AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME” Nr 9 (2920) LX I AASTAKÄIK Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058 Kolmapäev, 18. märts 2009

Huvitav kohtumine Eesti näitlejatega

26. veebruaril korraldasid Muusajüngrid eesotsas Heidi ja Rein Aed- maga Sydney Eesti Majas väga põneva kohtumise. Külas olid näitle- ja ja Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp ning näitleja, lavastaja ja filmirezissöör Roman Baskin. Sellist ainulaadset võimalust kohtuda ja vestelda Eesti tippnäitlejatega kasutasid varmalt nii seeniorid kui ka noored. Rein Aedma suunas mõnusalt oma küsimustega vestlust, näitlejad rääkisid kõigepealt oma tööst ning soovijad said hiljem ka küsimusi esitada. Et jutuotsad lahti teha, uuris Rein Aedma alustuseks, milli- se kannatuste raja pidid meie külalised läbi tegema, et üldse näitle- jaks saada. Ja nii see jutulõng veerema hakkas. Toome Meie Kodu lugejatele valiku näitlejate poolt kõneldust.

AIN LUTSEPP: „Teater on kordumatu!“

Ain Lutsepp alustas, et tema näitlejatee sai alguse läbi ju- huse: „Kui tehti Oskar Lutsu „Kevade“ järgi filmi, siis leiti mind Tõnissoni osa peale.“ Ja Lutsepp jätkas: „Mina ei ole näitleja elukutsest unista- nud, aga paraku sai „Kevade“ minule saatuslikuks. Hiljem Näitlejatega kohtumisele kogunesid nii seeniorid kui ka noored. Foto: Margit Selg/Photobanksydney.com.au tehti ka film „Suvi“ ning see- järel „Sügis“, selleks ajaks teatris kokku leppida, et saaks ma olin juba astunud Tallinna ROMAN BASKIN: repertuaari vastavalt muuta. Konservatooriumi lavakunsti- „Teater on kohtumine!“ kateedrisse, mille rajas Volde- Ma püüaksin teha oma parima mõlemas, nii filmis kui teatris.” mar Panso 1957. aastal, luues Roman Baskin pajatas enda süsteemse teatriõpetuse Ees- Rein Aedma puurib edasi: kohta järgmist: tis. Mida sa tegelikult ise rohkem Ma olen teinud küll palju la- tahad teha? Lavakunstikool töötab siia- vastusi, 50‒60 lavastust, aga maani ‒ Eesti Muusika- ja Teat- Lutsepp hüüatab kindlalt: kui 4‒5 neist on õnnestunud, riakadeemia all. Üle kahe aasta kuni 50ndate, 60ndateni välja. ”Teatrit tahan teha! ” siis on väga hästi. Ka suured la- lõpetab selle kooli 15-20 näitle- Etendusest käivad läbi kõik selle Ja jätkab põhjendusega: ”Sest vastajad on öeldnud, et kui sa jat, nii noormehi kui neide. Vii- aja äratuntavad tegelased, Eesti teater on elav esitus, ta on kor- teed elu jooksul kolm-neli head masel ajal on konkurents töötu- vaimne eliit, kes selles kohvikus dumatu. Sest see hetk, mida lavastust, siis on hästi. rul terav ning kõigile ei jätku ka vestlemas ja aega veetmas on inimesed teatris lava peal toi- Olen paralleelselt püüdnud ka töökohti. käinud. muvast tajuvad, on nii erinev. näitlemist mitte ära unustada, Lõpetasin lavakunstikooli Ja teine etendus on Keila-Joa See elav hetk, kui etendus õn- sest ma lõpetasin kooli ikkagi 1980. aastal ja sellest ajast pea- mõisas Eugene O’Neill „Pikk nestub, see on väga oluline ja näitlejana. Üritasin kolm aastat le ma töötan Eesti Draamateat- päevatee kaob öösse“. näitleja tunneb seda lava pealt. edutult Moskva Kinoinstituuti ris näitlejana. Ja meil on teisi etendusi ka! Ja see kontakt, mis tekib näitle- sisse astuda... Sundkäiguna as- Selle aja jooksul on mul olnud Nii et kui tulete suvel Eestisse, ja ja publiku vahel! Sa tunned tusin Voldemar Panso nimelisse kokku 2000 või rohkem eten- tulge teatrisse!” pärast etendust tühjust, aga teatrikooli ‒ samale kursusele, dust ning rolle 150‒200 vahel. Rein Aedma uurib nüüd Ain väga suurt rõõmu ka. Need rõõ- mille Ain lõpetas. Oleme suhte- Aastas olen mänginud umbes Lutsepa filmikarjääri kohta. muhetked on küll harvemad, liselt palju laval ka koos mänginud. aga seda suuremad. 120‒150 etenduses. ”Filme, milles ma osalenud Pärast lõpetamist mängisin mina 8 aastat väiketeatris Vanalin- Draamateater mängib sep- olen, on 30-35 vahel. Olen Ning see keemia, mis näit- nastuudio. Sealt edasi läksin vabakutseliseks ja olen senimaani va- tembri teisest poolest kuni juu- teinud filmirolle ka Venemaal ja lejate vahel tekib, on ka väga bakutseline ‒ näitleja, lavastaja ja kui vahel raha antakse, siis teen ni lõpuni. Augustis on draama- Soomes. Mina ei ole ennast ku- oluline. Kui see tööle hakkab, suure rõõmuga ka filmi. Mingi filmipisik on mul sees, sest see kisub teatril traditsiooniliselt ringreisi nagi filminäitlejaks pidanud. siis muutuvad etendused elava- ja tõmbab mind kõige rõhkem. Aga mulle meeldib teater ka väga, maks. Vahel see keemia tekib, kuu, kus me käime Tartus, Pär- Eesti on sedavõrd väike, et ai- kogu see müsteerium, elav inimene laval. vahel mitte. Siin on väga oluline nus ja Viljandis. nult filminäitlemisega ei ela liht- Eestis käiakse väga palju teatris ‒ Eestis on Islandi järel suhtarvult roll lavastajal. Eestis on suveteater väga salt ära. Mina töötan riigiteatris üks maailma enim teatrit külastav publik See teeb ainult rõõmu. aktiivne. Sellel suvel on Draa- ja ma olen sellega rahul ning Mul on olnud õnn koos tööta- Aga Eestis käib teatris enamasti naispublik, sest meest on väga ras- mateatril kaks suveetendust. lisaks töötan ma ka erineva- da enamuse Eesti tugevamate ke teatrisse saada. Endises kinos „Helios“ toimub tes eraprojektides. Näiteks siin lavastajatega ja mul on selle üle Mis puudutab teatrihooaega, siis minu meelest mängib Eesti tea- Madis Kõivu „Lõputu kohvijoo- Austraalias „Sõduriga“ ringreisil hea meel. ter pidevalt, nii suvel kui talvel, nii väljas kui sees ‒ igal pool leitakse mine“, milles kajastub Werneri olen ma oma vabast ajast, ehk Et edasi areneda, peab näitle- imelisi kohti, kus mängida. kohviku ajalugu alates sajandi siis ma olen praegu puhkusel. ja astuma pidevalt edasi ‒ jälle algusest ning läheb läbi sõdade Selleks tuli pool aastat varem uude töösse. ” jätkub lk 4 2 “MEIE KODU” 18. märts 2009

President Ilves: ootan võimuliidu ja opositsiooni, Eesti naised tahavad olla meestega võrdselt ettevõtjate ja ametiühingute ühisarutelu väärtustatud Eesti naisühendused tahavad naiste võrdset väärtustamist mees- “Eesti ühiskonna tegelik tu- ülemaailmsesse kriisiaega nüüd ühiskonda nende üle mõtteid tega, selgub pühapäeval riigikogule, presidendile ja valitsusele gevus pannakse just praegu mitte väeti ja vaesena, vaid juba vahetama. Ootan samasugust saadetud avalikust pöördumisest. proovile,” ütles president Too- üsna suure tugevusvaruga, kus initsiatiivi ka parlamendi koa- “Täna, 2009. aasta 8. märtsil peame kahjuks tõdema, et Eesti mas Hendrik Ilves täna 2008. meie edasiliikumise sammas- litsioonilt ja opositsioonilt, ette- naiste panus on võrreldes teiste Euroopa riikide naistega väärtus- aasta Eesti inimarengu aruan- teks saavad olla suurenenud võtjatelt ja ametiühingutelt.” tatud ühiskonnas kõige madalamalt,” teatas Eesti Naisteühenduste de esitlusel. “Meil tuleb kõige heaolu, kasvanud enesekindlus Taustaks Ümarlaua (ENÜ) eesistuja Laine Tarvis. ja ennekõike tunne, et me ise lähemas tulevikus, sisuliselt Ümarlaud tõi Euroopa Komisjoni statistikale viidates välja, et Ees- juba täna leida vastus kõige otsustame. Eesti Inimarengu Aruanne 2008 (EIA), mille peatoimetajaks tis on naiste keskmised tunnipalgad 30,3 protsenti madalamad kui põletavamale küsimusele: kui- “Lisaks saame just praegu meestel, ehkki Euroopa keskmine palgaerinevus on 17,4 protsenti. das sisendame kindlustunnet selgeks, kus on Eesti ühiskonna on Marju Lauristin, keskendub eelkõige Eesti inimeste ja ühis- Samas on Eesti naiste tööhõive määr ja naiste haridustase üks kõr- neisse, kes on jäänud majan- sotsiaalse võrgustiku nõrgad gematest Euroopas, märkis ENÜ. duskriisi tõttu tööta ja stabiil- kohad, ja kus augud. Nende konna elukvaliteedile. EIA üheks se sissetulekuta?” lappimisele ja uue, tugevama peamiseks eesmärgiks on anda “Naiste madalad palgad toovad endaga kaasa väikese pensioni ja võrgu loomisele peavad olema ülevaatlikku ja võrdlevat infor- vaesuse vanas eas. Kui Euroopas keskmiselt on vaesusriski määr üle Riigipea meenutas, et mus- edaspidi suunatud meie avaliku matsiooni Eesti arengu kohta. 65-aastaste naiste seas 21 protsenti, võrreldes 16 protsendiga üle temate prognooside järgi võib võimu, ettevõtjate ja kodani- Eesti Inimarengu Aruandes 65-aastaste meeste seas, siis Eestis on see meie palgataset arvesta- töötute arv praegusega võrrel- kuühiskonna ühised pingutu- esitatakse juhtivate teadlaste des ilmselt tunduvalt suurem,” seisis pöördumises. des kahekordistuda, ehk Eestist sed,” ütles president Ilves. poolt läbi viidud analüüside tu- ENÜ hinnangul on naistele otseseks ohuks lisaks majandus- võib saada riik, kus tööpuudus lemused, mis kajastavad olulisi kriisi tõttu kasvanud tööpuudusele ka lasteaiateenuse ja muude on 15 ja 20 protsendi vahel. “Tegelikult vajab Eesti just teemasid meie ühiskonnaelus praegu ühiskondlikku lepet. Ei, hooldusteenuste kättesaadavuse vähendamine, “mis paneb naiste President Ilvese sõnul tuleb nagu hariduselu, rahvatervis, õlgadele veelgi suurema koormuse”. mitte mingit formaalset doku- kodanikuühiskonna formeeru- meil õppida Soome ja Rootsi ENÜ kutsus erakondi saama üle ükskõiksusest ja hoolimatusest menti, millele peaksid pidulikus mine, Eesti majanduselu aren- läinud sajandi viimase kümnen- Eestis valitseva soolise ebavõrdsuse suhtes. “Kaunitele naiste- õhkkonnas kuldse sulepeaga gud, inimeste heaolu tase ja ra- di rängast tagasilöögist, sest: päevasoovidele lisaks ootame valitsuselt ja riigikogult konkreetseid alla kirjutama kümned orga- hulolu eluga. Kuna tegemist on “Tulid ju nemad kriisist välja samme selleks, et naiste tööpanust hakataks hindama võrdväärselt nisatsioonid, valitsus, ametiü- rahvusvahelise väljaandega, siis tugevate ja haritumatena. Ne- meestega,” märgiti pöördumises. hingud ja ettevõtjad,” sõnas on EIA eesmärgiks anda ülevaa- mad ei jätnud oma töötuid hät- riigipea. “Pigem vajame ühist Esimeseks sammuks pidasid naisteühendused näiteks töölepin- ta ja otsima omapäi lahendusi. de ka olukorrast Eestis võrreldu- arusaama ühiselu põhiväärtus- na teiste Euroopa riikidega. guseaduse muutmist, mis lubaks avalikustada töötasude suuruse ja Nende ühiskonna sotsiaalne te osas. Inimarengu aruande muudaks naiste ja meeste palkade vahe läbipaistvaks. võrgustik oli piisavalt tugev, et eestvedaja, Eesti Koostöö Kogu Kaidi Aher raskele ajale vastu pidada.” “Nii poliitiliste kui majandusotsuste tegemisse tuleb just raske- nõukogu pakkus mõne aja presidendi kantselei tel ja kriitilistel aegadel kaasata rohkem naisi, samuti tuleb otsuste Riigipea hinnangul läks Eesti eest välja oma ideed ja kutsus Tallinnas, 9. märtsil 2009 mõjude hindamisel arvestada nii meeste kui naistega. Riigikogus võiks Europarlamendi eeskujul tööle hakata soolise võrdõiguslik- kuse komisjon,” tegi ENÜ ettepaneku. Kantsler Kokk osales Põhja- ja Baltimaade Euroopa Ühendused nõustusid üldjoontes mõttega, et kriisiolukorras ei ministrite kohtumisel tule otsida süüdlasi, vaid peab püüdma üheskoos raskustest jagu saada, ent ei ole rahul meeste-naiste senise osakaaluga otsustus- protsessides. mõjusid. Samuti on Koka sõnul juhtpositsiooni kliimamuutus- oluline Euroopa majanduse elav- tega tegelemisel ja peab olu- Ühendused kutsusid parteisid valdava osa Euroopa riikide ees- damise kava ellurakendamine. liseks Kyoto-järgse globaalse kujul kehtestama erakonnasiseseid regulatsioone naiste võrdse esindatuse tagamiseks kõigis valitavates ja nimetatavates organi- Kohtumisel arutati ka Euroo- kliimakokkuleppe saavutamist. tes. “Eesti kuulub selles osas kümnekonna erandi hulka koos Val- pa naabruspoliitika idamõõtme „Siiski on töötavat kokkulepet gevene, Venemaa, Ukraina ja Türgiga, kus seda veel tehtud ei ole,” sisu ja sõlmkohti. Kantsler Mar- võimalik saavutada vaid juhul, seisis pöördumises. ten Koka sõnul on möödunud kui sellesse on kaasatud kõik aasta detsembris avaldatud ida- arenenud suurriigid, kes oma ENÜ loodi 2003. aastal ja sellesse kuulub ligi 200 naisorganisat- partnerluse tugevdamise teatis huvi ja head eeskuju näidates siooni. väga hea alus, et välja arendada aitaksid kindlustada arengurii- BNS, 08.03 konkreetsed ja kaugeleulatuvad kide tõhusa osaluse Kyoto-järg- ses kliimakokkuleppes,” märkis Valgamaale jääb alles kolm gümnaasiumi Marten Kokk Foto: err.ee poliitikad lähendamaks siht- Kokk. riike Euroopa Liidule. „Assot- Valgamaa koolivõrgu arengukava kohaselt säilib maakonnas siatsioonilepingute sõlmimine, Läänemere maade koostööst kolm gümnaasiumi - Valgas, Tõrvas ja Otepääl. Kolmapäeval, 4. märtsil toi- viisapoliitika hõlbustamine, ti- rääkides avaldas kantsler Kokk mus Kopenhaagenis kolmas hedam majanduslik lõimumine lootust, et Läänemere stratee- Valga maavalitsuses maakonna arengunõukogu kinnitas aren- Põhja- ja Baltimaade (NB6 ning sügavate vabakaubandus- gia võetakse vastu 2009. aasta gustrateegia Valgamaa 2013 täiendusettepanekud ning Valga ‒ Nordic-Baltic 6) Euroopa mi- lepingute sõlmimine, mille kau- teiseks poolaastaks, mil Rootsist maakonna koolivõrgu arengukava aastateks 2009-2013, teatas nistrite kohtumine. Eesti dele- gemaks lõppeesmärgiks oleks saab ELi eesistujariik. „On olu- maavalitsus. gatsiooni juhtis välisministee- ELi ja sihtriikide ühine vabakau- line, et Läänemere strateegia Koolivõrgu arengukava kohaselt toetatakse kolme regionaalse riumi kantsler Marten Kokk. bandustsoon, on senisega võr- oleks võimalikult fokusseeritud, gümnaasiumi säilitamist maakonnas, asukohaga Valgas, Tõrvas Kõne all oli Euroopa Liidu reldes tunduvalt ambitsiooni- realistlik ja teostatav,” rõhutas ja Otepääl, kusjuures Valga gümnaasiumist eraldatakse põhikooli majanduse elavdamise kavaga kam partnerlus meie vahetute Kokk. Eesti jaoks on Läänemere osa. seonduv, finantskriisi küsimu- naabritega idas ning on samas strateegia prioriteetsed vald- Arengukava kohaselt alustab põhikoolist eraldatud Valga güm- sed, Lissaboni leping, arengud meie kõigi ühiseks julgeoleku- konnad ruumiline integratsioon naasium tegevust samaaegselt uue kutseõppekeskuse kompleksi Euroopa naabruspoliitika ida- garantiiks,“ lausus Kokk. ja konkurentsivõime. Samuti valmimisega. partnerluse osas, energia ja klii- Energiajulgeolekust rääkides viie põhivabaduse - kaubad, Valgamaa koolivõrgu arengukavas tuuakse välja analüüsidel põ- mamuutused ning Läänemere märgiti kohtumisel, et Euroopa teenused, kapital, inimesed ja hinevad soovitused koolivõrgu ümberkorraldamiseks tulevikus, piirkonna koostöövõimalused. Liidu energiajulgeoleku tõhus- teadmised - tulemuslik ja pii- arvestades, et õpilastel säiliks võimalus omandada algharidus või- Finantskriisi arengutest rääki- tamiseks ja ühtseks energiapo- ranguteta liikumine. malikult lähedal nende kodukohale. des rõhutas välisministeeriumi liitikaks kolmandate riikide suh- VM pressitalitus, 4. märts 2009 BNS, 10.03 kantsler Marten Kokk, et tähtis tes on tarvis reaalselt toimivat on takistada protektsionistlik- ning omavahel piisavalt ühen- Eestlaste eluiga jääb arenenud riikidele 20 aastaga alla ku majanduspoliitika levikut. datud energia siseturgu. „Heaks „Maailmamajanduse, eelkõi- näiteks hästitoimivast energia Poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktori Ain Aaviksoo sõnul on eestlas- ge vabakaubanduse piiramine siseturust on Põhjamaade ühi- te eluiga praegu pikem kui kunagi varem, kuid siiski jääb Eesti eluiga arenenud riikide keskmisele 20 muudab majandussurutisest ne elektriturg, millega peaksid aastaga alla. väljumise pikemas perspektiivis kiirelt ühinema ka Balti riigid,” Aaviksoo ütles esmaspäeval Eesti möödunud aasta inimarengu aruannet tutvustades, et riik peab väga keeruliseks,” lausus kants- ütles kantsler Kokk. Samas on jätkusuutlikkuse tagamiseks kindlasti investeerima laste ja noorte tervisesse. ler. Ta lisas, et meetmed, mis tähtis töötada üheskoos ka tar- Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine oodatav eluiga oli 2004. aastal meestel 75,2 ja naistel 81,5 võetakse majanduskriisist väl- nijate, tarnekanalite ja -allikate eluaastat. Eestis oli samal ajal meeste keskmine eluiga 66,3 ja naistel 77,8 eluaastat. jumiseks nii Euroopa Liidu kui mitmekesistamise nimel. Eestis on suured erisused keskmises oodatavas elueas seotud rahvusega. Eesti rahvusest meeste ka liikmesriikide tasemel kasu- Kohtumisel peatuti ka klii- keskmine eluiga on pikem ja kasvab võrreldes teiste rahvustega kiiremini. Näiteks Ida-Virumaal, kus tusele, peavad olema kooskõlas maküsimustel. Kantsler Marten meestest 79 protsenti ja naistest 81 protsenti on mitte-eestlased, on meeste keskmine oodatav eluiga siseturu toimimise aluspõhimõ- Koka sõnul on positiivne, et 5-6 aasta ning naistel kahe aasta võrra lühem kui mujal Eestis. tetega ja arvestama piiriüleseid Euroopa Liit on võtnud endale BNS, 09.03

“MEIE KODU” 18. märts 2009 3

Lühiuudised Lühiuudised Lühiuudised Noored: sõnavabaduse piiramine Vabariigi President otsustas riiklike on põhiõigustega vastuolus teenetemärkide äravõtmise ❖ Siseministri ja sotsiaaldemo- ❖ Rahvusvaheline Valuutafond kraatide vastse juhi Jüri Pihli Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) taunib Tallinna President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla (IMF) tunnustas Eesti iga-aasta- arvates suudab ta oma erakon- Mustamäe reaalgümnaasiumi käitumist oma õpi- otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk se majandusolukorra ja välja- na eest seista ning ta ei välista, lase Sergei Metlevi suhtes ja märgib, et sõna- ja Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdi- vaadete arutelul Eesti seniseid et temast võib tulevikus saada arvamusvabaduse kui inimese põhiõiguste pii-ra- mõistev kohtuotsus riigireetmises. majanduspoliitika aluseid ning peaminister. mine on vastuolus ka põhiseadusega. Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa samme kriisilahendamise raa- ❖ Eesti inimarengu aruande “Põhiseaduse (paragrahv) 45 kohaselt on igaü- Risti V klassi teenetemärk Risto Mikael Teinonenilt, mistiku tugevdamisel. koostamisel osalenud Tartu üli- hel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendu- kes kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit ❖ Tallinna linnavalitsus saatis kooli emeriitprofessori Ene-Mar- musi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis okupeerinud riigi sümboolikaga. kolmapäeval volikogusse otsuse git Tiitsi sõnul tõuseb Eesti koht või muul viisil,” ütles liidu avalike suhete spetsia- Teenetemärkide seaduse järgi võib Vabariigi eelnõu, mille järgi on sügisel toi- ÜRO inimarengu aruandes kahel list Meelika Jürisaar reedel BNS-ile saadetud tea- President otsustada isikult teenetemärk ära võt- muvate kohalike omavalitsuste järgmisel aastal kindlasti. tes. ENL-i hinnangul ei ole Metlev rikkunud ühte- ta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on volikogude valimiste ajal pealin- ❖ Valitsusliidu eestseisus ot- gi head tava ega kahjustanud avaldusega kellegi süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises nas üks valimisringkond. sustas haldusreformi plaani mainet, tervist või muid põhiõigusi. või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist ❖ Kremlimeelne noorteliiku- esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks arutamiseks kokku kutsuda koa- Vene koole ühendava Õpilasesinduste Assamb- mine “Naši” võttis vastutuse isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitu- litsiooniparteide esindajatest lee peasekretär Metlev kritiseeris eelmisel nädalal 2007. aasta aprillis Eesti vastu mine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle koosneva komisjoni, kes peaks ajalehes Tribüün Venemaa suursaadiku Nikolai Us- suunatud küberrünnakute eest, reformi ja selle ajakava osas seisu- teenetemärgi andmise. kirjutab Financial Times kolma- penski avaldust, milles väideti, et Eestis viiakse kee- Kaidi Aher koha võtma järgmisel nädalal. päeval. lenõuete märgi all läbi õpetajate kaadripuhastust, presidendi kantselei avalike suhete osakond ❖ Balti riikidest ainsana lange- mida teostab repressiivorgan - keeleinspektsioon, Kadriorus 13. märtsil 2009 ❖ Ööl vastu teisipäeva Ruhnus sid veebruaris tarbijahinnad Ees- ning koolides ahistatakse venekeelseid õpilasi. maha sadanud lumi viis lume- tis, samal ajal kui Lätis ja Leedus Riik eraldab võõrsil eestluse katte paksuse 19 sentimeetrini, Kooli juhtkond palus Uspenski käest vabandust need tõusid, selgub Balti riikide viimati oli saarel märtsis nii pal- ja karistas saadiku seisukohavõtte avalikult kriti- säilitamiseks 17,5 miljonit statistikaametite andmetest. ju lund kümme aastat tagasi. see-rinud Metlevi noomimise ja õpilasomavalitsuse ❖ Evelin Ilves kirjutab Postimehe Valitsuses neljapäeval arutlusele tuleva järgneva ❖ Riigikogu ei võtnud kolma- esimehe kohalt eemaldamisega. “Ühtlasi ei ole Met- arvamusloos, et kaitsmaks kü- viie aasta rahvuskaaslaste programmi järgi eraldab päeval uuesti vastu president lev riigi või kohaliku omava-litsuse teenistuja, kellel lalisi, ei pääse alates järgmisest riik aastateks 2009-2011 väljaspool Eestit eestluse Toomas Hendrik Ilvese poolt oleks ametist tulenevaid piiranguid,” märkis liit ja säilitamiseks 17,5 miljonit krooni toetust. aastast presidendi vastuvõtu välja kuulutamata jäetud lin- lisas, et ei pea kooli käitumist Metlevi suhtes õigla- kätlemisele ükski teleoperaator Programmi sihtrühm on väljaspool Eestit elavad naosade kaotamist käsitlevat seks. “Kõigil noortel on õigus avaldada arvamust ega piltnik peale rahvusringhää- eestlased. Käesolev programm püüab ida ja lääne seadust, vaid otsustas hakata ühiskonna, Euroopa ja ka oma kooli kohta. Ükski lingu ja ametliku fotograafi. Ilves toetust tasakaalustada ning laiendada koostööd seda muutma. inimene ei pea arvamuse avaldamiseks eelnevalt ka väliseesti organisatsioonidesse mittekoon- märkis, et paraku on presidendi ❖ Mitme teisipäevasel Sampo koolilt ega riigilt luba küsima,” seisis avalduses. dunud hajaeestlastele. külaliste kleidid hakanud nende Panga korraldatud ärifoorumil Liit märkis, et ei pea õigeks ka nimetatud piirangu- kandjaid varjutama ning mata- Programm viiakse ellu kultuuripärandi, hariduse esinenud Eesti tippjuhi hin- te kasutamist inimese vanust ettekäändeks tuues. ja teabevahetuse valdkonnas, samuti hõlmab see vad nii mõnegi jaoks kogu päeva nangul tuleb Eestil majandus- “Ühelgi kooliõpilasel ei ole vähem õigust oma arva- kirikuid ja kogudusi, väliseestlaste tugipunkte ja mõtte enda alla. “Nii me jätkata ei seisu parandamiseks teha valik musele kui näiteks mõnel juhtival ametnikul.” Eestisse tagasipöördumist. saa,” rõhutas Ilves ja lisas, et riigi deflatsiooni ja devalveerimise sünnipäev peaks olema päev, mil ENL-i hinnangul ei kajastu Metlevi avalduses Eesti on üks suurima välissündinud elanikkonna vahel, välistatud pole ka kombi- suhtarvuga riike Euroopas. Eestlaste koguarv on igaüks võtaks korraks aja maha ja soov esindada kooli ametlikku seisukohta, seega natsioon mõlemast. ligi 1,1 miljonit ning välismaal elavad rahvuskaas- mõtleks ajatule - vabadusele ja on kooli sekkumine ebaõiglane ja demokraatliku ❖ Valitsus andis neljapäeval lased moodustavad umbes 15 protsenti. Eestile. ühiskonna väärtustega vastuolus. oma korraldusega Tallinna Programmi rakendatakse alates tänavu 1. jaa- ❖ Venemaalt Saksamaale gaasi- Katusorganisatsioon ENL ühendab 51 Eestis te- lennujaamale pühendusnime nuarist ja rahastatakse minister Urve Palo büroo, juhet rajava Nord Streami kinni- gutsevat noorteühendust. Liidu peamisteks ees- “Lennart Meri Tallinna lennu- haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministee- tusel on juhtme piiriülene mõju märkideks on pakkuda noorteühendustele eestkos- jaam”, korraldus jõustub 29. riumi, välisministeeriumi ning siseministeeriumi keskkonnale väike. tet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arva- märtsil, president Lennart Meri eelarvest. ❖ Statistikaameti teatel kasutas must ja seadusandlikku keskkonda. 80. sünniaastapäeval. BNS, 11.03 Eesti majutusettevõtete teenu- BNS, 13.03 ❖ Statistikaameti esialgsetel seid 2009. aasta jaanuaris 62.000 andmetel vähenes Eesti välis- välisturisti, mis on mullu sama Lukas hurjutas meediaväljaandeid halva keelekasutuse pärast kaubanduse puudujääk sel- kuuga võrreldes kaheksa prot- le aasta jaanuaris 1,5 miljardi Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas hurjutas reedel emakeelepäeva puhul tehtud pöördumises senti rohkem. kroonini, mis on viimase nelja ajakirjandusväljaandeid halva keelekasutuse pärast. “Kindlasti vajaksid head toimetajakätt mitmed ❖ Vene riigiduuma SRÜ ja kaas- aasta madalaim tulemus. ajakirjandusväljaanded, pean esmajoones silmas internetipõhist meediat, mille keelel on noorte kee- maalaste asjade komisjoni esi- ❖ Riigikogu 45 liiget andsid lekasutusele eriti suur mõju,” märkis Lukas. mees Aleksei Ostrovski kaebas neljapäeval menetlusse avaldu- teisipäevasel kohtumisel Eu- Minister tõdes, et üleilmastumine toob eesti keelde üha uusi toorlaene, mis ennekõike mõjutab noo- se eelnõu, et mälestada 1949. roopa julgeoleku- ja koostööor- remaid keelekasutajaid. Lukas taunis ka võõrkeelsete firmasiltide rohkust avalikus ruumis. aasta märtsiküüditamise ohv- ganisatsiooni (OSCE) rahvusvä- “Ikka ja jälle kohtame avalikus ruumis võõrkeelseid firmasilte, kuigi kõikidele nendele lounge’idele, reid Eestis, Lätis ja Leedus ning hemuste ülemvolinikule Knut cafe’dele, shop’idele ja boutique’idele leiaks - paljudele neist ongi juba leitud - kindlasti ka sobiva ees- avaldada toetust Euroopa Par- Vollebaekile Eesti ja Läti peale. tikeelse nimetuse,” lausus haridusminister. lamendi ettepanekule kuuluta- ❖ Tallinna linna ja kaitseväe es- Lukas märkis, et eesti keel on riigikeel ja Euroopa Liidu ametlik keel ning Eestil on tugev emakeele- da 23. august üle-euroopaliseks indajad panid teisipäeva kesk- õpetuse traditsioon, tasemel keeleuurijad ning hästitoimiv keelekorraldussüsteem. mälestuspäevaks. päeval Tallinnas Tondi tänaval ❖ Peaminister Andrus Ansip “Seega võime tõdeda, et vundament on meie keelelisel kodul tugev. Sellele vundamendile on rajatud kunagise sõjakooli hoone juures ütles neljapäeval valitsuse pres- eestikeelne haridussüsteem alates lasteaiast kuni doktoriõppe ja teaduseni, seega ruumikitsikust meie nurgakivi taastatavale Tondi- sikonverentsil, et Eesti võib eu- keelelises kodus ei ole. Tugevaks katuseks võiks nimetada kogu eestikeelset kultuuri ja kirjandust,” poiste mälestussambale. Mäles- role üle minna 2010. aasta 1. lausus ta. tusmärk on kavas avada Tallinna juulist. BNS, 13.03 päeval, 15. mail, teatas Tallinna ❖ Haridus- ja teadusminister pressitalitus BNS-ile. Tõnis Lukas tunnustas nelja- ❖ Parlamendi põhiseaduskomis- Konverents „Eesti teadlased paguluses“ päeval Tallinna Mustamäe re- jon ei toetanud teisipäeval pre- 24. märtsil 2009 kell 11.00 toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu konverentsisaalis aalgümnaasiumi õpilast Sergei sidendi poolt välja kuulutamata Tallinn, Rävala pst 10, III korrusel Metlevi, kes kritiseeris Venemaa jäetud linnaosade kaotamist kä- Avamine suursaadiku Nikolai Uspenski sitleva seaduse uuesti vastuvõt- Ants Anderson (Rootsi). Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis tegevusest eksitavaid seisukohavõtte Eesti Piret Kuusk (Eesti), Indrek Martinson (Rootsi). Eesti füüsikud võõrsil mist ning tegi ettepaneku asuda hariduse kohta. Marleen Nõmmela (Eesti). Gustav Ränga teadustegevusest paguluse esimestel aastakümnetel seda muutma. Ain-Elmar Kaasik (Eesti). Dr. med. Ilo Käbin ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond ❖ Rahandusministeerium saa- ❖ Õiguskantsler Indrek Teder leiab, Teet Kõiv (Eesti). Rootsi Tehnikateaduste Akadeemia liige Enno Abel tis reedel ametliku taotluse et põhiseadust ega selle üksikuid Vahur Mägi (Eesti). Interdistsiplinarist Valter Rand Euroopa Investeerimispangale sätteid ei tohiks sageli ja kergekäeli- Kohvipaus 13.30-14.00 (EIB) 550 miljoni euro ehk 8,6 selt muuta ning seda eriti praegusel Ülo Lumiste (Eesti). Edgar Krahn ‒ matemaatik ja mehaanikateadlane miljardi krooni laenamiseks. majanduslanguse ajal. Mare Isakar (Eesti). Armin Öpik ‒ Eesti geoloog muutuvas ajas ❖ Tallinna börsil oli reedel hin- ❖ Euroopa Liidu (EL) rahandus- Maido Saarlas (USA). Põgenikust professoriks naliikumisi mõlemas suunas, Lembit Uibopuu (Eesti). Eestlane De Beersi teemandiimpeeriumi teenistuses ministrite nõukogu (Ecofin) kiitis Rein Laaneots (Eesti). Olev Mathiesen ‒ Rootsi kaasaegse metroloogiaametkonna rajaja ja arendaja käibed jäid endiselt madalaks. teisipäeval Brüsselis liikmesrii- Stendiettekandeid teadlastelt Eestist, Rootsist, Kanadast ja USA-st. Indeks OMXT suurenes 0,41 kide majandus- ja eelarvepolii- Olete oodatud osa võtma! protsenti 250,02 punktini, kok- tikate hindamise käigus heaks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskus, ku 279 tehingu käive oli 3,7 mil- Eesti konvergentsiprogrammi. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu jonit krooni. (Allikas: BNS, 07.03.-10.03) Info: Anne Valmas, [email protected] mob 5101576 (Allikas: BNS, 11.03-13.03) 4 “MEIE KODU” 18. märts 2009

Algus esilehel Imeliku ja Tõnissoni kohtumine Ain Lutsepp: Ma olen ka ise 7 aastat tagasi loonud oma väikese MTÜ, millega Eesti majas kohtusid üle pikkade aastate Rein Aedma ja Ain Lut- Teatriliidu juhtimi- ma olen 7 aasta jooksul erinevates kohtades tootnud ja lavastanud sepp ‒ Imelik ja Tõnisson „Kevade“ fi lmist, mis valmis 1969. aastal ne on tõsine töö suvelavastusi ning nendes ka ise näidelnud. Alustades Käsmus ning põhineb Oskar Lutsu jutustusele “Kevade”. etendatud „Südamete murdumise majast“ kuni praeguseni välja, Ain Lutsepp on Teatriliidu kus me valmistame selleks suveks uusi asju ette. Ain Lutsepp: „Me oleme ju Reinuga meie kõige esimeses fi lmis koos mänginud. See oli „Kevade“. Rein oli Imelik ja mina Tõnisson. esimees olnud alates 2008. Ma istun nagu kahe tooli vahel, olles nii näitleja kui lavastaja. Mõ- Ja mul on hea meel, et ma sain siin Austraalias jälle Reinuga kok- aasta novembrikuust. nes mõttes peaks keskenduma ühele asjale, olles oma ameti meis- ku. Kui „Kevade“ fi lmist tehti uus digitaalselt töödeldud koopia, See on üsna tõsine töö, kin- ter, aga millegipärast olen mina kõikunud kahe muusa vahel. Ja eks siis huvitaval kombel Rein sai Austraaliast kohale tulla, aga mina nitas Lutsepp. Eesti Teatriliit ole ju õnnestumisi olnud ka mõlemas vallas! ei saanud, sellepärast et mina olin Lõuna-Eestis mängimas. Nii et on Eesti suurim teatriorga- Kui rääkida publikust, siis kõige parem publik on see, kes hää- tookord me ei kohtunudki!“ nisatsioon, kuhu kuulub üle lestub meile. Kui me mängime laval, siis me ootame, et me huvi 1700 liikme. tekitaksime. Esimene asi on see, kui meid kuulama hakatakse. Siis on meil ka kergem etendusega edasi minna. Et me ei peaks nagu Lutsepa sõnul on teatriliidu jäälõhkujaga jääd lõhkuma ning vägisi ennast peale suruma ja hu- tööks läbirääkimised valitsuse vitavaks tegema. Teater on kohtumine. Kohtuvad need inimesed, esindajatega, teatrifestivalide kes on ühel pool lava ja need inimesed, kes on teisel pool. Kui seal korraldamine, teatripreemiate vahel midagi tekib, siis ta tekib. jagamine, kirjanduse väljaand- mine ja igasugune abi, mis on Rein Aedma esitab intrigeeriva küsimuse: Kas lavastajana on teatriliidul võimalik anda meie kergem tööd teha niisuguse materjaliga, mille autor on juba elukutsega seoses olevatele surnud või vastupidi? inimestele. See on teatriliidu Kui autor elab, on ju võimalik tema käest nõu küsida! See on tege- esmane ülesanne. likult nii ja naa... On hea kui autor on olemas, siis sa saad tema käest Põhikirjas on sätestatud küsida. Saad parandada. Autorid on küll tohutud nuhtlused, aga Teatriliidu eesmärgina Eesti teisest küljest on see hea. Kui sa saad autoriga kontaktis olla, siis ta teatrikunsti hoidmine, säili- saab materjali kogu aeg täiendada. Klassiku materjali võtad ja teed tamine ja edasiandmine ning selle nii nagu sa seda näed, ta ei saa sulle midagi vastu öelda. Sellel samaaegselt tegutseb ame- on omad plussid ja miinused. tiühinguorganisatsioonina. Autor näeb oma materjali ühetemoodi, lavastaja on interpreet, kes näeb seda teistmoodi, ning näitleja toob veel oma maailma sis- Lähemalt Eesti Teatriliidust se. Kõik see täiendab. saab lugeda www.teatriliit.ee Kui näitlejad hakkavad proovis nalja tegema, kuidas vaatab sel- lele lavastaja? Katre Ulmas Tõsidus ei tähenda seda, et nalja üldse ei saa. Ka igas tragöödias peab nalja saama. Minule meeldib, kui prooviprotsessis nalja saab. Lihtsalt ei tohi raja pealt ära minna, vaid sellest peab ikka kinni pidama. Aga kui selle teekonna jooksul üldse nalja ei saa, siis ma ei viitsi tehagi. Estonia Quiz 2009 Sellest ja paljust muust kuulsime sel lõunal Eesti Majas. Kuulajad tänasid näitlejaid aplausiga ning Heidi ja Rein Aedma kinkisid näit- lejatele mälestuseks raamatud. Mäletate ju küll, kuidas Imelik õpetas Tõnissoni rosinasuppi tegema? Nüüdsest on avatud selle Täname Heidi ja Rein Aedmat ning Muusajüngreid selle huvitava “Noh, aja piim keema, pane rosinaid sisse, keeda veel natukene... ja aasta veebipõhine Eestit tut- kohtumise korraldamise eest. ongi valmis.” Selle peale vastas rasvast maasinki eelistav Tõnisson: vustav viktoriin Estonia Quiz Katre Ulmas “Nohh, siis ta ikka üks lurr on!” (Foto: Katre Ulmas) 2009 http://quiz.mfa.ee/. Viktoriini eesmärgiks on tut- vustada välismaalastele Eestit. Sündmusterohke nädal Sydneys fi nišeerus pühapäeval, 1. märtsil, härra Ilo Kulli külalislahkes Auhindadeks on reisipaketid kodus West Pennant Hills’is. Eestisse, mille väljapanemist Kõik ”Sõduri” etendusega seotud asjaosalised, nii ürituste organiseerijad kui aktiivsed osalejad, toetavad Eesti ettevõtted. *** nii noored kui vanad, said kokku, et jätta hüvasti ”Sõduri” näitetrupiga, nendega veel viimast The Song and Dance Ce- korda silmast-silma kohtudes. lebration and so much more are happening this summer in Estonia. Come and see for yourself! We are glad to announce that this year’s online Esto- nia Quiz 2009 http://quiz. mfa.ee/ is now open. All you have to do is answer 12 questions related to Esto- nia and you can win a free trip to Estonia for two ‒ airfare, ac- commodation in the best Esto- nian hotels, excursions, dinners at luxurious restaurants! Useful Internet links will guide you in fi nding the right answers and discovering something new about Estonia! Lõbus seltskond päikeseloojangul basseini ääres. Foto: Marilin Ilp If you answer all the questions correctly, you will be entered in the drawing for the grand pri- ze. Other prizes, which include Eestit esindab Eurovisioonil Moskvas Urban Symphony 5-day tour packages in Estonia, Televaatajad ja žürii valisid laupäeval Eesti Televisioonis eetris olnud lauluvõistluse “Eesti laul” fi naalis võitjaks ansambli Urban Sympho- will be drawn from among all ny, kes sõidab mais Moskvasse Eurovisiooni lauluvõistlusele Eestit esindama. the participants! Televaatajad ja žürii valisid kümne laulu hulgast ühiselt teise vooru kaks paremat ehk Urban Symphony esitatud ja Sven Lõhmuse kirju- Good luck and see you in Es- tatud laulu “Rändajad” ning Traffi cu esitatud “See päev”, mille autorid on Stig Rästa ja Fred Krieger. tonia! BNS, 07.03 http://quiz.mfa.ee/ “MEIE KODU” 18. märts 2009 5

Growing up together at Sõrve HAPPINESS IS A NEW SKILL!

Our first year at Sõrve: Katie Nelson ‒ 1983, Maali Rahnel ‒ 1986, ing prints. At one stage there Katrin Kalamäe ‒ 1988, Aimee Porm ‒ 1991 wafted the pleasant aroma of We each started attending Sõrve in the 80s / early 90s, back when burning wood into the room. tie-dye, hypercolour and stonewash denim was in fashion. Despite The wood-burner was being arriving to a place full of strangers, this didn’t stop us from becom- used! It helps to create the ing friends and forming long-lasting bonds. most delicate Estonian designs Memories of our first years at Sõrve include a strict daily sched- onto wood bowls and cutting- ule, early morning (compulsory) swims, trying really hard to speak boards. Eesti keel at inspection, “family tares” (one male and one female The sound of busy people leader), having your clothes chosen and laid out for you daily, and happily producing objects and of course, bare feet in the lake. learning new skills went well Our days in B Group were always long and hot and we’d fall asleep past the usual meeting time. almost before our heads had hit the pillow. Despite our efforts to In the middle of all this activ- stay awake through the night to make sure we didn’t get raided, we ity, a discussion was held as would still wake up with shaving cream in our hair. to whether we should travel Email didn’t exist at this time, so we would stay in touch by writ- overseas to Estonia this year to ing letters to each other throughout the year, and would see each trawl through all the classical other at the annual Sõrve picnic. and new craft exhibits. It would Sandra Buchert mustrilehte uurimas. be wonderful to marry up the As we got older and moved into A Group we were able to see more song and dance festivals with of each other during the year and our friendships grew stronger, so an excursion through Estonia Kunsti- ja Käsitööring has this intricate and fine knitting. A arriving at camp was just like coming home. Some of the best times to look at all the museums and had some very happy meetings treatise could be written on the we shared as teens in A Group included overnight hikes, perfecting craft-shops. Everyone there of late. The rooms have been different methods and manner was in agreement, but no-one buzzing with quiet,but excited of using knittingneedles, but had the opportunity to go so chatter as skilled teachers have that is another story. soon. It was decided that some- shared their knowledge with Helle-Mall Risti is the expert time in the new year would be those keen to learn.Many activi- instructor into the mysteries more opportune. But if there is ties were on offer: silk-screen of those gossamer heirlooms. a strong showing among the printing, silk painting, leather She patiently and with care in- rest of the craft-loving Estonian embossing and burning, wood structed every knitter in how to community, then a group and a burning and, most importantly, read the strange code on paper trip can, obviously, be arranged knitting of Haapsalu shawls. which would transform into a for this year as well. Just let Kül- Of the wide choice, the mem- beautiful pattern in the finest liki Poole know of your wishes, bers gravitated towards three: wool. The introductory lesson and they may be granted, tel. Haapsalu shawls, leather em- went very well, each pupil fin- 9451 3011. bossing and cutting and wood- ished with a small sample and All people interested in Esto- burning. felt as if they were about to nian designs, Estonian culture crack the Haapsalu Code. The desire has to be strong and crafts are welcome to our Other members were happily and the determination great to meetings, we enjoy sharing our practicing cutting into damp embark on learning the mys- skills and are willing to learn leather and then tip-tap-tap- teries of knitting the intricate new ones.Our meetings are at ping to achieve an embossed Haapsalu designs. All the more 10.00 on the first Saturday each look. Even ten-year old Sandra Sõrve juhid. so if you have learned knitting month. the English/Australian way of Buchert took an active part in cutting stencils and mak- Külliki Poole our skills in games such as ‘honey I love you’, staying up late to chat, wool over the right forefinger setting alarms for the early hours of the morning with the intention which is thrown over the nee- of sneaking out (but never actually waking up) and participating in dle to make a stitch. Then your OVP, where we would pretend to be the juhid we hoped one day teacher tells you that it is far we would become. easier to do if the wool runs through your left hand and over Making the transition to juhid was something we had always the left forefinger. This method looked forward to, and being able to do this together made it much of knitting is more like crochet- more exciting. The most surreal part is looking after the kids of ing and is quicker for those who juhid who looked after us, and realising just what they must have have used it since childhood. gone through and what an amazing heritage we pass on to the Imagine, a new skill that has to next generation! become habit over a very short Being juhid together has meant that we are able share our most period of time! But that is what memorable Sõrve experiences and challenges. There are many, and one very determined knitter include sleep deprivation, organising daily schedules, long nightly was doing, and at the end of debriefs while at Sõrve (not to mention the meetings held through- the session she had a creditable out the year) and needing to still maintain an active and enthusias- sampler to take home. Others, tic attitude 24 hours of the day. whose mothers had also taught But it’s all worth it when you see the kids smiling and enjoying them the Germanic and Scan- themselves so much. It’s then that you remember how great it was dinavian way of knitting took to be an elanik ‒ we hope everyone who attends gains as many more easily to the starting-up of Õpilased ja õpetajad. Nii see kaunis käsitöö sünnib. strong friendships during their life at Sõrve as we have. It’s now been over 20-years since we met as kids at Sõrve, and INFO RAHVUSKAASLASTE PROGRAMMI HARIDUSPROJEKTIDE while we have individually spent time travelling abroad and living VÕISTLUSE KOHTA interstate we have managed to maintain the friendships we started all those years ago. With Sõrve being a yearly activity on the calen- Järgmise taotlusvooru täht- konnas; Projektitaotluse ja lisade dar, we are sure that we’ll be friends for many more years ‒ even aeg on 01. mai 2009. laste- ning keelelaagrites osa- blanketid on kättesaadavad one day in the future when we all come back as mammad! Rahvuskaaslaste programmi lemine Eestis; eesti keel ja kultuur maailmas Katrin, Maali, Katie & Aimee nõukogu kuulutab välja taot- metoodiline abi õpetuskes- (http://ekkm.einst.ee/sisu/ lusvooru toetuse saamiseks kustele; haridusprojektid/) ning Ha- väliseesti kogukondades eesti õpetajate täienduskoolitus ridus- ja Teadusministeeriu- keele ja kultuuri õpetamisega Eestis; mi (http://www.hm.ee/index. php?048947) kodulehtedelt. ESTO passi on võmalik osta ESTO 2009 esindajalt seotud projektidele. Toetust õppereiside korraldamine Austraalias võivad taotleda eesti keelt ja Eestisse. Täiendav teave kultuurilugu õpetavad juriidi- Sulev Kalamäe Taotlusi oodatakse nii postiga Eesti Instituut, Raina Reiljan, lised isikud. kui ka elektrooniliselt 01. maiks +372 6314 355, [email protected] (M) 0414 601050 Võistlusele oodatakse projek- 2009 (postitempli kuupäev) PO Box 9 Balmain NSW 2041 Haridus- ja Teadusminis- te, mille eesmärgiks on: Eesti Instituuti (Suur- teerium, Andero Adam- Email: [email protected] eesti keele ja kultuuri (õpetu- Karja 14, Tallinn 10140, son, +372 7350 225, andero. se) arendamine väliseesti kogu- [email protected]) [email protected] 6 “MEIE KODU” 18. märts 2009

Nüüdisaja märkused Sõrve suvelaagri kohta Lennud Tallinna & teistesse EL linnadesse Sõrve Sõprade esimees Lembit Suur kirjeldab Sõrve laagri tänapäeva Odavad lennupiletite hinnad Tallinna ja teistesse Euroopa võrreldes 1968. aastal laagri abijuhi Paul Kimmeli poolt kirjutatud laagri linnadesse. Lennuhind alates $ 1,580.00 + maksud. ülevaatega (vt MK nr 6 ja 8) Maksuvaba ühendust meiega saate numbril 1800 888 386 ESTOURS TRAVEL Möödunud aasta kevadel an- Unelaul, ja igas laagris kaks või juhti ja ajakirja toimkond (Sõrve 38 Murray Road, CORRIMAL EAST NSW 2518 dis mulle Meie Kodu veergudelt kolm uut rahvalaulu või laste- Sosin ilmub iga päev neljalehe- Tel. 02-4284 1688 & 1800 888 386, Faks. 02-4284 7823 võetud äratõmbe ülaltoodud laulu. lise väljaandena), ja täiskasva- E-mail: [email protected] kokkuvõttest 1968.a. Sõrve nuid üle 40ne. Vanasti oli trobi- Sellel aastal anti laagrielanik- Website: www.estours-travel.com.au laagrist üks Sõrve Sõprade ko- kudele uus Sõrve Sõnaraamat. kond emasid, kes aitasid laagri Licence. No. 2TA002609 ABN 45 003 084 857 mitee kaasliige, ümarguselt See oli noorte laagrijuhtide juures siin ja seal kaasa. Nüüd märkides “plus ça change, plus algatusel, kes ise käivad kord emad, isad ja teised täiskas- c’est la même chose”. Ja tõesti nädalas eesti keelt õppimas ja vanud, kes osalevad laagrielus, Mikk Pahapill tuli Euroopa meistriks nii! Jagasin seda neljakümne- kes võtsid abiks omad vaprad ööbivad omaette piirkonnas. aastast artiklit mitmele vane- Nädalalõpuks on tihti üleöö kü- keeleõpetajad. Sõnaraamat Seitsmevõistluse võitnud Mikk Pahapill tõi Eestile Torino sise-EM- male osalejale äsjatoimunud lalisi veel 20-30 inimest. Laagri koosneb valitud põhisõnadest, il kergejõustikus teise kuldmedali. Pahapill lõpetas kahepäevase 2009.a. Sõrve laagris ‒ nendele kava on ikkagi suunatud täies fraasidest ja lausetest, ja seal võistluse viimase ala, 1000 meetri jooksu isikliku rekordiga 2.45,69, samadele, kes koos minuga sei- mõttes lastele, kuid vanemate tuuakse ka mõnede laulude kogudes seitsme alaga 6362 punkti. sid noortena suvelaagri lipuväl- sõnad. Mõned fraasid on päris osavõtt võimaldab toimetada Päev varem tõi Eestile esimese medali Ksenia Balta, kes naiste jakul detsembrikuu palavuses kihvtid ‒ “mul on seedehäire”, rikkaliku tegevuse segu ‒ seal- kaugushüppes Euroopa meistriks uue Eesti rekordi ja maailma 1968.a. ja kuulsid pealt, rahu- “ujumine ei ole dušš”, ja “kraani- hulgas rahvatantsu ja laulude hooaja tippmargiga 6.87. tult ja põiklevalt, kui Paul Kim- kauss on ummistunud”. See on õppimist (rahvatantsu kava BNS, 08.03 mel andis oma ülevaate tollest muidugi kõik tore, aga see ei ole juures on oluline iga-aastane suvelaagrist. Sellele ülevaatele tõsine keeleõpetus. Tegelikult, tantsuansambel Virmaliste kü- reageerisid need tänapäeval nagu Paul Kimmel ütles 40 a ta- laskäik), kokandust ja Suure MUUSAJÜNGRID THIRLMERES nüüd vilunud laagrielanikud gasi, suvelaager ei ole koht, kus Mängu teostamist. Samal ajal (ka need, kes omal ajal ei “osa- saab keeleoskust parendada, nii on vanematel oma tegevuska- nud antud vabadusi hinnata”) va, mis hõlmab näiteks matka- Thirlmere Eesti Küla elanikele tuli 9. märtsil k.a meeldivat küla- väga kui meie seda sooviksime. kosti. Nimelt külastasid meie Huviringi luuleteater Muusajüngrid, üsna üksmeelselt: vaatamata mist, veesporti, golfi ja veini- Teine oluline muudatus on kavaga luulevalimik Arved Viirlaidi teostest. Ka külaelanikele jagati mõnedele ajaliselt olulistele maitsemist. laagri ettevõtmises ja eesmär- lehti luuletustega mida vahelduvalt Sydneyst tulnutega esitasime. muudatustele, on laagri kuju gis. Paul Kimmel rääkis Sõrve Laagri juhte on enam kui va- Külalisena oli kaasas Eesti Draamatetri näitleja Ain Lutsepp. ja sisu tänapäeval küllaltki nasti. Laagrijuhtkonna suurus laagri väljakasvust Sydney Eesti Arved Viirlaidi elu ja loomingut tutvustas Valdemar Vilder. Arved võrdne sellega, mida kirjeldas võimaldab meil vastata koolivä- Täienduskooli õppeprogram- Viirlaid sündis 1922. a. Tema elu oli seiklusrikas, olles olnud sõdur ja Kimmel kuuekümnendate aas- liste tegevusalade seaduslike- mist, ja kuidas aastate jooksul metsavend, elanud Rootsis, Soomes ja nüüd pikemat aega Kanadas. tate lõpus. le nõuetele, et peab vähemalt muutus see välistegevuse laag- Alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletajana, hiljem üle mines Kuna laagrit on arendanud kaks täiskasvanud järelvalvajat riks, millel oli rõhk kristlikule proosale millega sai eriti tuntuks. On avaldanud 7 luuletuskogu, pal- ja uuendanud mitu põlvkonda, olema laste tegevuse juures. Eks kasvatusele YMCA mõistes. ju romaane ja novelle. Tema teoseid on tõlgitud 14-sse keelde. Eestis siis võib järeldada, et see, mis suhtumine lastega on ka veidi Tänapäeval on jälle teisiti ‒ su- oli ta Nõukogude ajal keelatud kirjanik, isegi tema nime ei tohtinud on püsinud ja mida on hoitud teine ‒ tihedam ja sõbralikum velaager on Sõrve Sõprade ette- mainida. Paguluses on ta pälvinud mitmeid kirjanduslikke auhindu. üle aastate on hinnatud ja mää- võte. Sõrve Sõbrad on iseseisev kui vanasti, laagri korranõuete Valdemar oli välja pannud näituse mitmetest Viirlaidi teostest, ratleb Sõrve ainulaadsust. Kuid organisatsioon, registreeritud raames. Ei olda enam nii ranged millega hiljem tutvusime. sellele ei kaasne vastas esitis - et vastavalt NSW’i osariigi seadus- ja paindumatud. Paul Kimmel’i see mis ei ole püsinud, ei olnud andlustele. Ta on Austraalia juhtkonda iseloomustavad sõ- Põimiku Arved Viirlaidi luuleloomingust koostas Heidi Aedma, va- hinnatud ja ei oma mingit mää- Eesti Seltside Liidu liikmesor- nad maksavad ka tänapäeval. hepala muusika oli Tuule Kanni ja Jaak Sooääre heliplaadilt. Nägus ravat väärtust. Ajad ja olud ganisatsioon, ja on asendanud Tegemist on ikka inimestega, kavavoldik Ken Valleri koostatud. muutuvad, mõni asi lihtsalt ei Sydney Eesti Seltsi Täiendus- kes ohverdavad oma väljatee- Luuletustega, kus nii loodusluulet, huumorit, sõja ja isamaa tee- kesta läbi aegade. Ülaltoodud kooli ja selle Hoolekogu. Sõrve nitud aastapuhkuse, et tulla mat, esinesid: Sydneyst Maud Kaljot, Ilo Kull, Heidi ja Rein Aedma, kõne ju märgib, et juba seits- Sõprade eesmärkide hulgas on laagrisse ja kellel laagri tööpäev Olav Pihlak, Andres Perendi, Eugen Vilder. Thirlmerest lugesid luu- meteistkümne aasta jooksul oli hoida ja edendada eesti kultuu- on 2 x 8 tundi ja pikemgi. Juht- let Hektor Mesilane, Õie Madissoo, Lea ja Erik Holm, Heinrich Korbe, märgata laagri iseloomu ja laadi ri, keelt, kombeid ja traditsioo- konna kooseis on mitmekesine Hans Ots, Silvia Vihermäe, Silvia Silveus, Ülle Slamer, Valdemar Vil- varieerumist. Mis siis loota üle ne eesti päritoluga Austraalia ja juhid toovad kaasa suure hul- der, Eili Annuk, Edgar Siimpoeg, Edmond Ranniko. Tiina Kase luges ligi kuuekümnest aastast? noorte hulgas ja arendada nen- ga erioskusi, teadmisi, kogemu- luuletaja inglise keelde tõlgitud luulet. Ain Lutsepp esines mitme Kuidas siis võrdub tänapäeva de juhtimis- ja koostöövõimeid si, ja head tahet. Arved Viirlaidi luuletuse lugemisega. laager sellega, mida kirjeldab (et nende hulgast kasvaks järg- Tänusõnad Heidile ja kauni lillekimbu temale ulatas Erik Holm. ülaltoodud ülevaade, ja mis on mine ühiskondliku tegevuse Lembit Suur Heidi omakorda tänas Huviringi osavõtu ja linnast tulnuile pakutud teistmoodi? juhtimisvõimeline põlvkond). Sõrve Sõprade esimees kehakinnituse eest ning kinkis kohvilaua korraldajale Lea Holmile Põhiline muudatus on mui- Nende eesmärkide saavutami- CD eesti luulega. dugi eesti keele kasutamises. se abiks püüavad Sõrve Sõbrad (jätkub) Oli tore jälle osaleda Muusajüngrite hulgas ja ootame järgmist Tänapäeva Sõrve laager toi- luua võimalusi eesti päritoluga külakosti! perekondadele ja noortele osa mub praktiliselt inglise keeles. Ü.S. Laagris osalevad isegi lapsed võtta ühiskondlikust kultuuri- (erandina), kellel puudub ees- lisest ja sportlikust tegevusest, ti päritolu, aga kes vaatamata eriti iga-aastase suvelaagri raa- sellele on võtnud omaks eesti mes. Organisatsioonil on üm- sisuga laagri. Paul Kimmel mär- marguselt 130 liiget, ja selle te- kis 1968.a. imekspandavaks gevust toetavad majanduslikult kuivõrd erineva eesti keele os- mitmed teised rahvusorgani- kusega tulid noored eesti ko- satsioonid Austraalias. dudest laagrisse. Tänapäeval Kolmas muudatus on laagri on imekspandav, kui keegi laps osavõtus. Kui 1968. a oli laag- laagris üldsegi eesti keelt oskab. ripere koguarv 130, nüüd on ta Üksikuid on küll ‒ osa Eestist, pisut suurem ‒ sellel aastal ligi osa siin sündinud, kellel vane- 150, selle hulgas vanemad ja mad (ja vanavanemad) on ülla- juhid. Nüüd on kindlasti kogu tavalt suutnud neile eesti keele laagrite osavõtuarv ületanud oskust edasi anda. Neid võib 6,000nde. Vanuse ulatus noorte kokku lugeda ühe käe sõrme- hulgas on ikka kahest aastast del. Kuid mingil piiratud vor- kaheksateistkümne aastani, mil, eesti keel säilib suvelaagris. kuid laagris on osalenud noo- Laagri päevakava põhiraamistik remadki. Laste üldarv laagris on on avaldatud ainult eesti kee- veidi väiksem kui vanasti. Paul les. Söögisaal, lõke, ülevaatus, Kimmel’i ajal 130 arvuline suve- tegevus ja juht on kõigile teada. laager tähendas umbes 100 last. Ja kõlab eestikeelne laul ‒ igal Tänavuse 150-suuruses laagris hommikul Eesti lipp, igal õhtul on umbes 80 last, 30 juhti, abi- Valdemar Vilder avamas Arved Viirlaidi l loomingu programmi Thirlmeres. Foto: Erik Holm “MEIE KODU” 18. märts 2009 7

VI VÄLIS-EESTI KONGRESS Lahkus meie kauaaegne hea sõber ja kaasvõitleja

Esimene ringkiri Sümpoosion “Eesti diasporaa” Austatud eestlased kell 14.30‒16.00 ABEL PINTSON Austraalias! Mats Traadi luulet autori esituses sünd. 6.03.1925 Tartus kell 16.00‒16.30 surn. 20.02.2009 Rochesteris, U.S.A. Olete oodatud VI Välis-Eesti kongres- Kirjastuse ”Välis-Eesti“ raamatute tut- sile, mis toimub 2. juulil 2009 Tallinnas! vustamine. Kokteil kell 16.30‒17.30 Mälestavad sügavas leinas Välis-Eesti kongresside kokkukutsumine ja avaldavad kaastunnet abikaasale perega ja omastele Eesti üldlaulupeo eelõhtul on Välis-Eesti Kongress toimub eesti keeles. Ühingu põhikirjaline ülesanne.VI Välis- Palume teatada oma osavõtust ja soo- Mai ja Kalju Adamson Eesti kongress peetakse Tallinnas Eesti vist esineda sümpoosionil Valve ja Raivo Rähni Kunstimuuseumi (Kumu) hariduskesku- “Eesti diasporaa” kongressi sekretari- ses (Weizenbergi 34). aadi aadressil: KONGRESSI KAVA Välis-Eesti Ühingu VI kongress Luteri kirik annab elutöö preemia Kuno Pajulale Avamine kell 10 Mustamäe tee 4, Euroülikool, Tallinn Plenaaristung “Eesti riik ja tema väär- 10621 Estonia. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) annab elutöö preemia peapiiskop emeeritus tused“ kell 10.30‒12.30 Telefon: 00-372-6569200, Kuno Pajulale. Plenaaristungil tulevad käsitlusele: +372-5035269 Preemia antakse Pajulale üle 11. märtsil Tallinna Toomkirikus toimuval tänujuma- 1. Nüüdisaegne Eesti riik. e-post: [email protected] lateenistusel. 2. Eesti rahvastikunäitajate muu- [email protected] Kuno Pajula astus kiriku teenistusse 1949. aastal, ta on teeninud Illuka, Iisaku, Kursi tusi 21. sajandil. Osavõtust teatada hiljemalt 1.maiks ja Narva Aleksandri kogudust ning 30 aastat Tallinna Jaani kogudust. Kogudusetöö 3. Eesti muusika suurkuju Rudolf 2009. kõrval on ta täitnud Tallinna praostkonna abipraosti ja praosti ning konsistooriumi Tobias. Osavõtumaks 250 kr. assessori ülesandeid. 1987. aastal valis kirikukogu Pajula EELK peapiiskopiks, selles 4. Eesti keeleteadlaste missioon. Osavõtust teatanuile saadetakse VI ametis teenis ta seitse aastat. 5. Kumu ‒ eesti kunsti varasalv. Välis-Eesti kongressi 2.ringkiri. Pajula oli Eesti Kirikute Nõukogu asutamise üks algatajatest ja selle esimene pre- Ekskursioon Kumu kunstikogudesse sident aastatel 1989-1993. kell 13.30‒14.30 Kongressi korraldav kogu BNS, 09.03

väljastatakse pärimistunnistuse hakata ka laenu. Selleks, et kin- Merlin Salvik, advokaat asemel annakusaaja tunnistus, nistu müüa, saadud rahaga laen mille alusel annakusaaja võib tasuda ja siis ülejäänu kaaspä- Katrin Kose, jurist pärija vastu esitada annaku rijate vahel jagada, on tarvis täitmise nõude. Pärimistunnis- kõigi pärijate nõusolek. Kui tuse alusel omakorda on pärijal aga üks pärija nt pahatahtlikult Advokaadibüroo Hedman Partners õigus saada oma valdusse kogu teiste pärijatega ei suhtle ning pärandvara, sh annakuna mää- oma nõusolekut ei anna, tuleb Uus pärimisseadus eeldab, et pärija tahab pärida ratud esemed. Kui pärija saab teistel pärijatel kohtu menetlu- pärimistunnistusega tõendada se ajal oma isiklikust varast laen temale üle läinud pärandvara tasuda. omandiõigust, siis annakusaa- Uus pärimisseadus näeb ette võttis pärandi vastu. Uue süs- välistab pärija vastutuse isikliku ja tunnistus ei tõenda enam ülemineku vastuvõtusüstee- teemi, st loobumissüsteemi pu- varaga ning pärast inventuuri omandiõigust. Samuti ei saa milt loobumissüsteemile. Vana hul läheb pärandvara pärijatele tegemist on pärija vastutus pä- annakusaaja nimetatud tun- süsteemi, st vastuvõtusüsteemi üle automaatselt. Eeldatakse, et randvaraga seotud kohustuste nistuse alusel kolmandatelt kohaselt läks pärandvara päri- pärija tahab pärida ja kindlaid ees piiratud üksnes pärandvara isikutelt annakuna talle jäetud Tallinn sai jale üle üksnes juhul, kui pärija toiminguid nõutakse vaid juhul, väärtusega. Vastupidiselt seni esemeid välja nõuda. Kui pärija Kristjan Palusalu kui pärija soovib pärandist loo- kehtinud seaduses esitatud või kolmas isik annakut välja ei mälestusmärgi buda. Sõltumata pärandi auto- nõudele, mille järgi pärija pidi anna, tuleb annakusaajal oma maatsest üleminekust, pärijad inventuuri tegemise otsustama õiguste kaitseks kohtusse pöör- Tallinna linnapea Edgar Sa- võivad pärandi vastuvõtmiseks juba pärimisavalduse esitami- duda, kusjuures siinkohal tuleb visaar ja olümpiakomitee pre- enne loobumistähtaja möödu- sel, võib uue seaduse kohaselt tähele panna, et annakusaaja ei sident Mart Siimann avasid mist teha pärimisasja lahenda- pärija inventuuri nõude notari- saa kohtus otse kolmanda isiku teisipäeval Tallinnas Kalevi vale notarile avalduse pärandi le esitada ka kolme kuu jooksul vastu nõuet esitada. spordihalli ees maadleja Krist- vastuvõtmiseks. See võib pärija- pärast seda, kui ta sai teada või Kui vana pärimisseaduse ko- jan Palusalu mälestusmärgi, tele kasulikuks osutuda siis, kui oleks pidanud teada saama as- haselt olid kaaspärijad pärand- mis on esimene spordikuulsus- nad ei ole teadlikud, mis kuulub jaoludest, millest võib järelda- varasse kuuluva omandi suhtes te pargi monument. pärandvara koosseisu, kuna da, et pärandvarast ei piisa pä- kaasomanikud ning valdasid Skulptuuri tellis Kalevi spordi- notarid on kohustatud välja randaja võlausaldajate nõuete kasutasid ja käsutasid seda vas- selts ning selle valmistas skulp- selgitama nimetatud koosseisu, rahuldamiseks. Notar määrab tavalt kaasomandi kohta käi- tor Indrek Kirs. tehes päringuid vastavatesse inventuuri tegijaks kohtutäitu- vatele sätetele, siis uue päri- Palusalu monumendi avami- registritesse ja andmebaasi- ri, kelle tööpiirkonnas pärand misseaduse kohaselt loetakse se päev kattub tema 101. sünni- desse. Selleks, et pärandist avanes. pärandvara kuuluvaks pärijate- aastapäevaga. Merlin Salvik, advokaat loobuda, tuleb notarile vastav Vana korra kohaselt pidid le ühiselt (nö pärandvara ühi- avaldus esitada. Pärandist loo- eemalviibivad pärijad esitama sus). Seega, kui varem võis iga Tallinn tahab rajada Juhken- bumise avaldus tuleb esitada kõigepealt notarile pärimisa- pärija pärast pärimistunnistuse tali tänava äärde Kalevi spor- kolme kuu jooksul, hetkest, kui valduse, et pärand vastu võtta, saamist minna panka üksi ning dihalli esisele alale spordikuul- pärija saab teada või peab teada misjärel oli õigus taotleda päri- oma vastava osa välja võtta, suste pargi, kuhu püstitatakse saama pärandaja surmast ning mistunnistuse väljastamist. Uue teistega seda eelnevalt kooskõ- Eesti tublimatele sportlastele oma pärimisõigusest. Uue pä- seaduse kohaselt saavad aga lastamata, siis pärandavara ühi- pühendatud mälestusmärgid. rimisseaduse kohaselt loetakse pärijad esitada notarile avaldu- suse korral peavad kaaspärijad Pargi ideekavandi autori, arhi- pärija pärandi vastu võtnuks, se pärimistunnistuse väljastami- seda tegema üheskoos. tektuuribüroo Pluss OÜ lahen- duse kohaselt tuleb parki kuni kui ta seaduses sätestatud täh- seks ilma, et nad oleks esitanud Alternatiivse võimalusena 20 mälestusmärki. taja jooksul pärandist ei loobu. pärimisavalduse, sest pärand on võivad pärijad sõlmida pärast Teatavasti lähevad lisaks õi- neile automaatselt üle läinud ja pärimistunnistuse saamist pä- Kristjan Palusalu võitis 1936. gustele pärijatele üle ka kohus- nad ei pea hakkama täiendavalt randvara jagamise lepingu. aastal Berliini olümpiamängu- tused. Kui pärandvarast ei piisa tõendama, et nad on pärandva- Kokkuleppe mittesaavutamisel del kaks kuldmedalit. Palusalu kõigi pärandaja kohustuste täit- ra vastu võtnud. peaksid kaaspärijad pöörduma on Eesti spordiajaloo suurkuju, miseks ning ei ole tehtud pä- Uue pärimisseaduse kohaselt kohtusse. Näiteks, kui pärijatele kuna ta on tänaseni ainus sport- randi inventuuri ega välja kuu- ei märgita pärimistunnistusele läheb üle pärand, mille põhilise lane, kes on samadel olümpia- lutatud pärandvara pankrotti, enam pärandvara koosseisu osa moodustab kinnistu, mis on mängudel raskekaalus võitnud on pärija kohustatud täitma vaid ainult iga pärija pärandiosa koormatud hüpoteegiga laenu kuldmedali nii kreeka-rooma pärandaja kohustused ka oma suurus. Ainult mingi teatud va- tagamiseks, saavad pärijad küll kui ka vabamaadluses. Katrin Kose, jurist vara arvel. Inventuur omakorda ralise hüve ehk annaku saajale kinnistu, kuid tasuma tuleb neil BNS, 10.03 “MEIE KODU” 18. 21.märts veebuar 2009 2007 8

SÜNDMUSTE KALENDER Laupäeval, 28. märtsil: Pühapäeval, 19. aprillil: TES ”Koit” peakoosolek kell 14.00 Thirl- Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Eesti Vabariigi Peakonsulaat Sydneys mere Eesti Majas. Majas. SYDNEY Esmaspäeval, 6. aprillil: Pühapäeval, 19. aprillil: Esmaspäeviti: Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla Melbourne Eesti Skautlike Noorte Sõp- Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm saalis. Külaliseks on õp. Meelis Rosma. rade Seltsi peakoosolek kell 16.00 Eesti Virmalised harjutavad Eesti Majas Esmaspäeval, 13. aprillil: Majas. esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Virmalised kell 19.00-21.00. saalis. Estonia teater 100.a. (DVD- 45. Melbourne’i SBS saatejaama kaudu Consulate - General of the Republic of Estonia Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. min.) ja Kihnu Virve kontsert Pärnus igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 Neljapäeviti: (DVD 1 tund). algusega kell 17.00. Konsulaat on avatud teisipäeval ja neljapäeval kell 10.00 - 13.00 Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell ADELAIDE 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu CANBERRA 86 Louisa Rd. Birchgrove NSW 2041 Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul- Laupäeval, 21. märtsil: Kolmapäeval, 25. märtsil: Külastajatel palutakse ette teatada. jad teretulnud. Kokkutulek vabas õhus Telopea pargis Pensionäride klubi koosviibiimine kell Konsulaadi telefon (02) 9810 7468 Neljapäeval, 19. märtsil: kell 14.00. Jutlemise ja mõttevahetuse 11.00 Eesti Majas. Email: [email protected] SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. söögilaud. Kaasa tuua söögid, joogid. Esmaspäeval, 6. aprillil: Kõneleja Andres Perendi, teema Eestist, Ebasõbraliku ilma puhul jääb kohtumi- Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Soomest ja Johan Bäckmanist. ne ära. Eesti Majas. ESTOURS TRAVEL Laupäeval, 28. märtsil: Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS Esmaspäeval, 6. aprillil: Paastuaja kontsertmõtisklus Sydney kiri- saatejaama kaudu igal neljapäeval laine- Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Soodsad reisid Eestisse ja mujale pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00 kusaalias kell 16.00. Vaimulikke laule esi- Eesti Majas. Tel. 1800 888 386 maksuvaba tab hr. Andres Perendi. BRISBANE Esmaspäeval, 6. aprillil: Tel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823 Pühapäeval, 29. märtsil: E-post: [email protected] Laupäeval, 28. märtsil: AES Naisringi peakoosolek kell 13.00 Sydney Eesti Selti ”Eesti Kodu Linda” pea- Kokkutulek kell 13.30 12 Hawthorne St., Eesti Majas. koosolek kell 14.00 Eesti Majas. Woolloongabba. Kolmapäeval, 8. aprillil: Laupäeval, 4. aprillil: Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS Pensionäride klubi koosviibiimine kell SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek saatejaama kaudu igal neljapäeval laine- 11.00 Eesti Majas. kell 10.00 Eesti Majas. pikkusel FM 93.3 algusega kell 15.00 Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Syd- saatejaama kaudu igal neljapäeval kell ney SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval MELBOURNE 15.00 FM 106.3 lainepikkusel. lainepikkusel FM 97.7 algusega kell 17.00 Kolmapäeviti: AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY THIRLMERE Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti 141-143 Campbell St Darlinghurst 2010 Majas. Endised ja uued lauljad teretulnud. Neljapäeviti: NSW, Australia Info Karin Adamson tel (03) 9439 4157. KIRIKLIKUD TEATED Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 ABN 81 348 495 339 Neljapäeval, 26. märtsil: küla saalis. Kõik teretulnud. Postiaadress: P.O. Box 147, Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00. E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUS Reedel, 20. märtsil: Darlinghurst, NSW 1300 Australia Huviringi kokkutulek küla saalis. Külalisteks Laupäeval, 4. aprillil: THIRLMERE küla saalis armulauaga ju- E-mail: [email protected] on daamid Eesti Kaitseministeeriumist. Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell malateenistus pühapäeval, 22. märtsil Telefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113 Esmaspäeval, 23. märtsil: 14.00 Eesti Majas. kell 13.30. Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa- Neljapäeval, 9. aprillil: KIRIKUSAALIS paastuaja kontsertmõtisk- Eesti Selts (02) 9212 2373 lis. ”Õnne 13”. Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00. lus laupäeval, 28. märtsil kell 16.00. Vai- Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja mulikke laule esitab hr. Andres Perendi. (02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887 KIRIKUSAALIS Suure Reede jumalatee- Vastutav väljaandja: Peeter Muttik RISTSÕNAD nr 2371 nistus armulauaga 10. aprillil kell 11.00, Toimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti LAHENDUS järgneb kohvilaud. Toimetuse sekretär/küljendaja: Aune Vetik 1 2 3 4 5 6 7 8 THIRLMERE küla saalis Suure Reede ju- Toimetaja abi, küljendaja: Katre Ulmas NR 2370 Toimetuse kolleegium: Maie Barrow, 9 malateenistus armulauaga 10. aprillil PAREMALE: kell 14.30. Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer. 10 11 1. Korra- KIRIKUSAALIS Ülestõusmispüha juma- Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei armastaja tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade- 12 lateenistus armulauaga 12. aprillil kell 8. Murakas 11.00, järgneb kohvilaud. ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid 13 14 15 16 10. Valem KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, lühendada ja keeleliselt korrigeerida. 11. Meede North Strathfield, NSW 2137. 17 18 12. Valus Toimetus on avatud: 14. Do Kogudusemaja ja õpetaja telefon: esmaspäeval kell 10.00 _ 12.00 19 16. Siht (02) 9743 2051, mob. 0449 612 028 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 E-mail: [email protected] neljapäeval kell 13.00 ‒ 17.00 20 21 22 22 23 17. Semud 20. Silm Õpetaja kodunt äraolemise puhul palu- Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu- 24 25 21. Signeerima takse jätta teade automaatvastajale. mised kolmapäeval ja neljapäeval. 25. SS Õpetaja Meelis Rosma TELLIMISHINNAD: 26 26. Astendus Austraalias koos GST-iga: 28. Andeil E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUS 27 28 29. Ehe Üheks aastaks $88.00 Jumalateenistus armulauaga toimub Kuueks kuuks $49.50 29 32. Öö 33. Kulusid piira Suurel Reedel, 10. aprillil kell 15.00 ees- Kolmeks kuuks $30.80 ti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. 30 31 36. Sõim Toetustellimine: Orelil Margaret Palm. 37. Soome üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga) 38. Sari Järgmine jumalateenistus toimub ing- Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes. PAREMALE: ALLA: lise keeles pühapäeval, 26. aprillil kell Ülemeremaadesse õhupostiga: 1. Piirkond 2. Päikese- ja kuuvarjutuste ALLA: 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja And- 6. Väärtuslik tegu kordumise periood 2. Ovulat- res Palm. Orelil Margaret Palm. USA ja Kanada: 9. Tublidus, vaprus ja muud 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00 3. Isseloomustav tunnus sioon Koguduse õpetaja Andres Palm, mehe head omadused 4. Kõnekeelne jaotus 3. Raatus Euroopa: 10. Imetlev v. kahtlev jaatus 5. Laulis (kukk) 4. Ajam tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00 11. Vana vene talupoeg, aj. 5. Aredus Email: [email protected] 12. Jõeharudevaheline suud- 6. Jahutolmune Uus-Meremaa: meala 7. Eessõna tähenduses 6. Ahastus Koguduse aadress: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00 esimene 7. Asend 200 Jeffcott St, North 13. Elustus, virgutus Aadressi muudatused $2.75 15. Kunagine kindlustusselts 8. Vigu otsima; põhjusteta 9. Sesterts Adelaide, SA 5006 Eestis etteheiteid tegema 13. Sile KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga: 17. Koostisosa 12. Suurriigi parlament 15. Ormus E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE 1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 18. Õhukeseks kulunud riided 13. Lee 18. Ega KOGUDUS. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. v. nahad 14. Ülekanne 19. Dis 19. Iseloomustav Jumalateenistus armulauaga Suurel Ree- Kuulutuste miinimumhind $12.10. 15. Seinasüvendis 22. Nimetu del, 10. aprillil kell 14.00 St. John kirikus Leinakuulutuste miinimumhind $39.60. 20. Nalja juttu ajama 23. Meel 22. Põllumajanduslik ettevõte 16. Pruunvetikad Teenib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele Üksiknumbri hind: $2.00 24. Soodustuse andmine spordis 18. Riik Aasias 24. Odöör järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti 19. Enda eksimus, 3, 4 26. Alsid Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex 25. 13. v. 15. kuupäevade Majas. Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044. nimetused rooma kalendris 21. Odakujuline 27. See 26. Odrateradelt ohteid 22. Valgusetu 28. Aukas Järgmine jumalateenistus pühapäeval, DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc- kõrvaldama 23. Liblikas 30. Elama 3. mail kell 14.00 St. John kirikus. Teenib tos and staff are printers only of material 27. Jõuülekandmise seadme 25. Sõnajalgtaime 31. Apla õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb supplied by the publisher, and accept no 28. Abinõu 26. Lääge 32. Öiti kohvilaud koos kookidega Eesti Majas responsibility in any way whatsoever, to 29. Innukalt 28. Kolm kõrvutist konsonanti 34. Lõo Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või any person or persons for the contents of 30. Küla, alev, linn 35. Asu 31. Viinapudel, kõnek. 0403 006 078. this publication, either for articles, edito- Koguduse juhatus rial material or any other content.