VALGAMAA AASTARAAMAT 2004

Valga 2005 Valga Maavalitsus Kesk 12, 68203 Valga telefon 766 6111, faks 766 6157 e-post: [email protected] Internetis: http://valgamaa.ee Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsus Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel!

© Valga Maavalitsus, 2005 Teostus AS Litero, trükk AS Võru Täht 400 eks., 151 lk. Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale

Eessõna

Hea lugeja,

Sinu käes on järjekordne aastaraamat, kus on kirjas olulisemad andmed ja muutused Valgamaa kohta 2004. aastal.

Aasta olulisim sündmus oli kahtlemata Eesti Euroopa Liiduga ühinemine. Arvestades Valgamaa kaugust vabariigi nn arengukeskustest ja sellest johtuvat majanduslikku maha- jäävust, on see tuleviku arengu seisukohalt väga tähtis samm. Aeg on näidanud, et meil leidub teotahtelisi aktiivseid inimesi, kes on valmis kasutama võimalusi, mida pakub Euroopa Liit. Näitena võib tuua maakonnakeskuse Valga linna, mille välisilme ja kommunikatsioonid on viimasel ajal märgatavalt paranenud. Tiheneb koostöö Läti Vabariigi Valka rajooniga, mis avab Valgamaad ja ühtlasi kogu Eestit rohkem Euroopa suunas. Esile tõstmist väärivad Via Hanseatica arenguvööndi projekt VHB-Zone ning transiidikoridori arendusprojekt Baltic Tangent.

Sügisel valmis Valgamaa arengustrateegia uuendatud variant, milles määratakse maakonna tulevikuvisioon ja tegevuskava lähiaastateks. Praegu on põhiprobleem, kuidas panna arengustrateegias sätestatu ka reaalselt toimima, et see ei jääks vaid pelgalt paberlikuks dokumendiks, samal ajal, kui jätkub riigi tsentraliseerimispoliitika ja otsustusõiguse koondumine Tallinnasse.

Tuleb tõdeda, et regionaalpoliitiliselt on Eesti endiselt väga kaldu Tallinna poole. Projekti- põhine rahastamine ei taga kõigi regioonide tasakaalustatud arengut ja elanike heaolu, vaja oleks ka konkreetsust riikliku regionaalpoliitika vallas. Peab tunnistama, et meil on palju majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, mis vajavad lahendamist, et Valgamaal oleks hea elada ja tulus töötada ning mõnus puhata.

Valupunktidest hoolimata olen veendunud, et Valgamaal on piisavalt arenguvõimalusi.

Hea, et tunned huvi Valgamaa vastu. Rohkem teavet meil toimuva kohta võib leida maakonna internetiväravast www.valgamaa.ee, igati on teretulnud ka Sinu kommentaarid ja ettepanekud.

Georg Trašanov Valga maavanem

Valgamaa aastaraamat 2004

1. Sisukord Eessõna ...... 3 1. Sisukord ...... 4 2. 100 aastat tagasi...... 11 3. Tähtsamad sündmused ja üritused...... 14 4. Juhtimine ja regionaalhaldus ...... 19 4.1 Valga maakond ...... 19 Kaart 1 Asend...... 19 Kaart 2 Haldusjaotus...... 19 4.1.1 Üldist...... 19 4.1.2 Maakonna kujunemine...... 19 4.1.3 Lipp ja vapp...... 21 4.1.4 Kaugused linnulennult ...... 22 Tabel 4-1 Maakonnakeskused...... 22 Tabel 4-2 Väljapoole Eestit...... 22 4.1.5 Haldusjaotus...... 22 Tabel 4-3 Elanike arv rahvastikuregistri põhjal...... 22 4.1.6 Rahvastik...... 23 Graafik 4-1 Jaotus soo järgi ...... 23 Graafik 4-2 Jaotus vanuse järgi...... 23 Graafik 4-3 Jaotus elukoha järgi ...... 23 Tabel 4-4 Registreeritud sünde ja surmi ...... 23 Graafik 4-4 Loomulik iive 1995–2004 ...... 24 Graafik 4-5 Abielud, abielulahutused ja nime muutmised 1995–2004...... 24 4.2 Riiklikud institutsioonid ...... 25 4.2.1 Valga Maavalitsus...... 25 Joonis 1 Struktuur ...... 25 Tabel 4-5 Ametnike jaotus soo ja vanuse järgi ...... 25 Tabel 4-6 Programmidele eraldatud vahendid Eestis (mln kr) ...... 25 Tabel 4-7 Esitatud ja toetatud regionaalarenguprojektid ...... 26 Tabel 4-8 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programmi kaudu toetatud valdkonnad ...... 26 Tabel 4-9 Hasartmängumaksust investeeringuprojektidele toetust saanud (kr) ...... 26 Tabel 4-10 Kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud (kr) ...... 27 Tabel 4-11 Kohaliku omaalgatuse programmist Hollandi vahenditest toetatud (kr)...... 28 4.2.2 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Valga Büroo ...... 30 4.2.3 Maa-ameti Valga katastribüroo...... 30 4.2.4 Maksu- ja Tolliamet, Kagu Tolliinspektuur, Valga tollipunkt...... 30 4.2.5 Maksu ja Tolliameti Lõuna Maksukeskus Valga teenindusbüroo ...... 31 4.2.6 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev...... 31 4.2.7 Valga Piirivalvepiirkond ...... 32 Tabel 4-12 Piiristatistika ...... 32 4.2.8 Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond...... 33 Tabel 4-13 Politseiametnike jaotus Valgamaal...... 33 Tabel 4-14 Õigusrikkumiste struktuur ...... 35 Tabel 4-15 Kuriteod omavalitsuste lõikes...... 35 Tabel 4-16 Liiklusõnnetused...... 35

4 Sisukord

4.2.9 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna Regionaalosakonna Valga büroo ...... 36 Tabel 4-17 Tegevusnäitajad...... 36 Tabel 4-18 Kehtivad isikut tõendavad dokumendid väljaandmisaasta ja liigi kaupa (01.04.2005) ...... 36 4.2.10 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv ...... 36 4.2.11 Valga Maakohus...... 37 Tabel 4-19 Kriminaalasjad ...... 37 Tabel 4-20 Tsiviilasjad...... 37 Tabel 4-21 Väärteo asjad...... 37 Tabel 4-22 Kinnistusameti tegevusnäitajad...... 37 Tabel 4-23 Arvel olevad kliendid...... 38 4.2.12 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna Valga prokurörid...... 38 4.2.13 Valgamaa Päästeteenistus...... 38 Tabel 4-24 Väljakutsed sündmuste liikide lõikes...... 39 Tabel 4-25 Tulekahjudes päästetud ja kannatanuid...... 39 4.2.14 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor...... 39 4.2.15 Valgamaa tööinspektsioon...... 40 4.2.16 Tarbijakaitseameti Valgamaa talitus ...... 40 4.2.17 Notarid...... 40 4.2.18 Lõuna Riigikaitse Osakonna Valga büroo...... 40 Tabel 4-26 Tegevusnäitajad...... 40 Tabel 4-27 1984–1987. aastal sündinud kutsealuste arstliku läbivaatuse tulemused...... 40 Tabel 4-28 Kutsutud kaitseväe ajateenistusse ...... 40 4.3 Kohalikud omavalitsused...... 41 4.3.1 Kohalike omavalitsuste eelarve...... 41 Tabel 4-29 Tulud ja kulud, üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kr)...... 41 Graafik 4-6 Tulud ja kulud, üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta...... 41 Tabel 4-30 Tulude jaotumine (tuh. kr) ...... 42 Tabel 4-31 Kulude jaotumine (tuh. kr)...... 42 Graafik 4-7 Tulude jaotumine ...... 43 Graafik 4-8 Kulude jaotumine...... 43 Tabel 4-32 Tulude ja kulude struktuur (tuh. kr)...... 43 4.3.2 Helme vald...... 44 4.3.3 Hummuli vald...... 45 4.3.4 Karula vald ...... 46 4.3.5 Otepää vald...... 47 4.3.6 Palupera vald ...... 49 4.3.7 Puka vald ...... 52 4.3.8 Põdrala vald...... 53 4.3.9 Sangaste vald...... 54 4.3.10 Taheva vald ...... 56 4.3.11 Tõlliste vald...... 57 4.3.12 Tõrva linn ...... 59 4.3.13 Valga linn ...... 61 4.3.14 Õru vald...... 64 4.3.15 Valgamaa Omavalitsuste Liit ...... 65 Tabel 4-33 Esindajad...... 65 4.3.16 Sihtasutus Valgamaa Fond ...... 67 5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse ...... 69 5.1 Üldiseloomustus...... 69

5 Valgamaa aastaraamat 2004

5.2 Meteoroloogiline ülevaade ...... 70 5.2.1 Soojuslikud karakteristikud...... 70 Tabel 5-1 Õhutemperatuurid (°C) ...... 70 Graafik 5-1 Aasta keskmise õhutemperatuuri (°C) 1961-2004...... 70 Graafik 5-2 Kuu keskmine õhutemperatuur (°C)...... 70 5.2.2 Sademed (mm) ja suhteline õhuniiskus (%)...... 71 Graafik 5-3 Sademete hulk (mm) ja õhu suhteline niiskus (%)...... 71 5.3 Maavarad ...... 71 5.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus...... 72 5.3.2 Turvas...... 72 5.4 Vesi...... 72 Tabel 5-2 Veekasutus maakonnas 1989–2004 (tuh. m³/a)...... 72 Graafik 5-4 Reovee puhastamine (tuh. m³/a)...... 72 Graafik 5-5 Heitvesi...... 73 Graafik 5-6 Heitvee reostuskoormus (t/a)...... 73 5.5 Metsandus...... 73 Tabel 5-3 RMK metskondade tegelik raie (ha/tm) ...... 73 Tabel 5-4 Metsaraie erametsamaal metsateatiste järgi (ha/tm)...... 74 Tabel 5-5 Raiesmike kultiveerimine erametsamaal metsateatiste järgi (ha)...... 74 Tabel 5-6 Raiesmike tegelik kultiveerimine riigimetsas (ha) ...... 74 5.6 Jahindus ...... 75 5.7 Kalandus ...... 75 5.8 Jäätmed ...... 75 5.9 Välisõhk...... 76 Tabel 5-7 Paiksetest saasteallikatest õhku paisatud kogused (t/a)...... 76 Tabel 5-8 Suuremad õhusaastajad ja nende poolt välisõhku eraldatud saasteained kokku (t/a)...... 76 5.10 Karula Rahvuspark ...... 76 5.11 Otepää Looduspark...... 80 5.12 Keskkonnateadlikkus ja -koolitus...... 83 5.13 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus...... 84 Tabel 5-9 Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha kasutamine (tuh. kr) ...... 84 5.14 Keskkonnainspektsiooni Valga büroo ...... 84 Tabel 5-10 Keskkonna alased rikkumised ...... 85 6. Haridus ja noorsootöö...... 86 6.1 Koolivõrk ja õpilased...... 86 Tabel 6-1 Koolid ...... 86 6.1.1 Õpilased ja koolide lõpetamine...... 87 Tabel 6-2 Õpilaste arv...... 87 Graafik 6-1 1. klassi astunud õpilaste arvu võrdlus arvestuslike näitajatega...... 88 Tabel 6-3 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine ...... 88 Tabel 6-4 Keskkooli/gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud...... 88 Tabel 6-5 Põhikooli lõpetamine...... 88 Tabel 6-6 Põhikooli kiitusega lõpetanud...... 89 6.1.2 Õpetajad ...... 89 Tabel 6-7 Õpetajate arv...... 90 Graafik 6-2 Pedagoogilise kaadri struktuur ...... 91 Graafik 6-3 Jaotus hariduse järgi ...... 91 Graafik 6-4 Jaotus soo järgi ...... 91

6 Sisukord

6.2 Koolieelsed lasteasutused ...... 91 Tabel 6-8 Koolieelsed lasteasutused...... 91 Tabel 6-9 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi...... 92 Tabel 6-10 Koolieelsed lasteasutused aastail 1999–2004 ...... 92 6.3 Valgamaa Kutseõppekeskus...... 92 Tabel 6-11 Lõpetajad erialade kaupa...... 93 6.4 Noorsootöö...... 93 6.4.1 Muusikakoolid...... 93 6.4.2 Noorteühendused ja –organisatsioonid koolides ...... 94 6.4.3 Huvikeskused, stuudiod...... 96 6.5 Erinoorsootöö...... 97 6.5.1 Alaealiste komisjon ...... 97 Graafik 6-5 Alaealiste õigusrikkumiste arutelud 1999–2004...... 97 Tabel 6-12 Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused 1999–2004...... 98 Tabel 6-13 Alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõjutusvahendid 1999–2004 ...... 98 Tabel 6-14 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide toetamine 1999–2004 ...... 98 Tabel 6-15 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide toetamine ...... 98 Graafik 6-6 Arutelude arv nõustamiskomisjonis 1999–2004...... 99 7. Majandus ja tehniline infrastruktuur ...... 100 7.1 Tööhõive, sissetulek ja tarbimine...... 100 Tabel 7-1 Rahvastiku kategooriad...... 100 Tabel 7-2 Rahvastiku majandusliku aktiivsuse näitajad...... 100 Tabel 7-3 Tööotsijad kohalike omavalitsuste lõikes ...... 100 Graafik 7-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%) ...... 100 Tabel 7-4 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%)...... 101 7.1.1 Valga Tööhõiveamet ...... 101 Tabel 7-5 Tööhõivetalituses registreeritud töötud...... 101 Tabel 7-6 Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused...... 101 Tabel 7-7 Tööturukoolitus...... 101 Tabel 7-8 Töövahendus ...... 102 7.1.2 Sissetulek ja tarbimine...... 102 Tabel 7-9 Keskmine brutopalk kuus (kr)...... 102 Tabel 7-10 Leibkondade keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus (kr)...... 102 Tabel 7-11 Leibkondade keskmine väljaminek leibkonnaliikme kohta kuus (kr) ...... 102 7.2 Pangandus ...... 102 7.2.1 AS Hansapank Kagu-Eesti regioon...... 102 Tabel 7-12 Pangandusnäitajad...... 103 7.2.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor...... 103 Tabel 7-13 Pangandusnäitajad...... 103 7.3 Maa- ja omandireform...... 104 Tabel 7-14 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) ...... 104 Tabel 7-15 Maareformi seis (ha) ...... 104 Tabel 7-16 Maareformi dünaamika ...... 104 Tabel 7-17 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste lahendamine seisuga 01.04.2005 ...... 105 7.4 Ettevõtlus ...... 105 Tabel 7-18 Ettevõtjad õigusliku vormi järgi ...... 105

7 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 7-19 Objektid Äriregistris, Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklikus registris, Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste registris, Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registris...... 105 Tabel 7-20 Maakonna ettevõtteregistris...... 105 Tabel 7-21 Eksport ja import (tuh. kr) ...... 106 Tabel 7-22 Ekspordi ja impordi struktuur (%)...... 106 Tabel 7-23 Ettevõtete üldine edetabel...... 106 Tabel 7-24 Kasumi edetabel...... 106 Tabel 7-25 Käibe edetabel ...... 107 Tabel 7-26 Kasumi kasvu edetabel ...... 107 Tabel 7-27 Rentaabluse edetabel ...... 107 Tabel 7-28 Käibe kasvu edetabel ...... 107 7.4.1 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas — SA Valgamaa Arenguagentuur ...... 108 Tabel 7-29 Olulisemad tegevusnäitajad...... 108 7.5 Energeetika ...... 109 7.5.1 Katlamajad ...... 109 Tabel 7-30 Katlad, nende võimsus ja kasutatud kütused ...... 109 Tabel 7-31 Katlakütused ...... 111 Tabel 7-32 Soojusenergia tootmine ja hind, ning soojustrasside pikkused ja trassikaod ...... 112 Tabel 7-33 Kaugküttevõrgu kaudu köetavad hooned ...... 113 Tabel 7-34 Riigi energiasäästuprogrammi raames teostatud säästuprojektid...... 114 7.6 Elekter...... 114 Tabel 7-35 Eesti Energia teenindusmahud...... 114 7.6.1 Suuremad investeeringud 2004–2005 majandusaastal...... 114 Tabel 7-36 Objektide arv ja elektrienergia tarbimine piirkondade lõikes...... 114 Tabel 7-37 Suuremad ärikliendid...... 115 7.6.2 Alternatiivenergia tootmine ...... 115 7.6.3 Olulisemad tegevused ...... 115 7.7 Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud...... 116 7.7.1 Riiklikud investeeringud ...... 116 Tabel 7-38 Kohalikele omavalitsustele (tuh. kr)...... 116 Tabel 7-39 Investeeringud kohalikust eelarvest (tuh. kr)...... 116 7.7.2 Planeeringud...... 116 7.7.3 Heakord...... 117 7.8 Transport ja kommunikatsioonid...... 119 7.8.1 Teed...... 119 Tabel 7-40 Riigiteede katted (km) ...... 119 Tabel 7-41 Riigiteede hoiu kulud (mln. kr) ...... 119 Tabel 7-42 Metskonnateed (km) ...... 120 Tabel 7-43 Metsateede hooldus- ning remondikulud (tuh. kr) ...... 120 Tabel 7-44 Kohalike teede olem (km) ...... 120 Tabel 7-45 Riigieelarvelised eraldused kohalike teede investeeringuteks (tuh. kr)...... 120 Tabel 7-46 Kohalike teede hooldus- ja remonttööd valla/linna eelarvest (tuh. kr)...... 121 7.8.2 Transport ...... 121 Tabel 7-47 Bussiliiklus ...... 121 Tabel 7-48 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad...... 121 Tabel 7-49 Reisijatevedu raudteel (reisijaid) ...... 122 Tabel 7-50 Kaubavedu raudteel (vaguneid)...... 122 Tabel 7-51 Raudteejaamad...... 123

8 Sisukord

7.8.3 Perioodika...... 123 7.9 Televisioon ja ringhääling...... 124 7.9.2 Telefoniside ...... 124 Tabel 7-52 Elioni üldandmed ...... 124 Tabel 7-53 EMT klientide ja lepingute arv ...... 124 7.9.3 Avatud internetipunktid...... 125 7.9.4 Traadita Interneti (WiFi) alad...... 126 7.9.5 Valga Peapostkontor...... 127 Tabel 7-54 Töödeldud postisaadetisi (tuh. tk.)...... 127 Tabel 7-55 Perioodika tellimine ...... 127 Tabel 7-56 Enim tellitud ajalehed ja ajakirjad ...... 127 7.10 Põllumajandus...... 128 7.10.1 Põhinäitajad ...... 128 Tabel 7-57 Põllumajanduslik tootmine ...... 128 Tabel 7-58 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta) ...... 128 Tabel 7-59 Toetused põllumajandustootjatele (tuh. kr)...... 128 Tabel 7-60 SAPARDi toetused ...... 129 Tabel 7-61 Riikliku arengukava investeeringutoetused ...... 129 7.10.2 Valga Maaparandusbüroo...... 129 Tabel 7-62 Kuivendatud maade bilanss Eestis ja Valga maakonnas ...... 129 Tabel 7-63 Kuivendussüsteemide üleandmine maaomanikele...... 129 Tabel 7-64 Maaparandusühistud (MPÜ) ...... 130 7.10.3 Valgamaa Veterinaarkeskus ...... 130 Tabel 7-65 Nakkushaiguste diagnostika...... 130 Tabel 7-66 Nakkushaiguste profülaktika...... 131 Tabel 7-67 Diagnoositud marutaudi...... 131 Tabel 7-68 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele...... 131 7.10.4 Taimetoodangu Inspektsioon Valga büroo...... 132 Tabel 7-69 Järelevalve teostamine ...... 132 Tabel 7-70 Kontrollproovide võtmine...... 132 7.10.5 Valgamaa Põllumeeste Liit...... 132 7.10.6 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Valgamaa Teabekeskus ...... 133 8. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus ...... 134 8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne...... 134 Tabel 8-1 Toimetulekutoetuste maksmine (kr) ...... 134 Tabel 8-2 Peretoetuste väljamaksmine...... 134 Tabel 8-3 Riiklik pensionikindlustus...... 134 Tabel 8-4 Puuetega inimeste sotsiaaltoetused ...... 134 Tabel 8-5 Laste hoolekanne...... 135 Tabel 8-6 Hoolekandeasutused...... 135 Tabel 8-7 Päevakeskused ...... 135 Tabel 8-8 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr)...... 136 Tabel 8-9 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine omavalitsuste lõikes ...... 136 Tabel 8-10 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine abivahendite lõikes...... 136 8.1.1 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts ...... 137 8.2 Tervishoid ...... 137 8.2.1 Ambulatoorne üldarstiabi ...... 137 8.2.2 Eriarstiabi ...... 137

9 Valgamaa aastaraamat 2004

8.2.3 Hambaravi...... 138 8.2.4 Statsionaarne arstiabi ...... 138 8.2.5 Kiirabiteenistus ...... 138 Tabel 8-11 Ambulatoorne arstiabi (ühe elaniku kohta aastas)...... 138 Tabel 8-12 Meditsiinipersonal ...... 138 Tabel 8-13Voodikohtade iseloomustus...... 138 Tabel 8-14 Voodikohtade profiil...... 139 Tabel 8-15 Enamesinenud esmased haigusjuhud (%)...... 139 Tabel 8-16 Täiskasvanute surmapõhjused ...... 139 Tabel 8-17 Laste surma põhjused (juhtude arv)...... 140 Tabel 8-18 Nakkushaiguste esinemisjuhud...... 140 8.3 Terviseedendus ...... 140 Graafik 8-1 Valga Maavalitsusele riiklike alkoholismi ja narkomaania ning HIV/AIDS-i programmide/projektide elluviimiseks eraldatud vahendid...... 140 8.4 Olulisemad tegevused ja sündmused...... 141 9. Kultuur, sport, vaba aeg...... 142 9.1 Kultuur...... 142 9.1.1 Rahva- ja kultuurimajad...... 142 9.1.2 Raamatukogud...... 142 Tabel 9-1 Raamatukogud ...... 142 Tabel 9-2 Raamatukogu külastamisi ühe elaniku kohta ...... 142 Tabel 9-3 Kooliraamatukogude töö ...... 142 Tabel 9-4 Valga Keskraamatukogu tegevusnäitajad...... 142 9.1.3 Muuseumid...... 143 Tabel 9-5 Muuseumid ...... 143 Tabel 9-6 Valga Muuseumi tegevus ...... 144 9.1.4 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid...... 144 Tabel 9-7 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr) ...... 144 9.1.5 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ...... 144 Tabel 9-8 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiad...... 144 9.2 Sport...... 145 Tabel 9-9 Aasta parimad sportlased...... 145 10. Turism...... 149 10.1 Turismiinfo ja -teenused...... 149 Tabel 10-1 Atesteeritud majutusettevõtted ...... 149 Tabel 10-2 Toitlustusettevõtted...... 149 10.2 Turismiüritused/projektid ...... 149 Tabel 10-3 Majutatute arv majutusasutustes...... 150 Tabel 10-4 Majutatud välisturistide arv suurema osatähtsusega riikidest ...... 150 11. Kasutatud materjalid ja märkide seletus...... 151

10 100 aastat tagasi

2. 100 aastat tagasi

Välismaal Euroopa Venemaast on viimase kümne aasta jooksul ligi ½ miljonit inimest Siberisse rännanud. Peterburis tehti piiritusega valgustamise katseid ja jõuti otsusele, et piirituse valgustus petrooleumi valgusest palju parem ja odavam on ning et sellepärast petroleumi asemel piiritus tarvitusele tuleks võtta. Tore oleks kui harilik peauimastaja valguseallikaks jõuaks tõusta. Valged neegrid. Üks professor on röntgeni filtritega hiljuti neegrite kallal katseid teinud, mille juures avalikuks tulnud, et Röntgeni kiired neegrite naha valgeks muudavad. Ameerika neegrid võtsivad selle teate aga kaunis halvasti vastu. Nähtavasti ei ole neil musta naha sees sugugi halb elada. Hobuste väljavedu Venemaalt on kõigekõrgemal käsul ajutiselt ära keelatud. Peterburis on selts asumas, kelle ülesandeks on laste eest, kes emata on jäänud, hoolt kanda. Peterburis on raske piima saada, veel vähem head piima. Selts tahab kohtasid asutada, kust head piima ka maksuta võib saada. Soomes on umbes 2000 rahvaraamatukogu, neist on 70 linnades, teised maal. Lähistikku tuleb iga 1300 elaniku kohta üks raamatukogu, paiguti aga ka 200–300 inimese kohta. Raamatuid on üleüldse umbes 560 000 köidet. Lätimaal on varguste vastu töötav selts asutatud, kellel ülesanne on varast taga ajada ja varastatud asja üles otsida, kui see korda ei lähe, siis maksab selts pool varastatud asja hinda välja. Raudtee ümber Baikali järve arvatakse pea valmis saavat. Selle tee tegemine läheb Venemaale rohkem maksma kui ühegi teise nii pika tee tegemine. Üks verst sellel teel maksab 219,777 rubla. Shangais on 1000 oopiumi-salakauplejat mässu tõstnud. Hiina valitsus saatis sõjaväge mässajaid vaigistama. Kuiv piim. Üks selts väljamaalasi tahab Venemaale piimakuivatamise-vabrik asutada ja piima kuiva pulbrina väljamaale saatma hakata. Piimapulbrit mõeldakse kõige pealt Lõuna- Austriasse vedada. Viljahinnad Venemaal on kasvanud, sest et kusagil suurt tagavara ei ole ja mis ongi, pruugitakse koha peal ära. Rukkijahu hind on sisemises riigis 1 rbl kotti peale tõusnud. Kaeru ja loomatoitu on vähe. Külmade ilmade pärast ei saa heina ega leivavilja omal ajal kätte. Koolera on Teheranis (pärsis pealinn) möllamas. Iga päev sureb üle 150 inimese. Inglise saatkond Teheranis on linnast ära läinud. Rohutirtsud on viljale väga palju kahju teinud. Jena ülikoolis on esimest korda üks naisterahvas, ameeriklane neiu Morse mõtteteaduste doktoriks nimetatud. Miss Morse on kuulsa kirjutustelegrahvi ülesleidja Morse pojatütar.

11 Valgamaa aastaraamat 2004

Eestis Tallinna turul võib uue aasta algusest saadik vilja ainult kaaluga müüa, mõeduga müümine on keelatud. Selle määruse vastu eksijaid võetakse vastutusele. Pärnu linn on 100 rubla Punasele Ristile ja 1000 rubla Vene sõjalaevastiku suurendamiseks annetanud. Kambjast. Veebruarikuu lõpul käis kohalik talurahvaasjade komissar esimest korda siinpool vallavalitsusi revideerimas. Ta olla üleüldiselt rahul olnud ja mõnes kohas kiitust avaldanud. Hiiumaal. Koolitööd takistab siin puudulik kodune õpetus. Suurem osa kooli astujatest loeb väga vaevaliselt emakeelt. Jurjewist. Üliõpilaste-ühisused Euronia, Estonia, Livonia Fraternitas, Rigensis Neobaltia ja Lattonia on igaüks sõjahädaliste heaks 100 rubla annetanud. Wiljandimaa metsadest veetakse suurel arvul puid Pärnu puupapi vabrikusse. Hobusemehed saavad teenistust, aga puude hinnad tõusevad ja Viljandimaa, mis muidu metsarikas ei ole, muutub veel lagedamaks. Hanilast. Et põhku palju on, on ka loomade hinnad nii kõrged, et mõned vaesemad, kellel lehma tarvis oleks, teda osta ei jõua. Mõned peremehed ei taha müüagi, lootes suvel paremat hinda saada. Koguni väikse lehma eest nõutakse juba oma 45–60 rubla. Meie saadik Washingtonis teatas Põhja-Ameerika välimiste asjade ministeeriumile, et Venemaa neid ajalehtede kirjasaatjaid salakuulajaks peab, kes sõjaväljas traadita telegrahvi tarvitavad. Tallinna linna volikogu otsustas luba paluda, et linna elektrijaama ehitamiseks, gaasivabriku suurendamiseks, uulitsate prügitamiseks ja teiste tööde tarvis 950 rubla võiks laenata. Keila-Haapsalu raudtee tegemine edeneda õige pikkamisi, nii et kahtlane olla, kas tee sügiseks valmis saab, kui töödega enam ei rutata. Elvast. Vargad ja ööhulkujad on siinsete suvitajate elu koguni mõrudaks muutnud. Mõned perekonnad on toidumoonast mitu korda puhtaks varastatud ja mõni päev tagasi olivad jälle kõikide keldrid lõhutud ja toiduained kõrvale toimetatud. Tagavarateenistusse kutsumine algas Paides maakonnas 7. juulil. Kokku kutsutud oli 189 meest, ilmusivad 167. Nende hulgas oli haigeid 31 ja suure perekonnaga 28. Teenistusse võeti 110 meest, neist 12 meest, kes 3–4 tööjõuetumat perekonnaliiget maha pidivad jätma. Sõtta saadetud perekondade eest peavad need vallad hoolitsema, kus need tagavaraväe mehed viimasel ajal oma perekondadega elasivad. Haapsalust. Supelvõõraste äraminekuga jääb linna elu soiku. Piduõhtud ja näitemängud vähenevad, muusika vaikib. Suurem jagu suvitajatest on juba ära sõitnud, mõned vähesed valmistuvad ka äramineku vastu. Viinajoomine väheneb pealinnas. Sealsed joogimajad on käesoleval aastal septembrikuuni 20 protsenti vähem viina müünud, kui möödaläinud aastal selle aja sees. Kuressaare turul pandi hiljuti uus seadus maksma, mille järele kõik kaaluga peab müüma. Rahvale oli see sisseseade nii harjumata, et paljud müüjad toodud kartulid esiotsa tagasi viisivad. Narvas on tulekahju kordadel vastastikku abiandmise selts asutamisel. Et Narva linn oma ümber olevate vabrikute mõjul kaunis perekas on ja teised seltsid kinnitamise hinda kõrgendasivad, siis tuntakse seda seltsi tarvis olevat. Avataval seltsil on lootust, et teada esialgselt varakast küljest toetatakse.

12 100 aastat tagasi

Valgamaal Karulas avati rahva-teemaja. Rahvale lugemiseks on kolm ajalehte tellitud “Teataja”, “Uudised” ja “Walgus”. Soovitav oleks, et ka teisi Eesti ajalehti tellitaks, et lugemismaterjal mitmekülgsem oleks. 29. veebruaril oli Sangastest kohalise mängu-lauluseltsi avamine, mille põhjuskiri 30. jaanuaril on kinnitatud. Avamise pidust osavõtjaid oli kaunis rohkesti kokku tulnud. 30 uut liiget astusivad seltsi. Walgas peeti 8. aprillil laata. Rahvast oli laadal vähe, mis vist sellest tuli, et seda laata kalendris üleval ei ole, ehk teda küll juba 4–5 aastat on peetud. Oleks soovitav, et kalendritegijad seda puudust parandaksivad. Sangastest. Kolmandal märtsil oli rahvakoolide inspektor siinseid koolisid revideerimas, kus ta leidis, et lapsed mõnes koolis hilja sügise on kooli tulnud. Kooli katsuja seletanud, et kooliõpetajad õpetuse aja algust vallavalitsusele pidada teatama ja need olla siis kohustatud lastele kooliminekust käskusid andma. Walga kreisi I jaoskonna talurahvaasjade komissar on sealsetele vallavalitsustele ettekirjutanud, et vallakirjutaja või mõni muu vallavalitsuse-liige alati vallamajas oleks, kes mitmesuguste valitsusekohtade poolt saadetavaid kirju vastu võtaks. Niisama peetagu ka vallamaja alati ülevaatuse all. Helmest. Siinsed mõisad hävitavad väga palju metsa ära. Isegi taluperemehed panevad oma väikestes metsades, laastu-, sindli- ja laualõikamise masinad käima. Hiljuti viidi ühte Helme talusse kaheksa hobuse jõuline aurukatel ja metsalaastamine pidi alguse saama. Walgast. 10. mail oli siinse hambaarsti 10–12 aastane poeg Herseldi pagariäris teeniva õpipoisiga uulitsal tülisse läinud ja selle silma orgiga välja torganud. Õnnetu pagaripoiss toimetati kohe doktor Müllersoni juurde, see arvas, et silmast asja ei saa, soovitas siiski õnnetu Jurjewisse saata, kuhu ta viidi. Helme-Riidajast. Hiljuti kinkis Riidaja mõisa omanik (senine Helme kiriku eestseisja), nagu kohalise valla kirikukonvendi saadik teatas, Helme kiriku heaks 2000 rubla. Tõrvast. 50 aasta eest kasvas praeguse Tõrva asemel tugev männimets, ainult teelahkmed olivad lagedal ja nende ääres kükitas vana viltuvajunud õlekatusega kõrtsikong, mis 150 rubla Patküla mõisale renti maksis. Kõrtsist paarkümmend sammu eemal seisis Helmesse mineva tee ääres kõrtsikelder, mille katuse kitsed ja sikud ära olivad tallanud, kuna Pikasilla mineva tee lahkmel väike sepikoda oli. Karulas on üleüldiselt viisiks, et isad poegadele 4–5 korda rohkem varandust pärandavad kui tütardele. Laste koolitamisel käiakse järgmise eeskirja järgi: on tütrel haruldaselt head vaimuanded, kuna nad pojal puuduvad, siis koolitatakse tütart rohkem, aga kurdetakse siiski, et oh peaks mu pojal ometi nii hea pea olema, kui mu tütrel on. Vaene naisterahvas, sult nõutakse palju, aga pakutakse vähe! Helme karskuse seltsi “Ühismeele” uus parendatud põhjuskiri, mille järele seltsil nüüd luba on aastas kord näitemüüki toime panna, on igal pool kinnitatud ja tagasi saadetud. Materjalid kogutud ajalehest "Olewik", kirjaviis enamasti muutmata.

13 Valgamaa aastaraamat 2004

3. Tähtsamad sündmused ja üritused

Jaanuar 9. Otepääl esines hispaania ja ladina-ameerika kitarrimuusika kontserdiga Patrick Zeoli 10. Telesaate “Laulge kaasa!” salvestus Otepää ööklubis Comeback 10.–11. Murdmaasuusatamise MK-sarja etapp Otepääl 13. Lõunapiiri Ohvitseride Kogu teabepäev Valga Muuseumis 16. Valga Gümnaasiumile Raadio 2 korraldatud maakondadevahelise aastalõpumängu võiduauhinna, Samsungi arvutiklassi tehnika, üleandmine 16.–17. Maastikuautode 4X4 offroad karikasarjavõistlus “Castrol-Hyundai Lumetorm 2004” Tõlliste, Hummuli ja Helme vallas. 23. Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Valga Maavalitsus sõlmisid Valgas koostöölepingu 24.–25. Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused suusahüpetes ja kahevõistluses Otepääl 25. Valga maakonna ja Valka rajooni malematš kümnel laual Valgas 30. Otepääl avati spordihoone 30.–31. Paju lahingu 85. aastapäeva tähistamine 30. Ajalookonverents Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 31. Mälestuskogunemisel ja pärgade asetamisel Paju lahingu monumendi juures osales Vabariigi President Arnold Rüütel

Veebruar 1. 35. Tartu Maratoni avatud raja sõit 1. Valgamaa II memme-taadi konkurss Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 7.–8. Lumelaudurite Eesti meistrivõistlused Otepääl 9. Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets tutvus Valga linna koolidega 11. Siseminister Margus Leivo töövisiidil Valgamaal 14. Valgamaa tantsuorkestrite päev Ala rahvamajas 14.-15 IX rahvusvaheline laste klaveriansamblite festival Valga Muusikakoolis 15. Toropi Aastale pühendatud rahvatantsupäev Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 15. Pühajärve kalapidu “Kuldkala 2004” 21. Tänuüritus Valgamaa suurte perede esindajatele Valga Maavalitsuses 23. Eesti Vabariigi 86. aastapäeva kontsert-aktus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 26.–27. Maakonna arengunõukogu seminar Tallinnas

Märts 3. IX laste maakondlik rahvatantsupäev “Sihva Sabak” Pühajärve Põhikoolis 5. Piirialade Koostöönõukogu konverents Valgas 5.–7. IX Eesti Firmaspordi Talimängud Käärikul 6.–7. Eesti meistrivõistlused meeskondlikes suusahüpetes ja kahevõistluse sprindis Otepääl 9. Haridus- ja teadusministri Toivo Maimetsa töövisiit Valgamaal 13. Kekkose suusasõit Käärikul 17. Valgamaa Kutseõppekeskuse infopäev 17. Maakonna kooliteatrite festival Otepää kultuurikeskuses 19. Eesti Meistrivõistluste III etapp murdmaasuusatamises naised 30 km ja mehed 50 km klassikalises tehnikas Otepääl 18.-19. Maakondlik koolinoorte konkurss ”Koolimood 2004” Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses

14 Tähtsamad sündmused ja üritused

20. Valgamaa abiturientide ball Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 20.–21. Eesti Meistrivõistlused suusahüpetes ja kahevõistluses Otepääl 25. Märtsiküüditamise ohvrite mälestamine Keeni raudteejaamas 29. Valgamaa murdmaasuusatamise meistrivõistlused Käärikul

Aprill 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni töövisiit Valgamaale 3. Maakondlik vokaalansamblite päev Aakre rahvamajas 3. Eesti NATO täisliikmeks saamise pidustused Valga Piirivalvepiirkonna linnakus 4. Memmede rahvatantsurühmade talvine tantsupäev Ala rahvamajas 11. Eesti Meistrivõistlused maanteeteatejooksus EKIDEN Tõrvas 17. Energeetikaalane nõupidamine Valgas Eesti Energia Jaotusvõrgu Kagu-Eesti juhtkonna osavõtul 17.-20. Valga maakonna delegatsioon külaskäigul Ylistaro sõprusvallas Soomes 24. Lõuna-Eesti laste ja noorte rahvamuusikafestival "Karupoja trall" Otepää kultuurikeskuses 24.–25. 7. rahvusvaheline rütmitantsufestival “Üks väike linn” Valgas ja Valkas 26. Valgamaa arengunõukogu seminar maavalitsuses — strateegiadokumendi arutelu 27. Via Hanseatica arengukoridori rahvusvaheline seminar Valgas

Mai 1. Eesti Euroopa Liiduga ühinemise puhul korraldasid Valga ja Valka linnavalitsused koostöös Eesti ja Läti leivaliitudega kahte piirilinna hõlmava ürituse “Ühise leivaga koos Euroopasse” 6. Eesti Teaduste Akadeemia teaduspäev Valga Muuseumis, millel osales ka Läti Teaduste Akadeemia delegatsioon 6.-7. Tervistedendavate linnade konverents Otepää kultuurikeskuses 6.-8. Valgamaa omavalitsuste esindajate delegatsioon külaskäigul maakonna sõpruspiirkonnas Staraja Russas Venemaal 9. 22. Ühispanga jooksumaraton Otepää—Elva 11. Eesti , Läti ja Leedu koolide matškohtumine Balti Matš kergejõustiku mitmevõistluses Valgas 12. Ühenduse Alkoholivaba Eesti (AVE) Valgamaa piirkonna asutamiskoosolek 22. J. Cimze 190. sünniaastapäeva ja tema Valga seminari asutamise 155. aastapäeva tähistavad üritused Valgas ja Valkas 23. Noorte kergejõustikusarja XXXIII TV10 olümpiastarti III vabariiklik etapp Valgas 26. Toimusid arengunõukogu piirkondlikud seminarid Tõrvas ja Otepääl 28.–29. Valgamaad külastas Eesti Politsei juhtkond, eesotsas peadirektor Robert Antropoviga 29. III Loskutov Cup maanteejooksus Valgas 30. 23. Tartu Rattaralli

Juuni 1. Valgamaa Infotehnoloogia Arenduse OÜ (VITA) esitles Valgamaa internetivärava valgamaa.ee uut tehnilist ja kujunduslikku lahendust 1. Maavalitsuse tänupidu maakondlike aineolümpiaadide edukamatele õpilastele Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 1.-6. Valga maakonna delegatsioon külaskäigul Somogy maakonnas Ungaris ja osalemas rahvusvahelise fotokunstinäituse avamisel 3.-6. III Tõrva – Helme vabariiklik maleturniir harrastajatele Tõrvas

15 Valgamaa aastaraamat 2004

5. Valgamaa tantsupidu “Las jääda ükski mets” Valga Keskstaadionil 11. 12. Valga Ööjooks 11.–13. Valga linna päevad 12. Rahvusvaheline Bruno Junki 9. mälestusvõistlus käimises Valgas 14. Maavanema tänuvastuvõtt olümpiaadidel edukalt esinenud õpilaste õpetajatele Valga Maavalitsuses 14. Eesti Sotsiaalministeeriumi ja Läti Heaoluministeeriumi ühisseminar Valgas 14. Juuniküüditamise aastapäeva tähistamine Valga Säde pargis 15. Maavanema vastuvõtt abiturientidele Valga Maavalitsuses 16.–17. Valga maakonna ja Valka rajooni meistrivõistlused kergejõustikus Valgas 18.–19. Valgamaad läbis kolmas rahvusvaheline dresiiniralli 18.–21. Ylistaro noorte kergejõustiklaste delegatsioon külastas Valgamaad 19.–20. Tõrva linna päevad 21. Maakonna kodukaunistamiskonkursside võitjate austamine Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 23. Võidupüha Maakaitsepäeva üritused Otepääl 30.-1.07 Laulupeo tuli läbis Valgamaad

Juuli 3.-4. Valgamaa kollektiivid osalesid üldlaulu- ja tantsupeol Tallinnas 5.-8 Majandusõppe suvekool Eesti noortele Annimatsi kämpingus 8. Valga Jaani Kiriku restaureeritud Ladegasti oreli kontsert-esitlus 09.–11. XV Rukkilillemängude kergejõustikuvõistlused Valgas 10. Pühajärve Triatlon 10. XXXIII Võrtsjärve Suvemängud Põdrala vallas Pikasillal 13.–17. Kunstipäevad Lüllemäel 16. Noorteüritused “Mõnus pidu ilma mõnuaineteta” ja vahupidu “Rave in Foam” 18.–17. Vabariiklik pere- ja suguvõsaansamblite kokkutulek Otepääl 19. Kergejõustiku Grand Prix Valga keskstaadionil 19.–20. Valga maakonna ja Valka rajooni spordiaktiivi ühiskoolitusüritus Tallinnas ja Valgamaal 22.–25. Ameerika autohuviliste rahvusvaheline üritus Valga Cruising 2004 23.–24. RS Ralli 2004 Otepääl 23.-25. Pühajärve puhkpillipäevad 31. Leigo Järvemuusika avakontsert 31. Telesaate “Laulge kaasa!” avalikud lindistused Valgas ja Otepääl 31. Otepää Rattamaraton/ Elion Estonian Cup 2004 – V etapp Otepääl

August 1. Otepää käsitöölaat ja rahvalaulupäev 1.-8. Loodusfestival “Las jääda ükski mets” Tõrvas 7.–8. Kuni 23-aastaste maanteeratturite rahvusvahelised meistrivõistlused Otepääl 7.ja 14. Leigo Järvemuusika kontserdid 9. Kinobuss Tõrvas Tantsumäel 9. Üleriigilise noorteüritus “Tänava nael” Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 10. Riigikogu esimees Ene Ergma tutvus Valgamaa külade arendustegevusega 13.–14. Rahvusvaheline suusavõistlus Suverull Otepääl 14.–15. Tivoli tuur Valgas 14.–15. Rootsi Essunga kommuuni delegatsioon külastas Tõrvat 20. Eesti Meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus 50 km paarissõit Otepääl

16 Tähtsamad sündmused ja üritused

20.–22. Eesti Kaitseliidu suvemängude spordivõistlused Käärikul 25. Ajalehe Äripäev majanduskonverents Valgamaal 29. Üle-eestilise Koolirahu väljakuulutamine Valgas 31. Interreg IIIA infoseminar Valgas tutvustas rahvusvahelise koostöö rahastamisvõimalusi

September 1. Tõrva Gümnaasiumi uue õppekorpuse pidulik avamine, osales haridus- ja teadusminister Toivo Maimets 3.– 4. Eesti klubide 3. karikavõistlused kergejõustiku kümnevõistluses Valgas 8.-12 Valgamaal on külaskäigul Rootsi Jämtlandi Lääni ametnike delegatsioon eesotsas läänivanema Maggi Mikaelssoniga. 09.-10. Eesti meistrivõistlused laskmises 300 m distantsil Metsniku lasketiir Valgamaal 10. 7. Valga-Valka rahvajooks 16.-20. Valga maakonna delegatsioon osaleb Ungaris Somogy maakonnas rahvusvahelisel turismialasel seminaril ja amatöörkokanduse võistlusel 17. 22. jooks ümber Tõrva kolme järve 19. 7. Tartu Rattamaraton Otepääl 20.-21. Valgamaad külastas USA Marylandi osariigi linnajuhtide delegatsioon 25. Kekkose sügismatk Käärikul 27. Tänuvastuvõtt üldlaulu ja –tantsupeol osalenud Valgamaa kollektiivide juhtidele Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 29. Eesti Meistrivõistlused suvistes suusahüpetes juunioridele Otepääl

Oktoober 3. Eesti Noorte Murdmaajooksu karikavõistlused Tõrvas 4. Maavanema vastuvõtt äsja tööle asunud noortele õpetajatele ja Aasta Õpetajatele Valga Maavalitsuses 4.-6. Valgamaad külastas Ungari Somogy maakonna sotsiaaltöötajate delegatsioon 5. Tsirkuse Tuuri etendused Valgas Pedeli ääres 5. Konkurentsiuuringute ümarlaud Taagepera lossis 6. Avati Otepää-Kanepi rekonstrueeritud maantee 9. Valga maakonna ja Valka rajooni võistkondade matškohtumine jalgpallis Valgas 9.-10. Valgamaa Kutseõppekeskust külastab Soome Jalasjärvi Kutseõppekeskuse esindus 11.-16. Valgamaa ametnike delegatsioon külaskäigul Ukrainas Šatski rajoonis 12.-14. Täiskasvanud Õppija Nädala üritused Valgamaal 22.-23. Üleriigilised muusikaõpetajate sügispäevad Valgamaal 22.-24. Akordionimuusika päevad Torupillitalus 26. Hariduskonverents “Kvaliteetharidus ja erivajadustega laps tavakoolis” Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses

November 2. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus Valgamaal 3. Põllumajandusministri Ester Tuiksoo visiit Valgamaal 4.-30. Valga XIV Kunstikuu 5. Maakonnalehe Valgamaalane 60. sünnipäeva tähistamine 10. Valga-Valka koostööseminar “Valga ja Valka koostööperspektiivid ELi tingimustes” ja Interreg IIIA projekti “Valga-Valka: üks linn, kaks riiki” tutvustamine Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 18. Vabariikliku hariduskorralduse nõukoja istung Tõrva Gümnaasiumis

17 Valgamaa aastaraamat 2004

20. Viiendad Alfred Neulandi mälestusvõistlused tõstmises Helmes

Detsember 7. Maakondlik koolinoorte narkoennetuspäev “Noor ja vaba” Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 11. Valgamaa koolinoorte meistrivõistlused sisekergejõustikus Tartus 14. Hansapanga ja Arno Tali Sihtkapitali korraldatud konkursi “Tugev ja terve eesti pere” võitjate austamine Valga Maavalitsuses 14.–15. Via Hanseatica turismiarendusprojekti VHB-Zone avakonverents Pühajärve Puhkekeskuses 16. Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna töövisiit Valga maakonnas 19. Valga maakonna ja Valka rajooni kohtumine võrkpallis Valgas 19. Maakonna spordiaasta pidulik lõpetamine ja sportlaste austamine Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses 30. ETV – Hansapanga suusasarja I etapp Käärikul 31. Eesti Meistrivõistluste I etapp murdmaasuusatamises Käärikul

18 Juhtimine ja regionaalhaldus

4. Juhtimine ja regionaalhaldus

4.1 Valga maakond Kaart 1 Asend Kaart 2 Haldusjaotus

4.1.1 Üldist Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km², ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta. Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 245, Tartusse 89, Viljandisse 82, Võrru 77, Põlvasse 86, Pärnusse 144, Narva 268 ning Riiga 168 ja Pihkvasse 142 kilomeetrit. Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (102,4 km), idas Võru, põhja- kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.

4.1.2 Maakonna kujunemine Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda. 3. juulil 1783. a. andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid kaks – Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu. Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta. Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised vallad: - Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Jõgeveste;

19 Valgamaa aastaraamat 2004

- Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre; - Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste. Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest. Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise. 19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige Jaan Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada kolme päeva jooksul maakonnavalitsus nelja osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Eesti Vabariigi valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest ning andis seetõttu 6. septembril 1920. a. välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond. Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11. veebruaril 1921. a. kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna koosseisu: - Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald; - Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald; - Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera vald. Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli, Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn. Hiljem toimusid haldusterritoriaalsed muutused alljärgnevalt: - 1921. a. eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev; - 1922. a. Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga; - 1924. a. liideti Paju vald Sooru vallaga; - 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. 1920-ndate aastate teisest poolest kuni 1939. a. haldusreformini oli Valga maakonnal 19 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi, Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste. 1939. a. valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla. Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne jaotus. Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks: - Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi, Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud (va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni); - Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre, Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud; - Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki, Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud.

20 Juhtimine ja regionaalhaldus

3. mail 1952 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga, Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja Elva rajoonid. 25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud. Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. a. likvi- deeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning Aakre, Otepää ja Palupera (va Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. a. saadi rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. a. Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid kujunesid lõplikult välja 1966. a. 25. veebruari 1977. a. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga rajoon 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga. 1. jaanuaril 2004 oli Valgamaal kaks linnavalitsust: Valga ja Tõrva ning 11 vallavalitsust: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru hõlmates kokku 7 alevikku ja 149 küla.

4.1.3 Lipp ja vapp Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus. 17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon. 17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar sümboliseerimaks kahte rahvast ühendavat silda. Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite läbivaatamist 1931. aasta märtsis maavolikogu kinnitas kohaliku inseneri Saare vapikavandi. Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne “V” täht ja vasakul sinisel neli kuldtähte sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril 1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (Siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist) maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see “Riigi Teatajas”. 1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused. 1936. aastal töötas kunstnik G. Reindorff välja maakondade uued vapikavandid, mis olid tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade vapid ja lipud, millede kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad: - Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba. - Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakondliku eritunnusena maakonna vapp.

21 Valgamaa aastaraamat 2004

4.1.4 Kaugused linnulennult Tabel 4-1 Maakonnakeskused Tabel 4-2 Väljapoole Eestit Linn Kaugus (km) Asimuut (°) Linn Kaugus (km) Asimuut (°) Haapsalu 196 313 Petseri 94 87 Jõgeva 109 11 Pihkva 136 88 Jõhvi 194 24 Riia 150 233 Kuressaare 217 286 Helsingi 270 347 Kärdla 236 306 Novgorod 340 90 Paide 127 347 Vilnius 350 188 Põlva 68 62 Peterburi 350 44 Pärnu 113 308 Stockholm 500 294 Rakvere 177 6 Varssavi 690 209 Rapla 154 332 Moskva 730 102 Tallinn 199 338 Kopenhaagen 850 259 Tartu 82 33 Oslo 910 291 Viljandi 70 338 Berliin 1000 239 Võru 58 82 Brüssel 1570 249 London 1810 258

Pariis 1850 247 Washington 7140 302

4.1.5 Haldusjaotus Maakonnas on kaks linna- ja 11 vallavalitsust. Linnu on kolm, maa-asulaid kokku 156, neist seitse alevikku ja 149 küla. Maakonna keskus on Valga linn. Tabel 4-3 Elanike arv rahvastikuregistri põhjal Omavalitsus Alevikke Külasid Elanikke Elanikke Pindala Asustus- 1.01.2004 1.01.2005 km² tihedus in/km² Helme vald 1 14 2395 2366 312,73 7,57 Hummuli vald 1 8 1068 1051 162,70 6,46 Karula vald - 14 1166 1144 229,92 4,98 Otepää vald - 21 4367 4329 217,36 19,92 Palupera vald - 13 1159 1166 123,48 9,44 Puka vald 1 18 1922 1909 202,41 9,43 Põdrala vald - 14 999 982 128,70 7,63 Sangaste vald 1 13 1560 1526 144,73 10,54 Taheva vald - 13 981 953 204,71 4,66 Tõlliste vald 2 13 1981 1953 193,78 10,08 Tõrva linn - - 3343 3314 4,80 690,42 Valga linn - - 14900 14754 16,54 892,02 Õru vald 1 8 597 586 104,63 5,6 Kokku 7 149 36438 36033 2046,49 17,61

22 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.1.6 Rahvastik

Näitajad Rahvastikusündmused Graafik 4-1 Jaotus soo järgi Tabel 4-4 Registreeritud sünde ja surmi Omavalitsus Sünnid Surmad

40000 Helme 19 33 mehi naisi 35000 Hummuli 4 7 Karula 7 11 30000 19844 19665 19405 19295 19007 Otepää 37 54 25000 Palupera 12 26 20000 Puka 18 23 15000 Põdrala 7 14 10000 17538 17431 17310 17143 17026 Sangaste 16 20 5000 Taheva 3 11 0 Tõlliste 8 20 2000 2001 2002 2003 2004 Tõrva 41 38

Valga 142 267 Graafik 4-2 Jaotus vanuse järgi Õru 3 5 Kokku 317 529

40000 Registreeriti 317 sündi — 132 tüdrukut ja Tööeelses eas Tööeas Pensionieas 185 poissi. 120 lapse vanemad olid seadus- 35000 8065 8308 8054 8101 7959 likus abielus, 128 lapse isast põlvnemine 30000 tuvastati, 69 last registreeriti vallaslastena.

25000 Ema esimese lapsena sündis 110, teisena 109, kolmandana 58, neljandana 24, 20000 22122 21831 21397 21435 21220 viiendana 8, kuuendana 2, seitsmendana 2, 15000 kaheksandana 1, üheksandana 1,

10000 kaheteistkümnendana 2. Kaksikuid ei registreeritud. Noorim sünnitaja oli 15 5000 7195 6957 7264 6902 6854 aastane, kõige vanem 44 aastane. 0 2000 2001 2002 2003 2004 Koostati 529 surmaakti: 269 meest ja 260 naist. Kõige rohkem, 311 inimest, suri Graafik 4-3 Jaotus elukoha järgi vereringeelundite haigustesse, 90 korral oli surmapõhjuseks vähk, 20 korral vanadus. Õnnetusjuhtumeid oli 14. Esines 8 mürgistust alkoholiga, üks mürgistus 40000 Linnarahvastik Maarahvastik narkootikumiga, enesetappe 9, 2 rünnet. 35000

30000 16655 16432 16155 15941 15725 Populaarsemad nimed 25000 Poisid: Martin. Omapärasemad: Kelvin, 20000 Vladlen, Ako, Nestor Cevin. 15000

10000 20727 20664 20560 20497 20308 Tüdrukud: Laura. Omapärasemad: 5000 Loreen Marii, Hava, Saskia Simone,

0 Celiin, Cäthy. 2000 2001 2002 2003 2004

23 Valgamaa aastaraamat 2004

Graafik 4-4 Loomulik iive 1995–2004

Sünnid Surmad

651 700 643 649 579 598 552 565 600 521 529 496 500 400 420 300 393 376 386 373 348 331 200 334 301 317 100 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Abielud, abielulahutused ja nimemuutmised Registreeriti 99 abielu, neist 90 maavalitsuses, 9 kirikutes (4 Valga, 4 Sangaste ja 1 Helme kirikus). 77 paari elasid enne seaduslikku abielu vabaabielu. Esimesse abiellu astusid 73 naist ja 77 meest. Kõige noorem pruut oli 17 aastane, kõige vanem 58 aastane. Kõige noorem peigmees oli 19 aastane, kõige vanem 62 aastane. Kõige enam noormehi abiellus vanuses 33 (11) ja kõige enam naisi vanuses 20 (11). Ühte kuldpaari käidi Valga Maavalitsusest kodus õnnitlemas. Abielulahutuse akte koostati 72. Kõige enam lahutati abielusid mis olid kestnud 7 aastat, kaks abielu ainult 1 aasta, üks 40 aastat. Nimemuutmise akte koostati 14. Üksteist inimest muutsid perekonnanime kolm ees- ja perekonnanime. Graafik 4-5 Abielud, abielulahutused ja nime muutmised 1995–2004

Abielud Abielulahutused Nimemuutused

160 149 127 140 125 113 120 104 105 101 101 103 99 100 117 109 80

60 72 70 71 74 40 54 54 57 53 17 21 20 16 18 17 14 20 8 10 8 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

24 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.2 Riiklikud institutsioonid

4.2.1 Valga Maavalitsus Aadress Kesk 12, 68203 Valga Telefon 766 6111, faks 766 6157, e-post: [email protected] Internetis: http://valgamaa.ee Maavanem Georg Trašanov (alates 19.05.2005).

Koosseis ja struktuur Joonis 1 Struktuur Tabel 4-5 Ametnike jaotus soo ja vanuse järgi

Maavanem 21–30 31–40 41–50 51–60 61–65 Üle 65 Kokku 1. Kõrgemad ametnikud - 2 6 3 1 - 12 Siseaudiitor Mehed -1311 - 6 Haridus- ja kultuuriosakond Naised - 1 3 2 - - 6

Infosüsteemide osakond 2. Vanemametnikud 5 8 14 6 3 2 38 Mehed 2 - 4 - 1 1 8 Rahvastikutoimingute talitus Naised 381062 130

Kantselei 3. Nooremametnikud 1 - - - - - 1 Mehed ------Arveldustalitus Naised 1 - - - - - 1

Õigustalitus Kokku ametnikud 6 10 20 9 4 2 51 Mehed 2 1 7 1 2 1 14 Maaosakond Naised 491382 137 Majandusarenguosakond 4. Abiteenistujad - - 2 1 2 - 5 Rahandusosakond Mehed - - 1 1 2 - 4

Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Naised - - 1 - - - 1 Kokku kõik 6 10 22 10 6 2 56

Euroinfopunkt Aadress: Kesk 12, Valga 68203. Telefon 766 6137, e-post: [email protected] Valgamaa euroinfopunkt avati 11.09.1999. Infopunkt on avatud kõigile soovijatele, et jagada informatsiooni Euroopa Liidu kohta. Valga maakonnas on 15 Euroopa Liidu materjalidega varustatud rahvaraamatukogu.

Regionaalsed programmid Toimis kaks regionaalarengu programmi: kohaliku omaalgatuse programm ja hasartmängu- maksust regionaalsete investeeringute toetamise programm. Lisaks eelmainitud programmi- dele rahastas taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi raames Hollandi Kesk-ja Ida-Euroopa Fondide Ühendus. Tabel 4-6 Programmidele eraldatud vahendid Eestis (mln kr) Programm 2002 2003 2004 Põllumajanduspiirkondade programm 10,00 14,00 - Kohaliku omaalgatuse programm 6,00 6,00 6,00 Hollandi vahendid kohaliku omaalgatuse programmis 0,15 0,30 0,15 Keskustevõrgu programm - 11,50 - Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise 22,30 22,20 25,70 programm

25 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 4-7 Esitatud ja toetatud regionaalarenguprojektid 2003 2004 Programm Esitati (tk) Rahastati (tk) Summas (kr) Esitati (tk) Rahastati (tk) Summas (kr) Hasartmängumaksust 43 14 1 167 310 29 10 1 282 091 regionaalsete investeeringute toetamise programm Põllumajanduspiirkondade 8 3 1 275 698 - - - programm Kohaliku omaalgatuse 46 29 268 941 39 27 290 000 programm Hollandi vahendid kohaliku 12 12 101 400 8 8 49 984 omaalgatuse programmis Keskustevõrgu programm 1 - - - - - Kokku 110 58 2 813 349 76 45 1 622 075 Tabel 4-8 Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programmi kaudu toetatud valdkonnad 2002 2003 2004 Valdkond Projekte (tk) Summa (kr) Projekte (tk) Summas (kr) Projekte (tk) Summas (kr) Haridus 5 674 246 4 276 399 5 668 923 Sport 1 37 958 - - 1 150 000 Sotsiaal 6 417 101 2 354 809 2 192 200 Kultuur 2 133 319 8 536 102 2 270 968 Tabel 4-9 Hasartmängumaksust investeeringuprojektidele toetust saanud (kr) Toetuse saajad 2001 2002 2003 2004 EELK Otepää Maarja kogudus - - 15 569 - Helme Sanatoorne Internaatkool - - - 79 082 Hummuli Vallavalitsus 100 000 35 000 59 052 - Karula Vallavalitsus 90 000 - 77 063 - MTÜ Hellenurme Mõis 150 000 100 000 - - MTÜ Paju Pansionaadid - 71 350 - - MTÜ Sooru Arendus 30 000 45 100 - - MTÜ Studio "Joy" - - 45 000 - MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus - - 70 736 - MTÜ Tõrva pereklubi Sinilill - 49 405 - - MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing - - 4 809 - Otepää Vallavalitsus - - 139 343 239 924 Palupera Vallavalitsus - - 55 000 - Puka Vallavalitsus 229 000 - 171 850 - SA Otepää Tervisekeskus - 107 096 - 38 200 Sangaste Vallavalitsus - 162 725 - 134 738 Taheva Vallavalitsus 23 000 142 469 33 404 136 230 Tõlliste Vallavalitsus 106 430 37 958 15 394 80 265 Tõrva Linnavalitsus 187 000 151 929 130 090 200 002 Valga Linnavalitsus 353 179 359 592 350 000 304 000 Valga Väikelastekodu 62 013 - - - Õru Vallavalitsus - - - 69 650 Kokku 1 330 622 1 262 624 1 167 310 1 282 091

26 Juhtimine ja regionaalhaldus

Tabel 4-10 Kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud (kr) Toetuse saajad 2001 2002 2003 2 004 MTÜ Memento Valgamaa Ühendus - 10 000 5 000 - MTÜ AT Koostöökeskus - - 4 506 8 000 MTÜ Birkenbaumid - - - 14 275 MTÜ Eesti-Läti Instituut - - 9 130 - MTÜ ELO - 12 706 - - MTÜ Hellenurme Maanaisteselts - - 2 570 - MTÜ Hellenurme Noortekeskus 5 970 - - - MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus 3 000 - - - MTÜ Kaagjärve Külakeskus - - 5 560 9 300 MTÜ Karukäpp - - - 21 550 MTÜ Karula Muinsuskaitse Selts 2 000 4 950 - - MTÜ Karula Naisselts - 4 830 - 10 000 MTÜ Kodukant Võrumaa - 3 100 - - MTÜ Kuigatsi Külamaja Seltsing - - 4 990 - MTÜ Laatre Naisselts 3 300 - - - MTÜ Lüllemäe rahvaõpistu 13 500 14 440 33 570 7 460 MTÜ Noorte-koolitus ja arenduskeskus - - - 14 865 MTÜ Nõuni Maanaiste Selts 19 970 - - - MTÜ Otepää Spordiklubi 10 000 - - - MTÜ Otepää Naisselts 9 280 11 000 - 8 700 MTÜ Pikkjärve Külaselts - - 10 000 - MTÜ Pilkuse Küla 3 930 - - - MTÜ P-rühm - - - 16 200 MTÜ Puka Aianduse ja Mesinduse Selts - - - 8 482 MTÜ Puka Naisselts - - - 5 105 MTÜ Pühajärve Haridusselts - - 4 606 - MTÜ Sangaste Heakorraselts - - 10 000 - MTÜ Sooru Arendus 12 700 11 500 17 735 5 750 MTÜ Sooru Naisselts - 13 500 - 2 826 MTÜ Spordiklubi Karula 10 950 - - - MTÜ Taagepera Külaselts - - 7 106 9 180 MTÜ Tõlliste avatud noortekeskus TANK - - - 26 620 MTÜ Tõlliste valla pensionäride ühendus 2 000 - - 11 668 "Elurada" MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus 72 000 47 940 37 424 29 580 MTÜ Valgamaa Käsitööinkubaator 25 000 - - - MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing - - 14 220 - MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit - - 7 970 - MTÜ Valgamaa Pensionäride Ühendus 22 300 33 570 36 300 - MTÜ Valgamaa Puuetega Inimeste Koda - - - 3 518 MTÜ Õigus Ja Abi 1 000 - - - Alamõisa Külaseltsing - - 9 340 - Seltsing Hargla Külaselts - 19 115 9 900 6 700 Seltsing Helme Käsitööseltsing 4 000 4 400 - - Seltsing Kaagjärve Külaselts - - 4 447 - Karula Külaseltsing - 4 401 - 9 200

27 Valgamaa aastaraamat 2004

Seltsing Karula valla noorteühendus - - - 12 144 Seltsing Koikküla külaselts - - - 8 009 Lossiküla Seltsing - - 5 000 - Seltsing Neeruti Külaselts - - 14 390 - Seltsing Nõuni Külaselts - - - 10 337 Seltsing Pikasilla Külaselts - 13 437 4 367 - Seltsing Rebasemõisa Külaselts - 9 511 - - Seltsing Riidaja noorte klubi Orto käpikud - - - 14 420 Seltsing Riidaja Rändurteater - - - 6 800 Risttee Külaseltsing - - 10 810 - Sangaste Käsitööseltsing - - - 9 311 Kokku 220 900 218 400 268 941 290 000 Tabel 4-11 Kohaliku omaalgatuse programmist Hollandi vahenditest toetatud (kr) Toetuse saajad 2001 2002 2003 2004 MTÜ AT Koostöökeskus - - 10 000 - MTÜ EELK Valga praostkond - - - 6694 MTÜ Hellenurme Maanaiste Selts 10 000 - - - MTÜ Kaagjärve külakeskus - - 10 000 - MTÜ Lüllemäe rahvaõpistu 10 000 10 000 3 800 - MTÜ Noorte-koolitus ja arenduskeskus - - - 10 000 MTÜ Nõuni Maanaiste Selts 9 070 - 4 325 - MTÜ Otepää Naisselts 10 000 10 000 9 100 - MTÜ Pühajärve Haridusselts - - 10 000 - MTÜ Sooru Arendus 10 000 8 300 9 455 2 490 MTÜ Sooru Naisselts - - - 2 500 MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus - - 20 520 - MTÜ Valgamaa Lasterikaste Perede Ühing - - 10 000 - MTÜ Valgamaa Pensionäride Ühendus - - - 5 000 MTÜ Valgamaa Puuetega Inimeste Koda - - - 3 300 Seltsing Hargla Külaselts - 6 795 9 700 - Karula Külaseltsing - 5 000 - - Seltsing Karula valla Noorteühendus - - - 10 000 Pori küla seltsing - - 4 500 - Seltsing Rebasemõisa Külaselts - 10 308 - - Seltsing Riidaja noorte klubi Orto käpikud - - - 10 000 Kokku 49 070 50 403 101 400 49 984

Valga Maavalitsuse välissidemed Läti Vabariigi Valka Rajoon. Lepingupartner Valka Rajooninõukogu. Vahetust naabrusest tulenevalt ulatuvad sõprussidemed aastakümnete taha ning praegused partnerid kannavad neid edasi õigusjärglastena. Praegune raamleping pärineb 1995. a. Geograafilise läheduse omavahelise seotuse tõttu hõlmab koostöö pea kõiki tegevusvaldkondi. Valgamaa ja Valka rajooni omavalitsusi puudutavates koostöö küsimustes osaleb maavalitsuse kõrval koostöös ka Valgamaa Omavalitsuste Liit. Maavalitsus on Valka rajooni/linnaga partneriks kolmes 2004. aastal käivitunud suuremas Interregi projektis: VHB-Zone (Via Hanseatica turismitoote arendamine Baltikumis), InLoC (Läänemere piirkonna transpordi ja logistikakeskuste arendamine) ja Baltic Tangent (Lõuna-Skandinaaviast üle Läänemere ning läbi Läti ja Lõuna- Eesti Pihkvasse kulgeva uue mere- ja raudteetranspordi koridori arendamine).

28 Juhtimine ja regionaalhaldus

Saksamaa Liitvabariigi Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Parchimi Ringkond. Lepingupartner Parchimi Ringkonna Administratsioon. Sõprussidemed on välja arenenud omaaegsete ENSV ja SDV sidemetest 1980ndate aastate alguses. Koostöö hõlmab kultuuri ja noorsoovahetust. Viimastel aastatel on see koostöö olnud loid ja omavahelist suhtlemist sisuliselt ei ole toimunud. Soome Vabariigi Ylistaro Vald. Lepingupartneriteks on Ylistaro Valla volikogu ja valitsus. Ametlikud sõprussidemed alates 1988.a. Koostöövaldkondadeks on kultuur, sport, haridus jne. 2004. aastal suhtlemine toimis kahe külastuse näol (aprillis Ylistaros ja novembris Valgamaal), kuid tunda andis koostööpartnerite ebavõrdsus (Ylistaro on küllaltki väike rõhuvalt põllumajandusega tegelev omavalitsus). 2004. aasta sügisel Soome kohalike omavalitsuste valimisel endine Ylistaro valla juhtkond enam ei kandideerinud, seega läheb võim seal üle uutele tegijatele, kellega on oluline 2005. aastal sidemed säilitada. Küllaltki tihe oli koostöö Ylistaro lähikonnas asuva Jalasjärvi Koolituskeskuse ja seal paikneva Carrefour West Finlandiga, kuid suuremate projektideni 2004. aastal ei jõutud. Rootsi Kuningriigi Jämtlandi Lään. Lepingupartnerites on Jämtlandi Lääni Volikogu, Jämtlandi Lääni Valitsus ning Jämtlandi Lääni Omavalitsuste Liit. Sõprussidemed algasid 1991. aastal vahetult peale Eesti iseseisvumist ning esimene koostööleping sõlmiti 1992. a. Koostöös osaleb aktiivselt ka Valgamaa Omavalitsuste Liit. 2003. aasta veebruaris sõlmiti kolmas sõpruse ja koostöö raamleping kuni aastani 2007, mis näeb ette koostööd sellisel aladel nagu haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaalpoliitika, keskkond, demokraatia areng, ettevõtlus, luterlike koguduste vaheline koostöö jne. 2004. aastal lõpetati Valgamaa – Jämtlandi lääni esmatasandi arstiabi koostöö projekt, kuid koostööd jätkatakse Vene Föderatsiooni Vologda oblasti esmatasandi arstide koolitamisel. 2004. aastal lisandus demokraatiaalase väljaõppe ühisprojekt Jämtlandiga Vene Föderatsioonis Staraja Russas, millist koostööd tahetakse jätkata ka 2005. aastal. 2002−2003. a. alustati Brüsseli suunalise koostööd ja Jämtland hoiab meile koos oma Norra koostööpartneritega kohta oma esinduses Brüsselis (Mid-Scandinavia). EELK Valga praostkonnaga koostöös võeti mais vastu Jämtlandi lääni Östersundi praostkonna noortedelegatsioon. 2004. aasta septembris külastas Valgamaad Jämtlandi läänivanem oma delegatsiooniga. Vene Föderatsiooni Novgorodi Oblasti Staraja Russa Rajoon. Lepingupartneriks on Staraja Russa Linna ja Rajooni Administratsioon. Ametlikud sõprussidemed alates 1998.a. kui sõlmiti koostöö raamleping, mis näeb ette koostööd kultuuri, noorsootöö, hariduse jms alal. 2004. aastal toimus kultuurigruppide vahetus ja suhtlus Staraja Russa rajooni ning Valga maakonna juhttasandite vahel. Koos Rootsi Jätlandi lääniga viidi Põhjamaade Ministrite Nõukogu abiga läbi ka projekt ESISRANO, mille käigus tutvustati St. Russa omavalitsustöötajatele kaasaegsete omavalituste funktsioneerimise põhimõtteid Euroopas. Sellealane tegevus jätkub ka 2005. aastal. 2002. a. alanud kontaktid Ungari Somogy komitaadiga arenesid edasi ka 2004. aastal. 2004. aastal külastasid Valgamaa delegatsioonid kaks korda Somogy komitaati, viidi läbi kunstnike projekt, võideti kulinaaria alane rahvusvaheline konkurss. Koostöölepingu sõlmimine on planeeritud 2005. aasta suvel. Poola Lublini vojevoodkonnaga jätkusid kontaktid ka 2004. aastal. Valgamaa esindajad käisid kaks korda Lublinis, esimest korda oktoobris teel Šatskisse ja teist korda Kagu-Eesti delegatsiooni visiidi ajal detsembris. Tegemist on Valga, Võru ja Põlva maakondade koostööga.

29 Valgamaa aastaraamat 2004

2003. aastal lisandus Ukraina Tallinna saatkonna initsiatiivil ka koostöö Ukraina Vabariigi Volõõnia Oblasti Šatski Rajooniga. Valgamaa delegatsioon külastas Šatskit 2004. aasta oktoobris. 2004. aastal kujundati Eesti, Läti ja Vene Föderatsiooni Piirialade Koostöönõukogu (kuhu peale Valgamaa kuuluvad Eestist veel Võru ja Põlva maakonnad) ümber euroregiooniks Euregio “Pskov-Livonia”. Selles koostöös osalevad Valga Maavalitsus ja Valgamaa Omavalitsuste Liit koos. Uueks momendiks 2003-2004. aasta maavalitsuse välissidemetes oli Brüsseli suunalise tegevuse alustamine Jämtlandi lääni toel. Brüsselis käis kaks Valgamaa ametnike gruppi tutvumas EL institutsioonide ja regioonide esindustega. 2004. aastal algas koostöö otsimine Võru ja Põlva maakondade omavalitsuste liitudega Lõuna-Eesti regionaalse esindaja saatmiseks Brüsselisse Jämtlandi/Västernorrlandi regionaalsesse esindusse Mid-Scandinavia. Seni ei ole see idee rahaliste vahendite vähesuse tõttu Võru- ja Põlvamaal tugevat toetust leidnud.

4.2.2 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Valga Büroo Alates 1. jaanuarist 2005.a.on Valga büroo ümber nimetatud Võru büroo Valga jaoskonnaks. Aadress Metsa 23, 68206 Valga. Telefon 766 1176, faks 764 0915, e-post [email protected] Töötajaid 6 20. juuli 2004 — väljastati esimene EU tähisega sõiduki registreerimise märk 10. oktoober 2004 — väljastati esimene EU tähisega juhiluba

4.2.3 Maa-ameti Valga katastribüroo Aadress Kesk 12, 68203 Valga Peaspetsialist Elen Elias 766 6265, e-post: [email protected]

4.2.4 Maksu- ja Tolliamet, Kagu Tolliinspektuur, Valga tollipunkt Aadress Viljandi maantee, Valga Telefon 766 9100, 764 0177, faks 764 2415. Juhataja: Enn Simson Koosseisus 7 ametnikku 19.01.2004. a. Rahandusministri määrusega nr. 9 kehtestati Tolliameti ja Maksuameti ühine põhimäärus, millega liideti kaks riiklikku ametit ühiseks Maksu- ja Tolliametiks. Samas kinnitati Maksu- ja Tolliameti 26. märtsi 2004. a. peadirektori käskkirjaga nr. 191-P uus Kagu Tolliinspektuuri põhimäärus millega määratleti ära ka Valga tollipunkti ülesanded (kokkuvõtlikult tollialane teenindamine Valga maakonnas). 1. maist 2004 toimusid Valga piirkonnas märgatavad muutused nii koosseisude kui ka tollivormistuste osas ja seda eeskätt Euroopa Liiduga liitumisest tulenevalt. Suleti Valga maantee tollipunkt, samuti Valga raudtee tollipunkt. Euroopa Liiduga liitumise järgse struktuuri kohaselt Valga piirkonna koosseisu jäeti Valga tollipunkti 7 ametnikku, Kagu Tolliinspektuuri järelevalve osakonna kontrolli- talituse koosseisu 14 ametnikku, üks järelkontrolli talituse ametnik ja üks administratiiv- osakonna ametnik. 2005. a. esimesel poolel Maksu- ja Tolliameti reform jätkub ja seisuga 01.07.2005 jääb Valga maakonda teenindama nii maksu kui ka tolli küsimustes Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse ühine Valga Maksu- ja Tollibüroo.

30 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.2.5 Maksu ja Tolliameti Lõuna Maksukeskus Valga teenindusbüroo Aadress Viljandi 23, 68206 Valga. Telefon 766 6570, faks 766 6571, e-post: [email protected]. Juhataja kohusetäitja Astra Meinert, telefon 766 6574. Teenistuses oli 23 spetsialisti, 3 abiteenistujat ja 1 mittekoosseisuline spetsialist. Alates 01.02.2004 on teenindusbüroo koosseisus 8 teenistujat ja juhataja kohusetäitja ametikoht

4.2.6 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev Staap: Võru 12, 68205 Valga linn Telefon 766 8030, faks 766 3535, e-post: [email protected] Malevapealik kapten Tarmo Sütt Vaneminstruktor kapten Edgar Lepik Nooreminstruktor veebel Kalvi Kaart Noorte Kotkaste malevapealik Rainer Leesmaa Noorte Kotkaste instruktor-noortejuht Rein Säinas Kodutütarde ringkonnavanem Sigrit Säinas Kodutütarde Valga ringkonnavanem Airi Toit Naiskodukaitse Valga ringkonnaesinaine Anu Lillipuu Liikmeskond: – Kaitseliitlasi 318 – Noorkotkaid 257 – Kodutütreid 285 – Naiskodukaitse 44

Olulisemad sündmused – Tähistati Paju lahingu 85. aastapäeva – Tähistati Eesti Vabariigi 86. aastapäeva – Osaleti patrullvõistlusel „Eel-Erna“ – Osaleti taktikaõppusel „Kevadtorm“ – Naiskodukaitse võttis osa Võidupüha paraadist Rakveres – Viidi läbi Maakaitsepäeva üritused Otepääl – Viidi läbi Kaitseliidu päevad Käärikul – Tähistati Kaitseliidu aastapäeva ning Maleva aastapäeva – Tähistati Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna 10. aastapäeva – Noored Kotkad viisid läbi koolituse tulevastele salga- ja rühmapealikele

Rahvusvaheline koostöö – Naiskodukaitse kaks liiget osalesid Rootsi Kuningriigis ellujäämiskursustel

Koostöö – Abipolitseinikud abistasid Valga Politseijaoskonda – Tagati kord mitmetel avalikel üritustel Valgamaal – Kodutütred ning Noored Kotkad tutvusid kaitseväelaste eluga Kuperjanovi ÜJP-s

Spordi- ja seltskonnaüritused – Kodutütred osalesid vabariiklikel Kodutütarde võistlustel – Noored Kotkad osalesid vabariiklikel Noorte Kotkaste võistlustel – Maleva võistkond osales Valga paadirallil

31 Valgamaa aastaraamat 2004

– Toimusid Kaitseliidu meistrivõistlused suusatamises – Malevas toimusid laskevõistlused (maleva karikavõistlused komplekslaskmises; – Kaitseliidu, Piirivalve ja Politsei vaheline laskevõistlus „Koloneli laskmine“ – Malev võttis osa Valga Laskurklubi poolt korraldatud laskevõistlustest – Toimusid Naiskodukaitse piirkondlikud laskevõistlused – Naiskodukaitse võttis osa koormusmatkast – Kodutütred korraldasid ning viisid läbi mitu koormusmatka – Kodutütred osalesid võistlusmatkal „Ernake 2004“ – Kodutütred korraldasid maastikumängu „Kuperjanovlaste rada“ – Valgamaa malev korraldas Otepää Gümnaasiumi laagri Unikülas – Korraldati maleva patrullvõistlus „Samblakoll“ – Osaleti Valgamaa meistrivõistlustel korvpallis

4.2.7 Valga Piirivalvepiirkond Staap: Pikk 16, 68206 Valga Kantselei: 766 6002, e-post: [email protected], korrapidaja: 766 6001, faks 766 1044 Ülem: major Tõnu Reinup Valga Piirivalvepiirkonna valvatava piirilõigu pikkus on 164,4 km (Valga maakonna piires 102,4 km). Sellest: – maapiiri 110,9 km – jõepiiri 43,5 km – linnapiiri 10,0 km Piirivalvepiirkond koosneb piirkonna staabist ja kuuest allüksusest: 1. Staap 2. Hooldebaas 3. Vastse-Roosa kordon - Vastse-Roosa piiripunkt 4. Taheva kordon 5. Valga kordon 6. Holdre kordon - Holdre piiripunkt 7. Valga piiripunkt - Valga 1. piiripunkt - Valga 2. piiripunkt - Valga 3. piiripunkt Valga raudtee piiripunkt Tabel 4-12 Piiristatistika Sündmus 2001 2002 2003 2004 Sissesõitjad 718 799 508 286 525 328 682 635 Väljasõitjad 736 953 513 819 518 429 712 014 Välismaalaste seaduse rikkumine 7 7 6 18 Võltsitud dokumendi kasutamine 3 3 1 2 Tagaotsitavate isikute kinnipidamine 15 8 18 20 Riigipiiri ebaseaduslik ületamine 312 222 156 171 Riigipiiri ebaseaduslik ületamisel kinni peetud 103 84 54 61 Lahendatud piirijuhtumid 106 68 47 53 Narkootikumidega seotud õigusrikkumised - 1 1 - Salakauba vedamine 6 7 5 10

32 Juhtimine ja regionaalhaldus

Naaberriikide piirivalvelt üle võetud isikud 12 13 13 296 Naaberriikide piirivalvele üle antud isikud 25 10 25 208 Piirilt tagasisaadetud välismaalased 563 450 500 - Algatatud väärteoasju/haldusõigusrikkumise -/128 81/71 177/- 143/- protokolle Hoiatusi 16 7 15 7 Rahatrahve 56 39 79 93

4.2.8 Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond Puiestee 4, 68203 Valga, tel 766 8111 [email protected] Ülemkomissar Tõnu Kürsa, tel 766 8108, [email protected] Valga politseijaoskond on Valgamaal asuva Lõuna Politseiprefektuuri territoriaalne struktuuriüksus. Valga politseijaoskond koosneb viiest struktuuriüksusest, jaoskonna tööd korraldab ülemkomissar. Politseijaoskonna struktuuri kuuluvad: – Kriminaaltalitus; – Patrullitalitus; – Valga konstaablijaoskond; – Otepää konstaablijaoskond (juhtivkonstaabel Aivar Pärli, Lipuväljak 13, Otepää, tel 765 5809) – Tõrva konstaablijaoskond (juhtivkonstaabel Juhan Ilisson, Veski 5, Tõrva, tel 763 3367) Valga politseijaoskonnas on 63 politseiametniku ja 7 teenistuja kohta. Lisaks töötab Valgamaal veel 24 politseiametnikku ja 15 teenistujat, kes alluvad Lõuna Politseiprefektuuri funktsionaalsetele struktuuriüksustele. Kokku töötas Valgamaal 01.01.2005 seisuga 84 politseiametnikku ja 25 teenistujat. Lõuna Politseiprefektuuri talitused (mille ametnikud Valgamaal töötavad funktsionaalsete struktuuriüksuste otsealluvuses) – Kriminaalosakond − narkokuritegude talitus; majanduskuritegude talitus; kriminalistikatalitus – Korrakaitseosakond − lubade talitus; preventsioonitalitus; arestimajade talitus (Valga arestimaja); liiklustalitus (Valga liiklusjärelevalve grupp) – Teenistusosakond − asjaajamistalitus; infosüsteemide talitus, majandustalitus – Avalike suhete büroo Tabel 4-13 Politseiametnike jaotus Valgamaal Ametnike grupp Valga politseijaoskond Lõuna PP alluvuses Kõrgemad politseiametnikud 2 1 Kriminaalpolitseinikud 18 7 Korrakaitsepolitseinikud 41 17 Kokku 60 25 neist naisi 13 7 Prioriteetseteks töösuundadeks Eesti Politseis olid: – Politsei töökorralduse optimeerimine; – Elanike turvalisust kõige rohkem mõjutavate õigusrikkumiste preventsioon, tõkestamine ja avastamine; probleemsete regioonide õiguskorra parendamine; – Kogukonnakeskse politseitöö (community policing) juurutamine; – Kuritegevusevastase võitluse tõhustamine rahvusvahelisel tasandil.

33 Valgamaa aastaraamat 2004

Seatud prioriteetide täitmiseks allkirjastasid politseipeadirektor Robert Antropov ja politsei- prefekt Aivar Otsalt 2004. aasta algul Lõuna Politseiprefektuuri tegevuskava, mis sisaldas üksikasjalikumat plaani püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Politseiprefekt sõlmis oma- korda tulemuslepingud prefektuuri allüksustega, sealhulgas ka Valga politseijaoskonnaga. Sõlmitud tulemuslepingu täitis Valga politseijaoskond edukalt. Jätkuvalt töötab Valga politseijaoskonnas välijuhtide süsteem, kus patrullide tööd korralda- takse patrullautost. Seoses juhtimiskeskuse valmimisega Tartus on kavandatud 2005. aastal lülitada Valgamaa elanikke teenindav telefon 110 Lõuna Politseiperfektuuri juhtimis- keskusesse. Jätkati kogukonnakeskse politseitöö arendamist koostöös kohalike omavalitsuste ja kogu- konnaga. Suuremat tähelepanu pöörati omavalitsuste ja kogukonna informeerimisele politsei- tegevusest. Seda tegid nii kohalikud piirkonnakonstaablid, kui avalike suhete büroo ametnikud läbi erinevate meediakanalite. Kokku on politseiametnikud esinenud omavalitsuste ja kogukonna ees 86 korral. Erinevatele meediakanalitele on esitatud: ajakirjanduses avaldatud 111 artiklit, sealhulgas omavalitsuste ajalehtedes 16 artiklit; televisioonis esitatud 6 videomaterjali ja Raadios esinetud 255 korral. Koostöös Valga linna kodanikega on moodustaud 5 naabrusvalve sektorit. Jätkuvalt pöörati suurt tähelepanu preventiivtööle ning eelkõige alaealistega seotud õiguse- rikkumiste ennetamiseks. Piirkonnakonstaablite ja preventiivtöögrupi poolt teostati kokku 4 alaealistele ja uimastiennetusele suunatud projekti. Koolides viidi läbi 231 loengut. Head koostööd alaealiste kuritegude ennetamisel tehakse Valga, Otepää ja Tõrva Avatud Noortekeskustega. Eriti positiivsed tulemusi on andnud Otepää konstaablijaoskonna, Otepää Gümnaasiumi ja Otepää ANK koostöö, kus noorte kuritegevus vähenes 12 -lt 3-le. Jätkati Valgamaal traditsiooniliste politsei teabepäevadega, mis toimusid suvel Tõrvas, Valgas ja Otepääl. Et tuua esile oma parimaid töötajaid, on Valgamaa politseis loodud iga-aastane tunnustus- plaatide jagamise traditsioon. Valga traditsiooni eeskujul on tunnustusplaadid kasutusele võetud ka Lõuna Politseiprefektuuris. Kuna terve politseiprefektuuri raames selgitati välja iga töövaldkonna parim töötaja, keda tunnustati sarnase tunnusplaadiga, siis 2004. aastal anti Valgas kohalike rändplaate välja varasema kuue töövaldkonna asemel neljas valdkonnas. Valga politseijaoskonna parimaks konstaabliks aastal 2004 nimetati Külliki Jegorov, parim uurija oli Kaja Sommer, parim jälitusametnik Aarne Vihm ning parim patrullpolitseinik Peep Granovski. Üks üleprefektuurilistest tunnusplaatidest tuli ka Valgamaale, Lõuna Politsei- prefektuuri 2004. aasta parima patrullpolitseiniku tiitliga rändplaadi sai endale Kuno Oja. Politseitöö üheks eelduseks on hea füüsiline vorm ning selle saavutamiseks soositakse Lõuna Politseiprefektuuris jätkuvalt sportimist. Valgamaa politseinikud osalesid 2004. aastal palju- del spordivõistlustel ning saavutasid ka Eesti Politsei meistritiitleid mitmel alal. Lõuna Politseiprefektuuri 2004. aasta sportlase valimisel said Kunnar Vahi ja Tarmo Tapfer vastavalt teise ja kolmanda koha ning politseiprefekti tunnustuse osaliseks. Turvalisuse tagamisel teeb Valga Politseiprefektuur tihedat koostööd Falck Lõuna-Eesti aktsiaseltsiga, Valga Piirvalvepiirkonnaga, Kaitseliidu Valgamaa Malevaga, Maksu- ja Tolliametiga, Tarbijakaitseametiga, Tööhõiveametiga, Tööinspektsiooniga ning Keskkonna- inspektsiooniga.

34 Juhtimine ja regionaalhaldus

Valga politseijaoskond usub, et viimasel ajal politsei töökorralduses toimunud muudatused ei too kaasa politsei poolt pakutava teenuse kvaliteedi langust ja koostöö kogukonnaga muutub veelgi tihedamaks, mis aitab tõsta turvalisust Valga maakonnas. Tabel 4-14 Õigusrikkumiste struktuur Registreeritud/avastatud 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Kuritegusid kokku 957/522 1389/653 1125/515 883/443 847/432 882/585 I astme (raskeid) kuritegusid 21 23 16 12 25 24 sh tahtlikke tapmisi 7 3 2 1 1 1 tahtlikke kehavigastusi 7 5 3 1 4 2 Varavastaseid kuritegusid 655 1048 882 469 643 513 sh röövimisi 7 7 5 6 12 16 avalikke vargusi 44 31 42 23 - - salajasi vargusi 574 855 764 399 509 427 Majanduskuritegusid 57 181 21 22 28 10 Väärtegusid 7744 7882 6671 5409 5731 5049 sh LE rikkumisi 5623 5736 4514 4061 3966 3230 neist joobes juhid 554 477 392 398 356 337 Tabel 4-15 Kuriteod omavalitsuste lõikes Omavalitsus 2001 2002 2003 2004 Helme 70 46 55 51 Hummuli 47 27 22 23 Karula 50 19 28 23 Otepää 165 99 109 78 Palupera 50 21 25 28 Puka 76 44 36 21 Põdrala 23 21 24 14 Sangaste 39 46 32 40 Taheva 25 24 27 33 Tõlliste 80 39 35 45 Tõrva 55 48 56 57 Valga 453 437 385 457 Õru 23 12 13 12 Maakond 1156 883 847 882 Tabel 4-16 Liiklusõnnetused 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Inimvigastustega 27 31 61 51 53 37 neist joobes juhi süül 6 11 16 21 15 8 jalakäija/ jalgratturiga … … 16 16 10 11 vigastatuid 26 32 91 83 70 41 hukkus 4 8 8 3 2 4 Varalise kahjuga 102 118 109 69 70 69 neist joobes juhi süül 34 31 30 15 23 17 Liiklusõnnetusi kokku 129 149 170 120 123 106

35 Valgamaa aastaraamat 2004

4.2.9 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna Regionaalosakonna Valga büroo (kuni 29.02.2004 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond) Telefonid: 766 6333, 766 6305, faks: 766 6311, e-post: [email protected] Juhataja kt Silvi Norman 2004. aasta oli Kodakondsus-ja Migratsiooniametile suuremate struktuuriliste muutuste aeg. Aasta algul moodustati olemasoleva 20 regionaalosakonna asemele 4 regionaalüksust. Valga kuulub alates 01.03.2004 KMA Lõuna regionaalosakonna koosseisu koos Tartu, Jõgeva, Põlva, Viljandi ja Võru büroodega. Valga büroo klientide teeninduses struktuurimuudatusega kaasnevalt midagi muutunud ei ole. Tabel 4-17 Tegevusnäitajad Aasta 2002 2003 2004 Välismaalaste elamislubadega seonduvad toimingud 424 394 370 Eesti passi ja ID kaardi taotlused 5765 5078 6035 Eesti kodakondsuse taotlused 117 82 112 Välismaalase passi ja ID kaardi taotlused 469 459 480 Väärtegude menetlusi … 29 31 Kinnitatud viisakutseid 660 585 492 Tabel 4-18 Kehtivad isikut tõendavad dokumendid väljaandmisaasta ja liigi kaupa (01.04.2005) Isikut tõendava dokumendi liik 2002 2003 2004 2005 Kokku Eesti kodaniku pass 3004 6024 5697 976 15701 Eesti kodaniku isikutunnistus (ID kaart) 1963 4896 6447 1420 14726 Välismaalase isikutunnistus (ID kaart) 176 309 442 159 1086 Välismaalase pass 168 234 239 119 760

4.2.10 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv Aadress Vabaduse 6, 68204 Valga Telefon 766 8870, faks 766 8875, e-post: [email protected] Veeb http://www.ra.ee/valga Maa-arhivaar Riina Virks. Arhivaarid: Eve Maask, Merike Müller, Merle Ojanurm, Andres Ojamaa. Valga Maa-arhiivi koosseisus oli 7 ametikohta: maa-arhivaar, 4 arhivaari, fondihoidja ja majahoidja ametikoht. 2004. aastale oli iseloomulik eelkõige hooneregistrite toimikutest päringutele vastamise suur osatähtsus. Klientide vajadus info järele hooneregistri toimikutest kasvatas päringute arvu, samas tõstis ka päringuid lahendavate arhivaaride töökoormust ja tõi arhiivi palju murelikke ning omandiprobleemidega inimesi, kes nõustamist vajasid seoses sellega, et hooneregistreid polnud enam. Klienditeeninduses pakuti välja mikrofilmide kasutamise võimalus arhiivi uurimissaalis, mida ka aasta jooksul aktiivselt kasutati. Jätkus koostöö koolidega, seda nii arhiivitundide läbiviimise kui ka pärimusküsitluse "Võim Eestis" korraldamise osas. Teist aastat järjest korraldati maakonna 5. klasside õpilastele arhiivitunde, milles ajavahemikul 14. septembrist kuni 30. septembrini osales 257 õpilast. Aasta jooksul toimunud kogude ümberpaigutamise tulemusena Rahvusarhiivis sai Valga maa-arhiiv lisaks juba olemasolevatele maakondadele juurde veel suure osa Pärnu maakonna kogudest. Kogumise tulemusena lisandus Valga maa-arhiivi 50988 säilikut (337 rm). 2003. a.

36 Juhtimine ja regionaalhaldus lõpus arhiivi saabunud hooneregistrite toimikute vastuvõtu vormistamine jäi 2004. aastasse, see tõstis ka säilikute koguarvu hüppeliselt. Vastu võeti Valgast 18706, Põlvast 14173 ja Võrust 11096 säilikut. Seisuga 01.01.2005 on arhiivis 443 116 säilikut ja 1288 fondi, kokku 4012 rm arhivaale. Aasta jooksul külastas arhiivi 57 uurijat 148 korral. Nii õpilastel kui ka kõigil teistel arhiivikülastajatel oli septembris-oktoobris võimalik vaadata näitust „Vanad maakonna ajalehed jutustavad...“ perioodil 1951–1983 ilmunud Valga, Põlva ja Võru rajooni honoreeritud ajalehtedest. Päringuid laekus 754, lahendati 752. Järelevalvet teostati 30 asutuses, ettepanekute täitmise järelkontrolli teostati 9 asutuses. Hindamisotsuseid vormistati 39, arvamusi dokumentide loeteludele ja asjaajamiskordadele andsime 27 korral.

4.2.11 Valga Maakohus Aadress Vabaduse 5, Valga. Telefon 764 3738, faks 764 3738 Kohtu esimees: Aare Kaldma 766 1293. Kohtunikud: Hele Ilisson, Annemarie Gerassimov, Aivar Pellja Tabel 4-19 Kriminaalasjad 2002 2003 2004 Jääk aasta alguses 31 35 29 Saabus 227 243 241 Lahendati 223 246 238 Kohtu all olnud isikuid 408 289 313 Jääk aasta lõpuks 35 29 26 Tabel 4-20 Tsiviilasjad Tabel 4-21 Väärteo asjad 2002 2003 2004 2003 2004 Saabus 402 477 526 Saabus aasta jooksul 195 146 Lahendati 399 457 516 Neist kaebusi ametniku 15 23 Jääk aasta lõpuks 89 107 112 otsusele Karistatud isikuid trahviga 31 13 Karistatud isikuid arestiga 150 105 Jääk aasta lõpuks 4 3

Valga Kinnistusamet Aadress: Vabaduse 5, Valga. Telefon 764 2186, faks 764 2186 Kinnistuskohtunik: Hele Ilisson Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor, tel 766 1256 Tabel 4-22 Kinnistusameti tegevusnäitajad Kinnistamisi 6023 Kandeid 7279 Maa esmakinnistamised 638 Korteriomandid 406 Hoonestusõigused 9 Reaalservituudid 8 Kasutusvaldused 3 Isiklikud kasutusõigused 212

37 Valgamaa aastaraamat 2004

Reaalkoormatised 2 Ostueesõigused 1 Hüpoteegid 1057 Koguti riigilõivu (kr) 1 879 772

Valga Maakohtu kriminaalhooldusosakond Aadress: Vabaduse 5, Valga 68204 Juhataja Margus Teder tel. 766 1081; faks 766 1632, [email protected] Kriminaalhooldusametnikke 6 Tõrva talitus, Valga mnt. 70, Tõrva Otepää talitus, Lipuväljak 13, Otepää Kriminaalhooldusametnik: Vaike Kiitsak, Kriminaalhooldusametnik: Marika tel.763 2261; faks 763 2261 Dorbek, tel. 765 4224; faks 765 4224 Tabel 4-23 Arvel olevad kliendid 2003 arvele arvelt 2004 Kohtust 278 193 181 290 Vanglast 9 11 4 16 Üldkasulik töö 4 9 6 7 Šokivangistus 8 15 4 19 Mõjutusvahendid 1 - - 1 Kokku 300 219 189 333

4.2.12 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna Valga prokurörid Aadress Vabaduse 568204 Telefon 766 1623, faks 766 1138; e-post: [email protected] Saabus 304 kriminaalasja, milles oli 600 kuriteoepisoodi ja kahtlustatavaid-süüdistatavaid nendes asjades 403. Prokurör esindas riiklikku süüdistust 234-s kriminaalasjas, kus oli süüdistatavaid 308 füüsilist isikut. Kohtus lahendati kolm prokuröri taotlust menetluse lõpetamiseks kolme füüsilise isiku ja ühe juriidilise isiku suhtes seoses avaliku menetlushuvi puudumise ja isikute väikese süüga. Lahendati kohtus üks kriminaalasi ühe isiku suhtes käskmenetluse korras. 63-s asjas lõpetas prokurör oma määrusega menetluse kas seoses karistuse ebaotstarbekusega, seoses isiku väikese süüga ja avaliku menetlushuvi puudumisega või materjalide saatmisega alaealiste komisjonile. Tähtsamaks sündmuseks oli 01.07.2004. a. kehtima hakanud uus kriminaalmenetluse seadustik ja prokuröride kinnitamine ringkonnaprokurörideks seoses 01.03.2004. a. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri moodustamisega, kus Valgas töötavad prokurörid said Viljandi osakonna ringkonnaprokurörideks. Valgas prokuratuuri osakonda ei ole. Viljandi osakonna vanemprokuröriks asukohaga Viljandis kinnitati Valga prokurör Küllike Taits.

4.2.13 Valgamaa Päästeteenistus Aadress Jaama pst 16, 68204 Valga, telefon 766 9711, faks 766 9759 Direktor Väino Rimm

38 Juhtimine ja regionaalhaldus

Tabel 4-24 Väljakutsed sündmuste liikide lõikes Väljakutse liik 2000 2001 2002 2003 2004 Tulekahju 309 268 441 281 327 Liiklusõnnetus 9 30 21 22 16 Õnnetus veekogul 10 10 1 1 1 Gaasiavarii 8226 8 Elektrivõrkude avarii - 2 - 1 - Kommunaalavarii 9 13 8 2 - Kemikaalidega saastumine 1 1 1 2 - Teadlikult vale väljakutse 7475 - Ekslik valeväljakutse 53 30 48 35 59 Teenus 49 77 78 61 60 Õppus 7 7 8 25 5 Muud 68 91 96 116 105 Naftasaadustega saastumine 7 10 3 6 7 Loodusjõududest põhjustatud sündmus 2 17 - 1 3 Muu plahvatus 1 - - 1 1 Lõhkekehade leid 19 25 34 x 42 Pommiähvardus 1 - - - 1 Lennuõnnetus ---- 1 Kokku 560 587 748 563 635 Tabel 4-25 Tulekahjudes päästetud ja kannatanuid 2000 2001 2002 2003 2004 päästetuid 15 3 5 16 7 vigastatuid … … 1 5 8 hukkunuid 3 7 4 6 3 Kulupõlenguid oli 137, metsatulekahjusid seitse.

Tuleohutusjärelevalve Valga maakonnas kontrolliti tuleohutust 302 objektil. Tehti 297 ettekirjutust ja akti. Läbiviidud õppused, loengud ja teabepäevad: – Evakuatsiooniõppus 8 haridusasutuses – Tuleohutusalased loengud haridusasutustes 7 korral – Osaletud tuleohutuslektorina Valgamaa LRÜ loengutel 6 korral – Tuletõrjetehnika näitus 11 korral – Päästeala loominguvõistluse „Tule valu – tule võlu“ maakondliku vooru läbiviimine

Tähtsamad sündmused Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Päästeasutuste ümberkorraldamine“ nr. 807-k 10.11.2004. a. Valga Maavalitsuse hallatav Valgamaa Päästeteenistus ümberkorraldatud alates 01.01.2005. a. Päästeameti kohalikuks päästeasutuseks ametliku nimega Valgamaa Päästeteenistus.

4.2.14 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor Aadress Aia 17, 68203 Valga, telefon 766 6326, e-post: [email protected] Mari-Liis Paris

39 Valgamaa aastaraamat 2004

4.2.15 Valgamaa tööinspektsioon Aadress Lai 19, 68203 Valga, telefon/faks 764 0962; e-post: [email protected] Juhataja Olev Laul. Töövaidluskomisjon: Sekretär Siivi Planken, e-post: [email protected]

4.2.16 Tarbijakaitseameti Valgamaa talitus Aadress Aia 17, kab. 203, Valga 68203. Tel. 766 6330. Üks töötaja: peainspektor Leini Kirsimäe

4.2.17 Notarid Notar Anna Rästa Notar Katri Kutsar Aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää Aadress Lai 3, 68203 Valga Telefon 766 9760, faks 766 9761 Telefon 767 9025, faks 767 9024, e-post: [email protected]

4.2.18 Lõuna Riigikaitse Osakonna Valga büroo Aadress Lai 19, 68203 Valga, Telefon/faks 767 9430, tel 767 9432, 767 9433, e-post: [email protected] Töötajaid 4, büroo juhataja Heiti Kõiv, tel 767 9431 Tabel 4-26 Tegevusnäitajad 2001 2002 2003 2004 Kaitseväekohustuslikke meeskodanikke kokku 5391 5956 5698 5756 sh reservväelasi 4546 4944 4931 4958 kutsealuseid 845 1012 767 798 Võetud arvele kutsealustena meeskodanikke sündinud 1983. a. 228 - - - sündinud 1984. a. 225 230 - - sündinud 1985. a. - 247 246 - sündinud 1986. a - - 249 249 sündinud 1987. a - - - 272 Tabel 4-27 1984–1987. aastal sündinud kutsealuste arstliku läbivaatuse tulemused 1984 1985 1986 1987 Kokku läbisid arstliku läbivaatuse 225 246 229 252 Neist tunnistati: teenistuseks kõlblikuks 167 162 146 139 kõlblikuks piiranguga 16 5 5 3 ajutiselt mittekõlblikuks 2 35 23 29 mittekõlblikuks 40 44 55 - Tabel 4-28 Kutsutud kaitseväe ajateenistusse 2000 2001 2002 2003 2004 Kokku 90 101 103 78 100 Neist suunatud: kaitseväkke 72 81 81 68 83 piirivalveametisse 18 19 21 10 17 päästeametisse - 1 1 - -

40 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.3 Kohalikud omavalitsused

4.3.1 Kohalike omavalitsuste eelarve Tabel 4-29 Tulud ja kulud, üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (kr) Tulud Kulud Üksikisiku tulumaks Omavalitsus 2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004 2001 2002 2003 2004 Helme 4973 5998 7863 7613 4758 5416 7251 6913 1373 1687 2043 2670 Hummuli 7368 8547 7781 8926 6847 8166 7153 8146 1321 1421 1769 2235 Karula 6489 7279 9353 9606 6414 7113 9126 9424 1161 1411 1731 2035 Otepää 6814 9585 12319 10158 6678 851711990 9781 1787 2289 2597 3113 Palupera 6820 8660 8827 8578 6519 8660 8769 8578 1019 1236 1568 1998 Puka 5941 6649 7822 8575 5698 6224 7402 7793 1573 1744 2022 2316 Põdrala 6565 6735 7202 8195 6303 6426 6491 7632 1154 1332 1812 2241 Sangaste 5899 7200 7415 8551 5856 7099 7407 8293 1473 1747 2021 2439 Taheva 6784 7858 8750 10763 6456 7237 8349 10285 1214 1508 1680 1973 Tõlliste 5505 6169 7272 8055 5435 5872 6985 7670 1371 1531 1737 2341 Tõrva 906310673 10937 12848 8556 997510064 12225 1801 2290 2644 3140 Valga 6499 7080 7640 8941 6345 6760 7267 8266 1825 2102 2350 2770 Õru 5418 6189 6786 7677 5387 6116 6706 7344 963 1062 1461 1627 Maakond 6588 7668 8599 9291 6386 7222 8189 8732 1621 1923 2213 2660 Graafik 4-6 Tulud ja kulud, üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta

Tulud Kulud Üksikisiku tulumaks

14000 12000 10000 8000 6000 kroonid 4000 2000 0

i e a ä ra a va va a u d m ste r lg l mul uka li õ a Õr on tepä upe P dral T V He m Karul l ngaste õl O Põ a Tahe T Hu Pa S Maak

41 Valgamaa aastaraamat 2004

kku ko 8047,5 4498,8 Tabel 4-30 Tulude800 jaotumine (tuh. kr) 1 4,2 10989,6 10001,4 10268,2 42566,6 kokku 7494,3 7494,3 9811,8 4303,4 16348,9 10781,1 10001,4 40502,8

Tabel 4-31asta Kulude jaotumine (tuh. kr) jääk 86,4 67,5 48,1 268,5 709,6 393,4 - 14 2958,9 60,0 60,0 98,8 eelmise a 483,8 483,8 171,9 171,6 860,7 tagastamine 3701,0 3701,0 2135,0 1843,0 1942,0 1723,0 4959,0 1310,0 eelarvest toetus riigi- toetus 639,8 569,3 557,2 2026,9 1240,0 1819,2 5200,7 majandus laenude 322,3 322,3 haridus- 2040,1 1602,8 1445,5 1446,0 1744,2 6604,8 eraldised eraldised kuludeks riigieelarvest riigieelarvest 524,3 566,3 841,6 2026,0 180,0 14884,0 916,2 1181,78552,9 227,9 2283,4 1159,4 1265,3 1633,2 1955,1 131,0 499,0 655,0 126,7 1167,2 1527,5 7298,1 hoolekanne riigieelarvest investeeringud investeeringud - - 500,0 783,82046,0 1835,2 9372,6 - - - 0,4 0,1 - 1513,3 1499,6 12655,5 178,1 - - 29,4 29,4 657,1 657,1 trahvid trahvid 49,2 57,4 54,7 699,3 106,8 muud tulud ja - - 704,6 493,7 467,9 970,5 622,5 riigieel. 1510,9 1183,2 44,4 14,8 681,2 563,3 289,1 - 4344,6 - 2,5 4150,0 8171,1 1520,3 5946,0 43975,3 - 447,0 - - 1178,5 - 0,1 844,7 578,53431,0 3255,8 15764,5 - - - 1047,7 54,0 672,2 3386,3 3538,0 855,8 16377,5 3538,0 1047,7672,2 3386,3 54,0 - laenud sihtots. laek. laek. sihtots. laenud 450,0 450,0 350,0 350,0 1000,0 1000,0 3885,0 951,6 793,2 917,8 870,3 526,5 3983,9 1587,2 131,3 2646,2 42344,1 5546,9 2742,1 1138,6 2991,0 28256,0 6256,1 1525,5 35417,0 314655,0 41630,1 9365,8 85,4 878,9 923,9 245,6 815,0 223,8 varadest 4964,9 laek. maj. 8277,7 5248,7 5200,3 4305,7 4737,8 1931,9 21945,8 21945,8 26827,6 26827,6 tegevusest ja 161910,6 161910,6 - - - 1,1 1,1 9,4 1,6 56,7 12,3 21,2 5,4 627,8 627,8 10,0 12,6 141,2 141,2 varamaks varamaks 581,0 581,0 535,9 258,1 540,5 1884,1 1397,2 1068,7 maamaks loodus- 873,6 873,6 992,0 622,7 912,8 912,8 1175,0 9682,1 42,0 - 24,5 1730,3 1730,3 1830,7 8703,2 12,5 - 193,1 1050,1 1100,3 390,8 15011,0 1398,1 1388,8 1102,9 2130,6 11713,5 11713,5 11774,0 54078,6 153,2 3008,9 150,4 19062,6 18222,5 3800,1 121963,8 953,3 953,3 6314,7 6314,7 2328,0 2330,0 2200,4 1881,9 tulumaks tulumaks 10404,0 10404,0 29720,1 573,8 573,8 29720,1 u Puka 4424,2 1258,5 11,3 1129,5 kr) (tuh. jaotumine 4-30 Tulude Tabel üksikisiku Omavalitsus 11,3 Helme 1258,5 Hummuli 775,4 917,5 Karula 623,6 14,5 1676,1 2347,1 Otepää 12,9 6,3 Palupera 366,7 649,4 2971,0 505,0 1520,5 4424,2 Puka 13048,7 13476,7 4785,5 58,1 0,2 Põdrala 2221,5 3722,1 Sangaste Taheva Tõlliste 502,0 Tõrva 979,5 150,7 764,9 Valga 4580,8 kultuur 19,8 Õru haridus Kokku 1387,5 sport4417,0 40875,1 6748,5 18,7 korrakaitse 801,4 tervishoid kr) (tuh. jaotumine 4-31 Kulude Tabel 12621,7 58,8 17005,2 95838,3 23321,6 989,7 2247,6 Omavalitsus valitsemine 47,4 4,6 182,0 13231,231652,4 328,5 8787,6 sotsiaal- 6554,2 Helme 5564,024157,0 1224,9 20347,4 Hummuli 1072,3 Karula 31169,3 131910,7 3578,7 Otepää 54423,0 15247,7 59702,0 Palupera 10,3 Puka 334825,6 Põdrala 2051,2 Sangaste Taheva Tõlliste Tõrva Valga Õru Kokk

42 Juhtimine ja regionaalhaldus

Graafik 4-7 Tulude jaotumine Graafik 4-8 Kulude jaotumine

muud tulud laenude tagastamine 8% laenud majandus 3% 3% kulude katteks 13% suunatud valitsemine ja 5% üksikisiku korrakaitse tulumaks 10% haridus 28% 51% sotsiaalhoolekanne riigieelarvest ja tervishoid saadud maamaks 12% 52% 4% kultuur, sport 11% Tabel 4-32 Tulude ja kulude struktuur (tuh. kr) Tulud 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Üksikisiku tulumaks 59345 57265 60145 70605 80627 95838 Maamaks 9349 10247 11637 11937 12506 12622 Loodusvarade maks 461 459 788 733 1556 990 Majandustegevusest ja varadest 13955 33839 16042 15227 16363 23322 Muud tulud ja trahvid 1301 408 1507 1663 6944 1072 Laenud 7210 28833 12500 9749 11972 8788 Teistelt omavalitsustelt 5243 3963 3967 4134 5407 - Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 35507 33406 21493 23707 26719 31652 Investeeringud riigieelarvest 20895 28082 13959 16471 21336 31169 Maakonna toetusfond 3946 3956 4344 - - - Toetus riigieelarvest 45581 51130 53470 75494 63318 59702 Riigieelarvest hariduskuludeks * - - 38714 44656 50295 54423 Kulude katteks suunatud 4519 5131 5901 7162 16272 15248 Kokku tulud 207312 256719 244467 281538 313313 334826 Kulud 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Valitsemine 23655 21273 23410 23933 28986 29720 Korrakaitse 574 431 360 389 534 574 Haridus 73989 70216 112816 124208 154150 161911 Kultuur 20245 29412 21389 16472 24174 28256 Sport 4824 2552 3641 3155 5589 6256 Tervishoid 1377 15140 4951 1150 1013 1526 Sotsiaalhoolekanne 24293 30129 26640 38314 33817 35417 Majandus 38062 33961 33328 45371 38982 41630 Teistelt ostetud teenus 7024 5669 5879 6091 ** *** Laenude tagastamine 8366 41977 4531 6075 11145 9366 Kokku kulud 202409 250758 236945 265158 298389 314655 * 1999–2000. a. eraldised hariduskuludeks ei olnud omavalitsuste eelarves ** 2003. aastal teistelt ostetud teenus on valdkondade all kokku summas 5 799 800 kr *** 2004. aastal aruandluses eraldi ei kajastu

43 Valgamaa aastaraamat 2004

4.3.2 Helme vald Pindala 312,73 km² Elanike arv 2366 14 küla, 1 alevik. Keskus Tõrva linnas, kaugus maakonnakeskusest 28 km.

Vallavalitsus Volikogu Töötajaid 11 Liikmeid 13 Vallavanem Tarmo Tamm Esimees Kristo Ausmees (kuni 27.01.2004 Toivo Põldma) (kuni 27.01.2004 Ants Piirsalu) Vallasekretär Tiina Õunpuu

Sotsiaalne infrastruktuur − Ala Põhikool − Võimlad Alal ja Ritsus − Ritsu Lasteaed-Algkool − Kalme ja Karjatnurme päevakeskused − Helme Sanatoorne Internaatkool − Helme perearsti keskus Tõrva linnas − Valgamaa Kutseõppekeskus − Hooldekodu Taageperas − Helme ja Taagepera raamatukogud − Sotsiaalkorterid Ritsus − Ala ja Koorküla rahvamajad

Tähtsamad majandusvaldkonnad Puidutööstus, metsamajandus, põllumajandus, turism.

Olulisemad sündmused Spordiüritused: – “Ritsu Karikas võrkpallis” toimus 8. aastat osales 11 võistkonda – “Ritsu Karikas korvpallis” toimus 6. aastat osales 10 võistkonda – III Ritsu lauamängude turniir – III jalgrattamatk Tõrva-Helme – 1. juunil - lastekaitsepäeva tähistamine (sportlik kogupere üritus) – Laste talvine- ja suvespordipäev (iga-aastane) – Osalemine vabariiklikul valdade spartakiaadil Märjamaal (maaspordimängudel) – Osalemine Valgamaa suvemängudel Hummulis Kultuurisündmused: – Toimus järjekordne vallapäev Helmes – Toimus järjekordne vallasisene heakorra konkurss – Toimus valla memme-taadi konkurss – Maakondlikus memme-taadi konkursis osalemine/aasta memm Helme vallast Ilme Mettus – Toimus vanade tantsude päev Helme Koduloomuuseumis – Aktiviseerus külaseltside tegevus, kolmele tegutsevale külaseltsile lisandus veel kuus külaseltsi – Viidi ellu külaseltside poolt algatatud mõte - jaanipäeva tähistamine külades – Ala Põhikool, Ritsu Lasteaed-Algkool ja Ala rahvamaja sisustasid edukalt laste koolivaheaegasid läbi koolivaheaja projektipõhise finantseerimise. – Tähistati memmede laulu- ja tantsuringi “Hõbetäht” tegutsemise 5. aastapäeva – Tähistati segarahvatantsu ansambli “Jandali” tegutsemise 15. aastapäeva.

44 Juhtimine ja regionaalhaldus

Suuremad ehitusalased toimingud: – Rajati Helme Ordulinnuse varemete valgustus – Teostati Ritsu Lasteaed-Algkooli amortiseerunud uste, akende vahetus kaasaegsete vastu – Teostati Ala Põhikooli signalisatsioonisüsteemi rajamise I etapp – Toimus Ala Põhikooli siseremont – Soetati Jõgeveste teabetoa tarvis freesprusshoone detailid

Tootmistegevus vallas – AS Hansa Graanul Valgamaa TOPi 1. koht – Käivitus turismiettevõte Marja talu – AS Ritsu laiendas tootmispinda

Infoväljaanded Ajaleht Helme-Tõrva Elu, ilmub kaks korda kuus, ajalehte annab välja MTÜ Helme-Tõrva Elu Ühendus, Helme valla veeb www.helme.ee.

Vaatamisväärsused Barclay de Tolly Mausoleum, Helme Koduloomuuseum, Helme Ordulinnuse varemed, Helme koopad, Orjakivi, Taagepera loss, Mats Erdelli kabel, Ala kirik, Hella Woulijoe (Murrik) sünnikoht, kindral Jaan Sootsi mälestuskivi.

4.3.3 Hummuli vald Pindala 162,7 km² Elanike arv 1051 Majapidamisi 476, sh. katastriüksusi 847 Hummuli alevik ja 8 küla. Valla keskus on Hummuli alevikus, kaugus Valgast 15 km.

Vallavalitsus Volikogu Töötajaid 8 Liikmeid 9 Vallavanem Kalev Laar Esimees Aleksander Zemskov Vallasekretär Asta Lihu Aseesimees Ene Vent

Sotsiaalne infrastruktuur − Hoolekandekeskus “Meelespea”; − Raamatukogu − Ambulatoorium; − Rahvamaja − Põhikool; − Koorküla päevakeskus − Lastepäevakodu “Sipsik”; − Koolistaadion

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted Põllumajanduslik osaühistu, õmblusfirma AS Astra, autorehvide protekteerimisettevõte AS Vallai, viis puidutöötlemisettevõtet, kokku 17 ettevõtet.

Arenguvõimalused Põllumajanduse taastamine ja väikeettevõtluse arendamine.

Vaatamisväärsused Hummuli loss, Hummuli park, Väike-Emajõe äärne puhkeala, Koorküla Valgjärv

45 Valgamaa aastaraamat 2004

Seltsid ja ühendused Pensionäride Ühendus “Hõbejuus”, mittetulunduslik pereklubi “Mesilane”

Infoväljaanded Kohalik infoleht ilmub üks kord aastas.

Olulisemad sündmused – Vabariigi 86. aastapäeva tähistamine – Henri Laksi kontsert – Luule-muusika põimik “Vello Jaska 55” – Volbriõhtu pargis: täiskasvanute näiteringi esietendus “Väike nõid” – Hummuli 21. pargijooks ja emadepäeva tähistamine – Lastekaitsepäevale pühendatud perepäev – Vallavanema vastuvõtt kõrgkoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetanutele – Maakonna valdadevahelised suvemängud – Võidupüha ja jaanipäeva tähistamine Hummuli pargis Toomas Anniga. – Perekond Loosi kodu osales maakondlikul konkursil “Kaunis Kodu” – Suurte perede ekskursioon Tallinna loomaaeda – Ekskursioon pensionäridele Riiga – Puuetega laste ja noorte laager SA Karaski keskuses – Uuendasime sõprussidemeid ning võõrustasime sõpruskooli (Aarnivalkea kool Soomest, Espoost) õpilasi ja lapsevanemaid – 2004. septembrist Valga Muusikakooli filiaali asemel jätkab Hummuli Põhikoolis ringina oma muusikaklass – Alustati ettevalmistusi liitumiseks 2005.a suvel käivituva projektiga „Unustatud mõisad“ – Isadepäeva tähistamine – Eakate ja puudega inimeste jõuluõhtu – Aastalõpupidu valla rahvale

4.3.4 Karula vald Pindala 229,92 km2 Elanike arv 1144 Külasid 14 Keskus on Lüllemäe külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km.

Vallavalitsus Volikogu Liikmeid 6, töötajaid 9 Liikmeid 9 Vallavanem Rain Ruusa Esimees Eduard Õunapuu (kuni 16.06 Ants Järvmägi) Vallasekretär Maris Piller (alates 26.02.2004)

Sotsiaalne infrastruktuur − Lüllemäe Põhikool − Kaagjärve Lasteaed-Algkool, millel on lasteaiarühmad eraldi Lüllemäel ja Kaagjärvel − Lüllemäe ja Kaagjärve rahvaraamatukogu − Lüllemäe Kultuurimaja − Perearsti keskus (Lüllemäel)

46 Juhtimine ja regionaalhaldus

− Velskripunkt (Kaagjärvel) − Hooldemaja (Karula Hooldekodu) − 3 kauplust − 2 sidejaoskonda − EELK Karula kogudus − Mittetulundusühingud: Lüllemäe Rahvaõpistu, Spordiklubi Karula, Karula Naisselts, Karula Muinsuskaitse selts, külaseltsid Lüllemäel, Rebasemõisas, Väheros, Kaagjärvel, Pikkjärvel.

Tähtsamad majandusvaldkonnad Metsamajandus, puidutööstus, põllumajandus, kaubandus, teenindus.

Arenguvõimalused Turism, ettevõtlus.

Olulisemad sündmused − Jaanipäev Karulas − Emadepäev − Jüriööjooks − Jõulud ja aastavahetuspeod − Perepäevad läbi aasta − Valla päevad − Valla laste laulupäev − Vastlapäev, volbriöö − Isadepäev

Koostööpartnerid ja koostöövaldkonnad − Bräcke kommuun Rootsis — haridus, keskkond, avalik haldus, sotsiaalvaldkond − Hämeenkoski vald Soome — religioon, haridus − Taheva, Antsla, Mõniste ja Tõlliste vald, Valga linn — avalik haldus, turism, sport, elamu- ja kommunaalmajandus − Karula Rahvuspark, Valga Turismiinfopunkt — turism

4.3.5 Otepää vald Pindala 217,36 km² Elanike arv 4329 Külasid 21 Keskus Otepää linn, kaugus maakonnakeskusest 50 km

Vallavalitsus Volikogu Töötajaid 20 Liikmeid 21 Vallavanem Aivar Nigol Esimees Jaanus Barkala Vallasekretär Urmas Jaagusoo

Sotsiaalne infrastruktuur - SA Otepää Tervisekeskus (polikliinik, - 2 lastepäevakodu (Pähklike ja velskripunkt) Võrukael) - Päevakeskus-hooldekodu - Otepää Kultuurikeskus - Otepää Gümnaasium - Laululava Pühajärve pargis - Pühajärve Põhikool - Otepää Linnaraamatukogu ja - Audentese Spordigümnaasium Pühajärve Raamatukogu - Muusikakool

47 Valgamaa aastaraamat 2004

- Otepää kirik (EELK Otepää Maarja - 9 slaalomimäge (suurimad on kogudus) Kuutsemägi, Väike Munamägi, - EAÕK Ilmjärve kirik Marjamägi) - EAÕK Kastolatsi kirik - Tehvandi suusahüppetrampliin - Eesti Rahva Muuseumi liputuba - Apteekrimäe suusahüppe-kompleks - Gustav Wulff-Õie majamuuseum - TPÜ Vana-Otepää baas - Gümnaasiumi koduloomuuseum - EPÜ Marguse õppe- ja puhkekeskus - SA Tehvandi spordikeskus - Snowtubing park Linnamäe orus - TÜ Kääriku spordibaas - SA Otepää Spordirajatised (Otepää - Pühajärve Põhikooli spordihoone Spordihoone)

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Puhkemajandus ja turism; – Toiduainetetööstus (piimatööstus, – Puidutöötlemine; lihatööstus, kondiiter); – Teenindus ja toitlustamine; – Metalli töötlemine; – Põllumajandus.

Arenguvõimalused ja -eeldused – Spordi- ja puhkemajanduse arendamine, vastava infrastruktuuri ning teenindusvõrgu väljaarendamine – Tehvandi spordikeskuse väljaarendamine – Pühajärve ranna ja rannapargi arendamine aastaringselt toimivaks aktiivse puhkuse kompleksiks – Energiasäästu programmi jätkamine – Pühajärve puhkeküla väljaehitamine – Linnamäe orus teemapargi arendamine – Taluturism ja mahepõllumajandus – Väikeettevõtluse areng

Olulisemad sündmused – FIS murdmaasuusatamise maailmakarika etapp – Rahvusvaheline kalapüügivõistlus Pühajärve Talvepidu Kuldkala 2004 – Eesti rattamaratonide sarja osavõistlus Otepää Rattasõit – Saku Suverull 2004 – Leigo Järvemuusika kontserdid – Sihva selitsimaja ruumide renoveerimine – 49. Otepää Mängud – Kekkose suusasõit – Otepää rahvalaulupäev ja käsitöölaat – RS Rally 2004 – 22. Tartu jooksumaraton – 23. Tartu Rattaralli – 7. Tartu Rattamaraton – Mäesuusa- ja lumelaua võistlused – Triatlon ja Pühajärve jooks – Eesti meistrivõistlused suusahüpetes, kahevõistluses ja suusatamises – Eesti meistrivõistlused rattaspordis – Big Air Open Cup rahvusvahelised lumelauavõistlused – Eesti lipu 120. aastapäev – Pühajärve V kiirmaleturniir

48 Juhtimine ja regionaalhaldus

Sõprusvallad – Norra — Sel – Saksamaa — Tarp – Prantsusmaa — Les Sorinieres – Soome — Kivijärvi, Vihti – Rootsi — Ekerö, Habo, Kumla, – Taani — Skælskor Örnsköldsvik – USA — McHenry

Infoväljaanded – Veeb: www.otepaa.ee – Otepää Teataja, ilmub üks kord kuus, antakse välja koostöös Palupera ja Puka valdadega – Talvetrükis, kultuurisündmuste kalender jm. mitmesugused voldikud

4.3.6 Palupera vald Pindala 123,48 km² Elanike arv 1166 Külasid 13 Keskus Hellenurme külas. Kaugus maakonna keskusest 58 km. Alates 2004. aastast on kasutusel valla vapp ja lipp.

Vallavalitsus Volikogu Töötajaid 6 Liikmeid 11 Vallavanem Terje Korss Esimees Vambola Sipelgas Vallasekretär Imbi Parvei

Sotsiaalne infrastruktuur − Hooldekodu − 2 vabaõhulava − Põhikool − Võrkpalliväljakud − Lasteaed − Staadion − 2 rahvamaja − Noortekeskus − 2 raamatukogu

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted Põllumajandus, turismindus, puidutööstus.

Arenguvõimalused ja –eeldused, ülesanded – Kaunis, vaheldusrikas ja väärtuslik loodusmaastik, puhas keskkond, atraktiivne elamiskoht, rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand, mitmekesised traditsioonid; – Teenindusvõrk puhkamiseks, vaba aja veetmiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks. Jätkata matka-, tervise- või liikumisradade ning üldkasutatavate puhkealade ja külakeskuste vastavate vaba aja rajatiste võrgustiku väljaarendamist; – Arendada taluturismi, tõhustada tegevust looduspargi ja maastikukaitsealal; – Arendada alternatiivseid põllukultuure; – Looduse ja mõisate parem eksponeerimine, huviväärsuste korda seadmine; – Maastikukujundamine, atraktiivse maastiku eksponeerimine; – Kalakasvatuse, kitsekasvatuse, mesinduse arendamine; – Sporditegevuse arendamine, munitsipaal-spordirajatiste väljaarendamine; – Marketing – parandada jätkuvalt viidamajandust. Arendada välja valla ühtne kohaturundus ja infosüsteem; – Enam rõhku keskkonnakaitsele, valla heakorrastatusele; – Konkurentsivõimelise haridusteenuse väljaarendamine;

49 Valgamaa aastaraamat 2004

– Kaasaegsete sotsiaal- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine; – Jätkata maade munitsipaliseerimist; – Likvideerida tühjad hooned; – Noorte vaba aja veetmise võimaluste parandamine, kohaliku kultuurielu arendamine; – Kogukonnasuhete tugevdamine külades; – Koostöö süvendamine naaberomavalitsuste, era- ja kolmanda sektoriga.

Olulisemad sündmused ja üritused – Hellenurme 44. võrkpalli karikamängud (osales 3 nais- ja 11 meeskonda) – Valgamaa Talimängudelt II grupi arvestuses I koht, üldkokkuvõttes III koht – X mälumänguturniir Palupera valla karikale, (8 võistkonda) – Palupera vald sai valla teeregistri, kus kirjas 68 teelõiku, kogupikkusega 86,253 km. Inventariseeritud teede andmebaasi koostas AS Regio – Korraldati järjekordne emadepäeva eelne heakorrapäev vallas – Nõuni ja Hellenurme raamatukogud said Kultuuriministeeriumilt arvutikomplektid (sh printer), sihtsuunitlusega lugejatele kasutamiseks – Alustati Palupera mõisa endise linnumaja restaureerimistöödega Muinsuskaitse eritingimused koostas ARC Projekt OÜ , arhitekt Jaak Reinula – Projekt “Palupera Põhikooli renoveerimine” läbis edukalt Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamise programmi (RAK meede 4.6) eelvooru ja sai KOIT kava eelistusnimekirja. Renoveerimistöödega alustatakse 2005 aastal – Kevadel telliti Kobras AS-lt Kullipesa veetorustiku projekteerimistöö ja sügisel alustati ka projekti “Kullipesa elamute veesüsteemide rekonstrueerimine” ellu viimist, mille raames paigaldati 1600 jm uut veetrassi, ühendati see rauaärastusfiltrit omava Nõuni korruselamute puurkaevuga. Alternatiivvariandiks jääv Kullipesa puurkaev renoveeriti samuti. KIK SA finantseeris projekti 898 000 krooniga, kohalik omavalitsus 109 000 kr. – Filterseade raua ja mangaani ärastamiseks paigaldati ka Palupera puurkaevu ja Hellenurme keskasula reovee biopuhasti sai piirdeaia – Rekonstrueerimistöödega jätkati Nõuni kultuurimajas, kus saali lagi sai uue Isotex-katte, teostati lava remont, kogu hoone pööning soojustati puistevillaga ja saali-lava elektrisüsteemid (sh saali valgustid)said renoveeritud. Tööde kogumaksumusest – 145 000 krooni toetas oma osaga Hasartmängumaksu nõukogu 55 000 krooniga – Jätkus projekt “Bussiootepaviljon”, mille käigus sai paviljoni sel aastal bussipeatus “Neeruti Lasteaed”. Viis bussipeatust sai sel aastal uued pingid – Viidi ellu projekt “Palupera küla kahe avaliku rajatise parendamine”, mille raames rekonstrueeriti Palupera mõisapark (töid teostas AS Valmap Grupp) ja Palupera Põhikooli staadion (töid teostas OÜ Otepää Ehitaja) ning osteti mõlema objekti korrastamiseks murutraktor koos lisadega. Põllumajanduse ja maaelu arendamise programm (Sapard, RAK meede 6) finantseeris projekti 691 000 krooniga, kohalik omavalitsus lisas 327 000 krooni. Hellenurme mõisapargis jätkati rek. töödega (120 m geotekstiilil kruuskillustiku sõelmetega kaetud tee ehitust), toetajaks KIK SA – Valmis detailplaneering “Mõisa Aed”, ala sai dendroloogilise hinnangu ja ehitusgeoloogilise uuringu aruande ning sõlmiti tööettevõtuleping Projektibüroo FILIA OÜ-ga Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kompleksi ehitusprojekti koostamiseks. Rahastajaks Sotsiaalministeerium. Ehitustöödega loodetakse alustada 2005. aastal – remonditi 20,4 km vallateid – Nõuni kontorihoonele paigaldati vihmaveesüsteemid – Riigikogu spiiker pr Ene Ergma külastas oma Valgamaa visiidil ka Palupera valda, käies Nõunis ja Paluperas

50 Juhtimine ja regionaalhaldus

– MTÜ Hellenurme Noortekeskus võttis vastu Soome Vihti valla külaliikumise eestvedajad ja Valgamaa Partnerluskogu viis siin läbi oma töökoosoleku. Alustati noorte vaba aja sisustamiseks diskodega, kus eestvedajaks tubli pereisa Karli Pastak – Toimusid Leigo talu järvemuusikakontserdid – VVV SA liikmena osales valla esindaja projekti “Loodusturism – Elva puhkepiirkonna säästva arengu võti” edukal lõpetamisel. Projektist jäi kohalikule omavalitsusele hulgaliselt kasutamiseks ja külalistele kinkimiseks videokassette “Elamus loodusest”, raamatukesi “Elamus loodusest” ja lauamänge “Matk Elva puhkepiirkonnas” – VVV SA liikmete Elva jõe ühisprojekt sai rahastuse Phare CBC-st, mille raames Palupera vald saab 2005 aastal Elva jõe äärde Lustimäele uue puhkekoha (varjualune, lõkkekoht, 2 pink-lauda, ökokäimla, infotahvel, ujuvsild) – Sai alguse koostöö rahvusvahelise projekti “Development of Balic Tourist Network in Via Hanseatica Development Zone” partneritega (rahastajaks INTERREG III B jt. partnerid). Projekti kestus 2004-2007. Via Hanseatica mõjualasse jääb ka Palupera vald – Viis majapidamist/organisatsiooni vallas said mastivimplite omanikeks – Pensionärid käisid ekskursioonidel Kesk-Eestis (Endla järv, Järva-Jaani, Paide, Türi ja Põltsamaa Roosiaed) ja Tartumaal (Tartu-Matjamaa-Alatskivi-Peipsi-Luke-Nõuni) – Osaleti Kagu-Eesti Jäätmekeskus AS, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse töös ja Tartu Maratoni nelikürituse korraldamisel. VVV SA tähistas oma 5.sünnipäeva – Asutati Nõuni Külaselts – Moodustati Nõuni kultuurielu aktiivgrupp , esindajad MTÜ Nõuni Maanaisteseltsist, Nõuni Jahiseltsist, pensionäridest, küla noortest, MTÜ P-Rühmast, ettevõtjatest, talupidajatest, küladest – Esmakordselt korraldati jalgrattamatk “Tunne oma koduvalda” marsruudil Hellenurme või Nõuni-Päidla-Laguja teerist-Vitipalu. Matk lõppes VVV SA puhkekohas Liivamäel piknikuga. Üritus loodetakse muuta traditsiooniniselt iga-aastaseks, tutvustamaks valla erinevaid külasid – Tööd alustas arendusnõustaja, kelle ülesandeks on kohapealsete projektiideede ärgitamine, nõustamine taotluse vormistamisel, projektide kirjutamisel ja aruandluse koostamisel. Aastal 2004 leidis rahastuse nii 6 projekti, kogumaksumusega 47 000 krooni. Välja on kujunemas ka koostöö külaesindajatega külaliidrite koolituse, külaseltside asutamise, arengukavade koostamise jms. osas – Palupera põhikool viis ellu kolm projekti: “Loodusele lähemale” (toetajaks KIK 16 000 krooni) ja “Sportlik-kultuuriline koolivaheaeg” kahe projektina (kevadel toetajaks Kultuuriministeerium 6000 krooniga ja sügis-talvel 4300 krooniga). Tiigrihüppe SA toetas Palupera Põhikooli 7400 krooniga, kohalik omavalitsus lisas 15 300 krooni ja tulemuseks oli 3 arvutikomplekti (koos ID kaardi lugejaga) ostmine – Valgamaa Uimastiennetus nõukogu toetusel korraldati koolitus “Omad teadmisi – oskad aidata” – Tunnustati Palupera Põhikooli tublisid õpilasi ja nende lapsevanemaid (vallavanema ja kooli direktori vastuvõtt Palu-Veski Puhkemajas) – Valiti Palupera valla Memm 2004 – Elsa Komleva, kes osales veebruarikuus 2005 maakondlikul Memme-taadi valmimisüritusel – Valla mälumängijate esindus osales Eesti Mälumänguliidu poolt korraldatud võistlustel “Külakilb”. 21. koht andis pääsu poolfinaali, kuid finaalist jäädi mõne punktiga välja – tähistati 4. juunil Palupera valla 12. aastapäeva

Infoväljaanded Kord kuus ilmub vallas infoväljaanne “Otepää Teataja” Kodulehekülg www.palupera.ee

51 Valgamaa aastaraamat 2004

4.3.7 Puka vald Pindala 202,41 km² Elanike arv 1909, talusid 240 Külasid 18, alevikke 1 Keskus Puka alevikus, kaugus maakonnakeskusest 36 km.

Vallavalitsus Volikogu Töötajad 10 Liikmeid 13 Vallavanem Heikki Kadaja Esimees Heldur Vaht Vallasekretär Anita Kallis

Sotsiaalne infrastruktuur – Perearstikeskus – Kunstikool – Keskkool – 2 kultuurimaja – Lasteaed-algkool – 3 raamatukogu – Lastepäevakodu – Kuigatsi seltsimaja

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Mööbli valmistamine – Teenindus, kaubandus – Puidu töötlemine – Moosivalmistamine – Põllumajanduslik tootmine – Jahindus – Ehitusmaterjalide müük ja metallitööd – Turism

Arenguvõimalused ja -eeldused – Ettevõtluse arendamine – Spordi, turismi- ja puhkemajanduse arendamine – Raudtee ja suuremate maanteede olemasolu ning tihe teedevõrk – Kehtestatud valla üldplaneering – Metsade rohkus – Kaunis loodus – Piirnemine Väike-Emajõega ja Võrtsjärvega – Tihe koostöö Võrtsjärveäärsete valdadega ja sihtasutuste loomine – Piirnemine Kuutsemäe mäesuusakeskusega – Koostöös Valga piirkonna keskkonnakeskusega arendada keskkonnaalaseid projekte – Kehtestatud valla arengukava aastani 2008 – Kehtestatud Võrtsjärve piirkonna arengukava 2005 – Koostööprojekt Via Hanseatica

Vaatamisväärsused – Jaanimäe mänd Meegaste külas – Vooremägi – Kuigatsi mõisa park ja hooned – Puka aleviku keskuse hoonestus (I Kuigatsi külas Eesti Vabariigi aegne pangahoone) – Puka põlispuude grupp – Võrtsjärv ja Võrtsjärve suubuv Väike- – Komsi puistu Puka-Otepää mnt ääres Emajõgi Komsi külas – Kivivare linnamägi koos kivikalmetega – Aakre mõisa hooned ja park Aakre – Kuigatsi ehk Puka linnamägi külas – Ristimägi Kähri külas

52 Juhtimine ja regionaalhaldus

Seltsielu – Puka Spordiklubi – Pensionäride Ühendus – Puka Naisselts – Kuigatsi Külamaja Seltsing – Aianduse ja Mesinduse Selts

Olulisemad sündmused – Kuigatsi raamatukogu hoone küttesüsteemi renoveerimine – Puka valla päevad – Puka laat – Puka lasteaia aknaplokkide osaline väljavahetamine – Ääre tn vee- ja kanalisatsioonitrasside korrastamine – Puka kunstikooli asutamine – Puka teeristil toitlustuskoha avamine

Koostööpartnerid – Rootsi Jämtlandi lääni omavalitsused ja osalemine Valga maakonna ja Rootsi Jämtlandi maakonna majandusühistus – Valgamaa kohalikud omavalitsused ja Valgamaa Omavalitsuste Liit – Võrtsjärve ümbruse seitsme valla moodustatud Võrtsjärve Sihtasutus – Otepää Piirkonnanõukogu – Valgamaa Keskkonnakeskus

Infoväljaanded – Puka valla kaart – Piirkonda tutvustav raamat “Ümber – Vallas asuvaid vaatamisväärsusi Võrtsjärve” tutvustavad postkaardid – Infomaterjal “Võrtsjärve matkajuht” – Ajaleht Otepää Teataja – Veeb www.puka.ee

4.3.8 Põdrala vald Pindala 128,70 km2 Elanike arv 982 Külasid 14 Keskus Riidaja külas, kaugus maakonnakeskusest 42 km.

Vallavalitsus Vallavolikogu Ametnikke 6 Liikmeid 9 Vallavanem Aivar Uibu Esimees Sulev Sildna Vallasekretär Saima Ilisson

Sotsiaalne infrastruktuur − Põhikool − Perearstikeskus − Algkool − Vabaõhulava ja staadion Pikasillas − Kultuurimaja − Võimla Riidaja Põhikoolis − Rahvamaja − Kolm avatud internetipunkti − Raamatukogu

53 Valgamaa aastaraamat 2004

Tähtsamad majandusvaldkonnad Põllumajandus, metsa- ja puidutööstus

Arenguvõimalused ja -eeldused − Turismi-, puhke- ja jahimajanduse arendamine − Alternatiivsete põllukultuuride kasvatamise arendamine − Väikeettevõtluse areng − Piirnemine Väike-Emajõe ja Võrtsjärvega − Koostöö Võrtsjärve äärsete valdadega

Infoväljaanded – “Põdrala Teataja” ilmub kord kvartalis

Seltsielu – Riidaja Naisseltsing, Pori Küla Seltsing, Lõve Küla Seltsing, Põdrala Pensionäride Ühendus, Riidaja Rändurteater, Riidaja noorte klubi „Orto käpikud”

Olulisemad sündmused – Riidaja Kultuurimaja 75. aastapäeva tähistamine – Jaanipäeva tähistamine Pikasillas – XXXIII Võrtsjärve suvemängude korraldamine Pikasillas – XXIII Võrtsjärve talimängudest osavõtmine – Riidaja mõisa – ja lennupäevad Torupillitalus – ansambli “Wunderbar” kontsert Gerdruta kirik-kabelis – Projekti “Pall on parem” elluviimine Riidaja mõisapargis – Pikasilla Algkooli akende väljavahetamine ja keskküttesüsteemi paigaldamine – Mustumetsa prügila sulgemistööde lõpetamine

Koostööpartnerid – Võrtsjärve Sihtasutus – Valgamaa Omavalitsuste Liit

Vaatamisväärsused – Riidaja mõisahoonete kompleks ja – Pronksskulptuur “Torupillimängija” mõisapark Matu-Tõnise Torupillitalus – Gerdruta kirik-kabel Riidajas – Võrtsjärve suubuv Väike-Emajõgi – Ferdinand Linnuse sünnikoht – Johann Pauli sünnikoht – Henrik Visnapuu sünnikoht

Kirikud ja kogudused – Gerdruta kirik-kabel, kus toimuvad jumalateenistused

4.3.9 Sangaste vald Pindala 144,73 km² Elanike arv 1526 Külasid 13, alevikke 1 Keskus Sangaste alevikus, kaugus maakonnakeskusest 30 km.

54 Juhtimine ja regionaalhaldus

Vallavalitsus Volikogu Ametnikke 7 Liikmeid 11 Vallavanem Kaido Tamberg Esimees Eduard Aamer Vallasekretär Janno Sepp

Sotsiaalne infrastruktuur – Sangaste Perearstipraksis – Keeni Postkontor – Aini-Heli Ilvese Eraapteek – Avalik interneti punkt “Silva Pubis” – Sangaste Postkontor – Keeni Raamatukogu – Sangaste Pansionaat – Keeni Tervisepunkt – Sangaste Lasteaed – Keeni Põhikool – Sangaste Raamatukogu (AIP) – Sangaste kirik

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Puidu töötlemine – Kaubandus, toitlustamine – Põllumajandussaaduste tootmine ja – Reisi-, majutus- ja ümbertöötlemine konverentsikorraldus – Teenindus

Kirikud ja kogudused – EELK Sangaste kirik ja kogudus, õpetaja Ivo Pill

Infoväljaanded Ajaleht “Sangaste” ilmub alates 15. maist 1999.

Vaatamisväärsused – Sangaste loss ja lossipark – August Gailiti sünnikodu – Sangaste kirik – Kirgjärv ja Presnikovi järv – Sangaste kalmistu – Eduard Grosschmidt-Suursepa – Sangaste linnamägi kodutalu – Harimägi

Olulisemad sündmused – Temaatiline laste joonistusvõistlus “Nõidade öö Blocksbergi mäel” Sangaste Raamatukogu ruumides – Vastlapäev – Konkurss “Etem Emme 2004” Silva Pubi ruumides – Ädu, Pringi, Vaalu ja Mägiste külade ühine jaanituli – Sangaste valla jaanituli – Rahvatantsu- ja kantripidu “Las jääda ükski mets” – Keeni Põhikooli oivikute päev Sangaste lossis – Restu spordipäev – Konkurss “Parim Paps 2004” Silva Pubis – Sangaste valla memme-taadi valimised – “Eesti Kaunis Kodu 2004” – Sangaste VIII kirikupäevad – Sangaste Pensionäride Ühenduse “Härmalõng” üritused

55 Valgamaa aastaraamat 2004

Seltsid ja ühendused MTÜ Kodukant Sangaste ; MTÜ Restu Piim; MTÜ Külateed; MTÜ Sangaste Scatehouse; Klubi Home Alone, Sangaste Väike-Emajõe Selts, Lossiküla seltsing

4.3.10 Taheva vald Pindala 204,71 km² Elanike arv 953 Külasid 13 Keskus Laanemetsa külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km.

Vallavalitsus Volikogu Kolmeliikmeline, ametnikke 7 Liikmeid 9 Vallavanem Monika Rogenbaum Esimees Robert Kõvask Vallasekretär Mare Roosipuu

Sotsiaalne infrastruktuur − Taheva Lastesanatoorium koos − Koikküla raamatukogu lastekodu osakonnaga Internetipunktiga − Hargla perearstikeskus − Hargla raamatukogu Internetipunktiga − Hargla apteek − Hargla hooldekodu − Hargla põhikool − EELK Hargla kogudus − Koikküla lasteaed-algkool − Taheva rattarada − Hargla maakultuurimaja − Seltsing Hargla külaselts − MTÜ Koikküla külaselts

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted − Põllumajandus: TÜ Hargla Seemneühistu, OÜ Äksi Puhkemaja − Teenindus: OÜ Esperance, Hargla Masinaühistu, FIE Raila Künnapuu juuksuritöökoda, Hargla apteek − Metsandus: Riigimetsa Majandamise Keskuse Taheva Metskond − Turism: OÜ Nakatu Turismitalu, Niidu turimitalu − Jahindus

Vaatamisväärsused − Hargla kirik − Ohvrimänd Tsirgumäel − Hargla kabel − Taheva mõisa kompleks koos pargiga − Ohvrikivi Tsirgumäel − Koikküla magasiait − Ohvrimänd Harglas

Arenguvõimalused ja -eeldused Turism ja sellega kaasnevad tegevused. Taheva valla arengukava aastateks 2004–2008 on kättesaadav http://www.taheva.ee.

Osalemine koostööprojektides – Sihtasutuses Valgamaa Turism; – Valgamaa Omavalitsuste Liit; – Valga Piirkonna Keskkonnakeskus.

56 Juhtimine ja regionaalhaldus

Osalemine projektides ja programmides – 21. saj. investeeringud (Hargla Põhikooli katuse, elektrisüsteemi ja piksekaitsesüsteemi paigaldus), Haridus- ja Teadusministeerium, toetus 560 000 kr, valla osalus 231 717 kr. – Hargla maakultuurimaja avatud noortekeskuse ruumide renoveerimine, Hasartmängumaksust 136 230 krooni, valla osalus 34 058 krooni. – Hargla maakultuurimaja avatud noortekeskuse projekt “Noorte võimalused maal”, Valga Maavalitsuse toetus 25 376 krooni. – Kriminaalpreventiivne projekt “Lasteliikumine “Siilikad”, Valga Maavalitsuse toetus 10 000 krooni, omaosalus 5000 krooni.

Üritused ja tähtpäevad – Puhkeõhtu “Milline on aasta 2004?” – Lastekaitsepäeva tantsuõhtu – Koolituspäev “Kuidas saada aru, kes – Jaanitrall on tõeline sõber?” – Vallapäev – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine – Taheva valla noorte suvepäevad vastlatralliga – Koolijütside mürgel – Teatripäev Viljandis – Puhkeõhtu noortele – Koolivaheaja üritused (teater ja – Karjäärinõustaja koolitus miniloomaaed) – Spordipäev – Heakorrapäev Harglas, Laanemetsas ja – Stiilipidu “Kolletavad Kollitajad!” Koikkülas – Kõrvitsapidu – Jüriöö jooks Tellingumäel – Puhkeõhtu “Laupäeval isaga teha võib – Laulupäev Lüllemäel kõike...!” – Nõidade ühispidu Taheva-Mõniste – Jõuluetendus – Laulupäev Mõnistes – Erinevad päkapikuüritused – Emadepäeva tähistamine Sõpruspiirkond välismaal: Bräcke kommuun Rootsis. Ilmub kvartaalselt vallavalitsuse infoleht “Taheva Häälekandja”. Veeb www.taheva.ee.

4.3.11 Tõlliste vald Pindala 193,78 km² Elanike arv 1953 Keskus Laatre alevikus, kaugus maakonnakeskusest 18 km.

Vallavalitsus Vallavolikogu Töötajaid 9 Liikmeid 13 Vallavanem Madis Gross Esimees Martin Maask

Sotsiaalne infrastruktuur – Tsirguliina Keskkool – Sooru Raamatukogu – Laatre Lasteaed-Algkool – Tagula Raamatukogu – Tsirguliina Lasteaed – Valga muusikakooli filiaal Tsirguliina – Sooru Lasteaed Keskkoolis – Tsirguliina Rahvamaja – Perearst Allan Maamets (Tsirguliina, – Sooru Rahvamaja Laatre) – Tsirguliina Raamatukogu – Paju Pansionaadid – Laatre Raamatukogu – Laatre Sotsiaalmaja

57 Valgamaa aastaraamat 2004

– Tsirguliina Keskkooli võimla ja – Puhkekompleks Soorus (laululava ja staadion valgustatud terviserada) – Jaanikese Motospordikeskus

Tähtsamad majandusvaldkonnad Põllumajandus, metsa- ja puidutööstus, kaubandus ja teenindus.

Arengueeldused Maakonnakeskuse lähedus, puhas loodus.

Arenguvõimalused Ettevõtluse areng ja uute töökohtade tekkimine; vaba aja veetmise võimaluste parandamine ja mitmekesistamine; koostööle orienteeritud valla juhtimine.

Olulisemad sündmused ja üritused – Vabariigi aastapäeva kontsert – Aasta memme-taadi valimine – Talispordipäev-vastlapäev – Eesti Meistrivõistlused autokrossis – – Lauamängude turniir sõidu- ja veoautod – Naabervaldadevaheline (Tõlliste, – Jaanikese Rahvusvaheline Motokross Sangaste, Õru) Jüriöö jooks – Motokrossi Maailmameistrivõistluste – Rattapäev Soorus 7. etapp külgvankritega – Vallapäev Tsirguliinas mootorratastele – Iigaste jooks – Valla autospordi huvilistele auto- – Iigaste külapäev koos Mõniste orienteerumine Tõlliste valla teedel muuseumi lamba ja linapäevaga – Tõlliste valla lahtised meistrivõistlused – Vallasisene võrkpalli turniir petanques – Kergejõustiku päev Viidi ellu projektid: “Tsirguliina aleviku veetrassi renoveerimine”, “Tsirguliina Rahvamaja remont”, alustati perearstikeskuse uute ruumide remondiga.

Seltsid ja ühendused MTÜ Sooru Arendus, Sooru Naisselts, Laatre Naisselts, Tõlliste Valla Pensionäride Ühendus Elurada, Laatre Pasunakoor, Tõlliste-Puka segakoor, MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus.

Koostööpartnerid ja valdkonnad Hartola vald (Soome Vabariik) ja Holtälen vald (Norra Vabariik) haridus ja noorsootöö.

Infoväljaanded Kohalik ajaleht "Tõlliste Teataja" ilmub kord kvartalis.

58 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.3.12 Tõrva linn Pindala 4,8 km² Elanike arv 3314 Kaugus maakonnakeskusest 28 km

Linnavalitsus Volikogu Ametnikke 14 Liikmeid 15 Linnapea Üllar Mölder Esimees Agu Kabrits Linnasekretär Signe Kiin/Ellen Kreisen

Sotsiaalne infrastruktuur − Hooldekodu − 2 raamatukogu − Tervisekeskus − Kino − 3 perearsti − Vabaõhulava − 2 apteeki − Kammersaal − Gümnaasium − Spordisaal − Muusikakool − Laste laulu- ja tantsustuudio − 2 hotelli − Turismiinfopunkt − 2 lasteaeda − Tantsustuudio Lys − Kultuurimaja − Noortekeskus

Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted − Toiduainetetööstus − Energeetika − Kaubandus − Puidutöötlemine − Teenindus − Pangandus − Ehitus − Õmblusettevõtted

Arenguvõimalused ja -eeldused − Ainulaadse looduskeskkonna olemasolu ja pikaajaliste tootmistraditsioonide arendamine. − Puhkemajanduse arendamise eeldused − Kultuuritraditsioonid, hulgaliselt isetegevusringe

Olulisemad sündmused ja üritused – Fotonäitus “10 aastat Tõrva Kirik-Kammersaali” – Vahakujude näitus – Vabariigi aastapäeva üritused (Pärgade panek Vabadussõjas langenute monumendile, kontsert) – Kontsert “Oh meenuta, meenuta möödunud aegu” Tõrva külapilli ajalugu tutvustav fotonäitus, pillide näitus, CD-plaadi esitlus. Osalesid Ingrid Rüütel, Anu Visse, Malle Pütsep-Ranne – Kontsert “Lusti, lõbu ja lorilaulud” Sven Malm – Vello Jaska näidendi “Kodutalu” etendus – Saale Markvardi taieste näitus – Traditsiooniline naljapäev “Naerakahh” – Tõrva kooride kontsert (Tõrva rahvakoor, mudilaskoor, naiskoor, Tõrva Gümnaasiumi poistekoor)

59 Valgamaa aastaraamat 2004

– Eesti MV ekidenis – Luule-muusika põimik Vello Jaska luulest. Juubeliaktus Vello Jaska – 55 – “Laulukarusselli” Tõrva eelvoor – Jüriöö teatejooks – Jalgrattamatkad – Maastikurataste seeriavõistlus – Kergejõustiku seeriavõistlus – Ülelinnaline lastekaitsepäevale pühendatud üritus “Head pole kunagi palju” – Hemsedali õpilaste (Norra) sõprusvisiit Tõrvas – Kalvola valla (Soome) esimene ametlik visiit Tõrvas – Kohtumiste sari “Juured” – Vello Jaska luuleraamatu “Mõtteväljadel” esitlus – Tõrva linna päevad” – Rammumehe võistlus “Tõrva Tõnis” – Rannavolle etapid – Pargivolle etapid – Iittala koori Timotei (Soome, Kalvola vald) sõpruskontsert Tõrvas – Rahvusvaheline noorteansamblite Rocklaager – Ansambel “Nööp” sünnipäevapidu – Loodusfestival “Las jääda ükski mets“ – Essunga Kommuuni (Rootsi) esimene ametlik visiit Tõrvas – Tõrva Gümnaasiumi õppekorpuse avamine – Grantsville`i linnapea (Maryland, USA) ametlik visiit Tõrvas – Kontsert “Mere mälestus” 10 aastat “Estonia” hukust – Valga maakonna eakate päev – 23. Tõrva Järvede jooks – Õpetajate päeva tähistamine – Vabariiklik muusikaõpetajate nädal – Vabariiklik akordionistide päev ”Mitmepalgeline akordion”. Ants Taul – Advendikontserdid Tõrva Kirik-Kammersaalis – “Hortus Musicus” aastalõpu kontsert

Osalemine projektides ja programmides – EL Comenius projektis: Euroopa Noorte Elektrooniline ajakiri MAG-EYE-ZINE – Tõrva Gümnaasiumi õpilaste osalemine projekti lõppüritusel Sloveenias – EL Youth programmis: projekti Euroopa Noortefoorum jätkuna Tõrva noorte sportlaste spordilaager Saksamaal – Tõrva Gümnaasiumi õpilaste kirjavahetusprojekt Ittala põhikooli õpilastega (Kalvola vald, Soome)

Sõpruspiirkonnad välismaal – Timra kommuun Rootsis – Grantsville`i linn Marylandi osariigis – Laihia vald Soomes USAs – Lukkowi linn Poolas – Essunga kommuun Rootsis

Infoväljaanne Tõrva ja Helme piirkonna elu kajastav ajaleht “Helme-Tõrva Elu” kaks korda kuus.

60 Juhtimine ja regionaalhaldus

4.3.13 Valga linn Pindala 16,54 km² Elanikke 14 754 Valga linn on Valga maakonna keskus

Linnavalitsus Linnavolikogu Ametnikke 48 Liikmeid 21 Linnapea Margus Lepik Esimees Uno Heinla Linnasekretär Janar Kuus

Sotsiaalne infrastruktuur – Gümnaasiumid (2) – Kultuuri- ja huvialakeskus – Põhikool – Noortemaja – Kutseõppekeskus – Kino – Kaugõppegümnaasium – Avatud internetipunktid (2) – Muusikakool – Kesklinna WiFi ala – Internaatkool – Raudtee- ja bussijaam – Lasteaiad (4) – Saun – Hoolekandekeskus – Staadion – Lastekodu – Mänguväljakud, spordiplatsid – Sotsiaalmaja, töötute – Laululava aktiviseerimiskeskus – Lasketiir – Diakooniamaja päevakeskus – Koolivõimlad (5) – Puuetega inimeste koda – Ujula – Haigla, perearstikeskus – Jalgpalliväljak – Raamatukogu – Terviserada – Muuseum – Koerte varjupaik

Tähtsamad majandusvaldkonnad – Tööstus (toiduainete- ja mööblitööstus – Transport ning metalli- ja kergetööstustoodete – Energeetika, kütus valmistamine) – Pangandus – Kaubandus – Turism – Teenindus

Olulisemad sündmused – Pedeli paisjärve III etapi 2. rakendusjärgu valmimine – Pedeli piiriülese virgestusala detailplaneeringu algatamine – Koostati projekt "Valga piirkonna omavalitsuste ühtne veemajanduskava" – Projekti "1 linn 2 riiki" ettevalmistamine – Viljandi tänava tänavavalgustuse ja kõnnitee väljaehitus – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ulatuslik rekonstrueerimine ja laiendamine – Valmis Vabaduse, Jaama, Võru ja Lai ristmiku rekonstrueerimise projekt – Spordihalli projekti valmimine ja ehituse alustamine – Hoolekandekeskus avati uutes kaasaegsetes ruumides – Loodi ühtne registrikeskus (teede-, surnuaia-, jäätmevaldajate-, linnavara- ja ehitusregister)

61 Valgamaa aastaraamat 2004

– Lisaks üldhaigla funktsioonile sai haigla rehabiliteerimise asutuseks. – Valga linna 420. sünnipäev ja linna päevad Olulisemat hariduselus: – Sotsiaalpedagoogide töölerakendamine kõikides koolides – Noortevolikogu ellukutsumine – Valga Gümnaasiumi 85. aastapäev ja vilistlaskogu loomine – Integratsiooni projektide elluviimine VVG õpilase- ja õpetajaskonna hulgas – Valga-Waren-Valka haridusprojekti jätkukoostöö – Osalemine rahvusvahelises programmis Virgil – Linnapea vastuvõtt kõigile linna pedagoogidele õpetajatepäeval – Alushariduse metoodika nädal – Parimate abiturientide tunnustamine – Koostöö Kobylnicaga Poolas

Kultuur Valga linnas tegutsevad kultuurialased mittetulundusühingud: – Rahvatantsuselts “Karikakar” – Laste- ja noortestuudio “Joy” – Segakoor “Rõõm” – Rahvatantsurühm "Sõsarad" – Segaansambel “Enelas” – Underground Muusika Liit "Mustad – Rahvamuusikaselts “Valga Karikakar” Pioneerid" – Valga Kammerkoor – Valga Rockiklubi – Segaansambel “Maarjalill” – Ansambel Oduvantšiki – Naiskoor “Säde” – Käsitöökelder – Valga Linna Meestelaulu Selts – Piirilinna Bigband – Heategevusühistu “Antva” – Active Attack Fänclub käsitöögrupp – Valvokaal – Valga Kogujate klubi – Valga Country Dancers – Laulu-mängu-tantsustuudio “Naeratus”

Olulisemad kultuuriüritused – IX Vabariiklik Klaveriansamblite Festival – Valga teatriball – Valga linna päevad – Valga XIV Kunstikuu – Eesti-Läti rahvakultuuri tutvustav päev – Teine Ameerika autode kokkutulek

Sport Valga linnas tegutseb 19 spordiklubi: – A-Karuse Auto-Motoklubi – Spordiklubi Walketa – Eesti Spordiselts Kalev – Valga Bridžiklubi – jalgpalliklubi FC Valga – Valga Hokiklubi – jalgpalliklubi Warrior – Valga Petanque klubi – Jalgpalli-võrkpalliklubi Lokomotiiv – Valga Piljardi klubi – Korvpalliklubi Valkor – Valga Laskurklubi – Käsipalliklubi Käval – Valga Maleklubi – Spordiklubi Kolmvedu – Valga Motoklubi – Spordiklubi Maret Sport – Võrkpalliklubi Viktooria – Spordikulbi Mesilased – Valga Spordiveteranide selts

62 Juhtimine ja regionaalhaldus

Olulisemad spordiüritused – 9. Bruno Jungi mälestusvõistlused käimises – III Pavel Loskutov Cup – Valga 12. ööjooks – Viktooria Cup võrkpallis – Valga kergejõustiku õhtumiiting EKJL GP etapp – Eesti teatejooksu MV noortele – Rukkilillemängud – Eesti meistriliiga mängud jalgpallis – TV 10 olümpiastarti III etapp – Eesti võistkondlikud karikavõistlused II liiga – Klubide karikavõistlused kümnevõistluses – Võru Spordikooli rahvusvahelised auhinnavõistlused

Koostööpartnerid ja välissuhted Eestis: – Kõik regioonid Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsuste Koostöökogu raames kõikides valdkondades Väljaspool Eestit: – Valka (Läti) – kultuur, haridus, sport, keskkond, turism, meditsiin, päästeteenistus – Hallsberg (Rootsi) – haridus, noorsootöö – Tornio (Soome) – piirilinnade koostöö – Haparanda (Rootsi) – piirilinnade koostöö – Lübz (Saksamaa) – kultuur – Parchimi maakond (Saksamaa) – kultuur, haridus – Oakland, Marylandi osariik (USA) – haridus, kultuur, majandus – Pihtipuda (Soome) – kultuur – Tierp (Rootsi) – kultuur Seitsme linna vaheline koostööleping kultuuri ning noorsootöö valdkonnas: – Östhammar (Rootsi) – Uusikaupunki (Soome) – Durbuy (Belgia) – Orimattila (Soome) – Kobylnica (Poola) – Novgorod (Venemaa)

Arenguvõimalused ja -eeldused – Kaasaegse veemajanduse infrastruktuuri edasiarendamine – Pedeli paisjärve äärse puhke ja spordipiirkonna edasiarendamine – Ühtse registrikeskuse loomine (teede-, surnuaia-, linnavara-, jäätmekäitluse- ja ehitusregister) – Valga-Valka ühise linnaelu arendamine – Soodsate investeeringuvõimaluste loomine – Tänavavalgustuse rekonstrueerimine linna erinevates piirkondades – Tööstuspiirkondade infrastruktuuri arendamine – Raudtee ületuskohtade rekonstrueerimine – Jäätmehoolduse kaasajastamine

Infoväljaanded – Veeb: www.valga.ee – Infobuklett "Elukeskkonna kvaliteet – Linna tutvustav voldik Valga piirkonnas"

63 Valgamaa aastaraamat 2004

– Keskkonnaveeb: – CD-ROM vaatefilmiga "Igavene keskkond.valgamaa.ee piiriületaja" – Voldik "Pedeli jõe virgestusala"

4.3.14 Õru vald Pindala 104,63 km² Elanike arv 586, majapidamisi 304, talusid 149 Külasid 8, alevikke 1 Keskus Õru alevikus, kaugus maakonnast 22 km.

Vallavalitsus Volikogu Töötajaid 6 Liikmeid 7 Vallavanem Andres Palloson Esimees Avo Allik Vallasekretär Klaudia Tuhkanen

Sotsiaalne infrastruktuur − Kultuurikeskus − Kooli spordiplats − Lasteaed-algkool − Sidejaoskond − Raamatukogu − Avalik internetipunkt

Tähtsamad majandusvaldkonnad Puidutöötlemine, teenindus, kaubandus, metsandus, põllumajandus.

Arenguvõimalused ja -eeldused Ettevõtluse areng, rahvatraditsioonide säilitamine.

Ühendused Õru valla Pensionäride Ühendus „Hõbelõng”.

Olulisemad sündmused ja –üritused – Õru rahvaraamatukogu ruumide – Emakeelepäev remont – Mõniste muuseumi külastamine – Veepuhastusseadme paigaldamine Õru – kevadpidu aleviku pumbamajas – Emadepäeva tähistamine – Comeniuse Euroopa haridusprojekti – Perepäev raames õpilaste ja õpetajate külaskäik – Lastelaager Soome – Lastekaitsepäeva tähistamine – Luutsinapäeva tähistamine koos Rootsi – Jaanipäev kooliga – Eesti taasiseseisvuspäeva tähistamine – Valentinipäeva tähistamine koos – Õpetajate päeva tähistamine Laatre Algkooliga – Eakate päeva tähistamine – Naistepäeva tähistamine – Jõulupidu – Vastlapäeva tähistamine – Comeniuse Euroopa haridusprojekti – Jüriöö jooks lõpetamine – Metoodikapäev koos lastevanematega

Vaatamisväärsused – EAÕK Priipalu kirik

64 Juhtimine ja regionaalhaldus

– Luuletaja F. Kuhlbarsi sünnikoht Unikülas – Kunstnik K. Tedre sünnikoht Priipalu külas

Osalemine koostööprojektides – Valgamaa Fond – Valgamaa Omavalitsuste Liit – Comeniuse Euroopa haridusprojekt

4.3.15 Valgamaa Omavalitsuste Liit Kantselei Kesk 12, Valga, tel. 766 6164 Esimees Madis Gross Aseesimehed Margus Lepik, Üllar Mölder, Aivar Nigol Sekretär Ellen Eglit Liitu kuuluvad kõik maakonna 13 omavalitsusüksust. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõikide liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat: volikogu esimees ja vallavanem/linnapea, igal esindajal on asendaja. Valgamaa Omavalitsuste Liit on asutatud 2. oktoobril 1992 ning 15. detsembrist 2003 kantud mittetulundusühingute registrisse. Tabel 4-33 Esindajad Vald/linn valla-/linnavolikogu volitatud esindaja vallavanem/linnapea (volikogu esimees) Helme Ants Piirsalu Toivo Põldma Kristo Ausmees (alates 27.01) Tarmo Tamm (alates 27.01) Hummuli Aleksander Zemskov Kalev Laar Karula Eduard Õunapuu Ants Järvmägi Rain Ruusa (alates 16.06) Otepää Jaanus Barkala Aivar Nigol Palupera Vambola Sipelgas Terje Korss Puka Karin Kõrgesaar Heikki Kadaja Heldur Vaht (alates 20.04) Põdrala Sulev Sildna Aivar Uibu Sangaste Eduard Aamer Kaido Tamberg Taheva Robert Kõvask Veiko Faster Monika Rogenbaum (alates 23.08) Tõlliste Martin Maask Madis Gross Tõrva Agu Kabrits Üllar Mölder Valga Uno Heinla Margus Lepik Õru Avo Allik Andres Palloson Üldkoosolekute vahelisel perioodil teostab liidu juhtimist neljaliikmeline juhatus koosseisus: esimees Madis Gross, kes on ühtlasi ka liidu esimees ning liikmed: Margus Lepik, Üllar Mölder ja Aivar Nigol. Liidu revident on Terje Korss. Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendusse. Otepää, Tõrva ja Valga linnad kuuluvad Eesti Linnade Liitu. Helme, Hummuli, Karula, Puka, Põdrala ja Tõlliste vallad kuuluvad Eesti Maaomavalitsuste Liitu. Vabariigi Presidendi juurde moodustatud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas esindab Valgamaa Omavalitsuste Liitu esimees Madis Gross.

65 Valgamaa aastaraamat 2004

Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused – Maavanema kandidaadile, Georg Trašanovile, maakonna omavalitsusjuhtide ühehäälse toetuse andmine; – Valgamaa Arengustrateegia 2010+ vastu võtmine ja allkirjastamine kõigi omavalitsusjuhtide poolt Sangastes; – Kultuuri- ja spordiobjektide 2005. aasta investeeringute taotluste pingea põhinimekirja ja reservnimekirja kooskõlastamine; – Maakondlike haridus-, kultuuri- ja spordiürituste kava rahastamisotsuse langetamine; – Ettepaneku tegemine kohalikele omavalitsustele tasandusfondis ühistegevuse kuludeks ettenähtud summa ülekandmiseks Sihtasutusele Valgamaa Fond maakondlike ühisürituste korraldamiseks; – Programmist “21. sajandi kool” õppevahendite ostmiseks eraldatud raha jaotuse kooskõlastamine; – Kohalike omavalitsuste investeeringute toetuse kava maakondliku eelistusnimekirja kooskõlastamine; – Hariduskulude reservi jaotuse kooskõlastamine ühistegevuse kulude katmiseks; – Maakonna jätkusuutlike koolide loetelu koostamine ja kooskõlastamine; – Kohalike eelarvete tulubaasi küsimuste aruelu; – Haridusinvesteeringute, õpetajate palkade, koolitranspordi ja koolilõuna finantseerimise küsimused; – Teede korrashoiu raha jaotamise aluste ja teede olemi korrastamise küsimuste aruelu; – Toimetulekutoetuste ja puuetega inimeste toetuste üleandmine kohalikele omavalitsustele ja sellega seonduvate probleemide aruelu. – Liit ei toetanud Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kujul toimealade kaardistamise ettepanekut; – Põhjenduste ja seisukoha esitamine mitte kooskõlastada “Eesti Vabariigi haridusseaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse” eelnõu; – Pöördumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu fraktsioonide poole „Seaduse „2004. aasta lisaeelarve” eelnõu sihtotstarbelised eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks” Kultuuriministeeriumi valitsemisalas eraldiste jaotamise küsimuses.

Olulisemad üritused ja sündmused omavalitsuste liidu raames Kohtumised: – Siseministri Margus Leivoga; – Majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneniga; – Regionaalministri Jaan Õunapuuga; – Põllumajandusministri Ester Tuiksooga; – Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna töötajatega eesotsas osakonna juhataja Väino Tõemetsaga; – Haridusministeeriumist Margus Otsaga; – Valga Politseijaoskonna ülemkomissari Tõnu Kürsaga; – Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS-i juhataja Tõnu Ruusamäega; – OÜ Trakmaini arendusdirektori Kalle Muruga; – OÜ Innopolise konsultandi Lauri Antalaineniga; – MTÜ Partnerluse esindaja Ivika Nõgeliga. Üritused: – Läti Valka rajooni omavalitsusjuhtide õppekülastus Otepää piirkonda;

66 Juhtimine ja regionaalhaldus

– Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni maavanema visiit Valga maakonda; – Valga-Jämtlandi MÜ aastakoosolek Sangastes; – Ungari Vabariigi Somogy maakonna delegatsiooni visiit Valga maakonda; – Valgamaa omavalitsusjuhtide õppekülastus Läti Vabariiki, Ventspilsi; – maakonna juhtide õppereis Vene Föderatsiooni Staraja Russasse ja Novgorodi; – Valga-, Võru-, Põlvamaa omavalitsusjuhtide nõupäev Põlvamaal, Karilatsis; – Valga, Võru ja Põlva maakondade omavalitsustöötajate korvpalliturniir Valgas; – “Kaunis Kodu 2004” parimate objektide väljaselgitamine, maakondlike võitjate autasustamine Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Ühisprojektid, koostööpartnerid − Maakonna andmesideprojekti “Virtual Community of the Valga/Valka region” esitamine Interreg IIIA põhjaprioriteedi programmile, partnerid Läti Valka rajooni kohalikud omavalitsused; − Osalemine Interreg III B programmi Via Hanseatica projektis, kus Eestipoolseks juhtpartneriks on SA Lõuna Eesti Turism; − Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt rahastatud projekti “Eesti-Rootsi initsiatiiv Staraja Russas ja Novgorodi oblastis” raames läbi viidud jätkukoolitus Vene poole partneritele teemal “Demokraatia ja kohalike omavalitsuste arengust”; − Valgamaa ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu poolt asutatud MTÜ Euregio Pskov-Livonia Eesti-Läti-Vene piirialade koostöö edendamiseks, kus juhtivpartneriks on Valgamaa Omavalitsuste Liit. Tegevuse kaasfinantseerimine summas 20 000 krooni; − SA Lõuna Eesti Turismi tegevuse kaasfinantseerimine summas 50 000 krooni; − SA Valgamaa Turismi tegevuse kaasfinantseerimine summas 25 000 krooni; − SA Valgamaa Äriinfokeskuse tegevuse kaasfinantseerimine summas 100 000 krooni; − Sõprus- ja koostöösuhted on Valgamaa Omavalitsuste Liidul ka Ukraina Vabariigi Satski rajooni ja Poola Vabariigi Ljublini vojevoodkonnaga; Koolitused: − Elektroonilise Riigi Teataja koolitus vallasekretäridele Valgamaa Kutseõppekeskuses; − Valga-Võru-Põlva omavalitsusjuhtide ühisseminar “Omavalitsuse roll narkomaania, HIV-i ja AIDS-i ennetustöös” Värskas.

4.3.16 Sihtasutus Valgamaa Fond 1998. aasta oktoobris asutasid Valgamaa 14 omavalitsuslikku üksust Sihtasutuse Valgamaa Fond, mis sai oma tegevusloa 09.02.1999 ning on kantud tulumaksuga mittemaksustavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Sihtasutuse nõukogu koosseis 2004. a. muutus: esimees Rein Randver, liikmed Uno Heinla, Heikki Kadaja, Terje Korss, Kalev Laar, Valeri Talu, Kaido Tamberg, Georg Trašanov, Aivar Uibu. (uued liikmed Kalev Laar, Kaido Tamberg, Aivar Uibu). Sihtasutuse igapäevatööd korraldab juhataja Helve Braun. Sihtasutuse tegevuse eesmärgiks on Valgamaa arengu toetamiseks vahendite kogumine ja toetuste andmine. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus toetab rahaliselt maakondliku tähtsusega programme, aktsioone ja üritusi. Sihtasutuse tulud 2004. aastal moodustusid 2003. a. rahalisest jäägist (386 800 kr), annetustest (29 000 kr), Valgamaa kohalike omavalitsuste poolt eraldatud vahenditest (932 600 kr) ja mitmesuguste organisatsioonide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest (258 700 kr). Sihtasutuse Valgamaa Fond eelarve mahuks 2004. aastal oli 1 631 000 krooni. Toetati mitmeid maakondlikke haridusüritusi - olümpiaadide, õpilaskonkursside, noorsoo- ürituste, õpilaste ja õpetajate austamisürituste korraldamist; kultuuriüritusi - maakonna

67 Valgamaa aastaraamat 2004 tantsupeo, maakonna kollektiivide üldlaulu- ja –tantsupeost osavõttu, rahvamuusikute, vokaalansamblite, rahvatantsupäevade ja muude kultuuriürituste korraldamist; koolinoorte meistri- ja karikavõistluste läbiviimist; täiskasvanute spordiüritusi. Sihtasutuse eelarvest finantseeriti maakonna haridustöötajate täiendkoolitust ja maakondliku nõustamiskomisjoni tegevust. Rahastati internetivärava www.valgamaa.ee tehnilist ja sisulist uuendamist ning tegevust. Toetati ka Valgamaa aastaraamatu ja teatmiku “Valga maakond arvudes 2004” väljaandmist ning kodukaunistamisalaste konkursside läbiviimist. Sihtasutus jätkas aastapreemiate väljaandmist teenete eest Valgamaa hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arendamisel ja elutöö preemia väljaandmist aastakümnete pikkuse panuse eest Valgamaa arengusse. Sihtasutuse Valgamaa Fond elutöö ja aastapreemiate väljaandmist toetasid aktsiaseltsid Brick, Sangaste Linnas, Sanwood, Vallai, Valmap Grupp, Otepää Lihatööstus Edgar, osaühingud Valga Teed ja MRP Ärigrupp. SA Valgamaa Fond elutöö preemia (10 000 kr) – Tiiu Maasik – endine Otepää Gümnaasiumi kunsti- ja käsitööõpetaja SA Valgamaa Fond aastapreemiad (à 5000 kr) – Marek Mekk, Tsirguliina Keskkooli õpetaja, õpilasfirma R@ juhendaja — hariduspreemia – Ilmar Kõverik, Tõrva Kirik-Kammersaali juhataja — kultuuripreemia – Vassili Dinis, Valga Vene Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, Valga võrkpalliklubi Viktooria treener — spordipreemia – Margo Reinlo, Põdrala valla perearst — tervishoiupreemia – Ruth Muttik, Sangaste Pansionaadi juhataja — sotsiaalhoolekande preemia

68 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.1 Üldiseloomustus Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala kõrgus- tiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna suuna- lised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades paljan- duvad siin orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute metsatukkadega. Lõuna pool – Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses. Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ning rohkete järve- dega. Kauneim neist on Pühajärv. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on siin samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätku- vad ka Läti Vabariigi piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula Pikkjärv kuplistiku põhjaserval. Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu – kõrgustike vaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase kauni loodusega on Koiva ja Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus. Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad kesk- devoni burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, milledega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad kesk-devoni Aruküla lademe liiva- kivid, mis on põimjaskihilised aleuroliitide, savide ning dolomiidi vahekihtidega. Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja fluvioglat- siaalsed setted). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas moreen. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10 – üle 100 m). Pinnasevesi lasub 0–10 m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef.

69 Valgamaa aastaraamat 2004

5.2 Meteoroloogiline ülevaade

5.2.1 Soojuslikud karakteristikud Tabel 5-1 Õhutemperatuurid (°C) I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Keskmine -7,6 -3,9 0,1 5,1 10,4 13,9 17,1 17,2 12,2 6,1 -0,5 0.2 2004 Keskmine -7,0 -6,2 -0,6 3,7 12,1 13,9 19,9 15,5 11,8 4,0 2,5 0,1 2003 CLINO -6,8 -6,1 -1,9 4,5 11,3 15,3 16,6 15,4 10,6 5,9 0,5 -4,1 1961-90 Abs. Max 7,2 10,9 18,9 25,0 30,6 32,1 33,2 31,7 28,7 21,7 15,2 9,6 1961-99 Abs. Min -38,5 -35,6 -30,1 -17,8 -5,6 -1,6 2,5 1,5 -6,5 -10,4 -21,9 -40,5 1961-99 Graafik 5-1 Aasta keskmise õhutemperatuuri (°C) 1961-2004

8,0 7,0 6,0 5,0 4,0

õhutemperatuur oC 3,0 2,0 1961 1963 1965 1967 1969 1971 1973 1975 1977 1979 1981 1983 1985 1987 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 Temp.1961-2004 Clino 1961-1990 Trend

Graafik 5-2 iseloomustab õhutemperatuuri aastast käiku 2004. aastal Valgas kuu keskmiste tasemel võrreldes 2003. aasta ja paljuaastase keskmisega (CLINO 1961-1990) ehk normiga. Aasta keskmine õhutemperatuur oli 2004. aastal Valgas 5,9°C, mis on 0,8°C kõrgem normist (CLINO) ja 0,1°C kõrgem 2003. aasta keskmisest temperatuurist. Graafik 5-2 Kuu keskmine õhutemperatuur (°C)

20 15

10 5 0 õhutemperatuur,C jaan. veeb. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets. -5

-10

2003 Clino1961-1990 2004

Kõige külmemad kuud olid 2004. a. jaanuar, kuu keskmise õhutemperatuuriga -7,6°C, mis on madalam normist (CLINO) ja 2003. a. vastavalt 0,3°C ja 0,6°C. Absoluutne minimaalne õhutemperatuur registreeriti 19. veebruaril (-20,9°C), kuigi veebruarikuu keskmine

70 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

õhutemperatuur oli jaanuarikuu keskmisest kõrgem — veebruar, oli selle aasta (2004. a.) jaanuarist 3,7°C, mullusest veebruarist 2,3°C ning 2,2°C normist (CLINO) soojem. Kuna kõrgenenud temperatuuri foon püsis ka märtsis ja aprillis oli kevad varajane. Märtsikuu keskmine õhutemperatuur oli 0,7°C kõrgem kui 2003. a. ja 2,0°C kõrgem normist (CLINO). Aprilli keskmine õhutemperatuur oli kõrgem nii mullusest (2,4°C) kui normist (1,6°C). Mai ja juuni olid jahedad, mai oli külmem nii 2003. a. omast kui ka normist — vastavalt 1,7°C ja 0,9°C. Juunis oli kuu keskmine õhutemperatuur sarnane mullusele, kuid normist 1,4°C madalam. Juuli ja august olid soojad, kuu keskmine õhutemperatuur oli vastavalt 17,1°C ja 17,2°C, mis on 0,5°C ja 1,8°C normist (CLINO) kõrgem. Võrreldes mullusega oli juulikuu keskmine õhutemperatuur 2,8°C madalam, augustikuus aga 1,6°C kõrgem. Sügisel (september, oktoober) ja talve algul (detsember) oli keskmine õhutemperatuur kõrgem nii normist (vastavalt 1,6°C, 0,2°C ja 4,3°C) kui mullusest (vastavalt 0,4°C, 2,1°C ja 0,1°C). Novembrikuu osutus külmaks – kuu keskmine õhutemperatuur oli -0,5°C, mis on normist 1,0°C ja mullusest 3,0°C madalam. Novembrikuu kõige külmem päev oli 26. kuupäev, mil minimaalne õhutemperatuur oli -13,4°C.

5.2.2 Sademed (mm) ja suhteline õhuniiskus (%) Graafikus 5-3 on toodud sademete hulk kuude lõikes, mis on mõõdetud Valga meteoroloogia- jaamas ning seda võrreldud seda 2003. a. ja paljuaastase keskmisega (CLINO). Aastane sademete summa Valgas oli 715,5 mm (2003. a. 687,5 mm, aastate keskmine 711 mm). Sademed langesid aasta lõikes väga ebaühtlaselt. Kõige vähem oli sademeid aprillis — vaid 6 mm, 2003. a. 49,4 mm, norm 37 mm. Kõige rohkem oli sademeid juunis, mil sademete kuu summa oli 111,4 mm, mis on 2 korda enam mullusest ja 1,5 korda rohkem normist. Sademete kuu summa oli suur ka septembris 79,5 mm, mullu sadas septembris 8,6 mm (paljuaastane keskmine on 76 mm). Augustis, mida loetakse tavaliselt sademete rohkeimaks, oli sademete summa 6,6 mm väiksem normist, aga mullusest koguni 62,4 mm väiksem. Graafik 5-3 Sademete hulk (mm) ja õhu suhteline niiskus (%)

160 100

m 140 80 120 100 60 80 60 40 40 20 sademete hulk,m 20 suhteline niiskus,% 0 0 jaan. veeb. märts aprill mai juuni juuli aug. sept. okt. nov. dets.

Sademed 2004 Sademed 2003 SadClino1961-90 Suht.niisk.2004 Suht.niisk.2003 Suht.niisk.Clino1961-90 Sademete ööpäevane maksimum registreeriti 31.augustil — 22,9 mm. Suhtelise õhuniiskuse aasta keskmine erines väga vähe nii mullusest kui normist, aga aasta lõikes olid väärtuste erinevused suured. Kuu keskmine õhuniiskus oli väikseim aprillis — 59% ja mais — 64%, mis on väiksem nii 2003. a. (vastavalt 11% ja 8%) kui ka normist (vastavalt 15% ja 6%). Suurim suhteline õhuniiskus oli detsembris — 92%, s.o. 4% mullusest ja 2% paljuaastasest keskmisest enam.

5.3 Maavarad Maakonnas leiduvad maavarad on: savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati ehitusliiva, ehituskruusa ja turvast.

71 Valgamaa aastaraamat 2004

5.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus Aasta alguses oli maakonnas 29 liiva- ja kruusakarjääri, kaevandamine toimus neist kuues. Mäeeraldiste piires kaevandati 55 000 m³ ehitusliiva ja 78 000 m³ ehituskruusa. Peale selle kaevandati Sulevi karjäärist 4300 m³ maa-ainest. Kaevandajateks olid Kagu Teedevalitsus, AS Valmap Grupp ja FIE Raul Nämi. Kaevandatud materjali kasutati maakonna piires teede- ja ehitustöödel ning remondiks.

5.3.2 Turvas Maakonnas on neli turbaraba, neist kolmes rabas toodeti aastas kokku 10 200 tonni turvast, sellest vähelagunenud 8 900 t ja hästilagunenud turvast 1 300 t. Kaevandajaks oli AS Valmap Grupp. Turvast kasutati põllumajanduses ja kütteks.

5.4 Vesi Valgamaa joogiveeallikaks on põhjavesi. Pinnavett kasutatakse vaid kunstlume valmistami- seks Otepää piirkonnas. Veevõtt on maakonnas alates 1990. a. pidevalt vähenenud ja seda eelkõige põhjavee tarbi- mise vähenemise arvel. Veetarbe vähenemist on põhjustanud riikliku suurtootmise asendu- mine eraettevõtlusega. Alates 1994. a. on veetarbe vähenemine aeglustunud, kuid jätkub endiselt. Oma osatähtsus põhjaveevõtu vähenemises on kindlasti veearvestite paigaldamisel, saamaks teada tegelikke veekoguseid. Samuti mõjutab põhjavee kasutamist põhjaveevaru kui loodusressursi maksustamine. Veevõtu vähenemist tingib ka vee hinna pidev tõus. Tabel 5-2 Veekasutus maakonnas 1989–2004 (tuh. m³/a) Omavalitsus 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Valga 1053 959 852 628 520 655 580 561 432 410 Tõrva 136 139 139 80 77 67 72 75 74 79 Otepää 79 106 111 101 99 69 129 146 99 166 Teised 518 558 523 531 561 513 434 447 369 342 Kokku 1786 1762 1625 1340 1257 1304 1215 1229 974 997 Veevõtt ja vee tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt. Kui Valga linna veetarve moodustab umbes poole maakonna koguveetarbest, siis Õru valla veetarbimine vaid alla 1%. Graafik 5-4 Reovee puhastamine (tuh. m³/a)

Kokku reovett puhastatud puhastatud nõuetekohaselt

2500 2093 2077 2034 2058 2000 17521739 1494 1538 15961584 1564 1488 1526 1540 14841480 1279 1500 1280

1000 861 512 387 315 318 500 363

0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

72 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Veeheide on inimese poolt mitmeks otstarbeks kasutatud vee tagasi juhtimine loodusesse puhastatud või puhastamata kujul. Selles valdkonnas kasutatakse kahte erinevat sõna: reovesi ja heitvesi. Reovesi on puhastamata veeheide ja heitvesi on reovesi, mis on läbinud spetsiaalse töötluse (mehaanilise, bioloogilise ja keemilise). Koos veekasutuse vähenemisega on vähenenud ka loodusesse juhitava heitvee kogus. Looduslikesse veekogudesse juhitakse puhastamata heitvett vähe. Puhastamata heitvesi moodustab kogu heitveest alla 1%. Valdav enamus (üle nelja viiendiku) heitveest on bioloogiliselt puhastatud. Maa-asulatel on valdavalt väikepuhastid olemas, kuid vajavad rekonstrueerimist. Suurim veekasutaja, kel puuduvad puhastusseadmed täielikult, on Tsirguliina alevik. Graafik 5-5 Heitvesi Graafik 5-6 Heitvee reostuskoormus (t/a)

Maapiirkond BHT7 Üldlämmastik Üldfosfor 14% 250

Otepää linn 11,8 8% 200 10,6 10,0 Tõrva linn 10,3 10,4 150 64,1 3% 10,3 54,3 64,7 52,2 Valga linn 100 62,5 59,3 6,0 75% 4,0 119,2 3,9 3,7 50 98,3 86,5 90,4 29,3 31,2 67,9 55,7 24,5 25,2 29,5 21,0 18,8 18,1 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004

BHT7 - biokeemiline hapnikutarve ehk hapniku hulk milligrammides, mis kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks adapteerunud mikroorganismide poolt 7 päeva jooksul.

5.5 Metsandus Maakonna metsades suuri muutusi ei toimunud. Erametsaomanike arv suurenes. Riigimetsi haldab 4 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metskonda. Metsaraiete maht on stabili- seerunud. Kui riigimetskondades on täpne raiemahtude arvestus, siis erametsas seda ei ole ja statistikat peetakse esitatud metsateatiste järgi. Et oli teada metsaseadusandluse muudatus alates 01.01.2005 (raieid saab teha ainult kehtestatud majanduskava alusel, v.a sanitaarraie), siis aasta lõpul aktiviseerus metsateatiste esitamine. 2004.a. jooksul esitati kokku 1956 metsateatist, sellest erametsaomanike poolt 1607. Raiete mahud on toodud allpool tabelites. Võib arvata, et erametsades tegelik raie on kindlasti 10% väiksem metsateatistes esitatud kavandatud mahtudest. Tabel 5-3 RMK metskondade tegelik raie (ha/tm) Metskond Valgustus- Harvendus- Sanitaar- Lageraie Turbe- Valik- Kokku likv. raie raie raie raie raie puit Aakre 147/2352 74/4161 360/2634 96/27605 18/1132 -/- 695/37884 30660 Paanikse 315/5040 284/12819 118/1904 176/53709 10/175 4/175 907/73822 56520 Taheva 54/419 186/8410 36/450 31/7392 21/1787 -/- 328/18458 16374 Valga 177/1817 89/3486 46/616 99/18826 4/376 -/- 415/25121 19202 Kokku 693/9628 633/28876 560/5604 402/107532 53/3470 4/175 2345/155285 122756 Metsateatiste 636/7271 1059/39383 458/5077 490/140040 59/4538 9/338 2711/196647 järgi

73 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 5-4 Metsaraie erametsamaal metsateatiste järgi (ha/tm) Omavalitsus Valgustus- Harvendus- Sanitaarraie Lageraie Turberaie Valikraie Kokku Raadamine raie raie Helme 34/109 245/8015 342/3895 149/30549 126/5733 6/50 902/48351 -/- Hummuli 33/196 164/4358 106/1721 69/11881 80/4150 -/- 453/22306 -/- Karula 6/88 216/6247 108/1532 49/10488 71/3088 25/450 474/21893 -/- Otepää 33/ 245/7746 253/2943 64/14523 243/12317 44/701 882/38230 2/92 Palupera 2/28 82/3124 105/789 68/5545 53/2364 9/200 320/12050 1/50 Puka 5/30 141/3935 74/1479 51/10853 100/4927 8/250 379/21474 -/- Põdrala 25/49 172/6813 81/1324 105/19467 70/3894 3/41 456/31588 -/- Sangaste 2/6 126/3154 144/1303 43/6566 96/4150 4/220 414/15399 -/- Taheva 23/37 271/7802 221/2109 48/8658 71/4515 35/346 668/23467 -/- Tõlliste 16/164 204/4219 119/1242 44/8563 49/2928 28/279 459/17395 -/- Valga -/- -/- 42/290 2/450 6/360 2/26 52/1126 1/151 Õru 20/175 88/2446 74/1218 38/7943 35/1441 -/- 255/13223 -/- Kokku 198/882 1955/57859 1667/19845 729/135486 1000/49867 164/2563 5714/266502 3/393 Raiesmike uuendamine ei ole erametsades nõutaval tasemel. Kui riigimetsas uuendatakse 80% lageraietest, siis erametsades ainult kuni 20%. Tabel 5-5 Raiesmike kultiveerimine erametsamaal metsateatiste järgi (ha) Omavalitsus Külv Istutus LUK Kokku Helme 12,0 12,0 15,3 39,3 Hummuli 3,5 17,7 - 21,2 Karula 3,2 12,7 - 15,9 Otepää - 4,5 - 4,5 Palupera - 4,8 - 4,8 Puka - 3,0 - 3,0 Põdrala - - 4,0 4,0 Sangaste - 1,9 - 1,9 Taheva 5,0 6,5 - 11,5 Tõlliste 2,9 2,1 2,8 7,8 Valga - 1,0 - 1,0 Õru - 23,8 12,2 36,0 Kokku 26,6 90,0 34,3 150,9 Tabel 5-6 Raiesmike tegelik kultiveerimine riigimetsas (ha) Metskond Külv Istutus LUK Kokku Aakre 39 39 8 86 Paanikse - 39 6 45 Taheva 19 9 2 30 Valga 71 90 7 168 Kokku 129 177 23 329 LUK-looduslikule uuendusele kaasaaitamine Kahjustuskollete pindala metsades aasta jooksul vähenes. Riigimetsades on koldeid arvel 684 ha, sellest ulukite poolt kahjustatud puistuid on 432 ha. Erametsades teatati kahjustuskolletest 93 ha ulatuses, mis likvideeriti raiete käigus.

74 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.6 Jahindus Valgamaa jahimaade pindala on 201 280 ha, mis on jaotatud viie jahindusorganisatsiooni vahel. Valgamaal on arvel 603 jahimeest, kellest 2 on naised. Valgamaa on jaotatud 21 jahi- piirkonnaks. Suurim jahimaade kasutaja on Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu 168 940 ha jahimaadega. Nende kasutada on 17 jahipiirkonda Ühistusse on koondunud 558 jahimeest. Ülejäänud neli jahindusorganisatsiooni – OÜ AET ja KO, OÜ Tündre, Koorküla Jahimeeste Selts ning mittetulundusühing Küti Mets – hõlmavad igaüks ühte jahipiirkonda. Maakonda kuuluval osal Karula Rahvuspargist toimub vaid ulukite arvukuse reguleerimine. Vastavalt rahvuspargi ettepanekule kütitakse siin piiratud ulatuses põtru, hirvi, metssigu ning metskitsi. Suure arvukuse tõttu on kehtestatud vajaduse korral piiramatud küttimisnormid koprale ja rebasele, samuti kährikule ja mingile kui võõrliikidele Eesti looduses. Ulukite küttimine jahipiirkondade lõikes (sulgudes kütitud isendeid): Hargla (209), Laatre (207), Sangaste (204), Hellenurme (194), Pühajärve (178), Karula (165), Kaagjärve (135), Tõrva (120), Uniküla (108), Valga (107), Taagepera (103), Puka (96), Karjatnurme (94), Vana-Otepää (93), Koikküla (85), Rulli (84), Karula RP (78), Koorküla (52), Lüllemäe (48), Aakre (43), Riidaja (40), Hummuli (27). Ulukite küttimine (sulgudes kütitud isendeid): Kobras (835), Metskits (434), Metssiga (293), Rebane (246), Sinikael (181), Põder (174), Kährik (83), Mink (51), Metsnugis (38), Halljänes (36), Hallvares (25), Valgejänes (20), Tuhkur (15), Ilves (10), Mäger (6), Punahirv (4), Viupart (4), Hunt (3), Kodutuvi (3), Kaelus- tuvi (2), Piilpart (2), Kivinugis (1), Laanepüü (1), Rabahani (1), Ronk (1), Hallhaigur (1). Loendatud ulukeid (enim esinevad, sulgudes loendatud isendeid): Metskits (3388), Kobras (1636), Metssiga (786), Põder (552), Punahirv (95), Ilves (77), Mäger (55), Hunt (19).

5.7 Kalandus Maakonnas on kokku 128 avalikult kasutatavat järve ning 21 paisjärve. Suuremad järvestikud asuvad Otepää, Päidla ja Koorküla ümbruses. Populaarsemateks kalaveekogudeks on maakonna elanike hulgas Väike Emajõgi, Aheru järv, Pühajärv ja Koorküla Valgjärv ja maakonda piires asuv Võrtsjärve lõunatipp (u 230 ha). Vooluveekogusid valgala pindalaga üle 25 km² on maakonnas kokku 31, neist 11 on keskkonnaministri määrusega kuulutatud lõhilaste kudejõgedeks. Tähtsaimaks vooluveekoguks on Väike Emajõgi, kus koeb suurem osa hiljem Võrtsjärve siirduvast kohast ning ka mitmetest teistest kalaliikidest. Kirjanduse andmetel on Valgamaal leitud 42 kalaliiki 12st sugukonnast. Tähtsamad kalaliigid on koha, angerjas, haug ja latikas. Esineb ka kaitsealuseid liike, nagu harjus, hink ja tõugjas. Mitmetes jõgedes esineb jõeforell. Koiva jõe vesikonda kuuluvatesse vooluvetesse tulevad võrdlemisi harva kudema ka lõhed. Kalade ning jõevähivarude parendamise programm, tuginedes teadlaste soovitustele, toimib maakonnas juba viis aastat.2003 aastal alustati Nõuni järves jõevähi populatsiooni taastamist, kuna 2002 aastal hukkus seal kogu populatsioon

5.8 Jäätmed Seisuga 31.12.2004.a. oli Valgamaal 20 jäätmeluba omavat ettevõtet. Jäätmeloa said: AS Bron-Teenindus, AS Masp, AS Ritsu, AS Laatre Piim. Olemasolevat jäätmeluba uuendasid: AS Ragn-Sells, OÜ Sanva. Alljärgnevalt 2004. aasta tegevusnäitajad (sulgudes 2003. aasta vastavad näitajad).

75 Valgamaa aastaraamat 2004

Valga linna prügilasse ladestati 5354 t (2982 t) jäätmeid ja Keeni prügilasse 37 t (0 t – puudus jäätmeluba)jäätmeid. Prügilasse ladestatud jäätmete eest laekus riigile saatetasuna 130 044 kr (59 032 kr). Korraldatud jäätmeveoga koguti Valgamaa ettevõtetelt ja kodumajapidamistest kokku 5774 (4188) tonni jäätmeid. Millest 4453 (2918) tonni saadi teistelt ettevõtetelt ja 1321 (1270) tonni kodumajapidamistest. Suurim jäätmekäitleja maakonnas on endiselt Ragn Sells AS, kes kogus ja vedas kokku 5129 (3909) tonni jäätmeid. Ohtlikke jäätmeid koguti 2004 aastal Valga maakonnas kokku 170 (116) tonni. Millest 112 (77) tonni saadi ettevõtetelt ja 58 (39) tonni elanikelt. Ohtlike jäätmeid kogub Valga maakonnas AS Epler&Lorenz

5.9 Välisõhk Valgamaal oli 31.12.2004. seisuga välisõhu saasteluba 34 ettevõttel. Saasteload said: Eesti Statoil AS, Otepää Piimaühistu, AS Valga Depoo, SA Tehvandi Spordikeskus, Skan Holz Helme AS, AS Vallai, Valga Piirivalvepiirkond, OÜ Sanva, OÜ Sihva Puit, Tsirguliina Keskkool, Otepää Lihatööstus Edgar OÜ, OÜ Helme Teenus, Jumek AS, AS Pühajärve Puhkekodu, Helme Sanatoorne Internaatkool, Sangar Valga Vabrik AS, OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskus, Lehtpuutöötlemise AS ja AS Ritsu. Välisõhu saastamise eest laekus riigile saatetasuna 123 886 kr (2003. aastal 94 762 kr). Õhku emiteeritud põhilised saasteained: süsinikoksiidi (CO), lämmastikoksiide (ümberarvutatud lämmastikdioksiidiks — NO2), vääveldioksiidi (SO2), tahkeid osakesi, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja raskmetalle. Tabel 5-7 Paiksetest saasteallikatest õhku paisatud kogused (t/a)

Aasta NO2 SO2 CO Tahked Lenduvad Rask- org. ühendid metallid 2002 58,960 60,170 405,180 71,331 28,06 1,5 2003 75,78 66,67 570,38 231,33 58,93 0,319 2004 84,19 72,92 627,16 267,41 34,34 0,310 Tabel 5-8 Suuremad õhusaastajad ja nende poolt välisõhku eraldatud saasteained kokku (t/a) Ettevõte 2002 2003 2004 AS Eraküte Valga Osakond 263,91 299,26 293,69 L-katlamaja AS 134,55 128,54 119,89 AS Valga Lihatööstus 79,75 94,44 114,79 AS Valga Gomab Mööbel 38,37 51,77 59,31 AS Otepää Veevärk 60,46 60,59 53,74 UPM-Kymmene Otepää AS 67,26 82,12 86,63 Valga Auto AS 43,75 46,35 34,35 AS Hansa Graanul 37 148 148 AS Sanwood 42,09 50,36 51,83 AS Valga Depoo - - 42,34

5.10 Karula Rahvuspark Aadress Ähijärve küla, Antsla vald, 66405, Võrumaa. Telefon ja faks 782 8350, tel. 525 1552. E-post: [email protected] Internetis: www.karularahvuspark.ee

76 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Karula rahvuspark (asutatud 1993. a.) asub Valga- ja Võrumaa piiril Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla mail. Rahvuspargi pindala on 11097 ha ning ta hõlmab ligikaudu kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspark on üks Eesti viiest rahvuspargist, alludes Keskkonnaministeeriumile selle hallatava riigiasutusena. Karula Rahvuspargi Administratsioonis on 7,75 koosseisulist töökohta. 2004. aastal asendus poole kohaga töötanud metsaspetsialist täiskohaga koosluste kaitse spetsialistiga. Kooseisu- väliste ajutiste töötajatena töötasid Karula Rahvuspargi Administratsiooni juures LIFE projekti juht alates 1. augustist 2002 ja projekti tööline alates 15. novembrist 2002 (mõlemad kuni projekti lõpuni 31.12.2004). Karula Rahvuspargi põhiülesanne on vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse § 15-le Karula rahvuspargi — Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, kaitse, uurimine ja tutvustamine.

Kaitse-eeskiri 2004. aastal sai valmis Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu. 2004. aasta jooksul viidi 2003. aastal eksperthinnangu saanud kaitse-eeskiri vastavusse “Looduskaitseseadusega” ja viidi vööndite kirjeldused vastavusse “Eesti põhikaardiga”. Oktoobris toimus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine, novembri lõpuks vaadati läbi avalikustamise käigus laekunud parandused ja saadeti Keskkonnaministeeriumisse kooskõlastamiseks. Vastavalt keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrusele nr 24 “Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel” hakkasid 01. maist 2004. a kehtima uue kaitse-eeskirja eelnõuga planeeritavatel kaitseala laiendustel ja Karula Rahvuspargi Administratsiooni hallatavatel Natura 2000 aladel majandustegevusele ajutised piirangud.

Maastikuhooldus 2004. a. esitati kokku loodushoiutoetusteks ja -töödeks 37 taotlust, millest rahuldati 31. Kokku kasutati loodushoiutoetusteks 359 510 krooni, millest võsalõikuseks 68 740 krooni, hooldamisteks 96 600 krooni ja karjatarade rajamiseks 193 370. Pindalaliselt hooldati ja taastati kokku 216,6 ha. Loodushoiutöödeks kasutati kokku 6800 krooni, millest taastati 1,7 ha niitu. Poollooduslike koosluste hooldamiseks ehitati 19 337 m tarasid. Seega hooldati ja taastati pool-looduslikke kooslusi kokku 218,3 ha kokku summas 366 310 krooni.

Liigikaitsetööd Liigikaitsetööd korraldati vastavalt kaitsekorralduskavale, viidi läbi või telliti järgmised liigikaitsetööd: – Must-toonekurg: toitumisalade inventuur, piiratud ulatuses (umbes 350 meetrit) toitumisalade hooldust, pesitsusedukuse tõstmiseks metsnugise püük, pesitsusedukuse inventuur ja pesitsusaegsed vaatlused pesapaikades ja toitumisaladel (MTÜ Kotkaklubi); – Kalakotkas: pesitsusedukuse inventuur (MTÜ Kotkaklubi); – Väike-konnakotkas: pesitsusedukuse inventuur, tähtsamate toitumisalade kaardistamine ja hooldamine (MTÜ Kotkaklubi, LIFE projekt); – Metsis: metsnugise püük ning kähriku ja rebase arvukuse reguleerimine; – Haruline võtmehein: seire kasvukohas; – Vähk: inventuur (Haanja Looduspargi Nõukoda). – Kakud ja rähnid: inventuur (FIE Tarmo Evestus). – Rukkirääk: seire ja oluliste toitumisalade hooldus (LIFE projekt. Jaanus Elts, Eesti Ornitoloogia Ühing);

77 Valgamaa aastaraamat 2004

– Rakendatud on harulise võtmeheina, väike konnakotka, metsise, kalakotka kaitsekorralduskavasid.

Järelevalve korraldamine Kokku fikseeriti kaitsealal 48 õigusrikkumist, neist Võru Keskkonnainspektsiooni poolt 17 (mets 1, jaht 1, ehitus 1, kalapüük 13, telkimine 1). Politseile anti üle kaks Karula RP poolt avastatud õigusrikkumist. Lisaks eelnevale fikseeriti Karula RP poolt veel 28 erinevat väiksemat rikkumist, mis lahendati kohapeal või kus süüdlast polnud võimalik tuvastada (prügi mahapanek, objektide lõhkumised, hulkuvad koerad jne).

Kaitseala külastuse korraldamine 2004. aastal külastas Karula rahvusparki kokku 2639 inimest. Ekskursioonigruppe oli 42 (kokku 1326 inimest), suurema osa neist (833) moodustasid õpilased. Välismaalasi loendati kokku 273, enamuses neist pärit Soomest või Saksamaalt. Külastajate arvu langus on tõenäoliselt tingitud külastushooaja kehvadest ilmastikutingimustest. Lõkkeplatsid/puhkekohad: Rahvuspargi poolt on rajatud ühtekokku 11 standardvarustusega (prügikastid, välikäimla, pingid, lõkkease ja selle juurde kuuluva toiduvalmistamise konstruktsioon) laagriplatsi, nesit 2 rajatud 2004.a. Kolmel laagriplatsil asub palkidest matkaonn. 2004. a korraldati puhkekohtades hooldust: koristati prügi, toodi lõkkepuid, hooldati tualette, remonditi rajatisi. Õppe- ja matkarajad: Karula rahvuspargis on kokku 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada, lisaks neile laste mänguväljak-õpperada. Viimane on suunatud eelkooliealistele ja noorema kooliea mudilastele. Atraktsioonideks on puidust liivakast, kiiged, vaatetorn liukanaliga, köiskarussell. 2004. aastal valmisid LIFE projekti tulemusena jalgsimatkarada (pikkus 38 km), 2 jalgratta- rada (14 km ja 38 km) ning 15 km pikkune suusamatkarada. Kõikide radade kohta on olemas nii eesti- kui inglisekeelsed voldikud. Infotahvlid: Kaitseala käidavamates ja tähelepanuväärsemates kohtades asuvad infotahvlid (kokku 16 tk). 2004. a paigaldati 1 uus sihtkohta tutvustav infotahvel ning 3 matkamarsruute tutvustavat infotahvlit. Piiritähised ja viidad: Tähistatud on kaitseala välispiir kõikjal rahvusparki sissesõiduteede ääres. Vööndipiiridest on tähistatud reservaat ja ajalise liikumispiiranguga sihtkaitsevööndid (v.a. Rebase) — 35 km ja 9%. 2003. aastal tähistati 45 km välispiiri (puitpostidel piiritähised kaitseala välipiirile vahega 100 m) see on 56%. 2004.a. tähistati uuesti 2 km ulatuses reservaadi piiri.

Külastuskeskus Karula rahvuspargiga tutvumiseks tasub huvilisel läbi astuda Karula Rahvuspargi Külastuskeskusest. Antakse tasuta konsultatsioone ja soovitusi marsruudi valikuks ning teavet majutus- ja toitlustusvõimaluste kohta. Vaadata saab kohalikku loodust ja kultuuri tutvustavat püsiekspositsiooni, multimeedia- ning slaidiprogrammi. Saadaval on Karula rahvusparki tutvustavad trükised.

Ürituste ja koolituste korraldamine Looduse ja kultuuripärandi tutvustamiseks korraldati Karula Rahvuspargi Administratsiooni poolt 2004.a. 13 üritust: – Maaomanike nõupäev 14. aprill 2004 (24 osalejat) – Turismiettevõtjate infopäev 16.04.2005, (20 osalejat)

78 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

– Konverents "Inimene ja loodus – maa kasutamine eile, täna, homme" 03.04.2004 Tartus Kantri hotellis (83 osalejat) (LIFE projekti üritus) – Seminar "Kultuuripärand ja kaitsealad" 29.04.2004 (40 osalejat) – Tohupäev 08.05.2004 (18 osalejat) – Loodusgiidide koolitus 15.–16.05.2004 (20 osalejat) – Laste looduspäev 24.05.2004 (18 osalejat) – Käsitööpäev 31.07.2004 (38 osalejat) – Pärimusmuusikaõhtu 31.07.2004 (u 80 osalejat) – Maalilaager 21.–26.08.2004 (26 osalejat) – Traditsioonilise ehituse koolitus 4.–5.09.2004 (35 osalejat) – Konverents “Keskkonnasõbralik põllumajandus – kas ka tulus?” 19.11.2004 Tartus TÜ Raamatukogus (108 osalejat) (LIFE projekti üritus) – Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ning Köstrejärve ja Muruniidu hoiualade avalik arutelu 16.10.2004 (25 osalejat).

Trükiste väljaandmine Anti välja võrukeelne infovoldik, teemavoldik “Karula järved” ning 3 parandustega kordustiraaži: Karula rahvuspargi eesti- ja soomekeelne infovoldik ning voldik Ähijärve teerada. Jätkus 1999. a. ilmuma hakanud infolehe “Tarupettäi” kirjastamine. Kord kvartalis ilmuvat infolehte saab lugeda Karula rahvuspargi kodulehel www.karularahvuspark.ee.

Kokkuvõttev hinnang töö tulemuslikkusele Rahvuspargi administratsiooni poolt anti kaitseala valitseja nõusolekuid ehitustegevusele, liinihooldustele jm tehnilistele töödele 3 tk; metsaraie nõusolekuid vormistati 49 tk; metsamajanduskavade kooskõlastamisi oli 2 tk; rahvaürituste nõusolekuid vormistati 16 tk; maatoimikuid kooskõlastati 5 tk; teadustööde registreerimisi oli 3 tk. Lepinguid ulukite arvukuse reguleerimiseks sõlmiti 3 lepingut ja kooskõlastati 51 jahiluba. Kaitsekorra täitmise kontrollimiseks viidi läbi 197 reidi. Väljastatud on 183 kaitsekohustuse teatist, neist 34 tk 2004. aastal. Lisaks loodushoiu toetuste maksmisele korrastati Karula maastike ka KIK projekti “Maastike hooldus Karula rahvuspargis” raames. Korrastati maastikuliselt ja vaateliselt olulisi objekte, millele ei saanud maksta maastikuhooldusrahasid. Lisaks võsavõtmisele ja niitmisele koristati ka ~3000 m vanu kolhoosi karjakopleid. Taastati/korrastati kaitseala poolt 4 arhitektuuriliselt väärtuslikku hoonet ning ühele hoonele anti laast katusele paigaldamiseks. Valmis sai Tornimäe vatetorn ja autoparkla. LIFE projekti raames hooldati 400 ha looduslikke rohumaid. Paranesid rukkiräägu ja väike- konnakotka elu- ja pesitsustingimused. Kaardistati ja viidastati uued matkarajad: pikk jalgrattarada 38 km, lühike jalgrattarada 13 km, pikk jalgsimatkarada 36 km ja suusarada 17 km. Täienes atraktsioonidega lasterada Ähijärvel ning valmisid lasteraja metoodilised materjalid. Valmis Karula rahvusparki tutvus- tav film. Valmistati ette kaitseväärtusteatised 50-le maaomanikule. Jätkus kariloomade riigile ostmine ja elanikele tasuta kasutusse andmine. 2004. valmis Karula rahvuspargi inglisekeelne kodulehekülg. Hakkas toimima Karula rahvuspargi kodulehekülje uudiste avaldamise süsteem. Lisaks valmis LIFE projekti raames kodulehe kaardirakendus.

79 Valgamaa aastaraamat 2004

Viidi läbi kaks praktikumi. 16.–22. augustini 2004 tegid Karula Rahvuspargis etnoloogilisi välitöid TÜ etnoloogia eriala üliõpilased. Välitööde käigus kogutud intervjuude analüüs on aluseks TÜ etnoloogia õppetoolis valmivale uurimistööle „Elulaad ja kultuuripärandi kaitse Karula Rahvuspargi näitel”. 28. juunist - 2. juulini kestis Karula rahvuspargis Tartu Ülikooli bioloogia tudengitele nädalane selgrootute praktikum. Praktika käigus täiendatakse Karula rahvuspargi selgrootute nimekirja uute liikidega. Suvepraktikal olid kaks Räpina KAK õpilast ja üks EMPÜ üliõpilane. Eesti Kunstiakadeemia Rahvakunsti õppetooli magistrand Tuuli Tubini kaitse töö “Võrumaa tekstiilid 19. sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses.” mille sisuks oli Võrumaa etnograafiliste tarbetekstiilide uurimusel põhinevate disaintekstiilide ja rahvusliku meenetekomplekti väljatöötamine Karula rahvuspargis. Seoses sellega viidi ka Kultuurkapitali toel läbi projekt “Karula kihelkonna etnograafilisel materjalil põhinevate sisustustekstiilide ja meenete väljatöötamine Karula Rahvuspargi Külastuskeskusele”. Eesti Rahva Muuseumiga koostöös jätkus projekt “Karula rahvuspargi pärandkultuur. Juured ja tänapäev” ning Karula Hoiu Ühinguga koostöös lõppes 2004. aprillis projekt “Kultuuripärandi kaitse kaitsealadel”. Tihe on koostöö EL LIFE programmi üksusega projekti LIFE02NAT/EE/8559. “Natura 2000 biotoopide alalhoidmine Karula Rahvuspargis” elluviimisel. Karula RP töötajad osalesid kaitsealade haldusreformi projekti töös.

5.11 Otepää Looduspark Aadress Kolga tee 28, Otepää, 67405, Valgamaa Telefon 765 5876, faks 765 5284. E-post [email protected] Internetis www.otepaaloodus.ee Otepää Looduspargi administratsioonis on 4,24 koosseisulist töökohta. Otepää looduspark paikneb Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark kõrgustiku vahelduvama reljeefiga osa pindalaga 22 430 ha. Otepää looduspargi valitseja on Vabariigi Valitsuse 8.12.1999. a. määrusega nr. 376 Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Otepää looduspargi põhieesmärk on vastavalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirja (RT I 1999, 94, 837) punkti 1 alapunkti 1 Otepää kõrgustikele iseloomulike maastike kaitse.

Kooskõlastused Vastati 213 kooskõlastuse taotlusele, vaadati läbi 229 metsateatist, 7 metsamajanduskava, väljastati 196 kaitsekohustuse teatist.

Kaitsealade välispiiride ja vööndite tähistatus Tähistati kõikide sihtkaitsevööndite piirid ja looduspargi välispiir erinevate teede sissesõitude juures. Paigaldati 50 suurt Otepää looduspargi silti välispiirile ja 70 sihtkaitsevööndite silti.

Kaitse-eeskiri Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamise raames viidi läbi uurimistöö “Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää looduspargis”. Töö teostajad olid Toomas Kalda ja Aivar Arik.

80 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Loodushoiutoetuste korraldamine Loodushoiutöid tehti 270,7 ha-l, neist 256,4 ha ulatuses eramaal, 8,4 ha jätkuvalt riigimaal ja 5,9 ha riigimaal. Loodushoiutoetuste ja -tööde teostamiseks sõlmiti 53 lepingut. Kokku hooldati 22,9 ha sooniitu, 237,5 ha aruniitu ja puhastati võsast 10,3 ha.

Kaitsekorralduskavade koostamine Kaitsekorralduskava inventuuride raames alustati 2004. aastal KIK-i poolt finantseeritavat projekti “Otepää ümbruse spordikeskuste puhkemetsade majandamise kavade koostamine ja rakendamine”. Jõuti valmis I osaga, “Metsade ökoloogilise seisundi ja rekreatiivse väärtuse hindamine, ettepanekud metsade majandamiseks“.

Liigikaitse korraldamine – Viidi läbi nahkhiirlaste inventuur – Valmisid II kategooria kaitsealuste liikide mudakonna ja harivesiliku kudemisveekogude taastamise ettepanekud

Kaitseala külastatavus Otepää looduspargis on neli tähistatud avalikku matkarada – 62 km pikkune Tartu Maratoni rada, 15 km pikkune Pühajärve matkarada, 15 km Kekkose rada ja 1,5 km pikkune Pühajärve tunnetusrada. Pühajärve tunnetusrada ja matkarada hooldab Otepää Looduspark. Hooldus- tööde teostaja leidmiseks korraldati kevadel vähempakkumine. Leping hooldustööde korral- damiseks sõlmiti OÜ Oti-Audentese Spordiklubiga. Pühajärvel matkarajal on väljaehitatud kuus puhkekohta, mis on varustatud istepinkidega, lõkkekohtadega, kahes puhkekohas on kiik. Kekkose rajal on neli puhkekohta, millest kaks on varustatud ka lõkkekohaga. Teostatud järgmised tööd: – Pühajärve tunnetusrajale ehitati kaks uut atraktsiooni aastaratta alus, ämblikuvõrk koos kahe kangiga, purre ning sild ja parandati kiike ja infostende. – Pühajärve matkaraja puhkekohtadesse paigaldati rajaloendur, viis uut prügikasti, kolm lõkkegarnituuri, sissesõiduteedele kaks tõkkepuud, rekonstrueeriti kaks välikäimlat. – Telliti kolm uut välikäimlat Harimäele ja Murrumetsa. – Rekonstrueeriti Kääriku väliujula, vana silla puitkonstruktsioonid asendati uutega. – Korrastati Pülme ujumiskoht, kuhu paigaldati tõkkepuu. – Tähistati kaheksa loodusobjekti kokku üheksa uue infostendiga.

Info ja koolitus Infopäevad, seminarid: – 17. augustil korraldati Otepää hoiuala moodustamise avalik arutelu hoiualale jäävate maaomanikega. – 23. aprillil korraldati õppepäev teemal “Kopra ohjamise võimalused”. – 28. aprillil korraldati Otepää piirkonna loodust tutvustav õppepäev. – 23. augustil korraldati nõupäev Pühajärve ümbruse maaomanikele ja keskkonnainspektsiooni töötajatele Pühajärve kalastamisega seonduvate probleemide arutamiseks. – 18. novembril korraldati nõupäev Väikese Munamäe kaitse ja arendamisega seonduvates küsimustes.

Talgute läbiviimine – 26. veebruaril toimusid talgud Pühajärve põhikooli 7. klassiga, mille käigus puhastati Pühajärve lõunakaldaid pilliroost ja võsast.

81 Valgamaa aastaraamat 2004

– 16. aprillil toimusid talgud Pühajärve põhikooli 7. klassiga, mille käigus koristati prügi Pühajärve matkaraja ümbrusest ja teede äärtest. – 17. aprillil puhastati koos Risttee külaaktiiviga Väike-Emajõe kallastel kulgevat Kunstimäe- Restu matkarada võsast. – 9. ja 10. mail korraldati istutustalgud, mille käigus 39 Pühajärve põhikooli ja 50 Otepää gümnaasiumi õpilast käisid Aakre metskonnas puid istutamas. Õpilased istutasid 0,6 ha metsa soisel ja künklikul maal. – 31. mail korraldati koostöös Otepää gümnaasiumi ja Pühajärve põhikooli õpilastega talgud Pühajärve matkaraja ja puhkekohtade koristustöödeks. – 29. mail ja 9. oktoobril toimusid talgud koostöös Eesti Naisüliõpilaste seltsiga. Korrastati Apteekrimäe metsarada, koristati Kekkose rada ja Harimäe torni lähiümbrust, ehitati Väike-Emajõele puidust sild, koristati ja põletati matkarajale jäävat võsa ja korrastati Restu parki.

Retked – 16. veebruaril korraldati suusamatk loomade talviste tegevusjälgede tutvustamiseks Pühajärve põhikooli 3. klassile Kekkose matkarajal. – 12 mail korraldati jalgsimatk lasteaia Pähklike 5. rühmale. Retke käigus tutvustati Pühajärve sõjatamme ning selle lugu, käidi uudistamas nahkhiirte pesakaste, õpiti tundma õitsvaid taimi ja binokleid kasutades järvelinde.

Mitmepäevased üritused – 21.-23. maini toimus Annimatsil 10. Lõuna-Eesti kaitsealade laste looduslaager, millel oli osavõtjaid 8 Valga ja Võru maakonna koolist – ühtekokku 28 last. – 28.-30. juunini toimus Annimatsil kunstilaager, millest võttis osa 18 piirkonna last, nendest 5 olid erivajadusega lapsed. – 25. ja 26. septembril toimus jalgrattamatk Otepää ja Elva piirkonna õpilastele Otepää looduspargi ning Vellavere ja Elva-Vitipalu teedel ning radadel. Matkast võttis osa 15 õpilast. Matkad, talgud ja laagrid toimusid KIK 2003.a. keskkonnateadlikkuse projekt nr. 112 “Loodushariduse edendamine Otepää looduspargis” ja KIK 2004.a. keskkonnateadlikkuse projekti nr. 271 ”Loodusüritused Otepää looduspargis” raames.

Praktikumid Menetluspraktikal viibisid kolm praktikanti Tartu Ülikooli Türi Kolledžist, praktikant Tartu Ülikooli geograafiainstituudist ning praktikant Räpina Aianduskoolist. Lisaks toimus Otepää looduspargis Tartu Ülikooli BÖI korraldatud floristika praktikum 2 x 10 päeva.

Trükised – Trükiti 1200 Pühajärve matkaraja bukletti (eesti, inglise, soome ja vene keeles) maksumusega 10 206 krooni trükitud trükikojas AS Triip, rahastatud KIK 2004.a. looduskaitse programmi projektist nr. 36 ja riigieelarvest. – Koostati Otepää Vallavalitsuse poolt finantseeritud trükis “Talvepealinn Otepää. Murdmaasuusarajad ja mootorkelgurada”. – Osaleti trükise “Lumi on seiklus! Otepää talv 2003/2004.” koostamisel.

Muud tegevused – LIFE- projekti “Protection of Triturus cristatus in eastern Baltic region” Otepää looduspargi poolne koordineerimine. Projekti raames korraldati inventuur harivesiliku ja

82 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

mudakonna kudemisveekogude taastamiseks Otepää looduspargis ning osaleti projekti raames läbirääkimistel omavalitsuste ja maaomanikega. – Natura 2000 raames koostati Otepää hoiuala kaitse alla võtmise eelnõu. Viidi läbi avalikustamine, maaomanike teavitamine, avalik arutelu, kirjavahetus maaomanikega.

5.12 Keskkonnateadlikkus ja -koolitus Ilmus üheksa keskkonnateemalist lehekülge ajalehes Valgamaalane. Keskkonnateemalised leheküljed ilmusid 19.02., 25.03., 22.04., 20.05., 17.06., 19.08., 23.09., 21.10.ja 2.12.. Keskkonnalehekülgedel leidis kajastust: metsanduse küsimused, looduskaitse, jäätmekäitlus, Natura problemaatika, keskkonnateadlikkus. Tegeldi Valgamaa keskkonnateenistuse veebilehekülje toimetamisega. Kokku oli keskkonnateenistuse koduleheküljel aasta jooksul 85 uudist. Lisaks keskkonnateenistuse veebileheküljele edastati regulaarset infot ja uudiseid Valgamaa koduleheküljele samuti keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnale. Valgamaa keskkonnauudised leidsid kajastust ka keskkonnaministeeriumi intranetis. 2004. maikuus ilmus trükist “Valgamaa looduskaitseobjektid” vene keeles (kokku 700 eks) ja inglise keeles (500 eks). Venekeelsed eksemplarid jagati vene kooliõpilastele. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse riikliku ja maakondliku programmi kaudu rahastati ühekokku 16 keskkonnateadlikkuse projekti kogumaksumusega 421 810 kr. Projektide kaudu toetati elanikkonna ning koolinoorte keskkonnahariduslike ürituste läbiviimist ning trükiste väljaandmist. Traditsioonilisteks üleriiklikeks keskkonnaalasteks kampaaniateks on metsanädal ja looduskaitsekuu. Metsanädala raames istutati ühtekokku 6340 kuusetaime ligi 3 ha. Metsanädala interneti- viktoriinist võttis osa ühtekokku 48 võistkonda 130 õpilasega 13 üldhariduskoolist; samblike ja sammalde õppepäevast võttis osa 15 loodushuvilist õpilast ja õpetajat 12.-17. aprillini toimus metsateemaline internetiviktoriin. Viktoriin toimus kahes vanuseastmes, millest võttis osa ühtekokku 48 võistkonda 130 õpilasega kolmeteistkümnest maakonna üldhariduskoolist. Eriti aktiivne osavõtt oli nooremas vanuseastmes 4.–6. klassini, milles osales 34 võistkonda 93 õpilasega. Parimatele olid auhindadeks Valgamaa looduse fotoalbumid ja loodusraamatud. Metsaistutustalgud toimusid 30. aprillil, 6. ja 7. mail. 30. aprillil, millest võtsid osa Valga gümnaasiumi, Tõrva gümnaasiumi, Valga Vene gümnaasiumi, Pühajärve põhikooli, Otepää gümnaasiumi ja Ala põhikooli õpilased. 26. mail käisid 25 Ala põhikooli õpilast Kiidjärve loodusmajas. 4. mail toimus aktiivsematele koolidele reis Haanja looduspargis aset leidvale metsasamblaid ja -samblikke tutvustavale õppepäevale. Valgamaa koolidest võttis õppereisist osa Ala, Palupera, Pühajärve, Hargla põhikooli ning Tõrva gümnaasiumi kokku 15 loodus- huvilist õpetajat ning õpilast. Looduskaitsekuu raames toimus looduskaitseteemaline internetiviktoriin, millest võttis ühtekokku osa 30 võistkonda ligikaudu 80 õpilasega 10 Valgamaa üldhariduskoolist. Pari- maid võistkondi premeeriti Rein Kuresoo raamatuga “Loodus on lähedal” ning Valgamaa looduse fotoalbumitega. 3.–4. juunini toimus Valga Vene gümnaasiumi 25 õpilasele kahe- päevane looduslaager Otepää looduspargis ja Karula rahvuspargis. Esimesel päeval tutvuti Tartu Keskkonnahariduskeskuse juhendajate abiga metsakooslusega ja joonistati vastav plakat, toimus matk ümber Pühajärve Otepää looduspargi õpperadadel, kuulati huvitavat loengut topistest ja nende valmistamisest. Teisel päeval tehti lähemat tutvust Metsamoori Perepargiga. Looduslaagri käigus õppisid vene lapsed tundma paremini Eestimaa loodust.

83 Valgamaa aastaraamat 2004

Lisaks metsanädala ja looduskaitsekuu ürituste korraldamisele viidi 23. septembril loodusainete õpetajatele läbi looduskaitse ja keskkonnateadlikkuse alane õppepäev, millel osales 21 õpetajat.

5.13 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) asutati Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1999, 54, 583; 101, 905) alusel. KIK on Rahandus- ministeeriumi haldusalas. Tabel 5-9 Keskkonnainvesteeringute Keskuse raha kasutamine (tuh. kr) Alamprogramm 2001 2002 2003 2004 Arv Summa Arv Summa Arv Summa Arv Summa Keskkonnateadlikkus 12 315 14 308 20 313 14 405 Veekaitse 10 7918 12 9333 12 6362 15 18332 Tehnika 1 200 ------Jäätmekäitlus 5 221 9 963 7 2045 4 345 Looduskaitse 17 1447 12 1213 9 520 16 687 Metsanduse 2 76 1 30 1 17 2 165 Kalanduse 2 90 2 50 3 40 1 20 Jahindus 3 98 1 74 2 110 3 96 Kokku 52 10365 51 11971 54 9407 55 20050

5.14 Keskkonnainspektsiooni Valga büroo Aadress Lai 19, 68203 Valga Telefon 767 9460, faks 767 9461. E-post [email protected] Keskkonnainspektsiooni Valga büroos on 4 koosseisulist ametikohta. Aasta algul lahkunud inspektori asemele valiti konkursi korras kõrgema eriharidusega spetsialist, kelle ülesandeks on jäätme-, vee- ja välisõhu kaitse alaste õigusaktide nõuete järgimise kontrollimine. Keskkonnainspektsiooni Valga büroo inspektorid kontrollisid maakonnas 1112 objekti, keskkonnaalaseid õigusrikkumisi avastati ja menetleti kokku 414. 24 avastatud ebaseadusliku metsaraiega tekitati keskkonnale 1 115 213 krooni kahju, seal- hulgas 17 metsavarguse juhul oli raiemaht kokku 515 tihumeetrit ja keskkonnakahju 14 942 krooni, 7 korral raiusid metsaomanikud ise metsaseadust rikkudes 1349 tihumeetrit kasvavat metsa, millega kaasnev keskkonnakahju on hinnatav 1 100 271 krooniga. Metsakaitse, metsa- materjalide veo ja metsamaterjalidega sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumisi avastati 70. Metsa tuleohutusnõuete rikkumisi menetleti kahel korral, keskkonnale metsapõlengutega tekitatud kahju hinnati 47 134 krooni suuruseks. Aasta kestel eemaldati maakonna veekogudest sinna ebaseaduslikult püügile sätitud tähista- mata ja märgistamata selguseta kuuluvusega kutselise kalapüügi vahenditest 152 nakkevõrku kogupikkusega 7435 meetrit, kuus mõrda, angerjarüsa, kolm 100m pikkust põhjaõngejada ning saadi kätte ajakohane elektripüügiagregaat. Trahviti 13 kalapüügiseadust rikkunud isikut Saadi andmeid jahipidamiseõiguseta isikute kütitud 2 põdra, 7 metskitse, metssea ja sinikael- pardi kohta; jahiohutuse nõudeid eiranud jahimees laskis soku pähe maha taluniku lehma. Veeseaduse rikkumistest moodustasid enamiku vee kasutamine erikasutusloata ja laokil sõnnikumajandus. Kolmel korral tabati maa-ainest loata kaevandanud isikud.

84 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Tabel 5-10 Keskkonna alased rikkumised Keskkonna alaste Rikkumiste Tehtud Väärteo Rahatrahvid Kriminaal- Keskkonna- Keskkonna- rikkumiste liik üldarv ettekirjutusi asjade asjade arv kahjuga kahju arv asjade arv suurus Veekaitse 45 23 22 12780 - - - Välisõhu muu kaitse 24 17 7 1305 - - - Jäätmekäitlusnõuete 41 26 15 3905 - - - järgimine Maapõuekaitse 3 - 2 2400 - - - Ebaseaduslik 24 - - - 20 18 1115213 metsaraie Metsakaitse muud 70 7 63 64840 - - - rikkumised Metsa tulekaitse 2 - 1 600 - 1 47134 Jahiseaduse nõuete 15 - 1 2400 - 11 72300 järgimine Kalapüük 186 - 13 2065 - - 375 Looduskaitse 4 1 2 1980 - - - Kokku 414 74 126 92275 20 30 1235022

85 Valgamaa aastaraamat 2004

6. Haridus ja noorsootöö

6.1 Koolivõrk ja õpilased 2004/2005. õppeaastal on maakonnas 27 kooli, nendest munitsipaalkoole 23, riigikoole 3 ja erakoole 1. Võrreldes 2003/2004. õppeaastaga muudatusi koolivõrgus ei toimunud Munitsi- paalkoolidest on gümnaasiume/keskkoole 7, nendest üks kaugõppegümnaasium, põhikoole 9 ja algkoole 7, nendest 5 lasteaed-algkooli. Riigikoolidest kaks – Valga Internaatkool ja Helme Sanatoorne Internaatkool – on Valga Maavalitsuse haldamisel. Lisaks tegutseb riigi- koolina Valgamaa Kutseõppekeskus. Erakooliks on Audentese Spordikooli Otepää filiaal. Õpilaste arv maakonna koolides on kokku 5824, mis on 211 õpilase võrra vähem kui eelmisel õppeaastal. Munitsipaalkoolides õpib kokku 5027 õpilast, s.h. kaugõppe (õhtuses) õppe- vormis 117 õpilast. Riigikoolides õpib kokku 745 õpilast, nendest internaatkoolides 230 ja Valgamaa Kutseõppekeskuses 515 ning erakoolis õpib 52 õpilast. Võrreldes eelmise 2003/2004 õppeaastaga vähenes munitsipaalkoolides õpilaste arv päevases õppevormis 196 õpilast ja õhtuses õppevormis 7 õpilase võrra. Riigikoolides vähenes õpilaste arv kokku 9 õpilase võrra, s.h. Valgamaa Kutseõppekeskuses suurenes 2 õpilase võrra, erakoolis õpib 1 õpilane rohkem. 1. klassis asus õppima 316 õpilast, nendest 309 õpilast munitsipaalkoolides, mis on võrreldes eelmise õppeaastaga 79 võrra vähem. Munitsipaalkoolidest õpib linnakoolides 3499 õpilast ehk 69,6% ja maakoolides 1528 õpilast e 30,4%. Õpilaste arv võrreldes eelmise 2003/2004 õppeaastaga vähenes maakoolides 4,7%, linnakoolides 3,5%. Munitsipaalkoolides on klassikomplekte linnakoolides 138, keskmiselt õpilasi klassis 25,4 ja maakoolides 106 klassikomplekti, keskmiselt õpilasi klassis 14,4. Tabel 6-1 Koolid Kooli pidaja Kool Veeb Helme vald Ala Põhikool www.ala.edu.ee Ritsu Lasteaed-Algkool - Hummuli vald Hummuli Põhikool www.hummuli.edu.ee Karula vald Lüllemäe Põhikool www.karula.edu.ee Kaagjärve Lasteaed-Algkool www.hot.ee/kaagjarvekool Otepää vald Otepää Gümnaasium www.nuustaku.edu.ee Pühajärve Põhikool www.hot.ee/pk Palupera vald Palupera Põhikool www.palupk.edu.ee Puka vald Puka Keskkool www.puka.edu.ee Aakre Lasteaed-Algkool www.hot.ee/aakre Põdrala vald Riidaja Põhikool www.hot.ee/riidaja Pikasilla Algkool www.pikasilla.edu.ee Sangaste vald Keeni Põhikool - Taheva vald Hargla Põhikool www.hargla.edu.ee Koikküla Lasteaed-Algkool - Tõlliste vald Tsirguliina Keskkool www.tsirgu.edu.ee Laatre Algkool - Tõrva linn Tõrva Gümnaasium www.torva.edu.ee Valga linn Valga Gümnaasium www.valgagym.edu.ee Valga Vene Gümnaasium www.valgavg.edu.ee

86 Haridus ja noorsootöö

Valga Kaugõppegümnaasium www.hot.ee/vkgkodu Valga Põhikool www.valgapk.edu.ee Õru vald Õru Lasteaed-Algkool - Riigikool Valgamaa Kutseõppekeskus www.valgamaa.kok.ee Riigikool Helme Sanatoorne Internaatkool www.helmesik.edu.ee Riigikool Valga Internaatkool www.valgaik.edu.ee Erakool Audentese Spordikooli Otepää filiaal www.audentes.ee

6.1.1 Õpilased ja koolide lõpetamine Tabel 6-2 Õpilaste arv Kool 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 Ala Põhikool 88 84 92 95 98 Ritsu Lasteaed-Algkool 48 50 42 39 40 Hummuli Põhikool 147 147 155 138 134 Lüllemäe Põhikool 118 106 102 93 84 Kaagjärve Lasteaed-Algkool 28 27 22 15 13 Otepää Gümnaasium1 679 682 675 652 661 Pühajärve Põhikool 188 176 175 164 152 Palupera Põhikool 89 94 102 93 88 Nõuni Algkool2 14 - - - - Puka Keskkool 254 256 252 231 231 Aakre Lasteaed-Algkool 54 58 52 52 45 Riidaja Põhikool 84 79 74 67 68 Pikasilla Algkool 42 37 34 32 28 Keeni Põhikool 181 167 178 165 159 Sangaste Lasteaed-Algkool2 26 23 - - - Hargla Põhikool 105 101 107 99 84 Koikküla Lasteaed-Algkool 31 32 26 21 19 Tsirguliina Keskkool 278 276 260 266 251 Laatre Algkool 29 24 23 15 16 Tagula Algkool2 7 - - - - Tõrva Gümnaasium 642 676 714 745 706 Patküla Põhikool2 176 142 86 - - Valga Gümnaasium 935 957 915 948 940 Valga Vene Gümnaasium1 771 747 743 691 633 Valga Kaugõppegümnaasium 133 109 100 105 102 Valga Põhikool1 508 505 486 486 457 Õru Lasteaed-Algkool 27 24 28 18 18 Valgamaa Kutseõppekeskus 455 467 485 513 515 Helme Sanatoorne Internaatkool 168 161 153 155 151 Valga Internaatkool 100 101 92 86 79 Audentese Spordikooli Otepää filiaal3 49 50 50 51 52 Eesti Spordigümnaasium2 49 - - - - Kuigatsi Kool2 60 - - - - Kokku 6563 6358 6223 6035 5824 1 Koos kaugõppe ja toimetuleku klassidega 2 Reorganiseeritud või suletud 3 Alates 2000/2001 õppeaastast tegutseb erakoolina, enne seda oli riigikool

87 Valgamaa aastaraamat 2004

Graafik 6-1 1. klassi astunud õpilaste arvu võrdlus arvestuslike näitajatega 650

600 596 590 564 550 Astunuid 538 Oodatav 500 475 458 450

Laste arv Laste 459 449 410 420 386 400 348 393 396 376 350 334 316 300 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 0 0 0 0 00 00 00 00 19 20 2 2 2 /20 /20 20 20 2 8/ 9/ 0/ 1/ 2/ 5/ 6/ 7/ 9 9 0 0 0 03 04 0 0 0 9 9 0 0 0 0 0 0 1 1 2 20 20 2 2 2 2 2 Õppeaasta Tabel 6-3 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine Kool Õpilasi Lõpetas kooli Ei nimekirjas lõputunnistusega kuldmedaliga hõbemedaliga lõpetanud Audentese Spordikooli Otepää 18 13 - 2 5 filiaal Otepää Gümnaasium 37 37 - 1 - Puka Keskkool 7 7 - - - Tsirguliina Keskkool 15 14 - 1 1 Tõrva Gümnaasium 34 34 2 6 - Valga Gümnaasium 52 50 1 1 2 Valga Kaugõppegümnaasium 21 17 - - 4 Valga Vene Gümnaasium 39 38 - 2 1 Valga Vene Gümnaasiumi 11 5 - - 6 kaugõpe Kokku 234 215 3 13 19 Tabel 6-4 Keskkooli/gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Sten Anderson Tõrva Gümnaasium Aale Allik Tõrva Gümnaasium Elen Sõstar Valga Gümnaasium Tabel 6-5 Põhikooli lõpetamine Kool Õpilasi Lõpetas kooli Jäi klassi nimekirjas lõputunnistusega kiitusega järeleksam kordama Ala Põhikool 16 14 - - 2 Hargla Põhikool 11 11 1 - - Helme Sanatoorne 15 13 - - 2 Internaatkool Hummuli Põhikool 19 19 - - - Keeni Põhikool 10 10 - - - Lüllemäe Põhikool 13 12 - - 1 Otepää Gümnaasium 68 59 7 1 6 Palupera Põhikool 6 5 - - 1 Puka Keskkool 28 25 1 - 2 Pühajärve Põhikool 27 27 2 - -

88 Haridus ja noorsootöö

Riidaja Põhikool 8 8 - - - Tsirguliina Keskkool 24 17 1 1 4 Tõrva Gümnaasium 76 71 4 - 5 Valga Gümnaasium 84 83 1 - 1 Valga 11+18 7+12 - - 4+6 Kaugõppegümnaasium Valga Internaatkool 9 9 - - - Valga Põhikool 60 57 3 2 1 Valga Vene 75 61 1 2 12 Gümnaasium Kokku 549 501 21 6 37 Tabel 6-6 Põhikooli kiitusega lõpetanud Maarja-Eeva Mändmets Pühajärve Põhikool Kristjan Oinus Pühajärve Põhikool Anneli Malleus Tõrva Gümnaasium Anna-Maria Orgse Tõrva Gümnaasium Moonika Palmik Tõrva Gümnaasium Mairi Unt Tõrva Gümnaasium Kaupo Tatsi Valga Põhikool Egne Vellner Valga Põhikool Kadi Pärnaku Valga Põhikool Erika Taukul Tsirguliina Keskkool Enela Väin Valga Gümnaasium Ilona Matsujeva Valga Vene Gümnaasium Kersti Kangro Puka Keskkool Pilleriine Alter Otepää Gümnaasium Kaidi Kukk Otepää Gümnaasium Kristina Kull Otepää Gümnaasium Karine Mandel Otepää Gümnaasium Kaija Lukka Otepää Gümnaasium Heidi Heitur Otepää Gümnaasium Marju Juhkam Otepää Gümnaasium Kristina Hodarenkova Hargla Põhikool

6.1.2 Õpetajad 2004/2005 õppeaastal töötab maakonna koolides kokku 562 pedagoogilist töötajat, nendest munitsipaalkoolides 453 ja riigikoolides 109 pedagoogi. Täiskoormusega töötab 372 ja osalise koormusega 180 pedagoogi. Hariduse järgi on enam kõrgharidusega õpetajaid – 423 ehk 75,2%, keskeriharidusega 103 ehk 18,3%. Keskharidusega õpetajaid töötab 36 ehk 6,4%. Õpetajate soolise kooseisu osas erilisi muutusi võrreldes eelnevate aastatega ei ole. Meesõpetajaid on 106 ehk 18,9% ja naisõpetajaid 456 ehk 81,1%. Peamiselt on õpetajad vanuses 36–45 aastat, kokku 176 õpetajat, järgneb 46–55 aastat, kokku 152 õpetajat ja siis 26–35 aastat, kokku 96 õpetajat. Pensionäre õpetajaid on 59, mis moodustab 10,5% töötavatest õpetajatest. Ametijärkudelt on ülekaalus õpetajad, kokku 389 ehk u 69,2%, järgnevad vanemõpetajad – 81 ehk 14,4 % ja nooremõpetajad – 44 ehk 7,8%. Õpetajaid metoodikuid on 14 ehk 2,5%.

89 Valgamaa aastaraamat 2004

Vajadus erinevate õpetajate järele on viimastel aastatel olnud muutumatu – domineerib inglise keel, seejärel reaalained. Probleemiks on olnud jätkuvalt ka poiste tööõpetus. Kõige enam vajatakse aineõpetajatest inglise keele, ajaloo, matemaatika ja füüsika, eesti keele, poiste tööõpetuse, bioloogia, geograafia ja keemia õpetajaid. Tabel 6-7 Õpetajate arv Kool Põhikohaga Täiskoormusega1 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 Ala Põhikool 14 14 13 11 12 Ritsu Lasteaed-Algkool 6 6 6 6 Hummuli Põhikool 14 14 14 10 13 Lüllemäe Põhikool 13 12 17 7 7 Kaagjärve Lasteaed- 5 3 3 3 2 Algkool Otepää Gümnaasium 50 44 45 35 36 Pühajärve Põhikool 20 22 18 12 5 Palupera Põhikool 15 16 12 8 9 Nõuni Algkool2 2 - - - - Puka Keskkool 20 22 22 18 15 Aakre Lasteaed-Algkool 7 7 7 3 4 Riidaja Põhikool 12 13 12 3 3 Pikasilla Algkool 4 5 5 1 4 Keeni Põhikool 16 16 17 8 15 Sangaste Lasteaed-algkool2 5 4 - - - Hargla Põhikool 13 15 12 9 11 Koikküla Lasteaed-Algkool 4 3 3 3 3 Tsirguliina Keskkool 26 23 20 19 18 Laatre Algkool 3 3 4 2 2 Tagula Algkool2 1 ---- Tõrva Gümnaasium 40 43 42 40 38 Patküla Põhikool2 16 12 14 - - Valga Gümnaasium 54 53 55 52 52 Valga Vene Gümnaasium 55 57 55 50 46 Valga 8 9 8 4 4 Kaugõppegümnaasium Valga Põhikool 33 34 34 28 27 Õru Lasteaed-Algkool 3 3 3 3 3 Valgamaa Kutseõppekeskus - 34 38 30 18 Helme Sanatoorne 32 23 26 25 7 Internaatkool Valga Internaatkool 18 20 18 14 10 Audentese Spordikooli - 16 12 10 8 Otepää filiaal Eesti Spordigümnaasium2 21 ---- Kuigatsi Kool2 16 - - - - 1 Alates 2003/2004 õppeaastast pole enam kohakaaslust, on täis- või osaline koormus 2 Reorganiseeritud või suletud

90 Haridus ja noorsootöö

Graafik 6-2 Pedagoogilise kaadri struktuur

põhikohaga/täiskoormusega kohakaaslasi/osakoormusega

800

700 81 600 69 77 57 500 180 190 400

300 593 585 546 535 415 200 372 100

0 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05

Graafik 6-3 Jaotus hariduse järgi Graafik 6-4 Jaotus soo järgi

kõrgharidusega keskeriharidusega keskharidusega mehi naisi

0% 20% 40% 60% 80% 100% 0% 50% 100%

2000/01 399 147 39 2000/01 97 488

2001/02 385 124 37

2001/02 83 463 2002/03 443 129 33

2002/03 108 497 2003/04 396 124 29

2004/05 423 103 36 2003/04 83 407

2004/05 106 456

Aasta Õpetaja 2004 Airi Mägi Valga Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetaja ja õppealajuhataja Karin Kütimets Valga Põhikooli matemaatikaõpetaja Saima Tell Keeni Põhikooli õppealajuhataja Harri Teder Palupera Põhikooli poiste tööõpetuse õpetaja Ene Must Otepää Gümnaasiumi algklassiõpetaja Merike Soovares Valga Gümnaasiumi vene keele õpetaja

6.2 Koolieelsed lasteasutused Tabel 6-8 Koolieelsed lasteasutused Omavalitsus Asutus lapsi rühmi pedagooge ped. keskm. keskmine vanus ped. staaž Helme Ritsu Lasteaed-Algkool 54 3 7 42 12 Hummuli Lasteaed "Sipsik" 25 1 1 42 21 Karula Kaagjärve Lasteaed-Algkool 37 2 4 38 18 Otepää Lasteaed "Pähklike" 97 5 13 45 23 Pühajärve lasteaed 18 1 2 31 5

91 Valgamaa aastaraamat 2004

Lasteaed- 54 3 8 40 14 taastusravikeskus"Võrukael" Palupera MTÜ Hellenurme Mõis 19 1 3 49 18 Puka Aakre Lasteaed-Algkool 20 1 5 43 17 Puka Lasteaed 40 2 5 53 29 Sangaste Sangaste Lasteaed 30 2 5 42 11 Taheva Koikküla Lasteaed-Algkool 21 1 3 41 12 Tõlliste Laatre Lasteaed-Algkool 21 2 2 39 21 Sooru Lasteaed 27 2 3 41 16 Tsirguliina Lasteaed 26 2 4 28 1,5 Tõrva Lasteaed "Mõmmik" 81 4 10 44 25 Lasteaed "Tõrvalill" 63 3 7 48 24 Valga Lasteaed "Buratino" 176 9 23 46 17 Lasteaed "Kaseke" 111 6 16 42 16 Lasteaed "Pääsuke" 114 6 14 40 23 Lasteaed "Walko" 149 8 22 485 21 Õru Õru Lasteaed-Algkool 18 1 2 48 29 Kokku 1201 65 159 42 18 Tabel 6-9 Koolieelsete lasteasutuste Tabel 6-10 Koolieelsed lasteasutused pedagoogid hariduse järgi aastail 1999–2004 2003 2004 Aasta Laste arv Rühmi Pedagooge Ped. kõrgharidusega 21 22 1999 1267 69 158 Muu kõrgharidusega 6 6 2000 1287 68 163 Ped. kesk-eriharidusega 94 95 2001 1233 70 153 Muu kesk-eriharidus 11 10 2002 1192 65 152 Keskharidus 25 19 2003 1193 66 157 Kokku 157 152 2004 1201 65 152

6.3 Valgamaa Kutseõppekeskus Valga osakond: Lembitu 2, 68205 Valga, tel 7668575. Helme osakond: Kooli 1, 68608 Helme, tel 7666081. Õpe toimus kümne õppekava alusel. Nendest kuus põhikooli baasil (laomajandus, õmblus, tisler, autode-masinate remont, kokk ja uue erialana müüja) ja 4 keskkooli baasil (rätsepatöö, veokorraldus, turismikorraldus, sotsiaaltöö). Õppijaid erinevates õppevormides oli 2004. a. oktoobris 515. Koolis töötab 50 pedagoogi, neist täiskoormusega 18 ja osakoormusega 32. Laiendati erinevates õppevormides koolitust ja koostööd: – Üldhariduskoolidega − jätkati Otepää Gümnaasiumi ja Valga Vene Gümnaasiumi õpilaste kutsealast eelkoolitust vastavalt turismikorralduse ja laomajanduse erialade õppekavade üksikmoodulite osas. Kutsealases eelkoolituses gümnaasiumi õpilastele õpib kokku 35 noort. Valga Kaugõppegümnaasiumiga jätkati põhihariduseta noorte koolitamist kompleksõppekava alusel (kokk, tisler), kutsealast eelkoolitust sai 11 põhihariduseta noort, sügisel asus õppima samas 38 noort; – Erivajadustega õpilaste õpperühmad on koka, autode ja masinate remondi ning tisleri erialadel.. Kokku on erivajadustega õpilasi 46. – Maikuus 2004 alustati 16 noorele Õpipoisi koolitust kahel erialal – toateenija põhi- hariduseta noortele ja palkmaja ehitaja keskharidusega noortele. Ettevõtete poolseteks parteriteks on AS Landhaus ja Pühajärve Puhkekodu. Õpipoisi projekt aitas ühtlasi oluliselt täiendada kooli õppevahendite valikut.

92 Haridus ja noorsootöö

– Arendati koostööd Valka linna ja rajooniga. 2004. aasta septembris avati eelkutse õpperühm kaheksale Läti noorele tisleri erialal. Täiskasvanute koolituskeskus on kujunenud maakondlikuks täiend- ja ümberõppe keskuseks. Kontaktid on Valgamaa Tööhõiveametiga, Valgamaa üldhariduskoolidega, Valga Maavalitsusega, Valga Linnavalitsusega, teiste kutseõppeasutustega ja veel rea koostööpartneritega. Aasta jooksul osales enam kui 400 kursuslast erinevate õppekavadega täiend- ja ümberõppekursustel. Teavitamis- ja nõustamiskeskus jätkas noorte nii individuaalset kui grupiviisilist nõustamist. Neljandat korda korraldati märtsikuus maakondlik teabepäev, kus õppimisvõimalusi tutvustasid Lõuna-Eesti kutseõppeasutused ja maakonna gümnaasiumid. Tabel 6-11 Lõpetajad erialade kaupa Eriala 99/00 00/01 01/02 02/03 03/04 Kokku Auto-traktoriremondilukksepp 11 3 18 9 9 50 Ehitaja 17 2 14 - - 33 Ehituspuussepp 8 5 - - - 13 Ettevõtlus 22 - - - - 22 Individuaalõmblus 9 - 9 7 - 25 Infotehnoloogia 25 29 17 - - 71 Kodumajandus - 12 9 - - 21 Kokk - - 17 25 25 67 Kokk-kondiiter 9 - - - - 9 Laomajandus keskhariduse baasil - - - 10 - 10 Laomajandus põhikooli baasil - - - 17 29 46 Pagar-kondiiter - - 8 - - 8 Sotsiaalhooldus - 7 10 9 20 46 Talumajandus 3 - - - - 3 Tisler 11 16 25 9 12 73 Turismikorraldus - 15 14 - - 29 Õmbleja 8 9 20 10 8 55 Kokku 123 98 161 96 103 581

6.4 Noorsootöö

6.4.1 Muusikakoolid Valga Muusikakool Kesk 22, 68203 Valga. Telefon 767 9617, faks 767 9616 Direktor Ants Loos Õpilasi 245, pedagooge 30 Hummuli Põhikoolis (õpilasi 20, pedagooge 4) Keeni Põhikoolis (õpilasi 17, pedagooge 3) Tsirguliina Keskkoolis (õpilasi 16, pedagooge 1)

Tõrva Muusikakool Otepää Muusikakool Puiestee 1, 68606 Tõrva Virulombi 15, 67404 Otepää Direktor Aino Orgse Direktor Pirika Sööt Telefon 767 9459 Telefon 765 5109; 566 80 781 Õpilasi 64, pedagooge 9 Õpilasi 74, pedagooge 11

93 Valgamaa aastaraamat 2004

6.4.2 Noorteühendused ja –organisatsioonid koolides Kool Organisatsiooni nimetus Liikmeid Juhendaja Ala Põhikool Õpilasomavalitsus 15 Huvijuht Ain Veebel Audentese Otepää filiaal Õpilasomavalitsus 50 R. Ruukel Hargla Põhikool Kodutütred 24 Rein Säinas Noorkotkad 23 Rein Säinas Õpilasomavalitsus Silva Ranniku Hummuli Põhikool Õpilasomavalitsus 15 Marika Riit Kaagjärve Lasteaed- Kodutütred 10 Airi Toit Algkool Noorkotkad 3 Airi Toit Lüllemäe Põhikool Õpilasomavalitsus Vilma Ventšikova Otepää Gümnaasium Skaudid 15 Peeter Mändla Õpilasomavalitsus 17 Kerri Rauk Palupera Põhikool Õpilasomavalitsus 6 Merike Allik Puka Keskkool Kodutütred 22 Liidia Saarmann Noorkotkad 11 Liidia Saarmann Õpilasomavalitsus 22 Liidia Saarmann Tsirguliina Keskkool TORE liikumine 15 Maire Baumverk, Anne Juust Õpilasomavalitsus 15 Marek Mekk Tõrva Gümnaasium Õpilasomavalitsus 40 Gerda Vister, Lea Laaneväli 4 H 52 Luule Rikkand, Eve Tilk TORE 10 Gerda Vester Valga Gümnaasium Õpilasomavalitsus 28 Tähte Lääts TORE 31 Eve-Mall Kirt, Endla Lõkova Noorkotkad 48 Rein Säinas Kodutütred 62 Aire Toit, Janne Salumäe Valga Põhikool TORE 15 Tiina Fedotova, Tarmo Post Õpilasomavalitsus 8 Tarmo Post Valga Vene TORE 15 Nadezda Delevjorstova Gümnaasium Weekend 13 Tamara Grigorjeva Õpilasomavalitsus 32 Olga Bobõreva

Edukate Laste Organisatsioon (ELO) Kuraator Mall Lepik — liikmeid 34 ja A-Klubi liikmeid 15. Tegutseb 15 aastat ja on ainus Valgamaal tegutsev ELO. Eesmärk: aidata kaasa lapse igakülgsele arengule; kujundada lastel humaanset maailmavaadet loodusseaduste mõistmisel, sallivust, abivalmidust; õpetada lastele demokraatiat, anda üheskoos tegutsemise tarkust ja organiseerimiskogemust; anda lastele võimalus kaasa rääkida Eesti elu korraldamisel; kaitsta laste huve ja õigusi. Vabariigis üldkokkuvõttes III koht klubitegevustes

94 Haridus ja noorsootöö

Kodutütarde Valgamaa ringkond Juhti kohusetäitja Airi Toit, instruktor Rein Säinas — Kaitseliidu Staap, 68205 Valga, Võru 12, telefon 766 8037. Kodutütreid 283 Liikmeskond koolides: Valga Gümnaasium, Valga Põhikool, Puka Keskkool, Lüllemäe Põhikool, Riidaja Põhikool, Tsirguliina Keskkool, Pühajärve Põhikool, Otepää Gümnaasium, Hummuli Põhikool, Tõrva Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Hargla Põhikool, Laatre LA-AK, Kaagjärve LA–AK. Eesmärk: kasvatada Eesti Vabariigi naiskodanike rahvuslikku meelsust ja austust Jumala vastu, süvendada armastust kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja meelt; kasvatada kõrge moraaliga isiksust; valmistada ette naise ja ema ülesannete täitmisele.

Noorte Kotkaste Valgamaa Malev Maleva noortetöö instruktor Rein Säinas — Kaitseliidu Staap, 68205 Valga, Võru 12, telefon 766 8036. Noorkotkaid 285 Liikmeskond koolides: Valga Gümnaasium, Tsirguliina Keskkool, Puka Keskkool, Lüllemäe Põhikool, Pikasilla Algkool, Ala Põhikool, Tõrva Gümnaasium, Riidaja Põhikool, Sangaste üksikrühm, Hargla Põhikool, Pühajärve Põhikool, Valga Põhikool, Laatre LA–AK, Kaagjärve LA–AK. Eesmärk: skautlike kasvatus- ja treenimismeetodite kaudu igakülgselt arenenud patriootiliste noorte meeste kasvatamine.

Eesti Skautide Ühing. Otepää skaudilipkond Otepää Skaudilipkonna juht Peeter Mändla, Otepää Gümnaasium, 67403 Otepää, Koolitare 5, telefon 5557 0619. Skaute 26 Eesmärk: skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad arengusuunad, Eesti ühiskonna vajadused ja noorte huvid. Toredaim ettevõtmine : skautide kolmepäevane õppereis ja matk Kihnu saarele.

Eesti Punase Risti noored Valgamaa selts Juht Lind Oks — 68205 Valga, Aia 20, tel. 764 3856. Liikmeid 63 , neist aktiivseid 18 Liikmeskond koolides: Valga Gümnaasium, Valga Vene Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium, Puka Keskkool, Valgamaa Kutseõppekeskuse Valga Osakond. Eesmärk: koolitada noori tööks noorsoorühmades, käsitledes kultuuride ja isikutevahelist mõistmist, tolerantsust ja kaastunnet, üksikisikute ja organisatsioonide koostöövorme. Sisustada noorte vaba aega kaasates neid projektide kaudu preventiivsesse töösse sõltuvusainete ja nakkushaiguste ennetamisel – projekti “Hea tervise nimel” läbiviimine maakonna noortele. Arendada vabatahtlikkust noorte hulgas elanikkonna abistamiseks eriolukorras, katastroofis ja enim haavatavate inimeste toetamisel.

Noorteühendus RP Juventus* Res Publica Juventuse Valga klubi juhib Janne Juurikas — 68205 Valga, Sulevi 1, tel 55 901 202. RPJ peasekretär on Priit Sibul, tel. 524 8433 Res Publica Juventus on Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica noorteühendus. Klubi on mõeldud poliitiliselt aktiivsetele noortele, kellel on soov genereerida uusi ideid, kohtuda huvitavate inimestega, saada juurde uusi sõpru ning tegeleda asjadega, mis ei lähtu pelgalt omakasust.

95 Valgamaa aastaraamat 2004

Valgamaa Kodukandi Ühendus Juhatuse esimees Ants Järvmägi — Kesk 11, 68203 Valga, tel/faks 764 3464. Koordinaator Aili Keldo. Eesmärk: Eesti maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja arengule kaasaaitamine. Maaelu arengust huvitatute inimeste ühendamine ja koostöö korraldamine, teabe hankimine ja levitamine, koolitustegevus, pere-, nais- ja noorsooliikumise propageerimine, rahvus- kultuuri säilitamine ja edendamine, loodushoiu ja heakorra propageerimine. Väljakujunenud traditsioonid: Igakevadine Valgamaa Kodukandi Ühenduse suurüritus – Külade päev. Seltside päev. Suvine maakondlik perepäev. Üle-eestilisel Maapäeval osalemine.

6.4.3 Huvikeskused, stuudiod

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus 68203 Valga, Kesk 1. Telefon 766 9972 Direktor Merike-Kai Jeets Töötab 20 rühma 3–18 aastastele, pedagooge 8

Tõrva Kultuurimaja Otepää Kultuurikeskus 68605 Tõrva, Männiku 5 67404 Otepää, Virulombi 2 Tõrva linna kultuurijuht Arno Alumäe Juhataja Margus Möll Telefon 763 3285; 509 6171 Telefon 765 5212 Huvialaringe 6–18 aastastele 4, õpilasi Huvialaringe 6–18 aastastele 2; 124; täiskasvanutele 12; osalejaid 151; täiskasvanutele 7+3 ringijuhte 11

Stuudio “Joy” Kesk 3–7, 68203 Valga. Telefon 764 1597, 51 00 838. E-post: [email protected] kodulehekülg: www.joy.ee Juhataja Marina Jerjomina 11 tantsutruppi; vokaalansambel, 13 solisti ja aeroobika lastevanematele õpilasi ja noori vanuses 4–25 osaleb ringide töös 150; pedagooge 5 Eesmärk: noorte vaba aja sisustamine ja muukeelsete noorte integratsioon läbi huvitegevuse Eesti ühiskonda. Stuudios tegutsevad aktiivselt erinevatest rahvustest noored, seega võiks nimetada stuudiot ka rahvusvaheliseks, mis eesti oludes on üpris harva esinev nähtus – tegutsevad ka Läti Vabariigi noored. Stuudio on korraldanud rahvusvahelisi kontserte ja festivale Valga juba 8 aastat.

Otepää Avatud Noortekeskus Karm MTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus Jänes TANK 67404 Otepää, Virulombi 2 68301 Tehase2 ,Tsirguliina, Valgamaa Noorsootöötaja Marika Soidra Noorsootöötaja Marek Mekk Telefon 765 5212 Telefon 5237793 Aktiivselt tegutsevaid noori 30 e –post: [email protected] Keskmine külastatavus päevas 16

96 Haridus ja noorsootöö

Valga Avatud Noortekeskus 68207 Valga, J. Kuperjanovi 9 Noorsootöötaja Anneli Puusepp Telefon 766 1678, 51 46 431 E-post: [email protected] Keskmine külastatavus päevas 45 noort. ANK-i juures töötavad noorteklubid: – X-Generatsioon – noorteklubisse kuulub 15 liiget, kelledest 5 liiget võtavad aktiivselt osa ürituste korraldamisest – ActiveAttack Fännklubi – on MTÜ alates 28.03.2003.a. Klubisse kuulub 40 liiget, neist 10 osalevad aktiivselt noortekeskuse ürituste korraldamisel. – Eelnevalt loetletud klubid tegutsevad põhikirja alusel, samuti kuuluvad mõlema klubi liikmed Noortekokku ja osalevad iga päev majasiseses töös. – Smile – klubi eesmärgiks on kaasata nooremat generatsiooni (10 – 14 aastased) ürituste korraldamisse. Klubisse kuulub 6 tegevliiget

Hargla Maakultuurimaja Tõrva Noortekeskus struktuuriüksus Taheva Valla Avatud 68605 Kevade 1, Tõrva Noortekeskus Tõrva linna noorsootöötaja Merike 68001 Hargla, Taheva vald, Valgamaa Soomets Noorsootöötaja Jaanika Ploom Telefon 767 1730 Telefon 769 8718 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Keskmine külastatavus päevas 10

6.5 Erinoorsootöö

6.5.1 Alaealiste komisjon Kesk 12, 68203 Valga, tel 766 6172, alaealiste komisjoni sekretär Jaanika Käst. Graafik 6-5 Alaealiste õigusrikkumiste arutelud 1999–2004

140 Arutatud õigusrikkumiste arv Korduvarutelude arv 119 117 120

100 80 80 67

60 47 41 40 34 26 19 20 9 10 3 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004

97 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 6-12 Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused 1999–2004 Pöördumiste aluseks on järgmised teod 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Koolikohustuse mittetäitmine 30 38 52 101 57 56 Alkohoolsete jookide, narkootiliste või psühhotroopsete 3 5 2 - 6 4 ainete tarvitamine Karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav 1 15 14 7 12 12 õigusvastane tegu Karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud 4 8 6 11 22 33 väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu Tabel 6-13 Alaealiste komisjoni poolt kohaldatud mõjutusvahendid 1999–2004 Mõjutusvahendid vastavalt AMS § 3 lg 1 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Hoiatus 60 57 49 44 43 59 Koolikorralduslikud mõjutusvahendid 5 9 8 42 15 14 Vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, 20 11 5 16 20 22 sotsiaaltöötaja või mõne muu spetsialisti juurde Lepitamine - - - - 2 - Kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või 7 6 6 7 7 2 perekonnas hooldaja juures või lastekodus Üldkasulik töö 1 7 5 8 8 20 Käendus 1 - - - - 1 Noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides 4 6 2 2 - 3 osalemine Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine 2 7 3 9 8 2 Tabel 6-14 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide toetamine 1999–2004 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Toetuse suurus 138 628 71 742 98 000 112 500 133 000 79 800 Projektide arv 11 10 6 9 10 7 2004. aastal olid maakonna kriminaalpreventiivse tegevuse prioriteedid järgmised: – noorte õigusrikkumiste ja kuritegude vähendamine; – seaduskuuleka ja sotsiaalselt arenenud noore kujundamine Valga maakonnas Tabel 6-15 Alaealiste õigusrikkumisi ennetavate kriminaalpreventiivsete projektide toetamine Projekti nimi Teostaja Eraldatud toetus (kr) Noortelaager “Beavers Creek” OÜ Marvella Majad 15 000 Mõttetalgud Remniku Noortelaagris Valga Linnavalitsus 6 800 Pedeli rannapidu MTÜ Active Attack fanclub 5 000 Laagripäevad Nuustakul Lõuna Politseiprefektuur 15 000 Suvi 2004 Võrkpalliklubi “Viktooria” 15 000 Käib töö ja vile koos! Valga Lastekodu Kurepesa 13 000 Lasteliikumine “Siilikad” Taheva Vallavalitsus 10 000 Kokku 79 800 Nõustamiskomisjon on moodustatud maavanema korraldusega ja tegutseb Valga Maavalit- suse juures. Nõustamiskomisjoni pädevusse kuulub õpilasele põhihariduse omandamiseks võimetekohase õppekava/õppevormi määramine, õpilase sanatoorsesse või abikooli või eriklassi suunamine, lapse erilasteaeda või erirühma suunamine, koolikohustuse täitmise edasilükkamise otsustamine.

98 Haridus ja noorsootöö

Graafik 6-6 Arutelude arv nõustamiskomisjonis 1999–2004

250

200 201 150

146 148 100

82 50 71 68

0 1999 2000 2001 2002 2003 2004

Alates 2002. aastast ei ole nõustamiskomisjoni statistikas kajastatud parandusõppele suunatud õpilaste arutelude arvu.

99 Valgamaa aastaraamat 2004

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.1 Tööhõive, sissetulek ja tarbimine Tabel 7-1 Rahvastiku kategooriad 2002 2003 2004 (1) Tööealine rahvastik — tööjõu-uuringu objektiks olevas 25900 25900 25900 vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased) (2) Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) — isikud, kes 14100 15100 16000 soovivad ja on võimelised töötama (3) Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik — isikud, kes ei soovi 11800 10800 9900 töötada või ei ole selleks võimelised (4) Töötajad ehk (tööga) hõivatud — isikud, kes uuritaval 13100 13900 14600 perioodil: töötasid ja said selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ei töötanud ajutiselt (5) Töötud — isikud, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm 1100 1200 1400 tingimust: on ilma tööta (ei tööta hetkel kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsivad aktiivselt tööd Tabel 7-2 Rahvastiku majandusliku aktiivsuse näitajad Eelneva tabeli alusel arvutatakse järgmised näitajad: 2002 2003 2004 Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr), 54,5% 58,4% 61,8% so tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus = (2)/(1) Tööhõive määr, so hõivatute osatähtsus 50,4% 53,8% 56,4% tööealises rahvastikus = (4)/(1) Töötuse määr, so töötute osatähtsus tööjõus = (5)/(2) 7,5% 7,9% 8,7% Tabel 7-3 Tööotsijad kohalike Graafik 7-1 Töötute osakaal tööealisest omavalitsuste lõikes elanikkonnast (%) 2002 2003 2004

Helme 95 74 84 10,0 9,5 Hummuli 34 33 35 9,0 8,8 8,6 Karula 31 37 46 8,0 Maakond Eesti 8,0 7,0 Otepää 80 64 67 6,6 6,0 6,0 5,7 6,8 Palupera 17 84 6 5,0 3,9 5,1 Puka 33 23 29 4,0 3,9 4,1 3,3 3,3 Põdrala 35 21 39 3,0 2,9 2,8 2,8 3,7 2,0 2,3 2,1 1,5 1,8 Sangaste 96 55 59 1,0 Taheva 16 82 30 0,0 Tõlliste 104 27 80 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 Tõrva 61 99 64 Valga 830 59 838 Õru 39 830 50 Kokku 1471 1488 1427

100 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-4 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%) 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 kuni 6 kuud 37,7 35,3 38,8 38,0 38,5 37,3 33,4 29,5 27,8 53,0 6 –12 kuud 20,8 24,6 32,9 15,2 14,6 19,9 18,8 30,3 31,9 24,0 üle 12 kuu 41,5 40,1 28,2 46,8 46,9 42,8 47,8 40,2 40,3 23,0 1995–2000 kohta on tabelis nö töötu abiraha saajate osakaal tööealisest elanikkonnast. Alates 01.10.2000. a. kehtivate uute tööturuseaduste järgi loetakse töötuks kõik hõivamata isikud. Sellest ka suur erinevus võrreldes varasemate aastatega.

7.1.1 Valga Tööhõiveamet Vabaduse 26, Valga 68204 Direktori kt Merike Metsavas [email protected], 767 9788

Tõrva büroo Otepää konsultatsioonipunkt Tartu mnt.20, Tõrva 68606 Lipuväljak 13, Otepää 67405 Konsultant Eduard Nigol Konsultant Anu Raudla [email protected], 763 3670 [email protected], 765 5835 Tabel 7-5 Tööhõivetalituses registreeritud töötud 2003 2004 Registreeritud töötuid 3426 3250 Tabel 7-6 Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused Passiivsed meetmed: 2003 2004 Said töötu abiraha 1401 1241 Aktiivsed meetmed: Suunatud tööturukoolitusele 300 354 Tööandjale makstud toetuse abil tööle rakendunud töötud 20 23 Töötute arv, kes said toetust ettevõtlusega alustamiseks 20 14 Said kutsenõustamist 133 310 Tabel 7-7 Tööturukoolitus Kursuste arv 75 Alustajate arv 324 Lõpetajate arv 308 Katkestanud tööleasumise tõttu 7 Kuruste maksumus (krooni) 1 195 296 Ühe õppekoha maksumus (krooni) 5436 Ühe õppepäeva maksumus (krooni) 164 Kursuste keskmine kestus (päeva) 33,07 Sõidukulud (krooni) 22 329 Õppekulud kokku (krooni) 1 217 625 Rakendunute arv 128 Rakendunud koolituse lõpetanuist 42%

101 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 7-8 Töövahendus 2003 2004 Laekunud vakantsid 413 545 Rakendusid tööle 376 533 sh puudega inimesed - 7

7.1.2 Sissetulek ja tarbimine Tabel 7-9 Keskmine brutopalk kuus (kr) 2004 2004 2003 Kasv I kv II kv III kv IV kv keskm keskm % Valgamaal 4880 5503 5229 5525 5284 4734 11,6 Eestis 6748 7417 7021 7704 7222 6702 7,8 Tabel 7-10 Leibkondade keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kuus (kr) Eesti Valga maakond 2003 2004 2003 2004 Netosissetulek 2788,9 3029,0 2213,7 2129,2 sh sissetulek palgatööst 1785,7 1956,9 1172,6 1143,8 tulu individuaalsest töisest tegevusest 124,8 134,1 130,4 120,4 siirded 693,1 796,3 820,1 824,9 muu sissetulek 81,9 64,1 25,0 7,1 mitterahaline sissetulek 103,4 77,6 65,6 33,0 Tabel 7-11 Leibkondade keskmine väljaminek leibkonnaliikme kohta kuus (kr) Eesti Valga maakond 2003 2004 2003 2004 Väljaminek 2539,8 2799,2 2279,2 2347,2 sh tarbimiskulu 2488,3 2735,1 2160,7 2256,7 toit, söömine väljaspool kodu 839,3 790,9 799,9 793,8 alkohoolsed joogid ja tubakatooted 97,6 95,8 82,9 82,1 riided ja jalanõud 146,8 168,8 97,3 92,7 eluase 401,9 431,9 311,4 364,5 majapidamiskulud 123,8 156,7 132,7 … tervishoid 79,6 95,1 87,7 77,9 transport 208,7 307,9 173,8 144,7 vaba aeg 170,9 187,1 186,7 142,6 haridus 48,1 45,9 2,7 … sideteenused 157,3 163,7 124,9 125,7 mitmesugused kaubad ja teenused 158,4 245,5 130,8 184 mitterahaline tarbimine 55,9 45,8 29,9 26,5 sh muud kulutused 51,5 64,1 118,5 90,5

7.2 Pangandus

7.2.1 AS Hansapank Kagu-Eesti regioon Aadress Aia 18, Valga 68205 Telefon 766 8230 Valga kontori juhataja Merle Närska

102 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Otepää kontor Tõrva kontor Juhataja Tiina Orm Juhataja Merle Närska Lipuväljak 4, Otepää 67403, tel: 766 8090 Valga mnt. 1, Tõrva 68605, tel: 766 8510

Sularahaautomaadid: Valgas: Vabaduse 26, Kesk 10, Otepääl: Lipuväljak 4 J. Kuperjanovi 79, Vabaduse 39 Tõrvas: Valga mnt. 1 Tabel 7-12 Pangandusnäitajad 31.12.2003 31.12.2004 kasv % Eraisikute finantseerimine (laen, väikelaen, arveldus- 92 927 132 907 43,0 krediidi ja krediitkaardi limiit) portfelli maht (tuh. kr) Ettevõtete finantseerimine (laen, arvelduskrediit, liising, 106 300 149 022 40,2 faktooring) portfelli maht (tuh. kr) Hoiuste maht eraisikud ja ettevõtted kokku (tuh. kr) 187 643 244 000 30,0 Pangakaarte (deebet- ja krediit k.) ( tk.) 13 198 13 961 5,8 Sealhulgas krediitkaarte 1434 1665 16,1 Internetipank (Hanza.net + Telehansa.net) 9869 11 574 17,3 Kehtivaid pensioni II samba lepinguid 4024 5089 26,5

7.2.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor Aadress Aia 5, 68205 Valga, tel. 766 9450, faks 766 1184 Direktor Eduard Rebane

Otepää harukontor Tõrva harukontor Aadress Lipuväljak 11, 67404 Otepää Aadress: Kevade 1, 68605 Tõrva Tel. 766 8460, faks 766 8464 Tel. 766 8470, faks 766 8474

Sularahaautomaadid Makseautomaadid: Valgas Aia 5, Vabaduse 39,Vabaduse 2/4 Valgas, Aia 5 (2 tk) Tõrvas Valga 3 Tõrvas Valga 3 Otepääl Lipuväljak 11 Otepääl Lipuväljak 11 Elektroonilised Postipangad: Pukas, Sangastes, Lüllemäel, Hummulis, Tsirguliinas, Harglas, Taageperas, Laatres, Keenis, Riidajas, Nõunis, Aakres, Õrus. Aasta jooksul liitus Valgamaal Eesti Ühispanga II samba pensionifondidega üle 600 inimese. Aasta lõpuks oli kehtivate pensioni II samba lepingute arv 4506. Tabel 7-13 Pangandusnäitajad 01.01.2005 01.01.2004 Kasv % Internetipanga, teleteenuse ja telefonipangalepinguid 9816 7997 22,7 Kehtivaid pangakaarte 12 661 11 538 9,7 Kehtivaid otsekorralduse lepinguid 10 412 8308 25,3 Hoiuste maht (tuh. kr) 195 281 179 685 8,8 sh eraisikuid (tuh. kr) 136 660 119 577 14,3 Laenude maht (tuh. kr) 261 613 199 258 31,3 sh eraisikuid (tuh. kr) 160 959 105 113 53,1

103 Valgamaa aastaraamat 2004

7.3 Maa- ja omandireform Tabel 7-14 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) Oma- Maafond sealhulgas valitsus kokku Haritav Looduslik Metsamaa sellest Muu maa rohumaa kokku maa riigimets muu mets Helme 31273 7867 1363 17674 7330 10344 4369 Hummuli 16270 4594 524 9200 4057 5143 1952 Karula 22992 5555 864 13017 6822 6195 3556 Otepää 21736 5317 1613 10286 2423 7853 4520 Palupera 12348 4253 992 5251 1391 3860 1852 Puka 20241 5767 997 10375 5062 5313 3102 Põdrala 12870 4247 929 5879 2468 3407 1815 Sangaste 14473 6163 926 5441 1785 3656 1943 Taheva 20471 3657 1423 13156 7709 5447 2235 Tõlliste 19378 6881 1023 8686 4403 4283 2788 Tõrva 480 - - 96 - 96 384 Valga 1654 - - 441 168 273 1213 Õru 10463 3207 447 5650 3146 2504 1159 Kokku 204649 57508 11101 105152 46764 58388 30888 Tabel 7-15 Maareformi seis (ha) Oma- Maafond Sellest valitsus kokku tagastatud erastatud antud jäetud riigi kokku % üld- omandisse munitsipaal omandisse katastris pindalast omandisse Helme 31273,3 10581,7 7878,6 11,6 9971,3 28443,2 91,0 Hummuli 16270,3 5092,7 4388,9 4677,0 14158,6 87,0 Karula 22992,1 6857,4 4836,6 0,2 7973,8 19668,0 85,5 Otepää 21736,3 10868,7 6202,0 34,4 3140,5 20245,6 93,1 Palupera 12347,8 6115,0 3569,3 43,4 1833,3 11561,0 93,6 Puka 20093,2 6859,0 4043,2 5935,2 16837,4 83,8 Põdrala 12722,3 4690,6 3972,3 1,7 2753,8 11418,4 89,8 Sangaste 14472,4 5576,5 4440,4 2,5 2383,5 12402,9 85,7 Taheva 20470,4 5182,3 4326,3 8889,2 18397,8 89,9 Tõlliste 19377,8 5478,8 5385,3 5,7 5363,0 16232,8 83,8 Tõrva 480,4 39,3 119,1 9,5 14,6 182,5 38,0 Valga 1654,2 174,9 342,4 565,5 75,4 1158,2 70,0 Õru 10462,6 3033,0 2994,1 3842,7 9869,8 94,3 Kokku 204649,11 70549,9 52498,5 674,5 56853,3 180576,2 88,2 Tabel 7-16 Maareformi dünaamika Aasta 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Katastriüksuste arv 403 736 1314 2400 3026 2411 1519 1542 1098 1031 1098 Katastrisse kantud (ha) 4371 7680 27636 40629 21276 20810 15050 11729 9173 7690 11869

104 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-17 Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste lahendamine seisuga 01.04.2005 Omavalitsus Toimikuid Menetlus Lahendatud lõpetamata (%) Helme 670 12 98,20 Hummuli 363 14 96,14 Karula 433 19 95,61 Otepää 845 26 96,92 Palupera 399 12 96,99 Puka 608 8 98,68 Põdrala 356 6 98,31 Sangaste 532 15 97,18 Taheva 391 9 97,69 Tõlliste 585 12 97,94 Tõrva 253 5 98,02 Valga 697 6 99,13 Õru 215 3 98,60 Kokku 6347 147 97,68

7.4 Ettevõtlus Tabel 7-18 Ettevõtjad õigusliku vormi järgi 2000 2001 2002 2003 2004 Füüsilisest isikust ettevõtjad 683 808 800 821 822 Äriühingud: täisühingud 19 14 14 14 14 usaldusühingud 2 3 3 3 4 osaühingud 482 545 580 670 760 aktsiaseltsid 128 123 112 94 85 tulundusühistud 21 27 25 24 22 Kokku 1335 1520 1534 1626 1707 Tabel 7-19 Objektid Äriregistris, Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklikus registris, Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste registris, Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registris 2000 2001 2002 2003 2004 Usuühinguid 25 26 28 27 23 Mittetulundusühinguid 317 375 398 432 479 Sihtasutusi 11 13 14 18 22 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi 125 133 125 126 121 Ettevõtjaid 1335 1520 1534 1626 1707 Tabel 7-20 Maakonna ettevõtteregistris 2000 2001 2002 2003 2004 Pankrotimenetluses äriühinguid 13 14 12 9 9 Likvideerimisel äriühinguid 36 34 34 33 33 Ümberregistreerimata asutusi 79 5 4 2 2

105 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 7-21 Eksport ja import (tuh. kr) Aasta Eksport Import Bilanss 1996 249 808,3 255 820,4 -6 012,1 1997 421 870,6 442 472,5 -20 601,9 1998 822 500,0 904 233,0 -81 733,0 1999 832 549,9 709 012,1 123 530,8 2000 610 352,5 388 763,0 221 589,5 2001 748 004,6 474 674,5 273 330,1 2002 886 484,9 547 370,9 339 114,0 2003 1 029 509,4 594 050,2 435 459,2 2004 1 023 127,2 542 798,6 480 328,6 Tabel 7-22 Ekspordi ja impordi struktuur (%) Kategooria 2003 2004 Eksport Import Eksport Import Elusloomad ja loomsed tooted 4,5 2,7 2,2 4,2 Taimsed tooted 0,6 0,3 0,8 0,1 Plast- ja kummitooted 0,3 5,8 0,4 4,6 Keemiatooted 0,1 2,2 0,1 1,3 Nahk ja nahktooted 0,5 0,6 0,4 1,1 Puit ja puittooted 20,5 6,8 19,5 3,5 Tekstiil ja tekstiilitooted 25,1 28,5 19,2 26,1 Jalatsid peakatted, vihmavarjud jne 3,2 1,7 2,2 1,3 Metall ja metalltooted 2,6 3,5 2,5 2,5 Masinad ja meh. seadmed 2,1 8,2 1,5 9,3 Transpordivahendid 2,3 3,6 4,4 39,0 Muud 38,2 36,1 53,2 7,0 Tabel 7-23 Ettevõtete üldine edetabel Koht Ettevõte tegevusvaldkond Koht 2003.a. 1. Hansa Graanul AS tootmine 37. 2. UPM-Kymmene Otepää AS Tootmine 1. 3. Tõrva Elekter AS Ehitus 4. 4. Dirolex OÜ Mööbli tootmine 9. 5. Valga Haigla AS Meditsiin 14. 6. Liinihoolduse Eesti OÜ Teenused - 7. Estreftransservice AS Ekspedeerimine 10. 8. Pühajärve Puhkekodu AS Majutus, taastusravi 34. 9. ERTS Valga Vaba Terminaal AS tolliteenused 20. 10. Brick AS ehitus 2. Tabel 7-24 Kasumi edetabel Koht Ettevõte Kasum (tuh kr) Koht üldtabelis 1. Valga Gomab Mööbel AS 26 818 18. 2. UPM-Kymmene Otepää AS 16 700 2. 3. Hansa Graanul AS 15 027 1. 4. Keil M.A. OÜ 9 174 14. 5. Valga Lihatööstus AS 8 239 12. 6. Dirolex OÜ 7 200 4.

106 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7. Estreftransservice AS 4 115 7. 8. Tõrva Elekter AS 2 973 3. 9. Valga Haigla AS 2 434 5. 10. Valmap Grupp AS 2 368 16. Tabel 7-25 Käibe edetabel Koht Ettevõte Käive (tuh kr) Koht üldtabelis 1. Valga Lihatööstus AS 314 029 12. 2. Valga GOMAB Mööbel AS 159 330 18. 3. UPM-Kymmene Otepää AS 124 100 2. 4. Keil M.A. OÜ 123 319 14. 5. Hansa Graanul AS 105 051 1. 6. Estreftransservice AS 91 028 7. 7. Tõrva Tarbijate Ühistu 80 982 20. 8. Dirolex OÜ 66 000 4. 9. Brick AS 41 045 10. 10. SA.MET AS 38 798 25. Tabel 7-26 Kasumi kasvu edetabel Koht Ettevõte Kasumi kasv (tuh kr) Koht üldtabelis 1. Hansa Graanul AS 14 915 1. 2. Valga Lihatööstus AS 5 083 12. 3. Dirolex OÜ 4 034 4. 4. UPM-Kymmene Otepää AS 1 904 2. 5. Pühajärve Puhkekodu AS 1 764 8. 6. Valga Haigla AS 1 658 5. 7. Tõrva Elekter AS 1 375 3. 8.–9. Estreftransservice AS 950 7. 8.–9. MRP Ärigrupp OÜ 950 19. 10. Liinihoolduse Eesti OÜ 893 6. Tabel 7-27 Rentaabluse edetabel Koht Ettevõte Rentaablus (%) Koht üldtabelis 1. MRP Ärigrupp OÜ 68,82 19. 2. A&N Elekter AS 25,94 11. 3. Tõrva Elekter AS 23,96 3. 4. ERTS Vaba Valga Terminaal AS 17,53 9. 5. Valga Gomab Mööbel AS 16,83 18. 6. Liinihoolduse Eesti OÜ 15,87 6. 7. Hansa Graanul AS 14,30 1. 8. Alemort OÜ 13,53 17. 9. UPM-Kymmene Otepää AS 13,46 2. 10. Kame Klubi OÜ 11,60 34. Tabel 7-28 Käibe kasvu edetabel Koht Ettevõte Käibe kasv (korda) Koht üldtabelis 1. Hansa Graanul AS 2,23 1. 2. Liinihoolduse Eesti OÜ 2,05 6.

107 Valgamaa aastaraamat 2004

3. SA.MET AS 1,81 25. 4. Pühajärve Puhkekodu AS 1,75 8. 5. Starfeld OÜ 1,73 26. 6. Alemort OÜ 1,62 17. 7. Tõrva Elekter AS 1,56 3. 8.–9. ETC Danzas Est OÜ 1,51 13. 8.–9. Welg Varuosad OÜ 1,51 22. 10. Troll Balti AS 1,42 21.

7.4.1 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas — SA Valgamaa Arenguagentuur Aadress: Kesk 11, Valga. Telefon: 767 9800, 767 9802, 515 8498, faks 767 9801. E-post: [email protected]; veeb: www.arenguagentuur.ee Töötajad: Juhataja Aivar Pere; ettevõtluskonsultant Jana Iljin, kohalike omavalitsuste konsultant Anneli Kattai, mittetulundusühingute konsultant Aili Keldo, infosekretär- raamatupidaja Ülle Vilo. Nõukogu: Georg Trašanov (esimees), Pille Pokk (aseesimees), Aivar Nigol, Kalev Härk, Tuuli Oona, Hans Heinjärv, Üllar Mölder, Margus Lepik, Ants Järvmägi. Suuremad koostööpartnerid: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); Valgamaa Omavalitsuste Liit; Valga Maavalitsus. Tegevusajalugu: – 1994. a. alustas tööd Kagu-Eesti Ettevõtluskeskuse Valga osakond. – 1997. a. asutati Sihtasutus Valgamaa Äriinfokeskus. – 2005. a. veebruarist maakondlik arendusorganisatsioon Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur. Tabel 7-29 Olulisemad tegevusnäitajad Informatsiooni levitamine Maht Ettevõtjate infopäringutele vastamine (päringute arv) 290 Kohalike omavalitsuste infopäringutele vastamine (päringute arv) 49 Mittetulundusühingute infopäringutele vastamine (päringute arv) 28 Teabepäevade läbiviimine (teabepäevade arv) 7 Teenuseid tutvustavate artiklite ja ajakohaste teemakäsitluste avaldamine kohalikus meedias 9 Baasnõustamine Maht Alustav ettevõtja äriplaan (konsultatsioonide arv) 110 Alustav ettevõtja äriplaan stardiprogramm(konsultatsioonide arv) 62 Tegutsevate ettevõtete nõustamine (konsultatsioonide arv) 137 EAS programmide eelnõustamine (konsultatsioonide arv) 45 EAS prioriteetsete programmide nõudluse suurendamine (firmavisiidid) 10 Mittetulundusühingute baasnõustamine (konsultatsioonide arv) 56 Kohalike omavalitsuste nõustamine arengukavadest (arv) 5 Kohalike omavalitsuste projektide/ projektiideede nõustamine (konsultatsioonide arv) 117 Kohalike omavalitsuste projekti koostamine (arv) 13 Proaktiivsed tegevused maakonna arengu toetamiseks EAS toetusega väikeprojektid , sh: – Valga/Valka ettevõtluslaat – Valgamaa Arengukonverents – Seminar „Väljamaksed tulumaksu- ja sotsiaalmaksuseaduse seisukohalt” – Seminar „Uus käibemaksuseadus” – Koolituskursus „Ettevõtluse alused ja äriplaani koostamine” (2 korda) – Ärimissioon „Valgamaa ja Pihkva ettevõtete vaheliste koostöökontaktide arendamine” – „Juurapäevade” projekti ettevalmistamine

108 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Osalemine maakonna Arengunõukogu töös, Valgamaa Partnerluskogus, Valga/Valka koostöögrupi töös, Valgamaa Äriklubis Projektides osalemine: – Valgamaa Tööhõiveameti ESF projektid – MTÜ Käsitöökelder ESF projekt – Interreg III B - Baltic Tangent (projekti ettevalmistus) – Interreg III A - Virtual Community Valga –Valka (projekti ettevalmistus) – Phare CBC Kagu-Eesti puiduklastri arendusprogramm Projektijuhtimine - Valga Väike-Laatsi tööstusala Phare ESC projekti koostamine Venekeelsete infomaterjalide väljatöötamine Infotehnoloogilise andmevahetuskeskkonna X-tee haldamine Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koordineerimine Valga maakonnas Valgamaa Arengustrateegia 2010+ protsessi koordineerimine

7.5 Energeetika Energeetika areng toimub dokumendi “Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015” ja valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel. Euroopa Liidu kontekstis on energeetika strateegilised eesmärgid: – Energiaga varustamise tagamine ühendusevälise sõltuvuse suurenemise tingimustes; – Tööstuse konkurentsivõime parandamine suurema energiaturgude integratsiooni kaudu; – Säästva arengu põhimõtetele vastava energiapoliitika elluviimine mõistlikuma energiakasutuse ja taastuvate energiaallikate laialdasema kasutamise kaudu; – Valdkonna teadusuuringute ja tehnoloogiate arendamine.

7.5.1 Katlamajad Valgamaa katlamajanduse arengusuunaks on uute, kõrge kasuteguriga, erinevate kütuste kasutamiseks, ehitatud katelde paigaldamine ja vanade katelde asendamine. Soojamajandust (katlamajad, kaugküttevõrgud jne.) käsitlevad tabelid sisaldavad ainult avalikku sektorit ja/või elanikkonda teenindavate soojuse tootjate andmeid. Tabel 7-30 Katlad, nende võimsus ja kasutatud kütused Omavalitsus Katlamaja (katla) üldandmed Katelde andmed Omanik/operaator Katla mark Võimsus Kasutatavad kütused Tootmise (MW) aeg Helme Helme Sanatoorne K-80 0,80 tükkturvas 1970 Internaatkool Helme Sanatoorne K-80 0,80 kivisüsi, halupuud 1973 Internaatkool Helme Sanatoorne K-80 0,90 1978 Internaatkool Valgamaa K-80 0,93 Hakkepuit saepuru turvas 1968 Kutseõppekeskus Valgamaa K-80 0,93 kerge kütteõli 1994 Kutseõppekeskus Ala Põhikool K-50 0,40 kivisüsi halupuud 1970 Helme Teenus K-50 0,20 kivisüsi halupuud … Taagepera loss K-50 0,40 kivisüsi halupuud 1981 Hummuli Hummuli Vallavalitsus 2R9 0,15 kerge kütteõli 2000 Hummuli Vallavalitsus 2R6 0,10 kerge kütteõli 2000 Karula Lüllemäe Põhikool LUK-200 0,20 kivisüsi, halupuud 2000 Lüllemäe Põhikool LUK-100 0,10 … Karula Vallamaja Dietrich Gt 0,10 kerge kütteõli 2000 304 Otepää Otepää Veevärk AS AK-3000 3,00 hake 1999 Otepää Veevärk AS K-80 0,80 hake 1978

109 Valgamaa aastaraamat 2004

Otepää Veevärk AS K-80 0,80 põlevkiviõli 1984 Otepää Veevärk AS K-80 0,80 halupuud 1984 Pühajärve Põhikool K-80 0,80 halupuud 1984 Bach AS K-80 0,80 halupuud,puidujäätmed 1980 Bach AS K-80 0,80 halupuud,puidujäätmed 1977 Puka Puka Vallavalitsus Beretta 0,50 kerge kütteõli 1999 Puka Vallavalitsus Beretta 0,50 1999 Puka Vallavalitsus Sime 2R14 0,30 1999 Puka Vallavalitsus Sime 215F 0,30 2003 Puka Vallavalitsus LUK-80 0,10 2004 Põdrala Riidaja Põhikool K-25 0,20 halupuud 1968 Riidaja Põhikool STI-T200 0,20 halupuud 2000 Sangaste Sanva OÜ K-80 0,80 saepuru … Sanwood AS K-80 0,80 puidujäätmed … Sanwood AS Rootsi katel 2,20 … Lossihaldus OÜ K-50 0,40 halupuud 1967 Taheva Koikküla Lasteaed- Ferroli GN2- 0,10 kerge kütteõli 1999 Algkool 0,5 Taheva Kiviõli 50 0,60 kütteõli 1984 Lastesanatoorium Taheva Kiviõli 50 0,60 halupuud 1982 Lastesanatoorium Taheva Etna 0,30 hakkepuit 1993 Lastesanatoorium Tõlliste Tsirguliina Keskkool K-50 0,60 kivisüsi … Paju Pansionaadid Unimet, 0,10 Kivisüsi halupuud 1990 Paju Pansionaadid Viadrus22S 0,05 2003 Paju Pansionaadid VIADRUS U- 0,05 2004 22-S Paju Pansionaadid ROCA CPA- 0,06 kerge kütteõli 1999 60KW Tõlliste Vallavalitsus Molle 0,30 Kivisüsi … Tõlliste Vallavalitsus elektrikatel 0,04 Elekter … Tõlliste Vallavalitsus SIME 0,08 Kerge kütteõli … Tõlliste Vallavalitsus Molle (tk.2) 0,10 Kerge kütteõli , halupuud … Tõlliste Vallavalitsus Molle (3 tk.) 0,15 Kerge kütteõli, halupuud … Tõlliste Vallavalitsus Neris (2 tk) 0,10 Halupuud, kivisüsi … Tõrva L-Katlamaja AS Omanik ei nõustu andmeid andma Tõrva Gümnaasium De Dietrich 0,48 kerge kütteõli 1997 Tõrva Gümnaasium Wolf 0,50 kerge kütteõli 2004 Tõrva Linnahoolduse ROCA 150 0,15 kerge kütteõli 1997 Asutus ZPA 130 Tõrva Linnahoolduse SUNTEC 0,10 kerge kütteõli 1999 Asutus OILON Tõrva Linnahoolduse PREXTHE 0,25 kerge kütteõli 1997 Asutus RM 250 Valga AS Eraküte Valga FR 16 3,00 Vedel (Põlevkivi 2001 osakond (Finnreila) Kütteõli) AS Eraküte Valga DKVR 10/13 6,00 Puiduhake 1983 osakond AS Eraküte Valga DKVR 10/13 7,50 Vedel (Põlevkivi 1983 osakond Kütteõli) AS Eraküte Valga Witomax200 11,20 Vedel (Põlevkivi 2004 osakond Kütteõli) Valga Internaatkool Sime 2R 13 0,23 kerge kütteõli 1998 Õru Lasteaed-algkool Gt -207 0,12 kerge kütteõli 1999

110 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-31 Katlakütused Kütuste, eriti puidu, hinna tõusu ja tükkturba tootmise vähenemise tõttu, on kasutatud katlakütuste struktuur mõnevõrra muutunud. Suurenenud on kütteõlide kasutamise osakaal, tükkturba kasutamine on minimaalne. Oma- Katlamaja Kasutatud katlakütused Kokku valitsus omanik/operaator Raske Kerge Kivisüsi Küttepuud Puiduhake Puidu- (MWh) kütteõli kütteõli (tonn) (rm) (m3 puistes) jäätmed (tonn) (tonn) (m3 puistes) Helme Helme 330,0 220,0 2623,5 Sanatoorne Internaatkool Valgamaa 11,2 1660,0 5500,0 4760,3 Kutseõppekeskus Ala Põhikool 40,0 200,0 526,0 Ala küla 20,0 278,0 476,6 katlamaja Taagepera loss 72,0 1011,0 1728,0 Hummuli Hummuli 29,0 342,5 Põhikool Hummuli 23,0 271,6 Rahvamaja Karula Lüllemäe 90,0 99,0 762,3 Põhikool Karula 6,5 76,8 Vallavalitsus Otepää Otepää Veevärk 4,5 24,0 12166,0 778,0 10281,5 AS Pühajärve 1314,0 1576,8 Põhikool AS Bach 550,0 282,0 829,2 Puka Puka Keskkool 71,7 846,8 Aakre küla 47,3 558,6 katlamaja Puka 15,0 177,2 Vallavalitsus Kuigatsi 7,0 82,7 Raamatukogu Põdrala Riidaja Põhikool 245,0 294,0 Sangaste Sangaste alevik 4442,0 2665,2 Sanwood AS 11203,0 8962,4 Taheva Koikküla 20,0 236,2 Lasteaed- Algkool Taheva 117,0 177,0 1447,3 Lastesana- toorium Tõlliste Tsirguliina 220,0 1573,0 Keskkool Paju 10,0 47,0 70,0 538,2 Pansionaadid Sotsiaalobjektid 43,5 23,0 130,0 834,2 (Laatres, Tagulas, Soorus) Tõrva L-Katlamaja AS Tõrva 126,0 1488,1 Gümnaasium

111 Valgamaa aastaraamat 2004

Loosi 9 25,0 295,3 katlamaja Valga 1 15,0 177,2 katlamaja Tartu 4 katlamaja 34,0 401,5 Valga Pärna pst 2126,0 58418,0 70460,6 katlamaja J. Kuperjanovi 693,0 7733,9 99 katlamaja Valga 28,0 330,7 Internaatkool Õru Lasteaed-algkool 20,0 236,2 Kokku 2936,0 536,7 842,0 4141,0 83624,0 11002,0 naturaalühikutes Kokku (MWh) 32766,0 6338,0 6020,0 4969,0 66899,0 6601,0 123594,0 Kütuseliigi 26,5 5,1 4,9 4,0 54,1 5,3 100,0 osakaal (%) Tabel 7-32 Soojusenergia tootmine ja hind, ning soojustrasside pikkused ja trassikaod Kaugkütte kui soojavarustuse efektiivseima mooduse vähenemise peamiseks põhjuseks möö- dunud kümnendil oli soojusvõrkude (soojustrassid) halb tehniline seisukord, sellest tingitud energia kaod ja soojuse kõrge omahind. Lokaalkütte levik kaugküttepiirkondades põhjustas kaugküttesoojuse edasise hinnatõusu, mille tõttu kaugküte paljudes kohtades suleti. Jätkus, languse perioodi üle elanud kaugküttevõrkudes, olemasoleva torustiku asendamine ja uute ehitamine eelisoleeritud torudega, mis võimaldab soojuse kadu trassides vähendada kümneid kordi. Omavalitsus Katlamaja Toodetud Soojuse Soojustrassi Normatiivsed asukoht soojust keskmine pikkus (m) trassikaod (MWh) müügihind MWh/aastas % (kr/MWh) Helme Helme 1388 494 180 64,5 4,6 Sanatoorne Internaatkool Valgamaa 3300 300 750 361 10,9 Kutseõppekeskus Ala Põhikool 368 - Soojustrassid puuduvad Ala küla 333 343 200 88,2 26,5 katlamaja Taagepera loss 1209 450 450 201,6 16,7 Hummuli Hummuli 261 - Soojustrassid puuduvad Põhikool Hummuli 207 - Soojustrassid puuduvad Rahvamaja Karula Lüllemäe 533 - 90 16,3 3,1 Põhikool Karula 69 - Soojustrassid puuduvad Vallavalitsus Otepää Otepää Veevärk 7543 462,5 2450 / 390* 1916 25,4 AS Pühajärve 1104 - 956 419 38 Põhikool AS Bach 832 7,8 528 211 25,4 (kr/m2) Puka Puka Keskkool 592 349,5 Soojustrassid puuduvad Aakre küla 503 571,0 316 139,5 27,7

112 Majandus ja tehniline infrastruktuur

katlamaja Puka 124 73,2 Soojustrassid puuduvad Vallavalitsus Kuigatsi 58 34,2 Soojustrassid puuduvad Raamatukogu Põdrala Riidaja Põhikool 270 - Soojustrassid puuduvad Sangaste Sangaste alevik 1866 400,0 890 374,4 20,1 Sanwood AS 7000 310,0 1614 715,8 10,2 (Keeni) Taheva Koikküla 212 - Soojustrassid puuduvad Lasteaed-Algkool Taheva 1025 529,0 378 151 14,7 Lastesanatoorium Sotsiaalobjektid 584 Soojustrassid puuduvad (Laatres, Tagulas, Soorus) Tõlliste Tsirguliina 1101 - 100/30* 26 2,4 Keskkool Paju 400 - 30* … … Pansionaadid Tõrva AS L-Katlamaja Omanik ei nõustu andmeid avalikustama (Tõrva linn) Tõrva 1275 622,0 80* 0 Gümnaasium Loosi 9 katlamaja 260 550,0 110 35,8 13,8 Valga 1 katlamaja 160,3 550,0 Soojustrassid puuduvad Tartu 4 katlamaja 325,97 600,0 80 35,3 10,8 Valga Pärna pst 52 608 455,0 14760/6139* 8417 16 katlamaja Kuperjanovi 99 6 513 - - - katlamaja Valga Internaat- 298 - Soojustrassid puuduvad kool Õru Lasteaed - 212 - Soojustrassid puuduvad Algkool * sh eelisoleeritud torudega Tabel 7-33 Kaugküttevõrgu kaudu köetavad hooned Kaugküttevõrgu asukoht Hoonete arv Hoonete kubatuur (m3) Kokku sh elamud Kokku sh elamud Valga 158 87 1152000 765000 Otepää 33 16 145000 55000 Tõrva 24 18 - 115477 Sangaste 10 7 30907 19811 Keeni 12 8 - 17984 Aakre 2 - 9058 - Linnaküla 1 - 23040 - Kutseõppekeskus (Helme) 13 7 61300 11034 Ala - 3 - 9477 Sihva 3 - 21780 - Pühajärve küla - 6 - 2880

113 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 7-34 Riigi energiasäästuprogrammi raames teostatud säästuprojektid Energia kokkuhoid on jätkuvalt päevakorras nii rahvusvahelistel, riiklikel, kui ka ettevõtete ja üksikisikute tasandil, seda nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui poliitilistel põhjustel. Eestis on energia kokkuhoid üks riikliku energiastrateegia eesmärkidest, ning see paneb teatavad kohustused ka ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele. Eesti riik on loomas riiklikku energia kokkuhoidu reguleerivat ja juhtivat süsteemi. Omavalitsus Energiasäästuprojekti nimetus Finantseerimine (kroonides) Riik Omavalitsus Kokku Põdrala Pikasilla Põhikooli keskküttesüsteemi 370000 133000 503000 ehitamine ja akende vahetamine

7.6 Elekter Tabel 7-35 Eesti Energia teenindusmahud Piirkond Alajaamu Õhuliine (km.) Kaabelliine (km.) Kliente Realiseeriti tk 10/15kV 0,4 kV 10/15 kV 0,4 kV arv mln kWh Valga 256 264 529 57 44 9828 55 Tõrva 210 347 609 21 24 4444 31 Otepää 293 365 697 30 31 4728 30 Kokku 759 976 1835 108 99 19000 116

7.6.1 Suuremad investeeringud 2004–2005 majandusaastal Sangaste, Kolmi ja Keeni areneva tööstuspiirkonna elektrivarustuse töökindluse tõstmiseks ja piirkonda elektrienergiaga varustavate liinide läbilaskevõime tagamiseks Tsirguliina 330/10 kV alajaamast, rekonstrueeriti Tsirguliina-Laka 10 kV liin ja ehitati uus keskpinge kaabelliin 24 kV isolatsiooniga 9,8 km. Koormuskeskmesse ehitati uus Kooba 10 kV jaotusalajaam. Investeeringu maksumus 5,1 mln kr. Investeering tagab operatiivsema ümberlülitamiste teostamise piirkonnas, kuna jaotusalajaama juhtimine on telemehhani- seeritud, väheneb ka katkestuse aeg avariiolukordades. Lõpetati Otepää 110/35/10 kV alajaama rekonstrueerimine ja üleviimine pingele 110 kV. Ehitati välja liitumine UPM-Kymmene Otepää AS-le täiendavaks liitumiseks võimsusega 2 MW. Liitumisele kaasnes OÜ Jaotusvõrgu poolne investeering uue Hundisoo 10 kV jaotla ehitamiseks summas 1,5 mln kr. Valga ja Tõrva linnas toimus 0,4 kV amortiseerunud õhuliinide rekonstrueerimine ja koos- töös omavalitsustega ehitati välja ka tänavavalgustuse võrgud. Investeeringute maksumus moodustas 3,6 mln kr. Pingeprogrammi raames viidi liinipinge normi 99 kliendil, milleks kulus 2,0 mln kr. Liinide varguste tagajärgede likvideerimiseks kulus 583 000 kr. Taastati 3 objekti Otepää piirkonnas ja 2 objekti Valga piirkonnas. 10 kV jaotusunktide ja 0,4–20 kV võrgu rekonstrueerimiseks, samuti liitumiste ja mõõdusüsteemide ümberehitamiseks investeeriti maakonna elektrivõrku kokku 22 mln kr. Tabel 7-36 Objektide arv ja elektrienergia tarbimine piirkondade lõikes Tarbija Valga Tõrva Otepää Kokku Mln kWh % Äritarbijad 795 430 554 1779 82 70,3 Kodutarbijad 9033 4174 4014 17221 34 29,7 Kokku 9828 4444 4728 19000 116 100,0

114 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-37 Suuremad ärikliendid Firma nimi Käidupiirkond AS Hansa Graanul Tõrva AS Valga Lihatööstus Valga AS Valga Mööbel Gomab Valga Eesti Raudtee AS Valga Valga Linnavalitsus Valga Dirolex OÜ Tõrva AS Sanwood Otepää UPM-Kymmene Otepää AS Otepää AS Jumek Otepää Pühajärve Puhkekodu Otepää

7.6.2 Alternatiivenergia tootmine “Rohelist energiat” tootsid Tõrva, Hellenurme ja Lauküla hüdroelektrijaamad. Toodetud elektrienergia kogus on u 300 000 kWh.

7.6.3 Olulisemad tegevused Viidi lõpuni Sangaste valla energeetika arengukava koostamine. Arengukava koostamisega alustati 2003. a. lõpus. Kava koostamisel oli peatähelepanu pööratud Sangaste aleviku, Keeni küla ja Sangaste lossi soojavarustuse edasiarendamise võimalustele. Kava koostamist finantseeriti riikliku energiasäästu sihtprogrammi raames 75 % ulatuses, 25% kaeti valla eelarvest. Kava koostas OÜ Märja-Monte. Alustati suhteliselt uue ettevõtmisega Valgamaal — kaugküttepiirkondade kehtestamisega. Sangaste Vallavolikogu, esimesena maakonnas, kehtestas kaugküttepiirkonna Sangastes ja Keenis, et säilitada seal kaugküttevõrgud kui keskkonnasõbralikud insenerrajatised, tagada kindel, efektiivne, põhjendatud hinnaga ja tarbijate vajadusi rahuldav soojusvarustus. Viidi läbi Eesti Energia Kagu-Eesti piirkonna laiendatud infopäev Valgamaal. Infopäeval osaleid EE Kagu-eesti piirkonna esindajad. Olulisemaks tulemuseks oli plaanilistest elektrikatkestustest etteteatamise paranemine ja koostöö tõhustamine massiliste, sh tormituulte tagajärjel tekkinud katkestuste operatiivsema kõrvaldamise saavutamine. Energiasäästuprojektid. Viidi ellu energiasäästuprojekt Pikasilla Algkoolis. Projekti käigus vahetati välja kõik koolihoone aknad ja paigaldati lokaalne keskküttesüsteem. Uued aknad on varustatud selektiivklaasiga, mis vähendab soojuse läbikande tasemele 1,7 W/m2 °C (vanadel akendel 3 W/m2 °C). Säästuarvutused näitavad, et ainuüksi akende vahetamise tulemusena säästetakse soojust üle 20 MWh aastas, lisaks energiasäästule paranes oluliselt koolihoone esteetiline väljanägemine. Täielikult automatiseeritud küttesüsteemi toidab vedelkütusel töötav 60 kW katel. Kohalike omavalitsuste investeeringute toetamiseks on ette valmistatud taotlused Pühajärve Põhikooli lokaalkütte katlamaja ehitamiseks, Ala Põhikooli keskküttesüsteemi renoveerimiseks ja Otepää katlamaja küttelao ehitamiseks. Programmi eelisnimekirjas on veel Valga ja Otepää tänavavalgustuse rekonstrueerimised ja Keeni Põhikooli juurdeehituse (koos soojavarustusega) ehitamine. Valgamaa gasifitseerimine. Valga Maavalitsuse poolt koos AS Eesti Gaas, Valgamaa omavalitsuste, Valka linna ja Valka rajooni juhtidega, viidi läbi mitu ühisnõupidamist, kavandamaks Karksi–Valga gaasijuhtme ehitamist lähiaastatel. Maagaasi tarbimise potentsiaal on 30–35 mln m3 aastas.

115 Valgamaa aastaraamat 2004

7.7 Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud

7.7.1 Riiklikud investeeringud Tabel 7-38 Kohalikele omavalitsustele (tuh. kr) Omavalitsus 1995-1999 2000 2001 2002 2003 2004 Helme 3736 - - 250 1530 - Hummuli 760 - 700 300 330 100 Karula 1575 - 800 950 450 Otepää 24128 9950 754 3000 3500 1300 Palupera 1284 500 410 1450 1136 400 Puka 1365 - - - 350 250 Põdrala 1204 - - 500 - 250 Sangaste 1370 - - - 500 300 Taheva 1110 - - - - 560 Tõlliste 2564 - - - - 350 Tõrva 7421 395 4000 4000 8000 4200 Valga 105132 24580 8720 3286 3450 9500 Õru 1975 965 - - - - Kokku 153624 36390 14584 13586 19746 17660 Märkus: Märkused: 1. Valga linna investeeringud on koos kogu Valgamaa Haigla ja Valga Väikelastekodu 2000.a.investeeringutega. 2. Otepää valla investeeringud on koos endise Pühajärve valla investeeringutega. 3. 2004. a. energiasäästuprogrammi eralduse on tabelis arvestatud 4. Tabel ei sisalda lepingulisi investeeringuid (Karula-Lüllemäe Tervisespordi- keskusele 400 000 kr). 5. Tabel ei sisalda Mõisakoolide programmi vahendeid (Hummuli PK 400 000 kr 2004. a.). Tabel 7-39 Investeeringud kohalikust eelarvest (tuh. kr) Omavalitsus 2000 2001 2002 2003 2004 Helme 615 116 145 873 676 Hummuli 97 597 263 162 229 Karula 259 63 375 306 472 Otepää 1840 1332 3650 3590 1255 Palupera 184 664 1888 832 682 Puka - 357 213 1122 68 Põdrala 147 488 187 361 312 Sangaste 250 192 1017 356 138 Taheva - 238 234 74 270 Tõlliste 323 427 426 1167 619 Tõrva 391 473 1522 1711 4427 Valga 10291 12277 4368 5413 4507 Õru 46 - 339 3920 416 Kokku 14443 17224 14627 19887 14071

7.7.2 Planeeringud Valga Maavalitsus alustas Via Hanseatica maakondliku teemaplaneeringu koostamist. Läbi viidi kaks õppeseminari, mille käigus määratleti reisimarsruutide koondumispunktid ja piirkonnad, mis vajavad erinevate teenuste pakkumiseks turismiinfrastruktuuri arendamist.

116 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Algatatud detailplaneeringud Helme vallas Taheva vallas – Kalju Tipka kinnistu – Kadaka KÜ ja selle lähiümbrus – Marja kinnistu – Oore kinnistu – Käre maaüksus Tõrva linnas Puka vallas – Kevade 4 kinnistu – Vooremäe ja Väike Emajõe Valga linnas alamjooksu ala – Kuperjanovi 63 kinnistu ja selle – Peeter Kiini maavaldused lähiümbrus – Greete maaüksus – Vabaduse 39 ja selle lähiümbrus Sangaste vallas – Sõpruse tn, Raja tn ja Konnaoja – Keeni prügila sulgemise ja vabaneva vahelise maa-ala detailplaneering maa-ala – Karja 16 – Essevälja, Kinka, Viinamäe ja Kallaku – Pedeli piiriülese virgestusala kinnistustud – Lossiküla

Kehtestatud planeeringud Helme vallas Valga linnas: – Söekriimu maaüksuse detailplaneering – Valga prügila detailplaneering Võru - 28.01.2004 otsus nr. 34 109A - 30.04.2004 linnavolikogu otsus Palupera vallas nr. 11 – Hellenurme mõisa maa-ala – J. Kuperjanovi, Peetri, Pedeli ja detailplaneering - 16.12.2004 otsus nr. Kungla tänavatega piiratud maa-ala 1-1/04/20 detailplaneering J. Kuperjanovi 36 - Puka vallas 10.06.2004 linnavolikogu otsus nr. 20 – Greete maaüksuse detailplaneering – Võru 78a, 78b kinnistute 18.05.2004 vallavolikogu määrus nr. 9 detailplaneering - 30.01.2004 Põdrala vallas linnavolikogu otsus nr. 1 – Pikasilla puhkeala detailplaneering - – Vabaduse 39 ja selle lähiümbruse 27.10.2004 otsus nr. 27 detailplaneering - 10.06.2004 Sangaste vallas linnavolikogu otsus nr. 19 – Essevälja, Kinka, Viinamäe ja Kallaku – Sõpruse tn, Raja tn ja Konnaoja kinnistuste detailplaneering - vahelise maa-ala detailplaneering - 29.04.2004 otsus nr. 23 26.11.2004 linnavolikogu otsus nr. 38 – J. Kuperjanovi tn 3 kinnistu ja lähi- ümbruse detailplaneering - 26.11.2004 linnavolikogu otsus nr. 37

7.7.3 Heakord Sarnaselt eelmiste aastatega, heakorrastavad maakonna kohalikud omavalitsused üldkasuta- tavaid alasid, kaasates lasteasutusi ja muid asutusi. Enamus kohalikke omavalitsusi jätkas heakorraalaste konkursside läbiviimist nii omavalitsuslikul, kui ka maakondlikul ja üleriigilisel tasandil. Konkursside käigus selgitati välja paremini heakorrastatud objektid. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa Piirkondliku juhatuse organiseerimisel korraldati koostöös kohalike omavalitsustega kolme liiki konkursse: – Konkurss “Kaunis Kodu 2004” – Konkurss “Kaunis omavalitsus 2004” – Maakondlik konkurss peaministri tänukirjale ja mastivimpel.

117 Valgamaa aastaraamat 2004

Konkursile “Kaunis Kodu 2004” laekus ettepanekuid 15 objekti ülevaatamiseks. Kui eelnevatel aastatel esitati ülevaatuseks ka lasteasutusi, ettevõtteid ja muid ühiskondlikke hooneid, siis seekord oli esindatud peaasjalikult eramud ja talud. Konkursi võitjateks maakondlikult kui ka üleriigiliselt osutusid: – Eva Kaleta ja Enno Lõiv, eramu Kuperjanovi 48, Valga – Ülle ja Tõnu Laiakask, eramu Pargi 8, Tõrva – Ülle ja Vahur Tikan, Ojamäe talu Nüpli küla, Otepää vald – Perekonnad Pille, Koovik ja Hermann, korterelamu Kooli 5, Puka Maakondliku konkursi "Kaunis omavalitsus 2004” võitjaks osutus Tõrva Linnavalitsus Kevade 1, Tõrva linn, kes esitati ka vabariiklikule konkursile, kus ta pälvis tunnustuse. Eelnevatel aastatel maakonnale omistatud 208 mastivimplitele lisandus 52 mastivimplit koos peaministri tänukirjaga. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa Piirkonna juhatuse taotlusel omistati Riigikantselei kaudu mastivimplid koos peaministri tänukirjaga järgnevalt: Helme vald: – Siim ja Kersti Kail (Feeri talu, Taagepera külas) – Kalle ja Tiia Kiusalaas (Sultsi talu, Kähu külas) – Raivo Sillaste (Sitermäe talu, Möldre külas) – Helme Sanatoorne Internaatkool (Helme alevikus) Hummuli vald: – Tiiu Soer (Järve talu, Soe külas) – Kalev Laar (Allika talu, Hummuli alevikus) – Hare Unt (Metsaääre talu, Ransi külas) – Maire Appo (Penno talu, Ransi külas) Karula vald: – Ülo-Ott Palu (Kärsapallo talu, Pikkjärve külas) Otepää vald: – Lembit ja Linda Pilv (elamu Kalda 3, Otepääl) – Aivar Koik ja Maiu Luup (Väike-Trommi talu, Märdi külas) – Gustav ja Silvi Tamm (Tammiku talu, Nüpli külas) – Hillar ja Maime Roose (Märi talu, Pilkuse külas) – Aivar ja Epp Nigol (elamu Kase 2, Otepääl) Palupera vald: – Kaja Sikk ja Puusalu Urmas (elamu Väike-Sepa) – Vaida ja Heinz-Manfred Ollino (Eringe talu, Nõunis) – Kullipesa puhkemaja (Nõunis) – MTÜ Hellenurme Mõis (Hellenurmes) Puka vald: – Anita ja Ants Kallis (Tartu mnt 4, Pukas) – Milvi Põder (Linnase talu, Kuigatsi) – Agnes Ilja (Säde 1, Pukas) – Rita ja Heldur Vaht (Kooli 2, Pukas) Põdrala vald: – Kanni Veerme (Linnaste talu, Riidaja külas) – Riina Sepp (Peedukse talu, Pikasilla külas) – Maili ja Vello Laanemägi (Tare talu, Pikasilla külas) – Riidaja ühismaja nr 7 (Riidaja külas) – Pikasilla Algkool (Pikasilla külas) Sangaste vald: – Andres Palloson (elamu Keeni külas, Pargi 3)

118 Majandus ja tehniline infrastruktuur

– Tõnu Saarma (Käärike-Kivi talu, Kurevere külas) – Jaan Pool (Tintsu talu, Keeni külas) – Riho Falkenberg (Luuri talu, Kurevere külas) Taheva vald: – Mati ja Marjana Kroon (eramu Hargla külas) – RMK Taheva Metskond (Taheva külas) – Taheva Lastesanatoorium (Tsirgumäe külas, Taheva vallas) – Hargla Kultuurimaja (Hargla külas) Tõlliste vald: – Julia ja Tarmo Pikk (elamu Tsirguliina, Roosi 14) – Aasa Põder (Põrda talu, Tagula külas) – Liivi Veismann ja Leo Gross (Kondsa talu, Rampe külas) – Tatjana ja Matti Rebane (elamu Sooru, Tsirguliinas) Tõrva linn: – Feliks ja Mare Jõgi (elamu, Kopli 6, Tõrvas) – Valve ja Jaak Muru (elamu, Kopli 4, Tõrvas) – Ulvi ja Tiit Riitsalu (elamu, Palu 9, Tõrvas) – Sirje ja Mairo Malm (elamu, Välja 14, Tõrvas) Valga linn: – Ilmar ja Ivi Pinka (elamu Viljandi 56, Valgas) – Eva Kaleta ja Enno Lõiv (elamu J. Kuperjanovi 48, Valgas) – Carmen Kruška (elamu Lembitu 4a, Valgas) – Emilie Leok ja Ingrid Aasmaa (elamu Tartu 77, Valgas) – Valentina ja Nikolai Vilo (elamu Savi 21, Valgas) – Ester ja Raivo Raja (elamu Oru 26, Valgas) – Tiiu ja Vladimir Jurs (elamu Lai 29, Valgas) Õru vald: – Laine Liive (Kraavi talu, Õlatu külas)

7.8 Transport ja kommunikatsioonid

7.8.1 Teed Tabel 7-40 Riigiteede katted (km) Katte liik Põhiteed Tugiteed Kõrvalteed Kokku Asfalt-betoon 57,359 14,484 32,432 104,275 Mustkate 30,447 146,776 102,274 279,497 Tuhk-betoon - 3,200 27,211 30,411 Pinnatud kruusateed - - 2,188 2,188 Kruuskate - - 682,198 682,198 Pinnastee - - 18,552 18,552 Kokku 87,806 164,460 864,855 1117,121 Tabel 7-41 Riigiteede hoiu kulud (mln. kr) 2001 2002 2003 2004 Maanteede hoole 14,069 20,522 19,976 23,466 suvihoole 8,953 14,460 12,444 15,460 talihoole 5,116 6,062 7,532 8,006 Maanteede remont 10,102 1,073 44,544 15,544

119 Valgamaa aastaraamat 2004

ülekatted - - 37,441 0,474 korduspindamine 2,142 0,841 4,667 5,715 kruusateede remont 7,960 0,232 2,436 9,355 Teerajatiste remont 0,118 - - 0,162 Maanteede ehitus 0,754 - 3,823 23,133 asfaltbetoon - - 3,823 0,473 mustkatted 0,754 - - 20,742 pinnatud kruusateed - - - 1,918 Teerajatiste ehitus ja rekonstrueerimine 0,555 - - - Tööd kokku 25,598 21,595 68,343 62,305 Tabel 7-42 Metskonnateed (km) Metskond Kruusateed Pinnasteed Kokku Valga 100,55 74,55 175,1 Paanikse 59,50 - 59,5 Aakre 130,00 - 130,0 Taheva 214,00 - 214,0 Kokku 504,05 74,55 578,6 Paanikse ja Taheva metskonna osas on tabelis ainult Valgamaale jäävad teed Tabel 7-43 Metsateede hooldus- ning remondikulud (tuh. kr) Metskond Hooldustööd Remonttööd Katete ehitus Sillad/truubid Kokku Valga 339,7 537,2 - - 876,9 Paanikse 21,0 652,5 104,2 20,2 797,9 Aakre 261,0 510,9 - - 771,9 Taheva 150,0 - - 74,5 224,5 Kokku 771,7 1700,6 104,2 94,7 2671,2 Paanikse ja Taheva metskonna osas on tabelis ainult Valgamaale tehtud kulutused Tabel 7-44 Kohalike teede olem (km) Tabel 7-45 Riigieelarvelised eraldused kohalike teede investeeringuteks (tuh. kr) Kohalikke Asulasiseseid Kokku Omavalitsus maanteid tänavaid Omavalitsus 2003 2004 Helme 99,80 2,20 102,00 Helme 226 122 Hummuli 60,00 - 60,00 Hummuli 163 166 Karula 91,32 4,51 95,83 Karula 245 266 Otepää 120,15 20,73 140,88 Otepää 387 527 Palupera 85,99 - 85,99 Palupera 336 221 Puka 88,43 10,64 99,07 Puka 352 318 Põdrala 46,42 - 46,42 Põdrala 221 129 Sangaste 85,70 1,80 87,50 Sangaste 227 246 Taheva 34,40 - 34,40 Taheva 190 95 Tõlliste 108,93 8,30 117,23 Tõlliste 271 399 Tõrva - 25,87 25,87 Tõrva 85 143 Valga 0,08 82,41 82,49 Valga 294 468 Õru 9,60 1,00 10,60 Õru 108 32 Kokku 830,82 157,46 988,28 Kokku 3105 3132

120 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-46 Kohalike teede hooldus- ja remonttööd valla/linna eelarvest (tuh. kr) 2003 2004 Omavalitsus Hooldustööd Remonttööd Kokku Hooldustööd Remonttööd Kokku Helme 278,9 - 278,9 226,0 90,0 316,0 Hummuli 102,5 12,0 114,5 141,0 63,0 204,0 Karula 14,5 3,3 17,8 27,0 - 27,0 Otepää 903,1 280,4 1183,5 564,0 158,0 722,0 Palupera 96,5 5,9 102,4 105,0 22,0 127,0 Puka 58,6 16,4 75 125,0 - 125,0 Põdrala 21 20,1 41,1 53,0 141,0 194,0 Sangaste 59,7 8,5 68,2 100,8 167,7 268,5 Tõlliste 128 - 128 96,0 - 96,0 Taheva 20,3 - 20,3 30,0 - 30,0 Tõrva 154 459,3 613,3 58,0 560,0 618,0 Valga 1821 1138 2959 1377,0 416,0 1793,0 Õru 57,6 11,9 69,5 40,0 36,0 76,0 Kokku 3715,7 1955,8 5671,5 2942,8 1653,7 4596,5

7.8.2 Transport Tabel 7-47 Bussiliiklus 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Liinide arv 52 55 40 33 34 34 linnaliine 2 2 2 2 2 2 maakonnaliine 50 53 38 31 32 32 Bussivedude maht (tuh. km) 1918,9 1875,2 2113,6 1876,1 1910,5 1909,5 linnaliinid 230,0 230,0 230,0 230,0 230,0 263,1 maakonnaliinid 1688,0 1645,2 1883,6 1646,1 1680,5 1646,4 Piletitariifid (kr) linnaliinidel 3,50 3,50 4,00 4,00 4,00 4,00 maakonnaliinidel 0,40 0,40 0,50 0,50 0,50 0,60 Saadud dotatsioone (tuh. kr) 8854,1 9570,4 10866,3 8026,7 7926 8849,5 ministeeriumilt 7296,7 7209,5 7347,0 7472,0 7472,0 8083,1 omavalitsustelt 1557,4 2360,9 1443,9 - 454,0 766,4 õpilaste sõidusoodustus 1458,0 1458,0 2075,4 554,7 - - Tabel 7-48 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad Bussifirma 1999 2000 2001 2002 2003 2004 AS Sebe 7 6 4 7 7 7 AS Tarbus 7995 - - AS Pärnu ATP 3 3 2 2 2 2 AS Mulgi Reisid (AS 483999 Viljandi ATP) AS Võru Autobaas 2 2 1 2 2 2 OÜ Vesterom 4 3 2 - - - AS Midima 1 1 1 1 1 1 FIE Heikki Võõras 1 1 1 - - - OÜ Ormatron - - 1 1 1 -

121 Valgamaa aastaraamat 2004

AS Taisto Bussid - -3322 AS Taisto Liinid - - - 3 1 1 Heikki Truuvelt Mäe talu - -1111 OÜ Ekspress-Auto L - - 1 1 - - OÜ Trakmain 21 21 21 22 22 21 Hargla Masinaühistu 1 1 1 1 1 1 OÜ Põlva Reisijateveod - - - 1 1 1 Tabel 7-49 Reisijatevedu raudteel (reisijaid) Peatus/ 2000 2001 2002 2003 2004 jaam peale peale peale maha peale maha peale maha Palupera 9099 2066 2804 2763 2275 2038 1926 1857 Aakre 1620 220 682 656 1029 1071 1001 1125 Puka 20943 8520 10580 10361 9363 8914 8223 7237 Mägiste 4799 480 750 915 559 694 573 1293 Pikaantsu 3801 397 124 122 102 120 139 156 Keeni 4610 1026 1791 1882 1683 1735 1564 1536 Mõneku 1108 153 - 4 70 76 51 56 Sangaste 14743 3921 4778 4712 4009 3968 3923 3573 Raavitse 549 58 ------Valga 70051 21532 19938 20520 16850 17992 15118 16428 Ratsimäe 1249 96 ------Mürgi 280 8 ------Karula 1585 264 ------Tuulemäe 960 195 ------Kokku 135397 38936 41447 41935 35940 36608 32518 33261 Tabel 7-50 Kaubavedu raudteel (vaguneid) Aasta Suund Valga Sangaste Puka 2000 Väljaminev 112279 662 283 Sissetulev 112429 662 - 2001 Väljaminev 59268 520 - Sissetulev 58860 171 - 2002 Väljaminev 162645 615 - Sissetulev 162917 193 - 2003 Väljaminev 154367 803 - Sissetulev 159730 92 - 2004 Väljaminev 182274 937 - Sissetulev 162439 207 -

122 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Tabel 7-51 Raudteejaamad Jaam Aadress, ülem, tel, faks Töötajaid Tööülesanded Valga Jaama pst. 18a, 68204 Valga Niina 56 Rongiliikluse organiseerimi- Sotnik, tel 766 4200, faks 766 4309 ne, vagunite laadimine ja tüh- jendamine, ohutuse tagamine , kaubaveoga seonduva doku- mentatsiooni täitmine, klien- tide teenindamine ja teiste raudteetranspordiga seon- duvate tööülesannete täitmine. Sangaste Valga mnt.1, Tsirguliina, Tõlliste vald 5 Rongiliikluse organiseerimi- Sinaida Kiil, ne, vagunite laadimine ja tüh- tel 766 4455, faks 766 4120, 766 4107 jendamine, ohutuse tagamine Puka Puka alevik, Puka vald Tatjana Stets, 5 Rongiliikluse organiseerimine tel 766 4625, faks 766 4109 ja ohutuse tagamine Karula Vähero küla, Karula vald Eha Lepik, 1 Rongiliikluse organiseerimine tel 766 4463, faks 766 4122 ja ohutuse tagamine Keeni Keeni, Õru vald Tatjana Datšenko, 5 Rongiliikluse organiseerimine tel 766 4688, faks 766 4111 ja ohutuse tagamine Palupera Palupera vald Naima Kikkas, 4 Rongiliikluse organiseerimine tel 766 4482, faks 766 4124 ja ohutuse tagamine

7.8.3 Perioodika

Ajaleht Valgamaalane Vabaduse 38, 68204 Valga 766 1960, faks 766 1961, e-post: [email protected] Ajaleht ilmub kolm korda nädalas. Väljaandja AS Litero. Juhatuse esimees Marek Pihlak (kuni 2004. a. aprillini Toivo Gulbe), ajalehe peatoimetaja Urve Sinisalu.

Valgamaa Infotehnoloogia Arenduse OÜ Kesk 11, Valga, 68203. e-post: [email protected] Tegevjuht: Kairi Rebane Valgamaa Infotehnoloogia Arenduse OÜ – lühidalt VITA on Valgamaalt pärit tudengite baasil 2003. aasta sügisel loodud väike, aga tegus ettevõte. Peamine eesmärk on Valgamaalt mujale õppima läinud tudengite energia ja töö koondamine kodukanti ja professionaalse oskusteabe rakendamine Valgamaal. See aga ei välista tegutsemist ka kaugemal –Tallinnas, Võrumaal, teistes EL liikmesmaades. VITA peamised tegevusalad on infotehnoloogia ja sisuhaldus (meedia). Juba teist aastat on VITA hallata ja toimetada Valgamaa veebivärav (www.valgamaa.ee). Suurematest projektidest nimetaks veel töö riigi infosüsteemide arendamisel –programmeerijad on välja renditud ministeeriumisse ja Varbusel juunis 2005 avatava Maanteemuuseumi IT lahenduse teostus.

Helme-Tõrva Elu Hummuli Kohalik infoleht ilmub 2 korda kuus üks kord aastas

123 Valgamaa aastaraamat 2004

Otepää Teataja Taheva Häälekandja ilmub üks kord kuus, antakse välja Vallavalitsuse infoleht ilmub kvartaalselt koostöös Palupera ja Puka valdadega Tõlliste Teataja Põdrala Teataja ilmus kord kvartalis ilmub kord kvartalis Sangaste ilmub alates 15. maist 1999 kord kuus

7.9 Televisioon ja ringhääling

ETV Valga korrespondendipunkt Raadio Ruut FM Korrespondent Ragnar Kond Pikk tn 3a, 68203 Valga Puiestee 8, 68203 Valga Telefon 764 1111, faks 766 9200 Telefon 764 0470 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Veeb: http://www.ruutfm.ee/ Eetris ööpäevaringselt lainepikkusel 96,6 MHz

7.9.2 Telefoniside

Elion Tabel 7-52 Elioni üldandmed Näitaja 2004 2005 Telefoniliine (abonentliine) 7682 8001 Taksofone 44 43 Interneti püsiühendusi 1032 1514 ISDN ühendusi 269 708 Elion laiendas Valgamaal interneti püsiühenduste leviala, rajades ADSL-sõlmed Harglasse, Lüllemäele, Päidlasse, Pühajärvele, Riidajale ja Saksamatsi ning RDSL tugijaama raadio- interneti pakkumiseks Tõrva ümbruses. Olemasolevaid ADSL-sõlmesid laiendati Otepääl ja Valgas. Lisaks likvideeriti kasutusest vanu õhuliine ja uuendati olemasolevat kaablivõrku. 2005. aastal on juba rajatud ADSL-sõlm Pikasillale, plaanis on luua interneti püsiühenduste levialad ka Helmesse, Ilmjärvele ja Käärikule. Interneti püsiühenduste kasutajate arv kasvas Valgamaal rohkem kui 60% 1514-ni. Kiire internetiühenduse võimaldamiseks ka hajaasustusega piirkondades on kavas mitmed koostööprojektid kohalike omavalitsustega.

Eesti Mobiiltelefon Tabel 7-53 EMT klientide ja lepingute arv Aasta Kliente Lepinguid Kõnekaardi kasutajaid 2003 4588 6105 u 2500–3000 2004 5638 7800 u 5000–6000 Klientide ja lepingute andmed on antud kliendi aadressi järgi aasta lõpus.

124 Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.9.3 Avatud internetipunktid

Hargla Raamatukogu Koikküla Raamatukogu Hargla, Taheva vald Koikküla, Taheva vald Avatud: E 10–17, T 9–18, K 11–19, N–R Tel: 769 8525 9–16 E-post: [email protected] Tel: 769 8860 E-post: [email protected] Laatre Internetipunkt Kesk 6, Laatre, Tõlliste vald Helme Raamatukogu Avatud: T–R 14–21, L 9–19 (lõuna 14–15) Ritsu pk 10, Helme, Helme vald Tel: 569 54894 Avatud: E–R 8–16 E-post: [email protected] Tel: 763 5441 E-post: [email protected] Leebiku küla Internetipunkt Leebiku küla, Põdrala vald Hellenurme Raamatukogu Avatud: T 16–20, KN 14–18, L 12–16 Hellenurme, Palupera vald Tel: 511 5408 Avatud: E 12–18, T 9–15, R 11–14 Tel: 765 6326 Lüllemäe Rahvaõpistu Lüllemäe, Karula vald Helme Raamatukogu Avatud: ETK 14–18, NR 13–18, LP Linnaküla, Ritsu, Helme vald kokkuleppel Avatud: E–R 8–16 Tel: 769 7245 Tel: 763 5441 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Nõuni Raamatukogu Hummuli Raamatukogu Nõuni, Palupera vald Hummuli, Hummuli vald Avatud: E–K 8–17 Avatud: E–R 13–19 Tel: 765 7333 Tel: 766 9260 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Otepää Raamatukogu Kalme Päevakeskus Lipuväljak 13, Otepää Kalme küla, Helme vald Avatud: E–N 11–19, P 12–16 Avatud: T–L 15–19 Tel: 765 5134 Tel: 763 3488 E-post: [email protected]

Kannistiku teabetuba Pikasilla Rahvamaja Pühajärve küla, Otepää vald Pikasilla, Põdrala vald Avatud: E–P 9–20 Avatud: EK 16–19 Tel: 765 6544 Tel: 763 4445 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Karjatnurme päevakeskus Pilkuse teabetuba Karjatnurme, Helme vald Veski Spordibaas, Pilkuse küla, Avatud: T–L 15–19 Otepää vald Tel: 763 5589 Tel: 766 3588 E-post: [email protected]

125 Valgamaa aastaraamat 2004

Puka Raamatukogu Tõrva Raamatukogu Kesk 27, Puka alevik Männiku 5, Tõrva Avatud: ETNR 9–16:30, K 11–18 Avatud: TKNR 12–18, L 9–14 Tel: 766 9417 Suvel: ETK 12–18, N 9–15, R 9–14 E–post: [email protected] Tel: 763 3560 E-post: [email protected] Riidaja Kultuurimaja Riidaja küla, Põdrala vald Valga Avatud Noortekeskus Avatud: T–R 16–20, L 12–16 J. Kuperjanovi 9, Valga Tel: 763 4595 Avatud: T–R 9–20, L 14–18 E-post: [email protected] Tel: 766 1678 E-post: [email protected] Silva-Agro AS Sangaste, Sangaste vald Valga Kalevite Kodu Avatud: P–N 11–22, R–L 11–20 Vabaduse 27, Valga Tel: 766 9333 Avatud: E 10–17:30, T–R 10–18, L 10–15 E-post: [email protected] Tel: 766 1663 Tasu: 30 min 10 kr Sooru Rahvamaja Sooru, Tõlliste vald Valga Keskraamatukogu Avatud: E–R 9–20 Aia 12, Valga Tel: 767 9860 Avatud: T–R 14–19, L 10–15, iga kuu E-post: [email protected] viimane reede suletud Tel: 766 9985 Tsirguliina Rahvaraamatukogu E-post: [email protected] Nooruse 1, Tsirguliina, Tõlliste vald Avatud: E–R 9–17:30 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus Tel: 769 4180 Kesk 1, Valga E-post: [email protected] Avatud: E–R 11–20, L 11–18, P 12–16 Tel: 766 9975 Tõrva-Helme Turismiinfopunkt Valga 1, Tõrva Valgas AS Elioni esindus Avatud: E–R 10–18, L 10-14 Kuperjanovi 1, Valga Tel: 766 3300 Avatud: E–R 9–18, L 9–15 E-post: [email protected] Tel: 766 9771, e-post: [email protected] Tasu: 30 min 5 kr Tasu: 1 tund 20 kr

Tõrva Noortekeskuses Õru Päevakeskus Spordi 1, Tõrva Õru alevik, Õru vald Avatud: E 15–19, KNR 14–19, L 9–13 Avatud: E–R 8–17 Tel: 763 3402 Tel: 767 1153 E-post: [email protected]

7.9.4 Traadita Interneti (WiFi) alad Asukoht Aadress SSID Elioni esindus Kuperjanovi 1. Valga esindus Hargla Munitsipaalvõrk Hargla Hargla Hargla põhikool Hargla küla, Taheva vald Koolimaja Hotell Bernhard Kolga tee 22A, Otepää hotell_Bernhard_wifi

126 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Hotell De Tolly Karja 6. Tõrva linn de Tolly Hotell Karupesa Otepää Elion Kaagjärve Munitsipaalvõrk Karula vald Kaagjarve Karula Munitsipaalvõrk Karula küla, Karula vald karula Koikküla Munitsipaalvõrk Taheva vald Koikkyla Kuutsemäe Tõnni Trahter ja slaalomimägi Madsa puhkeküla Arula küla, Otepää vald Madsa Marguse Puhkekeskus Nüpli küla, Otepää vald MARGUSE Nõuni külavõrk Nõuni küla wiirus Pühajärve Puhkekodu Pühajärve, Otepää Pyhajarve lobby Rae kohvik Lipuväljak 13 raekohvik Sangaste loss Sangaste Sangaste Loss Statoil Valga Pikk 1, Valga TELE2 Taagepera Loss Taagepera Taagepera Torupilli talu Riidaja küla, Põdrala vald torupilli Tõrva kesklinn Tõrva linn Torva_kesklinn Valga Jaam Jaama 12, Valga kutseoppekeskus Valga Maavalitsus Kesk 12, Valga ValgaMV Valga Munitsipaalvõrk Valga kesklinn ElionValga Valga Raekoda Kesk 11. Valga ValgaRaekoda Väheru Munitsipaalvõrk Väheru küla. Karula vald karula

7.9.5 Valga Peapostkontor Aadress Kesk 10, 68201 Valga Telefon 764 3663, faks 766 1147 Tegevdirektor Eha Kuha Tabel 7-54 Töödeldud postisaadetisi (tuh. tk.) Sisse 2001 2002 2003 2004 Kirjad 961,3 1019,6 1025,0 1045,1 Postipakid 45,2 40,4 40,5 39,4 Rahakaardid 3,5 2,3 2,3 2,3 Välja 2001 2002 2003 2004 Kirjad 516,8 522,3 551,3 612,3 Postipakid 0,6 0,5 0,5 0,8 Rahakaardid 3,9 3,1 3,2 2,6 Tabel 7-55 Perioodika tellimine 2001 2002 2003 2004 Tellimusi vormistati (tuh. kr) 4932 4438 4200 3948 Ajalehti (nimetusi) 138 162 156 132 Ajakirju (nimetusi) 265 319 302 248 Tabel 7-56 Enim tellitud ajalehed ja ajakirjad Ajalehed 2002 2003 2004 Ajakirjad 2002 2003 2004 Valgamaalane 2756 2499 2617 Kodukiri 627 594 574 Postimees 2053 2113 2632 Kodutohter 784 584 689 Maaleht 1530 1485 1523 Kroonika 600 540 538 SL Õhtuleht 945 1028 1072 Pere ja kodu 488 528 517

127 Valgamaa aastaraamat 2004

Teleleht 727 745 770 Eesti Naine 469 459 464 Kesknädal 655 689 660 Tervis Pluss 317 322 314 Eesti Päevaleht 398 343 505 Tehnikamaailm 269 236 343 Äripäev 310 306 428 Stiina 212 237 276 Videvik 244 209 190 Anne 208 220 268

Olulisemad sündmused – Eesti Posti kutsemeisterlikkuse võistlustel “Posti parim 2004” saavutas Gunnar Lender Valgast III koha – Õrus avati elektrooniline postipank – 4. juunil osaleti Eesti Lipu 120. aastapäeva tähistamise üritustel Otepääl

7.10 Põllumajandus

7.10.1 Põhinäitajad Tabel 7-57 Põllumajanduslik tootmine mõõtühik 2000 2001 2002 2003 2004 Teravilja kogusaak tonni 8819 12321 26826 39325 26392 Teravilja saagikus ts/ha 23,2 24,6 21,7 23,7 27,1 Teravilja koristuspind ha 3924 5014 12352 16547 9735 Kartuli kogusaak tonni 267 235 6973 7712 5730 Kartuli saagikus ts/ha 157 196 129,4 189,5 126,2 Kartuli koristuspind ha 17 12 539 407 454 Piima kogutoodang tonni 7314 8390 17960 21204 22865 Keskmine piimatoodang lehma kohta kg 3472 4180 4019 4325 4783 Tapaloomade ja -lindude eluskaal tonni 2055 917 1671 1826 2128 Tabel 7-58 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta) 2001 2002 2003 2004 Veised 9100 9600 10700 9200 Piimalehmad 4800 4500 4600 4500 Sead 7200 4600 4500 4500 Tabel 7-59 Toetused põllumajandustootjatele (tuh. kr) Toetuse liik 2001 2002 2003 2004 Piimalehma kasvatamise toetus 3209 3125 3398 3360 Teraviljatoetus 5511 5082 5116 - Ute ja kitse kasvatamise toetus 135 115 205 - Sertifitseeritud seemne kasvatamise toetus - 419 21 - Ammelehma kasvatamise toetus 36 217 276 - Nõuandetoetus 392 157 81 - Koolitustoetus - 3 3 - Põllumajanduslik keskkonnatoetus 505 1613 2066 13 591 Intressitoetus 516 717 463 - Põllumajanduskindlustustoetus 33 11 10 - Põllumajandusmaa lupjamise toetus 1384 1181 396 - Põuakahjude hüvitamine - 4095 - - Noor- ja nuumveise kasvatamise toetus - - 1097 -

128 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade kasvatamise - - 90 - toetus Praktikatoetus - - 24 - Maaparandussüsteemi hooldustoetus - - 427 - Ebasoodsate piirkondade toetus - - - 7260 Ühtne pindalatoetus - - - 14 933 Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus - - - 10 143 Sertifitseeritud heinaseemne kasvatamise täiendav -- - 15 otsetoetus Ute kasvatamise täiendav otsetoetus - - - 307 Veise kasvatamise täiendav otsetoetus - - - 3548 Kokku 11 721 16 735 13 673 53 157 Tabel 7-60 SAPARDi toetused Aasta 2001 2002 2003 2004 Toetussumma heakskiidetud taotlustel (kr) 19 277 778 13 295 740 47 082 850 3 455 711 Väljamakstud toetussumma (kr) 1 279 776 19 933 909 39 337 948 14 223 108 Tabel 7-61 Riikliku arengukava investeeringutoetused Toetussumma Väljamakstud heakskiidetud (kr) toetussumma (kr)

Põllumajandustootmise investeeringutoetus 19 362 181 14 331 423 Põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise 2 421 182 - parandamise investeeringutoetus Maapiirkonnas majandustegevuse 9 680 898 107 942 mitmekesistamise toetus Vesiviljeluse investeeringutoetus 1 090 350 - Kokku 32 554 611 14 439 365

7.10.2 Valga Maaparandusbüroo Aadress E. Enno 32, 68204 Valga Telefon 764 0550; faks 764 0167, e-post: [email protected] Juhataja Eduard Põder; töötajaid 7 Tabel 7-62 Kuivendatud maade bilanss Eestis ja Valga maakonnas Nimetus m-ü. Eestis Valga maakonnas % Kuivendatud põllumaad kokku ha 740 000 41 697 5,6 sh drenaažiga ha 645 000 37 435 5,8 Rajatud lahtisi veejuhtmeid km 45 300 1807 4,0 Drenaaži km 323 017 16 013 4,9 Tabel 7-63 Kuivendussüsteemide üleandmine maaomanikele Mõõtühik Ühikuid Vormistatud üleandmismaterjali tk 1821 Kuivendatud maa ha 22 945 sh haritav maa ha 21 006 Aktiga üle antud tk 1691 Kuivendatud maa ha 21 386

129 Valgamaa aastaraamat 2004

Valga Maaparandusbüroo hooldada on 163,6 km riiklikult hooldatavaid veejuhtmeid. Riigieelarvest eraldatud rajatiste majandamiskulude 171 000 kr eest likvideeriti 46,9 ha võsa veejuhtmetelt. Tabel 7-64 Maaparandusühistud (MPÜ) Nimi Asutatud Liikmete arv Kuivendatud maa tööpiirkonnas (ha) kokku sh haritav maa Helme MPÜ 1996 16 837 768 Tagula MPÜ 1998 17 1357 1279 Aakre MPÜ 2000 8 898 865 Hellenurme MPÜ 2000 6 753 716

7.10.3 Valgamaa Veterinaarkeskus Aadress: Tartu 79, 68205 Valga Telefon: 764 3693, faks: 764 1329, e-post: [email protected] Juhataja: Urve Laidvee

Loomatervishoid Tabel 7-65 Nakkushaiguste diagnostika Haiguse nimetus Teostatud Reageeris uuringuid positiivselt 1. Veised 1.1 Tuberkuloos 5215 0 1.2 Leukoos 3663 2 1.3 Salmonelloos 567 8 1.4 Spongiformne entsefalopaatia 3659 0 2. Sead 2.1 Tuberkuloos 140 0 2.2 Leptospiroos 80 0 2.3 Brutselloos 80 0 2.4 Atroofiline riniit 80 0 2.5 Mükoplasmoos 80 0 2.6 Aujeszky haigus 120 0 2.7 Klassikaline katk 120 0 2.8 Vesikulaarhaigus 120 0 2.9 Viirusgastroenteriit 120 0 2.10 Reproduktiiv-respiratoorne 120 0 sündroom 2.11 Salmonelloos 10 0 3. Metssead 3.1 Klassikaline katk 10 0 3.2 Trihhinelloos 137 0 4. Hobused 4.1 Infektsioosne aneemia 40 0 4.2 Malleus 40 0

130 Majandus ja tehniline infrastruktuur

4.3 Kargtaud 40 0 5. Lambad 5.1 Brutselloos 48 0 5.2 Infektsioosne epididümiit 2 0 5.3 Maedi-Visna haigus 48 0 5.3 Skreipi 2 0 6. Kanad 6.1 Salmonelloos 810 0 6.2 Newcastle haigus 100 0 6.3 Lindude influentsa 58 0 Tabel 7-66 Nakkushaiguste profülaktika Haiguse nimetus Vaktsineeritud looma liik Vaktsineerimiste arv Punataud sead 6589 Pastörelloos veised 822 Salmonelloos veised 1332 Marutaud veised 342 Marutaud koerad 4641 Marutaud kassid 2896 Marutaud lambad 23 Tabel 7-67 Diagnoositud marutaudi Hummuli vallas 1 rebasel Õru vallas 1 rebasel ja 1 kährikul Palupera vallas 1 veisel ja 1 rebasel Taheva vallas 2 rebasel ja 2 kährikul Sangaste vallas 1 veisel ja 1 kährikul Põdrala vallas 1 kährikul Valga linnas 1 kassil

Loomse toidutoorme ja loomse päritoluga toiduainete järelevalve Lihatööstused Piimatööstused 1. AS Valga Lihatööstus 1. Otepää Piimaühistu — juustu tootmine 2. OÜ Otepää Lihatööstus Edgar Linnufarmid Tapamajad 1. OÜ Linnu talu — kanamunade ja 1. OÜ Otepää Oskar — sealiha linnuliha tootmine 2. OÜ Tulevik — veise- ja sealiha 2. OÜ Sanlind — kanamunade tootmine 3. Enla Krimses sealiha 4. OÜ Linnu talu — kanaliha Tabel 7-68 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv Veised 11016 Sead 86751 Lambad/kitsed 273 Hobused 6

131 Valgamaa aastaraamat 2004

Ulukid 376 Kanad 20891

Saasteainete seire Jääkainete seireprogrammi raames uuriti loomse päritoluga toidutoormes raskemetallide, ravimite ja desoainete jääkide ning hormoonide sisaldust 307 proovis. Kolmes proovis ületas saasteaine jääksisaldus lubatud piiri.

7.10.4 Taimetoodangu Inspektsioon Valga büroo Aadress Lai 19, Valga 68205. Telefon/faks 76 40831 Büroo juhataja Sirje Allik Valga büroo koosseisus oli kuni 01.05.2004 aastal 11 töötajat. Seoses Euroopa Liiduga liitumisega koondati 8 piiripunktides töötavat vaneminspektorit. Tabel 7-69 Järelevalve teostamine Valdkond Inspekteerimisi Seemned 10 Taimetervis 74 Taimekaitse 34 Mahepõllumajandus 72 Aiandus 0 Muud 3 Tabel 7-70 Kontrollproovide võtmine Valdkond Proovide arv Võetud inspekteerimisel ja saadetud laboratoorsele analüüsimisele 215 Võetud monitooringu käigus ja saadetud laboratoorsele analüüsimisele 24 Võetud inspekteerimisel ja analüüsitud kohapeal 8 – Põldtunnustamise järelevalve – 773 ha – Fütosanitaarsertifikaate väljastati – 186 tk – Piiril kontrolliti kaubapartiisid – 1115 tk

7.10.5 Valgamaa Põllumeeste Liit Aadress Lai tn 19, 68203Valga Telefon 764 1754, e-post: [email protected] Liidu esimees Jaan Bachmann Valgamaa Põllumeeste Liit on asutatud 1992. aastal ja töötas kuni 2004. aastani Valgamaa Põllumajandustootjate Liidu nime all. Alates 2004. aastast töötab liidu juures ka Teabekeskus. Valgamaa Põllumeeste Liit on suuremate põllumajandustootjate ja töötlejate ühendus, mille liikmed annavad suurema osa maakonna põllumajandustootjate ja töötlejate käibest maakonnas. Liidu liikmed ja assotsieerunud liikmed on oma tootmise ja töötlemise arendamisel lähtunud keskkonnasõbralikust ja intensiivse tootmise arendamise põhimõtetest. Pidevalt on täiendatud tehnoloogilist baasi ja tootmise tehnoloogiat. Täna võib öelda, et liidu liikmed on valmis astuma ELi konkurentsivõimelistena. Oma kohuseks peetakse liikmete ja kõigi teiste maakonnas tegutsevate progressiivselt mõtlevate ja arengut soovivate tootjate koolitamist ja nõustamist. Selles vallas on tõsiseks

132 Tõrge! Laadi pole määratletud.

ülesandeks praeguse Teabekeskuse kiire ja kvaliteetne viimine Nõuandekeskuseks. Siin on eriti oluline koostöö Valgamaa Äriinfokeskusega ja Valga Maavalitsuse ning EPKK-ga. On vaja läbi viia õppe- ja teabepäevi, leida või koolitada häid konsulente. Liikmete koolitamisel ja teavitamisel oli ja peab ka edaspidi olema põhiteemaks EL nõuetele vastava tootmise arendamine tagamaks toodete konkurentsivõime EL turul. Selleks teavitatakse liikmeid võimalikest Eesti ja EL fondidest ja abiprogrammidest. Tutvustatakse ka EL seadusandlusest ja esitatakse omapoolseid parandusettepanekuid EL seaduseelnõudesse. Üheks põhitegevuseks on liikmete ja teiste maatootjate-töötlejate huvide kaitsmine valitsuses ja kõigis teistes organisatsioonides. Omapoolsete ettepanekutega on osaletud tootjate ja valitsuste läbirääkimistel Tänu liikmete headele teadmistele ja aktiivsele tegevusele, pole viimastel aastatel keegi tootmist pidanud lõpetama. See on tõestuseks, et omavaheline koostöö on aluseks efektiivsele ja elujõulisele tootmisele. Selline tootmine on võimeline reinvesteerima ja viima tootmise EL nõuete tasemele. 2004. aastal jätkati jõupingutusi ühtse põllumajandustootjaid-töötlejaid ühendava organisatsiooni loomiseks. See on ainuke võimalus, et maakonnas võitleksid kõik ühiselt maaelu säilimise ja arenemise eest, mis tagaks maakonna põllumajanduse säilimise ELis. Maaelu oma mitmepalgelise ja keerukuse ning ilmastikust sõltuvuse tõttu vajab väga üksmeelset lähenemist ühtse eesmärgi — maaelu säilimise, maa kasutuses hoidmise, kodumaiste toiduainete tootmise, maaelanike elatusallikate loomise jne. — saavutamiseks Valgamaa Põllumeeste Liit teeb tihedat koostööd Valga Maavalitsuse, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja, Valga Talupidajate Liidu jt organisatsioonidega. Hea on ka Põlva Põllumeeste Liidu idee tiheda koostöö tegemiseks Kagu-Eestis. Lähiaja eesmärk ongi ühtse progressiivselt mõtlevaid maaelanikke ja ettevõtteid ühendava organisatsiooni loomine ja tegutsemine ELis.

7.10.6 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Valgamaa Teabekeskus Juhataja, Melita Laaneser, tel 766 1754, e-post: [email protected] Taimekasvatuse ja mahepõllumajanduse konsulent Kaido Edenberg, tel 503 2181 Alates 2002. a. kevadest on Valgamaal põllumajanduslik teabekeskus. Teabekeskuse tegevus on suunatud taluliidu ja põllumajandustootjate liidu liikmetele ning kõigile põllumajandusega tegelevatele maainimestele ja ettevõtjatele. Teabekeskus on võtnud endale ülesandeks kõikidele erinevatele maal elavatele inimestele neile olulise informatsiooni edastamise, mis loob neile eelduse võtta vastu õigeid otsuseid. Teabekeskuse tegevusvaldkonnad on: – Võimaluste leidmine kliendi jaoks (EL toetused ja seadused – võimalused ja ohud); – Seaduste lahtiseletamine; – Sobiva nõustaja või asjatundja leidmine; – Õppepäevade korraldamine, infomaterjalide, väiketrükiste jagamine; – Põlluraamatu ja muude vormide väljatrükkimine internetist; – Klientide ettepanekute, märkuste ja kriitika vahendamine ministeeriumile; – Ostu-müügikuulutuste ja muu info vahendamine internetiportaali www.pikk.ee Põllu- ja maamajandusliku erialase ning riigiinfo edastamine toimub telefoni teel, e-posti kaudu, kohapeal, teabepäevadel, koolituse ja nõustamise käigus.

133 Valgamaa aastaraamat 2004

8. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, turvalisus

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne Tabel 8-1 Toimetulekutoetuste maksmine (kr) 2001 2002 2003 2004 Toimetulekutoetus 12 531 266 11 868 493 12 160 458 11 965 240 Tabel 8-2 Peretoetuste väljamaksmine Toetuse liik Saajate arv Summa (tuh. kr) Peretoetused kokku 19991 49585,6 Sünnitoetus esimesele lapsele 109 465,0 Sünnitoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 201 624,0 Lapsetoetus esimesele lapsele 4858 17794,4 Lapsetoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 3458 12695,2 Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 784 5780,4 Kolme- ja enama lapsega pere ning kolmikuid kasvatava 2819 1561,4 pere toetus Üksikvanema lapse toetus 1103 4008,2 Lapse koolitoetus 5847 2637,0 Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 102 1177,0 Tabel 8-3 Riiklik pensionikindlustus Pensioni liik Saajate arv Summa (tuh. kr) Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku 11102 260182,7 Vanaduspension 8268 216761,5 Väljateenitud aastate pension 24 638,2 Töövõimetuspension 2201 34571,0 Toitjakaotuspension 284 4153,4 Rahvapension 324 4058,6 Sh riigieelarvest finantseeritav kulu 1282 11889,5 Ametniku vanaduspensioni lisa 92 859,4 Kaitseväe pension 7 321,4 Politseiametniku pension 24 1488,5 Rahvapension 324 4057,0 Pensionilisad 338 575,5 Pensionilisad staaži järgi 497 4522,9 Tabel 8-4 Puuetega inimeste sotsiaaltoetused Toetuse liik Saajate arv Summa (tuh. kr) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kokku 7813 33781,3 Puudega lapse toetus 187 2178,4 sh keskmise puudega lapse toetus 86 979,9 raske ja sügava puudega lapse toetus 101 1198,5 Puudega 16-aastase ja vanema lapse toetus 5104 23790,3 sh keskmise puudega inimese toetus 1359 3413,0 raske puudega inimese toetus 3018 15040,7

134 Tõrge! Laadi pole määratletud.

sügava puudega inimese toetus 727 5336,6 Hooldajatoetus 2430 7597,9 sh hooldajatoetus puudega 3–16 aastase lapse 78 272,3 kasvatajale hooldajatoetus raske puudega 16-aastase ja 1834 5043,5 vanema inimese toetus hooldajatoetus sügava puudega 16-aastase ja 518 2282,1 vanema inimese toetus Puudega vanema toetus 68 189,0 Rehabilitatsioonitoetus 21 17,5 Tabel 8-5 Laste hoolekanne 2001 2002 2003 2004 Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 12 9 14 19 Paigutatud lastekodusse 9 9 3 12 Vormistatud eestkostet või hooldust 6 6 7 11 Oli eestkostel või hooldusel 101 85 77 83 Lapsendati 7 7 2 6 Lapsendatud lapsi arvel 168 88 82 59 Tabel 8-6 Hoolekandeasutused Hoolekandeasutus Kohti Asukoht MTÜ Paju Pansionaadid 90 Paju, Tõlliste vald MTÜ Valga Hoolekandekeskus 50 Peetri 2, Valga Valga Lastekodu Kurepesa 30 Kungla 12, Valga SA Taheva Sanatoorium 20 Taheva vald MTÜ Hellenurme Mõis 100 Hellenurme, Palupera vald OÜ Taagepera Haigla Hooldekodu 15 Taagepera, Helme vald Hargla Hooldekodu 12 Hargla, Taheva vald Hummuli Avahooldekeskus 8 Hummuli vald Karula Hooldemaja 15 Lüllemäe, Karula vald Tõrva vanurite ja invaliidide pansion 7 Valga mnt 58a, Tõrva Laatre Sotsiaalmaja 8 Laatre, Tõlliste vald Sangaste Pansionaat 10 Keeni küla, Sangaste vald Otepää Päevakeskus-Hooldekodu 14 Kastolatsi tee 25, Otepää MTÜ Valgamaa Tugikeskus 45 Kungla 28, Valga Tabel 8-7 Päevakeskused Päevakeskus Asukoht Haldaja EELK Valga Peetri-Luke koguduse EELK Valga Peetri Luke diakooniamaja Lai 5a, Valga Kogudus Koorküla Päevakeskus Koorküla, Hummuli vald Hummuli vald Otepää Päevakeskus-Hooldekodu Kastolatsi tee 25, Otepää Otepää vald Õru valla päevakeskus Õru vald Õru vald Eesti PIK Valgamaa Koda Kungla 15, Valga Mittetulundusühing Valga Töötute Aktiviseerimiskeskus Piiri 19, Valga Valga linn MTÜ Valgamaa Tugikeskus Kungla 28, Valga Mittetulundusühing

135 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 8-8 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr) Oma- Toimetulekutoetus sh täiendav toetus valitsus 2002 2003 2004 2002 2003 2004 Helme 540 544 598 130 553 712 93 496 25 400 87 226 Hummuli 245 907 218 145 173 700 103 839 50 830 17 244 Karula 414 093 270 000 324 956 206 646 18 187 94 579 Otepää 1 158 000 1 134 000 999 000 328 083 252 838 321 721 Palupera 291 787 314 213 315 000 28 000 - 47 184 Puka 352 760 325 724 252 155 108 125 11 500 9 473 Põdrala 253 174 216 846 148 000 69 489 49 000 8 711 Sangaste 513 086 810 283 648 516 - 25 935 69 712 Taheva 505 466 500 000 551 000 132 525 31 509 143 647 Tõlliste 499 231 557 486 489 280 - - - Tõrva 302 000 291 851 353 149 115 603 46 000 155 474 Valga 6 395 984 7 116 032 6 827 918 467 379 114 575 189 903 Õru 366 461 433 522 328 854 - - 1 500 Kokku 11 868 493 12 160 458 11 965 240 1 653 185 1 841 616 1 146 374 Tabel 8-9 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine omavalitsuste lõikes Omavalitsus Klientide arv Maksumus (kr) Tasus riik (kr) Tasus klient (kr) Helme vald 38 38 925 31 208 7 717 Hummuli vald 14 29 150 24 094 5 056 Karula vald 19 50 254 41 544 8 710 Otepää vald 61 117 423 86 675 30 748 Palupera vald 9 7 578 4 556 3 022 Puka vald 32 83 769 69 667 14 102 Põdrala vald 17 29 661 22 168 7 493 Sangaste vald 25 71 706 55 972 15 734 Taheva vald 21 27 464 19 283 8 181 Tõlliste vald 39 48 190 36 315 11 875 Tõrva linn 71 86 472 60 393 26 079 Valga linn 298 429 034 327 080 101 954 Õru vald 18 24 031 21 280 2 751 Kokku 662 1 043 657 800 235 243 422 Tabel 8-10 Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine abivahendite lõikes Abivahendi tüüp Maksumus (kr) Tasus riik (kr) Tasus klient (kr) Liikumisabivahendid 157 812 154 153 3 659 Ortoosid ja proteesid 386 593 312 903 73 690 Põetus– ja hooldusvahendid 291 672 161 039 130 633 Nägemisabivahendid 32 560 28 060 4 500 Kuulmisabivahendid 175 020 144 080 30 940 Kokku 1 043 657 800 235 243 422

136 Tõrge! Laadi pole määratletud.

8.1.1 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts Telefon 764 3856, e-post: [email protected], Sekretär Aina Pääro. Seltsi liikmeid 355, neist noorliikmeid 110. Juhatus:Ants Aasma (esimees), Marianne Aunapu, Ülo Kets, Rudo Lilleleht, Linda Oks, Aasa Põder, Väino Rimm, Maimu Vismann. Seltsi tegevusvaldkonnad: – vabatahtlike koolitamine – esmaabikoolitus elanikkonnale – tervistavate ürituste korraldamine koolinoortele ja peredele – fundamentaalsete printsiipide, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste edendamine – katastroofiks ettevalmistuse taseme tõstmine koolitatud vabatahtlike hulgas, katastroofiohvrite toetamine, eriolukorda sattunute abistamine – veredoonorluse propageerimine – koostöö koordineerimine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Organisatsioonidega Osalemine programmides – “Igale lapsele oma ranits” – Tasuta koolikoti ja koolitarbed said 16 1. klassi minevat last – “Koolivaheaeg Punase Ristiga” – Koolivaheaja laagris osalenud 173 õpilast vähekindlustatud peredest – “Uimastid minu elus” – Noorte koolituskursused läbisid 25 koolinoort – Põhjamaade ja Baltimaade Punase Risti Organisatsioonide programm “Valmisolek õnnetuseks” – Kompleksõppus “Tambre” Valgamaa Päästeteenistus/Valga Politseiprefektuur/AS Valga Haigla Kiirabi/Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi Valga esmaabirühm – “Estonia” katastroofi tagajärjel orvuks jäänud kolmele kooliõpilasele haridustoetuse korraldamine – Koostööprogramm Soome Punase Risti Österbotteni Seltsiga “Toetus Taheva Lastekodu orbudele”. Laste vaba aja ürituste ja suvelaagri läbiviimine. – Läti ja Eesti aktiivi koostöö “Üleaedsed II”

8.2 Tervishoid

8.2.1 Ambulatoorne üldarstiabi Perearstipraksiseid maakonnas 18, ambulatoorset üldarstiabi osutavad 18 perearsti, 3 abiarsti, 18 pereõde ja 8 üldõde.

8.2.2 Eriarstiabi Eriarstiabi teenuse osutajaid maakonnas 11, sealhulgas 2 lastearstiabi, 5 naistearstiabi ja 4 taastusravi teenuse osutajat. Eriarstiabi osutatakse AS Valga Haiglas, OÜ Tõrva Tervise- keskuses ja SA Otepää Tervisekeskuses, AS Pühajärve Puhkekodu Taastusravikeskuses, Taheva Lastesanatooriumis ja 6 OÜ või füüsilisest isikust ettevõtjatena töötavate eriarstide poolt. Eriarstiabis töötavaid arste 25, õendusala töötajaid 28.

137 Valgamaa aastaraamat 2004

8.2.3 Hambaravi Hambaravi teenuse osutajaid maakonnas 11, neist erahambaravi asutusi 9 ja teise asutuse allüksusi 2 (AS Valga Haiglas ja SA Otepää Tervisekeskuses). Hambaproteesiteenust osutatakse AS Valga Haiglas, SA Otepää Tervisekeskuses ja Hiie Silma hambaravikabinetis. Hambaraviasutustes töötab 17 arsti, sh. eraarstidena 11. Proteesiarste on 3, hambatehnikuid 3. Õendusala töötajaid hambaravi asutustes 13.

8.2.4 Statsionaarne arstiabi Maakonnas on 2 tervishoiuasutust, kus osutatakse statsionaarset arstiabi. – AS Valga Haiglas on 129 ravivoodit ja 4 päevastatsionaari voodikohta. Statsionaaris töötab 20 põhikohaga arsti ja 54 õendusala töötajat. – SA Otepää Tervisekeskuses on 18 hooldusravi voodit. Statsionaaris põhikohaga töötavaid arste ei ole, õendusala töötajaid 5.

8.2.5 Kiirabiteenistus Maakonnas 3 kiirabiteenistust osutavat asutust: – AS Valga Haigla, alluvuses 1 kiirabibrigaad, – OÜ Tõrva Tervisekeskus, alluvuses 1 kiirabibrigaad. – SA Otepää Tervisekeskuses 1 kiirabibrigaad otsealluvusega Tartu Kiirabile. Tabel 8-11 Ambulatoorne arstiabi (ühe elaniku kohta aastas) 2000 2001 2002 2003 2004 Külastusi arsti juurde 4,2 4,1 4,0 4,7 5,2 Arsti kodukülastusi 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 Külastusi hambaarsti juurde 1,3 1,2 1,0 1,2 1,5 Kiirabi külastusi 0,14 0,15 0,20 0,20 0,18 Tabel 8-12 Meditsiinipersonal Arst Hambaarst Kesk-med 2003 2004 2003 2004 2003 2004 Haigla 17 20 - - 60 59 Erameditsiin 29 29 12 12 29 36 Ambulatoorsed tervishoiuasutused 24 23 7 7 60 55 Mujal 5 6 - - 18 12 Kokku 75 78 19 19 167 162 Tabel 8-13Voodikohtade iseloomustus Asutuse nimetus Voodikohti Keskmiselt Voodi- Keskmine ravitud koormus ravikestvus haigete arv 2003 2004 2003 2004 2003 2004 2003 2004 AS Valga Haigla 129 129 3638 3468 234 230 8,2 8,3 SA Otepää Tervisekeskus 20 18 198 180 245 217 25,4 23,2

138 Tõrge! Laadi pole määratletud.

Tabel 8-14 Voodikohtade profiil Voodikohtade profiil Voodikohti Keskmiselt Voodikoormus Keskmine ravitud haigeid ravikestvus 2003 2004 2003 2004 2003 2004 2003 2004 Sisehaigused 40 40 1152 1304 308,2 318,9 10,8 9,8 Pikaravi/hooldusravi 32 30 296 266 238,4 221,6 20,0 22,0 Nakkushaigused 3 3 ------Kirurgia 21 21 889 699 237,9 234,0 6,1 7,3 Sünnitus 10 10 307 274 147,7 116,0 4,8 4,3 Günekoloogia 11 11 224 246 90,0 121,4 6,3 5,1 Neuroloogia 15 15 413 360 292,1 228,5 11,1 9,7 Naha-suguhaigused 2 2 ------Lastehaigused 15 15 555 499 208,1 211,1 4,9 5,1 Kokku 149 147 3836 3648 235,4 228,1 9,0 9,0 Tabel 8-15 Enamesinenud esmased haigusjuhud (%) Täiskasvanud 2003 2004 Lapsed 2003 2004 Hingamiselundite haigused 30,5 29,3 Hingamiselundite haigused 57,8 55,0 Vigastused ja mürgistused 12,3 11,2 Vigastused ja mürgistused 8,2 7,8 Kuse-suguelundite haigused 9,7 10,6 Nahk-ja nahaaluskoe haigused 6,7 7,4 Lihasluukonna-ja sidekoe 10,0 9,7 Nakkushaigused 4,2 6,4 haigused Silma-ja silmamanuste haigused 6,9 7,4 Kõrva-ja nibujätkehaigused 5,0 5,8 Seedeelundite haigused 5,3 5,2 Silma-ja silmamanuste 5,3 5,2 haigused Naha-ja nahaaluskoe haigused 3,9 4,6 Seedeelundite haigused 3,7 4,0 Vereringeelundite haigused 4,9 4,3 Lihasluukonna-ja sidekoe 2,4 1,8 haigused Nakkushaigused 3,2 3,9 Kuse-ja suguelundite haigused 1,5 1,4 Psüühika-ja käitumishäired 2,9 2,8 Psüühika-ja käitumishäired 1,4 1,0 Kõrva-ja nibujätkehaigused 2,7 2,5 Närvisüsteemihaigused 0,7 0,4 Närvisüsteemihaigused 2,7 2,5 Vereringeelundite haigused 0,2 0,1 Muud haigused 5,0 6,0 Muud haigused 2,9 3,7 Tabel 8-16 Täiskasvanute surmapõhjused 2003 2004 Surma põhjused Juhud % Juhud % Vereringehaigused 251 50,6 311 58,8 Vanadussurm 24 4,9 20 3,8 Pahaloomulised kasvajad 71 14,3 90 17,0 Õnnetusjuhtumid 23 4,6 14 2,6 Muud haigused, sh 127 25,6 94 17,8 mürgistused alkoholist 3 0,6 8 1,5 mürgistused narkootikumist - - 1 0,2 enesetapud 16 3,2 9 1,7 rünne 2 0,4 2 0,4

139 Valgamaa aastaraamat 2004

Tabel 8-17 Laste surma põhjused (juhtude arv) Surma põhjused 2003 2004 Õnnetusjuhtumid 2 2 Haigused 2 2 Tabel 8-18 Nakkushaiguste esinemisjuhud Haiguse nimetus 2000 2001 2002 2003 2004 Salmonelloos 32 1 - - 4 Enteriidid 11 10 7 11 14 Viirushepatiit 2 - 1 - 2 Puukentsefaliit 6 3 - 4 - Puukborrelioos 13 1 1 4 1 Tuberkuloos 12 19 9 14 7 Tuulerõuged 419 174 132 139 210 Sarlakid 5 17 17 8 7 Läkaköha 48 18 6 5 9 Sügelised 119 95 93 101 116 Enterobioos 85 88 27 19 31

8.3 Terviseedendus Terviseedenduse aluseks on Rahvatervise seadus ja Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud tervisepoliitika kontseptsioon. Tervise edendamine on suunatud inimese tervist väärtustava ja toetava eluviisi kujundamisele ja tervislikku elulaadi soodustavate võimaluste ja tingimuse loomistele. Valdkond hõlmab terviseteabe levitamist, tervistavate teenuste ja tegevuste arendamist ning soodustamist, samuti tervist kahjustavate käitumisviiside piiramist ning reguleerimist. Valgamaa Uimastiennetusnõukogu (edaspidi UEN) on moodustatud maavanema korraldusega 2001. a. UEN koordineerib riiklike alkoholismi ja narkomaania ning HIV/AIDS-i programmide/projektide elluviimist maakonnas vastavate tegevuskavade alusel. Graafik 8-1 Valga Maavalitsusele riiklike alkoholismi ja narkomaania ning HIV/AIDS-i programmide/projektide elluviimiseks eraldatud vahendid

140000 120 000 120000

100000 75000 80000 60000 60000 kroonides 40000

20000 8000 0 2001 2002 2003 2004 Terviseedenduslikud tegevused on suunatud kogu maakonna elanikkonnale, ellu on viidud üleriigiline kodu- ja olmevigastuste ennetamise programm 2002-2004. Valga maakonnas on üks terviseedenduslik kool (Otepää Gümnaasium) ja kaks lasteaeda (Koikküla Lasteaed-

140 Tõrge! Laadi pole määratletud.

Algkool ja Hummuli Lasteaed Sipsik), 2001. aastast on AS Valga Haigla terviseedenduslike haiglate võrgustiku liige. Terviseedenduslike linnade võrgustikuga on liitunud Otepää linn.

8.4 Olulisemad tegevused ja sündmused – Taheva Lastesanatoorium lõpetas 31.12.2004 tegevuse riigiasutusena. Samade teenuste pakkumist jätkab Taheva Vallavalitsuse poolt asutatud SA Taheva Sanatoorium. – Valgamaa Uimastiennetusnõukogu viis edukalt ellu alkoholismi/narkomaania ja HIV/AIDSi ennetamise 2004. a. tegevuskava – Arendati koostööd Läti Vabariiki kolleegidega sotsiaaltöö valdkonnas – toimus Valgamaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate õppekülaskäik Valka. – Ehitati välja Tõlliste perearstikeskuse ruumid, seda tänu Tõlliste Vallavalitsuse rahalisele toetusele (u 300 000 kr). – Alustas tööd MTÜ Valgamaa Tugikeskus, mis pakub psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekande teenuseid. – Valmis Valga maakonna hooldusravivõrgustiku arengukava. – Alustas tööd AS Valga Haigla rehabilitatsioonimeeskond. Seoses komisjoni tööle rakendumisega osutatakse Valga Haiglas rehabilitatsiooni plaanide koostamise teenust ning muid vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid. – Viidi ellu edukas koostööprojekt Jämtlandi lääni Östersundi Abivahendite Keskusega (Östersunds Hjälpmedelcentralen). Nimetatud keskus annetas Valga maakonna puuetega inimestele suures koguses tehnilisi abivahendeid. – Edukad koolitused: o Jätkus Tartu Laste Tugikeskuse poolt korraldatud kolmeaastane koolitus lastega töötavatele spetsialistidele “Laste väärkohtlemine ja perevägivald. Äratundmine. Sekkumine. Võrgustikutöö. Ennetamine.” Koolituse läbiviijateks on Tartu Laste Tugikeskuse spetsialistid. Koolitus saab teoks tänu ISPCAN (International Society of Prevention Child Abuse and Neglect) ja OAK-fondi toetusele. Selline kolmeaastane multidistsiplinaarsete meeskondade koolitus toimub Eestis esmakordselt. Koolitus lõppes aprillis 2005. o Toimus PRIDE-EST kasuperede koolitus. Koolitusel osales 6 peret. o Lõppes Valga maakonna ja Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni vahelise koostööprojekti “Development of Primary Care in Valgamaa” raames korraldatud Valgamaa esmatasandi arstide ja õdede koolitusseminar. Projekti rahastas SIDA (Swedish International Development Cooperation Agency). Koolitust aitas korraldada Eesti Perearstide Liidu Valga osakond. Jämtlandi lään jätkab samasisulist koostööd Venemaa Vologda oblasti perearstidega kaasates sellesse ka Valga esindajaid. o Toimus Avahoolduse ja Arenduse Keskuse poolt korraldatud sotsiaaltöötajate suveülikool (augustis 2004) Otepääl.

141 Valgamaa aastaraamat 2004

9. Kultuur, sport, vaba aeg

9.1 Kultuur

9.1.1 Rahva- ja kultuurimajad Maakonnas tegutses 14 rahva- ja kultuurimaja, kus toimusid aastaringselt üritused ja tegutsesid taidlus- ja huvialakollektiivid.

9.1.2 Raamatukogud Valga maakonnas on 25 rahvaraamatukogu ja kolm laenutuspunkti. Kõik raamatukogud on ühtlasi ka teabekeskused, kus on olemas nii riiklikud kui kohaliku omavalitsuse õigusaktid, äri- ja infokataloogid. 15-s maakonna raamatukogus saab tutvuda Euroopa Liidu info- materjalidega. Valga Keskraamatukogus lisaks ka Euroopa Nõukogu ja NATO materjalidega. Internetiühendus on kõigis maakonna raamatukogudes. Tabel 9-1 Raamatukogud 2001 2002 2003 2004 Kogud 376 973 380 625 383 121 380 662 Lugejaid 13 816 13 544 13 244 13 348 Laenutusi (tuhat arvestusüksust) 498 499 490 518 907 Laenutuste arv ühe lugeja kohta 36,04 36,85 36,99 38,88 Tabel 9-2 Raamatukogu külastamisi ühe elaniku kohta 2001 2002 2003 2004 Valga Keskraamatukogus 6,8 7,3 6,8 7,2 Eesti keskraamatukogudes keskmiselt 5,5 5,9 7,2 7,8 Maakonna külaraamatukogudes 7,3 6,8 6,7 7,1 Eesti külaraamatukogudes keskmiselt 5,1 5,5 5,4 5,6 Tabel 9-3 Kooliraamatukogude töö 2002/2003. õppeaastal oli maakonnas 19 kooliraamatukogu. 2001 2002 2003 2004 Põhikogu arvestusüksust 183 724 179 619 176 374 178 754 Õpikukogu 160 358 171 745 175 620 167 086 Lugejaid 5 390 5 261 5 214 … Külastusi 82 885 93 770 65 140 … Laenutusi 95 302 96 853 100 886 …

Valga Keskraamatukogu Aia 18, 766 9980, e-post: [email protected], veeb: www.valgark.ee. Direktor Endla Schasmin Tabel 9-4 Valga Keskraamatukogu tegevusnäitajad Aasta Teavikuid Lugejaid Laenutusi Külastusi 2000 109 665 4616 154 537 87 275 2001 114 428 4402 134 530 97 108 2002 115 328 4496 152 103 103 857 2003 166 550 4460 147 608 95 818 2004 108 048 4540 162 708 106 718

142 Tõrge! Laadi pole määratletud.

– Valga Keskraamatukogus on kasutusel raamatukogunduslik tarkvara “Riks”. Maakondlik andmebaas on internetis nähtav. Interneti vahendusel on lugejatel võimalik kirjandust reserveerida, pikendada laenutähtaega. Kasutusel on e-teenused. – Kogu täienes 5605 teaviku võrra, nendest raamatuid 5478. Hangitud kirjandusest moodustab võõrkeelne kirjandus 27,9%, venekeelset on 27,1%. – Telliti 110 nimetust ajakirju, neist 50 on võõrkeelsed. – Raamatukogus korraldati 23 raamatukoguüritust ja 41 raamatunäitust. Populaarsed on lasteosakonna üritused. Tööd alustas vene keeles töötav raamatusõprade klubi. – Raamatukogu eestvedamisel ilmus maakondlik luulealmanahh “Maailm nagu joonealune”.

9.1.3 Muuseumid Tabel 9-5 Muuseumid Valga Muuseum Valga, Vabaduse 8 Üldtüüp Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste Mausoleum Helme Koduloomuuseum Helme vald, Helme pastoraat Kodulugu Eesti Lipu Tuba Otepää, Kirikumõis Ajalugu Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum Otepää, Koolitare 9 Kodulugu G. Wulff-Õie Kirjandus- ja Koduloomuuseum Pühajärve vald, Nüpli küla Kodulugu, kirjandus Hellenurme Vesiveski Palupera vald, Hellenurme Töötav veski Enn Nilenderi Eratalumuuseum Palupera vald, Nõuni küla Kodulugu Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon Valga, Pikk 16 Ajalugu Tõrva Hüdroelektijaam Tõrva Töötav elektrijaam Otepää Suusamuuseum Otepää Kirikumõis Spordiajalugu

Valga Muuseum Vabaduse 8, Valga, veeb: www.valgamuuseum.ee Direktor Esta Mets Jaanuaris korraldas muuseum koostöös Valga Piirivalvepiirkonna linnakus asuva püsi- ekspositsiooni “Lõuna-Eesti Ühistöö” juhi Meelis Kiviga Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses Paju lahingu 85. aastapäevale pühendatud konverentsi, kus osales 350 inimest. Eesti ja Läti akadeemikute ettekandepäeval 6. mail Valga Muuseumis osales 75 inimest. Muuseumi vanemteadur Mari Juzar koostas kaks uurimust: “240 aastat Valga linnaõiguste kinnitamisest” ja “Valga linnaelanike raamatute hilisematest sissekannetest“. Mari Juzar esines ka Tuglase Seltsi kutsel Helsingi Ülikoolis ettekandega “Valga ajaloost läbi sajandite”. Jaanuaris ilmus Paju lahingu 85. aastapäeva üritusteks ja konverentsiks brošüür “Paju 85”. Valmis ka täiendatud-parandatud käsikiri ingliskeelseks väljaandeks raamatule “Ajalooline Valga”. Muuseumitunde viidi läbi 11 teemal kokku 98 tundi 2428 kuulajale - osalisele, uudsena kaasati muuseumitundidesse ka lasteaialapsed. Näitusesaalides eksponeeriti 17 kunstialast näitust. Püsiekspositsioonis tehti kuus uut teemanäitust, nende hulgas näiteks “85 aastat Nuustakule alevi nimetuse andmisest” ja “65 aastat esimesest operatsioonist Valga Haiglas”. Muuseumi fondi võeti arvele 272 uut museaali, neist annetustena 162 ja osteti 110 museaali 40 041 krooni väärtuses. Praegu on muuseumikogu suuruseks 68 121 säilikut. Näiteid ostetud museaalidest: kiiktool 20 saj. algus; soome kelk 20 saj. algus; laste mänguautobuss Lutheri vabriku toode; laste nukuvanker 20 saj. algus.

143 Valgamaa aastaraamat 2004

Näiteid annetustest: tiibklaver 20 saj. algus; meeste pulmaülikond 1939. a.; puskariajamise aparaat (2004. a. politsei poolt Valgas konfiskeeritud). Etnograafiakokku laekus rida huvitavaid esemeid: puuämber (1920-ndad), juurtest punutud vakk, laste korvtool, talupoja tool, hobuse taosed, jt. Arhiivikogu täienes materjalidega Valga Leivatehasest selle likvideerimisel: kroonikad, külalisraamat, dokumendid, fotod. Turismihooajal (15.05–29.08) pikendas muuseum oma lahtiolekuaegu ja oli avatud ka pühapäeviti. Muuseumi külastatavus: Tabel 9-6 Valga Muuseumi tegevus 2001 2002 2003 2004 Museaale 67046 67 470 67 849 68 121 Näitusi 25 21 21 17 Külastajaid 9647 7085 5414 7540

9.1.4 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid Tabel 9-7 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr) 2001 2002 2003 2004 Toetus kultuuriürituste läbiviimiseks 59,0 59,0 59,0 59,0 Toetus uute raamatute ostmiseks 944,8 928,1 1047,5 1032,0

9.1.5 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp Ekspertgrupi koosseis Rein Leppik (esimees), Ene Kaas, Ilmar Kõverik, Heikki Kadaja, Anneli Puusepp. Valgamaa ekspertgrupile anti vahendeid projektide toetamiseks 890 876 krooni, sellest 821 075 krooniga toetati 345 kultuuri- ja spordialast projekti. Tabel 9-8 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiad Viljo Grauding MTÜ Viraaž juhataja ja treener, tulemusliku töö eest Tõrva spordihoone juhtimisel ja Tõrva linna spordiürituste korraldamisel Helju Keskpalu maakonnalehe Valgamaalane reporter, üldlaulu- ja -tantsupeo maakondliku ettevalmistuse ja kultuurielu kajastamise eest maakonnalehes Meelis Kuivits Valga FC Warrior treener, tulemusliku töö eest Valga FC Warrior treenerina Mall Lepik Helme Sanatoorse Internaatkooli õpetaja, tegevuse eest kultuuri ja õpilaste vabaaja edendamise valdkonnas Saale Markvard pensionär, tulemusliku töö eest Tõrva Pensionäride Ühenduses “Eluratas” ja Tõrva invaühingu näiteringi juhendamisel Kalju Ojaste Otepää Karupesa Teami treener, tulemusliku töö eest noorsuusatajate treenerina Puka rahvamaja meesansambel — pikaajalise tulemusliku ansamblilaulu propageerimise eest Sirje Päss Valga Muusikakooli õpetaja, märkimisväärse töö eest koorilaulu propageerimisel Marika Sults Valga Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, tulemusliku töö eest kehalise kasvatuse õpetajate ainesektsioonis ja kergejõustikukohtunikuna Allan Teder spordiklubi Viraaž treener, tulemusliku töö eest noorte kergejõustiklaste treenerina

144 Tõrge! Laadi pole määratletud.

9.2 Sport Tabel 9-9 Aasta parimad sportlased Naised Kristina Šmigun, SK Oti-Audentes murdmaasuusatamine Mehed Pavel Loskutov, SK Maret-Sport maratonijooks Naised juuniorid Diana Teder, SK Viraaž kergejõustik Mehed juuniorid Karl Siim, MSK Väike-Munamägi mäesuusatamine Neiud A klass Oksana Bosjanok, VK Viktooria võrkpall Noormehed A klass Kristjan Eljand, Otepää Spordiklubi suusahüpped Tüdrukud B klass Kelly-Ann Laine, SK Maret-Sport kergejõustik Poisid B klass Magnar Orasson, SK Oti-Audentes mäesuusatamine Täiskasvanute Otepää Spordiklubi suusahüppajate suusahüpped võistkond võistkond: Jaan Jüris, Egert Malts, Kristjan Eljand Noorte võistkond VK Viktooria tüdrukute B kl. võist- võrkpall kond: Oksana Bosjanok, Aleksandra Dinis, Helina Sõber, Jane Sisask, Irina Berezina, Jekaterina Beljajeva, Ksenja Kuštšenko, Alina Belova, Karina Kirku, Jevgenia Mironova Spordiveteranide Valgamaa Spordiveteranide Seltsi petanque võistkond petanque võistkond: Ene Aigro, Aarne Steinbach, Kaarel Tigane Naine spordiveteran Ene Aigro, Valgamaa murdmaasuusatamine, 35+ Spordiveteranide Selts kergejõustik Mees spordiveteran Eduard Sokolovski Valga laskmine 40+ Laskurklubi Mees Silver Tammemägi, A-Karuse AMK veoautokross tehnikasportlane Noor Urmo Luts, A-Karuse AMK rallikross tehnikasportlane Treener Anatoli Šmigun, SK Oti-Audentes murdmaasuusatamine

Valgamaa sportlased rahvusvahelistel tiitli- ja karikavõistlustel Kristina Šmigun (Spordiklubi Oti-Audentes) 2003/2004.a. Maailmakarikavõistluste murdmaasuusatamises hooaja kokkuvõttes 5. koht. Parimad kohad etappidel: – 10 km ühisstardist 10.01.04. Otepää (2. koht) – 10 km kl. eraldistardist 20.11.04. Gällivare (2. koht) – 10 km vaba eraldistardist 26.11.04. Kuusamo (2. koht) – 10 km kl. eraldistardist 28.11.04. Kuusamo (1. koht) – 7,5 km + 7,5 km suusavahetus 11.12.04. Val di Fiemme (2. koht) – 15 km vaba ühisstardist 18.12.04. Ramsau (1. koht) Jaak Mae Spordiklubi Oti-Audentes 15 km kl. eraldistardist Maailmakarikavõistlused murdmaasuusatamises Umea etapil 3. koht) Pavel Loskutov Spordiklubi Maret-Sport XXVIII Suveolümpiamängudel Ateenas, maratonijooksus 26. koht – 2.18.09

Rahvusvahelistel võistlustel Pavel Loskutov - Souli maratonijooksus I koht, aeg 2:09.34

145 Valgamaa aastaraamat 2004

Valgamaa spordiklubide sportlaste poolt võidetud Eesti Meistrivõistluste medalid Kuldmedalid Kristina Šmigun (N) murdmaasuusatamine — 10 km. vabatehnika Pavel Loskutov (M) kergejõustik — poolmaratonijooks Triin Peips (N) laskesuusatamine — laskesprint, ühisstart, viitstart Kerttu Siim (N) mäesuusatamine — slaalom, paralleelslaalom Jaak Mae (M) murdmaasuusatamine — 15 km vabatehnika Triinu Tee (NJ) murdmaasuusatamine — 5km. kl + 5 km vabatehnika Diana Teder (NJ) kergejõustik — 400 m jooks Liis Vasemägi (NJ) mäesuusatamine — paralleelslaalom, slaalom Karl Siim (MJ) mäesuusatamine — paralleelslaalom, slaalom Egert Malts(MJ) suusahüpped — individuaalarvestus, meeskondlikud suusahüpped(suvi), meeskondlikud suusahüpped (talv) Kristjan Eljand(PA) kahevõistlus (suvi), suusahüpped (suvi), meeskondlikud suusahüpped(suvi), meeskondlikud suusahüpped (talv) Kaspar Trumsi (PA) mäesuusatamine — suurslaalom Martin Meema (PA) mäesuusatamine — slaalom Kelly-Ann Laine (TB) kergejõustik — kuulitõuge Magnar Orasson (PB) mäesuusatamine — slaalom, paralleelslaalom Jaan Jüris (M) meeskondlikud suusahüpped(suvi), meeskondlikud suusahüpped(talv) Ene Aigro (N40) murdmaasuusatamine — 5 km. klassikaline tehnika, 5 km vabatehnika; kergejõustik — 5000 m jooks Liivi Tafenau (N40) kergejõustik — 100 m jooks, 200 m jooks Liivi Parik (50) orienteerumine — tavarada, pikk rada Tiiu Nukki (50) kergejõustik — heidete mitmevõistlus Asta Kull (50) kergejõustik — kettaheide Marje Vahtre (35) kergejõustik — vasaraheide, odavise Urve Kartau (50) kergejõustik — odavise Rein Mikk (55) kergejõustik— vasaraheide Eduard Sokolovski (55) laskmine — olümpiakiirlaskmine Silver Tammemägi autosport — kross GAZ 53, rallisprint GAZ 53 Avo Pilv autosport — kross GAZ51/52 Vahur Lillmann autosport — kross Bagi 53 Atis Riekstins autosport — kross ERK2000 Sven Schneeberg (PC) mäesuusatamine — suurslaalom, slaalom Marju Meema (TC) mäesuusatamine — suurslaalom, paralleelslaalom Hendrik Kutsar (PC) mäesuusatamine — paralleelslaalom Triin Ojaste (TC) murdmaasuusatamine — 2 km vabatehnika Andreas Nigol (PC) laskesuusatamine — ühisstart Lilian Leetsi TB) laskesuusatamine — ühisstart Hõbemedalid Jaak Mae murdmaasuusatamine — 50 km klassikaline tehnika Aivar Rehemaa murdmaasuusatamine — 15 km vabatehnika Jaan Jüris suusahüpped (talv), suusahüpped (suvi) Triinu Tee (NJ) murdmaasuusatamine — 10 km vabatehnika Diana Teder (NJ) kergejõustik — 200 m jooks Aili Popp (NJ) laskesuusatamine — ühisstart, individuaalne distants, viitstart Liis Vasemägi (N) mäesuusatamine — paralleelslaalom

146 Tõrge! Laadi pole määratletud.

Taavi Ojaste (MJ) murdmaasuusatamine — 10 km klassikaline tehnika + 10 km vabatehnika Rain Kuresoo (MJ) laskesuusatamine — individuaalne distants. viitstart Karl Siim (M) mäesuusatamine — paralleelslaalom, slaalom Kaspar Külm (MJ) mäesuusatamine — suurslaalom, paralleelslaalom Rauno Laiv (MJ) mäesuusatamine — slaalom Marian Svaigsne (TA) kergejõustik — kolmikhüpe Martin Meema (PA) mäesuusatamine — paralleelslaalom Kelly-Ann Laine (TB) kergejõustik — kettaheide Meeli Pällin (TB) kergejõustik — 3 km käimine; laskejooks — ühisstardist 3 km Andreas Nigol (PB) mäesuusatamine — paralleelslaalom Tauno Tõld 4x10 km teatesuusatamise meeskond Aivar Rehemaa 4x10 km teatesuusatamise meeskond Madis Vaikma 4x10 km teatesuusatamise meeskond Jaak Mae 4x10 km teatesuusatamise meeskond Liivi Tafenau (N40) kergejõustik — kuulitõuge Asta Kull (N50) kergejõustik — vasaraheide, odavise, heidete mitmevõistlus Urve Kartau (N50) kergejõustik — kuulitõuge Aime Ilves (N55) lauamängude mitmevõistlus Leini Kirsimäe (N45) kergejõustik — 1500 m jooks, 5000 m jooks Andres Tobre (M40) kergejõustik — odavise, kuulitõuge, kettaheide Kaarel Tigane (M60) petanque individuaalne Eduard Sokolovski (M55) laskmine — õhupüstol 40 lasku, sportpüstol 3x20 lasku, vabapüstol 60 lasku Silver Tammemägi (M) autosport — rallikross GAZ 53 Mario Karuse (M) autosport — kross ERK2000, rallisprint 2WD ERK Sigmar Tammemägi (M) autosport — kross GAZ 53 Andrus Tiideberg(M) autosport — kross bagi 53 Urmo Luts (MJ) autosport — rallikross Marju Meema (TC) mäesuusatamine — slaalom Stella Rei (TC) mäesuusatamine — slaalom Kennart Adov (PC) mäesuusatamine — paralleelslaalom Henri Juhkam (PC) mäesuusatamine — suurslaalom Timo Tigane (PB) laskesuusatamine — ühisstart Krislin Kalk (TC) laskesuusatamine — 3 km, viitstart, individuaaldistants Kaur Lõhmus (PC) laskesuusatamine — ühisstart, viitstart Lilian Leetsi (TB) laskesuusatamine — viitsart Taavi Lassmann (PC) laskesuusatamine — sprint Mihkel Joosing (MJ) laskesuusatamine — sprint Pronksmedalid Kristina Zotova (N) murdmaasuusatamine —30 km vabatehnika Aivar Rehemaa (M) murdmaasuusatamine — 50 km klassikaline tehnika Liis Kalda (TB) murdmaasuusatamine — 3 km vabatehnika Diana Teder (N) kergejõustik — 400 m jooks Rain Kuresoo (MJ) laskesuusatamine — ühisstart Rauno Laiv (MJ) mäesuusatamine — suurslaalom Grete Udras (TA) kergejõustik — kolmikhüpe Kristjan Eljand (M) suusahüpped (talv) Martin Meema (PA) mäesuusatamine — suurslaalom

147 Valgamaa aastaraamat 2004

Marek Kubi (PA) kergejõustik — murdmaajooks Kelly-Ann Laine(TB) kergejõustik — odavise Meeli Pällin (TB) kergejõustik — 2 km käimine Lauri Laaneser (PB) laskmine — õhupüstol 40 lasku Marje Vahtre (N35) kergejõustik — kuulitõuge, kettaheide, heidete mitmevõistlus Karl Teearu (M45) murdmaasuusatamine — 10 km klassikaline tehnika Mario Karuse (M) autosport — rallikross Janis Kozlovskis (M) autosport — kross bagi 53 Siim Kaur (MJ) autosport — bagikross Marju Meema (N) mäesuusatamine — slaalom Hendrik Kutsar (PC) mäesuusatamine — slaalom, suurslaalom Magnar Orasson (PC) laskesuusatamine — viitstart Lilian Leetsi (TB) laskesuusatamine — 5 km Timo Tigane (PB) laskesuusatamine Krislin Kalk (TC) laskesuusatamine

Valminud spordibaasid Otepää valla spordihoone

Korrastatud spordirajatised – Karula Lüllemäe tervisekeskus – Tõrva linna ekstreemspordi väljak – Palupera Põhikooli staadion – Keeni Põhikooli pallimängude väljak – Hargla Põhikooli pallimängude väljak

148 Tõrge! Laadi pole määratletud.

10. Turism

10.1 Turismiinfo ja -teenused − Valga Turismiinfokeskus (infoteenused). Kesk 11, 68203 Valga, telefon/faks 766 1699, e-post: [email protected]; kodulehekülg www.visitestonia.com − Otepää Turismiinfokeskus (infoteenused). Lipuväljak 13, 67405 Otepää, telefon: 766 1200, faks: 766 1246, e-post: [email protected]; kodulehekülg www.visitestonia.com − Tõrva Turismiinfopunkt (infoteenused). Valga 1, 68 605 Tõrva, telefon/faks 766 3300, e-post: [email protected] − SA Valgamaa Turism (maakondlikud turismiprojektid, arendustöö), Kesk 11, 68203 Valga, telefon/faks 766 1699, e-post: [email protected] − SA Tõrva-Helme Turism, Valga mnt. 1, Tõrva 68605, telefon 766 3300, e-post: [email protected] − SA Lõuna-Eesti Turism, Kitsas 8, Tartu 51003, tel/faks 744 2271, e-post: [email protected] − AS Hansa reisid (turismireisid, laeva-, bussi- ja lennupiletid, kindlustused, auto- ja bussirent, viisade vormistamine), Aia 16-1, 68203 Valga, tel/faks 766 1542, telefon 524 7706, e-post [email protected] − Valga Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi- ja lennupiletid, kindlustused, viisade vormistamine). Vabaduse 5, 68204 Valga, telefon/faks 766 1055, telefon 5623 3189, e-post: [email protected] − Otepää Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused ja viisade vormistamine). Lipuväljak 11, 67404 Otepää, telefon 765 4060, faks 766 1229 − A-Karuse Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi- ja lennupiletid, kindlustused, viisade vormistamine). Aia 9, 68203 Valga, telefon/faks 767 9888, 506 2900, e-post [email protected]

Tabel 10-1 Atesteeritud Tabel 10-2 Toitlustusettevõtted majutusettevõtted Majutusettevõte Ettevõtteid Kohti Toitlustusettevõte Ettevõtteid Kohti hotell 9 594 restoranid 6 378 motell 2 54 pubid 10 770 külalistemaja 12 312 kohvikud 7 152 puhkemaja 21 233 baar 10 378 külaliskorter 2 10 kiirtoitlustus 6 202 puhkekülad- ja laagrid 6 446 ööklubid 4 410 hostel 7 136 kokku 43 2290 kodumajutus 19 178 kokku 78 1963

10.2 Turismiüritused/projektid – Osalemine siseturismimessidel/turundusüritustel: Tourest 2004, Matkamiks 2004 – Osalemine välismessidel: Matka 2004 Helsingis, Balttour 2004 Riias – Korraldatud 2 infopäeva Valgamaa turismiettevõtjatele (19.04; 02.12.2004); koostöös SA Valgamaa Turism, Otepää TIK ja Valga TIK

149 Valgamaa aastaraamat 2004

– Eesti turismi infotelgi avamine koostöös Otepää VV ja EASiga FIS murdmaasuusatamise MK etapil ja Saku Suverullil – Kaastöö meediale suve- ja talve-eride väljaandmiseks - Eesti Päevaleht, Äripäev, Postimees – Otepää lumeinfo edastamine Raadio RING (kuuel päeval nädalas), Raadio 2 kanalitele (kolmel päeval nädalas) Teenused Otepää Turismiinfokeskus Valga Turismiinfokeskus Teenindatud kohapeal 15 025 klienti 11 857 klienti Päringutele vastatud 12 367 korda 3607 korda (telefon, e-post, kiri, faks) Nõustatud 29 ettevõtjat 14 ettevõtjat

Projektid – Talvepealinna projekt – Projekti “Otepää Ajaloo teemapark” esitamine Phare 2002 Läänemere regiooni piiriülese koostöö programmile – Projekti “Pühajärve rannapark – aktiivse puhkuse keskus” esitamine, Phare – Projekti “Otepää keskväljaku arendamine ja sidumine turismiinfrastruktuuriga” esitamine, Phare – Otepääl Suusamuuseumi arendusprojekt

Osalemine koostööprojektides – Via Hanseatica – Maakonna arengunõukogu turismi töögrupp

Trükised – Trükised “Otepää suvi 2004” - tiraaž 3000, “Otepää talv 2004/2005” − tiraaž 4000 – Kaardid: Murdmaasuusarajad ja mootorkelgurada − tiraaž 1000, Suvised avalikud liikumisrajad − tiraaž 1000 Tabel 10-3 Majutatute arv majutusasutustes Turistid 2002 2003 2004 Sise- ja välisturistid (in) 49 988 53 009 67 354 osatähtsus Eestis (%) 3,6 3,6 … sh Eesti elanikud (in) 39 770 41 604 50 877 osatähtsus Eestis (%) 10 10 12 sh välisturistid 10 218 11 405 16 477 osatähtsus Eestis (%) 1,0 1,1 2,0 Tabel 10-4 Majutatud välisturistide arv suurema osatähtsusega riikidest Riik 2002 2003 2004 Soome 4661 5587 6017 Saksamaa 1322 1596 1934 Venemaa 704 768 1121 Rootsi 614 691 1118 Läti 834 659 776 Leedu 362 286 348 UK, Iirimaa 301 244 263 Norra 323 273 203

150 Kasutatud materjalid ja märkide seletus

11. Kasutatud materjalid ja märkide seletus 1. Eesti Statistikaamet. [http://www.stat.ee] 2. Ajaleht Äripäev. [http://www.aripaev.ee] 3. EAS Turismiarenduskeskuse kodulehekülg. [http://www.visitestonia.com]

Kasutatud märgid … Andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad - Nähtust ei esinenud

151