UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN TÖÖSTUS Estonian Airi kahjum tuli Tallinnas näeb oodatust sügavam muusikateatri Molycorp tõi Kuue kuuga 15miljonilise kahjumi teeninud lennufir- ma kärbib liine ja vähendab töötajate arvu. X3 viimast sõna Birgitta festival ühendab täna- müügi Sillamäele vu keskaegse kloostrimiljöö tä- Keemiatööstust kummitab napäeva muusikateatri viimase sõnaga – lavastustega 2012. aas- Molycorp Silmeti jjuhatu-uhatu- inseneride põud tast. X3 Pankrot pole lõpp, sese esimeesesimees DavidDavid O’BrockO’Brock Nõukogudeaegsed spetsialistid on pensioniikka vaid nagu paljud edu- asubasub jjuhtimauhtima suurt osa jõudnud, uusi meie ülikoolid aga ei koolita. X12–13 USAUSA börsifirmabörsifirma emaette-emaette- kad ärimehed võivad võtte müüki.müüki. “Vahet ei ole tegelikult,tegelikult, kas müüki ju- Merko ja Nordecon kinnitada – uue ja edu-- hitaksehitakse USAstUSAst võivõi Eestist.Eestist. Küll ma hakkama saan,saan, jõudsid kasumisse kama äri algus. kõik on organiseerimiseorganiseerimise Börsil olevad ehitusettevõtted teenisid teises kvarta- Riigikogu liikme Igor Gräzini hinnangul toidavadavad küsimus,”küsimus,” leiab ta. X8–98–9 lis vastavalt 530 000 ja 870 000 eurot. X16–17 abipaketid valesid väärtusi. X18

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

Reede, 10. august 2012 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 142 (4564) 2,24 eurot 1,2301 0,8129 8,2669 44,37 0,640%

LUUBI ALL Kokkuhoiukoht

PÕLLUMAJANDUSMI- NISTEERIUMI persona- liosakond teenindab 11 valitsemisala asutust ehk 1500 ini- mest. Paljude teiste tugiosakondade suu- rus avalikus sektoris tekitab aga küsimusi. FOTO: RAUL MEE

Ministeeriumide tugiosakondades (personali-, avalike suhete, finants- ja haldusosakonnas) töötab oluliselt enam inimesi kui erafirmadesX 4–7 NÄDALA TEGIJA 2 TOIMETUS Heiki Nabi maadles end Londoni olümpial hõbemedalimeheks Seitsmekordse Eesti meistri ja 2006. aas- koormat, kuid üllatushõbe oli seda magusam. Aas- ta maailmameistri Heiki Nabi hõbemedal tatepikkune visa töö kandis vilja ja Nabi tõestas, kreeka-rooma maadluses Londoni olüm- et tippu saab jõuda ka siis, kui seljataga pole suu- pial tuli paljude jaoks kui välk selgest taevast. Eri- ri sponsoreid. Kaalukas roll Nabi edus on muidugi ÄRIPÄEV 10. august 2012 nevalt kettaheites pronksmedali võitnud Gerd tema pikaajalisel treeneril Henn Põllustel, kes on toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected] Kanterist ei pidanud ta kandma medalinõudleja vaikselt, kuid pühendunult oma tööd teinud.

RÕÕMUSTAB

Puhkuselt naastakse hoopis uude firmasse. Priit Sauk, Kati Kusmin, Ülo Säre, Meelis Püvi, Anneli Heinsoo, Marek Mettas on mõned tipp- ja müügijuhtidest, kes on viimaste uudiste peategelased. Nad vahetavad nimelt töökohta. Toimetus kiidab viimastel nädalatel elavnenud töökohavahetuse trendi ja kutsub üles pikalt omal kohal istunud juhte peeglisse vaatama – kas olete kindlad, et teist paremat pole selle töö peale võtta?

ESM on Eestis lõpuks kõigil suul. Hoolimata valitsuse pin- gutustest teavad Euroopa abimehhanismi ESMi praeguseks juba ka koolijütsid nimepidi. Ületähtsustatud sõnaühend? Arvame siiski, et mitte. Eesti poliitikud peaksid lähtuma ainult ja ainult Eesti riigi huvidest. Loodame, et ESM seda on.

Olümpiamängud kergitavad rahvuslikku eneseuhkust. Kuigi elame globaliseeruvas maailmas, näitavad olümpia- mängud, et planeedi Maa inimesed on ühed parajad natsio- nalistid. Tulemus ei kuulu enam sportlasele, vaid riigile, kel- le lipu ja hümni valguses end näidatakse. Tunneme siis meie- gi praegu end Heiki Nabi ning Gerd Kanteri saavutustest isiklikult veidi enam kõrvust tõstetuna kui veel eile.

KURVASTAB

Eksperiment “Tallinn” jõudis uue verstapostini. ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA Ühissõidukiradade selline mahamärkimine oleks naljakas, kui ta mitte tõsi poleks. Hoiame hinge kinni mõtte juures, mis läheb Tallinna liikluses lahti septembris, uuel hooajal. Sarnaselt maamaksu ja alkoholimüügi piiranguga JUHTKIRI peab praeguselgi juhul reageerima riigikogu. Aga kas olulisemat poleks kõigil teha? Soomest tuleb murettekitavaid signaale. Eesti majanduse- Avalikus sektoris endiselt ga kokku kasvanud Soomest tuleb murettekitavaid signaa- le. Alandatakse majanduskasvu prognoose pea nullini, pea paarkümmend aastat korralikult kasvanud tarbimine võib samuti vähikäiku tegema hakata. Läheks Londoniski neil lõ- busalt, ergutaks vähe nende ja seeläbi ka meie meeleolu. ruumi kärbeteks Aivar Rehe muutub järjest pessimistlikumaks. Alati nae- rusuine Sampo Panga siinne juht Aivar Rehe muutub üha änane Äripäev koostas üle- Kolmandaks, tugistruktuure vähendades pessimistlikumaks majanduse suhtes. Panga laenude ja vaate ministeeriumide tu- vabaneks tööjõud, mille järele erasektor janu- hoiuste maht väheneb, tulevikku nähakse järjest mustema- giosakondadest ning selgus, neb. Ettevõtjad kurdavad aastaid kvalifitseeri- tes toonides. Äkki peaks Sampo kaaluma maatriksjuhtimise et võrreldes suuremate erafir- Äripäeva tud tööjõu puuduse üle. Avalik sektor on era- lõpetamist, et ülemere visioonid vähem maksma pääseksid. madega on riigisektoris oluli- sektorile selles vallas tugev konkurent. Iga li- Tselt rohkem töötajaid. hinnangul Ministeeriume ja era- sanduv haritud ja võimekas inimene riigisek- firmasid ei saa küll üks-ühele kõrvutada, kuid ei oleks torist leevendab tööjõupõuda erasektoris. KUUM TOOL võib siiski öelda, et erafirmades on tugiosa- konnad mehitatud minimaalselt, samas kui mõistli- On tõsi, et Eestis on praegu umbes 27 580 Kas uus buum? ministeeriumides on ühe juhi kõrval kindlas- riigitöötajat ja nende arv on viimastel aasta- ti mitu alluvat. kult lä- tel kahanenud. Näiteks võrreldes 2010. aasta- Sel suvel vahetab mitu ettevõtet juhte. Näiteks TREV-2 Äripäeva arvates on valitsusel kulude kok- ga on see vähenenud 3%, kriisieelse ajaga võr- hakkab alates augustist juhtima Erki Mölder, kes vastab es- kuhoiuks ehk kärbeteks veel ruumi, näiteks henedes reldes 7,2%. Kuid ametnike arvu üldise vähen- maspäeval kell 15–17 Äripäeva lugejate küsimustele. Esita ministeeriumide ja riigiasutuste tugistruk- damise kõrval peavad sihiks olema ka struk- oma küsimus www.ehitusuudised.ee tuurides. Seejuures ei oleks mõistlikult lähe- sellistes tuuri muudatused. Äripäeva loost selgus aga, nedes sellistes kärbetes kaotajaid, vaid ainult et ametnikearmees orienteerumine on aega- võitjad. kärbetes nõudev ja lõpptulemuski ei pruugi olla am- ESMASPÄEV mendav, kuna osakondade moodustamine on Kes on see naine, kes lisandub uue näona Esiteks sunniks see muutma avaliku sekto- kaotajaid, pigem loominguline protsess. ri töö veel efektiivsemaks. Erasektoris tuttav Seetõttu tervitab Äripäev püüet tugitee- sel sügisel ilmuvasse rikaste edetabelisse? surve sunniks leidma lihtsamaid ja paremaid vaid ainult nuseid ühtlustada. Algatatud on tugiteenuste LOE ÄRIPÄEVAST lahendusi. Kindlasti on efektiivsusel oma pii- ühendamise projekti (TUTSE), mille eesmärk rid. Ühelt poolt ei ole efektiivne, kui seatud võitjad. on ühtlustada kõigi ministeeriumide valitse- ülesannete täitmiseks on palgatud liiga palju misalas finants-, personali- ja palgaarvestus. inimesi. Teiselt poolt ka olukord, kus töötajate Liitumine TUTSEga on olnud paraku aeglane vähesuse tõttu jäävad mõned ülesanded täit- ega hõlma kõiki ministeeriume. Kahe aastaga mata. Seal vahel on aga piir, mida tulebki pi- on seitsme ministeeriumi valitsemisalas tu- Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute devalt otsida ja millega kohaneda. giteenused koondatud esialgu valitsemisala asutamine Teiseks annaks tugiteenustelt kokkuhoi- kesksetesse arvestusüksustesse ja arvestused Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik tud raha võimaluse tasustada põhitöö spet- üle viidud majandustarkvarasse SAP. Osakoormate vedu www.wasp.ee sialiste kõrgemalt. Ei ole kahtlust, et Eesti va- Uut taset peaks aitama saavutada ka aasta [email protected] jab kompetentseid, häid ametnikke. Neile alguses loodud Riigi Tugiteenuste Keskus, mis tagaluukautodega Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 wasp project Mob. 51 12 061 peaks saama maksta ka vastavat palka, mit- hakkab järgmisest aastast pakkuma finants-, TALLINN– te küsitavaid “motivatsioonipakette”. Juu- personali- ja palgaarvestuse teenust, kuid se- HELSINKI–TALLINN nis kirjutasime, kuidas siseministeeriumi al- da vaid justiits-, rahandus-, sotsiaal- ning ma- la kuuluva infotehnoloogia- ja arenduskesku- jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Enne kl 12 tellitud veos järgmisel tööpäeval sihtkohas! se 15 töötajat Saksamaal Hannoveris toimu- valitsemisalades. Suund on õige, hoogu napib. PPUHKAUHKA nud tehnoloogiamessi külastas. Ehkki asutus tel: +372 505 5074 AL nimetas riigile 20 000 eurot ja pea terve töö- Loe Äripäevast [email protected] STIMA nädala maksma läinud reisi grupikoolituseks, KAANELUGU “Ministeeriumide tugiosakonnad era- EEESTIMAALE rism.ee www.mltransport.ee w.maatu näitasid Äripäeva käes olevad materjalid, et firmadega võrreldes pungil” wwww.maaturism.eew tegemist oli lihtsalt lõbusa messikülastusega. tänases lehes lk 4–7 ÜTLES David O’Brock: Eriti bör- LÜHIDALT 3 siettevõtted ei pea makse- tingimustest kinni.

Molycorpi muldmetalli oksiidide ja kemikaalide müügidirektor müügitööst ja klientidest. LOE LÄHEMALT LK 8–9 Kuldpilet 2012-2013 107. hooaeg

„…parim istekoht, personaalne teenindus, sisukas kavaraamat…“

Kuldpilet 1 20.09 FAUST / Esietendus! ooper 03.10 RAHVUSVAHELISE Ooper ja ballet viivad sind MUUSIKAPÄEVA OOPERIGALA tunderännakule – armastusest 07.11 ROOSIKAVALER ooper vihkamiseni, meeleheitest kontsertettekanne võidurõõmuni. 26.01 PRINTS JA KERJUS muusikalavastus Maailmaesietendus! Rahvusooperi KULDPILET 14.03 TANNHÄUSER / Esietendus! ooper annab võimaluse leida end Hind ühele 230 EUR, hind kahele 414 EUR mitmel õhtul aastas eriliste ESTONIAN Air teatas eile kahju- meeleolude keskelt. Kuldpilet 2 minumbri suuruse. Majan- FAUST dusminister Juhan Parts oli KULDPILET on mõeldud sulle, 20.09 / Esietendus! ooper pahane. Estonian Airi juhatuse 03.10 RAHVUSVAHELISE kes sa armastad käia esieten- MUUSIKAPÄEVA OOPERIGALA esimees Tero Taskila (pildil) dustel ja soovid esimesena ROOSIKAVALER kinnitas eile samuti, et ei ole tu- 07.11 ooper kontsertettekanne lemusega rahul ja vaja olnuks kogeda kõike uut. 16.11 TUHKATRIINU / Esietendus! ballett enim muutusi. FOTO: RAUL MEE Sinu isiklik nummerdatud 26.01 PRINTS JA KERJUS muusikalavastus KULDPILET tagab sulle parima Maailmaesietendus! istekoha, vaheajavastuvõtu ja 14.03 TANNHÄUSER / Esietendus! ooper RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA kavaraamatu. 28.04 Estonian Air teenis BALLETIGALA / Mai Murdmaa 75 16.05 BAJADEER / Esietendus! ballett Hind ühele 350 EUR, hind kahele 630 EUR hiigelkahjumi KULDPILETID müügil 17. augustini või kuni kohti jätkub www.opera.ee / estonia@opera.ee / t 683 1210

LAURA MALLENE Rahul ei ole ka majandusmi- tada 2013. aasta lõpuks. Seda, et [email protected] nister Juhan Parts. Taskila sõ- lennufirma tulevik on kindlas- Tallinna lennujaamas astus nul minister tema endaga Esto- ti parem, kinnitas Taskila terve eile ajakirjanike ette Estonian nian Airist rääkinud ei ole, kuid konverentsi jooksul. Airi juhatuse esimees Tero nõukogu esimehe Erkki Raasu- Küsimärgi all on ka, mis saab Taskila, kes andis teada lennu- kese kaudu tunneb ta suurt sur- pilootidest. Eile lõppes Estonian ÄRIPÄEVA firma esimese poolaasta 14,9 vet – paremateks tulemusteks, Airi ja pilootide ametühingu va- SEMINAR miljoni eurosest kahjumist. kasumiks. heline kollektiivleping. Ka siin ei Käive suurenes esimesel poolaas- avalikustanud lennufirma de- tal 24 protsenti, kasvades 43,9 Taskila sõnakehv. Täpsusta- taile, sõnades vaid, et üritatakse miljoni euroni. vatele kriitilistele küsimustele jõuda mõlemaid pooli rahulda- Taskila möönis, et ettevõte vastas Taskila napilt. Küsimuse- vale kokkuleppele. SISEKONTROLLI alahindas muutuste määra, mi- le, kui palju raha vajab Estonian “Meie eesmärk läbirääkimis- da organisatsioon vajas. Teos- Air maksumaksjalt, vastas Taski- tel ametiühingutega on tõsta tus jäi nõrgaks mitmes punktis la, et praegu töötab firma kõvas- meeskondade töö efektiivsust AASTAKONVERENTS 2012 – alates 2011. aastast on keskmi- ti, et mitte küsida rohkem raha. praegusega võrreldes 15% võrra,” ne tulu reisija kohta vähenenud “Meil on mitu stsenaariumi. Ma sõnas Taskila. “Samuti oleme op- 7 protsenti. Kütusekulu suurenes ei seo end ühegagi,” lisas Taskila. timeerinud lennugraafikut kah- 32 protsenti, lennupargi vahetus Üks vahend eesmärgini jõud- jumlikel liinidel. Loetletud tege- Eesti majandus väliskeskkonna Kuidas kaardistada ja testida oli oodatust kallim. miseks on kärped. Selle aasta lõ- vuste mõju tõttu peaksid tule- riskide lainetel. Majandusana- ettevõtte toiminguriskid ja puks üritatakse kokku hoida 4 mused paranema juba aasta lõ- lüütik MARIS LAURI kontrollisüsteemid? Kaubamaja Kahjum on arvatust suurem. miljonit eurot – nõrka kasumit pus,” lisas Taskila. Varem on meedia spekuleeri- näidanud liinid suletakse või Samal ajal istus Estonian Airi Millised riskid tulenevad kon- ASi siseauditi osakonna juhataja nud 11–12miljonilise kahjumi- muudetakse hooajaliseks, tööta- nõukogu esimees Erkki Raasu- kurentsi valdkonnast? Konku- MERIKE RABI numbriga. Taskila ütles, et ei ole jate arvu vähendatakse 15%. Ka- ke pressikonverentsil esireas. tulemusega rahul. sumi loodab lennufirma saavu- Vaikides. rentsiameti peadirektor Millised on riskid pilvetehno- MÄRT OTS loogiate ajastul? Ernst & Young Kuidas ettevõte kriisis käitus Baltic, vanem juhtivkonsultant ja 7 aastat hiljem maineriske SIIM ABEN Baltic Agro ostis pankrotis maandab? Copterline’i vastutav Milliseid riske kätkeb ettevõt- juht TÕNIS LEPP tele sotsiaalmeedia? Praktili- Milline on Eesti Energia riski- sed näited ja häkkimise demo. Weroli tehased mudel ja kogemus tururiskide Clarified Security juht juhtimisel? Eesti Energia fi- MEHIS HAKKAJAA Baltic Agro omandas enam- Rein Kilgile kuuluv Werol oli ma 80 miljoni euroni. Ettevõttel nantsdirektor MARGUS KAASIK pakkumisel pankrotis Werol Eesti ainuke rapsiõli töötlemi- on praegu 41 töötajat. Tehased ja rapsitöötlemisteha- se tehas, mis rafineerib pressi- Baltic Agro ASi omanik, Taa- Millised on sisekontrolli hüpo- se kinnistute ning sinna juur- tud rapsiseemnetest valmista- nis paiknev DLA Grupp omab ju- teetilised ja tegelikud kaasu- dekuuluvaga. tud õli ja müüb seda toiduõli- ba rapsitöötlemise tehaseid Lä- “Baltic Agro on üks suure- na. Tehase tootmisvõimsus on tis ja Taanis. sed? Finantsanalüütik maid rapsi kokkuostjaid Eesti 70 000 tonni. Koos praeguse omandamise- RITA ILISSON turul, mistõttu oli meil loomu- ga on DLA rapsitöötlemise aas- likult huvi seista hea selle eest, Uus rapsipressimise liin. We- taseks kogumahuks 500 000 Hind kuni 10.08.2012 registreerudes 179 eurot (214.80 km-ga), 23.august et Weroli tegevus jätkuks ka tu- rol Tehased alustas enne pank- tonni. tavahind 229 eurot (274.80 km-ga). Registreerides korraga ühest Sokos Hotel levikus,” kommenteeris ostu rotti minekut uue rapsipressi- Werol Tehased ettevõtte maksjaettevõttest kaks või enam osalejat kehtib lisasoodustus 5%. Viru Baltic Agro nõukogu esimees mise liini rajamist Jõgeval, mil- omandamine Baltic Agro ASi Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või Christian Junker. le võimsus 145 000 tonni. Teha- poolt jõustub pärast seda, kui konverentsi- Baltic Agro jaoks annab ost se uus osa ei ole veel töös olnud. konkurentsiamet sellele heaks- www.seminar.aripaev.eeee keskuses firma juhi Ants Puusta sõnul või- Pärast uue tootmisliini käivi- kiidu annab. maluse laienemiseks. tamist peaks tehase käive ulatu- ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 10. august 2012 4 LUUBI ALL toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

VÕRDLUS Ministeeriumide tugiosakonnad erafirmadega võrreldes pungil ÄRIPÄEV 10. august 2012 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

SOTSIAALMINISTER Üks küsimus Hanno Pevkur koos Ministeeriumid Miks on ministeeriumide tugiosakonnad ministeeriumi PR- oluliselt suuremad kui sarnase töötajate juhi Diana Lorentsiga arvuga eraettevõtetes? (keskel) renoveeritud ühtlustavad Lääne-Tallinna Kesk- DIANA LORENTS litsemisalas, kus põllumajan- sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna juht haigla Nakkuskesku- dusministeeriumi puhul on te- ses Merimetsa haiglas. tugiteenuseid Me katame väga laia valdkon- gemist kokku umbes 1500 ini- Paremal Kai Zilmer. da, meie eelarve moodustab mesega. FOTO: TOOMAS HUIK/POSTI- Rahandusministeerium juhib natukene vähem kui pool Ees- MEES MARIANN SUDAKOV tugiteenuste ühendamise pro- ti riigi eelarvest. See tähen- välisministeeriumi pressispetsialist jekti (TUTSE), mille eesmärk on dab ka väga paljusid tegevusi ja ühtlustada kõigi ministeeriu- nendega seotud tehinguid. Eraettevõtte töö on enamas- mide valitsemisalas finants-, Üsna palju bürokraatlik- ti kindla ja kitsa spetsiifikaga. personali- ja palgaarvestus. ke lisanõudeid seab see, et suur Riigiasutuse tegevusvaldkond “Riigi kohus on kasutada res- osa tegevusest on rahastatud on märksa laiem kui eraettevõt- sursse võimalikult mõistlikult,” välisabi allikatest. Samuti mõ- tel, mis eeldab ka tugistruktuu- ütles rahandusministeeriumi jutab töömahukust asjaolu, et ris erinevate spetsialistide ole- asekantsler Agris Peedu mais. riigieelarve on kassapõhine, et- masolu. Mingil määral võib vä- “Tugiteenuste säästvam, kuid sa- tevõtted saavad pidada nii eel- lisministeeriumi võrrelda suur- mas ühtlasema kvaliteediga ja arvet kui ka raamatupidamist ettevõttega, millel on tütarette- otstarbekam korraldamine pa- tekkepõhiselt. Riigi raamatu- võtted kümnetes riikides, kus kub selleks võimalust.” pidamises tuleb kasutada vä- tehtavad toimingud tuleb ema- TUTSE kahe aasta tegevuse ga paljusid täiendavaid tunnu- firmas ühtlustada, tagada üht- tulemusel on seitsme ministee- seid, et tagada siseriiklik ja väli- sete reeglite järgimine, arvesta- riumi valitsemisalas tugiteenu- mine aruandlus. des samas kohalikke olusid jne sed koondatud valitsemisala – see nõuab ka eraettevõttes ar- KARIN VOLMER kesksetesse arvestusüksustesse põllumajandusministeeriumi pressiesindaja vestatavat tugistruktuuri. ning arvestused üle viidud ma- Lisaks on eraettevõttel või- jandustarkvarasse SAP. Ministeeriumi ei saa kindlas- malus ja sageli otstarbekas tu- Ministeeriumide valitsemis- ti võrrelda eraettevõtetega, giteenuseid sisse osta, välismi- alades on raamatupidamisük- kuivõrd juba avaliku ja era- nisteeriumil aga ei ole võima- suste arv vähenenud 204-lt 117- sektori funktsioonid on täies- lik sageli seda teha – mõnikord le. Projekti raames on kasutuse- ti erinevad. Ministeeriumide seadustes toodud piirangute le võetud veebipõhised IT-süs- tugiosakondadel on seadustest tõttu (näiteks turvakaalutlusil) teemid, mis kiirendavad infova- tulenevaid funktsioone roh- või lihtsalt seetõttu, et erasekto- hetust asutuste ja kesksete arves- kem kui eraettevõtetel. Näiteks ris puudub vajalik pädevus. tusüksuste vahel. meie finantsosakond peab li- Ka ei ole erasektor seotud Aasta alguses loodi Riigi Tugi- saks raamatupidamisele tege- paljude avalikus sektoris vajali- teenuste Keskus, mis pakub ala- lema eelarvestamise ning välis- ke regulatsioonide täitmisega. tes järgmisest aastast finants-, abi fondide administreerimi- Näiteks äriühing ei ole kohus- personali- ja palgaarvestuse tee- sega. Samuti tuleb arvestada, et tatud avalikustama oma vee- nust justiits-, rahandus-, sotsiaal- ministeeriumi tugiosakondade bis väga suurt hulka infot, mida ning majandus- ja kommuni- ülesandeks on lisaks oma maja avalik sektor peab põhjendatult katsiooniministeeriumi valitse- teenindamisele ka tugifunkt- tootma. See kõik vajab investee- misalades. sioonide koordineerimine va- ringuid ja inimesi.

Tualettpaberit ja kohvi saame ostetud assis- tentide abiga ning lihtsama tööga, nagu näiteks pirni vahetamine, saan isegi hakkama.

Lembit Tampere, Arco Vara juhatuse esimees

ole ammendav, kuna osakondade moodustamine la väga erinevad, vahendas ministeeriumi spetsia- Äripäeva ülevaade näib olevat üsna loominguline protsess. list Kristina Haavala. Äripäev ühe võrdleva näite siiski toob. Sellal ministeeriumide Põhjendusi jätkub. Ministeeriumid end üleme- kui näiteks rahandusministeeriumi haldusosa- hitatuks ei pea. Toonitati, et nende tugiosakonda- kond koosneb 18 või põllumajandusministeeriu- tugiosakondadest näitab, de ametnikud tegelevad lisaks ministeeriumile ka mi oma 25 töötajast, pole rahvusvahelisel kinnis- kogu haldusala küsimustega ning osa tugitegevu- varafirmal Arco Vara üldse haldusosakonda. “Tua- et kokku hoida saab si on tsentraliseeritud. Näiteks siseministeeriumi lettpaberit ja kohvi saame ostetud assistentide abi- esindaja Mihkel Loide sõnul kujundavad ministee- ga ning lihtsama tööga, nagu näiteks pirni vahe- riumi tugiosakonnad kogu ministeeriumi haldus- tamine, saan isegi hakkama, eilegi tuli ette,” rää- veel küll. Erafirmadega ala vastavate valdkondade poliitikat. Samas on eri- kis Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere. nevatel riigiametitel ja -asutustel sageli olemas ka võrreldes on neis oluliselt isiklikud tugiosakonnad või -ametnikud. Avalikud suhted olulised. Või kui ministeeriu- Kuigi ministeeriume ja erafirmasid ei saa üks- mide avalike suhete osakondades töötab reeglina rohkem töötajaid. ühele kõrvutada – nii nagu ei saa seda teha isegi ametnikke, kelle loendamiseks ühe käe sõrmedest erinevate ministeeriumide puhul –, võib siiski öel- ei piisa, on LHV Panga avalikud suhted ühe inime- da, et erafirmades on tugiosakonnad selgelt väik- se vastutada, kes on seejuures ka turundusjuhi rol- PIRET REILJAN semaarvuliselt mehitatud. Samas ministeeriumi- lis. Tõsi, osa teenuseid ostavad erafirmad vastavalt [email protected] des on ühe personali- või avalike suhete juhi kõr- vajadusele sisse, mis on efektiivsem kui hulga töö- val kindlasti mitu alluvat. tajate palgal pidamine. “Efektiivsuse tagame sarnaselt erasektoriga – Kaheksas riigis tegutseva IT-kontserni Nortal professionaalse juhtimise ja võimalikult parema avalike suhete juht Liina Vahtras märkis, et töö personalivaliku kaudu,” kommenteeris välismi- efektiivsus on ettevõttele väga oluline ja seetõttu nisteeriumi pressispetsialist Mariann Sudakov. on suur osa tugitöötajatest grupiülesed. “Ressursi- Paljude tugiametnike põhitegevust ei ole võima- Sarnased vastused laekusid ka teistest ministee- vajaduse suurenedes püüame tugiüksuste sees lei- lik nende ametinimetusest välja lugeda, kuna riumidest. Tugiosakondade efektiivsus tagatakse da abikäsi või siis teenust sisse osta,” sõnas ta. Oma tugiosakondades töötab hulgaliselt nõunikke, ministeeriumide kommentaaride põhjal näiteks personali- või avalike suhete osakondade suuru- spetsialiste, peaspetsialiste, eksperte ja konsul- arenguvestluste, tööplaani täitmise, personalieel- se poolest ei erine 700-le läheneva töötajate arvu- tante. Keeruliseks osutus ka tugiosakondade kõr- arve, põhimääruste ja ametijuhenditega. ga Nortal paarisaja töötajaga ministeeriumidest. vutamine, kuna näiteks autojuhid kuuluvad ühes Detailsem ülevaade tugiosakondadest lehekül- ministeeriumis haldusosakonda, teises finantsosa- Kes pirni vahetab? “Tugiosakondade efektiivsu- gedel 6 ja 7. konda ja kolmandal ministeeriumil puudub eral- se määrab ära ühelt poolt ülesannete hulk ja tei- di haldusosakond sootuks ning haldustöötajad on selt poolt piiratud personalieelarve, mis ei võimal- erinevates osakondades laiali. da töötajaid piiramatult nende ülesannete täitmi- Osakondade juures pole välja toodud sisseos- seks palgata,” sõnas justiitsministeeriumi pressi- tetavaid teenuseid, kindlasti ostab osa ministee- esindaja Priit Talv. Rahandusministeeriumi seisu- 25 riume sisse näiteks koristusteenust, aga ka mingil koht on, et ministeeriumide ja erafirmade võrdle- töötajat on põllumajandusministeeriumi määral suhtekorraldust. mine ei pruugi olla asjakohane, kuna vajadused tu- haldusosakonnas, rahandusministeeriu- Tuleb tunnistada, et ametnikearmees orien- giosakondade ja nende töötajate järele võivad ol- teerumine on aeganõudev ning lõpptulemuski ei mil aga 18. ÄRIPÄEV 10. august 2012 6 LUUBI ALL toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] Spetsialist, nõunik,

Sellel paarisküljel Töötajate arv PERSONALIOSAKOND, TÖÖTAJATE ÜLDARV ÜHE OSAKONNA TÖÖTAJA KOHTA Majandusministeerium 234 4,2 56 avaldame ülevaate *eelarveosakond juht, nõunik, 3 pea- spetsialisti (sh üks 0,2 ministeeriumide koormusega) tugiosakondade Rahandusministeerium 346 13 27 juht, 2 nõuniku kt-d, 3 suurusest ja peaspetsialisti, juhtivspet- koosseisust. sialist, 6 spetsialisti

Kultuuriministeerium 65 4 16 PIRET REILJAN juht, peaspetsialist, [email protected] nõunik, personalijuht

Keskkonnaministeerium 185 6 31 juht, nõunik, 4 peaspetsialisti Ülevaatest jäävad kõrvale IT- ja õigusosakon- nad, kus on keeruline tõmmata piiri tugi- ja põ- hitegevuste vahele. Ministeeriumide tugiosakon- dadel puudub ühtne struktuur, mistõttu pole osa- Justiitsministeerium 162 6* 27 konnad üks ühele võrreldavad. *arendus- ja personalitalitus; **kantselei (osa juht, 3 nõunikku, Töötajate hulka on arvatud ka koosseisuvälised haldustöötajaid on finantsosakonna koossei- 2 personalikon- töötajad. Täitmata ametikohti pole arvesse võetud, sus, nt autojuhid) sultanti v.a juhul, kui konkurss täitmata kohale on juba käi- mas. Kõigi ministeeriumide palga-, personali- ja fi- nantsarvestus on ühtlustamisel. Põllumajandusministeerium 285 11 26 juht, juhi asetäitja, 2 nõunikku, 7 pea- spetsialisti

Siseministeerium 216 9 24 *dokumendihalduse ja siseteenuse osakond juht, 5 nõunikku (sh 1 kt), õigusnõunik, 2 peaspetsialisti

Haridusministeerium 213 5 43 *haridusministeeriumi raamatupidajad haldavad juht, asejuht, peaeks- ka 29 üldhariduskooli ja ühe kutsekooli raamatu- pert, 2 eksperti pidamist

Sotsiaalministeerium 251 9* 28 *arendus- ja pesonaliosakond; **eraldi haldus- personalijuht, 2 perso- osakond puudub nalikonsultanti, nõuniku kt, 5 peaspetsialisti

Välisministeerium 539* 15 36 *hallatav personal kokku 752; **haldusosakond ja juht; personalibüroo (6); sektetariaat; ***avaliku diplomaatia osakond koolitusbüroo (4); rah- vusvahelise personalipo- liitika büroo (4)

Kaitseministeerium 189 4 47 juht, asetäitja, peaspetsialist, spetsialist

LHV Pank 149 1 149 personalijuht

IT-kontsern Nortal 641* 8 80 personalidirektor, *kogu kontsern (tegutseb Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Serbias, Rumeenias, Omaanis, Kataris); 3 personalijuhti, 4 10 **sh kontorite juhatajad, assistendid ja IT-tugi personalispetsialisti korda erineb haridusministee- riumi finatsosakonna suurus LHV Pangast võrrelduna organisat- Ehituskontsern Arco Vara 140* 0 0 siooni töötajate arvuga. *töötajad Eestis, Lätis ja Bulgaarias ÄRIPÄEV 10. august 2012 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] LUUBI ALL 7 konsultant, juht...

HALDUS- JA/VÕI ÜLDOSAKOND, TÖÖTAJATE ÜLDARV ÜHE OSAKONNA TÖÖTAJA KOHTA AVALIKE SUHETE OSAKOND FINANTSOSAKOND, TÖÖTAJATE ÜLDARV ÜHE OSAKONNA TÖÖTAJA KOHTA

13 18 4 27,8* 8 juht, ekspert; majandus- ja riigiva- juht, nõunik, 2 peaspet- juht; eelarvetalituse juht, analüütik, 4 ra talituse juht, 4 peaspetsialisti, 2 sialisti peaspetsialisti; pearaamatupidaja, 2 ase- abiteenistujat; asjaajamise ja arhii- täitjat, 10 vanemraamatupidajat, 2 va- vinduse talituse juht, spetsialistid nemspetsialisti, raamatupidajad

18 19 6 14 25 juht, 2 nõunikku, 5 peaspetsialis- juht, 2 peaspetsialisti, 3 juht, pearaamatupidaja, vanemraa- ti, 2 spetsialisti, 4 asekantsleri abi, spetsialisti matupidaja, 2 peaspetsialisti, 6 raa- hankespetsialist, referent, admi- matupidajat ja 3 analüütikut nistraator, autojuht

8 8 6 8 8 kantselei juht, 3 referenti, autojuht, osak. juht, nõunik, spetsia- juht, 2 nõunikku, 2 peaspetsialisti, arhivaar; IT-büroo juht, peaspetsialist list; välissuhete osak. juht, pearaamatupidaja, 2 vanemraamatupidajat asetäitja, peaspetsialist

15 12 6 9 21 juht, nõuniku kt, 2 juristi, 2 pea- juht, nõunik, pressiesin- juht, nõuniku kt, spetsialist, pea- spetsialisti, 2 spetsialisti, 3 auto- daja, spetsialist; keskkon- raamatupidaja, pearaamatupidaja juhti; 4 referenti nahariduse büroo juht ja asetäitja, 4 spetsialisti peaspetsialist

4 13 9** 18 12 juht, referent, 2 nooremrefe- juhataja, pressiesindaja, juht, peaanalüütik, 3 finantsana- renti, 2 sekretäri, 3 arhivaari nõunik, toimetaja lüütikut, 2 varahalduse spetsialis- ti, 2 referenti, nooremreferent, 3 au- tojuhti

25 11 6 19 15 juht, asetäitja, nõuniku kt, pea- ja juhi kt, pressiesindaja, 3 juht, juhi asetäitja kt, 2 peaspetsia- vanemspetsialistid, büroo juht, arhivaar, nõunikku, peaspetsialist listi; välisvahendite büroo juht ja 2 lukksepp-remonditööline; informaatikabü- koosseisuvälist peaspetsialisti; raa- roo juht, riigivara haldamise büroo juht matupidamisbüroo 12 peaspetsialisti

8 25 15* 14 9 juht, asetäitja, välissuhe- juht, 4 asetäitjat (AT), 5 nõunikku juht, 2 asetäitjat, 2 nõunikku, te nõunik, 4 pressinõu- (N), 5 vanemraamatupidajat, spet- 4 peaspetsialisti, 2 referenti, 4 nikku (sh 2 kt-d), peaspet- sialist; varahaldus- ja hankepoliiti- autojuhti sialist ka juht, 2 AT, 5 N, peaspetsialist

28 8 5 37* 6 juht, asejuht, infotehnoloogiajuht, juht, asejuht, 3 konsultanti asejuht, pearaamatupidaja, pearaama- 8 referenti, nõunik, 2 peaeksperti, 3 eksperti, tupidaja asetäitja, 4 vanemraamatupi- arhivaar, 3 peaspetsialisti, spetsialist, arendus- dajat, 22 raamatupidajat, 2 peaeksper- juht, haldusjuht, 3 haldusspetsialisti, autojuht ti, spetsialist, 5 finantseksperti

12 26,5 6** 9 42 juht, nõunik, pressiesinda- finantsjuht, eelarvejuht, finants- haldusjuht, 2 projektijuhti, 3 ja, 2 peaspetsialisti; euro- nõunik, analüütik, pea- ja vanem- autojuhti koordinatsiooni (EK) ja vä- raamatupidaja, raamatupidajad, lissuhete osakonna juht, 5 peaspetsialistid, nõunik; välisva- peaspetsialisti, EK juht hendite talituse juht

67** 8 19*** 16 34 juht, hankespetsialist; haldus- ja juht, nõunik; pressitalitus juht; üldarvestuse talitus (5); välis- transporditalituse juht, juhtivspetsia- (3); meediabüroo (4); in- esinduste talitus (6); varaarvestu- list, referent, 8 tehnik-autojuhti, maja- fobüroo (5); pressikeskus se talitus (2); eelarve- ja ökonoomi- hoidja, 16 koristajat jne. (3); kultuuribüroo (2) kabüroo (2)

24 8 4 8 24 juht, asetäitja, 3 nõunikku, 3 pea- juhi asetäitja, 2 nõunikku, juht, asetäitja, nõunik, 2 vanem- spetsialisti, spetsialist, arhivaar, 6 peaspetsialist raamatupidajat, 3 raamatupidajat referenti, 3 autojuhti, 4 koristajat, perenaine

2 75 1 4 37 büroojuht, assistent avalike suhete ja finantsjuht, 2 pearaamatupida- turundusjuht jat, raamatupidaja

23** 28 5 10 64 juht, 5 büroojuhti, 4 assistenti, 2 juhiabi, kommunikatsioonijuht, finantsjuht, 2 pearaamatupida- 2 IT-juhti, 2 tehnilist liidrit, 4 IT infrast- turundusjuht, 3 turun- jat, 5 raamatupidajat, ärikont- ruktuuri haldurit, süsteemiadministraa- dusspetsialisti roller, juhtimisaruandluse spet- tor, hankejuht, finantstoetuste haldaja sialist

0** 3 turundusinimest 9 16 **haldus- ja koristusteenus ostetakse sisse teenus ostetakse vajadusel sisse kontroller, raamatupidajad 10. august 2012 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

TÖÖSTUS USA börsifirma müük algab Sillamäelt. Eesti müügimehed sobivad Euroopale

ANNIKA MATSON teemaveebide arendusjuht

Molycorp Silmeti juhatuse esimees David O’Brock määrati New Yorgi börsil noteeritud emaettevõtte Molycorpi muldmetalli oksiidide ja kemikaalide müügidirektoriks. Seega on nüüd tema vastutada ligi 40% üle miljardi dollari suuru- se turuväärtusega USA börsifirma kogumüügist.

Kas vastab tõele, et kogu Molycorpi müük too- di Eestisse? Jah, New Yorgi börsil noteeritud mise küsimus. Ma elan neli kuud aastas lennu- dangust läheb Eestist välja, tuleb mõista erine- MOLYCORP Molycorpi ülemaailmne muldmetallide ja kemi- Hind kis niikuinii. vaid kultuure ja osata ka erinevates kultuuri- Silmeti kaalide müügi juhtimine toodi üle minu alluvus- Aktsia tippajast des läbi lüüa, et ei kliendil ega müügimehel po- emaettevõtte se Sillamäele. kuus korda odavam Kas Te hakkate ka Eestist müügimehi otsima? leks ebamugav. Ma kujutan näiteks väga hästi müügidirek- Molycorpi aktsia hind USA dollarites Eestist on meil üks väga hea müügimees, rohkem ette, et kui suvaline ameeriklane tuleks Eestis- toriks nime- Kui suure osa Molycorpi käibest need üksused meil juurde otsida plaanis ei ole. Eestist on meil se ja äri tuleks teha saunas, nagu siin kombeks, tatud David annavad? Enne kui osteti Molycorp Canada, siis 80 juurde vaja tehnolooge ja lihttöölisi. Praegu on siis oleks see talle kindlasti imelik ja ebamugav. O’Brockil ei olnud enne andsid need üksused 40% kogukäibest, praegu ma 70 Molycorp Silmetis 618 töökohta, plaanime lähi- Sellest tuleb lihtsalt aru saada ja sellega leppida. täpset osakaalu öelda ei oska. ajal töökohti juurde luua. Muldmetallide müügis tuleb teada, milleks Silmetisse 60 ja kus neid kasutatakse. Alates auto katalüsaa- tulekut mingit Kuidas hakkab toimuma USA börsifirma müü- Mida arvate eestlastest kui müügiinimestest? toritest, arvutidetailidest kuni lennuki turbii- müügikoge- gitegevuse juhtimine Sillamäelt? Veel mõne aja 50 Kas nad on pädevad? Nad oskavad küll müüa, aga nideni välja. See on väga lai valdkond ja müügi- must. “Mulle eest oli Molycorpi kontsernis vaid kaks müügiini- 40 mitte kõikides kultuurides. Eesti müügimehed saa- mees peab teadma, millistes piirides tema too- öeldi, et küll mest, mina ja üks inimene veel. Nüüd on meil ka- vad Euroopas väga hästi hakkama, eriti sakslaste- dang töötab ja milliste elementidega kokku so- sa oskad heksa töötajat üle maailma: Hiinast, Koreast, Jaa- 30 ga, seal on eestlased väga edukad olnud. bib. Oma toodet tuleb läbi ja lõhki tunda kuni müüa, sa oled Ameerikast.” panist, Ameerikast, Euroopast. Müügitöötajad jää- 20 Kahjuks enamik eestlasi on liiga otsekohesed tehniliste detailideni. Oma klienti ja tema vaja- vad sinna, kus nad ka praegu on, ja tegelevad edasi 12,52 Jaapani klientide jaoks. Jah, jaapanlased võtavad dusi tuleb tunda. FOTO: RAUL MEE oma klientidega. Varem oli kogu see müük orga- 10 meid vastu, aga müügitehinguks ei lähe. niseeritud Denverist USAst. Vahet ei ole tegelikult, 09.02.2011 08.08.12 Kuidas on Teie kogemused, millistest riiki- kas müüki juhitakse USAst või Eestist. ALLIKAS: BLOOMBERG Mida kujutab endast ühe muldmetalle tootva dest saab raha paremini kätte, millistest mit- Küll ma hakkama saan, kõik on organiseeri- ettevõtte müügi juhtimine? Kuna 100% meie too- te? USAst on raske raha kätte saada, sest tavali-

Baltika uus müügijuht näeb Baltmani ja Ivo Nikkolo potentsiaali

JOOSEP LAIK [email protected] praegu Baltikas väljaarendami- sel,” märkis ta. Baltika uueks müügidirekto- Eesmärk on kasvata- “Kui praegu müüakse hul- riks saanud Andres Kääri sõ- da Baltika rahvusva- gimüügi kaudu enim Mosaici nul on kaubamärkidel Baltman brändi kollektsiooni, siis näen ja Ivo Nikkolo suur potentsiaal. heliselt konkurentsi- suurt potentsiaali ka Ivo Nikko- Käär tunnistas, et tööpak- võimeliste brändide lo ja Baltmani müügi kasvatami- kumise tegi talle Baltika gru- kollektsioonide seks,” rääkis Käär. pi peadirektor Meelis Milder ja Baltika aktsiaid Käär praegu selle vastuvõtmist ei kaalunud müüki uute kanalite ei oma, kuid tunnistas, et kaa- ta kaua. kaudu. lub kindlasti nende ostu. Baltika müügidirektorina Baltika uueks müügidirekto- 30. juulil Baltika müügidirek- plaanib ta kasvatada nii jae- kui riks saanud Andres Käär torina tööd alustanud Käär on ka hulgimüüki. “Eesmärk on kas- varem töötanud Tallinna Kau- vatada Baltika rahvusvaheliselt bamajas ostudirektorina. Enne konkurentsivõimeliste brändi- seda töötas ta Soome Hackman/ de kollektsioonide müüki uute Iittala kontsernis müügidirekto- kanalite kaudu,” ütles Käär. Se- ri ja tegevdirektori ametikohal. ni on ettevõte olnud tema sõnul Baltika teatas, et 1. oktoobril edukas eeskätt hulgimüügis, mi- asub firmas tööle praegune ETK da ta plaanib edasi arendada. Li- tegevjuht Kati Kusmin, kes vas- saks on väljakutse viia brändi- tutab Baltika brändide Monton, de kollektsioonid uutesse riiki- Mosaic, Ivo Nikkolo ja Baltman desse ja kauplustesse frantsiisi- müügi- ja turundusstrateegia ja kontsessioonipartnerite kau- ning Baltika uute müügikana- du. “Need koostöömudelid on lite strateegia arendamise eest. ÄRIPÄEV 10. august 2012 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] UUDIS 9

VÕLAKRIIS Kas Molycorpi aktsia hinna kukkumine ei ole Taust Teile juhina demotiveeriv? Mul on põhimõte, et Riigikogu hääletas ESMi raamlepingu poolt ostan ainult nende firmade aktsiaid, kus ma saan Kes on Molycorp Kolmapäeval riigikogu erakorralisel istungil hääletas 93st kohal ol- midagi otsustada. Ma tunnen, et ma tõesti saan Silmeti kliendid? nud parlamendiliikmest ESMi raamlepingu poolt 86 liiget, kaks rii- Molycorp Silmetis oma panuse anda, aga mida- gikogu liiget oli erapooletud, keegi ei olnud vastu. gi ei juhtu üleöö. LANTAANOKSIIDE kasutatak- Riigikogu esimees Ene Ergma kinnitas, et raamlepingu eelnõu sea- Tiit Vähi pani oma hinge sellesse firmasse ala- se katalüsaatoritena nafta- dus on vastu võetud. tes 1999. aastast, kuni müüs selle maha. Ta suutis tööstuses ning paljudes muu- Riigikogu liikmete küsimustele vastanud rahandusminister Jürgen täpselt õigel ajal väljuda ja ma arvan, et ta ei ka- des orgaanilise keemia töös- Ligi julgustas riigikogu liikmeid hääletama ESMi poolt. Ligi sõnul hetse seda, sest nüüd ta saab keskenduda oma sa- tusharudes. Seega on klienti- on ESM loogiline osa Euroopa Liidust, mis jäi ehitamata, ja see ei damaprojektile. deks kõik suuremad firmad, moonuta Euroopa põhilist struktuuri. “Ta parandab väär arenguid,” Mõtlen täpselt samamoodi, et ma ei ostnud neid kes töötlevad toornaftat ja sõnas Ligi. aktsiaid selleks, et üleöö rikkaks saada. Ma ostsin toodavad erinevaid kütuseid. nad selleks, et näidata, et mulle läheb väga korda Ettevõte tarnib nendele fir- KOHUS selle firma käekäik, kus ma töötan. madele, kes toodavad kütust Me alles alustame Molycorp Silmeti arendami- Statoilile, Shellile ja Nestele. Kohus: Jürgen Järvik peab maksma 60 000 sega ja see on väga huvitav. Ma arvan, et mõne aasta TSEERIUMOKSIIDE kasuta- Pankrotistunud kinnisvarafirma Q Vara üks omanikke ning juhatu- pärast oleme hoopis teistsugune firma kui praegu. takse diiselautode heitgaa- se liige Jürgen Järvik peab maakohtu otsuse järgi maksma Danske side katalüsaatorites, auto- Bankile 235 000 euro asemel 60 000 eurot. Mis suunas tahate areneda? Ikka selles suunas, klaasisegudes UV-blokaato- Harju maakohtu määrusega lõpetati menetlus Danske Banki aval- kus on marginaal suurem. Me jääme alati väikes- rites, mistõttu enamik maa- duses Jürgen Järviku pankroti nõudes seoses kompromissi sõl- te mahtude tootjaks ja tahame olla head partnerid ilma suurimaid autotootjaid mimisega. Selles tunnistas Järvik täielikult ja tingimusteta panga maailma selle valdkonna väikeettevõtetele. on Molycorp Silmeti kliendid. nõuet summas 235 181,51 eurot, millest 181 328,80 eurot moodus- NEODÜÜMI kasutatakse pea- tas tagastamata laenusumma ning 53 852,71 eurot sissenõutavaks Te olete suurim muldmetallide tootja väljaspool miselt püsimagnetite sulami- muutunud viivised. Hiinat. Kas Te ei karda, et hiinlased söövad teid tes. Püsimagneteid kasuta- Järvik peab Danske Bankile tasuma 60 020 eurot, sh 20 000 hil- välja? Me ei ole kunagi proovinud Hiinaga konku- takse tuulegeneraatorites, ol- jemalt tänavu 1. augustiks ning ülejäänud 40 020 eurot viie aasta reerida, tänu sellele me jäime ka langusaastatel el- meelektroonikas, sh ka arvu- jooksul igakuiste maksetena summas 667 eurot. Kui Järvik ei täida lu. Meil tuli 2000. aastal lantaani müüa 85 USA sen- tite kõvaketastes, mobiiltele- oma rahalisi kohustusi, võlgneb ta pangale kogusumma 235 181,51 ti kilogramm, praegu on sama koguse hind üle 20 fonides jm. eurot, mida Danske Bankil on õigus kohe nõuda. dollari. Kõigil teistel väljaspool Hiinat tuli seetõt- TANTAAL JA NIOOBIUM leia- tu oma tehased kinni panna. vad kasutust erisulamites, EHITUS Otsisime ja leidsime väikesed nišid, mõni ette- mis taluvad kõrgeid tempe- võte palus meil saata näiteks tonni metalli kuus. ratuure, on tugevad ja vastu- TREV-2 Grupp sai uue juhatuse esimehe Hiinlased ei viitsinud tegeleda ettevõtetega, kes pidavad kemikaalidele. Näi- TREV-2 uus juhatuse esimees on seni meditsiini valdkonnas tegut- tellisid väiksema koguse kui konteiner. Võttis pal- teks autode ja lennukimooto- senud Erki Mölder, kirjutas ehitusuudised.ee. ju aega, et sellist kliendivõrku üles ehitada. Varem rite detailides, aga ka mobiil- “TREV-2 Grupp on pika ajalooga ettevõte ning minu ülesanne on olid nad kõik vahendajate käes. Ma leidsin, kes nad telefonides. Molycorp Silme- toetada olemasolevat meeskonda seatud eesmärkide saavutami- on, ja hakkasin otse neile pakkuma. ti toodetud nioobiumit (Nb) sel,” kommenteeris uuele töökohale asumist Erki Mölder. “Ettevõte kasutati ka maailma suurima korraldas hiljuti eduka, 4,2 miljoni euro suuruse aktsiaemissiooni, Kui kaua olete Silmetis töötanud? Alustasin 1999. elementaarosakeste kiiren- mis loob head eeldused tulevaseks kasvuks. Tekkinud võimaluste selt tuleb neile pakkuda väga häid maksetingimu- Enne Silmetisse tulekut ei olnud mul mingit müü- di (LHC) ehitamises, mille ra- realiseerimine on minu jaoks suur väljakutse,” rääkis Mölder. si. Eriti kui on börsiettevõte, siis nad ei pea makse- gikogemust. Töötasin seal kuni 2001. aastani, see jas Euroopa tuumauuringu- 37aastane Mölder on viimased kaksteist aastat töötanud meditsii- tingimustest kinni. Börsiettevõtted tahavad ala- oli väga hea aasta Silmeti jaoks. Ma tahaks küll te keskuses (CERN) aastatel nisüsteemis, juhtides meditsiinilaborit Quattromed ja hiljem kogu ti kvartali lõpus, et kõik sularaha oleks ettevõt- mõelda, et mina müüsin nii hästi, aga tegelikult 1998–2008 Genfi lähedale. MediCap Holding AS kontserni. tes veel sees. Pärast kvartali lõppu maksavad välja. aitas kaasa ka hea turuolukord. 2001 läksin tööle Kvartali lõpus ei taha börsiettevõtted ka tooteid Viru Keemia Gruppi, olin seal kuus aastat ja 2007 MOLYCORP INC on noteeritud STATISTIKA sisse võtta, sest nad ei taha näidata suurt laoseisu. kutsus Tiit Vähi mind tagasi ja läksingi. New Yorgi börsil (NYSE) Kõige vähem raskusi on Venemaal ja Indias, sest Börsil noteeritud alates juu- Lätis ELi kiireim majanduskasv seal teeme kõik ainult ettemaksuga ja nad on sel- Kust Te pärit olete? Sündisin Ohios talupidajate list 2010 Läti majandus kasvas teises kvartalis Euroopa Liidu riikidega võr- lega harjunud. Ka meie teeme ettemaksu, kui os- peres. Pärast ülikooli osalesin ühes põllumajan- AKTSIA hind on avahinnast reldes kõige kiiremas tempos, saades hoogu nii kaubavahetusest, tame asju Venemaalt. duse õpilasvahetuse programmis. Alguses taht- kukkunud 9,3% ja maksab tööstusest kui ka ehitusest. sin saada vahetusõpilaseks Costa Ricasse, aga nad 11,6 USA dollarit, aga on ol- Esialgsel hinnangul kasvas SKP teises kvartalis aastatagusega võr- Kui palju Molycorpi aktsiaid Teile kuulub? Alla saatsid mu hoopis Eestisse. See oli 1994. nud ka 70 dollari tasemel. reldes 5,1%, teatas Läti statistikaamet. 10 000. Ma iga päev aktsia hinda ei jälgi, aga vahel Kui ma nüüd mõtlen, mida kõike kogesin sel ETTEVÕTTE turuväärtus prae- Esimeses kvartalis oli majanduskasvu tempo 6,8%. Esimese kvar- ikka. Paari päeva eest oli aktsia hind 11,64 dolla- aastal – viimased Vene väed olid isegi veel Eestis ja gu USA börsil 1,12 miljardit taliga võrreldes kasvas SKP 1%, vahendas agentuur Bloomberg. rit, alustas aktsia 12 dollari juures, vahepeal käis siis see kurb sündmus, et Estonia läks põhja ja kõik USD. Läti majandus taastub 2008.–2009. aasta maailma kõige järse-

70 dollari peal. Tagantjärele oleme kõik geeniused! need muutused sellest ajast – see on uskumatu ko- ALLIKAS: DAVID O’BROCK, MOLYCORP mast majanduslangusest, mil riigi SKP kahanes pea veerandi võr- Muidugi me arvasime, et kohe tõuseb aktsia ka 70 gemus. Ja nüüd on mu naine eestlanna. SILMET ra. Riik vajas IMFi ja ELi abiprogrammi, mis on praeguseks läbi. dollari pealt üle 100 dollari piiri. Osa mu aktsiatest Eelmisel aastal kasvas Läti SKP 5,5%, selleks aastaks prognoosib on seotud töötajate motivatsioonisüsteemiga, aga Kuidas Teile meeldib Sillamäel töötada? Olen IMF kasvu 3,5%. osa olen ostnud ka ise börsilt. Virumaa patrioot.

Priit Sauk: SRV kavatseb Eestis kasvada

SULEV SENKEL tekib vajadus inimesi juurde võt- [email protected] ta,” ütles Sauk. Alates selle aasta juulist juhib Möödunud aastal teenis SRV SRVd Eestis endine Trev-2 ju- Eesti ehitusüksus 400 000euro- hatuse esimees Priit Sauk. se käibe juures 4,5 miljonit eu- “Jah, info vastab tõele,” ütles rot kahjumit, mis tulenes kin- Priit Sauk ehitusuudised.ee küsi- nisvaraarendusega tegelevate musele, kas lühiajaliselt Soomes tütarfirmade kahjumitest. SRV SRV kontserni all hankekonsul- Kinnisvara teenis 550 000euro- tandina töötanud Sauk on alates se käibe juures 3,5 miljonit eu- juulist SRV Ehituse ja SRV Kin- rot kahjumit. nisvara juhatuse esimees. Juunis teatas SRV, et taandab Sauki sõnul on SRV-l Eestis oma tegevuse Lätis ning kesken- plaanis kinnisvara edasi aren- dub oma tegevuses Baltimail - dada ning võtta osa hangetest. Eestile. “Meil on Lätis olnud vii- Praegu on SRV-l Eestis töös Saue mastel aastatel vaid paar projek- linna lähedal Vaasan OY leivate- ti ning tuleviku väljavaated ei ole hase ehitus. just inspireerivad,” märgib SRV. Saugi sõnul plaanib ettevõte “Keskendume oma rahvusva- Eestis töötajaid juurde palgata. ENDINE Trev-2 juhatuse helises tegevuses senisest selge- “Plaanime kasvada, aga ettevaat- esimees on nüüd SRV Ehituse malt Venemaale ja Eestile,” üt- likult. Praegu on meil tööl küm- ja SRV Kinnisvara juhatuse les SRV tegevdirektor Jukka Hie- mekond inimest, kuid kindlasti esimees. FOTO: ANDRAS KRALLA nonen. ÄRIPÄEV 10. august 2012 10 AUTO toimetaja Ave Lepik, tel 667 0173, e-post [email protected]

LIIKLUSSEADUS ei luba B- ja BE-kategooria juhiloa omanikul kogukamat haakeseadet vedada. Vastava märke saab juhiloale ka ilma kuluka koolituseta, tehes sõidueksami ARKis. FOTO: RAUL MEE

LIIKLUSSEADUS Veelgi absurdsem mure kimbutab aga raske- ler –täiesti tavalise sõiduautoga, täismassiga 1900 mate maasturite ja väikebusside omanikke, kellel kg, ei tohi B-kategooria loaga seaduse järgi sõita ainuüksi auto täismass küündib kolme tonni lä- isegi tühja autotreileriga, sest viimase täismass hedale. Sel juhul ei tohi seaduse järgi B-kategoo- on ca 2000 kg ehk kogu autorongi täismass ületab ria loaga vedada isegi kõige tavalisemat 750 kg täis- 400 kg võrra lubatud 3500 kg piiri. Pärast B69 ek- Maasturiomaniku massiga kerghaagist. Levinud üheteljeline kerg- sami sooritamist võib sellega juba sõita, kuid siin haagis kaalub vaid paarsada kilo, kuid tema täis- on üks “aga”: kas sellega ka midagi vedada saab? mass on 750 kg ja liidetuna võib see B-kategoorias lubatud 3500 kg piiri üsna lihtsalt ületada. Masside ja kilode mäng. Siin hakkabki kilode ja leevendus massidega rehkendamine. Vanasti oli reegel, et 51,12 eurot võivad hädast päästa. Uues liiklussea- haagise täismass ei tohi ületada auto tühimassi, duses on aga paragrahv, millest ei ole just ülemäära kuid nüüd on asi lihtsam: tuleb vaadata auto teh- räägitud. Nimelt on võimalik vaid 51,12 euro eest nilisse passi ja sealt välja lugeda, kui suure massiga B69. Autorongi sooritada ARKis sõidueksam ja selle läbimisel saa- haagist teie auto tohib vedada. Ja nii ongi. da juhiloale märge, et juht võib sõita autorongiga, Võtame aluseks tollesama tavalise sõiduau- mille täismass on kuni 4250 kg. Lisanduvad 750 ki- to, täismassiga 1900 kg, ja tema sappa haagita- logrammi võivad sageli ollagi väljapääs olukorrast. va autotreileri täismassiga 2000 kg. Kokku on Tegemist ei ole BE-kategooriaga, vaid seda ni- autorongi täismass 3900 kg ehk pärast 51,12 euro juhtimisõiguse saab metatakse B96 eksamiks. Selle eksami sooritami- maksmist ja eksami edukat sooritamist täiesti le- seks on vaja minna lähimasse ARKi büroosse, tasu- gaalne autorong. Kui suurt autot aga sinna peale da 25,56 eurot riigilõivu sõidueksami eest ja teist tohib sikutada? Siin tuleb appi võtta nii auto kui sama palju uue juhiloa eest. Haagis eksamisõiduks ka haagise tehniline pass. Sellise auto tühimass on ka teooriakoolituseta tuleb tavaliselt endal muretseda – ja siin on oluline oletatavalt ca 1350 kg ja suurim lubatud piduritega moment see, et eksamil peab ARKi kinnitusel ole- haagise mass (autotreilerid on varustatud inerts- ma mitte kerg- (täismassiga kuni 750 kg), vaid suu- piduritega) ca 1300 kg. TÕNU TRAMM rem haagis ning ka autorongi täismass peab üle- Seejärel tuleb vaadata haagise tehnilisse passi Whatcar.ee peatoimetaja tama 3500 kg. Taas tuleb appi kutsuda mõni B96- ja lugeda sealt välja tolle tühimass. Tavaliselt jääb või BE-kategooriat omav sõber, sest ise sellise auto- see 600 kg piiresse. Nüüd selgubki, et selle auto ja rongiga ju veel sõita ei tohi. haagisega tohib vedada vaid kuni 700 kg sõidukit. 350 Kui haagist endal võtta pole, saab selle rentida. Tavaelus tähendab see seda, et nii kerget sõidukit eurot maksab kooli- Näiteks autotreileri, mille täismass on reeglina ca pole üldse olemas, või kui on, siis vaid mõni üksik. tus, millega saab kätte 2000 kg. Siin peab muidugi jälgima, et auto enda Ja siin ei aita enam ei B96 ega BE-kategooria. Vaja Aeg-ajalt räägitakse siin-seal B69-nimelisest täismass ei ületaks 2250 kg, vastasel juhul tähen- on kogukamat autot. müstilisest terminist. Mis imeloom see veel on? BE-kategooria juhiloa, daks see juba BE-kategooria eksamile sõitmist. Vii- Kui auto on, vastupidi, liiga suur, on tõenäoline, Tegemist on B- ja BE-kategooria vahelise sõidutun- sellest kraad nõrgem mase puhul on autorongi lubatud täismass kuni et B96 kategooriast enam ei piisa. Vaja on juba BE- nistusega, mis lubab juhtida 750 kg raskemat auto- B69-luba on kuni 300 5000 kg, ehk B96st omakorda 750 kg enam. Ehk si- kategooriat. Seega tegelikult ongi nii, et kui rääki- rongi kui tavalise B-kategooria juhiloa puhul. Kel- suliselt ongi B96 n-ö kirik keset küla variant. da treileriga ühe sõiduauto (tühimassiga ca 1300 lele see kasulik on? eurot odavam. kg) vedamisest teise sõiduautoga, siis eeldab see vä- Paljud sõiduautojuhid on seisnud probleemi Kellele see on kasulik? Eeskätt annab B96 leeven- hemalt 1950 kg tühimassiga vedukit (600 kg haa- ees, mil vajadusel vedada treileril teist autot, ras- dust maasturiomanikele, kelle auto täismass üle- gis + 1300 kg sellel olev sõiduk). Sellise auto täis- kemat haagissuvilat või mõnd kogukamat haa- tab 2750 kg piiri ja kes ei tohtinud varem vaatama- mass on aga ca 2400 kg. Ja kui nüüd omakorda lii- keseadet, peavad nad kohale kutsuma mõne BE- ta toekale vedukile isegi tavalist 750 kg kerghaagist ta sellele treileri täismass (2000 kg), saame kokku või CE-kategooria juhiloaga tuttava, sest autoron- vedada. Suhteliselt absurdne olukord, sest autoron- juba 4400 kg ehk B69st ikkagi 150 kg enam. gi täismass ületab reeglina sellisel juhul 3,5 ton- gi tegelik mass ei pruugi isegi üle 2500 kg küün- Loomulikult on ka kergemaid autosid ja ca ni. Minna BE-kategooria koolitusele, mille pakett dida, kuid rehkendus käib ikka täismassi alusel. 1000 kg tühimassiga sõiduauto vedamiseks ma- on suurusjärgus kuni 350 eurot, ei ole aga otstar- Teiseks loomulikult neile, kes aeg-ajalt vajavad hub tüüpiline väike linnamaastur (tühimassiga bekas, sest selliseid olukordi tuleb ette vaid mõni raskema haagise vedamist. Haagissuvilat, järele- ca 1600 kg ja täismassiga ca 2000 kg) lubatu pii- aastas, kui sedagi. veetavat seadeldist, hobuhaagist jms. Või autotrei- resse kenasti ära. ÄRIPÄEV 10. august 2012 toimetaja Ave Lepik, tel 667 0173, e-post [email protected] AUTO 11

Edetabel Juuli oli Peugeot’ kaubikumüüjate kuu uute autode müük juulis 2012

SÕIDUAUTOD MINIAUTO MAHTUNIVERSAAL KIA 8 VW 33 VW 4 Citroën 31 Fiat 2 Ford 19 Toyota 1 Opel 14 Ford 1 Škoda 10 Mitsubishi 1 Mercedes-Benz 10 Peugeot 8 VÄIKEAUTO Toyota 4 Suzuki 25 Chevrolet 3 Škoda 23 Nissan 2 Nissan 23 Mazda 2 Toyota 22 Seat 1 Seat 19 KIA 1 Ford 17 Peugeot 13 MAASTUR Hyundai 11 Toyota 55 VW 8 KIA 37 Majanduskonverents Opel 5 Honda 25 Honda 5 Hyundai 23 Chevrolet 5 Škoda 23 KIA 2 VW 22 Fiat 2 BMW 13 Citroën 2 Volvo 12 Äriplaan 2013 Mitsubishi 1 Land Rover 11 Audi 1 Subaru 10 toimub 26. septembril 2012 Nokia kontserdimajas Alfa-Romeo 1 Mitsubishi 10 Jeep 7 VÄIKE-KESKAUTO Audi 7 Peugeot 93 Chevrolet 7 Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed Škoda 76 Peugeot 7 VW 61 Lexus 6 Eesti ettevõtjad räägivad Toyota 56 Nissan 5 Nissan 56 Mazda 5 oma ootustest ja hirmudest Subaru 28 Porsche 3 Ford 26 Mini 3 2013. aasta eelarve koostamisel KIA 26 Fiat 3 Honda 22 Mercedes-Benz 2 Konverentsil esinevad: Opel 21 Ford 2 Hyundai 16 Suzuki 1 Eesti Panga president ARDO HANSSON Citroën 14 Citroën 1 Suurettevõtja TIIT VÄHI Chevrolet 14 tulemused ei sisalda Renault’ ja Mitsubis- Audi 6 hi elektriautosid Tippadvokaat ja ettevõtja AKU SORAINEN Mitsubishi 5 JÜRI KÄO Mazda 3 TARBESÕIDUKID Suurinvestor Tasub teada Alfa Romeo 2 PICKUP Kaupmees JÜRI ROSS Millise juhiloaga Mini 1 Toyota 35 AIVAR TUULBERG millist haagist võib Seat 1 VW 3 Ehitusettevõtja vedada? Lexus 1 Isuzu 2 Transpordiettevõtja HUGO OSULA Mitsubishi 1 B-KATEGOORIA – kerghaagist KESKAUTO PricewaterhouseCoopersi partner AGO VILU täismassiga kuni 750 ning Toyota 71 VÄIKEKAUBIKUD KAI REALO raskemat haagist, kui auto- Subaru 50 Peugeot 17 Statoil Fuel ja Retail Eesti juht rongi täismass (auto täis- VW 42 Citroën 15 Danske Bank Eesti juht AIVAR REHE mass + haagise täismass) ei Škoda 36 VW 9 ületa 3500 kg. Peugeot 23 Opel 8 OEG suuromanik ARMIN KARU B69 – kerghaagist täismassi- Hyndai 20 Škoda 2 Suurettevõtja URMAS SÕÕRUMAA ga kuni 750 ning raskemat Honda 14 haagist, kui autorongi täis- Mazda 11 SUURKAUBIKUD Suurettevõtja JÜRI VIPS mass (auto täismass + haagi- Ford 11 Peugeot 34 HILLAR TEDER se täismass) ei ületa 4250 kg. Opel 7 Mercedes-Benz 21 Suurettevõtja BE-KATEGOORIA – kerghaa- Citroën 7 VW 19 Eleringi juht TAAVI VESKIMÄGI gist täismassiga kuni 750 Audi 6 Citroën 15 ning raskemat haagist, kui BMW 6 Ford 9 Toiduainetööstur ALEXANDER MUSAROV autorongi täismass (auto Chevrolet 4 Opel 5 KPMG Balticu partner ANDRIS JEGERS täismass + haagise täismass) Nissan 3 Iveco 2 ei ületa 5000 kg. Lexus 2 Toyota 1 Nordea Bank Eesti juht VAHUR KRAFT Volvo 1 Konverentsi juhivad: Kuidas haagiseluba Mercedes-Benz 1 BUSSID saada? KIA 1 MAN 4 Äripäeva peatoimetaja MEELIS MANDEL Peugeot 1 ja peadirektor IGOR RÕTOV B69 – Vaja on sooritada lähi- SUUR KESKAUTO Scania 1 mas ARKi büroos vaid sõi- Audi 14 dueksam ning tasuda 2 × Volvo 11 VEOKID KUNI 16T 25,56 eurot riigilõivu. BMW 4 GAZ 3 Korraldaja: BE – Vaja on läbida autokoo- Lexus 3 Iveco 2 lis vastav koolitus koos teoo- Mercedes-Benz 2 MAN 2 rialoengute ja õppesõidu- Jaguar 1 Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31.08.2012 ga, mis maksab suurusjär- RASKEVEOKID on 399 eurot (km-ga 478,8 eurot). Tavahind 439 eurot (km-ga 526,8 eurot). gus 220–250 eurot. Seejä- LUKSUSAUTO Volvo 14 Registreerimine veebis www.konverents.aripaev.ee rel sooritada nii teooria- kui Audi 2 Mercedes-Benz 12 või 6670 0441 või [email protected] ka sõidueksam ARKi büroos Mercedes-Benz 1 Scania 8 Konverentsi projektijuht: Anne-Ly Raudhein, tel 667 0107 ning tasuda riigilõivud, kokku BMW 1 MAN 4 Konverentsi programmijuht: Äripäeva arendusdirektor Mari Kõlli, tel 508 9810 89,46 eurot. Jaguar 1 DAF 4

ALLIKAS: ARK Lamborghini 1 Renault 1 Porsche 1 ALLIKAS: AMTEL www.konverents.aripaev.ee

Toetajad: Taust Äripäeva autorubriik valmib koostöös portaaliga ÄRIPÄEV 10. august 2012 12 TÖÖSTUS toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected]

PERSONAL Keemiafirmad on valmis spetsialiste üle kuldama. Eesti keemiainsenerid valdavalt NLi-aegse haridusega

AIN ALVELA [email protected] Statistika Keemiatööstuse töötajad teenivad kaugelt üle keskmise keskmine brutokuupalk keemiatooteid tootvates ettevõte- tes, eurodes

Keemiateadus ja -tööstus peavad saavutama sü- 1068 nergia, sest senine vastastikku kooskõlastama- 1000 ta tegevus jätab enamiku kõrgkoolides sündi- nud ideedest tootmisse jõudmise asemel arhii- 800 viriiuleile kolletuma. 600 Keemiatööstuse ettevõtteid näib kõrgharitud spetsialistide puudus kõige enam kummitavat. 400 TTÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Tea Varrak on seda meelt, et ühelt poolt peab üli- 200 kool muutuma innovaatiliseks, rahvusvaheliseks 0 avatud teadusasutuseks ning teisalt peaksid ette- 2009 2010 2011 2012 võtjad senisest agaramalt oma soovide ja ettepane- ALLIKAS: STATISTIKAAMET kutega kõrgkoolide uksepakke kulutama. Rakenduste jõudmine laborist tööstusesse võib mõnel juhul võtta aastakümneid, see aga nõuab tu- ge arendustegevusega kaasnevate riskide, eelkõige Paju nentis, et teine probleem on tõsiasi, et kee- vid, mis loomulikult ei soosi ettevõtjatega koostöö sageli ettenägematute rahaliste kulutuste, maan- miaerialade lõpetajad lähevad tööle pigem müü- kiiret edenemist. damiseks. Ja kuigi meie ülikoolides on olemas va- giesindajateks, riigiametnikeks või jäävad teadus- Tartu Ülikooli (TÜ) tehnikateaduste ekspert Ülikool pakub ette- jalik kompetents ning meie tootmisettevõtetes val- tööle, kui siirduvad mõnda ettevõttesse. Siim Kinnas soostus, et kodumaa keemiatööstus võtjatele juurdepääsu misolek tootearenduseks, on siiski oluline leida vajab uusi ja sertifitseeritud tooteid, tõhusamat ühisosa, st ühised huvid ja eesmärgid. Teadlase siht on teadustöö, mitte ettevõtlus. Tea tootmisprotsessi, senisest paremat töökeskkon- kallitele teadmistele “Tegelikult liigub olukord paranemise poole, Varrak tunnistas, et keemiatehnoloogia erialadel da ning kõige selle juures vähem makse maksta, ja seadmetele, lisan- nii tungleb inseneeria valdkonna erialade uste ta- on TTÜs tudengitest puudus, see valdkond on peh- et üleilmsel turul konkurentsieelist saavutada. duvad oskused ja ga praegu kõige rohkem õppidasoovijaid,” märkis melt öeldes ebapopulaarne. Üks noori hirmutav as- “Ülikool pakub ettevõtjatele juurdepääsu kalli- Varrak. “TTÜ tippteadus on ka ettevõtetes esinda- jaolu on tema sõnul see, et paljudes suurtes töös- tele teadmistele ja seadmetele, lisanduvad oskused võimalus mõjutada tud – ABB, Ericsson, Mitsubishi, Elektrolux, Leibur, tusettevõtetes on töökeel vene keel, tänapäeva noo- ja võimalus mõjutada tööjõuturgu ja hankida tipp- tööjõuturgu ja hanki- Elering, BLRT. Ühtekokku on tehnikaülikooli port- red seda aga suuremalt ei mõista. tasemel töötajaid,” iseloomustas Kinnas TÜ poolt da tipptasemel tööta- fellis raamlepingud 200 ettevõttega, koostööst on Paju hinnangul on ka lepingute sõlmimine üli- tööstusele pakutavaid koostöövariante. üha enam huvitatud Venemaa firmad. Meil on ka koolidega teadus-arendustöö edendamiseks kee- jaid. sidemed 65 sõprusülikooliga, aga nemad on meist ruline, sest teadlased saavad palka riigilt ja neil Ülikooli teenused osutuvad väikestele kalliks. Tartu Ülikooli tehnikateaduste kaugele ette jõudnud. Näiteks Soome Aalto ülikoo- pole ette nähtud koostöö ettevõtetega. TÜ teadlaste ja ettevõtjate koostöös välja töötatud ekspert Siim Kinnas lil on koostöölepingud mitme tuhande firmaga.” Siiski üritab Silmet arendustööga tegeleda, isotsüanaadivabad ehitusvahud ja toidutööstuse- Et neid plaane järjekindlalt ellu viia, kutsus TTÜ praegu käib näiteks lantaanoksiidi (kasutatav näi- le mõeldud hapnikukindla sisekihiga plasttorud. sel aastal oma innovatsioonikeskust arendama teks stomatoloogias) tootmise ettevalmistamine, Viimased on säästlikumaks alternatiiviks siiani kolm väliseksperti, kes üritavad selle kolme aasta- koostööd ülikoolidega tehakse ka nano-, magnet- laialt kasutatud roostevabast terasest torudele. Üli- ga maailmatasemele upitada. ja luminofoormaterjalide juurutamise ja kemikaa- kool abistab firmasid ka REACHi nõuetest tulene- Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuhi Hallar liohutuse tõhustamise alal. vate analüüside teostamisel. Meybaumi hinnangul oleks vaja luua Eestisse ka Samas tunnistas Paju, et nii TÜ kui ka TTÜ on “Otseselt keemiatööstust puudutab TÜs tõhu- kemikaaliohutuse kompetentsikeskus, sest kemi- paljud nende välja pakutud uurimisteemad väl- salt täiendatud haruldaste muldmetallide eks- kaalide üha laialdasem kasutamine muudab päe- ja praakinud. Nii osaleb Silmet Euroopa Kosmo- traheerimise metoodika, mis võimaldab saavutada vakohaseks kogu kemikaaliohutuse temaatika. seagentuuri projektis kõrge temperatuuritaluvu- enneolematuid puhtuseastmeid,” rääkis Kinnas. sega materjalide töögrupis ja magnetmaterjali- “Paraku suudavad meie teenuseid kasutada vaid Silmeti insenerid valdavalt pensionieas. Eesti de töögrupis hoopis koos Turu Ülikooliga. Nen- suuremad ettevõtted, väikestel ja keskmise suu- kõrgemad õppeasutused ei koolita metallurgia eri- des projektides teeb kaasa näiteks maailmanime- rusega firmadel puudub selleks raha, kuigi nüüd ala spetsialiste – selliseid, keda vajab haruldasi me- ga Rolls Roys jt suurfirmad. on ettevõtetele toeks 4000 eurot maksev innovat- talle ja muldmetalle tootev Molycorp Silmet. Silme- TTÜ keemiainstituudi juhtivteadur Mihkel Koel siooniosak, mille eest saab ebamääraste problee- ti kuuesajast töötajast on vaid üheksa emakeel ees- tõdes, et keemiainstituut on ülikooli kõige akadee- mide korral teha eeluuringuid.” ti keel, ettevõttes on tööl hulgaliselt keemikuid, ent milisem üksus ning sidemed ettevõtetega on selles Ühe koostööd pärssiva murena toob ta välja ükski neist pole õppinud Eesti kõrgkoolides, kõik kõige vähem arenenud. veel asjaolu, et teadlased ei adu äriilma problee- nad on vanemad kui 55 aastat ja keegi neist ei rää- me ja vastupidi. Tema hinnangul ilmnevad vastu- gi eesti keelt – nad on kõik endise Nõukogude Lii- Eesti keemiatööstus vajab uuendusi. “Meie suu- olud nii inimlikul kui ka struktuurilisel tasandil. du ülikoolidest saadud haridusega. rim eesmärk on kõrgtasemeline teadustöö ja sel- Näiteks küsimus, kellele kuulub intellektuaalne ASi Molycorp Silmet teadus- ja arendusdirektor le tulemina teadusartiklite avaldamine tipptase- omand – TÜ on siiani seisukohal, et see peab kuu- Jane Paju nentis, et suurel osal nendest ettevõttele mel teadusajakirjades,” kirjeldas Koel. “Praegus- luma ülikoolile. Üldlevinud proportsioon on nõn- olulistest keemiaharidusega spetsialistidest on ju- te uurimistööde keskmes on biotehnoloogia õp- da, et 65% intellektuaalsest omandist kuulub leiu- ba praegu õigus minna teenitud vanaduspensioni- petoolis näiteks kapillaarelektrofonees, toitumi- tajale, 35% teadusasutusele. le. Küsimusele, mis saab Silmetist kümne aasta pä- se kujundamisega seotud teemad ja nendest vald- Hallar Meybaum nentis, et keemiainseneri po- rast, vastas Jane Paju avameelselt. “Ma ei tea seda.” kondadest on ka firmadega kõige enam lepinguid. sitsioon ja selle elukutse esindajate väärtustamine Tema sõnul ei tule noored Sillamäele tööle ja Perspektiivikas valdkond keskkonnahoiu seisuko- on meil paraku veel kehval järjel, seda ka selle tõt- elama, osalt eelarvamuste pärast, osalt selle tõttu, halt on molekulaartehnoloogia.” tu, et Eestis puudub siiani riiklik tööstuspoliitika. et ei osata vene keelt. Instituudis tegutseb ka keemilise analüüsi kat- “Riigil puudub pilt, mida tahetakse saavutada, “Me oleme nõus maksma mida iganes, et spet- selabor, mis pakub metallide analüüsi teenuseid samas kui keemiatööstus pole siinmail kaugeltki sialist tööle tuleks,” tõdes Paju. “Paraku on nii kõrg- ka ettevõtetele, laboril on mitu akrediteeritud teisejärguline tootmisala – oleme ju näiteks maail- koolid kui ka Ida-Virumaa kutsekoolid keskendu- analüüsimeetodit. Siiski tunnistas Koel, et erine- mas kolmas riik ehitusvahtude tootmise poolest,” nud põlevkivikeemia erialade õpetamisele.” vate teaduskondade professoritel on erinevad hu- märkis Meybaum. ÄRIPÄEV 10. august 2012 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] TÖÖSTUS 13

Kommentaar Lühike praktikaaeg Näiteks ei suuda tudengit kinnistada keemilis- ƒRoostevaba teras te prot- JANE PAJU ƒAlumiiniumid ASi Molycorp Silmet teadus- ja arendusdirektor sesside TÖÖRIISTAPOOD ƒVask ja messing Teaduse rahastamise süs- inseneri ƒVõrgud ja teem peaks olema paindli- hariduse- perforeeritud lehed kum, et seda saaks siduda praktika ja vajadustega. Olen ga inime- ƒTerasest ukse-, akna- nõus, et tudengite praktika- sel kulub 1691 ja fassaadisüsteemid aeg on lühike – kolme nädala- pärast Forster ga saab Silmeti praktikant ehk tööletu- www.cedo.ee ƒAlumiiniumist enam-vähem selgeks, kuidas te- ukse-, akna,- ja hase väravast riietusruumi ja lekut 3–5 fassaadisüsteemid sealt oma töökohale minna. Li- aastat, et (Nokian Pro¿ilit) saks annavad tooni veel üli- õpilaste kesine ettevalmistus, ettevõt- Metal Express OÜ praktika hägused eesmärgid ja tesse pa- Tööstus- Valdeku 132, 11216 Tallinn tudengite liialt kõrged ootused. nustama tel 619 1070, 51 07 881 Silmet pakub ettevõttesse uudised Faks 619 1079 praktikale tulnud inimestele hakata. www.metalexpress.ee www.toostusuudised.ee [email protected] tasuta elamist Sillamäel, palka ASi Molycorp ollakse valmis maksma siis, kui Silmet tea- tudeng jääb firmasse tööle vä- dus- ja aren- hemalt kolmeks kuuks. dusdirektor PÕLLUMAJANDUS Näiteks keemiliste protses- Jane Paju Uus elu Sauga viljaelevaatorile side inseneri haridusega ini- Sel suvel avati taas aastaid tühjana seisnud Sauga viljaelevaator, mesel kulub pärast tööletule- mis peaks olema tõhusaks abiks piirkonna teraviljakasvatajatele. kut 3–5 aastat, et ettevõttes- 2011. aastal omandas AS Oilseeds Trade 1972. aastal ehitatud vil- se panustama hakata. Sel ajal ei jahoidla Pärnumaal, Sauga vallas, Kilksamal, et see renoveerida ja ole ülisuure palga ootus õigus- hoogustada nii põllumajanduse arengut Lääne-Eestis. Eelnevalt tatud. Kusjuures Silmet mak- kuulus Oilseeds grupile juba ait-kuivati Vahenurmes ja seega oli sab Ida-Virumaa tööstusettevõ- ettevõte hästi teadlik piirkonna viljakasvatajate vajadustest. tete seas korporatiivsel tasemel Sauga elevaatori soetamise ajal oli viimased 15 aastat tühjana seis- keskmist palka. nud hoonetest ära viidud kõik, mis viia andis, järel vaid betoon- konstruktsioonid. Taastamistööde käigus ehitati hoidlasse muu hulgas ka täiesti uus, Eestis ainulaadse teravilja vastuvõtu- ja väl- FÜÜSIK ja Tartu Ülikooli tehnikateaduste ekspert jastussüsteem. Nüüdseks on renoveerimistööd lõppenud ja vilja- Siim Kinnas tunnistas, et teadlaste ja ettevõtjate hoidla täies ulatuses valmis põllumehi teenindama. vaheline koostöö pole Eestis veel paika saanud, AS Oilseeds Trade on 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kelle ennekõike tuleks selle ladusa korraldamise põhitegevuseks on rapsi ja teravilja vahendus Balti riikides. Lisaks saavutamiseks üle saada inimlikul tasandil esile varustab firma Eesti põllumehi igapäevaselt väetiste, taimekaitse- kerkivatest erimeelsustest. FOTO: MARIS OJASUU vahendite ning muude põllumajandustarvikutega. ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Priit Hõbemägi: Sama tähtis kui aja ots- tarbekas kasutamine, on oma aja vabasta- mine mitteolulisest või tarbetust suhtlemi-

ÄRIPÄEV 10. august 2012 sest. toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected] Tallinna Ülikooli õppejõud kirjutas kolmapäeval Äripäevas ajajuhtimise kvaliteedist.

GALLUP KOLUMN

Rootsi tähtsus ekspordis kasvas juunis statisti- kaameti teatel viiendikuni. Kas Rootsi osakaal Eesti ekspordis Abipaketid toidavad ja on liiga suur? protsent vastanutest JAH, VÕIKS OLLA Ei, VÄIKSEM võiks olla kinnistavad valesid väärtusi 21 suurem 44

ON ÕIGEL ispaaniasse raha andmine pole sele saadeti põhimõtteliselt vale signaal või täp- TASEMEL enam küsimus sellest, et rahast semini – jäeti õige signaal edastamata. Meil pole 35 on kahju või et seda enam mit- (veel) vähimatki alust süüdistada kedagi selle loo te keegi (ka tavalised hispaan- puhul varguses, kelmuses, karjerismis vms pisi- H lased) kunagi ei näe. See on kü- pattudes, aga me saame ja peame süüdistama ra- simus maailmavaatest. Kas olla liberaalid ja us- hategelasi selles, et nad lülitasid välja ainsa usal- kuda vabasse turgu ja selle toimesse ning haka- dusväärse ja täpse majanduskontrolli mehhanis- EI ta tööle või vastupidi, püüda hoida vee peal seda, mi – vaba turu. Kinnisvaraturu mull võinuks olla ÜLLAS HUNT, Eesti Põllumeeste Keskliidu mis ei uju –bürokraatliku sotsialismi mudelit. õigete signaalide korral oluliselt väiksem ja igati juhatuse esimees Tšernobõli tuumajaama katastroofi põhju- hallatav – nagu Eestis oligi. Koomiline on, et His- seks 1996. aastal oli see, et jaamas olid tol saatus- paania pangad kaeblevad, et nad vabalt turult Ma arvan, et Rootsi eksport halvasti ei mõju, likul 26. aprillil välja lülitatud kõik kaitsesead- laenata ei saa... Miks nad peaksidki saama, kui pigem on see ikka positiivne. med ja olulisemad andurid, mis võinuksid signa- IGOR GRÄZIN nad on olnud esimesed, kes vabasse turgu ei usu? riigikogu liige (Reformierakond) liseerida operaatoritele lähenevast katastroofist. Hispaanias toimus täpselt sama asi –raamatupi- Nüüd lisab eurotsoon “dünaamilistele provis- EI damise ja finantsarvestuse süsteem, mis pida- jonidele” otsa veel 100 miljardit eurot. Prob- VELJO IPITS, ASi Salvest omanik nuks indikeerima võimalikke ohukohti, muude- leem on aga selles, et selletaolise kingitusega (po- ti ära niimoodi, et akumuleeruvad ohumärgid ei le alust arvata, et see raha raiskamata jääb või ku- olnud nähtavad enne, kui oli juba hilja. Normaal- nagi võlausaldajatele tagasi tuleb) edastatakse sete ma- (lisaks turumehhanismide väljalülitamisele) veel Ma ei usu, et see on liiga suur. Lihtsalt tuleb va- Paindlik raamatupidamine. 2000. aastate al- üks turumajanduse seisukohalt vale signaal – kui lida riike, kus majandus on võimalikult korras. gusest oli Hispaania panganduses käibele võe- jandustega halvasti sa ka ei majanda, sa saad päästetud. Teis- Rootsi on näidanud Euroopas stabiilset arengut tud nipp, mida lihtrahva hulgas tuntakse ni- te sõnadega – halvale majandajale jäävad tema ning seda tuleks ära kasutada. Kui hakata eks- me all “kommikarbi-raamatupidamine”, amet- riikide ra- varasemad kasumid, tema tegevusest tulenevad portima riikidesse, kus võib tekkida probleeme, likus keelepruugis dünaamiline provisjon. Ole- kahjumid maksab aga kinni keegi teine. Seal- siis hakkab eksport varem või hiljem vähenema. muselt lihtne: heade kasumlike aastate kasumit hade ära- hulgas väikeses osas ka Eesti. Konkurents kaotab näidatakse tegelikust väiksemana, misjärel aas- oma mõtte olukorras, kus pankrot pole võimalik. EI tate kaupa kujuneb raha arvestuslik ülejääk, mi- võtmine Muide: ka kasum ja eelarve ülejääk kaotab oma MARGUS KASTEIN, da saab näidata perioodidel, kui kasumit ei ole mõtte, kui seda saab rahulikult Kreeka, Hispaa- Saku Õlletehas ASi tegevjuht või see on oodatust väiksem.Kuigi selle idee juu- alles algab, nia ja neile järgnejate kasuks ära võtta. red on algselt eeskätt kriminaalsed, võib see ol- Pankrot on teatava majandusliku tegevuse ja la ka võimalus ja vahend jaotada planeerimist pi- sest kriisi olukordade paratamatu tagajärg. Pankrot pole kematele perioodidele, kui seda on näiteks mak- lõpp, vaid nagu paljud edukad ärimehed võivad Ei ole. See on hea märk sellest, et Eesti ettevõtted sualused vahemikud. põhjusi kinnitada – uue ja edukama äri algus. See, et His- on head, usaldusväärsed partnerid ning meie too- Seni, kuni majandus toimib enam-vähem su- paania pankade pankrotti ei tule, tähendab, et ted ja teenused on kvaliteetsed. Skandinaavia tu- juvalt ja pangad ei lasku afääridesse ning sus- pole veel nad ei saa saama ei laenuraha ega majanduslikku rul on nõudlikud tarbijad ja kui Eesti suudab sin- serdatavad perioodid pole liiga pikad, pole veel edu mitte kunagi. Praeguses eurokriisis räägitak- na edukalt eksportida, siis see näitab, et me oleme hullu. Näiteks valesti esitatud ja blufitud kasum nähtud. se väga vähe efektiivsuse ja tootmise kasvust. tublid ja väärikad partnerid. muutub äri edenedes tegelikuks. Hispaanias aga Jutud keerlevad säästmise ümber, mis on pe- juhtus meilegi tuttav kinnisvarakrahh, mis tõi dagoogiliselt õige, aga kasvu sellest ei tule. Kasv kaasa pankade tagatiseks olnud varade tohu- pole kunagi tulnud puhtast kokkuhoiust, vaid LUGEJA ARVAB tu odavnemise. Kuna laenude tagatisvara turu- töökusest ja innovatsioonist. Laenude kättesaa- hinnad alanesid rohkem kui 20% selle väärtu- davus majanduskasvu ei taga ega saa olla ees- Sisuliselt ei muuda madal laenu- sest, osutusid pangad alakapitaliseerituteks ning märgiks omaette. Maksutõusud, koondamised ja intress mitte midagi, sest pangad hakkasid kahjude vähendamise ja enda tegeliku kärped ei asenda vaba turu ja konkurentsi puu- saneerimise asemel esitama endistest aegadest dumist. Majanduse mahajahutamine olukorras, oskavad ikka mingi nipi välja mõel- varjatud raha kasumina. Bloombergi andme- kus Hispaania tööpuudus on 25% (mõneti hul- da, et laenajale olukord endiseks tel näitas Hispaania suurimaid finantsgruppe – lemgi kui Suure Depressiooni ajal USAs) ja ilma jääks. Teiseks on ikka veel jõus põ- Bankia – 2011. aasta aruandes kasumit olukorras, selle liberaalsuseta viitab sellele, et normaalsete kus tegelikult oldi 3,3miljardilises kahjumis. Mis majandustega riikide rahade äravõtmine alles al- hitõde, et isegi ilma intessita võe- tähendab, et regulaatoritele ja kogu pangandu- gab. Sest kriisi põhjusi pole veel nähtud. tud laenu hakatakse tagasi küsima.

Kommentaar artiklile “Ülimadal Euribor elavdab sisemajandust”. ÕIGUS LOE WWW.ARIPAEV.EE Isikuandmeid tuleb korduvalt küsida

Peatoimetajai : Meelis Mandel faks: (372) 667 0290 Seni kohati levinud arvamus, MARTIN-JOHANNES RAUDE te tegemine üldjuhul keelatud. daval avalikustamisel ei pruu- Advokaadibüroo Glikman & Partnerid jurist Väljaandja: AS Äripäev Tellimine ja levi: et kord õiguspäraselt avali- Ühe erisusena sätestab seadus gi inimesele olulisi tagajärgi ol- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (372) 667 0195, tel: (372) 667 0099, kustatud isikuandmeid on erandi kord õiguspäraselt ava- la. Seda enam, et kõiki kordu- (372) 667 0222, faks: (372) 667 0300 võimalik edaspidi vabalt ka- likustatud andmete osas: kui va avalikustamise viise ja taga- faks: (372) 667 0265, Tellimine internetis: (372) 667 0165 www.aripaev.ee/tellimine sutada, ei pea paika. inimene on avalikustanud oma järgi ei pruugi inimene andme- Trükk AS Kroonpress Ainult Äripäeva paberlehe tellija Eraõiguslikes suhetes on isi- isikuandmed ise, andnud nen- te avaldamisel või nende aval- Toimetus: saab lugeda Eesti parimat majan- e-post: [email protected] duslehe digiversiooni internetis, kuandmete töötlemine reegli- de avalikustamiseks nõusole- damiseks nõusoleku andmisel tel: (372) 667 0111, iPadis ja nutitelefonis. na lubatud vaid juhul, kui ini- ku või kui isikuandmed on ava- ette näha. faks: (372) 667 0265 Äripäev veebis: www.aripaev.ee Korrespondent Tartus Toimetus võtab endale õiguse kirju ja mene, kelle andmeid töödel- likustatud seaduse alusel, siis Seega, kui korduval töötle- Väinu Rozental, kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- dakse, selleks nõusoleku an- isikuandmete töötlemisele tei- misel avaldamise või nõusole- [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- Kõiki korduva ava- Reklaamiosakond: lid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- nab. Nõusoleku olemasolu peab si isikuandmete kaitse seaduse ku andmise tingimustega mär- e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- tõendama isikuandmete tööt- likustamise viise ja paragrahve ei kohaldata. kimisväärne seos puudub, on tel: (372) 667 0105, sel teemal) on autoriõigusega kaitstud faks: (372) 667 0200 teosed ning nende reprodutseerimine, le- leja. See tähendab, et muul kui Siiski ainuüksi sellest, et nõusoleku või seadusest tulene- vitamine ning edastamine mis tahes kujul tagajärgi ei pruugi Seminarid, käsiraamatud, on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku- isiklikul otstarbel on inimese andmed on isiku nõusolul või va aluse puudumisel varem ava- Raamatuklubi ja infolehed: ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu inimene ette näha. tel: (372) 667 0207, kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, tuvastamist võimaldavate and- seaduse alusel varem avalikus- likustatud isikuandmete edasi- [email protected] või tel (372) 646 3363. metega mis tahes toimingu- tatud, ei saa järeldada, et täien- ne kasutamine keelatud. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee ROOTSI TÄHTSUS EKSPORDIS KASVAS JUU- se hulgimüüja OÜ Poweron müüb diis- NIS VIIENDIKUNI. Tänavu juunis eelmise likütust odavamalt kui suuremad hulgi- ARVAMUS 15 aasta juuniga võrreldes suurenes kaupa- müüjad. de eksport Eestist jooksevhindades 7%, JIM ROGERSI DRAMAATILINE HOIATUS. Le- import Eestisse aga 14%, teatab Statisti- gendaarne investor Jim Rogers andis in- kaamet. Eksport Rootsi moodustas juu- tervjuus CNBCs ameeriklastele hoiatuse, nis 19%. et nad valmistuksid finantsiliseks Arma- MADALAM HIND ÄRRITAB KÜTUSEMÜÜ- geddoniks, oodates USA majanduse kok- 10. august 2012 ÄRIPÄEV JAID. Konkurendid on mures, sest kütu- kukukkumist valimiste järel. toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Avades spordisaalid TEL 667 0105, [email protected] GRANIIDIST rikastame Eestit FREOONIDFREOONID TÄRINGUKIVI ÄÄREKIVI R404a,404 R134a, R134 MÜÜK JA Kui võrrelda Euroopa suur- ANU JÕGI võiks mõne suurema linna va- toimetaja R407c, R410a, PAIGALDUS riikidega, siis on meie alla 1,3 litsus näha, et see hea ja kasulik www.raekivitehas.ee e-mail: [email protected] tel 555 00 560 miljoni elanikuga Eesti väi- on. Või siis riik. R22- asendusaine ke tegija, see paistis silma ka Sporti võib ju teha igas kee- Transport üle Eesti olümpiamängude avadefileel. les, tean väikesi eestlasi, kes Eriti seetõttu, et meil meeskon- Riias lätikeelses iluvõimlemises OÜ Blg Components namängus kätt sees polnud. käisid, ja said hakkama. Kriiti- Kadaka tee 5 Tallinn


  Samas annab maailma mas- liseks muutuvad keelenüansid tel +372 5092968 taap muidugi võimaluse en- alles tipu pool, sellepärast tu- Kauba 33 Kohtla-Järve nast tunda ka suurena Kiribati leks ühise treenimisega alusta- tel +372 56509977 [email protected] või Svaasimaa kõrval, kuigi pal- Sport võiks aga Eesti da varakult. jude eksootiliste riikide kire- rahva liitjana töötada va riietuse peal püsis kaamera- ka madalamal tase- Rohkem sporti. Lisaboonusena silm Londonis kauem. Siiski on on meil siis aga jämedam tüvi mõistetav, et kui Eesti juurte- mel kui olümpia. puul, mis hiljem olümpiasport- SUURIM TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS ga sportlane võistleb mõne tei- lasi andma hakkab. Seda, et las- se maa värvides, siis tahetakse tel on tore, nad muutuvad ter- Vakants.ee temastki “oma” teha. Nii saime jana töötada ka madalamal ta- vemateks ja osavamateks, ning portaalide vahendusel teada semel kui olümpia, algklassi- nagu järgmine “Imeline Tea- Austraaliat esindava Johan Lin- dest peale kohe. dus” kirjutab, saavad sportides de käekäigust Londoni olüm- Kui koolimajade spordisaa- ka intelligentsemaks, seda na- pial ja võisime lugeda sedagi, et lid poleks õhtuti raha teenimi- gunii. Ja asjatundlikku spordi- Töökuulu u n n ta vahetevahel Adelaide’is Eesti seks asutustele välja üüritud, publikut tuleb juurde, uskuge t sed i ter etis maja külastab. võiksid seal mitmest rahvusest mind, ka harjadega nühkimine koolilapsed sadade kaupa koos jääkeeglis muutub veidrusest Avame spordisaalid. Sama- trenni teha. hädavajalikuks tegevuseks, kui www.vakants.ee moodi on omad Eesti sportla- Ja veel parem oleks, kui li- seda ise proovida. sed, kes eesti keelt emakeele- saks koolisaalidele saaks harju- Lihtsalt remargiks: olümpia na ei räägi. Eesti koondises küll tada ka ujulates, jääväljakutel sünnimaale Kreekale näiteks ühtegi sellist sportlast ei ole, ja mujalgi. Äkki õnnestub mõ- võitis Londoni olümpialt nen- kes riigikeelega hakkama ei nel osaval euroraha taotlejal see de esimese medali judoka Ilias 24. augustil Radisson Blu Hotel Olümpias saaks, aga ma usun, et eriliste isegi Euroliidu projektiks vor- Iliadis, pärit Gruusiast, ja eel- ÄRIPÄEVA sportlike teene eest poleks see- mistada, ehk mahub kuskile miste olümpiamängude ajal oli 4&.*/"3 gi aktsepteerimiseks takistus. rahvuste integreerimisprojek- tal kreeka keele rääkimisega Sport võiks aga Eesti rahva liit- tide reale. Aga ka ilma selleta ilmseid raskusi.

RIIGIKOGU ESM on Eestile tagatis ARHIIVINDUS ja

ESM on oma sisult euroala rii- SVEN SESTER se võtmist kaalutakse põhjali- riigikogu rahanduskomisjoni esimees (IRL) kide kokkuleppeline ühis- kult, annab ESMiga ühinemine ARHIIVITÖÖ tupank. Selle organisatsiooni meile pikaajalise tagatise saada liikmed võivad seisus, kus nen- laenu riigi toimimise ja võlako- de olukord ähvardab kogu eu- hustuste teenindamise tagami- hübriidasjaajamise tingimustes roala (ka teiste euroala liikmes- seks kriisiolukordades, mil rii- riikide) majanduslikku ja fi- gil puudub üldse ligipääs lae- nantsilist julgeolekut, organi- nurahale või on pakutava laenu Loengu käigus käsitletakse järgmisi teemasid: satsioonilt laenu võtta (finants- tingimused selgelt ebamõist- t
.JEB
UFIB
BTKBBKBNJTFTU
WÊMKVOVE
FSJOFWBUFM
BOENFLBOEKBUFM
abi saada). likud. PMFWBUF
LVJE
PNBWBIFM
TFPUVE
EPLVNFOUJEFHB Kui lubadusi ei täide- Julgeolek. Piltlikult väljendu- ta, siis uut rahasüsti Riskikindlustus. Just sellistes t
.JMMJTFE
PO
FSJOFWBUFT
LFTLLPOEBEFT
LVJE
àIUTF
BTKBBKBNJTF
des on tegu olukorraga, kus eu- olukordades on olnud Island, peale ei tule. LÊJHVT
UFLLJOVE
EPLVNFOUJEF
IÜMNBNJTF
LJSKFMEBNJTF
KB
roala liikmesriik ei suuda oma Läti, Iirimaa, hiljem Portugal ja TÊJMJUBNJTF
QSJOUTJJCJE majandusliku olukorra tõttu Kreeka ning nüüd juba ka His- oma tegevuse rahastamiseks fi- paania ja Küpros. t
.JMMJTFE
PO
QÜIJMJTFE
IàCSJJEBTKBBKBNJTFTU
UVMFOFWBE
nantsturgudelt täiendavaid va- naaberriikide finantsraskus- Kui võime nentida, et ni- hendeid laenata, mis euroala test. ESMis osalemine on Ees- mekirjas eespool olevad riigid BSIJJWJOEVTMJLVE
QSPCMFFNJE seotuse tõttu võib kaasa tuua ti jaoks tagatis, et majandusli- on oma lubadused kreeditori- t
.JEB
PO
TFMMFT
LPOUFLTUJT
FOEBHB
LBBTB
UPPOVE
VVF
majandusliku ja finantsilise kesse raskustesse sattunud eu- de ees täitnud ning võimelised julgeolekuohu teistele euroala roala riigid ei sea ohtu euroala oma rahastamisvajadused tu- BSIJJWJTFBEVTF
KÜVTUVNJOF

KBBOVBSJM
 liikmesriikidele. kui terviku julgeolekut ning ei rul rahuldama, siis Kreeka pu- Lektor: Euroala tiheda majandus- ohusta seeläbi ka Eesti finants- hul on praegu üleval küsimus, "4
"SIJJWJLFTLVTF
BSIJJWJ
KVIBUBKB
HILLE OIDEMA liku ja finantsilise seotuse tõt- stabiilsust. et kas täidetakse võetud kohus- tu võivad finantsraskused ühes Samas ei saa ESMi tähtsuse tusi ning viiakse ellu lubadusi, liikmesriigis kiiresti doomi- ja vajalikkuse hindamisel Eesti mis rahastajatele on antud. noefektina levida teistesse rii- jaoks mööda vaadata võimali- Ja just siin peame olema soodushind kidesse, seades ohtu üldise fi- kust olukorrast, kus me ise pea- ühel pool rindejoont kõigi vara- Seminari kuni 17.08.2012 registreerudes 159 eurot nantsstabiilsuse. me oma majanduse ja rahandu- semate skeptikutega. Järeleand- (+km), hiljem registreerujatele 199 eurot (+km). 667 0411 Kriisiolukorrad, mis mõju- se stabiliseerimiseks välist toe- misi ei tohi teha! Ei tohi vahet Lisainfo ja registreerimine telefonil või tavad riigi ligipääsu laenuraha- tust küsima. olla, kas rahastajaks on EFSF, www.seminar.aripaev.ee le, võivad olla põhjustatud vä- Kuigi Eesti riigi eelarvepo- IMF või tulevane ESM. Kui luba- ga erinevatest sündmustest ja liitika on olnud konservatiiv- dusi ei täideta, siis uut rahasüs- olla mõjutatud näiteks kas või ne ning iga täiendava kohustu- ti peale ei tule. TÕUSJA LANGEJA Avamere naftateenuste Kasumihoiatuse andnud 16 pakkuja tegi tulemuste pea- Commerzbanki aktsia sai INVESTOR le 10 kuu suurima tõusu. eile tugeva hoobi. Subsea 7 Commerzbank 134,0 NOK +4,28%  1,23 EUR -4,21%
200 2,5

2,0

150

1,5

1,0 ÄRIPÄEV 10. august 2012 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected]

TULEMUSED Kiiret imet ehituses ei ole oodata. Nordecon ja Merko Ehitus tegid kasumi

ROMET KREEK [email protected]

Börsil olevatest ehitusettevõtetest teenisid II kvartalis kasumi nii Nordecon kui ka Merko Ehitus. II kvartali tulemused olid ootuspärased, kom- menteeris II kvartali tulemusi Merko Ehituse ju- hatuse esimees Andres Trink. SEB Enskilda ja LHV analüütikud ootasid Merkolt suuremat ka- sumit, kuid Swedbank alahindas Merko Ehitust. Normaalseks pidas oma juhitava ettevõtte kvartalitulemusi ka Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Vaatamata rõõmustavalt paranenud tulemus- tele mina ehitusettevõtete aktsiaid ostma ei tõt- ta. Viimase nelja kvartaliga ollakse jätkuvalt kah- jumlikud. Seetõttu ei ole nendel aktsiatel hin- na-kasumi suhtel positiivset näitu. Minule näik- sid need aktsiad atraktiivsed, kui Merko Ehitus teeniks 12 kuuga praegust turuhinda arvestades 12 miljoni eurose kasumi ja Nordecon 3,7 miljo- oleme huvitatud ainult lepingutest, millega suu- mis on 0,5 miljonit eurot oodatust vähem,” jätkas ni eurose kasumi ehk P/E näiduks oleks 10, ku- dame tagada tellijale kvaliteetse tulemuse ja mis LHV panga vanemanalüütik Kristo Oidermaa. na sellise ja ka madalama suhtarvu näiduga akt- on kontsernile majanduslikult otstarbekad. Ehi- Eelkõige tuleb Merko finantstulemustest rõ- siaid on Eestis täiesti olemas, rääkimata laiemalt tamisele peale maksmine ei ole mõistlik tegevus hutada aga asjaolu, et kahjumlikud ajad on haka- maailmast. ja see ei taga ka soovitud tulemust tellijale. Elu nud ehitussektori jaoks läbi saama ning ettevõ- 0,5 näitab, et alla omahinna võidetud ehitusobjekti- te ise on ka aruandes välja toonud, et ettevõtted mln eurot suuremat Merko Ehitus ei soovita kiiret tulemuste para- del tekivad probleemid kas tellijale või ehitajale, ei saa lubada endale enam kahjumlikke projek- kasumit ootas Merko nemist oodata. “Loomulikult ei saa aga praegus- aga tihtipeale mõlemale.” te, kirjutas Oidermaa, kes jäi Merko ehituse tule- te majandusnäitajatega rahulduda,” ütles Trink. Merko Ehitus teenis tänavu teises kvartalis mustega rahule. Ehituselt LHV pank. “Olen ka varem öelnud, et mingit kiiret imet tule- 535 000eurose koondkasumi võrreldes mulluse Käibekasv oli küll LHV prognoosidest suurem muste paranemisel oodata ei tasu. Kontserni et- 3,477 miljoni eurose kahjumiga. II kvartali käive ning kasumlikkus samas madalam, kuid siiski tevõtted peavad praeguses majanduskeskkonnas kasvas aastaga 20,8 protsenti, 59,1 mln eurole. oli erinevus võrreldes ootustega väike ning Mer- tegutsema efektiivselt ja leidlikult ning vältima Merko käibekasv ületas LHV ootust viie prot- ko tulemused jätkavad juba ka eelmistes kvartali- suuri eksimusi riskide võtmisel. Samuti on seo- sendiga ja vastas enam-vähem SEB Enskilda oo- tes näidatud paranemistrendis. Paremat III kvar- ses käibe kasvuga oluline rahavoogude planeeri- tustele (58,9 miljonit eurot). Brutomarginaal ei talit ootab ka Swedbank. mine, eriti arvestades, et jätkuvalt on probleeme läinud kokku SEB Enskilda, Swedbanki ega LHV LHV pank suhtub Merko aktsiasse neutraal- riiklikelt tellijatelt rahade laekumisega.” panga ootustega. selt. Swedbank langetas seoses aktsia hinnatõu- “Positiivne oli suhteliselt normaalne korterite SEB Enskilda analüütik Marko Daljajev kirju- suga aktsia ostusoovituse hoia-soovituseks, kuid müük Lätis,” jätkas ta, rääkides üllatustest. “Ne- tas, et “eeldasime paremat seitsme protsendist säilitas 6,64 eurose hinnasihi. gatiivse poole pealt aga täiendavad kulud suure- brutokasumimarginaali, kuid tegelikult tuli ne- matel teedeehitusobjektidel Eestis .” li protsenti, millest lähtuvalt jäi ka puhaskasum Nordecon peab tulemust normaalseks. Nor- “Kuna suvi on ehituses kiire aeg, siis ootame meile ootustele alla.” decon teenis tänavu teises kvartalis 873 tuhan- töist kvartalit,” rääkis ta kolmanda kvartali oo- “Brutokasumimarginaal oli vaid 4,3 protsenti de eurose puhaskasumi võrreldes mulluse 2,475 tustest ehitusturul. “Hangetel osalemisel ja uute võrreldes meie 6,1protsendise prognoosiga,” kir- mln eurose kahjumiga. Koondkasumiks kujunes lepingute sõlmimisel ei keskendu kontserni ehi- jutas Swedbanki analüütik Kristo Sepp. 759 tuhat eurot võrreldes mulluse 2,42 mln euro- tusettevõtted käibenumbrite kasvatamisele, vaid “Perioodi puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot, se kahjumiga, teatas ettevõte börsile. Alles esime- NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Elektri hind on aktsiaturgudest Euroala kriis kogub tuure, euro Euroopa Keskpanga baasint- tunduvalt püsimatum. langeb. ressimäärade langetamine 17 surub Euribori alla.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 44,37 +0,25%  1,2301 -0,3%
0,640% -0,008
70,0 1,80

1,425 92 57,5 1,35 1,350 protsendti vähendas teises kvartalis enda 45,0 0,90

1,275 Itaalia riigivõla mahtu USA suuruselt viies 32,5 0,45 pank Goldman Sachs Group. Esimeses kvarta- 20,0 1,200 0,00 lis pank suurendas positsiooni. 07 09 11 01 03 05 10 12 02 04 06 08 10 12 02 04 06 08

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank**** 0,01 0,01** 0,10 0,30 0,50 0,80 0,80 0,80 Kontakteeruge pangaga 65/300(4) Swedbank*** 0,10 (7) - - - 0,41 0,71 0,91 1,16 1,21 1,21 190 Swedbank 0,10 0,25 0,45 0,75 0,95 1,20 1,25 1,25 6000 Tallinna Äripank 0,05 0,45 0,55 0,75 1,10 1,40 1,75 1,80 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,65 0,75 0,95 1,35 1,70 2,00 2,10 - 200 Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,35 0,65 0,80 0,95 - - 320 Citadele Pank - - 0,60 - 1,00 1,20 1,40 1,70 1,90 2,10 100 Versobank 0,05 0,10 0,70 0,80 1,00 1,50 1,80 2,30 2,50 3,00 350 DNB 0,25 (7) - 0,50 - 0,70 0,90 1,05 1,20 1,30 1,40 300 UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,60 0,70 0,75 0,90 1,15 1,40 - - 300/3000 (9) SEB 0,01 0,01 0,05 0,07 0,10 0,25 0,40 0,70 0,95 1,20 100*** LHV Pank 0,20 (10) 0,70 0,80 1,00 1,40 1,60 1,80 1,80 - 500 Krediidipank - 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,20 1,50 1,70 1,80 100/200(4) BIGBANK - 0,30 0,35 0,40 0,80 0,80 1,60 1,80 2,30 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,80 0,80 1,60 1,80 2,30 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,85 0,85 1,65 1,85 2,35 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 faks 737 7582, e-post: [email protected], Sampo Pank 0,20 0,30 0,45 0,70 0,85 1,00 SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, www.bigbank.ee Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 tel (24h) 631 0310, e-post: [email protected] VERSOBANK Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Tallinna Äripank 0,20 0,25 0,40 0,65 0,85 1,00 200 tel 668 8088, faks 668 8089 BANK DNB Tartu mnt 10, Tallinn, Citadele Pank 0,40 - 0,80 1,00 1,20 1,40 100 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.dnb.ee Versobank 0,40 0,45 0,70 1,00 1,30 1,50 500 e-post: [email protected] AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13, DNB 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,20 300 SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee, UniCredit Bank 0,25 0,30 0,35 0,50 0,70 1,00 300/3000(9) tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampo- e-post: [email protected] SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,55 0,70 200 pank.ee, LHV PANK Tartu mnt.2, LHV Pank 0,40 0,50 0,70 0,90 1,10 1,20 700 CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel. 680 0400, fax 680 0402, Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@ e-post: [email protected], www.lhv.ee kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse citadele.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, tel 669 0941, faks 661 6037 tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt **** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga BÖRS

Tallinn 09.08

aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. .DVWXUJXMlOJLG" hind, EUR eelm, % EUR tootlus .DVULVNLGRQKDMXWDWXG" Arco Vara 3,430 0,88 9 508 - -13,6% 0,70 0,0% InvesteerimishoiusDLWDEKDMXWDGDULVNH Baltika 0,484 -0,62 2 903 - -51,5% 2,00 0,0% Ekspress Grupp 1,070 -2,73 58 67,5 1,2% 0,82 0,0% 7HHQXVHSDNNXMDRQ6ZHGEDQN$6 Harju Elekter 2,440 0,83 34 227 12,6 6,5% 0,81 2,9% T tv t ti i t v t i t f 613 1606 X X HHQXVH QJ PXV HJDZZZVZHGEDQNHHMD DMDGXVHNRUUDONRQVXO HHULVSHWVLDOLVW JD HOH RQLO   Järvevana 0,486 2,32 13 623 - -0,1% 0,58 0,0% Merko Ehitus 6,980 -0,43 63 876 - -4,3% 1,12 0,0% Nordecon 1,220 -1,61 14 463 - -21,1% 1,39 0,0% Olympic EG 1,420 0,71 74 203 11,2 21,7% 2,44 7,0% Premia Foods 0,785 0,00 0 96,7 0,8% 0,77 14,0% VALUUTA Euroopa Keskpank Silvano FG 3,430 -0,58 102 363 6,2 36,3% 2,26 0,0% Tallink Grupp 0,655 -0,46 12 360 16,4 3,9% 0,64 0,0% Tln Kaubamaja 5,760 0,70 144 9,5 17,4% 1,64 6,1% EUR/SEK EUR/RUB Tallinna Vesi 7,970 -0,25 4 033 8,1 23,0% 1,87 10,5% Trigon PD 0,339 2,73 1 033 - -44,5% 0,39 0,0% Viisnurk 1,450 0,00 435 2,9 30,1% 0,87 0,0% P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) 8,2669 38,9790 kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Vilnius 09.08 Austraalia dollar AUD 1,1639 Rumeenia leu RON 4,5443 Bulgaaria leev BGN 1,9558 Rootsi kroon SEK 8,2669 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Hiina jüaan CNY 7,8226 Singapuri dollar SGD 1,5326 hind, EUR eelm, % tootlus Hongkongi dollar HKD 9,5405 Suurbritannia nael GBP 0,7871 City Service 1,920 1,05 6,7 1,1 12,0 ses kvartalis oli ettevõte kahjumis. Käive kasvas MERKO Ehitu- India ruupia INR 68,0180 Šveitsi frank CHF 1,2010 Grigiškes 0,569 -0,52 6,5 1,2 1,0 Invalda 2,630 0,38 - 1,1 - se juhatuse Jaapani jeen JPY 96,5300 Taani kroon DKK 7,4424 aastaga 10,2 protsenti, 40,45 miljoni euroni. Kanada dollar CAD 1,2230 Tai baat THB 38,7600 Linas Agro 0,575 -0,35 16,1 1,2 - “Esimest poolaastat võib antud turuolukor- esimees Korea won KRW 1386,4300 Tšehhi kroon CZK 25,1350 Snaige 0,534 0,00 - 2,1 - ras normaalseks pidada. Vaadates kuue kuu ma- Andres Trink Leedu litt LTL 3,4528 Türgi liir TRY 2,1959 TEO LT (Telekomas) 0,654 -0,76 11,2 1,8 8,9 jandustulemusi aga viimase paari aasta konteks- ja nõukogu Läti latt LVL 0,6960 Ungari forint HUF 276,7900 esimees Too- Norra kroon NOK 7,2955 USA dollar USD 1,2301 Helsingi 09.08 tis, on põhitegevuse kasumisse jõudmine mei- Poola zlott PLN 4,0678 Venemaa rubla RUB 38,9790 le oluliseks töövõiduks,” ütles Nordecon juhatu- mas Annus. aktsia muutus P/E P/B divid. se esimees Jaano Vink. “Kasumlikkuse taastamis- FOTO: VEIKO hind, EUR eelm, % tootlus se on väga suure panuse andnud kontserni rest- TÕKMAN BÖRSIKAUBAD Elisa Comm. 17,05 -1,04 12,5 3,6 7,6 ruktureerimine, eesmärgistatud kulujuhtimine Finnair 2,05 1,49 - 0,4 - Fortum 14,20 -1,11 9,7 1,3 - ja tööprotsesside ümberkujundamised viimas- Neste Oil 8,22 1,36 - 0,9 4,3 tel aastatel.” Kütused 09.08 Värvilised metallid 08.08 Nokia 2,31 8,04 - 1,0 8,7 “Müügitulu oli oodatult eelmise aasta omast USD/t PKC Group 14,49 13,11 11,4 0,0 4,1 suurem, mis on Nordeconi edukast pakkumiste- Nafta IPE, bbl 112,10 Alumiinium LME 1908 Stockmann 14,88 0,54 23,7 1,3 3,4 Nafta NYMEX, bbl 93,43 Vask LME 7525,5 Stora Enso 4,90 2,21 20,6 0,7 - gevusest kujunenud lepinguportfelli kasvu vaa- Mootoribensiin, t 1057,00 Plii LME 1901,5 UPM Kymmene 9,05 0,06 24,3 0,6 6,6 dates loogiline. Tegemata tööde portfell on prae- Diislikütus, t 991,00 Nikkel LME 15550 YIT 14,83 -0,74 13,6 2,0 4,7 gu koguni 19% mahukam kui aasta eest ning Kerge kütteõli, t 958,50 Tina LME 18125 ulatub 166 miljoni euroni,” selgitas Jaano Vink. Masuut (1% väävel), t 683,00 Tsink LME 1853,5 Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,933 “Head meelt teeb eratellijate projektide lisandu- mine hoonete valdkonna töödeportfelli. Majan- Põllumajandus 09.08 Väärismetallid 09.08 duses on sellel aastal toimunud tajutav elavne- nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g mine ning see on mõju avaldamas ka ehitussek- Kohv NYBOT, USc/nael 168,35 Kuld COMEX 1611,50 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 585,60 Plaatina NYMEX 1408,28 torile.” Kakao NYBOT, USD/t 2465,00 Pallaadium NYMEX 584,00 best-marketing.com Swedbanki analüütik Kristo Sepp ootas Nor- Nisu NYSE LIFFE, USD/t 195,00 Hõbe COMEX 28,01 deconilt vaid 36,85 mln eurost käivet ja 0,86 mln Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 501 eurost puhaskasumit. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga 18 INVESTOR investeerimisfondid

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks 13 164,51 -0,08%  1080,41 +0,04%
2038,01 +1,31%
148,20 +0,08%
13500 1200 2700 148

12750 1100 2450 144

12000 1000 2200 140

11250 900 1950 136

ÄRIPÄEV 10. august 2012 10500 800 1700 132 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 08 10 12 02 04 06 08 08 10 12 02 04 10 12 02 04 06 08 07 09 11 01 03 05 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB Avaron Asset Management 08.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat TOOTMISJUHTIMISE Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,10 3,21 3,14 - 14,93 6,26 27,01 - 21 991 016 Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,74 12,74 12,74 - 8,25 4,34 22,87 - 4 256 881

KOOL UUS LEND! Compensa Life 07.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Praktiline kursus aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,20 - 9,90 3,00 16,20 -0,20 4 473 463 tootmisettevõtetele Võlakirjaportfell, EUR - - 11,51 - 4,10 3,80 - - 415 044 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 30.06.2012. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 29.06.2012. Toimub 20.09.2012 I moodul Danske Capital AS 08.08 11.10.2012 I moodul ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht 01.11.2012 III moodul aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 22.11.2012 IV moodul Sampo Pension 25, EUR 0,94 0,95 0,95 1,10 7,32 6,00 5,16 1,99 10 310 386 Sampo Pension 50, EUR 1,08 1,09 1,09 1,55 8,22 7,78 5,38 1,45 138 378 178 13.12.2012 V moodul Sampo Pension Intress, EUR 0,86 0,87 0,87 0,82 6,08 4,77 4,62 3,42 3 037 907 Vabatahtlik Pensionifond 17.01.2013 VI moodul Sampo Pension 100 Pluss, EUR 1,34 1,38 1,36 8,26 10,77 11,99 9,74 2,45 2 834 500 Vabatahtlik Pensionifond Koolitaja on JARI KUKKONEN WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,74 0,76 0,75 3,34 6,98 4,22 4,29 0,00 134 266 Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.

Hind 1658 eurot + km. ERGO Funds 08.08 Info ja registreerimine 667 0100 või [email protected] Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,90 0,91 0,91 0,01 4,01 4,01 4,55 4,35 7 855 300,99 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,08 1,09 1,09 1,98 8,21 6,69 6,80 0,30 36 745 486,18 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,60 0,61 0,61 - 6,59 4,62 - - 1 228 944,89 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,83 0,84 0,83 2,13 9,82 9,67 - - 463 397,68 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,86 0,88 0,87 2,91 10,52 10,52 - - 504 392,92 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,82 0,83 0,83 3,95 10,37 9,07 - - 528 087,73


LHV Varahaldus 08.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,31 1,32 1,32 2,11 10,02 7,01 8,10 3,22 120 461 126 Pensionifond M, EUR 1,05 1,06 1,06 1,38 8,12 6,10 7,83 5,20 17 279 672 Pensionifond S, EUR 1,13 1,15 1,15 0,84 6,11 4,65 7,54 7,18 26 806 342 Pensionifond XL, EUR 1,11 1,12 1,12 2,33 10,68 7,34 7,51 3,37 30 743 757 Pensionifond XS, EUR 1,05 1,06 1,06 0,77 6,32 5,16 7,92 6,86 7 161 151 Täiendav Pensionifond, EUR 1,21 1,24 1,22 8,33 10,12 4,32 7,93 1,10 4 110 967

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 7,70 7,94 7,78 13,74 6,38 6,66 7,00 - - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 4,92 5,07 4,97 13,81 6,38 6,64 7,00 - 3 701 858 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,91 8,07 7,99 15,48 10,08 3,75 2,37 - - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,06 5,16 5,11 15,48 10,06 3,73 2,37 - 1 277 041

Nordea Pensions Estonia 08.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordea Pensionifond A, EUR 0,90 0,91 0,91 2,31 9,02 10,34 7,21 0 39 754 310,29 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,73 0,74 0,74 3,01 10,54 13,05 0 0 4 313 696,52 Nordea Pensionifond B, EUR 0,86 0,87 0,87 1,55 7,99 8,02 6,14 0 8 930 860,81 Nordea Pensionifond C, EUR 0,80 0,81 0,81 0,83 5,2 5,33 4,72 0 1 714 360,58 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,06 1,08 1,07 12,73 11,59 15,32 9,31 0 2 717 364,74 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,69 0,70 0,70 0,00 6,56 0 0 0 402 657,77

Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee 4201, [email protected], www.avaron.ee AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5. DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, tel 675 2295, faks 675 2895, tel 680 2630, faks 680 2631, faks 667 9201, [email protected], www.trn.ee [email protected], www.danskecapital.ee, [email protected] AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn www.sampopank.ee www.gildrealestate.com 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, seb.ee, www.seb.ee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS [email protected], www.ergo.ee [email protected], www.lhv.ee Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia faks 631 1636, [email protected] www.swedbank.ee/fondid

Maaklerifirmad

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK EESTI Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, faks 610 3010 [email protected], SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, [email protected], www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 tel 631 0310, faks 631 0410 19 Tony Sacconaghi: Meie nägemuse jär- gi on tõenäoline, et Apple teeb aktsia- 8 spliti. Me oleme kindlad, et nad on haka- nud seda teemat juba vaatama. miljardi dollarise mahahindluse peab tegema Hewlett-Packard, kes kirjutab selle summa korstnasse 2008. aastal 14 miljardi dollariga soetatud EDS firma väärtusest. Bernsteini analüütik on esimene, kes on spliti teema jutuks võtnud.

FONDID reklaam ÄRIPÄEVA KOOLITUS

Mandatum Life 08.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht 30. augustil aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Mandatum Life Conservative Strategy, EUR 105,74 106,80 105,74 - 0,55 1,18 4,01 - - Mandatum Life Balanced Strategy, EUR 114,22 115,93 114,22 - 0,65 2,05 4,68 - - VEENVA UUS! Mandatum Life Aggressive Strategy, EUR 123,32 125,78 123,32 - -2,35 -1,21 4,68 - -

Mandatum Life Fixed Income, EUR 135,08 135,76 135,08 - 6,13 6,79 6,42 - - ARGUMENTEERIMISE Mandatum Life Global Food, EUR 118,63 121,00 118,63 - -7,53 -10,15 5,95 - - Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 103,87 105,94 103,87 - 6,44 -0,62 - - - Mandatum Life Global Equity, EUR 134,02 136,70 134,02 - 3,16 2,40 4,55 - - VÕTTED Mandatum Life Europe Equity, EUR 147,21 150,15 147,21 - 8,78 5,63 5,89 - - Kuidas leida oma ideedele toetajaid?

Koolitus on suunatud erinevate meeskondade juhtidele Swedbank Investeerimisfondid AS 08.08 Koolitus annab: ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht oskuse senisest paremini argumenteerida ja teha demagoog aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond K1, EUR 0,78 0,79 0,79 2,04 4,84 4,80 3,48 1,47 34 658 680,46 relvituks; Pensionifond K2, EUR 0,85 0,86 0,86 3,25 6,81 5,71 4,82 -0,55 145 397 476,99 teadmised argumenteerimise etappidest ja tehnikatest; Pensionifond K3, EUR 0,99 1,00 1,00 5,83 8,72 9,04 6,67 -1,48 370 730 989,34 oskuse oma mõtteid organiseerida, arusaadavalt esitada ning Pensionifond K4, EUR 0,73 0,74 0,74 10,08 11,06 13,59 19 111 135,83 oponentide argumente ümber lükata; Pensionifond V1, EUR 1,13 1,15 1,14 4,21 7,62 7,85 5,43 -1,85 8 223 512,46 Pensionifond V2, EUR 0,87 0,89 0,88 7,39 9,34 10,10 6,95 -4,08 16 316 124,83 hulgaliselt näpunäiteid ja soovitusi, kuidas valmistuda kellegi Pensionifond V3, EUR 1,01 1,03 1,02 12,19 11,66 13,56 8,22 -7,28 32 834 622,26 veenmiseks või oponendiga väitlemiseks.

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,03 4,14 4,07 21,70 5,48 -3,96 5,23 -17,55 6 242 348,46 Koolitaja on AIVAR HUNDIMÄGI Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,71 7,91 7,79 26,79 27,88 10,99 5,70 -23,53 26 055 614,80 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,03 3,11 3,07 25,86 17,67 7,84 -3,43 -28,94 7 506 467,43 Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee Fondifond 100, EUR 9,36 9,60 9,46 15,69 13,13 12,62 9,29 -6,67 62 322 554,83 Koolituse hind on 259 eurot (+ km). Info ja registreerimine telefonil 667 0100, Fondifond 30, EUR 10,58 10,84 10,68 5,92 8,56 8,00 5,59 -0,72 13 826 653,12 e-posti aadressil [email protected] või Fondifond 60, EUR 10,09 10,35 10,20 10,10 10,83 10,52 7,64 -3,45 51 322 818,29 koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee Venemaa Aktsiafond, EUR 15,23 15,62 15,39 27,73 17,76 4,73 15,80 -9,51 52 263 504,19

18. septembril Swissôtel Tallinn AS SEB Varahaldus 08.08 ÄRIPÄEVA ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEMINAR aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,712 0,719 0,719 3,00 7,34 4,53 7 194 003,71 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,894 0,903 0,903 0,98 4,75 3,18 4,78 4,61 48 560 994,61 SEB Optimaalne Pf, EUR 0,816 0,824 0,824 1,09 4,30 3,49 4,46 10 423 982,39 SEB Progressiivne Pf, EUR 0,934 0,944 0,944 1,70 5,97 3,73 5,16 -2,56 256 411 080,77 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,874 0,891 0,883 13,63 10,26 7,93 8,32 -5,18 13 101 237,65 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,117 1,140 1,129 3,99 5,45 3,79 5,07 -1,35 9 977 507,98

SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 6,864 7,002 6,933 11,740 12,200 10,930 9,960 -7,240 3 826 657,00 SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,264 8,431 8,347 8,280 10,800 8,950 8,330 -4,970 5 808 368,00 SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,420 10,630 10,525 3,920 9,580 7,740 7,110 0,570 1 052 344,00 SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,881 12,881 12,881 5,450 16,600 10,520 9,290 4,790 61 781 476,00 SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 9,149 9,333 9,241 13,220 9,340 -2,260 8,170 -2,840 2 483 439,00 SEB Kasvufond A, EUR 5,969 6,089 6,029 22,330 14,600 -11,890 5,570 -8,670 13 327 349,00 Vahendatavad Fondid * SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,960 99,455 98,960 4,010 -0,430 -4,000 -2,610 - 33 493 094,80 SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,446 1,446 1,446 3,020 8,140 6,990 6,090 4,150 380 230 000,00 SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 127,191 127,191 127,191 3,140 2,530 7,540 5,870 - 88 900 000,00 SEB High Yield Fund, EUR 122,675 123,902 122,675 3,910 9,380 7,990 - - 1 802 190 000,00 SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,120 -0,140 0,030 0,010 - 50 790 000,00 Hannes Vallikivi Rolan Jankelevitš Aidi Kallavus SEB Strategy Balanced Fund 103,669 104,706 103,669 - 3,790 - - - - SEB Strategy Defensive Fund 104,545 104,545 104,545 - 2,980 - - - 131 030 000,00 SEB Strategy Growth Fund 102,755 103,783 102,755 - 2,860 - - - - 9.30–9.55 Registreerimine ja hommikukohv SEB Strategy Opportunity Fund 102,505 103,530 102,505 - 2,690 - - - - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR 0,778 0,794 0,786 16,310 13,650 18,820 13,470 -1,360 83 460 000,00 9:55–10.00 Seminari avasõnad SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,575 2,627 2,601 20,500 15,650 -5,020 6,260 -9,010 119 470 000,00 SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,501 2,551 2,526 17,630 7,590 -17,660 7,680 -10,660 81 170 000,00 10.00–11.00 Kontserni struktuuri optimeerimine: SEB Russia Fund, EUR 9,861 10,061 9,961 25,460 15,170 -8,580 14,310 -1,420 278 660 000,00 ühinemised ja jagunemised SEB Ethical Europe Fund, EUR 2,143 2,187 2,165 18,910 15,120 14,640 7,020 -7,440 14 570 000,00 SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR 1138,945 1161,953 1150,449 19,140 13,920 15,170 7,050 -8,390 14 150 000,00 Tark Grunte Sutkiene partner ja vandeadvokaat SEB Europe Fund, EUR 3,158 3,222 3,190 18,720 15,280 15,180 7,890 -6,930 165 830 000,00 HANNES VALLIKIVI SEB Nordic Fund, EUR 6,648 6,782 6,715 23,030 19,830 19,670 10,020 -2,800 67 000 000,00 SEB Nordic Small Cap Fund, EUR 165,376 168,716 167,046 21,890 18,580 13,490 - - 39 880 000,00 11.00–12.00 Muudatused omakapitalis: mida saab ja SEB North America Chance/Risk Fund, EUR 3,838 3,916 3,877 18,040 15,260 29,870 16,390 1,700 179 200 000,00 SEB Japan Chance/Risk Fund, EUR 0,397 0,405 0,401 21,650 3,480 -1,090 1,760 -8,270 26 420 000,00 mida tasub teha? SEB Asia ex. Japan Fund, EUR 6,760 6,896 6,828 18,910 14,240 13,570 13,930 3,150 170 510 000,00 Tark Grunte Sutkiene partner ja vandeadvokaat SEB Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR 3,174 3,238 3,206 18,120 18,490 2,960 7,210 -3,840 57 500 000,00 ROLAN JANKELEVITŠ SEB Concept Biotechnology, EUR 45,859 46,318 45,859 20,660 27,000 56,840 - - 100 690 000,00 SEB Medical Fund, EUR 3,255 3,321 3,288 11,370 15,310 33,780 17,190 4,430 23 570 000,00 12.00–13.00 Lõuna SEB Asset Selection Fund, EUR 13,480 13,752 13,616 10,040 -5,440 -5,540 0,090 - 1 309 070 000,00 SEB Key Select, EUR 9,604 9,750 9,701 3,110 0,770 -3,310 -2,440 - 93 300 000,00 13.00–14.00 Kas kasumi jaotamine on alati maksustatav? SEB Listed Private Equity Fund, EUR 148,590 151,592 150,091 20,470 16,020 5,290 - - 185 650 000,00 Tark Grunte Sutkiene advokaat ja maksuspetsialist * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.06.2012. AIDI KALLAVUS 14.00–14.15 Küsimused – vastused 14.15–14.20 Seminari lõpetamine Trigon Funds 08.08 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 90,51 93,29 92,36 27,30 -4,23 -26,00 -10,15 7 453 731 Seminari soodushind kuni 07.09.2012 registreerudes Balkani Fond, EUR 12,42 12,86 12,61 29,43 34,41 17,26 3,81 -17,34 6 584 777 159 eurot (+km), hiljem registreerujatele 199 eurot (+km). Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 156,68 161,48 159,88 22,40 14,19 5,50 6,67 4 042 959 Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või Uus Euroopa Kasvufond, EUR 11,85 12,27 12,03 28,31 11,21 -5,21 -0,79 -18,46 1 797 478 Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 18,60 19,26 18,88 18,00 14,59 13,49 13,60 -9,31 15 214 639 www.seminar.aripaev.ee Venemaa Top Picks Fond, EUR 20,52 21,25 20,83 35,49 10,23 2,42 26,23 -4,10 9 831 744 TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 142 (4561) 10.08.2012 Jim Rogers: Liigse võla lahendus ei 667,90 -0,20%
ole veel rohkem võlga. Mulle meel- 700 diks väga, kui mõned inimesed lä- 650 600

heksid valitsuses pankrotti. 550

500 08 10 12 02 04 06 perioodi kõrgeim 678,99 perioodi madalaim 513,18 Legendaarne investor hoiatas ameeriklasi finantsilise viimse kohtupäeva eest ning ütles, et valitsus peab lõpetama raha kulutamise.

TÕUSJAD TULEMUS LANGEJAD Hiinal jääb tegudeks Üle poole Olvi järjest vähem aega kasumist tuli Balti PKC Group riikidest Playtech FREDY-EDWIN ESSE 14,43 EUR konomistid prognoosivad, et [email protected] 353,25 GBp Hiina peab intressimäärade lan- Olvi teatas börsile teise kvartali majandustu- getamist soovides reageerima lemused, mille kohaselt ettevõtte ärikasumiks +12,65% väga kiiresti, sest õige aeg võib kujunes 12 miljonit eurot. -3,22% varsti möödas olla. Abiks ei ole Baltimaades kasvas ärikasum aastaga 8,8 Nokia Ö isegi 30 kuu aeglaseimas tempos kasvanud hin- protsenti, 6,2 miljoni euroni, Valgevenes 163 Deutsche Telekom 2,27 EUR nad juulis. protsenti, 2,1 miljoni euroni. Hiina aastane inflatsioon alanes juulis 1,8% Soomes jäi ärikasum varasemast 5,1 protsenti 9,17 EUR peale, olles juunis veel 2,2% juures. Tootjahinna- väiksemaks, olles 3,7 miljonit eurot. +6,26% indeks kukkus juulis -2,9% peale, kuid osa ökono- See on üks selliseid Ettevõtte käive kasvas aastaga 10,7 protsenti, -2,32% miste juba hoiatab, et inflatsioon näitab taas tõu- olukordi, mis on nii 95,2 miljoni euroni. Soomes kasvas käive 4 prot- Sberbank sumärke, mis peaks keskpanka sundima lõdve- senti, 36,7 miljoni euroni, Baltimaades 6,3 prot- 3,00 USD ma rahapoliitika teele. halb, et see on hea. senti, 47,5 miljoni euroni ja Valgevenes 59,3 prot- Ruukki “Lõdvendamist piirab juba fakt, et juulis saa- senti, 18 miljoni euroni. 0,47 EUR vutab tarbijahinnaindeks tõenäoliselt põhja A. Le Coqi müük vähenes teises kvartalis aas- +5,45% ning tootjahinnaindeksil pole enam väga ruu- taga 1,8 protsenti, 41,5 miljoni liitrini. Ettevõt- mi kuhugi kukkuda,” kommenteeris Credit te käive kasvas 3,7 protsenti, 25,1 miljoni euro- -2,08% Ramirent Agricole’i vanemökonomist Dariusz Kowalczyk ni. Ärikasum vähenes 12,2 protsenti, 4,3 miljo- 6,23 EUR CNBC-le. ni euroni. RBS Kowalczyk lisas, et kuulises võrdluses on tar- 224,60 GBp bijahinnad marginaalselt tõusnud, näidates ar- +4,88% vatavalt nõudluse pöördumist. Ökonomisti sõ- TULEMUS nul ootavad nad inflatsiooni kasvu juba augustis -1,88% ning aasta lõpuks peaks see jõudma 3,8%ni. Skandaalidest räsitud Vestas Wind Systems E. ON 29,16 DKK Võimalus nii heaks kui halvaks. IHS Global In- News Corp kahjumis 17,64 EUR sighti ökonomist Alistair Thornton nõustub, et Hiina valitsus peab varsti tegudele asuma, sest Meediamoogul Rupert Murdochile ja tema pe- +4,07% isegi kui inflatsioon jätkab kahanemist, ei püsi rekonnale kuuluv massimeediagigant News -1,78% see madalal tasemel kaua. Corporation kukkus aastataguselt kasumilt Scanfil “Ametivõimud on kahtlemata aru saanud, et kahjumisse ning firma käive jäi Wall Streeti France Telecom 0,83 EUR aeg on tegusid teha,” ütles Thornton. “Inflatsioon analüütikute ootustele alla. 11,23 EUR ei püsi igavesti madalal, nagu on ka riigi kesk- Käibe poolest 2011. aastal maailma suuruselt pank hoiatanud, seda on suurendanud sojauba- teine meediaettevõte teenis majandusaasta nel- +3,75% de tõusev hind.” jandas kvartalis 1,55 miljardit dollarit kahjumit -1,62% Kuid mida tegid investorid Hiina suhteliselt ehk 64 senti aktsia kohta, vahendas CNBC. Aasta nukrate numbrite peale? Hakkasid Hiina akt- tagasi oli puhaskasum 683 miljonit ehk 26 sen- Maailma suurim toidu- siaid ostma! Nende silmis tähendavad kehvad ti aktsia kohta. Uute kuulujuttudena ainetootja Nestlé suu- numbrid tõenäoliselt stiimulpakette, mis peaks Firma pidi kvartalis sisse võtma 2,9 miljardi on välja tulnud Suur- tis tänu kõrgematele ka aktsiad üles lennutama. dollarilise varade mahakandmise, mis on peami- britannia võimalik lah- väljamüügihindadele kasva- “See on üks selliseid olukordi, mis on nii halb, selt seotud restruktureerimise ja kahjudega fir- kumine Euroopa Liidust, mil- tada nii käivet kui ka kasumit. et see on hea,” ütles Citi Private Bankingu inves- ma kirjastamise harus. See jättis varju ka kaabel- lele on nimeks antud Brixit. Firma aktsia sai eile vajaliku teerimisstrateeg John Woods. “Numbrid olid võrgu hea tulemuse. Just sellise sündmuse aset- tõuke pärast tulemusi. kahvatud ja kuigi seal oli mõningaid stabiilsuse News Corpi võrreldav kasum ulatus 32 sendi- leidmist peavad tõenäoliseks märke, ei nähtunud sealt taastumist.” ni aktsia kohta. Analüütikud ootasid 8,72 miljar- Nomura analüütikud. Pessimistid on mõistagi arvamusel, et Hiinat di dollarilise käibe juures võrreldavaks kasumiks ootab ees “raske maandumine”, mis tooks hävin- 32 senti aktsia kohta, selgus Thomson Reutersi gu ka Hiina aktsiatele. küsitlusest.

PAULIGI CUPSOLO KAPSELKOHVIMASINA JA 1 PAKI PAULIGI KAPSLEID CLASSIC VÕITIS KAMPAANIALOOSI TAHTEL + MEELIS KASE VÕITJAGA VÕTAME ÜHENDUST VIIE Palju õnne! TÖÖPÄEVA JOOKSUL.