JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA
AASTATEKS 2018—2029
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...... 5 2 OLUKORRA KIRJELDUS...... 6 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...... 6 2.1.1 Veemajanduskava ...... 7 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ...... 8 2.1.3 Planeeringud ...... 9 2.1.4 Vee erikasutusload ...... 9 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ...... 11 2.1.6 Reoveekogumisalad ...... 13 2.2 Keskkonna näitajad ...... 15 2.2.1 Üldine seisund ...... 15 2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised ...... 15 2.2.3 Pinnakate ...... 16 2.2.4 Põhjavesi ...... 16 2.2.5 Pinnavesi ...... 18 2.2.6 Tehiskeskkond ...... 20 2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ...... 21 2.3.1 Lühiülevaade ...... 21 2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad ja prognoos ...... 23 2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...... 25 2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine ...... 25 2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon ...... 25 2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel ...... 27 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 28 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 28 3.2 Tuletõrje veevarustus ...... 29 3.3 Sademeveekanalisatsioon ...... 30 3.4 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ...... 31 3.4.1 Loo alevik ...... 31 3.4.2 Kostivere alevik ...... 36 3.4.3 Uusküla küla ...... 39 3.4.4 Iru küla ...... 41 3.4.5 Liivamäe küla ...... 43 3.4.6 Neeme küla ...... 44 3.4.7 Rebala küla ...... 47 3.4.8 Maardu küla ...... 48 3.4.9 Haljava küla ...... 50 3.4.10 Saha küla ...... 52
2(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.11 Kaberneeme küla ...... 54 3.4.12 Jägala küla ...... 56 3.4.13 Jõelähtme küla ...... 56 3.4.14 Kallavere küla ...... 58 3.4.15 Manniva küla ...... 58 3.4.16 Ülgase küla ...... 60 3.4.17 Aruaru küla...... 61 3.4.18 Võerdla küla ...... 63 3.4.19 Nehatu küla ...... 64 3.5 Reovee puhastamine Tallinna reoveepuhastil ja veevarustus Tallinna ühisveevärgist ...... 66 4 ÜHISVEEVÄRKI JA –KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ...... 67 5 ÜVK ARENDAMINE ...... 69 5.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ...... 69 5.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ...... 70 5.3 Vee-ettevõtluse areng ...... 71 5.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ...... 71 5.4.1 Perspektiivse veetarbimise prognoosi arvutus ...... 72 5.4.2 Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoosi arvutus ...... 74 5.5 Töömahtude loendid ...... 76 5.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade ...... 76 5.6.1 Loo aleviku ÜVK arendamine ...... 76 5.6.2 Kostivere aleviku ÜVK arendamine ...... 77 5.6.3 Uusküla küla ÜVK arendamine ...... 78 5.6.4 Iru küla ÜVK arendamine ...... 78 5.6.5 Neeme küla ÜVK arendamine ...... 79 5.6.6 Haljava küla ÜVK arendamine ...... 79 5.6.7 Saha küla ÜVK arendamine ...... 80 5.6.8 Kaberneeme küla ÜVK arendamine ...... 80 5.6.9 Jõelähtme küla ÜVK arendamine ...... 81 5.6.10 Nehatu küla ÜVK arendamine ...... 81 5.6.11 Ihasalu küla ÜVK arendamine ...... 82 5.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ...... 83 5.7.1 Investeeringute mahud ...... 83 6 FINANTSANALÜÜS ...... 84 6.1 Finantsprognoosi lähtekohad ja eeldused ...... 84 6.1.1 Metoodika ...... 84 6.1.2 Ajahorisont ...... 84 6.1.3 Makromajanduslikud eeldused ...... 85 6.1.4 Diskontomäär ...... 85 6.1.5 Jääkväärtus...... 85
3(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
6.2 Vee-ettevõtlus Jõelähtme vallas ...... 86 6.3 ÜVK arengukava tulud ja tariifide prognoos ...... 86 6.3.1 Elanikkond ...... 86 6.3.2 ÜVK liitujad ja prognoos ...... 86 6.3.3 Veetarbimine ...... 86 6.3.4 Tariifiprognoos ...... 87 6.4 ÜVK arengukava opereerimiskulud ...... 88 6.4.1 Muutuvkulud ...... 89 6.4.2 Püsikulud ...... 89 6.5 Finantsanalüüsi tulemused ...... 90 6.5.1 Tegevusrentaablus ...... 90 6.5.2. Puhasrentaablus ...... 91 7 LISAD ...... 7.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsus ...... 92 7.2 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...... 7.3 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...... 7.4 Investeeringute mahud ja maksumused ...... 7.5 Finantsanalüüsi arvestustabelid ...... 7.6 Joonised ...... 7.7 Kooskõlastused ......
4(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
1 SISSEJUHATUS
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi: 1. mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem, mis kuulub Jõelähtme valla vee-ettevõtjale OÜ Loo Vesi või tema poolt hallatav või on lähiajal valla vee- ettevõtjale plaanitud üle anda. Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: - Loo alevik (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370010, Tallinn ja ümbrus); - Kostivere alevik (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370063 Kostivere); - Uusküla küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370010, Tallinn ja ümbrus); - Iru küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370010, Tallinn ja ümbrus); - Liivamäe küla - Neeme küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370596, Neeme); - Rebala küla - Maardu küla - Haljava küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370064, Haljava); - Saha küla - Kaberneeme küla - Jägala küla - Jõelähtme küla - Kallavere küla - Manniva küla - Ülgase küla - Aruaru küla - Võerdla küla - Nehatu küla (reoveekogumisala reg. kood: RKA0370010, Tallinn ja ümbrus). Käesolev ÜVK arendamise kava ei käsitle eraõiguslike arendustega seotud investeeringuid ega ajakava, need on reguleeritud detailplaneeringute menetluste raames sõlmitud lepingutega. Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Jõelähtme valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Jõelähtme valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Ranno Mellis (Ekoekspert OÜ) projektijuht Kadi Rajala-Pihl (Heka Projekt OÜ) tehniline konsultant; projekteerija Marge Simo sotsiaal-majanduslik osa ja finantsanalüüs
5(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2 OLUKORRA KIRJELDUS
2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed
Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid: - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid; - EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk. Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade infosüsteem; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem. Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015- 2026; - Jõelähtme valla arengukava 2017-2025. Varem koostatud tööd: - Merindorf OÜ töö nr 012025 - Kostivere aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, I etapp, veebruar 2017; - Merindorf OÜ töö nr 012025 - Kostivere aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitusuuringud ja projekteerimistööd, august 2013; - Kiirvool OÜ, töö nr 225/16 – Jõelähtme vald Jõelähtme küla Postijaama tee piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaline rekonstrueerimine. Põhiprojekt 2017. Teostusjoonised: - Reib OÜ, töö nr TJ-9959 – Neeme küla Kadakaranna, Sihi tn survekanalisatsiooni- ja veetrasside teostusmõõdistamine, 2016; - Henri Projekt OÜ, töö nr G189-16 - Neeme küla Sihi tn teostusmõõdistamine, 2016.
6(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2.1.1 Veemajanduskava Jõelähtme vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.
Joonis 1. Jõelähtme valla asukoht alamvesikonna kaardil Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuaril 2016. a. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet. Lääne–Eesti veemajanduskavas on Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid: Pinnaveekogumid: Vooluveekogumid: Jõelähtme valla alale jääb 3 suuremat looduslikku jõge: Jõelähtme jõgi, Jägala jõgi ja Pirita jõgi, mis on jagatud 13-ks vooluveekogumiks. Lisaks on käsitletud veemajanduskavas ka Kaberla ja Kroodi oja ning Võerdla peakraavi. Nende veekogumite 2014 a koondseisundit on veemajanduskavas hinnatud järgmiselt: Tabel 1. Vooluveekogude 2014 a koondseisund Pikk nimi Nimi Koondseisund 2014 Jõelähtme karstist suudmeni Jõelähtme_3 halb Jõelähtme Silmsi ojani Jõelähtme_1 hea Jõelähtme Silmsi ojast karstini Jõelähtme_2 hea Jägala Ambla jõeni Jägala_1 kesine Jägala Ambla jõest Aavojani Jägala_2 kesine Jägala Ambla jõest Aavojani Jägala_3 kesine
7(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Pikk nimi Nimi Koondseisund 2014 Jägala Jägala joast Linnamäeni Jägala_5 halb Jägala Linnamäelt suudmeni Jägala_6 kesine Jägala Soodla jõest Jägala joani Jägala_4 kesine Pirita Kuivajõest Vaskjalani Pirita_3 halb Pirita lähtest Paunküla veehoidlani Pirita_1 väga halb Pirita Paunküla veehoidlast Kuivajõeni Pirita_2 kesine Pirita Vaskjalalt suudmeni Pirita_4 hea Kaberla Kaberla halb Koodi Koodi halb Võerdla Võerdla kesine Maismaa seisuveekogumid: Jõelähtme valla piirides ei asu seisuveekogusid, mida veemajanduskavas oleks käsitletud. Põhjaveekogumid: Joogivesi: Jõelähtme vallas kasutatakse ühisveevarustuses peamiselt Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi põhjavett, aga ka Kambriumi–Vendi veekompleksi ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi põhjavett. Põhjaveekogumite keemilist seisund on hinnatud veemajanduskavas järgmiselt: Tabel 2. Põhjaveeveekogumite keemiline seisund Põhjaveekogumi Seisundi Seisundi hinnangu kokkuvõte nimi klass Põhjaveekogum on ohustatud. Kloriidide läviväärtus on viies Kambriumi–Vendi seirekaevus ületatud ja kolmes seirekaevus esineb oluline kloriidide Hea veekompleks kasvusuundumus. Siluri- Kvaliteedinõuetele vastava põhjaveega seirekaeve on 80%. 2010. ja Ordoviitsiumi Hea 2011. a ületas naftasaaduste aasta keskmine sisaldus läviväärtust. Harju Ordoviitsiumi– Esineb üksikuid kloriidide sisalduse kasvusuundumusi lõunapoolsetes Hea Kambriumi seirekaevudes. Põhjavee reostuskaitstus Jõelähtme vallas ühisveevarustuses kasutatava Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi põhjavesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes ning on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Ka Kambriumi–Vendi põhjavesi on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Jõelähtme valla põhjavesi suures osas looduslikult nõrgalt kaitstud ja kohati lausa kaitsmata. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht.
2.1.2 Omavalitsuse arengukava Jõelähtme vallal on olemas 2017 koostatud arengukava aastateks 2017-2025, mis kinnitati 12.10.2017 a. Jõelähtme vallavolikogu määrusega nr 121. Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Jõelähtme valla arengukava peamine eesmärk ongi valla elu kujundamine soovitud suunas, kasutades piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid. Valla arengukavas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguvajadusena konkreetsemalt välja toodud Uusküla külas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamine. Arendustegevuse üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on vallaelanike vajadusi rahuldavad kommunaalteenused, mille üheks alameesmärgiks on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatus tiheasustusaladel ja joogivee hea kvaliteet.
8(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2.1.3 Planeeringud
2.1.3.1 Üldplaneering
OÜ Maaplaneering koostas 2003 a Jõelähtme valla üldplaneeringu, mis kehtestati Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr. 40, 29.04.2003.a. Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringus on toodud ka ühisveevarustuse- ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamise programm, millega on käesolevas töös arvestatud.
2.1.3.2 Detailplaneeringud
Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Jõelähtme valla erinevates menetlusetappides detailplaneeringute kohta on informatsioon saadaval järgmistelt veebiaadressidelt: 1) http://joelahtme.kovtp.ee/detailplaneeringud (detailplaneeringute loetelu aastate kaupa); 2) http://service.eomap.ee/joelahtmevald/ (Jõelähtme valla planeeringute infosüsteem, kus on seotud nii kaardiandmed kui ka menetlusinfo)
2.1.4 Vee erikasutusload Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis 2018 juuli seisuga Jõelähtme vallas 12 vee erikasutusluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla/ Põhja regiooni poolt: Tabel 3 Vee erikasutusload Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp L.VV/328479 Sillaotsa II elektri- ja veeühistu, 80123739 02.12.2016 31.12.2042 L.VV/328365 AS Coal Terminal, 10921416 01.01.2017 31.12.2038 Majaomanike Mittetulundusühistu Kullamäe-I, L.VV/328351 01.11.2016 31.12.2042 80066898 L.VV/327459 OÜ Loo Vesi, 10451270 01.04.2016 L.VV/325365 Viimsi Vesi AS, 10461699 18.08.2015 09.12.2038 L.VV/324974 AS EGCC, 10872617 01.07.2014 L.VV/324968 Koogitükk MTÜ, 80184793 01.10.2014 L.VV/324778 Lagedi Mõis OÜ, 10952256 12.06.2014 11.06.2019 L.VV/324442 AS Muuga Betoonelement, 11231808 13.03.2014 12.03.2019 L.VV/323643 AS Eesti Raudtee, 11575838 01.10.2013 30.09.2018 L.VV/323088 OÜ HALJAVA, 10449273 01.09.2013 31.08.2018 Erikasutuslubadega on lubatud põhjaveevõtt Jõelähtme vallas järgmine: Tabel 4. Lubatud põhjaveevõtt Lubatud Puurkaevu Põhjavee-kihi Vee erikasutaja veevõtt katastri nr kood (m3/a) Sillaotsa II elektri- ja 15025 C-V 8 000 veeühistu, 80123739 Majaomanike Mittetulundusühistu Kullamäe- 17503 C-V 2 800 I, 80066898
9(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Lubatud Puurkaevu Põhjavee-kihi Vee erikasutaja veevõtt katastri nr kood (m3/a) 703 Cm-V2vr 6 200 707 C-V 24 000 708 Cm-V2vr 6 000 749 Cm-V2gd 32 800 832 O-C 3 200 841 O-C 2 820 878 O-C 39 200 879 O-C 39 500 880 O-C 41 700 881 O-C 4 000 882 O-C 891 O-C 17 600 892 O-C 39 600 964 O-C 1 200 OÜ Loo Vesi, 10451270 965 O-C 9 500 968 O-C 4 300 969 O-C 58 000 1003 Cm-V2gd 86 000 1010 Cm-V2gd 1 400 1138 Cm-V2vr 33 000 4650 O-C 36 400 14114 Cm-V2gd 81 000 15141 O-C 540 16476 C-V 16477 C-V 4 200 16757 O-C 800 16904 Cm-V2vr 6 000 20044 Cm-V2vr 8 700 21717 O-C 6 200 OÜ HALJAVA, 10449273 854 O-C 14 400 Kokku 619 060 Vee erikasutuslubadega lubatud veevõtt veekihtide järgi: Tabel 5. Lubatud veevõtt põhjaveekihtide järgi
Lubatud Põhjaveekiht Põhjaveekihi kood veevõtt (m3/a)
Voronka Cm-V2vr 59 900 Gdov Cm-V2gd 201 200 Kambrium-Vend C-V 39 000 Ordoviitsium-Kambrium O-C 318 960 Kokku 619 060
Vee erikasutuslubadega on Jõelähtme vallas kehtestatud järgmised heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad:
10(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 6. Heitveesuublate lubatud heitveekogused ja saasteaine sisaldused Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l) 1- 2- alu alu Vee Lubatud Naft Väljalaskme Väljalaskme Suubla seli seli erikasutaj vooluhulk a- tüüp nimetus nimetus Nüld Püld Heljum BHT7 sed sed pH Zn a (m3/a) saad fen fen used ooli ooli d d puhastiga seotud Haljava Tihi kraav 18 000 35 40 väljalask puhastiga seotud Jägala Golf Jägala jõgi 32 400 35 40 väljalask puhastiga seotud Jõelähtme Kostivere 36 000 60 2 35 25 1 0,1 väljalask jõgi puhastiga seotud Maardu Lepa kraav 1 800 35 40 väljalask puhastiga seotud Kaberneem Neeme 18 000 60 2 35 25 1 0,1 väljalask e laht puhastiga seotud Lustimäe Saha 5 400 45 1,5* 25 15 1 0,1 väljalask kraav puhastiga seotud Tellivere Tellivere 1 800 35 40 väljalask kraav Iru küla sademevee Nurmevälja OÜ Loo sademevee 40 15 5 väljalask oja Vesi väljalask nr 1 Iru küla sademevee sademevee Pirita jõgi 40 15 5 väljalask väljalask nr 2 Loo aleviku sademevee sademevee Kanakraav 40 15 5 väljalask väljalask nr 1 Loo aleviku sademevee sademevee Vadioja 40 15 5 väljalask väljalask nr 2 Loo aleviku sademevee sademevee Aasa kraav 40 15 5 väljalask väljalask nr 3 Loo aleviku sademevee Proosa sademevee 40 15 5 väljalask kraav väljalask nr 4 Muuga HPJ Viimsi puhastiga seotud 3 200 heitvee Muuga laht 10 0,5 15 15 1 0,1 15 9 Vesi AS väljalask 000 süvamerelask Koogitükk puhastiga seotud Jõelähtme Jõeveski 3 285 35 40 MTÜ väljalask jõgi Lagedi sademevee sademevee Pirita jõgi 40 Mõis OÜ väljalask nr 1 väljalask heit- ja sademevee puhastiga seotud Madikse 4 924 35 40 1 0,1 9 ühisvoolne väljalask kraav väljalask AS sademevee Muuga väljalask sademevee Madikse 40 5 9 Betoonel territooriumist väljalask kraav ement lõuna pool sadevee väljalask sademevee Klaukse 40 5 territooriumist väljalask kraav põhja pool AS Eesti Muuga jaama sademevee Uusküla 616 40 15 5 0,05 Raudtee sademeveelask väljalask kraav Märkus: *-alates 2019 aastas 1 mg/l
2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasema ÜVK arendamise kava dokumentides toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Eelmistes arendamise kavades nägid investeeringute kavad ette alljärgnevate tööde teostamise:
11(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht Kavandatud Kavandatud tegevused Ühik Teostatud maht maht I etapp Iru Teostatud Veetorustik ühes kaevikus m 195 Loo - Ilumäe piirkond Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 396 Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 135 Projekti elluviimine on Survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne kanalisatsioon m 52 kavandatud käesoleva ühes kaevikus ÜVK AK I etappi Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 208 Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 108 Reoveepumpla tk 2 Kostivere Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 2 890 Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne m 635 Suurem osa projektist kanalisatsioon ühes kaevikus on kavandatud Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 945 käesoleva ÜVK AK I Veetorustik ühes kaevikus m 795 etappi, ülejäänud osa Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 365 jääb II etappi Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 435 Reoveepumpla tk 10 Neeme - Kadakaranna piirkond Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 672 Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne m 225 Projekti elluviimine on kanalisatsioon ühes kaevikus kavandatud käesoleva Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 292 ÜVK AK II etappi Veetorustik ühes kaevikus m 200 Reoveepumpla tk 2 Haljava Projekti elluviimine on Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 225 kavandatud käesoleva Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 220 ÜVK AK I etappi Reoveepuhasti tk 1 Jõelähtme küla (alternatiiv 1) Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 450 Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 355 Veetorustik ühes kaevikus m 225 Reoveepuhasti tk 1 Reoveepumpla tk 2 Projekti elluviimine on Puurkaevpumpla ja veetöötlus tk 1 kavandatud käesoleva Jõelähtme küla (alternatiiv 2) ÜVK AK II etappi Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 450 Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 220 Veetorustik ühes kaevikus m 420 Reoveemahuti tk 2 Puurkaevpumpla ja veetöötlus tk 1 II etapp Loo alevik Osaliselt teostatud, Veetorustik ühes kaevikus m 675 ülejäänud osa Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 66 elluviimine on kavandatud käesoleva Sademeveekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 325 ÜVK AK II etappi
12(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Kavandatud Kavandatud tegevused Ühik Teostatud maht maht Kaberneeme Projekti elluviimine on kavandatud käesoleva Veetorustik ühes kaevikus m 2 925 ÜVK AK I etappi Neeme - Tipu piirkond Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 138 Projekti mahtu on Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne m 25 vähendatud, ülejäänud kanalisatsioon ühes kaevikus osa elluviimine on Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 48 kavandatud käesoleva Veetorustik ühes kaevikus m 300 ÜVK AK II etappi Reoveepumpla tk 1 Neeme - Untaugu piirkond Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 817 Veetorustik ühes kaevikus m 185 Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 690 Teostatud Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 65 Reoveepumpla tk 2 Reoveepuhasti tk 1 Uusküla Veetorustik ja isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 6 085 Veetorustik, survekanalisatsioonitorustik ja isevoolne m 290 kanalisatsioon ühes kaevikus Projekti elluviimine on Veetorustik ja survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 130 kavandatud käesoleva Veetorustik ühes kaevikus m 1 805 ÜVK AK I etappi Isevoolne kanalisatsioon ühes kaevikus m 3 034 Survekanalisatsioonitorustik ühes kaevikus m 0 Reoveepumpla tk 3
2.1.6 Reoveekogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Jõelähtme valla territooriumile jääb 5 kinnitatud reoveekogumisala Tabel 8 Reoveekogumisalad Reoveekogumisala Jõelähtme valla asula Reg.kood Tüüp Nimetus Pindala (ha) Koormus (ie) Iru küla Kallavere küla Tallinn ja Loo alevik RKA0370010 Üle 2 000 ie 16 329.5 498 360 ümbrus Nehatu küla Uusküla küla Loo alevik RKA0370012 Üle 2 000 ie Pirita jõe 599 10 015 Neeme küla RKA0370596 Alla 2 000 ie Neeme 29 570 Kostivere küla RKA0370063 Alla 2 000 ie Kostivere 57 800 Haljava küla RKA0370064 Alla 2 000 ie Haljava 18 200 Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid - peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;
13(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
- kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid; - reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; - kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud; - alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine; - Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.
14(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2.2 Keskkonna näitajad
2.2.1 Üldine seisund Jõelähtme valla territoorium on suhteliselt suure keskkonnakoormusega ala, eriti valla lääne- ja loodeosas, mis jääb Tallinna ja Maardu linna ning Muuga sadama mõjupiirkonda. Valda läbivad suured liiklusmagistraalid (Tallinn-Narva jt. riigimaanteed, raudtee), ning vallas paiknevad suhteliselt suure reostuskoormusega ja keskkonnariskiga saastajad nagu AS Tallegg, Iru Elektrijaam, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS jms. Seega tulenevad valla keskkonnakaitse probleemid muuhulgas tema asendist, looduse omapärast, loodusressursside (maa, maavarade, metsa, põhjavee, pinnaveekogude, puhkealade jne) kasutamise intensiivsusest, uute elamurajoonide rajamise ja kasutamise intensiivsusest, keskkonda reostavate ettevõtete olemasolust ning puhastite ja jäätmemajanduse olukorrast.
2.2.2 Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised Valla territooriumil on hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte ja kultuurimälestisi. Kaitstavatest objektidest olulisemad on: 1) Pirita jõe hoiuala (Nehatu külas); 1) Pirita jõeoru maastikukaitseala Iru piiranguvöönd (ülejäänud vööndid jäävad Tallinna linna); 2) Rebala muinsuskaitseala; 3) Kostivere loodushoiuala; 4) Püümetsa hoiuala. Loo aleviku lähiümbruse asulatega piirneb või on projektist kaudselt mõjutatud Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala. Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - lisas I nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530) kaitse ning lisas II nimetatud liikide – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse. Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala kuuluvad Natura 2000 alade nimekirja, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha. Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse. Kaitseala on loodud 1987. aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis. Püümetsa hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Kostivere maastikukaitseala eesmärk on mitmesuguste karstivormide poolest rikka maastiku kaitse. Kostivere karstiala on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Riikliku kaitse all on suur langatusala pindalaga 16 ha, mis on ka kõige huvitavam osa. Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi
15(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Jõe maa-aluste teede piirkonnas esineb omapärane lookarst avalõhede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude näol sügavusega kuni 5 m. Leidub ka väikeseid koopaid. On ka üks karstisild ning omapärased jäänukpangad, nn. "kiviseened". Karstiväljal on 2-3 suurveeaega aastas - varakevadel ja sügisel, vahel ka vihmarohkel suvel. Suurvee kiiremaks äravooluks on kaevatud kanalid salajõe kohale. Kuival perioodil voolab vesi mööda salajõe vooluteid, mis moodustavad maa alla keerulise võrgustiku. Elektromeetriliste uurimiste alusel võib arvata, et kõige suuremad koopad asuvad Tallinn-Narva maantee ja Jõeste talu vahel. Enamik karstivorme on loode-kagu suunalised. Kostivere karstialale jääb Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht. See on arkto-alpiinse päritoluga kõrreline, mis on meil oma areaali lõunapiiril.
2.2.3 Pinnakate Pinnakatte paksus ja koostis Jõelähtme vallas on muutlik. Klindipealsel alal ületab selle paksus harva 1 m, koosnedes peamiselt beežist liivsavi moreenist. Klindieelsel alal pinnakatte paksus suureneb järsult ja Ihasalu lahe põhjas ning maetud orgude piirkonnas küündib see 20 kuni 50 meetrini, olles esindatud mereliste ja jääjärveliste liivade, aleuriitide ja savidega. Endise fosforiidikarjääri alal moodustavad pinnakatte tehnogeensed setted: puistangus segipaisatud lubjakivid, diktüoneemakiht, glaukoniitliivakivi ja kvaternaarsed setted. Valla territooriumil esineb vähemalt 30 erinevat mullatüüpi, valdavalt on tegemist paepealsete muldadega ning mulla viljakus on üldjuhul hea.
2.2.4 Põhjavesi Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi. Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule. Jõelähtme valla veevarustus toimub põhjavee baasil. Valla põhjaveeressurssideks on Siluri- Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihid. Individuaalmajapidamiste veevarustuseks kasutatakse ka pinnalähedase kvaternaari setete vett. Ühisveevarustuse allikana omavad praktilist tähtsust O-Cm ja Cm-V veekompleksid. Ordoviitsiumi–Kambriumi (O–Cm) veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam– Ordoviitsiumi Pakerordi lademe (O1pk) ja Alam–Kambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Veekihi põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt kaitstud. Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes. Vettandvateks lademeteks Jõelähtme valla piirkonnas on Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademe Kallavere kihistu ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud peeneteraline liivakivi ja aleuroliit paksusega 25-30 m, avamusalal 0-25 m, mis on kaetud Pakerordi lademe glaukoniitsavi ja diktüoneemakildaga, paksusega 5-9 m. Veekihi lamamiks on Alam-Kambriumi Lontova kihistu savi kogupaksusega kuni 50-60 m. Veekompleksi väljealal, kus vettandvate kivimite paksus on 5-20 m, on põhjavesi nõrgalt surveline või kohati survetu. Põhjavett kasutavad seal valdavalt üksiktarbijad. Puurkaevude tootlikkus on väike 0,1 kuni 1,0 l/s veepinna alanemisega 4-6 m. Väljealast lõuna poole veekompleksi paksus ja veeandvus suurenevad ning O-Cm veekompleksi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks. Puurkaevude tootlikkus on seal 2,0 luni 5,0 l/s veepinna alandusel 10-15 m. Vee keemiline koostis vastab enamasti joogivee nõuetele. Ligikaudu 80% veekihi levikualast on pehme veega, üldkaredus 1,5–5 mg/l. Ligi pooltes puurkaevudes ei vasta looduslik vesi rauasisalduse osas joogivee nõuetele, mistõttu vett tuleb joogiveeks kasutamisel käidelda raua kõrvaldamiseks (kohati ka mangaan). Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt põhjaveekihi väike veejuhtivus. Kambriumi-vendi (Cm-V) põhjaveekompleks on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksina on Cm-V veekompleks klindieelsel madalikul ja mattunud orgudes. Veekompleksi vettandvateks kivimiteks on Alam-Kambriumi Lontova lademe alumise kihi ja Vendi ladestu liivakivi. Ülemiseks kaitsekihiks on veekompleksi peal lasuv Lontova lademe kuni 60 m paksune „sinisavi”, mis kindlustab põhjavee väga hea kaitstuse. Mattunud orgudes, kus Lontova savi on läbi lõigatud, on kvaternaarisetetega kaetud Cm-V veekompleksi põhjavesi keskmiselt kuni piisavalt kaitstud. Alamvesikonna põhjapoolsel alal kasutatakse Cm-V veekompleksi põhjavett ühisveevarustuse ja tootmisvee allikana väga intensiivselt. Puurkaevude tootlikkus on 3,0 kuni 10,0 l/s veetaseme alandusel 2-5 m Põhjaveekihi vesi on surveline.
16(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Üldiselt vajab Kambrium-Vendi vesi joogiveeks kasutamisel töötlemist, ülenormatiivselt esineb vees rauda, mangaani, piirkonniti võib täheldada ka ülenormatiivset kloriidide ja/või radionukliidide sisaldust. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Valla põhjaveevarud on ohustatud põllumajandusest, tööstusest ja olmest tulenevast reostusest. Põhjavee kaitset ei saa vaadata eraldi ühe haldusüksuse vaid kogu piirkonna ulatuses, sest veeressursi kasutamine toimub kompleksselt – koos Tallinna linna ja tema tagamaaga. Tallinna linna lähiümbruses on Keskkonnaministeeriumi tellimusel AS Maves poolt läbi viidud 2004. aastal „Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium –Kambriumi põhjavee tarbevarude umberhindamine kuni aastani 2030”. Lähtuvalt nimetatud umberhindamisest kinnitas keskkonnaminister oma 6.aprilli 2006 käskkirjaga nr 396 Harju maakonna põhjaveevarud, kus Jõelähtme vallale on kinnitatud põhjaveeressurss alljärgnevalt: Tabel 9. Põhjavee kinnitatud varud Põhjavee- Veekihi Varu Põhjavee- Põhjaveevaru maardla geoloogiline kategooria ja Kasutusaeg maardla m3/ööpäevas piirkond indeks otstarve Jõelähtme O-Cm 600 P Kuni 2030 Jõelähtme Jõelähtme Cm-V 1 000 P Kuni 2030 Loo O-Cm 1 000 T1 joogivesi Kuni 2030 Loo Loo Cm-V 1 000 T1 joogivesi Kuni 2030 Varu kategooriad: T1 – tagatud põhjaveevaru; T2 – hinnatud põhjavee tarbevaru; P – prognoosvaru
2.2.4.1 Põhjavee kaitstus
Põhjavee kaitstus on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi loodusliku kaitstuse hinnang maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Valla veevarude reostuskaitstusest annab ülevaate allolev skeem, millelt selgub, et Neeme ja Kaberneeme asulad kuuluvad kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kostivere, Haljava, Saha ja Liivamäe asulad kuuluvad seevastu nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale.
Joonis 2. Jõelähtme valla põhjavee kaitstus (Eesti põhjavee kaitstuse kaart, Maa-amet) Maapinna geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal Jõelähtme valla territooriumist põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata (alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire).
17(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Vastavalt veeseadusele arvestatakse põhjaveekihi kaitstuse hindamisel pinnakatte koostist ning kõiki põhjaveekihi kohal lasuvaid veepidemeid ja põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt: - Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui mineraalsete reoainete suhtes, pinnakatte paksus kuni 2 m. Saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. - Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. - Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikud) alad. Saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200- 400 ööpäeva. - Suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva. - Kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt 10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks üldjuhul: - 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; - 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; - 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust; - veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Keskkonnaamet võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust ning määrata ulatuseks: - 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; - 30 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 m³ ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; - 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 m³ ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.
2.2.5 Pinnavesi Loo ja Iru asulad piirnevad Pirita jõega. Pirita jõe seisund on hinnatud enamjaolt kesiseks (Harju alamvesikonna veemajanduskava). Selle põhjustajateks on kõrgenenud BHT5 ja fosfori sisaldus, mis viitavad ilmsele heitvee mõjule. Väikeasulad ja intensiivne põllumajandus koos kaasneva hajureostusega mõjutavad oluliselt pinnavee kvaliteeti. Pirita valgala kuulub ka Tallinna joogiveehaardevõrku. Kalanduslikult kuulub Pirita jõe keskjooks enamikus haugijõe ja kärestikuline alamjooks forellijõe tüüpi. Tallinna pinnaveehaare koosneb Ülemiste järvest ja Pirita, Jägala ning Soodla jõgedele rajatud pinnaveehaarete süsteemidest vee juhtimiseks Ülemiste järve. Järve enda looduslik valgala on väike (Kurna oja valgalaga 52 km²). Piisava veevaru tagamiseks on rajatud Pirita, Jägala, Soodla ja Pärnu jõgede baasil veehaardesüsteem. See koosneb jõgedele rajatud hüdrosõlmedest ja veehoidlatest ning neid ühendavatest kanalitest. Kokku on rajatud süsteemi toimimiseks kanaleid 66,1 km ja torujuhet 2,1 km. Kogutud vesi koondub Pirita jõel Vaskjalas, kus see juhitakse Ülemiste järve Pirita-Ülemiste kanali kaudu. Pirita jõgi Vaskjala veehoidla paisust suubumiseni Soome lahte kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (kinnitatud keskkonnaministri 15.06.2004 a määrusega nr 73 (RTL 2004, 87, 1362)). Vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on seal keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.
18(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Vastavalt keskkonnaministri 2002. a määrusele nr 58 «Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded kuulub Pirita jõgi ka lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Pirita jõe osad (Pirita jõe hoiuala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala) kuluvad Natura 2000 nimistusse. Allolevas tabelis on toodud Keskkonnaregistrile tuginedes Jõelähtme vallas olevad või sellega puutuvad pinnaveekogud. Tabel 10. Jõelähtme valla pinnaveekogud (Keskkonnaregister) Veepeegli Pikkus lisaharudega, Registrikood Veekogu nimi Tüüp pindala, ha km VEE1088700 Aruküla peakraav Peakraav - 9,8 VEE1087900 Jõelähtme jõgi Jõgi - 49,2 Jägala jõgi (Kehra jõgi; ülemjooksul: VEE1083500 Jõgi - 115,8 Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi) Kaberla oja VEE1083100 Oja - 18 (Kaberneeme oja) VEE1400032 Klaukse kraav Kraav - VEE1083200 Kodasoo oja Oja - 7,1 VEE1087921 Koogiveski kraav Kraav - VEE1088800 Kostivere peakraav Peakraav - 5,8 VEE1089100 Kroodi oja Oja - 5,2 Linnamäe paisjärv VEE2024510 Paisjärv 31,1 - (Linnamäe veehoidla) VEE2024520 Lundi paisjärv Paisjärv 0,6 - Maajärv Looduslik VEE2000600 2,4 - (Rammusaare järv) järv VEE1089001 Madikse kraav Kraav - - VEE1088900 Männimäe peakraav Peakraav - 2,6 VEE2006170 nimetu Tehisjärv 8,1 - VEE2005960 nimetu Tehisjärv 3 - VEE2006140 nimetu Tehisjärv 6,5 - VEE2005990 nimetu Tehisjärv 13,8 - VEE2001410 nimetu Tehisjärv 2,6 - VEE2005970 nimetu Tehisjärv 5,3 - VEE2005980 nimetu Tehisjärv 2,7 - VEE2005940 nimetu Tehisjärv 5,7 - VEE2005930 nimetu Tehisjärv 36,9 - Looduslik VEE2006300 nimetu 1,1 - järv VEE2006150 nimetu Tehisjärv 1,1 - VEE2005950 nimetu Tehisjärv 28,5 - VEE2006160 nimetu Tehisjärv 2,4 - VEE2006260 nimetu Tehisjärv 1,3 - VEE4100100 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4300200 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4406600 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4406700 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4500100 (nimi teadmata) Allikas - -
19(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Veepeegli Pikkus lisaharudega, Registrikood Veekogu nimi Tüüp pindala, ha km VEE4500200 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4512300 (nimi teadmata) Allikas - - VEE4500300 (nimi teadmata) Allikas - - VEE1089200 Pirita jõgi Jõgi - 116,7 Raasiku-Anija VEE1087800 peakraav (Kihmla Peakraav - 11,6 kraav) Rammusaare laht Looduslik VEE2000500 (Rammusaare järv) 1,3 - järv (Rammusaare järv) VEE1092800 Saha peakraav Peakraav - 5,4 VEE1092700 Soodevahe peakraav Peakraav - 4,4 Suurlageda oja (Jundi VEE1083400 Oja - 4,9 oja) VEE2024530 Tammiku veehoidla Paisjärv 0,8 - VEE1400081 Uusküla kraav Kraav - - Valkla oja (Tohila, VEE1082800 Oja - 12,5 Tohilka oja) Võerdla peakraav VEE1089000 Peakraav - 5,7 (Kallavere oja)
2.2.6 Tehiskeskkond Jõelähtme vald piirneb Tallinna linnaga, mis on Eesti tähtsaim tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskus. Kõik see loob eelduse Jõelähtme valla majandussektori kasvule. Samuti mõjutab valla arengut oluliselt Tallinn-Peterburi maantee, kui suure liikluskoormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi. Muuga sadam, mille lääneosa külgneb vallaga ning idaosa asub valla territooriumil, tingib mere- ja raudteetransiidi arendamist piirkonnas. Maagaasiga on varustatud Loo ja Kostivere alevikud ja mõlemas töötavad kaugkütte katlamajad maagaasil. Saha külas asub maagaasi jaotusjaam. Jõelähtme vallas asub 10 reoveepuhastit. Jõelähtme vallas asub Tallinna prügila (Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus), mille nõrgvesi suunatakse survetorustikuga puhastamiseks Tallinna linna reoveepuhastisse. Potentsiaalsed reostusallikad on alljärgnevad: 1) AS HKSCAN Etonia (endine AS Tallegg) tootmisettevõtted Loo alevikus ning Saha ja Tellivere kanalad; 2) OÜ Kikas; 3) OÜ Lunden Food; 4) OÜ Lindström pesumaja Loo alevikus; 5) AS Aatmaa Koplimetsa loomafarm; 6) AS Haljava loomafarm Haljava ja Sambu külades; 7) Maardu põhja ja lõuna fosforiidi karjäärid; 8) Jõelähtme ja Saha asulate kalmistud; 9) Loo ja Kostivere asulate suletud prügilad; 10) Tallinna linna prügila; 11) Naftasaaduste hoidmisehitised, Maardu ja Muuga piirkonnas; 12) Kütusetanklad ja katlamajade kütusemahutid Kostivere ja Loo asulates; 13) Raudtee Loo, Maardu ja Muuga asulate ning Muuga sadama ja Uusküla piirkonnas; 14) Vallas asuvad 10 reoveepuhastit (Haljava, Jägala Golf, Kostivere, Maardu, Neeme, Saha, Tellivere, Muuga HPJ, Jõeveski, AS Muuga Betoonelement).
20(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade
2.3.1 Lühiülevaade Jõelähtme vald asub Ida-Harjumaal. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Soome lahega. Pikk rannajoon on kääruline, seda liigendab mitu poolsaart (Tahkumäe ja Koljunuki neem, Ihasalu ja Kaberneeme poolsaar) ja Soome lahe väikelahte (Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga). Valda kuuluvad ka väikesaared: Rammu (102,6 ha), Laiakari (0,2 ha), Allu (1,6 ha), Koipsi (34,3 ha), Rohusi (12,5 ha), Umblu (1,6 ha), Väike- ehk Põhja-Malusi ja Suur- ehk Lõuna-Malusi (3,1 ja 7,0 ha) ning Vahekari (0,6 ha). Idas piirneb Jõelähtme vald 18 km ulatuses Kuusalu vallaga ja 8 km ulatuses Anija vallaga; lõunas 20 km ulatuses Raasiku vallaga; lõunas ja läänes 8 km ulatuses Rae vallaga; läänes 3 km ulatuses Tallinna linnaga, 1 km ulatuses Viimsi vallaga ja 22 km ulatuses Maardu linnaga. Pindala: 211 km2. Kuna Jõelähtme vald asub Tallinna lähitsoonis, siis Jõelähtme valla elanikkonna kujunemist on suuresti mõjutanud Tallinna linn. Jõelähtme valla elanike arvu muutuste dünaamikas avalduvad Tallinna lähitsoonile iseloomulikud tendentsid. Jõelähtme valla elanike arv 2017.aastal oli Statistikaameti andmetel 6219. Alljärgnevast tabelist on näha elanike arv alates aastast 2007 ning prognoos lähiaastateks: Tabel 11. Jõelähtme elanike arv ja prognoos aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Jõelähtme valla 6 150 6 290 6 360 6 588 6 588 6 534 6 547 6 095 6 219 6 341 elanike arv (STAT RV0282) Muutus võrreldes 180 140 70 228 0 -54 13 -452 124 122 eelmise aastaga Suhteline muutus, % 2,93% 2,23% 1,10% 3,46% 0,00% -0,83% 0,20% -7,42% 1,99% 1,92% aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Harjumaa elanike 577 033 578 391 579 653 580 806 581 995 583 040 583 875 584 566 585 139 585 139 arv (STAT RV092) Muutus Harjumaal, % 0,26% 0,23% 0,22% 0,20% 0,20% 0,18% 0,14% 0,12% 0,10% 0,00% Valla elanike prognoos 6341 6356 6370 6383 6396 6407 6416 6424 6430 6430 Uusküla püsielanike arvu prognoos 385 386 387 388 389 390 391 391 391 391
Hooajalised elanikud 654 653 652 651 650 649 648 648 648 648 Uusküla elanike prognoos kokku 1039 1039 1039 1039 1039 1039 1039 1039 1039 1039 Alus – Statistikaameti andmebaasid RV0282 ja RV09 Tabel 12. Jõelähtme valla elanike jagunemine asusutusüksuste vahel Asula 2017 2018 Aruaru küla 80 77 Haapse küla 62 62 Haljava küla 149 152 Ihasalu küla 71 80 Iru küla 351 349 Jõelähtme küla 110 108
21(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Asula 2017 2018 Jõesuu küla 63 63 Jägala küla 116 123 Jägala-Joa küla 17 17 Kaberneeme küla 124 118 Kallavere küla 106 107 Koila küla 18 19 Koipsi küla 1 3 Koogi küla 135 136 Kostiranna küla 46 43 Kostivere alevik 729 727 Kullamäe küla 12 10 Liivamäe küla 299 325 Loo alevik 2 017 2057 Loo küla 30 34 Maardu küla 144 145 Manniva küla 95 98 Neeme küla 274 292 Nehatu küla 21 25 Parasmäe küla 57 62 Rammu küla 0 3 Rebala küla 170 162 Rohusi küla 0 3 Ruu küla 101 99 Saha küla 135 141 Sambu küla 22 21 Saviranna küla 101 103 Uusküla 390 401 Vandjala küla 39 42 Võerdla küla 12 35 Ülgase küla 96 99 valla täpsusega 26 Kokku 6 219 6 341
Tabel 13. Demograafiline tööturusurveindeks Jõelähtme vallas
Rahvastik Rahvastik Demograafiline Aasta Rahvaarv vanuses 5-14 vanuses 55-64 tööturusurveindeks 2010 6 290 660 680 0,98 2011 6 360 680 690 0,98 2012 6 588 738 770 0,96 2013 6 588 755 778 0,97 2014 6 534 786 797 0,99 2015 6 547 800 824 0,97 2016 6 095 777 771 1,01 2017 6 219 823 799 1,03 Alus - Statistikaameti andmebaas RV06
22(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Demograafiline tööturusurveindeks näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14- aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhet. Tabelist nähtub, et Jõelähtme vallas, kus indeks on ühe juures, siseneb järgmisel kümnendil tööturule umbes sama palju inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Jõelähtme valla demograafilist olukorda võib lugeda positiivseks. Tabel 14. Registreeritud töötud Jõelähtme vallas aastatel 2013-2017 Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 Registreeritud töötute arv 111 82 92 99 106
Ettevõtlus Loo alevikus on suuremad eraettevõtted AS HKSCAN Estonia (endine AS Tallegg), kes lisaks tegutseb ka Saha külas ja AS Lindström, kes tegeleb rõivaste ja vaipade puhastamisega. Lisaks ülalnimetatutele paikneb Loo alevikus rida väiksemaid ettevõtteid, kes tegutsevad kaubanduse, teeninduse (s.h. soojatootmine), puidutöötlemise, masinaehituse valdkonnas. Iru külas asub Iru Tööstuspark, kuhu tänaseks on kolinud Hawaii Express oma tootmis- teenindusbaasiga,EU GIG, Viamer Grupp OÜ, Overok Kinnisvara, Logistika Pluss OÜ. Lähiaastatel võib oodata Iru Tööstuspargis ettevõtluse hoogustumist, kuna infrastruktuur on tänaseks valminud. Uusküla küla põhjaosas paikneb Muuga sadama idakompleks. Muuga sadamas asub Muuga tööstuspark, mille territoorium asub kokku 75 hektaril. Sadamas asub söeterminaal, vabatsoon ja raudteejaam. Sadama piirkonda on rajatud pandipakendite kogumiskeskus, betoonitehas ja veduridepoo. Haljava külas asub taime- ja loomakasvatusega tegeleva OÜ Haljava loomafarm.
2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad ja prognoos OÜ Loo Vesi olemasolevad kliendid aastal 2017 on esitatud alljärgnevas tabelis Tabel 15. ÜVK kliendid
Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Klientide sh Asutused arv korrusmaja Asutused Klientide sh Küla nimetus Elanikud ettevõtted kokku d Elanikud ettevõtted arv kokku korrusmajad Aruaru küla 12 1 13 Haljava küla 9 1 11 1(24 krt) 9 1 11 1 (24 krt) Iru küla 181 11 192 154 13 167 Jõelähtme 1 2 1 Jägala küla 1 1 Kaberneeme 54 3 57 Kallavere 9 9 7 7 Kostivere 69 19 99 11(272 krt) 37 9 56 10 (264 krt) Liivamäe 122 122 123 123 Loo alevik 192 40 250 18(828 krt) 191 34 243 18 (828 krt) Ilumäe, Lagedi 36 37 1(6 krt) 25 26 1 (6 krt) Maardu küla 1 3 2 (19 krt) 2 2 (19 krt) Manniva küla 10 10 Neeme küla 139 7 147 1(12 krt) 101 7 109 1 (12 krt)
23(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Klientide sh Asutused arv korrusmaja Asutused Klientide sh Küla nimetus Elanikud ettevõtted kokku d Elanikud ettevõtted arv kokku korrusmajad Nehatu küla 9 9 Rebala küla 12 12 Saha küla 14 1 15 Uusküla 208 1 209 6 6 Võerdla küla 5 5 Ülgase küla 30 Manniva Golf 20 15 35 20 15 35 Suuremad ÜVK teenuseid tarbivad ettevõtted asuvad Loo alevikus – sh AS HKSCAN Estonia (endine AS Tallegg), OÜ Kikas, OÜ Lindström jms.
Järgneva 12 aasta jooksul on planeeritud rajada võimalus liituda ÜVKga alljärgnevas tabelis esitatud mahus: Tabel 16. Planeeritud liitumispunktid I etapp II etapp Kokku Era Äri-Asutus Kokku Era Äri-Asutus Veevarustus 1 Loo alevik 22 0 2 Kostivere alevik 8 5 12 9 0 0 3 Uusküla 102 102 0 6 Neeme küla 0 44 9 Haljava küla 0 0 10 Saha küla 0 0 11 Kaberneeme küla 0 46 46 12 Jägala küla 0 0 13 Jõelähtme küla 77 0 119 116 12 59 50 0 Kanalisatsioon 1 Loo alevik 10 10 0 2 Kostivere alevik 44 40 17 13 3 Uusküla 375 375 0 6 Neeme küla 0 44 9 Haljava küla 0 0 10 Saha küla 0 0 11 Kaberneeme küla 0 0 12 Jägala küla 0 0 13 Jõelähtme küla 7 6 1 0 436 431 18 17 4 0 Esmaselt on oodata ÜVK tarbijate suurenemist Kostivere alevikus ja Uusküla külas. Uusküla ÜVK süsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine on planeeritud aastatel 2019-2020 EL Ühtekuuluvusfonid toetusel. Kostiveres toimub ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine kahes etapis, mis mõlemad on ette nähtud arendamise kava prioriteetses programmis:
24(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
- Kostivere ÜVK I etapp viiakse ellu juba 2018 aastal KIK veeprogrammi toel; - Kostivere ÜVK II etapi elluviimine planeeritud aastatel 2020-2021.
2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime Euroopa Komisjoni juhendmaterjal “Guidance on the Methodolgy for carrying out Cost-Benefit Analyses” Working document No 4 ütleb, et vee ja kanalisatsiooniteenuse osakaal keskmisest leibkonna sissetulekust ei tohiks ületada 4%. Lisaks tuleb arvesse võtta kas sotsiaalselt vähemkindlustatud (paljulapselised pered, pensionärid, töötud jne) elanike gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel1. 2016.a oli leibkonnaliikme netosissetulek kuus kogu Eestis 633 € ning Harjumaal 737 €. Harjumaal ilma Tallinnata oli keskmine leibkonnaliikme netosissetulek 714 €, mis peaks olema lähedane ka Jõelähtme valla elanike leibkonnaliikme sissetulekule. Kuna sissetulekute prognoosi aluseks on struktuurifondide koduleheküljel esitatud pikaajaline Eesti keskmise palgakasvu prognoos, siis on sotsiaalsetel põhjustel tariifiprognoos koostatud selliselt, et teenuse kulukuse tase Jõelähtme vallas jääb alla 4% prognoositud tarbimisel, keskmise leibkonnaliikme sissetulekust. Jõelähtme vallas moodustavad kulutused ühisveevärgi teenustele maksimaalselt 1,5% leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust. Alljärgnevas tabelis on toodud kogu perioodi näitajad teenuse kulukusele. Tabel 17. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasus Taskukohasus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2025 2026 2027 2028 2029 Ühisveevärgi teenuste % majapidamiste 0,9% 0,9% 0,9% 0,9% 1,0% 1,1% 1,5% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% netosissetulekust Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 714 735 752 772 792 811 861 885 909 934 959 (eurot/kuus)
2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine OÜ Loo vesi esitab vee ja kanalisatsiooniteenuste hinnad kinnitamiseks Konkurentsiametile. Senini on moodustanud ühisveeväärgiteenuste osakaal sissetulekust ainult 0,9% ning selle tõttu ei ole esinenenud arvete tasumata jätmist. Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 2017. aastal oli 492 eurot, mis moodustab ettevõtte vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise käibest 0,06%. Seoses tariifide tõusuga prognoositakse ebatõenäoliselt laekvate arvete provsijoniks 1% vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise käibest.
2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon Väljapumbatava ja müüdud vee kogustest asumite lõikes annab ülevaate alljärgnev tabel. Samas nähtub ka veekadude (arvestamata vee) osakaal, mis on arvutatud müüdud vee koguseid aluseks võttes.
1 Guidance on the Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis. Working document no 4. August 2006. lk.16.
25(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 18. Väljapumbatud ja müüdud vesi Jõelähtme valla asulates 2017.aastal Pumbatud Müüdud Arvestamata vesi Asula nr Asula (m3/a) (m3/a) (m3/a) % 1 Loo alevik 252 612 223 813 28 799 11% 2 Kostivere alevik 40 260 24 544 15 716 39% 3 Uusküla 13 583 4 731 8 852 65% 4 Iru küla 23 212 20 652 2 560 11% 5 Liivamäe küla 6 Neeme küla 20 652 12 718 7 934 38% 7 Rebala küla 3 055 334 2 721 89% 8 Maardu küla 1 340 1 264 76 6% 9 Haljava küla 3 908 2 862 1 046 27% 10 Saha küla 487 450 37 8% 11 Kaberneeme küla 7 629 2 690 4 939 65% 12 Jägala küla 36 36 13 Jõelähtme küla 1 332 548 784 59% 14 Kallavere küla 410 15 Manniva küla 6 669 3 210 3 459 52% 16 Ülgase küla 3 996 3 552 444 11% 17 Aruaru küla 1 867 752 1 115 60% 18 Võerdla küla 428 192 236 55% 19 Nehatu küla 815 501 314 39% OÜ Loo Vesi poolt 2017.aastal müüdud kanalisatsiooniteenus on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabelis esitatud ka infiltratsiooni ühiskanalisatsioonisüsteemi. Tabel 19. Reoveekogused ja infiltratsioon Olemasolev Asula Asula 3/d) Infiltratsioon nr Reoveekogus (m Era Jur. Kokku (m3/d) % 1 Loo alevik 237 328 565 127 41% 5 Liivamäe küla 2 Kostivere alevik 52 5 57 38 40% 3 Uusküla 0 0 0 0 40% 4 Iru küla 35 12 47 30 40% 6 Neeme küla 20 0 20 13 40% 8 Maardu küla 3 0 3 2 40% 9 Haljava küla 8 0 8 5 40% 10 Saha küla 0 1 1 1 40% 13 Jõelähtme küla 0 0 0 0 40% 14 Kallavere küla 0 0 0 0 40% 15 Manniva küla 4 4 8 5 40% 19 Nehatu küla 0 4 4 3 40% 357 355 712 224 Infiltratsiooni suuruse ja osakaalu arvutuses Lool ja Irus, kus reovesi juhitakse puhastamiseks Tallinna reoveepuhastile, on aluseks reaalselt mõõdetud reovee kogused. Teistes asumites reoveepuhastisse suunatud reovee kogus mõõdetud ei ole ning täpne ülevaade infiltratsiooni mahtudest puudub ning tekelikkuses võib see väiksemates külades isegi suuremaks osutuda.
26(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel
Jõelähtme valla osalus ÜVK arendamisel sõltub eelkõige valla eelarvestrateegiast. Investeeringud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ajakohastamiseks on suhteliselt kallid ning üldjuhul vee-ettevõte omavahenditest suuremaid projekte ellu viia järgneval 12 aastal ei suuda, vaid vajab selleks toetust (vt ka finantsanalüüs alapunktis 6). Uusküla projekti elluviimisel on kavandatud Jõelähtme valla poolset finantseerimist (OÜ Loo Vesi omakapitali suurendamine) 320 000 eurot 2020. aastasse. II etapi ÜVK arenduste finantseerimise vajadus omavalitsuse poolt selgub projektide elluviimise käigus.
27(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID
3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Jõelähtme valla vee-ettevõtjale OÜ Loo Vesi kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:
- Loo alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon; - Kostivere alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon - Uusküla külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Iru külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Liivamäe külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Neeme külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Rebala külas – veevarustus; - Maardu külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Haljava külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Saha külas – veevarustus (kanalisatsioon vaid linnufarmil); - Kaberneeme külas – veevarustus; - Jägala külas – veevarustus; - Jõelähtme külas – veevarustus; - Kallavere külas – veevarustus ja kanalisatsioon; - Manniva külas – veevarustus; - Ülgase külas – veevarustus; - Aruaru külas – veevarustus; - Võerdla külas – veevarustus; - Nehatu külas – veevarustus. Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks kehtis 2018 juuli seisuga Jõelähtme vallas 12 vee erikasutusluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla/ Põhja regiooni poolt: Tabel 20. Vee erikasutusload Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp L.VV/328479 Sillaotsa II elektri- ja veeühistu, 80123739 02.12.2016 31.12.2042 L.VV/328365 AS Coal Terminal, 10921416 01.01.2017 31.12.2038 Majaomanike Mittetulundusühistu Kullamäe-I, L.VV/328351 01.11.2016 31.12.2042 80066898 L.VV/327459 OÜ Loo Vesi, 10451270 01.04.2016 L.VV/325365 Viimsi Vesi AS, 10461699 18.08.2015 09.12.2038 L.VV/324974 AS EGCC, 10872617 01.07.2014 L.VV/324968 Koogitükk MTÜ, 80184793 01.10.2014 L.VV/324778 Lagedi Mõis OÜ, 10952256 12.06.2014 11.06.2019 L.VV/324442 AS Muuga Betoonelement, 11231808 13.03.2014 12.03.2019 L.VV/323643 AS Eesti Raudtee, 11575838 01.10.2013 30.09.2018 L.VV/323088 AS Eesti Raudtee, 10449273 01.09.2013 31.08.2018 Sillaotsa II elektri- ja veeühistu tegeleb elamurajooni (kuni 46) elamute veega varustamisega puurkaevust. AS Coal Terminal tegeleb kinnisvara üürileandmisega ja käitusega, ettevõte on pankrotis. Majaomanike Mittetulundusühistu Kullamäe-I tegeleb aiandus- ja suvilaühistute jms haldusega: suvisel perioodil ca 43 kinnistu majandusjoogiveega varustamine, püsivalt 7 majapidamist. - OÜ Loo Vesi tegeleb Jõelähtme valla territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse pakkumisega. - Viimsi Vesi AS tegeleb veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine Viimsi vallas - AS EGCC omab Jägala-Jõesuu puhke- ja spordikompleksi - Koogitükk MTÜ omab Harjumaal Jõelähtme vallas Koogi külas tehnovõrke ja kinnistuid, sh Jõeveski 11 kinnistul asuvat reoveepuhastit. - Lagedi Mõis OÜ tegeleb ratsahobuste kasvatusega, aretamisega ja treenimisega.
28(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
- AS Muuga Betoonelement tegeleb raudbetoonelementide tootmisega. - AS Eesti Raudtee tegeleb Jõelähtme vallas rongide sorteerimine edasisaatmiseks Muuga sadamasse või Viimsisse, vedurite ekipeerimine tehnohooldusega. - OÜ Haljava tegeleb taime- ja loomakasvatusega: lüpsikari 235, noorkari 240, töötajaid 15. ÜVK teenusega liitunud elanike arvu ja osakaalu asula kogu elanike arvust iseloomustab allolev tabel. Tabel 21. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv Elanike Ühisveevarustuse Ühiskanalisatsiooniga Asula arv* ühendatud elanikud** ühendatud elanikud** in in %*** in %*** Loo alevik 1896 2634 139% 2 604 137% Liivamäe küla 284 303 107% 305 107% Kostivere alevik 739 846 114% 766 104% Uusküla 383 516 135% 15 4% Iru küla 358 449 125% 382 107% Neeme küla 269 374 139% 280 104% Rebala küla 173 30 17% 0 0% Maardu küla 149 82 55% 82 55% Haljava küla 146 47 32% 47 32% Saha küla 143 35 24% 0 0% Kaberneeme küla 122 134 110% 0 0% Jägala küla 121 0 0% 0 0% Jõelähtme küla 112 35 31% 0 0% Kallavere küla 100 22 22% 17 17% Manniva küla 91 74 82% 50 55% Ülgase küla 91 74 82% 0 0% Aruaru küla 82 30 36% 0 0% Võerdla küla 80 12 16% 0 0% Nehatu küla 23 22 97% 0 0% Märkusi: *- Eesti Statistikaamet 2018_rahvaarv_asutusyksustes **-ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). ***-Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt
3.2 Tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevõtukoht peab üldjuhul tagama veekoguse võtmise vooluhulgaga 10 l/s 3 tunni jooksul (ehk mahuliselt 108m³). Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Üldjuhul ei tohiks tiheasustuspiirkonnas tuletõrje veevõtukoht (kas hüdrant, mahuti või looduslik veevõtukoht) jääda ehitisest kaugemale kui 100 m, kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib see vahemaa olla kuni 150 m. Lähtuvalt soovitustest, ei tohiks joogivesi reservuaaris ilma veevahetuseta seista üle 10 tunni. Seega väikeasulates ei ole võimalik kasutada normidele vastavaks tuletõrjeveevõtuks ühisveevõrgule paigaldatud hüdrante ning tuletõrje veevarustus tuleb lahendada eraldiseisvate mahutite või looduslike veevõtukohtade abil. Jõelähtme valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas tuletõrje veemahutite, hüdrantide ja/või looduslike veevõtukohtade baasil.
29(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Allolevates tabelites on antud ülevaade vallas asuvatest tuletõrjehüdrantide ja -veevõtukohtade asukohtadest. Hüdrandid, mahutid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele. Tabel 22. Jõelähtme valla tuletõrjevee süsteemid Looduslikud Asula Hüdrandid (tk) Veevõtumahutid (kpl) veevõtukohad (tk) Loo alevik 26 7 Liivamäe küla 1 Kostivere alevik 3 (surve pole tagatud) 7 (seisukord teadmata) 2 (külmumisoht talvel) Uusküla 15 Iru küla 22 Neeme küla 19 1 1 (külmumisoht talvel) Rebala küla 1 (külmumisoht talvel) Maardu küla 1 (külmumisoht talvel) Haljava küla 2 (külmumisoht talvel) Kaberneeme küla 8 3 Jägala küla 1 Jõelähtme küla 1 Kallavere küla 1 Võerdla küla 1 Nehatu küla 1
3.3 Sademeveekanalisatsioon
Üldiselt toimub Jõelähtme valla asulates sademevee juhtimine haljasaladele või olemasolevatesse kraavidesse, ojadesse ja jõgedesse. Sademeveekanalisatsioon on rajatud Iru, Loo, Neeme, Kaberneeme ja Kostivere asulates: - Loo alevikus on sademeveekanalisatsioon rajatud Saha tee piirkonda, kust see juhitakse kraavide abil Pirita jõkke; - Iru külas on sademeveekanalisatsioon Ämma tee piirkonnas, kust see juhitakse kraavide abil Pirita jõkke; - Neeme külas, Metsamarja elamupiirkonnas, on rajatud ca 1 km sademeveetorustikku, mis suubub Jõesuu lahte. - Kaberneeme külas, Karikalda teel, on rajatud ca 0,3 km sademeveetorustikku, mis suubub Kaberneeme lahte lahte. - Kostivere korruselamute piirkonna kanalisatsioonisüsteem on osaliselt ühisvoolne, seetõttu jõuab sademevesi kanalisatsioonipuhastisse.
30(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade
3.4.1 Loo alevik Loo alevikus osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Loo aleviku põhjaosa kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Ülejäänud Loo alevikust paikneb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Loo alevik kuulub keskkonnaministri poolt kinnitatud Tallinn ja ümbrus reoveekogumisalasse. Tabel 23. Loo alevikus asuva reoveekogumisala andmed
Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Tallinn ja ümbrus 16 329.5 ha RKA0370010 498 360 Üle 2000 ie
Alevikus elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 1896 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 2634 (139%) ja ühiskanalisatsiooniga 2 604 (137%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt.
3.4.1.1 Veevarustus
Loo alevikus on kolm eraldiseisvat ühisveevärgi süsteemi. Kõige suurem süsteem hõlmab asula keskosa, mida varustavad 4 veehaaret. Eraldiseisvad süsteemid on Ilumäe eramupiirkonnas ja Saha kanalate piirkondades (2 tk). Loo aleviku keskasula veevõrgust varustatakse veega ka Liivamäe küla tiheasustusalasid, kus on veega liidetud 303 inimest. Saha kanalate veevõrgust varustatakse veega Saha küla Miku tee elamukinnistuid (35 inimest).
3.4.1.1.1 Puurkaev-pumplad
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 20 puurkaevu, millest 12 kuuluvad Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.
31(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 24. Loo ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Puurkaev Loo "Keskuse Loo "Keskuse Loo "Keskuse Loo "Linströmi Loo "Linströmi Loo "Proteiini" Loo Loo Saha kanalate Saha kanalate Lagedi elamute Nimetus: Lagedi mõisa III" II" I" II" I" (reservis) "Spordihoone" "tööstustsooni I" I III (reservis) Puurkaevu katastri nr: 16757 880 879 878 14114 4650 882 969 1003 968 965 893 Puurkaevu passi nr: 1036 4342/3 4342/2 4342/1 333 6391 4462 4462 1971 2900 3676 5067 Puurkaevu puurimise aasta: 2003 1977 1977 1977 1997 1991 1977 1965 1967 1970 1974 1981 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca O-Ca O-Ca O-Ca V2gd O-Ca O-Ca O-Ca V2gd O-Ca O-Ca O-Ca Puurkaevu sügavus (m): 46,7 60 60 60 160 53 63 63 184 57,3 65 65 Puurkaevu 10 40 25 30 50 50 50 50 50 50 15 10 sanitaarkaitseala: tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud ei ole tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 6 000 41 700 39 500 39 200 81 000 36 400 - 58 000 86 000 4 300 9 500 6 000 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 4 505 2 704 19 624 21 968 63 646 35 408 0 57 417 47 457 3 070 6 177 - Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2014 1977 1992 1970 2016 2006 1985 Rekonstrueeritud: 2010 2016 Puhastusseade: puudub puudub puudub
Raua- ja Raua- ja Raua ja Raua- ja Raua- ja Raua- ja mangaanieraldussüsteem (EURA mangaaniärastuss mangaaniärast mangaaniärast tüüp ja mark mangaanieraldusfilter mangaanieraldussüsteem IRA 900 Duplex) üsteem (EURA usfilter F 40 usfilter F 50 PX F 40 PX TWIN (EURA IRA 900 Duplex) IRA 900 Duplex) GS TWIN Duo
tootlikus (m3/h) 3,2 15 15 2,1 3,2 II astme pumpla: puudub puudub puudub puudub puudub pumpade arv 3 2 2 2 Grundfos Grundfos CR15- - mark Grundfos CR15-5 GrundfosCR32-3 CR32-3 04 - vooluhulk (m3/h) 3x17 2x30 2x30 3x17 - tõstekõrgus (m) 70 44 44 56 mahuti(te) maht (m3) 150 2x75 150 150 Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 150 150 50 300 150 300 300 Seisukorra hinnang Hoone hea hea hea rahuldav hea hea rahuldav rahuldav Mahuti(d) puudub hea hea puudub rahuldav hea puudub puudub puudub Seadmed ja torustik hea hea hea rahuldav hea hea hea hea Elekter-automaatika hea hea hea rahuldav hea hea rahuldav rahuldav
32(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Loo alevikus on kolm eraldiseisvat ühisveevärgi süsteemi. Asula keskosa veesüsteemi kuulub Loo Linströmi, Loo Keskuse, Tööstustsooni I ja Spordihoone veehaarded. Eraldiseisvad süsteemid on Ilumäe eramupiirkonnas ja Saha kanalate piirkondades (2 tk). Liivamäe küla elurajoon saab oma vee Loo aleviku keskosa süsteemist, Saha küla Miku tee kinnistud Saha kanalate veesüsteemist. Loo Linströmi veehaare koosneb kahest puurkaevust nr 14114 ja nr 4650. Pumpade tööle rakendamine toimub veereservuaari paigaldatud nivooandurite järgi: Puurkaevu nr 4650 kasutamise režiim on projekteeritud tootlikkusele 7 m³/h ning puurkaevu suurim lubatud tootlikkus on kuni 7-8 m³/h, pumba paigaldamisega kuni 20 meetri sügavusele. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,35 mg/l 14.03.2017) ning hägususe (0,8 NHÜ 14.03.2017) ja värvuse (9mg/l Pt 14.03.2017) osas. Puurkaev nr 14114 on rajatud olemasoleva puurkaev-pumpla hoone kõrvale. Kaevu päis paikneb 1,5 meetri läbimõõduga rõngastest muldesse paigaldatud kaevus. Süvaveepump on paigaldatud 90 meetri sügavusele ning pumba tootlikkuseks kuni 25 m³/h. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,34 mg/l 14.03.2017), mangaanisisalduse (0,076 mg/l 14.03.2017) ja värvuse (6mg/l Pt 14.03.2017) osas. Loo Keskuse veehaare koosneb kolmest puurkaevust nr 878, 879 ja 880. Puurkaevupumpade juhtimine toimub veereservuaari paigaldatud nivooandurite järgi. Nende kõigi puurkaevude kasutamise režiim on pumba paigaldamisega kuni 55 meetri sügavusele projekteeritud tootlikkusele kuni 12 m³/h. Puurkaevu nr 878 vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (25.11.2015 analüüs KL2015/V49976K). Puurkaevu nr 879 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse osas (0,350 mg/l, 07.06.2016) osas. Puurkaevu nr 880 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,275 mg/l, 25.11.2015) ja hägususe (3,7 NHÜ, 25.11.2015) osas. Tööstustsooni I puurkaevupumba juhtimine toimub veereservuari paigaldatud nivooandurite järgi. Puurkaev 1003 on rajatud puurkaev-pumpla hoone kõrvale. Kaevu päis paikneb 1,5 meetri läbimõõduga rõngastest muldesse paigaldatud kaevus. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,255 mg/l 14.03.2017), mangaanisisalduse (0,059 mg/l 14.03.2017) ja värvuse (8mg/l Pt 14.03.2017) osas. Spordihoone puurkaev nr 969 kasutamise režiim soovitati reguleerida tootlikkusele kuni 7 m³/h, kuna suurema toodangu juures võib kaasneda veega peenikest liiva. Puurkaevupumba juhtimine toimub reservuaari paigaldatud nivooanduri järgi. Vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (14.03.2017 analüüs KL2017/V61554K). Puurkaevu ümber puudub nõuetekohase ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitseala on võimalik muuta vastavalt keskkonnaministri määrusele. Loo Keskuse, Lindströmi ja Tööstustsooni puurkaevpumplatesse on paigaldatud raua- ja mangaanieraldussüsteem. Rauaeraldus toimub filtripaakides ja põhineb oksüdatsioonil ja filtratsioonil. Vesi juhitakse läbi filtrite süvaveepumba poolt tekitatava rõhuga. Valitud on kahe filtripaagiga veetöötlussüsteem, mis koosneb lisaks staatilisest mikserist, kompressorist, pesuveepumbast, filtrisüsteemi kontrollautomaatikast ja filtrimaterjalist. Filtrisüsteem on ette nähtud raua ja mangaani eemaldamiseks. Koos eelnevate ühendite eraldusega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Toorvett tuleb eeloksüdeerida. Seda viiakse läbi filtripaakide ees asuva staatilise mikseri sisendil suruõhu juhtimisega vette, milleks on ette nähtud õlivaba kompressor. Mikseris toimub vee ja õhu ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisega toimub ka mangaanieraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse filtripaakide peal asuvate õhueraldusventiilide abil. Filtripaagis asuv katalüütiline materjal põhineb mangaandioksiidil ja töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina, võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega ning parandades mangaani eralduvust veest. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm osakesed. Filtrite pesu on ette nähtud töödeldud vee reservuaaridest võetava veega. Kõikide asula keskosa veesüsteemi veehaarete juurde on rajatud II-astme pumplad: Lindströmi pumplas asuvad kaks survetõstepumpa, sagedusmuundur, automaatika, veetöötlus ja mahutid. Mahutid on ehitatud betoonist ning paigaldatud pumpla hoonesse. Keskuse pumplas asuvad kolm survetõstepumpa ja mahuti. Mahuti on ehitatud betoonist ning paigaldatud pumpla hoone kõrval muldesse.
33(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tööstuse pumplas asuvad kaks survetõstepumpa, veetöötlusseadmed ja kaks mahutit. Esimene mahuti (150 m³) on ehitatud pumpla hoonesse. Teine mahuti (300 m³) on ehitatud pumpla kõrvale muldess. Suurem mahuti on 3-sektsiooniline ning ei ole enam kasutuses. Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab asula ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Lunden Food OÜ veesisend, Loo keskkool, Loo lasteaed ja Loo tee 11 eramu. Joogivee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Ilumäe piirkond varustatakse veega Lagedi Mõisa puurkaev-pumplast (16757). Vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (15.03.2017 analüüs KL2017/V61603K). Puurkaevu ümber on tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala, raadiusega 10m. Puurkaevupumba juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. Pumplas asuvad ka veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Ilumäe tee 9 asuv eramu. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest. Loo alevikus asuvat nn Saha piirkonda varustatakse veega Saha kanalate I ja III puurkaev-pumplatest (968 ja 965). Ainult tootmishooneid veega varustava puurkaevu nr 965 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,26 mg/l 21.03.2017) osas. Puurkae- pumplasse on paigaldatud veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Puurkaevu ümber on tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala, raadiusega 15m. Lisaks tootmishoonetele ka Saha küla Miku tee kinnistud veega varustava puurkaevu nr 968 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (1,490 mg/l, 15.11.2016), hägususe (93 NHÜ, 15.11.2016) ja värvuse (7 mg/l PT, 15.11.2016) osas. Puurkae- pumplasse on paigaldatud veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Puurkaevu ümber on tagatud nõuetekohane sanitaarkaitseala, raadiusega 50m.
3.4.1.2 Kanalisatsioon
Loo keskasula, sh ka Liivamäe küla elurajooni kanalisatsioon juhitakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonivõrku. Ilumäe eramupiirkonna reoveed puhastatakse Loo asulas asuvas Saha reoveepuhastis.
3.4.1.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Loo keskasula, sh ka Liivamäe küla elurajooni, kanalisatsioon juhitakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonivõrku 12 pumpla abil. Ilumäe kanalisatsioon juhitakse Saha reoveepuhastisse ühe pumplaga. Loo asula kanalisatsioonisüsteemi pumplate ülevaade on toodud allolevas tabelis.
34(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 25. Loo kanalisatsioonipumplate andmed Loo Loo Asula Loo Loo Loo Loo Loo Loo Loo Loo Loo Loo (Liivamäe) (Liivamäe) Pumpla nimi KP Loo-1 KP Loo-2 KP Loo-3 KP Loo-4 KP Loo-5 KP Loo-6 KP Loo-7 KP Loo-8 KP Loo-9 KP Loo-10 KP Loo-11 KP Ilumäe Rajamise aeg 2011 2011 2004 2004 2008 2004 2001 2011 2006 2013 2017 1985 Rek. aeg 2011 2005 Kuja ulatus (m) 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Kogus (tk) 2 2 1 1 2 2 2 1 WILO ABS AFP ABS AFP FLYGT FLYGT ABS MF 404 VXM 10/50 FA08.73- Zenit SMI Mark 0831.1- 1049.A- ABS AFP-530 BIOX 400 BIOX 400 CP3057.181 ABS AFP-530 SP3057.181HT D INOX 150W T17- 200/2 Pumpade M30/4D M90/4D HT andmed 2/22H Q (m³/h) 9 l/s 23,9 l/s 26 26 57 H (m) 9 18,9 12 20 12 17 P1 (kW) 3 9 1,7 1,7 1,6 1,6 1,7 1,7 10,5 1,5 Torustik ja seadmed hea hea hea hea hea rahuldav mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldav hea mitterahuldav Elekter-autom. hea hea hea hea hea rahuldav mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldav hea mitterahuldav Seisukorra Mahuti/ hinnang hea hea hea hea hea rahuldav mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldav hea mitterahuldav teenindusosa Maapealne osa hea hea puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub
35(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.1.2.2 Reoveepuhasti
Asula keskosa kokkukogutud kanalisatsioon puhastatakse AS-le Tallinna Vesi kuuluvas Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Ilumäe eramupiirkonna reoveed puhastatakse Loo asulas asuvas Saha reoveepuhastis. Tabel 26. Loo asulas asuva Saha reoveepuhasti andmed Asula Loo Puhastusjaama nimi Saha Rajatud teadmata Rekonstrueeritud Puhastusseadme tüüp 2 biotiiki pindalaga 640 m2 Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 7,2 Proj. reostuskoormus (ie) 48 Kuja (m) 50 Seisukorra hinnang: Hoone puudub Mahutid puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika puudub Biotiik rahuldav Tabel 27. Loo asulas asuva Saha reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 27.06.2018 (mg/l) Üldlämmastik (Nüld) 45 9,0 Üldfosfor (Püld) 1,5 2,5 Hõljuvaine 25 85 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 40 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Nagu näha, ei vasta Loo asulas asuva Saha reoveepuhasti heitveeväljalasu reostusnäitajad erikasutusloa piirmääradele. Reoveepuhasti kuulub ÜVK arendamise I etapis likvideerimisele. Puhasti heitvee suublaks on Lustimäe kraav. Puhasti kuja ulatus, 50 meetrit, on tagatud. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Reoveepuhastis tekkiv muda viiakse kas AS-le Tallina Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse või AS-le Viimsi Vesi kuuluvasse Muuga reoveepuhastisse.
3.4.2 Kostivere alevik Kostivere alevikus osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kostivere alevik suures osas kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Kostivere reoveekogumisala. Tabel 28. Kostivere reoveekogumisala andmed
Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Kostivere 57 ha RKA0370063 800 Alla 2000 ie
Alevikus elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 739 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 846 (114%) ja ühiskanalisatsiooniga 766 (104%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist
36 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 suurust (2,48 in). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.
3.4.2.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.2.1.1 Puurkaev-pumplad
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 11 puurkaevu, millest 3 kuuluvad Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 29. Loo Vesi OÜ Kostivere ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Puurkaev Kostivere Nimetus: Kooli II puurkaev Kooli I puurkaev (reservis) Puurkaevu katastri nr: 892 891 708 Puurkaevu passi nr: 4988 4987 3907 Puurkaevu puurimise aasta: 1981 1981 1974 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca O-Ca V2vr Puurkaevu sügavus (m): 60 61 150 30 35 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud tagatud tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 39 600 17 600 6 000 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 14 368 25 892 - Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2010-2011 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: puudub tüüp ja mark Raua- ja mangaanieraldussüsteem EURA S 90 Duplex tootlikus (m3/h) 15 II astme pumpla: puudub pumpade arv 3 - mark Grundfos CM15-3 - vooluhulk (m3/h) 20 - tõstekõrgus (m) 40 mahuti(te) maht (m3) 2x75 Hüdrofoor maht ( liitrit ) 150 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) hea puudub Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Aleviku ühisveevarustus toimub ühe süsteemi abil, mis saab toite Kostivere Kooli veehaardest, puurkaev nr 708 on reservis ning see ei ole veevõrguga ühendatud. Kostivere Kooli veehaare võtab vett Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist, millele on iseloomulik kõrge rauasisaldus, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Aleviku puurkaevude veeproovidest selgubki, et puurkaevuvesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (PK891: 0,34 mg/l PK892: 0,23 mg/l 23.03.2017) ja värvuse (PK891: 9mg/l Pt 23.03.2017) osas. Mõlemate puurkaevupumpade juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. Pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteem rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Filtrimaterjalina kasutatakse filtriliiva ja kruusa, oksüdatsiooni efektiivsuse parandamiseks ja raua- ning mangaanieralduse tõhustamiseks ka katalüütilist filtrimaterjali.
37 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Veetöötlusjaamaga samas hoones asub teise astme pumpla ning kaks veemahutit 2x75 m3. Pumplas asub kolm survetõstepumpa. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Kostivere Lasteaed. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.2.2 Kanalisatsioon
Kostivere aleviku kanalisatsioon juhitakse aleviku reoveepuhastisse.
3.4.2.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemis on 4 reoveepumplat. Kostivere kanalisatsioonisüsteemi pumplate ülevaade on toodud allolevas tabelis. Tabel 30. Kostivere kanalisatsioonipumplate andmed Pumpla nimi KP Kostivere-1 KP Kostivere-2 KP Kostivere-3 KP Kostivere-9 Rajamise aeg 1974 1981 1974 2006 Rek. aeg 2015 1980 2007 Kuja ulatus (m) 20 10 20 10 Kogus (tk) 1 1 1 1 ABS Nocchi Biox Mark AS0630.186 Zenit SMI 200/2 WQ 10-10-0,75 400 Pumpade S13/4 andmed Q (m³/h) 57 24 H (m) 17 12 P1 (kW) 1,9 1,5 1,6 Torustik ja seadmed mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldav Elekter-autom. mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldav Seisukorra Mahuti/ hinnang mitterahuldav rahuldav rahuldav rahuldav teenindusosa Maapealne osa puudub puudub puudub puudub
3.4.2.2.2 Reoveepuhasti
Kostivere reoveepuhasti rekonstrueeriti 2009 a, mis sisuliselt tähendas uue puhasti rajamist. Tabel 31. Kostivere reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Kostivere Rajatud teadmata Rekonstrueeritud 2009
Konteiner-biopuhasti Puhastusseadme tüüp BIOFIX BIOCON 1S-210
Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 200 Proj. reostuskoormus (ie) 1000 Kuja (m) 50 Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea
38 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Puhastusjaama nimi Kostivere Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea Puhastusprotsess on kolmeastmeline: 1) Mehaaniline (automaatvõre ja liivapüüduriga); 2) Mehaaniline ja keemiline (keemilise eelsadestamisega ehk kemikaali annustamine + flokulatsioon + sadestus); 3) Bioloogiline (toimub neljaastmelises bioreaktoris, kus kasutatakse uputatud biofiltertehnoloogiat) Puhastusprotsessi käigus tekkinud jääksette veetustamine toimub spetsiaalses kott-tahendis. Peale biopuhastust juhitakse heitvesi biotiiki, mille pindala on ligikaudu 3 000 m². Puhastikompleksi põhikomponentideks on mehaaniline eelpuhastamise sõlm, aeratsiooniblokid, koagulandi doseerimissõlm, jääksette veetustaja, jääksettemahuti aereerimisvalmidusega ja häireedastussüsteem. Kõik põhikomponendid on paigaldatud konteiner-tüüpi rajatisse, mille üldmõõdud on 9,6x3,6x5,8 meetrit. Tabel 32. Kostivere reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 27.06.2018 (mg/l) Üldlämmastik (Nüld) 60 18 Üldfosfor (Püld) 2,0 3,8 Hõljuvaine 35 35 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 1,8 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Reoveepuhasti heitvees ületab üldfosfor aeg-ajalt piirnormi, kuna Kostivere aleviku olemasolev kanalisatsioonivõrk on suhteliselt amortiseerunud ja ballastvee (infiltratsioon, sadevesi) osakaal suur ning seetõttu on olnud vajadus hoida töös ka vana reoveepuhastit, kus puudub aga fosforiärastus. Kogu Kostivere aleviku kanalisatsioonisüsteem on kavas rekonstrueerida arendamise kava I etapis, millega väheneb ka infiltratsioon torustikku ja seega kaob puhastile suuremahuline hüdraulilise koormuse kõikumine ja tekib võimalus vana reoveepuhasti puhastusprotsessist välja jätta. Puhasti heitvee suublaks on Jõelähtme jõgi. Puhasti kuja ulatus on 50 meetrit. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Reoveepuhastis tekkiv muda viiakse kas AS-le Tallina Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse või AS-le Viimsi Vesi kuuluvasse Muuga reoveepuhastisse, 2017a oli äraveetava muda kogus 50m3.
3.4.3 Uusküla küla Uuskülas osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ ja AS Maardu Vesi (antud opereerimiseks AS-ile Tallinna Vesi). Endiste aiandusühistute Tramm, Tungal ja Tähe ning nende naabruses asuvad Künka tee ja Uusküla tee maaüksused saavad joogivee Maardu linna Kallavare linnaosa ühisveevärgist AS-lt Maardu Vesi. OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi vahel on allkirjastatud teenuste leping OÜ Loo Vesi teeninduspiirkonnas reovee vastuvõtmiseks koos piiritluspunktide fikseerimisega, mis muu hulgas kajastab ka Uusküla küla. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Uusküla tiheasustusala suures osas suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alal. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva. Uusküla küla kuulub keskkonnaministri poolt kinnitatud Tallinn ja ümbrus reoveekogumisalasse.
39 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 33. Uusküla külas asuva reoveekogumisala andmed
Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Tallinn ja ümbrus 16 329.5 ha RKA0370010 498 360 Üle 2000 ie
Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 383 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 516 (135%) ja ühiskanalisatsiooniga 15 (4%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt. Lisaks on asulas rajatud liitumisvõimalus veesüsteemiga 16-le (40 inimest) ja kanalisatsioonisüsteemiga 34-le (84 inimest) elamukinnistule, kuid kinnistuomanikud ei ole veel teenusega liitunud.
3.4.3.1 Veevarustus
Asula veega varustamiseks on 2 erinevat süsteemi, mille valdajateks on Loo Vesi OÜ ja AS Maardu Vesi (antud opereerimiseks AS-ile Tallinna Vesi). OÜ Loo Vesi teeninduspiirkonna osad tarbijad saavad vee puurkaevust nr 707 kuid Oja tee piirkonna klientide torustik on ühendatud AS Tallinna Vesi veesüsteemiga. Selle tarbeks on veetoru mõlemasse otsa on paigaldatud AS Tallinna Vesi valduses olevad veemõõdusõlmed. Endiste aiandusühistute Tramm, Tungal ja Tähe ning nende naabruses asuvad Künka tee ja Uusküla tee maaüksused saavad joogivee Maardu linna Kallavare linnaosa ühisveevärgist AS-lt Maardu Vesi. Tammiku ühistu on rajanud endale iseseisva veevarustuse talle kuuluva puurkaevu baasil, kuid samas on paralleelselt rajatud ka OÜ-le Loo Vesi kuuluv ühisveevärgitorustik, millega osa Tammiku ühistu kinnistuid on juba liitunud.
3.4.3.1.1 Puurkaev
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 3 puurkaevu, millest üks kuulub Loo Vesi OÜ-le , teine AÜ-le Tammiku/Rebasenõmmesauna ja kolmas Muuga Sadamale. Tabel 34. Uusküla küla puurkaev-pumpla andmed Puurkaev Nimetus: Pääsusilm Puurkaevu katastri nr: 707 Puurkaevu passi nr: 3823 Puurkaevu puurimise aasta: 1974 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 110 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 24 000 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 3 740 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: Puhastusseade: puudub tüüp ja mark tootlikus (m3/h) II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 8000
40 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Puurkaev Nimetus: Pääsusilm Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,46 mg/l 29.03.2017), ammooniumi (0,6 mg/l 29.03.2017), mangaanisisalduse (0,059 mg/l 29.03.2017) ja värvuse (18mg/l Pt 29.03.2017) osas. Puurkeav-pumplasse on kavas ÜVK arendamise I etapis paigaldada veepuhastusseadmed. Lisaks plaanitud rajada veereservuaar koos II astme pumplaga.
3.4.3.2 Kanalisatsioon
Uusküla külas on ühiskanalisatsioon rajatud vaid OÜ Loo Vesi teenindusalas asuvatele kinnistutele Maardu ja Oja tee ääres. Kokkukogutud kanalisatsioon juhitakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi. AS-le Tallinna Vesi kuuluv kanalisatsioonipumpla asub Kroodi oja kaldal Lõuna-Paala ühistu lääneservas. Uusküla küla põhjaosa läbib AS-ile Viimsi Vesi kuuluv kanalisatsiooni survekollektor, mille kaudu suunatakse Muuga reoveepuhastile Viimsi vallas kokku kogutav reovesi.
3.4.3.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Uusküla asula kanalisatsioon juhitakse isevoolselt AS Tallina Vesi kanalisatsioonisüsteemi.
3.4.3.2.2 Reoveepuhasti
Uusküla kokkukogutud kanalisatsioon puhatatakse AS-le Tallinna Vesi kuuluvas Paljassaare reoveepuhastusjaamas.
3.4.4 Iru küla Iru külas osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Iru küla suures osas kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Iru küla kuulub keskkonnaministri poolt kinnitatud Tallinn ja ümbrus reoveekogumisalasse. Tabel 35. Iru külas asuva reoveekogumisala andmed
Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Tallinn ja ümbrus 16 329.5 ha RKA0370010 498 360 Üle 2000 ie
Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 358 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 449 (125%) ja ühiskanalisatsiooniga 382 (107%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele.
41 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.4.1 Veevarustus
Iru küla veevarustus toimub külas asuva OÜ-le Loo Vesi kuuluva puurkaevu baasil. Asulat läbivad ka AS-le Tallinna Vesi kuuluvad magistraaltorustikud, millelt on tehtud ühendus Iru asula ühisveevärgiga. Ühendused on tavaolukorras suletud, need avatakse vaid eriolukorras tulekustutusvee tagamiseks .
3.4.4.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 12 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 36. Iru küla puurkaevu andmed Puurkaev Nimetus: Iru Puurkaevu katastri nr: 749 Puurkaevu passi nr: 5510 Puurkaevu puurimise aasta: 1985 Puurkaevu põhjaveekiht: V2gd Puurkaevu sügavus (m): 150 50 Puurkaevu sanitaarkaitseala: ei ole tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 32 800 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 23 212 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2002 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: Raua- ja tüüp ja mark mangaaniärastussüsteem F 50 GS Twin paralleel tootlikus (m3/h) II astme pumpla: pumpade arv 2 - mark DPL-32-40 - vooluhulk (m3/h) 27 - tõstekõrgus (m) 45 mahuti(te) maht (m3) 2x50 Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu kasutamise režiim on projekteeritud tootlikkusele 5-6 m³/h ning pumba paigaldamisega 75 meetri sügavusele. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,35 mg/l, 14.03.2017), ammooniumi- (0,78 mg/l, 14.03.2017), kloriidide (274mg/l), mangaanisisalduse (0,088 mg/l, 14.03.2017) ning värvuse (6mg/l Pt 14.03.2017) osas. Pumplasse on paigaldatud raua- ja mangaanieraldussüsteem. Eraldus toimub filtripaakides ja põhineb oksüdatsioonil ja filtratsioonil. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm osakesed. Filtrite pesu on ette nähtud töödeldud vee reservuaaridest võetava veega. Lisaks asub pumplas veearvesti, kaks survetõstepumpa, sagedusmuundur, automaatika ja nivooanduriga varustatud mahutid (2x50 m³). Mahutid on ehitatud betoonist ning paigaldatud pumplahoonesse. Pumplas on automaatne häire-edastussüsteem.
42 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tuginedes tarbija kraanist võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab asula ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Iru tee 13. Joogivee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest.
3.4.4.2 Kanalisatsioon
Iru asulas on enamikel kinnistutest loodud võimalus liituda ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Süsteemiga on liitunud eramud – kortermajad ja mõned ettevõtted, kust kanaliseeritakse vaid olmereovett. Kokkukogutud kanalisatsioon juhitakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi.
3.4.4.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Iru küla kanalisatsioon juhitakse AS Tallinna Vesi kanalisatsioonivõrku 6 pumpla abil. Iru asula kanalisatsioonisüsteemi pumplate ülevaade on toodud allolevas tabelis Tabel 37. Iru kanalisatsioonipumpla andmed Asula Iru Iru Iru Iru Iru Iru Pumpla nimi KP Iru-1 KP Iru-2 KP Iru-3 KP Iru-4 KP Iru-5 KP Iru-6 Rajamise aeg 2010 2010 2010 2014 2003 2015 Rek. aeg Kuja ulatus (m) 20 20 20 20 20 20 Kogus (tk) 2 2 2 2 ABS AFP ABS AFP ABS AFP ABS Flygt Mark 0831 0831.2- 0831.2- AS0630.186- BIOX 300 DXV50- Pumpade S22/4D S22/4 S22/4 S13/4 11/B andmed Q (m³/h) 4 l/s 5 l/s 5 l/s H (m) 8,5 7 6,5 P1 (kW) 2,88 2,88 2,88 1,9 1,3 1,1 Torustik ja hea hea hea rahuldav rahuldav rahuldav seadmed Elekter- hea hea hea rahuldav rahuldav rahuldav Seisukorra autom. hinnang Mahuti/ hea hea hea rahuldav rahuldav rahuldav teenindusosa Maapealne puudub puudub puudub puudub puudub puudub osa
3.4.4.2.2 Reoveepuhasti
Iru küla kokkukogutud kanalisatsioon puhatatakse AS-le Tallinna Vesi kuuluvas Paljassaare reoveepuhastusjaamas.
3.4.5 Liivamäe küla Liivamäe külas on ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteem rajatud küla tiheasustusalade (Käpa-Suurekivi ja Vanasauna) piirkonda. Külas osutab ühisvee- ja -kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Liivamäe küla tiheasustusalade piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstuse kaardile kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Liivamäe külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 284 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 303 (107%) ja ühiskanalisatsiooniga 305 (107%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute
43 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt.
3.4.5.1 Veevarustus
Liivamäe küla tiheasustusalade veega varustamine toimub Loo aleviku veevõrgust. Küla põhjaosas asuvate tootmisettevõtete kinnistute veega varustamine toimub eraomandisse kuuluvate torude abil AS- le Tallinna Vesi kuuluvast veevarustussüsteemist.
3.4.5.2 Kanalisatsioon
Liivamäe küla tiheasustusala kanalisatsioon kogutakse kokku kahe kanalisatsioonipumpla abil ja suunatakse Loo aleviku kanalisatsioonisüsteemi. Neid pumplaid on käsitletu Loo aleviku kanalisatsioonisüsteemi kirjeldavas peatükis 3.4.1.2.1 Kanalisatsioonipumplad. Küla põhjaosas asuvate tootmisettevõtete kinnistute kanalisatsioon juhitakse eraomandisse kuuluvate pumplate-torude abil AS- le Tallinna Vesi kuuluvast kanalisatsioonisüsteemi.
3.4.6 Neeme küla Neeme külas osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Neeme küla kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alal. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt 10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva. Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Neeme reoveekogumisala. Tabel 38. Neeme reoveekogumisala andmed
Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Neeme 29 ha RKA0370596 570 Alla 2000 ie
Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 269 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 375 (139%) ja ühiskanalisatsiooniga 280 (104%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt.
3.4.6.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.6.1.1 Puurkaev-pumplad
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 8 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 39. Loo Vesi OÜ Neeme ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Puurkaev Nimetus: Neeme Puurkaevu katastri nr: 1138 Puurkaevu passi nr: 1138 Puurkaevu puurimise aasta: 1988 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr
44 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Puurkaev Nimetus: Neeme Puurkaevu sügavus (m): 92 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: ei ole tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 33 000 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 20 652 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2012 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: Aeratsioonisüsteem ja tüüp ja mark survefiltrid, pöördosmoosseade tootlikus (m3/h) II astme pumpla: pumpade arv 2 - mark Grundfos CM15-3 - vooluhulk (m3/h) 20 - tõstekõrgus (m) 40 mahuti(te) maht (m3) 2x75 Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika mitterahuldav Küla ühisveevarustus toimub ühe süsteemi abil, mis saab toite Neeme veehaardest. Puurkaev-pumpla on kivihoone ja mahutid raudbetoonist, ning kaetud laudisega. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,32 mg/l, 15.03.2017), ammooniumi- (1,3 mg/l, 15.03.2017), kloriidide (415mg/l), mangaanisisalduse (0,224 mg/l, 15.03.2017) ning värvuse (9mg/l Pt 15.03.2017) osas. Pumplas asub veetöötlussüsteem, kuhu kuuluvad: - Aeratsioonisüsteem ja survefiltrid raua, mangaani, ammooniumi ja väävelvesiniku eraldamiseks: - Pöördosmoos kloriidide ja radionukliidide sisalduse vähendamiseks; - Desinfektsioonisüsteem (rajamise valmidus), mis on ette nähtud juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks. Samas on reostuse tekke tõenäosus minimaalne, arvestades, et puurkaevu vesi pärineb kaitstud veehorisondist. Lisaks on pumpla koosseisus on 2 raudbetoonist veereservuaari 2x75 m3. II astme pumpla asub hoones, kuhu on paigaldatud ka torustikud ja armatuur, elektri- ja automaatikaseadmed, ning hüdrofoor. II astme pumpadeks on 2 identset horisontaalpumpa: CM5-15-3 (20 m3/h; H=40 m). II-astme pumpade tööd juhivad sagedusmuundurid, mis on paigaldatud igale pumbale eraldi. Kõiki pumpasid on võimalik lülitada ka automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisrežiimile. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Neeme Lasteaed. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.6.2 Kanalisatsioon
Neeme küla kanalisatsioon juhitakse küla reoveepuhastisse.
45 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.6.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Küla ühiskanalisatsioonisüsteemis on 8 reoveepumplat. Neeme kanalisatsioonisüsteemi pumplate ülevaade on toodud allolevas tabelis. Tabel 40. Neeme kanalisatsioonipumplate andmed Asula Neeme Neeme Neeme Neeme Neeme Neeme Neeme Neeme KP KP KP KP KP KP KP KP Pumpla nimi Neeme-1 Neeme-2 Neeme-3 Neeme-4 Neeme-5 Neeme-6 Neeme-7 Neeme-8 Rajamise aeg 2011 2011 2006 2006 2010 2018 2018 2016 Rek. aeg Kuja ulatus (m) 20 20 20 10 10 10 10 10 Kogus (tk) 2 2 2 2 2 2 2 ABS AFP ABS-AS ABS AS FLYGT ABS FLYGT Flygt FLYGT/ Mark 0831 0841.177- 0631- DHV50- AFP-530 3069 3069 DXV50-7 Pumpade S22/4D S13/4 S17/2D 11b andmed Q (m³/h) 26 26 26 400 l/min H (m) 12 12 7,7 P1 (kW) 2,88 1,9 2,3 1,7 1,1 1,1 1,1 0,75 Torustik ja hea hea rahuldav rahuldav hea hea hea hea seadmed Elekter- hea hea rahuldav rahuldav hea hea hea hea Seisukorra autom. hinnang Mahuti/ hea hea rahuldav rahuldav hea hea hea hea teenindusosa Maapealne puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub puudub osa
3.4.6.2.2 Reoveepuhasti
Neeme küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2010-2012. Reovesi juhitakse survetorustiku kaudu mehaaniliseks puhastuseks automaatvõrele, mis on paigutatud teenindushoonesse Seejärel voolab eelpuhastatud reovesi isevoolselt bioloogilise töötluse staadiumisse (annuspuhastisse ASIO SBR 500). Paigaldatud on kaks järjestikust annuspuhasti mahutit (materjal: polüpropüleen). Õhustamiseks vajalikud õhupuhurid on paigaldatud tehnohoonesse. Kasutatakse peenmullõhustust. Esialgu, kui puhastisse suunatakse kuni 250 inimese reovesi, on kasutusel esimene biopuhastiliin. Kui puhastiga on tulevikus ühendatud üle 250 inimese, võetakse kasutusele ka teine biopuhastiliin. Kaks järjestikust liini võimaldavad töödelda kuni 500 inimese reovett. Fosforiärastus toimub osaliselt bioloogiliselt, kuid nõutud väljundnäitaja (1,5 mg/l) saavutamiseks on vajalik ka keemilise fosforiärastuse lisamine. Selleks on paigaldatud tehnohoonesse kemikaalisõlm koos annustuspumbaga. Lämmastikuärastust nii väikestelt puhastitelt ei nõuta. Siiski võimaldab puhasti ASIO SBR 500 ka osaliselt lämmastikku ärastada (bioloogilisel teel). Tekkiv liigmuda on stabiliseerunud olekus ja kergesti edasiselt töödeldav. Annuspuhasti mahutitest eemaldatakse liigmuda pumpade abil muda stabiliseerimise mahutisse. Mudatöötlus toimub mudamahutis liigmuda perioodiliselt segades ja õhustades. Pinnale kerkinud settevesi juhitakse tagasi puhastusprotsessi algusesse. Vana biopuhasti “Bio-50” on rekonstrueeritud järelpuhastiks. Selleks on eemaldatud olemasolevatest mahutitest kogu inventar ja täidetud mahuti killustikuga. Neeme reoveepuhasti andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 41. Neeme reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Neeme Rajatud teadmata Rekonstrueeritud 2010-2012
46 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Puhastusjaama nimi Neeme Annuspuhasti Puhastusseadme tüüp ASIO SBR 500 Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 75 Proj. reostuskoormus (ie) 250 Kuja (m) 50 Seisukorra hinnang: Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub Tabel 42. Neeme reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 13.06.2018 (mg/l) Üldlämmastik (Nüld) 60 8,0 Üldfosfor (Püld) 2 0,3 Hõljuvaine 35 15 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 6,3 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Puhasti heitvee suublaks on Kaberneeme laht. Puhasti kuja ulatus, 50 meetrit, on tagatud. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Reoveepuhastis tekkiv muda viiakse, kas AS-le Tallina Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse või AS-le Viimsi Vesi kuuluvasse Muuga reoveepuhastisse, 2017a oli äraveetava muda kogus 80m3.
3.4.7 Rebala küla Rebala külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Rebala küla kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 173 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 30 (17%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.7.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.7.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 8 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 43. Loo Vesi OÜ Rebala ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Rebala Puurkaev Nimetus: Rebala Puurkaevu katastri nr: 16476 Puurkaevu passi nr: 16476
47 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Asula Rebala Puurkaevu puurimise aasta: 2002 Puurkaevu põhjaveekiht: Ca-V Puurkaevu sügavus (m): 130 10 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 4 200 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 3 055 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2003 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: Raua- ja mangaanifilter EURA tüüp ja mark IR 30T tootlikus (m3/h) 2,5 II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 500 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,435 mg/l 23.03.2017), mangaanisisalduse (0,076 mg/l 23.03.2017) ning hägususe (2,0 NHÜ 23.03.2017) ja värvuse (12mg/l Pt 23.03.2017) osas. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Puska talu. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.8 Maardu küla Maardu külas on ühisvee- ja –kanalisatsioon rajatud Mõisa tee piirkonda. Ühisvee- ja – kanalisatsiooniteenust osutab vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Maardu küla paikneb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 149 inimest. Ühisvee- ja -kanalisatsiooniga on liitunud 82 (55%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
48 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.8.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.8.1.1 Puurkaev-pumplad
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 9 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 44. Loo Vesi OÜ Maardu küla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Maardu küla Puurkaev Nimetus: Maardu mõisa Puurkaevu katastri nr: 881 Puurkaevu passi nr: 4388 Puurkaevu puurimise aasta: 1977 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca Puurkaevu sügavus (m): 50 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 4 000 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 1 340 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: Puhastusseade: tüüp ja mark Air Birm 150 tootlikus (m3/h) II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,595 mg/l 19.04.2017) ja värvuse (13mg/l Pt 19.04.2017) osas Pumplas asuvad veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Maardumõisa 12. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.8.2 Kanalisatsioon
Maardu küla kanalisatsioon juhitakse isevoolselt küla reoveepuhastisse.
49 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.8.2.1 Reoveepuhasti
Maardu küla reoveepuhastiks on 2 biotiiki. Reoveepuhasti andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 45. Maardu küla reoveepuhasti andmed Asula Maardu küla Puhastusjaama nimi Maardu Rajatud teadmata Rekonstrueeritud Puhastusseadme tüüp 2 biotiiki pindalaga 640 m2 Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 7,2 Proj. reostuskoormus (ie) 48 Kuja (m) 50 Seisukorra hinnang: Hoone Mahutid Seadmed ja torustik Elekter-automaatika Biotiik rahuldav Tabel 46. Maardu küla reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 26.06.2018 (mg/l) Hõljuvaine 35 63 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 37 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Puhasti heitvee suublaks on Lepa kraav. Puhasti kuja ulatus, 50 meetrit, on tagatud. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Biotiikide töö tõhustamiseks on planeeritud lähiajal teostada tiikide puhastus, et tagada heitvee näitajate vastavus nõuetele. Juhul, kui eelkirjeldatud abinõu ei aita, tuleb alustada reoveepuhasti rajamise planeerimisega.
3.4.9 Haljava küla Haljava külas on ühisvee- ja –kanalisatsioon rajatud asula tiheasustusala piirkonda. Ühisvee- ja – kanalisatsiooniteenust osutab vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Haljava küla paikneb kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Haljava reoveekogumisala. Tabel 47. Haljava reoveekogumisala andmed
Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Haljava 18 ha RKA0370064 200 Alla 2000 ie
Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 146 inimest. Ühisvee- ja -kanalisatsiooniga on liitunud 47 (32%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.9.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
50 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.9.1.1 Puurkaev-pumplad
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 14 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 48. Haljava ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Haljava Puurkaev Nimetus: Haljava-Toominga Puurkaevu katastri nr: 21717 Puurkaevu passi nr: 1417 Puurkaevu puurimise aasta: 2006 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca Puurkaevu sügavus (m): 70 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 6 200 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 3 908 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2014 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: tüüp ja mark Raua- ja mangaanifilter F 40 G Twin tootlikus (m3/h) 3,2 II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika rahuldav Puurkaev-pumpla on puitkonstruktsiooniga plekk-profiilist viilkatusega hoones. Pumplas on kraan veeproovide võtmiseks. Puurkaevu töötav osa asub 48-70 meetri sügavusel. Pumpa käivitab sujuvkäitus Danfoss. Puurkaevu nr 21717 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,50 mg/l, 20.12.2016) ja värvuse (9mg/l Pt, 20.12.2016) osas. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Haljava korterelamu. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.9.2 Kanalisatsioon
Haljava küla kanalisatsioon juhitakse isevoolselt küla reoveepuhastisse.
51 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.9.2.1 Reoveepuhasti
Haljava puhasti heitvesi juhitakse Tihi kraavi ja Raasiku-Anija peakraavi kaudu 2 km kaugusel asuvasse Jägala jõkke (kood 10835), mis oma alamjooksul on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 58, 2002). BIO-25 tüüpi puhasti on täielikult amortiseerunud. Puhasti koosneb tehnohoonest, protsessitankist ja kahest biotiigist. Tehnohoones asub töötav kompressor. Protsessitank on amortiseerunud. Järelpuhastus toimub biotiikides, mille pindala on ligikaudu 350 m2. Tiigid vajavad puhastamist. Reoveepuhasti andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 49. Haljava reoveepuhasti andmed Asula Haljava Puhastusjaama nimi Haljava Rajatud 1970 Rekonstrueeritud Puhastusseadme tüüp BIO-25 ja 2 biotiiki pindalaga 350m2 Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 25 Proj. reostuskoormus (ie) 150 Kuja (m) 50 Seisukorra hinnang: Hoone mitterahuldav Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav Elekter-automaatika rahuldav Biotiik rahuldav Tabel 50. Haljava reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 13.06.2018 (mg/l) Hõljuvaine 35 13 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 6,7 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Puhasti heitvee suublaks on Tihi kraav. Puhasti kuja, ulatus 50 meetrit, on tagatud. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Reoveepuhastis tekkiv muda viiakse, kas AS-le Tallina Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse või AS-le Viimsi Vesi kuuluvasse Muuga reoveepuhastisse, 2017a oli äraveetava muda kogus 20m3.
3.4.10 Saha küla Saha külas on ühisvee- ja –kanalisatsioon rajatud DAVA Foods Estonia OÜ noorlinnufarmile, ühisveevärgiga on liidetud Saha küla Miku tee elurajoon. Ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust osutab vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub suurem osa külast nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 143 inimest. Ühisveevarustusega on liitunud 35 (24%) inimest, ühiskanalisatsiooniga elamukinnistuid liidetud ei ole. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
52 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.10.1 Veevarustus
Miku tee alanike veega varustamine toimub Loo aleviku Saha kanalate veevõrgust. DAVA Foods Estonia OÜ noorlinnufarmi veevarustuseks on rajatud Saha külla Tellivere puurkaev- pumpla.
3.4.10.1.1 Puurkaev-pumplad
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 29 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 51. Saha ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Saha Puurkaev Nimetus: Tellivere Puurkaevu katastri nr: 964 Puurkaevu passi nr: 3812 Puurkaevu puurimise aasta: 1974 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca Puurkaevu sügavus (m): 65 50 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 1 200 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 487 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: Puhastusseade: puudub tüüp ja mark tootlikus (m3/h) II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaev-pumpla on telliskividest välisseinte ja lamekatusega hoones. Pumplas on kraan veeproovide võtmiseks. Pumplas on proovivõtukraan, hüdrofoor, veearvesti ja elektriküte. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,970 mg/l, 29.11.2012) osas. Pumplas puuduvad veetöötlusseadmed, need on plaanis sinna paigaldada ÜVK arendamise II etapis.
3.4.10.2 Kanalisatsioon
Saha külas on kanalisatsioon DAVA Foods Estonia OÜ noorlinnufarmil, kust see juhitakse isevoolselt küla reoveepuhastisse.
53 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.10.2.1 Reoveepuhasti
Saha küla Tellivere puhasti heitvesi juhitakse Tellivere kraavi, mis omakorda suubub Pirita jõkke (kood 108920), mis oma alamjooksul on kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja (KKMm nr 58, 2002). Reoveepuhasti asub Tellivere kanalate juures. Sinna on suunatud kanalate, autopesula ja töökoja olmereovesi. BIO-25 tüüpi puhasti on rajatud 1970-ndatel aastatel ning täielikult amortiseerunud. Puhasti koosneb tehnohoonest, protsessitankist ja kahest biotiigist. Protsessitank on täis muda ja setet ning roostetanud. Biotiikide pindala on ligikaudu 930 m² ning tiigid vajavad puhastamist. BIO-25 puhasti ei tööta, reovesi puhastatakse looduslikult biotiikides. Reoveepuhasti andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 52. Saha külas asuva Tellivere reoveepuhasti andmed Asula Saha Puhastusjaama nimi Tellivere Rajatud 1970 Rekonstrueeritud Puhastusseadme tüüp BIO-25 (ei tööta) ja 2 biotiiki pindalaga 930 m2 Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 11 Proj. reostuskoormus (ie) 70 Kuja (m) 50 Seisukorra hinnang: Hoone rahuldav Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav Elekter-automaatika mitterahuldav Biotiik rahuldav Tabel 53. Saha külas asuva Tellivere reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 26.06.2018 (mg/l) Hõljuvaine 35 26 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 12 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Puhasti heitvee suublaks on Tellivere kraav. Puhasti kuja, ulatus 50 meetrit, on tagatud. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Reoveepuhastis tekkiv muda viiakse, kas AS-le Tallina Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse või AS-le Viimsi Vesi kuuluvasse Muuga reoveepuhastisse.
3.4.11 Kaberneeme küla Kaberneeme külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kaberneeme küla kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alal. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt 10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 122 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 134 (110%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Elanike ja ÜV teenuse
54 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt.
3.4.11.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.11.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 13 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 54. Loo Vesi OÜ Kaberneeme ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Kaberneeme Puurkaev Nimetus: Kaberneeme Puurkaevu katastri nr: 16904 Puurkaevu passi nr: 1066 Puurkaevu puurimise aasta: 2003 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 110 10 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 8 700 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 7 629 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: 2013 Puhastusseade: Aeratsioonisüsteem ja tüüp ja mark survefiltrid, pöördosmoosseade tootlikus (m3/h) II astme pumpla: pumpade arv 2 - mark LOWARA CA 200/35 - vooluhulk (m3/h) 4,7 - tõstekõrgus (m) 38,6 mahuti(te) maht (m3) 2x65 Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Puurkaev-pumpla asub kergkonstruktsioonhoones. Puurkaevu on soovitanud kasutada 4 tollist süvaveepumpa, mis tuleb uputada 20 meetri sügavusel ning mille tootlikkus on kuni 10 m³/h. Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (1,77 mg/l, 15.03.2017), ammooniumi- (1,8 mg/l, 15.03.2017), kloriidide (320mg/l), mangaanisisalduse (0,262 mg/l, 15.03.2017) ning hägususe (4,6 NHÜ 15.03.2017) ja värvuse (26mg/l Pt 15.03.2017) ning seetõttu on pumplasse paigaldatud veetöötlusseadmed. Veetöötlussüsteemi kuuluvad: - Aeratsioonisüsteem ja survefiltrid raua, mangaani, ammooniumi ja väävelvesiniku eraldamiseks. - Pöördosmoos kloriidide ja radionukliidide sisalduse vähendamiseks.
55 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
- Desinfektsioonisüsteem (rajamise valmidus). On ette nähtud juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks. Samas on reostuse tekke tõenäosus minimaalne, arvestades, et puurkaevu vesi pärineb kaitstud veehorisondist. Pumpla koosseisus on 2 raudbetoonist veereservuaari 2x65 m3 ja II astme pumbad. Hoonesse on paigaldatud ka torustikud ja armatuur, elektri- ja automaatikaseadmed ning hüdrofoor. II astme pumpadeks on 2 horisontaalpumpa, millede tööd juhivad sagedusmuundurid, mis on paigaldatud igale pumbale eraldi. Kõiki pumpasid on võimalik lülitada ka automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisrežiimile. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Kaberneeme raamatukogu . Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.12 Jägala küla Jägala külas puudub ühisveevarustus ja -kanalisatsioon, kuid OÜ-le Loo Vesi kuulub Mõisa tee 4 asuv puurkaev-pumpla, mille juures on avalik veevõtukraan.
3.4.12.1 Veevarustus
3.4.12.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 15 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 55. Loo Vesi OÜ Jägala puurkaevu ja pumpla andmed Asula Jägala Puurkaev Nimetus: Jägala küla Puurkaevu katastri nr: 15141 Puurkaevu passi nr: 591 Puurkaevu puurimise aasta: 2000 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca Puurkaevu sügavus (m): 65 10 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 540 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 36 Pumpla ja veetöötlus puudub
3.4.13 Jõelähtme küla Jõelähtme külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ ja lisaks müüd elanikele vett eraettevõte AS Scandweld. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Jõelähtme küla tiheasustusala kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva.. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 112 inimest. OÜ Loo Vesi ühisveevärgiga on liitunud 35 (31%) inimest, AS Scandweld veevõrgust tarbib vett 15 (13%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
56 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.13.1 Veevarustus
OÜ-le Loo Vesi kuulub asulas 2 puurkevu, millest üks on veetorustikuga ühendamata ning seda ei kasutata. Teisest puurkaevust varustatakse veega Kiriku tee piirkonna eramuid (sh ka korrusmaja).
3.4.13.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 16 puurkaevu, millest 2 kuulub Loo Vesi OÜ-le, üks AS-le Scandweld ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 56. Loo Vesi OÜ Jõelähtme küla ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Asula Jõelähtme Jõelähtme Puurkaev Nimetus: Männisalu Puurkaevu katastri nr: 832 16008 Puurkaevu passi nr: 1520 120 Puurkaevu puurimise aasta: 1965 2002 Puurkaevu põhjaveekiht: O-Ca V2vr Puurkaevu sügavus (m): 50 140 50 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: ei ole tagatud tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 3 200 - Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 1 332 - Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2011 Rekonstrueeritud: 2015 Puhastusseade: puudub Raua- ja mangaanifilter tüüp ja mark F 30 GS KMnO4 regeneratsiooniga tootlikus (m3/h) 3,5 II astme pumpla: puudub puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 200 Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu nr 16008 ei kasutata. Puurkaevu nr 832 vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,400 mg/l 29.03.2017), ammooniumisalduse (0,52 mg/l 29.03.2017) ning värvuse (11mg/l Pt 29.03.2017) osas ja seetõttu on pumplasse paigaldatud veetöötlusseadmed. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Kärmu 2. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
57 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.14 Kallavere küla Kallavere külas osutab ühisvee- ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kallavere küla suures osas kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Osa Kallavere külast jääb küll keskkonnaministri poolt kinnitatud Tallinn ja ümbrus reoveekogumisalasse, kuid ÜVK süsteemid on vaid Vanapere elamupiirkonnas, mis ei kuulu reoveekogumisalasse. Külas elab Eesti Statistikaameti 2018 a andmetel 100 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 22 (22%) ja ühiskanalisatsiooniga 17 (17%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in). Lisaks on asulas rajatud liitumisvõimalus veesüsteemiga 30-le (74 inimest) ja kanalisatsioonisüsteemiga 34-le (84 inimest) elamukinnistule, kuid kinnistuomanikud ei ole veel teenusega liitunud.
3.4.14.1 Veevarustus
Kallavere küla veetorustik on ühendatud valla piiril kahest kohast ringvõrguna AS Tallinna Vesi veesüsteemiga. Veetoru mõlemasse otsa on paigaldatud AS Tallinna Vesi valduses olevad veemõõdusõlmed.
3.4.14.2 Kanalisatsioon
Kallavere asula kokkukogutud kanalisatsioon juhitakse ühe kanalisatsioonipumplaga AS Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi.
3.4.14.2.1 Kanalisatsioonipumplad
Küla ühiskanalisatsioonisüsteemis on üks reoveepumpla, mille ülevaade on toodud allolevas tabelis. Tabel 57. Kallavere kanalisatsioonipumpla andmed Asula Kallavere Pumpla nimi KP Kallavere-1 Rajamise aeg 2013 Rek. aeg Kuja ulatus (m) 20 Kogus (tk) 1 Mark GUNDFOS SEG.40.26.2.508 Pumpade Q (m³/h) 5,2 l/s andmed H (m) 33,8 P1 (kW) Torustik ja seadmed rahuldav Seisukorra Elekter-autom. rahuldav hinnang Mahuti/ teenindusosa rahuldav Maapealne osa puudub
3.4.15 Manniva küla Manniva külas on ühisveevarustus rajatud Manniva tee piirkonnas asuvatele elamutele, teenust pakub vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Eraettevõttele AS EGCC kuulub vee- ja kanalisatsioonisüsteem, millega on liitunud 35 kinnistut golfiküla piirkonnas. AS EGCC VK süsteemi opereerib vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ.
58 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Manniva küla põhjaosa kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alal. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt 10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva. Küla lõunaosa paikneb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50- 200 ööpäeva. Külas ei ole kinnitatud reoveekogumisala. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 91 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 74 (82%) ja ühiskanalisatsiooniga 50 (55%) inimest. ÜVKga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.15.1 Veevarustus
Manniva külas on kaks eraldiseisvat veevarusstussüsteemi, mida mõlemat opereerib vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Manniva tee piirkonna veesüsteemi torustik kuulub vee-ettevõtjale, kuid puurkaev-pumpla on eraomanduses. Golfiküla kogu veesüsteem kuulub AS-le EGCC.
3.4.15.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 8 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le EGCC, 1 on eraomandis, kus ammutatakse vett Manniva tee elamupiirkonna veevarustussüsteemi tarbeks ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 58. AS-le EGCC kuuluva kuid OÜ Loo Vesi poolt opereeritava Manniva ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Manniva Puurkaev Nimetus: Jägala Golf Puurkaevu katastri nr: 20044 Puurkaevu passi nr: 1124 Puurkaevu puurimise aasta: 2003 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 135 10 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 8 700 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 6 669 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,300 mg/l 25.05.2017), mangaanisisalduse (0,081 mg/l 25.05.2017) ning värvuse (9 mg/l Pt 25.05.2017) osas. Puurkaev-pumplasse on paigaldatud veepuhastusseadmed. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Manniva Golf puhkekeskus. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
59 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.15.2 Kanalisatsioon
Manniva külas on kanalisatsioonisüsteem vaid golfiküla piirkonnas. Kogu süsteem kuulub AS-le EGCC, kuid süsteemi opereerib vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Süsteemi kuulub lisaks torustikule kanalisatsioonipumpla ja reoveepuhasti.
3.4.15.2.1 Reoveepuhasti
Manniva reoveepuhasti andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 59. Manniva reoveepuhasti andmed Asula Manniva Puhastusjaama nimi Jägala Golf Rajatud 2005 Rekonstrueeritud Puhastusseadme tüüp EKOL 15A Purgimissõlm puudub Proj. jõudlus (m3/d) 15 Proj. reostuskoormus (ie) 100 Kuja (m) 25 Seisukorra hinnang: Hoone puudub Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub Tabel 60. Manniva külas asuva Jägala Golf reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad Piirmäär Tegelik tulemus Näitaja erikasutusloal(mg/l) 15.03.2018 (mg/l) Hõljuvaine 35 8,0 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 8,1 Heitvee analüüsiakti koopia on leitav käesoleva töö lisadest. Puhasti heitvee suublaks on Jägala jõgi. Puhasti kuja ulatus, 25 meetrit, on tagatud. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Loo Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459. Reoveepuhastis tekkiv muda viiakse, kas AS-le Tallina Vesi kuuluvasse Paljassaare reoveepuhastisse või AS-le Viimsi Vesi kuuluvasse Muuga reoveepuhastisse, 2017a oli äraveetava muda kogus 25m3.
3.4.16 Ülgase küla Ülgase külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Ülgase küla paikneb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 91 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 74 (82%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.16.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
60 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.4.16.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 6 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 61. Loo Vesi OÜ Ülgase ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Ülgase Puurkaev Nimetus: Ülgase Puurkaevu katastri nr: 703 Puurkaevu passi nr: 1628 Puurkaevu puurimise aasta: 1966 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 110 25 Puurkaevu sanitaarkaitseala: ei ole tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 6 200 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 3 996 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2011 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: tüüp ja mark Raua- ja mangaanifilter tootlikus (m3/h) 3,2 II astme pumpla: pumpade arv 2 - mark CALPEDA MXV 40-806 - vooluhulk (m3/h) 13 - tõstekõrgus (m) 31 mahuti(te) maht (m3) 4 Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) rahuldav Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (07.06.2016 analüüs KL2016/V54945K). Puurkaevupumba juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. Pumplas asuvad ka veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Ülgase ridaelamu. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.17 Aruaru küla Aruaru külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Aruaru küla paikneb nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole.
61 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 82 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 30 (36%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.17.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.17.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 7 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 62. Loo Vesi OÜ Aruaru ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Aruaru Puurkaev Nimetus: Aruaru Puurkaevu katastri nr: 841 Puurkaevu passi nr: A-740-M Puurkaevu puurimise aasta: 1961 Puurkaevu põhjaveekiht: O Puurkaevu sügavus (m): 40 50 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 2 820 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 1 867 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2011 Rekonstrueeritud: Puhastusseade: tüüp ja mark Rauaärastufilter F 20 PX tootlikus (m3/h) 1,4 II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 200 Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele rauasisalduse (0,240 mg/l, 15.03.2017) osas. Puurkaevupumba juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. Pumplas asuvad ka veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi
62 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Aruaru elamu. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.18 Võerdla küla Võerdla külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Võerdla küla kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 80 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 12 (16%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.18.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.18.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 4 puurkaevu, millest 1 kuulub Loo Vesi OÜ-le ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 63. Loo Vesi OÜ Võerdla ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Võerdla Puurkaev Nimetus: Võerdla Puurkaevu katastri nr: 16477 Puurkaevu passi nr: 6894 Puurkaevu puurimise aasta: 2002 Puurkaevu põhjaveekiht: Ca-V Puurkaevu sügavus (m): 140 10 Puurkaevu sanitaarkaitseala: tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 800 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 428 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: Puhastusseade: Raua- ja mangaanifilter tüüp ja mark EURA IR 30T tootlikus (m3/h) 2,5 II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 300 Seisukorra hinnang Hoone hea Mahuti(d) puudub
63 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Asula Võerdla Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (0,535 mg/l, 23.03.2017), ammooniumi- (0,62 mg/l, 23.03.2017), kloriidide (325mg/l), mangaanisisalduse (0,078 mg/l, 23.03.2017) ning värvuse (15mg/l Pt 23.03.2017) ja hägususe (2,4NHÜ 23.03.2017) osas. Puurkaevupumba juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. Pumplas asuvad ka veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Toomla talu. Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
3.4.19 Nehatu küla Nehatu külas osutab ühisveeteenust vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ. Ühiskanalisatsioon asulas puudub. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Nehatu küla osaliselt kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus pinnakihis on moreeni vähem kui 2 meetrit kus saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva; ning osaliselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal, kus moreeni paksus on 2-10 meetrit või liivsasi <2 meetri. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Külas reoveekogumisala moodustatud ei ole. Külas elab Eesti Statistikaamet 2018 a andmetel 23 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 22 (97%) inimest. ÜVga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2017 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna keskmist suurust (2,48 in).
3.4.19.1 Veevarustus
Asula veega varustamine toimub ühe veehaarde baasil.
3.4.19.1.1 Puurkaev-pumpla
Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil olmevee saamiseks 1 puurkaev, mis kuulub Loo Vesi OÜ-le. Tabel 64. Loo Vesi OÜ Nehatu ühisveevarustuse puurkaevu ja pumpla andmed Asula Nehatu Puurkaev Nimetus: Nehatu Puurkaevu katastri nr: 1010 Puurkaevu passi nr: A-361-M Puurkaevu puurimise aasta: 1958 Puurkaevu põhjaveekiht: V2gd Puurkaevu sügavus (m): 155 50 Puurkaevu sanitaarkaitseala: ei ole tagatud Lubatud veevõtt (m³/a) 1 400 Tegelik veevõtt 2017 (m³/a) 815 Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 2013 Rekonstrueeritud: 2015
64 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Asula Nehatu Puhastusseade: raua-, mangaani- ja amooniumifiltre soola tüüp ja mark regeneratsiooniga Crustal Rigt CR100-3 tootlikus (m3/h) 1,7 II astme pumpla: puudub pumpade arv - mark - vooluhulk (m3/h) - tõstekõrgus (m) mahuti(te) maht (m3) Hüdrofoor maht ( liitrit ) 100 Seisukorra hinnang Hoone mitterahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav Puurkaevu vesi ei vasta sotsiaalministri poolt kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele raua- (1,200 mg/l, 29.03.2017), ammooniumi- (0,85 mg/l, 29.03.2017), kloriidide (325mg/l, 29.03.2017), mangaanisisalduse (0,092 mg/l, 29.03.2017) ning värvuse (29mg/l, Pt 29.03.2017) ja hägususe (3,1 NHÜ, 29.03.2017) osas. Puurkaevupumba juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. Pumplas asuvad ka veetöötlusseadmed, mille töö põhineb katalüütilisel filtrimaterjalil, mis oksüdeerib vees sisalduva raua ning mangaani ja muudab need mehaaniliselt filtreeritavaks. Filtri perioodiline läbipesu toimub automaatselt kaaliumpermanganaadi lahusega. Filtri töö on täisautomaatne ning selle tööd juhib elektrooniline programmeeritav kontroller. Tuginedes tarbija kraanidest võetud vee kvaliteediproovi analüüsi tulemustele, vastab süsteemi ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohtadeks oli Nehatu 1-7 Joogivee analüüsiakti koopiad on leitavad käesoleva töö lisadest.
65 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
3.5 Reovee puhastamine Tallinna reoveepuhastil ja veevarustus Tallinna ühisveevärgist
OÜ Loo Vesi ja AS Tallinna Vesi vahel on allkirjastatud teenuste leping OÜ Loo Vesi teeninduspiirkonnas reovee vastuvõtmiseks ärajuhtimiseks ning puhastamiseks. Reovett on lubatud ära juhtida alljärgnevates maksimaalsetes kogustes: - Loo alevik kuni 2400 m3/d; - Iru küla kuni 250 m3/d; - Uusküla küla kuni 108 m3/d ja koos Kallaverega kuni 287 m3/d; - Peterburi tee äärses piirkonnas kuni 340 m3/d. Kokku on lepitud täpsed piiritluspunktid, kus eelnimetatud asumite ühiskanalisatsiooni ühendamine AS Tallinna Vesi ühiskanalisatsioonisüsteemiga saab toimuda. Muudes kohtades ühenduste loomine ilma täiendava kirjaliku kokkuleppeta ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud kokku lepitud vooluhulki ja süsteemi juhitava reovee reostuskoormust ületada. Loo alevikus ja Peterburi mnt äärses piirkonnas on viimastel aastatel rajatud mitmeid tööstusettevõtteid, kelle reovesi suunatakse puhastamiseks Tallinna ning sellest tulenevalt on olemasolev süsteem juba üle koormatud, millest tulenevalt täiendavate reovee koguste ärajuhtimine Tallinna reoveepuhastile ilma uute tehniliste tingimuste taotlemiseta ja täiendava kokkuleppeta AS-iga Tallinna Vesi ei ole võimalik. Kuna eraettevõtluse huvi arendustegevuse jätkamiseks eelnimetatud piirkondades püsib ning reovee ärajuhtimiseks ning puhastamiseks muud alternatiivid puuduvad, siis piirkonna arengu tagamiseks on vajalik alustada ettevalmistustöid uue reoveetorustiku rajamiseks Loo aleviku ja Tallinna linna Lasnamäe kollektori vahele. Ettevalmistustööde käigus tuleks kaaluda ka purgla rajamise võimalusi ja vajadust nimetatud piirkonda.
Veevarustuse tagamiseks AS Tallinna Vesi ühisveevärgist kokkulepe puudub, kuigi tehnilised võimalused on selleks loodud. Rajatud on ühenduspunktid vee tarnimiseks Tallinna veevõrgust nii Loo alevikule, Iru külale, Liivamäe külale, Uusküla külale kui ka Kallavere külale. Läbirääkimised veevarustuse tagamiseks Tallinna veevõrgust on AS-iga Tallinna Vesi on pooleli, kokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks on AS Tallinna Vesi poolt veeteenuste tariifi kooskõlastamine Konkurentsiametiga, kuid selle realiseerumise tähtaeg on ebaselge.
66 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
4 ÜHISVEEVÄRKI JA –KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE
Vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu 1. oktoobri 2007 otsusele nr 256 (muudetud otsusega 16.02.2017), tegutseb Jõelähtme valla territooriumil ametliku vee-ettevõtjana OÜ Loo Vesi. äriregistri kood 10451270 Saha tee 9F Jõelähtme Harjumaa 74201 Loo alevik Telefon 6080705 Faks 6080705 GSM 5013590 e-post: [email protected] kodulehekülg: www.loovesi.ee Ettevõtte osakute omanikuks on 100% ulatuses Jõelähtme vald. OÜ Loo Vesi (kuni aastani 1998 ME Loo Vesi) on tegutsenud Jõelähtme vallas vee-ettevõtjana alates 1992. aastast. Ettevõte osutab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust alljärgnevates valla külades ja asulates: - Loo alevik - Kostivere alevik - Uusküla küla - Iru küla - Liivamäe küla - Neeme küla - Rebala küla - Maardu küla - Haljava küla - Saha küla - Kaberneeme küla - Jägala küla - Jõelähtme küla - Kallavere küla - Manniva küla - Ülgase küla - Aruaru küla - Võerdla küla - Nehatu küla Suurim vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijaskond on Loo alevikus. OÜ Loo Vesi tegevusalad on järgmised: - veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenused; - sanitaartehnilised tööd; - heitvete puhastamine; - keskküttesüsteemide hooldus ja remont. OÜ Loo Vesi osutab lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenusele ka sanitaartehnilisi töid nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele ja seda ka väljapool Jõelähtme valda. Ettevõtte poolt opereeritavad ja hooldamisele kuuluvad Loo, Iru, Kostivere, Haljava, Kaberneeme, Liivamäe, Neeme, Saha jt asulates paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised kuuluvad ettevõttele või on tema valduses. OÜ Loo Vesi majandusnäitajad (eurodes) on esitatud allolevas tabelis. Tabel 65. OÜ Loo Vesi üldised majandusnäitajad Bilansi näitajad aasta lõpus Tulemiaruande näitajad (EUR) Aasta (EUR) Tegevustulud Tegevuskulud Tulem Varad Netovarad 2012 1 462 739 831 958 630 781 5 688 718 5 107 309 2013 1 349 412 847 355 502 057 6 186 105 5 610 764 2014 879 437 925 319 -45 882 6 043 815 5 564 882
67 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Bilansi näitajad aasta lõpus Tulemiaruande näitajad (EUR) Aasta (EUR) Tegevustulud Tegevuskulud Tulem Varad Netovarad 2015 1 001 568 966 446 35 122 6 075 749 5 600 004 2016 962 148 1 042 688 -80 540 5 949 363 5 519 684 2017 1 135 600 982 302 153 298 6 368 741 5 672 982 OÜ-le Loo Vesi on väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/327459, väljaandmise kuupäev 31.03.2016, muudetud Keskkonnaameti Põhja regiooni korraldustega nr 1-3/16/2595, 18.10.2016 ja nr 1-3/17/2426, 19.09.2017. Vastavalt Konkurentsiameti otsusele nr 24.07.12 nr 9.1-3/12-015 kehtivad OÜ Loo Vesi teeninduspiirkondades alljärgnevas tabelis kirjeldatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad (euro/m3). Tabel 66. OÜ Loo Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid
Teenuse hind Teenuse Teenuse nimetus käibemaksuga, hind, EUR/m3 EUR/m3 Tasu vee eest füüsilistele isikutele (EUR/m3) 0,651 0,78 Tasu vee eest juriidilistele isikutele (EUR/m3) 1,407 1,69 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele 1,533 1,84 isikutele (EUR/m3) Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele 2,224 2,67 isikutele (EUR/m3) Vee- ja kanalisatsiooniteenuse koondtariif füüsilistele isikutele on 2,62 EUR/m3 koos KM-ga.
68 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5 ÜVK ARENDAMINE
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: - ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Jõelähtme vallas; - kaasa aidata Jõelähtme valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; - perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide koostamine; - veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; - arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.
5.1 Arendamise kava koostamise lähtealused
Käesolev arendamise kava on valminud Loo Vesi OÜ, Jõelähtme vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Jõelähtme valla reoveekogumisalades ja teistes kohaliku vee-ettevõtja tegutsemisalades. Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtja ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõtjale langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemid ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid; ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Jõelähtme valla reoveekogumisaladele ja kohaliku vee-ettevõtja tegutsemisaladele; Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Loo Vesi OÜ; Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Jõelähtme vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning Loo Vesi OÜ poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel; Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides; Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel arvutatakse Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine” avatud taotlemise korral“ Lisa 2 juhendmaterjalide alusel. 2018-2020 planeeritava ÜF projekti „Uusküla reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ tarbeks koostatud ühise majandus- ja finantsanalüüsi kohaselt kujunes projekti toetuse maksimaalseks määraks ca 63% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Oluline on arvestada järgmiste Ühtekuuluvusfondi projektidele seatud kriteeriumidega:
69 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
toetust antakse reoveekogumisalade puhul, mille reostuskoormus on 2000 ja enam inimekvivalenti, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks; toetust ei anta ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks väljaspool reoveekogumisalasid; toetust ei anta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamiseks uuselamupiirkonnas. Uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv elamupiirkond, kus üle 50% kinnistutest on registreeritud pärast 1999. aasta 22. märtsi; toetust ei anta sademeveesüsteemide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2018-2029 teostatakse Jõelähtme valla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine Ühtekuuluvusfondi ja KIK keskkonnaprogrammi (veeprogrammi) toetuste abiga; Vastavalt meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi: Võrgud ja torustikud 40 aastat; Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; Masinad ja seadmed 15 aastat; Tootmishooned 40 aastat. Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte: keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest; majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel; sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtja majandamisega. Loo Vesi OÜ poolt planeeritavad veemajanduse arendustegevused on jagatud kahte etappi ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2018-2021; ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2022-2029.
5.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine
Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest. Tabel 67. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad Investeering Ühik Ühikmaksumus (€) Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 80,00 rajamine m 85,00 Hüdrandid kpl 1 200,00 Puurkaev-pumpla rek kpl 30 000,00 II astme pumpla rajamine kpl 70 000,00 Veetöötlusjaam seadmete paigaldus kpl 50 000,00 Liitumispunktide rajamine kpl 300,00 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 115,00 rajamine m 125,00 Survetorustik:
70 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Investeering Ühik Ühikmaksumus (€) rekonstrueerimine m 70,00 rajamine m 75,00 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 25 000,00 rajamine kpl 27 000,00 Kogumisk. paigaldus kpl 10 000,00 Reoveepuhasti rek. kpl 200 000,00 Liitumispunktide rajamine kpl 300,00 Sademevesi Torustiku rajamine m 180,00 Ühikmaksumus sisaldab endas järgmisi kulusid: - uuringute koostamine; - projekti koostamine; - materjali maksumus; - rajamise maksumus.
5.3 Vee-ettevõtluse areng
Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Jõelähtme vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas Loo Vesi OÜ-l ja Jõelähtme vallavalitsusel kooskõlastada ja ühildada torustike arendamine. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee- ja reoveekoguse pumpamiseks. Jõelähtme vallas on arvukalt kinnisvaraarendajate poolt rajatud elurajoone, kus on välja ehitatud ka veevarustus- ja/või kanalisatsioonisüsteemid. Samuti on mitmeid veevõrke, mis on rajatud aiandusühistute poolt. Üldjuhul kuuluvad sellised VK-süsteemid eraomanikele ning nende seisundist hetkel täpne ülevaade puudub. Jõelähtme valla vee-ettevõtluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks on koondada vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine valla vee-ettevõtjale OÜ Loo Vesi. Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks on juba eraarendajatega ja -omanikega alustatud või kavas alustada läbirääkimisi, et leppida kokku tingimused rajatud vee- ja kanalisatsioonirajatiste ülevõtmiseks ning ÜVK-teenuste osutamise alustamiseks OÜ Loo Vesi poolt. Teisalt puudub valla vee-ettevõtjal siiski kohustus eraarendajate poolt rajatud VK-süsteemid üle võtta, vaid iga olemasoleva VK-süsteemi ülevõtmine ning selle tingimused otsustatakse läbirääkimiste teel individuaalselt.
5.4 Perspektiivse tarbimise prognoos
Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest: - keskmise leibkonna suurus Jõelähtme vallas on 2.48 inimest; - elaniku ühikuline veetarve/reoveekogus jääb asula piires muutumatuks, - asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus; - perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke määraks 20% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaks olemasoleva seisuga; - perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel on võetud uute torustike infiltratsiooni määraks 20% puhastile juhitavast veest. Vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga.
71 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5.4.1 Perspektiivse veetarbimise prognoosi arvutus Asulapõhine elaniku ühikuline veetarbimine on arvutatud 2017a reaalsete müügiandmete põhjal. Tabel 68. Asulapõhine elaniku ühikuline veetarbimine
Asula Elaniku ühikveetarbimine(l/d)
Loo alevik 94 Liivamäe küla Kostivere alevik 71 Uusküla 33 Iru küla 100 Neeme küla 82 Rebala küla 31 Maardu küla 36 Haljava küla 166 Kaberneeme küla 48 Jõelähtme küla 43 Kallavere küla 50 Manniva küla 64 Ülgase küla 72 Aruaru küla 69 Võerdla küla 42 Nehatu küla 61 Asulapõhine olemasolev arvestamata vee osakaal on arvutatud 2017a toodetud ja müüdud vee vahena. Tabel 69. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest
Arvestamata vee osakaal Asula Ol.olev I etapp II etapp Loo alevik 11% 11% 11% Liivamäe küla Kostivere alevik 39% 30% 20% Uusküla 65% 20% 20% Iru küla 11% 11% 11% Neeme küla 38% 38% 38% Rebala küla 89% 89% 89% Maardu küla 6% 6% 6% Haljava küla 27% 27% 25% Saha küla 8% 8% 8% Kaberneeme küla 65% 65% 65% Jõelähtme küla 59% 59% 59% Kallavere küla 40% 40% 40% Manniva küla 52% 52% 52% Ülgase küla 11% 11% 11% Aruaru küla 60% 60% 60% Võerdla küla 55% 55% 55% Nehatu küla 39% 39% 39%
72 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 70. Perspektiivse veevajaduse prognoos
Olemasolev peale 0 etappi peale I etappi peale II etappi Asula Asula Elanike Liitunud eramu- Liitunud korrusmajad Liitunud äri-tootmis ja Liitunud elanikeVeetarve (m3/d) Arvestamata vesi Võrku juhitav Liitunud Veetarve (m3/d) Arvestamata Võrku juhitav Liitunud Veetarve (m3/d) Arvestamata Võrku juhitav Liitunud Veetarve (m3/d) Arvestamata Võrku juhitav nr 3 3 3 3 3 3 3 arv kinnistute arv kinnistud korterid asutuste kinnistute arv arv % Era Jur. Kokk (m3/d) % vooluhulk (m /d) elanike arv Era Jur. Kokku vesi (m /d) vooluhulk (m /d) elanike arv Era Jur. Kokku vesi (m /d) vooluhulk (m /d) elanike arv Era Jur. Kokku vesi (m /d) vooluhulk (m /d) 1 Loo alevik 1896 228 19 834 40 2 634 139% 2 634 2 639 2 639 249 364 61379 11% 692 249 364 613 70 613 249 364 614 79 693 249 364 614 79 693 5 Liivamäe küla 284 122 0 0 0 303 107% 303 303 303 2 Kostivere alevik 739 69 11 272 19 846 114% 60 7 67 43 39% 110 846 60 7 67 26 67 858 61 7 68 29 97 858 61 7 68 17 85 3 Uusküla 383 208 0 0 1 516 135% 17 0 17 32 65% 50 556 19 0 19 12 19 808 27 0 27 7 34 808 27 0 27 7 34 4 Iru küla 358 181 0 0 11 449 125% 45 12 57 7 11% 64 449 45 12 57 6 57 449 45 12 57 7 64 449 45 12 57 7 64 6 Neeme küla 269 139 1 12 7 374 139% 31 4 35 22 38% 57 374 31 4 35 13 35 374 31 4 35 22 57 384 31 4 36 22 58 7 Rebala küla 173 12 0 0 0 30 17% 0,9 0,0 0,9 7,5 89% 8,4 30 0,9 0,0 0,9 0,8 0,9 30 0,9 0,0 0,9 7,5 8,4 30 0,9 0,0 0,9 7,5 8,4 8 Maardu küla 149 9 1 24 1 82 55% 3,0 0,5 3,5 0,2 6% 3,7 82 3,0 0,5 3,5 0,2 3,5 82 3,0 0,5 3,5 0,2 3,7 82 3,0 0,5 3,5 0,2 3,7 9 Haljava küla 146 0 2 19 1 47 32% 7,8 0,0 7,8 2,9 27% 10,7 47 7,8 0,0 7,8 2,1 7,8 47 7,8 0,0 7,8 2,9 10,7 47 7,8 0,0 7,8 2,6 10,5 10 Saha küla 143 14 0 0 1 35 24% 0,0 1,2 1,2 0,1 8% 1,3 35 0,0 1,2 1,2 0,1 1,2 35 0,0 1,2 1,2 0,1 1,3 35 0,0 1,2 1,2 0,1 1,3 11 Kaberneeme küla 122 54 0 0 3 134 110% 6,5 0,9 7,4 13,5 65% 20,9 134 6,5 0,9 7,4 4,8 7,4 134 6,5 0,9 7,4 13,5 20,9 248 12,0 0,9 12,9 23,6 36,5 13 Jõelähtme küla 112 1 1 13 0 35 31% 1,5 0,0 1,5 2,1 59% 3,6 35 1,5 0,0 1,5 0,9 1,5 52 2,3 0,0 2,3 3,2 5,5 52 2,3 0,0 2,3 3,2 5,5 14 Kallavere küla 100 9 0 0 0 22 22% 1,1 0,0 1,1 0,7 40% 1,9 97 4,9 0,0 4,9 1,9 4,9 97 4,9 0,0 4,9 3,2 8,1 97 4,9 0,0 4,9 3,2 8,1 15 Manniva küla 91 30 0 0 15 74 82% 4,8 4,0 8,8 9,5 52% 18,3 74 4,8 4,0 8,8 4,6 8,8 74 4,8 4,0 8,8 9,5 18,3 74 4,8 4,0 8,8 9,5 18,3 16 Ülgase küla 91 30 0 0 0 74 82% 5,3 4,4 9,7 1,2 11% 10,9 74 5,3 4,4 9,7 1,1 9,7 74 5,3 4,4 9,7 1,2 10,9 74 5,3 4,4 9,7 1,2 10,9 17 Aruaru küla 82 12 0 0 1 30 36% 2,1 0,0 2,1 3,1 60% 5,1 30 2,1 0,0 2,1 1,2 2,1 30 2,1 0,0 2,1 3,1 5,1 30 2,1 0,0 2,1 3,1 5,1 18 Võerdla küla 80 5 0 0 0 12 16% 0,5 0,0 0,5 0,6 55% 1,2 12 0,5 0,0 0,5 0,3 0,5 12 0,5 0,0 0,5 0,6 1,2 12 0,5 0,0 0,5 0,6 1,2 19 Nehatu küla 23 9 0 0 0 22 97% 1,4 0,0 1,4 0,9 39% 2,2 22 1,4 0,0 1,4 0,5 1,4 22 1,4 0,0 1,4 0,9 2,2 22 1,4 0,0 1,4 0,9 2,2 5 362 1 132 35 1 174 100 5 719 436,7 398,4 835,1 225,3 1 060,4 5 833 441,7 398,4 840,1 146,4 840,1 6 121 452,3 398,4 850,7 189,6 1 040,3 6 245 458,6 398,4 857,0 187,8 1 045 Märkus: *-0-etappi on arvestatud need liitujad, kelledele on ühisveevärgiga liitumispunkt rajatud, kuid ei ole veel süsteemiga liitunud. On eeldatud, et need kinnistud liituvad kõik hiljemalt aastaks 2022. **- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt.
73 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5.4.2 Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoosi arvutus Asulapõhine elaniku ühikuline veetarbimine on arvutatud 2017a reaalsete müügiandmete põhjal. Tabel 71. Asulapõhine elaniku ühikuline kanalisatsioonikogus
Elaniku ühikuline Asula kanalisatsioonikogus (l/d) Loo alevik 90 Liivamäe küla Kostivere alevik 67 Uusküla 85 Iru küla 91 Neeme küla 70 Maardu küla 36 Haljava küla 161 Jõelähtme küla 85 Kallavere küla 85 Manniva küla 78 Asulapõhine infiltratsioonivee osakaal on etappide järgselt järgmine: Tabel 72. Infiltratsioonivee osakaal puhastile juhitavast veest Infiltratsioon Asula Ol.olev I etapp II etapp Loo alevik 41% 41% 41% Liivamäe küla Kostivere alevik 40% 30% 20% Uusküla 40% 20% 20% Iru küla 40% 40% 40% Neeme küla 40% 40% 30% Maardu küla 40% 40% 40% Haljava küla 40% 40% 30% Saha küla 40% 40% 40% Jõelähtme küla 40% 40% 40% Kallavere küla 40% 40% 40% Manniva küla 40% 40% 40% Nehatu küla 40% 40% 40%
74 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 73. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos
Olemasolev peale 0 etappi peale I etappi peale II etappi Asula 3 3 3 3 Asula Elanike Liitunud eramu- Liitunud korrusmajad Liitunud äri-tootmis ja Liitunud elanikeReoveekogus (m /d) Infiltratsioon Puhastile juhitav Liitunud Reoveekogus (m /d) 3 Puhastile juhitav Liitunud Reoveekogus (m /d) 3 Puhastile juhitav Liitunud Reoveekogus (m /d) 3 Puhastile juhitav nr 3 Inf (m /d) 3 Inf (m /d) 3 Inf (m /d) 3 arv kinnistute arv kinnistud korterid asutuste kinnistute arv arv % Era Jur. Kokk (m3/d) % vooluhulk (m /d) elanike arv Era Jur. Kokku vooluhulk (m /d) elanike arv Era Jur. Kokku vooluhulk (m /d) elanike arv Era Jur. Kokku vooluhulk (m /d) 1 Loo alevik 1896 216 19 834 34 2 604 137% 2 604 2 629 2 629 237 328 565 127 41% 692 237 328 565 233 565 239 328 567 398965 239 328 567 398 965 5 Liivamäe küla 284 123 0 0 0 305 107% 305 305 305 2 Kostivere alevik 739 37 11 272 9 766 104% 52 5 57 38 40% 95 766 52 5 57 23 57 866 58 5 64 27 91 866 58 5 64 16 80 3 Uusküla 383 6 0 0 0 15 4% 0 0 0 0 40% 0 99 8 0 8 3 8 1 029 87 0 87 22 109 1 029 87 0 87 22 109 4 Iru küla 358 154 0 0 13 382 107% 35 12 47 30 40% 77 382 35 12 47 18 47 382 35 12 47 30 77 382 35 12 47 30 77 6 Neeme küla 269 101 1 12 7 280 104% 20 0 20 13 40% 33 280 20 0 20 8 20 280 20 0 20 13 33 290 20 0 20 9 29 8 Maardu küla 149 9 1 24 1 82 55% 3 0 3 2 40% 5 82 3 0 3 1 3 82 3 0 3 2 5 82 3 0 3 2 5 9 Haljava küla 146 0 2 19 0 47 32% 8 0 8 5 40% 13 47 8 0 8 3 8 47 8 0 8 5 13 47 8 0 8 3 11 10 Saha küla 143 0 0 0 0 0 0% 0 1 1 1 40% 2 0 0 1 1 0 1 0 0 1 1 1 2 0 0 1 1 1 2 13 Jõelähtme küla 112 0 0 0 0 0 0% 0 0 0 0 40% 0 15 1 0 1 1 2 15 1 0 1 1 2 14 Kallavere küla 100 7 0 0 0 17 17% 0 0 0 0 40% 0 77 7 0 7 3 7 77 7 0 7 4 11 77 7 0 7 4 11 15 Manniva küla 91 20 0 0 15 50 55% 4 4 8 5 40% 13 50 4 4 8 3 8 50 4 4 8 5 13 50 4 4 8 5 13 19 Nehatu küla 23 0 0 0 0 0 0% 0 4 4 3 40% 7 0 0 4 4 2 4 0 0 4 4 3 7 0 0 4 4 3 7 5 362 673 34 1 161 79 4 548 357 355 712 224 937 4 692 372 355 727 297 727 5 761 461 355 816 511 1 328 5 771 462 355 817 494 1 311 Märkus: *-0- etappi on arvestatud need liitujad, kelledele on ühisveevärgiga liitumispunkt rajatud, kuid ei ole veel süsteemiga liitunud. On eeldatud, et need kinnistud liituvad kõik hiljemalt aastaks 2022. **- Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkondadest, kus elatakse vaid hooajaliselt.
75 (103) 5.5 Töömahtude loendid
Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on leitavad käesoleva töö lisadest. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites. Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu. Torustike rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.
5.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade
5.6.1 Loo aleviku ÜVK arendamine Loo aleviku ühisveevärk ja kanalisatsioon vastab suures osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele ja parendamist ning laiendamist ei vaja va Ilumäe elamuala. Piirkonnas rekonstrueeritakse ja rajatakse I etapis kogu ÜVK süsteem, kanalisatsioon juhitakse rekonstrueeritava pumpla abil läbi Loo aleviku keskasula süsteemi AS Tallinna Vesi kanalisatsioonisüsteemi. Lisaks laiendatakse ÜVK süsteeme Lagedi ja Pargi tee piirkonda, kuhu rajatakse 2 vee- ja 10 kanalisatsiooni liitumispunkti, millega saavad liitumisvõimaluse veevarustusega 10 ning kanalisatsiooniga 25 inimest. Loo alevikus on kavas II etapis rajada Proteiini puurkaevust toorveetorustik Tööstustsooni veetöötlusjaama ja rajada ringtorustik Vanasauna tee piirkonda. Lisaks on plaanitud rajada sademeveetorustik Vibeliku teele. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Loo alevikus planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 74. Loo aleviku ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 430 383 813 rajamine m 98 568 666 Hüdrandid kpl 0 Puurkaev-pumpla rek kpl 0 II astme pumpla rajamine kpl 0 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 1 1 seadmete paigaldus kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 2 2 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 502 502 rajamine m 149 149 Survetorustik: rekonstrueerimine m 108 108 rajamine m 210 210 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 1 1 2 rajamine kpl 1 1 Kogumisk. paigaldus kpl 0 Reoveepuhasti rek. kpl 0 76(103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Ühik I etapp II etapp Kokku Liitumispunktide rajamine kpl 10 10 Sademevesi Torustiku rajamine m 319 319
5.6.2 Kostivere aleviku ÜVK arendamine Suurem osa Kostivere aleviku elanikonnale on loodud liitumisvõimalus ÜVK süsteemiga, kuid ÜVK torustikud on halvas seisukorras ja vajavad rekonstrueerimist. Kostivere aleviku ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise I etappi: ÜVK süsteemi laiendamise käigus rajatakse 17 vee- ja 57 kanalisatsiooni liitumispunkti, millega saavad liitumisvõimaluse veevarustusega 12 ja kanalisatsiooniga 99 inimest. Kanalisatsioonivõrgu laiendamisega rekonstrueeritakse olemasolev ühisveevärk, mis paigaldatakse üldjuhul samasse kaevikusse koos kanalisatsioonitorustikega (tõstes sellega veetorud välja soojatrassi künadest, kus need praegu suuresti asuvad). Lisaks teostatakse ÜVK rekonstrueerimistöid Aruküla teel Kostivere kooli ja lasteaia veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse parandamiseks. Aruküla teel asub Kostivere aleviku veetöötlusjaam, millest tagatakse kogu aleviku veevarustus (pumpad ja veetöötlusjaam vastab nõuetele ja rekonstrueerimist ei vaja). Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Kostivere alevikus planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 75. Kostivere aleviku ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 3 956 3 956 rajamine m 906 906 Hüdrandid kpl 15 15 Puurkaev-pumpla rek kpl 0 0 II astme pumpla rajamine kpl 0 0 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 0 0 seadmete paigaldus kpl 0 0 Liitumispunktide rajamine kpl 17 17 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 1 576 1 576 rajamine m 2 218 2 218 Survetorustik: rekonstrueerimine m 1 072 1 072 rajamine m 577 577 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 5 5 rajamine kpl 5 5 Kogumisk. paigaldus kpl 0 0 Reoveepuhasti rek. kpl 0 0 Liitumispunktide rajamine kpl 57 57 Sademevesi Torustiku rajamine m 41 41
77 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5.6.3 Uusküla küla ÜVK arendamine Uusküla külas on loodud võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga vaid 5% asula elanikest. Olemasolev veetorustik on kehvas seisus ning pole tagatud piirkonna nõuetekohane tuletõrjeveevarustus. Samuti ei vasta nõuetele OÜ-le Loo Vesi kuuluv Pääsusilma puurkaevu vesi, ületades piirnorme raua, mangaani ja ammooniumi sisalduse osas. Uusküla küla elanikele kanalisatsioonisüsteemiga liitumisvõimaluste loomine ja olemasoleva veesüsteemi rekonstrueerimine ja olemasoleva puurkaev-pumpla juurde veetöötlusjaama ning II astme koos veereservuaariga rajamine ongi valla ÜVK arendamise I prioriteediks, mistõttu on asula ÜVK süsteemi laiendamine ja rekonstrueerimine ka arendamise kava I etapis. ÜVK süsteemi laiendamise käigus rajatakse 102 vee- ja 375 kanalisatsiooni liitumispunkti, millega saavad liitumisvõimaluse veevarustusega 253 ning kanalisatsiooniga 930 inimest. Hetkel saavad Uusküla küla endiste aiandusühistute Tramm, Tungal ja Tähe ning nende naabruses asuvad Künka tee ja Uusküla tee maaüksused joogivee Maardu linna Kallavare linnaosa ühisveevärgist AS-lt Tallinna Vesi. Nimetatud veevõrk on suhteliselt heas seisukorras ning rekonstrueerimist ei vaja. Strateegiliselt on vaja jõuda AS-iga Maardu Vesi kokkuleppele nimetatud veevõrgu üleandmises OÜ-le Loo Vesi, et tagada vee- ja kanalisatsiooniteenuste efektiivne ja optimaalne osutamine kogu Uusküla külas. Esmased läbirääkimised eelnimetatud küsimuses on olnud lootustandvad. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Uusküla külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 76. Uusküla küla ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 5 401 5 401 rajamine m 2 050 2 050 Hüdrandid kpl 18 18 Puurkaev-pumpla rek kpl 1 1 II astme pumpla rajamine kpl 1 1 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 1 1 seadmete paigaldus kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 185 185 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 8 610 8 610 Survetorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 2 271 2 271 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 0 rajamine kpl 7 7 Kogumisk. paigaldus kpl 0 Reoveepuhasti rek. kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 375 375
5.6.4 Iru küla ÜVK arendamine Iru küla ühisveevärk ja kanalisatsioon vastab suures osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele ja parendamist ning laiendamist ei vaja. Rekonstrueerimist vajab vaid Iru veetöötlusjaam, kus tuleb paigaldada uued veetöötlusseadmed.
78 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5.6.5 Neeme küla ÜVK arendamine Neeme küla ühisveevärk- ja kanalisatsioon vastab suures osas kehtivatele nõuetele. Valla ÜVK arendamise I etapis on kavas olemasoleva veetöötlusjaama laiendamine. II etappi on kavandatud Ajataguse-Liiva tee piirkonna kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ning Tanuma tee piirkonda ÜVK süsteemi rajamine, mille käigus rajatakse 4 liitumispunkti, millega saavad liitumisvõimaluse 10 inimest. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Neeme külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 77. Neeme küla ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 198 211 409 Hüdrandid kpl 1 1 Puurkaev-pumpla rek kpl 0 II astme pumpla rajamine kpl 0 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 1 1 seadmete paigaldus kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 4 4 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 725 725 rajamine m 161 161 Survetorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 198 96 294 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 1 1 rajamine kpl 1 1 Kogumisk. paigaldus kpl 0 Reoveepuhasti rek. kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 4 4
5.6.6 Haljava küla ÜVK arendamine Haljava küla reoveepuhasti on väga halvas seisukorras ning vajab rekonstrueerimist, mistõttu on reoveepuhasti rekonstrueerimine valla ÜVK arendamise kava I etapis. Sisuliselt tähendab Haljava reoveepuhasti rekonstrueerimine uue puhasti rajamist. II etappi on kavandatud reoveepuhasti ja Mõisaaia tee vahelise piirkonna ÜVK torustike rekonstrueerimine. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Haljava külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 78. Haljava küla ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 253 253 rajamine m 0 Hüdrandid kpl 0
79 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Ühik I etapp II etapp Kokku Puurkaev-pumpla rek kpl 0 II astme pumpla rajamine kpl 0 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 0 seadmete paigaldus kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 0 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 483 483 rajamine m 0 Survetorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 0 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 0 rajamine kpl 0 Kogumisk. paigaldus kpl 0 Reoveepuhasti rek. kpl 1 1 Liitumispunktide rajamine kpl 0
5.6.7 Saha küla ÜVK arendamine Saha külas on kavandatud valla ÜVK arendamise II etapis paigaldada Tellivere puurkaev-pumplasse veetöötlusseadmed. Lisaks on kavas rekonstrueerida Tellivere reoveepuhasti. Juhul kui Hindreku puurkaev (nr 21336) läheb OÜ Loo Vesi omandusse, siis paigaldatakse sinna I etapis ka veetöötlusseadmed.
5.6.8 Kaberneeme küla ÜVK arendamine Kaberneeme külas on valla ÜVK arendamise II etapis kavandatud veevõrgu laiendaine. Sellega seoses rajatakse 46 liitumispunkti, millega saavad liitumisvõimaluse 114 inimest. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Kaberneeme külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 79. Kaberneeme küla ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 2 562 2 562 Hüdrandid kpl 4 4 Puurkaev-pumpla rek kpl 0 II astme pumpla rajamine kpl 0 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 0 seadmete paigaldus kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 46 46 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 0
80 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Ühik I etapp II etapp Kokku Survetorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 0 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 0 rajamine kpl 0 Kogumisk. paigaldus kpl 0 Reoveepuhasti rek. kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 0
5.6.9 Jõelähtme küla ÜVK arendamine Jõelähtme külas on valla ÜVK arendamise II etapis kavandatud veevõrgu rajamine Muri tee piirkonda ja vallamajale. Sellega seoses rajatakse 7 liitumispunkti, millega saavad liitumisvõimaluse 17 inimest. Kanalisatsioon on plaanis lahendada kogumiskaevude baasil, selleks paigaldatakse 2x15m3 kogumiskaevu. Lisaks paigaldatakse puurkaev-pumplasse nr 16008 veetöötlusseadmed. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Jõelähtme külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 80. Jõelähtme küla ÜVK arendamise mahud Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 829 829 Hüdrandid kpl 0 Puurkaev-pumpla rek kpl 0 II astme pumpla rajamine kpl 0 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 0 seadmete paigaldus kpl 1 1 Liitumispunktide rajamine kpl 7 7 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 423 423 Survetorustik: rekonstrueerimine m 0 rajamine m 0 Pumplad: rekonstrueerimine kpl 0 rajamine kpl 0 Kogumisk. paigaldus kpl 2 2 Reoveepuhasti rek. kpl 0 Liitumispunktide rajamine kpl 7 7
5.6.10 Nehatu küla ÜVK arendamine Nehatu külas on valla ÜVK arendamise II etapis kavandatud Nehatu puurkavu (nr 1010) hoone remont koos puurkaevu šahti rekonstrueerimisega.
81 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5.6.11 Ihasalu küla ÜVK arendamine Ihasalu külas asuvasse Laheranna elurajooni on rajatud 29-le elamukinnistule ÜVK süsteem, kus käesolevaks ajaks on valminud ca 7 elamut. Hetkel kuulub kogu ÜVK süsteem, mis koosneb VK torustikest, puurkaev- pumplast, kahest kanalisatsioonipumplast ja kolmest kanalisatsiooni kogumiskaevust, arendajale. Kuid lähiajal on kavas kogu süsteem anda üle Loo Vesi OÜ-le.
82 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
5.7 ÜVK arendamise kokkuvõte
5.7.1 Investeeringute mahud I etapiga plaanitakse teostada ca 71% kogu arendamise kavaga ettenähtud mahust. II etappi on kavandatud väiksemate asulate ÜVK süsteemide rekonstrueerimistööd. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Jõelähtme vallas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 81. Jõelähtme valla ÜVK arendamise mahud
Ühik I etapp II etapp Kokku Veevarustus Torustik: rekonstrueerimine m 9 787 636 10 423 rajamine m 3 252 4 170 7 422 Hüdrandid kpl 34 4 38 Puurkaev-pumpla rek kpl 1 0 1 II astme pumpla rajamine kpl 1 0 1 Veetöötlusjaam raj/laiendamine kpl 4 0 4 seadmete paigaldus kpl 1 2 3 Liitumispunktide rajamine kpl 204 57 261 Kanalisatsioon Isevoolutorustik: 0 0 0 rekonstrueerimine m 2 078 1 208 3 286 rajamine m 10 977 584 11 561 Survetorustik: 0 0 0 rekonstrueerimine m 1 180 0 1 180 rajamine m 3 256 96 3 352 Pumplad: 0 0 0 rekonstrueerimine kpl 6 2 8 rajamine kpl 13 1 14 Kogumisk. paigaldus kpl 0 2 2 Reoveepuhasti rek. kpl 1 0 1 Liitumispunktide rajamine kpl 442 11 453 Sademevesi Torustiku rajamine m 41 319 360 Arendamise kava realiseerumisega luuakse liitumisvõimalus: - ühisveevarustusega 412 inimesele; - ühiskanalisatsiooniga 1 079 inimesele.
83 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
6 FINANTSANALÜÜS
Finantsanalüüsi eesmärgiks on: 1. hinnata Jõelähtme valla ÜVK ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust tulenevalt planeeritud investeeringutest; 2. prognoosida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad kuni 2029 aastani, mis võimaldavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikku pakkumise Jõelähtme vallas; 3. prognoosida veetarbimise ja –tootmise tegevusmahud tulevikus; 4. leida sobivaim finantseerimise struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks; 5. prognoosida perioodi 2018-2029 vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest saadavad rahavood ning nende tulu-kulu suhted; 6. leida investeeringute sisemine tukumäär (IRR) ja puhasnüüdisväärtus (NPV) diskonteermismeetodi abil arvestades perioodi 2018-2029 inflatsiooni.
6.1 Finantsprognoosi lähtekohad ja eeldused
6.1.1 Metoodika Käesoleva finants- ja majandusanalüüsi koostamisel on konsultant järginud Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud juhendmaterjale Ühisveevärgi arengukavade koostamisele ning Euroopa Liidu juhendamterjale veemajandusel alaste projektide hindamisel. Finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist lähtudes. Kasutatav meetod on diskonteeritud rahavoogude analüüs. Metoodika kohaselt arvestatakse ainult rahavooge, st. ainult projekti tulemusel väljamakstud või vastuvõetud rahasummasid. Diskonteeritud rahavoogude analüüs ei hõlma selliseid mitterahalisi elemente nagu amortisatsioon, ettenägematute kulude reserv, sihtfinantseerimise arvestus, tulude ja kulude ajatatud arvestus jmt. Rahavooge arvestatakse nende ilmnemise aastal ning antud prgonoosiperioodi 2018-2029 jooksul. Kui projekti majanduslikult kasulik eluiga ületab toodud võrdlusperioodi, võetakse arvesse ka jääkväärtust. Jääkväärtuse arvutamisel võetakse pika kasuliku elueaga infrastruktuuri investeeringute puhul projekti jääkväärtus võrdseks projekti käigus soetatud varade jääkmaksumusega võrdlusperioodi lõpuks. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud avalikele infokogudest (statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister, vmt.) või haldusüksuses kehtivatest arengukavadest (Jõelähtme valla arengukava, Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava). Etapid finantsanalüüsi teostamiseks on alljärgnevad: 1. Investeeringute prognoosis kajastatakse projektiga seotud investeeringuid vastavalt nende tegelikule ja eeldatavale elluviimisajale. Investeeringud sisaldavad põhivarainvesteeringuid ja – jääkmaksumust. 2. Opereerimistulude ja –kulude prognoos kajastab rahavoopõhiselt projekti sissetulekuid ja väljaminekuid võrdlusperioodi jooksul. Mitterahalisi liikumisi, nagu näiteks amortisatsiooni arvestus, prognoosis ei kajastata. 3. Investeeringute ning opereerimistulude ja –kulude prognooside põhjal genereeritakse investeeringu rahavood. Investeeringu rahavoo alusel arvutatakse välja investeeringu sisemine tasuvusmäär ja puhasnüüdisväärtus (IRR ja NPV). Käesolev finantsanalüüs on koostatud nominaalhindades ehk inflatsiooniga korrigeeritult tuhandetes eurodes.
6.1.2 Ajahorisont Ajahorisont on maksimaalne periood aastates, millede kohta esitatakse finantsprognoosid. Keskkonnaministeeriumi juhendile koostatakse ÜVK finantsanalüüs majandus- ja finantsanalüüs 12 aasta
84 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 pikkuse arvestusperioodi kohta. ÜVK arengukava algusaastaks on planeeritud 2018, millest lähtuvalt on prognoosid koostatud perioodile 2018-2029. ÜVK I etapi elluviimise periood on 2018-2021. I etapi maksumus on 5 358 306 eurot ja II etapi maksumus on 1 084 884 eurot. Kokku on ÜVK arengukava investeeringute maksumus 6 443 190 eurot.
6.1.3 Makromajanduslikud eeldused Vastavalt määruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel järgmised makromajanduslikud näitajad: - reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasvumäär; - inflatsioonimäär (tarbijahinnaindeksi muutus) aastas; - reaalpalga kasvumäär aastas. Makromajanduslikud prognoosid on võetud struktuurifondide veebilehelt2. Nimetatud prognoosid sisaldavad endas SKP, tarbijahinna indeksi ja reaalpalga kasvumäära prognoose perioodile 2018-2029. Tabel 82. Makromajanduslike näitajate prognoos 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 SKP reaal- 4,0% 3,2% 3,0% 2,9% 2,9% 2,8% 2,7% 2,6% 2,5% 2,4% 2,2% 2,1% kasv THI 2,9% 2,3% 2,4% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% Palga reaal- 4% 3% 3% 4% 4% 3% 3% 3% 3% 3% 3% 2% kasv
6.1.4 Diskontomäär Vastavalt määruse juhendile on veemajandusprojektidele kehtestatud ühtseks riiklikuks diskontomääraks 5,45% reaalmääras. Kuna käesolevas analüüsis koostatakse prognoosid nominaalhindades, siis korrigeeritakse diskontomära inflatsiooniga. Vastavalt prognoosiperioodile on võrdlusperioodil (2018-2029) keskmine inflatsiooni määr 2,1%. Inflatsiooniga korrigeeritud diskontomääraks on võetud 7,66%.
6.1.5 Jääkväärtus Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks Veemajanduse meetme määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt: - võrgud ja torustikud – 40 aastat, - reservuaarid ja mahutid – 40 aastat, - masinad ja seadmed – 15 aastat, - tootmishooned – 40 aastat. Tulenevalt investeeringute kasulikust elueast on investeeringute jääkväärtus analüüsiperioodi lõpuks 1,236 mln eurot.
2 http://www.struktuurifondid.ee
85 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
6.2 Vee-ettevõtlus Jõelähtme vallas
Enamikul Jõelähtme valla territooriumist osutab veeteenuseid OÜ Loo Vesi. Ettevõte on Jõelähtme vallas turgu valitsevas seisundis. OÜ Loo Vesi Jõelähtme vallale 100% kuuluv vee-ettevõtja, kellele teenuse osutamise ülesanne on antud ÜVK seaduse ja Euroopa Komisjoni otsuse2012/21/EL kohaselt. Väiksemahulist veeteenust osutavad Uuskülas MTÜ Vee- ja Energiaühistu Kallavere (registrikood 80092298), OÜ Tammiku Vesi (registrikood 10787685), AS Maardu Vesi (registrikood 10807888) ja AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319). OÜ Loo Vesi asutati 1998. aastal ME Loo Vesi baasil (asutatud 1992). Ettevõtte osade (100%) omanik on Jõelähtme Vallavalitsus ning ettevõtte põhitegevus on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Jõelähtme vallas. Ettevõttel oli tütarettevõte OÜ Jõelähtme Tehnoabi (osalus 100%) perioodil 29.01.2013 kuni 23.12.2014. Tütarettevõtte tegevuseks oli emaettevõtte varade hooldamine ja iseseisvalt oma klientidele sanitaartehnika paigaldamise ning muud torutööd. OÜ-s Loo Vesi töötab põhikohaga 14 inimest, lisanduvad mõned ajutise lepinguga töötajad. Juhatus koosneb kahest ning nõukogu viiest liikmest. Ettevõtte struktuuris ei ole allosakondi.
6.3 ÜVK arengukava tulud ja tariifide prognoos
ÜVK arengukava tulud on vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük. Müügitulude prognoosimisel on aluseks võetud järgmised baasandmed: - piirkonna elanike arvu prognoos; - teeninduspiirkonna elanike prognoos ja liitunute prognoos; - vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide prognoos; - vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoos.
6.3.1 Elanikkond Rahvastikuregistri andmete kohaselt elas 01.01.2018 seisuga Jõelähtme vallas 6341 elanikku. Viimaste aastate jooksul on rahvaarv olnud stabiilne ja prognoosides jätkatakse sama trendi. Analüüsiperioodi lõpuks prognoositkase valla elanike arvuks vastavalt Jõelähtme arengukava baasstsenaariumile 6341 inimest. Tabel 83. Jõelähtme valla elanike arv aastatel 2015-2029 Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2025 2029 Rahvaarv 6 309 6 316 6 322 6 341 6 341 6 341 6 341 Allikas: Statistikaamet Elanikkonna arv mõjutab oluliselt veetarbijate arvu. Edaspidistes arvutustes on eeldatud, et rahvaarv ÜVK teeninduspiirkonnas jääb 2018. aasta tasemele sarnaselt valla rahvastikuprognoosile.
6.3.2 ÜVK liitujad ja prognoos 2017. aastal oli ÜVK teenustega liitunud 84% ÜVK teeninduspiirkonna elanikest veega ja 69% kanalisatsiooniga. Peale ÜVK arendamise kava elluviimist on ühendatud veega 89% elanikkonnast ühisveega ja 88% ühiskanalisatsiooniga.
6.3.3 Veetarbimine Võttes aluseks 2015-2018. aastal Jõelähtme valla elanikele müüdud veekogused, on tarbimisene ca 81 l/in/päevas. Perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise jäämist samale tasemele st. 81 l/in
86 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029 päevas. Reovee hulka mõõdetakse tarbijatele müüdud veekoguste järgi. Käesolevas finantsanalüüsis on aluseks võetud ÜVK inseneri poolt prognoositud reoveekogused. Asutuste ja ettevõtete vee- ja reoveetarbimine jäetakse analüüsis 2018. aasta tasemele.
6.3.4 Tariifiprognoos OÜ Loo Vesi vee- ja kanalisatsioonitariifid kinnitab Konkurentsiamet. Hinnakujunduses võetakse arvesse: - põhitegevuskulud: elekter, soojus, avariide likvideerimine, plaaniline remont, remondimaterjalid, veearvestite vahetamine; - personalikulud: töötajate palgad ja nendega seotud riigimaksud (üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaks), - sõidukite kulud: kütus, remont ja kindlustus; - halduskulud: arvete saatmine, igapäevane majandustegevus, kantseleitarbed, hoonete valve, side, pangateenustasud jms; - põhivahendikulud: amortisatsioon (selle arvel tehakse uusi investeeringuid ja tagastatakse laene), kindlustus, laenude tagasimaksed ainult investeeringu omaosaluse alusel. Tariifid on kujundatud vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 14 lõikes 3 sätestatu3, mille kohaselt tariifides peab sisalduma: - tootmiskulude katmine; - kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; - keskkonnakaitse tingimuste täitmine; - põhjendatud tulukus. OÜ Loo Vesi ja Jõelähtme vallavalitsuse poolt kinnitatud ühtsed tariifid nii elanikele kui ka asutustele ja ettevõtetele, mis hetkel on järgmised: Vesi - füüsilised isikud 0,651 eur/m3 - juriidilised isikud 1,407 eur/m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine - füüsilised isikud 1,533 eur/m3 - juriidilised isikud 2,224 eur/m3 OÜ Loo vesi saab ka ülenormatiivse reovee ärajuhtimise eest täiendavat tasu. 2017. aastal oli see 36867 eurot. Ülenormatiivse tasu prognoositakse vähenema, kuna ettevõtted teevad parendusi ülenormatiivsete tasude vähendamiseks. Lisaks võetakse arvesse veeteenuse osakaalu leibkonnaliikmete keskmisest sissetulekust. 4% on EL poolt etteantud soovituslik maksimaalne suurus, mida ei tohiks ületada ka madalama sissetulekuga elanike gruppides. Prognoositud tariif jääb alla 4% kogu analüüsiperioodi jooksul. Tabel 84. Tariifiprognoos majapidamised (eur/m3) Veevarustuse 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2028 2029 Tariifid km-ta Majapidamised €/m3 0,65 0,65 0,72 0,79 0,87 0,95 1,05 1,8 1,8 1,9 1,9 kasv % 0,0% 0,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0% 70,0% 0,0% 5,0% 0,0% Asutused, €/m3 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,8 1,8 1,9 1,9
3 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus
87 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Veevarustuse 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2028 2029 Tariifid km-ta ettevõtted kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 26,7% 0,0% 5,0% 0,0% Kanalisatsioo ni-teenuse 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2028 2029 Tariifid km-ta Majapidamised €/m3 1,53 1,53 1,69 1,85 2,04 2,14 2,22 2,44 2,44 2,56 2,56 kasv % 0,0% 0,0% 10,0% 10,0% 10,0% 5,0% 3,6% 10,0% 0,0% 5,0% 0,0% Asutused, €/m3 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,44 2,44 2,56 2,56 ettevõtted kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 9,8% 0,0% 5,0% 0,0% Allikas: konsultandi arvutused
Graafik 1. Vee ja kanalisatsiooni tariifid leibkonnaliikme sissetulekust
6.4 ÜVK arengukava opereerimiskulud
OÜ Loo Vesi kulud on prognoositud 2017. aasta majandusaasta andmete alusel. Uute infrastruktuuri osadega seotud kulud arvutatud vastavalt ÜVK inseneri poolt antud andmetele. Tegevuskulud on jagatud kahte gruppi: - Muutuvkulud - Püsikulud
88 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
6.4.1 Muutuvkulud
Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi muutuvkuludeks on: Elektrikulu; Ressursi ja saastetasu; Reovee puhastusteenuse ostmine AS Tallinna Vesi. Muutuvkulude arvutamisel on aluseks veetoodang ning reoveepuhastile suunatav reoveekogus. Veetoodang erineb müüdud veekogusest mittearvestusliku veehulga võrra. Mittearvestuslik vesi on tingitud peamiselt: Veetorustike, siiberkaevude ja muude veesüsteemi osade leketest; Veetöötlusseadmete ja –filtrite tagasipesuveest; Sotsiaalotstarbelisest, peamiselt tuletõrje veest. Käesoleva projekti raames on vastavalt ÜVK hinnangule jääb mittearvestusliku vee osakaal 20% juurde, mis jääb samaks kogu analüüsiperdioodi lõpuks. Reoveepuhastile suunatav reoveekogus erineb tarbijatelt vastuvõetud reovee kogusest peamiselt järgmistel põhjustel: Sadevee kanalisatsiooni puudumisest tingitud sademevete juhtimine kanalisatsiooni; Torustike leketest tingitud pinnasevete infiltreerumisest. Vastavalt ÜVK projektile arvestatakse infiltratsiooniks ca 40 %, mis jääb samaks kogu analüüsiperdioodi lõpuks. Elektri kulu on jagatud vastavalt kuluallikale järgmiselt: Kulu vee pumpamisele; Kulu reovee pumpamisele ja puhastamisele. Vastavalt 2017. aasta andmetele on elektrikuluks vee ja reovee pumpamisele arvestatud 0,174 eur/m3 2017.a. hindades. Elektrikulu võrdlusperioodil on korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga (THI). Vee erikasutustasu erikulu on reguleeritud VV määrusega 169. OÜ Loo Vesi keskmiseks kuluks on 1,08 eur/m3 2017. aastal ja 0,19 eur/m3 on keskmine saastetasu erikulu.
6.4.2 Püsikulud Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi püsikuludeks on: Tööjõukulu; Halduskulu; Hoolduskulu; OÜ Loo vesi tööjõukulud 2017. aastal olid 227 tuh. eurot. Tööjõukuludesse lisanduvad kahe töötajaga seotud täiendavad kulud alates 2021. aastast. Seoses pumplate arvu suurenemisega ja veetöötluse lisandumisega planeeritakse 2 täiendava pumplate automaatiku töölevõtmist. Kulumaterjalidele veetootmises on prognoositud 10 000 eurot täiendav kulu, peale projekti elluviimist. Edaspidi korrigeeritakse tööjõukulu THI kasvuga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni korrashoiuks, korraliseks hoolduseks ja –remondiks vajalikud hoolduskulud jooksvates hindades on tehnilise eksperdi hinnangul järgmised: Torustikud ja ehitised – 0,25% soetamismaksumusest Masinad ja seadmed – 1% Hoolduskulud on planeeritud investeerimisperioodi järgsele perioodile ehk alates 2021. aastast. Hoolduskulusid korrigeeritakse THI kasvuga. Mitmesuguste muude halduskuludena on koondatud side ja valve kulud kokku 31 tuhat eurot 2017. aasta hindades. Halduskulud on korrigeeritud THI kasvuga.
89 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 85. Tegevuskulude prognoos Tegevuskulud (eurot) 2017 2018 2021 2022 2024 2026 2029 Energia 62 319 65 811 73 412 77 384 81 768 85 579 91 023 Energiakulud RVP jaamas ja 39 187 41 506 46 798 49 934 53 112 55 665 59 117 pumplates Energiakulu veetootmises 23 132 24 305 26 614 27 450 28 656 29 914 31 905 Muud materjalid, tasud ja 323 095 319 844 415 658 442 200 507 491 581 651 599 434 teenused Vee erikasutustasud 38 059 38 100 38 741 38 983 39 115 40 342 43 933 Saastetasud 6 729 6 791 7 110 7 401 7 566 7 835 8 496 Kulumaterjalid ja teenused 33 749 34 728 47 398 48 583 50 546 52 994 57 422 veetöötluses Kulumaterjalid ja teenused 227 135 222 297 303 103 327 444 389 675 458 894 466 194 reovee puhastamisel Muud kulud 17 423 17 928 19 307 19 789 20 589 21 586 23 390 Tööjõukulud 227 316 233 908 284 005 323 217 336 275 352 567 382 021 Administratiiv kulud 31 126 32 029 44 491 45 604 47 446 49 745 53 900 Masinate ja hoonete kulud 50 272 51 730 82 082 84 134 87 533 91 774 99 441 KULUM 52 726 90 722 100 326 132 451 132 451 132 451 132 451 Halbade debitoorsete võlgade 492 8 299 9 109 9 803 10 537 25 531 26 878 provisjon Tegevuskulud kokku 747 346 802 344 1 009 083 1 114 794 1 203 501 1 319 298 1 385 149
6.5 Finantsanalüüsi tulemused
ÜVK arengukava elluviimise perioodi jooksul on analüüsis tõstetud tariife, et teenuse taskukohasus on tõusnud 0,9%ilt 1,4%-ini. Seda on oluliselt rohkem kui tarbijahinna indeks. Hoolimata nimetatud tariiftõusust on ÜVK projekti tegevusrentaablus ja puhasrentaablus negatiivne kogu analüüsiperioodil. Samuti tasuvusnäitajad IRR ja NPV on negatiivsed. ÜVK investeeringud vajavad elluviimiseks tagastamatut abi. Jõelähtme valla ÜVK IRR on negatiivne ja NPV -4626 mln eurot. Tabel 86. ÜVK arengukava investeeringute tulusus Tuhat eurot 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2028 2029 Tegevustulud 830 828 863 911 979 1 019 1 053 1 274 1 276 1 342 1 344 Sissetulekud kokku 830 828 863 911 979 1 019 1 053 1 274 1 276 1 342 1 344 Tegevuskulu 756 768 797 909 982 1 010 1 071 1 168 1 187 1 207 1 229 Investeerintud 853 1 630 1 729 1 145 125 125 125 125 206 125 125 Väljaminekud kokku 1 610 2 398 2 526 2 054 1 108 1 136 1 197 1 293 1 393 1 333 1 355 Neto rahavoog -780 -1 570 -1 664 -1 143 -128 -116 -143 -18 -117 -55 -12 Investeeringu-projekti Nüüdispuhas-väärtus NPV -4626
6.5.1 Tegevusrentaablus Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava euro tootlust. Lihtsustatult näitab see veemajanduse puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ning investeeringuteks. Jõelähtme valla ÜVK investeeringute keskmine tegevusrentaablus on 5%, kuid tuleb arvestada, et operaatoritasu on kujundatud selliselt, et see katab ka ära ÜVK investeeringute kapitalikulu. Tegevusrentaablus on toodud alljärgnevas tabelis.
90 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Tabel 87. Tegevusrentaablus
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tegevus- 9% 7% 8% 0% 0% 1% -2% 8% 7% 6% 8% 7% rentaablus
6.5.2. Puhasrentaablus Puhasrerentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Vastavalt ÜVK eeskirjadele peavad kõik kulud olema kaetud tariifidest ning kogu veevarustuse ja kanalisatsiooni pikaajalise ja jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0 % puhastrentaablus. Jõelähtme valla ÜVK investeeringute keskmine puhasrentaablus on -6%. Puhasrentaablus on tootud alljärgnevas tabelis. Tabel 88. Puhasrentaablus
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Puhas- -2% -4% -3% -11% -14% -12% -14% -2% -3% -5% -1% -3% rentaablus Negatiivne puhasrentaablus näitab, et suured amortisatsioonikulud viivad puhasrentaabluse negatiivseks ja tagastamatute toetuste taotlemine investeeringukava elluviimisel on vajalik. ÜVK investeeringute elluviimise tulemusel ning prognoositud tariifde kehtestamisel on Jõelähtme valla ÜVK investeeringute opereerimistulu positiivne, samuti on ÜVK investeeringute tegevusrentaablus ja puhasrentaablus positiivne kogu analüüsiperioodil. ÜVK investeeringute tasuvusnäitajad IRR ja NPV on negatiivsed. ÜVK investeeringud vajavad elluviimiseks toetust, et tagada opereerimise jätkusuutlikkus. ÜVK projekti elluviimiseks saab toetust nii sisesriiklikest fondidest (SA KIK veemajandusprogramm) kui ka Ühtekuuluvusfondi veemajanduse meetmest.
91 (103) JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7 LISAD
7.1 Vee-ettevõtjaks määramise otsus
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7.2 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7.3 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7.4 Investeeringute mahud ja maksumused
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7.5 Finantsanalüüsi arvestustabelid
Tegevusrahavaood
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Tegevustulud
Tulud veevarustusteenustelt 308 217 308 217 319 667 333 549 347 778 362 556 378 865 556 090 557 103 558 116 587 086 588 150
Majapidamised 102 795 102 795 114 245 128 127 142 356 157 134 173 443 295 866 296 880 297 893 313 851 314 915
Asutused 205 422 205 422 205 422 205 422 205 422 205 422 205 422 260 223 260 223 260 223 273 234 273 234
Tulud 521 719 519 719 542 850 577 373 631 560 656 719 673 779 718 166 718 574 718 981 755 358 755 786 kanalisatsiooniteenuselt
Majapidamised 203 711 203 711 228 842 269 365 318 552 343 711 360 771 401 927 402 332 402 737 423 299 423 724
Asutused 318 008 316 008 314 008 308 008 313 008 313 008 313 008 316 239 316 241 316 244 332 059 332 061
Tegevustulud kokku 829 936 827 936 862 518 910 922 979 339 1 019 275 1 052 644 1 274 256 1 275 677 1 277 097 1 342 444 1 343 935
Tegevuskulud
Energia 65 839 67 353 69 779 73 412 77 384 79 747 81 768 83 838 85 579 87 357 89 171 91 023
Energiakulud RVP jaamas ja 41 506 42 461 44 076 46 798 49 934 51 700 53 112 54 560 55 665 56 793 57 944 59 117 pumplates
Energiakulu veetootmises 24 333 24 893 25 702 26 614 27 450 28 046 28 656 29 278 29 914 30 564 31 227 31 905
Muud materjalid, tasud ja 364 347 365 559 382 095 415 658 442 200 458 355 507 491 577 590 581 651 586 718 591 609 599 434 teenused
Vee erikasutustasud 38 144 38 144 38 349 38 741 38 983 39 049 39 115 39 181 40 342 41 519 42 716 43 933
Saastetasud 6 791 6 791 6 864 7 110 7 401 7 513 7 566 7 620 7 835 8 052 8 272 8 496
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Kulumaterjalid ja teenused 34 728 35 526 36 486 47 398 48 583 49 554 50 546 51 556 52 994 54 449 55 924 57 422 veetöötluses
Kulumaterjalid ja teenused 266 757 266 757 281 561 303 103 327 444 342 054 389 675 458 232 458 894 460 518 461 917 466 194 reovee puhastamisel
Muud kulud 17 928 18 341 18 836 19 307 19 789 20 185 20 589 21 001 21 586 22 179 22 780 23 390
Tööjõukulud 233 908 239 288 245 749 284 005 323 217 329 681 336 275 343 000 352 567 362 247 372 060 382 021
Administratiiv kulud 32 029 32 765 33 650 44 491 45 604 46 516 47 446 48 395 49 745 51 110 52 495 53 900
Masinate ja hoonete kulud 51 730 54 695 57 060 82 082 84 134 85 817 87 533 89 284 91 774 94 294 96 848 99 441
KULUM 90 722 90 722 95 524 100 326 132 451 132 451 132 451 132 451 132 451 132 451 132 451 132 451
Halbade debitoorsete võlgade 8 299 8 279 8 625 9 109 9 803 10 203 10 537 25 509 25 531 25 553 26 855 26 878 provisjon
Tegevuskulud kokku 846 875 858 662 892 482 1 009 083 1 114 794 1 142 770 1 203 501 1 300 068 1 319 298 1 339 730 1 361 488 1 385 149
EBITA (kasum enne amortisat- 73 783 59 996 65 560 2 165 -2 019 9 963 -17 391 107 815 89 705 70 393 113 696 91 211 siooni ja intresse)
Puhaskasum -16 939 -30 726 -29 964 -98 161 -134 470 -122 488 -149 842 -24 636 -42 747 -62 058 -18 755 -41 240
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Tarbimise alusinfo
Tarbimispiirkonna rahvastiku in 6 322 6 322 6 323 6 324 6 325 6 326 6 327 6 328 6 329 6 330 6 331 6 332 6 333 koguarv
sh püsielanikud in 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674 5 674
sh hooajalised elanikud in 648 648 649 650 651 652 653 654 655 656 657 658 659
Ühisveevärgiga ühendatud in 5 311 5 314 5 314 5 369 5 474 5 529 5 548 5 567 5 586 5 606 5 625 5 644 5 663 elanike arv
sh püsielanikud in 5 311 5 314 5 314 5 369 5 474 5 539 5 557 5 574 5 592 5 610 5 628 5 645 5 663
sh hooajalised elanikud in
Ühiskanalisatsiooniga in 4 392 4 472 4 472 4 567 4 887 5 254 5 399 5 469 5 539 5 545 5 550 5 556 5 561 ühendatud elanike arv
sh püsielanikud in 4 392 4 472 4 472 4 567 4 887 5 266 5 411 5 481 5 551 5 553 5 556 5 558 5 561
sh hooajalised elanikud in
Elanike keskmine veetarve l/el/d 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81
Asutuste keskmine veetarve m3/d 398 400 400 400 400 400 400 400 400 400 400 400 400
Müügimahud:
veevarustusteenus
Kodumajapidamiste vee m3/a 157 815 157 904 157 904 159 538 162 658 164 589 165 116 165 642 166 169 166 695 167 221 167 748 168 274 tarbimismaht
Asutuste, ettevõtete vee m3/a 145 412 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 146 000 tarbimismaht
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Aastased müügimahud kokku, m3/a 303 227 303 904 303 904 305 538 308 658 310 589 311 116 311 642 312 169 312 695 313 221 313 748 314 274 vesi
Lekete osakaal veetootmises % 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0%
Veetöötlusjaamas toodetud m3/a 379 034 379 880 379 880 381 922 385 822 388 237 388 895 389 553 390 211 390 869 391 527 392 185 392 843 vesi
Müügimahud:
kanalisatsiooniteenus
Kodumajapidamiste m3/a 130 507 132 884 132 884 135 707 145 215 156 477 160 786 162 866 164 946 165 020 165 093 165 167 165 241 tarbimismaht
Asutuste, ettevõtete m3/a 129 499 129 500 129 500 129 500 129 500 129 500 129 500 129 500 129 500 129 501 129 502 129 503 129 504 tarbimismaht
Aastased müügimahud kokku m3/a 260 006 262 384 262 384 265 207 274 715 285 977 290 286 292 366 294 446 294 521 294 595 294 670 294 745
Infiltratsiooni osakaal % 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% 40,0% kanalisatsioonis
Puhastatud heitvesi m3/a 433 343 437 307 437 307 442 011 457 859 476 629 483 810 487 277 490 743 490 868 490 992 491 117 491 241
Veevarustuse tariifid ilma
käibemaksuta
Majapidamised €/m3 0,65 0,65 0,65 0,72 0,79 0,87 0,95 1,05 1,8 1,8 1,8 1,9 1,9
kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0% 70,0% 0,0% 0,0% 5,0% 0,0%
Asutused, ettevõtted €/m3 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,41 1,8 1,8 1,8 1,9 1,9
kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 26,7% 0,0% 0,0% 5,0% 0,0%
Kanalisatsiooniteenuse
tariifid ilma käibemaksuta
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029
Majapidamised €/m3 1,53 1,53 1,53 1,69 1,85 2,04 2,14 2,22 2,44 2,44 2,44 2,56 2,56
kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 10,0% 10,0% 10,0% 5,0% 3,6% 10,0% 0,0% 0,0% 5,0% 0,0%
Asutused, ettevõtted €/m3 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,22 2,44 2,44 2,44 2,56 2,56
kasv % 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 9,8% 0,0% 0,0% 5,0% 0,0%
Taskukohasus
Veeteenuste % majapidamiste % 0,9% 0,9% 0,9% 0,9% 1,0% 1,1% 1,1% 1,2% 1,5% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% netosissetulekust
Leibkonnaliikme keskmine €/kuu 714 735 752 772 792 811 828 844 861 885 909 934 959 sissetulek s
KULUEELDUSED
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimisnäitajad
Veetarve elaniku kohta l/das 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81
Kanalisatsiooni tarve elaniku l/das 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 81 kohta
Lekete osakaal veetootmises % 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20%
Infiltratsiooni osakaal % 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% kanalisatsioonis
Ühendatuse määr vesi % 84% 84% 84% 85% 87% 88% 88% 88% 88% 89% 89% 89% 89%
Ühendatuse määr kanal % 69% 71% 71% 72% 77% 83% 86% 87% 88% 88% 88% 88% 88%
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7.6 Joonised
VK-0.1 Tingmärgid VK-0.2 Jooniste jaotuse skeem VK-1.1 – VK-1.5 Loo aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-2.1 Kostivere aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-3.1 Uusküla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-4.1 Iru küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-5.1 Liivamäe küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-6.1 Haljava küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-7.1 Neeme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-8.1 Rebala küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-9.1 Maardu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-10.1 Saha küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-11.1 Kaberneeme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-12.1 Jägala küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-13.1 Jõelähtme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-14.1 Kallavere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-15.1 Manniva küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-16.1 Ülgase küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-17.1 Aruaru küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-18.1 Võerdla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-19.1 Nehatu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan VK-20.1 Ihasalu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise plaan
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
7.7 Kooskõlastused
Tabel 89. Kooskõlastuste tabel
Koos- Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri kõlastaja kuupäev ja nr Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Projekti hindamisel leiti: • Jõelähtme valla veevarustus toimub põhjavee baasil. Valla põhjaveeressurssideks on Siluri- Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-Vendi (Cm-V) veekihid. Individuaalmajapidamiste veevarustuseks kasutatakse ka pinnalähedase kvaternaari setete vett. Ühisveevarustuse allikana omavad praktilist tähtsust O-Cm ja Cm-V veekompleksid. Vee keemiline koostis vastab enamasti joogivee nõuetele. Ligikaudu 80% veekihi levikualast on pehme veega, üldkaredus 1,5–5 mg/l. Ligi pooltes puurkaevudes ei vasta looduslik vesi rauasisalduse osas joogivee nõuetele, mistõttu vett tuleb joogiveeks kasutamisel käidelda raua kõrvaldamiseks (kohati ka mangaan). Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt põhjaveekihi väike veejuhtivus. • Maapinna geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal Jõelähtme valla territooriumist põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata (alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire). Neeme ja Kaberneeme asulad kuuluvad Tervise- 17.08.2018 kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Kostivere, Haljava, Saha ja Liivamäe asulad kuuluvad seevastu nõrgalt amet nr 12.2-1.1.282/6466 kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale. • Enamikul Jõelähtme valla territooriumist osutab veeteenuseid OÜ Loo Vesi. Ettevõte on Jõelähtme vallas turgu valitsevas seisundis. OÜ Loo Vesi Jõelähtme vallale 100% kuuluv vee-ettevõtja, kellele teenuse osutamise ülesanne on antud ÜVK seaduse ja Euroopa Komisjoni otsuse2012/21/EL kohaselt. Väiksemahulist veeteenust osutavad Uuskülas MTÜ Vee- ja Energiaühistu Kallavere (registrikood 80092298), OÜ Tammiku Vesi (registrikood 10787685), AS Maardu Vesi (registrikood 10807888) ja AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319). • ÜVKs on toodud tabelitena ühisveevarustuste puurkaevude ja pumplate andmed, sealhulgas antud hinnang nende hoonetele, mahutitele, elekter-automaatikale, seadmetele ja torustikule. Seisukorra hinnangud pumplates on valdavalt hea või rahuldav. Neeme pumpla elekter- automaatika ja Nehatu pumpla hoone seis on hinnatud mitterahuldavaks. • Investeeringutega kavatsetakse esimeses etapis teostada ca 71% kogu arendamise kavaga ettenähtud mahust. ÜVK I etapi elluviimise periood on 2018-2021. Teises etapis on kavandatud väiksemate asulate ÜVK süsteemide rekonstrueerimistööd. Arendamise kava realiseerumisega luuakse sealhulgas liitumisvõimalus ühisveevarustusega 412 inimesele, ühiskanalisatsiooniga 1079 inimesele.
JÕELÄHTME VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2018—2029
Koos- Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri kõlastaja kuupäev ja nr Projekti hindamise alus: Rahvatervise seadus § 4 lg 3; Veeseadus § 13; Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“; Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ Hinnang: Jõelähtme valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 on kooskõlastatud. (allkirjastatud digitaalselt) Ester Öpik Põhja talituse juht Esitasite Keskkonnaametile 17.08.2018 kooskõlastamiseks Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 (edaspidi Jõelähtme valla ÜVK arendamise kava) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.08.2018 nr 14-3/18/13673 all). Jõelähtme valla ÜVK arendamise kava uuendamise vajalikkus tuleneb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2. Keskkonnaamet on tutvunud eelnimetatud dokumentidega ning kontrollinud nende vastavust ÜVVKS § 4. Keskkonnaamet hinnangul vastab Jõelähtme valla ÜVK arendamise kava ÜVVKS § 4 lg 2, 21, 22, 23 24 ja 25 sätestatule. Võttes aluseks ÜVVKS § 4 lg 24 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 05.03.2018 käskkirja nr 1-1/18/118 „Looduskaitse osakonna, metsaosakonna ja regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 5 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus” p-le 2.2 ja Keskkonna- 05.09.2018 3.5.8, kooskõlastab Keskkonnaamet Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018- amet nr 14-3/18/13673-2 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annika Mikomägi keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon