Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: facebook Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline – kolmekümnes!

Moto: Meie jääme! Tanel Kümniku ja Aule Rebase käes oli kui meie elukeskkonnas üksteist toeta- „Tagurpidi tuuriga ehk rockist valsi- taevas maailmakuulsaks. Nimelt võitis 3. juunil peeti Väike-Maarjas 30. kor- Ebaverest toodud muistne tuli, voliko- takse, kui me saame rääkida sidususest ni“. Esinesid LustiLine (juhendaja Tiia Kairo 3. oktoobril 2014. aastal tehtud da Pandivere päeva. Seekord tulenes gu esimehe Ene Preemi käes oli valla ja kui meie kõigi erinevuste, oskuste ja Lepp), Tüdrukud ja Simone (juhendaja fotoga ülekaalukalt maailma meteoro- kodukandipäeva moto laste üldlaulu- alevike ja külade tuli, lasteaialapsed tugevustega on võimalik meie oma ko- Auli Kadastik). loogiaorganisatsiooni WMO korralda- ja tantsupeo motost Mina jään! ja kät- Lisandra Prinken ja Rasmus Villem dukohta oluliselt rikastada.“ Peoplatsil oli rohkesti laadamelu tud pilvefoto konkursi. kes endas taas väga sügavat sisu. Lood koos õpetaja Sirje Sõnumiga tõid Vallavanema avasõnadele järgnes – arvukalt müüjaid ja uudistajaid-ost- Esimest korda oli Pandivere päeva laste kontsert, jaid. Abivallavanem Kaarel Moisa, kes võistluste kavas orienteerumine 2-5 kus esinesid lau- on laadapaigutuse korraldamisega seo- liikmelistele võistkondadele. Orientee- luvõistluse Popp tud olnud pea kõigil Pandivere päeva rumisrada koosnes kokku 40 erinevast Tipp – Popp Täpp laatadel, ütles, et seekord oli müüjaid kontrollpunktist, kus tuli vastata erine- parimad (juhen- 103. Laadamüüjate hulgas oli erinevate vatele tähelepanu või leidlikkust nõud- dajad Ly Ipsberg, toodete pakkujaid koduvallast ja kau- vatele küsimustele. Lisapunkte andis

Virvel kaasas tarapitalased tantsima „Ruhnu süiti“, mida tuntakse nii siin- kui ka sealpool Läänemerd. Päev pakkus palju erinevaid tegevu- tuleviku tule. Kaia Klaan), las- si ja mitmesugust meelelahutust: laat, Päeva avades ütles vallavanem teaia laululapsed pasunakoori meeleolumuusika, kaks Indrek Kesküla: „Käesoleva aasta Pan- (juhendaja Sirje suurt kontserti, avatud koduõued, raa- divere päevade motoks on „MEIE JÄÄ- Sõnum) ja tant- matulaat, fotonäitus, laste kergejõusti- ME“. Jah, selle seest võib leida sügava surühm Maarjake Ansambel Kukerpillid. ku mitmevõistlus, mudelautode võist- kummarduse kõikidele meie elanikele, (juhendaja Anneli Kalamäe). gemalt. Mitu müüjat oli Lätistki, nende see, kui võistkonnal õnnestus näiteks lus, orienteerumisvõistlus jpm. Kohali- kes on valinud koduks Väike-Maarja Keskpäeval alanud teise, kolmetun- seast jäi enim silma üks omavalmista- orienteerumisvõistluse ajal taaratšekk ke esinejate kõrval suurendas seekord valla. „Meie jääme“ moto saab kokku nise kontserdi juhatas sisse Härmalõn- tud kõblaste ja teiste taoliste tööriista- hankida või viiest pildist koosnev näite- külastajate huvi kontsertide vastu ka 4449 inimesest, kes on endale öelnud ga lauluansambel (juhendaja Valve Li- de pakkuja. mäng lavastada ning korraldajale need bene) ja seal esi- Raamatulaadal oli valik laialdane ja pildid koheselt e-kirjaga saata. Võistlu- nesid rahvatant- jätkus ka huvilisi. Valla raamatukogu se korraldas Seiklusministeerium OÜ. sijad vaheldumisi direktori Irma Raatma sõnul oli raama- Aitäh kõigile, kes kodukandipäeva Pandivere päeva tute toojaid seekord varasematest aas- õnnestumisele kaasa aitasid, aitäh esi- külaliseks olnud tatest märgatavalt rohkem ja seetõttu nejatele ja nende juhendajatele, küla- ansambliga Ku- oli ka valik mitmekesisem. Ta tänab kõi- listele ja korraldajatele, laadalistele ja kerpillid. Üles ki, kes oma raamatuid raamatulaadale spordivõistlustel osalenutele! astusid Maarja- tõid ja teistele sellega uut lugemisrõõ- kelluke (juhenda- mu valmistasid! Tuleva aasta Pandivere päeva jär- ja Aino Lukman), Seltsimaja jalutussaalis oli ava- jekorranumber alustab juba neljandat tantsurühm Ta- tud noore loodusvaatleja ja fotograafi kümmet. rapita (juhendaja Kairo Kiitsaku loodusfotode näitus. Egne Liivalaid) Eelmisel aastal sai Kairo pildistatud Ilve Tobreluts koos Stockholmi laineliste kihtrünkpilvedega Simuna

Väike-Maarja lasteaia tantsulapsed ja õpetaja Lili Guitor Pandivere päeva avakontserdil. ansambli Kukerpillid esinemine. „MINA JÄÄN“. Just see ongi kõige oluli- välis-Eesti tant- Päeva juhtis väga hoogsalt ja la- sem, et selles kogukonnas oleks kõigil surühmaga Virvel dusalt Venno Loosaar, kes osales Pan- võimalus ennast teostada. Olgu selleks (juhendaja Ingrid divere päeval juba teist korda. 1996. põlluharimine, õpetajaamet või üks- Linnas), Kure- aasta 1. juunil toimunud 9. Pandivere kõik, milline väljakutse huvitegevusest. marjad (juhen- päeval astus Venno Loosaar üles Ot- 2017. aasta on Eestis ühtlasi ka oskus- daja Ilme Sein) to-Triinuna, tuues tookord väikemaar- te aasta, mis väärtustab meisterlikkust ja Kiltsi Kobedad jalasteni Otto-Triinu uue show ja uued ja elukestvat õpet meie ühiskonnas. Mutid (juhen- laulud. Üksteisele õpetamine lähendab põlv- daja Merike Hö- Vallavanem Indrek Kesküla süütas kondi ja üksteiselt õppimine rikastab velson). Simuna laulu „Põhjamaa“ helide saatel 30. Pan- kõiki osalisi. Ma arvan, et just sellest rahvamaja tant- divere päeva peotule tõrviku mitmest saab alguse kogukond ja antakse sisu surühmade kava tulest: tantsuseltsi Tarapita tantsijate motole „MEIE JÄÄME“. Me jääme siis, kandis pealkirja Pandivere päeva laadaplats. Foto: 4 x Kairi Voosalu 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a. Vallavanema kuu

Milline oli Sinu elamus Pandivere päe- tugevuste on võimalik meie oma kodu- otsus. Samas väik- val: laadamelu, automudelite rallik- kohta oluliselt rikastada. See on nagu sema osapoole tä- ross, mõnus muusika ja tantsuetendu- hea orkester või ka meie pasunakoor, nased juhid (Rakke sed, orienteerumismäng, kunstinäitus, kus igaühel on oma pill ehk oma roll, vald) otsivad „tiku- kergejõustikuvõistlus, raamatulaat, mida tema peab mängima ise väga tulega“ põhjuseid, kaunite koduaedade külastus, õhtune hästi, kuid samas tuleb ka arvestada, miks see ei oleks tantsuõhtu või lihtsalt vanade sõprade- et see orkester kõlaks ja areneks koos mõistlik. Kindlas- ga kokku saamine? 30. Pandivere päev ühtse tervikuna. Nii on ka meie oma ti ei ole haldus- on saanud ajalooks. Ikka paganama kogukonnaga. Alati ei jõua põleda he- reform võluvits, tore on minna seltsimaja platsile, kus leda leegiga, siis peab olema võimalus mis maapiirkon- meie pasunakoori helide saatel lihvi- puhata ja toetuda kaaslastele. Igatahes dades kõik mured takse meeleolu päevale õigesse rütmi, on ka Pandivere päevade õnnestumi- lahendab, kuid vaadata toredaid tantse, külastada laa- sega seotud suur hulk meie enda häid see on üks abi- dal kauplejaid ning ajada juttu heade inimesi, kellel on küll erinevad rollid, nõu, et vähendada sõpradega. Mõelgem hetkeks: 30 aastat kuid kelleta ei jõuaks kohale ei telgid ebaotstarbekaid PANDIVERE PÄEVI. Kui palju tantsujal- ega pingid või kelleta ei oleks silma- halduskulusid ja gu, kui palju muusikat, kui palju laule ja rõõmu pinkidel istujatele. Suur aitäh võimaldada veel- erinevaid näitusi, naisekandmist, võist- kõigile kodukandipäeva õnnestumisele gi paremini olulisi lusmänge või millises koguses on Pan- kaasaaitajatele. strateegilisi otsu- divere päeval tomatitaimi, suitsusinki Juunikuus on vallavalitsus ja valla- seid langetada. ja muud laadakaupa maha müüdud või volikogu koostamas valla arengukava ja Lisaks arengu- siis ostetud. Võime uhkustundega seda eelarvestrateegiat aastateks 2018-2021. kava koostamisele 30. Pandivere päeva peotuli on süttinud. Foto: Kairi Voosalu möödunut meenutada, sest see on kok- Juhul, kui see läbib esimese lugemise on maikuu olnud Väike-Maarja valla me koostama väga põhjalikud hangete ületas eelarves planeeritud summat. ku üks osa väärikast ja ühiselt hoitud volikogu juunikuu istungil, siis saab jaoks ülimalt pingeline. Meil on käsil avamise protokollid ja ka hanketingi- Ka tervisekeskuse uus ehitushange on kodukandi ajaloost. arengukava tutvustada suuremates nii Väike-Maarja avaliku ruumi kui ka mustes kasutama juriidilist eesti keelt juba Riigihangete e-keskkonnas uuesti Käesoleva aasta Pandivere päeva- keskustes, et arutada koos teiega, mil- Väike-Maarja piirkondliku esmatasan- ainult üheselt tõlgendatavas vormis. ootamas soodsaid ehituspakkumusi, ka de motoks oli „MEIE JÄÄME“. Sellest lised on vajalikud tegevused lähiaasta- di tervisekeskuse avalike hangete lä- Antud vaidluses muutusid vastaspoo- sellel puhul on nende esitamise täht- motost võib leida sügava kummarduse tel. Seda artiklit kirjutades on jäänud biviimisega seotud protsessid, mille le advokaadi kahtlused lõpuks määra- aeg juuli alguses. kõikidele meie elanikele, kes on vali- vabariigi valitsusel peaaegu üks nädal eesmärgiks on leida võimalikult sood- vaks ning me ei suutnud lõplikult ära Keskmisest külmem kevad on piken- nud koduks Väike-Maarja valla, elavad otsustamiseks, milliseks kujunevad sa hinnaga kvaliteetsed ehitusfi rmad tõestada, et me tunneme ja usaldame danud aega, mil sireliõied silmadele siin ja on otsustanud just siin ka edasi omavalitsuse piirid pärast käesoleva ning ehitustega alustada. Nagu Eestis ehitajat ja oleme selle ehitajaga ja pai teevad ning nende lõhn suunur- tegutseda. „Meie jääme“ moto saab, kui aasta sügise kohaliku omavalitsuse ikka, on seal, kus on suuremad rahali- tema allatöövõtjaga juba korduvalt ka ki ülespoole venitab. Meie valla laste liita kokku 4449 inimesest, kes on en- valimispäeva. Haldusreformi seaduses sed ehituslepingud, tihti vaja pidada varem edukalt ehituslepinguid lõpuni malevasuvi on alanud ning võib öelda, dale öelnud „MINA JÄÄN“. Just see ongi on sätestatud, et keskvalitsuse otsus tuliseid vaidlusi. Väike-Maarja avaliku viinud. Pärast riigihangete vaidlustus- et meie enda järelkasv kaunistab ning kõige olulisem, et selles kogukonnas peaks sündima vähemalt 15. juuniks. ruumi esimeses avatud hankevoorus komisjoni otsust lükkas Väike-Maarja heakorrastab erinevates piirkondades oleks kõigil võimalus ennast teostada. Ehk meie infolehe ilmumise ajaks on tegid pakkumise kokku 4 ehitusettevõ- vallavalitsus kõigi pakkujate esitatud oma koduvalda. Jalgrattaga vändates Olgu selleks põlluharimine, õpetaja selge, kas uute ministritega värskenda- tet. Hankepakkumisel teisele kohale pakkumised tagasi, sest need olid suu- ning kaunitest koduaedadest mööda amet, mõne ettevõtte loomine või üks- tud valitsuskabinet on jätkanud senist jäänud pakkuja vaidlustas Väike-Maar- remad, kui Väike-Maarja valla eelarves sõites on võimalik hinnata, kui mit- kõik, milline väljakutse vabaaja huvite- kindlakäelist liikumist suuremate oma- ja vallavalitsuse otsuse, millega kvali- selleks ettenähtud rahalised vahendid. meid töötunde on sirgete hekkide ja gevusest. 2017. aasta on Eestis oskuste valitsuste suunas. Kuigi võib tunduda fi tseeriti hankes osalenud ettevõtted. Koheselt kuulutasime välja uue avali- peenarde „viikimiseks“ juba kulunud. aasta, mis väärtustab meisterlikkust üsnagi keeruline otsus, siis võrreldes Vaidlused toimusid Rahandusminis- ku ehitushanke, milles on pakkumuste Kui on eesmärgiks „Meie jääme“, siis ja elukestvat õpet meie ühiskonnas. mitmete teiste Eesti piirkondadega on teeriumi juures asuvas riigihange- esitamise tähtaeg juuli alguses. on iga selline tund nii meie ühise kui ka Üksteisele õpetamine lähendab põlv- meie valla ja Rakke valla puhul haldus- te vaidlustuskomisjonis. Kahjuks ei Väike-Maarja tervisekeskuse avatud iseenda heaoluks kasutatud. Kui reaal- kondi ja üksteiselt õppimine rikastab reformiga seotud otsust vabariigi valit- suutnud Väike-Maarja vallavalitsus ära hange tõi kahjuks ainult ühe ehituset- sed looduspildid veidi vihmamärjad kõiki osalisi. Ma arvan, et just sellest susel isegi oluliselt lihtsam langetada. tõestada, et hankel osalenud ja teistest tevõtja, kes oma pakkumuse esitas ning on, siis külasta näitusi Väike-Maarja saab alguse kogukond ja antakse sisu Suurem osapool (Väike-Maarja vald) pakkujatest soodsama pakkumuse tei- kõikidele tingimustele ka vastas. Väi- seltsimajas, Simuna rahvamajas, raa- motole „MEIE JÄÄME“. Me jääme siis, arvab, et vabariigi valitsuse eelnõu – nud ettevõtja omab piisavat pädevust ke-Maarja vallavalitsus otsustas ka sel- matukogus ja vallamajas. kui meie elukeskkonnas üksteist toeta- Rakke ja Väike-Maarja valdade baasil ning vastab Väike-Maarja vallavalitsuse le pakkumuse tagasi lükata, sest ainult Head jaanipäeva ja mõnusat suve! takse, kui me saame rääkida sidususest ühise omavalitsuse moodustamiseks, hanketingimustes sätestatud punktide- üks esitatud pakkumus ei taga piisavat ja läbi meie kõigi erinevuste, oskuste ja on tänases halduskorralduses mõistlik le. See oli õppetunniks. Edaspidi pea- konkurentsi ning pakkumuse suurus Indrek Kesküla

koolide ja muusikakooli õpilasi heade Vallavalitsuse materjalid (17.05, 24.05, 31.05, 05.06 vallavalitsuse istungid) tulemuste eest olümpiaadidel, vikto- riinidel, võistlustel jne; gümnaasiumi Maaküsimused kinnistul. Sotsiaalkorterid summas 1400 eurot. kuld- ja hõbemedaliga lõpetajaid ning - Moodustati Vao külas Oja katastri- - Väljastati ehitusluba Prillapatsi - Eraldati taotlejale sotsiaalkorter Hajaasustuse programm põhikooli kiitusega lõpetajaid. üksuse jagamise tulemusena uued ka- Tehnokeskus OÜ-le hoone laiendami- Väike-Maarja alevikus Pikal tänaval aja- - Kiideti heaks Liivakülas Palma kin- Reklaami paigaldamine tastriüksused järgmiselt: 2,58 ha suu- seks Ebavere külas Mägilinna kinnistul. vahemikuks 01.06.2017 kuni 31.05.2018. nistule veesüsteemi rajamise projekti - Nõustuti 1x8 m suuruse kahepool- rune Oja katastriüksus sihtotstarbega - Väljastati ehitusluba Vinkymon Vallavara otsustuskorras võõran- aruanne, kinnitati projekti kogumak- se reklaambänneri paigaldamisega elamumaa ja 4,57 ha suurune Ojapõllu OÜ-le kasvuhoone püstitamiseks Ärina damine sumuseks 3498 eurot, millest 2332,10 Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi poolt katastriüksus sihtotstarbega maatulun- külla Tonna kinnistule. - Otsustati müüa: Simuna alevikus eurot on toetus ja 1165,90 eurot on Väike-Maarja alevikku Rakvere – Väi- dusmaa. - Väljastati ehitusluba vallavalitsu- Pargi tänaval asuv korteriomand hinna- projekti omafi nantseering. ke-Maarja – Vägeva mnt kohale ajava- - Moodustati Liivaküla külas Pihla- sele Triigi küla kaugkütte soojusvõrgu ga 1000 eurot korteri senisele üürniku- Vee erikasutusloa taotlusele nõus- hemikus 05.06.-08.07.2017. ka katastriüksuse jagamise tulemusena väljaehitamiseks. le; Avanduse külas asuv Vanatoa kinnis- oleku andmine Seisukoha andmine uued katastriüksused järgmiselt: 48,38 - Väljastati ehitusluba OÜ-le A&K tu hinnaga 6000 eurot eraisikule. - Nõustuti OÜ-le Pandivere Vesi Vao - Kinnitati vallavalitsuse seisu- ha suurune Pihlaka katastriüksus siht- Caritas hoone rekonstrueerimiseks Isikliku kasutusõiguse seadmine külasse vee erikasutusloa andmisega. koht vallavolikogu revisjonikomisjoni otstarbega maatulundusmaa ja 3526 (päikeseelektrijaama paigaldamiseks) - Otsustati seada tähtajatu isiklik Õpilaste tunnustamine 16.05.2017 aktile. m2 suurune Lehtmetsa tee katastriük- Väike-Maarja alevikus Ravi tn 1a kin- kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks - Otsustati tunnustada haridustoe- sus sihtotstarbega transpordimaa. nistul. maakaabelliini ehitamiseks ja majan- tusega Väike-Maarja valla üldharidus- - Moodustati Määri külas Rajamaa Hanked damiseks vallale kuuluval Vao külas katastriüksuse jagamise tulemusena - Kuulutati välja riigihange „Väi- asuval Muru kinnistul ning Väike-Maar- uued katastriüksused järgmiselt: 16,31 ke-Maarja tervisekeskuse ehitustööde ja alevikus vallale kuuluvatel Pikk tn 3 Toetus esmakordselt esimesse klassi ha suurune Rajamaa katastriüksus siht- omanikujärelevalve teostamine“ e-pak- ja 8 ning Tamme tänava lõik 1 kinnis- õppima asuvatele lastele otstarbega maatulundusmaa ja 5992 kumismenetluse vormis, kinnitati han- tutel. m2 suurune Kase katastriüksus sihtots- kedokumendid ja moodustati hanke Liiklusmärgi paigaldamine Kõigile Väike-Maarja vallas asuvate Vallavalitsus väljastab 50 euro suu- tarbega elamumaa. läbiviimiseks komisjon. - Otsustati paigaldada tugimaantee koolide esimesse klassi esmakordselt ruse kinkekaardi, millega saab kooli- - Nõustuti Äntu külas asuva Tulika - Kinnitati Triigi spordihoone Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva ja ko- õppima asuvatele lastele makstakse, tarbeid osta Väike-Maarja koolitarvete maaüksuse ja Koonu külas asuva Kase ATS-süsteemi ehituse edukaks pakku- haliku tee – Vabaduse tee ristmikule olenemata nende elukohast, toetust 50 kauplusest (Simuna mnt 4). maaüksuse riigi omandisse jätmisega jaks AS ENNAK SEL. liiklusmärk „Anna teed“. eurot koolitarvete ostmiseks. Kinkekaarte väljastab alates 1. ning määrati moodustatavate katastri- Sotsiaaltoetused Lasteaia tööaeg Eelduseks on, et laps on registree- augustist vallavalitsuse lastekaitses- üksuste sihtotstarbeks maatulundus- - Eraldati sotsiaaltoetust valla eel- - Kinnitati alates 01.09.2017 Väi- ritud Väike-Maarja, Simuna või Kiltsi petsialist Tiia Kaselo, tel 329 5762. maa. arve vahenditest seitsmele taotlejale ke-Maarja lasteaia lahtiolekuajaks es- kooli esimese klassi õpilaseks. - Nõustuti Kiltsi alevikus Veski tn 1b kokku summas 1062 eurot. maspäevast reedeni kell 7.00-19.00. asuvate ehitiste (mineraalsöödatehas, - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- Toetuste eraldamine kaalumaja ja kütusehoidla) juurde maa damisega ühele taotlejale. - Eraldati EELK Simuna koguduse ostueesõigusega erastamiseks 20 295 Sotsiaalteenuse kompenseerimi- projektile „Käru lastelaagri ja Simuna Elanike arv Väike-Maarja vallas m2 suuruse katastriüksuse moodusta- ne koguduse laste- ja noorsootöö edenda- 2017. aastal misega vastavalt katastriüksuse plaani- - Otsustati kompenseerida: kahe- miseks Simuna ja Väike-Maarja kihel- le, määrati maa sihtotstarbeks tootmis- le taotlejale lapsehoiuteenus Porkuni konnas“ ühekordset toetust summas 1. mail – 4452 maa ja kinnitati maa maksustamishind. Koolis kokku summas 618 eurot ning 600 eurot. Maikuus oli saabunuid 8 ja lahkunuid 11. Ehitusload ühele taotlejale lapsehoiuteenus, mida - Eraldati mittetulundusühingu Või- - Väljastati ehitusluba lauda lam- korraldab Eesti Laste ja Noorte Diabee- vere Tuuleveski projektile „Võivere tuu- 31. mail – 4449 mutamiseks Pikevere külas Lepistiku di Ühing, summas 402 eurot. liku maaküttesüsteem“ projektitoetust Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

Volikogu materjalid Kahe põlvkonna kohtumine Erametsakonsulent Aadu Kõik sai alguse sellest, Kokkuvõte 25. mai vallavolikogu is- kohta on vormistatud revisjonikomis- Raudla vastuvõtuajad et osalesime 5.A klassi- tungil arutatust joni poolt 16.05.2017 akt. Vallavalitsuse ga kevadel edukalt kooli Väike-Maarjas Istungil osales 17 volikogu liiget. 17.05.2017 korraldusega nr 284 on kin- Playbacki konkursil. Lap- Puudusid: Indrek Mägi ja Mall Le- nitatud vallavalitsuse seisukoht revis- Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsa- sevanemate abiga tek- piksoo. jonikomisjoni aktile. omanikke vastu Väike-Maarja vallamajas teisel kis mõte, et meie tantsu 1. Väike-Maarja valla 2016. aasta Otsustati kinnitada revisjonikomis- korrusel (maanõuniku kabinetis) üle nädala „The Fox“ (bändilt Ylvis) konsolideerimisgrupi majandusaasta joni poolt teostatud kontrolli tulemu- neljapäeviti kell 9-12. võiks näha ka ühe õpi- aruande kinnitamine sed, mille kohaselt ei leitud puudusi, lase hooldekodus elav Vastuvõtupäevad 2017. aastal: Ette kandsid pearaamatupidaja Lea mis oleks tekitanud vallale otsest kahju vanaema ja ehk rõõmus- Matusorg ja volikogu revisjonikomisjo- või saamata jäänud tulu. 29. juuni taks teisigi energiliste ja ni esimees Anu Loorits. 3. Kirjaliku enampakkumise tule- 10. ja 24. august loomakostüümis kargle- Otsustati kinnitada Väike-Maarja muse kinnitamine vate noorte nägemine. 7. ja 21. september valla 2016. aasta konsolideerimisgrupi Ette kandis jurist-nõunik Peeter Pidasime klassis aru majandusaasta aruanne majandustule- Rahnik. 5. ja 19. oktoober ja ajurünnaku käigus, Foto: Heili Nõgene miga 101 tuhat eurot ja bilansimahuga Vallavara võõrandamise otsustab 2.,16. ja 30. november mida väiksesse esinemiskavasse pan- Georg Lurichist ja tema jalutuskepist 20 297 tuhat eurot seisuga 31.12.2016. volikogu, kui võõrandatava vara hind na, ei kostnud kordagi kahtlusi, kas ja ning Kelin vestis enda kirjutatud täna- 14. detsember 2. Revisjonikomisjoni kontrolli tu- ületab 30 000 eurot. Vallavalitsus kuu- miks üldse minna. Kõlasid hoopis küsi- päevase jutu nutisõltuvuses õpilasest. lemuste kinnitamine lutas välja Eipri külas asuva Oravapõllu Oodatud on kõik metsaomanikud metsan- mused: „Mida mina esitan?“. Vahepeal kogunesime terve klassiga Ette kandis volikogu revisjonikomis- kinnistu (9,73 ha; 100% maatulundus- 31. mail tõmbasime pärast tunde publiku ette, et esitada muusikatun- dust puudutavate probleemidega (metsa joni esimees Anu Loorits. maa) kirjaliku enampakkumise alghin- loomakostüümid selga, võtsime näppu nis kooliaasta lõpu puhul valminud uuendamine, hooldamine, raied, erametsa- Vallavolikogu revisjonikomisjon naga 29 190 eurot. Esitati neli pakku- lilled, mille õpilased olid kinkimiseks räpplugu oma klassist. Lõpetuseks pa- kontrollis 12.05.2017 Väike-Maarja must, millest kõrgem pakkumine on 38 omanikele makstavad toetused). toonud, ja seadsime sammud hoolde- jatasid Getrin rahvajutu Porkuni ujuva- Lasteaia hoolekogu protokolle aas- 940 eurot. Erametsaomanike nõustamine kodusse. Üheltpoolt oli rõõm näha, et test saartest ja Maria Liis omaloomin- tatest 2013-2017, nende vastavust ja Otsustati kinnitada Oravapõllu kin- on riigi poolt toetatav. terve 5.A klass oli täiskoosseisus kohal. gulise jutu moraaliga „Kuulake alati muudatusi ning täitmist kodukorras. nistu kirjaliku enampakkumise tule- Tel 524 8963, e-post: [email protected] Nii mõnegi jaoks oli see esmakordne oma sõpru“. Kontrolliti, kas ja mis põhjustel kin- mus, mille kohaselt on kinnistu ostjaks hooldekodu külastus või esmakord- Saime planeerimis- ja esinemisko- Telefoni ja meili teel võib nitati kodukord, milles oli muudetud Hanno Saaremets, hinnaga 38 940 eu- ne teadvustamine, kus Väike-Maarjas gemust, sooja tunde hinge ja erinevate pöörduda teile sobival ajal. hoolekogus vastuvõetud tekstis ühe rot. hooldekodu asub. Teisalt tegi rõõmu põlvkondadega üksteisele häid soove punkti sõnastust. Kontrolli tulemuste muidugi üllatavalt arvukas publik, kes soovida. Täname hooldekodu juhatajat ootas meid hooldekodu puhketoas, nii Astat ja tegevusjuhendaja Tiiat meid XII noorte laulu- ja Maakonnas on rakendamisel projekt et mis seal salata, meile puges väike vastu võtmast ning korralduslikult esinemisnärvgi hinge. abistamast. Aitäh soojale publikule! tantsupidu „Erivajadustega inimeste tugiteenuste Tervitasime oma toredat publikut „Mina jään“ „rebaselooga“ ehk Playbacki tantsulise Heili Nõgene parendamine Lääne-Virumaal“ esitusega loost „The Fox“, mis küsis, Väike-Maarja gümnaasiumi 5.A klas- 30. juuni - 2. juuli mis häält teeb rebane. Karl pajatas loo sijuhataja Alates 01.03.2017 on Lääne-Virumaal omavalitsuse juurde uus, tugitöötaja 2017 Tallinnas hakatud ellu rakendama projekti „Eriva- ametikoht. Tugitöötaja saab pakkuda 30. juuni kell 19.00 Tantsupeo 1. jadustega inimeste tugiteenuste paren- kahte erinevat teenust: koduteenus ja Ilmus Kodutütarde organisatsiooni etendus Kalevi Keskstaadionil damine Lääne-Virumaal“. Projektiga on tugiisikuteenus. Koduteenuse eesmär- 1. juuli kell 13.00 Tantsupeo 2. kaasatud 14 maakondlikku omavalit- giks on vähendada lähedaste hooldus- tutvustav raamat „Kodutütarde mustrid“ etendus Kalevi keskstaadionil sust (Sõmeru vald, Haljala vald, Vihula koormust, et nad saaksid keskenduda 20. mail sai teoks ammu- luskaarte ja lilli. Austuse 1. juuli kell 15.00 Rahvamuusiku- vald, Laekvere vald, Väike-Maarja vald, tööotsingutele või jätkata töötamist. ne suur unistus – et Ko- ja Kodutütarde auvalvega te pidu Kalevi Keskstaadioni kõrval Tapa vald, Tamsalu vald, Kunda linn, Tugiisiku teenuse raames on võimalik dutütarde ajalugu saaks on saadetud igavikutee- Poolamäe pargis Rakvere linn, Rakvere vald, Viru-Nigu- erivajadustega inimestel saada abi ja kokku kogutud ja raama- le Helene Roos ja Vaike 1. juuli kell 19.00 Tantsupeo 3. la vald, Rakke vald, Kadrina vald, Vinni juhendamist igapäevaelu korraldami- tusse kujundatud. Nüüd Valk.“ etendus Kalevi keskstaadionil vald). sel, et toetada nende toimetulekut töö- on see teostunud raama- Raamat „Kodutütarde 2. juuli kell 9.30 Rongkäik turule sisenemise või tööturul jätkami- tu „Kodutütarde mustrid“ mustrid“ võimaldab adu- 2. juuli kell 14.00 Laulupidu Lau- se võimekuse suurendamiseks. Projekti näol. da, kuivõrd erinevad käi- luväljakul perioodil on teenus abivajajatele tasu- Ajaloolise ülevaate on tumis- ja mõttemustrid ta. Väike-Maarja vallast tantsivad kirja pannud Merike Jürjo, on koondunud ühte, väl- Antud projekt on mõeldud inimes- XII noorte laulu- ja tantsupeol Väi- kes oli ka kogu projekti jendudes organisatsiooni tele alates 18. eluaastast. Kahe teenu- ke-Maarja Gümnaasiumi 7.-9. klassi juht. vormilises korrapäras. Ja- se abil on võimalus saada abi ja tuge segarühm (juhendaja Egne Liiva- „Kodutütarde must- gatud väärtused, ühised tööturule sisenemiseks või tööturul Kodutütarde Väi- laid) ning laulavad Väike-Maarja rid“ heidab pilgu meie aated ja koostegemise Projekti kogumaksumus on 375 jätkamiseks. Esmaseks tegevuseks on ke-Maarja rühma juht Gümnaasiumi Mudilaskoor (ju- organisatsiooni kujune- jõud annavad Kodutütar- 675 eurot, millest omafi nantseering klientide hindamine, mida teeb koha- Silvi Aasumets vastilmu- hendaja Kaia Klaan) ja valla laulu- misloole, traditsioonile dele nende päris väe. on 84 611,25 eurot. Projekti rahasta- liku omavalitsuse sotsiaaltööspetsia- nud raamatuga. tüdrukud Virumaa Tütarlastekoori ning eluolule: algusest jaks on Euroopa Sotsiaalfond. Projek- list koostöös projekti koordinaatoriga. Foto: Ilve Tobreluts koosseisus (juhendajad Ly Ipsberg tänapäeva. Silvi Aasumets ti tegevuste elluviimise perioodiks on Hindamistulemusena tehakse otsus, ja Kaie Aja). Minul oli suur au olla selle raama- Kodutütarde Väike-Maarja rühma juht 01.03.2017-28.02.2019. milline teenus on abivajajale kõige so- tu esitlusel Tallinnas Okupatsioonide Projekti eesmärgiks on tööealise ini- bilikum. Muuseumis. Esitlusel anti ülevaade mese hoolduskoormuse vähendamine Väike-Maarja vallas saab projek- raamatu saamisloost. Vesteldi suurest ning tööturule sisenemise või töötu- tis osalemise soovist teada anda sot- tööst, iga ringkonna materjalide kokku- rul jätkamise toetamine või tööealise siaalosakonna juhatajale Ene Kinksi- kogumise meetoditest ja kogumisega erivajadustega inimese toimetuleku le, tel 329 5761. kaasnenud seikadest. toetamine tööturule sisenemise või On tore, et meie rühma lastest on tööturul jätkamise võimekuse suuren- Klaarika Adonov raamatusse jäädvustatud palju nime- damiseks. Selleks on planeeritud iga Projekti koordinaator sid – on ju meiegi Väike-Maarja Kodu- tütarde rühm taastatud 2001. aastast. Raamatu lehekülgedel 352 ja 353, kus on juttu Viru ringkonna liikmeskon- Kauni Kodu konkurss kutsub nast, on kirjas: „Viru Kodutütarde rüh- osalema! mad hakkasid püsivaid piirjooni võtma 2001. aastal. Liikmeskonna kasvades Valla Kauni Kodu konkursi komisjoni ringsõit toimub augustikuu hakkasid maakonna linna- ja maakoo- algupoole. lides tekkima ka kindlama koosseisuga rühmad. 2001. aasta kokkuvõttes kirju- Meie vallas on palju kauneid koduaedu, märgakem neid ja tas ringkonnavanem Katrin Kivi, et Lää- aidakem neid tunnustada! ne-Virumaal on Kodutütreid 13 rühma Andke, palun, kaunite kodude ja korrastatud alade kohta infot 177 liikmega. Lisandusid uued rühmad keskkonnanõunik Leie Nõmmistele, tel 329 5756 ja 5348 8787. Väike-Maarjas, Põlulas, Kadrinas ja Vihulas.“ Auliikmete lõigust (lk 353) saab lu- geda: „KT Viru ringkond on tunnusta- Sotsiaaltööspetsialist Kersti Sepp on puhkusel: nud auliikmeks nimetamisega Teise 26. juuni – 2. juuli maailmasõja eelseid kodutütreid. 2006. aastal anti auliikmepilet nr 004 Helene 17. juuli – 4. august Roosile, 2009. aastal auliikmepilet nr Juulikuus saab toimetulekutoetuse avaldusi esitada: 006 Irene Kaldmale, 2015. aastal tun- 3.-13. juulini Väike-Maarjas; nistati auliikmeks Vaike Valk. Jõulude 14. juulil Simuna osavallas. ajal ja tähtpäevadel külastavad Kodu- Info: Kersti Sepp, sotsiaaltööspetsialist, tel 329 5764 tütred koos noortejuhtidega auliikmeid ning kingivad neile omatehtud õnnit- 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a. Neljas Pandivere Peretalude Päev

Juulikuu viimasel nädalavahetusel toimub neljas Pan- lõõgastuda looduses, maitsta ehtsat talutoitu ning osta Lisainfot vaata Pandivere Peretalude kodulehelt divere Peretalude Päev. koju kaasa kohalikke tooteid. pandivereperetalud.weebly.com ja Facebooki lehelt. 8. juulil avavad oma väravad 14 peretalu ja külas- Tee taludesse leiab kaardi ja kukekesega viitade Tulge meile külla! tuskohta Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu vallas. Vära- abil. Reisikaardi koos talusid tutvustava trükisega saab vad on avatud kella 10-19. kõigist avatud taludest. Ene Preem Oodatud on kõik, kel huvi saada rohkem teada Peretalude päeva korraldamist rahastavad Rahan- korraldustoimkonna liige maaelu ajaloost, teha tutvust loomade ja põllumajan- dusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi dustehnikaga, osaleda töötubades ja ekskursioonidel, vahenditest, MTÜ PAIK, Väike-Maarja ja Rakke vald. Väike-Maarja vald KAARLI TALU lundusest, käsitööst, muusikast ja pärandi hoidmisest. peeti lüpsikarja ning sigu. Oma väikeses koorejaamas Ärina küla Pandivere Peretalude Päeva külalised on oodatud tehti võid. 1935. aastal ehitati Simunasse sae- ja jahu- Kadri Kopso tutvuma rehetoa ja taluaiaga, vaatama näitust talu veski. 1992. aasta kevadel asus pere Avispeal vanaisa tel 523 6582 ajaloost. Mõnusat kehakinnitust pakub verandakohvik. talu taastama. [email protected] Toimub seltskonna- ja pärimustantsude õpituba. Praegu on talu kasutuses 1465 hektarit põllumaad, www.kaarlitalu.ee millel kasvatatakse teravilja, rapsi, hernest ja maisi FB Kaarli talu VÕIVERE TUULEVESKI ning 340 ha rohumaid. Igapäevaselt lüpstakse 230 Talu ajalugu algab aastast 1938, mil Müüriku mõi- Võivere küla lehma. Oleme põllumeeste ühistu KEVILI ja Rakvere sa maadest 38 hektari suurune põllumaatükk eraldati. Liivika Harjo piimaühistu liige. 1990. aastal alustas Mart Lepik koos ema ja vennaga tel 5668 8178 Pandivere Peretalude Päevaks on valminud meie isatalu taastamist. Kaarli talust sai üks esimesi täiste- [email protected] uus kuivati-ladu. Tutvustame kaasaegset viljakasvatu- rajahude ja -helveste tootjaid taasiseseisvunud Eestis. FB Mittetulundusühing Võivere Tuuleveski se tehnoloogiat ning näitame kasutuses olevaid masi- Mõne aasta pärast alustati ka külmpressõlide valmis- Tuuliku talu lugu algas 1933. aastal, kui veskis naid: traktorid, külvikud, taimekaitseprits, kombainid tamist. tollel ajal möldriametit pidanud Johannes Pilt sõlmis ja kuivatikompleks. Huvilistele teeme põllutuuri ja Praegu kasvab u 60 hektaril maherukis Sangaste, ostu-müügilepingu endise Võivere mõisa tuuleveski- tutvustame erinevaid kultuure põllul. mahekaer ja -spelta, mis kõik saab oma veskis täiste- koha ostmiseks. Kokkuleppel võib talu külastada viljakoristuse ajal, rajahudeks, -helvesteks ning kruupideks. Väikeses pa- Talu praegused omanikud asusid Võiveresse ela- mil kombainer Rait tutvustab viljalõikust kombaini garitöötoas valmistame ehedat juuretisega kääritatud ma 2003. aastal. Alates 2010. aastast käivad Võivere kabiinis. koduleiba ja mitmeid põnevaid küpsetisi oma veski tuulikus rekonstrueerimistööd. Järgmise aasta sügisel toodetest. plaanitakse avada Võivere tuuliku uksed Struve kaare ÄNTU RUKKIKODA JA KALAKASVATUS Osaleme kohaliku toidu võrgustike Ehtne Talutoit, teemakeskusena, et jahvatada lugu UNESCO maailma- Äntu küla Eesti OTT ja Põhja-Eesti Kohalik Toit tegevuses. pärandi nimekirja kantud Struve geodeetilisest kaarest Hans Kruusamägi Pandivere Peretalude Päeval saate taluekskursioo- ja sellega seotud kohalikust kultuuripärandist. tel 514 5021 nil tutvuda vilja teekonnaga põllult kuivatisse, sealt Pandivere Peretalude Päeval avab pererahvas Või- [email protected] veskisse, leivatuppa ja leivana toidulauale. Leivatoas vere tuuliku uksed, et jahvatada uudishimulikele lugu Äntu rukkikoda ja vägev vene tüüpi saun on te- teeme üheskoos pisileibu. Leivaküpsetamise õpitoad Struve geodeetilisest kaarest. Töötoas pannakse kokku gutsenud umbes viis aastat. Rukkikoda on ehitatud algavad kell 11, 13 ja 15. Struve kaare teemalist puslet, lahendatakse ristsõnu ja Rukkikuninga esindushooneks ja väljakasvanud OÜ Si- Muul ajal on talu avatud külastamiseks, toodete muid temaatilisi ülesandeid. Laste mängualal ootavad muna Ivax viljakasvatusest. Praegune põhitegevuseala tellimiseks ja talukauba ostmiseks tööpäeviti 8 -17. pere kaks last endale seltsiks mängukaaslasi. on kala- ja viljakasvatus, kus rõhk on rukkikasvatusel. Vähesel määral tegeletakse ka turismiga. KRUUSIAUGU TALU UUETOA TALU Pandivere Peretalude Päeval antakse külalistele Ebavere küla (endine Kaarma-Tagakü la) Avispea küla Äntu rukkikojas ülevaade Eesti Rukkiteest ja leivavilja Marju Metsman Jaak Läänemets kasvatamisest. Jalutuskäigu kaugusel on kalakasvatus, tel 526 3831 tel 5660 6357 kus saab tutvuda hülgega ja osta kaasa äsja püütud [email protected] [email protected] forelli. Külastajaid oodatakse vihtlema kuuma sauna ja 1924. aastal ehitatud rehemajas on algsel kujul www.avispeamees.ee suplema jahedasse vette. säilinud rehetuba. Talu taastamise järgselt tegeleti siin Uuetoa talu rajajaks ning ülesehitajaks oli möö- Muul ajal on kokkuleppel võimalik üürida rukkiko- aastaid põllu- ja loomapidamisega. Tänaseks on Kruu- dunud sajandi esimesel veerandil praeguse peremehe da ja sauna sündmuste korraldamiseks. siagu elulaaditalu, kus pererahvas peab lugu potipõl- Jaagu vanaisa Jakob Läänemets. Hariti 12 ha põldu, Tamsalu vald ERMO LOODI SEPIKODASAVIKODA PAEROOSI TALU Mesilinnu talus tegeletakse mesindusega aastast Loksa küla Ilumäe tee 3, Porkuni 1963, mil siin asusid koos metsamajandi mesila ja Kadi Lood Ain Aasa alustati ka oma mesila sisseseadmist. Aastast 1990 tel 5331 1531 tel 5333 9749 mesindustalu, mille põhitegevuseks on olnud mee ja [email protected] [email protected] mesindussaaduste tootmine ja müük. Praegu käib Metsamõisa talus põllumajanduslik tel 5307 2275 (inglise keel) www.sepised.eu Praegustes valdustes on elatud alates 1995. aas- Pandivere Peretalude Päeval toimuvad ekskursioo- tootmine 50 hektaril, metsamajandamine 40 hekta- [email protected] (eesti või inglise keel) Ermo Lood on sepistamisega tegelenud 2009. aas- tast. Samal ajal on rajatud ka iluaed, mis 2004. aastal nid mesilas. Uudistada saab vaatlustaru, kus huvilised ril, on 19 mesitaru ja üks vaatlustaru, kaks indiaani FB: Wechmut Manor tast alates. Algselt hobina sepistamisega tegelenud sai Eesti Vabariigi Presidendi tunnustuse. Kohapeal saavad turvaliselt vaadelda mesilaspere toimetamist. püstkoda, kuus metsamaja, meelteaed, 15 km õppe- Võhmuta mõis rajati 17. sajandi teisel poolel. 19. metallihuviline on hiljem täiendanud ennast tuntud tegeletakse kivimeenete valmistamise, koolituste ja Pakume degusteerimiseks mett. radu, 1 km ratastoolirada, 3 km kiviaeda, õppekeskus, sajandi alguses ehitati puidust ühekorruseline barokne Eesti seppade kõrval. 2013. aastal lisandus sepikoja hobiaiandusega. Muul ajal saab talu külastada eelneval kokkulep- 200-aastane võlvkelder, täpsusorienteerumise püsira- peahoone klassitsistlikus stiilis hooneks. Enne 1919. ruumidesse savikoda, kus huvilised saavad iganädala- Pandivere Peretalude Päeval näitame külalistele pel. da, MOBO rada, lokaalne taastuvenergiavõrk. aasta võõrandamist kuulus mõis Zoege von Manteuff e- selt koos savi voolimas käia. oma aeda ja ootame osalema kivitöötubadesse. Kee- Pandivere Peretalude Päeval toimuvad: lite perekonnale. Loksa küla sepikojast on võimalik tellida nii tarbe- lekasteks pakume kohvi, teed ja vett. Kaasa saab osta METSAMÕISA TALU, PUHTA VEE TEEMAPARK - ekskursioonid kell 10, 12, 14, 16,18 Praegu kuulub Võhmuta mõis inglise perekonnale, kui kunstsepist – väikestest tarbeesemetest kuni ae- kivist meeneid, looduslikke kivipalasid, sh kiviroose. Järsi küla - töötoad kell 11, 13, 15, 17) kes loodab hooned taastada. Mõisa endisaegsest hiil- dade ja piireteni. Huvilistele korraldatakse sepatöö- ja Paeroosi aeda ja kivikoda võib külastada kokkulep- Priit Adler - toodete/teenuste müük kell 10-18 gusest annab tunnistust taastatud triumfi kaare laadne savikoja õpitubasid. pel ja ette helistades ka muul ajal. tel 513 2149 - kohvik pakub kerget einet kell 11-18 väravaehitis. Palju tööd on tehtud pargi taastamisel. Pandivere Peretalude Päeval toimuvad sepa ja savi [email protected] Muul ajal külastamine eelneval kokkuleppel. Pandivere Peretalude Päeval on mõisapark terve õpitoad kell 11, 13, 15, 17. Kohvik on avatud 10-19. MESILINNU TALU www.metsamoisa.ee päeva jooksul avatud huvilistele jalutuskäikudeks, Muul ajal võib sepi- ja savikoda külastada eelneval Järvajõe küla FB: Metsamõisa VÕHMUTA MÕIS lõõgastumiseks ja pikniku pidamiseks. Avatud on kokkuleppel. Enn Sildoja Ligi 500 aastat tagasi rajatud Metsamõisa talu koht Wechmuth Manor OÜ kingipood, kus müüakse ainulaadseid käsitööehteid. tel 515 9353 on rikas kultuurilooliselt ning pakub 90 hektaril võima- Võhmuta küla Maiustamiseks pakume inglise stiilis kooke. [email protected] lusi looduse õppeks ja looduses viibimiseks. Annemarie Haldenby Ka muul ajal on park avatud iga päev kell 9-18. Rakke vald AALI AJAVIITETALU da ka muul ajal. Pandivere Peretalude Päeval olete teretulnud detailidest ja Eesti maa-arhitektuuri mitmekesisusest. kuid uue elukohaga tutvudes saime aru, et siin on Ao küla kama proovima ja taluhoovil ringi vaatama. Kama saab Kunstnik Piret Smagari juhendamisel on võimalik potentsiaali ka hobuturismiks. Perenaise süda kuulub Kaur Salus PÄRTJAAGU KAMATALU osta nii söögiks, joogiks kui ka kaasa võtmiseks. osaleda joonistamise töötubades. Suur hulk meile tori hobustele ning just seda ohustatud hobusetõugu tel 5647 8105 Salla küla usaldatud raamatuid ootab uusi omanikke – tule vaata püüamegi elus hoida ja rahvale tutvustada. [email protected] Piret Lankots SALLA SELTSIMAJA ja soeta sümboolse toetuse eest! Praegu pakub talu võimalust käia ratsutamistree- Aali Ajaviitetalu on ellu kutsutud kanuumatkade tel 5648 7029 Salla küla Käsitöö ja talukauba minilaat. ningutel atesteeritud treeneri juhendamisel. Lisaks korraldamiseks Põltsamaa jõel. Igapäevaselt tegele- [email protected] Hando Kuntro Salla Seltsimaja on suviti avatud igal nädalavahe- veel erineva pikkusega ratsamatkad, vankri- ja saani- takse siin ajaviiteks kõikvõimalike tegemistega, mis www.kama.ee tel 526 4952 tusel. sõidud. Sellest aastast on võimalik kutsuda meid ka pakuvad rahuldust nii külalistele kui ka pererahvale. FB: kama.ee [email protected] üritustele väikese poniga lapsi sõidutama. Pandivere Peretalude Päeva puhul on avatud Nä- Pea 150 aastat vana rehielamu on jäänud arhaili- www.salla.ee VAASI HOBUTALU Padivere Peretalude Päeval on talus võimalik tut- kispaa: noorendav turbavann, lõõgastav kümblustünn seks ja algupäraseks ka noore pere suvekoduna. Koos Salla Seltsimaja on üle 100 aasta vanune maja, kus Mõisamaa küla vuda tori hobustega. Pakutakse vankrisõite, ratsutada ja värskendav järv. aida ja suitsusaunaga on see talu pälvinud nii Eesti on asunud külapood, konstaabli vastuvõtt ja ka Salla Marianne Tornimaa saavad nii suured kui ka väikesed. Lapsed leiavad tege- Lisaks tegutseb pannkoogikohvik, kus valmista- Vabaõhumuuseumi ekspertide kui ka paljude teiste ta- kooli tööõpetuse ruumid. MTÜ Salla Seltsimaja on seda tel 5633 2700 vust mängualal. takse kooke vaid Pandivere piirkonnas toodetud toor- lutaastajate tähelepanu. Pärt-Jaagu talu on olnud ins- hoonet taastanud juba pea 10 aastat. Nüüd on maja [email protected] Eelneval kokkuleppel võib Vaasi Hobutalu külasta- ainest. piratsiooniks uudsete marjakamade loomisel. Lihtne ja valmis saamas – tulge külla! FB: Vaasi Hobutalu da ka muul ajal. NB! Oodata on üllatusi. arhailine keskkond ja tööviisid kajastuvad ka taluaias ja Pandivere Peretalude Päeval on avatud VanaAja- Talu on ostetud aastal 2013. Aastakese hiljem saa- Aali Ajaviitetalu võib eelneval kokkuleppel külasta- pakutavates talutoitudes. Maja fotonäitus traditsioonilisest külamiljööst, ehitus- busid tallu esimesed kabjalised. Algul vaid enda jaoks, Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5

ke-Maarjasse Janis Tobrelutsu Vao era- Eesti vabariigi koolisüsteemi ülesehi- ja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsile, Pärandipoolaasta muuseumist selle tegevuse lõppemisel tamiseks elluviidavate muudatuste Väike-Maarja valla mälumängu meist- paarkümmend aastat tagasi. Piiratud vajalikkust. Hariduselu kõrval panus- rivõistlusest osavõtjatele. Vahva kok- ressursi tõttu ei ole muuseumil olnud tas ta oluliselt ka seltsi-, kultuuri- ja kupuutepunkt avati sel kevadel Georg Mitte ainult juba möödunud päran- Oleks mängumaa või teemapark või võimalust paljusid suuremõõtmelisi majanduselu arendamisse. Kokkuvõtet Lurichi sünnipäeval ka Georgi Söögi- diaasta, vaid iga uus aasta pakub põ- galerii. esemeid restaureerida, kuid õnneliku uurimistööst saab lugeda veebilehe toas. Teoks sai Avo Pardi ammune idee nevaid elamusi seoses spetsiaalselt juhuse tõttu saavad mõned väärtusli- meie100.weebly.com vahendusel. Georg Lurichit tutvustavast sepistatud kogutu või juhtumisi leituga. Tänavuse Kiltsi jaamahoone leti renoveeri- kud esemed hoopis teisel viisil uue elu Tänavu kevadel küpses lõplikult raamatust. Loksa küla sepa Ermo Loo- aasta esimesse poolde jääb rida rõõ- mine ja eksponeerimise. Kui Väike-Maarja idee anda Väike-Maarja Gümnaasiu- di sepistatud raamatukaante vahele mutoovaid tegevusi kultuuripärandi Muuseumisse satuvad esemed ena- Põllumeeste Selts võttis ette taluturu mi aastapäevaga seoses 2018. aastal koostas muuseum Georg Lurichit tut- valdkonnas ning tõsine töö kogude masti siis, kui nende kasutamise aeg on renoveerimise Väike-Maarja bussijaa- välja gümnaasiumi alusepanija Märt vustava jutu- ja pildimaterjali. Värskes digiteerimise ja kogude kirjelduste si- erinevail põhjusil lõppenud. Toojateks mas ja mõlgutas teistmoodi mööbli Meose elu ja tegevust kajastav trükis. ajakirjas Pööning ilmus Väike-Maarja valmistamise mõtteid, tuli esimese as- Kuna mahuka raamatu pabertrükk on muuseumi materjalidele tuginedes jana mulle meelde muuseumi hoiuruu- kulukas, siis ilmub teos digiraamatu- Heiki Pärdi artikkel Väike-Maarja alevi mis seisev lett. Vaatasime ajalooväär- na, ning trükkimisele läheb vaid väike arhitektuurist. tuse üle koos Sven Kesleriga, kes asus tiraaž. Kindla huvi korral on võimalik Ühteaegu põnev on töötada nii valmistama taluturu mööblit ja otsus- raamatut ka ette tellida. muuseumis kohapeal kogude ja näitus- tasime minna jaamahoone leti pääst- tega kui käia välitööl otsimas mõnda mise teed ning tulemus sai igati eesku- Ühistöö objekti koos teadjatega. Otsides Käru julik. Massiivse leti restaureerimisele Rõõm on veelgi tihedamaks muutu- suunast Simunasse viivat taliteed või kulus ühtekokku 208 kannatlikku töö- nud ühistööst valla haridus- ja kultuu- osaledes Järvepere küla kokkutulekul tundi alustades vana värvi lõpuni ee- riasutuste, kodanikuühenduste ja küla- oled pärale jõudes kordades rikkam maldamisest, mis kunagi kellegi poolt de vahel. Ühiselt on idanema pandud lugude ja emotsioonide poolest. Rõõ- juba osaliselt ette võetud oli, puudu- mitmeid mõtteid, mida Eesti Vabariigi mustavat pärandisuve! vate detailide taastamiseni. Õnneks 100. aastapäevaga seoses kavanda- olid säilinud ka leti marmorplaadi kõik me ellu viia. Väike-Maarja muuseum Marju Metsman tükid, mida Sven Kesler osavalt üheks on olnud kokkusaamiskohaks Nais- Väike-Maarja muuseumi juhataja tervikuks taas kokku liimis. Kunagine kodukaitse Väike-Maarja jaoskonnale jaamalett ei asu küll enam rongijaa- mas, kuid jaamas siiski – bussijaamas. Osates hinnata mööbli restaureerimise kunsti, võib tõdeda, et üks väärikas ese on Väike-Maarja uuenenud taluturul Kiltsi jaamahoone lett enne restaureerimist. väärikalt eksponeeritud.

Uurimistöö Märt Meosest, etteval- mistused tema elu ja tegevust kajas- tava raamatu väljaandmisele Märtsi lõpus valmis allakirjutanu ju- hendamisel üks äärmiselt tänuväärne uurimistöö, mille Väike-Maarja Güm- naasiumi 11. klassi õpilane Liisa Sii- rak koostas teemal “Märt Meos – Eesti kooli ülesehitaja Virumaal” osaledes uurimistööga ka 18. ajalooalaste uu- rimistööde võistlusel Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele. Väike-Maarja Gümnaasiumis maksimumpunktidele kaitstud uurimistöö on koostatud 56 aastat oluliselt Väike-Maarja ja Viru- maa arengut mõjutanud Märt Meosest. Pea sajand tagasi iseseisvunud Eesti Kiltsi jaamahoone lett pärast restaureerimist. Foto: 2 x Sven Kesler riik vajas loomise eel ja järel sügava sestamisel elektroonilisse andmebaa- omanikud või hooliva hoiakuga päran- missioonitundega inimesi, kellest üks si. Kõik selleks, et meie muuseumisse dihuvilised inimesed. Neil esemetel on Meos kahtlemata oli – Viljandimaalt kogutu oleks hõlpsasti leitav ja kergesti tavaliselt erilised lood. Väike-Maarja Virumaale jõudnud koolmeister. Ta oli kasutatav. Muuseumi aluseks on ko- muuseumi kogude hulgas leidus endise tuttav tsaariaegse koolikorraldusega, gud. Ilma nendeta poleks muuseumit. Kiltsi jaamahoone lett, mis jõudis Väi- nägi selle puudusi ja mõistis noore Kuidas Väike-Maarja gümnaasiumis kooliaasta läks?

Projektipäeval „Terav pliiats“ toimu- mi. Kõik nägid palju vaeva. Meie rühm dalas, nii et pidime kiirustama. Lõpuks oli 63%.“ jalgrattamatkal ja Haapsalus. Jalgratta- nud töötoas „Kuidas kooliaasta läks?“ pani oma mängu hinnaks 12 eurot. saime valmis ja olime oma tööga üsna Eriti meeldejäävad sündmused matkal sõitsime kokku 23 km. Haapsa- osalesid 5.-8. klassist Karl Kasekamp, Mulle meeldis see ülesanne, sest see rahul. Meile meeldis see tund väga.“ olid Playback, tüdrukute tantsupidu, lus käisime linnuses. Kui kodupoole Nele-Liis Kallak, Kristiina Raag, Äshly oli teistsugune ja sai meeskonnatööd „8. klassi huvitavas matemaatikas jalgrattamatkad. Mainiti ära ka ekskur- sõitsime, käisime Roosta seikluspargis Veedler, Oliver Tein, Lisette Akkuratov, arendada.“ lõikasime kujundeid välja ja kleepisime sioonid, Maarjaviis, Wiedemanni kee- ja Jägala joal. 5. klass käis ERM-is ja Gerly Riives, Arlet Suviste, Silver Väi- „Draamaõppes õppisime me näit- kokku. Osad õppisid seal olümpiaadiks, lekonverents, rahvajuttude pajatami- loodusmuuseumis, 7. klass käis Lee- na. Kaardistasime töötoas kolme tun- lemist ja diktsiooni. Robootikas ehi- osad aga kasutasid seda tundi konsul- ne, matemaatikanädal, õpilasesinduse dus, 8. klass käis aga Saaremaal. 9. ni jooksul meeldejäävaima osa kooli- tasime roboteid ja programmeerisime tatsioonina.“ öökool, sõpruskooli külaskäik Norrast, klass tegi eksameid ja õpiti palju.“ sündmustest ja õppetööst, hindasime roboteid.“ „Esimese trimestri lõpus toimusid inspiratsioonipäev, vabariigi aastapäe- „Hommikul kell 7 oli kooli juurest skaaladel aasta sündmusi ja seda, kui- „Humanitaarainete õpioskustes har- lõimitud tunnid. Kaks õpetajat lõimisid va tähistamine Vabadussamba juures, väljasõit Leetu ja sõitsime 11 tundi. das õppetööga rahule jäädi ning seejä- jutasime avalikku esinemist, näiteks tunnid, näiteks vene keel ja matemaa- KEAT-laager, kevadised väljasõidud ja Hotell oli suur ja mugav. Leedu oli häs- rel panid õpilased kõige olulisema kir- tegime abielukõnesid, näidendeid jne.“ tika. Niisiis vene keele tunnis õppisi- ekskursioonid, spordipäevad, teadmis- ti ilus. Käisime hästi paljudes linnades ja. Kirjutised said eelkõige meie töötoa „Robootikas ehitasime roboteid, me numbreid vene keeles kirjutama ja te konkurss, suusavõistlused, jalgpalli- ringi. Palangas oli üks hästi ilus rand, õpilaste nägu. mängisime nendega ja arvutis tegime hääldama. Kui need olid selged, siis võistlused, Lurichi kevadjooks, õpilase- umbes kilomeetrine sild ja päikeseloo- Ajurünnaku käigus kirjutasid õpila- erinevaid robotite programme ning õppisime 1-10 numbrid pähe. See oli sinduse väljasõit Pärnusse, tantsupäev, jang sealt oli vapustav. Kokku sõitsime sed plakatitele, mis oli lõppeval aas- mänge. Tund oli nädalas 2 korda. Sai- väga huvitav tund ning jäi hästi meel- loodusnädala lauamängud. 1254 kilomeetrit. Reisi jooksul paral- tal nende jaoks meeldejäävat või uut me kasu sellest, et nüüd oskame tege- de.“ „Koolisündmused meeldisid kesk- leelklassiga sõprussuhted paranesid.“ õppetöös. Ühe mõttena mainiti kohe leda programmidega jms.“ „8. klassi kevadel tuli meil loovtöö miselt 72% meie töötoas osalenud õpi- „Muusemis toimus eesti rahvajuttu- ära, et iga trimester tuli uus aine. Tõe- „Meie uued ained olid huvitav ma- esitada. Me valisime teemadeks mü- lastest.“ de pajatamine, kus osalesid 5.-9. klassi poolest, põhikooliklassidel olid sel õp- temaatika ja huvitav loodus. Huvitavas rataseme Väike-Maarja gümnaasiumis „Loodus-lauamängus (Lotte laua- õpilased Väike-Maarja vallast. Oli väga peaastal n-ö uute ainetena (enamasti matemaatikas õppisime asju, mida me ja Väike-Maarja lasteaiale liiklusvankri mäng loodusainete nädalal) osalesid palju põnevaid pajatusi igas vanuseg- trimestri kaupa) robootika, õpiosku- veel ei olnud õppinud, näiteks tegime ehitamise. Teised meie klassist tegid meie vanuserühmas 5.-7. klass. Seal rupis. See arendas jutustamist ja silm- sed, ettevõtlus, pranglimine, huvitav maketti. Huvitavas looduses vaatasime loovtööd teemadel: fi lm meie klassist, pidi kahte täringut veeretama ning nen- sidet publikuga.“ matemaatika, loovustund (draama-. õppefi lme kogu maailmast. Need tun- sporditeemad, nutisõltuvus ja palju de põhjal liikuma ja küsimustele vasta- „Maarjaviis toimus juba 18. korda. pilli- ja kunstiõpetus), draamaõpetus, nid olid huvitavad ja põnevad. Selliseid muud. Minu lemmikesitluseks oli liik- ma. See oli teistmoodi mäng, aga lahe.“ Kõik lauljad olid väga tublid, sest ma huvitav loodus, arvutiõpetus, karjääri- tunde võiks rohkem olla.“ lusvanker, sest ma teadsin, et see läheb „7.A klass käis Porkunis konnaeks- olen seal osalenud 7 aastat ja tean, kui õpetus. Meeldejäävatena toodi välja ka „Huvitav matemaatika oli samuti lasteaiale, mis teeb neile kindlasti rõõ- kursioonil. Porkunisse jõudes ootas hirmus, kuid samas ka hea on olla la- kontrolltööd, fi lmivaatamised, konna- üks uutest tundidest. Me õppisime seal mu .“ meid giid töölehtedega. Püüdsime jär- val.“ ekskursioon, töötoad, lõimitud tunnid, pindalasid, ruumalasid ja pinnalaotu- „Me tegime ja esitlesime loovtööd vest erinevaid putukaid ja kulleseid, „Võtsime kooliaasta kokku. Meie loovtööd. seid. Alguses ei saanud keegi midagi kolmekesi. Meile meeldis loovtööd uurisime neid. Lõpuks lasime putukad töötoa juhid olid Heili Nõgene ja Mer- „Ettevõtlustundi pole meil varem aru, aga üsna pea me juba meisterdasi- teha, kuna saime teada, kui palju müra ja kullesed järve tagasi ja täitsime töö- les Laanemägi.“ olnud ja see hakkas teisest trimestrist. me kuupe ja risttahukaid. Kolm viimast on meie koolis ning kui palju see kah- lehti. Jalutasime mööda Porkunit ja uu- Meil oli ülesanne teha lauamäng. Me nädalat tegime maketti Väike-Maarja justab kuulmist.“ risime loodust. Kõik jäid väga rahule ja mõtlesime mängule nime ja hakkasi- keskväljakust, et mis majasid me sinna „Meie töötoa keskmine tulemus, olid õpetaja Ivile tänulikud.“ me tegema. Pidime tegema ka reklaa- tahaksime. Meil oli ainult üks tund nä- kuidas õpilaste arvates kooliaasta läks, „6. klass käis KEAT-is, Punamäel 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a. Väljakutsed turvalise elu nimel Maavanem tunnustas parimaid koolilõpetajaid

30. mai hommik. Kaksteist kuuenda hoolimata jõuti pärast kuue kilomeetri 18. mail olid maakonna koolide pa- ni keelepäeval. Kiires elutempos tuleb klassi õpilast on kogunenud gümnaa- läbimist laagrisse tagasi. rimad lõpetajad palutud Lääne-Viru Ranno väga hästi toime ajajuhtimi- siumi garderoobi. Seljas mugavad ning Pärast lõunat tutvustasid oma tööd maavanema Marko Tormi vastuvõtule sega ning seega on tal aastate lõikes ilmastikule vastavad riided. Läheduses ja tehnikat päästjad, maksu- ja tol- Aqva hotelli konverentsikeskusesse. olnud kandev roll tunnivälises tegevu- lebavad pungil seljakotid, mis ei sisal- liametnikud ning koerajuhid. Õpilaste Maavanem kutsus oma kõnes noo- ses: Rebase Rein 1. septembri aktusel, da endas ainsatki õpikut, vaid on täide- huvi oli suur, sest küsimustetulv amet- ri üles kogemusi ammutama, maailma õpetajate päeva eestvedaja, maskiballi tud sooja pesu, hügieenivahendite ja nikele ei tahtnud kuidagi lõppeda. avastama ning seejärel ennast raken- korraldaja ja õhtujuht, kaasalöömised kerge einega. Oodatakse bussi, mis viib Laagri lõpetas osavõtjate tunnus- dama varem või hiljem just kodumaa- erinevates vahetundide ettevõtmistes, nad Ida-Virumaale Kohtla-Nõmmele, tamine ja parimate autasustamine. konnas. spordirajal ja mälumängus. Ranno on kus toimub ohutuslaager „Kaitse end ja Seekord kuulus võit naaberkoolile ehk Väike-Maarja gümnaasiumist osa- andekas, motiveeritud, teotahteline, aita teist“. Simuna õpilastele. les vastuvõtul abiturient Ranno Rajas- oma kooli näo ja tegemiste eest seisev Kahe laagripäeva jooksul võtsid õpi- Väike-Maarja gümnaasiumist osa- te, keda võib nimetada väiksearvulise õpilane. lased osa erinevatest võistlustest. Esi- lesid KEAT-il Marili Kiisk, Brian Vinkel, 94. lennu võtmeisikuks. Ranno on ai- Sisekaitseakadeemia päästekolledži mesel päeval osaleti nn karusell-võist- Ingrid Treffner, Joosep Eesmäe, Mikk netundidest ikka maksimumi võtnud Väike-Maarja päästekoolist olid vastu- lusel, kus kahekümne ühes punktis tuli Kivivare, Kerli-Karmela Savolainen, ning seega on ta õppetegevuse tule- võtule palutud Kaarel Sisask, Erik Vadi lahendada politsei-, piirivalve-, pääs- Sandra Salumäe, Kelli Laansalu, Rai- musnäitajatega kuldmedali kandidaat. ja Kristo Golov. teameti antud ülesandeid. Proovile tuli ne Hiiemäe, Kristiina Raag, Gerli Kaur, Ta on kooli esindanud maakondlikel panna oma teadmised esmaabis, teha Markus Masing. olümpiaadidel ning saavutanud märki- Heili Nõgene lõket, juhtida kanuud, päästa uppujat “Kaitse end ja aita teist” (lühenda- misväärseid tulemusi. Sel aastal esines Gümnaasiumi avalike suhete spet- Ranno Rajaste, direktor Marje Eel- ja palju muud. tult KEAT) on ohutusalane projekt, mil- ta õpilasettekandega „Huvitavamaid sialist maa ja maavanem Marko Torm. Õhtul saadi kokku välilaval, kus esi- le eesmärk on anda 6. klasside õpilas- kohanimesid kodukandist“ Wiedeman- Foto: Ain Liiva tati ohutusalaseid vabakavasid. Väi- tele põhikooli riikliku õppekava läbiva ke-Maarja õpilased olid koduse ülesan- teema „Tervis ja ohutus“ alusel eluks dena ette valmistanud lühinäidendid vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja Õpilasesinduse teguderohke ja edukas aasta turvavöö vajalikkusest bussis ja põle- oskusi. Kõik laagris osalenud olid eel- tuste esmaabist. nevalt koolis läbinud pääste-, politsei-, Õpilasesinduse aasta on olnud väga lõbusalt üheskoos aega. Detsembrikuu Kuu lõpus vahetus ka õpilasesinduse Laagri teine päev algas mõõdukas esmaabi- ja raudteeohutusalased koo- teguderohke ja meeldejääv. Õppeaasta oli väga tihe ja teguderohke. Kuu esi- president. Aprilli alguses osalesid meie vihmas. Pärast kaitseliitlaste valmista- litused, mis viidi läbi oma ala spetsia- jooksul muutusime palju ühtsemaks mesel poolel kogusime heategevus- kaks õpilast Eesti Õpilasesinduste Lii- tud kosutavat hommikusööki suundu- listide poolt. ning ka koostööoskus paranes märga- kampaania raames lastehaigla lastele du üldkoosolekul. Samal kuul toimus sid õpilased orienteerumisrajale. Oma- tavalt. maiustusi ning õppisime näidendit, Playback, mille korraldamisega said näolisel maastikul tuli läbida 21 punkti, Edgar Tammus Õpilasesindus on kooli õpilaskon- mida neile esi- kus ootasid lahendamist mitmed põne- Väike-Maarja gümnaasiumi 6. klassi na vabatahtlik esindus, kuhu kuuluvad tada. Selgeks vad ülesanded. Vihmast ja väsimusest klassijuhataja 5.–12. klasside õpilased. 2016/2017. õa õpitud näiden- tegutses õpilasesinduses aktiivselt 17 diga esinesime noort. Meie eesmärkideks on kaitsta ka meie enda õpilaste huve ning seaduslikke õigusi, koolides. Jõulu- aidata kaasa koolielu korraldamisele, de eel sõitsime- järgida ja edendada kooli traditsioone gi Tallinnasse, ning aidata lahendada koolielu prob- kus toimetasime leeme. lastehaiglasse Õpilasesinduse aasta algas koosole- lastele kingipa- kuga septembri alguses. Peagi valiti ka kid kätte. Usun, uus juhatus ning koostati aastaplaan. et see päev täitis Septembris osalesime õpilasesinduse kõigi südamed võistkonnaga Leppiku matkal. Inspirat- rõõmuga. sioonipäeval saime oma tegevuse eest Jaanuaris tunnustust ning muidugi olime pärast algas Uno tur- Meeskonnamängud matkarajal. Foto: Helina Lükk üritust inspiratsioonist tulvil. Sep- niir, mis toimus sel aastal meie koolis õpilasesinduse liikmed väga edukalt tembris alustas taaskord tööd ka meie esmakordselt. Selle käigus võistlesid hakkama. esmaspäevane pagariäri, millest saa- erinevate klasside õpilased omavahel Õpilasesinduse aasta võttis kokku dud tulu kasutasime õpilasesindusele kaardimängus. Jaanuarist maini toimu- ühine väljasõit Viru rappa, kus män- vajalike vahendite ostmiseks. Näiteks sid osalejate vahel matšid ning võitjad gisime meeskonnamänge ja veetsime tegime ka uutele liikmetele õpilase- kuulutati välja kooliaasta lõpus. üheskoos lõbusalt aega matkarajal. sinduse särgid, mida saab kanda eri- Veebruarikuus korraldasime koolis Õppeaastaga jäid õpilasesinduse liik- Veepumba ülesanne. nevatel üritustel. Oktoobrikuus viisid osalevat koosolekut, kus õpilased said med väga rahule, sest korraldasime meie liikmed läbi algkooli diskot, mis arutleda erinevatel teemadel. Kindlasti mitmeid üritusi ning aasta möödus osutus nooremate õpilaste seas väga plaanime sarnast üritust korraldada ka lõbusalt. Minu arvates suutsime sel populaarseks. Kooli sünnipäevanäda- järgmisel õppeaastal. 13.-17. veebrua- aastal korraldada uudseid ja põnevaid la raames viisime läbi kolm stiilipäeva ril toimus sõbranädal. Tavapärase ühe üritusi. Järgmisel õppeaastal püüame ning osalesime kooli aastapäevajook- päeva asemel oli terve nädal sisusta- mõelda veelgi enam raamist välja ning sul. Kuu lõpupoole veetsime üheskoos tud erinevate sõbralike tegevustega. teostada uusi ideid. Kindlasti korral- ühe toreda päeva Tartus, kus külastasi- Selle raames toimusid stiilipäev, süda- dame edasi ka traditsioonilisi üritusi. me Escapetartut ja käisime bowlingut mete otsimise mäng, patsipunumise Soovime kõigile sooja ja meeldejäävat mängimas. võistlus, kus õpilased said teha uhkeid suve! Novembris tähistasime Halloweeni soenguid meie kooli õpetajatele ja ning müüsime jällegi õpilasesinduse personalile. Nädala lõpetas „Palume Mona Seppern kohvikus oma küpsetisi. Toimus õpila- lavale”, kus mõõtu võtsid nii õpetajad Väike-Maarja gümnaasiumi õpilase- sesinduse öökool, kus tutvusime Lää- kui ka gümnasistid. Märtsikuus käisime sinduse president ne-Virumaa Noortekoguga ja veetsime taaskord väljasõidul, seekord Pärnus. Uppuja päästmine. Foto: 2 x Edgar Tammus Kevad suunas tähelepanu loodusele

Simuna õpilased olid taas võidukad Nagu meie koolis kombeks saanud, vahel võistelda. Nii saavutaski Lotte vastajate vahel loositi välja väiksed ter- peetakse õppeaasta jooksul teema- lauamängus 5.-7. klasside arvestuses vislikud auhinnad. ohutusalases maakondlikus nädalaid, mil vahetundidel ja kooli- esikoha 6. klass, teiseks tuli 5.B ja kol- Päevaküsimused lasid osalejatel KEAT noortelaagris üritustel toimuvad vahvad mängud, mandaks 5.A. 8.-11. klasside arvestuses meelde tuletada või vahetundides välja võistlused, teadmiste kontrollid. Mai kuulus Lotte mängu esikoht 11. klassi- uurida näiteks Eesti linnade tunnuslau- 30.-31. mail toimus Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi pargis koostööpro- lõpul, 22.-26. maini, mil kooliümbrus le, teine koht 10. klassile ja kolmandaks seid, aga ka koduköögis kasutatavate jekti „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT) ohutusalane laager Lääne-Virumaa koo- juba kevadiseks muutus, keskenduti tuli 8. klass. ainete keemilisi nimetusi ning määra- lide kuuendate klasside õpilastele. ka gümnaasiumi peamaja sees rohkem Kesknädalal osalesid klassid punase ta okste järgi puuliike, viimane hinnati Laagripäevade jooksul said lapsed end proovile panna nii praktilistes har- loodusele ja loodusainetele. kapsa pH määramise töötoas, mis aitas osalenud õpilaste ja õpetajate poolt jutustes kui ka teoreetilistes teadmistes. Esimesel päeval toimus nn karusell- Koolipäevi muutsid kindlasti meele- selgeks saada, mis värvi on happeline, kõige huvitavamaks ettevõtmiseks. võistlus, teisel päeval tuli kaardi järgi orienteeruda. Väga tähtis oli ülesannete olukamaks temaatilised lauamängud. mis värvi aluseline keskkond. Loodusainete nädalat vedas eest täitmisel meeskonnatöö oskus. Lauamäng „Kus on elu säästlikum ja Teadmisi sai proovile panna ka loo- loodusõpetuse ja bioloogia õpetaja Ivi Simuna kooli võistkond sai noortelaagris taas esikoha. Kokku võistles 19 mõistlikum?“ aitas loodetavasti kas- dusainete kuldvillakus. Parima tulemu- Vainjärv koos heade meeskonnaliikme- kümneliikmelist võistkonda meie maakonna koolidest. vatada noorte keskkonnateadlikkust. se saavutas 5.-7. klasside arvestuses te Tauno Ojasaare (keemia ja füüsika) Simuna kooli võistkond esines koosseisus: Lotte loodusmängu küsimused aitasid 7.B, teine oli 5.B ja kolmas 5.A. 8.-11. ning Reet Luha (geograafi a) abiga. Karel Nõmmiste, Rasmus Kaasik, Kustav Kundla, Reno Tikka, Joonas tutvuda Eesti elurikkuse, maastike ja klasside arvestuses kuulus võit 8. klas- Palmisto, Ronald Priks, Remo Ojaste, Henry Hiire, Tony Priks keskkonnasõbraliku eluviisiga, samuti sile, teine koht 11. klassile ja kolmas 9. Heili Nõgene inimese tööde ja tegevustega looduses. klassile. Gümnaasiumi avalike suhete spet- Siiri Kanarbik Enamik ettevõtmisi olid meeskond- Iga päev olid koridorides vastami- sialist Simuna kooli õpetaja likud ja andsid võimaluse kooliaasta seks päevaküsimused ning kodulehel ja lõpuks veelkord klassiesindustel oma- Facebookis ka nädalaküsimus. Õigesti Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 10. klass lõpetas kooliaasta Projektipäev „Terav pliiats“ päästis loovuse valla riigikaitseõpetuse laagris Väike-Maarja gümnaasiumis lõpetas laid näputööd töötoas „Väike-Maarja MTÜ Kotli Maja ning Kadri Kopsoga, kooliaasta ülekooliline projektipäev pitsis“. Osa 11. klassist valmistas koos kellelt pärineb ka projektipäeva tabav Vaikne juunikuu õhtu Porkuni järve tagasi mõeldes on südames hea tunne, „Terav pliiats 2017“, mis mõtestas Väi- õpetajate Ivi Vainjärve ja huvijuhi Heli- pealkiri „Terav pliiats“. MTÜ Kotli Maja kaldal. Ringis istuvad Väike-Maarja et üritus korda läks. Olen seda ise mitu ke-Maarjat ja meie kooli sõnas ja pildis, na Lükiga ette juba järgmise õppeaasta esitas taotluse ning sai ka toetust ko- ja Tamsalu gümnaasiumide õpilased. korda ütelnud ja teiste organisaatorite puidus ja pitsis. sündmusi, näiteks esimese koolipäeva haliku omaalgatuse programmist, mil- Ringi keskel istub Hanno Tamm ja rää- käest kuulnud, et üritus läheb korda Peamajas jaotati 5.-11. klass ühe- aktust. Õpetaja Tuuli Saksa ja Relika lest rahastati algklasside majas läbi vii- gib kolmest suurest katastroofi st, mis siis, kui on olemas hea meeskond. Kõi- teistkümnesse töötuppa, igasse neist Maripuu vedasid töötuba „Räägi mulle dud arhitektuurimuuseumi külalistun- on aastasadade jooksul tabanud Eesti ge suuremat heameelt tunnen kindlasti kuulus õpilasi kõigist klassidest. Eran- rahvast. Selline on juba aastaid kestev Gert Raidla ja Romet Prantsu üle, kes diks oli vaid joonestamise töötuba, kus traditsioon, millega lõpeb riigikaitse- ise on ka Väike-Maarjas läbinud eel- tehti ettevalmistustöid maketi koos- õpetuse kursus kohalikes naabervalda- pool nimetatud kursuse ja on nüüd tamiseks (juhendajad Kadri Kopso, de koolides. ennast sidunud Eesti Kaitseväega. Juta Haasma, Geidi Kruusmann) – seal Kaks päeva oli rassitud Rutjal Kait- Nende kingades käis tänavu Robert osalesid pisut vanemad õpilased ehk seliidu Viru Maleva õppeväljakul, kus Põldmaa, kes ise läbis kursuse eelmisel alates 7. klassist. Töötoas „Väike-Maar- lasti püssi, korrati üle talvel õpitud ri- aastal ning avaldas tänavu soovi uuesti ja pildis“ valmisid omaloomingulised viharjutusi, tuletati veelkord meelde laagrisse tulla ja abistada. Selle aasta kunstitööd õpetaja Eda Errase juhen- meditsiinialaseid teadmisi, maskeeruti laagris oligi ta rühmaülema staatuses. damisel. Kuna päev oli alanud klassi- maastikul, öösel kanti häire korras haa- Aitäh meie meditsiinigurule Lea Ma- põhiste mõttetalgutega, kuidas tähista- vatuid ja tehti veel palju muudki huvi- tusorule ja Jaanus Raidlole, kes on juba da järgmisel ja ülejärgmisel õppeaastal tavat. 2 aastat õpetanud riigikaitset Tamsalu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Väi- Pärast Porkuni järveõhtut seisis gümnaasiumis. Jaanuse kanda oli Rut- ke-Maarja gümnaasiumi 145. aastapäe- järgmisel päeval ees veel orienteeru- jal ka laskealane ettevalmistus. va, siis ühes töötoas tegelesid õpilased mismatk ümber Porkuni järve, kus tuli Soovin kõigile head suvepuhkust ja õpetaja Edgar Tammuse ja Kristi Põdra läbida 5 kontrollpunkti. Igas punktis kohtumiseni järgmistel riigikaitsealas- juhendamisel hommikustest plaani- lahendati ülesandeid, mis olid seotud tel üritustel! dest kokkuvõtete koostamisega. Õpe- aasta jooksul riigikaitseõpetuses õpitu- taja Ly Ipsberg ja Merle Kiigemaa ju- ga. Ja oligi selleks aastaks kõik – suur Ants Rikberg hendasid töötuba „Väike-Maarja fotos“, „Terava pliiatsi" päeval valmisid algklassides oma ruumiprojektid. suvi on käes. Väike-Maarja gümnaasiumi riigikait- mille tulemusena valmib fotomontaaž, Foto: Ele-Riin Vend Kui seda juttu kirja panen, on laag- seõpetaja mis avaldatakse virtuaalselt kooli ko- oma lugu“. Õpetaja Merles Laanemägi nid, gümnaasiumi peamajas toimunud rist juba mõni päev möödas. Kõigele dulehel. Kaks töötuba tegelesid fi lmi- ja Heili Nõgene suunasid oma töötoas arhitektuuri ja joonestamise õpituba misega – õpetajad Liina Kungla ja Tau- lõppeva õppeaasta parimate ettevõt- ning viiakse Väike-Maarjas läbi õpitoad no Ojasaar suunasid Väike-Maarjat tut- miste väljaselgitamist ja vallalehte kok- saabuval sügisel. Kadri Kopso kinnitu- vustavate ja õpetaja Heli Reinart kooli kuvõte koostamist. sel kuuleme Väike-Maarjas teravatest tutvustavate videoklippide tegemist. „Terav pliiats“ päästis õpilaste ja pliiatsitest kindlasti ka tulevikus. „Väike-Maarja sõnas“ grupis valmisid küllap ka õpetajate loovuse valla. Päe- omaloomingulised kirjutised õpetajate va käigus arendati meeskonnatööd, Heili Nõgene Riina Põldmaa ja Hanna Albi eestve- valmistuti järgmiseks õppeaastaks, aga Gümnaasiumi avalike suhete spet- damisel. Õpetaja Aivo Urbas juhendas ka riigi ja kooli juubeliks ning loodi nii sialist Väike-Maarja teemaliste puidust ese- mõndagi oma käte ja oma peaga. mete valmistamist ja õpetaja Eve Vee- Projektipäev sündis koolis koostöös

Projektipäev „Terav pliiats“, mille Kevad on aktiivõppe aeg eestvedajaks Kadri Kopso, kulmineerus arhitektuurimuuseumist Kadi Kriidi kü- Nii on ka Väike-Maarja gümnaasiumi keskust, vaatasime pealinna teletor- lalistundidega. Kõik õpilased said näha algklassidel kombeks plaanida tunde nist, laulsime ja tantsisime laulukaa- erineval moel valminud makette, kuu- kooliümbruses, õpetaja aias, matkal ja re all. Rääkisime Alar Kotlist, istudes lata lühikest tutvustust arhitekti ameti ühistegevustena. Jõululaadal kogutud tema fantastilise laulukaare all ja tun- kohta, „laes“ kõndida ning luua klassis summa oleme me juba mitmel aastal netasime, et meie jääme. Jalutasime oma ruumiprojekt. kasutanud koolipere viimiseks ühise- läbi Kadrioru pargi, imetlesime selle Maikuusse mahtus ka looduspäev, le õppereisile. Sellel aastal lõimituna liigirohkust ning peatusime Vabariigi kus meie oma raudvarale lisaks tulid põnevaid katseid mullide ja kuivjääga Foto: Ants Rikberg tegema õpetajad Laagri koolist. Lisaks neile katsetele mõõdeti klassides pind- pinevust, vaadeldi ilma, saadi teada Virumaa noorte tantsupidu erinevaid fakte inimese meelte kohta. Oli põnev avastuspäev nii noorematele „Seda rada mööda“ kui ka vanematele. 1. juunil, mil kätte jõudis lemmik- Pidu toimus 3. juunil Ida-Virumaal dale. loomapäev, ei olnud suvi veel kindlalt Voka staadionil. Ühine Virumaa tant- Kahte päeva mahtus tuult, jahedust, võimu saavutanud. Terve päeva kum- sijate pidu on traditsiooniline ja osa päikest, proove, kannatlikku ootusae- mitasid korraldajate peades küsimused võtavad noored tantsijad nii Ida- kui ga, mänge sõpradega, meisterdamist – – kas loomad sees või väljas ning kuhu ka Lääne-Virumaalt. Kokku oli tantsu- ikka kõike seda, mis seob toreda selts- paigutada pannkoogikohvik? Enne kel- väljakul sellel aastal 62 rühma ligi 900 konna ühiseks meeskonnaks, kasvatab la kuut oli algklasside maja juurde ko- tantsijaga. ja karastab. gunenud paljudel lastel kaasas kamba Väike-Maarja gümnaasiumi 1.-2. Tänan kõiki peresid, kes lapsed teele peale vaid kaks kassi. Hamstreid, pa- klassi ja 3.-4. klassi rühmade jaoks al- saatsid, kohapeale pidu vaatama tulid pagoisid, kilpkonni ei lubatud külma gas peoks ettevalmistumine reedel või mõnel muul viisil toetasid. Tänud ilma ja tuule tõttu õue tuua. Siiski ko- proovidesse sõites. Kuna Voka on pii- õpetaja Kaiale abistamise eest. Looduspäeval tehti katseid ka kuivjääga. gunes lemmikloomapäeva avamiseks savalt kaugel, otsustasime kasutada algklasside maja saali päris mitu koera, pakutud võimalust ööbimise osas. Kõik Rahvatantsuõpetaja kassi, merisiga ja isegi üks kukk. Kukk, Lääne-Virumaalt kohale saabunud rüh- Egne Liivalaid Simba ja Tähekiir moodustasidki õhtu mad majutati Voka spordihoone põran- staaride vapustava trio. Blogijat ja raa- matukirjanikku Marko Kaldurit koos samojeedi koer Tähekiirega oli kuula- ma tulnud palju lapsi ja täiskasvanuid ning nende toredat vestlusringi koos vahva slaidiprogrammiga ilmestas kuke kiremine, kohvikust leviv magus pannkoogihõng ja huviliste terased küsimused. Kõik said hääletada oma lemmiku poolt ning nunnumatele lem- mikutele jagati koduteele maitsvaid hõrgutisi. Pannkoogikohviku järjekord lookles söögisaalis seni, kuni kõikidel soovijatel kõhud täis said. Ja koduteele asudes oli päikegi välja tulnud ning ilm soojemaks muutunud, justkui soovides Lemmikloomapäev. Foto: 2 x Erakogu kõikidele head lastekaitsepäeva! tantsu- ja laulupeoga ning plaanitud Presidendi Kantselei hoone juures, mis arhitektuuripäeva lisana sai ette võe- sai valmis 1938. aasta suvel ning mille Egne Liivalaid Gümnaasiumi noored rahvatantsijad ja juhendaja Egne Liivalaid. tud käik „Mina nägin ja jään“ Tallinnas- projekteerijaks oli samuti arhitekt Kot- Algklasside huvijuht Foto: Kaia Klaan se. Külastasime Eesti Lastekirjanduse li. 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a. 30. Pandivere päevad sõnas ja pildis Pandivere päeva kultuuriloolisel Avatud koduõued andsid Pandivere päevale meeldiva jalutuskäigul tutvuti Simunaga lisanduse

Pandivere päeva kultuurilooline jalu- „Kihelkonnakeskus Simuna vanadel fo- Eelmisel aastal Haiba pere poolt alga- peapreemia. Pere pilkupüüdev kodu- varuks ka uudis, nimelt rändavad tema tuskäik tutvustas tänavu huvilisi Si- todel“. Kümme näitusestendi vanade tatud kodukohviku avamise mõte sai aed on saanud tunnustuse ka Vabariigi maalid juulikuus Rakverre, näitusele munaga. Enne jalutuskäigu algust said fotodega kirikust, mõisast, kõrtsihoo- sel aastal täiendust – tänavusel Pan- Presidendilt, sellest annab tunnistust Lääne-Virumaa keskraamatukokku. soovijad heita kirikutornist pilgu alevi- nest, kooli- ja seltsimajast ning huvi- ja divere päeval avas Väike-Maarjas pidu- maja seinale kinnitatud tahvel. Külastajatele oli vaatamiseks ka pe- kule ja silmata juba ka algava ringkäigu seltsitegevusest annavad hea ülevaate päevalistele oma koduõue väravad kaks Pello perega samas tänavas asuvas reliikmete käsitööde väljapanek. Eriti teekonda. Simuna aleviku kujunemisest kuni aas- peret. Maret ja Tiit Haiba kaunis ja liigirik- jäid seal silma Mareti rahvariiete motii- Simuna Muinsuskaitse Seltsi esi- tani 1940. Riina ja Johannes Pello tutvustasid kas, lopsakate lillede, veesilma ja õdu- videl valmistatud rõivad. mees Matti Preem suunas jalutuskäigul Kui jalutuskäigul jäi silma, et väga oma koduaia rajamist ja jutustasid lah- sa puhkenurgaga aias oli kodukohvik Haiba ja Pello pered on tänulikud osalejad Simuna bussijaamast Laiale mitme varem aleviku elus olulist täht- kesti koduaiaga seotud lugusid. külastajatele avatud juba teist Pandi- kõigile külastajatele, kes leidsid kodu- tänavale. Ta keskendus oma tutvus- sust omanud hoone aknad on praegu Aeda sisenedes püüdis esmalt pilku vere päeva. kandipäeval nende õueväravad üles. tavas ülevaates bassein ja rohke valik aiataimi. Maja Õue sisenejaid ootas seekord meel- Avatud koduõuede väravatest as- põhiliselt Laia koos kõigi abihoonetega harmoneerub div muusikaline üllatus. Esmalt kostu- tusid sisse Pandivere päeva külalised tänava äärde jää- vatele hoonetele, mis Simuna aja- loos on erineva- tel aegadel oluli- sema tähtsusega olnud. Bussijaama lä- heduses jäi kohe jalutuskäigu al- guses silma vana kõrtsihoone, mis omal ajal oli Tutvumiskäik Simunaga sai alguse bussijaama juurest. uhke Koeru kõrt- Foto: Ilve Tobreluts si analoog. Hoone ehitati 1870. aasta- kinni löödud ja need seisvad kasutu- tel. Kõrts suleti Esimese maailmasõja seta, siis näitusestendidel olevad pil- ajal. Aastatel 1923-1951 töötas hoones did elustasid tänaval nähtud hooned meierei. Hoone hävis Simuna suures ja nende varasemast kasutusest saadi Pello pere koduaias püüdis pilku bassein ja rohke valik aiataimi. tulekahjus 1951. aastal. põhjalik ülevaade. seal suurepäraselt aiaga. Kõik on väga sid kaunikõlalised harfi helid. Külasta- Tiit ja Maret Haiba koos kodukohvi- Saime teada, millal teisedki vane- Matti Preemi asjalikud seletused ja heas korras. Aia pind ei ole väga suur, jatele muusikalist meelelahutust pak- ku külastajaid harfi mänguga üllata- mad ja suuremad majad on ehitatud, tema hea faktitundmine viisid tänaval aga oskusliku kujundusega on suude- kunud Heli Preismann Kadrinast rää- nud Heli Preismanniga. milline tegevus neis on käinud ning nähtu näitusega oskuslikult kokku ja tud luua kauni avara aia mulje. kis, et on harfi mänguga tegelenud kaks Foto: 2 x Ilve Tobreluts kus asusid pagariäri, lihakarn, meierei, kogu aleviku lugu käis kuulajate silme Perekond Pello on kodu ja koduaia aastat ja teeb seda enda valmistatud kaugemaltki. Näiteks üks proua Uhtna poed, tisleritöökoda, sepapada, king- eest elavalt läbi. meelepäraseks muutmisele pühenda- pillil. Muusikul on aga plaanis ka uue kandist lubas tagasi tulla lausa koos sepp, kellassepp, juuksur, telefonikesk- Meenutuste vahele pakkus meele- nud rohkesti aega ja energiat, seda juba pilli valmistamine, et laiendada veelgi sealse naisseltsiga ning külastada nii jaam, kool, seltsimaja ning paljud tei- olukaid lugusid Simuna kapell. 2001. aastast peale. Aeda ja hooneid mängitava muusika ampluaad. Haiba kui Pello pere aedu ja kindlasti sed kohalikule elule tooni andnud ärid Aitäh Matti Preemile ja Simuna on põhjalikult uuendatud ja täiustatud. Harfi helid vahetusid peagi kitarri- ka läheduses asuvat Helju Nurga raja- ja ettevõtted. Muinsuskaitse Seltsile Simuna aleviku Maja eelmine perenaine oli samuti lil- muusikaga – Mareti ja Tiidu tütretütar tud kiviktaimlat. Tutvumiskäik jätkus rahvamajas, kus tutvustamise eest! learmastaja ning aias on säilitatud osa Mari rõõmustas külastajaid kitarrimän- Aitäh Pello ja Haiba peredele oma on väljas Matti ja Ene Preemi koosta- tema lillepeenrastki. Ka varem oli aias guga. koduõuede avamise eest Pandivere tud põhjalik Simunat tutvustav näitus Ilve Tobreluts bassein, aga nüüdseks on see saanud Kohvi juurde pakkus pererahvas päeval! sootuks uue ilme – uue tehnilise lahen- maitsvaid omavalmistatud hõrgutisi. Kas sellest meeldivast lisandusest duse ja korraliku katte. Perenaise Mareti sõnul oli kohviku ja kodukandipäevale hakkab tekkima ka Pandivere päeva laste mitmevõistlus Fotoalbumid terrassi laual ilmes- aiapaviljoni ettevalmistamisel ka see- püsiv traditsioon, näitab aeg. Vahest tasid pererahva juttu, lisasid võrdlus- kord tegevuses kogu pere – tema enda leiab siit mõtteainet mõni teinegi pere, pakkus põnevust lõpuni materjali ja andsid ülevaate erinevatel kõrval nii peremees Tiit kui ka tütre ja kes on järgmistel Pandivere päevadel aastatel tehtud töödest. poja pere. valmis kodukohvikut avama või külas- Juba kolmandat aastat Pandivere päe- kolmas on osavam, põnevust jätkus 2012. aastal auhinnati perekond Pel- Aiapaviljoni seintel ja aiaski oli väl- tajatele oma koduõue lugusid rääkima. vade raames toimuv laste kergejõusti- kuni lõpuni. 2010-2011 tüdrukute võitja lo koduaeda valla Kauni Kodu konkur- jas Mareti maalide näitus – üks maal ku mitmevõistlus tõi staadionimurule Lisandra Prinken, sama vanade pois- sil, 2013. aastal pälvis see maakonnas pilkupüüdvam kui teine. Maretil oli Ilve Tobreluts kiirust ja osavust proovile panema 35 te parim Karl Erik Meimre, 2008-2009 mudilast. parim tüdruk Mari Liis Kõnnu, parim Kõige pisemad (2012 ja hiljem poiss Reino Kallas. Pandivere päevadeks valmis Väike-Maarja seltsimaja sündinud, kokku 11 last) osalesid nel- Lastele elas kaasa ka päevajuht javõistluses, aladeks „vormelijooks“, Venno Loosaar, ergutades ning innus- näitetrupil uus etendus kus käänulisel rajal joostes tuli üle- tades lapsi igal võimalikul viisil ning tada mitmeid takistusi, vilepalli vise, jagades infot võistlusel toimuva kohta 2. juunil esietendus seltsimajas Väi- esinemine väga hästi välja tuli. „Vanade See annab võimaluse langetada elus kaugushüpe ning süstikjooks. Kui ar- ka laadaplatsil ning võistluspaigas vii- ke-Maarja näitetrupi esituses Jaan näitlejate” suhtes ei pabistanud üldse, parim otsus. Sest olles näitleja, õpid vestada seda, et Kruusvalli „Jõgi voolab“ Väike-Maarja. aga nende pärast oli päris suur mure – igapäevaselt tundma erinevaid karak- seltskonna vanimad Pandivere päeva eelõhtul oli Väi- Sirlil paralleelselt põhikooli lõpetami- tereid ja saad võimaluse avastada end alles käesoleval aas- ke-Maarja seltsimajja kogunenud suur sega nii suur ja tõsine roll õppida ning erinevates olukordades.“ tal viienda eluaasta hulk inimesi, kes olid tulnud vaatama et kas Keithi hääl liiga nõrgaks ei jää. Lavastaja Eerik Ruus: „Ma olen künnise ületavad, ja kaasa elama oma näitetrupile. Kind- Aga esietendusel olid mõlemad väga trupi suhtes heas mõttes ääretult ülla- siis nägime seal lasti ei pidanud keegi publikust pettu- tublid!“ tunud. Näitlejad on nii töökad ja kohu- suurepäraseid tu- ma, sest saalis istuja võis nautida sora- Anti Aosaar (Peeter): „Vahepeal tun- setundlikud. Nad on kõik suurepärased lemusi – tüdrukute vat ja lustlikku etendust. dus ikka väga raske, aga lõpus läks kõik näitlejad – see tuleb üles leida. Äärmi- vanuseklassi võitja Kellel ei õnnestunud esietendust hästi!“ selt võimekas trupp. Suur kummardus Sandra Soolep sai külastada, siis – võimalusi tuleb veel. Raul Oja (Eets): „Neile, kes vaata- trupile ja Väike-Maarja rahvale, kes kaugushüppes kirja Seda etendust mängitakse tuleva aasta mas ei käinud, tahaks öelda, et ise olite vaatama tulid.“ suurepärase tulemu- kevadeni. Kavas on esitada seda veel „lollid”.“ Tiit Alte (näiteringi juhendaja ja se 1,55 ning edestas kord Väike-Maarjas ja lisaks külastada Lilian Rikken (Nana): „Jõgi voolab” lavastaja 2011-2016): „Oli väga põnev kaasvõistlejaid nii teisi teatrisaale üle Eesti. on lugu elust, eludest, elu lugu. Et see vaadata, kuidas tasapisi inimvaimu elu vormeli- kui ka süs- Käsil on laste mitmevõistluse süstikjooks. Allpool räägivad näitlejad oma ka publikule kohale jõuaks, peab ole- laval lehvima hakkas.“ tikjooksus. Vilepalli Foto: Kairi Voosalu emotsioonidest. ma väga hea näitleja. Ja näitlejal peab Etendust „Jõgi voolab“ on võima- viskes tuleb veel natuke kätt harjutada, bijatele. Väikesed võistlejad said anda Sirli Treffner (Tiina): „Tiina roll oli peale näitlejakogemuse olema ka elu- lik Väike-Maarja seltsimajas näha veel ent see ei saanud takistuseks vanusek- intervjuusid ja tunda ennast nagu pä- üpris keeruline, aga samas ka üpris põ- kogemus. Loodan, et meie näitetrupi sellel sügisel. Lisaks on uuel hooajal lassi üldvõidu vormistamisel. ris-sportlased suurtel võistlustel. Nii nev, „Jõgi voolab” näidendis sain palju ja lavastaja kogemused koos suutsid Väike-Maarjasse külla tulemas harras- 2010- 2011 ja 2008-2009 vanusek- mõnelegi oli see esmane võistlemise uusi kogemusi ja tarkust edaspidiseks.“ vaatajale edasi anda Jaan Kruusvallile tusteatreid üle Eesti. Septembrist kuni lassis võisteldi lisaks eespool nime- kogemus ja loodetavasti positiivne. Riina Kink (Gudrun): „Jõgi voolab” iseloomuliku – napisõnalise ja karge, märtsini külastab seltsimaja kaheksa tatud aladele veel ristikeksus, kus tuli Aitäh kõigile abilistele, kes võistluse on etendus, mis kasvab lõpuks hinge kõike puudutava ja hingemineva, lihtsa etendust. Jälgige infot ajalehest ja valla 15 sekundi jooksul hüpata etteantud õnnestumisele kaasa aitasid. Järgmisel külge. Mida rohkem seda mängida ning inimese loo...“ koduleheküljelt. numbrite järgi spetsiaalsel matil. Kuna aastal jälle! teksti ja karakteritesse süveneda, seda Heiki Pärnamägi (Reporter): „Eten- tegemist on mitmevõistlusega, siis sel- enam tunnetad näidendi sügavust ja dus oli huvitavam kui näidend esialgu Kalev Pärtelpoeg guvad parimad ikkagi alles pärast vii- Jane Kool varjundeid”. tundus”. Väike-Maarja seltsimaja juhataja mast ala. Ikka on ju nii, et üks viskab Lastevõistluse peakorraldaja Jaanus Kangur (isa): „Mul oli väga Keith Viks (Väino): „Näitlemine an- paremini ja teine jookseb kiiremini, hea meel, et noortel (Sirlil ja Keithil) nab võimaluse olla vahel keegi teine. Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 30. Pandivere päevad sõnas ja pildis Läänemeri ühendab PP Fun Cup ehk Suure skaala RC mudelite võistlus

Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva sind ikkagi koju oodatakse… Pandivere päeval künnisel leidis Tantsuselts Tarapita Virvel rühmana on ühendaja. Ühe endale sõprusrühma Rootsist…eest- õhtuga suutis kuus välis-Eesti tant- Sellel aastal korraldasime siis esma- ma ees. Kolmandana jõudis lõpuni lased. Öeldakse, et rõõmsad ja kur- sijat, pärast saabumist Väike-Maar- kordselt suurema välivõistluse Väi- Kermo-Raiki Väli. vad sündmused ühendavad inimesi. jasse, haarata enda tantsusõõri ühe ke-Maarjas. Ürituse põhirõhk oli selle 1/5 mõõtavas 4wd mudelitega oli Käesolevaga sai rõõmsaks ühendavaks kodu-Eesti, ehk Tarapita tantsupaari, spordiala tutvustamisel suuremale ülekaalukalt parim mitmekordne Soo- sündmuseks kodukandipäev – Pandive- et järgmisel päeval – kodukandipäeval publikule, aga pidasime samal ajal ka me meister Pekka Heikkila. Teise ja re päev. esitada üheskoos kontserdil kaks tant- Suure Skaala RC mudelitele EMV 4. kolmanda koha peale käis tuline heit- Ühendava silla kodu-Eesti ja vä- su. etapi. Võistlusklasse oli kokku viis ja lus Koit Repnau ja Andy Aroni vahel. lis-Eesti vahel lõi Väike-Maarjast sir- Pandivere päeva lõpetuseks korral- osalejaid kokku 32. Kõigis viies sõidus, mis arvesse läksid, gunud noormees Magnus Aasumets, das Tarapita üheskoos Virveli tantsi- Kõige väiksem võistlusklass oli see- oli lõpuks kolmel korral parim Koit ja praeguse elu- ja töökohaga Stockholm. jatega tantsuõpitoa Georgi söögitoas. kord 1/10 open, kus võidu võttis Karl kindlustas sellega endale ka teise koha. Magnus, kes oma praeguses päriselus Virveli juhendaja Ingrid õpetas meile Kasekamp (Väike-Maarja) oma nelik- Rõõm oli kuulda, et meie tehtud tegeleb ettevõtjana välismaal, võlgneb kolm tantsu: „Stockholmsshottis“, „Pol- veolise bagiga. Peep Taaler (Tallinn) ne- rada võistlejatele meeldis ja ka publi- oma taidluskultuuri juured tänu ema- ka põimik“ ja ühe Rootsi rahvatantsu. likveolise kastikaga saavutas tubli teise Pekka Heikkila mudel sõidus. ku huvi oli üle ootuste suur. Loodame le-isale, koorilauljale-rahvatantsija- Tarapita pakkus vastukaaluks „Tuuste- koha. Kolmanda koha sai Eke-Tom Paat Foto: Raivo Saare et pakkusime natuke teistsugust ja le. Magnusel, nagu ka paljudel teistel pi“, mis meeldis külalistele sedavõrd, (Tallinn), kes sõitis tagaveolise bagiga. uuemat vaheldust Pandivere päevale. eestlastel, viivad võõrsil viibitud aas- et plaanivad selle oma repertuaari li- Tema oli ka selle võistluse noorim osa- pima teise kohaga. Kolmanda koha võt- Suured tänud kõigile kes aitasid seda tad salamisi Eesti taidluskultuurini. sada. leja, kel vanust vaid üheksa aastat. tis sellest sõidust Jüri Ressar (Tallinn). üritust läbi viia ja korraldada. Erilised Järgmisena tulid 1/8 mõõtkavas 1/8 mõõtkavas nitromudelitega oli tänud seekord Väike-Maarja vallale ja elektrimootoriga mudelid. Need mude- kohal viis osalejat. Parima tulemuse Eesti Automudelispordi klubile. lid tegid ka kõige pikemaid õhulende. sai siin Karl Kasekamp, Rainer Ressar Kõige paremad kohad saavutasid ven- oli teine ja Hendrik Lainemäe kolmas. Bruno Vaher nad Lainemäed (Adavere). Vanem vend 1/5 mõõtkavas 2wd mudelitega võt- VMRC Raceway Hendrik oli eespool ja Rihard pidi lep- tis kindla võidu Evert Kelt Maiko Tael- Pandivere päeva ristsõna meenutas kodukandipäeva kolme aastakümmet

30. Pandivere päeva ristsõna keskendus Lahendajate vahel loositi välja viis kaarte AS-ilt Pandivere Ehitus – võitis paljuski kodukandipäeva ajaloole, vas- auhinda: raamatud „Elu ja mälestusi“ Anett Münter tusekski oli – Kolmekümnes kodukan- (Jakob Liiv), „Wiedemanni keeleauhind Kauplus Maarjalill ja AS Pandi- dipäev. 1989-2003“ (koostaja Eevi Ross), „Si- vere Ehitus on iga-aastased loosiau- Ristsõna lahendajaid oli sel aas- muna kirikukroonika 1691-1919“ (toi- hindade väljapanijad Pandivere päeva tal 54, selle koostasid Irene Kaldma ja metaja Janis Tobreluts) ning kaunis ja ristsõnade lahendajatele. Aitäh kodu- Irma Raatma. elegantne kristallist suhkrutoos kaup- kandipäeva toetamise eest! Aitäh ristsõna koostajatele ja lahen- luselt Maarjalill. dajatele! Peaauhinna – 49 euro eest kinke- Ilve Tobreluts

Hetk Pandivere päeva õhtusest tantsuõpitoast Georgi söögitoas. Gümnasistid Strasbourgis Euroscolal Foto: Heili Nõgene Kodumaal elatud aastatel ei paelunud Üheskoos õpitud tantsud esitati hi- Euroscola programm viis Väike-Maarja lutlustel piirata? Sädem. Neid aitas ette valmistada õpe- noormeest koorilaul ega rahvatants. lisõhtul alanud tantsuõhtul ansambli gümnasistid kevadisele Prantsusmaa- Milline peaks olema Euroopa aren- taja Tuuli Saksa. Töögruppides tehtud Elurütm aga võõral maal, erinevas Must Panter puhkepausil. Jututeemasid le. gupoliitika? otsused kandis ette valitud spiiker, kel- kultuuriruumis, justkui sunnib leidma ja tantsupoognaid veeretati uute sõp- Tegemist on Euroopa Parlamendi Milline peaks olema Euroopa tule- lele sekundeeris protokollija. Nende üles oma juured. Ühistes avameelsetes radega meeleolukal külapeol kaugelt noorteprogrammiga, mis on mõeldud vik? hulka tagasihoidlikud eesti noored en- vestlustes Virveli tantsijatega, kumab üle kesköö. Lahkudes jäi õhku mõte gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste Mida peaks tegema rände ja integ- nast ei mahutanud. Kui küsimused kü- see sõnum erilise tooniandjana – eest- kohtuda Eesti Vabariigi 100. sünnipäe- õpilastele vanuses 16-19 eluaastat. Eu- ratsiooni küsimuses? situd, sai asuda hääletama Lõunapausi lus hinges avaneb kõige paremini ko- va künnisel juba Läänemere teisel kal- roscola toimub Euroopa Parlamendi Noorte tööhõive kui üks Euroopa tõ- ajal toimus ka mäng Eurogame. Küsi- dust kaugel olles. dal – Stockholmis… hoonetes Strasbourgis Prantsusmaal, siseid probleeme. musi oli 20 ja kõik eri keeltes! Võistkon- Nii soovivad ka Virveli tantsijad ikka Sellep on meil tarvis kohalikke ko- ürituse töökeelteks on inglise, saksa ja nad koosnesid neljast eri rahvusest liik- ja jälle omamaiseid laulu- ja tantsupi- dukandipäevi, et me tunneksime end prantsuse keel. Aasta jooksul toimub 10.-13. maini viibiski Väike-Maarja mest. Õpilaste Eurogame fi naali valiti dusid, kus tunda end osakesena eest- osakesena väikesest Eestist, et me soo- kümmekond või enam Euroscolat. Osa- gümnaasiumi õpilastest koosnev grupp neli parimat seltskonda. laskonnast – justkui kinnitus kodustele: vime omariikluse nimel tööd teha, et leda saavad vaid need koolid, kes pole Prantsusmaal. Projekt sai Euroscola Kuigi terve päev oli väga töine ja tuli “Me tuleme tagasi!“ (varem või hiljem). me kinnitame oma tahtega jääda truuks viimase kahe aasta jooksul Euroscolast programmi tehtud ja osalemine välja kogu aeg suhelda, tõdesime, et meie Just sellepärast peamegi hoidma au oma külale, et me hoolime teineteisest. osa võtnud. teenitud C-segarühma noortega, kuid noored said väga hästi hakkama. Ka- sees laulu- ja tantsupidusid, kandma Käesoleva aasta kodukandipäeva moto Euroscola päeva käigus saavad um- kuna grupi suurus võis olla kuni 22 suks olid tulnud Eesti Europarlamendi edasi rahvuskultuuri, sest meile ja ka „Meie jääme…“ kandis avarat mõtte- bes 500 erinevatest Euroopa riikidest noort, saime kaasa kutsuda lisaks veel infobüroo poolt eelnevalt korraldatud neile „seal“ on seda väga vaja! See on malli: „Meie jääme oma kodule truuks, pärit õpilast “mängida” läbi ühe päeva kuus õpilast. Euroscola päev gümnaasiumiastmele kui kojusõidupilet, mida pakutakse iga … eestlasteks, … kujundama oma elu Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Euroscola algas turvakontrolli ja ja õpetaja Kristi Põdra tunnid. Arvan, viie aasta tagant…ja nemad „seal“ oo- siin, oma külas, … oma kultuuriruumi, Hommikupoolikul võtavad sõna Eu- hommikusöögiga, kus tutvustati veel- et see reis andis kasulikke mõtteid tavad Eesti pidu ja meie ootame neid. … ootama eestlasi tagasi oma kodu- roopa Parlamendi ametnikud, kes tut- kord päevakava. Õpilased olid kodus nii Euroopa Liidu pooldajatele kui ka Elu ning eestlus vajab kestmist nii siin- maale, … inimesteks ja sõpradeks ka vustavad parlamendi toimimist ning saanud valida kuue erineva teemagrupi skeptikutele. Vaba aega veetsime vaa- kui sealpool Läänemere kallastel. halbadel aegadel, … ootama uusi põ- vastavad küsimustele. Pärastlõunal hulgast sobiva, kus kaasa lüüa. Nüüd tamisväärsustega tutvudes ning kau- Stockholmi Eesti Rahvatantsurüh- nevaid kohtumisi, … ootama tulevasi jagunevad õpilased eelnevalt kokku le- jagunetigi erinevatest rahvustest koos- nist kevadet nautides. Tänan saatjana ma Virvel tantsijad paiknevad 100 km kodukandipäevi!“ pitud teemadega tegelevatesse töörüh- nevateks töögruppideks. Suures saalis kaasas olnud õpetaja Helve Noorlindu. raadiuses Rootsi pealinna ümbruses. Kindel on tõik – tarapitalased leid- madesse. Selle aasta teemad olid: toimus avamine, mille raames oli igal Igaühe logistika, jõudmaks igal tei- sid tänu kodusele peole omale sõprus- Kuidas soodustada säästvat aren- koolil enda tutvustamiseks aega üks Egne Liivalaid sipäeva õhtul Stockholmi vanalinna rühma, kelle kohalolek muutis eriliseks gut? minut. Meie särava, ladusa ja asjaliku C-segarühma tantsuõpetaja Eesti Kooli võimlasse tantsutrenni, on ka XXX Pandivere päevad Eesti Vabarii- Kas inimõigusi võib julgeolekukaa- kõne pidasid Kirke Tobreluts ja Heiki Foto: Erakogu keeruline ja (aja)kulukas. Saabumine gi 100. sünnipäeva künnisel. pealinna eri punktidest treeningsaali on justkui tantsumuster Kalevi staadio- Aivar Liivalaid nil – siit-nurgast-ja-sealt-nurgast-kesk- Tantsuseltsi Tarapita ürgsaurus põrandale-kokku. Piisav eeskuju Virveli tantsijatelt ko- P. S. du-eestlasest taidlejale, kes mõnikord Hetkel valmistuvad Tarapita mehed, ei viitsi, teinekord „ei jõua“, kolmat endised ja praegused tantsijad, Soome korda veel mõni häda – et mitte välju- Vabariigi 100. sünnipäeva auks korral- da kodust, jõudmaks 5 minutiga ühis- datavaks Soome Meeste tantsupeoks, proovi. mis saab toimuma Lapuas, Rakvere Diskussioon – „talendid koju“ – an- sõpruslinnas. Tantsuansambel Tarvan- dis väliseestlastelt vastuseks: hea hari- pää kaasab sellele peole 100 Virumaa duse ja kõrge lennuga jääb kodutanum koorilauljat-tantsijat, et üheskoos 1917 kitsaks, kui laias maailmas on arenguks soome mehega astuda Lapua pesapal- enim võimalusi…ei saa ju pelgalt pai- listaadioni murule 4.-5. augustil k.a. gal tammuma jääda, teades sedagi, et 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a.

ja valmistas õpilasi ette õpetaja Helis tiine Part. Algklasside kaare seinad on Aitäh õpetaja Tanel Kümnikule, kes Kiltsi põhikooli aastaring Manninen. täis huvitavates tehnikates teostatud oma rahuliku järjekindlusega viib igal 3. Kiltsi kui huvihariduse kool kauneid töid (õpetajad Agnes Leemets aastal lõpuklassid matemaatikaeksa- Aastaid on Kiltsi laululapsed olnud ja Riin Senkel). mile, nurisemata kordagi, miks tema Kiltsi kooli võib vaadelda kui ühiskonna 5. koha (õpetaja Kati Kümnik). tublid Väike-Maaja valla laulukonkursil Kiltsi kooli on omanäoliseks muut- peab seda tegema! väikest mudelit, milles on esindatud nii Kodanikupäeva viktoriinil saavutas Popp Tipp – Popp Täpp. Sel aastal saa- nud mitmesugused just meie koolile Aitäh õpetaja Liia Allingule, kes põliseestlased, rahvusvähemused kui maakondlikul tasemel 3. koha Kadri vutas nooremas vanuserühmas Mai- iseloomulikud sündmused. oma tarmuka toimekusega on eesku- varjupaigataotlejad. Tulemuste põhjal Reimann, 4. koha Moona Mürk, 6. koha Liis Meidla 3. koha ja Valentin Bilo- Igal aastal kutsume ka naaberkoole juks igale õpetajale. Karl-Silver Kööp (õpetaja Liisu Tähe). võib kooli tutvustada kolmest rakursist: kopytov eripreemia, vanemas rühmas geograafi a põrandamängule (õpetaja Aitäh õpetaja Mari-Vivian Ellamile, 1. Kiltsi põhikool kui akadeemilisi Teaduslahingus võeti mõõtu maa- laulis Birgit Miadzielec end 2. kohale. Kati Kümnik). kes märkab ebakõlasid ning asub nen- teadmisi andev kool konna gümnaasiumitega. Võistkond, Lapsi valmistas ette õpetaja Eve Põld- Sel aastal rakendasime algklassides de vastu südilt võitlusesse. Koolis õpib 63 last, kellest üle poole kuhu kuulusid 9. klassi õpilased Ro- maa. lugemiskoer Kailashi (õpetaja Agnes Aitäh õpetaja Reeva Johansonile, (34 õpilast e 54%) õpib hästi või väga bin Baiduža, Joosep Joor ja Karl-Silver Osaleme meelsasti ka VMG raama- Leemets), kes küll kevadel vigastuse kelle hoolitsusel õide puhkenud kaunid hästi. Kööp, saavutas 5. koha (õpetajad Tanel tukogu korraldataval rahvajuttude pa- tõttu haiguslehel oli, kuid lastele meel- lilled muudavad koolikeskkonna kodu- Minul kui koolijuhil ja aineõpeta- ja Kati Kümnik). jatamise võistlusel. Vanemas astmes dis. Kui perenaine Õnnela Kuusemäe semaks ja sõbralikumaks. jatel on väga uhke tunne lugeda Lää- Keemiaviktoriinil saavutasid Kadri noppis 2. Koha Merette Möldre, noore- nõus on, siis kasutaksime järgmisel Aitäh õpetaja Marje Kerdile, kes jär- ne-Viru Omavalitsuste Liidu kodule- Reimann, Robin Baiduža ja Karl-Silver mate osalejate hulgas saavutas Eliise aastal teda jälle. jekindluse ja sõbralikkusega on pälvi- helt, et Kiltsi põhikool on Lääne-Viru- Kööp 5. koha (õpetaja Kati Kümnik). Kivistu 3. koha ja Amansa Syla eripree- Üks laste lemmikutest on hõimu- maa aktiivseim olümpiaadidel osalev 2. Kiltsi kui spordikool mia. Jutud valis ja õpilasi juhendas päev, kus kogu koolipere saalis mõisa- nud vanemate tunnustuse. kool (10 osalemist). Kevadisi kokkuvõtteid tehes selgus, õpetaja Mari-Vivian Ellam. serviisist lõunat sööb. Erilise tähendu- Aitäh õpetaja Agnes Leemetsale, Samuti märgitakse samas 2016/2017. et meie õpilased on tulnud spordivõist- Väike-Maarja valla algklasside luule- se päevale annab laste endi valmista- kelle uskumatu energia ja teotahe suu- õppeaasta aineolümpiaadide kokku- lustel 85 korral esikümnesse. konkursil saavuta Kaarel Elmik 2. koha, tud toit (õpetaja Merje Leemets). dab kaasa haarata nii lapsi kui kolleege. võttes, et mõned koolid (Kiltsi, Lehtse, Erilist rõõmu teeb Kaarel-Andres Marleen Hummal 2. koha ja Valentin Igal aastal toimub koolis võimle- Aitäh õpetaja Egon Leemetsale, kes Rakvere PK, Vasta, Võsu) ei ole juba Kelgo maakonna meistri tiitel kõrgus- Bilokopytov 3. koha ja eripreemia. Lap- mispidu (õpetaja Helis Manninen), mis oma rahuliku olemusega tasakaalustab aastaid jäänud maakondlikel olüm- hüppes ja vabariiklik kõrgushüppe 3. si valmistasid esinemiseks ette õpeta- ajab ärevile nii õpilased kui klassijuha- naisõpetajate entusiasmi. piaadidel 1.-3. kohata ning et 100 õpi- koht. jad Agnes Leemets, Marje Kert ja Riin tajad ja vahest võetakse harjutamiseks Aitäh õpetaja Riin Senkelile, kes lase kohta on viimase viie aasta jooksul Kevadisel neljavõistlusel tõid vane- Senkel. aega ka öötundidest. meie pesamunana alles kompab õpe- osalenud olümpiaadidel kõige rohkem mad tüdrukud meeskondliku karikavõi- Uueks kogemuseks oli osalemine Elava muusika kontsertide raames tajaameti rõõme ja raskusi, kuid kellest just Kiltsi põhikooli õpilasi. du. Karikat võivad uhkusega käes hoida Puškini Instituudi 10. vene keele fes- on meie kooli külastanud Jüri Aarma, oma konkreetsusega saab kindlasti tu-

Möödunud õppeaasta on olnud ai- Siret Aleksa, Lilli-Ly Hiielaid, Janely tivalil, kus kooli esindasid Kadri Rei- Kiltsi koolipere. Foto: Meelis Meilbaum neolümpiaadiderohke ja tulemused on Miadielec ja Moona Mürk. Tüdrukud mann, Robin Baiduža, Joosep Joor ja olnud suurepärased. seisid individuaalses arvestuses pje- Karl-Silver Kööp. Juhendas õpetaja Si- Argo ja Arko klaveriduo, Virumaa ning gev õpetaja. Võites maakondliku loodusteaduste destaalil ja tõid ära kolmikvõidu. Urme- ret Stoltsen. Viljandi pärimusmuusikud, tantsut- Aitäh õpetaja Sandra Pajule, kes val- olümpiaadi, pääses 8. klassi õpilane ko Andres Aal ja Siim Meidla võistlesid 2017. aasta üleriigilise metsavikto- rupp Fioretto. mistub astuma Tartu Ülikooli magist- Merette Möldre vabariiklikku vooru, kus kahekesi end neljavõistluse 2. kohale. riini parimad lahendajad olid Mattias Tähtsündmuseks on kooli jõulu- rantuuri, et kahe aasta pärast aidata neiu parandas oma tulemust 20 koha Väiksemad tüdrukud Heli-Liis Aleksa, Laukse, Kaarel-Andres Kelgo, Aime-Pil- pidu, kus esitatakse tänapäevastatud meie õpilasi ja õpetajaid logopeedina. võrra (õpetaja Kati Kümnik). Eliise Kivistu ja Amanda Syla saavuta- le Luik, Maria Meidla, Janely Miadzielec versioon mõnest muinasjutust ja kus Aitäh õpetaja Kristiine Pardile, kel- Merette võitis ka keemiaolümpiaadi sid neljavõistluses 3. koha. ja Merette Möldre. Õpilasi juhendasid esinevad eranditult kõik õpilased ja le ruumi sisenedes tuleks nagu päike ning võistles end esikümnesse bioloo- Vallimäe 57. karikajooksus saavutas õpetajad Marje Kert ja Kati Kümnik. õpetajad. pilve tagant välja. Tema rahulik ja särav gia-, geograafi a- ja matemaatikaolüm- 500 m distantsil Eliise Kivistu 2. koha Maakondlikul 1.+2. klassi loodus- Kevadesse toob askeldusi komöö- olek tõmbab lapsi magnetina ligi. piaadil (õpetajad Kati ja Tanel Kümnik). ja Janely Miadzielec 10. koha. Lisaks loopäeval osalesid Ralf Laansoo, Laura diateatripäev. Aitäh õpetaja Eve Põldmaale, kes Lõppeval õppeaastal pakkusid alg- 9. klassi õpilane Karl-Silver Kööp eelnimetatutele kuulusid võistkonda Hiielaid, Kaarel Elmik ja Mattias Lauk- oma tasakaaluka oleku ja elukogemu- se. Neid juhendas õpetaja Marje Kert. klassidele põnevust õppekäigud põl- saavutas füüsikaolümpiaadil 4. koha Heli-Liis Aleksa, Amanda Syla, Lilli-Ly sega on võitnud kolleegide ja õpilaste Üleriigilisel matemaatikavõistlusel lule ja „Pätsi“ (õpetaja Agnes Leemets) (õpetaja Tanel Kümmik). Hiielaid, Pasmitha Ananthakumar, usalduse. „Känguru“ osales meie koolist 17 õpi- ning Rakvere raamatukokku ja teatri Teist aastat osalesid vanema ast- Konstantin Bilokopytov, Mattias Lauk- Aitäh õpetaja Siret Stoltsenile, kes last. Parima tulemuse saavutas 100 telgitagustesse (õpetaja Kristiine Part). me õpilased inglise keele olümpiaadil se, Kaarel Elmik, Valentin Bilokopytov, abivalmi kolleegina ei keeldu kunagi (õpetaja Reeva Johanson). Romet Belov, Siim Meidla, Moona Mürk punktiga Merette Möldre. Oma vanu- Traditsiooniks on saanud emakeele- abikätt ulatamast. Üleriigilisel keemiavõistlusel „Kolb“ ja Siret Aleksa. Meeskond saavutas põ- segrupi parimad olid Mattias Laukse, päeva ilukirjavõistlus (õpetaja Mari-Vi- Aitäh õpetaja Katrin Topkinile, kes saavutasid vabariigi tugevamate güm- hikoolide arvestuses 3. koha. Ketlin Veia, Lilli-Ly Hiielaid, Darja Bo- vian Ellam). Aasta jooksul on toimu- vaatamata koolist eemal olekule pole naasiumite hulgas meie lapsed – Kadri Maapõhikoolide 5. klasside rahvas- risova ja Karl-Silver Kööp. Juhendasid nud teisi kultuure tutvustavad Albaania kaotanud sidet kooliga. Tema poolt Reimann, Robin Baiduža ja Karl-Silver tepallivõistluselt tuldi tagasi 4. koha- õpetajad Agnes Leemets, Marje Kert, õhtu ja Sri Lanka päev. tõstatatud küsimused on alati õigus- Kööp – 11. koha (õpetaja Kati Kümnik). ga. Võistkonda kuulusid Eliise Kivistu, Eve Põldmaa ja Tanel Kümnik. Mai alguses talgupäeval saavad tatud ning kitsaskohtadele tähelepanu Üleriigilisel informaatikaviktorii- Amanda Syla, Lupe Topkin, Ketlin Veia, Ajakirja „Käsitöö“ auhinna võitsid 5. õpilased ja õpetajad taaskord näidata nil „Kobras“ saavutas Merette Möld- Urmas Andero Aal, Valentin Bilokopy- kassi tüdrukud Heli-Liis Aleksa, Eliise end meeskonnana, kes ühiselt muudab juhtivad. re 2438 osaleja hulgas 68. koha. Väga tov, Janek Miadzielec, Rander Möldre, Kivistu, Crystal-Speli Lõhmus ja Aman- koolikeskkonna paremaks ja ilusamaks. Aitäh õpetaja Liisu Tähele, kes oma tublide tulemustega paistsid silma Ja- Lauri Pent. da Syla. Sel aastal valmis suur lapitekk, Aitäh teile kõigile! hea tuju, konkreetsuse ja kannatliku nely Miadzielec ja Kaarel-Andres Kelgo Mööduval õppeaastal panime koos- mille valmimisel lõi kaasa ka Janek Aitäh õpetaja Helis Manninenile, suhtumisega õpilastesse on teeninud (õpetaja Kati Kümnik). töös Simuna ja Võsu kooliga välja võist- Miadzielec. kes on suurepärane õpilaste motivee- ära koolipere austuse. Virumaa matemaatikavõistlusel osa- konna vabariiklikule TV10 olümpiastar- Esmakordselt kooli ajaloos võtab rija ja kes meie piskutes tingimustes Aitäh Irina Nirodale, Õie Lukošei- lesid Kadri Reimann, Karl Silver Kööp, di võistlusele. Nelja etapi kokkuvõtteks kooli rahvatantsutrupp osa Virumaa suudab saavutada silmapaistvaid tule- kole, Ülle Ravelile ja Hans Leemetsale, Merette Möldre ja Janely Miadzielec. jäime 7. kohale ja napilt fi naalist välja. tantsupeost Vokas. Lapsi treenib ja rek- musi! kelle töö ja toetuseta pole kooli pida- Merette on osalenud ka matemaatika Meeskonna käisid eest võistlemas Siret visiite meisterdab õpetaja Liia Alling. Aitäh õpetaja Kati Kümnikule, kes mine võimalik. lahtistel võistlustel Tartus (õpetaja Ta- Aleksa, Eliise Kivistu, Janely Miadzie- Kalevipojateemalisel maakondlikul magistriõpingute lõpetamise kõrvalt Ilusat suvepuhkust kõigile! nel Kümnik). lec, Moona Mürk, Urmeko Andres Aal ja võistujoonistamisel osalesid Lupe Top- leidis aega ja tahtmist teha õpilastega 6. klassi õpilased Lilli-Ly Hiielaid ja Siim Meidla. kin ja Valentin Bilokopytov. Juhendaja- lisatööd, vaatamata kella, ning saavu- Merje Leemets Moona Mürk saavutasid linnuviktoriinil Kõikideks spordivõistlusteks treenis teks olid õpetajad Katrin Topkin ja Kris- tas suurepäraseid tulemusi. Kiltsi põhikooli direktor Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Simuna kooli järjejutu viimane osa Olga Petrakova külaskäik Krusensterni mõisasse

Kalendri järgi on käes hiliskevad. Tege- kinohommik, kus vaadati 8. ja 9. klassi 24. mail väisas Kiltsi mõisakooli fi l- toimkond, pidev tegutsemi- likult on tont teab mis aastaaeg. Vahe- tehtud „täispikki mängufi lme“ üheksandi- mirežissöör ja produtsent Olga Petra- ne, vähene uni, tormid, mil- peal oleks nagu november, aga selleks ke elust enne ja praegu. Esimene klass kova, kes saabus siia Moskvast. Olga lega kaasnes laeva kõikumi- on liiga valge. Aegajalt sajab lund või luges üheksandikele hüvastijätuluu- Petrakova on külastanud Kiltsi mõisat ne, osadel merehaigus, kõik rahet ja öökülm näpistab ikka veel. Va- letust ja ka lõpetajad ise pidasid ühe varemgi. Ta on teinud mõned fi lmid see kokku jätab inimese or- rahommikuti esineb maanteedel kogu- „krõbeda ja kauni kõne“. Krusensternist ning nüüdseks on käsil ganismi oma jälje. ni musta jääd. Ilmaga on nagu on, seda Pärast seda marssis kogu koolipere jällegi uue fi lmimaterjali kogumine ad- Režissöör Olga soovis inimese võimuses muuta pole. Vähe- Väike-Maarja pasunakoori saatel rõõm- miral Krusensterni 250. sünniaastapäe- anda õpilastele ülevaate masti on inimestel viisakas jututeema, salt läbi alevi ja kuulutas kõigile rõõ- vaks 2020. aastal. oma fi lmist „Unistused täi- millest rääkida. Nii et, olgem leplikud, musõnumit peatselt algavast suvest. Vapral naisel on „meremehepabe- tuvad“ ning kaasata oma kannatlikud ja lootusrikkad, äkki ikka Pärast pikka ja väsitavat paraadi pak- rid“ ning hindamatu kogemus ümber- uude fi lmi ka Kiltsi Põhikoo- tuleb suvi – sooja päikese ja ilusate il- kusid kokad kooli õuel imemaitsvaid maailmareisilt purjelaevaga „Krusens- li õpilasi. Olga esitas vene madega. hamburgereid ja soovijatel oli võimalik tern“. Samal ajal olid laeval praktikal keeles suunavaid küsimusi Filmirežissöör Olga Petrakova Kiltsi mõisakoolis. Oli väga teguderohke ja väsitav koo- osaleda veesõjas. Õpilaste kiituseks ta- ka väga noored 13-16aastased mere- ja õpilased vastasid eesti Foto: Merje Leemets liaasta, mille võtab hästi kokku 6. klassi han öelda, et Simuna koolimaja ei mä- mehed ning neid vahetati laeval kolme keeles, näiteks: Kus Krusenstern sün- Olga Petrakova ütles, et tänu Kru- õpilastelt saadud kaart: „Pärast pikka leta oma ajaloo jooksul nii kuiva maja kuu möödudes välja. Nii sai ka hulk dis? Kus õppis ja töötas? Millise lae- sensternile on Kiltsi mõis tema jaoks kooliaastat, mis oli täis nii rõõme kui ja nii märgi õpilasi. Kõik jäid rahule. noori jungasid hindamatu kogemuse ja vaga sõitis? Mitu kajutit oli selles lae- püha koht. Võttegrupp külastas ka Ha- rumalusi, oled lõpuks võitnud terve Õnneks paistis ka päike lahkesti mär- aimu Krusensterni kangelaslikkusest. vas? Kuidas laeval veeti toitu? Ta palus gudit, kus admiral Krusentern on sün- pika suve ilma meieta. Aga ära kaota gade laste peale ja kuivatas veesõjas Kõik see on jäädvustatud fi lmilindile: õpilastel rääkida Krusensterni elust ja dinud. Olga loodab septembris Eestis- valvsust, sest me teame, kus sa elad. langenuid. noorte meremeeste mõtted, ootused tegemistest. Paralleelselt toimus ka fi l- se ja Kiltsi tagasi tulla, et jätkata fi lmi- Ilusat suve!“ Selline kingitus viima- Sama päeva õhtul oli koolimajas ja lootused ümbermaailmareisist. Nad mimine. Julgust üles näidanud poisid võtteid koostöös Kiltsi mõisakooliga. se koolipäeva hommikul teebki mee- lasteaia lõpupidu, kus 10 särasilmset mõistsid, et elu laeval ei ole lihtne. See ja tüdrukud said preemiaks lapsepõl- le rõõmsaks ja ongi lotovõitja tunne. koolieelikut lasteaiaga hüvasti jätsid. ei olnud lõbureis, vaid raske töö. Pi- vest tuntud muinasjuttude venekeel- Siret Stoltsen 1. ja 2. juunil viibisime devad vahikorrad, riiete parandamine, sed muinasjuturaamatud. Kiltsi kooli vene keele õpetaja laagris Venevere endises koo- limajas. Seal said läbi viidud olümpiamängud, tutvutud Hanno Tamm tõi Peterburist Kiltsi koolile haruldase Venevere kultuuriväärtustega Vene ümbermaailmareiside raamatu ning muidu elu-oluga. Proo- vile sai pandud ka õpilaste Viibisin tänavu 6.-9. Seltsi juhatuse liige. esinemisoskused lavakunsti aprillil Peterburis seo- Ta saatis minuga Kilt- vallas. ses Eesti Vabariik 100 si mõisakoolile imelise toimus rahvama- 5. juunil ürituste algusega. Koh- foliandi – Vene ümber- jas meeleolukas PLEIPÄKK, tusin seal ka meie valla maailmareisid Kru- millest võtsid osa ka õpeta- vanade tuttavate Olga sensternist Sedovini. jad. ja Aleksei Krusensterni- See raamat on tõe- 6. juunil said koolilapsed ga. Ka nemad osalesid liselt uhke ja äärmiselt tunnistused aasta jooksul EV100 üritustel ja nad sisukas. Mul oli tore see teenitud hinnetega. Tublid on ka muidu tihti Peter- kingitus Kiltsi koolile Simuna kooli lõpuklass. Foto: Triinu Pohlak lapsed koos vanematega ning buri Jaani kirikus toimu- ajaloolises Krusenster- Usun, et lapsed on sama rõõmsad, sest kooli abistajad-toetajad olid palutud nemadki on võitnud terve pika suve rahvamajja direktsiooni vastuvõtule. vatel kontsertüritustel Imeline foliant – Vene üm- ni mõisas üle anda. ilma õpetajate ja direktorita, ilma va- Sel aastal jagati seal kuldseid auhindu kohal. bermaailmareisid Krusens- Hanno Tamm Peterburi Krusenster- rahommikuste tõusmisteta ja tüütute ja kiidukirju kuldsete tegude eest. Aleksei Krusenstern ternist Sedovini. Hanno Tamm nide kingitud raamatut Kiltsi koolile koolitükkideta. Loodan, et suvi kestab Simuna kooli lõpetavad sel aastal on Vene Geograafi a Foto: Ilve Tobreluts üle andmas. Foto: Merje Leemets hästi kaua, vastandid saavad üksteisest 5 õpilast: Geiddo Kägu,Timo Seppern, puhata ja sügisel alustada taas puha- Kailiki Siim, Heli Põldsalu ja Gilly Põld- nute ja koostöövalmitena läbima kiirelt ra. Minul oli au olla möödunud aastal Ratsaspordivõistlus Vao Karikas 2017 kutsub vaatama! mööduvat pimeda- ja jahedavõitu õp- nende laste klassijuhataja. Vao Ratsaklubi on alates renoveeritud saspordi Liidu poolt reglementeeritud juunil lisaks sportlastele külla kõiki peperioodi. See lend on minu elu esimene lõ- hobusetalli valmimisest aastal 2012 ja aktsepteeritud. ratsaspordihuvilisi, keda paeluvad Ülevaade maikuu tegemistest: puklass. Olen ütlemata õnnelik, sest oli võtnud igal aastal vastu väljakutse Igal aastal on osavõtjate, startide ja kaunid hobused ja osavad ratsani- 10. mail toimus rahvamajas koos- jälle üks õppimise ja uute kogemuste hoida au sees vanu Vao küla sportho- pealtvaatajate hulk olnud kasvutrendis, kud. töös noortekeskusega Timo Kalteri võrra rikkamaks saamise aasta. Väga buste kasvatajate traditsioone, et viia mis lisaks otsesele positiivsele taga- loeng lastele ja nende vanematele. hea klass oli. Iga õpilane teadis oma kord aastas läbi üks tasemel ratsas- sisidele on meile kaudseks tunnustu- Ulvi Mehiste Loengu teemaks oli sõltuvusained ja kohustusi ja ülesandeid. Sihid edaspi- pordivõistlus hobuste takistussõidus. seks, et ajame õiget vagu. Vao Ratsaklubi nende tarvitamisega seotud ohud. Vaa- diseks eluks pärast Simuna kooli olid Võistluste korraldamine on Eesti Rat- Ootame ka tänavu 23., 24. ja 25. dati ka fi lmi „Varesesaare venelased“. ka kõigil olemas. Loodan, et nende las- Kahjuks oli vanemaid väga vähe kohale te unistused saavad varem või hiljem tulnud. teoks ja nad on õnnelikud inimesed. 11. mail korraldasime koostöös Hoolimata sellest, et meid oli vähe, muusikakooli ja rahvamajaga emade- olime me lõpuks üks päris tore kamp. päeva kontserdi „Lihtsalt ema“ ja pärast Lapsevanematele panen südamele: kontserti sai nautida 8. klassi kohvikut. ärge laske oma lapsi, kes ujuda ei oska, Rõõmu tegi, et seekord oli vanemaid ilma täiskasvanu järelevalveta vee- väga palju. kogude juurde ning jalgrattakiivrit ja 18. mail käisid algklassilapsed koos korras jalgratast on vaja lapse ohutuse oma õpetajatega Tallinnas Niguliste tarvis mitte politseile ette näitamiseks. muuseumis “Lõvijahil“. Tundke ikka huvi, kellega ja kus teie 24. mail said tublid õpilased pree- lapsed viibivad ja mida nad teevad. miareisi Nukuteatrisse. Turvalist ja kosutavat suvepuh- 25. mail sai käidud kihelkonnakoo- kust! lide kergejõustikuvõistlustel Laekveres. Viimane koolikell kõlas 26. mail 9. Simuna kooli direktor klassile. 9. klass jättis hüvasti oma koo- Kaja Põldmaa likaaslastega ja sööklas toimus väike Vallamajas saab vaadata uut kunstinäitust 29. mail uuendati vallamaja koridoride Alumisel korrusel eksponeerivad seintel kunstinäitust. Seni väljas olnud oma töid Henri Eenpuu, Laura Eenpuu, Eve Tiigimäe maalid asendusid kuns- Johanna Jeta Rauhala, Külli Tark ja Kadi tiõpetaja Maie Lepiku juhendamisel Lehtlaan. maalimist harjutavate nii õpilaste kui Teise korruse koridori seintel ole- täiskasvanute töödega. vate maalide autorid on Laine Kadak, Pliiatsijoonistuste ja õlimaalide kõr- Maret Haiba, Tiiu Ahi, Sirje Voolpriit, Andris Pent esines hästi Põhjamaade val on näitusel üleval palju õlipastell- Vella Lilleberg, Inge Lehtlaan, Terje töid. Ruuben, Urve Samumäe. Näitusetöö- noorte meistrivõistlustel Juhendaja Maie Lepik ütles, et kuns- de seas on näha ka mitmeid juhendaja tiringis õpiti seekord juurde õlipastell- Maie Lepiku enda maale. Meie klubi maadleja Andris Pent saavu- - Avispeamees OÜ Lembit tehnikas maalimist ning suurema osa Näitus jääb vallamajas avatuks kuni tas 27. mail Taanis Koldingis toimunud - Ebavere Graanul OÜ Kalter seekordsest näitusest moodustavadki augustikuuni. Põhjamaade noorte meistrivõistlustel - Avanduse Agro OÜ Maadlus- õlipastellmaalid. „Need on hästi õn- Külastage! maadluses (-69 kg) tubli 6. koha. - Väike-Maarja Valla Rahvaspordi- treener nestunud ja kõik väga kaunid,“ andis Andris tänab kõiki sponsoreid, kes klubi Maie Lepik oma õpilaste töödele kiitva Ilve Tobreluts teda toetasid ning Taani sõidu tema Sügav kummardus ja suur tänu teile! Andris Pent. hinnangu. jaoks võimalikuks tegid: Foto: Erakogu 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a.

esindama just kõigi laste suur lemmik Noortekeskuse tegemistest Laste Vabariik Väike-Maarjas – kaisukaru. 2. Tuletõrjemuuseum 27. augustil 2017 kell 11.00-16.00 ning kohalike laste ja noorte programm Tuletõrje- ja päästetegevuse ajaloo käis noortekeskuses Anne viit erinevat, kuid väga laialdaselt le- 11. mail Väike-Maarja raamatukogu, lasteaia – siin saab vaadata, kuulata ja kaasa kogumiseks, säilitamiseks ja uurimi- Õuemaa, kes külastas meid Eesti Ava- vinud mõnuainet. Üritas Timo, mis ta ja noortekeskuse esisel platsil. elada; seks asutati Eesti Vabariikliku Vaba- tud Noortekeskuste Ühenduse projekti üritas, kuid noortega sel teemal arut- Üritus on kõigile osalejatele TA- - mänguala, mille sisustavad pro- tahtliku Tuletõrje Ühingu poolt 30. raames. Ühisprojekti leda väga ei saanud – kes ikka tahab “Coachi mind” SUTA! jektis osalevad partnerid – elamuskes- oktoobril 1974. a Eesti Tuletõrjemuu- eesmärk on luua nii noortekeskuste vanemate ja õpetajate kuuldes sellist Laste Vabariik on ettevõtmiste sari, kused, muuseumid ja teised igapäeva- seum. juhtidele kui ka noorsootöötajatele teemat lahata. Olgugi, et ettekande mille eesmärgiks on tähistada koos selt lastele tegevusi pakkuvad partne- 3. Arhitektuurikool süsteemse lähenemisega jätkusuutlik tegemiseks oli vaid pool tundi, oli see lastega Eesti Vabariigi 100. sünnipäe- rid – siin saab seigelda, mängida ja ise Arhitektuurikool pakub lastele ja nõustamissüsteem, mis tagab veel- väga heaks soojenduseks fi lmile. Vaa- va. Laste Vabariik läbib perioodil maist avastada; noortele põnevaid tegevusi, mille käi- gi enam noorte vajadustest lähtuvad tasime fi lmi „Varesesaare venelased“. septembrini 2017 kõik Eesti maakon- - töötubade ala, kus toimuvad pro- gus õpitakse mõistma ruumilise maa- kohaliku tasandi tegevused. Koolitus Kuna tegu on dokumentaalfi lmiga, siis nad. jekti kaasatud partnerite töötoad – siin ilma eri- ja seaduspärasid. toimub kolmel korral käesoleva aasta olid paljud asjad noorte jaoks väga Laste Vabariik seob erinevad vald- saab ise luua, meisterdada ja nuputa- 4. Eesti 2.0 jooksul. imelikud, naljakad, piinlikud. Kuulsin konnad, toetub väärtuskasvatuse põ- da. Eesmärgiks on inspireerida kooli- Esimesel kohtumisel tegime läbi tagasisidena ka seda, et fi lm oli raske himõtetele, pakub lastele arendavat noori valima tulevikku tehnoloogias. väga palju praktilisi harjutusi, et mõis- ning lapsed ei saa sellest midagi aru. ja loovat tegevust ning harivat ja kva- Töötoad igal täistunnil alates Projektide abil tuuakse noorteni erine- ta, kus me ennast ja oma meeskonda Ilmselt iseseisvalt ei saagi, see on tõsi, liteetset meelelahutust. Tuuri eesmärk 12.00 kuni 15.00 vaid tehnoloogiaid ja võimalusi nende hetkel näeme. Joonistusid välja mõned sellepärast palusime fi lmi vaatama ka on jõuda paljude laste kodupaikadeni 1. Tartu Mänguasjamuuseum rakendamiseks. murekohad, kuid samas saime ükstei- lapsevanemad, et hiljem seda kõike ja tähistada ühiselt Eesti sünnipäeva- „Karu Lillekäpa meisterdamine“ selt päris palju positiivset tagasisidet. analüüsida. Vanemaid oli vähe, kuid pidu. Karu Lillekäpp on Tartu Mänguas- Marge Loo See oli ülimalt armas ning siiras, sest rääkides Simuna kooli huvijuhiga, mai- jamuuseumi maskott, sest muuseumi Väike-Maaraja valla noortekeskuse olgugi, et me kõik teame, et hindame nis ta, et õpetajad võtavad selle oma Laste Vabariigis on 3 tegevusala: loojate arvates sobib sellist mängulist juhataja üksteist väga, siis saab see kõik hoopis südameasjaks, et seda kõike koos läbi - etenduseala, kus toimub etendus ja lapsepõlvenostalgiast täidetud paika uue väärtuse, kui inimene vaatab sulle arutada. Usun, et kui õpetajad noorte- silma sisse ning räägib sinu tugevus- ga seda fi lmi veel analüüsivad, jõuavad test ja positiivsetest külgedest. See nad siiski asja tuumani. Kasvõi räägi- teeb kohe pisut kohmetuks, kuid siiski vad sellest, et see väike tüdruk, kes seal tekitab hea ja sooja tunde. armsalt kaamerasse hingas ja noortele Teadsime seda kõike, mis mainitud nõnda palju nalja tegi, elab korteris, sai, ka enne, kuid nüüd saime justkui kus on külm, tema ema ei pruugigi olla lisakinnituse, et see, mille poole me igal õhtul kodus ja isegi kui on, siis ei püüdleme, on õige. See innustab meid pruugi ta olla adekvaatne. Film sisal- veelgi enam murekohtadele lahendusi das rohkesti väikseid detaile, millele otsima. tuleks noorte tähelepanu pöörata, sest

Õnne-Liisi Viidas – pronksmedal Eesti meistrivõistlustelt laskmises

20. ja 21. mail viidi Männiku lasketiirus Tubli Õnne-Liisi, soovime Sulle Väikesed matkajad Ebavere radadel. Foto: Egle Pent läbi Eesti meistrivõistlused noortele, kindlat kätt ja kindlat meelt ka edaspi- 13. mail suundusime kontrollmat- ise nad ilmselt ei oska või ei taha neid kes sündinud 1999. aastal ja hiljem. disteks startideks! kale nimega “Kas hundil on pojad või endale teadvustada. Osalejaid oli palju Valgast Tallinnani ja Siit ka üleskutse: tublid tüdrukud kutsikad”. Matk on kingituseks Ees- Kiidan väga Simuna kooli, sest pare- Haapsalust Narvani. ja poisid juba 12. eluaastat peale, ti riigi 100. sünnipäeva puhul. 2017. mat koostööd noorte huvide eest väljas Tubli punkti pani hooajale seal Väi- tulge ja proovige, äkki on ka teis ta- aasta kevadest sügiseni läbivad saja olevate asutuste vahel ei oskakski tah- ke-Maarja gümnaasiumi neiu Õnne-Lii- lenti peidus. Kes ei katseta – teada ei noortekeskuse noored üle Eesti kaks ta. Suur aitäh ja kummardus Simuna si Viidas, kes alustas harjutamist alles saa! Ootame teid algaval kooliaastal pikka RMK matkarada. Meie kingitu- koolile! õppeaasta alguses. Harjutused 30 lasku Väike-Maarja lasketiiru esmaspäeva se üldeesmärk on tutvustada noortele Maleva vestlused toimusid 19., ringmärki ja 30 lasku ilmuvasse märki õhtuti. looduses liikumise võimalusi ja julgus- 24. ja 25. mail. Toimus grupivestlus tõid tubli isikliku rekordi ja pronksme- Autasustamisel. tada neid vaba aega rohkem looduses noortega, kes avaldasid soovi malevas dali. Hõbe jäi vaid 2 punkti kaugusele Huviringi juhendaja Paremal Õnne-Liisi Viidas. veetma. Ühesõnaga, meie otsustasime osaleda. Vestlusi tuli noortekeskuses- ja kullast lahutas 8 punkti. Jaanus Raidlo Foto: Erakogu kontrollmatka läbida Ebavere tervises- se läbi viima väga armas naisterahvas, pordikeskuse radadel. Et muuta matka Katrin Jaanimägi töötukassast. Noored põnevamaks, tegime matka orientee- olid väga kohusetundlikud ning ilmu- Väino Stoltsen ja rumise näol. Tublid matkajuhid olid sid õigeks kellaajaks vestlusele. Kui al- Väino Stoltsen võitis Balti seenioride meile rajale jätnud küsimusi, millele gul olid nad väga ärevil ning hirmunud, Ennu Aoveer on pidime vastuseid leidma. Esialgu oli siis üsna pea said nad aru, et asi ei ole Euroopa meistrid meistrivõistlustel sulgpallis plaanis tekitada väikest viisi võistlus- üldse nii hull kui nad olid kartnud. Kat- kaks hõbemedalit lik moment, kuid kuna rahvast nii palju rin küsis nende käest põhilisi küsimusi, sangpommispordis kokku ei tulnud, siis otsustasime ühtse mida ka tavalisel töövestlusel küsitakse 13.-14. mail toimusid Lätis Daugavpil- Maikuu viimasel nädalavahetusel mängus ja paarismängus koos Tõnu meeskonnana tegutseda. Raja saime ning juhtis nende tähelepanu erineva- sis Euroopa lahtised meistrivõistlused toimusid Tallinnas Balti seenioride Terepingiga. ilusasti läbitud ning kõik küsimused tele seadustele, selgitades neile nen- sangpommispordis. Osales 21 riiki. meistrivõistlused sulgpallis. Kokku Indrek Kesküla saavutas üksik- said vastuse. Ebavere rajad esitasid de kohustusi ja õigusi. Ühel vestlusel Eesti seeniorid esinesid suurepära- osales 117 võistlejat Eestist, Lätist ja mängus 45-49a vanuseklassis üksik- meie väikestele matkalistele paraja väl- osales 7 noort ning aega oli vestluseks selt ning võitsid meeskondliku esikoha, Leedust. Teiste seas osales esindus- mängus neljanda koha ja segapaa- jakutse, kuna vahepeal olime väga järs- ~1,5 tundi. Kõik said suurepäraselt hak- teiseks jäi Leedu ja kolmandaks Vene- likul võistlusel ka kaks Väike-Maarja rismängus koos Tatjana Dvornikuga kude küngaste otsas ning pidime sealt kama ning vestluse arenedes muutusid maa. valla sportlast: Väino Stoltsen ja Ind- viienda koha. ju kuidagiviisi ka alla saama. Õnneks noored ka julgemaks. Siiski toonitan, Oma panuse sellesse andsid ka kaks rek Kesküla. jäid kõik elu ja tervise juurde ning järg- et vestluste põhjal me ühtegi otsust Väike-Maarja valla esindajat. Väino Stoltsen võitis 65+ vanu- Info: Eesti Sulgpalliliit mine hundikutsikate matk ootab meid malevasse pääsemise või välja jäämise Väino Stoltsen saavutas vanuseklas- seklassis kaks teist kohta – üksik- ees juba juunikuus. kohta ei teinud. See oli noortele heaks sis 65-69a kehakaalus kuni 85 kg esi- 17. mail toimus Simuna kooli ja kogemuseks, sest kindlasti tuleb neid koha pika tsükli tõukamises, tõugates Väike-Maarja valla noortekeskuste olukordi veel, kui tulevikus peab töö- kahe käega 16 kg sangpommi 10 minuti koostöös õpetlik fi lmiõhtu. Kuna het- vestlusele minema. Noorte valimisel jooksul 50 korda. Muudatusi kel on igasuguste mõnuainete tarvita- malevasse sai suures osas määravaks Ennu Aoveer saavutas vanuseklas- Väike-Maarja spordihoone mine noorte seas väga aktuaalne, siis nende endi poolt avaldusse kirjutatud sis 75+ pika tsükli tõukamises esiko- otsustasimegi, et tuleks sellel teemal põhjendused malevas osalemiseks. ha, tõugates kahte 12 kg sangpommi suvistes lahtiolekuaegades rääkida ja arutleda. Filmiõhtu juhatas Mingil määral ka vanus, eelisseisus 74 korda. Teisel päeval tõukas Ennu Kuni 22. juunini on spordihoone külastajatele avatud: sisse Timo Kalter, kes töötab hetkel olid nooremad kandidaadid. Aoveer 12 kg sangpomme 100 korda ja E-R kell 13.00-20.00 osaliselt Rakvere haigla intensiivravi rebis 10 minuti jooksul 201 korda ning L-P – suletud osakonnas õena. Timol oli eelnevalt Egle Pent saavutas kahe ala kokkuvõttes esikoha. 23. juunist kuni 31. juulini on spordihoone külastajatele SULETUD. ette valmistatud PowerPoint esitlus, Noorsootöötaja Info: Heino Põldoja, Eesti Sangpom- Info: Jane Kool, tel 518 4071 millele toetudes tutvustas ta noortele mispordi Liit Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Maadlusklubi tegi hooajast kokkuvõtteid Sporditeemaliste plakatite näitus „ujula“ Maadlejad lõpetasid maadlushooaja järgmised kohad: 1. koht – Virgo Raja seinal traditsiooniliselt Georgi söögitoas. 1. koht – Anu-Liis Raudsepp 3. koht – Siim Argos Hooaega võib lugeda suhteliselt õn- 2. koht – Virgo Raja 3. koht – Sander Kriel Kevadel toimus ühisprojekti „Kultuu- kaunistamas nestunuks. Teenisime 20 medalit Eesti 3. koht – Sander Kriel 7. koht – Astor Argos riline kooskõla“ raames loovuslaager Väike-Maar- meistrivõistlustelt maadluses, 7 meda- 3. koht – Henri Eenpuu 7. koht – Henri Eenpuu plakatikunsti teemal. Loovuslaagri viis jas „ujula“ lit Euroopa meistrivõistlustelt sumos 4. koht – Astor Argos 20. mail osalesime Rakveres toimu- läbi Loovuskool MTÜ Rakverest. seina. ja 45 medalit Eesti meistrivõistlustelt 5. koht – Robin Mattias Engaste nud Eesti meistrivõistlustel Sumos. Koolitusel anti lühiülevaade pla- sumos. 5. koht – Siim Argos Tulemused: katikunsti ajaloost, plakati mõjust ini- Jane Kool Täname oma sponsoreid ja toeta- 29. aprillil toimus Ahtmes tuge- 1. koht – Henri Eenpuu mestele, õpiti plakatit kavandama ja Spordikes- jaid: Väike-Maarja vald, OÜ Avispea- vatasemeline noorte vabamaadlejate 1. koht – Anu-Liis Raudsepp analüüsima ning seda, kuidas interne- kuse juhataja Plakatikoolituse mees, OÜ Avanduse Agro. turniir Alutaguse Mõmmi 2017. Eesti 1. koht, 1. koht ja 3. koht – Romel tis vabalt kasutatavate vahendite abil tulem kaunistamas Nüüd ootavad meid ees suvised noormaadlejatele tõid külakosti kokku Seemann kujundada pilkupüüdvaid plakateid. „ujula“ seina. Nüüdseks on koolituse tulemused Foto: Jane Kool Meie kooli eeskujud

Igal aastal on koolikevad eriline. Oma misel ja rakendamisel. näoga ilmestab kooliaasta lõppu ilm „Uurimishimulised“ – õpilased, kes ning loomulikult meie, koolirahvaski. on silma paistnud põhjaliku, teistele Sel kevadel sai uue lähenemisviisi di- eeskujuks oleva loov- või uurimistööga, rektori vastuvõtt. Arvan, et õppeaasta sh referaadiga vms. jooksul on pingutanud iga õpilane. „Raamatusõbrad“ – õpilased, kel on Mõõta on seda keeruline, vist isegi või- märkimisväärne lugemishimu ning lai matu. Üheks kindlaks kriteeriumiks on silmaring. aastaid olnud hinded. Aga nüüd, mil „Ettevõtlikud õpilased“ – õpilased, oleme liikunud uue õpikäsituse suu- kes suudavad ideid luua, algatada ja nas, jäävad vanad tõekspidamised aja- korraldada ühistegevusi, näidata üles le jalgu. Kuidas tunnustada: kui hinde initsiatiivi ning seeläbi inspireerida asemel on hinnangud ja kõige tähtsam kaasõpilasi, oskavad märgata problee- on koolis toetada õppija arengut? Need me ja lahendada neis peituvaid võima- on olulised faktorid, mis uuenduskuuri lusi. tagant tõukasid. Koostöös meie koo- „Sädeõpilased“ – õpilased, kel on li õpilasesindusega valmis direktori esinemisjulgus ja -oskus, nad on koos- vastuvõtu statuut. Tore on märgata ja tööle orienteeritud, suudavad ja soo- Ühispilt maadlushooaja lõpetamiselt. Foto: Lembit Kalter tunnustada, kui tead sihtgrupi maadluslaagrid ja puhkuseaeg, et ko- 7 riigi sportlased. 1. koht, 2. koht ja 3. koht – Käroly ootusi. Tervita- guda jõudu ja energiat uueks hooajaks. Tulemused: Seemann des vastuvõtule 2. koht – Kristjan Jaago 1. koht, 2. koht – Jonete Visnapuu Tulemusi viimaste kuude võistlus- kutsutuid, mär- 2. koht – Romel Seemann 2. koht – Kristjan Jaago telt: kasin ja tajusin, osalesime Vändra Lahti- 3. koht – Sander Kriel 3. koht – Astor Argos 15. aprillil kui oluline see sel Matil. 5. koht – Robin Mattias Engaste 3. koht ja 3. koht – Romet Kask nende jaoks on. Tulemused: 7. koht – Henri Eenpuu 7. koht – Virgo Raja Õhus oli pidulik- 1. koht – Andris Pent 7. koht – Romet Kask Meeskondlikult saavutasime 2. kust ja ootusäre- 2. koht – Remo Ojaste 8. koht – Astor Argos koha. vust. Kohal olid 2. koht – Virgo Raja 11. koht – Virgo Raja 21. mail osalesime maadlusklu- kõik meie kooli 3. koht – Mikk Sikkar 12. koht – Siim Argos bi Korrus3 poolt korraldatud algajate eeskujud, seda 4. koht – Kristjan Jaago osalesime EMÜ Spordi- maadlusvõistlusel Väike-Tom. Tõdesi- 29. aprillil erinevates vald- 8. koht – Sander Kriel klubi lahtistel meistrivõistlustel naiste- me järjekordselt, et harjutades maad- kondades. Ees- 11. koht – Robin Mattias Engaste maadluses. lustulemused paranevad. Gümnaasiumi 4. klassi erinevate valdkondade tublid õpila- kujudel on oluli- osalesid meie poisid Tulemused: Tulemused: sed pidulikul direktori vastuvõtul 5. juunil. Foto: Heili Nõgene 15. aprillil ne roll – nemad Viljandis toimunud Küllo Kõivu mä- 1. koht – Jonete Visnapuu 1. koht – Robin Engaste on seadnud lati, mille poole püüelda. vivad teisi oma tegemistega paeluda lestusvõistlustel vabamaadluses. Tubli 3. koht – Anu-Liis Raudsepp 1. koht – Eva-Maria Raudsepp Selle õppeaasta tulemustele mõeldes ning oskavad esteetilisi elamusi pak- esinemine poiste poolt, sest trenni on 3. koht – Käroly Seeman 1. koht – Anu-Liis Raudsepp saab tõdeda, et latt on tõstetud võrrel- kuda. tehtud veel väga lühikest aega. 5. koht – Eva-Maria Raudsepp 2. koht – Siim Argos des eelmise õppeaastaga kõrgemale. „Teravad pliiatsid“ – õpilased, kes on Tulemused: osalesime Vigala valla lah- 2. koht – Astor Argos 6. mail See teeb vaid heameelt ning koolirah- silma paistnud loomingulise tegevuse- 5. koht – Siim Argos tistel meistrivõistlustel sumos. Korral- 3. juunil Tartus toimunud 48. Georg vas võib suvepuhkusele jääda. ga kunstis, muusikas, käsitöös, keeles, 8. koht – Astor Argos dajad olid võistluste ettevalmistami- Hackenschmidti mälestusvõistlustel Siinjuures ka uuenduslik lähenemis- kirjanduses. osalesime Paikusel toi- sega tublisti vaeva näinud, ehitatud oli naiste ja Kreeka-Rooma maadluses 22. aprillil viis ehk väljavõte direktori vastuvõtu „Meie eeskujud“ – õpilased, kelle munud Eesti meistrivõistlustel Kree- korralik võistlusareen ja võistlus laabus pakkusid head konkurentsi Eesti maad- statuudist. käitumine on eeskujuks kaasõpilastele ka-Rooma ja naistemaadluses kadet- sujuvalt. lejatele delegatsioonid Venemaalt „Tublid spordis“ – õpilased, kes on meie kooli „õpilase meelespea“ järgi- tidele. Kõik meie noormaadlejad tulid Tulemused: Pihkvast ja Lätist. Meie klubi sport- saavutanud silmapaistvaid sportlikke misel ning kooli väärtuste kandmisel. auhinnalistele kohtadele. 1. koht ja 1. koht vanemas vanuse- lased esinesid südikalt ja saavutasid tulemusi. „Toetavad lapsevanemad“ – lapseva- Tulemused: rühmas – Anu-Liis Raudsepp järgmised kohad: „Õhinad õppijad“ – õpilased, kes os- nemad, kes on orienteeritud koostöö- 1. koht – Käroly Seemann 1. koht – Henri Eenpuu 1. koht – Virgo Raja kavad endale seada õpieesmärke ning le, kes ulatavad alati abikäe, aitavad 2. koht – Jonete Visnapuu 1. koht ja 2. koht vanemas vanuse- 2. koht – Andris Pent pingutavad selle nimel, neil on aru- kujundada kooli mainet ja hoida kooli 2. koht – Andris Pent rühmas – Romet Kask 3. koht – Jonete Visnapuu saam õppimise vajalikkusest ja sisemi- traditsioone. 2. koht – Romel Seemann 1. koht ja 2. koht – Mikk Sikkar 3. koht – Eva-Maria Raudsepp ne motivatsioon õppimiseks. „Toetavad ettevõtted“ – organisat- 3. koht – Mikk Sikkar 2. koht – Virgo Raja 4. koht – Sander Kriel „Suurepärased ainetundjad“ – õpila- sioonid, kes on kooli toetanud ja aida- 3. koht – Remo Ojaste 2. koht – Eva -Maria Raudsepp 7. koht – Mikk Sikkar sed, kes on saavutanud koolivälistel ai- nud kooli õppekava rakendumisel. Meeskondlikus arvestuses saavuta- osalesime võistlusel Val- 8. koht – Kristjan Jaago 13. mail neolümpiaadidel, konkurssidel, võist- sime 20 klubi seas 6. koha. tu spordihoones, kus peeti 29. Kehtna lustel koha esikolmikus või saanud Marje Eelmaa osalesime Türil toimu- Liud. Matil käis üle 170 noore maadle- Lembit Kalter 23. aprillil üleriigilise tunnustuse. Väike-Maarja gümnaasiumi ja õppe- nud laste karikavõistlustel vabamaad- ja. maadlustreener „Digisõbrad“ – õpilased, kes on sil- keskuse direktor luses. Sisuka maadlusega saavutasime Tulemused: ma paistnud nutikate lahenduste leid- Väike-Maarja gümnaasium on TV 10 Olümpiastardil 12 parema kooli hulgas

Meie kooli osalemine detsembris ala- Aitäh kõigile, kes osalesid selle saa- Laura Kõiv – osales võimetekohaselt õpetaja 55.31 teise koha saavutanud Aleksan- nud ja 27. mail Pärnus lõppenud 4-eta- vutamisel! Eriline tänu neile, kes osale- kõigil kavasolnud aladel. Tauno Tihti der Kask. pilisel vabariiklikul koolidevahelisel sid kõigil kavasolnud etappidel ja and- Tänud teistele osalejatele: Maria Kolme kooli ühisvõistkonda andsid kergejõustiku võistlusel jõudis edukalt sid suurima panuse: Liis Alt, Karolina Alt, Margit Pitkja, *** viimasel etapil Aleksander Kase kõr- vahefi nišisse. Aivar Ellam – tuli kolmel alal esi- Krislyn Kitsing, Romet Kask, Oliver Simuna, Kiltsi ja Võsu koolide val oma panuse Remo Ojaste, Urmeko Kuna meid osutus olema 8 inimest kolmikusse, teivashüppes püstitas uue Tein, Taniel Vain, Kelli Laansalu, Äsh- ühisvõistkond tuli väikeste koolide Andres Aal, William Lepik, Kaarel Gus- “liiga palju” põhikooliosas, pidime koolirekordi. ly Veedler, Ethel-Liis Randveer, Kardo arvestuses nelja etapi kokkuvõttes 12 tav Põldmaa, Janely Miadzielec, Moona võistlema suurte gümnaasiumitega üle Kati-Ly Randviir – oli aasta vanema- Eino Klement, Tanel Peramets, võistkonna seas seitsmendale koha- Mürk, Eliise Kivistu, Renita Priks, Katre Eesti. Lõppes see meile 12nda kohaga tega võisteldes mitmel alal omavanus- Karmo Lõune – 2. klassi poisina vis- le ja jäi napilt kuue fi naali pääsenud Linnas ja Henriette Nõmm. 26 kooli hulgas ja pääsuga 12.-14. juu- te parim, püstitas mitu heatasemelist kas kaks aastat vanematega võrdselt võistkonna hulgast välja. Õpilasi juhendasid kehalise kasva- nil Hiiumaal toimuvasse mitmevõistlu- isiklikku rekordit. palli ja ei kartnud midagi. Tubli poiss! Viimasel etapil saavutatud tulemus- tuse õpetajad Anna-Liisa Sammel Si- se fi naali. Võistkond on koos ja valmis Erik Reinart – tegi tõsise sportliku test väärib erilist esiletõstmist poiste munas, Helis Manninen Kiltsis ja Anne toreda ürituse Kärdlas lõpule viima. arengu hooajaga. Gümnaasiumi kehalise kasvatuse noorema astme palliviskes tulemusega Reinhold Võsul. 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a. Sündmuste kalender Meeskoor Forestalia esineb Kogume kontserdiga Väike-Maarjas kirikindaid! 17. juunil kell 14.00 Simuna kooli 520 2921 lõpuaktus Simuna rahvamajas. Info: 8. juulil Neljas Pandivere Peretalu- 28. juulil kell 19 annab Väike-Maarja seisus 44 meest, algusest peale on Nobenäpud on praegu juba vardad kappi ära pannud Kaja Põldmaa, tel 5564 5414 de Päev. Külalistele avavad väravad 14 seltsimajas kontserdi Eesti Metsa- meid juhendanud Alo Ritsing. Igal su- ning sõrmed mulda torganud, ent paras aeg on uusi 17. juunil kell 14.00 Kiltsi kooli lõ- peretalu ja külastuskohta Väike-Maarja, töötajate Meeskoor Forestalia. vel korraldame Eesti erinevais paigus kudumisplaane pidada. puaktus. Info: Merje Leemets, tel 520 Rakke ja Tamsalu vallast. Igal talul on Koor on loodud 1972. aastal, liikme- nädalase laululaagri, mis lõpeb kont- Võtke siis sügisel esimese asjana kavasse üks koha- 2921 oma programm. Info: Ene Preem, tel teks on metsatöötajad ja loodust aus- serdiga. Seekordne, 45. laululaager like mustritega kirev kindapaar! 20. juunil kell 15.00 Väike-Maarja 523 9550 tavad mehed kogu Eestist. toimub 22.-28. juulini Kiltsi Põhikoolis Teisalt jääb igal aastal mõni ilus kirju kinnas üksi- raamatukogu 111. aastapäeva tähis- 13. juulil kell 7.00 Väike-Maarja Forestalia juhatuse esimees Tõnu ja laagri lõpukontsert 28. juulil kell 19 kuks või kulub mõni kaunis kindapaar nii läbi, et paran- tamine ja Erich Meerja mälestuspingi valla eakate ekskursioon Ida-Virumaa- Naha: Väike-Maarja seltsimajas.“ damine ei ole enam mõistlik. avamine. Info: Irma Raatma, tel 325 le: Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Si- „Koos dirigentidega on meie koos- Ärge neidki ära visake! Parem kogume kõik väärt 5034 nimäed, Toila-Oru park. Väljasõit val- kudumid kokku ja näitame teistelegi. 21. juunil kell 12.00 Väike-Maarja lamaja eest. Osalustasu 16 eurot. Info Palun tooge puhtad kirikindad, kas üksikult või seltsimajas õppekeskuse lõpuaktus; ja registreerimine: Anne-Liis, tel 5190 paarikaupa, vanad või äsja kootud, Väike-Maarja muu- kell 15.00 gümnaasiumi 12. klassi lõ- 1043, Leili, tel 5647 5478 seumi. puaktus ja kell 18.00 gümnaasiumi 9. 15. juulil kell 12.00 kuues Võivere, Lisage juurde kinnaste omaniku nimi ja kontak- klassi lõpuaktus. Info: seltsimaja, tel Kurtna, Nadalama ja Kärsa külade kok- tandmed ning võimalusel igasugust teavet kinnas- 326 1837, 5302 4437 kutulek. Kogunemine Kurtna külamaja te kohta: kuduja nimi, vanus kudumise ajal, kudumise 21. juunil kell 18.00 rahvusvahelise juures. Oodatud on Võivere, Kurtna, koht ja aeg, mustri päritolu, kes ja kus neid kindaid Gustav Normanni orelifestivali kontsert Nadalama ja Kärsa külade endised ja kandis jms. „Pidulik barokk suve sünnipäeval“ Vi- praegused elanikud, nende järeltulijad Kinnastest saab üks osa MTÜ Kotli Maja ja ru-Jaagupi kirikus. Musitseerivad Kaidi ning kõik, kes end nende küladega seo- Väike-Maarja muuseumi ühistööna valmivast Ugandi (viiul) ja Marju Riisikamp (orel). tuna tunnevad. Info: Ene Preem, tel 523 näitusest „Võta näpust!“ Piletid 7/5 eurot müügil tund enne 9550 Näituse lõppedes tagastame kindad omanikele. kontserdi algust kohapeal. 16. juulil kell 13.00 surnuaiapüha Eesti metsatöötajate Meeskoor Forestalia Täpsemat infot annab Kadri Kopso, tel 523 6582, 22. juunil Simuna jaaniõhtu. Kell Väike-Maarja vanal kalmistul (Tamsalu e-post: [email protected] 19.00 mängud ja võistlused lastele, vi- mnt). Info: Ralf Alasoo, tel 5850 5772 let laseb MTÜ Toredad Teod; kell 21.00 16. juulil kell 14.00 surnuaiapüha isetegevuslaste suvesimman. Pärast Võnnusvere kalmistul (Avispeal). Info: Väike-Maarja Seltsimajas Endise Männisalu küla simmanit süütame jaanilõkke. Tantsuks Eerek Preisfreund, tel 524 1982 20. augustil kell 19.00 mängib KalevBand. Toitlustab Nurme 28. juulil kell 19.00 Eesti Metsa- KOKKUTULEK Talu Köök. Info: Auli Kadastik, tel 5558 töötajate Meeskoori Forestalia (diri- TEATRIÕHTU 3566 gent Alo Ritsing) kontsert Väike-Maarja Ray Cooney komöödia „Igaühele oma“ Endise Männisalu Triigi küla jaaniõhtu. seltsimajas. Info: seltsimaja, tel 326 22. juunil Kell Lavastaja Aavo Soots; lavastaja mentor Tiit Alte (Naraka) küla kokkutulek toi- 19.00 mängud lastele, kell 21.00 jõu- 1837, 5302 4437 katsumised suurtele. Kell 22.00 män- 29. juulil kell 13.00 endise Män- Peaosades Tarvo Sõmer ja Ivo Leek mub laupäeval, gib ansambel Limit. Toitlustab Köstri nisalu (Naraka) küla kokkutulek küla Briti siseministri asetäitja Richard Willey saabub töökohustuste tõttu 29. juulil 2017. a kell 13 söögituba. Info: Tarmo Rebane, tel 506 mälestuskivi juures. Osalejatel palutak- oma naise Pamelaga Londoni kuulsasse Westminsteri hotelli. Tegeli- 2039 se pikniku jaoks kaasa võtta veidi oma kult plaanib Richard sooritada väikese kõrvalhüppe peaministri sek- küla mälestuskivi juures. 23. juunil kell 11.00 surnuaiapüha toidupoolist. Info: tel 5340 5718 retäriga. Nagu elus ikka, nii ka Richardil, ei kulge kõik plaanipäraselt. Osalejatel palutakse pikniku Simuna kalmistul. Pärast jumalateenis- 29. juulil toimub XVII Ebavere Kan- Inglise näitekirjaniku Ray Cooney hoogne kahevaatuseline komöö- tust kabelis soovijatele kaetud armu- ge triatlon. Start kell 16.00 Äntu tehis- jaoks kaasa võtta veidi laud. Info: Enn Salveste, tel 5345 3967 järve ääres, rattasõit Ebaverre, jooks dia „Igaühele oma“ ei jäta kedagi ükskõikseks. oma toidupoolist. 23.-25. juunil toimub ratsaspordi- Ebavere radadel. Info: Andri Part, tel Pileti hind 10 eurot, soodushind/eelmüük 8 eurot: www.piletimaa- võistlus Vao Karikas 2017. Parkuurid 526 3010 ilm.com Info: tel 5340 5718 kõrgusele kuni 140 cm. Info: Vao rat- 30. juulil kell 12.00 Filter Maan- saklubi Facebookis teekarikasarja 5. etapp – 27. Pandivere 23. juunil Väike-Maarja jaaniõhtu rattaralli, start Väike-Maarjas. Info: Jane Ebaveres. Kell 18.00 jaanilaat. Eri- Kool, tel 518 4071 Väike-Maarja jaaniõhtu 22. juunil 2017 nevaid kaupu maitsmiseks kõhtu ja 7.-11. augustil toimub Kiltsi mõisas kingituseks kaasa. Lastele batuudid ja käsitöö loomelaager. Info: Merje Lee- 23. juunil Ebaveres SIMUNA JAANIÕHTU näomaaling. tsirkusekool mets, tel 325 3411, 520 2921 Kell 19.00 (rahvamaja taga) lastele. Võistlused ja mängud. Kell 20. augustil kell 19.00 Väike-Maar- Kell 18.00 jaanilaat. Erinevaid kaupu 20.00 jõukatsumised ja võistlused täis- ja seltsimajas Ray Cooney komöödia maitsmiseks kõhtu ja kingituseks kaasa. Kell 19.00 – Mängud ja võistlused kasvanutele. Tantsuks ansambel BOSS. „Igaühele oma“. Lavastaja Aavo Soots; Atraktsioone suurtele ja väikestele. lastele Üllatusesinejad. Õhtut juhib Arlet Pal- lavastaja mentor Tiit Alte, peaosades Kell 19.00 tsirkusekool lastele. Võistlused ja mängud. miste. Sissepääs tasuta. Info ja laada- Tarvo Sõmer ja Ivo Leek. Pileti hind 10 Kell 20.00 jõukatsumised ja võistlused täiskasvanutele. Vilet laseb MTÜ Toredad Teod le registreerimine: tel: 326 1837; 5302 eurot, soodushind/eelmüük 8 eurot Pi- Tantsuks ansambel BOSS. Üllatusesinejad Kell 21.00 – Isetegevuslaste suve- 4437 letimaailmas. Info: seltsimaja, tel 326 Õhtut juhib Arlet Palmiste. simman 24. juunil kell 20.00 Kiltsi rahvama- 1837, 5302 4437 Jaanitule süütab Helsingis tegutsev ja juures Kiltsi, Vao ja Liivaküla ühine 26. augustil kell 11.00 VII matk Pärast simmanit süütame jaanilõkke eestlaste rahvatantsurühm Ülelahedad jaaniõhtu. Kavas rahvalikud võistlu- Struve kaarel. Matkatakse Struve meri- Sissepääs tasuta! sed-mängud lastele ja täiskasvanutele. diaanikaare Simuna-Võivere baasjoone Tantsuks mängib KalevBand Parematele auhinnad. Tantsuks mängib otspunktide vahel. Info: Liivika Harjo, Info ja laadale registreerimine: tel: 326 1837; 5302 4437 ansambel Koosolek. Kõik on oodatud tel 5668 8178 e-post: [email protected] Toitlustab Nurme Talu Köök osalema! Info: Siret Stoltsen, tel 5666 27. augustil kell 11.00-16.00 Laste 1951; Andero Põllu, tel 5340 0697 Vabariik Väike-Maarjas raamatukogu, 28. juunil kell 18.00 Simuna kirikus lasteaia ja noortekeskuse esisel plat- rahvusvahelise Gustav Normanni ore- sil. Laste Vabariik sõidab suvel mööda lifestivali kontsert „Koraali avarused“. Eestit ning tähistab koos lastega peagi Musitseerib Ines Maidre. Piletid 7/5 eu- saabuvat Eesti Vabariigi 100. sünnipäe- rot müügil tund enne kontserdi algust va. Töötoad igal täistunnil alates 12.00 kohapeal. kuni 15.00. Tasuta. Info: Marge Loo, tel 3.-7. juulini Kiltsi mõisas käsitöö 325 5038 loomelaager. Info: Merje Leemets, tel

VÕIVERE, KURTNA, NADALAMA JA KÄRSA KÜLADE VI KOKKUTULEK

toimub laupäeval, 15. juulil 2017 algusega kell 12.00 Kurtna külamaja juures

Oodatud on praegused ja endised külade elanikud, nende järeltulijad ja kõik, kes end nende nelja külaga seotuna tunnevad. Küla- ja perepuude istutamine, ettekanne Kurtna kooli ajaloost, vahvad mängud ja võistlused lastele, põllumajandustehnika näitus, ühine supisöömine ja kultuuriprogramm. Projekti rahastab Rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja Väike-Maarja vald Lisainfo: Ene Preem, tel 523 9550, e-post [email protected] Juuni 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Minu lugemised, minu vanasõnad, Erich Meerja Tore on, et... kogutud vanasõnad, minu käigud ja minu mõtted Tore on, et meil on ILME, tema ongi see gi kirja panna ja mutikestele keerulisi tubli Väike-Maarja emand, kes tahab ja tantsusamme õpetada! Ja üle kõige küsimus: kas viga või õp- – Irma Raatma, valla raamatukogu di- mille eest tänulik olla. Ja tänusõnu pole oskab aega võtta ja näha. Kenasti kõik Tugevat tervist, kannatlikku meelt ja petund? rektori artikkel (Väike-Maarja Valla In- tarvis vaka all hoida. Võiks meenutada, sündmused reas, löö aga valla infoleht ilusat suve! * Loen Madis-Ulf Regi, arvamusliidri foleht, mai 2017) ajendas esitama tee- et aitähi kõrval on meil ohtrasti sõnu lahti ja leia ajajäljed. päevikut 2017 (AK, Postimees, 6. mai) nekama juhataja, Erich Meerja kogutud ja väljendeid, mida kasutada: aituma, See pole kaugeltki kõik, millega Mall Võhandu 15. aprill vanasõnu Väike-Maarja kihelkonnast. aitüma, tänan, palju tänu, tuhat tänu, ILME hakkama saab. Me kõik ju tea- (Selgitus: ma olen Ilmet tänanud ja Sõber Raivo E. Tamm sai kätte Lutsu Tolleaegne B-segarühm kasutas neid ole meheks, ole terve, ole tuhandest me: tants ja „Kuremarjad”. Olen minagi kallistanud, aga saagu nüüd vallarah- huumoripreemia. Lõpuks ometi. Mäle- oma folkloorikavas Viru Särule 30 aas- tänatud. nüüd sellest osa saanud ja olen tänulik vas ka teada, et ILME on üks meie valla tan, et viimati ühendas Raivo E. rahvast tat tagasi. Minu tänu nendele inimeselastele, nõudlikule õpetajale (oi, oi vale jalg!). väärt tegija.) 1. aprillil, kui töötas ETVs selle päeva - On koer lahja, on ka peremees lah- kes minu kirjutisi infolehes on märga- Kallis ILME, leia ikka aega, et ajajäl- diktorina. Ta pidi teadustama saateid, ja. nud, neid huvitavaks pidanud ja seda aga talle ei olnud antud saatekava. Sel - Häda õpetab santi lugema (töö va- ka mulle teada andnud. päeval võisid end Raivo E-ga samasta- jalikkusest). Aitäh ja palju tervisi Teile: Aino ja Väike ekskavaatori rent 1,8 tonni, 24h 100€, koos juhiga 20€ 1h. da kõik eestlased, kes tunnevad, et neid - Meister teeb tühjast asja ja kahest Aino, Anu, Lehti, Luule, Ester, Lilian, Treileri rent, kandevõime 2,5 tonni, 3h 15€ ja 24h 25€. on elus millestki ilma jäetud: naisest, nahast kasuka (oskus ja meisterlikkus. Imbi, Heli-Liivia (perenimesid ma ei Pinnasetihendaja 160 kg, 20€ ööpäev. mehest, õnnest, andest, tunnustusest, Kasuka tegemiseks tarvitatakse tavali- kirjuta, võib-olla see ei meeldi neile). kõigest. Ma tean, et niisuguseid inime- selt 3-4 lambanahka). Kas ma unustasin kedagi? Või olen sel- Multilifti prügikast 25€ + auto km. si on palju – mitu lauluväljakutäit… - Ega keegi karjakrantsita karja lähe lest juba kirjutanud? Müüa sõelutud mulda – 8 eurot kant + transport 29. aprill (töövahendid). Milvi ja Mall ja väike Aade! Õnne ja Metsik tuisk ja torm. Jälgisin inim- - Sits kehva siid, vask vaese kuld tervist ja tänu meelespidamise eest! Tel 5664 9730, helistada õhtuti tühjas Nõva rannas lainete mängu, (sotsiaalsed suhted). Ilme kuigi nähtavus lähenes nullile. Järsku Siia sobib üks pealt kuuldud kahe- * Artikkel „Kus viga näed laita, seal nägin, et eemalt, mööda veepiiri, keegi kõne: tule ja aita“ alapealkirjaga „Milleks Väi- tuleb ja vist naine. Hakkasin mõtlema, Perekonnatuttav küsib kolmeaasta- ke-Maarja rahvamajale nõukogu?“, Väi- kas peaksin „tere“ ütlema. Et ühest kül- se poisi käest: ke-Maarja Valla Infoleht, märts, 2012, jest nagu oli sihuke teretamise kampaa- „Kuidas lasteaias läheb?“ kirjutaja Aare Treial, haridus- ja kul- tuuriosakonna juhataja. Sama autori (tuli tööle 01.11.2011) sulest ilmus 2012. aasta sep- tembrikuu infolehes lugu „Pil- dikesi ametnikutööst“. Ja veel ei kanna maja selt- simaja nime. Tolle aja Väi- ke-Maarja rahvamaja tegevust jälginud autor küsib: Kui tihti peab toimuma noortedisko? Aga täiskasvanutele? Kas kut- suda esinema VAT-teater? Kas rahvamajas peaks toimuma kasutatud riiete müük? Kas rahvamaja vajab kahte kul- tuuritöötajat? Kas on õige, et rahvamajas on nii palju tant- suringe? Vaeb ka oletatavaid vastusevariante. Juba 6. märtsi 2012. a Ilme Sein ja Kuremarjad tänavusel Pandivere päeval. Foto: Silvi Aasumets määrusega nr 1 kinnitas Väi- nia. Aga siis hakkasin mõtlema, et mis Poiss: „Hästi, mängime kogu aeg.“ ke-Maarja Vallavalitsus Väike-Maarja see naine minust arvab, kui ma teda kõ- Onu: „Kellega sa seal mängid?“ Rahvamaja nõukogu moodustamise netan ja äkki on kampaania ka juba läbi Poiss: „Poistega mängin.“ ja töökorra. Nõukokku võisid esinda- – siis jään topelt lolliks. Otsustasin, et Onu: „Miks sa tüdrukutega ei män- ja saata: Väike-Maarja gümnaasium, ei ütle. Aga kui see Aphrodite, vatjov- gi?“ muusikakool, rahvamaja, põllumeeste ka seljas ja kummikud jalas, minuni Poiss: „Raha ei ole.“ selts, naisselts, tantsuselts Tarapita jõudis, ütles ta ise mulle ootamatult: * Lõpp sündmustest osavõtmise ja Maarjakelluke ning MTÜ Meie Kilt- „Jõudu!“ ja läks tagasi vaatamata edasi. loole (Infoleht, mai 2017) si. Kõige tähtsam teade: Rahvamaja Pomisesin kampaanianõuete kohaselt: 29. aprillil 2017 kell 19.00 toimus hakkab tegutsema väikemaarjalaste „Tere!“ Huvitav, mida ta minust tahtis?“ Tarapita tantsupäeva pidu „Ka mina huvides. Ärakirja lõpp. jään“ Väike-Maarja seltsimajas. (Tant- Asutamisest on möödas viis aastat. * Pealt kuuldud, Postimehest loe- supäeva pidusid korraldatakse juba Milliseid küsimusi esitaksid asjaosa- tud. hulk aastaid.) Sellel peol käis „Seltsi- lised praegu? Kuidas on vigu nähtud? Ema: „Mida te täna lasteaias män- maja sõbra“ nimega pärjatud Ester Mäe Kuidas on aidatud? Kuidas on inime- gisite?“ (nimetuse sai aastal 2015) kaaskonna- si kaasatud? Kuidas kaasa tuntud ja Robin (4a): „Kodu“. ga. Tantsuõpetaja märkas, oskas Estri abistatud? Osundage, kust leida märke „Kas olid isa või?“ laudkonnale kohalviibimise eest poo- nõukogu tööst? Kiitust rahvamajale? „Õnneks mitte.“ lehoidu avaldada (nad ei esinenud). Palun teadjatel vastata infolehe kaudu. „Miks sa siis isa ei taha olla?“ Kingiti kommikarp. Ilus ja meeldejääv P.S. Vaatamata kirbukirjas esitatud „Ükski laps ei taha isa olla. Siis hak- tegu. Siin ei kehtinud lause – „Häm- teatele „Kolmekümnes kodukandipäev“ kavad kõik kohe käsutama, et tee seda mastav on vananedes muutuda nähta- ja muudele inforaasukestele kaugjuh- ja tee seda.“ matuks“!!! timise teel: ilma tere ütlemata, ilma „Kes sa siis olid?“ Minu ÕS, Tallinn, Valgus, 1980, järg- head tegutsemist soovimata, oli pidulik „Liblikas, ma sain vaba olla! Aga üks neb sõnale kaasama sihuke rida: kaasa- päev lahe! Tänan Kukerpillide ja Venno laps oli koer. Teda kõik paitasid.“ tõmbamine; kaasasõit; ~sõitja; ~sün- Loosaare kaasamise eest. Et sai näha * Vanasõna – Tark on see, kes tun- dinud (omadus); tegemine; ~tegija; Stockholmi välis-Eesti tantsurühma neb, et ta alles rumal on. toodud (raamat); ~tundmine~tõmba- (nii innustunud Virvelit). Tore, et see- Nii ma hakksingi tunnis käima. Õpe- mine; ~töötamine; jne. Soovin ka olla niorid said teha ühiseid tantsuproove taja on Tiia Uutsalu. Koht Väike-Maarja kaasatud! (Väike-Maarjas ja Kiltsis) ja ühisel nõul hooldekodu õpituba. Ragistame aju- * Aitähi-päeva, 11. jaanuaril (võetud sõita Rakverre maakondlikule seenior- sid. Kõige rohkem on meid, eakamaid, Marju Lina sulest Virumaa Teataja le- tantsupeole. Tänu! korraga koos õppimas-harjutamas viis hekülgedelt) võib tähistada iga inime- usinat. Rõõmustame kui harjutuste või ne, sest tänusõnadel on maagiline toi- Ilme Sein mõistatustega „mäele jõuame“. me: need rõõmustavad ja avaldavad tä- See vanasõna, mida just lugesite, oli helepanu, mida vajab igaüks. On palju, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi üks kuueteistkümnest Tiia antud üles- annetelehel ülesandega: Lisa vanasõ- TALUTURG nadesse puuduvad sõnad! Ette antud Väike-Maarja sõnad tuli kirjutada tühja kasti. Põllumeeste Seltsi R, L 10-15 Paar vähemtuntud vanasõna veel TAASKASUTUSKESKUS Väike-Maarja bussijaamas Tiia varasalvest: Tamsalu mnt 1 - Külm on hea külaline, aga paha pe- Müügil kohalike tootjate remees. on avatud köögivili, piima- ja teraviljatooted, - Kes virga vilja ära sööb, kui laisku laupäeviti kell 10-13. hoidised, mesi, käsitöö. maa peal ei ole… * „Mälestuspink Erich Meerjale“ Info: tel 5656 4959 (Tiia) Info: tel 526 0283 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Juuni 2017.a. Koguduste teated Võetakse tööle Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! CE kategooria autojuht Astu reipana edasi eluteel, Väike-Maarja koguduses Jumalateenistused igal teisel püha- Eesti-sisesele veole. päeval kell 13.00. olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel … Kogudust teenib hooldajaõpetajana Tel 502 9299; 5684 2055 Ralf Alasoo. Tel 5850 5772, [email protected] Juuli e-post: [email protected] EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 93 Leida Sirgmets – 18. juulil 81 Mall Võhandu – 27. juulil Tamme 3 (postiaadress Jaama 2-15), 92 Hilda Naggel – 13. juulil 81 Vilma Heinsaar – 31. juulil 46202 Väike-Maarja, internetis: http:// Müüa 91 Hildegard Võsumets – 12. juulil 80 Mall Kirsipuu – 3. juulil www.eelk.ee/vaike-maarja/. 89 Juline Kasepere – 4. juulil 80 Raissa Švatšova – 7. juulil Koguduse veebil saab Facebookis lii- kolmetoaline 88 Ellen Mets – 28. juulil 80 Helju Lindret – 9. juulil tuda grupiga „Taastame Väike-Maarja möbleeritud korter 87 Linda Maripuu – 6. juulil kiriku!“ 80 Marta Vassiljev – 22. juulil Väike-Maarjas 86 Valve Ehatamm – 25. juulil 80 Aita Guitor – 24. juulil 85 Vilma Sapar – 16. juulil 80 Linda Raag – 26. juulil Põhja tänaval. 84 Susanne Esinurm – 17. juulil Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti 80 Viktor Lorvi – 30. juulil kell 10.30. 83 Erna Leemets – 10. juulil Kontakt: tel 5648 0612 75 Milvi Murulaid – 13. juulil Koguduse vaimulik on 83 Aino Aren – 12. juulil 75 Maie Piirsalu – 19. juulil Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. 83 Leida-Miralda Komusaar – 14. juulil 75 Tiiu Tilk – 24. juulil Koguduse veebileht: 83 Laine Käro – 19. juulil http://avispea.edicypages.com/et 82 Mart Mitt – 6. juulil 75 Osvald Leiten – 30. juulil Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, Telli 82 Milvi Raudsik – 18. juulil 70 Reet Soidla – 3. juulil kokkusaamine toimub igal neljapäeval Eesti lipud, vimplid, 70 Aarne Poom – 7. juulil kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. 82 Aita Baltšunas – 26. juulil vardad ja varda- 81 Maria Raitšuk – 2. juulil 70 Urve-Inna Roots – 11. juulil Simuna koguduses Jumalateenistused pühapäeviti hoidjad 81 Ester Mäe – 14. juulil 70 Mati Kaso – 11. juulil kell 11.00. 81 Liili Heinla – 24. juulil 70 Ene Sarap – 14. juulil e-poest www.lipuvabrik.ee Koguduse õpetaja on Enn Salveste. 81 Per Martin Tvengsberg – 26. juulil 70 Marika Kaasik – 14. juulil EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna Kaup kätte ühe tööpäevaga! Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, August e-post: [email protected] 95 Marie Vainsalu – 14. augustil 82 Silvi-Mariie Pohlak – 10. augustil EELK Simuna ja Juuda koguduse arvel- 95 Michail Metelitsa – 18. augustil 82 Helju Vainomaa – 28. augustil duskonto annetuste tarvis on: Swed- Anda üürile 92 Anna Pakkonen – 15. augustil 81 Viivi Sepp – 6. augustil bank IBAN: EE852200001120184054. ühetoaline korter 90 Ellen Kuntor – 21. augustil 81 Valve Ustav – 21. augustil Väike-Maarja alevikus 90 Helgi Meidla – 23. augustil 81 Jüri Kalvet – 22. augustil 89 Leida Kask – 21. augustil 80 Ülo Kurm – 5. augustil Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- Jaama tn 19-8. 89 Eha Jõgi – 23. augustil 80 Vilja Hani – 17. augustil nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Kontakt: 5598 0035 88 Erich Metspõld – 20. augustil 80 Linda Rüngas – 17. augustil võimalik kohtuda teistel aegadel. 87 Ingrid Tammus – 15. augustil 80 Ilmar Urbas – 22. augustil Kalmistumeistrite kontaktandmed: 86 Eldor Sirel – 6. augustil 80 Helgi-Lii Sikkar – 28. augustil EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 86 Õie Ehastu – 25. augustil 75 Ene Jürna – 6. augustil nr Swedbankis on EE652200001120247658. Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944 OÜ Estest PR 85 Kalju Janson – 11. augustil 75 Malle Kutuzov – 13. augustil 84 Arved Pohlak – 2. augustil 75 Ando Urm – 13. augustil OSTAB 84 Heldur-Eugen Siim – 5. augustil 75 Erna Neem – 16. augustil Surnuaiapühad metsa- ja põllumaad. 84 Miralda Uuli – 18. augustil 70 Mall Lepiksoo – 3. augustil Simuna kalmistul: 23. juunil kell 11.00 84 Veliida Sorgus – 26. augustil 70 Leili Reismann – 27. augustil Pärast jumalateenistust kabelis soovijatele kaetud armulaud. 84 Lidia Lepiksaar – 28. augustil 70 Lilli Kaasik – 28. augustil Info: Enn Salveste, tel 5345 3967 Info telefonidel: 504 5215; 514 5215 Väike-Maarja vanal kalmistul (Tamsalu mnt): 16. juulil kell 13.00 Soovime õnne ja tugevat tervist! Info: Ralf Alasoo, tel 5850 5772, Väike-Maarja Vallavalitsus NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, Võnnusvere kalmistul (Avispea külas): 16. juulil kell 14.00 Ilusalong Maarjailu teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Info: Eerek Preisfreund, tel 524 1982 Ravi 1A Väike-Maarjas Mälestame Juuksur Eakate suvesõit viib Ida-Virumaale Igale meist on antud aeg – aeg tulla, olla ja minna … 13. juulil kell 7.00 algab Väike-Maarja valla eakate ekskursioon Sandra Kullas Ida-Virumaale: Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Sinimäed, Toi- Info ja broneerimine: Leo Pon 20.03.1955 – 08.05.2017 la-Oru park. tel: 5322 9228; Arno Toomeniit 23.06.1980 – 13.05.2017 Väljasõit vallamaja eest. Osalustasu 16 eurot. Aare Aitsar 19.04.1952 – 14.05.2017 Info ja registreerimine: 325 5636 Tõnu Kuusk 06.04.1961 – 28.05.2017 Anne-Liis, tel 5190 1043, Leili, tel 5647 5478 Algi Laumets 14.01.1940 – 25.05.2017 Lidia Krugol 25.05.1954 – 28.05.2017 Kas teadsid, et võid Eldur Roos 30.04.1952 – 02.06.2017 Õnnitleme noorimaid vallakodanikke ennast tervisliku toiduga Madis Sade 12.05.1997 – 02.06.2017 saledaks süüa? Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, Kõht on täis, magusaisud Väike-Maarja Hooldekodu pea algamas teed kaks jalga nii väikest … kaovad. Trenn ei ole (Ravi 1, I korrus) kohustuslik! Lenna Saaremäel – 9. mail päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid Sandro Sozashvili – 10. mail Alusta TASUTA: URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Simo Kriel – 24. mail erikorgu.ee • naha- ja haavahooldusvahendid, Olge rõõmsad, terved ja tublid! • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 5. kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Tellitud tooted tuuakse kohale 21. juulil kell 9.00 – 12.00. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Simuna osavalla ruumides Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, saab tellitud tooted kätte 21. juulil kell 13.00 Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2100 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!