A R E N G U K a V A

ARE PÕHIKOOLI

A R E N G U K A V A

AASTATEKS 2011 — 2015

Sisukord

I. SISSEJUHATUS...... 4

1. ARE PÕHIKOOLI VISIOON , MISSIOON , ÜLDEESMÄRK JA PRIORITEEDID ...... 4

II. ÜLDANDMED...... 6

1. ASEND JA TEENINDUSPIIRKOND ...... 6 2. AJALUGU ...... 6 3. PEDAGOOGOLINE PERSONAL JA KOOLITÖÖTAJAD (HETKESEIS )...... 8 4. HETKESEIS ÕPILASTE OSAS - ÜLDANALÜÜS ...... 10 5. ÕPILASTE ARV ARE PÕHIKOOLIS AASTATEL 2011 – 2015...... 12 6. ARE PÕHIKOOLI TUGEVUSED ...... 13 7. ARE PÕHIKOOLI NÕRKUSED ...... 13 8. KOOLI OHUD JA TAKISTUSED ...... 13 9. ARE PÕHIKOOLI VÕIMALUSED ...... 14

III. ÕPPEKASVATUSTÖÖ...... 15

1. PÕHIEESMÄRGID ...... 15 2. ÜLDEESMÄRK - ARE PÕHIKOOLI ÜLDISEKS EESMÄRGIKS ON TAGADA KOOLI ÕPPETASEME VASTAVUS RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS KEHTESTATUD NÕUETELE JA ÜHISKONNA TAOTLUSTELE ...... 15 3. ÕPPEKAVA PÕHIMÕTTED , KOOLIASTMETE TUNNIJAOTUSPLAAN ...... 15 4. ARENGUVÕIMALUSED ...... 18

IV. KLASSIVÄLINE TEGEVUS. TRADITSIOONID ...... 19

V. TEGEVUSED ARENGUKAVA REALISEERIMISEKS ...... 20

1. KOOLISISENE JUHTIMINE ...... 20 2. HOOLEKOGU ...... 20 3. KOOLITÖÖ PLANEERIMINE ...... 21 4. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE ...... 22 5. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE ...... 23 6. KOOLI TÖÖKESKKOND ...... 23 7. KLASSI - JA KOOLIVÄLINE TEGEVUS ...... 24 8. KOOLIELU AVALIKUSTAMINE ...... 24

KOKKUVÕTE JA ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ...... 26

I. Sissejuhatus.

Arengukava on abivahend sihtide seadmisel. Arengukavas on lahti seletatud eesmärgid, mis lähtuv ad tänapäevast ning on seotud ümbritsevaga. Muutunud on õpilane, õpetaja ja lapsevanem ning nende roll ühiskonnas. Inimesed meie ümber on muutunud ja endised lähenemised enam ei toimi. Õpilane vajab uusi oskusi, et hakkama saada infotulvaga. Õppija peab ko olist kaasa saama toimetulekukapitali, mida üha ägenevas konkurentsivõitluses vajatakse. Uus õppekava nõuab õpetajalt teadmisi nii informaatikast, kultuuriloost, majandusest kui ka tööturust. Are Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarendu se põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava viieks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Are Põhikooli arengukava lähtub Are Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. Are valla arengukava on kinnitatud Are valla volikogu otsusega nr. 57 24.10.2008.

1. Are Põhikooli visioon, missioon, üldeesmärk ja prioriteedid Are Põhikooli visioon : on kujuneda kooliks kus antakse noortele võimalikult häid teadmisi ning oskus mõtelda , orienteeruda ja areneda kaasaegses maailmas, jäädes samal a jal tunnustama ja austama Eesti ja kodukandi kultuuri . Are Põhikooli missioon on: kujundada koostöövõimelisi , oma teadmisi kasutada mõistvaid , kaasaegses ühiskonnas toimetulevaid inimesi; kujundada kriitiliselt mõtlevaid , selge eneseväljendusega ning iseseisvalt mõelda ja töötada suutvaid inimesi; kujundada vaba ja demokraatlikku vaimu ning avardada õpilaste arusaamist tervest Euroopast . Arengukava üldeesmärgiks on tagada kooli õppetöö ja kasvatuse vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ja ühiskonna taotlustele. Kooli arengukava prioriteedid on: õpikeskkonna täiustamine ja riikliku õppekava nõuete täitmine. Kaunis keskkonda säästev ja turvaline kool (2011 – 2015); kooli õppekavas toetutakse integratsiooni põhimõttetele, et avardada õpilaste maailmapilti (2011 – 2015); kool soodustab ja kasvatab õpilaste ühiskondlikku aktiivsust, sportlikku ja tervislikku ellusuhtumist (2011 – 2015); Kool annab konkurentsivõimelist haridust vastavalt õpilaste võimetele ( 2011 4 – 2015); Kool arendab infotehnoloogiat ja annab lõpetajatele esmase arvuti ja infotehnoloogiliste võimaluste kasutamise oskuse (2011 – 2015).

II. Üldandmed.

1. Asend ja teeninduspiirkond

Are Põhikool asub Pärnu maakonnas Are vallas, Kooli tn. 1 Are Põhikooli teeninduspiirkonnaks on Are valla territoorium, so Are alevik ja 11 küla: Eavere, Elbu, Parisselja, Niidu, Lepplaane, Kurena, Pärivere, Suigu, Võlla, Tabria ja Murru. Neist Suigu, Murru, Tabria ja Võlla külade lastel on põhikooli esimeses astmes ja neljandas klassis võimalik oma valla piires valida Suigu Lasteaed-Algkooli ja Are Põhikooli vahel. Koolis õpib ka naabervaldade õpilasi.

2. Ajalugu

ARE KOOL LÄBI AEGADE

17. jaan. Esimesed teated hariduse andmisest Ares. Koolimaja ei olnud, kuid 12 1829 last said õpetust ühes saunikumajas. 1848 Kool asus ühes mõisa talus, nimelt Kalmel. Koolmeistriks oli Madis Eermann. 1875 Kooli tuli vene keele õpetus. Nädalas emakeelt 10 tundi, vene keelt 3 tundi. Trahv puudutud päevade eest – 5 kopikat (sai maksis ½ kopikat). 1882 Are külas valmis koolihoone 25 õpilasele (ehituskulu oli 825 rubla). Teadmisi jagas üks õpetaja. Vallalt saadi kooli kulude katteks 8 rubla. Mujalt toetusi saadud ei ole. Õpilasi oli koolis 22 (tütarlapsi 13, poeglapsi 9). 1898 Valmis Vainu talu taha uus koolimaja. Seal töötas koolmeister ja seltskonnategelane Jakob Tamberg. 1908 Kohaliku õpetaja Jakob Tambergi (Tammemäe) eestvõtmi sel asutati Are puhkpilliorkester. 1916 1 – klassiline segakool, õppeaeg kolm aastat, koolis käimise päevi 96. Kool asus oma majas. Õpilasi koolis 12. Kooli ülalpidamiseks kulutati riigilt laekunud 15. – ja vallalt saadud 228. – rubla. 1918 Pärast Esimest maailmasõda asus Are 4 – klassilise algkooli kaks klassi vallakoolis, kaks aga õigeusu abikooli ruumes. 1923 Valmis Eavere külas kahekordne puuhoone ja kool muudeti 6 – klassiliseks. Õpetajaid oli kolm: Aleksander Marguste (koolijuhataja), A. Urmas (Miil), J. Rukki. 1926 Õpilasi oli koolis 114 ja õpetajaid 4. 1944 Kool muudeti 7 – klassiliseks, õpilasi koolis 150 – 170. Koolijuhatajana 6 töötas 1922 – 1948 Aleksander Marguste (Markson). 1948 Are kooli asus juhatama Edur Roossalu. Tema jäi sellele ametikohale 1960.a. 1. septembrini. 1960 Alates novembrikuust asus direktorina tööle Uudo Liiv. 1961 Muudeti kool 8 – klassiliseks. Sel ajal oli koolis 154 õpilast. 1969 Vanale hoonele lisandus uus keskküttega juurdeehitus. Direktorina asus tööle Helgi Ruusmaa. Koolis õppis 156 õpilast. 1979 Direktorina asus tööle Elve Tamvere. Are 8 – klassilises koolis õppis 199 õpilast, õpetajaid oli 14. 1988 Are kool muudeti 9 – klassiliseks. Koolis õppis 203 õpilast. 1989 Juurdeehituse lõplik valmimine märtsikuus. Kõik klassiruumid on õppetööks valmis. 1992 Kooli nimeks sai Are Põhikool. Koolis õppis 196 õpilast. Klassi - komplekte 11 (5. ja 6. – A ja B). 1994 Õpilasi õppeaasta alguses 204. Põhikohaga õpetajaid 21 ja teisi töötajaid 9. Klassikomplekte 11. 1999 Valmis juurdeehituse uus katus. Õpilasi koolis 178. 2002 Lammutati 1923.a. ehitatud kahekordne koolihoone. 2009 Koolihoone renoveeriti ja nüüdisajastati täielikult, sh ehitati uus peasissekäik .

KOOLIJUHATAJAD

1917 — 1918 Mihkel Madissoo (Madisson) 1922 — 1948 Aleksander Marguste (Markson) 1948 — 01.09.1960 Edur Roossalu 01.09.1960 — 14.09.1960 Erna Kurme (dir. kt.) 15.09.1960 — 14.11.1960 Peeter Kippus 15.11.1960 — 01.09.1969 Uudo Liiv 01.09.1969 — 01.09.1979 Helgi Ruusmaa 01.09.1979 — 01.09.2005 Elve Tamvere 01.09.2005 — Tiia Puusild

3. Pedagoogoline personal ja koolitöötajad (hetkeseis).

ARE PÕHIKOOLI TÖÖTAJAD 01. sept. 2010.a.

Põhik. Jrk. Töötaja Tööl. Sünniaeg Ametinimetus Kohak. nr. nimi nr. Märkused 1. Frei, 19.07.84.a. pedagoog 8 Lauri 2. Hallikma, 01.07.56.a. vanempedagoog 4 Urve 3. Kohala, 16.07.54.a. pedagoog 5 Töör. Pärnu Külvi Haigla Polikl. 4. Liik, 23.10.57.a. pedagoog 12 Mirjam 5. Lusik, 01.12.71.a. vanempedagoog 1 Leelo 6. Mäeväli, 09.04.50.a. vanempedagoog 13 Hille 7. Mölder, 03.09.80.a. pedagoog 3 Kristi 8. Mölder, 29.09.59.a. Õppealajuhataja,vanempedagoog 14 Marge 9. Niibo, 14.08.46.a. vanempedagoog 15 Anne 11 Puusild, 17.05.54.a. direktor, vanempedagoog Töör. vallas Tiia 10. Siitam, 10.04.82.a. pedagoog 6 Raigo 11. Tamvere, 10.06.41.a. pedagoog - metoodik 18 Elve 12. Tiimus, 20.09.44.a. vanempedagoog 20 Kersti 13. Tiimus, 18.04.54.a. vanempedagoog 21 Ülle 14. Tilk, 23.09.60.a. pedagoog 22 Marje 15. Vaan, 20.02.52.a. pedagoog 23 Aavo

8 16. Nairis, 22 10 66.a. koristaja 31 Anne 17. Nairis, 24.12.64.a. remondimeister 35 Tiit 18. Pajo, 30.04.59.a. raamatukogu juhataja 29 Malle 19. Pärnpuu, 16.05.73.a. koristaja 2 Talvi 20. Roostalu, 26.09.62.a. kokk-perenaine 29 Aime 21. Roostalu, 22.03.42.a. majandusjuhataja 30 Mare

Pedagoogiline personal Are Põhikoolis töötab 15 õpetajat – kasvatajat. 15 õpetajat — kõrgem pedagoogiline haridus

Atesteeritud alljärgnevalt: - 1 pedagoog – metoodik - 8 vanempedagoogi - 6 pedagoogi

4. Hetkeseis õpilaste osas - üldanalüüs

ARE PÕHIKOOLI ÕPILASKONNA ÜLDANALÜÜS 2010/2011 õppeaastal

KOKKU TÜDRUKUD POISID I klass 5 1 4 II klass 9 5 4 III klass 9 6 3

I kooliaste 23 12 11

IV klass 4 3 1 V klass 11 5 6 VI klass 13 4 9

II kooliaste 28 11 17

VII klass 8 4 4 VIII klass 10 3 7 IX klass 11 7 4

III kooliaste 29 14 15

Koolis KOKKU 80 37 43

ARE PÕHIKOOLI ÕPILASKODUDE ANALÜÜS Õpilaste arv Mõlemad Üksikema/ Ema ja kasuisa/ Klass Kasuema vanemad -isa kasuisa ja ema

I 5 3 2 - -

II 9 7 - 2 -

III 9 5 3 2 -

IV 4 3 - 1 -

V 11 8 1 2 -

VI 13 6 4 3 -

VII 8 4 1 3 -

VIII 10 5 4 1 -

IX 11 8 1 2 -

Õpilasi koolis 80

5. Õpilaste arv Are Põhikoolis aastatel 2010 – 2015 Õppe- K L A S S I D Märkused aastad I II III IV V VI VII VIII IX Kokku 27 53

2010/2011 80

5 9 9 4 11 13 8 10 11 29 50

2011/2012 79

6 5 9 9 8 11 13 8 10 29 52

2012/2013 81

9 6 5 9 12 8 11 13 8 27 56

2013/2014 83

7 9 6 5 12 12 8 11 13

6. Are Põhikooli tugevused Stabiilne ja haritud kaader. Are Põhikooli, Suigu Algkool – lasteaia vahel tihedad sidemed. Õpetaja tunneb peresid ja nende olukorda. Tihe side kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. Normaalsuurusega algklassid. Õpetaja jõuab kõigiga tegeleda. Probleemid avastatakse õigeaegselt. Koolitoidud on maitsvad ja kõik õpilased saavad koolis tasuta toitu. Arvutite olemasolu. Arvutiõpetusega alustatakse 1. klassist (ring). Inglise keele õpetamist alustatakse 1. klassist (ring). Koolis töötab logopeed ja toimuvad parandusõppetunnid. Töötab hulgaliselt ringe (arvuti, rahvatants, jne.). Töötab pikapäevarühm. Õpilastel võimalus saada täiendavat abi õppetöös oma õpetajatelt (tasuta). Koolil on sõpruskool Soomes. Kooliruumid ja klassid on renoveeritud, maitsekalt kujundatud lilledega. Koolil on raamatukogu Hästi sisustatud poiste ja tütarlaste tööõpetuse klassid.

7. Are Põhikooli nõrkused Meespedagoogide vähesus. Koolil puudub korralik võimla. Õpilaste kojuminek sõltub transpordist. Sportimisvõimalused õues kesised. Osade lastevanemate vähene huvi oma laste käekäigu vastu. Vähene huvi õppetöö vastu ja madal õpivõime. Käitumiskultuur ja sisekorra eeskirjade täitmine jätab soovida. Õpilaste suhetes esineb vägivalda (osaline).

8. Kooli ohud ja takistused Õpilaste arvu vähenemine. Õpilaste suitsetamisprobleemid, toksikomaania. Noorte inimeste lahkumine maalt (töökohtade puudumine). Õpilaste lahkumine linna põhiharidust omandama.

13 Pedagoogilise kaadri osas valik väike (noori ja hakkajaid tuleb kooli vähe).

9. Are Põhikooli võimalused Sihipärane tegevus kooli hea maine ja oma näo kujundamisel (õppeedukus, traditsioonid, osavõtt olümpiaadidest). Kooli spordiväljaku renoveerimine. Koostöö jätkamine ja tihendamine omavalitsuse teiste lasteasutustega. Sotsiaalse turvalisuse pakkumine koolis: Lastevanemate senisest suurem kaasamine kooliellu (1x aastas üldkoosolek, isadepäev, emadepäev jne.). Tööarmastuse kujundamine noortes. Keskkonnakaitse alane töö. Kodukoha armastuse ja isamaalisuse kasvatamine. Sihipärane keskendumine koolitöö olulisematele protsessidele — õppetunnile, eesmärgiga neid pidevalt täiustada, kvaliteetsemaks muuta.

III. Õppekasvatustöö

1. Põhieesmärgid Konkurentsivõimelise põhihariduse andmine (1 – 9 kl.). Õpilast motiveerida sihikindlalt õppima, koolikohustust täitma ja õpingute jätkamine gümnaa - siumis või kutseõppes, elukestev õpe. Lõpetajate konkurentsivõime tööjõuturul. Erinevate võimaluste loomine huvitegevuseks ja uuringud piirkonna iseärasustest ja ajaloost. Kokkuvõttes – hariduse kättesaadavus, kvaliteet, mitmekesisus.

2. Üldeesmärk - Are Põhikooli üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtesta tud nõuetele ja ühiskonna taotlustele. Sellest lähtuvalt: Kogu õppe- ja kasvatustöö suunata ühele eesmärgile - aidata kujun eda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, on valmis pidevõppeks. Säilitada koolis üksmeelne, konfliktideta ja ühiste eesmärkide saavutamisele orienteeritud kollektiiv. Otsida pidevalt uut, näha perspektiive ja mobiliseerida kõik selle heaks tööle. Koostöö õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel. Tähelepanu riiklikule õppekavale ja sellest lähtuvalt oma kooli õppekavale. Jätkata kooli õppe–materiaalse baasi tugevdamist Õppeedukuse kvaliteedi tõstmine, mahajäämuse ja klassikursuse kordamise ennetamine.

3. Õppekava põhimõtted, kooliastmete tunnijaotusplaan

I KOOLIASTE (1. – 3. kl.)

Temaatiline rõhuasetus on KODU – MEIE suhtel lapse MINAGA, MINA – MEIE – KODU suhtel PAIKKONNAGA

Õppetöö kavandamisel arvestatakse laste eripära, nende kogemusi, h uvisid, võimeid ja väärtushinnanguid. Õpetaja suunab õpilast ise otsima, kogema, kirjeldama. Õpitakse üheskoos tegutsema ja õppima. Luuakse alus süsteemse maailmapildi kujunemiseks.

15 ARE PÕHIKOOLI I kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused: — ÕPILANE — käitub teisi arvestavalt, püüab konflikte rahulikult lahendada; ei kasuta jõudu; peab tähtsaks teada ja osata; mõistab OMA – VÕÕRAS – ÜHINE tähendust; hoiab puhtust ja korda; on valmis suhtlema;

oskab õppida üksi ja teistega koos, klassis ja kodus.

II KOOLIASTE (4. – 6. kl.)

Õppekavaterviku kujundamise aluseks on MINA – MEIE – KODU suhetes EESTIGA

Õppetegevus kavandatakse õppeainete kaupa. Kooliastet iseloomustab rõhuasetus iseseisva mõtlemise oskuste, sealhulgas õpioskuste arendamisel. Oluline on õpitu seostamine igapäevaeluga. ARE PÕHIKOOLI II kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused: — ÕPILANE — tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, arvestab seda suhtlemisel; hoidub vägivallast, aitab kaaslasi; oskab oma aega jaotada; tunneb tervislikku eluviisi ja püüab seda jälgida; tunneb oma vastutust oma tegude eest, peab kinni kokkulepetest; oskab teha koostööd, täites rühmas erinevaid rolle; oskab näha inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast.

III KOOLIASTE (7. – 9. kl)

Õppekavaterviku kujundamisel on temaatiline rõhuasetus MINA suhtel ÜMBRITSEVATE INIMESTE, eriti EAKAASLASTEGA ning MINA suhtel MAAILMAGA

Õpilastel peaks välja kujunema oma õpistiil, suurenema iseseisvus ja vastutus. Olulis ed on mitmeid aineid ühendavad õppeülesanded, kus õpilased asetuvad erinevatesse sotsiaalsetesse rollidesse ja arutlevad otsustuste ning tegevuste võimalike tagajärgede üle. ARE PÕHIKOOLI III kooliastme ülesanne on kujundada järgmised pädevused: — ÕPILANE — oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid; tunnetab end oma rahvuse ja kultuuri esindajana ja Eesti kodanikuna, näeb oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuride hulgas; hoidub vägivallast, oskab sellele vastu seista; teeb edasiõppimise võimalusi, tunneb oma kalduvusi ja huvisid;

16 oskab teda valikuid, arvestades tagajärgi;

tunnetab oma võimeid ja oskab hinnata oma toimetulekut.

Are Põhikooli tunnijaotusplaan

Klass Märkus Õppeaine I klass II klass III klass KOKKU IV klass V klass VI klass KOKKU VII klass VIII klass IX klass KOKKU

Emakeel 6 7 5 18 5 6 5 16 4 4 4 12 A–võõrkeel (I) 4 4 4 4 3 11 3 3 3 9 B–võõrkeel (V) 4 4 3 3 3 9 Loodusõpetus 2 3 2 7 2 3 2 7 2 2 Inimeseõpetus 1 1 Kodanikuõp. 2 2 Terviseõpetus 1 1 Suhtlemine 2 2 Inim. ja ühisk. 1 1 Matemaatika 3 4 5 12 5 5 5 15 5 5 5 15 Ajalugu 2 2 4 2 2 2 6 Geograafia 2 2 1 5 Bioloogia 2 2 1 5 Keemia 2 3 5 Füüsika 2 2 4 Muusika 2 2 2 6 2 2 1 5 1 1 1 3 Kunst 2 1 2 5 1 1 1 3 4 4 4 12 Käsitöö 2 1 2 5 2 2 2 6 Keh. kasvatus 3 3 3 9 3 3 2 8 2 2 2 6 Vaba (arvuti) 2 2

4. Arenguvõimalused Õpilaste valmisolek elukestvaks õppimiseks. Olemasolevaid võimalusi, sealhulgas infotehnoloogilisi võimalusi kasutades jõuda võimalikult konkreetse õpilase omadusi arvestava koolituseni. Noortel peab olema võimalus arendada oma suhtlemisoskust, proble emide lahendamise oskust, õpioskust.

IV. Klassiväline tegevus. Traditsioonid

Klassiväline töö Are Põhikoolis jaotub alljärgnevalt: Ringide töö - mudilaskoor, lastekoor, ansamblid, rahvatants I – VII klass, algklasside näitering, kodu – uurimine, arvutiringid, loodusrig, robootika, I-II klassi inglise keel. Traditsioonilised üritused - esimene koolipäev, õpetajate päev, isadepäev, jõulunädal, kodanikupäev – Riigikogu külastamine, Eesti Vabariigi aastapäev, klassidevahelised teadmiste võistlused, spordipäevad, tervisenädalad, klasside ekskursioonid, lastevanemate infotunnid, viimane koolikell. Tunniväline ainealane töö. Maakondlikest üritustest osavõtt. Osalemine maakondlikes, vabariiklikes, rahvusvahelistes projektides. Sõpruskooliga sidemete jätkuv arendamine (Soome). Suvine töö- ja puhkelaager. Kooli aastapäev toimub iga 5 aasta järel (järgmine 2014.a. ).

V. Tegevused arengukava realiseerimiseks

Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise. Arengukava ülesanded viieks aastaks. Jrk. Finant- Ülesanne 2011 2012 2013 2014 2015 Vastutaja, korraldaja nr. seerija

1. Koolisisene juhtimine

1.1.Õppekava arendustöö X X X X X Direktor, koolis õppealaj. 1.2.Kooli enesehindamise X X X X X Õppealajuhataja teostamine, ettepanekud ÕN kooli arengukava täiustamisega 1.3.Kooli dokumentide X X X X X Direktor,maj. juh. arhiveerimine (lähtuvalt kroonik arhiiviseadusest) 1.4.Rakendada uus X X X X Direktor tasustamise süsteem (lähtuvalt Töö- ja puhkeaja seadusest) 1.5.Õpilasomavalitsuse X X X X X Direktor rakendamine (põhimäärus, valimised) 1.6.Õpilaste registri X X X X X Õppealajuhataj pidamine vastavalt seadusele 1.7.Õpetajatele koolituse X X X X X Direktor, organiseerimine tööks õppealaj. erivajadusega lastega 1.8.Õpetajate töö X X X X X OV Direktor, ÕOV stimuleerimine ja Aasta õpetaja nimetuse andmine

2. Hoolekogu

2.1.Osalemine kooli X X X X X Direktor, enesehindamisel, hoolekogu, ettepanekute tegemine ped.nõuk. koolitöö parendamiseks

20 2.2.Kooli probleemidele X X X X X Direktor, lahenduste otsimine hoolekogu koostöös Are valla- valitsusega ja Are valla volikoguga 2.3. Õpilaste õpimotivatsiooni X X X X X Õppealaj. tõstmiseks abinõude hoolekogu kavandamine 2.4.Koos hoolekoguga X X X X X OV Direktor, võimaluste leidmine hoolekogu õpilaste kaasamiseks klassivälisesse tegevusse ja sotsiaalprobleemide lahendamine. Valla sotsiaaltöötaja kaasamine 2.5.Kohaliku omavalitsuse X X X X X OV Direktor, haridusasutuste ja hoolekogu omavalitsustöötajate kohtumine 2x aastas 2.6.Koolile sponsorite X X X X X Direktor, leidmine, sidemete hoolekogu loomine ja hoidmine 2.7. Kooli eelarve kinnitamine X X X X X OV Direktor ja analüüs hoolekogu 2.8.Aasta õpetaja – X X X X X Direktor, kriteeriumid, valimine hoolekogu

3. Koolitöö planeerimine

3.1.Kooli arengukava alusel X X X X X Direktor töö analüüs ja arengukava uuendamine 3.2.Töö õpetajate ainekavade X X X X X Õppealaj. täiustamisel 3.3.Kooli üldtööplaani X X X X X Direktor, koostamine ja tehtu õppealaj. analüüs 3.4.Kooli eelarve koostamine X X X X X Direktor, maj. juh. 3.5.Kooli kalenderplaani X X X X X Direktor, koostamine valdkondade valdk.vast. isikud kaupa 3.6.Kooli õppekava X X X X X Direktor, uuendamine lähtuvalt õppealaj. muudatustest riiklikus 21 õppekavas 3.7.Uuendatud õppekava X X X X X Direktor kinnitamine õppenõukogus

4. Õpetamine ja õppimine

4.1.Õpetajate ainetöökavade X X X X X Õppealaj. koostamine 1. septembriks 4.2.Erivajadustega õpilaste X X X X X Õppealaj. aineõp. õpetamine. Individuaalõppekavade koostamine vastavalt vajadusele 4.3.Õpiabi osutamine, X X X X X Õppealaj. regulaarsete konsultatsioonide pakkumine 4.4.Aktiivõppe meetodite X X X X Õppealaj. rakendamine õppetundides 4.5.Ainenädalate (päevade) X X X X X Õppealaj. aineõp. läbiviimine õppeaine propageerimiseks, aineringide osatähtsuse suurendamine 4.6.Minimeerida X X X X X Õppealaj. aineõp. mitterahuldavate veerandihinnete väljapanek (alla 5%) 4.7.Pikapäeva rühma töö X X X X X OV Direktor, õppealaj. 4.8.Logopeediline töö X X X X X OV Direktor, õppealaj. 4.9.Õpetajate koolisisene X X X X X OV Direktor, täiendkoolitus õppealaj. aktuaalseks tõusnud teemal 4.10.Infotehnoloogia X X X X X OV Direktor, infojuht uuendamine (arvutid ja tarkvara) 4.11.Õppevahendite X X X X X OV Direktor, hankimine õppealaj.

22 4.12.Metoodiline ja X X X X X OV raamatukogu populaarteaduslik hoidja kirjandus (kooli raamatukogu fondi) ja ajakirjandus 4.13.Statistiliste kokkuvõtete X X X X X Õppealaj. koostamine klasside ja ainete kaupa (ka eksam, olümpiaadid, tasemetööd) 4.14.Õpimotivatsiooni X X X X X Õppealaj. uuringud V – IX kl 4.15.Kodutööde mahu ja X X X X X Õppealaj. kestvuse uuringute kokkuvõte 4.16.Osalemine maakondlikel X X X X X Õppealaj. olümpiaadidel ja tulemuste arvestamine kokkuvõtval hindamisel 4.17.Õpetajate täiendkoolitus X X X X X riikl. Õppealaj.

5. Koolikohustuse täitmine

5.1.Õpilaste tarvis aukudeta X X X X X Õppealaj. tunniplaan 5.2.Operatiivne teave X X X X X Klassijuh. lastevanematele õpilaste puudumise kohta 5.3.Koostöö politsei, X X X X X Direktor alaealiste komisjoni, kriminaalhooldajate, valla sotsiaaltöötajaga õpilaste õppetööst kõrvalehoidmise ennetamiseks 5.4.Õpilaste algarvestus X X X X X X Direktor, õppealaj. klassijuh.

6. Kooli töökeskkond

6.1.Tulekustutite korrashoid X X X X X Maj. juh. 6.2.Klasside varustamine X X OV Direktor. maj. uute laudade ja toolidega juh. 6.3.Koolile võimla X X X OV

23 projekteerimine ja riik ehitamine 6.4.Regulaarse tuleohutuse, X X X X X OV Direktor töökaitse ja tervisekaitse õppepäevade läbiviimine 6.5.Kooliruumide ja inventari X X X X X OV Direktor, maj. remont (õppetöö juh. vaheaegadel) 6.6.Spordiinventari X X X X X OV Direktor, keh. õp. täiendamine 6.7.Kooliümbruse X X X X X OV Direktor, maj. korrastustööd juh. 6.8.Õpilaste meditsiiniline X X X X X Kooliarst, velsker teenindamine 6.9.Õpilaste toitlustamine X X X X X OV

7. Klassi- ja kooliväline tegevus

7.1.Kooli kroonika täitmine X X X X X OV Direktor, õppealaj. kroonik 7.2.EV aastapäeva X X X X X OV Õpetajad tähistamine 7.3.Kooli 185 aastapäev X X Direktor, korraldav toimkond 7.4.Ringitundide (20) X X X X X OV Direktor tasustamine huvialategevuse tarvis 7.5.Õpilasomavalitsuse töö X X X X X OV Direktor korraldamine 7.6.Tunniväliste ürituste X X X X X OV Direktor,õppealaj. kava koostamine ja elluviimine

8. Koolielu avalikustamine Lastevanemate koolieluga sidustamine 8.1.Lastevanemate X X X X X OV Direktor üldkoosolek 1x õ.-a., traditsiooniks kujunenud ürituste jätkamine (isadepäev, emadepäev, lahtised tunnid). Klasside infotunnid.

24 8.2.Kooli kodulehekülje X X X X X Direktor, infojuht mitmekesistamine 8.3.Kooli infolehe regulaarne X X X X X Direktor, infojuht väljaandmine 8.4.Lastevanemate X X X X X Direktor koolitussoovide ja otsuste klassijuh. väljaselgitamine 8.5.Lastevanematele X X X X X Direktor, koolituse organiseerimine hoolekogu 8.6.Kooli sündmuste X X X X X Direktor kajastamine valla ajalehes

Kokkuvõte ja arengukava uuendamise kord

Arendustegevus on protsess, mis pidevalt muutub, täieneb. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. Arengukava täitmise iga – aastane analüüs toimub õppenõukogus augustis ja hoolekogu esimesel koosolek ul. Arengukavast teavitatakse lapsevanemaid üldkoosolekul. Kooskõlastatult kooli hoolekoguga esitab direktor arengukava kinnitamisele vallavolikogule.

Tiia Puusild Kristine Feldmann Elge Blande Are Põhikooli Hoolekogu Hoolekogu direktor esimees sekretär