Nr 11 (178) Detsember 2008 Hind 3 krooni Valla aasta tegija 2008 on Ene Preem TTÜ naiskoori ja Väike-Maarja pasunakoori ühiskontsert tõi sära silma Ene Preemi eestvedamisel on muutunud aktiivsemaks ja huvitavamaks nelja kü- la - Nadalama, Kurtna, Kärsa ja Võivere - elanike tegevus ning tänavu moo- dustus neid külasid ühen- dav mittetulundusühing Nelikand.

Ene Preemil ei tule idee- dest puudu, kuidas kodu- küla kaunimaks muuta. Eredaks näiteks on Kurtna bussiootepaviljon, mis sai kõrge tunnustuse osaliseks tänavusel vabariiklikul konkursil “Kaunis Eesti kodu”, mille motoks oli “Bussipetus – omavalitsu- se visiitkaart”. Foto: Silvi Aasumets

Ene Preem oli osaline ka Tallinna Tehnikaülikooli naiskoor laulmas dirigent Raul Talmari juhatusel ja Kaire Nadalama külas Liivaku Vilgatsi soleerimisel Urmas Lattikase bändi saatel. talu maadel asuva fantasti- lise külaplatsi rajamisel. Tema initsiatiivil ilmus nelja küla kaunimate koh- Foto: Marju Metsman tade fotodega 2008. aasta kalender. Ene osaleb ak- Tänavu esitati valla aasta tegija nimetuse- tiivselt Simuna naisteklubi tegevuses, te- le neli tegusat ja ettevõtlikku kandidaati: mast kiirgab energiat ja elujõudu. külaelu edendaja Ene Preem, valla turis- mikorraldaja Ellu Moisa, sotsiaaltöötaja Oma tegevusega loob ta palju positiivset Luule Matrov ja kauplusauto juht Valdo ja näitab, et ka väikestes külades on hea Kruve. Vallavolikogu valis nende seast elada. aasta tegijaks Ene Preemi. Valla aasta tegijat selgitatakse välja Väike-Maarja valla aasta tegija 2008 2003. aastast alates. Senini on see ni- tunnistus ja auhind (kunstnik Riho Hü- metus omistatud Lembit Keerusele, ti klaasimaal) anti pühendunud külaelu Avo Pardile, Endel Mäesepale, Egne edendajale pr Ene Preemile üle 12. det- Liivalaidile, Jaanus Kullile ja Ene Foto: Silvi Aasumets sembril Väike-Maarja õppekeskuses Preemile. Väike-Maarja pasunakoor ja TTÜ naiskoor esitasid ühiselt Vangelise loo “1492 - Christop- toimunud valla 17. aastapäeva aktusel. her Columbus Conquest Of Paradise”

Et jõuluöö meeli köidaks, oleks tubades küünalde lõõm. Et hinge ja südant täidaks kõigil vaid rahu ja rõõm…

Foto: Silvi Aasumets Ilusat jõuluaega ning tervist, õnne ja 3. detsembril aset leidnud Väike-Maarja muusikakooli kontsert edukaid ettevõtmisi tulevaks aastaks! tõi lavale nii suured kui väikesed. Laval vaskpilliansambel. Vallavolikogu ja vallavalitsus 2 Väike‐Maarja valla Infoleht Detsember 2008 Aastalõpumõtteid. Aastalõpumõtteid. Aastalõpumõtteid. Aastalõpumõtteid 2008. aasta kalender sime olulise etapi Ebavere vabaajakeskusest. nemise korral oli ammu aeg teha valikuid, mis langetab oma viima- Skalpellidega avatakse Kiltsi lossis kultuuri- mõjutavad meid kõiki. seid lehti. Tajume, pärandit ning demonstreeritakse meie teise Juhtkiri kuidas viimaste lehte- suurmehe Adam Johann von Krusensterni Lõppeval aastal toimus vallas noortefoorum de vahelt on meid tahtejõudu filmis „Spe fretus“. „Elu on mõtlemise tulem“. Loodan, et 2009. Üks( )teise arvelt piilumas nii küünlade aasta motoks ei kujune „Vallaelu- mõtlematu- sära, moosised veri- Vallavolikogu liikmena tunnen, et jõulukella- se tulem“. Aasta lõpul on ikka kombeks möödunule tagasi vorstid, lumised kuu- de kaja on kergelt kurva alatooniga. Aeg-ajalt vaadata ja anda hinnang. Küsib ju jõuluvanagi, seoksad kui ka taba- on nii, et ei suuda kohe näha seda, mida soo- Jõuluaeg on aeg, mil meid ümbritsevad sõb- kas laps on aasta jooksul hea olnud, sest kingi- matud päkapikud. viksid näha, või ei näe seda, mida teised soo- rad, pereliikmed, sugulased. Nende hulk ei tusi tavatsetakse anda ikka headele lastele. vivad, et sa näeksid. Kindlasti tahavad paljud kahane, ükskõik kui jahtunud meie majandus Heale lapsele antakse ju mitu nimegi. Millise heliga on aga meie valla elanikud, et vallavolikogu näeks ka hetkel on. Leidke aega mõtlemiseks ja aega jõulukellad Eesti Va- otsuseid langetades pikemalt ettepoole ja oleks tegutsemiseks, soovitan meeles pidada, et Kui vaatan tagasi lõppevale aastale, süveneb bariigi juubeliaasta lõpul? oma käitumisega eeskujuks. Volikogu liikme- igast asjast võib leida häid ideid - tuleb vaid teadmine, et järjest enam on tekkinud olukordi, Vallaelanikuna tunnen rõõmu, et viime ellu na tunnetan ikka veel liialt parteipõhiste otsus- õigesti vaadata. Rahulikku jõuluaega kõigile! kus olen sunnitud tegema üht teise arvelt. Kui meie valla tuntuima inimese Georg Lurichi te langetamist ja vähest vastutust. Võiks ju teemasse süüvida, ennast kõrvaltvaataja rolli elukreedot: „Terves kehas terve vaim!“ Moo- rõõmugi tunda, et tänased juhterakonnad Indrek Kesküla asetada ja küsida, mis on selle põhjus, jõuan dustasime Georg Lurichi fondi, saime maa- (Rahvaliit ja Keskerakond) on läbimõtlematu- vallavolikogu liige ühest küljest järeldusele, et oskus öelda EI on konna sportlikuimaks omavalitsuseks, lõpeta- se tõttu raskete valikute ees. Võimaluste kitse- suurim oskus, mida ma pole veel omandanud, teisest küljest aga näen, et ka minu tuttavate See aasta tõi endaga allfondi moodustamist Eesti Rahvuskultuuri hulgas on inimesi, kes on osanud märkamatult päris palju head ja Fondi juurde ning Ebavere tervisespordikes- Pingestunud majandusolukorrast tingitud taga- oma ülesandeid mulle jagada. huvitavat. Üks õnnes- kuse olmehoone valmimist. On heameel, et silööke tunnetan valla tuleva aasta eelarvepro- tunumaid sündmusi vallaleht sai lõpuks nägusama ilme. jekti koostamisel, mille käigus tuleb paari Nädalast nädalasse kindlad ja korduvad tegevu- minu jaoks oli aprillis järgmise aasta plaanides teha mitmete tege- sed võtavad oma päevase aja. Aga ajast, enne Väike-Maarjas toimu- Toredaid elamusi ja rõõmupisaraid tõi Gerd vusalade jaoks valulisi kärpeid. uneaega, jääb järele veel üks osa, millele pre- nud Wiedemanni rah- Kanteri olümpiavõit Pekingis. Rõõmu tundsin tendeerivad töökaaslased, tuttavad ja sõbrad, vusvaheline konve- novembris esilinastunud ja minu arvates väga Isiklikus plaanis võin aastaga rahule jääda. kutsudes kontserdile, teatrisse, paludes mängi- rents ning seal peetud hästi õnnestunud Krusensterni-teemalisest ma muusikat, laulma, meelitades hea ja pare- ettekannete kogumiku filmist, muuseumi üritustest ja näitustest, kor- Soovin kõigile jõulurahu ja -rõõmu ning er- maga. See kõik oleks ilus ja tore kui ei kaas- üllitamine. Konve- daläinud naisekandmisvõistlusest, Ines Maidre gast vaimu, õnnestumisi ja kosutavaid tegevu- neks üht ebameeldivat seika. Keeldudes paku- rentsi korraldada oli orelikontserdist Väike-Maarja kirikus, Väike- si tulevaks aastaks! tust solvutakse või lausa vihastatakse, et kuidas äärmiselt rikastav ja Maarja naisseltsi aastapäevakonverentsist ning siis nii, et ei saagi aidata, ei saagi tulla. andis tohutu kogemustepagasi. Oluliseks ette- veel paljudest-paljudest suurematest ja väikse- Ilve Tobreluts võtmiseks pean Georg Lurichi mälestuse põh- matest ettevõtmistest, millest igaüks pakkus valla avaliku teabe ja spordiosakonna juhataja Meist keegi ei ole üliinimene, kõigil on oma jalikuma jäädvustamise alustamist ja Lurichi omamoodi naudinguid. tunde- ja mõtteilm. Ja rahu ning vaikus on need, mida vajame rutaka ümbruskonna tasa- kaalustamiseks enda sees. Üksteise arvelt ei ole Murelikult vaatan võimalusi vaimu rikastamiseks? tänavukevadine prügikoristuskampaania (ka õigust elada. tagasi mööduvale Rahvamaja, jättes üritusi ära tuima järjekind- mõne aasta tagusest puudeistutamise aktsi- aastale. Minu mee- lusega, on kaotanud viimsegi usalduse. Kuidas oon) – hea organiseerituse ja piisava motivee- Mõtle, hea vallaelanik, saabuvate pühade aegu, lest napib teotahteli- seletada tegevust, kus etenduse kuulutus asen- ritusega suudavad noored mägesid liigutada. kuidas elad sina? Kui avastad, et oled elanud si aatega inimesi. datakse teatega „Publikuhuvi puudusel jääb Iga kummardus prügi haaramiseks ei tohiks oma sõbra, tuttava või töökaaslase arvelt, siis ära!“ enne piletimüügi algust. Publiku puudu- krooni küsida. Kõik ei ole rahas mõõdetav, püüa seda uuel aastal enam mitte teha. Kui üks Väike-Maarja pole se üle Rakvere teatri etendusel septembris kaasa arvatud puhas elukeskkond sinu külas- töö ajab teist taga ja alustatut ei suuda lõpuni minu unistustes Väike-Maarjas kurta ei saanud, pigem preva- vallas. viia, analüüsi, kas ei ole kohustusi ehk liiga enam ammu see leeris soosiv hoiak teatri siiatoomisel. Omadega-mäel-inimesi sunnib hetkeolukord palju võetud, või kellegi teise poolt sujuvalt koht, kuhu ma aas- maa peale naasma. Demokraatia, tehes karu- sulle lükatud? Alati on võimalus öelda, kui taid tagasi noore Kui rahvamaja prioriteediks on taidlusringide teene, suutis aastatega kodanikele siirdada miski käib üle jõu, inimene ei pea üksi kanna- pereisana paikseks elushoidmine, mitte sisuline töö, st ürituste piisavalt õigusi, millest kaaskondlased on tama ega nõutult ootama, millal peatub ratas, et jäin. Argise elu- korraldamine, siis administreerimine on ilm- moonutanud n-ö igameheõigusi. Viimane aeg saaks maha astuda. Sest siis võib olla juba liiga keskkonnaga võib selgelt liigne – saaliust oskab iga ringijuht ise oleks tutvust teha oma kohustuste, võimaluste, hilja. rahul olla. Ülejäänud tegevus toimub siin avada, projektikirjutamisest rääkimata. oskustega. kaootiliselt – meenutab postsovetlikku sotsia- Elagem uuel aastal ka enda jaoks, sest teiste listlikku võistlust - igaüks nokitseb midagi Kuid õnneks leidub Väike-Maarjas endiselt Uuel aastal ei tohiks korduda lodevus, laiskus, heaks ja teistele elame niigi. teha, tõmmatakse ristikesi „tehtud“, tegelikult tegijaid, kelle ideed ja loovus on piisavalt len- käegalöömistunne. ei lähe see kellelegi korda. nukad. Meenuvad segarühma etendus Kiiresti Euroopasse tahame kõik ja euroopali- Kauneid saabuvaid pühi! „Simuna mees versus Imemees“ Simuna rah- kult elada samuti. Kas jagub selleks piisavalt *Tähtsündmuseks minu jaoks oli kindlasti vamajas veebruaris, Wiedemanni konverents oskusi, tahet, haritust? Aga unistuste kiirteelt Marju Metsman vilistlassegarühma 20. tegevusaasta tähistami- märtsis, rahvusvaheline tantsupäev Simunas on võimalik alati kõrvale – koduteele – keera- vallalehe toimetaja ne gümnaasiumi aastapäeva eelõhtul oktoob- aprillis, naisseltsi aastapäevakonverents mais, ta... Ongi vahest viimane aeg kontrollida pidu- ris. Segarühm ei käi koos pelgalt esinemise puhkpillide päev juunis, vabariiklik tantsujuh- rite tõhusust. pärast. Meil on, mida üksteisega jagada, on tide laager ja rahvakultuuripäev juulis, sega- põnevaid reise, projekte ja üritusi – ühesõnaga rühma juubelikontsert oktoobris, Ebavere ter- On saabunud võlgade (ka auvõlgade) tasumise Lõppemas on järje- seltsielu. visespordikeskuse avamine novembris, TTÜ aeg. Oma naba imetlejatel on aeg tööle hakata. kordne aasta ja on aeg *Tähtsündmuseks on kindlasti muistse Ebave- naiskoori ja Väike-Maarja pasunakoori jõulu- Niisiis, kallis kaasmaalane, enne kui lauda teha kokkuvõtteid. re hiie maagilise jõu oskuslik suunamine val- kontsert detsembris. See tõestab, et tehes järje- istud, mõtiskle, kas oled piisavalt panustanud, Isiklikus plaanis oli lakodaniku tervise ja vaimu taastootmisse. kindlalt ja kompromissitult oma asja, meelita- et leemekulbi järele haarata. Prii hommiku väga tegus aasta, kuna Ebavere rajad on minevik, keskuse valmimise- me ka publiku saali. (kohv)-söök on luksus, tasuta lõunatest rääki- alustasin Olustveres ga laienesid võimalused tervisesporti harrasta- Töökasvatus koolis (klassiruumi korrashoid, mata. põllumajandusõpin- da ning boonusena saime saali, kus korraldada kevadine prügikoristus, koolipargi pidev hool- Jõudu tööle uuel aastal! guid ja mind valiti üritusi. Keha vormishoidmise võimalusi pakub dus, sügisene leheriisumine, ühine puudeistu- Määri külavanemaks. Väike-Maarja hetkel piisavalt. Kas aga leidub tamine) tuleb taaskäivitada. Meeldiv näide on Aivar Liivalaid Viimane sündmus oli vist isegi kaalukam, sest külavanem olla on suur au, aga samas ka Eestlaste jaoks oli kui iseenesestmõistetavat. Arvan, et augustis jaoks, kes on meie ümber. vastutus, vastutus kogukonna ees. Siinkohal kogu aasta eriline, Gruusias toimunud sündmused näitasid sel- kasutan võimalust ja kutsun inimesi küla ning tähistasime ju vaba- gesti, kui kõrgelt tuleb meie vabadust hinnata. Oleme harjunud sellega, et Eestil ja Eesti ma- valla tasandil kaasa mõtlema ja tegutsema. riigi juubeliaastat. Need olid sündmused, mis vapustasid kogu jandusel läheb nii hästi. Kätte on aga jõudnud Iseenesest ei sünni midagi. Katsuge oma elu Seoses sellega oli maailma. Suvel võõrustas meie kogudus To- keerulised ajad, prognoosid näitavad, et läheb elada nii, et teete rohkem head endale, naab- tippsündmuseks rontost pärit eestlast Erika Kivikat, kes aitas veel raskemaks. See on aeg, kus kaasinimesi rile – meile kõigile. Ilusat jõuluaega ja meele- kindlasti öölaulupi- läbi viia inglise keele kursusi ja korraldada tuleks eriti tähele panna. Eesti rahvas peab olukat aastavahetust! du „Märkamise aeg“ lastelaagrit, mis tõi rõõmu paljudele lastele. kokku hoidma ning Jumalale meie vabaduse Tallinna lauluvälja- eest aitäh ütlema. Siim Kesler kul. Olen rõõmus, et Meie eksistentsi põhjus pole meis enestes. MTÜ Määri Küla juhatuse esimees Jumal on meie ar- Jumal ei loonud meid vaid oma elu nautima. Eerek Preisfreund Määri külavanem mast väikest maad Kas märkame inimesi, kelle Jumal on meie Avispea vabakoguduse pastor hoidnud ja võime elada rahus. teele saatnud? Ärgem laskem argipäevakiiru- Oleme vabadusega harjunud ja võtame seda sel enda elu suunata, võtkem aega inimeste

Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Toimetaja: Trükitud: Väike-Maarja Vallavalitsus Marju Metsman AS Trükikoda TRÜKIS Pikk 7, 46 202 Väike-Maarja tel 329 5758, 526 3831 Pargi 27F, 41 537 Jõhvi http://www.v-maarja.ee [email protected] Ilmub kord kuus. Kaastööd, teated saata hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Tiraaž 1200 eksemplari Toimetus võib tekste lühendada. Detsember 2008 Väike‐Maarja valla Infoleht 3 Aastalõpu intervjuu volikogu esimehe Hans Kruusamägi ja vallavanem Olev Liblikmanniga Virumaad tuntaks Väike-Maarjat. Minu teada H.K.: Eks ka mina olen proovinud elanike suuri kritiseerivaid nooli meie kogukonna koh- arvu tõsta. Selle aasta novembris sai minu pisi- ta öeldud ei ole. Pigem meenutatakse ikka poeg juba aastaseks. Väike-Maarja loodus- positiivselt meie puhkpilliorkestrit, naiste- keskkond on rikkalik ja kaunis, kuid olevus- kandmise võistlust või Lurichit. võitluseks soovin külma närvi ja kindlat meelt. O.L.: Olen alati suhtunud meie kogukonda kui Põllumehena mängib minu elus suurt rolli loo- eelkõige väga pragmaatiliselt mõtlevasse ko- dus, näiteks sel aastal kehva suve tõttu on mul gukonda, kuid kes samal ajal on lugu pidanud kindlasti raskem aasta ees, kui oli aasta tagasi. ka haridusest ja kultuurist. Nii et maine on O.L.: Ma arvan, et Väike-Maarja vald on ela- hea. miseks ja töötamiseks igati normaalne paik. Kuidas Teile tundub, kas kogukonnas on Paar aastat tagasi maakonna arengukonverent- esil rohkem vaim või pigem võim? Kuidas sil toimunud küsitlusel, kus küsiti osavõtjatelt, arvate, kas ka Teie ainuisikuliselt saaksite et millises vallas neile meeldiks kõige rohkem vaimu ja võimu suhestamise kaalu- kaussi kallutada? H.K.: Nii küsimust päris esitada ei saa, et kumb on rohkem esil, kas vaim või võim. Kõik oleneb olukordadest. Argipäevaelus on inimeste suhete va- hel vaim tugevam kui võim. Nii on ka volikogus arutamise ajal vaim tuge- vam, kuid kui juba ettepanek pannak- se hääletusele, siis võim. O.L.: Ma ise ei mõtle sellistes kate- gooriates ega pea nende asjade vastan- damist ka vajalikuks. Kõik, mis tuleb Mida peate mööduvale aastale tagasi vaada- aastad kerged ja täna tehakse paratamatuid kasuks paikkonna arengule, on kasu- tes valla tähtsündmuseks? eelarvekärpeid nii riigi kui omavalitsuse lik. H.K.: Iga inimese jaoks on tähtsündmus eri- tasandil. Kas paikkonna areng peatub? Kuidas olete rahul meie valla kul- nev, mõne jaoks võib olla väike heategu aasta H.K.: Majanduslangus toob kindlasti igale tuurieluga? Kas kultuurielu ja vai- tähtsündmuseks. Minul on neid lausa mitu ja vallale või linnale rasked ajad. Nii peab ka muelu vahele võib täna tõmmata ühte oleks keeruline välja tuua, aga mõned Väike-Maarja vald järgmisel aastal püksirihma võrdusmärgi? nimetan - sai ehitatud hoogsalt kõnniteid ja koomale tõmbama. Aga põhjust vallaelanikel H.K.: Täna on vallas kultuurielu Kiltsi ristmik sai korda, Ebaveres avasime muretsemiseks ei ole – paikkond elab ikka kandjarollis Simuna, Väike-Maarja ja spordikeskuse ning Väike-Maarja lasteaed sai edasi ning traditsioonilised tegemised jätku- Kiltsi rahvamajad, kes saavad sellega nii hästi elada, saavutasime kolmanda koha. Nii et mi- lõpuks basseini. vad. või halvasti hakkama, kui kogukonna inimesed nuga ühtemoodi arvavad ka meie vallast välja- O.L.: Kordaminekuid oli mitmeid, kuid nime- O.L.: Sellist tormilist investeerimist kindlasti hindavad. Rahvas seas levib mitmesuguseid pool elavad inimesed. taksin siin kahte: Väike-Maarja hoolekande- ja lähiaastatel ei tule, sest riigipoolsed eraldised arvamusi. Väike-Maarja valla vaim on aga Kas noortel on Teie hinnangul täna põhjust tervisekeskuses kogu elektrisüsteemi täielikku vähenevad tunduvalt. Jätkame aga kindlasti olnud alati kõrge. siiakanti tagasi tulla? renoveerimist ja valla üldplaneeringu kehtesta- erinevate projektidega rahataotlemist fondi- O.L.: Valla kultuurielu tundub kohati heitliku- H.K.: Hetkel on Eestis suundumus, et inime- mist. Elektrisüsteem oli lausa tuleohtlik. Mida dest, omafinantseeringu peame heakskiitmise na, eks põhjusi ole mitmesuguseid. Nagu juba sed liiguvad pigem maalt linna. Tulevad tagasi aga tähendab tulekahju hooldekodus, seda on korral muidugi neile tagama. eespool ütlesin, on meie inimesed äärmiselt ikka need, kes tunnevad, et hing kuulub siia. raske isegi ette kujutada. Kokku läks see Kuidas on lõppeval aastal sujunud koostöö ratsionaalse ja praktilise mõtlemisega. Eks Minu tutvusringkonnas on küll täna mitu Väi- maksma 1,4 miljonit krooni. Valla üldplanee- naabervaldadega? seegi vajutab kultuurielu korraldamisele oma ke-Maarja valla noort, kes praegu õpivad Tartu ring on aga kogu piirkonna elu kujundamise H.K.: Naabervalla inimestega suhtlen pea iga pitseri. Võrdusmärki kultuurielu ja vaimuelu või Tallinna ülikoolides, kuid on avaldanud aluseks järgneva 10-15 aasta jooksul. päev, nii vallajuhtide kui vallaelanikega. Selle vahele kindlasti tõmmata ei saa. lootust, et tulevad siia pärast õpinguid tagasi. Tulemas on volikogu selle koosseisu viima- tõestuseks toimus ka nelja naabervalla (Väike- Milline on Teie arvates tänase vallaelu suu- O.L.: Enamiku teiste vabariigi maapiirkonda- ne aastavahetus. Millise hinnangu annate Maarja, Rakke, Tamsalu ja Laekvere) voliko- rim miinus? dega võrreldes peaks neid põhjusi, miks noo- volikogu tööle? Kas laev hoiab sama kurssi, gude ühisistung. Väga hea koostöö on meil ka H.K.: Igas tegevuses on võimalik miinused red võiksid siia tagasi tulla, meil siiski tundu- millel liikumist alustas? PAIKis (MTÜ Pandivere Arendus-ja Inkubat- välja tuua – kergem on kritiseerida kui lahen- valt rohkem olema. H.K.: Laev hoiab ikka nii kaua õiget kurssi, sioonikeskus), kuhu kuuluvad juba eelnimeta- dusi pakkuda. Usun, et täna, kus meid mõjutab Milline on Teie jõulusoov? kuni kapten koos meeskonnaga laeva juhib. tud vallad, ning mille peamine eesmärk ongi samaväärselt majanduslangus nagu ülejäänud H.K.: Jõulud on aeg, kus ollakse perega ning Praegu ei näe, et kapten või meeskond oleks just kaasa aidata kohaliku elu ja initsiatiivi Eestit, ei peaks me mitte üksteise tööd halvus- hoitakse kokku. Soovin seda ka teile, kallis laevast lahkumas, samaviisi liigub ka volikogu arengule. tama, vaid ühte hoidma. Ainult ühte hoides Väike-Maarja valla rahvas! „laev“. O.L.: Naabervaldadega on suhted töised. Pan- elame rasked ajad üle. O.L.: Jõulusooviks on see, et inimesed ei an- O.L.: Arvan, et volikogu on suhtunud valla divere Arendus- ja Inkubatsioonikeskuse O.L.: Eks negatiivne iive ole ikka see, mis naks raskustele alla, märkaksid oma kõrval ka arengusse vastutustundlikult. Oleme kolme (PAIK) kaasabil oleme tegelenud mitme tervet kõige rohkem muret teeb. Elu Eestis koondub teisi inimesi ja oleksid üksteisele toeks mitte viimase aasta jooksul investeerinud valla infra- paikkonda hõlmava projektiga, neist suurim üha rohkem suurtesse linnadesse ja nende ainult jõulude ajal, vaid terve aasta jooksul. struktuuri umbes 75 miljonit krooni, mis on oli korraldatud olmejäätmeveo hankekonkurss. ümbrusse. Üksteist aidates oleme kõik tugevamad. Ilusaid maakonna omavalitsuste seas Rakvere linna Milline on meie kogukonna maine täna Teie Valla elanike arv on näidanud vähenemise pühi ja õnnestumisi uuel aastal! järel teine tulemus. silme läbi? trendi. Mida soovite neile, kes plaanivad Majanduslangusega seoses ei ole järgnevad H.K.: Oluline on see, et väljaspool Lääne- meie paikkonda elama asuda? Intervjuu küsimused koostas Marju Metsman

Väike-Maarja ja Kaarma vallad – ikka ühiselt edasi! Pärast kahe valla vaheliste sõprussidemete gi kasulikku, mida siis oma töö edendamisel te vahel, kui selle aasta kevadel kaarmalaste sale, kes oli suutnud kokku panna lühikesse värskendamist 2006. aastal on üheks minu paremini rakendada. Mõlema valla haridus- ja võrkpalli-, lauatennise-, koroona- ja malevõist- ajavahesse köitva ja meile äärmiselt huvitava sujuvamalt ja töisemalt käima läinud valdkon- kultuurijuhtide omavahelistes vestluses jäi konnad väike-maarjalastelt mõõtu käisid võt- programmi. Oli tore tõdeda, et kaarmalasi tea- naks ühisprojektid mõlema valla haridus-, kul- kõlama mõte, et rohkem peaks andma võima- mas. Tulemused-tulemusteks, ent soov võistle- takse ja tuntakse järjest rohkem ning tasapisi tuuritöö-, noorsootöö- ja spordivallas. lusi mõlema valla erinevate allasutuste juhtidel miseks leidis kinnitust ning plaane on ka pee- saame välja külaliste seisusest, meist saavad üles näidata oma initsiatiivi suhtlemisel, ühis- tud. Siinkohal tahaks tänada Väike-Maarja lihtsalt oodatud sõbrad, töökaaslased, kollee- Teatavasti allkirjastati 2007. aastal Saaremaal tegevuste kavandamisel ning elluviimisel. Juh- Spordihoone pealikku hr Ants Rikbergi, kelle gid. ka valdade vahelise koostöö tegusamaks muut- tide ülesandeks oli koostöö algatamine esma- võistluste korraldus oli ladus ja probleemideta. miseks heade kavatsuste protokoll, mis ongi kohtumiste kaudu. Edasi võiks neile jääda Lootustandva osana on kõne all olnud koolide Pärast mõlema valla eelarve vastuvõtmist saab aluseks juba eelpoolnimetatud valdkondade tegevuste koordineerimine ja vajadusel abi vaheliste spordivõistluste korraldamine, mis ka ilmselt konkreetsemalt rääkida 2009. aasta koostööle. Teineteisel on külas käinud ja koge- töörühmade vahendamisel. Selles osas on ak- aga sõltub paljuski hetke majanduslikust olu- kontaktide jätkumisest. Samas on juba loodud musi omandanud nii taidlejad, sportlased kui tiivsemad olnud Simuna ja Aste Põhikoolide korrast, sest kulud transpordile on kahe valla tihedad sidemed üksikute valdkondade vahel viimati, läinud novembrikuu hakul mõlema pedagoogid. Koos on osaletud looduslaagris ca’ 300 km vahemaale siiski arvestatavad. ning seda tegevust tuleb jätkata. Oleme tõsiselt valla noored. Üheks huvitavamaks ja asjaliku- ning interaktiivses loodusteemalises viktorii- vaimustunud sõprusvalla heast käekäigust, maks koostöövormiks on saanud nn töövarju- nis. Milliseks kujunevad koolidevahelised Meeldiva jätkuna kohtusid novembri algul ka uute ja kaasaegsete spordibaaside rajamisest, päevad, kus mõlema valla haridus- ja kultuuri- suhted edaspidi, jääbki nende endi otsustada. kahe valla aktiivsemad noored. Nagu nende hariduse reformimiskavadest, taidlejate ja valdkonna spetsialistid omavahel kohtuvad, Igal juhul õpilassuhted on isiklikul tasandil muljetest selgub, oli neil Väike-Maarjas palju sportlaste professionaalsusest ja paljust muust. vahetult töösituatsioonis partneri ja kolleegi käivitumas ning see annab lootust ka koolide huvitavat vaadata ja ka kuulata ning jääb ainult Kaarmalastel on teilt paljutki õppida, täname tegemisi jälgivad ning niiviisi parimal võimali- tasandil suhtlemise jätkumiseks. loota, et mõlema valla selle valdkonna juhid ja üritame kõike kasulikku ka oma kodus kasu- kul viisil kasulikke kogemusi talletavad. suudavad siin huvi kõrgel hoida ja ühistegevu- tusele võtta. Samas on hea tõdeda, et tänu kahe Head kontaktid on loodud raamatukogude sega jätkata. valla haridus- ja kultuurivaldkonna tihedale Väike-Maarja rahvas, eesotsas haridus- ja kul- vahel ning küllap siingi on suhete arenguks koostööle on ehk märgata suhete tihenemist ka tuuriosakonna juhataja Olga Metsaga viibisid veel ruumi küllaga. Vaatamata Kaarma valla Värske töötajana oli kaarmalastel sel korral valdade juhtkondade tasemel. Ega’s midagi, teatavasti läinud aastal Saaremaal. Vaatamata taidlejate pisukesele invasioonile läinud suvel kaasas ka meie vastloodud Koolide Muuseumi pärituult purjedesse ja ühiselt ikka edasi! mõningatele erinevustele, on nimetatud vald- osalemaks Väike-Maarja rahvakultuuripäeva- juhataja pr. Leida Iir, kes leidis eest sõbraliku konna struktuurid üsnagi sarnased ning seetõt- del, võiks klubiliste asutuste vahelgi olla tihe- ja abivalmis muuseumi pere, palju häid kon- Lugupidamise ja austusega tu ka mõningal määral võrreldavad. Lisaks dam koostöö, seda muidugi võimaluste piires. takte ning kuhjaga töökogemusi. Rein Orn isiklikele kontaktidele viisid meie Väike- Kokkuvõttes oleme väga tänulikud kogu Väi- Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Maarja kolleegid Saaremaalt kaasa nii mõnda- Esimesed arglikud kontaktid loodi ka sportlas- ke-Maarja valla perele, eriliselt aga Olga Met- 4 Väike‐Maarja valla Infoleht Detsember 2008 Taliteenistusest Väike-Maarja vallas Vallavolikogus. Vallavalitsuses Avaldame talveperioodil Väike-Maarja vallas taliteenistust korraldavate ettevõtete ja tööde eest vastutajate loetelu. 11. november vallavalitsuses Väike-Maarja gümnaasiumi õhtukool 9 986 ASile Go Bus Rakvere määrati oktoobri- kr; Vallateed kuu eest bussiliini nr 39 doteerimise sum- Väike-Maarja gümnaasium 16 645 kr;

maks 6 445.55 krooni. Kiltsi põhikool 30 238 kr; PIIRKOND ETTEVÕTE VASTUTAJA TELEFON Simuna kool 30 664 kr; Väike-Maarja aleviku tä- Väike-Maarja õppekeskus Heino Laar 5391 5501 Reservfondist eraldati 18 500 krooni valla- Väike-Maarja muusikakool 21 719 kr; navad maja majajuhi tahvli vundamendi ehitami- Väike-Maarja lasteaed 34 570 kr. Väike-Maarja aleviku kõn- Väike-Maarja valla majan- Jüri Rebane 521 1262 seks. ni- ja jalgrattateed, platsid dusosakond 16. detsember vallavalitsuses Ärina, Koonu, Aburi, Kän- Väike-Maarja valla majan- Kaarel Moisa 505 3558 18. november vallavalitsuses Määrati projekteerimistingimused MTÜle nuküla, Raeküla, Pandive- dusosakond Tele2 Eesti ASile määrati projekteerimis- Avanduse Küla Selts Avanduse külamaja re, Ebavere, Müüriku tingimused mobiilsidemasti püstitamiseks rekonstrueerimiseks. Eipri, Äntu, Rastla, Pandi- Indrek Tomingase Pae- Indrek Tomingas 526 0238 koos moodulhoonega Aavere külas vere murru talu 26. november vallavolikogus Vao, Kiltsi, Uuemõisa, AS Vao Agro Meelis Robam 517 2214 Väike-Maarja Vallavalitsusele Väike- Võeti vastu Väike-Maarja valla 2008. Risu, Mätliku, Kaarma Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse aasta III lisaeelarve: Liivaküla, Nõmme, Vorsti OÜ Reinpaul Rein Möldre 505 3093 rekonstrueeritud elektrisüsteemile anti ka- Vanemökonomist Mati Kanarik selgitas, et sutusluba. 2008. a III lisaeelarve on erinevalt eelmis- Pikevere, Aavere, FIE Raimo Beilmann Raimo Beilmann 325 3334 test sisuliselt eelarve korrigeerimine seoses Varangu, Raigu 522 2819 Pandivere Vesi OÜ Simuna pumbamaja teatud tulu-ja kululiikide vähenemisega Simuna alevik (Rakke mnt OÜ Karuvälja Väino Haiba 505 3488 ehitusele anti kasutusluba. ning toetussummade lülitamisega eelarves- -st lõuna pool), Orguse, se. Eelarve mahu vähendamist tingis Kiltsi Pudivere, Triigi Pandivere Vesi OÜ rajatud veetrassile Si- mõisakooli tegelike rekonstrueerimistööde Simuna alevik (Rakke mnt OÜ K&G Saarelt Kulle Põldmaa 515 7741 muna alevikus Allee ja Pargi tänavatel anti mahu vähenemine seoses kavandatust hili- -st põhja pool), Avanduse, 502 3148 kasutusluba sema tööde alustamisega, mis tähendab ka Määri, Avispea ligi 2 miljoni kroonist toetussumma vähene- Hirla, Võivere, Kurtna, OÜ Sepatalu Jaan Sepp 513 7239 Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekes- mist. Täiendavalt on mahtu vähendanud Nadalama, Kärsa kuse hooldekodu kohahinnaks kinnitati Ebavere Tervisespordikeskusele eraldatud Käru OÜ Kerro Farmer Raimo Birnbaum 329 3956 6500 krooni kuus alates 01.01.2009. toetussumma vähenemine 300 tuhande 506 0173 krooni võrra ning varade müügist laekuva Riigiteed Kinnitati Väike-Maarja Lasteaia hoolekogu tulu vähenemine 430 tuhat krooni. Rakvere - Vägeva AS Virumaa Teed Hardi Kalm 506 1085 järgmises koosseisus: sõimerühm Kersti Väike-Maarja - Tamsalu Rakvere teepiirkond Hurt, I rühm Ivi Vainjärv, II rühm Klaarika Samas on eelarve tulude poole vähenemist Ebavere - Järva-Jaani Tilga, III rühm Kristi Kauts, IV rühm Eve kompenseerinud aasta jooksul täiendavalt Pikevere – Puhmu Veelaid, V rühm Lea Loddis, VI laekunud riigi ja riigiasutuste eraldised Raigu – Vajangu rühm Diana Seepter, Kiltsi liitrühm Annika (õppekeskus, jäätmekäitlus ja veemajandus, Koonu – Pandivere – AS Virumaa Teed Hardi Müürissepp 528 2671 Luur, vallavalitsuse esindaja Olga Mets, lisaks mitmed projektipõhised eraldised), Kadila Viru-Jaagupi teepiirkond õpetajate esindaja Kaja Teder. aga samuti omatulude kasv. Kokku on eel- Väike-Maarja – Simuna arve kasv kavandatud summas 215 296 Ebavere – Simuna 25. november vallavalitsuses krooni. Äntu – Määri Koristuse riigihankele pakkumuse esitanud Simuna – Laekvere OÜ Clean UP ja ISS Eesti AS tunnistati Ka kulude poolt mõjutab enim Kiltsi mõisa- Simuna – Käru kvalifitseerituks ja nende pakkumus vasta- kooli rekonstrueerimismahu vähenemine Simuna – Rakke vaks hankedokumentides esitatud nõuetele. käesoleval aastal. Kuna praktiliselt kõik Avanduse – Rahkla Otsustati teha volikogule ettepanek 2009. eraldatud toetused on suunatud tegevusku- Käru – Salla aasta eelarve I lugemise katkestamiseks. lude katteks (sealhulgas personalikulud), on seal kulude kasv üle 1,5 miljoni krooni, Reservfondist eraldati 2096 krooni Väike- lisades siia eraldiste kasvu ligi 400 tuhat Kaarma broilerifarmi keskkonnamõju hinda- Maarja biopuhastist väljuva heitvee proovi- krooni (veemajandus ja Ebavere Tervise- de kulude katteks. Teostatud analüüsi tule- spordikeskus) on ka kulude poolel kokku mise aruande väljapanek ja avalik arutelu muste kohaselt vastavad Väike-Maarja bio- kasv 215 296 krooni. puhastist väljuva heitvee proovid kehtesta- Väike-Maarja Vallavalitsus teatab keskkonna- kontaktisik Luule Sinnisov, telefon 611 7692, tud normidele. Tuleb ka märkida, et kuigi eelarve on tasa- mõju hindamise (KMH) aruande valmimisest, e-post: [email protected]). aruande avalikust väljapanekust ja avalikust kaalustatud, on kogu maailma tabanud fi- arutelust. Keskkonnamõju hindamise aruandega on või- OÜle Jaotusvõrk Kiltsi Farmile Liivaküla nants-ja majanduskriis avaldanud mõju ka malik tutvuda ajavahemikul 17.12.08-08.01.09: külas anti ehitusluba elektri maakaabelliini Eestile, sealhulgas meie vallale. ja õhuliini rajamiseks ning alajaama paigal- Väike-Maarja Vallavalitsus algatas 30. jaanuari 1. Väike-Maarja Vallavalitsuse kantseleis 2007. a korraldusega nr 41 Väike-Maarja vallas aadressil Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, vallava- damiseks. Seetõttu on oodata eelarve tulude poole olu- Kaarma broilerifarmi (katastriüksusel: litsuse lahtioleku aegadel ja Väike-Maarja valla list alatäitumist. Kuigi see käesoleval aastal 92702:004:0066) rekonstrueerimise keskkonna- kodulehel www.v-maarja.ee. OÜle Müüriku Farmer anti ehitusluba otsest mõju valla tegevusele ei avalda, on Müüriku külas kinnislehmade ja noorkarja mõju hindamise. 2. Väike-Maarja raamatukogus aadressil Lõu- seda kindlasti vaja arvesse võtta järgmise na 10, 46202 Väike–Maarja, raamatukogu lah- lauda ehitamiseks. aasta eelarve planeerimisel. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on taastada tioleku aegadel. Kehtetuks tunnistati Väike-Maarja Valla- broilerikasvatus Tibula kinnistul asuvates lind- valitsuse 09.09.2008 korraldus OÜ Äntu Otsustati katkestada Väike-Maarja valla 3. AS TALLEGG kontoris, Saha tee 18, Loo, lates. Selleks soovib AS Tallegg Ebavere külas Ehituse pakkumise summas 502 385 kroo- 2009. eelarve projekti I lugemine, sest rekonstrueerida olemasoleva broilerifarmi- Jõelähtme vald, Harjumaa. ELLE OÜ kontoris, aadressil Lai 31, 10133 ni edukaks tunnistamise kohta. muutunud majandusolukorras pole või- kompleksi tänapäevastele keskkonna-, hügiee- malik eelarvet sellel aastal vastu võtta. ni- ja veterinaarianõuetele vastavaks. Tallinn ning kodulehel www.environment.ee Avaliku väljapaneku ajal (17.12.08-08.01.09) Väike-Maarja Lasteaia B-korpuse hoone remonttööde pakkumisel kinnitati edukaks Kehtestati Väike-Maarja valla üldplanee- Arendaja on AS Tallegg (aadress: Saha tee 18, saab KMH aruande kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi otsusta- pakkumiseks AS Antaares pakkumine sum- ring. Loo, Jõelähtme vald, Harjumaa; kontaktisik mas 576 003,00 krooni. Siret Sõmer, tel. 508 3706, e-post: jale (Väike-Maarja Vallavalitsusele) ja eksper- Muudeti toimetulekutoetuse määrami- [email protected]). dile (ELLE OÜ). 2. detsember vallavalitsuses seks eluruumi alaliste kulude piirmäära- Otsustaja on Väike-Maarja Vallavalitsus (aadress: Pikk 7, Väike-Maarja, 46202; kon- Keskkonnamõju hindamise aruande avalik Väike-Maarja valla koristusteenuse aasta- sid. taktisik Leie Arula, tel. 329 5768, e-post: arutelu toimub 08.01.2009 algusega kell teks 2009-2011 riigihanke edukaks pakku- [email protected]). 16.00 Väike-Maarja raamatukogus, Lõuna jaks kinnitati OÜ Clean Up. Väike-Maarja valla aasta tegijaks 2008 Keskkonnamõju hindamise läbiviijaks on EL- tn 10). Otsustati lõpetada OÜga Pesumati nimetati Ene Preem. LE OÜ, keda esindab Toomas Pallo, KMH 10.01.2008 sõlmitud töövõtuleping alates litsents nr 0090, (aadress Lai 31, Tallinn 10133, 05.12.2008.a. Valla 2008.a konsolideeritud majandus- telefon 611 7690, e-post: [email protected]; aasta aruande auditeerijaks määrati au- 9. detsember vallavalitsuses diitorbüroo ELSS AS. ASile Go Bus Rakvere määrati bussiliini nr Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestati 39 dotatsioon 2008. aasta novembrikuu eest Nõustuti vallavanemale Väike-Maarja summas 7 167.20 krooni. valla 2008.a eelarves ettenähtud lisatasu Väike-Maarja valla üldplaneering. maksmisega summas 11 000 krooni. Üldplaneeringuga on võimalik tutvuda Väike-Maarja valla koduleheküljel Väike-Maarja valla eelarvest kaetava arves- www.v-maarja.ee, Väike-Maarja vallavalitsuses (Pikk tn 7, Väike-Maarja tusliku õpilaskoha maksumus ühe õpilase alevik) ja Väike-Maarja raamatukogus (Lõuna tn 10, Väike-Maarja alevik). kohta 2009. aastal kinnitati järgmiselt:

Detsember 2008 Väike‐Maarja valla Infoleht 5 Möödunud turismihooajast Jõulukingiks turvatunne algab Sinijärve telkimisplatsilt, suundub vana õpperajaga vastas- Jõuluaeg toob ootusärevust, kauneid hetki ja Tulesurmade ja - suunas Sinijärve taha, kus keerab palju rõõmu, kuid mitte ainult. Paraku näitab kahjude vähendami- mööda metsasihti Äntu tehisjärve statistika, et just aastavahetusel juhtub traagi- ne on meie kõigi poole. Peale võimaluse loodust lisi tuleõnnetusi kõige enam, sest tavapära- ühine eesmärk. Hooli imetleda on rajal eraldi vaatealus- sest rohkem kasutatakse lahtist tuld ja ini- endast ja oma lähe- tel teave metssigade, veidi eemal meste tähelepanu on peomeeleolus hajutatud. dastest! sipelgate ja pokude kohta. Väikese Tuleõnnetustes hukkub Eestis aastas keskmi- Turvalisi ja rõõmsaid kolmekilomeetrise metsaraja põh- selt 130 inimest. Eelmisel aastal hukkus tule- jõulupühi ning aastavahetust! jaserval on koht, kus lähestikku on kahjudes 132, tänavu üheteistkümne kuu 12 eri liiki põõsaid, mida on või- jooksul on tuli võtnud 80 inimese elu. Ohutu jõuluaja kuldreeglid malik üles otsida. Ka seal on foto- * Pärast suitsetamist kustuta sigaret hoolikalt dega vaatealus. Enamasti puhkevad tulekahjud inimeste hoo- tulekindlasse tuhatoosi või kaminasse. Mitte Väikese ringi idapoolse raja u letuse ja tuleohutusnõuete ränga eiramise mingil juhul ära suitseta voodis või diivanil! keskkohast, pokude vaatealuse tõttu. Kõige rohkem hukkub inimesi hooletu * Kontrolli elektriseadmete ning pistikute juurest, keerab matkatee metsasi- suitsetamise tagajärjel. Sellel põhjusel on korrasolekut! Ülekoormatud ja vigased elekt- hilt paremale metsa. Seal on nüüd Virumaal tänavu elu kaotanud juba üheksa rijuhtmed põhjustavad jõulurõõmu asemel Mis rõõmustas eelmisel aastal? Valmis on uus täiesti uus rada, mis suundub itta ja jõuab mõ- inimest. Samuti saavad paljud eluhoonete tulekahju. telkimisplats Äntu paisjärve ääres. Seal on nesaja meetri järel Nõmme jõe uue purdeni. tulekahjudest alguse hooletusest lahtise tule- * Mõtle tuleohule ka toitu valmistades ja ära paviljon-katusealune, kus on hea piknikku, Teine uus purre, küll väiksem, on üle kraavi ga ümberkäimisel ja toiduvalmistamisel, rik- unusta end teleri ette! isegi pidu pidada. See erineb Sinijärve sama- juba päris tehisjärve telkimisplatsi juures. kis elektriseadmetest või korrastamata kütte- * Ära hoia küttekollete vahetus läheduses laadsest ehitisest, sest on kuusnurkne koos Väike kolmekilomeetrine rada on mõeldud kolletest. kergesti süttivaid esemeid! kuusnurkse laua ja pinkidega. Projekt on koha- küll jalgsimatkajate jaoks, kuid seda on võima- Et õnnetust ei juhtuks, ole hoolas ning mõtle * Ära jäta lahtist tuld hetkekski järelevalveta! peal tehtud. Platsil asub lõkkekoht nelja kül- lik läbida ka jalgratast käekõrval ajades, kohati ohutusele ka õdusal jõuluajal ja rõõmurohkel Küünlad aseta tulekindlast materjalist alusele laltki pika pingiga, samuti ka käimla. Korrali- metsasihil sõites. Äntu küla viiekilomeetrine aastavahetusel. Sellel perioodil külastad kind- ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest ku liivaranna ja ujumissilla rajamine ootavad ring on aga jalgrattaga täielikult läbitav. lasti ka lähedasi, naabreid ja sõpru-tuttavaid. esemetest. järge. Jalgrattaretke võib alustada ka enne Äntu järvi Päästeteenistus kutsub Sind andma oma pa- * Ära liialda kütmisega – tee seda vastavalt Telkimisplats on üks osa projektist „Äntu loo- Järaniku tee otsast (vt viita), läbida küla ring nust, et muuta kodu tuleohutumaks. See tä- küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulge alles duse õpperaja hooldamine ja pikendamine“, vastupidises suunas Äntu mõisa, Uguri mäe, hendab nii eluruumide hindamist tuleohutuse siis, kui sütel ei ole enam leeke. mida rahastas Keskkonnainvesteeringute Kes- Härma talu kaudu tehisjärvele ja kalakasvatus- seisukohalt kui ka reaalse olukorra otsest * Kustuta küünlad, kaminad ning teised lahti- kus (KIK). Hooldamise osas sai suuremalt se. parandamist. Näiteks võiksid ligimeste tähe- se tule allikad nii magama minnes kui ka jaolt välja vahetatud Mäetaguse ja Linaleojär- lepanu juhtida korrast ära küttekoldele, küde- kodust lahkudes. ve tagune amortiseerunud laudrada. Tänavune turismihooaeg on möödunud rahuli- va pliidi vastu ladustatud küttematerjalile või * Pürotehnika kasutamine eeldab tähelepane- Koguni 8 km võrra sai rada pikemaks tehtud. kult. Tunda on andnud lähenev majanduskriis, sinna hooletult vedelema jäetud vanapaberile likkust, ettevaatlikkust ja kõrgendatud ohuta- Esialgselt oli mõeldud pikendada ainult Sini- halb ilm ja puugihirm. Puugiohust on igal pool jms. Miks mitte kutsuda korstnapühkija ka ju. Loe alati läbi ohutusjuhend! järve tagant Tehisjärveni (u 3 km ring), et vä- palju juttu olnud, vähem aga, kuidas end kaits- oma vanematele ja vanavanematele? Jõulu- * Tea, et õnnetuse korral sõltub Sinu pääse- hendada Sinijärve-äärse telkimisplatsi ülekoor- ta. Iga matkaja võtab metsa minnes kaasa sää- kuul on sobiv teha endale ja oma lähedastele mine tulekahju avastamise kiirusest. Tee en- must. Kuna aga Äntu piirkonna turismialane setõrje, kuid seda teatakse vähem, et ka puuki- elu päästev kingitus suitsuanduri näol. Sise- dale ja oma lähedastele elu päästev jõulukin- tutvustamine oli vallas tagaplaanile jäänud, sai de vastu on olemas oma tõrjevahend. ruumides puhkenud tulekahju korral on kriiti- gitus suitsuanduri näol. ´ lisaks 3 km ringile liidetud 5 km Äntu küla lise tähtsusega just esimesed viis minutit, sest ring. Nüüd jäävad uue matkaraja äärde huvitav Rõõmustav on see, et meie valla Nadalama kauem vingugaasi mõjuväljas olnud inimese Maido Nõlvak Härma talu kopra- ja viburada looduskaitsealu- külas on uus turismitalu Käbala kämping. Suu- elu pole enam võimalik päästa. Ida-Eesti Päästekeskuse se Lindrehti allikaga; muinaseestlaste hiiemä- rele väljakule on ehitatud ruumikas telgitüüpi koordinatsiooniteenistuse juht gi - Uguri mägi; Äntu allikad, üks Põltsamaa katusealune, mitmeid väikesi ööbimiskohtade- Lisainfot on võimalik saada päästeala infote- jõe algustest; Uguri mäel asuvad lubja maa- ga palkmajakesi. Hooned on varustatud vee- lefonilt 1524 või veebileheküljelt ahjude ja Äntu viinavabriku varemed unikaalse värgiga. Ümbrus on kaunilt kujundatud. Suur http: www.kodutuleohutuks.ee/. korstnaga ja viimased Pandivere paeriigi ob- tänu perekond Liivakutele, kes suure töö tule- jektid. Lisaks nendele jääb matkaraja äärde musena on rajanud toreda puhkekoha! Käm- Äntu kalakasvatus seal elava hüljes Poisiga ping on avatud 1. maist 1. oktoobrini (tel 5843 (juurde pääseb ainult tehisjärve äärest). 9816, 325 3703, koduleht jaanuarist 2009: Hämaras-hämaras talveöös mööda lumiseid radu Ilmavalgust on näinud rohkete fotodega trükis www.kebala.ee ). uitab üks mõte, üks lootus, üks usk ... „Äntu-Nõmme looduse õpperada“ (ka KIKi Tänu ka valla majandusosakonna töötajaile, toetusel). Seal on vana 13 km rada oma kolme eriti aga Ivar Lassile, tänu kellele sai teoks nii et uus aasta oleks parem, osaga (6+3+4), lisaks uue objektina Nõmme vana kui uue matkaraja ehitus. oleks rikkam kalakasvatus, kus on eri liiki forellidega kala- ja leidmiste rõõmsam, tiigid, samuti kaunilt puitskulptuuridega ja Ellu Moisa et jätkuks tervist ja õnne! suurte kividega kujundatud territoorium. Ei turismikorraldaja puudu aedikus elavad metsseadki. Trükises on ka uue õpperaja kirjeldus, mis RAHULIKKE JÕULE JA EDUKAT UUT AASTAT!

Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppekeskuse pere

Jõulurahu ja vaikseid hetki koos hea raamatuga

Vana aasta sammub vaikselt ajalukku, Rõõmsaid jõulupühi ja keerab enda kannul ajaukse lukku. head uut aastat!

Kõik jääb seljataha. Kes küll mullust muu- Väike-Maarja muuseum ja turismiinfopunkt daks? Väike-Maarja Valla Raamatukogu Oi, kui kõik, mis paha, maha jätta suudaks!

Tulgu ilus aasta küünla valgusvihus! Piparkoogiraas ta pisikeses pihus. Jõulurõõm on punapalgne, jõulurõõm on sajajalgne, OÜ Pandivere Vesi soovib oma Pärast jõulupuhkust meenutagu seda - igaühe juures käib, klientidele rahulikke jõule ja piprast kui ka suhkrust tehti aasta süda! tipib maja õnne täis… ilusat aastavahetust!

Meeldivat koostööd Kaunist jõuluaega ja teguderohket järgmisel aastal! uut aastat soovib Simuna koolipere! Rõõmsaid jõule ja lõbusat aastavahetust! Väike-Maarja lasteaed 6 Väike‐Maarja valla Infoleht Detsember 2008

Väike-Maarja rahvakultuuri Simuna Tüdrukud Pildikesi Eesti Vabariigi 90. juubeliaastast päevadest osavõtnute nimekiri (juhendaja Lehte Sirelpuu) 18. ja 19. juulil 2008 Maie Danilas Manni Rahulaan Valve Libene Elle Rand Ilme Sein Liivia Sahk Aino Lukman Zinaida Jõe Egne Liivalaid Meeli Sinimets 1. 23. juuni - võidupüha tähistamine Sirje Sõnum Maie Talver Väike-Maarja vabadussamba juures Auli Kadastik Ulvi Tanila 2. 24. veebruar - Eesti Vabariigi iseseis- Lehte Sirelpuu Valve Toming vuspäev Väike-Maarja kirikus Eve Sarnet 3. 16.-17. aprill - F. J. Wiedemanni kee- Merike Hövelson Egne Liivalaidi tantsurühmad: Heljo Matvejeva 2. klass leauhinna 20. aastapäevale pühendatud Kai Tingas Renee Aava rahvusvaheline konverents Kristel Lehtme Berta Viikberg 4. 3. juuni - Avanduse külakonverents, Liili Heinla Jete Hendrika Lood tantsimas Väike-Maarja B-segarahva- Hanno Tamm Janelle Laukse tantsurühm Reena Rohtvee Carolin Määltsemees 5. 28. november - Eesti Vabariigi 90. Marek Tealane juubeliaasta lõpukontsert Väike-Maarja Virge Lepa Kristin Aas Evian Lepa Eveli Klaan 1. rahvamajas, laulmas Virumaa tütarlaste- 2. koor Maiu Kunnberg Mairo Kivipõld Foto: Silvi Aasumets Foto: Silvi Aasumets Uku Kesler Rait Soomer Hendrik Õunapuu Marko Braust Jaana Niroda Andra Arumäe 4. klass Vivian Lepa Toomas Saage Sander Gerin Ove Rebane Ene Preem Kätlin Joonas Rein Möldre Kristel Kahr Rauno Ilves Segakoor Helin Railo Aimse (dirigent Valve Libene) Triinu Lisette Uuspõld Velgita Kokkuta Jane-Ly Rotka Marika Teidla Kaisa Broberg Signe Jürna Erki Tark 3. Eha Puhk Liivi Uueni 6. klass Foto: Ellu Moisa Marju Metsman Mariin Talu Ilse Püss Mirjam Ojamaa Leili Allikalt Anett Põllu Rita Mihhejeva Kristiine Kond Ellu Moisa Ragnar Reis Lehti Vaalu Anatoli Larionov Anne Jander Margo Jaanimägi Ella Uuspõld Andris Jaanimägi Laine Senitšev Tõnis Saar Helle Kanistik Gerda Nirgi Reet Sarapuu Marianne Kümnik Hillar Elva Birgit Basmanova Ülo Ennus Kristjan Silla Elmu Evestus Martin Johannes Teder 4. 5. Aivo Kruup Gert Raidla Fotod: Marju Metsman Annika Kroll Ansambel Sirili (juhendaja Sirje Sõnum) C-segarühm Kokkuvõte Väike- Maarja õppekeskuse Eevi Rebane Virgo Veedler Merike Hövelson Jorma Liivalaid täiendõppeosakonna koolitustest Armilda Lilleberg Tarmo Tähiste Huvitav koolitusaasta on lõpule jõudnud. naasiumiõpilastele (72 tundi) läbisid ja said kooli tunnistuse Sigrid Münter Roland Urbas Kõigepealt annan ülevaate Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetu- 20 õpilast. Liivi Uueni Kevin Münter Elo Võhandu sel toimunud projektkoolitustest. ERIALASID TUTVUSTAVAS MOODULIS (35 tundi) esit- Väike-Maarja õpetajate nais- Kadi Pohlak Kevadel lõppes meie koostööprojekt Rakvere Kutsekeskkoo- leti 9.c klassi õpilastele seitsme tunni ulatuses kõiki õppekes- rühm (juhendaja Aino Lukman) Helina Pärnamägi liga “Koolitaja ja tööandja koostöö – vajalikud kutseosku- kuses õpetatavaid erialasid. Mare Laane Heleriin Seepter sed omast käest” (projekti kood 1.0101.06-0410). Selle Tapa gümnaasiumi 10. ja 8. klasside õpilased ning Kadrina Anne Pau Maiu Kunnberg raames koolitasime 28 müüjat (80 tundi) ja 19 meest R-,T- keskkooli 9. klasside õpilased läbisid 35-tunnise ERIALASID Ingrid Pruus Maret Moisa kategooria mootorsõidukijuhi kursusel (120 tundi). Koostöö TUTVUSTAVA MOODULI. Aivi Rotka Tuuli Viliberg oli meeldiv ja jätkamist väärt. PUHASTUSTEENINDAJA eriala eelõppes osalesid Porkuni Merike Tammus Grete Marjapuu kooli neli õpilast 120 tunni ja Vaeküla kooli viis õpilast 36 Tiia Uutsalu Tiiu Aruoja Juunikuus lõppes kolm aastat kestnud suurprojekt tunni ulatuses. Marje Veedler Maarja Kukk Ivi Vainjärv Kristel Püss “Hariduslikud tugiteenused ja koolitatud personal kui võrdsete võimaluste loomine hariduse omandamisel”. Pro- Kuigi eelkutseõpet toetav projekt lõppes, oli kõikide osapool- Simuna kapell B-segarühm jekti eesmärgiks oli erinevate õppekavade ja tugiteenustega te kindlaks sooviks alustatud koostööd jätkata. Nii sõlmisime- (juhendaja Eve Sarnet) Maret Läänemets luua paindlikud ja võrdsed õpivõimalused vastavalt õppija gi selle aasta augustis-septembris uued lepingud Tapa güm- Eivi Ojasoo Helle-Mall Niinemets võimetele, sh erivajadustega õpilastele ja suurendada haridus- naasiumi (koka ja autotehniku erialal), Porkuni ja Vaeküla Anne Kasu Heli Vettik like erivajadustega inimeste konkurentsivõimet tööturul. Saa- kooliga (puhastusteenindaja erialal). Tiia Punder Kaia Klaan vutatud on järgmised eesmärgid: Siiri Hiiesalu Airi Püss *tugikeskuse ruumid on renoveeritud ja inventariga sisusta- Meie gümnaasiumi õpilased valisid uueks aastaks B- Terje Hiietamm Külli Urbas tud; kategooria mootorsõidukijuhi koolituse ja 40 tundi saavad Liivi Raimala Jaak Läänemets Grigori Morozov Aivar Liivalaid *tööle on rakendunud hariduslike tugiteenuste osakond, kus kevadel kätte ka 12. klassi MÜÜGITÖÖ eriala valinud õpila- Heikki Laar töötavad eripedagoog, psühholoog ja sotsiaalpedagoog; sed. Härmalõnga tantsurühm Rein Orro *pedagoogiline ja abipersonal (45 inimest) on läbinud 160- (juhendaja Ilme Sein) Raimo Maasik tunnise eripedagoogika kursuse hariduslike erivajadustega 2007. aastal haridus- ja teadusministeeriumis käivitunud ESF Ilmi Silla Toomas Püss õpilaste õpetamiseks ja kasvatamiseks. meetme 1.1 projekti “Täiskasvanute tööalane koolitus kut- Ilse Püss Aivo Urbas Projekti rahade eest on soetatud ka palju õppevahendeid. seõppeasutustes” raames korraldasime 2008. aastal kaks Aili Aruoja PUHASTUSTEENINDAJA kursust kokku 140 tunni ulatuses Evi Kirpson Kiltsi memmed (juhendajad Merike Juunis lõppes projekt “Eelkutseõppe korraldamisest Väi- 24 osalejale; 120-tunnise kursuse R-, T- KATEGOORIA Laine Senitšev Hövelson ja Heljo Matvejeva) ke-Maarja vallas“ (projekti kood:1.0101–0256). Selle raa- MOOTORSÕIDUKIJUHTIDELE, mille lõpetas 20 meest; Velgita Kokkuta Vaike Kadak Helgi Tealane Gerda Vesk mes viisime läbi kutsealast eelkoolitust Väike-Maarja güm- MÜÜJA kursuse pikkus oli 80 tundi ja osales 15 õppurit. Uus Eha Küngas Aivi Leemets naasiumi, Tapa gümnaasiumi, Kadrina keskkooli, Vaeküla kursus oli lõppeval aastal C1-kategooria mootorsõidukijuhti- Leili Olvi Helgi Siim kooli ning Porkuni Kooli õpilastele. dele (40 tundi, 15 osavõtjat). Milvi Puškin Aino Midt Ka uueks aastaks oleme teinud koolitustellimuse mitmele Signe Jürna Aino Martsepp Väike-Maarja gümnaasium: piduliku lõunasöögiga lapsevane- kursusele, aga nendest ei saa enne kirjutada, kui ministri Anne-Liis Talu Heljo Matvejeva matele lõppes 200-tunnine koka eriala koolitus, mille läbisid käskkiri on jõustunud. Maria Arike Aino Piibe hindele väga hea ja said ka tunnistuse abituriendid Kätlin Helju Veermäe Käsper, Eve Lees, Gerda Noorlind, Linda Randveer, Mairit Aasta oli tegevusrohke ning sisukas. Suur tänu kolleegidele, Heldi Maadvere Tiigivee. vallavalitsuse töötajatele, kursustel osalenutele! Erna Neem Merike Hövelson MÜÜGITÖÖ erialal (kokku 200 tundi) läbisid 11. klassi õpi- Lootusrikast ja südamlikku jõuluaega kõigile! lased 100 õppetundi ning järgmiseks õppeaastaks jääb veel 40 tundi. Õie Lööper Allikas: Väike-Maarja rahvamaja B-KATEGOORIA MOOTORSÕIDUKIJUHI koolituse güm- täiendõppeosakonna juhataja Detsember 2008 Väike‐Maarja valla Infoleht 7 Tervitati noorimaid vallakodanikke Kultuurikalender Novembri alguses Väike-Maarja rahvamajas toimunud beebide peole olid DETSEMBER palutud kõik aasta jooksul sündinud beebid koos oma lähedastega. Möö- dunud aasta novembrist tänavu novembrini sündis vallas 33 poissi ja 24 21. detsember kell 14.05 talvetantsupidu Si- tüdrukut. muna rahvamaja taga. Pärast õuetantse jätkub pidu rahvamajas. Vallavanem Olev Liblikmann tervitas noorimaid vallakodanikke ja kinkis 26. detsembril kell 20.00 jõuluõhtu Simuna kõigile traditsioonilise lusika. Samuti sai iga beebi Kultuuriministeeriumi ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu Vabariigi Presidendi abikaasa all- rahvamajas. Meeleolu loovad Tiia Paist ja fondi rahastamisel ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse algatusel trükist Tony. Pääse eelmüügist (1.– 23. detsembrini) ilmunud kõigile Eestis 2008. aastal sündinud lastele kingituseks mõeldud 100 krooni, samal õhtul 150 krooni. NB! Lau- "Minu esimese raamatu". Kontserdiga esinesid Väike-Maarja lasteaia lau- lulapsed. dade ettetellimine on peo kordaminekuks vaja- lik! Foto: Ville-Markus Kell 30. detsembril kell 14.00 Simuna eakate aasta- lõpupidu Simuna rahvamajas. Aasta Muusikaseltsi kooritegevust Mis on aasta ühe koori tegevuses? Piisk me- 19. augustil laulsime eesti JAANUAR res. 3. detsembril täitus aasta Väike-Maarja rahva seltsis “Märkamis- 1. jaanuar kell 00.00- 04.00 aastavahetuse muusikaseltsi koorikesel. Just nimelt koori- aja” öölaulupeol. disko Väike-Maarja rahvamajas. kesel, sest nö täismõõtmetes koori mõõtu 6. jaanuar kell 18.00 kuuskede põletamine kooslus veel välja ei anna. Möödunud reedel, 12. det- Väike-Maarja rahvamaja taga, kell 19.00 rah- sembril astusime üles valla Aasta oli huvitav. Võtsime osa mitmest mee- 17. aastapäeva tähistamisel. vamaja saalis kontsert „Laulame südamed leolukast peost ja esimesed ning loodetavasti rõõmsaks“, koos rahvaga laule laulmas Kirile ka viimased kokkupõrked kohalike vanema Iga seltskond vajab koos- Loo. generatsiooni lauljategagi on üle elatud. käimiseks kohta. Aasta Foto: Ellu Moisa 10. jaanuar kell 22.00 disko Väike-Maarja tagasi lubas meid lahkelt 12. detsembril Väike-Maarja õppekeskuse saalis rahvamajas. DJ Tony Beatz. Esimene laulmine toimus kolmekuningapäe- oma katuse alla proovi 18. jaanuar kell 13.00 Härmalõnga pidu val, 6. jaanuaril Väike-Maarja kirikus. 22. tegema Väike-Maarja õppekeskus. Sel sügi- tehtava hobi eest kaaluvad mu enda jaoks Väike-Maarja rahvamajas. veebruaril astusime üles Simuna rahvamajas sel oleme saanud võimaluse koos käia Väike- üles rahas makstava tasu. iseseisvuspäeva kontserdil. 11. märtsil moo- Maarja rahvamaja II korrusel. Ja me oleme • Info toimuva kohta telefonil: dustasime kooriliikmetega MTÜ Väike- selle eest tänulikud. Kutsun uuel aastal lauluhuvilisi ja varem Maarja Muusikaseltsi. 25. aprillil tähistasime kooris laulnud kõikide häälerühmade liik- 325 3050 Kiltsi rahvamaja koos segakooriga Helin ning Järva-Jaani se- Meie tegevuse aluseks on vabatahtlikkus, mis meid meie koosseisuga liituma! 323 7217 Simuna rahvamaja gakoori ja Rakke naiskooriga Väike-Maarja tähendab, et ka juhendajana teen oma tööd 326 1837 Väike-Maarja rahvamaja ühislaulmise 135. aastapäeva. puhtast entusiasmist, sest mitu head sõna Marju Metsman

Kultuur on tähtis Veel enne, kui asume millestki rääkima, peame üks- dasama kultuuri luuakse ajas, kus viibitakse. Siit teiselt küsima, kas me tajume antud mõisteid ühte tulenevalt selgub, et kultuur on suur muutujate ko- moodi. Niisiis, kultuur, mida me selle all mõtleme? gum ja samas ka sõltuv ning mitte kunagi täiuseni Ilmselt nõustute, et kultuuri ei ole mitte kerge defi- jõudev (arvestades sellega, et inimkonna lootus on neerida ega ka mõõta. Küll aga võime kokku leppi- jääda püsima). Kas kultuur pakub meile heaolu? da, et siin räägime kultuurist kui jagatud väärtustest Kas kultuur mõjutab ka materiaalse heaolu seisu? ja veendumustest, argitoimingutest ning omavahe- Uurijad on väitnud, et väärtushinnangud kujundavad listest suhetest. Kust me saame ühised väärtushin- põhimõtteid, mille alusel toimub majanduslik tege- nangud ja veendumused? Ise tekitame. Mil viisil? vus. Seega ilmneb, et kultuur on riigi majandusliku Me lepime omavahel kokku saades jagu oma egois- õitsengu võime määraja koosnedes nii traditsioonili- mist. Minetame oma tuimuse ning saame osavõtli- sest kui ka progressiivsest poolest. Kultuur on väga keks ning tähelepanelikeks kodanikeks. Olles tähe- tähtis. lepanelikud oma kultuuripärandi suhtes, väärtusta- des iseendi võimeid ja oskusi ning väärtustades oma Olga Mets tervist ja soovides tunda end kuuluvana kogukonna- kultuuri– ja haridusosakonna juhataja liikmete hulka võtame ette erinevaid tegevusi, siis loome oma paikkonna kultuuri. Seega määravad Kasutud allikas: Stace Lindsay. Kultuur, mõttemal- Foto: Ville-Markus Kell kultuuri olemuse ja sisu ära inimesed, kes teda loo- lid ja riigi heaolu. 2000. 22. novembri õhtul toimus Väike-Maarja rahvamajas gümnaasiumi noorte kontsert. vad ja elus hoiavad. Sama oluline on aegruum: se- Esinesid Väike-Maarja rahvamaja noorte rokkbänd - Green Tea, show- tantsutüdrukud. Külas oli Palamuse koolinoorte The Weird Bänd. Pildil vasakult Palamuse poisid Urmo Kiis, Kaur Kajaste (trumm) ja Arnold Ilves ja Väike-Maarja rahvamaja rokkbändi liikmed Risto Kütt, Märt Mägi ja Kodused lapsed, kellel ei olnud võimalik jõulupeole Andreas Jõgiste. tulla, saavad jõulupakid kätte Väike Maarja valla- valitsuse toast nr 102 19., 22., 23. või 29., 30. det- Sobilik kingitus sõpradele kodu‐ ja välismaal on doku‐ sembril 2008 või 2.,5.,6.,7.,8.,9. jaanuaril 2009; mentaalfilm "Spe Fretus" A. Simuna osavallavallavalitsusest 23. ja 30. detsembril 2008 või J. von Krusensterni elust. 6., 9., 13. jaanuaril 2009. a. Pikkus 70 minutit. Eestikeelne 150 krooni, ing‐ Maia Heinsoo lise‐ või venekeelne 175 krooni. Müügil Väike‐Maarja raa‐ matukogus, Väike‐Maarja Väike-Maarja hooldekodu tänab Andres Tambit, muuseumis, lasteaeda, Kiltsi ja Väike-Maarja laulumemmesid, naisseltsi ja Leili kaupluses, Kiltsi koo‐ maanaiste seltsi, kes meie halli argipäeva sellel aastal lis. Võimalik osta arvega rõõmsamaks muutsid! A. J. von Krusensterni nim Soovime rahulikke jõule ning toredat MTÜ‐lt. aastavahetust!

Vaikselt langeb lumehelbeid, särab talveöö. Rõõm ja rahu südames, kui on jõuluöö. ÕNNE JA RAHU KÕIKIDESSE Juba valge vaip on maas, valged majad, valge laas, KODUDESSE! Helbeid täis on aknaklaas. Ära ainult akent pühi!

Seal on kirjas: ”Häid pühi!” KILTSI PÕHIKOOL 8 Väike‐Maarja valla Infoleht Detsember 2008 Isadepäeva tähistamine Kiltsi koolis Edukas spordiaasta Simunas Meie koolis on saanud traditsioo- Simuna piirkonnale oli 2008. aasta sportlikus alaks täiskasvanute hulgas on korvpall. Lääne- niks tähistada isadepäeva, mil õpi- mõttes edukas. Spordihoone tähistas juunis Virumaa meistrivõistlustest võtab osa neli lased kutsuvad ka oma isad kooli- kümnendat sünnipäeva. Väike-Maarja valla võistkonda. Meesseeniorid mängivad ka Eesti majja. meistrivõistlustel saavutas Simuna piirkond meistrivõistlustel 40+ vanuseklassis. Tänavune tähtpäev erines eelmis- esikoha. Jätkusid traditsioonilised üritused, 2007/2008. a saavutas Simuna IVAXi võist- test. Kuna meie uus direktor Alar nagu Laekvere-Simuna rahvajooks. Simuna kond maakonna meistrivõistlustel viienda koha. Krull on suur spordifänn ja ka tree- kihelkondlikud mängud tähistasid sel aastal Artistoni võistkond võitis esikoha. ner, kutsus ta kohale kaks tippjalg- oma kümnendat tegevusaastat. Simuna piirkon- Hetkeseisuga juhivad mõlemad võistkonnad ratturit – Daniel Novikovi ja Mar- na inimesed võtsid rohkem osa Väike-Maarja Lääne-Virumaa meistrivõistlust ühegi kaotuse- tin Loo. sportlikest üritustest, nagu ReinPauli sügisjooks ta. Sel aastal võtab maakonna võistlustest osa Daniel Novikov jagas olümpiamul- ja Ebavere Kange triatlon. ka võrkpallivõistkond. jeid. Martin Loo, kes on eelmise Osa võeti ka paljudest jooksu- ja rattaüritustest Hea meel on tõdeda, et spordihoone kasutajate aasta juunioride meister, jutustas vabariigi piires. Autospordihuvilistele toimus arv üha kasvab. Tänu võistkondade edule on profispordist. Peale selle rääkisid sel aastal neli erinevat võistlust Simuna ralli- spordihoone saanud Simuna rahva keskseks nad meile ka oma ratastest ja näita- spordirajal. Koolispordis oli eriti edukas aasta kohaks. On palju spordiharrastajaid ja ka publi- sid spordivarustust. just tütarlastel. Saavutati esikoht Eesti maakoo- kut. Tänu aeroobikatreeningutele on ka paljud Hiljem esitas iga klass päevakoha- lide korvpallifestivalil, mis toimus Suure- naised leidnud tee spordihoonesse. Simuna se laulu. Kõik tulid sellega hästi Jaanis. piirkonna eduka spordiaasta suuremad toetajad toime. Pärast võisteldi veel mälu- Lääne-Virumaa meistrivõistlustel saavutati on olnud Hans Kruusamägi, Margo Klaasmägi, mängus. erinevates vanuseklassides seitse esikohta. D- Gustav ja Kulle Põldmaa, Väino Haiba. Tänud Mina loodan väga, et see tradit- vanuseklassi poisid tulid teisele kohale. Sarjas nendele! sioon jääb meie koolis püsima. "Võrgud sahisema" saavutati väikeste koolide Tänan ka teisi abilisi ja spordihoone töötajaid, Oleks nii, et igal aastal saaks mida- arvestuses esikoht. Kergejõustikus näitasid häid samuti kooli juhtkonda ja õpetajaid toetuse gi sama huvitavat näha. Ootame, et tulemusi Erki Sillamaa, Kaspar Kukk, Ellen- eest! Soovin Teile head vana-aasta lõppu ja alles ametisse astunud direktor Anett Põldmaa. Väike-Maarja valla meistriks lootusrikast uut aastat! Teeme koos sporti, siis kutsub meie kooli teinekordki nii tulid Greete Ojasaar, Kert Ojasaar ja Annika oleme tugevad! põnevaid külalisi! Liivak. Vabariiklikel jooksuvõistlustel oli tubli Tanel Ojasaar. Paljud õpilased olid tublid ka Hillar Kasu Kevin Hövelson kihelkonnamängude erinevatel võistlustel. Simuna spordihoone juhataja 7. klassi õpilane Simuna piirkonna üheks edukamaks spordi-

Judos Väike-Maarjasse hõbe Aastalõpumõtisklus Väike-Maarja gümnaasiumi noormees Andres Märtin Metsallik (pildil vasakul) osales 6. detsembril Lääne- Milline Sa olid, aasta 2008? Kui pisut mälus kondlikul naljapäeval. Meie vahvad laululap- Virumaa lahtistel meistrivõistlustel U-14-(B-) sorida, meenub nii mõndagi. sed andsid toredaid kontserte kogu perele, vanuseklassile. Märtin sai nädal enne võistlusi alles ühe- esitasid kenasid laule nii emakeelepäeval kui teistaastaseks, aga vaatamata sellele esines noor judoka 6. jaanuaril toimus talvetantsupidu, kus mütta- ka emadepäeval. Diskosõbrad on mitmel kor- tõeliselt edukalt. Oma kaalukategoorias tuli alla vanduda sime lumes ning põletasime kuuski. Meie ral valju muusika saatel tantsu vihtunud. Mui- ainult B-klassi tänavusele Eesti meistrile ja tulemuseks oli majja jõudis ka näärivana kopsaka kingikoti- dugi ei saa mööda minna rahvatantsijate suvi- II koht ning hõbemedal. Eriti üllatav oli saavutus absoluut- ga. Juba mitmeid aastaid toimub toredas koos- sest Türgi-reisist, mille muljeid jätkub aasta- kaalukategoorias, kus Andres Märtin sai V koha, selleks töös naisseltsiga aastavahetuse pidu. Nii saat- teks. tuli võita kaks aastat vanemat judokat ja seljatada kehakaa- sime 8. veebruaril vägeva tralliga ära sea- Uus hooaeg algas 22. septembril allika juures lult endast üle kahe korra raskemat vastast! aasta ja võtsime vastu rotiaasta. kell 18.44 sügise vastuvõtmisega, millele järg- nes meeleolukas rongkäik rahvamajja, kus iga 22. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi 90. taidluskollektiiv viis läbi oma esimese tree- juubelit piduliku aktusega, millele järgnes ningtunni. Väike-Maarja rahvamaja B-segarühma rahva- Kadritralli kajad Simunast lik jant " Rahvakultuuri hoidmine ja säilitami- 6. novembril olid rahvamajja palutud kõik

ne Eesti Wabariigis ehk Simuna mees versus isad, vanaisad ja loomulikult kogu pere, sest

Imemees". meie laululapsed olid õppinud ilusaid laule, et

niimoodi meeles pidada oma isasid.

Avanduse mõisas sai 6. märtsil neljandat kor-

da teoks Simuna kihelkonna rahvamajade 21. novembril oli saal elevust täis, sest toimus

laste laulukarussell. Sellel aastal moodustasid kadritrall kõhutantsijate eestvedamisel. Lisaks

laulusolistid üsna pika esinemisrivi. isetegevuslastele, kes olid trallile kutsega pa-

lutud, tuli ka noori kadrisid, kes olid vahvalt

Naistepäeval, 8. märtsil tähistas line-tantsu kostümeeritud ja leidsid julgust esitada isegi

rühm oma viiendat tähtpäeva. Sünnipäev oli väike etteaste. Tore ettevõtmine igal juhul.

meeldivalt lustlik, küll tegutsesid seal laulvad Teatepulk samalaadse ürituse korraldamiseks

ja tantsivad kantrinaised ja -mehed, "metsikud anti üle segarühmale. Mõttejõudu Teile!

tüdrukud", käis möll ja trall Metsiku Lääne

kõrtsis, kus mehi hullutas Rosalinda, vallatuid Ja ongi käes aasta viimane kuu - jõulukuu.

puusanõkse tegid kantristiilis kõhutantsijad ja Pühade-eelsete toimetustega on nii kiire, et

tõelist elevust pakkus Simuna Ivax`i veterani- enam enese jaoks aega ei näi jäävat. Võtkem

de korvpallimeeskond, kes esmalt kinkis igale aga hetkeks aeg maha ning püüdkem leida

daamile tulbiõie ning seejärel esitas vahva oma hingesopis üles jõulutunne. Mina leidsin

tantsu koos tantsutüdrukutega. Tants läks loo- selle, kuulates 4. detsembril Avanduse mõisas

mulikult kordamisele. laululaste laule ning pillilugusid. Meie lapsed

on nii siirad, ehedad ja teevad oma tegemisi

30. aprillil nõidade loitsuga rahvamaja taga südamest. Minu ainukeseks jõulusooviks on, 21. novembri õhtul kogunesid Simuna isetege- Simuna kõhukadride nimel Mary Tammet alanud valla tantsupäev kutsus lisaks esineja- et raskest majandusseisust hoolimata ei hoiaks vusringid rahvamajja kadritrallile. *** tele kokku rohkelt pealtvaatajaid, kes ei taht- vallaisad kokku laste arvelt, sest lapsed on Valdavalt valgesse riietatud kadripered andsid nud saali äragi mahtuda. Tantsijate kontsert meie ootused, lootused ja tulevik. 14. novembril tähistas Simuna pensionäride ülevaate kadritegemistest nii sõna-, tantsu- kui täitis Simuna saali positiivse energiaga. Tänud klubi Elurõõm mardi- ja kadripäeva. Valve kee- lauluvormis. Lahkelt jagati karjaõnne ja kadri- Teile, Egne Liivalaid ja B-segarühm, toreda Kui palju on jõulude ajal maailmas headust. tis ube, sest vanasti oli kombeks kadripäeval ube ande. ürituse korraldamisel! Kui inimestel jätkuks alati jõulumeeleolu, süüa. Lehte küpsetas maitsva õunakoogi. Külali- Kuna seekordse tralli kutsus kokku kohalik oleks maailm hoopis teine. Midagi poleks vaja seks oli pr Vaike Sinisalu Väike-Maarjast. Ta kõhutantsuseltskond, siis langes meile ka raske 22. juunil süütasime jaanitule, korraldasime ümber korraldada, sest miski poleks korrast kõneles meile mardi- ja kadrikommetest. Saime ülesanne premeerida kenamat kostüümi ja põ- spordivõistlusi nii lastele kui täiskasvanutele ära. teada ka mitmeid huvitavaid kombeid, millest nevamat etteastet. Pika vaagimise tulemusel ja taas said tantsumurul kokku rahvatantsijad, varem polnud kuulnud. läks kostüümipreemia kõige punasema patsiga et pidada jaanisimmanit. Varaste hommiku- Miguel Delibes Kuulasime kadrilaule ja rääkisime sellest, kui- väärikale kadriemale, tantsurühma "Tüdrukud" tundideni oli võimalus tantsida saalis ansamb- das ise mardi- ja kadrisandiks käisime. Pajatasi- juhendajale Lehte Sirepuule. Küllap kallutas li ja õues diskomuusika saatel. Ja ilmataat oli Jätkugu Teil hingesopis ruumi tunnetele, üks- me anekdoote ja naljandeid, esitasime üksteisele otsuse kasuks ka sisutihe etteaste. Väga meeldis sellel aastal oma poiss! teisemõistmisele, sallivusele ja armastusele. mõistatusi. ka külmetavate küüntega kadri, kellel laulusal- Rahulikku jõuluaega, heldet jõulutaati, karus- Lõbusas meeleolus kadus kiiresti kaks tundi. mide edenedes küüned lausa küljest kukkusid... 2008. aasta esimesse poolde mahtus veel ja sellina keerlevat aastavahetust! Häid lootusi Kell 12 ootas meid ansambel Zorbas. Nautisime Parima etteaste autasu pälvis segarühm veel meie tegemisi. Eakate aktiivsel tegutse- uueks aastaks! mõnusat Kreeka muusikat. Ansambli liikmed „Segased", kes väga veenvalt ja lustakalt kajas- misel võeti vastu sõpru lähemalt ja kaugemalt, õpetasid nii lastele kui ka täiskasvanutele huvi- tas tänapäeva kadri tegemisi-toimetusi. käidi külas, osaleti kohalikel ja ka maakondli- Auli Kadastik tavaid lõunamaiseid rahvatantse. Aitäh korralda- Eripreemia otsustasime anda noortele kadride- kel tantsupäevadel, võeti ette välisreise, alati Simuna rahvamaja kunstiline juht jatele! le, kes mõtlesid oma tantsuetteaste välja lausa oli oodata ka põnevaid etteasteid eakate kihel- kohapeal. Aitäh osalejatele! Tänu teile läks Maie Danilas pidu kenasti korda. Detsember 2008 Väike‐Maarja valla Infoleht 9

Põlistame legendaarse Maadlusuudised VÄIKE‐MAARJA Georg Lurichi mälestuse! Väike-Maarja noormaadlejad osalesid Georg Lurichi mälestussamba toetussummade 15. novembril Viljandis toimunud va- VALLA RSK TEATAB: kogumiseks avatud Väike-Maarja Vallavalitsu- bamaadluse noorteturniiril ning saavu- se arveldusarve number SEB-pangas on tasid järgmised auhinnalised kohad: Harjuta terviseks punktiseis 10502017649007. Aigar Kriel 3. koht, Volli Komarov 3. 05.12.2008 seisuga on Ebaveret koht, Jevgeni Hamidšanov 3. koht. Kui igaüks meist loovutab selle ülla eesmärgi külastanud 586 inimest nimel jõukohase rahasumma, põlistame ühes- 22. novembril Põltsamaal toimunud 4855 korda. koos Eesti rahvusliku legendi mälestuse ja tä- Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses histame 22. aprillil 2011. aastal Georg Lurichi tuli Väike-Maarja gümnaasiumi õpila- 1. Aino Saaremäel 135. sünniaastapäeva tema mälestussamba ava- ne Jevgeni Hamidšanov 3. kohale. (Kiltsi põhikool 283 osaluskorda/28 boonuspunkti) 2. Õie Altermann (AS Plokk 254/25) misega. 3. Viivi Kahr (Päästekool 199/19) 13. detsembril osaleti Lähtel toimunud jõuluturniiril kreeka-rooma maadluses. 4. Inge Siirak (Väike-Maarja lasteaed 156/15) 5. Ellen Tilk (Väike-Maarja 134/13) Saavutasime järgnevad tulemused: 6. Aivar Krikmann (Ebavere Suurtalu 106/10) Holger Toots (Simuna) 3. koht, Remo 7. Sandra Bork (VMG 104/10) Murumaa 3. koht, Aigar Kriel 1. koht, 8. Airi Einsalu (Maarjalill 93/9) Jevgeni Hamidšanov 1. koht, Kristjan 9. Maris Kõrgmäe (vallavalitsus 90/9) Baiduža (Kiltsi) 3. koht, Danil 10. Heete Ausmeel (Väike-Maarja 88/8) Hamidšanov 2. koht, Rauno Kuuse- 11. Urve Kalda (Väike-Maarja 87/8) mets 3. koht, Anatoli Larionov 5. koht, Jevgeni Hamidšanov, Aigar Kriel ja Volli 12. Ain Kõiv (FIE 82/8) Jarko Visnapuu (Simuna) 5. koht. Komarov 13. Sirje Aus (Rotaks-R 60/6) 14. Aimar Türbsal (UUSMAA 60/6) Lembit Kalter 15. Berta Viikberg (VMG 55/5)

maadlustreener 16. Toomas Vinkel (Väike-Maarja 55/5) 17. Heinrich Kalda (lasteaed 54/5) 18. Geidi Kruusmann (VMG 53/5) VALLA MEISTRIVÕISTLUSTEST 19. Taimar Kopti (Dirco 51/5) 20. Merje Suits (Väike-Maarja 46/4) Koroona II voor 21. Kristel Kahr (VMG 46/4) Võistles 16 asjaarmastajat. Male II voor 22. Rita Õiglane (Päästekool 45/4) Mehed: 1. Aleksander Adamson, 2. Hillar Ka- Mehed: 1. Hillar Kasu, 2. Jaan Salumäe, 3. 23. Erki Tomson (Jõhvi 44/4) su, 3. Ain Pentjärv, 4. Hillar Elva, 5. Gennadi Ivar Lass, 4. Boris Matvejev, 5. Tauno Ojasaar 24. Bruno Münter (FIE 44/4) Kink, 6. Heino Sein Naised: 1. Merike Ojasaar 25. Urmas Kopti (Lasila Betoon 43/4) Naised: 1. Maili Tannbaum, 2. Merike Ojasaar, Poisid: 1. Tanel Ojasaar, 2. Sander Komp 26. Hans Kruusamägi (Simuna Ivax 41/4) 3. Anneli Pullonen 27. Kaarel Moisa (vallavalitsus 40/4)

Poisid: 1. Sander Komp, 2. Jaanus Kaskemaa, Mälumängu II voor 28. Triin Kull (Tartu 40/4) Georg Lurich oli 177 cm pikk ning oma parimas 3. Raidar Heinsalu, 4. Tanel Ojasaar Seekord valmistas küsimused ette Simuna piir- 29. Mait Villo (Väike-Maarja 40/4) vormis: 30. Elo Võhandu (VMG 38/3) konna võistkond. Järgmise, 26. jaanuaril Georgi • 90 kg raske; Kabe II voor söögitoas toimuva III vooru küsimused mõtleb • parema käe biitseps 37–41 cm; Mehed: 1. Ivar Lass, 2. Hillar Elva, 3. Hillar välja Vao võistkond. Seekordsest etapist võttis • rind 120–128 cm; Kasu osa seitse võistkonda. Naised: 1. Merike Ojasaar, 2. Maili Tannbaum Paremusjärjestus: 1. Väike-Maarja, 2. Vao, 3. • reis 61 cm; SPORDIKALENDER Tüdrukud: 1. Annika Liivak LJKT, 4. SP (päästekool), 5. TP (päästekool), JAANUAR • säär 40 cm. Poisid: 1. Ove Rebane, 2. Sten-Erik Klementi, 6. RS (päästekool), 7. Kajare Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta tervi- 3. Tanel Ojasaar seks!” Kuidas suutis Georg Lurich nii palju, kuidas 12.01 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV jõudis nii kaugele ja nii kõrgele?! VÄIKE- VAO TRIIGI SIMUNA lauatennises, II etapp Kolm peamist mõjurit: MAARJA 17.01 kell 10.00 Väike-Maarja spordihoones valla MV korvpallis sünnipärane andekus, päritud eeldused era- • 26.01 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV mä- kordsete kehaliste ja vaimsete võimete arendami- TRIATLON 10 6 0 4 lumängus, III etapp seks; KOROONA I,II etapp 5 7 2 8 • erakordselt tugev soov, raudne tahtejõud, püsi- VEEBRUAR vus ja sihikindlus, millest tulenesid pidev õppimine LAUATENNIS 3 2 5 0 Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta tervi- ja treening ning edu, saavutused, suurtulemused ja seks” tohutu populaarsus; KABE I,II etapp 9 0 4 7 Maakonna talimängud • tervislik ja karske eluviis, millele rajanes 02.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV Lurichi areng ja mida ta kõikjal rõhutas, nii artikli- MALE I,II etapp 3 3 6 10 koroonas, III etapp tes kui kõnedes. 27.02.-01.03 vabariigi valdade talimängud Põlvas

MÄLUMÄNG I,II etapp 5 6 0 5 09.02 kell 18.00 Õppekeskuse all lasketiirus valla Lurichil oli süsteem ka toitumises. Ta sõi mõõdu- MV laskmises, II etapp kalt, eelistas taimetoitu, eriti soovitas süüa puuvilja ja haljast aedvilja. 16.02 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV kabes, III etapp Georg Lurichi viis käsku, mida pidi täitma KOKKU 35 18 11 20 24.02 kell 12.00 Ebaveres vastlapäev igaüks, kes tahtis saada jõumeheks: 20.02 kell 18.00 Ebaveres valla MV suusatamises 1. Ära tarvita alkoholi! ReinPauli maastikujooks võidab 2. Ära suitseta! MÄRTS 3. Ära tegele neidudega! kuulsust koduvallas... Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta tervi- 4. Ära söö soolast! seks” 5. Ära mängi kaarte! ...sest ligemale poolteistsajast osavõtjast üks Nii, kätte on jõudnud suusahooaeg. Vanaju- 02.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV (Kaardimäng oli tol ajal hasartmänguna väga levi- viiendik olid meie valla spordisõbrad. Uuema- mal on õnnistanud meid rohke lumega, mida males, III etapp nud, küllap sellepärast Lurich seda pahena esile test tegijatest võib nimetada Voldemar ka suur sula ära ei võtnud. Rajameister Urmas 09.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV tõstiski). Sindoneni Triigist, kes on tõusnud omavanus- Kullas on suurt vaeva näinud selle kokkupres- lauatennises, III etapp te paremikku Eesti pikamaajooksus, läbides simisel. Siit palve kepikõndijatele, et nüüd 16.03 kell 19.00 Triigi spordihoones valla MV Toetagem maratoni EMV-l. Paljud, kes eelnevatel üri- võiks suusad alla panna ja suusaradadel käi- sulgpallis tustel eelistasid publiku hulgas olla, tõmbasid mine lõpetada kuni kevadeni. Teie tervislikud 23. 03 kell 18.00 Georgi söögitoas valla MV mä- Georg Lurichi fondi! tossud jalga ning oli stardijoonel. Loodame, et näitajad paranevad kindlasti ja oma suusava- lumängus, IV etapp jookse terviseks pisik nakatab veel paljusid. rustuse võib hooldada jätta olmehoone suusa- 30.03 kell 18.00 Triigi spordihoones valla MV Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Suur pluss kogu jooksuürituse läbiviimisel oli hooldusruumi, samas on võimalus ka varus- lauamängude mitmevõistluses Georg Lurichi fond toetab Lurichi tõekspida- vastavatud olme- ja spordihoonel koos hea tust rentida ning pärast harjutamist pesta. miste väärtustamist ja tema mälestuse jäädvusta- saunaga – tänud Jaanus Kullile. Sütitava kõne Head libisemist! APRILL mist. Esimesi taotlusi Georg Lurichi fondi sti- avabanketil pidas väsimatu ja mitmekülgne Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta tervi- pendiumidele oodatakse 2009. aasta sügisel. spordiveteran Väino Stoltsen. Ants A. Einsalu seks” 06.04 kell 18.00 Õppekeskuse all lasketiirus valla Igaüks meist võib kaasa aidata Lurichi fondi MV laskmises, III etapp tugevdamisele ja selle põhikapitali suuren- Ebavere Tervisespordikeskus 18.04 kell 12.00 Väike-Maarja alevi keskväljakul damisele! „Jõumehe võistlus” Annetusi Lurichi fondi saab teha Sihtasutuse on avatud KONTAKT: 20.04 kell 19.00 Lurichi kevadjooks Eesti Rahvuskultuuri Fond arveldusarvele T-L 12-21 5656 1865 Inna Maršalova nr 221001101347 Swedbangas. Selgituseks: P 12-17 [email protected] MAI Annetus Georg Lurichi fondi. Jätkub tervisespordiürituste sari “Harjuta tervi- Teistel aegadel kokkuleppel www.ebaverekeskus.ee seks” NB! SAUN 17.05 kell 12.00 Väike-Maarjas vallamaja ees Selgitusse lisage oma isikukood ja postiaad- R, L 16-21 Rajad on valgustatud E-L “Pandivere rattaralli” ress. Tuludeklaratsiooni esitamisel saate an- kella 21ni. netustelt tulumaksu tagasi taotleda. Teistel aegadel kokkuleppel 10 Väike‐Maarja valla Infoleht Detsember 2008 Haridusest Prantsusmaal Kersti Merilaas 95 12.-16. novembrini oli mul võimalus viibida teistsugune, kas silmalõige on euroopalik. Ka äratas politsei huvi ja koos koolivend Osvald Prantsusmaal Elsassis Rosheimi väikelinnas see pole probleemiks, kui liigud ratastoolis või Toominga ning mõne teisega tuli tal kooli (elanikke umbes 5000). Reis toimus mõne muu abivahendiga. Keegi ei vaata teist- vahetada. 1932. aasta kevadel anti Kersti Comenius-projekti raames, seda finantseerib suguseid kõõrdi, sest see on elu loomulik osa. Merilaasile küpsustunnistus Tapa gümnaasiu- Archimedese Sihtasutus Euroopa Liidust. Ees- Muidugi tuleb ka siin Lõuna-Euroopale tüüpi- mis. Tööd oli sügava majanduskriisi tõttu ras- ti-poolne lepingupartner on Võsu Põhikool liselt esile manana-efekt. Tänasida toimetusi ke leida. Ilmselt Jakob Liivi abiga sai tööpai- (Lääne-Virumaa) ja teised liikmed on ära viska homse varna on seal tundmatu. Mil- gaks Rakvere Viru maavalitsuses, kus ta tee- Grundschule Scheessel (Saksa Liitvabariik), legagi pole kiiret. Kui ei saa täna, saab hom- nis haridusosakonnas arveametnikuna. Mgr. Bekkerschool Veendamm (Holland) ja me, veel parem, ülehomme. Ja nii uskumatu,

Ecole du Rosheim (Prantsusmaa). Eelnevalt kui see ka pole, kõik funktsioneerib täistuuri- Esimesed luuletused kirjutas Merilaas juba olen tutvunud ka koolide õppekeskkonnaga del. kooliajal, kuid kui soliidne ajakiri Looming Hollandis ja Saksamaal. Tänavu kevadel kü- tema luuletusi avaldas, andis see tuule tiiba- lastasid eelpool nimetatud koolide direktorid Öeldakse, et sakslane on täpne. Saksa täpsus desse. ja õpetajad Eestit. Ühe päeva veetsid nad ka on ju legendaarne. Tegelikult on sakslane nii

Väike-Maarjas, kus neid võttis vastu valla kooli-, kodu- kui ka tööelus korralik käsutäit- Kersti Merilaas tuli suurde luulesse arbujate volikogu nimel Hans Kruusamägi, kirikuõpe- ja. Ta jälgib vastuvaidlematult ja tingimusteta hulgast 1938. aastal 25aastasena, säravalt ja taja Ahto Mäe, koolidirektor Raili Sirgmets ja ette kirjutatud nõudmisi. Öeldakse, et holland- kindlalt, luulekoguga “Maantee tuuled”. Siis rahvamaja nimel allakirjutanu. lane on vabameelne. Ongi, aga teatud piirides. oli pikk luulepaus, kuid ilmus arvustusi, laste- Tegelikult on hollandlane umbes samasugune raamatuid, valmisid ooperilibretod. 1962. a Neis riikides on erinev koolisüsteem. Holland inimene nagu meie siin Eestimaal. Ainult riik ilmus luuletaja uue luulekoguga pöörab põhitähelepanu haritusele, sest väike on tänu ajudele väga palju rikkam. “Rannapääsukesed” lugejate ette juba küpse maa saab loota vaid oma headele ajudele. Sak- Öeldakse, et prantslane on elunautija. Jah, on poeedina. Järgnesid “Kuukressid”, samaa toodab toimetulevaid ärimehi ja – naisi. küll. Aga selleks, et elu nautida, on vaja teha Kersti Merilaas (neiuna Eugenia Moorberg, “Kevadised koplid”, “Antud ja võetud” jt. Muide, väga edukalt. Prantsusmaa on nähtus kõvasti tööd ja omada head haridust. Seda nad abielus Sang) sündis 7. detsembril 1913. a Hiljem kirjutas Kersti Merilaas ka proosat ja omaette. Meie jaoks on ta kõige kodusem ja teevad ja seda nad omavad. Narvas. Kuni 1917. aastani elas Peterburis, näidendeid, tõlkis Brechti, Maurerit ja Goe- inimlikum. Pearõhk kasvatuses on perekond, kust sama aasta sügisel tuli tema ema Anna thet. kirik ja ühtekuuluvus. Mis on Eesti kooli oma- Palun minust mitte valesti aru saada. Ma ei Moorberg revolutsiooni ja sõja eest tagasi pära, jäägu meie endi otsustada. halvusta Eesti haridust. Ka nendel on meie Eestisse lootusega hiljem tagasi käest palju õppida. Samal ajal on kurb, et minna. Kahe lapsega astus ta Kilt- Kui eestlase esimesed neli tähte haridusvald- meie, eesti õpetaja ei tunne end töökohal hästi si jaamas rongilt maha, et mitte konna tähestikus on R-A-H-A, siis Prantsus- ja meie õpilane põeb koolistressi. Julgen seda väga kaugele sõita. maal hariduse finantseerimisega keegi ei koo- väita endise õpetajana ja praeguse lapsevane-

nerda. Väikelinnas pole probleemiks, et ehita- mana. Kersti asus ema ja õega elama da uus, kaasaegne koolimaja (koos vajamineva Liivakülla Tõnu Voltri sauna. sisustuse ja tehnikaga) kuuesajale õpilasele. Arvan, et nii õpilastel kui ka õpetajatel oleks 1918. a kolis pere Moora metsatal- Õpetajad on rahul oma töö ja palgaga. Õpila- hea veeta mõni kuu õppides ja töötades selles- lu Äntu järvede lähedal. 1920. a sed on õnnelikud isegi siis, kui kooli saali sinases Prantsuse koolis. Endastmõistetavalt ei sai ema peavarju Liiduris Hanseni asendab betoonastmetega amfiteater ja istudes ole meil võimalik maksta kinni kõiki kulusid. talu saunas, 1922. a metsatööliste on tagumikul jube külm! Lastevanemad on Küll aga on (kasvõi isiklikel tasanditel) või- barakis Kiltsi rabas. Ema töötas rahul, sest haridus tuleb kolmekeelne ja täius- malik leida vahetus- ja partnerkoole, et kasu juhutöödel Kiltsi turbarabas ja lik. Õpilase tööpäev on järgmine: kell 8-12 oleks vastastikune. Sellisel juhul tasuks ena- taludes. õppetöö, kell 12-14 lõuna, kell 14-17 õppetöö. miku Kirjanik on oma hilisematel aastatel ka kordu- Kooli minnakse neljandast eluaastast. Lapse- kuludest Euroopa Liit. Kui me seda ise ei taha, Oma lapsepõlve meenutas Kersti Merilaas valt Väike-Maarjasse sattunud, sest siinsele vanem ei tohi siseneda kooli territooriumile. ei tee asja võimalikuks mitte keegi. luuletuses “Lapsepõlv”, milles kujutas kõiki kalmistule on maetud tema ema ja õde. Tihti Õppeasutuses vastutavad kogu tegevuse eest armsaid õueringe, metsasalusid, Äntu järve on need suvised rännakud olnud koos abikaa- pedagoogid. Õpilased ei tohi siseneda kooli- Eesti keel on ilus keel, aga Euroopas ei oska äärseid paiku, karjalapse uskumatult rikkaid sa August Sanga, poeg Joel Sanga või parima majja enne tunni alguse märguannet. Nad seda keegi. Kui tahame olla eurooplased, tuleb loodusemaastikke, legende Ebavere nõiast, sõbratari luuletaja Debora Vaarandiga. ootavad rivis kooli ukse juures, kus neid võtab teha ennast mõistetavaks ja mõista teisi. Ainult mälestusi emast, elust barakis… vastu klassijuhataja. Koolimajas toimub ainult arvuti ei-jah-sisse-välja-keelest ei piisa. Kersti Merilaas suri 8. märtsil 1986. aastal. õppimine. Sporditegevus on kõrvalhoones, 1927. a lõpetas tulevane kirjanik Kiltsi alg- Veel haiglavoodiski tegi ta „Valitud teostele“ huviringid samuti. Kümneaastane laps räägib Prantsusmaa on ilus maa, soe maa, väga vana kooli. Rõõmu tumestas aga noorema õe Liidia korrektuuri. vabalt prantsuse, inglise ja saksa keelt. Igas ja suurepärase kultuuriga maa. See on hea surm. Õde polnud veel üheteistaastanegi. klassis on täiuslik arvutitehnika ja Interneti- köögi ja fantastilise veiniga maa. Meil on sealt Mõnda aega said nad peavarju Kiltsi lossis. Kersti Merilaasi luulepärandi uurija ja bio- side. Peaasi, et keegi pole stressis - ei õpetajad nii hariduses kui kultuuris palju õppida. Nagu Kuna majandusraskuste tõttu jäi turbatootmi- graaf Sirje Kiin on öelnud: “Merilaasi ega õpilased. Omavaheline suhtlemine on ra- neil meiltki. Vahest peaks neid võimalusi vas- ne katki, leidis ema töökoha kooli köögis. hilisluule reekviem on traagiline, igavikuline hulik ja sõbralik. Õpilased tahavad õppida ja tastikku kasutama? Kersti õppis Väike-Maarja gümnaasiumis, ja originaalne samavõrd kui seda oli tema õpetajad õpetada. Lapsevanemad omakorda kuid praktilise meelega ema suunas tütre õppi- nooruslik armastuslüürika. Sellist luulet ei soovivad, et nende lapsest kasvaks haritud ma Rakvere kommertsgümnaasiumi, kust sai olnud enne eesti keeles kirjutatud.” inimene. Ja pole vahet, kas nahavärv on veidi Ville-Markus Kell ka kutsetunnistuse ja ametioskused. Suved olid täis tööd kodukandi koorejaamas, turbara- Refereeris Irma Raatma bas, saeveskis või talus. Kooliraha tuli teeni- Kiltsi kooli ajalugu da. Teadaolevatel andmetel hakati lapsi Kiltsi piir- tamisvõimaluseta. Kirjavahetus ministeeriumi- konnas järjekindlalt õpetama 1855. aastal. Esi- ga aga kestis ning selle tulemusena õnnestus Aktiivne tüdruk osales koolidevahelises õpi- mene kooliskäimise koht oli väike saun Soota- 1921. aasta sügiseks mõisa peahoonest koolile ringis, kus tunti huvi ka marksismi vastu, see guse külas Raba talu maal, kus lapsed käisid üks ruum üürida. paar korda nädalas katekismust ja piiblilugu tiiva katused. Nende taastamine nõudis direkto- remäel. Endiselt oli heal tasemel sport ja loo- õppimas. Õpetajaks oli Muda Märt, vähese 22. septembril 1921 alustas paralleelklass seal rilt, kelleks oli saanud (1950-1957) Artur duskaitsealane töö. kirjaoskusega vanem mees. tööd juba iseseisva koolina, Kiltsi 2-klassilise Lauringson, suurt vaeva. Iga lauajupi ja kilo- 1870. aastal ehitati Greenbergi talu otsa suure- koolina. Koolijuhatajaks (1921-1924) oli Hilda grammi naela pärast tuli taotleda eraldi luba 1972-73 oli Kiltsi 8-klassilise kooli direktoriks mate akendega klassiruum. Õpetajaks oli Jakob Einberg, kohaliku postkontoriülema proua. tolleaegsetelt võimumeestelt. Kadri Pajula. Greenberg. Õpilasi oli koolis 32, õpetajaid üks. Kui vallad ühendati ja moodustati Vao vald, Õppeaastal 1957-58 oli direktoriks Irene Must. 1973-2008 on direktorina töötanud Lembit ehitati 1884. aastal Nõmme-Rägaväljale uus 1924. aastast muutus kool Kiltsi 6-klassiliseks 1958-1961 oli koolijuhiks taas noor sümpaatne Keerus. koolimaja. Õppetöö kestis 15. oktoobrist Algkooliks. Rägavälja kool suleti ja õpilased ning vastutulelik Johannes Kübarsepp. 15. aprillini, kool oli kolmeklassiline. toodi Kiltsi üle. Koolijuhatajaks (1924-1927) 1984. aastal muutus kool sisuliselt 9-klassili- oli Villem Alto (Alttoa), õpetajaid oli 5, õpilasi Aastatel 1961-1967 oli direktoriks Voldemar eks. 1990. aastal õppis koolis 168 õpilast ja Eesti iseseisvuse algul hakkasid Kiltsi jaama 118. Nagel. Tema juhendamisel said park ja kooli- töötas 15 õpetajat. ümbruse elanikud taotlema kooli asutamist aed uue näo, toodi juurde rohkesti uusi puuliike Kiltsi, sest Nõmme külas asuv kool oli jaamast Aastast 1944 lisandus 7. klass ja kool nimetati ja haruldasi taimi. Nagelil oli entusiasmi ja 1998. aasta kevadel korrastasid lõpuklassi õpi- 5 km kaugusel, enamik õpilasi oli aga Kiltsist. ümber Kiltsi Mittetäielikuks Keskkooliks. Sõ- kunstimeelt ning ema eestvedamisel püüti aia- lased pargis Õnneallika, mis oli vahepeal hoo- Esialgu kavatseti avada Kiltsi kooli paralleel- jajärgsel ajal oli raskusi kujaga. Puudust tunti kultuuri ka kodudesse viia. Kool sai 1965.a letusse jäänud. klass 1. ja 2. õppeaasta õpilastele. Mõisa riigilt kõigest: ei jätkunud kütet, õppevahendeid ea Moskvas rahvamajandussaavutuste näitusel III ülevõtmisega loodeti sealt kooliruum saada. õpilastel jalatseid-riideid. Vihikute valmistami- järgu diplomi. Allikas: trükis “Kiltsi kool”, ilmunud 2005. a 15. jaanuaril 1920 avatigi Rägavälja kooli pa- seks koguti kokku kõik puhtad paberitükid ralleelklass endises valitsejamajas. Kuid kooli- ning õpetajatel soovitati vana kiri paberilt kus- 1967-1972 töötas koolidirektorina August Saa- ruumide saamine mõisa peahoonesse ei läinud tutada ja seda uue töö jaoks kasutada. KILTSI MÕISAKOOLI REKONSTRUEERIMINE raskusteta. Üürileping valitsejamajas öeldi (projekt nr EE0029) 1920. aasta kevadel üles, kui Kiltsi mõis riigis- 1949-1950 oli kooli direktoriks Johannes Kü- Rahastatud Norra finantsmehhanismist tati. Nii oli paralleelklass ilma peavarjuta. Koo- barsepp. Kiltsi 7-klassilises koolis õppis sel li hoolekogu oli sunnitud üürima ruumi Nõm- aastal 202 õpilast, töötas 10 õpetajat. me külast Alliku talust. Nimetatud koht oli aga oma kauguse tõttu sobimatu, tee sügiseti ja 1950. aasta kevadel süttis lõpupeo ettevalmis- kevadeti põhjatu porine, ruum madal ning õhu- tustee käigus lossitiibhoone ja hävisid mõlema Detsember 2008 Väike‐Maarja valla Infoleht 11

Tiliseb, tiliseb aisakell, Väike‐Maarja Põllumeeste Selts kiirgab mets ja hiilgab maa. www.v‐maarja.ee/vmps Mööduvad saanid, reed piki teed, talvist teed. Üle soo ja karjamaa, üle heinamaa. Pilte Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi tegevustest võib näha: http://picasaweb.google.com/vmpselts Palju õnne! Väike-Maarja põllumeeste selts Mairi Beilmann soovib vallarahvale rõõmsaid pühi! Ülle Orupõld

Seltsi jõulupidu toimub 27. detsembril. 90 aastat tagasi XI. Eesti vabariiklik valitsus saab võimule Täname Väike-Maarja vallavalitsust, Väike- Maarja õppekeskuse direktorit Raili Sirgmetsa Saksamaa olukord halvenes 1918. aasta lõpul misele. Luuakse Aegna ja Naissaare kaitse. ja kooli köögipersonali, Väike-Maarja güm- järsult. Läänerindel läks initsiatiiv liitlaste Tallinnas astuvad 200 kooliõpilast Kaitse Lii- naasiumi 5. klassi laulutüdrukuid õpetaja Kaia kätte. Tagalas varises kokku majandus ning tu. Klaaniga, rahvapilliansamblit Sirili, Kiltsi šõu- tekkis toidupuudus. Selle tagajärjel hakkas ka 15. Virumaa ohvitserid ja arstid kutsutakse tantsugruppi, Armilda Lillebergi, Ilme Seina Baltimaadel okupatsioonirežiim kõikuma. 9. sõjaväeteenistusse. seeniortantsijatega, Riina Lukmani, liidu juha- novembril 1918 tuli teade revolutsioonist Sak- 16. Ajutine Valitsus avaldab Eesti rahvaväe 21 tuse liiget Ene Preemi ja Väike-Maarja põllu- samaal. Siin tõmbasid saksa madrused laeva- -35aastaste vabatahtlike kokkukutsumise. meeste seltsi maanaiste osakonda eesotsas Kai del punased lipu üles. Nad tahtsid kohe minna 18. Riias kuulutatakse välja Läti Vabariigi Tomingaga, kes abistasid meid raamatu kodumaale tagasi. Staapides tekkis paanika. iseseisvus. “Maanaiste Liit läbi aegade” esitlusel, mis Ühe päevaga oli Preisi sõjamasin kokku vari- 19. K. Päts jõuab Saksa vangilaagrist tagasi toimus 8. novembril Väike-Maarja õppekesku- senud. 11. novembril teatas Saksa võim, et Eestisse. Ajutine Valitsus annab välja 5% lühi- se saalis. Eestile ei tehta enam takistusi Ajutise Valitsu- ajalised võlakohustused.

se kokkutulekuks. Samal päeval teatas ka J. 20. Kutsutakse kokku eesti Maapäev. Lääne-Viru maanaiste liidu juhatuse nimel Poska, et Eesti valitsus ja omavalitsused alus- 22. Nõukogude Vene punavägede esimese Liivi Uueni tavad taas tegevust. Lõuna-Eestis kestis Saksa pealetungi Narvas löövad tagasi Saksa väe-

võim ligi kümme päeva kauem. Alles 19. no- osad. vembril 1918 kirjutati alla asutuste ja nende 23. Maapäev volitab Ajutist Valitsust tegema varade üleandmise aktidele. 50 miljoni marga suurust lühiajalist siselaenu. Moodustatakse Riigikaitse komisjon. Ajutine Saksa väejuhatus püüdis igati takistada relvade Valitsus otsustab Virumaal sunduslikult mobi- sattumist eestlaste kätte. Kardeti Poola sünd- liseerida 4 aasta mehed. muste kordumist. Seal võeti pärast vabariigi 24. J. Tõnisson ja P. Põld nõutavad Soomest väljakuulutamist Saksa vägedelt relvad ära. sõjaväelist abi. Sõjaminister määrab ametisse Eesti diviisilt võetud relvad kas hävitati või diviisiülema kindralmajor A. Tõnissoni, diviisi veeti Saksamaale. Eestil tuli kõik jälle otsast staabiülema ja väeosade ülemad – kuus jala- alata. väe polku, suurtükiväe polk, ratsapolk, insene- riväe pataljon. Saksa kokkulangemist nähes oli punasel Vene- 25. Vene Valgete Põhjakorpus jätab Pihkva maal esimeseks püüdeks Baltimaad tagasi maha punaste kätte. Selgub, et Eesti jaoks on võita. Sakslaste eest oli enamlikke võimumehi sõda punase Venemaaga möödapääsmatu. ja ka sõdureid Venemaale põgenenud. Nüüd 26. Kindralmajor A. Larka nimetatakse pea- pandi nad Eestimaad vallutama. Moodustati I staabi ülemaks. Tartu Üliõpilaste Kogu kutsub Tallinna Eesti kommunistlik kütipolk, II Vil- üliõpilasi vabatahtlikult rahvaväkke. jandi kütipolk, I suurtükiväe divisjon jt väeosi. 27. Idapiiril seni võidelnud Saksa väeosad Mehi saadi kokku aga väga vähe, ainult väe- hakkavad lahkuma. Punavägi liigub nende osade nime jaoks. Invasiooni peajõuks pidi kannul Eestisse. Tallinna Kaitse Liidu 200 olema Vene punavägi. Trotski andis vägedele kooliõpilasest sõidab 81 vabatahtlikult Narva loosungi: „Me peame taganevate sakslaste rindele punaste vastu võitlema. kannul piirimaadesse tungima, et seal kohalike 28. Nõukogude Vene punavägede teine peale- valitsuste teket takistada. Tallinn ja Riia pea- tung Narvale. Meie poolt on 4. polgu esimesed vad meie omaks saama!“ Eesti sõjamehi jätkus mehed ja Saksa poolelt nende järelväed. ka valgete poolele. Nad olid Arhangelskis Enamlased lüüakse tagasi. Narva-Jõesuus teh- inglaste vägedes. Vene punaväe sissetungimist tud punaste dessant sunnib Narvat siiski maha Väike-Maarja põllumeeste seltsi maanaised raamatu “Lääne-Viru Maanaiste Liit Eestisse kujutavad enamlased alati kui Eesti jätma. Ajutine Valitsus kuulutab Virumaal läbi aegade” esitlusel. proletariaadi enda sisemist revolutsiooni eesti välja sõjaseisukorra. kodanluse ja Balti parunite vastu. Sõda käsitle- 29. Eesti vägede 4. jalaväepolgu osad taandu- 1931. aastal asutatud Lääne-Viru Maanaiste Liitu kuulub üksteist seltsi. Väike-Maarja vallast ti seetõttu kodusõjana. Sõjategevus algas 28. vad Jõhvi poole. Ajutine Valitsus kuulutab Väike-Maarja põllumeeste seltsi maanaiste selts ja Simuna naisteklubi;Vinni vallast Tudu maa- novembril 1918. aastal. välja üleriikliku sundmobilisatsiooni. Avalda- naiste selts “Loit”, Palasi külaselts, Roela maanaisteselts “Mai”, Kadila naisselts; Laekvere takse üleskutse eesti rahvale. Narvas kuuluta- vallast Muuga maanaiste selts “Eha”; Sõmeru vallast Uhtna naisseltsing; Rägavere vallast Vabadussõja kronoloogia novembris 1918 takse välja punaste valitsus Eesti Töörahva Põlula-Milla maanaiste selts “Ulvi” ja Rakvere vallast Levala külaselts. 6. Prantsusmaa toetab Eesti enesemääramist Kommuuna, mille juhiks on Jaan Anvelt. 11. Eesti Ajutine Valitsus saab sakslastelt te- 30. Lõunarindel jäetakse punaste kätte Petseri. Liidu põhieesmärgiks on ühendada, edendada tervise– ja kodukultuuri, täiendada teadmisi, taas- gevusloa ja jätkab riigi valitsemist. Esimene Meie admiral Pitka loodud soomusrong nr 1 elustada vanavanemate oskusi ja traditsioone ning kanda neid edasi järeltulevatele põlvedele. koosolek J. Poska juhtimisel. Endise Omakait- sõidab Tallinnast välja Viru rindele. Õhtuks se asemele luuakse Eesti Kaitse Liit, kelle kogunevad 4. ja 5. polgu osad joonele Oru kätte antakse maa kaitsmine. Eesti Üliõpilaste jaam-Konju-Künnapõhja. Seal on umbes 350 Selts kohustab oma liikmeid astuma Kaitse meest. Triigi küla korraldab vahva aastavahetuspeo! Liitu. Triigi külas on tegutsenud mitu aastat seltsing. 12. Ajutine Valitsus asub sõjaväe organiseeri- Asael Truupõld

Tänavu kevadel otsustasime külavanema Jaa- Triigi Mõis liikmeks on võimalik astuda küla- nus Kaarega moodustada MTÜ Triigi Mõis, elanikel, kes tunnevad, et Triigi on neile ar- mille juhatus on hetkel kolmeliikmeline: Jaa- mas koht. Liikmeks astumise ankeedid on Hea Triigi ja naaberküla elanik! nus Kaare, Siret Kotka ja Arvo Kaare. Seltsin- kättesaadavad kohalikus poes, raamatukogus gu muutmine mittetulundusühinguks oli eel- ja postkontoris. kõige majanduslike kaalutluste huvides, et 31. detsembril toimub Triigi spordihoones saaksime Triigi küla arenguks ja üritusteks Hea Triigi ja naaberküla elanik! Meil on väga erinevatest fondidest toetust taotleda. hea meel paluda Sind 31. detsembri õhtul Trii- aastavahetuspidu! gi spordihoonesse uut aastat vastu võtma. Ko- MTÜ Triigi Mõis eesmärgiks on säilitada hapeal selguvad joonistusvõistluse „Jõulud Kell 23.15 selguvad joonistusvõistluse kohalikku vaimu, arendada külaelu, korralda- Triigis“ parimad, korraldame vahva oksjoni „Jõulud Triigis“ võitjad. da üritusi ning mis peamine – aidata kaasa, et ning tervitama tuleb volikogu esimees Hans Triigi küla elanike mured jõuaksid vallamajja. Kruusamägi. Üheltki peolt ei puudu bänd ja Tantsuks esinevad Ly Ipsberg ja Raivo Narits. puhvet, nii on ka sel peol kõik vajalik ning Avatud on puhvet hea ja paremaga. Kui sel aastal oleme pigem hoogu võtnud ja tarvilik olemas! projekte kirjutanud, siis järgmisel aastal ka- Piletihind 50 kr (võimalik osta Triigi poest) vatseme külaelule täielikult hoo sisse lükata. Peatse kohtumiseni! Kuni elab Sinu küla, elad Uksed avame kell 22.00, pidu kestab 3.00ni. Esimene suurem üritus on aastavahetuse pidu ka Sina! Triigi spordihoones. Sellele järgnevad kind- lasti vastlapäevad ja kevadtalgud ning suve Siret Kotka PS! Kuni 16-aastastel on võimalik peol viibida puhume külla sisse vägeva jaanitulega. MTÜ Triigi Mõis juhatuse liige südaööni. Teile on pidu tasuta! 12 Väike‐Maarja valla Infoleht Detsember 2008

Väike‐Maarja taaskasutuskeskus on avatud Sügiskuudel sündinud

Pühapäeval, 21. detsembril kell 14.00 igal reedel ja laupäeval kella 10 ‐ 15 Tamsalu mnt 1 Joosep Viiksaar 13.10.2008 Rakke kultuurikeskuses JÕULUKONTSERT teisel korrusel. Info 526 0283 Martti Keinanen 14.10.2008 Esineb ansambel NOORKUU. Villem Eesmäe 28.10.2008 Piletid 60.-/40.- on müügil kultuurikeskuses. Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II korrus) Aveli Kiisk 01.11.2008 Info tel 329 1578, 5569 2792 hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Helena Lisette Lätt 05.11.2008 ****************** Inkotoa pakutavaid Robert Kööp 15.11.2008 Laupäeval, 27. detsembril kell 20.00 uriinipidamatuse abivahendeid: Marten Murga 07.12.2008 Rakke kultuurikeskuses AASTALÕPUPIDU naha– ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, mähkmed jm. Sven Reonda 09.12.2008 Külaliseks on ansambel Laine. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tellitud tooted tuuakse kohale neljapäevaks, 8. jaanuariks kella 10.00. Show-tantsijad Tervist ja rõõmsat meelt! Tantsuks ansambel President Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959 Pilet eelmüügist 100.-, samal päeval 125.- Info ja laudade broneerimine STIHL-i mootorsaed, võsasaed, trimme- Õnnitleme detsembrikuu tel 329 1578, 5569 2792 rid 500 kuni 1500 krooni soodsamalt. eakamaid sünnipäevalapsi!

FIE Ain Sats, Pikk tn 25, Väike-Maarja, GEORGI LAAR 02.12 – 85 Soovime võtta üürile/ osta LAINE VOOLMAA 02.12 – 85 tel 5665 7633 PÕLLUMAAD. EIVI OJASOO 03.12 – 70 Üüri hind kuni 900 kr/ ha. VALDEK ESINURM 05.12 – 81 ÜÜRILE ANDA AVANDUSE MÕISA LILLE KASK 05.12 – 80 KELDRIRUUMID - ÖÖPÄEVA MAKSUMUS 500 KROONI Tel 5556 0589. TATJANA KUTUZOVA 05.12 – 80 PÄRTEL UUSPÕLD 07.12 – 70 22. detsember kell 11.00-14.00 LINDA KULLAMÄGI 09.12 – 75 KARIN KRIHVEL 10.12 – 84 MAALEHE KIRJASTUSE VIRVE ALAS 13.12 – 80 raamatute tutvustus ja müük LEIDA KALVIK 14.12 – 80 Väike-Maarja rahvamajas. AILI LEEMETS 17.12 - 83 ALVIINE IRVAL 18.12 – 84 HEINO OJASALU 19.12 – 70 Koguduste teated VASSILI JEGOROV 19.12 – 70 VIIVE BEIL 19.12 – 70 Väike-Maarja kirikus jumala- SILVI VAHIMETS 20.12 – 70 teenistused pühapäeviti algusega kell 12. EELK Väike-Maarja koguduse Info Mart Pruul 528 0898 ALEKSANDER ARRO 20.12 – 85 aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. VAIKE KADAK 21.12 – 81 Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. ÕIE LEIHTER 24.12 – 86 Telefon 511 7552, e-post: [email protected] PARADICE ART ELFI SIREL 24.12 – 84 lille– ja kingitustepood ASTA NIINEMETS 25.12 – 80 K 24. detsembril kell 18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus Tamme tänaval, ELFRIEDE MÄGI 25.12 – 81 N 25. detsembril kell 12.00 Kristuse sünnipüha Väike-Maarjas VALVE KÜMNIK 25.12 – 84 K 31. detsembril kell 18.00 vana-aastaõhtu jumalateenistus avatud HEINO SEIN 30.12 – 81 E-R 8-17 VAINO NIINEMETS 30.12 – 81 Avispea kirikus L-P 9-17 jumalateenistused igal Soovime õnne ja tugevat tervist! pühapäeval kell 10.30 Müügil isevalmistatud Koguduse vaimulik on Eerek jõuluseaded, Irja Väike‐Maarja Vallavalitsus Preisfreund. Telefon 323 5450. Kändleri ja Merike Christenseni Tähelepanu! 24. detsembril kell 18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus. keraamika, Inimestel, kes ei soovi, et tema sünnikuupäev ja vanus kuld– ja hõbeehted. avaldatakse, anda sellest teada vallalehe toimetajale Koguduse veebileht: http://avispeakogudus.onepagefree.com/ telefonidel 329 5758 või 526 3831. Koguduse blogi Internetis: avispea.blogspot.com Võimalus tellida temaati- lisi kimpe ja seadeid. Simuna koguduses

jumalateenistused pühapäeviti kell 12 Lii Raudvee 18.12.1957 - 11.11.2008 EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse Elgi-Ludmilla Moor 28.05.1919 - 17.11.2008 aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike- Velly Haljas 01.08.1927 - 16.11.2008 Maarja vald, Lääne-Virumaa. Jüri Tihase 05.02.1951 - 30.11.2008 Jaak Põime 28.12.1948 - 30.11.2008 Koguduse Interneti-ajakiri St.Simonis: http://simuna.wordpress.com Koguduse hooldajaõpetaja on Enn Salveste. Telefon 5345 3967 või tel/fax 332 8021 Pesumaja ja keemilise puhastuse e-post: [email protected] teenused P 14. detsembril kell 12 3. advendi jumalateenistus P 21. detsembril kell 12 4. advendi jumalateenistus; teenib OÜ Cleanhouse on Virumaal tegut- puhastuse ja pesumaja vastuvõtupunkt.

õp Tauno Teder sev puhastusteenuste ja -tarvikute Teenindame nii eraisikuid kui ettevõt- Kasutagem helkureid! ettevõte. Pakume oma klientidele: teid kõikidel nädalapäevadel 10-21. K 24. detsembril kell 19 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus Pimedal ajal on väga oluline end liikluses N 25. detsembril kell 12 1. jõulupüha jumalateenistus - pesumaja teenust, nähtavaks muuta. Otsigem helkurid välja ja - rõivaste keemilist puhastust, Hetkel kaalume regulaarset pesumaja, P 28. detsembril kell 12 jumalateenistus kasutagem neid! K 31. detsembril kell 19 vana-aastaõhtu jumalateenistus - vaipade pesu, keemilise puhastuse ja vaipade pu- - puhastusaineid ja –tarvikuid, hastamise teenuse osutamist ka väljas- - hügieenitooteid, pool Rakveret. See tähendab, et meie - hoolduskoristust, PESUBUSS võtab kokkulepitud kohas - puhastuse eritöid (vahatamine, akna- ja ajal Teie kodu lähedalt puhastamist pesu, ehitusjärgne koristus jms), vajavad esemed ja toimetab need meie - rendime porivaipu. töötluskeskusesse Õli tn 3 Rakveres. Puhtuse hoidmise ja loomisega seotut Maksimaalselt nädala jooksul puhasta- on nüüd võimalik lisakulude ja sekel- me ja peseme need puhtaks ning too- dusteta tellida ühest kohast. me Teie juurde tagasi.

Oleme välja arendanud uue kaubamär- Loodame Teiepoolset huvi ja tagasisi- gi „Puhas maja“. Oma esinduspinnal det meiliaadressil [email protected] Rakvere Põhjakeskuse esimesel kor- või telefonidel 326 0528, 324 4034. rusel pakume klientidele võimalust kasutada ja tellida teenuseid otse kau- banduskeskuses. Samas asub keemilise