Fair Trade Troubadour Niit, Nõel &

1/ 2019

1/2019 kliendile tasuta ENGLISH SUMMARY

NIIT, NÕEL & NOËP FAIR TRADE TALLINN TROUBADOUR MUSIC WEEK HAPPY DIAMONDS COLLECTION JAZZKAAR 30 X VEERENNI LINNARUUM/ URBAN SPACE TOIT/FOOD: NOSTALGIA ANNA KANEELINA

Suur-Karja 9, 10140 Tallinn, Estonia T: +372 641 9333 - [email protected] - www.goldman.eu THE ART OF FUSION

Big Bang Unico Special One. Created in collaboration with José Mourinho, "The Special One". Blue ceramic case. In-house chronograph UNICO movement. Blue alligator on black rubber strap. Limited edition of 200 pieces.

hublot.com

Hublot_Pulss_BBSpecOne_420x297.indd 1 18.02.19 12:13 THE ART OF FUSION

hublot.com

Hublot_Pulss_BBSpecOne_420x297.indd 1 18.02.19 12:13 Breguet La Marine Équation Marchante 5887

T5887_PT-PulssMag_420x297.indd Toutes les pages 21.02.19 15:25 Breguet La Marine Équation Marchante 5887

T5887_PT-PulssMag_420x297.indd Toutes les pages 21.02.19 15:25 Hind | Price 30€ Laps | Child 2-12 7€

Alusta reisi auhinnatud Äriklassi Lounge’ist! Get ready for your flight in the award-winning Business lounge!

UUS NEW Koosolekuruum Meeting room Privaatsed helistamise ruumid Private rooms for phone calls Rohkem istekohti More seats

6 1/2019 RUBRIIK

ui lätlased pidasid Riia 800 aasta juubelit, siis Our beloved south neighbours Latvians ikka pikalt ja pauguga. Polnud üldse prob- celebrated the 800th anniversary of Riga with leemi, et linna asutas aastal 1201 saksa soost the scream & yell and year-long celebrations, piiskop. Meie Tallinna-Revali 800 aastat läheb a grand finale fireworks show along with the seni üsna sordiini all. Taani kuningas Valde- special brandy to it. Nobody had a problem mar II, kes koos ristisõdijatega suvel 1219 with the town being founded by a German- praegusele Toompeale kindluse ehitusega born bishop in 1201. The 800th jubilee ce- võimukantsile, linna esmamainimisele, aren- lebrations of Tallinn-Reval haven’t really taken gule ja püsiasustusele aluse pani, on mõnede off. Valdemar II of Denmark, who arrived meelest ikka valus vallutaja. Või suisa oku- with the crusaders and started building the pant, mis võrreldav nõukogude omaga. Mine first stone Castle at Toompea in the summer tea, järsku veel kaevatakse kunagi veel maa of 1219, thereby laying a cornerstone to the alt välja Eesti muistne ja õitsev puust proto- permanent settlement and first mentioning of Tallinn, mida maininud araabia geograaf al- our town, is still a bitter pill for some. Maybe K Idrisi 1154. Muidugi, lõpuks ongi tähtsam, kui even an occupant for some worthy of com- me jõuaks kokkuleppele tänastes otsustes. parison to the Soviets. Et edendada siin linnas head inimmõõtmelist Well these jubilees are not that important at ja rohelist avalikku ruumi. Arenguruumi ses the end of the day. What really matters most suhtes on küllaga. is agreement on the current issues. To get Head, loodetavasti tõusvas joones kulgevat more human-friendly and green urban space Tallinn-Reval 800 juubeliaastat ja ka palju around here. There’s still an insane amount of päikest! work to be done here. Well, dear folks, a very happy Tallinn-Reval 800th jubilee year to you! And lotta sunshine!

Tõnu Pedaru toimetaja / editor

Toimetaja: Tõnu Pedaru kujundAJA: Margit Randmäe Korrektor: Killu Mei Tõlkijad: Katre Scott-Hopkins, Eiffel Meedia OÜ Reklaam: Nordicom +372 5666 7770 [email protected] Väljaandja: Linnameedia OÜ, [email protected], 670 2287, facebook.com/pulsstallinn

1/2019 7 sisukord/content nr 52 1/2019

56 60

66 86

NÖEP 12 Linnauudised / Tidewave: Anna Intervjuud temaga City News Kaneelina loe lk 20. 16 kaks juubelit / 56 Tallinn Music Week 2 Jubilees 60 jazzkaar 30 X 20 kaanelugu / Cover 66 maitsejaht / Story: NOËP Restaurant: Härg 30 TLN ehitab/ TLN 70 Test: Toit / Food Development: Nostalgia Veerenni 74 mood / Fashion: 38 Silverspoon tõstab Ulakas Kaunitar toidukultuuri taset / Coco de Mer & 41 mõttekoht / Column Playboy by Madle Lippus 82 Tegija / Doer: Allan 42 Suši: heade Martinson kavatsustega / 86 Hetkes / Moment: Sushi: With Good Kaidi Karilaid Intentions 90 impulss / Impulse: 46 Suursaadik / Allan Oolo Ambassador: 94 argipäev / 24 h: Christoph Eichhorn Meelis Niinemets 50 Välismaalt / Expat: 98 Üks maja / A House: José Hernández Narva mnt 36

Foto: Mart Vares Mart Foto: 52 Tõusulaine /

8 1/2019 VALI ESTONIA! Teater iga ilmaga! UUE HOOAJA PILETID NÜÜD MÜÜGIL!

René Soom Kandidaat nr 114

opera.ee1/2019 9 uudised

Südalinna kerkib „hütt” 5. Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB 2019) installatsioonide programmi kon-  The winner of the 5th Tallinn Architecture Biennale (TAB kursi võitis Briti, Tšehhi ja Austraalia arhitektide ühistöö „Steampunk”. Põnev 2019) Installation Programme Competition is “Steampunk” iidse aurutatud puidu painutamise tehnikas valmiv installatsioon kerkib augustis by group of British, Czheck and Australian architects. It will arhitektuurimuuseumi ette. „Võidutöö naljatab julgelt pimesi tehnoloogiasse be built in August in the lively pedestrian green area facing uskumise üle. Loodava ehitise sees on nihkes nii lihtsuse, lihtsustuse kui ka kee- the Museum of Estonian Architecture and will open to the rukuse mõisted,” ütles žürii liige arhitekt Mihkel Tüür. „Samas otsib installatsioon public during TAB 2019 Opening Week on September 11th. vastust küsimusele: kuidas ehitada lihtsalt ja ökonoomselt mitmekesise geo- The structure will remain in place until the next edition of the meetriaga ruumi?” „Hütt” jääb kaunistama muuseumiesist kuni 2021. aastani. event in 2021.

Kellerteater alustas! Märtsi algul lõi Tallinnas uksed valla uus teater. Kellerteater on Eesti esimene vaid põnevikele,  Kellerteater, the brand new theater ope- müsteeriumidele ja krimilugudele pühendatud teater, mille kodu asub vanalinna piiril salapärase ned in Tallinn in March focusing on dark, õhustikuga püssirohuaida hoones (Uus tn 37). „Esimesed sammud on tehtud. Äsja esietendunud gothic and thrilling crime and mystery plays „Mõrvad Rue Morgue’il” mõjub nii, nagu seda kunagi oma peas kujutlesin. Püssirohuait ehk Keller- and also hosting the social event evenings teatri Aidasaal on ennast sada protsenti tõestanud. Õhustik, mis seal tekib, on väga eriline,” räägib at Uus 37, Old Town in the Gunpowder teatri asutaja, mainekas lavastaja, varem NUKU teatris tegutsenud ja visuaalteatrifestivali Tallinn Treff Depot . The founder of the theater is Vahur vedanud Vahur Keller, lisades, et on rõõmus, et mitu tuntud kontserdikorraldajat ja filmiprodutsenti Keller, renowned stage director from the on juba tundnud huvi, et koostööd teha. Nimelt toimuvad seal lisaks etendustele kohtumised, näi- past of NUKU theater and visual theater tused ja filmivaatamised mõnusa atmosfääri, hea seltskonna ja klaasi veini või tassikese teega. festival.

10 1/2019 Apply now!

1/2019 11 uudised

Adamson-Eric: Eesti eh- Ehted à la Tallinn 800 Suurtükitorni Kiek in de Köki keldrikorrusel on avatud Eesti ted läbi aastatuhandete Metallikunstnike Liidu aastanäitus „Tallinn 800”. Taani kuningas Väljapanekuga tähistatakse Adamson-Ericu muuseumi 35. tegevus- Valdemari valitsusaja algusega aasta täitumist ning tehakse kummardus Eesti territooriumil elanud seostatav Tallinna sünniaeg annab varasematele põlvkondadele. Tegemist on arheoloogilise pärandi, põhjust rääkida nii kaheksa sajandi Adamson-Ericu meisterliku loomingu ja nüüdisaegsete unikaalehete tagustest sündmustest kui ka võluva kooslusega. linnakultuuri tänapäevast. Näitusel esitlevad ligi 30 metallikunstnikku  Estonian Jewellery through the Millennia : The exhibition marks oma ehetes kodulinna ilu ja ajalugu the 35th year of the museum’s operation and acknowledges the ning inimeste igapäevaelu eri tahke. earlier generations who have lived on the territory of our country. Näitusel osalevad ka paar seppa The exhibition is an enchanting monumentaalsemate taiestega. Ma- combination of our archa- terjalivalikus võib näha nii hõbedat eological heritage, the ja kulda kui ka erinevaid kive, puitu, masterly oeuvre of sünteetilisi materjale jm. Näitus jääb Adamson-Eric, and avatuks kuni aprilli lõpuni. unique local jewellery.  Tallinn 800, the annual exhibiton of The Estonian Association of Jewellery and Blacksmiths at Artillery Tower Kiek in de Kök displays the art pieces, jewellery and metal work by local artists dedicated to the history of town Tallinn and also local urban space, culture and environment of today .

Katrin Kasesalu retrospektiiv Akadeemilise raamatukogu galeriis (Rävala 10) on aprilli keskpaigani avatud moekunst- nik Katrin Kasesalu mälestusnäitus, mis on austusavaldus 80ndate–90ndate Eesti moekunsti ühele säravale tegijale. Kasesalu tegi 90ndate lõpul erialaliselt kannapöörde ja töötas akadeemilises raamatukogus paberires- tauraatorina.  In the Galley of the Academic Library (Rävala 10) is until 14 of April opened the retrospective exhibition of well known Estonian fashion de- signer Katrin Kasesalu (1956-2018), one of the leading fashion designers of the 1980ies.

Patareisse tuleb punaterrori muuseum

Patarei kuulsasse, aga täna lagunevasse mere- kindlusse rajatakse rahvusvaheline kommu- nismiohvrite mälestusmuuseum. Keskusesse koondatakse nii uurimiskeskus, muuseum kui ka rahvusvahelise teavitustöö osakond. Patarei kompleksi loodava kommunismikuritegude muusemi lahendus leiti ideekonkursi raames, mille võitis Jaapani arhitekt Shuhei Endo (fotol). Keskuse tööd hakkab korraldama Eesti Mälu Instituut.  Patarei Sea Fortress to be turn into Red Terror Museum: The famous Tallinn's Patarei sea fortress, now decrepit complex, built early 19 c. as a coastal artillery site and the fortress and later a prison is agreed to be turn into International Museum for the Victims of Communism. The premises of the new museum will also accom- modate a unique new international institute for the investigation of communist crimes. The design contest for the museum was won by Japanese architect Shuhei Endo's entry in April last year (see photo)

12 1/2019 uudised

Kunstimuuseum 100: Kumu Kumu kunstimuuseumi suures saalis on 8. juunini avatud radikaalsete linna- ruumipraktikatega kuulsaks saanud USA kunstniku Gordon Matta-Clarki ja Eesti kunstniku Anu Vahtra ühisnäitus „Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni”. Gordon Matta-Clark oli USA kontsep- tuaalne kunstnik, kes muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuurist. Tema kohaspetsiifilised teosed paljastasid kaose ja anarhia linnaruumi näilise korrastatuse taga. Anu Vahtra projekt Kumu hoovis on inspireeritud Matta- Clarki tegevusest. Näitusel on väljas fotod ja filmid Matta-Clarki aktsioonidest ja installatsioonidest.  Gordon Matta-Clark was an American conceptual artist, who fundamentally changed the understanding of architecture. His site-specific works revealed the chaos and anarchy behind the seeming order of the urban space. Anu Vahtra’s project in the Kumu Art Museum courtyard is inspired by Matta- Clark’s activities. Salatoimikud Kuni 14. aprillini avatud „Salatoimikud” on näitus, mis kaevab kümnendi süva- kihtides, üritab heita valgust varju jäänud, unustatud ja kultuurimälus kaduma läinud teostele. 90ndate tunnusmõiste on kultuurikatkestus, juurdunud tavade ja eesmärkide asendamine uutega. Näitus läheneb selle aja kunstiloole uurivast vaatenurgast.  The X-Files is an exhibition that delves into the deeper layers of the decade and tries to shed light on works that have been overshadowed, have been forgotten or have even disappeared from the cultural memory.

„Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”

Eesti arhitektuurimuuseumis on 19. maini avatud näitus, kus püütakse avada arhitektuuri feminismi vaatenurgast. Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf juba ligi 90 aastat tagasi. Ruum võib olla ka feministlik küsimus, see võimaldab tõstatada erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu teistsuguses valguses.  A Room of One's Own: Feminist´s Questions About Architecture. Exhibition at Museum Of Estonian Architecture open til 19.05 A room and money of her own – these are two prerequisites for a woman’s self-fulfilment, so wrote Virginia Woolf almost 90 years ago. Despite this, Estonian architectural culture still seems to be completely unaware of the fact that space can also be a feminist issue. That is also the main purpose of the exhibition – to provide a critical and polemical tool, a means to spark discussion.

Langebraun linnamuuseumis 20. veebruarist on linnamuuseumis (Vene 17) avatud näitus Eesti maineka- mast portselanitootjast Nikolai Langebraunist. Esimest korda on avalikult välja pandud maailma suurim Langebrauni erakollektsioon, mis kuulub Priidu Nõmmele. Näitus on temaatiline, eraldi on eksponeeritud tervikserviisid ja lastele mõeldud mininõud. Lisaks saab tutvuda ka kollektsioneerimisega seotud põnevate lugudega. Näitus annab ka ülevaate Nikolai Langebrauni portselani- tööstuse ajaloost ja toodangust. Näitus on avatud kuni 12. jaanuarini 2020.  Exhibition “Langebraun” in the City Museum of Tallinn ( Vene 17) displays the largest private collection of Nikolai Langebraun's factory owned by Priidu Nõmme. Langebraun was the main producer of decorated porcelain in Esto- nia in the period of the first independence ( 1918-40) Exhibiton is open until 12th of Januray 2020.

1/2019 13 uudised

Tallinn Fashion Week 2019 Eesti moe tähtsündmus Tallinn Fashion Week naaseb moepubliku ette 21.–23. märtsil nii kodumaa tippdisainerite kui ka siinse moemaastiku uute tegijatega. Esimest korda laiendab TFW haaret ka Tartusse, alustades 21. märtsil moemaratoni Tallinnas Kultuurikatlas ning kulmineerudes viimasel päeval Tartus hotellis Lydia. Kuueteistkümnenda TFW põhi- programmis esinevad Marilin Sikkal ja Virtuoza by Liisi Tui, Tallinn Design House, Eve Hanson, Alexanderling ja Beatrice, Donna Nordica, Perit Muuga, Cärol Ott, Woolish ning Embassy of Fashioni disainerid Ketlin Bachmann, Riina Põldroos ja Aldo Järvsoo.  Tallinn Fashion Week is here again along with the spring season! From 21th-23rd of March at Kultuurikatel. 16th TFW will be held also in Tartu which is the host of the event for the final day.

Gita Siimpoeg Foto: ErlendFoto: Staub

Haapsallu HÕFFile! Aprilli lõpus viivad kõik teed Haapsallu järjekordsele žanri- ja õudusfilmide festivalile HÕFF. 25. aprilli avaparaadile järgnevad rämpsfilmide maraton, Vladimir Tarassovi retrospektiiv (vt foto), Eesti lühifilmide „Reich of Dead” ja „Karv” maailmaesilinastused. Tähistatakse legendaarse „Matrixi” 20 aasta juubelit tasuta eriseansiga! Veel kavas: 70ndate–80ndate Nõukogude Eesti propaganda(õppe)filmide eriprogramm. Nostalgialaksuna „Kollane mask” − 40 aastat esilinastusest. Friigifilme näeb laiast maailmast ja loomulikult jookseb ekraanidel laiahaardeline põhiprogramm. Osaleda saab vestlus- ringis teemal „Eesti õudusfilm. Miks ja kellele?”. Lisaks retroplakatite näitus, töötoad, loengud jne.  Haapsalu Horror & Fantasy Film Festival is a three-day (from 24th of April) independent festival focusing on the best genre films from recent years, exploring the darker and odder side of cinema: from fantasy to horror, forgotten classics and special retrospectives to extreme films.

Sots art ja mood. Kontseptu- aalsed rõivad Ida-Euroopast 15. märtsist avatud näitus käsitleb nõukaaegset visuaalkultuuri. Sots art tekkis 70ndate alguses Moskvas, asudes esimest korda mitteametliku kunsti ajaloos am- mutama ainest põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Perestroika-aastatel elas iroo- niline nõukogude stiil aga läbi ootamatu hilise õitsengu Ida-Euroopa moekunstis.  Exhibition Sots Art and Fashion open from 15th of March. Sots art developed in Moscow in the early 1970s, when for the first time in the history of unofficial art, artists drew inspiration from previously despised Soviet visual culture. During the later years of perestroika, the ironic Soviet style unexpectedly blossomed in East European fashion. (Pilt Marit Ilison. Kittel. 2018. Autori loal. Foto: Hooligan Hamlet)

14 1/2019 uudised Foto: ViktorFoto: Burkivski Liina Siib Kunstihoones Kunstnik Liina Siibi näitus „Paradiisi poliitika” on jätk Siibi pikaajalisele kuns- kaevub unistustesse ja ideaalidesse, mis paina- tilisele uurimistööle ruumi, vad olevikku. Siib pöörab oma loomingus teravat hääle ja tähenduse hõivamise tähelepanu väikestele narratiividele, mis jäävad poliitiliste ja harjumuslike tavaliselt tähelepanumajanduse või kiirenenud elu- viiside segunemisest. tempo varju. Viimasel ajal on kunstnik vaadelnud  The solo exhibition Politics käimasoleva majandusrände piirkondlikku mõõdet of Paradise by artist Liina Siib Soomes töötavate eesti naiste pilguga. See nüü- will be open til April at Tallinn disaegne isiklike lugude, soovide ja reaalsuste Art Hall. Her work pays acute attention to the minor polüfoonia peegeldub uutes installatsioonides, narratives, which are usually overshadowed by the mis keskenduvad traagilise saatusega ning normist attention economy or accelerated live experiences. kõrvale kalduvatele naistele siinses ajaloos. Teosed

Lennusadamas Sex & the Sea Märtsist kuni 2020. aasta alguseni on Lennu- sadamas avatud Hollandi multimeediakunst- niku Saskia Boddeke näitus „Sex & the Sea”. Ulatuslik väljapanek kõneleb meremehe ihast ja igatsusest. Sajandeid seisis laeva vööris käi- lakuju, kes ootas kannatlikult sadamakai ääres, et meremehed kodunt ära viia. Merel oldud nädalatel ja kuudel oli ta ainus naine laevas, hoides kõiki oma meelevallas. Ulgumerest sai lõuend fantaasiale, mis toitus meremehe igat- sustest. Ümbritsetuna lõputuna laiuvast vete- väljast, elades kitsukestes ruumides ja täites õlg õla kõrval rutiinseid ülesandeid, on mere- mees siiski vaba. Vaba normidest, ootustest ja kohustustest, mis juhivad elu kodus, mais- maal. Meri loob uue reaalsuse, kus põimuvad fantaasia ja eksootilistes sadamates ees ootav tegelikkus. Meile avanev maailm oma ausate ülestunnistuste ja ajalooliste esemetega on korraga poeetiline ja praktiline, müstiline ja triviaalne. Seda asustavad kõrvuti sensuaalsed näkineiud ja põrgupiinu põhjustavad suguhai- a new reality? Surrounded by endless waters, gused. Neid tundeid on meremehed kogenud living in narrow spaces and working side-by- ja kirjeldanud läbi aegade. side on routine tasks, a seaman is, neverthe-  Sex & the Sea (08.03.2019-19.01.2020) less, free. He is free of rules, expectations and An exhibition of the desire and longing of obligations that steer life at home, on land. seamen by Dutch multimedia artist Saskia Sea creates a new reality, entwining fantasy Boddeke. Being away from home for long with actuality in exotic harbours. periods of time makes seamen forget their ordinary values and routine behaviour in order to reduce desire and longing. Does the sea reveal a man’s true nature? Or does it create

1/2019 15 uudised

Tallinn- Reval 800 ja Eesti postkaart 125 Tänavu tähistab Tallinn oma esmamainimise 800. aastapäeva, sellele on pühendatud Akadeemilise Raamatukogu traditsiooniks saanud kalender. Viimasega on ära märgitud veel üks tähtpäev ajaloos − 125 aastat esimese eesti postkaardi ilmumisest.

unstiajaloolane ja Akadeemilise Raa- matukogu teaduskommunikatsiooni ja näituste juht Harry Liivrand märgib, Ket Tallinna suurjuubelit meelde tuletada ja tähistada – selline sündmus ei tohiks jääda vaid lokaalsele tasandile, vaid äratama rahvusvahelist tähelepanu. „Kui Riia sai 2001. aastal 800-aastaseks, hakati juubeliprogrammi ette valmistama ja tut- vustama juba aastapäevad varem ning ürituste programm kujunes muljetavaldavaks. Lätlased lõid siis Riiale uue väga kujundliku, südame kardiogrammi meenutava logo ning tootsid isegi spetsiaalset Riia 800 brändit! Meil valitseb vaikus. Vaid Metallikunstnike Liit interpreteerib oma aastanäitusel Kiek in de Köki tornis teemat raamatukogu foto- ja postkaardikogus on üle „Tallinn 800”. Mida teevad teised linna mäluasu- 15 600 ühiku. tused, EAS või Taani suursaatkond!?” Tallinna vaadetest kõneldes tundub, Tänavu täitub ka 125 aastat esime- et läbi aegade on jäädvustatud ikka sest eesti postkaardist. Neid hakkas neidsamu teada-tuntud turistlikke ilmuma siin üsna pea, kui tsaaririigis objekte? On see kindla peale minek ja lubati postkaarte välja anda peale otsus kommertsiaalsetel põhjustel? kroonuasutuste ka eraettevõtjail. Reisimise ja turismiajaloo seisukohalt on see Tallinna vaated olid ühed esimeste ülihuvitav küsimus, kuidas ja mis alusel kujune- seas? vad meelisobjektid ja lemmiksihtkohad. Miks üht Esimeste seas olid nii Tallinna kui ka Tartu ja motiivi peetakse jäädvustamisväärseks, teist aga Pärnu vaated. 1894. aastal teatas Tallinna kirjastaja mitte? Tallinna postkaartide puhul on algusest ja raamatupoodnik F. Wassermann, et müüb peale näha samade motiivide populaarsus põl- praeguse Tornide väljaku vaadetega postkaarte, vest põlve, esikümne vaate teke: raekoda, Kiek see ongi esimene teade meie postkaartide kohta. in de Kök, vaade Patkuli trepilt, Paks Margaree- Akadeemilise Raamatukogu suures postkaardi- ta, Oleviste kirik, Tallinna panoraam Kadrioru kogus kõige esimesi Eesti postkaarte kahjuks ei rannalt, Pirita klooster, Kadrioru loss, Russalka leidu, kuid on umbes aastast 1900 küll. Muuseas, jne. Need on ju ilusad, romantilised motiivid,

16 1/2019 uudised

Foto: Mark Kovalenko

Tallinnale tunnuslike maamärkidega, mida kondamas, tundide viisi maju vaatamas. Kas- turistile kindlasti näidatakse, mille üle kohalikud vasin üles ajal, kui vanalinn oli avatud teises uhkust tunnevad. Sellepärast valisin kalendrisse tähenduses kui praegu – kui hooviväravad olid pigem tuntud motiive vähem nähtud nurga alt, et lahti, majade välisuksed pärani, linnamüüri oleks nii kalendrikasutajale ja endalegi põnevam. tornidesse sai takistusteta sisse... Nimetan seda Vaadake näiteks oktoobrikuu pilti Mayeri treppi- vanalinna süütuse ajaks. Omandisuhted on dega – nagu mõni Itaalia linn tuleks meelde! Või nüüd asjad paika pannud. Kuid meie kohaliku lagedate kallastega Snelli tiik, Lossi plats keskel ajaloo kõrval on unustusse jäänud rahvusva- oleva pargiga. heline, meil on siiani nii vähe mälestusmärke Tallinna väisanud suurvaimudele. August von Sinult kui kunstiajaloolaselt, aga ka Kotzebued tuletab juba meelde mälestustahvel linnakodanikult küsiks, mis kodulin- Nukuteatri seinal, kuid kus on mälestustahvlid na puhul enim köidab ja mis on see, mis näiteks Alexandre Dumas’le, Jules Verne’ile, vajaks veel edendamist? Jaroslav Hašekile, Igor Stravinskile, Johann Tallinnas tunnen end alati kodus. Mõnes linna- Valentin Mederile, Luigi Nonole? Nad on ju osas jalutamisest ei tüdine ilmselt kunagi: samuti osa 800-aastase Tallinna genius loci vanalinn, Pelgulinn, Kalamaja, Kadriorg, Nõm- kujundajatest. Isegi Balthasar Russowile pole me. Kalamajas käisin 2000. aastate algul tihti seinatahvlit tema kodukiriku Pühavaimu välis- hea kolleegi Kalev Keskülaga lihtsalt niisama seinal. Häbilugu.

1/2019 17 uudised

Two anniversaries! his year, Tallinn celebrates the 800th anniversary of its first mention, but it is also the 125th anniversary of the first TEstonian postcards. They appeared in 1894 when the tsarist government began to allow private companies to issue cards as well. Art historian Harry Liivrand, under whose leader- ship the Tallinn University Academic Library has published a calendar celebrating both jubilees, argues that Tallinn’s major anniversary should not remain just local, but should attract international attention. “When Riga celebrated its 800th anniversary in 2001, the jubilee programme was prepared and promoted far in advance, and the events calendar was impressive in itself. The Latvians even created a special Riga 800 brand! We have silence! Only the Metal Artists’ Union has addressed the Tallinn 800 theme in its exhibition in the Kiek in de Kök Tower.” As for postcards, the first cards produced by private manufacturers included scenes of Tallinn as well as Tartu and Pärnu. “In 1894, the Tallinn bookseller F Wassermann announced that he was selling postcards with a scene of what is now Tower Square; this is the first information about our postcards,” notes Liivrand. Interestingly, in the case of Tallinn postcards, since the very beginning the same themes have remained popular through the generations, notes Liivrand: “the top 10: Town Hall, Kiek in de Kök, view from the Patkuli platform, the Fat Margaret Tower, St Olaf’s Church, the opinion, there is little international dimension Tallinn panorama from the Kadriorg beach, Pirita in Tallinn: “We still have few monuments to the Cloisters, Kadriorg Palace, Russalka and so on. great individuals that have visited Tallinn—where These are truly beautiful, romantic themes, with are the memorials to people like Alexandre Du- landmarks characterising the city.” It is possible, mas, Jules Verne, Jaroslav Hašek, Igor Stravin- too, that they are a very safe choice. sky, Johann Valentin Meder, or Luigi Nono? They Liivrand says that he always feels at home are also a part of Tallinn’s 800-year genius loci. in Tallinn. “In some city districts, you will never Even the chronicler Balthasar Russow has no get tired of walking: the Old Town, Pelgulinn, plaque on the outer wall of his local church, the Kalamaja, Kadriorg, Nõmme.” But in Liivrand’s Church of the Holy Spirit. It’s a shame.”

18 1/2019 RUBRIIK

1/2019 19 kaanelugu

NOËP on laulja ja produtsendi Andres Kõpperi (28) ühemehebänd ja viimastel aastatel üks enim rahvusvaheliselt silma-kõrva jäänud Eesti artistinimi. Kuigi Andrese päevad veerevad vahel pikaltki stuudioseinte vahel, nendib märtsikuus aasta vanemaks saav muusik, et on seni elus saanud teha seda, mis talle meeldinud.

Tekst: Tõnu Pedaru Fotod: Mart Vares Kontsertfotod: Johan Hallimäe

20 1/2019 1/2019 21 kaanelugu

il jätkub esinemi- data Andreski. Filmide tegemine oli tal lal pigem unes kui ilmsi toimuvat. Ehk si piiri taga, aga edu juba pidev poisipõlveharrastus, täpse- kui kriteeriumiks oleks naispubliku mõõdupuuks on ehk malt juba 6. klassist peale ema kaame- poolt Tapperi klubi lava peale heidetud lööklood eri maade striiminguplatvor- raga. Filmi läks ta õppima kõrgkooligi rinnahoidjate arv (1), siis oleks see And- mide edetabelites. Erinevalt hetkel väl- ning mõni aasta tagasi sai ta sõpradega rese sõnul peorokki esitanud Andrese jamaal enim tähelepanu niitvast Eesti maha ülimenuka märulifilmiga „Vasa- popmuusikukarjääris senini ületama- artistist räppar Tommy Cashist, kelle ku jala reede”. Oskuste taha asi ei jää tu. Tegelikult oli see Andrese sõnul peo- hoiak on veidralt ego-trippiv agressiiv- − Andres ütleb vaid, et seni pole väga rokki esitanud siiski pigem teatud kit- sem bad ass, on NOËP nii laval kui ka palju aega selleks võtnud. Küll aga lisab sama seltskonna ringis toimunud väike loomingus nii sisus kui ka vormis vaos- ta esinemistesse vaatemängulisust oma plahvatus. hoitum. Pigem seestpoolt ja sügavalt kui valguskeelega. Sellest aastast kaasab ta Laiemalt Eesti publiku teadvusse nii allikaveest kerkiv heli ja hääl, mis kui suurematele kontsertidele elavat ener- teles kui ka raadios murdis aga lauljana sooja õhuna kiirelt-kergelt kuulajani giat lisama ka trummari ja kitarristi. akordioni käte vahel liigutanud Andres kandub. NOËPi indie-electro poplood Andres Kõpper on musikaalsest pe- Kõpper oma indie-muusikat tootva an- on meloodilised ja melanhoolsed, rüt- rest, aga nendest eeldusest hoolimata sambliga Tenfold Rabbit ja looga „Ob- milised ja tantsitavadki. Pikk sile ja sale oli ta lapsepõlve muusikakooli aeg täis livion”. Bändiga oli lendu ja väljamaal poiss, kelle vokaalitämbergi keeratud kõva tööd ja järjepidevat harjutamist, et tuuritamist, aga pärast kaht albumit hinge kriipima, esitab oma lüürilisi lau- hääl noote tabaks ja pill kõlaks. Samas otsustati pillid kotti pista. Andresest sai le kui romantiline, nostalgiliselt laetud oli tema esimene bänd, Gustav Adol- sooloartist. ja ideaale taga igatsev trubaduur. fi gümnaasiumipoistest koosnev ük- Kui Tommy Cashile lõhkusid jää- sus, mis bassimehe järgi sai nii-öelda murdjana teed tähelepanu keskpunk- nimeks Meelik, oma esimese etteastega Kõike ühendav element ti tema provokatiivsed videod, siis idee hoobilt menuk. Andres mäletab, et oo- Kiirelt oli vaja üht artistinime ja kuna poolest võiks väga vingeid videoid vän- tamatult tabanud staarihetk tundus tol- soov oli võtta midagi lihtsat ja kõigile

22 1/2019 kaanelugu

Tahes-tahtmata olen ma loomeinimesele tüüpiliste omadustega − unustav, tähelepanematu ja kohati liigselt raskemeelsusele kalduv, mis sest, arusaadavat, siis tuli NOËP. Mis polnud- maailmas globaalsel ja lokaalsel tasan- ki ehk nii liiglihtne ja lõpuks ka üle- dil esil, lähevad Andresele väga kor- et kunsti- liia arusaadav. Andres ütleb, et see ongi da. See, kuidas inimeste teadmatust inimeseks pole „kõike siduv element”. Ehk nööp. ja hirme ära kasutatakse, pole okei. Ta ma ennast Ega füüsiliste helikandjate müük tä- möönab, et tahab parema maailma eest napäeval enam artistidele väga leiba seista nii oma elulaadis kui ka loomin- täielikult lauale ei too ja neid ongi NOËPil seni gus ja tekstides. Ta eelistab orgaani- kunagi pidanud. väga napilt pakkuda. Ainuke EP album list ja ausat kaupa, taaskasutust, püüab „Head in the Clouds” ilmus mullu vi- rohkem süüa taimetoitu. Loosungite nüülil, mis meeldib vormina Andrese- hüüdmine pole siiski tema moodi. „Ei le endale. Tobe raiskamine oleks tema taha näägutada, seda negatiivsust on arvates sadu plaate CD-dele vorpida. niigi palju kõikjal ümberringi,” märgib Andres on üldse liigtarbimise vastu. Ses Andres, „tuleb leida konstruktiivseid suhtes on tal selgelt vastuoluline tun- lahendusi ja positiivsemat hõlmamist.” ne ka bändinänni-T-särgi-märgi-värgi Andres ei pea end arvamusliidriks, aga tootmisega. niisama passiivselt kõrval istuda pole Aga mis tähtis − ning lugejad, hoid- ka mõttekas. Ta võrdleb kaasarääki- ke silma-kõrvad lahti − sel aastal on mise dilemmat, kas sekkuda või jääda NOËPil lugusid tulemas, hoidke alt! „süütuks kõrvalseisjaks”, koolikiusami- Võimalik, et sügise poole saavad need sega. Kindlasti tuleb aktiivselt panus- ka vinüülalbumi kaante vahele seatud. tada! Igatahes pikib ta laulutekstidesse Keskkonnateemad, aga ka kõik ka sotsiaalse sõnumiga tähenduskihte, probleemid ja poleemika pagulaste või millest loodab, et midagi jõuab ka kuu- rassismi teemadel, mis tänasel päeval lajani.

1/2019 23 kaanelugu

Üksi ja koos Deal with Tallinn muidugi jätkuvalt puudulikud jalgrat- Andrese tüüpiline päev või töönädal Tallinn kodulinnana on Andresele ikka tateed ja rularajad, mida oleks vaja − tundub üksluine, enamiku ajast veedab armas, linnast lahutamatu mere lähe- kõike enam ja paremini kasutatavaid. ta stuudioseinte vahel meresadama lä- duse vajadus ja tunne käib näiteks te- Tramm on Andresele üks sümpaatne hedal. Tegelikult on ta elus palju reisi- maga väljamaalgi kaasas. „Ei pea alati liiklusvahend. Ta liigub ka autoga, aga mist ja suhtlemist. Kuigi Andres ei nau- mere äärde minemagi, aga sa tead, et ei pea tänu oma eluviisile muidugi tipp- di suurte rahvamasside seas liikumist, meri on lähedal.” Rohelust võiks And- tunni ummikuid taluma. pole ta ka päris paadunud üksikhunt. rese arvates linnaruumis palju enamgi Samuti võiks Andrese meelest olla Ka loominguliselt meeldib talle koostöö olla. Hiljuti Uus-Meremaalt Aucklandist linnaruumis veel enam näiteks valgust teiste artistidega, ideed tulevad nii seest tulnuna teab ta, et mujal võib ikka veel ja installatsioone. sujuvamalt välja. rohelisem olla. „Seal on ikka iga väi- Andres on elanud esimesed eluaas- Vahel, kui stuudioseinte vahel istu- ke koht taimede poolt hõivatud!” Ning tad rohelisel Nõmmel, kus ta käis veel des tõesti mõte enam ei jookse, saab kuni põhikooli lõpuni ja muusikakoo- näiteks hakata ruumi ümber kujun- lis. Vanaka mäelt, kus neid „selgroolü- dama. Andres, kes juba lapsepõlves lisid ja sabakonte ikka läheb”, on kõik- sõpradega maakodus vägevaid onne sugu asjadega alla tuldud. Seejärel kõige ehitas, saab hakkama paljude tööde- pikemalt elutses ta ridaelamus Veski- ga, sealhulgas puutöödega. Stuudio metsas, kust sai silgata Stroomi metsa vuntsimine on tõeliselt konstruktiivne ja mere äärde või teisele poole küngas- vaheldus. Muide, Andres võib oma sõ- maastikule jalgratastega hüppama. Hil- nul ehituspoodides suisa tunde viibi- jem on elanud urbaanses loftis Lutheris da. Võtta sealt kaasa asju, mida hiljem ja praegu Kalamajas Balti jaama lähe- vahel hoopis teistmoodi kasutada, kui dal − kõik head kohad tema arvates, aga õpetustes kirjas. hetkel sobib kui rusikas silmaauku elu Andres möönab, et lähedaste toetus, just sellel dünaamilisel tuiksoonel Tel- perekond ja sõbrad on mänginud tema liskivi lähedal. tegemistes väga suurt rolli. „Loomeala- dega, nagu filmindus ja muusika, kaasneb teatav stabiilsuse puudumine, eriti Tumedam pool alguses. Hetkel, mil paljudel muutub Loo lõpujoonele liginedes tundub, et see teekond praktiliste põhjuste tõttu Andres on persoonina üks läbi-lõhki liialt keeruliseks, oli mul tugi olemas.” positiivne kangelane, kui mitte lausa Väga palju sõpru koondas ta enda pühak. Kuidas on aga tal lood kõiksugu ümber juba lapsepõlves. Vahelduva hirmsate pahedega? eduga suhtleb ta nendega siiamaani. Viidates Tony Starki lausele filmist „Eks elu viib paratamatult eri radu pidi, „Avengers” Kapten Ameerikale: „I don’t aga vahel õnnestub ikka üks väike õlu trust a person without a dark side” või kali kuskil üheskoos võtta.” (’Ma ei usalda inimest, kellel pole tu- Juba kolm aastat on Andresel elu- Loomealadega, medamat poolt’), ütleb Andres, et seda kaaslane Anette. Neiu tegeleb hetkel nagu filmindus mõtet on ta isegi veeretanud, kui mõne ühe idufirma turundamisega. Kuidas ja muusika, inimesega tutvub või kellegi võõrama küll menuka popstaari kõrval üks noor kuvandit analüüsima satub. „Peab tõ- naine nii kaua vastu peab? Välismaa- kaasneb teatav dema, et mul endal on neid külgi hul- reisid, võõrad maad ja gruupid ümber- stabiilsuse gi,” tunnistab muusik. „Tahes-tahtma- ringi? Andres muheleb, et kui on usal- puudumine, ta olen ma loomeinimesele tüüpiliste duslik suhe, siis ei ole see üldse mingi omadustega − unustav, tähelepanematu teema. Lisades, et tänapäeva popmuusi- eriti alguses. ja kohati liigselt raskemeelsusele kal- kud on ju „igavad”: „Eks see sex, drugs Hetkel, mil duv, mis sest, et kunstiinimeseks pole and rockenroll hakkab ära vajuma.” Ja paljudel muutub ma ennast täielikult kunagi pidanud.” kontroll on oluline. Ka laval esinedes Andres ütleb, et kui loeb või kuu- peab kaine olema, et aju ja näpud täp- see teekond leb, et mõne artisti või kunstniku jaoks selt kogu elektroonikat õigesti liigutaks. praktiliste on muusika või kunst tema hapnik, siis „Aga sellest ei saa ma ise ka aru, kui- põhjuste tõttu liigset samastumistunnet temal küll ei das Anette mind nii kaua välja kannata- teki. „Samas olen ma pea alati saanud nud on,” muigab Andres. „Mul on veda- liialt keeruli- enam-vähem tegeleda sellega, millega nud, sest tegemist on ühe intelligentse seks, oli mul tugi tahan, seega see samastumistunde puu- ja kauni isendiga. Ehk peab ikka ka olemas. dus võib lihtsalt tuleneda sellest, et olen edaspidi vastu!” elanud elu piisava hapnikuga!”

24 1/2019 kaanelugu

1/2019 25 cover story

Meet NOËP,

the one-man band of a singer-songwri- performs like a romantic troubadour popular, they went on tours abroad, ter-producer Andres Kõpper (28) is one loaded with nostalgia and unreachab- after two albums it was decided to dis- of the best known Estonian artist na- le ideals. band it pursue alternatives. So Andres mes on the international scene. NOËP’s stage performances have went solo. First he had to come up with Andres has given quite a few live well-designed light effects and he so- an artist name fast – and it had to be performances abroad, but his success metimes uses a guitarist or a drummer simple. This is how NOËP, a button in is better measured in top hits on the on bigger gigs to kick more live energy Estonian – a detail that brings it all to- streaming platforms of different count- around. And while Tommy Cash owes gether – was born. So make uopm your ries. his breakthrough to eye popping pro- mind if its simple and easy enough at Unlike the probably most talked vocative videos, Andres could in fact the end of the day. about Estonian performer at the mo- make wicked clips himself – filming is NOËP mainly shares his music th- ment on the West Front wild freak his childhood passion and hobby. He rough online streaming platforms. His Euro trap rapper Tommy Cash NOËP’s directed the action film “Bad Hair Fri- only physical medium so far, the EP stage presence and musical expression day” a couple of years ago and it beca- album “Head in the Clouds” came out are more stripped-down and mellow. me sort of cult hit. So there's an imp- last year as vinyl only. Andres likes the It's somewhere deep down where the ressive skillset and huge potential in format. It’s pointless waste to burn source lies and the force would rise to that appartment. records on CDs, he says. He won't add make the contact with the audience. It was in 2012 when Andres Kõp- anything to unnecessary consumerism. NOËP’s - file under: indie-electro alt per became famous all over Estonia, Environmental issues, but also glo- pop music is melodic and melancholic, seen on TV heard on the radio perso- bal and local problems really matter to but also rhythmic and rather danceab- nality as the frontman of Tenfold Rab- Andres. He admits he wants to make le. This tall lean boy with a gently bro- bit with the breakthrough song “Obli- the world a better place with his lyrics ken voice tuned to scratch your soul vion”. And although Tenfold remained and songs. He cares about organic stuff

26 1/2019 cover story

and fair trade in everything really. At tic Railway Station – all nice places he the same time shouting slogans, nag- thinks but at the moment the vibrant ging the negativity, acting in a extreme neighbourhood close to the Telliskivi way is not his style. And there are more quarter is what he needs. than enough hypocritical loud mou- Andres spends his days in a stu- th do-gooder warrior pop stars already. dio near the harbour. And although he Anyway, he seasons his lyrics with layers doesn’t enjoy crowds and chooses smal- of meaning in the hope that some of this ler towns also when travelling abroad, will reach members of his audience. he’s by no means a lonely wolf. He va- Andres is very fond of his home lues family, likes to spend time with town Tallinn and feels a strong need to close friends and appreciates interac- stay close to the sea also when abroad. tion with his inner circle. Andres also NOËP is being “You don’t always need to go to the likes to write music with others – this sea but you must know you can, if you makes ideas run faster, he says. And- praised as the wanted to.” Andres likes urban space to res has been together with his partner “next big thing” be much greener. Having recently re- Anette for three years. “I’m very lucky, ... however man turned from Auckland, New Zealand, she’s intelligent and a beautiful person. he knows that’s possible. And more pa- I hope we will stay together,” he says. seems to keep his ths for cyclists and skateboarders. NOËP has also promised to release a cool and rather Andres has lived in the green sub- number of new songs this year, so stay focus on wor- urbs of Nõmme and Veskimetsa, in an tuned! And who knows, maybe the- urban loft in the Luther quarter and re will even be a new vinyl out in au- king hard and he now lives in Kalamaja near the Bal- tumn. persevere.

1/2019 27 Uus-Veerenni on Tallinna kesklinna suurim terviklik elamuarenduse ala. Rajame siia kümne aasta jooksul ligi poolsada uut elamut koos tervikliku elukeskkonnaga – sisehoovid, pargid, mänguväljakud, kvartalisisesed teed, alleed ning väikesed äripinnad.

Parkimise viime maa alla ning selle tulemusel saab siin jalutada ning aega veeta tõeliselt hubases elukeskkonnas. Kvaliteetsed ehitus- tööd ja läbimõeldud elukeskkonna tagame oma ligi 30 aasta pikkuse ehitus- ja arenduskogemusega.

Uus-Veerenni ehitus algab Veerenni tänava Pargilik ja rohelusest äärest. Esimesed elamud valmivad Baltika kvartali kõrvale 2019. aasta lõpuks. Esimese lokkav linnaosa etapi tosin kortermaja rajatakse ümber ajalooliselt väärikas privaatse ja pargiliku sisehoovi, milles paiknevad puhke- ja grillialad, lehtlad ning Veerenni asumis, lastele mõeldud mänguväljak. südalinna veerel. Hoonete arhitektuur on piirkonda sobilik ja hubaselt kodune ning uued korterid on varustatud tänapäevaselt mugava Targa Kodu lahendusega. Uued tänavad, valgustatud alleed, kohalikud väikeärid ja teenindusasutused pakuvad igapäevast külastusrõõmu kvartali elanikele ja ootavad külla kõiki ka kaugemast naabrusest.

Eve Soppe / müügijuht [email protected] +372 502 2113

merko.ee/veerenni 28 1/2019 Uus-Veerenni on Tallinna kesklinna suurim terviklik elamuarenduse ala. Rajame siia kümne aasta jooksul ligi poolsada uut elamut koos tervikliku elukeskkonnaga – sisehoovid, pargid, mänguväljakud, kvartalisisesed teed, alleed ning väikesed äripinnad.

Eve Soppe / müügijuht [email protected] +372 502 2113

merko.ee/veerenni 1/2019 29 tallinn arendab

Veerenni tõusuteel Veerenni asum on kujunemas isaks on asum, mis sai oma nime keskajal rajatud veekanali (akvedukti) ja vasta- üheks Tallinna atraktiivsemaks valt selle keskse tänava järgi, ka rikkaliku linnaosaks. Asukoht kesk- Lajalooga piirkond. Pidev ja ulatuslikum elu- linnas südalinna veerel, lihtsad piirkond kujunes siia alles 19. sajandi teisel poolel ühes tööstusettevõtete rajamisega. Ametlikult on ja kiired ligipääsud linna Veerenni asum olemas aga alles 1991. aastast. eri suundadesse ja linnast Praegusesse Veerenni piirkonda rajati juba välja, läheduse rohealad ja Revali linna algusaegadest peale tähtsaid objekte. pargid loovad eelduse heaks Kõige olulisem on veekanal, mille rajamiseks Val- demar IV, viimane siin valitsenud Taani kuningas elukeskkonnaks. oma loa ja õnnistuse andis. Akvedukt juhtis vee Ülemiste järvest ja Härjapea jõest pea sirgjoone- Tekst: Mark Reinop liselt läbi praeguse Veerenni tänava kuni Harju Fotod: Kaupo Kalda, Pulss väravani. Veekanal andis linlastele joogivee ja vett kaitsemüüri väravate lähistel seisnud vesiveskitele.

30 1/2019 tallinn arendab

Oli esialgu lahtine, vaid paekividega põhjast ja külgedelt kaetud. Hiljem viidi vesi tunnelisse. Kui akvedukt oli elu eelduseks, siis teine tähtis paik oli seotud linna korraloomega: praeguse Liivalaia tänava alguses Swedbanki hoone kohal asus linna hukkamispaik koos Timuka aiaga. Kui rändurid sajandeid tagasi praegust Pärnu maan- teed pidi linna poole rühkisid, ei jäänud neile märkamata paremal kõrgel liivakünkal asunud võllas. Vanal ajal tähendas see möödakulgejate jaoks olulist sõnumit: „Tere tulemast Tallinna − meil on kord ja õiglus majas!” Kivist ehitatud hukkamispaik on muide näha Tallinna teadaolevalt kõige esimesel linnavaatel, nn Mustpeade epitaafil aastast 1563. Avalikud hukkamised lõpetati 19. sajandi algul. Veerenni 1850.

1/2019 31 tallinn arendab

32 1/2019 BOCONCEPT MÖÖBLISALONG, PärnuPärnu mntmnt. 158/1, 158/1, Tallinn, Tallinn, +372 +372 600 6009 9903, 903, [email protected], [email protected], www.boconcept.ee www.boconcept.ee BOCONCEPT MÖÖBLISALONG Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, tel +372 6009 903 BOCONCEPT MÖÖBLISALONG, PärnuPärnu mntmnt. 158/1, 158/1, Tallinn, Tallinn, +372 +372 600 6009 9903, 903, [email protected], [email protected],1/ 2019www.boconcept.ee [email protected] www.boconcept.ee tallinn arendab

Veerenni 1930.

Veekanal andis linlastele joogivee ja vett kaitsemüüri väravate lähistel seisnud vesiveskitele.

Praeguse Ühisgümnaasiumi ja ülesõidu- tuskompleks, mida võib pidada Eesti mööblitöös- viadukti lähedal olev kõrgendik kandis vanasti tuse alguseks. Lutheri tootmis- ja olmehoonete Jeruusalemma mäe nime. Võimalik, et paik oli paekivi kasutamise jõu- ja ilunumbreid sisalda- ka palverännete sihtpunkt, kuid kindlalt toimus nud nn Lutheri kvartal on tänapäeval muudetud sealkandis lahing moskoviitide ja tallinlaste vahel väljapaistvaks moodsate elu- ja kontoripindade 1561. aastal. kogumiks. Ka 1928. aastal juudi ettevõtja Haim Karschen- Elamu ja tööstuspiirkonna steini asutatud vihmakuubede töökojast Gent- kujunemine leman alguse saanud tänane suur Baltika kvartal 19. sajandi jooksul, kui linna elanikkond vaik- pole ammu enam tekstiili ja trikotaaži tootmisega selt kasvas, hakati paikkonda rajama ühe enam seotud tehas, vaid moodne ja avar kontorite pesa. eluasemeid. Esialgu, irooniliselt, nekropole. Muide, ka Herne ja Magasini tänava ristmiku Kuna kirikute ümber ja linnasüdamesse matmine kõrval asuv paehoone on puhastusteenuseid keelati, siis asutati Veerenni piirile juba Juhkentali pakkunud juba 1920ndatest aastatest. asumi serva suur kalmistukompleks. Vana-Kaarli, Magasini tänava lõpus on 1920ndatel ja Siselinna, Nevski vene rahulad on ühtlasi rohealad 1930ndatel rajatud kaunite elumajade ja viljapuu- ja pargipiirkond. Kuni 1970ndate alguseni sõitis aedadega ala, mille keskmes vaikne park. Mitmed sealt läbi ka kitsarööpmeline rong. hooned on projekteerinud arhitektid Eugen Veerenni asumis Magasini tänaval on mäles- tuskivi hävinenud juudi kalmistule. Lähipiirkonnas, Kalevi sisehalli kõrval, märgib mälestuskivi katoliik- laste, Poola hävitatud kalmistut. Siselinna hävitatud moslemikalmistu on aga sootuks tähistamata. Võib lisada, et Veerenni asumil on veelgi side- meid religiooniajalooga. Siin, vana hukkamispaiga lähedusse, püstitati 1920ndatel väidetavalt maailma suurim metodistide kirik (hoone hävis märt- sipommituses 1944) ning praegu on Veerennis ja Vana-Veerennis nelipühilaste kogukonna hoone. 19. sajandil hakati piirkonda tooma haigla- ja hoolekandeasutusi. Osa on praegugi alles, nagu nn keskhaigla, osa hooneid või krunte on arendatud elupindadeks. Tihenes ka tööstusettevõtete rajamine, suurimaks ja kuulsamaks sai Lutheri vineeritöös-

34 1/2019 tallinn arendab

Habermann ja Herbert Johanson. jaga. Laenude tõttu nimetati piirkonda tollal ka Veel 1920ndate algul oli Magasini tänava lõpus Võlakülaks. heidikute varjupaik ja eriti suviti oli piirkond kuri- Hetkel on kõige kuumem arenduspaik just Filtri kuulus „džungel”, millest kõmuajakirjandus kõige tee, Lutheri kvartali hoonete ja Baltika kvartali hirmsamaid lugusid kirjutas. naabruses piki Veerenni tänavat jooksev avar ala, Tänapäeval näeme aga alal kenasti edendatud kuhu rajab uut atraktiivset Uus-Veerenni elukesk- elukeskkonda ja üsna hiljuti on siit ära kolinud ka konda Merko Ehitus. Tallinna vangla, vabastades palju ruumi uutele arendustele.

Elamuehituse traditsioonid jätkuvad Elamuehitusel on piirkonnas oma ajaloolisi saavutusi. Asumis on alles hulk 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit puumaju. Lutheri tehasega seotud elumaju näeb Vana-Lõuna tänaval ja kaht- lemata on üks pärl nn Lutheri juugendvilla, kus praegu tegutseb nn õnnepalee. Eesti Vabariigi tekkimise järel kogunes Vee- renni piirkonda ettevõtlikke ja söakaid inimesi, kes ühena esimestest hakkasid kooperatiivsel alusel ja riikliku laenuga rajama suuremaid kivi- Eugen hooneid (nt Õpetajate tänav), kui üldiselt ehitati Habermanni projekteeritud odavamaid nn Tallinna puumaju kivist trepiko- maja.

1/2019 35 tLN development

Veerenni going Up

eerenni is growing into one the most from Lake Ülemiste and the Härjapea River in an attractive residential areas in Tallinn. almost straight line along the present Veerenni Central location, fast and easy con- Street to Harju Gates. The waterway supplied Vnections with all districts and outskirts, the town with drinking water and powered the proximity of green areas and parks all make the watermills near the town wall. locale attractive for living. Whilst the aqueduct was vital for life in town, The residential area got its name from a big there was also another important structure street cutting through the area and called after a closely related to law enforcement: at one end medieval aqueduct, thus making the rich history of Liivalaia Street where the present Swedbank of the area quite obvious. The first houses were building is standing, was the public execution built here only in the 2nd half of the 19th century, site and the Hangman’s Gardens. The stone-built during the industrial revolution. execution site can be seen in the first known But important structures were built here panoramic view of Tallinn on the epitaph of the already in the early days. The most important Blackheads from 1563. Public executions stopped one was clearly the aqueduct, designed and in Tallinn in the early 19th century. constructed with the blessing of Valdemar IV of In the 19th century, as the population was Denmark, the last Danish king who reigned over slowly growing, more homes and apartment Tallinn-Reval. The aqueduct used to take water buildings were constructed in the area. Still, hos-

36 1/2019 tLN development

Veerenni going Up

pitals and care homes came before. Some are still the 1920’s and 1930’s. Here several houses were there, like the so-called central hospital, others designed by distinguished local architects Eugen have been redeveloped into residential spaces. Habermann and Herbert Johanson. Soon industrial structures were cropping up. When the Republic of Estonia was born a A. M. Luther Plywood Factory is the biggest and hundred years ago, the Veerenni area was one of probably the best known, as it marks the begin- the first where entrepreneurial citizens joined into ning of furniture industry in Estonia. The Luther cooperatives, took government loans and started Quarter is rich in spectacular examples of the use building larger stone houses (e.g. Õpetajate Street) of limestone in industrial and residential build- when the general trend was still to build cheaper ings and has now been converted into impressive wooden houses with just a stone entrance and modern lofts, studios and offices. stairs – the so-called Tallinn-type houses. Be- The Baltika Quarter, that started out as mack- cause of the loans, the area was also called Debt intosh factory “Gentleman” in 1928, no longer Village. serves the textile industry and has been convert- Today, the open area bordered by Filtri Road, ed into spacious modern offices. Luther Quarter, Baltika Quarter and Veerenni At the end of Magasini Street there is a sepa- Street is the hottest new development area where rate area with lovely private homes and fruit Merko Ehitus is going to build the attractive New- gardens and a quiet park in the middle, all from Veerenni neighbourhood.

1/2019 37 restoranid

Eesti restoranid teel Hõbelusika poole

Ligi 15 aastat tagasi alguse saanud Hõbelusika gastronoomiakonkursist on tänaseks saanud Silverspooni programm, mis aitab edendada Eesti restoranide ja kokkade taset ning levitada sõnumit siinsest tõusvast kvaliteedist ka piiri taga.

Eesti köögi edendamine Ettevõtja ja investor Joakim Helenius oli esialgu Silverspooniga seotud kohtunikurolli täites. Nüüdseks aitab ta kaasa ka programmi korraldus- likus pooles. „Eestis hakkasin käima 1994. aastast ja sel ajal ei olnud siin restoranide tase hea. Toidu kvaliteet on tänaseks parem, teeninduse tase varieerub aga restoraniti siiani väga palju,” ütleb maailmas kliendina palju näinud mees. Helenius peab Eesti kööki rikkalikuks ja leiab, et siinsed restoranid võiksid pürgida Põhja-Eu- roopa kõige põnevama toiduvaliku pakkumise poole. „Olen Eesti patrioot ja pühendunud siinse elu arendamisele. Minu jaoks on Silverspooniga tegelemine mõnes mõttes hobi, aga ka võima- lus aidata kaasa Eesti tutvustamisele. Kiputakse unustama, et kui turistid siia tulevad, on nende kõige tüüpilisemaks kogemuseks kohaliku restorani külastus. Sellest sõltub mulje Eestist ja kas nad soovitavad ka teistel siia tulla. Restoranid on Joakim Helenius

38 1/2019 restoranidt

Algselt oli meie üks eesmärke läbi põhja- liku tagasiside restoranide taset parandada, tänaseks on programmil ka sotsiaalse ette- võtmise kuvand. kui riiki esindavad saadikud ja Silverspoonist võiks kujuneda tööriist endale sobiva restorani leidmi- seks.”

Restoranide mitmekesistamine Toiduainete ja jookidega tegelevate ettevõtete juht Mahesh Ramnani oli Eestisse tulles siinses restoranikultuuris ja teeninduses pettunud. Aga kus viga näed laita... Silverspooni asutamise eesmärgina nimetabki ta restoranidega seotud sotsiaalse kultuuri arendamist. „Algselt oli meie üks eesmärke läbi põhjaliku tagasiside restoranide taset parandada, tänaseks on programmil ka sotsiaalse ettevõtmise kuvand.” Eesti restoranide praegust olukorda hindab Ramnani palju paremaks ning peab seda rahvus- vahelistumise ja Põhjamaade köögi mõjutuste tulemuseks. Silverspoon on tema sõnul oluline nii Eesti põllumajanduse kui ka noorte kokkade arendamise seisukohalt. „Meie üks eesmärk on John Stewart Wilson Jr. levitada rahvusvahelist teadlikkust Eesti köögist ja toorainest ning see on enamat kui vaid restoranide konkurss. Programmi üks osa on pakkuda Silverspooni olemus: noortele kokkadele Michelini tärniga ja üldse vä-  gastronoomiakonkurss, mille eesmärk on lismaistes restoranides praktiseerimise kogemust väärtustada ja arendada toidukultuuri Eestis − see on hindamatu väärtusega.”  asutatud 2004. aastal, taaselustatud 2015. aastal Teenindajate ja kokkade  2017. aastal lisandus programmi „Noore arendamine koka” võistlus, mille eesmärk on leida, julgustada ja tunnustada Eesti noori talente Investeerimispankur ja varahaldur John kokandusmaastikul Stewart Wilson Jr. on kunagi töötanud res-  2018. aastal osales programmis üle 150 toranis abilise ja kelnerina. Aastaid hiljem Eestisse restorani üle Eesti kolides oli ta osaline Hollywoodi, Lounge 8 ja  toimib kolme ühingu liikme (Andres Peets, Mahesh Ramnani, Joakim Helenius) ja va- Kukekese asutamises ning on seotud kohvikuga batahtlike ühise panustamise tulemusena, Komeet. 2000ndate alguses oli siin einestamiseks konkursi hindamist korraldab PwC. veel vähe valikuid ja teeninduse tase kehv. Eesti restoranide praegust taset varasemaga võrreldes ütleb John, et see on nagu öö ja päev: restora- nimaastik on dünaamiline, pakutavate kohalike toitude tase ja mitmekesisus hea. Samas leiab ta, et taset võiks veelgi paremaks muutuda. „Viimas- tel aastatel on siin kvaliteetsetes restoranides kasvanud farm-to-table trend ehk kasutatakse kohalikku ja kvaliteetset toorainet. Eestis on seda lihtsam teha ja see on suurepärane.” Kuigi Wilson enam aktiivselt Silverspooniga seotud ei ole, peab ta oluliseks programmi lisan- dunud noorte kokkade võistlust.

1/2019 39 restaurants

Facts about Silverspoon:  A gastronomy competition that aims to appreciate and develop the food culture in Estonia;  First founded in 2004, revived in 2015;  The ‘Young Chef’ competition was added to the programme in 2017, with the goal of finding, encouraging and recognising young Estonian talents on the culinary landscape;  In 2018, over 150 restaurants throughout Esto- nia participated in the programme;  Operates on the basis of the joint efforts of the three association members (Andres Peets, Mahesh Ramnani, Joakim Helenius) and volunteers; PwC organises the judging of the competition.

Mahesh Ramnani The Silverspoon programme, which got its start almost 15 years ago with the Hõbelusika gastronomy course, is now helping to improve the level of Estonian restaurants and chefs, and spread the word abroad about the improving quality of local eateries. Entrepreneur and investor Joakim Helenius was initially involved with Silverspoon as a judge. Now he is helping on the organisational side of the programme. He started coming to Estonia in 1994, and at that time, the quality of the local restaurants was not good. ‘Today, the quality of food has improved, but the service still varies greatly from restaurant to restaurant,’ says the man who is familiar with global restaurant culture as a client. For him, Silverspoon provides an opportunity to help introduce Estonia. ‘People tend to forget that when tourists come here, their most typical experience is a visit to a local restaurant. And their impression of Estonia, and whether they wish to return, depends on this visit. Restaurants are like ambassadors representing a country, and Silverspooon could become a tool for finding a suitable restaurant.’ Entrepreneur Mahesh Ramnani was also disappointed in the local restaurant culture and service when we arrived in Estonia years ago. Today, things have improved. And he says that the development of the social culture related to restaurants is one of the goals of Silverspoon. “Initially, one of our goals was to improve the level of the restaurants through detailed feed- back, but today, the programme also has the form of a social venture.’

Silverspooni meeskond Joakim Helenius, Kristel Pentus ja Andres Peets.

40 1/2019 mõttekoht

Viimane võimalus Madle Lippus, linnaaktivist, üks Uue Maailma fenomeni käivitajaid ja tänane Tatari asumi elanik, kõneleb ühisruumist ja sellest, kuidas võiks linna arendamine üldse käia.

Seega on linnavalitsuse töö linna- keskkonna planeerimisel uuringutega põhistatud suure visiooni loomine ja pidev kaalutlusotsuste tegemine, et elanikud said võimalikult hästi oleksid arvestatud plaanist teada eri osapoolte huvid. Kuivõrd tänav on ajakirjandusest avalik ruum, linlaste ühine elukesk- kond, siis on elementaarne ka elanike ning kulus kuid, inu kodukandis on mu vaieldamatuks õigus selle kavandamisel kaasa rää- enne kui linna- lemmikuks väike jagatud tänavaruu- kida. Linna ülesanne on luua selleks valitsus oli nõus miga Lätte tänav, kus kirsiks tordil on maksimaalselt head võimalused, kaa- äsja restoraniks renoveeritud vana sates elanikke protsessi kõige varase- elanikega plaa- pesuköök. Kuigi restoranis iga päev mas etapis ehk plaanide väljatöötami- nide arutamiseks ei käi, lisavad selle valgustatud aknad sel (olgu selleks suurem üldplaneering kohtuma. ning võimalus soovi korral sinna sisse või mõne konkreetse tänava lahendus) astuda tänavale veelgi seda hubasust, ning seejärel kogudes ja kasutades kahe tiheda liiklusega magistraali ehk mis mõnusa tänavaruumi loomiseks elanikelt saadud tagasisidet. Liivalaia tänava ja Estonia puiestee on nii vajalik. Tegelik elu võib olla aga teistsu- vahel asuvast asumist läheks läbi veel Suuna inimmõõtmelise tänavaruu- gune. Mind koos teiste Tatari asu- üks magistraal, mille teekoridori laius mi loomisele on võtnud paljud linnad mi elanikega tabas sügisel välguna 2001. aasta Tallinna üldplaneeringu maailmas ning kuigi selle kasulikkus selgest taevast linna plaan rajada läbi põhjal on keskmiselt 26 meetrit. Seda nii jalakäijatele kui ka jala käidavu- asumi Rävala puiestee läbimurre. on rohkem kui Pärnu maantee laius sele on tõestatud paljude uuringu- Läbimurdest on räägitud küll ammu, kino Kosmose ees! Vajadus läbi- tega, võib tegelemine linnatänavaga kuid selle rajamise vajadust praegu murdeks on kogu protsessis jäänud esmapilgul tunduda üks tüütu pudi. pole keegi analüüsinud. Kogu protsess ebaselgeks, sest kesklinnal arengudo- Linnaplaneerimises, tänavatevõrgu on olnud äraspidine eelnevalt kirjel- kumente pole − üldplaneeringut siin ja transpordi korralduses on vaielda- datule: elanikud said plaanist teada erinevalt teistest linnaosadest koosta- matult vajalik suur pilt ja plaan. Samas ajakirjandusest ning kulus kuid, enne tud ei ole ning kesklinna arengukava on tänavaruum elanike jaoks nende kui linnavalitsus oli nõus elanike- aegus juba 2016. aastal. igapäevane keskkond, kus põimuvad ga plaanide arutamiseks kohtuma. Taotledes kohalike elanikena siiski erinevad ootused ja vajadused, mida Samas on kavandatava läbimurde võimalust kaasa rääkida, koostasime planeerimisel tuleb arvestada. Vii- mõju asumile suur, sest juba praegu linnavalitsusele pöördumise. Selle tu- masel ajal räägitakse aina enam 8/80 lemusel õnnestus veenda ka linnava- proportsioonist ehk hästi peab tund- litsust oma plaane lähemalt selgitama ma ennast nii 8- kui ka 80-aastane. ning esimene dialoog on tänaseks Neid põhimõtteid arvestades kavan- tekkinud. Kuigi Rävala puiestee aru- datud tänavad on aluseks tervemale Viimasel ajal telul saime elanikena jala ukse vahele ja õnnelikumale elanikkonnale, kus räägitakse aina täpselt õiges faasis, kui selget plaani lapsed on iseseisvamad ja vanemad ei veel välja töötatud ei ole, siis tegelikult pea lastele transporditeenust pak- enam 8/80 ei ole eespool kirjeldatu viis, kuidas kuma ning igapäevasest liikumisest proportsioonist elanike osalemine otsustusprotsessi- tekib nii vajalik koormus ülekaalu ja des peaks toimuma. On viimane aeg, muude terviseriskide vähendamiseks. ehk hästi peab et Tallinn jõuaks järele kõigile neile Samuti elavdab see linnakeskkonda tundma ennast teistele linnadele, kus inimmõõtme- ja väikeettevõtlust ning vähendab nii 8- kui ka line linnaruum ning linnakodanike kuritegevust, lisaks toob kaasa palju osalemine otsustusprotsessides on muudki positiivset. 80-aastane. normaalsus, mitte erand.

1/2019 41 promo

42 1/2019 promo

Parimate kavatsustega tehtud suši „Ma just avastasin, mis mind oma asja ajada. „Väga palju tehakse tegelikult kõige rohkem nii, kuidas teised teevad,” räägib Maksim ja lubab, et seni, kuni are- inspireerib, ning selle neb tema, areneb ka Sushi Plaza. allikaks on naisterahvas,” Rääkides tulevikuplaanidest, võib Kalamaja rahvas ütleb Maksim Kartševski, kes rõõmustada, sest soolas on plaan avada Narva asutas tänaseks kuus aastat maantee, Katusekohviku ja Viimsi restoranide kõr- val neljas toidukoht. Milline see aga olema saab, tagasi Tallinna kõnekama seda näitab meile salajane tulevik! suširestorani Sushi Plaza. Kui ma küsin Maksimilt, mis teeb heast sušist hea suši, vastab ta sõnaga „kavatsus”: „Oluline on, agu ütles teadja härra James Brown, mis on sinu kavatsus. Kui see on teenida hullult siis this is a man’s world, but it plekki, siis vaevalt sealt kvaliteetset või värsket wouldn’t be nothing without a woman toorainet saab. Kui kavatsus on aga ülim eesmärk Nor a girl. Suur au naistele, sest ilma teha head, anda endast parimat, pakkuda oma teieta poleks me pealinna maastikul nõnda inspi- väljendusviisi teistele, siis sellega kaasneb kvali- reerivat sušikohta, kui seda on Sushi Plaza. teet ja sellisel juhul ei ole võimalik Maksim unistas juba gümnaasiumis valida odavamat või mittevärsket iseenda restoranist. Ta õppis Eesti Hotel- toorainet. Mina panustan väga palju li- ja Turismikõrgkoolis, mille kõrvalt läks oma meeskonda ja meeskonna suširestorani tööle. Pikema pausita alus- heaolule ning Sushi Plaza turundus- tas kutt „oma asja” ajamist hoopis ühest viisi, mis on läbinähtavalt südamlik.” takeaway kohast, esmalt küll paarimehe- ga. „Kümme kuud suši takeaway kohta Kui me räägime noormehega pidades sain aru, et tahan, et minu ette- sellest, mida annab meile pealinn võttes esineks ainult minu visioon, sest − nii heas kui ka halvas −, siis toob sisemiselt tundsin, kuidas minu ideed ja Maksim Tallinna miinuseks välja mõtted töötasid,” selgitab Maksim järgmist sam- toidukohtade külluse: „Minu arust on Tallinnas mu Sushi Plazani. Tema suur soov oli tõestada liiga palju söögikohti 500 000 endale, et suudab teha veel parema koha ja seda inimese jaoks. Isegi teenindajaid üksinda! „Ükski asi pole uus ja täitsa uut asja välja ei jagu enam − CV keskuses on mõelda on päris väljakutsuv, aga alati saab teha 90% kuulutustest ettekandjatele.” enda moodi ning see, mis ma olen loonud Sushi Väikese pealinna positiivne pool Plaza näol, on minu väljendusviis nagu ehk mõne on aga see, et meid on siin nii kunstniku jaoks tema maal − Sushi Plaza on minu vähe. „Vajalikke tutvusi otsides on kunst,” jutustab Maksim. kindlasti õige inimene alati Maksim hindab Tallinna suši- olemas ja kui paistad silma, maastikku üksluiseks, sest kõik siis terve Tallinn teab sinust,” justkui teevad sušit sellepärast, muigab Maksim. et see on populaarne, mitte sel- lepärast, et nad teavad, mis nad teevad, ja püüavad südamest

1/2019 43 promo

Sushi - With best of intentions

ot long ago I realized my and to make something different is a good. “Your intention is crucial. If you greatest motivators are huge challenge, but you can always only want to rake in, hoping to serve women,” says Maksim do your own thing and Sushi Place is the best raw material just isn’t realistic. “NKarchevsky, founder my creation – just like artists have their But if the intention is doing good, giving of Sushi Plaza, the most popular sushi paintings. Sushi Place has my face and is the best of yourself and offering your restaurant in Tallinn for six years. my work of art,” Maksim says. creation to the others, quality comes Big respect to women, as without the Maksim calls Tallinn’s sushi scene naturally, because using cheaper, or fair sex we wouldn’t be having such an boring. He says everybody makes sushi not fresh raw material just isn’t an op- inspirational sushi place! because it’s popular, not because they tion. I invest a lot into my team and the Maksim dreamt of his own restaurant know what they’re doing or want to put marketing culture of Sushi Plaza that’s while still in high school. He studied at their heart in it. “There’s a lot of copy- cordial through and through.” Estonian School of Hotel and Tour- ing going on,” Maksim says, giving a Talking about the plusses and mi- ism Management and at the same time promise that Sushi Plaza will continue to nuses of life in Tallinn, Maksim says we worked at a sushi restaurant. There was evolve for as long as he will. Speaking of have too many eateries for the 500 000 no time for daydreaming after gradu- the future, he spilt the beans about the people who live here. There is nobody ation. Instead, he started a takeaway fourth SP to be opened soon in Ka- to hire, 90% of all vacancies are for with his partner. “Ten months of sushi lamaja in addition to the already existing waitress jobs. On the upside, there are takeaway made me want to pursue my Katusekohvik, Viimsi Restaurant and the not too many of us here. “If you need a own vision and I was convinced I could SP in Narva Road. No more details were connection, you’ll probably know some- pull it off solo,” Maksim explains his next shared though, so we need to wait and body who knows somebody and if you step. His biggest dream to prove himself see! do something well, the whole Tallinn will he could make something better. “Intention,” is Maksim’s response to know you,” Maksim says with a twinkle “There is nothing new in this world the question what makes good sushi in his eye.

44 1/2019 Tallinna maantee 41, 20605 Narva, Estonia +372 356 7500 [email protected] foreigner

Olete alati oodatud!

Suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus Ida-Virumaal

Sushi - With best of intentions

Teie päralt on parimad kaubad, teenused ja meelelahutus, sealhulgas kino, bowling, Astri Planetaarium. Erinevad kohvikud ja restoranid. 90 kauplust ja teenindusettevõtet. Tasuta parkimine 600 autole ja autopesula.

1/2019 45 suursaadik

Üks ühendav sõna „Mulle on alati meeldinud uvest 2015 tegutseb Toompeal Saksa suursaadiku residentsi kollases majas liikuda ühest paigast teise ja Tema Ekstsellents härra Christoph Eich- kui sellest saab ka elukutse, Shorn. „Suur privileeg on elada ja töötada siis on see eriti tore,” ütleb Toompeal − 30 sekundit jalgsi Stenbocki majja, Saksa suursaadik Eestis 30 sekundit Riigikokku. See teeb elu kergemaks,” ütleb ta pärast ligi nelja aastat tööpostil. Ajaloo- Christoph Eichhorn. line fassaadiesiste sammastega residentsihoone, mis olnud kunagi nii rüütelkonna esimehe kui ka Tekst: Thea Karin riigivanema eluruum, on turistide pildistamisob- Fotod: erakogu jektina pea sama populaarne kui Nevski katedraal kohe naabruses. Muidugi on siinkandis kultuuri- väärtuslik kogu ümbruskond, alates keskaegsest kaitsemüürist ja tornidest kohe taamal. Härra Eichhorn räägib, et ajaloolisi maju ei tohi „sügavkülmutada”, vaid need tuleb ellu ärata- da. Teisisõnu peab neile andma ajakohase idee.

46 1/2019 suursaadik

Üks ühendav sõna Residentsis ei pea olema katedraali aura: „Minu „eesti fännid võiksid kõvemini laulda, nagu saksa jaoks on tähtis seda aurat lahustada, lisada subs- jalgpallifännid”. Jalgpallimängule alla ei jää ka tantsi, viia see maja üle moodsasse aega!” See on laulmine residentsi suures salongis jõulude ajal, signaal, mida suursaadik tahab edastada. Nii on „See on osalejate arv on alati ülisuur. ta käivitanud Tischkickeri ja Tallinn Talksi. „Tallinn võrratu, Tehtule tagasi vaadates ütleb suursaadik, et iga Talks” on residentsis korraldatavad vestlused, kus päev Eestis on olnud põnev. Suhted Saksamaa ja arutatakse aktuaalseid teemasid, küsimusi meie sest see Eesti vahel on tihedad, usalduslikud. „Meie seisu- ühiste väärtuste kohta moodsas ühiskonnas. toob kohad on väga sarnased, mis puudutab poliitikat Nii vestlesid näiteks peapiiskop Urmas Viilma ja ja NATO-t,” räägib suursaadik. Me näeme meie piiskop Saksamaalt Petra Bahr ning tekkis huvitav vestlu- Euroopas ühist peret, mida ühiselt koos hoiame. dialoog 500 aasta vanuse protestantismi üle ja sesse Saksamaal tuntakse tema sõnul jätkuvalt suurt kuidas on see meie mentaliteedis säilinud. huvi „Wunderland Estland”-nimelise (’imedemaa Tischkicker on aga ettevõtmine, kus tuntud kerguse.” Eesti’) digimaailma vastu. Igal nädalal tuleb Saksa- inimesed proovivad kätt residentsi ruumis asuva maalt delegatsioone, et tutvuda digitaalse Eestiga. lauajalgpalli mängus. Ühise mängu tegi suursaa- „Saksamaa kantslerina rõhutas Angela Merkel igas dik ka Ragnar Klaavaniga, Eesti jalgpalli rahvus- oma kõnes, et meil tuleb õppida Eestilt, kuidas koondise kapteniga. Kui aga toimuvad vuti suur- digitaliseerimine toimib,” märgib suursaadik. „Kui võistlused, siis muutub residentsi salong Baieri sageli kuuleb Eesti suurematelt naabritelt Euroo- õlleaiaks kesvamärjukese, praevorsti, soolakring- pas sellist lauset?” lisab ta. lite ja hiigelekraaniga, mille ees elavad mängule Suursaadiku töö on endaga kaasa toonud ühiselt kaasa eesti ja saksa fännid, keda mahub laialdase keeleoskuse. „Püüan kasutada oma kee- sinna üle saja. Härra Eichhorn on Dortmundi leoskust sõbraliku žestina... Kümmekond lauset Borussia fänn ja seda alates 1965. aastast, kui kõne alguses ja kümmekond lõpus, keskel viis.” koondis võitis Euroopa karika. „Siis olin ma seitse Eriti meeldib Christoph Eichhornile eesti keele ja aastat vana ja suures vaimustuses.” Ise külastab mentaliteedi juures iroonia kasutamine, samuti ta meeleldi ka A. le Coq Arena staadioni, ainult et selle ülendamine eneseirooniaks. „See on võrratu, sest see toob vestlusesse kerguse,” ütleb ta ja selgitab: „Kui mängitakse sõnadega, nagu kama ja kama kaks, siis teeb see lihtsalt rõõmu.” Saksamaal on perekond Eichhornide kodu Berliini külje all asuvas Potsdamis. Pärast müüri langemist 30 aastat tagasi algas Potsdamis tormi- line areng: renoveeritakse losse, aga edenetakse ka innovatsioonis. IT-sektor, kliimauuringute instituut, arenevad start-up’id. Peale selle on Pots- dam lihtsalt ilus linn, rahu ja rohelus otse suure metropoli kõrval! Eestis sõidab suursaadik sageli ringi saatkonna 5. seeria BMW-ga. Eriti hea meelega sõidab ta küngaste vahel Otepääl, Rõuges ja Sangastes, mis meenutab talle Saksmaa Mittelgebirget. „Kui iseloomustada üht maad, võib leida sadu tuhan- deid sõnu,” ütleb suursaadik. „Minu jaoks on aga üks sõna – vabadus − see, mis meid mõlemaid iseloomustab, sest see näitab, mida saab oma elust teha, kui ollakse vaba.” Sakslaste jaoks on vabaduse sümboliks Eestis Balti kett, selle tähtsu- se poolest analoogiks aga müüri langemine kahe Saksamaa vahel. „Vabadus ongi see tunne, mille ma Eestist kaasa võtan, sest just siin saab selgeks, kui oluline on vabadus. Iga päev tuleb seda edasi arendada.” Kaasa tuleb ka mälestus Tallinnast kui meeldivalt kontrastsest linnast, kus keskaegne arhi- Christoph Eichhorn tektuur ühineb tööstushoonete loominguliste linnakutega. Linnast, kus noored lähevad oma kodukoha riietes laulupeole laulma ja see ei olegi vastuolus moodsa eluga. Linnast, kus ajalooline pärand on ühenduses loova fantaasia ja oskuste- ga tuleviku kujundamises.

1/2019 47 ambrassador

The one word - freedom! have always liked moving from one very similar,” says the ambassador, adding that we place to another, and if you can make are one unified family in Europe, that it is up to a profession out of that, it is especially us to jointly keep it together. According to him, it “Igreat,” says Christoph Eichhorn, Freedom seems that there is still great interest in Germany Germany’s ambassador to Estonia. in our digital world—“Wunderland Estland.” Every Since summer 2015, the yellow house on is the week, delegations from Germany visit to learn Toompea has served as the official residence of feeling I about IT Estonia. the Ambassador of Germany, His Excellency, Mr In Germany, the Eichhorn family home is lo- Christoph Eichhorn. “It is a great privilege to live will take cated in Potsdam, near Berlin. After the fall of the and work on Toompea—30 seconds by foot to with me Wall 30 years ago, there was a period of turbulent Stenbock House, 30 seconds to the Riigikogu. This development that began in Potsdam—castles makes life simpler,” he says, after nearly four years from were renovated, but innovation also progressed in the post. The historic residence, with its pillared Estonia, in the IT sector, the Institute for Climate Impact façade, was once also home to the leader of the Research, and budding start-ups. Besides that, Estonian Knighthood as well as the Estonian State because it Potsdam is simply a beautiful city, with tranquillity Elder. Nowadays, it is a tourist attraction almost becomes and greenery right next to a major metropolis! In as popular as the neighbouring Nevsky Cathedral. Estonia, the ambassador often drives around in Of course, the entire area has significant cultural clear the embassy’s BMW 5 series. He especially enjoys value, starting with the mediaeval ramparts and especially driving between the hills in Otepää, Rõuge and towers in the background. Christoph says that here just Sangaste, which remind him of the Mittelgebirge historic buildings should not be “deep-frozen,” but highlands in Germany. “When trying to charac- rather revived. Perhaps, “they need to be given an how im- terise just one country, you can find hundreds up-to-date idea!” So, he has launched Tischkicker portant of thousands of words,” says the ambassador, and Tallinn Talks in the residence. The latter is a for whom there is only one word–freedom–that series of discussion evenings where current events freedom describes both. “Freedom is the feeling I will take are debated. However, Tischkicker is an event is. with me from Estonia, because it becomes clear where well-known people try their hand at the especially here just how important freedom is. table football game located in the rooms of the And it must be developed further every day.” Go- residence. The ambassador also played together ing with him will be the memory of Tallinn as a with Ragnar Klavan, the captain of the Estonian city of pleasant contrasts, where mediaeval archi- national football team. tecture is united with the industrial buildings of Looking back at what has been accomplished, creative campuses, and where young people sing the ambassador says that every single day in Es- in traditional folk costumes as part of the song tonia has been exciting. Relations between Ger- Tischkicker: the festival, where this is not seen as clashing with Ambassador and the many and Estonia are close and trusting. “When Captain, suursaadik ja modern life. A historical legacy combined with it comes to policy and NATO, our positions are kapten. creative fantasy and skills for shaping the future.

48 1/2019 raamat

hea lugemine Esivanemate asjad Marju Kõivupuu Pärandiaabits lastele ja suurtele Kes on viruskundra ja mis on viisud, kelle silm on nii igapäevaseid asju tuleb nooremale põlvkonnale kuri ja kelle küüned külmetavad, kuidas said inime- selgitada, aga tegelikult pole selles imelikku midagi. sed helistada telefoniga, mille küljes oli aukudega Elu läheb edasi, tulevad uued asjad ja vidinad, uued ketas? Nendele ja veel paljudele küsimustele saab kombed ning poole sajandi pärast tuleb järgmistele vastuse Marju Kõivupuu raamatust. Eks keskealistele generatsioonidele samamoodi selgitada, mis asi oli ja vanematele inimestele võib tunduda koomiline, et nutitelefon.

Julge Rokidiiva Viimane Salli- Arhitek- mehe mä- elu valitseja draama tuuri- lestused Tina Turner Michael Paterson Lauren Chater nostalgia Minu armastuse Nikolai II – viima- Pitsikuduja Vladimir Pool lugu ne tsaar Karin Paulus Minu elu ja teenis- Ei juhtu just tihti, et väljamaa 101 Eesti nõukogu- tus KGBs Ehe tuhkatriinulugu sellest, Pühendunud, kuid nõrgaks kirjanik valib raamatu de aja ehitist kuidas USA Nutbushi valitsejaks osutunud tegevuspaigaks Eesti ja Vaat seda raamatut on kõik kolkaasulast pärit tütarlap- Nikola II-st on tänapäeva tegelasteks eestlased. Eriti Raamatu kaant ehib Harju- ajaloohuvilised pikisilmi sest Anna Mae Bullockist Venemaal saanud pühak, kui kirjutaja on meist kaugel maal Rannamõisas seisnud oodanud! Kellele autori nimi sai Šveitsis elav frau Bach. kelle armuafäärist pajatav ja vähimgi side Eestiga kohvik „Merepiiga”. Ainu- ajus äratundmiskellukest Kurja võõrasema asemel on film ajas paljud solvumisest puudub. Austraalia kirjaniku laadne viilkatusega hoone, helisema ei pane, olgu selles loos tuntud muusik tagajalgadele. Michael Lauren Chateriga aga nii millega paljudel vähemalt öeldud, et polkovnik Pool Ike Turner ja Anna Mae’d Patersoni biograafia on just juhtus. Tema tõi oma keskealistel seostub nii oli tippkagebiit (toonases teab maailm nüüd kui Tina teadmiste värskendami- esikromaani tegevuse nimelt mõnigi helge mälestuskild. kõnepruugis üks „julgetest Turnerit. See on siiras ja seks või pisut tõsisemaks siia ja otse keset 1941. aasta Nüüdseks maha põlenud meestest”), Eesti NSV Riikliku avameelne raamat. Tina esmatutvuseks igati sobilik traagilisi sündmusi. Nagu hoone sobib suurepäraselt Julgeoleku Komitee ehk Turner kirjeldab nii oma raamat. Nikolais näeme kirjanik ise selgitas, andis talle kaanestaariks raamatule, mis KGB esimehe asetäitja ja keerulist lapsepõlve, kooselu tegutsemas ja mõtlemas inspiratsiooni raamatukogus dokumenteerib Nõukogude majandusvastuluure juht. vägivallatseja Ike Turneriga, inimest, kes sattus hiigelriigi juhuslikult näppu sattunud Eesti ehituskunsti parimaid Põhilise ja põnevaima osa vaevalist uut algust pärast Ike etteotsa ettevalmistamata raamat Eesti pitssallidest. esindajaid stalinistlikust klas- Siberi eestlaste külast pärit paelust põgenemist, muu- ja vastu tahtmist, kuid kellel Pelgalt tõsiasjast, et inimene sitsismist postmodernismini. Pooli raamatust moodus- sikamaailma tippu jõudmist tõesti olid head kavatsused, maakera kuklapoolelt Mõni hoone on räämas tavad tema meenutused ning eluõnne ja -armastuse aga kelle nii isiklikud oma- on meie rahva ajaloost ja laguneb (nagu näiteks ENSV-st aastatel 1963–1991 leidmist. Sama avameelselt dused, teadmistepagas kui ja kannatustest raamatu linnahall), mõni on ümber ning tööst KGB ridades kirjeldab lauljatar ka oma ka ümbritsevate nõuandjate kirjutanud, peaks lugemis- ehitatud vähem ja mõni Pärnus, Tallinnas ja Moskvas. võitlust raskete tervisehäda- nõrkus ja vastuolulised huvid soovituseks piisama. Põhjust rohkem. Mis seal salata, nii Lühidalt: see raamat on väga dega, mis teda tabasid pea osutusid selles karmilt kiirete on märksa rohkemgi, mõnegi hoone väärtusest põnev lugemine. Tahaks kohe pärast pulmakellade ja suurte muutuste oludes sest „Pitsikuduja” on hästi ja ilust saad aru alles siis, loota, et ka ENSV KGB kõige helinat. Epiteedi „inspireeriv” ebapiisavaks. Raamat ise on kirjutatud raamat kahe tu- kui raamatus näpuga järge kõrgemad bossid Rein Sillar on erakordse saatusega piisavalt pikk ja parajalt lühi- geva naise elusaatustest, kus ajad. ja Karl Kortelainen saavad Turneri biograafia kuhjaga ke, hästi kirjutatud ja tõlgitud kirge, draamat ja kannatusi sellest raamatust inspirat- välja teeninud. ning täiesti pädev. kuhjaga. siooni ning teevad omadki mälestused avalikuks.

1/2019 49 välismaalane

EEStiS nagu HiSpaania koduS

Hispaaniast Murcia linnast pärit, filosoofiat ja semiootikat õppinud José Inestal Hernándeze lugu sarnaneb paljude teiste välismaalt Eestisse elama asunud välismaalaste lugudega. Siia elama ja töötama tõi teda armastus.

Tekst ja fotod: Andres Peets

rmastus eesti naise vastu, millele lisandus üsna pea ka lugupidamine ja tHE SaME old Story kiindumus selle maa ja inimeste vastu. witH tHE twiSt of A2012. aastal Eestisse saabunud mees asus esmalt kaheks aastaks leiba teenima Viljandi tHE Snow Kultuuriakadeemia hispaania keele õpetajana, The story of José Inestal Hernández, who relo- misjärel jõudis Tallinna Hispaania Maja keelte- cated here from Murcia, Spain reminds the stories kooli õpetajaks. Praegu juhib José enda asutatud of many other foreigners who’ve come to live in Hispaania klubi ja keeltekooli La Tarara kahasse Estonia. It was love that brought him here. His koos Piret Rumm-Värkiga. Tegemist on oma- love to an Estonian woman soon transcended moodi Ibeeria kultuurikeskuse ja keeltekooliga into respect and affection towards the country ühteaegu. and its people. José jaoks pole õpetamine mitte ainult töö, With educational a background in philosophy vaid kirg. La Tarara pole mitte tavapärane keelte- and semiotics José arrived here in 2012 and first kool, vaid siin antakse edasi kogu hispaaniakeelse taught Spanish at Viljandi Culture Academy for maailma kultuuririkkust, alustades muusika, kuns- two years. Then he moved to Tallinn and took up tide ja köögiga ning lõpetades kõige olulisema teaching Spanish at the Spanish House. Today, – hispaania elurõõmuga. Üle kõige soovis José José runs his own Spanish Club and language luua paika, kus inimesed saavad tunda end nagu school La Tarara together with Piret Rumm-Värk. kodus, nagu hispaania kodus. „Tahame, et La The latter is a hybrid of an Iberian Culture Centre Tarara oleks kultuuride kohtumispaik,” ütleb Jose and a language school. õhinal. Teaching is not just any old job for José but José on Eestis avastanud sügavama side- his passion. And La Tarara is not just any other me loodusega kui kunagi varem. Talle meeldib language school. Here you get immersed in the aastaaegade vaheldumine − kui eriline ja teistsu- rich culture of the Spanish world, from music, gune on keskkond lumega. Samuti on tema jaoks arts and cuisine to the most important element – eriline looduse intensiivsem roheline värv, mis on Spanish joy of life. José wanted to create an en- tajutav kevaditi. Ja lilled! vironment where people could feel themselves at Tallinn meeldib talle kui piisavalt väike linn, home - in a Spanish home. “We want La Tarara kus kultuurisündmused on pidevalt n-ö käe-jala to be a meeting point of cultures,” Jose beams juures. Siin saab jalutada mere ääres või sõita with enthusiasm. jalgrattaga ning olla tunni pärast juba keset met- José discovered a strong connection with sa. Eestis on ta enda jaoks avastanud ka näiteks nature in Estonia. He likes the changing seasons leiva küpsetamise saladuse. Joséle meeldivad ka and the huge difference that snow can make. füüsilised proovikivid: pingutused Ronimisminis- He says Tallinn is a small enough town where teeriumis, suvel vabas õhus matkamine ja talvisel cultural events take place within easy reach. You jääl uisutamine. can go to the coast or ride a bike and be in the Jah, Eestis elamisel on ka pahupooli. Kodust, middle of a forest within an hour. But life in Esto- perest ja sõpradest eemal olemine võib aeg-ajalt nia also has its negative sides. The Estonians may tusameelt tekitada. Eestlased võivad lõunamaa- seem cold and indifferent for a southerner and lasele veidi külma ja osavõtmatu mulje jätta ning surviving dark winters can be difficult. But all this siinset pimedat aega on keeruline taluda. Kõige can be overcome with good people, good wine selle vastu aitavad aga heade inimeste kõrval hea and many burning candles. toit, tummine vein ja säravad küünlad. .

50 1/2019 foreigner

1/2019 51 tõusulaine

Anna andis ajale hoogu!

Anna Kaneelina on artistinimi, kelle taga laulja ja lugudekirjutaja Anna Pärnoja. Abielus muusik- kitarrist Erki Pärnojaga ja nad kasvatavad Kalamaja kodus kahte last. Erki tegemistega on avalikkus ehk paremini kursis, nüüd on Anna avaldanud esimese albumi.

Tekst: Pulss Fotod: Helina Kõrm

52 1/2019 tõusulaine

uba neiunime Anna Põldvee all niitis lauljatar mainet, esinedes teiste artistidega popi ja azzi vallas. Anna debüü- talbum on huvitav ja veidi teistmoodi lauludega, seda Anna enda loomingust. Kõlab küll õige vähe Anna lapsepõlveiidoli Sade moodi, pigem midagi muud. Isiklik, isi- kupära otsiv, salapärane ja sügav. Ning võrdlusi ja viiteid võib muidugi leida just kõige moodsamate artistideni. „Albumi tegemine oli tugevalt ajendatud sellest, et hakkasin mingil hetkel kuidagi eriti tugevalt tajuma elu ajalist mõõdet. Olin oma muusika tegemisest ja selle plaadistamisest unistanud suure osa oma elust ja leidsin end justkui paigal tammuvat,” räägib Anna. „Tekkis tunne, et ma lihtsalt olen, mitte ei ela. Tahtsin seda muuta!” Anna ütleb, et pereelu ja laste kantseldamine on proovikivi ja mitte kerge, aga tegelikult on kõik olnud tõukeks ja inspiratsiooniks. Album on ingliskeelne tema sõnul „eelkõige seetõttu, et inglise keele kõlavärv on minu jaoks selle muusika esitamiseks kõige õigem. Üks keel ei ole teisest parem, kuid olen sattunud rohkem ingliskeelset muusikat esitama ning see saund on mulle hetkel omasem”. Anna on koos Erki ja lastega elanud juba 15 aastat Kalamajas. „Meil siin armas pesa. Päris oma kodu ei ole meieni veel jõudnud, aga see on järg- mine suur unistus.” Linnaruumist laiemalt kõneldes märgib Anna, et on ise viimasel ajal pigem autost loobunud ja kasutanud ühistransporti. „Seega unistan, et trammiliine laiendataks. Usun, et tramm on üks võti autoliikluse vähendamiseks ja see võiks olla prioriteet linna arengus. Kindlasti sooviks, et jalg- rattateedest areneks korralik võrgustik üle linna ja saaks turvaliselt rattaga liigelda.”

1/2019 53 tidewave

Meet Anna Kaneelina, she's got it! nna Kaneelina is an singer- songwriter, an artist whose legal name is Anna Pärnoja. She is married to renowned musician-guitarist Erki APärnoja and they are raising two children together. Already when Anna was performing under her maiden name – Anna Põldvee – she garnered recognition by performing with various pop and jazz artists. Now Anna has released her debut album – which is really interesting listen and features slightly different songs – composed by young lady herself. The debut album does not sound much like Sade, Anna’s childhood idol, compari- sons and references can be found to the much modern artists perhaps. But certainly very personal, a bit magical and mysterious and deep. As to how she would cope with run- ning the family raising the little kids and busy husband, she answers that “not always easy but inspirational as well!” Talking about now hometown Tallinn Anna says that as a family they still are in search of their dream apartment or house. But living in Kalamaja neighbourhood already for 15 years has made it really rather cozy. Also she reveals her new found love for the trams - she's been quitting her car trips constantly to move around by foot or by trams.

Anna Kaneelina is an urban witch who’s not afraid of sharing her inner world – charming with her vulnerability and deep unworldly wildness. Ethereal pop with toxic effects (Tallinn Music Week, tmw.ee)

54 1/2019 RUBRIIK

1/2019 55 TMW Tallinn Music Week 2019

25.–31. märtsini toimub Tallinnas taas rahvusvaheline uue muusika ja linnakultuuri festival Tallinn Music Week (TMW).

Terve nädala kestva festivali keskmes on kolmel õhtul Kalamaja ja Telliskivi piirkonnas toimuvad kontserdid ja klubipeod ning konverents Eesti Kunstiakadeemias. Nädala jooksul leiavad aset ka tasuta linnalavakontserdid, vestlussari „Jutud”, kunsti- ja disainiprogramm, muusikategemise töötoad lastele ning Põhja-Tallinna restoranide paremikku koondav programm „Maitsed”.

56 1/2019 TMW

Tulevikuhelid kogu maailmast TMW 28.–30. märtsi muusikaprogramm TMW muusikafestivali žanrispekter ulatub eks- perimentaalsetest tulevikuhelidest tabelipopini. Kolme päeva jooksul toimub kümnes klubis ja kontserdisaalis kokku 23 esitlusõhtut, kus astub üles 170 artisti 28 riigist Eestist Taiwanini ja Vene- maalt Kanadani. Et mahukast kavast maksimumi võtta, asuvad tänavuse festivali klubid üksteisest lühikese jalutuskäigu kaugusel Kalamaja lähistel, tulipunktideks Telliskivi Loomelinnak, Eesti Kunsti- akadeemia (EKA) uus hoone ja Noblessneri linnak.

1/2019 57 tmw

Homsed mõtted 29.–30. märtsil konverents „TMW 2019” Tänavu leiab TMW konverents esimest korda aset Eesti Kunstiakadeemia uues hoones. Arutlustee- made keskmes on kultuuri mõju majanduse käivi- tajana. Teema üheks juhtkõnelejaks on Gunvor Kronman, kes on Soome pealinnas Helsingis Barry Adamson pannud sõna otseses mõttes kultuuri majandust vedama, juhtides nii maailmaklassist muuseumi Amos Rex rajamist kui ka kultuurikeskuse Hana- holmeni renoveerimist. Soome linnaplaneerimise edulugusid avab ka Helsingi ALA arhitektuuribü- roo asutaja, taktitundelise ja kunstiline disaini- käsitluse edendaja Samuli Woolston. Täiesti eraldi võetakse konverentsil luubi alla filmimuusika. Üks nimekamaid tegelasi selles vallas on Briti multitalent Barry Adamson, kes on mänginud bassi nii mõjukas Manchesteri post- pungigrupis Magazine kui ka Nick Cave’i bändi- des, teinud koostööd ekstsentriliste artistidega, nagu Jarvis Cocker ja The Associatesi laulja Billy McKenzie, ning ka filmimaailma intrigeerivaimate isemõtlejatega, nagu Derek Jarman, David Lynch ja Danny Boyle. Multitalendist Barry Adamso- ni intervjueerib mitte vähem andekas kirjanik, Zoë Howe kunstnik ja muusik Zoë Howe, keda peetakse Lucy Bright üheks uue aastatuhande parimaks rokibiograafiks. Howe on kirjutanud sellistest artistidest nagu The Jesus and Mary Chain, Stevie Nicks, Florence + Machine ja The Slits ning just TMW ajal ilmub tema sulest uus raamat, punkbändi X-Ray Spex liidri Poly Styrene’i biograafia „Dayglo”. Zoë Howe modereerib ka filmimuusika vestlust, milles lisaks Barry Adamsonile osalevad Briti filmitegijate ja kunstnike tandem Iain Forsyth & Jane Pol- lard ning viimaste aastate hinnatuimate filmide ja telesarjade („This is England ’90”, „Assassin’s Creed”, „The Nest“) heliriba eest vastutanud Lucy Bright. Lisaks konverentsile saab nädala jooksul mõt- temusklit treenida ka kõikidele huvilistele tasuta avatud vestlustel „Jutud” Telliskivi baaris Pudel. Iain Forsyth & Jane Pollard Vabas ja sundimatus vormis saab sotid selgeks Samuli Woolston põletavatel teemadel plaadiümbriste kunstist linnaruumi kujundamiseni ning kodulindistamisest vaimse tervise säilitamise võimalikkuseni muusi- Tee oma kava katööstuses. TMW tihedas kavas orienteerumiseks mine festivali kodulehele tmw.ee, leia huvipakkuvaimad artistid, teemad ja esinejad ning loo „oma kava” rakenduse abil sobiv nädala masterplan.

58 1/2019 tmw

TALLINN MUSIC WEEK 25 – 31 March 2019 Festival for tomorrow’s music, arts and ideas

The 11th edition of the nternational new music and urban culture festival TMW is scheduled to take place in Tallinn, from 25 to 31 March. TMW’s core is the new music festival and Creative Impact conference. The festival’s side events cover arts, design, public talks, kids work- shops and the showcase of the best restaurants in North-Tallinn.

Arts as the engine of ecomomy Scheduled to take place at the Estonian Academy of Arts on March 29th and 30th, the TMW conference will focus on the impact of arts on the economy. A special emphasis will be put on film music and the role of arts in urban and regional development. Some of the central figures of the conference will be the polymath musician Barry Adamson who has enlivened British music for decades – from playing bass in the influential Magazine to working with the film industry’s intriguing mav- ericks like Derek Jarman and David Lynch. The keynote speaker on the role of arts in regenera- tion of cities is Gunvor Kronman, who has put arts in charge of economy in Helsinki. More info and festival passes: www.tmw.ee

1/2019 59 jazzkaar

Joshua Redman Judith Hill Jazzkaar

(19.–28.04)2019 John Scofield

Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar tähistab 30. sünnipäeva Eesti jazziparemiku uute albumitega ja USA tänaste jazzitippudega: peaesinejad on Bobby McFerrin, John Scofield, Joshua Redman ja Judith Hill. Põhiprogrammis on üle 60 kontserdi.

Tallinn International Festival Jazzkaar celebrates its 30th anniversary this year, paying homage to the very first festival in 1990 with new albums from the cream of Estonian jazz as well as concerts of the current top jazz musicians in the USA. The main performers of this year’s Jazzkaar are Bobby McFerrin, John Scofield, Joshua Redman and Judith Hill. The programme of Jazzkaar 2019 includes over 60 Bobby McFerrin concerts.

60 1/2019 jazzkaar

Jazz & the City Liina Saar „Õhtulaulud" 19. aprill kell 21.30, Punane Maja

Esined Jazzkaarel. Mille poolest selle aasta kontsert on eriline? Täpselt Jazzkaare ajaks saab valmis minu uus album! Varem olen esinenud ansamblite MiaMee, Verbarium, Elletuse ja teiste koosseisus, aga päris oma nime alt muusika väljaandmine on minu jaoks kindlasti eriline sündmus. Laulud on minu kirjutatud, aga eriliseks teeb selle ettevõtmise see, et olen loominguprotsessi sõnade autorina kaasanud kaasaaegsed lüürikud Jaan Tätte, Jan Kausi, Maian Kärmase ja Jaan Pehki. Muusika on eestikeelne ja minu algidee oli luua helge, ilusa kõlaga, positiivseid tundeid tekitav muusika. Loo- dan, et see mul õnnestus. Ansambli kõla on uus, ei ole varem sellise koosseisuga üles astunud. Minuga koos on laval suurepärased jazzmuusikud Joel Remmel (klahvpillid), Jaan Jaanson (ki- tarr), Mihkel Mälgand (kontrabass) ja Ahto Abner (löökpillid).

Mis on Tallinnas Sinu lemmikkohad? Kui ma Tallinnas käin, siis veedan päris palju aega erinevates kohvikutes. Kalamaja kandis on tore jalutada ja seal on ka palju kohvikuid, kuhu sisse astuda.

Kui sulle antaks võluvits, siis milline oleks täiuslik Tallinn ja mille sa ära tuuniksid? Rohkem ratta- ja kergliiklusteid! Mere ääres võiks saada niimoodi jalutada ja rattaga sõita, et automüra ei segaks. Igasuguste pillide transpor- dile mõeldes võiks kesklinna piirkonnas kõikidele muusikutele parkimine tasuta olla. No lauljad võivad muidugi jala käia…

Kes festivali Jazzkaar välismuusiku- test sobiks Tallinna elama ja miks ning kuhu piirkonda? Mark Guiliana ja minu vastaskorterisse! Kusjuures ta on väga hea muusik! Tegelikult see Beat Music Project, millega ta ka Tallinna tuleb, on ikka väga hea asi, ootan juba.

Milline muusikapala iseloomustaks Foto: Sohvi Viik sinu jaoks kõige rohkem Tallinna? Ei oskagi niimoodi ühte konkreetset lugu nimeta- da, aga näiteks Bobby McFerrini albumit „Beyond words” kuulates meenub mulle Tallinna kevadine õhk ja meeleolu Otsa-kooli päevilt. Selle plaadi kuulasin ma põhimõtteliselt ribadeks.

1/2019 61 jazzkaar

Joel Remmel Trio 25.04 kell 20.00, Punane Maja

Esined Jazzkaarel. Mille poolest selle Milline muusikapala iseloomustaks aasta kontsert on eriline? sinu jaoks kõige rohkem Tallinna? Jazzkaarel on alati tore üles astuda, eriti veel oma Tuli välja, et see on kõige keerulisem küsimus… loomingut esitledes. Kevadel ilmub Joel Remmel Mõtlesin mõne hea eestikeelse loo peale, aga lõ- Trio neljas album „Sharp”, mida saame esimest puks maandusin ikkagi Ewert & The Two Dragon- korda tutvustada just juubelifestivalil. Eriliseks sile: „(In The End) There’s Only Love”. muudab kontserdi veel ka asjaolu, et külalisena liitub meiega Soome tippsaksofonist Joonatan Rautio. Usun, et tema mäng annab trio üldiselt lüürilisele saundipildile juurde veidi äkilisust ja kontraste.

Mis on Tallinnas sinu lemmikkohad? Mulle meeldib väga käia Paljassaares Pikakari ran- nas. Kui vähegi võimalik, siis vähemasti kiirelt ka ujumas. Lisaks praegusele elukohale Pelgulinnas on väga südamelähedane ka Kassisaba, kus üles kasvasin. Osa sellest tundmusest on kindlasti nos- talgiline, aga selles piirkonnas on jätkuvalt mõ- nusat rahu ja hubasust, mis vaatamata südalinna lähedusele pole kaotsi läinud. Suvisel ajal meeldib Tallinna puhul kõik, mis on seotud mereäärsega. Korralikul talvel, mida meil õnneks ka olnud on, veedan võimalikult palju aega suusaradadel, mis Tallinna mõistes asuvad enamasti äärelinnades.

Kui sulle antaks võluvits, siis milline oleks täiuslik Tallinn ja mille sa ära tuuniksid? Pean tunnistama, et olen pigem selline inimene, kes nii mõnegi asjaga harjub ega lase end välistest teguritest ülemäära häirida. Küll aga mõne asja puhul teeksin väikseid muudatusi. Tallinna puhul tuuniksin praktilise poole pealt ilmselt liikluskor- raldust, et mereäärne oleks inimestele hõlpsasti ligipääsetav, mitte ainult valitud kohtades. Kultuu- rielus on minu hinnangul seis üsna hea ja Tallinna väga midagi juurde ehk ei olekski ruumi lisada. Üks asi siiski − Philly Joe’s jazziklubile vähemasti 99-aastane ruumide leping, et seal saaks sama aktiivselt, aga suurema kindlustundega jazziasja edasi ajada.

Kes festivali Jazzkaar välismuusiku- test sobiks Tallinna elama ja miks ning kuhu piirkonda? Joshua Redman võiks kindlasti kuskil Kadriorus elada ja siis kohalike muusikutega mängimas käia. Mark Guiliana tahaks kindlasti kas Pelgulinnas või hoopis Rotermanni kvartalis elada. Shai Maestro oleks ilmselt igati õnnelik Kassisabas, Eyolf Dale ja John Scofield veedaksid enamiku ajast Nõmmel. Foto: Sohvi Viik

62 1/2019 jazzkaar

Öökontsert: Lenna Kuurmaa ja Mick Pedaja Reede, 19. aprill 2019 kell 23.00, Vaba Lava

Lenna, mille poolest selle aasta kontsert on eriline? Kontsert on väga eriline, sest esiteks mina ja Mick Pedaja oleme sellises koosseisus esimest korda laval koos. Mickuga ei ole ma varem koos musitseerinud, aga usun, et meil tuleb väga lahe kontsert. Teiseks me saame eksperimenteerida! See kõik tõotab tulla ka enda jaoks midagi erilist ja teistmoodi.

Mis on Tallinnas Sinu lemmikkohad? Pääsküla raba ja Nõmme turg.

Kui sulle antaks võluvits, siis milline oleks täiuslik Tallinn? Ma tekitaksin suuremaid rohealasid juurde.

Foto: Rene Jakobson

Kes festivali Jazzkaar välismuusiku- test sobiks Tallinna elama ja miks ning kuhu piirkonda? Loodan, et ka eelmise aasta välisartistid, kes jätsid kustumatu mulje, on ikka veel oodatud. Eelmise aasta festivali peaesineja laulja Laura Mvula sobiks elama Kalamajja.

Milline muusikapala iseloomustaks sinu jaoks kõige rohkem Tallinna? Mihkel Raud kirjutas kord ühe loo mulle „Töö ja vile”, selles loos on minu jaoks natuke Tallinna vibe'i. Käib raske töö ja vile koos!

1/2019 63 JAZZKAAR

30Mainekas Tallinna jazzifestival X!!! toimub 2019. aasta kevadel juba 30. korda!

estivali käivitaja ja korraldaja grand old lady Anne Erm (75) märgib, et Jazzkaar on vanuselt Euroopa keskmiste festivalide Fseas. „Kui me oleks jätkanud 1966. aastast (kui traditsioon katkestati − toim.) tänaseni, olek- sime vanuselt Pori jazziga ühel pulgal, Montreux’ festival oleks meist aasta noorem ja North Sea Jazz kümme aastat noorem,” arvutab Anne. Lisades, et Jazzkaar on jätkuvalt arenev festival parimas eas: „Nüüd on meil kogemusi, kontakte, ideid ja soovi eriliste väljakutsetega rinda pista, Eesti kultuurielu värvikamaks muuta ning innustada Eesti jazzmuusikuid!” Jazzkaar jätkab, aga iseenda jätkamise jaksu kohta märgib peakorraldaja: „Eks elame, näeme. Asendamatuid inimesi ei ole, aga muusikaarmas- tus hoiab meele värske ja tervise hea.”

Mis oli festivali algaastail kõige raskem? Minu kontserdikorralduse kogemused olid aastal 1990 üsna napid, kõike tuli avastada. Mul polnud kolm esimest aastat õrna aimu, kuidas raha liikus, festivalil polnud ju arvelduskontot. 1992. aastal jäigi osa festivali raha Tartu Kommertspan- ka. Minu osaks jäi kirjutada aastail 1990–1993 paarile-kolmele artistile garantiikirju, et maksan esimesel võimalusel võlad tagasi, kusjuures mul polnud aimu, mis asi see garantiikiri on. Bukletti said nime kümned toetajad − kes andis kingi- tusi artistide jaoks, kes alkoholi, kes paberit, kes värvi jne. Loetelu oli näiteks 1991. aasta bukletis ilmatuma uhke − kirjas on üle viiekümne firma Jakobson Rene Foto: nime, suurima eratoetaja annetatud summa oli 1000 dollarit. No ja piletihinnad olid esimesel krooniaastal 5–15 krooni. Võib-olla üks keerukamaid üles- andeid oli leida toetaja toonasele Ameerika parimale sopransak- sofonistile Steve Lacyle. Olin temaga rääkinud Amsterdamis 1991. aasta festivalil October Meeting. Muusik ütles siis naljatledes, et kui te mulle karvamütsi muretsete, siis tulen. Paraku oli karus- loomakasvatus omadega hingusele minemas ja kõrvikut ei õnnestunud hankida. Kuna Lacy elas

64 1/2019 JAZZKAAR

tollal Prantsusmaal ja oli saksofonifirma Selmer Ernst Taelaga, mida teha, olukord oli ikka üpris artist, siis otsustasime firmaga kontakti võtta. ärev. Tael teadis, et kiirabil on generaator olemas. Mulle oli mõned kirjad saatnud saksa nimega Mul polnud aimu, mitu neid Tallinnas oli, aga prantslane Kurtz, keda kohtasin, kui külastasin Tõnu Karu Tallinna linnavalitsusest aitas selle oma tädi Pariisis. Kuna mees tegeles ka muusika- n-ö välja rääkida ja kontsert toimus, elamus oli instrumentidega ja suhtles Selmeri juhtkonnaga, garanteeritud ja võisime kergendatult hingata. siis palusin tema abi. Lõpptulemusena ilutseski Selmeri logo kõige suuremalt laval. Oli vast julgus Jazzkaart on peetud eri paikades, kas panna sooloartist Sakala suurele lavale. Tema tänaseks on kodu leitud? duopartner jäi tulemata. Lacy saatis mulle hiljem Jazzkaare esimene kodu, tänaseks kadunud Sa- oma plaate ja uusaastatervitusi. kala Keskus oli parim, sest seal oli 1100 kuulajat mahutav suur saal, ligi 300 inimest mahutav Kolm artisti, kelle Tallinna toomine auditoorium, siis veel väiksemaid kohti, avar teise on endale kõige olulisem? korruse fuajee, mida sai klubiüritusteks ja tasuta Esimesed lapsukesed on ikka erilisemad. Joe kontsertideks kasutada. Nii oli 16 aastat. Järg- Zawinul, Jan Garbarek, The New York Voices... mised festivalid tuli pidada ringi rännates: Vene Zawinul jõudis 1994. aastal siia tänu sellele, et kultuurikeskus, Estonia kontserdisaal ja kirikud Filharmoonia Kammerkoori laulja Erkki Targo olid siis n-ö pealavaks ja keskmised kontserdid oli kohanud koori kontserdireisil hotellis Zawi- toimusid draamateatris, Salme kultuurikeskuses, nuli agenti ja võtnud tema kontaktid. Zawinuli klubiüritused Rock Cafés jne. See oli ikka päris elektroonikaga pikitud etnojazz küllap mõjutas keeruline – paariks kontserdiks tehnika üles pan- oluliselt kogu maailmamuusika ja jazzi arengut. na ja siis jälle teise kohta suunduda. 2012.–2014. Zawinuli omakorda vaimustasid Olde Hansa toi- aastal oli festivali keskus selleks puhuks spetsiaal- dud, mille ta ka laulusõnumisse põimis. selt püstitatud merepaviljonis Tallinna sadamas. Tänu sellele, et laulsin ansamblis Collage, Festival sai uue hingamise − õnnestus rohkem on mu lemmikute hulka alati kuulunud head tähelepanu pöörata atmosfäärile ja terviklikkuse vokaalansamblid. The New York Voices jõudis kujundamisele. 1995. aastal Tallinna tänu sellele, et Bela Flecki Aastast 2015 on kevadise festivali kodu Tellis- planeeritud esinemine jäi ära, sest Läti korraldaja kivi Loomelinnakus. Vaba Lava sai valmis just õi- Egil Straume hüppas alt ära ja lahkus peagi Lätist. gel ajal. Tore on olla loova atmosfääriga toetavas Saime raha tagasi. Kiirelt tuli leida asendus, sest keskkonnas. Rõõmustame, sest taas kord saame voldik oli trükki minemas. Voices oli õnneks sel pakkuda publikule terviklikku festivalimeeleolu, ajal Soomes, aga oli vaja Ameerikast kohale toi- kus publik saab liikuda ühest saalist teise, Vabalt metada nende saateansambel ja broneerida üm- Lavalt jazziklubi meeleolu kandvasse Punasesse ber juba soomlaste ostetud lennupiletid. Õnneks Majja. Kuigi Vaba Lava saal on Jazzkaare popu- oli tollal meie hea haldjas Finnair ja kõik lahenes. laarsemate kontsertide jaoks pisut väike, saame Aitäh, Ilona Kbejan! hakkama. Meie 30. juubelisünnipäev saab samuti Kuulda Norra saksofonist Jan Garbarekit, kes peetud Telliskivi Loomelinnakus Vabal Laval ja oli paljude muusikute lemmik, oli tõeliselt hea Punases Majas ning tasuta päeva kontserdid tunne. Meie väiksest tiimist ei osanud keegi siis toimuvad kõigis võimalikes põnevates kohtades uneski näha, et järjekord Jan Garbarek Quarteti loomelinnakus ja selle lähiümbruses. kontserdile Kaarli kirikus ulatub pea Vabaduse väljakuni ja rahvas on sunnitud istuma kiriku va- Kuidas võiks Tallinn paremaks muu- hekäikudes, sest muidu poleks lihtsalt mahtunud. tuda, et festivalikülalised rohkem See kontsert oleks ka peaaegu ära jäänud, sest linnaruumi nautida saaks? alles hommikul tehnikat kirikusse viies selgus, et Tallinn on kaunis ja külalislahke. Kindlasti võiks sealne vana elektrisüsteem ei pea võimendusele paremaks muutuda teenindus. Restoranide vastu. Siis mõtlesime raadio bigbändi direktori toidud on kohati lausa imelised ja sobivad nautimiseks ka gurmaanidele. Kuid hinnad ei meelita sinna keskmise sissetulekuga turiste, rääkimata omadest. Raekoja platsi söögikohta- de hinnad on „kirves” paljude Euroopa pea- Nüüd on meil linnadega võrreldes. Sama kehtib ka paljude kogemusi, kontakte, tarbekaupade hindade kohta. Eestisse tulla ideid ja soovi pole odav. Hea ka, kui lennuühendused veidi stabiilsemad oleksid. eriliste väljakutse- Tore, et mõeldakse järjest rohkem ka jalakäija- tega rinda pista, tele. Skoone bastionile võiks näiteks kerkida Jazzi maja. Selline mõte oli kunagi saksofonist Helmut Eesti kultuurielu Anikol, kelle sugulasele kuulus 90ndate algul see värvikamaks muuta kaunis mäekene. Suveteater ja Põhuteater on selle paiga paljudele tuttavaks teinud ja võib-olla ning innustada Eesti on kunagi sealne liiklusskeem selline, et bastioni jazzmuusikuid! ümbruses saab roheluses jalutada ja jalgrattaga ohutult kohale sõita.

1/2019 65 maitsejaht

Härg, nagu me teame, on pulli sugulane. Võib öelda, et suisa vend, ainult teatud erinevustega. Kui lautadest ja Härjal karjamaadelt linna tulla, saab selle võrdlusega jätkata.

Tekst: Pulss Fotod: erakogu, Lauri Laan

ähemalt Tallinnas, kus Maakri kvartalis uk- sarvist sed avanud restoran Härg on Rotermanni kvartalis tegutseva restorani Pull noorem vend. Mõningate erinevustega mõistagi, kuid kindlasti mitte puudujääkidega, mis looduses kahte venda eristavad. Härga ja Pulli lahutav vahemaa on lühike, mõ- lemal restol on samad omanikud – grillmeistrid ja Enn Tobreluts, Hanno Kuul ja Andres Tuule − ning mõlema kööki iseloomustavad samad märksõ- nad: grill ja liha, steik ja süsi. Kes on mõlemat külastanud, see kindlasti märkas, et Pulli ja Härja menüüdes kattuvad nii mõnedki road. Ühist on kahel restoranil veelgi: mõlemad paiknevad steigist ajaloolises, hoolega restaureeritud hoones ning

66 1/2019 maitsejaht

mõlema siselahenduse autorid on sisearhitekt Ines Haak ja disainer Aap Piho. Kui küsida lihalembidelt, millega nad eelistavad liharestoranis söömaaega alustada, siis võib kihla vedada, et võitjaks osutub böff. Härja menüüs on see ristitud söögikohale nime andnud sarvelise auks. Sööjale võib tulla kerge üllatusena tõsiasi, et härjatartari (15) juurde pole lisatud traditsioonilist toorest muna. Samas eks ole selline ettevaatus mõne aja eest avalikkuses suurt kära tekitanud juhtumit arvestades ka mõistetav. Parem karta munata kui hiljem munaga kahetseda. Koriander, sibul ja tšillipipar annavad kvaliteetsele veiselihale korralikult särtsu ja karakterit ning muna puudumine ei jää kindlasti keelt häirima. Kes aga eelistab küpset liha toorele, selle härg esimene eelroaeelistus peaks olema Härja tõm- Maakri 21 benumber: otse kuumade süte sees küpsetatud Sissepääs Tornimäe söesteik (15). tänavalt Kuigi Härg on liharestoran, ei tähenda see, et Tallinn seltskonnaga kaasas olevad taimetoitlased nälga Tel: 5382 5003 jäävad. Ka neil on võimalik kokku kombineerida kolmekäiguline eine. Nii Pulli kui ka Härja kokad üllatavad sööjaid enam kui meeldivalt oskuse- ga ümber käia mereandidega, mis lihatoitudele keskendunud restoranides polegi nii tavaline.

1/2019 67 maitsejaht

Soovitame mereannisõpradel julgelt alustada grillitud kalmaarikombitsaga (7) või bouillabaisse’ga (9). Viimane neist on tõhus ja rikkalik kausitäis, kus mereandidega pole koonerdatud. Suppi kroonib eriti hõrk rouille’i − spetsiaalse majoneesi törts, mis annab leemele mekki ja rammu juurde. Merelistel lainetel jätkates sobib võtta teiseks valikuks mere- annipaella (21) või Pullist tuttav plangulõhe (19). Pearoad jõuavad lauda koos lisanditega, kuid Pulss soovitab juurde tellida kreemist spinatit (5). See on väike ports lihtsat, aga maitsvat garniiri, mis tasemelt vaat et pearoa vääriline. Kes peab lugu lambalihast, sellele on hautatud grill-lammas kartuligratääni ja aedviljadega (19) piisav põhjus Härja-tee jalge alla võtta. Kvaliteetsed lihatükid on täiuslikult mooritud, nii et liha mure- neb kahvli all suisa iseenesest. Lihaveise sisefilee (29) on võluv klassik – üli- malt kvaliteetsed, õiges küpsusastmes mahlakad fileepalad puhkavad lillkapsapüreel, assistentideks lehtkapsas, ahjuporgandid ja karamellised sibulad. Härja menüüst saab ülevaate ka ühe käiguga, kui tellida lauda Härg Festi (86) nime kandev assor- tii, mis sisaldab söesteiki ja grill-lammast, veisepõ- se burnt ends’e ja pardifileed, krõbedat kamarat ja pehmet siga ning valikut lihakõrvasest ka. Kui kellelgi veel tekib selle lihapillerkaari lõpuks vagur soov midagi magusat põske pista, siis pettu- da ei tule ei tummises värskete marjadega täien- datud šokolaadikoogis (8) ega crème brûlée duos, kus mekkimiseks kõrvuti kohvi- ja vaniljevariant (7).

68 1/2019 restaurant

Härg Härg or ox, as we know is a relative of the bull. A brother even – only with certain differences, if not to say deficiencies. The Härg restaurant that has opened its doors in the Maakri Quarter is the brother of the Pull (Bull) restaurant in the Roter- mann Quarter. However, the difference between these two restaurants are not nearly as great as between the animals they are named after. The Härg and the Pull have the same owners, and the keywords characterising both are grill and meat. And any- one who has visited them both has noticed that the menus are somewhat similar. At a time when the anti-meat discourses of vegans are sound- ing increasingly fiery, the courage to still proudly hold one’s meat skewers on high deserves ac- knowledgment. Naturally, the adherents of traditional-con- servative values start with the beef tartare (€15) and continue with the marble steak (€29) or beef tenderloin (€29). The chefs at both Pull and Härg also surprise the guests with their exceedingly enjoyable talent for preparing seafood. We recommend that seafood lovers boldly start with the bouillabaisse (€9) and continue with the seafood paella or salmon on a plank, familiar from the Pull restaurant.

1/2019 69 1. 2.

3. 4.

5. 6.

70 1/2019 test Vana kooli nostalgia

Trendikaid söögikohti, kus toit näeb välja nagu kalorivaba ikebana ning gluteeni aja noaotsaga taga, nagu Joosep Toots kringlist rosinaid, on kogu pealinn täis. Neid tuleb pealegi juurde kiiremini, kui sulailmaga katuseräästas jääpurikad paljunevad.

Tekst ja fotod: Pulss ahvusköökidest ei hakka üldse rääkimagi ning igast maailma nurgast pärit eksootilisi kõhuelamusi pakkuvate söögikohtade valik laieneb tänakukiirusel. Aga kus käivad kõhtu kinnitamas inimesed, kes eelistavad taldrikul traditsioonilisi, rahvuskonservatiivseid maitseväärtusi? Need, kelle jaoks kõik ketšupist vürtsikam on liiga tuline; kelle esimene eelistus on siga; kana on parimal juhul salati aseaine ning kes ilma kartulita kõhtu täis ei saa? Ja mitte ainult nemad. Eks meile kõigile annab geenidesse salvestu- nud maitsemälu aeg-ajalt märku. Siis tahaks singirulle ja ahjukartulit ja sülti-sinepit ja hapukapsast. Ja muud traditsioonilist ka. Ilma igasugu kulinaarmulti ja -kulti viguriteta. Pulss käis seekord otsimas nii-öelda vana kooli söögikohti. Selliseid, kus road ei kannata kaloripuuduse käes ja kus lõhnab nostalgia, mitte basiiliku järele.

Sedasorti söögikohtade puhul on seisab endiselt omal kohal. See veidra üldjuhul raske rääkida gastronoomilistest arhitektuuriga majakeses asuv äärelin- üllatustest, kuid vähemalt ühte pakub napuhvet pakub kaugemalt tulijatele 1. Veski kõrts Veski kindlasti. Palju on Tallinnas kohti, ehedat elamust üleminekuajast, kohalike Laki 11a kus pakutakse üdikonte? Veski on kui jaoks on aga tegu paigaga, kus keha Üks veski seisab Laki teel ja veskitööd mitte ainus, siis üks vähestest kohtadest, kinnitada ja napsuklaasi taga ilmaasju ei tehta sääl, võiks Mustamäel asuva kus seda rooga saab. arutada, olgu selleks siis hoki, kohalik söögikoha kohta laulda. Kontrast töös- Suur osa Veski toidukaardil pakutavast poliitika või globaalprobleemid. tusmaastiku ja sinna veetud talupoeg- on mõistagi lihane, kuid kõrts käib ajaga Köök on Sirbi kohvikus slaavipärane. liku tuuleveski vahel on mõistagi terav, kaasas ning nende taimetoitude valik on Borš on hakatuseks kindel valik, ainuük- hoolimata sellest, et veski on aastatega täiesti asjalik. Spinatirisoto ahjukastaniga si selle pärast maksab Koplisse ronida. tiivikud kaotanud. Veski on ehedat sorti peaks igal taimetoitlasel silmad särama Väga head on ka teised suptšikud. Ehe- kõrts, mille menüü ja sisustus rihivad panema ja bataadiga vegeburks ka. Mus- dat nõukaköögi glamuuri esindab Sirbi nõukanostalgilist ühismajandiglamuuri. tamäe kandis on Veski kõrts tubli tegija menüüs kana tabaka. Saab ka šašlõkki, Mis seal salata, teevad seda korralikult. ning ausalt öeldes on raske leida põhjust, liha juustukattega (mjaso po frantsuzski) Uksed tehakse Veskis lahti kohe miks ka kaugema kandi rahvas ei võiks ehk liha prantsusepäraselt, liha peekoni- hommikul, et töörahvas saaks enne veskiteed ette võtta. ga, seda, teist ja kolmandat. Lisanditest päevaaskeldusi pudru, pirukate ja muna- tasub tellida friikartuleid, need on Sirbis roogadega kõhu korralikult täis. Lõunast 2. Sirbi baar üllataval tasemel. Kõik pakutav on süda- alates pakub Veski korralikku eestipärast Kopli 69k mega tehtud ja maitsev, salat kvaliteetne kõrtsitoitu. On seljankat ja borši, Caesari Tahate korralikku nostalgialaksu ja rän- ja värske, portsud prisked ning hinna, salatit ja kitsejuustusalatit, seapraadi nata ajas tagasi, ilma ajamasinat kasuta- kvaliteedi ja kalorite koguse suhe on hapukapsaga ja peekonis kanafileed, mata? Siis istuge trammi ja võtke suund väga mõistlik. lõhepastat, Kiievi kotletti ja muud ka. Koplisse. Õnneks pole kinnisvaraarendus Eesti keelega saab Sirbi kohvikus Hinnatase on mõistlik, portsud korralikud sealkandis veel tuure üles võtnud ning kenasti hakkama ja turvalisusega pole ja toit omas klassis täiesti tegija. üks kohalikest legendidest, Sirbi baar, Koplis ammuilma probleeme. Nii et kes

1/2019 71 test

ja kukliviilude vahel, vaid suratud suure törtsuke tomatipastat või mädarõigast, pahmakaga ühest servast sisse. See veidike küüslauku või mõnd ürti. Ja kui kõik on väga helde käega üle valatud kohvikus saaks valgust ka veel pisut in- roosakaga kastmega. Ja see on külm. tiimsemaks timmida, saaks olemise väga Pealmist kihti on kõige mõistlikum lür- hubaseks. pida, tavalisel moel süüa üritades kulub Paarile mainitud pisukesele miinusele kogenematul sööjal salvrätte vähemalt vaatamata on Vanaema KurrMee üks peotäis. Pihvid on õhukesed ning nende väga mõnus asumikohvik. Oleks selliseid veiselihasisaldus tundub olevat napi- vaid rohkem. poolne. Friikaid on papptaldrikul korralik kuhi, üpris prostat kastet pea sama palju. 5. Alfredi pubi Kiirelt saab see kraam valmis, ja odav Rahumäe tee 25 on see ka ning kõht saab kivina täis. Aga Mõnes mõttes on sümboolne, et Rahu- kõik ülejäänu, oeh, see on ikka väga halb mäel paiknevad naabermajades kaks eri ja raskesti seeditav. maailmadest pärit söögikohta. Üks neist on Akbana, mida nii mõnedki peavad 4. Vanaema Kurrmee pealinna parimate Inda restoranide sekka Koidu 89 kuuluvaks. Teine on Alfredi pubi, tõeliselt „Saab sööki, saab jooki, saab priimat ehe vana kooli kõrts, kus tavalised eesti pannkooki!” laulis Pipi Pikksukk. Selle, teise inimesed õhtuti süldibändi saatel jalga ja kolmanda saamiseks ei pea Segasumma keerutavad ning lasevad hea maitsta suvilasse sõitma, saab ka lähemalt. Uue toitudel, mis kuuluvad Eesti pubiroogade Maailma asumist, kohvikust nimega Va- kullafondi. Valik on seega seinast seina. naema KurrMee. Jah, just nimelt KurrMee, Oma põhilise trumbi tõmbab Alfred mitte Gurmee, on selle kolme-nelja kuu varrukast välja siis, kui kehv suusailm eest avatud kohviku nimi. läbi on saanud. Aed on sellel kõrtsil Valik on selles kohas lihtne. On väga õdus, tõeline oaas. Teine sama Veski on ehedat supp, on salateid, saiakesi-pirukaid ka. kõva trump on külmlaud. See on puhas Põhiline on mõistagi pannkoogid. Need eestimaise pidulaua klassika, singirullid, sorti kõrts, on kenasti kuldsed ja koduselt mekkivad kana ja liha tainas, salatikorvikesed ja kõik mille menüü ja ülepannikad. Paksustki on neil parasjagu muu. Väga korralikul tasemel tehtud. ning saab nii soolase täidisega kui ka Nii et kes tahab suvisel ajal korraldada sisustus rihivad magusaid. Soolased maksavad 4–4.50, pidulikumat istumist lookas vana kooli nõukanostalgi- magusad jäävad 2.50–4 euro vahemikku. laua taga, siis Alfredi hoov on selleks Kaks pannkooki annavad kokku täies- nagu loodud. list ühismajandi- ti korraliku kõhutäie. Singi-juustu on Tavamenüü puhul tuleb aga tun- glamuuri. klassika, tex mex pannkook pole ka paha, nistada, et Alfredi pakutav on pigem kuigi vürtsikust on turvaliselt olematust keskmisel tasemel. Peensaare lihaveis pisut rohkem. Magusroaks sobivad suu- konjakikastmes (10) paistab silma hästi tahab ehedat elamust ning maitsvat repäraselt moosi ja jäätise või mis veelgi küpsetatud lihatükiga, kuid ürdikartulid, kõhutäit, see seab sammud esimesel parem, Nutella ja banaani pannkook. konjakikaste ja vokitud koogiviljad on võimalusel trammpeatuse poole ja võtab Kui nüüd pisut nuriseda, siis kõige- igavad. Sama saab öelda ka metsaseene- Sirbi sihiks. pealt, soolase täidisega pannkookide kastmes grillseakarbonaadi (7.50) kohta, küpsetamiseks võiks kasutada teist tai- ainult et selles roas ei karga ka liha esile. 3. Räägupesa nast, mis oleks kröömike vähem magus. Igav keskmine ja ausalt öeldes eeldaks Nõmme tee 53 Ja teiseks, soolaste pannkookide juurde sellises rahvalikus kohas ka suuremat Gurmeeburgeriteks nimetatud kotleti- pakutavat hapukoort võiks pisut tuunida: lihatükki. Kui juba sealkandis olete, siis saiade buum on kestnud juba nii kaua, et paljud on hakkavad juba unustama, milline näeb välja ja kuidas maitseb see nii-öelda klassikaline, rotikaks kutsutud eesti burks. Selline, mida lasevad hea maitsta burksiputkade juurde kogunenud ossid. Tahate seda mekki meelde tuletada? Vabalt. Selleks pole vaja kaugele sõita ja kummi kulutada. Minge näiteks Nõmme teele, seal seisavad paarisa- jameetrise vahega kaks konkureerivat legendaarset burksiputkat: Räägupesa ja Staap. Räägupesa omanimeline burks on selle stiili klassikaline esindaja. Tellige topelträäguburger ning friikad ja kaste sinna manu. Burks on korralik kobakas, kuid peeneks hakitud roheline kraam pole laotatud mitte kihina pihvide

72 1/2019 test

kõhtu kinnitage Akbanas, Alfredist saab napsu, tantsu ja sakummi. Old School Nostalgia

6. Sõõrikukohvik he capital is filled with modern and interior design, should be placed Jaama 12, Kentmanni 21 and trendy eateries, and more under heritage protection. Before it’s Nõmmekate jaoks on Sõõrikukohvik le- Tare being constantly added. too late. gendaarne söögikoht. Juba üle 25 aasta Pulss went on a search for really old- Of course, the trademark of the on see söögikoht Nõmmel tegutsenud school places. Where the cuisine does Sõõrikukohvik (Donut Café), which ning selle kuulsate, tuhksuhkruga üle not suffer from a lack of gluten and operates in both Nõmme and the city puistatud sõõrikute maitse on palju- calories, and which smells of nostal- centre is pleasantly rich donuts, sprin- dele juba lapsepõlvest saadik tuttav. gia, rather than basil. kled generously with powdered sugar. Võib-olla isegi kolmandale külastajate Alfred’s pub in Rahumägi is an au- And other dishes are available as well. põlvkonnale. Aga Sõõrikukohviku valikus thentic pub, where ordinary Estonians But there’s no embellishing or beating pole mõistagi pelgalt pontšikud, vaid ka have drink in the evenings, dance to around the bush. If the main course hommikusöögid, supid, salatid, praed the music of a traditional band, and contains pork, it’s called the pork main ja muu magus. See söögikoht tegutseb enjoy dishes that are Estonian pub course. Or if it’s fish fillets, then it’s mitte ainult Nõmme mändide all, vaid ka favourites. called the fish fillet main course. Tallinna kesklinnas Kentmanni tänaval. The boom of gourmet burgers has Sõõrikukohviku kesklinna esindus lasted so long that many have started asub tiheda liiklusega Liivalaia tänava to forget what a classic Estonian läheduses. Koht on Nõmme omast väik- burger, called a rotikas, tastes like. The sem, kuid rahvast jagub sinna korralikult. Räägupesa is the place to get one. Osa kundedest lahkub söögikohast pun- Quickly prepared, it is inexpensive and gil sõõrikukotiga, osa jääb aga istuma. fills the stomach. But everything else is Menüü on Sõõrikukohvikus sõna otseses very bad and hard to digest. mõttes klassikaline. Saab kartulisalatit The Veski on Laki St in Mustamägi ja makraga riisisalatit, täidetud pann- is an excellent pub, that attracts clients kooke ja frikadellisuppi. Nostalgiameetri with its kolkhoz nostalgia – in both mõõdik kargab lausa lakke, märgates, et the interior design and the cuisine. Do liharoale on lisandiks pandud ananassi you want a culinary experience? Order või kalkunile virsikut. Oijah, mõlemad the marrow bones. tähendasid nõukaaja lõpul ülimat eksoo- Vanaema Kurrmee, which opened tikat ja šikki. Ja siis viinerid kartulisalatiga a few months ago, tempts the resi- (3.80) või viinerid kartuli ja hapukapsaga dents of the Uus Maailm neighbour- (3.80), see on ikka puhas kuld. hood (as well as visitors from farther Hinnatase ongi teine selge põhjus, away) with its pleasantly golden- miks Sõõrikukohvik on nii menukas. Kui brown pancakes, salads and home- ikka täiesti korraliku prae eest küsitak- made soups. se kõige rohkem 4.60 ja pakutav on For the best dose of nostalgia, get kvaliteedilt korralik, siis pole imestada, et on the tram and go to Kopli. Destina- kundesid jagub. Kes Nõmme või Liivalaia tion: the Sirbi bar. This out-of-the- uulitsa kandis tahab soodsalt ja maitsvalt way buffet provides authentic early kõhu täis saada, siis Sõõrikukohvik on 90s chic. The place, and the menu väga hea valik.

1/2019 73 mood

Coco de Mer / Playboy

74 1/2019 mood

Kollektsioon kaupluses Ulakas Kaunitar Briti brändi Coco de Mer'i koostöös Playboyga valminud eksklusiivne pesukollektsioon on inspireeritud vintage-glamuurist ja sensuaal- susest. Foto/Photos: Rankin

Saadaval kaupluses Ulakas Kaunitar (Pärnu mnt 36) ja e-poes www.ulakas-kaunitar.ee

1/2019 75 mood

76 1/2019 mood

1/2019 77 mood

78 1/2019 mood

1/2019 79 mood

80 1/2019 mood

1/2019 81 tegija

Tallinnas jagub kõikE, mis Elus lahE! Ettevõtja AllAn MArtinson (52) on edu ja innovatsiooni suunas juhtinud mitmeid rahvusvahelisi tiime. Ta leiab, et Eesti on ettevõtluseks ja elamiseks heade võima- lustega keskkond, kust tuleb aga aeg-ajalt piiri taha värskete mõtete jahil käia.

Tekst: Kadri Kütt

llan on olnud tegev väga erinevates vald- LeapIN. Allan jagab ettevõtte usku trendi, et kondades ja ettevõtetes. Oma sõnul on inimeste töö muutub üha vabamaks. Ta leiab, et ta senises karjääris pea igal positsioonil traditsiooniline töösuhe on kõikjal maailmas al- Apidanud kübarast jänest välja tõmbama. lakäiguteel. „Mida rohkem ajudega tööd tehakse, Starship Technologiesi pakirobotite arendamise seda enam on võimalik töötada vaba agendina ja kogemusest toob ta näiteks nullist ärilise ja ope- teha seda oma juriidilise keha kaudu. See annab ratsioonide poole ehitamise ning USA õigusloo- võimaluse töötada mitmele tööandjale ja müüa mega tegelemise. MicroLinkis tuli tal aga mitmest oma oskusi, kuhu neid on vaja. Mulle see mõte ettevõttest kokku õmmelda üks ja toimiv. Lisaks kangesti meeldib ja ma vaatasin oma järgmist on Allan ehitanud Eesti esimesi riskikapitali ja on- tööd planeerides kolme-nelja ettevõtte poole, line-meedia ettevõtteid. Kõik see on tema jaoks kes vastava teemaga tegelesid. LeapIN võitis, olnud tundmatus vees vettehüppamine, samas on kuna siin on väga vinge ja tore tiim ning alusmüür Allani töö sisu olnud sarnane. Ta leiab, et kui sul laotud, edasi tuleb vaid peale ehitada ning maail- on olemas teatud oskuste kogum, polegi niivõrd ma raputada. ” tähtis, mida sa täpselt teed, vaid kuidas sa seda teed. „Minu peamine ampluaa on üldjuhtimine, alaTi ühE jalaga kodumaal strateegiline juhtimine ja kastist välja mõtlemi- Asukoht ei ole Allani karjäärivalikutes olnud pea- ne. Tänu oma taustale olen tugev ka kõiges, mis mine aspekt, samas ei soovi ta Eestist jäädavalt puudutab turundust ja suhtekorraldust.” lahkuda ega kujuta end ette ka ainult siin elamas. Allan nimetab end kahepaikseks inimeseks ja see muuTusTE aEg pakub talle küll logistilisi proovikivisid, aga samas Eelmisel aastal haaras Allan tekkinud võimalu- ka võimaluse ühest asukohast tüdinemata eri sest kinni tagasi ja võttis aja maha. Tema elus oli linnades elada. „Erinevad kultuuriruumid pakuvad selleks hetkeks üks tööetapp just läbi saamas ja vaheldust ja minu jaoks on väga oluline, et mu järgmise alustamisega ei olnud kiiret. Ta jagab, et kodulinnades oleks ka loodust. Eesti on selles on kogu oma elu jooksul kuni aasta ette tead- mõttes hea koht, kus saab vaid viie minutiga nud, mis suunas ta järgmiseks liigub. Erinevate loodusesse minna, mujal maailmas see nii lihtne tööde vahel pole tal siiani pausi olnud, pigem on ei ole.” ta ühte lõpetades juba järgmisega pihta haka- Allan on kõige pikemalt võõrsil olnud Vene- nud ja mitmel rindel tegutsenud. „Võtsin esimest maal, kus ta veetis ligi kaheksa aastat Moskva korda enda jaoks teadlikult natukene rohkem ülikoolis õppides ja sõjaväeteenistuses. Lisaks on aega. See oli väga lahe ja soovitan kõigile mitte ta pea kolm aastat elanud USA-s San Francisco hüpata ühest asjast teise, kui vähegi võimalust piirkonnas. „Balti pealinnades ja Londonis olen on. Inimesed nimetavad seda sabbatical’iks (ingl k samuti nii palju käinud, et need tunduvad nagu ’loomepuhkus’), mina aga seljakotiga maailmas ei kodulinnad. Minu jaoks defineerib kodulinna see, rännanud. Minu jaoks oli see eestimaine sabba- kes saan seal GPS-i abita hakkama või mitte.” tical.” Allani jaoks oli see ka eraeluliselt suur muu- Vau-EfEkTnE tuse aeg − lahutus kuus aastat kestnud abielust Eesti on muidugi kodumaa, aga Allan leiab, et ettevõtja Karoli Hindriksiga. Kaasade kiire tööelu siinne elu- ja ärikeskkond muutub ka külaliste ja tööreisid lubasid neil ühist pereelu elada paha- jaoks järjest paremaks. Neutraalse kõrvalseisja tihti vaid loetud päevad kuus, millega kaasnes positsioonilt hindab Allan Eesti loodust ja nelja teatav võõrdumine. Allan ja Karoli on aga endiselt aastaaega. Tallinn on tema hinnangul piisavalt sõbrad ja head lapsevanemad oma ühisele tütrele suur linn, kus jagub kultuuri ja kõike, mis elus on Mayale. lahedat. Lisaks on Eestis viimastel aastatel arene- nud arvestatav tehnoloogiameka, mis on toonud uus algus siia uusi inimesi ja ka riigi üldist taset tõstnud. Möödunud sügisel otsustas Allan asuda juhtima „Kümme aastat tagasi Silicon Valleysse minnes oli e-residentide teenindamiseks loodud idufirmat see tõeline vau-efekt, nüüd on ka siin päris vau.

82 1/2019 tegija

Allani rollid: 2018– ... LeapIN tegevjuht 2014–2018 Starship Technologies nõustaja ja ärijuht 2004–2014 Riskikapitalifirma MTVP juhtiv partner 1998–2004 MicroLinki tegevjuht, Delfi nõukogu esimees 1990–1998 Baltic News Service’i asutaja ja tegevjuht

Kui Tallinna, siis Telliskivisse Eestisse ja just Tallinna reisiva- le külalisele soovitab Allan väi- sata vanalinna, aga ka Telliskivi ja Kalamaja kanti. Võimaluse korral tasub nende piirkonda- dega tutvuda koos mõne koha- likuga. Allani Singapurist pärit kolleeg on öelnud nii: „You can get a girl out from Telliskivi, but never get Telliskivi out of a girl” (ingl k ’võid saada tüdruku Telliskivist välja, aga Telliskivi tema südamest mitte’).

1/2019 83 doer

ntrepreneur Allan Martinson (52) has led many international teams towards success and innovation. He believes that Es- tonia is a great environment for entrepre- neurship and living, but from time to time Eit is necessary to go out and hunt for new ideas. Allan has been active in various sectors and busi- nesses. The challenges have also been jumps into unknown waters, but the content of the work has been the same. He believes that if there is a set of skills, it doesn’t matter what you do, but rather how you do it. “My range is general management, stra- tegic management, and thinking outside the box. Thanks to my background, I am strong in marketing and public relations.” Last year, Allan grabbed an opportunity and took some time off. “For the first time, I consciously took some free time for myself. I didn’t travel the world with a rucksack. For me, it was an Estonian sabbatical.” That year was also really rough one for Allan personally - the divorce from his wife Karoli whom he has the daughter together. too tight the sched- ules, too little time for the family, that´s the conse- quence. Still friends though and giving everything to We have parenting their little girl. In autumn, Allan decided to take up a position as manager of LeapIN, a startup providing services for everything e-residents. The company has faith in the present trend of people’s work becoming increasingly freer. “The more mental work is done, the more you great in life! can work as a free agent and do this through your own legal body. This allows you to work for many employers and sell your skills wherever they are needed. LeapIN, says Allan, has a truly awesome team and the foundation is solid; Location has never been a primary concern in Samas ainult Eestis olla ka ei saa – kui sa ei näe Allan’s career choices; at the same time, he does ülejäänud maailma ja oma sihtturge, jääd vaimselt not want to leave Estonia permanently nor can he kängu.” imagine himself living only here. “Different cultural Eestit peab Allan Euroopas üheks atraktiivse- spaces offer variety and for me, it is important that maks ettevõtluskeskkonnaks. Tänu e-residentsuse my hometowns also have nature. In this sense, võimalusele saab siin äriga alustada ka interneti Estonia is a good place, where you can head out vahendusel ja sellele kaasaaitamisega LeapIN te- into nature in just five minutes, which is not as easy gelebki. „Elamise mõttes näeb järjest rohkem ini- elsewhere.” mesi Eestit võimaliku vahva elukohana. Vaatasin Estonia is of course home, but Allan believes hiljuti Eesti iduettevõtete statistikat ja sealt ilmnes, that the living and business environment here is et ligi viiendik nende töötajatest on välismaalased becoming increasingly better for visitors as well. – üle 2500 inimese − ning neid tuleb aina juurde. In his assessment, Tallinn is a sufficiently large city See on uskumatult vinge arv.” with enough culture and all the things that make life Tahaks enam lennata, aga... worth living. In addition, in recent years a remark- able technological portfolio has developed in Es- Riigi puudustest rääkides nimetab Allan Eesti kui tonia, which has attracted new people and has also ääremaa asukohta ja lennujaama, mille tõttu on raised the overall level of the country. “Ten years siia küllaltki keeruline reisida. „See, mis on teistes ago, a visit to Silicon Valley involved a serious ‘wow’ Euroopa linnades normaalne, et saad hommi- effect, but now, there’s a fair amount of ‘wow’ kul lennukiga minna ja õhtul tulla, on siin täiesti here as well.” Allan considers Estonia to be one of puudu. Ka mandritevahelisi lende siin teha ei Europe’s most attractive business environments. saa. Minu jaoks on normaalse lennuühendusega Thanks to the possibilities offered by e-residence, Helsingi või Riia, meil on sellega aga kehvad lood. it is possible to start a business via the internet here Minu jaoks on eriti uskumatu ka see, et Tartus kui as well, and LeapIN helps with this exact process. peaga linnas maandub ainult öösel üks lennuk “In terms of living, people are increasingly seeing Helsingist. Ma ei tea, kas Euroopas on sellise Estonia as a possible place to live. I recently saw vaimse potentsiaaliga linna, kus on üle 100 000 the statistics on Estonia’s startups—around a fifth of elanikku ja kus ei ole kiiret ühendust välismaail- their workers are foreigners—over 2,500 people and maga. See on müstiline.” there are more coming.”

84 1/2019 plaadid

käed üles! uidas käsi käib, käsi peseb kätt, käed puusas-rinnal... ja käed teki peale, kui Kvoodis! Siit võiks vast veel pikalt käiata. Käte kohta käivast infost loetakse välja palju põhjapanevat inimese ja elu kohta. Jan Hel- singi uus, järjekorras teine album „Käed” lae- nab sealt laekast kilde, aga on ka kõlapildilt tuttavlik. Mis pole mingi miinus, vaid siinko- hal pigem pluss. Muusikaliselt nn shoe-gaze, indie- või dream-pop, mis iganes, kunagi 80–90ndatel levinud alternatiivkitarrimuusika saund. Samas pole see stiiliarsenal olnud peavoolu teema, pigem vähemuste rõõm. Stiil esindab siin ka suuresti JH kollektiivi kui sõpruskonna-põlvkonna identiteedi üht väljundit. Nostalgia värk kah, aga samas on Jan Helsing saanud vanad vormelid ikka väga värskelt kõlama. Meloodiad ja rütmid kos- tavad täitsa tänase päeva helidena. Kirjanik Jan Kausi loomingulise käekirja häid näited jätkub albumil nii muusikas kui muidugi ka tema laulutekstides. Veenvat sisendit tulvab orgaaniliseks tervikuks kõigilt teisteltki bändi liikmeilt. Eriti õnnestunud on lauljatar Kristi Kindeli come back. Kristi on teinud ka albumi kujunduse. Kindel soovitus!

Jan Helsing Käed

Aktu- Tuulelipp Diiva ja 20 aastat Ise- aalne Kali Briis tiivad hiljem loomude Kaamera Cloudy with A Sofia Rubina Metsatöll välimää- Chance of Briis Anna Kaneelina Where It Begins Katk kutsariks raja Anna Kaneelina Alan Oloneni popüksus teeb elektropopi muu- Sofia on läbi-lõhki laulja, Aastal 10212 maavalla Madis Muul sikamaastikul mitmeid osav igas asendis-stiilis- aja järgi alustas tänane Hextet Laulja Anna Pärnoja žanris, kuid jazz ja RnB folk-metal’i uhkus ja esikalbum on söakas tempe, püüab tuulelipuna Characters siit ja sealt popist funk’ini, jäävad pärusmaaks. Uuel hirm. Seitsmes kaua- ja sume. Hillitsetult albumil kõlavad tema mängiv ja tosin uut lugu nagu ikka ilmaennustuse Klahvkamehe ja kom- särtsakas. Moodsalt enda kirjutatud lood platel näitavad, et ramm ja tegeliku ilmaga − vahel posiitori Madis Muuli elektrooniline, samas just RnB lahendustes, ei rauge. On uut ja vana, läheb täppi, vahel mitte. Hextetis on kaheksa üsnagi traditsiooniline ja soveldanud tema kaasa. nii karmimat kui õige Aga jõuad sa igaühe noort meesmuusikut. maalähedane. Salapära- NB! Muide, ühe loo on veidi ka õrnemakoelist ja maitse järgi end sobivalt (Plaadil teeb kaasa ka ne, samas puhas ja selge, kirjutanud ka ajakirja meloodilisemat metal’it. välja pakkuda!? naishääl Marta Jakovski.) minimalistlik ja maksima- Pulss väljaandja. Minge Atso Markot enam pole Debüütalbumil esitavad- listlik, no mine võta nüüd ka Jazzkaarele esitlust kambas, aga seevastu kirjeldavad neli klarnetisti lõpuks kinni! kuulama! Marko Matvere lööb justkui ülejäänud nelja kaasa! selli − rütmigrupi raami- tud pildil eri karaktereid. Vahest ka praktilise väär- tusega kuulajaile?

1/2019 85 hetkes

Millist aastat me endile soovime? Kaidi Karilaid on aastaid aidanud teisi muutuste teele, kohtumised temaga avardavad inimestel pilti sellest, mis kõik võimalik. Ise ei pea ta end mitte koolitajaks, vaid teadlikkuse vahendajaks

Tekst: Monika Kuzmina ohtume Kaidiga Viru keskuse Rah- Fotod: erakogu va Raamatu poes, valime välja kaks lugemiseks mõeldud tugitooli ning jutuajamine taeva ja maa piiril algab. Juba pärast paari esimest lauset tahaks öelda:K „Oh sa säde, milline naine!” Kaidi silmad säravad nii, nagu oleks päike isiklikult nende val- vuriks. Olemuslikult rõõmsa naise juures on tunda aga ka kurbusest õpitud elutarkust ja küpsust. Kai- di tegi elus seitse aastat tagasi kannapöörde. 17 aastat juhtis ta suures rahvusvahelises kor- poratsioonis üheksat ettevõtet, kus töötas kokku enam kui 5000 inimest. Töö oli lõbus, vaheldus- rikas ja ettearvamatu, nagu ta isegi. 2012. aastal

86 1/2019 hetkes

lõpetas ta Holistika Instituudi terapeudi erialal. Kas inimesed ärkavad siis, kui lõpp lähedal? Samal aastal viis elu ta kokku Access Conscious- „Sest me ei usalda end. Me ei usalda valikuid, mis nessiga, mis on muutnud tuhandete elu. Nende tegelikult on igal hetkel meie ees. Minu suurim elu, kes valivad oma ellu iseennast. Inimesed soov on see, et inimesed ärkaks üles just praegu. Kadi teab, mil tema silmad hakkasid särama: ütlevad, Kui sinu elu on juba ilus, ei tähenda see, et see on „Hetkest, kui ma kuulsin olulise inimese käest üht valmis elu. Mis siis, kui kõik saab veel paremaks lauset, mida ma oleksin justkui terve elu ooda- et ma minna? Kõik see säilitamine ja korrashoidmine ja nud. Ma teadsin seda tegelikult juba ammu. Mulle olen kõik see, kui sa üritad pidevalt saavutada midagi ja öeldi: „Kaidi, sul ei ole mitte midagi viga, sa oled ajad ennast takka. Selle asemel, et olla siin. Takka lihtsalt teistsugune!” Ma lihtsalt ei tahtnud selle julge, sundimine, maailmalt kiituse ootamine ja nende hetkeni leppida sellega, et ma olen teistsugune, julgen reeglite järgi elamine, see pidev „ma pean” ongi siis aga võtsin vastu, et ma olen teistsugune. See kõige suurem hävitaja. Kui inimene on valmis on kõige suurem rahulolu minus endas.” teha asju millekski muuks, siis saab vaadata näiteks, kuidas Mida tähendab „teistsugune”? „Üritasin mee- teist- luua teistmoodi selles ühiskonnas raha või elu just leheitlikult olla nagu kõik teised ja see oli raske. moodi, selliselt, nagu sulle sobib.” Mis mind pani olema nagu kõik teised, oli see, et Mida teha kui soovid elu muuta? „Soovitan en- ma ei saanud aru, kuidas ma ei sobitu. Tegin kõik aga see ei dalt küsida ausaid küsimusi. Mida sa konkreetselt selleks, et kõiki teisi rahuldada. Kõiki ettevõtteid, ole tege- muuta soovid elus? Mida sa luua soovid?” kus ma tööl olin, kõiki inimesi, kes tahtsid mind Miks sihid ja soovid alati ei täitu? „Eesmärgid tööle võtta. Kõik olid õnnelikud, välja arvatud ma likult ei täitu tihti sellepärast, et me oleme nendes ise. Arvasin, et kui ma seda teen, siis on minuga julgus. kinni. Kui sunnime ennast sellesse, siis on neil kõik hästi, aga see läks aina hullemaks. Kuni ma väga keeruline täituda. Sellepärast inimesed ka seitse aastat tagasi lõpetasin enda arvustamise. See on katkestavad tihti, et nad sunnivad ennast selleks. See ei ole vale, kui ma teen asju teisiti. Sellel het- see, kui Kui vaadata planeeti, siis taimed või loomad kas- kel lõppes kogu draama ja sära tuli silma.” vavad pingutuseta. Isegi võilill kasvab asfaldist läbi Murdepunkt sekundiga? „See võib tulla kohe. tead ise, pingutuseta. Samamoodi on inimese loomisega. Oleneb, kas sa võtad vastu selle, kes sa päriselt mida sa Kui ma tean, mida ma soovin sel aastal luua, ja oled.” Kaidi möönab, et säärane muutus võib olen valmis sellest lahti laskma, siis see toob mu teisi ehmatada. „Ma olen terve eelneva elu olnud tead, ja sellesse hetke kohale. Kohalolus saab kõik väline maskikandja, üritanud olla keegi teine, püüda järgid toetada selle asja loomist, mida sa oled otsusta- sobituda maailma, kus näidatakse ette, milline nud. Kui me unistame ja jääme sellesse asja kinni, naine, ema või ühiskonnategelane tuleb olla. seda siis me ei ole kohal. Kui ma vaatan hetkel ringi, siis Järsku sa muudad seda ja hakkad looma kõike teadmist. see koht ja need inimesed panustavad kohalolus- selliselt, nagu sulle sobib ja palju lihtsamalt. Siis se. Kui seda ei ole siin, siis ma ei saa välisenergiat ma olen teiste arust halb ja kole, sest ma ei tee ja pean punnitama läbi elu, et seda saada. Pun- asju traditsiooniliselt. Olen praeguseks hetkeks nitades võib ka asju saada, aga nii on lihtsam. Me väga selgelt aru saanud, et see ongi põhjus, miks ei pea sellest aru saama, see ei ole oluline. Mulle inimesed ütlevad mulle, et ma olen võimaluste meeldib alati küsida küsimusi, kuna küsimus avab kuninganna. Inimesed ütlevad, et ma olen julge, ja väestab. Toob võimalused ligi. Keerulises olu- julgen teha asju teistmoodi, aga see ei ole tegeli- korras küsin: mis siin veel võimalik on? Ma ei pea kult julgus. See on see, kui tead ise, mida sa tead teadma vastust, vaid selle küsimusega ma kutsun ,ja järgid seda teadmist.” vastuse eksistentsi, et raske olukord saaks kergesti Võimalusi on rohkem kui kunagi varem. Milline muutuda. Hea elu on võimalik. Alustame siis koos oli Kaidi elu varem? „Ma ei saanud aru, miks maa- endilt õigete küsimuste küsimist. Millist aastat me ilm on selline. Miks inimesed ei ole õnnelikumad. endale soovime?” Suhted inimeste vahel võinuks olla paremad. Ma Kaidi Karilaid peab end eestlaseks ja maailma- võitlesin selle nimel ja mõtlesin, et see ei ole või- kodanikuks, kes elab Maailmas. Aga kas Tallinnas malik. See kuklas taguv mõte pani mind ka vasta- viibides on tal ka linnaruumis lemmikpiirkond? valt tegutsema. 24-aastaselt sünnitasin esimese „Mulle ei meeldi midagi konkreetselt. Ma lähtun lapse. Olin enne seda tööl laeval Estonia. Kui jäin igal hetkel küsimusest, kuhu ma saan täna koos lapseootele, jäin kohe ka koju, kuna mu süda oli enda kehaga minna ja istuda. Mis panustab mulle väga paha. Just pärast seda läks laev põhja. Sellel kõige enam? Vahel on see Rotermanni kvartal, hetkel sain aru, et ma pole ainuke, kes mängib vahel on Viru keskus. Vahel on see Bliss, vahel seda asja, vaid siin on midagi rohkem. 1997. aas- mingi linnaääre kohvik. See on väga erinev. Ma tast alates tegin ühes suures firmas suurepärast ei lähtu kunagi loogikast ega otsusest, et see on karjääri otsemüügis. Samal ajal lugesin tohutult parim. Hea, et meil on erinevaid restorane ja kohti palju esoteerilisi raamatuid. 2000. aastal jooksu- Tallinnas. Siis inimesed leiavad selle, mis neile tasin ühel hetkel elu kokku. Nagu ma ütlesin, olin sobib. Mina olengi nagu võimaluste kuninganna, ma kõigi inimeste rahuldaja, kõigil oli minuga hea. käin ja avastan kogu aeg. Samas, mulle meeldib Olin peaaegu otsi andmas. Ühe valiku ma tegin: Kaks Kokka. See tuli mul kõige esimesena pähe ja sain aru, et ma ei saa töötada või elada teiste ma ei tahagi rohkem mõelda.” jaoks. Jätsin selle töö otsekohe ja tervenemine Kui oleksite Tallinna linnapea, siis mida te es- minu kehas toimus 24 tunni jooksul. Arstid ei saa- malt muudaks? „Ma küsiks võib-olla, mida saaks nud aru, mis toimub. Siis töötasin lühikest aega kõik linna instantsid teha, et me võiks olla kingitus Peep Vainu firmas. Tallinna tulevikule. Kuidas saaksime luua koos?”

1/2019 87 ilu-uudised

Sensai huulepulk The Lipstick toob tänu Koishimaru Silki siidiekstrakti erilistele omadustele esile valguse, värvi ja tekstuuri väikseimadki nüansid. Anti-Ageing Look Formula vananemisvastasesse koostisse kuuluvate Silky Lustrous Powdersi siidiste särapuudrite luksuslik sulam katab huuled küllusliku värviga ning lisab just parasjagu läiget, et muuta huuled siidiseks ja lopsakaks. 53 € Kevad hüüab

Versace Eros Flame Pour Homme lööb suursugususe ja glamuuriga pahviks nagu relvituks tegev armastus. Kontrast- ne, väljapeetud ja elegantne, sisaldades mõrusid tsitrusenoote, musta pipart, väärispuidu sooje nüansse ning endas- tulles! sehaaravat sandlipuu-vanilje buketti. 50 ml 80.30 € Pulss jagab peeglilauana ilu- OPI Tokyo kollekt- soovitusi mõlemale soopoolele, sioon on värvide ener- gia, mis elab küüntel midagi temale ja midagi oma elu. Tokyo on temakesele. Kevadhooaeg toob tuntud küünetrendide loojana ja see sobib fookusesse värsked lõhnad, ideaalselt OPI põhi- toretsevad toonid nii laugudele kui mõttega mitte trende järgida, vaid neid ise ka küüntele ja mitte keegi ei ütle luua. Kevade toob ilmselt ära uuest parfüümist. hinge „I’m On a Sushi Roll”. 11.95 € M.A.C Cosmeticsi peamise põhimõtte koha- selt peavad nende jumestustooted sobituma igaühele, seda olenemata kultuurilisest taustast, soost, elustiilist ja vanusest. Just seetõttu ongi kerge suhestuda M.A.C-i värskete kevadsuviste meigitrendidega. Pulss soovitab testida huulepul- ka Retro Matte Liquid Lipstick Metallic. 25 €

Van Cleef & Arples’i uus lõhn Rose Rouge viib meid kuningliku roosi südamesse ning meenutab värskete roosi kroonlehtede pehmet puudutust nahal. Tipunootides suunab härmas roosa piprakaun meid lõhnabuketi südamesse, kus domineerivad Türgi roos ja roosiessents. 75 ml 133 €

M.A.C Cosmeticsi kevadine limiteeritud jumes- Gucci Guilty Pour Femme on läbinud taassünni idamaise tuskollektsioon Boom Boom Bloom rabab jalust lilleparfüümina, mis lisab tualettvee originaallõhnale külluslik- lilleõitest inspireeritud värskete toonide ja kirsi- ku lopsakust. Võrratuist lillenootidest ja täiustatud looduslikest õiearoomiga. Kaunista ennast ja oma peeglilauda lõhnaainetest võrsub tugev ja rafineeritud parfüümivesi. lauvärvipaletiga Boom Boom Bloom Eye Shadow 50 ml 92.99 € X9. Meie unelmatepalett on Kabuki. 44 € 88 1/2019 ilu-uudised

Kevad Mademoiselle Rochas on elegantne, sarmikas Mida julgeb maitsekas tänapäevane tütarlaps ja õnnelik pariisitar. Tema tänapäeva üliteesklevas maailmas ette võtta? lõhn on pakitud samasu- Ta leiab instinktiivselt üles süžees peituva gusesse pudelisse nagu Twist-allteksti ja korraldab Miu-volutsiooni klassikaline Mademoiselle tavapärasuse ja igavuse vastu. Just õigel hetkel Rochas, kuid värvid on hüüab sisenebki Miu Miu Twist, mis mõjub siiralt ja seekord vastupandama- sulnilt. 30 ml 68 € tud lillad ploomitoonid. Los Angelese ikoonilise moebrändi Juicy Parfüümil on särtsakat Couture vallatule, hõrkudest ja sõltuvust värskust ja väga rikkalik tekitavatest parfüümidest koosnevale par- lilleline süda. 30 ml 48 € füümikollektsioonile Rock the Rainbow Collection on lisanduvad uued flirtiva alatooniga parfüümid Oh So Orange ja tulles! Bye Bye Blues. 75 ml 65 €

Alterna Caviar Clinical Daily Root & Scalp Stimulator on Moschino juba elul igavaks muutuda ideaalne peanaha vereringet ei lase! Moschino Toy 2 kauaooda- stimuleeriv juuksesprei. Pu- tud mõmmik rõõmustab järjekordselt nase ristikheina ekstraktiga kõiki parfüümisõpru ja seekord on lõhn toitev vitamiinikokteil muu- muljetavaldavas klaasskulptuuris, peites dab juuksed märgatavalt endas täiesti vastupandamatut aroomi, tihedamaks ja tugevamaks. mis on täis tsitrusenüansse, Granny Smithi 46.90 € õuna särtsakust, mahedat lilleakordi ning pehmet sensuaalset muskuseloori. 50 ml 70.50 € Paco Rabanne Pure XS Night on värske, leegitsev ja sõltuvust tekitav parfüüm. 50 ml 78 €

Kutsume Sind kaasa meie peategelase Elizabeth Ardeni eestkõneleja ja naisõiguste põnevale reisile, mille propageerija Reese Witherspooniga koostöös läbimine viis meid ühe valminud programm March On hoiab au sees senini parima Mont- naiste saavutusi ning julgustab naisi toetama tei- blanci meesteparfüü- si naisi. Limiteeritud väljaandes roosa huulepulk mi loomiseni. Tõlkes March On jätkab punase huulepulga tooni järel tähendab explorer sarja ideed. 26.99 € avastajat, kes seikleb kohtadesse, millest on veel väga vähe teada, et avastada selle puutumatu ime tõeline olemus. Täpselt samasugune on uus Montblanci parfüüm Explorer! 30 ml 45 €

1/2019 89 impulss

Kanadas kasvanud Eesti juurtega kiropraktik, osteopaat ja spordimeditsiini spetsialist dr Allan Gary Oolo on üle ilma tuntud tegija, kes aidanud tervist taastada tuhandetel inimestel. Aastaid tagasi tuli ta Eestisse. Uurimegi, kuidas ta end tänasel päeval siin keskkonnas tunneb.

Tekst: Kadri Kütt Fotod: erakogu

„Eestis leiab kõiges positiivset!” olo on saanud tunnustust enda jaamas CBC ning temaga tööl ja võtteplatsidel arendatud trigeenika meetodi ja kaasas olles harjusin varakult meelelahutusmaa- külma õla sündroomi ravimisega ning ilmaga. Vaatamata minus tärganud soovile muu- OEestis on ta tutvustanud kiropraktika sikaga tegeleda suunas isa mind aga kõigepealt uusimaid võimalusi. Töö kõrvalt lõi ta ka pere ja kiropraktikat õppima. Ta ütles, et saan sellel erialal kasvatab nüüd kahte vahvat last. Elu Eestis ei ole alati tööd ja leiva lauale. olnud siiski pelgalt roosiaed, vaid proosalisem kui Oolo esialgu oodata oskas. Nii näiteks purunes Millal sa esimest korda Eestisse tu- tema abielu ning tal on tulnud jõuliselt seista lid? oma kaubamärgi Doktor Oolo kasutamisõiguste Kõik eelnev, mida mu pere pidi läbi elama, mõ- eest Eestis. Elu karastavad õppetunnid ei ole aga jutas minu elufilosoofiat. Patriootliku tundega murdnud Allani karakteri positiivsust ega muut- reisisin aastatel 1992–1993 mitu korda Eestisse, nud suhtumist Eestisse ega eestlastesse. et pakkuda tasuta kiropraktiku teenuseid ja siin seda valdkonda tutvustada. Mind võeti hästi vastu Millised on sinu sidemed Eestiga? ja see oli väga südantsoojendav. Inimestel raha ei Minu isapoolne liin on Eesti sugemetega. 1941. olnud, aga kõik tõid mulle kodust külakosti kaasa. aasta paiku põgenesid Oolod siit ja mu isa sattus Saksamaale deportatsioonilaagrisse ning sealt Miks otsustasid siia elama kolida? edasi Kanadasse. Minu lapsepõlvest osa aastaid Tulin siia püsivalt elama 2003. aastal. Üheks kasvatas isa mind üksi. Ta töötas Kanada tele- kutsujaks oli tollane EOK olümpiakoondise pea-

90 1/2019 impulss

arst Rein Jalak, kellega koos teenindasime Eesti koondislasi Ateena olümpiamängudel. Hiljem pidasin valdkonnaalaseid loenguid Tallinna Ülikoolis ja asutasin Trigenicsi nime all oma praksise. Lisaks oli mul plaan oma juurte juurde jõuda ja siin pere luua. Pidasin end eestlaseks, sest mu veres voolab eestlase verd, mul on eesti nimi ja siin elavad justkui minu vennad-õed, minu inimesed. Soovisin kuhugi kuuluda ning lootsin kaotatud ja katkenud sideme taasluua. Tegelikult olen kasvanud aga teises kultuurikeskkonnas ja viimastel aastatel mõistnud, kui suured need erinevused on.

Kuidas sa end Eestis elades tunned? Olen siin olnud 15 aastat ja ütlen inimestele, et olen eestlane-kanadalane ehk segu kahest. Olen omandanud eestlastele omaseid mõtte- ja elamisviise ning tunnen end vaatamata Kanadas kasvamisele pigem eestlasena. Naudin siin elamist ning leian, et kõikjal on inimestel omad head ja vead. Oluline on mitte seada ebarealistlikke ootusi. Armastan Eestit ja leian, et see on vaatamata ilmale üks parimaid riike, kus elada. Eestis leiab igas aspektis positiivset ja olen siin õnnelik. Eesti on imetlusväärne, elame maailma juhtivas digitehnoloogia riigis ja siin on kõik nii lihtne. Siia tasub kindlasti tulla hea hariduse, ettevõtluskesk- konna ja loomulikult ilusate naiste pärast.

Mille poolest on eestlased sinu arvates erilised? Mind hoiatati, et eestlane sööb hommikusöögiks kaasmaalase, aga ma ei tahtnud seda uskuda. Aja jooksul olen aga aru saanud, et minu avatud olekust ja naeratusest kohanemiseks alati ei piisa. Eestlasi hindan ma kõrgelt ja mulle avaldab muljet siinne ühtlaselt kõrge intelligentsuse tase. Ma „Eestis leiab austan seda väga ja usun, et selles mängivad rolli ka geenid. Olen uhke, et ka minus on sellest osa. Arvasin, et eestlased on minu tööalaste saavutus- te üle uhked, aga inimesed on kõikjal sarnased ja siinne suhtumine tõi mind maa peale. kõiges positiivset!” Kuidas sa vaba aega veedad? Soovisin Eestis pere luua ja mul on kaks ime- list last. Nad on minu elu suurim rõõm, kellega armastan veeta kogu oma vaba aja. Elan oma lastele ja pühendun neile täielikult. Kui ma parasjagu nendega ei ole, sisustan aja neile millegi uue ja põneva planeerimisega. Endale jääval ajal treenin statsionaarsel rattal, teen kerget lihastrenni ja tegelen muusikaga.

Millised on sinu eesmärgid ja unis- tused? Minu lähiaastate eesmärk on valmis kirjutada üks raamat külma õla sündroomi ravimisest ja teine raamat oma isa õpetlike ütlemistega. Lisaks plaa- nin välja anda eestikeelse muusikaga plaadi. Kõige Elan oma lastele ja pühendun enam soovin aga oma lastega koos aega veeta neile täielikult. Kui ma paras- ning neile lõbus ja hariv lapsepõlv tagada. Minu selle aasta eesmärk on olla õnnelik, sest see on jagu nendega ei ole, sisustan üks edu alus. Peaksime olema tänulikud ja hinda- aja neile millegi uue ja põne- ma, mis meil on. Õnn tuleb meie seest. Nagu mu isa ütles: „Edu ongi õnn.” va planeerimisega.

1/2019 91 impulse

"There is Positive in Everything in Estonia!" r. Allan Gary Oolo, a Canadian-born times here between 1992 and 1993 to provide free Chiropractor, Osteopath and sports chiropractic services and to introduce this field Dmedicine specialist, with Estonian roots, is in Estonia through the media and the ministry of a world-renowned trigeminal method and treat- health. I was well received and it was very heart- ment of cold shoulder syndrome. Years ago he warming. There was no money for the people, but came to Estonia to introduce the latest chirop- everyone brought me home village. ractic opportunities and create a family. By now, Allan feels almost as an Estonian and appreciates Why did you decide to move here? Estonia very much. I planned to move to Estonia earlier, but I came here permanently to live in 2003 after I was What are your connections with invited by, Dr. Rein Jalak, medical director of the Estonia? Estonian Olympic Committee to work with the My paternal line is of Estonian origin. In 1941, Estonian Olympic athletes. I travelled with the Oolo family escaped from here and my father Estonian Olympic team to the Athens Olympics came to Germany for a deportation camp and in 2004 and also taught at Tallinn University. I then to Canada. For a few years from my child- wanted to continue developing chiropractic and hood my father grew me alone. He worked at Trigenics and help Estonians with it. In addition, I the CBC at the Canadian TV Station and worked had a plan to reach my roots and create a family with him and, with the shots, got used to the here. I kept myself Estonian because my blood entertainment world early. The father, however, flows in my blood, I have the name of Estonia turned me into a desire to deal with music first to and live here like my brothers-sisters, my people. learn chiropractic. He said that I always get work I wanted to belong somewhere and hoped to and bread on the table. lose and break the broken bandage. In fact, however, I have grown in another cultural envi- When did you first come to Estonia? ronment and in recent years have realized how All of the things my family had to live through inf- big these differences are. luenced my life philosophy and attitude towards Estonia. With patriotic feelings, I traveled several How do you feel when you live in

92 1/2019 impulse

Estonia? smile. I highly value Estonians and I am impressed When I arrived in Estonia, I felt good, saw simi- by the high level of intelligence here. I respect larities with people and dreamed of belonging. I it very much and I believe that genes play a role have been here for 15 years now and tell people in this. I'm proud to be part of it. I thought the that I am an Estonian-Canadian or a mixture of Estonians were proud of my work achievements, two. I have acquired the way of thinking and but people are all the same and the attitude here living characteristic of Estonians and, despite brought me to earth. growing up in Canada, I feel like Estonian. I enjoy living here and I find that everywhere people have How do you spend your free time? their good and flaws. It is important not to set I wanted to start a family in Estonia and I have unrealistic expectations. I love Estonia and I find two wonderful children. They are the greatest it one of the best countries to live in spite of the joy of my life with whom I love to spend all my weather. In every aspect, Estonia is positive and free time. I live with my children and dedicate I'm happy here. Estonia is an admirable country, myself to them. If I don't have them, I'll have time because here everything is there and works, in for them with new and exciting planning. During big, successful and developed countries. We live my stay, I train on a stationary wheel, do a light in the world's leading digital technology count- muscle and work on music. ry, and it's all so easy here. It is worth to come here for a good education system, a business What are your goals and dreams? environment and, of course, Estonia is known for My goal for the next few years is to write a book beautiful intelligent women. about the treatment of cold shoulder syndrome and the other with the teachings of my father. In How do Estonians think you are addition, I plan to release a disc with Estonian mu- special? sic. Most of all, however, I want to spend time with I was warned that an Estonian would eat a com- my children and have a fun and educational child- patriot for breakfast, but I didn't want to believe it. hood. My goal for this year is to be happy because However, over time, I have realized that it is not it is one of the keys to success. We should be always enough to adapt to my open mind and happy. As my father said, “success if happiness”.

1/2019 93 argipäev

Meelis Niinepuu on juhtimis- konsultatsiooniettevõtte Civitta asutaja, Eesti Mälu Instituudi nõukogu esimees ja Heateo Haridusfondi üks kaasasutajatest. Viimastel kuudel on ettevõtlik mees leidnud end aga algaja poliitiku kibekiirest argipäevast. Meelis on üks Eesti 200 juhtidest ja kandideeris Riigikokku. Pulss jälgis, kuidas kulges Meelise pühapäev riigipüha ajal 24. veebruaril, Eesti iseseisvuspäeval.

Fotod: erakogu Iseseisvuspäeval Rahvuslikult meelestatud 7.40 pereliige Albert lükkab oma külma nina teki alla ja soovib traditsioonilist jalutuskäiku. Kiired hommikused toimingud vannitoas ja karvane vend saab oma tahtmise. Tütar Mari (5 a) teatab, et Eestil 8.36 on sünnipäev ja me tähistame seda ühe maitsva pannkoogiga. Samal ajal, kui isa küpsetab pannkooke, laulab Mari laulutunnis selgeks õpitud hümni. Isa süda rõõmustab. Tõeliselt rahvuslik pannkoogi- hommik!

94 1/2019 argipäev

Külastan Maarjamäe Kommu- 10.50nismiohvrite Memoriaali ja jätan kadunud hingede mälestuseks küünla. Eesti Mälu Instituut nägi memoriaali seinal olevate nimede komplekteerimisega mitu aastat tulist vaeva. Töö jätkub tänaseni ja sein täieneb ka tulevikus.

Hommik on õhtust targem! 9.27 Lõpetan kiiruga ära eile öösel ajalehe jaoks kirjutatud majandusteemalise arvamusartikli. Mul üldiselt jooksebki sulg öisel tunnil paremini. Selle juures on siiski üks oluline reegel: hommik on õhtust targem! Alati tuleb hommikul üle lugeda!

Läheme perega Vabaduse 12.00väljakule, kus toimub vabariigi aastapäeva paraad. Lehvitame suurt sini- mustvalget lippu ja külastame militaartehnika väljapanekut. Mari tahab kõikide mundris meestega pilti teha. Hiline lõuna. Esimene pilk 14.30Facebooki. Algaja poliitiku jaoks on ka 24. veebruar argipäev. Vastan kokku kolme inimese küsimusele. Kaks paistavad olevat päris. Täitsa asjalikud küsimused. Aga kui inimene on oma hariduseks kirjutanud „eluülikool”, tema profiilipildiks on haubits ja tal on 30 väljamõeldud nimedega sõpra, siis pole mõtet energiat raisata.

1/2019 95 argipäev

24 Hours at 24th of February Entrepreneur Meelis Niinepuu (Civit- ta, the Estonian Institute of Historical Memory, Good Deed Education Fund) has had the couple of last months even more social and hectic as usual as he was run- ning for parliament seat. Being also one of the leaders of the new political party Estonia 200 it´s soon to be found out did he make it! Pulss followed how the day unfolded for Meelis at Estonias Indepen- dance Day

Filmime valimisklippi. Nädala 15.20alguses tõime lennundusak- tivisti Toomas Uiboga kaubamaja kõrvale väikelennuki, et juhtida tähelepanu Eesti poliitika madallennule. Kampaania töötab. Ei lähe mööda ühtegi minutit, kui keegi ei pildistaks lennumasinat, millel tekst „Aitab madallennust, lendame kõrgemalt!”. Jooksen montaaži. Klipp tuleb 16.35hommikuks valmis saada! Abiks on filmimees Mart Sander. Torman koju. Pere ootab. Hak- 19.50kame tähistama! Elagu Eesti!

Saun on soe! Saunaparlamen- 22.00di viimane istung. Kui valija tahab, siis umbes nädala pärast on selge, kas Niinepuud kiruvad parteid ja valitsust edaspidi jätkuvalt saunalaval või löövad käed külge parlamendis. Elukutselised poliitikud on meie peale väga kurjad! Meelde tuli! Lubasin oma Face- 23.42booki sõprade vahel loosida välja mõne raamatu. Mida siis ometi? Mui- dugi! Täna räägime vabadusest ja raamat on „Purjetamine vabadusse”. Pärituult Eestile! 00.30Muutun kõrvitsaks ja uinun.

96 1/2019 raamat

Pulssi levitavad

vaba aja sisustajad restoranid ja kohvikud

Arctic Sport www.arcticsport.ee Bollywood www.bollywood.ee Audentes Fitness www.audentesfitness.ee Butterfly Lounge www.butterflylounge.ee City Spa www.cityspa.ee Café More Viru Keskus Kino Artis www.kino.ee Cafe Refresh! www.caferefresh.ee MyFitnessi spordiklubid www.myfitness.ee Chicago www.chicago.ee Spordiklubi Reval Sport www.revalsport.ee Chocolaterie Pierre www.pierre.ee Spordiklubi Sparta www.spartasport.ee Fish&Wine www.fw.ee Valeri Studio Fitness&Yoga www.valeristudio.com Gianni www.gianni.ee Kalev Spa www.kalevspa.ee Gourmet Coffeewww.gourmetcoffee.ee.ee Hotell Barons www.barons.ee In Vino Veritas www.invinoveritas.ee Savoy Boutique Hotel www.savoyhotel.ee Kapten Tenkeš www.kaptentenkes.ee Eesti Rahvusraamatukogu www.nlib.ee Kohvik Boheem www.boheem.ee Kumu www.ekm.ee/kumu Kohvik Kompott www.kompott.ee Spordiklubi Zelluloos www.zelluloos.ee Kohvik NOP www.nop.ee Tere Tennisekeskus www.teretennis.ee Kohvik Peterson cafepeterson.wordpress.com Tondiraba Tennisekeskus www.tennisekool.ee Kaks kokka www.kakskokka.ee Zelluloosi Spordiklubi www.zelluloos.ee Maiasmokk www.maiasmokk.ee Mila Studio www.facebook.com/milastudiotallinn/ Mamo www.mamo.ee Viljandi Pärimusmuusika Ait www.folk.ee/ait Mmuah www.mmuah.ee nAnO www.nanohouse.ee Reval Café www.revalcafe.ee Sfäär www.sfaar.ee kauplused Sushi Cat www.sushicat.ee Vapiano www.vapiano.ee Wabadus www.wabadus.ee Baltman Bastion Ivo Nikkolo autosalongid Monton Stuudio-kauplus "Oh So Retro" Pilot Motors Audi Tallinn www.facebook.com/ohsoretrotallinn Mariine Auto Mosaic Lexus Tallinn Info-Auto

butiigid

2. Mood Fashion Angel Boutique Hairmail Replay Aleksander Boutique Fashionclub Hugo Boss Roosikrantsi Kingastuudio Anna Boutique Fashion House ICON Sergio Tacchini Armani Fashion Palace Inspira S’Nob Baldinini Franky Liu Jo Studio T BonBon Lingerie Fresco Boutique Luxton Boutique Šveitsi Kell Boutique Caprice Gant Make Up Store Tango Boutique Companys Gerard Darel Mario Melani Mon Amie Don&Donna Guess MaxMara Elegance Boutique G-Star Nju Butiik

ilusalongid muud kohad

Salon+ juuksurisalongid Ilusalong Kaunis Kaunimaks Tallinn Lennujaam www.tallinn-airport.ee Alessandro ilustuudio Ilusalong La Sharm Statoili kohvikud www.statoil.ee Ilusalong Beauty Lounge Liilia ilusalong SmartLynx Airlines Estonia Ilusalong Central Pikk 40 salong Eurolines www.eurolines.lt/ee Cinderella ilusalong Privileg Day Spa Désirée ilusalong Roosikrantsi ilusalong Salong FashionHair Savannah’ ilusalong Finissage Medical Spa Salong Scarlett Ilusalong Ginger Sim Salong Ilustuudio Ilusahver Sinine Salong Ilu Võlu ilusalong SKIN ilusalong Intersalon i3 ilusalong Ilusalong JEM

1/2019 97 1 maja

Arhitektivillast restoraniks Arhitektuuriteadlane Karin Paulus vaatleb Narva tänav 36 seisvat historistlikku hoonet, kus äsja avati restoran Thamm, mis teeb oma vaat et veidi peenutseva nimekujuga kummarduse maja projekteerinud kuulsale 19. sajandi arhitektile Nikolai Thammele (1834–1907).

hamm tudeeris arhitektiks Peterburis. Tallin- From Architect’s Villa to Restaurant na naastes osales ta näiteks Maarjamäe lossi Architectural historian Karin Paulus takes a look projekteerimises, kavandas eelkõige uhkeid at the historicist building at Narva St 36, where a neostiilis maju vanalinna, aga ka sünagoogi ja restaurant called Thamm was recently opened. tööstushooneid. 1880. aastal valmiski tema oma Its name pays homage to Nikolai Thamm (1834 elamu, mis oli uusgooti ja -renessanssi stiilidest – 1907), the famous 19th-century architect who kombineeritud lossikest meenutav maja. Ehitist designed the building for himself. ehivad tuulelipuga tipnev sakmeline viil, akende Thamm studied architecture in St Petersburg, dekoratiivraamistus ja üsna laiad katuseräästad. and upon returning to Tallinn participated, for Algselt oli hoones kaks luksuslikku korterit, kus instance, in the designing of the Maarjamäe Castle. ühes elas arhitekti perekond, teine oli välja üüri- His other projects included luxurious neo-style tud. Majas elasid ka Nikolai nimekaim ja ametivennast poeg ning tema houses in the Old Town, as well as a synagogue Tarstist vend Leo. and industrial buildings. In 1880, his own residence Nõukogude ajal paiknes majas kõige pikemalt Balti Mere Punalipulise was completed – a building that combined the Laevastiku Muuseum ehk siis militaarmeremuuseum. Lisaks meretee- Gothic and Renaissance Revival styles and resem- malistele esemete paelus külastajaid õues sõjalaeva tekirelvastusest bled a small castle. During the Soviet period, the pärit väliekspositsioon: miinid, torpeedod ja uhke lendmürsk. Propa- Museum of the Red-Banner Baltic Fleet, i.e. a mili- gandistlikult efektne meremehi ja sõda romantiseerinud muuseum oli tary maritime museum, was located in the building. eriti laste seas populaarne. Pärast taasiseseisvumist viidi 1992. aastal In 1991, after Estonia had regained its independ- muuseumist 270 konteineritäit museaale praktiliselt salaja – karde- ence, 270 containers filled with the museum’s ti, et eestlased seda ei luba – sõjalaevadega üle laevastiku keskuseks exhibits and its warships were relocated practically saanud Kaliningradi lähistel olevasse Baltiiskissse ehk Pillausse. Just selle in secrecy – it was feared that the Estonians would muuseumi filiaaliks oli ka 1985–1992 allveelaev Lembit, mis seisis Pirita try to block this – to Baltiysk or Pillau in Kaliningrad, sadamas ja mille Eesti kaitseväelased jõudsid üle võtta, ja praegu näeb which became the base for the fleet. seda ülesvuntsituna meremuuseumis vesilennukite angaarides. Subsequently, the building has been the home to Taasiseseisvumise järel on majja kordamööda pesa teinud mitme- various eateries. The Thamm restaurant, the newest sugused söögikohad. Uusim ja köögi poolest silmapaistvaim restoran of them with the most outstanding cuisine –– Thamm eelistab rõhutada põhjamaisust ja valida toidulauale hooajalisi emphasises a Nordic quality and serves seasonal tooteid. Igati väärikas saatus ühele arhitektivillale! dishes. Tekst: Karin Paulus Fotod: Rahvusarhiiv Fotod: Karin Paulus Tekst:

98 1/2019 Business Express

1 inimene 1 person 120€ Iga järgnev inimene Each additional person 90€

THE ART OF FUSION Mugavalt ja kiirelt lennule

THE ART OF FUSION THE ART OF FUSION läbi VIP ala

Make your trip even more comfortable Big Bang Unico Special One. Created in collaboration with José Mourinho, "The Special One". Big Bang Unico Special One. Blue ceramic case. In-house chronograph UNICO movement. Created in collaborationBig Bang with Unico José Special Mourinho, One. "The Special One". Blue alligator on black rubber strap. Limited edition of 200 pieces. CreatedBlue ceramic in collaboration case. In-house with José chronograph Mourinho, UNICO "The Special movement. One". BlueBlue alligator ceramic on case. black In-house rubber strap. chronograph Limited edition UNICO of movement. 200 pieces. Blue alligator on black rubber strap. Limited edition of 200 pieces.

hublot.com

hublot.com hublot.com

Hublot_Pulss_BBSpecOne_420x297.indd 1 18.02.19 12:13

Hublot_Pulss_BBSpecOne_420x297.indd 1 18.02.19 12:13 Hublot_Pulss_BBSpecOne_420x297.indd 1 18.02.19 12:13 1/ 2019

1/2019 kliendile tasuta ENGLISH SUMMARY

NIIT, NÕEL & NOËP FAIR TRADE TALLINN TROUBADOUR MUSIC WEEK HAPPY DIAMONDS COLLECTION JAZZKAAR 30 X VEERENNI LINNARUUM/ URBAN SPACE TOIT/FOOD: NOSTALGIA ANNA KANEELINA

Suur-Karja 9, 10140 Tallinn, Estonia T: +372 641 9333 - [email protected] - www.goldman.eu