SISUJUHT PAGEINDEX

Saatesõna KIKi juhatajalt Kalev Aunalt 2 KIKi nõukogu 3 KIKi struktuur 3 4 Foreword from Kalev Aun, Director of EIC 5 Composition of the Council of EIC 5 Structure of EIC Keskkonnaminister Villu Reiljani eessõna 6 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus 7 8 Foreword from Villu Reiljan, Minister of Environment 9 Environmental Investment Centre Keskkonnaprogrammide arendamine 10 Development of environmental programmes Keskkonnakorraldus 12 Environmental Management Keskkonnateadlikkus 16 Environmental Awareness Veekaitse 20 Water Protection Jäätmekäitlus 24 Waste Management Looduskaitse 28 Nature Conservation Metsandus 32 Forestry Kalandus 38 Fishery Maakondlik 42 Regional ISPA ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid 46 Environmental projects of the ISPA and Cohesion Fund Keskkonnasektori välislaenude vahendamine 48 Intermediation of environmental loans of the environmental sector Euroopa Regionaalarengu Fond 50 European Regional Development Fund Kokkuvõte 51 Summary Finantsaruanded 52 Financial Reports Audiitori järeldusotsus 54 Independent auditors’ report

Aastaraamatus kasutatud fotode autorid / Photos by Ingmar Muusikus, Jüri Pere, Uudo Timm, Sven Začek, Raul Kask

1 Parema elukeskkonna nimel 2004. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) aasta, mis pani meid proovile, sun- dides otsima uut, ent ühteaegu aitas väärtustada ja edasi arendada vana. Mulluste tegude ja otsuste mõju ulatub kindlasti aastate taha. Oluline teetähis ja muudatuste allikas oli KIKile Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. Seni olime ISPA kaudu vahendanud Euroopa Liidu eelstruktuurivahendeid; need asendusid Ühtekuulu- vusfondi vahendite ja reeglitega. 2004. aastal kuulutati välja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetme rahataotluste esitamise esimene voor. ERDFi eelkõige keskkon- nakaitsele mõeldud summadest rahastati mullu edasi 2003. aasta programmi projekte, kuid peale selle eraldas KIKi nõukogu 2004. aastal keskkonnaprogrammi projektidele kokku üle 420 miljoni krooni. Enim raha said veekaitse ja jäätmekäitluse programmid. 2004. aastal otsustas KIKi nõukogu jätkata pikaajaliste laenude andmist, kinnitades uue krediidilimiidi – 150 miljonit krooni. Pikaaegsed laenud on mõeldud täitmaks keskkonnaprojektide kaasfinantseerimise nõudeid. Tähtsaks pean ka KIKi sisemist arengut: meie protseduurid on muutunud selgemaks ja läbipaistvamaks, taotluste läbivaatamine kiiremaks ning järelkontroll tõhusamaks. Meie jaoks on tähtis, et kliendid tunnetaksid, et aitame neil oma eesmärke saavutada – nii neile kui ka riigile efektiivseimal viisil. Selle eeldus on aga põhjalikult optimeeritud tööprotsess. Ka 2005. aastal on täiustatud keskkonnaprogrammi taotluste hindamise ja läbivaatamise protseduure ja kinnitatud lisakriteeriumid. Keskkonnaministeeriumi- ga oleme sõlminud halduslepingud Ühtekuuluvusfondi ja ERDFi vahendite eraldamise tööjaotuse kohta. Taotluste ja projektide analüüsimiseks on loodud uus andmebaas. Ühtlasi informeeritakse avalikkust korrapäraselt meie tegevusest ning selgitatakse probleemkohti – siht on olla parem partner. Mida selgem on tööjaotus ning paremini kirjeldatud sisemised tööprotsessid, seda kii- remaks ja lihtsamaks muutub meie koostöö klientidega. Seepärast muudeti 2004. aastal KIKi struktuuri, korrastati alluvussuhteid ning püstitati üksustele ja ametnikele selged eesmärgid. Audititegevuse tugevdamiseks ja optimeerimiseks loodi KIKis siseaudiitori ametikoht, nõukogu liikmetest koosnev auditikomitee ja projektiauditi üksus. 2005. aasta üks olulisemaid samme on luua KIKi maakondlikud esindused, et pakkuda projektide arendajatele tugiteenust toetuste taotlemisel ja projektide elluviimisel ning tõhustada kontrolli toetuste kasutamise üle kohapeal. Erilist tähelepanu soovib KIK sel aastal pöörata toetuse saajate koolitamisele ning igakülgsele teavitamisele. Keskkonnainvesteeringute Keskuse tunnustuse pälvivad kõik, kes on panustanud keskkonnakaitse arendamisse ning aidanud kaasa puhtama ja tervema elukeskkonna rajamisele. Koos suudame selle heaks kindlasti palju ära teha!

Kalev Aun Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja

2 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu 2004

Nõukogu esimees Villu Reiljan keskkonnaminister

Liikmed Helir-Valdor Seeder riigikogu liige Henn Pärn riigikogu liige Rain Rosimannus riigikogu liige Jüri Saar riigikogu liige Tiiu Sizova Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Aare Järvan rahandusministeeriumi kantsler Renaldo Mändmets rahandusministeeriumi asekantsler

Asutuse struktuur

3 For cleaner environment The year of 2004 proved to be a challenging year for the Environmental Investment Centre (EIC), putting us to the test, making us search for the new, but also helping us to value better and develop further the already achieved. The effect of the deeds and decisions made in the previous year can surely be felt in years to come. An important landmark and a source for changes for the EIC was, undoubtedly, the accession of Estonia to the European Union. Up to that time, we had mediated the flow of funds from the EU pre-accession instrument ISPA; now, this was replaced by the financing and rules of the EU Cohesion Fund. The first application round for financing from the environmental measure of the European Regional Development Fund (ERDF) was announced in 2004. The funding of the projects that had been started within the programmes of the year 2003 was continued, mostly using the finances assigned for environment protection by the ERDF. In addition to that, in 2004, the EIC’s Council channelled more than 420 million Estonian Kroons into Environment Programme projects, the programmes of Water Protection and Use and Waste Management receiving the largest share. In 2004, the EIC’s Council decided also to continue the re-lending of long-time environmental loans, establishing the new credit limit up to 150 million Estonian Kroons. The aim of the long-time loans is to help to meet the co-financing requirements of environmental projects. I consider the internal development of the EIC as important as its activities. Our procedures have become clearer and more transparent; the processing of applications has become swifter and the follow-up checks more effective. It is very important for us that ourlients c felt that we assist them in achieving their goals in the most effective way for them, as well as for the state. This requires thoroughly optimised work processes. The procedures of evaluating and processing of environmental programme applications have been improved in 2005 as well, and additional criteria have been confirmed. We have concluded administrative contracts with the Ministry of Environment concerning the division of labour in assigning financing from the Cohesion Fund and ERDF. A new database was created for analysing the applications and projects. The public will regularly be informed about our activities, our problems will be clarified – we wish to be a better partner for the public. The more transparent and well explained are our internal division of labours and work process described, the quicker and easier will be our cooperation with our clients. Therefore, the structure of the EIC was changed in 2004 to reorganise the subordination and to set clear goals for the structural units and for each official. The position of internal auditor, the audition committee, consisting of Council members, and the Project Audit Unit were created to optimise and strengthen the audit capacity of the EIC. In 2005, one of the most important tasks will be the creation of regional representative offices of the EIC to support project velopersde in applying for funds and implementing the projects, and to make the control of the local use of the funds more effective. Special attention will be paid to the offering of training and comprehensive information to the applicants. The Environmental Investment Centre acknowledges the help of all those, who have contributed to the development of environmental protection and assisted in creating cleaner and healthier environment. Together, we can surely do much towards this goal!

Kalev Aun Director of the Environmental Investment Centre

4 Composition of the council of the Environmental Investment Centre in 2004

Chairman Villu Reiljan Minister of Environment

Members Helir-Valdor Seeder Member of Riigikogu Henn Pärn Member of Riigikogu Rain Rosimannus Member of Riigikogu Jüri Saar Member of Riigikogu Tiiu Sizova Director of Ida-Viru Environmental Department Ena Poltimäe Director of Võru Country Environmental Department Aare Järvan Secretary General of the Ministry of Finance Renaldo Mändmets Deputy Secretary General of the Ministry of Finance

Structure of EIC

5 Kõik saab alguse looduse tunnetamisest

Viimaste aastate jooksul on täheldatud olulist arengut looduse teadvustamisel ning elukesk- konna parendamisel. Osa on selles nii üksikisikul kui ka valdadel ja linnadel. Iga märgatud linnupaar, istutatud puu, mahaviskamata jäänud prügi lubab loota, et inimeste keskkonna- teadlikkus on paranenud ning riigi toetusel suudame kindlustada puhta elukeskkonna meile kõigile. Oma kindel roll selle saavutamisel on Keskkonnainvesteeringute Keskusel (KIK), kes vahen- dab summasid nii keskkonnateadlikkuse, looduskaitse kui ka paljude teiste keskkonnaarengu- ga seonduvate valdkondade ja projektide tarbeks.

2004. aasta oli KIKile edukas ja tegevusrohke. Keskkonnakasutustasud laekusid riigile ootuspärasest paremini. Peale selle sai KIK era- korralisi tulusid. Seetõttu oli eri keskkonnaprojekte võimalik toetada senisest suuremas mahus. Keskkonnakasutusest laekunud raha eraldati loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoiuks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks.

Aastal 2004 jätkus ka keskkonnaprojektide ettevalmistamine ja ellurakendamine Euroopa Liidu abiprogrammide ja fondide vahendi- test. Euroopa Liidu abi maht on suurem, kui me paraku kasutada oskame ja suudame. Tihti on probleemiks ebakvaliteetsed projekti- taotlused, aga ka projektide pakkumiskutsete ebapiisav kvaliteet; projektide ajagraafikud ning hankeprotseduurid on sageli veninud. Et aidata parandada projektiarendajate haldussuutlikkust ja rakendada projekte ellu, muutsid keskkonnaministeerium ja KIK 2004. aastal toetuste eraldamise protseduure tõhusamaks ja selgemaks. Nüüd ootame omalt poolt, et taotlejad valmistaksid projektid kor- rektselt ette, sõlmiksid õigel ajal lepingud ja viiksid projektid nõuetekohaselt ellu. See annab võimaluse Euroopa Liidu rahalisi vahen- deid täiel määral ära kasutada ning suunata see Eesti looduse ja keskkonna arengusse.

Viimaste aastate keskkonnakaitseprojektide tähelepanu keskpunktis on olnud veekaitse ja jäätmemajandus. Need valdkonnad on praegugi olulised. Heameelt teeb aga eelkõige keskkonnateadlikkuse projektide kasv. Nende projektide kaudu suudame inimesi suunata õigesti mõtlema ja loodust tunnetama. Suhtumisest ja looduse hoidmisest saabki alguse see, mille nimel iga päev tööd teeme – puhas ja terve Eesti.

Villu Reiljan Keskkonnaminister, KIKi nõukogu esimees

6 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning keskkonna- projektide arendaja Eesti Vabariigis. Oma töös lähtub KIK riigi keskkonnapoliitikast ja keskkonnakaitse tegevuskavast ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks riigieelarve, Euroopa Liidu struktuurifondi- de, välisabi programmide rahalisi vahendeid ja laene.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse missioon on hoida tervet elukeskkonda ja väärtustada puhast loo- dust ning säästlikku ressursikasutust ja arengut.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse põhitegevus on suunata keskkonnakasutusest laekuv raha meie keskkonnaprojektide arendusse, valmistada ette ja rakendada ellu Euroopa Liidu struktuurifondide nimis- tusse kuuluva Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojekte, suunata Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetmete raha projektide tarbeks ja anda pikaajalisi keskkonnalaene.

2004. aastal täiustati keskkonnaprogrammide taotluste hindamise ja läbivaatamise protseduure ja kinnitati uuendatud kriteeriumid. Alates 2004. aastast hindavad KIKile laekunud projektitaotlusi keskkon- naministeeriumi osakonnad ministeeriumi koostatud ja kinnitatud juhendi järgi. Samuti on ministeeriumi ülesanne koostada programmide eelnõu. 2004. aastal sõlmis KIK keskkonnaministeeriumiga täpsustatud tööjaotusega halduslepingud, et Ühtekuuluvusfondi ja ERDFi kaudu saadud raha paremini suunata ning kasutada. Ühtlasi kinnitas KIKi nõukogu 2004. aasta kevadel uue laenupoliitika põhialused, milles määrati kindlaks laenuandmise prioriteedid.

2004. aastal peeti seitse KIKi nõukogu koosolekut, kus olid kõne all programmide ja eelarve täitmine. Samas vaadati läbi lisataotlusi ja rahuldati neid võimalust mööda.

2004. aastal täiustati veelgi KIKi organisatsiooni ja korrastati personalijuhtimist. Loodi siseaudiitori ameti- koht, auditi komitee ja projektiauditi üksus.

Oluline tegevussuund on töökorralduse optimeerimine ja töötajate motiveerimine. 2004. aasta 31. detsembri seisuga töötas KIKis 31 inimest, seitsme võrra rohkem kui aasta tagasi.

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on asutatud keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel ja ka tegutseb selle järgi. KIKi asuta- jaõiguste teostaja on Eesti Vabariigi rahandusministeerium. KIKi asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister 11. mail 2000. aastal ja otsus kanti 2. juunil 2000 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

7 Everything will start with the feeling for nature

In recent years, we have been able to see important developments and improvements in the condition of the environment and in the general recognition of nature. Individual people, but also local communities and towns have played their part in these processes. Each planted tree, each couple of birds that somebody has noticed, each piece of rubbish that has not been dropped allows us to hope that people’s environmental awareness has increased and that with the support of the state, we will finally be able to guarantee a clean environment for all of us.

The Environmental Investment Centre (EIC) has played an important role in this by mediating financing for nature protection, environmental awareness and many other spheres and projects related with environmental development.

For the EIC, the year 2004 was successful and full of activities. Proceeds from charges for the use of environment into the state budget increased more than it had been expected. In addition to that, the EIC received extraordinary gains. This enabled us to support environmental projects on a larger scale than before. Proceeds from the charges for the use of environment were used for recreating natural resources, for maintaining environmental conditions and for repairing environmental damages.

The preparation and implementation of environmental projects financed by the EU support programmes and foundations was continued in 2004. However, the financial support from the EU is still larger than we are able to use. The project applicationsre a often of poor quality, and the insufficient quality of the calls for project applications can also be a problem. The procurement procedures and realisation of projects often lag behind the schedules. To help to improve the administrative capability of project developers ni realising their projects, the Ministry of Environment and the EIC made the procedures of allotting the support more efficient and clearer.Now, we expect that the applicants will prepare their projects according to the requirements, enter into contracts in time and implement their projects according to the rules. This would allow us to use fully the financial support from the EU and to channel it intothe development of Estonian nature and environment.

The environment protection projects of the recent years have focussed on water protection and waste management. These spheres are still important. But we are most glad about the fact that the number of projects concerning environmental awareness is growing. Through such projects we can direct people to think in the right way and to feel for nature. Such attitude and the protection of nature form our path to the goal we wish to achieve with our everyday work – clean and healthy Estonia.

Villu Reiljan Minister of Environment, Chairman of the Council of the EIC

8 Environmental Investment Centre

The Environmental Investment Centre is a leading developer of environmental projects and regulator of environmental investments and support in the Republic of Estonia. The activities of the EIC proceed from the state environmental policy and the Environmental Action Plan; to achieve its goals, the EIC uses financing from the state budget, the EU structural funds and foreign aid programmes and loans.

The mission of the EIC is to maintain a healthy living environment and to promote cleaner nature, sustainable development and use of natural resources.

The main activities of the EIC are to channel the proceeds from the use of the environment into the development of national environmental programmes and to prepare and implement the environmental projects of the EU Cohesion Fund, which belongs to the list of the EU structural funds; to channel the financing from the environmental measures of the European Regional Development Fund (ERDF) into environmental projects and to administer long-time environmental loans.

The procedures of evaluating and processing of environmental programme applications were improved in 2004, and additional criteria were confirmed. Starting from 2004, the project applications submitted to the EIC are evaluated by departments of the Ministry of Environment according to the guidelines compiled and approved by the Ministry. The Ministry will also prepare the draft the of programmes. In 2004, the EIC and the Ministry of Environment entered into administrative contracts concerning specifications in the division of labour in assigning financing from the Cohesion Fund and ERDF. In spring 2004, the Council of the EIC also affirmed the grounds for a new loan policy, specifying loan priorities.

Seven meetings of the Council of the EIC were held in 2004, discussing the implementing of program- mes and the budget; additional applications were examined and implemented, if possible.

The structure of the EIC was further improved in 2004, and staff management was reorganised. The position of internal auditor, the audition committee, and the Project Audit Unit were created.

Another important sphere of activities was the optimisation of work organisation and motivation of the staff. As of 31 December 2004, the EIC had 31 staff members – seven more than in 2003.

The Environmental Investment Centre was founded and operates pursuant to the Use of Proceeds from Exploitation of the Environment Act; it was founded by the Ministry of Finance of the Estonian Republic. The foundation resolution was signed on 11 May 2000; on 2 June 2000, it was entered into the register of non-profit organisations and foundations.

9 2004 – tegevusrohke keskkonnaprogrammide arendamise aasta

2004. aastal eraldas KIKi nõukogu eri keskkonnaprogrammide projek- rohkem raha mitmesuguste keskkonnaprojektide toetuseks. tidele kokku 420 655 379 krooni ja 2004. aasta 31. detsembri seisuga oli sõlmitud sihtfinantseerimise lepinguid kogusummas 268 778 750 Aasta olulisim teetähis oli kindlasti Eesti ühinemine Euroopa Liiduga krooni. Projekte rahastati kaheksa keskkonnaprogrammi raames ja 1. mail 2004. Varasemal ajal KIKi vahendatud Euroopa Liidu eelstruk- taotlusi sai esitada aasta jooksul kolmes voorus. Seetõttu sai projekte tuurivahendite (ISPA) asemele tuli Ühtekuuluvusfond oma vahendite arendada senisest sujuvamalt. Kokku pälvisid KIKi nõukogu eraldatud ja reeglitega. 2004. aastal kuulutati välja ka esimene voor Euroopa rahatoetuse 1658 keskkonnakaitseprojekti ja tegevust. Kuna projekte Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetmete rahataotluste hõlmati programmi terve 2004. aasta jooksul ja uue korra kohaselt on esitamiseks. ERDFi kaudu suunatakse meie keskkonnahoidu 48 387 365 toetus abikõlblik 24 kuu vältel, ei ole paljud projektid veel lõppenud krooni (aastatel 2004–2006 kokku kuni 150 000 000 krooni). ning osa pole alustatud. Täieliku ülevaate 2004. aasta programmide tulemuslikkusest saab anda alles 2006. aasta detsembris. Vabu summasid investeerides ja rahavooge juhtides lähtuti nõukogu kinnitatud investeerimispiirangutest. KIKi vabad vahendid olid pai- 2004. aastal jätkus 2003. aasta programmi projektide rahastamine, gutatud hea krediidireitinguga raha- ja intressifondidesse, pankade sest KIKi nõukogu otsuse järgi võis 2003. aasta programmi raha võlakirjadesse ja deposiitidesse. 2004. aastal ostis KIK varade hal- kasutada järgmise aasta novembri lõpuni. Aasta lõpuks oli 2003. damisteenust Hansa Investeerimisfondide ASilt. Investeerimisportfelli aasta programmi 360 605 601 kroonist sihtfinantseerimislepingutega tootluseks kujunes 3,63%, kogutulu investeeringutelt küündis 9 985 kaetud 346 977 092 krooni ja väljamakseid olid tehtud 333 783 875 529 kroonini. Alates 1. maist 2005 haldab KIKi varasid riigikassa, KIKi krooni. Lõpetatud tööde maksumus, mille kohta oli esitatud ka aruan- pangakontod lülitati rahandusministeeriumi kontserni ja leping Hansa ne, küündis 317 213 574 kroonini. Mitme 2003. aasta projekti puhul Investeerimisfondide ASiga lõpetati. pikendas nõukogu raha kasutamise lõpptähtaega. Olulist tähelepanu pöörati 2004. aastal ka suhte- ja töökorraldusele: 2004. aasta oli Keskkonnainvesteeringute Keskusele edukas ja tege- siht oli parandada nii KIKi tööd sisemiselt kui ka suhtlust klientidega. vusrohke. Tasud keskkonnakasutuse eest laekusid riigile hästi. Võeti Korraldati infopäevi koostööpartneritele ja ajakirjanikele, tutvustati KIKi vastu keskkonnatasude lisaeelarve (55 351 000 krooni) ja peale selle tegevust ja eesmärke, teavitati huvilisi uutest nõuetest. Uuendati KIKi laekus KIKile erakorralisi tulusid EV valitsuse omandireformi reserv- visuaalset identiteeti ja koostati uus stiiliraamat. Jätkus KIKi maakond- fondist 19 300 000 krooni ning tanker Alhambra tekitatud keskkon- like esinduste väljaarendamine, mille tulemusel paranes koostöö ja nakahju hüvitis – 8 336 736 krooni. Lisavahendid lubasid suunata kontroll toetuste kasutamise üle kohapeal.

2004. aasta programmid Year 2004 programs 3% 4% Eelarve kroonides / Budget in kroons 5% 192 025 590 Veekaitse / Water protection 6% 94 686 422 Jäätmekäitlus / Waste management 34 581 766 Looduskaitse / Nature protection 6% 44% 28 037 505 Metsandus / Forestry 26 811 941 Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 22 487 844 Kalandus / Fishery 8% 18 941 311 Keskkonnakorraldus / Environmental management 15 000 000 Maakondlik / Regional 432 572 380 KOKKU / TOTAL

22% 10 2004 – a busy year in developing environmental programmes The 2004 budget for environmental programmes, approved by the Council of the EIC, was 420,655,379 EEK. As of 31 December 2004, financing contracts had been concluded for the total of 268,778,750 EEK. Projects were financed under the framework of eight environmental programmes; applications were submitted in three rounds during the year, which enabled smoother development of projects. The total of 1,658 environmental projects and activities were financed by the approval of the EIC Council. Since the projects were enfolded into the programme during the whole year of 2004 and, according to the new rules, the support can be used during 24 months, many projects are still to be completed and many of them have not yet been started. The complete survey of the results of the programmes for 2004 can be made only in December of 2006.

The financing of projects of the programme for 2003 was continued in 2004, since it was established by the EIC Council that the finances for the year 2003 could be used up to the end of November in 2004. Of the 360,605,601 EEK of the 2003 programme – 346,977,092 EEK had been covered by target financing contracts and the total of 333,783,875 EEK had been paid by the end of 2004. The financial volume of implemented works totalled 317,213,574 EEK, which had also been covered by reports. In several cases, the final implementing date was prolonged by the Council.

2004 was a successful and busy year for the EIC. Proceeds from exploitation of the environment came in well. An additional budget for the proceeds was adopted (55,351,000 EEK). In addition to that, the EIC received extraordinary income of 19,300,000 EEK from the reserve fund of the property reform of the Government of the Estonian Republic and the compensation for environmental damage from the tanker Alhambra – 8,336,736 EEK. These additional means allowed to channel more money in support of various environmental projects.

The most important milestone in 2004 was, undoubtedly, the accession of Estonia into the European Union. The flow of funds from the EU pre- accession instrument ISPA was replaced by the financing and rules of the EU Cohesion Fund. The first application round for financing from the environmental measure of the European Regional Development Fund (ERDF) was announced in 2004. The ERDF channels 48,387,365 EEK into Estonian environmental projects (150 000 000 EEK in period 2004–2006).

Placement of liquid assets and management of cash flow was performed in compliance with investment restrictions, established by the EIC Council. The liquid assets of the EIC had been placed in cash and interest funds with good credit rating, bonds and deposits. In 2004, the EIC outsourced the service of asset management from Hansa Investment Funds LTD. Productivity of the investment portfolio was 3.63%; the total income was 9,985,529 EEK. Starting from 1 May 2005, the EIC funds will be managed by the State Treasury, the EIC bank accounts will be included into the Ministry of Finance group and the contract with Hansa Investment Funds Ltd will be closed.

In 2004, much attention was paid to work organisation and public relations of the EIC, aiming at improving the work of the organisation and relations with its clients. Information days were held for cooperation partners and journalists introducing the activities and goals of the EIC and informing the public about new rules for applications. The visual identity of the EIC was renewed and a new book of style was prepared. The development of regional centres of the EIC was continued, improving the local cooperation and inspection of the use of finances.

11 KESKKONNAKORRALDUSE

1 ENVIRONMENTAL PROGRAMM MANAGEMENT

Keskkonnakorralduse programmis oli töös 75 projekti. Hangiti uusi seadmeid tööstusele, seetõttu vähenes õhu saastamine, ning soetati nüüdisaegset aparatuuri saas- teainete määramiseks. Toetati unikaalse lubjapargi loo- mist, konverentside korraldamist ja maapõuealase ajakir- ja väljaandmist ning arendati nüüdisaegseid teaduslikke meetodeid keskkonna olukorra hindamiseks. Tähelepanu keskmes oli keskkonna saastekoormuse vähendamine ja keskkonnaseisundi täpne hindamine.

The programme included 75 projects. New equipment was acquired for industrial enterprises, enabling to decrease air pollution and mo- dern apparatuses were obtained for the determination of polluting substances. Support was given for the creation of a unique limestone park, for the organisation of conferences and for the publication of a journal discussing the problems of the earth’s crust. Modern scientific technology was developed for the assessment of the environmental condition. The programme focussed on the reduction of the pollution load and exact assessment of environmental condition.

12 VÄLISÕHK AMBIENT AIR Recycling of oil shale ashes

Põlevkivituhk Project: Reconstruction of AS Silbet’s Oil Shale Ashes Receiving and Grinding taaskasutusse Department

Projekt: ASi Silbet põlevkivituha AS Silbet produces the autoclave porous vastuvõtu- ja jahvatusosakonna concrete building blocks of oil shale ashes, which reaches up to four fifths of the total rekonstrueerimine amount of raw material used. Unfortunately, oil shale ashes is among the most worrisome AS Silbet toodab autoklaavsest waste of oil shale energy production. By poorbetoonist seinaplokke põlev- replacing cement as the binding substance with oil shale ashes, AS Silbet recycles kivituhast, mis hõlmab tooraine this waste. The building material they thus kogumahust kuni neli viiendikku. produce, successfully competes with bricks Põlevkivituhk on teatavasti aga and ceramsite concrete as well as with üks kõige murettekitavamaid multilayer wall structures. In the course of reconstruction of the põlevkivienergeetika jääkaineid. Oil Shale Ashes Receiving and Grinding Tsemendi asemel sideainena põ- Department of AS Silbet, the former levkivituhka kasutades toimetab intermediate storage of ashes was closed, AS Silbet need jäätmed taaska- reducing the pollution of ambient air. A new grinding line was installed, consisting of two sutusse. Toodetav seinamaterjal small and economic ball grinders. konkureerib seejuures edukalt nii Due to the implementation of the project, telliste, keramsiitbetooni kui ka the amount of recycled oil shale ashes was mitmekihiliste seinakonstruktsioo- increased, the volatilisation of solid waste particles into the atmosphere was reduced nidega. and the production process became more ASi Silbet põlevkivituha vas- economical. tuvõtu- ja jahvatusjaoskonna rekonstrueerimise käigus suleti tuha vaheladu, seetõttu vähenes välisõhu saastamine, ja paigaldati uus jahvatusliin, mis koosneb ka- hest väikesest ning ökonoomsest kuulveskist. Tänu ellu viidud projektile suure- nes põlevkivituha korduvkasutuse maht, oluliselt vähem lendub nüüd atmosfääri tahkeid heitmeid ning kogu tootmis- protsess on ökonoomsem.

13 Keskkonnakorralduse alamprogrammid Environmental management subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 9% 21% 1 728 400 Tehnika / Technology (8 projekti / projects) 13 319 182 Välisõhukaitse / Ambient air protection (39 projekti / projects) 3 893 729 Maapõu / Earth’s crust (28 projekti / projects) 18 941 311 KOKKU / TOTAL (75 projekti / projects) 70% 14 TEHNIKA Technology programme Pests will attack when Kahjur ründab kui the plants are weak Project: The creation of pheromone preparations for taim on nõrk environmental studies. It has been found that changes in climate and air Projekt: Feromoonpreparaatide loomine pollution can be assessed based on the changes in the numerousness of indicator animals – noxious insects. keskkonnauuringuteks Pheromone methods do not replace other methods of monitoring but complement them. Projekti eesmärk on luua ökoloogiliseks seireks For example, if trees become weaker due to the effect sobivad feromoonmaterjalid ja neid katsetada. of traffic exhaust gases, the insect species that feed on these trees become more numerous. Trees under Nimelt saab õhusaaste ja kliima muutusi hinnata ka stress attract noxious insects. Due to insect monitoring, indikaatorloomade –putukate arvukuse muutuste it is possible to interfere in time and to prevent larger põhjal. Feromoonmeetodid ei asenda küll seniseid seiremeetodeid, kuid täiendavad neid. KIKi damage. toetusel viisid projekti ellu Eesti Põllumajandusülikooli loomakasvatusinstituudi teadlased. Indicator insects suitable for pheromone monitoring were selected at the beginning of the project by Putukate arvukuse muutusi saab hõlpsasti jälgida feromoonpüüniste abil. Kui puud on näiteks studying several species of noxious insects feeding on autode heitgaaside toimel nõrgenenud, muutuvad tavaliselt arvukamaks need putukaliigid, oak, birch and rowan. kelle jaoks antud puud on toidutaimed. Stressis puud meelitavad ligi kahjureid. Seega saab The use of pheromone preparations to protect tänu putukaseirele õigel ajal sekkuda ning vältida suuremat kahju. plants in vegetable gardens and in organic farming was promoted, and guidelines were worked out Projekti raames tehti esialgne feromoonseireks sobivate indikaatorputukate valik, uuriti mitmeid for consumers how to set up pheromone traps. tamme, kase ja pihlaka kahjureid. Pheromone study requires excellent analytical Ühtlasi propageeriti feromoonpreparaatide kasutamist taimekaitseks õueaiamaadel ja equipment, which was acquired for the project. As mahetootmisaladel ning töötati tarbijate jaoks välja soovitused, kui tihedalt ja kuidas a next step, the necessary for Estonia amount of pheromone materials will be produced in the laboratory. feromoonpüünised üles seada. Feromoonidega tegelemine nõuab ka väga head analüütilist The researchers of the Institute of Veterinary Medicine aparatuuri, mida projekti raames hangiti. and Animal Sciences of the Estonian Agricultural Järgmise sammuna on kavas hakata feromoonmaterjale laboris valmistama Eestile vajalikus University carried this project out with the support of mahus. the EIC.

MAAPÕU EARTH’S CRUST PROGRAMME Limestone park in an old quarry Project: Renovation of the old Tamsalu limestone Paepark vanas paemurrus quarry

Projekt: Tamsalu paemurru renoveerimine On the initiative of the Estonian Limestone Union and with the support of the EIC, a limestone park will be created in the abandoned limestone Eesti Paeliidu eestvõttel ja KIKi toetusel rajatakse quarries and on the territory of the lime production Tamsalu mahajäetud paemurdudesse ja lubja- plant in Tamsalu. The Tamsalu town government tööstuse territooriumile lubjaparki. Projektis osaleb participates in the project, organising the construction of an information point, and the ka Tamsalu linnavalitsus, kes korraldab lubjapõle- preparation of a museum, the annular kilns and the tuse ringahjude ja muuseumi ning õppetöökoda- training workshops. de ja infopunkti püstitamist. A 4 m high outcrop was opened for visitors in 2004. aastal avati 4 meetri kõrgune paljand ja tehti 2004, and the building of a nature and heritage culture study path was started. A limestone quarry algust pärandkultuuri- ja looduse õpperaja mahamärkimisega. Lubjaparki on kavandatud museum will be established in the limestone park, ka paemurrumuuseum, kus hakatakse korraldama näitlikke õppetunde. Tamsalu gümnaa- where object lessons will be held. Already now, the siumi õpilaste käsutuses on juba praegu vabaõhu geoloogiaauditoorium. students of the Tamsalu Gymnasium can use an open-air geology classroom. 15 KESKKONNATEADLIKKUSE

2 PROGRAMM ENVIRONMENT AWARENESS

Keskkonnateadlikkuse programm koondas enda alla rohkem projekte kui ükski teine programm – 540. Kesk- konnaharidust edendati nii üleriigilisel kui maakondlikul tasemel. Toetati telesaateid, loodusajakirju, loodusfoto üritusi ja mitmeid keskkonnakampaaniaid, nagu loodus- kaitsekuu. Valmis kokku üle 20 000 eksemplari voldikuid, raamatuid ja kalendreid. Eriti suurt tähelepanu pöörati koolilaste ja ka õpetajate koolitamisele nii talvisel õpiajal kui suvelaagrites.

The number of projects under environmental awareness programme was largest than in any other programmes – 540. The programme aimed at promoting environmental education on the state as well as regional levels. Support was given to TV broadcasts, nature journals and magazines, nature photographing events and a number of environmental campaigns, such as the Nature Protection Month. More than 20,000 copies of leaflets, books and calendars were made. Main attention was paid to environmental training of schoolchildren and teachers during term time and at summer camps.

16 Interneti ergutusel The Internet inspires nature observations loodust vaatlema The project: “Hello, Spring!”

Projekt: “Tere Kevad” “Hello, Spring!” is an all-Estonian project of spring phenological observations, connecting “Tere, kevad!” on üle-eestiline kevadiste nature study and the use of the Internet in basic school. fenoloogiliste vaatluste projekt, mis seob The project was initiated already in 1994, when looduse tundmaõppimise Interneti kasu- an idea was born to start the supervision of tamisega põhikoolis. the pupils’ spring nature observations over Selle projektiga tehti algust juba 1994. the Internet. At the beginning, 11 schools participated in the project; last year, the number aastal, kui sündis idee hakata Interneti was 150. Pupils of the senior classes of basic kaudu koordineerima kooliõpilaste keva- schools from all Estonian counties are the main disi loodusvaatlusi. Algul osales projektis participants in the project. 11 kooli, möödunud aastal aga juba 150. Since 2002, after the end of spring nature observations, a summer camp has been Kaasa on löönud valdavalt põhikooli organised for more enthusiastic participants keskastme õpilased kõigist Eesti maa- at some of the nature schools of the State kondadest. Forest Management Centre. Studio Viridis has Alates 2002. aastast on pärast kevadisi coordinated the project “Hello, Spring!” in the recent years. The EIC is one of the major loodusvaatlusi korraldatud tublimatele osalejatele laager mõnes RMK looduskoolis. Vii- supporters of the project. mastel aastatel on projekti “Tere, kevad!” koordineerinud Studio Viridis. KIK kuulub projekti põhitoetajate hulka.

Maast madalast Familiar with nature from the early childhood looduses Project: “I and the World”

Projekt: “Mina ja maailm” Love for nature begins from the knowledge of nature. It is best to get familiar with nature Loodusearmastus algab looduse tundmi- already in the early childhood. Environmental education and nature study, supported by the sest. Kõige parem on sellega algust teha EIC, are serious activities for the 350 children varasest noorusest peale. Viimsi lasteae- who attend the Viimsi Kindergarten. Children dades, kus käib kokku ligemale 350 last, are taken to study trips to nature in spring and on tõsiselt tegeldud laste loodusõpetuse in autumn; games are organised during these trips, where they have to solve tasks proper ja keskkonnakasvatusega. KIK on seda to their age that teach them about nature. tegevust omalt poolt toetanud. Viimsis Everybody gets to know trees and other plants viiakse lapsi loodusesse nii kevadel kui that grow in parks and gardens; children are ka sügisel, neile korraldatakse eakoha- also shown the more important natural sights on the Viimsi Cape. seid maastikumänge, kus tuleb lahenda- da jõukohaseid ülesandeid, mis õpeta- vad lapsi loodust tundma. Koduõue taimed ja pargipuud saavad kõigile tuttavaks, nii nagu ka Viimsi poolsaare olulisimaid looduslikud vaatamisväärsused.

17 Keskkonnateadlikkuse alamprogrammid Environmental awareness subordinate programs 10% Eelarve kroonides / Budget in kroons

11% 9 848 421 Üleriigilised kampaaniad / National campaigns 37% (58 projekti / projects) 6 206 206 Trükised / Publications (85 projekti / projects) 5 371 528 Maakondlik / Regional (305 projekti / projects) 2 836 366 Noorsooprojektid / Youth projects (41 projekti / projects) 20% 2 549 420 Koolitus sihtgruppidele / Training for target groups (51 projekti / projects) 26 811 941 KOKKU / TOTAL (540 projekti / projects) 23% 18 Lihula oli teist korda Lihula is already for the second time the capital of nature films loodusfilmipealinn Project: The 2nd Matsalu Nature Film Festival

Projekt: Matsalu II rahvusvaheline The international Matsalu Nature Film Festival, loodusfilmide festival first held in 2003, has rapidly gained popularity. At the first festival, there were participants from 7 countries, in the second festival – already 2003. aastal esimest korda peetud from 13 countries. At the end of September, an Matsalu rahvusvaheline loodusfilmi- authoritative jury met in Lihula for four days and festival on kiiresti populaarsust kogu- spent 23 hours watching the 35 competing films. nud: kui esimesel korral oli osalejaid Four Estonian filmmakers participated in the festival, led by the grand old master Rein Maran. 7, siis 2004. aastal juba 13 riigist. The EIC was one of the major supporters of the Septembri lõpus istus autoriteetne festival. žürii Lihulas neli päeva koos ja kulutas In the category “Man and Nature”, the best film 35 võistleva filmi vaatamiseks 23 tun- was “Latvia – Wilderness between Russia and Riga” by a German director. In the category di. Eesti filmitegijaid osales festivalil “Birds”, the winner was “Rook Me Gently” by neli eesotsas vanameister Rein Maraniga. KIK oli festivali olulisimaid toetajaid. Swedish director Tina-Marie Qwiberg. The Grand Alajaotuses “Inimene ja loodus” valiti parimaks filmiks Saksamaa režissööri teos “Läti – kõn- Prix of the festival was awarded to “Pelican numaa Venemaa ja Riia vahel”. Kategoorias “Linnud” päris võidu Rootsi režissöör Tina-Ma- Odyssey” Israel/The Netherlands, directed by Moshe Alpert. rie Qwiberg filmi eest “Rõõm kohtuda, künnivares”. Festivali peapreemia võitjaks tunnistati The exhibitions and workshops of nature Iisraeli-Hollandi film “Pelikani odüsseia” (režissöör Moshe Alpert). photographers, which proved to be very popular Jätkusid ka juba 2003. aastal menukaks osutunud loodusfotograafide näitused ja töötoad. already in 2003, were continued in 2004.

Looduslapsed tegid Nature children staged a play näitemängu Project: A nature camp “Nature Children” A five-day nature camp is organised for 8-15 Projekt: Looduslaager “Looduslap- years old children at Nõva community, where sed” the children can spend their free time with interesting activities. They get to know nature and learn about nature protection. Among Nõva vallas korraldatakse 8–15- other activities, the children participated in the aastastele lastele viiepäevast loo- garbage-collecting bee and later learned about duslaagrit, sisustades nõnda nende garbage sorting. The highlight of the camp activities was the writing and staging of a play vaba aega. Laagris õpetatakse “Protect those whom you love, or nature stories lapsi loodust tundma ja keskkon- from the North-Western Coast”. da hoidma. Muu hulgas osalesid laagrilised ka prügikoristustalgutel ja hiljem prügi sortimisel. Laagri tipphetkeks oli omaloomingulise näidendi “Hoia, keda armastad ehk Looduslikke lugusid looderannikult” selgeksõppi- mine ja esitamine.

19 VEEKAITSE 3 WATER PROGRAMM PROTECTION

Veekaitse programmi 126 projekti keskendusid reostuse tõrjumisele ja joogivee kvaliteedi parandamisele ning ka- nalisatsioonivete puhastamisele mitmetes aegunud vee- majandusega asulates üle kogu Eesti. Muudeti kahjutuks üle 400 tonni keskkonda reostanud bituumeni- ja õlijäät- meid. Valmis neli uut reovee- ja kolm joogiveepuhastit ning paika pandi ligi 20 kilomeetrit nüüdisaegset vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Taastati Rae pais- järve regulaator ja valmis sai digitaalne põhjavee- kaart.

The 126 projects of the water protection programme focussed on pollution liquidation, water supply improvement and sewage purification in several Estonian rural towns with out-dated sewage treatment plants. More that 400 tons of bitumen and oil waste were neutralised. For new sewage treatment plants and three drinking water purification plants and ca 20 km modern sewage and water supply piping were built. The regulator of Rae Reservoir was restored and a digital map of ground water was completed.

20 Wastewater will not flow to the River of Reovesi ei voola enam Avijõkke Avijõgi any more Projekt: Project: Reconstruction of the sewerage system Avinurme keskasula kanalisatsioonisüsteemi ja reoveepuhastuse and sewage treatment of Avinurme village rekonstrueerimine By 2000 it was clear that the Avinurme sewage treatment system was out of date. The outflow from Aastaks 2000 oli selge, et Avinurme reoveepuhastussüsteem on oma aja ära elanud. Iga- the out-dated treatment facility, channelled into nenud puhastist suundus väljalask forellirikkasse Avijõkke ja ta tuli hoopis sulgeda. 2003. the Avijõgi River, which is a trout habitat, had to be aastal hakati ehitama uut reoveepuhastit, mis valmis 2004. aasta lõpuks. Kogu töö tehti closed. The construction of a new sewage treatment KIKi olulisel rahalisel toetusel. facility was started in 2003; it was completed by the end of 2004. The whole work was done with Avinurme uus puhasti võtab vastu ka purgimisvett ja täidab ootuspäraselt temale pandud substantial financial support from the EIC. The ülesandeid. Puhasti juurde on rajatud kaks mudatahendusväljakut ning järjekorras on new Avinurme sewage treatment plant processes muda kompostimisväljaku rajamine. discharge water as well, and operates as expected. Uus puhasti loob võimalused alustada Avinurme alevis tänapäevase kanalisatsioonisüs- Two mud-drying fields were constructed, a mud- composting field is still to be built. teemi ja veevärgi laiendust. The new sewage treatment plant allows the building of modern sewerage system and the expansion of water supply in Avinurme village. 21 5% Veekaitse alamprogrammid 6% Water protection subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons

15% 96 547 875 Reoveekäitlus / Wastewater treatment (38 projekti/projects) 46 330 468 Joogiveekäitlus / Drinking water supply (30 projekti/projects) 50% 27 944 759 Mittetehnilised / Non-technical works (33 projekti/projects) 10 996 488 Jääkreostus / Past pollution (20 projekti/projects) 10 206 000 17 linna / 17 towns (5 projekti/projects) 192 025 590 KOKKU / TOTAL (126 projekti/projects) 24% 22 Uus puhasti Kuusalus New sewage treatment plant in Kuusalu

Projekt: Kiiu ja Kuusalu asulate veevarustuse ja Project: Reconstruction of water supply and kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine sewerage system in Kiiu and Kuusalu villages

The Kuusalu-Kiiu regional sewage treatment Projekti raames valminud keskne rajatis on Kuu- plant, able to process up to 840 m3/d, is the salu-Kiiu piirkondlik reoveepuhasti, mille läbilas- central construction built in the framework kevõime ulatub 840 m³/p. Praegu läbib puhastit of this project. Today, the treatment plant päevas 250–350 m³ reovett, millest ligikaudu kaks processes 250-350 m3 sewage per day, two thirds of which originate from the wood kolmandikku pärineb puidutööstusettevõttest OÜ processing plant OÜ Balti Spoon. The rest of Balti Spoon. Ülejäänud osa reoveest tuleb valda- the sewage originates from the households valt Kuusalu aleviku elanikelt ja asutustelt. Edaspidi and institutions of Kuusalu village. In the suunatakse puhastisse ka Kiiu asula heitvesi ja future, the sewage from Kiiu village will also be channelled into the treatment plant and the suletakse keskkonnaohtlik ning amortiseerunud Kiiu-Valkla reoveepuhasti. environmentally hazardous and deteriorated Rajatud on ka ligi 7 kilomeetrit nii reovee- kui ka joogiveetorustikku ja ehitatud pumplaid. Kiiu-Valkla sewage treatment plant will be See kõik annab ligikaudu 160 kohalikule elanikule võimaluse liituda nüüdisaegse veevärgi closed. ja kanalisatsioonisüsteemiga. About 7 km of sewerage and water supply piping and pumping facilities were built, enabling the 160 local inhabitants to join the modern water supply and sewerage system.

Hiiumaa got rid of Hiiumaa vabanes ohtlikest hazardous oil waste

õlijäätmetest Project: Liquidation of the former asphalt concrete plant in Kapasto Projekt: Endise KEKi asfaltbetoontehase likvideeri- mine Kapastos During the implementation of the project, 216 tons of oil waste, including heavy fuel oil, oil and oil shale bitumen and roofing mastic, Projekti käigus tehti kahjutuks Hiiumaal Kapastos located on the former production territory of endise KEKi tootmisterritooriumil asunud 216 a construction plant KEK, were neutralised tonni õlijäätmeid, mille hulgas oli küttemasuuti, naf- in Kapasto, Hiiumaa. A part of oil waste ta- ja põlevkivibituumenit ning katusemastiksit. Osa proved to be suitable for using as fuel in the local central heating boiler. The rest was õlijäätmetest osutus kõlblikuks katlamaja kütteai- taken to the Käina landfill and, where it will nena, enamik vananenud bituumenist ja masuudi- be composted, and to the soon-to-be closed jääkidest veeti aga Käina ja suletavasse Risti prügilasse nii kompostimiseks kui ka täite- ja Risti landfill, to be used as filling and covering kattematerjaliks. Prügilatesse toimetati ka õlijääkidega reostunud pinnas. material. The soil, which had been polluted by oil waste, was also taken to the landfills. Projekt hõlmas ka kütuse- ja bituumenimahutite likvideerimist ja tarbetute hoonete lammu- The project included the liquidation of fuel and tamist. bitumen containers and demolition of useless buildings.

23 JÄÄTMEKÄITLUSE

4 WASTE PROGRAMM MANAGEMENT

Jäätmekäitluse programmi 106 projekti hõlmasid val- davalt endisaegsete keskkonnaohtlike jäätmehoidlate sulgemist ja uudsete jäätmejaamade ning jäätmete ko- gumispunktide rajamist. Suleti 15 prügilat ja likvideeriti mitu kemikaalihoidlat. Suurima mahuga projekt oli Sil- lamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. Astuti samme, et õigel ajal üles ehitada Euroopa Liidu direktiividele vastav jäätme- käitlussüsteem.

The 106 projects of the waste management programme mainly dealt with the closing of the old hazardous landfills and the building of new modern waste management and waste collecting sites. 15 landfills were closed and several storages of hazardous chemicals were liquidated. The largest project was the remediation of Sillamäe radioactive waste depository, which will be continued in the following years. Steps were also taken to develop in time the waste management system required by the EU regulations.

24 Recycling of domestic Kodumasinad ja arvu- appliances and computers tid taaskasutusse Project: Building of the management system for old electronic appliances Projekt: Elektroonikaromu käitlussüs- teemi ehitus According to the EU requirements, the new member states have to create special systems by 13 August 2005, which would enable the end- Euroopa Liidu nõuete järgi peavad owners to return waste electrical and electronic uued liikmesriigid 13. augustiks 2005 equipment (WEEE) free of charge. By the end of looma süsteemid, mis võimaldavad 2008, another stage has to be reached, where lõppvaldajatel tasuta tagastada 60-80% of the materials used to produce these appliances, depending on the type of the products, kodumajapidamise elektri- ja elekt- would be recycled. The producers and importers roonikaseadmete jäätmed (EES-jäät- of these products will be wholly responsible for med). 2008. aasta lõpuks tuleb aga collecting and recycling of such waste. To meet jõuda nii kaugele, et taaskasutusse the above requirements, a joint project EES-Ring- lus, participated by the state and the producers läheb olenevalt toote tüübist 60–80 of these products, was launched aiming at the protsenti seadmete valmistamiseks kasutatud materjalist. Kogu vastutus nii jäätmete creation of an organisation of producers and kokkukogumise kui ka nende taaskasutuse eest on asetatud tootjate ja importijate õlule. developing sustainable solutions for the all-Esto- Et nimetatud nõudeid täita, käivitati riigi ja tootjate ühisprojekt EES-Ringlus, mille eesmärk nian management of WEEE. By now, the project has grown and become a NPO EES-Ringlus. The on luua tootjaid ühendav organisatsioon ja jätkusuutlikud lahendused kogu Eestit hõlmava members of this NPO supply slightly more than elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemiseks. Praeguseks on algsest projektist 70% of all electric and electronic appliances and välja kasvanud MTÜ EES-Ringlus. MTÜ liikmete kaudu jõuab Eesti turule kaalult veidi üle even about 90% of all domestic appliances that 70 protsendi kõikidest meil kasutusele võetud elektri- ja elektroonikaseadmetest, kodu- reach the Estonian market. Joint activities of the producers in this sphere form a good basis for masinatest aga isegi üle 90 protsendi. Tootjate ühistegevus selles valdkonnas loob head meeting the respective European Parliament and eeldused täita Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu sellekohast direktiivi. KIK on Council directive; the EIC has contributed much andnud olulise panuse selle koostöö toetuseks. towards this end.

A landfill with an oil lake Prügila koos õlijärve- is the past now ga on minevik Project: Closing of the Laguja landfill

Projekt: Laguja prügila sulgemine Closing of the Laguja landfill, located in Nõo community, is closely related with the disposal of the oil lake next to it. The landfill was once Nõo vallas asuva Laguja prügila created in a natural basin, and besides regular sulgemine on tihedalt seotud prügila waste, oil waste was also brought there. The vahetus naabruses asuva õlijärve bottom sediments of the oil lake have by now kõrvaldamisega. Prügila asutati been composted, and they were used to cover the former landfill. These activities were financed by kunagi looduslikku sulglohku, kuhu the EIC. The potential source of pollution, inherited peale tavalise prahi toodi õlijäätmeid. from the Soviet time, has by now been liquidated Praeguseks on õlijärve põhjasetted – the former Laguja landfill is now covered by a kompostitud; ühtlasi kasutati neid carpet of grass. nüüd juba endise prügila katmiseks. Kogu tegevust finantseeris valdavalt KIK. Nüüd on nõukogude ajast pärit potentsiaalne reostusallikas likvideeritud. Laguja kunagise prügila peal võrsub muruvaip.

25 9% Jäätmekäitluse alamprogrammid Waste management subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons

45 575 854 Prügilate sulgemine / Closure of landfills 48% (31 projekti/projects) 40 827 108 Tavajäätmete käitlemine / Non-hazardous waste management (30 projekti/projects) 43% 8 283 460 Ohtlike jäätmete käitlemine / Hazardous waste management (45 projekti/projects) 94 686 422 KOKKU / TOTAL (106 projekti/projects)

26 Viljandis Waste is sorted in Viljandi sorditakse prügi Project: Viljandi waste management plant Due to financial support from the EIC, the Projekt: Viljandi jäätmejaam inhabitants of Viljandi can take their recyclable waste to the Viljandi landfill free of charge since the end of 2004. Separate containers were set up for 2004. aasta lõpuks jõuti Viljandis tänu KIKI rahaabi- the waste from electronic devices, car tyres, metal le nii kaugele, et inimesed saavad Viljandi prügilas waste, marked plastic, plastic and paper. Green, tasuta ära anda taaskasutatavaid jäätmeid. Paika white and brown glass was sorted into separate containers. on pandud eraldi konteinerid elektroonikajäätmete- The severely out-dated Viljandi landfill will be closed le, autokummidele, metallijäätmetele, markeeritud and covered according to the EU requirements plastile, plastile ja paberile. Roheline, valge ja pruun in 2009, but the receiving area for sorted waste klaas lähevad kõik omaette konteineritesse. will continue operation. The Viljandi environmental services are sure that by that time the inhabitants Kui Viljandi praegune ajast ja arust prügila aastal of the town will already be used to sort their waste, 2009 suletakse ja euronõuete järgi kaetakse, jätkab sorditud jäätmete vastuvõtuplats oma since after the closing of the landfill, the removal of tegevust. Viljandi keskkonnateenistused on kindlad, et linnarahvas on selleks ajaks harjunud unsorted waste will be much more expensive. jäätmeid liigitama, sest pärast prügila sulgemist tuleb hakata sortimata prügi veo eest maks- ma tunduvalt rohkem kui praegu.

Torma valmistub jäätmete Torma will prepare for waste recycling Project: The launching of the reception of sorted taaskäit luseks waste at Torma landfill

Projekt: Liigiti kogutud jäätmete vastuvõtu käivita- The Torma landfill was designed in 1997 and mine Torma Prügilas constructed in 2001. At the beginning, the landfill lacked noteworthy facilities for waste recycling: only metal waste was sorted out at the landfill, and Torma prügila on projekteeritud 1997. aastal ja hazardous waste was sometimes separated from valminud aastal 2001. Esialgu puudusid prügilas non-hazardous waste. Such a situation needed märkimisväärsed võimalused jäätmete taaskäitlu- rapid improvement. The project, supported by the EIC and based seks: ladestusalalt korjati välja vaid metall ja mõ- on the national waste management programme, nikord koormates olnud ohtlikud jäätmed. Selline aimed at reaching the stage where half of the olukord ei saanud kauem kesta. received waste will be recycled by 2010. Essential KIKi toetatud projektiga võeti riikliku jäätmekava põhjal siht jõuda aastaks 2010 tasemele, preparations have been made at Torma landfill to organise the reception of sorted waste, to organise kus pooled saabunud jäätmetest lähevad taaskasutusse. Torma prügilas on tehtud oluli- sorting of waste and to compost biodegradable sed ettevalmistused, et korraldada sorditud jäätmete vastuvõtt, jäätmete valikuline sortimi- waste. ne ja biolagunevate jäätmete kompostimine. More important earthwork has been done, access Tehtud on olulisimad mullatööd, rajatud juurdepääsuteed ja asfalteeritud väljakud, korral- roads have been made, sorting areas have been covered with asphalt, and drainage and datud kuivendus ja nõrgvee äravool. Edaspidi tuleb püstitada vajalikud ehitised ja hankida seepage water drainage systems have been built. seadmed. Necessary constructions still have to be built and equipment has to be acquired.

27 LOODUSKAITSE

5 PROGRAMM NATURE CONSERVATION

Looduse kaitseks alustati 193 projekti, mille eesmärk on hoida nii terviklikke kooslusi ja paikkondi kui ka kaitse- aluseid üksikobjekte. Uuriti lendoravat, paigaldati pesa- kaste ja infostende, raiuti võsa ja puhastati pargitiike. Ra- jati laagriplatse ja laudteid, kirjastati infovoldikuid ning ehitati välja Emajõe-Suursoo looduskaitseala keskus. Taastati mitmed lagunevad hooned, et säilitada pärand- maastike unikaalset ilmet, ja korrastati parke.

193 projects were initiated to protect nature, aiming at the protection of whole communities and regions as well as single objects. The participants of the projects studied flying squirrel, set up information stands and artificial nests, cleared valueless bushes and cleaned park ponds. Camp sites and board walks were built, information leaflets were published. The centre of the Emajõe- Suursoo Landscape Reserve was built and equipped. A number of deteriorating buildings were restored to preserve the uniqueness of seminatural communities and old parks were renovated. 28 Lendorav vajab eluruumi Flying squirrel needs habitat Project: Specification of corridors connecting flying squirrel’s habitats and the making of nest boxes for flying squirrels Projekt: Lendorava elupaiku ühendavate koridoride välja- Our flying squirrels live mostly in fresh boreo-nemoral selgitamine ja lendorava pesakastide valmistamine” forests in North-Eastern Estonia, where they can find old hollow aspens, where they can nest. At present, more Lendorav elutseb meil peamiselt Kirde-Eesti kuuse-se- than 60 habitats of flying squirrel are known; about a gametsades, kus leidub pesitsemiseks vanu õõnsustega half of then are located in protected areas. Today, flying squirrel belongs to the 1st category of protected species, haabasid. Praegu on ta I kategooria kaitsealune loom, sest as when old forests are cut, flying squirrel loses its habitat. koos vanade metsade raiumisega ahenevad pidevalt ka This project, supported by the EIC and implemented by lendorava elupaigad. the Estonian Wildlife Fund, specified, which forest areas in the Lohusuu-Võtikvere-Avinurme-Tudulinna region would KIKi toetusel käsile võetud projektiga tegi Eestimaa Loodu- be suitable for flying squirrels and which type of habitat se Fond selgeks, millised metsaalad Lohusuu-Võtikvere-Avinurme-Tudulinna piirkonnas sobivad would this species prefer. An information and training lendoravale ja milliseid elupaiku see loom eelistab. Ühtlasi korraldati kohalikele õpilastele, õpetaja- day on flying squirrel was organised for the local pupils, tele, metsaomanikele ja metsakasvatajatele õppepäev lendorava kohta. teachers, forest owners and foresters. It was found that the situation of flying squirrels in the Selgus, et lendoravate olukord vaatlusalal on tunduvalt halvem, kui esialgu arvati. Seati üles hulga observed area was considerably worse than expected. pesapakke, luues nõnda isolatsiooni jäänud loomadele uusi varje- ja pesaõõnsusi. Pesapakke Numerous artificial nests were set up in the forests, aitasid valmistada, üles panna ning hiljem kontrollida ka kohalikud õpilased, kes olid kogu tegevu- offering new nesting and hiding hollows for the animals sest väga huvitatud. Kui lendoravad võtavad pesapakud omaks, jätkatakse nende abil ühendus- who had become isolated in smaller forest areas. Local pupils, who were very much interested in these activities, koridoride loomist sobivate metsade vahele. helped to make and set up the artificial nests and to check them later. If flying squirrels start using these artificial hollows, the creating of connecting corridors between forests suitable for their habitat will continue. Suursoo kutsub loodushuvilisi Suursoo invites enthusiasts of nature Project: Furnishing of the Centre of Emajõe-Suursoo Landscape Reserve (two projects) Projekt: Emajõe-Suursoo LKA keskusehoone sisustus Emajõe-Suursoo mire is a place where, up to the autumn of (kaks eraldi projekti) 2004, even the inhabitants of Tartu came only to catch fish of pick cranberries. A stone and glass construction, built on Emajõe Suursoo on kant, kuhu Tartustki pärit inime- the ruins of the mediaeval Uue-Kastre castle near Kavastu sel oli kuni eelmise sügiseni asja enamasti vaid kas village, was opened on 8 September 2004, housing the central office of the Landscape Reserve. The new centre jõhvikale või kalale. 2004. aasta 8. septembril avati aga has already attracted even such people, who have never Kavastu lähedal keskaegse Uue-Kastre linnuse vare- visited these places before. metele ehitatud maakividest ja klaasist hoone – Ema- The Suursoo mire with its area of 20,000 hectares has jõe Suursoo kaitseala keskus. See on sohu meelitanud always been an important and valuable region. Human activities have had an almost negligible effect on nature palju neidki, kes varem seal kandis iialgi käinud ei ole. and both eagles and large predators can find habitats Looduskaitsjale on 20 000-hektariline Suursoo olnud ikka huvitav ja väärtuslik. Inimte- there. Since 1997, Suursoo belongs to the international gevus on seal loodust vähe häirinud, elupaiku leidub nii kotkastele kui ka suurkiskjatele. Ramsar Convention of Wetlands; by now, it has been Alates 1997. aastast kuulub Suursoo ülemaailmse tähtsusega Ramsari märgalade hulka selected to be an IBA. The administration of the Emajõe-Suursoo Landscape Re- ja on nüüd valitud ka IBAks, rahvusvahelise tähtsusega linnualaks. serve was created only in June 2004; only four people are Emajõe–Suursoo maastikukaitseala administratsioon loodi alles 2004. aasta juunis ja presently working in the new office building. With financial praegu töötab vastses keskusehoones neli inimest. Vanast kõrtsikohast on KIKi rahaabi support from the EIC, the centre, built on the site of an old toel saanud tegus looduskoolituskeskus, kus kohe esimestel töökuudel peeti mitmeid se- inn, has become an active and busy nature training centre, which organised several seminars and courses already in minare ja korraldati kursusi. Keskusehoone lähedale rajatakse õpperada ja seatakse üles the very first months of its existence. A nature study path ilma- ja hüdroloogiauuringute õppeväljak, kus iga huviline saab omal käel mõõtmisi teha. will be built near the office building and a study square of Väikeses õpperuumis on võimalik lähemalt tutvuda loodusõppe materjalidega ja vaadata hydrological and weather research will be installed nearby, slaide. where the enthusiasts can make their own measurements. In a small classroom, the visitors can get familiar with nature study materials and watch slide programmes.

29 8% Looduskaitse alamprogrammid 14% Nature protection subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 41% 14 020 953 Ehitus / Constructions (33 projekti/projects) 8 449 104 Liikide kaitse korraldamine / Species protection (35 projekti/projects) 14% 4 744 090 Kaitsealade hooldus / Maintenance of protected areas (67 projekti/projects) 4 681 114 Inventuurid ja ekspertiisid / Inventories and expert analyses (23 projekti/projects) 2 686 505 Pargid ja üksikobjektid / Parks and single objects (35 projekti/projects) 34 581 766 KOKKU / TOTAL (193 projekti/projects) 24%

30 Mõisapargi taassünd Rebirth of a manor park Project: Reconstruction of the park of Pürksi Manor Projekt: Pürksi mõisapargi rekonstrueerimine The Pürksi manor centre, located in the centre of Noarootsi valla keskuses asuv Pürksi mõisasüda hõl- Noarootsi community, consists of a main building mab pea- ja abihooneid ning kiviaiaga piiratud mõisa- and auxiliary buildings and a park, surrounded by a stone wall. The main building is used by the Noarootsi parki. Noarootsi gümnaasiumi kasutuses olev häärber Gymnasium and it was restored in 1995. The park, tehti korda 1995. aastal, aastakümneid räämas seisnud which is under state protection, stood abandoned for looduskaitsealuse pargi korrastamine sai aga võima- many decades, and only financial support from the EIC made it possible to renovate it. On the initiative likuks tänu KIKi rahaabile. Noarootsi gümnaasiumi ja of the Noarootsi Gymnasium and the Läänemaa Läänemaa keskkonnateenistuse eestvõttel raiuti võsa ja Environmental Department, the park was cleaned of old juuriti kände, lammutati lagunenud hooneid ja taastati bushes and tree stumps, ruins of old constructions were kaev ning kiviaed, kui nimetada vaid mõningaid töid. cleared away, a well and the surrounding stone wall were restored, and other work was done. Pürksi can Pürksis tehtu on hea näide, sest Eestis ootavad korrastamist sajad endised mõisapargid. form a good example, as hundreds of former manor parks in Estonia are in a bad need of restoration.

Inventuur linnuriigis Inventory in the realm of birds Projekt: Eesti haudelindude levikuatlas Project: The distribution atlas of Estonian brooding birds The last comprehensive work concerning the distribution Viimane meie kodumaa linnustiku levikut kajastav suur- of Estonian birds was based on the data, which had been teos põhines veerandsaja aasta eest kogutud andmetel, gathered about 25 years ago and is now, obviously, out of mis on praeguseks kindlasti vananenud. 2003. aastal date. In 2003, a commission of 8 members started work alustas Eesti Ornitoloogiaühingu eestvõttel tööd kahek- on the initiative of the Estonian Ornithological Society with the aim of completing a new distribution atlas of Estonian saliikmeline komisjon sihiga panna aastaks 2010 kokku brooding birds by 2010. The EIC is largely responsible for uus haudelindude levikuatlas. KIK toetab seda plaani the financing of this project. suuresti. Estonia was divided into 2094 observation squares with Eesti on jagatud 2094 vaatlusruuduks küljepikkusega the side length of 5 km. In 2004, about 400 enthusiasts helped to gather data for the atlas, sending in 5 km. 2004. aastal aitas atlast koostada ligemale 400 information about ca 600 observation squares. Already linnuhuvilist, kes saatsid andmeid umbes kuuesaja vaatlusruudu kohta. the preliminary data shows that the numerousness of Juba esialgsed andmed näitavad, et lindude arvukus on viimaste aastakümnete jooksul oluli- birds has greatly changed during the recent decades. For example, the numerousness of skylark and starling selt muutunud. Kahanenud on näiteks põldlõokese ja kuldnoka arvukus, pingerea esikümnes- has reduced and blackbird has now reached the top se on aga tõusnud musträstas, keda seal varem polnud. Haruldaseks on muutunud tuuletalla- ten. Kestrel has become rare, but numerousness of ja, rohkearvuliseks aga kormoran, valgepõsk-lagle, roohabekas ja väike-käosulane. cormorant, barnacle goose, bearded tit and booted warbler has increased.

Karula pärandmaastikud Karula seminatural community takes shape Project: Preservation of traditional buildings at the võtavad ilmet Karula National Park Projekt: Traditsiooniliste hoonete säilitamine Karula An unseparable part of the seminatural community of rahvuspargis the Karula National Park is formed by the constructions built at the end of the 19th and early 20th centuries, Karula rahvuspargi pärandmaastike lahutamatu osa on many of which are, unfortunately, dilapidated or 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algusaastatel rajatud rapidly deteriorating. Varied vegetation and relief and hooned, millest paljud on paraku lagunenud või siis the buildings, which have been skilfully fitted into lagunemas. Vaheldusrikas taimestik ja pinnamood ning landscapes – barns, granaries, smoke saunas, grain dryers and stone buildings – are just the features that sellesse sulandunud rehed, aidad, suitsusaunad, kuiva- make Karula unique. tid, heinaküünid ja maakivihooned annavadki Karulale With the EIC-supported projects, Karula traditional tema kordumatu ilme. landscapes have been restored and houses, built by KIKi toetusel on taastatud Karula traditsioonilist maastikupilti ja korrastatud esiisade püstita- our ancestors for different purposes, have been put tud mitmesuguse otstarbega ehitisi. Projekti üks oluline eesmärk on propageerida kohalike to order. One of the important aims of the project was to promote the old way of life and the art of building elanike seas omaaegset ehituskunsti ja elulaadi. among the local population. 31 6 METSANDUSE PROGRAMM FORESTRY

Metsanduse 147 projekti jagunevad metsanduse ja jahin- duse alamprogrammide vahel. Korraldati traditsiooniline metsanädal ja vändati kaks metsandusteemalist filmi. Hoolitseti, et metsapuude järelkasvuks vajalik seemnevaru suureneks. Jahinduse vallas uuriti jahilindude arvukust ja jälgiti raadiosaatjat kasutades metskurvitsa tegemisi. Jahimehed parandasid oma lasketiirusid, soetasid jahikirjandust ja korraldasid õppepäevi. Plaanipäraselt ilmus “Eesti Jahimees” ja ajaki- ri “Eesti Ulukid”. Jätkuvalt sai toetust Eesti tähtsaim mets- loomade rehabilitatsioonikeskus Nigula looduskaitsealal.

The 147 projects of the forestry programme fall between the forestry and hunting subordinate programmes. The traditional Forest Week was organised and two films were made on forestry. Care was taken of the seed stock of forest trees. In the hunting subordinate programme, the numerousness of game birds was studied and the life of woodcock was followed with the help of radio transmitters. Hunters repaired their firing ranges, acquired hunting literature and organised training days. The journals Eesti Jahimees and Eesti Ulukid were routinely published. The Nigula Wildlife Rehabilitation Centre, the largest and most important of its kind in Estonia – continued receiving support.

32 JAHINDUS HUNTING Woodcock hates disturbing Metskurvits ei Project: Telemetric monitoring of woodcock A woodcock is active and feeds at night, kannata häiri- therefore, it is difficult to follow its life habits using the common method of ringing. A mist large number of woodcocks are hunted and live birds with rings are caught only very Projekt: Metskurvitsa tele- rarely. meetriline jälgimine The need for telemetric study of woodcocks arose after it was noticed that when disturbed, the birds would immediately Metskurvits tegutseb ja abandon their usual feeding grounds toitub öösiti, seepärast on – hayfields – where they can find the tema tegemisi tavapära- abundance of their favourite food, annelids. How far do the birds travel? se rõngastamise põhjal With financial support from the EIC, the keerukas jälgida. Suur osa birds were fitted with radio transmitters and metskurvitsatest langeb their habitat preferences and post-breeding jahimeeste saagiks ning behaviour was monitored. It was found that woodcocks move around quite a lot when elusaid rõngastatud lin- feeding and when disturbed, they may move de õnnestub harva uuesti to a distance of several kilometres. With tabada. favourable weather and without disturbing Vajadus metskurvitsate factors, they may stay in one and the same telemeetrilise uurimise jä- area for several days. rele tekkis pärast seda, kui oli ilmnenud, et häirimise korral hülgavad linnud kohe oma tavapärase toitumis- ala: heinamaad, kus leidub piisavalt nende lemmik- suupoolist rõngusse. Kui kaugele linnud lahkuvad? KIKi rahalisel toel märgistati linnud raadiosaatjatega ja jälgiti nende pesitsusjärgset tegevust ning elupaiga- eelistusi. Selgus, et mets- kurvitsad on toiduotsingutel üsna liikuvad ja lahkuvad segamise korral mitmete kilomeetrite kaugusele. Ent kui ilmad on soodsad ja olud rahulikud, püsivad nad mitu päeva samas piirkonnas.

33 11% Jahinduse alamprogrammid 24% Hunting subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 20% 1 100 000 Jahimaade korraldus / Management of hunting grounds 1 045 500 Jahiulukite rakendusuuringud ja ulukikaitse / Applied studies on game and game protection 963 600 Investeeringud õppebaasidesse ja ühekordsed projektid / Investments in training facilities and single projects 903 500 Info, trükised ja näitused / Information, publications and exhibitions 23% 507 400 Jahimeeste erialane väljaõpe / Training of hunters 21% 4 520 000 KOKKU / TOTAL (65 projekti/projects)

34 Nigulas aidatakse Orphaned young wild animals are helped in Nigula loomaorbusid Project: Rehabilitation of game at Nigula Wildlife Rehabilitation Centre – a “safe home” Projekt: Jahiulukite rehabilitatsioon Nigula metsloomade turvakodus The Nigula Wildlife Rehabilitation Centre, founded in 1993, is the only institution of its kind in Estonia. During its dozen work years, 1993. aastal asutatud metsloomade turva- the Centre has helped several thousands kodu Nigula looduskaitsealal on siiani ainus of injured or orphaned wild birds or animals omalaadne Eestis. Tosina tegevusaasta to survive. The work of the Centre has been jooksul on elule tagasi aidatud mitu tuhat made possible by the EIC’s financial support. Since its foundation, the Centre has helped vigastatud või orvuks jäänud metslooma. individual animals from about 200 different Turvakodu töö on võimalik olnud eelkõige species, mostly birds. Of larger game, only tänu KIKi rahaabile. wolf, lynx and deer have not been among Metsloomade turvakodus on aegade jooksul the “clients” of the Centre. The best-known large animals in need of help are bears, the saanud abi ligi 200 loomaliigi isendid, kellest most numerous species is roe. Quite usual muidugi valdav enamik on linnud. Suurema- are elks, with whom it may take a year to fully test jahiloomadest pole Nigula “kliendiks” olnud vaid hunt, ilves ja hirv. Suurimetajatest on rehabilitate them. The Nigula Centre also gives tuntuimad abivajajad karud ning arvukaimad metskitsed. Üsna tavalised on ka põdrad, advice to people who want to help animals and organises transport of animals. kelle iseseisvale rajale aitamine võtab tihti ligemale aasta. Nigulas nõustatakse ka abivaja- In 2003-2004, eight roe kids were taken to jaid ja korraldatakse loomade vedu. the island of Naissaar to restore the local roe 2003.–2004. aastal toimetati Naissaarele kokku kaheksa metskitsetalle, et taastada seal population that had been destroyed due to inimtegevuse tõttu hävinud metskitsepopulatsioon. human activities.

Eesti jahimehed hindavad Estonian hunters appreciate their journal

“Eesti Jahimeest” Project: Financial support to the publishing of the journal Eesti Jahimees Projekt: Ajakirja Eesti Jahimees väljaandmise toetamine Jahimees, the publication of the Estonian 1992. aastal ilmuma hakanud Eesti Jahimeeste Seltsi Hunters’ Society, started appearing as a thin newspaper in 1992, but it grew from year to väljaanne Jahimees oli esialgu õhuke ajaleht. Aasta- year both in volume and in quality. By 2001 aastalt muutus see üha mahukamaks ja sisukamaks, it was ready to become a journal and Eesti paranes ka trükikvaliteet. Aastaks 2001 olid olemas Jahimees was born. kõik eeldused asutada ajakirja ning trükivalgust nägi- Being a publication of the Estonian Hunters’ Society, the newspaper, as well as the journal, gi ajakiri Eesti Jahimees. aimed at giving information and providing Eesti Jahimeeste Seltsi väljaandena on nii ajaleht kui training to the hunters and promoting the ka hilisem ajakiri olnud eeskätt jahimeeste teavitaja, kooli- worldview of environmental protection. Among taja ja loodushoidliku ellusuhtumise propageerija. its readers are also foresters, fishermen, dog breeders and other people interested in nature Ent lugejate seas on alati olnud ka metsandustöötajaid, from the county and urban areas. The EIC has kalastajaid, koerakasvatajaid ja lihtsalt loodusesõpru nii contributed to the publication of this journal linnast kui ka maalt. with more than 12,500 subscribers. KIK on toetanud Eesti Jahimehe väljaandmist ja alates 2005. aastast jõuab ajakiri üle 12 500 jahimehest tellijani.

35 2% 4% 2% Metsanduse alamprogrammid 4% Forestry subordinate programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 37% 14% 8 700 150 Metsanduse arengukava / Forestry Development Plan 4 539 300 Erametsanduse toetamine / Support to private forestry 4 104 860 Metsateadus ja -haridus / Forestry and education 3 223 944 Metsandusüritused ja kirjastustegevus / Forestry events and publications 999 780 Metsade kaitse ja metsandusprojektide järelevalve / Forest protection and supervision of forestry projects 17% 983 000 Metsa uuendamine ja taasmetsastamine / Reforestation 19% 518 471 Maakondlikud metsandusprojektid / Regional forestry projects 448 000 Metsaökosüsteemide kaitse / Protection of forest ecosystems 23 517 505 KOKKU / TOTAL (82 projekti/projects)

36 METSANDUS FORESTRY Reforestation requires quality seeds Metsauuendus nõuab Project: Creation of seed bank for forest tree species The area of clear cut forests that require reforestation, korralikku seemet especially regarding privately owned forests, has steadily grown in Estonia. The aim of creating a seed Projekt: Metsapuude seemnevaru loomine bank for forest tree species is to meet the needs of both the state and the private sector and to guarantee Eestis on viimastel aastatel pidevalt suure- the sustainable development of forestry. For example, nenud lõppraietega raiutud ja uuendamist the spruce starts to yield seeds at the age of 30-50 vajavate puistute pindala, eelkõige just years and the yield differs much: there may be 3-7-year erametsades. Metsaseemne varu loomise long periods when the seeds do not ripen at all or the yield is very small. Such variability is caused by the eesmärk on rahuldada nii era- kui ka riigi- weather and other environmental factors. metsa sektori vajadusi ja tagada metsan- The aim of the seed bank, created with financial duse säästev areng. Näiteks hakkab harilik support from the EIC, is to establish a stock of seeds kuusk puistutes vilja kandma 30–50-aastaselt, seemnesaak aga kõigub tunduvalt: tuleb with good genetic properties that preserve well and meet the needs of biodiversity. We should have a stock ette 3–7 aasta pikkusi perioode, kui seemned üldse ei valmi või on neid väga vähe. Säära- of good spruce seeds up to 4000 kg, which would be sed kõikumised on tingitud ilmastikust ja muudest keskkonnateguritest. sufficient for 7-8 years; a stock of pine seeds should KIKi toetusel loodava metsaseemnevaru eesmärk on luua kvaliteetne, hästi säiliv ja heade amount to 3300 kg, sufficient for 3-4 years, and 300 kg geneetiliste omadustega ning bioloogilise mitmekesisuse vajadusi rahuldav seemneta- of birch seeds should be enough for 2 years. Today, our stock of birch seeds is adequate, the stock of gavara. Korralikku kuuseseemet peaks meil tagavaraks olema 7–8 aastaks (4000 kg), pine seeds meets about three fourth of the need and männiseemet 3–4 aastaks (3300 kg) ja kaseseemet 2 aastaks (300 kg). Praeguseks on the stock of spruce seeds contains about 40% of the meil kaseseemet piisavalt, männiseemne vajadusest on rahuldatud ligi kolm neljandikku ja necessary amount. The project will be continued. kuuseseemnest on olemas umbes 40 protsenti. Projekt jätkub.

Koolimetsandus Studying in the open air Project: to School Forest Districts and to the activities kasvatab metsatarku of the Union Estonian of School Forest Districts

Projekt: Koolimetskondade ja Eesti Kooli- The movement of School Forest Districts, involving metsade Ühenduse tegevuse toetamine a number of schools and many pupils, was started in Estonia in the 1960s. To revive this movement, 1960. aastatel sai Eestis alguse koolimets- which had gradually almost vanished, the Union kondade liikumine, mis hõlmas arvukalt of Estonian School Forest Districts was founded koole ja õpilasi. Vahepeal hääbunud liikumi- in 2003. The leaders of the Union promote nature education through school forest districts and use se elluäratamiseks asutati 2003. aastal Eesti forest as a unique educational institution. The pupils, Koolimetsa Ühendus (EKÜ). who are involved in this movement, study nature and Ühenduse eestvedajad edendavad koolimet- sustainable management of forests. The Union coined sanduse kaudu loodusharidust ja kasutavad a new term ‘studying in the open air’ and since 2004, the Day of Studying in the Open Air is held on 14 April. metsa omapärase õppe- ja kasvatusvahen- This day was adopted in many schools and it became dina. Liikumisega seotud koolilapsed õpivad very popular. More than 70 schools have joined the tundma loodust ning metsade säästlikku majandamist. EKÜ algatusel on kasutusele võetud activities of the Union, led by six regional coordinators. mõiste “õuesõpe”. Alates 2004. aastast on 14. aprillil korraldatud õuesõppepäeva, mis leidis The EIC has supported the organisation hiking tours, competitions and camps for pupils and additional kohe paljudes koolides elavat vastukaja ja toetust. Praegu on Eesti Koolimetsa Ühendusega training courses for teachers and supervisors of seotud ligikaudu 70 kooli, kelle tegevust juhib kuus maakondlikku kuraatorit. school forest districts. Schoolchildren love a training KIKi toetusel on õpilastele korraldatud matku, võistlusi ja laagreid ning õpetajate ja kooli- course “Forest Wizard’s Training” held in Luua and a metskonna juhendajate täienduskursusi. Laste hulgas on väga populaarne “Metsatarga competition under the same name, organised on the Island of Saaremaa. koolitus” Luual ja samateemaline võistlus Saaremaal. 37 KALANDUSE

7 PROGRAMM FISHERY

Kalanduse programmi 65 projekti keskendusid eelkõige kalavarude taastamisele ja nende suuruse hindamisele. Eesti veekogudesse asustati 13 000 vähki, 8000 jõeforelli, 25 000 meriforelli ja 575 000 angerjat. Pärnu lahe põhjas kergendavad koha kudemist üle tuhande kunstkoelmu. Toetust pälvis ka Tallinnas peetud Euroopa XI ihtüoloo- giakongress ning harrastuskalapüügivõistlus Narvas. Trükist ilmus “Kalanduse aastaraamat”.

The 65 projects of the fishery programme were centred on the regeneration of fish stock and the assessment of the stock. 13,000 crayfish, 8,000 brown trout, 25,000 salmon trout and 575,000 eels were released in Estonian bodies of water. More than a thousand artificial nests were placed on the bottom of the Pärnu bay to facilitate the spawning of pikeperch. Support was also given to the 9th European Congress of Ichthyology, held in Tal- linn, and to a fishing competition in Narva. Kalanduse aastaraamat (The Fishery Yearbook) was published with the support of the EIC.

38 Kuidas elab Läänemere kilu ja räim About the life of Baltic sprat and Baltic herring Projekt: Pelaagiliste kalavarude akustiline hindamine Project: Acoustic assessment of pelagic fish stock in Läänemere Eesti majandusvööndis 2004. aastal the Estonian economic zone of the Baltic Sea in 2004 The aim of the project was to assess the stock and Projekti eesmärk on hinnata Läänemere pelaagiliste kalavarude – kilu ja räime – suurust community of pelagic fish – Baltic sprat and Bal- tic herring – in the Estonian economic zone of the ning koosseisu Eesti majandusvööndis. Räime ja kilu varude suurust hinnatakse rahvus- Baltic Sea. The stock of sprat and Baltic herring are vahelise koostöö raames kogu Läänemerel ja seda tehakse kord aastas. assessed once a year over the whole of the Baltic Sea Kalavarusid vaetakse erilise aparaadi – kajaintegraatori abil. Kaladelt tagasi peegeldu- in international cooperation. nud signaalide põhjal saab hinnata kalade arvukust mere pindalaühiku kohta. Akustilise The fish stock is assessed using a special device – an echo integrator. The signal that reflects back hindamise teel hangitud andmed on enamasti usaldusväärsemad kui töönduslike saakide from the fish enables to assess the numerousness põhjal antud hinnangud kalavarude suuruse kohta. of the fish per area unit of the sea. The data Projekti käigus kogusid Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlased ühtlasi andmeid kiluparve- acquired from acoustic assessment are usually de arvukuse, biomassi, vanuselise ja pikkuselise koosseisu ning kalade keskmise keha- more trustworthy than the assessments based on industrial catch. Researchers of the Estonian Marine massi kohta Eesti majandusvööndis. Need andmed aitavad luua üldpilti kogu Läänemere Institute of the University of Tartu gathered data on pelaagilistest kalavarudest. the numerousness, biomass, and the age and length Et kalavarusid hinnatakse kord aastas, siis on vajalik teha vastavaid uuringuid niisama structure of sprat schools, and the mean body mass korrapäraselt ka tulevikus. of the fish in the Estonian economic zone. Such data help to form an overall picture of the pelagic fish stock of the whole of the Baltic Sea. Since the assessment is carried out once a year, such research should be carried out as regularly in the future. 39 Kalanduse alamprogrammid Fishery subordinate programs 3% Eelarve kroonides / Budget in kroons

18% 7 073 984 Taastootmine / Regeneration (11 projekti/projects) 31% 6 316 258 Arendusprojektid / Development projects (28 projekti/projects) 4 429 142 Teadusuuringud / Research (17 projekti/projects) 4 054 700 Kontroll ja järelevalve / Protection and supervision (6 projekti/projects) 613 760 Rahvusvaheline koostöö / International cooperation 20% (3 projekti/projects) 22 487 844 KOKKU / TOTAL (65 projekti/projects)

28% 40 Kohapesad lahepõhjas Pikeperch nests on the bottom of the bay

Projekt: Kunstkoelmud Pärnu lahes koha kudesub- Project: Artificial spawning grounds in Pärnu straadina Bay as the spawning substrate for pikeperch.

Pikeperch is among the most valuable Koha on üks Pärnu lahe hinnatumaid töönduskalu. industrial fish living in Pärnu Bay. Overfishing Ülemäärane püük ja üha halvenevad sigimistingi- and continuously deteriorating reproduction mused ohustavad aga järjekindlalt selle kalaliigi conditions persistently endanger the survival püsimajäämist. of this fish species. The important pikeperch spawning grounds Koha olulistel kudealadel lahesoppides ei leidu in small bays lack bottom vegetation that küllaldaselt taimestikku, mis pakuks merepõhja could hide the pikeperch roe spawned on koetud kohamarjale varju. Liikuvad põhjasetted the bottom of the sea. The moving bottom kannavad tihti marja minema ja looted hukkuvad. sediments often carry the roe away and the embryos die. The aim of the project is to Projekti eesmärk on parandada kunstlike “kohape- improve the reproduction success of the sade” abil kalade sigimisedukust. Kunstkoelmuid fish by providing artificial “pikeperch nests”. on kohadele Pärnu lahes rajatud juba veerand Artificial spawning grounds for pikeperch sajandit. Esialgu uputati merepõhja lihtsalt okas- have been built in Pärnu Bay for already 25 years. At the beginning, simply the branches puude oksi, moodsamad kohapesad aga valmista- of coniferous trees were sunk to the bottom takse noodalinnast ja asetatakse jadadena merre. of the sea. The modern pikeperch nests are 2004. aastal paigutati tänu KIKi toetusele Pärnu made of netting and placed in rows on the lahte kokku 1590 kohapesa. bottom of the sea. Thanks to support from the EIC, the total of 1590 pikeperch nests were set in Pärnu Bay in 2004.

Narvas jahiti võidu lõhet A salmon-fishing competition in Narva Projekt: Rahvusvahelise harrastuskalapüügi võistlu- Project: Organisation of international sport se Narva Lõhe 2004 korraldamine fishing competition “Narva Salmon 2004”.

2004. aasta septembris peeti Narvas juba neljan- Already the fourth international sport fishing dat korda rahvusvahelist kalapüügivõistlust “Narva competition “Narva Salmon” was held in Nar- va in September 2004. The competition, held lõhe”. KIKi toetusel peetud võistlusest võttis osa ligi with support from the EIC, was participated 50 landiloopijat ja lendõngemeest Eestist, Lätist by about 50 troll fishers from Estonia, Latvia ja Leedust. Narvalastel oli väljas mitu võistkonda, and Lithuania. The town of Narva had entered kuid esikoha sai siiski Eesti ühendmeeskond, kes several teams, but the first prize was won by the joint Estonian team, who caught 2.45 kg tõmbas välja 2,45 kg lõhet. “Narva lõhe” kalapüügi- of salmon. The salmon-fishing competition is võistlust korraldab klubi Kalastaja. organised by a hobby club “The Fisher”.

41 8 MAAKONDLIK PROGRAMM REGIONAL

Maakondliku programmi eelnõu koostasid keskkonnami- nisteeriumi maakondlikud keskkonnateenistused. Nagu eelmistelgi aastatel rahastati maakondliku programmi raames projekte, mis ei saanud toetust teistest program- midest, kuid mis samas on maakondlike arengukavade seisukohalt olulised. Rahastati kokku 305 projekti, mille teostamiseks oli eraldatud 5 371 528 krooni. Programmis osalesid kõik maakonnad, kõige rohkem projekte käivita- sid Viljandimaa, Tartumaa ja Läänemaa.

The regional programme was drafted by the Regional Environment Departments of the Ministry of Environment. Similarly to the previous year, the regional prog- ramme financed such projects that were not supported under other program- mes, but which were important to regional development. 5,371,528 EEK were used to finance the total of 305 projects. All counties participated in the prog- ramme; the number of projects was the largest in Viljandimaa, Tartumaa and Läänemaa Counties.

42 Ida-Virumaa needs air monitoring Ida-Virumaa vajab õhuseiret Project: Overview of the emission of polluting substances and their ingredients in the air of Ida-Viru- Projekt: Ülevaade saasteainete emissioonist ja sisaldusest Ida-Virumaa õhus 2003. aastal maa County in 2003 In the course of the project, the content of more important polluting substances (several kinds of solid Projekti raames mõõdeti tähtsamate saasteainete (mitmesugused tahked osakesed, particles, sulphur dioxide, nitric oxide, carbon dioxide, vääveldioksiid, lämmastikoksiid, süsihappegaas, ammoniaak, vesiniksulfiid) ja mitme ammonia, hydrogen sulphide) and several organic orgaanilise ühendi, näiteks formaldehüüdi sisaldust välisõhus Ida-Virumaal. compounds, e.g., formaldehyde, was measured in ambient air in Ida-Virumaa. Selgus, et välisõhu kvaliteet ei ole Ida-Virumaa linnades, võrreldes 2002. aasta tase- It was found that the quality of ambient air in Ida-Viru- mega oluliselt muutunud. Kokku paiskus aasta jooksul Ida-Virumaa õhku 147 850 tonni maa towns has not much changed when compared heitmeid, millest neli viiendikku pärineb Narva elektrijaamadest. Paiguti oli probleeme with that in 2002. During one year, the total of 147,850 tons of waste was emitted into the air in Ida-Virumaa; fenooli ja vesiniksulfiidi õhusaastega. KIKi toetusel uuris õhu kvaliteeti TPÜ ökoloogia four fifths of them originated from the Narva power instituudi Kirde-Eesti osakond. Sealsed spetsialistis leiavad, et edaspidi tuleb õhuseiret stations. In some places there were problems with Kirde-Eestis tõhustada. air pollution with phenol and hydrogen sulphide. With support from the EIC, the air quality study was carried out by the North-Eastern Department of the Institute of Ecology of the Tallinn University. The specialists of the Institute think that in the future, the air monitoring in Ida-Virumaa must become more efficient. 43 Maakondlikud programmid 1 600 000 Regional programs Eelarve kroonides / Budget in kroons 1 400 000

1 200 000

1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

0 Ida-Virumaa Harjumaa Lääne-Virumaa Tartumaa Pärnumaa Viljandimaa Saaremaa Raplamaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Põlvamaa Võrumaa Valgamaa Hiiumaa Kokku/Total 15 000 000

44 Järvamaa loodus Nature of Järvamaa on thematic maps teemakaartidel Project: Compilation of environmental maps of Järvamaa County Projekt: Järvamaa keskkonnaalaste kaartide koostamine The thematic maps of environment protection Keskkonnakaitse teemakaardid on väga olulised näiteks have a great importance in many spheres, e.g., in drawing water management plans and veemajanduskavade koostamisel ja põhjavee kaitse kor- organising groundwater protection. Such maps raldamisel. Samas pakuvad säärased kaardid suurepärast offer also an excellent overview of the natural ülevaadet vaadeldava piirkonna looduskeskkonnast kui environment of the area under observation as tervikust ja on kindlasti abiks igale loodushuvilisele. the whole, and are of great help to enthusiastic naturalists. Kogu Järvamaad hõlmavaid keskkonnateemalisi kaarte No environmental maps covering the whole polnud varem koostatud. KIKi toetusel valmis Järvamaa of Järvamaa have so far been made. On keskkonnateenistuse eestvõttel kaardivihik, mis on nüüd the initiative of the Järvamaa Environment kättesaadav ka digitaalsel kujul. Teemakaartidelt saab Department and supported by the EIC, a booklet of maps was made, which is now näiteks jälgida, kus paiknevad allikad ja karstilehtrid, kus accessible also in the digital format. Thematic on tähtsamad reostuskolded ning kus leidub kaitsealuseid maps show the locations of springs and karst loodusobjekte. sinks, the locations of more important sources of pollution and the locations of more important protected natural objects.

Saving of the Rootsimaa forest

Rootsimaa metsa Project: Opening of the landscapes and old päästmine large trees on the Islet of Hanikatsi The Islet of Hanikatsi with its rich vegetation is a Projekt: Hanikatsi laiu põlispuude ja part of the Hiiumaa Islets Landscape Reserve; maastike avamine it is located 8 km off the coast of the Island of Hiiumaa. A couple of dozens of large ancient trees, growing on the southern part of the islet, Hiiumaa laidude kaitseala koosseisu had become seriously endangered, since kuuluv liigirikka taimestikuga Hanikatsi young trees had already grown through their laid asub 8 km kaugusel Hiiumaast. branches. The rich in species vegetation of the island was also endangered by rapidly growing Laiu lõunaosas säilinud paarkümmend worthless bushes. põlispuud olid sattunud tõelisse ohtu, Supported by the EIC, and with the help of sest nooremad puud olid juba kasvanud many volunteers, the surroundings of the old läbi nende võrade. Ühtlasi ähvardas laiu trees were cleared and an access path was made to a grove of trees called Rootsimaa liigikirevat taimestikku üha laiemalt lokkav võsa. forest. Ten ancient lime trees and 9 oaks were KIKi rahaabi toel ja paljude vabatahtlike ühisel jõul puhastati põlispuude ümbrus ja rajati saved from perishing. The tallest of these ligipääsuteed puudesalga juurde, mis kannab Rootsimaa metsa nime. Hukust pääses 10 trees can again point the sailors cruising near pärna ja 9 iidset tamme, millest kõige kõrgem on üle pika aja taas meremärgiks Hanikatsi Hanikatsi to their right courses. ümbruses ristlevatele laevadele.

45 Midagi ei ehitata kunagi tähtaja või eelarve piires. Cheopsi seadus; Arthur Bloch, “Murphy seaduste täielik kogu”

ISPA ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektid

Eestile ja KIKile oli see esimene Ühtekuuluvusfondi (ÜF) 2000–2006 • korraldati kaks hanget Pärnu jäätmemajandusprojekti tsükli aasta, mil ISPA eelarvest rahastatud projektid tuli ellu viia juba (Paikuse prügila ehitus ja Pärnu vana prügila sulgemine) ÜFi vahenditest ja ÜFi reeglite järgi. Kuna ISPA reeglistikku välja töö- elluviimiseks ning tades oli Euroopa Komisjon aluseks võtnud ÜFi reeglid ja nõuded, ei kaks hanget Valga vee- ja reoveetorustiku laiendamiseks. toonud üleminek kaasa kuigi suuri muutusi. Oluliselt ei muutunud ka KIKi töökorraldus, vaid KIKi osavõtt projektitsüklis nihkus ettepoole ja Peale selle tegeldi 2004. aastal ÜFi kaudu toetust saanud Viim- algab nüüd ÜFi taotluste kvaliteedikontrolli ja hindamisega. si, Paide-Pärnu, Lääne-Saarte ja Matsalu veemajandusprojektide hangete ettevalmistuse ja nõustamisega. Viimased kolm torkavad Et tulla toime üha lisanduvate projektidega ja tõhustada kontrolli, võeti silma uudsusega, sest tegu on projektirühmadega, milles osaleb mitu KIKi 2004. aastal tööle neli uut spetsialisti, kelle ülesanne on koordi- omavalitsust ja/või nende vee-ettevõtted ning mis eeldavad ühise neerida ÜFi projekte. Ühtlasi loodi projektiauditi üksus, mis kontrollib rahastusotsuse korral ka tõsist koordineerimistööd. kõiki KIKi osalusel ellu rakendatavaid projekte. ISPA Rapla veemajandusprojekti hankeid polnud ka 2004. aastal või- 2004. aastal oli KIKi tähelepanu all kokku 15 investeeringuprojekti malik välja kuulutada, sest Euroopa Komisjoni delegatsioonile märtsis (sealhulgas neli aasta jooksul lisandunud ÜFi projekti) ja 12 ISPA esitatud hankedokumente ei jõutud seal läbi vaadata ja liitumise järel tehnilise abi projekti; KIK tegi kõnealustele projektidele väljamakseid oli vaja neid riigihangete seadusega vastavusse viia, oluliselt täienda- 213 976 620 krooni eest (13 675 599,73 eurot). da ja parandada.

Tulemused: ISPA tehnilise abi projektidest valmis Pärnu alamvesikonna ÜFi inves- • lõpetati Tartu tunnelkollektori (K2) ehitus ja koostati lõpparuanne teerimistaotlus (KIK tagas nimetatud lepingus ette nähtud teenuste projekti tööde ja omaniku järelevalve kohta; eest tasumise, tööd võttis vastu keskkonnaministeerium kui tööde • lõppesid Tartu linna vee- ja reoveetorustiku laiendamise tellija). projekteerimistööd, korraldati hanked ja 2005. aasta jaanuaris Koostöös toetuse saajatega (sh keskkonnaministeeriumiga) tehti sõlmiti lepingud torustike ehituse ja omaniku järelevalve kohta; kuus teenuste hanget ja sõlmiti lepingud ISPA tehnilise abi kasuta- • lõppes teenusleping Narva vee- ja reoveetorustike laiendamise mise kohta (Natura kaitsealade investeeringutaotluse koostamine; projekti pakkumise kutsedokumentide ettevalmistamise kohta Lääne-Viru alamvesikonna veeprojekti ettevalmistus, Pärnu (Ülejõe, (tehnilise abi projekt), korraldati hange ja sõlmiti omaniku Rääma piirkond) vee- ja reoveevõrgu investeeringutaotluse järelevalve leping (ehitushange tühistati ja uus hange ettevalmistus; Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitsepro- korraldatakse 2005. aastal). jekt; Harju alamvesikonna veemajanduskava katseprojekt; • jätkati: Vääna jõe vesikonna veemajandusprojekt). - Viljandi reoveepuhasti ehitamist, - Narva linna reoveepuhasti KIKi eestvõttel korraldati toetuse saajatele seminare renoveerimist; ja koolitusi (hangete korraldamine, FIDIC lepingu • korraldati tööde ja teenuste hanked ja sõlmiti lepingud: tingimused), koostati KIKi ÜFi protseduuride käsi- - Kohtla-Järve reoveepuhasti renoveerimise raamat ning tegevusjuhised ja tutvustati neid ÜFi kohta, toetuse saajatele. - Narva tuhavälja nr 2 sulgemise kohta; • korraldati hanked ja sõlmiti lepingud Tallinna prügila teise etapi projekti – Pääsküla prügila sulgemise kohta;

46 Nothing is ever built within the deadline or budget. Cheops law: Arthur Murphy, Full Collection of the Laws of Murphy

Environmental projects of the ISPA and conducted and a contract was made in January 2005 financed, requires serious coordination. Cohesion Fund concerning the construction and the owner’s It was still not possible to call for procurements for the supervision of the pipelines. ISPA-financed Rapla water management project even in For Estonia and for the EIC, 2004 was the first year of • A service contract for the preparation of tender 2004, since the procurement documentation, submitted the EU Cohesion Fund (CF) 2000-2006 cycle, when the documents for the extension of water and sewerage to the European Commission Delegation in March, had projects, which had been financed by the ISPA had to system in Narva town (technical assistance project) not yet been examined there and after the accession of be completed already with the financing and under the was completed; the procurement was conducted Estonia into the EU, the documents had to be brought regulations of the CF. Since the regulations of the ISPA, and the owner’s supervision contract was made into accordance with the State Procurement Law, and worked out by the European Commission, had already (the construction contract was cancelled and a new further complemented and revised. been based on the rules and requirements of the CF, procurement will be conducted in 2005). the transition did not bring along any major changes. • Continuation of works: Of the ISPA technical assistance projects, the application The work organisation of the EIC did not change much, - construction of the Viljandi waste water treatment for the CF financing in Pärnu sub-catchment area was too, only the participation of the EIC in the project cycle plant; completed (the EIC guaranteed the payment for the was shifted to an earlier position and now starts with the - renovation of the Narva waste water treatment plant. services provided by this contract; the work had been evaluation and quality control of the CF applications. • Procurements of works and services were conducted ordered by the Ministry of Environment). and contracts were made: To manage the continuously growing number of projects - renovation of the Kohtla-Järve sewage water Six procurements for services were conducted in and to make the control mechanism more effective, treatment plant; cooperation with the receivers of the support (incl. the four new specialists were employed by the EIC in 2004, - closure of Narva ashfield No 2. Ministry of Environment) and contracts were made about with the task of coordinating the CF projects. The unit of • Procurements were conducted and contracts made the use of the ISPA technical assistance (compilation project audit was created as well, controlling all projects, for the stage 2 of the Tallinn landfill – closure of the of the investment application for the Natura protected which are implemented with the participation of the EIC. Pääsküla landfill. areas; preparation of the Lääne-Viru sub-catchment • Two procurements were conducted for implementing basin water project; preparation of the Pärnu (Üle- In 2004, the EIC worked on 15 investment projects the Pärnu waste management project (construction of jõe and Rääma areas) water and sewage system (including four CF projects added during the year) the Paikuse landfill and closure of the old Pärnu investment application; Ida-Harju and Keila-Vasalemma and 12 ISPA projects of technical help. The total of landfill), and two procurements for the extension of the water protection project; an experimental project of the 213,976,620 EEK (13,675,599.73 EUR) were paid to Valga water and sewage system. water management plan for the Harju sub-catchment these projects. basin; water management project for the Vääna River An additional activity was the preparation and catchment basin). Results: consultancy for the procurements of water management • The construction of the Tartu tunnel sewer (K2) was projects in Viimsi, Paide-Pärnu, Läänemaa and Saare- The EIC initiated seminars and training courses for the completed and the final report on the works and the maa Counties and in Matsalu. The latter three stand out receivers of support (procurements, conditions of the owner’s supervision was produced. for their novelty, since these projects are participated FIDIC contracts); a handbook and guidelines for the • The projecting of the Tartu water supply and sewage by several local governments and/or their water CF procedures were compiled and introduced to the pipelines was completed, procurements were management enterprises which, in case they are jointly receivers of support from the CF. 47 Keskkonnasektori välislaenude vahendamine 2004. aastal

KIKi pikaajalised keskkonnalaenud on mõeldud eelkõige suurteks eest. Samas lõpetati 2004. aastal välislaenude vahendamine, kuna keskkonnaalasteks investeeringuteks, nagu projektid veemajanduse, KIK suudab laene ka omavahenditest rahastada, esialgu on laenute- jäätmekäitluse ja taastuvenergeetika edendamiseks. gevuseks suunatud 150 miljonit krooni.

Keskkonnainvesteeringute tasuvusaeg on pikem kui tavalistel äri- KIKi laenupoliitika on suhteliselt konservatiivne ja halbasid laene on projektidel, seetõttu ongi KIK välja töötanud laenutoote, mis pakub seni suudetud vältida, mistõttu ei ole vaja olnud suurendada ka lae- pikemaid tagasimakse tähtaegu ning samas on võimalik ka kestvam nukahjude reservi. maksepuhkus, kui seni laenuturul tavaks. KIKi laenude intressitase Praegu on ka hea meel tõdeda, et KIKi laenud pakuvad järjest roh- on võrreldav kommertspankade omaga, sest KIKi eesmärk ei ole kem huvi eraettevõtetele, mis mõneti viitab nende keskkonnateadlik- mitte konkureerida pangandusturul, vaid täita seda tühimikku, mida kuse kasvule. Enamik KIKi kliente on seni siiski omavalitsused ning pangad siiani pole pakkunud. Nimelt pakub KIK keskkonnaprojektide omavalitsustele kuuluvad äriühingud. Suurem osa laenurahadest on rahastamise terviklahendusi. Kui projekti arendaja on saanud Euroo- läinud vee- ja kanalisatsiooniprojektide arendamiseks. Kliendid on pa Liidu fondidest või KIKi keskkonnaprogrammist abiraha, siis omafi- KIKi laenuteenusega seni väga rahule jäänud, sest neile pakutakse nantseeringu katmiseks on võimalik saada keskkonnalaenu. Lisaks alati ka head nõu, kuidas paremini korraldada ettevõtte finantstege- pakub KIK projekti elluviijale vajaduse korral abi nii finantsplaneerimi- vust ja optimeerida kulusid. se kui ka keskkonnateemaliste küsimuste lahendamisel. Edaspidi on kavas säilitada kvaliteetset laenuportfelli ja varuda KIK on hakanud pakkuma ka lühiajalisi laene, seda eelkõige sild - piisavalt aega klientide finants- ja keskkonnaprobleemidega süga- finantseerimise eesmärgil. Sildfinantseerimist rakendatakse juhtu- vuti tegelemiseks. KIKi eesmärk ei ole iga hinna eest suurendada del, kui projekti arendaja on saanud abiraha taotlemisel positiivse laenuportfelli mahtu ega teenida sellelt suuri kasumeid. Meie tahame rahastamisotsuse (näiteks ERDF ja LIFE programmid), kuid esmalt pakkuda klientidele professionaalset teenust, et kaasa aidata meie tuleb tal tasuda kõik projekti arendamise käigus tehtavad kulutu- kõigi elukeskkonna säilitamisele ja selle säästlikumale kasutamisele. sed omavahenditest. Laenude andmist korraldab KIKis eraldi üksus, mille peamised 2004. aasta lõpuks kasvas ülesanded on: KIKi laenuportfelli • laenuprojektide analüüs, maht 145 miljoni • taotluste esitamine KIKi nõukogule, kroonini, millest • väljamaksete tegemine, Põhjamaade Investee- • laenude administreerimine, rimispanga (NIB) laene • aruandluse ja kokkuvõtete teostamine, vahendati 89 mil- • laenuriskide juhtimine, joni krooni • järelvalve teostamine.

48 Intermediation of environmental loans of The EIC started offering short-time loans as well, with used in developing water and sewage system projects. the environmental sector the aim of bridge financing. Bridge financing is used in The clients have so far been well satisfied with the EIC cases, when project developers have applied for grants loans, as together with loans, they are always offered The long-time environmental loans of the EIC are and received a positive answer (e.g. the ERDF and LIFE guidance in organising financial activities and optimising primarily intended for the development of ma- programmes), but first, have to meet all expenses of the the expenses of their enterprises. jor environmental investments, such as water project with self-financing. management, waste management and renewable In the future, the EIC plans to maintain its quality loan energy projects. By the end of 2004, the volume of the EIC loan portfolio portfolio and wants to spend enough time in thorough was 145 million EEK; intermediated loans from the discussions of financial and environmental problems with The profitability period of environmental investments is Nordic Investment Bank (NIB) extended to 89 million its clients. We do not aim at enlarging our loan portfolio longer than that of ordinary investment projects. That is EEK. At the same time, intermediation of foreign loans at any cost, nor wish to earn large profits. We wish to why the EIC has developed loans with longer repayment was stopped in 2004, since the EIC is able to finance offer professional service to our clients, and to help deadlines and allowing longer repayment breaks than it loans from its own funds; at first, the total of 150 million maintain our common living environment and ensure its is customary at the loan market. The interest rate of the EEK was intended for loan activities. sustainable use. EIC loans is comparable to that of commercial banks, since the EIC does not aim at competing in banking, The EIC loan policy is relatively conservative and bad A special EIC unit is involved in granting loans; its main but at offering the services the banks do not offer so loans have so far been avoided. Therefore, the EIC has tasks are: far. The EIC offers complete solutions for financing not needed to enlarge the reserve for compensating • Analysing of loan projects environmental projects. If the implementer of a project loan damages. We are glad to say that the loans offered • Submission of loan applications to the EIC Council has received financial support from the EU funds or the by the EIC have attracted more and more attention of • Disbursement of loans EIC environmental programme, he can get a loan to private enterprises, indicating a rise in their environmental • Administration of loans provide self-financing. In addition to that, if necessary, awareness. The majority of the EIC’s clients are, • Reporting the EIC offers counselling and help in financial planning still, local governments and firms belonging to local • Management of loan risks and in solving environmental questions. governments. The major part of the loans have been • Supervision

49 Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF; European Regional tidesse 48 387 364 krooni (ERDF 43 275 340 krooni, Eesti riik 5 112 Development Fund) on üks neljast Euroopa Liidu regionaalpoliitika 026 krooni), mis fondist, mis toetab majanduse ja infrastruktuuride arendamist, jaotub nõnda, nagu diagrammilt näha. 2004. aasta lõpuks makseteni sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri arendamist. Keskkonnaprojekte ei jõutud, kuivõrd rahastamise otsused tehti aasta lõpus. valitakse rahastamiseks Eesti riiklikule arengukava järgi. 2004. aastal esitas KIK rahandusministeeriumile protseduurid, kus Toetust leidnud projektide seas on näiteks Alam-Pedja Natura 2000 kirjeldati ERDFi toetuste vahendamisega seotud toiminguid ja ülesan- ala luhaniitude kaitse korraldamine, 10-megavatise võimsusega hak- nete jagunemist KIKis. Selle alusel akrediteeris rahandusminister kepuitu kasutava katlamaja rajamine Võrru, Tuula prügila sulgemine 25. mail 2004 KIKi ERDFi kaudu rahastatava meetme 4.2 “Keskkon- Keilas ja Kohtla-Järve linnapargi veekogude puhastamine mudast na-infrastruktuuri arendamine” rakendusüksuse ülesannete täitjaks. ning kaldaalade korrastamine.

KIK ja keskkonnaministeerium sõlmisid 14. mail 2004. aastal raken- 2005. aastal on kavas jätkata ERDFi rahastatud projektide arenda- dusüksuse ülesannete täitmise halduslepingu, kus on sätestatud KIKi mist: KIK kontrollib, kas toetuse saajad on kasutanud raha sihipära- ülesanded projektide elluviimisel. Seejärel tutvustati võimalikele selt ja nõuetekohaselt, korraldab maksete liikumist projektide elluvii- toetuse taotlejatele uusi võimalusi ja anti välja voldik ERDFi keskkon- misel ning tegeleb kõikvõimalike tõrgete ennetamisega. Tulevad ka nameetme rahastamise tingimuste kohta. Septembris 2004 toimus uued taotlusvoorud ja jätkub potentsiaalsete taotlejate esimene taotlusvoor, mille tulemusel 32 taotlejat said detsembris nõustamine. positiivse vastuse. Kokku investeeritakse esimese taotlusvooru tulemusena keskkonnaprojek- ERDF projektid 11% ERDF projects Eelarve kroonides / Budget in kroons

19 233 818 Veekasutus ja kaitse / Water management and protection 23% 40% (18 projekti/projects) 12 815 099 Jäätmekäitlus / Waste management (8 projekti/projects) 11 126 000 Taastuvenergeetika / Renewable energy sources (3 projekti/projects) 26% 5 212 449 Looduskaitse / Nature conservation (3 projekti/projects) 48 387 366 KOKKU / TOTAL (32 projekti/projects) European Regional Development Fund

The European Regional Development Fund (ERDF) an administrative agreement concerning the tasks of Among the supported projects were, e.g., protection of is one of the four regional policy funds of the EU that the Implementing Agency on 14 May 2004, regulating flooded meadows at the Alam-Pedja Natura 2000 region; supports the development of economy and infrastructure, the tasks of the EIC in implementing projects. New construction of a 10 MW boiler plant, working on wood incl. environmental infrastructure. Environmental projects possibilities were then introduced to the future applicants chips, in Võru; closure of the Tuula landfill and cleaning are selected for funding according to the Estonian state and a leaflet was published explaining the conditions of the ponds of the Kohtla-Järve town park of mud and development plan. In 2004, the EIC submitted to the for financing from the ERDF environmental measure. clearing of their banks of bushes. Ministry of Financing the procedures that describe the The first round of applications was held in September activities and the division of tasks in the EIC related 2004, resulting in positive answers to 32 applicants In 2005, the EIC intends to continue the development with the intermediating of financial support from the in December 2004. The total of investments of the of projects financed by the ERDF: the EIC controls ERDF. Based on this, on 25 May 2004, the Minister of first round of applications reaches up to 48,387,364 the purposeful and regulated use of funds, organises Finance accredited the EIC as the Implementing Agency EEK (ERDF – 43,275,340 EEK; Estonian Republic payments in project implementation and prevents all of the measure 4.2 “Development of Environmental – 5,112,026 EEK). The division of investments can be kinds of risks and obstacles. New application rounds will Infrastructure”, financed by the ERDF. seen in a diagram. No payments were made at the end be organised and the counselling of potential appliers is of 2004, since the decisions of financing were made only continued. The EIC and the Ministry of Environment entered into at the very end of the year.

50 Kokkuvõte Aasta 2004 läheb Eesti Vabariigi jaoks ajalukku kui Euroopa Liidu täisliik- raselt oli kõige rohkem projekte keskkonnateadlikkuse programmis, mille meks saamise aasta. Kindlasti on see ka oluline tähis nii Eesti keskkon- raames sai toetust kokku 540 projekti. Kõige suurem rahavoog suunati nakaitse jaoks tervikuna kui keskkonnaabi ja -investeeringute suunamisel aga veekaitsesse ja jäätmekäitlusse. Prügimajanduse korrastamine juhtivat rolli täitva Keskkonnainvesteeringute Keskuse jaoks. KIK oli ja nüüdisaegsete puhastusseadmete ning kanalisatsioonisüsteemide aegsasti valmistunud üleminekuks – senise Euroopa Liidu abiprogram- ehitamine on esikohal kindlasti ka järgnevatel aastatel. Toetust on saanud mi ISPA asemele tulid EL Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja lisandus Euroopa ka mitmed keskkonda ja loodust käsitlevad teadusuuringud, olgu siis Regionaalarengu Fond (ERDF). Uude keskkonda ja uutele reeglitele vaatluse all kalavarud, metskurvits või kahjurputukad. Inimeste keskkon- mindi üle sujuvalt ning kõikide projektide juhtimine jätkus tõrgeteta. KIKi nateadlikkuse parandamine on valdkond, mis vajab jätkuvat toetust ja valduses on 2004. aastast ka akrediteering ühe osalisena juhtida ERDFi on seda KIKilt ka pälvinud. Vastavad telesaated, loodusajakirjad, mitmed rahastatavaid projekte. Eesti keskkonnahoid on tänu Euroopa Liidu kau- kampaaniad, üritused ja koolitused, mida KIKi kaudu finantseeritakse, du saabuvatele rahastamisvõimalustele oluliselt võitnud. ERDFi raames kuuluvad juba traditsiooniliselt Eesti kultuuripilti. Ülevaade toetust leidnud alustati möödunud aastal 32 keskkonnaprojekti ja ÜF/ISPA kaudu 15 projektidest moodustabki käesoleva trükise põhiosa. Loomulikult on neil investeeringuprojekti ning 12 tehnilise abi projekti rahastamist. lehekülgedel esindatud vaid osake sellest, mida KIKi vahendusel on Ees- timaa looduse ja keskkonna hoidmisel ära tehtud. Tööd selles vallas aga KIKi nõukogu jagas 2004. aastal toetust 1658 keskkonnakaitseprojek- jätkub ja senised rõõmustavad tulemused ning kogemused on platvor- tile ja tegevusele, mille tarbeks oli eraldatud ümmarguselt 421 miljonit miks, mis annab edasiminekuks kõige tugevama toetuspinna. krooni. Projektid olid sisu järgi jagatud kaheksasse programmi. Tavapä-

Summary 2004 will be known in history as the year of the to new funding opportunities from the EU. 32 major nature, be it the study of fish stock, the woodcock, or accession of Estonia into the European Union and environmental projects were financed by the ERDF, and noxious insects, was supported. Raising of people’s becoming its full member. This is, naturally, an important 15 investment projects and 12 technical assistance environmental awareness is a sphere of activities landmark for Estonian environment protection as the projects were financed by CF/ISPA in 2004. needing continuous support, which has been offered by whole, as well as for the Environmental Investment the EIC. Relevant TV broadcasts, nature journals and Centre, fulfilling a leading role in environmental In 2004, the EIC Council gave financial support to 1658 magazines, numerous campaigns, events and training investments and counselling. The EIC had been well environmental projects and activities, using the total courses, financed by the EIC, are an inseparable prepared for the transition – the EU support programme of about 421 million EEK. The projects fell under eight part of Estonian cultural scene. The main part of this ISPA was replaced by the EU Cohesion Fund (CF) and subdivisions according to their contents. As usual, the book comprises an overview of the projects that were the European Regional Development Fund (ERDF) environmental awareness programme contained the financed by the EIC in 2004. Naturally, the number of opened. The transition to a new environment and new largest number of projects – 540. The largest sums of projects described here is very small in comparison regulations was made smoothly and all projects were money were channelled into water protection and waste with the work done in protecting and conserving Esto- continued without any hindrance. In 2004, the EIC was management. Maintenance of waste management and nian nature and environment. The work will continue, also accredited as a participant of the ERDF with the constructing of modern waste treatment plants and and the results and experience, gained so far, form a right of leading the projects financed by the ERDF. sewage systems will be a priority in the following years strong basis for the future progress. Estonian environment protection has gained much due as well. Scientific research on the environment and 51 Bilansid / Balance sheets Tulemiaruanne / Income statement Seisuga 31. detsember 2004 ja 2003 / 31. December 2004 and 2003 Aasta 2004 ja 2003 / Year 2004 and 2003 tuh kroonides / EEK in thousands tuh kroonides / EEK in thousands

Bilansikirjete nimetused / Account items 31.12.2004 31.12.2003 Kirje nimetus / Account items 2004 2003

VARAD / ASSETS Tegevustulud / Operating revenue Käibevara / Current assets Saadud sihtfinantseerimine / Raha ja pangakontod / Government grants received 171 592 0 Cash and bank accounts 92 440 45 641 Muud tulud varadelt / Other revenue from assets 138 229 163 581 Lühiajalised finantsinvesteeringud / Muud tulud / Other operating income 306 278 363 697 Short-term financial investments 263 171 197 475 Maksud kaupadelt ja teenustelt / Maksunõuded / Tax receivables 123 255 115 443 Taxes from goods and services 525 1 902 Muud nõuded ja ettemaksed / Kokku tegevustulud / Total operating revenue 616 624 529 180 Other receivables and prepayments 162 484 142 821 Käibevara kokku / Total current assets 641 350 501 380 Tegevuskulud / Operating expenses Põhivara / Non-current assets Antud kodumaise sihtfinantseerimise kulud / Expenses of domestic grant financed projects 347 609 347 726 Laenunõuete pikaajaline osa / Long-term loan receivables 87 563 50 853 Antud välisabi kulud / Expenses of foreign grant financed projects 176 620 0 Materiaalne põhivara / Fixed assets 1 378 1 526 Tööjõukulud / Personnel expenses 9 555 7 038 Põhivara kokku / Total non-current assets 88 941 52 379 Majandamiskulud / Operating expenses 6 149 4 951 VARAD KOKKU / TOTAL ASSETS 730 291 553 759 Muud tegevuskulud / Other operating expenses 332 414 Põhivara amortisatsioon / Depreciation 598 575 KOHUSTUSED JA NETOVARA / LIABILITIES AND EQUITY Kokku tegevuskulud / Total operating expenses 540 863 360 704 Lühiajalised kohustused / Current liabilities Võlad hankijatele / Accounts payable 158 109 Aruandeperioodi tegevustulem / Operating profit 75 761 168 476 Võlad töövõtjatele / Payables to employees 518 336 Finantstulud ja -kulud / Financial income and expenses Muud kohustused ja ettemaksed / Intressikulu / Interest expenses -1 922 -1 272 Other liabilities and prepaid revenues 113 251 56 594 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt / Laenukohustused / Short-term loans 2 742 2 742 Income from deposits and securities 9 986 7 175 Lühiajalised kohustused kokku / Muud finantstulud ja -kulud / Total current liabilities 116 669 59 781 Other financial income and expenses 3 158 2 110 Pikaajalised laenukohustused / Kokku finantstulud ja -kulud / Non-current loan liabilities 80 741 48 080 Total financial income and expenses 11 222 8 013 KOHUSTUSED KOKKU / TOTAL LIABILITIES 197 410 107 861 Aruandeperioodi tulem / Net profit for financial year 86 983 176 489 NETOVARA / EQUITY Sihtkapital / Capital 23 296 23 296 Akumuleeritud ülejääk / Retained earnings 442 602 246 113 Aruandeperioodi tulem / Net profit for financial year 86 983 176 489 NETOVARA KOKKU / TOTAL EQUITY 532 881 445 898 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU / TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 730 291 553 759

52 Antud sihtfinantseerimise kulud projektidele / Statement of expenses of grant financed projects Aasta 2004 ja 2003 tuh kroonides / Year 2004 and 2003 EEK in thousands Kirje nimetus / Account items 2004 2003 1. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2004) / Expenses of grant financed projects (National programs 2004) 1.1. Maapõue programm / Earth crust program 550 0 1.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 10 414 0 1.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 77 189 0 1.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 4 740 0 1.5. Tehnika programm / Technology program 19 0 1.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 16 473 0 1.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 12 630 0 1.8. Metsanduse programm / Forestry program 2 166 0 1.9. Jahinduse programm / Game Management program 2 118 0 1.10. Kalanduse programm / Fishery program 7 525 0 1.11. Maakondlik programm / County program 5 172 0 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2004) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2004) 138 996 0 2. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2003) / Expenses of grant financed projects (National programs 2003) 2.1. Maapõue programm / Earth crust program 2 257 1 579 2.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 7 786 9 285 2.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 99 557 102 469 2.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 9 938 1 168 2.5. Tehnika programm / Technology program 1 680 401 2.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 23 118 19 810 2.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 7 015 15 231 2.8. Metsanduse programm / Forestry program 11 381 4 067 2.9. Jahinduse programm / Game Management program 1 308 2 342 2.10. Kalanduse programm / Fishery program 5 139 12 820 2.11. Maakondlik programm / County program 3 078 6 210 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2003) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2003) 172 257 175 382 3. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2002) / Expenses of grant financed projects (National programs 2002) 3.1. Maapõue programm / Earth crust program 0 2 875 3.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 1 005 9 148 3.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program 15 747 57 225 3.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 400 3 868 3.5. Tehnika programm / Technology program 0 1 762 3.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 13 059 22 074 3.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 537 10 890 3.8. Metsanduse programm / Forestry program 2 157 8 434 3.9. Kalanduse programm / Fishery program 1 210 12 431 3.10. Maakondlik programm / County program 689 6 523 3.11. Järelevalve programm / Supervision program 0 240 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2002) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2002) 34 804 135 470 4. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2001) / Expenses of grant financed projects (National programs 2001) 4.1. Maapõue programm / Earth crust program 0 508 4.2. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 219 1 416 4.3. Veekaitse programm / Water pollution protection program -30 10 245 4.4. Välisõhukaitse programm / Air pollution protection program 0 1 898 4.5. Tehnika programm / Technology program 0 404 4.6. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 946 11 043 4.7. Looduskaitse programm / Nature protection program 50 4 392 4.8. Metsanduse programm / Forestry program 0 795 4.9. Kalanduse programm / Fishery program 47 996 4.10. Maakondlikud programmid 15 mk / County program 10 2 200 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2001) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2001) 1 242 33 897 5. Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2000) / Expenses of grant financed projects (National programs 2000) 5.1. Keskkonnateadlikkuse programm / Environmental awareness program 0 1 5.2. Veekaitse programm / Water pollution protection program 0 669 5.3. Tehnika programm / Technology program 200 50 5.4. Jäätmekäitluse programm / Waste Management program 0 356 5.5. Looduskaitse programm / Nature protection program 0 74 5.6. Jahinduse programm / Game Management program 0 747 5.7. Kalanduse programm / Fishery program 110 1 059 5.8. Maakondlikud programmid 15 mk / County program 0 21 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide (2000) kulud kokku / Total expenses of grant financed projects (2000) 310 2 977 Kokku sihtfinantseerimisega finantseeritud projektide kulud (riiklikud programmid 2000–2004) / Total expenses of grant financed projects (National programs 2000–2004) 347 609 347 726

53 54 55 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rävala pst 8, 10143 Tallinn tel 627 4171, faks 627 4170 [email protected] www.kik.ee

Koostatud KIKi tellimusel juunis-juulis 2005 Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri Kujundus OÜ Wõrgu Wõlurid Trükk Tallinna Raamatutrükikoda Raamatu trükkimisel on kasutatud ökopaberit