7 Suursaare kvartsporfüür Suursaare 7 koosneva kivikülvi seas leidub ka suuremaid kivihiide. Käsmu Käsmu kivihiide. suuremaid ka leidub seas kivikülvi koosneva poolsaare tipus, on tihedalt kaetud rändkividega. Võimsa rändkividega. kaetud tihedalt on tipus, poolsaare

4 helsingiit, 5 Pellinge uraliitporfüriit, 6 Viiburi rabakivi, Viiburi 6 uraliitporfüriit, Pellinge 5 helsingiit, 4 lausa üksteise peale asetunult. Enamasti väiksematest kividest kividest väiksematest Enamasti asetunult. peale üksteise lausa tähendab lahte. Eesti põhjapoolseim neem Purekari, Pärispea Purekari, neem põhjapoolseim Eesti lahte. tähendab

2 Läänemere punane kvartsporfüür, 3 Tammela uraliitporfüriit, Tammela 3 kvartsporfüür, punane Läänemere 2 duda jõudnud kivid asetsevad siin kohati üksteises kinni ja ja kinni üksteises kohati siin asetsevad kivid jõudnud duda Joomakivi ongi oma nime saanud sõnast „joom“, mis murdes murdes mis „joom“, sõnast saanud nime oma ongi Joomakivi

1 Ahvenamaa rabakivi, Ahvenamaa 1 levikuareaalid: Juhträndkivide jää surve tagajärjel viimase 4000 aasta jooksul. Juba sammal- Juba jooksul. aasta 4000 viimase tagajärjel surve jää rannaniidud. Maalahe rannal asuvad Joomakivi ja Launiidu kivi. kivi. Launiidu ja Joomakivi asuvad rannal Maalahe rannaniidud.

. See on kujunenud peamiselt meremurrutuste ja mere- ja meremurrutuste peamiselt kujunenud on See . kivikülv eriti aga sellest põhja poole jäävad tasased maalahed ja maalahed tasased jäävad poole põhja sellest aga eriti

Rändkivide levikuareaalid („Eesti rändkivid”, Tallinn 2007, joonis 9 järgi) 9 joonis 2007, Tallinn rändkivid”, („Eesti levikuareaalid Rändkivide Käsmu Käsmu suurune hektari 400 märkiv rannajoont kunagist ja asuv Rändkividest rikkaim piirkond Lahemaal on ümbrus, Viinistu on Lahemaal piirkond rikkaim Rändkividest

Suurejoonelisemaks kivikülviks Eestis on Käsmu poolsaarel poolsaarel Käsmu on Eestis kivikülviks Suurejoonelisemaks suuruselt neljas rändrahn Majakivi. Majakivi. rändrahn neljas suuruselt

liivased. aga juurest algava Majakivi-Pikanõmme õpperaja ääres asub Eesti Eesti asub ääres õpperaja Majakivi-Pikanõmme algava juurest

2 Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed kivised, lahepärad lahepärad kivised, neemed ja põhjarannik poolsaarte Lahemaa täieneski väikese õe või vennaga. poolsaarel Virve küla küla Virve poolsaarel Juminda vennaga. või õe väikese täieneski

7 uhtus nende vahelt peenema materjali välja. Seepärast on on Seepärast välja. materjali peenema vahelt nende uhtus või venda tahtsid, käisid nad kivile koputamas ning lastepere lastepere ning koputamas kivile nad käisid tahtsid, venda või

4

tagant olla toodud kõik selle küla lapsed. Kui lapsed endale õde õde endale lapsed Kui lapsed. küla selle kõik toodud olla tagant ja maa vahelist tegevust: merejää kuhjas kivid kokku ja vesi vesi ja kokku kivid kuhjas merejää tegevust: vahelist maa ja

1 5

kui ka Viinistu kunstimuuseumi vastas rannal oleva Mustkivi Mustkivi oleva rannal vastas kunstimuuseumi Viinistu ka kui , mis ilmekalt väljendavad mere mere väljendavad ilmekalt mis , kivikülve tihedaid nanõlvadel

rändrahn Altja suurkivi. Nii selle, rahvasuus Titekivina tuntud, tuntud, Titekivina rahvasuus selle, Nii suurkivi. Altja rändrahn Lahemaal võib leida nii nüüdisrannal kui ka ürgsetel ran- ürgsetel ka kui nüüdisrannal nii leida võib Lahemaal

6 3

külas võrgukuuride juures meres asub Lahemaa idapoolseim idapoolseim Lahemaa asub meres juures võrgukuuride külas näha. Sellest sai kivi ka endale nime. nime. endale ka kivi sai Sellest näha.

Toomani talumuuseumi maal asuv vana lohukivi - kivi. Altja Altja kivi. Tsitre - lohukivi vana asuv maal talumuuseumi Toomani pehme, et nõia küünejäljed jäid selle kui vaha sisse selgesti selgesti sisse vaha kui selle jäid küünejäljed nõia et pehme,

tagasi panna, hakkas see veelgi kiiremini kasvama. Kivi oli nii nii oli Kivi kasvama. kiiremini veelgi see hakkas panna, tagasi Kõige läänepoolsem rändrahn Lahemaal on külas külas Muuksi on Lahemaal rändrahn läänepoolsem Kõige

raskemaks ja kukkunud maha. Kui Epp tahtis kivi põlle sisse sisse põlle kivi tahtis Epp Kui maha. kukkunud ja raskemaks 6. Lääne-Virumaale ja 21 neist jääb Harjumaale kivikülvi.

kui Epp reisilt tuli, hakanud kivi kasvama, muutunud aina aina muutunud kasvama, kivi hakanud tuli, reisilt Epp kui suure rahnu, millest kaitse alla on võetud 27 rändrahnu või või rändrahnu 27 võetud on alla kaitse millest rahnu, suure

külas elanud Nõia-Epp, kes alati kandnud põlles kivi. Kord Kord kivi. põlles kandnud alati kes Nõia-Epp, elanud külas Lahemaa rahvuspargis on üle 50 tähelepanuväärse tähelepanuväärse 50 üle on rahvuspargis Lahemaa

Legendi kohaselt on kiviga seotud Võhma Võhma seotud kiviga on kohaselt Legendi Vahakivi. hiidrahn siinsete rahnude kivimilises koostises leiduv graniit- ja rabakivi. rabakivi. ja graniit- leiduv koostises kivimilises rahnude siinsete

koha juurde viiva tee ääres, seisab ainuke Palmses paiknev paiknev Palmses ainuke seisab ääres, tee viiva juurde koha on siia kantud Kagu-Soomest ja Viiburi ümbrusest. Seda tõestab tõestab Seda ümbrusest. Viiburi ja Kagu-Soomest kantud siia on

misel külvas aga laiali. Suurem osa Lahemaa suurtest kividest kividest suurtest Lahemaa osa Suurem laiali. aga külvas misel Palmse – Ilumäe teest 400 m edelas, Uueküla metsavahi- Uueküla edelas, m 400 teest Ilumäe – Palmse

pinnasest kive lahti ja kandis neid oma teekonnal edasi, jää sula- jää edasi, teekonnal oma neid kandis ja lahti kive pinnasest . rändrahn Madlilepa pikergune männikus

mägedelt ja Soomest aeglaselt lõuna poole, kiskus Balti kilbi kilbi Balti kiskus poole, lõuna aeglaselt Soomest ja mägedelt rannikul, Madlilepa lõukast lõuna pool, asub kuivas ja liivases liivases ja kuivas asub pool, lõuna lõukast Madlilepa rannikul,

1968 tähistavad tollaeagset veetaset. Käsmu poolsaare põhja- poolsaare Käsmu veetaset. tollaeagset tähistavad 1968 liks. Umbes 12 500 aastat tagasi liikus mandrijää Skandinaavia Skandinaavia mandrijää liikus tagasi aastat 500 12 Umbes liks.

Lemeti kivi maapoolsele küljele kantud aastaarvud 1846 ja ja 1846 aastaarvud kantud küljele maapoolsele kivi Lemeti rijäätumise mõtte esimeseks inspireerijaks ja tõendusmaterja- ja inspireerijaks esimeseks mõtte rijäätumise

poolest. Suured rändkivid olid 19. sajandil teadlastele ka mand- ka teadlastele sajandil 19. olid rändkivid Suured poolest. Tallinnasse 1912. aastal püstitatud Peeter I ausamba aluskivi. aluskivi. ausamba I Peeter püstitatud aastal 1912. Tallinnasse

. Legendi kohaselt olla kivist tahetud teha teha tahetud kivist olla kohaselt Legendi . kivi Lemeti kujuline . kivi Kullahansu kivikülvide m) 10 üle läbimõõt või m 25 üle (ümbermõõt rahnude

Käsmu külas, meremuuseumi lähistel rannas, asub prisma prisma asub rannas, lähistel meremuuseumi külas, Käsmu Kolgaküla rahvamaja lähedal, 300 m teest eemal heinamaal, asub asub heinamaal, eemal teest m 300 lähedal, rahvamaja Kolgaküla hiid- sh rändrahnude, rikas erakordselt on rahvuspark Lahemaa

Vanapaganale järele, kui see tema käest ära põgenenud. ära käest tema see kui järele, Vanapaganale

mispea rändrahn. Rahvajutu järgi visanud Kalevipoeg kivi Soomest Soomest kivi Kalevipoeg visanud järgi Rahvajutu rändrahn. mispea

Foto: Tiirukivi, L. Michelson L. Tiirukivi, Foto: Michelson L. rändrahn, Purekari Foto:

Tammispea külas asub Mandri-Eesti rändrahnudest kõrgeim, Tam- kõrgeim, rändrahnudest Mandri-Eesti asub külas

neid, vaid lendas otsapidi kivisse – nii saigi sellest kivist Odakivi. Odakivi. kivist sellest saigi nii – kivisse otsapidi lendas vaid neid,

mel olev Kalevipoeg ja viskas tuuraga vaenlasi. Tuur ei tabanud tabanud ei Tuur vaenlasi. tuuraga viskas ja Kalevipoeg olev mel

Kord kui vaenlased tulid Pärispea neemele, nägi seda Juminda nee- Juminda seda nägi neemele, Pärispea tulid vaenlased kui Kord

Pärispea poolsaare lääneosas asub väikese neeme tipus Odakivi. Odakivi. tipus neeme väikese asub lääneosas poolsaare Pärispea

Tooma suurkivi, mis on kujunenud omamoodi Lahemaa sümboliks. sümboliks. Lahemaa omamoodi kujunenud on mis suurkivi, Tooma

paikneb lõhedest läbitud teravaservalise püramiidi kujuga Jaani- kujuga püramiidi teravaservalise läbitud lõhedest paikneb

puisniidul kadakasel ühel külas pesitsemas. tiire palju

küla vahel rannas asub erksavärviline Tiirukivi, millel kunagi käinud käinud kunagi millel Tiirukivi, erksavärviline asub rannas vahel küla

läinud veidi viltu ja kivi sattus Viinistusse. Viinistu ja Turbuneeme ja Viinistu Viinistusse. sattus kivi ja viltu veidi läinud

Kalevipoeg tahtnud Soomest Pärispeale kivi visata, aga nagu ikka, ikka, nagu aga visata, kivi Pärispeale Soomest tahtnud Kalevipoeg

keskel oleva Jaani-Mardi suurkivi kohta pajatavad pärimused, et et pärimused, pajatavad kohta suurkivi Jaani-Mardi oleva keskel Purekari rändrahnu visanud siia Kalevipoeg Soomest. Viinistu küla küla Viinistu Soomest. Kalevipoeg siia visanud rändrahnu Purekari

Mitmed Lahemaa kivihiidudest olid tuntud juba ülemöödunud sajandi kuulsatele loodusteadlastele, kes külastasid Lahemaa hiidrahne Palmse mõisniku, tolleaegse Balti loodusteaduste ühingu presidendi, Aleksander von Pahleni kutsel. Eriti vaimustus rändrahnudest akadeemik Gregor Helmersen, kes avaldas mitmete Lahemaa hiidrahnude kirjeldusi ning jooniseid Loode-Venemaa suurtele rändrahnudele pühendatud mono- graafias. 1879. aastal Tartus Loodusuurijate Seltsis peetud ettekandes kutsus G. Helmersen mõisnikest maaomanikke üles kõiki enam kui 3 m ümbermõõduga rändrahne kaitsma. Seda üleskutset võib pidada esime- seks eluta looduse kaitse algatuseks Tsaari-Venemaal.

Nähes looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest kesk- Foto: Näljakangur, L. Michelson konnainspektsiooni tel 1313.

kabeli juurest algava Käsmu loodus- ja kultuuriloolise raja äärde jääb Matsikivi, mis on Käsmu kivikülvi suurim ränd- Lahemaa rahn. Sama rada viib ka neeme otsas paikneva Vana-Jüri rahvuspark rändrahnu juurde. kuut ligistikku rannas lebavat rabakivist rändrahnu nimetatakse ka Vana-Jüri kivideks. Kivikülvi pii- resse jäävad ka Meremunk ja Metsamunk. Meremunk on pikergune, ebakorrapärase nelinurga kujuline ja järskude külgedega. Rahn on pragunenud ja lääneküljest oletatavalt välgulöögist purunenud. Metsamunk on kerakujuline ja järskude külgedega. Teine tuntud kivide rühm on Palmse mõisahoone lähe- dal metsas olevad Kloostrikivid. Palmse kivikülviks nimeta- tud rahnude rühm koosneb 13 suuremast ja reast väikse- matest rabakivirahnudest. Teravaservalised rabakivirahnud KAITSEALA VALITSEJA on ilmselt tekkinud ühe suurema hiidrahnu lagunemisel. Keskkonnaamet Rahvapärimuse järgi on kivid kuradid, kes nunnakloostris Palmse, 45435 nunnasid piilumas käisid. Kui nunnaklooster Palmsest 15. tel 329 5535 [email protected] sajandil ära kaotati ja nunnad lahkusid, jäänud kuradid www.keskkonnaamet.ee neid ikka ootama, kuni lõpuks kivistusid. Teise loo kohaselt on kivid nunnad, kelle taevaisa pattude eest kiviks muutis. KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJA Palmse mõisa läheduses asuvad heinamaal kaks suurt RMK loodushoiuosakond kivikuhja, mida kutsutakse Näljakangruteks. Palmse mõisa- Põhja-Eesti piirkond, Palmse härra olevat suure nälja ajal, 17. saj lõpuaastatel, andnud tel 329 5555 LAHEMAA Trükise väljaandmist toetas: talupoegadele toimetulekuks vilja. Kui näljaaeg mööda sai, [email protected] www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute puhastasid talupojad tänutäheks mõisa põllud kividest Keskus rahvuspark puhtaks ja ladusid need kangrutesse. Kunagisest kahek- Trükise koostaja: K. Kingumets RÄNDKIVID sast kivikuhjast on säilinud kaks. Esikaane foto: Jaani-Tooma suurkivi, L. Michelson KAAS Küljendus: Akriibia OÜ Trükk: Aktaprint AS

©Keskkonnaamet 2012 Lahemaa kaitsealused Maakond, vald Ümber- Pikkus Laius Kõrgus Kivim rändkivid mõõt (m) (m) (m) (m) Jaani-Mardi suurkivi Harju, 34,5 13,2 9,2 5,7 Silmisgraniit Jaani-Tooma suurkivi Harju, Kuusalu 34,7 12,7 7,4 7,6 Rabakivi Majakivi Harju, Kuusalu 40,9 15,1 11,0 7,0 Migmatiitgraniit Altja Suurkivi Lääne-Viru, Vihula 22,6 4,4 4,8 4,1 Rabakivi Joomakivi Harju, Kuusalu 18,6 7,1 4,5 4,4 Rabakivi Karu kivi Harju, Kuusalu 19 7,1 3,6 4 Rabakivi Kiviheinamaa Kärga kivi Harju, Kuusalu 24 7,6 7,6 5,2 Rabakivi Kullahansu kivi Harju, Kuusalu 23,4 8,3 6,7 2 Rabakivi Launiidu kivi Harju, Kuusalu 25 6,2 6,2 3,6 Rabakivi Foto: Mustkivi, L. Michelson Mustkivi Harju, Kuusalu26,7 8,1 5,9 3,3 Migmatiitgraniit Madlipea rändrahn Lääne-Viru, Vihula 20,6 7,8 4,7 2,6 Rabakivi-graniit Matsikivi Lääne-Viru, Vihula 24,7 7,8 7,1 4,8 Migmatiitgraniit Meremunk Lääne-Viru, Vihula 18,5 7,1 4,7 4,4 Migmatiitgraniit Metsamunk Lääne-Viru, Vihula 20,9 7,7 5,3 3,6 Migmatiitgraniit Ojakivi Lääne-Viru, Vihula 29,6 11,6 10,9 6,0 Rabakivi Mohni saare rändrahn Harju, Kuusalu 7 6 5,2 Rabakivi Odakivi Harju, Kuusalu 21,8 8,3 4,6 4,6 Rabakivi Painuva rändrahn Harju, Kuusalu 34,4 9,8 9,1 5,3 Rabakivi Pikametsa suurkivi Harju, Kuusalu 20,2 8 ,2 6,6 4,2 Rabakivi Tammispea rändrahn Harju, Kuusalu 27,7 11 5,4 7,7 Rabakivi Taneli kivi Harju, Kuusalu 20,7 6,6 5,6 3,8 Rabakivi Foto: Kivikülv, L.Michelson Tiirukivi Harju, Kuusalu 22,6 8,2 7,4 5,7 Migmatiitgraniit Vahakivi Lääne-Viru, Vihula 24,3 9,5 6 4,5 Graniit Purekari rändrahn Harju, Kuusalu 22,1 7,8 6,7 5,2 Graniit Saadumetsa suurkivi Lääne-Viru, Vihula 21,8 5,8 5,6 5 Rabakivi Vana-Jüri rändrahn Lääne-Viru, Vihula 20,6 7,2 5,2 5,5 Rabakivi Lemeti kivi Lääne-Viru, Vihula 22 8 4,25 5,25 Turbuneeme kivi 1 Harju, Kuusalu 18,6 5,9 4,5 2,2 Migmatiitgraniit Turbuneeme kivi 2 Harju, Kuusalu 16,6 5.9 5 2,2 Migmatiitgraniit Tsitre kivi Harju, Kuusalu 14,7 4,9 3,9 2,2 Rabakivi Nõmmeveski rändrahn Harju, Kuusalu Rahnude rühm Kloostrikivid (13 tk) Lääne-Viru, Vihula 22,8* 8,7* 5,9* 3,3* Rabakivi *suurima kivi mõõtmed Foto: Altja Suurkivi, K. Kingumets

§ Lahemaa Rahvuspargi looduskeskus / 's Nature Centre Infopunkt / Information point Rändkivi / Boulder Kaitseala piir / Mohni saar Conservation area boundary Mohni saare rändrahn Kõvakattega tee / Surfaced road Kruuskattega tee / Gravel road Pinnastee / Unpaved road Purekari rändrahn Nõlv, järsak / Slope, cliff

Pärispea

Joomakivi Mustkivi Launiidu kivi Kuhjakivi Odakivi Sorrukivi Juminda Pärispea poolsaar Tiirukivi Natturi Ulkari Koolimäe Viinistu poolsaar Madlilepa laht Pedassaare Turbuneeme Painuva rändrahn Lahe Ta mmis tu Meremunk rändrahn Vana-Jüri Pärispea rändrahn Turbuneeme kivid rändrahn Koolimäe Metsamunk Käsmu Pihlaspea Matsikivi e. Eremiit Lobi Lemeti kivi Vergi Jaani-Tooma suurkivi Käsmu poolsaar Altja Suurkivi Kasispea Saadumetsa Virve Ojakivi Karu suurkivi suurkivi -Aabla Käsmu laht Altja LOKSA Eru laht Majakivi Käsmu Hara laht Kiviheinamaa järv Võsu Juminda poolsaar Hara kivi Oandu -Aabla Loksa Eru Koljaku Tepelvälja Valgejõgi Lauli Tammispea Tammispea Korjuse Võsu jõgi Lohja rändrahn Kolga laht järv Kotka Sagadi LAHEMAA RAHVUSPARK Tõugu Hara soo Võhma Vatku Ilumäe Kolgaküla Joandu Muike Kullahansu kivi Kakuvälja Tsitre Vah aki vi Metsanurga Villandi Nõmmeveski Uusküla Kloostrikivid Näljakangrud Pudisoo jõgi Nõmmeveski Muuksi Palmse Vila Adaka rändrahn Tsitre kivi Aasumetsa Võsupere Laukasoo Kolga 1:130 000 Pikametsa suurkivi Loobu jõgi 1 cm kaardil = 1,3 km looduses Kalme Vanaküla Kahala Mustametsa Kõnnu järv Sakussaare ©Geodata©Geodata 2012 2012