Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimine Põlva maakond

Ingrid Ruudi 2009

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud , Ahja kolhoosi kaupluse ja Kolhoosikeskuste Võtta arvele Ahja sööklaga kontorihoone ehitamise hilisema järgu vald, 1984 keskmiselt korralik näide. Põlvamaa Alumisel korrusel Kahekorruseline tegutsev kauplus, ülemine silikaattellisest (vist) kasutuseta. harikatusega hoone. Tehniline seisukord Põhimaht taotleb keskpärane. traditsioonilisust Kuna Ahja südame maakeskkonnas, moodustab mõis ja selle tihedaribilised aknad ümbrusse kujunenud lisavad arhailisust. Otsal keskus, ei ole teisel pool kergelt topeltfassaadi maanteed eraldi asetsev motiivi meenutav trepp ja hoone kuigivõrd oluline dekoratiivne ümaraken. ka küla keskme või Rahulik, kuid mitte eriti identiteediloome silmapaistev seisukohalt. postmodernism.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud , kolhoosi Võrdlemisi hea 1970te RKM või Põlva vald keskus ehk Himmaste karniisiarhitektuuri näide, võtta arvele kaubanduskeskus. Arh Siiri kus ka originaalset Sumberg, konstr E. Vare, insenerimõtet. Säilinud puithüparkoorikud V. võrdlemisi autentselt, sh Hütsi. Ehit 1972 – 76. osalt näiteks praeguse raamatukogu interjöör; Pikka horisontaalset seisukord keskpärane – hoonemahtu lauges vajab remonti, aga igati maastikus elavdavad päästetav. valgekskrohvitud pindade Oluline kohaliku ja suurte vitriinakendega identiteedi kandja nii kontrasteeruv lai peitsitud arhitektuuri kui karniis ja samasuguse funktsiooni poolest. viimistlusega kaldkatustega mahud, mis annavad ühtlasi huvitava interjööri. Soome 1960te II poole arhitektuurist inspireeritud üldmulje on pisut raskepärane, kuigi huvitavalt liigendatud. Algselt kontoriruumid, kauplus, söökla; hetkel külakeskus, raamatukogu, postkontor.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Põlva Intsikurmu laululava. Õigupoolest on tegemist Võtta arvele. Arh V. Tšentropov 1969. originaaitruu koopiaga; ometi on ta suure kohaliku Modernistliku kolmnurkse tähtsusega ja annab hästi vormiga, kompaktne edasi ka ajastule täispuitkonstruktsiooniga iseloomulikku laululava Põlva serval arhitektuuris ja Intsikurmu metsapargis. maastikuarhitektuuris. Lava ja vastasoleva Heas korras ja Põlva pingistiku paigutus kasutab signatuurobjektina ära looduslikku reljeefi; kahtlemata jätkusuutlik. hea akustika. Minimaalselt arhitektuurset detaili, ainult konstruktiivne vorm, mis suhtleb ümbritseva looduskeskkonnaga delikaatselt kontrasteerudes.

Põles maha 1.05.2002, taastati originaalprojekti järgi sama aasta novembriks.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kanepi, Kanepi kolhoosi keskus. Tüüpiline Võtta arvele ja Kanepi Arh V. Tšentropov (koos individuaalprojektiga dokumenteerida vald, S. Netšvolodoviga), 1972 – kolhoosikeskuse Põlvamaa 76. Modernistliku näide, mille parim kolhoosikeskuse osa on hoone suhtlus ühekorruselisele maastikuga. väljavenitatud Hoone on kasutuseta kontoriblokile liitub ja laguneb üsna kahekorruseline kuupjas tugevalt, rüüstatud tehnohoone garaažidega. siiski ei ole. Väga erisusgustest Interjöörile ligipääs arhitektuursetest võtetest puudus, seega (mahtude liigendus, eri ettekujutus selle fassaadiviimistlusvd nagu autentsusest puudub. puhasvuuktellis, hele Asula keskmest veidi krohvipind, eemal seisvana on valgeksvärvitud püstlaudis, talle ka uut praeguseks luitunud funktsiooni keeruline tumedaks peitsitud karniis, leida; külakeskusena lisaks relfeejsed toimib seltsimaja. metallkarniisid Tehnilisest küljest sissepääsudel) hoolimata pole sellegipoolest on üldmulje küllalt soovi korral veel terviklik. Palju annab päästmatu. juurde ümbritsev park vanade tamme- ja vahtrapuude ning tiigiga.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Weitzenbergi Kanepi seltsimaja. 19. saj lõpu seltsimaja Võtta arvele 31, Kanepi, Ühekorruseline puidust, tüüpiline näide, kus Kanepi vald, rõhtlaudisega vooderdatud mõlemad ehitusperioodid 63101 seltsimajahoone valmis on selgelt loetavad. Põlvamaa 1888. Tänavafassaadi Lõuna-Eesti rahvusliku peamiseks aktsendiks saali liikumise ühe keskusena kolm püstjat akent. 1924. on hoonel kultuurilooline aastal hoonet laiendati, värtus. Saalil omapärase lisades abiruume ja nelja nurgelise vormiga lame hoovipoolse aknaga silindervõlvlagi. väikese saali. Hetkel rekonstrueerimisel, proj. Hetkel käimasolev Raamprojekt. rekonstruktsioon on ajaloolist respekteeriv.

Külakeskuse ja seltsimajana väga oluline kohalikule identiteedile, elujõulisust tunnistavad ka käimasolevad tööd.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Peri, Ed. Vilde nimelise Individuaalprojektiga Võtta arvele Põlva kolhoosi kontor-klubi Peril. kolhoosikeskuste või RKM vald, Esialgne proj. Ado Eigi ehitamise kõrgperioodi (halva Põlvamaa 1975, jätkas A. Toone näide, mille arhitektuur ei seisundi 1977 – 81. kuulu küll sugugi tippude tõttu) Ühekorruseline, veidi hulka, kuid mis ometi soomepärane hoone on andis ajastuomase ja liigendatud blokkideks ja läbimõeldud panuse küla paigutatud üsna tundlikult ruumilisse keskkonda. maastikku, Peri oja kõrgele Küllalt kompaktse ja järsule nõlvale. Mahtude ja tervikliku Peri ruumijaotus mängib kolhoosiasula aktsent. sümmeetria ja asümmeetriaga. Suurem osa hoonest on Algselt hoones kolhoosi kasutuseta, tühi ja räämas. kontoriruumid, söökla ja Aktiivne tegevus klubi. Praeguseks kasutab remonditud tiivas annab külakeskus, raamatukogu siiski lootust, et võetakse ja koduloomuuseum vaid kasutusele ja korrastatakse hoone üht tiiba. ja ülejäänu.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Leevaku, Leevaku hüdroelektrijaam. Ajastu tüüpiline esindaja, Võtta arvele. Räpina võrdlemisi autentsel kujul vald, Glavpromstroi 1947 (arh. säilinud. Põlvamaa Geljakin). Kohaliku kultuuriloo ja Töötas 1947-1968; 1973-? identiteedloome seisukohalt oli kasutusel komsomoli olulise tähtsusega. muuseumina. Praegune Tehniline seisund visuaalse omanik AS Generaator tegi vaatluse põhjal rahuldav. kapitaalremondi 1993; 2005. Segasele hetkeseisule alustati kogu sisseseade vaatamata tõenäoliselt küllalt väljavahetamist, mis elujõuline oma algset takerdus kohtuvaidlustesse – funktsiooni uuesti täitma, eriti hetkel elektrijaam ei tööta. pidades silmas Põlva maakonna arengukavas Kompaktse ühekorruselise märgitud eesmärki saada hoone põhiosa võtab esimeseks ainult taastuvat turbiiniruum, lääneosas ka energiat kasutavaks elu-ja puhkeruum. Krohvitud maakonnaks. fassaadi muudavad plastilisemaks pilasterliigendus, eenduvad akna- ja uksepiirded ning tagasihoidlikud stalinistlikule klassitsismile viitavad detailid.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Mikitamäe, Võhandu sovhoosi 1980. aastate Dokumenteerida Mikitamäe Mikitamäe olmehoone. kolhoosiehituse vald, väikesemastaabiline Põlvamaa EKE Projekti Tartu näide, mis on küll täiesti osakond 1985 kaotanud oma tähtsuse küla- või kogukonna Ühekorruseline, L- keskusena. kujulise põhiplaaniga aktsentueeritud Seisund keskpärane, nurgalahendusega hoone kuid kasutusviisi muutus esindab lihtsustatud kujul tagab ilmselt säilimise ja hilist venturilikku korrashoiu. postmodernismi. Algselt sovhoosi söökla ja klubiruumidega hoone on kasutusel elamuna.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Mikitamäe, Mikitamäe põhikool Ajastu tüüpiline esindaja, Võtta arvele või Mikitamäe mida küll Eestis eriti dokumenteerida vald, Üleliiduline tüüpprojekt rohkelt ehitatud ei ole. Põlvamaa 1950, valmis 1954. Säilinud algne välisilme Sisemised ümberehitused (v.a. aknad), sh autentseid 1960. ja 1980-83 (peale detaile (kuulid tulekahju). trepimademel, plastika). Tehniline seisukord Kahekorruseline, U-kujulise keskpärane. põhiplaaniga hoone on sümmeetriline nii plaanis kui Hetkel on koolis 64

fassaadis. Kahevärvilise õpilast; lähiaastatel jätkab lahendusega eksterjöör on kindlasti senises elavalt liigendatud pilastrite, funktsioonis. nurgarustika, frontoonide jm stalinistliku klassitsismi atribuutikaga. Nõukoguliku stalinismi importimise tüüpnaäide, mis oma kompaktse mahu ja klassitsismimõjuliste detailidega ei mõjugi mõisaansamblitest domineeritud maakeskkonnas nii võõralt.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Mikitamäe, Mikitamäe vallavalitsus ja Ajastu tüüpiline näide; Dokumenteerida Mikitamäe postkontor üldmuljelt autentne, välja vald, arvatud esimese korruse Põlvamaa 1960te tüüpprojekt. plastraamidega aknad ja uued uksed. Võrdlemisi korralik näide Tehniline seisukord hea. 1960te alguse külakeskkonna Vallavalitsuse ja moderniseerimise nimel postkontori asukohana üks rajatud hoonestusest. küla sõlmpunkte, samas Skandinaaviamõjulise funktsioonis ilmselt ka harikatusega hoonemahu edaspidi. peamiseks aktsendiks on tagasiastega sissepääsuosa.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud , Mooste kauplus. Tüüpiline 1960. aastate Dokumenteerida Mooste kauplusehoone, mis asula vald, Üleliiduline tüüpprojekt, keskusesse paigutatuna on Põlvamaa kohandatud ENSV-le sattunud vahetult 1964. terviklikku mõisaandamblisse. Ühekorruselise Vastab algsele projektile, silikaattelistest hoone tehniline seisukord põhiosa hõlmab keskmine. Vana eterniit on kaupluseruum, eraldi asendatud uue sissekäiguga laoruumid. analoogsega. Suurtest aknapindadest Toimiv kauplus, mis lindi ja otsale paigutatud ilmselt jätkab samas sissepääsuga on funktsioonis. fassaadilahendus põhijoontes modernistlik, mida kompromiteerib harikatus ja uste varikatused.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Mooste, Mooste kultuurimaja. Tüüpprojekti kohta Võtta arvele Mooste Tüüpprojekt, samasugune on heatasemeline ja stiilne või RKM vald, Viljandimaal Sürgaveres. Arh lahendus, mida tõstab veelgi Põlvamaa Karl Aarmann (teistel esile asukoht asula südames andmetel Aarmannilt künkal. sidumisprojekt), valmis 1967. Sisekujundus Ülo Sirp. Aktiivses kasutuses ja Modernistliku maamärgina kohaliku elu seisukohalt künkale paigutatud hoone on suure tähtsusega, teine vaba mahtude jaotusega, identiteedilooja funktsioonid on eksterjööris mõisakompleksi kõrval.

loetavad. Fassaade ilmestavad Mooste on üldse silikaat- ja põletatud telliste märkimisväärselt tugeva kontrast, klaasitud ja tummade kohateadvusega ja elujõuline seinapindade vaheldumine, küla. kaldega tugipostide rütm. Saali kasutab võmlana ka 300-kohalise saali tagaseinal kohalik põhikool. Ilmar Malini maal „Võhandu jõe sünd“ (saali ilmet häirib Suuremaid ümberehitusi pole teatud määral topeltfunktsioon tehtud sees ega väljas, siiski teatri- ja spordisaalina), on fuajeele lisatud inetu fuajees Maia Kolbergi pannoo ripplagi ning vahetatud saali „Käed“; sisustus (valgustid, ja fuajee aknad. Saali Ilmar Malin. Võhandu jõe sünd, 1967 toolid) valmistati eritellimisel. interjöör autentne, Osa sovhoosi keskuse eksponeeritud fermidega. planeeringust, mis sai 1969 Tehniline seisukord hea. üleliidulise preemia.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Mooste, Mooste lasteaed Ajastu ja hoonetüübi Dokumenteerida Mooste Tüüpprojekt, valm 1964; tüüpiline näide; osa 1960tel vald, juurdeehitus 1987. laialdaselt ja terviklikult Põlvamaa ellu viidud asula Ühekorruseline ümberkujundamisest. silikaattellistest madala harikatusega hoone. Tehniline seisukord Põhimaht sümmeetrilise keskpärane. fassaadi ja kergelt eenduvate tiibadega. Jätkuvalt kasutuses ilmselt Hoone nurkadel aimavad ka edaspidi. kontrastsetest punastest tellistest aknapostid lintaknamotiivi. Lihtne projekt peegeldab üleminekuhetke modernismile. Tähelepanu on pööratud hoone asetusele keskkonnas, reljeefi on lasteaia õuealadeks huvitavalt ära kasutatud. Vanas tiivas asub Mooste raamatukogu, juurdeehituses lasteaed ja Mooste põhikooli algklassid.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Mooste, Mooste vallavalitsus. Ajastu tüüpiline, RKM või Mooste võrdlemisi hästi säilinud võtta arvele. vald, 1873. näide. Põlvamaa Kohalik tähtsus – annab Algselt kohtuhooneks ühe lisakihistuse suure ehitatud, hilisem vallamaja mõisakompleksi ja on praegugi samas laialdase nõukogudeaegse funktsioonis. Maakivist hoonestusega asulale. soklil ühekorruseline rõhtlaudise ja kõrge Tehniline seisukord hea. murdkelpkatusega, Säilinud algne laudis; uus sümpaatse kompaktse plekk-katus üldpilti ei hoone lahendus lähtub häiri. ilmselt tüüpprojektist või Interjööri autentsuse kohta näidisalbumitest. kahjuks puuduvad andmed.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Orava, Orava kauplus. Ajastu ja hoonetüübi Dokumenteerida. Orava tüüpiline esindaja, vald, Laialdaselt kasutatud kasutuses samas Põlvamaa tüüpprojekt. funktsioonis. Tehniline Karniisiarhitektuurist seisukord keskpärane. inspireeritud kastjas modernistlik hoonemaht on silikaattellistest, esifassaad krohvitud. Eraldi tiivas laoruumid ja kauplusejuhataja korter.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Orava, Orava põhikool. Postmodernistlike Dokumenteerida. Orava Maarja Nummert 1997. külakoolimajade tüüpiline vald, Juurdeehitus 2004 esindaja, kohaliku Põlvamaa (võimla/aula) külakeskkonna maamärk. Ääsmäe kooli kordusprojekt, Kuna ehitusaeg on hiline, samasugune ka Sangaste vallas on tehniline seisukord hea; Keenil ja Valgjärve vallas vastavus algsele projektile Valgjärvel. samuti. Ca 150 õpilasega põhikoolina tundub Hilise postmodernismi lähitulevikus elujõuline. stiilivõtetega, sümmeetrilise põhiplaani ja fassaadilahendusega kahekorruseline koolihoone. Fasssaadi aktsendiks eenduv portikus, selle kordust tagafassaadil häirib hilisem juurdeehitus.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Põlgaste, Põlgaste algkool. Arh. Kuigi hoone arhitektuurne RKM Kanepi Arnold Matteus, proj 1936, vorm ei ole vald, valm 1937. Juurdeehitus projekteerimisdaatumi Põlvamaa 1987-94. kohta kuigi uuenduslik, on Valmides Eesti üheks see siiski läbimõeldud ja parimaks maakooliks hea, mitmekesistab nimetatud hoone on tollaste maakoolide kahekorruseline, üldpilti. sümmeetrilise fassaadi- ja plaanilahendusega Hoone seisukord on hea, kelpkatusega hoone, kus ka interjöörid on säilinud traditsionalism põimub üsna autentseina. funktsionalistlike joontega Peahoonet kasutab (koolide iseloomulik algkool, postkontor,

trepikojaärkel fassaadi samuti kohalik keskel). Samaaegse seltsitegevus; (hetkel Matteuse Tartu Salme tn remondis) juurdeehitust Kommerts-gümnaasiumiga lasteaed, rahvamaja, võrreldes hulga külaraamatukogu – hoone alalhoidlikum, kuid hea on algses või selle siseruumiga sümpaatne lähedases funktsioonis ja kompaktne hoone. igati elujõuline. Juurdeerhitus postmodernistlikult algset matkivas, sulanduvas võtmes. Hooneni viib maanteelt Eestis suhteliselt erandlik lehiseallee. Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 41 Põlva bussijaam. Ajastule iseloomulik, Võtta arvele ja PÕLVA Linna äärde lagedale alale sümpaatse kompaktse dokumenteerida 63308 paigutatud 1970te aastate vormiga karniisiarhitektuuri näide, paviljonihoone. veidi tahulise astmelise Seisukord keskpärane, vormiga, fassaadil eriti aktiivses kasutuses tumedate puitraamidega ei ole - akende korrapärane piletimüügifunktsioon ruudustik. bussides, pood ei Interjööris tegutse. puitvooderdusega Kuuldavasti plaanitakse fermidega lagi, algsed lammutada ja rajada pingid. uus bussijaam. Ooteplatvormi varikatus hilisem.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Võru 1, Põlva EKP rajoonikomitee Tüüpiline stalinistlik Võtta arvele Põlva hoone,, Ilmar Laasi administratiivhoone, 63308 korduvprojekt. Ehitatud keskuse linnaruumi plaanitud stalinistliku kujundav. väljakuansambli Heas korras, interjöör dominandina. säilinud Kahekorruseline madala originaalilähedaselt. kelpkatusega sümmeetrilise fassaadilahendusega hoone eenduva, tüsedate sammastega portikusega. Tagafassaadil eendub topeltkõrgusega saaliosa. Hoonetüübile vastavalt interjööris hulgaliselt stukkdekoori – rosetid, lae- ja sambakarniisid jne. Saalis Elmar Kitse õlimaal „Rahvapidu Suures Taevaskojas“ (1959). Maja ees Endel Taniloo fasismiohvrite mälestusmärk (1975). Praegu Põlva muusikakool; lisaks kasutavad ruume pensioniamet, seltsid jms.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Uus tn 2, Põlva haigla. Silmapaistev, 1920te RKM Põlva Ell Väärtnõu proj 1972 – konstruktivismist 76, ehit 1977 – 80. inspireeritud lahendus, Sisearhitekt Maile ühtasi hoonetüübi Grünberg. originaalne Nõlvale piki Uut tn ümbermõtestamine. Ell paigutatud Väärtnõu loomingu neofunktsionalistlikku oluline näide, Põlva linna hoonet iseloomustab parimaid läbimõeldud ja väga nõukogudeaegseid ehitisi. ratsionaalne tihe Kahjuks on standardse plaanilahendus ning remondi käigus kaduma mahtude liigendusest ja läinud suurem osa M. avade jaotusest tulenev Grünbergi dünaamika ja rütmilisus. sisekujundusest. Sissepääsuosa helerohelise Algses funktsioonis; aktsendiga tehniline seisukord hea; valgekskrohvitud hoone on elujõuline. mõneti masinlik, ometi inimsõbralik ja mittemonotoonne. Mõeldud kogetama liikumise pealt, milleks vaikne Uus tn kõige paremaid võimalusi ehk ei paku.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 10, Kaubanduskeskus ja Ajastule iseloomulik Dokumenteerida 63308 restoran „Põlva“, 1979 hoone, milles väljendub Põlva Tuimavõitu nii tarbijate hilismodernistlik kooperatiivide kaubanduskeskus-restoran- märkimisväärne söökla on paigutatud järsu edenemine 1970tel kui nõlva alla, tänava suhtes ka soov tuua mastaapse tagasiastega. Asukohaga ja multifuktsionaalse EKP (Muusikakooli) hoone keskuse abil väikelinna vastas aktsentueerib linna suurilmlikumat hõngu. keskväljaku üht külge. Tehniline seisund hea, Kastjat mahtu ilmestab sisemust kaasajastatud, lintaken kogu ülaperimeetri restoranis uuest ulatuses, tänavatasandi sisustusest hoolimata

galeriikäik jätab mulje ajastuomase miljöö postidele tõstetud hoonest. tunnetust. Linna Fassaadil postmodernistlik peamise klaasitud ärkel. Ühendatud kaubakeskusena 1960te Tarbijate jätkuvalt elujõuline. kooperatiivi kauplusehoonetega Kesk tänava ääres, tagaküljel mõjuvad ühtse hoonena. Teostatud korralikult, isegi detailitähelepanuga

(ümarad nurgatellised jne)

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 22, 1910. aastatest pärinev Põlva sajandialguse Võtta arvele Põlva elamu soklikorruse hõreda hoonestuse üpris kauplustega; aastatel ilmekas näide, säilinud 1950-58 oli kasutusel suhteliselt autentselt. keskkooli ühe Seisukord keskpärane. õppehoonena. Kohaliku kultuuriloolise Linna peatänava ääres ja miljööväärtusega. nõlval paiknev kahekorruseline viilkatuse ja juugendlike ärklitega puithoone maakivist sokli ja kitsa profiiliga rõhtlaudisega. Hoone on pisut vajunud,

mis eriti nähtav tagaküljel. Säilinud on algsed juugendliku raamijaotusega aknad. Mõningaid ümberehitusi ruumijaotuses, muudetud tagakülje sissepääsu asukohta, ehitatud kinni paar akent. Nõukogudeaegne eterniitkatus.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 17, Põlva kinohoone, arh. Tagasihoidliku Dokumenteerida Põlva Raul-Levroit Kivi, 1976. paigutuse ja vormiga kino on R.-L. Kivi Nõlva alla paigutatud 1970te loomingu kuupja minimalistliku näide. kinohoone esimene korrus Algne välisilme on on kolmest küljest rikutud, funktsioon sissepoole tõmmatud; muutunud, interjöör fassaadi peamiseks hävinud. Hoone on ka aktsendiks linti aimavad võrdlemisi halvas akenderead, seisukorras. ristmikupoolsel küljel Tõenäoliselt jääb üksik tsentreeritud aken. kasutusse kaubanduspinnana.

Kino „Oaas“ lõpetas tegevuse 1997. aastal. Hetkel hoones kauplused „Hinnapomm“ ja “Entre“, interjöör tundmatuseni muutunud.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud , Põlva kolhoosi keskus Vilen Künnapu varase RKM Põlva vald, Mammastel. Arh. V. loomingu silmapaistev Põlvamaa Künnapu 1970-71 (eri näide, 1960te II poole andmetel 1972-75). orgaanilisuse ja algava neofuntsionalismi Vahetult nõlva alla põimumine. paigutatud sümmeetrilise Võrdlemisi heas korras, sh hoone esikülg mõjub säilinud algsed aknad suletuna, tundlik (mitte kõik), garaaziuksed liigendatus ning jm detaile; sissepääsu suletud/klaasitud pindade varikatust markeerivad vaheldumine tulevad esile betoonribid vajavad vahetumas kontaktis rekonstrueerimist. hoonega. Oluline on ruumi Originaalilähedases suhtlus funktsioonis ja igati looduskeskkonnaga; elujõuline. poolkaetud astmeline sissepääs keskteljel lisab tagasihoidlikule hoonele pidulikkust. Hoones Põlva vallavalitsus ja Addinoli kontor.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 15, Põlva kultuurikeskus. Arh. Veidi hilinenult valminud Võtta arvele 63308 Hans Kõll, valmis 1991. 1980te II poole priiskava Põlva Sisearh M. Alling, P. ruumiprogrammi ja Mudist. arhitektuurikeelega, Postmodernistliku linnaruumis maamärgina „keerulise geomeetriaga“, toimiv hoone, olulise väikelinna kohta väga tähtsusega kohalikule mastaapne kultuurimaja, identiteedile. mille positsiooni rõhutab Õnneks on kõigile linnaruumiline paigutus arvukatele ruumidele hea vaadeldavusega leitud funktsioon, hoone künkale ja trepistik. on aktiivses kasutuses. Labürintja planeeringuga Väiksemaid ümberehitusi hoones on pöördlavaga on tehtud valmimisest

teatri- ja kontserdisaal, saadik, eriti standardne tantsu(ka loengu-)saal, euroremont linnavalitsuse salong, kohvik, galerii ja ruumides; viimasel ametiruumid. Katusel korrusel (kunstikool) metafüüsikaambitsiooniga säilinud kõige enam algset metallsõrestiktorn. interjööri. Interjööridetailides, näit Tehniline seisund hea; valgustites korduvad elujõuline. arhitektuurimotiivid. Hetkel majutab lisaks kultuurikeskuse funktsioonidele ka Põlva linnavalitsust ja -ameteid, kunstikooli ja kino. Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Metsa 7, Põlva spordihoone ja Ajastu iseloomuliku Dokumenteerida Põlva lasketiir. näitena annab tunnistust Projekt 1968, valmis 1973, nii tollasest arh Aino Asszonyi; vormikeelest kui komsomoli löökobjektina laskespordi erakordsest ehitas EÜE. populaarsusest, mis Laskespordikompleks 50 ja hiljem hääbunud. 25 m tiiruga, tõsteruum, Vastab algsele tennisesaal, ühiselamu, projektile, säilinud pea kaminasaal; ametiruumid. autentsena, Ühiselamu ja ametiruumide toimib algses kahekorruseline maht tol funktsioonis. hetkel kõige populaarsemas Arhitektuur-tehniline karniisiarhitektuuri vaimus seisukord keskmine, – punase tellispinna ja kuid kasutuse tumedakspeitsitud seisukohalt vajab puitkarniisi kontrast koos tõhusat aknalindiga ehk rekonstrueerimist. inspireeritud Pormeistrist, Potentsiaali siiski on. aga üldlahenduselt abitum; lasketiirukorpus mõjub külgepoogituna. Moodustab koosluse üle tee tühjakslastud järve põhjas paikneva staadioniga.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 8, Põlva mööblimaja. Asjalik, isegi Dokumenteerida 63308 sümpaatne ajastuomane Põlva 1960te kohandatud Tarbijate kooperatiivi tüüpprojekt, venitatud kauplusehoone, rõhtsa mahuga raamistab keskväljaku kahekorruseline hoone. üht külge. Puhasvuuk-silikaatkivist Esimese korruse valget fassaadi ilmestab vitriinaknaid on akenderütm ja puidust suurendatud (?), rõdupiire; viimane koos interjöör remontide madalakaldelise katusega käigus muutunud. seob vormi Soome- Funktsioon algne, mõjulise seisukord keskmine. modernismihoovusega.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 19, Põlva postkontor, 1970d Iseenesest Dokumenteerida 63308 aastad. tagasihoidliku Põlva Teenindussaalis algselt Eve kontorihoone tüübile Loki metallist seinapannoo. lisab iseloomu eristuv Praegune interjöör Irena teenindussaaliosa ja Lüllma (Sisustusstuudio linnaruumiline SL) paigutus. Imposantselt künkale Ajastu tüüpiline näide, paigutatud postimaja kahjuks ei ole säilinud kolmekorruselise punastest interjööri. tellistest kuubi Tehniline seisukord fassaadiaktsendiks on läbi keskmine. kahe korruse ulatuva teenindussaali vitriinaken nagu ekraan. Tagaküljel valgest silikaatkivist hilisem hooneosa ja ühekordne juurdeehitus. Hoones ka renditavad kontoripinnad, kauplus, juuksur jm.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kesk 16, Põlva seltsimaja, valmis Kaunis sajandialguse Võtta arvele Põlva 1910. Rekonstrueeritud seltsimaja, mille interjöör 1996. hiljutise rekonstrueerimise käigus küündimatu Osalt ühe- osalt sisearhitektuuri läbi täiesti kahekorruseline juugendlik rikutud. Välisviimistlus puithoone maakivist siiski enam-vähem sobiv. vundamendil, silma Kultuurilooliselt Põlvale torkavad peasissepääsu väga suure tähtsusega ja veranda ja trepp ning saali ka keskuse linnaruumi kõrged aknad oluline kujundaja. tänavafassaadil. Ehitatud annetuste jms toel, osalt talgute korras; oli kultuurimajana kasutusel kuni 1991. Hetkel Põlva keskraamatukogu, ülakorrusel seltside jms ruumid.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Tuglase Endine fotograaf Karl Juugendi üks paremaid Võtta arvele 8, Põlva Bleieri elamu, 1910. näiteid Põlvas, kus selle Kuna aastad. perioodi arhitektuur on lähiümbruses Juugendlik kahekorruseline võrdlemisi hõredalt on ka teisi hoone, mille esindatud. Kohalik sama perioodi iseloomulikem detail nn kultuurilooline tähtsus ka elamuid ja salongi suur aken teisel tänu hoone algsele keskkond on korrusel. omanikule. võrdlemisi Katusekorruse selgepiirilise rekonstruktsioon rikub identiteediga, kahjuks üldmulje. võib kaaluda ka miljööala moodustamist.

Võru 5, Korterelamu, 1940d (?) Tüüpiline väikekorteritega Võtta arvele Põlva elamu, mille kompaktsest Kahekorruseline vormist ja detailidest kelpkatusega puidust aimub arhitekti kätt. korterelamu, vooderdatud Interjööri saatus ebaselge. kitsa rõhtlaudisega. Tehniline seisukord Omapärane tagasiastega keskmine. sissepääs, elutubadel fungilikud kolme poolega aknad. Projekti leida ei õnnestunud, aga paralleele võiks ehk tõmmata Kotli rahvakorteritega.

Võru 18, Elamu kauplusega Üks suhteliselt vähestest Võtta arvele Põlva (kohtuhoone), 1910d säilinud Põlva aastad. Maakivist ja sajandialguse avalikest tellistest vundamendil hoonetest, kohaliku ühekorruseline hoone kultuuriloolise väärtusega. katusekorrusega, Seisukord võrdlemisi sümmeetrilisest kehv, ilmselt pikalt (tüüpfassaadide albumite remontimata, kuid mõjulisest) vastavalt pole ka ära fassaadilahendusest kaldub rikutud. kõrvale nihutatud sissepääs.Tavapärasest avaramad aknad annavad tunnistust hoone avalikust funktsioonist. 1950tel rekonstrueerituna tegutses Põlva rahvakohtuna – alumisel korrusel kohtusaal, tunnistajate ruum, kohtuniku ja täituri toad, vasakus hoonetiivas kohtuniku korter. Katusekorrusel üks ühetoaline korter ja kaks kööktuba. Kasutusel korterite ja kauplusena.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Rasina küla, Rasina algkooli hoone, 1930. aastate Võtta arvele Mooste vald, valm 1935. maakooliehituse keskmise 64618 Kahekorruseline, madala taseme korralik näide, Põlvamaa kelpkatuse ja märgib ühtlasi sümmeetrilise asundustalude rajamise fassaadilahendusega aegset külakeskkonna traditsionalismimõjuline kihistust. Kooli toimides puithoone; esimese korruse oli küla peamine tihedaruudulised aknad on sotsiaalse elu keskus, ühendatud lindiks. Ehitatud millest nüüd teravat 19. saj vallakooli asemele puudust tuntakse. seoses asundusküla rajamisega. Kool suleti õpilaste vähesuse tõttu 2005. Hoones tegutseb raamatukogupunkt ja laste hoiurühm. On olnud juttu hoone rekonstrueerimisest külakeskuseks. Rasina küla, Rasina Martini kirik. Sümpaatne väike Võtta arvele Mooste vald, Arh E. Jacoby 1931-33. maakirik, mille ja 64618 Endisest mõisa arhitektuuris kajastuvad dokumenteeri Põlvamaa magasiaidast erinevad ajaloolised kihid. da ümberehitatud väike Jacoby kirikuarhitektuuri ühelööviline madala, kontekstis mitte nii puitkiivriga kellatorniga oluline, kuid kirik. Kõrge harikatus, väljasuremise äärel oleva rustikaalne ümarkaarne Rasina küla jaoks üks portaal. Mahuline lahendus väheseid kultuurilise meenutab pisut Jacoby identiteedi väljendajaid Tallinna Adventistikirikut lisaks kunagise mõisa väiksemas mastaabis – jäänustele. kompaktne kõrge Mooste vald soovib kiriku harikatusega kehand, taastamist, teoreetiliselt on millele kontrasteerub poolt ka Tartumaa praost. tilluke torn. Kaaraknad Tulevik sellegipoolest külgedel kinni löödud. väga ebamäärane. Nõukogude perioodil maha jäetud, kasutatud heinaküünina. Väga halvas seisukorras.

Pargi 32, Räpina aianduskool. Hoonetüübi üsna hea, kuigi Võtta arvele Räpina, omas ajas võibolla veidi või RKM Põlvamaa Eesti Maaehitusprojekt hilinenud esindaja. Hütt, K. Komissarov 1984. Moodustab keskkonnaga hea koosluse, eristudes Põhiosas kahe- arhitektuurikeelelt selgelt kolmekorruseline piirkonna dominandist ja hilismodernistlik hoone, aianduskooli vanast kastjate mahtude liigenduses peahoonest Sillapää lossist. on eristatavad funktsioonid. Suure mahu paigutamine Kohalik tähtsus – Räpina üks maastikku on andnud mõneti peamistest väljavenitatud vormi. Fassaade identiteediloojatest. rütmistab aknaliigendus, Vastab algsele projektile, sissepääsu markeerib rõhtne seisukord keskpärane. valge varikatus, fuajees Jätkab samas funktsioonis, kuplitega katusaknad. elujõuline.

Aianduskooli peamine õppehoone, sama hoonet kasutab ka Räpina rahvamaja.

Aianduskoolile vastavalt ümbruses liigirikas park ja hoolitsetud maastikukujundus.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Võõpsu Räpina kaubamaja (?) Ajastu tüüpiline esindaja, üks Dokumenteerida mnt 29, 1950te algus element valmimata jäänud Räpina, ansamblist. Põlvamaa Osa 1952-54 kavandatud stalinistlikust peaväljaku Tehniline seisund ansamblist. Kahekorruselisel kehvapoolne; hiljuti on kõrge kelpkatusega hoonel vahetatud katus, kuhu lisatud on iseloomulik kontrastne ka hulk katuseaknaid. tugevalt eenduva Kasutusviis juhuslik, raamistusega portaal, arhitektuuripärandi osana kontrastsed aknapiirded ja lai hoonet ilmselt väga ei karniis. Uhkelt nõlvale väärtustata. paigutatuna pidi moodustama planeeritud keskväljaku ühe külje.

Hetkel hoones raamatukauplus, kindlustus ja ööklubi.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kooli 5, Räpina Ühisgümnaasium Hoone näitlikustab tüüpilisel Võtta arvele või Räpina, moel stalinismilt modernismile dokumenteerida Põlvamaa 1961 tüüpprojekt; ülemineku hetke. Analoogne 1988 juurdeehitus. näide on Pärnu Ülejõe Gümnaasium. Kohalikus Algselt stalinistliku üleliidulise kontekstis siiski oluline. tüüpprojekti lihtsustatud variant, kus modernismi taastulekuga on Tehniline seisund keskmine. dekoori asemel ühtlane hele Asula ja valla olulisima krohvipind. Sümmeetrilise U- üldhariduskoolina elujõuline. kujulise põhiplaani ja madala kelpkatusega hoone keskel ja tiibades on klassiruumid, keskosa kõrgeimal korrusel saal. Hoone on tänava suhtes tagasiastega, pidulikkust lisab ligipääsutee keskteljel.

1988 valminud võimla on paigutatud otse tänava äärde. Kastja mahu tänavapoolsel küljel suured ruudustatud aknapinnad. Kahe hooneosa ühenduslüliks postmodernistlik galeriikäik.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Metsa tn, Räpina metsatööstuse elamute Katse töötada välja kohalikest Kaaluda Räpina, grupp materjalidest kerget miljööala Põlvamaa prefabritseeeritavate elamute moodustamist Juhan Kutti 1969-75. seeriat, mis on realiseerunud tervikliku elamupiirkonnana. Ühekorruseliste puitkilpidest Säilinud märkimisväärselt autentse ridaelamute ja eramute grupp. ja terviklikuna, kõik hooned on Räpina Metsamajand tootis olnud pidevalt asustatud ja korras puitkilpmaju alates 1969, peetud, maastik hooldatud; ümber-

eesmärgiks oli võimalikt paljude eri või juurdeehitusi silma ei variantide väljatöötamine. torganud. Tehniline seisund Ridaelamud on tagasiastetega olenevalt hoonest keskmine kuni ridades maastikku paigutatud, hea. tumedaks peitsitud puidust, mida elavdavad valged või kollased laiad karniisid, trepi- ja aknapiirded; esiküljel postidele tõstetud pikad terrassid, tagaküljel avarad aknad. Soomemõjuline modernistlik vormikeel rõhutab horisontaalsust, orgaanilist suhet keskkonda. Üldmuljelt meenutab veidi suvilapiirkonda, kuid mõeldud aastaringseks elamiseks.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Kooli 1, Räpina vallavalitsus ja Ilmekas näide väikeasulatesse Võtta arvele Räpina, vallavolikogu (algselt Räpina laialdaselt kavandatud Põlvamaa rajooni täitevkomitee) stalinistlikest esindushoonetest, mida Stalinistlik tüüpprojekt 1950te kahjuks ei ole toetamas algusest (Ilmar Laasi). ettenähtud ansamblit ja mis seetõttu jääb irdseks Osa Räpinasse 1952-1953 üksikhooneks lagedal väljal. planeeritud esinduslikust Keskust ruumiliselt siiski keskväljakust, millest valmis defineerib, st kohaliku tähtsuse vaid paar objekti. koha pealt oluline. Sümmeetrilisel kõrge kelpkatusega kahekorruselisel Tehniline seisukord hea, jätkab hoonel on eenduv keskrisaliit algsele lähedases funktsioonis. frontooni ja esindusliku portikusega ning varikatusega kaaristu kagutiiva sissepääsu ees.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Taevasko Taevaskoja puhkemaja Puhkekoduarhitektuuri Võtta arvele ja tee 32, Valm. 1978 tüüpiline näide, ajastule Taevasko iseloomulik, kuigi ja, Põlva Kahekorruseline puidust valmimisaja poolest üsna vald, rõhtlaudisega hoone hiline karniisiarhitektuuri Põlvamaa pikkade rõdudega hoone näide, mis annab oma mõlemal küljel. panuse Taevaskojale kui Karniisiarhitektuur üleni traditsioonilisele puidusel kujul – kuupjat puhkepiirkonnale. mahtu aktsentueerivad heledad karniisid ja Hiljutine remont ei ole rõdupiirded. Siselahendus olnud väga ajastutruu, lihtne, koridorist hargnevad välisilme siiski aseetlikud toad, ühine originaalilähedane.

pesemisvõimalus ja WC. Värskelt rekonstrueeritud ja puhkemajana taasavatud.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Taevaskoja, Taevaskoja sanatoorne 1930te aastate maa- RKM Põlva vald, lastekool, valm 1936. arhitektuuri sümpaatne (arvestades Põlvamaa Sanatoorium lõpetas näide. Mõnevõrra kahtlast tegevuse 1992. vajunud, aga säilinud seisukorda) suhteliselt autentselt, sh Teadmata põhjusil ei osaliselt interjöör ilusa realiseerunud Eesti trepikojaga jne. Arhitektide Liidu Asukoha tõtu toimivas korraldatud konkursi lastelaagrikompleksis võib võidutöö (Volberg ja siiski loota, et hoonele Velbri), vaid siinne leidub mingi (avalik) kahekorruseline funktsioon. viilkatusega puithoone. Üldmuljelt

traditsionalistlikult lihtne, mille ainsaks, kergelt funki aimavaks dekoratiivvõtteks akendejaotuse ja – grupeeringute varieerimine ning veranda.

Oli veel hiljuti kasutusel lastelaagrina, kuid paari aasta eest ehitati kõrvale uus laagrimaja ning algne näib kola täis ja hüljatuna.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Pikk 13, Värska gümnaasium Eriprojektiga karmivõitu Võtta arvele Värska, koolihoone esindab Põlvamaa Rein Heiduk 1980 modernistlikke väärtusi, valmides nende jaoks mõneti 1964. rajatud juurdeehitusest hilinenult. vanale puidust koolimajale ei Vastab projektile, algsed piisanud, ni ehitati 1984-86 aknad ja välisviimistlus. uus hoone koos võimlaga Tehniline seisund rahuldav. eraldi korpuses. Mändide Kohalik tähtsus. vahele paigutatud koolihoone 174 õpilasega kool on asulas põhiaktsendiks on punastest ainus ja täiesti elujõuline. tellistest erker, kus klassikalise trepikojatorni asemel õpetajate tuba. Klassiruumid on paigutatud L-kujuliselt; madal fuajeemaht ühendab põhihoonet võimlaga. Viimase tummseinte ja akenderidadega tahukas on üsna imposantne. Üldmulje selgejooneline, võibolla pisut sünge.

Aadress Foto Info Väärtused Ettepanekud Väike- Värska sanatoorium. Mastaapne ja võrdlemisi mõjuv Võtta arvele Rõsna ehitis näitlikustab hästi nii aja või RKM. küla, Vilen Künnapu, Ülevi Eljand jooksul muutunud Värska 1973-1985, ehitas Põlva KEK. arhitektuurseid ideid kui vald, nõukogudeaegset Põlvamaa Pika projekteerimis- ja projekteerimisprotsessi ennast. ehitusperioodi tõttu on üldilme mõneti segane, modernistlikule Tehniline seisund hea. Hiljutise

põhijoonele lisanduvad remondi käigus on muudetud postmodernistlikud võtted ja detaile ja värvilahendust, kuid detailid. Murtud kaare kujulise ettekujutuse algsest annab hoone põhiplaaniga hoone on avatud sellegipoolest edasi. järvele, selle astmeliselt üles aheneval küljel domineerivad Oluline ka kohaliku tähtsuse rõdupiirete vertikaalid; teisel, seisukohalt – ravimuda ja alla aheneval küljel tugipostide mineraalveed on Värska ja aknapiirete vertikaalid. identiteedi peamisi osiseid. Sööklakorpuses aimdub midagi Pirita TOPist; vonkleva Sanatoorium toimib, sünergiat galeriiga ühendatud, harikatuse lisab paar aastat tagasi valminud ja postmodernistlike detailidega veekeskus. protseduuride korpusel pole enam võrreldavat mastaapi. Järvepoolne külg on mõjuvaim; kogu hoones on häid leide, aga tervikus puudub selgus ja ühendav mõte.

Kasutatud kirjandus ja allikad

Eesti arhitektuur. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus 1999.

Esko, Enn. Ahja, Mooste, Räpina. Tallinn: Maalehe Raamat 2002

Esko, Enn. Veriora, Orava, Värska. Tallinn: Maalehe Raamat 2003

Esko, Enn. Varbuse, Kanepi, Valgjärve. Tallinn: Maalehe Raamat 2005

Kalm, Mart. Eesti NSV arhitektuur. Metoodiline juhend muinsuskaitseks. Käsikiri. Tallinn 2004.

Kappo, Jaan. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat 1989

Kasepalu, Alfred. Põlva maakonna kolhoosid ja sovhoosid aastail 1944 – 1992 ning nendega toimunud muutused. Käsikiri. Tallinn 1977 (täiend 1992).

Kirt, Kaljola; Ivask, Albert; Ploom, Elmo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat 1975.

Pilvistu, Karl. Kultuur kaunistab elu: Mooste kultuurimaja 40 aastat. Põlva: Markes-Fin 2007

Pilvistu, Karl. Mooste: kodupaigaraamat. Põlva: Markes-Fin 2007

Põlva Tarbijate Ühistu 1932 – 2002. Põlva: Põlva Tarbijate Ühistu 2002

Räpina radadel. Artikleid. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia 1984

Vill, Rein. Põlva Rahvahariduse Seltsi 33 aastat. Hetki, fakte, mälestusi. Põlva 1995.

ERA.R-2077.1.2 (Leevaku HEJ) ERA.V-127.1.9072 (Mooste kauplus) ERA.T-2.4-1.5588; ERA.T-2.4-1.17706 (Värska keskkool) ERA.T-32.4-1.5746 (Ahja kolhoosi kontor) ERA.1108.13.311 (Mikitamäe põhikool) ERA.T-2.4-1.20162; ERA .1108.13.965 (Räpina keskkool) http://www.polgaste.ee/ajalugu.htm http://www.polvayg.edu.ee/ http://www.hot.ee/verskakool/ http://www.mikita.edu.ee http://piksel.ee/mooste (Mooste valla arengukava 2007 - 2017)