Viljandi Kultuuriakadeemia Regiooni Edendajana

Fookuses

Viljandi Kultuuriakadeemia regiooni edendajana

ALLAN KÄHRIK ANDRES RÕIGAS Tartu Ülikooli Viljandi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Kultuuriakadeemia lektor osakonnajuhataja

MARJU MÄGER TIIU MÄNNISTE Tartu Ülikooli Viljandi Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Kultuuriakadeemia lektor

egionaalsetel kõrgkoolidel Kultuuriakadeemia tunnuslause on on tähtis roll mitte ainult „omakultuursed terviklahendused”, haridus- ja teaduspoliitikas, milles on ühendatud pärimuse ja täna vaid kogu piirkonna sotsiaal- päeva, rahvuslikkuse ja rahvusvahelisuse, Rmajanduslikus arengus ja pikaajaliste teadus- ja kunstiloome teooria ja prakti strateegiate kujundamisel, nagu lised lahendused. Valdkonnaüleselt näitab Tartu Ülikooli Viljandi lõimitud õppetöö ja tudengite lõputöödega Kultuuriakadeemia tegevus. panustatakse Eesti haridus- ja kultuuriellu, muutes selle mitmekesisemaks. Aka Kultuuri võib kirjeldada järgmiselt. deemia töötajad ja lõpetajad on edukad Kultuur kui inimliigi toimetulekukohas Eesti kultuuri- ning hariduselu kujunda- tumus koosneb väärtustest ja väärtusta jad, tegutsedes nii ettevõtjatena kui miskoodidest, neist moodustunud ka töötades loomeasutuste juhtidena, maailmamudelitest, mis asendavad haridusasutuste loomeõpetajate ja tõelisust inimeste teadvuses, eelnevaist huvialajuhtidena, kultuuriministeeriumis, kantud hoiakutest, hoiakutele toetuvatest televisioonis ning teatrites. otsustest ja tegevustest ning tegevuste Regionaalsete kolledžite rolli on tulemustest. Et tulemuslikult teha vaadeldud eelkõige osana haridus- ja vajalikke otsuseid (sh poliitilisi), tuleb teaduspoliitikast. Vähem tähelepanu on inimestes kujundada hoiakuid, tõstes esile pööratud ülikoolide tähtsusele pikaajalise väärtuslikku ja head. Artiklis tuuakse esile regionaalpoliitika kujundamisel. Üha Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia enam mõjutavad ülikoolid piirkonna pikaajalist koostööd Viljandimaal ja selle sotsiaal-majanduslikke arenguid mõjust regiooni arengule. üldisemalt, osaledes piirkondlike

Riigikogu Toimetised 34/2016 55 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

arengustrateegiate pikaajalisel kujunda (butafoor-dekoraator, valgus- ja heli misel tarka spetsialiseerumist toetava, režissöör, näitejuht – teatritöö korraldaja). kompetentsikeskuste arengut suunava ja 1994. aastal alustati kolledžis rahvusliku innovatiivseid lahendusi pakkuva organi- käsitöö õpetamist ja 1995. aastal lisandus satsioonina. Regionaalne kolledž mõjutab praeguse huvijuht – loovtegevuse kogu regiooni arengut rahvusvaheliste, õpetaja eriala eelkäija, laste ja noorte riiklike ja kohalike võrgustike kaudu, huvijuhi eriala. Alates 2002. aastast on kaasates otsustusprotsessi kõikidelt avatud kultuurikorralduse õppekava. tasanditelt parimaid praktikaid ja päde- 2003. aastal nimetati kool Viljandi vusi. Artiklis vaadeldakse põhjalikumalt Kultuuriakadeemiaks ja 2005. aasta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia augustis liituti Tartu Ülikooliga. mõju Viljandi regiooni edenemisele. Akadeemia tegutseb nelja akadeemilise Kultuuriakadeemia erandlikkus seisneb üksusena: muusikaosakond, etendus selles, et tema tegevusest ajendatuna kunstide osakond, kultuurhariduse on hakanud toimuma protsessid, mis osakond ja rahvusliku käsitöö osakond. loovad aluse edasistele arengutele loome- Viimase kümnendi jooksul on kultuuri majanduse valdkonnas, aga mitte vastu- akadeemia lisaks peahoonele juurde pidi ehk kooli loomisel Viljandisse ei olnud saanud kaks õppehoonet: muusikamaja, määravad piirkonna senised tegevusalad ja kus paiknevad lisaks moodsatele õppe- ja administratiivruumidele ka tipptasemel muusikastuudio ja uusima tarkvaraga Kultuuriakadeemiast arvutiklass ning Vilma maja nime all tuntud endisest leivakombinaadist on ajendatud ümber ehitatud rahvusliku käsitöö ja protsessid, etenduskunstide maja. Sinna on koondu- nud rahvusliku palkehituse, metallitöö mis loovad aluse ja tekstiili (puidutöökoda, sepikoda, edasistele arengutele kangastelgede ruum) ning multimeedia ja etenduskunstidega (multimeediakeskus, loomemajanduses. butafoorika, tantsusaal) seotud erialad. Vilma majas asub ka Viljandi loomemajanduskeskuse tekstiilikoda ja selle majanduslik taust. Üldisemas plaanis saab aasta suvel avatud nüüdistehnoloogiaga sellist vastastikuse koostöö näidet kohal- sisustatud villakoda. dada kõikidele regionaalsetele ülikoolidele Õppida saab kultuuriakadeemias nii poliitikate kujundamise kaudu. Piirkonniti rakenduskõrghariduse kui ka magistri- on kõrgkooli osalemise määr protsessides õppekaval. Etenduskunstide osakonnas erinev, kuid teiste sektoritega koostöös on õpetatakse tulevasi tantsupedagooge, ülikooli roll regiooni kujundamisel sageli koreograafe, näitlejaid, lavastajaid, väga tähtis. harrastusteatrite juhte ning teatri visuaal- Tartu Ülikooli Viljandi Kuultuuri- tehnilisi töötajaid (butafoorid, valgustajad, akadeemia (TÜ VKA) tegutseb kõrgkoolina multimeedia spetsialistid, lavastuskorral alates 1991. aastast, mil Viljandi Kultuuri- dajad). Muusikaosakonnas on rakendus kool nimetati ümber Viljandi Kultuuri- kõrghariduse tasemel võimalik õppida kolledžiks. Lisaks varem õpetatud raa pärimusmuusika, rütmimuusika, kooli- matukogunduse, koori- ja tantsujuhtimise muusika ja helitehnoloogia suundadel. erialale alustati õpetööd rahvamuusika, Magistriõpe toimub kahel õppekaval: vokaal-instrumentaalansamblite pärimusmuusikas on see ühisõppekava juhtimise ja teatrikunsti õppekavadel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga

56 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

ning kunstide ja tehnoloogia õpetaja KÕRGKOOLI MÕJU REGIOONILE. magistrikava on Tartu Ülikooli Viljandi TEOREETILINE VAADE. Regionaalse Kultuuriakadeemia, kultuuriteaduste ja kolledži või ülikooli mõjust asukoha kunstide instituudi ning haridusteaduste linnale või laiemalt tervele regioonile instituudi ühisõppekava. Rahvusliku käsi on kirjeldatud mitmes uuringus (nt töö osakonnas on rakenduskõrghariduse Kempton 2015). Eraldi on kõrgharidusliku õppes kolm pärandtehnoloogia suunda: institutsiooni olemasolu kirjeldatud rahvuslik tekstiil, rahvuslik ehitus ja laiema piirkondliku spetsialiseerumise rahvuslik metallitöö. Pärandtehnoloogiat (Braunerhjelm 2005; Goddard 2011a) või on võimalik õppida ka magistritasemel. nutika spetsialiseerumise seisukohalt Kultuurhariduse osakonnas õpetatakse (Goddard et al. 2013; Kempton et al. 2013). tulevasi kultuurikorraldajaid ja -ettevõtjaid Eesti kõrgharidusmaastiku seoseid ning huvijuhte – loovtegevuse õpetajaid. regiooni ja linnaga ning seeläbi kogu Tartu Ülikooliga liitumise ajal 2005. regionaalarenguga on käsitletud kõiki aastal õppis kultuuriakadeemias 694 regionaalseid kolledžeid hõlmavas TIPSi üliõpilast. Liitumise järel kasvas üliõpilaste uuringu 4.5 aruandes (vt Ernits et al. 2014). arv järjekindlalt ja nii õppis 2012. aastal Püstitatud ülesande ja lähenemise järgi on TÜ VKA-s 1047 üliõpilast. Pärast infohari- see uuring tänuväärne materjal kirjel- duse osakonna üleviimist Tartusse vähenes damaks Eesti regionaalsete kõrgkoolide üliõpilaste arv ligikaudu kolmandiku mõju innovatsiooni levikule ja regioonide võrra. 2016. aasta sügissemestri üliõpilaste arengule. Samas saab kõrgkooli mõju arv on sama, mis 11 aastat tagasi – 694. regioonile käsitleda ka otseste arvnäitajate Neist 616 omandab kõrghariduse esimest kaudu, nagu tööhõive, väljapoole kooli astet ja 78 õpib magistriõppes. Välisüliõpi suunatud tegevused või piirkonna heaks lasi on praegu kaheksa. Lõpetanuid oli elluviidud projektipõhised tegevused. 2016. aasta kevadel 100. Paljuski nimetatud uuringust tulenevate

Uus lend asub õppima, kuidas ühendada pärimus ja tänapäev, rahvuslikkus ja rahvusvahelisus. Foto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Riigikogu Toimetised 34/2016 57 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

andmete põhjal on piirkondlikke kol osalemine piirkondlikus arendustegevuses, ledžeid vaadeldud inim- ja sotsiaalse kus nad on osa laiemast piirkonnaülesest kapitali kasvukohana regioonis (Raagmaa ja piirkondadevahelisest võrgustikust ning 2016; Keerberg 2016). aitavad kaasata uuenduslike lahenduste Ülikoolide rolli regionaalse ja sot- loomisele, keskendudes nutika spetsiali- siaalse kapitali kasvatajana on sageli seerumise tehnoloogiatele ning kaasates käsitletud suuremate keskuste kontekstis ja koondades avalikku sektorit eriliste (Goddard, 2011b), kus ülikool parandab ülesannete täitmisele (vt Bradford 2004). küll linnalise keskuse mainet ja loob Oluliseks saab siinkohal pidada samuti soodsa konkurentsikeskkonna ning ettevõtlust toetavate teenuste pakkumist annab võimaluse luua linnasiseseid piirkondades, kus on eeldused mingi võrgustikke, kuid pahatihti ei avalda eriomase valdkonna arenguks ja spetsia- loodetud mõju ümbritsevale regioonile, liseerumiseks, kuid kus lisaks vajalikele sh maapiirkondadele ja väikelinnadele. oskustele ning kogemustele puuduvad Piirkonnale laiemat mõju avaldavad konkreetses majandusvaldkonnas tegut innovatsiooni- ja koostöövõrgustikud sevate ettevõtete toetavad teenused tekivad sageli ülikoolide vahel, kaasates (Trip 2011). Sellised takistavaks osutuvad ka väiksemates keskustes asuvad või tegurid tõusevad päevakorda eelkõige tekkivad institutsioonid. Piirkondlikele väiksemates keskustes ja nende taga arengutele kaasaaitavate, kõrgharidust maadel. Kohaliku uurimis- ja haridus- andvate ja seeläbi nii regionaalpoliitilist asutuse olemasolu aitab neis protsessides mõõdet kui ka sotsiaalset ja inimkapitali mahajäämust vähendada, kuigi valdavalt kaasavate võrgustike ja institutsioonide on õppeasutus seotud kitsamate erialadega. teket ning arengut saab edukalt kirjeldada Vaieldamatult on siinkohal päevakorda alates 1960. aastatest. Eelkõige saab tuua tõusmas piirkondlik spetsialiseerumine, häid näiteid Põhjamaadest nii ülikoolide mida oskusliku juhtimise puhul saab keskuste (Kosonen 2007, 81–101) kui ka kujundada nutikaks spetsialiseerumiseks. piirkondlike kolledžite või ülikoolide Innovatsioonipoliitika positiivsete külgede loomisel (Westlund 2004). Niisugused ja võimaluste piirkonna kasuks tööle pane- kul võib veel saada takistuseks kohapealne võimekuse (sh otsustusõiguse) ja vahendite Viljandi puhul puudus (Isaksen, 2003). Kuid see ei välista kõrgkoolide ja piirkondlike kolledžite võib rääkida targast võimalusi osaleda regionaalse majandus spetsialiseerumisest poliitika ja strateegiate kujundamises. loomemajanduse alal. NUTIKAS SPETSIALISEERUMINE LOOMEMAJANDUSELE. Viljandi Kultuuriakadeemia on tähtis kogu Eestile ettevõtmised on andnud positiivseid omanäolise ja omakultuuril põhineva tulemusi ja loonud uut kvaliteeti eelkõige kõrghariduse omandamise kohana. Teisalt hõredamini asustatud perifeersetes piir- mängib kool olulist rolli piirkonna maine kondades. Teatud tingimustel vastab neile ja konkurentsivõime kujundamisel. Just parameetritele ka suur osa Eesti maakondi kultuuriakadeemia tõttu on Viljandit koos keskustega. eelkõige seostatud loomemajandusliku Üldjoontes seisneb piirkondlike kol taustaga tegevusalade ning selle valdkonna ledžite roll inimkapitali arendamises ja spetsialiseerumisega laiemalt. Lähtudes teadmiste pakkumises või vahendamises Nancy Duxbury (2004) väljatoodust, on piirkonna ettevõtetele. Tähtis on ülikoolide iga linn ja piirkond oma ajaloo, arengu- ja

58 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

inimväärtustega unikaalne, mis loob saab siduda nii sotsiaalse ettevõtluse erakordsed võimalused loomemajandus- tegevusalad kui ka mitme tööstusharuga likes valdkondades. Tuginedes eespool seotud teenused, kaasates innovaatilisi kirjeldatud pikaajalistele kultuurivald- lahendusi ja aidates kaasa uute võrgustike konna edendamise kogemustele ja tekkele. väljakujunenud piirkondlikule konku rentsieelisele, saame Viljandi puhul VILJANDI VÕTAB JUHTROLLI. Tugi rääkida võimalikust loomemajanduse nedes Viljandimaa taustale ja väljakuju- alasest targast spetsialiseerumisest. nenud tegevustele loomevaldkonnas, saab Kogu maailmas on loomemajanduse loomemajanduslikku spetsialiseerumist valdkonda viimastel aastakümnetel pidada reaalseks ja otstarbekaks. Võimalik uuritud nii sotsiaal-majanduslikust on maksimaalselt kasutada ära olemas - (Pratt 2010), mainekujunduslikust olevad ressursid ja väljakujunenud (Waitt, Gibson 2009), tegevusalade (nt võrgustikud piirkonnas, aga tähtsaks Richards 2011) kui ka regionaalsest tuleb pidada ka seoseid teiste piirkon- (Drake 2003) vaatepunktist lähtuvalt. dadega või isegi Viljandi juhtrolli teatud Loomemajanduses nähakse võimalust protsessides. Artiklis on antud ülevaade pehmemaks väljumiseks majanduskriisist mõningatest sündmustest, mis on tähtsad (Rozentale 2014), aga samuti piirkondliku nii piirkonnale endale kui mõjutavad ka konkurentsivõime parandajat (Bontje, kogu Eesti loomevaldkondade ja -tegevuste Musterd 2009), regionaalpoliitilist tööriista arenguid. Kõiki näidetena esitatud tegevusi ning mahajäänud piirkondi järeleaitavat tuleb vaadelda regionaalses kontekstis protsessi (Chapain, Comunian 2009) või ja eeldatavasti on olukord kirjeldatud isegi kogu piirkondlikku majandusmudelit valdkondades piirkonniti paljuski eri või spetsialiseerumisele kaasaaitajat (Bell, sugune. Selles kirjatükis ei olnud eesmärk Jayne 2009). Niisuguste arengute puhul tuua esile kõik Tartu Ülikooli Viljandi on oluline roll loomemajanduslikku Kultuuriakadeemiaga seotud ja piirkonda suunda toetavatel ülikoolidel. Paraku on mõjutavad tegevused, vaid käsitleda loomemajanduse edulugude autoriteks näiteid kui ühte valikut neist võimalustest. suuremad keskused (vt nt Currid, Williams Arvatavalt suurim ja omanäolisim 2010). Vaatamata sellele, et mitu uuringut piirkondlik kaubamärk, mis ei oleks toob esile väikelinnade või isegi maapiir- sündinud ilma kultuuriakadeemia tekita- kondade eelise suurlinnade ees loome- tud sünergiata, on Eesti Pärimusmuusika majanduse arendamisel ja loomeinimeste Keskus (EPK). EPK tuntuim sündmus on piirkonda elama meelitamisel (INTELI, vaieldamatult Viljandi pärimusmuusika 2011), ei ole Euroopa ega muu maailma festival – suve tähtsündmusi mitte ainult põhjalikult kirjeldatud strateegiad ja Viljandis, vaid pärimusmuusika huviliste uuringud Viljandi-taolisele piirkonnale seas kogu Eestis ja kohati ka laiemalt. kergesti kohaldatavad. Festival on kasvatanud endale publikut, Eestis on loomemajanduse teemad suurendades aasta-aastalt sellise muusika päevakorda tõusnud alates sajandivahe tuntust ja populaarsust Eestis. See on tusest (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut sündmus, kus osaleb igal aastal sadu 2005). Loomemajanduse alternatiivsed, rahva-, pärimus- ja etnomuusikuid Eestist samas ka uue lisaväärtusega tegevusalad ja teistest maadest ning mis kaasab linna võimendavad peale majandusliku kasu külalistena hinnanguliselt kuni 20 000 ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonda inimest. Festivali mõju Viljandile ja väärtustavaid tegevusi. Loomemajandust linna mainele on raske üle tähtsustada. peetakse tervikuna kõige kiiremini Sündmuse korraldamisega on seotud kasvavaks majandussektoriks ja sellega kultuuriakadeemia töötajad ja suur osa

Riigikogu Toimetised 34/2016 59 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

Pärimusmuusika lõimimine uute muusikastiilidega pakub häid võimalusi eesti muusika tutvus- tamiseks üle ilma. Foto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele Eesti Pärimusmuusika ja õppejõududele toetub mitmes valdkon- Keskus on nas maakonna kultuurielu. Üliõpilased ja õppejõud tegutsevad (rahva)tantsu parimaid näiteid rühmade, nii täiskasvanute kui ka noorte teatritegemise juhendajatena, pilliõpetaja loomemajanduse tena ja annavad panuse loomevaldkonna arengust Eestis. ettevõtluse arengusse. Kultuurielu seisukohalt saab pidada oluliseks muusika- sündmuste toimumist ning nende valikut korraldavast meeskonnast on koolist välja Viljandis ja Viljandimaal. Nimekamatest kasvanud. Siinjuures väärib märkimist sündmustest väärib esiletõstmist Viljandi veel keskuse enda ja festivali pidev kitarrifestival, Viljandi vanamuusika arenemisprotsess koos EPK korraldatavate festival ja üliõpilase lõputööst välja aastaringsete sündmustega, triple helix’i – kasvanud Viljandi Music Walk’i nimeline kõrgkool-omavalitsus-EPK – vastastikune muusikafestival. Olulisel kohal on mitu sünergia, majanduslikud mõõtmed ja mõju aastat peetud Omakultuuriakadeemia- ning kohavaim (genius loci). Pole kahtlust, nimeline loengusari. et Eesti Pärimusmuusika Keskuse puhul Ühiskonnas esile tõusnud integrat on tegemist ühe parima näitega loome- sioonivaldkonna sündmustest väärib majandusvaldkonna arengust Eestis. nimetamist 2016. aasta juulis esimest

60 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

korda peetud Lõimeleer. Laagri käigus said loovettevõtlusele ning sellega seotud välismaal elavad eesti noored veeta ühe tegevusaladele ja võrgustike tekkele. nädala Eestis ja Viljandimaal. Lõimelaager Loovettevõtluse valdkonnad on seotud toimus Suure-Jaani vallas Tääksi külas piirkondliku spetsialiseerumisega ja ning andis võimaluse suhelda kodumaal aitavad sel viisil kaasa loova linna/piir- elavate lastega. Nädala jooksul õpiti konna teooria (või vähemalt ühe elemendi) tundma maatöid, sh puu-, ehte- ja teks- rakendamisele praktikas. tiilitöid, mitmesuguseid eesti rahva oskusi Õppes lähtutakse printsiibist, et ette ning pilli-laulu-tantsumänge. Sündmuse võtlusega seotud teadmised on rakenda- eestvedajad ja korraldajad olid kultuuri tavad pikemal perioodil, universaalselt akadeemia õppejõud ja üliõpilased ning need teadmised omandatakse ning see avardas loomevaldkondade ülikoolis õppimise ajal. Tudengitel on tegevusvõimalusi kiiresti päevakorda võimalus luua oma ettevõte turvalises tõusvate kui parasjagu uudsena tunduvate keskkonnas õpingute ajal. Tuginedes õpi- teemade kaudu, nagu uus-väliseestlus, tule, on vilistlasel hiljem lihtsam alustada integratsioon ja traditsiooniliste tegevuste oma karjääri soovi korral ettevõtjana. taasloomine.

ETTEVÕTLUSÕPE TOETAB LOOME Viljandi MAJANDUSELE SPETSIALISEERUMIST. Kasutamaks paremini ära inimeste Kultuuriakadeemia ettevõtlikkust, erialast võimekust ja oskusi rakendas ning andmaks noortele inimestele ette võtluse kaudu eneseteostuse võimaluse, on esimesena Eestis Viljandi Kultuuriakadeemia rakendanud kohustusliku esimesena Eesti haridussüsteemis kõiki- dele erialadele kohustuslikku ettevõtlus ettevõtlusõppe. õpet. Niisugust kohustuslikku ja ülekooli list kaasamist on nimetatud „totaalseks ettevõtlusõppeks” (Paes et al. 2014). Kui Kuigi ettevõtlusõpet on seostatud mitmes maailma ülikoolis alustati ettevõt- eelkõige majandusteadustega, on see lusõppega juba pärast II maailmasõda, siis tegelikult multidistsiplinaarne, ja lõimib keskenduti peaasjalikult juhtimisõpingu- eri valdkondi ning erialasid. Seetõttu on tele, sh juhtimisteooriate õppimisele ja kultuuriakadeemia ettevõtlusõppes võetud ettevõtte kohandamisele makromajandus- suund erialadevaheliste meeskondade likele tingimustele. Ettevõtjate isiku- loomisele. Interdistsiplinaarsete mees- omadustele ei pööratud palju tähelepanu. kondade koostöö aitab parandada noorte Isikuomadusi ja meeskonnatööd hakati konkurentsivõimet ja annab paremad ettevõtlusõppes rohkem käsitlema alates eeldused päris ettevõtete sünniks. 1980. aastatest. Ettevõtlikkus kui hoiak Kaugemas perspektiivis toetab see kogu ja sellega seotud oskused on uuringutele piirkonna majanduskasvu ja konkurentsi- tuginedes treenitavad (vt nt Gorman et al. võimet, rääkimata kooli ja piirkonna 1997). Ettevõtlusõpe on nüüd tõusnud maine kasvust. paljudes riikides tähelepanu keskmesse Ettevõtlusõppe edu ja kvaliteet sõltuvad ja aidanud kaasa nii väikeettevõtluse ülikooli suhtumisest ettevõtlusõppesse kiiremale kasvule kui ka teadmistepõhise üldisemalt ning kogu ülikooli hõlmava majanduse arengule. ettevõtluskeskkonna loomisesse (Varblane, Viljandi ja kultuuriakadeemia Mets 2010). Teatud tingimustel võib öelda, kontekstis on tähelepanu suunatud et ettevõtliku ülikooli kontseptsiooni

Riigikogu Toimetised 34/2016 61 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

tänapäevasel kujul on Viljandi ETTEVÕTLUSPRAKTIKAST PRAKTI Kultuuriakadeemias rakendatud aastast LISE ETTEVÕTLUSENI. Uuringud on 2013, mil käivitus esimene pilootprojekt näidanud (Fayolle, Lassas-Clerc 2006; 33 tudengiga. Selle kontseptsiooni aluseks Souitaris et al. 2007), et ülikoolis alguse olev nn triple helix (ülikool-tööstus-avalik saanud ettevõtluskogemused suurendavad sektor) lähenemine (Martin, Etzkowitz ettevõtlusega alustamise tõenäosust. 2000) toob välja, et ettevõtlik ülikool Samuti on lisaks teadmistele olulised on õpetamise, uurimise (ehk teadus- ülikoolipõlves saadud kogemused ja töö) ja kohaliku regiooni arendamise sidemed ning kontaktid. Ettevõtlusõppesse kombinatsioon. kuuluv praktika ja meeskonnatöö panevad Ettevõtlusõppes soositakse loov aluse tegeliku ettevõtte loomisele ja püsi- ettevõtlusega seotud äriideede arendamist, majäämisele. Kuigi ettevõtlusõppe ajalugu erialadevahelist koostööd ja uute ideede on kultuuriakadeemias lühike ja reaalseid väljatoomist koos võimaliku sidumisega uuringuid ei ole tehtud, võib tagasiside olemasolevas majandusruumis. Igal aastal ja hindamise põhjal väita, et ligikaudu siseneb ettevõtlusõppesse olenevalt eri- kolmandik ettevõtlusõppe läbinud tuden- alade arvust 90–130 üliõpilast. Õpe kestab gitest on kursuse lõppedes ettevõtjad või terve kolmanda aasta ja lõpeb praktika osanikud mõnes ettevõttes. Siia lisanduvad kaitsmisega ning loovettevõtluse praktika veel tudengite loodud mittetulundusorga- refleksiooniga. Alates 2018. aastast on nisatsioonid. Tugevamate ettevõtlustiimide viimatinimetatud tegevused arvestatud esindajaid on saadetud ka Viljandimaa üheks õppeaineks. Arenduskeskuse korraldatavatele alustava

Ettevõtlusõpe läheb käima Ideeturuga. Foto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

62 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

ettevõtja koolitustele, millega kaasneb koht. Viljandi Kultuuriakadeemia võimalus taotleda ettevõtte alustamiseks tudengitiimid paistavad silma loovuse vajaminevat stardikapitali. Loomulikult ja innovaatilisusega. Selline konkurss on üliõpilaste seas neid, kes on alustanud ja objektiivne tagasiside süvendavad ettevõtlusega juba enne ülikooli tulemist. sageli usku oma äriidee arendamiskõlb Samuti on suhteliselt küpsete äriideedega likkusse ja elluviimisse. Samuti on sisenetud ettevõtlusõppesse ja saadud oma osale tud teistel ettevõtluskonkurssidel, sh ideele elluviimiseks vajalikku tuge. rahvusvahelistel. Ettevõtluspraktikate paremaks läbimiseks ja üliõpilaste ettevõtluse toetamiseks on loodud mittetulundus- Üliõpilaste ettevõtluse ühing Startup Viljandi, mille eesmärk on olla koostööpartneriks kultuuriakadee- toetamiseks on loodud miale, Viljandimaa Arenduskeskusele, mittetulundusühing Viljandimaa Loomemajanduskeskusele ja Viljandi Gümnaasiumile. Organisatsioon Startup Viljandi. keskendub ettevõtlusõppe raames looda vatele (üli)õpilasettevõtetele, olles neile toeks ja andes võimalikult praktilisi OTSENE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK (loome)ettevõtlusalaseid kogemusi, avar- MÕJU REGIOONILE. Lisaks eelkirjelda- dades sel viisil nende tööturuväljundeid ja tud mõjudele regioonis – loomemajanduse suurendades ettevõtlusaktiivsust. toetamine, loovettevõtluse ja teadmiste Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuri kogumine ja jagamine ning innovatiivsus – akadeemia on juhtiv partner ka MTÜ saab regionaalse kõrgkooli mõjusid hinnata Viljandi Loomemajandusklastri ja SA ka lihtsamalt sisendeid ja väljundeid ehk Viljandimaa Loomemajanduskeskuse üldisemalt majanduslikku efektiivsust loomisel ning käivitamisel. Viljandi kirjeldades (Goldstein 1989; Treyz 1993). Loomemajandusklastri visioon on pakkuda Steinackeri järgi (2005) on USAs maakond tuge (õpilas)ettevõtete käivitamisel ja väikseim geograafiline üksus, mille põhjal arendamisel, hõlmates kõiki valdkondi, sh saab teha sääraseid arvestusi. Seega võivad kunst, muusika, käsitöö, arhitektuur, ülikoolid olla väärtuslikud panustajad audiovisuaalsed kunstid, disain, etendus asukoha linna ja piirkonna majandusse. kunstid jne. Samuti on selle koostöö Otseselt mõjutavad piirkonda (sageli eesmärgiks edendada ja toetada (õpilas) piirkonna keskmisest kõrgemat töötasu ettevõtete sisenemist tööturule, sh saavad) maksumaksjad ning töötajate, ekspordivõimalusi. Loomemajanduskeskus üliõpilaste ja külaliste tarbimine, aga ka pakub võimalust alustavate ettevõtete ülikooli tarbimisega seotud majanduskulud inkubatsiooniks koos kõikide vajalike (sh kommunaalkulud) üldisemalt. teenuste ja toetamisvõimalustega. Keskus Väiksemates keskustes tegutsevad soovib kaasata kõikide loomemajandus- kõrgkoolid mõjutavad majanduselu valdkondade ettevõtteid, vaatamata sellele, rohkem kui suuremates keskustes. Seda kas nad on tekkinud kultuuriakadeemia ja põhjusel, et väiksemais keskustes õppivad ettevõtlusõppe baasilt või liiguvad inku- tudengid on valdavalt sisse tulnud teistest batsiooniperioodi väljastpoolt. piirkondadest, aga suuremad keskused Kultuuriakadeemia üliõpilaste mees- on õppimiskohaks enamasti kohalikele konnad osalevad kaks korda aastas Tartu noortele. Kultuuriakadeemia on selle Ülikooli Ideelabori korraldataval tudengite väite parim tõestaja, sest üle 90 protsendi äriideede Kaleidoskoobil, kus pea igal üliõpilastest saabuvad väljastpoolt maa- korral on saavutatud mõni auhinnaline konda. Piirkondliku spetsialiseerumise ja

Riigikogu Toimetised 34/2016 63 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

erialaste töökohtade olemasolu tõttu jääb Kultuuriakadeemias pakutakse pärast õpinguid eeldatavasti ka rohkem tänapäevase elukestva õppe kõiki kõrgharidusega spetsialiste sellesse vorme (taseme-, täiendus- ja ümberõpet) piirkonda elama. Seetõttu võib välja tuua erinevatele sihtrühmadele nii riigi-, ka eeldatava positiivse demograafilise era- kui ka kolmanda sektori jaoks. mõjuteguri. Samuti ei saa kõrvale jätta Kultuuriakadeemia täiendus- ja ümber- positiivset mõju üüri- ja kinnisvaraturule. õppe kursused aitavad reflekteerida ühiskonna ootusi, et omakorda edasi arendada õppeasutuse tasemeõppe Väiksemates keskustes õppekavasid. Õppeasutus toimib pidevas arengutsüklis nii pärandtehnoloogiliste mõjutavad kõrgkoolid kui ka digitaalsete innovatsioonidega. majanduselu rohkem kui Seetõttu on ülikoolil kandev roll piirkonnas vajaminevate erioskuste õpetamisel ja suuremates keskustes. targal spetsialiseerumisel.

REGIONAALTEGEVUSED TÜ VILJANDI Mõju hindamiseks tuleb uurida, KULTUURIAKADEEMIAS 2016+. kuidas on Viljandi regiooni elanike ja Regiooni spetsialiseerumise kujunemises institutsioonide käitumine muutunud just ja arengus saab kultuuriakadeemia TÜ VKA ja selle esindajate tegevuste tõttu. avaldatavat otsest ja kaudset mõju käsit- Sellise uuringu põhjalikum ettevalmistus leda näiteks selle põhjal, kuidas ja keda ja teostamine seisavad ees, küll on juba esindab akadeemia regioonis või laiemalt praegu võimalik anda ettevaatlikult kogu Eestis. Esindamisel saab olla nii eri- hinnanguid TÜ VKA mitmesuguste tege alapõhine kui ka institutsiooniline taust. vuste mõjule regioonis. Näiteks messidel osalemine, praktika- kohtade täitmine ja osalemine üle-ees- ELUKESTEV ÕPE. Regioonides, kus asub tilistes sündmustes. Ettevõtlusõppesse on kõrgkool, on paremad juurdepääsuvõima kaasatud arendusorganisatsioonide kõrval lused täienduskoolitusprogrammidele, ettevõtted ja ettevõtete juhid mentorite ümberõppele ja seeläbi elukestvale õppele. ning nõustajatena. Kuigi Viljandi Kul Elukestev õpe pakub palju võimalusi tuuriakadeemia on oluline kogu Eesti hariduskapitali uuendamiseks ja taastoot- haridusmaastikul, on mitmes valdkonnas miseks (Bourdieu 1986), kuid sisaldab ka kujunenud tugevamad koostöösidemed teemasid, mis ei piirdu pelgalt haridusega, Viljandimaa-keskselt. vaid on seotud ka tööhõive ja tururegulat Näidetena võib siinkohal tuua Tartu siooniga (Centeno 2011). Ülikooli esindamise vastavalt kokkulepe Kiiresti muutuvasse, valdavalt uute tele koolide külastusel koos erialade tehnoloogiate väljakutsetele orienteeritud tutvustamisega, osalemisel innovatsiooni- paindliku elukestva õppe diskursusesse koolide (Viljandi Gümnaasium, Viljandi (Centeno 2011) on jõuliselt sekkumas Muusikakool, Viljandi Huvikool) tegevuses laiale tarbijaskonnale kohandatud ja TÜ õpetajakoolituse alase koostöö mugavusfunktsioonidega digitaalne kavandamises, korraldamises, teostamises maailm (Elukestva õppe strateegia 2014). ja hindamises. Üleriigiliste sündmustena Toimetulekuks pidevalt muutuvas sot- korraldatakse lahtiste uste päeva, osaletakse siaalses ruumis (Bourdieu 2003) edendab Teadlaste Öö festivali kohapealses korral- elukestva õppe keskkond indiviidi enese duses. Tudengid korraldavad kultuuriakadee- valmisolekut muutustega kohanemiseks mia looverialasid tutvustavat iga-aastast (Beck et al. 1994). festivali Kultuuridessant, mille väljundiks

64 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

Moeshow OmaMood – pärimustehnoloogiad on moes. Foto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia on noorte loojate loomingu tutvustamine väljaspool Viljandit. Kultuuriakadeemia Kooli töötajate õppejõud ja üliõpilased tutvustavad nii osalemine kooli kui ka erialasündmusi (festival Oma Lugu, tantsunädal, Noore Muusiku kool, piirkonda mõjutavate moeshow OmaMood, tudengite teatripäevad otsuste tegemisel jpm). Rahvusliku käsitöö osakond korraldab regulaarselt rahvusvahelise mõõtmega toob kasu nii koolile sündmusi nagu pärandtehnoloogia sügis- kui ka regioonile. kool ja pärandtehnoloogia konverents. Kultuuriakadeemial on traditsioon osaleda mardilaadal nii Helsingis kui ka Tallinnas. OSALEMINE REGIOONI ARENDUS Üliõpilaste praktikakohtadega on vaiel- TEGEVUSTES. Ühe vaatena TÜ VKA damatult tihedamini kaetud Viljandimaa mõjudest regioonis ja sedakaudu kogu haridus-, noorte- ja kultuuriasutused, kuid riigi tasakaalustatud arengus saab käsit- vastavate lepingutega on hõlmatud terve leda, jälgides kooli töötajate osalemist Eesti ja selle kaudu ollakse kohal paljudel mitmesuguste organisatsioonide töös ja Eesti suurematel kultuurisündmustel ning piirkonda mõjutavate otsuste tegemisel. konverentside korraldusel. Niisugustes otsustusprotsessides osalemine

Riigikogu Toimetised 34/2016 65 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

toob kahepoolset kasu, tugevdades kooli multimeedia, muusika ja etenduskunstide regiooni kaudu ja vastupidi. Eeldatavalt valdkonnas loovad kriitilise massi kom- oleks enamik praegustes maakondlikes petentsikeskuse kestlikuks toimimiseks. arenguplaanides esile toodud strateegi Tegevused loomemajanduskeskuse loo- listest otsustest teistsugused ja tõenäoliselt misel on ehk kõige määravamad regiooni oleks maakond kooli panustamiseta targal spetsialiseerumisel ja parimaks nimetatud valdkondades ühekülgsem. näiteks eriilmeliste organisatsioonide Tähtsaim tegevus lähiaastatel on koostööst parimate tulemuste saavuta Loomemajanduse Kompetentsikeskuse miseks. Tulevikus on laiema kandepinna väljaarendamine koostöös sihtasutusega ja maksimaalsete tulemuste saavutamiseks Viljandimaa Loomemajanduskeskus, vaja kaasata uusi partnereid. Viljandi Linnavalitsuse, Kultuuriministee Sarnaselt eeltooduga on koostöös SA riumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni- Innovega loomisel Pärandtehnoloogiate ministeeriumi, SA Ugala Teatri ning Eesti Oskusteabekeskus, mille tulemusena Pärimusmuusika Keskusega. Spetsiali kujuneb Viljandimaal välja pärandkultuu- seerumissuunad ja vajalike spetsialistide rialane kompetents. Niisuguste kompe olemasolu on näidanud loomeinkubaatori tentside edasine levitamine ja suurenda vajalikkust, kuid loodud struktuur ei ole mine nõuab silmapaistvat arendustööd. siiski piisav, et olla jätkusuutlik. Arendused Praeguseks on loodud kohaliku lambavilla

Rahvusliku käsitöö osakond korraldab rahvusvahelisi sündmusi – pärandtehnoloogia sügiskooli ja konverentsi. Foto: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

66 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

uurimise ja tootearenduse eesmärgil LÕPETUSEKS. Nii nagu teistes tegutsev Villalabor. Kandev roll siinkohal Põhjamaades on regionaalsed kõrgkoolid on rahvusliku käsitöö osakonnal. ka Eestis otseselt piirkonda edasiviivateks Oluline osa Viljandimaad ja omavalit institutsioonideks, eelkõige piirkond- susi puudutavates arengudokumentides likul spetsialiseerumisel, mõjutades on seotud kuvandiga, selle kontseptsiooni regionaalpoliitilisi otsuseid ja luues aluse ning elluviimise kava koostamisega ehk innovatsioonipoliitika elluviimiseks. tegevuskavaga (vt Viljandi Maavalitsus Ülikoolide regionaalsed kolledžid on 2014). TÜ VKA-l ja temaga seotud piirkonnale oluliseks arengumootoriks organisatsioonidel on kandev roll kõigi kõrghariduse omandamise võimaluse, kontseptuaalset komponenti sisaldavate innovatsioonipoliitika elluviimise ja rakenduste elluviimist koordineeriva piirkondlikule spetsialiseerumisele struktuuri loomisel koostöös Viljandi kaasaaitamise kaudu. Keskustest eemal- Maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste olevates piirkondades on kõrgkoolid Liidu, Viljandimaa Arenduskeskuse, Eesti parimaks näiteks regionaalpoliitika ja Pärimusmuusika Keskuse, Ugala teatri ja regiooni sotsiaal-majanduslike arengute Viljandi Muuseumiga. Soovitud kuvandi kujundamisel. Kuigi regionaalsete ülikoo- loomiseks tuleb teha plaanipärast ja süs- lide otsene tegevus ja õpetatavad erialad teemset (koos)tööd, tuginedes maakonna avaldavad mõju oma asukohajärgsele väärtustele ning aja- ja kultuuriloo edu- piirkonnale, on siiski nende erialane hari- lugudele. Kontseptsiooni väljatöötamisse dustegevus suunatud kogu riigi vajaduste saab kaasata võimalikult palju osapooli. Toetudes eelöeldule, on Viljandimaa piirkondade eripära ning kultuuripärandi Viljandi säilitamine, arendamine ja turundamine hädavajalik, eriti koostöös eelnimetatud Kultuuriakadeemial organisatsioonidega. Maakondlike arengu- on kandev roll plaanide järgi on Viljandimaale olulisteks kohalikku identiteeti kandvateks piir pärimus- ja omakultuuri kondadeks arvatud Viljandi, Soomaa, lõimimisel teiste Võrtsjärve piirkond, Olustvere, Heimtali, Suure-Jaani ja Mulgimaa. Kõik väljatoodud kultuurinähtuste piirkonnad eristuvad veidi kultuurilooli- ja loomeettevõtlusega sest ja identiteedi aspektist. Samas saab pidada nimekirja ajas muutuvaks või Viljandimaal. osaliselt kattuvaks. Nimetatud tegevustes on küll kandev roll teistel maakonnas asu- vatel organisatsioonidel, kuid kooli eripära rahuldamiseks. Seetõttu saab väita, et tõttu saab kasutada kultuuriakadeemia selle artikli tähelepanu keskpunktis oleval võimalusi nii uurimis- kui ka arendustege- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemial vuses, aga ka eri osapoolte ühendajana ja on kandev roll, tänu oma ressurssidele, tegevuste koordineerijana. pärimus- ja omakultuuri lõimimisel teiste Elukestva õppe valdkonnas loob ja tut- kultuurinähtustega, aga ka loomeette- vustab kultuuriakadeemia uusi õppekavu võtluse ja kultuurivaldkonna üldistes ja täiendusõppe võimalusi Viljandimaal arengutes nii Viljandimaal kui ka kogu ja maakonnaga piirnevates regioonides. Eestis. Samasugust mõju on võimalik tuua Täienduskoolitusi saab pakkuda piir- esile ka teiste Eesti ülikoolide ja nende kondliku spetsialiseerumise ja nõudluse regionaalsete kolledžite puhul lähtuvalt kohaselt. nende profiilist.

Riigikogu Toimetised 34/2016 67 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

Viljandi Kultuuriakadeemia mõju 2. Kestliku teadmussiirde tagamiseks loomealadele avaldub traditsiooniliste tuleb ettevõtluspoliitikad sidustada tehnoloogiate rakendamise kaudu paremini piirkondlike iseärasustega rahvuslikus käsitöös (tekstiil, puit, metall), ja spetsialiseerumistega. Selleks tuleb pärimus- ja rütmimuusika sünteesimisel luua toetav keskkond ja teha toetus- muusikas, erialase teatrimudeli rakenda meetmed kättesaadavaks ettevõtlusega misel etenduskunstides. Akadeemia on alustamiseks nii õpingute ajal kui ka sildade ehitaja looja ja publiku, õpilase ja pärast lõpetamist. Siinkohal mõel- õpetaja vahel. Kõikide erialade tudengitele dakse ka õppivate noorte võimalust kohustusliku ettevõtlusõppe kaudu kasvab osaleda tööturu meetmetes. ettevõtlikkus ühiskonnas ja seda eelkõige 3. Regionaalarengu strateegiate loomisel loomemajanduses. tuleb pöörata suuremat tähelepanu Viljandi Kultuuriakadeemias toimuvad piirkondlikele iseärasustele, kasutades olulised arengud mõjutavad paratamatult konkurentsieelistena olemasolevaid piirkonna teisi arenguprotsesse targa tugevusi ja struktuure. spetsialiseerumise kaudu loomevald- 4. Tuleb luua niisugused toetusprog- konnas. Viljandi Kultuuriakadeemia rammid, mille abil ülikoolid saavad jääb Tartu Ülikooli käepikenduseks toetada ja käivitada piirkondliku regiooni, tuues piirkonda kohale parimad spetsialiseerumise algatusi. kompetentsid edasiseks arenguks Eestis. Poliitikasoovitused kohalikule ja Kultuuriakadeemia panustab otseselt regionaalsele tasandile: piirkonda kõrget kvalifikatsiooni nõudvate 1. Piirkonna edasiste arengute seisu töökohtadega, pakkudes loomevaldkon- kohast on oluline koostada regionaalse dades kompetentsi ja aidates piirkonnas loomeettevõtluse strateegia. toimuvaid kultuurisündmusi korraldada. 2. Koostada ja lõimida regionaalsed Üldistades näidet, saab regionaalseid ettevõtlus-, majandus- ja haridus ülikoole pidada märgilise tähendusega strateegiad kogukonna elukestva õppe üksusteks, mille piirkonnasisene ja -ülene perspektiivis. vastastikune koostoime ja võrgustumine 3. Tellida piirkonnale tähtsate stra- toovad oskusliku administreerimise puhul teegiate koostamiseks vajalikud esile parimad võimalused majanduse, rakendusuuringud regionaalsetelt hariduse ja eelkõige regionaalpoliitika kolledžitelt. arenguks. 4. Arendada loomeinkubaatoreid ja Artikli põhjal teevad autorid järgmised loomemajanduskeskusi, sh loomiseks ettepanekud poliitikate kujundamiseks. loodud kohti ja maju. Ettepanekud tegevusteks riiklikul See poliitikasoovituste nimekiri ei ole tasandil: kindlasti lõplik ja väärib piirkondlike 1. Ressursside optimeerimise vajaduse ja kolledžite käsitluses edasiarendamist. parimate kompetentside rakendamise Edasistes uuringutes tuleb arvestada ja võimaluse tõttu kaaluda täiendavate kohandada soovitusi ning nende mõju eri spetsialiseerumisvaldkondade lisamist piirkondadele. ja erialade liikumist kõrgkoolide ja kolledžite vahel. Selline strateegia aitaks kaasa piirkondade arengu võimaluste paremale kasutamisele ja parandaks nii piirkondlikku kui ka Eesti konkurentsivõimet.

68 Riigikogu Toimetised 34/2016 Fookuses

KASUTATUD KIRJANDUS BECK, U., GIDDENS, A., LASH, S. (1994). Reflexive modernization. Cambridge: Polity Press. BELL, D., JAYNE, M. (2009). The creative countryside: Policy and practice in the UK rural cultural economy. – Journal of Rural Studies, 26 (3), 209–218. BONTJE, M., MUSTERD, S. (2009). Creative industries, creative class and competitiveness: Expert opinions critically app- raised. – Geoforum, 40 (5), 843–852. BOURDIEU, P. (1986) The forms of capital. – Richardson, J. G. (ed.). Handbook of theory and research for the sociology of education. New York: Greenwood Press, 241–258. BOURDIEU, P. (2003). Praktilised põhjused: teoteooriast. Tallinn: Tänapäev. BRADFORD, N. (2004). Creative cities structured policy dialogue backgrounder. – CPRN Background Paper F46. August. Canadan Policy Research Networks. BRAUNERHJELM, P. (2005) Regional specialization and universities: The new versus the old. – Industry and Innovation, 15 (3), 253–275 CENTENO, A. (2011). Lifelong learning: A policy concept with a long past but a short history. – International Journal of Lifelong Education, 30 (2), 133–150. CHAPAIN, C., COMUNIAN, R. (2009). Enabling and inhibiting the creative economy: The role of the local and regional dimensions in England. – Regional Studies, 44 (6), 717–734. CURRID, E., WILLIAMS, S. (2010). Two cities, five industries: Similarities and differences within and between cultural industries in New York and Los Angeles. – Journal of Planning Education and Research, 29(3), 322–335. DRAKE, G. (2003). This place gives me space: Place and creativity in the creative industries. – Geoforum, 34, 511–524. DUXBURY, N. (2004). Creative cities: Principles and practices. – CPRN Backgrounder Paper F47. August. Canadan Policy Research Networks. EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT. (2005). Loomemajanduse arendamine Eestis – ettepanekud tulevikuks. – http:// www.kul.ee/et/webeditor/files/loomemajandus/loomemajanduse_uuring_ETI.doc (29.10.2016) ELUKESTVA ÕPPE STRATEEGIA 2020. (2014). Tallinn. – https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf (29.10.2016) ERNITS, R., KEERBERG, A., LILLES, A., PEETERSOO, J., RAAGMAA, G. (koordinaator), SEEPTER, J., TAMM, P. (2014). Regionaal- sete kõrgkoolide roll kohalikus arengus. TIPS uuringu 4.5 aruanne. Tartu. – http://tips.ut.ee/index.php?module=32&o- p=1&id=3683 (29.10.2016) GODDARD, J. (2011a). Connecting universities to regional growth: A practical guide. European Union Regional Policy. . − http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/universities2011/universities2011_en.pdf (29.10.2016) GODDARD, J. (2011b). Connecting universities to regional growth. − CEC, Brussels. http://www.ncl.ac.uk/media/wwwnc- lacuk/geographypoliticsandsociology/files/case-study-universities.pdf (29.10.2016) FAYOLLE, A. G. B., LASSAS-CLERC, N. (2006). Assessing the impact of entrepreneurship education programmes: A new methodology. – Journal of European Industrial Training, 30, 701–720. GODDARD, J., KEMPTON, L., VALLANCE, P. (2013). Universities and smart specialisation: Challenges, tensions and oppor- tunities for the innovation strategies of European regions. − Ekonomiaz, 83, 83–102. GOLDSTEIN, H. (1989) Estimating the regional economic impact of universities: An application of input-output analysis. – Planning for Higher Education, 18 (1), 51–63. GORMAN, G., HANLON, D., KING, W. (1997). Some research perspectives on entrepreneurship education, enterprise education and education for small business management: A ten-year literatuure review. – International Small Business Journal, 15 (3), 56–79. INTELI. (2011). Creative-based strategies in small and medium-sized cities: Guidelineds for local authorities. Lisboa, Portugal. ISAKSEN, A. (2003). National and regional contexts for innovation. – Asheim, B. T., Isaksen, A., Nauwelaers, C., Tödtling, F., (eds.). Regional innovation policy for small-medium enterprises. Cheltenham: Edward Elgar, 49–77. KEERBERG, A. (2016). Regionaalsete kõrgkoolide roll kohalikus arengus. – Riigikogu Toimetised, 33, 148–161. KEMPTON, L., GODDARD, J., EDWARDS, J., HEGYI, F. B., ELENA-PÉREZ, S. (2013). Universities and smart specialisation. – S3 Policy Brief Series, 03. European Commission Joint Research Centre Institute for Prospective Technological Studies. KEMPTON, L. (2015). Delivering smart specialization in peripheral regions: The role of Universities. – Regional Studies, Regional Science, 2 (1), 489–496. KOSONEN, K.-J. (2007). On strengthing the knowledge base of knowledge intensive SME-s in less favoured regions in Finland. – Cooke, P., Schwartz, D., (eds.). Creative regions: Technology, culture and knowledge entrepreneurship. London: Routledge, 81–101. MARTIN, B., ETZKOWITZ, H. (2000). The origin and evolution of the university species. – VEST, 13 (3-4), 9–34.

Riigikogu Toimetised 34/2016 69 Andres Rõigas | Marju Mäger | Allan Kährik | Tiiu Männiste

PAES, K., RAUDSAAR, M., RÕIGAS, A., BARKALAJA, A. (2014). „Total Entrepreneurship Education” model for implementing entrepreneurial university concept: The case of Estonia in the field of creative industries. – Gómez Chova, L., López Martí- nez, A., Candel Torres, I. (eds.). – ICERI2014 Proceedings. Seville: IATED Academy, 3091–3099. PRATT, A. C. (2010). Creative cities: Tensions within and between social, cultural and economic development: A critical reading of the UK experience. – City, Culture and Society, 1 (1), 13–20. RAAGMAA, G. (2016). Kohalik kõrgkool kui parim regionaalpoliitika tööriist. – Riigikogu Toimetised, 33, 162–172. RICHARDS, G. (2011). Creativity and tourism. The state of the art. – Annals of Tourism Research, 38 (4), 1225–1253. ROZENTALE, I. (2014). Creative industries during economic recession: The case of Riga. – Regional Studies, Regional Science, 1, (1), 329–335. SOUITARIS, V., ZERBINATI, S., AL-LAHAM, A (2007). Do entrepreneurship programmes raise entrepreneurial intention of science and engineering students? The effect of learning, inspiration and resources. – Journal of Business Venturing, 22, 566–591. STEINACKER, A (2005). The economic effect of urban colleges on their surrounding communities. – Urban Studies, 42, (7), 1161–1175. TREYZ, G. I. (1993). Regional economic modeling: A systematic approach to economic forecasting and policy analysis. Boston, MA: Kluwer. TRIP, J. J. (2011). Economic downturn: A threat for creative city policy or a blessing in disguise? Paper presented at the Annual International Conference of the RSA, Newcastle upon Tyne, UK, 2011. VARBLANE, U., METS, T. (2010). Entrepreneurship education in the Higher Education Institutions (HEIs) of post-communist European countries. – Journal of Enterprising Communities: People and Places in the Global Economy, 4 (3), 204–219. VILJANDI MAAVALITSUS. (2014). Viljandi maakonna arengustrateegia Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI. Viljandi. WAITT, G., GIBSON, C. (2009). Creative small cities: Rethinking the creative economy in place. – Urban Studies 46 (5–6), 1223–1246 WESTLUND, H. (2004). Regional effects of universities and higher education: A knowledge overview of Swedish, Scandina- vian and international experience. Paper prepared for the 44th Congress of the European Regional Science Association, Porto, Portugal, August 25–29. Swedish Institute for Growth Policy Studies (ITPS).

70 Riigikogu Toimetised 34/2016