Piimäkuu 18. päiv 2020 Nummõr 12 (465)

Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T

Koogiküdsäjä Antoni Daisy plaan Ku pall´o normaalsit eestläisi Kauksi Ülle perrähõikus Varstun kohvigu valla tetä mahus väiku Kreeka saarõ pääle? Kaalepi Ainilõ Kae lk 3 Kae lk 4 Kae lk 4

­ Valmis sai Harglõ lakaga pükse umblõmisõ oppus RAHMANI JAN

Kuimuudu ummõlda hin­ däle kaldsa – vana ao moodu perrä püksü –, tuu kotsilõ om valmis saanu umblõmisõoppus­ «Hargla lakaga püksid».

Pajupuu Vaike mälehtüspink. No om sis elopõlinõ koolioppaja ja naisikoori Oppusvihu kokkosäädjä Kannel pikäaolinõ president Pajupuu Vaike (1935–2019) saanu kah uma Orava Kairi om rätsepäs pingi. 1. piimäkuu pääväl võtt´ Võro liinapää pingi plaadi iist Vaike lemmik- opnu käsitüüoppaja, kiä pe­ salli. Pink om Korõli oja pargin, perre puult Vaike mälehtüses istutõdu paiu lähkün. Pildi pääl ist pingi pääl Võro liinapää Allasõ Anti ja takanpuul mäng rämädse kümme aastat om pasunakuur. uurnu ja ummõlnu vana­ PLUMANNI KAJA-RIINA jutt ja pilt mooduliidsi pikki pükse. Harglõ pükse umblõmisõ Mõnistõ kooli dõga. Näütüsel omma välän oppus om joba kolmas vihk kunstnigõ­perride teossõ: latsõ saëast «Maavalla meeste muusigapesä uut ja vanõmba omma vällä valinu pikad püksid», midä Kairi vannu ja nuuri opma tõõnõtõõsõ kunsti. vällä and. Varatsõmba vihu Näütüsele omma ummi oppasõ tegemä seto kaadsu No om õigõ aig hinnäst kirja töiega vällä tulnu imä ja tütär ja mulgi korts­persega kaltsõ. panda järgmädses aastas muu­ Kase Eve ja Kaarma Anna, Kairi huvi vanaaoliidsi sikat opma. Nukke Mall ja Soonseina Re­ pükse uurma ja umblõma naa­ Mõnistõ kooli man toimõn­ gina-Mareta, Koppeli Kai ja da tulï tuust, et rahvarõiva­ das muusigapesä, kon saa oppi Ljutjuki Mara, Leisi Malle kandja mehe es olõ rahul, et palïo esisugumaidsi pille. Sääl ja Jõgeva Sandra. Ummi töid nä piät lühkit pükse kandma. oppasõ Roose Celia, Laube RAHMANI JANI PILT näütäse esä ja poig Luigõ Jaan «Ku ma naksi rahvarõividõ Orava Kairi näütäs umma trüküvärskit Harglõ pükse umblõmisõ oppust. Kadri, Lepassoni Kadri, Hain­ ja Johannes, Künnapu Vilen tegijide käest uurma, määnd­ soo Meelika, Kaasiku Ott ja ja August, Nagla Lemming ja se omma rahvarõivapüksü, kihlkunnast om muusõummi Kairi. Vihk om mõtõld kõigilõ Kaldsa – nii kutsuti vanõmbal Laube Reet. Karl-Kristjan, Suumani Alek­ sis nä es mõista tuud üteldä, jõudnu kolm paari pükse. huviliidsilõ, innekõkkõ rahva­ aol üte seereummõlusõ ja õgva Kõrra nädälin om eräle pilli­ sander ja Imat, Kasemaa And­ ütli, et püksü omma püksü,» Värskin vihun om kirän rõividõ tegijile ja kandjilõ. seerega pükse. Noid või olla väega esisugumaidsi muudõga. tunn ja kõrra 60–90 minotit rus ja Markus. Omma ka imä ja seletäs tä. Nii naaú Orava Harglõst peri pükse umblõmi­ Orava Kairi lupa, et vii vihu rühmän mängmist. Roose Ce­ Vanamooduliidsi pükse jaos lõi- poig Haagenseni Ulvi ja Aksel Kairi Eesti Rahva Muusõu­ sõ oppus. «Tan om mitmit va­ müüki Võromaa muusõum­ gati rõivast vällä terve kandilid- lia man saa oppi ka muusiga­ ja vanaesä ja latsõlats Mudisti mist uurma, määndse püksü riantsõ, kuis olï originaalil. Ma mõlõ, käü noidõga laatu pite sõ tükü ja jalgu vaihõlõ ummõl- teooriat. Peeter ja Johanna. sinnä koëadu omma, ja noidõ kõkkõ ei teesi originaali perrä, ja kuulutas Moïovihun. Vihk di kolmõ vai nelä nukaga tükke Inämb teedüst ja kirja saa päält umblõmisõ skeeme a olõ jätnü võimalusõ tetä ka piäs jõudma ka Harglõ kandi – põrnu. Vüükotussõ sai kokko panda Mõnistõ kooli kodolehe maaha tsehkendämä. Harglõ peris originaali perrä,» kõnõlõs raamadu­kogodõlõ. köütä paila, ildamb värvliga. pääl, teedüst saa ka muusiga­ Vabahussõa monu­ pesä vidäjä Laube Kadri käest, ment uut tukõ tel 511 7348. 20. hainakuul tetäs Verskan Vana-Võromaa muusõumi uutva uudistajit pido­lidsõlt vallalõ mälehtüs­ EICHENBAUMI KÜLLI Tasos iks tengelpunga valla­ Esi põlvkundõ kunsti­ märk Petserimaal Vabahussõan lõ tetä ja pruuvi esi kah sääl näütüs kultuurikuan hukka saanuilõ. Suvõ alostus näütäs, et inemi­ poodisäksäga­ kaubõlda. Monumendi lõpõtamisõs uut se tahtva pääle pikkä koton­ Võro liinan Kreutzwaldi 19. piimäkuust om Vana-Võro­ SA Setu Kultuuri Fond ine­ istmist ja latsi e-oppamist muusõumi aian saa suvõl egä maa kultuurikuan valla suvõ­ miisi tukõ, kontonummõr om puhada, kotost vällä minnä, nelläpäiv alostusõga kell 12 näütüs «lahtiÜhtimine», kon EE722200221041933698, sele­ midägi põnõvat ette võtta. Pal­ kullõlda muinasjuttu ja pääle esi põlvkundõ kunstnigu näü­ tüs «Vabahussõa monument». l´o liina-võrokõsõ tulõva küllä tuud om latsilõ võigõlusmäng, täse tuud, ku palïo tukõ pakk ummilõ tutvilõ ja sugulaisilõ kon ossavõtja saava väiku läbikäümine ummi umatsi­ UL Võromaalõ. Midä Võromaal meelüsse. külä­liidsile näüdädä, kohes Vana-Võromaa kultuurikua ütenkuun minnä? galeriin saa pruuvi kunstni­ gu-ammõtit: värvi, papõr ja Päävätsel aol om kaemist ja Kässimõskmisõ oppus Mõnistõ talorahvamuusõumin. maali­molbert omma valmis aúatamist nii latsilõ ku suurilõ pant. Peris põnnõv pilt või saia, muusõumõn. otsmismängu. Hulga uudista­ kas peremiis, pernaanõ vai ku terve pere tsehkendäs ütte Vabaõhumuusõum nii Kari­ mist om nii aitu, suidsusanna talo­lats ja saat pruuvi esi mõnt pilti tetä. Luudu pildi saa kodo latsi ku Kuutsi külän võtt külä­ ku tarri man. Esi vällänäütüs talotüüd tetä. üten võtta. liidsi vasta egä päiv kellä 10–17, om kohvi, tsäi ja võiu tegemi­ Kuimuudu avitasõ mõsu­ Kultuurikua muusõumin om Vana-Võromaa kultuurikoda se riistust. Näütüst tävvendäse kauss, lipõ ja savvusann puh­ seo suvi sääne seigelüsmäng, ja Lauluesä Kreutzwaldi muu­ teemapäävä, kon Oraperä öko­ tust pitä ni tervüst hoita ka kon tulõ välläpanõki-tarrist sõum Võro liinan omma valla talo pernaanõ Kutkina Liisi ilma desoainõlda – seod saa uma käe pääl üles löüdä kimmä kolmapääväst pühapääväni inne­ oppas tsigurikohvi tegemist ja nätä ja esi läbi pruuvi Mõnistõ aúa vai kotusõ. lõunast kooni õdagu kuvvõni. seletäs tsäihainust. Peris mitu talorahva­muusõumin. Muu­ Muusõumi uutva nii perrit Karilatsi vabaõhumuusõu­ päivä suvõ joosul omma sänd­ sõumi päämajan om valla uma­ ku väikumbit seltskundõ, sõs min saa kõgõ perrega moro se, kon saat muusõumin terve aignõ küläpuut, kon liigus sää­ saava inemise muusõumin har­ pääl mängi esimuudu tsihi­ päiv ellä talopere hulgan – olõt nest kaupa, midä muialt saa-i. vuisi olla. 2 Uma Leht, piimäkuu 18. päiv 2020 M Ä R G O T U S

Häirvä stseeni ütest elost Pulga Jaani Ma hiitü ütspäiv peris är. Telekast näüdäti filmi «Nipernaadi». Vana hää film, miä om tettü Gailiti Augusti eesti kirändüs­ mõtõlus klassikahe kuuluva rändäjäromaani «Toomas Nipernaadi» per­ rä ja kon saa nätä ka hulga Lõuna-Eesti paiku. Näi tuud filmi Ülerahvastus edimäst kõrda joba latsõn sis, ku tä valmis sai, 1980. aastidõ Egalpuul nimmatas är, et ine­ keskpaigan, Vahtsõliinan. Sääl olï pidolinõ filmi näütämine ja miste arv om perämidse saa aas­ ta joosul hirmsalõ kasunu. Kiäki ka mõni filmitegijä olï tulnu kaejidõga kokko saama. ei paista nägevät, et rebäste arv A no näüdäti telekan inne alostust säänest teedüst, et filmin om kah nõsõnu, ja mitte veidü. või olla häirvit stseene. No määndsit segävit pildikeisi saa sääl Kui tegeldä mi väiku Eesti­ olla? Hää külh, maja pandas palama, tuu või kedägi sekä. Pull ga, sis maainemiste arv ei olõ lüü sarvõ peremehele tagaotsa. Kassõ nõstõtas turjapite üles. kasunu, om hoopiski kahanõ­ nu. Väiksen Kuldrin, kon ma Päätegeläne kõnõlõs naisilõ ulli juttu. Naanõ tulõ autoga perrä üles kasvi, lavastõdi mu latsõiän ja vii rännümehe kodo är... operetti, jagusi nii näitlejiid ku A kõik nuu omma elolidsõ aúa kunstilidsõn filmin ja ma ei publikut. Mul imä kah mängse saa kuigi arvo, kiä tulõ tuu pääle, et naidõ iist hoiata. Niimuu­ ja lauï imeilusat laulu, esi ime­ «Mu liin, mu kiil» om käümä lännü! Puulpääväst, 13. piimäkuust läts´ käümä ettevõtminõ, kon du olõs hulga lihtsämb kõigilõ sündünüile kõrraga är üteldä, et ilusan roosan (marlist) kleidin. egä päiv kooni suvõ lõpuni tulõ kell 11 Võro liina keskplatsi pääle üts inemine, kiä kõnõlõs umma elon või ette tulla hulga häirvit asjo. Ja telekalõ võinu kõrraga Kas põrõlt lövvüs perrätegijiid? luku umast liinast uman keelen. Edimädsel pääväl oll´ kõnõlõma tulnu Toomiku Siiri, kiä om Eesti rahvaarv om kasunu pääle kirota, et kõik, miä säält tulõ, või su ello sekä. kogõnu reisijuht. Siiri mõistsõ kõnõlda nii, et päält tunniaolist juttu oll´ hallõ ärki minnä. Kullõjit liinainemiisi arvõl. Kelle arvõl RAHMANI JAN, oll´ edimädsel pääväl 25. Kokko jutustas suvõ joosul umma luku umast liinast 40 priitahtlikku om kasunu rebäsiide arv? Targa Uma Lehe päätoimõndaja mehe omma kindlas tennü, et kõnõlõjat. rebäste normaalnõ tihedüs om Seo om üts väärt ettevõtminõ. Pikk suvi om viil iin, soovita kimmäle mõni päiv kullõma minnä! üts repän säitsme ruutkilomiitre RAHMANI JANI jutt ja pilt kotsilõ. Sis saava nimä hindäle loodusõst söögipoolitsõ ja ine­ mist suurt ei sekä. Põrõlt om pa­ UMA LEHT kutu, et rebäsiid või olla 50 kõrda inämb, ku loodus toita jõud. Mee­ Tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä. Hiusõkarva ei pea poolõs ajama Taad bussi pääle ja säält maha vahel nii, et mõni bussijuht saa inemine bussist vällä, konh lega mõista, et mõts jõud iks toita Toimõndusõ aadrõs: Tartu 48, 65609, Võro liin minegi juttu om no peris pikält sääl kinni petä, mõni ütläs, et taht. Sis võit olla sõitjal külh niisama palïu ku innegi, järe­ E-post: [email protected], tel 78 222 21 aet. Meil omgi sääne muud, et ei olõ ette nätt. sääne tunnõ, et tuu sõiduriist likult eläse ülearutsõ rebäse lii­ Kodoleht: umaleht.ee mõni asi võedas ette, targu­ Sügüselt näi, ku vast edimät­ om kõkõ tävvega juhi uma ja na- ja alõvitoidu pääl. Tegelikult Mol’ovihk: facebook.com/umaleht tõdas ja aijas haussi kah, aga se klassi poiss kilomeetri enne timä tuu vaene rahalda sõita­ tulõsi viil ka kähriku manu liita, peräst jääs asi nii, nigu ennegi bussijaama liinan maha küüs­ pallõja. noid innembä es olõ. Ja saamigi Päätoimõndaja: Jan Rahman, tel 56 922 841 olï. Selle et ummi vahel üldä se. Kõgõpäält kärätedi latsõlõ, Aga tuusama miis, kiä veidü umbõs säändse arvu, et ku Eesti [email protected] om päätähtis, määne inemine et kõnõgu kõvõmbadõ, ja sis kangõn eesti keelen kõigile lat­ inemise olõs ka niisama jõudsalõ Abitoimõndaja: Kaile Kabun, [email protected] tulõ tõsõlõ vasta ja määne ei. ülti rooli takast, et see buss sile ja suurilõ tere vasta ütläs ja siginü, ollu meid ligi 100 miljonit Keeletoimõndaja: Laivi Org, [email protected] Ma elä suurõmba liina külle siihn ei peata. Poisil olï iku­ peräst hääd päivä suuv – ega (hoidku taivas tuu hädä iist!). Latsinuka toimõndaja: Mariko Faster, alh, bussiga sõidat sinnä puul nägu, ku tä bussijaaman maha timä häädüst kiä iiba ei tarvida, Rüüvluumõ vasta om rahva tunni ja sis näet ja kuulõt ütte sai minnä ja juuskma naksi, mindäs enämbüisi õks maha ja siän ollu liikvõl mitmiid kava­ [email protected] ja tõist. Mi liini pääl om üts vast olï kohegi trenni ildas tuldas pääle säält, konh õigõ liid nõksõ. Rebäse vasta avitavat bussijuht, kel alasi nägu naa­ jäänü. Olõs tahtunu bussijuhi kotus. Ei sõida haigõidõ jalgu­ tuu, et puiõ vai postõ pääle kusõt, Uma Lehe toimõndusõ kolleegium: rul. Võtt vasta kõigi teretüse käest küüssü, kas taal om nüüd ga inemise ega nädäli liina ja ei võimalikult korgõlõ. Jah, mehe Tiia Allas, Külli Eichenbaum, ja tennämise, koolilatsõ ei tii taa teo iist kõgõ päävä paremb olõki ega liini pääl nuid sõitjõid võiva jo esädse rebäse är hiidütä­ Aapo Ilves, Kaido Kama, ka ilmangi koirust, ku tuu miis olla ja kas taal hennel latsõlatsi nii hirmsa palïu. Hään tujun dä, et kiäki näist korgõmb elukas Ülle Kauksi, Rainer Kuuba, rooli takan om, ja mõni viil ei olõ. A mis mõtõt om vihast ja rahuligu meelega bussi­juhtõ eläs ja jätt ummi märke maha. Evar Saar. kõlistas kodu, et saa külh sääl inemist viil vihatsõmbas aija. om tõisigi, ja kindladõ om naid Aga midä tetä imätsiide rebäsii­ peatusõn maha, hää onu om Mõnõl «transpordiministril» enämb ku viriläid. Ei olõki vast dega, kiä esiki inämb murdva? Välläandja: SA Kultuurileht, kl.ee täämbä. Tuu ei tähenda külh om jäl sääne kommõ, et ku ine­ vaija hiusõkarva lahki aija ei Mõnõlt puult soovitõt verevä Tellmine: Express Post AS, tellimine.ee, tel 617 7717 sukugi, et bussi egä veitü ao mine liina sisse sõitõn aigsõst bussin ega ka mõnõn tähtsän (soojendus)lambi palama jätmi­ peräst kinni peedäs, aga liinan küsümä lätt, kas ta siinh vai amõtiasutusõn. Egal puul om ne tulõtas mullõ miilde küsi­ om sisse sõitõn mitu säänest sääl peatusõn maha minnä saa, tegelikult nii, et mõni taht hä­ must tarkadõ klubilõ: misperäst kotust, konh mõni buss pea­ sis peedäs taalõ kooni tuu pea­ dälist avita, aga mõnõlõ miildüs kandsõ Napoleon valgiid trakse? Tõsõ kundi otsast tas ja mõni ei. Ei olõ nii targas tusõni pikka ja kurja loengut, nii hirmsadõ, ku inemisele ärä Kiäki ei tiiä, aga sis tulõ Ivo Lin­ Ettevõtja PINDMAA AIGAR märgo­ saanu, mink perrä nuid pea­ kuis nüüd timä peräst säädüst üldä saa. na ja ütles: «Et püksi maha es tuisi sorditas, aga omõta juhus rikutas…, a peräst lastas õks sadanu.» Ja tulinõ õigus: impe­ tas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ NÕLVAKU KAIE raator piat kah ummi delikaat­ nuka alt, ku hariligult kaema sit isikuandmiid kaitsma. Seos harinu oltas. punadsõ tulõga om katõsugunõ: Kas koroona nakkas läbi saama? 1) Suurjagu rüüvelukiid omma Ma tahassi küssü, kas koroona kaonu. Mõtli, et nii umgi hää pingviin, puul molïo um päivä keväjä häitsemä, a tä ei püsü, karuslooma ja lämmi võtt näil Aig saiõ seos kõrras läbi. hinnäst hoita. Ei olõ määnest­ saanu ja puul um valgõ. ei lõhna, ei olõ täl säänest õi­ karva vallalõ. Tuu umakõrda lüü Inemise, kes ku vangin ki murõt, et kiäki sullõ ligi lits. Üts päiv anti teedä, et üttegi Ma olõ ao pääle elon peris gõt vällänägemist ku sügüse, kõik elu ja siginemise segi. Mui­ olnu, umma kõik vällä tulnu. Käve turu pääl. Sääl ollegi positiivsõt es olõ. Mõtligi, et palïo mõtõlnu ja jõudnu uman õigõl häitsemise aol. de, kana nakkasõ kah lambi all Ei määnestki vaihõ hoitmist nii, et hää kauba man olï ine­ huraa – koroona om är kool­ pään sändse arvosaamisõni, et A tuu ei olõ ülepää aoga sulgima ja ei munõ. 2) Üle poo­ ega maskõ. miisi nigu mehitsit ümbre taro, nu! A kos sa tollõga. Rahvas aigu ku säänest ei olõki olõ­ köüdet. Häitsemine um köü­ lõ rüüvluumõ tegutsõsõ üüse ja Lätsi esi kah jo tüüle. Min­ ei määnestki vaiht. lasti ilma pääle vallalõ ja man. Ao um inemine umal aol, det tuuga, ku korgõlt päiv käü, verrev valgus and näile märku, nen panni maski moïo ette, Tüü man kah naati õkvalt õkvalt naksiva positiivsõ jäl palïo aigu tagasi, vällä mõtõl­ kas välän um külm vai lämmi, et üü ei olõ käen. kuigi tuukõrd es näe ma uurma, kas ma iks olõ nega­ pääd nõstma, eski paariküm­ nu ummi tegemiisi hindami­ kuis likõt um. Ei küsü pikne, Om viil üts nipp. Rüüvli inämb üttegi maskiga inemist. tiivnõ ja ei olõ mõnõ tõbitsõga ne kaupa päävän. sõs. Et kuigi hinnäst mõõta. mis aol tä nakkas müristämä, pelgäse suuri luumõ. Mul om Ma olli ainumanõ. Kõik mu kokko putnu. Tulõssi no ilosidõ ilmu ja Ku kaia luudusõn ümbre, sis kas üüse vai päivä, tä lihtsäle näütüses hopõn, kiä kand rebä­ ümbre kaiva minno säändse Naa manitsusõ umma külh lämmä pääväga suvvõ, et naa ei kitsõl ei põdral, ei puhmul ei müristäs. siide ja kährikiide vasta erilist kahtlustaja näoga, et vast ma korgõmbalt puult ette antu, koroonaviirusõ ütskõrd um­ puul ega hussil maa seen ei olõ Inemise aoga um nii, et mi viha. Hobõsõkoplide nimä tul­ koroonan olõ. a kes näid kullõs. Vast mõni mõhtõgi är häössi. Sis saassi aost aimugi. Nä nakkasõ tan periselt elämi minevikun. Mi la ei julgu ja kana omma tuu är Seletüses olku üteldü, et mul minosugunõ mutikõnõ. Maski jäl nigu vanastõ suvõl pito pitä maailman kasuma, sis saa näi­ ei tiiä, miä um tulõvikun, a taibanu, hoitva hobõsa ligi. um haigõmajan tettü koroona­ kandminõ um kah katõ otsaga ja latsõ sügüse ilosahe kuuli de kasuminõ otsa, edesi jääse mäletämi toda, miä um olnu. Hää välläopat pini om mui­ test, mis olï negatiivnõ. Ja ku asi. Hää um, ku hinnäst ja tõisi minnä. nä vanas ja läävä siist ilmast är. Tiidläse umma tarku massi­ duki kah joba puul võitu. Pini ma viil maski sisse köhähti, kaidsat. A ku suvi otsa mask Taa perämäne talv olï sääne, nidõga hinnanu, et egä sõna, ei peaki olõma nunnutamises, sõs olliva kõik mu ümbrelt iin um, sis sügüses olõt nigu URMI AILI et vahtsõaastakuul olï hulga mis pähä tulõ, um olnu ala­ tä piät hinnäst tundma perren päivi, ku olï säidse vai kogoni tiidvüsen ligi kats sekundit. vajaliku liikmõna. Niimuu­ 10 kraati lämmind. A sinililli Tuu, midä üteldä tiiät, um joba Miis kaiõ mullõ ulli näoga palïu tä iks ruumi võtt. Et vii­ du, ütstõist toetadõn, saami es nakka tuu pääle häitsemä. innembä tiidä. A tiidmine Üts mõtõ otsa ja üteï, et om, et om õigõ mäte kutsutas viil presidendi ülerahvastusõ (rüüvlooma­ Nimä tulli sis, ku olï näide tuust, miä edesi tulõ, um õnnõ mitu tükkü. Ma küsse sis tä vastavõtulõ vai koolõs ämm är, rahva) vasta inämb-vähämb jaos õigõ aig, mahlakuu tõsõn unistaminõ, kunagi ei tiiä, kas käest, kas täl tüükindit om. sis lätt vaia. võidu­saisu vai vähembält viigi. poolõn. Sis olï päiv lilli jaos tuud tulõ vai ei tulõ. Muusõumist ja Miis kai viil ullimpa näoga ja Vot muusõum om lips riigi Kõgõ suurõmb mõtlõmatus küländ pikk, maa parajalõ Kõkkõ toda, miä um lännü, lipsust üteï, et muiduki om. rõivakapin. Täl om näid mui­ om näpuga jahimeeste poolõ lämmi ja vihma olï kah para­ ei olõ mõtõt takan ikkõ. Tuu Mul tulï ütskõrd juhus, ku ma Ma ütli, et novot. Mitu kõrda duki rohkõmp, a nuid «ämmä näütämine. Jahimiis ei tohe jalõ tulnu. Sinililli jaos olï um lännü ja ei tulõ kunagi pidi ütele ehitüsmehele, kiä sa aastan lipsu kannat, või-olla matussit» tulõ kah rohkõmp asulan paukugi tetä, timä lätt tuu tan ilman olõki aig, edesi tagasi. Mine püvvä jõõn kin­ umma tüüd külänt korgõlt hin­ paar kõrda, a tüükindit om egä ette. mõtsa ja tapp sääl perämidse­ kosutas tä hinnäst suvi läbi, ni ärjuusknut vett! Vai püvvä naú, seletämä, mille ülepää päiv vaia. Kinda piät olõma Miis jäi mõtlõma ja tundu, et ki ausa rebäse maha. Liina- ja lätt puhkama, et tulõval aastal kinni äreletüt ello! muusõummõ maa pääle vaia mugava ja vasta pidämä, noidõ jutu mõtõ jõudsõgi timäni. alõvirebäse pidävä naaru ja vahtsõst häitsemä naada. Mi sünnümi siiä ilma, olõmi om, mille riik siiä rahha raiskas. pääle ei olõ kaâu rahha raisa­ murdva kannu edesi. Vai sis sügüselill astõr. ja läämi. Tähtsä um olla olõ­ Ma küsse tä käest, kas täl da. Lips sais rõivakapin aastit, TULVISTE HELE Tuud um proovitu külh panda man, õkva tan ja põrhilla. lips om rõivakapin. vaia ei olõ, a är kah ei viska, Mõnistõ talurahvamuusõumist PULGA JAAN Uma Leht, piimäkuu 18. päiv 2020 3 E L O Koogiküdsäjä Daisy plaan kohvikut RAHMANI JAN Pääle tuu saisõ maja pikält tühält. Pääuulidsa veeren Kesk Varstu alõvikku vanan hään kotussõn hoonõ jäi apteegimajan om Antoni Daisylõ silmä, tä otsõ uma­ Daisy sisse säädnü koogi­ nigu üles ja sai maja hindäle küdsämiseköögi. Huvi osta. No om sääl mitu aastat torditegemise vasta om kõpitsõt. Leader-program­ Daisyl olnu jo latsõst pää­ mi toega sai valmis ehitedü le, no om huvialast saanu kõrralik küük ja abiruumi. tüü ja plaanõgi mano tulnu. Ja kuigi suur tarõ tahtnu viil Üts plaan om seo suvi sääl­ kõpit­sõmist, omma mitmõ saman vanan majan kohvik inemise Daisylõ ütelnü, et valla tetä. sinnä tulõ kohvik tetä. Seo suvi omgi plaan tuud Mõnõlgi puul joba tunnõtust alosta. «Suvõl proovi. Ku kogonu Daisy ei olõ küdsä­ lätt häste, om häste,» ei julgu mist kongi eräle opnu, om Daisy tuud viil väega kõvva esiopja. A peris tühä kotus­ vällä hõigada. Plaan kohvi­ sõ pääle sääne huvi kah es kut pitä om täl olnu jo ammu, sata. «Mu vanaimä olï kokk. a siiämaalõ om taad iks edesi Mul olõ-i meelen, et ma olõs tougatu. «Üts asi om julgus: timä­ga väega ütenkuun süv­ kas ma iks julgu. Ja tõnõ om vä tennü, a mullõ miildü raha. Ku ei olõ rahha, ei saa tordi. Edimädse tordi tei, ku remonti tetä, asju osta. Peris olli viieaastanõ. Vanaimä põrmandu pääle inemiisi ist­ toimõnè välän, ma mõtli: ma panda ei saa,» seletäs tä. mu kassil võinu täämbä olla Tsipakõsõ om asi ka tol­ sünnüpäiv, ma tii tälle tordi. lõn, et Daisy ei piä hinnäst Mis tordi sisse käü: muna, innekõkkõ ettevõtjas. «Ku jahu, tsukru. Naksi sahvrist mu käest küsütäs, midä ma otsma, jahhu es lövvä, mõt­ tii, sis ettevõtja ei olõ edimä­ li: käü manna kah. Ja kakao ne variant. Mõnõ kül ütlese, tege kõik hääs! Nii ma sis et ma olõ julgõ ja ettevõtja üte panni pääle koogi kokku inemine, a esi ma peris nii vissi. Süvvä väega es kõlba, ei arva. Ma olõs võinu vast a seo olï iks mu edimäne kohviku joba vallalõ tetä, a kuuk,» tulõtas Daisy miilde. RAHMANI JANI PILT olõ mõtõlnu: mis sis saa, ku Edimädsest äpärdüsest tä Antoni Daisy istus tulõvadsõ kohvikulavva takan. kiäki ei tulõki! Iks maakotus, är es hiitü ja edesi tulï huvi väiku alõvik. Kas om säänest poodin müüdävit tortõ perrä rahvast, kes käü, ja kas seo tetä. «Päämidse olli puuvilä­ makõt ei tii, timä käest saa ka Mõnõ kuupäävä omma popu­ tuu mullõ leevä lavva pääle?» tordi, päält tarrõtisõga. Noid soolatsit krõngliid, stritsliid, laarsõ. Seo nädälivahetus lõpõ­ ma naksi pruuvma, ütte ja võiuleevätortõ. Seo kevväi tas mul lats latsiaia. Plaansõ Muu tegemise tõist muudu, kooni lõpus väl­ koroonaaol jäi telmiisi tsipa väikut istmist uma rahvaga, ja Ku küssü Daisy käest timä lä tulï.» veidembäs, selle et pidusiid loomulikult tulï tollõ kuupäävä muiõ tegemiisi kotsilõ, nim­ Edimält küdsi Daisy iks es peetä. Et tsipakõsõgi tiini, pääle kolm-neli telmist,» sele­ mas tä kõgõpäält latsi kasva­ rohkõmb hindä jaos, kooni hõigaú Daisy Moïovihun vällä, täs Daisy vallalõ koogiküdsäjä­ tamist. Päält keskkuuli opsõ üts sõbranna küsse, mille tä et tege uma kraamiga tsõõrõ tüü esieräsüisi. Daisy küdsetü Pavlova koogi. tä Väimälän veidükese turis­ telmise pääle ei küdsä. «Sis Varstust üle Krabi ja Rõu­ mi ja söögikõrraldust, a tuu ma mõtligi: a mille mitte?! gõ Võrolõ. «Ku liina olï asja, Hulga torditegijit maitsõ omma esisugumadsõ. asi, väikul ettevõtmisõl piät jäi poolõlõ. Daisy om olnu Ku sis kohegi küllä vai sõpru hõiksi vällä, et ku kiäki midä­ Noid, kiä tortõ küdsäse, om kü­ Ma tii uma maitsõ perrä. Ku lihtsäle vällä kirotama, kuis sa kirä­kandja ja pubin ettekand­ poolõ minek tulï, naksi uma­ gi taht, ma võta üten. Ja peris länd hulga. Antoni Daisy hin­ mu meelest tulõ vällä, paku tõi­ tiit, kuis sa näütät, et su süü­ ja. Tä om üten löönü Krabi küdsetüt kraami üten võtma palïu taheti!» das, et hulga om ka häid tegijit, silõ kah.» ki om turvalinõ tõisilõ müvvä. külätiatri man. A koogi­ ja niimuudu, suust suuhtõ Peris kõrra perrä tä ummi Võromaal tetäs mitmõl puul Tsipakõsõ tege Daisy meele Sis saa ka ostja kimmäs olla, küdsämisetüü om kasunu iks reklaamiga tulli ka telmise.» tsiirõ siski tegemä es nakka ja no ilosit tortõ. Kuis sis Daisy tõisi mõrus tuu, et kõik tordi­tegijä et saa puhast süüki, ja tuu, kes latsiga koton olõmisõ kõrvalt. Täämbä tege Daisy pää­ om naatu ka vahtsõst rohkõmb hulgan silmä jäiä pruuv? «Proo­ ei olõ ammõtligu. «Mu mee­ köögin toimõndas, tiid, kuis tä Aokiränigu võtt tulõvanõ midselt magõhit tortõ: koho­ pitu pidämä. Tuu tähendäs, et vi leplik olla ja kundõt kullõl­ lest ei olõ ausa, ku mul om piät tegemä.» kohvikupidäjä vasta aholäm­ piimäga, martsipaniga, puu­ ka telmiisi om naanu rohkõmb da. Ja mu hinnaklass ei olõ kah kõik tarvilik tettü, a kiäki tõnõ mä stritsli ja Pavlova kuukõ­ viljuga. Latsi sünnüpäivi tulõma. «Harilikult om nii, et kõgõ korgõmb. Neo, kes omma tege sammamuudu müügis, a Apteegimajja kohvik! ga. «Seo om mul latsõpõlvõst jaos tellitäs inämbüisi säänd­ kon om, sinnä tulõ manu. Mõni telnü, kitvä, võtva vahtsõst ja ei olõ aigu ega rahha kuluta­ Maja, kon Antoni Daisy toi­ sisse haëutõt: ku kiäki küllä sit tortõ, kohe pilt om pääle nädälivahetus om vaiknõ, mõni soovitasõ tõisilõ kah. Om mui­ nu viiproovi ja hindäkontrolli mõndas, om ehitet 1900. aastal tulï, pidi iks midägi lavva trükitü. A ega Daisy õnnõ nii, et üüse magada ei saaki. duki olnu ka vasta­piditsit juttõ, plaani pääle. Tuu ei olõ rassõ ja sääl olï varrampa apteek. pääl olõma!»

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi Priinime lugu periolõmisõst ja tähendüsest.

Hummal lähkümbät läbikäümist mõisarahvaga. Nelläs kotus, kost sääne nimi peri om, Seod nimme kand Eestin 57 inemist. om Saarõmaa Leisi mõisa Kärebiku Eesti kiräkeele muudu kirotõdut nim­ talu. Geni näütäs, et Leisist peri nim­ me Humal kand 97 inemist. Pandmisõ me (edimält Hummal) omgi valdavalt kotussõ perrä erälde hoita näid ei saa, naat kirotama Humal. A kiräkeelestä­ selle et tuudaigu, ku nimmi panti, es mist Hummal > Humal om ette tulnu lasõ kiräviis vahet tetä, kas üteldi võro ka näütüses Kanepi suguvõsan. muudu [hummal] vai eesti muudu [hu­ Nime peritolo om egäl puul humala mal], kirotõdi egäl juhul Hummal. taimõga köüdet. Ka talonimi Huma Kanepi kihlkunnan 1809. aastagal tulõ arvada tuust. Võro mõisa Huma panè opõtaja Roth seo nime Kars­ talon panti niisamatõ edimält Hum- te mõisa Huma Jaani (Humma Jahn) mal, a tan muutu nimi ildampa kujulõ perrele tuuaolidsõn Huma talon. Ur­ Humma, vahtsõn kiräviien Huma. Ni­ vastõ kihlkunna Liinamäe mõisan sai mel Huma om 9 kandjat. säändsesama priinime Vorsti talo su­ 1921. aastagal Setomaal võeti Hummal latsõ pere. Vahtsõliinan sai seo nime Petseri vallan ja Humal Pankjavitsa Nõnova küläst peri Tanño, kiä olï vallan. Seod nimme valiti ka eestistä­ poolõsmehes üten Möldre külä talon. misel. Viiel kõrral võeti võõraperädse Tuu perre noorõmbil latsil ja poja Ju­ nime asõmalõ Humal Põâa-Eestin, hani latsil olli hariligust aost iinpuul ütel kõrral Tudebergi asõmalõ Tartun. muudsa saksa muudu mitmõst edeni­ Kasaritsan vahetõdi kõrra nimi Kall mest ristinime, nt Wilhelmina Katha- nimes Hummal. rina ja Kristin Dora. Hariligult näütäs sääne nimevalik antvärgis olõmist ja SAARÕ EVAR 4 Uma Leht, piimäkuu 18. päiv 2020 P E R Ä M Ä N E K Ü L G Parm tsuskas Nal´apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Ütsainus normaalnõ eestläne Rõugõ Rebäse külä miis VARUSTINI ANDRES, tunnõt ka nimega PARM. KÜRSA ERE Mullõ miildüs mõnikõrd aas­ tan üle piiri kaia ja esiki min­ nä, selle et kotun mul aigu moïuta ei olõ vai ma tuud liht­ säle ei mõista. Esä om tiidmi­ se pääle, ku ma jälki maa­ ilma kolkma lähä, soovitanu innem­bä telgiga Mustajõõ viirde minnä. Mille, ei tiiä. Minevä aasta mihklikuu viimätsel nädälil, ku armsa kodupaiga ilma olli jo suu­ rõ sügüse näoga, lindsimi ravvadsõ tsirguga pääliinast Santorinilõ. Santorini om väiku vulkaanist peri Kree­ ka saarõkõnõ sinetävä mere seen. Kõik maja saarõ pääl omma valgõ, piaaigu piim­ valgõ, ja katusõ sinidse, mere­vesi om puhas ja lämmi, süük nii hää, et vii keele alla.

Ütesõnaga, moïutamisõs väe­ REIMANNI HILDEGARDI TSEHKENDÜS ga hää ja õigõ kotus. Ravvanõ tsirk olï kaasmaa­ ta ja passi mõista ei. Sõs ma ku kõrraga kuulsõ, kuis noorõ­ sit mõttit tulï pähä. Edimält laisi täüs, paarsada kimmäle, naksi patsiirmä. Patsiirmises puulnõ naistõrahvas ütles sel­ aruti tuud tiidmist tõsõpoolõ­ kiä kõik saarõ pääle maha olï moïutajilõ mere viirde tettü gen eesti keelen: «Ma ei ole ga, kiä muu seen arvaú, et kae panti. Jo sääl olï rahvid Saa­ mitu verstä sillet tiid, ütel puul siin reisil ühtegi normaalset no määne vidämine, olõmi rõst ja Setust, Võrust ja Vi­ söögikotusõ kaemisõga mere eestlast näind!» Timä kõrval reisi pääl ütenkuun kõgõ nor­ rust, eestläisi ni vinläisi. pääle ja tõsõl puul kah süümise saisõ turskõ nuurmiis säändse maalsõmba eestläsega. Olli joba hää mitu päiva paiga ni väiku poodi suvõniire veidü buldogi näoga, jämme Paari päävä peräst olïgi aig saarõ pääl uma armsa tõsõ­ ja muu kraamiga kauplõmisõs. kuldkett ümbre kaala, ja haugaç kodu tagasi linnada. Linnu­ poolõga täüsraha iist moïu­ Üts päiv ma sõs patsiirse vasta: «Aga mina?» jaaman silmssi tõisi, kiä kodu tanu, miä tähendäs värskin sääl mere veeren ja pääle mu Ma saisõ ku soolasammas, naksiva tulõma, ja märgu­ õhun lugõmist, lämmän viin patsiirse viil hulga inemiisi: es julgu hengätä kah, olli õkva ti umaette: tiiä ei, kas mul tsuklõmist ja mere veeren ingläisi, vinläisi, hiinlaisi ja ku puuga pähä saanu. No mõtlõ hindäl viga man, a ümbre­ peesütämist, lihtsäle pasmist. palïu tõisi rahvid. Vahtsõ sääl esi, ku sääne tiidmine ütekõrra tsõõri omma kinä ni rõõmsa No väega pikält ma moïu­ üten poodin niisama ütte-tõist, su pääkolu lömästäs. Egäsugut­ meelega ilusa inemise. Tossu Tilda pajatus Võro lehe mant saadõti ao­ Mille Haanin her­ Hääd und, võro luulõ klassik! lõmisõs ku luulõtamisõs ja tõlkmisõs. ainõ­tõl ulmõ­filmi ja videoid tetä. kirändüse praktikant Haanilõ. Ain rõhusi kõgõ Saksa ja Soomõ iin- Tuu om iks viil jovvun soovitus. nest es saa külbä Säält olï jõudnu toimõndus­ kujjõ pääle, kos kodupaiga keelepruu- Ain oll´ vanaaolidsõ kasvatusõ- tõ kaibus, et hernest ei olõki KAALEPI AIN gi mõistminõ om loomulik identiteedi ga herräsmiis, kiä tandsõ tangot Õndsa Hruštšovi vai lihtsä­ külbe­tü. Inne ku agronuum osa ja avvuasi. Kaalepi Ain om tõlknu ja kõnõl´ kümnid kiili, oll´ harit (4.06.1926 – 9.06.2020) le Nikita valitsõmisõ aol ai midägi selletä sai, võtsõ sõnna om üts mu suur noorõiä oppaja ja mul võro kiilde egiptüse armastuslaulõ­ ja renessansilik­ humanist. Armast´ om süäme pääl ütte-tõist, midä tälle hispaania romanssõ. Timä võrokiilsist veini ja nägi iks naistõrahvid ilusi- üts kampaania tõist takan. külätark Luku Kusta: «Mi põl­ perrä üteldä, no, ku tä pikäle unõlõ luulõtuisist sai kokko säet värsivihk na, daamõna. Lubasi 100aastad- Iks tuuperäst, et Ameerikast lu omma tan mäki otsan. Her­ suiknu om. Tutvas sai mi Tartun, ku «Hauka­maa laulu’» 1999. aastal – sõs ellä. Ma naksi neli aastakka ette jõuda. Kõgõpäält mais, nes om tsõõrik ja veerüs mäest ma luulõtajidõ siän liikma naksi. Tä võro kirändüse aastal. 2000. aastagal tagasi hummugu Setomaalt timä Sääne miis sis hernes ja uba, tsukrupiit alla. Sääl nokva tsirgu herne är. tull´ eräle minoga võro kiilt kõnõlõma sai tuu raamatukõnõ Hendrik Adamso- 90. sünnüpääväle minemä. Jäi kah… Täämbä tiiämi, mis Nii lätú seo põlluga.» Olõ-i' joht tan säänest miist ja takast tõukama võro asja ajamist. ni murdõluulõ avvuhinna. uma piibelehekimbuga ildas, tä tuust kõgõst vällä tulï. A par­ Niimuudu liinatütrigust ao­ nättü enämp kavva, Timä oll´ tekev Iheri Rihhardi luulõ­ Kaalepi Aini üts võro kirändüse tüvi­ oll´ peräst edimäst puult jo kodo keä tiis viina õkva viist, kogo avaldamisõ man, oll´ tuud lehen tekst om kimmähe «Pikse litaania» – puhkama lännü, a timä umadsõ tei käsk tulï täütä. Kontrolli kirändüse praktikant kiroç kah. lumõst lahus lavva, kitnü. Kaalepi jutu perrä ollõv mitu inämb tunnõt koorilauluna. Väikesest ütli, et tä lemmiklill om piibeleht. korgist kommisjoonõst nika A timä kirätükk lehte es jõvva. munna sõlmõ keerudas, koolioppajat är pahanu, et murdõn piksepalvõst om luud maailmatasõ- Tuukõrd viidi mu kimbukõnõ tä ao­kirändüseni hoitsõ silmä kivist pirde lõigus, luulõtõdas ja toda kitetäs. Arõnõsi mõl litaania. Timä oll´ tuu, kiä kõnõl´, üükapi pääle. pääl. TOSSU TILDA võrksit suikma kõnõlas, diskussioon, nigu tä ütel´. et Bernard Kangro kirot´ pagulas­ Nii mu hää sõbõr ja iinkuju kuuljit üles hõigus, Ain esi oll´ Tartun sündünü, a abi­ellu laagrin näütemängu «Hunt», a tuukõrd sündü piibelehti häitsemise aigu köüdses käänäs haganit, Tartu umaaigsõ liinapää Luigõ tütre joht Karulan kiäki kiräkiilt kõnõlõ-õs. ja nüüd ka uinu piibelehti häitse- kõlka' muudas kaaras – Astridiga, kelle perre juurõ olli Hauka­ Soovit´ üles otsi ja är tõlki. Tuud ma mise aigu. Muda Mari pajatus ja õi nuhklõs paganit maal. Ain opsõ naasõesä ja naasõ tei ja raamatukõsõna 1991. aasta- Aitjuma kõgõ iist! Hääd und! ku' na', pümme', naaras... hõimu käest võro keele Haukamaa­ gal «Susi» ka ilmu. Ain hinnas´ korgõlt Om nii va? jo peris esi ka saajalõ är viiä. KAALEPI AIN keelepruugi är ja tarvit´ toda nii kõnõ- Juhan Jaigi loomingut ja soovit´ tollõ KAUKSI ÜLLE Massulda bussiga massa-i kirä Ma kuuli raadiost, et ku kirä viimine sentigi, aigu lätt õnnõ Rehkendä’! Panõ’ numbri asõmõlõ täht! Midä ütles merenäio? pääle kallimba margi pant, sõs kavvõmb. A mul aigu om. lätt kiri kipõmbahe peräle. A Vai omgi kallimba kirä hinna Latsilõ 3 + 4 = ____ A 3 + 2 = ____ S kost tuu Omniva tiid, et ma uma seeh tuu, et postimiis tulõ mu Vastus saada’ 6 – 2 = ____ T külä poodisaina pääle postkasti poolõ kodo ja võtt mu käest ta­ üte nädäli joosul 1 + 5 = ____ M tuu kallimba kirä panni? Kas nä rõst kirä ja vii õkva sinnä, kohe meiliaadrõssi­ pääle 9 – 6 = ____ U käävä sõs egä päiv kaemah ja vaia. Ku kallimb kiri jõud perä­ [email protected] 7 + 2 = ____ L võtva är õnnõ nuu kallimba kirä le viil järgmäne päiv, sõs sõitva vai postiga: 4 + 4 = ____ K ja tõõsõ jätvä viil uutma? postimehe kah vast massulda Uma Leht, 8 – 6 = ____ Õ Vai piä ma tuu kallimba kirä bussiga, et nii palïo aigu lätt. Tartu 48, viimä esi suurõmbahe liina Vanastõ jo üteldi, et tigopost. 65609 Võro. posti­majja? Sõs või ma kirä MUDA MARI Vastussõ mano panõ’ kirja uma nimi, vannus ja kimmähe ka postiaadrõs. Osta Vastajidõ vaihõl loositas vällä võrokeelitsit Lõuna-Eestin latsiraamatit vai plaatõ. Latsinukka tugõva’ MAJA, kon Võro instituut ja Võro selts VKKF. Minevä kõrra vastus: MAJAVAMM KAE, VERREV KIKAS OM KATUSSÕN! APPI, OM JAH! om kurja tennü.

Avvohinna saa KOLSARI Tel 5660 6663 (Kalle). ANNABEL (11) Põlvast. PILDI TSEHKEND´ SAARÕ HILDA MARIN (5).