikel on võimalus pandipakend viia taara vastuvõtupunkti, mis asub naaberomavalitsustes Kohtla-Järve ja Jõhvi linnas. Hajaasustuspiirkonnas elavad inimesed panevad pandimärgiga pakendit ka pakendikonteinerisse või olmejäätmete hulka.

Vastavalt pakendite ja pakendijäätmete kogumis- ja korraldamiskohustusele saab kohalik omavalitsusorgan delegeerida pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse organiseerimise pakendiettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonile, kes peab katma pakendite ja pakendijäätmete kogumisega seotud kulud. Puhtad pakendid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia selleks ettenähtud konteinerisse. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid).

Olmepakendijäätmeid tuleb sorteerida ja koguda nende tekekohas. Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti Järve külas Jäätme maaüksusel.

Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Praegu rakendatakse omavalitsustes kahte tüüpi kogumissüsteemi: · Segapakendi kogumissüsteemis kogutakse pakend ja pakendijäätmed kogumiskonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu kokku. · Tagatisrahasüsteemis kogutakse korduskasutuspudelid ja ühekorrapakend kogumispunktide kaudu kokku.

Eesmärgid pakendijäätmete kogumisel:

· pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide välja arendamine;

· pakendi ja pakendijäätmete eraldikogumine tekkekohas;

· suunata elanikkonnal tekkivatest pakendijäätmetest taaskasutusse vähemalt 70 % ulatuses ja ettevõtluses vähemalt 90% ulatuses aastaks 2010.

Vajalikud tegevused:

· koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi kogumissüsteemi edasi arendamine ja pakendimahutite arvu suurendamine ka hajaasustusega külades;

· elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist.

Kohtla vallas on pakendikonteinereid segapakendite tarbeks korralikuks jäätmete kogumiseks jaotatud terve valla peale. Olemasolevate ja perspektiivsete konteinerite asukohad on toodud järgnevalt: Olemasolevad

Järve küla korrusmajade 2, 4, 9, 14 juures

Saka küla rahvamaja juures, korruselamu juures

Ontika küla maja nr 36 juures

Valaste küla endise poe ees

Kaasikaia küla postkastide juures

Kukruse küla mõisa juures

Kabelimetsa küla kiige juures

Täkumetsa küla pumbajaama juures

Kohtla küla bussipeatuse juures

Paate küla postkastide juures

Peeri küla postkastide juures

Perspektiivsed

Vitsiku küla kortermaja juures

5.6.3. Biolagunevad jäätmed

Vastavalt jäätmeseadusele ei tohi prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla:

1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;

2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;

3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist.

5.6.4. Vanapaber ja -papp

Tekkivatest vanapaberi ja -papi kogustest suure hulga moodustavad pakendijäätmed, samuti vanad ajalehed, ajakirjad ning kontorijäätmed. Hinnanguliselt moodustavad segaolmejäämetes pakendijäätmed vanapaberist ja -papist ligikaudu 50 protsenti. Vanapaberi ja -papi ladestamist prügilasse tuleb Euroopa Liidu prügiladirektiivi (1999/31/EC) alusel piirata.

Vanapaberi ja -papi kogumisel on oluline elanike teavitamine, millist vanapaberit võib kogumiskonteinerisse viia ja millist mitte. Ümbertöötlemiseks ei sobi kiletatud või määrdunud paber ja papp. Vanapaberi hulka visatud olmejäätmed võivad rikkuda kogu konteineri sisu. Määrdunud paberi võib panna kompostitava materjali hulka, kui seda ei ole liiga palju. Kiletatud paber kompostimiseks ei sobi. Üldiselt ei ole otstarbekas paberit kompostida, kuna paber laguneb aeglaselt ja on eraldi kogutuna väärtuslikum materjal teisese toormena. Hinnanguliselt on segaolmejäätmetes paberi osakaal ligikaudu 1/4 jäätmete massist, seega moodustab vanapaberi eraldi kogumine olulise osa kogu jäätmete taaskasutussüsteemi arendamisest.

Käesoleval ajal on Kohtla vallas loodud võimalused vanapaberi ja -papi kogumissüsteemi toimimiseks selleks otstarbeks renditud ja paigaldatud konteinerite baasil. Vanapaberi konteinerid asuvad enamikes avalikult kasutatavate konteinerite asukohtades. Vanapaberi äravedu toimub üks kord kuus hajaasustus külades, kortermajade juures Järve külas 2 korda kuus.

Lisaks kodumajapidamistes tekkivatele paberi- ja papijäätmetele on oluline suunata taaskasutusse ettevõtetes tekkiv vanapaber. Kaubanduses ja toitlustuses tekkivad paberi- ja papijäätmed peamiselt pakenditest. Pakendimaterjalis leiduva vanapaberi ja papi eraldikogumine ja üleandmine jäätmekäitlejale peab kaubandus-, toitlustus- ja teistes ettevõtetes olema ettevõtetele kohustuslik.

Eesmärgid vanapaberi kogumisel:

· vähendada vanapaberi ja -papi hulka prügilasse ladustatavates jäätmetes

· aastaks 2009 taaskasutada 70% tekkivast vanapaberist ja -papist

Vajalikud tegevused:

· korraldada vanapaberi eraldi kogumine;

· juurutada paberijäätmete eraldi kogumine ettevõtetest, kui ettevõttes tekib vanapaberit üle 25 kg nädalas alates 01.12.2009;

· vanapaberikonteinerite paigutamine elanikele sobivatesse kohtadesse sh ka hajaasustusega küladesse.

Olemasolevate ja perspektiivsete konteinerite asukohad on toodud järgnevalt:

Olemasolevad

Järve küla korrusmajade 2, 4, 9, 14 juures

Saka küla rahvamaja juures, korruselamu 25 juures

Kaasikaia küla postkastide juures

Kukruse küla mõisa juures

Kabelimetsa küla kiige juures

Täkumetsa küla pumbajaama juures Paate küla postkastide juures

Peeri küla postkastide juures

Perspektiivsed

Valaste küla endise poe ees

Kohtla küla bussipeatuse juures

Vitsiku küla kortermaja juures

Paberijäätmeid pannakse olmejäätmete hulka väga vähe. Jäätmete põletamine on levinud külades elavate inimeste hulgas. Kogumiskonteinereid kasutatakse efektiivsemalt kortermajade piirkonnas Järve külas.

5.6.5. Kompostitavad jäätmed

Eramajapidamistes tekkivad aia- ja haljastusjäätmed tuleb koguda eraldi olmejäätmetest, sorteerida ja kompostida oma kinnistul lahtistes aunades või kompostris. Toidujäätmeid tuleb eramajaomanikel kompostida omal kinnistul selleks ettenähtud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).

Kortermajade elanikud ja toitlustus-kaubandusettevõtted peavad biolagunevaid toidujäätmeid eraldi koguma, et vähendada biolagunevate jäätmete sisaldust prügilasse ladestatavates olmejäätmetes. Toidujäätmeid tuleb kortermaja elanikel koguda selleks ettenähtud mahutisse ja anda üle jäätmekäitlejale. Erakinnistute omanikel tuleb kasutuskõlblikke toidujäätmeid kasutada koduloomade söödaks või kompostida selleks ettenähtud, koduloomade ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites).

Pargi koristusel tekkinud haljastusjäätmed ladestatakse AS Uikala Prügila komposteerimisväljakule.

Eesmärgid kompostitavate biolagunevate jäätmete käitlemisel:

· vähendada 80% võrra biolagunevate jäätmete hulka olmejäätmetes aastaks 2010;

· tagada haljastusjäätmete kompostimine, 2010. aastaks vähemalt 80% võrra tekkivatest haljastusjäätmetest;

· alustada biolagunevate toidujäätmete eraldikogumist kortermajades ja toitlustus- kaubandusettevõtetes alates 01.01.2010.a.

Vajalikud tegevused:

· elanikkonna ja ettevõtete juhtide teavitustöö biolagunevate jäätmete käitlemise viisidest;

· tõhustada jäätmekäitlusalast järelvalvet biolagunevate jäätmete käitlemise üle;

5.6.6. Reoveesete Reoveesette kasutamine tuleb viia kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Reoveesette kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda keskkonnaministri määrusest «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded». Määrus keelab töötlemata sette kasutamise põllumajanduses. Reovee puhastamisel tekkinud ja stabiliseeritud, ohtlike kemikaalide vaba ja taimedele vajalikke toitaineid sisaldava reoveesette kasutamine põllumajanduses aitab säästa ressursse. Viimaseid kasutatakse väetisühendite tööstuslikul tootmisel ning see on käsitletav rohelise tehnoloogiana, mille põhimõtteks on ressursside ja ainete ringlus.

Eesmärgid reoveesette käitlemisel:

tagada reoveesette keskkonnale ohutu käitlemine;

· hoida ära keskkonna ja põhjavee reostusoht.

Vajalikud tegevused:

· hoolduspäeviku sisseviimine reoveesette töötlemise ja kasutusse andmise kohta;

· regulaarsete setteproovide võtmine vastavalt kehtivatelele nõuetele;

· viia reoveesette käitlemine ja kasutamine kooskõlla kehtivate õigusaktidega hiljemalt 01.06. 2010

5.6.7. Ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes tekib vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle vastavat käitlusluba omavale ettevõttele. Kohtla vallas on ohtlikud jäätmeid võimalik toimetada Kohtla vallas Järve külas asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti või mõnda teise jäätmejaama.

Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed

Kodumajapidamises tekib hulgaliselt ohtlikke jäätmeid, mis tänu elanikkonna väikesele keskkonnateadlikkusele satub suures osas tavajäätmete hulka ja koos nendega prügimäele. Kodumajapidamistest tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse, jäätmejaama või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peab ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr.

Ohtlike jäätmete sorteerimise soodustamiseks peab vallaelanikele tagama võimalused nende üleandmiseks. Ohtlike jäätmete üleandmise võimalus on Kohtla vallas Järve külas asuvas ohtlike jäätmete kogumispunktis. Samuti tuleks jätkata iga aastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe vallas, et tagada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused ka valla hajaasustusega külades. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed

Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb ettevõttel koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtetel, kellel tekib suuremas koguses ohtlikke jäätmeid, peaks olema nn. ettevõttesisene ohtlikke jäätmete kogumispunkt, kuhu kogutakse kõik ettevõttes tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud. Selline kogumispunkt võimaldab paremini jälgida ning kontrollida ettevõtte jäätmete liikumist ja organiseerida jäätmete kogumist ja vedu.

5.6.8. Jääkreostus

Saastunud pinnase kahjutustamise ja jääkreostuse likvideerimisega tegeldakse konkreetsete objektide kaupa. Esmalt tuleb jääkreostus likvideerida seal, kus see kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ja/või keskkonnale (nt põhjavee saastumise oht). Seejärel asutakse järk-järgult likvideerima jääkreostust paikades, kus otsene oht inimeste tervisele ja keskkonnale puudub.

5.6.9. Probleemtoodete jäätmed

Jäätmeseadus käsitleb probleemtoodetena tooteid, millele laieneb «tootja vastutuse» põhimõte. Tootja vastutusega kaetud tootjad ja maaletoojad on kohustatud tagama neist toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja nende nõuetekohase käitlemise korraldamise, kattes samas kõik sellega seotud kulud. Olulisemad probleemtooted on mootorsõidukid ja nende osad (sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud.

Elekti- ja elektroonikaseadmed ja neist tekkinud jäätmed:

Kohtla vallas võib elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ära anda jäätmekogumispunktis (Järve külas) ja kogumisringide käigus. EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest vähemalt neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas.

Alates 13. augustist 2005.aastast võtavad elektri ja elektroonikaseadmeid müüvad kauplused tagasi kasutamiskõlbmatu seadme uue ostmisel. Kõiki elektri- ja elektroonikatoodete romusid võetakse vastu ka AS Ragn-Sells (Jõhvi küla 14) asuvasse spetsiaalsesse kogumispunkti.

Mootorsõidukid ja nende osad:

Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu tükeldatud kasutatud rehve.

Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Koostöös Eesti rehviliidu partnerettevõttega, saab Kohtla vallas vanarehve üleanda Kohtla valla ohtlike jäätmete kogumispunktis. Omavalitsuse peamised tegevused antud valdkonnas saavad olla teavitustöö ja järelevalve. Valla territooriumil võib vanade mootorsõidukite lammutamist lubada ainult ettevõtjatel kes täidavad tootja vastutuse põhimõtet.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85 protsenti sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80 protsenti sõiduki keskmisest massist.

Patareid ja akud:

Alates 26.septembrist 2008.a on tootja kohustatud patareide ja akude turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt patarei- ja akujäätmed tasuta tagasi võtma, sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei või aku või mitte. Tootjal on kohustus varustada turustajat kogumiseks vajaliku kogumismahutiga.

Kohtla valda on paigutatud patareikogumiskastid, kuhu eraisikud saavad ära anda kasutuskõlbmatud patareid. Kogumiskastide asukohad vallas on järgnevad:

· Kohtla vallamaja

· Saka rahvamaja

· Järve küla noortekeskus

· Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumispunkt Järve külas

5.6.10. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmed. Tervishoiuasutuste jäätmed

Vastavalt keskkonnaministri määrusele 29. aprill 2004 nr 38 on tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine prügilatesse keelatud alates 31. detsembrist 2004. Ladestada võib eritöötluse läbinud jäätmeid.

Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise käigus tekkivad riski- ja tavajäätmed. Riskijäätmete käitlemisele laienevad ohtlike jäätmete käitlemise nõuded. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamise käigus tekkinud tavajäätmetele laienevad segaolmejäätmete ja pakendijäätmete käitlemise nõuded.

Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali alusel võib tervishoiujäätmete tekitajad jagada esmatasandi, teise ja kolmanda tasandi tervishoiuasutusteks:

Esmatasandi tervishoiuasutused on kohaliku tähtsusega, nt:

· perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud, mis osutavad esmatasandi meditsiiniabi ja igapäevast ambulatoorset esmaabi;

· perearstid ja hambakliinikud;

· hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused eakatele inimestele; · koduõed, kes teostavad hooldust kodus;

· loomakliinikud ja loomaarstid;

Kohtla vallas, Saka külas asub esmatasandi tervishoiuasutustest perearsti vastuvõtukabinet. Esmatasandi tervishoiuasutustes tekkivad riskijäätmed tuleb viia Kohtla-Järve SA Järve Tervisekeskuses asuvasse kogumispunkti. Muud tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tervishoiuasutustes tekkivate olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga.

Kodu- ja põllumajandusloomade tervishoiul tekkivad riskijäätmed tuleb suunata kahjutustamiseks Väike-Maarja loomsete jäätmete käitluskeskusesse, need enne vastavalt pakendades ja märgistades.

Eesmärk tervishoiuasutuste jäätmete kogumisel:

· tagada tervishoiu- ja veterinaarteenuste jäätmete keskkonnale ja inimeste tervisele ohutu käitlemine

Vajalikud tegevused:

· Esmatasandi tervishoiuasutustele teabe jagamine kogumispunkti kohta;

· Esmatasandi tervishoiuasutuste kaasamine riskijäätmete kogumissüsteemi.

5.6.11. Ehitus- ja lammutusjäätmed

Keskkonnakaitse ja ressursikasutuse eesmärkidest lähtudes peab suurendama ehitusjäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja võimalikult suurel määral taaskasutada.

Eraldi tuleb ehitus- ja lammutusjäätmetest välja sorteerida:

· puidujäätmed;

· kiletamata paber ja papp;

· metallijäätmed;

· mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips);

· raudbetoon ja betoondetailid;

· kiled;

· ohtlikud ehitusjäätmed.

Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada järgnevalt: · Sorteeritud jäätmete taaskasutamine (kas otseses ringluses või andes taaskasutatavat materjali üle jäätmekäitlejatele);

· Jäätmete taaskasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel;

· Sorteeritud ja ohtlikke aineid mittesisaldavate puidujäätmete kasutamine kütteks;

· Kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel.

Täitematerjalina võib kasutada eelnevalt sorteeritud ehitusjäätmeid, mis ei sisalda ohtlikke jäätmeid, kile- ega paberijäätmeid ning metalli.

Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavate jäätmete ladestamiseks tuleb need jäätmevaldajal vastavaid ohutusnõudeid järgides eraldada muudest jäätmetest ning suunata ladestamiseks Vaivara ohtlike jäätmete prügilasse või Uikala prügilasse.

Ehitusjäätmete käitlemise tingimused tuleb määrata ehitusloas. Ehitusprojektides (või ehitusloa taotlustes) peaks olema näidatud ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; kaevamistööde mahtude bilanss; selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; jäätmete üleandmine. Ehitusjäätmete eraldi käitlemist tuleks kindlasti nõuda juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle ühe kuupmeetri päevas või üle 10 kuupmeetri kogu ehitusperioodi kestel.

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele.

Eesmärgid ehitusjäätmete käitlemisel:

· Saavutada kontroll tekkivate ehitusjäätmete ja nende käitlemise üle;

· Tagada ehitusjäätmete maksimaalne liigitikogumine (sh. ohtlikud ehitusjäätmed);

· Taaskasutada 2011. aastaks vähemalt 50 % tekkivatest ehitusjäätmetest.

Vajalikud tegevused:

· Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise osa nõudmine ehituslubade taotluste koosseisus;

· Teavitustöö ehitusjäätmete sorteerimise edendamiseks.

5.6.12. Plast

Plastijäätmete taaskasutamise muudab keeruliseks paljude eriliigiliste plastide leidumine jäätmete hulgas (nt pakendijäätmete puhul). Taaskasutatavus sõltub plasti liigist ning need tuleb enne liikide kaupa sorteerida. Plastijäätmete taaskasutamine piirab ka materjali suhteliselt madal väärtus ning suured sorteerimis- ja veokulud. Plasti ümbertöötlemisel materjali kvaliteet halveneb. Kuna plasti liike on väga palju ja nende sorteerimine kallis, on enamik EL riike keskendunud PEHD, PET ja PVC plasti kasutamisele ja kogumisele. Kõige efektiivsem on PET ja PE pudelite kogumine ja taaskasutamine.

Valdav osa Eestis kogutud plastist (karastusjookide PET - pudelid) pestakse, purustatakse või pressitakse kokku kuubikuteks ning eksporditakse välisriikidesse, kus nendest valmistatakse nt mööblipolstrit ja isegi rõivaid. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt. Teistest plastikmaterjalidest kogutakse Eestis ümbertöötlemiseks pakkekilet, millest toodetud graanulid eksporditakse.

Segaplasti (nt. ketšupipudelid, jogurtitopsid) ning madalama kvaliteediga plasti, kus on hulgas toidujäätmed või ohtlikud ained, saab taaskasutusse suunata põletamise kaudu, ehk siis energiaks muundades. Käesoleval hetkel selline võimalus Eestis puudub. Osa kogutavast materjalist eksporditakse, kuid osa ladestatakse endiselt prügilasse.

5.6.13. Puit

Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega.

Puidujäätmete vähendamise võimalused on järgmised:

· jäätmetekke vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine;

· puidujäätmete kasutamine teisese toormena.

Puidujäätmete koguste vähendamine on võimalik lihtsate võtetega (tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Kõik tekkivad puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Vajalik on juba ladustatud puidujäätmetele kasutusvõimaluste leidmine (kasutamine kütteks, multšimiseks jmt).

Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlikud puidujäätmed):

· puidujäätmete põletamine energia tootmiseks;

· puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega;

· puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses;

· saepuru kasutamine loomadele allapanuks.

5.6.14. Metallijäätmed

Metallijäätmete hulka kuuluvad jäätmed, mis peaasjalikult koosnevad värvilistest metallidest, mustmetallidest või nende sulamitest.

Metallijäätmete kogumine on Eestis korraldatud jäätmete kokkuostusüsteemina. Metallijäätmete üleandmiseks peab jäätmevaldaja metallijäätmete kokkuostjaga äraveo ise kokku leppima või metallijäätmed ise kokkuostupunkti vedama. Kohtla vallas avalikke metallijäätmete kogumispunkte ei ole. Samuti ei toimu vallaga kooskõlastatud metallijäätmete kogumisringe ega muid analoogseid ettevõtmisi. Elanikkonnal on metallijäätmete kogumiseks ja üle andmiseks võimalus tegutsevates metallikokkuostu punktides. Kuna vanametalli kokkuostuhinnad on püsinud soodsad, ei ole vallas metallijäätmetega erilist probleemi.

Eesmärk metallijäätmete kogumisel:

· maksimaalselt eraldada metallijäätmed prügilasse ladestatavate jäätmete hulgast;

· suunata metallijäätmed maksimaalselt taaskasutusse.

Vajalikud tegevused:

metallijäätmete konteineri paigutamine jäätmepunkti;

· elanike teavitamine metallijäätmete üleandmisvõimalustest lähipiirkonnas.

5.6.15. Klaasijäätmed

Klaasi (lehtklaas, klaasimurd, jm v.a. pakendjäätmed) on võimalik tasuta ära anda Järve külas asuvasse ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumispunkti, kus on eraldatud üks mahuti klaasijäätmete kogumiseks.

Eesmärgid klaasijäätmete käitlemisel:

· vältida klaasijäätmete kontrollimatut sattumist keskkonda;

· elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine.

Vajalikud tegevused :

· akna-, peegli- ja muu klaasimurru kogumine ja üleandmine jäätmekäitlejale.

5.6.16. Põllumajanduses tekkivad jäätmed

Loomsete jäätmete käitlemist käsitlevad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus ning põllumajandusministri määrus «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord». Seoses Eestis ainukese loomsete jäätmete töötlustehasega Väike-Maarjas, tuleb loomsed jäätmed koguda, vastavalt märgistada ja toimetada kõrvaldamiseks Väike-Maarjasse. Hukkunud või hädatapetud loomade kehad ja nende osad tuleb üle anda Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlustehasele.

Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine).

Kõrge orgaanilise aine sisaldusega taimejäätmete (riknenud vili, põhk jmt) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende segamine ja kompostimine ning hilisem komposti kasutamine. Eramajapidamistes ja põllumajandustootmises tekkivad kilejäätmed tuleb eraldi koguda ja üle anda vastavat käitlusluba omavale jäätmekäitlejale. Kilejäätmete põletamine on keelatud.

Eesmärk põllumajandusjäätmete käitlemisel:

· põllumajanduses tekkivate riskijäätmete (loomsete jäätmete) keskkonnaohutu käitlemine;

· tekkivate taaskasutamiseks sobivate jäätmete maksimaalne taaskasutamine.

Vajalikud tegevused

· loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlustehasesse;

· põllumajanduses tekkivate kilejäätmete kogumine ja üleandmine taaskasutamiseks .

5.6.17. Suuremõõtmelised jäätmed

Suuremõõtmeliste jäätmete (peamiselt vana mööbel, vaibad, madratsid) kogumiseks on ette nähtud koht Järve külla rajatavasse jäätmejaama, kus jäätmevedu korraldatakse korraldatud jäätmeveo käigus.

Praegu toimub suuremõõtmelise jäätmete vedu Järve küla kortermajade juurest elamuhooldusettevõtte OÜ Kohtla Valla Elamu poolt Uikala prügilasse üks kord kuus. Hajaasustusega külades tuleb vallavalitsusel kaaluda kogumisringi korraldamist vähemalt üks kord aastas.

Eesmärk suuremõõtmeliste jäätmete kogumisel:

· suuremõõtmelise prügi äraveo sidumine korraldatud jäätmeveoga;

· vältida valla territooriumi risustamist suuremõõtmeliste jäätmetega;

· tagada taaskasutatavate jäätmete uuesti ringlusesse suunamine.

Vajalikud tegevused:

· suuremõõtmeliste jäätmete kogumise korraldamine rajatavas Järve küla jäätmemajas · alates 01.01.2011;

· suuremõõtmeliste jäätmete kogumisringide korraldamine üks korda aastas;

· elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest.

6. Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ja järelevalve tõhustamine

Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike aktiivset kaasamist ja jäätmealast selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Valmisolekule aitab kaasa selgitustöö ja majanduslik huvitatus. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada kaheks:

1) üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, ja säästva jäätmekäitluse propageerimine;

2) kohaliku jäätmekäitlussüsteemi käivitamise eelne ja selle toimimise ajal toimuv selgitustöö vallaelanikele.

Elanike teavitamine ja selgitustöö peab toimuma tunduvalt varem, kui tehnilise lahenduse rakendamine.

Pideva selgitustöö ja informatsiooni edastamine võib toimuda kohaliku ajalehe, valla kodulehekülje, kuulutuste, viitade ja vahetu suhtlemise abil.

Oluline on elanikkonda või vastavaid sihtgruppe informeerida järgmistest asjadest:

koduses majapidamises tekkivate ohtlike jäätmete iseloomustus ja kuidas neid käidelda;

· biolagunevate jäätmete eraldamine kodus ja edasine käitlemine;

· põletamiseks sobivate jäätmete välja noppimine;

· erinevate jäätmeliikide äraandmise võimalused valla territooriumil.

Elanike jäätmete alase keskkonnateadlikkuse tõusu saab kiirendada ka järelvalve tõhustamise kaudu. Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on ka kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma territooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused.

Keskkonnajärelevalve tõhustamiseks tuleb:

· tõhustada koostööd Keskkonnainspektsiooni ja vallavalitsuse vahel;

· süstemaatiliselt teha jäätmekäitluse alast keskkonnaseiret;

· tõsta elanike huvitatust valla territooriumi risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele;

· teha koostööd naaberomavalitsustega.

7. Kohtla valla jäätmekava eeldatav keskkonnamõju

Kõige suuremat mõju keskkonnale avaldavad jäätmed, mis viiakse otseselt keskkonda valla või naaberomavalitsuste elanike, suvitajate ja turistide poolt. Valdavalt on tegemist olmejäätmete või nende sarnaste jäätmetega. Osa jäätmeid pärineb ehitustegevusest. Ehitustöödel tuleb tähelepanu pöörata jäätmete liigiti kogumisele ja erinevate ehitusmaterjalide kordus- ja taaskasutamisele. Valla jäätmekavaga kavandatud tegevuste otsene keskkonnamõju realiseerub peamiselt valla territooriumil, kuid väljapoole valla piirkonda kandub jäätmekäitluse mõju seoses jäätmete veoga ja prügilasse ladestatavate jäätmete vähenemisega.

Kohtla valla jäätmekäitlustegevused ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju. Vallas korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises ning jäätmete kasutamisest kompostimiseks ja soojusenergia tootmise otstarbel. Jäätmekavaga kavandatud tegevuste elluviimise puhul on mõju looduskeskkonnale pigem positiivne.

Jäätmekavaga kavandatud eesmärkide realiseerimine peab aitama kaasa jäätmetekke vähenemisele, tekkekohas jäätmete sortimise aktiviseerumise tulemusena taaskasutusse suunatavate jäätmete koguste suurenemisele, tekitatud jäätmete võimalikult ulatuslikule jäätmekäitlussüsteemi toomisele (sh taaskasutamisele) ja sellega keskkonda ebaseaduslikult sattuvate jäätmete koguste vähendamisele. Samuti avaldub mõju jäätmete lõppkäitlemisel keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk ja saasteainete sisaldus). Paraneb taastumatute loodusvarade taaskasutamine ja sellest tingitud positiivne keskkonnamõju.

Positiivne keskkonnamõju avaldub otsesemal kujul jäätmete kohtsorteerimises ja liigiti kogumises. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist.

8.Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang

Kavandatud jäätmekäitlussüsteem ei vaja täiendavalt loodusvara kasutamist. Väiksemamõõtmelise jäätmekogumispunkti rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist.

Loodusvara võib kasutada teatud määral näiteks ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade või jääkreostuse likvideerimisel - pinnasega katmisel. Pinnasena on siin otstarbekas kasutada näiteks ehitustegevusel eemaldatud pinnast (kaevist), mis ei sisalda ohtlikke materjale, või aia- ja haljastusjäätmetest saadavat komposti.

9. Kohtla valla jäätmemajanduse tegevuskava 2009-2014

Jrk nr Tegevus Läbiviimise aeg/ vajalikud vahendid (tuhat Rahastamis- krooni) allikad 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kokku

1. Jäätmehoolduse 4 4 5 5 5 5 28 korraldamine

1.1. Valla jäätmekava x vallavalitsus ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava koostamist 1.2. Jäätmehoolduseeskirja x vallavalitsus kaasajastamine ja vastuvõtmine

1.3. Korraldatud jäätmeveo x vallavalitsus määruse kehtestamine

1.4. Jäätmevaldajate registri x x x x x x vallavalitsus asutamine ja andmebaasi loomine, täiendamine

1.5. Jäätmevaldajate registri 4 4 5 5 5 5 valla eelarve haldamine

1.6. Korraldatud jäätmeveo x x vallavalitsus konkursi läbiviimine

1.7. Korraldatud jäätmeveo x x x x x x vallavalitsus rakendamine

2. Pakendijäätmete 6 6 7 7 8 8 42 kogumine

2.1 Kogumissüsteemi x x vallavalitsus, täiendamine/ jäätmekäitleja olemasolevate konteinerite asukohtade sobivuse analüüs

2.2. Kogumissüsteemi 6 6 7 7 8 8 valla eelarve haldamine

3. Vanapaberi ja -papi 6 6 7 7 8 8 42 kogumine

3.1. Kogumissüsteemi x x x x x x vallavalitsus, täiendamine/ jäätmekäitleja olemasolevate konteinerite asukohtade sobivuse analüüs

3.2. Kogumissüsteemi 6 6 7 7 8 8 valla eelarve haldamine

3.3. Paberijäätmete kogumine x x x x x x ettevõtted ettevõtetest

4. Biolagunevate jäätmete 15 15 20 20 25 25 120 kogumine ja käitlus

4.1. Haljasaladel tekkivate 15 15 20 20 25 25 valla eelarve, jäätmete kompostimisse suunamine

4.2. Korraldatud jäätmeveo x x x x x jäätmeveo raames biolagunevate teenustasu jäätmete kogumine Järve külas ja kompostimisse suunamine

4.3. Asutustest toidujäätmete x x x x x ettevõtted kogumine ja jäätmete kompostimisse suunamine

5. Ohtlike jäätmete ja 130 140 160 160 170 170 930 probleemtoodete käitlus

5.1. Ohtlike jäätmete ja 10 10 20 20 20 20 valla eelarve probleemtoodete kogumine kogumisringidel

5.2. Ohtlike jäätmete ja 120 130 140 140 150 150 Kohtla valla, probleemtoodete Kohtla-Järve kogumispunkti haldamine linna eelarve

5.3. Patareide kogumine x x x x x x vallavalitsus, patareide kogumiskastide ettevõtted abil

6. Ehitus- ja 120 100 200 420 lammutusjäätmete käitluse korraldamine

6.1. Peremehetute varede 120 100 200 valla eelarve lammutamine ja jäätmete ladustamine

6.2. Ehitusloa väljaandmisel x x x x x x vallavalitsus ehitus- ja remondijäätmete järelevalve tõhustamine

7. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 7.1. Loomsete jäätmete x x x x x x ettevõtted suunamine Väike-Maarja käitlustehasesse

7.2. Põllumajanduses tekkiva x x x x x ettevõtted kilejäätmete üleandmisvõimaluste loomine

8. Suuremõõtmeliste 10 10 10 10 10 10 60 jäätmete kogumise korraldamine

8.1. Suuremõõtmelise 10 10 10 10 10 10 valla eelarve jäätmete kogumisringide korraldamine

8.2. Suuremõõtmelise x x x x vallavalitsus jäätmete kogumine jäätmepunktis Järve külas

9. Keskkonnajärelevalve 30 20 20 20 20 20 130 tõhustamine

9.1. Jäätmevaldajate x x x x x x vallavalitsus jäätmekäitluse kontrollimine

9.2. Järelevalve teostamine x x x x x x vallavalitsus korraldatud jäätmeveo toimimise üle

9.3. Olemasolevate ja 30 20 20 20 20 20 valla eelarve tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine

9.4. Olulise jäätmetekkega x x x x x x ettevõtted ettevõtetelt jäätmekava koostamise nõudmine

10. Jäätmekäitlusinfo 5 5 10 jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine

10.1. Jäätmealane elanikkonna x x x x x x vallavalitsus teavitamine info avaldamisega valla lehes

10.2. Jäätmekäitlusalaste x 5 5 x x x valla eelarve, infomaterjalide loomine KIK ja jagamine

10.3. Valla kodulehel x x x x x x vallavalitsus uuenduste sisseviimine

11. Jäätmepunkt 606 6 6 6 624

11.1. Jäätmepunkti rajamine 600 valla eelarve Järve külas

11.2. Jäätmepunkti haldamine 6 6 6 6 valla eelarve

KOKKU 201 326 940 235 452 252 2 406

10. Kokkuvõte

Kohtla valla jäätmekavaga 2009 - 2014 koostati ülevaade ja analüüsiti jäätmemajanduse hetkseisu Kohtla vallas. Jäätmekavas toodi välja valla jäätmemajanduse probleemid, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks 2014. aastani ja koostati tegevuskava püstitatud eesmärkide täitmiseks. Arvestatud on kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega.

Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Kohtla vallas on järgmised:

· ülevaade jäätmetekitajatest puudulik;

· jäätmete kohapealne taaskasutamine ja põletamine;

· korraldamata jäätmevedu;

madal keskkonnateadlikkus ja informatsiooni vähesus;

· järelvalve puudulikkus.

Jäätmekavas püstitatud eesmärkide täitmiseks on oluline elanike keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja sorteerimisharjumuste juurutamine ning jäätmete kohtsorteerimise edendamine, sorteeritud jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ning kontroll jäätmekäitluse üle. Kontrolli aitab tagada võimalikult suure hulga jäätmevaldajate haaratus üldisesse jäätmekäitlussüsteemi.

Olulisemateks tegevusteks jäätmemajanduse arendamisel Kohtla vallas on:

· prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;

· elanike kaasamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine; jäätmekogumispunkti rajamine;

· korraldatud jäätmeveo organiseerimine;

· koostöö teiste omavalitsustega;

jäätmekäitlusalase järelvalve tõhustamine.

Väljatoodud tegevuste elluviimine aitab korrastada jäätmemajandust Kohtla vallas. Saadakse parem ülevaade jäätmekäitlusest, laiendatakse sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi ja parandatakse inimeste suhtumist jäätmekäitlusesse ning suurendatakse elanike teadmisi jäätmetega ümberkäimisest. See kõik aitab vähendada jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju.

11. Kasutatud kirjandus

1. Ida-Virumaa jäätmekava. Tallinn: AS Maves, 2002; (2006).

2. Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003.

3. Jäätmeseadus.

4. Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu, Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102, muudetud määrusega 21.07.2006 nr 168.

5. Keskkonnajärelevalve seadus.

6. Keskkonnaministeerium. Keskkonnalubade infosüsteem.- [http://klis.envir.ee/] (21.11.07).

7. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 «Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused».

8. Konkurentsiseadus.

9. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. Tallinn: Ehitame kirjastus, 2001, 101 lk.

10. Kohtla valla arengukava 2007 - 2013.

11. Kohtla valla jäätmehoolduseeskiri. Kohtla vallavolikogu, 2008.

12. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis. SEI- Tallinn, 2003.

13. Pakendiseadus.

14. Vabariigi Valitsuse 06. aprilli 2004. a. määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud».

15. Veeseadus. 16. Veterinaarkorralduse seadus.

17. Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002.