VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

2019

Valjala aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2019 – 2029

I osa.

Koostas: Pavel Bogdanov, PhD,MTÜ LETEK Kinnitan: Igor Krupenski, volitatud soojus- tehnika insener, tase 8

MTÜ LETEK Leht 1

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3

1. VALJALA ALEVIKU ÜLDISELOOMUSTUS ...... 4 1.1. Aleviku asukoht ja kujunemine ...... 4 1.2. Rahvastik...... 4 1.3. Sotsiaalne elukeskkond ...... 5 1.4. Tehniline infrastruktuur ...... 6 1.4.1. Valla teed ...... 6 1.4.2. Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed ...... 6 1.4.3. Energeetika ja soojamajandus ...... 7 1.5. Omavalitsuse pikaajalised eesmärgid ja arengusuunad ...... 7 1.6. Kohaliku omavalitsuse võimekus ja soojustarbijate maksevõime ...... 8 1.7. Soojuse tarbimise pikaajaline prognoos ...... 8 1.8. Soojamajanduse juhtimine omavalitsuse tasandil ...... 9

2. VALJALA ALEVI SOOJUSTARBIJATE ISELOOMUSTUS ...... 9 2.1. Valjala alevi soojustarbijad, tarbimise hetkeolukord ja perspektiivsed soojuskoormused .9

3. VALJALA ALEVI KAUGKÜTTEVÕRGU ISELOOMUSTUS ...... 11 3.1. Soojustarbijad kaugküttevõrgus ...... 11 3.2. Valjala aleviku katlamaja...... 11 3.3. Soojustrassid ...... 13 3.4. Valjala alevi kaugkütte soojuse hind ja kütuste hinnad...... 13 5. VALJALA ALEVI SOOJUSVARUSTUSE ARENGU VÕIMALUSED, TEHNILINE TEOSTATAVUS JA ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE ANALÜÜS ...... 14 5.1. Arengustsenaariumide valik ja kirjeldus ...... 14 5.2. Variant I. Valjala kooli konteinerkatlamaja üleviimine puidu-hakkele...... 14 5.3. Variant II. Valjala kooli konteinerkatlamaja üleviimine puidu-graanulite põletamiseks. . 15 5.4. Variant III. Valjala kooli katlamaja üleviimine soojavarustamisele maasoojuspumpadega...... 16 5.5. Variant IV. Lokaalsoojuspumpade paigaldamine kooli ja lasteaeda. Tipukoormuse õlikatla paigaldamine...... 16

6. VALITUD ARENGUVARIANTIDE MAJANDUSLIK ANALÜÜS ...... 16 6.1.Investeeringute mahud ...... 16 6.2. Finantsanalüüs...... 17

7. KESKKONNAMÕJUDE HINNANG ...... 20

8. JÄRELDUSED ...... 20

9. SOOVITUSLIK TEGEVUSKAVA ...... 22 II osa. Lisad 1...12

MTÜ LETEK Leht 2

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud vastavalt MTÜ LETEK ja Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingule. Arengukava koostamist rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne“ tegevuse „Soojamajanduse arengukava koostamine“ (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava eesmärgiks on anda Valjala aleviku soojamajanduse selge ja põhjendatud siht edasiseks arenguks järgneva kümne aasta jooksul, aidata Saaremaa Vallavalitsusel paremini planeerida ning teostada oma tegevust ja pikaajalisi investeeringuid. Arengukava koostamise aluseks on Saaremaa Vallavalitsuse poolt soojamajanduse arengu kohta antud andmed ning Valjala valla arengukava 2016- 2024. Tasuvusarvutuste koostamisel kasutati SW Energia ja AS Soojus andmeid.

MTÜ LETEK Leht 3

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

1. Valjala aleviku üldiseloomustus

1.1. Aleviku asukoht ja kujunemine Valjala alevik on endise Valjala valla keskus ning peale reformi kuulub Saare- maa valla koosseisu. Asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, piirnedes läänes , põhjas , kirdes ja idas piirkondadega ning ulatudes lõu- nas mereni. Tähtsamatest maanteedest läbib Valjala põhimaanteena Risti – – Kuivastu - Kuressaare, tugimaanteed Masa – Laimjala - (21132), Upa - Leisi, kõrvalmaanteed Kallemäe - (21160), Sakla - (21167),Valjala - Laimjala(21157),Tõnija - Veeriku (21158), Valjala - Kallemäe (21159).

Joonis 1. Valjala asukoht

1.2. Rahvastik Valjala alevikus elas 01.01.2016.a. seisuga 431 inimest. Viimasel aastakümnel on rahvaarv vähenenud. Kuna Valjalas elab ligi pool Valjala piirkonna elanikest ning andmed aleviku rahvastiku kohta puuduvad, siis teatud täpsusega võib kasutada andmeid endise Valjala valla kohta.Valla elanikest on 54,2 % mehed

MTÜ LETEK Leht 4

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029 ja 45,8 % naised. 0-14 aastaseid mehi on 11,5% kogu meeste arvust, kuid samas vanuses naisi on 10,37% kogu naiste arvust. 15-64 aasta vanuseid mehi on 73 % ja naisi 58,1 %. Üle 65 aasta vanuseid naisi on rohkem kui samas vanuses mehi, naisi on 31,53 % ning mehi 15,51 %. Alla 64 aasta vanuseid on mehi 463 ja naisi 317. Vaadeldes elanike vanuselist koosseisu, torkab silma noorte inimeste suhteliselt suur osakaal (20 – 29). Tõenäoliselt on need noored küll piirkonna elanikeregis- tris, kuid reaalselt elavad mujal (nt üliõpilased), seega on mõnevõrra väiksem ka kohapeal pakutavate avalike teenuste tarbijate hulk võrrelduna sellega, mida näitab statistika. Vaadates teisi vanusegruppe, siis suhteliselt suur on ka keskealiste meeste (30- 59) osaskaal, kuid silma paistab samuti 30-49 aastaste naiste väike arv, kelle nä- ol võiks olla tegemist potentsiaalsete iibe tõstjatega vallas. Jälgides piirkonna rahvastiku muutuse trendi, võib loota, et rahvaarvu vähene- mine lähemate aastate jooksul ei saa olema drastiline ning Valjala alevik on ka aastate pärast jätkusuutlik. Endises Valjala vallas oli tööealisi inimesi vanuses 19–64 kokku 877. Äriregis- tri andmetel seisuga 31.12.2016 oli registreeritud 67 äriühingut, 104 füüsilisest isikust ettevõtjat. Nendest kõik ei pruugi olla aktiivses tegevuses. Valjala on ajalooliselt olnud peamiselt põllumajanduspiirkond, kuid majanduspoliitiliste tingimuste tõttu on selles sektoris oluliselt vähenenud töötajate arv, mille põhjusteks on töövahendite ja protsesside efektiivsemaks muutumine. Ettevõtluse areng sõltub peamiselt ettevõtlikest inimestest. Uue valla ülesandeks ettevõtluse arendamisel on ettevõtlust soodustava taristu loomine.

1.3. Sotsiaalne elukeskkond Väheneva elanikkonna ja sündivuse tingimustes on maakoolide jätkusuutlikkuse peamine näitaja õpilaste arvu prognoos. Valjala Põhikool püsib ka järgneval seitsmel õppeaastal Saare maakonna viie suurema põhikooli (Aste, Muhu, Kärla, Salme, Valjala) hulgas, kus õpilaste arv on 100 piirimail. Õpilaste arv on õppeaastati olnud kõikuv, suurim oli see 1998/99. õppeaastal – 252 õpilast. Klassikomplekte oli siis 12. Suurim lend oli 2000. aastal, mil lõpetajaid oli 38. 2016/17 õppeaastal õpib Valjala Põhikoolis 101 õpilast. Õpilaste arvu prognoos Valjala Põhikoolis aastani 2022 on103 õpilast. Praegune koolihoone on ehitatud 1973. aastal ning 2007. aastal osaliselt re- konstrueeritud. Koolil on söökla ning võimla koos staadioni, korvpalli- ja rannavolle platsiga. Õpilaste kasutuses on raamatukogu, seminariruum, arvuti- klass ja tehnoloogiatuba. 2007. aasta sügisest vastab koolihoone täielikult

MTÜ LETEK Leht 5

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029 tuleohutusnõuetele. Valjala lasteaias on töötajaid 13, neist 6 õpetajat, 2 abiõpetajat, 2 õpetaja abi, direktor, kokk ja majandusjuhataja. Lasteaia hoone valmis 1978.aastal ja renoveeriti täielikult 2009.aastal. Hoones on neli rühmatuba. Valjalas on olemas järgmised kultuuriasutused ja – objektid: Valjala Rahvamaja – avatud 1950. aastal, renoveeritud märtsis 2007. Rahvamajas on saal kuni 200 inimesele. On töökohad valla kultuurijuhile, rahvamaja perenaisele ja noorsootöötajale. Saali kasutavad oma ürituste läbiviimiseks põhikool ja lasteaed. Valjala Raamatukogu (asutatud 1883) ja avaliku internetipunkti ruumid asuvad Valjala Lasteaia renoveeritud ruumides. 2012 . aasta suvest osutab raamatukogu ka postipunkti teenuseid. Valjala kirik on vanim kivist maakirik Eestis, kus asuvad Eesti arvatavalt vani- mad freskomaalingud. Kirikus on kümme aastat toimunud festivali „Helisevad Saaremaa orelid“ kontserdid. 2016 renoveeriti altariosa katus ja käivad ettevalmistused kiriku ulatuslikumateks korrastustöödeks.

1.4. Tehniline infrastruktuur

1.4.1. Valla teed Endise Valjala valla territooriumil oli avalikult kasutatavaid teid kokku 114,62 km, mis jagunevad maanteedeks (107,46 km) ja tänavateks (7,16 km). Lisaks on veel 60 km riigiteid. Avaliku kasutuse huviga erateede kasutamiseks on teeomanikega sõlmitud tee avaliku kasutamise lepingud, kuid seoses seaduse muutumisega tuleb alates 01.07.2015 sõlmida kinnistu omanikega piiratud asjaõiguse seadmiseks nota- riaalsed lepingud .

1.4.2. Veevärk, kanalisatsioon, puhastusseadmed Valjala alevi ühisveevärgi koosseisu kuuluvad kaks puurkaevu, mis saavad vett siluri veehorisondist. Valjala puurkaevudel on 2009. aastal rekonstrueeritud pumplad. Täiendavalt arendati ühisveevärk ja –kanalisatsioon välja Valjala aleviku uutes reoveekogumisala piirkondades. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamine on üle antud AS Kuressaare Veevärk haldusse. Suuremad võimalikud põhjavee reostusallikad on tegutsevate farmide sõnnikuhoidlad. Valjala alevi veevärgi eesmärgiks on tagada alevi elanike kvaliteetse joogiveega varustatus, reovee kohtkäitlemise seadmete nõuetekohane ehitus ja liitumus ühiskanalisatsiooniga.

MTÜ LETEK Leht 6

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

1.4.3. Energeetika ja soojamajandus Hetkeolukorra analüüs Valjala alevikus kaugküttevõrku on ühendatud Kool ja lasteaed. Ülejäänud hoo- netes on lokaalsed väikekatlamajad võimsusega 20 - 400 kW. Kasutusel on nii fossiilse (kerge ja raske kütteõli) kui ka taastuva (põhiliselt halupuu) kütteaine- ga köetavad katlad. Rohkesti on kasutusse võetud õhk-õhk tüüpi soojuspumpa- sid. Kortermajades on kasutusel ka elektriküte.

Probleemid .Kortermajades on asjatundmatult ehitatud ja paigaldatud küttekolded - kaminad ning korstnad. .Hoonete ja elamute soojapidavus on halb. .Elanike madal teadlikkus energiasäästu alal.

Eesmärgid 1. Juurutada õkonoomne energiamajandus, võtta kasutusele alternatiivsed kütte-viisid. Vähendada CO2 emissiooni alternatiiv- ja taastuvenergiaallikate kasutu-selevõtuga.

1.5. Omavalitsuse pikaajalised eesmärgid ja arengusuunad

Vastavalt endise Valjala valla arengukavale on tähtsaimaks ressursiks inimesed. Selleks, et Valjalas oleks tegusaid elanikke, tuleb neile tagada piisavalt töökohti ja kvaliteetne elukeskkond. Tehnilise infrastruktuuri valdkonnas on eesmärgiks arendada vallaelanikele ja ettevõtjatele kättesaadav kaasaegseks ning keskkonnasäästlikuks elu- ja ettevõtlustegevuseks vajalik tehniline infrastruktuur. Arendada elanikkonna ja ettevõtluse vajadustele vastava kvaliteediga teedevõrku. Jätkata kergliiklusteede võrgustiku edasist väljaehitamist ning tänavavalgustuses võtta kasutusele energiasäästlikud tehnoloogiad. Kommunaalmajanduse valdkonnas on eesmärgiks tagada nõuetele vastava joogivee kättesaadavus ja reovee puhastus lähtuvalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale. Energeetika valdkonnas on eesmärgiks välja arendada keskkonnasäästlikud ning alternatiivsetel energiatel (päikseenergia, maaküte, tuuleenergia) toimivad küttesüsteemid; ühiskondlikud hooned muuta energiasäästlikuteks ning soojapidavateks. Valjala alevi soojamajanduse arenguvõimaluste analüüsimisel tehti tihedat

MTÜ LETEK Leht 7

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029 koostööd Saaremaa Vallavalitsuse ning aktsiaseltsiga Kuressaaare Soojus. Planeerimisel võeti arvesse järgmised dokumendid: Endise Valjala valla arengukava aastateks 2011 – 2020, mille kohaselt on planeeritud välja arendada keskkonnasäästlikud ning alternatiivsetel energiatel (s.h. biokütus, päikseenergia, maaküte, tuuleenergia) toimivad küttesüsteemid; muuta valla ühiskondlikud hooned energiasäästlikuteks ning soojapidavateks.

1.6. Kohaliku omavalitsuse võimekus ja soojustarbijate maksevõime

Kohaliku omavalitsuse võimalustest kohalikku elu korraldada annab aimu KOV- võimekuse indeks, mis mõõdab kahte kohaliku omavalitsuse dimensiooni: 1) KOV üksused kui territoriaalsed korporatsioonid, kus toimub kohaliku elu korraldamine ning mis ühendavad territoriaalsel printsiibil selle elanikke, aga ka nende poolt loodud organisatsioone, ühendusi ja võrgustikke; 2) KOV üksused kui valitsemis- ja haldamisstruktuurid, mille võimekus väljendub kõige olulisemalt autonoomses esindusdemokraatias, kohaliku elu korraldamise võimes ja avalike teenuste osutamises. Indeksi koostamiseks on vaadeldud 29 näitajat kuues erinevas valdkonnas. Nende põhjal on koostatud indeksid, mille maksimaalne väärtus on 100. Võimekuse all mõistetakse mõõtu, mis näitab omavalitsusüksuste võimete summat (potentsiaali) midagi ära teha. Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi järgi oli 2013 aastal Valjala vald Eesti 227 omavalitsuse seas 156 kohal. Töötus on viimastel aastatel võrreldes varasema ajaga vähenenud. Töötute arv Valjala vallas oli 01.01.2016 seisuga 23, 2016 augusti seisuga 15 inimest. Hea koostöö on Töötukassa Kuressaare osakonnaga, mille kaudu on töötutel ja tööotsijatel võimalik kasutada mitmesuguseid teenuseid, koolitusi ja leida tööd. Töötutel on võimalus osaleda tööpaja kaudu korraldavatel kursustel ning tööharjutajate projektides. Tööpada tegeleb töötute aktiviseerimisega ning toimib ka käsitöökeskusena. Tööpaja üldine eesmärk on Valjala kõikide aktiivsest töötegevusest kõrvalejäänud inimeste resotsialiseerimine, tööellu tagasitoomine või tööaktiivsuse säilitamine, aidates kaasa piirkonna tööhõive tõstmisele.

1.7. Soojuse tarbimise pikaajaline prognoos

EL ja Eesti energiapoliitika seisukohalt olulisem kui soojuse hind on soojuse tarbimise vähendamine hoonete soojustamise ja renoveerimise teel. Vajalik

MTÜ LETEK Leht 8

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

on igakülgset toetust, et kõikidele hoonetele tehtaks energiamärgised ja -auditid. Energiaaudit võimaldab määrata hoonerenoveerimise vajaduse ja on aluseks renoveerimistaotluse koostamisel. Hetkel Valjala alevi hoonetel energiamärgis puudub. Et hoonete soojustamisega on võimalik vähendada elamu poolt tarbiva soojuse kulu ja vähendada ka soojuse arveid, siis tuleb hoonete valdajate poolt seada eesmärgiks aastaks 2026 soojustada hooned ja viia nende energiatarbimine energiamärgise D klassi tasemele (hoone kogu energiatarbimine 180 kWh/m² aastas). Tulevaste perioodide soojuskoormuse planeerimisel peame arvestama järgmiste asjaoludega: soojuse tootmine ja tarbimine normaalaasta kliimatingimustel Valjala alevis; soojuse tarbimise vähenemine seoses hoonetes rakendatud renoveerimise ja energiasäästumeetmetega.

1.8. Soojamajanduse juhtimine omavalitsuse tasandil

Saaremaa valla energeetikasektori tööd juhib vallavalitsuse spetsialistid, vahetult tegeleb soojuse tootmise ja müügiga vallale kuuluv ettevõte AS Kuressaare Soojus.

2. Valjala alevi soojustarbijate iseloomustus

2.1. Valjala alevi soojustarbijad, tarbimise hetkeolukord ja perspektiivsed soojuskoormused Valjala koolihoone on ehitatud 1973. aastal ning 2007. aastal osaliselt rekon- strueeritud. Koolil on söökla ning võimla koos staadioni, korvpalli- ja ranna- volle platsiga. Õpilaste kasutuses on raamatukogu, seminariruum, arvutiklass ja tehnoloogiatuba. 2007. aasta sügisest vastab koolihoone täielikult tuleohutu- nõuetele. Lasteaia hoone valmis 1978.aastal ja renoveeriti täielikult 2009.aastal. Hoones on neli rühmatuba, millest ühes asub raamatukogu. Kõikides soojust tarbivates hoonetes on paigaldatud soojusarvestid ja automaatsed soojussõlmed.

MTÜ LETEK Leht 9

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Foto 1. Lasteaia soojussõlm. Hoonete küttesüsteemi radiaatoritel on paigaldatud termostaatventiilid. Küttesüsteemid on rahuldavas korras.

Foto 2. Koolimaja radiaatorid

MTÜ LETEK Leht 10

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Tabel 2. Valjala alevi soojustarbijate soojustarbimise iseloomustus Soojustarbija Korrigeeritud Köetav Erisoojus- Säästu saa- Potentsiaalne Jrk. nr nimetus tarbimine pind kadu vutatav tase soojuse sääst MWh/a m² kWh/m² kWh/m² MWh/a 1 Valjala kool 462 2787 166 80 86 2 Valjala lasteaed 198 942 210 80 130

Hooned on kaasaja nõutele soojustamata ning omavad suurt energia kokkuhoiu potentsiaali. 3. Valjala alevi kaugküttevõrgu iseloomustus

3.1. Soojustarbijad kaugküttevõrgus

Valjala alevis ei ole kehtestatud kaugküttepiirkonda. Tinglikult võib kaugkütte- võrguks nimetada konteinerkatlamaja piirkonda, mis varustab soojusega käesoleval ajal lasteaeda ja kooli.

Tabel 3. Valjala konteinerkatlamaja soojustarbijad Aasta Soojustarbija Hoone Krt. Köetav Norm.aastale Jrk. nimetus kubatuur, 2017 2018 arv pind,m² korrigeeritud nr m3 1 Valjala kool 14078 2787 502 483 462 Valjala 3402 942 2 lasteaed 121 117 198 Kokku 623 600 661

3.2. Valjala aleviku katlamaja.

Valjala konteinerkatlamaja asub pääasteameti kõrvalhoone kõrval. Katlamajas on paigaldatud üks põlevkivivõlikatel. Katlamaja opereerib SW Energia.

MTÜ LETEK Leht 11

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Foto 3. Valjala alevi konteinerkatlamaja

Katel firma Unical AG võimsusega 500 kW valmistamisaasta 2012. Katlamajas toimub katlavee ettevalmistamine, tsirkulatsioonipumba tootlikuse reguleerimine sagedusmuunduri abil, toodetud soojuse mõõtmine, põlemisgaaside eemaldamine metallkorstna kaudu. Sooja tarbevett katlamajas ei valmistata. Toodetud soojusenergia mõõtmiseks on paigaldatud soojusarvesti. Seadmete tehniline seisund on rahuldav. Katlamaja hoone on aga ebarahuldavas olukorras. Põlevkiviõli hoidla on ei vasta nõuetele: puudub kaitsevall ja piirdeaed, õlitorustik läbiroostetanud ja kaitsmata.

MTÜ LETEK Leht 12

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Foto 4. Valjala katlamaja õlimahuti

3.3. Soojustrassid Valjala alevi kaugküttevõrk kuulub Saaremaa Vallavalitsusele. Soojusvõrk on ehitatud kahetorulisena eelisoleeritud plasttorudest. Torustik on maa-alune. Olemasoleva soojusvõrgu kogupikkus on 110 m. Soojusvõrgu üldine seisukord on hea. Kogu soojusvõrgu soojuskadu, võttes aluseks soojuse toodang katlamajas ja soojuse müük lõpptarbija juures, oli kahe aasta jooksul (2017-2018a) 36 MWh (3%). Olemasoleva soojusvõrgu plaaniline skeem on toodud joonisel 1.

3.4. Valjala alevi kaugkütte soojuse hind ja kütuste hinnad

Kaugkütte soojuse müügihind ilma käibemaksuta Valjala kaugküttepiirkonnas on 2019 aastal 67,46 EUR/MWh. Kütuste hinnad soojuse tootjatele on väga muutlikud. Kõige rohkem mõjutab kütuste hinda toornafta hinna kõikumine maailmaturgudel. Sellest omakorda sõltub ka kohalike kütuste ja soojuse hind. Kerge kütteõli hind käesolevaks ajaks on tõusnud 750 EUR/ltr (900 EUR/t). Puiduhakke hind on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, varieerudes vahemikul 10…11 EUR/m³. Ka puidugraanulite hind on püsinud ühtlasel tasemel 150…160 EUR/t. Käesoleval ajal puidugraanulite hinnaks on 165 EUR/t (tööstusklassi graanulid) ja 190 EUR/t (preemium klassi graanulid). Praktiliselt kõikide kütuste hindade prognoosimine on väga komplitseeritud ülesanne.

MTÜ LETEK Leht 13

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Kohalikel kütustel puudub maailmaturuhind ja nende seos naftakütuste hinda- dega on kaudne ja mõjutatud mitmetest teguritest. Eesti oludes on puitkütuste hinda enim mõjutanud Narva elektrijaamades puitkütuste masspõletamine 2012 aastal, mille korral kerkis selle hind märkimisväärselt ning peale antud tegevuse lõpetamist on langenud eelnevale tasemele.

5. Valjala alevi soojusvarustuse arengu võimalused, tehniline teostatavus ja alternatiivsete lahenduste analüüs

5.1. Arengustsenaariumide valik ja kirjeldus Majandusliku hinnangu andmiseks on vajalik valida kõige tõenäolisemad s.t. tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud arengu variandid, arvestades valla arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt aastatel 2012-2013 läbi viidud analüüsile tuginedes võib mõistlikuks kaugkütte hinnaks lugeda hinda kuni 75 EUR/MWh. Alles seda hinda ületades on majanduslikult mõistlikum kaaluda alternatiivsete lokaalkütteallikate kasutusele võtmist. Vallavalitsuse spetsialistidega peetud nõupidamise tulemusena on aleviku soo- jamajanduse rekonstrueerimise võimalikeks arenguvariantideks valitud neli varianti: Variant I. Valjala konteinerkatlamaja asendamine puiduhaket põletava katlama- jaga. Soojustarbijateks kool ja lasteaed.

Variant II. Valjala konteinerkatlamaja asendamine puidugraanuleid põletava kat- lamajaga. Soojustarbijateks kool ja lasteaed.

Variant III. Valjala alevi katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. Soojustar- bijateks kool ja lasteaed. Variant IV. Koolimajas ja lasteaias paigaldakse lokaalsoojuspumbad.

5.2. Variant I. Valjala kooli konteinerkatlamaja üleviimine puidu- hakkele. Valjala kooli konteiner tüüpi õlikatlamaja rekonstrueeritakse biomassi põletavaks katlamajaks. Paigaldatakse puiduhakke ja puidujäätmeid põletav katel koos seadmestiku ja puiduhakke hoiu- ning etteandeseadmete laoga. Katlamaja optimaalse võimsuse leiame soojuskoormuse graafiku normaalaastale korrigeeritud andmete alusel: aastane soojuse tootmine 661 MWh; aastane soojuskadu soojustrassis 20 MWh. Vastavalt soojuskoormusgraafikule katlamaja optimaalseks väljundvõimsuseks

MTÜ LETEK Leht 14

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029 on arvestatud 0,32 MW. Katlamaja ehitatakse konteinerkatlamaja kohale. Katlamaja töötab automaatselt. Puiduhakkehoidla mehhaniseeritud osa mahutab min 120 m3 puiduhakket.

0,40

0,35

0,30

0,25

0,20 Küttekoormus 0,15

0,10 Katlamaja võimsus, MW võimsus, Katlamaja

0,05

0,00 0 365 730 1095 1460 1826 2191 2556 2921 3287 3652 4017 4382 4748 5113 5478 Töötunnid

Graafik 1. Variant I, II, III soojuskoormusgraafik. Aastane soojuse tootmine 661 MWh, s.h. soe tarbevesi 60 MWh. Aastane kütuse kulu: - puiduhake 972 m3. Soojustrassi pikkus 110 m; soojuse kadu 20 MWh/a. Investeeringud: katlamaja ehitamine 351,2 tuh. EUR (lisa 1). Antud variandi investeeringute tasuvusaja ja energia omahinna arvutamisel võeti arvesse 100% omafinantseering (variant I) või KIK kaasfinantseeerimine mahus 100 tuh.EUR (variant I-A) (lisa 5 ja 6).

5.3. Variant II. Valjala kooli konteinerkatlamaja üleviimine puidu- graanulite põletamiseks. Arengustsenaarium on analoogne eelnevale. Erinevuseks on soojuse tootmine puidugraanuli katlaga. Katlamajja paigaldatakse kaks puidugraanuleid põletavat katelt võimsusega 400 kW. Katlad töötavad automaatselt. Puidugraanulite hoidla

MTÜ LETEK Leht 15

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029 mahutab 2 nädala varu. Aastane kütuse tarbimine: - puidugraanulid 163 t. Aastane soojuse tootmine 661 MWh, s.h. soe tarbevesi 60 MWh. Investeeringud: katlamaja ehitamine 85,0 tuh. EUR (lisa 2). Investeeringute tasuvusaja ja soojuse omahinna arvutused lisades 6 ja 7.

5.4. Variant III. Valjala kooli katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. Soojustarbijateks kool ja lasteaed.

Koolimajja paigaldatakse soojuspumpade komplekt võimsusega 300 kW. Rajatakse soojuspuuraugud sügavusega 100-120 m. Lasteaia soojusega varustamine olemasoleva soojustrassiga. Aastane kütuse tarbimine: - elekter 238,6 tuh.kWh Aastane soojuse tootmine 661 MWh, s.h. soe tarbevesi 60 MWh. Investeeringud: katlamaja ehitamine 268,2 tuh. EUR (lisa 3).

5.5. Variant IV. Koolimajas ja lasteaias paigaldatakse lokaalsoojus- pumbad. Tipukoormuse katteks paigaldatakse kergeõli katel.. Koolimajas ja lasteaias paigaldatakse lokaalsed maasoojuspumbad võimsusega 2x60 kW ja 2x40 kW, kokku 200 kW. Rajatakse maasoojuskontuur pikkusega vastavalt 6000 jm ja 4000 jm. Tipukoormuse katmiseks paigaldatakse kerge- kütteõlil töötav katel võimsusega 200 kW. Aastane kütuse tarbimine: - elekter 158,0 tuh.kWh, - kerge kütteõli 8,5 t. Aastane soojuse tootmine 661 MWh, s.h. soe tarbevesi 60 MWh. Investeeringud: katlamaja ehitamine 169,5 tuh. EUR (lisa 3).

6. Valitud arenguvariantide majanduslik analüüs

6.1.Investeeringute mahud Kõikide arengu variantide investeeringute mahtude määramiseks on koostatud orienteeruvad kalkulatsioonid (lisad 1, 2, 3, 4). Kalkulatsioonide koostamise aluseks on võetud Eesti turul 2012-2015 ehitatud biomassi katlamajade, soojustrasside ja parimate seadmete orienteeruvad hinnad.

MTÜ LETEK Leht 16

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Tabel 6. Investeeringute mahud Arengu- Investeringute maht variandid Variandi lühikirjeldus kokku , tuh.EUR Valjala alevi katlamaja üleviimine puiduhakke põle- I tamiseks. Kütuse liik – puiduhakke ja puidujäätmed. 100 % 351,2 omafinantseering. Valjala alevi katlamaja üleviimine puiduhakke põle- I-A tamiseks. Kütuse liik – puiduhakke ja puidujäätmed. 251,2 KIK kaasfinantseering 100,0 tuh.EUR Valjala alevi katlamaja üleviimine puidugraanulite põle- II tamiseks. Kütuse liik – puidugraanulid. 100 % 85,0 omafinantseering. Valjala alevi katlamaja üleviimine puidugraanulite põle- II-A tamiseks. Kütuse liik – puidugraanulid. 50 % 42,5 omafinantseering.

Valjala alevi katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. III 268,2 100 % omafinantseering.

Valjala alevi katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. III-A 168,0 KIK kaasfinantseering 100 tuh.EUR

Lasteaia ja kooli üleviimine lokaalküttele soojuspumpadega. IV 100% omafinantseering 169,5 Lasteaia ja kooli üleviimine lokaalküttele soojuspumpadega. IV-A 50% omafinantseering 84,8

6.2. Finantsanalüüs Finantsanalüüs viidi läbi kahes variandis: täies mahus omafinantseerimise korral ja finantsabi saamise korral (omafinantseering taastuvatel energiaallikatel ehitatavate katlamajade puhul 50%). Inflatsiooni ei arvestatud. Finantsanalüüsi tulemused on toodud lisades (5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12) . Algandmed: ostetavate kütuste ostuhinnad (prognoos): - puiduhake 12 EUR/m³ - puidupelletid (tööstuslikud) 165 EUR/t -elekter 0,10 EUR/kWh -„roheline“ elekter 0,12 EUR/kWh - kerge kütteõli 1150 EUR/1000 ltr.

MTÜ LETEK Leht 17

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Finantsanalüüsi koondandmed on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7). Tabel 7. Finantsanalüüsi koondandmed

Investeering, NPV 15 a. Variant Variandi lühikirjeldus tuh. EUR Keskmine tuh.EUR Lihtne omahind, tasuvus, EUR/MWh aastat I Valjala alevi katlamaja üleviimine puiduhakke põletamiseks. Kütuse liik – puiduhakke ja 351,2 84 positiivne 18 puidujäätmed. 100 % omafinantseering. I-A Valjala alevi katlamaja üleviimine puiduhakke põletamiseks. Kütuse liik – puiduhakke ja 251,2 71 positiivne 13 puidujäätmed. KIK kaasfinantseering 100,0 tuh.EUR II Valjala alevi katlamaja üleviimine puidugraanulite põle-tamiseks. Kütuse liik – 85,0 71 negatiivne 17 puidugraanulid. 100 % omafinantseering. II-A Valjala alevi katlamaja üleviimine puidugraanulite põle-tamiseks. Kütuse liik – 42,5 65 negatiivne 8 puidugraanulid. 50 % omafinantseering. III Valjala alevi katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. 100 % omafinant- 268,2 87 negatiivne 24 seering.

III-A Valjala alevi katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. KIK kaasfinantseering 168,0 73 negatiivne 15 100 tuh.EUR Lasteaia ja kooli üleviimine lokaalküttele IV 169,5 72 14 soojuspumpadega. 100% omafinantseering negatiivne Lasteaia ja kooli üleviimine lokaalküttele IV-A soojuspumpadega. 50% omafinantseering 84,8 60 positiivne 7

Ajaldatud tulu väärtus (NPV) näitab, kui palju toodab investeering kasumit oma tehnilise eluea jooksul. Saadud tulemus on diskonteeritud aastasse, mil investeering teostatakse. Arvutustes on võetud investeeringute tehniliseks elueaks 15 aastat. Tasuva investeeringu korral peab NPV väärtus olema positiivne. Lihtne tasuvusaeg on investeeringu suurus jagatuna aastase kokkuhoiuga jooksvate kulude arvelt. Tasuvusaeg näitab, mitme aastaga tasub investeering. Soojuse 15 a. keskmine omahind iseloomustab katlamaja tehnilise eluea jooksul toodetud soojuse omahinda.

MTÜ LETEK Leht 18

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Alljärgnevatel graafikutel on toodud kõigi variantide tasuvusajad (graafik 2) ja soojuse keskmised omahinnad (graafik 3).

Lihtne tasuvusaeg 30

25 24

20 18 17 15 14

15 13 Aastat

10 8 7

5

0 I I-A II II-A III III-A IV IV-A Arengu variant

Graafik 2. Variantide tasuvusaja võrdlusdiagramm

Keskmine omahind

100 87 90 84

80 71 71 73 72 70 65 60 60

EUR/MWh 50 40 30 20 10 0 I I-A II II-A III III-A IV IV-A Arengu variant

Graafik 3. Variantide keskmiste omahindade võrdlusdiagramm

MTÜ LETEK Leht 19

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

7. Keskkonnamõjude hinnang

Valjala alevi soojamajanduse arengu variantide keskkonnamõju hindamiseks on välja arvutatud iga variandi välisõhu saastekoormus ning on võrreldud olemasolevaga. Võrreldavad andmed on koondatud tabelisse 8.

Tabel 8. Erinevate variantide välisõhu saastekoormuse võrdlustabel Kütuse aastane Välisõhu saastetase Arenguvariant Kütuse liik kogus Saasteaine nimetus Heitkogus, t Olemasolev katlamaja Põlevkiviõli, t 65 CO2 209

I Puiduhakke, m3 972 CO2 0

II Puidupellet, t 163 CO2 0 III roheline elekter, kWh 238621 CO2 0 IV roheline elekter, kWh/kerge õli,t 158007/8,5 CO2 21

Arvestuste kohaselt kõige vähem reostab atmosfääri Valjala alevi kaugkütte õlikatlamaja rekonstrueerimine biokütuste põletamiseks. Eriti keskkonnasäästlik on aga üleviimine maasoojuspumpadega kütmisele. Lokaalsoojuspumpade paigaldamine ning tipukoormuse katmine kergeõli katlaga toob kaasa vähest õhu saastamist, kuid võrreldes käesoleva ajaga vähendab õhu saastamist ligi 10 korda. 8. Järeldused Valjala aleviku soojavarustuse süsteem vajab kaasajastamist. Keskkatlamaja seadmed on amortiseerunud. Kütuseks on põlevkiviõli, mille tõttu on suur välisõhu reostus. Põlevkivimahuti ja torustik ei vasta keskkonna nõuetele. Soojustrassid on rekonstrueeritud eelisoleeritud plasttorudega. Trasside heale seisundile viitab väga väike soojuse kadu - 3%. Antud töö raames on uuritud 4 erinevat soojusmajanduse arengu strateegiat:  katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks (Variant I);  katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks (Variant II);  Tarbijate üleviimine tsentraalsoojuspumpade maasoojuspumpade küttele (Variant III);  Tarbijate üleviimine lokaalsoojuspumpade küttele, tipukoormuse katteks paigaldatakse kergeõli katel (Variant IV).

MTÜ LETEK Leht 20

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Katlamaja rekonstrueerimine puiduhakke põletamiseks ei ole otstarbekas, kuna nõuab suuri investeeringuid. Väikse müügimahu tõttu soojuse omahind kujuneb suhteliselt kõrgeks. Katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks ei nõua nii suuri investeeringuid ning vaatamata kalli kütuse põletamisele võimaldab toota soojust väiksema omahinnaga (65 EUR/MWh). Maasoojuspumpade kasutamine soojuspuuraukude baasil on suhteliselt kallis, mille tõttu suureneb soojuse omahind ja tasuvusaeg. Lokaalsoojuspumpade kasutamine omab rida eeliseid: investeering ei ole väga suur, soojuse tootmise omahind on madal, tasuvuse aeg ei ole pikk. Olemasolev soojustrass võimaldab paigaldada üks reservölikatel. Puuduseks peab märkima vähene välisõhu saastamine. Analüüs näitas lokaalsete soojuspumpade paigaldamise ja kaugküttel ning puidugraanulite põletamisel baseeruvate soojamajanduse arengu variantide (variant IV-A ja II-A) eeliseid. Mõlema variandi realiseerimine vastab KIK-i poolt kaasfinantseeritavate objektide kriteeriumitele. Juhul, kui rekonstrueerimise ajaks on sotsiaal-majanduslikud tingimused olulistlt muutunud võib kaaluda ja eelistada ka hakkepuidu katlale üleminekut koolimaja ja lasteaia kaugküttevõrgus. Kõige lühema tasuvusajaga ja väiksema soojuse omahinnaga on variant IV-A (lokaalsoojuspumbad kooli ja lasteaia soojusega varustamiseks). Selle variandi realiseerimisel soojuse keskmine omahind 15 aastasel perioodil on 60 EUR/MWh, tasuvusaeg 7 aastat ning investeeringute suurus 85 tuh. EUR (50% omafinantseering ja 50% KIK-i toetus). Selline arengustsenaarium on kooskõlas EU ja Eesti energeetika arengu strateegiliste suundumustega, on keskkonnasäästlik ning selle realiseerimiseks on võimalik taotleda finantstoetust. Eesmärkide saavutamine loob soodsamad tingimused kohalike elanike elustan- dardi tõstmiseks, ettevõtluskeskkonna arenemiseks, uute töökohtade loomiseks

MTÜ LETEK Leht 21

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029 ning kogu piirkonna konkurentsivõime suurenemiseks.

9. Soovituslik tegevuskava

Lähtudes erinevate arenguvariantide analüüsist soovitame: -Koolimajas ja lasteaias paigaldada lokaalsed maasoojuspumbad, kuna see re- konstrueerimise viis tagab madalamat soojuse keskmist omahinda ning on lü- hema tasuvusajaga. -Munitsipaalhoonetes rakendada energiajuhtimise süsteeme, tagamaks ener- giasäästu meetmete elluviimist.

Tabel 9. Tegevuskava Valjala alevi soojamajanduse arengukava elluviimiseks Tegevus Teostaja Maksumus Elluviimi Rahastamise (ilma toetus- -se aeg allikas teta),tuh.EUR Arengustrateegia valik Saaremaa 2019 Vallavalitsus, AS Kuressaare Soojus Valitud arengustrateegia Saaremaa 5-7 tuh.EUR 2019 KIK toetustega, soojavarustuse eelprojekti Vallavalitsus, AS omaosalus koostamine Kuressaare Soojus laenuga Taotluse koostamine KIK-i Saaremaa 2019 Valla eelarve kaasfinantseerimise Vallavalitsus, AS saamiseks. Kuressaare Soojus

Riigihange läbiviimine Saaremaa 2019 Valla eelarve Vallavalitsus, AS Kuressaare Soojus Valjala alevi Konkursi võitja Vastavalt pro- 2019- Valla eelarve soojamajanduse jektipõhisele 2020 rekonstrueerimine eelarvele Tarbijate energiasäästu Saaremaa 2016- Valla eelarve alane teavitus (õppepäe- Vallavalitsus, AS 2026 vad, seminarid jne) Kuressaare Soojus

MTÜ LETEK Leht 22

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Valjala aleviku soojamajanduse arengukava aastateks 2019 – 2029

II osa. (lisad)

Koostas: Pavel Bogdanov, PhD,MTÜ LETEK Kinnitan: Igor Krupenski, volitatud soojus- tehnika insener, tase 8

MTÜ LETEK Leht 23

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

SISUKORD

Lisa 1. Variant I. Valjala konteinerkatlamaja asendamine puiduhaket põletava katlama-jaga. Soojustrabijateks kool ja lasteaed. Hinnakalkulatsioon.

Lisa 2. Variant II. Valjala konteinerkatlamaja asendamine puidugraanuleid põletava katlamajaga. Soojustrabijateks kool ja lasteaed. OÜ Küttemeister hinnakalkulatsioon.

Lisa 3. Variant III. Valjala alevi katlamaja üleviimine soojuspumpade küttele. Soojustarbijateks kool ja lasteaed. Eesti puurkaev OÜ hinnapakkumine. Lisa 4. Variant IV. Koolimajas ja lasteaias paigaldakse lokaalsoojuspumbad. SV Torutööd OÜ hinnapakkumine. Lisa 5. Variant I. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puiduhake põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad. 100% omafinantseering. Majandusanalüüsi tabelid.

Lisa 6. Variant I-A. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puiduhake põletami- seks. KIK kaasfinantseering. Majandusanalüüsi tabelid.

Lisa 7. Variant II. Valjala katlamaja rekonstrueeerimine puidugraanulite põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad. 100% omafinantseering. Majandus- analüüsi tabelid.

Lisa 8. Variant II-A. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad. KIK kaasfinantseering. Majandus- analüüsi tabelid.

Lisa 9. Variant III. Valjala alevi konteinerkatlamaja rekonstrueerimine maasoo- juspumpadele. 100% omafinantseering. Majandusanalüüsi tabelid.

Lisa 10. Variant III-A. Valjala alevi konteinerkatlamaja rekonstrueerimine maa- soojuspumpadele. KIK kaasfinantseering. Majandusanalüüsi tabelid.

Lisa 11. Variant IV. Valjala alevi kaugkütte soojustarbijate üleviimine lokaal- soojuspumpade küttele. 100% omafinantseering. Majandusanalüüsi tabelid.

Lisa 12. Variant IV-A. Valjala alevi kaugkütte soojustarbijate üleviimine lokaal- soojuspumpade küttele. KIK kaasfinantseering. Majandusanalüüsi tabelid.

MTÜ LETEK Leht 24

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 1.

Variant I. Valjala konteinerkatlamaja asendamine puiduha- ket põletava katlamajaga. Soojustrabijateks kool ja lasteaed

Kütus: hakkepuit, saepuru W=30-45%

Ühiku hind, Maksumus, Jrk.nr. Nimetus, mark Arv EUR EUR 320 KW katel 1 Katel Kalvis K-320 M1 1 25897 25897 2 Katlaautomaatika kompl 19890 19890 3 Söötmistigu kompl 2980 2980 4 Etteandetigu KSK-190M-1 1 3100 3100 5 Vahepunker TT-0,7 m3 kompl 2990 2990 6 Tuhakonteiner 1 345 345 7 Multitsüklon 1 2970 2970 8 Suitsuimeja 1 1960 1960 9 Soojustatud suitsukorsten 15 m, Dn 350 mm 1 8900 8900 10 Suitsukäigud kompl. 1250 1250 11 Montaazimaterjalid kompl. 9000 9000 12 Kompressor kompl. 3240 3240 14 Hoidla seadmed kompl. 22500 22500 15 Reservõlikatel koos õlimahutitega kompl. 12000 12000 16 Avariigeneraator kompl. 7000 7000 Tööd 1 Üldehitustööd kompl. 149000 149000 2 Kooskõlastused, mõõdistused kompl. 2500 2500 3 Seadmete paigalduse projekteerimine kompl. 4500 4500 4 Paigaldustööd kompl. 49500 49500 5 Transport, mehhanismid, ehitusplatsi korralduskulud kompl. 5000 5000 KOKKU 334522 Ettenägematud tööd 5% 16726 KOKKU 351248 Käibemaks 20% 70250 KOKKU KATLAMAJA

MTÜ LETEK Leht 25

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 2.

MTÜ LETEK Leht 26

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 3.

MTÜ LETEK Leht 27

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

MTÜ LETEK Leht 28

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 4/1.

MTÜ LETEK Leht 29

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 4/2 SV Torutööd

AS Kuressaare Soojus Jaan Mehik Valjala kooli maaküttesüsteemi ehitus 29.7.19 Kuressaare

Töö ja materjali nimetus Ühik Kogus Hind Summa

Soojuspump Nibe F1345-60 tk 2 12618,00 25236,00 Tarbevee boiler VPB 1000 L tk 1 3762,00 3762,00 Akupaak 2000 L tk 1 1428,00 1428,00 Õlikatel, katlasüsteemi paigaldus tk 1 10000,00 10000,00 Hoone kütte ringluspump, 3-tee ventiil kompl. 1 942,00 942,00 Ventilatsiooni kütte pumbasõlm tk 1 773,00 773,00 Automaatika tk 1 590,00 590,00 Seadmete ja torustike paigaldus kompl. 1 4890,00 4890,00 Hoone sisene torustik, toruarmatuur ja isolatsioon kompl. 1 2940,00 2720,00 Maakontuur De40 PE100 ja maaküttevedelik j.m. 6000 3,50 21000,00 Magistraltorustik tehnilisest ruumist kaevuni kompl. 1 12544,00 12544,00 Maakontuuri jaotuskaev tk 2 1158,00 2316,00 Heakorra taastamine kompl. 1 2130,00 2130,00 Teostusjoonised kompl. 1 550,00 550,00 Projekteerimine kompl. 1 1600,00 1600,00 Tööde maksumus kokku 90481,00 Käibemaks 20% 18096,20 KOKKU 108577,20

Pakkumine ei sisalda elektritöid ja -materjale kuni seadmeni ( toitekaabel, kaitseautomaat ) Pakkumine ei sisalda hoone kütte- ja veesüsteemide ehitust

Lugupidamisega Kalev Õisnurm

telefon Registri Nr SV Torutööd OÜ 6661844 11132667 Põlluvahe 4, küla e-mail: [email protected] a/a EE902200221028341928 93876, Saaremaa vald,Saare maakond www.sv-tt.ee KMKR EE 100978508

MTÜ LETEK Leht 30

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 5/1.

Variant I. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puiduhake põletamiseks.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse toodang MWh/a 661 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 661 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 335 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine hakkepuiduga % 100% soojuse tootmine põlevkivivõliga % 0% kütuseliik puiduhake kütuse kütteväärtus MWh/m3 0,8 katla kasutegur % 85% kütuse hind EUR/m3 12 kütuseliik põlevkivivõli kütuse kütteväärtus MWh/t 10 katla kasutegur % 0,94 kütuse hind EUR/t 350 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 12 000

*100% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 31

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 5/2

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

soojuse müügihind EUR/MWh 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67

Kulud kokku,EUR 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

puiduhake hind EUR/m3 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12

puiduhake kogus, m3 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972

põlevkivivõli hind, EUR/t 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350

Põlevkivivõli kogus, t/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

kütuse maksumus, EUR -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665

Kokku muutuvkulud, EUR -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665

püsikulud kokku -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000

kokku püsikulud,EUR -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000

investeering -55 754 -55 754 -55 754 -55 754 -55 754 -55 754

intress -16 726 -16 726 -16 726 -16 726 -16 726 -16 726 0 0 0 0 0 0 0 0 0

kapitali maksumus,EUR -72 480 -72 480 -72 480 -72 480 -72 480 -72 480 0 0 0 0 0 0 0 0 0

kulud kokku -96 144 -96 144 -96 144 -96 144 -96 144 -96 144 -23 665 -23 665 -23 665 -23 665 -23 665 -23 665 -23 665 -23 665 -23 665

soojuse omahind EUR/MWh 150 150 150 150 150 150 37 37 37 37 37 37 37 37 37

aasta kasum/kahjum, EUR -52 903 -52 903 -52 903 -52 903 -52 903 -52 903 19 577 19 577 19 577 19 577 19 577 19 577 19 577 19 577 19 577

summaarne kasum/kahjum,EUR -52 903 -105 805 -158 708 -211 610 -264 513 -317 416 -297 839 -278 261 -258 684 -239 107 -219 530 -199 953 -180 376 -160 798 -141 221

Finantsnäitajad

NPV 15aastat -131 318 IRR 15aastat -1,6%

Lihtne tasuvusaeg 17,1 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 82 Variant I. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puiduhake põletamiseks,

100% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 32

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 6/1.

Variant I-A. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puiduhake põleta- miseks. KIK Kaasfinantseerimiseks.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse toodang MWh/a 661 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 661 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 250 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine hakkepuiduga % 100% soojuse tootmine põlevkivivõliga % 0% kütuseliik puiduhake kütuse kütteväärtus MWh/m3 0,8 katla kasutegur % 85% kütuse hind EUR/m3 12 kütuseliik põlevkivivõli kütuse kütteväärtus MWh/t 10 katla kasutegur % 0,94 kütuse hind EUR/t 350 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 12 000

*KIK kaasfinantseerimine 100 tuh.EUR

MTÜ LETEK Leht 33

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 6/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

soojuse müügihind EUR/MWh 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67

43 43 43 43 43 Kulud kokku,EUR 43 234 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 43 234 234 234 234 234

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

puiduhake hind EUR/m3 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12

puiduhake kogus, m3 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972 972

põlevkivivõli hind, EUR/t 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350

Põlevkivivõli kogus, t/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -11 -11 -11 -11 -11 -11 -11 -11 kütuse maksumus, EUR 665 665 665 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 665 -11 665 665 665 665 ##### -11 -11 -11 -11 -11 -11 -11 -11 Kokku muutuvkulud, EUR 665 665 665 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 -11 665 665 -11 665 665 665 665 ##### -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 püsikulud kokku 000 000 000 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 000 -12 000 000 000 000 000 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 kokku püsikulud,EUR 000 000 000 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 000 -12 000 000 000 000 ##### -41 -41 -41 -41 investeering 667 667 667 667 -41 667 -41 667 -12 -12 -12 -12 intress 500 500 500 500 -12 500 -12 500 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -54 -54 -54 -54 kapitali maksumus,EUR 167 167 167 167 -54 167 -54 167 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -77 -77 -77 -77 -23 -23 -23 -23 -23 kulud kokku 831 831 831 831 -77 831 -77 831 -23 665 -23 665 -23 665 665 -23 665 665 665 665 665

soojuse omahind EUR/MWh 121 121 121 121 121 121 37 37 37 37 37 37 37 37 37 -34 -34 -34 -34 19 19 19 19 aasta kasum/kahjum, EUR 590 590 590 590 -34 590 -34 590 19 577 19 577 19 577 19 577 19 577 577 577 577 577 -34 -69 -103 -138 -207 -187 -148 -129 -109 -90 -70 -50 -31 summaarne kasum/kahjum,EUR 590 179 769 358 -172 948 537 960 -168 383 806 228 651 074 497 920 343

Finantsnäitajad

NPV 15aastat -46 796 IRR 15aastat 2,1%

Lihtne tasuvusaeg 12,8 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 71 Variant I-A. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puiduhake põletamiseks,

KIK kaasfinantseering 100 tuh.EUR

MTÜ LETEK Leht 34

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 7/1.

Variant II. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse toodang MWh/a 661 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 661 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 85 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine puidugraanulitega % 100% soojuse tootmine põlevkivivõliga % 0% kütuseliik puidugraanul kütuse kütteväärtus MWh/t 4,5 katla kasutegur % 90% kütuse hind EUR/m3 160 kütuseliik põlevkivivõli kütuse kütteväärtus MWh/t 10 katla kasutegur % 0,94 kütuse hind EUR/t 350 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 12 000

*100% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 35

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 7/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 soojuse müügihind EUR/MWh 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67

43 43 Kulud kokku,EUR 242 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

puidugraanulite hind EUR/m3 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160

puidugraanulite kogus, m3 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163

põlevkivivõli hind, EUR/t 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350

Põlevkivivõli kogus, t/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 kütuse maksumus, EUR 114 114 114 114 114 -26 114 114 -26 114 -26 114 114 -26 114 -26 114 114 -26 114 -26 114 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 Kokku muutuvkulud, EUR 114 114 114 114 114 -26 114 114 -26 114 -26 114 114 -26 114 -26 114 114 -26 114 -26 114 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 püsikulud kokku 000 000 000 000 000 -12 000 000 -12 000 -12 000 000 -12 000 -12 000 000 -12 000 -12 000 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 kokku püsikulud,EUR 000 000 000 000 000 -12 000 000 -12 000 -12 000 000 -12 000 -12 000 000 -12 000 -12 000 -14 -14 -14 -14 -14 investeering 167 167 167 167 167 -14 167 -4 -4 intress 250 250 -4 250 -4 250 -4 250 -4 250 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -18 -18 -18 -18 -18 kapitali maksumus,EUR 417 417 417 417 417 -18 417 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -56 -56 -56 -56 -56 -38 -38 -38 kulud kokku 530 530 530 530 530 -56 530 114 -38 114 -38 114 114 -38 114 -38 114 114 -38 114 -38 114

soojuse omahind EUR/MWh 88 88 88 88 88 88 59 59 59 59 59 59 59 59 59 -13 -13 -13 -13 -13 aasta kasum/kahjum, EUR 288 288 288 288 288 -13 288 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128

summaarne kasum/kahjum, -13 -26 -39 -53 -66 -74 -59 -43 EUR 288 577 865 154 442 -79 730 602 -69 474 -64 345 217 -54 089 -48 961 832 -38 704 -33 576

Finantsnäitajad NPV 15aastat -34 237

IRR 15aastat -2,2% Lihtne tasuvusaeg 16,6 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 71

Variant II. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks,

100% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 36

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 8/1

Variant II-A. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puidugraanu- Lite põletamiseks. Olemasolevad soojustarbijad.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse toodang MWh/a 661 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 661 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 43 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine puidugraanulitega % 100% soojuse tootmine põlevkivivõliga % 0% kütuseliik puidugraanul kütuse kütteväärtus MWh/t 4,5 katla kasutegur % 90% kütuse hind EUR/m3 160 kütuseliik põlevkivivõli kütuse kütteväärtus MWh/t 10 katla kasutegur % 0,94 kütuse hind EUR/t 350 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 12 000

*50% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 37

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 8/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

soojuse müügihind EUR/MWh 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67 67

43 43 43 Kulud kokku,EUR 242 242 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

puidugraanulite hind EUR/m3 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160 160

puidugraanulite kogus, m3 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163 163

põlevkivivõli hind, EUR/t 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350 350

Põlevkivivõli kogus, t/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 kütuse maksumus, EUR 114 114 114 -26 114 -26 114 114 114 114 114 114 114 -26 114 -26 114 -26 114 -26 114 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 -26 Kokku muutuvkulud, EUR 114 114 114 -26 114 -26 114 114 114 114 114 114 114 -26 114 -26 114 -26 114 -26 114 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 püsikulud kokku 000 000 000 -12 000 -12 000 000 000 000 000 000 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 -12 kokku püsikulud,EUR 000 000 000 -12 000 -12 000 000 000 000 000 000 000 -12 000 -12 000 -12 000 -12 000 -7 -7 investeering 083 083 -7 083 -7 083 -7 083 -7 083 -2 -2 intress 125 125 -2 125 -2 125 -2 125 -2 125 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -9 -9 kapitali maksumus,EUR 208 208 -9 208 -9 208 -9 208 -9 208 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -47 -47 -47 -47 -38 -38 -38 -38 -38 kulud kokku 322 322 322 -47 322 -47 322 322 114 114 114 114 114 -38 114 -38 114 -38 114 -38 114

soojuse omahind EUR/MWh 74 74 74 74 74 74 59 59 59 59 59 59 59 59 59 -4 -4 aasta kasum/kahjum, EUR 080 080 -4 080 -4 080 -4 080 -4 080 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128 5 128

summaarne kasum/kahjum, -4 -8 -12 -24 -19 -14 EUR 080 160 240 -16 320 -20 400 480 352 224 -9 095 -3 967 1 161 6 289 11 418 16 546 21 674

Finantsnäitajad NPV 15aastat 10 730

IRR 15aastat 8,5% Lihtne tasuvusaeg 8,3

Keskmine soojuse omahind 15 aastat 65

Variant II-A. Valjala katlamaja rekonstrueerimine puidugraanulite põletamiseks,

50% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 38

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 9/1.

Variant III. Valjala aleviku kaugkütte soojustarbijate üleviimine

maasoojuspumpadele.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse toodang MWh/a 661 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 661 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 268 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine soojuspumbaga % 90% soojuse juurdekütmine elektriga % 10% kütuseliik elekter soojuspumba elektri eritarbimine kWh/kWh 0,29 elektri hind* EUR/MWh 120 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 3 600

*100% omafinantseering **"rohelise" elektri hind

MTÜ LETEK Leht 39

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 9/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

soojuse müügihind EUR/MWh 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46

Kulud kokku,EUR 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

elektri hind EUR/MWh 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 soojuspumba elektritarbimine, MWh/a 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 tipukoormusel elektri lisatarbimine, MWh/a 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66

Kokku elektri tarbimine, MWh/aastas 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239

-28 -28 Kokku muutuvkulud, EUR 635 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635

püsikulud kokku -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

kokku püsikulud,EUR -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

Laenu tagasimaks -44 -44 põhisumma 700 700 -44 700 -44 700 -44 700 -44 700 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -13 -13 intress 410 410 -13 410 -13 410 -13 410 -13 410 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -58 -58 Kokku laenu tagasimaks 110 110 -58 110 -58 110 -58 110 -58 110 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -90 -90 kulud kokku 345 345 -90 345 -90 345 -90 345 -90 345 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235

soojuse omahind EUR/MWh 141 141 141 141 141 141 50 50 50 50 50 50 50 50 50 -47 -47 aasta kasum/kahjum, EUR 103 103 -47 103 -47 103 -47 103 -47 103 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 summaarne -47 -94 -141 -188 -235 kasum/kahjum,EUR 103 205 308 411 513 -282 616 -271 609 -260 601 -249 594 -238 587 -227 579 -216 572 -205 565 -194 557 -183 550

Finantsnäitajad

NPV 15aastat -153 948 IRR 15aastat -5,5%

Lihtne tasuvusaeg 24,4 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 87 Variant III. Valjala soojustarbijate üleviimine maasoojuspumpadele. 100% omafinantseering.

MTÜ LETEK Leht 40

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 10/1.

Variant III-A. Valjala aleviku kaugkütte soojustarbijate üleviimine maasoojuspumpadele.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse toodang MWh/a 661 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 20 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 661 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 168 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine soojuspumbaga % 90% soojuse juurdekütmine elektriga % 10% kütuseliik elekter soojuspumba elektri eritarbimine kWh/kWh 0,29 elektri hind* EUR/MWh 120 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 3 600 *KIK kaasfinantseering 100 tuh.EUR **"rohelise" elektri hind

MTÜ LETEK Leht 41

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 10/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

soojuse müügihind EUR/MWh 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46

Kulud kokku,EUR 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 elektri hind EUR/MWh 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120

soojuspumba elektritarbimine, MWh/a 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 173 tipukoormusel elektri lisatarbimine, MWh/a 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 66 Kokku elektri tarbimine, MWh/aastas 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239 239

Kokku muutuvkulud, EUR -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635 -28 635

püsikulud kokku -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

kokku püsikulud,EUR -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

Laenu tagasimaks

põhisumma -28 000 -28 000 -28 000 -28 000 -28 000 -28 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0

intress -8 400 -8 400 -8 400 -8 400 -8 400 -8 400 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kokku laenu tagasimaks -36 400 -36 400 -36 400 -36 400 -36 400 -36 400 0 0 0 0 0 0 0 0 0

kulud kokku -68 635 -68 635 -68 635 -68 635 -68 635 -68 635 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 -32 235 soojuse omahind EUR/MWh 107 107 107 107 107 107 50 50 50 50 50 50 50 50 50

aasta kasum/kahjum, EUR -25 393 -25 393 -25 393 -25 393 -25 393 -25 393 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 11 007 summaarne -101 -126 kasum/kahjum,EUR -25 393 -50 785 -76 178 571 963 -152 356 -141 349 -130 341 -119 334 -108 327 -97 319 -86 312 -75 305 -64 297 -53 290

Finantsnäitajad

NPV 15aastat -53 748 IRR 15aastat -0,2%

Lihtne tasuvusaeg 15,3 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 73 Variant III-A. Valjala soojustarbijate üleviimine maasoojuspumpadele.

KIK kaasfinantseering 100 tuh.EUR

MTÜ LETEK Leht 42

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 11/1.

Variant IV. Valjala aleviku kaugkütte soojustarbijate üleviimine lokaalsoojuspumpade küttele.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 0 aastane soojuse toodang MWh/a 641 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 0 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 641 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 170 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine soojuspumbaga % 90% soojuse tootmine kerge õliga % 10% kütuseliik elekter soojuspumba elektri eritarbimine kWh/kWh 0,29 elektri hind* EUR/MWh 120 kütuseliik kerge kütteõli kütuse kütteväärtus MWh/1000 ltr 10 katla kasutegur % 0,96 kütuse hind EUR/1000 ltr 1150 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 3 600

*100% omafinantseering **"rohelise" elektri hind

MTÜ LETEK Leht 43

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 11/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 soojuse müügihind EUR/MWh 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46

43 43 Kulud kokku,EUR 242 43 242 43 242 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

elektri hind EUR/MWh 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120

soojuspumba elektritarbimine, MWh/a 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167

tipukoormusel kerge õli lisatarbimine, tuh.ltr/a 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

20 20 elektri maksumus, EUR/a 076 20 076 20 076 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076 20 076

kerge õli maksumus, EUR/a 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 7 679 Kokku muutuvkulud, -27 -27 -27 -27 -27 -27 -27 -27 EUR 755 755 755 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 755 755 755 755

püsikulud kokku -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

kokku püsikulud,EUR -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

Laenu tagasimaks -28 -28 -28 -28 põhisumma 333 333 333 333 -28 333 -28 333 0 0 0 0 0 0 0 0 0

intress -8 500 -8 500 -8 500 -8 500 -8 500 -8 500 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku laenu -36 -36 -36 -36 tagasimaks 833 833 833 833 -36 833 -36 833 0 0 0 0 0 0 0 0 0

-68 -68 -68 -68 -31 -31 -31 -31 kulud kokku 188 188 188 188 -68 188 -68 188 -31 355 -31 355 -31 355 -31 355 -31 355 355 355 355 355 soojuse omahind EUR/MWh 106 106 106 106 106 106 49 49 49 49 49 49 49 49 49

aasta kasum/kahjum, -24 -24 -24 -24 EUR 946 946 946 946 -24 946 -24 946 11 887 11 887 11 887 11 887 11 887 11 887 11 887 11 887 11 887

summaarne -24 -49 -74 -99 -124 -149 -137 -125 -114 -102 -78 -66 -54 -42 kasum/kahjum,EUR 946 892 839 785 731 677 790 903 016 129 -90 242 355 468 581 694

Finantsnäitajad

NPV 15aastat -52 334 IRR 15aastat -0,3%

Lihtne tasuvusaeg 14,3 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 72 Variant IV. Valjala soojustarbijate üleviimine lokaalsoojuspumpade küttele. Tipukatlaks kergeõli katel 100% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 44

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 12/1.

Variant IV-A. Valjala aleviku kaugkütte soojustarbijate üleviimine lokaalsoojuspumpade küttele.

Algandmed Näitaja nimetus Ühik Ühiku väärtus enne investeeringut aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 soojuskaod MWh/a 0 aastane soojuse toodang MWh/a 641 Müügihind EUR/MWh 67,46 peale investeeringut soojuskaod MWh/a 0 aastane soojuse tarbimine MWh/a 641 aastane soojuse tootmine MWh/a 641 investeeringu maksumus kokku* tuh.EUR 85 intressi määr % 5% laenu periood a. 6 tagasimaksevaba periood a. 0 soojuse tootmine soojuspumbaga % 90% soojuse tootmine kerge õliga % 10% kütuseliik elekter soojuspumba elektri eritarbimine kWh/kWh 0,29 elektri hind* EUR/MWh 120 kütuseliik kerge kütteõli kütuse kütteväärtus MWh/1000 ltr 10 katla kasutegur % 0,96 kütuse hind EUR/1000 ltr 1150 püsikulud püsikulud kokku EUR/a 3 600

*50% omafinantseering **"rohelise" elektri hind

MTÜ LETEK Leht 45

VALJALA ALEVIKU SOOJAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2019 – 2029

Lisa 12/2.

Majandusanalüüs aasta 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Baasandmed aastane soojuse tarbimine,MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641

soojuse müügihind EUR/MWh 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46 67,46

43 43 43 43 43 Kulud kokku,EUR 242 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 43 242 242 43 242 242 242

Aasta peale investeeringut 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Aastane soojuse tarbimine, MWh 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 641 elektri hind EUR/MWh 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120 120

soojuspumba elektritarbimine, MWh/a 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 167 tipukoormusel kerge õli lisatarbimine, tuh.ltr/a 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 elektri maksumus, tuh.EUR/a 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20

kerge õli maksumus, tuh.EUR/a 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 8 -27 -27 -27 -27 -27 -27 -27 -27 Kokku muutuvkulud, EUR 755 755 755 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 -27 755 755 755 755 755

püsikulud kokku -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

kokku püsikulud,EUR -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600 -3 600

Laenu tagasimaks -14 -14 -14 -14 põhisumma 125 125 125 125 -14 125 -14 125 0 0 0 0 0 0 0 0 0

intress -4 238 -4 238 -4 238 -4 238 -4 238 -4 238 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -18 -18 -18 -18 Kokku laenu tagasimaks 363 363 363 363 -18 363 -18 363 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -49 -49 -49 -49 -31 -31 -31 -31 kulud kokku 717 717 717 717 -49 717 -49 717 -31 355 -31 355 -31 355 -31 355 -31 355 355 355 355 355 soojuse omahind EUR/MWh 78 78 78 78 78 78 49 49 49 49 49 49 49 49 49 11 11 11 aasta kasum/kahjum, EUR -6 475 -6 475 -6 475 -6 475 -6 475 -6 475 11 887 11 887 11 887 11 887 11 887 887 11 887 887 887 summaarne -12 -19 -25 32 56 68 kasum/kahjum,EUR -6 475 951 426 902 -32 377 -38 852 -26 965 -15 078 -3 191 8 696 20 583 470 44 357 244 131

Finantsnäitajad

NPV 15aastat 38 634 IRR 15aastat 11,2%

Lihtne tasuvusaeg 7,1 Keskmine soojuse omahind 15 aastat 60 Variant IV-A. Valjala soojustarbijate üleviimine lokaalsoojuspumpade küttele. 50% omafinantseering

MTÜ LETEK Leht 46