Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2019

SISUKORD SISUKORD ...... 2 1. SISSEJUHATUS...... 3 2. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ÜLDISED ARENGUSUUNAD...... 4 3. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID VALLAS ...... 4 3.1. Rannu aleviku ÜVK ...... 4 3.1.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord...... 4 3.1.2. Veevarustussüsteem...... 4 3.1.3. Kanalisatsioonisüsteem...... 5 3.1.4. Prioriteetide määratlemine arendusperioodiks...... 6 3.1.5. Tegevuste iseloomustus ja tehnoloogiate valik arendusperioodiks ...... 6 Tabel 1 Vee tarbimine ja tootmine Rannu alevikus...... 6 Tabel 2 Perspektiivne veetarbimine ja tootmine Rannu alevikus ...... 6 Tabel 3 Rannu puurkaevude lubatud toodangud olemasolevate puurkaevude lõikes...... 6 Veepuhastussüsteemi rajamise lähteandmed ...... 7 3.1.6. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus...... 7 3.1.7. Sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee rajatised ...... 8 3.1.8. Rannu ÜVK probleemid ja lahendused ...... 8 3.1.9. Arendusmeetmete ajakava ja hinnanguline maksumus ...... 9 3.1.10. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind...... 9 3.2. Kureküla aleviku ÜVK...... 9 3.2.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord...... 9 3.2.2. Veevarustussüsteem...... 10 3.2.3. Kanalisatsioonisüsteem...... 10 3.2.4. Prioriteetide määratlemine arendusperioodiks...... 10 3.2.5. Tegevuste iseloomustus ja tehnoloogiate valik arendusperioodiks ...... 11 Tabel 1 Vee tarbimine ja tootmine Kureküla alevikus ...... 11 Tabel 2 Perspektiivne veetarbimine ja tootmine Kureküla alevikus...... 11 3.2.6. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus...... 11 3.2.7. Sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee rajatised ...... 12 3.2.8. Kureküla ÜVK probleemid ja lahendused...... 12 3.2.9. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind...... 13 3.2.10. Arendusmeetmete ajakava ja hinnanguline maksumus ...... 13 3.3. Kaarlijärve küla ÜVK...... 13 3.3.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord...... 13 3.3.2. Veevarustussüsteem...... 13 3.3.3. Kanalisatsioonisüsteem...... 14 3.3.4. Prioriteetide määratlemine arendusperioodiks...... 14 3.3.5. Tegevuste iseloomustus ja tehnoloogiate valik arendusperioodiks ...... 15 3.3.6. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus...... 15 3.3.7. Sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee rajatised ...... 15 3.3.8. Kaarlijärve ÜVK probleemid ja lahendused...... 15 3.3.9. Arendusmeetmete ajakava ja hinnanguline maksumus ...... 16 3.3.10. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind...... 16 4. VEE- JA KANALISATSIOONI OBJEKTID HAJAASUSTUSE PIIRKONDADES...... 16 4.1. Limnoloogiakeskus...... 16 4.2. Väike-Rakke ...... 17 4.3. Ranna...... 17 4.4. Suure-Rakke ...... 18 4.5. Kaarlijärve 2 ...... 18 4.6. Lülle...... 18 4.7. Liivaku...... 18 4.8. Sangla ...... 18 4.9. ...... 19 4.10 Hajaasustuse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukord ja edasine arendamine arendusperioodil ...... 19

2

1. SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse ülesannete hulka kuulub veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine. Omavalitsuse eriline tähelepanu kuulub ühisveevärgile ja – kanalisatsioonile (edaspidi ÜVK). ÜVK on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on olemasoleva olukorra fikseerimine, arengusuundade määratlemine, vahendite vajaduse prognoosimine ja konkreetsete tegevuste planeerimine ajaperioodiks 2008-2019.

Rannu valla ÜVK arendamise kava koostamisel on lähtutud kehtivast seadusandlusest. Rannu valla ÜVK arendamise kava tugineb lisaks õigusaktidele järgmistele dokumentidele: a) Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava eelnõu; b) Rannu valla arengukava 2008-2013, kehtestatud Rannu Vallavolikogu 29.11.2007. a määrusega nr 24; c) Tartu Maakonnaplaneering, kehtestatud 01.01.1998. a; d) Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, kehtestatud Rannu Vallavolikogu 29.05.2003. a määrusega nr 14; e) Rannu valla ehitusmäärus, kehtestatud Rannu Vallavolikogu 19.12.2004. a määrusega nr 4.

Rannu vald asub Tartu maakonna lääneosas. Vald piirneb põhjas Kolga-Jaani, idas ja ning lõunas Rõngu vallaga. Läänepiiriks on Võrtsjärv. Valla pindala on 243,7 km². Vald jaguneb 19 asulaks. Elanike koguarv 1743 (01.08.2008. a seisuga) Üldplaneeringuga loetakse tiheasustuseks Rannu alevik ja Kureküla alevik. Kompaktset hoonestust on ka Kaarlijärve külas, Väike-Rakke külas, Suure-Rakke külas, külas ja külas. Mujal on valdav hoonestuse paiknemine hajaasustusena. Suurim asula on Rannu alevik, kus elanike arv moodustab ligikaudu ¼ kogu valla elanikkonnast.

Maapiirkonnale omaselt puudub tervet omavalitsusüksust hõlmav ühisveevärk ja – kanalisatsioon. Selle asemel on veevõtusõlmed, torustikud ja reoveepuhastid jaotunud vastavalt asustusele. Lähtudes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse §-st 2 lg 1 on Rannu vallas 3 objekti/asulat, mis vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõistele, s.t ÜVK seadmetega osutatakse teenust rohkem kui 50 elanikule. Nendeks on Rannu alevik, Kureküla alevik ja Kaarlijärve küla.

Arendamise kava peamine ülesanne on fikseerida ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukord, määrata arendusperioodil teostatavate tegevuste loetelu ja vahendite vajadus ning määrata ära omavalitsuse osa tegevuste finantseerimisel.

Käesolev arendamise kava on koostatud vallavalitsuse poolt koostöös ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide omanikega. Objektidele hinnangu andmisel on arvestatud omanike ja omavalitsuse arvamust ning objekti keskkonnakaitselisi näitajaid. Käesoleva määruse lisadega on määratletud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ja reovee kogumisalad.

3

2. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ÜLDISED ARENGUSUUNAD

ÜVK arendamise kava järjestab konkreetsed tegevused, et tagada katkematu veevarustus ja kanalisatsioon. Peamine aktuaalne suund on olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide töökorras hoidmine ja vajadusel rekonstrueerimine. Peamiselt on tegemist rajatistega, mis on valminud aastatel 1965- 1985 ning mida ei ole oluliselt uuendatud. Valdavalt on tegemist olukorraga, kus seadmed vajavad uuendamist, ümberehitamist või asendamist nende füüsilise kulumise tõttu. Kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärk ongi probleemide lahendamine koostöös seadmete omanikega, et tagada elanikkonnale kvaliteetne vesi, reovee ärajuhtimine ning selle nõuetele vastavale tasemele puhastamine.

3. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID RANNU VALLAS

Käesolevas osas on toodud Rannu valla ÜVK objektide nimekiri tabelina ja seejärel iga objekti arendamise kava.

Nr Ühisveevärgi ja – Asukoht Puurkaevude Reovee kanalisatsiooni nimetus alevik/küla arv puhastamine

1 Rannu aleviku ÜVK Rannu 2 Puhasti ja biotiigid 2 Kureküla aleviku ÜVK Kureküla 2 Puhasti ja biotiigid 3 Kaarlijärve küla ÜVK Kaarlijärve 1 Puhasti ja biotiigid

3.1. Rannu aleviku ÜVK

3.1.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord Ühisveevärgiga kaetud ala on piiritletud määruse lisas 1 ja reovee kogumisala on piiritletud määruse lisas 2. Rannu aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste omanik on AS Emajõe Veevärk. Rannu vald on AS Emajõe Veevärk asutajaliige ja aktsionär. Otsene ÜVK objektide valdaja ja teenuse osutaja on OÜ Emajõe Veevärk Opereerimine. ÜVK koosneb kahest ühtsesse süsteemi lülitatud puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ja biopuhastist Veeminc A772 koos biotiikidega.

3.1.2. Veevarustussüsteem Veekasutuse põhiosa läheb olmeveena elanikkonnale. Puurkaevud ja tarbijate objektid on varustatud veemõõtjatega. Tarbijateks on ca 450 elanikku, keskkool, lasteaed- algkool, rahvamaja, külakeskus, kauplus. Ööpäevane vee tarbimise kogus on ca 80 m³. Rannu alevikus tagab veevarustuse 2 puurkaevu:

4

Näitaja Puurkaev (Pargi) Puurkaev (Pärnamäe) maatükk Pargi puurkaevu Pärnamäe puurkaevu 1.Passi nr 1730 A-785-M 2.Kasutatava põhjavee D2 pärnu D2 tartu, vanajõe indeks 3.Geograafilised x 6457450.1 x 6457218 koordinaadid y 630187.2 y 630571 4.Puurimise aasta 1966 1962 5.Puurkaevu tootlikkus m³/h 60 20 6.Veetarbijate arv/tegelik 450 m³/d 36 5 m³/a 13 258 1964 7.Sanitaartsoon 50 m 30 m 8.Veevõtu arvestus VM VM 9.Puurkaevu sügavus 145,0 105,0

Vee kvaliteeti uuritakse regulaarselt. Tervisekaitseinspektsiooni 23.04.2008. a vee analüüsid mõlemast puurkaevust tuvastasid piirnormi ületava raua sisalduse. Veetrasside kogupikkus ca 3,5 km. Veetrassidena on kasutusel malmtorud läbimõõduga 100 mm ja metalltorud 25-50 mm. Veetrasside olukord on halb ja need vajavad rekonstrueerimist. Torustike paiknemine ja läbimõõdud ei vasta vajadusele. Torustike vanus on 20 kuni 40 aastat. Torustike vaatluskaevud on betoonist ja kaetud malmkaantega ning need vajavad samuti osaliselt rekonstrueerimist. Majaühendused on valdavas osas maa-alused. Rannu alevikus on planeeritud kogu joogiveevarustuse ahela rekonstrueerimine Emajõe-Võhandu projekti käigus aastatel 2008-2010. Rekonstrueeritakse torustik, kaevud ja puurkaevud-pumbamajad.

3.1.3. Kanalisatsioonisüsteem Rannu alevikus on üks kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist. Kanalisatsioonitorustiku olukord. Aleviku kanalisatsioonitorustik (kokku pikkus 5000 m) on rajatud keraamilistest torudest (läbimõõt 300 mm, pikkus 500 m), asbesttsementtorudest (läbimõõt 200 mm, pikkus 3500 m) ning metalltorudest (läbimõõt 150 mm, pikkus 1000 m). Torustikud on ebatihedad ja sademevete infiltratsioon torustikku on suur. Infiltratsiooni ei ole mõõdetud. Torustike vanus on 25-30 aastat ja torustikud on tervikuna amortiseerunud. Asula kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 5000 m ja sellel on ca 70 vaatluskaevu. Reoveepuhasti Veeminc A 772 on valminud aastal 2001 ning töö kvaliteet on hea. Puhastis on reovee mõõtja Magflo 2500. Puhastist läheb vesi 3 biotiiki. Biotiigid on samuti korras. Puhastusprotsessi käigus tekivad mudajäägid kogutakse mudaväljakule. Kanalisatsiooni vaatluskaevud on betoonist ja malmkaantega ning vajavad rekonstrueerimist. Rannu alevikus on planeeritud kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Emajõe- Võhandu projekti käigus aastatel 2008-2010. Rekonstrueeritakse torustik ja kaevud. Reoveehulgad ja koostis. Reoveehulga arvestus käib mõõtmise teel. Reovee kogus 2007 a. oli 15 330 m3/a Reovee koostis seisuga 20.12.2007: pH laboris 7,3

5

Heljum 11 mg/l ÜldN 7,5 mg/l BHT7 <3,0 mg/l KHTCr 60 mg/l ÜldP 0,79 mg/l

3.1.4. Prioriteetide määratlemine arendusperioodiks Joogivee tootmisele ja kvaliteedile on määratud Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82 nõuded. Rannu aleviku elanikele ei ole võimalik käesoleval ajal püsivalt tagada joogivett, mis vastaks selles määruses joogiveele esitatud nõuetele (raua sisaldus). Seega on esmane ülesanne puurkaevude rekonstrueerimine ja joogivee puhastamise seadmete paigaldamine. Reovepuhasti vastab nõuetele, kuid kanalisatsioonitorustikud on vajalik rekonstrueerida, et ei toimuks infiltratsiooni ning võimalikku reostust amortiseerunud vaatluskaevudest või torustikust. Vajalikud tööd on: 3.1.4.1. Olemasoleva ühisveevärgi puurkaevude rekonstrueerimine, joogivee puhastussüsteemi ehitamine; 3.1.4.2. Olemasoleva ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine ja vajadusel uute lõikude rajamine; 3.1.4.3. Olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine ja vajadusel uute lõikude rajamine.

3.1.5. Tegevuste iseloomustus ja tehnoloogiate valik arendusperioodiks 3.1.5.1. Rannu alevikus on 2 puurkaev-pumplat. Pargi puurkaev ja Pärnamäe puurkaev. Mõlemad on amortiseerunud. Kuna põhiprobleem on vee keemiline koostis, mida saab muuta ainult veetöötlusseadmetega, siis on veetarbimise kogusest lähtudes optimaalne lahendus Pargi puurkaevu rekonstrueerimine ja sinna veetöötlussüsteemi rajamine. Pärnamäe puurkaev jääb kasutusse varupuurkaevuna. Puurkaevu rekonstrueerimisel ja veetöötlussüsteemi rajamisel tuleb dimensioneerimisel arvestada järgmiste algparameetritega:

Tabel 1 Vee tarbimine ja tootmine Rannu alevikus Ühik 2006 Perspektiivne 2017 Veetootmine m3/d 74,5 55 Veetarbimine m3/d 48,1 50 Ettevõtete m3/d - - veetarbimine Ühiktarbimine l/d inimese kohta 106,9 100

Tabel 2 Perspektiivne veetarbimine ja tootmine Rannu alevikus Elanike ÜVK Kaetus Veetarbimine Veekadu % Veetootmine arv 2008 450 100 % 50 m3/d 10 55 m3/d

Tabel 3 Rannu puurkaevude lubatud toodangud olemasolevate puurkaevude lõikes Töösse Lubatud Lubatud Perspekti Maksimaal- Pumba Veetöötlussead- puurkaev toodang toodang iv-ne ne toodang toodang me võimsus

6

-ud keskmin e toodang Pargi pk 8 m3/h 192 55 m3/d 66 m3/d 12 m3/h 9 m3/h m3/d

Veepuhastussüsteemi rajamise lähteandmed Tarbijate arv, perspektiivne 2017 on 500 tarbijat Vee kvaliteedinäitajad 23.04.2008. a katseprotokolli nr TL2008/V1161-K alusel Pargi puurkaevust võetud veele: - üldraud, Fe – 3700 µg/l - mangaan, Mn 38 µg/l - fluoriidid, F- - 0,3 mg/l + - ammoonium, NH4 - 0,2 mg/l - pH – 7,5 Veevajaduse arvutused: 3 - vooluhulk, Qkd – 55 m /d 3 - max ööpäevane vooluhulk, Qmaxd – 55 x 1,2 = 66 m /d 3 - tunni keskmine, Qkh : 66/24 = 2,75 m /h - Max tunnitootlikus, Qmaxh = kmaxh x Qmaxd / 24 - Kmaxh = 1,2 x 2,5 = 3,0 3 - Max tunnitootlikus, Qmaxh = 3,0 x 66/24 = 8,25 m /h

Veekäitlustehnoloogia kirjeldus ja arvutused: Vajalik rauaeraldussüsteem. Rauafiltri tootlikus ca 9 m3/h. Rauaeraldussüsteem paigaldada puurkaevu ja veereservuaari vahele. Filtrite läbipesul arvestada tootlikusega ca 9,0 m3/h ja vooluhulgaga ca 12 m3/h. Filtri pesuveeks kasutada toorvett puurkaevust.

3.1.5.2. Ühisveevärgi torustikud tuleb kogu ulatuses rekonstrueerida ja vajadusel uusi lõike rajada. Torude paiknemine ja pikkused antud lisatud aleviku joonisel. Nõuded torustike paigaldamisele, ehitusmeetoditele ja materjalidele määratakse töö tellimise tellija üldtingimustega, kusjuures lähtuda rajamisel ja rekonstrueerimisel, et toru peale jääb 1800 mm pinnast. Torude läbimõõt 50-110 mm.

3.1.5.3. Ühiskanalisatsiooni torustikud tuleb kogu ulatuses rekonstrueerida. Torude paiknemine ja pikkused antud lisatud aleviku joonisel. Nõuded torustike paigaldamisele, ehitusmeetoditele ja materjalidele määratakse töö tellimise tellija üldtingimustega. Rajada eelistatult isevoolne süsteem. Lähtuda rajamisel ja rekonstrueerimisel, et toru põhjani jääb üldjuhul 1500 mm. Torude läbimõõt 60-200 mm.

3.1.6. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus. Konkreetseid nõudeid Rannu aleviku jaoks ei ole kehtestatud. Tuletõrje veevarustuse nõuded ei ole fikseeritud. Uute torustike rajamisel tuleb järgida Eesti projekteerimisnorme EPN. Rannu alevikus puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ainult süvavee pumpadega ei ole võimalik ka vajaliku vooluhulga tagamine. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Rannu

7

paisjärvest, 100 m3 kinnisest veehoidlast Rannu kuivati juures, 150 m3 kinnisest veehoidlast Rannu töökoja juures või otse puurkaev-pumplatest. Tuletõrje veevarustus on lahendatud Rannu paisjärve elamute poolses otsas oleva välja ehitatud veevõtu kaevuga ja sama paisjärve ülesõidul asuva veevõtu kohaga.

3.1.7. Sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee rajatised Sadevee kanalisatsiooni Rannu alevikku korruselamute juurde rajatud ei ole. Sadevesi immutatakse pinnasesse. Tootmishoonete piirkonnas samuti sadevee kanalisatsioon puudub. Võttes arvesse Rannu aleviku hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala alevikus ei ole sadeveekanalisatsioonivõrgu rajamine alevikku prioriteetne tegevus. Parklate rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb sadevee ärajuhtimisel arvesse võtta, et see ei tohi sattuda reovee kanalisatsiooni ning seda peab juhtima läbi õlipüüduri, enne kui see suunatakse drenaaži.

3.1.8. Rannu ÜVK probleemid ja lahendused Veevarustus Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Puurkaevud on Pargi puurkaev- 1. Paraneb vee Vee tehniliselt pumpla kvaliteet. kohaletoimetamine amortiseerunud. rekonstrueerimine. 2. Väheneb vee mujalt. Uue Sotsiaalministri 31. Veetöötlusseadme reostumise oht puurkaevu juuli 2001.a määruse rajamine. 3. Puurkaevu rajamine. nr 82 nõuetele ei veetorustiku mõju vasta vee rauasisaldus veele väheneb

Veetorustik Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Torustike vanus on Olemasolevate 1. Veekadude Puudub 20 kuni 40 aastat, veetorude vähenemine need on rekonstrueerimine 2. Töökindluse amortiseerunud. ja uute lõikude suurenemine Sagedased on rajamine. 3. Veekvaliteedi veeavariid. paranemine Veekaod 10 %. Torustike vaatluskaevud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonitorustik Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Torustike vanus on Olemasolevate 1. Puudub 20 kuni 40 aastat, torude Keskkonnareostuse need on rekonstrueerimine vähenemine amortiseerunud. ja uute lõikude 2. Uute elanike Infiltratsiooni rajamine. ühendamine võrku. kaudu reostuse oht. Vaatluskaevud on

8

amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

3.1.9. Arendusmeetmete ajakava ja hinnanguline maksumus Rannu aleviku ÜVK arendamiseks on Rannu vald asutajaliige ja aktsionär AS-s Emajõe Veevärk, kes korraldab Rannu aleviku ÜVK arendamist, vajalike investeeringute hankimist ning tööde läbiviimist. Rannu valla ülesanne eeltoodud arendusmeetmete elluviimisel on 10 %-se omafinantseeringu tagamine. Rannu aleviku ÜVK objektide suuremahuline rekonstrueerimine toimub aastatel 2008-2009 vastavalt AS Emajõe Veevärk hankeplaanile. Projekteerimis- ja ehitustööde hange on läbi viidud. Tööde algusajaks on 2008. a II poolaasta ja tööde lõpetamine toimub hiljemalt detsembris 2009. Tööde maksumus selgub riigihanke tulemuste kinnitamisel. Kui joogiveerajatised, veetorustik ja kanalisatsioonitorustik rekonstrueeritakse, ei ole arendusperioodiks ette näha suuremaid investeeringuid.

Aasta Tegevus Summa Finantseerimisallikad 2008- Rannu aleviku joogiveerajatiste 7,0 milj.. Selgub EL struktuurifondid, 2010 rekonstrueerimise lõplikult hanke vallaeelarve, projekteerimine ja ehitamine käigus riiklikud vahendid 2008- Rannu aleviku vee- ja 7,0 milj. Selgub EL struktuurifondid, 2010 kanalisatsioonirajatiste lõplikult hanke vallaeelarve, rekonstrueerimise käigus riiklikud vahendid projekteerimine ja ehitamine 2008- Rannu aleviku tuletõrje 0,75 milj. Selgub EL struktuurifondid, 2009 veevarustuse rekonstrueerimine lõplikult hanke vallaeelarve, käigus riiklikud vahendid 2010- Rannu aleviku vee- ja 2,0 milj vallaeelarve, KIK 2019 kanalisatsioonirajatiste uuendamine

3.1.10. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Rannu alevikus on kehtestatud Rannu Vallavalitsuse 12.04.2006. a määrusega nr 2. Vee hind 9 krooni ja 44 senti, kanalisatsiooniteenuse hind 14 krooni ja 16 senti (käibemaksuga). Hinnakujunduses lähtub Rannu Vallavalitsus AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingust, mis sätestab hinnakujundamise alused teenuse hinna määramiseks.

3.2. Kureküla aleviku ÜVK

3.2.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord Ühisveevärgiga kaetud ala ja reovee kogumisala on piiritletud määruse lisas 4. Kureküla aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste omanik on Rannu vald. Otsene ÜVK objektide valdaja ja teenuse osutaja on AS Emajõe Veevärk. ÜVK koosneb kahest ühtsesse süsteemi lülitatud puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ja biopuhastist OXYD-180 koos biotiikidega.

9

3.2.2. Veevarustussüsteem Veekasutuse põhiosa läheb olmeveena elanikkonnale. Puurkaevud ja tarbijate objektid on varustatud veemõõtjatega. Tarbijateks on ca 100 elanikku ja raamatukogu. OÜ Kure Mõis tootmiseks ja tootmise teenindamiseks vajalik vesi tuleb ettevõtte puurkaevust, mis ei asu ÜVK alas. Ööpäevane vee tarbimise kogus on ca 20 m³. Kureküla alevikus tagab veevarustuse 2 puurkaevu: Näitaja Puurkaev 1 Puurkaev 2 maatükk Kureküla puurkaevu Kureküla puurkaevu 1.Passi nr 5062 2635 2. Horisont D2 pärnu hor D2 tartu 3.Puurimise aasta 1981 1969 4.Puurkaevu tootlikkus m³/h 18 12 5.Sanitaartsoon 50 m 50 m 6.Veevõtu arvestus VM VM 7.Puurkaevu sügavus 130,0 54,0 8. Pumba mark OKE-468909 OKE-468909

Vee kvaliteedi uuringuid teostatakse jooksvalt. 23.04.2008. a analüüs nr TL2008/V1159-K ja -B alusel on vesi puurkaevust nõuetele vastav, v.a. raua sisaldus. Veetrasside kogupikkus ca 1,1 km. Veetrassidena on kasutusel malmtorud läbimõõduga 100 mm ja metalltorud 25-50 mm. Torustike vanus on 20 kuni 40 aastat. Vanade veetrasside olukord on halb ja need vajavad rekonstrueerimist. 2008. aasta lõpuks on veetrassidest uuendatud 70% ning kavas on kogu veetrassid omavahenditest uuendada 2010. aastaks. Torustike vaatluskaevud on betoonist ja kaetud malmkaantega ning need vajavad samuti osaliselt rekonstrueerimist. Majaühendused on valdavas osas maa-alused.

3.2.3. Kanalisatsioonisüsteem Kureküla alevikus on üks lahkvoolne ja isevoolne kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist. Kanalisatsioonitorustiku olukord. Aleviku kanalisatsioonitorustik (kokku pikkus 1300 m) on rajatud asbesttsementtorudest (läbimõõt 200 mm) ja metalltorudest (läbimõõt 150 mm). Torustikud on kohati ebatihedad ja sademevete infiltratsioon torustikku on suur. Infiltratsiooni ei ole mõõdetud. Torustike vanus on 25-30 aastat ja torustikud on tervikuna amortiseerunud. Reoveepuhasti OXYD-180 on valminud aastal 1976. Puhasti koosneb võrekaevust, pumplast, aktiivmudapuhastist ja 2 järelpuhastustiigist. Puhasti osa ei tööta. Reovesi tuleb asulast ja jookseb isevoolselt otse esimesse biotiiki. Reoveehulgad ja koostis. Reoveehulga arvestus käib tarbitud vee koguste alusel. Reovee koostist ei ole uuritud.

3.2.4. Prioriteetide määratlemine arendusperioodiks Joogivee kvaliteedinõuded on määratud Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82. Kureküla aleviku elanikele ei ole võimalik käesoleval ajal püsivalt tagada joogivett, mis vastaks selles määruses joogiveele esitatud keemilisele koostisele. Seega on esmane ülesanne puurkaevudele joogivee puhastamiseks filtrite paigaldamine. Käesolev töö on kavandatud läbi viia juba 2008. a viimases kvartalis, selleks on vahendid eraldatud. Kavas on lõpetada veetrasside renoveerimine 2010.

10

aastaks ja edasi teostada kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimist. Reovepuhasti ei vasta nõuetele. Kuna puhastisse tuleb alates 2008. aastast ainult elanike reovesi, siis on vajalik vooluhulga mõõtmise ja reovee koostise hindamise alusel valida sobiv reovee puhastamise meetod. Endise OXYD-180 tüüpi puhasti rekonstrueerimine ei ole võimalik ja vajalik. Tuleb leida kogustele sobivam kaasaegne lahendus. Vajalikud tööd on: 3.2.4.1. Olemasoleva ühisveevärgi puurkaevudele joogivee fitltrite paigaldamine; 3.2.4.2. Olemasoleva ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine; 3.2.4.3. Olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine; 3.2.4.4. Reoveepuhasti rekonstrueerimine..

3.2.5. Tegevuste iseloomustus ja tehnoloogiate valik arendusperioodiks 3.2.5.1. Kureküla alevikus on 2 puurkaev-pumplat. Mõlemad on töökorras. Kuna põhiprobleem on vee keemiline koostis, mida saab muuta ainult veetöötlusseadmetega, siis on veetarbimise kogusest lähtudes optimaalne lahendus filtrite paigaldamine raua eraldamiseks ja vee kvaliteedi parandamiseks.

Tabel 1 Vee tarbimine ja tootmine Kureküla alevikus Ühik 2008 Perspektiivne 2017 Veetootmine m3/d 22 25 Veetarbimine m3/d 20 25 Ettevõtete m3/d - - veetarbimine Ühiktarbimine l/d inimese kohta 100

Tabel 2 Perspektiivne veetarbimine ja tootmine Kureküla alevikus Elanike ÜVK Kaetus Veetarbimine Veekadu % Veetootmine arv 2008 100 100 % 20 m3/d 10 22 m3/d

3.1.5.2. Ühisveevärgi torustikud tuleb kogu ulatuses rekonstrueerida ja vajadusel uusi lõike rajada. Nõuded torustike paigaldamisele, ehitusmeetoditele ja materjalidele määratakse töö tellimise tellija üldtingimustega, kusjuures lähtuda rajamisel ja rekonstrueerimisel, et toru peale jääb 1800 mm pinnast. Torude läbimõõt 50-110 mm.

3.1.5.3. Ühiskanalisatsiooni torustikud tuleb kogu ulatuses rekonstrueerida. Nõuded torustike paigaldamisele, ehitusmeetoditele ja materjalidele määratakse töö tellimise tellija üldtingimustega. Rajada eelistatult isevoolne süsteem. Lähtuda rajamisel ja rekonstrueerimisel, et toru põhjani jääb üldjuhul 1500 mm. Torude läbimõõt 60-200 mm.

3.2.6. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus. Konkreetseid nõudeid Kureküla aleviku jaoks ei ole kehtestatud. Tuletõrje veevarustuse nõuded ei ole fikseeritud. Uute torustike rajamisel tuleb järgida Eesti projekteerimisnorme EPN. Kureküla alevikus puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ainult süvavee pumpadega ei ole võimalik

11

ka vajaliku vooluhulga tagamine. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Tamme poldri peakraavist (1 km läänesuunas) või otse puurkaev-pumplatest.

3.2.7. Sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee rajatised Sadevee kanalisatsiooni Kureküla alevikku rajatud ei ole. Sadevesi immutatakse pinnasesse. Tootmishoonete piirkonnas samuti sadevee kanalisatsioon puudub. Võttes arvesse aleviku hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala alevikus ei ole sadeveekanalisatsioonivõrgu rajamine alevikku prioriteetne tegevus. Parklate rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb sadevee ärajuhtimisel arvesse võtta, et see ei tohi sattuda reovee kanalisatsiooni ning seda peab juhtima läbi õlipüüduri, enne kui see suunatakse drenaaži.

3.2.8. Kureküla ÜVK probleemid ja lahendused Veevarustus Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Puurkaevude vesi. Puurkaev- 1. Paraneb vee Tuua kõlblik vesi Sotsiaalministri 31. pumplatele kvaliteet. kohale mujalt. juuli 2001.a määruse filterseadmete Rajada uus nr 82 nõuetele ei paigaldamine. puurkaev. vasta vee rauasisaldus ja mangaanisisaldus

Veetorustik Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Torustike vanus on Olemasolevate 2. Veekadude Puudub 20 kuni 40 aastat, veetorude vähenemine need on rekonstrueerimise 2. Töökindluse amortiseerunud. jätkamine ja uute suurenemine Sagedased on lõikude rajamine. 3. Veekvaliteedi veeavariid. paranemine Veekaod 10 %. Torustike vaatluskaevud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonitorustik Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Torustike vanus on Olemasolevate 1. Puudub 20 kuni 40 aastat, torude Keskkonnareostuse need on rekonstrueerimine vähenemine. amortiseerunud. ja uute lõikude Infiltratsiooni rajamine. kaudu reostuse oht. Vaatluskaevud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

12

3.2.9. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Kureküla alevikus on kehtestatud Rannu Vallavalitsuse 12.04.2006. a määrusega nr 2. Vee hind 15 krooni, kanalisatsiooniteenuse hind 10 krooni (käibemaksuga). Hinnakujunduses lähtub Rannu Vallavalitsus arendusperioodil AS Emajõe Veevärk aktsionäride lepingust, mis sätestab hinnakujundamise alused teenuse hinna määramiseks.

3.2.10. Arendusmeetmete ajakava ja hinnanguline maksumus Kureküla aleviku ÜVK arendamist tuleb läbi viia koostöös objekti valdaja AS-ga Emajõe Veevärk. Kuna objekt on väike, siis ei ole võimalik saada vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kasutada tuleb omavahendeid ja võimalusel KIK vastavat toetusmehhanismi. Maksumuse määramine on hinnaguline.

Aasta Tegevus Summa (EEK) Finantseerimisallikad 2008 Kureküla aleviku 50 000 vallaeelarve joogiveerajatistele filtrite paigaldamine 2009- Kureküla aleviku veetrasside 150 000 Selgub Vallaeelarve, KIK 2010 rekonstrueerimise lõplikult hanke projekteerimine ja ehitamine käigus 2008- Kureküla aleviku tuletõrje 200 000 Selgub Vallaeelarve, KIK 2009 veevarustuse rekonstrueerimine lõplikult hanke käigus 2010- Kureküla aleviku 2 000 000 Selgub vallaeelarve, KIK 2019 kanalisatsioonitrasside ja – lõplikult hanke rajatiste uuendamine käigus 2010- Kureküla aleviku 1 000 000 Selgub Vallaeelarve, KIK 2019 reoveepuhastussüsteemi lõplikult hanke rekonstrueerimine käigus

3.3. Kaarlijärve küla ÜVK

3.3.1. ÜVK ulatus, olemasolev olukord Ühisveevärgiga kaetud ala ja reovee kogumisala on piiritletud määruse lisas. Kaarlijärve küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste omanik on OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus, kes on ka Otsene ÜVK objektide valdaja ja teenuse osutaja. ÜVK koosneb ühest puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ja biopuhastist koos biotiikidega.

3.3.2. Veevarustussüsteem Veekasutuse põhiosa läheb tootmisveena OÜ Põltsamaa Meierei Juustutööstus Rannu juustutsehhile, väiksem osa elanikkonnale. Puurkaev ja tarbijate objektid on varustatud veemõõtjatega. Tarbijateks on ca 100 elanikku ja juustutsehh. Ööpäevane vee tarbimise kogus on ca 20 m³. Kaarlijärve külas tagab veevarustuse puurkaev: Näitaja Puurkaev 1 maatükk OÜ Põltsamaa Meierei

13

Juustutööstus 1.Passi nr A-647-M 2.Puurimise aasta 1960 3.Puurkaevu tootlikkus m³/h 20 4.Sanitaartsoon 18 m 5.Veevõtu arvestus VM 6.Puurkaevu sügavus 127,5 7. Põhjavee indeks D2 pärnu

Vee kvaliteedi uuringuid teostatakse jooksvalt vastavalt veeloa nõuetele. 09.01.2008. a katseprotokoll nr TL2008/V42-K alusel on veevärgis: - Raud 183 µg/l - Boor 0,2 mg/l - Alumiinimum <40 µg/l

Veetrasside kogupikkus ca 1000 m. Veetrassidena on kasutusel malmtorud läbimõõduga 100 mm ja metalltorud 25-50 mm. Torustike vanus on kuni 40 aastat. Veetrasside olukord on keskmine ja need vajavad tulevikus rekonstrueerimist. Torustike vaatluskaevud on betoonist ja kaetud malmkaantega ning need vajavad samuti osaliselt rekonstrueerimist. Majaühendused on valdavas osas maa-alused.

3.3.3. Kanalisatsioonisüsteem Kaarlijärve külas on üks lahkvoolne ja isevoolne kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb kanalisatsioonitorustikust ja reoveepuhastist. Kanalisatsioonitorustiku olukord. Küla kanalisatsioonitorustik (kokku pikkus ca 850 m) on rajatud asbesttsementtorudest (läbimõõt 200 mm) ja metalltorudest (läbimõõt 150 mm). Torustike olukord on keskmine. Infiltratsiooni ei ole mõõdetud. Torustike vanus on 25-30 aastat.. Reoveepuhasti rõngaspuhasti PRP-1000. Puhasti koosneb aktiivmudapuhastist ja 2 järelpuhastustiigist 6720 m2. Puhasti on töökorras, kuid vajab osade sõlmede uuendamist. Reoveehulgad ja koostis. Reoveehulga arvestus käib tarbitud vee koguste alusel. 18.06.2008. a analüüs nr 2469 (OÜ Tartu Keskkonnauuringud) alusel on: - Ph laboris 7,6 - heljum 56 mg/l - BHT7 31 mg/l - KHTCr 94 mg/l - ÜldN 13 mg/l - ÜldP 4,0 mg/l

3.3.4. Prioriteetide määratlemine arendusperioodiks Joogivee kvaliteedinõuded on määratud Sotsiaalministri 31.07.2001. a määrusega nr 82. Kaarlijärve küla elanikele on tagatud joogivesi, mis vastab selles määruses esitatud nõuetele. Veetrasside ja kanalisatsioonitrasside osas on vajalik rekonstrueerimine, et tagada lekkekindlus ja vee kvaliteet Vajalikud tööd on: 3.3.4.1. Olemasoleva ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine; 3.3.4.2. Olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine; 3.3.4.3. Reoveepuhasti rekonstrueerimine.

14

3.3.5. Tegevuste iseloomustus ja tehnoloogiate valik arendusperioodiks 3.3.5.1. Kaarlijärve alevikus on puurkaev ja puhasti, mille esimene prioriteet on tagada omanikule tootmiseks vajalik veevarustus ja reovee puhastamine. Elanikele ÜVK teenuse osutamine on lisategevus. Tehnoloogia sõltub eelkõige tootmisprotsessis eralduva reovee koostisest.

3.3.5.2. Ühisveevärgi torustikud tuleb kogu ulatuses rekonstrueerida ja vajadusel uusi lõike rajada. Nõuded torustike paigaldamisele, ehitusmeetoditele ja materjalidele määratakse töö tellimise tellija üldtingimustega, kusjuures lähtuda rajamisel ja rekonstrueerimisel, et toru peale jääb 1800 mm pinnast. Torude läbimõõt 50-110 mm.

3.3.5.3. Ühiskanalisatsiooni torustikud tuleb kogu ulatuses rekonstrueerida. Nõuded torustike paigaldamisele, ehitusmeetoditele ja materjalidele määratakse töö tellimise tellija üldtingimustega. Rajada eelistatult isevoolne süsteem. Lähtuda rajamisel ja rekonstrueerimisel, et toru põhjani jääb üldjuhul 1500 mm. Torude läbimõõt 60-200 mm.

3.3.6. Tuletõrje veevarustuse iseloomustus. Konkreetseid nõudeid Kaarlijärve küla jaoks ei ole kehtestatud. Tuletõrje veevarustuse nõuded ei ole fikseeritud. Uute torustike rajamisel tuleb järgida Eesti projekteerimisnorme EPN. Kaarlijärve külas puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude tehniline seisund ei võimalda nende paigaldamist ja ainult süvavee pumpadega ei ole võimalik ka vajaliku vooluhulga tagamine. Kustutustöödeks vajalik vesi saadakse Tamme poldri peakraavist (1 km läänesuunas) või otse puurkaev-pumplatest.

3.3.7. Sademe- ja drenaaživee ning pinnase- ja pinnavee rajatised Sadevee kanalisatsiooni Kaarlijärve külas rajatud ei ole. Sadevesi immutatakse pinnasesse. Võttes arvesse aleviku hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala alevikus ei ole sadeveekanalisatsioonivõrgu rajamine alevikku prioriteetne tegevus. Parklate rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb sadevee ärajuhtimisel arvesse võtta, et see ei tohi sattuda reovee kanalisatsiooni ning seda peab juhtima läbi õlipüüduri, enne kui see suunatakse drenaaži.

3.3.8. Kaarlijärve ÜVK probleemid ja lahendused Veevarustus Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Puurkaevude veega probleeme ei ole.

Veetorustik Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Torustike vanus on Olemasolevate 1. Veekadude Puudub 20 kuni 40 aastat, veetorude vähenemine need on rekonstrueerimise 2. Töökindluse amortiseerunud. jätkamine ja uute suurenemine Torustike lõikude rajamine. 3. Veekvaliteedi vaatluskaevud on paranemine amortiseerunud ja

15

vajavad rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonitorustik Probleem Lahendus Tulemus Alternatiiv Torustike vanus on Olemasolevate 1. Puudub 20 kuni 40 aastat, torude Keskkonnareostuse need on rekonstrueerimine vähenemine. amortiseerunud. ja uute lõikude Infiltratsiooni rajamine. kaudu reostuse oht. Vaatluskaevud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

3.3.9. Arendusmeetmete ajakava ja hinnanguline maksumus Kaarlijärve küla ÜVK arendamist tuleb läbi viia koostöös ÜVK objektide valdaja OÜ- ga Põltsamaa Meierei Juustutööstus. Kuna objekt on eraomandis ja väike, siis ei ole võimalik saada vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kasutada tuleb omavahendeid ja võimalusel KIK vastavat toetusmehhanismi. Maksumuse määramine on hinnaguline.

Aasta Tegevus Summa (EEK) Finantseerimisallikad 2015- Kaarlijärve küla veetrasside 500000 Selgub Omanik, 2019 rekonstrueerimine lõplikult hanke vallavalitsus, KIK käigus 2015- Kaarlijärve küla 1 000 000 Selgub Omanik, 2019 kanalisatsioonitrasside ja – lõplikult hanke vallavalitsus, KIK rajatiste uuendamine käigus 2008- Kaarlijärve küla reoveepuhasti Selgub lõplikult Omanik 2011 rekonstrueerimine (projekt ja hanke käigus ehitustööd)

3.3.10. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind Kaarlijärve külas on kehtestatud vee-ettevõtja poolt. Hinna kujundamine arendusperioodil tarbijatele on omaniku pädevuses. Vallavalitsus kehtestab omaniku poolt esitatud hinna, kui hind on põhjendatud.

4. VEE- JA KANALISATSIOONI OBJEKTID HAJAASUSTUSE PIIRKONDADES Käesolevas punktis käsitletakse vee- ja kanalisatsiooni objekte, millel on tarbijaid vähem kui 50 elanikku ning mida haldavad elanikud ise või seadmete omanik, neid on vallas kokku 9. Alljärgnevalt on ära toodud nende objektide loetelu ja andmed.

4.1. Limnoloogiakeskus

16

Asukoht Vehendi külas Limnoloogiakeskuse kinnistul. Puurkaevud, trassid ja reoveepuhasti kuuluvad Eesti Maaülikoolile. Puurkaev – katastrinumber 6759 ja 6760. Puurkaevudes on veemõõtjad. Reoveed juhitakse aktiivmudapuhastisse BIO-25 ja seejärel kahte biotiiki. Eesvool 140 m Võrtsjärvest. Objekt koosneb kahest puurkaevust, trassidest ja reoveepuhastist koos biotiikidega. Puurkaev PK-1 varustab veega ZBI töökorpust ja kaheksat korterit. Ehitusaeg – 1959. a, sügavus 80 m, kasutatav põhjavee indeks D2 Narva. Seda puurkaevu ei ole remonditud-puhastatud. Pump ja pumbatorustik on kaasaegsed. Puurkaev PK-2 varustab veega korteriühistut Petseri ja ZBI elamut – kokku 21 korterit. Ehitusaasta – 1961. a, sügavus 55 m, kasutatava põhjavee indeks on D2 Aruküla. Puurkaevu remont toimus 1991. a. – puhastati liivast. Selle kaevu vesi on kõrge rauasisaldusega, lisaks ebameeldiv H2S lõhn. Pump ja pumbatorustik on kaasaegsed. Heitvee puhastamiseks kasutatakse aktiivmudapuhastit BIO-25, järelpuhastiks on 2 biotiiki. Biopuhastile on paigaldatud puhurite asemel keskkonnateenistuse poolt soovitatud ja Tartumaal Märja alevikus valmistatud segaja-aeratsiooniseade. Omaniku arvates ei taga see täielikult aktiivmuda protsessi toimumist. PK-1 piirkonna reoveed kogutakse kogumiskaevu ja sealt automaatselt pumbatakse survetorustiku kaudu trassi kõrgemasse punkti, kust isevoolu teel reovesi voolab biopuhastisse. Selle trassi pikkus on 700 m. Isevoolu osa on keraamilisest torust. Trass on osaliselt asendatud plasttorudega, kuna puujuured tungivad keraamilise toru liitekohtadest läbi. Lähiajal on vajalik veel 200 m lõigu renoveerimine. Korteriühistu Petseri reoveed juhitakse üldtrassi biopuhasti tsoonis. Tuletõrjevett saab limnoloogiajaama töökorpuse juurest sadamakailt Võrtsjärvest. Veetrasside kogupikkus ca 0,6 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,2 km.

4.2. Väike-Rakke Asukoht Väike-Rakke külas. Objekt koosneb puurkaevust, trassidest ja biotiikidest. Puurkaev – katastrinumber 8050. Objekti haldavad elanikud ise moodustatud seltsingu kaudu. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Veetrasside kogupikkus ca 1,0 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,2 km. Vee- ja kanalisatsioonitrassid rekonstrueeriti 200 aastal. Biotiigid puhastati samuti 2005 aastal. Puurkaevul on 30 m sanitaarkaitseala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Biotiikide kaitsevöönd on 2 m tiigi kaldast. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on Võrtsjärve suubuv Ubesoo oja või katastriüksusel nr 66601:002:0083 paiknev tiik.

4.3. Ranna Asukoht Neemisküla ja Järveküla külades. Objekt koosneb puurkaevust, trassidest ja biotiikidest. Puurkaev – katastrinumber 7498. Puurkaev, trassid ja biotiigid kuuluvad OÜ-le Ranna Farm. OÜ Ranna Farm saab tootmiseks vajaliku vee 2008. a rajatud uuest puurkaevust, kuid kasutab ka vajadusel Ranna puurkaevu. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Veetrasside kogupikkus ca 0,4 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,0 km. Biotiigid puhastati 2003. aastal. Puurkaevul on 10 m sanitaarkaitseala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Biotiikide kaitsevöönd on 2 m tiigi kaldast. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on Võrtsjärve suubuv Ubesoo oja, juurdepääs Ubesoo sillalt.

17

4.4. Suure-Rakke Asukoht Suure-Rakke külas. Objekt koosneb puurkaevust, trassidest ja biotiikidest. Puurkaev – katastrinumber 8051. Puurkaev, trassid ja biotiigid kuuluvad OÜ-le Emajõe Farm. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Veetrasside kogupikkus ca 1,0 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 1,0 km. Puurkaevul on 10 m sanitaarkaitseala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Biotiikide kaitsevöönd on 2 m tiigi kaldast. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on katastriüksusel nr 66601:002:0083 paiknev tiik.

4.5. Kaarlijärve 2 Asukoht Kaarlijärve külas. Objekt koosneb puurkaevust, trassidest ja biotiikidest. Puurkaev – katastrinumber 6768. Puurkaev ja biotiigid kuuluvad eraisikutele, trassidel omanik puudub. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Veetrasside kogupikkus ca 0,7 km ja heitvee trasside kogupikkus ca 0,5 km. Puurkaevul on 30 m sanitaarkaitseala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Biotiikide kaitsevöönd on 2 m tiigi kaldast. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on katastriüksusel nr 66601:005:0019 paiknev veevõtukoht.

4.6. Lülle Asukoht ja külades. Objekt koosneb puurkaevust ja trassidest. Puurkaev – katastrinumber 6780. Heitvesi kogutakse kogumiskaevudesse. Puurkaev ja trassid kuuluvad eraisikutele.. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Veetrasside kogupikkus ca 1,4 km. Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Veetrassi kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on katastriüksusel nr 66601:007:0101 paiknev veevõtukoht.

4.7. Liivaku Asukoht külas. Objekt koosneb puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ning biotiigist. Puurkaev – katastrinumber 6773. Puurkaevu, trasside ja biotiikide haldaja on elanike moodustatud seltsing. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Biotiik on puhastatud 2006. aastal. Veetrasside kogupikkus ca 0,8 km. Kanalisatsioonitrasside pikkuseks on 0,9 km. Puurkaevul on 10 m sanitaarkaitseala. Veetrassi ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on Liivaku paisjärv.

4.8. Sangla Asukoht Sangla külas. Objekt koosneb puurkaevust, vee ja kanalisatsiooni trassidest ning biotiikidest. Puurkaev – katastrinumber 7492. Puurkaev, trassid ja biotiigid kuuluvad eraisikutele. Puurkaevus on veemõõtja. Puurkaev on tehniliselt korras. Veetrasside kogupikkus ca 0,5 km. Kanalisatsioonitrasside pikkuseks on 0,8 km. Puurkaevul on 30 m sanitaarkaitseala. Veetrassi ja kanalisatsioonitrassi kaitsevöönd

18

on 2 m toru teljest mõlemale poole. Hüdrandid külas puuduvad, lähimaks tuletõrjeveevõtukohaks on Ubesoo oja.

4.9. Vallapalu Asukoht Vallapalu külas. Objekt koosneb puurkaevust ja veetrassidest. Puurkaev – katastrinumber 20743. Objekt kuulub Rannu Vallavalitsusele. Tarbijate arv 20. Puurkaev on rajatud 2005. aastal. Veetrasside kogupikkus on 0,7 km. Heitvesi kogutakse kogumiskaevudesse. Puurkaevul on sanitaarkaitseala 30 m. Veetrassi kaitsevöönd on 2 m toru teljest mõlemale poole. Hüdrandid külas puuduvad, lähim tuletõrje veevõtukoht on Tamme poldri kanal.

4.10 Hajaasustuse vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukord ja edasine arendamine arendusperioodil Rannu vallas on hajaasustuses kokku 469 üksikelamut, 1 ridaelamu ja 12 korterelamut. Veevarustuseks on kasutusel lokaalsed salvkaevud, lokaalsed puurkaevud või ühisveevarustuseks rajatud puurkaevud. Reovee puhastamiseks kasutatakse lokaalseid kogumiskaevusid, kust veetakse reovesi puhastisse või immutatakse reovesi maasse. Rannu valla külades on salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tulevad korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Hajaasustuses asuvate vee- ja kanalisatsiooniobjektide arendamisel tuleb: 4.10.1. Kasutusest väljas olevad puurkaevud tamponeerida aastaks 2010; 4.10.2. Uute salvkaevude/puurkaevude kasutuselevõtmisel kaaluda enne loa andmist, kas on võimalik kasutada alternatiivina olemasolevate puurkaevude kasutamist; 4.10.3. Olemasolevate ja rajatavate salvkaevude omanikke/kasutajaid informeerida vee kvaliteeti mõjutavatest elementaarsetest sanitaartingimustest, kvaliteedinäitajate piirmääradest ja võimalustest vee kvaliteedi parandamiseks; 4.10.4. Reovee puhastamise või kogumise seadmete rajamisel lähtuda kaasaegsetest tehnilistest lahendustest.

Hajaasutuses uute ÜVK objektide rajamine Perspektiivse veevarustussüsteemi valikul ja variantide määramiseks on vaja esmalt määrata tingimused, millele peab ühisveevärk vastama. Peamised nõuded ühisveevärgile on esitatud ÜVK seaduses ja ühisveevärgi projekteerimise normides. Erinevate veevarustussüsteemide variantide koostamisel on peamisteks kriteeriumideks järgmised tegurid: a) veevõrku antav vesi peab vastama kliendi liitumispunkti juures joogiveele esitatud vee kvaliteedi näitajatele. b) ühisveevärgist peab olema reeglina tagatud tuletõrjeveevarustus. Kui ühisveevärgist ei ole mingitel põhjustel võimalik seda teha, peab olema alternatiivsed võimalused varumahutite või tiikide näol. Tuletõrjeks vajalik veekogus sõltub hoonestusest ja veevärgi tarbijate hulgast: c) Tarbijatele peab olema garanteeritud nõutav vabarõhk

Reovee puhastamine

19

Nõuded reoveepuhastusele on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses 31. juuli 2001. a nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord.“ Hajaasustuses on reovee puhastamine võimalik kas reovee maasse immutamise teel või kogumismahutisse kogumise ja sealt puhastisse transportimise kaudu. Üksikmajapidamistes tekkiv reovesi tuleb käidelda järgmiselt: • puhastada oma krundi pinnases; • koguda kogumismahutisse ja vedada asula reoveepuhastisse. Kõige levinum on reovee puhastamine oma krundi pinnases, krundi minimaalseks suuruseks antud lahenduse korral võib pidada 2500 m2. Edasisel käitlemisel saab kasutada kaht meetodit: • immutada reovesi maasse; • puhastada pinnasfiltris. Kõikide lahenduste puhul tuleb lähtuda kehtivas seadusandluses esitatud nõuetest.

20