Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € SEPTEMBER 9/2018

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN kasutamata loodusvarakasutamata Läätsed ja magamiskotid Suplejate sügelushaigus Kapimaa jaCostaKapimaa Rica Ogalik AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee TELEFON: 659 9400, 800 7000 e-kiri: [email protected]

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii! Sisukord

Ogalik Foto: Kaido Haagen

69. aastakäik Nr 9, september 2018 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 40 Poster: Peeter Karask

3 Sõnumid 42 Intervjuu: Linnuvaatlusharrastus on arenenud ühiskonna tundemärk 10 Mitu ogalikku ujub Liivi lahes? Eesti ornitoloogiaühingu juhatajat Lauri Saks, Lagle Matetski, Mehis Margus Otsa küsitlenud Riho Marja Rohtla ja Elor Sepp pakuvad, et olu- lise osa Läänemere kalasaagist võiks 48 Lääne-Kapimaa põõsastikke taas hõlmata õlirikas pisikala avastamas Aleksander Pototski kirjeldab mee- 16 Tallinna nullmeridiaan ja teised leolukaid putukateaduslikke retki Eesti meridiaanid Aafrika lõunaosa vähe tuntud kooslu- Taavi Pae tuletab meelde Eestit läbi- sesse fynbos’esse nud nullmeridiaane – praegu kasu- tusel olev Greenwichi meridiaan on 56 Looduselamus maailmast: pigem uuema aja nähtus Costa Rica basilisk ja kauni- värvilised konnad 20 Geodeet Johann Heinrich Schmidt Hendrik Relve seekordne lugu viib Taavi Pae meenutab olulist geograa- Kesk-Ameerika liigirik- fi, kelle elukäigust on seni olnud väga kasse loodusesse – 31 vähe teada märkimisväärne osa Costa Rica sissetulekutest 22 Metsakukk, saksaking ja lihtsalt tuleb just looduskaitsest ja pääsusaba: mida kõneleb nendest rahvusparkidest rahvapärimus? Marju Kõivupuu jagab 61 Tööjuhend: rahvapärimust selle aasta Kuidas leida sobiv magamiskott? linnu, orhidee ja rah- Timo Palo aitab loodushuvilist prak- vusliblika kohta: rahvas tiliste nõuannetega: mida tähendavad on neid olendeid hästi magamiskoti kraadipiirid ja millist teadnud ja tundnud toodet ikkagi eelistada? 42 26 Positsioonivahetus 66 Tiit Kändler mätta otsast: loorkullide seas: väljade Võõrtöösipelgate Eesti asemel stepid? 48 Ülo Väli jätkab kodumaiste loorkul- 68 Aiast ja põllult: Vanad head läätsed lide tutvustamist kahe liigiga, kellest Triin Nõu annab ülevaate iidsest kul- seni tavaline välja-loorkull on muutu- tuurtaimest, kes vahepeal oli Eestis nud haruldaseks ja haruldane stepi- unustatud, ent viimasel ajal on uuesti loorkull tavalisemaks põllule ja kööki jõudnud

31 Kus elavad meie väikelendlased? 71 Kas nähtamatut peab kart- Oliver Kalda, Rauno Kalda ja Maris ma ehk Suplejate sügelus- Pärn toovad selgust väikelendlasteks haiguse põhjustajad kutsutud habelendlase ja tõmmu- Ronald Laarmaa, Ingmar Ott, lendlase levikusse Karoliine Lagle-Zirnask ja Katrin Saar tutvustavad suplejatele ebameel- 36 Sada rida Eesti loodusest: divusi tekitavat loomakest, kes on 56 Suhtumine loodusesse kujuneb Eestis küllaltki laialt levinud lapsepõlves. Erik Puura 74 Kroonika 39 Üks Eesti paigake: Vohnja mets: koopanaiste kodu 78 Mikroskoop Juhani Püttsepp pajatab Virumaa eraklikest naistest, kellest teavad 79 Ristsõna lugusid rääkida ka praegused vane- mad Kadrina ja Uku küla elanikud 80 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |577| 1 Toimetaja veerg Sissejuhatus praktilisse

looduskaitsesse 69. aastakäik Nr 9, september 2018 Toimetuse aadress: hel hilissuve hommikul avas- ruutmeetri kohta, kui seal ei askel- Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu tasime kanaaedikust kolme daks jalus lugematu hulk tülikaid ... e-post [email protected] kauni muna asemel kärntõ- jumal teab, mis nende kõigi nimed tel 742 1143 biseÜ rebase, kes sulissõbrad looja- on, aga igaüks neist söandab preten- Peatoimetaja Toomas Kukk karja oli saatnud. Peaaegu karvutu deerida oma elementaarsete mutuka- 742 1143, [email protected] peletis oli puurivõrgu hammastega õiguste kaitsele, kindel see. Toimetaja Helen Külvik katki sikutanud – ilmselt oli pikalt Nii edasi mõeldes polegi vist pääsu, 529 4033, [email protected] pusimist. Inimest nähes ei ilmutanud tuleb astuda vana hea Linné jälgedes- Toimetaja Juhan Javoiš elukas sugugi pelgust, lonkis eema- se ja lüüa oma naabrid kaitsevääriku- 5661 0851, [email protected] le üsna vastumeelselt ja veel kaks se järgi kolme lehte. Toimetaja Katre Palo päeva hiljem nägime teda aias ringi 1. Nood, kes jäävad olulisel määral 521 8771, [email protected] luusimas, küllap kaotsi läinud saaki jalgu inimese elulistele huvidele. Siia Sõnumitoimetaja Piret Pappel [email protected] taga nutmas. Keskkonnainspektsioon hulka võiksid käia näiteks ehhino- Keeletoimetaja Monika Salo meid ei lohutanud: linnas rebasejahti kokk-paeluss ja linnarebased. Ilmselt 742 1186, [email protected] pidada pole nende võimuses. suurem jagu meist kirjutaks alla, Küljendaja Raul Kask Nördinud kanaomanikena olime et sellised õnnetud olevused vaja- [email protected] muidugi veendunud, et ainus mõist- vad vaid malakat ega mingit kaitset. Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri lik võimalus oleks seesugused õnne- Õnneks on inimene niivõrd vintske Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 tud hukata. Ammu oleks aeg luua tümikas, et Maa loodusrikkuses lei- www.loodusajakiri.ee sellega tegelev ametkond: rebased on dub seda esimest rühma vaid näpu- www.facebook.com/eestiloodus meie asulates varsti sama tavalised otsaga. kui vanasti olid hulkuvad koerad (vt 2. Nood, kes jäävad jalgu inimese Eesti Looduse 2015. aasta jaanuari- elutervele mugavusele ja edevusele. ja septembrinumbrit). Põhioht pole Siia hulka käivad siinse jutu kange- ju lemmikloomi ähvardav kärntõbi, laste seast ehk süüdiklestad. Nende Vastutav väljaandja Riho Kinks pole ka murtud kanad, hoopis suu- puhul oleks inimesel süvaökoloogili- [email protected] rem mure on rebase väljaheidetega selt viisakas otsida aupaklikke komp- Tellimine: www.tellimine.ee leviv ehhinokokk-paeluss, kes on elu- romisse, nii meelevastane kui see 617 7717, [email protected] ohtlik inimesele. mõnel juhul ka ei tundu. Reklaamijuht Helen Lehismets Pisut rahulikumalt järele mõeldes 3. Nood, kes jäävad jalgu inimese 610 4106, [email protected] hakkas pilt muutuma. Rebane, aga lodevusele – teisisõnu, hiilivale ene- Ajakiri ilmub miks mitte ka süüdiklest ja isegi pael- sehävitusele. Need tänuväärt kaas- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel uss, on ju meie looduse põlisliigid. lased toimivad tegelikult n-ö vihma- Kas inimestest pole upsakas seada vari-liikidena (ingl umbrella species) enda huvid nende omadest kõrgema- inimesele endale, olgugi et me ise nal- le? Kuid teisalt – meie rändasime siia jalt seda ei teadvusta. Sellisena vää- kanti pärast jääaega üsna samal ajal rivad nad kompromissitut kaitset ja kui reinuvader ja eks ole meil siiski häbi olgu kellelgi vastu viriseda. süvaökoloogiline täisvoli oma õiguste Kes meie naabritest kuhu rühma eest võidelda. käib – see küsimus nõuab muidugi © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 Sedapidi vaadates varitseb jälle- põhjalikke mõttetalguid. Minu hin- Summaries of some articles can be found at gi oht taandada kogu ülejäänud loo- nangul kuulus näiteks kolmandasse our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg dus inimese tarbeväärtuse tasemele. rühma ka õnnis Haabersti paju, aga kk is s tu e s Miks peaks uhke ristmik alla van- tee-ehitusfirma aktsionär ei ütleks K duma vanale hõbepajule, kui meile, mulle sellise avalduse peale enam 4041 0820 PEFC/19-3-3 inimestele, meeldib autoga ringi tos- tere. Esmajärgus võiks ent teadvus- Trükitoode sutada, ja paju, sindrinahk, ei anna tada kõigi kolme rühma olemasolu ja Trükitud trükikojas Printall meile ei õunu ega kütet? Rääkimata läbi näha häma, kui neid ühte patta näiteks Eesti metsast, mis kindlas- püütakse panna. ti pakuks suuremat puidutootlikkust

2 |578| EEsti LOODUs SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti õpilased võitsid rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil kolm medalit

änavu peeti rahvusvaheline geograafiaolümpiaad 31. juu- list 6. augustini Kanadas TQuebecis. Tallinna reaalkooli õpilased Laura Altin Foto: Markus Vaher ja Andreas Must said hõbemedali. Tallinna Õismäe güm- naasiumi õppur Kaspar Klettenberg pälvis pronksmedali. Võistlus koosnes kolmest osast: kir- jalik töö, välitööd ja multimeediatest. Kirjalikus töös olid ülesanded rahvasti- ku, turismi, korallriffide, jõgede, Ebola viiruse leviku ja liustike kohta. Välitöödel Baie-Saint-Pauli piir- konnas pidid võistlejad kaardistama kultuuripärandit ja andma soovitusi, kuidas seda hoida, ning kandma kaar- dile Gouffre’i ning St Lawrence’i jõe Tagareas Markus Vaher (vasakul) ja Andreas Must, ees Tiit Vaino ja Kaspar Klettenberg kaldaala ja tegema planeerimisette- panekuid. Olümpiaadi võitis Venemaalt pärit Tiit Vaino 137. kohal. Võistlusest võt- juhendajatena TÜ teadur Taavi Pae ja õppur. Eesti õpilastest oli Markus tis osa 165 õpilast 43 riigist. Igast rii- TÜ doktorant Laura Altin. Võistluse Vaher üldarvestuses 29., Andreas gist sai olümpiaadil osaleda kuni neli korraldas Lavali ülikool. Must 42., Kaspar Klettenberg 77. ja õpilast. Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpilane Eesti õpilasi saatsid võistkonna TÜ teaduskool / Loodusajakiri

mõned kõrgemad mustikapõõsad. Maaülikoolis on aretatud Tõenäoliselt olid need ahtalehise mustika ja kännasmustika hübrii- Eesti esimene mustikasort did. Taimi Paal kogus kõige suure- änavu registreeris põlluma- mate viljadega ja kõige saagikamalt jandusamet Eesti esimese põõsalt marjad kokku ning eral- aedmustikasordi ’Are’. das neist seemned. Esimesed külvid TMustikate teaduslikku uurimis- tehti 1999. aasta talve alguses; suve tööd alustati Eesti maaülikoolis üle jooksul kasvatati umbes 500 taime. 20 aasta tagasi, esimene teadus- Allikas: maaülikool Eesti Need istutati 2000. aasta kevadel lik katseistandik rajati 1997. aastal Metsa talu istandikku, kus jätkus Tartumaale Metsa tallu. Sort ongi aretustöö. 2014. aastal saadeti ’Are’ nime saanud talu peremehe Are sordivõrdluskatseteks Poolasse ja Roosvaldi mälestuseks. 2017. aastal saabus sordikinnitus. Maaülikooli teadlane Taimi Eestimaise sordi eelis on vürtsi- Paal on meenutanud, et ’Are’ juu- kas-hapukas maitse ja marjade hili- red on Kanadas. 1998. aastal käi- sem valmimine. Üks mari kaalub sid eestlased Truro ülikooli juures ligikaudu poolteist grammi. Põõsalt asuvas mustikauurimise instituu- Eesti esimene mustikasort on nime- saab keskmiselt 800 grammi marju. dis. Välitöödel Prints Edwardi saa- tatud marjakasvatushuvilise Are rel leidsid nad ühest katsetalust Roosvaldi auks Eesti maaülikool / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |579| 3 Sõnumid Foto: Aleksander Kaasik / Wikimedia Aleksander Kaasik Commons / Foto:

Haneränne Sassi poolsaarel Linnukaitsjad ja kütid on jahituristide koolitusnõude suhtes eri meelt lates 20. augustist võib Eestis tud elektrooniliste peibutusseadmete tehtud sisulisi muudatusi. pidada jahti veelindude- kasutamise keelu vastu. Möödunud hooaja linnujahista- le. Keskkonnaministeeriumi Kuna jahiseaduse järgi korraldab tistika järgi suurenes kütitud hane- teatelA tuleb sel aastal välismaalt oma maal väikeulukijahti maaoma- de-laglede arv: 6500 lindu on uus Eestisse jahile sõitnutel enne küt- nik, palub EJS just neil jälgida, kes rekord. Nagu igal aastal tekitas mul- tima minekut läbida koolitus Eesti nende aladel toimetab ja kas kõik käib lugi osale jahimeestele probleeme las- õigusaktide ja hea jahindustava kohta. kehtiva korra kohaselt. Samuti taunib tud lindude määramine. EOÜ teatel Erikoolituse teeb välismaa linnukütti- selts pöördumises jahituristide aluse- võib ametlikust statistikast tihti leida dele kohustuslikuks jahiseaduse muu- tut süüdistamist ja palub vältida liig- ano­maaliaid, nagu merelindude (eriti datus, mis jõustus augusti alguses. seid emotsioone, kui võetakse sõna hallhane) arvukas küttimine sisemaal, Koolitusi korraldab Eesti jahi- linnujahi teemal. ja määramisvigu, millele viitab hane- meeste selts (EJS), kes pöördus jahi- Mullu sügisel algatas Eesti orni- liikide kummaline osakaal. Nõnda on hooaja alguses meedia kaudu kõigi toloogiaühing (EOÜ) kampaania vähemalt veerand hallhaneks peetud Eesti jahimeeste ja nende kaudu riiki „Aita lõpetada seaduslikud veelindu- lindudest valesti määratud. Suure tõe- saabunud jahituristide poole üleskut- de tapatalgud!“, mille põhieesmärk oli näosusega pole korrektne ka hanedest sega jälgida väga täpselt nii jahisea- kehtestada kütitud veelindude päeva- veelgi raskemini määratavate lindude dust kui ka jahipidamise head tava. limiit ja piirata korraga lastud lindude jahistatistika. EJS kinnitusel on nad koolituse kor- arvu. Rahvaalgatusega liitus üle 2500 Jahieeskirja järgi kestab partlaste, raldajana teinud kõik endast oleneva, inimese. Keskkonnaministeerium, rii- laukude, kajakate ja tikutajate jaht et linnujaht kulgeks ka jahituristide gikogu keskkonnakomisjon ja jahi- 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid osavõtul seaduskuulekalt. meeste selts seda algatust ei toetanud. ja laglesid võib küttida 20. septemb- Möödunud aastal käis EJS andme- EOÜ hinnangul on uus koolitus- rist kuni 30. novembrini. tel Eestis külalisjahil umbes 1200 vee- nõue pelgalt formaalsus, mis ei mõju- linnukütti, jahiseadust rikkusid jahi- ta korraga kütitud lindude hulka. Keskkonnaministeerium/EJS/EOÜ/ turistid ühel korral. Kordagi ei eksi- Seega ei ole veelinnujahi korralduses Loodusajakiri

4 |580| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Urmas Sellis Foto:

Alutaguse metsad Foto: Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons Ivo Kruusamägi / Foto: Eesti saab uue rahvuspargi alitsus on kiitnud 26. juuli istungil heaks looduskaitse- GPS-saatjaga konnakotkahübriid Teele seaduse muutmise eelnõu, millegaV luuakse Alutaguse rahvus- park. Edaspidi arutab rahvuspargi asutamist riigikogu. Konnakotkahübriidid Alutaguse rahvuspark luuak- aitavad selgitada, kuhu linnud rändavad se Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning uur-konnakotka ja väike-kon- pärase loodusliku ristamisekspe- pärandkultuuri kaitseks. Loodav nakotka ristumine on Eesti rimendina, mis aitab selgitada lin- rahvuspark paikneb Ida-Viru maa- linnuhuvilistele olnud juba dude rännet mõjutavaid tegureid. konnas Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Spaarkümmend aastat tuttav teema. Hiljuti ilmus ajakirjas Proceedings Toila valla territooriumil. Eeskätt on sellest räägitud kui mää- of the Royal Society B Eesti maaüli- Alutaguse piirkond on ajalooliselt ramisraskuste põhjustajast ja harul- kooli vanemteaduri Ülo Väli juhi- Eesti suurim okasmetsade ja soode dast suur-konnakotkast ohustavast tud rahvusvaheline uuring, kus ala. Kavandatavasse rahvusparki jää- tegurist. Hübriidiuuringud aitavad on vaatluse all konnakotkahüb- vad Eesti pikim liivarand ja ainulaad- vastata ka üldbioloogilistele küsi- riidide rändemuster. Selleks on ne Smolnitsa luitestik Peipsi põhja- mustele. Eestis, Leedus ja Poolas koonda- rannikul, Eesti suurima vooluhul- Näiteks on kaua arvatud, et tud rändeandmed GPS-saatjatega gaga Narva jõgi koos Struuga vana- lühiealiste väikelindude rände ajas- märgistatud isendite ja ristandi- jõgede ning luhtadega, Eesti suu- tuse, suuna ja pikkuse määravad ees- te kohta. rima järvede tihedusega maastik kätt pärilikud tegurid, aga pikaealis- Selgus, et hübriidid asusid ena- Kurtnas, Agusalu mandriluited ehk tel lindudel on olulisem õppida oma masti teele sama vara kui väike-kon- kriivad, Poruni ürgmets ja Puhatu vanematelt ja teistelt liigikaaslastelt. nakotkad, aga ei lennanud nii kau- soostik, mis on üks suurimaid Põhja- Paraku on suurte pikaealiste liikide gele, kuigi seda võiks eeldada sot- Euroopas. rännet seni märksa vähem uuritud siaalsete tegurite suure rolli korral. Rahvuspark luuakse seniste kait- kui värvuliste oma, kuid ajakohased Selle asemel jäid ristandid talvitama sealade põhjal. Kavandatava rahvus- tehnoloogilised võimalused, näiteks pigem suur-konnakotkastega sama- pargi pindala on 43 568 ha. Kui rii- täpsed GPS-saatjad, toetavad just le laiuskraadile. Ka sarnanesid hüb- gikogu kiidab Alutaguse rahvuspargi suurte liikide uuringuid. riidide rändesuunad ja taliterritoo- loomiseks vajaliku seadusemuuda- Meil pesitseb kaks väga erine- riumide suurus pigem suur-konna- tuse heaks, koostab keskkonnaamet va rändestrateegiaga konnakotkalii- kotkaste omaga. See näitab, et ehkki rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu ja ki. Väike-konnakotkas lahkub vara liigikaaslased ja keskkond võivad avalikustab eelnõu. Plaanis on kaitse- ja lendab talveks Lõuna-Aafrikasse. pikaealiste lindude rändestrateegiat eeskiri avalikustada 2019. aasta algu- Suur-konnakotkas asub teele hil- mõjutada, on pärilike tegurite roll ses. Samuti koostatakse rahvuspargi jem ning talvitub Lõuna-Euroopas ka neil liikidel märksa suurem, kui kaitsekorralduskava. või Lähis-Idas, mõnikord ka Põhja- seni arvatud. Aafrikas. Keskkonnaministeerium/ Teadlased saavad kahe liigi Eesti maaülikool / Kotkaklubi / Loodusajakiri hübridiseerimist käsitada suure- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |581| 5 Sõnumid

Matthew Gardner ja David Pereira. Noored bioloogid kammisid läbi ligi 34 000 hektarit männimetsi ja lasid seal kõlada puukoristajalaulul, lootes linde välja meelitada. Ühtlasi kogu- Foto: Matthew Gardner Foto: sid noorteadlased infot puukoristaja elupaikade kohta ning said täpse üle- vaate, kui palju kahju oli tunamullune torm metsale teinud. Maikuus õnnestus mõlemal eks- peditsioonil haruldast lindu mitu korda näha ja inglastel ka filmida. Kõik vaatlused tehti Lucaya piirkon- nas. Matthew Gardneri kinnitusel Sitta insularis on üks maailma haruldasemaid sulelisi kohati puukoristajat kolme kuu jook- sul kokku kuuel korral. Alati nähti ainult ühte lindu ja nii tekkis mulje, Bahama saartelt on leitud et see võib olla oma liigi viimane isend. Bahama üliõpilastel õnnestus väljasurnuks peetud lind näha üht noorlindu, samuti kohtasid nad korraga kahte puukoristajat. Pole rnitoloogid leidsid Bahama Bahama asurkonna suuruseks umbes teada, mis soost need linnud olid. saartelt üle pika aja puuko- 1800 lindu. 2007. aastal loendati neid Linnuteadlased ei julge lubada, kas ristajalaste sugukonda kuu- vaid 23 ja kümmekond aastat hiljem bahama puukoristaja suudetakse väl- luvaO liigi Sitta insularis. Vahepeal nähti pidevalt ainult mõnda isendit. jasuremisohust päästa, sest neid on arvati, et orkaan Matthew hävitas Tõenäoliselt hakkas liik hääbuma väga vähe alles jäänud. Saarestiku 2016. aastal linnu elupaigad ning liik juba 1960. aastatel, kui bahamalased männimetsad, kus see liik elab, vaja- on Maalt kadunud. Paraku on tõe- asusid usinalt metsa raiuma ja puu- vad kindlasti tõhusat kaitset, kuna seal näoline, et alles on vaid üksikud isen- koristaja elupaigad hävisid. Lindudele elutseb teisigi endeeme, nagu bahama did ja bahama puukoristaja on suures teevad liiga ka hulkuvad kassid ja saa- pääsuke (Tachycineta cyaneoviridis) väljasuremisohus. rele sisse toodud pesukarud. ja bahama masksäälik (Geothlypis See liik elutseb vaid Grand Bahama Sel kevadel tegid saarel välitöid rostrata). Männikud on oluline pea- saare männimetsades, kust ta pesitseb Põhja-Bahama ülikooli õppurid, keda tuspaik ka Põhja-Ameerikast saabu- vanadel puudel. Populatsioon hakkas juhendas Zeko McKenzie. Samuti vatele rändlindudele. kiiresti hääbuma 21. sajandi alguses. asusid puukoristajat otsima Inglismaa 2004. aastal hindasid bioloogid Grand East Anglia ülikooli magistrandid East Anglia ülikool / Loodusajakiri Loodusteaduslike erakogude omanikke oodatakse osalema rahvusvahelises küsitluses rakollektsioonid võivad sisal- gude omanikele juhtnöörid ja neid dada mõne liigi või piirkon- juhendatakse välja valitud kogude na kohta väärtuslikku teavet, digiteerimisel. Ühtlasi selgitatakse kuidE tihti ei ole see teadlastele kät- välja, milliseid vahendeid erakogu- tesaadav. jad vajavad, et digida kollektsioone Üleeuroopalises teadusprojektis ja hallata ning jagada digisisu. osalev Tartu ülikooli loodusmuu- Lisanformatsiooni ja viite küsi- seum kutsub loodusteaduslike era- mustikule leiate loodusmuuseumi

kogude omanikke osalema küsitlu- Wikimedia Commons Dysmachus / Foto: kodulehelt www.natmuseum.ut.ee/ ses, mis aitab selgitada erakogude et/erakogude-kysitlus. digimise ja andmebaasistamise het- keseisu Euroopas. Küsitluse tule- Tartu ülikooli loodusmuuseum / muste põhjal koostatakse erako- Teokarbikogu Loodusajakiri

6 |582| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Allikas: Tartu tähetorn Tartu Allikas:

tartu tähetorn Foto: Jörg Hempel / Wikimedia Commons Hempel / Jörg Foto: kutsub õpilasi taevast pildistama

artu tähetorni eestvõttel on käimas astronoomiateemali- ne fotovõistlus kooliõpilastele. TTöid võivad esitada kõikides Isane kirju-tumesilmik vanustes koolilapsed; fotosid ooda- takse neljas kategoorias: tähistae- vas ja atmosfäärinähtused; Kuu; meie Päikesesüsteem; süvataevas. Soe suvi tõi meile uue „Astrofoto võistlus on suurepä- rane võimalus jäädvustada erinevaid kauneid loodusnähtusi, kasutades päevaliblikaliigi kasvõi nutitelefoni. Kutsume kõiki koolilapsi kätt proovima, sest see on artu ülikooli liblikauuri- kuna uus liik kuulub päevaliblikate lõbus ja lihtne võimalus ümbritsevat ja Andro Truuverk püü- hulka. Eesti faunas uusi liblikaliike loodust tähele panna,“ selgitas võist- dis 8. augustil Pärnumaalt on leitud peaaegu igal aastal, kuid luse projektijuht Janet Laidla. TTreimanist esimese kirju-tumesilmi- enamik neist on hämarikuliblikad. Parimad fotod pannakse tähetor- ku (Lasiommata megera). Eestist teada olevast umbes tuhan- nis välja septembri lõpus teadlaste Varem on seda liblikat kohatud dest suurliblikaliigist on nüüdseks ööl avataval näitusel. Põhja-Lätis, kus kõnealune liik on 114 päevaliblikad. Eelmine Eesti fau- Tööde esitamise tähtaeg on 20. sep- muutunud nii tavaliseks, et teadlaste nas avastatud päevaliblikas oli tutt- tember. Lisainfot saab e-posti teel arvates oli levimine põhja poole üks- kasspunnpea (Carcharodus floccife­ [email protected]. Võistluse nes aja küsimus. rus), kes leiti 1995. aastal riigi lõu- tingimused on kirjas Tartu tähetorni Tartu ülikooli entomoloogia napiirilt. kodulehel www.tahetorn.ut.ee. õppetooli teadur Erki Õunap kin- Tartu tähetorn / Loodusajakiri nitas, et värske leid on erakordne, Tartu ülikool / Loodusajakiri

Kas tead, kes laulab?

M e

t

s a

r s a ö h ö d va le h Hää ääled

TELLI E-POEST KODULEHEL WWW.LOODUSAJAKIRI.EE Sõnumid Foto: ESA / S. Corvaja Foto: Foto: Arno MikkorFoto: / EU2017.ee

Uus tehiskaaslane startis ilmaruumi Vega kanderaketiga Uus satelliit lubab täpsemalt ilma ennustada uroopa kosmoseagentuu- ri (ESA) satelliit Aeolus len- das 22. augusti õhtul Prantsuse GuajaanastE kosmosesse. Kreeka tuule- jumala järgi nime saanud tehiskaaslase pardal on ainulaadne laserinstrument, mis kaardistab tuulte liikumist Maal. Keskkonnaminister Siim Kiisler Saadud andmete toel loodetakse tule- vikus täpsemalt ilma ennustada. Maailma meteoroloogiaorganisat- siooni hinnangul on just tuuleandme- Keskkonnaminister soovib te kogumine Maa kliimavaatlussüs- teemi kõige nõrgem osa. Uus satel- luua Eestis ja Lätis ühtse liit hakkabki klimatolooge varustama teabega, mis aitab paremini mõista, kuidas on seotud tuul, õhurõhk, tem- pandipakendisüsteemi peratuur ja niiskus. Üksiti loodetak- se täpsemalt aru saada, kuidas tuul eskkonnaminister Siim pudeleid. 2017. aastal jõudis Eestis mõjutab soojuse ja niiskuse liikumist Kiisler on teinud ettepaneku turule 291 miljonit tagatisrahaga Maa pinna ja atmosfääri vahel, ning asuda välja arendama Eesti ja koormatud ühekorrapakendit. Seda ennustada tolmu ja teiste õhus leidu- LätiK ühtset pandipakendisüsteemi. See oli 6% vähem kui 2016. aastal. Kõige vate osakeste levikut. tähendaks, et Lätis ostetud joogitaara enam – 11% – vähenes metallpa- Aeoluse mõõteriist on Lidari- saab tagastada Eestis ja vastupidi. kendite hulk. Põhjus on lihtne: just süsteem Aladin, mis saadab Maa „Eesti ja Läti vaheline joogi- purgijooke ostetakse Lätist kõige atmosfääri ultraviolettlaseri välkeid kaubandus raugevat ei näi, pigem rohkem. ja analüüsib seejärel tagasipöördu- vastupidi. Tagastamisvõimaluseta Euroopa Liidu liikmesriiki- vat signaali. Tehiskaaslase tööeaks taara kuhjub ning see mõjub hal- dest on joogipakendite tagatis- on plaanitud kolm aastat. Väidetavalt vavalt meie praegu hästi toimivale raha süsteem kasutusel Eestis, on see ESA keerukaim kosmose­ pandipakendisüsteemile ning jäät- Soomes, Rootsis, Taanis, Hollandis, missioon. Agentuur tegi plaane saata mekäitlusele laiemalt,“ selgitas Siim Saksamaal, Leedus ja Horvaatias. tuulemõõteriist kosmosesse juba Kiisler Eesti-Läti valitsuskomisjo- Tagatisrahasüsteem on rakendatud 1990. aastate lõpus, kuid inseneridel nile tehtavat ettepanekut. „Lätis ka Islandil ja Norras. Samalaadset oli ülikeeruline ehitada selline laser, on pandipakend praegu planeeri- süsteemi on kavas hakata rakenda- mis suudaks pikka aega Maa orbii- misjärgus, on hea aeg luua ühtne ma Lätis, Maltal, Suurbritannias ja dil töötada. Lidari valmimiseks kulus süsteem.“ Prantsusmaal. kokku 16 aastat. Eestis käivitus pandipakendi süs- ESA/Loodusajakiri teem aastal 2005. Kogutakse plast- Keskkonnaministeerium/ taarat, alumiiniumpurke ja klaas- Loodusajakiri

8 |584| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Eesti võistkond osales esimest korda rahvusvahelisel maateaduste olümpiaadil

Olümpiaadil osalejad lahendasid nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid geoloogia, maavarade, struktuurigeo- loogia, keskkonnateaduste, geofüüsika, astronoomia, hüdroloogia ja nendega seotud valdkondade kohta. Samuti val-

Foto: Eesti geoloogiateenistus Eesti Foto: mistasid osalejad vaatmiku kriitiliste keskkonnamuutuste teemadel ja tegid Mahidoli ülikooli geopargis välitöid. Olümpiaadi võitis Lõuna-Korea õpilane, teise koha sai Ameerika Ühendriikide õppur ja kolman- da koha Jaapani õpilane. Võistlusel osales ligi 150 koolinoort 39 riigist. Eesti võistlejaid juhendasid Eesti geoloogiateenistuse professor Alvar Võistlejad koos juhendajatega: (vasakult) Sigrid Hade, Ene Saar, Andreas Must, Soesoo ja peaspetsialist Sigrid Hade. Robin Haljak, Willem Klaassen, Andres Sakk, Alvar Soesoo ja Toomas Reimann Ettevalmistustel aitasid Tartu ülikoo- li geoloogiaosakonna professor Kalle Kirsimäe ja vanemteadur Argo Jõeleht ais peeti 8.–17. augustil 11. klassi õpilased. Hõbemedali või- ning Tallinna tehnikaülikooli geoloo- 12. rahvusvaheline maateadus- tis Robin Haljak ning pronksmedali- giainstituudi professor Siim Veski. te olümpiaad, kus Eesti õpila- tega tulid koju Andres Sakk, Willem Tsed osalesid esimest korda. Võistkonda Klaassen ja Andreas Must. Peale selle Eesti geoloogiateenistus / kuulusid Tallinna reaalkooli 10. ja said eestlased diplomeid rühmatöödes. Loodusajakiri

V IMEPÄRASED LINNUD x

K NAGU KULL IMELISED LINNUD Helen Macdonald Mida on neilt õppida meie endi, maailma ja parema Isa leinates otsustas kulli­ tuleviku kohta kasvataja Helen Macdo­ nald kasvatada esma­ Jim Robbins kordselt kanakulli, üht Meie suhe lindudega eri­eri kõige raskemini treenita­ neb meie suhtest kõigi teiste vamatest ja kardetavama­ elusolenditega. Linde leidub test röövlindudest. Selles praktiliselt kõikjal ning autori südamlikus ja vaimukas sõnul on linnud meie kõige teoses segunevad loodus­ olulisem side loodusega. Raa­Raa kirjandus ja memuaarid, mat kirjeldab lindude ainu­ainu kus autor väljendab uni­ laadseid omadusi ja näitab, kui kaalsel moel ühe erakordse väärtuslikud on nad inimeste linnuliigi külgetõmbe­ jaoks – nii ökoloogilises kui jõudu. vaimses kontekstis. WWW.VARRAK.EE

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |585| 9 Looduskaitse Foto: Arne Ader Foto:

Kui ogalikke sigineb ülemäära palju, võivad nad nahka pista ülemäära suurel hul- gal zooplanktonit. Kuivõrd aga zooplanktoni toit on suurelt jaolt fütoplankton, võib tagajärjeks olla vetikate vohamine Mitu ogalikku

n e g aa H o aid K ujub Liivi lahes? to: Fo Lauri Saks, Lagle Matetski, Ehkki ogalikud koevad tõepoo- Isane ogalik pulmarüüs (pilt on Mehis Rohtla, Elor Sepp lest rannalähedases mada- tehtud Osmussaare lähedal). las vees, arvatakse, et Ogaliklaste isased on lmselt on vähe loodushuvilisi, kes Läänemere avavee- tuntud oma uhke ei teaks ogalikku (Gasterosteus osa ehk pelagiaal pulmarüü, pesaehi- aculeatus). Vast vähem teatakse, kujutab endast tuse ja lõimetis- Iet see, meil peamiselt madala ranna- ogalike tur- hoolde poolest veega seostatud kala, on võimeline gutusala, kus asustama väga mitmesuguseid elu- ranna lähe- Emane oga- paiku. Tegemist on äärmiselt eurü- dal koorunud lik on isasest haliinse liigiga – liigiga, kes talub ogalike noor- tunduvalt taga- vee väga laia soolsusvahemikku [9]. järgud täiskas- sihoidlikumat Nõnda asustab ogalik kõiki põhja- vanuks sirgu- värvi (pilt on teh- poolkera meresid ning suudab asus- vad, et seejärel tud Osmussaare tada ka täiesti magedaveelisi vee- tagasi ranna läheda- lähedal) en kogusid [14]. Tõenäoliselt lõimetis- le kudema naasta [3]. ag Ha aido hoolde ja meie laiuskraadidel suhte- Nimelt on selgunud, et oga- Foto: K liselt pika sigimisperioodi tõttu on like arvukus võib merede pelagiaa- pelagiaali kalade biomassist [5, 8]. ogalik Eesti merealadel [9] ja kogu lis olla üllatavalt suur. Mõne uuringu Viimastel aastakümnetel on ogali- Läänemeres väga arvukas liik [3, 14]. järgi on ogalikke 10–20% Läänemere ke hulk Läänemeres usutavasti pigem

10 |586| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri suurenenud [3; samamoodi on läinud ka näiteks Valges meres: 2]. Kahjuks puuduvad meil seireandmed, mis võimaldaksid ogaliku arvukust Eesti vetes viimasel paaril aastakümnel jäl- gida. Küll oli ogalike arvukuse suu- renemine märgatav näiteks Liivi lahe seiretraalimiste saagis ajavahemikul 1974–1998, kui ogalike keskmine hulk ühe seiretraalpüügi kohta suu- renes 220,7 grammilt 1694,5 gram- mini [10].

Aina enam on pööratud tähelepa- Eri kalaliikide osakaal ogaliku traalpüükide kogusaagis isendite arvu poolest (vasa- nu ogaliku rollile Läänemere pelaa- kul) ja massi poolest (paremal) gilistes ehk avaveeökosüsteemi- des [3, 8, 13]. Kuigi ogaliku tähtsust röövkalade toidus on varem hinnatud ka küsitavaks [7, 9], peetakse praegu ogalikku oluliseks saakobjektiks pal- judele röövkaladele ja veelindudele [kokkuvõtet vt nt 2, 3]. Rohkem on siiski juttu tehtud oga- liku negatiivsest rollist, eelkõige teiste kalade toidukonkurendi või noorjär- kude ja marja sööjana [3, 8, 10]. On hinnatud, et ogaliku arvukuse kär- pimine Liivi lahel poole peale võiks kaasa tuua Liivi lahe räimeasurkonna suurenemise 10 000 – 15 000 tonni võrra [10]. Ogaliku võidukäiku Läänemeres on seostatud väiksema kisklussurve- ga, kuna temast suuremaid röövkalu on ohtralt välja püütud [3]. Ent oga- liku roll teda söövate röövkalade elus näikse siiski olevat keerukam kui liht- Pikkusrühmiti analüüsiks ette valmistatud ogalikud. Tulpadest vasakpoolsei- salt saakloom. Nimelt on oletatud, mas on kalad täispikkusega üle 50 mm, keskmistes tulpades 40–50 mm ja et pistes nahka röövkalade marja ja parempoolseimas tulbas alla 40 mm noorjärgud, on ogalik hakanud pigem hoopis ise suuremate röövkalade, näi- Kui suur on Liivi lahe ogalik? teks ahvena arvukust piirama. Sellise olukorra kirjeldamiseks on raalpüükidest mõõdeti (sulgudes on märgitud isendi kesk- püstitatud nn väikekiskjate vallan- 2016. aastal kokku 9655 mine kaal rühmiti). Ehkki näib, et dumise hüpotees (ingl mesopredator ogalikku. Kalade täispik- kevadised ogalikud on teistest kesk- release hypothesis) [3, 16], mille järgi kuseT (pikkus kala ninamiku tipust miselt väiksemad, ei osutunud eri- tippkiskjate vähenedes võivad väik- sabauime tipuni) alusel jagunesid nevus statistiliselt usaldusväärseks. semad kiskjaliigid paljuneda nõnda nad peamiselt kolme pikkusrühma: Küll oli kevadistes saakides ogalikke ohtralt, et seavad omakorda ohtu veel alla 40 mm, 40–50 mm ja üle 50 mm rohkem kui suvel ja sügisel. pisemate saakloomade asurkonnad. Ogalik võib Läänemeres praegu toi- Pikkusrühm alla 40 mm (0,4 g) 40–50 mm (1,0 g) üle 50 mm (2,1 g) mida just sellise vallandunud väike- Kevadel 544 5336 2305 kiskjana. Röövkalad, nagu näiteks Suvel - 17 274 ahven, on selles skeemis üksiti nii Sügisel 11 32 1133 tippkiskja kui ka ühe kannatanu rol- Püütud ogalike arv eri suurusrühmades lis. Kui ahvenaid jääb mingil põhjusel,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |587| 11 Looduskaitse Foto: Kaido Haagen Foto: Foto: Kalmer Lehepuu Foto:

Ogaliku seljal leidub kolm oga, teistel Eesti ogaliklastel on neid tunduvalt rohkem. Vasakul on jäälinnu saagiks langenud luu- karits; parempoolsel fotol on raudkiisk (pildistatud Mohni saare lähedal)

näiteks ülepüügi tõttu, liiga väheks, Suure arvukuse tõttu on ogalik päl- keskmiselt 253 tonni aastas, 1979. aas- ei jaksa nad enam ogalikke piisavalt vinud kalamajanduslikku tähele- tal oli aga ogalikusaak koguni 820 välja süüa, ning „tänutäheks“ söövad panu. Ogaliku rasvasisaldus on pii- tonni [10]. 1980. aastatel jätkus kül- ogalikud ära ahvenate niigi vähese savalt suur tegemaks sellest kalaliigist laltki mahukas püük: keskmiselt 274 järglaskonna. väärtusliku toorme. Näiteks Astrid tonni aastas [10]. Tundub, et rekord- Liivi lahe seiretraalpüügi andmete Küti [7] andmetel sisaldavad ogalikud saagid tekitasid mõõnaperioodi ogali- [1974–1998: 10] analüüsil on ilmne- rasvu 11,5–13,9%, vett 66,6–68,5%, kuasurkonna arvukuses: 1980. aastal nud, et ogalike arvukus on tõepoolest valke 15,4–15,8% ja mineraalaineid oli Liivi lahe seiretraalpüükides oga- negatiivselt seotud tursa ja ahvena 4–4,8%. like hulk suurimas madalseisus: 15 hulgaga. Koha puhul pole aga sellist 20. sajandi algupoolel on ogalike grammi keskmise traalpüügi kohta. seost ilmnenud. püük Läänemere rannikualadel, sh Viimastel aastakümnetel on oga- Paraku on see vaid korrelatiiv- Eestiski, olnud tähtis kohalik kalan- likku Eesti merealadelt püütud vähe. ne andmestik ning põhjuslike seoste dusharu [3, 17]. Näiteks 1920. aasta- Näiteks kogu Eesti rannapüügil ajava- väljaselgitamiseks on vaja täpsemaid tel püüti Väina (Daugava) jõe suudme hemikul 2010–2013 püüti kokku 0,06 uuringuid. Alles nende põhjal saaksi- ümbruses õli tootmiseks aastas ligi- tonni ja 2014. aastal 0,3 tonni oga- me hinnata, kas väikekiskjate vallan- kaudu 2400 tonni ogalikke [17]. Eesti likke [1]. Seejuures oli ogaliku esma- dumise hüpotees peab ogaliku puhul rannikumerest hakati rohkem ogalik- kokkuostuhind näiteks 2014. aastal paika. Seejuures tuleb meeles pidada, ke püüdma 1940. aastatel [7]. Kohalike 0,24 €/kg [1]. et väga paljud kalaliigid on kohas- kalurite ametlikust saagist hõlmas tunud äärmiselt muutlike keskkon- ogalik kohati suisa enamiku, näiteks Ogalikke on Eestis kasutatud pea- natingimustega, kudedes väga palju 67,7% Soome lahe Prangli saare kalu- miselt õli ja kalajahu toormena marjateri. Üldjuhul enamik järglasi rite kogusaagist 1945. aastal [7]. ning põlluväetise või loomasööda- hukkub väga varases eas. Ogaliklasi – ogalikke ja luuka- na [6, 7, 9, 10, 17]. Ogaliklastest too- Ent kui kokku langevad soodsad ritsaid – püüti peamiselt rannalä- detud kalajahu eelis teistest kalalii- olud, võib isegi väheste kalade järglas- hedasest veest ja jõesuudmetest kidest toodetud jahu ees olevat ise- test kasvada üles väga arvukas põlv- peene silmaga nooda või mõrdade- loomuliku „kalamaitse“ puudumine kond, hoolimata tugevast kisklussur- ga. Tavaliselt ei suudetud saagis neid [7]. Ogalikke on pruugitud ka inim- vest. Nõnda ei pruugi röövkalad püsi- kalaliike eristada ja seetõttu käsitle- toiduks [7] ja kalapuljongi toormena da kuigi kindlalt ogaliku kontrolli all. takse neid ametlikus statistikas ena- [10]. Tagatipuks on ogalike õli tarvi- Mõneti üllatuslikult ongi teada, et masti koos. Üldiselt viitavad Eesti tatud nii keemiatööstuses värvi toor- näiteks Liivi lahe avaveeosas on ogali- merealade ajaloolised andmed oga- mena, nahkade parkimisel, lambiõli- ke suhteliselt kõrged arvukushinnan- liklaste saagi suurele varieeruvusele na kui ka põletushaavade ravimina gud mõnikord langenud kokku mõne aastati ja piirkonniti [7, 10]. [3, 7]. Meditsiiniliseks otstarbeks on röövkalaliigi (nt koha) kõrgete arvu- Ogaliklaste püük saavutas Eestis ogalikuõli peetud eriti sobilikuks, sest kushinnangutega [10]. tipu 1970. aastatel, kui neid püüti see sisaldab palju karotiini [7].

12 |588| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eeltoodu põhjal ei ole üllatav, et huvi ogalike tööndusliku püügi Eesti rannikumere ogalike ränded võimaluste vastu Läänemere piir- konnas on viimastel aastatel kas- ldiselt eeldatakse, et oga- Foto: Lauri Saks Foto: vanud [3]. Oma osa selles on kind- likud kooruvad ranniku lasti Euroopa Liidu ühtsel kalandus- lähedal ja siirduvad seejä- poliitikal, mille eesmärk on luua alus relÜ avavette, kust nad ranna lähe- kasumlikule tööstusele, jagada kala- dale kudema naasevad [nt püügivõimalusi õiglaselt ja kaitsta 14]. Selle kohaselt on mere elusressursse. Ühe meetmena Läänemere avavee- nähakse seni vähe kasutatud ja vähe osa ogalike turgu- väärtustatud kalaliikide tõhusamat tusala ning ranni- kasutuselevõttu. kumere ogaliku- Paraku pole viimastel aastaküm- asurkond otseselt Otoliidi võtmine oga- netel süsteemselt kogutud andmeid sõltuv avavee oga- liku peast mikroskoobi ogalike hulga kohta Eesti merealadel. like rännetest ran- all ja ogaliku otoliidi

Ogalike traalpüüki kavandades on nikule. i läbilõige: sellelt loetakse sk et kindlasti tarvis hinnata ka teiste kala- Selleks et võrrelda at infot umbes samamoodi e M agl liikide, näiteks räime ja kilu võimalik- ogalike elukäiku Eesti eri Foto: L nagu puude aastarõngastelt ku kaaspüüki, sest see võiks ohustada merealadel, kogusime maimunoo- nonde asurkondi. daga ogalikke eri merealade ranni- kult ja uurisime nende tehtud rän- Uuringust selgus, et enamik ana- Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi deid kuulmekivide (otoliitide) mik- lüüsitud ogalikke (89%) oli kooru- teadlased võtsid need küsimused rokeemilise analüüsi abil. Kala elu nud riimvees (Läänemeres), ent lei- luubi alla 2016–2017. aastal kesk- jooksul otoliidid kasvavad ning neis- dus siiski ka magevees koorunud konnainvesteeringute keskuse rahas- se talletub otsekui puude aastarõn- isendeid. Eri merealade ogalike elu- tatud projekti „Ogaliku varu ja öko- gastesse info keskkonna kohta, kus käik ei erinenud kuigivõrd, seega loogia uuringud Eesti merealadel“ kala eri vanustes on elanud. on asurkonnad tõenäoliselt oma- raames [15]. Selleks korraldati hüd- Eri vetes ladestuvad otoliiti eri vahel tihedalt seotud. Eeldus, et roakustilised ja traalpüügiuuringud soolsuse tõttu erisuguse Sr : Ca väär- kasvama siirdutakse soolasemasse Liivi lahe avaveeosas. tusega (strontsiumi ja kaltsiumi suh- vette, näikse üldiselt pidavat paika. tarvuga) kihid. Mageveele vasta- Kohati ilmnes ogalikel tugev sün- Uuringu tulemused kinnitasid vad otoliidi Sr : Ca väärtused on nikoelmutruudus, näiteks Saunja ogalike suurt arvukust Liivi lahes. Eestis üldjuhul alla 0,5 mmol/mol. lahe ogalikud olid suurelt jaolt rän- Ogalike keskmiseks hulgaks Liivi lahe Kui soolsus suureneb, siis otolii- nanud küll kasvama soolasemate- eri osades ja eri uuringumeetodite di Sr : Ca väärtused üldiselt suure- le avamerealadele, ent pöördunud järgi mõõdeti ligikaudu 1,4–4,0 mil- nevad lineaarselt kuni soolsuseni seejärel Saunja lahte tagasi (vt joo- jonit isendit (2,2–4,9 tonni) ruutme- 810 psu. nist). remiili kohta (1 meremiil = 1852 m). Need arvud langevad samasse suu- rusjärku Põhjalahel (Botnia lahel) 3,0 Ühe Saunja lahe ogaliku otoliidi Sr : Ca väärtuste Soome territoriaalvetes tehtud uurin- graafik: vasakpoolsemad väärtused kajastavad gute tulemustega: seal saadi ogali- 2,5 otoliidi sügavamaid kihte ehk varasemat iga. ke keskmiseks hulgaks ligikaudu 1,6 Algsed väga madalad Sr : Ca väärtused viitavad, tonni ruutmeremiili kohta [5]. et kala on sündinud Saunja lahes. Seejärel 2,0 Samalaadsed tulemused saadi ka on ta rännanud lahest välja soolasemasse Põhjalahe Rootsi territoriaalvete hüd- Läänemere-osasse. Kala püüti aga taas Saunja roakustilistel uuringutel. Tõsi, Rootsi 1,5 lahest. Järelikult on tegemist väga sünnipai-

vetes hinnati ogalike hulka 30% väik- mmol/mol Sr : Ca gatruu isendiga. semaks kui Soome vetes [4], ent selle 1,0 erisuse põhjuseks on eelkõige peetud metoodilisi erisusi [5]. Igatahes näib, 0,5 et Liivi laht ei erine ogalike arvukuse poolest kuigivõrd teistest Läänemere 0 50 100 150 200 250 300 350 osadest. 0 Nii meie viimatise uuringu kui ka kaugus tuumast μm

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |589| 13 Looduskaitse

oli räime ja kilu arvukuse osakaal keskmise traalpüügi loomuses ligi- kaudu võrdne. Räime domineerimi- ne kaaspüügis ei üllata, arvestades Foto: Lauri Saks Foto: selle liigi suhteliselt suurt osatäht- sust Liivi lahe kalastikus [nt 10, 13]. Pigem oli räime osakaal püükides isegi üllatavalt väike. Teiste, ka mujal tehtud kalastiku-uuringute ja Liivi lahe kalastiku seireandmete põhjal on traalpüükides domineerinud räim ning ogaliklasi leidunud tunduvalt vähem [nt 10]. Meie püükides leidus ogaliklasi suhteliselt palju ilmselt väga mada- la traalimissügavuse tõttu. Üldiselt paiknevad räimed veesambas üle üdroakustilised ja traal- kümne meetri sügavuses, eriti päe- püügiuuringud uurimis- val [nt 11, 12]. Ogaliklased näikse laeval Aurelie Liivi lahe olevat arvukamad just veekogu pin- avamereosasH 2016. aastal. Pildil on nakihis ja nad laskuvad üksnes päe- näha traalnoodale lisatud ujukid, vasel ajal sügavamale: sügavusvahe- mis tagavad proovi võtmise vee- mikku 10–20 meetrit [nt 5, 13]. Ka samba pinnakihist, kus muid kala- meie uuringus ilmnes negatiivne seos liike peale ogaliku on suhteliselt ogaliklaste saagikuse ja traalimise vähem. sügavuse vahel: madalamas vees oli Ainult traalimisega kogu mereala neid rohkem. Seega tulekski ogalik- kalastikust pilti saada oleks väga Sonaripilt, millel on näha tõenäo- lasi traalida päeval ja väga pinnalähe- kulukas, seetõttu kombineeritak- lised ogalikuparved (10 meetrist dasest veekihist, et vähendada teiste se praegusajal traalpüügiuurin- madalamal) ja räimeparved (10 liikide kaaspüüki. guid võimalikult palju hüdroakus- meetrist sügavamal). Värvus näitab Töönduspüükidel Liivi lahes on tiliste uuringutega, et saavutada objekti tihedust lubatud kasutada kuni 12 meetri kõr- väiksema kuluga suurem katvus. gust traalnoota. Nii sügavale ulatuva Hüdroakustikaga (sisuliselt keeru- noodaga pole ilmselt võimalik vältida kas ja täpne kajalood) saadud sona- mis tõlgendatakse siis traali tule- räime suurt kaaspüüki. Seda eriti näi- ripilti analüüsides saadakse teada muste abil liikideks ja vanusrüh- teks kevadel ja hilissügisel, kui tempe- kalade üldine kogus eri veekihtides, madeks. ratuuri hüppekiht ja seda ümbritsev kalarikas vee segunemise vöönd võib asuda isegi madalamal kui 10 meet- varasemate uurimistööde põhjal [nt Teisi kalaliike leidus katsepüükide rit [nt 13]. Töönduspüügil rakenda- 3, 5] on ilmnenud, et tõenäoliselt kogusaagis isendite arvu poolest vaid tavate püüniste, näiteks kilu ja räime koonduvad Liivi lahe avavett asusta- alla 4,7%. Massi poolest oli see osa- traalnootade korral tuleks kaaspüüki vad ogalikud parvedesse, mis liigu- kaal siiski suurem, on ju ogalik suhte- kindlasti eraldi uurida. vad ringi toidu hulga järgi ega asusta liselt pisike kala ning üks räim kaalub Muid liike leidus uuringu kaas- pidevalt kindlaid mereosi. Uuringu üle mitu ogalikku. püügis küllaltki vähe. Peale nelja põhjal näib siiski, et ogalike hulk on Ogalike traalpüügi kaaspüügis juba nimetatud liigi loendasime pigem suurim Liivi lahe keskosas ja domineerisid räim, luukarits ja kilu. saagi hulgas veel kaheksa kalaliiki, väikseim idapoolses osas. Neist kõige rohkem oli räimi: keskmi- ühe sõõrsuuliigi ja kaks selgrootu- selt veerand saagi massist, aga mõnes liiki: merisiig, meritint, madunõel, Kas ogalikku saaks eraldi merest püügis hõlmas räim massi poolest koha, emakala, suurtobias, ümar- välja traalida? Uuringu traalpüükide koguni enamiku. Ogalike arvukus mudil, jõesilm, merikilk ja lääne- analüüs näitas, et ogaliklasi on või- oligi traalitõmmete vahel väga variee- mere garneel. Enamalt jaolt oli tegu malik sedalaadi metoodikaga sihtlii- ruv, põhjuseks ilmselt juba mainitud üksikute isenditega, kelle osakaal gina püüda ning et teiste kaaspüü- parvelisus. jäi alla protsendi saagi kogumassist. kide osakaal sellistes püükides võib Räim domineeris kaaspüükides Üksikutes traalitõmmetes oli mõne jääda võrdlemisi tagasihoidlikuks. kõigil aastaaegadel. Üksnes kevadel liigi massi osakaal siiski väga suur,

14 |590| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Kristi KälloFoto: Foto: Kaido Haagen Foto:

Liiga väikese võrgusilma tõttu hukule Ogaliku (ülal) ökoloogiline roll ja arvukus Eesti merealadel võib lähiaastatel tundu- määratud ogalikud mõrras Hiiumaa valt muutuda ümarmudila (all) invasiooni tõttu. Ümarmudil on ogalikule tõenäo- rannikul liselt toidukonkurent ning võib agressiivse ja territoriaalse liigina hakata takistama ogaliku ligipääsu sigimiseks sobivatele elupaikadele mistõttu oli näiteks koha kui kogu- ka kalaliigi osakaal suhteliselt suur Meie vetes tuleb neid [ogalikke] pal­ küünalde valmistamiseks, või naha ka kogusaagi massis. Torkab silma, judes kohtades sagedasti suuremal parkimiseks, nii kuidas sulatatav et ehkki enamasti püüti vee pinna- arvul ette, nii et ka nende püük rasv omas puhtuses välja tuleb. kihist, sattus püükidesse ka põhja- tähelepanu võiks väärida. Senini Jätted annavad väärtuslist kanade eluviisiga liike, näiteks ümarmudil, on aga nende püügiga vähe tege­ toitu või lähevad põllurammuks. emakala ja merikilk. mist tehtud. Soomes on aga ogali­ ku püük mõnes kohas suurel joonel „Tähelepanu väärivad meie kala- 1. Armulik, T.; Sirp, S. 2016. Eesti kalamajan- välja arenenud ja annab paljudele mehe kõrval sissetulekud. Ogaliku dus 2014–2015. Kalanduse teabekeskus, Pärnu. kalameestele head sissetulekut [---]. rasv, kala jätted, viidiku soo- 2. Bakhvalova, A. E. et al. 2016. Long-term Ogalikkudest saadav rasv läheb kas mus ja tigu karbid“ (Laevandus ja changes in the role of threespine stickle- arstiliseks otstarbeks, või steariin- Kalaasjandus, 1926) [17] back (Gasterosteus aculeatus) in the White Sea: predatory Fish consumption reflects fluctuating stickleback abundance during the last century. – Evolutionary Ecology 8. Ljundgren, L. et al. 2010. Recruitment fai- 14. Saat, T.; Turovski, A. 2003. Three-spined Research 17: 317–334. lure of coastal predatory fish in the Baltic stickleback, Gasterosteus aculeatus L. 3. Bergström, U. et al. 2015. Stickleback Sea coincident with an offshore ecosys- Fishes of Estonia (toim Ojaveer, E., Pihu, in­crease in the Baltic Sea – A thorny issue tem regime shift. – ICES Journal of Marine E., Saat, T.). Teaduste Akadeemia Kirjastus, for coastal predatory fish. – Estuarine, Science 67: 1587–1595. Tallinn: 274–280. Coastal and Shelf Science 163: 134–142. 9. Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Valgus, 15. Saks, L. et al. 2017. Ogaliku varu ja öko- 4. Hagström, O. et al. 1995. An acoustic sur- Tallinn. loogia uuringud Eesti merealadel. Kesk­ vey on pelagic fish in the Gulf of Bothnia in 10. Näks, L. 2000. Kalavarude seisundist ja konnainvesteeringute Keskuse 2015. aasta August 1991. – Aqua Fennica 25: 57–70. ekspluateerimisest Liivi lahes kolmel vii- kalandusprogrammi projekti nr 10924 5. Jurvelius, J. et al. 1996. Stock assess- masel aastakümnel. Bakalaureusetöö, käsi- lõpp­aruanne. Eesti Mereinstituut, Tartu. ment of pelagic three-spined stickleback kiri Tartu ülikooli ökoloogia- ja maatea- 16. Sieben, K. et al. 2011. A meso-predator (Gasterosteus aculeatus): A simultaneous duste instituudi zooloogiaosakonna arhii- release of stickleback promotes recruit- up- and down-looking echo-sounding vis. ment of macroalgae in the Baltic Sea. – study. – Fisheries Research 27: 227–241. 11. Ojaveer, E. 2003. Baltic herring, Clupea Journal of Experimental Marine Biology 6. Komissarov, P. 1986. Ogaliku ja luukaritsa harengus membras L., Fishes of Estonia and Ecology 397: 79–84. bioloogiast. Diplomitöö, käsikiri Tartu üli- (toim Ojaveer, E., Pihu, E., Saat, T.). 17. Soberg, J. 1926. Tähelepanu väärivad meie kooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn: kalamehe kõrval sissetulekud. Ogaliku rasv, zooloogiaosakonna arhiivis. 58–79. kala jätted, viidiku soomus ja tigu karbid. – 7. Kütt, A. 1952. Andmeid ogaliku (Gaste­ 12. Ojaveer, E. 2014. Läänemeri. Teaduste Laevandus ja Kalaasjandus 7: 142–143. rosteus aculeatus) ja luukaritski (Pungitius Akadeemia Kirjastus, Tallinn. Lauri Saks, Lagle Matetski, Mehis 13. Ojaveer, H. 1997. Composition and pungituis) morfoloogia, bioloogia ja majan- Rohtla ja Elor Sepp töötavad Tartu üli- Dynamics of Fish stocks in the Gulf of dusliku tähtsuse kohta Soome lahes. kooli Eesti mereinstituudi kalabioloo- Diplomitöö, käsikiri Tartu ülikooli ökoloo- Riga Ecosystem. Dissertationes Biologicae gia ja kalanduse osakonna rannikumere gia- ja maateaduste instituudi zooloogia- Universitatis Tartuensis 31. Tartu Ülikooli osakonna arhiivis. Kirjastus, Tartu. kalanduse töörühmas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |591| 15 Kartograafia ajalugu Allikas: digitaalarhiiv DIGARAllikas:

◊ 1. Kirilovi Liivimaa kaardi meridiaanide põhjal pidanuks nullmeridiaan kulgema umbes Angla tuulikute kohalt. Kirilovi Liivimaa kaart on siinkohal väänatud nüüdsele kaardialusele ja kõige läänepoolsem tähis peaks märkima nullmeridiaani. Punased jooned tähistavad pikkuskraade Tallinna nullmeridiaan ja teised Eesti meridiaanid

Ilmselt on kõigile teada, et nüüdiskartograafia tugineb maid observatooriume läbivaid meri- suuresti algmeridiaanile, mis läbib Greenwichi observa- diaane. Teadaolevalt on eri aegadel olnud tooriumi Londoni äärelinnas Thamesi jõe lõunakaldal. kasutusel umbes poolsada nullmeri- Üldkasutatavaks sai see meridiaan alles 19. sajandi lõpus, diaani, millest paljud ei ole pälvinud täpsemalt 1884. aastal. Meil Eestiski on aga mitu nullmeri- laiemat tähelepanu. Siinkohal tasub märkida, et Eestit läbib üsna tuntud diaani, millele siinne kirjatükk tähelepanu juhib. meridiaan – Struve meridiaan(kaar), mis on kantud UNESCO maailmapä- Taavi Pae mi servaalast, et kogu impeeriumil randi nimistusse. Siiski pole see Tartu oleks lihtne kaardialus. Samuti on tähetorni läbiv mõtteline joon olnud lgmeridiaani määramisega nullmeridiaanina rakendatud tähtsa- kunagi nullmeridiaan. tegeleti juba antiikmaailmas; enne 19. sajandi lõppu eksis- Nullmeridiaanid maail- Teadaolevalt on eri aegadel teerisA neid arvukalt. Meridiaanid läh- mas. Tun­tuim üldkasu- tusid kas tuntud maailma äärealast, olnud kasutusel umbes poolsada tatav algmeridiaan enne et saaks meridiaane lugeda loogili- nullmeridiaani. Greenwichi määramist selt kasvavalt, või mõne impeeriu- oli Kanaari saarestiku

16 |592| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri läänepoolsemat, Ferro (tänapäeval El Hierro) saart läbiv mõtteline joon. Arensburgi meridiaani tähis Selle järgi suurenesid pikkuskraadid uigi puuduvad otse- märgiti tänavu Kuressaare Vanas Maailmas ida poole liikudes. sed tõendid selle kohta, gümnaasiumi õuel maha nn Seda meridiaani näeme ka mõnel et nullmeridiaan oleks Arensburgi meridiaani tähis. 1920. aastatel välja antud Eesti kaar- Kkunagi läbinud Kuressaaret, Seda esitleti 30. augustil. dil. Ferro ja Greenwichi meridiaani erinevus on ligi 18 kraadi. Enne kui Greenwichi meridiaan sai ametlikuks algmeridiaaniks, raken- dasid paljud impeeriumid oma alg- meridiaani. Nii oli prantslastel Pariisi meridiaan, mis läbis riigi peaobser- vatooriumi, ning Venemaal loeti geo- graafilisi pikkusi alates 1840. aasta- test Pulkovo meridiaanist Peterburi lähedal. 18. sajandil oli kavatsus võtta Vene impeeriumis kasutusele hoopis Hiiumaad ja Saaremaad läbiv meri- diaan. Pärast Põhjasõda oli nendest aladest saanud impeeriumi kõige läänepoolsem piirkond. Toonasest kavatsusest on Eesti Looduse veergu- del andnud põhjaliku ülevaate Endel ◊ 2. Kirilovi Venemaa üld-kaar- Varep [4]. dil kulgeb nullmeridiaan läbi meie läänesaarte idaosa Saaremaa ja Hiiumaa meridiaan. Pärast võitu Põhjasõjas mõistis Peeter I, et impeeriumi toimimiseks on vaja kaarte. Kaardistamistööde juhiks sai senati (Vene impeeriumi kõrgeim valitsusorgan) ametnik Ivan Kirilov (1691(?)–1737).

Kirilovi peamine teene on Vene digitaalarhiiv DIGARAllikas: impeeriumi atlase, esimese trükitud Vene kaardistiku väljaandmine ala- tes 1731. aastast. Atlas pidi koos- nema 120 kaardist, millest trükkida õnnestus vaid 26. Teos kannab peal- kirja „Vene impeeriumi atlas, kuhu on märgitud kõik tema riigid, kuber- mangud, provintsid, maakonnad ja piirid … Pikkused algavad esimesest meridiaanist, mis läheb läbi Dagdani ja Öseli saare …“. Kirilovi surma tõttu ei saanud see atlas kunagi valmis. Atlasena levitati valminud kaartide komplekte ja praegu on neid teada vaid viis säilinud eksemplari. Just Kirilov oli see, kes nõudis, et võiks enim levinud Ferro ja Pariisi meridiaani asemel võtta Venemaal kasutusele Venemaa tolleaegset lää- nepoolseimat linna Arensburgi läbi- ◊ 3. Tallinna meridiaan Schmidti 1844. a kaardil. Suurematest Eesti asulatest läbib va meridiaani. Probleemseks kuju- Tallinna nullmeridiaan veel näiteks Rapla linna

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |593| 17 Kartograafia ajalugu

Tallinna meridiaan. Läänesaarte meridiaan on meie kartograafiakir- janduses hästi teada, kuid Tallinna meridiaani teavad vähesed ja selle mainimised on olnud juhuslikku laadi. Selge tähelepanuta on jäänud fakt, et Johann Heinrich Schmidti 1844. aastal ilmunud Eestimaa kuber-

Foto: Adusha / Wikimedia Commons / Adusha Foto: mangu kaardil on Tallinna meridiaan välja joonistatud (◊ 3). Mainitud Eestimaa kubermangu kaart on avaldatud kahe kaardilehe- na (ida- ja läänepoolne osa). On mär- kimisväärne, et kaart ilmus meriino lammaste seltsi rahalisel toetusel – sellekohane teave on toodud suisa kaardi päises. Schmidti kaarti võrrel- dakse tavaliselt 1839. aastal ilmunud Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardiga. Kuninglik observatoorium Londoni Greenwichi linnaosas Võrdlus on enamasti Schmidti kaardi kahjuks: seda peetakse vähem õnnes- Greenwich, griinvitš, grinidž ja grenidž tunuks kui Rückeri oma. Siiski on sellel kaardil üks oluli- gaüks, kes on vähegi kaartide- leruumi), et kuningliku observa- ne täiendus. Nimelt on sinna mär- ga kokku puutunud, teab, et tooriumi asukohanime hääldatak- gitud mõisate piirid, mis on prae- maakera pikkuskraade loetak- se inglise keele reeglite järgi [griin­ guseni olnud abiks 19. sajandi kesk- Ise kokkuleppeliselt nullmeridiaa- vitš]. Selliselt aga Londonis teed paiga haldusjaotuse mõtestamisel. nist, mis läbib Greenwichi observa- küsides jääte kindlasti hätta, sest Samas on Eestimaa haridustegela- tooriumi. Ühtlasi on see menukas londonlased ise hääldavad seda ne ja mõisaomanik Heinrich Johann turismiobjekt, mis paikneb Londoni [grinidž]. von Winkler (1798–1864) ajakirjas kesklinnast kümmekond kilomeet- Mujal, nii Suurbritannias kui ka Inland ilmunud kaardi retsensioo- rit idas. Ilmselt on paljud ajakirja muudes ingliskeelsetes piirkonda- nis [6] hoiatanud, et nii mõnelgi lugejad seal käinud ja seisnud, üks des, on levinud ka hääldus [gre­ juhul on piirid joonistatud valesti. jalg lääne- ja teine idapoolkeral. nitš], aga kindlasti mitte [griin­ Winkler on kaardi suhtes üleüld- Tasub pöörata tähelepanu selle vitš]. Eestikeelsetes teatmeteos- se väga kriitiline: puuduvad jõgede toponüümi ja üksiti meridiaani tes on enamasti korrektne hääldus nimed ja veskid, tuleb ette ebaüht- nime hääldusele. Nimelt on üld- nurksulgudes küll lisatud, kuid lust kohanimede kirjutamises ning levinud (ka väljaspool Eesti kee- seda ei järgita. näiteks Jägala ja Paide jõgi (prae- guse Pärnu jõe lõik) on omavahel ühenduses. Omanäoline ja siinse artikli mõttes nes asjaolu, et kummaltki saarelt teks Saaremaale, kulgeks see kuskil märgiline on aga Schmidti 1844. aasta polnud teada ühtegi astronoomilist Angla tuulikute joonel. kaardi raam. Seal on toodud pikkus­ kohamäärangut. Teadaolevalt ei üri- Eesti läänesaari läbiv nullmeri- kraadid, arvestatuna neljast paigast: tanud seda määrata Kirilov ega ka diaan on ka atlase Venemaa üld- Ferrost, Greenwichist, Peterburist ja keegi teine, nii pole teada, milline kaardil, mis on ilmunud 1734. aastal Tallinnast. oli algmeridiaani täpne kulg. Peale (◊ 2). Sealne algmeridiaan läbib saari Tallinna nullmeridiaan mää- Kuressaare lossi võiks näiteks kõne küll pigem nende idaosast, kinnita- rati 1830–1838 Theodor Friedrich alla tulla Kõpu tuletorn. des täpse kartograafilise määrangu Schuberti juhatusel tehtud Lääne­ Kirilovi Liivimaa kaardil (◊ 1) raskusi tol ajal. Hiiumaa ja Saaremaa mere triangulatsioonivõrgu mõõ- aastast 1732 on igatahes geograa- meridiaanist lähtuvat arvestust distamise käigus [2]. Võrgu lähte- filised pikkused arvutatud Hiiumaa rakendati veel mitmel Venemaa ehk baaspunktiks valiti Tallinna ehi- ja Saaremaa meridiaanist lähtudes, alade kaardil, kuid üldlevinuks see tatud ajutine observatoorium, mis samas saari endid pole seal kujutatud. siiski ei saanud, pigem jäi kurioosu- asus nn Valge tuletorni, s.o Tallinna Konstrueerides Liivimaad läbivatest miks Venemaa ja Eesti kartograafia sihi alumise tuletorni juures (◊ 4). pikkuskraadidest nullmeridiaani näi- ajaloos. Wilhelm Struve on kirjeldanud, et

18 |594| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Taavi Pae Taavi Foto:

◊ 4. Tallinna sihi alumine tuletorn (ka Tallinna põhja tuletorn ehk Valge majakas), mille juures asus observatoorium, mil- lest arvestati Tallinna nullmeridiaani. Majakas rajati 1806. aastal kahekorruselise kivihoonena, 1839. aastal lisati kaheksa- tahuline püramiid

Kadrioru lossi lähedal paekivikaljul oli instrumentide asetamiseks püsti- on näiteks Tallinna lennujaam, mille asub Tallinna tähetorn, mis hõlmab tatud hulk kivist sambaid [5]. põhja-lõunasuunalist vanemat hoo- vaatlussaali ja kaks köetavat ruumi, 1920. aastate alguses, kui haka- neosa nullmeridiaan pikuti läbib. ning andnud ülevaate ka toonastest ti rajama uut esimese klassi trian- vaatlusvahenditest [3]. gulatsiooni, tunti huvi ka 19. sajandi 1. Mey, Johan 1924. Lühike ajaloolik ülevaade hüdrograafilistest meremõõtmistest Eesti 1924. aastal on Johan Mey kirju- mõõdistuste vastu. Tehti suisa kae- vetes ja mis sel alal Eesti iseseisvuse ajal tanud, et observatooriumist on säi- vamisi, et selgitada täpselt toonase tehtud. Topo-hüdrograafia aastaraamat kindelpunkti asu- 1924. Tallinn. koht, kuid edutult 2. Potter, Heiki; Treikleder, Ivar 2011. Geodeesia ja kartograafia läbi aegade. Maa- Läänesaarte meridiaan on meie [5]. Ehkki observa- amet, Tallinn. kartograafiakirjanduses hästi teada, tooriumi asupaik 3. Struve, Wilhelm 1832. Allgemeine ast- kuid Tallinna meridiaani teavad ei ole meetri täp- ronomische Nachrichten aus Russland. susega teada, asus – Astronomische Nachrichten 10 (235): vähesed ja selle mainimised on olnud 301–304. see kindlasti Valge 4. Varep, Endel 1975. Hiiumaa ja Saaremaa juhuslikku laadi. majaka juures; seda meridiaan. – Eesti Loodus 26 (8): 463–468. läbinud mõtteli- 5. Vuuk, Albert 1955. Astronoomiliste vaat- ne joon on olnud luste ajaloost Tallinnas. – Tartu Tähetorni kalender 1955. aastaks. Eesti Riiklik linud vaid vundamendi „jätised“ [1]. kasutuses nullmeridiaanina ja tähis- Kirjastus, Tallinn. Geodeet Albert Vuuki (1891–1971) tatud kaardil. 6. Winkler, Heinrich Johann 1845. Die andmetel oli observatoorium ühe- Ka Tallinna meridiaani võiks Schmidtsche Charte von Esthland. – Das Inland 5: 75–79; 6: 89–96. kordne puitehitis, mis koosnes esi- maastikus tähistada. Üks võimalus on kust, vaatleja toast (6,4 x 6,4 m) ja märkida see kindlasti Valge majaka Taavi Pae (1976) on geograaf, töötab vaatlusruumist (10,6 x 6,4 m), kuhu juures. Teine ja silmatorkavam koht Tartu ülikooli geograafiaosakonnas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |595| 19 Kartograafia ajalugu Geodeet Johann Heinrich Schmidt Taavi Pae

ohann Heinrich Schmidti 1844. aasta Eestimaa kuberman- gu kaart on meie kartograafia EAA.854.4.105 Allikas: Jajaloos suhteliselt hästi tuntud, kuid tema isikust pole ilmunud ühtegi põhjalikumat ülevaadet ja bibliograa- fiakirjanduses puudub sageli isegi tema surmaaeg. Eesti keeles leiame tema elust lühiülevaate käsikirjalisest teosest „Tallinn: linna asustus- ja ehi- tusajaloolisi materjale“ [1]. Saksa keeles on Schmidti tegevus kokku võetud 1881. aastal ajalehes ◊ 1. Fragment Schmidti koostatud ja 1848. a välja antud Haapsalu linnaplaanist Revalsche Zeitung ilmunud nekro- (Geometrischer Plan der Kreisstadt Hapsal) loogis [2]. Sellest on ilmunud kordus- trükk 1973. aastal ajakirjas Baltische Hefte [3], kirjutisele eelneb Oleg mõtlema kogu kubermangu hõlma- nid. 1871. a kaardist avaldati 1876. Roslavlevi eessõna [5]. Nekroloogi va kaardi koostamisele ning ta hak- ja 1884. aastal parandatud uustrükid taastrükk oli ajendatud asjaolust, et kas koguma mõisakaarte. 1840. aas- (1884. a trükk on võetud aluskaardiks Schmidti tegevusest polnud ilmunud tate alguses pühenduski ta kuber- maa-ameti ajalooliste kaartide kaar- ühtegi ülevaatlikku tööd. Roslavlevi mangu kaardi tegemisele. Kaart ilmus dirakenduses). eessõna lõpeb üleskutsega teata- Eestimaa rüütelkonna ja Oru mõisas 1863. aastal jõudis Schmidt da ajakirjale nii elukondlikke and- tegutsenud meriino lammaste seltsi õuenõuniku teenistusastmesse, meid Schmidti kohta kui ka viiteid toetusel 1844. aastal. 1875. aastal sai ta kaheteistkümne- Schmidtist maha jäänud kartograafia- aastase töö eest ühel ametikohal Püha pärandi kohta. Kubermangu maamõõtjaks. 1845. Anna III järgu ordeni. Oma erakord- aastal astus Johann Heinrich Schmidt selt töörohke elu lõpuaastail kanna- Johann Heinrich Schmidt sündis riigi teenistusse Järva kreisi maa- tas Johann Heinrich Schmidt tervise- 1804. aastal ametniku perekon- mõõtjana, ka sellest perioodist on rikete all ja vabastati ametist 1877. Ta nas. Tema isa Christian Wilhelm rahvusarhiivis säilinud mitu Järvamaa suri 1881. aastal Tallinnas. Schmidt sündis Koerus 1751. aas- kaarti, aga ka näiteks Haapsalu linna Johann Heinrich Schmidti täht- tal Järva praosti Hermann Levin plaan (◊ 1). 1851. aastal nimeta- samad kartograafiatööd on kätte- Schmidti peres. Pärast Tallinna ti Schmidt kubermangu maamõõtja saadavad elektronkataloogi ESTER kreiskooli lõpetamist töötas Johann kohusetäitjaks ning aastail 1852‒1865 kaudu. Heinrich Schmidt esiotsa vabakut- tegi ta nimetamisväärseid topograa- selise maamõõtjana ja alustas oma filisi mõõdistamisi Tallinna linnas. 1. Alamaa, Eduard; Kivi, Aleksander (koost) 1966. Tallinn: linna topograafilisi, asustus- geodeeditööd kubermangu maa- Sellest ajast on olemas suurepära- ja ehitusajaloolisi materjale. Topograafiliste mõõtja Carl Philipp Fählmanni käe sed Tallinna linnaplaanid [4], mida materjalide kartoteek: mapid I‒III. Eesti all Hiiumaal. saab digitaalselt vaadata rahvusarhii- NSV Riiklik Ehituskomitee, Tallinn. Kuna Fählmann pidi mõne aasta vi kaardiserveris (http://www.ra.ee/ 2. Eichhorn, Wilhelm Friedrich 1881. Johann Heinrich Schmidt. – Revalsche Zeitung, pärast saarelt lahkuma, jäid kaar- kaardid/). Nr. 257, 258, 5. Nov., 6. Nov. 1881, Jg. 22, distustööd just Schmidti õlgadele. Johann Heinrich Schmidt oli juba N 1–31, 33–303 kd. Sellest ajast on Eesti rahvusarhiivis üle kümne aasta olnud Eestimaa 3. Eichhorn, Wilhelm Friedrich 1973. Johann säilinud näiteks Suuremõisa mõisa kubermangu maamõõtja kohuse- Heinrich Schmidt. – Baltische Hefte, 1973, Bd. 19: 155–162. atlas, mis on koostatud 1830. aastal. täitja, kui ta kinnitati 1862. aastal 4. Raid, Tõnu 2011. Tallinn ajaloolistel linna- 1833. aastal määrati Johann Heinrich Eestimaa kubermangu maamõõtjaks. plaanidel 1634–1989. Grenader, Tallinn. Schmidt Eestimaa kroonuplatsi met- Peale 1844. a kaardi koostas Schmidt 5. Roslavlev, Oleg 1973. Zur Geschichte der saosakonna maamõõtjaks, algas tema 1871. aastaks uue Eestimaa kuber- Kartographie Estlands. – Baltische Hefte, Bd. 19: 153–154. eluetapp riigiteenistujana. mangu kaardi. Seal oli halduspiiridele Hiiumaal töötades valmis Schmid­ lisaks märgitud politseivalitsuste pii- Taavi Pae (1976) on geograaf, töötab til Hiiumaa kaart ja see pani teda rid ja kaardi servades olid linnaplaa- Tartu ülikooli geograafiaosakonnas.

20 |596| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2017. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna Roger Erikson Eesti Looduse 19. fotovõistlus Tähtajad ja kes on pildil. (keskkonnaministeeriumi eriauhind), loo- Võistlusfotod palume üles laadida Arvesse lähevad digifotod, mille pikema duse maastikud ja mustrid, linnaloodus Eesti Looduse kodulehel 1. augustist külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia 1. novembri keskööni. Võistluse lõpu- (noortel 2000). Faili vorming peab olema eriauhind) ja parim samblafoto. Ainult õhtu aja ja koha saab teada novembris kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. noorte kategoorias on eriauhind aiataime Eesti Looduse kodulehelt. ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Kategooriad Eriauhindu jagavad ka võistluse toetajad. Nõuded fotole Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: Foto peab olema tehtud Eestis ning noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) Fotode saatus jäädvustatud vabalt looduses elavad loo- ja täiskasvanud. Välja antakse looma-, Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- mad, taimed või seened üksi või mitme- taime- ja seenefotode peaauhind ja sid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes kesi. Fotod inimesega harjunud looma- esimene auhind nii üld- kui ka noorte trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte dest või istutatud taimedest võistlevad arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu võivad korraldajad tasuta kasutada võist- vaid noorte kategooriates („Koduloom“ järgmistes kategooriates: aasta lind (Eesti lust tutvustavatel üritustel (näitused, ja „Aiataim“). ornitoloogiaühingu eriauhind), käituv ettekanded jms). Pildistatud loom, taim või seen peab loom, väike loom (lähi- või makrovõte), olema äratuntav ja autoril võimalikult veeloom, parim liigikaitsefoto (Tallinna Lisainfo: täpselt määratud. Iga foto juurde oota- loomaaia eriauhind), väike taim (lähi- või www.eestiloodus.ee me kindlasti lühikest lugu (200–500 makrovõte), veetaim, aasta orhidee (Eesti e-post [email protected], tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud orhideekaitse klubi eriauhind), elurikkus tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA

LOODUSKALENDER.EE Eesti Loodusmuuseum Aasta lind, liblikas ja orhidee Fotod: Remo Savisaar Fotod:

Metsis on inimesi kogu aeg köitnud: nii isaslinnu välimus kui ka selle linnu kombed. Nõnda on metsisel ka kindel koht folklooris Metsakukk, saksaking ja lihtsalt pääsusaba: mida kõneleb nendest rahvapärimus?

Metsis, kaunis kuldking ja pääsusaba on tänavu suurema kui inimesel on ühe või teise liigiga tähelepanu all, sest tegu on aasta linnuks, orhideeks ja libli- olnud tihedamad kokkupuuted: mõni loom on inimeste majandustegevuse- kaks valitud liikidega. Heidame valgust, mida leidub nende le konkurent või mingil muul põhju- kohta meie rahvapärimuses. sel kasulik, kardetud või tähelepanu- väärne; mõni taim sobib ravimiseks, Marju Kõivupuu sest rägastikust ei osanud keegi veel maagilisteks rituaalideks või on nii unistadagi. mürgine, et temasse on parem mitte ga kas juba meiegi ei jäta tol- Sestap on aasta looma, linnu, lille puutuda. muma looduse elavat raama- ja liblika valimine igati tore ja tarvi- tut, mis sisaldab ilu ja põne- lik traditsioon. Nii õpime paremini Kaunis kuldking on õie kuju järgi „ saanud mitu ristinime. vust?A Kas pole me ise ükskõikseks tundma oma naabreid, kes inimkeelt Teda on rah- muutunud metsade, luhtade ja roos- ei kõnele ja keda igas Eestimaa nur- vasuus kutsunud küll saksakingaks, tike rõõmude vastu, mis sisaldab ilu gas ei pruugi eri põhjustel (enam) pruudikingaks, neitsikingaks, käo- või ja põnevust?“ on Mart Mäger mure- kohatagi. kukulinnupättideks või -pätadeks. likult kirjutanud juba 1960. aasta- Kui väga veab, on eelläinud põlve- Teadupoolest on muhu pätid teks- te lõpus [7], kui nüüdsest virtuaal­ delt nende kohta ka üht-teist talleta- tiilist ja nahast käsitsi valmistatud ja maailmast ja nutiseadmete maagili- tud. Tavaliselt küll sellistel puhkudel, uhke lilltikandiga kaunistatud jala-

22 |598| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri nõud, mitte kohalikud sulid, nagu Oma esimesed võrdlemisi arme- nukkunud röövik toidutaime küljes tänapäeva noored kipuvad pahatihti tud fotod nendest liblikatest tegin talve üle ja rõõmustab järgmisel suvel arvama. Ka selle kauni õitseja ladi- aastakümneid hiljem ühel Setomaa meid oma lennuga – ennustab ju nakeelne nimetus on seotud jalatsit väikekalmistul. Küllap leidus seal toi- kevadel esimesena kirju liblika näge- tähistava sõnaga: Cypripedium calce­ duks sobilikke sarikalisi või putkelisi. mine toredat ja tundeküllast, kõigiti olus, mis maakeelde tõlgituna võiks Vanadel veidi metsistunud moega kirjut suve. kõlada kui „jumalanna Aphrodite külakalmistutel õitsevad suvel lopsa- kingake“. kad lilled, lendavad liblikad ja inime- Metsade uhkus ja küttide rõõm. Kuldkinga risoomi on kasutatud se tulles tõusevad õhku väikeste lau- Aasta linnuks valitud metsis (Tetrao vähemal määral rahvameditsiinis: lulindude parved justkui lahkunud urogallus) on neid linnuliike, kes on Halvatuse vastu humalavett anda hingede võrdkujud. Ammustel aega- siinmail elanud viimasest jääajast juua või käokinga juure teed. Metsas del on usutud, et hing võib kehast saati, arvatavasti niisama kaua kui kasvavad: kollane king ja pruu­ lahkuda või ennast ilmutada ka lib- inimene [8], ornitoloog Olav Renno nid paelad. Haruldased taimed. lika kujul. Pääsusabaga kohtumine arvates vähemalt tollest ajast, kui siin Annemäe kraavis Rakvere lähedal nimelt kalmistul andis toitu kujutlu- hakkasid kasvama männikud [11]. 1 km Kadrina poole kriidivabriku sele erakordselt kauni hingega inime- Metsis on Euroopa suurim kana- soos kasvab neid lilli. Olen kuulnud, sest, kelle maine keha puhkab oma line. Iseäranis uhke välimusega on et on aidanud [­­­] [10]. igavest und just selles rahupaigas. metsisekukk, kes sügiseks võib kaalu- Kukulinnupätt. Käokannus Pääsusaba võib meelitada elama da üle kuue kilo. Carl Robert Jakobson („külmakinga rohi“) otsitav ilu­ koduaeda: talle sobib toiduks ja ela- on oma „Kooli lugemise raamatus“ taim, õis meenutab tõesti pätikest. miseks ka aedtill või aedporgand. kirjutanud temast nõnda: Pruunivärviline, seest tühi, seisab Kindlasti tasub tundma õppida Kes ei tunneks metsist, seda meie longus lühikese peene varre otsas. ka pääsusaba uhkelt kirjatud röövi- kõige suuremat metskana? Ta on meie Õitseb enne heinaniitu. Selle taime kut, kes on kaunistatud mustade vöö- metsade uhkus ja meie küttide suu­ tee on mõjuv rohi tuulest või maast tide ja erksate oranžide täppidega. saadud haiguste vastu [9]. Rööviku tagakehal on kaks Euroopa kõige suurema õiega sarvekujulist nääret, kust orhidee kaunis kuldking kasvab hädaohu korral eritub eba- Eestis hajusalt, vähem leidub teda meeldivat lõhna. Kui Lõuna-Eestis. Nagu paljusid teisigi läheb hästi, elab liike ohustab teda maakasutuse muu- tustest põhjustatud elupaikade kadu: metsade lageraie, puisniitude kinni- kasvamine või lage- raie. Kuid seal, kus kuldkingi veel lei- dub, on loodus heas seisundis [4].

Aasta liblikal oleks nagu pää- sukese saba. Lapsena oli minu unistus kohata looduses pää- susaba (Papilio machaon), Eesti liblikatest suurimat ja kaunimat, kuigi tõsi: ilu on vaataja silma- des. Mullu valiti see liblikas Eesti rah- vusliblikaks. Nime on see kaunis liblikas saanud tagatiibade eri- Aasta liblika pääsusaba kohta lise kuju – sii- ei leia pärimusest kuigi palju lakute järgi, ülestähendusi ja pigem on käsit- mis mõne- letud liblikaid üldisemalt. Näiteks ti meenutavad usuti, et inimese hing võib edasi pääsukese saba. elada liblika kujul

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |599| 23 Aasta lind, liblikas ja orhidee

rem südamerõõm. Ehk ta küll oma veetud, ja juba paistnud suur must kurt ja pime nagu mõtus, tähendab, karva ilu poolest tõiste metskana­ kogu mehele silma, kes hüüdnud: „Ma ta ei pööra ümbritsevale tähelepa- de vastu ei saa, siiski on ta ikka veel tulen!“ – „Tule! Kes sa oled?“ vasta­ nu: On nindagu metsis laulu ajal, tore küllalt. [---] Kanad on kukkedest nud mees. „Ma tulen!“ hüüdnud halg­ ei nää ei kuule midagi; sa kui met­ kolmandiku jao väiksemad ja palju jas teist korda. „Tule! Ma lasen!“ vas­ sis laulu aeal; nagu metsis mängu kirjumad. [---] Metsis ehk mõtus on tanud mees. – „Lase. Sääreluud on sees; ta laul nigu mõtus pitsitas silmä üks seisulind, kes mitte kaugele ühest kõvad, ma tulen,“ kostnud jälle imelik kinni; kuulmata nagu mõtus laulu

kohast tõise ära ei rända [2]. kogu. Mehel juhtunud just õnne kohe pial; nimä omma nigu mõtuse laulu Seda lindu on varemalt kutsu- hõbekuul taskus olema, pannud selle pääle saanu, umast jutust ei kuuleki tud metsiseks ainult Põhja-Eestis ja ruttu püssi sisse ja lasknud, mispeale ku hõigutas [13]. Hiiumaal. Mujal Eestis oli ta tun- must kogu lõhki läinud ja suur tuleke­ Samuti on rahvasuu püüdnud met- tud mõtusena. On oletatud, et lääne- ra välja tulnud, kes hirmsa kohinaga sisekukele iseloomulikku „ihumist“ meresoome või soome-ugritüveline Suru mõisa poole hakanud veerema ja laulu sõnadega väljendada: „Vitsi linnu nimetus võiks pärineda sõnast ja seal ühe mehe ära tapnud, kes ka Aadu, Vitsi-Aadu!“ öeldud Vändras, „mets“ (lõunaeesti mõts) [6]. Ka teis- just parajaste sel hommikul metsikse­ „Plõks-plõks, plõgad-plõgad-plõ- tes läänemeresoome keeltes tuntak- jahis olnud. Mehele teinud see nõnda gad, tsishisihi-sishisheik!“ aga Suure- se lindu sama nimega: vadja mettso, hirmu, et ta enam ilmaski pühapäe­ Jaanis [1]. soome metso, mettos; isuri metsoi, vadel püssiga mööda metsa põle hul­ Kevadel, kui kõik linnud laulavad vepsa mecoi, liivi mõtūks. kunud. E 3120/22 < Kuusalu khk. – (mängivad), on ka küttidel mõnda Wiedemanni eesti-saksa sõnaraa- H. Rebane [5]. lindu mängust, mis muidu koguni matust leiame nii „metsise“ kui ka raske on, väga kerge „mõtuse“. Rahvasuus on sellel uhkel püüda. Nii on ka metsa- ja jahilinnul palju nimesid: Ammustel aegadel on usutud, et meie maa suure­ metsa(mõtsa)kul’u (ehk siis metsatu- hing võib kehast lahkuda või ennast mal linnul, mõtu­ vi, vrd lõunaeesti kul’u ’tuvi’), rögiseja, sel, mäng, kus teda metis, metus, mätas, suur teder, must ilmutada ka liblika kujul. püütakse. Mõtus jne. Mõnedki rahvapärased nimetu- mängib rabaäärse­ sed on tuletatud linnu elupaiga järgi: des männametsa­ haavamõtus, nõmmemõtus [7]. Kaks metsavahti lähnud metsa des; tema mäng algab hommikul, kui Teise kaitsekategooriasse kuuluv mõtusemängule, tõine läinud tõise koit tekkib, kuni päikese tõusuni; sel metsis on Eesti jahimeeste seltsi vapi- arusse. Tõine läinud hästi sügavale ajal on teda kõige parem püüda. 70 lind. Läbi aegade hinnatud jahilin- metsa. Seal nähnud ta ühe õige halli aastat tagasi käis Toris üks talupe­ nu [11] ja trofeena on tal tähelepa- pea ja habemega vanamehe ühe kõve­ remees Tori Suuremetsa raba servas nuväärne roll nii jahimeeste kui ka ra puu küüra peal istuma. Ta olnud seisva Pöörikaasiku metsas mõtuse­ salaküttide pärimuses: küttidele on ta ihualasti ja üks õige suur tatitolak mängus. Et nimetadud koht talust 20 ennast ilmutanud metshaldjana või nina otsas ja õige suured mu-id rip­ versta kaugel on, võttis mees mitme mõne muu vaimolendina, mis võib punud tal ligi maani. Metsavaht süli­ pääva jauks toidukraami ligi, öösel tähendada kütile nii jahiõnne kui ka tanud niisugust tüütust nähes ja läh­ magas ligidal seisva nõmmekingu selle kadu [1]. nud mööda. Kui ta tõise metsavahiga peal tule ääres, kust mänguhommikul Kolm põlve tagasi tulnud Kosu pärast kokku sai, siis jutustas ta oma püüdmas käis. Kui ta kord jälle, see külast Lõppe meestest üks ülestõus­ nähtust. Tõine küsinud: „Kas sa ta ära oli lihavatepühade laupääva öösel, mise esimese püha hommiku Mähuste katid? “ - „Ei katnud,“ kostnud tõine. tule juures sirutas, tuli metsast üks Tudupeksi soodu metsiksemängu. Siis ütelnud tõine: „Sa võinud oma valge hobune tule juure, ja sojendas Mees hulkunud mööda soodu kõige kuub seljast võtta ja teda ära katta, ennast eest ja tagant, ümbertringi hommiku, ei ole mitte ühte lindu leid­ siis oleks sul kõik sinu eluaeg põh­ pöördes. Mees tahtnud teda püssiga nud, mispeale ta viimaks siunama jatu-hää linnuõnn olnud; aga nüüd lasta, aga niipea kui ta sihtis, nägi ta ja vanduma hakanud. Viimaks päe­ ei saa sina enam küll ühte lindugi ehmatades püssiraua kõveraks enese vatõusu ajal, kui ta kodu tahtnud kätte, otsi sa nüüd niipalju, kui sa poole pöördud olevat. Nüüd oli mehel hakata minema, kuulnud ta kaugelt otsid!“ H II 29, 591/6 (2–4) < Tartu- hirm, et kes teab, mis tulema saab. üht metsikse laulusahinat ja hakanud Maarja khk (1890). Viimaks ometi kadund see hobune sinnapoole minema. Ligemalle jõu­ ilma häälitsemata ja midagi tegema­ des muutunud laul justkui sea röh­ Iseäranis pärimusrikas on metsis- ta ära. H II 21, 437/8 (2) < Tori khk kimiseks, ja kuda rohkem ta edasi te kevadine mänguaeg. Isaslinnu (1890). läinud, seda imelikumaks läinud ennastunustav käitumine kajas- Metsiseliha on tarvitatud läbi healed. Viimaks kostnud suur kohin tub ka meie keelekasutuses: ühe või aegade toiduks ning metsist pakuvad tale kõrvu, otsekui oleks heinasaadu teise inimese kohta ütleme, et ta on peened söögikohad ka praegusajal.

24 |600| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Rahvasuus on kaunil kuldkingal päris mitu nime, mis viitab sellele, et seda taime on kohatud üsna sageli. Nõnda teame teda veel saksakinga, pruudikinga, neitsikinga, käo- või kukulinnupättide või -pätadena

Kirjanik Leelo Tungal meenutab oma Meie loomamuinasjuttudes on www.eestiloodus.ee/artikkel1525_1508.html. sõjajärgse lapsepõlve toidulauda, mis metsis taibukas lind, kes petab rebase 5. Loorits, Oskar 1941. Endis-Eesti elu-olu. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. tänu jahimehest isale oli parimatel ära [3]. Rebane nimelt meelitab met- Teaduslik Kirjandus, Tartu. – www.folklo- päevadel üsna rikkalik: sist puu otsast alla tulema, väites, et re.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2. Tervislikust toidust siis ei räägitud nüüdsest on loomade kuningas and- 6. Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (koost ja toim) 2012. Eesti etü- ega loetud kaloreid ja isal, kes mind nud kõva käsu, et ükski metsaelukas moloogiasõnaraamat. Eesti Keele Siht­ üksi kasvatas, ei olnud kuskilt võtta teist puutuda ei tohi. Kui metsis jutu asutus, Tallinn. – eki.ee/dict/ety/index. neid toite, mida võis lapsele kasuli­ jätkuks mainib, et eemalt on ka võsa- cgi?Q=metsis&F=M&C06=et. kuks pidada. Kuigi ühest küljest oli villemid siiapoole teel, pistab rebane 7. Mäger, Mart 1969. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn: 11. meie pere toidulaud küll lausa krah­ jooksu, hüüdes tagasi vaadates, et kuigi 8. Pass, Elisa 2018. Saja-aastase Eesti põliste vilik: tedrepraad, metsisepraad, mets­ kriimsilmaisand on küll seadusele alla metsade lind – metsis. – www.linnuvaat­ jänese külg, pardi- ja nepiliha. Isa oli kirjutanud, ei ole ta niisugune korralik leja.ee/uudised/saja-aastase-eesti-poliste- metsade-lind-metsis. suur loodusesõber, käis jahil ja kalal, seadusepidaja nagu tema, rebane. 9. Rahvapärased taimenimetused: kuku­ kevaditi sõime haugi või ahvenat ja Tahaks kogu südamest loota, et linnupätt(ad). HERBA – herba.folklore. teinekord sai ta jõest isegi angerja .. meie metsade majandajad suudavad ee/?menu=taime&tid=1611. Aga see kõik oli juhuslik, lapse igapäe­ tagada metsistele ja teistelegi liikidele 10. Rahvapärased taimenimetused: käoking. HERBA – herba.folklore.ee/?menu=taime& vane toit oli tol sõjajärgsel ajal ikka sobivad elupaigad ega tõlgenda loo- tid=428. margariinileib ja piim, ja kui vedas, dushoidu käsitlevaid seadusi nõnda 11. Renno, Olav 2017. Meie metsalindude kunin- siis vorsti keerusaia peale ja limo­ nagu hunt ja rebane selles muinas- gas. – Postimees. Maa Elu, 16.03.2017. – naadi kõrvale, mis oli kõike muud kui jutus. maaelu.postimees.ee/4047765/meie-met- salindude-kuningas. tervislik – aga, jah, kartulikrõpse ei 12. Tungal, Leelo 209. Tegusa rahu retsept. – olnud siis veel leiutatud [12]. 1. Hiiemäe, Mall 2016. Väike linnuraamat rah- Kodutohter, märts. – www.kodutohter.ee/ vapärimusest. Eesti Kirjandusmuuseumi Tunneme kõik vanasõna: parem pool leelo-tungal-tegusa-rahu-retsept. teaduskirjastus: 116–118. 13. Õim, Asta; Õim, Katre (koost). Eesti fra- muna kui tühi koor. Seda väärt mõtet 2. Jakobson, Carl Robert 1907. Kooli lugemise seologismide elektrooniline alussõnastik. ‒ on rahvasuus kasutatud ka metsist või raamat. Teine jagu. Jurjew (Tartu): 59–61. www.folklore.ee/justkui/sonastik/index. mõtust võrdluseks tuues: Paremb tiga­ 3. Järv, Risto (koost) 2016. Metsavaimu heate- php?f=2&f1=2&f2=9&m=5533&id=5548. gu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist. lane/varblane/pihu/kana peon (kotis), Varrak, Tallinn: 85–86. Marju Kõivupuu (1960) on folklorist, kui mõtus mõtsas [tigane ehk tihane; 4. Kull, Tiiu 2006. Kukulinnu pätid ehk kaunis Tallinna ülikooli humanitaarteaduste ins- pihu ehk peoleo – autori märkus]. kuldking – Eesti Loodus 57 (6): 310–311. – tituudi vanemteadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |601| 25 Looduskaitse Foto: Arne Ader Foto:

Positsioonivahetus loorkullide seas: väljade asemel stepid?

Eesti Looduse augustinumbris tutvusime soo-loorkulliga, jooksul hakkas välja-loorkulli arvu- kelle arvukus on aegade jooksul suurenenud ja elupaigavalik kus vähehaaval kahanema ja leviku- pilt muutuma ebaühtlasemaks [1]. muutunud. Nüüd tutvume kahe haruldasema „halli kulliga“: Kuna tegu oli veel küllaltki laialt levi- välja- ja stepi-loorkulliga, kes on Eestis oma kohti vahetamas. nud linnuga ja arvukuse muutustest aimu andvat röövlinnuseiret veel ei Ülo Väli loorkulli nägemisest võis toona vaid tehtud, ei pööratud asurkonna sei- unistada. sundile siiski suuremat tähelepanu. a ei oleks kunagi arva- Sel sajandil hakkas arvukus vähe- nud, et pean stepi- ja väl- See, et välja-loorkull tuleb täna- nema eriti kiirelt ja silmatorkavalt ja-loorkullid ühes artik- päeval arvata haruldaste lindude (◊ 1). Viimastel aastatel on Eestist lisM vaekausile panema. Veel eelmi- sekka, võib nii mõnelegi linnusõbra- kogunenud vaid üksikuid pesitsu- se sajandi lõpus polnud välja-loor- le tulla üllatusena. Tõepoolest, see liik sele viitavaid vaatlusi ning näiteks kulli kohata mingi eriline sünd- on olnud meie loorkullidest põliseim 2016. aastal röövlinnuseirealadelt mus. Niipea, kui nende eristamine ja pikka aega ka arvukaim. 20. sajandi pesitsusterritooriume ei leitudki. Veel soo-loorkullidest oli selgeks saanud eelmise sajandi lõpul (kuidas seda teha, vaata eelmisest arvati Eestis pesitse- ajakirjanumbrist), jäid „väljakul- Välja-loorkulli võib meil kohata ka vat mõnisada paari lid“ ühtelugu silma nii saagiotsin- talvel, enamasti siiski pehmema ja selle sajandi algul guil niitudel kui ka mängulendudel kliimaga Lääne-Eestis. paarsada paari välja- raielankide kohal. Seevastu stepi- loorkulle, kuid nüüd-

26 |602| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri seks, selle sajandi teiseks kümnen- diks, on arvukushinnang kahanenud kõigest 10–30 paarini [3]. Seega on kunagine arvukaim loorkull ootama- Arne Ader Foto: tult muutunud üliharuldaseks pesit- sejaks. Rändel on välja-loorkull endiselt tavaline. Nii kevadrändel aprillis kui ka sügisrändel septembris ja oktoob- ris on neid kohatud küllaltki sageli (◊ 2). Kuna aga sügiseti vaadeldakse linde üldiselt vähem, on lootus väl- ja-loorkulli trehvata tegelikult suurim ilmselt just sel aastaajal. Samas on isegi sügisrändel kohatud välja-loor- kullide arv sel kümnendil järjest kaha- nenud (◊ 3). See viitab põhjapoolse- mate – Soome ja Loode-Venemaa – asurkondade probleemidele: arvuku- se või sigimisedukuse vähenemisele. Soome asurkonna kahanemist näita- vad ka sealsed seireandmed [7]. Välja-loorkulli võib meil kohata ka Sööti jäänud põllud ja heinamaad on läbirändavatele välja-loorkullidele sobiv jahiala talvel, enamasti siiski pehmema klii- maga Lääne-Eestis [10]. Talvitavate 1 lindude hulk on aastati olnud aga väga kõikuv: näiteks 2012/13. a ja 2016/17. a talvel nähti vaid üksi- 0,8 kuid linde, seevastu 2014/15. a talvel kohati meil kümneid välja-loorkul- 0,6 le. Küllap oli põhjuseks näriliste roh-

kus, sest samal talvel nähti suhteliselt vukus 1994. aasta suhtes 0,4 arvukalt ka hiire- ja taliviusid. ar

Miks on välja-loorkull meilt pesit- 0,2 sejana kadunud? Seesugusele küsi- musele vastust otsides tasub alati sel- 0 gitada kõigepealt välja liigi elupaiga- 4 2011 199 7 1995 2017 2015 2013 199 9 199 1996 2012 1998 2014 2001 2010 2016 2007 2003 2005 2002 2004 2009 2000 2006 valik ja hinnata eelistatud biotoopi- 2008 de olukorda. Ehkki välja-loorkull on ◊ 1. Välja-loorkulli arvukuse muutused 1994–2017 Eestis röövlinnuseire andmetel. meil olnud küllaltki tavaline pesitseja, Sel sajandil on arvukus kiiresti ja silmatorkavalt vähenenud on tema pesaleide kirja pandud ülla- tavalt vähe. Eri andmekogude järgi v 450 1,0 % (E. Kumari kartoteek, andmebaas 400 0,9 eElurikkus, röövlinnuseire andme- vaatluste arvvaatluste 350 osatähtsus % 0,8 baas) on ajavahemikust 1885–2015 atähtsus aatluste ar 300 0,7 v r r r r er

teada vaid 14 pesaleidu ja 7 lennuvõi- ber ar r b

250 t 0,6 l l i e t ts ts i melist pesakonda. Nendest 21 leiust ust em e brua br u n nuar rt i i ve v g

200 e 0,5 a a o ov u ug aatluste os tervelt 15 pärineb alates 1990. aas- a jaan ja jaanuar ve veebruar mär mär april april ma ma j juu j juu a september oktoobe detsem juuni juuli august september oktoobe novembe detsember 150 0,4 v tast. 14 pesast 7 on asunud metsa- 100 0,2 maal: enamasti põõsastunud lageraie- 50 0,1 lankidel, ühel korral ka tuulemurrus. 0 0,0 Viis pesa on leitud madal- ja siirde- soode põõsastega vöönditest, kaks ◊ 2. Välja-loorkulli vaatluste arv (tulbad) ja vaatluste osatähtsus (joon) kõigist võsastunud lamminiidult. talletatud linnuvaatlustest andmebaasis eElurikkus aastatel 2011–2017. Põhiliselt Säärastest elupaikadest ei ole meil kohtab välja-loorkulle kevad- ja sügisrände ajal

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |603| 27 Looduskaitse

tada röövluse olulist mõju välja-loor- kulli asurkonnale. Kuidas on lugu toitumisaladega?

Foto: Arne Ader Foto: Välja-loorkull peab kõige sagedami- ni jahti söötidel, rohumaadel ja vil- japõldudel [6]. Tänapäeva Eesti põl- lumajandus sammub koos ülejäänud Euroopaga hoogsalt intensiivistumise teed. Söötide osa väheneb, kaovad ka väheintensiivselt majandatavad heina- maad, need asenduvad silopõldudega, kus rohumaade kunagisest elurikku- sest ei ole enam palju järele jäänud. Väga tõenäoliselt on välja-loorkulli toidubaas seetõttu vähenenud. Ometi pole teiste rohumaadest sõltuvate röövlindude arvukus nii katastroofili- Välja-loorkullid pesitsesid meelsasti võsastuvatel lageraielankidel. Lanke on täna- selt kahanenud. Pealegi on välja-loor- päeval üha rohkem, aga loorkullid on sealt kadunud kull üsna paindlik kütt, kes suudab lülituda ühelt saakloomarühmalt tei- sele – näiteks toituda näriliste asemel väikestest lindudest – ning pidada jahti eri tüüpi kõlvikutel, kus taimes- Foto: Uku Paal Foto: tiku kõrgus on väga mitmesugune. Võib-oletada, et allakäigu põh- jused peituvad Eestist väljaspool. Pikaajalist langust on täheldatud ka Soomes, Slovakkias ja Iirimaal, Poolas on see liik päris välja surnud. Sel sajandil on langusesse pöördu- nud ka suured Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa asurkonnad, kus varem oletati veel arvukuse tõusu või vähe- malt stabiilsust [2]. Tõenäoliselt on välja-loorkulli arvukus kahanenud ka Valgevenes. Samas ei ole kusagil leitud Noore välja-loorkulli lennuvõimestumine on tänapäeval Eestis üliharv juhus häid seletusi liigi allakäigu kohta. Edelasuunalise lühimaarändurina ei tohiks välja-loorkullil olla väga suuri puudust praegugi: eri vanuses lage- konda). Vähene lennuvõimestuvate ohte rändel, sest see rändesuund on raielankide pind üha suureneb, ka poegade arv võrreldes kurna suu- meie röövlindudele ilmselt üks tur- sobivaid põõsastunud soid ja lam- rusega näitab tõepoolest röövluse valisemaid. Küll aga on välja-loor- miniite peaks pesitsemiseks veel jät- suurt mõju. Loorkullitibudele ohtli- kullil olnud probleeme talvitusala- kuma. Seega ei tulene välja-loorkulli ke röövloomade – rebaste, kähriku- del: näiteks 1990. aastatel langes palju kadumine ilmselt pesakohtade puu- te, metssigade jt – arv on meil pikas röövlinde Hispaanias mürgitamise dusest. plaanis tunduvalt suurenenud ning ohvriks [9]. Nüüdseks on aga see Pesitsust mõjutab olulisel määral kährikutel, mõnel pool ka rebastel, probleem vähemalt selles Euroopa- röövlus. Eriti tundlikud on selle suh- läheb endiselt hästi. Kahjuks on and- osas leevenenud ja peab möönma, et tes maaspesitsevad liigid. Ehkki and- med liiga napid, et statistiliselt kinni- mõju loorkullidele oli siiski suhteli- meid on vähe, kajastub mõju ka väl- selt väike. ja-loorkulli pesitsusnäitajates: kur- Tänapäeval aetakse nas on leitud keskmiselt 4,8 muna Välja-loorkull on üsna paindlik paljud protsessid kliima (6 kurna), pesakonnas keskmiselt kütt, kes suudab lülituda ühelt soojenemise kaela. Seda 3,5 pesapoega (4 pesakonda) ja 2,0 saakloomarühmalt teisele. on peetud ka välja-loor- lennuvõimestunud poega (10 pesa- kulli oluliselt mõjuta-

28 |604| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Prasanna Kumar Mamidala / Wikimedia Commons Kumar Mamidala / Prasanna Foto:

Stepi-loorkulle kohatakse meil üha sagedamini, kuid täiskasvanud isaslinde satub meile siiski harva. See foto on üles võetud Indias vaks teguriks. Laia levilaga liigi puhul

% 1,2 on küll raske uskuda, et kliimamuu- tused teeksid talle liiga kogu areaali 1 ulatuses, kuid paremat seletust pole atähtsus seni pakutud. 0,8 Kliima soojenemist peetakse ka 0,6 aatluste os

stepi-loorkulli levila laienemi- v se peapõhjuseks. Seda kasvu poo- 0,4 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 lest soo-loorkulliga, kuid sulestiku poolest välja-loorkulliga sarnanevat röövlindu on meil pikka aega peetud ◊ 3. Välja-loorkulli sügisrändeaegsete (septembri- ja oktoobrikuiste) vaatluste osa- üksnes eksikülaliseks. Liigi amet- tähtsus kõigist linnuvaatlustest on sel kümnendil kahanenud poole peale lik ajalugu Eestis algab 1895. aastast, kui maha lasti kaks stepi-loorkul- li Viljandi- ja Tartumaal. 20. sajandi ka linde meile üha rohkem sattunud, nevast linnuvaatlusaktiivsusest. Seni esimese poole jooksul tõestati jahi sest vaatluste arvu kõrval on alates Eestis pesitsemist tõestatud ei ole, kaudu veel vähemalt 16 linnu kohta- 2013. aastast vähehaaval suurenenud kuigi kahtlusi on olnud. Näiteks on mine [4]. ka selle liigi vaatluste osatähtsus kõi- suvisel soolinnustiku loendusel koha- Praeguseks kinnitust leidnud gist andmebaasi talletatud linnuvaat- tud soo-loorkulli pesitsusseltsingus vaatluste rida algab 1994. aastast. lustest (◊ 4). Selle näitaja kohaselt oli ka emast stepi-loorkulli. Sajandivahetusel registreeriti aas- eriti „hea“ stepi-loorkulliaasta 2012. Stepi-loorkulli pesitsemine Eestis tas vaid mõni vaatlus, ent alates Praegu peetakse stepi-loorkulli poleks aga mingi üllatus, sest veel hil- 2012. aastast on stepi-loorkulli meil meil regulaarseks läbirändajaks, teda juti üksnes Aasias ja Euroopa kagu- kohatud igal aastal juba kümmekon- kohatakse nii kevadel kui ka sügi- osas levinud liik on oma areaali vii- nal korral. Loomulikult on oma osa sel (◊ 5). Viimastel aastatel on lisan- mastel aastatel jõudsalt laiendanud. linnuvaatluse populaarsuse ja mää- dunud ka suviseid vaatlusi, kuid see Näiteks Venemaal on pesitsemisi ramisoskuste kasvul, aga küllap on muutus võib tuleneda lihtsalt suure- registreeritud üha enam põhja pool

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |605| 29 Looduskaitse

Teine lind rändas lõunasse üle Lääne- Eesti mandriosa, kuid kahjuks huk- kus Poolas. Foto: Uku Paal Foto: Sellega andsid Soome linnud vastuse küsimusele, miks on ste- pi-loorkulli vaatluste hulk Kesk- ja Lääne-Euroopas ning samamoodi ka Skandinaavias hüppeliselt suurene- nud: loode suunas levinud liik on kasutusele võtnud uue rändetee ja talvitusala. Uued rändeteed toovad omakorda kaasa uusi pesitsusala- sid, sest alati leidub rändurite hulgas mõni säärane, kes rändeteel hoiab sil- mad lahti uute sobivate pesapaikade suhtes. Stepi-loorkull on juba pesitsenud Eestis nähtud stepi-loorkullidest on enamik noorlinnud ka Rootsis ja Saksamaal, möödunud aastal leiti ta esimest korda pesitse- mas Hollandis. Ilmselt on vaid aja

v 16 0,0 v 25 küsimus, kui stepi-loorkull meilgi vaatluste 14 osatähtsus 0,0 kanda kinnitab. Loodetavasti näevad

atähtsus 20 seda ka meie välja-loorkullid. 12 0,0 aatluste ar aatluste ar 1. Aun, Sven jt 2018. Välja-loorkull. Linnu­ v 0,0 v 10 atlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus.

15 mber l e

v 0,0 Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu: 284–285. 8 i

aatluste os 2. BirdLife International 2016. Circus cya­ v oktoober 6 0,0 10 april ma juuni juuli august sept neus. The IUCN Red List of Threatened 4 0,0 Species 2016: e.T22727733A94958761.

vaatluste ar dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2016-3.RLTS. 2 0,0 5 T22727733A94958761.en. [16.04.2018]. 3. Elts, Jaanus jt (koostamisel). Eesti lindude 0 0,0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 0 staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo. 4. Linnuharulduste komisjon 2017. ◊ 4. Stepi-loorkulli vaatluste arv and- ◊ 5. Andmebaasi eElurikkus kantud Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt mebaasis eElurikkus aastatel 2012–2017. stepi-loorkulli vaatluste jaotus aasta käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlu- Veel sajandivahetusel registreeriti aas- vältel. Valdavalt kohatakse teda keva- sed seisuga 25.11.2017. www.eoy.ee/yhing/ hk/hk_aktsept.pdf. tas vaid mõni vaatlus, nüüdseks on disel ja sügisesel läbirändel, pesitsust 5. Luonnontitetellinen keskusmuseo 2018: see näitaja tunduvalt suurem seni Eestis tõestatud ei ole Arosuohaukat. www.luomus.fi/fi/arosuo­ haukat. 6. Lõhmus, Asko 2001. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. – ning teda leidub juba ka tundras, mis malt osa linde naaseb pesitsema Hirundo 14: 27–42. on olnud põline välja-loorkulli kants. samasse piirkonda [5]. 7. Meller, Kalle et al. 2016. Petolintuvuosi 2016, pesimistulokset ja kannankehitykset. Soomeski on stepi-loorkull pesitse- Soome GPS-saatjatega stepi-loor- – Linnut-vuosikirja 2016: 16–31. nud juba aastaid, nii omakeskis kui kullid on andnud ka täiesti uudseid 8. Valkama, Jari et al. 2011. Suomen III ka segapaaridena koos soo-loorkul- andmeid liigi rändeteede kohta. Liigi Lintuatlas. – Luonnontieteellinen keskus- museo ja ympäristöministeriö. atlas3.lin- liga. Nüüdseks on ta seal levinud tavapärased talvitusalad paiknevad tuatlas.fi. juba Lapimaani [8], näiteks 2016. aas- Aafrikas ja Aasias, kuhu Euroopa 9. Viñuela, Javier; Villafuerte, Rafael 2003: tal sedastasid põhjanaabrid koguni linnud liiguvad enamasti Lähis-Ida Predators and rabbits (Oryctolagus cunicu­ lus) in Spain: a key conflict for European üheksa pesitsusterritooriumi, samal kaudu. Kahest jälgitud Soome emas- raptor conservation. – Thompson, Des et ajal leiti soo-loorkulle vaid kolmel linnust üks liikus esialgu ootuspä- al. (ed.). Birds of prey in a changing envi- territooriumil [7]. raselt piki Peipsi idakallast lõuna ronment. Edinburgh: 511–526. Enamasti on stepi-loorkulli puhul poole. Valgevenesse jõudes kee- 10. Väli, Ülo jt 2014. Kultuur-avamaastikul tal- vitavate röövlindude levik, arvukus ning tegemist nomaadiga, kes valib pesit- ras ta aga ootamatult hoopis läände elupaigakasutus Eestis. – Hirundo 27: susala saagirohkuse järgi ning võib ning rändas Kesk- ja Lääne-Euroopa 14–35. seetõttu eri aastatel pesitseda väga kaudu talvitama Lääne-Aafrikasse Ülo Väli (1974) töötab Eesti maaülikoolis erinevates kohtades. Ent Soomes on Mauritaaniasse. Samasugust mars- vanemteadurina ja juhib Eesti ornitoloo- GPS-saatjate abil selgunud, et vähe- ruuti järgis ta ka järgmisel aastal. giaühingus röövlinnutöörühma.

30 |606| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Nahkhiired Fotod: Rauno Kalda Fotod:

Nahkhiirte võrgupüük Kersalus tõmmulendlaste koloonia lähedal

vaid kahes – Myotis ja Pipistrellus – oli Eestis levinud rohkem kui üks liik. Kus elavad meie Ent kui arvata juurde väikevidevlane, siis on ka perekonnast Nyctalus meil levinud kaks liiki. väikelendlased? Lendlaste keeruline süstemaatika. Perekond Myotis ehk lendlane on viie Nahkhiirte süstemaatika on keeruline. Lihtsalt välimu- liigiga meie fauna liigirikkaim nahk- se järgi ei ole neid kerge üksteisest eristada. Eriti raske on hiirte perekond [9]. Lendlastele on iseloomulikud suhteliselt pikad kõr- vahet teha habelendlasel ja tõmmulendlasel, keda sage- vad ja enamasti pikk kõrvakaas ehk li nimetatakse väikelendlasteks. Hiljutise uuringuga saadi traagus. Mitmel liigil on karvastikus Eesti väikelendlaste leviku kohta uusi andmeid. selgelt eristunud hele (vahel lausa valge) kõhtmine pool ja pruunikas selgmine pool, kuid leidub ka liike, Oliver Kalda, Rauno Kalda, vahel: Eptesicus, Myotis, Nyctalus, kelle kõhtmine pool on üsna tume. Maris Pärn Pipistrellus, Vespertilio ja Plecotus. Euroopas elab 17 liiki lendlasi, Seni oli teada, et kuuest perekonnast nende hulgas on nii Euroopa pisima- estis elab kindlalt 12 nahkhii- te kui ka suurimate reliiki, aga on üsna tõenäoline, nahkhiirte hulka kuu- et neile on lisandunud väike- Väikelendlased on suhteliselt luvaid [2]. Selle mit- videvlaneE (Nyctalus leisleri) ja euroo- laia levikuga nahkhiirerühm. mekesise perekonna pa laikõrv (Barbastella barbastellus) Neid võib leida Lääne-Euroopast, uuringud on andnud [5]. Taksonoomiliselt kuuluvad kõik teadlastele võimalu- meil leiduvad nahkhiired sugukon- Skandinaavia poolsaarelt, Kesk- se teha avastusi seni- da nahkhiirlased (Vespertilionidae) Aasiast ja isegi Kaug-Idast. ajani. Näiteks eristati ning jagunevad kuue perekonna alles 2001. aastal uus

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |607| 31 Nahkhiired

alustes kaitserajatistes ja kaevandus- käikudes, saab neid liike eristada suu- ruse järgi. Ülejäänud kolm lendlast – tõmmu- ja habelendlane ja Nattereri lendla- ne – on aga pigem seotud metsade ja vanade parkidega, kuigi ka neid võib sageli kohata toitumas veekogu- de läheduses ja kohal [6]. Neid liike on üksteisest keerukam eristada kui veelendlast ja tiigilend- last. Enamasti ei piisa ainult lendava looma vaatlemisest. Isegi nahkhiire- uurijate peamine töövahend nahk- hiiredetektor ei pruugi aidata. Selle abil saab soodsates oludes tuvastada Aastatel 2015–2017 väikelendlaste leviku uuringu käigus püütud habelendlaste ja Nattereri lendlase. Tõmmu- ja habe- tõmmulendlaste leiukohad lendlast ainult kajalokatsiooniheli- de põhjal liigini määrata ei saa, sest nende helid on liialt sarnased. Just seetõttu on tõmmu- ja habelendlast akustilistes uuringutes sageli käsitle- tud rühmana „väikelendlased“.

Meie väikelendlased kuuluvad habe- lendlaste rühma (ingl whiskered bats). Selle keeruka rühma süstemaatika üle arutletakse siiani. Esialgu eristati rüh- mas üks liik – Myotis mystacinus ‒, mis oli levinud üle Euraasia mandri. Sellel liigil tehti kindlaks mitu alamlii- ki. Ent 1960. aastatel ilmnes, et alam- liik brandtii elab põhivormiga kat- tuval levikualal, ning 1970. aastateks oli selge, et tegemist on eraldi liigiga Myotis brandtii. Nahkhiire lennunahk ehk lennus. Selles paiknevad sooned on mõnel liigil oluline Nüüdseks on rühmas eristatud määramistunnus arvukalt alamliike ja liike, kuid aru- telud süstemaatika üle ei ole laka- nud. Kindel on aga see, et Euroopa liik ojalendlane (M. alcathoe). Ent lääneosas elab neli liiki habelendlasi: Nahkhiired elavad lendlaste süstemaatika ei ole siiani M. alcathoe, M. aurascens, M. brand­ kõrge vanuseni päris selge [1]. tii ja M. mystacinus [1]. M. brandtii ja Ka Eestis elutsevad lendlased on M. mystacinus on levinud ka Eestis ja ahkhiired elavad oma mitmekesised ning pakuvad veel kül- kannavad nimesid tõmmulendlane ja suuruse kohta väga laldaselt avastamisrõõmu. Meie lend- habelendlane. vanaks. Vanuserekord lastest kaks, veelendlane ja tiigilend- Väikelendlased on suhteliselt laia Nkuulub tõmmulendlasele: lane, on tihedalt seotud veekogudega. levikuga nahkhiirerühm. Neid võib 2005. aastal leiti Siberist 41 aasta Suveöödel võib neid näha madallen- leida Lääne-Euroopast, Skandinaavia vanune tõmmulendlane. Kui nul veekogude kohal, kus nad aeg- poolsaarelt, Kesk-Aasiast ja isegi võtta arvesse looma vanust ja ajalt veepinda puudutades putukaid Kaug-Idast. Habelendlast peetakse kehamassi, võib tõdeda, et see püüavad. Saagijahil võib neid koha- eelkõige läänepoolse levikuga liigiks, nahkhiir oli 9,8 korda vanem kui ta ka puistutes veekogude lähedal. Et aga tõmmulendlast oma alamliikide- selles suuruses loomade puhul neil kahel liigil vahet teha, on tarvis ga võib leida kaugemalt idast [3]. tavapärane [8]. kogenud silma või nahkhiiredetekto- Molekulaarseid meetodeid kasu- rit. Talvituspaikades, peamiselt maa- tamata saab tõmmu- ja habelendlast

32 |608| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Haruldane vaatepilt: habelendlane (vasakul) ja tõmmulendlane (paremal) koos. Niisugust pilti nägime uuringu jooksul ainult ühel korral teineteisest kõige kindlamalt erista- on peamiselt levinud tõmmulendla- paiknevad nii Põhja- kui ka Lõuna- da hammastiku järgi: neil erinevad sed või habelendlased. Eestis. Talvituvaid habelendlasi on üla- ja alalõualuus paiknevate eespu- Talvituspaikades, kus seireloen- leitud ka Hiiumaalt ja Narva bastio- rihammaste P2 ja P3 proportsioo- duste käigus üldjuhul väikelendlasi nikäikudest [9]. 2011. ja 2012. aas- nid. Peale selle leidub tõmmulend- liigini ei määrata, on enamik loomi tal Astangul nahkhiirte talvituspaigas lasel ülalõualuu eespurihambal P4­ tõenäoliselt tõmmulendlased. See parvlemisuuringul püütud väikelend- väike kühm, mida habelendlasel ei väide tugineb aastaid tagasi Piusa laste hulgas oli 284 tõmmulendlast ja 8 ole. Isasloomadel on usaldusväärne habelendlast [7]. tunnus ka peenise välisehitus. Väikelendlaste levila Kumb meie väikelendlastest on Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava aitab välja selgitada arvukam? Kuna liikide eristamine on järgi on tõmmulendlane meil laialt võrgupüük. Selleks et tekitanud probleeme, ei olnud pikka levinud ja keskmise arvukusega liik, täpsustada tõmmu- ja aega teada, kumb kahest liigist on habelendlane aga paiguti levinud ja habelendlase levikut, Eestis rohkem levinud ja kumb harul- vähearvukas liik. uuriti keskkonnaame- dasem. Nahkhiirlaste kaitse tegevus- ti tellimusel kolme kava [4] järgi on tõmmulendlane meil aasta jooksul nende laialt levinud ja keskmise arvukuse- levikut, rakendades ga liik, habelendlane aga paiguti levi- koobastes tehtud nahkhiireloendus- võrgupüügi metoodikat. Loomad püü- nud ja vähearvukas liik. Ent viimastel tele, mille käigus rõngastati talviti takse õhukesest nailonniidist loorvõr- kümnenditel on väikelendlaste arvu- kõik talvituvad loomad. Nende seas kudesse, mis on paigutatud nahkhiirte- kus meie talvituspaikades suurene- leiti vaid üksikuid habelendlasi [6]. le sobivatesse lennupaikadesse. Võrku nud [4]. Siiski ei suudetud tänini anda Samas on üksikuid habelendlasi lei- lennanud nahkhiired eemaldatakse kindlat vastust küsimusele, kas Eestis tud teistestki talvituspaikadest, mis sealt kiiresti ja määratakse välistun-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |609| 33 Nahkhiired

nuste abil liik. Pärast liigi tuvastamist ja mõõdistamist, vahel ka rõngastamist, loomad vabastatakse. Kolme aasta jooksul seati loor- võrgud üles 62 paigas. Väikelendlasi püüti võrku 19 püügikohas. Viies püügipaigas oli võrku sattunud habe- lendlane, 13 kohas tõmmulendla- ne ning Saaremaal õnnestus ühel ja samal ööl kinni püüda mõlemad lii- gid. Kõigi püügikohtade peale kokku püüti kinni 32 tõmmulendlast ja 5 habelendlast. Nõnda saab uuringu põhjal väita, et väikelendlased on tõenäoliselt levi- nud üle Eesti, kuid tõmmulendla- se levik paistab olevat laialdasem ja arvukus suurem kui habelendlasel. Väike ja suur: tõmmulendlane on Eesti nahkhiirtest üks pisemaid, suurvidevlane Samas on ka habelendlase leide teada aga kõige suurem üle Eesti, kuigi püügitulemustes oli selle liigi koguarv väiksem. Uuringutulemused andsid lisain- on levila piires laiem, hõlmates ka Kirjanduse andmetel võib ta olla tõm- fot ka tõmmu- ja habelendlase elu- avamaastikku [2]. Eesti allikate väitel mulendlasest vähem seotud metsa- paigaeelistuste kohta. Kirjanduse asustab tõmmulendlane Eestis suvel de ja veekogudega [6]. Kolme aasta andmetel elutsevad mõlemad liigid metsi ja veekogude ümbruskonda. jooksul püütud väikelendlastest taba- nii sega-, okas- kui ka lehtmetsa- Habelendlase meeliselupaika- ti suurem osa männimetsade piirkon- des. Habelendlase elupaigaeelistus de kohta Eestis on vähe teada. nas; metoodika tõttu sattusid loomad

Piusa külastuskeskus ja muuseumikoobas pakuvad rõõmu nii suurtele kui ka väikestele loodushuvilistele • Täiuslik koht, kus laadida akusid • Põnev matkarada ja suurim liivaväli • Keskkonnaharidusprogrammid

Tunnetusprogramm sobib lasteaialastele ja I kooliastmele. Vääriselupaigad ja Devoni liivakivipaljandid on kohased I–III kooliastmele. Ülevaade kahepaiksetest Piusal sobib I–IV kooliastmele.

Täpsemat teavet saab kodulehelt www.piusa.ee või telefonitsi 5304 4120

34 |610| EEsti LOODUs SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri võrku veekogude läheduses. 2. Dietz, Christian; Kiefer, Andreas 2016. Bats Peale teadmiste liikide leviku ja of Britain and Europe. London, Bloomsbury Põnevad püügitulemused biotoobieelistuste kohta on nahkhiir- Publishing. 3. Hutson, Anthony et al 2008. Myotis brand­ te kaitsel oluline teada nende poe- tii. The IUCN Red List of Threatened äikelendlaste uuringu gimiskolooniate asukohti. Soodsad Species 2008: e.T14125A4397500. käigus õnnestus kolme olud poegimiskolooniates tagavad 4. Keskkonnaamet 2017. Nahkhiirlaste aasta jooksul võrgupüü- (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. ‒ populatsioonide pikaajalise püsimise. gil kätte saada 11 liigist nahkhii- www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ V Uuringu käigus õnnestus kahel liigikaitse/nahkhiirlaste_tk.pdf. ri. Kõige arvukamalt sattus võrku korral kindlaks teha tõmmulendlase 5. Masing, Matti 2015. Eesti nahkhiired. põhja-nahkhiiri, veelendlasi ja poegimiskoloonia asupaik. Mõlemal Sicista Arenduskeskus, Haapsalu ja Tartu. pargi-nahkhiiri. Suur osa püütud 6. Masing, Matti jt 2004. Tegevuskava nahk- juhul oli tegemist puithoonega, mida hiirte kaitse korraldamiseks aastaiks nahkhiirtest rõngastati. ümbritses mets. Ühel juhul oli hoone 2005–2009. Juba on saadud ka teateid mahajäetud ja elamiskõlbmatu, 7. Oja, Kristi 2014. Astangu piirkond nahk- taasleidude kohta. Kõige põne- koloonia paiknes hoone lõunakülje hiirte parvlemiskohana. Tallinna Ülikool. vam on olnud suurvidevlase 8. Podlutsky, Andrej et al. 2005. A New Field laudise taga. Teisel juhul asus koloo- Record for Bat Longevity. – The Journals of leid Saksamaal: see on esimene nia aasta ringi asustatud hoones, kus- Gerontology Series A: Biological Sciences Eestis rõngastatud suurvidevla- juures koloonia väljalennuava paik- and Medical Sciences 60 (11): 1366–68. se taasleid. Loom leiti 24. jaa- 9. Remm, Jaanus jt 2015. Eesti imetajad: liiki- nes hoone katuse serva all, hoone de tundmaõppimise teejuht. Tartu ülikooli nuaril 2018. aastal Saksamaalt edelapoolses nurgas. Seda laadi var- ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu. Cottbusi linna lä- jepaigad on nimetatud ka nahkhiir- dspace.ut.ee/handle/10062/45978. hedalt. laste kaitse tegevuskavas [4]. 10. Tõrv, Triinu 2012. Nahkhiired on Eestis kaitse all. – Eesti Loodus 63 (12): 680–689. Uuringu põhjal ei ilmnenud uusi ohutegureid, kuid tasub korrata Oliver Kalda (1987) on zooloog, nahkhii- nahkhiirte kaitse põhimõtteid. Tähtis reuurija, Tallinna tehnikakõrgkooli lektor. on sobivate liikumisteede ja toitumis- Rauno Kalda (1987) on zooloog, nahk- alade olemasolu, hoida poegimisko- hiireuurija, Tartu ülikooli doktorant. looniaid ja tagada stabiilsed talvitus- Maris Pärn (1994) on Tartu ülikooli zoo- olud, kus inimhäiringuid on võimali- loogia ja hüdrobioloogia magist- rant. kult vähe.

1. Benda, Petr et al 2016. On the Distri- bution and Taxonomy of Bats of the Myotis Mystacinus Morphogroup from the Caucasus Region (Chiroptera: Vesperti­ lionidae). – Turkish Journal of Zoology 40: 842–63.

Tõmmu- lendlase noorloom mõõtmise ja rõngastamise eel

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |611| 35 Sada rida Eesti loodusest

Suhtumine loodusesse kujuneb lapsepõlves

36 |612| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ka teistsuguseid väärtushinnanguid. Aga kas ka sellega peab leppima? Osa nendest äratab suurt vastumeelsust. Selle suve hakul esimesi kukeseeni otsides

Foto: Tennus Foto: Andres leidsin sügavalt metsast kolm kilekotti väike- lapse kasutatud mähkmetega. Midagi arutu- mat on raske ette kujutada. Kellegi ettekuju- Erik Puura tuses on sügav mets see kauge ja kättesaamatu koht, kuhu võib oma saasta ära peita. Täpselt inu lapsepõlve ja ühtlasi kogu nagu inimene on arvanud, et ookean on mõõt- elu helgeimad mälestused vii- matu veteväli, kus väike plastlisand jääb mär- vad 1969. aastasse, kui viieaasta- kamatuks. Mse poisina suvitasin koos isa, ema ja vennaga Viisin mähkmekotid sinna, kuhu meie ühis- esimest korda Ähijärve ääres. Mitu nädalat kond on nende paneku korraldanud, kuid mõt- möödus talu lähedal: telkides ja loodust nau- teid tekkis veel hulganisti. Kui võrrelda olme- tides; talupiima, järvekala, metsasaadusi ning jäätmete kogust Eestis 25–50 aastat tagasi ja üksikuid poekaupu pruukides. See oli nagu praegu, siis ammuseid aegu mäletavad inime- minek linnast teise tsivilisatsiooni, kus linna- sed tõdevad, kuivõrd tugevalt oleme oma tar- inimesi üldjuhul ei kohanud. Uduse hommiku bimiskultuuriga üle võlli läinud. Kui hakka- idüll: päikesetõusu ajal kalakohta sõudmine. sin 1993. aastal Tartu ülikoolis õpetama kesk- See mõttepilt tuletab end enim meelde. Üha konnageoloogiat, võtsin aluseks Manchesteri rohkem tunnen, et just Ähijärve lapsepõlve- raamatupoest sealse stipendiumi eest ostetud suved on kujundanud minu sideme Eesti loo- keskkonnageoloogiaõpiku. Enim elevust põh- dusega. justas pilt, kus tollal veel meie elutubasid ehti- Ähijärve suved kordusid kokku kaheksa aas- vad tühjad välismaised purgid ja pudelid leba- tat, kuid juba 1970. aastate keskel algas tsivili- sid meeletus koguses prügihunnikus. satsiooni pealetung. Vaiksesse järvekääru püs- Eesti prügikultuur on kahjuks veel ülialgeli- titati trampliin ning nädalavahetustel lõbustas ne. Oma eluperioodist Stockholmi äärelinnas kohaliku kolhoosi eliit end veesuusatamise- 1990. aastate teisel poolel meenutan juhtumit, ga. Levis elektriga kalapüük, mille järel polnud kus sisserändaja perekonnast pärit noormees vähemalt kolm päeva mõtet õngitsema minna. oli vanapaberipaki sokutanud suurjäätmete Järve taset tõsteti tehislikult, räägiti angerjakas- kogumismajakesse. Lugu vääris tervet lehekül- vatusest. See polnud enam see. ge kohalikus ajalehes, rahatrahvi ning vanema- Ilmselt ongi nii, et meie väärtushinnangu- te siirast lubadust, et nende teismeline poeg te aluse looduse suhtes kujundab lapsepõlves midagi nii kõlvatut oma elus enam ei tee. ja noorukieas kogetu. Minu mõtteid on kogu Meie mõtte- ja tegutsemismudel ei ole veel elu juhtinud vajadus puhta ja võimalikult puu- jõudnud rootslaste 20 aasta taguse tasemele. tumata looduse järele, kus ka inimesi liigub Et hoida ära selliseid hetki, kus meie inimene võrdlemisi vähe. Kalal käies pole niivõrd tähtis otsustab vedada prügi loodusse, visata koh- püütud kalade hulk, vaid põnevus, kogemus ja vitopsi auto aknast välja, paigutada ohtlikud rahulikud hetked; samamoodi ka seenel käies jäätmed tavaprügi hulka jms, tuleb ilmselt teha on kogu võlu ja hingerahu tegevuses, mitte meeletult tööd, see ei tule iseenesest. seente marineerimises, kuigi ka kukeseene- Ühiskonna terviksuhtumist saab muuta, kui kaste või marineeritud puravikud on imehead. meie tulevikutegijaid õnnestub juba varajases Võimalus loodust nautida osutus keeruli- lapsepõlves veenda puhta looduskeskkonna seks mõnes riigis, kuhu elu oli mind õppima ja väärtuses. Käisin hiljuti uuesti Ähijärvel. Jalu- töötama suunanud. 1990. aastate alguse õpin- tuskäik külastuskeskuse lähedal tuttavates jär- gutest Inglismaal mäletan, et tüüpilise pere- vekäärudes oli meeliülendav. Hoolimata arvu- konna puhkus Inglismaa lõunarannikul tundus katest loodusenautlejatest oli järveäärne ülipu- seisnevat oma vagunelamu paigutamises pal- has ja korras. Suudame küll, kuniks on inimesi, jude kümnete samasuguste kõrvale ning pik- kes loodusest hoolivad. kades jalutuskäikudes mööda rannajoont. See Erik Puura (1964) on keskkonnateadlane ja geo- kõik tundus nii kummaline. Meil on väärtusi, loog, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi asedi- millest ilma jäämist tõdeme sageli alles siis, kui rektor. Kirjutanud arvukalt keskkonna-, teadus- ja need on kadunud. säästliku elukorralduse teemalisi arvamuslugusid EESTI VABARIIK ja pidanud pikka aega keskkonnaabi blogi.

Foto: Foto: Urmas Tartes Samas pean ilmselt nõustuma, et leidub

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |613| 37 Üks Eesti paigake Vohnja mets: koopanaiste kodu

Juhani Püttsepp rahvuspargi serva. Tee viib edasi raba ja metsa piiril paikneva Kõverjärve üdruk, kes tahtis oma ron- veerde, aga enne seda viipab Enno kadeks muutunud vendi taas Anni teeservale. inimestena näha, pidi olema Mäeseljandik, tihedasti taimerä- Tseitse aastat ilma rääkimata ja isegi gasse, võssa kasvanud. Üksik metsis- naermata. tunud õunapuu, mille lähedusest soo- Tüdruk otsustas inimestest eemale vitab Enno Anni otsida kunagist koo- hoida, et miski ei annaks talle põhjust pasuud. Selle läheduses olevat „veel rääkida ega naerda. Ta asus üksin- hiljaaegu mingeid kopsikuid-topsi- da mäekoopasse elama, toiduks kor- kuid“ vedelenud. jas marju ja seadis üles lõkse, millega „Kop-kop!“ hõikab Tiiu Uusküla. püüdis metsloomi ja -linde. Nõnda „Kas olete kodus?“ seisab kirjas soome muinasjuttude Erakud ei vasta. Rinnuni rohi var- raamatus „Kõnelevad kuused“. jab nende kunagise elupaiga jälgi. Ka päriselus juhtub vahel nii, et inimhing otsustab mingil põhjusel Umbes 1820. aasta paiku rajas elada erakuna kesk loodust. Meil Vohnjas mees perekonnanimega Eestiski on seesuguseid lugusid mit- Krüüger Tõdva-Kõnnu metsade serva mel pool esile tulnud. koopa, kuhu ta koos naisega elama asus. Nõnda on kirjutanud Andres Vohnja metsaerakute radadel. Pulver Virumaa Teatajas 1997. aas- Virumaa koduloos ja Eesti rahvaluu- tal. Metsas sündis Krüügeritel mitu le arhiivis on jäädvustatud Vohnja järeltulevat põlve. Osa lapsi läks laia metsaerakud: kaks naist, kelle kuna- ilma, aga vana Krüügeri lapselaps gist elupaika laaneservas oskavad Liisa jäi metsa elama. Küllaltki hili- praegugi näidata mitmed Kadrina ses eas, 45–50 aasta vanuselt, sünni- ja Uku küla elanikud. See koht asub tas ta tütre Elviine, kellest sai samuti Tapa–Loobu maanteest vasakul, kui metsaelanik. Tapa poolt tulla, Kõverjärve lähe- Naised pelgasid teisi inimesi, dal. suhtlesid vaid usaldusisikuga, kes „Mingi lohk oli veel 1997. aas- neile valla poolt kaheksa krooni tal alles, kui Kadrina elanik Erna eest kuus toitu ja tarbeesemeid tõi. Heide – nüüdseks lahkunud – seda Raadio olemasolusse nad näiteks ei paika näitas,“ kõneleb Neeruti seltsi uskunud. eestvedaja Tiiu Uusküla. „Seal lähe- 1937. aasta ajakirja Vallatu Maga­ duses, vana Tallinna tee ääres, on sin artiklis on erakuid kirjeldatud kui ka Röövlimägi, kus vanasti röövlid puude hingeelu tundjaid, linnulau- varitsesid.“ lu kuulatajaid: „Need kaks naist ei Tiiu Uusküla teab Vohnja erakutest julgeks midagi teha metsade püha pajatada, kuna tema isa, Kadrina foto- rahu vastu, mis neid aastakümneid on graaf Gustav Heinrich Kruusvald pil- hoidnud enda põues. Ja võõrad, neid distas selle loo peategelasi 1930. aas- nad ei salli.“ tate teisel poolel. Metsaametniku vahendusel saab Sõidame kunagise metsakoopa ajakirjanik naistega siiski jutule. juurde, teejuhiks Uku küla Uku talu Selgub, et nende ainus unistus on, eakas peremees Enno Anni. Jõuame et keegi vägev mees satuks laande ja

Ohepalu looduskaitsealale, Lahemaa annaks neile koopa juurde päris oma Heinrich Gustav Kruusvald Foto:

38 |614| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Liisa Krüüger (vasakul) ja tema tütar Elviine oma koopa juures Fotod: Esta Metsik Fotod:

Enno Anni ja Tiiu Uusküla kunagise erakute koopa juures

maalapi, kus nad saaksid vabalt juur- meile ligipääsetavad allikad aga mida- vilja kasvatada. gi – jäljed kaovad Aa vanadekodusse. Toona 86-aasta vanuse ema mureks oli, et kui tema peaks vars- „Üks vanaeit oli meil Uku küla met- ti surema, mida hakkab siis üksinda sas veel, Leida nimeks,“ jätkab Aare peale tütar, kellega vist päris kõik kor- Puusepp. „Tal olid ka majapalgid teh- ras pole. Kui tulevad suured tormid, tud, aga sai ainult toikad püsti. Oli siis jooksvat tütar must kui hernehir- naerdes metsa, hoo- mutis, müüs ini- limata külmast. mestele marju.“ Koopast lahku- Viimaks olla misele naised mõel- keegi Leida metsast da ei tahtnud, luba- välja viinud ja vanni des mõlemad end pannud, pärast üles puua, kui neid seda olla vanaini- vaestemajja viidaks. mene kohe surnud. „Pärast arst ütles, et 1939. aasta külmal oleks pidanud vähe- talvel, pärast seda, haaval kõntsa maha kui naiste kanad Kanad elavad Uku külas vabalt ka võtma, mitte kor- olid ära külmunud, 21. sajandil raga vanni pane- õnnestus vallaamet- ma,“ lõpetab Aare nikel siiski erakud Puusepp oma jutus- küüdireele ja hiljem isegi nende elu tuse. See on aga vist hoopis üks teine esimesele rongisõidule meelitada: lugu … lubades kevadel naasmisvõimalust. Krüügerid polnud pesemata, nagu 84-aastane Uku küla elanik Aare on pajatanud Erna Heide, ja kuivata- Puusepp teab kõnelda, et otsusta- sid koopa juures suvel ka oma pesu. vaks teguriks neil ammustel läbirää- Liisa oli teinud õues tule peal süüa ja kimistel olla kujunenud valla luba- kutsunud Ernat, kes oli siis väike pli- dus, et naised võivad oma kassi kaasa katirts, enda juurde istuma ja juttu võtta. rääkima. Naiste ja nende kassi tagasitule- Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja kust Vohnja metsadesse ei kõnele kirjanik. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |615| 39 Poster

40 |616| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mitmepalgeline Viru raba iru raba on kidurate raba- mändide, laugaste ja älves- tega väike kõrgsoo, ent populaarsemaidV sooalasid lihtsa ligipääsu, 3,5 km pikkuse laudtee ja vaatetorni pärast. Pilt on tehtud Viru rabas sep- tembri varahommikul päikesetõu- su ajal, kui öise jaheda õhu tõttu oli tekkinud udu. Varahommikused linnuhääled ja rabalõhnad, mida kahjuks pildi kaudu edasi anda ei saa, vürtsitasid selle pildi saamist. Kokku peavad langema mitmed loodusolud: jahe õhk, suur õhu- niiskus, tuulevaikus, udu ja selge taevas. Käisin seal viiel varahom- mikul – iga kord oli vaatepilt eri- sugune, kuid see vaade köitis mind kõige rohkem. Oma põhitööga, fitnessitreene- rina, veedan suure osa ajast linna- keskkonnas. Vabal ajal püüan käia eeskätt rabades ja metsalaamades, kus hing puhkab linnakärast, mõt- ted selginevad ning saab koguda uut energiat. Mulle meeldib pil- distada ka loomi, ehkki see eeldab tunduvalt rohkem kannatust ja ise- loomu. Viru raba on üks minu lemmi- kuid, olen seal veetnud kümneid või lausa sadu tunde. Eriti meel- dib rabas käia varahommikuti, kui päikesetõus muudab looduse mit- mekülgseks: vaatepilt ei ole kuna- gi samasugune. Seetõttu soovi- tan ka teistel käia rabas just enne päikesetõusu või päi- keseloojangu ajal. Canon 1Dx mark II ja 5D SR ning objektiividest on lemmikud 400 mm F 2,8; 70–200 mm F 2,8 ja 11–24 mm F 4,0. Pilt on tehtud kaame- Foto: erakogu raga 5D SR; ava F 11; säri 1/160; ISO 100.

Peeter Karask autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |617| 41 Foto: Toomas Kukk Toomas Foto:

Margus Ots on sündinud 8. sep- tembril 1970. Lõpetas 1988. aastal Ülenurme keskkooli ja 1997. aastal Tartu ülikooli loomaökoloogina. Töötanud Tartu ülikooli sihtasutuse juhataja, Tartu ülikooli administrat- sioonidirektori, haridus- ja teadus­ ministeeriumi nõuniku, Eesti geeni­ varamu asedirektori, Eesti maaüli- kooli rektori nõuniku ja Tartu ülikooli loodusmuuseumi asedirektorina. Linnuvaatlejate klubi Estbirding ja linnu-uudiseid vahendava portaali Linnuvaatleja asutaja. Eesti ornitoloogiaühingus olnud linnukaitse koordinaator ja teavitus- kampaania „Aasta lind 2016 – rasva- tihane“ eestvedaja. Juhib linnuha- rulduste komisjoni tööd ja korraldab valge-toonekure loendusi. Aastatel 2000–2003 ja 2012–2017 oli nõuko- gu esimees ja alates 1. märtsist 2018 olnud juhataja.

42 Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Linnuvaatlusharrastus on arenenud ühiskonna tundemärk

Eesti ornitoloogiaühingu juhatajat gi seltskonnaga mitme päeva jook- inimesena? Kas tal oli ka mingi Margus Otsa küsitlenud Riho Marja sul Puhtu linnutornis üle lendavaid visioon noortetööst? Teie Vaibla ja merel tegutsevaid linde – need rõngastusjaama rühmast on nii Sinu nime seostatakse valdavalt lin- olid esimesed linnuõppepäevad täies- mõnigi tänini tegutsenud loodus- nuvaatluste ja lindudega. Ometigi ti omal käel. Kuna meil entomo- teaduste vallas. Kui nimetada neist huvitusid kõigepealt hoopis putu- loogiaringis oli ka neid, kes käi- vaid mõnda: Kristjan Adojaan, sina katest. Millal ja kuidas alustasid sid loodusmaja ornitoloogiaringis – ja su vend Indrek Ots. loodusvaatlusi? näiteks Kristjan Adojaan –, jõudsin Kui mõelda, mis tõmbas noori sinna Millal mul loodushuvi tekkis, ma ise nende eestkostel 1985. aasta sügisel ornitoloogiaringi, ei oska kohe vas- ei mäleta. Küllap see perega met- Heinrich Veromanni juurde ornito- tatagi. Tollal, üle kolmekümne aasta sas seenel ja marjul või siis hoopis loogiaringi. tagasi, selliste asjade peale ei mõtel- suvel Setomaal Tiirhanna külas kar- Juba esimesel talvel rõngastasin nud ja nüüd on liiga palju aega mööda jas käies tekkis. Oli põnev lehmakoo- omal käel lindude toidumaja juures läinud ning meenuvad vaid mõned kides tegutsevaid sitikaid jälgida või rasvatihaseid. Kuna lindude rõngas- mälukillud. motsilatest, linaleotustiikidest, kon- tamine ja rände jälgimine tundus nii Ornitoloogiaringiga käisime põne- nakulleseid otsida. põnev, jäi putukatega tegelemine pea- vatel retkedel ja väljasõitudel, näiteks Minu tõsisem loodushuvi tekkis aegu et päevapealt kõrvale. Kabli linnujaamas. Hiljem rõngasta- aga tänu klassivendadele, kes pidasid sime juba Vaibla linnujaamas, mida akvaariumites kalu ja kogusid putu- Sa olid Vaibla rõngastusjaama algu- me kolmeteistkümne- kuni kuueteist- kaid. Nende eeskujul oli meilgi kodus se juures, noori juhendas Heinrich kümneaastastena üpriski iseseisvalt suur akvaarium ning koos venna Veromann. Mismoodi rõngastus- vedasime. Indrekuga hakkasime ka meie mardi- jaama loomine toona käis? Koos käis huvitav seltskond, kaid ja liblikaid koguma. Vaibla linnujaama asutasime mõnus õhkkond oli. Veromann ei Lisaks käisin Tartu loodusmajas – 1987. aastal. Siis käivitati rahvusvahe- olnud minu jaoks lihtsalt õpetaja, tollases Tartu noorte loodusesõprade line roolindude rände uurimise pro- vaid inimene, kellest eeskuju võtta. Ta majas –, alguses lühikest aega botaa- jekt, mille raames püüti ja rõngas- lasi iseseisvalt tegutseda ja maailma nikaringis, hiljem pikemalt entomo- tati roostikes linde mitmel pool lää- avastada, kuid hoidis ka silma peal, et loogiaringis. nerannikul, aga ka Võrtsjärve ning me päris rumalusi tegema ei hakkaks. Peipsi ääres. Veromanni eestveda- Veromanni õpilaste hulgas on mit- Mis ajendil hakkasid putukate ase- misel panid Tartu loodusmaja orni- meid tuntud ornitolooge, näiteks mel pöörama rohkem tähelepanu toloogiaringi õpilased rõngastamise Peeter Hõrak, praegune Tartu üli- lindudele? käima Võrtsjärve põhjatipus Vaiblas, kooli käitumisökoloogia professor, ja 1985. aasta suvel oli entomoloogia- kus oli nii ulatuslik roostik kui ka või- Leho Luigujõe, praegune maaülikooli ringi suvelaager Puhtu linnujaamas malik Vaibla metskonna abiga ööma- ornitoloog. Kuid väga paljudele, kes ning seal puutusin tahes-tahtmata ja saada. Ka Veromannil oli seal lähe- ei ole valinud loodusteadlase teed, on linnuteemadega kokku. Juhtumisi oli duses metsatalu, nii et valisime selle tänu Veromannile jäänud tõsine huvi sel aastal Puhtus Toomas Tammaru – koha välja mitme hea asjaolu kokku- linde vaadelda ja looduses käia. praegune Tartu ülikooli entomoloo- langemisel. giaprofessor –, kes püüdis seal võrgu- Vaiblas rõngastasime linde aas- Veromanni tundvad inimesed mee- ga ka linde. tatel 1987–1993, seejärel uues- nutavad teda väga eestimeelsena. Mäletan võrgus olnud pruunselg- ti 2001–2008 ning siis taas alates Mina olin tema juures kaheksaküm- põõsalindu, kes kohe meie silme all 2015. aastast. Vaibla linnujaam tegut- nendate aastate teisel poolel, kui ajad rõnga jalga sai; rannast saime kätte ka seb samas kohas praegugi ning täna- olid juba muutumas. Me usaldasime rõngaga liivatülli, kes oli samas kohas seks on peale kasvanud uus põlvkond teineteist ja nii mõnigi kord rääkisi- siiski vaid mõned päevad varem rõn- huvilisi ja rõngastamist Vaiblas veab me asjadest, mida mujal veel rääkida gastatud. Igatahes tundus rõngasta- linnujaama asutamise juures olnud ei saanud. mine nii põnev, et hakkasin rohkem Kristjan Adojaani poeg Art Villem. Kui Tartus üliõpilaskorporatsioo- lindudele tähelepanu pöörama. ne taastama hakati, olid korporat- Vaatlesime entomoloogiarin- Milline oli Heinrich Veromann sioon Ugala taastajate hulgas mitmed

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |619| 43 Intervjuu

Veromanni õpilased. Loomuliku jät- mi ja teisi. Kas ülikooli astudes Sa oled selle liigiga siiamaani tege- kuna kutsusid õpilased 1989. aasta kaalusid peale bioloogia muid eri- lenud. Kui oluline indikaatorliik kevadel Veromanni ka korporatsioon alasid? on valge-toonekurg, peegeldamaks Ugala vilistlaskokku. Nooremana tundus põnev ajalugu inimese ja looduse suhteid? ja eriti arheoloogia. See on ilmselt Valge-toonekurg on meil uustulnuk, Teda on kiidetud kui väga head lin- paljudel poistel nii. Aga keskkooli kelle püsiv asurkond tekkis Eestisse nulaulu ja -häälte õpetajat. Palun ajal vaatlesin aktiivselt linde ja rõn- alles 20. sajandi alguses. Tema arvukus kirjelda tema õpetusviisi! gastasin ning tundus loomulik, et kasvas tasapisi kogu aeg, kuni tuhande Minul on üpriski kehv kuulmismälu 1988. aastal pärast Ülenurme kesk- neljasaja paarini 1984. aastal. Seejärel ja lindude häälitsused ei kipu pähe kooli lõpetamist läksin Tartu ülikooli toimus kiirem tõus: paarikümne aas- jääma, seetõttu oli häälte õppimine bioloogiat õppima. taga kasvas valge-toonekure arvukus üks pidev kordamine. Siis ei olnud ju meil viie tuhande paarini. ka praegusi internetis olevaid tohu- Ülikooli lõputööna uurisid valge- Inimeste suhtumine valge-toone- tuid andmebaase, vaid ainult mõned toonekurge. Kuidas valisid selle kuresse on erinev. Valdavalt on ta vinüülplaadid kõige tavalisemate lin- teema? paljude lemmiklind, sest põnev on dude lauludega. Linnulaulu kuulamas Õpingute ajal pakkusid minule huvi ju jälgida, kuidas ta kodu läheduses ja õppimas käisime sageli hoopis par- mitmed valdkonnad, sealhulgas raku- tegutseb. kides ja kalmistutel. bioloogia ja histoloogia. Näiteks ühe Aga on ka neid, kes kindlasti ei Linnulaulu tuleb hakata õppima kursusetöö tegin professor Kalju taha teda enda lähedusse ning kur- varakevadel, kui noka teevad lahti Põldvere juhendamisel lindude Fab- davad, et aias on pesa ja toonekurg esimesed lauljad. Maikuus, kui kõik riciuse paunast. (See on kloaagipaun, pasandab kõik marjapõõsad täis, linnud on saabunud, on isegi koge- lümfisüsteemi osa lindudel – R. M.) sööb kõik jänesepojad ära; et ta tassib nud linnuvaatlejal sellest suurest Ootamatult tegi aga Heinrich poegadele noka vahel pessa elusaid kontserdist keeruline liike eristada. Veromann ettepaneku, et ma aitak- madusid, need kukuvad sealt maha ja Kui alustad õppimisega juba veeb- sin teda ja võtaksin valge-toone- siis on õue peal rästikud. ruaris, kui laulavad vaid tihased ja kure loenduste korraldamise üle. Eelnevas on hästi palju eksiar- rohevindid, siis ajaks, mil kõik teised Diplomitöö teema valik oli eelne- vamusi. Tegelikkuses on nii, et val- kohale jõuavad, on need esimesed va loomulik jätk: analüüsisin palju- ge-toonekurg toob poegadele pessa juba selgeks õpitud ja uute lauljate de linnuhuviliste poolt mitmeküm- toitu, olles selle enne alla neelanud, ja eristamine on lihtsam. Veromann ise ne aasta jooksul kogutud andmeid ja oksendab siis poegadele välja. Valge- tundis lindude häälitsusi väga hästi tegin sellest Tartu ülikoolis lõputöö. toonekurg sööb ainult toitu, mida ja oskas neid seletada nii, et need ka suudab tervelt alla neelata, sest suurt meelde jäid. Kes oli sinu lõputöö juhendaja? saaklooma ta tükeldada ju kuidagi Raivo Mänd, praegune Tartu ülikoo- ei suuda. Seetõttu ongi valge-too- Õppisid ülikoolis bioloogiat. Peale li loomaökoloogia professor, oli minu nekurel peamiseks toiduks hiired, erialase töö oled juhtinud mitut juhendaja. Ta aitas, suunas ja juhen- konnad ja suuremad putukad. Tihti asutust: ülikooli administratsioo- das. Korraliku töö panin kokku ja näeb valge-toonekurgi põldudel kom- ni, geenivaramut, loodusmuuseu- sain ka väga hea hinde. bainide ja niidukite taga kõndimas. Heinaniiduk hekseldab ka suuremad loomad, näiteks jäneste pojad, Kajakas vaatleb Margust tükkideks, mida saab siis Põõsaspea neemel 2011. aastal kergesti alla neelata. Eksiarvamused on tekkinud seetõttu, et valge-toonekurg ehi- tab pesa pidevalt edasi, ka pesitsusajal, ning nii mõnigi toonekure noka vahel olev mätas tundub olevat väga jänesepo- ja ja nii mõnigi oks mao moodi, eriti veel siis, kui rästik õue peal toone- kure pesa läheduses ette satub. Foto: Uku Paal Foto:

44 EEsti LOODUs SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kas oskad öelda, mis on need põh- jused, miks valge-toonekurel on Eestis väga hästi läinud? Tema Foto: erakogu Foto: arvukus on jõudsasti suurenenud. Samal ajal teiste põllulindude arvu- kus on mühinal kahanenud. Eestis on kõige põhjapoolsem valge- toonekure asurkond. Me oleme val- ge-toonekure levila piiril ja kui levila piirialal on piisavalt elupaiku ja toitu, nagu meil on, siis liik levibki kiirelt edasi. Praegu tundub, et valge-too- nekure Eesti asurkond enam eriti ei kasva. Eks vastuse sellele annavad järgmised loendused.

Sa oled alates sellest kevadest olnud Eesti ornitoloogiaühingu kauaaegne juht Andres Kalamees ja praegune juhataja Eesti ornitoloogiaühingu juhataja. Margus Ots sel kevadel EOÜ üldkoosolekul Kuidas oled ennast ligikaudu poole aastaga sisse seadnud? Ornitoloogiaühingu juhatajaks sattu- ja ning need tegevused loomulikult Miks liikmeks tullakse? Ju paeluvad sin üpriski ootamatult. Minul endal jätkuvad. Küll aga peame oluliselt eesmärgid ja tegevused. Aga lisaks selliseid mõtteid ei olnud, kuna lin- rohkem tähelepanu pöörama lindu- liikmetele on ühingul ka toetajad, dudega seonduv on minule pigem de tutvustamisele ning see on vald- kes võtavad ühingu ettevõtmistest ja ikka harrastus olnud. Aga kui pikka kond, mida lähiaastatel kindlasti soo- projektidest osa, kuid liikmed ei ole. aega ja väga edukalt ühingut juhti- vin edendada. Liikmeid on meil praegu tublisti üle nud Andres Kalamees teatas eelmisel Ornitoloogiaühing ise peab olema viiesaja ja liikmeskond kasvab. Selle aastal soovist lahkuda ja ornitoloo- aktiivsem linnuõppe pakkuja nii las- üle on ainult hea meel. giaühingu nõukogu kuulutas uue juhi teaedadele, koolidele kui ka kõigile leidmiseks konkursi välja, palusid teistele huvilistele, et inimestel oleks Sa tunned poliitika tegemise taus- üllatavalt paljud inimesed nii ühingu rohkem teadmisi ja arusaamist loo- ta. Kui palju üldse praegusajal loo- seest kui ka väljastpoolt minul tõsiselt duses toimuva kohta ning kasvaks duskaitsjate ja keskkonnaaktivisti- kaaluda konkursil osalemist. Kuna peale uus põlvkond, kellele on linnud de seisukohti või avaldusi poliiti- olen ornitoloogiaühingu – alguses olulised ning kes edaspidi ka elurik- kas või poliitikakujunduses arvesse LUS-i ornitoloogiasektsiooni – tege- kuse hindamiseks vajalikke seirepro- võetakse? mistes enam kui kolmkümmend aas- jekte ellu viiksid. Keskkonnakaitses on meil ülimalt tat kaasa löönud ja ühingu tulevik on Minu jaoks on oluline, et ühing inimesekeskne lähenemine. Näiteks minu jaoks oluline, otsustasingi vii- koondaks kõiki lindude uurimise, tut- mõne tehase vastu võideldakse pigem masel hetkel konkursil osaleda. vustamise ja kaitsmisega seotud ini- seetõttu, et hais võib hakata sega- Alates selle aasta märtsist olen mesi ning organisatsioone. Et ühing ma või vesi võib reostuda ning ei saa ornitoloogiaühingu juhataja. Olen oleks kokkupuutepunkt ja katus­ lastega enam ujumas käia. Metsa ei ühingus mitmesuguseid projekte organisatsioon, kus lindudest huvi- tohi raiuda, sest kus siis puhkamas vedanud nii lepinguliselt kui ka hobi tatud kohtuvad. Et ühingus jagatakse või marjul ja seenel käia! Väga vähe- korras, olnud aastaid ühingu nõuko- omavahel muljeid, õpitakse teinetei- sed mõtlevad aga selle peale, et meie gu liige ja mitu ametiaega ka nõukogu selt ja tehakse midagi üheskoos lindu- ümber elab veel mustmiljon liiki, kes esimees. Seetõttu olen ühingus toi- de ning looduse heaks ära. ennast inimtegevuse eest ise kaitsta muvaga enam-vähem kogu aeg kursis 2021. aastal saab Eesti ornitoloo- ei saa, kuid kelle olemasolu on ini- olnud ja sisseseadmiseks eriti aega ei giaühing saja-aastaseks ning etteval- mesele ülimalt vajalik. Otsuseid tehes ole vajanud. mistustööd olulise juubeli tähistami- tuleb arvestada kogu elurikkusega, seks on juba alanud. kes meie kõrval eksisteerib. Mis on ornitoloogiaühingu praegu- Mulle tundub, et tahet kuulata ne siht? Nimeta paar-kolm eesmär- Kumba pead olulisemaks: kas suu- teadlaste ja ekspertide arvamusi just- ki, mida tahad kindlasti lähiaasta- rendada ornitoloogiaühingu liik- nagu oleks, kuid jääb mulje, et pigem tel ühingus saavutada! meskonda või kaasata rohkem liik- rohkem nagu moe pärast. Kas tegeli- Ornitoloogiaühing on olnud linnu- meid ja toetajaid ühingu eesmärki- kult ka tahetakse soovitustega arves- kaitse ja linnustiku seire eestveda- de saavutamisse? tada? Selles ma päris kindel ei ole.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |621| 45 Intervjuu

Sa olid pikalt Isamaaliidu ja hilise- üllatav, et seda tulemust ei ole täna- eksikülalistega seonduv, pigem lin- ma IRL-i liige aastani 2017. Oled seni ületatud. Tegelikult on ju nii, et dude ränne, mille keskpunktis Eesti töötanud ka haridus- ja teadusmi- mida aeg edasi, seda lihtsam võiks asub. Kui sügisel Sõrve säärel mõne nisteeriumis nõunikuna. Kas oled selle või ka teiste rekordite ületami- tunni jooksul pool miljonit vinti Läti kaalunud tõsisemalt poliitikaga ne olla. suunas lendab, on see võimas elamus. tegelemist? Linnuvaatlejaid on juurde tulnud Ka näiteks kevadel enne päiksetõusu Jah, ma olen Isamaaliitu kuulunud, ja info liigub järjest paremini. On ole- raba servas istudes looduse ärkamist aga enam mitte. Olen haridus- ja mas eElurikkuse andmebaas, millest ja tedremulinat kuulates saab pikaks teadusministeeriumis töötades väga saad ju kogu aeg jälgida, kus ja keda ajaks võimsa energialaengu. lähedalt näinud, mismoodi poliitilisi on nähtud. Linnuklubi Estbirding kokkuleppeid tehakse ning kuigi jäl- on käima pannud Rariliini, mille Sa oled käinud pikkadel linnu- gin toimuvat kogu aeg, on mul iga- kaudu jõuavad kõik harulduste tea- vaatlusretkedel maailmas: Taimaal, sugune poliitikas kaasalöömise isu ted Rariliiniga liitunuteni hetkega. Austraalias, rääkimata Euroopast. kadunud. Eks see on ainult aja küsimus, millal Mis on tänaseni kõige ehedamalt keegi parema tulemuse saab. meelde jäänud? Sinu nimel on Eesti rekord, nimelt Hea meel on ka selle üle, et Ka mujal maailmas retkedel käies on oled Eestis näinud aasta jooksul 2012. aasta linnuvaatluse blogist on kõige meeldejäävamad olnud ikka kõige rohkem linnuliike: 2012. aas- välja kasvanud Linnuvaatleja portaal, massrände päevad. Näiteks sattusin tal vaatlesid meil koguni 276 lin- mille kaudu vahendame linnu-uudi- Gibraltarile päeval, mil mõne tunniga nuliiki. Kuidas kuus aastat hiljem seid, eeskätt päevakajalisi ja võima- suundus lõuna poole Aafrikasse tuhat seda rekordit meenutad? likult laia lugejaskonda kõnetavaid kotkast. Sellist pilti Eestis ei näe. Eestisse on tekkinud linnuvaatle- teadusuuringuid nii Eestist kui ka jad, kelle kohta me ütleme „bon- kaugemalt. garid“. Need on linnuhuvilised, kes peavad vaadeldud linnuliikide ede- Mis sa arvad, kui palju võiks Eestis tabeleid ning käivad linde, eeskätt aasta jooksul linnuliike näha? eksikülalisi bongamas (teistelt vaat- Eestis on kõigi vaatlejate peale kokku

lejatelt saadud eelinfo põhjal mõne kohatud umbes kuni 290 linnuliiki erakogu Foto: linnu, enamasti harulduse, vaatle- aastas; kokku on Eesti linnuliikide mas käimine – R. M.). Koostatakse nimestikus 388 liiki. Aga Soomes on kõikvõimalikke nimekirju ja edetabe- kalendriaasta rekord tublisti üle 300 leid, millest kõige populaarsemad on liigi ning see peaks kunagi ka meil elu jooksul Eestis vaadeldud liikide ja võimalik olema. Kui tuleb vaatlejaid kalendriaasta jooksul vaadeldud liiki- juurde, leitakse ka haruldasi eksikü- de edetabelid. lalisi rohkem üles, ja kui info liigub, Mina olen alati olnud seda meelt, peakski olema edaspidi järjest liht- et kui keegi käib linnuretkel, kas- sam paremaid tulemusi saada. või lihtsalt hommikuti jalutuskäigul, pangu kõik vaadeldud liigid kirja. See Palun nimeta kaks suurimat loo- innustab järgmisel korral rohkem duselamust, üks Eestist, teine otsima – ehk näeb siis rohkem liike välismaalt! Sa oled – ja tähelepanu pöörama kõikidele oma töö ja lindudele. Nii saavad kõige tavalise- linnuvaatlus- mad liigid selgeks nii-öelda seljaaju retkede tõttu ju tasandil ja piisab ainult linnu vilksa- Eesti risti-põiki misi nägemisest tema määramiseks. läbi sõitnud. Kui tavalised liigid on piisavalt selged, Eestis olen ma väga palju siis hakkad märkama ka haruldusi ja ringi käinud ja on väga vähe kohti, eksikülalisi. peamiselt väikesaari, kuhu ma veel Selliste edetabelite pidamine ja jõudnud ei ole. Siiski ei ole kõige võistlemine on muutumas järjest meeldejäävam üldsegi haruldaste populaarsemaks. Mina ise proovisin 2012. aastal käia võimalikult palju retkedel ja ka bongamas, et harulda- Ornitoloogi töökogemus on Margusel nii si eksikülalisi näha. Tol aastal vaatle- kauaaegne, et selle pildi tegemise aega ja sin Eestis kokku 276 linnuliiki ning on kohta pole enam võimalik meenutada

46 |622| EEsti LOODUs SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vaata ka: SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs 47 Reisikiri Fotod: Aleksander Pototski Fotod:

Lääne-Kapimaa põõsastikke avastamas

◊ 1. 2016. aastal läbisime koos soomlastest liblikauurijatega kahe Lõuna-Aafrika ekspeditsiooni jooksul 9000 kilomeetrit. Pilt on tehtud ekspeditsiooni lõpupoolel Springboki lähedal Lõuna-Aafrika vabariigi loodeosas 1075 meetri kõrgusel üle merepinna

Olen sõpruskonnaga käinud ekspeditsioonidel paljudes Lõuna-Aafrika vabariigi (LAV) lää- piirkondades, otsides peamiselt uusi liblikaliike. Ent retkede nepoolsetel aladel 2016. aasta jaa- nuaris-veebruaris, kui lõunapoolke- käigus on olnud võimalus tutvuda ka paljude huvitavate ral oli suve teine pool, ning novemb- kooslustega, millest mõned on väga eripärased ja väärivad ris-detsembris, sealse kevade lõpu suuremat tähelepanu. Üks selline on Lääne-Kapimaal levi- ja suve alguse ajal. Kokku läbisime kahe Lõuna-Aafrika ekspeditsioo- nud põõsastik, kohalikus keelepruugis fynbos. ni jooksul umbes 9000 kilomeet- rit. Uurimisreisidel nägime Ülem- Aleksander Pototski Idas Vladivostokist Habarovskini ja Suur-Karoo (Hoё Karoo ja Groot välja. Hiljem rändasime eri hooae- Karoo) kõrgendike poolkõrbi, põõsas- eie väljakujunenud mees- gadel Lõuna-Ameerikas Tšiilis ja tikke ja põõsasrohtlaid, Drakensteini, konda kuulub peale artik- Argentinas, Ameerika Ühendriikide Nuweveldberge, Groot-Swartberge ja li autori kaks soomlast: kõrbetes ning Lõuna-Aafrikas [10]. Richtersveldi mäge, samuti Kalahari MRisto Haverinen (hüüdnimi Ripa) ja Ripa on Soome ja Eesti liblikafauna kõrbe LAV-i, Namiibia ja Botswana Kari Nupponen, kellega olen rän- asjatundja, kellel on suuri kogemusi piiril ning peale selle Hea Lootuse nanud alates 2008. aastast. Soome- palearktiliste liblikate uurijana. Peale neeme ja Aafrika mandri lõunapool- Eesti ühisekspeditsioonide esimesel selle on ta aktiivselt uurinud lammi- seimat tippu Nõelaneeme. seitsmel aastal keskendusime Kesk- öölaste (perekond Xylomoia) bioloo- Aasia kõrbete ja mägede liblika- giat ja levikut Euraasias [5]. Kõrbete ja mägede huviline. Hoo­ faunale: võtsime korduvalt ette tee Kari Nupponen on maailmas tun- limata troopika liigirikkusest ja loo- Kasahstani, Kõrgõzstani, Usbekistani, nustatuim tõmmukoilaste (Scythri­ duse lopsakusest ei ole see vähemalt Türkmenistani ja Tadžikistani [9]. didae) spetsialist. Ta on üks Soome seni pakkunud mulle kuigi suurt huvi. Seejärel koondus huvi Venemaa loo- tegusamaid lepidopterolooge, kes on Seevastu köidavad mind kõrbete ja dusele: käisime Volgamaal, Kasahstani osalenud arvukatel ekspeditsioonidel. kõrgmägede äärmuslikes oludes evo- piiri ääres paiknevates Dosangi step- Kari on üle saja uue liblikaliigi esma- lutsiooni käigus arenenud taime- ja pides ja Lääne-Siberis Novosibirski kirjeldaja [7, 8]. loomaliigid, mis on endeemsed, ise- kandis ning mitu korda Kaug- Koos Ripa ja Kariga rändasime loomulikud ainult sellele piirkonnale.

48 |624| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Säärastes oludes ei võitle iga looma- ega taimeliik eluks sobiva ökoloogilise niši hõivamise eest mitte ainult oma- vahel, vaid peab ellu jääma ka äärmus- likes kliimaoludes, nagu kõrge päe- vane temperatuur ja miinuskraadid öösel, kuivus ja liivatormid, soola- väljad ja veenappus kõrbes ning suur kõrgusvahe ja kesksuvised lumesa- jud mägedes. Tasase maa elaniku- ◊ 2. Lõuna-Aafrika põõsastiku ehk fynbos’e levikukaart le üllataval kombel kohtuvad näiteks Tjan-Šanis, Ida-Pamiiris, Tiibetis ja Andides mäed ning kõrbed: seda kõr- gusvööndit nimetatakse mägikõrbeks ehk mägi-külmakõrbeks. Üldjuhul elavad mägi-külmakõrbes väga haruldased endeemsed taime- ja loomaliigid, sealhulgas putukaliigid. Liblikaliikide levikut ning segunemist naaberalade liigikaaslastega takista- vad siin karmid olud ja areaali eralda- tus: tihti ei suuda kõrgmägede liblikad sügavaid orge ületada. Nõnda kujune- vad sellistes kohtades välja uued liigid ja alamliigid, pikema aja jooksul ka endeemsed ehk kohalikud perekon- nad ja isegi sugukonnad. Üks meie ekspeditsioonide peasih- te ongi olnud otsida ja avastada tea- ◊ 3. Põõsastik fynbos: esiplaanil heinpuuliste sugukonda kuuluv aaloe (Aloe sp.)

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |625| 49 Reisikiri

Penaeceae 23 liigiga, Grubbiaceae (kolm liiki), Roridulaceae (kaks liiki) ja Geissolomataceae (üks liik). Paljud teistest piirkondadest tun- tud taimesugukonnad kasvavad Lääne-Kapimaa põõsastike alal muljet avaldavalt liigirikkalt (◊ 6). Eriti roh- kelt kohtab fynbos’es kanarbikuliste, prootealiste, restioliste, ruudiliste ja võhumõõgaliste sugukonda kuuluvaid liike: need hõlmavad kuni 20‒25% kõikidest fynbos’e taimeliikidest. Näiteks kanarbikulisi leidub siin 670 liiki, võrdluseks: maailmas on teada umbes 4500 liiki kanarbikuli- si. Prootealisi on fynbos’es aga 330 ◊ 4. Prootea Leucospermum conocarpodendron on levinud kuivadel kaljustel liiki, maailmas umbes 1350 liiki. nõlvadel. Pilt on tehtud Kogelbergi looduskaitsealal. Prootealised kasvasid Lõuna- Restioliseliike on maailmas teada 400, Aafrika Namaqualandi piirkonnas juba Hilis-Kriidi ajastul 100 miljonit aastat tagasi neist on siin levinud koguni 320 liiki (◊ 8); tsitruse perekonnast on põõsas- rohtlatest teada 273 liiki (maailmas kokku 1650 liiki). Phylica perekon- na türnpuulisi on fynbos’es levinud 137 liiki (kokku maailmas umbes 900 liiki), väga palju liike on Aspalathus’e perekonnast (272 liiki) ja tsitruselis- te Agathosma perekonnast (143 liiki). Seega kohtame fynbos’es enamas- ti väikeste karedate nahkjate lehte- dega igihaljaid põõsaid ja puhmaid, ◊ 5. Kapimaa floristiline riikkond ehk Kapensis on maailma kuuest floristilisest mis kasvavad kõrvuti mitmeaastaste suur­üksusest väikseim rohttaimedega. Paljud põõsastaimed on rikkad kibedate tanniinide ja aro- maatsete õlide poolest, mis kaitse- duses varem kirjeldamata liblikaliike. Nimetus fynbos pärineb afrikaani kee- vad neid rohusööjate loomade eest. Maailmas reisides koguneb teadmisi lest ja tähendab toredat metsa. Mitmel kõrrelisel on lehed redutsee- ka muude valdkondade kohta. Siinses Lõuna-Aafrika taimestiku omapä- runud või kadunud ning fotosüntees kirjutises keskendun Lõuna-Aafrika ra on kujunenud pikaaegse isoleeritu- toimub varres. ühele iseloomulikule taimekooslusele se tõttu, mida on soodustanud Aafrika fynbos’ele (◊ 3). lõunatippu ümbritsevad Atlandi ja Sama laadi kooslusi leidub maail- India ookean ning põhja pool Kalahari mas teisigi. Fynbos’e-laadseid koos- „Tore mets“, mis eristub liigirikku- ja Namibi kõrb. Kapimaa riikkonnas lusi võib leida ka teistelt mandritelt, se poolest. Lõuna-Aafrika loodus on on leitud umbes 9000 liiki õis- ehk kat- näiteks kwongan Edela-Austraalias, mitmekesine, siit leiab loodusvöön- teseemnetaimi; fynbos’e taimekooslu- matorral Tšiili keskosas, chapar­ deid alates kõrbetest kuni subtroo- ses on neist teada ligi 7000 taimeliiki, ral Californias ja maquis (macchia) piliste (lähistroopiliste) metsadeni. kellest suisa kuni kolm neljandikku on Vahemere maade piirkonnas. Kõiki Maailmas on kuus taimestiku suur­ endeemsed [2, 6]. neid piirkondi iseloomustab subtroo- üksust, millest Kapimaa riikkond ehk Üldjuhul on endeemsed liigid piline vahemereline kliima: soe ja kuiv Kapensis on väikseim [3] (◊ 5). Ometi vähearvukad ning nende leviku- suvi ning jahe ja niiske talv. on taimestik siin väga liigirikas. ala on piiratud, seetõttu on paljud Fynbos on siiski teistest samalaad- Umbes pool Kapimaa floristili- neist liikidest ohustatud või lausa setest taimekooslustest silmanähta- se riikkonna territooriumist on kae- väljasuremisohus. Suurem osa sel- valt liigirohkem ja eriti rikas endeem- tud Lääne-Kapimaa põõsastikega listest liikidest on kantud punases- sete taimeliikide poolest. Veendusime ehk põõsasrohtlatega (fynbos), mille- se nimistusse. Kapimaa fynbos’e selles, sattudes lühikese aja jooksul le iseloomulikud taimeliigid hõlma- endeemsed taimesugukonnad on nii Lõuna-Aafrika fynbos’esse kui vad kuni 80% riikkonna taimestikust. Bruniaceae, kuhu kuulub 35 liiki, ka Tšiili matorral’isse ja California

50 |626| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 6. Liigirikas Lõuna-Aafrika põõsastik ehk põõsasrohtla fynbos Kogelbergi looduskaitsealal. Fynbos’e liigilist mitmekesisust toitevaestel muldadel võimaldab vaheldusrikas reljeef ning aluspõhja ja pinnakatte mitmekesisus, mis määrab niiskus- ja toiterežiimi

◊ 7. Punatirts Phymateus morbillosus (sugukond Pyrgomorphidae) on levinud Kaplinnast idas ja kirdes ning võimeline sooritama pikki rände­ lende. Hoiatusvärvusega punatirts toitub mürgistel taimedel ja võib häirimise korral eritada mürgist vedelikku chaparral’isse; samuti oleme varem Geoloogiliselt laiub fynbos ena- alla 250 mm aastas. Fynbos’e aastane korduvalt käinud Kesk-Aasia sama- masti alal, kus on liivakivist aluspõhi sademete hulk on 250–300 mm, mis laadsetes kasvukohtades: kõrbestu- ja happelised toitaine-, eriti lämmas- langeb maapinnale põhiliselt uduvih- nud steppides ja poolkõrbetes. tiku- ning fosforivaesed liivad [11]. mana talvel. Edela-Austraalia kwongan’i taimes- Kohati leidub ka toitainerikkamaid Erinevalt troopikametsast, kus tik on väga sarnane fynbos’ega, eriti leeliselisi muldi lubjakividel ja kildal. suur hulk taimeliike kasvab haju- liblikõieliste, prooteate, tsitruste ja See taimekooslus on Lõuna-Aafrikas tatult väga ulatuslikul alal, peitub kanarbikkude poolest, samuti leiab levinud kuni 46 000 ruutkilomeetril, fynbos’e mitmekesisuse saladus asja- kwongan’ist erakordselt palju endee- mis on võrreldav Eesti pindalaga. olus, et taimeliikide arvukus on väike- me: ligi 75% liikidest on endeemsed. se pindalaga kooslus- Lõuna-Aafrika fynbos’e ja Edela- te kohta erakordselt Austraalia kwongan’i taimestik ei ole Nimetus fynbos pärineb afrikaani suur. Taimede liigili- nii tihe kui California chaparral’is keelest ja tähendab toredat metsa. ne koosseis võib juba või Vahemere maade maquis’s. Selline 25 kilomeetri kaugu- võrdlemisi avar kooslus soodustab sel samalaadses bio- madalakasvuliste liikide rohkust, eriti Lõuna-Aafrika edelaosa kliima toobis erineda kuni kahe kolmandiku nende lühiajalist intensiivset kasvu on ookeani läheduse tõttu suhteli- võrra [6]. pärast tulekahju. Põhierinevus seis- selt pehme, põhiliselt mereline klii- Miks toitevaesed mullad võimal- neb üheaastaste liikide rohkuses ma külmade ja niiskete talvedega davad sellist liigilist mitmekesisust? kwongan’i taimestikus ja sibultaimede ning keskmiselt soojade ja kuivade Üks vastus peitub asjaolus, et isegi suhtelises arvukuses fynbos’es. suvedega. Fynbos’es on talvel (juulis) väike muutus mulla mineraalainete õhutemperatuur 7–15 soojakraadi ja sisalduses loob mikrokeskkonna, mis Fynbos jääb merelise kliima mõju- suvel (jaanuaris) 15–25 soojakraadi. sobib paljudele taimedele ja elusor- välja. Fynbos on domineeriv taime- Suvised tugevad kagutuuled jahuta- ganismidele ning soodustab uute lii- kooslus Lääne-Kapimaa provintsis ja vad õhutemperatuuri. Regiooni sise- kide pealetungi. Ka mikroreljeefist osaliselt Ida-Kapimaa provintsi lää- maaorgudes võib suvepalavus küün- tulenev niiskus- ja toiterežiimi erine- nepoolsetel aladel. See hõlmab pideva dida aga üle 40 °C. vus loob taimestikule mitmekesise- saja-kahesaja kilomeetri laiuse vööna Sademete hulk on piirkonna mäge- maid võimalusi. Kapimaa floristilise Edela-Aafrika ookeaniäärse piir- des üle 1000 mm aastas, piirkonna riikkonna mikrokliima mitmekesisus konna Vanrhynsdorpist läänes Port keskmine aga 250–650 mm, seevas- tuleneb vaheldusrikkast reljeefist ning Elizabethini idas (◊ 2). tu Kapimaa siseorgudes sajab vähe: sademete hulga muutlikkusest, samu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |627| 51 Reisikiri

tedest vabanevaid mineraalseid toitai- neid. Juureniitide tutid kaovad kahe- kolme kuu möödudes. Drosera perekonda kuuluvad putuktoidulised huulheinad (fynbos’es leidub 14 liiki) ja Utricularia pere- konna vesiherned (fynbos’es ainult üks liik) ammutavad mineraale, eriti lämmastikku, kinnipüütud putuka- te seedimisel. Roridulaceae taimesu- gukonna ainsa perekonna kahte liiki on pikemat aega peetud putuktoidu- liseks, sest see poolpõõsastaim eritab vartele ja lehtedele kleepuvaid vede- laid tilku, mis meelitavad ligi putu- kaid. Alles hiljem on selgunud, et neil taimedel puuduvad seedimi- sensüümid. Seevastu on neil lutikaga Pameridea roridulae mutualistlikud ehk sümbiootilised, mõlemale liigile kasulikud suhted. Lutikas püüab toi- duks putukaid, keda on meelitanud taime kleepuv vedelik; taim omakorda saab toitaineid lutika väljaheidetest, mis on jäänud lehtedele. Kuna põõsastike ja põõsasroht- late putukaliikide ja putukate arvu- kus on võrdlemisi väike, on Lõuna- Aafrika fynbos’e taimedel õite tol- meldamiseks kujunenud välja erisu- gused moodused. Mõned neist on maailmas üsna vähe levinud, näi- teks tolmlemine lindude ja pisinäri- liste kaasabil. Fynbos’es leidub vaid üksikuid taimeliike, kes on spetsia- liseerunud tolmlema liblikate kaas- abil. Liblikaliste sugukonda kuu- luv silmik­lane Aeropetes tulbaghia ◊ 8. Kümne- kuni kaheteistkümnesentimeetrise tiibade siruulatusega paabusilm- eelistab toitumisel punaste õitega lase Gonimbrasia tyrrhea röövik (sugukond Saturniidae) toitub mitmesugustel taimi (näiteks käpaliste sugukonda puuliikidel kuuluvat Disa uniflora’t), öölased (Noctuidae) aga põhiliselt Daphne perekonda kuuluvaid näsiniineliike. ti geoloogilise aluspõhja ja pinnakatte fosfor ja lämmastik. Vastutasuks saa- Fynbos’e liblikafauna on üldiselt mitmekesisusest. dakse taimejuure kaudu seenele vaja- tagasihoidlik; väikest liikide arvu- likke süsivesikuid: glükoosi ja fruktoosi. kust kinnitavad ka meie püügiandmed Taimedel läheb vaja erikohastu- Liblikõieliste juurtel sümbiootili- tõmmukoilaste (Scythrididae) kohta. must. Et hõlbustada mineraalainete selt elavad seened seovad õhuläm- Oleme leidnud Lõuna-Aafrika vabarii- omastamist toitevaesest mullast, on mastikku ning sellega suudavad toi- gi läänepoolsetelt aladelt neljakümmet fynbos’e taimedel erisugused kohas- tevaest mulda väetada. Vihmahooaja viit liiki tõmmukoilasi; fynbos’e koos- tumused. Neist enim levinud, eriti alguses arenevad prootealiste ja res- luses elutsevaid liike oli nendest ainult kanarbike seas, on sümbioos mulla­ tioliste juurtel sajad puuvilla meenu- üks: Scythris krooni Bengtsson, 2014. seentega ehk mükoriisa. tavad ajutised peenikesed juureniidid, Lõuna-Aafrika karoo- ja kõrbebio- Peenikeste seeneniitide kaudu aita- mis moodustavad tuti. Selliste tutis- toobid on tõmmukoilaste liikide arvu vad mullaseened taimedel omastada tunud juureniitide abil ammutavad poolest märksa liigirikkamad. Meie raskesti lahustuvaid toitaineid, nagu taimed aktiivselt vett ja langenud leh- meeskonna liige Kari Nupponen on

52 |628| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 9. Fynbos’e restiolised Restionaceae sugukonnast. Umbes neljasajast teadaolevast restioliseliigist on põõsasrohtlas levinud koguni 320 liiki

◊ 10. Roosade õitega turdleht Crassula coccinea on üks paljudest fynbos’e endeemsetest liikidest

neist leidnud viis varem kirjeldama- hulk kui ülejäänud Lõuna-Aafrikas. ta liiki. Kanarbikulisi, prootealisi ja teisi seal- Fynbos’es kasvab üle kaheksa- seid taimeliike tolmeldavad pikanoka- kümne pikkade torujate õitega tai- lised meelinnud Nectarinia famosa ja med toota üsna suurel hulgal nekta- meliigi, kelle tolmlemisel on mää- Anthobaphes violacea ja suhkrulind rit. Nektari sünteesiks vajaminevaid rav osa kahetiivalistel: nad kasutavad Promerops cafer. lähteaineid saavad taimed õhusüsini- Nemestinidae sugukonna parasiitkär- Ebatavaliselt palju fynbos’es kas- kust ja veest. beste ja Tabanidae sugukonna parm- vavaid taimeliike on spetsialiseeru- laste kaasabi. Eredavärvilisi kausiku- nud tolmlema pisinäriliste kaasabil. Korrapärased maastikupõlen- juliste õitega taimi tolmeldavad tihti Koguni 35 „näriliste prootealiigil“ gud on osa koosluse elutsüklist. mardikad: karvase kerega põrniklased (Proteacea) kasvavad õied maapinna Taimede seemnetoodang on Kapimaa (Scarabaeidae sugukonna Hopliini lähedal, kus pisinärilised Rhabdomys fynbos’e kesise kasvupinnase tõttu triibuse liigid). Tee-punapõõsast pumilio, R. dilectus, Aethomys nama­ väike. Paljude seal kasvavate taimelii- (Aspalathus linearis), millest valmis- quensis ja Myomyscus verreauxii leia- kide seemned küpsevad mitu kuud: tatakse populaarset Aafrika punast vad hõlpsasti nektarit. vaid nii jõuavad need koguda vajalik- teed rooibost, tolmeldavad suiraheri- Kuigi mullastik on toitainevae- ke toitaineid. Korrapäraste tulekah- lased Ceramius clypeatus, C. richard­ ne, suudavad paljud Lõuna-Aafrika jude järel tekkinud tuhk suurendab si, Masarina familiaris ja M. hyali­ fynbos’e ja Austraalia kwongan’i tai- toitainete hulka mullas, samuti tekib nipennis Masarinae alamsugukon- siis taimedele juurde nast (voltherilaste sugukond), samuti kasvuruumi, mistõt- mördimesilased (Chalicodoma) ning Paljud põõsastaimed on rikkad tu saavad paljud ühe- puidumesilased (Xylocopa) mesilaste aastased taimeliigid sugukonnast [4]. kibedate tanniinide ja aromaatsete õitseda ja uued liigid Üle neljasaja fynbos’e taimelii- õlide poolest, mis kaitsevad neid peale tungida. gi on kohastunud tolmlema lindude rohusööjate loomade eest. Tulekahjud on kaasabil. See on kaks korda suurem mitmele taimeliigile

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |629| 53 Reisikiri

võõrtaimeliikide, põhiliselt Vahemere maade ja Põhja-Ameerika päritolu mändide ning Austraalia eukalüpti- de, akaatsiate ja haakealiikide levik, samuti liiga sagedased tulekahjud, aga ka ravimtaimede mõõdutundetu kogumine.

Tänan toredaid ekspeditsioonikaasla­ si Risto Haverineni ja Kari Nupponeni, samuti Allan Selinit ja Ülle Reierit ning eriti Nele Ingerpuud ja Mati Martinit abi eest käsikirja ettevalmis­ tamisel.

1. Ants of Southern Africa. 2014. – antsof­ ◊ 11. Reisikaaslased Kari Nupponen (paremal) ja loo autor Aleksander Pototski thecape.blogspot.com. 2. Bone, Michael et al 2015. Steppes. The plants and ecology of the world’s semi-arid suisa kasulikud, kuna nende seemned sevad taimeseemneid sipelgate eriti- regions. Timber press. Portland, Oregon: 1‒260. avanevad alles pärast põlengut, kui sed, mis on bakterivastased ja aitavad 3. Deventer, Gerhard von et al 2015. Field maapind on konkureerivatest taime- tõrjuda seenhaigusi. Tulekahju järel Guide for Wild Flower Harvesting: 1–43. – dest vabanenud ja pind tuhaga väe- sipelgapesades olnud seemned idane- www.capenature.co.za/wp-content/ tatud. Selliste liikide seemned jäävad vad. Seemnete kaitse ja levik sipelga- uploads/2016/08/BEK_FYNBOS_Guide_ Web_English.pdf. pärast kasvukohtade kinnikasvamist te abil on laialt levinud ka Austraalia 4. Gess, Sarah 2000. Rooibos. Refreshment for ootama järgmist tulekahju. kwongan’is. Humans, Bees and Wasps. The flower visi- Regulaarsed tulekahjud on tors and pollinators of Aspalathus. – Veld & Flora. March: 19‒21. – pza.sanbi.org/sites/ fynbos’ele kasulikud ka seetõttu, et Fynbos’e taimekooslus on õrn ja ohustatud. default/files/info_library/rooibos.pdf. need hoiavad ära koosluse kinnikas- Kuna piiratud alale on 5. Haverinen, Risto; Nupponen, Kari; Pototski, vamise. koondunud suur hulk haruldasi ning Aleksander 2016. New data on the disti- Tavaliselt puhkevad tulekahjud endeemseid taime- ja loomaliike, bution and bionomics of Xylomoia strix Mikkola, 1980 in the Baltic countries kuumadel, kuivadel ja tuulistel suve- on piirkonna kooslused haavatavad. (Lepidoptera, Noctuidae). – Lepinfo 22: 1–7. del. Koosluse säilimiseks peetakse Maailmas on umbes kümnendik kõi- 6. Manning, John 2007. Field Guide to Fynbos. optimaalseks 10–15 aasta tagant kor- gist taimeliikidest kas haruldased või Craft Print International Ltd. Struik: 1‒509. duvaid tulekahjusid. Tänapäeval kont- ohustatud. Fynbos’es on kuni kolm 7. Nupponen, Kari; Jürivete, Urmas; Pototski, Aleksander 2005. Records of scythridids rollib neid põlenguid suuresti inime- neljandikku taimedest endeemsed, from Southeastern Kazakhstan, with des­ ne, kes kustutab liiga sageli vallandu- paljud neist on haruldased või ohus- cription of five new species (Lepidoptera: vad tulekahjud. tatud liigid. Scythrididae). – Entomologica Fennica 17, Ligi kolm neljan- 16: 65‒73. 8. Nupponen, Kari; Nupponen, Timo; Have­ Koosluse säilimiseks peetakse dikku kogu Aafrika rinen, Risto; Pototski, Aleksander 2016. mandri ohustatud Notes on Scythrididae of Central Asia, with optimaalseks 10–15 aasta tagant taimeliikidest kas- description of a new species (Lepidoptera: vab fynbos’es, ühtlasi Scythrididae). – Entomologica Fennica 27: korduvaid tulekahjusid. 118‒132. ligi 20% Aafrika tai- 9. Pototski, Aleksander 2014. Liblikajahil meliikidest. Ometi Kesk-Aasia mägedes ja kõrbetes. ‒ reisiaja- Ligi 1300 fynbos’e taimeliiki 24 hõlmavad need Lõuna-Aafrika põõ- kiri GO 4: 50–55. sugukonnast, näiteks kõik ruudilised, sasrohtlad kõigest pool protsenti 10. Pototski, Aleksander 2016. Liblikajahil Lõuna-Aafrikas. – reisiajakiri GO 4: 46–53. paljud prootealised, kaunviljalised ja kogu Aafrika mandri territooriumist. 11. Richards, Michael Bruce 1993. Soil factors paljud teised, kaitsevad oma seemneid Paraku on kõige tagasihoidlikumate and competition as determinants of fynbos sipelgate abil. Aedniksipelgad, eriti hinnangute järgi fynbos’es nüüdseks plant species distributions in the South- Anoplolepis’e perekonna liigid, varu- välja surnud 39 taimeliiki ning sajad Western Cape, South Africa. Thesis pre- sented for the degree of doctor of philisop- vad pessa taimeseemneid, millel on liigid on väljasuremisohus [3]. hy in the Department of Botany University pehmed ja söödavad jätked ning mille Suurim oht fynbos’e taimestikule of Cape town. August 1993: 1–247. lõhn sarnaneb sipelgaferomooniga. on elupaikade häving: linnade, eriti Aleksander Pototski (1958) on lõpeta- Sipelgapesas on seemned kaits- Kaplinna ulatuslik laienemine, samu- nud Tartu ülikooli 1982. aastal; bioloog, tud näriliste ja teiste neile ebasood- ti Lõuna-Aafrika edelaosa muutmine õppejõud ja Eesti lepidopteroloogide sate olude eest [1]. Peale selle kait- põllu- ja metsamaaks. Ohuks on ka seltsi asutajaliige ja juhatuse esimees.

54 |630| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS 55 Looduselamus maailmast

Fotod: Hendrik Relve Fotod: Costa Rica basilisk ja kaunivärvilised konnad

Caño Negro märgala maastik vulkaanidega

Üks ligitõmbavamaid Kesk-Ameerika maid on loodu- tuhasammas. Järgmisel hommikul sehuvilisele Costa Rica. Selle maa pindala on lähedane avastame, et meie reisibussi katus on kaetud justnagu õhukese tolmukor- Eesti omale, aga tervelt veerand sellest on looduskaitse raga. See on Turrialbalt tuulega siia all. Riiki on rajatud 27 rahvusparki ja kümneid muid loo- kandunud tuhk. duskaitsealasid. Kaitsealadel teeme rohkesti jalgsi- ja paadiretki. Vahel tabab meid oota- Hendrik Relve kui 850, imetajaliike 205. matult raevukas vihmavaling: Costa Costa Rica loodusreisil 2014. aasta Ricas kestab veel sügisene vihmahoo- oodusesõber leiab rahvuspar- oktoobris-novembris viibime ühte- aeg. Kuid kuna sajud on lühikesed kides suurepäraseid võimalu- kokku kolmes rahvuspargis ja kolmel ja õhutemperatuur 30 kraadi ringis, si ööbida, matkata ja loodust kaitsealal. Meie kohaloleku esimestel ei häiri märjaks saamine kuigivõrd. Lvaadelda. Eluta looduse poolelt paku- päevadel hakkab purskama Turrialba Peaasi, et kaamera ja muud elektroo- vad erilist põnevust vulkaanid. Neid vulkaan, mis asub linnulennult ligi 80 nilised riistad oleksid varjul veekind- leidub Costa Ricas üle 60, nii mõnigi kilomeetri kaugusel. Ometi näeme las vutlaris. on aktiivne. Lausa vapustab elusloo- järjekordsele mäeahelikule tõustes Iga rahvuspark jääb meelde oma- duse liigirikkus nii väikeses riigis, näi- teda üsna selgesti. Ühel silmapiiril moodi kordumatusega. Näiteks teks taimeliike on üle 10 000, läbirän- asuval vulkaanikoonusel kerkib tipust Arenali park köidab ligi kilomeetri- davaid ja pesitsevaid linnuliike enam taeva poole tohutult kõrge tumehall kõrguse kuningliku vulkaanikoonu-

56 |632| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Meie reisi marsruut ja kaitsealused paigad, kus käisime

Tortuguero rahvuspargi liivarand, kus käivad tuhanded kilpkonnad Atlandi ookea- nist munemas se ning rohkete kuumaveeallikatega, Can͂ o Negro märgala lõputuna näiva jõgedelabürindi ja linnurohkusega, Tortuguero rahvuspark mereäärsete kilomeetritepikkuste tumedaliivaliste randadega, kuhu tuhanded kilpkon- nad öösiti ookeanist munema tule- vad. Loomaliikidest on mitmed tuttavad mu varasematelt Lõuna-Ameerika džunglireisidelt, kuid avastan enda jaoks ka hulga uusi põnevaid olen- deid. Üks Costa Rica rahvusparkide eeliseid võrreldes Lõuna-Ameerika omadega on see, et liikumisolud ja võimalused loomi vaadelda on siin tihtipeale paremad. Seepärast õnnes- tub mõnda huvipakkuvat looma jäl- Leeguanid jõeäärses rohus näivad ähvardavad, aga tegelikult on hoopis inimene gida päris pikalt ja põhjalikult. Eriti neile ohtlik

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |633| 57 Looduselamus maailmast

Basilisk on üks Costa Rica põnevamaid sisalikke

toredaid elamusi pakuvad mõned ja Rooma antiikmütoloogiast, kus Saan basiliski sel korral silmitseda sisaliku- ja konnaliigid. samanimeline maosarnane koletis ja pildistada vaid mõne sekundi. Siis võis inimesi surmata ainuüksi oma sulpsatab ta vette ja sukeldub. Pole Sisalikest mõjub kõige fantastilise- pilguga. Esimest korda õnnestub meil mõtet jääda tema väljailmumist oota- malt basilisk. Mitmesuguseid sisa- seda sisalikku silmata ühel paadiret- ma: teadupärast võib basilisk vee alla likke kohtame Costa Ricas peaaegu kel Can͂ o Negro looduskaitsealal. jääda kuni pooleks tunniks. igal päeval. Ühed sagedasemad on Kohalik teejuht osutab kaldavõsas gekod ja leeguanid. Gekod on ena- ligi viie meetri kaugusel veest välja Sisalik, kes kulgeb vee peal kui masti vaid sõrmepikkused. Näeme sirutuvale längus puutüvele. Pingsalt Jeesus. Harukordse võime järgi neid tüüpiliselt ööbimiskohtades oma uurides märkangi veetaimedest ja joosta mööda veepinda kutsutakse hüttide seintel putukaid püüdmas. basiliski Ladina- Leeguanid on aga vastupidi geko- Ameerika maa- dele ühed Costa Rica kogukaimad Kuigi kasvult kaugeltki mitte koletise des sageli Jeesus sisalikud. Neid silmame vahel puude mõõtu, sarnaneb basilisk välimuselt Kristuse sisali- võrades, vahel maapinnal jõgede kal- kuks. Jõgede kallas- lastel. Ligi meetripikkused suure suu ometi muinasjutudraakoniga. tel viibivaid basilis- ja kõrgete seljaharjastega pruunikat ke saame oma reisi tooni olevused mõjuvad esmapilgul jooksul vaadel- ähvardavana. Tegelikult on nad ohu- liaanidest kardina vahelt tüvel liiku- da ja pildistada korduvalt, kuid vee tud taimtoidulised loomad, keda hoo- matult konutamas ligi poole käsivar- peal jooksmas näeme teda ainult ühe pis inimene ohustab. Nimelt püüa- re pikkust sügavrohelist tooni sisalik- korra. See juhtub Sarapiquí kaitse- vad kohalikud inimesed neid endale ku. Tema pealael turritab kiivritaoli- aluse troopilise vihmametsa lähedal. toiduks. ne moodustis ning selga ja saba ehib Kohaliku ööbimiskoha peremees viib Enne Costa Ricasse minekut kõrge nahkne hari. Kuigi kasvult kau- meid tiigi kaldale ja palub oodata: olin palju lugenud selle maa vahest geltki mitte koletise mõõtu, sarnaneb kuna kaldarohus on varjul rohkesti ühest põnevamast sisalikust basilis- ta välimuselt ometi muinasjutudraa- basiliske, loodab ta mõne neist tiigi kist. Basilisk on nime saanud Kreeka koniga. peale jooksu peletada.

58 |634| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Pisi-puukonn on erkpunast värvi ja ainult varbaküüne suurune

Mööda kaldaäärt aeglaselt astudes ajabki ta ühe neist vee poole liikvele. Järgnev toimub hämmastavalt kiiresti. Basilisk kargab vette, aga kerkib jal- gadega meeletult sibades kohe veepinnale ning sööstab tõe- poolest justkui veepinnal traa- vides minema. Ta saba hoidub seejuures püsti ja jalad pekslevad pladinal vastu veepinda nii kär- melt, et neid pole peaaegu näha- gi. Ligi kümnemeetrise läbimõõdu- ga tiigi teisele kaldale jõuab ta vähem kui kahe sekundiga ja kaob silmapilk kaldarohtu. Mismoodi ta ikkagi suudab sellist trikki sooritada? Zooloogide uuri- muste järgi püsib ta veepinnal pea- miselt seetõttu, et liigutab jalgu era- kordse hooga, umbes 20 sammu giid meid lähedasse taval mullapin- sekundis. Laiade ujulestadega tallad metsasalusse konni otsi- nal märgata vaid vere- tekitavad taldade ja veepinna vahe- ma. Mehel on käes vibalik vits, mil- vat laigukest, mis on suure varba le lühikeseks ajaks õhumullide kihi. lega ta puudealuses kuivanud lehte- küüne mõõtu. Ent kui maha kükita- Kuid enne, kui see õhupadi haihtuda de kihis ringi sobrab. Seejuures sele- me, näeme, et see on tõesti erkpuna- jõuab, on basilisk teinud juba järgmi- tab ta meie rahustuseks, et ega need se keha ja tumesiniste jalgadega kon- sed jooksusammud. Siin on vaid üks mürgikonnad väga ohtlikud polegi. nake. aga: sedamoodi suudavad vee peal Nende nahka kattev mürk on küll On ilmselge, miks ta liiginimetu- tuisata üksnes noored ja kerged basi- kange, aga nad ise on nii pisikesed, et seks on pandud just pisi-puukonn. liskid. Täisealised loomad on selleks mürgi kogus pole suur. Inimesele või- Aga miks nimetatakse kogu seda liiga rasked ja kulgevad vees edasi vad nad probleeme põhjustada ainult perekonda puukonnadeks? Nende vaid ujudes. siis, kui mürk satub nahahaava või elu on tihedalt seotud puudega. silma. Ujulestade asemel on nende varvaste Mürgist kuld- ja pisi-puukonna Peagi leiab giid ühte laia pruunikat otsas kettakesed, millega nad kinnita- otsimas. Costa Ricas elab kokku lehte ümber pöörates selle alt kuld- vad end justnagu iminappadega tüve tuhandeid liike konni. Mitmed neist puukonna. Konnanääps on vaevalt külge ja saavad sedamoodi puu otsa on legendaarse kuulsusega. Sääraste pöidlapikkune. Tema pilkupüüdvalt ronida. Oma kullesed toimetavad nad hulka kuuluvad kindlasti mõned puu- neoonrohelist keha kaunistavad suu- vihmaveega täidetud puuõõnsustes- konnade perekonna liigid. Esiteks red musta värvi laigud. Miks on ta se, kus pojad saavad turvaliselt suu- on nad väga kirkavärvilised, teiseks nimetatud kuld-puukonnaks, kui kol- reks sirguda. kurikuulsad oma mürgi poolest. last tooni üldse ei paista? Giid sele- Parajasti siis, kui oleme kõik uudis- Varasematel aegadel mürgitati selle- tab, et selle konnaliigi värvus võib himulikult konna ümber kükitamas, ga nooleteravikke. Looduses on puu- olla üsna varieeruv, vahel ka kollakas. teeb pisi-puukonn ootamatu hüppe. konnade erk värvus hoiatus vaen- Seegi loomake me silme ees võivat Ta ei hüppa sugugi kõrgele, kuid meie lastele: hoia must eemale või muidu vahel läikida kuldsena: siis, kui õhtu- kargame silmapilk püsti ja mõne kahetsed! päike teatud nurga all ta niisket naha- naise huultelt pääseb valla tahtmatu Põhjalikumalt saame nende põne- pinda valgustab. kiljatus. Mis teha, kui oled esimest vate loomakestega teha tutvust Teise põneva liigi, pisi-puukon- korda elus sattunud nii lähestikku Sarapiquí küla serval asuvas met- na, leiab me teejuht maapinnalt mürgikonnaga! Järgmistel päevadel, sasalus. Kohe, kui oleme jõudnud ühest puujuurtevahelisest õnarusest. kui puukonni uuesti otsimas käime, küla ööbimispaika, kutsub kohalik Esialgu oskame osutatud kohas mus- nad enam sellist paanikat ei tekita.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |635| 59 Looduselamus maailmast

Costa Rica konnade seas on raske leida kenamat liiki kui punasilm-lehekonn

Kohtumine punasilm-lehekon- kam kui puukonnad ja palju vär- na, elu kauneima konnaga. Saan vilisem. Oma tõelist värvikirevust seda konnaliiki näha mitmel pool ilmutab ta siis, kui hakkab veidi häi- Costa Ricas. Kuid kõige põhjaliku- rituna lehe peal edasi ronima. Keha malt õnnestub temaga tutvust teha alt välja sirutatud tagajalad on kel- Tortuguero rahvuspargis. Otse mikalt sinisetriibulised ja varbad meie ööbimispaiga Laguna Lodge’i nii esi- kui ka tagajalgadel säravalt kõrval asub pisike puudesalu tii- oranžid. Kuid osutub, et ta kehagi kidega. Kohta nimetatakse konna- pole ühtlaselt roheline: konna külgi de õpperajaks ja seal elutseb neid kaunistavad rõõmsad kollase-sini- tõesti ohtralt. Mitmel hommikul ja sekirjud mustrid. õhtul veedan seal aega nende seltsis. Niisama imeline nagu punasilm- Punasilm-lehekonna leidmine lehekonna värvirikkus on ka ta elu- nõuab teatud vilumust. Need konnad viis. Veetes enamiku elust puude asuvad tavaliselt puude otsas, puu- lehtedel, paigutab emasloom ka oma lehte peal. Nii et kui kõnnid puude kudu lehtede alapinnale. Ta asetab all ja näed pea kohal vaid lehtede ala- selle ainult nendele lehtedele, mis pindu, pole võimalik konna ennast Kuld-puukonn võib olla värvuselt ka paiknevad mõne veekogu kohal. silmata. Ent tema olemasolu reedab sinine või kollane. Kõige tavalisem on Kooruvad kullesed kukuvad otse tume siluett: taevasse vaadates eris- siiski rohekas toon vette, et seal iseseisvalt edasi are- tub see lehe heledal toonil tumeda neda. Pole ime, et see armas konna- kontuurina. Kui leht asub käehaarde liik on valitud Costa Ricas ja mujal kõrgusel, tuleb kobrulehena lopsa- mitseda lehe peal istuvat konna. Kesk-Ameerikas tihtipeale loodus- ka igihalja lehe tipust ettevaatlikult Sealt vaatab vastu umbes nime- kaitse sümbolloomaks. kinni võtta ja hakata seda aeglaselt tissõrme pikkune, väga suurte erk- allapoole sikutama. Tõmmanud lehe punaste punnsilmade ja smaragd- Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja oma silmade kõrgusele, saadki sil- rohelise kehaga konn. Ta on kogu- maailmarändur.

60 |636| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tööjuhend Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

◊ 1. Oma matkavarustusse tasub soetada võimalikult sobiv ja kvaliteetne magamiskott: õige hoolduse korral kestab see aastaid

külmatrotsimisvõimet mõjutavad. Seega ei ole sugugi lihtne vasta- Kuidas leida sobiv ta üheselt küsimusele, milline on hea magamiskott. Hea on see magamis- kott, mis sobib teatud kasutajale tea- tud oludes. Pole olemas sellist maga- magamiskott? miskotti, mis sobib mis tahes oludes ja kõikidele inimestele ühtviisi hästi. Üks pika matkapäeva oodatud hetk on see, kui saab kosu- Seepärast peaks enne ostu hindama tava õhtueine järel pugeda sooja ja mugavasse magamis- oma külmataluvust ja lähtuma sellest. Soojapidavus ja mugavus ongi kaks kotti. Hea uni on matkal niisama tähtis kui toitev ja maitsev põhiomadust, mida healt magamis- toit, seetõttu tasub retkele kaasa võtta mugav ja oludega kotilt eeldatakse. hästi sobiv magamiskott. Ühe, kolme ja nelja aastaaja maga- Timo Palo mahajahtumist. Mida suurem on tem- miskotid. Magamiskottide tootjad peratuurierinevus kotis oleva inimese on jaganud juhtnööre, mis aitavad agamiskott on matkava- ja väliskeskkonna vahel, seda suurem kotivalikut lihtsamaks teha. Esmalt rustuse olulisim osa. Ilma peab olema magamiskoti isoleerimis- tuleb läbi mõelda, kus ja millistes telgita ja isegi ilma alus- võime. See on oluline, sest magades oludes (ilmaolud, matkamise viis matitaM saab teinekord hakkama, aga meie ainevahetus aeglustub ja külma- jms) magamiskotti soovitakse kasu- ilma magamiskotita enamasti mitte. tunne tekib iseäranis kergesti. tada. Enamasti on need soovid üsna Magamiskoti põhiotstarve on tagada Väliskeskkonna temperatuur on mitmekesised, kuid vähemasti tuleks kasutajale sobiv ja stabiilne magamis- üksnes asja üks külg. Tähtis on arves- otsustada, millisel aastaajal ja millist temperatuur, olenemata väljas valit- tada ka seda, kui hästi suudab soojust liiki matkal läheb magamiskotti pea- sevast aastaajast või ilmast. toota inimese keha, sest meie külma- miselt tarvis. Selle põhjal on toot- Magamiskott ise sooja ei tooda. See taluvusvõime ei ole ühesugune: see jad liigitanud magamiskotid näiteks peab piisavalt hästi isoleerima välis- oleneb ainevahetuse kiirusest, vere- kasutustemperatuuri ja -hooaja või keskkonnast ainsa soojusallika, mil- ringest jms. Peale selle on veel mitu matkaliigi järgi. leks on inimene ise, ja vältima tema tegurit, mis keha soojatootmis- ja Soojapidavus on magamiskoti

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |637| 61 Tööjuhend

kümne külmakraadini. Just seepärast on selliste kottide isolatsioonikiht paksem, kasutatud on ka kallemaid ja moodsamaid materjale. Kolme aastaaja magamiskottidele on lisatud detaile, nagu kapuuts, õlga- de juurest kokku tõmmatav soojusta- tud krae ja tõmbluku kate (◊ 2). Need kaitsevad keha külma eest. Selliseid magamiskotte eelistavad juba paljud seljakotimatkajad, mistõttu on toot- jad arvestanud ka toote kaalu ja suu- rust. Mõistagi võib neis edukalt ööbi- da ka soojema suveilma korral: kül- jeluku võib lahti jätta või magamis- kotti hoopis tekina kasutada. Veelgi soojemad ja täiustatu- mad on nelja aastaaja ehk talveko- tid. Siin on väga tähtis soojapidavus. Niisuguste magamiskottidega peaks hakkama saama ka mägedes ja polaar­ aladel. Neil on olemas kõik kolme hooaja kottide tuttavad detailid, aga isolatsioonikiht on paksem ja nad on tehtud parimatest materjalidest, et magamiskott oleks piisavalt soe, kuid poleks ülemäära suur ega raske. Talvised magamiskotid on mõel- dud oludesse, kus temperatuur lan- geb alla kümne külmakraadi. Tasub arvestada, et kuigi neid nimetatakse nelja aastaaja kottideks, ei ole suvel ◊ 2. Pildil on näha kolme aastaaja magamiskoti (sinine vasakpoolne) ja talvise koti sellistega kuigi mugav ööbida. Neid (roheline parempoolne) erinevused: mõlemad on kookonkotid, kuid talvine on saab küll pruukida tekina, ent kogu- kitsama lõikega, samuti on sel kitsam ja tihedamalt suletav kapuutsiosa, krook- kat ja rasket magamiskotti on tülikas paelaga kokku tõmmatav krae õlgade kohal, soojustatud kahepoolne lukukate kaasas kanda. ja lühem lukk. Magamiskoti sisu on vasakpoolsel kotil raskemast puuvillasest, parempoolsel aga sünteetilisest kangast Magamiskoti temperatuurivahe- mik: kuidas seda mõista? Enamik tootjaid märgib magamiskottidele soo- tähtsaim omadus. Praktilises mõt- siis on suvekotid kõige kergemad ja vitatava kasutustemperatuuri vahemi- tes tähendab magamiskottide liigitus väiksemad. Säärastel kottidel ei ole ku. Valdavalt leiab selle tähistuse pak- temperatuuri ja kasutushooaja järgi näiteks mitut sellist detaili, mis on kekotilt ehk kompressioonikotilt ja/ seda, millist sorti ja kui palju täite­ külmema ilma magamiskottidel, nagu või magamiskoti külge õmmeldud sil- materjali on neis kasutatud. soojustatud sisekrae ja luku kate või dilt. Magamiskotid on ühed vähestest Enamasti on magamiskotid liigi- paljudel isegi kapuuts. toodetest, millele on märgitud selline tatud kolme rühma kasutushooaja Lihtsa ehituse ja odava materja- temperatuurivahemik. Kasutajale on põhjal: suve- ehk ühe aastaaja kotid, li tõttu ei maksa need kotid kuigi just see üks esimene lähtekoht, mille kevad-sügis- ehk kolme aastaaja kotid palju, valik on suur ja tootjaid palju. järgi teha valik. ja talve- ehk nelja aastaaja kotid. Mõnede odavamate magamiskottide Tasub arvestada, et kotile märgi- Suviseid magamiskotte on ette kvaliteet on aga küsitav. tud temperatuurivahemik on siiski nähtud kasutada soojakraadide kor- Kolme aastaaja magamiskottide- ainult soovitus, millest lähtudes peab ral: üldjuhul ei tohiks öine õhutem- ga peaks olema mugav magada ka igaüks ise langetama lõpliku valiku, peratuur langeda kümnest soojapü- kevadel ja sügisel, kui öine õhutem- arvestades oma eripärasid. Tootja galast madalamale. Kuna täitemater- peratuur kõigub null kraadi ümber ei taga, et konkreetne inimene saab jali kasutatakse neis kottides vähem, või langeb sellest madalamale, isegi kotile märgitud temperatuurivahemi-

62 |638| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kus mugavalt magada. On veel tegu- võime varieeruvad suuresti. Kvaliteeti reid, mis määravad, kui soe või külm hinnatakse sulgede kohevuse/õhuli- meil öösel on. Näiteks oleneb, mil- suse põhjal, s.t kui suure ruumala list alusmatti kasutame; külmatunnet teatud kogus sulgi hõlmab. Mida kva- suurendavad nälg ja väsimus, samu- liteetsemad suled, seda rohkem on ti tuul ja niiskus. Sestap on kindlam neis õhku ja seda suurema ruumala arvestada tootja madalaima tempera- nad täidavad. See tähendab, et neist tuuri soovitusele juurde veel mõned valmistatud magamiskott on soojem kraadid. või siis kergem. Selleks et inimestel oleks lihtsam Kohevust mõõdetakse laborikat- magamiskotte kasutustemperatuuri se abil ja tulemuseks saadakse rah- järgi võrrelda, on Euroopas välja töö- vusvaheliselt tuntud näitaja fill power, tatud ühtne standard: EN13537. Peale mille eestikeelne vaste võiks olla „täite- Euroopa tootjate on selle omaks võt- võimsus“. Selle mõõtühik on CUIN ehk nud ka mitu Ameerika tootjat. Seda kuuptolli ühe untsi (umbes 30 g) kohta. standardinumbrit tasub magamiskot- Täitevõimsus võib varieeruda: 300 kuni te kõrvutades temperatuurivahemi- üle 900 CUIN. Mida suurem on see ku tähistuselt otsida, sest see annab ◊ 3. Mõnikord kirjeldavad tootjad näitaja, seda kohevamad on suled. meile kindluse, et tegu on üldse võr- magamiskoti kasutustemperatuu- Hoolimata sünteetiliste kiudude reldavate näitajatega. ri vahemikku vaid kolme või isegi kiirest arengust on hea kvaliteediga Standardi EN13537 järgi on maga- kahe numbriga. Sildil on näha ka suled endiselt kõige tõhusam maga- miskoti temperatuuriskaala esitatud EN-standardi tähis miskoti isolatsioonimaterjal. Suled on nelja numbriga. Need tähendavad parimad soojapidavuse ja kaalu suhte järgmist: poolest. Õhulisuse tõttu saab suletäi- • mugavustsooni ülemine piir: see Suled on parim looduslik isolat- tega kotti väga väikeseks kokku pak- on kõrgeim temperatuur, mille sioonimaterjal. Materjali poolest kida. Selline omadus läheb iseäranis korral magamiskotiga osaliselt koosneb magamiskott kolmest osast: korda seljakotimatkajale. kaetud inimene (standardmees) täite- ehk isolatsioonimaterjal, sise- Parimad sulekotid on peaaegu suudab magada, ilma et ta ülemää- riie ja välisriie. Kõigil neil on mõneti kaks korda nii soojad kui sama kaa- ra higistaks; erinev eesmärk. Kolmest kõige oluli- luga sünteetilised kotid. Peale selle • mugavustemperatuur on muga- sem on isolatsioonimaterjal ehk voo- on suled vastupidavad, hoiavad pare- vustsooni madalaim temperatuur, derdus. See on peamine, mille alu- mini sooja ja kohevust kui sünteetili- mille korral keskmine naine väl- sel kujuneb magamiskoti hind. Seega ne materjal. Sellel kõigel on aga oma jasirutatud asendis võib magada, tuleks ennekõike keskenduda täite- hind: suled on kalleim magamiskoti ilma et tal hakkaks külm; materjalile. täitematerjal. Ent nende peale kuluta- • mugavustsooni alumine piir on Magamiskottides kasutatak- tud raha on pikaajaline investeering, madalaim temperatuur, mille kor- se kahte liiki materjali: looduslikke sest need magamiskotid peavad hool- ral suudab keskmine mees käga- sulgi ja sünteetilist kiudu. Mõlemal sal kasutajal vastu üle kümne aasta. ras asendis veel külma tundmata on omad plussid ja miinused. Paljude plusside taustal ei tasu magada; Täitekihis kasutatavad udusu- järeldada, et sulekott on alati kõige • ekstreemumtemperatuur on led saadakse veelindudelt, valda- õigem valik. Sellel on ka omad hal- madalaim temperatuur, mille kor- valt on tegu hane- ja pardisulgede- vad küljed, näiteks on sulgi võrdlemi- ral jääb kasutaja (keskmine naine) ga. Hanesulgi peetakse kvaliteetse- si tülikas hooldada. Veetes öö märjas magamiskotis ellu ja tõenäoliselt ei maks ja isolatsiooni mõttes pare- või niiskes sulekotis, saame tunda, teki ka külmakahjustusi; siiski võib maks, kuid enim on levinud siiski mis on selle täitematerjali kõige suu- ohustada alajahtumine ja sellega pardisulgede tarvitus. Põhjus seisneb rem miinus. Märgudes kaotavad kaasnev oht tervisele. selles, et suurem osa sulgi tuleb kõr- suled peaaegu kogu isolatsioonivõi- Tasub silmas pidada, et kõik toot- valsaadusena toiduainetööstusest, me ja kleepuvad kokku. Sulgede kui- jad ei esita oma tootel kõiki nelja kus pardid on nõutumad. Kõige soo- vamine võtab aga kaua aega. numbrit, vaid piirduvad mõnikord jemad udusuled on aga hoopis loo- Tänapäeval on siiski võimalik töö- üksnes kahe või kolmega (◊ 3). Peale duses vabalt elaval hahal. Hahasulgi delda sulgi erivahenditega, mis muu- EN-standardi temperatuuriväärtuste on märksa keerulisem hankida ja dab need vett tõrjuvaks. Nii saavu- lisavad paljud tootjad ka oma miini- enamasti tuleb seda teha käsitsi, mis- tatud hüdrofoobsed suled pole küll mumtemperatuuri, mis on kõrgem tõttu oleks sellise täitematerjaliga veekindlad, kuid suudavad vähemasti ja seega turvalisem kui ekstreemum- magamiskott äärmiselt kallis. mõnda aega jääda kohevaks ka niis- temperatuur standardi järgi. Sulgede kvaliteet ja isolatsiooni- ketes oludes.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |639| 63 Tööjuhend

Sünteetiliste kiudude valik on lai. Looduslik puuvill on nahaga kok- miskott on raskem ja võtab pakkimi- Nende otstarve on sulgede omaga kupuutel kõige meeldivam, kuid selle sel palju ruumi. sarnane: hoida kiudude vahel nii palju miinuseks on märgumine, näiteks Teine miinus on selliste magamis- õhku kui võimalik. Mõned kiud on higistades, ühtlasi kuivab see mater- kottide viletsam soojapidavus. Avaras seepärast väga peenikesed või suisa jal aeglaselt. Puuvillriie on üsna raske magamiskotis oleva õhuruumi soojen- seest õõnsad, andmaks veelgi suure- ja seepärast kasutatakse seda lihtsa- damiseks kulub rohkesti kehasoojust mat õhulisust. mates magamiskottides, mille puhul ja külmema ilma korral ei hakkagi seal Sünteetilisest materjalist magamis- koti kergust väga oluliseks ei peeta. kuigi soe. Sestap tasub sellise kujuga kotti on lihtsam hooldada. Erinevalt Seevastu nailon on kerge ja laseb magamiskotte kasutada pigem suvel. sulgedest ei põhjusta see allergiat. Ent hästi õhku läbi, pealegi see ei märgu. Seega on ristkülikukujulised kotid olulisim on asjaolu, et sünteetiline Nailonit on ka lihtsam hooldada. Kui võrdlemisi lihtsad ja tänu sellele tas- täitematerjal ei mineta üldjuhul oma kaalule ei seata piire, siis võib nailon- kukohasema hinnaga. Neid on saada- soojapidavust ka siis, kui kott saab kotis kasutada puuvillast magamisko- val eri suuruses, s.t eri laiuse ja pik- niiskeks või isegi märjaks. Kuna tehis- tilina. Peale mugavuse lisab lina pisut kusega. Neil on jalgade taha ulatuv kiud imab niiskust vähem, kuivab see soojapidavust ning kaitseb määrdu- pikk tõmblukk, nii saab sooja ilma ka märksa kiiremini. mise eest. See lihtsustab magamiskoti korral kasutada seda magamiskotti Sünteetilised magamiskotid on hooldust ja pikendab selle eluiga. ka tekina. Mõned neist kottidest on hinna poolest soodsamad. Samas on avara kapuutsiga, palju- sellest täitematerjalist kott kogukam del puudub see aga soo- ja kaalub rohkem. Üldjuhul ei ole sää- Paljude plusside taustal ei tasu tuks. raste kottide eluiga nii pikk kui sule- järeldada, et sulekott on alati Kandilistest maga- kottidel. miskottidest on sooja- Praegu jäävad sünteetilised kiud kõige õigem valik. pidavuse poolest hoo- oma soojapidavuse poolest veel alla pis tõhusamad kookoni kvaliteetsetele sulgedele, kuid arvata- tüüpi kotid. Need ahene- vasti luuakse uuenduslikke tehisma- Magamiskoti väliskiht peab samu- va lõikega magamiskotid on tänapäe- terjale, nii et see vahe aina kahaneb. ti õhku hästi läbi laskma, et kehapin- val enim levinud. Kahtlemata on kvaliteetne sünteetili- nalt erituv veeaur ei jääks kotti pida- Kookoni tüüpi magamiskott on ne kiud hea valik niiskes kliimas, üht- ma. Seepärast ei valmistata maga- võrdlemisi tihedalt ümber keha, seega lasi on see hinnalt taskukohasem. miskotte veekindlana. Küll aga saab ei ole palju tühja ruumi, mida peaks Mõned tootjad on täitematerjaliks pealisriide muuta teataval määral vett soojana hoidma. Kookonkoti saab sul- kasutanud korraga sulgi ja sünteeti- tõrjuvaks, töödeldes seda erivahen- geda peaaegu täielikult, jättes välja list kiudu. Näiteks magamiskotid, mis diga. Välimine katteriie peaks samu- ainult ninaotsa, kui sedagi. Sellised on kohased ekstreemsemates olu- ti olema kerge, aga ka kulumiskindel. kitsama lõikega kotid on kergemad ja des, koosnevad lausa kahest kotist: Enamasti on need rebenemiskindlast võtavad tunduvalt vähem ruumi. sisekott on tehtud sulgedest ja välis- nailonist (ripstop). Kookonkott võib siiski mõne mee- kott sünteetilisest materjalist. Sellise lest olla ebameeldivalt kitsas või kogu- komplekti võib kahest magamiskotist Koti kuju ja suurus. Kui on otsusta- ni tekitada klaustrofoobiat. Kindlasti ka ise kokku panna. tud, milline peab olema magamiskoti kulub aega, et harjuda magama sellise Mõnel sulekotil on külje alla jääva kasutustemperatuur ja materjal, jääb kujuga kotis. põhja täitematerjal sünteetilisest üle leida sobivaima suuruse ja kuju- Leidub ka vahepealse kujuga kotte, kiust – kuna raskuse all kokku suru- ga toode. Kui magamiskotti kasutada mis ahenevad alt märksa vähem kui tud suled kaotavad suure osa soojapi- ainult suvel ja/või peamiselt autoga kookoni tüüpi kotid. Niisuguseid davusest – ja pealmine osa sulgedest, liikudes, siis pole nendele iseärasuste- magamiskotte toodetakse ka kolme et vähendada magamiskoti kaalu ja/ le vaja niivõrd palju tähelepanu pöö- aastaaja jaoks ja neid võib kasutada või suurendada selle soojapidavust. rata. Lähtuda võib põhimõttest: mida väheste külmakraadide korral. avarama lõikega magamiskott, seda Kõige kitsama lõikega on alpinisti- Sise- ja välisriie peab õhku läbi mugavam. Ent kui on plaan pruukida kotid, sest need peavad olema kerged laskma. Ka magamiskoti sise- ja magamiskotti äärmuslikemates olu- ja äärmiselt tõhusalt soojust hoidma. välisriie valmistatakse eri riidesor- des, tasub koti suurust ja kuju roh- Valdavalt valmistatakse magamis- tidest. Sisemine voodririie puutub kem arvestada. kotte kahes suuruses: tavaline ja suur/ kokku nahaga ning peaks seepärast Üldiselt on magamiskotte kolme pikk. Vähem leidub lühikesi kotte, olema pehme ja laskma õhku hästi kujuga. Kõige lihtsamad on tekki mis on mõeldud peamiselt lastele, ja läbi. Siin kasutatakse peamiselt sün- meenutavad ristkülikukujulised ülipikki magamiskotte, mis sobivad teetilist materjali (nailonit) ja puuvil- kotid. Need on kõige avaramad ja see- väga pikkadele inimestele. la, vähem fliisi. tõttu väga mugavad. Ent avar maga- Tehakse ka naistele mõeldud

64 |640| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 4. Õues ööbides eraldub kehapinnalt veeaur, mis talvel kondenseerub ja jäätub magamiskoti välimises kihis. Kui tegu on sünteetilise magamiskotiga, säilib selle soojapidavus võrdlemisi hästi ka niiskena magamiskotte, mis on tavapärasest või perega väljasõidul, kuid ilmselt ei magamiskoti tõmblukk. Selleks kae- lühemad ja kuju poolest mõnevõr- ole need kohased, et ööbida jaheda- takse see soojustatud ribaga. Eriti ra teistsugused. Need on kookon- ma ilma korral väljas või pikemal sel- ekstreemse ilma tarbeks mõeldud koti standardlõikest õlgade kohalt jakotimatkal. kottidel on isegi kaks isolatsiooni­ pisut kitsamad ja puusade juurest riba mõlemal pool lukku, et külm ei laiemad. Ka isolatsioonimaterjal võib Kapuuts ja muud lisadetailid. Peale tungiks magamiskotti ega soe sellest neis olla mõneti erinevalt jaotatud või suuruse ja paksuse on magamiskotti- välja. on kasutatud lisakihti jalgade ja üla- del veel mõned nüansid, mida tasuks Samasuguse isolatsiooniriba võib keha juures. arvesse võtta, eelkõige kolme ja nelja sellistel kottidel leida kaelaosast. Selle Mõnevõrra suuremad on pikkadeks aastaaja kotti valides. krae saab kummi abil ümber õlgade ekspeditsioonideks mõeldud kotid: Sulekottide puhul on oluline see, kokku tõmmata. Niimoodi saab suu- neis saab hoida ka teatud varustust või kuidas on suled kotis paigutatud. rendada soojapidavust, vältides hin- lisada sisse teise magamiskoti, et väga Kvaliteetsetel kottidel on need jao- gamisava kaudu kehasoojuse kadu ja külmades oludes vastu pidada. tatud ühtlaselt eraldi kambritesse, et külma õhu ligipääsu. Laste magamiskottide puhul on suled püsiksid paigal. Kui on vaja Samuti peab magamiskoti kapuuts ennekõike peetud silmas muga- jahedama ilma magamiskotte, tuleb kaitsma kaela ja pead liigse jahtumi- vust. Näiteks on olemas aasad või teha kindlaks, kas kambrite ja vahe- se eest. Kapuuts peab olema sobiva tasku, mille abil kinnitada alusmatt seinte süsteem on õmmeldud nii, et kujuga, täitematerjali ja krookkum- ja magamiskott, et laps alusmati peal õmblused ei läbista magamiskotti ega miga, et soojakadu vältida. Talvel jäe- püsiks. Ka padjale tehakse magamis- tekita nõnda külmasilda, kus isolat- takse magamise ajal vaid pisike hin- koti kapuutsi sisse eraldi tasku. Sageli sioonimaterjal puudub. Suvekottidel gamisava. Mõnel talvisel magamisko- on just lastemagamiskotid võrdlemisi ei ole see niivõrd tähtis ja sektsiooni- til on lisasoojustus teatud kohtades, odavad, kuid neil ei pruugi isegi olla de õmblused võivad olla ka kohakuti näiteks jalgade piirkonnas. märgitud soovituslikku kasutustem- või magamiskotti läbistada. peratuuri. Need kotid võivad hästi Kolme ja nelja aastaaja kottidel Timo Palo (1979) on geograaf ja matka- sobida kesksuvel klassiekskursioonil on oluline korralikult isoleerida ka huviline.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |641| 65 Mätta otsast Võõrtöösipelgate Eesti

Tiit Kändler luloosikombinaat olgu sama suur kui Rootsis. ageli on inimesele mõistetavam Kogu see suuruse jahtimine ongi

sipelgas, kui inimene ise. Olgu Tiit KändlerFoto: ajendanud selle, et meil on tekkinud siis nii. Oletagem, et mingil miljonäride kamp, kelle ainus soov on põhjuselS hakkab Eestis sipelgate arvu- saada miljardäriks, mistap tuleb Eesti kus vähenema. Põhjus pole oluline, rekoloniseerida võõrtöövägedega. kuid sipelgate tööjõudu me vajame, Ütleksin koguni, et Eesti tuleb „väärin- ehkki kahjuks ei rakenda nad oma osa- dada“ võõrtöölistega – olen nõnda aru vust ja meelekindlust mitte alati meie saanud, et meie omad ei kõlba. Minu jaoks sobivates kohtades, toimetades meelest on sõna „väärindama“ väära- näiteks ka elamutes ja supelrandades. kas. Sest kõige väärtuslikum puit on Kas hakkame seepeale sisse tooma kasvav puu, seejärel läheme juba tre- sipelgaid muudest ökosüsteemidest? pist alla. Palgist saab teha tuhat ja üks Ökoloogid oskavad täpsemalt öelda, asja, prussist sada ja üks, toolist vaid kuid mulle tundub, et isegi kui võõr- tooli (liialdus: saab ka lauakese jms, sipelgad on vormiliselt sama liiki mis Brüsseli kuningalossi lähedases pargis kuid see on juba väärkasutus). meie sipelgad, tuleb nende ja kohalike kohtab inimese mõistuse järgi kasva- Eesti on jõudnud nõnda kaugele, et vahel löömist ning kui nad on sigiva- ma väänutatud puid. 2013. a riigi raha eest tuleb 160 kõrgepalgalist mad, siis kaovad kohalikud sipelgalii- ametnikku saata kaheks nädalaks vaa- kide geneetilised modifikatsioonid, ja tama, mis asi on Virumaa. Sest nemad, kes teab, kuidas uued käituma hak- ja ehk te ei kahetse! vaesekesed, ei näe mujale kui Brüsseli kavad. Mis juhtub moslemite, hindu- eurotsooni. Olen pärinud mõnelt meie Inimene on toonud Eestisse võõr- de ja hiinlaste usundite sekkumisel, europarlamendisaadikult, mida huvi- liike, kelle käitumisega oleme suisa seda näeme servapidi juba praegu. Eri tavat leidub Brüsselis kunstis, teatris hädas. Sõitke Venemaal näiteks Kuldse geneetilise või memeetilise pagasiga või muus kultuuris. Pole mõtet! Ringi teedel, ja te näete, milline oleks sipelgapesad peavad olema üksteisest Kas teate, neil on nii kiire, et Eesti, kui meil ei võideldaks Siberi piisavalt kaugel, et need ei asuks üks- pole aega uurida, kes oli see Wiertz, karuputke vastu. teist hävitama. kelle nime kannab tänav, mis kulgeb Jah, võõrtöölised on meiega samast Brüsselis kahe europarlamendimaja liigist. Kuid ometi geneetiliselt veidi Võibolla on üks Eesti põhilisi vigu vahel. Antoine Wiertz oli 19. sajan- erinevad. Ja kultuuriliselt enamgi veel. suurushullustus. Me ei taju, kui väike di kunstnik, kes maalis piibellik- Mitte halvemad ega paremad, vaid eri- on me riik, kui imeline see väiksus ke stseene vanamoodsalt, nõnda et nevad. Ka katoliiklased ja protestandid on. Meil on rahvast, nimetagem neid Pariisi salongis visati ninaga. Siis läks käituvad teatud olukordades erinevalt. euroinimesteks, kes ei taju euro suu- ta Brüsselisse, kirjutas sajandi keskel Kristlased ja ateistid samuti. Kuid see rust, kuna on istunud Brüsseli üle- hoogsaid esseesid, kuidas Brüssel tõr- ei ole Euroopa kultuuri kõikuma löö- makstud tsoonis, rahahulluse okupat- jub Euroopa pealinna kohalt Pariisi, ja nud. sioonitsoonis. Ja see on nüüd põhjus- linn kinkis talle ateljee, mis seisab siia- Naeruväärne on seda väidet vastus- tanud Eestis selle, et isegi arstid on ni avatuna europarlamendi maja kõr- tada jutuga, et kristlus hävitas ja tappis unustanud oma vande ja pajatavad, et val. Nii juhtuski, ja nemad ei tea! kohutaval kombel. Seda on ikka olnud, Eesti-suurusel riigil saab olla vaid üks olenemata religioonidest, võibolla eriti haigla. Mõned pseudoakadeemikud Pole siis ime, et nagu Siberi karu- just ateistide juures. Praeguseks on pajatavad ühe ülikooli paratamatusest, putk on meil võimust võtmas euro- katoliiklased, protestandid, juudiusu- mis pealegi olgu ingliskeelne. tulnuklus, ja las käia – siis ka võõr- lised, ateistid ja ükskõiksed tasakaalu Meile kõlbab vaid hiigelraudtee, töölised. Samal päeval, kui kirjutan saavutanud, kui jätta välja „õige“ usu ning kindlasti on vaja tunnelit Soome seda lugu, ilmus Postimehes artik- pretensioonid maailmavalitsemisele. silla alla, mis toob omadega kaasa kel Hispaaniast: kuidas see maa vajab Kristlus on liikumas ateismi poole, kir- Tallinna praeguse kuju ja toimimise võõrtöölisi! Sest tööjõust, kas teate, jutab Toomas Paul oma essees, mille totaalse hävingu. Kui kanavabrik teha, tuleb puudus! Siiani ei ole ma luge- on hiljuti avaldanud Edmund Burke’i siis kindlasti sama suur kui Saksamaal, nud muud kui hala sellest, kui palju selts oma portaalis burke.ee. Lugege, ja puidu „väärindamise“ tehas ehk tsel- on Hispaanias töötuid. Kui vaja, pis-

66 |642| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Tiina Tiina KaljundiFoto:

Prahas Vinohrady äärelinnas asub maja, mille ehitasid ja kus elasid enne teist maailmasõda kirjanik Karel Čapek ja tema vend, kunstnik Josef Čapek, kes muu seas on leiutanud sõna „robot“. Praegu elavad selle maja teisel korrusel inimesega sümbioosis ka mesilased tetakse töötute sekka ka üliõpilased. valitsusel tegelda meie, Eesti venelas- on meelevaldne, aga olgu: suurusjärke Ja samas halatakse, et enamal jaol te ja teiste rahvuste osavama tööle- tajuvaid teadlasi on Eestis ka praegu. Eestimaast ei leidu tööd. Nüüd loen rakendamisega. Narvas on tööpuu- Ja on selge, et pole vaja hakata tege- lehest, et tööpuudus Eestis kasvab! dus? Tänan väga, meelitage siis töö- ma mingit ohuanalüüsi hiigeltselluloo- Teate, kauplusi ei ole mõtet avada kohad Narva ja Valka, mitte kusagile sitehase kohta (justkui Emajõge ja teisi padumetsas, ja tööstusettevõtteid niigi ülemõõtmestatud Tartusse või Eesti jõgesid poleks mitut-setut puhku tuleb ehitada sinna, kus inimesed ela- Tallinnasse. läbi uuritud, küll Moskva, küll Brüsseli vad. Eesti ei vaja üledimensioneeri- Heatahtlik lugeja võib ehk pärida, et rahadega) või mammutraudtee või lol- tud, kerget raha toovat tööstust, vaid mis puutub Eesti loodusesse euroraha lidemaa tunneli kohta. Suurusjärkude mobiilset tööstuse võrgustikku. Kui lõhna nuusutanud ametnike ülbus või pealt on selge, et Eestile on need liht- me tahame ikka Eestit, mis poleks omandatud suurushulluse sündroom. salt liiga suured. Las see kolmik jääda mitte Brüsseli või Saraatovi, vaid Eesti Otseselt puutub. Otsustajad on kao- kolmeks, neile saaks lisada veel ja veel, nägu. tanud suurusjärkude taju. Parimatel metsani välja – näe, jõudsimegi loodu- Väikeriik peabki haridusele ja ter- teadlastel on see alati olemas olnud. sesse. Seni aga libiseb keskkonnakaitse visele ja kultuurile suhteliselt enam Näiteks toon Ernst Öpiku, kes oli või- keskkonna kaitsmiselt inimese lollu- peale maksma. Samuti ka looduse- meline peast arvutama Sputniku orbii- se eest lolli inimese kaitsmiseks kesk- le. Riigile on hukatuslik mõte, et siia di parameetreid, või Enrico Fermi, kes konna eest. ei mahu enam kui üks haigla. Jõuame suutis lihtsa eksperimendiga, lastes Mida lohutuseks öelda? Kel meel varsti olukorrani, kus on üks apteek, vaatluskaevikust plahvatuse ajal lendu kurb, see ärgu kasutagu arvutit, vaid üks postkontor, üks pangakontor. paberilehe, peast arvutada esimese oma pead. Pea teab, et sipelgaid on Olgu siis ka üks riigikogulane. Valitsus tuumapommi lõhkejõu. Maal kaalult sama palju kui inimesi. on kohustatud toetama hädas olevaid Ise saan meenutada Endel Mitte täpselt, kuid sama suurusjärk maakondi ja punkt. Lippmaad, kes tavaliselt kunagi ei eksi- ometi. Selle asemel et unistada võõrtöö- nud ka temale suhteliselt kaugete kat- sipelgate ümberasustamisest, tuleks sete suurusjärkudes. Tean, et mu väide Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |643| 67 Metsast ja põllult 2 x foto: Viio Aitsam Viio 2 x foto:

Liblikõieline taim harilik lääts näeb välja nagu hiirehernes

te sulgjate lehekestega, näeb välja ka läätsetaim. Läätse seemned paiknevad kahe- kolme kaupa kaunades. Seemnete Vanad head läbimõõt on üldjuhul 3‒9 mm, kuigi leidub isegi üle sentimeetrise läbi- mõõduga läätsesorte. Seemned on lamedad, keskelt paksenenud ja ser- vadest õhukesed, kujult meenutavad litrikesi. Paljudel on ilmselt füüsika- õpiku optikapeatükkidest meeles val- läätsed guse levimise ja läätse pilt. Just selle Triin Nõu leitud 8000 aasta vanuseid läätse- taimeseemne kuju järgi sai optika seemneid. oskussõna „lääts“. simene liblikõieline taim, Läätsede perekonda kuulub seit- mida Vana Maailma inime- Läätsed on üheaastased liblikõielised se liiki: kultiveeritav harilik lääts sed kasvatama hakkasid, oli taimed, mis kasvavad kuni 50 cm kõr- (Lens culinaris) ja kuus metsikut lääts.E Arheoloogilistelt kaevamistelt guseks. Eestis kasvavatest taimedest liiki. Harilikul läätsel on palju sorte, Kreekas on leitud läätseseemneid, on läätsele botaaniliselt kõige läheda- mis erinevad üksteisest kasvukõr- mis pärinevad 11 000 a eKr. Lähis- sem hiirehernes. Umbes selline, haru- guse, varte karvasuse, õite ja seem- Ida põllumajanduspiirkondadest on nevate varte ja vahelduvalt paikneva- nete poolest. Läätsed on isetolm-

68 |644| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Läätsekaunas on kuni kolm seemet Foto: Tuuli Tuuli Mathiesen Foto:

Läätsetoitude nimekiri on lõputu. Väga palju pruugitakse läätsi Vahemere maades, Lähis-Idas ja Indias, eeskätt mitmesugustes hautistes levad. Õite värvus võib varieeruda: tamise kohta Eesti aladel on pärit leidub nii valgete, roosade, lillade 18. sajandist. Läätsed lepivad ka keh- Läätsesupp kui ka helesiniste õitega taimi. Tänu vema mullaga ja nii kasvatati neid • ½ klaasi rohelisi läätsi sortide mitmekesisusele võib poe- veel 1920. aastatel Lääne-Eestis ja • 4–5 tomatit riiulilt leida rohelisi, pruune, oran- saartel. Näiteks Hiiumaal kutsutak- • 3 varsselleri vart või jupp juur- že, punakaid, kollaseid, musti ja kir- se Paluküla ja Hausma kandi inime- sellerit jusid läätseseemneid. si läätserokameesteks, sest sealsetel • 2 porgandit Läätsed seovad õhulämmastikku põldudel ei kasvanud suurt midagi • 1 sibul ja sobivad hästi viljavaheldusse. Nad peale läätsede. Läätsede kasvatamise • ¼ tl jahvatatud koriandrit kasvavad eri tüüpi muldadel; parima kõrgaeg Eestis oli 19. sajandil, hiljem • ½ tl jahvatatud vürtsköömneid saagi saab keskmise viljakusega liivas- tõrjusid saagikamad kultuurid, nagu • basiilikut telt muldadelt. Mulla pH peaks olema kartul ja teised aedviljad, ta külvikor- • tüümiani umbkaudu 7, taim ei talu liigniiskust rast välja. • meresoola ega üleujutust. Külvipind peab olema Suurim läätsekasvataja on prae- võimalikult sile, et hiljem oleks liht- gu Kanada, kus 2016. aastal kasva- Leota läätsi viis-kuus tundi, pese ja sam koristada. Seemned on soovita- tati 2,3 miljoni hektari suurusel alal pane 1,5 liitri veega keema. Samal tav külvata 3–4 cm sügavusele. 51% maailma läätsetoodangust; 17% ajal riivi porgandid ja haki muud maailma läätsedest tuleb Indiast. köögiviljad. Kui läätsed on pool- Läätsekasvatus meil ja mujal. Euroopas laiuvad ulatuslikumad läät- pehmed, lisa vedelikule köögiviljad. Läätsed pärinevad Kesk-Aasiast. sepõllud Hispaanias ja Prantsusmaal. Maitseained lisa kõige viimasena. Esimesed teated läätsede kasva- Ameerika Ühendriikides, Kreekas ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |645| 69 Metsast ja põllult

Harilikul läätsel on väga palju sorte: leida võib nii rohelisi, pruune, oranže, punakaid, kollaseid, musti kui ka kirjusid ja eri suurusega läätseseemneid

Prantsusmaal korraldatakse igal aastal isegi läätsefestivale. Nüüd on julgemad põlluharijad Foto: Illustratedjc / Wikimedia Commons Illustratedjc / Foto: hakanud Eestis taas läätsi kas- vatama. Viimasel paaril aastal on läätsesid kasvata- tud nii Põlvamaal, Raplamaal kui ka Pärnumaal. Pärnumaal kasva- tatud läätsi on võimalik huvilis- tel ka endale tarbimiseks osta. Aeg näitab, kas läätsekasvatus saab Eestis pärast on neid mõnel pool uuesti hoo sisse. siiani kutsutud vaeste ini- Kuna läätsed taluvad ka põuda, meste toiduks, kuid tervisli- oli ta kunagi Eesti talupoegade- kult toitujad ülistavad läätsi kui head le n-ö tagatiskultuur: läätsed andsid taimse valgu allikat. Toidulaua rikas- saaki ka siis, kui kõik muu ikaldus, tamiseks tasub neid kindlasti proovi- Liblikõielistest on nad sojaubade ja leppisid kõige kehvema maaga. da. Võib alustada siinsest retseptist: järel valgusisalduselt teisel kohal [1]. Tänavust suve ja kliimamuutusi selle toidu sisse saab panna levinu- Läätsesid tasub siiski süüa koos teis- arvesse võttes tundub, et läätsekas- mad septembrikuu aiasaadused. te taimsete või loomsete toiduaine- vatus võiks tõepoolest rikastada Eesti Läätsi süüakse idandatult, tega, sest valkude aminohappeline põllundusmaastikku. keedetult, praetult ja küpsetatult. koostis pole inimeste vajadusi arves- Olenevalt sordist tuleb läätsi keeta tades ideaalne. Nad on olulised fool- Koht toidulaual. Kuigi saagikamad 15‒60 minutit. Kooritud seem- happe ja B-rühma vitamiinide alli- oad ja herned olid vanade eestlas- ned keevad kiiremini. Keetmisaega kad. te toidulaual enim levinud valgu- mõjutab ka läätsede värskus: mida Läätsedes on palju kiudaineid, mis allikad, tarbiti siin ka läätsetoite. kauem on neid hoitud, seda kuive- soodustavad seedetalitlust, aeglusta- Enamasti keedeti läätsedest leent mad on seemned ja pikem keetmis- vad veresuhkru taseme tõusu ja alan- ja putru [2: 133]. Tartumaal Kambja aeg. Kui on oluline, et läätse seemne- davad kolesteroolitaset. Läätsedest kandis keetsid perenaised igal püha- kuju säiliks, siis tuleks kasutada rohe- valmistatud toit tekitab kiiresti täis- päeval läätsesuppi, -putru või -tampi lisi ja pruune läätsi, mida üldjuhul kõhutunde. Mineraalühenditest (tambitud roog nagu kartulipuder- ei koorita ega poolitata. Kooritud ja leidub läätsedes kaaliumi, fosfo- gi). Lõuna-Eestis lisati leemele liha, poolitatud läätsed kipuvad keetmi- rit, magneesiumi, mikroelementi- rasva või piima, Põhja-Eestis enamas- se käigus lagunema ja sobivad pigem dest rauda, tsinki, vaske ja seleeni. ti ainult piima. suppidesse. Kui läätsi tarbida koos C-vitamiini Läätsed olid toiduna olulised nii Need, kellele kaunviljades sisal- sisaldavate köögiviljadega, oman- egiptlastele, roomlastele, kreeklas- duvad süsivesikud oligosahhariidid dab organism ka läätsedes sisaldu- tele kui ka hindudele. Palju süüakse põhjustavad gaase ja seedevaevusi, vat rauda. neid tänapäeval Vahemere maades, võiksid läätsi enne toiduvalmistamist Läätsede tarvitamist peaksid piira- Lähis-Idas ja Indias. Kui avada mõni leotada ja leotusvee ära visata. Abi on ma podagrahaiged, sest nendes seem- selle piirkonna kokaraamat või blogi, ka sellest, kui panna läätsed juba kee- netes on palju puriine. võib läätsetoitude nimekiri esmalt vasse vette. Seedevaevusi aitavad lee- 1. Kokassaar, Urmas 2005. Liats, liatse, leäts, silmade ees kirjuks võtta: supid, vendada läätsetoitudele lisatud ing- läätse = läätsed. – Eesti Loodus 56 (12): pajaroad, hautised, salatid, kotletid, ver, tilliseemned ja vürtsköömned. 18‒19. leivamäärded. Üllatuslikult sobivad Läätseseemneid võib ka jahvatada ja 2. Moora, Aliise 2007. Eesti talurahva vanem nad nii soolastesse kui ka magusa- saadud jahu lisada mitmesugustele toit. Ilmamaa, Tartu. tesse roogadesse. küpsetistele. Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- Läätsed on head valguallikad, see- Läätsedes leidub rikkalikult valke. huviline, vabakutseline ajakirjanik.

70 |646| EEsti LOODUs SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Veeloomad Kas nähtamatut peab kartma ehk Suplejate sügelushaiguse põhjustajad Ronald Laarmaa, Ingmar Ott, Karoliine Lagle-Zirnask, Katrin Saar

estis on palju tiike, järvi ja jõgesid. Veeloomadest tunneb Joonis: Ronald Laarmaa inimene huvi peamiselt kala- deE vastu, seetõttu jäävad muud olen- did enamasti tähelepanuta. Küll aga pakuvad nad huvi siis, kui hakkavad probleeme tekitama. Täpselt nii juhtus 2016. aastal Viljandis, kui haigla erakorralise medit- siini osakonda sattus mitmeid inimesi, keda ühendas asjaolu, et nad olid käi- nud palava ilmaga Viljandi järves uju- mas. Probleemi kajastati laialdaselt ka maakonnalehes Sakala. Tuli kontrollida maaülikooli teadlaste varasemat hüpo- teesi, mille järgi on süüdlased vere- imiussi vastsed, mitte sinivetikad. ◊ 1. Vereimiussi (Trichobilharzia spp.) elukäik. Tserkaarina võib ta valida veelinnu Parasiidi sugupuu on segane. asemel lõpp-peremeheks ka inimese, põhjustades „suplejate sügelushaigust“ Vereimiusside sugukond (Schisto­ somatidae) kuulub lameusside (Platy­ helminthes) hõimkonda, imiusside (Trematoda) klassi ja kahenapaliste (Diplostomida) seltsi.

Kuigi sugukond on kirjeldatud juba Jana Bulantova Foto: 1858. aastal, teatakse perekondadest ja liikidest siiani vähe. Üks tuntui- maid perekondi on Trichobilharzia, keda kirjeldati alles 20. sajandi esime- sel veerandil. Praeguseks on teada üle 40 liigi. Looma väiksuse ja keerulise elutsükli tõttu saab seda liiki määrata üksnes DNA abil, seetõttu on süste- maatika veel segane.

Veeparasiidi elutsükkel. Vere- imiuslased on lahksugulised selg- rootud ussid, kes parasiteerivad nii imetajate, sh inimese, kui ka lindude veres. Isas- ja emasloom viibivad pea- aegu alati koos: emasloom elab isas- looma keha pikiõnaruses, seetõttu on neil kerge paljuneda. Üks vereimiuslaste eripärasid on see, et nad ei tooda suurt hulka mune. Emasloomast väljub vaid üks muna, mille koor vette sattudes rebeneb ◊ 2. Vereimiuss Trichobilharzia franki

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |647| 71 Veeloomad

100 μm 100 μm tus magistrant tserkaarsesse derma- tiiti. Tema kirjelduse järgi ei olnud see ülemäära ebamugav kogemus, pigem silmaringi avardav. Kuna ini-

Foto: Jana Bulantova Foto: mene pole sellele parasiidile sobiv peremees­organism, hukkub tserkaar juba epidermises. Mida kiirem on meie immuunvastus sissetungijale, seda väiksem lööve tekib. Kui aga lööve tekib hiljem, on see märksa ebamugavam. Kui lööbel lastakse ise paraneda, ilma nahka kriimustamata ja teiseseid infektsioone tekitamata, on see talutav; siis ei kao ka suplemis- rõõm. Täiskasvanud tervel inimesel on väiksem tõenäosus haigestuda kui ◊ 3. Tserkaarne dermatiit päikeselisel päeval madalasse vette mängima unustatud lastel.

ning sealt väljub ripslane ehk mirat- make eksida isegi hõimkonna tase- Teod, pardid, soe vesi ja tuulevaik- siid (◊ 1). Miratsiid otsib üles vahe- mel. Soojadel suvepäevadel võib sel- ne ilm? Tserkaar väljub mudakukest peremehe – tavaliselt on see mõni leks saada ka inimene. See tekitabki siis, kui veetemperatuur küünib vähe- tigu, näiteks Trichobilharzia ocella­ probleeme. malt 20 kraadini ja arvatavasti on üht- ta puhul suur mudatigu (Lymnaea Läbi soojaverelise looma naha tun- lasi vajalik tuulevaikne ilm. Limusest stagnalis). Miratsiid on eluvõimeline ginud tserkaar kaotab oma kaheharu- väljudes on tserkaaril aega mõniküm- vaid umbes ööpäeva vältel, leidmata lise saba ja liigub vereringesse (◊ 3) mend tundi, et jätkata arengutsük- limust, ta hukkub. [2]. Kui lõpp-peremees on nakatu- lit. Arvestades, et ühest teost võib Leides vaheperemehe, tungib ta nud, kulub parasiidil suguküpseks katseoludes 36 tunni jooksul väljuda limuse kehasse. Seal arenevad mirat- saamiseni vähemalt kuu aega. kuni 3000 tserkaari [1], võib olukord siidist ema- ja tütarsporotsüstid ehk soodsate tingimus- kotlased, kelle sees arenevad vere­ te korral kiiresti imiuslased edasi tserkaarideks ehk Kuna inimene pole sellele parasiidile muutuda äärmiselt händlasteks. Pärast valmimist purus- sobiv peremeesorganism, hukkub ebamugavaks just tab tserkaar sporotsüsti kesta ja väl- puhkajatele. Eestis jub limusest vette. Areng limuse tserkaar juba epidermises. on selle kohta ilmu- kehas kestab umbes kuu aega. nud meedias tea- Tserkaar koosneb kehast ja ahe- teid peamiselt Vil­ nevast sabast (◊ 2). Kirjandusallikate Troopikas on vereimiuslased tun- jandist. Uuringute käigus sai kinni- järgi on tserkaari keha 200–240 μm duvalt suurem probleem: vesi on seal tust, et kui kokku langevad sood- pikk ja 50–100 μm lai. Looma saba on soojem ja loomad suuremad ning või- sad olud, elavad Viljandi järves tõesti kehast märksa pikem: 330–431 μm. vad elada inimese veresoonkonnas vereimiuslaste tserkaarid. Seega, teost väljunud tserkaar on aastaid, põhjustades peremeesorganis- Vereimiusside vastseid ehk tser- palja silmaga vaevu nähtav. Ent kui mi kurnatust, põletikku ja isegi surma kaare on mullu avastatud Meelva jär- tserkaaril õnnestuks peremees­ [3]. Ent Eestis elavate vereimiuslaste vest, Viljandi järvest, Võrtsjärvest ja organismis täiskasvanuks saada, võib vastsed, sh Trichobilharzia perekon- rannajärvest Suurlahest ning sel aas- tema pikkus küündida isegi üle 5 mm na liigid, hävivad inimese organismi tal Ähijärvest (◊ 5). Rõuge Suurjärve [4]. Meie laiuskraadide vereimiussid sattudes ja ainus märk tserkaari sattu- mudakukkedest tabati tänavu aga ühe on siiski väiksemad. misest inimese organismi on punane teise liigi händlane. Kuna seda para- Parasiidi Trichocerca ocellata ja sügelev kubel, mis tekitab nahapõle- siiti pole varem uuritud, on tema levik suure mudateo (mudakuke) Lymnaea tikku ehk dermatiiti (◊ 4). Tserkaari suuresti teadmata. Praeguste eripä- stagnalis suhet on kirjeldatud juba põhjustatud nahapõletikku nimeta- raste leiukohtade tõttu võib arvata, et 1855. aastal. Tegemist on obligaatse takse tserkaarseks dermatiidiks. tema levik on ulatuslik. siseparasiidiga, kes vajab eluetapiti mitut peremeest. Kui esimese vahe- Omal nahal tuntud. Mullu välitöö- Paanikaks pole põhjust. Veekogus, peremehe valik on rangelt liigiomane, del Viljandi järve ääres magistri- kus soodsates oludes võib leiduda roh- siis lõpp-peremeest valides võib loo- töö tarbeks tigusid korjates haiges- kelt vereimiusside vastseid, ei tasu uju-

72 |648| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

des paanikasse minna, kuna tserkaarid ei ohusta inimese tervist, üksnes põh- justavad ebamugavust. Samuti ei tasu omal algatusel hakata hävitama veetai- mi, tigusid või veelinde, sest see muu- dab vee ökosüsteemi talitlust. Eestis on neile loomadele sood- Kaardi andmed: Ronald Laarmaa said ilmasid väga vähe ja enamas- ti saavad vereimiuslased oma aren- gut jätkata ainult lühikest aega. Kui neil õnnestubki leida sobiv peremees- loom, tasub teada, et täiskasvanud loomad on meie laiuskraadidel siiski väikesed. See-eest troopikas on seda laadi loomad palju suuremad ja või- vad põhjustada isegi surma. ◊ 5. Tserkaaride leiukohad Eestis

Mitte ainult Trichobilharzia. Ilmas- tiku muutused mõjutavad ka meie jär- neus) ja lombi-keeristigu (Bithynia 3. Järvekülg, Arvi (toim). 1981. Loomade elu. vede toimimist. Kevaded nihkuvad leachi) [2]. 1. kd: Selgrootud I. Valgus, Tallinn: 246–247. 4. Rudolfová, Jitka et al. 2005. Validity reas- järjest varasemaks ning vesi sooje- Supeldes ja veemõnusid nautides sessment of Trichobilharzia species using neb kiiremini, mistõttu veetaimede ja võivad inimese nahka kahjustada mit- Lymnaea stagnalis as the intermediate -loomade elutsükkel algab varem. Ka mesugused objektid – alati ei saa süü- host. – Parasitol. Res. 95: 79–89. lühiajalistes ekstreemsetes keskkon- distada vereimiusse. Kuid teadmine Ronald Laarmaa (1991) ja Katrin Saar naoludes ilmnevad meie veekogude nende olemasolust ja elukäigust või- (1988) on Eesti maaülikooli (EMÜ) põllu- vähem tuntud küljed. maldab teha kaalutletud otsuseid. majandus- ja keskkonnainstituudi (PKI) Kuigi perekonna Trichobilharzia hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli Täname Tšehhi parasitoloogi dr Jana nooremteadurid. liigid on meie piirkonnas ühed tava- Bulantovat, kes töötab Charlesi Ingmar Ott (1955) on EMÜ PKI hüdrobio- lisemad vereimiussid, võib soojenev ülikooli parasitoloogiaosakonnas loogia ja kalanduse õppetooli professor. vesi muuta limuste liigilist koossei- (Depart ment of Parasitology, Faculty Karoliine Lagle-Zirnask (1988) on EMÜ su, sest on teada, et imetajatel põh- of Science, Charles University) ja PKI elurikkuse ja loodusturismi õppetooli justavad tserkaarset dermatiiti ka andis meile kasutada 2. ja 3. foto. magistrant. teised magevee vereimiuslased (nt Schistosoma spp.) [2]. 1. Anderson, Paul A. et al. 1976. The emer- gence of cercariae of Trichobilharzia ocel­ Võimalikud esimese astme pere- lata and its relationship to the activity of VAAtA! mehed võivad olla näiteks munajas its snail host Lymnaea stagnalis. – Can. J. Tserkaar punntigu (Radix ovata), suur sooti- Zool. 54: 1481–1487. Trichobilharzia gu (Galba palustris), meil harulda- 2. Horák, Petr et al. 2015. Avian Schistosomes Viljandi järves and Outbreaks of Cercarial Dermatitis. 2017. a ne valgesuu-lametigu (Anisus leucos­ – Clinical Microbiology Reviews 28 (1): tomus), sarvtigu (Planorbarius cor­ 165–190. ÜLEVAADE AASTA PUUDEST

Telli e-poest kodulehel www.loodusajakiri.ee/poodSEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs 73 Kroonika Põuane juuli

29.–32. nädal Urb / EV Aron 100 Foto: esksuvel valitses Eestis lausa leitsak. Päästeamet kuulutas välja suure tuleohuga aja ja keelas lõkketegemise, ilmatee- Ühismatkal osalesid ka peaminister Jüri Ratas ja president Arnold Rüütel Knistus andis alatasa kuumahoiatusi. Arstid manitsesid, et vanureid ja väikelapsi on vaja kuumuse eest Eesti looduse päev algas ühismatkaga hoida. Soojalembesed nautisid rannailma, kuid põllumehe meele Järva-Madiselt Vargamäele tegi põud nukraks. Mitmesugused marjad kippusid aedades korra- esti looduse päeval 18. augus- suvisest peonädalast, mille korralda- ga valmima, seeni ei paistnud til korraldati ligi poolsada Eesti sid keskkonnaasutused ja -ühendu- seevastu kusagilt. Palavus pani loodust ja selle mitmekülgsust sed Eesti vabariigi 100. aastapäevaks. vohama sinivetikad ja jättis Peipsi tutvustavatE üritust. Keskkonnaamet pakkus matku loodus- järves hulga kalu hapnikunälga. Päeva avas ühismatk Järva-Madiselt kaitsealadel ja rahvusparkides, keskkon- Ilmateenistuse statistika kinnitab, Kodru raba kaudu Vargamäele. Järgnes naagentuur avas meteoroloogiajaama- et alates 1961. aastast on juuli avatseremoonia A. H. Tammsaare de uksed. ELF korraldas nahkhiireretki; teine dekaad olnud veel soojem muuseumis, kus fotograaf Ingmar külla kutsusid botaanikaaiad, Elistvere ainult korra, 2010. aastal. Muusikus ja kirjanik Juhani Püttsepp loomapark ja Tallinna loomaaed. esitlesid trükisooja raamatut „Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis“. EV 100 / Eesti looduskaitse selts / Eesti looduse päev oli osa EV 100 Loodusajakiri Foto: Aimar RakkoFoto: Allikas: Viru Folk Allikas:

Kuivale jäänud kala Peipsi kaldal

16.07 Looduse Omnibuss sõitis Ohtu mõisasse teatrisse, 18.07 ja 19.07 viis reis Pärnusse vaatama eten- dust „Inriid ja Toomas Nipernaadi“, 20.07 võeti Viru Folgi loodusretked viisid Käsmu poolsaarele ette teatriretk Märjamaale ning 21.07 Lätti Võnnu linnapidustustele ja Viru Folgi keskkonnaprogramm Kotkakaljusid vaatama. 22.07 kulges reis mere taha lubas nooruslikult räppida Aegna saarele. 23.07 oli teatriretk Jänedale, 25.07 el aastal peeti Viru Folk 10.– mu. Huvilised said lüüa kaasa improvi- Ravila mõisa ja 26.07 12. augustil. Festivali keskkon- satsioonilistel retkedel „Sada sõna“, mis Viinistule. 28.07 nauditi naprogramm, mis tänavu oli andis võimaluse proovida oma sõna- suvemõnusid Iisakul ja Santud korraldada noortele loodus- seadeoskust looduse teemal: luuletada, Peipsi ääres ning 29.07 sõpradele, vaatas julgelt tulevikku. leelotada, räppida ja sõneleda, näiteks Vasknarvas ja Kuremäel. Käidi loodusretkedel Käsmu ümbru- merest ja männiriisikast. Korraldajad Juuli viimaseks nädala- ses ja vaadati filme. Vestlusringides aru- kuulutasid, et räpp on uus regilaul. vahetuseks sai sõita ka tati, kas meie mets on ohus ja mida teha, et asjad ei võtaks maailmas ülemvõi- Viru Folk / Loodusajakiri

74 |650| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

Alutagusele Eesti loodus- kaitse seltsi kokkutuleku- le. 31.07 viis Omnibuss

Foto: Gunnar Sein Foto: Saueaugu teatritallu „Ilmavõõrast“ vaatama. 19.07 Giidiekskursioon „Põnevaid lugusid loodusmuuseumi eksponaatidest läbi aegade“ TÜ loodusmuuseumis. Eesti loodusmuuseumi suvemuu- seum: suvi metsas. 16.–19.07 Lahemaa merepärandi päevad „Kui saabub valge laev“. 19.–22.07 Eestimaa looduse fondi talgute suvekool. 20.–22.07 Eesti fotograafide kok- kutulek Vasta mõisapargis Lääne-Virumaal. 21.–22.07 Eesti geoloogide suve- päevad Vastseliinas. 21.07 Hullu Teadlase eksperimen- dihommik TÜ muuseumis: „Räägime liivast!“. 22.07 Kadrioru pargi 300 aasta Eesti vabariigi algusaastatel elas Eestis vaid viis paari kaljukotkaid, kuid praegusel juubeli pidustused. ajal on neid vähemalt viiskümmend paari Jäätisepäev Tallinna looma- aias. Avatud talude päev. 26.07 Giidiekskursioon „Märkamatud eksponaa- Loomaaias peeti did“ TÜ loodusmuuseu- mis. Valitsus kiitis heaks Alutaguse rahvuspargi liigikaitsekonverents loomise. Eesti loodusmuu- seumi suvemuuseum: teod aaülikool, Eesti orhidee- se raamatu valmimisest. Esimeste ja vihmaussid. kaitse klubi, keskkonna- punastele lehtedele kantud eriti 27.–29.07 Eesti looduskaitse selt- amet ja keskkonnaminis- ohustatud liikide seas olid näiteks si 51. kokkutulek Kauksis, teeriumM korraldasid 14.–15. augus- lendorav, hallhüljes, kotkad, must- Iisakul ja Alutagusel. til Tallinna loomaaia loodushari- toonekurg, rabapistrik, sookurg, 28.07 Hullu Teadlase eksperimen- duskeskuses konverentsi „Liigikaitse kõre ja ebapärlikarp. Sel aastal hin- dihommik TÜ muuseumis: Eesti ajateljel“, kus anti ülevaade lii- dame Eesti liikide ohustatust puna- kellade ajalugu ja tänapäev. gikaitsest viimase 100 aasta jooksul se nimestiku koostamisel juba viien- 29.07 Tiigripäev Tallinna looma- ning räägiti edulugudest ja problee- dat korda ning otsime sobivamaid aias. midest. lahendusi, kuidas neid kaitsta,“ lau- 30.07–01.08 Tartu loodusmaja Eesti looduskaitse on üle saja sus keskkonnaameti looduskaitse- kalastuslaager Kuremaal. aasta vana. Selle üks osa, liigikait- osakonna nõunik Agu Leivits. se, sai seadusliku aluse 1936. aastal: Eestis on registreeritud veidi siis võeti esimesed liigid riikliku loo- üle 28 000 liigi, ent tõenäoliselt on duskaitse alla. Järgnevad aastaküm- nende arv vähemalt kolmandiku jagu ned on toonud kaasa rohkesti muu- suurem. Selleks et teada, keda, miks tusi: suurenenud on ohud ja kaitsta- ja kuidas kaitsta, korraldati augusti- loodusmaja Tartu Allikas: vate liikide arv, muutunud on kait- kuus Tallinna loomaaias ja selle lähi- semeetmed ja ka inimeste arusaam ümbruses loodusretked, mida juhen- kaitse olemusest. dasid Eesti parimad loodusetundjad. Tartu loodusmaja kalastuslaagrid „Järgmisel aastal möödub neli- pälvisid mullu Keskkonnakäpa kümmend aastat Eesti esimese ohus- Keskkonnaamet/ auhinna tatud liikide nimekirja ehk puna- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |651| 75 Kroonika

Tartu tähetornis oli huvilistel juulis võimalus igal teisipäeval ja laupäe- val võtta osa päikesevaatlustest. Kolmapäeviti said lapsed seal meis- terdada.

uulis keskmine õhutem- peratuur oli 19,9 °C, mis

on 2,5 °C normist kõrgem CrazyWikimedia Commons BikerFoto: 84 / (paljuaastane keskmine on Võidumehed nägid seekord ka sinirinda 17,4 °C). Kuumarekordiks registreeritiJ 34,2 °C (mõõdetud 29. juulil Tallinna-Harku meteoroloo- Linnuralli võitis Soome võistkond giajaamas). Kõige külmem, 5,7 °C, stbirding korraldas 18. augustil Teise koha sai võistkond RC & oli 4. juulil Jõhvis. Võrumaal 24. korda linnuralli Co (Uku Paal, Margus Ots, Mihkel Eesti keskmine õhutemperatuur oli Estonian Open. Rallil osales 16 Metslaid, Peeter Raudsepp, Meelis kuu viimasel kolmandikul 22,9 °C võistkonda kokku 62 liikmega Eestist, Sepp) 127 liigiga. Kümme liiki vähem (norm on 17,6 °C). Nii sooja juuli E Soomest ja Lätist. Tänavu sai võist- suutis kirja saada kolmandaks jäänud viimast dekaadi pole olnud alates 1961. aastast. lejate liikumist esimest korda jälgida Team Ristisaari (Ari Vuorio, Petteri Juuli oli ka eriliselt põuane. reaalajas ja see tekitas põnevust juur- Tolvanen, Timo Böhme, Leena Maksimaalseks ööpäevaseks sade- de. Võistkond Vaprad Kahtlejad har- Törnqvist). mete hulgaks mõõdeti 45 mm rastas ökovaatlust ja liikus jalgrattaga. Põnevamatest liikidest kohati võist- (31. juulil Tiirikojal). Eesti keskmine Ralli võitis Soome võistkond luse jooksul veel väiketiiru, must-too- sajuhulk oli vaid 26 mm, mis on Takaveto (Jukka Salokangas, Margus nekurge ja kukkurtihast. Mitu võist- 36% normist (paljuaastane keskmi- Ellermaa, Markus Lampinen, Jari konda vaatles põldvutti, kuid üllatavalt ne on 72 mm). Alates 1961. aastast Laitasalo, Heikki Eriksson), kes vaat- vähe nähti metsakanalisi. on juuli veel kuivem olnud ainult les 133 liiki. Haruldustest nägid nad 1967., 1994. ja 2006. aastal. rohuneppi ja sinirinda. Estbirding/Loodusajakiri

01.08 Looduse Omnibussi teatri- retk „Toomas Nipernaadit“ vaatama. 02.08 sõideti teat- risse Kernu mõisa. 03.08 võeti ette floksi- ja teatriretk

Neeruti ja Mädapea mõisas- Facebook ökofestivali Allikas: se. 04.08 sõitis Omnibuss Lätti Limbaži hansapäe- vadele. 05.08 matkati Hiiumaale ja sealt läbi mere Kaevatsi laiule. 10.08 sõi- deti Neerutisse teatrisse ja 11.08 Hiiumaale Kassarisse. 12.08 lodjaretk mööda Emajõge koos sibularetkega Ökofestivali perepäev Karilatsis Peipsi äärde vanausuliste Ökofestival tõi kokku rohelise mõtteviisiga inimesed kofestival Rohelisem Elu töötubades. Oma väravad tegid lahti oli kutsunud keskkon- taluaiad. Pokumaal oli taimede ja vär- nasäästlikust eluviisist vide päev. jaÖ kodumaisest toodangust lugu Festival lõppes 19. augustil pidavaid inimesi 17.–19. augustil Karilatsis Põlva talurahvamuuseumi Emajõe festivali koristustalgu- Facebook Seiu Muru / Emajõe festivali Foto: Põlvamaale. õuealal Eesti toidu ja käsitöö laadaga. te ajal puhastasid sukeldujad Terves maakonnas sai sel nädala- Sadamateatri juures jõepõhja vahetusel osaleda loodusretkedel ja Ökofestival/Loodusajakiri

76 |652| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

juurde. 15.08 käidi Laitses teatris. 01.08 Algas karujahihooaeg ja jõevähi püük kalastuskaardi alusel. 02.08 Maaülikool tutvustas marja- Foto: keskkonnahariduseFoto: ühing kasvatuse infopäeval Eestis aretatud mustikasorti. Eesti loodusmuuseumi suvemuu- seum: konnade suvi. 04.08 Keskkonnaministri käsk- kirjaga peatati mõrra- püük Peipsil, et säästa kuumalaines hukkuvaid Loodusemees Val Rajasaar viis akadeemias osalejad rappa kalu. Püügikeeld kehtis 13. augustini. 05.08 Meisterdamise perepäev Väätsal arutati Luke mõisas. 06.08 Nahkhiirte avastusretk Luke keskkonnahariduse tegevuskava mõisas. 06.–11.08 Astrobioloogia suvekool esti keskkonnahariduse ühingu valdkonna tegevuskava ja selle täit- Eesti biokeskuses ja Tartu korraldusel sai 17.–18. augus- mise üle. observatooriumis. til Väätsal võtta osa keskkon- Teine päev algas rabamatkaga ja see- 09.08 Eesti loodusmuuseumi nahariduseE suveakadeemiast. järel jagati töötubades praktilisi koge- suvemuuseum: suvi maal, Esimesel päeval keskenduti kesk- musi: milliseid võtteid, nippe ja nuti­ koduloomad. konnahariduse kvaliteedile: kuidas rakendusi saab õppetöös kasutada. 10.–11.08 Arvamusfestivali arute- atesteerida õppeprogrammide pak- lud Paides. kujaid ja hinnata, kui häid program- Eesti keskkonnahariduse ühing / 10.–12.08 Viru Folk ja selle kesk- me Eestis ellu viiakse. Arutleti ka Loodusajakiri konnaprogramm. 10.–12.08 Emajõe festival Tartus: jõekoristustalgud, kalapüü- givõistlus. 11.08 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse maastikumäng RMK kinkis Tõraveres. Tartu loodusmajas avati koolinoorte kunstikon- Eesti sünnipäevaks ühismatka kursi „Kas ma pean metsa joonistama, et meie järeltuli- MK matkaradadel seiklesid jad näeksid metsa?“ võistlus- 6.–25. augustil juhendajate- tööde näitus. Näitus on lahti ga matkarühmad. Teekonda RMK Allikas: 25. septembrini, seda saab alustatiR kuuest matkateede otspunk- näha ka internetis. tist: Ähijärvelt, Iklast, Penijõelt, 11.08 Eesti raskeveohobuste päev Perakülast, Oandult ja Kauksist. Kui ja rukkimaarjapäeva rukkilõi- oli läbitud umbes 1800 kilomeetrit, kustalgud Eesti põllumajan- said matkajad kokku Aegviidus. dusmuuseumis. Matka võis läbida nii tervenisti kui ka üksikute lõikude kaupa. Ööbiti Matk sai alguse Eesti eri nurkadest RMK lõkkekohtades. Ühismatk läbis ka kultuurilooli- selt olulisi paiku, kus korraldati 17 „Prohvet Maltsvet“. Neeruti Eesjärve lõkkeõhtut ning esinesid näitlejad ja ääres elustas Anne Veesaar traagili- muusikud. Näiteks Võrumaal Paidras selt hukkunud Porkuni preili loo. kehastus Raimo Pass metsavend Ühismatka kultuuriprogrammi oli August Sabbeks. Järvamaal Võlingi koostanud Guido Kangur. Rukkimaarjapäev Eesti põllumajan- põllumajandusmuuseumi Facebook Allikas: lõkkekohas luges Uku Uusberg ette dusmuuseumis katkendeid Eduard Vilde romaanist RMK/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 Eesti LOODUS |653| 77 Mikroskoop Käbikuningas

ravad on minu kodukoha Elina Anijärv Foto: läheduses kogu aeg pesitse- nud. Hiljuti avanes mul või- malusO teha oravast eriti lähedalt tore pilt. Läksin hommikul metsa pildistama, istusin ühe mahakukkunud kase tüve- le, kui orav välja ilmus. Ta ronis mööda tüve puu otsast alla mulle üsna lähedale. Tavaliselt olen ma oravaid näinud kõr- gel kuuseladvas, kus nad usinasti käbi- sid nosivad, või maiustamas suurte sara- puupähklitega, mis metsaserval sügiseks valmivad. Elan Lõuna-Viljandimaal. Käin Viljan- di Jakobsoni kooli 8. klassis. Olen pildis- tamisega tegelenud umbes kaks aastat. Selle huviala valisin oma venna eeskujul, Ootame noorteküljele kuni 16-aastaste noorte tehtud loodusfotosid. kes samuti tegeleb loodusfotograafiaga. Saada huvitav, kaunis või lihtsalt hästi õnnestunud foto e-posti teel [email protected]. Elina Anijärv

NUPUtA! c 1. Millised loodusteadusli- kud erialad on siin peidus? a NB! Lisa juurde, keda või mida ta uurib.

a KOLAMOOGTIL b d b HÜGOLOTIO

c AFROGAGE

d GÜKOLOOM

e GOINLOOTOR

f 2. Siin on neli pusletükki selles ajakirjanumbris leiduvatest fotodest. Otsi üles AKITABON need pildid, kuhu tükid sobituvad, ja saada vastus, kes või mis on pildil!

astuseid ootame hiljemalt vastused on õiged. Lisa alati oma Varrak trükise „Suur putukaraamat“, 19. septembriks aadres- vanus, muidu loosimises osaleda ei Marleen Tamm. Toimetus võtab sil mikroskoop@loodusaja- saa! Õiged vastused ja auhinnasaa- võitjaga ühendust! kiri.eeV või paberkirjaga meie toi- ja anname teada järgmises numbris. Õiged vastused: a) haavapuravik, metusse. Kirja teemaks märki- b) lambatatik, c) kivipuravik, ge „Mikroskoop“. Auhinnaraamat Augustinumbri võitja ja vastused d) kitsemampel, e) soopilvik, kirjastuselt Varrak loositakse välja Augustinumbri nuputamisülesanne- f) kukeseen, g) sirmik. Ristsõna kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle te eest saab loosiauhinna, kirjastuse vastus: vaeras.

78 |654| EEsti LOODUs SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 24. septembriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti Looduse poolaastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „... õhusõit on ajavõit; ... sure noorelt, ela kiirelt; ... nelja viie aasta“. Kokku saime 51 õiget vastust. Augustinumbris meeldisid enim kirjutised rukkiräägust. Ristsõna auhinna, „Eesti taimede kukeaabitsa“, võitis Viljo soo Tartumaalt.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2018 EEsti LOODUs |655| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Hilisõitsengu kõrval võib-olla veel roh-

kem tähelepanu äratab teiskordne vilju- Rein Kuresoo Foto: mine, mida võib jälgida eriti vaarikal ja maasikal, võililledel, paakspuul (Rhamnus frangula) ja varsakabjal (Caltha palustris). Teiskordsel õitsengul avanevad õiepun- gad, mis normaalselt pidid puhkema järgmisel kevadel, seega enneaegselt. Selles peitubki hilisõitsengu eitav külg, sest koos teiskordse õitsenguga toimub ka sekundaarne kasv, mis puudel ja põõ- sastel võib põhjustada talvel järgnevaid September on kuremustrite aeg. Eestis rändepeatust tegevad sookured joondu- külmarikkeid. Ka kannatab selle all tea- taval määral järgmise aasta reprodukt- vad taevakaarel hargnevateks faalanksiteks või kiiludeks. Mõnikord on aga rivi­ sioon. Hilisõitsengu jaatavaks küljeks, kui harjutuste kujund näiteks hiigelsuur kaarduvate tiibadega lind see toimub suuremal ulatusel, on mesi- nikele teretulnud hiline meetoodang. [Karl Eichwald: Taimede hilisõitsengust, 1938: 86] Mihklikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 240 (snd 1778) duskaitsetegelane (srn 1994) 20.09 Fabian Gottlieb Benjamin von 85 (snd 1933) Bellingshausen, baltisaksa pärit- 40 aastat tagasi 16.09 Hans Kavak, olu Vene meresõitja (srn 1852) loomaarstiteadlane Niidu-kuremõõga säilitamiseks on 180 (snd 1838) 80 (snd 1938) Zooloogia ja Botaanika Instituudi 29.09 Johann Ernst Oswald vanemteaduri K. Porgi algatusel niidu- 01.09 Enda Naaber, ajakirjanik Schmiedeberg, saksa farma­ kuremõõga kasvuala arvatud rajoonilise ja looduskaitseaktivist koloog, TÜ professor (srn 1921) tähtsusega looduskaitseobjektide nime- 04.09 Mart Viikmaa, geneetik kirja. See ei tähenda ala täielikku välja- 165 (snd 1853) (srn 2018) lülitamist tootmissfäärist. Niitma (eelis- 02.09 Wilhelm Friedrich Ostwald, 04.09 Ants Kallikorm, biokeemik tatum oleks hobuniitmine) peaks siin ka edaspidi. Puisniidu hooldamiseks on saksa keemik, füüsik ja filosoof, (srn 2001) niitmine hädavajalik. Koormuse regulee- Nobeli auhinna (1909) saanud 08.09 Aili Paju, arstiteadlane ja kirjanik rimise huvides tuleks kaitseala kindlasti TÜ vilistlane (srn 1932) 10.09 Malle Mandre, ökofüsioloog tarastada ning korraldada järelevalve 15.09 Jüri Kann, keemik 150 (snd 1868) režiimist kinnipidamise üle. Siin võiksid 19.09 Vello Kattai, geoloog kõige tõhusamalt kaasa lüüa kohalikud 05.09 Aleksandr Bogojavlenski, vene loodusesõbrad – õpilased ja teised keemik, TÜ professor (srn 1941) 75 (snd 1943) ümberkaudsed elanikud. Nõnda saaksi- 29.09 Martin Hermann Bolz, baltisak- 03.09 Valdur Saks, bioenergeetik, me ehk Edela-Eestis säilitada selle ilusa sa arst ja harrastusarheoloog Eesti TA liige niidulille. [Rein Sander: Niidu-kuremõõk (srn 1917) 04.09 Heldur Keis, keemik (srn 2016) Edela-Eestis, 1978: 574] 06.09 Paavo Kõrge, rakufüsioloog 135 (snd 1883) 01.09 Julius Aamisepp, sordiaretaja 70 (snd 1948) (srn 1950) 06.09 Kadri Järve, taimegeneetik 20 aastat tagasi 20.09 Jaak Bergmann, füüsik 130 (snd 1888) 23.09 Arvo Järvet, geograaf 02.09 Mihály Hugo Haltenberger, Hea sügavusteravuse aitab saada statiiv 24.09 Andres Piirsoo, rakubioloog ja (minul Manfrotto). Selle järgi, kas statiivi ungari geograaf, TÜ professor histoloog kasutatakse või mitte, võib tõmmata ting- (srn 1972) liku piiri asjaarmastaja ja tõsisema tegija 30.09 Vello Paatsi, geograaf, kultuuri- vahele. Isegi heades valgustingimustes 110 (snd 1908) ja teadusloolane (srn 2015) 15.09 Aino Kumari, ornitoloog on kolmjalg kasulik töövahend: olles 65 (snd 1953) kaamera hoidmisest prii, saad rohkem (srn 2004) keskenduda foto kadreerimisele ja pildis- 10.09 Tiina Randlane, lihhenoloog 105 (snd 1913) tatavale. Teatus mõttes on ka statiivi üles- 60 (snd 1958) 28.09 Paul Arandi, loomakasvatus- panek ja õige asendi leidmine rituaal, mis 19.09 Peeter Raja, linnuvaatleja laseb jäädvustatavasse süveneda, oma teadlane (srn 1996) töösse sisse elada. Pean heaks selliseid 55 (snd 1963) 100 (snd 1918) pilte, kuhu olen suutnud püüda valguse 19.09 Urmas Tartes, entomoloog ja 12.09 Leida Leivategija, põllumajan- ja värvi koos meeleoluga ning kus maas- loomafüsioloog, loodusfoto- dusteadlane (srn 2004) tik mõjub ruumiliselt. See polegi alati nii graaf lihtne. [Mati Kose: Looduse pildistamine 90 (snd 1928) on kui tabamata ime, 1998: 407] 26.09 Mart Saarso, ümbermaailma- 23.09 Ülo Heinsalu, geoloog ja loo- rändaja

80 |656| Eesti LOODUS SEPTEMBER 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri • SOOJUSPUMBAD • VENTILATSIOON • JAHUTUS SÄÄSTA Tallinn Rakvere KÜTTEKULUDELT! tel. 666 1355 tel. 58 362 325 Tartu ja Lõuna-Eesti Viljandi Pärnu tel. 666 1354 tel. 52 84 729 tel. 443 9470 Haapsalu Saaremaa ja Hiiumaa Narva tel. 52 83 229 tel. 56 943 214 tel. 55 984 747 Rohkem infot kodulehelt www.kodukliima.ee ja [email protected] TALLINN TAMREX OHUTUSE OÜ 88-573 NOKIAN 1300/0404 vihmakindel jakk FlexiWork SNICKERS Workwear VALGA VALGA Vabaduse 39 39 Vabaduse 149 Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • 35 TARTU 130, Katusepapi mnt Pärnu 5, Laki 201 (alates nr37) NAISTE SUURUSTES saadaval ka kummikud KEVO Outlast Kevo Outlast Kevo Outlast

€

NARVA NARVA • € Maslovi 1 Maslovi

• HAAPSALU • Ülimalt kvaliteetne ja äärmuslikult veekindel ning vastupidav Oxford Nailon. Veekindlus 10,000 mm. Teibitud õmblused. Taskutel veekindlad lukud. 113121/051 Ehitajate tee 2a 2a tee Ehitajate ABEKO Rocky ABEKO Rocky

114071/051 vihmakindel vihmakindel Aardla 114, Aardla Ringtee vihmakindlad vihmakindlad vihmakindlad vihmakindlad ABEKO Rocky ABEKO Rocky tööjakk 105 püksid püksid 96 • PAIDE •

€ € 37a • PÄRNU 37a • 2 • Pikk JÕGEVA

Riia mnt 169a mnt Riia Tallinna mnt 7 mnt Tallinna Ilmaprognoos: Vali õiged Vali õiged Tel 6549900Faks 6549901e-post: [email protected] www.tamrex.ee 513171/771 Vihmakindel Vihmakindel ABEKO Abo ABEKO Abo Hi-Vis jakk Hi-Vis jakk , Savi 3• RAKVERE Savi • TÜRI • Lühem esiosa ja pikem tagaosa Lühem esiosajapikemtagaosa riided! 115 SNICKERS Workwear Türi-Alliku Türi-Alliku Varrukatel krõpskinnised Eelpainutatud varrukad vihmakindel jakk

€ Reguleeritav kapuuts Pikendatud varrukad 1303/0400 AllroundWork AllroundWork Teibitud õmblused Veekindel YKK lukk Veekindel YKKlukk

Pikk 2• JÕHVIPikk • RAPLA • AllroundWork AllroundWork vihmapüksid Workwear Workwear 112 SNICKERS SNICKERS Tallinna mnt 2a 2a mnt Tallinna

108 6530/6658 Hi-Vis Hi-Vis VÕRU • 30 VÕRU mnt Tartu

€

€ • KEILA • SAJAB! Cordura® tugevdused Pikad küljelukud Teibitud õmblused Helkurdetailid Eelpainutatud põlved 6901/0404 vihmakindlad püksid AllroundWork SNICKERS Workwear • 1 • tee Keki 89 Piiri 2 Piiri SNICKERS Workwear

Hi-Vis vihmajope € 1330/6658 KURESSAARE AllroundWork AllroundWork • VILJANDI 141 Tallinna 80a Tallinna Tallinna 86 Tallinna

€ Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!