OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo K., Kolga Sjk., 74626, Harjumaa

KOERU VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2012 - 2024

Koeru 2012

ARENGUKAVA TELLIJA:

Koeru Vallavalitsus Aadress: Paide tee 5, 73001, Koeru, Järvamaa Vallavanem: Väino Tippi Tel.: 3846300; 5143165 Faks: 3846307 e-post: [email protected] www.koeruvv.ee

Kontaktisik: keskkonnanõunik Andi Karlson Tel.: 3846304 E-post: [email protected]

VEE-ETTEVÕTJA:

AS Koeru Kommunaal Aadress: Paide tee 16A, 73001, Koeru, Järva maakond Tel.: 3846052 E-post: [email protected] www.koerukommunaal.ee Kontaktisik: Himot Põldver tel. 5042138

TÖÖ TEOSTAJA:

OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74626, Harjumaa. Tel.: 6077176, 51 62476 Faks: 6077276 E-post: [email protected] OÜ Vetepere juhataja: Aare Kuusik Kontaktisik: Aare Kuusik tel.: 51 62476

Sisukord

I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 5 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 6 2.1. Õiguslik baas 6 2.2. Koeru valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 10 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering 10 2.3.2. Koeru valla üldplaneering 12 2.3.3. Detailplaneeringud Koeru vallas 13 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 14 2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad 14 2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 15 2.4.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 17 2.4.3. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 20 2.5. Muud andmed 22 2.5.1. Põhjavee uuringud 22 2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid 23 2.5.3. Vee erikasutusload 24 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 25 3.1. Keskkond 25 3.1.1. Üldandmed 25 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 26 3.1.3. Põhjavesi 27 3.1.4. Pinnavesi 34 3.1.5. Tehiskeskkond 35 3.2. Elanikkond 36 3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 37 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 38 3.2.3. Tööpuudus 39 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 39 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 40 3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 40 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 42 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 42 3.3.2. Koeru valla eelarve 43 3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid 44 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 44 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 49 4

4.1. Ühisveevärgi objektid 49 4.1.1. Puurkaev-pumplad 49 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 51 4.1.3. Veetorustikud 51 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 52 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 53 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 54 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 55 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed 56 4.2.2. Purgimissõlmed 58 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 59 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud 60 4.2.5. Reoveepumplad 61 4.2.6. Reoveepuhastid 62 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta 67 5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted 69 5.1. Vee-ettevõtte tegevuse iseloomustus 69 5.2. Vee-ettevõtete põhinäitajad 70 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad 70 5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta 70 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad 71 5.2.4. Ekspluatatsioon 74 5.2.5. Personal 75

II ARENGUKAVA 6. Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise põhimõtted 75 7. ÜVK arengukava tegevuste programmid 78 7.1. I programm 79 7.2. II programm 80 7.3. III programm 82 7.4. IV programm 83 8. Kokkuvõte 85

LISAD:

LISA 1. Koeru, Vao, Ervita, Vahuküla ja Kalitsa asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

1. Sissejuhatus.

Esimese Koeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostas 2004. aastal OÜ Vetepere. Seoses muudatuste sisseviimisega Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusesse (08. 06. 2005 (RT I 2005. 37. 280) 10. 07. 2005. 01. 01. 2006) tekkis kohustus Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK AK) viia kooskõlla kehtiva seadusega. ÜVK AK täiendamise ja seadusandlusega kooskõlla viimise teostas OÜ Vetepere 2007. aastal. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele tuleb ÜVK AK üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Koeru vald tellis ÜVK AK korrigeerimise osaühingult Vetepere. Lepingujärgselt viib OÜ Vetepere Koeru valla ÜVK AK kooskõlla kehtiva seadusandlusega ja ÜVK arendamisel toimunud muudatustega. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Käesoleva ÜVK arendamise kava juurde ei ole lisatud arvukaid lisamaterjale, mis kõik on toodud esimese ÜVK arendamise kava koosseisus ja mis on kättesaadavad Koeru Vallavalitsuses. ÜVK AK koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide koostamist ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse ÜVK AK programmide elluviimisel. Vajalike uurimistööde nimekiri on toodud ÜVK AK alapunktis 7 ning need on soovitatav teostada vahetult enne ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste projekteerimistöid. Koostatud ÜVK AK hõlmab olemasolevat kolme fikseeritud reoveekogumisala piiridega ala: tiheasustusala Koeru alevikku ja hajaasustuses kahte detailplaneeringu kohustusega ala Vao ja Ervita külasid. Lisaks kahte reoveekogumisala piirideta ala hajaasustuses: Vahuküla ja Kalitsa külasid. Töö teostamisel lähtuti 2004. aastal OÜ Vetepere poolt koostatud Koeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast ja selle 2007. aastal korrigeeritud variandist, Koeru valla poolt 2004. aastal koostatud Koeru valla arengukavast aastateks 2009 – 2017, Järvamaa maakonnaplaneeringust, AS Entec poolt 1998. aastal koostatud Koeru valla üldplaneeringust, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavast, Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast, Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavast, AS Eesti Veevärk Konsultatsioonid poolt 2003. aastal koostatud Koeru aleviku ÜVK perspektiivskeemist ja teistest töödest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas primaarseks Koeru Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja AS Koeru Kommunaal seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Vaadeldava piirkonna olemasolevate ja perspektiivsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaardistamise alusmaterjali saamiseks sõlmiti Maa- ametiga 09. 05. 2011. a. litsentsileping EP-B4-2244 Eesti põhikaardi osa kasutamise kohta käesoleva töö teostamisel. OÜ Vetepere vormistas saadud 6 kaardimaterjalile käesoleva töö lisades toodud joonised paberkandjal ja digitaalselt. Koeru valla ÜVK AK täiendused koostas OÜ Vetepere. Kontaktisikud: Aare Kuusik tel.: 5162476; e-post: [email protected] ja Argo Kuusik e-post: [email protected]. ÜVK AK koostamisel osutasid suurt abi Koeru Vallavalitsuse töötajad Ülle Jääger tel.: 5233365 ja Andi Karlson tel.: 3846304 ning kohaliku vee-ettevõtte AS Koeru Kommunaal juhatuse liige Himot Põldver tel.: 5042138.

2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed. 2.1. Õiguslik baas.

11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma haldusterritooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVKS): § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 7

2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. (21) Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. (22) Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse veeseaduse alusel. (23) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. (24) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. (3) Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Koeru vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste Koeru valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: 1. Koeru Vallavolikogu 24. 08. 2000. aasta määrusega nr. 10 kinnitatud Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri. 2. Koeru Vallavolikogu 24. 08. 2000. aasta määrusega nr. 10 kinnitatud Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord. 3. Koeru Vallavolikogu 24. 08. 2000. aasta määrusega nr. 10 kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise tasu arvutamise alused ja liitumise tasu võtmise kord.

2.2. Koeru valla arengukava.

Koeru valla arengukava aastateks 2009 - 2017. võeti vastu Koeru Vallavolikogu 23. veebruari 2012. a. otsusega nr. 10.

Elu- ja sotsiaalkeskkonna infrastruktuur, majanduskeskkonna infrastruktuur, tehnovõrgud: • Valla hooned (vallamaja, kultuurimaja, koolimaja, ambulatoorium, mõisahoone, valitsejamaja, lasteaed, sotsiaalmaja, noortemaja, Ervita seltsimaja, Salutaguse seltsimaja, Vao lasteaed, Vao seltsimaja, päästeameti hoone) • Valla korterid (Vaol, Ervital, Koerus ja perekodu Koerus) • Valla rajatised (Laululava, staadionid (jalgpall, kergejõustik), palliplats Koerus, mänguväljakud (Ervital, Koerus, Vaol, Väinjärvel, lasteaedade juures), rulaväljak, Väinjärve puhkeala, Koeru terviserada. • SA Koeru Hooldekeskus • RMK õpperada Endla Looduskaitse alal • Kirik, kalmistu • Teed (144 km kohalikke teid ) • Kergliiklustee Koeru-Väinjärve rist • Parklad (bussijaama, kiriku juures, kaupluste ees, vallamaja ees, Väinjärve rannas, Konesko juures, laululava juures, Jutroni juures) • Reoveepuhastid (Koeru, Vao, Ervita, Vahuküla, Kalitsa) • Puurkaevud (Koerus 4, Vao 2, Ervital 3, Vahukülas 1, Kalitsas 2, Väinjärvel 1, Sotsiaalmaja 1, kalmistul 2) • Katlamajad ja trassid (Koerus 2, tööstuskülas 4, Natural 1, Hooldekeskuses 1, päästeamet 1, elamute all Vaol 2, Ervital 2) • Side (Koeru raadio ja televisiooni jaam, telefonikeskjaamad Koeru, Ervita, Vao, kaabel televisiooni võrk Koerus, mobiilside (EMT, Elisa, Tele2), interneti levi - Kõu, Elion) • Elekter (35/10 kV alajaama Koerus 2) • Korrusmajad (Koerus 21, Vaol 9, Ervital 13, Vahukülas 4, Kalitsas 2, Preedis 1, Kuusnas 2) • Tootmishooned (Konesko kompleks, Jutroni kompleks, Järva kompleksid, Naturali kompleksid, Wisewateri kompleks, Järva Teede kompleks, Võitööstuse kompleks, Reneki kompleks, Meveda kompleks, Vahuküla lihatööstus) • Teenindushooned (Kauplused: 8 Koerus, Ervital, Vaol, apteek Koerus, Postkontor) • Tänavavalgustus (Koerus, Vao, Ervita, Kalitsa, Laaneotsa, Väinjärve rannas, laululava ümbruses)

Eesmärgid: • Koeru alevikus toimiv biokütusega katlamaja ja sooja vee tagamine aastaringselt, väikesed trassikaod (laienemine uutesse ehituspiirkondadesse) • Realiseeritud ÜVK • ......

Elu- ja sotsiaalkeskkonna infrastruktuur, majanduskeskkonna infrastruktuur, tehnovõrgud TUGEVUSED: • Ühtne soojusvõrk • Elektri kättesaadavus (jaotusvõrk) • Tänavavalgustus Koeru, Vao, Kalitsa • Teedevõrk • Tootmishooned • Seltsimajad suuremates keskustes • Koeru telemast • Interneti kättesaadavus ja valikuvõimalused • Digitelevisioon

NÕRKUSED: • Elektri stabiilsus ja pinge lang suur (külades liini lõpud) • ÜVK süsteemid aegunud, vee kvaliteet kehv • Kaugkütte süsteemides ei saa kasutada kohalikke kütuseid ja reservvõimsus on väike • Kaugkütte trasside suured kaod • Vanade trasside plaanid puudu (ei tea, kus torud paiknevad) • ......

OHUD: • EL finantseeringutest ilma jäämine • Omafinantseeringute võimekus • Tootmise lahkumine vallast (hooned jäävad tühjaks) • Riigi finantseeringute vähenemine • Riigi maade väheaktiivne kasutamine (riik ei anna omavalitsustele arenguks piisavalt maad)

MUUTUSVAJADUSED: • Uue katlamaja rajamine • Kaugküttetrasside kaasajastamine • Soojavee süsteemide rajamine • ÜVK projekti realiseerimine • …….. • Kaevude rajamise riiklikus projektis osalemine hajaasustuses 10

2.3. Planeeringud. 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering.

Järvamaa maakonnaplaneering koostati Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal. Maakonna arengustrateegia määrab kindlaks maakonna arengu soovitavad suun- dumused. Strateegia on suunatud maakonna elanike stabiilselt kõrge elukvaliteedi - turvaliste ja heade elutingimuste, sissetulekute, eneseteostuse võimaluste - kindlustamisele. Selle eesmärgi suunas liikumisel järgitakse tulevikuvisiooni Järvamaast, mida iseloomustab:  konkurentsivõimelisus;  väljakujundatud piirkonnakeskused;  korrastatud asustussüsteem;  tasakaalustatud majanduse areng;  üldine jätkusuutlik, keskkonna- ja ressursisäästlik areng.

Järva maakonna arengueeldused on:  olemasolev inimressurss;  geograafiline asend;  Tallinna lähedus, hea ühendus naabermaakondadega;  loodusressursid - viljakas põllumaa, mets, maapõuevarad (lubjakivi, kruus, liiv, turvas);  puhas looduskeskkond;  väljakujunenud teedevõrk;  tugevad piirkonnakeskused (Paide, Türi jt.);  hästi väljakujundatud sotsiaalne infrastruktuur;  pikaajalised põllumajandustootmise traditsioonid;  turvalisus.

Järva maakonna arengustrateegia põhiülesanded on järgmised:  arendada välja optimaalne tehniline infrastrutuur;  maksimaalselt soodustada ettevõtluse arengut ja teket;  kaasajastada kutsekoolituse süsteem;  erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogia arendamisele ja juurutamisele ning sellealasele koolitusele;  rakendada ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid;  tagada elanike sotsiaalne turvalisus sotsiaalse infrastruktuuri optimaalse väljaarendamisega;  tutvustada kõigile ja kõikjal Järvamaa arengueeldusi; 11

 laiendada Järvamaa arengule soodsalt mõjuvat koostööd nii kodu- kui välismaal.

Veevarustus. Järvamaal on üle üheksakümne arvestatava ettevõtte-veetarbija, kelle tegevuse kohta on olemas konkreetne informatsioon. Lisaks neile tarbib põhjavett teadmata arv üksiktarbijaid nii maapiirkonnas kui ka linnades ja asulates.

Hinnang olukorrale:  Summaarselt ei ole veevarude defitsiit takistuseks asulate edasiarendamisel.  Veevõtt ja tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt: Paide ja Türi linnas paiknevad maakonna suurimad tööstus- ja teenindusettevõtted ning tarbitakse ca 45 % kogu tarbitavast põhjaveest.  Vee tarbimine näitab viimastel aastatel vähenemist, kuid probleemiks on tarbitava põhjavee kvaliteet.

Vee kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb …  kõikidesse asulatesse rajada lokaalsed veevõtukohad;  asulate veetarbe kasvades rajada täiendavaid puurkaeve, veemahuteid ja veejuhtmeid;  jõuda selleni, et kogu tarbitav põhjavesi mõõdetakse.

Kanalisatsioon. Maakonnas tekib ca 33 tuh. m3 reovett ööpäevas, millest ca 24 tuh. m3 ei vaja puhastamist (kalakasvatus). Ülejäänud 9 tuh. m3 reovett puhastatakse, puhastamata reovee juhtimine looduslikesse veekogudesse on lõpetatud. Kokku töötab Järvamaal 63 bioloogilist reoveepuhastit või eraldiseisvat biotiiki. Eesmärgid:  Jätkuvat rekonstrueerimist ja laiendamist vajavad Paide ja Türi linnade reoveepuhastid.  Suur osa maa-asulate reoveepuhastitest vajab rekonstrueerimist või laiendamist.

Tiheasustusalad. Planeerimisprojekti mahus on määratletud tiheasustusega aladeks linnade ja alevike territooriumid, külaosad mis oma tiheduse ja olemuse seisukohalt vajavad detailplaneeringut, mõisaansamblid ja eraldiseisvad kirikud koos sinna juurde kuuluva hoonestuse ja kalmistutega. Tiheasustusalad on määratletud omavalitsuste seisukohtade, kehtestatud üldplaneeringute ja üldplaneeringutena kehtima jäetud vallaosa planeeringute alusel.

Tiheasustusalad. Tabel 1. Linn, vald Küla Asula Liik Pindala Mõis Kirik ha Koeru Koeru alevik 166.000 Aruküla Koeru kirik mõisaansambel Koeru Laaneotsa Külaosa 35.870 Koeru Vao Külaosa 45.810 Vao mõisaansambel Koeru Kalitsa Külaosa 33.490 Koeru Vahuküla Külaosa 61.280 Koeru Ervita Külaosa 75.360 Ervita mõisaansambel Koeru Väinjärve Külaosa 17.400 Väinjärve mõisaansambel

2.3.2. Koeru valla üldplaneering.

Koeru valla üldplaneering koostati AS Entec poolt 1998. aastal. Maastikuliselt asub Koeru vald Pandivere kõrgustiku lõunanõlval ning Endla nõo põhja- ja loodeosas, kus esineb üksikuid oose ja laialdasi soostunud alasid. Koeru vald asub keskmiselt kõrgusvahemikus 85 – 105 m üle merepinna.

Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldab suuremas osas Koeru vallas AS Koeru Kommunaal. Nende halduses on Koeru alevikus 3 puurkaev-pumplat (üks reservis), reoveepuhasti, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, milledega on ühendatud korruselamud ja osa eramuid – ca 80 % Koeru alevikust. Ervita ja Vao külades on AS Koeru Kommunaal halduses kummaski külas 1 puurkaev-pumpla, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhasti. Koeru vallas paiknevate reoveepuhastite nimekiri on toodud tabelis 2.

Koeru valla reoveepuhastid. Tabel 2. Jrk. Asukoht Reoveepuhasti tüüp Suubla nr. 1. Koeru alevik Fosfori keemilise ärastu- Rõhu pkr. 5 km sega aktiivmudapuhasti – aerotank 2. Ervita küla BIO 100+BIO 50+2 BT Preedi jõgi 3 km 3. Vao küla BIO 100+OXYD 45+2 BT Oostriku jõgi 14 km 4. Vahuküla küla BIO 50+BT Vahujõgi 5 km 5. Kalitsa küla BIO 25 Põhjavesi

Heitvesi juhitakse vooluveekogudesse. Koeru aleviku heitvesi pumbatakse 5 km pikkuse torustikuga Rõhu peakraavi. Ervita küla heitvesi juhitakse kraavide kaudu 13

Preedi jõkke, Vao küla heitvesi Oostriku jõkke, Vahuküla küla heitvesi Vahujõkke ja Kalitsa küla heitvesi imbub pinnasesse. Individuaalmajade reovesi kogutakse kogumiskaevudesse. Palju on kuivkäimlaid. Mõnel majapidamisel on ka imbsüsteem.

Koeru valla üldplaneeringuga on määratud Koeru valla tiheasustusalaks Koeru alevik. Ervita ja Vao külade keskused ning Väinjärve külas järve põhjakaldast teeni ulatuv ala alates läänepoolsest järve otsast kuni olemasoleva välisujulani on määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks. Tiheasustusala ja detailplaneeringu kohustusega alade piirid on kantud üldplaneeringu kaardile.

Arengustrateegiale aastateks 1999 – 2010. Alustada Koeru alevikus ühepereelamute piirkonda, kus on suuremad elamute kogumid, ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rajamist, jättes igale majale liitumise võimaluse. Otstarbekas on tellida olemasolevate võrkude tehniline analüüs ja koondplaan. Planeerida reovee puhastusseadmete dimensioneerimine ja rekonstrueerimine Vao ja Ervita külade keskustes. Koeru aleviku bioloogiline reoveepuhasti vajab lähiajal laiendamist.

Hajaasustuse piirkonnas rajatakse kommunikatsioonid kinnistute valdajate poolt. Kommunikatsioonide projektid tuleb kooskõlastada Koeru Vallavalitsusega ja vastavate ametkondadega.

2.3.3. Detailplaneeringud Koeru vallas.

Koeru vallas detailplaneeringud: 1. Koeru tööstusküla detailplaneering. IBG-Ehitus OÜ. Töö nr. 16 – 01. September, 2001. Tellija – Koeru Vallavalitsus. 2. AS Natural tootmisterritooriumi detailplaneering. Puidutööstus Koerus Saueaugu maaüksusel. Projektibüroo Talone AS. 3. Koeru alevikus Paide tee 16b ja lähiala (Koeru tervise- ja spordikeskuse) deteilplaneering.Tellija Koeru Vallavalitsus. Teostaja: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ. Töö nr: 02DP2007. Juuni 2008. 4. Sõpruse pst. 4 ja Pärna pst. 2 ja nende lähiala detailplaneering.Tellija: Järva Tarbijate Ühistu. Teostaja: OÜ Solness. Märts – august, 2011.

2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad. 14

Koeru valla naabervaldadeks on Koigi vald, Kareda vald, Järva-Jaani vald, Väike- Maarja vald, Rakke vald, Jõgeva vald ja Pajusi vald. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavade kooskõlla viimine kehtiva seadusandlusega toimub praegu kõigis neis valdades. Käesolevas töös on arvestatud kõigi kehtivates ja koostamisel olevates naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades esitatud seisukohtadega.

Koeru vallas paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid võivad mõjutada Pajusi ja Jõgeva valdade valdade territooriumil pinnavee kvaliteeti, sest Koeru alevik ning Vao, Ervita ja Vahuküla külad paiknevad Põltsamaa jõe valgalal. Asulatest juhitakse heitvesi (sh jääkreostus) Põltsamaa jõkke suubuvatesse kraavidesse, ojadesse ja lisajõgedesse (Koeru asulast Rõhu peakraavi, Vao asulast Oostriku jõkke, Ervita asulast Väinjärve ojja, Vahukülast Vahujõkke, Kalitsa asulast kraaviga karsti) ning see võib mõjutada pinnavee kvaliteeti naabervaldades.

Koeru vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole.

2.4. Alamvesikondade veemajanduskavad.

Vastavalt Veepoliitika raamdirektiivile tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärgid. Koeru valla jaotavad kaheks Lääne-Eesti ja Ida-Eesti vesikonnad – pool valda on ühes vesikonnas ja pool valda teises vesikonnas. Lisaks jääb Koeru valla territooriumile ka osa Pandivere põhjavee alamvesikonnast, mis osaliselt kattub nendega. Lääne-Eesti ja Ida-Eesti vesikondade veemajanduskavad on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks vesikondades. Vesikondade veemajanduskavade koostamisel lähtuti nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks tuleb liikmesriikide veemajanduse juhtimiseks koostada veemajanduskavad oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Lääne, Matsalu, Läänesaarte, Pandivere põhjavee ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded.

Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti ja Ida-Eesti vesikondade ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavades toodud eesmärkidega ja meetmekavadega. Kõigi nimetatud dokumentidega saab tutvuda EV Keskkonnaministeeriumi kodulehel: Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2009-2015). Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldus nr 118 "Veemajanduskavade kinnitamine" Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Koiva vesikonna veemajanduskava Koiva River Basin Management Plan

2.4.1. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava.

Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 “Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine” Pandivere põhjavee alamvesikonna. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna.

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava valmis 2002. a. juunis ja see kinnitati 10. 03. 2005. a. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse infosüsteemi GIS ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskava ja meetmeplaaniga on võimalik tutvuda EV Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid. Eelkõige vajame puhast joogivett, seejärel on oluline vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslikud kasutusvõimalused, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse 16 arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Joogivesi. Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav.

Põhjavesi. Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja joogivee säilitamine piirkonna elanikele – maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel peab lämmastikuühendite osas olema kasutatav joogiks. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Heitvee juhtimine põhjavette ei ole oluliselt kahjustanud põhjavee kvaliteeti. Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele.

Pinnavesi. Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks. Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele). Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. 38 väikeasula ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastite heitvesi peab vastama vee erikasutusloas toodud nõuetele. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekava meetmed on jagatud eesmärkide järgi gruppidesse ning on määratud nende tähtsuse järjekord ja hinnatud nende elluviimise maksumus. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2003 – 2014 on toodud järgmised tegevused: - Koeru aleviku veevarustussüsteemi rekonstrueerimine, uute torustike ehitamine 8,5 milj. krooni. - Kalitsa küla veetorustiku rekonstrueerimine 0,8 milj. krooni. 17

- Vahuküla küla veevarustussüsteemi ja reoveepumpla rekonstrueerimine 1,6 milj. krooni. - Vao küla veevarustussüsteemi ja reoveepumpla rekonstrueerimine 2,5 milj. krooni. - Ervita küla veevarustussüsteemi ja reoveepumpla rekonstrueerimine 3 milj. krooni. - Koeru Autoremonditehase endise kütusehoidla jääkreostuse likvideerimine 0,7 milj. krooni. - Koeru aleviku kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja reoveepuhasti rek., uute torustike ehitamine 16,8 milj. krooni. - Ervita küla kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja reoveepuhasti rek. 6 milj. krooni. - Vao küla kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja reoveepuhasti rek. 5,1 milj. krooni. - Vahuküla küla kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja reoveepuhasti rek. 3,2 milj. krooni.

2.4.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Harju, Matsalu, Läänesaarte, Pandivere põhjavee ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded. Lääne – Eesti vesikonna territoorium paikneb Lääne Eestis, hõlmates tervikuna Harju, Matsalu, Läänesaarte ja Pärnu alamvesikondi ning Pandivere põhjavee alamvesikonna lääneosa.

Eestis on olulisteks veemajandusprobleemideks (inimmõjuks): • reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine, veeheide; • reoainete sattumine veekeskkonda prügilatest ja muudelt ohtlike ainetega reostunud aladelt; • põllumajanduslik haju- ja punktkoormus; • õnnetusjuhtumid merel; • veekogude füüsilised muutmised (maaparandus, paisud, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine); • olme ja tööstusveevõtt; • maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, kuivendus, olemasolevate veekogude kadumine ja uute teke.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmed. Meetmekava lähtub alamvesikondade veemajanduskavades ette nähtud tegevustest ja nende maksumustest, mida on korrigeeritud lähtuvalt ehitushindade langusest ja vähendatud aastani 2009 teostatud tööde ulatuses. Toodud maksumused on indikatiivsed. Meetmekava arvutuslik kogumaksumus on 11,6 miljardit krooni. Põhiosa meetmekavasse lülitatud meetmetest on vajalikud, et täita Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud veekaitse nõuded. Lääne-Eesti vesikonnas tehakse kõige suuremaid kulutusi joogivee ja punktkoormusallikate mõju vähendamiseks, sh ka joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmiseks (ligikaudu 8 miljardit krooni). Nende meetmete juurutamine tagab elanikkonnale nõuetekohase joogivee ja kehtestatud normidele vastava reoveepuhastuse. Meetmeprogrammi on indikatiivselt lisatud HELCOM-i Läänemere tegevuskavast tulenevate uute reoveepuhastusnõuete täitmisega ja toitainete koormuse piiramisega kaasnevad täiendavad kulutused, mis on üks osa Läänemere hea seisundi saavutamise plaanist aastaks 2021. Lähtuvalt veeseadusest tuleb lõhejõgedel avada kalade rändeteed aastaks 2013. Vastavad meetmed, et täita seadusest tulenevad kohustused, on lülitatud meetmeprogrammi. Kalade rändeteede avamine maksab arvutuslikult ligi 200 mln krooni. Veeseadusest tulenevalt on vajalik rakendada meetmeid ohtlike ainete leviku piiramiseks. Reostunud alade korrastamiseks on planeeritud kulutusi ligi 0,6 mld krooni ulatuses. Veeseadusest tulenevate nõuete hinnanguline maksumus põhjavee ja veehaarete kaitseks on suurusjärgus 70 mln krooni. Loomafarmide vastavusse viimine keskkonnanõuetega ja nitraaditundliku ala tegevuskava täitmine maksab kokku hinnanguliselt 0,4 mld krooni. HELCOM-i hajukoormuse vähendamise soovitustest tulenevad meetmed on üks osa kogu Läänemere keskkonnakaitse programmist. Maksumus ligikaudu 1,5 mld krooni.

PINNA- PÕHJAVEEKOGUMITE SEISUNDI HOIU JA PARANDAMISE MEETMED.

Pinnaveekogumid. Väljavõte põhimeetmetest. Väikeste ja keskmiste jõgede ning jõgede veevaesemate ülemjooksude veekogumite seisundi parandamiseks tuleb lisaks rändetõkete likvideerimisel rakendada mitmekesiseid hoolduse, tervendamise ja toitainete koormuse piiramise tegevusi.

Lisameetmed. Veekogumite seisundi hoiuks ja hea seisundi taastamiseks tuleb koostada asjakohases mahus kavad ja projektid. Vajalik on rakendatud meetmete tulemuslikkuse seire. Kiirustav ja uisapäisa tegutsemine võib kasu asemel kahju 19 tuua. Maismaa pinnaveekogumite seisundi parandamise kogumaksumuseks on hinnatud 800 mln krooni. Osade väikeste veekogumite ja reostunud veekogumite puhul on hea seisundi saavutamiseks ning Läänemere koormuse piiramiseks võetud kohustuste täitmiseks on tõenäoliselt vajalikud lisameetmed toitainete koormuse vähendamiseks (sh täiendav fosforiärastus, veekogude tihedam hooldus, maakasutuse intensiivsuse vähendamine, kaitseribad). Nende meetmete hinnanguline kogumaht on suurusjärgus 2 miljardit krooni.

Põhjaveekogumid. Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Põhjaveehoiu seisukohalt on olulisemad meetmed reostunud alade korrastamine, põllumajandusliku hajukoormuse piiramine ning maavarade põhjavett säästev kaevandamine. Neile meetmetele lisanduvad põhimeetmetena: • ühisveevärgi veehaarete kaitse tagamine; • põhjaveekogumite järelevalve ja kaitsemeetmed; • kasutuseta seisvate puurkaevude inventariseerimine, likvideerimine või konserveerimine. Kinnitatud põhjavee varuga põhjavee leiukohtade kaitse tagamiseks tuleb keskkonnaregistrisse kanda põhjavee leiukohtade (maardlate) piirid ja kehtestada neis piires vajalikud maakasutuse kitsendused põhjavee reostumise ja liigvähendamise eest. Maapinnalähedase veekihi kaitse on vajalik ka eelkõige aladel, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, potentsiaalselt keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida. Teise etapina tuleb reostunud aladel hinnata reostunud pinnase ja põhjavee mahud ja keskkonnaohu korral viia läbi pinnase puhastustööd. Oluline on tagada kõikidel reostunud aladel ja potentsiaalselt reostunud aladel (alad, kus minevikus on toimunud majandustegevus, mis võis põhjustada pinnasereostust) regulaarne seire ja järelvalve (punktkoormusallikate korrastamise meede). Tiheasustusalal on oluline välja ehitatud vettpidava olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsiooni olemasolu. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti (punktkoormusallikate korrastamise meede). Põhjavee meetmete kogumaksumus (lisaks punkt- ja hajukoormuse piiramise meetmetele) on hinnanguliselt 66 mln krooni. Meetmed on detailsemalt käsitletud alamvesikondade veemajanduskavades.

2.4.3. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava lähtematerjalideks on Viru, Peipsi, Võrtsjärve ja Pandivere põhjavee alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded. Ida-Eesti vesikonda kuulub Eesti poolne osa Peipsi järve, Narva jõe valgalast ja osa Soome lahe valgalast. Ida-Eesti vesikond hõlmab 19 047 km2 Eesti maismaa territooriumist. Narva jõe ja Peipsi järve valgala idapoolne osa asub Venemaal.

Eestis on olulisteks veemajandusprobleemideks (inimmõjuks): • reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine, (veeheide); • reoainete veekeskkonda sattumine prügilatest ja muudelt ohtlike ainetega reostunud aladelt; • põllumajanduslik haju- ja punktkoormus; • õnnetusjuhtumid merel; • veekogude füüsilised muutmised (kuivendus, paisud, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine); • olme ja tööstusveevõtt; • maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, kuivendus, olemasolevate veekogude kadumine ja uute teke.

Ida-Eestis on väga oluliseks pinna- ja põhjavee surveteguriks põlevkivi kaevandamine ning sellega kaasnev elektrienergia ja põlevkiviõli tootmine. Eestis merre juhitavast fosfori ja lämmastiku koormusest moodustab punktkoormuse fosfori osa arvutuslikult 190 t/a (21,8 %) ja lämmastiku osa 2100 t/a (6,8 %). Punktreostusallikate koormuse määramisel on arvesse võetud asulate ja tööstusreoveega ning põllumajanduslikest punktreostusallikatest keskkonda juhitav reostuskoormus. Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava alusel kavandata ja rakendada abinõusid vee hea seisundi saavutamiseks. Esimese etapis tuleb rakendada meetmed vee hea seisundi saavutamiseks 2015 aasta lõpuks. Sellele järgneb veel kaks veemajandustsüklit: 2015-2021 ja 2021-2027. Kõigi veekogumite hea seisundi saavutamine aastaks 2027 on suur väljakutse, mille saavutamise sotsiaalmajanduslikud ja tehnoloogilised võimalused ei ole täna selged. Vee hea seisund tuleb saavutada hiljemalt 22.detsembriks 2015. Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui põhjavett. Vee hea seisundi saavutamisega ei tohi ohtu seada muude keskkonnaalaste eesmärkide täitmist või saavutamist. Pinnavee jaoks tähendab hea seisundi saavutamine nii hea ökoloogilise seisundi kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Hea ökoloogilise seisundi saavutamine 21 omakorda tähendab et tagatakse veekvaliteedi vastavus bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste ning füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide hea seisundiklassi väärtustele. Pinnavee hea keemilise seisundi saavutamine tähendab pinnavee kvaliteedi vastavust erinevate ohtlike ainete või ühendite jaoks kehtestatud piirnormidele. Põhjavee jaoks tähendab hea seisund saavutamine nii hea koguselise kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Koguselise seisundi osas tuleb saavutada stabiilsus ning piisava veeressursi olemasolu. Põhjavee keemilise seisundi osas tuleb tagada vastavus erinevate ohtlike ainete või ühendite jaoks kehtestatud piirnormidele.

Punktkoormuse mõju likvideerimiseks vajalike puhastusseadmete renoveerimise ja ehitamise maksumuse määramisel on lähtutud ühe inimekvivalendiga võrdse reostuse eemaldamise maksumusest. Reoveepuhastite ja kanalisatsiooni rajamise kogumaksumuseks Ida-Eesti vesikonnas punktreostuskoormusest tuleneva mõju kõrvaldamiseks ning selle vastavusse viimiseks keskkonnanõuetega on ligikaudu 5 mld krooni.

Joogiveesüsteemid. Kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavaks tegemiseks kõikidele inimestele lähtuti omavalitsuste ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavadest, mille alusel määrati vajalik rajatavate ja rekonstrueeritavate torude pikkus ja puhastusseadmete arv. Sellele on lisatud joogiveevarustusega seotud kulud hajaasustusaladel. Ühikmaksumustest lähtuvalt arvutati veevarustussüsteemide ajakohastamisega seotud meetmete maksumus, mis Ida-Eesti vesikonnas on ligikaudu 3 mld krooni. Veemajanduskava eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamise maksumus 2009-2015: Veeteenuse nimetus Investeering mln kr 1. Reoveesüsteemide rajamine 4 917,3 2. Joogiveesüsteemide arendamine 3 088,6 3. Loomafarmide koormuse piiramine 320,8 4. Jääkreostuse likvideerimine 2 061,9 5. Hajureostuse likvideerimine, 1 570,0 6. Põhjaveevarude ja veekogumite seisundi säilitamine 119,0 7. Pinnaveekogude korrastamine 717,8 8. Rannikuvee kaitse tagamine 18,0 9. Veemajanduskavade juhtimine 102,9 Kokku: 12 916

KOKKUVÕTE MEETMEPROGRAMMIST Meetmekava koosneb põhimeetmetest ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis, kui õigusaktidega nõutud keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu veekeskkonna ning veest sõltuvale elustikule soodsa seisundi tagamiseks. 22

Elanikele nõuetekohase joogiveevarustuse tagamine on veemajanduskava oluline komponent. Selle eesmärgi saavutamiseks on esmatähtis tagada joogiveeallikate (põhja- ja pinnavee) piisav kaitse. Veekogumite seisundit mõjutavate keskkonnohtlike objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Punktkoormusallikatest tuleneva mõju kõrvaldamiseks on suure osakaaluga reovee puhastusseadmete ja sõnniku- ning silohoidlate korrastamine. Hajukoormuse osas tuleb põhitähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise ning turbatootmise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Otseselt vooluveekogumite seisundi parandamisele on suunatud kalade rändeteede avamise meede. Vooluveekogumite hea seisundi hoidmisel on peamine uute paisude rajamisest loobumine ja veekogude reostumise ennetamine. Meetmekavas toodud kulutused, veekogumite hea seisundi tagamiseks on määratud eelnevate uuringute ja alamvesikondade veemajanduskavade alusel. Vajalike lisauuringute ja seni kavandatud meetmete elluviimisel saadud kogemuste alusel tuleb meetmekava täpsustada hiljemalt 2012. aastaks. Meetmekavas kavandatud meetmete ja abinõude elluviimise eest vastutavad kõik veekasutajad ning isikud, kellele seaduse alusel vastava meetme elluviimise kohustus on pandud. Meetmete veekasutusest tulenevate vahendite ja maksumaksja vahendite arvelt juurutamise. Veemajanduskava horisontaalse iseloomu tõttu on veemajanduskavas osaliselt näidatud ka muude tegevuskavade (Riiklik jäätmekava, Maaelu Arengukava) poolt rahastatavad kulutused. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmekava lähtub alamvesikondade veemajanduskavades ette nähtud tegevustest. Meetmekava arvutuslik kogumaksumus on 12,9 miljardit krooni.

2.5. Muud andmed. 2.5.1. Põhjaveevarude uuringud.

Koeru valla territooriumil põhjaveevarude põhjalikke uurimistöid viimastel aastatel teostatud ei ole. Viimane tõsisem uurimistöö teostati 1991. aastal, kui RPUI “Eesti Maaparandusprojekt” teostas enamuse kaevude veekvaliteedi kontrollproovide võtmise ja koostas analüüsitulemustest lähtuvalt töö nr. 07025901 “Järva maakonna Koeru sovhoosi veekaitse skeem”. Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös “Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava”.

2.5.2. Tehnovõrkude joonised ning koostatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.

Koeru vallas paiknevate asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jooniseid on vähe säilinud. Vanade jooniste täpsus on väike ja sageli ei vasta joonistel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued geodeetilised alusmaterjalid, milledele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Käesoleva töö koosseisus olid kasutada järgmised veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide skeemid ja joonised: 1. OÜ Vetepere poolt 1998. aastal koostatud töö nr. U – 98 – 013 (Koeru asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. II etapp. Kanalisatsiooni- torustike, -kontrollkaevude ja –reoveepumplate saneerimine ja rekonstrueerimine.) koosseisus toodud Koeru aleviku säilinud tehnovõrkude skeemid. 2. OÜ Vetepere poolt 2003. aastal koostatud töö nr. U – 2003 – 007 (Koeru valla Vahuküla küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise eelprojekt.) koosseisus toodud Vahuküla küla säilinud tehnovõrkude skeemid. 3. AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt 2003. aastal koostatud töö nr. K 104-02 (Koeru aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni perspektiivskeem.) koosseisus toodud Koeru aleviku säilinud ja perspektiivsete tehnovõrkude skeemid. 4. AS ELKER RMT poolt 2002. aastal koostatud Koeru aleviku olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike mõõdistamise ja inventariseerimise materjalid ja joonised. 5. Veevõtu ja –saastelubade taotlusmaterjalide koosseisus toodud skeemid. 6. ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” 6.1 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” (SFOS nr. 2.1.0101.09-0021) hankedokumendid. 6.2 Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Koeru alevik, Koeru vald, Järvamaa. Ala 1. Kaust 1.1. VK torustikud ja reoveepumplad Koeru alevikus. Tööprojekt. EA Reng AS. Projekt nr 686. 07.02.2011. a. 6.3 Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Koeru alevik, Koeru vald, Järvamaa. Ala 2. Kaust 1.2. VK torustikud ja reoveepumplad Koeru alevikus. Tööprojekt. EA Reng AS. Projekt nr 686. 07.02.2011. a. 6.4 Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Koeru alevik, Koeru vald, Järvamaa. Ala 3. Kaust 1.3. VK 24

torustikud ja reoveepumplad Koeru alevikus. Tööprojekt. EA Reng AS. Projekt nr 686. 04.02.2011. a. 6.5 Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Koeru alevik, Koeru vald, Järvamaa. Ala 4. Kaust 1.4. VK torustikud ja reoveepumplad Koeru alevikus. Tööprojekt. EA Reng AS. Projekt nr 686. 04.02.2011. a. 6.6 Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine. Koeru alevik, Koeru vald, Järvamaa. Välisvõrkude elektripaigaldis, reoveepumbad. Tööprojekt. EA Reng AS. Projekt nr 686. 16.03.2011. a.

Eespoolnimetatud töödest ja joonistest lähtuti lisas 1 toodud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemide koostamisel. Põhiskeemidele on kantud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud, reoveekogumisalade piirid, veeallikate ja veehaarete asukohad, pumba- ja puhastusrajatiste asukohad, sanitaarkaitsealad, tuletõrje veevõtukohad, kanalisatsioonirajatiste asukohad ja kujad, AS Natural territooriumil sademevee kogumis- ja kohtpuhastamisrajatised jne. Koeru vallas reoveekogumisalade piires muid sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatisi ei ole ja seetõttu ei ole koostatud ka neid skeeme. Koeru alevikus on teostatud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide inventariseerimine ja mõõdistamine ning ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni perspektiivskeem. Mõlemad materjalid on toodud OÜ Vetepere poolt 2004. aastal koostatud Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava lisades, millest tulenevalt ei ole Koeru alevikus rekonstrueerimisele mittekuuluvatele torustikele nende läbimõõte kantud.

2.5.3. Vee erikasutusload.

Koeru valda Koeru, Vao, Ervita, Kalitsa, Laaneotsa ja Vahuküla asulatesse on väljastatud järgmised veevõtu- ja saasteload:

1. AS Koeru Kommunaal (Koeru alevik, Kalitsa (põhjavett võetakse alla 5 m3/d), Vao ja Ervita külad). Veevõtu ja –saasteluba nr. L.VV/319969. Aadress: Koeru, Pärna pst. 1, 73001, Koeru vald, Järva maakond. Vastutav isik: Himot Põldver tel.: 3846053; 5042138. Kehtivusaeg: 10. 01. 2011. a. – 01. 01. 2016. a. 2. OÜ Järva PM (tootmistsoon Laaneotsa külas, Visusti ja Vahuküla külas). Vee-erikasutusluba nr. L.VV/321328. Aadress: Koeru, Paide tee 5, 73001, Koeru vald, Järva maakond. Vastutav isik: Jüri Laaniste tel.: 3854322, 5169953. Kehtivusaeg: 16. 02. 2012. a. – 15. 02. 2017. a. 25

3. Abaja Farm OÜ. Vee-erikasutusluba nr. L.VV/321923. Aadress: Abaja küla, 73003, Koeru vald, Järva maakond. Vastutav isik: Kalle Adler tel.: 56609411; 3854730. Kehtivusaeg: 05. 07. 2012. a. – 04. 07. 2017. a. 4. OÜ Ervita PM (Ervita küla tootmistsoon). OÜ Ervita PM on likvideeritud ja puurkaevpumpla kuulub OÜ Udeva Vara. OÜ Udeva Vara ei ole uut vee-erikasutusluba taotlenud kuna vastavalt Veeseaduse § 8 peab vee erikasutusluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/d.

3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad. 3.1. Keskkond. 3.1.1. Üldandmed.

Koeru vald asub Kesk-Eestis Järva maakonnas. Koeru valla pindala on 236,8 km2. Koeru valla keskuseks on Koeru alevik. Koeru valla naabervaldadeks on lõunast Jõgeva maakonna Pajusi ja Jõgeva vallad, idast ja kirdest Lääne-Viru maakonna Rakke ja Väike-Maarja ning edelast läänest ja loodest Järvamaa maakonna Koigi, Kareda ja Järva-Jaani vallad. Vald asub Kesk-Eesti lainjal moreentasandikul Pandivere kõrgustiku lõunanõlval ja Endla nõo põhjaalal. Koeru valla põhjaosa paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval, seda iseloomustavad lainjad tasandikud ning karstunud väga õhukese pinnakattega paealad (Tudre ümbrus). Vahuküla-Väinjärve-Norra-Udeva-Abaja joonest lõunas algab ulatuslik Pandiveres neeldunud vete väljavooluala. Seal tekivad voorjate künniste vahel sood, allikad ja allikajärved, millest saavad alguse jõed. Kui valla põhjaosa iseloomustab valdavalt põllumajandusmaastik, mis vaheldub leht- ja kuuse-segametsadega, siis valla lõunaosa asub madalal Endla nõo põhjaalal. Nimetatud alale on iseloomulikud sooja rabamaastikud, kus paiknevad männimetsad ja liigivaesed kuusikud ning esineb palju allikaid. Valla lõunaosa territooriumile jääb osa Endla Looduskaitsealast. Koeru valla territooriumil asub Väinjärv, mis on Järvamaa suurim järv ning kus korraldatakse suvel suuri rahvaüritusi. Suurimaks veekoguks vallas on Väinjärv (36,2 ha), arvestatav veekogu on Rõhu Umbjärv (6,3 ha). Tuntumateks loodusobjektideks on vallas veel Norra allikad, Tudre karstijärv, Merja linnamägi, ning mitmed sood ja rabad. Maavaradest leidub valla territooriumil turvast, kruusa, paekivi ja vähesel määral liiva.

3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus.

Koeru vald asub Pandivere kõrgustiku lõunanõlval ja Endla nõo põhja- ja loodeosas, kus esineb üksikuid oose ja laialdasi soostunud alasid. Koeru valla territoorium on kõrgusvahemikus 85 – 105 m üle merepinna. Koeru valla mullastiku moodustavad põhiliselt parasniisked leostunud ja leetunud kamarmullad, millised paiknevad karbonaatsetel pinnakatetel, sisaldades klibu, rähka ja veerist. Endla nõo mullastikus domineerivad kamar-glei mullad, mis oma viljakuselt jäävad alla leetunud kamarmuldadele Pandivere kõrgustikul. Vallas on levinud karstid, kuna rohked tektoonilised lõhed võimaldavad põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Geoloogilise ehituse tõttu on ala intensiivse infiltratsiooni ala ja põhjavesi enamasti kaitsmata. Endla nõo alal imbub põhjavesi survelisena pinnale allikatena. Vahuküla külast idas Vahujõe ääres paikneb allikaterohke ala. Koeru vald asub peamiselt vooluveteta karstialal, üksnes valla lõunaserval voolavad Võrtsjärve-Peipsi vesikonda kuuluvad Põltsamaa jõgi ja selle lisajõed Preedi, Oostriku ja Vahujõgi ning Võlingi ja Väinjärve oja. 50 % ulatuses toituvad jõed põhjaveest. Veevarustuses kasutatakse enamasti ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Üldiselt sobib ordoviitsiumi veekompleksi vesi keemilise koostise poolest joogiveeks, kuid see on looduslikult nõrgalt kaitstud, mistõttu võib reostus maapinnalt kergesti sattuda veekompleksi põhjavette. Koeru aleviku ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Koeru alevikus Aruküla puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 3,0 m rähk; - 3,0 – 18,5 m lõheline lubjakivi; - 18,5 – 33,5 m lubjakivi; - 33,5 – 49,0 m savikas lubjakivi; - 49,0 – 80,0 m lubjakivi.

Vahuküla küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Vahuküla veisefarmi puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 5,0 m saviliiv lubjakivi tükkidega; - 5,0 – 30,0 m lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi; - 30,0 – 40,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 40,0 – 45,7 m savikas lubjakivi; - 45,7 – 65,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega. Vao küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Vao veisefarmi puurkaevu passi andmetel järgmine: - 0,0 – 17,0 m liivsavi kruusa ja lubjakivi rähaga; - 17,0 – 33,0 m lõheline dolomiidistunud lubjakivi; - 33,0 – 50,0 m lubjakivi ja savikas lubjakivi. 27

Tarbevee saamiseks on lisaks puurkaevudele rajatud kuni 6 m sügavusi salvkaevusid.

3.1.3. Põhjavesi.

Sotsiaalministri 02. 01. 2003. a määrusega nr. 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”. Määrusega kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. Joogiveeallika valikul lähtutakse riigi veekatastri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguste kohta, kusjuures joogiveeallika veevaru peab rahuldama vee erikasutusloa taotleja poolt prognoositud veevajaduse.

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” (16.06.2005/81 (RTL 2005, 69, 971) 01.07.2005) 1) kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi. Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületada paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 4 esitatud tingimustel. Vastavalt määruse § 13 (7) – kuni 01.01.2013. a on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta § 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt Veeseaduse § 131 sätestatud nõuetele.

Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja ning Järva-Jaani alev. 28

Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku. Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga. Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Põhjavee kvantitatiivne seisund. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea. Põhjavee kvalitatiivne seisund. Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele. 31

Koeru valla Koeru, Vao, Ervita, Vahuküla ja Kalitsa asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 3. Näitaja AS Koeru Kommunaal OÜ Järva PM AS Koeru Kommunaal AS Koeru OÜ Udeva Vara OÜ Järva PM AS Koeru Koeru alevik Koeru alevik Vao küla Kommunaal Ervita küla Vahuküla küla Kommunaal Ervita küla Kalitsa küla Puurk. passi nr., A-124-M 2639 A-641-M 6365 1900 1046 4818 9292 4150 2999 A-1023-M nimetus ja katastri nr Paide tee Paide tee 7a Rakke tee 3a Laaneotsa Laaneotsa I (keskuse re- Farmi kaev Pargi tee 4 Tootmispiirkonna Vahuküla Kalitsa 24a (elamute) 10359 II (Natural) (maa sees) servis kaev) 10046 kaks kaevu kaev 10365 puurkaev (Aruküla) kaev Rehe tee 2 10378 ja 10379 10024 10360 10364 10028

Põhjavee kiht S-O O O3 O3 O O S1 O3 O3 O3 S Puurimise aasta 1955 1969 1961 1991 1967 1963 1981 1988 1975 1971 1963 Tootlikkus m3/h 9,0 19,08 24,0 18,0 15 36 28,8 19 36 28,8 14,4 Regul. Seade hüdrofoorid hüdrofoorid hüdrofoor Hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoorid hüdrofoorid hüdrofoor hüdrofoor hüdrofoor Sanitaartsoon m 50 50 50 puudub 50 30 50 50 50 50 30 Veepuhastusseade Ei ole ei ole, ei ole ei ole - ei ole ei ole ei ole ei ole - ei ole ÜF projekti rek. käigus 2012/13.a tehakse Fe ärastus Veepuhastusseadme ei ole vaja on vaja on vaja ei ole vaja On vaja on vaja on vaja on vaja eraldada on vaja eraldada ei ole vaja on vaja vajadus eraldada Fe eraldada Fe eraldada Fe eraldada Fe eraldada Fe Fe Fe eraldada Fe Puurkaevu sügavus m 80 90 85 60 80 45 50 90 60 65 40 Pumba mark GF-6 Ebara - 6C-9 DEBE ECV-8-25 6C-9 DEBE - Ebera D9- Ebera D9-14 ECV-8-25 ECV-8-25 Ebera D9-14 14 Q mõõtevahend kulumõõtja - kulumõõtja kulumõõtja Kulumõõtja puudub kulumõõtjad kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja Vajab rekonstrueerimist ei Hoone ja Hoone rek. hoone ja toruarmat. ja hoone vajab korras, vesi kulumõõtja tuleb väljavahetamist remontida hoone vajab sisu rek. 2012. aastal elektrisead- elektri- remonti, tungib korda teha vajab elekter ja hoone katus ja remonti, muu 2012/13. jäi EL ÜF med rek. seadmed välja muu kevadeti toruarmat., re- seinad, v. rekonstru- aastal projektist vahet. rekonstru- sisse montida hüdro- vahet. torustik eerimist välja eerimist foor ja hoone ja el. seadmed Proovivõtu aeg 26.09. 26.09. 26.09. 16.07. 16.07. 04.10/enne 13.06/09.05 09.05.2012.a 09.05.2012.a 04.09/16.10. 26.09/enne 2012.a 2012.a 2012.a 2012.a 2012.a 2012.a 2012/ enne 2012/ enne 2012.a 2012.a 2012. a + Ammoonium NH4 mg/l < 0,02 0,06 0,06 < 0,02 < 0,02 0,65/- -/0,08/- 0,10 0,41 < 0,02/0,04 0,03/- (0,5) PH (6,5 – 9,5) 7,74 7,8 7,33 7,38 7,2/- -/7,3/- 7,7 7,51 7,38/7,44 7,3/- Üldraud Fe mg/l (0,2) < 0,01 0,395 0,47 0,02 0,06 0,83/- 1,27/-/- 0,955 0,35 (1,52) 0,06/- -/0,01 Kloriid Cl- mg/l (250) 14,4 10 10 9,2 7,0 8,2/- -/10/- 5,8 12 /,0/-/8,8 -/10 - Nitraat NO3 mg/l (50) 2,7 < 0,45 5,1 19,8 7,92 -/< 0,45/- 0,5 6,6 7,92/4,1 -/15,3 - Nitrit NO2 mg/l (0,5) 0,004 0,02 < 0,003 0,013 0,017 -/0,005/- 0,017 0,03 -/0,024 -/< 0,003 Oksüdeeritavus mgO/l 1,2 0,64 0,8 0,7 < 1,0 -/2,2/- 0,96 1,2 -/1,0 -/0,96 (5,0) Üldkaredus mg-ekv/l 6,9 7,1 3,26 3,29 6,2/- 5,69 -/-/3,23 (10) Sulfaat mg/l (250) 31,5 40 35 31,8 37,8 25,0/- -/31/- 20,9 17 -/-/39 -/21 32

Tabel 4 järg. Näitaja AS Koeru Kommunaal OÜ Järva PM AS Koeru Kommunaal AS Koeru OÜ Udeva OÜ Järva PM AS Koeru Koeru alevik Koeru alevik Vao küla Kommunaal Vara Vahuküla küla Kommunaal Ervita küla Ervita küla Kalitsa küla Boor B mg/l (0,3) < 0,04 < 0,06 0,06 -/0,07/- 0,15 Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,39 0,38 0,34 -/0,66/- 1,65 -/0,14 Tsüaniid µg/l (50) < 3 < 3 < 3 -/< 3/- < 3 Plii Pb g/l (10,0) 1,0 < 0,1 2,4 -/< 0,1/- 0,8 Kaadmium Cd µg/l < 0,1 < 0,03 < 0,1 -/< 0,03/- < 0,1 (5,0) Kroom Cr µg/l < 0,3 < 0,1 < 0,5 -/< 0,1/- 1,6 (50,0) Nikkel Ni µg/l (20,0) 1,6 1,5 < 0,8 -/< 0,3/- < 0,8 Vask Cu mg/l (2,0) < 0,01 < 0,01 < 0,01 -/< 0,01/- < 0,01 Mangaan Mn µg/l < 10 13 < 5 -/28/- 23 -/6 (50,0) Seleen Se µg/l < 2,0 < 1,0 < 1,7 -/< 0,1/- < 2,0 (10,0) Arseen As µg/l <1,6 0,1 < 1,3 -/1,5/- < 1,6 (10,0) Elavhõbe Hg µg/l < 0,5 < 0,2 < 0,3 -/< 0,2/- < 0,5 (1,0) Antimon Sb µg/l < 0,5 < 0,3 < 0,6 -/< 0,3/- 0,7 (5,0) 1,2 dikloroetaan µg/l < 0,1 < 0,1 < 0,1 -/< 0,1/- (3,0) Tetrakloroeteen µg/l < 0,1 < 0,1 (10) Trihalometaanide < 1 1 summa µg/l (100) Benseen µg/l (1,0) < 0,1 < 0,1 -/< 0,1/- PAH –d summa µg/l < 0,001 < 0,001 -/< 0,00/- < 0,001 (0,10) 1 Benso(a)püreen < 0,001 < 0,001 -/ < 0,001 µg/l (0,010) <0,001/- Escherichia coli 100 0 0 0 0 0 0/-/- 0 0 0/0 0/- PMÜ ml (0) Coli-laadsed 0 0 0 0 0 0/-/- 0 0 -/0 0/- bakterid 100 ml PMÜ (0) Enterokokid 100 ml 0 0 0 0 0 0/-/- 0 0 0/0 -/0 PMÜ (0) 33

Riskipiirkonnad. Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega.

Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks. Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid.

Tabelist 3 nähtub, et Koeru valla puurkaevudest võetavat vett tuleb puhastada. Üle normi on suuremas osas puurkaevudes raud, Ervita küla Pargi tee 4 puurkaevus fluoriidid ning Vao asula Rehe tee 2 puurkaevus on üle piirnormi ammoonium. Praegu ei ole joogivee puhastusseadmeid mitte ühegi puurkaev pumpla juures.

Koeru vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega: Lubatud veevõtt AS Koeru Kommunaal Koeru alevis Koeru Paide tee 24a puurkaevust (katastri nr 10360) on aastatel 2011. kuni 2015. 16 000 m3 aastas (4000 m3/kv); Koeru Paide tee 7a puurkaevust (katastri nr 10364) aastatel 2011. kuni 2016. Lubatud veevõttu ei ole kinnitatud; Koeru Rakke tee 3a puurkaevust (katastri nr 10359) aastatel 2011. kuni 2016. 66 000 m3 aastas (16 500 m3/kv).

Lubatud veevõtt AS Koeru Kommunaal Vao külas Vao Rehe tee 2 (katastri nr 10028) aastatel 2011. kuni 2016. Lubatud veevõttu ei ole kinnitatud.

Lubatud veevõtt AS Koeru Kommunaal Ervita külas Ervita Pargi tee 24 puurkaevust (katastri nr 10378) on aastatel 2011. kuni 2016. 16 000 m3 aastas (4000 m3/kv).

Lubatud veevõtt AS Koeru Kommunaal Kalitsa külas Kalitsa puurkaevust (katastri nr 10024) on aastatel 2011. kuni 2016. 10 000 m3 aastas (2500 m3/kv).

Lubatud veevõtt Järva PM OÜ Vahuküla külas Vahuküla puurkaevust (katastri nr 10365) on aastatel 2012. kuni 2017. 2080 m3 aastas (520 m3/kv).

Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel ajal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. 34

Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – terastorudest ehitatud ja üle dimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada.

3.1.4. Pinnavesi.

Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi polegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved. Sõltuvalt looduslikust eripärast kuuluvad rohketoiteliste järvede hulka teiste hulgas ka Väinjärv. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %. Pandivere kõrgustiku suuremad allikad on Norra-Oostriku, Kihme, Jäneda, Imastu, Lavi, Kulina ja Simuna. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Nitraatlämmastiku sisalduse poolest ei vasta Pandiveres jõgede ülemjooksude vesi küll sageli hea klassi nõuetele. Vee kvaliteet on kõikjal Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud. Avalike supluskohtade hulka kuulub Väinjärv. Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alamvesikonna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole. Lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede hulka kuuluvad Preedi, Valgejõgi, Vodja, Jägala, Jänijõgi, Loobu, Oostriku, Põltsamaa, Kunda. 35

Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis.

Koeru valla territooriumil asub Järvamaa suurim järv Väinjärv (41,5 ha). Järv paikneb kõrgusel 79,3 m ü.m. ning on 1360 m pikk. Suurim laius on 430 m, kaldajoone pikkus 3800 m, keskmine sügavus 5,6 m ja suurim sügavus 11,5 m. Vett on järves ligi 2,3 milj. m3. Järve ümbritseb tasane soostunud ala, põhjakaldal paiknevad park ja puhkeala. Äravool järvest toimub Väinjärve oja kaudu Preedi jõkke. Arvestatav veekogu on Rõhu Umbjärv (6,5 ha). Tuntud on veel Norra allikad. Valla piiresse jääb arvukate rabade ja allikatega Endla looduskaitseala. Koeru vald asub peamiselt vooluveteta karstialal, üksnes valla lõunaserval voolavad Võrtsjärve - Peipsi vesikonda kuuluvad Põltsamaa jõgi ja selle lisajõed Preedi, Oostriku ja Vahujõgi ning Võllinge ja Väinjärve oja. Nimetada võib veel Vaali oja ja Rõhu peakraavi. 50 % ulatuses toituvad jõed põhjaveest. Vooluveekogude ülemjooksul on vooluhulk neis väike ja suuremate põuaperioodide ajal võivad väikesed vooluveekogud kuivada põhjani.

Koeru vallas juhitakse Koeru aleviku heitvesi Rõhu peakraavi, Vahuküla küla heitvesi juhitakse Vahujõkke, Ervita küla heitvesi juhitakse Väinjärve ojja ja Vao küla heitvesi Oostriku jõkke. Kalitsa küla heitvesi juhitakse lahtise kraavitusega karsti. Heitveesuublana kasutatavate kraavide ja jõgede vooluhulk on väga väike ja sageli on suvekuudel need veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele.

3.1.5. Tehiskeskkond.

Koeru valla suurimateks tööandjateks on Koeru Vallavalitsus, SA Koeru Hooldekeskus, AS Konesko ja AS Natural ja OÜ Järva PM. Uued ettevõtted on valda toonud välisinvesteeringuid ja tekitanud uusi töökohti. Suurima töötajate arvuga ettevõte vallas on AS Konesko - tegeleb metallitööde ja elektrimootorite mähkimisega. Suurim põllumajandusettevõtete on OÜ Järva PM. Kasvatatakse peamiselt piima- ja lihakarja, teravilja ning rapsi. Kuna vallas puudub põllumajandussaadusi töötlev tööstus, siis läheb toodang töötlemiseks üle Eesti asuvatesse ettevõtetesse.

Valla ettevõtluse edasine areng toetub suurel määral Koeru aleviku tööstuspiirkonnale. Vallas tegutsevad konkurentsivõimelised ettevõtted pakuvad tööd suuremale osale valla elanikest, töökohtade arv vallas on suurenenud. Kohalik majandus ja ettevõtlus põhinevad suures osas kohalikel ressurssidel - üheks tootmisharuks on kohalikule puidule lisaväärtust andev metsa- ja 36 puidutööstus. Tööstustootmise kõrval on vallas välja arenenud efektiivne põllumajanduslik tootmine, hästitoimiv teenindusvõrk ning puhkemajandus.

3.2. Elanikkond.

Rahvaarvult ja asustustiheduselt on Koeru vald Järvamaal keskmiste hulgas - 9,7 in/km². Rahvaarvu muutus Koeru vallas on toodud tabelis 4.

Rahvaarv Koeru vallas aastatel 2000 – 2012. Tabel 4. Näitaja 2000. a. 2001. a. 2002. a. 2003. a. 2004. a. 2006. a. 2012. a Elanikke 2645 2662 2624 2588 2434 2347 2303

Vallas elab alaliselt 2303 elanikku. Loomulik iive vallas, nagu kogu Eestiski, on negatiivne. Seoses tööstusettevõtete kiire arenguga on valda elama asunud uusi tööealisi inimesi. Koeru vallas on momendil 26 küla ja üks alevik. Alevikus elab 01.01.2012. a seisuga praktiliselt pool valla elanikkonnast (1048 inimest), külades on inimesi kokku 1255. Suurimad külad elanike arvult on Ervita (265), Vao (250) ja Vahuküla (116). Kalitsa külas on 59 elanikku. Arvestades momendil valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse ja linnalistesse asulatesse, võib arvata, et väheneb elanike arv valla äärealadele jäävates külades. Kõige olulisemalt mõjutavadki valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust.

Rahvaarv Koeru valla suuremates külades ja Koeru alevikus aastatel 2000. – 2012. Tabel 5. Asula 2000. a 2002. a 2006. a 2012. a Koeru alevik 1271 1253 1130 1048 Ervita küla 277 299 260 265 Vao küla 258 267 240 250 Vahuküla küla 106 119 110 116 Kalitsa küla 60 53 51 59

3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad.

Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2009. a määrusega nr 57. § 1. Reoveekogumisala määramise üldised kriteeriumid (1) Reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. (2) Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust.

Vastavalt Veeseaduse § 241. veekaitsenõuded reoveekogumisalal: 2) Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. (3) Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks. (4) Kohalik omavalitsus peab põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. (5) Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. (6) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. (7) Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. (8) Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. (9) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. (10) Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjaga nr 1080 on Järva maakonnas Koeru vallas reovee kogumisaladeks kinnitatud Koeru aleviku tiheasustuisala ning Ervita ja Vao külade detailplaneeringu kohustusega alad.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Koeru vallas praegu ja aastaks 2027. Tabel 6. Jrk. Asula nimi Elanikke külades ja Koeru ÜV/K kasutajad nr. alevikus 2012. a. 2012. a 2027. a. alguses 1. Koeru alevik 1048 996/996 1040/1040 2. Vao küla 250 198/191 220/220 3. Ervita küla 265 212/139 240/240 4. Vahuküla küla 116 90/85 100/100 5. Kalitsa küla 59 16/- 50/50 Kokku %: 1738 87/81 95/95

3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime.

Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 31. 12. 2011. a. seisuga koos abonenttasuga ja käibemaksuga 2,33 € m3 eest ning asutustele 2,71 € m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks.

Vastavalt Veeseaduse § 241. veekaitsenõuded reoveekogumisalal punktile (2): Reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas.

2011. aastal oli töötajate keskmine brutopalk Järvamaal 648 € ja Koeru vallas ca 700,91 €.

Vastavalt Koeru vallavalitsuse 4. detsembri 2009. a määrusele nr 5 kehtestati ja 3. detsembri 2010. a määrusega (seoses euro kasutuselevõtuga Eestis) muudeti Koeru vallas järgmised teenustehinnad: - veetarbimistasu – (10.40 kr/m³) 0,66 €/m³ - heitveetasu – (12.40 kr/m³) 0,79 €/m³ 39

Abonementtasu on kehtestatud Koeru vallavalitsuse 17. juuli 2001 määrusega nr 8 ja sõltub veemõõtja tootlikkusest. Abonementtasud veele on järgmised: - tarbijale veemõõtjaga kuni 1,5 m³/h – (10 kr/kuus) 0,64 €/kuus; - tarbijale veemõõtjaga 1,6 kuni 2,5 m³/h – (40 kr/kuus) 2,56 €/kuus; - tarbijale veemõõtjaga 2,6 kuni 6,0 m³/h – (100 kr/kuus) 6,39 €/kuus; - tarbijale veemõõtjaga üle 6,0 m³/h – (100 kr/kuus) 6,39 €/kuus + (3 kr) 0,19 € iga m³/h, mis on üle 6,0 m³/h. Abonementtasu määrad heitveele on samad, mis veelegi. Hinnale lisandub käibemaks.

3.2.3. Tööpuudus.

Koeru valla suurimateks tööandjateks olid 2012. aasta seisuga Koeru Vallavalitsus, SA Koeru Hooldekeskus, AS Konesko ja AS Natural ja OÜ Järva PM.

Tööpuudus on viimastel aastatel oluliselt vähenenud Koeru alevikus ja selle lähikülades – alevikus on tootmistegevus laienenud ja sellega seoses on suurenenud töökohtade arv.

Töötute arv on viimastel aastatel kogu vallas stabiilselt vähenenud. Hinnanguliselt on vallas 01.09.2012. a alguses 44 töötut.

3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine.

Abonentidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2011. aastal:

1. AS Koeru Kommunaal Koeru alevik 90 % Vao küla 90 % Ervita küla 90 % Kalitsa küla 90 %

2. Vahuküla küla 1 korruselamu elanikud AS Koeru Kommunaal 85 % (ülejäänud elanikud maksavad osaühingule Järva PM). 40

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus.

Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 25 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 30 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 45 % elanikkonna maksevõime on madal.

3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta.

Veetarve 2011. aastal. Tabel 7. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühisveev. Ühisvee- Elanike Ettevõtete Veekadu Veetarve nr. külades ja teenust ka- võrku tarbitud tarbitud m3/d liitrit alevikus sutavate pumbatud vesi vesi m3/d elaniku 01.01. elanike arv vesi m3/d m3/d kohta 2012 a ööpäevas 1. Koeru alevik 1048 996 124.54 98.46 9.78 16.3 99 2. Vao küla 250 198 15.94 5.89 4.12 5.93 30 3. Ervita küla 265 212 11.80 11.28 0.07 0.45 53 4. Vahuküla küla 116 90 10.7 7 3 0.7 78 5. Kalitsa küla 59 16 3.34 2.51 - 0.83 157

Veeheide 2011. aastal. Tabel 8. Jrk. Asula nimi Elanikke Ühiskanal. Ühiskanal. Olmereo- Tootmis- Sademevesi Veeheide nr. külades ja teenust vastu vesi m3/d reovesi ja inf. vesi liitrit alevikus kasutavate võetud m3/d m3/d või % elaniku 01.01. elanike reovett kohta 2012 a arv m3/d ööpäevas 1. Koeru alevik 1048 996 124.72 114.94 9.78 ±1,2 m3/d 115 2. Vao küla 250 191 16.41 5.89 4.12 ± 2,5 m3/d 31 3. Ervita küla 265 139 10.12 10.05 0.07 1,5 72 4. Vahuküla küla 116 85 9 6 3 ± 1,2 m3/d 71 5. Kalitsa küla 59 - - - - - 157

3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond.

I Lokaalveevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord asulates. Koeru valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon on veevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord paranenud, kuid osades majapidamistes on siiski veel 41 mitterahuldav. Elanikkonna seas läbi viidud küsitluse järgi on kuivkäimlate ja salvkaevude olukord viimasel ajal oluliselt paranenud. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 3 – 6 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Tarbevee vanemad salvkaevud on enamasti ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi kaevu ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Sageli on kaev kõrvuti lekkivate kanalisatsioonisüsteemidega. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid, harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid imbsüsteeme. Praktiliselt 60 % kogumiskaeve ei vasta nõuetele. Kaevud lekivad. Reovett ei veeta Koeru aleviku reoveepuhasti purgimissõlme vaid enamasti laotatakse oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule. Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Kogumiskaevude reovesi tuleb vedada Koeru aleviku purgimissõlme ja kogumiskaevud tuleb viia vastavusse kehtivate nõuetega.

II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nõuetele. Koeru valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Koeru valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Koeru valla puurkaevude vett tuleb puhastada (vt. tabel 4). Üle normi on paljude tarbevee puurkaevudes raud ja ühes puurkaevus fluoriidid. Joogivee puhastusseadmeid ei ole. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad – viimati uuriti neid 20 aastat tagasi. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö.

III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele. Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Koeru valla asulates. Kõige parem on olukord Koeru alevikus, kus ca 95 % kanalisatsioonisüsteemist on rekonstrueeritud või uus. Kuna väga palju kasutatakse madalaid joogivee salvkaevusid, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju joogivee kvaliteedile on suur. Samas peab nentima, et salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole. 42

IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid. Koeru, Ervita, Vao, Vahuküla ja Kalitsa asulate ühisveevärgi vee kvaliteet puurkaevudes vastab organoleptilistelt ja mikrobioloogilistelt omadustelt sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrusega nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Koeru vallas viimasel 20. aastal joogiveega levivaid nakkushaiguste puhanguid ei ole registreeritud. Hajaasustuse kaevudest võetava vee kvaliteedi kohta suures osas andmed puuduvad. Hajaasustuse kaevude vee tarbimisest tervise häired ei ole välistatud. Vastavate uuringute vajadus on väga suur.

V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos. Koeru vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud kohati halb. Hinnang toetub kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt: - lautadest põldudele veetav sõnnik; - põllumajanduslik hajureostus; - mõned nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; - mõned mitteefektiivselt toimivad reoveepuhastid; - kohati lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (kuivkäimlad, kogumiskaevud, torustikud, vaatluskaevud jne.); - reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele. Juhul kui lähemal ajal ei võeta tarvitusele abinõusid nüüdisaegsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks, on ülemiste põhjaveekihtide vee kvaliteet ohustatud.

3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus.

Koeru vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Koeru vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud 6 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, haridus- ja noorsookomisjon, kultuuri- ja spordikomisjon, maaelu- ja keskkonnakomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon ning sotsiaalkomisjon, millede esimehed on volikogu liikmed. 43

Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb viiest liikmest: vallavanem, abivallavanem ja kolm ühiskondlikel alustel olevat liiget. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Koeru vallas vallavanem, abivallavanem ja keskkonnanõunik.

3.3.2. Koeru valla eelarve.

Koeru valla 2012. aasta eelarve kogumaht on 3 544 744€. Koeru valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest ning eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa, mida on laekunud planeeritust enam. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele. Näiteks 2012. aastal 1709688 eurot kogu eelarve kuludest ehk 48,23 %. Majanduskulude osa eelarves on suurenenud: 2,3 %, kulutused keskkonnakaitsele kasvavad 37,5%. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Siiani keskkonnakaitseliste objektide ehitamiseks on võetud laenu 477 381€. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keskkonnakaitseliste objektide (ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021) ehitamiseks on võetud laenu 447 381.00 eurot.

Teostamisel on ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Projekti teostajaks on AS Koeru Kommunaal. Abikõlblikkuse periood on 22. jaanuar 2009. a kuni 30. juuni 2013. a. Projekti koosseisus on aastatel 2011. ja 2012. ehitatud ja rekonstrueeritud 8 reoveepumplat, 9408,27 m veetorustikku ja 9101,08 m kanalisatsioonitorustikku kogumaksumusega koos käibemaksuga 2 873 284 eurot. Sellest moodustab EL ÜF rahastamine 2 118 700 eurot ning Koeru valla omaosalus laenu näol 447 381 eurot. Lisaks võtab veeettevõte AS Koeru Kommunaal sihtasutusest KIK 20 aastaks laenu 307203 eurot. 2012. ja 2013. aastal ehitatakse veel Koeru asula reoveepuhasti laiendus ja Koeru asulas Paide tee 7a (katastri nr 10364) puurkaev pumpla hoone koos sisustuse ja veepuhastusega. Nimetatud hanked tehakse 2012. aastal ja selleks on planeeritud 665 333.06 eurot.

Plaanis on veel käivitada Koeru valla Vao ja Ervita küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise investeerimisprojekt. 2012. aastal selleks EL ÜF või SA KIK rahalisi vahendeid ei ole eraldatud. Investeerimisprojekti raames on kavas rekonstrueerida amortiseerunud torustikud puurkaevud, pumplad ja puhastid. Veevarustusprobleemid on Vao ja Ervita külades sarnased teiste piirkonna omavalitsustega – peamine probleem on süsteemide amortiseerumine, mille tõttu vajavad praktiliselt kõik veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid uuendamist. Projektiga seotud eesmärkide täitmiseks on Ervita külas kavas rekonstrueerida amortiseerunud torustikud, reoveepuhasti ning puurkaev-pumpla. Elanike kaetus ühisveevärgiga peaks jääma 73%-ni ning ühiskanalisatsiooniga 48%-ni. Vao külas on kavas rekonstrueerida amortiseerunud veetorustikud, reoveepuhasti ning puurkaev-pumpla. Elanike kaetus ühisveevärgiga peaks jääma 75%-ni ning ühiskanalisatsiooniga 72%-ni. Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal, võibki nimetada Ervita küla, Vao küla, Kalitsa küla ja Vahuküla küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, milleks osaletakse võimalusel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis ja küsitakse abiraha Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. Koeru valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Koeru Vallavalitsuse hinnangul head.

3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid.

Koeru vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud Koeru vallavolikogu poolt kestestatud Koeru valla territooriumil kehtivate õigusaktidega (vt. alapunkt 2.1).

3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel.

Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Koeru vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem, abivallavanem ja keskkonnanõunik. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 3. Koeru Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvat. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistöödeks on Koeru vald võtnud laenu 447 381 eurot. Lisaks võtab veeettevõte AS Koeru Kommunaal sihtasutusest KIK 20 aastaks laenu 307 203 eurot. 45

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel reguleerib omavalitsuste tegevust 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (vt ka alapunkti 2.1. Õiguslik baas): § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. § 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatus (3) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. § 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. § 5. Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping (edaspidi liitumisleping) sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja - kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul. § 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. (2) Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. (3) Vee-ettevõtja koostab liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatuga. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi või väljaspool reoveekogumisala, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika kohaliku omavalitsusega. Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, kooskõlastab vee-ettevõtja metoodika Konkurentsiametiga. Vee-ettevõtja avalikustab liitumistasu arvutamise metoodika pärast kooskõlastuse saamist. 46

§ 7. Vee-ettevõtja (2) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõikes 2 sätestatu alusel. (21) Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. (3) Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. (6) Vee-ettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse pakkumise peatamist või lõpetamist kohalikku omavalitsust ja Konkurentsiametit kirjalikult informeerima peatamise või lõpetamise ajakavast ja esitama ülevaate abinõudest, mis tagavad käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete täitmise. (7) Tegevuse lõpetamine või peatamine on lubatud üksnes juhul, kui käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingutest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste täitmise tagab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud teine vee- ettevõtja või juhul, kui vee-ettevõtja kohustuste täitmine on tagatud muul moel ja Konkurentsiamet kiidab selle heaks. § 71. Vee-ettevõtja tegevusaruande avalikustamine (1) Vee-ettevõtja tegevuse avalikustamiseks ning läbipaistvuse tagamiseks avalikustab vee-ettevõtja üks kord aastas aruande oma või kohaliku omavalitsuse veebilehel 30 päeva jooksul pärast seda, kui vee-ettevõtja on selle kinnitanud. § 72. Raamatupidamise erinõue (3) Kui kliendile või teisele vee-ettevõtjale osutatakse teenust mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, peab vee-ettevõtja pidama eraldi arvestust erinevate kohalike omavalitsuste kaupa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui kohalikud omavalitsused on kokku leppinud teisiti. § 8. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni (3) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee- ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu § 9. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides (1) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja valla- või linnavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga. (2) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni abil ja puhastamiseks sõlmib valla- või linnavalitsus vee-ettevõtjaga sellekohase lepingu. § 11. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ning selle korrashoid ja kontroll (4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega volitatud isikul kontrollida käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist. 47

(6) Kohalik omavalitsus võib kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele ja kasutamisele esitatavad nõuded, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise tagamiseks ning inimeste, rajatiste ja keskkonna kaitseks. § 12. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides Üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest on omavalitsusel õigus teostada sundvaldust või -võõrandamist sundvõõrandamise seaduses sätestatud alusel sellise ehitise kasutamiseks või omandamiseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks. § 141. Veeteenuse hinna kehtestamine (1) Vee-ettevõtja kehtestab veeteenuse hinna ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna kehtestamise otsuse vastuvõtmist avaldab vee-ettevõtja hinna kehtestamise teate kohaliku omavalitsuse või vee-ettevõtja veebilehel ja üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna levikuga ajalehes. § 142. Veeteenuse hinnaregulatsioon (2) Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, või väljaspool reoveekogumisala, esitab ta hinnataotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ja korras kooskõlastamiseks valla- või linnavalitsusele, kes kontrollib hinnataotluse vastavust käesolevale seadusele ja selle alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohalik omavalitsus lähtub hinna kooskõlastamisel käesolevast seadusest ja hinnaregulatsiooni tunnustatud põhimõtetest, pöördudes vajaduse korral oskusteabe saamiseks Konkurentsiameti poole. (3) Kui vee-ettevõtja ei pea hinnataotluse kooskõlastamata jätmist kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatuks või kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel muude hinnataotluse kooskõlastamise üle tekkinud vaidluste korral on Konkurentsiamet kohustatud vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse vastavasisulise taotluse alusel esitama asja kohta oma põhjendatud arvamuse. (4) Hinnataotluse kooskõlastamise otsus tehakse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud põhjendatud arvamus esitatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. (5) Kui Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus ei kooskõlasta vee-ettevõtja hinnataotlust, on vee-ettevõtjal õigus kooskõlastamata jätmine halduskohtus vaidlustada. (7) Vee-ettevõtja peab Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikul lubama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kontrollida oma raamatupidamist, põhjendama veeteenuse hinna moodustamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta vajalikke selgitusi. (8) Konkurentsiametil ja kohaliku omavalitsuse volitatud isikul on õigus siseneda kohapeal kontrollimiseks kontrollitava vee-ettevõtja esindaja juuresolekul vee- ettevõtja territooriumile, ruumidesse ja rajatistesse, tutvuda seal vajalike dokumentide, muu teabe ja asjaoludega ning teha väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. 48

(9) Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja nende ametiisikutelt lisaandmeid, kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse ja selle ametiisikute suhtes. (10) Konkurentsiamet on kohustatud küsima valla- või linnavalitsuselt arvamust hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. (12) Hinnataotluse kooskõlastamisel on Konkurentsiametil ja kohalikul omavalitsusel kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatud alustel ja korras. (13) Hinnataotluse kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis on Konkurentsiametil, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. § 153. Menetlus (2) Käesoleva seaduse § 151 lõigetes 1, 2 ja 5 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on valla- või linnavalitsus ning ohtlike ainetega seotud väärtegude korral Keskkonnainspektsioon. Paragrahvi 151 lõikes 4 nimetatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Konkurentsiamet, kui vee-ettevõtjate tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 inimekvivalenti või enam, ning valla- või linnavalitsus ja Konkurentsiamet, kui vee-ettevõtjate tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi või väljaspool reoveekogumisala. § 154. Järelevalve (1) Järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele valla- või linnavalitsus, Konkurentsiamet ja Keskkonnainspektsioon. (2) Veeteenuse hinna ning liitumistasu vastavust seadusele ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud metoodikale kontrollib ning nende kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või valla- või linnavalitsus. (3) Täiendavat järelevalvet liitumistasu või veeteenuse hinna üle teostab Konkurentsiamet kas omal algatusel või teostab kontrolli kohaliku omavalitsuse, Keskkonnaministeeriumi või Keskkonnaameti põhjendatud taotluse alusel. Järelevalve teostamisel on Konkurentsiametil käesoleva seaduse § 142lõigetes 7–9 sätestatud õigused ning kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatud alustel ja korras. (5) Vee-ettevõtja tegevuse vastavust käesolevale seadusele ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidele, sealhulgas käesoleva seaduse § 5 lõikes 21 ja § 8 lõikes 4 nimetatud eeskirjadele ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kontrollib, ning nende kohta teeb otsuseid ja ettekirjutusi valla- või linnavalitsus. (6) Valla- või linnavalitsus kontrollib veeteenuse hinna vastavust ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale ning kohustab vee-ettevõtjat hinnataotlust esitama, kui veeteenuse hind ei kata kooskõlas käesoleva seadusega ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud kulusid. § 155. Ettekirjutus ja sunniraha (1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks või ärahoidmiseks on Konkurentsiametil või valla- või linnavalitsusel vastavalt oma 49

pädevusele õigus teha ettekirjutus liitumistasu või veeteenuse hinna vastavusse viimiseks käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid. 4.1. Ühisveevärgi objektid.

Järgnevalt alapunktis 4.1 on kirjeldatud kuni aastani 2007. ehitatud ühisveevärgi objekte. Teostamisel on ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Projekti teostajaks on AS Koeru Kommunaal. Abikõlblikkuse periood on 22. jaanuar 2009. a kuni 30. juuni 2013. a. Projekti koosseisus on aastatel 2011. a ja 2012. a Koeru alevikus rekonstrueeritud ja ehitatud 9408,27 m veetorustikku. 2012. ja 2013. aastal ehitatakse veel Koeru asulas Paide tee 7a (katastri nr 10364) puurkaev pumpla hoone koos sisustuse ja veepuhastusega (võetakse kasutusse 30.12.2012. a).

Täpsed andmed Koeru aleviku uute veevarustussüsteemide kohta on toodud ÜF tööprojektis nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses.

4.1.1. Puurkaev-pumplad.

Koeru vallas paiknevate puurkaevude asukohad on näidatud säilinud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kaartidel ja lisas 1 toodud skeemidel. Suuremate asulate puurkaevpumplate ja nendega tarbijatele edastatava vee kvaliteedi iseloomustus on toodud tabelis 3. Tabelis 9 on toodud Koeru valla suuremate asulate puurkaev-pumplate tehnilise seisukorra kirjeldus.

Koeru valla suuremate asulate puurkaev-pumplate tehnilise seisukorra kirjeldus. Tabel 9. Jrk. Objekti nimi Sanitaartsoon m Puurkaev Toruarmatuur Elektri- ja Hoone nr. ja hüdrofoor automaatika- seadmed. Asula: Koeru alevik Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 1. A-124-M 50 Korras korras, korras, hoone vajab Paide tee 24 3 x 0,5 m3 veem. on rekonstrueeri- korras mist 50

2. A-641-M 50 Korras korras, korras, hoone vajab Rakke tee 3a 3 x 0,5 m3 veem. on rekonstrueeri- korras mist 3. 2639 50 korras tuleb välja tuleb välja hoone ja selle Paide tee 7a vahetada vahetada sisu rek. 2012. aastal Asula: Koeru alevik Objekti valdaja: OÜ Järva PM 4. 1900 50 Korras välja vahet., välja maa sees, Laaneotsa I 3,0 m3, korras vahetada korras 5. 6365 puudub Korras korras, vanad hoone vajab Laaneotsa II 10,0 m3 seadmed rekonstrueeri- (AS Natural) korras välja vahet. mist Asula: Vao küla Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 6. 4818 50 korras korras, korras kevadeti Farmi 2 x 0,5 m3 tungib vesi korras hoonesse 7. 1046 30 korrastada kõik välja välja hoone vajab Rehe tee 2 puurkaevu vahetada, ka vahetada remonti (keskuse re- päis 10 m3 hüdro- servis, tulevi- foor kus põhikaev) Asula: Ervita küla Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 8. 9292 50 korras korras, korras hoone vajab Pargi tee 4 2 x 0,5 m3 jooksvat korras remonti, teine puurkaev tuleb korda teha Asula: Ervita küla Objekti valdaja: OÜ Udeva Vara 9. 4150 50 korras välja vahet., välja hoone vajab tootmispiir- 3,0 m3 roostes vahetada jooksvat konna kaev remonti

Asula: Vahuküla küla Objekti valdaja: OÜ Järva PM 10. 2999 50 korras välja vahet., välja vajab remonti Vahuküla 3,0 m3 roostes vahetada Asula: Kalitsa küla Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 11. A-1023-M 30 korras välja vahet., välja hoone vajab Kalitsa 3,0 m3 roostes vahetada jooksvat puurkaev remonti

Ervita külas tuleb likvideerida (tamponeerida) üks vana puurkaevpumpla ning asula puurkaev pumpla hoones paiknevast puurkaevust tuleb välja võtta sinna jäänud (kaevu põhja vajunud) vana pump. Vao külas tuleb korda teha kasutuses olev farmi puurkaev pumpla. Koeru alevikus tuleb lõpuni ehitada ja korda teha Paide tee 24a puurkaev pumpla. Remonti vajab Kalitsa küla puurkaev pumpla. Vao, Ervita, Vahuküla ja Kalitsa külades on üks rõhutsoon, mis hõlmab kogu ühisveevärgiga kaetud ala. Koeru alevikus on kaks omavahel ühendatud rõhutsooni: asula edelaosa (Paide tee 24a puurkaevpumpla) ja kirdeosa (Rakke tee 51

3a puurkaevpumpla) rõhutsoonid. Asula keskel Paide tee 7a puurkaev pumpla kasutuselevõtu korral kujuneb Koeru alevikus üks ühtne veevarustuse rõhutsoon.

4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid.

Koeru vallas joogivee II astme pumplaid ja nende juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole. Koeru vallas veetorne ei ole.

4.1.3. Veetorustikud.

Ühtekuuluvusfondi projekti nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” raames on aastatel 2011. a ja 2012. a Koeru alevikus rekonstrueeritud ja ehitatud 9408,27 m veetorustikku. Vanematest torustikest jäid praktiliselt alles ainult plasttorustikud ja mingil määral ka malmtorustikke. Koeru vallas suuremate asulate veevõrk on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt malmtorusid.

Veetorustike tehniline seisukord. Tabel 10. Jrk. Toru Toru Veetorustiku vanus aastates Kokku nr. mater- läbi- 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle jal mõõt 30 mm Torustiku pikkus m Asula: Koeru alevik Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 1. Plast 20 50 50 2. 25 70 70 3. 32 160 160 4. 40 120 120 5. Malm 75 300 150 450 6. 80 150 400 550 7. 100 190 2000 2190 Kokku: - 120 - 280 - 640 2550 3590 Üle 20 aasta vanuste terasest veetorustike tehniline seisukord on halb ja üle 25 aasta vanuste veetorustike tehniline seisukord on väga halb. Esimeses järjekorras tuleb välja vahetada üle 25 aasta vanused torustikud. Asula: Vao küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 8. Teras 25 80 350 430 9. 32 350 350 10. 50 320 320 52

11 Malm 75 130 350 480 12. 100 570 790 1360 Kokku: - - - - - 780 2160 2940 Kõik torustikud tuleb asendada uute torustikega. Asula: Ervita küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 13. Plast 25 100 180 280 14. 32 220 100 320 15. Teras 25 120 250 370 16. 32 290 290 17. 50 340 340 18. Malm 75 230 470 700 19. 100 300 900 1200 Kokku: - - - - 320 930 2250 3500 Kõik torustikud peale plasttorude tuleb asendada uute torustikega. Asula: Vahuküla küla Objekti omanik: OÜ Järva PM 20. Teras 25 250 250 21. 32 235 235 22. 50 150 150 23. Malm 75 50 390 440 24. 100 90 500 590 Kokku: - - - - - 140 1525 1665 Kõik torustikud tuleb asendada uute torustikega. Asula: Kalitsa küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 25. Teras 25 130 130 26. 32 290 290 Kokku: ------420 420 Ühisveevärgi torustikud tuleb asendada uute torustikega.

Täpsed andmed Koeru aleviku uute 2011. ja 2012. aastal ehitatud veetorustike ja siibrikaevude kohta on toodud ÜF tööprojektis nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses.

4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid.

Siibrikaevude ja siibrite tehniline seisukord. Tabel 11. Jrk. Kaevu nr. Siibri Siibrite vanus aastates Kokku nr. mõõt 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle mm 30 Siibrite arv Asula: Koeru alevik Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 1. Kasutuses on veel enne EL ÜF projekti ehitatud uuemad siibrid ja maakraanid. Täpsed andmed Koeru aleviku uute siibrikaevude ja siibrite kohta on toodud ÜF tööprojektis 53

nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses. Rekonstrueerida tuleb kas osaliselt või täielikult 80 % (51 tk.) siibrikaevudest. Asula: Vao küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 2. V1 kuni V18 25 kuni 18 18 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Kõik siibrikaevud tuleb rekonstrueerida. Töökorras on veel ainult 2 siibrit. Asula: Ervita küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 3. V1 kuni V19 25 kuni 19 19 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Kõik siibrikaevud tuleb rekonstrueerida. Töökorras on veel ainult 3 siibrit. Asula: Vahuküla küla Objekti omanik: OÜ Järva PM 4. V1 kuni V6 25 kuni 6 6 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Kõik siibrikaevud tuleb rekonstrueerida. Asula: Kalitsa küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 4. V1 kuni V2 25 kuni 2 2 100 Siibrikaevude tehniline seisukord on halb. Kõik siibrikaevud tuleb rekonstrueerida.

4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad.

Täpsed andmed (arv ja paiknemine) Koeru aleviku uute tuletõrje hüdrantide kohta on toodud ÜF tööprojektis nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses. Koeru valla Vao, Ervita ja Vahuküla asulates hüdrandikaeve ja hüdrante ei ole. Koeru vallas on järgmised tuletõrjeveevõtukohad (vt. lisa 1): 1. AS Natural puidutööstuse pumbajaam. 2. Koeru tuletõrje komando. 3. OÜ Järva PM Vahuküla puurkaev-pumpla ja veereservuaar. 4. Väinjärv. 5. Telemasti veehoidla. 6. Abaja PM Vao suurfarmi veehoidla. 7. Koeru alevikus AS Konesko 2 hüdranti ja veehoidla. 8. Ervita külas küla keskel mõisa pargi tiik. 9. OÜ Järva PM veehoidla Koeru alevikus

4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad.

Enamuse Koeru valla puurkaevude vett tuleb puhastada – vt. tabel 3. Üle normi on tarbevees ühes puurkaevus fluoriidid (Ervita külas Pargi tee 4 kaevus) ja enamuses puurkaevudes raud. Kindlasti on vaja paigaldada joogivee rauast puhastamise seadmed järgmistele kaevudele: I AS Koeru Kommunaal 1. Koeru alevikus Rakke tee 3a kaev, katastri nr 10359. 2. Koeru alevikus Paide tee 7a kaev, katastri nr 10364. 3. Vao külas Rehe tee 2 kaev, katastri nr 10028. 4. Vao külas farmi kaev, pass 4818. 5. Ervita külas Pargi tee 4 kaev, katastri nr 10378 (fluoriidide normipiiridesse saamiseks on soovitatav segada vett ülemise põhjaveekihi veega, mis vastab piirnormidele). II OÜ Järva PM 6. Koeru alevikus Laaneotsa I kaev, pass 1900. III OÜ Udeva Vara 7. Ervita külas tootmispiirkonna kaev, pass 4150.

AS Koeru Kommunaal on plaanis kasutusse võtta olemasolev Paide tee 7a puurkaev pumpla (pass nr 2639, katastri nr 10364). Vao asulas kaalutakse võimalust võtta kasutusse praegu reservis olev Rehe tee 2 kaev (pass nr 1046, katastri nr 10028). AS Koeru Kommunaal Ervita küla Pargi tee 4 kaevus (pass 9292) on üle normi fluoriidid – 1,65 mg/l. Kuna joogivee puhastamine fluoriididest on väga kallis, siis fluoriidide normipiiridesse saamiseks on soovitatav segada vett ülemise põhjaveekihi veega, mis vastab piirnormidele. Lähiajal paigaldatakse asulatesse kus see on vajalik rauaärastusseadmed.

Väike fluorisisaldus joogivees (kuni 1,5 mg/l) mõjub inimese luustiku arengule soodsalt ja pidurdab hambakaariese teket. Fluorisisaldust joogivees üle 1,5 mg/l peetakse tervisele kahjulikuks. Pikaajalisel fluoriidirikka vee tarbimisel hakkavad avalduma fluoriidi toksilised mõjud, milleks eestis on enamlevinud hambafluoroosi kerge vorm. Üle 4 mg/l fluoriidi sisalduse korral võib areneda luustikufluoroos. Fluoriidide ärastamiseks põhjaveest kasutatakse kolme meetodit: pöördosmoosi, adsorptsiooni ja sadestamist. Kõigi kolme meetodi rakendamiseks kasutatavad seadmed on väga kallid ja kõrged on ka ekspluatatsioonikulud. Levinum on pöördosmoos, mis on hästi automatiseeritav ja vajab suhteliselt vähe järelvalvet. Probleemiks on vee põhjaliku eelpuhastamise (tavaliselt vee pehmendamise, rauaeralduse ja filtrimise) vajadus ning 15 – 20 baarise rõhu vajadus. Elektrienergia kulu on tavaliselt 1,1 – 1,5 kWh/m3. Väikestes 55 veetöötlusjaamades peetakse pöördosmoosi kõige ökonoomsemaks fluoriärastusmeetodiks.

Kolmevalentne kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus vees, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse läbi hüdrofoori veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni või kraavi.

Käigusoleva Vao puurkaevu vett peab aereerima, sest ammoonium ületab piirnormi (0,5 mg/l), samuti filtreerima, et värvusest, lõhnast ja rauast lahti saada. Ammoonium on lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt. Pinnalähedases põhjavees annab ammooniumi sisaldus (piirnormi ületus) tunnistust nn värskest (hiljutisest) reostusest. Ammooniumist võib tekkida mikroorganismide toimel nitraat NO3 või nitrit NO2.

4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid.

Teostamisel on ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Projekti teostajaks on AS Koeru Kommunaal. Abikõlblikkuse periood on 22. jaanuar 2009. a kuni 30. juuni 2013. a. Projekti koosseisus on aastatel 2011. a ja 2012. a Koeru alevikus rekonstrueeritud ja ehitatud 8 reoveepumplat ja 9101,08 m kanalisatsioonitorustikku, millest 3303,90 m on kanalisatsiooni survetorustik. 2012. ja 2013. aastal ehitatakse veel reoveepuhasti laiendus. Täpsed andmed Koeru aleviku uute kanalisatsioonisüsteemide kohta on toodud ÜF tööprojektis nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses.

4.2.1. Kohtpuhastusseadmed.

Koeru vallas toitlustus-, põllumajandus- ja tööstusettevõtetel on järgmised toimivad kohtpuhastusseadmeid: 1. AS Natural puidutööstuse territooriumilt kogutava sademevee puhastamiseks muda-õlipüünis. 2. Koeru Hooldekeskuse ja Koeru Keskkooli tarbeks ehitatakse uus EL nõuetele vastav köök, mille reovett tuleb puhastada rasvapüünises. 3. Kauplus Konsum rasvapüünis. 4. Koeru Keskkoolile rasvapüünis. 5. Koeru lasteaiale ehitatakse praegu uut rasvapüünist.

Kohtpuhastusseadmed tuleb ehitada järgmistele ettevõtetele: 1. OÜ Järva PM Koeru suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 2. OÜ Järva PM töökodade ja kütusetankla reovee puhastamiseks koos või eraldi muda-õlipüünis. 3. AS Konesko köögi reovett tuleb puhastada rasvapüünises. 4. Bubi Jänune Kägu köögi reovett tuleb puhastada rasvapüünises. 5. OÜ Udeva Vara Ervita suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 6. OÜ Järva PM Vahuküla suurfarmi reovee Q ja R ühtlustamiseks vooluhulgaühtlusti. 7. OG Elektra AS Koeru kõrtsile rasvapüünis. 8. Renta OÜ kohvik toitlustusmajale rasvapüünis.

Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtete nõudmise korral ehitada Koeru valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Koeru vallas on soovitatav koostada eraldi uurimistöö. Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi. Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 oC; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust; ei tohi sisaldada lahustumata õlisid, vaike, masuuti; ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; ei tohi sisaldada biogeenseid elemente 57

vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad tabelis 12 toodud piirmäärad.

Kahjulike ainete piirmäärad reoveepuhastuses. Tabel 12. Ainete nimetus Suurim lubatud kontsentratsioon Puhastusefekt % mg/l 1. Nafta- ja põlevkiviõlisaadused1) 25 (peale puhastit ei tohi ületada 85...90 1,0 mg/l) 2. Sünteetilised pindaktiivsed ained2): bioloogiliselt pehmed (biopuhastites oksüdeeruvad): - anioonsed 20 80 - mitteioniseeritud 50 90

vahepealsed: - anioonsed 20 60

- mitteioniseeritud 20 75

3. Väävlit sisaldavad värvained 25 90

4. Sünteetilised (aktiivsed, 25 70 disperssed, happelised, metalle sisaldavad) värvained 1) Naftasaadused on vähepolaarsed või mittepolaarsed ühendid, mis lahustuvad heksogeenis. 2) Kui reovesi sisaldab anioonsete ja mitteioniseeritud pindaktiivsete ainete segu, siis nende üldsisaldus ei tohi olla üle 20 mg/l.

Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda. Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hooneväljundile kas hoonesse või väljapoole seda.

Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral 58 asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides. Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda-õlipüünises. Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises.

4.2.2. Purgimissõlmed.

Koeru vallas valmis 2002. aastal Koeru aleviku reoveepuhasti juures siiani ainus nüüdisaja nõuetele vastav reovee purgimissõlm, mis on töökorras ka praegu. Vaatamata sellele esineb Koeru valla asulates reovee vedamist arvestust pidamata kanalisatsiooni vaatluskaevudesse enne reoveepumplaid või reoveepuhasteid. Jälgida tuleb, et oleks täidetud järgnevalt toodud seadusandluse nõuded. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: § 9. Purgimissõlme kuja (1) Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit. (2) Purgimissõlm on reovee tekkekohas kogutud reovee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni juhtimise koht. § 17. Purgimissõlme ehitusnõuded (1) Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. (2) Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam. (3) Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on alla 1000 ie, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 km või lähim puhasti ei võimalda täita täiendava reovee purgimise tulemusel lõikes 5 sätestatut või purgimissõlme rajamise kohustus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga. Purgimissõlme täpne asukoht määratakse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavaga, arvestades käesolevas määruses sätestatut. (4) Purgimisteenuse osutamiseks peab reoveepuhastil olema välja ehitatud purgimissõlm. 59

(5) Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. (6) Purgimissõlm ehitatakse soovitavalt reoveepuhasti territooriumile ning selles peab toimuma reovee mehhaaniline puhastus tasemel, mis tagab purgitava reovee takistusteta juhtimise reoveepuhastisse ning puhastusprotsessi töörežiimi häireteta töö. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema ka vooluhulgaühtlusti. (7) Lõigetes 5 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka sellisele purgimissõlmele, mille rajamine ei ole kohustuslik käesoleva paragrahvi kohaselt.

4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud.

Ühtekuuluvusfondi projekti nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” raames on aastatel 2011. a ja 2012. a Koeru alevikus rekonstrueeritud ja ehitatud 8 reoveepumplat ja 9101,08 m kanalisatsioonitorustikku, millest 3303,90 m on kanalisatsiooni survetorustik. Olemasolevatest vanematest kanalisatsioonitorustikest jäid alles enamus plasttorustikke, mis on ehitatud viimase 15 aasta jooksul ning mingi osa vanemaid asbesttsement torustikke.

Kanalisatsioonitorustike tehniline seisukord. Tabel 13. Jrk. Toru mater- Toru Kanalisatsioonitorustiku vanus aastates Kokku nr. jal läbi- 0-5 6-10 11-15 16-20 21-25 26-30 Üle mõõt 30 mm Torustiku pikkus km Asula: Koeru alevik Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 1. Plast 100 400 400 2. 110 120 100 220 3. 150 140 80 220 4. 160 320 800 1120 5. 200 240 240 6. Asbesttsement 150 375 375 7. 200 180 180 Kokku: - 1220 980 - - - 555 2755 Asula: Vao küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 8. Keraamilised 200 120 120 9. Asbesttsement 160 120 430 550 10. 200 200 900 1100 11. 260 310 310 12. Malm 100 20 20 Kokku: - - - - - 320 1780 2100 Kõik torustikud tuleb asendada uute torustikega. 60

Asula: Ervita küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 13. Keraamilised 200 270 270 14. Asbesttsement 160 180 980 1160 15. 200 125 1060 1185 16. 260 340 340 17. Malm 100 15 15 Kokku: - - - - - 305 2665 2970 Kõik torustikud tuleb asendada uute torustikega. Asula: Vahuküla küla Objekti omanik: OÜ Järva PM 18. Keraamilised 200 110 110 19. Asbesttsement 160 420 420 20. 200 1025 1025 21. Malm 100 15 15 Kokku: ------1570 1570 Kõik torustikud tuleb asendada uute torustikega.

Kalitsa külas ühiskanalisatsiooni ei ole. Täpsed andmed Koeru aleviku uute 2011. ja 2012. aastal ehitatud uute kanalisatsioonitorustike ja vaatluskaevude kohta on toodud ÜF tööprojektis nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses.

4.2.4. Kanalisatsioonikaevud.

Kanalisatsioonikaevude tehniline seisukord. Tabel 14. Jrk. Kaevu nr. Kaevu Kaevu sügavus meetrites Kokku nr. läbi- Kuni 1.5-2 2- 2.5-3 3- 3.5-4 Üle mõõt 1.5 2.5 3.5 4 mm Asula: Koeru alevik Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 1. Plastkaevud 400 24 19 7 5 2 1 1 59 6. Raudbetoonist 900 1 1 7. 1000 5 2 4 1 1 1 2 16 Suur osa kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel. Asula: Vao küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 9. Raudbetoonist 900 4 2 1 7 10. 1000 24 18 12 4 2 60 Suur osa kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel. Asula: Ervita küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 11. Raudbetoonist 900 6 5 2 1 14 12. 1000 43 24 3 2 1 73 Suur osa kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel. Asula: Vahuküla küla Objekti omanik: OÜ Järva PM 61

9. Raudbetoonist 900 3 2 5 10. 1000 16 6 2 1 25 Suur osa kaevudest lekivad ja asendatakse uutega torustike rekonstrueerimisel.

Kalitsa külas ühiskanalisatsiooni ei ole.

4.2.5. Reoveepumplad.

Teostamisel on ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Projekti koosseisus on aastatel 2011. a ja 2012. a Koeru alevikku ehitatud 8 uut reoveepumplat. Täpsed andmed Koeru aleviku uute reoveepumplate kohta on toodud ÜF tööprojektis nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine” EA Reng AS tööprojektis nr 686 (vt ka käesoleva ÜVK AK alapunkti 2.5.2), mis on kättesaadav Koeru Vallavalitsuses.

Reoveepumplate tehniline seisukord. Tabel 15. Jrk. Objekti Objekti Keskmine Kasutusel Reovee Objekti Hinnang nr. asukoht ja nr. valmi- pumbatav olev kogunisre- identifit- tehnilise mise reovee pumba servuaa- seerimis- seisukor- aasta kogus Q (pumpade) ri(de) arv dokumen- ra kohta (m3/d) mark Q ja kogu- tatsiooni (m3/d); h maht V šiffer (m) (m3) Asula: Koeru alevik Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 1. Sõpruse 2012 20 ABS üks, uus klaas- tõstepumpla ÜF rek. 2,0 m3 plastist 2. Reoveepuhasti 2002 157 ABS üks uus Sarlin reoveepumpla 2,5 m3 pumpla 3. Reoveepuhasti 2002 157 ABS üks uus Sarlin heitveepumpla 2,5 m3 pumpla 4. Järva PM 2012 15 ABS üks, uus töökoja ÜF rek. 2,0 m3 plastist reoveepumpla kompaktp. 5. Küti tn 2012 6 ABS üks, uus reoveepumpla ÜF uus 2,0 m3 plastist kompaktp. 6. Väinjärve tee 2012 5 ABS üks, uus reoveepumpla ÜF uus 2,0 m3 plastist kompaktp. 7. Põllu tn 2012 7 ABS üks, uus reoveepumpla ÜF uus 2,0 m3 plastist kompaktp. 62

8. Jaani tn 2012 27 ABS üks, uus reoveepumpla ÜF uus 2,0 m3 plastist kompaktp. 9. Rakke tee 2012 7 ABS üks, uus reoveepumpla ÜF uus 2,0 m3 plastist kompaktp. 10. Tiigi tn 2012 19 ABS üks, uus reoveepumpla ÜF uus 2,0 m3 plastist kompaktp.

Asula: Koeru alevik Objekti omanik: OÜ Järva PM 12. Koeru 1984 35 Võru fek. üks vaja rek. tootmistsoon pump 5 m3 Asula: Vao küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 13. Kanal. peap. 1975 16,5 ABS üks vaja rek. 6,5 m3 Asula: Ervita küla Objekti omanik: AS Koeru Kommunaal 14. Kanal. peap. 1975 13,5 ABS üks vaja rek. 5,5 m3 Asula: Vahuküla küla Objekti omanik: OÜ Järva PM 15. Kanal. peap. 1972 10,2 pumpa ei üks vaja rek. ole 5 m3

Kalitsa külas ühiskanalisatsiooni ei ole.

4.2.6. Reoveepuhastid.

Reoveepuhastite projekteerimisel lähtutakse Veeseadusest, Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusest, Vabariigi Valitsuse määruse (VVM) 16.05.2001. a nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”, VVM 31.07.2001. a nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” ja KKM 30.12.2002. a määruse nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” nõuetest. Puhastusseadmete dimensioneerimisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 31. juuli 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”.

Teostamisel on ÜF projekt nr. 2.1.0101.09-0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Projekti teostajaks on AS Koeru Kommunaal. Projekti koosseisus on aastatel 2012. a ja 2013. a Koeru alevikus planeeritud ehitada reoveepuhasti laiendus. OBJEKTI X 6537025 63

KOORDINAADID (L-Est' 97) Y 615750 REOVEEPUHASTI PARAMEETRID Anoksiline kamber 96 m3 Uus õhustuskamber 51 m3 Olemasolev õhustuskamber 126 m3 Järelsetiti 26 m2/40 m3 Muda stabiliseerimismahuti – 50 m3 Mudatihendusmahuti – 20 m3 Puhasti jõudlus: Q = 90…260 m3/d R = 800…2100 ie 48…126 kg BHT7/d GEODEETILINE ALUS Mõõdistatud 08-10.2010… Koordinaadid L-Est 97süsteemis, kõrgused Balti süsteemis

Rekonstrueeritud Koeru reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest: - purgimissõlm (uus); - reoveepumpla (olemasolev); - võreseade ja liivapüüdur (uus); - betoonmahutid, kus on: - anoksiline segamismahuti (uus) – 96 m3; - õhustuskamber (uus) – 51 m3, (olemasolev) – 126 m3; - järelsetiti (olemasolev) – 40 m3; - muda aeroobne stabiliseerimismahuti (olemasolev väike õhustuskamber) 50 m3; - mudatihendi (olemasolev eelsetiti) – ca 20 m3; - tehnohoone betoonmahutite vahel (uus).

Rekonstrueeritud Koeru reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides: - mehaaniline puhastus võreseadmes ja liivapüünises; - bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes kestusõhustuse režiimil koos lämmastiku; 64

eeldenitrifikatsiooniga anoksilises kambris; - fosfori keemiline sadestamine simultaanmeetodil - jääkmuda õhustamine aeroobse stabiliseerimise mahutis, seejärel tihendamine; mudatihendis ja tahendamine mudapressiga. Tahendatud muda kogutakse multilift konteinerisse, mahuga vähemalt 10 m3; - mudapressi rejektvesi voolab tagasi reoveepuhastisse.

Koeru vallas on praegu järgmised reoveepuhastid: I. Koeru alevik 1. Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 2. Objekti asukoht: Koeru alevik 3. Objekti valmimise aasta: 2002/2003 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris ja ehitas 2002. aastal ja täiendas 2003. aastal Veemaailm INC OÜ 3 - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 170 m /d; R = 68 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: bioloogiliskeemiline (P keemiline ärastus) aktiivmudapuhasti - suubla: Rõhu peakraav 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 157 m /d; R = 69 kg BHT7/d; 1150 ie. 2003. aasta kevadel lume sulamise ajal ulatus reovee vooluhulk mõnel päeval Q = 1000 m3/d, 2004. aasta kevadel Q = 600 m3/d. Kanalisatsioonitorustikud lekivad kahepoolselt. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 2002. aastal. Ekspluatatsiooni käigus selgus, et reovee kontsentratsioon ja reoainete sisaldus on tõusnud (tekkis vajadus Q ja R ühtlustamiseks ja R alandamiseks), milllest tulenevalt ehitati 2003. aastal juurde eelsetiti. reoveepuhasti valmis lõpplikult 2003. aastal ja selle tehniline seisukord on praegu hea. Probleeme on olnud reoveepuhasti ebaühtlase koormamisega (heljum kipub aegajalt välja kanduma) purgimissõlmega ja liigaktiivmuda tahendamisega. Kaaluda võiks reovee järelpuhastamiseks kasutada liivafiltrit. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: lähiaastatel on ette näha järgmiste tootmisettevõtete laienemine Koeru alevikus: - OÜ Järva PM ehitas juurde 1000 kohalise veisefarmi; - EL Ühtekuuluvusfondi projekti elluviimisest tulenevalt juhitakse reoveepuhastisse seni ühiskanalisatsioonita asula reovesi (ca 30 % elanikest); - Koeru Hooldekeskuse ja Koeru Keskkooli tarbeks ehitati uus EL nõuetele vastav köök, mille reovesi juhitakse asulakanalisatsiooni; - AS Natural juhib ühiskanalisatsiooni ca 200 töölise olmereovee. 65

Tulenevalt eespooltoodust on plaanis aastatel 2012. ja 2013. laiendada (rekonstrueerida) Koeru aleviku reoveepuhasti.

II. Vao küla 1. Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 2. Objekti asukoht: Vao küla 3. Objekti valmimise aasta: 1975 ja laiendus 1985 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” ja laiendus RPI “Eesti Maaehitusprojekt” 3 - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 255 m /d; R = 73 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: kaks bioloogilist kestvusõhustusega aktiivmudapuhastit ja kaks biotiiki, BIO 100 + OXYD 45 + 2 x BT (S = 900 m2) - suubla: Oostriku jõgi 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 16,5 m /d; R = 6,6 kg BHT7/d; 110 ie 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhastid seisavad seoses väga suure alakoormusega. OXYD 45 on osaliselt lagunenud, kuid BIO 100 saab veel kasutada. Kogu koormuse võtavad vastu biotiigid, mida tuleks ca 3 aasta pärast puhastada settest. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reovee põhipuhastid tuleb asendada ühe uue nüüdisaegse reoveepuhastiga, mille dimensioneerimisel tuleb arvestada valla sooviga praegu tühjalt seisvad korruselamud korda teha. Biotiigid on soovitatav alles jätta.

III. Ervita küla 1. Objekti valdaja: AS Koeru Kommunaal 2. Objekti asukoht: Ervita küla 3. Objekti valmimise aasta: 1975 ja laiendus 1989 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” 3 - tehnilised andmed: Q = 120 - 225 m /d; R = 70 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: bioloogilised kestvusõhustusega aktiivmudapuhastid BIO 100 + BIO 50 + 2 BT (1500 m2) - suubla: Väinjärve oja, Preedi jõgi 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 13,5 m /d; R = 5,4 kg BHT7/d = 90 ie 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepuhastid ja teenindushoone on lagunenud. Biotiikide vahetamm on lagunenud. Kogu koormuse võtavad vastu biotiigid, mida tuleks lähiajal puhastada settest. 8. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: arvestades reoveepuhastite vanust, konstruktsioonide materjali, ja reoveepuhastusjaama kui terviku 66

tehnilist seisukorda on õige ehitada uus reoveepuhasti. Uue reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb arvestada valla sooviga praegu tühjalt seisvad korruselamud korda teha. Biotiigid on soovitatav alles jätta.

IV. Vahuküla küla 1. Objekti valdaja: OÜ Järva PM (käimas on üleandmisprotsess Koeru vallale) 2. Objekti asukoht: Vahuküla küla 3. Objekti valmimise aasta: 1988 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” 3 - tehnilised andmed: Q = 40 - 75 m /d; R = 11,5 – 25,3 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: bioloogiline kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 50 + BT (600 m2) - suubla: Vahujõgi 3 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 10,2 m /d; R = 4,1 kg BHT7/d. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepumpla ja reoveepuhasti on lagunenud ja reovesi juhitakse biotiiki, mille väljavool on lagunenud – sisuliselt juhitakse reovesi puhastamata suublasse. Reoveepuhasti on tunnistatud peremehetuks varaks. 9. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida. Uue reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb arvestada võimalusega, et kõik korruselamud on elanikke täis.

V. Kalitsa küla 1. Objekti valdaja: olemasolev reoveepuhasti asub riigi tagavara maal ja käib protsess objekti üleandmiseks AS Koeru Kommunaal 2. Objekti asukoht: Kalitsa küla 3. Objekti valmimise aasta: 1985 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI “EKE Projekt” - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 15 - 35 m3/d; R = 5,75 – 12,65 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: bioloogiline kestvusõhustusega aktiivmudapuhasti BIO 25 - suubla: heitvesi juhitakse lahtise kraavitusega karsti 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 2,2 m3/d; R = 32 ie = 1,92 kg BHT7/d. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reoveepuhasti tehniline seisukord on väga halb. Reoveepuhastit ei ole juba aastaid kasutatud. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida. Uue reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb arvestada ainult elanikega.

4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta.

1. Koeru alevik. Koeru aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd (vt tabel 24) tehti suures osas 2011. ja 2012. aastal ning need tööd jätkuvad 2013. aastal - teostamisel on ÜF projekt nr. 2.1.0101.09- 0021 “Koeru aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine”. Projekti teostajaks on AS Koeru Kommunaal. Abikõlblikkuse periood on 22. jaanuar 2009. a kuni 30. juuni 2013. a. Projekti koosseisus on aastatel 2011. ja 2012. rekonstrueeritud ja ehitatud 8 reoveepumplat, 9408,27 m veetorustikku ja 9101,08 m kanalisatsioonitorustikku. 2012. ja 2013. aastal ehitatakse veel reoveepuhasti laiendus, ja üks Paide tee 7a puurkaev pumpla hoone koos sisustuse ja veepuhastusega. Projekti lõppedes on Koeru alevik ca 95 % ulatuses kaetud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. Teha jäävad üksikud veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike lõigud ning üks reoveepumpla asula kirdeosas. Koeru alevikus ehitatakse peamiseks tarbeveeallikaks AS Koeru Kommunaal Paide tee 7a (katastri tunnus 10364) puurkaev, mille vee puhastamiseks paigaldatakse rauaärastusseade. AS Koeru Kommunaal Paide tee 24a puurkaevu (katastri tunnus 10360) vett tarbitakse samal hulgal praegusega. Korda tehakse AS Koeru Kommunaal Rakke tee 3a (katastri tunnus 10359) puurkaev-pumpla, mis jääb samuti töösse ja mille vett tuleb puhastada rauaühenditest. Rauaeraldusfilter tuleb paigaldada veel OÜ Järva PM Laaneotsa I puurkaev-pumpla vee puhastamiseks. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada kohtpuhastusseadmed. Olemasolev AS Koeru Kommunaal aleviku reoveepuhastusjaam rekonstrueeritakse (vt ka alapunkt 4.2.6). Lahendada tuleb AS Natural sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimisega seonduv. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2021. kuni 2024. SA KIK ja Koeru valla eelarvest.

2. Vao küla. Vao küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelites 21. Vao külas kaalutakse seni reservis olnud AS Koeru Kommunaal Rehe tee 2 (katastri tunnus 10028) puurkaev pumpla kasutamise võimalusi, mille vett tuleb puhastada rauaühenditest ja ammooniumist. Seni kasutuses olnud AS Koeru Kommunaal puurkaev pumpla (pass nr 4818) hoone ja selle sisustus rekonstrueeritakse ja paigaldatakse rauaärastuse filtersüsteem. Kõik veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, reoveepumpla ja reoveepuhasti ehitatakse uued. 68

Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2012. kuni 2014. aastal EL Ühtekuuluvusfondi või SA KIK ja Koeru valla rahastamisel.

3. Ervita küla. Ervita küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelites 23. Ervita külas jääb töösse olemasolev AS Koeru Kommunaal Pargi tee 4 puurkaev pumpla (katastri tunnus 10378), mille hoone remonditakse ja mille hoones paiknevast teisest puurkaevust (katastri tunnus 10379) võetakse välja selle põhja kukkunud pump ja millesse paigaldatakse rauaühendite ärastusseadmed. Fluoriidide piirnormidele vastavaks saamiseks tuleb erinevate põhjaveekihtide vett segada. Küla keskel paiknev AS Koeru Kommunaal vana puurkaev pumpla likvideeritakse. Kõik veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, reoveepumpla ja reoveepuhasti ehitatakse uued. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2018. kuni 2020. aastal EL Ühtekuuluvusfondi või SA KIK ja Koeru valla rahastamisel.

4. Vahuküla küla. Vahuküla küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelites 22. Vahuküla külas tehakse korda OÜ Järva PM (läbirääkimised üleandmiseks AS Koeru Kommunaal käivad) olemasolev Vahuküla puurkaev pumpla (katastri tunnus 10365) ja asula veetorustik. Vajadusel ehitatakse tulevikus uus puurkaevpumpla, mille asukoht on näidatud lisas 1 toodud joonisel. Reoveepumpla ja reoveepuhasti on lagunenud ja reovesi juhitakse biotiiki, mille väljavool on lagunenud – sisuliselt juhitakse reovesi puhastamata suublasse. Reoveepuhasti on tunnistatud peremehetuks varaks. Kõik ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustikud, reoveepumpla ja reoveepuhasti ehitatakse uued. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid rekonstrueeritakse ja ehitatakse 2015. kuni 2017. aastal SA KIK ja Koeru valla rahastamisel.

5. Kalitsa küla. Kalitsa küla ühisveevärgi objektide kordategemiseks ja uuendamiseks ning ja ühiskanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 24. Kalitsa külas jääb töösse olemasolev AS Koeru Kommunaal puurkaev pumpla (katastri nr. 10024), mille hoone remonditakse ja kogu sisustus rekonstrueeritakse. Kõik ühisveevärgi torustikud ja reoveepuhasti ehitatakse uued. Ehitatakse ühiskanalisatsioon ja üks uus kahe pumbaga reoveepumpla. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2021. kuni 2024. aastal SA KIK ja Koeru valla rahastamisel.

6. Eraettevõtete OÜ Järva PM, OÜ Udeva Vara, AS Natural ja AS Konesko kohtpuhastusseadmed ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. 69

Enamus olemasolevatest reo- ja sademevee kohtpuhastitest on amortiseerunud ja ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Tootmisettevõtetel tuleb ehitada uued kohtpuhastid. AS Natural territooriumilt kogutavat sademevett Koeru aleviku ühiskanalisatsiooni ja sealt reoveepuhastisse juhtida ei saa. Ettevõtete poolt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta esitatud materjalid on enamasti puudulikud, kanalisatsioonisüsteemid lekivad ja kanalisatsiooni juhitakse ka drenaaži- ja räästavett, mis on lubamatu. Halvas seisukorras on AS Natural territooriumil paiknev OÜ Järva PM puurkaev pumpla. Vajalikud tootmisettevõtete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd tuleb teostada ettevõtetel omavahenditega.

7. Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Koeru valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tuleb korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Koeru vallas on soovitatav teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaev pumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud Koeru vallas koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, puurkaevude tamponeerimine jne.). 3. Suvitus- ja turismipiirkondadesse veevarustus ja –kanalisatsiooni- süsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine.

5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted. 5.1. Vee-ettevõtte tegevuse iseloomustus.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Koeru vallas Koeru, Vao, Ervita ja Vahuküla asulates. Kalitsa külas on ainult ühisveevärk. Välja arvatud Vahuküla asula VK süsteemid on eespoolnimetatud asulate ühisveevärk ja -kanalisatsioon AS Koeru Kommunaal omandis. Vahuküla puurkaev pumpla ja veetorustikud on Järva PM OÜ omandis, biopuhasti on kuulutatud peremehetuks varaks. Vahuküla küla VK süsteemide üleandmiseks Koeru vallale käivad läbirääkimised AS Koeru Kommunaal ja OÜ Järva PM vahel. Üksikobjektide puurkaevpumplaid ja reoveepuhasteid omavad veel OÜ Järva PM ja OÜ Udeva Vara.

5.2. Vee-ettevõtte põhinäitajad. 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad.

AS Koeru Kommunaal teenuse hinna (aastatel 2000. kuni 2006. kroonides ja alates aastast 2012 eurodes - €/m³) m3 hind kroonides, mis ei sisalda käibemaksu) muutus viimase kaheksa aasta jooksul:

Koeru alevik 2000 2001 2002 2003 2004 2006 2012 - veevarustusteenuse hind 3,85 3,85 3,85 3,85 3,85 5,65 0,66 - kanalisatsiooniteenuste hind 4,13 4,13 4,13 4,13 4,13 7,90 0,79

Vao küla 2000 2001 2002 2003 2004 2006 2012 - veevarustusteenuse hind 3,85 3,85 3,85 3,85 3,85 5,65 0,66 - kanalisatsiooniteenuste hind 4,13 4,13 4,13 4,13 4,13 7,90 0,79

Ervita küla 2000 2001 2002 2003 2004 2006 2012 - veevarustusteenuse hind 3,85 3,85 3,85 3,85 3,85 5,65 0,66 - kanalisatsiooniteenuste hind 4,13 4,13 4,13 4,13 4,13 7,90 0,79

Kalitsa küla 2000 2001 2002 2003 2004 2006 2012 - veevarustusteenuse hind 5,65 0,66 - kanalisatsiooniteenuste hind 7,90 0,79

5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta.

AS Koeru Kommunaal (Koeru, Vao, Ervita ja Kalitsa asulad). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 58,1 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 58,1 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 50,5 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 50,5 tuh. m3 aastas - elanikkond 30,2 tuh. m3 aastas - ettevõtted 20,3 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 13,0 % 4. Puurkaevude arv 7 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 5 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 51,2 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 29,2 tuh. m3 aastas - ettevõtted 22,0 tuh. m3 aastas 71

6. Elektrienergia kulu (kokku) 90,82 tuh. kwh aastas - sh. veevarustusele 36,16 tuh. kwh aastas - kanalisatsioonile 54,66 tuh. kwh aastas - mujale - tuh. kwh aastas 7. Puhastatud heitvee kogus 68,3 tuh. m3/aastas (reovee põhipuhastid seisavad Vao ja Ervita külades, reovesi puhastatakse biotiikides). 8. Elektrienergia keskmine kwh maksumus veevarustuses on 0,072 €/kwh ja kanalisatsioonil 0,075 kr/kwh.

OÜ Järva PM (Vahuküla küla). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 3,905 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 3,905 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 3,65 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 3,65 tuh. m3 aastas - elanikkond 2,555 tuh. m3 aastas - ettevõtted 1,095 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 6,5 % 4. Puurkaevude arv 1 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 1 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 3,285 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 2,190 tuh. m3 aastas - ettevõtted 1,095 tuh. m3 aastas 6. Elektrienergia kulu (kokku) andmed puuduvad tuh. kwh aastas - sh. veevarustusele - tuh. kwh aastas - kanalisatsioonile - tuh. kwh aastas - mujale - tuh. kwh aastas 7. Puhastatud heitvee kogus 3,285 tuh. m3/aastas. Reovee põhipuhasti on lagunenud. Reovett puhastatakse biotiigis.

5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad.

AS Koeru Kommunaal (Koeru alevik, Vao küla, Ervita küla ja Kalitsa küla). 2011. a. andmed. Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 10 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 5 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 10 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 5 analüüsi. 72

Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: raud üle normi tarbijate juures. Joogivesi vastab standardile Koerus asulas Paide tee 24a puurkaevus, Kalitsa asula puurkaevus ja Vahuküla külas Vahuküla puurkaevus. Joogivee analüüsitulemused on toodud tabelis 3.

Heitvee analüüsitulemused. Tabel 17. Aeg Analüüside tulemused Heljum BHT7 KHT Nüld Püld Koeru asula 06.12.2011 5,0 < 3,0 < 10,0 11,4 0,34 22.11 15 4,0 39 31,0 1,08 19.10 2,0 < 3,0 < 10,0 28,2 0,95 23.08 13 < 3,0 24 15,2 0,30 07.07 9,0 < 3,0 < 10,0 7,4 0,44 15.06 < 2,0 4,0 23 24,1 0,26 13.05 18 3,0 31 20,0 0,45 11.04 8,0 < 3,0 < 10,0 7,5 0,17 07.03 18 < 3,0 33 27,0 0,58 10.02 18 3,5 58 31,1 0,88 14.01 22 3,0 32 22,5 0,72 Keskmine: 11,8 3,2 25,5 20,5 0,56 Vao asula 06.01.2011 20 13,2 35 10,3 1,10 19.10 12 7,0 83 26,6 6,02 07.07 14 6,0 37 5,15 1,31 13.05 32 14,0 49 < 3,0 0,25 15.06 5,0 10,0 - 4,38 0,81 Keskmine: 16,6 10,04 51 9,89 1,90 Ervita asula 06.01.2011 14 9,9 27 8,25 0,85 19.10 26 17,5 100 26,2 4,07 07.07 6,0 < 3,0 < 10,0 6,17 1,10 13.05 18 4,0 12 < 0,3 0,13 15.06 3,0 4,0 - 7,28 1,02 Keskmine: 13,4 7,68 37,3 9,64 1,43

AS Koeru Kommunaal Koeru alevik.

2011. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 18. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l 1. BHT7 mgO2/l; t/a 320 3,2 99,00 15 73

2. Hõljuvaine mg/l; t/a 190 11,8 93,79 25 3. Üld P mgP/l; t/a 13,4 0,56 95,82 1,5 4. KHT mgO/l; t/a 650 25,5 96,08 125

Heitveega 2011. a suublasse juhitud reoainete keskmine kogus: BHT7 0,146 tonni aastas, hõljuvaine 0,537 tonni aastas, fosfor 0,025 tonni aastas, lämmastik 0,933 tonni aastas, KHT 1,161 tonni aastas.

AS Koeru Kommunaal Vao küla.

2011. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 19. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l 1. BHT7 mgO2/l; t/a 90 10,04 88,8 25 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 20 16,6 17,0 35 3. KHT mgO/l; t/a 110 51 53,6 125

Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 0,060 tonni aastas, hõljuvaine 0,099 tonni aastas, fosfor 0,011 tonni aastas, lämmastik 0,059 tonni aastas, KHT 0,305 tonni aastas.

AS Koeru Kommunaal Ervita küla.

2011. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 20. Jrk. Näitaja Ühik Sisenev Väljuv Puhastus- Vee erikasutusloaga nr. vesi mg/l vesi mg/l efekt % kehtestatud normatiivne väärtus mg/l 1. BHT7 mgO2/l; t/a 130 9,4 97,2 25 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 13 14,6 95,4 35 3. KHT mgO/l; t/a - 37,3 - 125

Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 0,035 tonni aastas, hõljuvaine 0,054 tonni aastas, fosfor 0,005 tonni aastas, 74

lämmastik 0,036 tonni aastas, KHT 0,138 tonni aastas.

Järva PM OÜ Vahuküla küla. Reoveepumpla ja reoveepuhasti on lagunenud ja reovesi juhitakse biotiiki, mille väljavool on lagunenud – sisuliselt juhitakse reovesi puhastamata suublasse. Reoveepuhasti on tunnistatud peremehetuks varaks. Kõik ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustikud, reoveepumpla ja reoveepuhasti ehitatakse uued.

AS Koeru Kommunaal Kalitsa küla. Kalitsa külas ühiskanalisatsiooni ei ole.

5.2.4. Ekspluatatsioon.

AS Koeru Kommunaal (Koeru alevik, Vao küla, Ervita küla, Vahuküla küla elamud ja Kalitsa küla) 2012. aastal. 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos admin. personaliga) arv: 3 2. Veeavariide (lekete) arv: 5 3. Kanalisatsiooniummistuste arv: 8 4. Pumbavahetuste arv puurkaevudes: - 5. Vanade torustike väljavahetamine: EL ÜF projekti koosseisus on aastatel 2011. ja 2012. ehitatud ja rekonstrueeritud 8 reoveepumplat, 9408,27 m veetorustikku ja 9101,08 m kanalisatsioonitorustikku kogumaksumusega koos käibemaksuga 2 873 284 eurot. 6. Teenindavate elanike arv: 1512 - ühisveevärgi teenus: 1512 - ühiskanalisatsiooni teenus: 1411 7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast: 87 % - ühisveevärgi teenus: 87 % - ühiskanalisatsiooni teenus: 81 %

5.2.5. Personal.

AS Koeru Kommunaal. 1. Töötajad, taandatud täistööajale 8 - sh. mehi 6 - naisi 2 - kontoripersonal 3,4 - töölised 4,6 2. Kõrgharidusega töötajaid 2 3. Keskmine palk 681 €

6. Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise põhimõtted.

1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee- ettevõtete Liidus 2006. aasta lõpus valminud “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend”, milles on arvesse võetud arengukava koostamise kogemusi ning õigusaktidesse viidud muudatusi. Juhend on soovitusliku iseloomuga abimaterjal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamiseks. Juhend on mõeldud kasutamiseks ÜVK arendamise kava koostavatele isikutele, kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtjatele, samuti teistele asjasthuvitatud isikutele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVK arendamise kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt: 76

1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. ÜVK arendamise kava koostatakse kooskõlas: - vastavat piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuse arengukavaga, - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega. Nende puudumisel koostatakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava iseseisvalt. ÜVK arendamise kava koostatakse tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.

Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Koeru valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvaldkondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Järvamaa maakonnaplaneeringus ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas, Ida- Eesti vesikonna veemajanduskavas ja Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale.

ÜVK arendamise kava tegevused on otseselt seotud EL direktiivide nõuete täitmisega: - Veevarustussüsteemide arendamisel on eesmärgiks tagada tarbijale omavalitsuste territooriumil joogivee kvaliteet vastavalt Euroopa Liidu joogiveedirektiivile 80/778/EMÜ. 77

- Kanalisatsioonisüsteemide arendamisel on eesmärgiks saavutada reovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ suuniste täitmine aastaks 2012. Mõlema ülalmainitud direktiivi täitmine on osa Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ (Veepoliitika raamdirektiiv – artiklid 4 ja 10) nõuete täitmisest, et tagada omavalitsuste territooriumil pinnavee hea seisund aastaks 2015.

Arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2012. kuni 2014.; - aastateks 2015. kuni 2017.; - aastateks 2018. kuni 2020.; - aastateks 2021. kuni 2024.

Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arengukava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid.

Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud Ühtekuuluvusfondi ja muude riigihangete raames 2011. aastal väljakuulutatud hangete alusel saadud keskmised hinnad. Et saada hinnatase aastal 2012. tuleb need hinnad korrutatud koefitsiendiga 1,1. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.

Koostatava arendamise kava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord ning tarbijale antava joogivee ja suublasse juhitava heitvee ainesisaldus ei vasta kohati kehtiva seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus; - programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - väga raske on hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust.

Põhjalik programmide hindamine ja finantsanalüüs on soovitatav teostada fondidest raha taotlemisel eelprojektide koosseisus. Programmide rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - kohaliku omavalitsuse laenud, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi vahendid ja - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital.

7. ÜVK arengukava tegevuste programmid.

Koeru valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks:

I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2012. kuni 2014. Programm sisaldab tabelis 21 nimetatud uurimistöid ning Vao asulas teostatavaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustöid. I programmi tööde maksumus koos käibemaksuga on 1 618 996.80 eurot (ilma käibemaksuta 1 349 164.00 eurot), mis 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 242 849.52 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.

II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2017. Programm sisaldab tabelis 22 nimetatud uurimistöid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist Vahuküla asulas. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 1 271 556.00 eurot (ilma käibemaksuta 1 059 630.00 eurot), mis 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 190 733.40 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.

III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2018. kuni 2020. Programm sisaldab tabelis 23 nimetatud uurimistöid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist Ervita asulas. III programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 1 866 012.00 eurot (ilma käibemaksuta 1 555 010.00 eurot), mis 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 279 901.80 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.

IV ajaperiood, ehk IV programm: Ajaperioodiks on aastad 2021. kuni 2024. Programm sisaldab tabelis 24 nimetatud uurimistöid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist Koeru ja Kalitsa asulates. IV programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 801 433.20 eurot (ilma käibemaksuta 667 861.00 eurot), millest 486 902.40 eurot on Kalitsa asula VK süsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise maksumus ning 314 530.80 eurot on Koeru asula VK süsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise maksumus. Kogumaksumusest 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 120 214.98 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.

7.1. I programm.

I programmi koosseisus aastatel 2012. kuni 2014. Vao asulas teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (eurodes). Tabel 21. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus eurot eurot VAO KÜLA Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on 310.0 19.0 ha 5 890.0 kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö (puuraukude samm 210.0 95 tk 19 950.0 50 m, sügavus 3 m, hoonel vähemalt üks puurauk) Ehitustööd 3. Veevarustus- ja kanalisatsiooni isevoolne torustik 220.0 1175 m 258 500.0 ühes kaevikus - rekonstrueerimine 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 170.0 1765 m 300 050.0 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 210.0 925 m 194 250.0 rekonstrueerimine 6. Uute veevarustus- ja kanalisatsiooni isevoolsete 220.0 800 m 176 000.0 torustike ehitamine ühes kaevikus 7. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 650.0 18 tk. 11 700.0 80

8. Farmi puurkaev pumpla (puurkaevu pass nr 4818) - 1 kpl 53 000.0 vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine, rauaärastusfiltri paigaldamine, ventilisatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseeraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine 9. Reservis Rehe tee 2 (katastri tunnus 10028) hoone - 1 kpl 32 000.0 soojustamine ja remont ja puurkaev pumpla sisu väljavahetamine arvestusega, et kaev jääb lähitulevikus reservkaevuks. Võimaluse korral kaalutakse selle kasutusele võtmist 10. Reoveepumpla rekonstrueerimine (2 pumpa) - 1 kpl 27 000.0 11. Uus aktiivmuda ja biokile kooskasutusega - 1 kpl 140 600.0 reoveepuhasti koos mudatihendaja ja fosforiärastusega, jõudlus 200 ie 12. Vana reoveepuhasti likvideerimine - 1 kpl 10 000.0 13. VK liitumispunktide ehitamine 300.0 74 tk 22 200.0 Projekteerimistööd 14. Tabelis tegevuste 3 – 13 projekteerimistööd - 1 kpl 98 024.0 (eelprojekt ja tööprojekt) ja omanikujärelevalve Maksumus ilma käibemaksuta: 1 349 164.0 Käibemaks 20%: 269 832.8 Maksumus koos käibemaksuga: 1 618 996.8 I programm Vao küla kokku: 1 618 996.8

7.2. II programm.

II programmi koosseisus aastatel 2015. kuni 2017. Vahuküla asulas teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (eurodes). Tabel 22. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus eurot eurot VAHUKÜLA KÜLA Uurimistööd 81

1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on 310.0 15 ha 4 650.0 kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö (puuraukude samm 210.0 75 tk 15 750.0 50 m, sügavus 3 m, hoonel vähemalt üks puurauk) Ehitustööd 3. Uue Vahuküla küla puurkaevu ja puurkaev - 1 kpl 73 000.0 pumpla ehitamine. Kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine, ventilisatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseeraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia ehitamine. Elektriliini ehitamine ja liitumistasu. 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 170.0 1005 m 170 850.0 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 210.0 910 m 191 100.0 rekonstrueerimine 6. Kanalisatsiooni survetorustiku rekonstrueerimine 170.0 30 m 5 100.0 7. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 650 6 tk 3 900.0 8. Reoveepumpla rekonstrueerimine (2 pumpa) - 1 kpl 27 000.0 9. Uus aktiivmuda ja biokile kooskasutusega - 1 kpl 77 000.0 reoveepuhasti koos mudatihendaja ja fosforiärastusega, jõudlus 100 ie 10. Vana reoveepuhasti likvideerimine - 1 kpl 5 000.0 11. Veevarustustorustike ehitamine 170.0 350 m 59 500.0 12. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 180.0 235 m 42 300.0 survekanalisatsioonitorustikuga 13. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 280.0 910 m 254 800.0 isevoolse ja survekanalisatsioonitorustikuga 14. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 220.0 200 m 44 000.0 isevoolse kanalisatsioonitorustikuga 15. VK liitumispunktide ehitamine 300.0 29 tk 8 700.0 Projekteerimistööd 16. Tabelis tegevuste 3 – 15 projekteerimistööd - 1 kpl 76 980.0 (eelprojekt ja tööprojekt) ja omanikujärelevalve Maksumus ilma käibemaksuta: 1 059 630.0 Käibemaks 20%: 211 926.0 Maksumus koos käibemaksuga: 1 271 556.0 II programm Vahuküla küla kokku: 1 271 556.0

7.3. III programm.

III programmi koosseisus aastatel 2018. kuni 2020. Ervita asulas teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (eurodes). Tabel 23. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus eurot eurot ERVITA KÜLA Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on 310.0 23 ha 7 130.0 kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö (puuraukude samm 210.0 113 tk 23 730.0 50 m, sügavus 3 m, hoonel vähemalt üks puurauk) Ehitustööd 3. Veevarustus- ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku 220.0 1330 m 292 600.0 ühes kaevikus rekonstrueerimine 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 170.0 1570 m 266 900.0 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku 210.0 1640 m 344 400.0 rekonstrueerimine 6. Uue veevarustus- ja isevoolse 220.0 1100 m 242 000.0 kanalisatsioonitorustiku ehitamine ühes kaevikus 7. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 650.0 19 tk. 12 350.0 8. Ervita küla Pargi tee 4 (katastri tunnus 10378 ja - 1 kpl 55 000.0 10379) puurkaev pumpla vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine, rauaärastusfiltri paigaldamine ja fluoriidide sisalduse (1,65 mg/l) vähendamiseks vee segamine ülemise põhjaveekihi veega, ventilisatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseeraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine. 9. Küla keskuses paikneva puurkaev-pumpla - 1 kpl 5 000.0 likvideerimine 10. Reoveepumpla rekonstrueerimine – asendamine 2 - 1 kpl 27 000.0 pumbaga kompaktpumplaga 11. Uus aktiivmuda ja biokile kooskasutusega - 1 kpl 140 600.0 reoveepuhasti koos mudatihendaja ja fosforiärastusega, jõudlus 200 ie 83

12. Vana reoveepuhasti likvideerimine . 1 tk 5 000.0 13. VK liitumispunktide ehitamine 300.0 68 tk 20 400.0 Projekteerimistööd 14. Tabelis tegevuste 3 – 13 projekteerimistööd - 1 kpl 112 900.0 (eelprojekt ja tööprojekt) ja omanikujärelevalve Maksumus ilma käibemaksuta: 1 555 010.0 Käibemaks 20%: 311 002.0 Maksumus koos käibemaksuga: 1 866 012.0 III programm Ervita küla kokku: 1 866 012.0

7.4. IV programm.

IV programmi koosseisus aastatel 2021. kuni 2024. Kalitsa ja Koeru asulates teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (eurodes). Tabel 24. Jrk. Materjali, seadme nimetus Ühiku Kogus Maksumus nr. maksumus eurot eurot KALITSA KÜLA Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on 310.0 5.0 ha 1 550.0 kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö (puuraukude samm 210.0 25 tk 5 250.0 50 m, sügavus 3 m, hoonel vähemalt üks puurauk) Ehitustööd 3. Kalitsa puurkaev pumpla (katastri tunnus 10024) - 1 kpl 39 000.0 vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, ventilisatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseeraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine. 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 170.0 295 m 50 150.0 5. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 180.0 165 m 29 700.0 survekanalisatsiooniga 6. Veevarustustorustiku ehitamine 170.0 25 m 4 250.0 84

7. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine 210.0 750 m 157 500.0 8. Reoveepumpla rekonstrueerimine – asendamine 2 - 1 kpl 27 000.0 pumbaga kompaktpumplaga 9. Uus aktiivmuda ja biokile kooskasutusega - 1 kpl 55 000.0 reoveepuhasti koos mudatihendaja ja fosforiärastusega, jõudlus 55 ie 10. Vana reoveepuhasti likvideerimine .- 1 kpl 2 000.0 11. VK liitumispunktide ehitamine 300.0 16 tk 4 800.0 Projekteerimistööd 12. Tabelis tegevuste 3 – 11 projekteerimistööd - 1 kpl 29 552.0 (eelprojekt ja tööprojekt) ja omanikujärelevalve Maksumus ilma käibemaksuta: 405 752.0 Käibemaks 20%: 81 150.4 Maksumus koos käibemaksuga: 486 902.4 IV programm Kalitsa küla kokku: 486 902.4 KOERU ALEVIK Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on 310.0 2.3 ha 713.0 kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö (puuraukude samm 210.0 12 tk 2 520.0 50 m, sügavus 3 m, hoonel vähemalt üks puurauk) Ehitustööd 3. Uue veevarustus- ja isevoolse 220.0 430 m 94 600.0 kanalisatsioonitorustiku ehitamine ühes kaevikus 4. Veevarustustorustiku ehitamine ühes kaevikus 180.0 135 m 24 300.0 survekanalisatsiooniga 5. Reoveepumpla rekonstrueerimine – asendamine 2 - 1 kpl 27 000.0 pumbaga kompaktpumplaga 6. VK liitumispunktide ehitamine 300.0 6 tk 1 800.0 7. Koeru asulas Paide tee 24a puurkaev pumpla - 1 kpl 39 000.0 (katastri tunnus 10360) vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, ventilisatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseeraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine. 85

8. Koeru asulas Rakke tee 3a (katastri tunnus 10359) - 1 kpl 53 000.0 puurkaev pumpla vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine ja rauaärastusfiltri paigaldamine, ventilisatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseeraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine. Projekteerimistööd 9. Tabelis tegevuste 3 – 8 projekteerimistööd - 1 kpl 19 176.0 (eelprojekt ja tööprojekt) ja omanikujärelevalve Maksumus ilma käibemaksuta: 262 109.0 Käibemaks 20%: 52 421.80 Maksumus koos käibemaksuga: 314 530.80 IV programm Koeru alevik kokku: 314 530.80 IV programm kokku: 801 433.20

8. Kokkuvõte.

Koostatud Koeru valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei ole lõpplik - arengukava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. Arengukava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Uurimistööd on soovitatav teostada lähiaastatel ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja – kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Käesolev ÜVK AK on kooskõlas ÜVK seadusega ja selle muudatustega.

Koeru valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2012. kuni 2014.; - aastateks 2015. kuni 2017.; 86

- aastateks 2018. kuni 2020.; - aastateks 2021. kuni 2024.

Ehitiste ja projekteerimistööde maksumuse aluseks on võetud 2012. aastal riigihangete läbiviimise käigus kujunenud VK süsteemide projekteerimise ja ehitamise hinnad. Maksumuste oletatav täpsus on piirides ±10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada tööjõu ja materjalide maksumuse muutustega aastate lõikes.

Koeru valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2012. kuni 2014. Programm sisaldab tabelis 21 nimetatud uurimistöid ning Vao asulas teostatavaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimis- ja ehitustöid. I programmi tööde maksumus koos käibemaksuga on 1 618 996.80 eurot (ilma käibemaksuta 1 349 164.00 eurot), mis 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 242 849.52 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2017. Programm sisaldab tabelis 22 nimetatud uurimistöid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist Vahuküla asulas. II programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 1 271 556.00 eurot (ilma käibemaksuta 1 059 630.00 eurot), mis 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 190 733.40 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2018. kuni 2020. Programm sisaldab tabelis 23 nimetatud uurimistöid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist Ervita asulas. III programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 1 866 012.00 eurot (ilma käibemaksuta 1 555 010.00 eurot), mis 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 279 901.80 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest. IV ajaperiood, ehk IV programm: Ajaperioodiks on aastad 2021. kuni 2024. Programm sisaldab tabelis 24 nimetatud uurimistöid ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist Koeru ja Kalitsa asulates. IV programmi kogumaksumus koos käibemaksuga on 801 433.20 eurot (ilma käibemaksuta 667 861.00 eurot), millest 486 902.40 eurot on Kalitsa asula VK süsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise maksumus ning 314 530.80 eurot on Koeru asula VK süsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise maksumus. 87

Kogumaksumusest 15 % ulatuses rahastatakse Koeru valla omavahenditest 120 214.98 euro ulatuses ja ülejäänud SA KIK või teiste fondide vahenditest.

LISAD:

LISA 1. Koeru, Vao, Ervita, Vahuküla ja Kalitsa asulate dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid.