31. Märts 2021

KohilaKOHILA valla ajaleht 31. märts 2021. Nr 5(295) Fotod: Siim Solman

Kairis Kontus Jüri Pritsin Sigrid Põld Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp andis välja 17 kultuuripreemiat! Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustas 2020. aasta Alu spordielu ülesehitamisel ja hoidmisel ning hindamatu pa- aegse panuse eest kultuurielu edendamisse ja kogukonna kaa- maakonna kultuuri- ja spordielu silmapaistvaid eestvedajaid. nuse eest maakonna spordielu edendamisel elu. samisse Kohilas. Auhinna võttis vastu dirigent Sigrid Põld. 5. märtsil andsid nad Rapla keskväljakul üle10 aastapreemiat, Kultuuripreemiad said Kohila vallast: Jüri Pritsin Kohila valla laste ja täiskasvanute spordielu 5 kultuuripreemiat ja elutööpreemia. Koostöös Raplamaa Kohila sümpoosion – kunstnikud Juss Heinsalu ja Eve- edendamise eest. omavalitsuste liiduga anti üle ka Raplamaa Kultuuripärl 2020. lin Saul. Kohila sümpoosion kui traditsiooni kandja on olu- Kapa festivali korraldajad suurepärase muusikaürituse Kultuurpärli preemia pälvis sellel aastal Margus Mi- line sündmus nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. eest. komägi ehk, tsiteerides Valter Uusbergi, „Rapla ja muu Ürituse eesmärk on vahendada kaasaegseid puupõletusalaseid Maria Saarna Hageri kogukonna kultuuri- ja seltsielu ak- maalima teljel kirjutav kultuuritark, kes aeg-ajalt kastab oma teadmisi-oskusi nii professionaalidele kui ka tavapublikule. tiivse edendamise eest. vaimusärgi ajavoolu jõkke, peatab voolu ja paneb sinna korraks Kairis Kontus pikaaegse panuse eest kultuurielu edenda- muljetavaldava kommentaaritõkke." misse ja kogukonna kaasamisse Kohilas. Palju õnne! Elutöö preemia sai Madis Pärn hingega tehtud töö eest EELK Hageri koguduse kammerkoor Lambertus pika- Merle Beljäev

Kapa festivali eestvedajad Martin-Erich Torjus ja Peter Põder Juss Heinsalu 2 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 5 Märts 2021 Liitumine Aespa-Vilivere ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

Aespa aleviku ja Vilivere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ka vallavalitsuse ametlike kanalite kaudu (valla leht, kodu- kinnistusiseste vee- ja kanaliatsioonitorustike liitmiseks ÜVK- (ÜVK) käimasolevas tööpiirkonnas on ehitustööd planeeritud leht). ga. Toetusi jagatakse seni, kuni toetusmeetmes raha jätkub. lõpetada 2021. aasta jooksul, mõningad taastamis- ja haljas- Liitumisvõimaluse tekkimisel näeb liituja/kinnistu omani- Taotlusi on võimalik esitada KIK-i e-toetuste keskkonnas tustööd võivad lükkuda ka 2022. aastasse. Paljudel tänavatel ku jaoks protsess välja järgmine: (link leitav KIK-i kodulehelt) ning nende kodulehel avalda- on torustikud rajatud ja kinnistute piiridele liitumispunktid 1. Liituja taotleb vee-ettevõttelt tehnilised tingimused tud taotlusvormil e-posti või tavaposti teel. valminud, mistõttu tunnevad kinnistu omanikud suurt huvi, ÜVK-ga liitumiseks (taotlusvõimalus on leitav meie kodule- Täpsem info on leitav internetiaadressilt www.kik.ee >> milliseid samme astuda, et liita kinnistu ÜVK-ga. helt www.kohilamaja.ee.) toetavad tegevused >> eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaris- Kinnistu liitmiseks ÜVK-ga peavad eelnevalt olema taga- 2. Vee-ettevõtte väljastab tehnilised tingimused, mille alu- tu rajamine. Samuti aitab küsimustele meelsasti vastata KIK tud ÜVK terviklik toimimine ning vee-ettevõtte võimekus sel koostatakse (liituja poolt/tellimisel) liitumisprojekt. Raplamaa piirkonna projektikoordinaator Maarja Küttä, tel: teenust pakkuda ehk aiataguste liitumispunktide valmimine 3. Liitumisprojekt esitatakse koos ehitusteatisega ehitisre- 627 4322, e-post: [email protected]. ei tähenda paraku kohest liitumisvõimaluse tekkimist. Kui gistri kaudu kooskõlastamiseks ka vee-ettevõttele (paberkand- Kuna toetuse andmise üheks tingimuseks on, et positiiv- ühisveevärki hakatakse joogiveega varustama Aespa alevikus jal ega eraldi e-postiga saadetud projekte me vastu ei võta). se toetusotsuse saamisel tuleb kinnistusisesed torustikud välja asuvate puurkaevude ning veetöötlusjaama kaudu, siis reove- 4. Liituja esitab taotluse liitumislepingu sõlmimiseks ehitada ja teenust reaalselt kasutama hakata (tuleb sõlmida si suunatakse Saku valla kaudu Tallinnas asuvasse Paljassaare (avaldus leitav meie kodulehelt). teenuse kasutamise leping) 6 kuu jooksul, siis ei väljastata ka reoveepuhastusjaama. Eelnev aga tähendab, et reovee magist- 5. Liituja ja vee-ettevõte sõlmivad liitumislepingu (Aespas tehnilisi tingimusi kinnistu omanikele enne, kui Kohila Maja raaltorud peavad olema kasutamiseks valmis ka Saku valla ja Vilieres puudub lepingutasu), mille alusel lubatakse kinnis- OÜ-l on kindel teadmine, millal teenuse osutamine päriselt poolel. tusisesed torud liita vee-ettevõttele kuuluvate liitumispunkti- võimalik on. Mõningate mööndustega on Vilivere külas teh- Käesoleval hetkel on Aespa veetöötlusjaam küll valmis, dega. nilisi tingimusi juba väljastatud, sealjuures rõhutades, et ko- kuid oleme keskkonnaloa väljastamise ootel, mis on vajalik 6. Liituja korraldatud ehitustööde lõppedes, kuid enne hese KIK-i toetuse taotlemisega võtab kinnistu omanik tead- suurtes kogustes põhjavee ammutamiseks. Vilivere küla pro- kaevikute tagasitäidet kutsub liituja kohale vee-ettevõtte esin- likult riski võimalusest toetusest ilma jääda, kui 6 kuu nõue jektipiirkonnas on ehitustööd lõpetatud ja torustikud vee-et- daja, kes kontrollib üle liitumise nõuetekohasuse ja paigaldab ei ole täidetud. tevõttele ehitaja poolt ka üle antud, kuid puudub veel tehni- esmase kaugloetava veearvesti (liituja jaoks ei kaasne täienda- 2019. aastal alguse saanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni line võimekus Saku valla kaudu reovee ära juhtimiseks. Aespa vat kulu). ehitus hetkel ÜVK-ga hõlmatud Aespa aleviku ja Vilivere küla aleviku projektipiirkonnas on torustike rajamised veel käsil 7. Liituja ja vee-ettevõte sõlmivad teenuse kasutamise le- piirkondades on lõpusirgel, kuid teenuse pakkumise sujuvaks ehk piirkonnas tervikuna ei ole torustikud veel valmis. Kui pingu. käimalükkamiseks palume kinnistute liitumisel varuda veel eelpool nimetatud kinnistute ÜVK-ga liitumiseks vajalikud veidi kannatust ja meiepoolset märguannet. tingimused on täidetud, anname sellest teada oma kodulehel Keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK, www.kik.ee) on Kohila Maja OÜ (www.kohilamaja) ja sotsiaalmeedia vahendusel, aga kindlasti võimalik ka Aespa alevikus ja Vilivere külas taotleda toetust

Detailplaneeringute RMK teavitus Sutlema piirkonna riigimetsas algatamine planeeritavate tööde kohta Detailplaneeringute kohta avaldatakse teavet Kohila valla kodulehel www.kohila.ee. RMK annab teada soovist alustada metsatöödega Sutlema lä- histel riigimetsades. Kuna tegemist on kõrgendatud avaliku Korjuse, Aespa alevik huviga metsaalaga, ootab RMK kohaliku kogukonna, elanike Kohila vallavalitsuse 8. märtsi 2021. a korraldusega nr 57 ja KOV-i asjakohaseid ettepanekuid, millele Sutlema metsa- algatati detailplaneeringu koostamine ja anti lähteseisukohad tööde planeerimisel tähelepanu pöörata, aadressile raplamaa@ Aespa alevikus Korjuse katastriüksusel. rmk.ee hiljemalt 7. aprilliks 2021. a. Planeeritav ala asub Mobile tee ja Põhjala põigu transpordi- Ettepanekuid oodatakse eeskätt järgmiste teemade kohta: maade äärsel alal. Planeeritav ala koosneb Korjuse katastriüksu- 1) Kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatus ja paikne- sest (katastritunnus 31701:001:2478, maatulundusmaa 100%, mine pindala 6346 m²). 2) Metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kahe uue elamu- säilitamine (nt jalutamiseks ja sportimiseks kasutatavad rajad) maa ja üldkasutatava maa moodustamine maatulundusmaa 3) Raieala väljanägemine raietööde järel (alles jäävate puu- jagamise teel, hoonestusalade ja ehitusõiguste määramine, de- de arv ja paiknemine) tailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks 4) Raiealade sobitamine maastikku vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning ava- Küps mets Keskealine mets Noor mets 5) Raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta likule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskor- Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste kaupa. lähema 10 aasta sees) ralduse põhimõtete määramine. 6) Raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus (kasvu- Detailplaneering on osaliselt vastuolus valla üldplaneerin- viga-alad. RMK metsatööde kaart, sh määratud KAH alad, on kohale sobilike puude liigid) guga, kuid ei muuda üldplaneeringu põhilahendust. kõigile soovijaile kättesaadavad RMK kodulehel https://www. Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks rmk.ee/metsatoode-kaart. Konksu, Urge küla ja nendega arvestamiseks kõrgendatud avaliku huviga metsa- Margus Emberg Kohila vallavalitsuse 8. märtsi 2021. a korraldusega nr 58 ladel on kättesaadav RMK kodulehelt https://www.rmk.ee/ RMK Raplamaa metsaülem algatati detailplaneeringu koostamine, anti lähteseisukohad ja metsamajandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-hu- jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Urge külas Konksu katastriüksusel. Planeeritav ala asub 15 Tallinn-Rapla-Türi maantee idakül- jel. Planeeritav ala koosneb Konksu katastriüksusest (katastri- Kohila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju stratee- tunnus 31701:001:1259, maatulundusmaa 100%). Planeerita- gilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikustamine va ala suurus on 4,60 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Konksu katastri- Kohila vallavalitsus teatab koostatava Kohila valla se samuti juba välja kujunenud tootmispiirkondadesse. Ha- üksuse elamumaa kruntideks jaotamine, hoonestusalade ja ehi- üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust jaasustuses toetab üldplaneering hajusalt elamise põhimõtte tusõiguste määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete väljapanekust. säilimist. ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrku- Eelnõude avalik väljapanek toimub ajavahemikul 13. ap- de ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku Kohila vallavalitsusel koostöös konsultandiga Skepast&Puh- rill – 12. mai 2021. Üldplaneeringu kaardi, seletuskirja ja asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. kim OÜ on valminud kogu Kohila valla territooriumi hõlmava KSH aruande eelnõu materjal on kättesaadav valla veebilehel Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneerin- üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Kohila valla üldpla- www.kohila.ee. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õi- guga. neering ja KSH on algatatud Kohila vallavolikogu 27. märts gus avaldada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Sille Rõõmus, vallaarhitekt 2018. a otsusega nr 11. Aktiivne töö üldplaneeringu koosta- arvamust. Arvamused palume saata elektrooniliselt aadressile misel algas 2018. aasta teises pooles. Planeeritavaks alaks on [email protected] või postiga aadressile Vabaduse tn 1, kogu Kohila valla haldusterritoorium, planeeringuala piiriks Kohila valla ajaleht Kohila alev, 79804 Kohila vald, Raplamaa. KOHILA on Kohila valla halduspiir. Üldplaneering sõnastab Kohila Avaliku väljapaneku jooksul on paberkandjal materjalidega Väljaandja: valla ruumilise arengu vajadused, mis lähtuvad kohalike väär- võimalik tutvuda Kohila raamatukogus ning Hageri rahvama- Toimetus: Kohila vallavalitsus tuste säilitamise, looduslähedase elukeskkonna ja mitmekülgse jas asutuste lahtiolekuaegadel. Merle Beljäev, tel 5342 3483 ettevõtluskeskkonna loomise ning jätkusuutliku edasiarenda- e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalike arutelude mise põhimõttest. Üldplaneering loob võimalused uute te- Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee toimumisest teavitatakse Kohila valla kodulehel, sotsiaalmee- e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 gevuste kavandamiseks, säilitades samaaegselt olemasolevad diakanalites ning kirja teel arvamusi esitanud isikutele pärast Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht väärtused. Peamiseks märksõnaks ruumilise arengu suunami- avaliku väljapaneku lõppu. Küsimused ja täiendav info: Sille e-post: [email protected] ilmub 21. aprill 2021 sel on „tihendamine“. See tähendab juba hoonestatud alade Rõõmus, [email protected], 489 4870. tihendamist nende alade sees ning uushoonestusalade loomist Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, Sille Rõõmus peamiselt maakonnaplaneeringuga soositud Kohila-Prillimäe tel 489 4760 e-post: [email protected] vallaarhitekt linnalise asustusega piirkonnas. Täiendav tootmine suunatak- Nr 5 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 3 Lühiülevaade Kohila valla 2021. aasta eelarvest 2021. aastaks on Kohila vallal järgmised prioriteedid: • Elamu- ja kommunaalmajandus 0,2 miljonit eurot. Suu- • Aespa lasteaia ehitus; rim kulu tänavavalgustuse ülalpidamisse ja hooldusesse, • Investeeringud teedesse ja tänavavalgustuse rekonstrueeri- Maksud 66% samas on suur elektri kokkuhoid uuenenud energiasääst- mise jätkamine; liku tänavavalgustuse taristu rakendamisest. • Spordirajatistele suunatud tegevus; • Keskkonnakaitse kulud 0,4 miljonit eurot. Suurim kulu • Haridusasutuste remondid. Muud läheb avalike alade puhastamisele, sh sõidu- ja kergliiklus- 1% teede lumekoristus ja libedusetõrje ning haljastusele. Põhitegevuse tulud • Muud ehk 0,9 miljonit eurot jaguneb valitsemiskuludele, 2021. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse tulud avalikule korrale ja tervishoiule. 12,5 miljonit eurot. • Reservfond, millest valitsus teeb eraldisi ettenägematu- • Eelarve tuludest 66% ehk 8,3 miljonit moodustab mak- teks kuludeks, on 0,1 miljonit eurot. sutulu. Füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvu on ka- Majandamis- ja personalikulud tervikuna moodustavad vandatud 5%, mis on tingitud valla elanike arvu kasvuga. põhitegevuse kuludest 90,7% ehk 10,9 miljonit eurot, kasva- 2021.a. on kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaksu des 14%. Antavad toetused moodustavad 9,3% ehk 1,1 mil- osa 11,96% Kohila valla elanike töötasu brutotulust. Toetused Teenused 5% jon eurot, kasvades 28,5%. Kasvanud on nii spordi- kui ka • Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 5% ehk 28% sotsiaaltoetused. 0,6 miljonit eurot. Lasteaedade kohamaks, mis on seotud riiklikult kehtestatud töötasu alammääraga jääb samaks Investeerimistegevus mis 2020 aastal. Alates 1.jaanuarist 2021, peres kus kasvab 2021. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulusid kolm või enam lapsetoetust saavat last, kolmanda ja enama Joonis 1. Põhitegevuse tulud 2021. a. 7,1 miljonit eurot, mis on 3,5 miljonit eurot rohkem kui lapse eest vanem koolieelse lasteasutuse kohatasu maksma miskulude kasv on tingitud Aespa lasteaia kulude lisan- 2020. aasta eelarves. ei pea. Samuti kehtivad soodustused pere teisele lasteaias dumisega 2021.aastal, samuti on planeeritud suuremaid Suurimad investeeringuobjektid on: käivale lapsele ja toetused majanduslikult raskes olukorras jooksva remondi kulusid haridusasutustes; • Aespa lasteaia I etapi ehitus 1,4 miljonit eurot; olevatele peredele. • Vaba aeg, kultuur ja religioon 1,3 miljon eurot, millest • Teede ja tänavate rekonstrueerimine 1,5 miljonit eurot; • Saadud toetused moodustavad eelarve tuludest 28%, ula- 74,3% moodustavad kultuuriasutuste (spordikompleksi, • Kohila Maja osakapitali suurendamine 1,6 miljonit eurot; tudes 3,5 miljoni euroni. raamatukogude, rahvamajamaja, noortekeskuste, muu- • Valla tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimine 0,3 mil- • Muud tulud (ressursitasu vesi, kohaliku tähtsusega maard- seumi), info ja kultuurihaldusega seotud tegevuskulud jonit eurot; late kaevandamistasu) moodustavad eelarve tuludest 1% ning 25,7% spordi ja vabaajategevusega seotud kulud; • Staadioni rekonstrueerimine 0,2 miljonit eurot; ehk 0,1 miljonit eurot. • Sotsiaalne kaitse 1 miljon eurot, millest 36% suunatak- • Multifunktsionaalse spordiväljaku ehitamise omaosaluse toetus 0,16 miljonit eurot; Põhitegevuse kulud se vanurite ja puudega isikute hooldekodude kohamaksu tasumiseks ja muudeks kuludeks, 52% perede toetuseks, • Gümnaasiumi vana osa rekonstrueerimine 0,5 miljonit 2021. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse kulusid sh laste päevahoiutoetus, mis on 275 eurot kuus ja riigi- eurot; 12 miljonit eurot, sellest toetusteks 1,1 miljon eurot ja toetusega lisatud laste asendus- ning järelhoolduse kulud, • Kohila Männi lasteaia rekonstrueerimine 0,3 miljonit eu- muudeks tegevuskuludeks 10,9 miljonit eurot. 12% riiklikuks toimetuleku- ja täiendavateks toetusteks rot; Põhitegevuse kulud jaotuvad üheksa erineva valdkonna va- riskirühmadele. • Loone linnuse silla projekteerimine ja ehitus 0,2 miljonit hel, mis omakorda jagunevad majandusliku sisu alusel: majan- eurot; damis- ja personalikulud ning toetused. Ülejäänud 18% põhitegevuse kuludest ehk 2,2 miljonit eurot • Biojäätmete ladestamis-ja töötlemisväljak ning komposti- • Haridus moodustab põhitegevuse kuludest suurima osa jaguneb kuue valdkonna vahel järgmiselt: missüsteem 0,2 miljonit eurot. 62,7% ehk 7,5 miljonit eurot, mis võrreldes eelmise aas- • Majandus 0,6 miljonit eurot, millest 38% moodustab taga on suurenenud 11,7%. Tööjõukulude ja majanda- teede ja tänavate korrashoid. Ly Mäll, finantsjuht Tänu Saue koostöögrupile saame jätkuvalt aktiivselt noori noorsootöösse kaasata Alates 2017. aastast on haridus- ja noorteamet toetanud tänu ANK-is ja Prillimäe noortetoas. Liikuva noorsootöötaja mudel ne töösituatsioonides, suhete juhtimine ja koostööoskused programmile „Uuenduslike noorsootöö mudelite väljatööta- on end igati õigustanud – noorsootöötajate töökoormus on ja- meeskonnas“. Sellel koolitusel räägiti, miks meeskonnas tuleb mine ja rakendamine noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks“ gunenud ühtlasemalt, põnevaid tegevusi on lisandunud ning ette arusaamatusi, üksteisest mööda rääkimisi, konflikte ning kohalikke omavalitsusi rahaliselt. Programmi üks eesmärk on, enam noori on tegevustega haaratud. Positiivse efekti andis lii- kuidas neid ära hoida. 24. novembril toimus Sakus koolitus et teenused jõuaksid uute noorteni, teine eesmärk aga, et noor- kuva noorsootöötaja kaasamine ka teabe liikumisele erinevate „Avalik esinemine ja psühholoogilised ning füüsilised pinged te noorsootöös osalemise võimalused laieneksid. keskuste vahel, samuti suurenes meie noortekeskuste vaheline ja kuidas neist vabaneda“. Kogu päeva jooksul pöörati tähele- Kohila vald on nimetatud koos Saku, Lääne-Harju, Harku koostöö. Samas tõi COVID-19 levik sel perioodil tegevustes panu osalejate enda kõnetehnikale ja sellele, kui oluline on see ja Saue vallaga ühtseks Saue koostöögrupiks. Ühe tegevuse käi- kaasa väga palju piiranguid ja katkestusi. töös noortega. gus on liitunud meiega veel Haapsalu linn. Praeguseks oleme Alates 2017. aastast, kui mudeleid välja töötama hakkasime, Üksjagu pöörati tähelepanu ka kehakeelele. Osalejatele ühiselt välja arendanud ja ellu viinud neli noorsootöö mudelit. on projektil olnud mitu etappi ja perioodi. Antud perioodil, õpetati, mida panna tähele nii teiste kui enda kehakeele juures Programm lõpeb 2021. aasta septembris ja selleks ajaks peavad mis algas 1. septembril ning on kestnud 1. märtsini, on mu- ja kuidas kehakeel oleks edastatava sõnumiga paremini kooskõ- saama kõik mudelid valmis ning nende tulemused kirjeldatud. deli „Mänguriiul ratastel“ raames toimunud koolitused Padise las. Kokku osales neil koolitustel 60 noortega töötavat inimest. Saue koostöögrupi mudelid on rahvamajas, Saue noortekeskuses ja Saku valla noortekeskuse „Informatiivne andmebaas“ on mudel, mis võimaldab „Piirkonnaülesed liikuvad noorsootöötajad“ Kiisa majas. Kohila noortekeskuses plaanitud koolitus on pii- ametnikel koguda ja töödelda andmeid, kas ja kuivõrd noored „Võrgustiku koostöö“ rangute tõttu edasi lükatud. Koolitustel on tutvustatud kõiki huvihariduses ja huvitegevuses osalevad. Selle mudeli näol on „Informatiivne andmebaas“ võimalusi, mida selle projekti käigus soetatud mängukomplek- loodud ARNO keskkonda nn Noorteka moodul, mis juuru- „Mänguriiul ratastel“ tid pakuvad, ning noored on saanud e-spordi oskusi treenida. tati Kohila vallas märtsikuu alguses. Moodul võimaldab saada „Piirkonnaülesed liikuvad noorsootöötajad“ ja „Mänguriiul Padise rahvamajas osalesid nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad ülevaate, kui palju vallas elavaid noori osaleb huvitegevuses. ratastel“ on otseselt seotud noortega – need mudelid pakuvad noored, üritus korraldati kahes keeles. Erinevat keelt kõnelevad Osalemist saab analüüsida noorte arvu, vanuse ja piirkonna noortele võimalust suhelda noorsootöötajatega endale sobi- noored said omavahel hästi läbi, sest kui asi puudutab e-spor- järgi, samuti erinevate huvitegevuse valdkondade põhjal. Saab vates kogunemiskohtades ja luua nii usalduslikud kontaktid. ti, pole keel ega elukoht mingisuguseks takistuseks. Arvestades ka teada, kui palju noori ei ole üldse huvitegevusega hõlma- Liikuva noorsootöötaja koha loomine Kohila ANK, Hageri kõiki Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks seatud piiranguid tud. Hetkel on võimalik koondada infot koolides, noortekes- ANK ja Prillimäe noortetoa peale on aidanud lahendada prob- osales koolitusel kokku 86 noort. Kohila vallas on „Mänguriiul kustes ja huvikoolis toimuva huvihariduse ja huvitegevuste leeme nagu näiteks noorsootöötajate ülekoormus, noortekes- ratastel” teinud kaks koolitust eelnevatel perioodidel ning üks kohta, võimalik on lisada spordiklubid ja teised huvitegevuse kuste sulgemine juhtudel, kui noorsootöötajad on koolitusel, on veel tulemas, kohe kui piirangud lubavad noortekeskused pakkujad. haigestunud või peavad mõnel muul põhjusel olema eemal, uuesti avada. Projekti lõppedes saab Kohila vald nagu ka teised Tänu projektile on osalevate omavalitsuste spetsialistide huvitegevuste valikute nappus jne. Uus meeskonnaliige, meie koostöö projektis osalevad vallad endale mängukonsoolid, mis omavaheline koostöö kindlasti paranenud ning selle tulemuse- esimene liikuv noorsootöötaja Gert Küling, tõi uue hingami- jäävad keskusesse noortele kasutamiseks. na on ka üha enam noori kaasatud. se ja vaate, tema juhendamisel tegutses keskkonnaring Kohila „Võrgustiku koostöö“ on eelkõige noorsootöötajatele Programmi „Uuenduslike noorsootöö mudelite väljatööta- mõeldud mudel, et noorsootöötajate pädevus saaks veelgi mine ja rakendamine noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks“ enam kasvada. Noorsootöötajad ja spetsialistid jagavad oma rahastus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist. teadmisi, oskusi, kogemusi. Sügisel toimus võrgustikutöö Saue koostöögrupi tegevuste koordineerija, Saku valla kul- raames noortega töötavatele inimestele rida koolitusi. 27. ok- tuuri-, spordi- ja noorsootöö spetsialisti Anne-Ly Suvi artikkel toobril oli seminar, mille käigus andis Argo Bachfeldt ülevaate ilmus Saku valla märtsikuu lehes ning autori nõusolekul täien- seadustest, mida noorsootöötajatel on oluline oma töös tea- dasid Kohila ANK juhataja Tessi Ilustrumm ja haridusnõunik da. 18. novembril toimus jätkukoolitus „Oskuslik suhtlemi- Meeri Ehandi seda Kohila valla poolse infoga. 4 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 5 Märts 2021

TOETA LAPSE KÕNE ARENGUT Politsei on Žestide kasutamine võimaldab lapsel enne rääkima reageerinud kahele noortekampade hakkamist paremini suhelda kogunemisele Allikas: internet Žestid annavad lapsele võimaluse end väljendada Laps sikutab ema kätt, tahtes ema Siim Jõgis Raplamaa Sõnumite ERIVÄLJAANNE enne, kui nad muutuvad osavateks kõnelejateks. tähelepanu juhtida toredale objektile. Ema õpetab last objektile Politsei roll on veenduda, et Rapla maakonna elanikkonnakaitse programm 2021 MÄRTS 2021 Erinevate žestide põhjal on võimalik ka juba üpris varakult inimesed kehtestatud piirangu- K roona osutama, st tegema osutavat žesti. hakata jälgima lapse kommunikatiivsete oskuste arengut, isegi test tõesti kinni peavad. Seda ERI kui laps veel ühtki sõna ei ütle. Žestide kasutamine on üks mitteverbaalse suhtlemise võimalusi. Laps saab tegutsemise tehakse nii patrulli käigus kui ning käeviibetega vanematele märku anda sellest, mis parasja- ka väljakutsete peale. Seal- gu tema tähelepanu köidab, mida ta saada tahab või mis talle juures on tulnud kahel korral ei meeldi. See aga võimaldab vanemal „tõlkida” vastavat ob- reageerida noortekampade KUIDAS END jekti/tegevust/sündmust verbaalsesse keelde. kogunemisele. KAITSTA? Näiteks sirutab laps käe kapi otsas oleva nuku poole, andes märku, et ta soovib nukku enda kätte saada. Lapsevanem Alates 11. märtsist kehtivad Eestis • Pese tihti käsi. Kätepesuks võiks samamoodi käe sirutada, liigutada sõrmi edasi-tagasi rangemad piirangud, et vähendada kon- kasuta sooja vett ja seepi ning ja öelda samal ajal: „Nukk! Anna nukk!” Niimoodi hakkab takte inimeste vahel. Eesmärk on saada avalikes kohtades kasuta käte ja arusaadavamalt väljendada, arendades seeläbi suhtlemisos- • eseme hoidmine (laps soovib näidata vanemale, mis tal- koroonaviiruse levik Eestis kontrolli desin tseerimisvahendit. arenema passiivne sõnavara (see, mida laps mõistab), mis on alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi kust. Rohke žestide kasutamine toetab kõne arengut. Kui laps le huvi pakub; lapse eesmärk on kutsuda vanem endaga hiljem aluseks aktiivsele sõnavarale (see, mida laps ise kasu- toimepidevus. • Kanna maski ja jälgi hinga- tab). Seetõttu tasub erinevate žestidega toetada lapse kõnelist ei kasuta žeste, siis saab seda talle õpetada. mängima või küsida abi) Rapla politseijaoskonna juht Janno misteede hügieeni. Kui arengut juba varakult. Õpetamiseks tasub valida ainult need žestid, mis on lapse- Ruus ütles, et alates rangemate piiran- aevastad või köhid, siis kata Esimesi žeste võib hakata tähele panema juba alates lapse le suhtlemiseks vajalikud. Kui laps žestikuleerib, peaksid last Sa saad lapse žestide kasutamist ärgitada nii: gute kehtestamisest ei ole Raplamaal oma suu ja nina ühekordse suuri probleeme olnud. Politsei kontrollib 8.–9. elukuust. Esmalt hakkavad lapsed kasutama osutavaid ümbritsevad inimesed lapse žeste ja tegevust kõnega saatma • igapäevasel suhtlemisel osuta sageli esemele või hoia seda salvrätiga. Viska see koheselt kaubanduskeskustes ja ühistranspordis prügikasti ja puhasta seejärel žeste – eseme hoidmist (et vanem näeks last huvitavat asja), ning talle ka sõnaliselt vastama, õpetades seeläbi lapsele uusi käes; Foto: Pexels.com maski kandmist ning nüüd ka 2+2 reeglist käed. Kui salvrätikut pole, seejärel andmist (laps sirutab eseme kellelegi poole) ja lõpuks sõnu ja mõisteid. • leia viise, kuidas imiteerida objekte ja tegevusi (nt palli kinnipidamist. Politseil on tulnud ka tähistades tee käega kera kuju ja imiteeri palli viskamist; kasuta varrukat (küünarvarre ka millelegi osutamist (laps osutab käega eemal olevale eseme- reageerida olukordadele, kus avalikes osa), aga mitte paljast kätt. le sooviga seda saada või et teised ka eset näeks). Umbes 12. Esimeseks eluaastaks võiks lapsel olla kasutusel järgmised joomist imiteerides ava suu ning vii käsi suu juurde; ma- kohtades on kogunenud noortekambad. elukuust lisanduvad sümbolilised žestid, mis on keerulisemad žestid: gamajäämisel pane käed põse juurde ja sule silmad); Ruus ütles, et alates 11. märtsist on ette • Väldi lähikontakti. Hoidke tulnud kaks sellist olukorda. Üks neist oli ja millega kujutatakse teatud objekte ja tegevusi (nt asetab • pearaputus (laps väljendab, mida ta ei soovi) • aita last – võta lapse käsi ja tee žest lapse käega; Veel viimane pingutus ja üksteisega vähemalt kahe- • lükkamine/tõmbamine (laps tõmbab vanema kätt, et juh- • kasuta alati žeste ja sõnu samal ajal, et lapse jaoks tekiks Rapla ning teine Märjamaa bussijaamas. meetrist vahemaad. laps käe kõrva juurde nagu räägiks telefoniga või plaksutab Rapla bussijaama puhul saadi selle- rõõmu väljendamiseks). Sellised žestid peaksid eelnema kõ- tida vanema tähelepanu sellele, mis teda parasjagu huvi- žesti, sõna ja objekti/tegevuse vahel seos; kohane vihje Põhja-Eesti Ühistranspor- • Väldi silmade, nina ja suu nelemisele. tab) • kasuta koos samu sõnu ja samu žeste – ka see toetab seose dikeskusest ja Märjamaa kogunemise me saame kriisi seljatatud katsumist. • käte sirutumine (laps tõstab käsi ülespoole, et sülle saada; tekkimist sõna, objekti/tegevuse ja žesti vahel; puhul helistas politseisse kohalik elanik. Lapsega suheldes tasub enda kõnet saata žestide jm liigu- • Kui sul on palavik, köha, Mõlemal juhul sõitis politseipatrull kohale tustega. Mida rohkem vanem žestikuleerib ehk kasutab keha- sirutab käe välja, et miskit saada; võib teha sirutatud käega • kui laps kasutab žesti, proovi seda matkida ning lisa juur- Katri Reinsalu näha, et riigis taas eriolukord seda normaalsusena.” Inimesed ning selgitas, millised piirangud praegu hingamisraskused, otsi keelt ja viipeid (koos tegevust saatva kõnega), seda rohkem haaramisliigutust) de sõna; välja kuulutataks. See annaks on muutunud ükskõikseks ja varakult abi. Sümpto mite Eestis kehtivad. Kummalgi juhul edasisi lukord on ilma valitsusele tööriistu juurde ja see on suhtumine, mis Hepnerit innustab see ka last seda sama tegema. Lapse jaoks on algul • plaksutamine (laps väljendab enda elevust ja rõõmu mil- • püüa žeste ja kehakeelt kasutada loomuliku suhtlemise probleeme ei tekkinud ja olukord lahenes. ilmnemisel võta ühen- legi suhtes) saatel pidevalt (mitte vaid teatud ajal päeva jooksul). ilustamata väga aitaks korrastada vastutusahe- häirib. „See selgelt takistab dust tervishoiutöötajaga lihtsam kasutada kehakeelt kui suulist kõnet, et teha end Kui võtta kokku kõik politseile laekunud lat. Samamoodi oleks sel oluline meil kriisi seljatamist.” kriitiline,” (perearstiga). mõistetavaks. Nt raputavad lapsed „ei” ütlemise asemel kõi- • käega osutamine (laps tahab, et ka vanem vaataks sama Kui sul on küsimusi lapse kõne arengu osas, siis kirjuta teated avalikest kogunemistest Raplamaa kirjeldab ko- tähendus ühiskonna jaoks. Hep- Ka Hepner tõdeb, et vaktsi- objekti/sündmust või soovib, et talle antaks miskit) [email protected]. piires, ütles Ruus, et need jäävad kümne “O ner usub, et see kutsuks korrale neerimine võiks sujuvam olla gepealt pead, hiljem tuleb aga sõnaline „ei”. Ei tasu karta, et roonaviirusest tulenevat seisu • lehvitamine (laps lehvitab, kui keegi lahkub, mingi sünd- Kohila valla logopeedid piiresse. Raplamaa Omavalitsuste Liidu neid, kes praegu reeglite vastu ning loodab, et vaktsiiniko- žestide kasutamine hakkab lapse kõnet pärssima. Vastupidi – Regulaarselt käivad patrullid kont- žestide kasutamine aitab lapsel enda mõtteid ja soove paremini mus lõppeb) Marit Tolmusk ja Kristi Sarapuu juhatuse esimees Heiki Hepner. protestivad. gused tulevikus suurenevad. rollimas ka maskide kandmist avalikes Ta toob välja, et isegi kui me Nii jõuame kriisi lahendami- „Me oleme esimese sammu kohtades – nii kaubanduskeskustes kui saame täna nakatunute arvu se teise osapooleni. Lahendus astunud,” ütleb ta. Sarnasest ka ühistranspordis. Internetis on üleval kasvu pidama, kulub vähemalt on iga inimese kätes. Seda riiklikust kokkukukkumisest, Koroonaviirusega videosid selle kohta, kuidas nn maskivas- kaks nädalat, enne kui see kehtestatud reeglite jälgimise, nagu eelmine aasta Itaalias seotud Metsas käies tuleb hoida selle väärtusi tased norivad politseiga tüli, keelduvad haigla seinte vahel kajastub. maski kandmise, distantsi hoid- näha võis, on meid Hepneri maski kandmast ja lisaks ﬁ lmivad seda Sisuliselt on meditsiini vald- mise ja kogunemiste vältimise sõnul päästnud just nimelt küsimuste Pole vist liialdus öelda, et viimasel aastal oleme oleks ruumi olla. Teadmatusest võime talluda just seal, n-ö • Mootor- ja maastikusõidukiga võõral maatükil sõitmiseks kõike. Ruus sõnas, et Raplamaal sellist konnal selg vastu seina. kaudu. Selge on ka see, et on tervishoiutöötajate vaktsinee- infotelefon leidnud kõik end vähemalt korra meelt virgutamas puutumatus paigas kaitsealuseid taimeliike, keda me ei oska peab alati olema maaomaniku luba, sõltumata sellest, kas olukorda ette tulnud ei ole. Avalikes „Täna ei ole aeg süüdlasi omajagu neid, kes mistahes rimine. märgata või ei tunnegi, või kahjustada raba õrna kooslust. kinnistu on piiramata või tähistamata või piiratud ja tä- kohtades, näiteks ühistranspordis, on otsida. Seda, mida oleks võinud põhjustel reegleid ignoreerivad. Ta usub, et targa ühiskonna- mõnel metsarajal. Kui mitte just riigimetsa majan- patrullid küll kohanud inimesi, kellel Kõige tundlikumate alade kaitseks on kaitsealade ja pü- histatud. paremini teha, saame rahuli- Hepner tõdeb, et inimesed on na jõuame suveks punkti, kus 1247 damise keskuse (RMK) poolt märgitud teeradadel maski ees ei ole, aga enamasti on nad viirusega harjuma hakanud. vähemalt 70% elanikkonnast sielupaikade sees loodud vööndid, kus kehtivad ajutised lii- • Kaitsealadel (rahvuspargid, loodus- ja maastikukaitse- kult arutada siis, kui kriis on või isiklikul metsamaal, siis kindlasti lihtsalt mõ- võtnud vastu politsei pakutud maski ja möödas. Täna on kindlasti aeg Aasta tagasi märtsi lõpus suri on vaktsineeritud. Sealt ka tema kumispiirangud või lausa liikumiskeeld. Näiteks piiratakse alad) võib sõita veesõidukitega, enamasti ilma mootorita nõustunud seda kandma. Ruus tõi välja, otsustada ja kriisi lahendami- koroonaviiruse tõttu esimene üleskutse veel natuke vastu Perearsti nel metsasihil või -rajal. liikumist, sh ka jalgsi liikumist lindude pesitsusajal. Liiku- veesõidukitega, kuid ainult juhul, kui see on kooskõlas et vaid mõnel üksikul juhul on inimesed sega tegeleda.” inimene. Seda infot kajastati pidada ja reegleid järgida. „Veel mispiirangud ja keelualad koos kehtivate ajavahemikega on kaitse-eeskirjaga (kaitsealal lubatud tegevused); maskist keeldunud. Politsei koormust Kriisi lahendamisel on Hep- kõikjal. „See oli teatud mõttes viimane pingutus ja me saame nõuandetelefon Seoses sellega on mitmedki meist märganud siin-seal rohkem kehtivad piirangud siiski tõstnud ei ole. samuti leitavad geoportaali looduskaitse kaardilt. Nii nagu • Lemmikloom on omaniku vastutada ning koeraga liiku- neri silmis kaks osapoolt – va- üleriigiline šokk,” meenutab selle kriisi seljatatud,” kutsub või vähem intensiivset metsade uuendamist ning proovinud “Vaatasin möödunud nädalavahetuse on iseenesest mõistetav, et metsast lahkudes võtame kaasa des peab loom olema rihmas. Samuti tuleb koristada koe- litsus ja iga inimene. „Valitsus Hepner. „Täna sureb kümme Hepner inimesi üles. „Järgmi- leida võimalust oma meelsuse ja arvamuse väljendamiseks. patrullide aruandeid ja midagi erilist sealt võiks olla efektiivsem ja jul- inimest päevas. Ühel päeval sesse sügisesse minnes ei ole 1220 enda tekitatud jäätmed, nii tuleks harjuda tegema ka väikest ra väljaheited avalikust ruumist (matkarajalt, telkimisalalt Kuid metsa kaitsmine ei tähenda vaid seal kasvavate puude välja ei tulnud,” sõnas Ruus. gem,” ütleb Hepner. Ta tahaks suri 15 inimest ja me võtame olukord enam nii trööstitu.” majandamis- ja hooldamisvõtete või raiemahtude piiramist eeltööd, enne kui minna avastama uut metsaala. Eelviidatud jms). 11. märtsil kehtima hakanud piiran- gutes on selgesti sõnastatud, et avatuks ning keelamist. Metsakooslust saab kaitsta ka siis, kui näda- kaardirakendus annab ajakohast infot just selliste piirangute • Lõkke tegemisel kasutada selleks ettevalmistatud ja tähis- kohta, mis võivad tulla nii mõnelegi üllatusena. Märtsikuu tatud kohti ning lõkke tegemiseks tohib metsast kasutada võivad jääda ainult esmavajalikud kaup- lavahetustel niisama meelelahutuseks või virgutamiseks loo- lused. Need on toidukauplused, apteegid, duses käime. seisuga selliseid alasid, kus oleks kehtestatud väärtuste kait- vaid mahalangenud oksi. Põlevat lõket ei tohi jätta val- abivahendeid ja meditsiiniseadmeid Esmalt võiks endale selgeks teha, kas teie meelispaik on seks liikumispiirang või -keeld, Kohila vallas küll pole, küll veta. müüvad kauplused, telekommunikat- võetud mõne väärtuse tõttu kaitse alla. Lihtsaim viis selleks aga on mitu sellist ala vahetult valla piiri taga. siooniettevõtete esinduste müügikohad, on visata pilk maa-ameti geoportaali (https://geoportaal. Mõned olulisemad põhimõtted ja piirangud, millega tu- Looduse kaitsmine ei ole vaid maaomaniku ülesanne, seega prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad. Selles osas on politseil tekkinud mõnin- maaamet.ee/) looduskaitse kaardirakendusele, mille leia- leks looduses liikudes arvestada: ei peaks looduses liikudes ootama, et kõik keelatud tegevused oleks kirja pandud ja õigetes kohtades ära märgistatud. gaid küsimusi, sest nii Raplas kui ka te portaali teemakaartide rippmenüüst. Kohila vallas on 18 Märjamaal on avatud Coop Ehituskeskus. kaitse- või hoiuala, mis on loodud erinevate väärtuste kait- • Looduses liikudes ei tohi vigastada puid ega põõsaid, kah- Tänapäeva digivahenditega saab uusi paiku avastama min- Seal müüakse koos nii toidu- kui ka ehi- seks. Lisaks nendele on kaitstavate loodusobjektidena arvele justada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, jätta maha nes väga lihtsalt ja kiirelt üldise ülevaate asjaoludest, mil- tuskaupu. Janno Ruus ütles, et see olukord võetud püsielupaigad, kaitsealused liigid, kivistised ja looduse jäätmeid, häirida linde ja loomi ning kahjustada nende lega tuleks arvestada. Eriti vajalik on see näiteks juhul, kui on tekitanud küsimusi ning sellekohane üksikobjektid. elupaiku. soovite liikuda alal mootorsõidukiga, teha lõket, telkida või info on edastatud Terviseametile, kelle vastust praegu oodatakse. Olenevalt sellest, milliseid väärtusi piirkonnas kaitstakse, • Kaitsealal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde korraldada mõni üritus. Lihtsalt matkata, jalgsi, jalgrattaga, tuleks hinnata ka meie igapäevaste tegevuste mõju ja sobilik- viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni suuskadega, paadiga või ratsa, võib kõikjal, kus see ei ole kust nende alade külastamisel või kasutamisel. Näiteks kui ala avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja valdaja peab taga- seadusega keelatud. kaitse-väärtuseks on tundlikud elupaigatüübid või kaitsealus- ma nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loo- Kaitsealade ja kaitsealuste objektide kohta leiab rohkem te taimede kasvukohad, pole sobilik liikuda seal väljaspool dusobjektile. infot keskkonnaregistrist ja Eesti looduse infosüsteemist (EE- selleks ettenähtud teid mootorsõidukitega, sh krossimootor- • Looduses ei või liikuda kohalike elanike koduõuel, istan- LIS). ratta või ATV-ga. Ka mitte sel juhul, kui keegi on sinna va- dikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandus- Kevad on õhus ning päevavalgust selle nautimiseks on rem juba tegevusjäljed maha jätnud. maal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju. järjest enam. Veetkem kvaliteetselt aega looduses ja hoidkem Samuti ei sobi igale kaitstavale alale praegu väga populaar- • Ranna ja kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõi- seda, mis meile on antud! seks muutunud räätsamatkad. Räätsadel liigutakse paikades, dukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning Agnes Saks kuhu inimese jalg ei peakski ehk kunagi astuma, et loodusel maastikusõidukiga sõitmine. keskkonnanõunik Nr 5 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 5

Politsei on reageerinud kahele noortekampade kogunemisele

Siim Jõgis Raplamaa Sõnumite ERIVÄLJAANNE Politsei roll on veenduda, et Rapla maakonna elanikkonnakaitse programm 2021 MÄRTS 2021 inimesed kehtestatud piirangu- K roona test tõesti kinni peavad. Seda ERI tehakse nii patrulli käigus kui ka väljakutsete peale. Seal- juures on tulnud kahel korral reageerida noortekampade KUIDAS END kogunemisele. KAITSTA?

Alates 11. märtsist kehtivad Eestis • Pese tihti käsi. Kätepesuks rangemad piirangud, et vähendada kon- kasuta sooja vett ja seepi ning takte inimeste vahel. Eesmärk on saada avalikes kohtades kasuta käte koroonaviiruse levik Eestis kontrolli desin tseerimisvahendit. alla ja tagada Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevus. • Kanna maski ja jälgi hinga- Rapla politseijaoskonna juht Janno misteede hügieeni. Kui Ruus ütles, et alates rangemate piiran- aevastad või köhid, siis kata gute kehtestamisest ei ole Raplamaal oma suu ja nina ühekordse suuri probleeme olnud. Politsei kontrollib salvrätiga. Viska see koheselt kaubanduskeskustes ja ühistranspordis Foto: Pexels.com prügikasti ja puhasta seejärel maski kandmist ning nüüd ka 2+2 reeglist käed. Kui salvrätikut pole, kinnipidamist. Politseil on tulnud ka kasuta varrukat (küünarvarre reageerida olukordadele, kus avalikes osa), aga mitte paljast kätt. kohtades on kogunenud noortekambad. Ruus ütles, et alates 11. märtsist on ette • Väldi lähikontakti. Hoidke tulnud kaks sellist olukorda. Üks neist oli Veel viimane pingutus ja üksteisega vähemalt kahe- Rapla ning teine Märjamaa bussijaamas. meetrist vahemaad. Rapla bussijaama puhul saadi sellekohane vihje Põhja-Eesti Ühistranspor- me saame kriisi seljatatud • Väldi silmade, nina ja suu dikeskusest ja Märjamaa kogunemise katsumist. puhul helistas politseisse kohalik elanik. • Kui sul on palavik, köha, Mõlemal juhul sõitis politseipatrull kohale Katri Reinsalu näha, et riigis taas eriolukord seda normaalsusena.” Inimesed ning selgitas, millised piirangud praegu hingamisraskused, otsi välja kuulutataks. See annaks on muutunud ükskõikseks ja varakult abi. Sümpto mite Eestis kehtivad. Kummalgi juhul edasisi lukord on ilma valitsusele tööriistu juurde ja see on suhtumine, mis Hepnerit probleeme ei tekkinud ja olukord lahenes. ilmnemisel võta ühen- ilustamata väga aitaks korrastada vastutusahe- häirib. „See selgelt takistab dust tervishoiutöötajaga Kui võtta kokku kõik politseile laekunud lat. Samamoodi oleks sel oluline meil kriisi seljatamist.” kriitiline,” (perearstiga). teated avalikest kogunemistest Raplamaa kirjeldab ko- tähendus ühiskonna jaoks. Hep- Ka Hepner tõdeb, et vaktsi- piires, ütles Ruus, et need jäävad kümne “O ner usub, et see kutsuks korrale neerimine võiks sujuvam olla roonaviirusest tulenevat seisu piiresse. Raplamaa Omavalitsuste Liidu neid, kes praegu reeglite vastu ning loodab, et vaktsiiniko- Regulaarselt käivad patrullid kont- juhatuse esimees Heiki Hepner. protestivad. gused tulevikus suurenevad. rollimas ka maskide kandmist avalikes Ta toob välja, et isegi kui me Nii jõuame kriisi lahendami- „Me oleme esimese sammu kohtades – nii kaubanduskeskustes kui saame täna nakatunute arvu se teise osapooleni. Lahendus astunud,” ütleb ta. Sarnasest ka ühistranspordis. Internetis on üleval kasvu pidama, kulub vähemalt on iga inimese kätes. Seda riiklikust kokkukukkumisest, Koroonaviirusega videosid selle kohta, kuidas nn maskivas- kaks nädalat, enne kui see kehtestatud reeglite jälgimise, nagu eelmine aasta Itaalias seotud tased norivad politseiga tüli, keelduvad haigla seinte vahel kajastub. maski kandmise, distantsi hoid- näha võis, on meid Hepneri maski kandmast ja lisaks ﬁ lmivad seda Sisuliselt on meditsiini vald- mise ja kogunemiste vältimise sõnul päästnud just nimelt küsimuste kõike. Ruus sõnas, et Raplamaal sellist konnal selg vastu seina. kaudu. Selge on ka see, et on tervishoiutöötajate vaktsinee- infotelefon olukorda ette tulnud ei ole. Avalikes „Täna ei ole aeg süüdlasi omajagu neid, kes mistahes rimine. kohtades, näiteks ühistranspordis, on otsida. Seda, mida oleks võinud põhjustel reegleid ignoreerivad. Ta usub, et targa ühiskonna- patrullid küll kohanud inimesi, kellel paremini teha, saame rahuli- Hepner tõdeb, et inimesed on na jõuame suveks punkti, kus 1247 maski ees ei ole, aga enamasti on nad kult arutada siis, kui kriis on viirusega harjuma hakanud. vähemalt 70% elanikkonnast võtnud vastu politsei pakutud maski ja möödas. Täna on kindlasti aeg Aasta tagasi märtsi lõpus suri on vaktsineeritud. Sealt ka tema nõustunud seda kandma. Ruus tõi välja, otsustada ja kriisi lahendami- koroonaviiruse tõttu esimene üleskutse veel natuke vastu Perearsti et vaid mõnel üksikul juhul on inimesed sega tegeleda.” inimene. Seda infot kajastati pidada ja reegleid järgida. „Veel maskist keeldunud. Politsei koormust Kriisi lahendamisel on Hep- kõikjal. „See oli teatud mõttes viimane pingutus ja me saame nõuandetelefon kehtivad piirangud siiski tõstnud ei ole. neri silmis kaks osapoolt – va- üleriigiline šokk,” meenutab selle kriisi seljatatud,” kutsub “Vaatasin möödunud nädalavahetuse litsus ja iga inimene. „Valitsus Hepner. „Täna sureb kümme Hepner inimesi üles. „Järgmi- patrullide aruandeid ja midagi erilist sealt võiks olla efektiivsem ja jul- inimest päevas. Ühel päeval sesse sügisesse minnes ei ole 1220 välja ei tulnud,” sõnas Ruus. gem,” ütleb Hepner. Ta tahaks suri 15 inimest ja me võtame olukord enam nii trööstitu.” 11. märtsil kehtima hakanud piiran- gutes on selgesti sõnastatud, et avatuks võivad jääda ainult esmavajalikud kauplused. Need on toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikat- siooniettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad. Selles osas on politseil tekkinud mõnin- gaid küsimusi, sest nii Raplas kui ka Märjamaal on avatud Coop Ehituskeskus. Seal müüakse koos nii toidu- kui ka ehi- tuskaupu. Janno Ruus ütles, et see olukord on tekitanud küsimusi ning sellekohane info on edastatud Terviseametile, kelle vastust praegu oodatakse. 6 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 5 Märts 2021

2 Raplamaa Sõnumid KoroonaERI KoroonaERI Raplamaa Sõnumid 3

Kui paljud neist, Päästerõngas tervisekriisis: Perearst ANDRES LASN: kellega perearstikeskusest ühendust võetakse, kasutavad võimalust rohkem vaktsiine ja digilahendused ükski vaktsiinidoos vaktsineerida?

Stina Andok olnud kõik väga koostööaltid, tulnud Rapla koroonaosakonna kohale kokkulepitud aegadel ning külmkappi seisma ei jää Perearst Andres Lasn: väljendanud ka meile oma rõõmu, Oleme kontakteerunud ühel või teisel Rapla haigla juht Pille Mukk voodikohad on kõik et võivad end edaspidi tervise osas viisil hetkeseisuga 1130 riskirühma ini- näeb, et suuremaks edasi- täidetud veidi turvalisemalt tunda. Katri Reinsalu mõjutab, kui osa inimesi mesega (Rapla perearstikeskuses on neid Meie omakorda näeme raskest kokku natukene üle 3100) ehk sisuliselt minekuks oleks vaja piisa- nimistuväliselt oma vaktsiini Rapla haigla koroona osa- tervisekriisist pääsu selles, et vaktsi- kätte saavad? ühe kolmandikuga. Siin on toodud tabeli valt vaktsiine ning toimivat neeritute hulga kasvades hakkavad Esimese doosi koroona- vormis natukene statistikat: konnas on hetkel hõivatud Hetkel puudub perearstidel üleriigilist digiregistratuuri. kõik 25 koroonapatsientidele vähenema rasked haiglaravi vajavad üks konkreetne digitaalne haigusjuhud ning saame ükskord vaktsiini on Rapla pere- Sel juhul kaoks ka vajadus loodud voodikohta. arstikeskuses saanud töövahend, mille abil oleks või- Comirnaty 454 40,2% tagada inimestele ka kõik nende malik saada ülevaade nimistu teha nädalavahetustel n-ö Haigete seisundid on mittepandeemilise ravi vajadused. 454 inimest. Rapla isikutest ja sellest, kes millal, Moderna 0 0% massvaktsineerimisi. erinevad, kuid Rapla haiglas Inimeste positiivne tagasiside igal perearst Andres Lasn mis vaktsiiniga, mis kuupäeval AstraZeneca 0 0% ei ole intensiivraviosakonda. juhul toetab haigla töötajate toime- jne on vaktsineeritud. Selles Patsientide vanus jääb hetkel tulekut praeguse erakordselt suure rääkis, keda vaktsinee- Soovib esimesel õik sõltub vaktsii- mõttes muudab Haigekassa al- nide olemasolust,” 50. eluaastatest varajaste töökoormuse juures ja olenemata võimalusel 324 28,7% rima kutsutakse, kuidas gatus meie ja ka teiste perearsti- vastab Rapla haigla 90. eluaastateni. sellest, et vaktsineerimise ladusam inimestega ühendust keskuste kui koostööpartnerite Soovib hiljem 163 14,4% juhataja Pille Mukk korraldus areneb veidi aeglasemalt, elu keerulisemaks. Kirjeldatud “K kui me kõik lootnud oleme,” ütleb ta. võetakse, kui paljud Keeldub täielikult 83 7,3% küsimusele, kuidas ta on rahul digitaalne töövahend on õn- praeguse vaktsineerimise korra ja pakutavat võimalust neks plaanis (olen ise seotud Surnud/pole nimistus 18 1,6% jaotusega. „Kui vaktsiine on riigis Enne vaktsineerimist kasutavad ja muuhulgas selle väljatöötamisega) ja võiks Mujal/juba vaktsineeritud 88 7,8% piisavas mahus, hakkab sujuma ka hinnatakse võimalikku realiseeruda lähimate nädalate pidev ja suures mahus vaktsineerimi- Rapla haigla juht Pille Mukk. Foto: SIIM SOLMAN tromboosiriski ka seda, kellele on vakt- KOKKU 1130 100% kuid kahjuks on inimestega kontak- jooksul. ne nii haiglates, perearstikeskustes tivõtmine ja neile aegade planeeri- siin vastunäidustatud. kui ka erameditsiiniasutustes,” lisab Pille Mukk soovitab tromboo- Seletan natukene lahti ka: vaktsiinid oleksid pidevalt olemas saaksid. Lisakoormusega töötamist mine, helistamised ja nõustamine, Kellel (kui üldse) ei soovitata ta. ja toimiks üleriigiline digiregistra- saan haigla juhina inimestelt paluda, mida samuti lisaks vajatakse, kõige siohuga seotud küsimuste puhul ui palju inimesi on 1130 inimesest on seni olnud: praegu vaktsineerida? Samuti loodab haigla juhataja, tuuris aja broneerimine. „Sel juhul kuid mitte eeldada. Ka kõiki teisi ajamahukam osa vaktsineerimise eelkõige konsulteerida oma pe- Rapla perearstikes- 1) P zeri vaktsiini Comirnaty nõus Eestis kättesaadavate SARS- et digilahendused tulevad toeks vaktsineeriksime iga päev mõõdukas töövaldkondi haiglas kaetakse täna korralduse juures. rearstiga või helistada perearsti kuses vaktsineeri- saama 454 (40,2%) inimest. CoV-2 vaktsiinide Comirnaty, patsientide logistikale. „Viimase mahus ning kaoks vajadus nädalava- lisakoormusega,” selgitab Mukk. Meil võib olla päevi, kus vaktsinee- nõuandeliinile 1220. tud? 2) Modernat ja AstraZenecat ei ole K Moderna ja AstraZeneca ainus olulisust kinnitas eriti pühapäevane, hetuseti või ka riigipühadel teha n-ö Veebruari keskpaigast alates on ritud on vaid kümme inimest, kuid „Kasutame vahetult vaktsinee- Oleme enda arvestuse järgi objektiivne ja absoluutne vastu- meie keskus üldse teinud, kuna need 14. märtsi vaktsineerimine, kus massvaktsineerimisi,” ütleb Mukk. Haigekassa suunanud pärast haigla ka päevi, kus oleme vaktsineerinud rimise eel kohapeal skriinimist SARS-CoV-2 vastu hetkeseisuga näidustus on varasem eluohtlik vaktsiinid ei ole olnud meie jaoks inimesed leidsid meid ise üles ja me enda töötajate vaktsineerimist Rapla 100 ja enam inimest päevas. Nii spetsiaalsete küsimustega, mis vaktsineerinud 454 inimest ühe allergiline reaktsioon (anafülak- saadaval. ei pidanud kulutama päevi, et läbi Vaktsineerimine haiglasse erinevaid riskigruppe: mõnigi kord on tunne, et meie oleme puudutavad võimalikku tromboo- ning 270 inimest kahe doosiga sia). Hetkel ei ole Eesti või muu- 3) N-ö ootejärjekorras on 324 (28,7%) helistada sadu inimesi. Kui seda ei röövib puhkepäevi üldhariduskoolide töötajaid, las- valmis inimesele kiiremat võimalust siriski. Kui need riskid on olemas, (seega 184 inimest ootab veel de maade ravimiametid välja inimest; oleme pannud enda jaoks kirja oleks olnud, siis me ei oleks suutnud teasutuste töötajaid, kutsekoolide andma, kui ta ise seda hetkel kasuta- tegemist on ka igas muus kliinilises oma teist doosi). Vaktsiini toi- andnud konkreetset soovitust ka need inimesed, kes näiteks ei kuulu kolm päeva pärast vaktsineerimis- „Nädalavahetused ei ole iseenesest töötajaid ja sotsiaaltöötajaid. Lisaks da soovib,” ütleb Mukk. Tänaseks on situatsioonis vajadusel hinnatava metatakse perearstikeskustele lapsi või rasedaid vaktsineerida, üldse riskirühma, aga on tulnud näiteks võimaluse tekkimist vaktsineerida probleem, kuid kahju on sellest, kui on vaktsineeritud haiglaravil olevaid Rapla haiglas juhataja sõnul tehtud tromboosiriskiga, siis me praegu tsüklilise graaﬁ ku alusel ning kuna nende gruppide hulgas pereõe või -arsti visiidile muul põhjusel peaaegu 300 inimest ühel päeval,” tööpäevadel oleme nii mõnigi kord riskipatsiente ja hooldusosakonna ca 1400 vaktsineerimist, millest üle AstraZeneca vaktsiini inimesele tehtud doosid peegeldavad prae- Foto: SIIM SOLMAN alles uuringud käivad.Iisraeli ja muu hulgas avaldanud soovi vaktsiini selgitab ta. olnud valmis rohkemaks. See ei ole patsiente. 90% juhul on kasutatud AstraZeneca ei tee. Sellise riski hindamiseks gu seda kogust, mida oleme Rapla perearst Andres Lasn. või teiste riikide praktilist koge- saada. Haigla juht näeb, et haiglal oleks mõistlik töökorraldus, sest sellisel „Kui oleme vaktsineerida soo- vaktsiini. kohapeal oleme vaktsineerimise seni kahe kuu jooksul saanud. must arvesse võttes on näha, et suuremgi võimekus, kuid seda juhul jääb üha vähemaks neid päevi, vijad teada saanud, siis püüame Pille Mukk on vaktsineerimas juurde kaasanud täiendavalt õde- Ükski doos ei ole seisnud külm- ning liikuda on võimalik suure- tõsiselt (aga mitte alati). 4) Hiljem soovib vaktsiini saada 163 väga tõenäoliselt on vaktsiinid (14,4%) inimest. Siinkohal tähtis täpsus- saaks realiseerida eeskätt siis, kui mil meie inimesed ka päriselt puhata võimalikult kiirelt neid teenindada, käinud inimestele tänulik: „Nad on spetsialiste ja arste,” selgitab Mukk. kapis kauem kui päev, sest seni mate masside vaktsineerimise ka lastele ja rasedatele ohutud. oleme vaktsiini kätte saanud suunas. Kuidas vaktsineerima kut- tus, siia alla kuuluvad ka need inimesed, Isiklikult ei imesta, kui lähitu- kes ei saa liikumisraskuste või muude ühe tööpäeva lõpus ning kohe sutakse? levikus saavad need vaktsiinid järgmine tööpäev alustanud Kuidas moodustati nimekiri, Praegu on vaktsiini vähe objektiivsete põhjuste tõttu kohe vakt- ka positiivse otsuse ja soovituse sineerima tulla (näiteks patsient viibib vaktsineerimist. mille alusel inimesi vaktsi- ning Rapla perearstikeskus saab ka nende inimrühmade puhul, Rapla perearstikeskusel on neerima kutsutakse? kasutada ainult nii mitu doosi, haiglaravil jms). Kõikide nende inimes- Raplamaa perearstid haaravad sarnaselt gripivaktsiinidega. tega on plaanis lähitulevikus uuesti oluliselt suurem võimekus Sellele küsimusele kõige täp- kui meile reaalselt riiklikult on AstraZeneca vaktsiine on rohkem inimesi kaitsepookida, sema vastuse oskab anda Hai- lubatud ja kohale tarnitakse. See kontakti võtta. Lisaks on siia grupeeritud maailmas tehtud miljoneid doo- inimesed, kes esialgu kõhklevad ja vaktsineerimise igast võimalusest kinni aga sarnaselt teiste perearsti- gekassa. Kui seletada loogika tähendab, et kui inimene isegi se ning seni ei ole tuvastatud, tahavad natukene oodata. keskustega ei ole vaktsiini veel lahti, siis otsustati 1. prioriteeti soovib praegu vaktsiini saada, et selle vaktsiini saajate hulgas piisavalt. Lähima kahe nädala panna kõige vanemad inimesed, peame kontrollima, kas ta on oleks pärast 1. või 2. doosi olnud 5) Täielikult on keeldunud 83 inimest Stina Andok koroona vastu vaktsineerimi- perearst Maret Tamme saa- jooksul saame tõenäoliselt 700 sest nende puhul on ka koroo- riskirühmade nimekirjas ning rohkem trombe kui inimeste (7,3%). See ei ole suur protsent, enamik ne AstraZeneca vaktsiiniga. nud oma nimistu riskirühma Soov kohtuda emaga doosi AstraZeneca vaktsiini nasse nakatumise tagajärjed siis soovija n-ö ootele panema. hulgas, kes ei ole seda vaktsiini keeldujaid on väga eakad ja paikse eluvii- esti Haigekassa kom- Tehti laiem üleskutse kõigile kuuluvatest patsientidest innustas vaktsiini saama juurde, mis oluliselt tõstab vakt- Kui saame teada vaktsiini kogu- saanud. Praegu on ettevaatus- siga inimesed, kes toovad põhjenduseks, munikatsioonijuht 65-aastastele ja vanematele umbes 120-le teha kaks doosi sineeritute senist arvu. Kutsume vaktsi- se, võtame nimekirja ette ning abinõuna osas riikides AstraZe- et nad ei puutu kellegagi väga kokku ja Evelin Trink on kin- registreerida end vaktsinee- koroonavaktsiini. Märjamaa Tiit (68) on üks neist 300 inimesest, kes käis 14. alustame kõige prioriteetsemate neca vaktsineerimine küll ajuti- tahaksid, et nooremad inimesed saaksid nitanud, et kõikidele rimisele. Esialgses avaldatud perearsti Maarika Hiiemaa märtsil Raplamaa haiglas koroonavaktsiini esimest Millise sihtgrup(p)i(de) ini- neerima inimesi, kohale kutsumisega. Kutsume vaktsiini. Sisemisest veendumusest anti- E infos oli Raplamaa ainus vakt- nimistu patsientidest on kaks selt peatatud, sest uuritakse, kas perearstidele on edastatud info süsti saamas. Tiidu sõnul oleks ta võimaluse mesi praegu vaktsineerima kes kuuluvad riski- inimesi vaktsineerima telefoni mõne tromboosijuhtumi puhul vaktsineerijaid on käputäis. koroonavaktsiinide tellimise sineerimiskoht sel kuupäeval doosi koroonavaktsiini saanud avanedes olnud valmis ka juba varem laskma end kutsutakse? rühmade kõrgeima- teel, et informatsioon saaks eda- on alust kahtlustada põhjuslik- 6) Surnud isikud (ei ole saanud vakt- kohta. Täpset ülevaadet sel- Raplamaa haigla. Hiljem sel- 193 inimest. Kui me Hiiemaaga vaktsineerida. „Sooviksin emaga kohtuda,” selgitab Rapla perearstikeskus tesse prioriteetidesse. si antud vahetult ja kadudeta. ku seost trombi tekkimise ja siini, vaid surnud muudel põhjustel) või lest, millised perearstid, kuhu gus, et vaktsineerida sai ka telefoni teel esmaspäeval, 15. ta. Nimelt on Tiidu 97-aastane ema juba suvest saati juhindub jätkuvalt riiklikul Kui vaktsiinikogused suure- AstraZeneca vaktsiini vahel. valesti meie nimekirjadesse raviarvete ja millistes kogustes vaktsiini Kehtnas ja Märjamaal. märtsil vestlesime, andis ta olnud kas haiglas või hooldekodus ning tulenevalt tasandil kokku lepitust ehk nevad ja nende tarne muutub Eesti on andnud ajutise soo- põhjal arvestatuid on 18 (1,6%). on endale tellinud, justkui Raplamaa haiglasse saabus teada, et lähipäevil pidavat te- piirangutest ei ole ta saanud teda juba pikka aega kutsume vaktsineerima inimesi, stabiilseks, on tõenäoliselt plaa- vituse uurimise ajal lükata 7) Mujal vaktsineerituid 88 (7,8%). Kas kellelgi ei ole ning uurida 300 vaktsiinidoosi, Kehtnas mani jõudma veel 100 lisadoosi vaatama minna. Tema ema on mõlemad vaktsiini- kes kuuluvad riskirühmade nis avada võimalus, et inimene edasi AstraZeneca vaktsiini siis hooldekodude elanikud, hambaars- tuleks igalt perearstilt eraldi. ja Märjamaal jagati mõlemas koroonavaktsiini. süstid kätte saanud. „Eks enda pärast ka kindlasti on kõrgeimatesse prioriteetides- tõenäoliselt kõige tõsisemad. saab ennast ise vaktsineerimi- saamine 2-3 nädalat nende ini- tid, õpetajad jt, kes on saanud muude Teada on, et Raplamaa arstidel kohas 200 doosi. Erinevalt Kohila perearst Artur An- mõttekas ikka ära teha. Võib-olla hiljem kahetsed, se. Rapla perearstikeskus ei 2. prioriteeti pandi inimesed, sele kirja panna (näiteks kas või meste puhul, kellel on suurem nimekirjade alusel vaktsiini. on olnud vähemalt kaks või- Raplamaa haiglast, ei saa- son ütles, et selle piirkonna kui põed koroonat raskemalt, et oleks võinud ära ole hetkel liidestunud üldise kes on juba nooremad, aga üldise digiregistratuuri kaudu, eelsoodumus trombide tekkeks. malust vaktsiine tellida. nud inimesed Kehtnasse ja perearstid on saanud vaktsi- teha,” arutleb Tiit. digiregistratuuriga, mille pi- kellel on mõni oluline kaasuv kui Rapla perearstikeskus sel- Inimesed, kellel ei ole trombi Laias laastus peame tegema kaks kontak- Rapla perearstikeskus on Märjamaale vaktsineerimisele neerida hooldekodu asukaid Vaktsineerimine ise käis Tiidu kogemuse järgi lootimiseks andis Haigekassa krooniline haigus. Ülejäänud lega liidestub). tekkimiseks lisariski, võivad ti, et saaksime kirja ühe vaktsineerimisele andnud oma vaktsineerimise registreerida läbi digiregist- ja ka oma nimistu patsiente, küllaltki sujuvalt. Registratuuris tuli täita ankeet ning vaktsineerijatele kasutamiseks teised prioriteedid koostatati võrdlemisi suure turvatundega soovija uue nime. tegevusest hea ülevaate (vt ratuuri, vaid selleks tuli he- kuigi Anson ise alles ootab enne süsti saamist küsiti veel eraldi tervise kohta AstraZeneca vaktsiine 65-69 va- sarnasel printsiibil, kus vanus Möödunud nädalal tegi Hai- seda vaktsiini edasi saada. Enne kõrvalküljel). Teiste maakon- listada. Õigupoolest selgub, et oma nimistu patsientide jaoks üle. Kui oldi veendunud, et vaktsiini võib talle teha, nusegruppi kuuluvate inimeste ja krooniliste haiguste olemus/ gekassa üleskutse, mille põh- AstraZeneca vaktsiini soovi- na perearstidega on kontakti perearstid ja pereõed tegid ise koroonavaktsiini. Ansoni sõ- suunati ta süsti saama. Pärast vaktsiini saamist koges kaitsepookimiseks. Üldise di- hulk langeb. Riskirühmadest jal sai piiratud hulk inimesi tamist tutvuvad meie arstid saavutamine olnud keeru- suurema helistamise töö ära ja nul peaksid vaktsiinidoosid Tiit enda sõnutsi esimesel ööl ja järgmisel päeval giregistratuuriga liidestumine “jäi üle” n-ö tavapopulatsioon, end ise vaktsineerimisele põhjalikult inimese meditsiini- lisem ning saame tuua vaid otsisid oma nimistu patsienti- temani jõudma järgmisel nä- pisut uimasust, aga ei midagi sellist, on plaanis lähitulevikus, kui kes suurema tõenäosusega põe- registreerida. Kuidas selline lise taustaga, et saaksime anda mõned näited. de seast sobivaid inimesi. dalal, täpsed kogused on veel mille pärast ta muret oleks tundnud. vaktsiinide kogus ajas suureneb vad koroonaviiruse läbi vähem aktsioon perearstide tööd võimalikult ohutu soovituse. 14. märtsil toimus massiline Enne 14. märtsi oli Kehtna kinnitamisel. Foto: Pexels.com Nr 5 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 7

2 Raplamaa Sõnumid KoroonaERI KoroonaERI Raplamaa Sõnumid 3

4 Raplamaa Sõnumid KoroonaERI

Nr 5 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 9

4 Raplamaa Sõnumid KoroonaERI

Helerin Väronen niimoodi telefoni teel ühendust võtta. Või korraldad väikse kokkusaamise videokõne Jaanuari algusest on Covid-19 keskkonnas. Lõppkokkuvõttes võivad needki olla asjad, millega praegune imelik aeg sun- teadusnõukoja liige ka psühho- nib meid heas mõttes alustama. Ehk helistad loog Andero Uusberg. Teadus- edaspidigi sõbrale, kes elab teises linnas. nõukoja liikmeks valiti ta see- Enim tundub praegu keeruline aeg tõttu, et praeguses kriisis tuleb mõjutavat teismelisi. Kuidas neile saaks arvestada inimeste käitumise toeks olla? iseärasuste ja vaimsete prob- Ma arvan, et kõik need asjad, mis ma maini- sin, on toeks. Lisaksin ka selle, et ei ole mingit leemidega. Meditsiini kõrval Vaimne põhjust häbeneda professionaalset abi otsida. Meenutades isa ongi psühholoogia ja vaimne On see siis mõni usaldustelefon või veebi teel tervis saanud koroonakriisi nõustajatega suhtlemine või proovida leida aeg nõustaja või psühholoogi juurde (muidugi Jüri Rütmanni tema peamisteks märksõnadeks. tervis teame ka, et järjekorrad on pikad). Ma loodan, et vaimse tervise asjus pro- 85. sünniaastapäeval fessionaaliga konsulteerimine on veel üks as on mingeid meetmeid, mida oskus, mille me siit kriisist kaasa võtame. Nii Minu isa Jüri Rütmann sündis Rapla kihelkonnas Ridakü- saaks kasutusele võtta, et nagu on normaalne käia aeg-ajalt hambaarsti las Vahemetsa talus 14. märtsil 1936. aastal. Koolis käis ta inimesed oleksid valmis end vajab juures, on täiesti mõistlik saada professio- Maja täis seltsielu Raplas, kuid 14-aastaselt kukkus ta külakiigelt õnnetult alla vaktsineerima? naali abiga suund jälle kätte. Igaühes meis KAndero Uusberg: ja haigestus luutuberkuloosi, mida tollel ajal ei osatud õieti On terve rida meet- on olemas need ressursid, millega saab meid, millest paljud on kasutusel ja mõned raskustest üle, aga me ei pruugi neid ise Kahe aasta pärast saab Hageri rahvamaja 90-aasta- kolmekümnendatel aastatel rahvamaja juhatamise ja muude ravida. Et pooleliolev haridustee lõpuni käia, jätkusid tema on mõistlik varuks hoida. Kasutusel märgata või osata kasutada. seks ja suure juubeli ootuses tegime väikese lühi- majandusküsimustega Hageri haridusselts. õpingud Tartu sanatoorses koolis, kus toimus haigete ravimi- olevate meetmete all pean silmas näiteks, Une, toitumise, suhtlemise, liikumise ja Viktor Raud 1946, 1947, 1948 ne ja õppimine käsikäes. Kuna üks osa ravist oli lamamine, siis et uuringute järgi on vaktsineerimise kokkuvõte rahvamaja saamisloost. professionaalse abi vahele võib kindlasti Jaan Abel 1951 võimalikult mugavaks tegemine üks hästi suuremat hakkas ta oma vaba aega täitma joonistamisega. Selgus, et kätt paigutada ka erinevad raamatud, koolitused, Mõte ehitada Hagerisse päris oma seltsimaja tekkis seoses jär- tõhus võte. Mugavus võib siis tähendada Asta Peegel 1952–1953 ja silma tal oli ja aja jooksul tekkis ka kirg ja soov kunsti alal veebikursused, mis aitavad just mõtteid kor- jest suureneva seltsieluga Hageris 1928. a. Selle mõtte algata- otsest logistilist mugavust, et sa saad selle rastada. Neid on aga hästi palju ja igaühele Luule Kosemets (Miggur) 1953 (09) – 1954 (10) amet õppida. Nii saigi temast pärast Tartu sanatoorse kooli kodupaiga lähedalt või töö juurest. Ja ka sobivat soovitada ei oska. jaks oli Hageri haridusselts ja kuna teisi kaasalööjaid ei leitud, Ester Aas-Rea 1955–1957 lõpetamist Eesti riikliku kunstiinstituudi tudeng nahakunsti sellist mentaalse vaeva mahavõtmist, tähelepanu siis alustas haridusselts ise maja ehitamist. Maja asukohaks sai Reginal Sammelselg 1957–1958 erialal, mille ta lõpetas suvel 1966. Vahepeal oli isa jõudnud ehk näiteks see süsteem, et riskirühmade Mida valitsus saaks teha ja peaks tegema, Mäeküla mõisa park, ehitusprojekti tegi insener Kasikov ning Al-der Liiv 1959… ka abielluda ja kolida Kodilasse, kus noor pere üüris talu. puhul perearst ise võtab ühendust. et inimestes oleks vähem ärevust, hirme ehituse ettevõtjaks ja teostajaks sai arhitekt Oamer. Ott Ojavee – kas ta oli juhataja ja mis ajal? 1966. aasta sügisel sai Jüri Rütmann tööle Tallinnasse Tulevikku vaadates võib vaktsinee- ja nad tunneks, et vaimsete tervisemure- rima julgustamiseks mõelda veel kõigi Rahvamaja nurgakivi sai paika 10.07.1932. a. Pärast seda Elsa Veensalu (Toots) 1962 (II pool) ja 1963 (01) nahkgalanteriikombinaati Linda kunstniku ametikohale. Ko- de korral hoolitakse ja toetatakse neid ka läks kiireks tegutsemiseks. Vundamendikraav kaevati talgute nende täiendavate võimaluste peale, sellel tasandil? Vaike Bürger 1964 (04) – 1966 (05); kt 1974 (12) – 1978 dilast oli aga väga keeruline Tallinnasse tööle sõita ja nii lan- mis vaktsineeritud inimesele avanevad. Kindlasti on palju asju, mida tehakse ja korras, milles osalesid ka haridusseltsi liikmed, töid juhendas (02) ges valik uue elukoha otsingul Kohila kasuks. Maja sai valmis Siin on hästi palju läbimõtlemise kohti, saab teha. Ma arvan, et selles kriisifaasis, kohaomanik Laadoga. Ehitusmaterjal saadi ümbruskonna ta- Ülle Udam 1966–1971 1970. aastal ja edasine elu jätkus juba Kohilas. vaktsineerimistõendite kontrollimist igal kus me praegu oleme, on valitsuse ülesanne lunikelt. Põhilise vundamenditöö ja hiljem korstnad tegid kaks Maiken Mau (Tobreluts) 1983? kohvikuuksel näiteks me ilmselt ei soovi. Tema töö oli tema hobi ja seda võis ta teha kodus oma number üks sellesama koroonakriisiga kohalikku ehitusmeistrit. Vähempakkumise korras saadi puu- Arvatavasti siin vahepeal polnud kedagi töötoas pikki tunde järjest, unustades kõik muu. Nii ei ol- Aga minu arvates piisab ka sellest, kui võitlemine. selgelt välja öelda, millised kohad ja tege- töid tegema saarlastest ehitusmehed. Raha ehituseks tuli pea- Mihkel Tomson kt 1988 – … nud just harv juhus, kui köögist tuli kõrbelõhna, sest jälle oli Sealt edasi, kui me hakkame mõtlema miselt seltsi enda korraldatud pidudest ja inimeste annetustest. vused on vaktsineeritud inimesele ohutud. järgmiste kuude peale, kus loodetavasti see Mart Siilmann – kas ta oli juhataja ja mis ajal? ta midagi pliidile keema unustanud. Lisaks oma põhitööle, oht hakkab taanduma, aga ei kao veel kohe Kõigi nende ühiste pingutuste tulemusena saadigi maja 1932. a Hana Kivi 2002–2003 milleks oli uute kotimudelite ja muude nahksete esemete Millised on peamised põhjused, miks päriselt ära, on üks hästi lihtne asi, mis ini- sügiseks katuse alla. Avamispidu toimus 16.07.1933. a. Valdek Leerimaa 2003–2005 kujundamine ja modelleerimine tööstuse jaoks, tegeles ta ka inimene otsustab, et ta ei taha üldse Kriisist võiks kaasa võtta oskuse vaimse tervise meste ärevust suurendab, teadmatus. Minu Hageri rahvamaja ehitust juhtis haridusseltsi esimees ja vaktsineerida või ta ei taha praegu Margit Leerimaa kt 2005 nahkehistööga. Tema loomingu põhilised artiklid olid nahka meelest oleks võimalik Eestis kriisijuhtimist koolijuhataja Gustav Põldmann (Kustas Põldmaa), ehitus läks vaktsineerida? asjus professionaaliga konsulteerida Kristel Habakukk 2005 (09) – 2007 (02) köidetud raamatud, karbid, prillitoosid, rahakotid ja muidugi viia rohkem ennustatavatele alustele. Näiteks maksma 12 000 krooni, lisaks sellele 1000 krooni lava sisusta- Ma tavaliselt mõtlen sellest niimoodi, et on kokku lepitud, et on mingid ohutasemed, Maria Saarna 2007 (03) – 2015, 2016 kuni tänaseni tegi ta väga palju ka kõike muud, mida on nahast võimalik inimese peas on kaks kaalukaussi, mida ta kolm-neli, umbes nagu fooris on tulesid, ja on miseks. Väga tähelepanuväärne on see, et selts ei küsinud ega Kätri Kaik kt 2015, 2016 teha. Ta osales oma töödega paljudel näitustel ja kuna tollel valiku tegemiseks võrdleb. Ühel on kõik rida, väiksem tunduma, ehk elevandist Näiteks, et praegune olukord annab mulle juba ette teada, et kui viirusega peaks olukord saanud rahvamaja ehituseks mingit toetust ei riigilt ega oma- Kas kellelgi tuleb meelde veel mõni huvialaring, mis siin ajal oli Eesti nahakunstnike tööd väga hinnatud, sai ta väga see, mis temaga juhtub siis, kui ta vakt- saab sääsk. võimaluse teha mingisuguseid asju, mida ületama mingi piiri - ta läheb näiteks kollaselt valitsuselt. 1988. a tegi Kohila sovhoos siin kapitaalremondi ja on läbi aegade tegutsenud lisaks alltoodule? palju tellimustöid lisaks Eestile ka Nõukogude Liidust. Mä- sineerib, teisel kaalukausil kõik see, mis Selliseid ennustusi on meil kõigil keeru- ma muidu võib-olla ei oleks teinud. Või, tasemelt punasele -, siis mingid asutused 1998. a renoveeris Kohila vald maja täielikult. Nii seisab ja te- • käsitööring • kangakudujad letan väga selgelt, kui ta tegi punasest nahast vutlarit Leonid juhtub temaga siis, kui ta ei vaktsineeri. line teha ja seepärast igaüks teebki neid nagu te küsimuses ütlesite, kriis teeb mind lähevad kinni, mingid jäävad lahti. Ja erinevused inimeste vahel tulenevad gutseb see sama rahvamaja siin Mäeküla mõisa pargis tänaseni. • kokandusring • näitering Brežnevile. Isa armastas ka väga kirjakunsti ning neid kaarte natukene omal moel. Seejuures oleme tugevamaks. Kindlasti on ärevuse maandamiseks oluline Kui on tulemas nii suur ja tähtis juubel, siis tahaksime va- suuresti sellest, et sinna kaalukaussidele mõjutatud sellest, mida sõbrad-tuttavad Portaal www.peaasi.ee korraldab toredat viiruse tõrjumise käigus kannatavate töötaja- • karaktertants • koorilaul ja aukirju, mida ta on kujundanud ja valmistanud, ei jõuaks sattuvad tagajärjed on kõik tõenäosusli- teevad, arvavad, ütlevad ja mis infot nad vaimse vormi vitamiinide algatust, kus te toetamine. Ka kompensatsiooni temaatika rakult hakata koguma inimeste mälestusi ja lugusid siin toi- • estraadiorkester • meeskvartett keegi üles lugeda. kud, miski pole garanteeritud. jagavad. loetletakse lihtsaid asju, millega oma puhul on oluline just seesama ennustatavus, munud värvikamatest sündmustest ja tegemistest. Koostöös • naiskvartett • naisvõimlejad Nahkgalanteriikombinaadis Linda töötas Jüri vahepealsete Kui ma vaktsineerin, siis on palju vaimse tervise eest hoolt kanda. Selgub, et inimestel oleks teatud kindlus, et nad ei jää Hageri muuseumiga hakkasime koostama nimekirja siin ma- • rahvatants • akrobaatikaring väiksem võimalus, et ma jään haigeks, pausidega kokku 22 aastat, alguses kunstnikuna, siis vanem- Vaimne tervis on just nüüd eriti et need on meile tuttavad asjad füüsilise üksi, et neil on mingisugune elementaarne jas ametis olnud juhatajatest. Kuna täielikud arhiivimaterjalid • pensionärid „Kuldne Noorus“ • jooga kunstnikuna ja hiljem peakunstnikuna. Kaks aastat töötas ta aga ei ole päriselt välistatud, et ma jään suurelt pildis. Mida inimene ise saab tervise valdkonnast: uni, toitumine ja abi olemas. näiteks kergelt haigeks. Palju väiksem on aga puuduvad, on meie kokku pandud andmed ebatäpsed. • lauatennis • rühmatreening ENSV kergetööstusministeeriumi konstrueerimisbüroos ja teha selleks, et enda vaimset tervist liikumine. Need kõik on praegusel ajal Ja otseselt ka vaimset tervist toetavate Sellega seoses palume kõigi inimeste abi, kellel on selle majaga ka võimalus, et ma annan selle haiguse hoida või kui mingeid häireid esineb, löögi all - trennirutiinid on läbi lõigatud, teenuste kättesaadavus, millest on palju juttu kolm aastat disainerina aktsiaseltsis Loone-Linda. Ta kuulus kellelegi edasi, aga ka see pole välistatud. siis need hoopis enda kasuks pöörata? söömisharjumustes võib olla muutusi. olnud. Hakatakse üha enam aru saama, et olnud mingisugune seos ja kes mäletavad midagi olulist selle Täpsustusi, parandusi ja mälestusi saab saata elektrooniliselt ka Eesti NSV kunstnike liidu ja Eesti disainerite liidu liikmete Teisel kaalukausil on loomulikult vakt- Kõiksugused kriisid ju tugevdavad Seepärast tasub mõelda, mida ma saaks pikkadel järjekordadel psühholoogide juurde maja ajaloost ja juhatajatest, et annaksite meile teada. e-posti aadressile [email protected] või hageri.muu- ridadesse. siini kõrvaltoimed. Nendega on samamoo- siiski. on oma põhjused, mis algavad sellest, kui di, et ei saa lõpuni välistada, et ma tunnen Meie esialgne juhatajate nimekiri: [email protected] ja teada anda telefonidele 5358 4881 Maria Teda on tunnustatud kolme ratsionaliseerimiseettepane- Üks soovitus keeruliseks olukorraks palju koolitatakse psühholooge ja kui palju Saarna, 5556 0117 Hageri muuseum. ku eest ja tema kolm kotimudelit on saanud 1984. ja 1986. ennast halvasti, ja ei saa päris lõpuni on oma mõtteid korrastada. Kui jälgida, Peaaegu kõik vaktsineerimise antakse meditsiinisüsteemile ressursse, et Kustas Põldmaa (rahvamaja ehitamise idee autor 1932. a ja välistada, et ma vajan arstiabi. aastal Nõukogude Liidu leiutise tunnistuse. Jüri Rütmann kuidas ma mõtlen sellest, mis toimub, siis plussid ja miinused on sellises palgata psühholooge. Hageri haridusseltsi esimees) 1933 – … Arvatavasti tegeles Maria Saarna, Kadri Rütmann Peaaegu kõik vaktsineerimise plussid sageli selgub, et mingis kohas ma liialdan. „võib-olla juhtub - võib-olla osales näituse „Nõukogude Eesti – 85“ ettevalmistamisel ja ja miinused on sellises „võib-olla juhtub Näiteks alahindan seda, kui palju ma saan Kas praegusest kriisist võiks inimestele läbiviimisel ning selle eest teda ka premeeriti, samuti Alžiiri - võib-olla ei juhtu“ režiimis. Sellist ei juhtu“ režiimis. ikkagi ise enda jaoks teha. Paljud inimesed teie arvates ka mingit kasu olla? rahvusvahelise messi Eesti NSV ekspositsiooni ettevalmista- otsust on inimese psüühikal raske teha on praegu arusaadavalt ärevil nakkuse Ma loodan, et üks õppetund, mille me siit mise eest. Talle avaldati kiitust üleliidulisel konkursil „Parim ja seepärast võibki juhtuda, et me võime saamise pärast ja see ärevus ei ole muidugi kaasa võtame, on see, et me oleme ühiskonna- Uudiseid Hagerist mõnikord sääsest elevandi teha ehk mõnda põhjendamatu. Aga kindlasti ei tasu ära teha, et oma und, liikumist ja toitumist ka na võimelised sellise ohuga toime tulema. Ja toode noortele“ osalemise eest, autasustati rahvamajanduse tagajärge ülehinnata. unustada, kui palju on tegelikult võimalik sel keerulisel ajal parandada. seejuures ohuga, mis ei ähvardagi meid kõiki Hageri piirkonnal on vedanud, ütlevad paljud valla elanikud tada ja hooldada Hageri aleviku haljasalasid. Sügisel alusta- saavutuste näitusel 1985. aastal hõbemedaliga ja 1987. aastal Näiteks kui lehed kirjutavad ja ma tean ise vähendada haigestumise riski, kandes Uuringud näitavad hästi selgelt ka seda, võrdselt, vaid ähvardab haavatavamaid meie meid kaugemalt vaadates. Meie kogukond ja alevik paistavad sime noortele kettagolfi raja loomisega Hageri pargi piires. medaliga näituse „Nõukogude Eesti“ näidiste juurutamise ja ise mõnda tuttavat, kes rääkis mulle, kui maski ja püüdes vältida rahvarohkeid et inimestevaheline suhtlemine on tervis- seas. Antud juhul selle ohu valguses on haa- oma tegemistega silma. Hageri kogukonna inimesed ise üt- Nüüd kevadel saame selle lõplikult valmis. Murutraktor jääb ettevalmistamise eest. tugevad kõrvalmõjud on, siis mulle hakkab kogunemisi siseruumides ja kui praegu lik. See on ka üks peamisi mehhanisme, vatavamad inimesed, kelle tervislik seisund tunduma, et see on üsna tõenäoline, et levad, et siin on hea elada, kõik on olemas. Tänu aktiivse- seda rada niitma ja hooldama kogu hooaja vältel. Projektitoe- Kohila valla ajalukku jääb Jüri Rütmann Kohila valla vapi vähegi võimalik, siis üldse inimestevahe- mille kaudu praegune kriis paneb vaimse on selline, et koroona on neile kõige ohtlikum. tele inimestele, kes on siin aastakümneid asju korraldanud, tus oli 4000 eurot ja kogumaksumus 6276,66 eurot. autorina. need on minu puhul ka tugevad. Ja võib- lisi kohtumisi ära jätta, veetes aega kodus tervise surve alla. Kui peamine oht tuleneb On terve rida terveid, tugevaid inimesi, kes olla on mul õnnestunud siiamaani sellest ja õues. See on üks võimalus mõtteid inimestevahelistest füüsilistest kokkusaa- tegelikult muudavad oma igapäevaelu, teevad on piirkond oma jätkusuutliku arenguga pidevas liikumises. Kultuurkapitali Raplama ekspertgrupp toetas seltsi Hageri Isa jäi ise alati tagasihoidlikuks, ei armastund suurt tähele- haigusest puutumata jääda, mistõttu mulle korrastada. mistest, siis see pole meile kerge. Õnneks väikseid pingutusi, et haavatavamatel oleks Meie kogukonnas on inimesi, kes ei lase lihtsalt kaaslastel olla, kooli ajalooraamatu väljaandmist, hetkel on käimas viimane panu ja esiletõstmist, oli hooliv ja mõistev abikaasa ning väga hakkab tunduma, et ega see ei olegi nii Teine võimalus mõtete korrastamiseks on asendused sageli käepärased. Näiteks lihtsam. Kui ütleme, et kriis teeb tugevamaks, tulevad välja uute ideedega ja loovad uusi ettevõtmisi ning see õpilaste nimekirjade täpsustamine ja siis võib raamat trükki hea isa oma kolmele tütrele. tõenäoline, et ma üldse haigeks jään. Siis on möönda, et jah, olud on halvad, aga helistad sõbrale, kuigi võib-olla varem saame ehk ka ühiskonnana, Eestina kogemu- teeb maal elamise toredaks. Kanda põlisküla tiitlit on uhke ja minna. Märtsikuus oleks Jüri Rütmann saanud 85-aastaseks ja hakkab see mõte, et miks üldse vaktsinee- sellel kõigel võib olla ka mingi pluss. ei ole kunagi kombeks olnud sõbraga se, et me saame sellise asjaga hakkama. see seab omakorda eesmärgi olla tiitli vääriline, hoida maal Täname kõiki kogukonna inimesi, et olete meiega koos sellele mõeldes otsisime veel kord üles tema vanad joonistu- traditsioonilisi väärtusi ja kaasata kogukonda. tegemistes. sed, nahkehistööd, kavandid ja muud kunstitööd, mis on veel Üks piirkonna suunamudija on Hageri haridusselts. Aasta Täname Kohila vallavalitsust, kes on meile alati hea koos- säilinud, ja panime need välja Hageri muuseumisse. Näitust tagasi andsime teada, et on alanud uus ajastu kino näitamise- tööpartner. saab osaliselt vaadata Hageri muuseumi Facebooki lehelt ja ga, kuna soetati uus täismõõtmetes kinoekraan. Nüüd on meil Täname Kohila valla elanike, kes leiavad meid ülesse ning riiklike piirangute lõppemisel ka Hageri muuseumis. hea meel teatada, et oleme saanud tänu KOP-i sügisvoorule tulevad Hagerisse ja toetavad sellega meie tegevusi. 2020 Raplamaa omavalitsuste liidult kogukonnale murutrak- Kadri Rütmann tori Husqvarna R 214TC. Murutraktoriga on plaanis korras- Hageri haridusselts Hageri muuseum 10 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 5 Märts 2021

Sajajalgsete kastimang. Sajajalgsete sokipesu. Rõmutirtsud tegid märdeid. Pornikate tegevuskeskus.

Jaanijussid Loviisel kulas. Mesisummide makaronitegu. Koostöö hoidmisest lastevanematega ▲ Paikeseliblikate loomaesitlused. ▼ keerulisel ajal Õnnetriinude meisterdamisprojekt. Palju ebakindlust toonud aasta on pannud lasteai- tud makaronid? Asjas selguse saamiseks on parim viis protsess aelus paljutki teisest vaatevinklist märkama. Iga- ise läbi teha. Makaronitegu oli lastele põnev ja pakkus palju päevase töö kõrval lastega on lasteaed silmitsi uue elevust. Mitmel lapsel tekkis soov oma kätetööd ka kodustega jagada ja nii tehtigi makarone nii lasteaias söömiseks kui ka ülesandega – kuidas hoida usalduslikku ja toetavat iga meistri koju kaasavõtmiseks. Kodudes toimusid toredad suhet laste peredega. õhtusöögid, kus olid aukohal lasteaias valminud käsitööma- Ajal, mil kontaktid on piiratud ja lastevanematega silmast karonid. Vanemad said osa laste vahetutest muljetest ja ko- silma suhtlemine toimub vaid põgusalt lasteaia hoovis hom- gemustest, kogesid oma laste meisterlikkust ja olid tänulikud mikul ja õhtul last üle andes ning vastu võttes, on efektiivse lasteaias ettevõetud makaroniteo eest. ja tõhusa koostöö hoidmiseks vaja teha lisapingutusi. Sipsi- Õnnetriinude rühma laste huvisid uue projekti tarvis väl- ku lasteaias oleme sellele teadlikult tähelepanu pööranud ja ja selgitades selgus, et suur osa lastest soovis õppida mida- otsinud võimalusi vanemate ning kodude regulaarseks kaasa- gi meisterdama. Kuna lapsed nimetasid väga erinevaid asju, miseks. Toimunud on kõik lastevanemate koosolekud ja laste mida meisterdama õppida, leiti lahenduseks variant, kus iga arenguvestlused ning seda ikka veebi vahendusel. Toredaid laps uurib koos oma vanematega, kuidas meisterdada konk- näiteid suhete hoidmise eesmärgil läbiviidud koostööprojek- reetselt just teda huvitavat asja ja mida selleks vaja läheb, sa- tidest jätkub meie maja kõikidesse rühmadesse. muti pidi laps õppima selgeks selle asja valmistamise protsessi. di kaste ning pakuti ka palju muud põnevat. Vanemad tund- Sipelga rühma eestvedamisel toimus lasteaias teemapäev Seejärel pidi laps tulema lasteaeda ja õpetama seda meister- sid end kaasatuna ja soovisid veelgi enam rühmas toimuvat „Laps paneb sind riidesse“. Rühmameeskonna algatusel tehti dust ka rühmakaaslastele. toetada. Kui kõik kastid olid „ära mängitud“, toimetati need kõikidele lasteaia vanematele üleskutse lasta lastel valida ko- Erinevate laste juhitud tegevused meeldisid kaaslastele ühiselt õigesse prügikasti. dus vanemale kõige ilusamad, ägedamad, naljakamad riided väga ja selgeks said väga paljud meisterdused. Lapsevanemad Peale selle toimus Sajajalgsete rühmas kodudega koostöö- ning soovi ja võimaluse korral võis laps „ilu“ täiendada ka suhtusid ettevõtmisesse väga positiivselt, tulid meeleldi kaa- projekt „Sokid puhtaks“. Lapsed tõid kodust kaasa oma määr- sobiva meigi ja ehetega. Lapsevanemast tehti lapse valitud sa, otsisid oma laste jaoks välja palju põnevaid lahendusi ja dunud sokid ja võimalusel ka seebi. Seepe kogunes hulgaliselt kostüümi riietatuna foto ja saadeti rühma ning saabunud fo- panustasid ootamatult ka materjalide hankimisse. Tagasiside ja lapsed said kogemuse, et sõna „seep“ võib tähendada väga todest pandi üles digitaalne näitus. Lapsed said lasteaiapoolsel põhjal tundsid vanemad end väga olulistena, nad hindasid erinevaid variante. Projekt lõppes ühise seebitegemisega ning üleskutsel tegutseda kodus koos vanemaga kindlal eesmärgil, endi kaasamist kõrgelt ja tundsid oma rolli olulisust projekti iga laps sai projekti lõpus kaasa puhtad sokid ja tüki täiesti tutvustada hiljem oma kaaslastele tulemust ning tunda oma õnnestumisel. omavalmistatud seepi. vanema üle uhkust. Päikeseliblikate rühmas toimusid loomade esitlused, mis Põrnika rühmas oli käsil tegevuskeskuse ehitus. Lapseva- Jaanijussi rühmas toimuvad matkad laste koduõuedesse. toetasid projekti „Lapse oma aabits“. Nimekiri koostati loo- nematele tehti üleskutse panustada võimalusel tegevuskeskuse Lastevanematega sideme hoidmiseks on Jaanijussi rühma iga- madest selliselt, et seal oleks iga tähestikus oleva tähega algav loomisesse. Neile jagati selgitavaid materjale, milline keskus nädalase matka sihiks mõne rühma lapse koduõu. Lasteva- loomanimetus ja igale lapsele loositi üks loom, kelle kohta välja võiks näha. Vanemad tõid lasteaeda keskuse jaoks sobi- nematega läbi rääkides pandi matkapäevad ja sihtkohad kata koostas kodus tutvustava esitluse. Koos vanemaga pandi vaid esemeid ja pakkusid abi ka keskuse ehitusel. Koos valmis lendrisse kirja ning järgemööda külastatakse kõikide Kohilas esitlus enda valitud moel kokku ja valmistati ette selle tutvus- vahva ja lapsi väga arendav tegevusvõimalus. elavate rühmakaaslaste hoove. Plaanis oli ka mõne kaugemal tamine rühmakaaslastele. Laste esitlused jäädvustati ja jagati Rõõmutirtsude rühmas valmistasid lapsed seemnekrõpse elava lapse (Vilivere, Kiisa) koduõue külastus rongiga, aga vanematega. Sel viisil vanemaid kaasates hoiame nad kursis ja määrdeid. Kuna lapsevanemad lasteaia majja ei pääse ja hetkel on see plaan ümbritseva olukorra tõttu katkestatud. laste õppetegevuse käiguga ja võimaldame neil olla selles prot- traditsioonilisel moel meie menüüd degusteerida ei saa, ot- Matkale võetakse kaasa tee, mida enne lasteaeda tagasi tulema sessis aktiivsed osalised. sustati rühmas oma lemmikmäärded valmis teha, purki pista hakkamist koos juuakse. Sajajalgsete rühma laste mänguoskuse arengu toetamiseks ja kodustele maitsmiseks viia. Lapsed olid õhinaga valmis- Vastuvõttev pere on sageli vabatahtlikult ka midagi väi- ja loovmängu võimaluste pakkumiseks tehti rühma lapseva- tamisprotsessi kallal ja pakkusid uhkusega oma kätetööd ka kest ja maitsvat küpsetanud, mida tee kõrvale koos nauditak- nematele üleskutse tuua lasteaeda tühjaks jäänud kartongkas- kodudes. se. Seni kuni lapsed põneva koduhoovi võimalusi naudivad, te. Kaste kogunes hulgaliselt ja laste mäng saavutas täiesti uue suhtlevad rühma täiskasvanud pererahvaga ja hoiavad kontak- taseme. Vahvad mängud ja fantaasiapuhangud jäädvustati ja Vahvaid näiteid jagas Kaia Rungi ti vanematega sooja ning värskena. neid jagati vanematega, mis omakorda innustas lapsevane- Kohila Sipsiku lasteaed Mesisummi rühma lastel tekkis küsimus, millest on teh- maid veelgi rühmale oma abi ja toetust pakkuma. Juurde too- õppealajuhataja Nr 5 Märts 2021 KOHILA VALLA AJALEHT 11 Hageri kiriku juures Tunnustame noori sportlasi! on pühapäevakool Vaatamata sellele, et 2020. oli keeruline aasta ja kõiki mõtteid ei olnud võimalik tegutsenud aastast 1989 teoks teha, olid meie valla Pühapäevakool ehk lastetöö on luterlikus kirikus spordilapsed ikkagi tublid! väga oluline osa. Lastetöös antakse edasi kristlikku Palun andke teada lastest, kes saavutasid kultuuripärandit, teadvustatakse kristlikke väärtus- 2020. aastal I, II või hinnanguid ja nendest lähtuvat tegutsemist ning ja- III koha mõnel spor- gatakse usulisi kogemusi. Seda kõike tutvustatakse dialal kas siis Eestis õpetusliku, liturgilise, sotsiaalse ja misjoneeriva toi- või välismaal. mimise kaudu. Lastetöö teoloogiliseks aluseks võib Info palun saata kultuurinõunikule hiljemalt 30.04.2021 leida ka mitmeid kirjakohti Piiblist. aadressile [email protected]. Pühapäevakooli õpetaja Lia Kaljuste: Meil on jagatud lapsed kolme vanusegruppi, see lihtsustab tundide läbiviimist. Mui- dugi on olukordi, kus me oleme tunnis kõik koos või siis koos jumalateenistusel kirikus. Igale vanusegrupile on oma õppe- kava sügisest kevadeni. Teemaga tutvumine käib läbi jutusta- mise, vestluse, käelise tegevuse ja mängude. Kui kaua on laste pühapäevakool kiriku juures toime- tanud? Kas ja kuidas on see ajas muutunud? Esireas kelgu- Digiprügi Hageri kiriku juures on pühapäevakool tegutsenud aastast tab Lia Kaljuste Hageri koguduse 1989 ametlikult ja avalikult. Enne seda kogunesime mitmel Olukorras, kus väga paljud meist on sunnitud ko- vastlapaeval. aastal maikuu lõpus nn päris suure lasterühmaga Hageri kiri- dus olema, veedame iga päev tõenäoliselt keskmi- kusse talvise hooaja lõpetamiseks. Selles rühmas oli lapsi Ha- selt rohkem aega ekraanide taga. Kui viimasel ajal gerist, aga väga palju ka teistest kogudustest. nud noortegrupi juba paar aastat tagasi. Nemad kogunevad on palju räägitud erinevatest pakendijäätmetest, Esimestel aastatel, alates 1989 kogunes Hageri kirikusse kord kuus ja on väga tore, et haaratud on kaasa ka eakaasla- väga palju lapsi, meid oli 130-140. Nii kestis see 7-8 aastat. on asjakohane teadvustada, et lisaks silmaga näh- si, kes pühapäevakoolis pole käinudki. Praegune pandeemia tavale prügile, toodame suures koguses prügi ka Siis kasvasid osa juba suureks ja laste arv kahanes. Praegu tu- paneb muidugi kohtumised pausile, aga noored on ju väga levad juba tookordsete laste lapsed pühapäevakooli ning osa aktiivsed interneti maailmas. nutiseadmete kasutamisega. on neistki suureks kasvanud ning lahkunud. On olnud väik- Digiprügiks peetakse kõiki ebavajalikke fotosid, faile, e-kir- semaid ja suuremaid gruppe. Sel aastal on nimekirjas üle 20 Milliseid toredad sündmusi olete korraldanud? ju, postitusi ja kommentaare, videoid ja kõike muud, mida lapse, aga tavaliselt ei tule kõik alati kohale. Aastate jooksul on korraldatud väga erinevaid sündmusi. Peame väga oluliseks, et pered saaksid alati koos osaleda. Sel- nutiseadmete vahedusel teistega jagame või teistelt saame. Kui palju lapsi ja noori on läbi aegade pühapäevakoo- lest eesmärgist lähtuvalt oleme korraldanud perepäevi: sügisel Kõik eelnimetatud infokogud vajavad kohta kuskil füüsili- list osa saanud? isadepäev, jõulupidu, ühine kelgutamine vastlapäeval, keva- ses objektis (serveris), mis omakorda vajab töötamiseks ruu- Kui palju lapsi üldse on pühapäevakoolist osa võtnud nen- del emadepäev ja muidugi kolmepäevased suvelaagrid vägagi mi ning elektrit nii töötamiseks kui seadmete jahutamiseks. de aastate jooksul, on raske öelda, aga arvatavasti läheneb see rohke osavõtuga. Sellistel perepäevadel ja laagris on tegevust Sunnitud kodusolemise ajal on hea leida aega, et kustutada 300-le. kogu perele üheskoos ja ka täiskasvanutele ning lastele eraldi. telefonist fotod, mida on ühest objektist ja ühe nurga alt teh- Kas lapsed on tänapäeval teistsugused? Vanematele on tavaliselt loengud kasvatusteadlastelt, pere- tud rohkem kui üks; loobuda e-posti aadressile tulevatest tee- Lapsed on ikka lapsed. Üldiselt öeldakse ju, et uus nuti- nõustajatelt või psühholoogidelt. Laagris toimub peaaegu alati nusepakkujate reklaamidest; kustutada e-maile nii isiklikult põlvkond on rahutum, väiksema keskendumisvõimega jne. ka põnev maastikumäng, lõkkeõhtu, külaliskontsert. Laagri- kui ka töö e-posti aadressilt ning kustutada kasutult seisvad Siiski on iga laps indiviid ja isiksus, oli aastate eest rahutuid paigaks on olnud palju aastaid Hageri armas vana palvemaja ja nutirakendused (app-id). võrukaelu ja on praegu, ma ei oska öelda, et selles lühikeses selle ümbrus. Mõned aastad oleme saanud olla ka laagrikesku- Prügi tekkel on aga kõige olulisem selle ennetamine, mis ajas, mis me pühapäeviti koos oleme, saaks/võiks välja tuua ses Viljandimaal Nuutsakul, mis on oma võimaluste poolest tähendab, et enne e-maili saatmist, postituse kommenteeri- erilisi ajastu muutusi. suurepärane koht. mist või jagamist, sotsiaalmeediasse foto lisamist ning ettevõt- jana reklaamkirja edastamist mõeldakse läbi, kas see tegevus Kes on lastele õpetajateks? Kirikus on ka laste mängutuba, kuidas see alguse sai? on tõesti oluline ning vajalik ja annab selle info vastuvõtjale Aastate jooksul on meil Hageris olnud väga mitmeid Täpselt ei mäletagi, aga kindlasti ligi 10 aastat tagasi. Selle midagi väärtuslikku. Või on tegevuse eesmärk puhtalt ainult pühapäevakooli õpetajaid. Praegu oleme kolmekesi, Louise mõtte peale tulid koguduses väikeste laste vanemad ja nemad saatja huve esindav, näiteks emotsioonide väljaelamine, enese- Flensburg Lend, Mikk Liblik ja mina. selle korraldasidki. Tundub, et see on väga vajalik ja palju ka- hinnangu upitamine, laiskus, ärihuvid jms. Kui paljud noored jäävad hiljem (nt peale pühapäeva- sutatav. Hoiame puhtad oma toa, mõtted ja tegevusjäljed! kooli) kirikuga seotuks? Lia Kaljustega vestles Agnes Saks, keskkonnanõunik Suureks kasvanud noored on oma initsiatiivil moodusta- Merle Beljäev Irene Volk, Kohila Keskkonnahariduse Keskuse juhataja

Sulgunud on eluraamat, Mälestame Mälestame algab mälestuste maa … kallist kallist naabrit Südamlik kaastunne Elvile, Elmole, Küllile ja Eliisale kalli UUNO KÄRDIT UUNO KÄRDIT UUNO KÄRDI ning avaldame sügavat kaastunnet ning avaldame kaastunnet kaotuse puhul. Elvile, Küllile, Elmole ja Eikile peredega. lähedastele. Perekonnad Naris ja Heinmäe Perekond Jakobson Heino perega

Avaldame sügavat kaastunnet Pisaratega leiname varakult meie seast lahkunud Südamlik kaastunne Selmale ja lastele peredega perekond Volratile head ja südamlikku teekaaslast paljudele, kalli kes Kohilaga tihedalt seotud HARRY VOLRATI HARRY VOLRATI kaotuse puhul. TERJE KIVIKINK kaotuse puhul. (KUUSNÕMM) Perekonnad Jaaniste ja Jakobson 06.08.1966 – 07.02.2021 Heino perega

Vaikus ja rahu olgu sinuga, Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne hea mälestus jääb meiega … Selmale, Tiivile ja Arvole peredega Selmale, Tiivile ja Arvole peredega, kalli Südamlik kaastunne kalli Selmale, Arvole, Argole ja Tiivile perega kalli HARRI VOLRATI HARRY VOLRATI HARRY VOLRATI kaotuse puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. Perekonnad Naris ja Heinmäe Perekond Jakobson Perekond Kärdi 12 KOHILA VALLA AJALEHT Nr 5 Märts 2021

KUULUTUSED

Soovin osta renoveerimist vajava korteri “viiekatesse,” 1. või 2. korrusele. 552 3028. Koduleht: www.torustikud.ee Akende-uste reguleerimine ja hooldus. Mehhanismide remont. Tihendite ja linkide vahetus. Tel 5561 3632. e-post: [email protected] Soovin osta garaaži Kohilas. Tel 5561 3632. Tel 5839 0415; 553 3948 Kivikorstnate ehitamine ja remont 518 8889. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected] SOOVID EDUKALT MÜÜA OMA Korstnapühkija ja pottsepa litsentseeritud teenused. KINNISVARA? MINA AITAN! Puhastame, remondime ja ehitame küttekoldeid ja ventsüsteeme. EPP EHITUS Korstnapühkimise akt Päästeametile ja kindlustusseltsidele. + PROFESSIONAALNE MAAKLERTEENUS Tel 5690 0686, [email protected] + TASUTA OBJEKTI HINNASTAMINE lame- ja viilkatused Müüa lõhutud küttepuud kohaletoomisega. Kuiv lepp, lepp, + KORREKTSED LEPINGUD fassaaditööd ja soojustamine sanglepp, kask, metsakuiv okaspuu. Hinnad soodsad! Küsi hinda + EHITISTE SEADUSTAMINE tel 509 9598. www.pakhalupuu.ee, [email protected] üldehitus, sise- ja välisviimistlus Ostan kasutult seisma jäänud või kiirmüügihinnaga LAURI NIINEMETS vundament ja betoonitööd sõidukeid. Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja KINNISVARAMAAKLER KMR 48879 plaatimistööd lihtsalt kasutult seisvaid. Koha peal kiire vormistamine ja tehing. WWW.NRE.EE [email protected] Pakkumisi ootan [email protected] või 56188671. Järgi tulen tel: 501 7650, e-post: [email protected] puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise. Vaata lisaks www.seisevauto.ee 5523 028 Ohtlike puude langetamine. 5663 2968. Üldehitus, katuse-, fassaadi- ja viimistlustööd. Pakume Ehitusmehed Harjumaal võtmed kätte lahendusi hoonete, majade ehitusel. teostavad järgmisi töid: Tel 5352 9476, [email protected] • Katuste, aedade ja fassaadide Müüme Eestis toodetud kvaliteetset puitbriketti (130€/960kg) ja pelletit (190€/975kg). Tasuta transport. Võimalik tellida ka survepesu ja värvimine. väikseid koguseid. Info: 5559 7572. • Puukuuride, garaažide, aedade ehitus. • Katuste vahetus, montaaž Ostan VANAVARA - Tarbeklaasi tooted, mööbel, dokumendid, fotod, mänguasjad, nõud, tööriistad, ehted, kunst, mootorrattad voodrilauavahetus. ja palju muud! Ardo, 5607 8579 • Vundamendid ja puitkarkassist majad. OSTAN VANAKRAAMI. ANTIIKI JA NÕUKOGUDEAEGSEID ESEMEID, NÄITEKS MÄNGUASJU, TARBEKLAASI, HELIPLAATE, VÕTMED KÄTTE KODU JA RAADIOTEHNIKAT,SÕJAGA SEONDUVAT j.n.e. PAKKUDA VÕIB KÕIKE. TEL 502 4760. Tel.+372 523 6803 Silvar [email protected] Tehnoülevaataja tuleb sinu juurde koju või ettevõttesse hindama põllutöö ja ehitusmasinaid. info tel 551 7306.

Ootame ettepanekuid Kohila valla

Metsakeskus.ee AAAaaassstttaaa eeemmmaaa jjjaaa Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. vvvaaannnaaaeeemmmaaa 222000222111 Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900 Ettepanekud palume saata aadressile [email protected] või tuua/saata Kohila vallavalitsusse, Vabaduse 1, Kohila 79804. hiljemalt 1. aprillil.

Aasta ema tiitel omistatakse Kohila valla kodanikule, kahe või enama lapse emale, kelle lapsed on tublid kodanikud ja kes oma pere kõrvalt on panustanud energiat kogukonna arengusse. Aasta vanaema tiitel omistatakse lugupidamist väärivale silmapaistvale Kohila valla vanaemale. Tiitli saaja on oma lastelastele ja perele pühendunud, hooliv ja armastav vanavanem. Ta on aktiivne, elujaatav ning leiab aega ja tahtmist võtta osa ühistegevustest.