1 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

KÖITE KOOSSEIS:

Tamsalu valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029.

Lisad:

Lisa 1 Tamsalu Vesi AS teenuse osutamiseks kasutuses olevad varad

Lisa 2 Tulekustutusvee võtmise võimalused Tamsalus ja Sääsel

Lisa 3 Investeeringud 2017-2029

Lisa 4 Elanike prognoos ja nõudlus

Lisa 5 Teenuse taskukohasus ja vee-ettevõtte jätkusuutlikkus ÜVK arendamise kava elluviimisel

Lisa 6 Tamsalu valla reoveekogumisalade joonised

Köite koostamisel osalesid:

Tamsalu Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond 2 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

SISUKORD

I ÜLDIST ...... 6

1.1 Üldine informatsioon ...... 6

1.2 Dokumendid ja juhendmaterjalid ...... 6

1.2.1 Üldised juhendmaterjalid ...... 6

1.2.2 Objekte puudutavad dokumendid ja juhendmaterjalid...... 8

II ÜVK ARENDAMISE KAVA UUENDAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 8

2.1 Õiguslik alus ...... 8

2.1.1 Veemajanduskavad ...... 10

2.2 Tamsalu vald ja valla arengukava ...... 11

2.2.1 Tamsalu valla asumid ja rahvastik ...... 12

2.2.2 Veevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine, puhastamine ...... 15

2.2.3 Kohalik omavalitsus ...... 20

2.2.4 Tamsalu valla eelarve ...... 21

2.2.5 Tööhõive ...... 21

2.2.6 Ettevõtlus ja arendustegevus ...... 22

2.2.7 Tamsalu valla vee-ettevõte ...... 23

2.2.8 ÜVK teenuse hind Tamsalu vallas ...... 24

2.3 Planeeringud ...... 255

2.3.1 Lääne-Viru maakonna planeeringud...... 255

2.3.2 Tamsalu valla üldplaneering ...... 27 3 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2.3.3 Tamsalu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ...... 27

2.3.4 Detailplaneeringud Tamsalu vallas ...... 29

2.3.5 Vesikondade veemajanduskavad ...... 30

2.4 Muud andmed ...... 311

2.4.1 Põhjavee varud ...... 311

2.4.2 Tehnovõrkude joonised ...... 322

2.4.3 Vee erikasutusload ...... 322

2.4.4 Kliimatingimused ...... 333

2.5. Kokkuvõte ...... 333

III KESKONNAKÜSIMUSED ...... 355

3.1 Üldine informatsioon ...... 355

3.1.1 Maakasutus ...... 37

3.1.2 Ehitusgeoloogiline olukord ...... 38

3.1.3 Põhjavesi ...... 39

3.1.4 Pinnavesi...... 422

3.1.5 Taristu ...... 444

3.1.6 Elanikkond ja ÜVK teenuse tarbijad...... 49

3.2 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni teenuste kasutamine ning seadusandlus ...... 500

3.3 Kokkuvõte keskkonnaküsimustega seonduvast ...... 511

IV OLEMASOLEV OLUKORD TAMSALU VALLA VEEMAJANDUSOBJEKTIDEL ...... 522

4.1 Üldist ...... 522

4.2 Veevarustus ...... 533

4.2.1 Veevarustusallikad ...... 533

4.2.2 Sanitaarkaitsealad ...... 555

4.3 Tamsalu valla vee-ja kanalisatsioonitorustik ...... 566

4.4 Tamsalu valla reoveepuhastid ...... 57 4 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

4.4.1 Purgimine ...... 59

4.5 Tuletõrje veevarustus ...... 600

4.5.1 Liigvee ärajuhtimine ...... 600

4.6 Tamsalu Vesi AS tehnilised näitajad teenindatava piirkonna kohta ...... 611

4.6.1 Üldist ...... 611

4.6.2 ÜVK teenuse kasutajad ...... 611

4.6.3 Veekasutus, reovee ärajuhtimine ja puhastamine ...... 622

4.7 Toodangu kvaliteedinäitajad ...... 666

4.7.1 Vee kvaliteet ...... 666

4.7.2 Reo-ja heitvee kvaliteet ...... 733

4.8 Ekspluatatsioon ...... 78

4.9 Kokkuvõte olemasolevast olukorrast ja probleemidest ...... 79

4.9.1 Ühisveevärgi probleemidest ...... 800

4.9.2 Ühiskanalisatsiooni probleemidest ...... 800

V TAMSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA . 800

5.1 ÜVK arendamise kava koostamise üldised põhimõtted ...... 800

5.2 Soovitused valla ÜVK süsteemi arendamiseks ...... 811

5.3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise otstarbekus ...... 822

5.4 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud tegevused ...... 833

5.5 Tamsalu valla ÜVK arendamise kava koostamise lähteseisukohad ...... 844

VI ÜHISVEEVARUSTUSSÜSTEEMI ARENDAMISE KAVA ...... 866

6.1 Üldist ...... 866

6.2 Veevajaduse katmine ja vee kvaliteet ...... 866

6.3 Kavandatavad tegevused reoveekogumisaladel ...... 87

6.3.1 Tamsalu linn ja Sääse alevik ...... 87

6.3.2 Assamalla küla ...... 89 5 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

6.3.3 Vajangu küla ...... 89

6.3.4 Porkuni küla ...... 900

VII ÜHISKANALISATSIOONISÜSTEEMI ARENDAMISE KAVA ...... 911

7.1 Üldist ...... 911

7.2 Reovee kogumisalad ja reoveepuhastusseadmete kujad ...... 911

7.3 Tamsalu valla reoveekogumisalad ja –puhastid ...... 922

7.3.1 Tamsalu linna reoveekogumisala ...... 92

7.3.2 Tamsalu reoveepuhasti ...... 93

7.4 Assamalla küla reoveekogumisala ...... 94

7.5. Porkuni küla reoveekogumisala ...... 94

7.6 Vajangu küla reoveekogumisala ...... 96

VIII VAJALIKUD INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA ÜVK SÜSTEEMI ARENDAMISEKS ...... 96

8.1 Üldist ...... 96

8.2 Investeeringute vajadus Tamsalu vallas ...... 97

8.2.1 Üldpõhimõtted ...... 97

8.2.2 Porkuni küla reoveekogumisala...... 97

8.2.3 Vajangu küla reoveekogumisala ...... 98

8.2.4 Assamalla küla reoveekogumisala ...... 98

8.2.5 Investeeringute kokkuvõte ja analüüs...... 98

IX KOKKUVÕTTEKS ...... 99

9.1 Üldist ...... 99

6 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

I ÜLDIST 1.1 Üldine informatsioon

Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise kava uuendamine on kohaliku omavalitsuse jaoks seadusest tulenev kohustus ja vajadus, arvestades nii valla kui ka sellega koos ÜVK süsteemi arengut. Käesoleva töö eesmärk on kaasajastada Tamsalu valla ÜVK arendamise kava, arvestades vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamise vajadust (eelnevas arendamise kavas käsitletud üldiselt), samuti juba ajavahemikus 2011-2013 tehtud veevarustuse-ja kanalisatsiooniküsimusi hõlmavaid töid ning olemasoleva, veekäitluse ja reoveepuhastuse kavandamine võrreldes 2011.a. koostatud Tamsalu valla ÜVK arendamise kavaga, tagamaks reoveekogumisalade külade elanikkonnale kvaliteedinõuetele vastav joogivesi, samuti reovee kogumine, ärajuhtimine ning puhastamine, arvestades keskkonnakaitsealaste nõuetega. Arendamise kavaga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses.

1.2 Dokumendid ja juhendmaterjalid 1.2.1 Üldised juhendmaterjalid Tööde teostamisel tuleb jälgida kõiki Tellija poolt esitatud nõudeid ja arvestada eelnevalt teostatud töid, uuringuid ning kohalikke tingimusi ja piiranguid. Tamsalu valla ÜVK arendamise kava uuendamisel on arvestatud järgmiste dokumentidega: 1. Veeseadus 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, (alates 01. jaanuarist 2011 hakkas kehtima kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Finantsjuhtimise seadusega muudeti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § -i 37. Alates 1.oktoobrist 2011 rakendub omavalitsustele kohustus koostada arendamise kavad vähemalt nelja eelseisva eelarveaasta ehk antud hetkel, aastal 2016, aastate 2016- 2019 kohta). 3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus, 4. Sotsiaalministri määrus 31. juuli 2001.a. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” nr 82 5. Sotsiaalministri 01.01.2010.a. määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ 6. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning 7 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 a määrusega nr 99 7. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171, 8. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks. Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a määrus nr 61 9. Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19.03.2009. a. määrusega nr. 57 10. Tamsalu valla arengukava 2015-2021, Tamsalu Vallavolikogu 16.10.2015. a määrus nr 9 11. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+, Kehtestatud 29. mail 2000 Lääne- Viru maavanema korraldusega nr 134, 12. Tamsalu valla üldplaneering, Tamsalu Vallavolikogu 19.05.2010. a määrus nr 6 13. Viru alamvesikonna veemajanduskava, Peipsi alamvesikonna veemajanduskava, Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 14. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, Pärnu alamvesikonna veemajanduskava, 15. Harju alamvesikonna veemajanduskava, 16. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava, AS Maves. Töö nr. 2001/105. Tallinn, 2002, 17. Keskkonnaregistri PVH 2006 aruanne, Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond, Riiklik reg. Nr. GR-06-074, Tallinn 2006. 18. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala veehaarete toitealade piisava kaitse tagamine. AS Maves. Töö nr. 5097. Tallinn, 2005 19. Keskkonnalubade infosüsteem, 20. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine, 21. Lääne-Viru Maakonna veemajandusprojekt. Osad Tamsalu linn ja vald. Romboll Finland OY, 2006

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: - Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; - kohalike võimuorganite otsused; - järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised; - Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses või joonistel : a) EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk b) EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine, c) EVS 847-3:2003 Ühisveevärk, Osa 3: Veevärgi projekteerimine, 8 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

d) EVS 843:2003 Linnatänavad. Osa 11 Tehnovõrgud e) EVS 847-2:2003 Ühisveevärk, Osa 2:Veepuhastus f) Joogivee direktiiv 98/83/EC. g) Sotsiaalministri määruse nr 82, 31.07.01 Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid h) Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001.a. määruse nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §5 - LVI-RYL 92, - RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid, - AL ST 1-02 , Eesti asfaldiliidu Standard - EVS 901-3:2009 – Asfaldi Standard - üldkehtivad reeglid ja tavad. - "Kunnalisteknisten töiden yleinen työselitys 97" KT97 (Helsinki 1997). Tööde teostamiseks vajalikud normid, juhendmaterjalid jms hangib töövõtja omal kulul.

1.2.2 Objekte puudutavad dokumendid ja juhendmaterjalid

Varem teostatud uuringud: 1. Tamsalu valla Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007-2019 (SWECO Eesti AS, 2007), 2. Lääne-Viru Maakonna veemajandusprojekt. Osad Tamsalu linn ja vald. (Romboll Finland OY, 2006), 3. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala veehaarete toitealade piisava kaitse tagamine. (AS Maves. Töö nr. 5097. Tallinn, 2005), 4. Tamsalu valla põhimäärus (Tamsalu valla volikogu 23.11.2005 määrus nr 1 ja muudatus 26.01.2011 nr 1). 5. Keskkonnaministri 02. juuli 2009.a. käskkirjad nr 1079 ja nr 1080 reoveekogumisalade kinnitamise kohta Tamsalu valla territooriumil.

II ÜVK ARENDAMISE KAVA UUENDAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED 2.1 Õiguslik alus Arendamise kava koostamine hõlmab teatud tegevusi, mida võiks lihtsustatud skeemi kohaselt kujutada järgmiselt: • olemasoleva olukorra analüüs, • tähtsamate lahendamist vajavate probleemide määratlemine, • ÜVK tehniliste lahenduste kavandamine; 9 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

• ÜVK perspektiivse tehnilise üldlahenduse koostamine koos alternatiivlahendustega, • arendusmeetmete ajakava ja lähemate aastate arendusprogrammide koostamine ja hindamine, • arendamise kava arutelu ja heakskiitmine.

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Riigikogu poolt on heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 2007, 19, 96), kus on määratletud looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja põhiülesanded aastateni 2030.

Veemajandust reguleerib Veeseadus, mis võeti vastu 11. 05. 1994. aastal. Veeseadust on korduvalt täiendatud. Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - vee kasutamise ja kaitse ning maaomanike ja veekasutajate vaheliste suhete reguleerimine.

14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lisaks muule korraldada omavalitsuse territooriumil ka veevarustust ja kanalisatsiooni.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK AK) koostamist reguleerib 10. veebruaril 1999. a. vastu võetud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (ÜVKS), mille viimane täiendatud variant jõustus 01.01.2015. a.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja - kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava on eelduseks Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel eraldatavate riiklike ja Euroopa Liidu abirahade taotlemisel. ÜVKS § 2 lõik 1 põhjal on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Lisaks seadustele reguleerivad veemajandust ka vabariigi valitsuse ja keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused. 10 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

- Sotsiaalministri määrus 31. juuli 2001.a. „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” nr 82 (RTL I 2001,100, 1369; 2002, 84, 1299; 2005, 69, 971; 2007, 8, 131) – kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile, - Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 a määrusega nr 99 (RT I, 04.12.2012, 1) – kehtestab nõuded heitvee puhastusele ning loodusesse juhtiva heitvee proovivõtule, - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrus nr 171, - Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61 (RTL 1997, 3, 8 RT I, 12.04.2011,6), Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks. reguleerib veehaarete sanitaarkaitsealade moodustamist,

Tamsalu valla tasandil reguleerivad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvat järgmised õigusaktid: - Tamsalu Vallavolikogu 20.03.2013.a määrus nr 5 Tamsalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri - Tamsalu Vallavolikogu 20.03.2013.a määrus nr 4 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri - Tamsalu Vallavolikogu 20.03.2013.a määrus nr 6 Tamsalu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri - Tamsalu Vallavolikogu 22.08.2007.a otsus nr 47 Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna määramine (Tamsalu linn, Sääse alevik, Vajangu küla, Kursi küla), - Tamsalu Vallavolikogu 28.05.2008.a otsus nr 36 Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine (Assamalla), - Tamsalu Vallavolikogu 27.05.2009.a otsus nr 21 Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestamine (Porkuni),

2.1.1 Veemajanduskavad Veemajanduskavade eesmärk on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikide pinna- ja põhjavete hea seisund. Veemajanduskavad sisaldavad ülevaadet peamistest probleemidest ning tegevust probleemide lahendamiseks, samuti peab neid elanikkonnale tutvustama, et inimesed saaksid teha oma ettepanekuid ja koos vastavate ametkondadega püstitada eesmärke ning ühiselt neid ka täita. Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, kus järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või kohalike omavalitsuste administratiivseid 11 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______piire. See on vältimatu, sest näiteks kallastel toimuv tegevus mõjutab kogu jõge, alates selle lähteallikatest kuni merre suubumiseni ning üksikute jõelõikude kaitsmine ei muudaks oluliselt midagi. Lääne-Viru maakond jaguneb mitme alamvesikonna vahel. Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt vesikondadeks ja alamvesikondadeks. Eestis on kolm vesikonda - Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Lisaks on kõik vesikonnad jaotatud väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, neid on kokku 9. Iga vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel. Lääne-Viru maakonnast Tamsalu, Tapa ja Kadrina vald paiknevad osaliselt ka Lääne-Eesti vesikonnas. Peamisteks veeprobleemideks vesikondades peetakse reostust linnade ja asulate reoveepuhastitest ja põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist. Taas on keskkonnaprobleemiks tõusnud suurfarmid, kus on mitmetuhandepäised karjad. Lääne-Virus on mureks kalajõgede paisud. Kaladele on vaja luua käigurajad. Kalad peavad liikuma piki jõge vabalt, sest merre suubuvatest jõgedest sõltub nii rannikuvee kui ka jõgede endi kalarohkus. Soome lahes pole praktiliselt enam üldse looduslikku lõhet, sest jõgede suudmed on kinni pandud. Kaevanduste mõju piirkonnale on oluline. Seni kuni põlevkivi- või fosforiidi kaevandus järjest sügavamale läheb, mõjutab ta järjest suuremat vesikonnaala. Samuti pole kokkuleppeid, et näiteks liivakarjääride kasutamisel peaks taastama selle osa, mis on ammendatud. Karjäärid aga laienevad, jättes endast kanali, mis lööb segi loodusliku veekorralduse. Ida-Eesti vesikonna kõige olulisemaks veeobjektiks on Peipsi järv, mis on suuruselt Euroopas neljas, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Peipsi on ka maailma paremaid kalajärvi. Veemajanduskavade avalikel aruteludel on igal isikul õigus teha ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskavade kohta. Kõikide veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda paberil maakonnakeskustes ning elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

2.2 Tamsalu vald ja valla arengukava

Tamsalu vald paikneb Lääne-Viru maakonna edelaosas. Tamsalu valla pindala on 215,6 km2. Valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km.

Tamsalu vald piirneb Tapa vallaga loodes, Rakvere vallaga põhjas, Vinni vallaga kirdes, Väike-Maarja vallaga idas ja kagus, Järva maakonnas piirneb Järva-Jaani vallaga lõunas ja edelas ning Ambla vallaga läänes. Valla keskus asub Tamsalu 12 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______linnas. Tamsalut läbib Tallinn - Tartu - Pihkva - Moskva raudtee. Tamsalu valda läbib kõige otsem ühendustee Pärnust Sankt-Peterburi.

Kokku on valla territooriumil olevate teede pikkus 261,7 km. Tamsalu linna, Vajangu, Porkuni, Assamalla külade ja Sääse aleviku keskosa tänavad on asfaltkattega, kuid osa ääretänavatest on kruusakattega.

Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn, mille kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused – Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja Kõige kaugemal Tamsalu linnast asuvad Koplitaguse küla Rakvere valla piiril ning Türje küla Järvamaa piiril. Vajangu, Kuie, Kursi, Võhmuta ja Järsi külad on varem kuulunud Järvamaale, seetõttu on selle piirkonna elanikele teatavaks tõmbekeskuseks Järva-Jaani. Kullenga ja Assamalla küla elanike jaoks on teatavaks tõmbekeskuseks Väike- Maarja. Arvestuslik asustustihedus on 17,4 inimest / km². Vallas on suur osa küladest hajaasustusega, mis muudab keeruliseks näiteks ühisveevarustuse ja-kanalisatsiooni süsteemide rajamise, säästmaks nii keskkonda kui veeressurssi.

Tamsalu valla arengukava on vastu võetud Tamsalu Vallavolikogu 26.10.2016 määrusega nr 13. Arengukava koosseisu kuuluv eelarvestrateegia on koostatud eelseisvaks neljaks aastaks. Valla arengukava vaadatakse läbi igal aastal enne järgmise aasta eelarve koostamist ning sinna viiakse sisse vajalikud muudatused ja täiendused. Tamsalu valla arengukavas 2016-2021 on arvestatud Tamsalu valla ÜVK arendamise kavas planeeritud investeeringutega, seega nimetatud dokumendid on omavahel kooskõlas.

2.2.1 Tamsalu valla asumid ja rahvastik

Vastavalt ÜVK seaduse §2 lõik 1 alusel loetakse ühisveevärgiks ja –kanalisatsiooniks süsteeme, mis teenindavad vähemalt 50 elanikku. Sellest lähtuvalt peab käesolev arendamise kava hõlmama vähemalt Assamallat, Porkunit, Põdrangut, Tamsalu koos Sääse alevikuga, Uudeküla, Vajangut, Võhmutat ning Piisupit. Teise kriteeriumina tuleb arvestada reoveekogumisalade määrusest tulenevat nõuet, mis kohustab omavalitsusi rajama kanalisatsiooni põhjavee kaitseks juhul kui ühele hektarile tulev reostuskoormus on suurem kui 30 inimekvivalenti (ie).

Karstialadel piisab reoveekogumisala moodustamiseks koormusest 10 ie-d. Viimane tingimus välistab reoveekogumisala moodustamise Võhmutale, Piisupisse ja Põdrangule, kuna seal tekkiv koormus on väiksem kui 10 ie-d ja olulist elanike juurdekasvu arendamise kava kehtivuse perioodil (12 aastat) vald ei prognoosi. Analoogne on olukord ka Kursi ja Kuie külas, kus elanikke on vastavalt 35 ja 27. 13 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu valla rahvastik on jaotunud järgmiselt:

Jrk Asumi tüüp ja nimi Elanike arv Elanike arv Elanike arv Elanike arv nr seisuga seisuga seisuga seisuga 01.01.2014 01.01.2015 01.01.2016 01.01.2017 LINN 1 Tamsalu 2268 2245 2222 2155 ALEVIK 1 Sääse 423 412 391 366 KÜLAD 1 Aavere 19 20 18 17 2 Alupere 7 6 7 7 3 Araski 1 1 2 2 4 Assamalla 106 108 102 103 5 Järsi 0 1 1 0 6 Järvajõe 27 27 30 29 7 Kadapiku 11 11 11 15 8 Kaeva 13 12 13 13 9 Kerguta 9 9 8 13 10 Koiduküla 1 1 0 0 11 Koplitaguse 11 13 15 15 12 Kuie 19 17 16 15 13 Kullenga 33 30 28 29 14 Kursi 35 35 33 33 15 Lemmküla 2 2 1 1 16 Loksa 29 32 33 35 17 Metskaevu 16 14 17 16 18 Naistevälja 33 32 32 31 19 Piisupi 48 48 48 51 20 Porkuni 167 162 150 151 21 Põdrangu 69 63 67 62 22 Sauvälja 18 19 18 21 23 Savalduma 26 33 34 31 24 Türje 13 12 10 12 25 Uudeküla 105 106 104 100 26 Vadiküla 6 6 7 6 27 Vajangu 325 320 317 290 28 Vistla 23 23 21 23 29 Võhmetu 16 14 16 16 30 Võhmuta 51 48 48 46 KOV taseme 62 59 54 66 aadressiga

14 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

KOKKU: 3992 3941 3874 3770

Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ”Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015” järgi jaguneb Tamsalu vald neljaks kandiks. Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine „meie-tunne“. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile „oma“. Moodustub enamasti mitmest asulast. Kandi moodustavad kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Tamsalu valla kandid on alljärgnevad: 1. Tamsalu kant Üldandmed: Kandi moodustavad külad: Sääse, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu, Põdrangu. Tamsalu valla linna lähiümbruse kant keskusega Sääse alevikus. Rahvaarv 2000.a 900 elanikku. Rahvaarv seisuga 01.01.2007.a. 799 elanikku. Eeldatav rahvaarv kandis 2015.a. 580 elanikku. 2. Porkuni kant Üldandmed: Kandi moodustavad külad: Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe, Kadapiku. Tamsalu valla maaline kant keskusega Porkuni külas. Rahvaarv 2000.a 327 elanikku. Rahvaarv seisuga 01.01.2007.a. 320 elanikku. Eeldatav rahvaarv kandis 2015.a. 191 elanikku 3. Vajangu kant Üldandmed: Kandi moodustavad külad: Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje, Järsi. Tamsalu valla maaline kant keskusega Vajangu külas. Rahvaarv 2000.a 633 elanikku. Rahvaarv seisuga 01.01.2007.a. 557 elanikku. Eeldatav rahvaarv kandis 2015.a. 502 elanikku. 4. Assamalla kant Üldandmed: Kandi moodustavad külad: Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse, Koiduküla. Tamsalu valla ääremaaline kant keskusega Assamalla külas. Rahvaarv 2000.a 215 elanikku. Rahvaarv seisuga 01.01.2007.a. 187 elanikku. Eeldatav rahvaarv kandis 2015.a. 204 elanikku.

15 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu valla ettevõtlust iseloomustab suurettevõtete domineerimine Tamsalu linnas ja füüsilisest isikust ettevõtjate ülekaal maapiirkonnas. Suurimateks tööandjateks nii linna- kui ka ümberkaudsetele elanikele on AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide tootmine ja maaparandus), AS E-Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine). Olulisteks tegevusvaldkondadeks Tamsalu vallas on põllumajandus, ehitusmaterjalide tootmine, metalli-, ja puidutööstus, auto- ja raudteetransport, töötlev tööstus, metsandus, teenindus ja kaubandus ning turism. Ettevõtluse aktiviseerimiseks on omavalitsus algatanud erinevaid projekte. Neist olulisemad on naabervaldadega koostöös loodud MTÜ PAIK, ettevõtluskursused alustavatele ettevõtjatele, äriideede konkurss õpilastele, ettevõtlustoetus alustavatele ettevõtetele, äripindade rentimine ettevõtetele ning Tamsalu tööstusala arendus. Keskkonnaalane üldeesmärk on tervislik, ohutu ja meeldiv keskkond, kaasajastatud välisilme, korrastatud haljastus ja tehniliselt korras taristu olemasolu.

2.2.2 Veevarustus ja reovee kogumine, ärajuhtimine, puhastamine Kõikidesse uutesse tiheasustusaladesse tuleb planeerida ühisveevärk- ja kanalisatsioon. Talupidajatele ja üksikmajapidajatele (hajaasustuses) tuleb soovitada väikepuhastusseadmete kasutamist. Olemasolevad ühiskanalisatsiooniga kaetud piirkonnad langevad reeglina kokku ühisveevärgiga kaetud piirkondadega. Ühiskanalisatsiooni planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et sinna kuhu rajatakse ühisveevärk tuleb rajada ka ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooniga kaetud alad ühendatakse, vastavalt veeseadusest ja seaduse rakendusaktidest lähtuvalt, reoveekogumisaladeks. Tamsalu valla kanaliseeritavad alad on koondatud alljärgnevatesse piirkondadesse: - Tamsalu linn, - Sääse alevik, - Assamalla küla, - Porkuni küla, - Vajangu küla, 2009.aastal moodustati keskkonnaministri 02.juuli käskkirjadega nr 1079 ja nr 1080 Tamsalu valla territooriumile 4 reoveekogumisala: Tamsalu linn koos Sääse alevikuga, Vajangu, Porkuni ja Assamalla külad. Aastatel 1994 – 2013 ehitati Tamsalu linnas ja Sääse alevikus välja kaasaegne veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike süsteem, kasutati pika kasutuseaga plasttorusid. Sääse aleviku reovesi juhitakse Tamsalu reoveepuhastile.

Vajangu külas on samuti vee- ja kanalisatsioonitorustikud rajatud. Ehitatud on uus reoveepuhasti ja rekonstrueeritud puurkaev-pumplad. 16 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Vajangu küla ühiskanalisatsiooni süsteem haarab enamiku elu-, ühiskondlikke ja tootmishooneid. Reovesi juhitakse torustike kaudu reoveepumplatesse, millest see pumbatakse uuele reoveepuhastile. Edasi pumbatakse heitvesi magistraalkraavi kaudu karstialale. Eesvoolu puudumise tõttu on eriti tähtis reovee puhastamise kvaliteet.

Porkuni külas on olemas puhastusseadmed ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Uus Porkuni Kooli hoonetekompleks on kaasaegselt kanaliseeritud. Eraldi tuleb käsitleda Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonda, mis asub väljaspool reoveekogumisala. 2016.a rajati alale puurkaev-pumpla ja selle baasil elamutele ühisveevarustus. Reovee ärajuhtimiseks rajati isevoolne kanalisatsioonitrass elamutest kuni reovee ülepumplani. Sealt suunatakse reovesi mööda survetorustikku Porkuni küla ühiskanalisatsiooni trassi ning sealt edasi Porkuni reoveepuhastisse.

Assamalla küla reoveekogumisalale rajati 2016.a ühiskanalisatsiooni trassid, reoveeülepumpla ja reovee aktiivmuda annuspuhasti KLARO koos imbväljakuga. Sama projekti raames rekonstrueeriti ühisveevarustuse torustikud.

Põdrangul ja Uudekülas ühisveevarustus ja -kanalisatsioon puudub. Kasutatavad veesüsteemid on eravalduses. Ühisveevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist käesoleva arengukava raames Põdrangu ja Uudeküla küladesse ei kavandata.

Tamsalu linnas ja selle ümbruses tarbitakse Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) veekompleksi põhjavett. Tamsalu linna keskveevarustuseks kasutatakse 4 tarbepuurkaevu, millest kaks asuvad linnas ja kaks Loksa veehaardes. Linnas töötavad Niidu puurkaev katastrinumbriga 3516 (S- O) ja Tehnika tn puurkaev katastrinumbriga 3508 (O-Cm). Loksa veehaarde viiest puurkaevust töötab üks kaev: O puurkaev passinumbriga 5633-2 on kasutusel, O-Cm puurkaev passinumbriga 5633-2A on küll töökorras, kuid seda ei kasutata erinevatel tehnilistel põhjustel ja teised kaevud on konserveeritud. Tamsalu linna ja Sääse aleviku tsentraalne joogiveevarustus on koondatud ühtseks süsteemiks, mida haldab AS Tamsalu Vesi. Samuti haldab viimane kõiki ÜVK süsteeme omavaid külasid.

Pandivere veekaitseala põhjavee kvaliteedi seiret teostati AS Maves poolt. Tamsalu valla piires vaadeldi kahte puurkaevu (Assamalla ja Vajangu sigala) ning nelja karstiala (Võhmetu, Savalduma, Järsi jt). Kõigi puurkaevude vee kvaliteet vastas kehtivatele normidele. Karstiveest olid kõrge ammoonium- ja kloriidiooni 17 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______sisaldusega Savalduma proovid (vastavalt 1,20 mg/l ja 25,7 mg/l), mis viitasid heitveega reostatusele.

Keskkonnatingimuste, sh elanikkonna sanitaarhügieeniliste tingimuste hinnangu järgi kuulus Tamsalu pikka aega vabariigi halvemate hulka. Selles oli väga suur osa puudulikult kanaliseeritud ja puhastatud reoveel. Kanalisatsioonisüsteemid ehitati algselt (1973) välja paepinnasesse paigaldatud isevoolsetest kollektori ja kolme pumplaga. TERKO pumpla kaudu suunati reovesi bioloogilistele puhastusseadmetele. Biopuhastina oli välja ehitatud RPI Eesti Projekt projekteeritud kiiraeraator jõudlusega 2400 m3/d. Tamsalu puhastusseadmed kuulusid Tamsalu TERKO-le kuni 1994.aastani, mil need munitsipaliseeriti. Puudulikult puhastatud heitveed juhiti otse Savalduma karstiväljale. Kanalisatsioonitorustik lekkis, sageli oli ummistusi ja reostus sattus niiviisi ka põhjavette. 1992. a. alustas tollane Tamsalu Alevivalitsus lekkivate kanalisatsioonitorustike renoveerimist. Vahetati välja kanalisatsiooni peakollektor raudteest kuni peapumplani. 1994 jätkati pea-kollektori renoveerimist raudteest kuni Sääse alevikuni ja paigaldati 5 km plasttorusid. 1995-1997. aastal renoveeriti Ääsi ja Vasara tn kanalisatsioonitrassid ja ehitati uued trassid Tehnika, Tähise, Rahu, Uus, Kandle, Piiri, Sireli tänavale ja Paide maanteele. Renoveerimistöödega viidi lekkimised kanalisatsioonisüsteemist minimaalseks. Linna suured elamud ja ettevõtted on kõik kanalisatsioonivõrgus, samuti Sääse alevik. Puhastusseadmete esimene kapitaalne uuendamine viidi läbi 1998-1999.aastal. 2011 lõpetati puhasti teine rekonstrueerimine. Uuendati tehnoloogiat ja rekonstrueeriti puhasti väljavool Savalduma rabasse. Pärast puhastusseadmete renoveerimist juhitakse Savalduma rabasse nõuetekohaselt puhastatud vesi. Tamsalu vallavalitsus korraldab veevedu reostunud põhjaveega piirkonna elanikele. Selliseks piirkonnaks on Savalduma küla. Veevedu teostatakse 8-le reostunud kaevuveega majapidamisele.

Tamsalu linnas ja Sääse alevikus on tulekustutusvee võtmiseks paigaldatud ÜF Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekti raames 44 uut maapealset tuletõrjehüdranti.

Tamsalu vallas toimub sademevee ärajuhtimine teedelt ja tänavatelt reeglina kraavidega. Kuna asustustihedus ja kõvakattega pindade osa on väga väike, siis põhiline osa sademeveest imbub pinnasesse kinnistutel või teeäärsetel haljasaladel. Erandi moodustavad ainult Tamsalu linna Kesk, Koidu, Kooli, Tähise, Raudtee, Tehnika, Alasi, Vasara, O.Müntheri tänavad, kus on isevoolsed sademevee torustikud. 18 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Neil tänavatel tekkiv sademevesi kogutakse sademevee pumplasse Vasara tänaval ja suunatakse edasi raudtee äärsesse kraavi, kust vesi imbub pinnasesse. Ülearuste kulutuste vältimiseks tuleb teed ja tänavad projekteerida selliselt, et sademevesi imbuks teedeäärsetelt haljasaladelt pinnasesse. Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele loetakse sademete, drenaaživee ning muu pinnase ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni osaks. Seetõttu peab kohalik omavalitsus reguleerima ka sademeveekanalisatsiooni alast tegevust oma territooriumil, sõlmides vajadusel sellekohase halduslepingu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajaga.

Uute elurajoonide projekteerimisel tuleb jälgida, et kinnistutel tekkiv sademevesi immutatakse kinnistu piirides. Kinnistute kõvakattega pindade osakaal võiks olla võimalikult väike, et sademevee imbumine ei oleks takistatud. Aladel, kus suurte vihmade ja lumesulamisveed kogunevad maapinnale põhjustades ajutisi üleujutusi, tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave. Sademe-ja liigvee ärajuhtimise süsteemi lõplikul väljaehitamisel lähiaastail korrastatakse suubumised kraavidesse selliselt, et oleks võimalik ka sademevee proovide võtmine. Käesoleval ajal on see võimalik sademevee toru otsast ainult raudtee äärest.

Üheks viimaste aastate suuremaks veemajandusalaseks tööks oli „Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekti“ (2007-2012) elluviimine. Projekti rahastatati EL Ühtekuuluvusfondi, omavalitsuse ning vee-ettevõtte, Tamsalu Vesi AS, vahenditest. Projekti üldiseks eesmärgiks oli Tamsalu valla ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemega, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise ning keskkonnariskide minimiseerimise, täpsemalt:  kindlustada tervisele ohutu ning nõuetele vastava kvaliteediga joogivesi kõikidele projekti piirkonna elanikele (kokku ca 3030 veetarbijale), mis oma kvaliteedilt ja omadustelt vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr 82 kehtestatud “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” fikseeritud nõuetele;  kindlustada tänapäeva vajadustele ja hügieeninõuetele vastava vee olemasolu kõikide ühisveevärgi tarbijate juures ehk pidev 24-tunnine veevarustus piisava survega (min 20 m) ning vooluhulgaga ka tuletõrjeveevõtu korral (10 l/s 3 tunni jooksul);  tagada veevarustussüsteemi toimimine võimalikult efektiivselt ja minimaalsete veekadudega; 19 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

 kindlustada kõikidele projekti piirkonna elanikele liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga (kokku ca 357 lisanduvale kanalisatsiooniteenuse tarbijale);  vähendada reostusainete sattumise riske põhjavette ja veekogudesse läbi amortiseerunud ebatihedate kanalisatsioonikaevude ja –torustike;  vastavalt vanusele ja seisundile tuleb ette näha torustike ning kaevude renoveerimine, mis tagaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu tõrgeteta toimimise ning teeks võimalikuks selle opereerimise, hoolduse ning remondi kaasaegsel tasemel. Projekt oli jagatud kahte ossa: esimene hõlmab Tamsalu põhja- ja teine lõunaosa ÜVK süsteemi ehituse ja rekonstrueerimise.

Projekti üldised tehnilised näitajad: Osa 1 - Tamsalu põhjaosa ja Sääse aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning veetöötluse väljaehitamine Tööde maht: Veetorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 14 650 m (koos kinnistu ühendustorustikega). Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 7 924 m (koos kinnistu ühendustorustikega); Reoveepumplate rekonstrueerimine ja ehitus - olemasoleva reoveepumpla Ääsi KPJ (RVP06-01) rekonstrueerimine; 3 uut eelkomplekteeritud, täisvarustusega pakettpumplat (RVP22-01, RVP20-01, RVP06-01): Veevarustuse II astme pumplate rekonstrueerimine – Tehnika tn. puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, Niidu tn. puurkaev-pumpla rekonstrueerimine: Sademeveetorustiku rajamine – torustikke ligikaudu 1 672 m. Osa 2 - Tamsalu lõunaosa vee- ja kanalisatsioonivõrgu tööd ning reoveepuhasti rekonstrueerimine Tööde maht: Veetorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 4 476 m (koos kinnistu ühendustorustikega); Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 6 115 m (koos kinnistu ühendustorustikega); Reoveepumplate rekonstrueerimine ja ehitus - olemasoleva Paide mnt reoveepumpla rekonstrueerimine; Pakettpumplate paigaldus: 2 uut eelkomplekteeritud, täisvarustusega pakettpumplat (RVP36-01, RVP40-01); Reoveepuhasti rekonstrueerimine – rekonstrueeritud on olemasolev Tamsalu reoveepuhasti. Tamsalu veeprojekti II osa teostati 2012.a ja I osa 2013.a. Vajangu küla vee- ja kanalisatsioonirajatiste I ja II etapp teostati 2013.a. 20 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2.2.3 Kohalik omavalitsus Tamsalu Vallavolikogu ja –valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Valla omavalitsuse esinduskoguks on Tamsalu Vallavolikogu, milline valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. Valla omavalitsuse täitevorganiks on Tamsalu Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tamsalu Vallavolikogu juures töötavad alljärgnevad komisjonid:  revisjonikomisjon,  eelarve- ja majanduskomisjon,  hariduskomisjon,  kultuuri- ja spordikomisjon,  sotsiaalkomisjon. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, vanurite hoolekannet, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadustega antud kellegi teise täita.

Volikogu ülesanded sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus: lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses nimetatud küsimustele on volikogu pädevuses ka teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. Lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad ja määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2).

Vallavalitsuse ülesanneteks on valmistada ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, korraldada kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; lahendada küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel delegeeritud valitsusele; vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduses sätestatut. Vallavalitsus korraldab Tamsalu valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, hindab prioriteedid ja korraldab vajalike projektide läbiviimise; valmistab ette Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja muudatused lähtuvalt sellega seonduvast seadusandlusest; korraldab Tamsalu valla ÜVK arendamise kava koostamise ning veemajandusküsimuste lahendamise vallas. 21 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2.2.4 Tamsalu valla eelarve

Majanduskriisi järgsel perioodil on toimunud eelarve tulude laekumises stabiliseerumine ning väheldane kasv, kuid kriisieelset taset pole saavutatud. 2012.aasta tulud olid võrrelduna 2008.aastaga endiselt 11% väiksemad. 2013.aasta põhitegevuse tulude kasv oli 5,2% eelneva aastaga võrreldes. Tulude vähenemise peamiseks põhjuseks on üksikisiku tulumaksu väiksem laekumine. Valla võlakoormus on püsinud aastate lõikes 20% ja 30% vahemikus põhitegevuse tuludest. Oluline muutus toimus 2011 aastal, mil tuli võtta laenu Tamsalu veemajandusprojekti ja Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimise omafinantseeringu katteks, lisaks veel mainitud kahe projekti kallinemisest tingitud vahede katmiseks ning Tamsalu linna tänavate rekonstrueerimiseks. Valla netovõlakoormuse tase (võlakohustuste ja likviidsete varade vahe/ põhitegevuse tulud) oli 2012. aasta lõpuks 50,26%, mis tähendab, et Tamsalu valla laenukoormus on maksimaalselt lubatu (60%) lähedal. Valla 2017 a eelarvest on suurima mahuga valdkond haridus 42% , järgnevad sotsiaalhoolekanne 14%, kultuur 12%, valitsemine 8%, majandus 15%, , elamumajandus 7%, keskkonnakaitse 1% ning tervishoid ja korrakaitse vastavalt 0,2 ja 0,4 %-ga.

2.2.5 Tööhõive Tamsalu linna osatähtsuse tõus tööstusasulana sai alguse suurettevõtete loomisest. Seda soodustasid paekivi olemasolu, soodne geograafiline asukoht ja olulise raudteemagistraali olemasolu. Tamsalu lubjatehas, Tamsalu EPT, Tamsalu TERKO ning liipriimmutustehas olid suurettevõtted, mis andsid nõukogude perioodil tööd paljudele inimestele. Peale Eesti taasiseseisvumist majandus muutus, põllumajanduse osatähtsus vähenes oluliselt. Tamsalu suuremad ettevõtted suleti või orienteeriti ümber uute turgude vajadustele. Üks piirkonna suuremaid ettevõtteid, Tamsalu TERKO, lõpetas tegevuse pankrotiga. Muudatustest tingitult vähenes piirkonna tööjõuvajadus oluliselt. Tagajärjeks oli kõrge töötuse tase ja elanikkonna madalad sissetulekud. Koos majanduskasvuga paranes ka Tamsalu ettevõtete olukord. Juurde tekkisid uued ettevõtted ning olemasolevad laienesid. Tööpuudus vähenes ajavahemikul 2001 kuni 2006 kaks korda. 2008.aaastal alanud majanduskriisiga hakkas tööpuudus uuesti jõudsalt kasvama. 2008.aastal oli tööpuuduse tase valla tööealisest elanikkonnast alla 5%, 2009. aastast alanud kasv kulmineerus 2010. aasta märtsis, mil tööpuudus jõudis tasemele 13,7%. 22 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Peale majanduskriisi on töötute arv on langenud 2010. aasta märtsist (364 inimest) kuni 2013 a oktoobrini (110 inimest) 250 võrra, millega on taastunud kriisieelne tase. Elanike keskmine sissetulek majanduskriisi aastatel pidurdus, kuid 2013 a oli ületamas kriisieelset taset. Tamsalu valla elanike keskmine sissetulek

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 5 % leibkonna sissetulekust. Tamsalu valla vee-ettevõtja Tamsalu Vesi AS poolt edastatud informatsiooni põhjal laekuvad veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest arved ettevõtetelt ca 100 % ja elanikelt ca 95 % ulatuses.

2.2.6 Ettevõtlus ja arendustegevus

Äriregistri andmetel oli seisuga 15.01.2014 Tamsalu vallas registreeritud 265 ettevõtet, sh 247 aktiivset, millest 141 osaühingut, 55 füüsilisest isikust ettevõtjat, 7 aktsiaseltsi ning 44 muud (ühistu, MTÜ). Tamsalu valla ettevõtluse aktiivsuse näitaja on 67 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Võrreldes Eesti keskmisega (78,6), ning Pandivere piirkonna omavalitsuste (Väike- Maarja, Laekvere, Rakke) näitajatega, on Tamsalu ettevõtluse aktiivsuse näitaja madalam. Ettevõtluse aktiivsus on viimastel aastatel siiski tõusnud. Kui 2000 ja 2001 aastal registreeriti Tamsalu vallas vaid 1 ettevõte, siis 2007 aastal juba 18, 2008 aastal 20 ja 2009 aastal 46 ning aastatel 2011-2013 keskmiselt 17-20 ettevõtet aastas. Tegevusalade lõikes on arvuliselt ülekaalus põllumajanduse, kaubanduse, töötleva tööstuse ettevõtted, aga ka transpordi, ehituse ja metsandusega tegelevad ettevõtted AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide, AS E- Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine) - on suuremateks tööandjateks nii linna- kui ka ümberkaudsetele elanikele.

Tamsalu tööstusala: Tamsalu linna servas asub 85 ha suurune tööstusala. Tööstusala arendamise eesmärgiks on hoogustada ettevõtluse arengut piirkonnas ning suurendada tööhõivet. Arendustöö tulemusel saavutatakse olemasoleva tööstusala ning seda katvate infrastruktuuride otstarbekam ärakasutamine, mille tulemusena tekivad uued kinnistud koos infrastruktuuriga uute ettevõtete tarvis. Pandivere Arendus- ja inkubatsioonikeskus (PAIK) 23 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Piirkonna omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori koostöö parendamiseks on moodustatud MTÜ PAIK, mis on asutatud 2006. a. esimesel poolel. Keskuse eesmärk on arendada Pandivere koostööpiirkonda (Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallad) kui tervikut, lähtudes piirkonna vajadustest ja huvidest ning arvestades selle arengu iseärasusi; parendada elukeskkonda, tõsta piirkonna atraktiivsust elanikele, ettevõtetele, turistidele ja investoritele, tuginedes erinevate sektorite partnerlusele.

Porkuni puhkeala Tamsalu Vallavolikogu 19.12.2007. a otsusega nr 81 kehtestati Porkuni järve puhkeala teemaplaneering. Piirkond on suure potentsiaaliga turismipiirkond vallas, kus on võimalik välja arendada turistidele suunatud teenuseid (toitlustus, majutus, vaba aeg jt). Lubjapark ja paemuuseum Rajamisel on paetootmist ja kasutamist tutvustav kompleks, mis aitab kaasa turismi elavdamisele ja väikeettevõtluse arendusele piirkonnas. Tamsalu spordikompleks: Tamsalu spordikompleksi eesmärgiks on luua eeldused väikeettevõtluse arenguks, kasvatades Tamsalu valla külastajate arvu ja avalike teenuste kvaliteeti. Kompleksi, sh terviseradade, külastajad (spordilaagrid, üritustel, võistlustel osalejad, tervisesportlased) on lisateenuste tarbijad. Toitlustamine, majutus, ilu- ja terviseteenused (solaarium, massaaž, saunad, soolakamber, jms), samuti spordivahendite laenutus on teenused, mille järgi nõudlus on kasvamas. Mida suurem on potentsiaalsete klientide arv piirkonnas, seda suurem on eraettevõtluse huvi pakkuda erinevat liiki teenuseid. Tehniline infrastruktuur Tamsalut läbib Tallinn-Tartu raudteemagistraal ning riigimaanteed. Varustatus joogivee- ja kanalisatsioonitrassidega on hea. Tööstuse arenguks on piirkonnas tagatud piisava võimsusega elektrivarustus. Valla asulates on varustatus side ja mobiilside osas hea, interneti leviala katab praktiliselt kogu valla territooriumi.

2.2.7 Tamsalu valla vee-ettevõte

Vee-ettevõtteks Tamsalu valla reoveekogumisaladel (kokkuleppel ka hajaasustuspiirkondades) on Tamsalu Vesi AS (registrikood 10245932, asukoht Tehnika 2, Tamsalu linn, Tamsalu vald, Lääne Viru maakond, 46107). Esindusõiguslik isik on juhatuse liige. AS-il Tamsalu Vesi on 3-liikmeline nõukogu. AS Tamsalu Vesi tegevusalad on järgmised: 1. Tarbijate varustamine kvaliteedinõuetele vastava joogiveega ning reo- ja sademevee ärajuhtimine ja puhastamine, 2. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni objektide remontimine, korrashoid ja avariide likvideerimine, 24 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

3. tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine ÜVK süsteemiga liituda soovijatele, 4. reovee puhastamisel tekkiva jääkmuda utiliseerimine, kasvumulla tootmine ja müük, 5. Kaubandustegevus (v.a. litsentseeritavatel tegevusaladel) sh muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent 6. Muu teenindus (elektrienergia müük, auru ja kuumavee varustus)

Tamsalu vald on Tamsalu Vesi AS aktsiate omanik. ÜVK süsteem on Tamsalu Vesi AS bilansis.

Tamsalu valla vee-ettevõte Tamsalu Vesi AS sõlmis Keskkonnainvesteeringute Keskusega Euroopa Liidu ÜF projekti raames laenulepingu, kus on muuhulgas tingimusteks, et Tamsalu Vesi AS: 1. ei võta ega anna ühtegi laenu ega muud kohustust ning ei pandi vara ilma laenuandja kirjaliku nõusolekuta, 2. ei sea varale hüpoteeke ega kommertspante ilma laenuandja kirjaliku nõusolekuta. Laenu tagasimaksed kestavad perioodil 2014-2030 ja on samas ka üheks suuremaks hinnatõusu mootoriks. Laenude teenindamisel ja uute projektide elluviimisel tuleb arvestada asjaoluga, et Tamsalu vallas ja Tamsalu linnas väheneb endiselt elanike arv, seega ka teenuse kasutajate arv.

2.2.8 ÜVK teenuse hind Tamsalu vallas

Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkonnas osutatavad veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad kehtivad alates 01.07.2013 ja on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud.

Hinnad on ühtlustatud kogu vallas, kus Tamsalu Vesi AS vastavat teenust osutab

- VESI:  Elanikkond 0,90 €/m³ ,  Ettevõtted-asutused 1,01 €/m³, - KANALISATSIOON:  Elanikkond 2,00 €/m³,  Ettevõtted-asutused 2,16 €/m³ Liitumistasu ÜVK süsteemiga Tamsalu vallas pole. Piirkondades, kus ühiskanalisatsioonisüsteem puudub ja reovett kogutakse kogumiskaevudesse, tasutakse reovee väljaveo eest (olenevalt veofirmast näit ca 8- 10 €/m³) seda teenust ostutavale firmale. 25 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2.3 Planeeringud 2.3.1 Lääne-Viru maakonna planeeringud

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+ on kehtestatud 29. mail 2000.a. maavanema korraldusega nr 134. Maakonna arengu kõige üldisem eesmärk on haritud, õppimishuviline, tegus ja jõukas elanikkond kvaliteetses elukeskkonnas.

Lääne-Virumaa arengu eeldused:  Geograafiline asend (merepiir; linnade lähedus, hea taristu jms).  Keskkonnasõbralik (näit Lahemaa Rahvuspark, rannik, Pandivere kõrgustik, metsamassiivid jms).  Hea teedevõrk (hea ühendus teiste piirkondadega, kõige rohkem kõvakattega teid, Via Viroonia trass).  Tugevad kultuuritraditsioonid (näit Viru Säru, Rakvere Teater, mõisad).  Majanduslikult mitmekülgne (kalandus, põllumajandus, metsandus, tsemendi tootmine, põllumajandussaaduste ümbertöötlemine, turism).  Turvaline, puhas ja avatud elukeskkond.  Konkurentsivõimelisus.  Hariduse ja tervislike eluviiside väärtustamine.  Hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur.  Tugev maakonna keskus koos soodsa asukohaga – Rakvere linn.  Investeeringute juurdesaamine tänu pealinna suhtelisele lähedusele.

Tamsalu valla arengueelduseks on tööstuse areng (olemasolevate säilimine ja laienemine, uute tekkimine). Tähtsamad tegevusvaldkonnad on ehitusmaterjalide tootmine, metalli- ja puidutööstus, auto- ja raudteetransport, teenindus, kaubandus, lubjakivi kaevandamine, turism. Arenguvisiooni (maakonna konkurentsivõime; töökohad, teenused ja rahvastik on koondunud maakonnakeskustesse; kommunikatsioonid on välja arendatud; maa- asustus on elujõuline, edukas areng põhineb kohalikel eeldustel: rannik, atraktiivne loodus jne) poole liikumisel tuleb lähtuda strateegilistest eesmärkidest:  Ettevõtete uuendusmeelsuse kasv.  Elanikkonna heaolu paranemine, tööpuuduse vähenemine  Kultuuri areng (sh pärandkultuuri säilitamine).  Looduslik mitmekesisuse säilitamine, keskkonnakoormuse vähendamine.  Haldussuutlikkuse, arendustegevuse ja koostöö võimekuse kasv.

Veekasutuse- ja kaitse eesmärgiks on:  tagada maakonnas tarbitava põhjavee (joogivee allikas) hea kvaliteet  Pandivere kõrgustiku kui tähtsa põhjavee toiteala tõhus kaitse. 26 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

 Renoveerida ja kaasajastada joogi- ja reovee tehnorajatised ning kommunikatsioonid.  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu raames on määratletud tiheasustusaladeks suuremad linnad ja maa-asulad. Tamsalu vallas on nendeks Sääse alevik ja Tamsalu linn.

Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering on koostatud Lääne-Viru Maavalitsuse majandus-ja arenguosakonna poolt 2006.a. (Rakveres) ning seal on ära toodud asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.

Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on Lääne-Viru maakonnas määratletud roheline võrgustik, mis koosneb funktsioneerivaks tervikuks ühendatud tugialadest ja koridoridest. Roheline võrgustik täpsustab bioloogilise mitmekesisuse toimimise struktuuri ning loob eeldused loodushoidlikuks ja tasakaalustatud arendustegevuseks. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud ruumi struktuuri tagamine. Rohelise võrgustiku aladel toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine, ennetamine ja koosluste areng looduslikkuse suunas – see kõik toodab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi. Rohelise võrgustiku aladel toimivad inimese jaoks elutähtsad keskkonda kujundavad protsessid (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jm). Lääne-Virumaa maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on määratletud ka Tamsalu valla alale jäävad väärtuslikud maastikud. Väärtuslike maastikena käsitletakse eelkõige inimese tegevuse ja maakasutuse tulemusena kujunenud kultuurmaastikke. Kultuurmaastik on kooslus põllumajandusmaastikust, asustusest ja teedevõrgust koos seal sisalduvate looduslike elementidega. Väärtuslikele maastikele lisaks on maakonna teemaplaneeringus määratud kaunid Teelõigud ja ilusa vaatega kohad, mida on nende esteetilisuse ja atraktiivsuse tõttu esile toodud. Need on eelkõige sobivad marsruudid, mida turistidele soovitada. Ilusa vaatega kohad paiknevad enamasti piirkondades, kuhu on võimalik suhteliselt hästi ligi pääseda. Mitmed neist kohtadest on kujunenud matkajate peatuspaikadeks, kus saab nautida loodusvaateid ja maastike erinevaid väärtusi. Mitmetesse on rajatud vaatetornid. Säilitamist, tähistamist ja senisest läbimõeldumat eksponeerimist vajavad kõik Tamsalu valla ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuurimälestised. 27 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu vallas paiknevaid kinnismälestisi, nende hulgas on 40 arhitektuurimälestist, 5 ajaloomälestist ja 20 arheoloogiamälestis on käsitletud-kaardistatud Tamsalu valla üldplaneeringus.

2.3.2 Tamsalu valla üldplaneering

Tamsalu valla üldplaneering kehtestati Tamsalu Vallavolikogu 19.mai 2010 määrusega nr 6 (üle vaadatud Tamsalu Vallavolikogu poolt 26.03.2014 määrusega nr 14). Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 26.01.2010. Kogu Tamsalu valla territooriumit hõlmava üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaalutleda, millised alad on sobilikud elamuehituse, tootmise, puhkemajanduse ja ärialase ettevõtluse jms jaoks ning määrata ehitus- ja maakasutusreeglid.

Üldplaneeringu koostamisse kaasati kohe algusest peale ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert. Selliselt talitades suudeti planeeringu lahendus koheselt välja töötada keskkonnatingimusi arvestades.

2.3.3 Tamsalu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) õiguslikuks aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37; 2010, 22, 108; 16.11.2010,1; 21.12.2011,1), mille kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise üldeesmärk: 1) Arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) Tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) Edendada säästvat arengut. KSH eesmärk on antud juhul tuvastada, kas uue üldplaneeringu elluviimine võib tuua kaasa olulist ja/või tõenäolist keskkonnamõju võrreldes seni kehtivate üld- ja detailplaneeringute realiseerimisega.

Tamsalu valla üldplaneeringuga ulatuslikke uusi põllumajanduslikke tootmismaid ei reserveerita. Põllumajandusliku tootmismaa reservmaad nähakse valdavalt ette olemasoleva tootmismaa naabruses Kursi külas, Sääse alevikus ja Assamalla külas. Uute põllumaade kasutusele võtmisel tuleks eelistada väärtuslike põllumaade kasutamist. Tamsalu valla uue üldplaneeringuga eeldatavalt olulist negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele, taimestikule, loomastikule, populatsioonidele ja rohevõrgustikule ei avaldata. Pigem võib mõju võrreldes olemasoleva olukorra jätkumisega olla positiivne, kuna uue üldplaneeringuga määratud roheline võrgustik ning 28 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______arendustegevusele seatud keskkonnatingimused ennetavad negatiivse mõju esinemist. Oluline on põllumajapidamisel jälgida üldplaneeringus ja KSH-s toodud soovitusi ja nõudeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ning suurendamiseks.

Tamsalu valla kui nitraaditundliku ala põhjavee kvaliteeti on juba aastaid iseloomustanud kõrge nitraatiooni sisaldus nii maapinnalähedastes kui ka kuni 70 m sügavusel paiknevates veekihtides. Hinnatud valla üldplaneeringu elluviimisel suureneb eeldatavalt põhjavee tarbimise ja puhastamist vajava reovee hulk, mis küll reserveeritud hoonestusalade mahtu arvestades, pole ulatuslik. Üldplaneeringu elluviimisel on oluline, et ei tekitataks olulist lisakoormust, millega halveneks põhjavee ja pinnavee kvaliteet.

Veega seotud küsimused tuleb lahendada detailplaneeringu koosseisus. Uued hoonestusalad on reserveeritud ühisvee- ja kanalisatsiooni arendamise kavas määratud reoveekogumisaladesse. Seni on võimalus neil aladel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liituda vaid piirkondades, kus vastavad süsteemid on välja ehitatud.

Juhul kui uute reserveeritud hoonestusalade väljaehitamine toimub kiiremini kui ÜVK võrkude arendus, tuleks ette näha ajutised lahendused (lokaalsed kogumismahutid, eelpuhastid jne). Üldplaneeringusse on seatud nõue, mille alusel ei väljastata Tamsalu vallas ehituslubasid elamutele, mille projekti koosseisus puudub reovee käitlemise lahendus. Lisaks on üldplaneeringus nõue: Detailplaneeringu järgse vähemalt 3 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja tuletõrje veevõtu kohad. Need reeglid aitavad tagada, et üldplaneeringu elluviimisega ei halvendata keskkonnaseisundit. Kuna heitvee suublaks on Tamsalu vallas väga tundlikud alad (näiteks Savalduma karstijärv ja Valgejõgi) on oluline, et olemasolevad reoveepuhastid viiakse keskkonnanõuetega vastavusse. Tagamaks, et heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimine ei halvenda vee- ja maismaaökosüsteemide seisundit, tuleb jälgida Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. määrusega nr 99 vastu võetud „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ja nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ sätestatud nõudeid, mis muuhulgas käsitlevad ka kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid. Põhja- ja pinnavee kaitseks maakasutusintensiivsuse vähendamise võimalikud soovitatavad tegevused on: 29 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

- metsastamine; - loodusliku rohumaana kasutamine; - ekstensiivselt kasutatava püsirohumaana kasutamine; - talvine taimkate põldudel; - väetise majanduslikust optimumist väiksemas koguses kasutamine. - intensiivse põllumajandusega aladel on vajalik madalate, reostunud veega kaevude asendamine (sobilik alternatiivne meede võib olla ka veetrasside rajamine ühisveevärgist). See on Tamsalu valla tingimustes inimeste joogivee kvaliteedi tagamiseks kõige efektiivsem. Põllumajanduse mõju põhjavee kvaliteedile sõltub suuresti põllumeeste keskkonnateadlikkusest: tootjad peavad teadma põldudel asuvaid karstiauke, allikaid ja kaitsmata põhjaveega alasid, põldudel ja nende naabruses olevate kaevude asukohti ning seisundit. Kui suudetakse hoida põllumajandusest tulev reostus edaspidi kontrolli all, siis Tamsalu vallas joogiveevarudega probleeme ei teki. Põhjaveekvaliteedi tagamiseks on väga oluline olemasolevate põllumajandusettevõtete tegevuse määrustega vastavusse viimine ning olemasolevate keskkonnareostusobjektide likvideerimine. Majandamisel tuleb jälgida head põllumajandustava. Üldplaneeringu elluviimisel on vaja arvestada olemasoleva riikliku tähtsusega raudtee olemasoluga ning faktiga, et seal toimuvad ka ohtlikud veosed.

2.3.4 Detailplaneeringud Tamsalu vallas

Tamsalu valla üldplaneeringu alusel on suuremateks tiheasustusaladeks Tamsalu linn ja Vajangu küla. Detailplaneeringu kohustusega aladeks on Tamsalu linn koos Sääse alevikuga, Vajangu küla, Porkuni küla, Assamalla küla ja osaliselt Uudeküla küla.

Kehtivad detailplaneeringud seisuga 01.01.2015.a.: - Assamalla raamatukogu maa-ala detailplaneering, - Võhmuta PM Vajangu lüpsifarmi detailplaneering, - Tamsalu linn, Kesk 6, Tehnika 15 ja 19 detailplaneering, - Tamsalu linn, Toome tänava vahelise maa-ala detailplaneering, - Porkuni küla, Järvetalu kinnistu ja Kännuküla küla Järvetalu kinnistu detailplaneering, - Porkuni järve puhkeala teemaplaneering, - Tamsalu linna Raudtee tn äärse maa-ala detailplaneering, - Tööstuse tn 14 detailplaneering, - Tamsalu tööstusala detailplaneering, - Raudtee tn 4 hoonete maa-ala detailplaneering, - Sireli põik elamuala detailplaneering, - Tamsalu-Sääse elamuala detailplaneering, 30 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

- Tamsalu linna Tööstuse tn.11 kinnistu detailplaneering, - Koidu tn 16 detailplaneering, - Lubjakivi töötlemiskompleksi kinnistu detailplaneering, - Suusastaadioni ja –radade ning Tamsalu EPT maa-ala detailplaneering, - Porkuni kooli detailplaneering, - Tamsalu linna keskosa detailplaneering, - Porkuni elamuala E-4 detailplaneering - Sääse eakate kodu detailplaneering - Tamsalu valla Porkuni küla Lossi tn 1 maa-ala detailplaneering - Sirelipõllu detailplaneering - Tamsalu linna Laane tänava elamuala detailplaneering - Tamsalu 100 tamme pargi detailplaneering

Kõik loetletud detailplaneeringud on vee- ja kanalisatsioonivõrkudega kaetud aladel ning nendega on arvestatud ÜVK arendamise kava koostamisel. Tööstusettevõtteid on rajatud vallas valdavalt olemasolevaid vanu ehitisi renoveerides või olemasolevatele juurdeehitusi tehes. Uusi tööstushooneid pole viimastel aastatel püstitatud.

Üldkasutatavaid alasid hooldab Tamsalu valla allasutus Tamsalu Kommunaal. Suuremad munitsipaalomandis olevad üldkasutatavad alad on Tamsalu linnas Tamsalu lubjapark (ca 4 ha), Tamsalu suusastaadion (ca 20 ha), Tamsalu kultuurimaja park (ca 2 ha) ning Porkuni külas Porkuni järv (ca 54 ha) ja Kaieallika maaüksus (ca 16 ha).

2.3.5 Vesikondade veemajanduskavad Tamsalu vald asub Pandivere kõrgustikul, mis on Eesti põhiliseks veelahkmealaks. Pandivere kõrgustikult algavad nii Soome lahte, Peipsi järve kui ka Liivi lahte suubuvad jõed. Lisaks on Pandivere kõrgustik kõige olulisemaks põhjavee formeerumise alaks Eestis. See on ka põhjuseks, miks Pandivere kõrgustikul oleva Tamsalu valla territoorium on seotud eri alamvesikondade (Viru, Peipsi, Pärnu ja Harju alamvesikondade ja Pandivere põhjaveealamvesikonna) veemajanduskavadega. Lisaks sellele kuulub Pandivere kõrgustik ka nitraaditundliku ala piiridesse, mis sätestab täiendavad nõuded põllumajandusele. Tamsalu valla ÜVK arendamise kava seisukohalt on olulisemaks Ida-Eesti vesikonna ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavad, mis on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks vesikonnas. Valla territooriumil olevatest pinnaveekogudest omab veemajanduslikku tähtsust Porkuni järv ja järvest algav Valgejõgi, mis on eelvooluks Porkuni küla heitveele. Teiste asumite heitveed juhitakse piki kraave või torusid kas karstialale või 31 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______pinnasesse, mis esitab reoveepuhastusele eriti ranged nõuded ja nende mittetäitmisel kõrgendatud saastetasud. Veemajanduskavade meetmeprogrammis on meetmena ette nähtud Ida-Eesti vesikonnas põhjaveevaru hindamine Tamsalu veehaarde põhjaveemaardlas aastatel 2019-2020, meetme tegevuse maksumusega 2600.- eurot. Käesoleval ajal kehtib veel Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonna 1999.a teostatud töö „Tamsalu veehaarde uuringud ja põhjaveevaru hindamine“ alusel kinnitatud Tamsalu põhjaveevaru aastani 2025. Lääne-Eesti vesikonnas on meetmetena märgitud reostusuuringud (põlevkiviõli, masuut, bituumen) Tamsalu vallasiseses linnas Tööstuse tänaval Tamsalu liipriimmutustehase alal (riiklik objekt). Põhjavesi on alal reostunud. Reostus osaliselt likvideeritud (tegevus 2017-2020, KeM, omanik, maksumusega 19000.-eurot). Teise meetmena on eelhinnang Tamsalu valla endise Põdrangu sovhoosi mürgilao alal (kohaliku tähtsusega jääkreostusobjekt). Reostus (taimekaitsemürgid) on likvideerimata (tegevus 2017-2020, Kem, omanik, maksumusega 19000.- eurot).

2.4. Muud andmed 2.4.1. Põhjavee varud

Põhjaveevaru on vee kogus, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Veeseaduse alusel hinnatakse piirkonnas põhjaveevaru juhul, kui veehaarde tootlikkus on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru uuringu aruanded vaatab läbi ja esitab keskkonnaministrile kinnitamiseks põhjaveekomisjon. 1999. aastal tehti Tamsalu veehaarde uuringud ning põhjaveevaru hindamine Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakonna poolt. Kinnitatud tarbeveevarud on esitatud alljärgnevalt:

Põhjavee kinnitatud tarbevaru seisuga 24.04.2006 - 2025.a.:

Veehaare Põhjaveevaru, m3/d Tarbevaru kasutusaja lõpp, aasta T1 joogivesi Ülemordoviitsiumi O-Cm Tamsalu linn 1280 360 2025

Pandivere kõrgustiku põhjaveevaru ja kvaliteeti on uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös „Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskavas”, samuti AS Maves poolt 2005. aastal koostatud töös „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala veehaarete toitealade piisava kaitse tagamine”. 32 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2.4.2. Tehnovõrkude joonised Tehnovõrkude joonised on esitatud arendamise kava lisas

2.4.3. Vee erikasutusload Tamsalu valla juriidilistele isikutele on väljastatud keskkonnakompleks- ja vee erikasutuslubasid. Neist kolm objekti on seotud valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. Ülevaade on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse keskkonnalubade andmebaasi alusel.

Alljärgnevalt on toodud loetelu väljastatud vee erikasutuslubadest ja keskkonna komplekslubadest Tamsalu vallas: 1. Tamsalu Kalor AS (erikasutuse piirkond: Tamsalu linn). Vee erikasutusluba nr. L.VV/327829. Aadress: Ääsi 9, Tamsalu 46107. Vastutav isik: Neeme Malva, tel: 3230501; 5053151, faks: 3230501, e-post: [email protected]. Kehtivuse algus: 03.06.2016 2. JK Otsa Talu OÜ (piirkond: Loksa küla). Keskkonnakompleksluba nr KKL/300553 alates 11.03.2013 3. AS E-Betoonelement (erikasutuse piirkond: Tamsalu linn). Vee erikasutusluba nr. L.VV/326412. Kehtivuse algus 02.07.2015 4. Riigimetsa Majandamise Keskuse taimla- ja seemnemajandusosakond (erikasutuse piirkond: Lääne-Virumaa, Tamsalu vald, Porkuni küla). Vee erikasutusluba nr L.VV/327589. Kehtivuse algus 25.04.2016 5. Tamsalu Vesi AS. Vee erikasutusluba nr. L.VV/321494 (erikasutuse piirkonnad: Tamsalu linn koos Sääse alevikuga; Assamalla küla, Vajangu küla, Porkuni küla). Kehtivusaeg: 30.06.2017 6. Võhmuta PM AS (piirkond Vajangu ja Võhmuta küla). Vee erikasutusluba nr L.VV/327136. Kehtivuse algus 01.01.2016. 7. Markilo OÜ (piirkond Vajangu küla). Keskkonnakompleksluba nr 184854. Kehtib 30.05.2008 -…. 8. OÜ Nurkse Seafarm (piirkond Assamalla küla). Vee erikasutusluba nr L.VV/325990. Kehtivuse algus 01.04.2015 9. HKScan Estonia AS, (Uudeküla broilerifarm, Lääne-Viru maakond, Tamsalu vald, Uudeküla küla). Keskkonnakompleksluba nr KKL/324580 Kehtivusaeg 11.02.2015 -

Arendamise kava koostaja ei vastuta ebakõlade eest, mis on andmebaasis olevate ja keskkonnateenistuse poolt väljastatud vee-erikasutuslubade vahel. 33 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2.4.4 Kliimatingimused Klimaatiliselt kuulub Tamsalu vald Eesti parasvöötme atlantilis-kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Kohalikud kliimaerinevused tulenevad eelkõige Läänemere naabrusest. Päikesepaiste kestus on Pandivere kõrgustikul keskmiselt 1700 tundi aastas. See suureneb Eestis lääne poole, ulatudes saartel 1850 tunnini. Aasta keskmine õhutemperatuur on kõrgustiku keskosas 4,0°C, ning tõuseb ranniku poole kuni 4,5°C. Külmakuu on veebruar: -6,5° kuni –7,5°C, soojem juuli: 16,5°C. Madalaim temperatuur on olnud veebruaris –37°C, maksimaalne aga juulis 33°C.

Püsivad külmad algavad detsembri esimesel dekaadil ja kestavad 80-90 päeva. Kuivas mullas 10 cm sügavusel kõigub mulla temperatuur 9,5°C (mais) kuni 8,5°C (juulis) vahel. Pinnase suurimate külmumissügavuste keskmine on palja maa puhul 110 cm, lume all aga 45 cm. Aastakeskmine sademete hulk on 600…650 mm. Sademetevaeseim kuu on märts – ca 20 mm, sademeterikkam aga august – 80…90 mm. Eriti sademeterikastel aastatel on sademeid olnud kuni 850 mm, sademetevaestel aastatel ainult 400…450 mm. Püsiv lumikate tekib alamvesikonnal detsembri keskel ja kaob aprilli esimesel dekaadil. Lumikatte kestvus võib siin olla seega 120…130 päeva. Lumikatte keskmine veevaru on 80 mm. Valdavad on lõuna- ja edelatuuled, esinemissagedus üle 40%, kusjuures tuule keskmine kiirus on 4 m/s. Esineb ka 24…28 m/s kiirusega tuuli (esinemistõenäosus 5%) ning keeristorme.

2.5. Kokkuvõte Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks vajalikud materjalid ja lähteandmed olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta on piisavad. Tamsalu vald on aastate jooksul koostanud valla arengukava ja üldplaneeringu. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostati 2007.aastal ja vaadati üle ning täiendati 2012.aastal, 2014.a ja 2015.aastal. Puudujäägid ilmnevad planeeringute ja arenduspiirkondade puhul, mille kohta informatsioon on aegunud ja neid on soovitatav uuendada. Asjakohast informatsiooni sisaldavad Lääne-Viru Maakonna veemajanduse projekt ning (Pandivere põhjavee alamvesikonna) Ida-Eesti ja Lääne Eesti vesikondade veemajanduskavad. Kuna Tamsalu vald asub Pandivere nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, on läbi viidud põhja- ja pinnavee uuringuid ning vallal on olemas kuni 2025.aastani kinnitatud põhjaveevaru, mida on arendajatel vajalik arvestada. Samuti ei tohi välja ehitada ühtki piirkonda reovee käitlemist planeerimata. Probleemiks võib kujuneda heitveesuublate küsimus, kuna tegemist on Eesti suurima karstipiirkonnaga. 34 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu vald jääb nii Harju, Pärnu kui Viru-Peipsi alamvesikonna äärealale ja valla territooriumil puuduvad olulised pinnaveekogud, siis ülalmainitud veemajanduskavadest olulisi lisatingimusi Tamsalu valla ÜVK arendamise kava uuendamise koostamisele ei tulene.

Veeseadusest tulenevalt moodustati põhja- ja pinnavee kaitseks intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Eestis on määratud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 17 alusel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast. Nitraaditundlikule alale on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded põhja- ja pinnavee kaitseks.

Veeseadusega on sätestatud, et nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena 170 kg lämmastikku aastas, millest mineraalväetistega tohib anda kuni 120 kg aastas. Need nõuded ei taga põldudel maapinnalähedases põhjaveekihis nitraatiooni sisaldust alla 50 mg/l. Sellises koguses väetiste kasutamise tagajärg põhjavee kvaliteedile on varasemast teada.

Kehtestatud keskkonnanõuete tulemina võib loota pinnaveekogude ja karstialade maapinna lähedase põhjavee reostumise vähenemist virtsaga (orgaaniline aine ja ammooniumioon). Nitraatiooni sisaldust põhjavees kehtestatud piirangud ei mõjuta.

Mõõduka tootmise intensiivsuse juures on Pandivere kõrgustikul võimalik säilitada maapinnalähedane põhjaveekiht põldude all joogikõlblikuna. Mõõdukas tootmisintensiivsus tähendaks teravilja saagitaset 2,3 - 3,5 tonni hektarilt. Seega sõltub Pandivere põhjavee kvaliteet põllumeeste tootmiskavadest. Juhul, kui põllumehed seda soovivad, on see teostatav. Kui osa maad jääb väheintensiivsesse kasutusse, kompenseerib see osadel põldudel 120 kg/ha mineraalväetise kasutamise. Kui põllumehed tahavad kasutada maksimaalselt lubatud võimalusi kogu haritaval maal, kujuneb olukord Pandiveres hullemaks kui 1990. aastal, mil keskmiseks orgaanilise ja mineraalväetise summaarseks kasutuseks Järvamaal oli 134 kg/ha. Sellise arengu korral saab põhjavee seisundit prognoosida tolleaegsete Seidla, Järva, Simuna ja Triigi ühismajandite maapinnalähedase vee kvaliteedi analoogia põhjal: keskmine nitraatiooni sisalduseks kujuneb 30-40 mg/l ning 20-40% erakaevude veest on nitraadisisalduse tõttu joogiks kõlbmatu veega. Olukorda võib leevendada osa maa (eelkõige karstialade) jätmine väheintensiivsesse kasutusse ja talvel taimkatteta pindade vähendamine. Siiski loodame, et koostöös põllumeestega suudame Pandiveres säilitada hea põhjavee. 35 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Põllumajanduse keskkonnameetmetesse tuleb leevendusmeetmena lülitada madalate reostunud veega kaevude asendamine. Selline meede on maal elavate inimeste elukvaliteedi tagamiseks tunduvalt efektiivsem kui näiteks sõnnikuhoidlate rajamiseks vajalikud kulutused. Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektiga tuleb alustada Adavere piirkonnast.

Põhjavee mõõduka toitumisega paeplatool on olukord keerukam. Lämmastikukadude hoidmine soovitataval tasemel on võimalik ainult üheaastaste kultuuride saakide olulisel piiramisel. Seni kavandatud kitsendused ei taga põhjavee maapinnalähedase veekihi puhtust.

Seega tuleb intensiivse põllumajandustootmise aladel hakata rajamaa põllualadel elavatele inimestele sügavamaid kaeve, mis võtavad vee anaeroobsest veekihist. Sügavamate kaevude vee tarbimisel osutub vajalikuks veetöötlus, eelkõige raua kõrvaldamine. Olukorda parandaks kui toimitaks alljärgnevalt: 1. Sügiskünni pindade vähendamine. 2. Talvel taimkattega põllupindade suurendamine. 3. Veevõrkude rajamine. 4. Veevõtt sügavamatest kaevudest.

III KESKONNAKÜSIMUSED 3.1 Üldine informatsioon Tamsalu valla territoorium kuulub Pandivere põhjavee alamvesikonda. Pandivere näol on tegu Eesti kõige karstirohkema piirkonnaga. Sademevesi imbub kergesti põhjavette, mistõttu on põhjavesi ohustatud, kuna koos põhjavette infiltreeruva veega pääseb sinna ka reostus. Tamsalu vald asub Pandivere kõrgustikul, mille keskosa on Eesti suurim mageveevarude täiendaja. Tamsalu valla unikaalne metsarikaste ooside ja järvedega maastik on omane Pandivere kõrgustikule. Tamsalu ümbrus on kõrge, reljeefilt lainjas ala, mida ilmestavad metsatukkadega vahelduvad põllumaastikud. Pandivere kõrgustiku suurim rikkus on siinsed viljakad mullad. Pandivere kõrgustiku ning Kesk-Eesti tasandiku muldasid loetakse Eesti parimateks. Pandivere rohketest allikatest saavad alguse mitmed tähtsad Eesti jõed. Peaaegu kõikides piirkondades, mis jäävad Tamsalu valla piiridesse, esineb karstinähtusi.

Tegevuste kavandamisel Tamsalu valda tuleb arvestada eelkõige karsti- ja allikate kaitsealade, nitraaditundlike alade, väärtuslike maastike ja põllumaade, Natura 2000 alade, kaitsealade ja kaitstavate loodusobjektide, rohelise võrgustiku, haljasalade, jm looduslike aladega. Asukoht Pandivere kõrgustikul on seotud teatud riskidega, millega peab igapäevasel 36 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______maakasutusel ja selle kavandamisel arvestama. Risk tuleneb Tamsalu valla kuulumisest Pandivere nitraaditundlikku- ning veekaitsealasse. Suuremateks ohustatud pinnaveekogudeks on Porkuni järv ja Valgejõgi.

Valla territooriumist ligikaudu 55% on kaetud metsaga. Muldadest levivad põhiliselt parasniisked, leostunud ja leetjad mullad ning rähkmullad. Enamasti on tegemist heade põllutüübiliste haritavate maadega. Eriti head põllumaad asuvad Vajangu, Võhmuta, Kuie ja Järsi külade aladel. Ülevaade maakasutusest Tamsalu vallas on toodud allpool. Tamsalu vallas asuvad kaitsealad on: • Porkuni maastikukaitseala; • Savalduma karstiala (uuendamata kaitsekorraga ala); • Lasila looduskaitseala (Vabariigi Valitsuse 04.02.2016 määrusega nr 15“Lasila looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”). Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määruse nr 237, Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas (RT I 2005, 51, 404; 2009, 7, 48) alusel on Tamsalu vallas kaitse alla võetud järgmised hoiualad: • Ilmandu hoiuala; • Lasila hoiuala. Kaitsealused pargid Tamsalu vallas on: • Einmanni park; • Kuie park; • Porkuni park ja parkmets. Kaitstavad looduse üksikobjektid Tamsalu vallas on: • Hobusepuu, Kuie pärn ( Kuie hobusepuu); • Künnapuud (Pulmajalakad); • Liivamägi ja Jaanitulemägi; • Porkuni hõbepajud; • Porkuni mänd; • Tamsalu suur rändrahn (Suur rändrahn; Tooma kivi; Toomaru e Tooma talu suurkivi). Üksikobjekti ümber on 50 m laiune piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata väiksemat laiust.

Valla teede pikkus kokku on 261,7 km. Maanteeühendus suuremate keskustega on hea. Kergliiklusteed on planeeritud nii, et need ühendaksid linna hoonestusalasid või valla olulisemaid asustusüksusi omavahel ning võimaldaksid ohutu liikumise jalgsi ning jalgrattaga. Tamsalut läbib Tallinn - Tartu - Pihkva - Moskva raudtee. Tamsalu raudteejaama läbib rongiliiklus Tapa - Tartu suunal, mis suundub edasi kas Lätimaale (Valga - Lugazi) või Venemaale (Tartu - Orava - Petseri). Raudteel, eriti 37 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______linna piiresse jääval raudtee osal, on oluliseks teemaks ohutuse tagamine ülesõitudel. Raudtee maakasutus on Tamsalu linnas eelnevalt määratletud ja Tamsalu linna üldplaneeringu kaardile kantud liiklusmaana. Tamsalu linnas on domineerivateks tegevusaladeks töötlev tööstus, põllumajandus ja teenindus, samuti transport ja side, kaubandus, haridus ja kultuur.

3.1.1 Maakasutus Maakasutust Tamsalu vallas iseloomustab alljärgnev tabel: Tamsalu linn:

Elamu- Äri- ja Metsa- Haritav Looduslik Muu Kokku maa tootmis- maa maa rohumaa maa maa

Maaliigi pindala 482 114 9640 8497 1025 1702 21460 (ha)

Protsent 2 0,5 45 39 5 8,5 100 üldpindalast (%)

Piirangud ehitustegevusele ja maakasutusele:

Tootmisega seotud hoonete, transpordikoridoride, kõrgete tehniliste ehitiste jms ümber on reeglina vajalik tagada kaitsekuja, kuna tootmise või objekti iseloomust sõltuvalt võib keskkonnaprobleemiks olla nii müra, õhusaaste, lõhn, elektromagnetkiirgus aga ka nt varjude langemine (raadioside mastid) või muu faktor, mis põhjustab inimestele ebamugavustunnet. Valla üldplaneering annab soovituslikud või kohustuslikud puhvertsoonid. Näiteks tootmishoonete puhul on see 10-100 m, kuid kohustuslik vähemalt 10 m. Suurem kaugus on soovituslik ja sõltub tootmise eripärast ning täpsustatakse detailplaneeringuga. Põllumajandusliku suurtootmise hoonete ja rajatiste puhul on tsoon 50-100 m ja kohustuslik vähemalt 50 m. Suurem kaugus on soovituslik ja sõltub tootmise eripärast ning täpsustatakse detailplaneeringuga (vajadusel keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi arvestades). Tamsalu puhastusseadmete kompostimisväljak või settebasseinid- puhvertsoon või kuja 200 m ja see on kohustuslik, lähtuvalt varem kehtinud üldplaneeringust. Kalmistute puhul on tsoon 100 m. Kohustuslik kaugus kalmistu krundi piirist võimalik kooskõlas Terviseametiga vähendada kuni 50 meetrini. Raadioside mastide puhul on tsoon 200 m. 38 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Üle 110 kV kõrgepingeliinide mastide tsoon 100 m. Riigimaanteede tsoon 50 m. Vallamaanteede ja erateede tsoon 10 m. Elamu- ja suvilakvartalite siseteede tsoon 5 m.

3.1.2 Ehitusgeoloogiline olukord Tamsalu vald paikneb Pandivere kõrgustikul, mis on moodustunud ordoviitsiumi ja siluri ladestu settekivimeist. Pandivere kõrgustik on kõige karstirohkem piirkond Eestis. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on enamasti liigestatud ja järsem. Iseloomulikuks on siin orud ja orulaadsed vagumused, mis on osaliselt täitunud kvaternaarisetetega. Kõrgustiku pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 m). Pinnakatte paksus suureneb kõrgustiku nõlvadel jalami poole, eriti kagu suunas. Mitmekümne meetrini ulatub pinnakatte paksus mattunud orgude (Porkuni, Kunda) ja liustikutekkeliste pinnavormide (oosid, mõhnastikud, otsamoreenid) kohal. Setteist on pindalaliselt kõige enam levinud moreen.

Tamsalu linn ja selle ümbrus on kõrge, reljeefilt lainjas ala. Paljudes kohtades tuleb paasaluspõhi üsna maapinna lähedale. Tamsalu linnast põhja pool esineb huvitav mandrijää servakuhjatis. Pinnakate koosneb Tamsalu piirkonnas peamiselt moreensetest kihilistest saviliivadest või liivsavidest. Pinnasevesi: Eristada tuleb järgmisi pinnasevee horisonte: a) aladel, kus pinnakatte paksus on õhuke asub pinnasevee tase valdavalt lubjakivis, mis Tamsalu linnas tehtud veevaatlustega jääb reeglina absoluutkõrgustele 115-117 m; b) aladel, kus pinnakatte paksus on suurem, asub pinnasevee tase moreenis.

Moreenküngastel ja mujal reljeefi kõrgematel osadel, kus pinnakate on paksem, jääb pinnasevesi enamasti 1,5-4,5 m sügavusele maapinnast. Pinnasevee toiteallikaks mõlemal juhul on valdavalt sademeveed. Ehitusgeoloogilised tingimused kogu Tamsalu maa-alal on head. Pinnase külmumissügavus Tamsalus on 1,35 m.

Vajangu küla paikneb Pandivere kõrgustiku lae nõrgalt lainjal moreentasandikul. Valdavalt on maapinna absoluutkõrgused 110-112 m vahemikus. Aluspõhja moodustavad alam-siluri Tamsalu lademe biomorfne lubjakivi. Lubjakivi pealispind on väga liigestatud ning ca 0,5-1,0 m ulatuses murenenud ja laskub järsult sügavamale asula äärmises idaosas. Aluspõhjal lasub 0,5-9,0 m paksune glatsiaalne 39 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______kompleks. Pindmise kihi moodustab 0,5-1,1 m paksune täitepinnase kiht (killustik, kruus jm) või 0,1-0,5 m paksune mullakiht. Suurveeperioodil koguneb pinnasevesi lubjakivile, kuid selle tase jääb maapinnast valdavalt sügavamale kui 2 meetrit ja ainult üksikutes kohtades võib tõusta 1-1,5 m sügavuseni maapinnast. Ehitusgeoloogilised tingimused on 2-3 korruseliste ehitiste rajamiseks rahuldavad.

Porkunis on tähelepandav sügav ürgorg, mille lammil paikneb Porkuni järv. Järvel leidub ujuvaid saari. Porkuni piirkonnas esineb ürgoru lammil ning veergudel vallseljakuid, mis muudavad reljeefi vahelduvaks. Oru veergudele on rajatud park, milles asub vana paemurd. Porkunist põhja poole kulgeb metsaga kaetud vallseljakute ahelik.

Tamsalu vald on rikas heakvaliteedilise ehituslubjakivi varude poolest, samuti leidub ehituskruusa ja turvast.

3.1.3 Põhjavesi Pandivere põhjavee alamvesikond paikneb Lääne-Viru ja Järva maakonnas, 21 omavalitsuse territooriumil. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks.

Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekogumid). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt.

Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Osa lõhesid on täitunud savimaterjaliga ning vett läbi ei lase. Suurimad veejuhtivused – 500…2000 m²/d on seotud kõrgustiku võlvi ja nõlva loodeosa rikkevöönditega. Samas on Tamsalu piirkonnas veejuhtivus kohati alla 100 m²/d. Vertikaalsete lõhede kaudu toituvad sügavamal lasuvad põhjaveekihid. Samasugust osa täidavad arvukad puuraugud ja mattunud ürgorud, mis põhjaveekihte omavahel ühendavad. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus valla väiketarbijaid saavad oma vee Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. 40 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku. Suurimaks punktreostuse allikaks on E-Betoonelement Tamsalu tehas territooriumile jääv vedelkütusest saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkond ning loomakasvatuskompleksid Loksa, Vajangu, Kursi, Võhmuta ja Assamalla külades. Hajureostuse puhul on ohustavaks teguriks põllumajandustegevus ja ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised. Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on ala põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas (200…300 m²/d), lõunaosas aga alla 100 m²/d. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga.

Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium- Kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe “sinisavi”. Põhjaveekihi vesi on surveline.

Põhjavee kvantitatiivne seisund: Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea.

Põhjavee kvalitatiivne seisund: Tamsalu vallas on põhjavesi looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kogu piirkonnas levivad lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid, mistõttu on tegemist väga tundliku alaga. Moreenikiht on kõikjal alla 10 m, see muudab reostuse pääsemise põhjavette väga lihtsaks ja reostusohtlikkust loetakse väga kõrgeks või kõrgeks. Tamsalu valla territooriumil asub üle 50 riikliku põhjaveeseire jaama. Riikliku põhjaveeseire ülesandeks on kogu riigi territooriumil põhjavee süsteemne jälgimine looduslikes või looduslähedastes tingimustes.

41 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kohati ei vasta kvaliteedinõuetele ülemise põhjaveehorisondi vesi. Bakterioloogiliselt on põhjavee maapinnalähedane kiht sageli reostunud asulates ja farmide ümbruses. Piirkonniti on põhjavesi reostunud orgaanilise aine, nitraatide ja naftaproduktidega (Tapa ja Rakvere). Keskmine nitraatiooni sisaldus Tamsalu vallas 2000...2001 a oli 26 mg/l. Kuna Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks.

Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid.

Tamsalu valda on aastaid iseloomustanud kõrge nitraatiooni sisaldus (>50 mg/l) nii maapinnalähedastes kui ka kuni 70 m sügavusel paiknevates veekihtides. Pandivere veekaitseala põhjavee kvaliteedi seire töödes on võetud proovid Tamsalu ümbruse elanike kaevudest aastatel 2000 ja 2005. Nitraatiooni keskmine sisaldus 2000. a. oli erakaevudes 26,3 mg/l, mis on poole väiksem 1990. a tasemest (52,7 mg/l). 2005. a. oli keskmine sisaldus 29,9 mg/l, kusjuures halvem on olukord põhjavee ülemisi kihte iseloomustavates salvkaevudes (35,8 mg/l). Reostunud põhjaveega kaevud paiknesid kaitsmata põhjaveega alal Uudekülas (Niidu tn puurkaevu III piiranguvöönd) ja Sauväljal (väetisehoidla TA-2 tõenäoline mõju), Sääse farmi ümbruses (Tamsalu veehaarde III piiranguvöönd). Vistlas, kuhu 2011.aastaks juba suletud AS Eesti Munatooted laotas läga, on kaevude vesi olnud pidevalt suure nitraadisisaldusega (30…50 mg/l).

Tamsalu Niidu tn puurkaevu S-O veekogumi (katastri nr 3516, pass nr 3869) vesi vastab joogiveeallika nõuetele, kuid on tugevalt sõltuv põldude väetamisest ja sõnniku laotamisest ning nende tööde kvaliteedist . Viimane tõsisem reostusjuht avastati 1995. a märtsis, kui tegemist oli mikrobioloogilise reostusega. Sama aasta maikuu kontrollproovis mikrobioloogilise reostuse ilminguid ei leitud. 1996. aasta septembris sisaldas puurkaevu 3516 vesi üle joogivee piirarvu (0.5 mg/l) ammooniumi (1.05 mg/l).

Põhjavee radioloogilisi näitajaid ei ole süstemaatiliselt uuritud. Lähtuvalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 (§ 13 lõik 11) tuleb alates 30. juulist 2008. a. alustada süstemaatilist radioloogiliste näitajate kontrolli ning juhul kui 42 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______põhjavee radioloogilised näitajad ületavad lubatud piirväärtusi, võtta kaasutusele vastavad abinõud.

Tamsalu Loksa küla veehaarde Ordoviitsiumi veekogumi puurkaevu (katastri nr 3048, pass nr 5633-2) vesi vastab joogiveeallika nõuetele, siiski võib märkida 2005 a. suhteliselt suurt nitraatiooni sisaldust – 30…37 mg/l. Veevarude uuringute andmed (2007…2013 a), mis arvestavad ka kõigi uuringupuuraukude vee keemilist koostist, näitavad, et osades puurkaevudes (Assamalla pk) lämmastikühendite sisaldus on olnud muutlik ja viimastel aastatel olnud kasvusuundumuses.

Lubatud veevõtt era-või ametkondlikest puurkaevudest (arvestades vee erikasutuslubade andmeid) on vallas ca 1 960 m³/d ning ca 718 270 m³/aastas, millest kasutatakse AS Tamsalu Vesi teeninduspiirkonnas ära ca 30-35 %.

Tamsalu valla joogivee allikana on võimalik kasutada ainult põhjavett, seetõttu on selle säästlik kasutamine ning kaitsmine väga oluline.

3.1.4 Pinnavesi Tamsalu vald asub Pandivere kõrgustikul, mis on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Lähtudes veeseadusega kehtestatud üldpõhimõtetest, et vesikonna veemajanduskava on ÜVK arendamise kavade koostamise aluseks antakse käesolevas punktis ülevaade veemajanduskavade hinnangust kogu Pandivere kõrgustiku pinnaveele.

Piirkonna vooluvete võrgu tihedus Pandivere alamvesikonna veemajanduskava alusel on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonnas on vähe järvi, üle 50 hektari suuruseid järvi ei ole. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi.

Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-Lemmküla järved Porkuni-Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva tee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist jäävad need 43 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste järvede maaks.

Pandivere kõrgustiku keskosas lõunapoolse osa hõlmab Porkuni oma kaunite järvedega: Suur ehk Ülemine järv, Aiajärv, Iiri järv, Alumine ehk Väikejärv. Viimasest voolab välja Valgejõgi, mis suubub Loksa kohal Soome lahte. Järved saavad oma vee allikatest, mida on eriti rohkesti Ülemise järve põhjas. Viimane asjaolu tingib ka selle järve kõrgema veetaseme. Porkunist põhja pool moodustuvad nõgudes kevaditi ja vahel ka sügiseti ajutised karstijärved. Järvi ja väikeseid järvikuid on ligi 15, mõned hoopis pisikesed. Suuremad on Piisupi järv - 5 ha, Sahkjärv - 0,2 ha, Ratasjärv - 0,9 ha, Võhmetu Suurjärv - 9 ha, Mardihansu järv - 2,3 ha, Lemküla järv - 6 ha.

Pandivere kõrgustiku keskosas infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59%. Ülejäänud infiltreerunud vesi, 125 mm ehk 173 milj. m3 aastas, läheb sügavate põhjaveekihtide toiteks. See vesi väljub maapinnale või võetakse puurkaevudega Põhja-Eesti veevarustuseks kuni 80 km kaugusel. Seepärast on Pandivere kõrgustik Eesti looduslikuks veetorniks.

Pandivere põhjavee alamvesikond haarab kogu infiltratsiooniala ja Pandivere kõrgustikku ümbritseva allikate esimese vööndi. Suuremad allikad on Norra-Oostriku, Kihme, Jäneda, Imastu, Lavi, Kulina ja Simuna. Käesolevaks ajaks on olemas andmestik vee keemilise seisundi (seire alates 1992. a) ja kalastiku osas. Vooluveekogude seisundit lõikude kaupa veel hinnatud ei ole. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Vee kvaliteet on Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud.

Supluskohaks Tamsalu vallas on Porkuni järv. Supluskoht on mitteametlik, ei kuulu Terviseameti järelevalve alla ning veekvaliteeti ei uurita.

Vee kvaliteet on praktiliselt kõigis Pandivere põhjavee alamvesikonnast algavates jõgedes vee-elustiku normaalseks arenguks piisav. Lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede hulka kuuluvad Preedi, Valgejõgi, Vodja, Jägala, Jänijõgi, Loobu, Oostriku, Põltsamaa, Kunda. Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis. 44 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Väga heaks võib lugeda Ilmandu jõe ja Prandi jõe ülemjooksu seisundit. Keskmises seisundis on enamasti tehisveekogud (peakraavid) ja inimtegevusest enammõjutatud jõelõigud (Põltsamaa jõe ülemjooks, Soolikaoja jt).

Tamsalu linna reoveepuhasti heitvesi juhitakse Savalduma karstijärvistusse. Normikohaselt puhastamata reovesi on ohuks nii pinna- kui põhjaveele. Tamsalu vallas paiknevate veekogude kohta on Avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas (RT I 1996, 58, 1090) toodud järgmised andmed:

Avalikult kasutatavate järvede nimekiri:

Nimi Asukoht Pindala (ha) Märkused Porkuni järv Porkuni 41,5 väljavooluga

Avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekiri.

Nimi Lähe Suubla Pikkus (km) Valgala pindala (km2) Valgejõgi Porkuni järv Hara laht 85 453 Ilmandu jõgi Kiltsi külast 3 Põltsamaa 13 67,0 km lääneloode jõgi pool

3.1.5 Taristu Veevarustus ja kanalisatsioon: Veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks on välja töötatud Tamsalu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. 2009 aastal alustati Tamsalu linna ja Sääse asula veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide renoveerimis- ja ehitustöödega. Projekti finantseeriti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Projekti raames tehtud tööd lõpetati veebruaris 2013. a Porkuni küla on varustatud ca 90% ulatuses kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonitorustikega, rekonstrueeritud kaks puurkaev-pumplat ning rajatud ülepumplad ja reoveepuhasti. Kasutatavad varad teenuse osutamisel on toodud Lisas 1. 2016.a arendati välja veevarustus ja kanalisatsioon Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonnas. Piirkonna veevarustuse tagamiseks rajati puurkaev-pumpla ja joogivee torustik. Ehitati reoveekanalisatsiooni isevoolne- ja survetorustik ning reoveeülepumpla. Reovesi suunatakse Porkuni reoveepuhastile. Vajangu trassid on samuti renoveeritud. 2013.a lõpetati Vajangu küla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, paigaldati 3 kompaktset reoveepumplat, ehitati uus reoveepuhasti ja rekonstrueeriti 2 joogivee pumbamaja. Kasutatavad varad teenuse osutamisel on toodud Lisas1. 45 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Assamallas rajati 2016.a uus reovee annuspuhasti koos imbväljakuga ja reoveekanalisatsiooni torustikud ning reovee ülepumpla. Puurkaev-pumpla oli varem rekonstrueeritud. 2016. projektiga rekonstrueeriti ühisveevarustuse torustikud. Põdrangul ja Uudekülas on osaline ühisveevärk, kuid ühiskanalisatsioon puudub. Süsteemid on eravalduses. Hajaasustuspiirkondades saadakse vett oma puur- või salvkaevudest ning reovett kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse. Elekter: Tamsalu valda varustab elektrienergiaga Elektrilevi OÜ. Tamsalu linna ja valla elektrivarustus toimub viie 35 kV /110 kV alajaama baasil. Tööstuse arenguks on piirkonnas tagatud piisava võimsusega elektrivarustus. 2000. a. algul tegi AS Eesti Energia algust elektriülekandeliinide ja elektrialajaamade laiaulatusliku renoveerimisega, mille tulemusena paraneb tunduvalt Tamsalu linna ettevõtete ja elamurajoonide varustatus elektrienergiaga. Üheaegselt sellega suurendati elektrivarustuse vaba võimsust. Välisvalgustus on olemas Tamsalu linna tänavatel umbes 80%, Sääse elamurajoonis, Vajangu elamurajoonis, Porkunis osaliselt, Assamallas 10 ja Põdrangul 6 valguspunkti. Side: AS Eesti Telefon paigaldas (Elion Ettevõtete AS) 1998.a. Tamsalu valla ja Rakvere vahele kaasaegse, väga suurte võimalustega kiudoptilise sidekaabli. Mobiilside leviala katab kogu valla ja linna territooriumi. Tamsalu vald on kolme mobiilsideoperaatori EMT, Elisa ja Tele 2 levialas. Avatud internetipunktid asuvad Tamsalus, Vajangul, Assamallas ning internetikioskid Vajangu raamatukogus ning Tamsalu spordihoones. Tamsalu linnas asub telefoni (analoog) keskjaam, digitaalne telefonijaam asub Porkunis. Tamsalu linnas ja maal kokku ca 970 telefoniabonenti. Raadioside mastid võivad reeglina paikneda elamutest minimaalselt 200 m kaugusel ja uusi elamuid ei lubata rajada neile lähemale kui 200 m. Asukoha tõttu on vallas erinevate operaatorite sidemaste suhteliselt palju. Teed: Valla territooriumil asuvate teede pikkus koos riigimaanteedega on kokku ca 261,7 km. Tamsalu linna, Vajangu küla ja Sääse aleviku keskosa tänavad on asfaltkattega, kuid osa äärealade tänavatest on veel kruusakattega.

Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 237,5 km, kohalikud teed moodustavad 62% teedevõrgust. Tänavate kogupikkus on 25 km, millest 15 km on asfaltkattega. Valdav osa (73%) kohalikest teedest on kruusakattega. Teedevõrk Tamsalu vallas (seisuga 1.01.2007)

46 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

kohalikud kohalikud kohalikud metskondade Erateed Kokku maanteed teed tänavad kokku km km km km km km

Asfaltkate 12 20 32 1,4 33,4

Kruusakate 103,3 6,9 110,2 32 50,1 192,3

Pinnatud 9,6 4,2 13,8 13,8 kruusakate

Mustkate 4,3 4,3 0,1 4,4

Pinnaskate 2,8 2,8 3,1 5,9

Kokku 132 31,1 163,1 32,1 55,2 249,8

Tamsalu valda läbivad riigimaanteed* Maantee Maantee Marsruudi Haldajad number nimetus pikkus km Rakvere- 22 Väike-Maarja- 52,105 49,002 3,103 Vägeva Ambla- Tamsalu 15126 11,192 11,192 0,000 (0,000- 11,192) Järva-Jaani- Tamsalu- 15128 4,011 4,011 0,000 Kullenga (0,000-4,011) 15151 Jootme-Koeru 28,681 27,675 1,006 Kullenga- 17132 3,566 3,566 0,000 Veadla Raigu- 17134 8,315 8,315 0,000 Vajangu 17135 Saksi-Porkuni 9,421 9,421 0,000 Porkuni- 17136 3,713 3,713 0,000 Loksa 17137 Uudeküla- 8,227 8,227 0,000 47 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Maantee Maantee Marsruudi Haldajad number Lasilanimetus pikkus km Assamalla- 17141 15,850 15,850 0,000 Kadrina 17146 Lasila-Saksi 8,608 8,608 0,000 Uudeküla- 17190 7,740 7,740 0,000 Väike-Maarja

*Riigimaanteede nimekiri, maanteede liigid ja klassid. Teede- ja sideministri 11.08.1999 määrus nr. 47 Tamsalu valda läbivad riigimaanteed kuuluvad Eesti Teed AS Virumaa piirkonna hooldusalasse. Välja arvatud Jootme-Koeru tee, mis kuulub Järva Teed AS hooldealasse. Soojavarustus: Tsentraalne soojavarustus on olemas valdaval osal Tamsalu linna korterelamutest ja munitsipaalhoonetel (AS Tamsalu Kalor katlamaja), Sääse korterelamutel ja lasteaial. Vajangu koolimajal on oma katlamaja. Tamsalu linna tsentraalkatlamaja haldab Tamsalu Kalor AS. Sääse katlamaja suleti septembris 2006 ning asula ühendati Tamsalu katlamaja soojustrassiga. Ettevõtete aktsiate ainuomanik on Tamsalu Vallavalitsus. 95% soojusenergiast toodetakse Tamsalu linna katlamajas 2001.a. paigaldatud BIO- katlaga (kütteks puukoor ja saepuru), Sääse katlamajas kasutati omal ajal kütteõli. Tähtsamad majandusvaldkonnad: - põllumajandus, ehitusmaterjalide tootmine, metalli-, ja puidutööstus, auto- ja raudteetransport, teenindus, kaubandus, lubjakivi kaevandamine, turism, puhkevõimalused Porkunis. Ettevõtluse aktiviseerimiseks on omavalitsus algatanud erinevaid projekte. Neist olulisemad on naabervaldadega koostöös loodud MTÜ PAIK, ettevõtluskursused alustavatele ettevõtjatele, äriideede konkurss õpilastele, ettevõtlustoetus alustavatele ettevõtetele, äripindade rentimine ettevõtetele ning Tamsalu tööstusala arendus. Põllumajanduslikust tegevusest enim mõjutab Tamsalu ümbruse maapinnalähedaste veekihtide vee kvaliteeti vedelsõnniku laotamine, mille vedu põldudele on toimunud varasematel aegadel ka talveperioodil. Potentsiaalseteks reostusallikateks on loomakasvatushooned ja nende sõnniku- ja virtsahoidlad, väetise- ja mürgihoidlad, kanalisatsiooniehitised ka mitmesugused kütusehoidlad. Ohtu veehaarde vee kvaliteedile kujutab endast ülemäärane ja ebaühtlane väetamine, pestitsiidide hooletu kasutamine, lohakil sõnniku- hoidlad, sõnnikuaunade paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel, allikate ja karstilehtrite juures. 48 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Kütusehoidlad ja jääkreostus: Tamsalu vallas on vedelkütusest saastunud põhjaveega jääkreostuspiirkonnaks E- Betoonelement Tamsalu tehase territoorium. Keskkonnaohtlikuks objektiks on ka aadressil Tööstuse tn 11b asuvad immutusvedelike mahutid. Mahuteid on kokku 16, mis on peamiselt 20 m3 suurused korrodeerunud ning millel puuduvad nõuetekohased alused. Mahutid sisaldavad kuni ½ ulatuses igasuguseid immutusvedelikke, värnitsat jne. Oletatav vedelike kogus on 70-100 tonni. Prügilad ja jäätmemajandus: Jäätmemajandusega seotud tingimusi jäätmete kogumisel, veol, hoidmisel taaskasutamisel ja kõrvaldamisel reguleerivad Tamsalu vallas järgmised õigusaktid: • Jäätmeseadus • Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valdade jäätmekava 2015 – 2020 (Tamsalu Vallavolikogu 28.01.2015.a määrus nr 1) • Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri

2007 a. loodi PAIK-i juurde ainult omavalitsusüksusi ühendav MTÜ Roheline PAIK. MTÜ Roheline PAIK esimeseks suureks ülesandeks oli viia läbi Tamsalu, Väike- Maarja, Rakke ja Laekvere valdades korraldatud olmejäätmeteveo konkurss. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete kogumiseks peab olema kõikidel jäätmevaldajatel standardne jäätmete kogumiskonteiner, mida on võimalik jäätmekäitlusettevõttel tühjendada. Põllumajandusjäätmeid tekib nii spetsialiseerunud põllumajanduslikes ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes. Põllumajanduslikule tootmisele iseloomulikud jäätmed on sõnnik (läga), loomasööda jäägid, lõpnud loomad ning kilejäätmed . Samuti tekib põllumajanduslikus tootmises olmejäätmeid, vanarehve ning nn. tavapäraseid ohtlikke jäätmeid (vanaõlid, pliiakud). Põllumajandusjäätmete põhiosa moodustab sõnnik. Tahesõnniku aunade (komposteerimise) asukohad vajavad enne käiku võtmist kooskõlastamist kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. Vedelsõnniku (läga) laotamisplaanid kooskõlastatakse Keskkonnaameti Viru regiooniga. Loomsed jäätmed käideldakse Väike-Maarjas paiknevas loomsete jäätmete käitlemise tehases. Lähimad nõuetele vastavad prügilad on Uikalas, Jõelähtmel ja Tormas. Tamsalu linnas, Raudtee tänav 4 asub jäätmejaam, kus toimub ohtlike jäätmete, eterniidi jäätmete, elektri- ja elektroonikajäätmete ja vanade sõiduautorehvide vastu võtmine elanikelt. Samuti saab seal ära anda ehitus- ja lammutusjäätmeid (puit- ja klaasi jäätmed), segapakendit, paberit ja pappi, metallijäätmeid, penoplasti ning suuremõõtmelisi jäätmeid (mööbel). 49 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Alates 01.01.2008 rakendus sorteerimata olmejäätmete prügilasse ladestamise keeld, mis tähendab, et elanikkonnal tuleb olmeprügi sorteerida. MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ning Tootjavastutusorganisatsioon OÜ on kohustatud paigaldama pakendi jäätmete kogumiskonteinerid kohaliku omavalitsuse territooriumile selliselt, et oleks tagatud kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, võtmata selle eest tasu kohaliku omavalitsuse käest. Tamsalu linnas ja külades on nimetatud organisatsioonide poolt suuremate korrusmajade juurde ja avalikesse kohtadesse paigaldatud segapakendite konteinerid. Biolagunevate jäätmete (puulehed, aia-, pargi- ja kalmistujäätmed) kogumiseks ja komposteerimiseks rajati 2008.aastal Kaeva külas asuva Tamsalu reoveepuhastus- jaama territooriumile komposteerimisväljak. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud korraldatud olmejäätmeveoga. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Uudeküla, Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikku. Vald on likvideerinud ümberkaudsetes metsatukkades mitmeid isetekkelisi prügilaid ning kutsunud korrale paljusid prügiga keskkonda reostavaid kodanikke. Gaasivarustus: 2007. a kevadel alustati maagaasitrassi projekteerimist Väike-Maarjast Tamsalusse. Seisuga 2015.a. jaanuar gaasivarustus Tamsalus puudub. Maavarad: Tamsalu vald on rikas heakvaliteedilise ehituslubjakivi varude poolest. Üleriigilise tähtsusega lubjakivimaardlad on Aavere ja Võhmuta lubjakivimaardlad.

3.1.6 Elanikkond ja ÜVK teenuse tarbijad Seisuga 01.01.2017 elab Tamsalu vallas kokku 3770 inimest. Valla elanike arv, võrreldes aastaga 2008, on langenud ca 9%. Sellest Tamsalu linnas elab 2155 inimest ning Sääse alevikus 366 inimest. Suuremates külades elab inimesi järgmiselt: Porkunis 151, Assamallas 103, Vajangul 290 ning Uudekülas 100 inimest. Teistes külades jäi elanike arv alla 100 inimese. Asustustihedus Tamsalu vallas oli 18,3 in/km² ja Tamsalu linnas 581,5 in/km² . Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit, millest 673 on eraomanduses ning 152 munitsipaalomanduses. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit, millest 128 eraomanduses ja 84 munitsipaalomanduses. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 2 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. 50 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Samaaegselt Tamsalu linna elanike väikese sündivusega toimub põhiliselt valla elanikkonna väljarände arvel valla ja linna koguelanikkonna vähenemine. Võrreldes kogu Eesti elanikkonna struktuuriga on Tamsalu vallas pensioniealiste ja laste osakaal väiksem ning tööealiste osakaal suurem. Kaua aega on probleemiks olnud noorte haritud inimeste lahkumine linnast. Siiski on olemas esimesed märgid noorte tagasitulemisest pärast õpingute lõpetamist.

3.2 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni teenuste kasutamine ning seadusandlus

Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2009. a. määrusele nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ määratakse reoveekogumisala asulale elanike arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal- majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealjuures pinnavee kaitstust. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks. Määruse § 2 annab tingimused reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi lähtuvalt reostuskoormusest:  Reoveekogumisala tuleb moodustada juhul, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie).  Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie.  Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Määruse § 3 juhib tähelepanu vajadusele arvestada reovee kogumisalade määramisel ka sotsiaalmajanduslike kriteeriumitega:  Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% leibkonna netosissetulekust. 51 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Samuti reguleerib määruse § 4 reovee kogumisalade määramist käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul:  Keskkonnaameti kirjalikul ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral. Alljärgnev tabel annab ülevaate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajatest Tamsalu vallas aastal 2005, 2010 ja prognoosi aastani 2015. Arendamise kava koostamise aluseks on vastavalt seadusele ette nähtud 12 aastane periood. Seetõttu tabelis esitatud 2015 aasta andmeid on ainult illustreerivaks materjaliks, mis näitavad üldist tendentsi ÜVK teenuste kasutamise arengu kohta: Elanikkond Ühisveevärgi Ühiskanalisat- kasutajad % siooni kasutajad % 2005 2010 2015 2005 2010 2015 2005 2010 2015 Tamsalu vald 1993 1870 1058 65 83 88 54 79 80 Tamsalu linn 2689 2478 2212 91 92 95 77 94 95 Tamsalu vald 4682 4348 3270 78 88 92 66 87 88 kokku/keskmine (%)

Elanike prognoos on toodud Lisa 4 Tabel 1. Arvestatud ööpäeva keskmiseks veekuluks on 110 l/el. Tamsalu vallas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv on reguleeritud ülevabariigiliste õigusaktidega ja Tamsalu vallavolikogu poolt kehtestatud ja Tamsalu valla territooriumil kehtivate õigusaktidega.

3.3 Kokkuvõte keskkonnaküsimustega seonduvast Keskkond: Tamsalu valla keskkonnaseisund on hästi uuritud. Piisavalt hea ülevaade on olemas põhjavee seisundist. Tegemist on nitraaditundliku piirkonna ning karstialaga. Pinnavee osakaal valla territooriumil on väike ja see on ka probleemiks heitvee ärajuhtimisel ning sobiva suubla leidmisel, mis kohustab reovee seadusandlike nõuete järgi puhastamist.

Tööealiste inimeste osakaal valla elanikest on ca 62 % ning Tamsalu linnas ca 64 %. Tegevusalade lõikes on arvuliselt ülekaalus põllumajanduse, kaubanduse, töötleva tööstuse ettevõtted, aga ka transpordi, ehituse ja metsandusega tegelevad ettevõtted 52 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide tootmine, AS E- Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine) - on suuremateks tööandjateks nii linna- kui ka ümberkaudsetele elanikele. Ettevõtluse aktiivsus on viimastel aastatel oluliselt tõusnud. Kui 2000 ja 2001 aastal registreeriti Tamsalu vallas vaid 1 ettevõte, siis 2007 aastal juba 18, 2008 aastal 20 ja 2009 aastal 46 ning aastatel 2011-2013 keskmiselt 17-20 ettevõtet aastas.

Valla eelarve: Valla omavalitsusorganid on valla volikogu ja -valitsus. Tamsalu valla tulud sõltuvad valitsussektori toetustest, samuti füüsiliste isikute tulumaksust, maamaksust ja valla allasutuste majandustegevusest. Viimaste aastate suuremate investeeringutena on teostatud „Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekt Vajangu ÜVK rajatised, Tamsalu Gümnaasiumi rekonstrueerimine, samuti Tamsalu linna kesktänavate renoveerimine. 2016.aastal on teostatud Assamalla vee- ja kanalisatsiooniobjektide laiendamine ja rekonstrueerimine, Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine/ehitamine ning 2018.aastal planeeritud Porkuni reoveepuhasti rekonstrueerimine.

Normatiivaktid: Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvat reguleerivad ülevabariigilised õigusaktid ja Tamsalu vallavolikogu poolt kehtestatud valla territooriumil kehtivad õigusaktid.

Vee-ettevõte: Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on arenenud valla suuremates keskustes (Tamsalu linn koos Sääse alevikuga, Vajangu, Porkuni ja Assamalla külades). Valla ühtne vee-ettevõte, Tamsalu Vesi AS, toimib hästi ja on vastutav ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ekspluatatsiooni eest. Vee-ettevõtte majandusseis on rahuldav.

Uued Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud ja heakskiidetud vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügihinnad kehtivad alates 01.07.2013

IV OLEMASOLEV OLUKORD TAMSALU VALLA VEEMAJANDUSOBJEKTIDEL 4.1 Üldist

Tamsalu vallas on moodustatud 4 reoveekogumisala: Tamsalu linn koos Sääse alevikuga, Assamalla, Porkuni ja Vajangu külad. Perspektiivseteks aladeks olid arvatud Uudeküla ja Põdrangu külad. Arvestades üldist demograafilist olukorda ja elamumajanduse ning ettevõtluse loidu arengut külades, ei ole otstarbekas Uudeküla ja Põdrangu külasid arvata perspektiivseteks reoveekogumisaladeks. Käesolevas ÜVK arengukavas ei nähta ette Uudeküla ja Põdrangu külades ühiskanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist. 53 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Uudekülas ja Põdrangul osutavad veevarustusteenust eraisikud või ettevõtted, mujal osutab ÜVK teenust Tamsalu Vesi AS.

Uudekülas kasutatakse puurkaevu (katastrinumber 3507) ühe 12-korteriga elamu ja kahe individuaalelamu joogiveega varustamiseks. Kaevu kasutus on kaevu omanikuga kokkuleppel. Elanikud vee eest ei maksa. Tasutakse AS-le Eesti Energia ainult kaevupumba elektritarbimise eest vastavalt elektrinäidule. Tarbimine on umbes 200-500 liitrit/ööpäevas. Vee erikasutusluba kaevul puudub. Kaev asub kaitsmata põhjaveega (nitaaditundlikul) alal, nitraadisisaldus ületab aeg-ajalt 50 mg/l. Põdrangu puurkaev kuulub OÜ’le TAIMISTU. Kuna tarbimine on kuni 5 m³/ööpäevas, siis vee erikasutusluba ei ole nõutav. Vee analüüse tehakse nõutava korrapärasusega, sest ühistus toimub piima tootmine. Vee kvaliteet vastab nõuetele. Väljapumbatavast veekogusest antakse lähipiirkonna elanikele joogivesi ca 0,2 m³/ööpäevas. Ühistul vee müügiõigust ei ole. Elanikud tasuvad siiski ühistule sümboolse summa, mis on ca 1 euro inimese kohta kuus. Kavas on tulevikus kaev opereerimiseks üle anda Tamsalu Vesi AS-le. Võhmuta külas saavad osa majapidamisi joogivett AS Võhmuta PM puurkaevust. Piisupi küla on hajaasustusega ning igal majapidamisel on oma kaev. ÜVK arendamise kava mahus on pööratud põhitähelepanu keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade asumite vee- ja reoveeküsimuste lahendamisele ning vastavatele arendustele.

4.2 Veevarustus Tamsalu valla joogivee allikaks on põhjavesi. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41% infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekogumid). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt.

4.2.1 Veevarustusallikad Alljärgnevalt on vaadeldud Tamsalu valla ÜVK süsteemi olemasolevaid veevarustusallikaid- puurkaev-pumplaid:

Jrk Puurkaev PK Puurimis- Vee- Sügavus Lubatud Tegelik nr -pumpla passi nr/ aasta kiht (m) veevõtt veevõtt asustus- katastri vee 2016 (m³/d) üksuses nr erikasu- 54 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

tusloa järgi (m³/d) Tamsalu 1 625 368 m³/d ja linn koos m³/d ja 134 299 m³/a Sääse 593 128 alevikuga m³/a 1 Niidu tn 3869/kat 1974 S-O 60,5 480 puurkaev- nr 3516 pumpla (mahuti 250 m³) 2 Tehnika tn 2854/kat 1970 O-Cm 227,0 300 puurkaev- nr 3508 pumpla (mahuti 250 m³) Loksa veehaare: 3 PK nr 2 5633- 1986 O 75,0 495 2/kat nr 3048 4 PK nr 2A 5633-2A/ 1986 O-Cm 250,0 60 Reservis kat nr 3049 PK nr 3 ja Konser- 1986 Konser- PK nr 3A veeritud veeritud PK nr 1 Vaatlus- 1985 Vaatlus- puurkaev puurkaev Sääse alevik 1 Elamute 1511/kat 1970 S-0 Ca 60 290 Reservis puurkaev- nr 3502 pumpla (PK reservis)

Assamal- 4,4 m³ /d la küla 1 Assamalla 2061/ kat 1967 S-O 50,0 80 PK- nr 2894 pumpla Vajangu 27 m³/ d küla 1 Vajangu 4426/kat 1977 S-O 65,0 120 55 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

keskasula nr 4391 PK-pump- la nr 1 (Kooli tn 13) 2 Vajangu 5930/kat 1988 S-O 60,0 120 keskasula nr 3055 PK-pump- la nr 2 (Pärna tn 17) Porkuni 21 m³/d küla 1 Porkuni 2262/kat S-O Ca 60,0 50 küla PK- nr 2801 pumpla 2 Porkuni Pass nr S-O 70,0 190 kooli PK- A-98-M pumpla Muud: Uudeküla Kat nr Vt p. 4.1 3507 Põdrangu Vt p.4.1

Tegelikku veevõttu on arvestatud ajavahemiku 2008-2011 keskmisena (m³/d). Niidu ja Tehnika puurkaev-pumplate juures on kummaski reservuaarid, mille kogumaht 2 x 250 m³. ÜF Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojektiga muudeti pumplates tehnoloogiat: paigaldati puhastusseadmed, sagedusmuundurid ja seadistati ümber veejaotus. Sääse alevik on ühendatud Tamsalu linna veevarustussüsteemiga. Vesi pumbatakse Niidu puurkaevu reservuaaridesse nii Loksa veehaardest kui ka Niidu puurkaevust ja edasi pumbatakse vesi läbi rekonstrueeritud torustiku Sääse aleviku veevõrku. Tehnika tn puurkaev-pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed. Vee mõõtmine toimub 97 % ulatuses (arvestamata vee osa moodustab tänavakraanidest võetav vesi, tuletõrje-ja omatarbevesi).

4.2.2 Sanitaarkaitsealad Tamsalu valla ÜVK süsteemi kuuluvate veevarustusrajatiste sanitaarkaitsealad on järgmised:

Jrk Puurkaev ja passi nr Sanitaarkaitseala suurus (m) nr Tamsalu linn ja Sääse alevik 56 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

1 Tehnika tn puurkaev, nr 2854 R= 30 m 2 Niidu tn puurkaev, nr 3869 R= 50 m 3 Loksa veehaare 100 x 100 m iga kaevu ümber Porkuni küla 1 Porkuni puurkaev, nr 2262 R= 25 m 2 Porkuni puurkaev nr A-98-M R= 50 m Assamalla küla 1 Assamalla PK, nr 2061 R= 30 m Vajangu küla 1 Vajangu keskasula PK, nr 1 (nr R= 30 m 4426) 2 Vajangu keskasula PK, nr 2 (nr R= 40 m 5930)

4.3 Tamsalu valla vee-ja kanalisatsioonitorustik

ÜVK torustik kuulub valdavas osas Tamsalu Vesi AS-ile, kuid suhteliselt palju torustikke on ka eravalduses, mis on seotud puurkaevude, kui külade veeallikate omandivormiga. Kogumiskaevudega seotud kanalisatsioonitorustik kuulub kinnistu omanikule (välja arvatud Assamallas). Torustike suuremahuline rekonstrueerimine ja ehitus algas mõned aastad tagasi seoses võimalustega saada finantseeringuid veemajandusprojektide jaoks EL ühtekuuluvusfondist, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt jt investeerimisallikatest, kusjuures valla osalus moodustab nendes projektides ca 25 %. ÜVK süsteemi kuuluvate torustike pikkused on toodud alljärgnevas tabelis (seisuga 01.01.2016.a.):

Jrk Asustusüksus Veetorustiku Kanalisatsiooni- Reovee- nr pikkus (km) ja Ø torustiku pikkus (km) pumplad (tk) (mm) ja Ø (mm) 1 Tamsalu linn ja Enne veemajandus- Enne 10 Sääse alevik projekti: 19 km. veemajandusprojekti: Seisuga 01.02.2013 ca 19,0 km, sellest tehtud 15 km isevoolset ca 16,7km. Kokku: veetorustikku (ca 70 % plasttorud). 23 km Seisuga 01.02.2013 tehtud 14 km Kokku: kanalitorusid 22,5 km 2 Assamalla küla Seisuga 2016.a 0,55 km isevoolset 2016a. rajatud 1 ehitatud 0,65 km (De160) ja 0,15 km reoveepumpla ja veetorustikku De survetorustikku reoveepuhasti 63 mm (De110) 57 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

3 Vajangu küla Seisuga 01.01.2015 Seisuga 01.01.2015 01.01.15 rekonstrueeriti ja rekonstrueeriti ja ehitati rajatud 3 ehitati 1,8 km 2,8 km 4 Porkuni ca 2 ca 3 3 5 Uudeküla Eravaldus Puudub 6 Põdrangu küla Eravaldus Puudub

4.4 Tamsalu valla reoveepuhastid

Tamsalu vallas on neli reoveepuhastit. Tamsalu linna, Vajangu ja Porkuni küla reoveepuhastite kohta on Tamsalu Vesi AS-ile. väljastatud vee erikasutusloas aastateks 2012-2017 kehtestatud vastavad nõuded keskkonda juhitava heitvee ning saasteainekoguste kohta. Käesoleval ajal on vee erikasutusluba muutmisel, millega soovitakse nimekirja lisada ka 2016.a ehitatud Assamalla küla reoveepuhasti. Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 29.11.2012 a Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Reoveepuhastusjaamadele esitatavad nõuded on toodud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” .

Reovee puhastamisel tekkiva sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a. määrusega nr. 78 “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded”. Vastavalt määrusele ei ole sette kasutamisel põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel jäätmeloa omamine kohustuslik. Küll aga on vajalik jäätmekäitleja õiend, kui reoveesette käitlusega soovitakse tegeleda kohapeal. Isikul kes annab setet kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel peab olema jäätmeluba.

Tamsalu linna reoveepuhastit laiendati ja rekonstrueeriti esimest korda 1998-1999.a. Rajati uus reovee bioloogilise puhastuse liin ja mudatöötlus (filterpress). Heitvesi juhitakse piki 2,4 km pikkust isevoolset torustikku Savalduma järve. Suubla nimetuseks on Savalduma järv (keskkonnaregistri kood VEE2033410). Puhastuskompleks sisaldab mehaanilist eelpuhastust, bioloogilist põhipuhastust fosfori ja lämmastiku ärastuseks ning järelfiltreerimist. Muda tahendamiseks on võetud kasutusele aktiivmuda tihendaja ja lint-filterpress. Lämmastikuärastus reoveest baseerub nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni tüüpmeetodil. Fosforiärastus toimub simultaansadestamise meetodil. Puhasti hüdrauliline koormus on ca 2/3 projekteeritust. Puhastile tulev reostuskoormus aga ületab jaama projektvõimsuse kahekordselt. See on põhjustatud 58 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______suhteliselt väikesest veekasutusest, mistõttu reovee kontsentratsioonid ületavad projektparameetreid. Puhastusprotsess vajab optimeerimist. 2011.aastal lõpetati Tamsalu reoveepuhasti teine rekonstrueerimine ÜF Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekti raames. Tamsalu linna reoveepuhasti (reostuskoormusega >2000 ie) heitvee väljalasketingimused reostustundlikusse Savalduma järve aastateks 2015-2017 on toodud vee erikasutusloa alajaotuses 7.1 ning need on alljärgnevad:

Näitaja Väljavoolu Puhastusaste [%] kontsentratsioon [mg/l] HA 15,0 90 BHT7 15,0 90 KHT 125,0 75 Üld-N 10,0 70-80 Üld-P 0,5 80 pH min 6 ja maks 9 Lisaks on vee erikasutusloaga limiteeritud saasteainete kogused ka ohtlikele ainetele (Zn, Cu, Cr, As, Sn, F, NO3, ühealuselised fenoolid ja nafta). Lubatud vooluhulk aastas on 197 456 m³ . Heitvee analüüsid tuleb teha üks kord kuus (12 proovi aastas). Vajangu küla. 2013. aastal ehitati uus aktiivmudaprotsessidel baseeruv reoveepuhasti. Nii orgaanilise reostuse lagundamine kui ka lämmastiku ja fosfori kõrgendatud bioärastus toimuvad mikroorganismide vahendusel. Lisaks on paigaldatud keemilise fosforiärastuse tehnoloogilised seadmed. Reoveepuhastuse protsessi tehnoloogiliste seadmete töö on automatiseeritud, mis tagab heitvee nõuetekohase puhastuse ka reostuskoormuse, hüdraulilise koormuse ja ilmastiku muutuvates tingimustes. Reoveepuhastilt pumbatakse vesi biotiikidesse. Suublaks on maaparanduskraav. Biotiigid (2x 1500 m²) on tühjaks lastud ja vesi voolab neist lihtsalt läbi. Vee erikasutusloas on lubatud vooluhulgaks arvestatud 36 080 m³/aastas. Suurim lubatud saasteainete sisaldus aastateks 2015-2017 on toodud allpool:

Näitaja Väljavoolu kontsentratsioon [mg/l]

HA 35,0 BHT7 25,0 KHT 125,0 Üld-N 60,0 Üld-P 2,0 pH min 6 ja maks 9

59 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Heitvee proove võetakse minimaalselt kord kvartalis vastavalt vee erikasutusloale.

Porkuni küla reoveed juhitakse 2002. a. ehitatud reoveepuhastile Bioclere KB-60. Külas elab 01.01.2017.a seisuga 151 inimest. Heitvee suublaks on Valgejõgi (suubla kood 107920). Suublasse juhitakse heitvesi piki kraavi. Valgejõgi suubub Hara lahte, tema pikkus on 85,2 km ning valgala 453,31 km2. Porkuni reoveepuhasti põhikoormus tuleb Porkuni koolist. Seoses suvise koolivaheajaga väheneb seadmele juhitav reostuskoormus oluliselt, mis põhjustab mõningaid probleeme puhasti töös. Lubatud vooluhulk aastas on 19 680 m³ . Suurim lubatud saasteainete sisaldus aastateks 2015-2017 on toodud allpool:

Näitaja Väljavoolu kontsentratsioon [mg/l]

HA 35,0 BHT7 40,0 KHT 150,0 Üld-N Ei limiteerita Üld-P Ei limiteerita pH min 6 ja maks 9

Heitvee proove võetakse minimaalselt kord kvartalis vastavalt vee erikasutusloale. Assamalla küla reovesi juhitakse 2016.a rajatud bioloogilisse annuspuhastisse KLARO. Heitvee suublaks on pinnas. Lubatud vooluhulk aastas on 2928 m³.

Külas elab 01.01.2017.a seisuga 103 inimest, sellest reoveekogumisalale jääb 80 inimest.

Suurim lubatud saasteainete sisaldus aastateks 2016-2017 on toodud allpool:

Näitaja Väljavoolu kontsentratsioon [mg/l]

HA 35,0 BHT7 40,0 KHT 150,0 Üld-N Ei limiteerita Üld-P Ei limiteerita pH min 6 ja maks 9

4.4.1 Purgimine Tamsalu valla hajaasustuspiirkondades ning külades on suhteliselt palju reovee kogumismahuteid, mida Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkondades veetakse vastavalt vajadusele tühjaks. Erakliendid korraldavad väljaveo ise, tellides vastava teenuse seda osutavalt firmalt (teenuse hind sõltub vedajast ning on ca 8-10 €/m³). 60 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: 1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. 2. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. 3. Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmes olema vooluhulga ühtlusti. 4. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit.

Tamsalu vallas on purgimissõlmed ainult Tamsalu ja Porkuni puhastite juures. Kuna Porkuni reoveepuhasti tootlikkus on väike, põhjustab purgimissõlme kasutamine (maht ca 10 m³) ekspluatatsioonilisi raskusi.

4.5 Tuletõrje veevarustus Olenevalt asumist on tuletõrjevee saamise küsimused lahendatud erinevalt, s.o kas puurkaevude või looduslike veekogude baasil. Vee säilitamiseks on olemas tuletõrjevee või vajaliku veevaruga joogivee reservuaarid Tamsalus, Assamallas ja Vajangul. Tuletõrjehüdrandid : - Tamsalus ja Sääsel. Hüdrantide nimekiri Lisa 2 - Vajangul (puurkaevud ei taga nõutavat tulekustutusvee kogust 10 l/s). Pärna tänava pumbamaja lähistele on paigaldatud kaks 36 m3 tuletõrjevee mahutit. Porkunis kasutatakse vett Porkuni järvest, kuid tuletõrjeveevõtu koht välja ehitamata. Porkuni uuel koolil on oma tuletõrjevee reservuaar. Nõuetekohaseid tuletõrje veevõtukohti pole Uudekülas ja Põdrangul.

4.5.1 Liigvee ärajuhtimine Liigvee all on käsitletud sademe-, lumesulamis- ja drenaažvett, mille ärajuhtimisel karstialadel tekib, vastavalt vee hulgale ning ka aastaaegadele, probleeme. Sademevee torustik on ehitatud Tamsalu linna Tehnika, Alasi ja Vasara tänavatele 2006.aastal ja uued torustikud 2010-2012.a. ka O.Müntheri, Kesk, Raudtee, Koidu, Tähise ja Kooli tänavale. Vasara tänaval asub linna ainus sademevee pumpla. Pumpla on ehitatud enne sademeveetorustiku rajamist ühisvoolse süsteemi pumplaks, kuid sademevee torustiku rajamisel süsteemid eraldati ja Tehnika, Alasi, Vasara tänavate sademevesi voolab sellesse pumplasse kokku. Pumpamine toimub raudtee äärsesse kraavi, kus see voolab maapinnalohkudesse ja imbub pinnasesse. 61 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Aladel, kus vihma- ja lumesulamisveed kogunevad maapinnale, põhjustades ajutisi üleujutusi, tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave.

Teistes asumites sademeveetorustikke ei ole, liigvesi juhitakse ära kraavidega või imbub karstialadel pinnasesse. Tamsalu vallas Võhmetus ja Lemkülas esineb rohkesti piklike, oosidega paralleelseid lameda põhjaga nõgusid, mis suurvee ajal täituvad maa-aluste vooluvete kaudu Assamalla karstijärvest pärineva veega (Võhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärved ja oosid, milliste kaitseala on 810 ha). Suurimaid ajutisi karstijärvi on kuus: 1. Piisupi järv – pindala 5,0 ha, sügavus 1,5 m, saari: 1; 2. Sahkjärv – 0,2 ha; 3. Ratasjärv – 0,9 ha; 4. Võhmetu Suurjärv – 9 ha, sügavus 2,2 m; 5. Mardihansu järv – 2,3 ha; 6. Lemküla järv – 6,0 ha, sügavus 2 m. Kokku on selliseid karstjärvi vallas 15. Porkuni maastikukaitseala moodustab kokku 1387 ha. Omapärane on Savalduma rabas asuv Savalduma suur karstijärv (koos 2 saarega ca 9,36 ha), kuhu kahjuks suunatakse aga Tamsalu reoveepuhasti heitvesi, kuna muud suublad piirkonnas puuduvad. Järve kaldajoone pikkus on ca 3,6 km.

4.6 Tamsalu Vesi AS tehnilised näitajad teenindatava piirkonna kohta 4.6.1 Üldist Nagu varem kirjeldatud, osutab Tamsalu Vesi AS ÜVK teenust 4 reoveekogumisala piirkonnas. Teenuse osutamise seisukohalt moodustab ühtse teeninduspiirkonna Tamsalu linn koos Sääse alevikuga.

4.6.2 ÜVK teenuse kasutajad Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse kasutajateks on:  Assamalla külas elanikud ja raamatukogu.  Porkuni külas elanikud ja Porkuni Kool  Tamsalu linn koos Sääse alevikuga – elanikud, 2 lasteaeda, Tamsalu Gümnaasium, Spordikompleks koos ujulaga ning suuremad ettevõtted E- Betoonelement AS, Tamsalu EPT AS, Leventek OÜ, AS Tiigi Keskus.  Vajangu külas elaniku, Vajangu Põhikool-lasteaed, vähesel määral OÜ Markilo ja AS Võhmuta PM Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni teenust kasutatakse Tamsalu vallas järgmiselt:

Teeninduspiirkond 2013 2014 2015 2016 Keskmine (%) elanikkonnast 62 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu linn koos VK-2680 V-2580 V-2511 V-2430 96,4 Sääse alevikuga K-2500 K-2353 K- 2310 91,7 Assamalla V-55 V-55 V-55 V- 70 68 K - 70 68 Porkuni Vesi-40 V-90, V-90, V - 90 60 Kanal-150 K-130 K-125 K-130 86,7 Vajangu VK-300 V-300 V-300 V -275 94,8 K-290 K-290 K - 265 91,4

Ettevõtteid 40 40 40 40 Veetarve teeninduspiirkonnas moodustab ca kokku (tk) 15 % tarbitud veest Tähistused: VK - ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniteenuse kasutajad, V - ainult veevarustuse teenuse kasutajad, K - ainult kanalisatsiooniteenuse kasutajad

4.6.3 Veekasutus, reovee ärajuhtimine ja puhastamine

Allpool on võrreldud veevõttu ja tegelikku tarbimist aastate 2011-2016 lõikes ning hinnatud veekadu teeninduspiirkondades: 1. Tamsalu linn koos Sääse alevikuga

Jrk Teeninduspiirkond Veevõtt Vee tarbimine kokku Veekadu, nr puurkaevudest (m³/aastas) omatarve, (m³/aastas) tuletõrjevesi, tänavakaevud, kalmistud (%) 1 Tamsalu linn koos Sääse alevikuga 2011 228 152 82 884 64 2012 164 138 85 345 48 2013 143 007 85 199 40 2014 146 783 84 942 43 2015 135 548 87 114 37 2016 134 299 84 176 37

Märkused: 1. Ettevõtete veetarve moodustab Tamsalu piirkonna veetarbimisest ca 15 %. Arvestatavaid ettevõtteid, firmasid, asutusi jms - 30 tk. 2. Vee kadu piirkonnas on oluliselt vähenenud seoses 2012-2013 aastal teostatud ÜF Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojektiga. 63 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2013 aasta lõpuks oli viidud arvestamata vee protsent 20-le. Arvestamata vee hulka kuulub lisaks omatarbele ka tuletõrjevesi ja kalmistu vesi, mille üle otsest arvestust ei peeta. 3. Mõõdetud vesi moodustab võrku antud veest 100 %.

Reovee kogumine ja ärajuhtimine Tamsalu puhastile:

Aasta Ärajuhitud reovee kogus Sellest ligikaudne sademe-ja (m³/aastas) drenaažvee kogus (%) 2011 146 731 44 2012 175 737 53 2013 141 115 40 2014 133 512 36 2015 144 565 44 2016 188 197 55

Tamsalu reoveepuhastil toimub veekoguste mõõtmine magnet- induktsioonkulumõõtjaga. Liigvee perioodil võib sademe-ja drenaažvee kogus olla ca 60 % puhastile suunatavast reoveest. Eriolukorras on võimalik kasutada puhasti mööda viiku, arvestades reovee ja liigvee vahekorda lubatud seadusandlusega suhtena 4:1 ning teavitades mööda viigu käivitumisest keskkonnaametit. ÜVK teenuse osutamiseks kulutati elektrit alljärgnevalt:

Aasta Vee pumpamine Reovee ärapumpamine ja (kWh/aastas) puhastamine (kWh/aastas) 2012 99 000 263 000 2013 96 000 202 000 2014 103 500 215 770 2015 107 143 186 740 2016 109 186 216 535

2. Assamalla küla

Jrk Teeninduspiirkond Veevõtt Vee tarbimine kokku Veekadu, nr puurkaevudest (m³/aastas) omatarve (%) (m³/aastas) 2 Assamalla küla 2011 1291 1273 1,5 2012 1233 1197 3 2013 1221 1185 3 2014 1315 1301 1 64 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2015 1374 1355 1 2016 1549 1477 5

ÜVK teenuse osutamiseks kulutati elektrit alljärgnevalt: Aasta Vee pumpamine (kWh/aastas) Reovee ärapumpamine ja puhastamine (kWh/aastas) 2011 3 484 Puhasti puudus, väljavedu 2012 3 978 Puhasti puudus, väljavedu 2013 3 680 Puhasti puudus, väljavedu 2014 3 414 Puhasti puudus, väljavedu 2015 4 167 Puhasti puudus, väljavedu 2016 5 425 5 212 (RVP alates 09.2016)

3. Porkuni küla

Jrk Teeninduspiirkond Veevõtt Vee tarbimine kokku Veekadu, nr puurkaevudest (m³/aastas) omatarve, (m³/aastas) tuletõrjevesi, kalmistud (%) 3 Porkuni küla 2011 2055 642 69 2012 5454 3881 29 2013 9997 5325 47 2014 9654 6242 29 2015 8627 6294 18 2016 7547 5826 9

Reovee ärajuhtimine Porkuni puhastile:

Aasta Ärajuhitud reovee kogus Sellest ligikaudne sademe-ja (m³/aastas) drenaažvee kogus (%) 2011 4884 86 2012 5799 Andmed puuduvad 2013 6125 Andmed puuduvad 2014 6832 Andmed puuduvad 2015 6717 Andmed puuduvad 2016 6530 Andmed puuduvad

ÜVK teenuse osutamiseks kulutati elektrit alljärgnevalt:

Aasta Vee pumpamine Reovee ärapumpamine ja (kWh/aastas) puhastamine (kWh/aastas) 65 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

2011 2 546 19 355 2012 13 517 25 056 2013 14 534 22 741 2014 15 386 20 819 2015 13 482 17 148 2016 11 185 18 440

4. Vajangu küla

Jrk Teeninduspiirkond Veevõtt Vee tarbimine kokku Veekadu, nr puurkaevudest (m³/aastas) omatarve, (m³/aastas) tuletõrjevesi (%) 4 Vajangu küla 2011 10 193 7 875 23 2012 8 609 8 019 7 2013 9 061 7 482 17 2014 9 177 7641 9 2015 8 881 7 527 1 2016 9 785 6 872 21

Reovee ärajuhtimine Vajangu puhastile/suublasse:

Aasta Ärajuhitud reovee kogus Sellest ligikaudne sademe-ja (m³/aastas) drenaažvee kogus (%) 2011 7 875 Info puudub 2012 8 019 Info puudub 2013 7 482 Info puudub 2014 9 555 20 2015 8 995 16 2016 9 961 31

ÜVK teenuse osutamiseks kulutati elektrit alljärgnevalt:

Aasta Vee pumpamine Reovee ärapumpamine (kWh/aastas) (kWh/aastas) 2011 4 414 13 967 2012 4 515 20 342 2013 6 964 22 066 2014 8 453 36 117 2015 7 104 33 155 2016 9 269 31 319

66 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

4.7 Toodangu kvaliteedinäitajad

Ühisveevärki suunatud vett töödeldakse. Paigaldatud on raua- ja mangaanifiltrid Tamsalus Tehnika tänava pumbajaama, Vajangul Kooli ja Pärna tn. pumbajaama ning Porkunis Mäe 6 ja Lossi 1 pumbajaama. Lisaks on paigaldatud UV sterilisaatorid Tamsalus Niidu ja Tehnika tänava pumbajaama ja Vajangul Kooli - ja Pärna tn. pumbajaamadesse.

Vee kvaliteedi kontrollimine ja veeproovide võtmine toimub vastavalt joogivee kontrolli kavadele.

Tavakontrolli proovide arv aastas sõltub edastatavast joogivee hulgast.

Tamsalu linna veevõrgus kontrollitakse minimaalselt 4 korda aastas vee mikrobioloogilisi näitajaid. Süvakontroll ehk joogivee täisanalüüs tehakse 1 kord aastas.

Tamsalu Vesi AS teistes teeninduspiirkondades toimub vee kvaliteedi kontrollimine samuti vastavalt kavadele. Kava järgi tuleb võtta tavakontrollis 1 proov aastas.

Nõuded veearvestuse pidamiseks ning vee kvaliteedi kontrollimiseks on toodud Tamsalu Vesi AS-le. väljastatud vee erikasutusloas.

Samuti on selles dokumendis ära toodud saasteainete seirenõuded heitvee kohta puhastite kaupa ning seire sagedus (näit Tamsalu reoveepuhasti puhul 12 proovi aastas, olenevalt seiratavast näitajast ning Vajangul ja Porkunis kord kvartalis).

Eraldi on ära toodud meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile, veekogule või suublale. Regulaarselt tuleb edastada teavet ka vee erikasutusloa väljastajale.

Vajangu, Assamalla ja Tamsalu reoveepuhastite eesvooluks on karstiala. Sellega seoses on kõrgendatud ka nõuded heitvee kvaliteedile ning kehtestatud kõrgemad maksumäärad (vastav koefitsient). Karstialale üldjuhul heitvett juhtida ei või, kuid Tamsalu piirkonnas on see tegevus erandkorras lubatud, kuna teisi võimalusi ei ole. Porkunis on eesvooluks Valgejõgi ja seal on teised nõuded.

4.7.1 Vee kvaliteet Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkonnas kontrollitakse vee kvaliteeti regulaarselt, järgides vee erikasitusloa nõudeid. Täisanalüüs majandus-joogiveeks kasutatavast põhjaveest tehakse vähemalt kord aastas.

Täiendavalt on kontrollitud (AS Maves, analüüsitud KUK laboris Tallinnas, Marja tn 4d) nitraatioonide ning ammooniumi sisaldust põhjavees Tamsalu Niidu puurkaevus ning Assamalla küla puurkaevus 2010.a. maist septembrini. Ammooniumi sisaldus jäi 67 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

< 0,01 mg/l (lubatud piirisisaldus 0,5 mg/l) ja nitraatioonil min 2,2 mg/l (Niidu PK) ja maks 32,8 mg /l (Assamalla PK) (lubatud piirisisaldus 50 mg/l).

Allpool on vaadeldud joogivee kvaliteeti asumite kaupa nii puurkaevudest kui tarbija juures või otse tarbijale suunatud vee puhul:

Vee analüüside tulemused on toodud alljärgnevates tabelites:

Tamsalu linnas:

Lubatud Nr 3516, Niidu Nr 3508 Tehnika tn piirväärtused tn puurkaev, puurkaev, ainete joogiveeallikana ainete sisaldused Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava sisaldused (2016) põhjavee (2016) I-III klassis Lõhn Palli 2-3 1 1 Värvus Kraadi 5-10 5,5 3,4 Hägusus NHÜ 1,5-3 0,50 0,5 pH 6,5-9,5 7,08 7,59 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 0,08 0,13 Arseen µg/l 10 Boor mg/l 1-2 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 606 502 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,14 0,94 Kloriid mg/l 250-350 9,92 38,1 Mangaan µg/l 50-200 30 30 Naatrium mg/l 200-350 3,2 70,6 Nitraat mg/l 50 22,4 1 0,04 Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 0,004 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,3 0,3 Raud üld µg/l 200-10000 104,5 240 Sulfaat mg/l 250-350 19,1 2,8 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0-1 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0-1 0

Tamsalu linnas on ühisveevarustuseta piirkondades või süsteemiga senini veel mitte liitunud kinnistute lähistel tänavakaevud, milliste vee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt, samuti on allpool toodud vee kvaliteet tarbija kraanist: 68 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Lubatud Nurme ja Tamsalu piirväärtused O.Müntheri Kultuurimaja, joogiveeallikana tänavakaev, Sõpruse 3, ainete Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava ainete min/maks sisaldused põhjavee sisaldused (2016) I-III klassis (2009-2010) Lõhn Palli 2-3 Ebaloomulike Ebaloomulike Maitse muutusteta muutusteta Värvus Kraadi 5-10 Sama 0-<0,5 Hägusus NHÜ 1,5-3 Sama 0-11 pH 6,5-9,5 7,36-7,54 7,17- 7,68 Üldkaredus mg-ekv/l 5,11 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 <0,08 <0,13 Arseen µg/l 10 <1,3 <0,2 Boor mg/l 1-2 0,021 <0,06 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 575-589 530 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,15 0,18 Kloriid mg/l 250-350 12,76 14,02 Mangaan µg/l 50-200 < 50 <50 Naatrium mg/l 200-350 4,8 2,1 Nitraat mg/l 50 16,2 25,2

Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 <0,01 < 0,01 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,1 0,88 Raud üld µg/l 200-10000 <50 <50 Sulfaat mg/l 250-350 23,15 27,85 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0-1 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0-1 0

Eraldi on määratud ka pestitsiidijääkide sisaldus joogivees ning tehtud joogiveega kokku puutuvate materjalide analüüs, kus kõigi kontrollitud parameetrite osa on tulemus „ei leitud“, mis näitab, et tulemus on alla avastamispiiri. Vajangu küla: Lubatud Nr 4391, Nr 3055, piirväärtused puurkaev nr 1, puurkaev nr 2, joogiveeallikana ainete sisaldused ainete sisaldused Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava (2016) (2016) põhjavee I-III klassis Lõhn Palli 2-3 0 -1 0-1 Värvus Kraadi 5-10 8,5 18,7 Hägusus NHÜ 1,5-3 0,54 0,81 pH 6,5-9,5 7,03 7,44 69 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Ammoonium mg/l 0,5-2,0 0,19 0,12 Arseen µg/l 10 Boor mg/l 1-2 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 701 590 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,37 0,55 Kloriid mg/l 250-350 12,7 8 Mangaan µg/l 50-200 30 30 Naatrium mg/l 200-350 4,5 3,4 Nitraat mg/l 50 20,1 1 0,006 Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 0,004 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,5 2 Raud, üld µg/l 200-10000 100 282 Sulfaat mg/l 250-350 20,5 15,3 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0 0

Tarbija kraanist on võetud veeproove ainult Vajangu Põhikooli köögist ning tulemused on alljärgnevad: Lubatud Vajangu piirväärtused Põhikooli köök, joogiveeallikana ainete min / maks Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava sisaldused põhjavee (2009-2013) I-III klassis Lõhn Palli 2-3 Ebaloomulike Värvus Kraadi 5-10 muutusteta Maitse Sama Hägusus NHÜ 1,5-3 Sama pH 6,5-9,5 7,21-7,32 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 <0,08 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 588-590 Escherichia coli PMÜ/100juures ml 0-≤10 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0

Assamalla küla: Lubatud Nr2894, piirväärtused Assamalla joogiveeallikana puurkaev, ainete Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava sisaldused põhjavee (2016) I-III klassis Lõhn Palli 2-3 1 70 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Värvus Kraadi 5-10 4,8 Hägusus NHÜ 1,5-3 0,5 pH 6,5-9,5 7,25 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 0,08 Arseen µg/l 10 Boor mg/l 1-2 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 584 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,31 Kloriid mg/l 250-350 11,3 Mangaan µg/l 50-200 30 Naatrium mg/l 200-350 2,0 Nitraat mg/l 50 25,1

Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 0,004 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,8 Raud üld µg/l 200-10000 100 Sulfaat mg/l 250-350 37 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0

Tarbijatele edastava joogivee proove on võetud samuti puurkaev-pumpla juurest, tarbijatele suunatud torustiku kraanist:

Lubatud Assamalla piirväärtused korterelamud, joogiveeallikana ainete min / maks Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava sisaldused põhjavee (2009-2013) I-III klassis Lõhn Palli 2-3 Ebaloomulike Maitse muutusteta Värvus Kraadi 5-10 8 Hägusus NHÜ 1,5-3 < 0,50 pH 6,5-9,5 7,48-7,6 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 <0,08 Arseen µg/l 10 <1,3 Boor mg/l 1-2 0,06 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 559-635 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,26 Kloriid mg/l 250-250 9,92 Mangaan µg/l 50-200 < 50 Naatrium mg/l 200-350 3,5 -3,6 Nitraat mg/l 50 2,2-16,2-27,2 71 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 <0,01 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,13-0,67 Raud üld µg/l 200-10000 <100 Sulfaat mg/l 250-350 14-23,9-32,7 Üldkaredus mg-.ekv/l 2,45 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0

Tarbija kraanist on määratud ka pestitsiidijääke ning analüüsitud joogiveega kokkupuutuvaid materjale, tulemus oli, et piirnormi ületavaid näitajaid ei leitud. Porkuni küla: Lubatud Nr 2789, Porkuni piirväärtused puurkaev, ainete joogiveeallikana sisaldused Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava (2016) põhjavee I-III klassis Lõhn Palli 2-3 1 Värvus Kraadi 5-10 4,3 Hägusus NHÜ 1,5-3 0,5 pH 6,5-9,5 7,44 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 0,08 Arseen µg/l 10 Boor mg/l 1-2 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 580 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,57 Kloriid mg/l 250-350 14,7 Mangaan µg/l 50-200 30 Naatrium mg/l 200-350 3,7 Nitraat mg/l 50 7,98

Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 0,004 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,3 Raud üld µg/l 200-10000 100 Sulfaat mg/l 250-350 22 Üldkaredus mg-ekv/l Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0

Vee kvaliteeti tarbija juures on määratud proovidest, mis on võetud pumplas asuvast tarbijatorustiku kraanist: 72 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Lubatud Porkuni tarbijad, piirväärtused ainete sisaldused joogiveeallikana (2012) Kvaliteedi näitaja Ühik kasutatava põhjavee I-III klassis Lõhn Palli 2-3 Muutusteta Värvus Kraadi 5-10 3,0 Maitse Muutusteta Hägusus NHÜ 1,5-3 < 0,5 pH 6,5-9,5 7,69 Ammoonium mg/l 0,5-2,0 < 0,08 Arseen µg/l 10 0,1 Boor mg/l 1-2 <0,06 µS cm-1 Elektrijuhtivus 20 °C 2500 565 Fluoriid juuresmg/l ˃1,2-≤4,0 0,025 Kloriid mg/l 250-350 8,0 Mangaan µg/l 50-200 < 30 Naatrium mg/l 200-350 5,5 Nitraat mg/l 50 3,71

Nitrit mg/l 0,5-≤1,0 <0,01 Oksüdeeritavus mg/1 O2 5 0,7 Raud üld µg/l 200-10000 <100 Sulfaat mg/l 250-350 54,5 Üldkaredus mg-ekv/l 6,0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0-≤10 0 Coli -laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0-≤10 0

Tarbija kraanist on määratud ka pestitsiidijääke ning analüüsitud joogiveega kokkupuutuvaid materjale, tulemus oli, et piirnormi ületavaid näitajaid ei leitud.

Mõningatest Tamsalu valla joogivees enim määratavatest ainetest ja nende võimalikust mõjust tarbijale:

Ammoonium on sageli põhjavees toimuvate erinevate protsesside vaheprodukt. Ammooniumi kõrgenenud sisaldus ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi põhjaveekogumite vees on vee looduslik omadus (taandav veekeskkond), mistõttu pole võimalik eristada inimmõju osa. Samas pinnalähedases põhjavees annab ammooniumi sisaldus tunnistust nn värskest (hiljutisest) reostusest. Tervisele on joogivees sisalduva ammooniumi mõju väga väike, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina tuhandeid kordi väiksem võrreldes igapäevasest toidust saadava kogusega. Ammooniumi toksikoloogiline mõju avaldub siis, kui seda manustatakse rohkem kui 200 mg inimese kehakaalu kg kohta. 73 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on omane ainetele, mis sisaldavad laenguga osakesi (elektrone või ioone). Vee elektrijuhtivust iseloomustab näitaja, mille mõõduühik on siimens meetri kohta. Elektrijuhtivuse piirsisaldus joogivees on 2500 μS cm-1 200 C juures. Vesi ei tohi olla agressiivne, et mitte põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Mida suurem on elektrijuhtivus, seda suurem on vee korrosioonivõime. pH näitab, kas vesi on happeline (pH alla 7) või aluseline (pH üle 7). Tavalise joogivee pH on natuke alla 7. Kui pH üle 8,5, halveneb vee maitse. Liiga leeliseline vesi on organismile kahjulik. Liiga madala pH-ga vesi on pehme ning põhjustab korrosiooni veevõrgus, lahustades vette erinevaid metalle.

Naatriumi- sooli leidub kõigis toitudes ning joogivees. Naatrium joogivees inimese tervisele kahjulik ei ole. Naatriumi sisaldus üle 200 mg/l joogivees võib põhjustada vee ebameeldivat maitset.

4.7.2 Reo-ja heitvee kvaliteet Allpool on toodud olemasolev informatsioon Keskkonnaministeeriumi Infokeskusele edastatud reo-ja heitvee näitajate kohta infosüsteemist EELIS Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkonda jäävate reoveepuhastite kohta:

1. Tamsalu reoveepuhasti (aktiivmudapuhasti BIO-800)

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (aasta (ühekordne tõhusus (%) nimetus keskmine proov) saasteaine proov) järgi 2013 BHT7 (mg/l) 420 4,1 99 KHT (mg/l) 630 42,5 93,3 Heljum (mg/l) 192 10,5 94,5 Üldlämmastik 175 24,95 85,7 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 15,3 2,43 84,1

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi tõhusus (%) nimetus (ühekordne saasteaine proov) järgi

2014 BHT7 (mg/l) 170 17,8 89,5 KHT (mg/l) 200 46,3 76.8 74 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Heljum (mg/l) 170 23 86,5 Üldlämmastik 63,5 19,8 68,8 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 8,7 2,0 77

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (aasta (ühekordne tõhusus (%) nimetus keskmine proov) saasteaine proov) järgi 2015 BHT7 (mg/l) 270 5,2 98,1 KHT (mg/l) 1100 32,5 97 Heljum (mg/l) 1200 9,7 99,2 Üldlämmastik 107 14,4 86,5 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 44 0,5 98,9

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi tõhusus (%) nimetus (ühekordne saasteaine proov) järgi

2016 BHT7 (mg/l) 281 5,77 97,9 KHT (mg/l) 609 44,66 92,7 Heljum (mg/l) 312,8 8,7 97,2 Üldlämmastik 78,4 23,89 69,5 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 11,6 0,53 95,4

Fosforiärastuseks kasutatakse raudsulfaati, millise kulu 2016.a oli 9,4 t/aastas.

Reoveesette käitlemine: Tamsalu reoveepuhasti töödeldud reoveesette kogus aastas on ca 80 tonni. Muda tahendatakse ning antakse üle MTÜ’le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

2. Vajangu reoveepuhasti Vajangul valmis 2013 aastal uus kaasaegne aktiivmudapuhasti. Seal toimub neli puhastusetappi. Need on: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline ja järelpuhastus mikrofiltri näol. Siseneva vooluhulga mõõtmiseks paigaldati induktiivne vooluhulga 75 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______arvesti. Kogu süsteem on varustatud kaugjälgimissüsteemiga Scada. Vana puhasti (BIO 2 x 50) likvideeriti Biotiigid on tühjaks lastud. Vajangu reoveepuhasti suublaks on magistraalkraavi kaudu reostustundlik karstiala.

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (ühekordne tõhusus (%) nimetus (ühekordne proov) saasteaine proov) järgi 2013 BHT7 (mg/l) 420 4,1 99 KHT (mg/l) 630 42,5 93,3 Heljum (mg/l) 192 10,5 94,5 Üldlämmastik 175 24,95 85,7 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 15,3 2,43 84,1

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (ühekordne tõhusus (%) nimetus (ühekordne proov) saasteaine proov) järgi 2014 BHT7 (mg/l) 420 3,88 99,1 KHT (mg/l) 630 45 92,9 Heljum (mg/l) 192 6,5 96,6 Üldlämmastik 175 8,31 95,3 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 15,3 0,82 94,6

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (ühekordne tõhusus (%) nimetus (ühekordne proov) saasteaine proov) järgi 2015 BHT7 (mg/l) 670 4,5 99,3 KHT (mg/l) 1000 46,25 95,4 Heljum (mg/l) 430 15,5 96,4 Üldlämmastik 109 8,61 92,1 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 64 1,09 98,3

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti 76 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

saasteaine reovesi (ühekordne tõhusus (%) nimetus (ühekordne proov) saasteaine proov) järgi 2016 BHT7 (mg/l) 1640 7,1 99,6 KHT (mg/l) 2600 47,25 98,2 Heljum (mg/l) 1200 10,68 99,1 Üldlämmastik 150 10 93,3 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 28,7 0,64 97,8

Reoveesette käitlemine: Tihendatud liigmuda antakse üle MTÜ’le Lääne-Viru Jäätmekeskus.

3. Porkuni reoveepuhasti Bioclere KB 60 II. Puhasti töötab ebarahuldavalt.

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (aasta (ühekordne tõhusus (%) nimetus keskmine proov) saasteaine proov) järgi 2013 BHT7 (mg/l) 110 16,33 85,2 KHT (mg/l) 300 42,5 85,5 Heljum (mg/l) 160 25,5 84,1 Üldlämmastik 75,1 15,16 79,8 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 8,01 1,5 81,3

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi tõhusus (%) nimetus (ühekordne saasteaine proov) järgi 2014 BHT7 (mg/l) 170 17,8 89,5 KHT (mg/l) 200 46,3 76,8 Heljum (mg/l) 170 23 86,5 Üldlämmastik 63,5 19,8 68,8 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 8,7 2,0 77

77 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi (aasta (ühekordne tõhusus (%) nimetus keskmine proov) saasteaine proov) järgi 2015 BHT7 (mg/l) 140 33,75 75,9 KHT (mg/l) 220 57,25 74 Heljum (mg/l) 140 35 75 Üldlämmastik 37,2 35,08 5,7 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 3,95 2,06 47,8

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi tõhusus (%) nimetus (ühekordne saasteaine proov) järgi 2016 BHT7 (mg/l) 260 22,3 91,4 KHT (mg/l) 340 64 81,2 Heljum (mg/l) 180 25,25 86 Üldlämmastik 52,8 18,4 65,2 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 7,132 2,37 66,8

Jääkaktiivmuda arvestuslik kogus ligikaudu 200 kuupmeetrit/aastas. See veetakse Sääse kanalisatsioonitrassi, kus läbib Tamsalu reoveepuhasti reoveekäitluse.

4. Assamalla reoveepuhasti rajati 2016.a.

BIO puhasti tüüpi annuspuhasti KLARO. Assamalla puhasti sai loa juhtida heitvett suublasse septembris 2016. Assamalla reoveepuhasti suublaks on pinnas.

Aasta/ Sisenev Heitvesi Puhasti saasteaine reovesi tõhusus (%) nimetus (ühekordne saasteaine proov) järgi 2016 (4 kuud) BHT7 (mg/l) 440 7,4 100 KHT (mg/l) 876 28 97 Heljum (mg/l) 160 7,4 95 Üldlämmastik 174 106 39 (mg/l) Üldfosfor (mg/l) 15,1 0,27 98 78 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

4.8 Ekspluatatsioon Tamsalu valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi opereerib Tamsalu Vesi AS. Firmas on töötajaid 7 (lisaks käib 1 inimene tööl osalise tööajaga). Tööjaotus on kujunenud järgmiselt:

Töövaldkond Töötajate arv Märkused Juhataja 1 Raamatupidaja 1 Tamsalu-Sääse ja Porkuni 3 Meister ja 2 töölist RVPJ Pumplad ja torustikud 2 Tamsalus, Sääsel, Assamallas, Porkunis Vajangu pumplad ja 1 töötaja osalise tööajaga puhasti KOKKU 7

Ülevaade ÜVK süsteemis toimunud tehnilistest riketest ja probleemidest:

Jrk Teeninduspiirkond 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 nr

1 Tamsalu linn ja Sääse alevik Veeavariid (vesi ära 15 13 7 6 5 3 3 kauem kui 12 tundi) Ummistused 53 22 17 24 26 32 26

Torustike 25 5 3 5 0 0 0 külmumine/sulatamine Pumbavahetus 0 2 2 4 0 0 0

2 Assamalla küla

Veeavariid 0 0 0 2 0 0 0

Pumbavahetus 1 0 0 0 0 0 0

AS TV ei osuta kanalisatsiooniteenust 3 Porkuni küla 79 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Veeavariid (vesi ära 2 0 3 0 2 0 1 kauem kui 12 tundi) Ummistused 0 1 0 0 1 0

Torustike 0 0 1 1 0 0 2 külmumine/sulatamine Pumbavahetus - 1 2 1 0 0 0

4 Vajangu küla

Veeavariid (vesi ära 1 0 3 0 0 1 3 kauem kui 12 tundi) Ummistused 5 3 11 1 1 0 1

Torustike 0 0 0 0 0 0 0 külmumine/sulatamine Pumbavahetus - 0 0 0 0 0 0

Vanade torustike väljavahetus on toimunud Euroopa Liidu ÜF vahenditest, SA KIK vahenditest ja omavahenditest. Teenindatavate inimeste arv Tamsalu linnas ja Sääse alevikus ca 3000 inimest, osatähtsus üle 90 %. Vajangul ca 350 inimest, osatähtsus üle 90 %.

4.9 Kokkuvõte olemasolevast olukorrast ja probleemidest Tamsalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniküsimustega tegeletakse vallas aktiivselt. Teostatud on mitmed keskkonna- ja veemajandusprojektid ning 2016.a rekonstrueeriti/ehitati ÜVK süsteemid Assamallas ja Porkuni küla Käbikuivati elamupiirkonnas SA KIK rahastuse toel.

Keerulisem on olukord asumites, mis jäävad väljapoole Tamsalu Vesi AS teeninduspiirkonda ning kus opereerivad puurkaevude või reovee kogumissüsteemide omanikud. Kahjuks jätab nende tegevus soovida, kuna ei olda huvitatud tehnosüsteemide korrastamisest või rekonstrueerimisest. Eriti halb on reovee kogumise ja ärajuhtimisega seonduv, kuna Tamsalu vald asub reostustundlikul karstialal.

Tamsalu valla elanikkond on aasta aastalt vähenenud, kahjuks see tendents jätkub.

Olemasolevatel tootmisettevõtetel praktiliselt puudub lokaalne reoveepuhastus enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni, seetõttu esineb torustiku reostust näiteks tsemenditolmu, rasva, õlide ja toiduainete tööstustest tuleva reostusega. 80 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Vooluveekogude vähesuse tõttu vallas on probleeme suublatega ning valdavalt suunatakse heitvesi karsti.

4.9.1 Ühisveevärgi probleemidest Ühisveevärgiga seotud probleemidest võib Tamsalu vallas üldistavalt välja tuua peamised, millised mõjutavad kogu süsteemi: 1. Olemasolevate veeallikate - puurkaev-pumplate seisund: halvas tehnilises seisukorras on eravalduses olevad kaevud Põdrangul, Uudekülas, 2. Puudub süsteemne veearvestus, paljudel klientidel veearvestid puuduvad, seetõttu on veetarbimise kontrollimine ja õiglane maksustamine raskendatud piirkondades, kus ei opereeri Tamsalu Vesi AS. Kortermajades puuduvad korteriühistud. Arvestita klientide veekasutust maksustatakse arvutuslike näitajate alusel (keskmine arvutuslik veetarve 118 l/d inimese kohta).

Teenuse kvaliteeti, arendamist ja kättesaadavust, mõjutab VK süsteemide eravalduses olemine.

4.9.2 Ühiskanalisatsiooni probleemidest Põhiprobleemidena võib välja tuua järgmise: 1. Porkuni puhasti töötab ebastabiilselt, vajalik rekonstrueerida. 2. Suurte liigveekoguste sattumine puhastile liigvee perioodil. 3. Reovee puhastustulemused ei vasta aeg-ajalt (eriti talve-ja liigveeperioodidel) karstipiirkonnale esitatavatele karmimatele keskkonnanõuetele. Suublateks karstialad- valdavalt Savalduma soopinnas, ainult Porkuni heitvee saab suunata Valgejõkke. 4. AS Tamsalu Vesi ei opereeri eraomandis olevaid kanalisatsioonisüsteeme, seetõttu on nende tehnilist seisundit raske hinnata. Süsteemide omanikud rekonstrueerimistöid seal teinud pole ja ilmselt on ka torustike olukord halb. Puhastid puuduvad, kasutatakse äraveoga kogumiskaeve või immutamist. 5. Reoveepuhastussüsteemi valikul tuleb arvestada mitmeid aspekte, lähtudes iga reoveekogumisala eripärast (näit Porkuni kool, Tamsalu ehitusmaterjalide tööstus jt). Ühiseks tunnuseks on aga reostustundlikud suublad karstialal.

V TAMSALU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

5.1 ÜVK arendamise kava koostamise üldised põhimõtted Arendamise kava koostamine hõlmab teatud tegevusi, mida võiks lihtsustatud skeemi kohaselt kujutada järgmiselt: • olemasoleva olukorra analüüs, • tähtsamate lahendamist vajavate probleemide määratlemine, 81 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

• ÜVK perspektiivse tehnilise üldlahenduse koostamine koos alternatiivlahendustega, • arendusmeetmete ajakava ja lähemate aastate arendusprogrammide koostamine ja hindamine, • arendamise kava arutelu ja heakskiitmine.

ÜVK arendamise tehnilise lahenduse kavandamisel määratakse ühisveevärgiga kaetavad alad ja reoveekogumisalad. Olemasoleva olukorra kirjelduse alusel hinnatakse olemasolevate ÜVK rajatiste olukorra vastavust nõuetele, kõrvaldamist vajavad puudused, võimalikud vabad võimsused. Selgitatakse olemasolevate ÜVK võrkudega varustatud alade ning uusehituspiirkondade kavandatavad ehitusajad ja veeressursi olemasolu. Koostatakse arendamise tehniline lahendus, arvestades variantvõimalustega ning vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem ning töömahtude loendid. Rajatiste kavandamisel arvestatakse nende paigaldamisega võimalikult suures ulatuses munitsipaal- ja riigimaale.

5.2 Soovitused valla ÜVK süsteemi arendamiseks Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel on sobiv arvestada soovitustega, mis tulenevad seadusandlusest, normidest ja teiste omavalitsuste ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise praktilistest kogemustest: 1. rajatised (puurkaevud, pumplad, puhastusseadmed, torustikud) peaksid omandiprobleemide vähendamiseks olema rajatud võimalikult kohalikule omavalitsusele kuuluvale või riigi maale; 2. otstarbekas on vahetada välja puurkaevude vanad, suure tootlikkusega pumbad, parema kvaliteediga vee saamiseks konsulteerida vastava ala spetsialistidega pumba paigutamise kõrguse osas, kaaluda puurkaevu halvema kvaliteediga veekihi sulgemist, kus see on võimalik; 3. veetorustiku rekonstrueerimisel kaaluda võimalust liiga suure toru läbimõõdu korral selle vähendamist peenema läbimõõduga toru sissetõmbamise teel; 4. torustiku rekonstrueerimisel ja uute rajamisel näha ette torustike paigutamine kinnistutest välja näiteks üldkasutatavate teede maa-alale, omavalitsusele kuuluvale maale jms, 5. arvestada looduslike iseärasustega ning kasutada võimalusel isevoolset kanalisatsioonisüsteemi, püüda viia pumplate arv miinimumini, 6. vähendada liigvee sattumist puhastusseadmetele, kasutades liigvee ärajuhtimiseks kraave või vee immutamist pinnasesse, kasutada ära looduslikke või tehisveekogusid, 7. suuremate veekäitlusjaamade juurde rajada võimalusel veemahutid, kus oleks arvestatud ka tuletõrje veevajaduse rahuldamisega. Korrastada 82 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

looduslike veekogude kaldad selliselt, et veekogust oleks võimalik veevõtt tuletõrje tarbeks.

Valla neljas suuremas keskuses (Tamsalus, Porkunis, Vajangul ja Assamallas) on alustatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumisega juba eelmise sajandi 70-datel aastatel. Põhiosa lekkivast kanalisatsioonisüsteemist koos reoveepuhastite ja reoveepumplatega on käesolevaks ajaks rekonstrueeritud/ehitatud ja elanikele on tagatud esmased vee- ja kanalisatsiooniteenused. Välja on ehitatud joogiveevarustuse veehaare ja -süsteem. Joogivee töötlus on Tamsalus Tehnika pumbamajas, Vajangul Kooli ja Pärna tänavate pumbamajades, Porkunis Mäe ja Lossi tänavate pumbamajades. Valla väiksemates asumites olulist veemajanduslikku tegevust ei ole arendatud. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tase mitmete näitajate osas ei vasta Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud nõuetele.

Valla üldplaneeringuga on kavandatud Porkunis uue elamurajooni väljaarendamine koos sinna juurde kuuluva tehnosüsteemi rajamisega. See on osaliselt ka realiseeritud. Porkunis kuulub Tamsalu Vesi AS-le 3 puurkaevu - Mäe tn 6 (pass nr 2262), Mäe tn 1 (pass A-98-M) ja Käbikuivati tee 3 (PRK0055354). Suuremat osa ÜVK süsteemi torustikest ning reoveepuhastit opereerib samuti Tamsalu Vesi AS. Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonnas on rekonstrueeritud reovee kanalisatsioonisüsteem. Tekkiv reovesi juhtimiseks Porkuni puhastile ning on rajatud uus puurkaev-pumpla elanike varustamiseks kvaliteetse joogiveega.

Assamalla reoveekogumisalal rekonstrueeriti/ehitati 2016 aastal vee- ja kanalisatsiooni torustikud täies ulatuses. Ehitati uus kaasaegne reoveepuhasti. Tegemist on bioloogilise annuspuhastiga. Puurkaev on puuritud 1967 aastal, seega üle 40 aasta vana. Puurkaevu on paigaldatud Itaalia päritoluga 3 faasiline sügavveepump (4SR/4/14). Elamutel on Tamsalu Vesi AS poolt ehitatud veemõõdusõlmed. Tulekustutusvesi saadakse veehoidlast.

5.3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise otstarbekus Kogu Eestis on veetarbimine viimasel aastakümnel oluliselt vähenenud, kuid samas tarbivad kõik vett ning on mures reovee kogumise ning puhastamise pärast, kuna keskkonnanõuded karmistuvad aasta aastalt. Eesti liitumine Euroopa Liiduga seab eriti ranged tingimused nii joogivee käitlemisele kui ka reovee puhastamisele. Lisaks asub Tamsalu vald reostus-ja nitraaditundlikus piirkonnas.

83 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Veetarbimisest: ka kõigi mugavustega eluaseme korral ei ületa veetarbimine inimese kohta 110 liitrit ööpäevas, maakohtades on see alla 90 l/d.

Iga asumi osas tuleb eraldi otsustada, kas on võimalik selle varustamine veega ühe puurkaevu baasil, kas on vaja veepuhastust, kas piisab reovee kogumiskaevudest ja nende tühjendamisest või on odavam ehitada kogu asumile puhastusseadmed, kuidas lahendada tuletõrje veevajaduse katmine jne

Tamsalu valla ÜVK arendamise kava uuendamisel on käsitletud asumeid, kus juba on olemas ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning moodustatud reoveekogumisalad. Need asumid on Tamsalu linn koos Sääse alevikuga, Assamalla, Porkuni ja Vajangu külad, kus ÜVK teenust osutab Tamsalu Vesi AS. Tamsalu Vesi AS ei osuta ÜVK teenust Uudekülas, Põdrangu külas. Üheski teises valla külas, kus oleks võimalik perspektiivselt kasutada ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenust (ka osaliselt, tihedamalt asustatud kohtades) ei ole seni ilmutatud huvi reoveekogumisala moodustamiseks ning vastavalt sellele ka teenuse võimalikuks arendamiseks. Samas jääb külade elanike arv ka väikeseks ning majapidamised paiknevad hajali, ühtse süsteemi rajamine oleks ilmselt suuremahuline ja kallis. Rohkem kui ühte majapidamist veega varustava puurkaev-pumpla korrastamist võiks vald aga kaaluda ning analüüsida reovee tsentraalse kogumise võimalikkust ja ühist äravedu. See võimaldaks näiteks ka Tamsalu Vesi AS-l teenindusala laiendamist ning keskkonnasäästlikumat tegevust hajakülades.

5.4 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamiseks vajalikud tegevused Vajalikud on järgmised põhitegevused: - täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmine SA KIK poolt rahastatavates abiprojektides osalemise kaudu; - tarbijakeskse teenindamine ja pakutava teenuse arendamine (s.h veemõõtjate paigaldamine kõigile ÜVK süsteemiga ühendatud tarbijatele); - teenuse kvaliteedi tagamine läbi ÜVK tehnosüsteemide rekonstrueerimise, - valla omavalitsusorganite aktiivne osalemine valla veemajanduse tuleviku üle otsustamisel; - opereerimissuutliku ja arenemisvõimelise vee-ettevõtja toetamine; - rekonstrueeritud süsteemi teenindava personali koolitamine ja nende teadmiste pidev täiendamine; - ÜVK seadusest tulenevate kõigi kohalike õigusaktide väljatöötamine ning vastuvõtmine lähtudes tarbija huvidest; - ÜVK süsteemi põhirajatistele (puurkaev-pumplad veetöötlusega, reoveepuhastid) kujade piiritlemine (aed, väravad, vastav tähistus); 84 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

- koostöö piirkonna suuremate vee-ettevõtetega (näiteks AS Rakvere Vesi jt) informatsiooni ja kogemuste vahetamisel, aga ka vastastikku kasulike tehniliste võimaluste leidmisel, - osalemine Eesti vee-ettevõtete ühistegevuses (Eesti Vee-ettevõtete Liit, Veeühing vm) ja nende kaudu erialastel koolitustel, täiendõppel.

Suuremas osas Eesti valdadest on loodud äriühingud või moodustatud aktsiaseltsid (100 % aktsiate omanik on vald), mis muu tegevuse hulgas tegelevad ka ÜVK teenuste osutamisega või ainult sellega. Olukord on kõikjal üsna ühetaoline ja probleemid sarnased: - maakohtade hajaasustus, seetõttu reoveekogumisalade moodustamine keerukas, - omavalitsustel ja väikestel vee-ettevõtetel puuduvad vahendid arendustegevuseks; - ÜVK rajatiste halb tehniline seisukord ja seetõttu ka suuremate investeeringute vajadus; - tarbijate madal maksevõime ja omavalitsuste raskused võtta arenduseks laenu, - olenevalt investeeringute vajadusest, suhteliselt suur omavalitsuste omaosaluse määr, - mõõtesüsteemide puudumine, - vastava selgitustöö puudumine võimalike klientide liitumise soodustamiseks, näiteks informatsioon ÜVK süsteemiga liitumise eelistest/puudustest, selle maksumusest ja perspektiividest jms. - kuna näiteks Tamsalu vald on jätkusuutlik, võib leida võimalusi kaasfinantseerimise taotlemiseks ka Eesti-sisestest allikatest väiksemate asumite vee-ja kanalisatsiooniküsimuste lahendamiseks. Kõikide võimaluste kombineeritud ärakasutamine loob eeldused Tamsalu valla vee- ettevõtluse edukaks korraldamiseks.

5.5 Tamsalu valla ÜVK arendamise kava koostamise lähteseisukohad Ühisveevärgi arendamise kava koostamisel on lähtutud Tamsalu vallale kinnitatud tarbevee varudest ja veevarustussüsteemide projekteerimistingimustest.

Tamsalu valla veevarustussüsteemid baseeruvad kohalikel puurkaev-pumplatel, millised võtavad joogivee Ülemordoviitsiumi või Ordoviitsium-Kambriumi veehorisondist. Puurkaevude vee kvaliteet vastab üldiselt joogivee kvaliteedinõuetele.

85 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Sõltuvalt piirkonnast, veetorustike läbimõõdust ning puurkaevude tootlikkusest, on tuletõrje veevarustus lahendatud kas hüdrantide, vastavate mahutite või looduslike veekogude baasil. Selleks, et tagada veevõrgu nõuetekohane teenindamine, tuleb likvideerida kinnistuid läbivad torustikud seal kus see on vähegi võimalik. Uute veetorude projekteerimisel tuleb igati vältida kinnistute läbimist.

Ühiskanalisatsiooniga kaetud piirkonnad langevad üldjuhul kokku ühisveevärgiga kaetud piirkondadega. Ühiskanalisatsiooni planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et sinna kuhu rajatakse ühisveevärk, tuleb rajada ka ühiskanalisatsioon. Ühiskanalisatsiooniga kaetud alad ühendatakse vastavalt veeseadusest ja seaduse rakendusaktidest lähtuvalt reoveekogumisaladeks. Need on alad, kuhu uue torustiku väljaehitamiseks ja vana süsteemi rekonstrueerimiseks on võimalik saada rahalist tuge Euroopa Liidu struktuurifondidest ning SA-lt KIK. Väikeasulate või üksikelamute jaoks, kuhu reoveepuhasteid ei kavandata, rajatakse kogumiskaevud ning korraldatakse nende väljavedu lähimasse purglasse või reoveepuhastile.

Tamsalu vallas toimub sademevee ärajuhtimine teedelt ja tänavatelt reeglina kraavidega. Kuna asustustihedus ja kõvakattega pindade osa on väga väike, siis põhiline osa sademeveest imbub pinnasesse kinnistutel või teeäärsetel haljasaladel. Erandi moodustab ainult Tamsalu linnas Tehnika, Alasi, ja Vasara tänavate piirkond, samuti O.Müntheri, Koidu, Kooli, Tähise ja Kesk tänavad. Neil tänavatel tekkiv sademevesi kogutakse torustikuga sademevee pumplasse Vasara tänaval ja suunatakse edasi raudteeäärsesse kraavi, kust vesi imbub pinnasesse. Suurte kulutuste vältimiseks sademevee ärajuhtimiseks tuleb teed ja tänavad projekteerida selliselt, et sademevesi voolaks tee pinnalt teedeäärsetele haljasaladele ja imbuks pinnasesse. Samas tuleb arvestada, et liigvesi ei voolaks kinnistute aedadesse ja õuedele ega tekitaks seal omakorda uusi probleeme. Uute elurajoonide projekteerimisel tuleb jälgida, et kinnistutel tekkiv sademevesi immutatakse kinnistu piirides. Kinnistute kõvakattega pindade osakaalu tuleb piirata. Aladel, kus suurte vihmade ja lumesulamisveed kogunevad maapinnale põhjustades ajutisi üleujutusi, tuleb ette näha sademevee ärajuhtimine, kasutades selleks olemasolevaid kuivenduskraave. Vajalik on selliste piirkondade kraavide regulaarne hooldus, võsast puhastamine ja vajadusel täiendav süvendamine. Sademevee süsteemi lõplikul väljaarendamisel lähiaastatel luuakse suublatesse võimalus sademeveest proovide võtmiseks. 86 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

VI ÜHISVEEVARUSTUSSÜSTEEMI ARENDAMISE KAVA 6.1 Üldist Ühisveevarustuse süsteemi arendamist on käsitletud valla reoveekogumisaladel ning eraldi hinnatud selle arengu ja töökindluse tagamise võimalusi lähtuvalt sellest, et süsteemi operaatoriks on Tamsalu Vesi AS. Ühisveevarustusega kaetud aladel toimib ka ühiskanalisatsioonisüsteem ning reovett kogutakse ja puhastatakse reoveepuhastil.

Valla veetarbimise hindamisel on võetud aluseks, valla prognoositud elanike arv aastal 2024, mis arvestab elanikkonna vähenemisega või arvu stabiliseerumisega lähiaastatel. Veevarustussüsteemidega kaetavateks aladeks on, lisaks olemasolevatele, nii:  ehitusjärgus olevad või juba arendusprojektidega kaetud alad,  Tamsalu valla üldplaneeringu kohased perspektiivsed elamualad, Joogiveeks kasutatavate põhjaveevarude puudust vallas ei ole. Tamsalu linna ja Tamsalu veehaarde kinnitatud tarbeveevarud on 1640 m3/d, millest käesoleval ajal tarbitakse ainult osa. Maksimaalne võimalik elanikkonna joogiveetarvidus aastal 2026 oleks 801 m3/d Arvestusperioodiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal prognoositud:  elanike arv 3324 inimest  vee- ja kanalisatsiooniteenustega on varustatud 3108 inimest (93,5 %),  aasta keskmise veetarbimisega 342 m3/d; 124 786 m3/aastas. Veekulu normiks elanikule on arvestatud arendamise kavas 110 l/el ööpäevas aasta keskmiselt, ning vee ja kanalisatsiooniteenustega on varustatud 93,5 % valla elanikest (Tamsalus 94 ja ülejäänud vallas 79 %). Ettevõtluse osa joogiveekvaliteediga vee tarbimises on ja jääb vallas suhteliselt madalaks. Põhitarbijaks on loomakasvatus ja ehitusmaterjalide tootmine. Suure veetarbega ettevõtete toomine valla territooriumile tuleb hoolega läbi mõelda, kuna - sobivad eelvoolud heitvee ärajuhtimiseks puuduvad ja nõuded pinnasesse immutamiseks koos sellega kaasnev kõrgem saastetasuga vähendavad selliste ettevõtete konkurentsivõimet, - veeallikaks on piiratud kasutusmahuga põhjavesi, alternatiivid pinnavee näol vallas puuduvad.

6.2 Veevajaduse katmine ja vee kvaliteet Tamsalu linna Loksa veehaardele on kinnitatud tarbeveevarusid 1 640 m3/d. Sellest varust piisab täielikult nii linna kui ka kogu valla veetarviduse katmiseks. Samas on selge, et majanduslikult ei ole põhjendatud kogu valda haarava joogiveevõrgu rajamiseks. Ka tulevikus jäävad Assamalla, Porkuni ja Vajangu kohalike puurkaevude toitele. 87 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Põhjavee kvaliteedi uuringud näitavad, et seoses mineraalväetiste kasutamise vähenemisega põllumajanduses ning Tamsalu linna kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise tulemusena, on põhjavee ammooniumi- ja nitraadikontsentratsioon vähenenud ja jääb lubatud normide piiridesse. Samuti on paranenud olukord mikrobioloogiliste näitajate osas. Kui suudetakse hoida põllumajandusest tulev reostus ka edaspidi kontrolli all, siis Tamsalu vallas joogivee varude saastumisega probleeme ei teki. Olemasolevate veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja uute ehitamine Tamsalus ning Sääse alevikus, Porkuni ja Vajangu külades toimus Lääne-Viru veemajandusprojektiga käivitunud Tamsalu valla veemajandusprojekti raames koostatud projektide järgi. Uued tööd Tamsalu valla reoveekogumisaladel teostati Assamalla külas ja Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonnas (asub väljaspool Porkuni reoveekogumisala), kus rekonstrueeriti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatised ning ehitati Assamalla külasse reoveepuhasti ning Porkuni küla Käbikuivati tee elamupiirkonna tarbeks uus puurkaev-pumpla. 6.3 Kavandatavad tegevused reoveekogumisaladel 6.3.1 Tamsalu linn ja Sääse alevik

Tamsalu linna ja Sääse aleviku veevarustuse tarbeks on võimalik kasutada 2 puurkaev-pumplat Tamsalus ning Loksa veehaardest. Sääse puurkaev on reservis. Puurkaevud kuuluvad ja süsteemi haldab Tamsalu Vesi AS. Tamsalu puurkaev-pumplate kogutoodang on 110 m3/h (2640 m3/d), mis ületab oluliselt perspektiivse 2020 aasta veevajaduse. Tamsalu kinnitatud tarbeveeressurss ületab tegeliku veetarviduse enam kui 4,5 kordselt. Selline veevaru annab Tamsalule võimaluse tõsiselt kaaluda, milliseid puurkaevusid hoida töös ja milliseid reservis.

Põhjavee keemiline koostis vastavalt olemasolevatele analüüsidele näitab, et olulist vahet puurkaevude veel ei ole. Kõik kaevud vastavad joogivee nõuetele. Mikrobioloogiliste näitajate osas on kõige probleemsemaks Niidu tn puurkaev. Niidu tn puurkaevu sügavus on ainult 60,5 m, mis on oluliselt väiksem teiste kaevude sügavusest ja seega ka põhjavee kaitstus reostuse eest on seal kõige väiksem. Teiseks probleemiks on Niidu tn puurkaevu sanitaarkaitsetsooni ebapiisav suurus. Praegu kinnitatud Niidu tn puurkaevu sanitaarkaitse tsoon on raadiusega 50 meetrit, mis ei ole piisav kaevule toodanguga 40 m3/h (960 m3/d). Üle 500 m3/d toodanguga kaevudele tuleb suurendada sanitaarkaitse tsooni raadiuseni 200 m ja koostada sanitaarkaitseala projekt koos konkreetsete majandustegevuste kitsendustega vee kvaliteedi ja vee-ehitiste kaitseks. 88 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Arvestades probleemidega, mis tekivad sanitaarkaitseala suurendamisega kuni raadiuseni 200 m, peavad arendamise kava koostajad õigemaks hoida kaevu toodangut nii, et see ei ületaks 500 m3/d. Kahe sügavama kaevu (Tehnika tn ja Loksa VH kaevu nr 5633-2) toodangust piisab Tamsalu ja Sääse joogiveevajaduse katmiseks.

Tuletõrje veevarustus baseerub olemasoleval veevõrgul. Tamsalu linnas ja Sääse alevikus on paigaldatud uued maapealsed hüdrandid, Vajangule ehitatud uus 2x36 m3 tuletõrjevee mahuti. Tamsalu linna veetorustike arvutamise aluseks on võetud alljärgnevad näitajad:  Elanike arv koos Sääsega on 3200;  Veetarbimisnorm 110 l/d, millele on lisatud 20 %; 3  Ööpäevane keskmine veetarbimine Qkd =422,4 m /d; 3  Ööpäevane suurim veetarbimine Qmaxd = 549,1 m /d (Kmaxd = 1,3); 3  Suurima veevajadusega tunni veetarbimine Qmaxh = 46,8 m /h (Kmaxh = 2,0).

Üheks viimaste aastate suuremaks veemajandusalaseks tööks oli „Tamsalu reoveekogumisala veemajandusprojekti“ (2007-2012) elluviimine. Projekti rahastati EL Ühtekuuluvusfondi, omavalitsuse ning vee-ettevõtte, Tamsalu Vesi AS, vahenditest. Projekti üldiseks eesmärgiks oli Tamsalu valla ÜVK süsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemega, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise ning keskkonnariskide minimiseerimise. Projekti üldised tehnilised näitajad: Osa 1 - Tamsalu põhjaosa ja Sääse aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning veetöötluse väljaehitamine Tööde maht: Veetorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 10 483 m (koos kinnistu ühendustorustikega). Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 7 924 m (koos kinnistu ühendustorustikega); Reoveepumplate rekonstrueerimine ja ehitus - olemasoleva reoveepumpla Ääsi KPJ (RVP06-01) rekonstrueerimine; 3 uut eelkomplekteeritud, täisvarustusega pakettpumplat (RVP22-01, RVP20-01, RVP06-01): Veevarustuse II astme pumplate rekonstrueerimine – Tehnika tn. puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, Niidu tn. puurkaev-pumpla rekonstrueerimine: Sademeveetorustiku rajamine – torustikke ligikaudu 1 672 m. Osa 2 - Tamsalu lõunaosa vee- ja kanalisatsioonivõrgu tööd ning reoveepuhasti rekonstrueerimine Tööde maht: 89 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Veetorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 4 476 m (koos kinnistu ühendustorustikega); Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja ehitus – torustikke ligikaudu 6 115 m (koos kinnistu ühendustorustikega); Reoveepumplate rekonstrueerimine ja ehitus - olemasoleva Paide mnt reoveepumpla rekonstrueerimine; Pakettpumplate paigaldus: 2 uut eelkomplekteeritud, täisvarustusega pakettpumplat (RVP36-01, RVP40-01); Reoveepuhasti rekonstrueerimine – 2011.a rekonstrueeriti olemasolev Tamsalu reoveepuhasti. Probleemideks on ÜVK süsteemis - reostustundlik suubla Tamsalu puhastil

6.3.2 Assamalla küla Assamalla küla ühisveevarustus baseerub 1967. a. rajatud puurkaevul, mis on ühendatud kohaliku veevarustussüsteemiga. Puurkaevul on olemas nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon (R=30 m). Puurkaev asub vallale kuuluval kinnistul. Puurkaevu rajatis ning tehnosüsteem on rekonstrueeritud 2009.a. Ühisveevarustuse süsteem kuulub Tamsalu Vesi AS-le. 2016.a teostati vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja olemasoleva süsteemi laiendamine küla korrusmajade juurest idapool paiknevate elamuteni. Uus ja asendatav joogiveetorustik rajati PE-torudest De 40...63 mm. Majaühendused rajati kuni kinnistu liitumispunktini, mis asub tavajuhul avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Reoveekogumisalale paigaldati üks pakettpumpla reovee ülepumpamiseks ning ehitati välja bioloogiline annuspuhasti KLARO koos imbväljakuga.

Tuletõrje veevajaduse katmine on lahendatud olemasoleva tuletõrjevee mahuti baasil. Assamalla küla veetorustike rekonstrueerimise arvutamise aluseks on võetud alljärgnevad näitajad: • Veevõrguga ühendatud elanike arv on 80; • Vee tarbimisnorm 110 l/d, millele on lisatud 20 %; • Ööpäevane keskmine veetarbimine Qkd = 7,2 m³/d; • Ööpäevane suurim veetarbimine Qmaxd =9,5 m³/d (Kmaxd = 1,3);

• Suurima veevajadusega tunni veetarbimine Qmaxh =2,3 m³/h (Kmaxh = 5,9). 6.3.3 Vajangu küla Vajangu küla ühisveevarustus baseerub kahel puurkaev-pumplal, mis kuuluvad Tamsalu Vesi AS-le. Viimane haldab ka veevarustussüsteemi tervikuna. 90 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Puurkaev-pumplad ja reovee ülepumpla paiknevad valla omandis olevatel katastriüksustel. Vajangu puurkaevul nr 1 on sanitaarkaitsetsoon raadiusega 30 m ja puurkaevul nr 2 raadiusega 40 m. Tamsalu valla veemajandusprojekti raames laiendati olemasolevat veevarustussüsteemi ja renoveeriti vana. Uus ja asendatav torustik rajati PE-torudest De 63...110 mm. Majaühendused rajati kuni kinnistu liitumispunktini, mis asub tavajuhul avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Lisaks torustike renoveerimisele renoveeriti puurkaev-pumplad ja rajati veetöötlus (rauaärastus) Tuletõrje veevarustus on lahendatud olemasolevate puurkaev-pumplate baasil. Paigaldati kaks 36 m3 mahutit.

Vajangu veetorustike dimensioneerimiseks võib kasutada alljärgnevaid näitajad: • Veevõrguga ühendatud elanike arv 300; • Veetarbimisnorm 110 l/d, millele on lisatud 20 %; • Ööpäevane keskmine veetarbimine Qkd = 39,6 m³/d; • Ööpäevane suurim veetarbimine Qmaxd = 51,5 m³/d (Kmaxd = 1,3); • Suurima veevajadusega tunni veetarbimine Qmaxh = 8,4 m³/h (Kmaxh = 3,9). Veetorustiku rekonstrueerimine aitaks oluliselt vähendada veekadu süsteemis. Viimasele aastatel on see olnud > 25 % võrku antavast veest.

6.3.4 Porkuni küla Porkuni küla ühisveevarustus baseerub kahel puurkaevul. Kaevud kuuluvad Tamsalu Vesi AS-le. Puurkaevul (pass nr 2262) on olemas sanitaarkaitsetsoon R=25 m. Puurkaevu vee ja võrku suunatud joogivee kvaliteet vastab nõuetele. Puurkaevul (pass nr A-98-M) on olemas kaitsetsoon R=25 m. Puurkaevu ja võrku suunatud vee kvaliteet vastab nõuetele. Kumbki kaev omab oma võrgupiirkonda. Valminud on Porkuni kooli uus kompleks ja sellega koos ka uus VK süsteem, mis on ühendatud küla ÜVK süsteemiga. Porkuni järve idakaldale planeeritava elamurajooni varustamine joogiveega on samuti kavandatud küla ÜVK süsteemist. Torustike läbimõõdud Porkunis on valdavalt liiga väikesed, et paigaldada tuletõrjehüdrante. Seetõttu tuleb lahendada Porkuni küla ja kooli tuletõrjeveega varustamine Porkuni järvele tuletõrje veevõtukohtade rajamise teel.

Porkuni küla põhilise tarbimispiirkonna moodustab järve ümbritsev territoorium. Torustike arvutamise aluseks on võetud alljärgnevad näitajad:  Veevõrguga ühendatud elanike arv koos kooli õpilastega on 250;  Veetarbimisnorm 110 l/d, millele on lisatud 20 %; 3  Ööpäevane keskmine veetarbimine Qkd = 33 m /d; 3  Ööpäevane suurim veetarbimine Qmaxd = 42,9 m /d (Kmaxd = 1,3); 3  Suurima veevajadusega tunni veetarbimine Qmaxh = 7 m /h (Kmaxh = 3,9). 91 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Omaette piirkonna moodustab Porkuni külas asuv Käbikuivati tee elamupiirkond, kuhu rajati 2016.a uus puurkaev-pumpla, rekonstrueeriti joogi- ja reoveetorustik ning paigaldati reovee ülepumpla. Ehitati reovee survetorustik kuni Porkuni küla ühiskanalisatsiooni võrguni.

VII ÜHISKANALISATSIOONISÜSTEEMI ARENDAMISE KAVA 7.1 Üldist Tamsalu valla ühiskanalisatsiooni arendamise kava uuendamise koostamisel on lähtutud olemasolevast ÜVK arendamise kavast, Tamsalu valla veemajandusprojektist, olemasolevast olukorrast ning arvestatud probleemsete piirkondadega nii reoveekogumisaladel kui ka valla teistes asumites. Erinevate veemajandusprojektide elluviimisega lahendatakse Tamsalu valla peamised vee ja kanalisatsiooniprobleemid Tamsalu, Porkuni, Vajangu ja Assamalla reoveekogumisaladel. Arendamise kava seisukohalt on olulised ka elamupiirkonnad, kuhu, lähtudes reoveekogumisalade määrusest, tuleks lähitulevikus rajada ühiskanalisatsioon või kuhu vastavalt üldplaneeringule on ette nähtud uued elamurajoonid. Sellisteks piirkondadeks Tamsalu vallas on Vajangu, Porkuni, Assamalla külad. Arendamise kava rõhuasetus on suunatud juba moodustatud reoveekogumisalade vee-ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamisele. Väiksemaid asulaid, elanike arvuga kuni 50 inimest, antud arendamise kava raames ei vaadelda. 7.2 Reoveekogumisalad ja reoveepuhastusseadmete kujad Vastavalt Veeseaduse § 2 punkt 22-le on reoveekogumisala defineeritud järgnevalt: -reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke ja majandustegevust reovee kogumiseks kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse või heitvee juhtimiseks suublasse. Reovee kogumisala mõiste on tulnud asulareovee direktiivist 91/271/EEC ja veeseaduse definitsioon vastab üldjoontes direktiivi definitsioonile.

Veeseaduse § 24 lõik (4) kohaselt peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse - kohalik omavalitsus peab tagama tiheasustusaladel kanalisatsiooniteenuse kui ala klassifitseeritakse reovee kogumisalaks.

Veeseaduse § 241 lõik (1) kohasel kehtestas Vabariigi Valitsus oma määrusega reoveekogumisalade määramise kriteeriumid, arvestades põhja ja –pinnavee kaitstust ning sotsiaal-majanduslikke aspekte. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga Reoveekogumisalade kehtestamise kriteeriumid on alljärgnevad: 92 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

• Reovee kogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (ie), • Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. • Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. • Keskkonnaameti kirjalikul ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reoveekogumisala määrata ka käesoleva määruse §-s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatud.

Selle määrusega kehtestatud reoveekogumisala määramise kriteeriumid kehtivad asulatele elanike arvuga rohkem kui 50 ie-d. Uute elamupiirkondade reoveekogumisalad määratakse tehniliselt võimalike eesvoolude järgi. Tamsalu valla üldplaneeringus on määratud elamupiirkondade ja nende alusel arvestatud elanike veetarbe- ja reostuskoormuste alused. Heitvee kogused on arvestatud vastava piirkonna veetarbe järgi, mille põhjal on dimensioneeritud kanalisatsiooni magistraaltorustikud.

Reoveepuhastite kujad määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ning selle muudatustele 23.09.2006.a. (vastab Veeseaduse § 26 lõike 31 nõuetele ja kooskõlas lõike 4 punktiga 1). Tamsalu vallas on ainult üks reoveepuhasti jõudlusega üle 2000 ie, mis vastavalt määrusele loetakse suurpuhastiks (Tamsalu linn). Väikepuhastite jõudlus on kuni 2000 ie-d. Kuja määratakse sõltuvalt reovee puhastusviisist, väikepuhastitel on see 50-100 m ning suurpuhastil, 2000… 10 000 ie, on see 100-200 meetrit.

7.3 Tamsalu valla reoveekogumisalad ja –puhastid 7.3.1 Tamsalu linna reoveekogumisala

Tamsalu linna reoveepuhasti reoveekogumisalasse kuuluvad seisuga november 2011.a. Tamsalu linna ja Sääse aleviku elamupiirkonnad ning tööstusrajoonid. Tamsalu ja Sääse kanalisatsioonisüsteemi rajamisega alustati 1960-date aastate lõpus. Süsteemi renoveerimisega alustati eelmise sajandi viimasel kümnendil ja käesolevaks ajaks on suurem osa süsteemist (torud, pumbajaamad ja reoveepuhasti) rekonstrueeritud. 93 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu Valla veemajandusprojekti tööd lõpetati 2013. aastal.

7.3.2 Tamsalu reoveepuhasti Tamsalu linna reoveepuhastit laiendati ja rekonstrueeriti esimesel korral 1998- 1999.a. Rajati uus reovee bioloogilise puhastuse liin ja mudatöötlus (filterpress). Heitvesi juhitakse piki 2,4 km pikkust isevoolset torustikku Savalduma järve. Suubla nimetuseks on Savalduma järv (keskkonnaregistri kood VEE2033410). Puhastuskompleks sisaldab mehaanilist eelpuhastust, bioloogilist põhipuhastust fosfori ja lämmastiku ärastuseks ning järelfiltreerimist. Muda tahendamiseks on võetud kasutusele aktiivmuda tihendaja ja lint-filterpress. Lämmastikuärastus reoveest baseerub nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni tüüpmeetodil. Fosforiärastus toimub simultaansadestamise meetodil.

Tamsalu linna reoveepuhasti (reostuskoormusega >2000 ie) heitvee väljalasketingimused reostustundlikusse Savalduma järve aastateks 2015-2017 on toodud vee erikasutusloa alajaotuses 7.1 ning need on alljärgnevad:

Näitaja Väljavoolu Puhastusaste [%] kontsentratsioon [mg/l] HA 15,0 90 BHT7 15,0 90 KHT 125,0 75 Üld-N 10,0 70-80 Üld-P 0,5 80 pH min 6 ja maks 9

Reoveepuhasti rekonstrueerimise aluseks võeti 2020 aasta arvutuslik vooluhulk 480 m3/d eeldusel, et 94 % elanikest saavad olema ühendatud kanalisatsiooniga.

Infiltratsioonivett on arvestatud ca 16 % ja ettevõtete reovett ca 15 % ulatuses. Jääkmuda algeline kompostimine toimub puhasti territooriumil. Samuti on puhasti juures purgla reoveesette vastuvõtmiseks väikeasumitest.

Tamsalu reoveepuhasti perspektiivne elanike arv, reovee vooluhulk ja reostuskoormus oleks veemajandusprojektide järgi alljärgnev:

Reoveekogumisala asumid Elanike Reovee Reostus- arv* vooluhulk, koormus (m3/d)* (kg

BHT7/d)* 1. Tamsalu linn ja Sääse alevik 2600 480 141 94 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Tamsalu reoveepuhasti on tehnoloogiliselt sobiva lahendusega, kuid aeg-ajalt esineb põhiliselt üldlämmastiku piirväärtusest kõrgemat sisalduvust heitvees. Tulenevalt piirkonna eripärast (heitvee suublana karst) peab Tamsalu reoveepuhastis arvestama heitveele esitatud karmimate nõuetega (100 000 ie), kuigi puhasti koormus on 3000 ie juures.

Tamsalu linna ja Sääse aleviku ühisveevärgi süsteemide seisukord on hea ning sobib piirkonna teenindamiseks.

7.4 Assamalla küla reoveekogumisala Tamsalu Vesi AS osutab Assamalla külas ühiskanalisatsiooni teenust alates 2016.a oktoobri kuust, kui sai valmis Assamalla küla veemajandusprojekti raames rajatud reoveepuhasti ja rekonstrueeritud reoveetorustikud. Uus ja rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustik rajati PVC kanalisatsioonitorudest de 160 mm, surveklass SN8. Assamalla reoveekogumisalal elab praegu 80 inimest ja tulevikus ei ole ette näha ÜVK teenuse tarbijate arvu suurenemist. Assamalla küla arvestuslik reovee vooluhulk on 7,2 m3/d, mis teeb 130 l/d ühe inimekvivalendi kohta ning on suurem kui tänane tegelik reoveekogus Vabariigi Valitsuse määrus „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ lubab heitvett juhtida pinnasesse kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist kusjuures reostusnäitajad peavad vastama määruses toodud nõuetele. Teest vasakule jäävad 2 elamut ei ole lülitatud reoveekogumisalasse, kuid nende ühendamine teest paremale jääva kanalisatsioonisüsteemiga, kasutades kaasaegset puurimistehnikat, on vajaduse korral võimalik. Assamalla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on arendatud aastatepikkuse projektlahenduse otsingute tulemusena ning rajatud reoveepuhasti sobib antud tingimustesse. ÜVVK süsteemide seisukord on hea ning saavutatud tulemus vastab nõuetel.

7.5. Porkuni küla reoveekogumisala

ÜVK teenust Porkuni külas osutab Tamsalu Vesi AS. Firmale kuulub Porkuni reoveepuhasti, 4 reovee ülepumplat ning suurem osa torustikust. ÜVK süsteemi objektid asuvad valdavalt Tamsalu Vesi AS-le või Tamsalu Vallale kuuluvatel kinnistutel. Vajadusel tuleb sõlmida isikliku kasutusõiguse lepinguid. Reovee kogumine ja ärajuhtimine toimub Porkuni koolist ning elumajadest. Alates 2016.a sügisest kogutakse ja juhitakse reovett ka Käbikuivati tee elamupiirkonnast. 95 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Reovesi juhitakse olemasolevale Bioclere KB-60 tüüpi puhastusseadmele. Seade töötab ebastabiilselt ning sõltub aastaaegadest ja vooluhulgast. Eelmine ÜVK arendamise kava on lahendanud Porkuni järvest kirdesse jääva arenduspiirkonna reovee ärajuhtimise küsimuse, millega seoses rajati täiendavalt isevoolset ja survekanalisatsiooni ning üks reoveepumpla. Teine uus elamurajoon jääb järvest edelasse ja ühendatakse olemasoleva kanalisatsioonisüsteemiga. Arvestatud elamurajoonidest tulevate vooluhulkade ja reostusega. Samuti on arvestatud uue Porkuni kooli reovee ärajuhtimisega ühiskanalisatsiooni. Olemasolev kanalisatsioonitorustik on uus. Osa tarbijaid kasutab oma puurkaevusid. Porkuni reoveepuhasti Bioclere KB-60 väljavahetamine tuleks hoolega läbi kaaluda, kuna puhasti töötab ebastabiilselt ning suublasse (Valgejõgi) juhitav heitvesi on ebaühtlase kvaliteediga ega vasta keskkonnanõuetele. Soovitav on rajada uus puhasti - soojustatud tehnohoonega raudbetoonist mahutitesse ehitatav aktiivmuda puhasti, mis on suuteline vastu võtma ja nõuetekohaselt puhastama kogu piirkonna reovee. Arvestada tuleks ca 250 ie-ga (seisuga 01.01.2016 elab Porkunis 150 inimest). Sellisel juhul tuleks projekteerimisel arvestada järgmiste arvutuslike lähteparameetritega:

Parameeter Tähis Arvutusvalem/algoritm Parameeter Kanalisatsiooniteenusega 250 Inimekvivalentide arv ie liitunud inimeste arv reoveekogumisalal kokku Reoveehulk, mis tuleb 0 Reovee hulgad reoveepuhastisse tööstusettevõtetest m³/d tööstusettevõtetest (peab vastama olmereovee normidele) Ööpäeva keskmine Q = ie x 0,13= 46,8 32,5 Q vooluhulk (m³/d) Maksimaalne tunni 3,3 q q = 10% Q (m³/h) vooluhulk hmax hmax Ööpäevane Heljum Heljum SS = ie x 0,06 25 heljumikoormus SS (kg/d) Ööpäevane 15 R R = ie x 0,06 (kg/d) reostuskoormus (BHT7) Ööpäevane 3 N N = ie x 0,012 (kg/d) lämmastikukoormus tot tot Ööpäevane 1,5 P P = ie x 0,002 (kg/d) fosforikoormus tot tot Reovee kontsentratsioon C C = R/Q*1000 (mg/l) 462 Suubla reostustundlikkus Jah Valgejõgi 96 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Porkuni külas välja ehitatud ühisveevärgi süsteemide seisukorda võib hinnata heaks. Võimalused ühisveevärgiga liitumiseks on loodud kõigile tarbijatele, kuigi osa kortermaju kasutab veel oma puurkaevu joogiveevõtuks.

Ühiskanalisatsiooni süsteem on välja ehitatud kogu reoveekogumisala ulatuses ning väljaspool reoveekogumisala ka Käbikuivati tee piirkonnas. Reovee pumplate ja torustike seisukord on hea, kuid renoveerimist vajab reoveepuhasti, millega on arvestatud ka investeeringute kavas.

7.6 Vajangu küla reoveekogumisala Vajangu külas osutab ÜVK teenust Tamsalu Vesi AS. 2014.aasta jaanuaris lõpetati Vajangu veeprojekti tööd. Tööde käigus ehitati uus betoonmahutitega aktiivmuda puhasti, kolm kompaktset reoveepumplat, 1893 m kanalisatsioonitorustikku ja 916 m survekanalisatsiooni. Reoveepuhasti jääkmuda veetakse Tamsalu puhastile. Vajangu küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide seisukord on arvestades hiljutist rekonstrueerimist hea ning vastab piirkonna vajadustele ning tingimustele.

VIII VAJALIKUD INVESTEERINGUD TAMSALU VALLA ÜVK SÜSTEEMI ARENDAMISEKS 8.1 Üldist

Keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud rahast. Keskkonnaprogramm toetab projekte kaheksas valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus ja maakondlik programm. Kõik programmid jagunevad omakorda alamprogrammideks.

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF, ingl k European Regional Development Fund) on Euroopa Liidu regionaalpoliitika fond, mis toetab majanduse ja infrastruktuuride, sealhulgas keskkonnainfrastruktuuri arendamist. ERFist toetati rahastusperioodil 2004-2006 projekte neljas valdkonnas: taastuvenergeetika, veekasutus ja -kaitse, jäätmekäitlus ning bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus. Rahastusperioodil 2007-2013 toetatakse ERFist ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) keskkonnainfrastruktuuride, tugisüsteemide ning energiamajanduse arendamise projekte.

Ühtekuuluvusfondi (ÜF, ingl k Cohesion Fund) abil viib Euroopa Liit ellu oma regionaalpoliitikat ning aitab järele majanduslikult vähem arenenud piirkondi. 97 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Keskkonnasektoris toetati rahastusperioodil 2004-2006 ÜFi vahenditega järgmisi valdkondi: joogi- ja reoveemajandust, jäätmekäitlust ja välisõhukaitset. Rahastusperioodil 2007-2013 toetatakse ÜFist joogi- ja reoveemajanduse ning jäätmekäitlusprojekte.

Laenud. KIK annab sihtotstarbelist laenu omavahenditest, mis on mõeldud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks ning keskkonna säästmist ja taastamist aitavate projektide arendamiseks.

8.2 Investeeringute vajadus Tamsalu vallas 8.2.1 Üldpõhimõtted Tamsalu valla reoveekogumisaladel (välja arvatud Vajangu, Tamsalu linn ja osaliselt Sääse alevik) on vajalik kogu ühisveevärgi ja-kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine kompleksselt, kuna 1. olemasolev veevarustussüsteem ei taga piisavat ning kvaliteedinõuetele vastavat stabiilse joogiveeteenuse osutamist. Joogivesi ei vasta kohati kvaliteedinõuetele, torustik on amortiseerunud; 2. olemasolev kanalisatsioonisüsteem ei taga reovee kogumist, ärajuhtimist ning puhastamist vastavalt normdokumentidele ning keskkonnanõuetele, ohustades joogiveeallikana kasutatavat põhjavett ning karstialasid. Kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud, reoveepuhastus talvetingimustes olematu. Vallas on ainult üks arvestatav purgimiskoht. Vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamine puudulik piirkondades, mida ei halda Tamsalu Vesi AS. Planeeritavate investeeringute jaotus etappideks (näiteks reoveekogumisalade kaupa) on otstarbekas. ÜVK süsteemi rajamine suhteliselt väikesel reoveekogumisalal tagaks kvaliteetse teenuse osutamise pikema perioodi jooksul kuna süsteemid on iseseisvad. Samas on selle eelduseks omandisuhete muutumine ning eelnev asumisiseste võrkude korrastamine. 8.2.2 Porkuni küla reoveekogumisala Porkuni küla ühisveevarustus baseerub kahel puurkaevul (pass nr 2262 ja pass nr A- 98-M). Kaevud kuuluvad Tamsalu Vesi AS-ile. Puurkaevude vee ja võrku suunatud joogivee kvaliteet vastab nõuetele. Kumbki kaev omab oma võrgupiirkonda. Küla vee- ja kanalisatsioonitorustik on põhiosas rekonstrueeritud 2010-2011.a.

Täiendavalt võiks juurde ehitada (arenduspiirkondadele) ca 530 m isevoolset ning ca 960 m survetorustikku ning rajada 2 uut reoveepumplat (orienteeruv maksumus ca 350 000 €). Prioriteediks on aga reovee käitlemiseks vajalik reoveepuhasti rekonstrueerimine või otstarbekam on rajada uus reoveepuhasti. 98 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______

Käbikuivati tee elamupiirkonnas rekonstrueeriti 2016.a piirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassid, rajati puurkaev-pumpla, reovee ülepumpla ning survetrass Käbikuivatist kuni Porkuni küla isevoolse kanalisatsioonitrassini.

8.2.3 Vajangu küla reoveekogumisala Vajangu küla veevarustuse allikaiks on 2 puurkaev-pumplat. Vajangu mõlemad puurkaev-pumplad rekonstrueeriti 2013.aastal. Mõlemasse pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed ja UV sterilisaatorid. Samuti rekonstrueeriti vana ja ehitati uut torustikku 1800 m.

8.2.4 Assamalla küla reoveekogumisala Assamalla küla puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud mõned aastad tagasi. Ehitise seisund on hea. Puurkaevu vee kvaliteet vastab joogivee kvaliteedinõuetele.

2016.a rekonstrueeriti küla veetorustik (ca 580 m), isevoolne kanalisatsioonitorustik ning ehitati survetorustik, reovee ülepumpla ning bioloogiline reovee annuspuhasti koos imbväljakuga.

ÜVVK süsteemi omanikuks-operaatorfirmaks AS Tamsalu Vesi.

8.2.5 Investeeringute kokkuvõte ja analüüs

Planeeritavad investeeringud ja võimalik rahastamise plaan arendamise kava perioodil on toodud kokkuvõtlikult lisas 3. Investeeringute kava koostamisel on arvestatud 2016 aasta ehitushindadega. Investeeringute planeerimise aluseks on elanike arvu muutus ja nõudlus veeteenuse ja reovee teenuse järele. Andmed on esitatud Lisas 4. Investeeringute elluviimiseks on ettevõtte tegelike kulude ja varade (olemasolevate ja soetatavate) baasil koostatud tariifide prognoos ning analüüsitud ettevõtte võimet ellu viia planeeritud investeeringud. Hindade prognoosil on kasutatud Konkurentsiameti juhendmaterjali. Varad mis on soetatud sihtfinantseerimise teel ei kajastu teenuste hindades ja nende jääkväärtuseks hinnaarvutuses on null. Arvestatud on ainult omavahenditest soetatud ja soetatavate varade väärtusega. Hinnaprognoosi, teenuse taskukohasuse ja ettevõtte jätkusuutlikkuse prognoos on toodud Lisas 5. Ettevõtte kulude prognoosil on kasutatud 2013 sügisel koostatud rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi prognoosi. Elanike arv, leibkonna liikmete arv ja sissetulek on saadud statistikaameti andmebaasist. Arvutustest selgub, et prognoositud tariifidega on käesolevas arendamise kavas planeeritud investeeringud võimalik ellu viia ja teenuse maksumus ei ületa lubatud 4 % piiri leibkonna kulutustest aastas. Samuti on tagatud ettevõtte jätkusuutlikkus olemasolevate ja soetatavate varadega opereerimisel. Ettevõtte suudab katta 99 Tamsalu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2020-2029 ______tegevuskulud, tasuda laenu ja intressimaksed ning investeerida varade soetamiseks ja asendamiseks vastavalt arendamise kavas planeeritule. Sadevete ärajuhtimise teenuse hinda ei ole arvutatud ega prognoositud.

IX KOKKUVÕTTEKS 9.1 Üldist Käesolev Tamsalu valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava uuendamine käsitleb olukorda, kui vallas on moodustatud reoveekogumisalad, mis loovad võimaluse vastava piirkonna süsteemide arendamiseks ning nii teenuse kasutamise kui selle osutamise oluliselt kvaliteetsemaks muutmiseks. Samas tagatakse keskkonnaohutus ning seadusandluses sätestatud nõuetest kinnipidamine. ÜVK süsteemi rekonstrueerimist on otstarbekas korraldada kompleksselt: rekonstrueerida veeallikas, puurkaev-pumpla, paigaldada veekäitlussüsteem raua ja gaaside eraldamiseks; rekonstrueerida veevõrk, kaasa arvatud kinnistute liitumispunktid; rekonstrueerida kanalisatsioonisüsteem ja välja ehitada uus reoveepuhasti. Selline probleemide lahendamine tagab tulemuse, mis etapiviisilisel rekonstrueerimisel võib jääda puudulikuks, sest näiteks ainult reoveepuhasti rekonstrueerimine kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist teise etappi viies võib kaasa tuua negatiivse tulemuse, puhastile ei jõua piisav kogus reovett või on see liigselt lahjenenud sademe- ja drenaažvee sattumise tõttu torustikku. Puhastustulemus ei vasta oodatule.