AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME” Nr 35 (2945) LX I AASTAKÄIK Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058 Kolmapäev, 16. september 2009

Aasta küladeks krooniti Viitina ja Kiideva

Eesti Külade VIII Maapäev Rannus kuulutati tänavu välja kaks aasta küla - Viitina ja Kiideva. Maa- päeval pärjati “Aasta Küla 2009” tiitliga Viitina küla Võrumaalt ning Kiideva küla Läänemaalt. Kui Viitina puhul paistis žüriile silma noorte pealehakkamine ja energia, siis Kiideva puhul andis hea tulemuse tugev kogukond.

Kiideva: vana rannaküla taassünd

Kui Kiideval üheksa aasta eest ja ülesandeid. Samas tehakse ka pole ja ühelegi peole pole toe- küla võsast välja raiumist alus- koolitusi ja on ruume perekond- tusraha küsitud, ollakse ometi tati, ei uskunud keegi, et elu likeks koosviibimisteks. külalislahked. Tunnussõna on ümbruskonda nii kiiresti tagasi “Viimase paari aastaga on siis loodusharidus. Tahad, tule tuleb. nelja päris uut maja külas ehita- vaata loodust, kuula linnulaulu. Toimunud on 19 talgulaag- ma hakatud ja kuus maja on kas Tahad, löö talgutel käed külge. rit, taastatud 7 ha puisniitu ja rekonstrueeritud või on tööd Pärast saad suppi. Ja sauna ka. rajatud Kiideva‒Puise looduse lõpetamisel,” tunneb Kiideva Tööd jätkub. õpperada. külaseltsi eestvedaja Tiiu To- Tasapisi on ilusa Kiideva kuul- 2000. aastal kartis küla väl- mingas heameelt. sus levinud kaugemalgi, mis jasuremist, nüüdseks seda hir- Selles, mis külas toimub, on omakorda toob uudistajaid ja mu ei ole. Lisaks kunagi sün- suur osa just Tiiu Tomingal. turiste. “Kümne aasta eest eksis nikodust lahkunud inimeste Seda juba aastaid. Hallipäine siia vähe puhkajaid, aga nüüd naasmisele on juurde tulnud ka naine lihtsalt võtab ja kirjutab tundub, et rahvast liigub juba uusasukaid. Elanikke on kokku projekti, saab raha ning... liigagi palju,” arutleb Tomingas. sada - ühelt poolt aastaringseid Ning siis tuleb kolm aastat Kii- “Peame hakkama oma vaikust inimesi, teiselt poolt suvering- deval elanud Madis Sarik ja viib ja rahu enam väärtustama.” seid. asja ellu. Tõmbab kindad kätte, Allikad: Vallast tasuta rendile saadud kutsub oma poja ja teised me- Rein Raudvere hoone remonditi eelmisel aas- hed, naised-lapsed ühes ning Maaleht, 6.08.2009 tal PRIAst saadud raha toel ning lihtsalt teeb. ja Sulev Oll nüüd täidab see saun-seltsima- Kuigi suuri üritusi Kiideval Maaleht, 13. 08.2009 Kiideva küla saun-seltsimaja. Foto: Rein Raudvere

Viitina: teeme kõike endale mine põlvkond peab eestvedamise üle võt- ma,” ütles ta. Viitina külas Võrumaal, mõne et viimased näek- Noored on alus- kilomeetri kaugusel Läti piirist, sid, mida vanemad tanud juba mitme ei ole hirmu, et noored linna ko- teevad, ja mõistak- ettevõtmisega: on liksid. Vastupidi, nad kolivad ta- sid juba varakult, korraldanud spordi- gasi. Nüüd pole lasteaias enam et ka nemad pea- päevi, suve lõpus toi- piisavalt kohti. vad seda tegema,” mus autoorienteeru- lausus Kimmel. „Oleme kõike endale teinud, misvõistlus ja õhtul kuid ikkagi on hea tunne, kui Ta lisas, et aas- töökojas disko. Viima- meie tegemisi ka mujal märga- taid tagasi lõhkusid se tarvis tehti ruumid takse,” ütles külavanem Peep piirkonna õpilased ise korda. Kimmel Viitina järve kaldal aas- uksi ja valgusteid. Alari Kirk peab oluli- ta küla kivi avamisel. Kivi seisab Kui lapsed tulid seks, et noored teevad Viitina kuuritsavõistluse tähise aga koos vanema- kogu aeg midagi. „Ta- ja 2007. aastal valla aasta külaks tega küla ümbrust hame ka vanematele valimise puhul püstitatud kivi korrastama, lõppes inimestele ühe ürituse vahel. ka lõhkumine. korraldada,” lisas ta. Ligi 90 elanikuga Viitina on Aastaid on ühi- Kuigi Tõnu Pihu lä- Rõuge valla 109 külast suurim. selt järve kallast Vaade kaunile Viitina Suurjärvele. Foto: Katre Ulmas heb tulevast kuust kõrgkooli, ei võsast puhastatud, igal kevadel „Siinsed elanikud mõistavad, tähenda see, et side kodukoha- koristatakse parki. Tänavu mais et teevad kõike endale. Külas ga katkeb. „Mu juured on siin toimunud koristustalgutel osa- kava. „Tänavavalgustustööd on nud nii pilli- kui ka ehitusmehe- on vanemate kogemused ühen- ja nädalavahetustel tulen ikka les 47 inimest vanuses 3‒80 elu- vaja lõpetada. Viitina pargi ja na. Tema eestvedamisel on külas datud noorte energia ja ideede- koju,” lausus ta. ga. Peep Kimmel on valla kõige aastat. järvesaare saneerimise projekt juba teine laululava. „Oluline on Kolmene Kaspar Kimmel ütles, pikema staažiga külavanem,” üt- Kimmeli sõnul hoiab küla elus on olemas, kavas on naabrival- külas üksmeelt hoida,” rõhutas et temale meeldib koos emme ja les Rõuge vallavanem Tiit Toots. koostegemine. Viimastel aas- ve luua,” loetles ta olulisemaid elu näinud mees. issiga tööd tegemas käia. „Siin tatel on ka noori külla juurde ettevõtmisi. „Saame omavahel hästi läbi, Inge Mälzer oli 1997. aastal on ilus järv ja siin on vanaema,” tulnud. Kolm noort peret ehitab meil ei ole põlvkondade vahel „Viitina on kaunis ja armas üks külaseltsi loojatest. „Tunne- lisas ta. arusaamatusi. Nooremad küsi- Viitinasse kodu. koht, kus olen 65 aastat elanud,” tan, et meil on tublid ja aktiivsed vad vanematelt nõu. Pered tu- Külavanema sõnul kinnita- ütles 75aastane Raimond Pähn, noored. Nii mina kui ka teised Mari-Anne Leht levad koristustalgutele lastega, takse veel tänavu küla arengu- kes on küla üritustel kaasa löö- tegijad on seda meelt, et järg- Võrumaa Teataja, 25.08.2009 2 “MEIE KODU” 16. september 2009

Valimisliite on tänavu eelmistest valimistest palju enam Riik tahab koondada isikuandmed ühte registrisse Eelseisvatel kohalike oma- ja nelja võrra vähem. Enim nimekirju paneb välja valitsuste valimistel on vali- Valimisliitude nimekirju on Keskerakond. Erakond teatas Siseministeerium plaanib koondada kõik riigiasutuste kasu- misliite pea kaks korda enam Tallinnas tänavu üles seatud laupäeval valimiskonverentsil, tuses olevad isikuandmed kesksesse rahvastikuregistrisse, et kui neli aastat tagasi kohali- neli ehk eelmiste valimistega et oma nimekirjaga minnakse tulevikus hõlbustada erinevate menetlustoimingute raames ela- kel valimistel. võrreldes kahe võrra rohkem. välja enam kui 200 omavalitsu- nike asukoha tuvastamist, kirjutab Postimees. Vabariigi valimiskomisjoni Tartus on samuti tänavu neli ses. Siseministeeriumi pressinõuniku Kristina Kareva sõnul on regio- esialgsetel andmetel osaleb 18. valimisliitude nimekirja, neli Isamaa ja Res Publica Liit osa- naalminister juba välja töötanud eelnõu, et seadusemuudatuse läbi oktoobril toimuvatel valimistel aastat tagasi polnud neid aga leb valimistel oma nime all 150 muuta rahvastikuregister riigi keskseks andmebaasiks. “Eesmärk 336 valimisliitu ehk 150 võrra ühtegi. Pärnus on valimisliitude omavalitsuses.Reformierkond on jõuda selleni, et riigil on üks elukohaandmete register ja kõik rii- enam kui 2005. aastal. nimekirju tänavu neli ehk eel- paneb välja 139 oma nimekirja giasutused kasutavad selle andmeid,” selgitas Kareva Postimehele. mistest valimistest kolme võrra Suurematest linnadest osaleb ning lööb kaasa 29 valimislii- Praegu peaks rahvastikuregister olema põhiline infoallikas, kus enam, ning Narvas kolm ehk esmastel andmetel enim nime- dus. Sotsid lähevad valimistele omavalitsused ja riigiasutused saavad infot, et kodanikega vaja- nelja aasta taguse ajaga võrrel- 70 oma nimekirjaga ning on dusel ühendust saada. Samas kurdavad mitmed selle andmebaasi kirju Tallinnas, Pärnus ja Tartus, des kahe võrra rohkem. kus igas omavalitsuses on küm- esindatud 45 valimisliidus. kasutajad, et sealne info on üsna ebatäpne. me nimekirja. Neli aastat tagasi Tallinnas on end 18. oktoobri Rahvaliit paneb välja 30 oma Kohtutäiturite täiskogu juhi Mati Kadaku sõnul juhtub sageli, et valimisteks üle seadnud esi- osales Tallinnas samuti kümme nimekirja ning osaleb 120 vali- inimesed ei ela seal, kus nad rahvastikuregistri andmete kohaselt algsetel andmetel 1003, Tar- nimekirja ning Tartus ja Pärnus misliidus. Rohelised osalevad elama peaksid. “Seetõttu kasutavad kohtutäiturid inimeste leid- tus 364, Pärnus 317 ning Nar- üheksa nimekirja. valimistel oma nimekirjaga miseks teisi andmebaase, näiteks maksu- ja tolliameti oma, mis on vas 281 kandidaati. Kohalike üheksas omavalitsuses, valimis- rahvastikuregistrist palju täpsem,” selgitas Kadak. Narvas osaleb tänavu valimis- omavalitsuste valimistel 2005. liitudes osalemise arvu ei osa- Samuti on kohtutäituritel võimalik teha järelpäringuid haigekas- tel viis nimekirja ehk eelmiste aastal oli Tallinnas 1131, Tartus nud pesekretär Ain Kabal teisi- sa või liikluskindlustusfondi andmebaasi. valimistega võrreldes kahe võr- 394, Pärnus 254 ja Narvas 285 päeva pärastlõunal veel täpselt ra vähem. kandidaati. Ka kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko möönis, et ela- öelda. nike leidmiseks on rahvastikuregistrist tõhusamaid andmebaase, Erakondade nimekirju osaleb Üksikkandidaate on selle aas- näiteks liikluskindlustusfondi oma. Samuti hangib kaitseressurs- Tallinnas tänavu kuus, eelmiste ta valimistel Tallinnas 13 ning 18. oktoobril valivad inime- side amet andmeid omavalitsustest, koolidest ja isegi väljaandest valmiste ajal oli neid kaheksa. Tartus, Pärnus ja Narvas igas sed üle riigi 226 volikogu, kuhu Ametlikud Teadaanded, kirjutab Postimees. Tartus ja Pärnus osaleb samu- linnas kaks. Neli aastat tagasi kuulub 3076 volinikku. Valimis- ti kuus erakondade nimekirja pürgis Tallinnas võimule ühek- ringkondi on 234 ning valimis- BNS, 10.09 ning Narvas kaks ehk mullusega sa ja Tartus viis üksikkandidaati, jaoskondi 632. võrreldes vastavalt kolme, kahe Pärnus ja Narvas neid polnud. BNS, 08.09 Eesti kool Londonis alustas esimest õppeaastat Esimene Eesti Arvo Pärt keelas oma teose Laupäeva, 5. septembri pä- sõjalaev ületas esiettekande Eestis rastlõunal alustas Eesti Kool Atlandi ookeani Londonis koos laste, laste- Helilooja Arvo Pärt saatis Tallinna filharmooniale kirja, kus vanemate, õpetajate ja kooli Esimese Eesti mereväe laeva- teatas, et ei anna luba oma teose Eesti esiettekandeks. toetajatega pidulikult esimest na ületas Atlandi ookeani mii- Põhjenduseks toob maailmakuulus helilooja Tallinna filharmoo- õppeaastat. Ürituse avas Eesti nijahtija Sakala. NATO reagee- nia ja Tallinna kammerorkestri vahel tekkinud pinged. Varem oli suursaadik Ühendkuningriigis rimisjõudude koosseisu kuuluv Tallinna filharmoonia välja kuulutanud, et tänavuse hooaja ava- Margus Laidre, kes edastas pre- miinijahtija Sakala ületas koos kontserdil tuleb esiettekandele Arvo Pärdi 4. sümfoonia “Los An- sident Toomas Hendrik Ilvese NATO miinitõrjegrupiga Atlandi geles”. tervitused ning haridusminis- ookeani augusti teises pooles. ter Tõnis Lukase ja kultuuriminister Laine Jänese pöördumised. Filharmoonia direktor Jüri Leiten nentis, et on Pärdilt sellise kirja Sakala on esimene Atlandi oo- Haridusminister Tõnis Lukas soovis Eesti Koolile Londonis head saanud, kuid rohkem ta olukorda kommenteerida ei soovinud. Ta keani ületanud Eesti mereväe uut algavat kooliaastat ning kordaminekuid õppetöös. “Nüüd on lisas, et avakontsert kindlasti ära ei jää, ent arvatavasti mängitak- laev. Seni on Eesti riigilaevastiku ka Londonis elavatel eesti lastel paremad võimalused keeleside- alustest pärast Teist maailmasõ- se seal midagi muud. mete säilitamiseks ning emakeele täiustamiseks,” märkis Lukas. da Atlandi ookeani ühel suunal Tallinna kammerorkestri liikmetel on Tallinna filharmooniaga “Eesti keel on eesti identiteedi kõige olulisem tunnus - läbi aegade ületanud piirivalvelaev Valvas tekkinud suured lahkarvamused ja orkestri liikmed soovivad ema- on keel meile olnud peamine kultuuri edasikandja ja rahvuse koos- 1997. aastal. organisatsioonist lahku lüüa. hoidja,” lisas ta. Ülesõidul harjutas Sakala ka Vastuolud said alguse orkestrile kunstilise juhi valimisest. Kultuurminister Laine Jänese sõnul annab Eesti kooli avamine tankimist ja abi osutamist merel. Orkestrandid soovisid kunstiliseks juhiks dirigent Tõnu Kaljus- Londonis suure panuse eesti keele ja kultuuri järjepidevuse säilita- Sakala osaleb ka miinitõrjeõp- tet, ent filharmoonia juhtkonna soosikuks on helilooja ja dirigent misele. „Meie keel ja kultuur on erilised ning võõrsil, paljude kul- pusel Kanada vetes ja Ameeri- Andres Mustonen. tuuride keskel veelgi erilisemad,“ ütles Jänes oma tervituses. „Oma ka Ühendriikide aasta suurimal keeles õpetamine annab lastele täisväärtuslikuma elu ja nii püsib Leiten on varem öelnud, et pingeid kasvatas suvel ka orkestri mereväeõppusel, kus harjutab side oma juurtega sügavamal südamesopis,“ lisas ta. koostööd lennukikandja taktika- eelarvekärbe, mille kohaselt langenuks väiksema koosseisuga or- Eesti Kool Londonis on eesti õppekeelega kool, mille asutasid lap- lise grupi koosseisus. kestrantide palk 2006. aasta tasemele. sevanemad Eesti saatkonna toetusel 2009. aasta kevadel. Septemb- Kolmapäeva õhtul toimus Reedel avaldatud avalikus kirjas nimetas Pärt Tallinna kammer- rikuu alguseks on kooli registreerunud 36 last ning õppetöö hakkab New Yorgi Eesti majas pidulik orkestrit tabanud juhtimiskriisi kultuurigenotsiidi ilminguks ja toimuma neljas erinevas rühmas kaks korda kuus laupäeviti. Koo- vastuvõtt Sakala meeskonnale soovitab peadirigendi valikul arvestada orkestri hinnanguga. liruumid asuvad Lääne‒Londonis Chiswick Community kooli terri- ning välis-Eesti kogukonna esin- tooriumil asuvas täiskasvanute koolituskeskuses. Eesti saatkonna BNS, 07.09 dajatele, kus kaitsetašee USA- kõrval on Eesti Kooli Londonis toetanud haridus- ja teadusminis- s kolonel Meelis Kiili luges ette teerium, kultuuriministeerium, Eesti Instituut ning paljud teised nii ka kaitseminister Jaak Aaviksoo Suurbritanniast kui Eestist. läkituse. Kaitseminister nentis läkituses, et Eesti merevägi on Toomas Edur soovib Estonia balletti Eesti keelt on varem õpetatud Eesti majades Londonis, Bradfordis pärast Atlandi ookeani ületamist ja Leicesteris. Kesk-Inglismaal Catthorpes suviti peetav eesti laste- nüüd veelgi rohkem mereriik, viia rahvusvahelisemaks laager tähistas sel aastal 60. juubelit. sest Eesti mereväelaste hulgas Eesti Koolist Londonis huvitatud, kes kooli toetada või oma lapsi on taaskord ookeanikogemuse- Alanud hooajast Rahvusooper Estonia balleti kunstilise juhina registreerida soovivad, saavad kooliga ühendust võtta e-kirja teel ga meremehed. tööle asunud Toomas Edur loodab siinse balleti viia rahvusvahe- [email protected]. Aaviksoo sõnul on Eesti sõja- lise tuntuseni. Koolil on valmis ka uus koduleht, kust saab lisainfot aadressil: laeva USA-s viibimisel oluline tä- “Vaikselt elame sisse ja õpime inimesi. Kõik on uus, kõik on teist- www.minusaatkond.co.uk/eestikoollondonis hendus ka eestlaste jaoks Amee- moodi, aga seni kõik hästi,” rääkis Edur intervjuus “Terevisioonile” rikas. oma kohanemisest Eesti eluga. Välisministeeriumi pressitalitus, 6. september 2009 Varem on NRF-is teeninud Ta märkis, et balleti taseme tõstmine on pikk protsess ja see võ- mereväe lipulaev Admiral Pitka, tab aega. “Just see teistmoodi mõtlemine ja teistmoodi töö tege- miinijahtija Admiral Cowan ja mine. Me tahaks teha natuke rahvusvaheliseks. Sõita välismaale ja miinijahtija Sulev, samuti kaitse- näidata ennast, et ballett oleks nagu suursaadik.” väe demineerimis- ja sõjaväepo- Tellige MEIE KODU litseiüksused. Priit Luts 02 9212 2113 BNS, 10.09 ERR, 09.09

“MEIE KODU” 16. september 2009 3

Lühiuudised Lühiuudised Lühiuudised Mäe loodab Estonia juurdeehituse Ilves: kollektiivne küberkaitse edenemist algab ettevalmistusest ❖ Toetus Keskerakonnale on ❖ Tallinki aktsia oli Tallinna börsil augustis maiga võrreldes lan- Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe aval- President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on küber- kolmapäeval enim tõusnud, kau- genud seitsme protsendipunkti das neljapäeval lootust, et Estonia juurdeehituse ruumis kollektiivkaitse põhimõtte rakendumise beldud ja käivet toonud aktsia. võrra, kirjutab Postimees. detailplaneering algatatakse veel sellel aastal. eelduseks ettevalmistus riiklikul tasandil. ❖ Euroopa valitseva meistri His- ❖ Laevanduskontsern AS Tal- Mäe ütles Kuku raadio saatele Päevapilk, et de- Ilves märkis kolmapäeval Tallinnas NATO koo- paania jalgpallikoondis alistas link Grupp teenindas selle ma- tailplaneeringu kinnitamisega läheb ilmselt paar pe-ratiivse küberkaitse kompetentsikeskus alanud kolmapäeval MM-valikmängus jandusaasta neljandas kvartalis aastat aega, sest juurdeehituse koht on keeruline. rahvusvahelise küberjulgeoleku õiguse ja poliitika Eesti lõppseisuga 3:0. ehk tänavu juunist augustini konverentsi avakõnes, et tehnoloogia muutumise ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo 2,7 miljonit reisijat, mis on võr- Ta lisas, et Estonial on hädasti tarvis korralikku või ootamatu rakendamise korral muutuvad seni- peatas võidusamda eest tšehhi reldes mullu sama perioodi-ga vaatesaali, sest praegune saal on ehitatud draa- sed kaitsemehhanismid kasutamiskõlbmatuks. klaasimeistritele maksmise, 14,3 protsenti enam. maetenduste mängimiseks ja ballett ning ooper kuna soovib enne riskianalüü- ❖ Läänemerele ilmub üha roh- koos orkestriga on lihtsalt saali pigistatud, mis ei Tuues näiteks kahe ja poole aasta eest Eesti vastu siga tuvastada, mis põhjusel kem nii Venemaa kui ka NATO võimalda head kvaliteeti saavutada. suunatud küberrünnakud, märkis riigipea, et neid vaevavad sammast pidevalt eri- sõjalaevu. Ajaleht Helsingin Sa- Juurdeehitus tuleks Estonia Pärnu maantee saab käsitleda sekkumisena demokraatlikesse süs- nevad probleemid, kirjutab Eesti nomat meenutas, et suvel nägid poolsele küljele, praegu asub seal 1905 aasta re- teemidesse, need olid ilmselgelt organiseeritud Päevaleht. purjetajad rahvusvahelistes ve- volutsiooni mälestusmärk. ning tõendite põhjal on alust arvata, et osaliselt ❖ Maa-ameti statistika kohaselt sponsoreeriti rünnakuid riiklikul tasandil. tes Venemaa allveelaevu, ning Mäe avaldas lootust, et juurdeehitusele võiks tehti augustis Eestis korteritega ennustas, et järgmisel suvel võib nurgakivi panna 2013. aastal. Ilves sõnas, et tehnilisest küljest muutuvad kü- 880 ostu-müügi tehingut ning berrünnakud järjest keerukamaks ning on näha selliseid juhtumeid juurde tulla. Kultuuriminister Laine Jänes teatas kolmapäeval, korteri ruutmeetri keskmine häirivaid märke, mille kohaselt näitab küberrün- ❖ Eesti langes Maailma Majan- et pooldab rahvusooperi Estonia juurdeehitust. hind kasvas juuliga võrreldes viis nakute kasutussagedus nii avaliku kui erasektori dusfoorumi (WEF) koostatavas “Seni on suurtest kultuuriobjektidest rajatud Eesti protsenti 9622 kroonini. poolt kahanemise asemel kasvutendentsi. konkurentsivõime edetabelis muusika- ja teatriakadeemia uus hoone ja Kumu, ❖ Erakonnad, valimisliidud ja 32. kohalt 35. kohale. alustatud on Eesti Rahva Muuseumi rajamist,” ütles Presidendi sõnul nõuab küberkorratuste vastu üksikkandidaadid on seadnud ❖ Eesti Panga andmeil jõudis ta ministeeriumi teatel kaunite kuntside nõukojas. suunatud reageerimisvõime arendamine mär- Tallinna 79-liikmelise volikogu viimased 10 aastat sügavas puu- “Järgmine võikski olla rahvusooperi juurdeehitus, kimisväärset koostööd nii riikide siseselt kui ka valimistele üles kokku täpselt dujäägis olnud Eesti maksebi- mis on otstarbekam kui täiesti uue hoone ehitus.” piiride üleselt; selleks on möödapääsmatu era- ja 1000 isiku kandidatuuri, seega lansi jooksevkonto ülejääki, mis avaliku sektori laiapõhjaline koostöö ning riikide- kandideerib ühele kohale 12,67 BNS, 10.09 oli teises kvartalis 2,6 miljardit vaheline koordineeritud tegevus. “Küberjulgeole- inimest. krooni ehk 4,9 protsenti SKP-st. Atonen: Kallas võiks Reformi- kuga seonduvatest teemadest peab saama rah- ❖ Ühendatud Vasakpartei Tal- ❖ Türgi jalgpallikoondis alis- vuslikku julgeolekut käsitleva diskursuse oluline linna organisatsiooni juht Tiit tas laupäeval MM-valikmängus erakonna juhtimise üle võtta komponent,” sõnas Ilves. Toomsalu teatas neljapäeval, Eesti lõppseisuga 4:2. et partei ei osale valimisliidus Üks Reformierakonna loojaid Meelis Atonen rää- Tema sõnul on riiklikul tasandil vajalik tegevuste ❖ Töötukassa maksis tänavu “Vene Vasakliit - Meie Linn” ning kis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et kui Siim senisest oluliselt parem koordineerimine nii erine- augustis hüvitis kokku 164,8 kutsub oma poooldajaid toeta- Kallas ei peaks jätkama eurovolinikuna, näeks ta vate riiklike ametkondade vahel kui siseselt, kaasa miljoni krooni ulatuses. Töötu- ma Keskerakonda . Kallast erakonda ja riiki juhtimas. arvatud korrakaitseorganid, seadusandjad, kriisi- kassa maksis augustis töötus- reguleerimisüksused ja sõjavägi. ❖ Eesti Gaasi juhatuse liikme kindlustushüvitist 29.419 ini- “Juhul kui Eesti poliitikud mängivad nüüd asja Raul Kotovi sõnul kavatseb Eesti mesele ehk 37 protsendile kuu nii, et Siim Kallas pole järgmise komisjoni liige, siis Ta märkis, et riikide soov täita Euroopa Nõukogu Gaas 1. oktoobrist kodutarbijate- jooksul arvel olnud töötutest, oleks Siimul Eestis väga tänuväärne ülesanne täi- küberkuritegevuse konventsioonist tulenevaid ko- le kehtima hakkavad gaasi uued teatas kasssa. ta,” ütles Atonen. “Erakonnas on väga palju inime- hustusi on käsitletav omamoodi lakmuspaberina, müügihinnad hoida sel tasemel ❖ Venemaale pääsu ootavad si, kes tunnevad, et vana hea Reformierakond on mis kajastab riigi valmisolekut antud valdkonnas kuni 1. aprillini. veokijuhid peavad Narvas juba muutumas ja mitte just õigele lainele.” koostööd teha. Ilves avaldas kahetsust, et Vene- ❖ Statistikaaameti andmetel ligi nädala ootama, sest järje- Atoneni sõnul näevad Reformierakonnas kõik, et maa on otsustanud nimetatud konventsiooniga tootsid Eesti ettevõtted 2008. korras on üle 400 veoki. praegusel hetkel pole ühtegi teist inimest kui Kal- mitte ühineda. aastal varasema aastaga võr- ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo las, kes erakonna väärtusi tõelise näona suudaks Kõneldes NATO rollist küberjulgeoleku tagami- reldes 1,5 korda rohkem tuule- peatas võidusamda eest tšehhi üleval hoida. Reformierakonna õige näoga oleks sel, tõdes Ilves, et artiklis 5 on sätestatud ülim rah- energiat ja kolmandiku enam klaasimeistritele maksmise, Atoneni hinnangul kõige lihtsam Eesti ees seisvad vusvaheline kaitsemehhanism, mida rakendatakse hüdroenergiat. kuna soovib enne riskianalüüsi- probleeme lahendada ja jõuda euroni ning tasa- NATO riikide vastu suunatud relvastatud ründe ❖ Eesti Panga selgituse koha- ga tuvastada, mis põhjusel vae- kaalus eelarveni. korral “Seega tuleb igal rahval mõelda oma osa selt ei saa Eesti eurole ülemine- vavad sammast pidevalt erine- Atoneni intervjuud kommenteerinud Toomas täitmisele küberjulgeolekualases seadusandluses ku hindamisel intressistabiilsuse vad probleemid, kirjutab Eesti Vilosius nentis, et peaministri vahetus ei ole sugu- ja poliitikas, mis võib omakorda viia rahvusvahelis- arvestuses kasutada erasektori Päevaleht. gi kerge ülesanne. “Eestile oleks parim, kui ta voli- te arenguteni antud valdkonnas,” ütles Ilves. võlakirjade intressimäära. ❖ Tänavu augustis sündis Ees- nikuna jätkaks. Ja kui ta ei jätka, siis lähebki suu-re BNS, 09.09 ❖ Reedel Moskvas kohtunud tis kokku 1433 last, surmasid re- tõenäosusega nii, nagu Meelis Atonen rääkis,” üt- Venemaa riigiduuma esimees gistreeriti 161 võrra vähem. les Vilosius. Savisaar sõidab kolmeks päevaks Boriss Grõzlov ja Tallinna linna- ❖2005. aasta kohalike valimis- Ignar Fjuk, üks Reformierakonna loojatest nentis, pea Edgar Savisaar olid vastu tega võrreldes paneb Rahvaliit Moskvasse et erakond on kindlalt minetanud oma program- ajaloo ümberhindamisele. Või- tänavu välja pea kuus korda vä- milise olemuse ja seda juba aastaid. “Arvan, et Kal- Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Ed- mupartei Ühtne Venemaa riigi- hem oma nimekirju. lase naasmisel erakonna aktiivsesse juhtimisse ei gar Savisaar sõidab kolmapäeval kolmepäevasele duuma fraktsiooni pressiteenis- ❖ Statistikaameti andmeil oli muutuks tõenäoliselt suurt midagi. Kahjuks!” visiidile Moskvasse. tuse teatel väljendasid Grõzlov väliskaubanduse puudujääk ja Savisaar arvamust, et ajaloo, “Täna pealelõunal lendan Moskvasse. Leppisime juulis 1,2 miljardit krooni, mis BNS, 09.09 sealhulgas Teise maailmasõja Moskva linnapea Juri Lužkoviga aasta tagasi kok- oli üle kolme korra väiksem kui ajaloo ümberhindamine on lu- Arstid ja terviseedendajad on ku, et igal aastal korra kohtume ja vaatame läbi eelmise aasta samal kuul. bamatu, teatas Interfax. kahe linna vahel sõlmitud koostöölepingud. Kui- ❖ Eesti Post annab neljapäeval vastu joobe piirmäära tõusule ❖ Neljapäeval Tallinna linnapea das neid täidetakse, milline on hetkeseis ja mis va- välja margi “Pruunkaru”, mis on Edgar Savisaarega kohtunud Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervisedenduse Ühing jaks täiendamist või parandamist,” ütles Savisaar kaheksas postmark 2002. aastal Moskva meer Juri Lužkov rõhu- on vastu ettepanekule tõsta sõidukijuhtidele lu- kolmapäeval. alguse saanud Eesti fauna sar- batud alkoholisisalduse piirmäära 0,5 promillini. tas kahe linna koostöö tähtsust. jas. Margi väärtus on 5 krooni ja Lisaks linnaametnikele saadavad Savisaart vi- Lužkov ütles agentuuri Interfax Mõlemad ühendused leiavad, et selline seadu- 50 senti, selle tiraaž on 40.000 siidil riigikogu keskfraktsiooni liikmed Mailis Reps teatel, et Venemaa ja Eesti pea- semuudatus on kahjulik nii rahva tervisele kui riigi ja mark on trükitud trükikojas ja Ain Seppik. Kavas on kohtumised ka inimeste- linna juhtide kohtumised pole majandusele. “Alkoholi tarvitamisest tingitud sure- Vaba Maa. Margi kujundas San- ga Venemaa suurimast parteist Ühtne Venemaa, küll intensiivsed, kuid selle-eest mus ja invaliidistumine on täna Eestis Euroopa Lii- dor Stern. kellel on Keskerakonnaga koostöölepe. “Jutt on korrapärased. du üks suurimaid ning joobes juhtimisõigus tõstab ❖ Tallinna Haabersti linnaosa koh-tumistest eeskätt Grõzlovi ja Kossatšoviga,” ❖ President Toomas Hendrik Il- seda veelgi,” seisab kahe organisatsiooni ühis- keskerakondlasest vanem Vik- täpsustas Savisaar. ves esineb kuu lõpus New Yorgis avalduses, kus nimetatakse vastavat ettepanekut tor Vassiljev soovib vene keelt Boriss Grõzlov on Venemaa riigiduuma spiiker ja ÜRO peaassambleel. vastutustundetuks. teiseks riigikeeleks. Konstantin Kossatšov välisasjade komisjoni juht. ❖ Töötukassa registreeris 4.-10. Avalduses märgitakse, et Euroopa Liidu liikmes- ❖ Võrus ja Võrumaal järgmisel Savisaar sõidab Moskvasse kolmapäeval ning septembrini 2512 uut töötut, mis riikides on käivitunud diskussioon lubatud alkoho- nädalal toimuvad sõjaväelaste naaseb reedel. Linnapead asendab tema äraolekul on enam kui viimastel nädalatel. lisisalduse vähendamiseks sõidukijuhtidele, kuid orienteerumise maailmameist- abilinnapea Jaanus Mutli. ❖ Tallinna börsil oli kauple- üheski riigis ei kaaluta selle tõstmist. rivõistlused toovad Eestisse ligi BNS, 09.09 misaktiivsus reedel madal, akt- 350 kaitseväelast 30 riigist. Justiitsministeerium saatis augustis majandus- siahinnad tulid valdavalt alla- ❖ Populaarseim poistele pan- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja ette- poole. Indeks OMXT kahanes 1,2 dud nimi oli augustis Kert, tüd- panekuga kaaluda autoroolis alkoholi lubatud Sobiv kink sõpradele on protsenti 431,31 punktini. Kok- rukutele pandi sagedamini ni- piirmäära tõstmist 0,5 promillini, praegu on see Meie Kodu ku oli 652 tehingu käive 25,95 meks Laura. 0,2 promilli. aastatellimine! miljonit krooni. (Allikas: BNS, 05.09.-08.09) BNS, 09.09 (Allikas: BNS, 09.09-11.09) 4 “MEIE KODU” 16. september 2009

Killukesi suvisest Eestist The Emergence of Estonia – The long road to freedom

Teater „Varius” pakkus laulupeolistele ja külalistele Tallinnas vaatamiseks Heidi Sarapuu lavastust DALLAS BICKNELL „His Master’s Voice”, mis räägib „Estonia” teatri kunagistest artistidest Artur Rinnest, Benno Hansenist, Agu Lüüdigist, Milli Rebasest ja 1939. aasta helisalvestiste saatusest. Lavastus on Eestis tuntud kui üli- In association with the National menukas ja 1. ja 2. juuli etendused väliskülalistele mängiti Rahvusraamatukogus täissaalidele. Maritime Museum Lisaks Variuse näitlejatele esinevad lavastuses Rahvusooperi „Estonia” solistid, suurepärane bass Location: Museum Theatre, Priit Volmer ja tuntud bariton Rene Soom, kes vallutasid vist küll juba esimestel minutitel daamide National Maritime Museum, südamed. Darling Harbour Pärast etendust tervitati kaugelt-tulnud külalisi klaasi veiniga. Nende hulgas oli eestlasi Rootsist, USA-st, Kanadast ja isegi Austraaliast, eesotsas järgmiste Eesti Päevade Austraalias üldjuhi Iivo Tuule ja Date: 10am ‒ 12.30 pm, Monday 28 September 2009 ta abikaasa Reedaga Adelaide’ist. Tickets: $39, bookings essential. Call 02 9298 3655 Ühises vestlusringis räägiti omaaegsetest „His Master’sVoice” heliplaatidest, nende saatusest ja peeti tulevikuplaane. Loodame, et ka meie näeme sellist lavastust, mida nautisid nii noored kui ka vanemad or call WEA (Workers’ Educational Association) 9264 2781 kaasmaalased, varsti siin Austraalias. Course No: 94HM011 Kirja pannud Tiiu Kroll-Simmul poja Kristjani tähelepanekutest etendusel Tallinnas Estonia has always held an important geographical position as a gateway between east and west and has consequently suffered from almost continuous occupation. Independence was achie- ved briefly before World War II but after invasion by Germany and Russia it took until 1991 until the country was finally free. Maie Barrow will outline the history of Estonia, and describe post-war migration, with emphasis on Australia, Terry Kass wil tell the fascinating story of Australia’s first known Estonian Julius Sickler and Kulliki Poole will describe the intricacies of Estonian handicrafts. After morning tea view a display of personal posses- sions of an Estonian coup- le who escaped before the war in the presence of their daughter Lisa Cotterill, and inspect samples of Estonian handicrafts.

On the photo: Estonian showcase in Maritime Museum - a display of personal possessions of an Estonian couple who escaped before the war. Photo: Maritime Museum

Kallid Meie Kodu lugejad! Näitlejad ja külalised pärast etendust. Vasakul Rene Soom, tema taga (varjatud) Priit Volmer, keskel mikrofoni Ootame teie lugejakirju ja fotosid toimetuse e-posti lähedal Iivo Tuul Adelaide’ist, paremalt neljas lavastaja Heidi Sarapuu, tema kõrval Peeter Kaljumäe (Artur Rinne) ja paremalt esimene Adelaide’i Eesti Teatri kauaaegne hing, Reet Tuul. aadressil: [email protected] Foto: Kristjan Simmul

Viido veerg - Käes on kooliaeg tiseeris isa meie peret, et meist kõigist saaks tai- metoitlased. Ma oletan, et tookordsetel rasketel Jälle on käes september. Suvi onu Uno Polikarpuse jälgedes. niga talvel koos suusa- aegadel oleks see olnud on kiiresti möödunud, nagu on Minu ema juhatas Lakewoodis tamas käima. majanduslikult kasulik. möödunud mu nooruski, selja- kirikukoori ja onu Uno oli kaua Kui Kristin viimati Küllap seepärast, et mina taha on jäänud palju kauneid aega Sydney eesti meeskoori meie juures käis, siis olin kõige nõrgema ise- päevi, mille eest ma saatusele juht. Asi läks juba nii kaugele, oli ka Heli maal. Kristin loomuga, jäingi vaid mina tänulik olen. Sügis teeb mind et ma nägin unes, kuidas minu tuli ja palus mul män- üksi taimetoitlaseks. Vaid tavaliselt nukraks. Ja sügi- lastekoor, millele panin nimeks gida kaasa lastemängu sõjaväes oleku ajal ei seti soovin ma jälle võtta kätte Kurenurme Linnupojad, esines „Suu kinni, silmad lah- saanud ma seda luksust pintsli ning alustada maalimist. laulupeol tuhandete kuulajate ti“. Teadsin, et Kristini lubada ‒ seal ei huvitanud Küllap on see soov jätta endast rõõmuks ja mina kui dirigent ema on hea küpsetaja kedagi, kas ma sõin või maha midagi väärtuslikku. sain kaela loorberipärja. Koori ning ei osanud midagi olin näljas, see oli igaühe Kogu suve käisid Kurenur- juhatades aga lehvisid tuules halba karta. Minu suhu oma mure. minu hallid juuksed... mel meie naabrilapsed ‒ Heli sattuski Kristini ema Suvi on tõesti möödas. sugulased ‒ minu juures lau- Septembriga algas elu argi- tehtud värske pirukas, Tunnen sellest puudust luharjutusel. Mul olid suured päev. Enamus mu naabrilapsi kuid õnnetuseks oli nagu heast sõbrast, kuid plaanid valmistada nad ette sõitis tagasi Tallinna, nad olid see lihapirukas! Et ma nüüd on mul rõõm jääda saateks „Eesti otsib superstaa- maal vaid oma suvevaheaega olen taimetoitlane, siis ootama uut kevadet. ri“ ja meil läks päris hästi. Heli, veetmas. Nüüd käib minu juures võib vaid arvata, mida kes on tavaliselt minu kõige laulutunnis kuni järgmise suve- ma sel hetkel tundsin. Viido Polikarpus teravam kriitik, oli meeldivalt ni ainult Kristin, kes koolibussi Või milline üllatus oli Kristini jälginud, mis minuga pärast Eesti Maja, Tallinn [email protected] üllatunud, kui ta kuulis, kui- peale minnes iga päev meie ta- näol, kui ma piruka kohe välja nende söömist juhtub. Mis seal das lapsed täiel häälele laulsid lust mööda läheb. 1. septembril sülitasin! Heli mu kõrval võttis ikka oleks juhtunud ‒ oleksin nii inglise kui eesti keeles. Ka kooli minnes nägi ta väga kena ülejäänud piruka ja kiitis suure lihtsalt haigeks jäänud, eks ne- Anne Vellistele, kes meil külas välja oma uues koolivormis, sel- suuga, kui hea see siiski on. Ta mad lootsid mingit suuremat Fotol: Kristin 1. septembril käis, läks laste laulmine hinge. jas suur koolikott, mis oli pungil rääkis ka, kuidas mu oma lap- alustamas uut kooliaastat. Nii tunduski mulle, et ma käin täis raamatuid. Ega’s midagi, sed olid vahel mu toidu sisse elamust saada. Foto Viido Polikarpus oma ema ja ka Sydneys elava peale laulmise hakkame Kristi- lihatükikesi poetanud ja siis Kui ma laps olin, siis hüpno- “MEIE KODU” 16. september 2009 5

Teacher wins national award Hiiumaalt Austraaliasse hinge ravima

University of New England academic Ingrid Harrington (nee Hiiumaa tüdruk ja juba kooliajal Hiiu Lehe Mitt) has been recognised with a national citation for her te- kaastöölisena alustanud ajakirjanik Airi Ilisson- aching excellence. Cruz sai valmis oma esimese raamatu „Minu Dr Harrington was one of two teachers from the UNE to recieve Austraalia“, mis räägib autori eneseotsinguist an award from Australian Learning and Teaching Council. maakera kuklapoolel. Associate Professor John Malouf from UNE’s psychology depart- Airi Ilisson-Cruz esitles raamatut, mille sisuks ment was also rewarded for his teaching excellence. Austraalia avastamine läbi isikliku kogemuse, juuli lõpu esmaspäeval Tallinnas Lost Continen- di nimelises kohvikus. Esitlusele jõudes üllatas, et ruumikas „ausside kõrts“ hakkas kitsaks jääma rahvamassile, kes esitlusele oli kohale tulnud.

Selleks, et pikka-pikka oota- ei ole: “Inimesed mist autogrammisabas huvita- on avatud, nen- vamaks muuta, vestlesin kok- dega on lihtsam kutulnutega. Klassijuhataja ja suhelda. Osa lu- emakeeleõpetaja Tiiu Heldema gusid on aga sel- meenutas, et just tema soovitas lised, mis lihtsalt Airil minna Tartusse ajakirjan- juhtuvad, nagu dust õppima. „Ta kirjutas juba oleks kusagil kooli ajal huvitavaid kirjandeid, üleval juba ette artikleid, mida avaldati Hiiu paika pandud. Lehes ja toimetas koolilehte,“ Näiteks paned andis õpetaja tagasivaate sule- end tööbüroosse sepa kooliaastatele. kirja ja järgmisel Airi õde Triin Ilisson, kes ise nädalal helistatakse, et kas te ei Kallase „Heliseb, kõliseb“, mil- veetnud aastaid Kanadas, arvas, tahaks Elton Johni kingi minna lest Airi Ilisson-Cruz inspiratsi- et ehk nüüd näeb õde sageda- sorteerima,“ tõi ta näite, kuidas ooni ammutas: „Kellele meeldib mini, sest Airi, tema Austraaliast elu ise uusi ja ootamatuid või- Kallase raamat, sellele võib ka leitud abikaasa Erwin Cruz ja malusi pakub. minu raamat huvi pakkuda.“ Award-winning academic Dr Ingrid Harrington, with the Governor of nende pisitütar Eneken jäävad Raamatu kirjutamist nimetas Autori sõnul oli ka enne reisile NSW Marie Bashir at the Australian Learning and Teaching council loodetavasti millalgi peatselt autor asjade loomulikuks käi- minemist tema elus kõik korras, awards at the SydneyArt Gallery. aastaks-paariks Eestisse elama. guks. „Olen kümme aastat aja- aga hing ihkas midagi, mida ta Photo: Armidale Express „Ega nad ise ka veel päris täpselt kirjanduses olnud ja kirjutamine sõnadesse ei suutnud vormida. ei tea, mida edasi, aga Erwin ta- on minu elu loomulik osa. Blo- Peale pikki rännakuid erinevais hab Tartu ülikoolis end täienda- gimine ja erinevate ajakirjade maades ja elamist võõrsil sai The awards are highly competitive and difficult to win as all of da,“ rääkis õe pere kavatsustest jaoks artiklite kokkusobitamine selgeks, mida hingerahu saavu- Australia’s universities are encouraged to put their academics in for Triin Ilisson. paneb endas selgusele jõudma tamiseks tarvis. „Nüüd on mul recognition. - kirjutad mõne asja läbi ja see- Raamatu kirjastaja Epp Petro- hingerahu, mees, imearmas tü- Dr Harrington was awarded the citation after being nominated järel näed seda uutmoodi. Raa- ne ütles, et on Airi hea ja „vana“ tar ja raamat ühest eluetapist,“ by UNE after winning the Vice Chancellor’s Award for Excellence in mat on tagasipeegeldus elust ja sõber. „Mina olen ka raamatu sõnas Airi Ilisson-Cruz täis rahu- Learning and Teaching in March and the Quality Teaching Award sealt saab Aussisse reisiv noor esimeses peatükis kirjas, sest lolu. for NSW in October last year. palju praktilisi nõuandeid. Kõik just mina vedasin Airi Indiasse „Austraalias on hea elada, aga on tõsi, aga see üks känguru, Dr Harrington teaches in the education department. “It’s nice to kaasa. Airi on hea energiaga ini- minu päriskodu on Hiiumaa. kes raamatus oma lugusid rää- be recognised by other institutions nationally that I’m doing my job mene, kellega koos on võimalik Ükskõik kus maailmas sa paras- gib... las igas päevas olla killuke at an elite level.” she said. “This award shows that you don’t have to ka hääletades rännata,“ oli kir- jagu ringi kondad, ikka on soe fantaasiat.“ be a part of a big university to get quality education. UNE students jastaja nagu hea sõber kunagi, teada, et on olemas see päris can be assured that the quality of teaching from the school of edu- Airist vaimustuses. Kirjutamisprotsessi võrdles oma koht, kuhu minna,“ oli hiid- cation is top notch.” ta lapse sünnitamisega. „Kui Raamatus Lana nime all esi- lanna siiralt õnnelik. Teekond, lõpuks valmis sain, siis oli tühi Dr Harrington specialises in behaviour management and teaches nev sõbranna Svetlana, kellega mille eesmärki ta tagantjärgi tunne. Kirjutamist ja ümberkir- third and fourth year students. “When things come along such as Airi tutvus interneti vahendusel tunnetas, on ringiga koju tagasi jutamist ja toimetamist jätkus this it makes teaching much more worthwhile, and I believe there reisikaaslast otsides, meenutas, jõudnud. Kui üks spiraali keerd veel kolmeks kuuks. On meeldiv, should be more of this form of recognition locally for teachers,” she et Airiga koos läksid kõigepealt saab täis, siis algab järgmine. et nii palju sõpru ja tuttavaid on said. Taisse, kus mõlemad läbisid su- tulnud esitlusele ‒ tundub, et Helja Kaptein Dr Harrington has some advice for young teachers: “School can keldumiskursused ja sõitsid siis raamat tuli kui terve laps,“ oli Hiiu Leht, 31.07.2009 be fun and it should be fun, for both students and teachers. You edasi Austraaliasse. „Tänu Airi should try and create a classroom that makes school a happy pla- Airi Ilisson-Cruz rõõmus ja ele- heale suhtlusoskusele olime vil. ce.” juba kolmandal päeval farmis Armidale Express Extra, 09.09.2009 tööl arbuuse tõstmas,“ rääkis Lugejale võiks „Minu Austraa- Raamatut on võimalik tellida Svetlana ja selgitas: “Ta vaatab lia“ silme ette tuua autori lap- kirjastuse Petroneprint kodu- oma siniste silmadega siiralt sepõlve lemmikraamatu ‒ Teet lehelt www.petroneprint.ee otsa ja kõik ‒ tema käes on suhtlus nii lihtne! Airi on easy- going, st kergesti kaasaminev, Kooperatiiv Eesti Maja peakoosolek toimub Eesti Majas väga sõbralik ja särav inimene,“ pühapäeval 4. oktoobril 2009, kell 14.00 iseloomustas Svetlana Airit. Svetlana mõtles natuke ja Päevakord: arvas, et kui võimalik, läheks 1. Eelneva peakoosoleku protokolli kinnitamine uuesti. „Ma ei kahtese midagi, 2. 2008/2009 aasta aruanded kuigi seal olles oli koduigatsus 3. 2009/2010 aasta tegevuskava ja füüsiliselt raske töö. Edaspi- 4. Kolme direktori valimine digi tahaks reisida, elu nautida ja midagi põnevat teha!“ oli Airi 5. Sekretäri valimine sõbratar ja reisikaaslane kindel. 6. Revidendi valimine Raamatu autorini jõudes 7. Kohapeal algatatud küsimused tundsin, kuidas kogu tema Revidendi ja juhatuse aruanded pannakse Eesti Maja energia, sära ja heasoovlikkus hakkab ka minusse voolama. teadetetahvlile seitse päeva enne koosolekut. Lihtsalt ja avalalt naeratades Boris Lees, ütles Airi, et Eesti inimesed kar- Sekretär davad naeratada, Austraalias Airi Ilisson-Cruz poseerib pärast edukat raamatu esitlust talle ja mujal maailmas seda hirmu kingitud lillesülemite keskel. Foto: Ervin Cruz 6 “MEIE KODU” 16. september 2009

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline Kiri Eestist vastastikuse abistamise leping ning sellest lähtuvad hilisemad kokkulepped Minu nimi on Eve Kubi, elan Eestis ning õpin Tartu Ülikoolis Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis doktoriõppes ajalugu. Minu kitsam huvi on sõjaajalugu ning eriti II maailmasõda. 1939. aastast kujunes Eesti kvas Rei’le, et NSV Liit paneb si konsultatsioonidele valitsuse- Olen viimase paari kuu jooksul lugenud läbi kõik (1949 - 2007) ajaloos üks saatuslikumaid 20. „Orzeli” põgenemise eest vas- ga. Sel ajal sai rahvale selgeks, Eestis saada olevad digiteeritud ”Meie Kodu” numbrid ja imetlenud sajandil. 23. augustil 1939 sõl- tutuse Eestile ja Punalipuline et riigi iseseisvus ja Eesti rahva seda, kuidas maakera kuklapoolel on suudetud eestlust hoida läbi misid kaks totalitaarse režiimiga Balti Laevastik (PBL) hakkab saatus on kaalul. Läbirääkimiste aastakümnete. Huvi ajalehe vastu tekkis seoses sellega, et minu va- riiki ‒ NSV Liit ja Saksamaa mit- allveelaeva otsima kogu Soo- kestel tegid NSV Liidu luure- ja navanaisa major Rudolf Martinson asus sõja lõppedes elama Aust- tekallaletungi lepingu, mille sa- me lahes. Seega oli kehtestatud pommituslennukid madallende raaliasse ning seoses sellega tekkis soov ka lihtsalt teada saada, mil- laprotokollis määrati ära huvi- mereblokaad, millega kaasnes üle Tallinna majade katuste nii, lest kirjutas sel ajal sealsete eestlaste ajaleht. sfäärid. Vastavalt kokkuleppele Nõukogude laevade sissetung et aknaklaasid klirisesid ja ma- kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu Eesti territoriaalvetesse ja tema jaseinad värisesid. Lennukite Neid vanu numbreid lugedes aga lõi peast läbi üks mõte: avalda- huvisfääri. rannikuala tulistamine. ülelennud toimusid nii mada- da Teie ajalehes artikkel sõjaväelistest läbirääkimistest Tallinnas ok- lalt, et neid oleks saanud lasta toobris 1939 (vt paremal). Minu vanavanaisa major Rudolf Martin- NSV Liidu ja Saksamaa vahe- 22. septembril 1939 sõitis vä- jahipüssist. Nende tulistamine son, kelle surmast kaugel maal möödus sel suvel juba 50 aastat, ei lise mittekallaletungi lepingu lisminister Selter Moskvasse, et oli aga politsei ja Sõjavägede suhtunud neisse sündmustesse kuigi hästi ning tegelikult rohkem salajase lisaprotokolliga jagati sõlmida NSV Liiduga uus välis- temale ongi see artikkel pühendatud... Ida‒Euroopa huvisfäärideks kaubandusleping. 24. septemb- Staabi poolt rangelt keelatud. ning sellest lähtuvalt läks Eesti ril toimunud kohtumisel NSV Hoolimata Eesti esindajate Austraalias peaksid elama minu vanaonu (vanaema venna) Ilo-Hil- protestidest NSV Liidu mere- ja lar Martinsoni järeltulijad. NSV Liidu huvisfääri. Saksamaa, Liidu Rahvakomissaride Nõuko- kindlustanud oma seljataguse, gu esimehe ja ühtlasi ka välisas- õhujõud jätkasid Eesti piiride Mis puutub minu vanavanaisasse, siis tean temast väga vähe. Minu alustas 1. septembril 1939 sõja- jade rahvakomissari Molotoviga rikkumist. vanaema, Rudolfi vanem tütar Virve, suri siis kui olin alles 14 (1980. a). tegevust Poola vastu ning 17. teatas viimane, et kaubandus- 26. septembril sai Leningra- Olen vanavanaisa kohta uurinud vanatädi Helve käest ja ERA-s asu- septembril liitus temaga NSV lepingut uuendatakse ainult sel di Sõjaväeringkonna staap vast arhiivitoimikust. Sõja-aegsest teenistusest on ülevaade lünklik, Liit. Alanud sõjas kuulutas Eesti juhul kui Eesti nõustub Nõuko- NSV Liidu kaitserahvakomis- sest ma pole Saksamaalt veel andmeid saanud. Vabariik end koheselt erapoo- gude sõjaväebaaside paiguta- sari Vorošilovi direktiivi, milles Rudolf Martinson sündis 23. jaanuaril 1893 ning ühes oma eluloo- letuks riigiks ning teatas oma misega oma riigi territooriumi- nõuti sõjaväeringkonna vägede kirjelduses on märkinud rahvuseks lätlane. Üks tema vendadest oli eemalejäämisest sõjalisest kon- le. Molotovi väitel ohustas Eesti koondamist Eesti ja Läti piiri- Läti Vabariigis piirivalveohvitser. Abikaasa Ella Saral-Martinson oli fliktist. Samuti loobuti nii täieli- neutraliteedipoliitika NSV Liidu le ning selle lõpuleviimist 29. esimese eestlasest veterinaariateaduste doktori professor Karl Saral’i kust kui ka osalisest mobilisat- julgeolekut ning seadis ohtu septembriks. Kavandatava ope- õde. Lapsed Virve‒Milli (04.02.1924), Ilo‒Hillar (12.01.1925) ja Hel- sioonist. Mobilisatsioon poleks nende sõja- ja kaubalaevastiku ratsiooni koondnimetuseks sai ve‒Marta. küll praktiliselt midagi muut- Läänemerel ning otseselt ka „Vulkaan”. Tsaariarmeesse astus Rudolf Martinson 15. jaanuaril 1916 ‒ tege- nud, kuid kaasnenud oleksid Leningradi. Lisaks sellele teatas 28. septembril andis Lenin- mist oli Läti polguga. Õppinud Gatšina lipnikute koolis ning sealsa- rahvuslik‒riikliku iseteadvuse Molotov, et 1920. aasta rahule- gradi Sõjaväeringkonna juha- mas läbinud ka kuulipildujate kursuse. Ohvitseriks sai 20. detsemb- tõus ning rahva ja relvajõudude pingu tingimustest ollakse üle taja Meretskov käsu viia PBL ril 1916. Eesti armeesse registreerus 2. märtsil 1918 ja teistkordselt suurem valmisolek rahvusvahe- kasvanud ning nüüd on tege- täielikku lahinguvalmidusse. mobilisatsiooniga 20. novembril 1918. Teistel andmetel Eesti armees liseks kriisisituatsiooniks. mist sõjaliselt ja majanduslikult Aluseks võttes Leningradi Sõja- alates 30. jaanuarist 1919. Eesti Vabadussõja lahingutes osales 12. - Pärast edukat sõjakäiku Poo- võimsa suurriigiga kelle huvide- väeringkonna juhataja käsku 25. aprillini 1919, sai haavata ning evakueeriti. Lahingutest osa võt- lasse suunas NSV Liit oma huvi ga tuleb arvestada. Sellest läh- operatsiooni „Vulkaan” kohta, nud: 2. jalaväe polgu juurde komandeerituna Saloschje küla juures, Balti riikidele. Eesti Vabariigi tuvalt oli NSV Liit otsustanud andis PBL juhataja Tributs oma- Kalkutina ja Parkanova külade hõivamisel 1., 18. ja 20. aprillil 1920; 7. ja NSV Liidu vahelise vastasti- saavutada Eesti valitsuse nõu- korda välja käskkirja, millega jalaväe polgu juurde komandeerituna Kalktina küla juures 25. aprillil soleku sõjalise või vastastikuse 1919. Haavatud šrapnelli kuuliga paremat silma kulmust (kergesti) kuse suhtlemise aluseks oli 2. määrati laevastiku ülesanded veebruaril 1920 Eesti Vabariigi abistamise pakti sõlmimiseks, juba konkreetsemalt. Operat- Kalkutina juures 25. aprillil 1919. Autasustatud Eesti Vabadussõja Mä- millega kaasneks NSV Liidu õi- lestusmärgiga. Lõpetanud Eesti sõjaväe ohvitseride kursused (1930 ja Nõukogude Venemaa vahel siooni ”Vulkaan” oletatavaks sõlmitud Tartu rahuleping. Sel- gus omada Eesti territooriumil alguspäevaks - 29.septembriks roodu- ja pataljonikomandöride kursused). Tegevuse eest Kaitselii- laevastiku ja lennuväe tugi- dus autasustatud 20. veebruaril 1935 IV klassi Kotkaristiga. 1937 sai les lepingus kinnitas Nõuko- - oli Eesti piiridele koondatud punkte või baase. Sõjaväebaa- seoses vanusega majoriks. Arvati reservi Tartu sõjaväeringkonnast gude Venemaa Eesti suverään- 15 laskurdiviisi, 2 ratsaväedivii- side loomine Eestis loodeti vor- 25. oktoobril 1940 majori auastmes. Pärast reservi arvamist elas Tar- sust. Samuti toimisid kahe riigi si, 7 tankibrigaadi ja 1 laskur- mistada ametlikult vastastikuse tus ja töötas majavalitsuses. Sõjaväes olnud sõjaväeringkonna kohtu vahelised diplomaatilised, kau- kuulipilduja brigaad. Kokku oli abistamise paktina. Kuna Eesti liige ning pataljoni aukohtu liige. banduslikud ja kultuurilised neis üksustes 300000 võitlejat, suhted. Selle taustal oleks NSV välisministril pakti sõlmimiseks 2760 suurtükki, 2077 tanki, 243 Pärast sõjategevuse Eestisse jõudmist 1941 asus võitlusse punas- Liidul olnud rahvusvahelisel volitusi polnud, pöördus Selter soomusautot. Punaarmee ka- te vastu. Juhtinud vähemalt kahte politseipataljoni: algul 34. polit- areenil raske põhjendada Eesti tagasi Tallinna. vatses iga juhul siseneda Eesti seipataljoni, mis kirjade järgi kohe likvideeriti ja 36. politseipataljo- niga liideti ja hiljem juhtis 286. pataljoni, mis tegutses Leedus 1943. vastast agressiooni. NSV Liidule Kujunenud olukorda arutasid territooriumile, sõltumata Eesti aasta suve lõpul. Sealt viidi nad rindele Neveli alla, kust väidetavalt oli aga väga oluline realiseerida 25.‒26. septembril Eesti valit- valitsuse otsusest. naases ca kolmandik isikkoosseisust. oma nn. ettenihutatud kaitse sus ja parlamendi komisjonid. Eesti ja NSV Liidu vaheline doktriini. Sellega oleks hoitud Moskvasse läbirääkimistele ot- Teised andmed sellest: Teada on niipalju, et Rudolf Martinson oli vastastikuse abistamise leping, kontrolli all Läänemeri ning üht- sustati saata komisjon koossei- 1942. aasta maikuuni 34. politseipataljoni ülem, mais liideti 34. pa- mis on tuntud rohkem kui nn. lasi saadud ülemvõim ka Soome sus Karl Selter, August Rei, Jüri taljon 36.pataljoniga ja ametlikel andmetel sai 36. politseipataljoni baaside leping, kirjutati Mos- lahes. Selleks oli kaks võimalust: Uluots ja Ants Piip. ülemaks major Renter. Mingitel andmetel aga oli selle ülemaks siiski kvas alla 28. septembri 1939. Le- rajada sõjaväebaasid Balti riiki- major Martinson. Osadel andmetel teda seal polnud. Ka ei ole teda Näinud ära Eesti poole leige ping sõlmiti 10 aastaks ning kui desse ning seejärel kaugemas 36. politseipataljoni ohvitserkonna kirjas. Ka tundub olevat 34. po- reaktsiooni Moskva poolt esi- kumbki lepingupooltest lepin- tulevikus need riigid okupee- litseipataljoni puhul ekslik väide, et liideti 36. politseipataljoniga tatud süüdistustele, fabritseeriti gust ei loobu, siis pikenenuks rida või asuda otsese sõjalise pärast formeerimist. Detsembris 1941 oli Võru Kaitseüksuse ülem. intsident Nõukogude kaubalae- see automaatselt veel 5 aastaks. Olevat liidetud hoopis seepärast, et formeerimine jäi pooleli, sest agressiooni teele. NSV Liit valis va „Metallist” torpedeerimisest Eesti lubas kindlustada NSV Lii- ei saanud koosseisu täis. Seejärel ilmuvad järgmised andmed alles oma edaspidiseks tegevuseks tundmatu allveelaeva poolt. dule õiguse omada Saaremaa aasta hiljem, mais 1943. Ta määrati 286. politseipataljoni ülemaks ja esimese variandi, st. baaside ra- Nõukogude poole süüdistuste ja Hiiumaal ning Paldiski linnas üksus, mis koosnes 632-st eesti välipolitsei ametnikust, saadeti 20. jamise. põhjal uputati nimetatud laev laevastiku baase ja lennuvälju. juulil 1943 Leedu suunas võitlusse partisanidega. Seal olid nad 11. Kuna üks riik ei saa viia nii- 27. septembril kell 18 Narva la- Vastavad territooriumid, sa- septembrini 1943. Ajavahemikus 20. september kuni 23. oktoober sama, ilma otsese sõjategevu- hes ning 5 meeskonnaliiget jäi muti ka Eestisse paigutatavate 1943 olid nad sama töö peal Valgevenes ja alates 24. oktoobrist kuni seta, oma sõjaväebaase teise kadunuks. Eesti poole väitest, et Nõukogude maa- ja õhuvägede 6. novembrini 1943 Idritsas operatsiooni „Heinrich“ raames. 7. no- suveräänse riigi territooriumile, laev lahkus Eesti territoriaalve- rangelt piiratud kontingent tuli vembrist 1943 kuni 15. veebruarini 1944 olid nad Neveli rindel. Kind- siis pidi NSV Liit selleks leidma test alles kell 18.40 ning mingit kindlaks määrata erilepetega. lalt oli ta pataljoni ülemaks veel 1. jaanuaril 1944. Õhku on jäänud ajendi. Eesti puhul kasutati ära plahvatust ei kuuldud, ei tehtud Selle lepinguga pandi alus Ees- aga küsimus, mida ta tegi ajavahemikus mai 1942 kuni mai 1943 ja seda, et 14./15. septembri öö- välja. ti omariikluse hävitamisele ja pärast Neveli rinnet 1944. aasta algusest. sel randus Tallinnas Poola all- Samal ajal algasid sõjalised tema okupeerimisele ning an- Jõudnud välja Neuhammerisse, auastmelt oli Sturmbannführer. veelaev „Orzel”, mis hoolimata jõudemonstratsioonid Ees- nekteerimisele NSV Liidu poolt Oli ka Zedelghemi vangilaagris Belgias. Kuna teda ei figureerinud di- interneerimisest ööl vastu 18. ti piiril. 25.septembril algasid mõned kuud hiljem. viisi ohvitserkonnas, siis on tõenäoline, et ta oli tagavararügemendis. septembrit põgenes. Nõuko- Nõukogude lennukite luure- Pärast pakti sõlmimist seisis Sellele viitab ka Zedelghemi laager. gude pool hakkas Eestit kohe lennud Eesti kohal. Septembri ees täiendavate erilepete sõl- Alustas koos poja Ilo-Hillariga teekonda Austraaliasse laeval „Ge- süüdistama Poola allveelaeva jooksul koondas Punaarmee mimine, millega hakkasid tege- neral Black“ 29. mail 1949 Itaaliast Naples’i sadamast ja maabus põgenemisele kaasaaitamises. piirile võimsa löögirusika. lema sõjaväelised komisjonid. Melbourne’is 25. juunil 1949, kus 27. juunil 1959 ka suri. 19. septembril teatas NSV Sõjalise ähvarduse haripunkt NSV Liidu sõjalist komisjoni Parimate soovidega, Liidu välisasjade rahvakomissar langes aga aega kui Eesti dele- juhtis Leningradi Sõjaväering- Eve Kubi, e-post: [email protected] Molotov Eesti saadikule Mos- gatsioon saabus Moskvast taga- konna juhataja Meretskov. “MEIE KODU” 16. september 2009 7

Mälestus Sinust ei kustu Igavesele puhkusele läks meie hea sõber LEIDA KULL ARNO TÜRNO 10.06.1920 - 17.09.2005

Teda mälestavad Juta ja Evald Mõisa Igatsusega Ilo, Allan, Amanda, Ann, Natalie, Luke, Morgan, Puhka rahus! Lumi, Bianca, Aaron, Chantal Tänuavaldus Täname südamest kõiki sõpru ja tuttavaid, kes tulid nii roh- kel arvul igaviku teedele saatma meie armast Valev Kongas’t. Mälestame kurbuses armast Täname ka rohkete lillede, kaastundeavaldus kaartide ja lo- hutussõnade eest. VALEV KONGAS’t Eriline tänu õpetaja Meelis Rosmale südamliku ja meelde- jääva matusetalituse eest. Täname T.E.S. ”Koit” Segakoori, et nad tulid oma lauluga Südamlik kaastunne perekonnale Valevit saatma, ja südamlike järelehüüete eest. Tänutundes, Ristipoeg Jaak ja Pamela Raudsepp USAs Alver ja Gony Roika Kanadas Marge ja Helga perega

Mereväega seotud küsimuste toobril ning neile kirjutasid alla lahendamiseks moodustati aga Eesti poolt komisjoni esimees eraldi komisjon Sõjalaevastiku kindralleitnant Reek ja mereväe rahvakomissari asetäitja Issa- juhataja kaptenmajor Santpank kovi juhtimisel. Eesti delegatsi- ning NSV Liidu poolelt NSV Liidu ooni juhtis Sõjavägede Staabi mereväekomisjoni esimees, ülem kindralleitnant Reek. Sõjalaevastiku rahvakomissari ÜEKN stipendiumid 2009-2010 Delegatsioonide läbirääkimi- asetäitja Issakov ja 2. järgu fl ag- sed toimusid 2.‒10. oktoobrini man Alafuzov. Ülemaailmse Eesti Kesk- Statistiliseks infoks on huvitav on seitse doktoranti, 13 jätka- Tallinnas ning olid rasked ja pin- 10.-11. oktoobril allakirju- nõukogu stipendiumite komis- tähele panna, et stipendiumite vad õpinguid magistriõppes ja gelised. Punaarmee esindajatel tatud protokollides täpsustati jon annab välja 30 stipendiumi saajatest oli meesõpilasi vaid 10 taotlevad bakalauruse kraa- üksikküsimustes alternatiivseid baasivägede sissetoomisega 2009/10 õppeaastaks. Mää- 33% ehk 10 isikut.. di. variante ei olnud. Kuna poliiti- seotud küsimusi ning Punaar- ratud stipendiumid on kõik kud oli saavutanud kokkuleppe mee maa-, õhu- ja merejõudude Sel aastal on õpilased kõrg- Mis puutub erialade valikus- $1500 suuruses (ca 16,000 EEK), baaside paigutamise suhtes, paiknemiskohti. Maavägede kooli valikul eelistanud Eestit. se, siis viis on arstiteaduses ja kogusummas $45,000 ja tule- siis Nõukogude sõjaväelased baasid lubati rajada Saare- ja Sügisel siirduvad 18 kas Maaüli- kaks veterinaaria alal, 12 õpi- vad investeeritud Linna fondist. tundisid end juba peremeeste- Hiiumaale, Haapsalu ja Paldis- kooli või Tartu Ülikooli, neli soo- last on valinud teaduskonnaks Fond lubab tarvitada vaid sis- na ja arvasid, et kõik nende soo- ki ümbrusesse. Lennuväljade vivad õppida Tallinnas. Kaheksa midagi ‘maaga seotud’ nagu setulekut. Komisjon koosneb vid kuuluvad täitmisele, nen- ehitamiseks eraldati sobivad noort siirduvad välismaale, kes piimandus, põllumajandus, me- kolmest liikmest ning koosseis de üle ei vaielda ja kõigis küsi- alad Saaremaal, Haapsalu ja täienduskursustele või täisma- rebioloogia ja metsandus. võib olla erinev igal aastal. Sel mustes kuulub otsustamisõigus Paldiski piirkonnas, Kuusiku ja huga õppe-programmi. Neist ÜEKN-i juhatus soovib edu aastal moodustasid komisjoni neile. NSV Liit ignoreeris lepin- Kehtna mõisa maadel. Merejõu- kaks USA-sse, kaks Saksamaale; noortele hariduse teel, olgu siis üks keskkooli õpetaja ja kaks gu seisukohti ning kavandas dude kasutusse anti sadamad Taani, Hollandisse, Inglismaale Eestis või väljaspool. diplomeeritud inseneri, kes vaa- oma relvajõudude paigutamist ja reidid Saaremaal (Kõiguste, ja Rootsi vaid üks isik. tasid läbi 122 taotlust. Komisjon Koostanud: mitmele poole Eesti territoo- Kuressaare laht, Mõntu, Kihel- Komisjonile näis, et sel aastal kahetseb, et ei olnud võimalik Ylo Anson, ÜEKN abiesimees riumile. Kui Eesti pool püüdis konna laht, Tagalaht, Küdema on haridusteel kõrgemale liiku- rahuldada rohkem taotlusi. Täiendanud Iri Luts läbirääkimistel kaitsta enda laht), Hiiumaal (Kärdla) ja Pal- mine märgatav ‒ 30-st õpilasest seisukohti paktile ja konfi dent- diski piirkonnas (Pakri laht). Sa- siaalsele protokollile viidates, muti sai Nõukogude Liit õiguse siis Punaarmee esindajate jaoks rajada oma laevastikubaaside oli leping formaalse tähtsusega kaitseks ranna- ja õhukaitse pa- Rahvuskaaslaste programmi paber. Punaarmee juhtide arva- tareisid, vaatlus- ja sideposte. tes pidi nii väikese riigi puhul, Lisaks baaside vahetule ümbru- teise taotlusvooru otsused 2009 nagu seda oli Eesti, baaside lä- sele lubati samalaadseid rajatisi hitagalaks olema kogu riigi ter- paigutada ka Sõrve, Harilaiu, Eesti Vabariigi Valitsuse juu- 6. Stockholmi Eesti Lasteaed 14. Välis-Eesti Ühing, kodule- ritoorium. Ninase ja Pammana poolsaa- res tegutsev Rahvuskaaslaste Pääsuke, 40. a. juubel ‒ 24 000 hekülje koostamine ‒ 10 000 Keeruliseks kujunenud läbi- rele Saaremaal; Sõru, Kõpu, programmi nõukogu vaatas EEK. EEK. Tahkuna ja Sääre poolsaarele rääkimiste tulemusel jõuti 10. oma koosolekul 2009-09-03 läbi 7. Krimmi Eesti Kultuuriselts, 15. Rootsi Vähemusrahvuse Hiiumaal ning Pakri saartele ja oktoobri õhtuks kokkuleppe teises taotlusvoorus saabunud eestlaste õpetamine ‒ 8 200 Kultuurinõukogu, Elmar Nyma- Pakri poolsaarele. allakirjutamiseni. Kokkuleppe 22 toetuste taotlust ja otsustas EEK. ni arhiiv ‒ 33 000 EEK. lisadeks olid Eesti Vabariigi vä- Nõukogude sõjajõudude osaliselt või täies mahus toeta- 8. Eesti Muinsuskaitse Selts, lisministri Selteri deklaratsioon sisenemine pidi vastavalt sõl- da 15 projekti kogusummaga Tervitustega! ümberasujate mälestuse jääd- ning kindralleitnant Reek’i ja mitud lepingutele algama 18. 342 945 krooni. Aho Rebas, vustamine ‒ 15 000 EEK. ÜEKN Esindaja Eestis, 2. järgu armeekomandöri Me- oktoobril 1939. Toetatud projektid: retskovi ühisavaldus. Ainsana 9. Eesti Laste Abistamisühing Haridus- ja teadus- 1. EELK Helsingi Appila Kogu- keeldus protokollile alla kirjuta- Eve Kubi Göteborgis, laste suvekodu ka- ministeeriumi nõunik dus, eestikeelse kogudusetöö mast kolonel Maasing. tuse remont ‒ 30 000 EEK. Tõnismägi 11, juubeliraamat ‒ 20 000 EEK. 15192 Tallinn, Eesti Mereväega seotud küsimused Autor õpib Tartu Ülikoolis Aja- 10. ÜEKN ja ERKÜ ajaloo kirjuta- 2. Kooriühing Siller, kontsertide e-post: [email protected] lahendati seitsme salajase pro- loo ja Arheoloogia Instituudis mine ‒ 60 000 EEK. korraldamine ‒ 17 000 EEK. telefon +372-7350317, mobiil tokolliga. Need sõlmiti 11. ok- doktoriõppes ajalugu 11. Ene Rämmeld ja Liina Kee- +372-5052030 3. Toronto Eesti Seltsi Täiendus- vallik, dokumentaalfi lm „Wiiral- koolid, kodulehekülg ‒ 30 000 ti unenägu“ ‒ 32 545 EEK. EEK. 12. Krimmi Eestlaste Tugiselts, Eve Kubi artikli täispika versiooni leiab 4. Jõekääru Suvekodu Selts, kontorikombain ‒ 4 200 EEK. www.eesti.ee/ Austraalia eestlaste kodulehelt aadressil: eesti keele õpe ‒ 30 000 EEK. 13. Krimmi Eestlaste Tugiselts, rahvuskaaslased www.eesti.org.au 5. Kotkajärve Metsaülikooli al- reisid juubelite tähistamisele bum ‒ 17 000 EEK. Krimmis ‒ 2 000 EEK. “MEIE KODU” 16. september 2009 8

SÜNDMUSTE KALENDER THIRLMERE ADELAIDE Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys Neljapäeviti: Reedel, 18. septembril: SYDNEY Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 Esto Pub Thriller Night kell 19.00 Eesti küla saalis. Kõik teretulnud. Majas. Esmaspäeviti: Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Pühapäeval, 20. septembril: Pühapäeval, 20. septembril: Virmalised harjutavad Eesti Majas Ürituste kuhjumise tõttu kavandatud Kolmainu jumalateenistus kell 15.00 esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Eesti Sõjaveteranide Liidu kuukoosolek eesti kirikus Virmalised kell 19.00-21.00. Thirlmeres jääb ära. Kolmapäeval, 23. septembril: Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Laupäeval, 26. septembril: Pensionäride klubi koosviibiimine kell Consulate of the Republic of Estonia Neljapäeviti: TES ”Koit” 60. aastapäeva koosviibimi- 11.00 Eesti Majas. Open Tue/Wed/Thu 10am - 1pm Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell ne kell 16.30 Thirlmere Eesti Majas. Kolmapäeval, 23. septembril: 40 Nicholson St., 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Peapiiskop Andres Tauli vastuvõtt kell Balmain East NSW 2041 Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul- CANBERRA 14.00 Eesti Majas. Appointments highly recommended. jad teretulnud. Laupäeval, 10. oktoobril: Esmaspäeval, 5. oktoobril: Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886 Neljapäeval, 17. septembril Lõbusa kallakuga pealelõuna St. Pe- Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Email: [email protected] SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Ka- tersi kiriku pühapäevakooli ruumis kell Eesti Majas. website: sydney.estonianconsul.org vas video Laulu- ja tantsupeo lõpp osad. 14.00. Kolmapäeval, 7. oktoobril: Laupäeval, 19. septembril: Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS Pensionäride klubi koosviibiimine kell ESTOURS TRAVEL Paabulind: Sõrve Sõprade pidulik tu- saatejaama kaudu igal neljapäeval laine- 11.00 Eesti Majas. luõhtu Eesti Majas kell 18.30. Pile- pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00 Esmaspäeval, 12. oktoobril: Soodsad reisid Eestisse ja mujale ti-info Aino Matwisyk 0409 658 591, Kunsti - ja Käsitööringi tööpäev kell Tel. 1800 888 386 maksuvaba [email protected] BRISBANE 10.00 Eesti Majas. Tel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823 Esmaspäeval, 28. septembril: Septembris ja oktoobris Esmaspäeval, 12. oktoobril: E-post: [email protected] National Maritime Museum’is, Bathurst kokkusaamisi ei ole. Järgmine üritus AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 St., toimub kell 10.00-12.30 ettekanne on ”Kirjanduslik Kadripäev” novembris. Eesti Majas. ”The Emergence of Estonia”. Referaati- Info järgneb. Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS dega esinevad Maie Barrow, Terry Kass ja saatejaama kaudu igal neljapäeval kell Külliki Poole. Osavõtt $39.00. MELBOURNE 15.00 FM 106.3 lainepikkusel. Laupäeval, 3. oktoobril: Kolmapäeviti: SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 kell 10.00 Eesti Majas. Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) KIRIKLIKUD TEATED AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY Reedel, 9. oktoobril: 9439 4157. 141-143 Campbell St Darlinghurst 2010 Esto dinner at Estonian House from 6.30 Neljapäeval, 24. septembril E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUS NSW, Australia pm. Please contact Mick Nelson on 02 Seenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti LÄTI KIRIKUS pühapäeval, 20. septembril ABN 81 348 495 339 9874 2876 or [email protected] Majas. Peapiiskop Andres Taul külastab kell 14.00. Sydney Jaani koguduse 75. Postiaadress: P.O. Box 147, Pühapäeval, 18. oktoobril kogudust. Kõik teretulnud. Palume kaa- aastapäeva pidulik peapiiskoplik juma- Darlinghurst, NSW 1300 Australia Eesti Seltsi korraldusel vastuvõtt ja koh- sa võtta taldrik suupistetega. Kohvilaua lateenistus armulauaga, õpetaja Meelis tumine Eesti Majas kell 14.30 eesti sport- korraldavad kogudus ja seeniorid. Rosma introduktsioon. Teenivad pea- E-mail: [email protected] lastega, kes osalevad veteranide maail- Laupäeval, 3. oktoobril: piiskop Andres Taul, praost Colvin Mac- Telefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113 mamängudel. Kõik teretulnud. Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell Pherson, õpetaja Andres Palm, õpetaja Eesti Selts (02) 9212 2373 Pühapäeval, 25. oktoobril 14.00 Eesti Majas. Meelis Rosma. Laulab ühendkoor. Järg- Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja SES Kunsti- ja Käsitööringi traditsioonili- Neljapäeval, 8. oktoobril neb kohvilaud Läti kogudusemaja saalis, (02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887 30 Bridge Road, Homebush. ne aastapidu kell 13.00 Eesti Majas. Päevane väljasõit kell 9.00 Eesti Majast. Vastutav väljaandja: Peeter Muttik CANBERRAS pühapäeval, 27. septembril Toimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti kell 14.00 peapiiskoplik jumalateenistus Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: St. Petersi kirikus. Armulaud. Teenivad Aune Vetik - puhkusel RISTSÕNAD nr 2396 LAHENDUS peapiiskop Andres Taul ja õp. Meelis 1 2 3 4 5 6 7 Toimetaja abi, küljendaja: Katre Ulmas NR 2395 Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast juma- lateenistust kohvilaud kirikusaalis. Talituse ametnik: Kadri Stamos KIRIKUSAALIS jumalateenistus armulau- Toimetuse kolleegium: Maie Barrow, 8 9 Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer. PAREMALE: aga pühapäeval, 4. oktoobril kell 11.00, järgneb kohvilaud. Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade- 1. Tarve THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee- 10 11 12 13 6. Sabat ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid nistus pühapäeval, 11. oktoobril kell lühendada ja keeleliselt korrigeerida. 9. Arusaam 13.30. 14 10. Uusik Toimetus on avatud: KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, 11. Rolli esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 15 16 12. Tubin North Strathfield, NSW 2137. kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 13. Tulusus 17 18 19 Kogudusemaja ja õpetaja telefon: neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30 15. Ttt (02) 9743 2051, mob. 0449 612 028 Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu- 20 21 22 23 17. Osis E-mail: [email protected] 18. Karuse mised kolmapäeval ja neljapäeval. Õpetaja kodunt äraolemise puhul palu- 24 19. Ebard TELLIMISHINNAD: 20. Illuka takse jätta teade automaatvastajale. Austraalias koos GST-iga: 25 26 27 22. Keha Õpetaja Meelis Rosma 24. See Üheks aastaks $88.00 28 29 30 25. Keermed E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUS Kuueks kuuks $49.50 26. Otsak Kolmeks kuuks $30.80 31 32 Kolmainupüha jumalateenistus toimub 27. Riisa Toetustellimine: 33 28. Leedu pühapäeval, 20. septembril kell 15.00 29. Sademed eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga) Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes. 34 35 30. Madis Palm. Orelil Margaret Palm. 31. Eoski Ülemeremaadesse õhupostiga: Koguduse 60. aastapäeva jumalatee- USA ja Kanada: nistus on pühapäeval, 18. oktoobril kell 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00 PAREMALE: ALLA: ALLA: 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja An- 1. Isetöötav 1. Eeldama dres Palm. Orelil Margaret Palm. Euroopa: 6. Riietuse osa 2. Tuimasti 2. Arukus 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00 Koguduse õpetaja Andres Palm, 8. Vaimurikas 3. Tore, tubli, murd. 3. Vaikus Uus-Meremaa: 9. Ähmane, tuhm 4. Vaiksem 4. Erk tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00 10. Naha pinnamuster 5. Eriomadus 5. Askus Email: [email protected] 6. Sarikad Aadressi muudatused $2.75 12. Neelduma, sisse 6. Austama Koguduse aadress: 14. Rämps 7. Jalats 7. Amon KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga: 8. Allots 200 Jeffcott St, North 15. Linn Eestis 11. Ignoreeris Adelaide, SA 5006 1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 18. Linn Itaalias 12. Tera 12. Tumba 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. 13. Topis 20. Värske, uudne 13. Sõnu mõnitavalt kordama E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE Kuulutuste miinimumhind $12.10. 21. Köida 16. Ühendriikide osariik 14. Lible 15. Tulem Leinakuulutuste miinimumhind $39.60. 23. Muhamedi vaimulik 17. Kõrvaline nurk, sopp KOGUDUS. 16. Terad Üksiknumbri hind: $2.00 24. Mittetervikuna 19. Minemine Kogudus pühitseb oma 60. aasta juube- 18. Kreek Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex 25. Hooletusse jäetud olek 22. Eesti meel ja kombed 19. Ekstaas lit pühapäeval, 4. oktoobril kell 14.00 St. Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044. 26. Kreeka täht 26. Tee 21. Lesima John kirikus. Sel puhul teenivad meid kü- 28. Dublikaat 27. Peenekstampimise nõu 22. Kreedo lalisõpetaja Horst Sauer ja meie õpetaja DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc- 31. Närimisaine Lõuna-Aasias 29. Imbumine 23. Heidik Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb tos and staff are printers only of material 32. Rohkem 30. Väljanägemine 25. Kalev kohvilaud koos kookidega Eesti Majas. supplied by the publisher, and accept no 33. Uimastama responsibility in any way whatsoever, to 31. Lahtine karusnahkne krae 26. Ossi Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 34. Eestipärane mehenimi 28. Lee any person or persons for the contents of 35. Lai, ruumikas 0403 006 078. this publication, either for articles, edito- Koguduse juhatus rial material or any other content.