USD  SEK  Euribor  ÄP indeks 2,23% 10,64 EEK 1,66 EEK 4,881 1974,11 Mõis: Ansip võiks tagasi astuda

Transport ja logistika hakkavad mühinal jälle arenema, kui valitsuse Vene-vasta- ne hoiak saab murtud, ütles ärimees Jüri Mõis, kelle paljud ettevõtmi- sed on praegu Venemaaga seo-

WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT tud. Peaminister Andrus Ansipil soovitab ta tagasi astuda. 10

| | Kolmapäev, 12. detsember 2007 | nr 229 (3479) | 22 kr | ARVAMUS

Eestis on aeg küps selleks, Eesti et parteid tuleksid järgmisteks valimisteks välja visioo- niga 15–30 loodab aastaks.

Mait Raava, EBSi lektor 23

BÖRS euroliitu 21% on aasta algusest kukkunud Har- ju elektri aktsia hind. Aktsia on lange- nud alla taseme, millega plaanitak- se 2010. aastal kavaluse teha töötajatele suunatud aktsia- emissioon. 12-13 LISAKS

EHITUS 18 Kaheaastane ehi- abil võita tusgarantii pakub majaomanikule Valitsus püüab ELi KUUPÄEV närvikõdi. TELLIJATELE kiuste säilitada 2009 DETSEMBER 2007  jõustub Eestis uus tulu- Spaa sinu kodus reinvesteeritud maksuseadus, mis võib Eu- roopa Liidu direktiividega vastuollu minna. See tooks kasumile maksu- kaasa kohtuasja Euroopa Komisjoniga ning tähendaks investoreile ebakindlust tu-  Rahandusminister Ivari Padaril on kindel veendumus, et uus tulumaksu- Ajakiri jõuab tellijateni täna- vabastust 4–5 leviku suhtes. seadus on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Foto: Andres Haabu se ja homse päeva jooksul.

Laenukontorid Ajalehtede üksikmüük E-teadlikkus saab tekitavad sundmüüke kuivab kokku riigilt rahasüsti Kokkulepe mõned Väikesed laenuandjad on tä- Paari viimase aastaga on vä- Aastatel 2007–2015 plaanib navu pannud sundmüüki mitu henenud nende inimeste arv, riik kulutada poolsada miljo- korda rohkem võlgnike kodu- kes ajalehti ja ajakirju üksik- nit krooni, et tutvustada e-tee- tunnid enne streiki sid kui suurpangad. Novembris müügist ostavad. Peamiselt nuseid ja ID-kaardi kasutusvõi- Eile päeval kirjutasid autoette- vandatud bussijuhtide streik läks müüki viiekorruselise pa- ongi löögi alla sattunud SL Õh- malusi. “Ei piisa, kui arendada, võtjad ja transpordi ametiühin- jäi ära. “Eelmisel õhtul tööta- neelmaja jagu pankadele võlgu tuleht, Eesti Ekspress ja Kroo- asi tuleb ka inimesteni viia,” üt- gu juht Peep Peterson alla töö- sid telefonid poole ööni,“ rää- jäänud inimeste kodusid. 6 nika. 9 les IT-guru Peeter Marvet. 2  Peep Peterson kokkuleppele ning õhtuks ka- kis Peterson. 7, 22

aripaev.ee Kas Eesti majandus on kraavist väljas? loe keskpanga presidendi Andres Lipstoki kommentaari kell 12 Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Henn Pärn hajutas edukalt streigipilvi Riiklik lepitaja on palga auga pingu peavad läbirääkijate sel- välja teeninud ja transpordi jataga seisvad ühendused veel kaks vastaleeri on rahu sõl- kinnitama, aga pärast lepet minud. Seega oli põh- oleks rumal rusikatega vehki- jendatud Pärna üleeil- da. Nii ei saanudki teada, kui- ne palve töövaidluse das tunnevad ennast näiteks osapooli mitte segada, prantslased, kui neil järjekord- et miski õhkõrna lepet ne transporditöötajate streik 5MIN ei rikuks. Tõsi, esialgse le- on, aga see on väike kaotus. ALAMPALK sain, tehnoloogiad ning hea ÜKS KÜSIMUS E-riik Peeter Marvet peab kampaaniat vajalikuks TALO ja valitsus ei hind,” ütles Nissani edasimüü- ja Lätis, Norde müügidirektor Pikka aega oli õhus bussi- jõudnud kokkuleppele Gatis Silinš. juhtide streik. Riik kulutab e-teenuste Teenistujate ametiliitude kesk- Qashqai finaali võistluskaas- organisatsiooni (TALO) ja va- lased olid Opel Antara, KIA litsuse esindajad ei jõudnud Cee’d, Audi A5, Honda CR-V, Mis Te teeksite, tutvustamisele 50 miljonit alampalga osas kokkuleppele Škoda Fabia, Ford Mondeo, kui töötajad ning otsustasid pöörduda riik- Mitsubishi Lancer, Peugeot Aastatel 2007–2015 plaa- liku lepitaja poole. 308 ja VW Golf Variant. streikima nib Eesti riik kulutada pool- NUMBER Haridustöötajate liidu esimees sada miljonit krooni, et tut- Sven Rondik on öelnud, et õpe- EHITUS hakkaksid? vustada e-teenuseid ja ID- tajad on streigiks valmis ning Holland ehitab kaardi kasutusvõimalusi, nende mitmepäevase streigiga 10 miljonit kulub juba alga- 4 on valmis ühinema ka teised tulbikujulise saare val aastal.  korda peaks võrreldes tä- ametiühingud, näiteks arstid ja Hollandi on võtnud plaani ehi- navusega järgmisel aastal keskastme tervishoiutöötajad, tada 156 miljardi krooni eest Eesti Reklaamiagentuuri- suurenema avaliku sektori vahendas ETV24 Eesti Raadio tulbikujulise saare. Tulbisaa-  Olle Horm, Rakvere Liha- de Liidu presidendi Agne Puu- portaalide kaudu sooritatud uudist. re pooldajate arvates annab kombinaadi tegevjuht saare sõnul on 4 miljonit kroo- toimingute osakaal, ulatudes Haridustöötajate liit taotleb see Hollandi ettevõtetele hea ni järgmisel aastal ID-kaardi siis poolte kasutajateni. pedagoogide alampalga määra võimaluse näidata oma osku- ui juba streigiähvar- võimaluste ja rakenduste tut- tõstmist vähemalt 30%. si ehitada vette, mis praeguse duseni on jõutud, vustamiseks mõistlik summa. kliima soojenemise juures on Ksiis see tähendab, “See tundub küll realistlik eel- AMET oluline oskus. et midagi on tegemata jäe- arve, et korraldada kampaa- 2 Tenniseliit sai uue Tulbikujulise saare hektari hind tud. Siis tuleb maha istu- nia, mis jõuaks kõigi potent-  korda peaks võrreldes tä- võib olla 10 miljardit eurot ehk da ja läbi rääkida. Protsessi siaalsete kasutajateni,” leiab navusega tuleval aastal kas- peasekretäri 156 miljardit Eesti krooni, mis käigus tuleb kõik ära kan- spetsialist. vama inimeste arv, kes on 1. jaanuarist saab tenniseliidu oleks piisav, et katta projektile natada. Kui kohe tulemust andnud digiallkirja. Tänavu uueks peasekretäriks praegu kulunud summad. ei tule, siis vahepeal strei- Turundus vaeslapse rollis on digiallkirja andnud 70 000 Läti kinnisvarafirma Manutent gitakse ning tuleb jälle lä- Kampaaniat peab vajalikuks unikaalset kasutajat. Latvia SIA tegevdirektorina AUTOD birääkimisi pidada. ka IT-guru Peeter Marvet: töötav Teet Kallasvee. Ten- GM plaanib turule “Siiamaani on e-teenuste, ID- MIS ON MIS niseliidu peasekretäri koha- kaardi ja muu arendusse pan- le asudes katkestab Kallasvee tuua uue Hummeri dud miljardeid, jättes turun- Riigiportaali teenused firmaga töösuhte. USA suurim autotootja Gene- duse sageli tegemata. Raske kodanikule Tenniseliidu president Urmas ral Motors (GM) tutvustas üle- on lennult hinnata, kui pal- Sõõrumaa selgitas, miks ot- eile Detroitis ajakirjanikele uue  Priit Põldoja, Hansapank ju peaks iga arendusmiljardi  Ametlik e-post sus just Kallasvee kasuks lan- Hummeri jooniseid, kirjutas Eesti peadirektor kohta teavituseks eraldama,  ID-kaart on ligi miljonil isikliku @eesti.ee postiaad- getati: “Kõvadele meeste- The Detroit News. aga kindlasti võiks see olla inimesel, kuid selle elektroo- ressi aktiviseerimine ja üm- le see ametikoht eriti ei süm- Uus Hummer tuleb varasema- ui inimesed ei taha kümnetes protsentides, kui nilisi võimalusi kasutab vaid bersuunamine. patiseerinud, sellepärast pi- test väiksem, kütusesäästli- meil töötada, tuleb isegi mitte rohkem. Poolsa- kümnendik. Foto: Raul Mee  Ametlikud vormid dimegi natukene vaeva näge- kum ning sobivam noortele. Kteine töökoht otsida. da miljonit teavitustööks aas- riigiasutuste elektrooniliste ma ning ametikohale veidi rek- Praegu müüakse umbes 14% Pakume oma töötajatele tatel 2007–2011 on pigem kri- blankettide täitmine ja esi- laami tegema, et sellest keegi Hummeritest väljaspool Amee- häid tingimusi, arenguvõi- minaalselt väike summa. Meil tea näiteks paljud inimesed, et tamine. huvituks. Ponnistused on vilja rika Ühendriike. General Mo- malusi ja head palka. Meie on vaja teavitust n-ö mõlemal ettevõtte saab elektrooniliselt  Digitaalne allkiri kandnud.” tors soovib protsendi kasvata- asi on muuta nende töö hu- pool letti ehk nii ametnikule kahe tunniga asutada. Seetõt- dokumentide digitaalne all- da 20ni. vitavaks. Ei kujuta ette, kui ka kodanikule. Sel seisu- tu on ellu kutsutud ka Euroopa kirjastamine ja dokumentide Nafta hinna tõusu tõttu on miks meie töötajad peak- kohal olen olnud aastaid – ei Liidu struktuurifondide prog- hoidmise võimalus. Hummerite populaarsus viima- sid streikima hakkama. piisa, kui arendada, asi tuleb ramm “Infoühiskonna tead-  ISKE rakendus sel ajal langenud. Sel aastal on ka inimesteni viia.” likkuse tõstmine”, mille eelar- infosüsteemide turvameet- müük USAs vähenenud 22%. ve on 50 miljonit krooni ja mi- mete süsteem. Pronksiöö tõi uue ajastu da rahastavad täielikult struk-  Lingimärkmik PALK Riigi Infosüsteemide Arendus- tuurifondid. võimalus tellida ametliku- Alonsost saab kalleim keskuse (RIA) arendusnõuni- Järgmisel aastal plaanitak- le e-posti aadressile teavitu-  Andrus Aljas, Estonian ku Riho Oksa sõnul mõjuta- se jõuliselt tutvustada ID-kaar- se selle kohta, kas viidatud autojuht maailmas Airi tegevjuht sid tänavukevadised sündmu- di kasutamisvõimalusi, ku- lehekülg on viimase 24 tunni Fernando Alonso naaseb Re- sed oluliselt Eesti IT-maastik- na juba miljonil elanikul on jooksul muutunud. nault’ vormelimeeskonna esi- tte tuleb võtta mida- ku. “Tehnoloogias ei muutu- ID-kaart, mille elektroonilisi  Teavitusteenus piloodiks ja temast saab ajaloo gi enne, mitte pärast nud küll midagi, aga sellegi- võimalusi kasutab neist vaid võimalus tellida asutuste või kõige kõrgema palgaga auto- Estreiki. Kui juba strei- pärast räägime ajastust enne kümnendik. ettevõtete teateid, mis puu- juht, kirjutas SL Õhtuleht. giks läheb, on ääretult kee- ja pärast kevadet. Enne otsiti “Tahame ka elu sisse puhu- dutavad konkreetset aadres- Väidetavalt sõlmis Alonso kol- ruline kompromissi leida. juhtide tähelepanu, pärast ke- da kodanikuportaalile eesti.ee. si või asukohta. meaastase lepingu ja kassee- Ettevõttel on omad ootu- vadet on kõrgel tasemel räägi- Tutvustada inimestele portaa-  Valimisinfo rib hooaja eest sisse 35 mil- sed ning töötajatel omad. tud infotehnoloogiast. Ja nüüd li ja luua sellest keskkond rii- saab vaadata oma valimis- jonit eurot ehk 546 miljonit Püüame selgitada mõle- ei osata tähelepanuga mida- giga suhtlemiseks, luua koht, jaoskonna asukohta vee- krooni. Michael Schumacher ma poole ootusi. Selgitame gi teha,” lisas Oksa pressikon- kus saab lasteaiakoha regist- bikaardil, hääletusruumi ja AUTOD sai parimal päevil Ferrarilt aas- oma töötajatele võimalik- verentsil. reerida, vaadata andmeid ela- eelhääletuse hääletusruu- Lätlased valisid aasta tas 35 miljonit dollarit ehk 371 ku palgadünaamikat, mi- “On ka nõrku külgi. Üheks nikeregistrist, maksuametis mi aadresse ning lahtioleku- miljonit krooni. da võrdleme üldise turuga. on inimeste teadlikkuse tõst- jne. Selleks on eraldatud 3 mil- aegu. autoks Nissan Qashqai McLaren vabastas Alonso le- Üldisest tasemest me alla- mine, mida tehnoloogiliste va- jonit krooni,” rääkis program-  Veolubade infosüsteem Nissani uudismudel Qashqai pingust, sest tema suhtumi- poole ei jää, töötajad tea- henditega on võimalik pare- mi juht Agne Kivisaar. võimalus tutvuda väljastatud pälvis Lätis aasta auto tiitli. ne ei vastanud meeskonna ta- vad, et nad on võrdsed. mini korraldada,” rääkis Oks Henrik Aavik, veolubadega. “Qashqai aitas võiduni ilus di- vadele. probleemidest. Tema sõnul ei Mariliis Pinn Allikas: www.eesti.ee Parem palk − parem elu. Raunopol AS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER PIIRANGUTETA LOE ÄRIPÄEVAST Allan Remmelkoor Kas põlevkiviõlitootjate Eestlaste ostuhimu on pii- ranud seni kahte päeva la- käes on Eesti hutav öö, aga see ei pea su- gugi nii olema. Kristiine kes- tuleviku võti? kuse ööostelung näitas, et 4,881 ostjaid jagub igaks ööpäe-  protsendi peale on tõusnud 6 kuu Euribor, millega on seotud va kellaajaks. Varsti tuleb li- suurem osa Eestis antud eluasemelaene. Aastatuhande rekord! saks päevakäibele kasutu- Tõsi, veel mäletataval 2000. aastal on see üle 5 protsendi käi- sele võtta ka öökäibe mõis- nud – 5,202. Aga see praegust miljonilaenu võtjat ei lohuta. te.  loe homsest lehest

VENEMAA siastumist peaministriks, kir- jutas Postimees.ee. “Pean Medvedjev palus meie riigile ülimalt tähtsaks, peaministriks Putinit et Vladimir Vladimirovitš Eile Venemaa presidendiks Putin jääks täidesaatva või- kandideerimiseks praeguselt mu kõrgeimale ametipostile, riigipealt Vladimir Putinilt Venemaa Föderatsiooni va- õnnistuse saanud Dmitri litsuse etteotsa,” vahendas Medvedjev loodab, et Putin Interfax Medvedjevi rahvale hakkab pärast ametist taga- edastatud pöördumist. Energia Võib valmida aastaks 2010 Gaasijuhe maksab 8 miljardit eurot

Nord Streami juhi Gerhard aastal. Uue juhtme kaudu Schröderi sõnul läheb hakkaks aastas jooksma 27,5 gaasijuhtme ehitus maks- miljardit kuupmeetrit gaasi. ma 8 miljardit eurot. Toru ehitust võivad siiski veel edasi lükata Rootsi ja Soome, Gaasijuhet on saatnud kes nõuavad Nord Streamilt  Eile kogunes Viimsi kohalik rahvas vallavolikogu istungi eel vallamaja ette plaaniga protestida kavandatava maamaksutõusu vastu. keskkonnakaitsjate paha- keskkonnakaitsestandardi- Viimsilased ei mõistnud, miks rahahädas vaevlev vallavõim ei vaevunud elanikele maksutõusu põhjuseid selgitama. Foto: Veiko Tõkman meel, mille peale on Schröder tele vastavust. öelnud, et nimetatud 8 mil- Septembris ei lubanud jardist eurost panustatakse Eesti Nord Streami grupil Maamaks Vallavolikogu kuulas protestima kogunenud vallaelanikke ka keskkonnakaitsesse, va- teha uuringuid Eesti ma- hendas Dow Jones. janduslikes territoriaalve- Nord Streami pressisekre- tes. Schröder avaldas paha- täri sõnul oli esialgne ehitu- meelt, et piirkonniti takis- Viimsi valla rahvas se maksumus 5 miljardit eu- tavad juhtme ehitust polii- rot, kuid ta ei osanud öelda, tilised probleemid. “Euroo- kui suureks kasvavad toru pa on sõltuv Gazpromi müü- ehituskulud pärast lisakulu- davast gaasist, Venemaa aga pääses maamaksu tõusust tusi torukattele, logistikasse gaasimüügist saadud mak- ja keskkonnauuringutele, va- sudest,” sõnas Schröder, lisa- Viimsi valla elanike ägeda mäe eile. “Viimsilastelt eelmi- liikmetele küsimusi esitada. hendas ajaleht Vedomosti. des, et gaasijuhe on Euroopa- vastuseisu tõttu jäi maa- se nädala jooksul tulnud ette- Küsimustele vastates jäid voli- NUMBER Gaasijuhe on esialgselt le ülisuure tähtsusega. maksumäära tänaseks ka- panekute kohaselt mõistetak- kogu liikmed napisõnaliseks. plaanis valmis saada 2010 aripaev.ee vandatud tõstmine ära. se hukka eelmiste vallajuhti- “Minu eesmärk ei olnud de tegevus vallale kahju põh- korraldada meeleavaldust, Viimsi vallavanema Urmas justamisel, aga samas ollak- vaid julgustada vallaelanikke 1% REPLIIK Raul Veede Arumäe sõnul pakkus vald väl- se seisukohal, et vallaelanike julgemalt valla elus tegutse-  jäi Viimsi maamaksumää- ja 2008. aasta eelarve tasakaa- solidaarne vastutus on siiski ma ning julgemalt aru pärima raks hoolimata valla kavast lu viimiseks maamaksumäära äärmine abinõu,” viidates 15 valitud vallavolikogu käest,” see 2,5% peale tõsta. Kingid rikkuse tõstmise, millest saadav raha- miljonile kroonile, mis tuleb kommenteeris Ets. summa oleks läinud eelmiste maksta eelmiste vallajuhtide TAUST ümberjagajalt vallajuhtide tehtud valede ot- tegude tõttu maadest ilma jää- Eelarve uus lugemine  Viimsi vald peab maksma sustega põhjustatud kahjude nud inimestele. “Samas soovi- jaanuaris endiste vallajuhtide tegevuse ühapäeval viis rii- na. Riik on ju meeletult ri- katmiseks. tasid vallaelanikud vallavalit- Eilse istungi lõppedes vaban- tõttu maadest ilma jäänutele gikoguja Arvo Sara- kas, inimesed aga vaesed. See plaan aga vallal läbi ei susel kaaluda veel kord ka tei- das volikogu esimees Aare Jõ- 30 miljonit krooni, sellest 15 Ppuu Järvamaa laste- Kas pole siis üllas riigi vara läinud, nüüd tuleb raha mu- si alternatiive, mida me ka tä- gimaa vallaelanike ees, et oli miljonit on makstud. abikeskuse kasvandikele laiali jagada? jalt leida. na tegime.” neile pettumuse valmistanud  Tallinna linnapea Edgar Sa- jõulupakke. Kokkuhoidli- Kust tuleb raha riigi- Vallavolikogu liige Aare Ets ning nende kallist aega raisa- visaar esitas tingimused, mil- ku, ent õilsa inimesena ei kassasse ja kes talle palka Arumäe: vald kaalub teisi kutsus avalikult elanikke val- nud, sest põrutava maamak- le täitmisel ei tõsta maamak- ostnud ta neid siiski oma maksab, Rummu Jüri aade- võimalusi kahju hüvitada lamaja ette kogunema ja arva- sumäära eelnõu jäi vastu võt- sumäära 0,6 protsendilt 1,5- raha eest. Hoopis lihtsam te järgija ei tea ega taha- “Viimsilased on mures ja aru- must avaldama. Et volikogu is- mata. le: Reformierakond peab üt- oli võtta välja kuluhüvi- gi teada. Tema seisab selle saadavalt ei tee kellelegi head tungid on avalikud, pääses is- Eelarve uus lugemine toi- lema lahti kütuseaktsiisi tõu- tis ja esitleda maksumaks- teadmisetagi õigluse ja va- meelt, kui tema rahakoti kal- tungit kuulama 15–20 valla- mub tuleva aasta jaanuaris. sust, elektriaktsiisist ja käi- ja raha isikliku kingituse- baduse eest! lale minnakse,” rääkis Aru- kodanikku, kes said volikogu Hille Tressum bemaksu suurendamisest.

Vesi A. Le Coq hakkab villima teadlaste arendatud vett Tarkust saab nüüd pudeliveest

Tartu Ülikooli teadlased Mart Ustaviga mõte veele, kui vuveele lisatud L-teaniini ja töötasid välja vee, mis pa- nad vaatasid konverentsilau- kaaliumtsitraati. L-teaniin on randab aju talitlust, soo- dadel veepudeleid, mis olid pä- looduslik aminohape, mida on dustades mõttetegevust ja rit küll Prantsuse või Itaalia Al- rohkesti rohelises tees. ühtlasi maandades ülemää- pidest, aga mitte Eestist. Vee Vett villima hakkava A. Le rast stressi. retsepti asjus pöördusid Puura Coqi juhatuse esimees Tarmo ja Ustav ülikooli biokeemikute Noop ütles, et tegu on esime- Tartu Ülikooli tehnoloogia- Mihkel Zilmeri ja Urmas Ko- se tootega, mille idee on koos- instituudi direktor Erik Puura kasaare poole. Tarkuse Vees tisest nimeni pärit väljastpoolt sõnul läks neil koos professor on tavalisele Tartu puurkae- ettevõtet. novaator.ee Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Heli Lehtsaar, tel 667 0338, e-post [email protected] 4 TSITAAT Kui selgub, et Eesti soovib kõrvale hiilida liitumislepingus võetud ko- hustusest” ning sisuliselt jät- kata jaotamata kasumi maksu- vabastusega, siis ilmselt jõuab see ka Euroopa Kohtusse. UUDIS Aare Kurist, Magnum ASi nõukogu esimees Uus tulumaksuseadus Ebakindlus heidutab investoreid Eesti soovib kõrvale hiilida lii- kindlust võimaliku kohtuas- tumislepingus võetud kohus- ja ees absurdseks. “Ei saa aru, Sten-Aleks Pihlak [email protected] tusest ning sisuliselt jätkata millest võib ebakindlus teie ar- jaotamata kasumi maksuva- vates tekkida? Eesti on oma ot- Valitsuses suvel kinnita- bastusega, siis ilmselt jõuab suse teinud ja see annab inves- tud uus tulumaksuseaduse see ka Euroopa Kohtusse,” rää- toritele kindlust. Kui Euroopa eelnõu, mis peaks hakka- kis Magnum ASi nõukogu esi- Komisjon soovib Eestiga ko- ma kehtima 2009. aastal, mees ja rahvusvahelise maksu- hut käia, siis ei saa karistatud ähvardab kaasa tuua koh- õiguse ühingu IFA-Eesti juha- investorid, vaid kaotuse puhul tuvaidluse Euroopa Komis- tuse liige Aare Kurist. Eesti riik,” sõnas Luman. Küsi- joniga. “Kui välisinvestorile selgi- musele, kas Eesti võib sel juhul tada, et meil Eestis küll keh- kaotada rohkelt välisinvestee- Eesti leppis liitumisläbirää- tib tore ettevõtjasõbralik süs- ringuid, vastas Luman küsi- kimistel kokku, et praegusel teem, aga kahjuks vaieldakse musega: “Miks peaks?” moel võib kasumit maksusta- selle üle paar lähemat aastat da vaid 2008. aasta lõpuni. See- Euroopa Kohtus ning keegi ei Raasuke: on kaks võimalust ga läheb jaotamata kasumi tu- oska prognoosida, mismoo- Hansapanga Grupi juhi Erkki lumaksuvabastus, mille puhul di see vaidlus lõpeb, siis selli- Raasukese sõnul peakski riik maksustab Eesti Euroopa Lii- ne teave kindlasti ei lisa Eesti tõsiselt kaaluma kahe valiku dus asuvatele emaettevõtjate- investeerimiskeskkonnale at- vahel. “Siin ongi kaks seisu- le makstud dividende, vastuol- raktiivsust,” tõdes Kurist. kohta, mida võiks vastandada: lu ema- ja tütarettevõtja direk- Eesti jäämine oma senise vali- tiiviga. Eesti valitsus langetas Kohtuasi oleks halvim valik ku juurde ja sellega lõpuni mi- tänavu 5. juulil otsuse muuta Endise rahandusministri Ai- nemine koos võimalike komp- tulumaksusüsteemi, aga jät- var Sõerdi sõnul on Eesti olu- likatsioonidega versus see, et kata reinvesteeritud kasumi- korrale vaid neli halba lahen- teha ülilihtsustatud ettevõtte le maksuvabastuse võimalda- dust: minna vaidlusega Euroo- tulumaks suhteliselt madala mist. See puudutab kõiki Ees- pa Kohtusse, loobuda dividen- määraga,” arvas Raasuke. tis tegutsevaid ettevõtjaid. dide maksustamisest, säilita- “Mingi vägikaikavedu kind- Ettevõtjad ja maksuspetsia- da praegune süsteem kosmee- lasti stabiilsust ja selgust ei li- listid aga kahtlevad Euroopa tiliste muudatuste abil või ha- sa ning loodetavasti see valik, Komisjoni naiivsuses ja usu- kata kasumit madala maksu- mis võetakse, ei vii kohtula- vad, et plaan säilitada praegu- määraga maksustama. hinguteni,” ei pooldanud Raa- ne kord vigurite abil lõpeb in- “Ühtegi head lahendust ei suke kohtuteed. vestoreid peletava kohtuga. ole, eelista millist tahes, aga Praeguseks juba viimasegi “Minu arvamus on, et Eu- kohtusse minek oleks kõige tähtaja ületanud uue tulumak- roopa Komisjon ei rahuldu ai- suurem miinus,” ütles Sõerd. suseaduse eelnõu on ikka veel nult nn kosmeetilise muuda- Eesti Kaubandus-Tööstus- koostamisel ja avalikustami- tusega ja süüvib tehtud muu- koja juhatuse esimees Toomas se ainsaks tärminiks on mää- datuste sisusse. Kui selgub, et Luman pidas investorite eba- ratud “varsti”. Rahandusminister Ivari Padar: eesmärk pole komisjoni “ära petta” Rahandusminister Iva- Kas jõutakse üldse õigeks Kuidas kommenteerite Ai- ri Padari sõnul pole inves- ajaks valmis? var Sõerdi nimetatud nel- toritel põhjust muretseda, Tulumaksuseaduse muuda- ja võimalust olukord lahen- kuna kehtima hakkav tu- tused tuleb jõustada 2009. aas- dada? lumaksuseadus saab ole- taks, seega jõuab küll. Eeldata- Praegu ei saa enam rääkida ma Euroopa Liidu õigusega vasti võetakse need 2008. aasta neljast erinevast võimalusest, kooskõlas. esimesel poolel vastu. kuna valitsus langetas 5. juulil otsuse – muuta tulumaksusüs- Padar andis Äripäevale in- Maksuspetsialistid ja ette- teemi, kuid jätkata reinvestee- tervjuu. võtjad väidavad, et Eestil ritud kasumile maksuvabastu- on kindel kohtutee jalge all, se võimaldamist. Miks uue tulumaksuseaduse sest n-ö kosmeetiliste va- eelnõu koostamine viibib? hendite abil ei suudeta pet- Kuidas peaksid investorid Valitsus langetas põhimõt- ta ära Euroopa Komisjoni. end praegu tundma? telise valiku juuli alguses, se- Meie eesmärk ei ole komis- Investoritel pole põhjust  Hansapanga Grupi juht Erkki da muudetud ei ole. Viivitus joni “ära petta”. Oleme veen- muretsemiseks. Valitsus on Raasuke loodab, et uus tulumaksu- oli tingitud mõningate detai- dunud, et muudatused on ELi tulumaksusüsteemi tulevi- seadus ei too Eestile kaasa kohtu- lide täpsustamisest, kuid veel õigusega kooskõlas ning seda ku suhtes otsuse langetanud lahinguid. tänavu läheb eelnõu vajaliku- kinnitab meie hinnangul ka ja peatselt realiseerub see ka Foto: Andras Kralla le kooskõlastusringile. Euroopa Kohtu praktika. seaduses. toimetaja Heli Lehtsaar, tel 667 0338, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev UUDIS 5 TAUST KUUPÄEV

 Euroopa Liiduga ühinedes gas tütarühingult mitteresi- võtjad oma kulusid deklaree- võttis Eesti endale kohustuse dendist emaühingule jaota- rima mitte kuu-, vaid aasta- viia oma äriühingute maksus- tud kasumilt tulumaksu kinni- põhiselt. tamise süsteem 2009. aas- pidamise.  Jaotatud kasum, millelt tu- taks kooskõlla Euroopa Lii-  Eesti valitsus otsustas juu- leb maksta tulumaksu, laie- du ema- ja tütarühingute di- lis ähvardavate Euroopa Liidu neb kõigile ettevõtlusega rektiiviga. direktiivide kiuste jätta äri- mitteseotud kuludele, lisaks  Direktiivi põhieesmärk on ühingute reinvesteeritud tulu dividendidele näiteks ka kin- vältida piiriülese äriühingute Eestis maksuvabaks ka tu- gitustele, annetustele ja eri- grupi kasumi topeltmaksus- levikus ning võtta makse di- soodustustele, mida ettevõte 2009. aasta 1. jaanuaril hakkab Eestis kehtima uus tulumaksu- tamist. videndidelt. Uue tulumaksu- aasta jooksul välja on maks- seadus, mis jätab äriühingute reinvesteeritud tulu endiselt tulu-  Direktiiv keelab muu hul- seaduse järgi peavad ette- nud. maksust vabaks ja võtab makse dividendidelt. teel kohtuhaamri alla KOMMENTAAR MIS EDASI Euroopa Komisjon oma kasum, on nii Euroopas kui na. Me oleme valitsuse kabi-  Endise rahandusministri ka maailmas üsna erakord- netinõupidamisel asja aru- Aivar Sõerdi sõnul on Ees- ne. Võib olla, et Euroopa Ko- tanud ja oma otsuse lange- ti olukorrale vaid neli halba nõudmistest ei tagane misjonile ja mõnele liikmes- tanud. Oleme veendunud, et lahendust  Joel Zernask, KPMG Baltics riigile see ei meeldi, kuna see eelnõu, kui ta ükskord Euroopa Komisjoni esin- soodsa maksusüsteemi säili- ASi maksu- ja juriidilise osa- tehniliselt on ju võimalik tu- seaduseks saab, on kooskõ- dajate sõnul on Eestile an- tamist investorite meelitami- konna juhataja lumaksu üldse mitte maksta. las Euroopa Liidu kõikide re- minna vaidlusega tud aega oma tulumaksu- se eesmärgil, sest uuringute gulatsioonidega ja investorid 1. Euroopa Kohtusse seaduse muutmiseks 31. põhjal on kohaliku maksusüs- ee, et uue tulumaksu- ei pea kartma. detsembrini 2008 ja sel- teemi tähtsus investoritele al- süsteemi tutvustami- Siiski olen nõus, et tegeli- loobuda dividendide leks ajaks peab seadus ole- les seitsmes argument otsuste Ssega nii kaua on veni- kult oleks pidanud selle aas- 2. maksustamisest ma kooskõlas ema- ja tütar- tegemisel. tatud, süvendab ebakindlust ta jooksul asjaga hakkama ettevõtja direktiiviga. Küsimustest kohtusse kae- ja rahulolematust investori-  Andrus Ansip, peaminister saama. säilitada praegune bamise kohta põiklesid ko- tes ja ka Eestis tegutsevates 3. süsteem n-ö viguriga Ametlikult hakatakse Ees- misjoni esindajad kõrvale, ettevõtjates, kes tahavad teha a usun küll, et suu- Praegu kehtiva tulumaksu- ti uut tulumaksuseadust kont- kuid kinnitasid, et Eesti uus tulevikuplaane. dame koostada sel- seaduse peaarhitekt Siim hakata kasumit ma- rollima pärast määratud täht- tulumaksuseadus peab olema Kohtuasi on võimalik, sest Mlise eelnõu, millega Kallas ei soovinud kommen- 4. dala maksumääraga aega. Euroopa Liidu direktiividega tava, et maksubaasiks on jao- pole kellelgi mitte mingisu- teerida, kuna leidis, et tegu maksustama Euroopa Komisjonis ei pee- kooskõlas ja Euroopa Komis- tatud kasum, mitte teenitud gust põhjust kohtusse min- pole tema valdkonnaga. tud aga mingiks argumendiks jon oma otsusest ei tagane. Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 6 UUDIS

 Kagu Invest on 1,45 miljoni kroonise alghinnaga sundmüüki pannud Viimsis Nelgi tee 3 majas asuva korteri. Foto. Veiko Tõkman Laenukääbused edestavad sundmüükidega suurpanku

Pisiportfelliga laenuandjad rohketes VÕRDLUS KOMMENTAAR Väikestel tegijatel suurimad riskid iivislaenude maht on sundmüükides probleemi ei näe kasvanud ja üldine  ühele võlgniku vara sundmüügile vastav portfelliosa suurus, mld kr sundmüükide arv 2007 nov seisuga/hüpoteegiga tagatud laenude maht, mld kr Vkeskkond võib suruda gema,” toonitas BIGi krediidi- Väikeste konkurentide suu- Kagu Invest seda mahtu isegi kõrgema- valdkonna juht Veiko Kandla. nas näitasid hoiatavalt näpuga Sundmüügis kodude le. Ükski pank ei soovi sattu- Piret Reiljan 13 (8/0,1) arv kolmekordistus [email protected] Tänavused kümme BIGi hüpo- Eesti juhtivad pangad, kes usu- da konflikti oma klientidega BIG  sundmüügis olevate teegiga sundmüüki Kandlat ei vad kiirlaenukontoreid suure- kodude arv novembris ja seda eriti pikaajaliste too- 20 (10/0,2) Napi mõnesaja miljoni eest üllatanud. “Oleme teinud kõik, maid riske võtvat. 65 dete, nagu eluasemelaenu kinnisvaralaene andnud et seda numbrit madalal hoi- “Väikeste laenuandjate al- AmCredit Eesti 67 puhul. Kodu sundmüüki tu- (7/0,7) krediidiasutused paiskasid da, ja usun, et see õnnestub gatatud enampakkumiste suh- 100 52 leb võtta kui viimast õlekõrt, portfelli mahuga võrreldes meil edaspidigi,” märkis ta. teliselt suurem arv on märk sel- Eesti Krediidipank millest haaramisel kanna- tänavu sundmüüki korda- lest, et tugeva maksevõimega tavad rahalist ja moraalset AmCredit: meie poliitika 111 (9/1) 39 des rohkem võlgnike kodu- klientide hulk on siiski piira- Sampo Pank kahju kõik osapooled. sid kui kümneid miljardeid sarnaneb suurpankadega Aivar Rehe, tud ja suuremad pangad on võt- 575 (16/9,2) 26 välja laenanud suurpangad. “Kuigi AmCredit on suhteli- nud laenuturult koore,” sõnas Nordea Bank Finland Plc Sampo Panga tegevjuht selt väike krediidiasutus, on Nordea Panga krediidijuht Ivar 715 (13/9,3) 13 Kiirlaenude lipulaev Balti meie krediidipoliitika alati ol- Kallast. Hansapank TAUST Investeeringute Grupp (BIG) nud konservatiivne ning sar- 0 seisis tänavu silmitsi ühe nane suurpankade omaga,” Suurpangad on 780 (55/42,9) 05 06 07 Vähem kui sundmüügiga kinnisvara ta- rääkis kodulaenudele spetsia- konservatiivsemad SEB Eesti Ühispank aasta esimesest gatisel antud 20 miljoni laenu- liseerunud Ameerika juurtega Hansapanga eluaseme finant- 1210 (20/24,2) võlgnevusest krooni kohta. Turgu valitsev ASi AmCredit Eesti tegevjuht seerimise osakonna juhi Ag- vara sundmüügini Hansapank lubas endale ühe Andrus Tinni. nes Maki sõnul näitab sund- Allikas: Ametlikud Teadaanded, krediidiasutused, Äripäev kodu sundmüügi pea 40 korda Eesti Krediidipanga juhatu- müügis olevate varade arv suh-  Esimesed 3–4 kuud püüab suurema summa ehk 780 mil- se liikme ja krediidi- ning äri- tena koguportfelli, et suured pank kuumaksetega võlgu joni laenukrooni kohta. pangandusjuhi Uku Tammaru pangad on väikestest laenu- jäänud kliendiga dialoogi as- Väikesed krediidiasutused sõnul tuleks vahet teha laenu- tingimuste osas konservatiiv- Sundmüügid tõusuteel tuda, et võla tasumiseks so- ise sundmüükide laenuport- andjatel, kes teevad otsuseid semad. biv lahendusi leida – näiteks felli suhtes kreeni vajumises nii tagatise väärtuse kui ka “Meie oleme laenude väl- Hingedekuul paisati sund- jektide numbrid ainult kas- maksegraafikut muuta või probleeme ei näinud ning kin- laenusaaja maksevõime põh- jastamisel tuginenud rohkem müüki keskmise viiekor- vavad,” nentis Eesti Krediidi- maksepuhkust võimaldada. nitasid justkui ühest suust, et jal, ja laenuandjatel, kes mak- kliendi rahavoogudele ning ruselise paneelmaja jagu panga krediidi- ja äripangan-  Kui kliendiga koostööd ei liigseid riske võetud ei ole. sevõimet oluliseks ei pea ja an- vähem tagatisele. See on ka pankadele võlgu jäänud duse juht Uku Tammaru. saavutata, lõpetatakse lae- “Kindlasti ei ole BIGi poolt navad laenu tagatisepõhiselt. põhjus, miks meie kliente on inimeste kodusid, aastaga “Raskustesse sattuvate nuleping. kinnisvara tagatisel pakuta- “Esimesel juhul on laenuand- raskustesse sattunud märga- on selliste enampakkumis- klientide osakaal mõnevõrra  Vara sundmüügini jõutakse vate laenutoodete näol tege- ja valmisolek raskustesse sat- tavalt vähem kui konkurenti- te arv kolmekordistunud. suureneb. Seni on hea majan- reeglina umbes pool aastat mist emotsioonitoodetega, tunud kliendi maksetingimusi del,” kommenteeris SEB Ees- duskasv silunud ka valesid ot- pärast laenulepingu lõpeta- kus väga madal intressimäär üle vaadata kindlasti suurem ti Ühispanga juhatuse liige ja “Mureks on põhjust kõiki- suseid ja liiga suuri riske,” sõ- mist, kui võlglane pole suut- ja soodne müügipakkumine ning tagatist ei asuta kohe rea- jaepanganduse valdkonna juht del pankadel ning täitevme- nas SEB Eesti Ühispanga jae- nud ise raha tagastamiseks kallutaks klienti vale otsust te- liseerima,” ütles Tammaru. Riho Unt. netlusel müügis olevate ob- pangandusjuht Riho Unt. lahendust leida. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev UUDIS 7 Streik Vaenupooled jõudsid töötingimustes kokkuleppele Bussijuhid jätsid

streigiähvarduse õhku 24H Sport OÜ Kadri Pajula Meediareklaam OÜ Kirsika Pall Arvutiekspress OÜ Tarmo Lindaru, Middeltex Invest OÜ Artjoms Gluzunovs Eile keskpäeval leppisid Kristjan Eichler Mikmark OÜ Tiina Muul Eesti Transpordi- ja Tee- Baltic Music Productions OÜ Lauri Laubre Monaro OÜ Jüri Lehter, Buildingpartner OÜ Reimo Kasterpalu Roman Griśtśenok töötajate Ametiühingu ning Digitrack OÜ Tiit Põldre Monolen AS Boris Botśkov, Autoettevõtete Liidu juhid Estero Teenindus OÜ Roman Ussadin Rozalia Savenkova töötingimustes kokku ja FIE Elmer Arro Nemo Investments UÜ Nemo Tabur õhtul kella üheksaks kavan- Fontenelle OÜ Aimi Vaiknurme; Olster Grupp OÜ Marko Kreis datud streik lükkus edasi. Meelis Järvekülg PJR Metsateenuste OÜ Madis Oras Front Ehitus OÜ Tomi Saluveer Profi Betoon OÜ Alar Maiste HUSQ OÜ Kristjan Metsniit Quickmark OÜ Monika Vinerfeld Autoettevõtete liidu juht Jalgpalliklubi FC Rock MTÜ Boriss Šipunov, R.T.S. Grupp OÜ Richard Sikk, Villem Tori ja transpordi ame- Artur Petriläinen, David Fraiman, tiühingu juht Peep Peterson Vjatšeslav Šipunov Eduard Dudin Jalgpalliklubi FCF MTÜ Aivar Pohlak Stonebalt Grupp OÜ Algis Kitsnik, kirjutasid eile alla töökokku- Jalomatkad OÜ Leelo Veevo, Aivar Ilves, leppele, mille ettevõtjad ning Linda Veevo Taivo Türk ametühingud peavad täna kin- Juhtgrupp OÜ Priit Sooääre Tameleo Grupp OÜ Lea Veeremaa nitama. Laundry Pro-Service OÜ Aivo Rääli Telnet Invest OÜ Priit Harik; Transpordi ametiühingu Läänemets OÜ Aare Abel Kalev Roosiväli Marilin Stuudio OÜ Käty Saluveer, Urban Maintenance OÜ Allan Laul juht Peep Peterson ütles, et  Majandusminister Juhan Parts käis eile kätt surumas töötingi- Tomi Saluveer Wawa OÜ Konstantin Vesselov enamik transpordiametühin- mustel kokkuleppele jõunud transpordi ametiühingu juhil Peep gutest oli riikliku lepitaja pa- Petersonil (paremal) ja autoettevõtete liidu juhil Villem Toril (va- kutud kompromissiga päri sakul). Foto: Andras Kralla ning vähemuse nõudel sõtta ei minda. “Eile töötasid telefonid poo- VÕRDLUS TAUST le ööni,” rääkis Peterson töö-  Ametiühingud nõudsid kokkuleppe sõlmimisest. “Kü- Bussijuhtide transporditöötajate miini- sitlesime oma osakondi. Ot- alampalk tõuseb mumpalkade tõstmist, muu- AS VIHULA MÕIS sustasime, et oleks ülekohtune 1660 krooni võrrra datusi töö- ja puhkeaja arves- Registrikood 10316709 nende paari tõttu, kes ei nõus-  2007. aasta alampalk, krooni tuses ning tööandjate ja amet- Aadress: Vihula küla, 45402, Lääne-Virumaa tunud, sõtta minna.” ühingute omavaheliste suhete bussijuhid 7060 täpsemat reguleerimist. Deklaratsioonis nõutakse veoautojuhid 6560  Alampalgale lisandub tasu Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku ausa konkurentsi tagamist transpordisektori õhtuste ja öiste töötundide Autoettevõtjate liidu juht Vil- oskustöölised 7060 ning puhkepäevadel töötami- kokkukutsumise teade lem Tori ütles, et tema kirju- transpordisektori se eest, aga ka lisatasu üle- tab küll töökokkuleppele al- lihttöötajad 5470 tunnitöö eest ning konkreetse Käesolevaga teatab ASi Vihula Mõis juhatus, et ASi Vihula Mõis aktsionäride erakorraline la, kuid see peab jõustumiseks transpordiettevõtte motivat- saama nõusoleku ka autoette- Praegu on bussijuhtide sioonisüsteemist tulenevad li- üldkoosolek toimub 27. detsembril 2007 algusega kell 14.00 Vihula mõisa peahoones võtete liidu üldkogult, mis tu- alampalk 5400 krooni kuus. satasud. aadressil Vihula küla, 45402 Lääne-Virumaa. leb kokku täna. Töökokkuleppe lisana võt- ÜLDKOOSOLEKU PÄEVAKORD: sid autoettevõtjad ja ameti- Pärn ütles, et autoettevõtja- transpordiettevõtete jaoks,” 1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine. ühingud vastu ühise deklarat- te ning ametühingute töötüli rääkis Tori. Vastuseks küsimu- siooni, mis nõuab riigihanke- kujunes nii keeruliseks, et ta ei sele, kas see võib ettevõtteile 2. ASi Vihula Mõis ärinime muutmine. tingimuste ülevaatamist ja au- saanud sellest isegi poole aas- tähendada kahjumeid, vastas Nõukogu ettepanek on muuta ASi Vihula Mõis ärinime ning võtta uueks ärinimeks AS sa konkurentsi tagamist. Po- taga selget ülevaadet. ta napilt: “Jah.” Vihula le võimatu, et tulevikus pääse- Peterson ütles: “Pankrotti 3. ASi Vihula Mõis põhikirja muutmine tulenevalt ärinime muutmisest. vad riigihankele vaid need fir- Uus aasta võib paljudele ei tohiks meie hinnangul üks- firmadele tuua kahjumi Nõukogu ettepanek on kinnitada tulenevalt ärinime muutmisest ASi Vihula Mõis mad, kes hoolitsevad oma töö- ki ettevõte minna. Kui peaks põhikirja uus redaktsioon. tajate eest ja kus ametiühin- Tori tunnistas, et tuleva aasta aga selline oht olema, oleme gud toimivad. esimeses pooles võib arvukalt valmis motivatsioonisüstee- 4. Juhatuse ülevaade jooksva aasta majandustegevusest. Silmanähtavalt õnnelik transpordiettevõtteid kahju- me üle vaatama.” Anne Oja Nõukogu ettepanek on võtta juhatuse ülevaade jooksva aasta majandustegevusest riiklik lepitaja Henn Pärn üt- misse kukkuda. teadmiseks. les, et kaheaastase töörahu “Ma ei suuda öelda, mida 5. Aktsiaseltsi lõpetamine. kinnitamata jätmise korral maksab tuleval aastal kütus. LOE ÄRIPÄEVAST Nõukogu ettepanek on lõpetada ASi Vihula Mõis ning viia läbi likvideerimismenetlus. lastaks käest võimalus trans- Eks esimene poolaasta näitab, “Ametiühingute aasta 2008?” 6. Aktsiaseltsi likvideerija määramine. porditurgu korrastada. milliseks kujuneb 2008. aasta  lk 22 tänane juhtkiri Nõukogu ettepanek on valida ASi Vihula Mõis likvideerijaks pr. Maarja Veskila. ASi Vihula Mõis põhikirja uue redaktsiooniga on võimalik tutvuda tööpäevadel kell 9–16 Välisturg Saksamaal kogemus hinnas KAUBANDUS ASi Vihula Mõis ruumes. 600 miljonit Rocca Lugupidamisega, ASi Vihula Mõis juhatus Saksa äriseminar: noori al Mare laiendusse Rocca al Mare kaubandus- keskuse omanik Citycon in- juhte ei võeta tõsiselt vesteerib juurdeehitusse ligi 609 miljonit krooni. Saksamaal hinnatakse ko- probleemide taha, samuti po- Valmis kaubanduskeskuse gemust ja aastatepikkust le firmadel tihtipeale vabu ini- maksumus hinnatakse 2,03 Uudis tööd ning Eesti noori firma- mesi, keda saata näiteks mes- miljardile kroonile, vahen- juhte ei võeta tõsiselt, too- sidele suhteid arendama. das ABN Newswire. di eilsel Saksa äriseminaril Raskustest hoolimata ei ta- Esimese järgu juurdeehitus- Uued TALLINNAS: tega loodetakse valmis saa- välja põhjustena, miks Eesti suks siiski käega lüüa – Saksa Kadaka tee 5 Tel 626 7750 da tuleval kevadel, nii nagu sagedusmuundiga firmadel ei õnnestu Saksa- turg on suur, stabiilne, kesk- 10621 Tallinn Faks 626 7754 plaanitud. Teise ja kolmanda maal äri teha. miselt 2protsendilise majan- kompressorid [email protected] duskasvuga. järguga, mille seas renovee- “Vähetähtis pole vanuse Saksa äripartner on kor- ritakse ka olemasolev kau- VS11-VS70 banduskeskus, soovitak- TARTUS: faktor. Saksamaal hinnatak- rektne – kui ta on kord leitud, Vasara 52d se valmis saada 2009. aasta sujuvalt Tel 730 3500 se kogemust ja aastatepikkust on ärisuhe reeglina ka püsiv. 50113 Tartu sügiseks. Faks 730 3501 tööd. Meie noori firmajuhte ei Saksamaa suuruse probleemi reguleeritava [email protected] võeta tõsiselt,” ütles seminaril aitaks näiteks lahendada see, Citycon on Soome kin- Perfekta Holdingu Eesti juht kui koondada samas sektoris nisvaraettevõtte, kellele tootlikkusega muu hulgas kuulub Musta- VIRUMAAL: Tel 50 79 758 Alo Laud. tegutsevad firmad. Kuna Sak- 3 Seminaril esinejate sõnul samaa liidumaad on suhteli- mäel asuv kaubanduskes- 0,2–11,6 m /min [email protected] on peamine häda see, et Sak- selt iseseisvad üksused, pii- kus Magistral, mille ta soe- samaa tundub olevat eestlas- sab, kui esialgu valida sihttu- tas mullu suvel 258 miljoni te jaoks liiga suur. Kardetak- runa välja üks kindel liidumaa, krooni eest. Rocca al Mare www.kompressorikeskus.ee se, et ei jõuta nii palju toota, mis aitab teha turu kohe väik- on Cityconi esimene projekt kui vaja. Palju takerdub keele- semaks. Katri Soe Baltimaades. Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 8 UUDIS

ENERGIA Kinnisvara Arendavad äriparki Jüris Kohtuasi Ametiühingu kaebus Viking Line’i vastu sai lahendi Eestisse võib tulla hiigelturbavabrik Järving kaasas ärisse Soome päritolu energia- kontsern Vapo, millele kuu- Äri riigist väljaviimise lub ka Tootsi Turvas, kaa- maineka välispartneri lub Soome, Rootsi või Ees- tisse 4,5 miljardi kroonise Kinnisvarafirma Süda Ma- biokütusevabriku rajamist. ja suuromanik ärimees vastu tohib streikida MIS ON MIS Investeerimisotsus tehak- Andres Järving hakkab te- se 2009. aasta lõpus, kir- gema koostööd rahvus-  AS Süda Maja Soome ametiühing protes- jutas Kauppalehti. Vapo on vahelise kinnisvaranõus- Asutatud aastal 1999, põ- teeris Viking Line’i otsu- kaardistanud alad, kuhu tamise ja investeeringute hitegevusteks kinnisvara se vastu viia kahjumis laev saaks teha puu- ja turba- juhtimise ettevõttega Jo- arendamine ja haldamine. Rosella Eesti lipu alla ja me- jäätmeid toorainena kasu- nes Lang LaSalle. Põhineb täielikult Eesti in- hitada laev odavama mees- tava biodiisli tehase. Väl- vestorite kapitalil. konnaga. Euroopa Kohtu ja on valitud alad Rootsis, Koostööd tehakse Ameeri-  Jones Lang LaSalle värske otsuse kohaselt võib Soomes ja Eestis. Järgmisel kanurga Äripargi arendami- Pakub integreeritud kinnis- sellist käitumist õigustada suvel valitakse 3–5 kohta ses, investeeringute juhtimi- vara ja investeeringute hal- töötajate kaitsmisega, kui ja Vapo teeb neis paikades ses ning vahendamises välis- duse alaseid teadmisi oma- tõendatakse, et piirang on uuringud. Lisaks on ELi di- klientidele. nikele, valdajatele ja inves- eesmärgi saavutamiseks rektiividega paika pandud, “Investorite huvi Balti teerijatele nii kohalikul, re- sobiv ega lähe kaugema- et aastaks 2020 peab kü- turu vastu on kõrge ning gionaalsel kui ka üleilmsel le sellest, mis on eesmärgi tuseturul olema biokütuse Ameerikanurga Äripark vas- tasemel. saavutamiseks vajalik.  Viking Line’i laeva Rosella meeskonna protest hoidis kord ära kasutusmahuks 10%. tab oma suuruselt ja muu- 2006. aastal viis lõpu- laeva lipuvahetuse. Foto: Arno Mikkor delt kriteeriumidelt nii inves- le müügid ja omandamised Euroopa Kohus otsustas, et RAVIMITÖÖSTUS torite kui ka klientide nõud- kapitalituru, võlgade finant- ametiühingud võivad streikida Ravimitootjate liidu mistele,” ütles Jones Lang seerimise ning omakapita- selle vastu, kui ettevõtte plaa- lusi on juba kasutatud. Rosella LaSalle’i arendusjuht Kevin li investeeringud varadesse nib lahkuda kalli tööjõuga rii- TAUST puhul ei saa streigiõigust luge- juhiks sai Mody Havill. ja portfelli koguväärtusega gist ja viib oma tegevuse riiki, da põhjendatuks, kuna ame- Eilsel ravimitootjate liidu ju- 85hektarisse Ameeri ka- 70,9 miljardit USA dollarit. mille palgatase on madalam.  2003. aastal plaanis Viking tiühingud kohustasid Viking hatuse koosolekul valiti lii- nurga Äriparki Rae vallas Jü- Investeeringute halduse Streikimine on lubatud seni, Line vahetada kahjumiga töö- Line’i laevatöötajaid mitte val- du uueks juhatuse esime- ri lähedal rajatakse kauban- osakond LaSalle Investment kuni tegevus ei välju mõistuse tava Rosella lipp Eesti oma landama. heks GlaxoSmithKline Ees- dus-, lao- ja tootmishooneid. Management haldab kokku piirest ega ole ebaloomulik. vastu, et tööle võtta Soome Soome ja Rootsi ametiühin- ti juht Akshay Mody, kes va- Park jääb 10 kilomeetri kau- ligikaudu 46,9 miljardi dol- Kohtus olid vastakuti eu- meremeestest vähem tasu gud testivad ELi sotsiaalpolii- hetab välja pikaajalise ra- gusele Tallinna linnapiirist. lari väärtuses vara. rooplaste õigused ajada oma nõudva Eesti meeskond. Soo- tika piire, piirates firmade õi- vimitootjate liidu esimehe “Hindame kõrgelt Jones äri ükskõik millises 27 Euroo- me ametiühingu ponnistused gusi liikuda ükskõik kuhu 27 Rauno Pukoneni, kes juhtis Lang LaSalle’i väga mitme- pa Liidu riigis ja ametiühin- peatasid tookord plaani. ELi riigis vastandades nende liitu kaks kolme aasta pik- kesist ja pikaajalist kinnis- ma oskusteabe välispartne- gute õigus streikida ja kaitsta õigustega streikida. kust ametiaega. Mody on varaalast kogemust erineva- ri näol. Jones Lang LaSalle oma liikmete tööd ja palka. “Liikumisvabadust võib pikaajalise ravimitööstu- tel turgudel üle kogu maail- kogemus on vajalik eelkõi- “Oleme äärmiselt rahul saa- vus, mille eesmärk on takis- mingil määral piirata, kuni se juhi kogemustega, töö- ma,” ütles ASi Süda Maja ju- ge Ameerikanurga Äripargi dud tulemusega,” ütles Vi- tada laeva uuesti registreeri- seda õigustab sotsiaalpoliiti- tades selle sektori ette- hataja Veiko Murruste. “Tu- arendamisel vastavalt arene- king Line Eesti tegevjuht In- mist teise ELi liikmesmaa re- ka ja see on mõistuse piires,” võtetes alates 1993. aas- lenevalt Eesti turu noorest nud turgudel põhjalikult tes- no Borodenko. Otsus toetab gistrisse, takistab investeeri- ütles advokaat Miguel Poiares tast. GlaxoSmithKline’i Ees- east ei ole Eestis sellist ko- titud ja edukaks osutunud neid põhimõtteid, millest Vi- misvabadust ELi sees ja võib Maduro Viking Line’i juhtumit ti esinduse juhiks sai Mody gemust, mistõttu otsusta- kontseptsioonidele.” king Line rääkis Londoni apel- kõne alla tulla üksnes juhul, kommenteerides. 2006. aasta suvel. sime kaasata oma ala pari- aripaev.ee latsioonikohus, et streigitege- kui kõiki teisi piiravaid võima- Mariliis Pinn toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev UUDIS 9

KAUBANDUS Öö tõstis Kristiine käibe 10 miljonile Kristiine keskuse andmetel kergitas reede öö-shopping ning mitme kaupluse ava- mine keskuse külastatavust 33 000 inimeseni ja päeva- käibe 10 miljonile kroonile. Kristiine keskuse direkto- ri Allan Remmelkoore sõnul ületas Prisma Peremarketi reedene käive aastatagust näitajat rohkem kui 30 prot- sendi võrra ning paljudel kauplustel oli tegu kindlas- ti kõigi aegade käiberekor- diga. Öine ostlemine pani rektor kolonel Roland Peets. Kristiine Keskuses punkti “Välispiiride valvet, illegaalset ümberehitustöödele. Samal immigratsiooni ja piiriülese ku- päeval avasid keskuses uk- ritegevuse tõkestamist puudu- sed rõivakauplused Zara ja tava teabe vahetus aitab mõle- New Yorker. Kristiine kesku- ma riigi piirivalvel oma tööd tõ- se teatel külastas kauban- hustada.” duskeskust nädalavahetu- Leppele andsid oma allkirjad sel kokku 84 000 inimest. Saksa föderaalpolitsei peadi- Kristiine keskuse kauplus- rektor Udo Burkholder ja Eesti te kogukäive oli mullu 1,13 piirivalve peadirektor. miljardit krooni. PIIR LENNUNDUS Algab Eesti–Saksa easyJetil novembris  Ajalehtede müük supermarketites ei korva senise väikepoodide ja ajalehekioskite võrgu kadumist, kannataja on näiteks SL Õhtuleht, piirivalvekoostöö 3 miljonit reisijat mille üksikmüügi osa on suur. Foto: Andras Kralla Eesti ja Saksamaa sõlmisid easyJeti andmetel reisis no- kokkuleppe jagada kogemu- vembris nende teenust kasu- si ja vahetada infot piiri val- tades ligi 3 miljonit inimest, vamist puudutavates vald- võrreldes eelmise aasta sama kondades, kirjutas ETV24. ajaga oli reisijaid 13,2% võr- “Koostöö Saksamaa kollee- ra rohkem. Täitumus selle aas- gidega on väga hästi suju- ta novembris oli 80,8%, mis nud. Eile sõlmitud kokku- on 0,3% kõrgem eelmise aas- Lehtede üksikmüük lepe on erilise tähtsusega, ta samast perioodist, teatas sest sätestab Eesti ja Sak- easyJet. 12 kuu täitumus vä- samaa kui kahe Schengeni henes 0,9%. easyJeti 137 len- riigi vahelist koostööd,” sõ- nukit sõidavad 353 liinil 89 kuivab kokku nas Eesti piirivalve peadi- lennujaamas 23 riigis. Löögi all SL Õhtuleht, Ekspress ja Kroonika

UKS, MIDA VÕIB USALDADA Lemmi Kann TSITAAT TULEMUSED [email protected] TÕSTUKSED Eesti ajale- Ajalehtede üksikmüük väheneb Pabermeedia üksikmüügi  ajalehtede müügi muutus võrreldes eelmise aastaga, % garaaſidele ja numbreid kuivatavad kokku hed on kallid. 15 tööstushoonetele õhtune alkoholimüügikeeld, Eriti võib seda mär- 13,02 kasvavad hinnad, aina pai- 10 kohalikud LAADIMISSILLAD suvad tellimuste arvud ning gata palgapäeva- ” 5 LAADIMISMAJAD elektroonilise meedia peale- tung. eelsetel nädalatel. Väino Koorberg, SL Õhtulehe 0 KÄÄRTÕSTUKID Viimase paari aasta paber- peatoimetaja -4,82 kokku meedia väljaannete müük näi- -5 Tootmine • Müük • Paigaldus tab järjest nende inimeste arvu NUMBER -7,08 -10 vähenemist, kes ajalehti ja aja- vabariiklikud Standoor Eesti OÜ, Aiandi tee 24, Viimsi, Harjumaa kirju üksikmüügist ostavad. -15 Tel 600 8930, faks 609 1420, [email protected] Päevalehtede müüginumbreid -19,04 www.standoor.ee analüüsinud Lehepunkt ASi te- 4–5% kuulutused -20 gevdirektori Allan Liima hin-  langust näeb päevalehte- 04 05 06 07 nangul näitab ka lähiaastate de üksikmüügis lähiaastatel Allikas: Lehepunkt TALLINN, Kotka 26, Lehe punkti juhi Allan Liima. AKNAD trend 4–5protsendilist jaemüü- tel.: 613 76 44, gi vähenemist. Viis Pluss Aknad OÜ [email protected] on üks suurimaid TARTU Kioskid ja väikepoed la sattunud need väljaanded, neb ja see omakorda avaldab- uudistega järgmise hommi- , Väike-Kaar 41b, Leedu PVC akende ja tel.: 738 02 07, surevad välja millel on suur üksikmüügi ki negatiivset mõju jaemüügi- kuni oodata. Siiski ei ole veel garaažiuste tehase [email protected] Ühe põhjusena nimetatakse osakaal, nagu SL Õhtuleht, le,” selgitas Ekspress Grupi ju- niipea karta, et veebiportaa- AKENDE JA FAUGA esindaja Eestis. VÕRU, Lembitu 2a GARAAŽIUSTE väli kioskite võrgu kahanemist Eesti Ekspress ja Kroonika. hatuse esimees Priit Leito. See, lide kiirus paberlehe mugavu- TOOTJA ja väikepoodidele surmahoobi Oma osa mängib ka majandus- et ostja asendub tellijaga, on se välja sööks. “Püüdsin luge- Firma eesmärgiks on tel.: 78 21377, [email protected] www.vpaknad.ee andnud lahja alkoholi müügi kasvu aeglustumisega kaasnev meediaärimeeste sõnul pigem da Postimeest oma mobiilte- pakkuda laia valikut keelustamist. hinnatundlikkus ning mee- positiivne trend, sest näitab lefonilt. Tunnistagem, see oli kvaliteetseid aknaid “See, et asemele astuvad su- diaväljaannete kasvavad hin- järjest kasvavat lojaalsust väl- küllalt tüütu tegevus,” muigas ja garaažiuksi nii era- PLASTIKVÄLISUKSED permarketid, ei aita päevaleh- nad. “Eesti ajalehed on kal- jaandele. Tellimuste arvu kasv Koorberg. kui ka äriklientidele. Löögi- ja keskkonnakindlast plastikust toodetud ti, sest keskmine ostusagedus lid. Eriti võib seda märgata ja hinnatõus aga kompenseeri- Kuigi Leito hinnangul po- Fauga tehasel on 14 uksed on üha hinnatumad ja populaarsemad. väheneb ühes sellega,” kirjel- palgapäevaeelsetel nädalatel, vad Leito sõnul kahanenud jae- le üksikmüügi kasvu saavuta- aastane aknatoot- das SL Õhtulehe peatoimeta- mil ajakirjandusväljaannete müüginumbrid. da enam võimalik, on eesmär- mis kogemus, kokku ja Väino Koorberg kiratseva le- müük kipub kahanema,” nen- giks seatud sellele trendile pi- on toodetud juba GARAAŽIUKSED hemüügi põhjusi. “Kui kioskist tis Koorberg. Uudised järgmise dur peale tõmmata. üle 280 000 akna. oleks inimene ostnud lehe pea Siiski ei tähenda see mee- hommikuni ei oota “Me saame põhiliselt asja Kogutud teadmised „TERMO“ — MUGAVAD igal hommikul, siis supermar- diakontsernidele hädakella Nagu Koorberg rõhutas, ei mõjutada turundustegevuste võimaldavad pakkuda JA MODERNSED ketis käib ta heal juhul kaks löömist. “Kui me vaatame ti- saa sugugi alahinnata elekt- kaudu, pakkudes soodsamat Teile parimaid, ennast korda nädalas, palju tõenäoli- raaže – tellijaid ja üksikmüüki roonilise meedia mõju. Uudi- hinda ja lisaväärtusi,” nentis õigustanud lahendusi semalt kord nädalas.” kokku –, siis need ei ole vähe- sed kolivad veebi, sest elutem- Koorberg. Lihtsalt hea lehe te- ja materjale. *2,5 x 2,0 m alates 10000 eek * Peamiselt ongi löögi al- nenud. Tellimuste arv suure- po ei võimalda enam kiirete gemisest enam ei piisa. Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 10 UUDIS

VAEVATASU SAAK Trafovaraste tabaja Põllumeestel oli saab 50 000 krooni tänavu hea aasta Viimase kahe nädala jooksul 2007. aasta oli põllumeeste- on hüppeliselt suurenenud le edukas. Keskmine teravil- Mõis: transiit on elektrivõrgu trafode rüüs- jasaak oli esialgsetel andme- tamine, millega on põhjus- tel 3,05 t/ha (2006. a 2,2 t) tatud elektrikatkestusi ning ja piimatoodang lehma koh- lõhutud elektrivõrgu sead- ta aastas 6400 kg (2006. a meid ligi miljoni krooni eest. 6225 kg). Teravilja- ja piima- Jaotusvõrk pakub vargajõu- hinnad on parimad läbi aas- gu tabamiseni viiva info eest tate. Ansipi taga kinni 50 000 krooni vaevatasu. Esmakordselt saavad Ees- Kahe nädala jooksul on pea- ti tarbijad süüa 100% kodu- miselt Pärnu-, Viljandi ja Tar- maisest rukkist valmistatud Intervjuu KES ON KES tumaal rüüstatud 12 alajaa- leiba. AS Tartu Veskid, kes ma ning varastatud trafode varustab pagaritööstusi ruk- Jüri Mõis vaskmähised. Jaotusvõrgul kijahuga, on kokku ostnud ärimees  sündinud 25.10.1956 on alust arvata, et tegemist kuni uue saagini vajaliku ruk-  abielus on sama vargajõuguga, sest kikoguse ega planeeri rukist Jüri Ametikäik rüüstamiste käekiri on sama. importida.  2002– ASi Meta-Eks SP ju- hatuse liige Mõisaga  2001–2004 ASi Meta Holdings SP juhatuse esi- Jüri Mõis näeb Eesti välja- mees vaadet transpordi ja logisti-  1999–2001 Tallinna lin- ka valdkonnas, mis hakkaks napea TULE TUTVUMA ETTEVÕTTE SISUSTAMISVÕIMALUSTEGA mühinal arenema päev pä-  1999–1999 siseminister MEIE UUEL AADRESSIL: KALDA 9A, TALLINN rast seda, kui barjäär Vene-  1999–1999 riigikogu liige maaga suhtlemisel ära lan-  1991–1998 ASi Hansapank geks. peadirektor, juhatuse esi- mees Eile vastas aripaev.ee lugeja-  1984–1990 ETKVLi Koon- te küsimustele üks Hansapan- dise Auto ökonoomikadirek- ga asutajaid ja endine Tallinna tor linnapea Jüri Mõis.  1983–1983 ETKVLi Koon- dise Auto osakonnajuhataja Milliste firmade aktsiaid ja  1980–1983 ENSV Juhtide investeerimisfondide osa- Kvalifikatsioonitõstmise Ins- kuid Te omate? tituudi teadur Olen andnud halduritele  2001– ASi JMB Investee- instruktsiooni hoida kuni 60% ringud riskikapitalist, ainu- portfellist aktsiates või nende omanik alusel loodud instrumentides, Haridus eelistatult Aasia ja Ida-Euroo-  1988–1989 Eesti Kõrgem pa maades. Börsiväliste ette- Kommertskool võtetega tegelen ise ja seal on  1974–1980 TPI majandus- mu strateegia olla aktiivne vä- teaduskond , tööstuse pla- hemusosanik. neerimine Hobid: sport Kas olete ka mõne Vene- maal tegutseva firma oma- TSITAAT OÜ Metkall, Kalda 9a, 11625, Tallinn nik? Enam-vähem kõik mu et- tevõtmised on otsapidi Vene- Kas tahtli- maaga seotud, alaks on Vene- maale iseloomulike eksport- kult või taht- kaubagruppide hulgikauban- matult on Andrus dus. Venemaal firma regist- reerimisel on ohuks ebavõrd- ”Ansip sattunud ne kohtlemine maksuameti praegu Eesti-Vene poolt. Eilne (üleeilne – toim.) Venemaa uue presidendikan- suhete paranemise didaadi väljakäimine ja tema teele risti ette. esimene lause “Hakkame ela-  Jüri Mõisa sõnul on praegu peaaegu kõik tema ettevõtmised ma seaduste järgi” oli mulle seotud Venemaaga. Foto: Raul Mee Jüri Mõis, ärimees hea uudis.

Mis võiks Teie arvates ol- rul on palju rumalasti ehita- kem võimalusi ka välismaist Rahamurede kadumiseks la kümne aasta pärast Ees- tud eluasemeid, mis sellisel jõukust siia lisada ja linlaste on vaja umbes 50 miljonit ti Nokia? kujul ei leiagi ostjat. Ja mõni heaolu tõuseb veel rohkem. krooni. Siis saab panna raha Sadamateenuste osas on arendaja on võtnud liiga suu- enese eest “tööl käima”, et Ees- Eestil tohutu konkurentsieelis re finantskoormuse, mida ta ei Kas Andrus Ansip on hea ti parimate palgasaajatega sis- sügavate peaaegu jäävabade suuda välja kannatada. peaminister? setulekutelt edukalt võistelda. sadamate ja globaalsete toor- Andrus Ansipist pean ma Kõik edasine on peaasjalikult ainepiirkondade läheduse tõt- Kas kroon devalveeritakse? lugu kui arukast ja konk- vaid adrenaliinisüst, nii teeni- tu. Sadamatega seotud trans- Krooni ei devalveerita. Kel- reetsest tegudeinimesest. Kas misel kui ka kulutamisel. Aga port ja logistika hakkavad mü- lelgi pole kavatsust, pole vaja- tahtlikult või tahtmatult on te- õnn pole muidugi rahas, vaid hinal jälle arenema alates järg- dust, pole võimalust. ma isik sattunud praegu Eesti- tervises, perekonnas, vaimus. misest päevast, kui praeguse Vene suhete paranemise teele Eesti valitsuse Vene-vastane Mida arvate Tallinna linna- risti ette. Seega oleks riigile ja Kes võiks olla see ärimees, hoiak murtud saab. pea Edgar Savisaare plaa- rahvale minu arvates kõige pa- kelle poole Teie alt üles nist maamaksu tõsta? rem tema peaministriametist vaataksite? Kas usute, et kinnisvara on See on hea plaan. Ma olen tagasiastumine, lihtsalt kui Eestis on veel kõik enam-vä- Eestis umbes kaks korda selle poolt, et ühiselt rohkem poliitiline käik. hem rivis ja pole teada, mille- üle hinnatud? raha kokku panna ja linn veel ga keegi lõpetab. Aadu Luukas Kinnisvara ei ole Eestis üle paremini korda teha. Niimoo- Kui palju raha on õnneks on lõpetanud ja temale vaatan hinnatud. Olen nõus, et tu- di püüab meie linn kinni roh- vaja? küll alt üles. aripaev.ee

AS Mecro toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev UUDIS 11 Sadam Tallinkil veidi enam reisijaid E-riik Retseptid ja vastuvõtu registreerimine internetti VENEMAA Valimised viisid Laevareisijate arv hinnad tõusteele Venemaa tootjad ja kaup- Digiloo turvalisus mehed on jõuliselt asunud novembris vähenes purustama müüti, et pärast riigiduuma valimisi hinnad Tallinna sadama andme- aastal teenindas Tallink 49% külmutatakse. tel reisijate arv novemb- ja teised kaks vastavalt 16% ja on pankade tasemel Eksperdid usuvad, et järg- ris vähenes, vaid Tallink ja 13% reisijatest. Muutuse võis mine hinnatõusulaine saa- SuperSeaCat on oma rei- kaasa tuua ka aasta jooksul Digiloole ehk terviseinfo- bub Venemaale pärast pre- sijatenumbreid vähesel toimunud SuperSeaCati 5% süsteemile arendatakse TASUB TEADA sidendivalimisi, kirjutas määral suurendada suut- reisijate arvu kasv. praegu sama tugev turva- Delovoi Peterburg. nud. Kui juulis läbis Tallinna süsteem, kui on pankadel,  Digiloo kasutaja tehak-  Paralleelselt hakkavad järg- sadamat 873 622 inimest, siis rääkis eile Eesti E-tervise se kindlaks ID-kaardi ja selle misel aastal tööle kolm e-ter- PANGANDUS Eelmise aasta novemb- juba järgmisest kuust hak- Sihtasutuse infoturbejuht PIN-koodiga. vise teenust: e-retsept (või- Sampo suurendas ris läbis Tallinna sadamat kasid reisijanumbrid vähe- Valdo Praust.  2008 kevadeni testivad malus osta isikuttõendava 472 523 reisijat, sel aastal on nema. Augustis suundus lä- digiloo keskkonda TÜ Kliini- dokumendi alusel elektrooni- osalust Nordeas see number üle tuhande võr- bi Tallinna sadama välisrii- Prausti sõnul on praegu väl- kum, Põhja-Eesti Regionaal- liselt väljakirjutatud retsepti- Soome kindlustuskontsern ra väiksem, jäädes 461 773 kidesse 765 194 inimest ning jaarendamisel digiloo kõrg- haigla, Ida-Tallinna Keskhaig- ravimit), digiregistratuur (või- Sampo suurendas eelmisel inimese juurde. Kui 2006. septembris juba 228 686 ini- tasemel turbesüsteem, mille la, Järveotsa perearstikes- malus broneerida ja tühista- kuul oma osalust Nordea aastal vedas Tallink 55% rei- mese võrra vähem. Oktoob- abil viiakse terviseinfosüstee- kus, Koeru arstikeskus ja Tar- da patsiendiportaalis arsti pangas 8,6 protsendini. sijatest, Viking Line 20% ja ris läbis Tallinna sadamat mi ründamise võimalus mii- tu kiirabi. juurde aega) ja digipilt (pildi- Sampole kuulub nüüd Eckeröline 15%, siis sellel 494 367 inimest. aripaev.ee nimumini.  1. jaanuariks 2009 peavad pank, mis koondab patsienti- 222,5 miljonit Nordea pan- “Süsteemi kindlamaks digilooga liituma kõik tervis- de röntgenpilte jm suurema- ga aktsiat. Oktoobris ula- muutmiseks on turve hajuta- hoiuasutused, sh perearstid. hulisi uuringuid). tus Sampo osalus Nordeas Tallinn Lammutustööd Kopli liinidel tud, mis tähendab, et ühe või 7,5 protsendini. Aasta ta- mitme elementaarründe pu- TSITAAT gasi ulatus osalus 1,2 prot- hul ei teki digiloole kahju. Kui sendini. Põhja-Tallinn tahab lisame juurde veel korraliku Digiloole ei teki ühtegi nn super- Kindlustuskontserni huvi logide analüüsi koos efektiiv- administraatorit, kes omaks kõiki Nordea panga vastu suu- se vastutegevusega, on potent- rendab arvamust, et Sam- linnakassast 1,5 mln siaalsel ründajal väga raske salasõnu, et inimeste terviseandmetele po on huvitatud Root- kui mitte võimatu tegutseda,” ligi pääseda. si valitsusele kuuluva Tallinna linn otsustab täna sus ettepaneku eraldada nei- selgitas Praust. “Digiloole ei ” 19,9protsendilise osaluse ligi 1,5 miljoni krooni eral- le linnavalitsuse reservfon- teki ühtegi nn superadminist- Valdo Praust, Eesti E-tervise Sihtasutuse infoturbejuht omandamisest. damise Kopli liinidel asu- dist 1 400 000 krooni. raatorit, kes omaks kõiki sala- Rootsi plaanib müüa osalu- vate ja kodutute hõivatud Lammutustööd oleksid sõnu, et inimeste terviseand- autentimiseks turvakriitilis- Medisofti juhataja Arvi Si- se 2010. aasta lõpuks. Li- majade lammutamiseks. hädavajalikud juba sel aastal, metele ligi pääseda.” te e-lahenduste puhul,” kom- nisalu tutvustas digiregistra- saks osalusele Nordeas ta- kuid Põhja-Tallinnal puudu- Digiloo kasutaja kindlaks- menteeris Praust. tuuri. havad rootslased müüa ka Tulenevalt 4. detsembril vad endal vajalikud vahendid tegemiseks hakatakse kasuta- Praust kommenteeris, et “Portaali kaudu on võima- osalused börsioperaato- toimunud kuue inimese sur- lammutustööde finantseeri- ma kompleksautentimise mee- digilugu ehk terviseinfosüs- lik visiiditasu eest arveldada, ris OMX ja telekomifirmas maga lõppenud suurpõlen- miseks, kirjutas Põhja-Tallin- todeid – eset ja parooli, milleks teem on sama turvaline kui võimalus on ka tellida vastu- TeliaSonera. Nende varade gust ning suurenenud vaja- na vanem Enno Tamm Tal- on ID-kaart ja selle PIN-kood. meie suurte pankade e-teenu- võtuaja meeldetuletus. Süs- väärtuseks hinnatakse vä- dusest teha kohe vajalikud linna linnavalitsusele suuna- “Korralikus konfiguratsioo- sed. “Suuri ründeid meie pan- teem salvestab toimunud vi- hemalt 200 miljardit Root- lammutustööd Kopli liini- tud seletuskirjas. nis kasutamisel on see meetod kades pole toimunud,” ütles siidid ja broneeringud,“ rää- si krooni (332 miljardit Ees- del tegi Põhja-Tallinna valit- aripaev.ee turvalisim ning sobib ainsana Praust. kis Sinisalu. Katre Pilvinski ti krooni).

Uus ajastu, uus entsüklopeedia!

www.tea.eewww.tea.ee

2008–20132008–2013 22 köidet + e-Entsüklopeedia Internetis jjaa DVD-l JõulukuulJõulukuul ttellijaleellijale ERILISED ssoodustused!oodustused! Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Virge Lahe, tel 667 0037, e-post [email protected] 12 PÄEVA TEGIJA

45 AT&T aktsia 42 11.12

39

36 4,55%

33

30 BÖRS 01 03 05 07 09 11 MIS ON MIS KES ON KES KOMMENTAAR Harju Elektri suunatud  Lembit Kirsme, Endel ellise emissiooni käigus aktsiaemissioon Palla, Hans Palla, Jüri Kalmet töötajatele antavat hüve ja Kalvi Schilf Stuleb maksustada kui eri-  Planeeritud aastaks 2010. Harju Elektri suuremad eraisi- soodustust tulumaksuseadu-  Ulatus kuni 6 mln kr. kutest aktsionärid, kuuluvad ka se § 48 alusel. Juhindudes riigi-  Eesmärk on ASiga Harju Harju KEKi suuremate aktsio- kohtu 11.01.2007 otsusest (koh- Elekter samasse kontserni näride hulka. Harju Elekter kuu- tuasi 3-3-1-62-06), tuleb sellise kuuluvate äriühingute juht- lub Harju KEKi kontserni. tuleviku aktsiaemissiooni ot- organite liikmete ja töötajate sustamisel ja eellepingute sõl- ning sidusäriühingute juhatu- mimisel hinnata, kas töötajale se liikmete kaasamine firma NUMBER antakse hüve eellepingu sõlmi- aktsionärideks. misel, või antakse töötajale hü-  Aktsiakapitali suurendami- ve aktsiate emiteerimisel. se otsus võetakse vastu akt- sionäride korralisel üldkoos- 57,66 Juhul kui eellepingu sõlmi- olekul 2010. aastal.  krooni lubab Harju Elek- misel antakse töötajale raha-  Aktsiate märkimine tehak- ter uute aktsiate väljalaske- liselt hinnatav hüve, siis tekib se aktsiakapitali suurenda- hinnaks. Kui aktsiaemissioo- tööandjal maksukohustus eel- mise otsuse järel ajavahemi- ni realiseerimisel 2010. aas- lepingu sõlmimisel. Kui eel- kus 01.09–30.09.2010. tal on aktsia hind nt 50 kr sel- lepingu sõlmimisel ei teki ra-  Emissiooni valmistab ette lest kõrgem (107,66 kr), oleks haliselt hinnatavat hüve, tekib Maksukonsultandi OÜ. nn kink töötajatele 30 mln kr tööandjal kohustus maksusta-  Suunatud aktsiaemissioo- (0,6×50). Selle pealt tuleks ta- da aktsiate emiteerimisel tek- niga oleks väärtpaberite arv suda erisoodustusmaksu ca kiv hüve, s.o aktsia turuhinna kokku 17,4 mln (+0,6 mln). 21 mln krooni. ja töötaja poolt aktsia märki- misel makstava summa vahe (eeldusel, et aktsiate emiteeri- HIND mise ajal on turuhind kõrgem). Tööandja peab erisoodustuse Harju Elektri aktsia kukkus juba suve keskel väärtuselt ja sellelt maksmisele alla lubatud emissioonihinna kuuluvalt tulumaksult maks-  aktsia hind kroonides Harju Elekter valis uute aktsiate ma ka sotsiaalmaksu. 70 väljalaskehinnaks oma aktsia keskmise hinna Tallinna börsil ajavahemikul 16.07.–27.07.2007. Seda, kas eellepingu sõlmi- Pärast seda perioodi on aktsia mise hetkel 65 hind järjest kukkunud. saab lugeda ra- haliselt hinnatava hüve an- tuks või mitte, tuleb hinna- 60 ta konkreetsete faktide alusel. 57,66 Tava päraselt ei saa lugeda eel- 11.12 55 lepingu sõlmimisel rahaliselt 52,1 hinnatavat hüve tekkinuks, kui eellepinguga antav õigus ei ole 50 kaubeldav ega üleantav. 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 Monika Sehver, advokaadibüroo Allikas: Tallinna börs Raidla & Partnerid vandeadvokaat Harju Elektri töötajatele suunatud aktsiaemissioon takerdumas Suunatud langeva börsi ja maksuameti tõttu

olekute ja omanike küsimus, on kõigutanud ka Tallinna kes seda korraldas. Firma ei börsi. “Kuigi meie firmas ei Virge Lahe [email protected] ole sellega seotud.” ole midagi pahasti, on akt- Ka suuromanik ja nõukogu sia hind kukkunud umbes Harju Elekter meelitab oma esimees Endel Palla ei soovi- 40%, mis ei sõltu meist,” nen- emissioon töökuulutustes inimesi mo- nud sellest lähemalt rääkida, tis Palla. tivatsioonipaketis sisalduva öeldes, et see on ilmne näpu- Kõige enam valutas Palla suunatud aktsiaemissioo- ga näitamine maksuametile, südant Eesti maksuseadu- niga. See aga ei erine sisu- kuhu oma tulevik suunata, mis se pärast, mis ei soosi taoli- liselt optsioonist, mistõttu võib ettevõttele kahju teha. si programme, sealhulgas ka tuleb ettevõttel erisoodus- suunatud aktsiaemissioone. tusmaksu maksta. Enim muret “Ma ausalt öeldes loodan, et maksuseadusega 2009. aastal muutub Eestis “Nii palju, kui mina tean, Palla rõhutas, et tegemist on maksuseadus ettevõttesõbra- valmistab on tegemist suunatud aktsia- suunatud aktsiaemissiooni- likumaks.” emissiooniga, nii et ei ole kus- ga, mis võib-olla toimub aas- Täna ei ole nad Palla sõnul kilt otsast tegemist optsiooni- tal 2010, aga mis suure tõenäo- ühtegi otsust teinud, kas seda ga,” oli Harju Elektri juhatuse susega ei toimu, kuna tänane emissiooni ellu viia või mitte. esimees Andres Allikmäe 2010. aktsiahind on odavam kui väl- “Seetõttu ei hakkaks ma tä- aastal töötajatele suunatud jakuulutatud hind. na midagi ka oletama, maksu- aktsiaemissiooni kohta rääki- Ta ütles, et kui algselt tun- ametile näpuga näitama ja ar- des kida keelne. dus tema väljamõeldud idee vama, et siin on potentsiaalne peavalu “Juhtkond ei puutu asjasse hea, siis vahepeal on maailma- maksumaksja olemas. Me ei üldse. See on puhtalt üldkoos- börsid kõvasti langenud, mis taha kahjustada aktsionäride toimetaja Virge Lahe, tel 667 0037, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev BÖRS 13 KUUPÄEV 30. jaanuaril 2008 hotellis Euroopa 2,25 G  miljardit krooni võtab Tallink laenu Danske Bankilt. Laenu kasutatakse kruiisilaeva Cruise 5 ehitamiseks. Laenu välja- maksmine toimub laeva valmimisel 2009. aasta kevadel.

Väikese ja keskmise suurusega kiiresti arenevate ettevõtete aasta tippsündmus

Gasell on loomariigi pea kõige kiiremini liikuv loom. Tema kiireid jalgu kadestavad paljud suuremad ja kogukamad.

Gasellettevõtted on kiireimad ka ettevõtlusmaastikul. Tavaelus on neid raske märgata, sest nad armastavad hoida omaette.

Lähim ja tõenäolisim võimalus on 30. jaanuaril Tallinnas toimuval Äripäeva Gaselli Kongressil.

Äripäev avaldab Gaselli TOPi 8. korda, tuginedes rahvusvahelisele kiiresti kasvavate ettevõtete traditsioonile.

huve ja mõttetult makse maks-  Harju Elektri suuroma- ta,” selgitas Palla. nik ja nõukogu esimees Endel Palla ei soovinud Maksuamet peab suunatud aktsiaemis- optsiooniks sioonist lähemalt rääkida, “Sellisel tulevikus teostataval pidades seda oma ette- suunatud emissioonil ja eelne- võttele kahju tekitavaks. vate õiguste andmisel, muuhul- Foto: Raul Mee gas eellepingute sõlmimisel, ei ole sisulist erinevust optsioo- nist. Erisused on eelkõige vor- milist laadi. Seega tuleb selli- se emissiooni käigus töötajate- le antavat hüve maksustada kui erisoodustust,” märkis advokaa- dibüroo Raidla & Partnerid van- deadvokaat Monika Sehver. Ta selgitas, et tulevikus teos- tatava töötajatele suunatud akt- siaemissiooni maksustami- ne toimub nagu optsioonide maksustamiselgi, mille puhul annab tööandja oma töötajate- REGISTREERIMINE: Gaselli Kongress 2008 Tallinnas hotellis Euroopa 30. jaanuaril 2008. Kongressi soodushind le teatud soodustuse – õiguse kuni 23. jaanuarini 2008 3120 krooni (km-ga 3681.60 krooni). Hiljem registreerujatele 3900 krooni (km-ga omandada tulevikus aktsiaid 4602 krooni). Mitme osaleja samaaegsel registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10 %. varasema ajahetke hinnaga. “Sellise emissiooni eesmärk Hind sisaldab kongressi materjale, hommikukohvi, lõunasööki, kohvipausi ja vastuvõttu. on tavaliselt töötajate ja juhatu- Info telefonil 667 0237 või internetiaadressil www.aripaev.ee/seminar se liikmete motiveerimine ning Kiirete registreerujate vahel kuni 09. jaanuarini 2008 loosib City Spa 3 TRY-paketti. Võimalus proovida emissiooni eduka kulgemise eeldus on, et emissioon toimu- ühe kuu vältel, kui nauditav võib olla pingutus, kui seda toetab väga personaalne lähenemine! mise ajaks on aktsia väärtus www.cityspa.ee suurenenud,” rääkis Sehver. Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 14 BÖRS INVESTEERIMINE ÄP INDEKS PÄEVA AKTSIA MEELELAHUTUS 52 nädalat 1947,11 Hansapank soovitab Olympicu aktsiaid osta 11. detsember 2,23% Tallinna Kaubamaja 5,66 % 3050 11.12 160 Hansabank Markets alandas selt Olympicu kolmanda kvar- perioodi värskes analüüsis Olympic EG tali kasumlikkust. kõrgeim 2800 150 aktsia hinnasihti, kuid aktsia- Samas ülevõtmiste ja uute ka- 3108,92 hinna viimase aja kiire odavne- siinode avamise tõttu on ana- madalaim 140 2550 122,83 mise tõttu soovitab aktsiat vä- lüüsi kohaselt järgmisel aastal 1852,89 130  krooni, aktsia hind hendamise asemel osta. oodata Olympicule kiiret käi- 2300 Äripäeva indeks 120 Investeerimispanga hinnangul bekasvu. Kui sel aastal ootab on arvutatud on kasiinokettide ülevõtmis- pank kasiinoketile 2,3 miljardi 2050 10 Tallinna börsil enamkaubeldud 110 te edasilükkumine ja uute ka- kroonist käivet, siis 2008. aas- aktsia sulgemis- hinna põhjal 8,81 siinode avanemise tempo viibi- tal peaksid tulud kasvama 3,3 1800 100 01 03 05 07 09 11  mln krooni, käive 01 03 05 07 09 11 mine alandanud märkimisväär- miljardi kroonini.

INDEKSID BÖRSID

OMX Tallinn 748,31 Nasdaq 2721,97 Tallinna börs 11.12 Indeksaktsiad 11.12 aktsia sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta hind % min max PÕHINIMEKIRI Arenenud turud (EFA) 84,19 -0,27 67,50 86,50 - 1,80% 0,11% Arco Vara 23,78 2,70 23,78 23,94 37 896 389 5,5 0,27 Arenevad turud (EEM) 159,69 -0,24 103,56 167,48 - Baltika 60,24 4,05 59,46 60,24 65 5 383 076 15,5 0,80 Austraalia (EWA) 32,48 0,34 22,35 34,83 - Ekspress Grupp 74,32 1,50 73,54 74,32 5 243 090 13,4 2 5 3 , 7 4 11 921,42 Brasiilia (EWZ) 85,40 0,12 39,80 87,67 - ÄP tööstus OMX Helsingi Eesti Ehitus 73,54 - 73,54 74,32 23 3 519 005 8,8 1,50 Dow Jones (DIA) 137,24 -0,12 119,50 141,95 - Eesti Telekom 117,19 1,77 117,04 117,19 21 6 831 133 11,1 9,50 Euroopa (IEV) 122,19 -0,33 99,05 125,07 - Harju Elekter 52,10 0,60 48,66 52,10 20 419 053 10,2 1,80 Hiina (FXI) 187,76 0,14 89,77 219,56 - - Kalev 27,07 -3,89 27,38 28,01 4 30 040 11,6 - Hõbe (SLV) 145,58 -0,03 110,00 157,20 - 1,07% 0,17% Merko Ehitus 204,97 0,38 203,56 204,97 38 13 827 213 6,0 7,00 Jaapan (EWJ) 14,28 -0,07 13,18 15,16 - Norma 78,23 1,01 76,98 78,23 7 322 195 10,6 5,00 Kanada (EWC) 32,29 0,06 23,53 36,68 - Pensioniindeks 155,64 OMX Stockholm 1127,15 Olympic EG 59,46 2,98 59,46 60,08 197 58 681 422 23,2 1,00 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 67,39 0,36 43,93 69,10 - Saku Õlletehas 195,58 1,63 194,02 195,58 6 531 238 14,0 25,00 Kuld (GLD) 79,95 -0,06 59,66 83,63 - Silvano FG 71,66 1,78 71,66 73,23 20 476 474 14,8 - Mehhiko (EWW) 60,41 -0,46 45,00 65,15 - Starman 89,97 - 89,97 90,75 0 0 33,4 0,70 Nafta (USO) 70,02 0,95 42,56 77,59 - 0,19% -0,33% Tallink 16,90 0,93 16,74 16,90 66 8 849 043 10,9 - Nasdaq (QQQ) 52,62 0,15 42,06 55,07 - Tln Kaubamaja 122,83 5,65 122,83 122,98 59 8 809 876 13,2 1,00 Rootsi (EWD) 33,98 0,24 30,05 39,19 - Tallinna Vesi 206,54 1,54 204,97 206,54 9 859 858 15,9 9,80 Saksamaa (EWG) 36,32 -0,49 25,71 36,58 - Trigon PD 19,87 -5,22 19,87 20,34 17 157 893 - - S&P 500 (SPY) 151,98 -0,07 136,75 157,52 - Dow Jones 13 701,10 RTS Moskva 2342,52 Viisnurk 29,26 6,86 28,48 29,26 13 119 090 8,1 1,20 P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta hinnad kella 18.00 seisuga, USD, allikas Bloomberg -0,19% 0,52% teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) Riia börs 11.12 USA börsid 10.12 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e TALLINNA BÖRSIL hind % min max hind % min max hind % min max LASCO 1,34 0,75 1,05 1,57 16,7 Adv. Micro Device 9,18 1,44 8,79 23,00 - Honeywell 59,48 1,66 41,49 62,29 17,4 Latvijas Gaze 7,90 -1,25 7,80 11,25 15,2 AIG 61,51 0,10 50,86 72,97 9,8 IBM 109,39 0,49 88,77 121,46 16,5 SAF Tehnika 1,21 -3,20 0,94 12,25 - Alcoa 37,85 2,55 28,09 48,77 11,8 Intel 27,78 0,18 18,75 27,99 27,8 Valmieras Fiberglass 1,31 -0,76 1,29 2,41 43,5 Altria Group 78,20 0,77 60,92 78,51 16,8 International Paper 34,35 -0,49 31,05 41,57 17,1 Aktsiad jätkasid Ventspils Nafta 2,27 1,79 1,77 3,31 - Amazon.com 93,02 -1,37 36,30 101,09 106,9 JP Morgan Chase 47,42 2,91 40,15 53,25 10,7 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg American Express 57,58 1,09 53,36 65,89 16,9 JDS Uniphase 13,94 0,00 12,41 18,20 117,2 Amgen 50,99 -2,13 48,30 76,95 12,5 Johnson & Johnson 67,79 0,16 59,72 68,75 16,6 Vilniuse börs 11.12 Apple 194,21 -0,05 76,77 195,66 49,3 Juniper Networks 31,40 1,62 17,21 37,95 50,7 tõusutrendis aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e AT&T 37,90 -1,48 32,70 42,97 14,2 Kellogg 54,57 0,65 48,68 56,89 19,6 hind % min max Avon Products 41,15 -0,41 31,95 42,51 27,0 Kraft Foods 34,82 0,40 29,95 37,20 18,1 City Service 13,05 1,16 12,80 16,80 - Bank of America 46,64 2,80 41,73 54,21 10,3 McDonalds 61,90 2,89 42,31 62,14 22,3 allinna börsil jätkus eile Grigiškes 2,80 0,00 2,30 3,02 - Boeing 92,64 -0,56 84,60 107,83 18,2 Merck 60,77 0,16 42,35 61,09 20,8 Invalda 17,09 4,21 11,81 20,29 - Bristol Myers Squibb 29,31 0,27 25,25 32,35 22,2 Merrill Lynch 62,20 1,27 50,50 98,68 15,3 eelmise nädala kolma- Lithuanian Energy 4,89 -1,21 3,15 8,40 180,3 Campell Soup 37,27 0,76 34,17 42,65 18,8 Tpäeval alanud aktsiate Snaige 6,35 2,42 6,00 12,40 - Caterpillar 76,58 3,21 57,98 87,00 14,8 Microsoft 34,76 0,67 26,60 37,50 21,9 hinnatõus, olulisimad kerki- Rokiškio Suris 7,80 0,39 4,80 8,97 8,1 Chevron Corporation 91,72 0,84 64,99 95,50 11,6 3M 86,74 0,64 72,90 97,00 17,7 TEO LT (Telekomas) 2,29 5,05 2,16 3,08 - Cisco Systems 27,66 0,77 24,82 34,24 20,6 Monsanto 109,36 2,94 47,58 109,85 56,1 jad olid Tallinna Kaubamaja Vilniaus Vingis 6,00 0,00 5,00 6,20 - Citigroup 34,77 1,34 29,50 57,00 8,9 Morgan Stanley 54,37 5,19 47,56 75,50 6,8 ning Olympic Entertainment  Peeter Teder, sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Coca-Cola 63,27 0,19 45,56 63,75 24,0 Motorola 16,48 1,10 14,87 21,34 48,5 Group. Äripäeva analüütik Colgate-Palmolive 78,86 -1,19 63,75 81,00 24,3 Nike 65,86 0,70 47,40 67,93 21,7 Helsingi börs 11.12 ConocoPhillips 83,45 0,18 61,59 90,84 9,2 Novartis 57,53 0,10 51,19 60,36 - Päeva sees isegi üle 6 prot- aktsia veab kaasa laiemalt ka DaimlerChrysler 103,41 1,85 59,58 111,65 - Oracle 21,64 2,37 15,97 23,00 21,0 sendi plussis käinud Kau- kogu börsi. Julgeid tõusukat- aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Deere & Co 88,89 0,89 45,12 90,95 22,2 PepsiCo 77,28 0,36 61,89 77,75 23,4 hind % min max Dell 25,21 0,56 21,61 30,77 18,3 Pfizer 24,37 -0,12 22,24 27,73 11,6 bamaja aktsia hüppas päe- seid tegid Kaubamaja kõrval Comptel 1,52 -0,65 1,36 2,29 23,1 Du Pont 47,69 1,06 43,79 53,90 15,2 Procter & Gamble 74,33 0,28 60,42 74,82 - va kokkuvõttes 5,7 protsen- veel Baltika ja Silvano FG akt- Elisa Comm. 20,23 0,05 17,80 22,26 14,8 Eastman Kodak 23,73 1,98 22,19 30,20 22,0 Prudential 97,14 0,65 81,61 103,27 13,2 Elcoteq SE 4,62 5,24 3,58 10,70 - eBay 33,85 0,36 28,60 40,73 27,3 Starbucks 22,73 0,49 21,77 36,99 26,1 ti ning maksis 122,83 krooni siad. Elektrobit Group 1,81 1,69 1,51 2,48 4,7 Exxon Mobil 92,03 0,58 69,02 95,27 13,5 Sun Microsystems 20,37 -0,05 18,00 27,12 #N/A (7,85 eurot). Selle näitajaga oli Enim käivet tehti Olympic Finnair 9,85 8,24 7,51 13,03 18,3 Field Not Applicable väärtpaber olulisematest akt- EG aktsiaga, mida osteti- Fortum 29,36 -1,14 20,01 31,44 17,2 Fannie Mae 36,91 -0,35 26,38 70,57 22,5 Texas Instruments 32,67 0,59 28,24 39,63 19,5 F-Secure 2,29 -0,87 1,83 2,79 33,8 FedEx 100,87 0,65 91,10 121,42 15,1 Time Warner 17,23 -0,98 16,17 23,15 17,6 siatest ka suurim kerkija. müüdi 58,7 miljoni krooni Kemira 14,51 0,83 13,11 19,20 14,0 Flextronics 11,98 0,17 10,64 13,60 14,3 UPS 75,14 1,31 68,66 78,99 18,4 Kaubamaja aktsiast enim eest. Olympicu aktsia liikus 3 Metso 38,87 -0,33 34,06 49,95 14,4 Ford Motor 7,14 1,13 6,85 9,70 - United Tech 78,83 0,97 61,80 82,50 18,9 Neste Oil 23,38 0,34 21,65 30,03 9,8 Freddie Mac 35,04 -1,41 22,90 69,75 - Wal-Mart Stores 49,43 0,84 42,09 51,44 16,1 kerkis vaid vähekaubeldav protsenti üles, makstes 59,46 Nokia 27,14 -0,26 14,57 28,76 16,1 General Electric 37,41 0,48 33,90 42,15 17,2 Walt Disney 32,35 -1,34 30,68 36,30 16,9 Viisnurga aktsia, mis rallis krooni (3,80 eurot). Olympicu Outokumpu 22,31 -0,62 18,48 31,65 4,5 General Motors 29,00 1,33 24,50 43,20 - Wells Fargo 32,64 2,93 29,29 37,99 12,3 6,9 protsenti. Viisnurga akt- aktsia sai eile analüütikutelt Perlos 5,12 -0,20 3,18 5,50 - Goldman Sachs 224,21 2,90 157,38 250,70 9,2 Whirlpool 88,54 3,22 72,10 118,00 11,0 PKC Group 9,58 1,27 9,17 12,40 10,6 Google 718,42 0,50 437,00 747,24 58,2 Verizon Commun. 45,35 0,11 35,40 46,24 19,1 sia maksis 29,26 krooni (1,87 vastukäivaid soovitusi – Han- Sampo 19,90 0,51 18,70 24,79 13,5 Hewlett-Packard 51,97 0,25 38,15 53,48 17,8 Xerox 17,64 0,51 15,26 20,18 15,1 eurot) ja selle käive oli 120 sapank soovitas aktsiat osta, Stockmann 31,80 1,21 30,02 38,40 22,5 Home Depot 29,59 0,34 26,78 42,01 12,4 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg Stonesoft 0,29 0,00 0,22 0,56 - 000 krooni. Kaubamaja akt- LHV aga alandas aktsia hin- Stora Enso 10,98 -0,45 10,02 14,56 24,0 sia käive ulatus 8,8 miljoni nasihti. Turuosalistele impo- Tietoenator 14,96 3,03 13,70 25,20 16,1 Londoni börs 11.12 Frankfurdi börs 11.12 kroonini. Kaubamaja aktsia neeris rohkem Hansapanga UPM Kymmene 14,57 -1,69 13,01 20,59 30,6 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e YIT 17,00 1,49 15,31 27,90 10,1 hind % min max hind % min max tundub olevat seoses jõulu- soovitus. hinnad kella 18.00 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Barclays 559,00 -1,76 442,00 794,00 7,3 Adidas-Salomon 46,45 1,62 34,50 49,44 17,4 hooajaga heas hoos. Ilmselt ei Langevaid aktsiaid oli bör- BHP Billiton 1667,00 -0,60 877,00 1898,00 14,8 Allianz 145,55 1,25 131,96 180,29 7,4 ole halvenenud olukord kin- sil vaid kaks: Trigon Property Stockholmi börs 11.12 British Airways 338,75 -0,95 308,00 579,75 7,7 BASF 96,74 -0,47 70,67 100,75 11,9 BP 617,50 0,24 504,50 640,00 12,5 Bayer 59,22 1,46 39,53 60,39 19,3 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e nisvaraturul ja pinged ehitus- Developmenti ja Kalevi akt- BT 290,00 0,09 275,25 338,00 8,4 BMW 41,77 1,83 39,42 51,49 9,7 hind % min max sektoris tarbija rahakotti veel siad, mis kukkusid vastavalt HSBC Holdings 849,00 -0,82 783,50 972,00 11,0 Commerzbank 28,08 2,11 22,76 38,20 8,9 ABB 189,50 -0,53 112,00 203,50 - Lloyds TSB 498,25 -1,24 438,75 622,00 9,0 Daimler 70,87 2,40 44,62 78,85 25,0 jõudnud. Teatavas mõttes on 5,2 ja 3,9 protsenti. Autoliv 369,50 0,54 351,00 438,00 - Marks & Spencer 592,00 -1,00 561,00 759,00 13,0 Deutsche Bank 91,47 1,46 81,33 118,51 5,8 Kaubamaja aktsiast kujune- Äripäeva indeks tõusis 2,23 Assa Abloy 138,50 -0,54 121,50 166,00 17,5 Reuters 597,00 0,34 419,75 668,50 25,2 Deutsche Lufthansa 18,80 2,01 17,06 22,83 6,0 mas Tallinna börsi vedur. Ju- protsenti ja oli 1974,11 punk- AstraZeneca 300,00 -1,15 271,00 415,50 - Rio Tinto 5675,00 -1,89 2502,00 5930,00 22,0 Deutsche Post 23,60 2,08 19,81 26,33 16,1 Electrolux 115,00 -1,50 102,25 190,00 12,3 Royal Bank of Scot. 475,00 -3,06 380,25 725,00 6,9 Deutsche Telekom 15,12 0,47 12,18 15,37 137,5 ba mitmendat päeva tõusev ti. Ericsson 16,16 0,37 14,53 29,90 9,9 Royal Dutch Shell 1977,00 0,41 1600,00 2173,00 9,0 Infineon 8,84 0,57 7,56 13,63 - Hennes & Mauritz 395,50 0,38 331,50 450,00 25,7 Unilever 1778,00 -0,84 1320,00 1820,00 16,0 Metro 60,97 -0,31 46,94 68,60 27,1 Holmen 249,00 -0,60 224,50 316,50 13,8 Vodafone 182,60 -0,71 133,70 197,50 - Münich Re 133,20 1,22 112,35 142,75 7,4 Investor 154,00 0,65 127,50 189,50 4,0 hinnad kella 18.00 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Siemens 108,00 1,71 72,33 112,10 24,3 Nordea 108,80 0,28 99,6 119,3 9,5 Volkswagen 155,84 -0,73 81,95 199,70 13,7 Skanska 129,25 -0,19 110,25 165,50 14,6 Tokyo börs 11.12 hinnad kella 18.00 seisuga, EUR, allikas Bloomberg SKF 118,00 -0,63 102,00 153,50 11,3 SEB 181,00 -1,90 156,50 250,50 9,0 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Aktsiate hoiutähed (GDRid) 11.12 Securitas 91,00 0,83 74,75 113,75 - hind % min max aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Svenska Handelsb. 206,50 -0,48 184,50 223,00 10,1 Bridgestone 2 110 0,48 1 941 2 725 - hind % min max Swedbank 197,50 -2,23 171,50 285,00 8,5 Hitachi 815 0,74 675 947 84,5 Siit võid leida Tele2 135,75 -3,04 89,50 152,50 - Honda Motor 3 890 0,26 3 430 4 940 10,2 America Movil 63,90 -0,36 41,89 69,15 - TeliaSonera 60,00 -0,83 47,70 63,50 15,6 Matsushita 2 340 0,65 1 912 2 585 - Banco Itau 28,83 0,95 15,78 29,00 - hinnad kella 18.00 siusuga, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors 204 0,49 155 239 58,2 Banco Santaner 22,02 -0,54 16,93 22,34 - NEC 538 0,94 466 670 China Mobile 92,65 0,92 39,35 104,00 - Moskva kauplemissüsteem 11.12 Nissan Motor 1 263 0,24 1 048 1 557 13,0 Companhia Vale 35,86 -0,88 13,50 38,32 - HEA IDEE! aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nomura Holdings 2 045 0,00 1 726 2 870 21,9 Novartis 56,80 -1,27 51,19 60,36 - PetroChina 200,40 0,20 108,20 266,81 - hind % min max NTT 540 000 -2,00 476 000 680 000 19,6 NTT DoCoMo 180 000 -1,64 149 000 229 000 19,9 Petrobras 106,90 1,75 41,38 119,16 - Gazprom 14,43 -0,83 8,60 14,66 13,4 Sharp 1 964 -0,25 1 690 2 445 21,8 Sanofi-Aventis 47,76 0,34 37,90 48,30 - Lukoil 91,15 0,83 71,00 95,80 10,4 Sony 6 230 2,64 4 630 7 190 26,9 Telefonica 102,18 0,10 59,80 103,50 105,3 Rostelekom 11,95 0,84 6,48 12,20 145,9 TDK 8 610 2,62 7 150 11 990 - Total 82,40 -0,38 63,89 87,34 - Surgutneftegaz 1,26 0,00 1,04 1,53 13,8 Toyota Motor 6 360 0,32 5 780 8 350 11,2 UBS 49,83 -3,54 43,5 66,26 - UES 1,34 3,73 0,92 1,37 15,9 Toshiba 906 0,33 705 1 185 20,2 Unibanco 156,39 0,22 80,41 160,25

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg hinnad kella 18.00 seisuga, USD, allikas Bloomberg toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev RAHATURG/KAUBAD BÖRS 15 B30 INDEKS INTRESS TÖÖSTUS 52 nädalat 220,47 Euribor (6 kuud) 4,881 11. detsember 11. detsember Hansapank soovitab Harju Elektrit osta 280 1,37% 4,80 perioodi Hansabank Markets tõs- Harju Elektri järgmise aas- 264 kõrgeim 4,56 tis värskes analüüsis Harju ta puhaskasumiks pank 3,15 270,35 Elektri aktsiale antud soovi- miljonit eurot (49,3 miljonit 4,32 248 madalaim tust “kogu”- tasemelt “osta”- krooni) ja käibeks 51,7 miljo- 216,62 le. nit eurot (809 miljonit kroo- 232 4,08 Balti 30 Aktsia hinnasiht jäeti muut- ni). Harju Elektri järgmise indeksisse mata 4,25 eurole (66,50 aasta puhaskasumiks aga 216 kuulub 30 Eesti, 3,84 Läti ja Leedu kroonile), kuid arvestades 3,15 miljonit eurot (49,3 mln enimkaubeldud 3,60 aktsia turuhinda, tõsteti akt- kr) ja käibeks 51,7 miljonit 200 aktsiat 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 siale antud soovitust. eurot (809 mln krooni).

VÄLISBÖRSIDEL RAHA Kommertspankade intressitooted Pööre langusele jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Aktsiad Euroopa börsidel va Rio Tinto aktsia langes 2,2 Sampo Pank 0,25 0,25** 4,95 5,05 5,10 5,40 5,50 5,60 5,15 5,15 1000/5000(4) langesid eile esimest päeva protsenti ja maksis 5655 Briti Krediidipank 0,30 5,40 5,40 5,40 5,60 5,60 5,60 5,10 5,00 1000/3000(4) viimase viie kauplemispäe- penni. Euroopa laiem aktsia- SEB Eesti Ühispank 0,20 0,25 4,90 4,92 4,95 5,05 5,15 5,25 5,30 5,35 2000* va jooksul. indeks Dow Jones Stoxx 600 Hansapank 0,20 - - 4,55 4,75 4,85 5,00 5,00 5,00 3000 Tallinna Äripank 0,20 4,10 4,10 4,15 4,15 4,15 4,20 4,25 - 1000 liikus 0,2 protsenti alla, olles Tallinna Äripank (3) 0,20 4,30 4,30 4,35 4,35 4,35 4,40 4,40 - 100 000 Languse põhjustajaks pee- 374,33 punkti. Nordea Pank (6) kuni 1,70 5,40 5,40 5,40 5,60 5,70 5,80 - - 5000 ti Saksamaa investoriusaldus- USA aktsiad aga alustasid Parex Pank 2,00 4,70 4,75 4,80 4,90 5,00 5,50 - - 10 000 indeksi langemist pea viimase eilset päeva tõusuga. Tõusu SBM Pank 0,25 0,30 5,45 5,45 5,45 5,65 5,75 5,85 5,20 - 5000 BIG (5) - - - - - 5,10 - 5,55 5,65 5,65 5000 15 aasta madalaimale taseme- põhjustajateks olid AT&T tea- BIG (5) - - - - - 5,25 - 5,70 5,80 5,80 100 000 le, vahendas Bloomberg. de, et firma kavatseb osta taga- DnB NORD Pank 0,25 (7) - 4,35 - 4,45 4,60 4,75 4,85 4,85 4,85 5000 Olulisemad kukkujad olid si 15 miljardi dollari (160 mil- tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR Siemens, Electrolux ja Rio jardi krooni) eest omi aktsiaid pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Tinto. Euroopa suurima elekt- ning panustamine võimalu- Sampo Pank 4,30 4,40 4,50 4,40 4,15 4,05 3,75 4,00 4,00 4,10 4,10 4,15 roonika ja elektrotehnikatoot- sele, et Föderaalreserv kärbib Krediidipank 4,85 4,85 4,90 4,90 4,70 4,60 200 USD(4) 4,10 4,20 4,40 4,45 4,45 4,50 200 EUR (4) ja Siemensi aktsia kaotas oma intresse 0,5 protsendipunkti SEB Eesti Ühispank 4,20 4,23 4,27 4,35 4,29 4,25 200 USD 4,00 4,05 4,10 4,15 4,25 4,30 200 EUR Hansapank - - 4,07 4,15 4,06 4,06 273 USD - - 3,88 3,87 3,96 4,01 192 EUR väärtusest 1,3 protsenti ja võrra (Föderaalreserv tegi int- Tallinna Äripank 4,50 4,50 4,55 4,60 4,45 4,35 200 USD 3,85 3,95 4,00 4,00 4,10 4,10 200 EUR maksis 106,60 eurot. Maail- ressimuutuse pärast Äripäeva Nordea Pank (6) 4,70 4,70 4,70 4,60 4,30 4,20 300 USD 4,40 4,40 4,40 4,40 4,40 4,40 320 EUR ma ühe suurima majapida- trükkiminekut). Parex Pank 4,80 4,90 5,00 5,00 5,00 5,00 780 USD 4,20 4,30 4,70 4,80 4,80 5,00 640 EUR misseadmete tootja Electro- AT&T aktsia rallis 5% ning SBM Pank 4,90 4,90 4,95 4,95 4,80 4,70 500 USD 4,80 4,80 4,85 4,90 5,05 5,20 350 EUR DnB NORD Pank 5,10 - 5,10 5,10 - 4,90 300 USD 3,90 - 3,95 4,00 - 4,15 300 EUR luxi aktsia kukkus 1,5 protsen- maksis 39,81 dollarit. Lisaks kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt ti, makstes 115 Rootsi krooni. aktsiate tagasiostule teatas fir- Maailma suurimate kaevan- ma ka, et suurendab dividendi- Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Pankade kontaktandmed duskompaniide hulka kuulu- makset. Peeter Teder % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], Nordea Pank Tallinn, tel 665 5100 SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn, arvelduskonto, eraisikud Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, tel 680 2500, faks 680 2501 TOORAINE kuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,60 faks 631 0410 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 50 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, faks 770 0001, e-post: [email protected] üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70 tel 669 0900, faks 661 6037 Balti Investeeringute Grupi Pank reservhoius, eraisikud Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, Rüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, Plii hind viie kuu kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR 3,95/3,45 4,25/3,75 4,55/4,05 tel 668 8088, faks 668 8089 e-post: [email protected], www.hoius.big.ee 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR 4,05/3,55 4,35/3,85 4,65/4,15 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR 4,15/3,65 4,45/3,95 4,75/4,25 faks 628 3201 e-post: [email protected] 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], madaltasemel Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, www.dnbnord.ee VALUUTA BÖRSIKAUBAD Plii hind kukkus eile viima- Hiina, mis on plii kõrval ka se viie kuu madalaimale ta- tsingi suurim tootja, ei muuda USD SEK Kütused 11.12 Värvilised metallid 10.12 semele, sest turule jõud- nendele metallidele kehtesta- Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t sid teated, et tootjafirma tud ekspordimakse. ost müük 10,64 kr 1,66 kr Nafta* 89,15 Alumiinium 2406,0 2406,5 Ivernia suudab taastada Spekulatsioonid, et Aasia Kerge kütteõli 787,25–789,75 Nikkel 25800,0 25805,0 toodangu ekspordi Aust- riik kehtestab nendele metalli- Masuut 426–430 Plii 2520,0 2520,5 Bensiin 828–830 Tina 16375,0 16400,0 raaliast. dele järgmise aasta jaanuarist Eesti Panga kursid 11.12 Diislikütus 800,25–804,75 Tsink 2360,0 2360,5 ekspordimaksud, langetasid Vask 6700,0 6710,0 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel Allikas: Bloomberg Plii hind kahekordistus tä- plii hinda, sest Hiina tootjad Bulgaaria lev BGN 8,000750 Suurbritannia nael GBP 21,822900 navu märtsis, kui firma pea- kiirustasid maksude kartuses Euro EUR 15,646600 Šveitsi frank CHF 9,413560 tas toodangu ekspordi, ja tõu- metalli välja vedama. Leedu litt LTL 4,531570 Taani kroon DKK 2,097360 Kohv 10.12 Väärismetallid 11.12 Läti latt LVL 22,430800 Tšehhi kroon CZK 0,601125 sid rekordtasemele oktoobris. Teistest metallidest lange- Norra kroon NOK 1,955170 Ukraina grivna UAH 2,100260 Arabica (USc)/lb 134,45 USD tr.oz Metalli hind kukkus eile 4,1 sid vase, alumiiniumi ja tsin- Poola zlott PLN 4,383560 USA dollar USD 10,637800 Robusta (USD/t) 1847,00 Kuld 808,75 Rootsi kroon SEK 1,665020 Venemaa rubla RUB 0,435288 Hõbe 14,6150 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg protsenti ja tonn pliid maksis gi hinnad. Plaatina 1462,00 2435 dollarit. Langusele aitas Vase hinnalanguse taga oli Pallaadium 345,00 kaasa ka arvamus, et USA pool- Londoni metallibörsi poolt jäl- Pankade ülekandekursid 11.12 Suhkur 11.12 1 tr.oz=31,105 g, Londoni fiksingud, Allikas: Bloomberg ne nõudlus metalli järele vähe- gitavate laovarude kerkimine, Parex Pank RUB LTL LVL USD EUR SEK valge suhkur(USD/t) 299,00 neb seoses USA majanduskas- vahendas Bloomberg. ost 0,4335 4,5179 22,3590 10,6168 15,6466 1,6589 toorsuhkur (USc/lb) 10,25 vu aeglustumisega. Peeter Teder müük 0,4379 4,5451 22,4930 10,6968 15,6466 1,6689 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg

 Z  Z     Z Z   Z #"  Z      Z #"  Z  Z $   Z       Z $ Z  Z %" Z Z  Z     Z  Z     !Z Z       !" Z     '     #   #     # ! " "     Äripäev 12. detsember 2007 reklaamitoimetaja Rainer Raud, tel 667 0107, e-post [email protected] 16 BÖRS INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM

Avaron Asset Management 10.12 Nordea Investment Funds 10.12 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Absolute Return Fund EUR 11,01 11,01 11,01 8 026 831 LU0227384020 Balkani Fond A, EEK 99,99 103,54 101,51 - - - - - 464 564 768 Biotech Fund USD 11,82 11,82 11,82 7 238 392 LU0109905058 Balkani Fond B, EEK 102,06 102,06 102,06 ------Central & Eastern European Equity Fund EUR 15,86 15,86 15,86 1 627 355 LU0227385340 Areneva Euroopa Väikeettevõtete F A, EEK 88,61 91,75 89,95 - - - - - 402 416 507 Danish Bond Fund DKK 275,51 275,51 275,51 450 125 LU0064319766 Areneva Euroopa Väikeettevõtete F B, EEK 90,46 90,46 90,46 ------Danish Equity Fund DKK 230,72 230,72 230,72 478 070 LU0081951880 Danish Kroner Reserve DKK 152,41 152,41 152,41 414 008 LU0064321317 Danish Long Bond Fund DKK 180,00 180,00 180,00 435 339 LU0077910890 East Capital Asset Management AB 10.12 Danish Mortgage Bond Fund DKK 160,69 160,69 160,69 6 146 058 LU0076315968 Dollar Bond Fund USD 16,47 16,47 16,47 451 333 LU0076316008 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Emerging Markets Bond Fund USD 11,13 11,13 11,13 1 365 586 LU0227386314 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Euro Bond Fund EUR 7,71 7,71 7,71 2 069 599 LU0076315455 East Capital Balkan Fund, EUR - - 3,53 19,92 35,25 40,64 42,50 - 752 000 000 Euro Reserve EUR 14,63 14,63 14,63 5 008 847 LU0064322471 East Capital Baltic Fund, EUR - - 7,64 16,62 -6,26 -2,30 16,68 29,35 179 000 000 European Equity Fund EUR 18,16 18,16 18,16 3 875 410 LU0081952268 East Capital Eastern European Fund, EUR - - 5,86 19,54 19,59 25,75 43,33 41,04 1 171 000 000 European Value Fund EUR 39,32 39,32 39,32 54 581 242 LU0064319337 East Capital Russian Fund, EUR - - 185,14 20,93 18,31 25,79 55,64 43,65 1 375 000 000 Finnish Equity Fund EUR 23,93 23,93 23,93 358 380 LU0095739925 East Capital Turkish Fund, EUR - - 1,22 - 45,24 46,99 - - 237 000 000 Global Bond Fund (DKK) DKK 231,19 231,19 231,19 93 877 LU0064320772 Fondide originaalvaluuta on SEK Global Bond Fund (EUR) EUR 10,36 10,36 10,36 2 829 557 LU0064321150 Global Equity Fund EUR 5,45 5,45 5,45 2 751 682 LU0109904242 Global Value Fund EUR 12,08 12,08 12,08 2 528 764 LU0160643358 ERGO Varahaldus 11.12 IT-Fund USD 40,16 40,16 40,16 120 537 LU0109904754 Japanese Equity Fund USD 1107,00 1107,00 1107,00 1 255 624 LU0097863921 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Japanese Value JPY 1170,00 1170,00 1170,00 3 545 001 LU0160643192 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordic Equity Fund JPY 62,18 62,18 62,18 13 302 426 LU0064675639 North American Equity Fund EUR 10,37 10,37 10,37 3 200 668 LU0095740188 Tuleviku Pf, EEK 16,71 17,39 16,88 1,53 7,31 8,21 10,56 - 259 431 526 North American Value Fund USD 43,27 43,27 43,27 34 351 908 LU0076314649 Rahulik Pf, EEK 11,52 11,99 11,64 0,51 1,31 0,61 1,57 - 54 711 441 Norwegian Bond Fund USD 144,61 144,61 144,61 1 502 226 LU0087209911 Norwegian Equity Fund NOK 159,43 159,43 159,43 2 191 125 LU0081952003 Norwegian Kroner Reserve NOK 154,09 154,09 154,09 2 247 907 LU0078812822 Evli FMC (Evli Securities) 7.12 Sterling Bond Fund NOK 32,15 32,15 32,15 158 754 LU0064320699 Swedish Bond Fund GBP 205,16 205,16 205,16 2 159 212 LU0064320186 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Swedish Equity Fund SEK 198,30 198,30 198,30 615 572 LU0081951963 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Swedish Kroner Reserve SEK 164,64 164,64 164,64 2 983 818 LU0064321663 US-Dollar Reserve SEK 15,06 15,06 15,06 2 035 378 LU0076316180 Global Multi Manager 75, EUR 136,07 136,07 136,07 8,43 6,11 9,31 14,93 12,02 44 509 414 Absolute Return High Yield Fund USD 10,02 10,02 10,02 5 136 522 LU0278533582 Global Multi Manager 40, EUR 138,17 138,17 138,17 5,12 4,48 6,51 9,48 8,22 33 621 138 Global Stable Equity Fund EUR 9,76 9,76 9,76 22 566 620 LU0278529986 Baltic, EUR 250,32 250,32 250,32 21,70 -10,71 -7,37 17,67 - 5 041 660 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 9,36 9,36 9,36 700 150 LU0278527428 Greater Russia, EUR 297,77 297,77 297,77 19,53 17,70 26,07 47,83 - 146 944 165 Far Eastern Value Fund USD 22,51 22,51 22,51 18 208 779 LU0064675985 European Smaller Companies, EUR 36,58 36,58 36,58 14,71 -11,25 -8,12 16,71 - 18 049 878 Global Core Equity Fund EUR 11,53 11,53 11,53 696 360 LU0112467450 Global, EUR 12,27 12,27 12,27 10,82 7,51 10,83 15,10 9,38 15 318 087 Select, EUR 25,99 25,99 25,98 12,98 15,80 19,35 25,51 23,40 130 445 993 Sampo Baltic Asset Management, Sampo Rahastoyhtiö Oy 11.12 New Republics, EUR 115,46 120,18 117,82 - 14,13 - - - 13 024 336 European High Yield, EUR 140,79 140,79 140,79 4,15 -1,97 -1,70 3,79 - 226 011 712 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht European Investment Grade, EUR 131,01 131,01 131,00 2,28 -1,03 -1,86 0,79 - 89 563 744 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ruble Debt, EUR 114,92 114,92 114,92 - 7,55 8,72 - - 116 725 610 ost müük tootlus (p.a) % fondi maht Pension 25, EEK 13,48 13,76 13,62 1,13 5,01 5,99 6,23 - 107 851 431 Pension 50, EEK 16,06 16,38 16,22 2,04 8,42 10,27 10,23 - 1 270 953 200 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Pension Intress, EEK 11,45 11,69 11,57 0,30 3,12 3,12 2,42 - 27 064 255 Target Return, EUR 23,98 23,98 23,98 0,56 2,19 2,52 2,49 - 572 954 034 Pensionifond, EEK 19,11 19,49 19,30 9,05 10,48 13,40 12,71 11,06 36 690 590

Balti G*, EUR - - 382,72 19,98 -11,09 -6,96 9,96 19,24 18 310 687 Finter Fund 10.12 Compass 25 G*, EUR - - 1293,00 3,77 2,60 3,40 6,58 6,41 761 897 153 valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Compass 50 G*, EUR - - 1341,91 6,33 3,19 4,74 9,62 8,57 226 867 179 Compass 75 G*, EUR - - 1363,57 9,29 3,64 6,20 13,13 10,84 81 250 879 Emerging Markets USD - - 354.59 76034768.05 LU0062338560 Compass Equity G*, EUR - - 853,69 11,55 4,13 7,06 15,55 13,24 120 070 814 CHF Bonds CHF - - 115.78 30477198.12 LU0121265903 Compass Liquidity G*, EUR - - 1314,93 1,12 1,82 1,53 1,88 2,67 83 590 045 USD Bonds USD - - 148.97 69186825.08 LU0121266034 2010 G*, EUR - - 1398,70 5,45 1,95 3,08 8,59 8,07 51 327 445 EUR Bonds EUR - - 332.41 89815884.48 LU0121266208 2020 G*, EUR - - 1388,19 11,55 2,42 5,40 0,00 11,73 83 372 746 European Equities EUR - - 139.93 107175356.37 LU0095789946 2030 G*, EUR - - 1301,94 12,24 6,79 10,03 18,13 13,18 53 749 696 Dynamic Portfolio EUR EUR - - 125.77 49054259.53 LU0121265739 2040 G*, EUR - - 1702,88 12,73 9,41 12,89 20,07 0,00 7 957 000 US Equities USD - - 102.63 21057473.48 LU0316676740 Uus Euroopa Fond, EEK 38,49 39,27 38,88 15,94 21,16 23,39 28,72 29,15 290 949 433 Yield Portfolio CHF CHF - - 394.88 43143495.64 LU0038841986 Globaalne Kasvufond, USD 20,30 20,72 20,51 - 41,45 47,45 0,00 0,00 6 982 470 Mandatum Russia G*, EUR - - 3294,29 21,74 22,12 28,96 52,75 0,00 188 251 761

AS Hansa Investeerimisfondid 11.12 ost müük NAV tootlus % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Likviidsusfond, EEK 1270,27 1270,27 1270,27 0,02 0,86 0,86 3,37 237 004 357 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond K1, EEK 11,63 11,93 11,75 0,88 2,44 2,44 1,40 - 315 825 454 Pensionifond K2, EEK 13,98 14,33 14,12 1,88 4,98 5,53 6,41 - 1 759 735 969 Pensionifond K3, EEK 17,00 17,43 17,17 1,77 6,85 8,06 11,49 - 3 598 319 198 SEB Ühispanga Fondid 11.12 Pensionifond V1, EEK 19,64 20,14 19,84 4,73 4,26 4,97 8,23 9,70 125 938 624 Pensionifond V2, EEK 16,94 17,37 17,11 7,53 7,07 8,84 14,83 - 214 781 408 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Pensionifond V3, EEK 23,30 23,89 23,54 11,51 10,88 13,99 24,80 - 391 232 168 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 9,95 10,20 10,05 - -1,98 1,33 - - 49 493 898 Konservatiivne Pf, EEK 11,26 11,48 11,37 0,00 1,16 0,80 0,80 - 371 921 177 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 264,65 271,34 267,33 17,62 13,93 18,20 32,30 - 3 506 882 233 Progressiivne Pf, EEK 17,11 17,45 17,28 2,07 9,99 11,63 12,24 - 2 639 046 316 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 14,73 15,10 14,88 - 23,75 25,83 - - 112 131 893 Tasakaalukas Pf, EEK 19,18 19,57 19,38 5,34 10,74 12,05 11,44 11,20 121 135 129 Venemaa Aktsiafond, EEK 2295,03 2352,98 2318,21 20,97 6,55 11,73 49,60 40,19 2 219 184 173 Aktiivne Pf, EEK 18,66 19,03 18,84 12,48 14,95 19,18 24,31 - 135 142 865 Fondifond 30, EEK 111,98 114,81 113,11 - 5,34 6,23 - - 223 505 174 Fondifond 60, EEK 123,12 126,23 124,36 - 9,85 11,70 - - 732 552 569 Kasvufond, EEK 10,12 10,33 10,23 14,69 21,73 26,02 36,35 32,51 1 047 361 505 Fondifond 100, EEK 133,86 137,24 135,21 - 12,12 15,23 - - 858 793 218 Dünaamiline Fondifond EEK 14,52 14,81 14,66 9,81 10,34 12,15 - - 213 247 294 Aktiivne Fondifond, EEK 10,49 10,70 10,59 - - - - - 172 699 862 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 10,62 10,67 10,62 - 10,58 11,87 - - 31 503 882 Tasakaalukas Fondifond, EEK 10,68 10,90 10,79 - - - - - 16 260 473 Private Debt Võlakirjafond, EUR 1014,98 1035,70 1035,70 - - - - - 33 286 688 Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 13,33 13,60 13,46 - 4,75 6,96 - - 154 702 253 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,27 13,27 13,27 1,65 2,14 2,08 2,03 3,38 473 184 638

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht SEB Asset Management * 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud SEB Choise Asia ex. Japan Fund, EUR - - 6,33 17,82 17,35 22,06 26,37 17,15 - Intressifond, EEK 149,07 149,07 149,07 0,02 0,19 0,78 3,36 - 477 847 224 SEB Choise Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,62 18,22 0,37 12,1 26,11 15,38 - Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,00 1000,00 1000,00 4,48 4,34 4,06 3,48 - 938 539 541 SEB Bond Fund EUR - - 1,21 3,10 0,41 -0,97 1,1 2,9 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 4,20 18,30 18 20,13 39,97 33,57 - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 4,19 19,09 6,69 11,56 33,01 28,9 - SEB Choise Emerging Markets Fund, EUR - - 2,32 19,30 30,94 36,87 34,69 25,61 - LHV Varahaldus 11.12 SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 3,12 10,74 3,25 5,63 19,58 15,63 - ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Ethical Global Fund, EUR - - 0,77 10,81 -4,08 -1,35 9 5,57 - SEB Europe 2 Fund, EUR - - 1,47 10,94 2,42 5,23 19,91 16,02 - aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1720,10 11,11 1,94 4,66 20,7 16,98 - Pf Maailma aktsiad, EEK 17,65 18,01 17,83 1,77 7,09 8,85 14,85 - 304 777 244 SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,80 11,83 -2,65 0,35 12,97 8,10 - Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,64 12,90 12,77 0,43 1,67 1,75 3,82 - 29 051 883 SEB Global Fund, EUR - - 2,05 10,68 -0,99 1,79 11,52 7,37 - Pf Uued Turud, EEK 15,12 15,58 15,27 2,25 12,11 14,13 13,51 - 46 704 748 SEB International Mixed Fund, EUR - - 22,98 7,68 -0,6 1,11 7,81 5,07 - Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,94 13,33 13,07 1,16 5,32 7,04 7,43 - 40 846 901 SEB Choise Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,57 11,13 -6,74 -4,83 7,84 5,64 - Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,84 12,08 11,96 0,53 0,93 0,93 3,08 - 16 979 969 SEB Choise Japan Fund, EUR - - 0,50 12,85 -15,29 -14,1 3,7 2,33 - Täiendav Pensionifond, EEK 18,61 18,99 18,80 10,71 9,43 12,17 19,27 - 26 479 404 SEB Medical Fund, EUR - - 2,66 9,61 -2,58 -0,12 5,86 1,32 - SEB Nordic Fund, EUR - - 7,61 13,59 7,81 12,84 21,8 20,52 - Tõusva Euroopa Alfa Fond, EUR 8,81 8,99 8,81 - - - - - 1 167 704 SEB Choise North America Chanse/Risk Fund, EUR - - 3,57 11,48 -1,91 -0,78 4,20 1,82 - LHV Maailma Aktsiad, EUR 10,48 10,69 10,58 - - - - - 756 318 SEB Russia Fund, EUR - - 12,25 - 14,2 - - - - SEB Technology Fund, EUR - - 1,95 15,70 4,54 5,95 5,38 4,41 - SEB Wireless Fund, EUR - - 0,20 15,97 14,77 18,11 13,01 8,25 -

LHV Varahaldus AS Fondivalitsejad Maaklerifirmad ost müük tootlus (p.a) % fondi maht Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0435, faks 680 0402, [email protected], 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Avaron Asset Management Hansapank Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 tel 664 www.lhv.ee Liivalaia 8, Tallinn Likviidsusfond**, EEK 100,00 100,00 100,00 4,50 4,08 3,81 3,70 - 1 826 431 722

4205, faks 664 4201, [email protected], www. Nordea Rahastoyhtiö tel 613 1659, faks 613 1545 * SEB Asset Managment fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid avaron.ee Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 LHV East Capital Asset Management AB Sampo Baltic Asset Management Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, Trigon Alternative Funds 10.12 Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 680 0410; ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht faks 646 1674, [email protected], faks 630 2275, Sampo Pank aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat www.eastcapital.com [email protected], www.sampo.ee Narva mnt 11, Tallinn Aktiivne Alfa Fond, EEK 158,13 162,97 161,32 - - - - - 846 244 718 ERGO Varahalduse AS Trigon Funds tel 630 2104 Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 SEB Eesti Ühispank faks 667 9201 faks 667 9221, [email protected], Tornimäe 2, Tallinn www.trigon.ee Trigon Funds 10.12 Finter Fund Management Company S.A. tel 665 6622, faks 665 6802 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Ühispanga Fondid SBM Pank Luxembourg, Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Pärnu mnt 12, Tallinn aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat tel +352 44 10 1065 67 tel 665 6565, faks 665 7122, tel 680 2500, faks 680 2501 Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 279,13 289,05 283,38 14,01 6,14 6,79 19,10 22,55 1 127 660 099 fax +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, [email protected], www.seb.ee Teise Laine Fond, EEK 267,37 276,87 271,45 12,72 28,02 31,21 30,53 0,00 1 355 570 684 Evli Securities AS www.finter.ch Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 141,66 146,70 143,82 13,75 5,87 7,29 - - 809 732 971 Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Tartu mnt 2, Tallinn Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 138,76 143,69 140,87 - 23,08 21,91 - - 405 008 005 AS Hansa Investeerimisfondid Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel tel 640 5784, faks 640 5701 Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, 640 5720, faks 640 5701, [email protected], faks 888 1171, [email protected] www.suprema.ee * NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev MAJANDUSPEEGEL BÖRS 17

NUMBER Tarbijahinnaindeks Töötus III kv 2007 Keskmine brutopalk Kaubavahetus võrreldes möödunud aasta protsentides 4,2% mld kr kroonides III kv 2007 sept. 2007 sama perioodiga, protsentides 10 12000 10 899 kr import 13,5 november 2007 9 eksport 9,8 9,1% 11000 8 8 13

7 10000 6 6 9000 9 5 4 13,7 protsenti kasvasid hinnad novembrikuus Lätis. Leedus 8000 oli novembris inflatsioon 7,8 protsenti, Saksamaal 3,3 prot- 4 senti, Islandil 5,2 protsenti, Ungaris 7,1 protsenti, euro- 2 3 7000 5 2005 2006 2007 2005 2006 2007 tsoonis 3,0 protsenti. 2004 2005 2006 2007 2005 2006 2007 Inflatsioonist on saanud globaalne probleem arbijahinnaindeksi Kui viimased viis-kuus aas- pikaajalise toimega hindade SKP püsihindades Majanduskasv  mln kroonides 9,1protsendiline kasv tat on globaalse hinnatõusu mõjutajad. See on aga pannud võrreldes möödunud aasta Tnovembris oli enam kui peamiseks mootoriks olnud keskpangad keerulisse olukor- sama perioodiga, protsentides 2007 üheksa aasta suurim ja lähi- kütusehinnad, siis sel aas- da, sest uute tingimuste korral III kv 2007 III 42 632 kuudel näeme ilmselt ka ka-  Tõnis Oja, tal lisandusid jõuliselt toidu- vanad mudelid ei tööta ja raha- 6,4% II 43 233 12 hekordset hindade kasvu. Äripäeva analüütik ained. Toiduainete kiire hin- poliitilised otsused võivad an- I 39 761 Ehkki tegemist on üsna hir- natõusu põhjusteks on ühest da soovitule vastupidiseid tu- 2006 muäratava numbriga, ei ole mandal 10,8 protsendiga Ve- küljest elatustaseme tõus are- lemusi. 10 IV 41 518 meie hindade kasvu kiirene- nemaa, kus ometi enne vali- nevates riikides ja teisalt naf- Financial Times kirjutas III 40 077 mises mitte midagi iseära- misi mõnede kõige tähtsama- ta hind koos nn taastuvener- möödunud nädalal, et kui USA 8 likku. Inflatsiooni kiirenemi- te toiduainete hinnad külmu- gia kasutamise propageerimi- keskpank usub, et kõrge inflat- jooksevkonto ne on muutunud globaalseks tati. Isegi arenenud suurriiki- sega. Nimelt on paljudelt põl- sioon jääb kestma vaid paariks  mln kr ja suhe SKPsse nähtuseks ning see on igal des on inflatsioon soovitavast dudelt toidukultuurid mine- kvartaliks, siis paljud teised 6 pool maailmas üha suure- suurem. Seitsmes suuremas ma löödud ning seal kasvata- analüüsikeskused, kaasa ar- 2007 maks peavalu valmistajaks. tööstusriigis (G7) saab inflat- takse hoopis biodiisli valmis- vatud Euroopa Keskpank, kar- 4 II -8548,7 -14,0% Bloombergi poolt jälgita- siooni kontrolli all olevaks lu- tamiseks kasutatavaid kultuu- davad, et see mõju võib kesta I -9723,2 -17,9% vate riikide hulgas on suurim geda vaid Jaapan, või õigemi- re, näiteks rapsi. kauem. Üha rohkem räägitak- 2006 inflatsiooniga riik Euroopas ni on sealne hindade tõus eba- Kui seni vaadeldi kütust ja se viimasel ajal ähvardavast 2 IV -9691,8 -17,6% 2004 2005 2006 2007 Ukraina, kus hinnad kasvasid soovitavalt väike. Saksamaal toiduaineid inflatsioonile lühi- stagflatsioonist ehk kõrgest inf- III -6634,4 -12,6% 15,2 protsenti. Teisel kohal on oli inflatsioon novembris 3,3 ajalist mõju avaldavate teguri- latsioonist aeglase majandus- 13,7 protsendiga Läti ja kol- protsenti. tena, siis nüüd on neist saanud kasvu juures. Allikas: statistikaamet

STATISTIKA Eesti suuremate väliskaubanduspartnerite majandusnäitajad

SKP kasv THI Töötus SKP kasv THI kasv Töötus 10,9% 10,8% 7,8% 2,8% 2007 III kv 13,7% 4,9% 2007 november 2007 oktoober 2007 III kv 2007 november 2007 september 12 10 7 12 12 11,5 10 6 10 Läti Leedu 8 valuuta: 10 8 valuuta: 5 8 LVL 9,0 LTL 6 4 6 8 6 =4,53 kr =22,48 kr 4 4 elanikke: 3 4 elanikke: 6,5 2,3 mln 6 3,6 mln 2 2 2 2

4,0 4 0 0 1 0 2004 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2004 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2005 2006 2007

SKP kasv THI Töötus SKP kasv4,4% THI Töötus 2007 II kv 2,6% 2,4% 7 3,0 12 2007 III kv 2007 november 2,7% 6,4% 5 2,0 12 6 2007 okt. 2007 okt. Soome 2,5 10 Rootsi 10 5,7% 5 4 1,5 2007 okt. valuuta: 2,0 8 valuuta: 8 4 EUR SEK 3 1,0 1,5 6 6 =15,66 kr 3 =1,70 kr 1,0 4 2 0,5 elanikke: 2 elanikke: 4 5,2 mln 8,9 mln 1 0,5 2 1 0,0 2

0 0,0 0 0 -0,5 0 2004 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2004 2005 2006 2007 2005 2006 2007 2005 2006 2007

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB 8.–9. jaanuaril 2008 Tähetorni hotellis KOOLITUSE: JUHI OLULISED KÕNELUSED Kuidas juhina oskuslikult suhelda? Koolitus … käsitleb juhtimisvestluste põhiprintsiipe ja liike; … annab oskuse valida sobivaid ja efektiivseid käitumisviise ka keerulisematel kõnelustel; … annab teadmised tüüpilistest juhtimiskõneluste käigus tehtavatest vigadest ning viisidest neid vältida; … pakub võimaluse harjutada uusi, efektiivsemaid suhtlusmeetodeid; … on suunatud juhtidele, kes tahavad arendada oma suhtlusoskusi juhina ja suurendada meeskonna rahulolu. Iga osaleja saab koolituse lõpus omal valikul kaasa raamatu “Igapäevaoskused” või “Rasked kõnelused”. Koolitajad on juhtimiskonsultandid Karin Hango ja Vahur Murutar koolitus- ja arendusfirmast Self II.

Täpsemat kava vaata aadressil www.aripaev.ee/koolitus. Kahepäevase koolituse hind on 9950 krooni (km-ga 11741 krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam, Koolitaja: Koolitaja: 8955 krooni (km-ga 10567 krooni). Info telefonil 667 0413 või elektronposti aadressil [email protected]. Karin Hango Vahur Murutar Registreerimine aadressil [email protected] või telefonil 667 0413. NB! Kohtade arv on piiratud. Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Siim Sultson, tel 667 0363, e-post [email protected] 18 NUMBER

10 EHITUS miljonit krooni investeeris ehitusmater- jale müüv Bauhof (endine Ehitus Service) | ehitusmaterjalid | üldehitus | sisetööd | oma kassasüsteemide uuendamisse. Kaheaastane garantii paneb Tagatisajal avalduvad põhiliselt kaetud ehitustööde vead

ma katuselekke kõrvaldamise mistlus teha, sest siis ilmne- mõistlik teostusaeg peaks ole- vad tekkida võivad vead võima- Siim Sultson [email protected] ma üks kuu. likult kiiresti. EKO Majad OÜ tegevjuht Näiteks lüüakse ka laudpõ- “Juba viis kuud ootan, et Peeter Eljas seevastu kinnitas, randad alles paari aasta möö- EKO Majad kõrvaldaks ka- et on majaomanikule kordu- dudes lõplikult kinni. tuselekke,” teatas Jõeläht- valt katuselekke kõrvaldamist Tavaliselt tekivad sellised me valla Ruu küla elanik pakkunud. viivitused tööde lõpetamises Hannes Aduson lootusetult. Aduson aga on pooleliole- siiski ajapuudusest. va kohtuistungi ajaks ehitus- Samas aga koorub siit ehi- Tänavu juulis vihmahoo- objektile juurdepääsu tõkes- tustõde, et garantiile annab gude ajal ilmus uue maja tei- tanud. “Me ei püüdnud enam sisu ka kohalikes oludes järe- se korruse lakke paisuv vee- sekkuda. Saatsime talle mei- leproovitud ehitusvõtete ka- laik. Pööningule minnes avas- li, et tuleme, kui kohtulahend sutamine. tas Aduson katusekatteplaa- jõustub,” lisas ta. Näiteks peaks Eesti niis- di ja harjakatte vahel 3–5sen- ketes ja lumerohketes olu- timeetrise vihma läbilaskva Ehitustavade eiramine des vundamendisokkel olema prao, mille alla ta paigaldas soodustab vigu maapinnast vähemalt 60–70 hädalahendusena vanni. Tema kinnitusel räägiti sel sentimeetrit kõrgemal, ning Neli aastat tagasi ehitatud teemal majaomanikuga veel hööveldatud välisvoodrilaua majas hakkasid juba kaheaas- möödunud reedel. Samas tõ- paksus ikka 22–23 millimeet- tase garantii algul ilmnema des Eljas ohates, et muidu üs- rit, mitte kümne võrra vä- erinevad defektid: lõpetama- na tavaliste ehitusvigade kõr- hem. ta terrassivundament, puu- valdamine on paisutatud suu- duv aknaplekk, vigane välis- reks saagaks. Vigade ilmnemiseks piisab vooder. Pealegi ei ole majaomanik ju kahest aastast kohtussekaebamise hetkest “Kahe aastaga tulevad vead ül- Majast leitakse järjest uusi alates ehitusfirmat vigu paran- diselt välja. Enamik neist on ehitusvigu dama lasknud. kaetud tööde vead,” pidas ta Kuna ehitusfirma ei tahtnud OÜ Ehituseksperdi peaeks- paariaastast ehitusseadusega vigu tunnistada ning paran- perdi Lembit Sõmeri sõnul on sätestatud garantiinõuet pii- damine Adusoni kinnitusel ve- kehtiva garantii alguse aluseks savaks. nis, kaebas ta EKO Majad OÜ lõpetatud ehitustööd. Sõmeri arvates tehakse tih- garantiiaja lõpus kohtusse. Garantii kehtivuse tagavad ti kiire arendamise käigus ehi- Kohtumenetluse ajaks pi- hoone ehitusprojektis esita- tusvigu ka põhilistes kande- kemaks veninud garantiiaja tud tehnilised tingimused ja sõlmedes, mis aga on juba ras- käigus ilmneski kuu enne sel- kaetud tööde aktid. “Katmata kemini lahendatav probleem. le aasta augustikuist istungit töödel tavaliselt vigu ei esine,” Teisalt aga ei usu ta eriti ka- katuseleke. selgitas ta. hest aastast pikematesse ga- Sügisel tarbijakaitseametis- Samas peab Sõmer siiski rantiidesse, sest ehitusfirmad se saadetud päringule saadud arukamaks majas paar aastat ei taha ju siis klienti enam eri-  Puudulikult lahendatud ülakorruse terrassi vee eemalejuhtimine rikub alumise korruse korteri- vastuses leitakse, et ehitusfir- elada ja alles seejärel lõplik vii- ti mäletada. omaniku lae. Fotod: Andras Kralla, Maris Ojasuu

www.vaheseinad.comMENDALI www.looduskivi.com gsm 50 83 062 - kogemus aastast 1992 - gsm 50 34 533 toimetaja Siim Sultson, tel 667 0363, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev EHITUS 19 TSITAAT NUMBER Olles rääkinud ümbruskonna ela- nikega – olgem ausad, paljudele sobibki see, et kärarikka lasteaia ase- mele” ehitatakse vaiksem elumaja. EHITUSE PEATÖÖVÕTT, Andres Koger, Koger & Partnerite nõukogu esi- PROJEKTIJUHTIMINE mees Rae vallas, sama firma poolt lasteaia asemele ebaseaduslikult arendatavast 60–70 sentimeetrit maapinnast on Eesti vihmastes ja lumehangede- Silikaltsiidi 3a, Tallinn 11216 4korruselisest elamust, ga oludes majale ehituslikult sobiva ja sisemise niiskumise eest tel 681 4227 aripaev.ee, 11.12.07 kaitsva vundamendi kõrgus. [email protected] [email protected]

KONKURSS Parim puitehitis 2007 on Kiili valla eramu Konkursil sai esikoha Kiili val- la eramu (arhitekt Karmo Tõra, majaomaniku proovile konstruktorid Andres Sokk, Tõnu Peipman). Teiseks jäi eramu Tallinnas Mähel (arhi- SEADUS TSITAAT tekt Raul Vaiksoo). Preemia Omanikku kaitseb vähemalt 2aastane garantii said ka Eesti Kunstiakadeemia Kahe aasta- üliõpilaste ehitised Pedaspeal.  Ehitise garantii kestus on  Ehitustöö käigus ehitis- Liimpuidupreemia läks ASi vähemalt kaks aastat ehita- se püsivalt paigaldatud sead- ga tulevad Palmako tootmishoonele (inse- mise lõppemise päevast ar- metele kohaldatakse nende vead üldiselt väl- neribüroo AS Resand). Voodri- laua preemia läks Viimsi Tam- vates. Ehitamise lõppemise tootja poolt ettenähtud ga- ja. Enamik neist päeva määravad ehitusette- rantiid. Samas ehitusettevõt- ” meõue elamutele (arhitektid võtja ja ehitise omanik oma- ja poolt antav seadmete ga- on kaetud tööde Agabus, Endjärv ja Truuverk). vahelise lepinguga. rantii kestus ei või olla lühem  Kui lepingus ei ole määra- kui kuus kuud. vead. tud ehitamise lõppemise päe-  Ehitise garantii kestu- Lembit Sõmer, KOOLITUS va, loetakse ehitise garan- se ajal ilmsiks tulnud ehitus- OÜ Ehituseksperdi tii alguse ajaks ehitusettevõt- vead kõrvaldab ehitusette- peaekspert Säästva Renoveerimise ja poolt ehitise või selle osa võtja oma kulul mõistliku aja Infokeskus ehitise omanikule üleandmi- jooksul. se päev. Allikas: ehitusseadus  Igal kolmapäeval restauree- rimisarhitekt Henno Adrikorni nõustamistunnid KOMMENTAAR Garantiiremondi aeg ja materjal sõltuvad veast  Vajalik eelregistreerimine  Hind: 150 krooni tund hitise garantii kahe- viimistletud seina tekkinud hitusseaduse kaheaas-  Lisainfo: www.renoveeri.net aastane tähtaeg on pisiprao eraldi parandamist tasest nõudest pikem Emiinimum. Poolte ning need on arukas kõrval- Egarantii sõltub juba le- Nikerdajad OÜ kokkuleppel on alati võima- dada korraga. Näiteks fas- pingutest ehitusfirmaga. lik garantiiaega pikendada saadi ülevärvimiseks võib Ehitusfirma peab kõrval-  Mööbli ennistamine ükskõik millise tähtajani. aga olla vajalik õhuniiskuse dama kõik garantii jooksul  Vana mööbli korrastamise Mõistliku aja määratle- langemine teatud tasemeni. ilmnevad vead mõistliku aja- töötuba. Kursus sisaldab töö- miseks ühtsed reeglid puu- Kui pooled ei ole teisi- ga. Kui garantii vältel rikneb vahendeid. Kulumaterjalid os- duvad. Sobiv aeg sisustatak- ti kokku leppinud, vastutab näiteks põrandakate ja sa- tab kursuslane ise. se alati konkreetsetest as- ehitaja ka garantiiaja vii- masugust enam saada ei ole, Töö võib jääda lõpetamiseni jaoludest lähtuvalt – sõltu- masel päeval tekkinud puu- peab ehitusfirma vastavalt töötuppa. valt ehitusvea iseloomust, duste eest ning peab sama- võlaõigusseadusele tagama  Töötuba juhatab restauraa- või sellest, kui pikka etteval- moodi vea kõrvaldama, kan- sama hinnaklassi või sama tor Jaak Tammearu. mistust ja milliseid ilmas- des ka kõik selleks vajalikud kvaliteediga sarnase põran-  Koht: Türi 6, Tallinn tikutingimusi puuduse kõr- kulud. dakatte.  Aeg: 12.12 valdamine vajab. Kristina Uuetoa-Tepper, advo- Evelin Koppel, tarbijakaitseameti  Vajalik eelregistreerimine  Hannes Aduson vinnas oma EKO Majade ehitatud eramu 3–5sen- Näiteks ei ole objektiiv- kaadibüroo Tehver & Partnerid tarbijapoliitika ja avalike suhete  Hind: 1200 kr timeetrise auguga katuse alla vihmalekke takistamiseks vanni. selt põhjendatud nõuda iga vandeadvokaat osakonna peaspetsialist  Lisainfo: www.nikerdajad.ee

AASTAT 10 EESTI TURUL Minilaadurid Roomik- Frontaallaadurid ekskavaatorid 1м3–10м3

Kivipurustajad Asfaldilaoturid Ekskavaator- laadurid

VAAKUMTÕSTESEADMED www.certex.ee Peterburi tee 47, Tallinn • tel 606 2599, faks 606 2499 Balti Tehnika OÜ • www.baltiteh.ee • тел. 651 1320 • GSM 504 1590 Äripäev 12. detsember 2007 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme tel 667 0176 20 EHITUS Müüme kaarhalle

Best-Hall OY tänab oma Best-Hall OY Laius 5–22 m, kõrgus 3–11 m. esindus Baltikumis Hind vundamendita ja usteta koostööpartnereid ja soovib al 800 kr/m². kõikidele vanadele ja uutele Best-Hall Baltic OÜ klientidele ilusat jõulurahu Tiit Kremm tel 50 94 653 ja head uut aastat! e-post: [email protected] www.bhb.ee

n Best-Halli angaaride kõrge kvaliteet annab võimaluse teie laopinda kiiresti ja Best-Hall OY efektiivselt suurendada. Yhdystie 3–7 n Raamide valmissektsioonid paigaldatakse ja kinnitatakse otse asfaltalusele, 68300 Kälviä mille laius võib olla kuni 50 m, või betoonvundamendile, tagades seejuures FINLAND puhta silde 10 m kuni 100 m. tel +358 6 832 5000 n Best-Halli angaarid saab ka minimaalse tasu eest demonteerida ja uuele kohale paigutada. faks +358 6 835 0477 n Angaaride välisilme võib kujundada tellija individuaalseid soove arvestades e-post [email protected] www.besthall.com OÜ Edmonton, tel +358 36 96 082 (logod, värvigamma jms).

ÜHEKORDNE PEREELAMU  EKO 88 Puitelementmaju müüv ja ehitav firma OÜ Indipent (EKO Eramud) tõi 2007. aastal oma tooteportfelli lisaks senistele Üllar Karro projekteeri- tud EKO elamute sarjale kaks uut sama arhitekti projekti: EKO 88 ja EKO 136-2. Tähelepanu tahaks juhtida esimesele neist. See on ühekordne, lihtsa planeeringuga, kuid väga hea ruumilahendusega 88 m2 brutopin- naga elamu. Katusekatteks on Lafarge Roofing betoonkivi Est-Stein Lux nii nagu kõikidel OÜ Indipenti pakutavatel eramutel. Võrreldes juba pakutava ühekordse eramuga EKO 70, erineb EKO 88 nii väljast kui ka seest. Kui seni kasutasime majade välisfassaadis ainult ver- tikaallaudist, siis nüüd on kasutusele võetud nii horisontaal- kui ka verti- kaallaudis, mis värvitakse eri tooni, andes majale huvitavama ja rõõmsa- ma ilme. Lisaks sellele on EKO 88-le projekteeritud ka varjualune ja ter- rass. Erinevalt EKO 70st on peasissepääs maja otsast.

Ruumikust on saadud juurde, suurendades maja laiust (ca 1,5 m laiem kui EKO 70), tagades sellega elu- ja magamisruumide avaruse. Majja on projekteeritud saun (mis puudus EKO 70-l). Eestimaal on ikka eelistatud elada oma majas – eramus, meie EKO tüüpi majade maksumus ei ületa üldiselt linnakorteri ostuhinda. Esimene maja on valmimas ja sellega on võimalik tutvuda kas ehitusplatsil või meie kodulehe vahendusel aadressil www.ekoeramud.ee. reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme tel 667 0176 12. detsember 2007 Äripäev EHITUS 21

PUIDUBÖRS IGAL KOLMAPÄEVAL TEL 667 0069 KIVIHALLID kood materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (kr) kontaktandmed MÜÜK 025 saare, tamme, pöögi, lehise ja kase sae- eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel tel 50 48 445, 52 76 943, www.jamera.ee materjal, pöögist ja tammest sisevoodri- [email protected] lauad, pärnapuust saunalauad; tammest, saarest, pöögist siseseina voodrilauad eri mustritega 634 haava saematrejal, oksavaba, 8–10% 32×100×600/900/1200/1500 kokkuleppel kokkuleppel AS Dan-Est Timber, Tel 6 696 696 tel 43 49 176, www.hpt.ee [email protected] 686 sae- ja höövelmaterjalid, tugevussorteeritud eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel OÜ Teamwood, tel 52 69 446, materjal (kuusk, mänd ja lehis) [email protected] AASTATEGA TEENITUD USALDUS 710 ehituslik saematerjal 50×100×150×200 kokkuleppel al 2600 kr/tm Talfors OÜ, Aaviku (Jüri), ehituslik laud 25×100×150 al 2000 kr/tm Rae vald, Tartu mnt kõrval kuivatatud männi saematerjal Venemaalt D sort 2900 kr/tm, tel 51 13 574, 555 44 985; SF sort 3200 kr/tm [email protected] 711 sae- ja höövelmaterjalid wet/KD (kuusk, eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel Northeim OÜ, tel 50 28 215, OSB, MDF, HDF, PKP, PLP, MFP mänd) 677 5961, faks 677 5965; [email protected] müügiplats Tallinnas ja www.vineer.ee Viljandis OST Debora Grupp | 508 7678 | 637 9234 003 saematerjal; eri mõõdus kokkuleppel kokkuleppel Lignator Timber OÜ, haava, lepa, kuuse alusematerjal tel 50 99 664, 766 8050 Kalev Sild; 50 62 052, 651 8323 Vahur Kivistik 509 kase saematerjal 25×50–150 piiramatu kokkuleppel tel 50 37 798, [email protected] AS Lemeks metsatööstuskontserni kuuluv AS Pinest 546 kuusepalk, saematerjal wet/KD eri mõõdus tel 674 7483, 50 92 168, OSTAB Põlvamaal Himmastes faks 674 7556, [email protected] 590 haava ja lepa materjal (lubatud oks) al 2800 kr/tm tel 50 90 826, MÄNNIPLANKU [email protected] 679 männiplank, Põlvamaa, Himmaste, männi saematerjal, AS Pinest, tel 50 60 141, MÄNNI puidu kuivatamise teenus [email protected] 715 haavapalk pikkus 2–6 m 900–1100 kr/tm Põhjala Puu TÜ, SAEMATERJALI +18% tel 327 7490, 50 93 177

Pakume puidu TEENUS kuivatamise teenust 348 saematerjali kuivatus-, hööveldus, kokkuleppel kokkuleppel tel/faks 637 9086, Vana- tel 50 60 141 sorteerimis- ja ladustamisteenus, Narva mnt 8a,Tallinn e-post [email protected] saematerjali müük

WIRU UKS PAKUB teostame: METALLISAED PUIDUTÖÖPINGID Liivapuisturid • ÜLDEHITUSTÖÖD tõstuksed • FASSAADITÖÖD • PUIDUTÖÖD automaatika • SAUNAD KIIRESTI KOOSTATAVAD » Tallinn, Punane 42 JA PARKETIPAIGALDUS KONTEINERID Tel 611 2312, 566 72 494, faks 611 2313 LEKTRITÖÖD » Tartu, Riia 20 • E EHITUSELE, KOJU, LAOPINNAKS Tel/faks 742 9188, GSM 56 230 542 MÕÕDUD 2 m×3 m, 2 m×4 m » Kohtla-Järve, Ahtme mnt 6 FIXTONY ARENDUS OÜ (Sivellon Grupp) Kuhlbarsi 1, Tallinn Kokkupanek alates viiest minutist. Tel 332 5104, faks 332 5103 Võimalus liita mooduleid! metallitööpingid jpm puidukuivatid jpm kommunaaltehnika » Pärnu, Papiniidu 4 (Plasmet) info@fixtony.ee MÜÜK JA RENT Tel 447 7443, 50 44 798, faks 447 7444 emt: +372 51 25 986 BOS Eesti OÜ www.bos-eesti.ee www.krkmoigu.ee www.krkmoigu.ee www.krkmoigu.ee www.wu.ee fax: 620 7585 Tel 50 29 823, 51 09 870 GSM 50 55 661 GSM 50 55 661 GSM 50 55 661

VicmarGrupp OÜ Ülestõstetavad TELESKOOPLAADURI TEENUSED Kaminaahi kütab garaaži- ja koos ventilaatoriga Manitou laadurid ära üle 100 m2 MT 1740 suuruse ruumi tööstusuksed, tõstekõrgusega kuni 17,4 m Tule ja tutvu Camina automaatika KORVTÕSTUKITÖÖD kaminavalikuga BULDOOSERITÖÖD ning küsi pakkumist! Tootmine, müük, paigaldus KRAANATÖÖD Hiiu Ehitusmaterjalid Kontakt Viljandis: TÕSTUKITÖÖD Lauliku 2b, Tallinn LAADURITÖÖD Tel 672 4802 tel 508 6841, www.lintman.ee faks 439 7380 LUMEKORISTUS [email protected] Telefon: 53 42 6680 Mihail www.rollingdoors.ee e-mail: [email protected] 44 200 kr www.vicmar.ee Ehitus- ja mööbliplaadid Kvaliteetsed Saksa Ehituslaserid UUTE JA KASUTATUD Suur valik Geofennel GmbH ehituslasereid ning kaugusmõõtureid sise- ning välistöödeks Voika 23, 61601 Nõo, Tartumaa EHITUSMASINATE MÜÜK • Soovime oma klientidele tel 56 46 0533 Enn, 56 61 0077 Joel faks 745 5456, e-post [email protected] ilusaid jõule ja Varuosad: CAT, KOMATSU, JCB, CASE, Sunward miniekskavaatorid meeldivat aastavahetust! DAEWOO, VOLVO, SAMSUNG, KOBELCO ja kompaktlaadurid Sel aastal oleme avatud 21. detsembrini, uuel aastal alustame 2. jaanuaril.

Avatud E–R 8.30–17.00 Suur-Sõjamäe põik 11, Tallinn Vitamiini 4, Tartu

Info 740 9260 [email protected] www.lokaator.ee Kontakt: Sander Aavik Mobiil: 5550 0324; telefon: 683 1904 E-post: [email protected] Äripäev 12. detsember 2007 toimetaja Raul Veede, tel 667 0222, e-post [email protected] 22 ÄRILAUSE Teine ja kol- mas silm ei anna meile midagi ”juurde. Sven Kivisildnik, reklaami- ARVAMUS büroo Droom copywriter

| toimetuse seisukoht | kommentaarid | Äripäev, 11.12.2007

PALJU ÕNNE!

Irina Morozova 62 Andres Rattur 42 Elion Ettevõtete Kanpoli juhatuse liige juhatuse liige Are Altraja 37 Lembit Pulk 48 Sportland Eesti juhatuse liige Maru Metalli juhataja Terje Urb 35 Ruth Heinmets 45 MAP Eesti juhatuse liige PepsiCo Eesti Harri Mikk 34 juhatuse liige Eesti Energia juhatuse liige

REPLIIK Raiskamine ajab streikima

iimase aja suure- maid streike ühen- Vdab kurb asjaolu: need kõik toimuvad sek- torites, mis on lootusetult  Raul Veede ebaefektiivsed. Haridussüsteem, me- ne on tegevusetus. Nüüd ditsiin, transport – neid sööb Eesti omaenda tege- kõiki on Eesti iseseisvu- vusetuse mõrusid vilju. se ajal põhjalikult reformi- 1990ndatel oli võimalus tud. Paraku tähendab pi- muuta ka need struktuu- dev reform vaid poliitili- rid efektiivseiks, kuid see si tõmbetuuli, mitte öko- magati maha. Kartus kao- noomsust. tada valijate hääli tegi rii- Ühelt poolt peavad nii gi raha raiskamisest rah- arstid, õpetajad kui ka vuskombe. bussijuhid tihti töötama Arukas oleks maksta Ametiühingute kolme koha peal, et en- iga töökoha eest normaal- nast ära elatada. Teisest set palka ning muuta ko- küljest on meil hiid- ja pi- gu süsteem tööjõusääst- sikoolid, kombinaatpoli- likuks – et inimesi ei rai- kliinikud ja igasuguse ta- sataks ega ära kurnataks. seme kaotanud maahaig- Kes aga nüüd mängurefor- aasta 2008? lad ning tühjalt külava- me lõpetada ja pärisrefor- heteil sõitvad suured bus- me ette võtta julgeks? sid. Kas pole siis ilmne, et Toompealt tuleb vaid ussijuhtide streik on Eesti esime- ametiühingud suudavad säilitada mõõ- kogu süsteem on läbinis- hirmu lehka ning all kes- ne päris selles suuruses streik. Va- JUHTKIRI dukuse ning mitte langeda prantslas- ti mäda? tab juhtimine streikide Brem on küll olnud arstide ja õpe- te või skandinaavlastega samasse lõksu, Ka mõttetu siblimi- kaudu. tajate etteasted. Bussijuhtidel on aga Tänaseks on ette- ei pruugi me jõuda selleni, et ühtki pal- märksa enam võimalust ennast mei- võtjad ja riik näi- gatõusu ilma streigita loota pole. Täna- le kiirelt ja järsult meelde tuletada. Mis seks on ettevõtjad ja riik näinud, mida 5 AASTAT TAGASI 12. detsember 2002 seal salata – raamatukoguhoidjate strei- nud, mida ametiühingud ametiühingud suudavad. Edaspidi oleks ki ei märkaks kuigi paljud, ent kui Pris- suudavad. Edaspidi oleks mõistlik sellega arvestada. Vaidlus tänava laiuse üle ma ja Selveri kassapidajad tööle ei jõua, ” Odavale tööjõule panustavad  Hetkeseis: hakkab tühi kõht juba samal õhtul kori- mõistlik sellega arves- Tööandjail on vaja töövõtjaid, töövõt- Balti riikide tootmisettevõt- Tööjõud kallineb, odavaid sema. tada. jail on vaja tööandjaid. Äripäeva meelest ted on üha haavatavamad, kaupu toota on üha keeruli- Äripäeva arvates on ametiühingute ei too konfliktid kummalegi kasu. Eri- teatas konsultatsioonifirma sem. Aga praegune “odav” tõusul omad head küljed, kuid selles pei- meelsused tuleks lahendada läbirääki- Deloitte & Touche. tööjõud on 2002. a “kallis”. tub Eesti jaoks ka teatud ohte. Kas me tiühinguid ollagi. Kus on meie Jimmy mistega, ilma et kumbki osapool eitaks suudame neid vältida? Hoffa, kes sepistaks maffia abiga jõulise teise olemasolu. PALUME VABANDUST tööliste liidu ning lõpuks ise sellesama Ehk oleks siin kasu isegi kadunud Streigi üle mõtiskledes hakkas Äri- maffia käe läbi jäljetult kaoks? Aadu Luukase loodud Ühiskondliku Lep-  Kalevi kommid ei ole vii- Seoses pakendimuudatuse- päeval peaminister Andrus Ansipist sui- Ei ole. Loodetavasti ei tule ka. Mei- pe Sihtasutusest. Siiani pole see suut- mase nelja aasta jooksul ga on batoonikesed 1 g võrra sa kahju. Järgmise aasta eelarve kipub le piisab Harry Taligast ja Peep Peterso- nud silma paista muuga peale rahakulu- väiksemaks muutunud. kergemad, väikepakendis on isegi miinusesse ja nüüd tõstavad veel nist. Eesti mastaabid on väikesed, äär- tamise ning nime muutmise Eesti Koos- 11.12.2007 Äripäevas lk 11 seega nüüd 1–2 kommi roh- igasugused huvigrupid pead. Ei ole valit- musi pole ei kliimas ega geograafias. töö Kojaks. Aeg oleks nime eest ka tööd artiklis “Toit kolib järjest pi- kem. Vahvlikommide mõõte susjuhigi elu kerge. Ehk õnnestub neist hoiduda ka tööand- teha. Kui varem ei saanud ühiskondli- semasse pakki” ütles ASi Ka- on isegi suurendatud.” Prantsusmaal püüab president jate ja -võtjate vastasseisudes. kust leppest asja, siis majanduse pidur- lev Chocolate Factory turun- Äripäev palub vabandust. Sarkozy üle aastate taas ametiühinguid Järgmise aasta majandussurutises on dudes võiks koostöö isegi eestlastele hu- dusdirektor Monika Hein-  Äripäev kirjutas eile eks- taltsutada. Samas on Prantsusmaal olu- ametiühingutel senisest suurem jõud. vi pakkuda. rand Kalevi kommide kohta likult, et Swissôtel Tallinnas kord hoopis teine kui Eestis. Tugevad Värsked edukogemused selja taga, võib järgmist: “Kalevi kommid ei asub restoran Vertigo. Tege- ametiühingud on seal surunud läbi nii tekkida kiusatus sama valuga edasi su- ole viimase nelja aasta jook- likult asub seal restoran Ho- töötajasõbraliku seadusandluse, et see ruda. Ent kas see ka arukas oleks? Mõis- LOE ÄRIPÄEVAST sul väiksemaks muutunud, risont. on hakanud majanduse arengut pärssi- tagi kasvab süües isu, kuid alati pole “Bussijuhtide streik lükkub edasi” välja arvatud batoonikesed. Äripäev palub vabandust. ma. Sellega võrreldes pole Eestis ame- buliimia just parim lahendus. Kui Eesti  lk 7 uudis

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 begraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Korrespondendid: Tartus Väinu Rozental, Seminarid ja käsiraamatud: Tiraaž: või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- 25 600 sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, [email protected], tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Washingtonis Kertu Ruus, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: Tellimishind 12 kuuks 3460 kr olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Äripäev veebis: www.aripaev.ee Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Raul Veede, tel 667 0222, e-post [email protected] 12. detsember 2007 Äripäev ARVAMUS 23

NUMBER ARUKAS VESI Valmisfirma (OÜ, AS) kätte 1 päevaga! Igale eestlasele oma vesi, mõnele isegi kaks Äriühingud alates 5900 kr VALMISFIRMADE MÜÜK Tartu Ülikooli tehnoloogiains- lasid oma tarkuse aga pude- Tõnismägi 3a Tel 646 3760 tituudi direktori Erik Puura lisse. Nüüd villib tarkusevett www.firmadest.ee • tel 51 04 794 [email protected] sõnul läks neil koos professor A. Le Coq. AAB&Partnerid OÜ www.altius.ee Mart Ustaviga mõte veele, kui Mõne aja eest reklaamis ro- nad vaatasid konverentsilau- heliste esinumber Marek Valmisfirmade müük, äri- ja dadel veepudeleid, mis olid Strandberg võluvett. Kuul- mittetulundusühingute 70 värsket, magusalt lõhnavat  A. Le Coqi juht Tarmo pärit küll Prantsuse või Itaalia davasti tarvitavat koolinoo- asutamine sajakroonist saab bussijuht Noop loodab tudengeid Alpidest, aga mitte Eestist. red seda, et elus vedama hak- Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik eilse kokkuleppe põhjal palga- vee abil targemaks teha. Tavaliselt läheb inimesel vee- kaks. Ainult lollidel pole ikka www.wasp.ee le küll silm, targad mehed va- veel oma vett. [email protected] päeval pihku. Ja 6 kümnekat. Miks mitte õllega? Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 wasp project Mob. 51 12 061

Zd/Z Eesti sihiks elukvaliteedi kasv ^hZ/dz ƚĞůϲϱϰϱϭϬϱ esti on teelahkmel. Kui saab enim hääli, selle visioo-   viimase ajani nähti põ- VAHENDAB Mait Raava ni suunas võiksime edaspidi ǁǁǁ͘ĂƌƚŝĐĂƌĚ͘ĞĞ Ehiprobleemina parem- liikuda. Kui poliitikud oma poolsete ignorantsust sot- Eestis on sõnade eest tegudega vastu- siaalküsimustes (ja nii kuju- tavad, valitakse nad tagasi ja nes “kaks Eestit”), siis nüüd aeg küps nii toimubki riigi areng. nähakse põhiprobleemina selleks, et parteid TÖÖSTUS majanduslangust. Selgumas tuleksid järgmis-  Pro Konsultat- Ma ei näe Eestis partei- on, et Eesti on halb riik nii ri- ” sioonide juhataja, de asemel ühtki teist jõudu, kastele kui ka vaestele. Äri- teks valimisteks EBSi lektor kes saaks Eesti visiooni väl- ringkond ootab valitsuselt ja pakkuda. Kodanikualga- Kuukiri ilmub toetust tootmiskeskse ma- välja järgmise tusel pole piisavalt ressursse 30. jaanuaril janduse ümberstrukturee- 15–30 aasta vi- ega mandaati. Valitsusasu- Reklaami tellimine 10. jaanuarini rimisel teeninduskeskseks, tustel samuti mitte. Usun, et kuna selles on lisandväärtus siooniga. kui parteiprogrammid tõu- suurem. Iseenesest on see ju sevad visiooni tasemele, ei õige mõte, kuid minu arvates pikaealiste, haritud ja jõu- mist. Seni on üks koalitsioon tule poliitikutel valijaskon- on see liiga kitsas arusaam. kate inimeste arvu kasv. Kui tulnud ja teine läinud kesk- nas pettuda. Meenutagem, et me liiguksime inimarengu miselt iga 15 kuu möödudes! rahvas pidas poliitikat palju • Persoonilugu ASi Kuusakoski uuest juhist Eesti põhiprobleem on sel- indeksis igal aastal kindlalt Ilma Eesti riigi visioonita on- sisukamaks 15 aastat taga- Kaido Aettikust. ge visiooni puudumine. See- ühe sammu võrra edasi, olek- gi saadud jagada ja valitseda si, mil poliitilistel valikutel pärast tegeldakse üksikkü- sime 30 aasta pärast kohal, kaugemate tagajärgede eest olid hoopis teised tagajärjed. • Pankade laenu- ja liisingutingimused simustega, pendeldatakse kus praegu on Taani, ehk vastutamata. Kui Eesti riigis Populism nähti kohe läbi ja siia-sinna. Kuna silme ees 14. kohal Austria ees. See oleks terviklik strateegia elu- enamik selle õnge ei läinud. ettevõtetele. pole selget sihti, ei saagi ar- oleks köitev ja usutav valik. ea, hariduse ja majanduse Praegu ei ole rahvas mit- gumenteerida ühe või tei- arengu tasakaalustatud juh- te lollim, vaid samavõrd aru- • Äripäev uurib järele, kas uute elurajoonide se valiku mõttekuse üle. Ja Inimarengu indeksis tõus- timiseks, võtaksid poliitikud kas. Asi on lihtsalt selles, et rahvas peaks muret tundma liiga kõrge mis veelgi hullem, meil po- mine oleks tasakaalusta- sisulise vastutuse. poliitikud ei tee enam tule- radoonitaseme pärast? le mõõdupuud edusammude tum siht kui “15 aastaga Meil paljukiidetud ühis- viku seisukohast tõsiseltvõe- üle otsustamiseks. Nii kaob- 5 jõukama riigi sekka”. Juh- jooneks Iirimaa ja Singapu- tavaid valikuid. Seetõttu köi- • Jälgime broileri teekonda kanalast ki usk ja ärieliit hõikab na- timise seisukohast on tasa- riga on olnud selge visioon. dabki rahva tähelepanu pi- gu ühest suust, et Eesti pole kaalustatus äärmiselt olu- Tuleb tunnistada, et Ees- gem poliitikute tolategemi- küpsetuskotti ja poeletile. enam atraktiivne. line, kuna jätkusuutlikuks ti pole üheparteiriik nagu ne ajalehtede veergudel ja te- Minu arvates võiks Eesti arenguks tuleb toetada kõi- Singapur, ja et meil pole nii lesaadetes. • Laserkiir hoiab tootmise igal etapil „silma“ peal sihiks olla elukvaliteedi sta- ki kolme – eluea, hariduse ja halb, nagu oli Iirimaal, kui Kui maailm on Eesti Va- ja väldib praagi tekkimist. biilne kasv. Seda mõõdaks majanduse arengut. Just siia nad ühiseesmärgi taha koon- bariigi taaskehtestamisest ÜRO inimarenguindeks. Nii see koer maetud ongi. Varase dusid. Samas usun, et Eestis 15 aastat edasi läinud, näi- • Kõige, kõige, kõige Eesti tööstuses? oleksid Eesti arengu põhinäi- suremuse arvelt kaua ei rat- on aeg küps selleks, et par- vad poliitikud olevat astunud tajad oodatav eluiga, koolilõ- suta, nagu praeguseks selgelt teid tuleksid järgmisteks va- 25 aastat tagasi aega, mil • Traktoritesti läbib JCB frontaallaadur – petanute suhtarv ja majan- näha on. Ja ka koolilõpeta- limisteks välja järgmise 15– Brežnev ja teised naljanumb- karjääride hirm. duskasv. Nii oleks meie siht jate suhtarv vajaks paranda- 30 aasta visiooniga. Kellele riks olid. • Mida peab teadma ja arvestama maaomanik, kelle kinnistut läbib elektri õhuliin? • Küsitlus – kui suure osa eelarvest planeerivad Kas valida toit või kütus? ettevõtted 2008. aastal kulutada tootmise automatiseerimisele? ui ÜRO peasekretär te mõjul loobuksid naftašei- Ban Ki-moon hiljuti VAHENDAB Hans-Werner Sinn gid naftat pumpamast. Sel- • Mis juhtub tootmise laiendamiseks suuri KAntarktikat külastas, leta pole biokütustest min- avaldas talle muljet sulav jää. Aastas kaob git kasu. Fossiilkütuste hind investeeringuid teinud ehitusmaterjalitootjat Brasiilias vapustas teda, et maailmast maailmaturul lihtsalt lan- ega, kui kuldaeg ehitussektoris otsa lõppema neljandik maa autodest ka- geks veidi ning kütusetarve hakkab? Kas ees ootab krahh või pehme sutab biokütust. Rapsiseem- Iirimaa suurune kasvaks biokütuste võrra. neõli saab kasutada diislikü-  Müncheni ülikooli Metsik loodus koosneb maandumine? tusena ning maisist ja suhk- ”metsaala. Biokü- majandusprofessor aga enamjaolt metsast. Selle rupeedist saab toota eta- tust ei tohi toota ja Ifo instituudi asemele kütusekultuure istu- • Toidutootjad lasevad läbi torude jõetäite president nooli bensiini asenduseks. tades kasvatame CO2 hulka kaupa vett. ÜRO ja paljude riikide arva- metsa arvelt. atmosfääris veelgi. Peasekre- tes saab biokütuse abil või- tärile muljet avaldanud bio- • Mille poolest erineb õigupoolest automaatliinil delda kliimamuutuse vastu. etanooli tootmiseks talitab tootmine käsitsitööst? USA toetab maisist etanoo- rikuus ennustavad meie tu- Maailmas napib toitu. Brasiilia just sedaviisi. li tootmist, mis kasvab USAs levikku. USAst imporditud Seepärast halvendab esime- Aastas kaob Iirimaa suu- • Tagasivaade trükitööstuse arengule Eestimaal. aastas 12% ja maailmas 10%. maisi hind kahekordistus ne valik just vaeseimate ela- rune metsaala. Metsaraie Euroopa Liidu maad toetasid aastaga just bioetanooli toot- tustaset. Puit on aga peami- mõju atmosfäärile on 18% • Hinnad maailma metalliturul. biokütuste tootmist 2006. mise tõttu. Mehhiko püüdis ne taastuv ehitusmaterjal. Maa aastasest CO2-toodan- aastal 3,7 miljardi euroga. lahendada olukorda, fiksee- Metsalt maad võttes tõstame gust – rohkem kui kogu • Kui „roheline“ on jäätmekäitlusfirma? Kuid kas on tõesti tark toi- rides tortillade hinna ning puidu hinda ning soodusta- transpordisektoril. See peab tu mitte süüa, vaid põletada? loobudes maisi tollimaksust. me selle asendamist terase ja peatuma, mitte kiirenema. Toidust biokütust tootes seo- Kasvuhooneefekti vastu betooniga. Samuti seob mets Biokütuseid on mõtet kas- me toiduhinna nafta omaga. võitlejad pole öelnud, kust rohkem CO2 kui biokütuse- vatada vaid jäätmaal, kus Euroopas kulub aina enam peaks tulema maa biokütus- kultuurid. meie jäätmed muidu lagune- Reklaami projektijuht Tarmo Pärjala põllumaad biokütustele ning te kasvatamiseks. Põhimõt- Tõsi, biokütustest võib ol- des CO2 ja metaani toodak- toiduhinnad tõusevad. teliselt on selleks kolm alli- la maailma kliimale kasu, sid. Biokütust ei tohi toota tel 667 0068, faks 667 0200 See ei tohi jätkuda. Me- kat: toidu, puidu või metsiku asendamaks fossiilkütuseid. metsa arvelt. [email protected] xico City protestid jaanua- looduse arvelt. Kuid see eeldab, et biokütus- © Project Syndicate Äripäev 12. detsember 2007 24 Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Kinnisvara Transport Ehitus Tehnika Auto Koolitus Turundus Töökuulutused Tervis Tööstus Noored sellel Puhkepäev nädalal Väljamõeldud rikkurid reas “Simpsonite” C. Montgomery Burns jäi varakate edetabelis teiseks

sega, otsib viimasel ajal koos  Kui Springfieldi kolme pardipojast pärijaga energiamagnaat Gert D. Hankewitz EDETABEL [email protected] kulda vikerkaare otsast ning C. Montgomery Burns vabal ajal naudib otseses mõt- oma vara kolmekordistab, Rikkaim väljamõeldu Peeglike, peeglike, seina tes rahas ujumist. saab temast rikkaim on pärit koomiksist peal, kes on rikkaim välja- väljamõeldud tegelane.  15 rikkaimat, vara miljardites mõeldud ilma peal? Kes on  multifilmist ja Illustratsioon: FOX kroonides rikkam, kas , härra filmist “Richie Rich” – 114,49 Monopoly või Richie Rich? miljardit krooni Oliver “Daddy” Warbucks Firmade ülesostmisega tegele- koomiksist “Väike orb Annie” Rikaste edetabelite koosta- va magnaadi poeg on kuuluta- 387,34 ja Forbes lasi fantaasial lenna- nud end vaeseks õnnetuks rik- C. Montgomery Burns ta ning tegi seda, mida oskab – kaks poisiks. Sõprade puuduse sarjast “Simpsonid” 179,76 teie ees on väike nimekiri maa- tõttu veedab laps oma aega isa Scrooge McDuck ilma kõige rikkamatest välja- raha laialijagamisega. Viimas- koomiksist mõeldud tegelastest. te heategude sisse võib lugeda “Piilupart Donald” 116,63 puhtast kullast kooli ehitamist Richie Rich filmist  C. Montgomery Burns sar- Indoneesiasse ja India kodutu- “Richie Rich” 114,49 jast “Simpsonid” – 179,76 mil- te ahvide smaragdkaelarihma- hel on viimasel ajal Jed Clampett sarjast jardit krooni dega varustamist. vaid hästi läinud. Hiljuti “Beverly maakad” 82,39 Pikaajaline Springfieldi tuu- ostis valitsus talt mitmeid vidi- hr Monopoly laua- majaama omanik ja juht. On  Härra Monopoly lauamän- naid, et võidelda tulnukate in- mängust “Monopol” 75,97 teinud äri Põhja-Korea juhi gust “Monopol” – 75,97 mil- vasiooniga. Kinnisvaraärigi lä- Bruce Wayne Kim Jong-iliga ning viinud jardit krooni heb hästi. Et kuritegevuse tase koomiksist “Batman” 72,76 oma ettevõtte üle Indiasse. Pä- See noobel kinnisvaraärimees langeb, on korterite ja majade Tony Stark koomiksist rast seda, kui töötajad hakka- figureerib edetabelis tänu rea- hinnad vaid tõusuteel. “IronMan” 32,10 sid tööajast kohvipause nõud- le õnnelikele juhustele: kõige- Ometi ringlevad endiselt Nigeeria prints ma, pidas ta targemaks firma pealt maksis pank talle taga- jutud, justkui peaks miljar- Abakaliki, nn Nigeeria tagasi Ühendriikidesse tuua. si kogemata liiga palju võetud där oma hoolealustena teis- petukirjade saatja 29,96 Kogub muistseid reliikviaid raha, siis maksti talle välja elu- melisi poisse. Thurston Howell III ning on ainsa Mark Twainist kindlustus ning lõpuks võitis sarjast “Gilligani saar” 28,89 tehtud aktifoto omanik. Küsi- ta veel teise koha iludusvõistlu-  Rehepapp, Leopold või musele, kas eelistaks ühte dol- sel. Nagu sellest veel ei piisaks: hoopis Kunksmoor? raamatust “Charlie ja larit või igavest õnne, vastaks mehel õnnestus kasseerida ka Kes on rikkaim väljamõel- šokolaadivabrik” 21,40 Burns: “Oleksin dollari üle õn- üle kahe miljardi krooni män- dud tegelane Eestis? Kas Lucius Malfoy nelikum.” gu stardipunkti läbides. Hunt Kriimsilm oma uh- Harry Potteri Mõni kuu tagasi pidi ta veet- ke auto, maja, laiuvate romaanisarjast 13,91  Scrooge McDuck koomiksist ma natuke aega Rootsi kardi- laantega ja üheksa ameti- “Piilupart Donald” – 116,63 nate taga. Õnneks päästis me- ga võiks olla rikkaim Ees- filmist “” 10,7 miljardit krooni he kaart “pääse vanglast ta- ti esindaja? Kui palju võiks filmist 80aastane valge saba ja habe- suta”. väärt olla Kunksmoori üli- “Tomb Raider” 10,7 mega part on edukalt vältinud hea merevaatega maja pä- Mario linnugrippi ning on endiselt  Bruce Wayne koomiksist ja ris oma saarekesel? Eriti, kui mängusarjast maailma suurima kuldmünti- filmisarjast “Batman” – 72,76 tema varanduse hulka lugeda “Super Mario” 10,7 de kogu omanik. miljardit krooni haruldase nõiajoogi ja imera- Tegeleb aktiivselt lendami- Traagilise lapsepõlvega me- vimite retseptid? Allikas: Forbes

Annetustelefonid 900 7705 50 kr 900 7710 100 kr 900 7715 500 kr

Helistada saab ka EMT, Elisa, TELE2 ja Starmani numbritelt. Igal aastal sünnib Eestis keskmiselt 800 last enneaegselt. Aita neile luua keskkond, kus kasvada edasi toetusfond.ee nagu ema kõhus Lastearst kuuleb tasuline nõuandetelefon 1599