Nr 5 (852) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 September 2015

1 Eesti Raja sünnipäev Kölnis

Toimetaja veerg 2

Metsa vaim, keele vägi

Eesti otsib uut kuvandit

Meeleolukaid hetki Eesti Raja sünnipäevapeol jagus. Pildil ansambel Kukerpillid, keda on toetamas Luksemburgi naisansambel Meloodilised Tordid, Eston Kohver sai 3 koorilauljad ja rahvatantsijad Saksamaalt. Foto: Madis Rumming vabaks

Eesti on väike riik, kuid kõlab Ukraina Eesti Rada pidas 70. juubelit abistajana väga tihti Lühidalt 26. septembril tähistas Ees- Järgmisena said sõna piiskop pole kuigivõrd muutunud. Viidates vähe omane energia ja sära võetak- ti Ühiskond Saksamaa Liitva- Tiit Salumäe ja E.E.L.K. Saksamaa professor Perandi sõnadele, mis trü- se. Pea samas koosseisus esines ka bariigis (EÜSL) oma väljaande praostkonna õpetaja Michael Schü- kitud esimese Eesti Raja esilehel, tu- naisrahvatantsurühm Laiali, juhenda- Eesti Rada 70. sünnipäeva. Pidu mers. Piiskop Salumäe rääkis, et leb ka praegustel väliseestlastel vali- jaks Mari-Liis Kivioja. Luksemburgi 4 toimus sügiseselt päikselises eestlased on aegade jooksul pidanud da oma rada. "Tänapäeval ei loe mit- naistele ei jäänud alla ka Kaupo Kit- Berliinis elavad Kölnis ja meelitas kokku üle ka- omavahelist suhtlemist ja ühendust te riik, kus elada, vaid loeb, kuidas singu juhendamisel tuule tiibadesse eestlased kogusid hesaja austaja üle Saksamaa ja väga tähtsaks ning ta avaldas lootust, elada. Kas sulanduda massi või täita saanud Hamburgi Pääsukesed, kelle sõjapagulastele kaugemaltki. et Eesti Rada suudab edaspidigi olla ükskõik kus kohas maailmas eestlu- eestvedamisel ka publik jalad kõhu annetusi "Radu ja teid on palju. Nad kulge- selleks sillaks, mis eestlasi üle suure se lassi... Ja siin seda lassi ehk lähkrit alt välja sai. vad põhja ja lõunasse, läände ja itta. Saksamaa ühendada ja kokku viia ai- täidetakse," rõõmustas Aanja Saksa- Peoõhtut juhtis, modereeris ja tõs- Berliinis loodi On radu kergesti käidavaid, on ka ras- tab. maa aktiivsete eestlaste üle, kes hea tis külaliste tuju laulev näitleja Mee- rahvatantsurühm keid ja vaevalisi. Nad kulgevad otse, Ilus seos, mis piiskop oma sõna- meelega ka lehele oma tegemistest lis Sarv Pärnust. Õhtujuht kuulutas sirgjoones, kuid on ka täis kõverikke. võtus meelde tuletas, oli tähelepanu teada annavad. "Heaks eestlaseks välja ka loterii, mille õnnestumisse Eesti-teemalised Samuti on palju sihtkohti, kuhu ra- juhtimine Eestile kui Maarjamaale. saab alles Eestist väljaspool elades," andis suure panuse EASi Hamburgi kostüümid pakuvad jad viivad. Meie eestlased siin, võõ- (Tänavu möödub 800 aastat Eestimaa meenutas ta ühe lehe kaaskirjutaja esindus – võitude laualt võis leida ko- ral pinnal, käime siiski oma rada, oma pühendamisest Neitsi Maarjale, mi- mõtet, mis igat uut numbrit tehes toi- dumaist käsitööd kadakapuidust võt- silma- ja meeleilu Eesti rada!" da esimest korda kinnitas paavst In- metajale mõtteisse veereb. mehoidjatest-ehetest kuni kootud ka- Need on read esimesest Eesti Ra- nocentius III 800 aastat tagasi Roo- Karin Aanja avaldas lootust, et rupüksteni välja. Loterii peaauhinna, ja numbrist, mis ilmus 29. septemb- mas ja mis on olnud üks varasemaid ajaleht saab pidada ka 75. ja ka 100. rahapuu koos viljade ehk 200 euroga, 5 ril aastal 1945 põgenikeaagris Augs- pühendamisi katoliku kiriku ajaloos.) sünnipäeva, nagu Eesti riiki seda pea- võitsid Müncheni Eesti Kooli lapsed, Müncheni Eesti Kool burgis ning just sellele lehele kuulub Piiskop kõneles: "Sellest, et eestla- gi teeb, ning rõhutas ajalehe väärtust kes kindlasti selle summa abil mõ- Läänemaad avastamas vanima järjepidevalt ilmunud välis- sed õppisid enne Neitsi Maarjat tund- Saksamaa eestlaste ühingu kroonika- ne toreda ürituse omakeskis saavad eesti ajalehe au. ma kui Kristust, kõnelevad meie lipu- na. läbi viia. Sügispidu toetasid rahalis- Frankfurdi eestlased Selle au ja uhkuse väärikaks kand- värvid: ühendus taeva, maa ja igavi- Toimetaja sõnavõtule järgnes te annetustega ka mitmed staažikad muutsid ühingu nime miseks korraldas EÜSL väga mitme- ku vahel." Need sõnad panid sobisid meeleolukas kultuuriprogramm, mil- EÜSLi liikmed. Uurida sai ka välja- külgse ja eestimeelsusest- ja keelsu- väga hästi sellele läbinisti Eesti üritu- le alustaladeks olid Saksamaa eesti panekut Eesti Raja vanematest aasta- sest kantud peo, mis külalistele väga- sele ning panid nii mõnegi silmapaa- koolide tublide laste etteasted. käikudest. Infot Eesti koolide gi korda läks. (Tagasisidet koos põh- ri heldimusega meie sinimustvalget Frankfurdi Eesti Kooli teatritrupp Parema söögiisu tekitamiseks kohta jalikuma pildigaleriiga saate lugeda kiikama, saama kindlust ja tuge neist esitas etüüde Andrus Kiviräha jutus- ning pärast mitmekülgset einet Root- Eesti Raja järgmisest, 853. väljaan- värvidest. tuste "Vedur tuleb appi" ja "Presiden- si lauas sai öötundideni tantsu kee- dest – toim.) Enne peo kultuuriprogrammi sai di kinnas" ainetel. Vahva huumori rutada Saksamaa rahva rõõmustami- 6 Peo alustuseks lauldi Aita Sibula sõna Eesti Raja toimetaja Karin Aan- edasikandmisega said lapsed kenas- seks juba mitmeid kordi kohale too- NO99 “Tund, mil me klaverimängu saatel Eesti Vabariigi ja, kellel ka omamoodi väike juubel ti hakkama ja oli näha, et juhendaja dud ansambli Kukerpillid rõõmsa ja üksteisest midagi ei hümni ja seejärel võttis sõna EÜSLi seekord pidada: ta toimetab ajalehte Eha Sallalt on õpitud muudki kui se- igihalja muusika saatel, mille vahe- teadnud” Thalia teatris esimees Maie Kisis-Vainumäe, kel- 10. aastat ja just nüüd sai selja taha da, kuidas õigesti istuda ja astuda. le peo üks aukülalistest, vanim peo- le initsiatiivil EÜSLi sügispidu Ees- 55. numbri koostamine. Kölni ja Müncheni Eesti koolide külaline 94aastane Linda Pärtel lau- Eesti sõbrad võidukal ti Raja sünnipäeva auks korraldati. Oma sõnavõtus ei keskendunud pisikesed lauljad esitasid mitu eesti- lis oma kauni häälega eestlaste seas rahvajooksul ümber Ta avaldas heameelt, et eestlased on ta mitte statistikale ega lehe ajaloo- keelset viisi, millest Kristiina Ehini Tarmo Pihlapi poolt kuulsaks lauldud Alstri üle Saksamaa ja ka naabrusest kohale le, millega huvilised saavad tutvuda sõnadele kirjutatud populaarne "Kau- laulu "Valgeid roose". Üllatusväri- sõitnud ja avaldavad nõnda Eesti Ra- Eesti Raja eelmise toimetaja Urmas ges külas" õhtu jooksul ühislaulmise naid jagus õhtu jooksul veel mitmeid jale ja selle püsimisele paberajalehte- Paidre artiklist "60 aastat Eesti Raja käigus veel mitu korda üles võeti. ja mitmeid, millest üritusest osavõtja- Mälestustahvel major dele keerulisel ajal toetust. esimese numbri ilmumisest", mis on Alles oma teist etteastet pidav te abiga soovime ka järgmises lehe- Friedrich Kurele Oma toetuse ja sünnipäevaõnnitlu- kättesaadav näiteks EÜSLi kodule- Luksemburgist kohale sõitnud ees- numbris kirjutada. sed Eesti Rajale olid teele pannud ka hel, vaid pigem lehe ja väliseestluse ti naiste punt Meloodilised Tordid Igal juhul sai selle toreda Saksa- mitmed EÜSLi häälekandja "väikse- kaardistamisele praeguses maailmas. Anneli Akna juhendamisel üllatasid maa eestlasi ühendava sügispeoga – mad vennad", nagu end ise tituleeriti, Karin Aanja leidis, et eesmärgid, oma professionaalsusega ning pa- nii meeleolukalt ja südamlikult – aja- EXPO külastajaid 7 – veebileht Estonian World Review, miks lehte 70 aastat tagasi tegema nid nii mõnegi mõtlema, kust küll looline tähis Eesti Raja jaoks ajaloo vaimustab kiiking Inglismaa eestlaste leht Eesti Hääl. hakati ja miks seda praegu tehakse, taoline harilikule eestlasele küllaltki kroonikatesse püsti pandud. ER Eesti esitab Oscarile filmi “1944”

Eesti ajakirjandus ei kajasta piisavalt väliseestlaste tegemisi

8 Pilk ette

Kuulutused ja teated

Viimane veerg Frankfurdi eesti lapsed esitamas etüüdi A. Kiviräha "Presidendi kindast". Rahvatantsu õppimine Hamburgi eestlaste juhendamisel. Fotod: Karin Aanja 2 arvamused Nr 5 (852) September 2015 Toimetaja veerg Metsa vaim, keele vägi eptembri lõpus toimus Saksamaal Kölni linnas EÜSLi häälekandja Ees- Tänavune Kotkajärve Metsaüli- Kirjandus- Sti Raja 70. sünnipäeva pidulik tähis- kool Kanadas, Muskoka maa- teadlane ja tamine. Sündmus tõi eestlasi ja Eesti sõpru konnas, kolmetunnise autosõidu ajakirjanik Sirje kokku üle Saksamaa ja kaugemaltki. Käes- kaugusel Torontost põhja poole, Kiin on nõus olev lehenumber on järjekorras 852. ning kulges Valdur Mikita loomingust seisukohaga, et inspireeritud pealkirja all. Osale- rõõmustamiseks on paberlehtede jaoks ras- väljaspool Eestit sin viiendat korda lektorina ning elav eestlaskond kete aegade kiuste küll. Oleme kaaskirjuta- kinnitan, et Kotkajärvel oli taas vajab ühtmoodi küllaga nii metsa kui ka keelt, nii jate – aktiivsete eestlaste – ja meile truuks nii kodu-Eesti vaimu kui ka väge. jäänud vanade ning uute tellijate toel suut- tuge, ühist nud vee peal püsida. Seekord püstitasime mitmeid re- inforuumi kui Minul on väga hea meel, et Saksamaal elavad eestlased on kordeid: kunagi varem pole korra- ka kohapeal ka kaasajal ühtehoidev ja üksteisega koostööd tegev seltskond, ga olnud nii palju lektoreid Eestist sündivat sest ühiste eesmärkide nimel tegutsemises peitub ju jõud. Vahe- (semiootik ja isemõtleja Valdur Mi- ajakirjandust. kita, näitleja ja teatrikooli õppejõud maad on ju Saksamaal hoopis teised kui Eestis, kuid kodu-Ees- Anu Lamp, Tartu Ülikooli ajakirjan- tis on tihti nii, et naaber ei tunne naabrit, ja kui häda käes, ei duse osakonna juhataja, õppejõud taha tihti ka sõber sõpra tunda... Kuigi elu on kiire nii Eestis kui Maarja Pärl-Lõhmus, kirjandusloola- ka väljaspool, ollakse väliseestlaste seas palju rohkem valmis ne Janika Kronberg) ja mujalt ilmast üksteist ära kuulama ja ka oma abikätt ulatama. Sest mida veel (Vaba Eesti Sõna toimetaja Kärt Ul- Foto: saab üks selline korda läinud pidu, nagu 26. septembril Kölnis man, psühhiaatriadoktor Jaak Rak- Vallo Kruuser/ feldt ja kirjandusteadlane Sirje Kiin Eesti Ekspress toimus, näidata. USAst, vanemteadur Iivi Zajedova Eriti hea meel on mul selle üle, et Saksamaale perekondlikel Tšehhist, Stockholmi Eesti Kooli di- ehk ülesanne on Eestis elavate eest- aga see tahtmine ei leia õiget raken- põhjustel või töö tõttu kas lühemaks või pikemaks ajaks elama rektor Jaan Seim Rootsist) ja Kana- laste jaoks defineerimata: tänapäeva- dust. Arvati, et peaksime kutsuma läinud eestlased seisavad hea ka selle eest, et nende lapsed oma dast (loogistikakonsultant, Eesti Kait- se väliseestluse tähendus on avamata, rohkem kodueestlasi välismaale külla, juuri, eesti keelt ja kombeid ei unustaks. Rõõmustan eri piirkon- seväe kapral Veiko Parming, Queen- selle nähtusega pole tegeldud sugu- et nad õpiksid paremini tundma välis- dadesse üha lisanduvate eesti koolide pärast ja imetlen vane- si ülikooli üliõpilane Heli Vanasel- gi mitte samasuguse intensiivsusega, eesti kogukondade vaimsust, problee- ja, ESTO 2018 peakorraldaja Peeter nagu on püütud defineerida Eestis ela- me ja traditsioone ega imestaks, nagu mate ja õpetajate visadust eesti kultuuri säilimise nimel rasket, Nieländer, helilooja Armas Maiste). vate muulaste tähendust, kuid ka see juhtus ühe noore eestlannaga, et kas aeganõudvat ja materiaalses mõttes kasutut tööd tehes. Peol Enam kui saja osaleja hulgas oli täna- töö tuleb meil siiski ära teha ja parem tõesti ka Kanadas elab eestlasi? Minu kõlanud puhas eesti keel laste ja noorte suust annab lootust, et vu märksa rohkem noori ja lapsi, nii kähku kui liiga hilja. Väliseestluse 18aastasele pojapojale Martinile, kes need tublid õpetajad ja emad-isad kasvatavad ajaloolisele, ent et Kotkajärve Metsaülikooli ligi poo- idee peab olema defineeritud ja aru- oli esmakordselt Kanadas Metsaüli- siiani elujõulisele eestlaste ühingule Saksamaal lisa ja me või- le sajandi pikkuse järjepidevuse kat- tatud (just pagulaste endi poolt), mui- koolis, oli samuti täiesti avastuslik, et me uhkelt üheskoos ka järgmisi EÜSLi ja Eesti Raja tähtpäevi kemist pole põhjust karta. Kunagi va- du pole väliseesti sündmustel (ESTO, siin on niivõrd tugev eestlaskond, et pidada. Oluline tähis on nüüd selja taga. Ajalehetegijate mees- rem pole Kotkajärvest püütud ka nii LEP, KLENK vms) kodueestlaste ka Torontos käib nii intensiivne eesti palju värsket kala, kui seekord Sören jaoks sisulist tähendust. keele- ja kultuurielu. kond loodab, et Eesti Rajal on veel pikk tulevik. Püüame endast Ruutsool ja Erik Martin Ojamaal õn- Valdur Mikita arvas, et Eestis Ingrid Sepp-Jaenes, Toronto eest- anda parima, et lehelugejaid edaspidigi rõõmustada. Olge ikka nestus püüda ja kõigile sajale maits- oleks vaja rohkem tutvustada, kes on lanna, tegi ettepaneku siduda üks meiega, kallid sõbrad! Karin Aanja miseks lõkkel ära küpsetada. üldse väliseestlane nii poliitilises kui järgmistest ESTOdest mitte laulupeo- ka kultuurilises mõttes, ja et Eestis ga, vaid Viljandi pärimusmuusika- Puudub ühine inforuum võiks korraldada ühe väliseestlaste festivaliga, tema idee meeldis palju- Kanada metsas intensiivsetel loen- suurüritustest, näiteks ESTO päevad. dele. Kotkajärve aruteludest jäi sõe- Alates sellest aastast võimalus tellida ka lehe PDF-versiooni! gutel, keeletundides ja huviringides Mikita usub Eesti müüdiloome jõusse lale ühine sõnum: vajame tugevamat 2015. aastast on võimalus ajalehte Eesti Rada tellida ka PDFina kõneldu võttis kõige paremini kokku ning sellesse, et just Eesti mütoloogia silda kodu- ja välis-Eesti vahel, meile arvutis või muus nutiseadmes lugemiseks. PDF-versioonil on värvi- reedene laudkonnavestlus, mille juha- toob inimesi laiast ilmast koju tagasi. ei piisa ainult Vaiko Epliku koosta- lised fotod ja selle aastatellimus on soodsam kui paberväljaandel. tasid sisse Valdur Mikita ja Maarja- Stockholmi eesti kooli juhataja tud toredast väliseesti muusikakim- Vormista tellimus kas endale või sõbrale (20 eurot/aasta) juba nüüd, Pärl Lõhmus Eestist, Viive Tork-Hiis Jaan Seim uskus, et ESTO kuulub bust või siis Tallinna kammerkoori saates vastava sooviga kiri aadressile [email protected]. Kanadast ja Jaan Seim Rootsist. Mõ- siiski väliseestlaste identiteediloome vapustavast USA-ringreisist. See sild lemal pool maailmamere kaldal taju- juurde, et väliseestlastel on oma hu- peaks olema märksa mitmekülgsem, takse teravalt seda, et ehkki okupat- vid ka, mis võivad mõnevõrra erineda igapäevasem, professionaalsem ja sioonist on möödas juba veerand sa- kodueestlaste huvidest. Ta kinnitas, et tugevalt mõlemale kaldale kinnita- jandit, ei saa kaks Eestit – kodu-Eesti Stockholmi Eesti Kooli tuleb pidevalt tud otstega: näiteks ERRis, Delfis ja ja välis-Eesti või Suur-Eesti ja Väike- Eestist juurde palju lapsi, see elustab Postimehe võrguväravas võiks olla Eesti või Tuum-Eesti ja Suur-Eesti – ja tugevdab Rootsi eestlaste tegevust. endastmõistetav link SUUR-EESTI ikka veel omavahel päris hästi kokku, Seepärast ei pea tema tänapäevast ehk välis-Eesti siinsete igapäevaste Eesti Rada et kõigil laias maailmas elavatel eest- väljarännet niivõrd dramaatiliseks uudiste ja arvamustega; netivõrgus Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja lastel puudub päriselt oma ühine info- küsimuseks, sest tagasiränne Eestis- peaks hakkama toimima meie ühi- Vanim väliseesti väljaanne ruum, kuid ometi on vajadus selle jä- se on ju samuti olemas ja kasvamas, ne inforuum ESTICA, kust saaksime Asutatud 1945. aastal rele ilmselt olemas ja kasvamas. Tihti need on avatud maailmas loomulikud näha ja lugeda ühises ilmas toimu- kurdeti, et kodumaises ajakirjanduses protsessid. vat-ilmnevat. Maailma-eestlaste ühi- ei märgata või ei taheta märgata väl- silm on tublisti avaram ja rikkam kui Peatoimetaja/Chefredakteur: Tellimine/Abonnement: jaspool Eestit elavais eestlaste kogu- Eesti meele hoidmise vajalikkus ainult Tallinn või ainult Toronto või Karin Aanja Aastatellimus kondades toimuvaid olulisi sündmu- Disainerist ettevõtja Viive Tork- ainult Stockholm. Rääkimata Kotka- Euroopas 25 EUR si, artikleid, ideid, arvates, et see osa Hiis, kes elab Torontos, rõhutas kõigi järvest. Ja see on ometi üks eestlas- Vastutav toimetaja Saksamaal/ Väljaspool Euroopat 28 EUR eestlaskonnast on marginaalne ja/või eestlaste tegevuste juures vabataht- te jaoks maagiline paik, nagu kinnitas Verantwortlicher Redakteur Tudengitele 15 EUR ajutine. Kas tõesti saame väikerahva- likkust (Teeme ära! kampaania on võimas topeltvikerkaar vahetult enne Deutschland: na lubada endale luksust heita sada juba nüüd üks silmapaistvaid Eesti Valdur Mikita loengu algust. Maie Kisis-Vainumäe Eesti Raja konto: kuni kakssada tuhat eestlast üle par- märke maailmas!) ning väliseestlas- Kolleeg-kolumnistile Jüri Estami- Estnische Volksgemeinschaft da? Vahel väidetud Tallinnas kogu- te üht olulisimat missiooni – tutvus- le aga kinnitan, et ESTICA pole mit- Kaastöötaja/Mitarbeiter: in der BRD ni, et väliseestlus sureb nagunii varsti tada Eestit oma asukohamaades. See te müstilise Suure Venna vandenõu Meeli Bagger Konto nr: välja, polevat mingit mõtet neile aega tähendab, et Eesti (suur)üritustel vä- panna meile kõigile jälle üks fooliu- IBAN: ega raha raisata. Ometi on faktiliselt lismaal peaks alati andma võimaluse mimüts pähe (vt Jüri Estam “Eestis Toimetus Saksamaal/ DE64200700240440011504 nõnda, et Suur-Eesti kasvab ja Väike- osaleda ka neil, kes eesti keelt ei os- sündinud kommunikatsiooniplaanist Redaktion Deutschland: BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM Eesti kahaneb. ka: me peame end rohkem maailmale “kujundada” väliseestlasi, pagulaste EESTI RADA Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja avama! Viive pidas oluliseks päritolu, järglased kaasa arvatud” Vaba Ees- Maie Kisis-Vainumäe Kuulutused, reklaam/ kommunikatsiooni õppejõud Maarja ajaloo ja looduse õpetamist välismaal ti Sõna, 20. august 2015). ESTICA In der Gracht 10 Anzeigen, Reklame: Pärl-Lõhmus seletas ignoreeriva või elavatele eesti lastele ja noortele. peab toetama tingimusteta eestlaste D-51105 Köln 1,00 EUR/cm2 tõrjuva hoiaku teket põhjusega, et vä- Suur-Eestis on olemas pidev tahe ühist sõltumatut ajakirjandust. tel: 0221/83 47 03 alates 50 cm2 – 0,80 EUR/cm2 lis-Eesti kui nähtus, selle funktsioon midagi Tuum-Eesti heaks ära teha, Sirje Kiin faks: 0221/830 31 03 alates 100 cm2 – 0,70 EUR/cm2 e-mail: [email protected] alates 200 cm2 – 0,60 EUR/cm2 üle 300 cm2 – 0,50 EUR/cm2 Toimetus Eestis/ Eesti otsib uut kuvandit Vabandus Redaktion Estland: Leinakuulutused: Eesti hakkab tegema uut kuvan- Uus kuvand loodetakse valmis nu- Seoses Eesti Raja 70. sünni- Karin Aanja Kahe veeru laiuselt: diuuendust, mis peaks andma putada Eesti 100. sünnipäevaks, see- päeva üritustega Kölnis 26. Lille 6, 75201 Aruküla 1 cm kahel veerul – 5 EUR edasi selle, mis teeb Eesti erili- kord kaasatakse kuvandi loomisse septembril jõudis septembri- seks. Esialgu otsitakse, mis see ka rahvas. Oluline on ka ettevõtjate kuu ajaleht tellijateni väike- Raasiku vald, Harjumaa olla võiks. tel: (+372) 53 929 684 Toimetus jätab endale õiguse huvi ühise kuvandi vastu, mis aitaks se viivitusega, kuna tahtsime Küljendus: Karin Aanja toimetada ja lühendada kaastöid “Welcome to ” märk tee- neil end välisturul paremini müüa. pidu lehes värskelt kajastada. Trükikoda: Bookmill, Tartu ning kirju nende selguse huvides. nis palju kriitikat, nüüd püüab tuhat- “Welcome to Estonia” loosung tööta- Loodame lugejate mõistvale Avaldatud artiklite sisu eest kond inimest leida sobivamat märki, ti välja ligi 15 aastat tagasi ja see läks suhtumisele. vastutavad allakirjutanud. mis sobiks Eestit ja eestlasi paremini maksma 13 miljonit krooni. ERi toimetus tutvustama. ER September 2015 Nr 5 (852) eesti uudised 3 Metsa vaim, keele vägi Lühidalt PILTUUDIS Lühidalt Rahvusvaheliselt tuntuim helilooja Arvo Pärt sai 80aastaseks ●●Politsei- ja piirivalveamet on tä- ●●22. septembri hommikul esitas navu keelanud Eestisse siseneda 715 11. septembril kaitsepolitsei Tallinna linnapeale inimesel, mullu samal ajal oli see sai 80aastaseks Edgar Savisaarele kahtlustuse kordu- number paarisaja võrra väiksem. Eel- maailma kuulsaim vas altkäemaksu võtmises. Kahtlus- mise aasta samaks ajaks oli piiril kok- eestlane ja tuse järgi võttis Edgar Savisaar 2014. ku väljastatud 526 sisenemiskeeldu. enimmängitud ja 2015. aastal korduvalt altkäemak- Kõige rohkem sisenemiskeelde väl- süvamuusika su varade ja soodustustena nii enda jastatakse Venemaa kodanikele (324 helilooja Arvo kui ka kolmanda isiku kasuks kok- sisenemiskeeldu 2015.aastal ning Pärt, kes on ku mõnesaja tuhande euro väärtuses. 364 sisenemiskeeldu 2014. aastal). rahvusvaheliselt 30. septembril rahuldas Harju maa- tuntuim Eesti kohus prokuratuuri taotluse ja kõr- ●●Valitsus eraldas reservist sotsiaal- helilooja. Ta on valdas Tallinna linnapea ja Keskera- ministeeriumile 303 278 eurot var- tuntud eelkõige konna esimehe Edgar Savisaare lin- jupaigataotlejate ja rahvusvaheli- isikupärase napea ametist. Kuigi kohtu määrus se kaitse saajatega seotud kuludeks. kompositsiooni- on edasikaevatav, pole Edgar Savi- tehnika, nn saar praegu enam Tallinna linnapea. ●●14. septembril toimus riigikogu “tintinnabuli”- ees kolme põllumeeste organisatsioo- tehnika poolest. ●●Saksamaal tagaotsitavaks kuu- ni korraldatud traktoritega meele- lutatud naine ja tema tütar leiti üles avaldus, kus nõuti kohest kriisiabi ja Foto: Raigo Pajula Lõuna-Eestist ning nad on politsei jä- üleminekutoetusi. Talupidajate Kesk- relevalve all. Saksamaa politsei otsis liidu ja Põllumajandus-Kaubandus- taga Anne Diers’i, kes võttis ebasea- koja hinnangul on nii piima- kui ka duslikult lastekodust kaasa oma tütre sealihasektoris turuhinnad olnud pik- Linda Diers’i ja lahkus Saksamaalt. ka aega madalamad tootmiskuludest. Eestis selle juhtumi osas menetlust ei Põllumajandustootjad on raskustesse Eston Kohver sai vabaks toimu ning siinsed korrakaitsjad osu- sattunud meie kõigi julgeoleku seisu- 28. septembril jõudis Eestisse tasid Saksamaa kolleegidele vaid ot- kohalt oluliste poliitiliste otsuste tu- koju oma pere juurde üle aasta Mis toimus? singutel abi. Naine peab pöörduma lemusel. Liidu seisukoht on, et Vene- Vene võimude käes olnud kait- tagasi Saksamaale. maa impordikeelu kulud ei jääks vaid sepolitseinik Eston Kohver. ●●5. septembril 2014 võt- põllumeeste kanda. Impordipiirangute 19. augustil 15 aastaks van- sid FSB töötajad Eston ●●Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) drastilist majanduslikku mõju võimen- gi mõistetud Kohver vahetati väl- Kohveri Eesti ja Venemaa rektoriks kinnitati akadeemik Jaak dab ka Eestisse jõudnud sigade Aafri- ja Eestis riigireetmise eest süüdi ajutise kontrolljoone lä- Aaviksoo, kellele andis ametira- ka katk ja sellega seotud piirangud. mõistetud Aleksei Dresseni vastu, hedal kinni ja toimetasid ha üle president Toomas Hendrik Il- teatati FSBst Interfaxile. Moskvasse, kus talle esi- ves. TTÜ eelmine kuratoorium valis ●●Ettevõtlusminister Urve Palo tea- Kohver rääkis kaitsepolitsei tati süüdistus spionaažis. Jaak Aaviksoo ülikooli rektoriks 22. tas pärast sotside koalitsioonis jätka- pressikonverentsil oma lühikeses ●●12. märtsil 2015 võttis mail. Hääled jagunesid kuratooriumis mise otsust, et ta astub tagasi. Tema sõnavõtus reipal häälel, et tal on Euroopa Parlament vastu 8 : 3, kuid see hääletustulemus seati asemele läheb valitsusse erakonna hea meel olla tagasi kodus ja pere resolutsiooni, milles nõu- nelja kuratooriumi liikme poolt kaht- juht Jevgeni Ossinovski. Urve Pa- juures. "Tahan tänada kõiki, kes ai- takse Eston Kohveri va- luse alla, kes väitsid, et hääletasid lo teatas meediale, et hääletas valit- tasid mu perel ilma minuta toime bastamist. Aaviksoo vastu. Tulemus 7 : 4 poleks susest lahkumise poolt, kuid kuna tulla, ja kõiki, kes aitasid mul vang- ●●19. augustil 2015 Aaviksoo valimiseks olnud piisav. 7. volikogu seda ei toetanud, on ta ot- las nii-öelda toime tulla ja lõpuks Eston Kohver. mõistis Pihkva oblastiko- juulil rektori ametisse kinnitamiseks sustanud ministriametist tagasi astu- mind tagasi Eestisse. Aitäh teile!" hus Eston Kohveri süüdi kogunenud kuratoorium katkestas da. Urve Palo leiab, et Tallinna Sa- Siseminister Hanno Pevkuri sõ- Eston Kohver otsustab pärast puh- ning määras talle 15aasta- arutelu, kuna neli kuratooriumi lii- dama korruptsiooniskandaalis lasub nul oli Kohveri vabastamine pika- kuselt naasmist, kas asub tööle kait- se vangistuse. get esitasid haridusministrile taga- süü ka Reformierakonnal. 15. sep- ajaliste Eesti ja Venemaa vaheliste sepolitseis. Ehkki seaduse järgi ei või ●●26. septembril 2015 siastumisavalduse. Minister kutsus tembril tegi OÜ Väinamered Liinid läbirääkimiste tulemus. "Leidsid kuriteos karistatud inimest avalikku korraldasid Kaitsepolit- tagasi ka viienda valitsuse määratud teatavaks, et kaebas parvlaevahan- aset pikaaegsed läbirääkimised, teenistusse võtta, ei näe kriminoloo- seiamet ja FSB Eesti ja liikme. Seejärel nimetati uus kuratoo- get korraldanud endise majandus- ja mille tulemusel vahetati Dressen gia professor Jaan Ginter ühtegi sea- Venemaa vahelisel aju- riumi koosseis, mis kinnitas 30. juu- taristuministri Urve Palo kohtusse. Kohveri vastu. Selle eelduseks oli duslikku takistust, miks Venemaalt tisel kontrolljoonel üle lil Aaviksoo häältega 8 : 3 ametisse. see, et Eesti president kirjutab alla tagasi koju pääsenud Eston Kohver ei Piusa jõe kulgeval sillal ●●President Toomas Hendrik Ilves Dresseni armuandmispalvele. Sa- võiks uuesti kapos tööle asuda. vahetuse, millega Kait- ●●Balti keti 26. aastapäeva tähistati nimetas 14. septembril Kadriorus pea- ma pidi omakorda tegema ka Ve- Esialgu lihtsalt rõõmustame, et üle sepolitsei loovutas FSB- mitmete sündmustega nii Eestis, Lä- minister Taavi Rõivase ettepanekul ne föderatsiooni president Kohveri aasta kestnud ebaõiglus on läbi ning le Aleksei Dresseni ja sai tis kui ka Leedus, näiteks toimus ve- ametisse kolm uut ministrit: tervise- suhtes," selgitas minister toimunu Eesti riigiametnik, abikaasa ja nelja vastu Eston Kohveri. loturniir Baltic Chain Tour Via Bal- ja tööministriks Jevgeni Ossinovski, õiguslikke tagamaid. lapse isa on turvaliselt kodus. ER tica. Alates 2011. aastast tähistab ettevõtlusministriks Liisa Oviiri ja Baltic Chain Tour Via Baltica augus- kaitseministriks Hannes Hanso. Uued tikuus Balti keti aastapäeva ning on ministrid alustavad tööd ametivande ühtlasi Läänemere-äärsetes riikides andmisega. Ühtlasi vabastas riigipea Ukraina suursaadik: Eesti on väike riik, üks pikim igaaastane velotuur. Bal- ametist senised ministrid Sven Mik- ti Keti velotuuri korraldajate ambit- seri, Rannar Vassiljevi ja Urve Palo. kuid kõlab Ukraina abistajana väga tihti sioon on turniiriga pöörata tähelepa- nu 23. augustil 1989 toimunud polii- ●●Siseminister Hanno Pevkur ütles 9. septembril toimus Tallinnas tilise massimeeleavalduse põhjustele. Brüsselis toimunud Euroopa Liidu si- Olümpia hotellis Eesti Ukraina seministrite kohtumise järgselt, et Eu- saatkonna vastuvõtt, mis oli ●●Eesti valiti ÜRO peakorteris New roopa rändekriisi lahendus ei ole lihtne pühendatud Ukraina taasise- Yorgis ÜRO majandus- ja sotsiaal- pagulaste ümberjagamine liikmesrii- seisvuse 24. aasapäevale. nõukogu (ECOSOC) asepresiden- kide vahel, vaid eelkõige tuleb tähele- Vastuvõtu piduliku osa avas diks. Asepresidendi ametikohustu- panu pöörata aktiivsetele meetmetele Ukraina suursaadik Eestis Viktor si täidab Eesti alaline esindaja ÜRO nagu näiteks välispiiride pidamine Kryzhanivskyi, kes rõhutas, kui juures suursaadik Sven Jürgenson ku- ja kriisipiirkondade stabiliseerimine. kõrgelt hindavad ukrainlased eest- ni 2016. aasta juuli lõpuni. Jürgenso- laste panust vabatahtlike abistajate- ni sõnul annab ECOSOCi liikmesus ●●Eestis visiidil viibiv Ameerika na kriisipiirkonnas. Ta ütles: “Kuigi ja asepresidendi roll Eestile võima- Ühendriikide staabiülemate komi- Eesti on väike riik võrreldes mõne luse oluliselt suurendada oma mõ- tee esimees kindral Martin Dempsey teise Euroopa riigiga, siis kõige sa- ju ja nähtavust rahvusvaheliselt ning kinnitas kaitseväe juhatajale kind- gedamini kuuleme Ukraina abista- tihendada suhteid arengumaadega. ralleitnant Riho Terrasele Ühendrii- jatena ja toetajatena just eestlasi.” kide sõjalise toetuse jätkumist Ees- Kryzhanivskyi tänas kõigi ukrain- ●●Ministeeriumides on käimas arute- tile. “Meie käekäik on Ühendrii- laste nimel eestlasi, kes Ukraina lu, kuidas oma valitsemisalas töökoh- kide ja NATO jaoks äärmiselt olu- olukorda oma ajaloo taustal hästi tade arvu vähendada. Et valitsussekto- line,“ ütles kindralleitnant Terras. mõistavad. Samuti avaldas ta hea- ri töökohtade arv väheneb kooskõlas meelt selle üle, et konflikt kriisipiir- tööealise elanikkonna kahanemisega, ●●Dirigent Paavo Järvi sai Londonis konnas pole eskaleerunud. Ruslan Trochynskyi koos tütardega esinemas. Foto: Karin Aanja selles leppis kolmikliit kokku koalit- ajakirja Gramophone auhinnajagami- Hukkunud inimeste mälestuseks sioonilepet koostades ja jälgida ka- sel aasta artisti auhinna. Gramopho- peeti minutine leinaseisak ja näidati ja esitatud ukraina- ja eestikeelne na koolilaste joonistatud piltidest vatsetakse seda kogu valitsemise ajal ne auhind on üks mainekamaid Suur- lühifilmi inimeste toimetulekust sõ- laul sellest, kuidas muusika võidab kodumaa ja vabaduse teemal. ehk siis ka tulevasi eelarveid tehes. britannias ja klassikalise muusika japiirkonnas. Filmi vaadates jäi sü- kõik. Trochynskyi esitas koos Uk- Ürituse õhustik oli väga sõbra- Koondamisele minevad keskvalitsu- maailmas. 1923. asutatud ajakiri Gra- damesse tunne, et vaatamata Ukrai- raina rahvarõivaisse riietatud tütar- lik ja soe ning iga ukrainlasest vest- se ametikohad jaotusid nii, et kõige mophone võttis Järvile auhinda andes nas toimunud jubedustele, jääb ini- dega teisegi laulu, mis väga promi- lusseltsilise olekust ja sõnadest jäi rohkem ehk 235 kohta koondatakse arvesse ta tööd Pariisi orkestri, Bre- mene ikka inimeseks, inimlikuks. nentset publikut sügavalt liigutas. mulje, kuidas raskused meie kaht sotsiaalministeeriumi valitsusalast, meni Deutsche Kammerphilharmonie Sama mõtet toetas ka Eestis väga Muusik ütles, et Ukrainat ei ole riiki ja rahvust ühendavad, mis haridusministeeriumist koondatak- ja NHK Symphony Orchestra in Ja- populaarse bändi Svjata Vatra so- mingil tingimusel võimalik poolita- sest, et me kodumaade mastaabid se 175, kaitseministeeriumist 57 ja pan dirigendina. listi Ruslan Trochynskyi kirjutatud da. Täpi i-le pani aga näitus Ukrai- on kordi erinevad. Karin Aanja kultuuriministeeriumist 55 kohta.

4 sündmuste kroonika Nr 5 (852) September 2015

Pagulaste eluase Berliinis. Bürokraatia tõttu ei jõua paljud põgenikud ööbima neile mõeldud varjupaika, vaid peavad hakkama saama tänavatele üles seatud telkides.

Balti riikidele antud tunnusmedalid. Foto: Flickr/ Sebaso Euroopa Ühtsuse medali Berliinis elavad eestlased sai laulev revolutsioon Euroopa Liidu Münsteri osa- sident Rainer Wieland, teatas Eesti kond Saksamaal määrab iga Muinsuskaitse Selts. kogusid sõjapagulastele annetusi kahe aasta tagant Coudenhove- Varem on Euroopa ühtsust süm- Kalergi medali mõnele euroop- boliseeriv medal antud teiste hulgas 8. septembril, kui Tallinnas kogu- les konkreetses varjupaigas kasutu- kult üleüldse siinses igapäevases lin- lasele, kel on väljapaistvaid europarlamendi esimesele presiden- neti Vabaduse väljakule “Sõb- sele võtta tühjaltseisvat viiendat kor- napildis erilist muutust täheldaksin. teeneid Euroopa ühtsuse eden- dile Simone Veil’le, endisele Luk- raliku Eesti” kontserdile, korral- rust, kuna see ei vasta majutamiseks Olles nüüd mõnda sõjapõgenikku ka damisel – tänavune auhind on semburgi peaministrile, praeguse- dasid Berliinis elavad eestlased sobivatele tingimustele – niisiis ma- oma silmaga näinud, täheldasin en- määratud Balti riikide laulvale le Euroopa Komisjoni presidendile revolutsioonile. omaalgatusliku sõbraliku Eesti gavad osa inimesi hoopis keskuse ees nekõike tavalisi toredaid ja viisakaid Jean-Claude Junckerile ning Sak- aktsiooni ning kogusid Berliini tänaval. Tundub, et otsuseid tegevatel inimesi, kellest võis välja lugeda tä- 2. septembril kutsuti Münsterisse samaa liidukantsler Angela Merke- jõudnud pagulastele kokku al- poliitikutel ja paberimajandusega te- nu ja rõõmu toetuse ja võimaldatud medalit vastu võtma Vytautas Lands- lile. gavaks sügiseks soojad riided, gelevatel ametnikel puudub inimlikul uute alguste üle. Loomulikult vajab bergis Leedust, Dainis Ivans Lätist Üritusest võttis osa ka Eesti suur- lastele mänguasjad ning joo- nistamis- ja kirjatarbed, samuti tasandil reaalne kontakt olukorraga, olukord poliitilisel tasandil kiireid ja ja Trivimi Velliste Eestist. Kõnet saadik Saksamaal Kaja Tael. annetati linnatranspordi kaarte mistõttu valitseb praegu seda mee- vettpidavaid lahendusi, millega kõik pidas Euroopa Parlamendi asepre- ER ning kinkekaarte hügieenitarvete letut põgenikevoogu silmas pidades Euroopa Liidu liikmesriigid nõustuk- ostmiseks. Berliinis siiski kerge peataolek. Õn- sid ja oleksid selles küsimuses ka val- neks on linlased selles osas ise ohjad mis ühiselt vastutust kandma.” Oma panuse andis ka Berliini Ees- haaranud ja hoolimata Saksamaalgi Saksamaa siseminiseeriumi and- ti Kool, kes kandis hoolt ennekõike aeg-ajalt aset leidvatest vägivallajuh- metel võib Saksamaale ainuüksi täna- lastele mängimiseks ja loomiseks va- tumitest ja vihakõnest pagulaste vas- vu kokku saabuda ligi 800 000 pagu- jalike vahendite hankimise eest. An- tu, on need vähemalt ühemõtteliselt last, mis on neli korda enam kui möö- netajate seas leidus nii tudenginoor- igal tasandil hukka mõistetud – seda dunud aastal. Erinevatest allikatest test aktiviste, start-up’ide vedajaid, nii enamike kodanikeorganisatsioo- on kuulda, et iga päev jõuab Berliini pereemasid kui saatkonna töötajaid. nide, meedia kui ka poliitikute seisu- pagulasi sadade, mõnel päeval isegi Lisaks materiaalsele abile tunti hu- kohast.” tuhandete kaupa. Märgilise kontras- vi ka vabatahtliku töö korras aitamise Lõpetuseks lisab Tammemäe: “Ma tina oleks paslik märkida, et Eestisse vastu ning enamik annetajatest tunne- ei saa öelda, et ma ennast kuidagi pole lähiajal oodata asüülitaotlejaid vad siirast huvi ka Berliini saabunud ebaturvalisemalt tunneksin ja tegeli- rohkem kui mõnisada. Müürileht põgenike heaolu ja elutingimuste vas- tu. Berliinis ja Saksamaal tegutsevad pagulastega peamiselt organisatsioo- Sõbraliku Eesti kontsert ja aktsioon Tallinnas nid, kellel on selles vallas pikaajali- sed kogemused ning kriisi suhtutakse ●●Kontserdilt käis seitsme tunni jooksul läbi ligi 7000 külastajat, üles Kaja Froehlich-Buntseli disainitud rõivad kõlavad kokku Eestimaaga. küllaltki kainemõistuslikult ja rahuli- astus 20 artisti ja seitse tuntud kõnelejat. Eri maade toite pakkusid 19 kult. rahvuse esindajad. Aktsioonis osalenud Müürile- ●●Algatuse eesmärgiks on muuta avatud ja salliv osa Eestist nähtavaks. Eesti-teemalised kostüümid he peatoimetaja Helen Tammemäe: Selle õnnestumise märkideks peavad korraldajad nii kontserdil osale- “Käisime eile ühele keskusele kogu- nute suurt hulka kui ka eraviisilisi toetusettepanekuid pagulastele ini- pakuvad silma- ja meeleilu tud asju üle andmas, kus meile näidati mestelt üle Eesti. pisut maja ja saime sealse eluolu koh- ●●Kose Püha Nikolause koguduse eestvedamisel kudusid 70 inimest Kaja Froehlich-Buntsel on sün- te, kuubesid, aksessuaare ja muud. ta üht-teist küsida. Murettekitav asja- Vabaduse väljakul meetri jagu pikemaks sallivuse salli, mida jätkatakse dinud Eestis, elab aga juba Alustuseks võtab ta mõõdud, teeb olu, mis selgus, oli see, et vabataht- 2018. aasta 24. veebruarini lootuses, et Eesti 100aastaseks saades kas- pikemat aega Saksamaal. Ta lõiked, nõustab disaini suhtes, ku- likud organisatsioonid, kes vahetult vab ka üleüldine sallivus ja heatahtlikkus. kujundab ja valmistab linnateat- jundab kanga, teeb proovid ja see- pagulastega tegelevad, ei saa oma- ●●Kontsert ei jää vaid ühekordseks aktsiooniks ja sõbraliku Eesti nimel ris ajaloolisi kostüüme, elegant- järel õmbleb valmis. Kes soovib en- valitsustelt selgeid juhiseid ega jõua tegutsetakse edasi. Algatust toetanud ettevõtete ja mitmesaja eraisiku seid õhtukleite, tantsukostüü- dale midagi väga erilist ja ainulaal- nendega tihti bürokraatlikel põhjustel toetus tõestavad, et inimlikuma ühiskonna nimel tahetakse panustada. me ja ka teisi moodsaid lahen- set, siis võib kompleti juurde telli- kokkulepeteni. Näiteks ei lubata sel- dusi juba peaaegu 10 aastat. da ka sobivas värvitoonis jalanõud. Samas tegeleb Kaja üha rohkem Võetakse mõõdud ja lastakse teha ka oma loominguga. See tegevus kohe päris oma jalavarjud. sai alguse siis, kui ta otsis endale Võimalus on lasta ennast nõusta- rahvusliku tikanditega kleiti ja so- da disaini suhtes või tulla ja disai- Berliinis loodi rahvatantsurühm bivat pikka mantlit, mida ta kuskilt nida koos kunstnikuga ainulaadne Berliinis alustas sel suvel, tea- ei leidnud. Lõpuks ei jäänud midagi Eesti-teemaline rõivaese! daolevalt esimest korda maailma muud üle, kui hakata ise selle tee- Kaja Froehlich-Buntsel ajaloo jooksul, tegutsemist eesti maga intensiivselt tegelema. mobiil 0177 / 746 98 41 rahvatantsurühm. Nüüd pakub Kaja võimalust en- [email protected] Varem on eestlased suundunud da käest tellida Eesti-teemalisi klei- www.buntsel.de ER pigem Hamburgi, Münchenisse või Kölni. Praegu tahetakse aga aina enam just Berliini tulla. Eestlaste arv Saksamaa pealinnas üha kasvab ja PILTUUDIS sellega koos vajadus eesti kultuuri jä- rele. Seetõttu aitas Berliini Eesti Kul- Berliini galeriis avati Raul Meele näitus tuuriselts koostöös kohalike eestlas- tega käima lüüa eesti rahvatantsurüh- Galeriis Manière ma. Ka Meljo Kaaviste, kes aastaid Noire on 16. treenis Hamburgi Pääsukesi, unistu- Berliini Eesti rahvatantsurühm. oktoobrini avatud seks on olnud ka Berliinis eesti rah- Raul Meele näitus vatantsukunsti õpetada. dustavad sakslased, baltisakslaste vaid täidab tähtsat rolli eesti kultuuri "Appropriating Tänaseks umbes kahekümneliik- järeltulijaid, sakslased, kes ühel või edendamisel. Carmen Pajuste Language #10 melises tantsugrupis on eestlastest teisel põhjusel lühidalt Eestis ela- Berliini Eesti Rahvatantsugrupi juht, – REAL NAMES". finantsjuhte, programmeerijaid, po- nud ning eesti keele vapustava tase- Berliini Eesti Kultuuriseltsi juhatuse Fotol galerist liitilisi nõustajaid, õpetajaid, tuden- meni omandanud on, ning eestlaste liige Majla Zeneli, geid jpt. Koos tantsivad 15- kuni elukaaslased, kes kasutavad võima- Uued tantsijad on alati teretul- kuraator Harry 57aastased, nii kogenud tantsijaid kui lust tantsimise kaudu oma partnereid nud! Liivrand ja ka need, kelle jaoks eesti rahvatants paremini mõistma õppida. Nii pole Info: Carmen Pajuste kunstnik Raul täiesti uus ja eksootiline elamus on. tantsurühm mitte ainult eestlaste või- tel 0176 3803 1883 Meel. Vähemalt kolmandiku grupist moo- malus oma kultuuriga seotuks jääda, [email protected] September 2015 Nr 5 (852) sündmuste kroonika 5

Haapsalu linnuses said lapsed end kurssi Läänemaad avastamas viia keskaegsete tavadega ning Müncheni Eesti Kooli õppelaager Haapsalus harjutada ka ja Matsalus 12.–14. augustil 2015 mõõgavõitlust.

Juba kuuendat korda teoks saanud Müncheni Eesti Kooli suvelaagrist on saamas juba väike traditsioon. Paljud koolipered peavad meie ühist välja- sõitu nii oluliseks, et võtavad need päevad igal aastal oma suvepuhkuse programmi. Üheskoos mängides are- neb laste keeleoskus ja tugevnevad Münchenis loodud sõprussidemed. Paadisõit Ekskursioonid ja töötoad rikastavad Matsalu sõnavara ja avardavad silmaringi. Ka rahvuspargis emad-isad naudivad head seltskonda, Penijõel ei kultuuriprogrammi ja looduskauneid pakkunud kohti ning teevad tasapisi juba uue loodetud kooliaasta plaane. linnuvaatlus- Tänavuse laagri organiseerimisel kogemust, kuid võtsime appi kodu-Eesti kontaktid: pakkus ometigi Mõne aasta eest kolis Haapsalust pä- lusti nii suurtele rit kauaaegne Müncheni Eesti Kooli kui ka väikestele õpetaja Maria Strauss oma perega jäl- reisijatele. le kodulinna tagasi. Sidemed Münc- heni eestlastega on aga säilinud, sest Maria võtab oma tütardega endiselt Grupipilt Matsalu rannas. Fotod: Stefan Ziegler igal suvel meie laagrist osa. Tema kaudu sündiski idee minna seekord rast piiskopilinnuse terrassile tellitud Wiklandi elu ja loomingut. Armas nu- lapsi otsustas magada suvetelgis, aga rannaniitude ja vanade küladega. Ilus Haapsallu ja Läänemaale. Ühe pea- lõunasööki algas vanade müüride va- kumajalik muuseum pakkus tegevust hommikuks olid paljud siiski külma elamus oli jalutuskäik Salevere liigi- korraldajana otsis Maria välja ööbi- hel tegevusterohke ralli. Lapsed mitte igale vanusele. Suuremad vaatasid ja sääskede eest vanemate juurde ma- rikkas salumetsas, kus meile näidati miskoha, kuhu me oma suure rüh- ainult ei kuulanud põnevaid lugusid esmalt koos giidiga filmi kunstniku jakestesse kolinud. Teisel ööl keegi 2001. aastal avastatud muistset lin- maga ära mahume. See ei ole sugugi keskajast, vaid pidid ühiselt otsima kirevast eluloost läbi tema joonistus- enam telki ei kippunud. nusekohta ja silmaallikat, mille vesi lihtne ülesanne. Teise peaorganisaa- vastuseid küsimustele ja lahendama te. Seejärel meisterdati ja joonistati pidi parandama nägemist ja säilitama torina tegi suure ettevalmistustöö ära ülesandeid. Alustuseks pidid poisid ise ning arutleti üheskoos kooli, kir- Looduse päev noorust. Linda Blum, kellel on meie suvelaag- näiteks ehitama kätest tooli ja tõstma jutamise ja keelte teemal. Väiksemad 13. augusti hommikul oli meie esi- Puhkekülas ootas meid kuum saun. rite korraldajana juba mitmeaastane kordamööda kõik tüdrukud väravast lapsed tegutsesid mängutubades ja meseks sihiks Matsalu rahvuspargi Kes soovis, võis end seejärel jahuta- kogemus. Koolipere nimel täname sisse, sest legendi järgi ei tohtinud hoovis. Ka lapsevanematele pakkus külastuskeskus Penijõel. Seal tutvu- da savises tiigikeses. Õhtu veedeti Lindat veel kord huvitava program- ühegi naise jalg astuda üle linnuse lä- jällenägemisrõõmu näha Lindgreni sime väljapanekuga ja vaatasime slai- jällegi mängides ja kamina ääres istu- mi kokkupaneku ning kannatlikkust ve. Seejärel said lapsed teada, kuidas raamatutest tuttavaid pilte originaal- diprogrammi lindudest ja aastaaega- des. Ärasõidupäeval oli ilus suveilm nõudva koordineerimistöö eest. See prooviti alkeemialaboris valmista- joonistustena. dest. Põnevusega oodati mootorpaa- ja lahkumisega ei kiirustatud. Väike on suuresti Linda teene, et meie laag- da kulda ja tehisinimest ning millis- Õhtuks sõitsime oma ööbimis- disõitu roostikus. Jõel sõites sai mei- seltskond otsustas sõita Peraküla ran- ri logistika alati nii ilusti sujub. Nii et te hirmsate vahenditega üritati kesk- kohta Uustalu spordi- ja puhkekü- le aga ruttu selgeks, et augustikuu ei da, et ühiselt veel meres ujuda, ojale veel kord suur aitäh Lindale! ajal võitu saada haigustest. Loeti kok- las Kärblas, kus meie käsutuses olid ole linnuvaatluseks kuigi sobiv aeg. tammi ehitada ja lõkkel grillida. Enne ku ka kellatorni trepiastmed ja õpiti kämpingumajakesed, suur suvetelk Vesi on madal ja pilliroog nii kõrge, laialiminekut peeti juba plaani, kus Ajaloo ja kultuuri päev rüütli kombel vehklema. ning avar õu kahe batuudi, tasakaalu- et temast ei näe üle isegi paadis seis- korraldada järgmine suvelaager. Hu- Kohtusime 12. augusti hommikul Vaid mõneminutilise jalutuskäi- liini ja mänguväljakuga. Mäng kestis tes. Koolieelikutest poisid mängisid vitavaid ja käimata kohti on veel pal- Haapsalu raudteejaamas. Seal istusi- gu kaugusel ootas meid seejärel Iloni hiliste õhtutundideni. Vahepeal vaa- siis meremehi, tüdrukud tegid üks- ju ja eks paistab, mis seekord sõelale me pisikesele Peetrikese puurongile, Imedemaa – muuseum, mis tutvustab dati vikerkaart, jälgiti suure sooku- teisele soenguid ja emad-isad kuula- jääb. Igal juhul suur aitäh korraldaja- mis meid giidi saatel mööda Haap- Haapsalust pärit kunstniku ja Astrid reparve lendu ning imetleti augusti- sid paadimehe juttu. Pärast piknikut tele ja kõigile, kes ürituse õnnestumi- salu käänulisi tänavaid sõidutas. Pä- Lindgreni raamatute illustreerija Ilon kuist tähistaevast. Rühm suuremaid külastuskeskuse õuel tutvusime veel sele kaasa aitasid. Kaja Ziegler Frankfurdi eestlased muutsid ühingu nime Infot eesti koolide kohta Müncheni Eesti Kool Frankfurdi Eesti Huvikool-Klubi EÜSLi Frankfurdi Rahvuskoon- Koolipäevad: 10. oktoober: külas 10. oktoober; 21. november; 15. det- dis nimetas end kevadisel koos- luuletaja Contra; 24. oktoober; sember: laste jõulupidu olekul ümber EÜSLi Frankfurdi 07. november; 21. november; pühap, Koolipäev, sh jõulupidu, algab Eesti Seltsiks. Seltsi juhatajaks 06. detsember: Müncheni eestlaste kl 14.30 valiti Eha Salla. jõulupidu Eine Welthaus München, Koht: Atelier Jahnstr. 8, Wiesbaden Seltsi eesmärk on hoogustada algusega kl 14; 12. detsember: pipar- Kontakt: Eha Salla täiskasvanute suhtlemist, sest eesti kookide meisterdamine e-post: [email protected] päritolu lastel on võimalus suhtle- Koht: Mütterladen Giesing e. V. miseks loodud: Franfurdi Eesti kool Rißbachstr. 12 81539 München Kölni Eesti Kool toimib ju 2012. aasta jaanuarist. Et Kontakt: Karin Ladva-Zoller Koolipäevad: 25. oktoober: kooli- ka täiskasvanud omavahel tiheda- e-post: [email protected] päev Bonn/Annabergis; 29. novem- malt suhtlema hakkaksid, on ette ber: koolipäev Köln-Wahnis; 12. võetud mitu sammu. detsember: koolipäev ja jõulupidu Esiteks loodi Frankfurdi rahva- Frankfurdi Eesti kooli lapsed EÜSLi sügispeoks harjutamas. Foto: Eha Salla Bonn/Annabergis tantsuklubi, mille esimene kokku- Koolipäev algab kl 11.00 ja lõppeb saamine on juba peetud. Esimest saal. Kokku lepiti trenni struktuuris: korraldada rahvatantsuteemalise 14.00 korda saadi kokku 20. septembril. umbes 45minutilisle soojendusele workshop´i külalisõpetaja ja mõne Koht: Pfarrheim Aegidius, Heidestr. Kohale tuli 15 inimest ning koos järgneb sissejuhatus eesti rahvali- pillimehega Eestist. Kuna täiesti ju- 14 , 51147 Köln-Wahn pandi paika ka esimese poolaasta kesse tantsudesse. Esimeses tunnis huslikult alustasid samal päeval na- Hamburgi Eesti Kool Kontakt: Karin Schmauck trenniajad. Trennid toimuvad 25. ok- harjutati polkasammu. Kuna ruumid gu eesti punt oma rahvatantsutree- Koolipäevad: 26. september; e-post: [email protected] toobril, 22. novembril ja 6. detsemb- on rahvatantsuklubi kasutada kuni ningutega ka Frankfurdi lätlased, 10. oktoober; 24. oktoober; 07. no- ril algusega kell 10 hommikul. Tree- 13.00ni, siis pärast trenni on võima- oleks Salla sõnul vahva ka nendega vember; 05. detsember; 12. detsem- Berliini galeriis avati Raul Meele näitus neriks on Signe Schwarze. Kes soo- lus kohvi keeta ja lobiseda, sest tants mingit laadi koostööd teha. ber: jõulupidu. Koolipäev algab kl vib Frankfurdi rahvatantsuklubiga tantsuks: tahame ka suhelda ja oma- Lisaks rahvatantsule on plaan 11.00 ja lõppeb kl 13.00 liituda, siis olete antud kuupäevadel vahel mitte võõraks jääda. (Täpsem elustada eestlaste kohtumised Frank- Koht: Suomalainen merimieskirkko oodatud aadressile Turnverein 1885 info rahvatantsuklubi kohta: ehasal- furdis (koht: Club Voltaire´is Kleine (Die Finnische Seemannsmission in Lorsbach e.V., Bornstraße 77, 65719 [email protected]) Hochstraße 5, 60313 Frankfurt am ) Hofheim-Lorsbach. Tänu Kristel Kui rahvatantsuklubi tegevus lä- Main). Esimesele kohtumisele 30. Ditmar-Koel-Str. 6, 20459 Hamburg Neitsov-Maueri liikmelisusele seal- heb hästi käima, on Frankfurdi Eesti septembril kogunes üle 20 osaleja. (U3 Landungsbrücken) ses spordiühingus õnnestus kokku- Seltsi esimehel teostamist ootavaid Täpsem info levib eelkõige Frank- Kontakt: Ave Vals saamisteks üürida hubane peeglitega ideid varnast võtta. Näiteks võiks furdi eestlaste Facebooki grupis. ER e-post: [email protected] Berliini Eesti Kool Koolipäevad: 10. oktoober; 24. ok- Väliseesti lastele mõeldud Üleilmakool alustas kolmandat õppeaastat toober; 7. november ja 21. novem- ber; 5. detsember Kolmandat õppeaastat alustas välis- E-koolis on 6.–9. klassi õpilastel Kõige rohkem on õpilasi Soo- Kontakt: Aira Paschke eesti lastele mõeldud Üleilmakool, võimalik õppida eesti keelt ja kirjan- mest ja Saksamaalt, aga ka näiteks tel: 030/68819533 kus tänavu on õpilasi 115 ja nad on dust, Eesti ajalugu, Eesti geograafiat USAst, Venemaalt, Austraaliast ja e-post: berliini.eesti.kool@google- pärit 20 riigist. ja matemaatikat. Etioopiast. ER mail.com 6 Sündmuste kroonika Nr 5 (852) September 2015 NO99 “Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud” Thalia teatris

Keskväljak, Euroopas kuskil. Täis inimesi, kes tulevad, lähevad, ükstei- “Die Stunde da wir nichts sest mööduvad, jälgi jätavad. Fooku- voneinander wußten” ses on inimesed, kes põrkuvad oota- ●●Aastal 1992 ilmus matult kokku ning peavad tekkinud kirjaniku Peter Handke teatri- situatsioonis toime tulema. Inimesed tükk “Die Stunde da wir nichts ei räägi. Nende eri konstellatsioonid voneinander wußten” – sõna- räägivad enda eest. deta teatritükk, mis koosneb Ojasoo/Semperi esimest lavastust 60 leheküljest režiikirjeldus- kohaliku saksa teatri trupiga tõlkides test. Esietendus toimus teat- ning seda sünnist lavastuseni saates ei rimaailma raskekaalumeistri suutnud lahti saada tundest, et eesti- Claus Peymanni käe all Wiener saksa pool räägivad üksteisest möö- Burgtheater’is. Ei dialooge, ei da, aga seda mitte-keelelisel tasandil. monolooge, ei sõnu – kõnel- Selle mõistmiseks töötasin toona lä- dud keelest loobumisest võis bi “Sissejuhatuse teatriteadusesse” toona aru saada ka konserva- ning (heureka!) siin põrkusid kokku tiivse saksakeelse teatripubli- eri koolkonnad, eri arusaamad teatrist ku provotseerimisena. Järgne- ning erinev koolitus. Eri oskused, eri va kahe aastakümne jooksul ootused, eri lootused. Veel täna kumi- on mitmedki lavastajad oma seb kõrvus Tiidu meeleheitlik “kuhu hammast selle väljakutse kal- jääb misantseen!!!” ning saksa poole lal proovinud ning eri teatrites torin “kus on valmis dialoogiraamat, oma nägemuse esitanud. mille me ära õpime ning siis laval ette ●●Hamburg, 30. aprill 2015: kanname?”. Ene-Liis Semper ja Tiit Oja- “Misantseenist” ja eesti lavastaja- soo toovad “Die Stunde da wir duetti teistsugusest lähenemisest on nichts voneinander wußten” Thalia näitlejad tänaseks küll üsna Saksamaa ühe nimekaima teat- hästi aru saanud. Oma osa selles on ri – Thalia teatri – lavale. Sama kindlasti ka nüüdse tüki tarvis Eestist Foto lavastusest “Die Stunde da wir nichts voneinander wußten”. Foto: Thalia Teater / Armin Smailovic tükk, vana õigekiri, uute lavas- kaasatud näitleja Jaak Prints. Misant- tajate käekiri. seen toimib, vaatajana olen tunnis- ne – ent vaimustab. Tüdruk, kes ik- figuuril on oma lugu, lisab oma de- seselt tunnetatav, kuigi visanduvad ●●Hamburgi publiku jaoks on tajaks lavalistele arengutele, mis nii ka ja jälle ükskõik mismoodi liikudes taile. Aeg muutub, kostüümid muutu- ka religioossed vihjed. Esietendusel Semper & Ojasoo tuttavad ju- ojasoolikult/semperlikult kasvavad kukub ning elamisjõuetust demonst- vad, pilt muutub. Või korduvad siis- nähtud Hamburgi publiku vaimusta- ba palju aastaid, alates Schaus- talumatult intensiivseks ning tekita- reerib. Kaunitarist damotschka, kes ki samad lood teises kuues? Elu takt, tud röökimist ja jalgadega trampimist pielhausi laval oma kodutru- vad vaatajas hirmu, et sealt tupikust deemonlikult irvitama kukub. Vana- dikteeritud reeglite ja juhuste poolt. ei ole sellisena varem kogenud, aga piga NO99 “Nafta!” mängi- enam välja ei pääse. Kuigi keelt klas- muti, kelle kokkukukkumist keegi ei Kui võõrad me oleme? Mida me te- mitte kõikide jaoks publikus ei jää la- misest. Koostöö Thaliaga toi- sikalises mõttes – sõnu, lauseid, ütlu- märka, eemaldab prügifirma. Hand- gelikult teame? Kuidas oleme oma- vastus taluvuse piiridesse. Olnuks 2,5 mub aastast 2011, nüüd juba si – laval ei kasutata, jutustatakse se- ke versioon lõppes tüki ilmumisega vahel seotud? tundi kestnud lavastusel paus, poleks kohaliku Thalia trupiga lavas- da enam. Just dialoogide puudumine 90ndate alguses. Autori nõusolekul Handke tükki on möödanikus tei- mitte kõik saali naasnud. Ka kohali- tusid Thalia Gaußstraße majas vallandab veelgi suurema kino publi- pikendasid Semper-Ojasoo selle tä- sedki lavastatud, ent tegemist ei ole ke eestlaste ühiskülastust iseloomus- “Fuck your ego!” ning “Ha- ku peas – vaatajas vallanduvad isik- nasesse päeva. Pikendus on kareda- repertuaarides tavapaiga saavutanud tas sama suhe – ühe jaoks võimatu numans Reise nach Lolland”. likud seigad, assotsiatsioonid. Muusi- ma alatooniga, kirjum, migrantlikum. teosega. Liiga ebakindel on tekstitu tükk, teiste jaoks parim, mis Ojasoo- Uut lavastuspaika suures pea- ka, pulseeruv rütmi, tants, publiku ri- Kaug-Ida vallutab Euroopa – turisti- aluse saak, liiga personalirohke teos- Semperi käe alt kunagi välja tulnud. majas võib mõista ka rüütliks dadest kerkivad üksikud lauljad, kas- dena, hetkel. Lõpuks on palju paljast tus. Ka logistilises mõttes on Ojasoo- Ent kõikidele meeldimine pole kind- löömisega Thalia teatri juht- vades järk-järgult südantlõhestavaks nahka. Tere tulemast infotehnoloogia Semper hakkama saanud meistriteo- lasti mitte heade kunstnike eesmärk. konna poolt. kooriks – situatsioonide tormiline ajastusse. sega – üle lava liiguvad massid, sa- Ja ainult parimad jõuavad festivalile ●●Mängukava ja info pileti- areng ekstaasini, järsk muutumine ja Igas stseenis areneb uus vaade näi- jad statistid vajavad koordineerimist, Wiener Festwochen, kuhu Ojasoo- te kohta uuel algaval hooajal: ootamatu areng on kui Ameerika mä- liselt tuttavatele situatsioonidele, vi- korraldamist, ettevalmistamist. Semper ja Thalia maikuus olid kut- ww.thalia-theater.de. gedel sõitmine ning lööb vaataja oi- sandatakse poeetiline ja universaalne Erinevalt eelmiste lavastustega sutud. ●●vt ka PILK ETTE metuks. Toimuvat seedida ei ole liht- pilt muutumisest ja kaduvusest. Igal Hamburgis ei ole poliitilisus siin ot- Liilika M. Allev

Mälestustahvel major Kurele

25 000 marka ja Hummulis 25 hek- ●●Kergejõustiku MMil sai Gerd tarit maad. Pärast Vabadussõda jät- Kanter kettaheites 4. koha. kas ta teenistust Eesti sõjaväes. Sõ- ●●Prantsusmaal Aiguebelette’is jakooli lõpetas ta 1924. aasta suvel. toimuval sõudmise MMil tee- Olles palju aastaid olnud Ratsarüge- nis Eesti paarisaeruline neljapaat mendi 3. eskadroni ülemaks, ülenda- (Andrei Jämsa, , Tõnu ti ta 24. veebruaril 1940 majoriks. Endrekson ja ) Nõukogude okupatsiooni ajal pronksmedali. viidi ratsarügement üle Punaarmee ●●Tennisist Anett Kontaveit tõu- koosseisu, kus major Kurg teenis sis maailma edetabelis esmakord- kuni 14. juuni massiküüditamiseni, selt esisaja sekka. 56 rea võrra mil tal õnnestus arreteerimise eest tõusnud Kontaveit möödus Kaia peituda. Major Kurg korraldas Kure- Kanepist ja on nüüd WTA-tabelis laane metsades vastupanusalga. 96. kohal. Ta jätkas teenistust Saksa vägede ●●US Openil teise ringi jõudnud koosseisus, olles 37. Politseipataljo- Eesti sõprade võidukas võistkond Eesti lipu all enne starti 10 kilomeetri Kaia Kanepi kukkus kahjuks 32 ni ülemaks. Major Kurg oli esime- pikkusel rahvajooksul ümber Alstri. koha võrra ja on nüüd maailma Major Friedrich Kurg. ne eestlane, kes sai 25. juulil 1943 121. number. I klassi Raudristi. 1944. aasta suvel ●●2018. aasta UEFA jalgpalli Su- 31. juulil avati Valgamaal San- osales ta 20. Eesti SS diviisi 46. Rü- Eesti sõbrad võidukal perkarika finaal mängitakse A. Le gastes Tammiku talu seinal gemendi II pataljoni ülemana kodu- Coq Arenal, pärast seda, kui see tahvel metsavennana langenud maa kaitsmisel Narva rindel ja Tartu rahvajooksul ümber Alstri saab 5000 lisakohta. UEFA presi- major Friedrich Kure mälestu- all. Major Kurg ei taandunud sep- dent Michel Platin kinnitas koh- seks. tembris 1944 Eestist koos sakslas- Sel aastal startis juba kuuendat muidu aktivistid) ja kiirusega välejal- tumisel peaminister Taavi Rõi- Kurg sündis 10. jaanuaril 1898 tega, vaid otsustas jätkata võitlust korda EASi Hamburgi esinduse ga. vasega, et Eesti saaks Lilleküla Sangastes. Ta lõpetas 1917. aastal kodumaal. Ta tegutses Valgamaa eestvedamisel Eesti ja eesti sõp- Peale jooksu jätkus mõttevahetus juurdeehituse korral finaalmängu Peterburi reaalkooli ja sama aas- metsades Jüri Raudkivi nime all ku- rade jooksugrupp 10 kilomeet- soome saunas, kus lahati nii hommi- endale. Valitsuskabinetis ettepa- ta 29. oktoobril Vladimiri sõjakoo- ni hukkus 31. juulil 1945 Tammi- ri pikkusel rahvajooksul ümber kust spordiüritust kui ka arutleti äri- nekule vastuseisjaid ei olnud – li lipnikekursuse. 1918. aastal asus ku talu maadel NKVD haarangus. Alstri. listel ja päevapoliitilistel teemadel. tegu oleks Eestile ka kena mai- ta vabatahtlikuna 1. Ratsarügemen- Ta sai raskelt haavata ja lõpetas elu Jooksurajale jõudis 22 Eesti sär- Pakuti kehakinnitust, massaaži, ja- neprojektiga, samuti aitaks üri- ti. Isikliku vahvuse eest annetati enesetapuga, ta matmiskoht on seni kides, aga erineva tausta (ettevõt- hutamiseks eesti õlut ja saksa vahu- tus tähistada Eesti Vabariigi 100. Kurele II liigi 3. järgu Vabadusrist, teadmata. Peep Pillak jad, Saksa äripartnerid, ajakirjanikud, veini. EASi Hamburgi välisesindus sünnipäeva-aastat. September 2015 Nr 5 (852) Eesti Uudised 7 Eesti esitab Oscarile filmi “1944” Eesti esitab mitteingliskeelse filmi Oscarile sõjafilmi “1944”. Otsus oli üksmeelne, ütles Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp. Valik tehti mängufilmide seast, mis linastusid 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015. Sellesse ajava- hemikku mahuvad peale “1944” veel “Kirsitubakas”, “Maastik mitme kuu- ga”, “Supilinna salaselts” ja “Null- punkt”. “Žürii arvestas “1944” suurt vaata- jate arvu Eestis ja potentsiaalset rah- Foto: kaader filmist Kaspar Taimsoo, kes paarisaerulise neljapaadi koosseisus MM-pronksi vusvahelist levi. Filmi vastu tuntakse võitis, võis ka EXPO-l saavutatu üle rõõmustada. Foto: Andrea Forlani huvi ka Põhja-Ameerikas ja tegemist Lisaks esitab stuudio Nukufilm lü- on suurte levitajatega. Oscari võõr- hianimatsiooni Oscarile Riho Undi Soome Oscari-filmi keelse filmi Eesti nominatsioon aitab filmi “Isand”, mis põhineb Friedebert peaosas on Märt Avandi kaasa filmi levitamisele eelkõige rah- Tuglase novellil “Popi ja Huhuu”. Režissööri Klaus Härö ja stse- EXPO külastajaid vusvahelisel turul,” põhjendas Sepp. Film sai mainekal Annecy animafil- naristi Anna Heinämaa mängu- “1944” kogus Eesti kinodes mide festivalil žürii auhinna, mis on film “Vehkleja” valiti Soome 114 000 vaatajat ja on jõudnud juba üheks võistlusele kvalifitseerumise ametlikuks kandidaadiks pari- vaimustab kiiking mitme riigi levisse. eelduseks. ma võõrkeelse filmi Oscarile. Milanos toimuval maailmanäi- mese kiikingu kiige kavandas ja Millised võiksid olla “1944” või- Kas “Isand” läbib eelvaliku sõela Soome Oscari-žürii liikmete tusel EXPO on Eesti multifunkt- lõi 1993. aastal Pärnust pärit Ado malused Oscari-konkurentsis? “Täna ja pääseb nende kümne sekka, mil- hinnangul suudab klassikali- sionaalsetest kastidest ehitatud Kosk. Kiikingu kiige arendamist tä- on liiga vara öelda, kui kaugele jõua- le seast nimetab akadeemia viis no- selt lavastatud ehe film traagi- paviljoni suurimaks atraktsioo- napäevasel kujul alustati 1996. aas- me. Palju oleneb, kes hakkab filmi minenti, selgub detsembri alguseks. lises ajastus leida optimistlik- niks kiikumine ja kiiking. tal, mil püstitati Pärnusse Sõduri ta- USAs levitama ja kes korraldab rek- Mullu kvalifitseerus samale konkur- kust, inimlikkust ja ilu. Kiiking on Eestis leiutatud ja lu maadele esimene reguleeritavate laamikampaania,” ütles Sepp. sile 141 filmi. Varasematel aastatel “Vehkleja” põhineb osali- edendatav spordiala, kus tuleb pan- aistega metallkiik. Ado pani aluse Festivalidest on Elmo Nüganeni pole Eesti animatsioon eelvoorust selt Eesti sportlase ja treeneri na kiik järjest suureneva amplituudi- ka kiikingule kui sportlikule tege- filmi valinud oma programmi Let’s edasi pääsenud. Endel Nelise (1925–1993) elu- ga võnkuma. Eesmärk on teha või- vusalale, kuna oli esimene inimene, Cee (Austria), Cameraimage (Poo- Oscarid selguvad 28. veebrua- lool. malikult pikkade aistega ring ümber kes kiikus üle võlli reguleeritavate la), Kairo (Egiptus) ja Arras (Prant- ril 2016. Mullu kandideeris parima “Vehkleja” esilinastus nii kiige võlli. Kiiking algab siis, kui aistega kiigel (1996. a). susmaa), lisaks linastub see veel Balti võõrkeelse filmi kategoorias mängu- Eestis kui ka Soomes selle aas- jalad on kõrgemal kui pea. World EXPO on riikidevahe- filmipäevadel Oslos ja Euroopa filmi- film “Mandariinid”. ta märtsikuus. Eestlased ja kiiged on käsikäes line maailmanäitus, mis toimub de programmis Washingtonis. postimees.ee käinud aegade algusest peale, sest iga viie aasta tagant ja kestab kok- olid ju kiigeplatsid põliseestlaste ku kuus kuud. Eesti on sel sajandil kohtumispaigaks, ilmselt seetõttu osalenud 2000. aastal Hannoveri ongi kiikumine eestlastele nii süda- EXPO-l ning 2010. aastal Shanghai melähedane. Kiikumine aitas lõõ- EXPO-l. ER Eesti ajakirjandus ei kajasta gastuda argimuredest ning vahetada üksteisega päevaseid muljeid. EXPO maailmanäitusel püstitati piisavalt väliseestlaste tegemisi kiingus ka uus Guinessi rekord. 16. septembril püstitas Kaspar Taim- 17.–18. septembril toimus Tartu soo uue Guinnessi rekordi kiikin- Ülikooli Narva Kolledžis välis- gus, milleks on 7,15 meetrit ja mis eestlaskonna konverents, kus on ühtlasi uus maailmarekord. Sa- tutvustati Rahvuskaaslaste prog- mas suutsid eestlased lüüa Milano rammi mõju-uuringut, käsitleti EXPO-l kehtivat maailmarekordit väliseestlaskonna muutusi ning lausa kaks korda – kõigepealt Ants küsiti, kuidas arendada riigi rah- Tamme tulemusega 7,10 ja seejärel vuskaaslaste poliitikat, lähen- dada kodu- ja välismaal elavaid Kaspar Taimsoo tulemusega 7,15. eestlasi ning säilitada eesti keelt, Ka seni kehtinud maailmarekord meelt ja rahvuskultuuri väljas- 7,08 m on Kaspar Taimsoo nimel. pool Eestit. Milanosse Eesti paviljoni on ehi- tatud spetsiaalselt kaks kiike, mil- Välismaal elavate eestlaste kogu- lega üritati esmakordselt rekordi arv võib olla 200 000, kuid selle täp- purustamist Eesti rahvuspäeval, 7. set arvu ei olegi võimalik teada. See Meedia töörühm Rahvuskaaslaste konverentsil. juunil. Kiikesid on saanud EXPO-l on ka üks põhjus, miks kindlapiirilise mitmel korral sel suvel proovida väliseestlaste kogukonna või võrgus- se – põhikoolilõpetajate õpitulemu- kokkusaamine Metsaülikoolis ei päl- ka sajad külastajad. 16. septembril tiku loomine pole lihtne. Konverent- sed on Stockholmi keskmisest kõr- vi üldse tähelepanu. toimunud Guinnessi rekordi üritust sil ettekande pidanud Martin Ehala gemad. Vabakutseline ajakirjanik Sirje kajastas kohapeal ka rahvusvaheli- Siiani vanim teadaolev pilt, kus käis välja mõtte luua rakendus, mis Kool annab haridust, mis võimal- Kiin tegi ettepaneku, et nii era- kui ka ne meedia. Huvitav on ka asjaolu, kujutatakse üle võlli kiikumist, oleks avatud võrgustik. dab õppida edasi ükskõik millises avaõiguslikus meedias võiksid olla et eestlaste enda leiutatud spordiala pärineb 18. sajandi lõpust August Ideeliselt võiks eeskuju võtta näi- Rootsi gümnaasiumis. Samuti saab lingid väliseesti kogukonnaväljaan- sattumiseks kodumaise meedia hu- Wilhelm Hupeli neljaköitelisest teks transpordivõrgustiku rakendu- koolist suhtlustasandi eesti keele. netele, mis sageli töötavad ots-otsaga viorbiiti tuli minna kiikedega Eestist teosest “Topographische se Uber põhimõttest, kus teineteise- Paraku leiavad aga paljud lapsed ja kokku tulles ning kogukonna toel vä- Itaaliasse. Nachrichten von Lief und ga sõlmitakse suhteid, ükskõik kas lapsevanemad ennast olukorras, kus liseestlastele tarviliku informatsiooni Eesti Kiikingu Liidu kodulehelt Ehstland”, mis käsitleb Eesti- ja majanduslikke või kogukondlikke. soovi korral pöörduda tagasi Eestisse vahendamiseks. Siiski on selles osas ww.kiiking.ee saab lugeda, et esi- Liivimaa eluolu. Kuivõrd tegu on avatud platvormiga, ja asuda õppima Eesti koolis, ei ole samme juba astutud ning Eesti Rah- oleks võimalus liituda igaühel. Soo- koolid kuigi vastutulelikud toetamaks vusringhäälingu ingliskeelse portaali vi korral võiks otsida abi või lahen- välismaal eesti koolis õppinud lapse News.err.ee juurde on see algatus ju- dust konkreetsele probleemile, samu- vajadusi. ba tegemises. Tähistati diplomaat Ernst ti oleks see koht, kus pakkuda enda Rahvuskaaslaste programmiga teadmisi või teenuseid. Võrgustike Meedia ei räägi väliseestlastest toetatakse välismaal elavaid eestlasi, liikmete usaldusväärsust oleks või- Konverentsil viibinud väliseestlased pakkudes neile tuge eesti keele os- Jaaksoni sünniaastapäeva malik hinnata tagasiside kaudu. leidsid, et Eesti ajakirjandus ei pea kuse säilitamisel, eesti identiteedi ja Eesti Vabariigi välisministeeriu- Jaan Seim juhib Stockholmi ees- oluliseks väliseesti kogukondades kultuuri hoidmisel ning võimalikul mis avati näitus ja külastajatel ti kooli, mis on tegutsenud 72 aas- toimuvat. Kajastust leiavad pigem tagasipöördumisel Eestisse. oli suurepärane võimalus tutvu- tat. Kolmandik õpilastest on sõja ajal Sri Lankal toimunud kurioosumid, Konverentsi korraldas rahvuskaas- da ühe meie riigi järjepidevuse Rootsi elama asunute järeltulijad. kus koer hammustas peremeest või laste programmi nõukogu ning seda kandja ja riikluse hoidja, diplo- Kaks kolmandikku on aga Rootsi ko- vastupidi, kuid Kanadas toimuv Põh- rahastasid haridus- ja teadusministee- maat Ernst Jaaksoni 110. sün- linud hiljem. Kool annab hea haridu- ja-Ameerika eesti kogukonna suurim rium ning kultuuriministeerium.ERR niaastapäevale pühendatud aja- looliste dokumentidega. Ernst Jaaksoni elust ja tööst kõ- nelesid kunagine välisminister ja EAS avas programmi “Work in Estonia” suursaadik Trivimi Velliste ning dip- Selle aasta kevadel avas EAS Selleks avati veebiportaal www.wor- ütlesid, et riigi toeta on neil keeruline lomaat ja Eesti Lipu Seltsi esimees “Work in Estonia” programmi, kinestonia.com, mis vahendab Eesti välisspetsialiste värvata. “Kaardista- Jüri Trei. Tänastel noortel diplomaa- mille eesmärk on aidata Eestis ettevõtete tööpakkumisi ja tutvustab sime reaalsed vajadused ja sektorid, tidel ja külastajatel oli palju küsimu- tegutsevatel ettevõtetel värvata Eestit kui atraktiivset töösihtriiki. kuhu on lisatööjõudu vaja. Selle tule- si ning toimus elav arutelu. Näitus kõrgelt kvalifitseeritud välis- EASi juhatuse esimees Hanno musena valmis veebiportaal, mis on jääb avatuks veel mitmeks kuuks. spetsialiste kiiresti kasvavatesse Tomberg selgitas, et Work in Estonia tööandjatele praktiline abivahend vä- Jüri Trei Foto: Anne Velliste majandussektoritesse. programmi idee tuli ettevõtjatelt, kes listööjõu värbamisel. ER 8 kuulutused ja teated Nr 5 (852) September 2015

Pilk ette Juubilarid! Õnnitleme südamest Viimane veerg

●●06.11 – 08.11.2015 Bonn / Haus Oleks nii vaikne, Olli Kompust, ●●Augustikuu lõpus toimus Tallinnas Annaberg et õnn kuuleks tulla. kinos Sõprus filmi “Arvo Pärt – isegi

EÜSLi koroona- ja jakkolovõistlus, Õnne nii palju, kui ma kõik kaotan” maailma esili- mardiõhtu kes saab 18. oktoobril nastus, film avab maestro elufilosoo- 08.11. – EÜSLi aastakoosolek et hea oleks olla! fiat, loometausta ning näitab lihtsaid August 90aastaseks Haus Annaberg, Annaberger Str. 400 hetki pere ja lähedastega. 8. septemb- Info: Maie Kisis-Vainumäe, Õie Tomingas Müncheni eestlaskond ri õhtul esitleti Sõpruse kinos Arvo tel 0221 834 703 Pärdi ja Robert Wilsoni koostööst e-post: [email protected] September valminud kahte filmi – dokumentaa- Mai-Liis Dinkelbach li “Kaotatud paradiis”, mis avab Aa- ●●1.10, 13.10, 14.10, 14.11, dama loo tähendusi ja Arvo Pärdi 15.11.2015 – Hamburg Doris Körven Südamlik kaastunne loominguliste püüdluste tagamaid, Marianne Spitz Peter Handke “Die Stunde da wir Aira Paschkele isa ja kontsertfilmi “Aadama passioon”. nichts voneinander wußten” Mõlema filmi rahvusvaheline levi on Regie Tiit Ojasoo & Ene-Liis Sem- Oktoober märkimisväärselt suur. per Olli Kompus Toivo Kaldmäe Koht: Thalia Theater, Großes Haus, ●●Eesti Maja Helsingis sai 17. sep- Alstertor 1, 20095 Hamburg Ivi-Maire Prüß tembril viieaastaseks. Sündmust tä- Info: www.thalia-theater.de Wilhelm Stratemann surma puhul histati kahe päeva vältel, muu seas astus Helsingi Musiikkitalo klubis ●●01.10.2015 – Stuttgart Õnnitlevad EÜSL ja Eesti Rada Berliini eestlaskond lavale populaarne Eesti bänd Cur- Rein Rannap: Cross-over piano – ly Strings, kelle album “Üle ilma” Selfies with Classics võitis aasta parima albumi ning aas- Koht: BIX Jazzclub, Gustav-Sieg- ta parima debüütalbumi tiitli, samu- le-Haus, Leonhardsplatz 28, 70182 ti kuulutati kollektiiv aasta parimaks Stuttgart ansambliks ning nende laul “Kauges külas” aasta parimaks lauluks. Pidus- ●●17.10.2015 – Biesigheim tuste raames toimus ka toiduturg “Ma Rahvusvaheline orelifestival 2015 armastan Eesti toitu”, kus oma too- Kadri Ploompuu (Tallinna Toom- teid ja erinevaid maitseid tutvustasid kirik) mängib Bachi, Hakimi, Pärdi Eesti toiduettevõtted, Eesti-teemali- ja Süda teoseid ne mälumäng Soome suurimate mee- Koht: Evangelische Kirchengemein- diaväljaannete esindajatele, tutvustati de, Pfarrgasse 3, 74354 Biesigheim e-residentsust, esinesid Eesti Maja lau- lulapsed, toimus raamatumüük jpm. ●●18.10.2015 – Nürnberg Kristiina Poska dirigeerib Nürnbergi ●●Eesti Meremuuseumi allveearheo- Sümfoonikuid loogi Vello Mässi juhtimisel toodi Koht: Meistersingerhalle Nürnberg, Tallinna lahe põhjas lebavalt laevav- Bayernstr. 100, 90471 Nürnberg rakilt ära unikaalne keraamikakol- Algus: kell 16.30 lektsioon. 30 meetri sügavuselt leitud 36 keraamilist anumat on väärtuslik ●●24.10.2015 – München leid nii meremuuseumile kui ka ko- Musica Baltica gu merendusajaloole. “Uppunud laev Chor des Bayerischen Rundfunks/ on teatavasti oma aja konserv – sel- Münchener Kammerorchester lel momendil, kui laev uppus, jäi kõik Dirigent Olari Elts; Arvo Pärdi ja sinna nii, nagu oli. Sealt pole midagi Erkki-Sven Tüüri teosed ära võetud, sinna pole midagi juur- Koht: Prinzregententehater, de pandud,” lausus arheoloog. Asja- algus kell 20.00 tundjate hinnangul võib kollektsioon pärineda umbkaudu aastast 1600. ●●31.10.2015 – München Autentne, uuenduslik ja sugestiivne ●●31. juulil suri 84 aasta vanuselt Viljandi trio TRAD.ATTACK kont- teadlane ja poliitik Endel Lippmaa. serttuuril Lippmaa sündis 15. septembril 1930. Koht: Rationaltheater München Hes- aastal Tartus. Ta oli akadeemik, kee- seloherstr. 18, 80802 München milise füüsika ja füüsikalise keemia Kontakt: Karin Ladva-Zoller, professor, füüsika-matemaatika-dok- e-post: [email protected], tel: tor, Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 0176-2900 5704 Füüsika ja Astronoomia Osakonna ju- Info: http://rationaltheater.de/ hataja, ETA energeetikanõukogu esi- http://tradattack.ee/concerts mees, keemilise ja bioloogilise füüsi- ka instituudi (KBFI) rajaja ja juhata- ●●Eesti Filmiõhtud Saksamaal ja ning mitmete ülikoolide audoktor. 10. 11. 2015, Bremen – kell 19.00 1999. aastal valiti ta Eesti 20. sajan- City46, Kommunalkino di saja suurkuju hulka. Endel Lipp- 11. 11. 2015 Kiel – kell 18.30 maa osales Rahvarinde tegevuses. Kulturzentrum Pumpe 12. 11.2015 Hamburg – kell 19.00 ●●Kahe Eesti fotograafi, Bir- Kino 3001 git Püve ja Annika Haasi pildista- 14. 11.2015 Berliin – kell 19.00 tud portreed on valitud maineka- Kino Babylon le näitusele Taylor Wessing Pho- Katrin ja Andres Maimiku “Kirsitu- tographic Portrait Prize 2015. bakas”, lisaks mitmed lühifilmid Eesti (portree)fotograafia taset näi- tab see, et Londoni National Portrait ●●21.11 – Hamburg Ar dievu Hüvasti Ade Gallery’s novembris avatavale näitu- Jaan Tätte kontsert sele valiti ainult 60 tööd, aga konkuree- algus kell 19.00 ris neid sinna tervest maailmast 4900. Koht: Hauptkirche St. Nikolai, VELTA Großer Saal ●●Läti näitlejanna Ingrīda Andriņa, Harvesterhuder Weg 118, Velta Leitaru (sünd. Kazoks) kes kehastas filmis “Viimne reliikvia” 20149 Hamburg peakangelanna Agnes von Mönnik- Osavõtutasu 10 eurot, õpilastele, *02.03.1924, Ainazi, Läti husenit, suri 17. septembri hommikul tudengitele ja pensionäridele 5 eurot +26.09.2015, Sindelfingen, Saksamaa 71aastasena. Info: Hamburgi Eesti Rahvuskoon- dis, [email protected] Toimetus tänab lahkeid Meie mälestame meie armsat ema. inimesi, kes toetasid Eesti Arvo, Raimo, Astrid, Aga, Sami perekondadega ja sõpradega ●●06.12 – München Raja sügispeo korraldamist Müncheni eestlaste jõulupidu algus: kl 14.00 Maia Stellmach-Inari Koht: Eine Welthaus, Schwanthaler- Hans Laamann straße 80, 80336 München Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid Erik Schneider Andke oma tulekust teada ootame aadressile [email protected] Karin Ladva-Zollerile Suur tänu! [email protected] või 089/46221009 Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge.