Rail Balticu Trassi Loodus- Ja Kultuuriväärtused Natural and Cultural Heritage of the Rail Baltic Railway Route

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Mairis Karus

RAIL BALTICU TRASSI LOODUS- JA KULTUURIVÄÄRTUSED NATURAL AND CULTURAL HERITAGE OF THE RAIL BALTIC RAILWAY ROUTE

Magistritöö Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekava

Juhendaja: dotsent Mari Nõmmela, PhD

Tartu 2017

Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Mairis Karus Õppekava: Linna- ja tööstusmaastike korraldus Pealkiri: Rail Balticu trassi loodus- ja kultuuriväärtused Lehekülgi: 112 Jooniseid: 15 Tabeleid: 6 Lisasid: 3 Osakond: Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Uurimisvaldkond: Linna ja maa planeerimine (S240) Juhendaja: dotsent Mari Nõmmela, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2017

Rail Baltic on kavandatav moodne ja keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Baltimaad Euroopaga. Tegemis on Euroopa standardile vastava kiirraudteega, mis kulgeb Eesti territooriumil läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna. 2016. aasta lõpuks valmis Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) koos Natura hindamisega. KSH eeltööde ja sisenditena viidi läbi loodusväärtuste uuring, kultuuripärandi uuring ja arheoloogiline eeluuring. Eestis on projektile varem ette heidetud keskkonna vaenulikust ja puudusi mõjuhinnangutes.

Käesoleva magistritöö eesmärk on leida vastus küsimusele, kas Rail Balticu raudteekoridor kujutab endast katkestust maastikuväärtustele? Maastikuväärtustena käsitatakse kaitsealasid, Natura 2000 alasid, kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.

Magistritöö põhineb juhtumiuuringul, kirjeldades Rail Baltic trassil teostatud Natura mõju hindamist, jt mõjuuuringute sündmustikku. Planeeritava kiirraudtee trassikoridoris paiknevate maastikuväärtuste väljaselgitamiseks kasutati ESRI ArcGIS tarkvaraga koostatud teemakaarte. Teemakaartide ja nende põhjal koostatud tabelite analüüsil saadud tulemusi võrreldi ametlike Rail Balticu mõjuhinnangutega, uurimisküsimuse konteksti analüüsimisel viidi läbi intervjuud.

Töö tulemusena selgus, et raudteetrass kujutab katkestust loodusväärtustele, kuid üldjuhul mitte kultuuripärandile. Rail Balticu otseses mõjualas on 2 Natura ala, 3 kaitseala ja 8 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüüpi. Kultuurimälestisi otseses mõjualas ei paikne, kuid pärandkultuuriobjektidest hävib raudtee ehitusel 3 objekti ning kümne objekti lõigud Rail Balticu trassiga ristumiskohas.

Märksõnad: raudtee planeerimine, kaitsealad, Natura 2000 alad, pärandkultuuriga maastik

Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Mairis Karus Specialty: Management of Urban and Industrial Landscapes Title: Natural and cultural heritage of the Rail Baltic railway route Pages: 112 Figures: 15 Tables: 6 Appendixes: 3 Department: Department of Landscape Management and Nature Conservation Field of research: Town and country planning (S240) Supervisors: Mari Nõmmela Place and date: Tartu 2017 Rail Baltic is a contemporary and environmentally-friendly high-speed railway that is being planned for connecting the Baltic states with Europe. This is a project of the high- speed railway that conforms with the European standards, which will pass across the territory of Estonia through Harju, Rapla and Pärnu counties. At the end of 2016, a strategic environmental evaluation (KSH) of Rail Baltic for the county planning was prepared together with Natura evaluation. The research of natural heritage, the research of cultural heritage and preliminary archeologic research were carried out as preparational works and inputs of the KSH. Previously, in Estonia the project was criticised as environmentally dangerous and having flaws in the evaluations of that impact.

The aim of this Master Thesis is to seek answer to the question: if the Rail Baltic railway corridor presents disruption to the landscape heritage. The landscape heritage includes conservation areas, Natura 2000 areas, cultural monuments and objects of cultural heritage.

This Master Thesis is based on the case research, describing the evaluation of the impact on the Rail Baltic railway, performed by Natura and other research of influential events. In order to study the landscape heritage located in the corridor of the high-speed railway, the author used subject maps made by ESRI ArcGIS software. The results obtained in the analysis of subject maps and charts prepared on their basis were compared to the environmental evaluations of Rail Baltic. The research method involved the interviews.

The research showed that the railway presents disruption to the landscape heritage though generally not to the nature heritage. The direct area affected by Rail Baltic includes 2 Natura areas, 3 conservation areas and 8 types of habitat in accordance with annex I of Council Directive 92/43/EEC. No cultural monuments are located in directly affected area, though 3 objects of cultural heritage will disappear in construction of the railway and sectors of ten objects in crossings with the Rail Baltic route. Keywords: railway planning, conservation areas, Natura 2000 areas, landscape with cultural heritage

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 1. TEOREETILINE ÜLEVAADE ...... 7 1.1. Kiirraudtee planeerimine ...... 7 1.2. Raudtee mõju looduskeskkonnale ...... 10 1.3. Rail Balticu projekti realiseerimine ...... 11 2. MATERJAL JA METOODIKA ...... 16 2.1. Maastiku väärtused ...... 16 2.2. Metoodika ...... 20 3. TULEMUSED ...... 24 3. 1. Rail Balticu raudteetrassi Natura hindamine ja loodusuuring ...... 24 3.1.1. Eesmärk ja uuringuala ...... 24 3.1.2. KSH Natura hindamise ja loodusuuringu metoodika ...... 25 3.1.3. KSH Natura hindamise tulemused ...... 29 3.1.4. KSH loodusuuringu tulemused – kaitsealad ja püsielupaigad ...... 40 3.2. Rail Balticu raudteetrassi kultuuripärandi uuring ...... 43 3.2.1. Eesmärk ja uuringuala ...... 43 3.2.2. KSH Kultuuripärandi ja arheoloogilise eeluuringu metoodika ...... 44 3.2.3. KSH Kultuuripärandi uuringu tulemused ...... 46 3.2.4. Arheoloogilise eeluuringu tulemused RB trassilõikudel ...... 49 3.3. Tegevusuuring ...... 50 3.3.1. Natura 2000 ja kaitsealad ...... 50 3.3.2. Võrdlustulemused: Natura 2000 ja kaitsealad ...... 71 3.3.3. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ...... 75 3.3.4. Võrdlustulemused: kultuurimälestised ja pärandkultuur ...... 87 4. ARUTELU ...... 90 KOKKUVÕTE ...... 93 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 95 LISAD ...... 108 Lisa 1. Kultuuripärandi paiknemine Rail Balticu trassil Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (Hendrikson & Ko jt 2013a) (esitatud eraldi mapis) ...... 109 Lisa 2. Rail Balticu trassi kulgemine Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (Hendrikson & Ko jt 2015) (esitatud eraldi mapis) ...... 110 Lisa 3. Intervjuu plaan Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestiste peainspektori Ulla Kadakasega intervjueerimiseks...... 111

SISSEJUHATUS

„Tingituna Euroopa keskuste ja suuremate teede ülekoormatusest seadis Euroopa Komisjon 1990. aasta lõpus eesmärgiks kiirrongide (kiirusega üle 250km/h) osakaalu suurendamise Euroopa transpordi infrastruktuuris. Vajadus kiirraudteevõrgustiku järele suurenes veelgi, seoses uute liikmesriikide lisandumisega Euroopa Liitu ja seeläbi Euroopa linnade kaugussuhete muutumisega (European Commission 2001)‖ (de Rus, Nombela 2007).

„Rail Baltic on kavandatav moodne ja keskkonnasõbralik kiirraudtee, mis ühendab Eesti Euroopaga ning naaberriikide Läti ja Leeduga‖ (Rail Baltic:...2017). Harju, Rapla ja Pärnu maakonda läbiv raudtee ehitatakse Euroopas levinuima rööpmelaiusega 1435 mm ning liikumiskiiruseks võimaldatakse reisirongidele kuni 240 km/h ja kaubarongidele kuni 120 km/h. Uus raudtee peaks parandama Eesti inimeste reisimisvõimalusi ning arendama kaubavahetust, ettevõtlust ja turismi (Korduma Kippuvad...2017).

2016. a lõpus valmis Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH (Hendrikson & Ko 2016b) aruanne, mille raames viidi läbi Natura hindamine (Hendrikson & Ko 2016a) ning KSH eeltöö ja sisendina loodusväärtuste uuring (Rewild 2013), kultuuripärandi uuring (Hendrikson & Ko 2013a) ja arheoloogiapärandiuuring (Lang 2013a).

Käesoleva magistritöö teemaks on Rail Balticu trassile ja selle mõjualasse jäävad loodus- ja kultuuriväärtused. Antud teema valiku üheks põhjuseks on RB projekti aktuaalsus nii riigi kui ka üksikisiku tasandil ning ühiskonnas levivad eriarvamused uue raudtee vajalikkusest. Teisalt on teema valik ajendatud isiklikust huvist niivõrd mastaapse projekti mõjudest elukeskkonnale.

Uurimistöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kas Rail Balticu raudteekoridor kujutab endast katkestust maastikuväärtustele? Maastikuväärtustena käsitatakse antud töös kaitsealasid ja Natura 2000 alasid ning kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte. Uurimisülesandeks on välja selgitada rajatava Rail Balticu raudteetrassi mõju ulatus loodus- ja kultuuripärandiga maastikele kolme maakonna — Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa lõikes.

Uurimistöö koostamisel kujunes raskendavaks asjaoluks planeeringumaterjalide aeglane või siis tagantjärele avalikustamine Rail Balticu veebileheküljel (üldhinnangud, lühianalüüsid, vahehindamised) ning avalikult kätte saadava informatsiooni ebapiisavus, mis võis olla tingitud avaliku arvamuse poolsest vastuseisust Rail Balticu projekti suhtes. Töö algusetapil tuli lähtuda planeeritava kiirraudteetrassi mõju ulatuse väljaselgitamisel Harju-, Rapla- ja Pärnumaa loodus- ja kultuuripärandiga maastikele KSH programmi 2013 – 2014 menetlusdokumentidest („Loodusväärtuste uuring‖, „Arheoloogiaväärtuste uuring‖, „Kultuuripärandi uuring‖, „Rail Baltic KSH vahearuanne – 20. 10. 2014‖).

2016. aasta teisel poolel „Täiendatud KSH programm – 21. 06. 2016‖ ja „Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Eelnõu – 01. 11. 2016‖ avalikustamine viitavad protsessile, kus maakonnaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine toimus praktiliselt üheaegselt.

Uurimistöö jaguneb kolmeks põhijaotiseks: teoreetiline ülevaade, materjal ja metoodika, tulemused ja arutelu. Teoreetilises ülevaates on kirjeldatud kiirraudtee planeerimise põhimõtteid ja raudteest tingitud mõjusid looduskeskkonnale. Sellele järgneb uurimistöö koostamisel kasutatud materjali ja metoodika peatükk. Tulemuste peatükis on esitatud käesoleva tööga leitud loodus- ja kultuuriväärtused Rail Balticu trassikoridoris. Arutelus on avatud uurimisteema konteksti, tuues välja erinevad vaatenurgad, poolt- ja vastuargumendid.

Töö autor tänab juhendajat Mari Nõmmelat igakülgse nõu ja abi eest magistritöö koostamisel. Tänan töös kasutatud GIS andmekihtide eest Janar Raeti ja ArcGIS programmis kaardikihtide koostamisel abiks olnud Anne Kulli. Suured tänud ka Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakasele intervjuu eest.

1. TEOREETILINE ÜLEVAADE

1.1. Kiirraudtee planeerimine

Ginés de Rus1 ja Gustavo Nombela2 on oma teadustöös „Is Investment in High Speed Rail Socially Profitable?” (de Rus, Nombela 2007) öelnud, et uue kiirraudtee ehitamise majanduslik põhjendatus sõltub suuresti oodatava nõudluse mahust, mis omakorda on väga tundlik tee pikkuse ja asustustiheduse suhtes. Kiirraudtee ehitusse investeerimine on majanduslikult õigustatud seal, kus potentsiaalne turg trassil eksisteerib 300-600 km intervalliga. Antud vahemik võib varieeruda sõltuvalt uue raudteesüsteemi töökiirusest, mis praeguste reiside puhul on 250 km/h ja 300 km/h. Investeerimist kiirraudteesse õigustab veelgi selle alternatiivsus pakkuda transpordikoridori keerukamates kitsaskohtades pikaajalist läbilaskevõimet.

Raudteeprojektiga kaasnevaid kulusid on keeruline hinnata, kuna kulude varieeruvus on lai ning kulud varieeruvad vastavalt kohalikele tingimustele nagu läbitavate linnapiirkondade rahvastikutihedus, plaanitavate tunnelite ja sildade arv jne. Kuigi suure rahvaarvuga linnad raudteekoridori ümbruses võimaldavad püsikulude jaotumist rohkemate raudtee kasutajate vahel on linnapiirkondades ka ehituskulud suuremad (Sealsamas).

Kiirraudtee püsikuludeks on investeeringud infrastruktuuridesse (raudtee alusehitis) ja superstruktuuridesse (raudtee pealisehitis) nagu rööbastee, haruteed, ehitised, tehniline varustus kauba- ja reisiterminalid, raudtee signalisatsioon ning rongiliikluse korralduse ja kontrolli süsteemid. Kuigi osaliselt sõltuvad need kulutused liikluskoormusest ei saa neid täielikult vältida, kui nõudlus mingil hetkel on oodatust väiksem. Lisaks on hooldus- ja tegevuskulud energia ja tööjõumahukad, mistõttu on vaja ronge hoida pidevas töös (Sealsamas). Hilisemas kiirraudtee majandusanalüüsis (de Rus jt 2009) on autorid

1Ginés de Rus — rakendusliku majandusteaduse ja transpordiökonoomika professor. Ametialaseks tegevuseks on mikroökonoomika ja tasuvusanalüüsi õppeainete õpetamine ülikoolides ja infrastruktuuriprojektide majanduslikust tasuvusest jms teadustööde kirjutamine (Ginés de...2017).

2Gustavo Nombela — majandusteaduse doktor, kes on avaldanud mitmeid artikleid avaliku sektori ökonoomikast, määrustest, transpordi infrastruktuurist ja ökonoomikast (Investigadores...2017).

7 kuludena esitanud veel ehitusele eelnevaid planeeringuid (tasuvusuuringud, tehnilised lahendused jms) ja maa omandamist (UIC 2005 ref de Rus jt 2009:24).

Kiirraudteeliini ehituskulud 1 km kohta võivad Euroopas tuntavalt erineda, ulatudes 12 miljonist eurost Hispaanias kuni üle 45 miljoni euroni Hollandis, olenedes nii geograafilistest tingimustest kui ka linnapiirkondade läbimisest (Department of...2004 ref de Rus jt 2009:64). Tabelis 1 on esitatud 500 km pikkuse kiirraudteega kaasnevad hinnangulised kulud (Barro´n de Angoiti 2004 ref de Rus jt 2009:65).

Tabel 1. Kiirraudtee (500 km) hinnangulised kulud Euroopas Kulu ühiku kohta (€, tuhat) Ühik Kogu kulu (€, miljon) Infrastruktuuri ehitusa (km) 12, 000 - 40, 000 500 6, 000 – 20, 000 Infrastruktuuri hooldus (km) 65 500 32, 5 Veerem (rongid) 15, 000 40 600, 0 Veeremi hooldus (rongid) 900 40 36, 0 Energia (rongid) 892 40 35, 7 Tööjõud (töötajad) 36 550 19, 8 Märkus.a — lõppväärtus = 50 % infrastruktuuri investeeringutest

Suurtest kuludest tingituna nõuab kiirraudtee ehitus läbimõeldud lahendusi. Coenraad Esveld, kes on terve elu olnud seotud raudtee ehitusega olles nii raudtee ehituskonsultant, raudteeinseneeria professor, raudtee ehitusalase konsultatsioonifirma direktor jpm (Curriculum Vitae...2017) on oma publikatsioonis „Moder Railway Track‖ (2016) määratlenud peamised nõuded raudtee infrastruktuurile:

 Reisijatele peab reisiaeg olema võimalikult lühike (lühike vahemaa ja/või kiiruse abil);  Kohalikele elanikele ebameeldivused võimalikult väikesed (hästi integreeritud);  Raudtee ettevõttele võimalikult lühike reisiaeg, piisava võimekusega, mõstlike ja aktsepteeritavate kuludega.

Kuna raudtee asetus maastikul määrab maksimaalsed sõidukiirused ja minimaalsed võimalikud reisiajad (Esveld 2016) peab raudtee asetus olema võimalikult väljavenitatud ning marsruudi kavandamisel kasutatud võimalikult vähe tee-elemente. See tähendab, et projekteerimisel tuleks kasutada sirgeid teelõike, ümaraid kaari ja sujuvaid kurve. Kaare raadius peateedel ei või olla väiksem kui 300 m ning peateede suunda võib muuta vähehaaval sujuvate kurvide abil (Railway Construction...2011). Lisaks järskudele

8 kurvidele (de Rus jt 2009) piiravad sõidukiirust ka suured kalded, möödasõidud, kaubaveoste kogus, mis mõjutab jõudlust, liinipinge langus ja halvasti paigutatud liiklusmärgid (Esveld 2016).

Liiklustehnilisest aspektist on oluline tähelepanu raudtee ristumisel maanteede ning veekogudega. Kuigi rongil on liikluses alati eesõigus, toimub ülesõitudel rongiga vältimatuid kokkupõrkeid. Seetõttu tuleks samatasandilisi ristumisi maanteedega vältida niipalju kui võimalik (Esveld 2016; de Rus jt 2009). Ristumised veekogudega lahendatakse tunnelite ja liigutatavate või liigutamatute sildade abil. Liigutatavate sildade miinuseks on nende liigutamine kindlatel aegadel — rongid ei saa neil hetkedel silda ületada ja see põhjustab tootlikkuse kadu. Liigutatavate sildadega on aga võimalik vähendada kõrguste varieeruvust raudteel, mis on nii majanduslikult kui ka operatiivselt kasulik säästes ruumi ja väljaminekuid (Esveld 2016).

Raudtee eesmärgiks on transportida reisijaid ja kaupasid võimalikult ökonoomselt (Sealsamas). Selleks peab raudtee pealisehitus olema võimeline kandma raskeid ja pikki veeremeid (Railway Construction...2011). Euroopas on tavaliselt maksimaalseks teljekoormuseks 22, 5 t (Esveld 2016) ja pikikoormuseks 6, 4 t/m (Railway Construction...2011). Seetõttu on oluline, et raudtee vastaks järgnevatele nõuetele (Esveld 2016):

 Lubatud kiiruste ja teljekoormusega arvestades peavad rööpad ja pöörmed olema sõitmiseks ohutud. Õige raudtee geomeetria peab olema tagatud, sõltumata kas tee on suure koormuse all või mitte  Rööpad ja pöörmed peavad võimaldama vibratsiooni ja raputusteta mugavat reisi. Ebaõnnestunud kombinatsioon pöörmetest, kurvidest ja järskudest kurvidest võivad põhjustada reisijates ebameeldivusi ja hirmu  Raudtee peab olema elektriliselt isoleeritud ja vooluringe tagatud ka halva ilmastiku korral  Raudtee peab olema ehitatud selliselt, et sel sõitvad rongid ei põhjustaks müra ja vibratsiooniga liigset keskkonnahäiringut  Kulutused hooldustöödele peavad olema võimalikult madalad kogu raudtee eluea jooksul  Hooldusvajadus peab olema võimalikult väike ja odav.

1.2. Raudtee mõju looduskeskkonnale

Võrreldes teiste transpordiliikidega on raudteetransport ohutum, keskkonnasõbralikum, vähem saastavam, odavam ja mõnel juhul ka kiirem (European Communities 2008). Linnakeskkonnas, kus suur osa pinnasest on kaetud asfaldi või betooniga, laseb raudtee sademetel imbuda maapinda mõjutades positiivselt põhjavee taset (Gounder 2008). Nimetatud omadusi peetakse Euroopa ülekoormatud teede ja kasvava keskkonnateadlikuse taustal üliolulisteks. Raudtee peamiste nõrkustena on esitatud puuduseid dünaamikas, töökindluses, paindlikuses, klientidele orienteerituses, ebapiisavas rahastuses ja vananenud infrastruktuuris (European Communities 2008).

Watkiss jt (2001) läbi viidud maakasutuse analüüs näitas, et raudtee infrastruktuurid hõivavad rohkem maismaapinda kui lennujaamad. Veel leidsid autorid oma uuringus, et kiirraudteetranspordi kasvuhoonegaaside emissioon on lennuki omadest väiksem. Kummal transpordiliigil on lõpuks keskkonnaeelis, on autoritel siiski keeruline hinnata, sest teised emiteeritavad õhusaasteained on neil erinevad. Näiteks kiirraudtee puhul on NOx, CO ja

VOC ühendite emissioon madalam, kuid SO2 emissioon kõrgem kui lennukitel. Raudteega seotud potentsiaalsete keskkonnaohtudena on veel uurimuses nimetatud kütuse lekkeid rongidelt, hooldusest tekkivaid heitmeid, jäätõrje jm vahendite saastet, elupaikade häirimist ja killustumist, jäätmeteket ning asulate piirkondades ühenduste äralõikamist.

Dorsey jt (2015) toovad oma töös välja, et teadmised raudtee ökoloogilistest mõjudest maailmas on vähesed. Enamus teadmisi raudtee mõjudest elusloodusele pärinevad üksikutest uuringutest Põhja-Ameerikast ja Euroopast ning enim on tähelepanu all põdrad, karud ja elevandid.

On leitud, et raudteel on negatiivne mõju nii elustikule kui elupaikadele (Jackson 2000). Elupaikade killustumise tagajärjel võib ümberkujuneda liikide käitumine ning ellujäämus, mis omakorda mõjutab neist sõltuvaid liike (Dorsey jt 2015). Seetõttu, peavad Dorsey jt (2015) raudtee mõjuhindamisel ja leevendavate meetmete otsustamisel vajalikuks vaadelda mõjusid ökosüsteemidele, mitte individuaalsetele liikidele.

Lisaks elupaikade killustumisele, tekib raudteega barjäär. Metsadele ja muudele hästi taimestunud aladele on raudteega tekkiv lõhe kasvulavaks umbrohule, invasiivsetele liikidele ning takistuseks loomastiku liikumisel (Sealsamas). Barjääriefekt tekib liigispetsiifilisest koostoimest raudtee kujundusega (tarastamine, raudteerööpad,

10 kivimulded), loodusliku olukorra puudumisest (tühimikud metsa võrastikus või taimestikus) ja teistsuguste tingimuste vältimisest (müra, maastiku avatus, inimeste kohaolek) (Kornilev jt 2006).

Barjääri mõju tugevus elustikule sõltub asukohast. Mõju on erinev ja varieerub rongiliikluse tihedusega. Elupaikade killustumine, hävimine ning barjääriefekti tekkimine raudtee mõjul ei mõjuta elusloodust siiski samal määral kui sõiduteed. Selle tõenäoliseks põhjuseks on rongiliikluse väiksem tihedus ja raudtee võrgustiku ulatus kui maanteedel (Dorsey jt 2015).

1.3. Rail Balticu projekti realiseerimine

Rail Balticu raudtee idee pärineb aastast 1994, mil Läänemeremaade ruumilise arengu poliitilise dokumendiga VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) 2010 (2010) määrati kiirraudtee trass Eesti osas kulgema Tallinnast Pärnu ja sealt edasi Riia suunas (vt joonis 1) (Järvet 2016). Rail Baltic hinnati moodsaks ja keskkonnasõbralikuks Balti riike Kesk- ja Lääne-Euroopaga ühendavaks rahvusvahelise kiirraudtee projektiks, kuhu on partneritena kaasatud ka Soome ja Poola (Projektist 2015).

Joonis 1. Rail Balticu raudteeühendus Saksamaalt Eestisse (Hendrikson & Ko jt 2014)

Kogu raudteetrassi pikkuseks planeeriti ca 700 km, millest ca 210 km kulges Eesti territooriumil (Olulised faktid 2014). Tegemist oli/on Euroopa rööpmelaiusel (1435 mm)

11 rajatava elektrifitseeritud raudteeühendusega, mis võimaldab reisirongidel sõita kiirusel kuni 240 km/h ja kaubarongidel kuni 120 km/h. Praegustel Eesti raudteedel jäävad piirkiirused 100-120 km/h kanti. Uue trassi rajamisel olemasolevale raudteele tuleks kurvid sirgemaks teha, lisada teine rööpapaar, elektrifitseerimine ja raudteeturvangusüsteemid, mis hinnanguliselt kujuneb kallimaks. Olemasoleva raudteekoridori ümberehitamisel saaksid kahjustada Natura alad ja tekiks rohkem probleeme praeguste raudtee äärsete hoonete ning tehnovõrkudega (Korduma Kippuvad...2017).

Rail Balticu raudtee tekitab vähem müra ja keskkonnasaastet võrreldes olemasoleva raudteega. Lisaks keskkonnasõbralikkusele peetakse raudteed ohutumaks ja stabiilsemaks liikumisviisiks, mis vähendab oluliselt suurte veokite liikumist maanteedel (Kalle 2015). Rail Baltic on tänapäeval investeering rohelisse transporti, olles energiasäästlik viis reisimiseks ning kaupade vedamiseks Euroopasse. Projektist nähakse Eestis tulu nii ettevõtluse, turismi kui ka kaubavahetuse arengus (Korduma Kippuvad...2017).

2006. aastal allkirjastasid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome transpordiministrid Rail Balticu projekti teostamiseks kavatsuste deklaratsiooni (Constable 2011), mille järel valmis COWI AS poolt esimene Rail Balticu tasuvusuuring aastal 2007. Tasuvusuuringus tõdeti, et parimaks lahenduseks on olemasoleva Tallinn-Tartu-Valga raudtee renoveerimine suuremate kiiruste võimaldamiseks (Humal 2016). 2011. aastal tellisid Balti riigid uue tasuvusuuringu, milles leiti, et Eesti osas on tulusam rajada uus trass hoopis Pärnu kaudu (Constable 2011). Juhan Partsi juhitud valitsuskabineti nõupidamisel 2011. septembris otsustati uue trassi kulgemine läbi Pärnu. Sellist „raudteepöördeks‖ kutsutavat otsust ei ole tänapäevani põhjendatud (Mikelsaar 2017).

Rail Balticu raudtee trassikoridori asukoha määramiseks algatati 2012. aasta aprillis (Vabariigi Valitsuse korraldusega nr. 173 maakonnaplaneeringute koostamine Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH) (Vabariigi Valitsus 2012). Planeeringute koostajaks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaks oli/on 2013. aastal hanke võitnud (Hendrikson & Ko 2017) OÜ Hendrikson & Ko koostöös partnerettevõtetega (Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc) (Pärnu Maavalitsus 2013).

Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH ja sellega koos algatatud Natura hindamine valmisid 2016. aasta lõpuks. KSH eeltöö ja sisendina 2013. aasta lõpus valminud

12 loodusuuringut täiendati 2015. aasta suveni, mil lõppes lisandunud trassivariantide võrdlemine Harju- ja Raplamaal (Hendrikson & Ko jt 2016b). Loomastiku soodsa seisundi tagamiseks koostati 2015. aastal Rail Balticu raudteetrassil leevendusmeetmeid pakkuv uuring (Rewild 2015a; 2015b) ning KSH eeltöö ja sisendina valmis 2013. aastal ka kultuuripärandi uuring (vt lisa 1, mapis) (Hendrikson & Ko jt. 2013a). Uuringu täpsustuse ja täiendusena viidi 2013 - 2014. aastal Tartu Ülikooli uurimisrühma poolt läbi arheoloogiline eeluuring, kus kajastuvad trassile jäävad ning selle läheduses paiknevad muistised koos edasiste vajaminevate tegevustega (Lang 2013a).

2013. aasta lõpus avalikustati Rail Balticu kodulehel võimalikud trassivariandid (Saarmann 2013), misjärel algas nende võrdlemine kuni 2015. aasta suveni (Hendrikson & Ko jt 2016b). 2015. aasta 7. juulil leppisid maavanemad ja ministeeriumi esindajad kokku lõpliku trassi eelistuse kolmes maakonnas (vt lisa 2, mapis) (Rail Balticu...2015). Aasta lõpus teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et raudteeprojekti Eesti osa kogumaksumuseks kujuneb 1,31 miljardit eurot, millest omaosalus moodustaks 197–574 miljonit eurot (Rail Balticu eest...2015). Järgmise aasta oktoobris teatas aga Eesti, Läti ja Leedu ühisfirma RB Rail juht Baiba Rubesa, et kogu Rail Balticu projekt võib plaanitud 3,68 miljardi asemel minna maksma hoopis 5 miljardi eurot (Rail Baltic võib...2016).

Rail Balticu (eelistatud)trass tõi endaga ühiskonnas kaasa mitmeid proteste:

 Kiili valla asumid protestisid Rail Balticu trassikoridori valiku üle Harjumaal kui kõige kulukama, riskantsema ning elukvaliteeti enim häiriva (Õepa 2014).  Are, Tootsi, Tori ja Vändra vald protestisid valitsuse algselt eelistatud 5C lõigu üle, mis poolitaks külasid, läbiks Taarikõnnu loodusala ja osutuks tehniliselt kulukamaks (Paluoja 2014).  19. 01. 2015. aastal toimus rahvaliikumine „Peatage Rail Baltic!― allkirjade kogumiseks pöördumisele, mille kohaselt Riikogu teeks valitsusele avalduse peatada Rail Balticu rajamine Tallinna-Rapla-Pärnu raudteekoridoris põhjendusega: „RB praegusel kujul on kahjumit tootev elu- ja looduskeskkondi hävitav, maaelu ja põllumajandustootmist lõhkuv ja korruptsioonihõnguline projekt‖ (Keskküla 2015).  29. 09. 2016 – avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul (Avaliku elu...2016).

 13. 10. 2016. aastal algatas Erakond Eestimaa Rohelised (EER), Noored Rohelised ja Ökoriik Eesti petitsiooni „Eestimaa kaitseks‖, milles nõuti Rail Balticu kulgemist mööda olemasolevat raudteekoridori suunal Tallinn–Tartu–Riia (Karu 2016).  12. 12. 2016. aastal tegi Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) ettepaneku peatada Rail Balticu rajamine ning suunata selleks kavandatud summad merenduse arendamisse, sh kaubalaevastiku rajamiseks (Ametiühing soovitab...2016).  26. 01. 2017 – avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul (150 avaliku...2017).  26.01.2017. aastal toimus Rail Balticu vastaste meeleavaldus, mis taotles Rail Balticu projekti praegusel kujul peatamist (Ruuda, Reisenbuk 2017).

Rail Balticu projekteerimiseks ja maade omanikelt välja ostmiseks andis Euroopa ühendamise rahastu (CEF) 2015. aastal Eestile 175 miljonit eurot (Reimer 2015).

Teise rahastusetapiga 2016. aastal otsustas Euroopa Komisjon Rail Balticu projekti toetada Eestis 10,9 miljoni euroga, millest 9,7 miljonit leiab kasutust RB Ülemiste reisiterminali ja Tallinna Lennujaama ühendava trammiliini ehituses (Liiva 2016). Rahastuste ja RB projekti arengu taustal allkirjastati 2016. septembris Balti riikide vaheline kokkulepe projekti rahastamises ja elluviimises (Rail Balticu...2016). Lisaks sõlmiti novembris 191 miljoni euro suurune toetusleping Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja võrkude rakendusametiga (INEA), millest Eestile eraldati 11 miljonit eurot. Toetust kasutatakse RB ehituse logistikamudeli väljatöötamiseks ning elektrisüsteemide arendamiseks, seda eriti Pärnu tulevases kaubaterminalis (EL andis...2016). 31. jaanuaril 2017 allkirjastasid Balti riigi peaministrid Rail Balticu rajamise leppe, mis sisaldas rajamise tähtaegu, marsruuti jt tehnilisi detaile (Balti riikide... 2017).

Eestis jääb planeeritava raudteetrassi alla 650 maaüksust, millest suurem osa on juba riigi omandis. Enam kui 60% maast on maatulundusmaa (Saarmann 2016a). Harju maakonnas läbiks raudtee peamiselt eramaid, millel asuvad nii elamumaad, uusarendused, tootmismaad kui ka metsa- ja põllumaad. Rapla maakonnas läbiks raudtee samuti enamasti eramaid, mis valdavalt on põllu- ja metsamaad. Pärnu maakonnas jääks raudteele enamasti metsadega riigimaa. Eramaadel asuvad samuti metsad või looduslikud rohumaad (Maakondade eripärad 2016).

Rail Balticu raudteetrassi valmimise ajaks on määratud 2025. aasta (Olulised faktid 2014). Praeguseks on vastu võetud Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringud ning avalikud arutelud on lõpetatud. Valmis on KSH aruanne ja selle aluseks olevad uuringud ning koostamisel on raudtee ja sellega seotud rajatiste eelprojekt, millele järgnevad konkreetsem põhiprojekt ja detailsem tehniline projekt. Käimas on ehitusmaterjalide uuring ja algamas RB trassi arheoloogiliste uuringute kolmas etapp (Vaitmaa 2017), ehk avastatud objektide arheoloogiline väljakaevamine planeeritaval raudteemaal. 24. aprillil 2017 valmis konsultatsioonifirma Ernst & Young poolt läbiviidud Rail Balticu projekti viiamne tasuvusuuring, milles kinnitati raudtee rahalist ja majanduslikku elujõulisust (Ristikivi 2017).

2. MATERJAL JA METOODIKA

2.1. Maastiku väärtused

Magistritöö eesmärgiks seati vastuste leidmine küsimusele, kas planeeritav Rail Balticu raudteekoridor kujutab endast katkestust maastikuväärtustele? Kuna uurimistööd läbivateks mõisteteks on kaitsealad ja Natura alad, kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid, siis peatutakse mõistetel pikemalt, selgitamaks olemust ja seost kehtivate õigusaktidega.

Hannes Palang (2012) on öelnud, et „Maastik on inimese ja looduse suhte peegeldus, looduslike ja kultuuriliste protsesside koosmõju tulemus, mineviku, oleviku ja tuleviku interface.‖ Väärtuslikele maastikele omistatakse ühiskonna poolt ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslikuks maastikuks hinnatakse maakonna teemaplaneeringuga määratletud ala, mille kultuurilis- ajalooliseks väärtuseks on traditsioonilise ilmega küla- ja mõisamaastik või kirikukülad ja väikelinnad, „ajalooline kontsentraat―, ajaloosündmuste, muistendite või kultuurilooga seonduvad paigad (Hellström 2008).

Aastatel 2005 – 2011 toimus Riigimetsa Majandamise Keskuse algatusel maastiku väärtuste hindamise raames ulatuslik pärandkultuuri objektide inventeerimine ja kaardistamine. Pärandkultuuriks loetakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul, mis on osa meie kultuurist ja rahvuslikust pärandist. Levinumad pärandkultuuriobjektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed, kuid pärandkultuuri andmebaasist leiab veel enam kui 35 000 kaardistatud objekti koos kirjelduste, koordinaatide ja fotodega (Milleks mulle...2017). Pärandkultuur seondub asustuse kujunemislooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööndusega, olles seega kohaliku aja- ja kultuuriloo kandjateks (Hendrikson & Ko jt 2013a). Pärandkultuuriobjektid reeglina ei kuulu riikliku kaitse alla, kuid neid kaitstakse läbi üldise teadlikkuse ja omanikuhoiu või ametkondade soovitustel (Korduvad küsimused...2017).

Seevastu kultuuripärandi mälestised kuuluvad riikliku kaitse alla. Kultuurimälestis on kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu on see seadusega tunnistatud mälestiseks (MuKS 2015, § 2). Kinnismälestiseks võivad olla 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed ja sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid ja 6) veealused objektid (mälestised) (Sealsamas: § 3 lg 2). Muinsuskaitse alaks võidakse tunnistada ka kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala. Kaitsealune maa-ala võib koosneda kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide(kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku (Sealsamas: § 4). Kultuuripärandi kaitseks kehtivad kaitsevööndid, eesmärgiga tagada objektide kaitse, säilimine ja vaadeldavus (Sealsamas: § 25 lg 2). Mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud (Sealsamas: § 5). 2016. aasta lõpu seisuga kuulus Eestis kaitse alla 26 534 kultuurimälestist (Aruanne „Kultuuripoliitika...2017).

Lisaks kultuurimälestistele koondatakse Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste riikliku registri juurde allregistreid – andmed XX. sajandi arhitektuurist, maaehituspärandist, matmispaikadest, muististest ja pühapaikadest (Kultuurimälestiste riiklik... 2017). Eesti XX sajandi arhitektuuri puhul on valdavalt tegemist erinevate hoonete ja rajatiste ning nende kogumitega. Maaehituspärandisse kogutakse andmed rehielamute ning nende juurde kuuluvate talukomplekside paiknemise ja seisukorra kohta üle Eesti. Matmispaikade register sisaldab peamiselt välismaal asuvaid kuid ka 30 Eestis olemasolevatel kalmistutel paiknevat matmiskohta. Pühapaikade andmebaasist on võimalik leida infot muistsete alade, üksikobjektide ja nende kogumite kohta.

Nimetatud andmebaase täiendatakse pidevalt ja andmekogude objektid ei ole otseselt seadusega kaitstavad, kuid neid kaitstakse üldise teadlikkuse kasvu abil ning Muinsuskaitseameti poolt antavate soovituste arvestamisega (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Näiteks on kalmistute kaitse tagatud kalmistuseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega (KalmS 2015, § 1). Osaliselt on kalmistud määratletud kultuurimälestistena ning on kaitstavad muinsuskaitseseaduse alusel (MuKS 2015, § 3). Osa looduslikke pühapaikasid on kaitstavad muinsuskaitseseadusega või looduskaitseseadusega, ülejäänud osa looduslike pühapaikadena potentsiaalselt olulisi objekte ootavad alles inventeerimist ja kaardistamist.

Kultuurimälestiste ja pärandkultuuri teema kokkuvõttes kuuluvad riikliku kaitse all vaid muinsuskaitseseadusega kultuurimälestisteks kinnitatud objektid (osaliselt ka kirikud, pühakojad) ning kalmistud ja matmispaigad. Peamiselt planeerimisseadusest ja – dokumentidest (enamasti üldplaneeringutega) tulenevate nõuetega ja looduskaitseseadusega kaitstakse pühapaiku, väärtuslikke maastikke, miljööalasid ning kohaliku omavalitsuse poolt kaitstavaid objekte. Nõrgem kaitse on maaehituspärandile, XX sajandi arhitektuurile ja pärandkultuuriobjektidele.

Kaitstavateks loodusobjektideks on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid (LKS 2017, § 4 lg 1). Eestis on hetkel moodustatud 5 rahvusparki, 159 looduskaitseala, 152 maastikukaitseala, 335 hoiuala, 534 kaitsealust parki ja puistut, 1153 kaitstavat looduse üksikobjekti ja 1426 püsielupaika. Lisaks 20 kohaliku tähtsusega kaitstavat loodusobjekti ning 80 uuendamata kaitsekorraga ala (Tõnisson 2017). Looduskaitseseaduse (LKS 2017) § 4 lg 2 kohaselt on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealadeks loetakse rahvusparke, looduskaitsealasid ja maastikukaitsealasid.

Rahvuspark on looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks moodustatud kaitseala (Sealsamas: § 26). Looduskaitseala on looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks loodav kaitseala (Sealsamas: § 27). Maastikukaitseala e. looduspark on maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks moodustatav kaitseala, mille eritüübid on park, arboreetum ja puistu (Sealsamas: § 28).

Hoiualad on praegu kaitsmata, aga Euroopa seisukohast oluliste elupaigatüüpide või liikide elupaikade kaitseks moodustatavad alad, mille kaitsereziim on leebem kaitsealareziimist (Mida peaks...2017). Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul looduskaitseseaduse viisil (LKS § 32 lg 1). Hoiuala säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju KMH käigus või hoiuala teatises sätestatud korras (Sealsamas: § 32 lg 5) ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused (Sealsamas: § 4 lg 3). Hoiualal on lubatud looduskasutuse jätkamine alale iseloomulikul kujul tagamaks kaitstavale objektile vajalike keskkonnatingimuste säilimist (Mida peaks...2017).

Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel või mida on nimetatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisades A-D. Kaitsealune kivistis on kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse looduskaitseseadusega (LKS 2017, § 4 lg 4).

Püsielupaigaks on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik ning mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak (Sealsamas: § 4 lg 5).

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse looduskaitseseadusega (Sealsamas: § 4 lg 6). Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal (Sealsamas: § 4 lg 7).

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse Euroopa Liidu liikmesriikides. Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil — linnudirektiivil (direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta) ja

19 loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta). Kaitse seisukohalt on olulised elupaigatüübid, mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus, mille leviala on piiratud või mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas (Üldised põhimõtted...2017).

Natura väärtuste kaitsemeetmed on iga riigi enda valida ning tegevused, mis ei ohusta oluliselt kaitseväärtusi on lubatud. Natura aladeks on oluline valida esinduslikum osa linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohtadest ning elupaigatüüpide esinemisaladest. Ala Natura võrgustikku kuulumisel tuleb vajadusel jätkata sealse majandustegevusega (nt rannaniitude hooldamine) endisel kujul, et tagada sealsetele kaitseväärtustele vajalikud tingimused. Loodusväärtuste säilimisnõudega tuleb arvestada ka olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel väljaspool kaitse- ja hoiuala piire. Selleks tuleb eelnevalt läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Tõsist keskkonnaohtu põhjustavale tegevusele luba ei anta. Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki (Eesti Natura-protsess 2017).

2.2. Metoodika

Käesoleva töö on juhtumiuuring, kus tegevusuuringu (action research) põhimõttel Rail Balticu planeerimisprotsessi sekkudes, püütakse välja selgitada kavandatava raudteetrassi mõju ulatus loodus- ja kultuuripärandiga maastikele. Argielust lähtuv probleem on leidnud määratlemise, uuringu käigus andmestiku tõlgendamise ja hindamise. Uurimuse kirjutamisel kasutati raudtee planeerimisalast kirjandust, teadusartikleid, seadusandlikke akte, kaitsekorralduskavasid, EELIS andmebaasi, Kultuurimälestiste riiklikut registrit ja teisi allregistreid, Rail Balticu koduleheküljelt leitavaid projekti aruandeid, uuringuid ja KSH-d, Rail Balticu ajakirjandusartikleid, Maa-ameti kaardirakendust, ArcGIS tarkvara jmt.

Töö koostamine jagunes järgnevateks etappideks:

1. juuli - august 2016 — teadusliku kirjanduse põhjal raudtee planeerimise põhimõtetega ja raudteega seotud keskkonnamõjudega tutvumine ning neist ülevaate koostamine. Tutvumine Rail Balticu raudtee planeerimisalase materjalidega.

2. september - oktoober 2016 — uurimistööks vajaliku andmestiku töötlemine ja teemakaartideks kujundamine Environmental System Research Institute (edaspidi ESRI) tarkvaraprogrammiga ArcGIS 10.5. 3. oktoober 2016 - jaanuar 2017 — koostatud teemakaartide analüüsitulemuste koondamine tabelitesse ja leitud väärtuste täiendav iseloomustamine muude allikate abil. 4. jaanuar - aprill 2017 — saadud tulemuste võrdlev analüüs Rail Balticu ametliku mõjuhindamise ja uuringute tulemustega. 5. aprill 2017 — intervjuud Muinsuskaitseameti töötajatega.

Selgitamaks välja Rail Balticu trassi mõju ulatust loodus- ja kultuuripärandiga maastikele alustati ESRI tarkvara programmiga ArcGIS 10.5 maastikuväärtuste ja trassi paiknemist kujutavate kaartide koostamist. ArcGIS programmis kasutatud andmekihid (Rail Balticu trass, pärandkultuuriobjektid, kaitsealad ja Natura 2000 alad) pärinevad Eesti Maaülikoolist. Kultuurimälestiste andmekiht koos mälestiste kaitsevöönditega on töö autori poolt digitaliseeritud kasutades aluskaardina Maa-ameti Kultuurimälestiste (2017) kaarti. Maakondade, valdade ja asustusüksuste andmekihid pärinevad Maa-ameti kodulehelt (Kaardiserver 2017).

Kuna käesolevas töös jaguneb uuringuala kolmeks mõjualaks: otsene mõjuala e. raudtee kaitsevöönd (66 m), kaudne mõjuala e. raudtee nihutamisruum (142 m) ja kaudne mõjuala (1 km), siis alustati Rail Balticu trassile sellekohaste puhvrite (vt joonis 2) lisamisest.

Joonis 2. Rail Balticu raudtee mõjualad

Seejärel lisati tööaknasse pärandkultuuriobjektide, kultuurimälestiste, kaitsealade ja Natura 2000 alade andmekihid. Kasutades ArcGIS tööriista „Intersect‖ lõigati iga maastikuväärtuse andmekihi puhul eraldi välja selle ühisosa (vt joonis 3) kogu Rail Balticu trassi ulatuses 1 km laiuselt.

Joonis 3. Rail Balticu trassi ja maastikuväärtuste ühisosa kaitseala andmekihi näitel

Maastikuväärtuste ja RB trassi ühisosa leidmine lihtsustas edasist töös kasutatavate kaartide visualiseerimist ning kaardiandmete analüüsi.

Trassi mõju ulatust loodus- ja kultuuriväärtustele vaadeldi kolmes jaos:

1) otsene mõjuala e. raudtee kaitsevöönd — 66 m laiune teemaa-ala, kuhu rajatakse raudtee ning kus taimekooslused, loomade elupaigad ja muud objektid reaalselt hävinevad või saavad kahjustada (Hendrikson & Ko jt. 2016a) 2) kaudne mõjuala e. raudtee nihutamisruum — 142 m ala, mille piires on võimalik projekteerimisel raudtee paiknemist vajadusel muuta 3) kaudne mõjuala — kaudsete mõjude mõjupiirkond ulatub hinnanguliselt kuni 1 km trassist (Hendrikson & Ko jt. 2016a)

Kaardiandmete analüüsi tulemused koondati maastikuväärtuste tüüpide järgi eraldi tabelitesse. Moodustus kolm tabelit: 1) Natura 2000 alad ja kaitsealad, 2) pärandkultuur ja 3) kultuurimälestised. Seejärel teostati uurimistööga saadud tulemuste ning Rail Balticu ametliku mõjuhindamise ja uuringute tulemuste vahel võrdlev analüüs erinevuste

22 leidmiseks. Natura mõjuhindamise ning loodus- ja kultuuripärandi uurimistulemuste tõlgendamisel ja hindamiseks küsitleti Eesti Muinsuskaitseameti ajalooliste ja looduslike pühapaikade koordinaatorit Maria Smirnovat (04. 2017), kelle soovitusel toimus täiendav intervjuu arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakasega (28. 04. 2017) Rail Balticu eelistatud trassi arheoloogilise maastikuseire osas (vt lisa 3).

Alljärgnevas töös on kasutatud järgmisi lühendeid:

1) RB – Rail Baltic 2) EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem 3) EL – Euroopa Liit 4) HO – hoiuala 5) KalmS – Kalmistuseadus 6) KeHJS – Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 7) KMH – keskkonnamõju hindamine 8) KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine 9) LiA – linnuala 10) LiD – linnudirektiiv 11) LK – looduskaitseala 12) LKS – Looduskaitseseadus 13) LoA – loodusala 14) LoD – loodusdirektiiv 15) MK – maastikukaitseala 16) MuKS – Muinsuskaitseseadus 17) RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

3. TULEMUSED

3. 1. Rail Balticu raudteetrassi Natura hindamine ja loodusuuring

3.1.1. Eesmärk ja uuringuala

2014. aastal valminud „Rail Baltic KSH vahearuande‖ üheks eesmärgiks oli esitada Harju, Rapla ja Pärnu maakonda planeeritava Rail Balticu raudtee trassikoridoride mõjusfääri jäävad Natura 2000 võrgustiku alad, alade kaitseväärtused, anda hinnang otsesest või kaudsest mõjust kaitseväärtustele ning esitada trassialternatiivide eelistuse järjekord (Hendrikson & Ko jt 2014). Ühena Rail Balticu KSH eesmärkidest oli hinnata eelistatud trassivariandi mõju olulisust kaitsealadele ja kaitstavatele liikidele, mille tulemused esitati tabelis „Lisa II-7. Kaitstavad loodusobjektid‖ (Hendrikson & Ko jt 2016e). 2016. aasta oktoobris valminud „Rail Baltic KSH aruande eelnõu. Lisa IV – Natura hindamisega‖ (Hendrikson & Ko jt 2016a) anti eelistatud trassivariandi asjakohastele tegevustele üldised kirjeldused (sildade lahendus) ja konkreetseid asukohti puudutavad tehnilised lahendused. Eelnevalt avalikustati täiendamisel olevat aruannet kahel korral — puudusid Pärnu ja Rabivere loodusala mõjuhindamise tulemused (Hendrikson & Ko jt 2016c, 2016d).

Rail Balticu KSH loodusuuring valmis 2013. aastal lõpus ja selle täiendused 2015. aasta suvel mil lõppesid trassivariantide võrdlemised ning lisandunud trassivariantide uuringud. (Hendrikson & Ko jt 2016b). OÜ Rewild poolt koostatud uuringu eesmärkideks oli anda informatsiooni sobiva asukoha leidmiseks raudteekoridorile Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas, hinnata raudtee üldist mõju elusloodusele ning esitada konkreetsed kohad, kus see mõjutaks tugevalt konkreetseid liike, ökoloogilisi või taksonoomilisi gruppe (Rewild 2013). Loomastiku soodsa seisundi tagamiseks valmis 2015. aaasta lõpus uuring, mille eesmärgiks oli Rail Balticu valitud raudteetrassil määrata vajalike leevendusmeetmete ulatus ja paiknemine (Rewild 2015a; 2015b).

Natura hindamisel käsitleti võimaliku mõjualana trassialternatiivide ja eelistatud trassi paiknemist ning nende lähipiirkonda jäävaid Natura alasid (Hendrikson & Ko jt 2016a). Kaitsealadele avalduvat mõju vaadeldi vaid eelistatud trassivariandil (Hendrikson & Ko jt 2016b). Loodusuuringus hõlmati uuringualaks umbes 200 km pikkused alternatiivsete

24 raudteetrasside vööndid ja selle ümbrus. Uuring viidi läbi juunist oktoobrini 2013. aastal. Lühikese aja tõttu suurem osa tööst tugines arvutuslikel elupaikade modelleerimisel ja eri valdkondade ekspertidega konsulteerimisel ning erinevate andmebaasidega töötamisel. Uuringus järgiti algseid trassivariante, mille leidmisel oli varem lähtutud Natura 2000 kaitsealadest, teistest kaitsealadest ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikadest (Rewild 2013).

3.1.2. KSH Natura hindamise ja loodusuuringu metoodika

Loodusdirektiivi (92/43EMÜ) Artikli 6, lõige 3 ja 4 kohustab mis tahes kava, mis ala tõenäoliselt ebasoodsalt mõjutab asjakohaselt hindama nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse eesmärke. Kui kava ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ja vajadusel on välja selgitatud avalik arvamus, võivad kava suhtes teha positiivse otsuse pädevad riigiasutused. Negatiivse hinnanguga kava võib alternatiivsete lahenduste puudumisel Vabariigi Valitsuse nõusolekul ellu viia avalikkuse jaoks esmatähtsatel tungivatel, sh sotsiaalset ja majanduslikku laadi põhjustel, mis on seotud inimeste tervisega või elanikkonna ohutusega ning oluliste, soodsate tagajärgedega keskkonnaseisundile, rakendades kõiki vajalikke hüvitusmeetmeid tagamaks Natura 2000 üldise sidususe kaitset (EUROOPA NÕUKOGU...1992; KeHJS § 45 lg 3). Enne projektile loa andmist tuleb läbi viia hindamine, kas ebasoodsa mõju korvamiseks pakutud hüvitusmeetmed korvavad alale tekitatava kahju või mitte (Hendrikson & Ko jt 2016a).

KSH Natura hindamisel arvestati loodus- ja linnudirektiivide põhimõtetega alates trassialternatiivide valiku algetapist. Lähtudes otstarbekuse ja ettevaatuse printsiibist välditi reeglina trassikoridoride kavandamist Natura aladele (v.a loodusalade hulka kuuluvate jõgede ületused). Rail Balticu raudteetrassi KSH Natura hindamine jagunes neljaks etapiks (Sealsamas):

1) Eelhindamine 2) Asjakohane hindamine 3) Alternatiivide kaalumine 4) Erandi tegemine

Eeldatavalt mõjutatavad Natura alad määratleti GIS-analüüsiga ning potentsiaalselt mõjutatavate kaitseväärtuste (eelkõige kaitstavad elupaigatüübid) asukohad EELIS andmebaasi abil (Hendrikson & Ko jt 2016a).

Vaadeldav mõjuala jaotus otseseks ja kaudseks mõjupiirkonnaks. Otsese mõjupiirkonnana määratleti 66 m laiune teemaa-ala, mis jääb rajatava raudtee alale või mis saab ehitustööde käigus paratamatult kahjustada. Kaudse mõju piirkonnaks määratleti trassist kuni 1 km kaugusele ulatuv ala, kus on võimalik mõju avaldumine veerežiimile ja liikide elupaikadele (Hendrikson & Ko jt 2014; 2016a). Natura hindamisel käsitleti ebasoodsa mõju indikaatoritena elupaiga pindala kadu, killustatust, häirimist, populatsiooni asustustihedust, veevarusid ja -kvaliteeti (Hendrikson & Ko jt 2016a).

Trassivaliku etapis kaardistati Natura hindamisel trassialternatiivide trassilõigud, kus esineb oluline oht ebasoodsa mõju esinemiseks (mitmed märgalade lähedased trassilõigud) ning esitati Natura alad, mille lõikes on vajalik täpsem eel- ja/või asjakohane hindamine trassikoridori lõpliku paiknemise jm tehniliste detailide selgumisel (Sealsamas).

Novembris 2013 alustati trassivariantide võrdlemisega, mis kulges seoses trassivariantide jätkuva lisandumisega 2014. aasta sügiseni (Hendrikson & Ko jt 2016b). Eelistatud trassivariandi leidmine toimus võrdluskriteeriumite lõikes võrdlusmaatriksi alusel 20-70 km pikkuste raudteelõikude kaupa algusega Läti piirilt. Kõigepealt võrreldi lühemaid ja seejärel pikemaid trassilõike. Pikemate variantide võrdlustes läks järgmisse võrdluse vooru planeeringu koondeelistus, mis kujunes arvestades alternatiivi tehnilist teostatavust, ehitusmaksumust, sotsiaal-majanduslikku tulu 30 aasta lõikes, KSH looduskeskkonna osa eelistust ja KSH inimkeskkonna osa eelistust (Hendrikson & Ko jt 2014). Eelistatud trassivariandi hindamist alustati 2014. aasta sügisel Lõuna-Pärnumaalt (Hendrikson & Ko jt 2016b).

KSH loodusuuringus leiti eelvalikuga 2–4 alternatiivset trassivarianti. Raudteetrassi lõplik valik koos loodusmõju kompenseerivate meetmete asukohtadega põhinesid järgnevatel teguritel (Rewild 2013):

 eri looma- ja taimerühmadele kõrge väärtusega elupaigad;  maastiku ja elupaiga indikaatorid, mis on teadaolevalt seotud suure loodusliku mitmekesisuse või mõne kõrge looduskaitseliseväärtusega taksoniga;  raudtee killustav ja isoleeriv mõju loomapopulatsioonidele;

 barjääriefekt loomade liikumiskoridoridele, laiematele loomade liikumisaladele ning elupaikadele;  kaitsealad ning kaitsealused objektid trassivariantide läheduses.

Loodusuuringu koostamisel põhineti andmebaasidele (k.a keskkonnaregistrid, topograafilised andmed jne), akadeemiliste nõustajate intervjuudele, taimestiku ja loomastiku ekspertide arvamustele ning välitöödele (Rewild 2013).

Uurimuse esimeses etapis toimus olemasolevate andmete kogumine, peamiste konfliktsete piirkondade tuvastamine, alternatiivsete raudteetrasside arvu vähendamine, raudtee üldise mõju hindamine elustiku mitmekesisusele, elupaikadele ja liikide leviku võimalustele (Sealsamas).

Teise osana teostati 57 uuringualal välitööd, mis kestsid kuni 2013. aasta oktoobrini. Allikatele tuginedes valiti umbes 2/3 aladest enne välitöödega alustamist ja 1/3 aladest pärast esmast analüüsi ja andmetöötlust. Väli-inventuuril hinnati looduslike elupaikade üldist väärtust läbi nelja liigirühma (Sealsamas):

 taimed – keskenduti kaitsealuste liikide ja nende elupaikade positsioneerimisele  kahepaiksed – keskenduti kaitsealuste kahepaiksete potentsiaalselt kõrge kvaliteediga kudemisveekogude kaardistamisele  imetajad – keskenduti suurte ja keskmise suurusega loomade leviku kaardistamisele erinevates elupaikades ning hinnati eri elupaikade funktsionaalset tähtsust.  röövlinnud – keskenduti kotkapesade otsingutele Rapla maakonnas ja Harju maakonna lõuna osas.

Tuginedes välitöödel tehtud liigivaatlustele ja kaardistatud tegevusjälgedele, seletavatele keskkonnatunnustele ja lisaandmeallikatele (peamiselt riikliku ulukiseire tulemustele) koostati andmeanalüüsil 11 kõrgresolutsioonilist modelleeritud GIS-kihti imetajate põder (Alces alces), metskits (Capreolus capreolus), metssiga (Sus scrofa), punahirv (Cervus elaphus), rebane (Vulpes vulpes), kährik (Nyctereutes procyonoides), metsnugis (Martes martes), mäger (Meles meles), kobras (Castor fiber), mutt (Talpa europaea) ja orav (Sciurus vulgaris) elupaikade kvaliteedijaotuse kohta. Modelleeritud liikide mudelite koondamisel saadi suhteliselt täpne aga üldine loomade leviku ja liikumise ruumiline

27 muster kuni 5 km kaugusele plaanitavast raudteeliinist (Rewild 2013). Suure täpsusastmega ruumilisi mudeleid kasutati ka kaitsealuste lindude kanakulli, kaljukotka, kassikaku, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni elupaikade kvaliteedi kohta (Rewild 2013).

Raudtee mõju hindamiseks tervikuna koostati statistilise programmeerimise keeles R viis ruumiliselt detailset koondmudelit loodusväärtuste leviku erinevates aspektides (Sealsamas):

 kaitstavate alade kaitserežiimi ranguse summaarne mudel  kaitsealuste liikide mudel  suurimetajate elupaikade kvaliteedi ja liikumise ruumilise jaotuse mudel  keskmise suurusega imetajate elupaikade kvaliteedi ja liikumise ruumilise jaotuse mudel  nahkhiirte elupaikade kvaliteedi ja liikumise ruumilise jaotuse mudel.

Loodusuuringu viimases faasis koondati andmeallikate info, nõuandjate arvamused ja koostatud mudelid pöörates suuremat tähelepanu kaitsealustele ja mitte kaitsealustele liikidele, kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustiku osadele, veekoguäärsetele aladele, märgaladele, liigirikastele rohumaadele, vanadele metsadele jt kõrge loodusväärtusega aladele ja nähtustele (Sealsamas).

Kaitsealadele ja liikide elupaikadele avalduva mõju ulatust hinnati eelistatud trassivariandil kolmes vööndis: raudtee kaitsevöönd (66 m), nihutusvöönd (350 m) ja 2 km puhvertsoon. Hinnangu aluseks võeti eelkõige KSH loodusuuringuga saadud ja Keskkonnaregistris ning teistes andmebaasides sisalduvad andmed. Mõju hindamise käigus toodi välja trassikoridori konkreetsemad eeldatavad konfliktalad kõrgema looduskaitselise väärtusega kooslustega ning anti soovitusi leevendavate meetmete rakendamiseks (Hendrikson & Ko jt 2016b).

3.1.3. KSH Natura hindamise tulemused

1. Trassivaliku etapis leiti Natura hindamisel 36 trassikoridoride mõjusfääri jäävat Natura ala – 32 loodusala ja 4 linnuala. Mõjusfääri jäävatest aladest üks, Mernieku Dumbraji loodusala, asub Läti territooriumil ning kolm Natura ala on projekteerimisel hoiualaks (Hendrikson & Ko jt 2016a). Hindamise tulemusel leiti, et teadaolevalt ei esine otsest, olulist ning mitteleevendatavat mõju, mis üheselt mõnd Natura ala oluliselt ebasoodsalt mõjutaks ning seega teatud trassialternatiivi välistaks (välja arvatud trass 4E Pärnu loodusalal). Siiski esineb mitmeid trassilõike, kus on oluline oht ebasoodsa kaudse mõju esinemiseks (mitmed märgalade lähedased trassilõigud) (Hendrikson & Ko jt 2016b).

2. Eelistatud trassivariandiks kujunes nn. läänepoolne trass 1B–2B–3A–4A–4H–4D– 4F–5D–6B–7B–7C–8A–16A–16B–14C–14G–15B–11BII–11AII (Hendrikson & Ko jt 2016b). Eelistatud trassi mõjupiirkonnast leiti 20 Natura ala, millest üks, Mernieku Dumbraji loodusala, asub Läti territooriumil ning kaks on linnualad. „Rail Baltic KSH aruande eelnõu. Lisa IV - Natura hindamine‖ aruandes on täpsemalt hinnatud Natura hindamise kontekstis tähtsust omavaid tegevusi ning 13 Rail Balticu raudtee mõjupiirkonda jäävat Natura ala, millele täpsemate tehniliste lahenduste selgumisel tuli läbiviia Natura hindamine (Hendrikson & Ko jt 2016a).

3. Trassivariantide ja tehnoloogiliste lahendusvariantide valikul valiti trass, millel ei ole olulist mõju Natura aladel kaitstavatele väärtustele. Juhtudel, kus osad tehnoloogilised lahendused võivad olla olulise mõjuga, arvestati leevendusmeetmete rakendamise võimalikkusega (vt tabel 2). Trassi naabrusse jäävate tundliku verežiimiga elupaikade ja Natura 2000 kuuluvate veekogude (nt Reiu, Pärnu jõgi jpt) puhul, millega ristumist ei ole võimalik vältida, tuleb tagada jõe hüdromorfoloogia mittemõjutamine (eelkõige ehitusaegselt) (Hendrikson & Ko jt 2016b).

Allpool toodud tabelis 2 on halli värviga eristatud Natura alad, mille iseloomustused puudusid esimeses Natura hindamise aruande (Hendrikson & Ko jt 2016c) 31. 05. 16 versioonis. Vajalikud täiendused Rabivere loodusalale ilmusid 22. 06. 16 versioonis (Hendrikson & Ko jt 2016d) ja Pärnu loodusalale 25. 10. 16 versioonis (Hendrikson & Ko jt 2016a).

Tabel 2. Eelistatud Rail Balticu trassivariandi mõjupiirkonda jäävad Natura alad (Hendrikson & Ko & 2016a) Hindamise tulemused/ Natura ala Kaitse-eesmärk Tegevus Hinnang mõjule Leevendavad meetmed järeldused 1. Lemmejõe Jõed ja ojad (3260), saarmas Raudteesilla Sild ei mõjuta jõe Arvestada maksimaalsete (ekstreemsete Otsene ebasoodne loodusala (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra ehitus hüdromorfoloogilist ega vooluhulkadega) Lemmejõe riste projekteerimisel; mõju puudub. fluviatilis), paksukojaline jõekarp ökoloogilist seisundit. loodusliku jõepõhja säilitamine Lemmejõega Võimalik on kaudse (Unio crassus) Silla rajamisel ei toimu jõe ristumisel; sadevee ärajuhtimine lahendada nii, et ebasoodsa mõju kitsendamist, tõkestamist, raudteetrassilt kogunev potentsiaalselt reostunud tekkimine läbi veevoolu katkestamist, sadevesi ei kahjustaks Lemmejõe seisundit; vältida veerežiimi ja jõesängi morfoloogia ega settereostuse kandumist allavoolu Lemmejõe riste kvaliteedi muutuste. kaldastruktuuri muutmist ehitusperioodil; vältida sette (muu erodeeritava Kavandataval materjali) ladustamist veekogu kalda tegevusel puudub veekaitsevööndis; minimeerida rasketehnikast ebasoodne mõju tulenev reostusoht- rasketehnika kasutamine loodusalale ja selle vahetult veekogus ei ole lubatud, masinate kaitse-eesmärkidele liikumine kalda veekaitsevööndis peab olema juhul kui rakendatakse minimaalne; masinate parkimine, tankimine ja leevendavaid hooldamine peab olema korraldatud selleks meetmeid ettenähtud kohtades; vältida keemilise umbrohutõrje teostamist Lemmejõe lähedal. Liigipõhiste lisameetmete rakendamine ei ole vajalik 2. Põhja- Suur-laukhani (Anser albifrons), Raudtee Kavandatava tegevusega ei Laanepüü ja händkaku elupaikade sidususe ja Otsene ebasoodne Liivimaa väike-laukhani (Anser rajamine kaasne otsest mõju. Võimalik lindude ohutu liikumise tagamiseks tähistada mõju puudub. linnuala erythropus), rabahani (Anser väljapoole kaudne mõju ehituse-ja trassiobjektid. Häiringu vähendamiseks tuleb Võimalik on kaudse fabalis), kaljukotkas (Aquila linnuala kasutusaegseshäirimises pesitsusajal (15.04-15.06) vältida ehitustöid ja ebasoodsa mõju teke, chrysaetos), väike-konnakotkas territooriumi enamikule liikidele. korralisi hooldustöid. Võimalusel kitsendada mis seisneb ehituse- ja (Aquila pomarina), laanepüü Võimalik häiriva mõju teke trassikoridori. kasutusaegses (Bonasa bonasia),öösorr eeskätt pesituse- ja poegade Händkaku elupaikades säilitada veerežiimi, lisaks häirimises. Ebasoodne (Caprimulgus europaeus), must- üleskasvatamise ajal on soovituslik mürarikaste tööde teostamist vältida mõju puudub kui toonekurg (Ciconia nigra), soo- (laanepüü, händkakk) alates 15.03 rakendatakse mõju loorkull (Circus pygargus), ennetavaid

rukkirääk (Crex crex), laululuik leevendavaid (Cygnus cygnus), valgeselg- meetmeid edaspidistes kirjurähn (Dendrocopos leucotos), etappides tehnilise väike-kirjurähn (Dendrocopos lahenduse minor), väike-kärbsenäpp väljatöötamisel ning (Ficedula parva), järvekaur ka kasutusaegselt (Gavia arctica),värbkakk (Glaucidium passerinum),sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) 3. Laiksaare Vanad loodusmetsad (9010*), Raudtee Raudteele kõige lähemal (üle Tagada pinna- ja pinnase veerežiimi säilimine- Otsene ebasoodne loodusala vanad laialehised metsad (9020*), rajamine 300 m kaugusel), võimalikus rajada piisaval arvul raudtee mullet läbivaid truupe, mõju puudub. rohunditerikkad kuusikud (9050), väljapoole mõjualas, asub elupaigatüüp tagada maaparandussüsteemide toimimine, Kaudselt võimalik soostuvad ja soo-lehtmetsad loodusala vanad loodusmetsad (9010*). kuivenduskraavide pidevus ja vee vastuvõtuvõime mõjutada läbi (9080*) territooriumi Otsene mõju välistatud, veerežiimi ja kaudne mõju võimalik läbi kvaliteedi, kuid veerežiimi mõjutamise. leevendavate Teistele elupaigatüüpidele meetmete mõju puudub rakendamisel puudub ebasoodne mõju

4. Tolkuse Vanad loodusmetsad (9010*), Raudtee Raudteele kõige lähemal (ca Tagada pinna- ja pinnase veerežiimi säilimine- Otsene ebasoodne loodusala soostuvad ja soo-lehtmetsad rajamine 200 m kaugusel), võimalikus rajada piisaval arvul raudtee mullet läbivaid truupe, mõju puudub. (9080*), jõesilm (Lampetra väljapoole mõjualas, asub elupaigatüüp tagada maaparandussüsteemide toimimine, Kaudselt võimalik fluviatilis), paksukojaline jõekarp loodusala vanad loodusmetsad (9010*). kuivenduskraavide pidevus ja vee vastuvõtuvõime. mõjutada läbi (Unio crassus) territooriumi Kaitstavate liikide elupaigaks Sadevee ärajuhtimine lahendada selliselt, et veerežiimi ja on Timmkanal. Otsene mõju raudteetrassilt kogunev potentsiaalselt reostunud kvaliteedi, kuid välistatud, kaudne mõju sadevesi ei kahjustaks suubla seisundit leevendavate võimalik läbi veerežiimi Vältida sette (muu erodeeritava materjali) meetmete mõjutamise. Teisele ladustamist veekogu kalda veekaitsevööndis rakendamisel elupaigatüübile mõju Minimeerida rasketehnikast tulenev reostusoht. ebasoodne mõju puudub. Kaitstavatele Riste rajamine ajastada suvisele madalveeperioodile puudub liikidele võimalik kaudne välja poole kalade (eelkõige lõhilaste) mõju läbi veekvaliteedi kudeperioodi. muutuse Arvestada maksimaalsete (ekstreemsete vooluhulkadega) Timmkanali riste projekteerimisel 5. Luitemaa Lamminiidud (6450), vanad Raudtee Raudteele kõige lähemal Vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübis Otsene ebasoodne loodusala loodusmetsad (9010*), siirdesoo- rajamine (alla 10 m ja 100 m tagada pinnaveerežiimi ja kraavivõrgu säilimine – mõju puudub. ja rabametsad (91D0*), saarmas väljapoole kaugusel), asub elupaigatüüp välistada täiendav kuivendamine, samuti veerežiimi Kaudselt võimalik (Lutra lutra), tiigilendlane loodusala vanad loodusmetsad (9010*) halvendamine. mõjutada läbi (Myotis dasycneme), harilik hink territooriumi ja elupaigatüüp lamminiidud Lamminiitude (6450) elupaigatüübis välistada veerežiimi ja (Cobitis taenia), jõesilm (6450) (ca 40 m kaugusel). täiendav jõe veerežiimi ja vee kvaliteedi muutused. kvaliteedi, kuid (Lampetra fluviatilis), Otsene mõju puudub, kaudne Ura jõe ristumisel kaaluda veetõrjelahenduste leevendavate paksukojaline jõekarp (Unio mõju võimalik läbi rakendamist vältimaks pidevat settereostust, tagada meetmete crassus), emaputk (Angelica veerežiimi mõjutamise jõe loodusliku põhja säilitamine ja vajadusel rajada rakendamisel palustris), läikiv kurdsirbik täiendava looduslähedane madalveesäng. ebasoodne mõju (Drepanocladus vernicosus) ja Ura jõe ristumise ehitusperioodil ei tohi jõe voolu puudub kollane kivirik (Saxifraga tõkestada. Töötsoonist alla voolu tuleb tagada hirculus) minimaalselt sanitaarvoolu hulk. Ura jõe ristumisel ajastada truubi rajamine suvisele madalveeperioodile, mil potentsiaalne settereostus jõele on kõige väiksem. Kalade kudemisperioodil vältida liigset müra ja vibratsiooni tekitavaid tegevusi vahetult

vooluveekogudes ja veekogu kaldakaitsevööndis Vältida sette (muu erodeeritava materjali) ladustamist veekogu kalda veekaitsevööndis. Rasketehnika ei tohi liikuda vahetult jõe sängis, masinate liikumine jõe kaldakaitsevööndis peab olema minimaalne. Tehnika parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma väljas pool jõe piiranguvööndit selleks ettenähtud kohas. Sadevee ärajuhtimine lahendada selliselt, et raudteetrassilt kogunev potentsiaalselt reostunud sadevesi ei kahjustaks suubla seisundit oleks tagatud. Raudtee ekspluatatsiooni käigus vajalik truupide regulaarne puhastamine. Rajada piisaval arvul raudtee mullet läbivaid truupe, et tagada pinna- ja pinnaseveerežiimi säilimine. Tagada maaparandussüsteemide toimimine, kuivenduskraavide pidevus ja vee vastuvõtuvõime 6. Reiu jõe Jõed ja ojad (3260), jõesilm Raudteesilla Sild ei mõjuta jõe Võimalusel looduslikke jõe kaldaid mitte Otsene ebasoodne loodusala (Lampetra fluviatilis), ehitus hüdromorfoloogilist ega kahjustada Järsud vooluveekogude nõlvad tuleb mõju puudub. paksukojaline jõekarp (Unio ökoloogilist seisundit. vee-erosiooni vältimiseks kindlustada/haljastada Võimalik on kaudse crassus), harilik võldas (Cottus Silla rajamisel ei toimu jõe Sadevee ärajuhtimine lahendada selliselt, et ebasoodsa mõju cobio), harilik hink (Cobitis kitsendamist, tõkestamist, raudteetrassilt kogunev potentsiaalselt reostunud tekkimine läbi taenia) veevoolu katkestamist, sadevesi ei kahjustaks Reiu jõge. veerežiimi ja jõesängi morfoloogia ega Vältida ehitustegevust vahetult jões ja jõe kvaliteedi muutuste. kaldastruktuuri muutmist. kaldakaitsevööndis. Kavandataval Võimalik mõju liikidele läbi Vältida sette (muu erodeeritava materjali) tegevusel puudub elupaigatüübi (3260) ladustamist veekogu kalda veekaitsevööndis ja ebasoodne mõju mõjutamise settereostuse kandumist allavoolu vooluveekogude loodusalale ja selle ristete ehitusperioodil. kaitse-eesmärkidele Silla ehitustööd ajastada võimalusel suvisele juhul kui rakendatakse madalveeperioodile. leevendavaid Vältida liigset müra ja vibratsiooni tekitavaid meetmeid

tegevusi kalade kudemisperioodil Minimeerida rasketehnikast tulenev reostusoht. Reiu jõe ristumise väljaehitamisel rasketehnika kasutamine vahetult veekogus ei ole lubatud ja masinate liikumine kalda veekaitsevööndis peab olema minimaalne. Masinate parkimine, tankimine ja hooldamine peab olema korraldatud selleks ettenähtud kohtades. Vältida keemilise umbrohutõrje teostamist Reiu jõe lähedal 7. Pärnu Vanad loodusmetsad (9010*), Raudtee Mõjualas vanad Leevendavate meetmete rakendamine Otsene ebasoodne loodusala metsastunud luited (2180), rajamine loodusmetsad (9010*) ja elupaigatüübis (2180) ei ole vajalik. mõju puudub. liivikud (2330), rohunditerikkad loodusala metsastunud luited (2180). Pärnu loodusala lõunanurga läbimisel on välja Raudtee ja sellega kuusikud (9050), soostuvad ja lahustükkide Mõju vanadele töötatud mõju ennetav tehniline lahendus, mille seonduva taristu soo-lehtmetsad (9080*) vahelisele loodusmetsadele ennetatakse puhul ei kahjustata kvantitatiivselt ega rajamisel on ebasoodsa alale.Ühes välja töötatud raudtee ja kvalitatiivselt elupaika 9010* ning lisameetmete mõju tekkimine kaitse- kohas kraavide/mullete rakendamise vajadus puudub eesmärkidele loodusala lahendusega, millega ei Raudtee projekteerimisel ja rajamisel tagada välistatud juhul kui territoorium- kaasne elupaiga kadu. tehniline lahendus, mille puhul hoitakse rakendatakse ile (loodusala Metsastunud luidetele otsest trassikoridorvõimalikult kitsana ja tagada raudtee ja projektide tehnilise lõunanurk) pikaajalist mõju ei kaasne sellega seonduva taristu rajamine Pärnu loodusala lahenduse Reiu taimla kuna elupaiga pindala ei lahustükkide vahelisse vanasse raudtee koridori. väljatöötamisel ning tee riste vähene, samuti ei ole oodatav Välistada raietööd väljaspool loodusalast välja ehitus- ja rajamine servaefektist tulenev mõju tsoneeritud trassikoridori ning säilitada piirkonna kasutusaegselt mõju osaliselt kuna ka uut teekoridori pole veerežiim. ennetavaid loodusalale vajadust elupaigaga Loodusala üldise sidususe tagamiseks on vajalik leevendavaid piirnevalt rajada. Pärnu loodusala lahustükkide vahelisel alal loobuda meetmeid Teistele elupaigatüüpidele raudtee tarastamisest või leida nö tarastamise mõju ei avaldu. kompromisslahendus, mis tagaks ka suurulukite liikumise võimalused piirkonnas. Ennetava leevendava meetmena on vajalik keskkonnajuhtimiskava koostamine ja täitmine 8. Pärnu jõe Jõed ja ojad (3260), lamminiidud Raudteesilla Mõjualasse jääb elupaigatüüp Elupaiga soodsa seisundi säilimisel on tagatud ka Otsene ebasoodne

34 loodusala (6450), puisniidud (6530*), ehitus jõed ja ojad (3260) ning liikide soodne seisund. Liigipõhiste lisameetmete mõju puudub. jõesilm (Lampetra fluviatilis), kaitstavad liigid. rakendamine ei ole vajalik Võimalik on kaudse harilik hink (Cobitis taenia), Silla konstruktsioon on Järsud nõlvad riste piirkonnas ebasoodsa mõju harilik võldas (Cottus cobio), lõhe kavandatud selliselt, et selle kindlustada/haljastada. tekkimine läbi (Salmo salar), paksukojaline struktuurid ei ole füüsiliselt Sadevee ärajuhtimine lahendada selliselt, et veerežiimi ja jõekarp (Unio crassus) jõega (Natura alaga) raudteetrassilt kogunev potentsiaalselt reostunud kvaliteedi muutuste. seotud.Alal ei toimu jõe sadevesi ei kahjustaks Pärnu jõe seisundit. Leevendavate kitsendamist, tõkestamist, Silla sammaste rajamine ajastada võimalusel meetmete veevoolu katkestamist, madalveeperioodile välja poole loodusala kaitse- rakendamisel puudub jõesängi ja kaldastruktuuri eesmärgiks olevate kalade kudeperioodi. kavandataval tegevusel muutmist. Otsene mõju Vältida settereostuse kandumist allavoolu riste ebasoodne mõju puudub. Võimalik on kaudse ehitusperioodil. loodusalale ja selle ebasoodsa mõju tekkimine Kalade kudemisperioodil vältida liigset müra ja kaitse-eesmärkidele elupaigatüübile ja liikidele vibratsiooni tekitavaid tegevusi vahetult jões ja läbi veerežiimi ja kvaliteedi selle kaldakaitsevööndis. muutuste Vältida sette (muu erodeeritava materjali) ladustamist jõe kalda veekaitsevööndis. Minimeerida rasketehnikast tulenev reostusoht. Rasketehnika kasutamine vahetult jões ei ole lubatud ning tehnika liikumine kalda veekaitsevööndis peab olema minimaalne. Masinate parkimine, tankimine ja hooldamine teab olema korraldatud selleks ettenähtud kohtades. Arvestada maksimaalsete (ekstreemsete vooluhulkadega) riste projekteerimisel. Vältida keemilise umbrohutõrje teostamist Pärnu jõe lähedal 9. Taari- Huumustoitelised järved ja Raudtee Raudteele kõige lähemal (ca Elupaigatüüpidele (91D0*, 7110* ja 7150) tuleb Otsene ebasoodne kõnnu järvikud (3160), rabad (7110*), rajamine 150 m kaugusel), asub välistada ala kuivendamine. Projekteerida ja mõju puudub. loodusala siirde- ja õõtsiksood (7140), väljapoole elupaigatüüp siirdesoo- ja paigaldada piisavalt raudteemullet läbivaid truupe Kaudselt on võimalik nokkheinakooslused (7150), loodusala rabametsad (91D0*). tagamaks pinnaseveerežiimi säilimise looduala loodusala kaitse- vanad loodusmetsad (9010*), territooriumi. Elupaigatüüpidele 91D0*, piirkonnas. eesmärke mõjutada rohunditerikkad kuusikud (9050), 7110* ja 7150 on Tagada olemasolevate maaparandussüsteemide läbi veerežiimi ja -

soostuvad ja soo-lehtmetsad potentsiaalselt võimalik toimimine, kuivenduskraavide pidevus ja vee kvaliteedi.Leevendavat (9080*), siirdesoo- ja rabametsad ebasoodsa mõju teke läbi vastuvõtuvõime. e meetmete (91D0*) pinnaseveerežiimi muutuste Vältida keemilise umbrohutõrje teostamist rakendamisel puudub piirkonnas kavandatavalt tegevusel ebasoodne mõju 10. Taari- Kaljukotkas (Aquila chrysaetos), Raudtee Raudteega ei kaasne otsest Metsise kaitseks ehitus-ja hooldustööde ajastamine Otsene ebasoodne kõnnu- laanepüü (Bonasa bonasia),öösorr rajamine mõju. Raudtee ehitusega väljapoole pesitusperioodi mõju puudub. Kaisma (Caprimulgus europaeus), must- väljapoole seoses on aga planeeritud (01.03-15.05), trassiobjektide tähistamine, Võimalik veerežiimi linnuala toonekurg (Ciconia nigra), välja- linnuala Kootja tee ümbersuunamine veerežiimi säilitamine Selja püsielupaigas ja Lõo muutusest tulenev loorkull (Circus cyaneus), territooriumi. läbi linnuala ja Selja metsise raba piirkonnas.Soovituslik on jätta tarakatkestus metsise elupaiga laululuik (Cygnus cygnus), teder Raudtee püsielupaiga nurga. Tee või asendada tara loodusliku tõkkega, soovituslikult kvaliteedi langus. (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao rajamisega rajamine on võimaliku otsese vältida mürarikaste tegevuste elluviimist kuni ka Ebasoodne mõju urogallus) kaasnev mõju allikaks. Lisaks on 15.05-15.07. kaitse-eesmärkidele Kootja tee võimalik kaudse mõju Välistada ehitustööd ja korralised hooldustööd tedre puudub juhul kui ümbersuuna tekkimine läbi linnuala Lõo raba elupaiga piirkonnas (01.03-15.05), vältida rakendatakse mõju mine. liikide häirimise. Tedre Lõo mürarikkaid ehitus-ja hooldustöid kuni 15.07. ennetavaid raba elupaik asub oma Võimalusel kitsendada trassikoridori, et trassiga leevendavaid lähimas kohas raudtee lahutatud võrade vaheline kaugus oleks võimalikult meetmeid edaspidistes kaitsevööndist ca 20 m väike etappides tehnilise kaugusel. Raudtee rajamine lahenduse ja olemasolu ei avalda otsest väljatöötamisel ja mõju tedre elupaikadele, kasutusaegselt mõlema kuna on kavandatud metsise elupaiga väljapoole linnuala. Enamik juures. tedre elupaikadest paikneb väljaspool häiriva mõju tsooni vaid väike osa asub võimaliku häiriva mõju tsoonis kus meetmete rakendamine aitab ebasoodsat mõju liigile vältida. (Öösorri) ja metsise

Lõo raba elupaik asub raudteest ca 300 m kaugusel, Seljametsise elupaik ca 100 m kaugusel. Mõju avaldub metsapindala vähenemisega väljapool linnuala asuvates metsise kasutatavates elupaikades, sobivate toitumisalade pindala kahanemisega ja seeläbi kukkede territooriumide võimalikku laienemisega, millest omakorda võib tuleneda kukkede väiksem ellujäämus. Võimalik veerežiimi muutusest tulenev elupaiga kvaliteedi langus; Raudteetrassi piiravatest aiatõketest tulenev oht metsise elule. Võimalik inimesepoolne külastuskoormuse kasv ja häirimine. Kootja tee rajamine hõlmab linnualast hinnanguliselt kuni 525 m2. Asub metsise püsielupaiga piiranguvööndis. Kuna kavandatav tee ei asu metsise mängualal, ega selle vahetus läheduses, siis ei too tee rajamine kaasa metsise jaoks

otsest elupaigakadu. Mõju sarnaneb juba ka praegu metsise elupaiga piirkonnas olemasolevate metsasihtide omaga. 11. Rabivere Huumustoitelised järved ja Raudtee Raudtee kaitsevööndile Raudtee projekteerimisel ja rajamisel kasutada Otsene ebasoodne loodusala järvikud (3160), kuivad niidud rajamine kõige lähemal (ca 90 m tehnilisi lahendusi, mis välistavad veerežiimi ja mõju puudub. lubjarikkal mullal (6210), lood väljapoole kaugusel) asub elupaigatüüp kvaliteedi muutused elupaigatüüpides 7110*, 7140, Võimalik ebasoodsa (6280*), aas-rebasesaba ja ürt- loodusala siirdesoo- ja rabametsad 91D0*. mõju ilmnemine läbi punanupuga niidud (6510), territooriumi. (91D0*). 91D0* elupaigatüübis vajalik ehitusaegselt veerežiimi/-kvaliteedi puisniidud (6530*), rabad Otsene ebasoodne mõju välistada ehitustehnika ja/või – materjalide muutuste raudtee (7110*), rikutud, kuid kaitseväärtustele puudub. elupaigale sattumine. lähimatele taastumisvõimelised rabad (7120), Samas on raudteele lähimad Tehniliste lahenduste rakendamise vajadus raudtee elupaigatüüpidele. siirde- ja õõtsiksood (7140), elupaigatüübid veerežiimi ja projektlahenduse väljatöötamisel, mis välistavad Ebasoodne mõju nokkheinakooslused (7150), selle muutuste suhtes kaudse ebasoodsa mõju tekkimise võimaluse läbi kaitse-eesmärkidele liigirikkad madalsood (7230), tundlikud, mistõttu on veerežiimi ja kvaliteedi muutuste. puudub juhul kui vanad loodusmetsad (9010*), halvimal juhul võimalik Enne ehitustegevuse algust tuleb koostada rakendatakse vanad laialehised metsad (9020*), ebasoodsa mõju ilmnemine ehitusaegne keskkonnajuhtimiskava, välistamaks projektide tehnilise rohunditerikkad kuusikud (9050), läbi veerežiimi/-kvaliteedi ehitusaegseid ebasoodsaid keskkonnamõjusid lahenduse soostuvad ja soo-lehtmetsad muutuste (elupaigatüüpidele kavandatava tegevuselähedastele elupaigatüüpidele. väljatöötamisel ning (9080*), siirdesoo- ja raba-metsad 7110*, 7140, Töövõtja peab tagama Keskkonnainseneri ehitus- ja (91D0*), eesti soojumikas 91D0*).Kaitase-eesmärkide positsiooni meeskonnas kasutusaegselt mõju (Saussurea alpina ssp. esthonica) säilimise ja soodsa seisundi ennetavaid tagab kavandatava raudtee ja leevendavaid elupaikade vaheline piisav meetmeid. puhverala. 12. Pirita Metsastunud luited (2180), jõed ja Raudteesilla Raudtee rajamisega on Järsud vooluveekogude nõlvad ristete piirkonnas Otsene ebasoodne loodusala ojad (3260), liigirikkad niidud ehitus seotud vaid elupaigatüüp kindlustada/haljastada. mõju puudub. lubjavaesel mullal (6270*), jõed ja ojad (3260) ning Sadevee ärajuhtimine lahendada selliselt, et Võimalik on kaudse niiskuslembesed kõrgrohustud kaitstavad liigid. Otsene raudteetrassilt kogunev potentsiaalselt reostunud ebasoodsa mõju (6430), lamminiidud (6450),aas- mõju puudub. Silla rajamisel sadevesi ei kahjustaks Pirita jõe seisundit. tekkimine läbi rebasesaba ja ürt-punanupuga ei toimu jõe kitsendamist, Pirita jõe silla rajamine ajastada madalveeperioodile veerežiimi ja niidud (6510), puisniidud tõkestamist, veevoolu välja poole lõhilaste kudeperioodi. kvaliteedi muutuste.

(6530*), tiigilendlane (Myotis katkestamist, jõesängi ega Kalade kudemisperioodil vältida liigset müra ja Leevendavate dasycneme), saarmas (Lutra kaldastruktuuri muutmist. vibratsiooni tekitavaid tegevusi vahetult jõe meetmete lutra), paksukojaline jõekarp Võimalik on kaudse kaldakaitsevööndis. rakendamisel puudub (Unio crassus), harilik hink ebasoodsa mõju tekkimine Vältida settereostuse kandumist allavoolu Pirita jõe ebasoodne mõju (Cobitis taenia), harilik võldas läbi veerežiimi ja kvaliteedi silla ehitusperioodil. loodusalale ja selle (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra muutuste. Vältida sette (muu erodeeritava materjali) kaitse-eesmärkidele fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ladustamist jõe kalda veekaitsevööndis Minimeerida rasketehnikast tulenev reostusoht. Rasketehnika kasutamine vahetult jões ei ole lubatud ja masinate liikumine jõekalda veekaitsevööndis peab olema minimaalne. Masinate parkimine, tankimine ja hooldamine teab olema korraldatud selleks ettenähtud kohtades. Arvestada maksimaalsete (ekstreemsete vooluhulkadega) riste projekteerimisel. Vältida keemilise umbrohutõrje teostamist Pirita jõe lähedal. Liigipõhiste lisameetmete rakendamine ei ole vajalik. Märkus. Märk * tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe, mille tagamiseks on EL eriline vastutus, kuna suur osa antud elupaiga levialast paikneb liikmesriikide territooriumil (Eestis esinevad...s.a).

Kokkuvõttena selgub, et Rail Balticu raudtee eelistatud trassivariandi elluviimisel jääb raudtee mõjupiirkonda 12 Natura ala, millest 2 on linnualad ja 10 on loodusalad. Eelistatud trassivariandi mõjupiirkonda jäävatele aladele ei esine raudtee ja selle taristu rajamisest otsest mõju. Võimaliku kaudse ebasoodsa mõjuna nähakse veerežiimi ja kvaliteedi muutust, mille tagajärjel mitmed elupaigatüübid võivad muutuda kuivemaks või märjemaks ning selle tulemusel kaitstavate liikide elupaikade kvaliteet langeda. Leevendavate meetmetena on peamiselt esitatud piisaval arvul raudtee mullet läbivate truupide rajamist, maaparandussüsteemide toimimise tagamist, kuivenduskraavide pidevust ja vee vastuvõtuvõimet. Lisaks on võimaliku kaudse ebasoodsa mõjuna nimetatud ka reostuse tekkimise ohtu (eriti jõgedega ristumisel) ja lindude elupaikade/pesitsuspaikade häirimist. Natura hindamise läbivaks tulemuseks on, et igasugune ebasoodne mõju kaitse- eesmärkidele puudub juhul kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.

Kaitstavatele loodusobjektidele mõju ulatuse hindamisel leiti, et planeeritava Rail Balticu raudtee trassikoridori mõjusfääri jääb kokku 13 kaitseala ja 91 liikide elupaika. KSH hinnangul mõjusfääri jäävateks kaitsealadeks on Kivikupitsa MK, Kiusumetsa HO, Laulaste LK, Krundiküla LK (kavandamisel), Laiksaare LK, Tolkuse LK, Luitemaa LK, Pärnu MK, Niidu MK, Mõrdama HO, Kergu LK, Taarikõnnu LK ja Rabivere MK. KSH hinnangu kohaselt on Rail Baltic raudtee ehitus- ja kasutusaegne mõju elupaikade kaole pikaajaline ja nõuab leevendamiseks meetmete rakendamist. Elupaiga kadu alati ei ole võimalik vältida ning peamiste leevendavate meetmetena esitati piirkonna veerežiimi säilitamist ja raudteetrassi hoidmist võimalikult kitsana (st mitte raiuda lagedaks ulatuslikke piirkondi trassi ääres). Kaitstavate aladele puhul toodi vajadusel tegevuse rakendamiseks ettepanekud kaitse-eeskirjade muutmiseks (Hendrikson & Ko jt 2016a).

3.1.4. KSH loodusuuringu tulemused – kaitsealad ja püsielupaigad

Trassivariantidelt tuvastati algselt 188 konfliktset loomapopulatsioonide sidususe vähenemisega seotud kohta (Rewild 2013). Hiljem lisandunud trassialternatiivide eelistamisel tuvastati eri liigirühmade peale kokku 240 kohta või piirkonda (u 2/3 trassist), kus raudteel oleks selle rajamisest ja/või kasutamisest oluline või väga oluline mõju loomastikule (Rewild 2015a). Läbi Männiku raba kulgev loode (16B, 14C, 14G) trassivariant läbib rohkem looduslike elupaikade tuumikalasid ning lõikab rohkem

40 suureulatuslikke loomade liikumisteid. Loodepoolsel alal on registreeritud I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate kahepaiksete ja roomajate leiukohad ning mitme kaitsealuse linnuliigi esinemine (Rewild 2014).

Mõjusid liikidele või elupaikadele on võimalik vähendada 50 konfliktkohas raudtee trassikoridoris nihutamise teel; 59 kohta on sobivad suurimetajate läbipääsude rajamiseks (ökoduktid, sillaalused läbipääsud vms.), ja 27 jõe ületuse puhul tuleb tähelepanu pöörata vee- ja maismaaloomade liikumiskoridoridele pikki veekogu. Uuringu tulemusena ilmnesid kolm konfliktset piirkonda (Rewild 2013):

 Tammiku looduskaitseala, planeeritav Nabala maastikukaitseala ja neid ümbritsev ala Harjumaa lõunaosas, kus on põhiliselt tegemist väärtuslike metsa- ja märgalaelupaikadega imetajate, lindude ja taimede jaoks ning ühiskonna sotsiaal- ökoloogilise hoiakuga;  Raplamaa lõunaosa, mille puhul on tegemist loomade (sh sõraliste ja suurkiskjate) aktiivse liikumisalaga;  metsa ja raba maastikud Pärnu ümbruses ja Pärnust lõuna pool, mis on väärtuslikud elupaigad erinevatele lindudele, nahkhiirtele ja maismaaimetajatele.

Võimaliku raudteetrassi asukoha valikul jõuti loodusuuringuga tulemuseni, mis läbiks võimalikult väheseid kõrge elurikkusega elupaigatüüpe (kaitsealuste liikide teadaolevad elupaigad, kaitsealad, vanad puistud). Loodusuuringuga leiti, et planeeritav Rail Balticu raudtee mõjutaks looduslikke populatsioone ja kooslusi elupaikade vähenemise, servaefekti ja elupaikade killustamise kaudu (Sealsamas).

Servaefekti mõju võib ilmneda läbi müra- (ja visuaalse) häiringu, läbi muutunud mulla veerežiimi ning läbi kohaliku mikrokliima muutuse raudtee vahetus läheduses. Kohaliku veerežiimi säilitamine, eriti looduslike märgalade (soode ja rabade) naabruses on ülioluline, vähendamaks raudtee üldist mõju kohalikule elustikule. Veerežiimi muutumine mõjutab otseselt taimekooslusi, millel omakorda on potentsiaalsed tagajärjed paljudele teistele liikidele (Sealsamas). Raudtee müra ja muu inimtegevus mõjutab enim metsa- ja märgalalinde (kotkaid, must-toonekurgi, metsiseid) kuni 1 km kaugusele, teiste liikide puhul on mõju tuntavam 150 - 500 m kaugusel (Ruddock, Whitfield 2007). Häirivaid mõjusid vähendavad meetmed, nagu helibarjäärid, on seetõttu tundlike liikide elupaikade juures olulised (Rewild 2013).

Elupaikade killustumisega võib väheneda kahelepoole raudteed jäävate populatsioonide elujõulisus, mille tagajärjel suureneb lokaalne väljasuremine ja väheneb elustiku mitmekesisus. Kuna raudtee on suhteliselt kitsas joonobjekt ei põhjusta see ulatuslikku otsest elupaikade kadu või tingimuste halvenemist, kuid mõju võib kohati olla oluline (vt. joonis 4) (Rewild 2013).

Joonis 4. Trassivariantide mõju ulatus (punased tähed tähistavad kõrgeima taseme konflikti, mida tuleks vältida) (Rewild 2013)

Kolmandikus potentsiaalsetes konfliktkohtades (Sealsamas) oleks suurimas ohus maas liikuvad suure ruumivajadusega loomad, kel ei ole võimalik loomade läbipääsude puudumisel ületada aiaga piiratud raudteed (Iuell jt 2003). Suurimetajate raudteele sattumise vältimiseks tuleb rajada vähemalt 2,5 m kõrgused tarad. Populatsioonide ühendatuse säilitamaks soovitatakse rajada Tallinna ja Ikla vahelisele alale 20-30 loomade läbipääsu umbes iga 10 km järel (Rewild 2013).

Keskmise suurusega imetajad ei kujuta raudteeliiklusele erilist ohtu ning ehitades piirdeaiad kogu raudtee ulatuses läbipääsetavalt, vähendaks see oluliselt nende liikide elupaikade killustumise ohtu. Seevastu väikestele maasliikuvatele loomadele, kes sageli ei ole võimelised rööpaid ületama, vajavad läbipääse rööbaste alt iga 25-50 m järel kogu trassi ulatuses. Mõnes paigas on kahepaiksete liikumiseks vajalikud erilahendused (Sealsamas).

Veekogude elurikkuse hoidmisel on oluline pöörata tähelepanu veekogu põhja pinnase omaduste, vee keemiliste ja optiliste omaduste, voolukiiruse, kallaste loodusliku pinna, veekogu äärsete puittaimede ning veepinna kohal oleva vaba õhuruumi säilitamisele (Rewild 2015b).

Loomade (eriti lindude) põhilisel sigimisperioodil aprillist juunini tuleb loodusaladel (eelkõige metsades) raudtee ehitustegevust minimaliseerida ning peale raudtee rajamist jätkata eluslooduse seirega (Rewild 2013).

3.2. Rail Balticu raudteetrassi kultuuripärandi uuring

3.2.1. Eesmärk ja uuringuala

Rail Balticu KSH kultuuripärandi uuring valmis 2013. aastal Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute ning keskkonnamõjude hindamise eeltöö ja sisendina. Uuringu eesmärkideks oli koguda ja süstematiseerida olemasolevad alusandmed kultuuripärandi valdkonnas, tuua välja raudteetrassi kavandamisel kõige kriitilisemaks osutuda võivad tegurid ülevaatlikul tasemel ning nende esinemine/paiknemine uuringualal. Samuti esitada tüüpiliselt kasutatavad leevendavad meetmed, mis võimaldavad eeldatavalt välja töötada parima võimaliku lahenduse. Uuringu täpsustuse ja täiendusena on 2013. ja 2014. aastal läbi viidud arheoloogiline eeluuring (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Rail Balticu trassi valikul on aluseks eelkõige riigi huvid ning kohalikest huvidest lähtutakse väljavalitud trassi osas mõjude leevendamisel ja tasakaalustatud detailsema lahenduse väljatöötamisel (Sealsamas).

Kultuuripärandi uuringualana on määratletud territoorium, mis jääb põhimõttelisele joonele Muuga – Ülemiste – Pärnu – Ikla, arvestades sealjuures AECOM-i uuringu tulemusena määratletud trassi kulgemisega ning vajaliku lisaruumiga. Uuringualasse hõlmati Harjumaal – Jõelähtme vald, Kiili vald, Kose vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Maardu linn ja Tallinna linn; Raplamaal – Järvakandi vald, Juuru vald, Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Raikküla vald ja Rapla vald; Pärnumaal – Are vald, Häädemeeste vald, Halinga vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Vändra vald, Sindi linn ja Pärnu linn (Sealsamas). Arheoloogilise eeluuringu alana on käsitletud 350 m laiune trassivöönd (raudtee kaitsevöönd ja nihutamisruum). Nimetatud on ka trassivööndi vahetusse naabrusse jäävaid muistiseid (Lang 2014a).

3.2.2. KSH Kultuuripärandi ja arheoloogilise eeluuringu metoodika

Kultuuripärandi uuringutel tugineti Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste riiklikule registrile ja allregistritele, EELIS andmebaasile, maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutele ―Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused‖, asjassepuutuvate kohalike omavalitsuste üldplaneeringutele ja/või teemaplaneeringutele, „Religioon ja kirikud― teemakaardile ning kalmistute paiknemisele (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Kultuuripärandina käsitatavad alade ja objektide paiknemine esitati uuringu juurde kuuluval joonisel (vt lisa 1, mapis). Joonise eesmärgiks on anda ülevaade kultuuripärandi paiknemisest skemaatilisel, väga üldistatud tasandil, loomaks üldmuljet, kus paiknevad kultuuripärandi seisukohalt eriti tundlikud piirkonnad. Uuringu raames täpsustati osaliselt erineva täpsusastmega esitatud asukohaandmeid. Viimaste puudumisel või ebapiisava asukohatäpsusega (looduslikud pühapaigad ja XX sajandi arhitektuur) alade ja objektide paiknemist joonistel ei kajastatud. Üldplaneeringute andmete vektorkujul kättesaadamatuse tõttu puudub jooniselt Juuru ja Jõelähtme valla miljööalade paiknemine (Sealsamas).

Kultuuripärandi tundlikkus määratleti tuginedes valdavalt tegurite sisulisele olemusele, kaitsestaatusele ning leevendavate meetmete rakendamise võimalustele Rail Balticu maakonnaplaneeringute eesmärgi kontekstis. Kultuuripärandi tundlikkust käsitleti pärandi tüüpide kaupa üldistatult skaalal (Sealsamas):

 Kriitiline (joonisel esitatud violetse tooniga) – raudtee rajamine kultuuripärandiga kattuvalt ei ole pärandit kriitilisel määral kahjustamata võimalik  Leevendatav (joonisel esitatud kollase tooniga) – raudtee rajamine kultuuripärandiga kattuvalt on põhimõtteliselt võimalik, kuid eeldab juhtumipõhiselt välja töötatavate leevendavate meetmete rakendamist  Tähelepanu vajav (joonisel esitatud oranži tooniga) – Tulenevalt käesoleva uuringu täpsusastmest on määratletud ka tähelepanu vajavad päranditüübid, mille puhul tuleb tundlikkust täiendavalt kaaluda, sõltuvalt konkreetsest objektist.

Tundlikkus ja leevendavad meetmed määratleti, lähtuvalt olukorrast, mil kultuuripärand jääb otseselt raudtee ehitamisele ette. Võimalikke mõjusid (vaadete muutumised, vibratsioon jmt), mis avalduvad objektidele ja aladele raudtee mõjualas käsitletakse

44 täiendavalt keskkonnamõju hindamise raames ning vajadusel töötatakse välja leevendavad meetmed (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Arheoloogilise eeluuringu läbiviimiseks loodi ekspertidest uurimisrühm Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Langi juhtimisel ning töö teostati 2013. aasta septembrikuu jooksul.

Eeluuringu aruande I osas esitati arheoloogiamälestiste tunnustele vastavate objektide kirjeldus trassilõikude kaupa, kus kajastati nii trassile jäävad kui selle läheduses paiknevad muistised ning anti tegevuste loetelu, mis tuleb lõigu valituks osutumisel läbi viia. Arheoloogilise uurimistöö seis eeldas paljudes piirkondades täiendavaid maastikuinspektsioone võimalike muististe väljaselgitamiseks. Inspekteerimist vajavate kohtade valikul lähtuti teadaolevatest arheoloogilistest muististest, juhuleidudest, pärimusteadetest, maastikusituatsioonist ja ajaloolisest asustusmustrist (Lang 2013a).

Eeluuringu II osas esitati informatsioon lühemal kujul ilma allikaviideteta eraldi kokkuvõtvas tabelis, kus eksperdirühm andis arvamuse tegevuste kohta raudtee võimalikul ehitamisel (Sealsamas). Eeluuringu tulemuste põhjal liigitusid soovituslikud tegevused järgmiselt (Lang 2013b):

A – objekt tuleb säilitada muutumatul kujul B – objekt tuleb läbi kaevata, kui ei õnnestu seda säilitada endisel kujul C – objekti piirkond vajab täiendavat inspektsiooni D – arheoloogiline järelvalve antud piirkonnas ehituse ajal I – informatsiooniks, teadmiseks võtmiseks.

III osas esitati eeluurimise käigus leitud muu kultuuripärand, kus on kirjas lisaks looduslike pühapaikade kirjeldustele kavandataval raudtee alal (koostaja Ahto Kaasik) folkloorsed teated (Lang 2013a).

IV osa on kokkuvõte, kus esitati eksperdirühma arusaam, millised trassilõigud oleksid arheoloogilise pärandi suhtes kõige vähem destruktiivsed. Samuti esitati väljavalitud trassile jäävate objektide väliuuringute metoodika ning uurimistöö tegevuskava (Sealsamas).

Arheoloogilisele eeluuringule lisandus hiljem veel kolm täienduuringut (Lang 2014a; 2014b; 2014c), kus kirjeldati alternatiivseid trassilõike. Väljavalitud Rail Balticu trassil algasid arheoloogilised väliuuringud 2015. a juunis (Algasid Rail...2015).

3.2.3. KSH Kultuuripärandi uuringu tulemused

Uurimistulemused süstematiseeriti riikliku kaitse alla kuulumise ja mittekuulumise aspekti arvestades.

Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste registrisse kuuluvatest ajaloomälestistest asub uuringualal 107 ajaloomälestist: Harjumaal – 21, Raplamaal – 34, Pärnumaal – 52. Lisaks 1 ajaloo- ja kunstimälestis Pärnumaal, 2 ajaloo- ja ehitismälestist Pärnumaal ning 6 ajaloo- ja ehitismälestist Raplamaal. Ajaloomälestisi käsitletakse üldistatult tähelepanu vajava tegurina, selgitades hilisemates tööetappides vajadusel üksikobjektide kaupa täpsema tundlikkuse ning võimalike negatiivsete mõjude täpsemad leevendamisvõimalused. Üldjuhul saab leevendusmeetmeks olla teisaldamine, lisades täiendava infotahvli teisaldamise asjaolude ning objekti algse asukoha koordinaatidega (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Arheoloogiamälestisi on uuringualal 1234 objekti (Harjumaal – 806, Raplamaal – 326, Pärnumaal – 102). Kriitilise iseloomuga mälestisteks on linnused ja looduslikud pühapaigad, mis eeldatavalt tuleks säilitada puutumatuna. Arheoloogiamälestisi käsitletakse üldistatult tähelepanu vajava tegurina, selgitades täpsema olemuse edasistes tööetappides objektipõhiselt. Raudtee kattumisel mälestisega viiakse vajadusel läbi lisauuringud (väljakaevamised, dokumenteerimine). Mõnede objektide puhul, nt osad kaitsealused kivid, on eeldatavalt vajadusel võimalik ka teisaldamine (Sealsamas).

Ehitismälestiste hulka kuulub uuringualal 1090 ehitismälestist (Harjumaal – 652, Raplamaal – 213, Pärnumaal – 225). Lisaks leidub 2 ajaloo- ja ehitismälestist Pärnumaal ning 6 ajaloo- ja ehitismälestist Raplamaal. Kuna objekte ei ole võimalik teisaldada ega nendega seotud väärtuse hävimist muul moel takistada, käsitletakse mälestisi kriitilise tegurina (Sealsamas).

Kunstimälestistest asub uuringualal 8 kunstimälestist (Raplamaal – 4, Pärnumaal – 4), lisaks 1 ajaloo- ja kunstimälestis Pärnumaal. Objektide ümberpaigutamine on vajadusel

46 eeldatavalt võimalik, mistõttu käsitletakse leevendatava tegurina (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Tehnikamälestiste hulka kuulub uuringualal Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild, mille säilimine selle algses asukohas moodustab temaatiliselt sobiliku konteksti. Vajadusel on põhimõtteliselt võimalik ka silla teisaldamine, seetõttu käsitletakse objekti leevendatava tegurina. Uuringualal tööstusmälestisi ei leidu (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Muinsuskaitsealadest paikneb uuringualal Rebala muinsuskaitseala, mida käsitletakse leevendatava tegurina, kuna kavas on muinsuskaitseala piiride muutmine ning karjääri- ja kaevandusalade välja arvamine. Veel paiknevad uuringualal Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala, mis ühtalsi on ka UNESCO maailmapärandi objekt. Muinsuskaitsealasid on üldistatult käsitletud tähelepanu vajava tegurina. Täpsemal lähenemisel on õigustatud Tallinna vanalinna ning Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealade käsitlemine kriitiliste teguritena. Kaitsealuse pärandi kahjustamise vältimiseks kriitilisel määral, on võimaluseks raudteetrassi paigutamise suhteliselt vähemväärtuslikule alale ning raudtee viimine süvendisse (Sealsamas).

Kokkuvõtvalt on kultuuripärandi uuringus leitud, et kuigi eelnimetatud mälestised kuuluvad olenemata liigitusest riikliku kaitse alla, mis tähendab objektide/alade kõrget kaitsestaatust, on sisuliselt tegemist väga erinevate objektidega ja nimetatud kultuurimälestiste käsitlemine kriitiliste objektide kogumina, ei ole õigustatud, vaid neid tuleb eraldi käsitleda. Käesoleva uuringu raames on kinnismälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsevööndeid käsitletud leevendatava tegurina, mille piires rakendatakse vajadusel meetmeid kaitsealuste objektide nähtavuse tagamiseks (Sealsamas).

Muinsuskaitseameti allregistritesse kuuluvaid:

1. XX sajandi arhitektuuri objekte käsitletakse kriitilise tegurina, juhul kui objekt on võetud muinsuskaitse alla. Teisi objekte käsitletakse üldistatult tähelepanu vajavatena, mida objektipõhisel lähenemisel täpsustatakse. Hävimise korral tuleb objekt dokumenteerida ja andmed säilitada vastavas arhiivis (Sealsamas).

2. Maaehituspärandist on uuringualal kokku 86 objekti, sh ligikaudu pooled neist Raplamaal. Kõige arvukamalt on rehielamuid Kehtna vallas (24 objekti) ning Halinga vallas (26 objekti). Objekte käsitletakse üldistatult tähelepanu vajava tegurina, kuid

47 autentsena säilinud, autentses maastikus ja heas seisukorras objekte kriitilise tegurina. Muudel juhtudel tegemist leevendatava teguriga, kasutades dokumenteerimist, materjalide arhiveerimist või tapitud palkhoonete teisaldamist (Hendrikson & Ko jt 2013a).

3. Matmispaikade registrisse kantud objekte leidub uuringualal vaid Tallinnas (19 objekti). Sarnaselt kalmistutega käsitletakse neid kriitilise tegurina (Sealsamas).

Pärandkultuuri objekte paikneb uuringualal kokku 3658, neist kogukonna ajalugu kajastavaid on 919 objekti (Harjumaal – 93, Raplamaal – 379, Pärnumaal – 447). Kohalikku tööndust kajastavaid objekte on uuringualal 932 (Harjumaal – 109, Raplamaal – 333, Pärnumaal – 490). Kultuurmaastiku kujunemisega seotud objekte on kokku 32 (Harjumaal – 2, Raplamaal – 25, Pärnumaal – 5). Maa ja rahva ajalugu läbi aegade kajastavaid objekte on kokku 546 (Harjumaal – 86, Raplamaal – 142, Pärnumaal – 318). Traditsioonilist talumajapidamist kajastavate objekte on kokku 1229 (Harjumaal – 77, Raplamaal – 347, Pärnumaal – 805). Pärandkultuuriobjekte käsitletakse leevendatava tegurina. Võimalusel paigutatakse objekt ümber, arheoloogilist väärtust omava objekti puhul teostatakse täiendavad uuringud (Sealsamas).

Looduslike pühapaikade üldistatult käsitlemine on eeldatavalt keeruline, probleemiks info puudulikkus ning kaitsestaatuse mitmekesisus.Looduslikke pühapaikasid käsitletakse võrdsetena eesmärgipärases kasutuses olevate kirikute ja muude pühakodadega, ehk kriitilise tegurina (Sealsamas).

Kirikutest ja muudest pühakodadest jääb uuringualale valdavalt kristlaste, Tallinna linnas ka muude usundite pühakojad. Kui tegemist on kasutuses olevate pühakodadega, käsitletakse neid kriitilise tegurina. Kasutusest välja jäänud pühakojad võidakse määrata lammutamisele (Sealsamas).

Väärtuslikke maastikke puhul lähtutakse olukorrast, et raudteeinfrastruktuuri rajamine ei hävita kogu maastikulist väärtust maakonnas, vaid tegemist on eeldatavalt maastiku eripära (Harjumaal – kõrge loodusväärtusega alad, küla- ja põllumaastikud; Raplamaal – jõeorgude poolt kujundatud maastikustruktuurid; Pärnumaal – ranniku- ja luitemaastikud, sooalad) arvestava paigutamise ja lahenduste väljatöötamise küsimusega. Väärtuslikke maastikke käsitletakse tähelepanu vajava tegurina. Kriitilisena käsitletakse juhtumeid, kus tegemist on piirkonnas või ka kogu Eestis ainulaadse maastikuga, mille väärtus raudtee rajamise tulemusel olulisel määral väheneb või täielikult kaob. Leevendavateks

48 meetmeteks on maastikku arvestav paigutus, piirdeaedade varjamine haljastusega, eritasandiliste lahenduste viimine süvendisse, raudtee tõstmine ulatuslikumal alal, infotahvlid, info talletamine jm (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Miljööalade puhul rakendatavad meetmed on samad, mis väärtuslike maastike puhul ning nende määratlemisel lähtutakse objektipõhiselt (Sealsamas).

Kohalikul tasandil väärtustatavad objektid on planeeringutes erinevad. Valdavas osas on tegemist väikeste üksikobjektidega, mille puhul on erinevaid võimalusi väärtuse täieliku hävimise vältimiseks. Võimalik on kasutada ümberpaigutamist, hävimise korral väärtuse säilitamist dokumenteerituna (Sealsamas).

3.2.4. Arheoloogilise eeluuringu tulemused RB trassilõikudel

Vastavalt arheoloogipärandi kaitse Euroopa konventsioonile (1992, Artikkel 5 iii) on riik kohustatud keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning neil põhinevate otsuste tegemisel arvestama arheoloogiliste leiupaikadega. Muinsuskaitseseadus sätestab mälestisel või muinsuskaitsealal kavandavate tööde eel uuringu tegemise nõude (MuKS 2015, § 34 lg 1).

Arheoloogia-alase arhiiviuuringu viis läbi Tartu Ülikool trassialternatiivide keskkonnamõju hindamise käigus. Uuringus koondati kirjalikes allikates, vanadel kaartidel ja arhiivides olevad arheoloogiamuististele viitavad teated.

Arheoloogilised uuringud jagati kolme ossa: 1) arhiiviuuringud kõigile trassialternatiividele, 2) eelistatud trassikoridori arheoloogiline maastikuseire ning 3) enne ehitust, seire käigus avastatud arheoloogiliste objektide teaduslikud kaevamised (Muinsuskaitseamet teatab...2015).

Inspekteerimist vajasid raudteetrassikoridori lõigud 1B; 2B; 4H (4 B; 4C);4D; 4F; 5D; 6B; 7B; 7C; 8A; 16A; 16B; 14C; 14G; 15B; 11AII ja 11BII (vt lisa 2, mapis).

Kokkuvõtvalt, Tallinna ja Pärnu vahel on arheoloogiamälestiste seisukohalt parim trass lõikudega 6B–7B–7C–8A, kuhu ei kuulu teadaolevalt ühtegi säilitamist nõudvat objekti. Pärnust lõuna poole minnes pole palju vahet, milline marsruut valida, siiski sobib arheoloogiale paremini Pärnut läbiv variant, ehk siis 4A–F (Lang 2013a). Valides

14C/14G, pääseb ühe asulakoha serva uurimisega, lisaks kipub seal ette jääma Tohtrikivi (Lang 2014a). Maastikuinspektsioonide ja ka otseste ehitustööde käigus võidakse avastada ka uusi muistiseid, mis Muinsuskaitseseaduse järgi on riikliku kaitse all nende leidmise hetkest alates. Rail Balticu väljavalitud trassile jäävate arheoloogiliste objektide esiplaanil on maastikuinspektsioonide läbiviimine ning muististe inventeerimine (Lang 2013a).

2015. aasta suvel ja sügisel viidi läbi arheoloogilise uuringu teine etapp: eelistatud trassikoridori seire. Uurimisrühmade poolt uuriti läbi kogu raudteemaa ja kaitsevöönd 66 meetri laiuselt visuaalse vaatluse ja vajadusel prooviaukude kaevamisega. Uute muististe leidmisel määrati edasise uurimise metoodika (Muinsuskaitseamet teatab...2015). Arheoloogilisse uuringusse lisandusid üksikud pühapaigad, mille kohta oli arhiiviandmeid (Olup 2015).

3.3. Tegevusuuring

3.3.1. Natura 2000 ja kaitsealad

Rail Balticu trassi mõju ulatuse välja selgitamiseks koostati magistritöös maakonna põhised Rail Balticu trassi ning Natura ja kaitsealade paiknemsega teemakaardid (vt joonis 5-8). Kaartidel kujutatud raudteetrassi mõjualad on tsoneeritud otseseks (raudteekaitsevööndi maa, 66 m) ja kaudseks mõjupiirkonnaks (nihutamisruum, 142 m + raudtee kaitsevööndist 1 km kaugusele ulatuv uurimisala).

Joonis 5. Natura 2000 alad ja kaitsealad Rail Balticu trassil Harjumaal

Joonis 6. Natura 2000 alad ja kaitsealad Rail Balticu trassil Raplamaal

Joonis 7. Natura 2000 alad ja kaitsealad Rail Balticu trassil Pärnumaa põhjaosas

Joonis 8. Natura 2000 alad ja kaitsealad Rail Balticu trassil Pärnumaa lõunaosas

Magistritöö käigus koostatud Natura 2000 alade ja kaitsealade teemakaartide (vt joonis 5- 8) analüüsi ning täiendava uurimistööga saadi järgmised tulemused:

 Rail Balticu raudtee mõjupiirkonnas on 18 Natura ala, millest 3 olid linnualad (Põhja-Liivimaa linnuala, Taarikõnnu-Kaisma linnuala, Luitemaa linnuala) ja 15 loodusalad (Pärnu loodusala, Lemmejõe loodusala, Rabivere loodusala, Luitemaa loodusala, Taarikõnnu loodusala, Pirita loodusala, Tolkuse loodusala, Laiksaare loodusala, Raikküla-Paka loodusala, Kaisma loodusala, Mõrdama loodusala, Kuiaru loodusala, Rannaniidu loodusala, Laulaste loodusala, Kivikupitsa loodusala).  KSH-s esitatutele lisandus 7 loodusala (Raikküla-Paka loodusala, Kaisma loodusala, Mõrdama loodusala, Kuiaru loodusala, Rannaniidu loodusala, Laulaste loodusala, Kivikupitsa loodusala) ja 1 linnuala — Luitemaa linnuala.  Otseses raudteetrassi mõjupiirkonnas asub osa 2 loodusala territoorium — Pärnu loodusala ja Lemmejõe loodusala. Kaudses (nihutamisruumi) mõjualas on osaliselt 5 Natura ala (Pärnu loodusala, Lemmejõe loodusala, Rabivere loodusala, Luitemaa loodusala, Taarikõnnu loodusala), millest kahel alal asuvad ka linnualad (Luitemaa linnuala, Taarikõnnu-Kaisma linnuala). 1 km ulatusega kaudses raudtee mõjualas asuvad osaliselt kõik uurimistööga leitud 18 Natura ala.  Raudteetrassi mõjualas asub 16 erinevat loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpi 157 eraldiselt. Raudteest otseselt on mõjutatud 8 elupaigatüüpi (kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), loodsulikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050), Fennoskandia madalsoo-ja lodumetsad (9080*), siirdesoo-ja rabametsad (91D0*)) ning kaudses mõjualas (142 m ja 1 km) asub 16 elupaigatüüpi (lisaks nimetatutele, vähe - kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud (3160), fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), lood (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), põhjamaised lamminiidud (6450), Aas -rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt -punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), puisniidud (6530*)).  Soode, metsade ja ka veekogude elupaigatüüpide seisundile mõjuvad negatiivselt veerežiimi muutused, kuivendamine ja metsamajanduslikud tööd piiranguvööndis

 Rail Balticu raudteetrassi mõjupiirkonnas asub 26 looduskaitseala, millest otseses mõjualas on osaliselt Pärnu maastikukaitseala, Lemmejõe hoiuala ja Niidu maastikukaitseala. Kaudses (nihutamisruumi) mõjualas asub osaliselt 7 kaitseala, lisaks eelnimetatutele Rabivere maastikukaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Taarikõnnu looduskaitseala ja Kergu looduskaitseala. Ülejäänud 19 kaitseala asuvad raudtee kaudse mõjupiirkonnas.

Uurimistööga leitud Rail Balticu raudteetrassi mõjualasse jäävate Natura 2000 alade ja kaitsealade iseloomustused on esitatud kokkuvõtvalt tabelis 3 (paksus kirjas on Natura aladest tulenevad kaitse-eesmärgid). Info alade kaitseväärtustest pärineb peamiselt kaitsekorralduskavadest, kaitse-eeskirjadest ja EELIS andmebaasist. Tabeli ja teemakaartide vahel sidususe loomiseks on alade paiknemine raudtee mõjualas eristatud järgneva värvikoodiga:

 Tumepunane – ala asub otseses (66 m) Rail Balticu mõjualas  Erkpunane – ala asub kaudses (142 m) Rail Balticu mõjualas  Roosa – ala asub kaudses (1km) Rail Balticu mõjualas  Roheline – Rail Balticu mõjualas olevad looduskaitsealad  Helesinine – ametlikus Natura hindamises käsitlemata Natura alad ja loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid.

Tabel 3. Rail Balticu trassi mõjualasse jäävad Natura 2000 alad ja kaitsealad Nr. Natura ala Kaitseala Mõjuala Tegevus Kaitseväärtus Mõjutegurid 1. Pärnu Pärnu MK 66 m Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: metsastunud luited 1), 2) Külastatavus, liiva võtmine, loodusala 142 m rajamine (2180), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud metsade majandamine, kuivendamine 1 km loodusala (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), luidetevahelised 3), 6) Elupaikade hävimine (metsade (Pärnumaa, lahustükkide niisked nõod (2190) (Euroopa komisjonile...2004). RB otseses majandamine), häirimine ja suurenev Tahkuranna vahelisele mõjualas (9010*), kaudses mõjualas (9080*). külastatavus vald, alale. 2) Metsamaastik, metsakooslused ja liikide elupaigad. 4), 5) Liikide korjamine, tallamine, Reiu küla) Ühes kohas 3) Linnudirektiivi I lisa ja III kat. 9 linnuliiki: herilaseviu (Pernis elupaiga muutused loodusala apivorus), laanepüü (Tetrastes bonasia), händkakk (Strix uralensis), 7) Inimmõjud (prügistamine, kõrge territoorium- öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn külastatavus, tuultele avatus, ile (loodusala (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike- kuivendamine jm), puuliikide lõunanurk). kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) vaheldumine (Pärnumaa Reiu taimla (Pärnumaa Loodusmälestiste...2010), 4 II kat. linnuliiki: jäälind Loodusmälestiste...2010) tee riste (Alcedo atthis), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn rajamine (Picoides tridactylus), nõmmekiur (Anthus campestris), ja kivisisalik osaliselt (Lacerta agilis) (EELIS andmebaas 2017) loodusalale 4) III kat. taimeliigid: suur käopõll (Listera ovata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), harilik ungrukold (Huperzia selago) (Pärnumaa Loodusmälestiste...2010)

Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised liigid ja väärtused: 5) III kat. taimeliigid: roomav öövilge (Goodyera repens), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja harilik emaputk (Angelica palustris). 6) Alal kõrge linnustiku kaitse potensiaal, pesitsemas 11 kaitstavat liiki ja 36 kaitstava linnuliigi elupaika, III kat. 6 linnuliiki: raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), lõopistrik (Falco subbuteo), õõnetuvi (Columba oenas), vaenukägu (Upupa epops), hoburästas (Turdus viscivorus) 7) Väärtuslik rekreatsiooniala, linna õhukvaliteeti parandav ning mürareostust ärahoidev ala, tuulekaitse (Pärnumaa

Loodusmälestiste...2010) 2. Lemmejõe Lemmejõe 66 m Raudteesilla 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260) 1) Koprapaisud, vette langenud loodusala HO 142 m ehitus (Euroopa komisjonile...2004), põhjamaised lamminiidud (6450). RB puutüved, reostus, veevaesus, 1 km otseses mõjualas (3260), (6450) õigusrikkumised (röövpüük, kallaste (Pärnumaa, 2) Loodusdirektiivi II lisa liigid: saarmas (Lutra lutra), kahjustamine jm). Häädemeeste paksukojaline jõekarp (Unio crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) 2) Saarmas: kopra- ja kalapüük, vald, (EELIS andmebaas 2017) ebaseaduslik küttimine, elupaikade Majaka küla) halvenemine, toksiliste ühendite Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised liigid: sattumine vette, isendite hukkumine 3) II kat. liik tiigilendlane (Myotis dasycneme), loodusdirektiivi II ja V liikluses. Jõesilm: intensiivne lisa liik lõhe (Salmo salar) ja V lisa liik jõevähk (Astacus astacus), väljapüük. Paksukojaline jõekarp: jõeforell (Salma trutta trutta morpha fario), meriforell (Salma trutta maaparandus, põllumajanduslik trutta), loodusdirektiivi V lisa liik kobras (Castor fiber) (Hurt s.a) reostamine, veetemp. tõus, setted, veetaseme muutused. 3) Tiigilendlane: jõe (toitumisala) saastumine. Lõhilased: saarma, mingi, haigru kõrge arvukus, röövpüük. Jõevähk: elupaikade rikkumine, mink, saarmas, röövpüük, vähikatk (Hurt s.a) 3. Rabivere Rabivere 142 m Raudtee 1) II kat. taimeliik Eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. 1) Metsastumine ja kuivendamine. loodusala MK 1 km rajamine esthonica) (EELIS andmebaas 2017) 2), 3) Metsaelupaikade väljapoole 2) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: huumustoitelised järved piiranguvööndis ohustab (Raplamaa, loodusala ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), aas- (uuendus)raie. Sooelupaikades soo Kohila vald territooriumi rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), serva-ala kuivendamine. Mälivere looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), Niiduelupaikades võsastumine, valed küla; Rapla liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad hooldusvõtted. vald, Kuku laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), 4) Kaunis kuldking: lageraie, küla ja Koigi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad metsastumine ja metssigade kõrge küla) (91D0*) (Euroopa komisjonile...2004). RB kaudses mõjualas (7110*), arvukus (Tõnisson 2009) (7140), (9010*), (9020*), (91D0*). 3) Soomaastik, erinevad sootüübid, elustik ning kohalike veevarude

kaitse ja säilitamine (Tõnisson 2009)

Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised liigid: 4) II kat. taimeliigid kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), püstlinalehik (Thesium ebracteatum), kärbesõis (Ophrys insectifera), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) (Tõnisson 2009) 4. Luitemaa Luitemaa 142 m Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: Vanad loodusmetsad loodusala LK 1 km rajamine (9010*), põhjamaised lamminiidud (6450), veealused liivamadalad väljapoole (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (Pärnumaa, loodusala (1150*), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad Surju vald, territooriumi (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), hallid Ilvese küla) luited (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked Luitemaa nõgud (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja linnuala ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), looduslikus seisundis (Pärnumaa, rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), Surju vald, siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), Ilvese küla) liivakivipaljandid (8220), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0) (Euroopa komisjonile...2004). RB otseses mõjualas (9010*), (6450), kaudses mõjualas (9050), (91D0*), (91E0*), (91F0) 2) Loodusdirektiivi II lisa ja III kat. liigid: saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia), emaputk (Angelica palustris), jõesilm (Lampetra fluviatilis), tiigilendlane (Myotis desycneme), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), lõhe (Salmo salar), hallhüljes (Halichoerus grypus) (EELIS andmebaas 2017). 3) Linnualal ja looduskaitsealal: 50 rändlinnu- ja linnudirektiivi I lisa liiki (EELIS andmebaas 2017; Luitemaa looduskaitseala...2006)

5. Taarikõnnu Taari- 142 m Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: looduslikult 1) Kuivendamine, metsaraie loodusala kõnnu LK 1 km rajamine huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- piiranguvööndis (Pärnumaa, väljapoole ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad 2), 4) Pesitsusaegne häirimine, Vändra vald, loodus- ja loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), sobiva elupaiga pindala ja kvaliteedi Kõnnu küla) linnuala soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad vähenemine, metsakuivendus, Taarikõnnu- territooriumi. (91D0*) (Euroopa komisjonile...2004), sinihelmikakooslused (6410). metsaraie, alusmetsa võsastumine, Kaisma Raudtee RB kaudses mõjualas (3160), (7110*), (91D0*) väikekiskjad (Sepp jt 2013) linnuala rajamisega 2) Linnudirektiivi I lisa 8 liiki: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), 3) Sobiva elupaiga pindala ja (Pärnumaa, kaasnev laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must- kvaliteedi vähenemine (Sepp jt 2013) Vändra vald, Kootja tee toonekurg (Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), Kõnnu küla) ümber- laululuik (Cygnus cygnus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao suunamine urogallus) (Euroopa komisjonile...2004) 3) II kat. taimeliik kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata), III kat. 7 taimeliiki: roomav öövilge (Goodyera repens), harilik ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kuradi- sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik porss (Myrica gale), sulgjas õhik (Neckera pennata) (Sepp jt 2013)

Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised liigid: 4) II kat. 3 linnuliiki mudanepp (Lymnocryptes minimus), mustsaba- vigle (Limosa limosa), laanerähn (Picoides tridactylus) ja 13 III kat. linnuliiki: hiireviu (Buteo buteo), hallõgija (Lanius excubitor), männi- käbilind (Loxia pytyopsittacus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), hoburästas (Turdus viscivorus), soo- loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola) (Sepp jt 2013) 6. Pirita Pirita 1 km Raudteesilla 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: metsastunud luited Hajureostus, veevõtust tulenev loodusala jõeoru MK ehitus (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal voolureziimi ebaühtlus, (6270*), niiskuslembene kõrgrohustu (6430), lamminiidud (6450), punktreostuse võimalikkus, (Harjumaa, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud külastuskoormuse kasv, võsastumine,

Tallinn, (6530*) (Euroopa Komisjonile...2004). RB kaudses mõjualas (3260), oluliste vaadete kinnikasvamine, Lasnamäe (6270*), (6430) metsade jätkuv hooldamatus, osade linnaosa; 2) Loodusdirektiivi II lisa liigid jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe kultuurimälestiste halb seisukord, jõe Jõelähtme (Salmo salar), saarmas (Lutra lutra); II kaitsekategooria liik prahistamine ja kinnikasvamine, vald, Iru ja tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria liigid suured teeprojektid maastikukaitseala Nehatu küla) harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) (Tõnisson piiridel (Tõnisson 2010) 2010) 3) Pirita jõeorg, sealsed terrassid, paljandid ja taimekooslused ning metsad

Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised väärtused: 4) Looduskaitse üksikobjektid: harilik pärn, Lükati rahn, Iru jõekivi, Lükati paljand (EELIS andmebaas 2017) 5) Kultuuripärandid (Iru asula, linnus, suvemõisad, kalmistu, militaarsed objektid jm), puhkeväärtuslik ala (Tõnisson 2010) 7. Tolkuse Tolkuse LK 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: vanad loodusmetsad loodusala rajamine (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (Euroopa väljapoole komisjonile...2004), rohunditerikkad kuusikud (9050) (EELIS (Pärnumaa, loodusala andmebaas 2017). RB kaudses mõjualas (9010*) Surju vald, territooriumi 2) Loodusdirektiivi II lisa liigid: paksukojaline jõekarp (Unio Kõveri küla; crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) (Euroopa komisjonile...2004) Saarde vald, 3) Linnudirektiivi I lisa liik: metsis (Tetrao urogallus) Laiksaare 4) III kat. liigid: künnapuu (Ulmus laevis), karukold (Lycopodium küla) clavatum), harilik ungrukold (Huperzia selago) (EELIS andmebaas 2017) 8. Laiksaare Laiksaare 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: vanad loodusmetsad 1) Kuivendamine, loodusala LK rajamine (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad metsamajandusnõuete eiramine, väljapoole kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) (Euroopa röövraie (Pärnumaa, loodusala komisjonile...2004). RB kaudses mõjualas (9010*), (9080) 2) Pesitsusaegne häirimine, Häädemeeste territooriumi 2) Linnudirektiivi I lisa liigid must-toonekurg (Ciconia nigra), toidubaasi halvenemine, vald, Nepste valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) toitumiskohtade kinnikasvamine (M. küla; 3) Metsamaastik (M. Nõumees, Alekand 2006) Nõumees, Alekand 2006) Saarde vald,

Laiksaare Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised väärtused: küla) 4) Suurulukid ja taimed roomav öövilge (Goodyera repens), vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) (M. Nõumees, Alekand 2006) 9. Põhja- Kiusu- 1 km Raudtee 1) 31 linnuala ning 4 hoiualast tulenevat linnudirektiivi I lisa ja Liivimaa metsa HO rajamine rändlinnuliiki (EELIS andmebaas 2017) linnuala väljapoole 2) RB kaudses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: soostuvad linnuala ja soo-lehtmetsad (9080*). (Pärnumaa, territooriumi Häädemeeste vald, Penu küla) 10. Raikküla- Raikküla- 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: lood (6280), puisniidud Paka Paka HO rajamine (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud loodusala väljapoole (9050), sürjametsad (9060), puiskarjamaad (9070), loodusala lubjakivipaljandid (8210) (Euroopa komisjonile...2004), kuivad (Raplamaa, territooriumi niidud lubjarikkal mullal (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga Raikküla niidud (6510) (EELIS andmebaas 2017). RB kaudses mõjualas (9070), vald, Raela (6210), (6510), (6530*) küla; Kehtna 2) II kat. liik püst-linalehik (Thesium ebracteatum) (Euroopa vald, komisjonile...2004) Saunaküla) 3) Estonia mäe (Ees-, Kesk- ja Tagamägi) pinnavormide kaitse (EELIS andmebaas 2017) 11. Kaisma Kaisma HO 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised loodusala rajamine kalgiveelised järved (3140), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood väljapoole (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), (Pärnumaa, loodus- ja vanade laialehised metsad (9020*), siirdesoo- ja rabametsad Vändra vald, linnuala (91D0*). RB kaudses mõjualas (9010*) Kaisma küla) territooriumi 2) Loodusdirektiivi II lisa liigid: vingerjas (Misgurnus fossilis), Taarikõnnu- eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaunis kuldking Kaisma (Cypripedium calceolus) linnuala 3) Linnudirektiivi I lisa ja rändlindude 17 liiki: must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), herilaseviu (Pernis (Pärnumaa, apivorus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

Vändra vald, cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila Kaisma küla) chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), mustviires (Chlidonias niger), kassikakk (Bubo bubo), händkakk (Strix uralensis), musträhn (Dryocopus martius), öösorr (Caprimulgus europaeus) (EELIS andmebaas 2017) 12. Mõrdama Mõrdama 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: huumustoitelised järved 1) Kuivendamine, rabade loodusala HO rajamine ja järvikud (3160), rabad (7110*),soostuvad ja soo-lehtmetsad metsastumine (Pärnumaa, väljapoole (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), nokkheinakooslused 2), 3) Pesitsusaegne häirimine, Vändra vald, loodusala (7150), vanad loodusmetsad (9010*) (Euroopa komisjonile...2004), raiealade võsastumine, puistute Viluvere territooriumi siirde- ja õõtsiksood (7140) (Pajula 2012). RB kaudses mõjualas tihenemine küla) (9080*), (7110*), (91D0*) 4) Kuivendamine, rabastumine 2) Linnudirektiivi I lisa liigid ja nende püsielupaigad: must-toonekurg (Pajula 2012) (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus) (Pajula 2012)

Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised liigid ja väärtused: 3) III kat. liigid: händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Tetrastes bonasia), musträhn (Dryocopus martius) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) 4) II kat. liik ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos); III kat. liigid: Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), kuradisõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), harilik ungrukold (Huperzia selago) (Pajula 2012) 13. Kuiaru Kuiaru LK 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: vanad loodusmetsad 1) Metsakuivendus (Galadi s.a a) loodusala rajamine (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) (Euroopa väljapoole komisjonile...2004). RB kaudses mõjualas (9010*), (9050). (Pärnumaa, loodusala 2) III kat. liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kuradi- Are vald, territooriumi sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), roomav öövilge (Goodyera Võlla küla; repens) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) (Galadi s.a) Tori vald, Kuiaru küla) Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised liigid: 3) III kat. liigid: musträhn (Dryocopus martius), händkakk (Strix

uralensis), hiireviu (Buteo buteo), laanepüü (Bonasa bonasia) ja väike- kärbsenäpp (Ficedula parva) 4) III kat. liigid: sulgjas õhik (Neckera pennata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) (Galadi s.a a) 14. Rannaniidu Pärnu 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: rannikulõukad (1150*), 1), 2), 5) Tallamine, kõrge loodusala ranna-niidu rajamine rannaniidud (1630*), valged luited ehk liikuvad rannikuluited külastuskoormus, prahistamine,võsa, LK väljapoole (2120), liivased ja mudased pagurannad (1140), hallid luited puude ja kõrgekasvuliste taimede (Pärnumaa, loodusala (2130*), puiskarjamaad (9070) (EELIS andmebaas 2017). RB pealetung, liiva Pärnu linn; territooriumi kaudses mõjualas (1150*), (1630*), (9070) kaevandamine,erosioon Tahkuranna 2) Loodusdirektiivi II lisa liigid: emaputk (Angelica palustris) 3) 4) Roostumine, häirimine, kisklus vald, (EELIS andmebaas 2017), soohiilakas (Liparis loeselii) (Pärnu (Pärnu rannaniidu...2010) Reiu küla) rannaniidu...2010) 3) Linnudirektiivi I lisa 5 liiki: kiivitaja (Vanellus vanellus), mustsaba- vigle (Limosa limosa), punajalg-tilder (Tringa totanus), jõgitiir (Sterna hirundo), väiketiir (Sterna albifrons) ning 6 rändlinnuliiki: väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), kuldhänilane (Motacilla citreola), tutkas (Philomachus pugnax), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) (EELIS andmebaas 2017; Pärnu rannaniidu...2010) 4) III kat. ja II kat. 10 taimeliiki: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), künnapuu (Ulmus laevis), küürlemmel (Lemna gibba), villane katkujuur (Petasites spurius) (EELIS andmebaas 2017) 5) Puhkeväärtus (Pärnu rannaniidu...2010) 15. Laulaste Kiusu- 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), 1) kuivendamine; loodusala metsa HO; rajamine vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) metsamajandusnõuete eiramine; Laulaste väljapoole (Euroopa komisjonile...2004). RB kaudses mõjualas (9080*) ebaseaduslikud raied; eelnenud (Pärnumaa, LK loodusala 2) Loodusdirektiivi II lisa liigid: jõesilm (Lampetra fluviatilis), ajajärgu metsamajandusliku Häädemeeste territooriumi saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) tegevusena kujunenud puistute

vald, (Euroopa komisjonile...2004), V lisa liik apteegikaan (Hirudo vanuseline ja liigiline struktuur Majaka küla) medicinalis) 2) õgvendamine-süvendamine; 3) Linnudirektiivi I lisa liik: must-toonekurg (Ciconia nigra) (T. mahavisatud prahist tekkida võiv Nõumees, Alekand 2006) reostus, kopra paisude negatiivne mõju elustikule Lisaks mitte kaitse-eesmärgilised väärtused: 3), 4) pesitsusaegne häirimine 4) linnudirektiivi I lisa liigid valgeselg kirjurähn (Dendrocopus (sihtkaitsevööndite kontrollimatu leucotus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), külastamine) toidubaasi vähenemine värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), toitumisalade võsastumine (T. laanepüü (Bonasa bonasia), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) (T. Nõumees, Alekand 2006) Nõumees, Alekand 2006) 5) Metsamaastik, suurulukid, linnustik, harilik kärnkonn (Bufo bufo), rohukonn (Rana temporaria), tiigikonn (Rana lessonae), rästik (Vipera berus), III kat. künnapuu (Ulmus laevis), roomav öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) (T. Nõumees, Alekand 2006) 16. Kivikupitsa Kivi- 1 km Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: vanad loodusmetsad 1), 2) Metsamajanduslikud tööd loodusala kupitsa MK rajamine (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), oosidel ja 3) Pesapaikade ja toitumisalade väljapoole moreenikuhjatistel olevad okasmetsad (sürjametsad) (9060) hävimine (Pärnumaa, loodusala (Euroopa komisjonile...2004). RB kaudses mõjualas (9010*), (9020*) 4) Elupaikade ja kasvukohtade Häädemeeste territooriumi 2) Kivikülv, kaitsealuste liikide elupaigad ja kõrge hävimine (Galadi s.a b) vald, Orajõe looduskaitseväärtusega metsakoosluste terviklikkus küla) 3) Linnudirektiivi I lisa 9 liiki: hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja laanepüü (Bonasa bonasia), valgeselg–kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), must-toonekurg (Ciconia nigra) 4) I kat. liik lendorav (Pteromys volans), III kat. liigid sulgjas õhik (Neckera pennata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik ungrukold (Huperzia selago) (Galadi s.a b) 17. Niidu MK 66 m Raudtee 1) Metsamaastik, sealsed metsakooslused, puisniidud ja jõeäärsed 2), 3) Elupaikade kadumine/seisundi 142 m rajamine niidukooslused ning metsalinnustik halvenemine, häirimine, kõrge

(Pärnumaa, 1 km osaliselt 2) Linnudirektiivi I lisa liigid: jäälind (Alcedo atthis), nõmmelõoke külastatavus Pärnu linn) kaitseala (Lullula arborea) ja väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) 4) Jäätmed, kõrge külastatavus, territoorium- 3) Liigirikas linnustik (loendatud 65 pesitsevat liiki) saastamine, hoiduda metsade ile 4) Vanad puistud (150- 180-a) männid ja pärnad, 100 a ja vanemad majandamisest, surnud ja lamapuitu tammed ning kuni 130 a vanad sanglepad ning niidukooslused mitte eemaldada, mitte kuivendada, 5) 7 II kat. nahkhiireliiki veelendlane (Myotis daubentonii), põhja- avatus servaefektile, niidukoosluste nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), pargi- võsastumine ja tallamine nahkhiir (Pipistrellus nathusii), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), 5) Sobivate elupaikade, õõnsustega suurvidevlane (Nyctalus noctula), suurkõrv (Plecotus auritus) ja puude kadumine või nende seisundi pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) halvenemine 6) III kat liigid: pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll 6) Kasvukohtade võsastumine (Listera ovata) ja vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fucsii) 7) Prügistamine, tallamine, 7) Puhkeväärtusega, müra ja saasteainete levikut pidurdav metsaala erosioonioht (Raidla, Kiiker 2012) (Pärnu linnavalitsus jt 2008), mitmekesine maastikumuster, avatud kaunid vaated Pärnu jõele ja jõelt korrastatud maastikele (Raidla, Kiiker 2012) 18. Kergu LK 142 m Raudtee 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: rohunditerikkad kuusikud 1 km rajamine (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (Pärnumaa, väljapoole 2) Linnudirektiivi I lisa liik: laanepüü (Bonasia bonasia) Vändra kaitseala 3) Kivimurru rändrahn (EELIS andmebaas 2017) vald, territooriumi Viluvere küla, Sohlu küla) 19. Kõnnu 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, puistu rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste (Pärnumaa, kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise Vändra territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) vald, 2) RB kaudses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: Kõnnu puisniidud (6530*) küla) 20. Lellapere 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,

põlispuud rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste (Raplamaa, kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise Kehtna territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) vald, Lellapere küla) 21. Alu 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, mõisapark rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste (Raplamaa, kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise Rapla vald, territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) Alu alevik) 22. Luuka 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kasesalu rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste (Raplamaa, kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise Rapla vald, territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) Mõisaasem e küla) 23. Matsi- 1 km Raudtee 1) Kaitseala on loodud 1992. aastal tammiku kaitseks (EELIS Kärneri rajamine andmebaas 2017) tammik väljapoole kaitseala (Raplamaa, territooriumi Rapla vald, Kuku küla) 24. Saueaugu 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kasesalu rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste (Raplamaa, kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise Kohila territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) vald, 2) RB kaudses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp:

Mälivere puisniidud (6530*) küla) 25. Lohu mõisa 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, park rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste (Raplamaa, kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise Kohila territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) vald, Loone küla) 26. J. Raeda 1 km Raudtee 1) Ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, selektsiooni rajamine kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult aed väljapoole väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kaitseala kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise (Harjumaa, territooriumi suunamisega (Kaitsealuste...2015) Rae vald, Rae küla) 27. Elupaigatüüp Loo 142 m Raudtee 1) RB kaudses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: lood 1) kulustumine, kinnikasvamine, aasnelgi 1 km rajamine (6280*); 1 eraldis hoolduse lakkamine, kultuuristamine, (Harjumaa, (Dianthus väljapoole 2) II kat. taimeliigid: aasnelk (Dianthus superbus), kuninga-kuuskjalg liigilise mitmekesisuse vähenemine Jõelähtme superbus) elupaiga- (Pedicularis sceptrum-carolinum) (Põldaas, Laasi 2013) vald, ja kuninga- tüübi 2) kaevandamine, ehitustegevus ja Liivamäe kuuskjala territooriumi kasvukohtade võsastumine küla) (Pediculari (Keskkonnaministeerium 2015) s sceptrum- carolinum) püsielupaik 28. Elupaigatüüp Männiku 66 m Raudtee 1) RB otseses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: 1) Kuivendamine, rabade kalakotka 142 m rajamine läbi looduslikus seisundis rabad (7110*); 1 eraldis metsastumine (Pajula 2012) (Harjumaa, (Pandion 1km elupaiga- 2) I kat. liik: kalakotkas (Pandion haliaetus) 2) Sobivate pesapaikade ja Saku vald, haliaetus) tüübi pesapuude vähesus, pesitsusaegne Männiku püsi- häirimine, hukkumine elektriliinides küla; Kiili elupaik ja kalapüügivõrkudes, vald, Luige keskkonnamürgid (Kalakotkas 2017)

alevik) 29. Elupaigatüüp Männiku 66 m Raudtee 1) RB otseses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: siirdesoo- 1) Kuivendamine (Pajula 2012) kalakotka 142 m rajamine läbi ja rabametsad (91D0*); 1 eraldis 2) Sobivate pesapaikade ja (Harjumaa, (Pandion 1 km elupaiga- 2) I kat. liik: kalakotkas (Pandion haliaetus) pesapuude vähesus, pesitsusaegne Saku vald, haliaetus) tüübi häirimine, hukkumine elektriliinides Männiku püsi- ja kalapüügivõrkudes, küla; Kiili elupaik keskkonnamürgid (Kalakotkas 2017) vald, Luige alevik) 30. Elupaigatüüp Urge väike- 66 m Raudtee 1) RB otseses mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: 1) Kuivendamine, rabade konnakotka 142 m rajamine läbi inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120); 1 metsastumine (Pajula 2012) (Pärnumaa, (Aquila 1km elupaiga- eraldis 2) Pesapaikade kahjustamine Sauga vald, pomarina) tüübi 2) I kat. liik: väike-konnakotkas (Aquila pomarina) metsamajanduse tagajärjel, Kilksama ja püsi- elupaikade soodsa seisundi Tammiste elupaik halvenemine väljaspool küla) püsielupaikasid, pesitsusaegne häirimine, hukkumine el. liinides ja teedel (Kotkaklubi 2009) 31. Elupaiga- 66 m ja 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: kuivad niidud lubjarikkal 1) Võsastumine, kulustumine ja tüüp 142 m mullal (6210*). RB otseses ja kaudses (142 m) mõjualas 6 eraldist, liigirikkuse langus (Paomees 2015) 1 km kaudses (1 km) mõjualas 2 eraldist 32. Elupaiga- 66 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: looduslikus 1) Kuivendamine, rabade tüüp 142 m seisundis rabad (7110*); 4 eraldist metsastumine (Pajula 2012) 1 km 33. Elupaiga- 66 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: aluselised ja 1) Võsastumine, kinni kasvamine, tüüp 142 m nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230); 4 eraldist veerežiimi muutumine (Tali 2015) 1 km 34. Elupaiga- 66 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: vanad 1) metsamajanduslikud tööd tüüp 142 m loodusmetsad (9010*); 9 eraldist piiranguvööndis, metsakuivendus 1 km (Sepp jt 2013) 35. Elupaiga- 66 m 1) Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: hariliku kuusega (Picea abies) 1) metsamajanduslikud tööd (Sepp jt tüüp 142 m rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050). RB otseses ja kaudses 2013) 1 km (142 m) mõjualas 1 eraldis, kaudses (1 km) mõjualas 2 eraldist

36. Elupaiga- 66 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: fennoskandia 1) metsamajanduslikud tööd tüüp 142 m madalsoo- ja lodumetsad (9080*); 8 eraldist piiranguvööndis, metsakuivendus 1 km (Sepp jt 2013) 37. Elupaiga- 66 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: siirdesoo- ja 1) Kuivendamine (Pajula 2012) tüüp 142 m rabametsad (91D0*); 8 eraldist 1 km 38. Elupaiga- 142 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: põhjamaised 1) Võsastumine ja metsastumine tüüp 1 km lamminiidud (6450); 19 eraldist (Suurkask 2014) 39. Elupaiga- 142 m 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: Aas-rebasesaba 1) Võsastumine (Estonian, tüüp (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) Latvian...jt 2013) madalikuniidud (6510); 6 eraldist 40. Elupaiga- 1 km 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: niiskuslembesed 1) Võsastumine, kinnikasvamine, tüüp kõrgrohustud (6430); 3 eraldist veerežiimi muutused (Adepte Ekspert 2012) 41. Elupaiga- 1 km 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: puisniidud 1) Kuivendamine (MTÜ Loodusõpe tüüp (6530*); 5 eraldist 2012) 42. Elupaiga- 1 km 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: lood (6280*); 1 1) Võsastumine (Sixten 2015) tüüp eraldis 43. Elupaiga- 1 km 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: looduslikult 1) Veerežiimi muutused (Raasuke jt tüüp huumustoitelised järved ja järvikud (3160); 75 eraldist 2012) 44. Elupaiga- 1 km 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: vähe- kuni 1) Kuivendamine (Luhamaa 2015) tüüp kesktoitelised kalgiveelised järved (3140); 1 eraldis 45. Elupaiga- 1 km 1) RB mõjualas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp: fennoskandia 1) Võsastumine (Tali 2015) tüüp madalike liigirikkad arurohumaad (6270*); 1 eraldis Märkus. Märk * tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe, mille tagamiseks on EL eriline vastutus, kuna suur osa antud elupaiga levialast paikneb liikmesriikide territooriumil (Eestis esinevad...2017).

3.3.2. Võrdlustulemused: Natura 2000 ja kaitsealad

KSH Natura trassivalikute hindamisel leiti, et otsest, ebasoodsat ning mitteleevendatavat mõju, mis üheselt mõnd käsitletud Natura ala ebasoodsalt mõjutaks ning seega teatud trassialternatiivi välistaks teadaolevalt ei esine (v.a trass 4E Pärnu loodusalale), kuid esineb trassilõike, kus on oht ebasoodsa kaudse mõju esinemiseks (Hendrikson & Ko jt 2016a).

Eelistatud trassivariandi puhul peeti edasist Natura hindamist vajalikuks 13 Rail Balticu raudtee mõjupiirkonda jäävale Natura alale (Lemmejõe loodusala, Põhja-Liivimaa linnuala, Laiksaare loodusala, Tolkuse loodusala, Luitemaa loodusala, Reiu jõe loodusala, Pärnu loodusala, Pärnu jõe loodusala, Taarikõnnu loodusala, Taarikõnnu-Kaisma linnuala, Rabivere loodusala, Pirita loodusala, Mernieku Dumbraji loodusala Lätis (Sealsamas)) ning esitati leevendusmeetmed, mille korrektsel täitmisel saab eeldada ebasoodsa mõju puudumist (vt tabel 2).

Magistritöö käigus koostatud kaardianalüüsi ja täiendava uurimistöö põhjal selgus, et raudteest mõjutatavaid Natura alasid ja kaitsealasid on tunduvalt rohkem (vt tabel 4). Rail Balticu eelistatud raudtee mõjupiirkonnas asub 18 Natura ala, millest 3 on linnualad ja 15 loodusala (vt tabel 3). Magistriöö uurimistulemused erinevad RB KSH tulemustest.

Tabel 4. Rail Balticu KSH ja uurimistöö tulemuste võrdlus

Magistritöö tulemused: KSH tulemused:

Trassiga seotud 18 Natura ala Trassiga seotud 20 Natura ala 1. (15 loodusala, 3 linnuala) (18 loodusala, 2 linnuala)

Natura hindamine vajalik 18 alale Natura hindamine vajalik 13 alale 2. (15 loodusala, 3 linnuala) (11 loodusala, 2 linnuala)

Kaitsealad Kaitsealad

Natura 2000 alad 2000 Natura Lisandus 8 Natura ala 3. (7 loodusala, 1 linnuala)

16 elupaigatüüpi 157 eraldiselt Natura aladest eraldi seisvad 4. (Natura aladest eraldi) elupaigatüübid puuduvad

13 kaitseala, 91 kaitstava liigi 5. 26 kaitseala, 3 püsielupaika elupaika

2 Natura ala 4 kaitseala 3 kaitseala 6. 28 kaitstava liigi elupaika

66 m 8 elupaigatüüpi

Otsene Otsene mõjuala

11 elupaigatüüpi 5 kaitseala 5 Natura ala 16 liigi elupaika

142 m 7 kaitseala 350 m 7. 15 elupaigatüüpi 3 kaitseala 18 Natura ala

1 km 47 kaitstava liigi elupaika

Kaudne mõjuala Kaudne

Eelistatud trassivariant Eelistatud 19 kaitseala 2 km

1-3. Magistritöö käigus leiti Rail Balticu raudtee mõjupiirkonnast (66 m, 142 m ja 1 km) kokku 18 Natura ala, millest 10 ala kattuvad KSH Natura hindamisel hinnatutega ja 8 ala lisandus juurde. Alade lisandumise põhjuseks on asjaolu, et töös on kõigile raudteetrassi mõjupiirkonda jäävatele Natura aladele arvestatud Natura hindamise vajadust.

KSH: hindamise protsessis leiti mitmete Natura alade puhul, et ebasoodne mõju neile aladele (Kivikupitsa loodusala, Laulaste loodusala, Kaisma loodusala, Raikküla-Paka loodusala, Kuiaru loodusala, Rannaniidu loodusala, Mõrdama loodusala ja Luitemaa linnuala) on välistatud ning edasine hindamise vajadus puudub (Hendrikson & Ko jt 2016a).

Magistritööga leitud Natura alade võrdlemisel KSH tulemustega esineb erinevusi kaitstavate liikide arvus, mis põhiliselt on tingitud uurimistöö analüüsil kasutatud Natura alade piiride ja paiknemise erinevusest. Rail Balticu raudtee mõjualasse jäävatest Natura aladest puuduvad uurimustöö kaardilt Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusala, Taarikõnnu-Kaisma linnuala põhjaosas asuv metsise püsielupaik ning Mõrdama loodusala lääneservas asuvad metsise ja must-toonekure püsielupaigad. Alade puudumine ja teemakaardi teatud erisused (Lemmejõe loodusala territooriumi piirid erinevad seadusega kehtestatust, Luitemaa linnuala paikneb Luitemaa loodusalaga samades piirides, osa Taarikõnnu-Kaisma linnualast asub Taarikõnnu loodusala territoorimi – Lõo raba ja Taarikõnnu raba – piirides) on tingitud kaardianalüüsis kasutatud andmekihi puudustest. Maa-ameti kaardirakenduse kaart „Looduskaitse ja Natura 2000‖ (2017) kinnitab sellist alade paiknemise õigsust.

Uurimistöö tõstatas erinevused ka Natura alade kaitseväärtustes. Ametlikus Natura hindamises on Natura aladele avalduvaid mõjusid hinnatud üksnes lähtuvalt alade kaitse-

72 eesmärkideks seatud liikidest ja/või elupaigatüüpidest (Hendrikson & Ko jt 2016a). Liike ja teisi ala väärtusi, mis ei ole Natura alal kehtestatud kaitse-eesmärgiks, hindamisel ei arvestatud. Seda õigustatult, sest Natura hindamise põhimõtteks on välja selgitada just Natura 2000 alale avalduv mõju. Hindamine peab kirjeldama väärtuseid (kaitstavad liigid, elupaigad) ja plaanitava tegevuse mõju neile (Natura hindamine 2017). Ent aladel esineb ka liike ja elupaiku, mis ei ole alal seatud kaitse-eesmärgiks, kuid on seal olulised kaitstavate elupaikade toimimiseks ja seisundi iseloomustamiseks (Seisukohad ja...2016), mistõttu peaks Natura hindamisel nendega siiski arvestama. Seetõttu on käesolevas uurimistöös esitatud lisaks kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele ka teisi kaitstavaid ja mitte kaitsatavaid loodusväärtusi, mis tulenevad peamiselt kaitsealade kaitsekorralduskavadest, kus Natura alad asuvad.

4. Magistritöö tulemusel leiti Rail Balticu trassi mõjualast 157 eraldiselt 16 erinevat loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi, millele võib raudtee ehitusega ilmneda ebasoodne mõju peamiselt läbi veerežiimi muutuste ja metsaraie. Nendeks elupaigatüüpideks on : vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), lood (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), põhjamaised lamminiidud (6450), Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), puisniidud (6530*), looduslikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) (vt tabel 3).

KSH: arvestatud vaid Natura aladel asuvaid elupaigatüüpe.

5. Magistritöö hinnagul on raudteetrassi mõjualas (66 m, 142 m, 1 km) kokku 26 kaitseala, millest 8 puhul on tegemist 1 km ulatusega kaudses mõjualas asuva puistu või pargiga. Lisaks on Rail Balticu trassi mõjualas kolm kaitstava liigi püsielupaika: Männiku kalakotka (Pandion haliaetus) püsielupaik, Urge väike-konnakotka (Aquila pomarina) püsielupaik ja Loo aasnelgi (Dianthus superbus) ja kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum-carolinum) püsielupaik (vt tabel 3).

KSH: Rail Balticu mõjualas 13 kaitseala ja 91 kaitstavate liikide elupaika.

6. Magistritöö hinnagul jääb Rail Balticu trassi otsesesse mõjualasse (66 m) 2 Natura ala (Pärnu loodusala, Lemmejõe loodusala), 3 kaitseala (Pärnu MK, Niidu MK, Lemmejõe HO) ja 8 raudtee ehitusel hävivat elupaigaigatüüpi — kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), loodsulikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) (vt tabel 3).

KSH: raudteest on otseselt mõjutatud 4 kaitseala (Luitemaa LK, Pärnu MK, Niidu MK ja Rabivere MK) ning 28 kaitstava liigi elupaika.

7. Uurimistööga leiti, et Rail Balticu kaudses (142 m) mõjualas paikneb osaliselt 5 Natura ala (Pärnu loodusala, Lemmejõe loodusala, Rabivere loodusala, Luitemaa loodusala, Taarikõnnu loodusala), millest kahel alal asuvad ka linnualad (Luitemaa linnuala, Taarikõnnu-Kaisma linnuala).

Mõjualas paikneb ka 11 loodusdierktiivi I lisa elupaigatüüpi: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (6280*), põhjamaised lamminiidud (6450), Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), looduslikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Lisaks Natura aladele on antud mõjupiirkonnas 7 kaitseala (Pärnu MK, Niidu MK, Lemmejõe HO, Rabivere MK, Luitemaa LK, Taarikõnnu LK ja Kergu LK).

KSH: nihutamisruumi (350 m) alas on kokku 5 kaitseala (Kiusumetsa HO, Laiksaare LK, Tolkuse LK, Mõrdama HO, Kergu LK) ja 16 kaitstava liigi elupaika.

Rail Balticu trassi 1 km ulatusega kaudses mõjualas on magistritöö tulemusel kõik leitud 18 Natura ala, lisaks 15 elupaigatüüpi ja 19 kaitseala.

KSH: 2 km ulatusega kaudses mõjualas asub 3 kaitseala (Kivikupitsa MK, Krundiküla LK (kavandatav) ja Laulaste LK) ning 47 kaitstava liigi elupaika.

Kokkuvõtvalt lisandus uurimistulemustega Rail Balticu mõjutsooni 13 looduskaitseseaduse ja selle määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri‖ (2006) kaitstavat loodusobjekti ning 7 loodusala ja 1 linnuala, millele avalduvaid võimalikke mõjusid ei ole ametlikus Natura hindamise aruandes peetud vajalikuks täpsemalt hinnata (Hendrikson & Ko jt 2016a). Lisaks asub raudteetrassi mõjualas 16 erinevat loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpi 157 eraldiselt.

Rail Balticu raudteest otseselt mõjutatud Natura aladeks osutusid 2 loodusala (Pärnu loodusala ja Lemmejõe loodusala) ning osaliselt või täielikult 8 erinevat Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ (LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpi (kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), looduslikus seisundis rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad (9050), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), siirdesoo-ja rabametsad (91D0*)) (vt tabel 3), mis magistritöö autori seisukohalt kujutavad otsest negatiivset mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele läbi kaitseesmärgiks olevate elupaigatüüpide/liikide elupaikade pindala ja seisundi muutuste. Kiirraudtee kaudne mõju saab avalduma läbi keskkonnatingimuste muutuste.

Arvestades uurimistöö tulemusel Rail Balticu mõjualasse lisandunud kaitstavate loodusobjektide ja Natura alade/elupaigatüüpide arvu kujutab planeeritav raudteetaristu katkestust loodusväärtustele. Ebasoodsate mõjude avaldumise suhtes väärivad enim tähelepanu Rail Balticu raudtee kaitsevööndi ja selle vahetus läheduses paiknevad loodusalad ja elupaigatüübid, mille suhtes rakendatavad leevendusmeetmed võivad osutuda ebapiisavaks (vt tabel 3 ja joonis 5-8).

3.3.3. Kultuurimälestised ja pärandkultuur

Algselt kavandatud kiirraudtee reisijaamaga Pärnusse, reisiterminaliga Ülemistele ja kaubajaamaga Muuga sadamasse (Hendrikson & Ko jt 2013b) täienes edasise planeerimise käigus. 2016. aasta maakonnaplaneeringutest juba nähtub, et Pärnu maakonda

75 planeeritakse lisaks reisijate raudteejaamale ka möödasõidujaama (Hendrikson & Ko jt 2016f) Rapla piirkonda perspektiivset raudteejaama koos möödasõidujaamaga (Hendrikson & Ko jt 2016g) ja Harjumaale lisaks Ülemiste reisiterminalile ning perspektiivsele kaubaterminalile veel Soodevahelist sõlmjaama (Hendrikson & Ko jt 2016h). Planeerimisel ja projekteerimisel lubatakse kasutada keskkonnakaitselisi meetmeid – tuleb arvestada, et raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inim- kui looduskeskkonnale (Hendrikson ja Ko jt 2016b).

Rail Baltic KSH kultuuripärandi uuring (2013) lähtus kultuurimälestiste ja pärandkultuuri kaardistamisel ja hindamisel kehtivatest planeeringutest ning maakondade ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringu tasandi planeeringutes määratletud miljöö- jm seonduvatest väärtustest (vt lisa 1, mapis). Kohalike omavalitsuste tasandil jäid Rail Balticu trassikoridori sõlmprobleemiks teemaplaneering „Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused―, samuti mitmed miljööväärtuslikud elamupiirkonnad ja -alad Tallinnas, Harjumaal, Rapla- ja Pärnumaal, lisaks veel kohalike omavalitsuse poolt väärtustatud objektid.

Magistritöö osana valminud kultuurimälestiste kaardil (2015 eelistatud trassivalik) jääb Rail Balticu trassi 1 km mõjualale kokku 96 kultuuri (ajaloo-, arheoloogia- ja ehitis) mälestist. Leitud objektidest asub Harjumaal 81 objekti, Raplamaal 13 objekti ning Pärnumaal 2 objekti (vt joonis 9-11).

Joonis 9. Kultuurimälestiste paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Harjumaal

Joonis 10. Kultuurimälestiste paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Raplamaal

Joonis 11. Kultuurimälestiste paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Pärnumaal

Pärast Muinsuskaitseameti seisukohti (31. 07. 2013. Muinsuskaitseametis toimunud koosolek Rebala muinsuskaitseala kaitsekorralduse teemal seoses Rail Baltic trassivalikuga (Hendrikson & Ko jt 2016b)) ja Tartu Ülikooli ekspertide poolt teostatud arheoloogilisi eeluuringuid 2013 – 2014, mille tulemusel leiti eelistatud trassikoridorist umbes 40 kohta, kust võib muistiseid leida, jäid raudtee mõjualas riikliku muinsuskaitseseadusega kaitstavaks ainult arheoloogiamälestised (Hendrikson & Ko jt 2016b).

Teiste objektide puhul (XX sajandi arhitektuur, maaehituslik pärand, matmispaigad) jäid planeerijate poolt arvestuslikeks Muinsuskaitseameti poolt antavad soovitused. Seadusega valdavalt kaitsmata pärandkultuuri ja looduslike pühapaikade kaitstus sõltub maaomaniku tahtest, Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti antavatest soovitustest või siis kattuvate väärtuste puhul muinsus- ja looduskaitseseadusest (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Jooniselt 9, 10 ja 11 nähtub, et Rail Balticu raudtee kaitsevööndis (66 m) ei asu otseselt ühtegi objekti. Nihutamisruumi (142 m) alas paikneb kokku 6 arheoloogiamälestist, millest alla 50 m kaugusel on kolm arheoloogiamälestist — kalmistu Tori vallas, Kultusekivi ja Ohvrikivi (vt tabel 5). Nimetatud mälestised osutusid ära märgituks ka arheoloogilises eeluuringus (Lang 2013a). Ülejäänud 90 mälestist jäävad 1 km laiusesse raudtee mõjualasse.

Tabel 5. Kultuurimälestised Rail Balticu raudteetrassi alas Mälestise Mälestise Arheoloogia- Kirjeldus1 kaugus raudtee kaitse- Aadress mälestis kaitsevööndist vöönd 1. Kultusekivi, Asub olemasolevast raudteest 40 m 24 m 50 m Harjumaa, I a- tuh. e.Kr. - kaugusel. Tegemist on keskmise Tallinna linn, I a- tuh. suurusega roosakat värvi kergelt Lasnamäe (reg.nr 2619) sammaldunud raudkiviga. Kivi on linnaosa ilmselgelt oma algselt asukohalt ära lükatud (arvatavasti raudtee remondi ja aia püstitamisega) ja paikneb tagurpidi, põhjaga ülespoole, mistõttu ei olnud võimalik lohkude olemasolu ega arvu tuvastada. Pole siiski kahtlust, et tegemist on mälestise passis kirjeldatud kultusekiviga (tolleaegne nr 1983), mis passi koostamise ajal paiknes 7–8 m lõuna pool, vahetult tagavararaudtee tammi põhjaküljel. Kivi ümbrus on kõrgesse rohtu kasvanud. Kaitsetähis puudub. 2. Ohvrikivi Rahvapärimusteade. Teaduslikku 31 m 50 m Harjumaa, "Tohtrikivi" informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi Rae vald, (reg.nr 18851) vahetus ümbruses. Rae küla 3. Kalmistu XV-XVIII saj maa-alune kalmistu. 22 m 50 m Pärnumaa,

(reg.nr.11825) Rahvapärimuse järgi katkuaegne Tori vald, matmispaik. Elbi küla 4. Asulakoht Teaduslikku informatsiooni sisaldav 105 m 50 m Harjumaa, (reg.nr.18828) kultuurkiht. Rae vald, Lehmja küla 5. Kultusekivi Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, 108 m 50 m Harjumaa, (reg.nr.18731) tehislikud lohud kivil. Teaduslikku Rae vald, informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju Assaku sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses. alevik 6. Kivikalme Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi 118 m 50 m Raplamaa, (reg.nr. 12155) olemasolu. Rapla vald, Kalevi küla Märkus. 1 - mälestiste kirjelduse info pärineb Kultuurimälestiste riiklikust registrist

Kultuurimälestiste kaitstuse küsimusest lähtunud intervjuust Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ulla Kadakasega (28. 04. 2017) selgus, et Rail Balticu lõplik trassivalik jätab suurema osa kultuurimälestisi puutumata.

Arheoloogilisele maastikuseirele eelnenud arhiiviandmete läbitöötamisel selgus, et eelistatud trassile jäänud 40 huvipakkuvat kohta kontrollitakse väliuuringutel. 2015. aasta arheoloogilise maastikuseirega leiti kolmest maakonnast peamiselt vanu põllualasid ja põllukivide hunnikuid, talukohti ja piirikive. Harjumaalt leiti 3 uut lohukivi, lisaks ühe sealse kaitsealuse lohukivi ümbrusest kiviaegne asulakoht. Leitud ja juba varem teadaolevad mälestised hävimisohus ei ole, kuid vajadusel saab kultuuriväärtusega kive teisaldada ja asulakohtade jms ümbrus ehituse ajal järelevalve alla võtta (Sealsamas).

XX. sajandi arhitektuurist jääb planeeritavale raudteele ette Tootsi raudteejaam ja kõrvalhooned, mis ei kuulu Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. 1920. aastatest pärinevat jaamahoonet (reg. nr 1918) ei ole plaanis kinnitada kultuurimälestiseks. Kui objekt peaks planeeritava raudtee ehituse tõttu kuuluma lammutamisele, tuleb see võimalusel lahti võtta ja mujale teisaldada, või leida muid lahendusi säilitamiseks (Sealsamas).

Rail Balticu KSH-s on Tootsi raudteejaama kohta öeldud, et kompleks jääb väljapoole raudtee ehitustöödest mõjutatavat ala ning otsene mõju miljööväärtuslikele hoonetele puudub (Hendrikson & Ko jt 2016b).

Maaameti kaardiserveri andmete põhjal koostatud pärandkultuuriobjektide arv Rail Balticu trassil küündis teemakaartide põhjal 147-ni: Pärnu maakonnas – 58, Rapla maakonnas – 64 ja Harju maakonnas – 25 pärandkultuuriobjekti (vt joonis 12,13,14,15).

Joonis 12. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Harjumaal

Joonis 13. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Raplamaal

Joonis 14. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Pärnumaa põhjaosas

Joonis 15. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Rail Balticu trassi suhtes Pärnumaa lõunaosas

Koostatud kaartide ja uurimistulemuste tabeli põhjal selgus, et Rail Balticu trassialal ja seda 1 km laiuselt ümbritseval raudtee mõjualal on kokku 147 pärandkultuuriobjekti, millest 3 objekti jääb raudtee kaitsevööndi (66 m), 6 objekti nihutamisruumi (142 m) alale ja 11 objekti asuvad nii RB trassialal kui ka mõjualal (vt tabel 6).

Tabel 6. Pärandkultuuriobjektid Rail Balticu raudteetrassi alas Paiknemine Mälestis Kirjeldus1 Mälestise aadress mõjualas 1.Triangulatsioo Vana geodeetiline märk, tüüp määratav, RB raudtee- Raplamaa, ni posti alus - objektist või esialgsest funktsionaalsusest kaitse-vöönd Rapla vald, kolmnurk-kraav säilinud alla 20% (66 m) Alu-Metsküla küla 2. Kehtna raba Tüüp määratav, objektist või esialgsest Raplamaa, Raikküla turbavõtukoht funktsionaalsusest säilinud alla 20% vald, Kaigepere küla 3. Haud Objektist või esialgsest funktsionaalsusest Pärnumaa, Tori vald, säilinud 20-50% Elbi küla 4.Turbavõtukoht Objektist või tema esialgsest RB Harjumaa, funktsionaalsusest säilinud 20-50%, Rae raba nihutamis- Rae vald, idapoolses osas võib leida varasemaid käsi ruum (142 Soodevahe küla turbavõtu kohtasid m) 5. Kerisahju Tüüp määratav, objektist või esialgsest Raplamaa, seinad funktsionaalsusest säilinud alla 20%, õuel vana Rapla vald, reheahju seinad kohalikust röa dolokivist Röa küla 6. Röa paemurd Objektist või esialgsest funktsionaalsusest Raplamaa, säilinud 50-90%, tõenäoliselt stratotüüpne Röa Rapla vald, kihistiku Jakobi talu paemurd Röa küla 7. Raudteesild Objekt hästi või väga hästi säilinud, keskmine Raplamaa, osa raudtee all laotud tahutud graniit- Rapla vald, plokkidest Röa küla 8. Sohlu Tüüp määratav, objektist või esialgsest Pärnumaa, Vändra karjamõis funktsionaalsusest säilinud alla 20% vald, Sohlu küla 9. Timmkanali Objektist või esialgsest funktsionaalsusest Pärnumaa, Saarde metsavahikoht säilinud 20-50%, loodi seoses Riisselja-Ikla vald, kitsarööpalise raudtee ehitusega 1923. a Laiksaare küla 10. Rapla-Virtsu Maastikul säilinud märgid, raudteetamm RB kaitse- Raplamaa, raudtee Rapla- kulgeb osaliselt piki Rapla — Märjamaa vöönd, Raikküla vald, Märjamaa lõik maanteed, kitsarööpmeline raudtee lõpetas nihutamis- Koikse küla tegevuse 1968. a ruum (ja 1 11. Timmkanali Maastikul säilinud märgid, kanalil oli tamm, km uurimis- Pärnumaa, ots mis hävis maaparandustööde käigus, kanalit ala) Vändra vald, kasutati palkide parvetamisel Sauga jõkke Metsaküla küla 12.Sindi- Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud Pärnumaa, Sauga Lavasaare vald, Kiisa küla kitsarööpmeline raudtee 13. Pärnu-Valga Objektist või esialgsest funktsionaalsusest Pärnumaa, (Mõisaküla) säilinud 50-90% Pärnu linn raudtee 14. Pärnu-Sindi Objektist või esialgsest funktsionaalsusest Pärnumaa, kitsarööpmeline säilinud 50-90% Paikuse vald, raudtee Paikuse alev 15. Uuluküla- Objektist või esialgsest funktsionaalsusest Pärnumaa, Paikuse

Reiu tee säilinud 50-90% vald, Silla küla 16. Pärnu- Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud Pärnumaa, Surju Mõisaküla vald, Kalda küla raudtee 17. Riiselja-Ikla Tüüp määratav, objektist või esialgsest Pärnumaa, raudtee funktsionaalsusest säilinud alla 20% Häädemeeste vald, Urissaare külas 18. Timmkanali Objekt hästi või väga hästi säilinud, kaevati Pärnumaa, algus Häädemeeste kroonumõisa rentniku A. Himmi Surju vald, eestvedamisel 1850. a metsamaterjali Kõveri küla parvetamiseks. Parvetamine lõppes kitsarööpalise raudtee valmimisega 1923. a 19. Riiselja-Ikla Tüüp määratav, objektist või esialgsest Pärnumaa, raudtee funktsionaalsusest säilinud alla 20% Häädemeeste vald, Urissaare küla 20. Piiriküla Põlisküla, objektist või tema esialgsest Pärnumaa, funktsionaalsusest säilinud 20-50% Häädemeeste vald, Ikla küla Märkus. 1 - mälestiste kirjelduse info pärineb EELIS andmebaasist

Pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on jäänud Eestis ühiskondlike kokkulepete tulemusena omaniku vaba voli ja väärikuse küsimuseks (Korduvad küsimused...2017).

Rail Balticu KSH hinnangul (Hendrikson & Ko jt 2016b) on planeerimisel kultuurikeskkonna kriteeriumiks eelistatud olukord, kus mälestis säilib kahjustamata kujul algses asukohas. Sisuliselt määratleb kultuuripärandi saatuse erinevate trassivariantide lõikes Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud objektide/alade arv ja olemus. Praktikas sõltub pärandi säilimine, mis ei kuulu riikliku kaitse alla, suures osas kohaliku omavalitsuse järjepidevusest ja otsusekindlusest, samuti järelvalve tõhususest erinevates etappides.

3.3.4. Võrdlustulemused: kultuurimälestised ja pärandkultuur

Rail Baltic KSH kultuuripärandi uuringu näol on tegemist KSH ja maakonnaplaneeringute koostamise jaoks läbiviidud eeluuringuga (2013a), mis on esitatud suure üldistusastmega ning selle aruande tulemusi on raske võrrelda magistritöö tulemustega. KSH uuringuala oli lai (Harju, Rapla ja Pärnu maakonna vallad kahelpool trassialternatiive) ja kultuuripärandit (ajaloomälestised, XX. saj. arhitektuur, pärandkultuur jne) käsitleti liigitasandil kaitsestaatuse aspektist: 1) kultuuriväärtuste riiklikusse registrisse kantud objektid (mälestised) ja 2) kultuuripärand, mis ei kuulu registrisse ja/või riikliku kaitse alla.

Kuna allregistritesse kuuluvate objektide ja alade väärtus määratletakse üldjuhul maakondade teemaplaneeringute ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kaudu, siis aruande tulemused on üldsõnalised, sisaldades suunavat üldhinnangut raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamiseks. Planeeritava kiirraudtee poolt avalduda võivaid mõjusid ei määratletud, vaid esitati leevendavate meetmete võimalused. Kaitse alla kuuluvate kultuurimälestiste (kinnismälestiste) tundlikkust raudteetrassi suhtes hinnati „tähelepanu vajavaks― (arheoloogia- ja ajaloomälestise, muinsuskaitsealad), mis tähendas vajadusel objekti ümberpaigutamist raudteetrassi suhtes või vastupidi. „Kriitilise― tundlikkusega objektid (ehitismälestised ja UNESCO maailmapärand) eeldasid trassi planeerimisel nende vältimist. „Leevendava― tundlikkusega mälestiste (kunsti- ja tehnikamälestised) puhul nähti lahendusena objektide ümberpaigutamist. Muudesse registritesse koondatud objektid ja maakondade teemaplaneeringutes „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused― määratletud kultuuripärand, nii samuti kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes määratletud väärtuslik kultuuripärand jäi olenemata nende tundlikkuse astmest (tähelepanu vajav, leevendav, kriitiline) planeerimisprotsessi edasisilahendusi ootama (Hendrikson & Ko jt 2013a).

Võrreldes Rail Balticu KSH Kultuuripärandi uuringut magistritöö uurimistulemustega (vt joonis 9 – 15) maakonnaplaneeringute ja KSH eeltööna valminud kultuuripärandi uuringuga (2013a), kajastavad teemakaardid kokku 96 kultuurimälestist ja 147 kultuuripärandi objekti või ala. Kultuuripärandi paiknemine Rail Balticu raudtee mõjupiirkonnas on Harju-, Rapla- ja Pärnu maakonna teemakaartidel antud suurema täpsusastmega (vt lisa 1 mapis, ja joonis 9 -15). Teemakaartidel on kultuurimälestiste ja pärandkultuuri kaardistamisel arvestatud Rail Balticu otsest mõjuala (raudtee kaitsevöönd, 66 m) ja kaudset mõjuala (raudtee nihutamisruum 142 m ja 1 km), mis Rail Balticu KSH Kultuuripärandi uuringu (2013a) lisas jooniselt puudub. RB KSH kultuuripärandi paiknemise kaart arvestab varasemat trassiversiooni, teemakaardid põhinevad 2015. aastal eelistatud trassivalikul.

Teemakaartidel leiavad kinnitust arheoloogilise eeluuringu tulemused (2013 – 2014). Planeeritava raudtee kaitsevööndist alla 50 m kaugusel asub 3 ja nihutamisruumi (142 m) alas 3 objekti, kokku 6 arheoloogiamälestist (vt tabel 5, joonis 9-11). Seega jättis eelistatud trassivalik (2015) Rail Balticu trassiga seotuks vaid arheoloogiamälestised, kuigi nihutamisruumi alal paikneb arheoloogiliste eeluuringute käigus veel kaardistatud alasid.

Nihutamisruumis paiknevad kaitstavad objektid saavad kahjustada vaid juhul, kui otsustatakse Rail Balticu trassi paiknemist nihutada kaitstavate objektide asukohale. See on vähe usutav käitumine, sest nihutamisruumi eesmärgiks on olla võimalikuks leevendavaks meetmeks kaitstava väärtusega ristumisel (Hendrikson & Ko jt 2016b). Siiski ei saa välistada ka võimalust, et raudtee ehitustööde käigus ei ilmne veel kultuuriloolisi avastusi (Lang 2013).

Eeluuringu käigus kaardistatud alade leevendamisvõimaluseks oli uuringute ja väljakaevamiste läbi viimine. Kultuurimälestisi silmas pidades kuulutati 2016. aastal välja uus riigihange arheoloogiliste tööde teostamiseks (Mugra 2015). Samas on tunnistatud, et Rail Balticu projekteerimis- ja ehitamisetapis võivad saada probleemiks looduslikud pühapaigad vms väärtused. Raudtee kaitsevööndisse jäävad pärandkultuuriobjektid triangulatsiooni posti alus - kolmnurk-kraav, haud Tori vallas ja Kehtna raba turbavõtukoht arvatavasti hävivad raudtee ehitustöödel. Esimese kahe objekti hävimisele on viidatud ka Rail Balticu KSH-s (Hendrikson & Ko jt 2016b). Eeldatavalt hävivad ehitusel ka joonobjektide lõigud (raudteed, maanteed ja (parvetus)kanalid), mis paiknevad raudtee kaitsevööndis. Nende, riikliku kaitse alla mitte kuuluvate pärandkultuuriobjektide säilimine tagatakse läbi omanikuhoiu ja maastikul tegutsejate teadlikuse (Korduvad küsimused...2017).

Seega puudub kohustus pärandkultuuri tingimata säilitada. Muinsuskaitseseadus aga nõuab mälestiste säilimise ja vaadeldavuse tagamist. Maakonnaplaneeringu põhjal (Hendrikson & Ko jt 2016b) sõltuvad leevendamismeetmed objekti olemusest ning laiemast kontekstist. Konkreetsed leevendamismeetodid lubatakse välja töötada projekteerimise- ja ehitusetapiks. Rail Balticu kaitsevööndi alaga kattuvate väärtuslike maastike ja miljööalade saatus otsustatakse edasise planeerimise käigus juhtumipõhiselt. Kui raudteetrassi negatiivne mõju avaldub kultuuriväärtustele nii ehitus- kui kasutusaegselt, siis mõju maastikulistele väärtustele ja miljööle avaldub kasutusaegselt.

Uurimistulemuste põhjal leiab kinnitust, et üldjuhul Rail Balticu raudtee ei kujuta katkestust riikliku kaitse alla kuuluvatele kultuuriväärtustele. Kiirraudtee projekteerimis- ja ehitamisetapp võib saada saatuslikuks neile kultuuriobjektidele ja ajaloolistele aladele, mis ei kuulu muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse või kalmistuseaduse alla. Nende hävimine toob kaasa kultuuripärandiga maastiku hävimise.

4. ARUTELU

Planeeritava Rail Balticu Natura hindamine algas 2012 ja lõppes 2016. aastal. Eesti ühiskonnas on Rail Balticu projektilahenduse vähest keskkonnasõbralikkust saatnud algusest peale kriitika. Projektile on ette heidetud keskkonnamõjude sõltumatu hindamise kohustuse rikkumist ja KSH materjalide „sahtlis hoidmist―, ebapiisava andmestiku alusel on tehtud subjektiivseid hinnanguid jm (Seisukohad ja...2016). Lisaks peetud vajalikuks teostada pärast Rail Balticu Asusutusstruktuuri uuringut (11. 06. 2104) sotsiaal- majanduslike mõjude täiendav analüüs (Kangur, Riis 20173).

Tagasivaates on planeerimisprotsessis osalenud ametkonnad kontateerinud, et Rail Balticu maakonnaplaneering ja eelprojekti KSH viidi läbi vastavalt KSH programmis sõnastatud hindamiskriteeriumitele, tuginedes etapiviisilisele hindamisskeemile (Hendrikson & Ko jt 2016b). RB Pärnu, Rapla ja Harju maakonda läbivaid trassivariante võrreldi loodus- ja inimkeskkonna kriteeriumide alusel. Trassieelistuse kujundamisel järgiti üldjoontes KSH koondeelistust, v.a. viienda trassilõigu osas Pärnumaal. Eelistatud trassi kujutamisel tehti täpsustavad ettepanekud lahknevustele, anti hinnang trassi rajamise tagajärgedele, töötati välja leevendavad meetmed, seiremeetmed, keskkonnakava ettepanekud jne.

Magistritöö uurimistulemused näitasid, et RB KSH loodusuuringute aruanne (2013) kinnitas planeeritava kiirraudtee mõju looduslike populatsioonide ja koosluste elupaikade vähenemisele killustumise ning servaefekti tekkimise läbi. Loodusuuringu aruannet täiendati 2015. aasta suveni, mil lõppes lisandunud trassivariantide võrdlemine Harju- ja Raplamaal. Samal aastal valmis loomastiku soodsa seisundi tagamiseks vajalikke leevendusmeetmeid pakkuv uuring. Eelistatud trassivariandi mõjupiirkonda jäi 20 Natura ala, millest 13 ala edasisel hindamisel leidsid eksperdid üheselt, et raudtee otsene ja kaudne ebasoodne mõju neis piirkondades puudub, juhul kui rakendatakse väljapakutud leevendavaid meetmeid. Ebasoodsa mõjuna nähti peamiselt veekvaliteedi ja -režiimi muutumist ning elustiku häirimist.

Eesti Ornitoloogiaühing oli seisukohal, et Natura alade mõjuhindamiseks Pärnumaal ei ole olnud piisavalt alusandmeid ning vajalik oleks täiendavate välitöödega neid täpsustada

3 2014 ja 2015. aastal on Rail Balticu mõju uuritud maatulundusmaa killustumise näitel (Lepland, Pintson 2014; Birk 2015).

(Seisukohad ja...2016). Natura hindamise ja ka loodusväärtuste uuringu adekvaatsus seati kahtluse alla ka avaliku elu tegelaste pöördumistes (Avaliku elu...2016; 150 avaliku...2017) ja petitsioonides (Peatame Rail Baltica! (2015); Eestimaa kaitseks (Karu 2016)).

Avaliku elu tegelaste pöördumises on Rail Balticu projektile vastuväitena toodud, et „rajatav kunstlik vall saab ületamatuks tõkkeks loomade liikumisteedele ja see võib saada saatuslikuks asurkondadele mõlemal pool valli, eriti läänepoolses Eestis võib sattuda ohtu mõnegi loomaliigi püsimajäämine. Lisaks, ehitus tekitab enneolematu nõudluse meie liiva- , kruusa- ja paevarude järele, mis on kaugel ressursside mõistlikust ja säästlikust kasutamisest‖ (Avaliku elu...2016). Seega on „kahju loodusele palju suurem, kui kiirustades tehtud analüüsid näitavad /---/Looduskeskkonna kahjustamist ei ole võimalik vältida vaid tunnelite ja ülekäiguteede rajamisega põtradele, tegemist on ka ulatusliku veerežiimi häirimise, metsade ja soode hävitamise ning maavarade kaevandamisega‖ (Avaliku elu...2017). Pöördumistes on heidetud ette ka kavandatud kujul trassi rajamisega väljakujunenud asustusstruktuuri ja maakasutuse lõhestamist (Avaliku elu...2016).

RB KSH Kultuuripärandi uuringus (2013a) konstateeriti, et trassi valikul lähtutakse riigi huvidest ja väljavalitud trassi mõjude leevendamisel kohalikest huvidest. Lisanduvate kultuuriväärtuslike tegurite ja info kaalukust lubati analüüsida jooksvalt, pidades silmas Rail Balticu maakonnaplaneeringute eesmärki.

Muinsuskaitseseaduse kohaselt tuleb planeeritava raudtee lähiümbrusesse jäävate kultuurimälestistele tagada mälestiste säilimine ja vaadeldavus. Maakonnaplaneeringu tasemel tulenevad leevendamismeetmed objekti (kultuurimäletise või pärandkultuuri) olemusest ning laiemast kontekstist. Seega, konkreetsed leevendamismeetodid Rail Balticu projekteerimisetapiks ja ehitusetapiks ootavad alles ees, kus raudtee kaitsevööndisse jäävaid väärtuslikke maastike ja miljööalasid asutakse käsitlema juhtumipõhiselt. Antud seisukoht tundub olevat liiga üldine, kuna miljööalade, miljööväärtuslike (elamu)piirkondade ja muinsuskaitsealade kriteeriumid on Eesti praktikas paljus kattuvad4.

Kui raudteetrassi negatiivne mõju võib avalduda kultuuriväärtustele nii ehitus- kui kasutusaegselt, siis mõju maastikulistele väärtustele ja miljööle avaldub kasutusaegselt. Planeerimisel on väidetud (Hendrikson & Ko jt 2016b), et raudtee mõju on pikaaegne ja selle ajaline kumuleeruvus on suur. Võimalikeks raudtee ehitusega kaasnevateks mõjudeks

4 Mõttus, K. „Võru miljöö- ja muinsuskaitsealad: kogukond ja linnaplaneerimine‖. (2016). Magistritöö. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 128 lk.

91 on kultuuriväärtusliku piirkonna ilme rikkumine, mälestise lammutamine või ümberpaigutamine ning vibratsioonist tingitud struktuursed kahjustused (Prangnell jt (2010) (Prangnell on Austraalia Queenslandi Ülikooli arheoloogia ja kultuuripärandi professor (Dr Jonathan...2017)). Eeltoodu põhjal tuleb tõdeda, et Rail Balticu raudtee kujutab katkestust kultuuripärandiga maastikule tervikuna.

Eesti riigi majandustegelaste- ja poliitikaringkondade surve küsimuse kiiremaks lahendamisel seadis kahtluse alla keskkonnamõjude strateegilise hindamise objektiivsuse ning planeerimisprotsessi sõltumatuse.

Ajavahemikul 2015 – 2016 majandus- ja taristuministrina töötanud Kristen Michal tunnistas 2015. aasta sügisel, et tehtud ettepanek taasalustada arutelusid võimalike trassialternatiivide üle (olemasoleva raudtee rekonstrueerimine – uue trassi planeerimine) tooks kaasa täiendava ajalise kulu ning võib seeläbi seada ohtu kogu projekti ajalise õnnestumise. Kõik täiendavad vaidlused, analüüsid, arheoloogilised uuringud ja võimalikud väljakaevamised võtavad aega ning seavad ohtu ehituse õigeaegse alguse. Ministri teatel ei ole Euroopa Komisjon rahul ehitustööde hilise algusega (Gnadenteich 2015). Kiirraudtee planeerimisega kiirustamist iseloomustas ka Pärnu- ja Raplamaal raudteetrassi mõõdistustöödega alustamine (Keskküla 2014) veel enne kui Harjumaal olid lõppenud vaidlused trassi asukoha üle (Rail Balticu...2015).

Võib arvata, et Eesti poliitikuid ja majandustegelasi sunnib Rail Balticu planeerimisega kiirustama hirm Euroopa Liidu rahastusest ilma jääda. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei pani juba 2016. aastal antud küsimuse otsustajatele südamele, et tegemist on olukorraga: „Sa kas kasutad raha või see võetakse sult ära (---) Euroopas on palju projekte, mis sooviksid Rail Balticule mõeldud raha endale― (Saarmann 2016b).

Sellest hoolimata allkirjastasid jaanuaris 2017 Balti riikide peaministrid Rail Baltic kokkuleppe, mis paneb paika Rail Baltic kiirraudtee arendamise põhimõtted – marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused (Nagel 2017), ootamata ära aprillis 2017 valmiva tasuvusanalüüsi tulemusi. Lepingu allkirjastamise vastases petitsioonis protesteeriti raudteeprojekti kiirustatult, läbi mõtlemata ja salastatud materjalidel põhineva arendamise vastu (Luts, Viirand 2017).

KOKKUVÕTE

Rail Baltic on kavandatav moodne ja keskkonnasõbralik kiirraudteeühendus Euroopaga ning naaberriikide Läti ja Leeduga, mis Eestis on planeeritud kulgema läbi Harju, Rapla ja Pärnu maakonna. Raudtee planeerimisprotsess sai Eestis alguse 2012. aastal maakonnaplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamisega, mille eeltöö ja sisendina teostati asustusstruktuuri, loodusväärtuste ja kultuuripärandi uuring ning arheoloogiline eeluuring. KSH koos Natura hindamisega valmis 2016. aasta lõpus. 27. aprill 2017 seisuga on kolme Balti vabariigi peaministri Jüri Ratas, Māris Kučinskis, Saulius Skvernelis allkirjastatud projekt Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud.

Antud töö eesmärgiks oli leida vastus küsimusele, kas planeeritud Rail Balticu raudteekoridor kujutab endast katkestust maastikuväärtustele — kaitsealadele, Natura 2000 aladele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele.

Magistritöö põhineb juhtumiuuringul, kirjeldades ühe osana Rail Baltic trassil teostatud Natura mõju hindamist, jt mõjuuuringute sündmustikku. Uurimiseesmärgile vastuse saamiseks koostati ESRI ArcGIS tarkvaraga Rail Balticu trassi otseses- ja kaudses mõjualas paiknevatest maastikuväärtustest 11 teemakaarti, mille põhjal moodustati 3 uurimistulemuste tabelit. Tegevusuuringu käigus võrreldi tulemusi ametlike Rail Balticu mõjuhinnangu tulemustega.

Uurimistulemusena leiti Rail Balticu mõjualast 26 kaitseala ja 18 Natura ala. KSH-s esitatud hinnangule lisandus 8 Natura ala ning 13 kaitseala. Lisaks leiti raudteetrassi mõjualast 16 erinevat loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpi 157 eraldiselt. Rail Balticu raudteest on otseselt mõjutatud Pärnu loodusala ja Lemmejõe loodusala ning osaliselt või täielikult 8 erinevat loodusdirektiivi elupaigatüüpi. Otseses mõjualas paikneb ka 3 kaitseala — Pärnu maastikukaitseala, Niidu maastikukaitseala ja Lemmejõe hoiuala.

Kultuurimälestisi leiti Rail Balticu uuringualalt 96 objekti. Eelistatud trassivaliku otseses mõjualas kultuurimälestisi ei paikne, kuid trassile kõige lähemal nihutusruumi mõjualas asub 6 arheoloogiamälestist, mille puhul nähakse lahendusena ümberpaigutamist. Ülejäänud 90 mälestist asuvad 1 km laiuses raudtee mõjualas raudteetrassi ümbruses.

Rail Balticu uuringualalt leiti kokku 147 pärandkultuuriobjekti. Neist otseses mõjualas on 3 objekti ja kümne joonobjekti lõigud, mis tõenäoliselt raudtee ehitustöödel hävivad. Raudtee nihutamisruumis paikneb 6 objekti, 11 pärandkultuuri objekti asuvad nii RB trassialal kui ka mõjualal.

Rail Balticu mõjualasse lisandunud kaitstavate loodusobjektide ja Natura alade/elupaigatüüpide arvu põhjal on autor seisukohal, et Rail Baltic raudtee kujutab katkestust Harju, Rapla ja Pärnu maakonna loodusväärtustele. Kultuuripärandi säilimise küsimuses on autori arvamuseks, et eelistatud Rail Balticu trass ei kahjusta oluliselt riikliku kaitse alla kuulvaid mälestisi, kuid katkestus avaldab negatiivset mõju asustusstruktuurile, sh kuuluvatele kultuuripärandi objektidele. Pärandkultuuriobjektide hävimine tähendab kultuuripärandiga maastiku lõhkumist.

Kuid kultuuripärandiga maastiku planeerimisprotsess on alles pooleli; vaja on teostada täiendavad uuringud ning välja töötada keskonnajärelvalve meetmed projekteerimise- ja ehitusetapiks.

Magistritöö uurimistulemusi saab rakendada ühiskonnas diskussiooni tekitamiseks loodus- ja kultuuriväärtuste hindamise metoodika seisukohast. Antud töö võiks huvi pakkuda keskkonnamõju hindamisega ja planeeringute koostamisega tegelevatele asutustele. Seda võiks edasi arendada jätkuuuringuna Rail Balticu raudteetrassi ehitus- ja kasutusaegsetes mõju järelhindamistes, nö praktilises situatsioonis.

KASUTATUD KIRJANDUS

1.*Barro´ n de Angoiti, I. Construction Costs of High Speed Lines. UIC, Paris. 2004, viidatud: de Rus, G., Barron, I., Campos, J., Gagnepain, P., Nash, C., Ulied, A., Vickerman. R. (2009). Economic Analysis of High Speed Rail in Europe. — Fundacion BBVA, lk 65 vahendusel. 2.*Department of Environment, Transport and the Regions. High Speed Line Study. Feasibility study by Atkins for the Strategic Rail Authority. London. 2004, viidatud: de Rus, G., Barron, I., Campos, J., Gagnepain, P., Nash, C., Ulied, A., Vickerman. R. (2009). Economic Analysis of High Speed Rail in Europe. — Fundacion BBVA, lk 64 vahendusel. 3.*UIC. „Estimation des ressources et des activites economiques liees a la grande vitesse‖. Prepared by CENIT (Center for Innovation in Transport, Universitat Politecnica de Catalunya), Paris 2005b, viidatud: de Rus, G., Barron, I., Campos, J., Gagnepain, P., Nash, C., Ulied, A., Vickerman. R. (2009). Economic Analysis of High Speed Rail in Europe. — Fundacion BBVA, lk 24 vahendusel. 4.150 avaliku elu tegelase ühispöördumine: Rail Baltic praegusel kujul tuleb peatada. (26. 01. 2017). — Objektiiv. [e-ajakiri] http://objektiiv.ee/150-avaliku-elu-tegelase-uhispoordumine-rail-baltic- praegusel-kujul-tuleb-peatada/ (15. 03. 2017) 5.Adepte Ekspert OÜ. (2012). Esna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022. 64 lk. 6.Algasid Rail Balticu arheoloogilised uuringud. (17. 07. 2015) — Harju Elu. [e-ajakiri] http://www.railbaltic.info/et/infokeskus/meediakajastused/73-harju-elu-algasid-rail-balticu- arheoloogilised-uuringud (09. 02. 16) 7.Ametiühing soovitab suunata Rail Balticule kuluv raha kaubalaevastikku. (12. 12. 2016). — Postimees. [e-ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3943031/ametiuhing-soovitab-suunata-rail- balticule-kuluv-raha-kaubalaevastikku (22. 01. 2017) 8.Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon. (vastu võetud 16. 01. 1992). — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 (16. 05. 17) 9.Aruanne „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020― aasta 2016 täitmise kohta. (2017). Kultuuriministeerium. 53 lk. http://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kultuur2020_aruanne_2016.pdf (14. 05. 17) 10.Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul. (29. 09. 2016). — Postimees. [e-ajakiri] http://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa- tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul (29. 10. 2016) 11.Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul. (25. 01. 2017). — Postimees. [e-ajakiri] http://arvamus.postimees.ee/3991809/avaliku-elu-

tegelaste-poordumine-eesti-vajab-raudteed-euroopasse-kuid-mitte-praegu-planeeritud-kujul (02. 02. 2017) 12.Balti riikide peaministrid kirjutasid Rail Balticu leppele alla. (31. 01. 2017). — Pealinn. [e-ajakiri] http://www.pealinn.ee/tagid/koik/balti-riikide-peaministrid-kirjutasid-rail-balticu-leppele-alla- n185192 (17. 02. 2017) 13.Birk, A. (2015). Suurte joonobjektide rajamise mõju põllumajanduslikele maakasutustele: Kehtna Mõisa OÜ näitel. (Magistritöö). Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. 52 lk. 14.Constable, P. (2011). Rail Baltica lõpparuanne: Kommenteeritud kokkuvõte. 43 lk. https://www.tja.ee/public/documents/Raudtee/RB_uuringud/RailBaltic_1435mm_uuringu_kokkuv _eestik_21_09_11.pdf (13. 09. 2016) 15.Curriculum Vitae of Coenraad Esveld. (2017) [on-line] http://www.esveld.com/Esveld_CV.pdf (08. 05. 2017) 16.de Rus, G., Barron, I., Campos, J., Gagnepain, P., Nash, C., Ulied, A., Vickerman. R. (2009). Economic Analysis of High Speed Rail in Europe. — Fundacion BBVA. 140 lk. 17.de Rus, G., Nombela, G. (2007). Is Investment in High Speed Rail Socially Profitable? —Journal of Transport Economics and Policy. Vol 41, part 1, lk 3-23. 18.Dorsey, B., Olsson, M., Rew, L.J. (2015). Ecological Effects of Railways on Wildlife. — Handbok of Road Ecology. 219-227 lk. 19.Dr Jonathan Prangnell – School of Social Science. — The University Of Queensland. [WWW] http://www.uq.edu.au/teaching-learning/jonathan-prangnell-school-of-social-science (15. 07. 2017) 20.Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). — Keskkonnaagentuur. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?id=164545161&state=7;68547593;est;eelisand (15. 03. 2017) 21.Eesti Natura - protsess (2017) — Natura 2000. [WWW] http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=7&lang=et (26. 07. 2016) 22.Eestis esinevad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid. (s.a) — Natura 2000. [WWW] http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/elupaigad.pdf (23. 03. 2017) 23.EL andis Rail Balticuga seoses Leedule veel 180 miljonit eurot. (21. 11. 2016). — Postimees. [e- ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3917997/el-andis-rail-balticuga-seoses-leedule-veel-180- miljonit-eurot?_ga=1.162445692.1514257647.1485004983 (29. 04. 17) 24.Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment SIA. (2013). Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024. 211 lk. 25.Esveld, C. (2016). Modern Railway Track. Zaltbommel: MRT production [on-line] amazon https://www.amazon.com/Modern-Railway-Track-Coenraad-Esveld-ebook/dp/B00WQW9VLE (01. 08. 16)

26.Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. (vastu võetud 05. 08. 2004, redaktsiooni jõustumise kp 31. 03. 2017) — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (11. 02. 2017) 27.EUROOPA NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. (21. 05. 1992). — Euroopa Nõukogu. [on-line] http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/loodusdirektiiv.pdf (12. 02.17) 28.European Commission. (2001). White Paper. European Transport Policy for 2010: time to decide. Brussels: Commission of the European Communities. [on-line] http://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/themes/strategies/doc/2001_white_paper/lb_com_ 2001_0370_en.pdf (15. 12. 2016) 29.European Communities. (2008). Modern rail modern Europe. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities. [e-ajakiri] http://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/media/publications/doc/modern_rail_en.pdf 30.Galadi, J. (s.a a). Kuiaru looduskaitseala kaitsekorralduskava 2014- 2023. 29 lk 31.Galadi, J. (s.a b). Kivikupitsa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021. 32 lk. 32.Ginés de Rus. (2017). — University of Las Palmas de Gran Canaria. [WWW] http://www.personales.ulpgc.es/gderus.daea/index_e.htm (06. 05. 2017) 33.Gnadenteich, U. (02. 11. 2015). Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada. — Postimees. [e-ajakiri] http://tallinncity.postimees.ee/3384065/michal-ei-soovi-rail-balticu- trassiarutelusid-uuesti-alustada?_ga=1.128891980.1514257647.1485004983 (21. 11. 2016) 34.Gounder, S. (2008). The Potential Contribution of Railway Corridors to the Urban Environment: Melbourne as a Case Study. Faculty of Architecture, Building and Planning, The University of Melbourne. 92 lk. 35.Hellström, K. (2008). Hiiumaa väärtuslikud maastikud. (Õpiobjekt). Suuremõisa Tehnikum. [on- line] http://kingpool.hak.edu.ee/materjalid/hiiu_maastikud/index.html (28. 12. 2016) 36.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (20. 10. 2014). Rail Baltic KSH vahearuanne. — Rail Baltic. 137 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju- strateegiline-hindamine-ksh/category/30-ksh-vahearuanne (06. 09. 16) 37.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (tööversioon, 31. 05. 2016c). Rail Baltic KSH aruande eelnõu: Lisa IV - Natura hindamine. — Rail Baltic. 109 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegilinehindamineksh/category/230-lisa-4- natura-hindamine (06. 09. 16) 38.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (22. 06. 2016d). Rail Baltic KSH: Aruande lisa IV – Natura hindamine. — Rail Baltic. 122 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/303-lisa-iv- natura-hindamine (06. 09. 16)

39.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (tööversioon, 25. 10. 2016a). Rail Baltic KSH aruande eelnõu: Lisa IV – Natura hindamine. — Rail Baltic. 147 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamineksh/category/600-lisa-iv- natura-hindamine (06. 09. 16) 40.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (01. 11. 2016b). Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. Eelnõu. — Rail Baltic. 287 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh/category/595-ksh- aruande-a-v-parnu (06. 09. 16) 41.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (juuni-oktoober 2013a). Kultuuripärandi uuring. — Rail Baltic. 62 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju- strateegiline-hindamine-ksh/category/31-ksh-uuringud (06. 09. 16) 42.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (16. 05. 2016e). Lisa II-7. Planeeritava Rail Baltic raudtee trassikoridoride mõjusfääri jäävad kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitseväärtused. — Rail Baltic. 25 lk. http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju- strateegiline-hindamine-ksh/category/597-lisa-ii-mp-tapsusastmes-hindamine (06. 09. 16) 43.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (26. 08. 2013b). Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute lähteseisukohad. — Rail Baltic. 26 lk. http://www.railbaltic.info/et/materjalid/maakonnaplaneeringud/category/65- maakonnaplaneeringute-lahteseisukohad-seisuga-august-2013 (12. 12. 16). 44.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (10. 2016f). Pärnu maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine. — Rail Baltic. 132 lk. http://www.railbaltic.info/et/materjalid/maakonnaplaneeringud/category/590-parnumk-avalik- valja-2016 (13. 01. 2016) 45.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (06. 2016g). Rapla maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine. — Rail Baltic. 112 lk. http://www.railbaltic.info/et/materjalid/maakonnaplaneeringud/category/294-raplamk-avalik- valjapanek (13. 01. 2016) 46.Hendrikson & Ko, Reaalprojekt, WSP Sweden, Kelprojektas, Novarc. (06. 2016h). Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine. — Rail Baltic. 116 lk. http://www.railbaltic.info/et/materjalid/maakonnaplaneeringud/category/283-harjumkp-avalik- valjapanek 47.Hendrikson & Ko. Ettevõtte ajalugu. — Hendrikson & Ko. [WWW] http://hendrikson.ee/ettevottest/hko-tutvustus/ (21.03.2017) 48.Humal, P. (18. 03. 2016). Rail Baltic õigetele rööbastele — Äripäev. [e-ajakiri] http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/03/21/priit-humal-juhime-rail-balticu-oigetele-roobastele (23. 12. 2017) 49.Hurt, M. (s.a). Lemmejõe loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022. 31 lk.

50.Investigadores Área de Infraestructuras — Fedea. [WWW] http://www.fedea.net/investigadores- area-de-infraestructuras/# (06. 05. 2017) 51.Iuell, B., Bekker, G. J., Cuperus, R., Dufek, J., Fry, G., Hicks, C., Hlavac, V., Keller, V., B., Rosell, C., Sangwine, T., Tørsløv, N., Wandall, B. le Maire. (2003). Wildlife and Traffic: A European Handbook for Identifying Conflicts and Designing Solutions. KNNV Publishers. 176 lk. 52.Jackson, S. D. (2000). Overview of Transportation Impacts on Wildlife Movement and Populations. Messmer, T.A. and B. West, (eds) Wildlife and Highways: Seeking Solutions to an Ecological and Socio-economic Dilemma. The Wildlife Society. 14 lk. https://ag.umass.edu/sites/ag.umass.edu/files/pdf-doc-ppt/tws_overview_ms.pdf 53.Järvet, A. (2016). Millist raudteed vajab Eesti? — Eesti Loodus. Nr. 12, lk 12-16. 54.Kaardiserver. (2017). — Maa-amet. [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html 55.Kadakas, U. (28. 04. 2017). Kultuuripärand. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn. 56.Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. (vastu võetud 03.03.2006, redaktsiooni jõustumise kp 09. 06. 2015) — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100?leiaKehtiv (13. 03.2017) 57.Kalakotkas. — NatureGate eLoodus. [WWW] http://linnud.loodus.ee/kalakotkas (31.03.2017) 58.Kalle, H. (september 2015). Roheline jalajälg Eesti kaardil. — Rail Baltic ajaleht. http://www.railbaltic.info/images/infokeskus/Ajaleht/rb_ajaleht_september_15.pdf (08. 10. 2016) 59.Kalmistuseadus (KalmS). (vastu võetud 23. 02. 2011, redaktsiooni jõustumise kp 01. 07. 2015). — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015104?leiaKehtiv (10. 05. 2017) 60.Kangur, M., Riis, J. (19. 01. 2017). Seisukohad Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande kohta. — Eesti Looduskaitse Selts. [WWW] http://www.elks.ee/content/eesti-geograafia- seltsi-ja-eesti-looduskaitse-seltsi-seisukohad-rail-balticu (12. 03. 2017) 61.Karu, P. (13. 10. 2016). Rohelised Rail Balticu vastu — Valgamaalane. [e-ajakiri] http://valgamaalane.postimees.ee/3869695/rohelised-rail-balticu- vastu?_ga=1.70041040.1514257647.1485004983 (28. 12. 2016) 62.Keskkonnaministeerium. (25. 08. 2015). Kinnitati aasnelgi ja kuninga-kuuskjala Loo püsielupaik. — Looduskalender. [WWW] http://www.looduskalender.ee/node/24671 (11. 12. 2017) 63.Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). (vastu võetud 22. 02. 2005, redaktsiooni jõustumise kp 05. 05. 2017) — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016005?leiaKehtiv (10. 05. 2017) 64.Keskküla, R. (19. 01. 2015). Kolm aktivisti algatas rahvaliikumise Rail Balticu peatamiseks — Pärnu Postimees. [e-ajakiri] http://parnu.postimees.ee/3061159/kolm-aktivisti-algatas- rahvaliikumise-rail-balticu-peatamiseks (06. 09. 2016) 65.Keskküla, R. (22. 12. 2014). Pärnumaal tehakse Rail Balticu tarvis mõõdistustöid. — Pärnu Postimees. [e-ajakiri] http://parnu.postimees.ee/3033947/parnumaal-tehakse-rail-balticu-tarvis- moodistustoid (13. 09. 2016)

66.Korduma Kippuvad Küsimused. (2017). — Rail Baltic. [WWW]http://railbaltic.info/et/projektist- rail-baltic/kkk (20. 03. 2017) 67.Korduvad küsimused pärandkultuuri kohta (2017). — RMK. [WWW]https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur (01. 05. 2017). 68.Kornilev, Y., Price, S., Dorcas, M. (2006). Between a rock and a hard place: responses of eastern box turtles (Terrapene carolina) when trapped between railroad tracks. — Herpetological Review. Vol 37, lk 145–148. 69.Kotkaklubi. (2009). Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava aastateks 2009-2013. Keskkonnaaministeerium. 45 lk. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vaike- konnakotka_kaitse_tegevuskava.pdf 70.Kultuurimälestised. (kaardirakendus). (2017) — Maa-amet [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU60&user_id=at&bbox=250515.95030426,6375000, 761023.04969574,6635000&LANG=1 (15. 05. 2017) 71.Kultuurimälestiste riiklik register. — Muinsuskaitseamet. [WWW] http://register.muinas.ee/public.php (15. 03. 2017) 72.Lang, V. (2013a). Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp. Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia osakond. 42 lk. 73.Lang, V. (2013b). Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp: II osa: Arheoloogilise pärandi paiknemine Rail Baltic raudteetrassi lõikudel ja nende ümbruses, KOKKUVÕTTETABEL.Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia osakond. 20 lk. 74.Lang, V. (2014a). Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp. Täienduuringud trassilõikudel 14A–D ja 14E–I ja 14O. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia osakond. 8 lk. 75.Lang, V. (2014b). Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp. Täienduuringud trassilõikudel 16A, B, D. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia osakond. 6 lk. 76.Lang, V. (2014c). Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp. Täienduuringud trassilõikudel 5D ja 13A–C. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia osakond. 13 lk. 77.Lepland, T., Pintson, M. (2014). Rail Balticu mõju kehtna valla maatulundusmaa kinnistutele. (Magistritöö). Eesti Maaülikool. Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tartu. 47 lk. 78.Liiva, S. (17. 06. 2016). Rail Baltic saab Euroopa Komisjonilt veel 202 miljonit eurot juurde. — Postimees. [e-ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3736235/rail-baltic-saab-euroopa- komisjonilt-veel-202-miljonit-eurot-juurde?_ga=1.4624499.1514257647.1485004983 (21. 02. 2017)

100

79.Looduskaitse ja Natura 2000 kaart (kaardirakendus). (2017). — Maa-amet. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=299287.45030426,637500 0,809794.54969574,6635000&LANG=1 (24. 01. 2017) 80.Looduskaitseseadus (LKS). (vastu võetud 21. 04. 2004, redaktsiooni jõustumise kp 28. 04. 2017). — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/118042017003?leiaKehtiv (12. 05. 2017) 81.Luhamaa, H. (2015). Järise hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. 71 lk. 82.Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri. (vastu võetud 26. 10. 2006, redaktsiooni jõustumise kp 01. 04. 2010). — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12746804?leiaKehtiv (24. 01. 2017) 83.Luts, P., Viirand, L. (31. 01 .2017). Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticu leppe. — ERR. [WWW] http://www.err.ee/581658/balti-peaministrid-allkirjastasid-rail-balticu-leppe (21. 02. 2017) 84.Maakondade eripärad. (suvi 2016). — Rail Baltic Harjumaa eri. [e-ajakiri] http://railbaltic.info/images/infokeskus/Ajaleht/railbaltic-harjumaa-suvi16.pdf (19. 03. 2017) 85.Mida peaks teadma Natura 2000? (2017). — Natura 2000. [WWW] http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=70&lang=et (03. 11. 2016) 86.Mikelsaar, R-H. (10. 01. 2017). Rail Baltic peab käima Tartu kaudu. — Äripäev. [e-ajakiri] http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/01/10raik-hiio-mikelsaar-/rail-baltic-peab-kaima-tartu- kaudu (03. 02. 2017) 87.Milleks mulle pärandkultuur? (2017) — RMK. [WWW] https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur (01.05.17) 88.MTÜ Loodusõpe. (2012). Lasva tammiku hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. 33 lk. 89.Mugra, S. (27. 07. 2015). Rail Balticu teele jääb kuni 40 muistist. — Eesti Päevaleht. [e-ajakiri] http://epl.delfi.ee/news/eesti/rail-balticu-teele-jaab-kuni-40-muistist?id=71985985 (26. 01. 2017) 90.Muinsuskaitseamet teatab Rail Baltic trassi arheoloogilisest uuringust. (13. 07. 2015). Maardu linnavalitsus. [WWW] https://maardu.kovtp.ee/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/GOSUWtP4XUy9/content/muinsuskaitseamet-teatab-rail-baltic-trassi- arheoloogilisest-uuringust (03. 03. 2017) 91.Muinsuskaitseseadus (MuKS). (vastu võetud 27. 02. 2007, redaktsiooni jõustumise kp 01. 07. 2015). — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015128?leiaKehtiv (11. 04. 2017) 92.Nagel, R. (31. 01. 2017). Balti peaministrid allkirjastasid Rail Balticukokkuleppe. — Delfi. [e- ajakiri] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-videod-ja-blogi-balti-peaministrid- allkirjastasid-rail-balticu-kokkuleppe?id=77080162 (02. 02. 2017) 93.Natura hindamine. (2017). — Keskkonnaõiguse keskus. [WWW] http://k6k.ee/oskaosaleda/natura- hindamine (12. 12. 2017) 94.Nõumees, M., Alekand, J. (2006). Laiksaare looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007- 2016. 35 lk.

101

95.Nõumees, T., Alekand, J. (2006). Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007- 2016. 24 lk. 96.Olulised faktid. (2014). — Rail Baltic. [WWW] http://railbaltic.info/et/projektist-rail-baltic/olulised- faktid (20. 03. 2017) 97.Olup, N-M. (12. 08. 2015). Rail Baltic võib pühapaikadest üle sõita. — Postimees. [e-ajakiri] http://www.postimees.ee/3291677/rail-baltic-voib-puhapaikadest-ule-soita (12. 12. 2016) 98.Pajula, R. (2012). Mõrdama hoiuala, Viluvere metsise püsielupaiga ja Tootsi must-toonekure püsielupaiga (Mõrdama loodusala) kaitsekorralduskava 2013-2022. 40 lk. 99.Palang, H. (2012). Väärtused maastikus. Mis teeb maastiku väärtuslikuks. (Loeng). Tallinna Ülikool. Maastiku ja Kultuuri Keskus. Eesti Humanitaarinstituut. 33 lk. http://www.tlu.ee/~palang/2012/Loeng%203.pdf (21. 04. 2017) 100.Paluoja, S. (04. 12. 2014). Valitsuskabinet tõmbas kohalike arvamusele vee peale. — Eesti Erametsaliit. [WWW] http://www.erametsaliit.ee/et/2014/12/04/valitsuskabinet-tombas-kohalike- arvamusele-vee-peale/ (15. 12. 2016) 101.Paomees, K. (2015). Sepa hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025. 26 lk. 102.Peatame Rail Baltica! (2015). — Petitsioon. [WWW] https://petitsioon.ee/peatame-rail-baltica (18. 02. 2017) 103.Prangnell, J., Terry, L., Smith, T., Lacey, A., Buckler, A. (2010). Proposed Cross River Rail Project: Cultural Heritage Report. PART A. — The University of Queensland. 229 lk. http://eisdocs.dsdip.qld.gov.au/Completed%20Projects/Cross%20River%20Rail/EIS/EIS%2030%2 0Aug%202011/03%20Volume%203/Technical%20Report%209%20Cultural%20Heritage%20%20 Part%20A.pdf 104.Projektist. (01. 07. 2015). — Rail Baltic. [WWW] http://www.railbaltic.info/et/projektist-rail-baltic (28. 12. 2017) 105.Põldaas, K., Laasi, T. (2013). Kaberla hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024. 29 lk. 106.Pärnu linnavalitsus, Inseneribüroo Stratum. (2008). Pärnu linna transpordi arengukava 2008-2015. 64 lk. [on-line] https://www.yumpu.com/xx/document/view/33358553/parnu-linna-transpordi- arengukava-2008-a-2015/5 (22. 03. 2017). 107.Pärnu Maavalitsus. (26. 08. 2013). Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks koostatava maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek ja avalikud arutelud. — Pärnu Maavalitsus. [WWW] http://parnu.maavalitsus.ee/rail-balticu-raudtee-trassi-koridori-asukoha-maaramine 108.Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. (2010). — Keskkonnaamet. 69 lk. 109.Pärnumaa Loodusmälestiste Sihtasutus. (2010). Pärnu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012- 2021.157 lk. 110.Raasuke, R., Raidla, M., Kiiker, K. (2012). Sämi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013- 2022. 54 lk.

102

111.Raidla, M., Kiiker, K. (2012). Niidu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022. 42 lk. 112.Rail Baltic võib maksma minna algselt plaanitust pea poolteist miljardit eurot enam. (05. 10. 2016). — Postimees. [e-ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3861849/rail-baltic-voib-maksma-minna- algselt-plaanitust-pea-poolteist-miljardit-eurot-enam?_ga=1.57466346.1514257647.1485004983 (12. 12. 2016) 113.Rail Baltic: kiire ja keskkonnasäästlik rongiühendus Euroopaga. (2017). — Rail Baltic. [WWW] http://railbaltic.info/et/ (20. 03. 2017) 114.Rail Balticu eest peab Eesti maksma 197–574 miljonit eurot. (07. 12. 2015). — Postimees. [e- ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3426797/rail-balticu-eest-peab-eesti-maksma-197-574- miljonit-eurot?_ga=1.4104048.1514257647.1485004983 (05. 10. 2016) 115.Rail Balticu kokkulepe saab täna allkirjad. (30. 09. 2016). — Postimees. [e-ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3856069/rail-balticu-kokkulepe-saab-tana-allkirjad (11. 01. 2017) 116.Rail Balticu planeerimist jätkatakse Harjumaal läänepoolsel trassil. (07. 07. 2015). — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. [WWW] https://www.mkm.ee/et/uudised/rail-balticu- planeerimist-jatkatakse-harjumaal-laanepoolsel-trassil (14. 09. 2016) 117.Railway Construction Regulation [Eisenbahn-Bauverordnung – EBV]. (2011). — EFTA Surveillance Authority. http://www.eftasurv.int/media/notification-of-dtr/2011-9014-FL-1-EN.pdf (27. 01. 2017) 118.Reimer, A. (29. 06. 2015). Raha tuli, Rail Balticut hakatakse projekteerima. — Postimees. [e- ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3239389/raha-tuli-rail-balticut-hakatakse- projekteerima?_ga=1.96394076.1514257647.1485004983 ( 14. 11. 2016) 119.Rewild. (02. 10. 2015b). Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine trassilõikudel 5D ja 16A. 20 lk. 120.Rewild. (2013). Eluslooduseuuring. Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine. 121.Rewild. (23. 09. 2014). Hinnang trassilõikude 9A-I, 10A-IV, 10C, 10E-III, 12A-I, 13A-I, 13A-II, 14C, 14G, 15B, 16A, 16B ja 16D konfliktkohtadest elusloodusega. 4 lk. 122.Rewild. (31. 05. 2015a). Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine. 93 lk. 123.Ristikivi, H-L. (24. 04. 2017). Ernst & Young Balticu tasuvusuuring: Rail Baltic on elujõuline projekt. — Logistikauudised. [e-ajakiri] http://www.logistikauudised.ee/uudised/2017/04/24/ernst-- young-balticu-tasuvusuuring-rail-baltic-on-elujouline-projekt (05. 05. 2017) 124.Ruddock, M., Whitfield, D.P. (2007). A Review of Distribution Distances in Selected Bird Species. A report from Natural Research (Projects) Ltd to Scottish Natural Heritage. 181 lk. http://www.snh.org.uk/pdfs/strategy/renewables/birdsd.pdf 125.Ruuda, L., Reisenbuk, K. (26. 01. 2017). Valitsus kiitis Rail Balticu leppe heaks, vastased aga avaldasid Harju tänaval meelt. — Postimees. [e-ajakiri]

103

http://majandus24.postimees.ee/3993005/fotod-ja-video-valitsus-kiitis-rail-balticu-leppe-heaks- vastased-aga-avaldasid-harju-tanaval-meelt (19. 02. 2017) 126.Saarmann, T. (07. 12. 2016a). Rail Baltic: mitu maja lükatakse kokku ja kas üks raudtee peab üldse kasumlik olema? — Delfi Ärileht. [e-ajakiri] http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rail-baltic-mitu- maja-lukatakse-kokku-ja-kas-uks-raudtee-peab-uldse-kasumlik-olema?id=76523542 (13. 01. 2017) 127.Saarmann, T. (14. 10. 2016b). Rail Balticu ühisettevõtte juht: raha saamiseks võib aega olla ainult kuus kuud. — Eesti Päevaleht. [e-ajakiri] http://digileht.epl.delfi.ee/arileht/rail-balticu- uhisettevotte-juht-raha-saamiseks-voib-aega-olla-ainult-kuus-kuud?id=75911051 (14. 12. 2016). 128.Saarmann, T. (26. 08. 2013). VAATA, millised on Rail Balticu trassivariandid —Ärileht. [e- ajakiri] http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-on-rail-balticu- trassivariandid?id=66639265 (03. 11. 2016) 129.Seisukohad ja ettepanekud Pärnu maakonnaplaneeringule „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". (29. 12. 2016). — Eesti Ornitoloogiaühing. 26 lk. http://www.eoy.ee/sites/default/files/2016_12_29%20Seisukohad%20RB%20P%C3%A4rnu%20m aakonnaplaneeringu%20ja%20KSH%20osas.pdf (15. 02. 2017) 130.Sepp, T., Kukk, T., Sammul, M., Luuk, O. (2013). Taarikõnnu looduskaitseala ja Aleti must- toonekure püsielupaiga kaitsekorralduskava 2015-2024. 65 lk. 131.Sixten, K. (2015). Oina hoiuala kaitsekorralduskava 2015–2024. 35 lk. 132.Suurkask, M. (2014). Maalasti looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. 51 lk. 133.Tali, K. (2015). Võrsna hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024. MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 50 lk. 134.Tõnisson, A. (2009). Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020. 35 lk. 135.Tõnisson, A. (2010). Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019. 53 lk. 136.Tõnisson, K. (10. 03. 2017). Metsade kaitseks moodustatakse uued kaitsealad. — RMK. [WWW] http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/metsade-kaitseks-moodustatakse-uued- kaitsealad (18. 03. 2017) 137.Vabariigi Valitsus. (12. 04. 2012). Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks (Vabariigi Valitsuse korraldus 12. 04. 2012 nr. 173) — Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/317042012010 138.Vaitmaa, E. (01. 03. 2017). Rail Baltic. Korduma kippuvad küsimused kolm kuud hiljem. — Delfi Ärileht. [e-ajakiri] http://arileht.delfi.ee/news/railbaltic/rail-baltic-korduma-kippuvad-kusimused- kolm-kuud-hiljem?id=77397040 (26. 03. 2017) 139.VASAB Long-Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region. (2010). — Vision and strategies 2010 around the Baltic. 57 lk. http://www.vasab.org/index.php/long-term- perspective (23. 04. 2017)

104

140.Watkiss, P., Jones, R., Rhodes, D., Hardy, A., Handley, C., Walker, C. (2001). A Comparative Study of the Environmental Effects of Rail and Short-haul Air Travel: A report produced for Commission for Integrated Transport. 85 lk. 141.Õepa, A. (04. 11. 2014). Kiili valla elanikud vaidlustasid Rail Balticu trassikoridori valiku — Postimees. [e-ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/2979195/kiili-valla-elanikud-vaidlustasid- rail-balticu-trassikoridori-valiku (09. 11. 2016) 142.Üldised põhimõtted. (2017) — Natura 2000. [WWW] http://www.natura2000.envir.ee/?nodeid=41&lang=et (20. 03. 2017)

105

NATURAL AND CULTURAL HERITAGE OF THE RAIL BALTIC RAILWAY ROUTE

Summary

The aim of this Master Thesis is to seek answer to the question: if the Rail Baltic railway corridor presents disruption to the landscape heritage. Rail Baltic is a contemporary and environmentally-friendly high-speed railway that is being planned for connecting the Baltic states with Europe and neighbouring countries Latvia and Lithuania. The railway being planned is expected to be effective for the purposes of the commodities exchange and entrepreneurship development, besides, improvement of passenger travelling.

At the end of 2016, a strategic environmental evaluation (KSH) of Rail Baltic for the county planning was prepared together with Natura evaluation of Harju, Rapla and Pärnu county planning, and the preliminary researches of the wildlife and landscape, the research of cultural heritage and preliminary archeologic research. Since the project of Rail Baltic railway is heading to the stage of construction, its topicality is constantly rising. The Rail Baltic project was criticised for being insufficiently environmentally-friendly, flaws in the environmental evaluation and social-economic analysis, premature and accelerated approach.

The research task of the Master Thesis was to study the scope of impact of the Rail Baltic railway on the landscape featuring natural and cultural heritage in three counties — Harjumaa, Raplamaa and Pärnumaa. Within the meaning of this thesis the landscape heritage is conservation areas, Natura 2000 areas, cultural monuments and cultural heritage objects.

This research is the case research, where the author provides a description of the conducted by Natura environmental evaluation of the Rail Baltic railway, other researches of nature and cultural heritage, and performs the comparative and context analysis. In addition, as the basic material for evaluation of scope of the Rail Baltic impact, the subject maps were created using ESRI ArcGIS program, where location of landscape heritage objects was reviewed in three affected zones: 1) direct affected zone, i.e. protection zone of the railway (66 m); 2) indirect affected zone, i.e. railway shifting zone (142 m); 3) indirect affected

106 zone (1 km). Mapped heritage was summarised in tables and the results compared to the official evaluations of Rail Baltic.

The research showed that there are more Natura areas and conservation areas affected by Rail Baltic than was introduced in the official evaluations. Eight more Natura areas and 13 conservation areas were detected. In the affected zone of the railway there are 16 different types of 157 habitats listed in annex I of Council Directive 92/43/EEC. Rail Baltic railway directly affects Pärnu nature area and Lemmejõe nature area, and partially or completely 8 habitats named in annex I of Council Directive 92/43/EEC. Taking into consideration the number of the protected nature objects and Natura areas/habitats added to the affected zone of Rail Baltic as a result of the conducted research as well as the changes in the area and condition of the habitats/species under protection, the author makes a conclusion that the Rail Baltic railway presents disruption to nature heritage.

The results received using the same method, concerning cultural monuments and cultural heritage objects in direct and indirect zones of affection in Rail Baltic corridor, demonstrated that 96 cultural monuments and 147 cultural heritage objects in total locate on the research territory of three counties. In a direct affected zone of a final route of Rail Baltic no cultural monuments under state protection are situated, however, in the affected zone nearest to the railway shift space there are 6 archeologic monuments which can be re- located. On the other hand, 3 objects out of 20 cultural heritage objects, which locate in direct and indirect affected zones of Rail Baltic, will be evidently lost during construction of the railway, and, besides, ten linear object sections in crossings with Rail Baltic. Comparing a number of archeologic monuments with a total number of cultural heritage objects in the research territory of the railway, the author believes that the road in question will not significantly damage the state-protected monuments, though it may damage objects which belong to the cultural heritage of ground environment.

To sum up, the Rail Baltic railway presents a disruption to the nature heritage of Harju, Rapla and Pärnu counties and affects the cultural heritage of settlement structure.

107

LISAD

108

Lisa 1. Kultuuripärandi paiknemine Rail Balticu trassil Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (Hendrikson & Ko jt 2013a) (esitatud eraldi mapis)

109

Lisa 2. Rail Balticu trassi kulgemine Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas (Hendrikson & Ko jt 2015) (esitatud eraldi mapis)

110

Lisa 3. Intervjuu plaan Muinsuskaitseameti Arheoloogiamälestiste peainspektori Ulla Kadakasega intervjueerimiseks.

1. Kas Muinsuskaitseametil on seoses Rail Balticu projektiga moodustatud komisjon vms? 2. Kas ameti poolt on korraldatud välitöid seoses Rail Balticu –ga?? 3. Kas on prioriteetseid mälestisi, millest lähtuvad väliuuringud (olen kuulnud, et tähtsamad on arheoloogiamälestised ja pärandkultuur)? 4. Kui palju kultuurimälestisi jääb eelistatud trassivaliku kaitsevööndi alasse (on hävimisohus) ? 5. Kas eelistatud trassivariandi kohta on olemas kultuurimälestiste mõjuhinnangut/leevendusmeetmeid kirjeldav aruanne vms? 6. 2014. a valmis arheoloogiline eeluuring. Mida on tehtud 2014-2017? Mis on veel plaanis teha? 7. Kui trassialalt leitakse säilitamist nõudev mälestis, mis saab edasi? Kas raudtee paiknemine maastikul muutub? 8. Kas XX sajandi arhitektuuri objektide kultuurimälestisena kaitse alla võtmise protsess on lõppenud (kestis aastal 2013)? Kas ja kui palju objekte on seotud RB raudteetrassiga? 9. Kuidas hindate, kas uuringuteks eraldatud aeg ja ressursid on piisavad?

111

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, MAIRIS KARUS, (49105182236)

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Rail Balticu trassi loodus- ja kultuuriväärtused, mille juhendaja on Mari Nõmmela, 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______allkiri

Tartu, 22.05.2017

Juhendaja kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)