EESTI Ml RAHVUS- uo EESTI MEREMEES
Ilmub (vaheaegadega) ala tes 1950. aasta 21 juulist Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 1991 Hind 10 kopikat
TÄNASES LEHES ON LUGEDA: *- Jälle juhtus lk. 2 0f Pärast remonti lk. 3 m- Kelle oma on merepõhi? lk. 4 w- Sadamaülema jutul lk. 5 m~ Eesti Meremeeste Ametiühingu programm lk. 6 m~ Meresõda Läänemeres IV lk. 7 m- MerLe XVI lk. 7
Lihavõttclaupäcval tuli kokku Eesti Meremeeste Liidu üldkogu Eesti Meremeeste Liidus
Eesti Meremeeste Liidu üld les Pärnu mees Lembit Song: pole 118 maksnud ei sisseas- pool jääbki nende käsutusse. va merehariduse kontsept kogu oli kokku kutsutud liha- ei saa ka selleks kvoorumit tumis- ega liikmemakse. Eri Väljaspool Tallinna on praegu siooniga valmis jõudnud. Et võttelaupäevaks, mis pole kokku, et tegevust lõpetada! ti kurb on, et koguni asutaja Pärnu, Haapsalu ja Kures ühe juba ilmunud ja veel just parim aeg koosolekute Tegelikult ei olnud tõsimeel liikmete seas on 53 võlgnik saare osakonnad. Nende esi mõne koostatava kontsept pidamiseks. "Arnold Veimer", set lõpetamiskavatsust neist ku. Ja mõned on hoopiski mehed peaksid volikogusse siooniga konkureerida, tuleb kus terve mereuurijate sekt neljakümne ühest Mereklu unustanud, et on kord juba kuuluma. "Arnold Veimeril", seda tööd kiirendada. sioon peal. oli vist alles sada bisse kohaletulnust kelle liikmeks astunud ning teist nagu juba nimetatud, on me Oluline on olnud ka mere masse saamas ja saarlased hulgas oli tosinkond teatud- korda sisseastumise avaldu reuurijate sektsioon. Kollek meeste rakenduse küsimus. tuulise ilmaga hoopistükkis tuntud eru- ja tegevkaptenit se kirjutanud. Lähemal ajal tiivsed liikmed on projekteeri- Juba 1989. aastal ei saanud teadmata kadunud. Ning eks ja koguni kaks daami, küll võetakse kõigi arvelolijatega misfirma "Kalbur", "Lääne kõik lõpetajad tööd — meil on suur hulk asjaosalisi oli mui kellelgi. Akadeemilise vee ühendust: kas nad soovivad Kalur" ja "Oktoobri" kaluri meremeeste ületootmine. dugi lihtsalt merel nagu ikka randtunni möödudes, pärast liidu liikmed olla või tuleb kolhoos. Nüüd suletigi Pärnu Mere- ja alati. Ent 474 isiku puudu kapten Raudsalu koosoleku nad välja arvata. Pärnumaal Millega siis sisuliselt on te kool, ka Merehariduse Kes mine 515 võimalikust tundus juhatajaks valimist ja lahku näiteks on viimatinimetatud geldud? kus võttis vähem vastu. Le vähestele kohaletulnutele nud liikmete mälestamist, sai toiming "surnud hingedega" Suur töö oli Eesti Mere ningradi suunamine on prak küll liig mis liig. Et põhikirjas sõna liidu vanem Ants Pärna. juba tehtud. meeste Seaduse koostamine, tiliselt lõpetatud. on ette nähtud ka võimalus 10. juunil 1989. aastal loo Peale 22. paragrahvi muut sellest kõneleb hiljem Arno Eestlaste osakaal Eesü Me kirja või telegraafi teel hääle dud Eesü Meremeeste Liidul mise, mille Pärnu piirkonna Kask. relaevanduses on endiselt tada, siis vajalike küsimuste oli 138 asutajaliiget Ees mehed juba varem ette on Teine tähtis asi on olnud väike — 14%. Aastail 1986— puhul otsustatigi nii talitada. märk: koondada kõik eesti pannud, tuleks põhikirjas merealase hariduse küsi- 1989 tuli tööle 323 inimest, Põhikirjanõuet poole liikmes keelt oskavad merd sõitvad ja veelgi muudatusi teha. Ise * muste arutamine. See peab neist 178 eestlast Kõrgkooli konna kohaloleku kohta sõitnud mehed ja naised. seisvate piirkondlike osakon olema kindlasti mitmeastme dest tuli 206 meest kellest kvoorumi saamiseks taheti Liikmeks vormistamisega dade kohta pole seal midagi line ja vaja on veel mitut eria eestlasi oli 24. Kapten Veski aga üksmeelselt muuta, mui pole praegu asjad korras. kirjas, aga just need on tege la, mida praegu ei õpetata. mäel oli ettepanek teha vähe du see 22. paragrahv jääbki Näiteks Tallinna piirkonnas likus töös tähtsad. Nemad ko Meremeeste Liidu viieliikme malt ühel laeval eesti keelt tegevust takistama. Nagu üt arvel olevast 337 inimesest guvad liikmemakse, millest line komisjon pole veel vasta (järg lk. 7) EESTI MEftEMEES Nr..6 (916) Teisipäev, 16. apriU 1991 MARITIMAS Jälle juhtus, seekord "Kõpuga" (Ätinomiisdediayniediošncanier Kaptenil oli tuge vaja: aru tasime kõik ühiselt läbi. Oli Atraque de emergencia en eJ Eesti Merelaevanduse dispetšeri juures oli märtsis eriti palju uudishimulikke küsijaid. Pide vaja otsustada, mida teha: valt paksenes kaust pealkirjaga "Kõpu". Paaripäevase ärevuse järel siirdus meresõiduameti aitasin Tallinna ja Madridiga x>anem-increinspektor UNO LAUR kohapeale asja uurima, tema ülemus aga püüdis ärasõidu• sidet pidada. See oli meie et ni jäänud tunnijoaksul mõõda kabinetti käies teha midagi, et ärasõitjaile leitaks "Euroopas käi• tepanek — jätta osa lasti iJN^ bivat raha". Nüüd on tagasi niihästi Uno Laur kui ka "Kõpu", sadamakapteni juures istub aga maha. Selleks, et laeva sealt tähtis Moskva komisjon Ja püüab Juhtunus selgusele jõuda. Püüame meiegi, Uno Lauri abiga ära tuua, oli vaja midagi ot sustada ja teha. gi minna, ning teatas laevan- ti jäi maha, selle tõi ära "Mak Kaptenil on vist praegugi dusse. Siin hakati otsima sa- sim Litvinov". Nii tehti sel väga närvesööv tulla niisu damakohta. Leningradi laev leks, et olla landel, et laev guse laevaga, pealegi tea "Pavel Kortšagin" hakkas "Kõ- ohutult koju jõuab. Keegi ei* des, et ees ootab kõrge ko put" saatma. Kohe anti häire, teadnud ju, mis on lasti nih misjon? laev suleti nii hermeetiliselt kumise ja kreeni saamise õige Jah, ega see meeldiv ole. kui võimalik. Uuriti, kus on põhjus. Teame vaid, et "Pove- Mis on Teie arvates juhtu midagi juhtunud. Kui kõik, nets"-tüüpi laevad on halva nu põhjus? mis võimalik, tehtud, kogu püstivusega, seetõttu otsus Mina arvan, et see on lasti nesid vabavahi mehed vasa tati kuludele ja kahjudele omadus, mida ei ole veel lõ ku parda koridori. Tõmmati vaatamata osa lasti teisele puni uuritud. Pole lõplikult paaditekis üks parv igaks ju laevale jätta. Kuigi "Kõpu" on välja töötatud ka vedamise huks lahti. Paate poleks ol kahes kohas paremat ilma eeskirju. nud võimalik vette lasta, sest oodanud, mis oli muidugi On see pakend uudne? üks oli täiesti vee ligi ja teine õige tegu, pole kuuldavasti ol Jah, need on kilekotid. Ta valiselt on jahu veetud džuut- Atraque de emergencia ea Cadiz ülal kõrgel, kust enam alla ei nud mingeid muid probleeme saa. siiajõudmisel. kottides või on džuutkott ki Mis j uhtus? Merelaevanduse abiga leiti Mida Teie sinna tegema lekoti peal. Muidugi, nüüdne "Kõpu" oli Prantsusmaalt sadam, kuhu sõita — Cadiz. läksite? kott ise on tugev — olen näi võtnud täislaadungi jahu, see Sellise kreeniga sõita, nii et Minuga koos olid veel regist nud, kui kukub, aga katki ei *oli plastkottides, 50 kg igas. masin töötaks ja õlid liiguk ri esindaja ja kaubatehno- lähe. Plastkile on jahu kait Kotid on lamedad ja libedad sid, pole naljaasi. Püüti tan loog. Meie ülesanne oli teha seks muidugi väga hea, aga ega ole pungil täis, seetõttu kide abil kreeni natuke õien Dmitri Prantsu foto kõik selleks, et laev ohutult vedamiseks... Esiteks libe, muudavad need oma vormi. dada, aga selleks olid võima kõik vahetekid ja päris tüh siia jõuaks. Me ei saanud seal teiseks pehme ja vormitu. Lähevad lühemaks ja pike lused minimaalsed, võib-olla jaks 3. ruum, sest seal olid mingit uurimist korraldada Raske öelda, kuidas peaks maks -— seda massi ei saa lae paar-kolm kraadi jäi kreeni kütusetankid, mis oma vilet — oleksid võinud teab missu neid vedama laevas, kus pole vas nii laduda, et oleks kin vähemaks, aga see oli ka sa olukorra tõttu naftat läbi gused kired lõkkele puhkeda. pikivaheseinu. Näiteks "Le- del, et last ei hakka liikuma. kõik. Siis murdusid tonud, 17 lasid. Kreeni tõttu jooksis Peaasi oli, et kõik vajalik ära ninskaja Gvardija"-tüüpi lae Suurem osa kotte oli slingis meetrit umbreelingut läks üle nafta paremasse pardasse ja tehtaks. Kohal käis ka sealse vadel on pikivahesein, ning — rihmadega kokku pakitud, parda ja koos sellega kahe alla pilssi. Kui kõik oli välja tehase esindaja, kes vaatas "Leninskaja Gvardijal", mis et oleks võimalik korraga tõs tanki torud. Sealt hakkas vesi lossitud, siis oli alt puhas ja üle, mida oleks vaja teha. lossib praegu samasugust ta ja poleks vaja ükshaaval sisse jooksma, nii et parema Nõudis 4 miljonit peseetat lasti, polnud probleeme. Ilm laduda, nii on muidugi liht kuiv, kuid kõige hullem pilt parda tankid said uuesti täis. oli 3. vahe tekis, kus nafta oli Kui tehas oleks hakanud oli parem ja pikivahesein ei sam laadida. Slingide koosta lase lasti nihkuda. "Pove- mise eest on raha makstud, nets"-tüüpi laevad, nagu kuid et meil oli kogemusi sel "Kõpu", on aga viletsa püsti lise lasti ohtlikkusega, siis vusega. anti kaptenile luba osa slinge Kas Teie jaoks ikka leiti ära lahutada ja pakkide vahe "Euroopas käibivat raha"? le üksikud kotid panna. Nii Alles kohapeal, sinna jõud tehtigi. Umbes kolmveerand sime aga ilma igasuguse ra lasti olid slingid ja veerand hata. Muidu oli meie eest küll lahtised kotid. Praegu on kõr hoolitsetud: Helsinkis oota ge komisjon siin, eks nad siis sid lennukipiletid Koben- otsusta, kuidas sellist kaupa havn—Maiaga, lennukis anti peaks edaspidi vedama, et süüa ning Mälagas ootas midagi ei juhtuks. Minu arva meid agent. Järgnes 350 km tes oli meeskond teinud kõik, autosõitu mööda Vahemere et laeva korralikult laadida. ja Atlandi rannikut 22. märt "Kõpu" tuli Prantsusmaalt, sil hakkasime sama teed ta võttis Ceutas kütust, 4. märt gasi tulema. si õhtul tuli Ceutast ja jõudis Cadiz on väga ilus ja väga 5. märtsil kella kolme paiku vana Unn. Asub poolsaare ti päeval Cabo de Sao Vicente pus, ümber müür ja poolsaa ni, kus võetakse kurss põhja. re kitsaimas kohas vanalinna Ilm: oli umbes 7-palline ede värav. Kogu müür on säili latuul ja 3—4-meetrine vana nud. Kirikuid on kindlasti ummiklaine loodest. Ookea- kümme korda rohkem kui nilaine, selles pole midagi il- meil, aga torne neil pole. melikku. Pool neli, nagu ikka, Peaaegu iga kümnes hoone hakati teed jooma; nõud sei on kirik ja igas majas on vä sid laual. Laev kõikus 5—7° hemalt kaks baari. Kui "Kõpu" järgmise päeva mõlema parda poole. jooksnud paremasse pardas seda tanki parandama, hoid Talvel küll eriti siestat ei Äkki, vist kell 15.40, vajus lõunapaiku Cadizi jõudis, oli se ja rikkunud osa lasti, ka ku, nad oleksid selleks laeva kreen 28°. Sadamakapteni peeta, kuid elurütmis on sel laev laine peal 15" paremale. vett oli natuke sisse tulnud. ära lammutanud. Ega nemad siiski oma koht — tõeline elu See oli juba midagi erilist eks tingimus oli, et kaks pukserit Suurem osa lasti oli küll rik tee nii, nagu meeskond tegi: tõukaksid laeva kogu aeg kai käib õhtuti. Tänavad on siis seal nõud lendasid. Siis aga kumata, see pandi kaldale kinnitas tsemendiga ja tegi rahvast täis, eriti palju on tõusis laev püsti ja sõitis eda poole. Laev oli kõrgema par presentide alla, sest aeg-ajalt kõik selleks, et kiiremini ära daga kai ääres ja kreenipar- noori ja suurem osa neide mi- si. Kell neli oli vahi vahetus. sadas vihma. tulla. Lõpuks juhtuski nii, et nis. Musta värvi on riietuses Kell 16.05 vajus laev jälle pa daga mere poole. Oli vaja tõu Siis hakkas ilm paranema, kui laev 22. märtsil sealt ära gata, et ümber ei läheks, kuni hästi palju, majad seevastu rema parda poole, aga tublis nii et lõpuks oli meil seal pä tuli, oli see ka viimane päev, on valged ja esimene korrus ti rohkem, 20' või rohkemgi. "Kõpu" kreen pole vähenenud ris ilus suvi: üle 20° sooja ja mil seda kaid saime kasuta 10°-ni. trellitatud. Selle tagajärjel nihkus last päike paistis. Väga palju tööd da. Niigi seisti seal üle kahe Teid jäädvustati hispaa ruumides, eriti teises ja kol 8. märtsi õhtul, kui meie tegi ära laeva meeskond. Tan nädala. See oli täiesti uus kai: niakeelse ajalehe fotol... mandas. Neljandas vähem, sinna jõudsime, olid pukserid ki lagi parandati ära, selleks suur laoplats ja kraanad, aga Pühapäeval tuli daam, kelle esimeses peaaegu mitte su juba läinud. Laupäeval-pü- oli vaja kütusetankid puhas ei ühtki ladu; seda kaid pol seelik meenutas pigem laia gugi. Enam laev pulsti ei tõus hapäeval midagi ei tehtud, es tada. Murdunud torud keevi- nudki veel õieti kasutusele vööd, ühe noormehega. Käi nud, jäi kreeni ja kõikuma maspäeval jätkati lossimist tati tagasi, reelingu asemele võetud. Täpsemalt asus see sid ringi, vestlesid kapteniga 10"—40° vahel. Kreen vähenes vähehaaval ja tõmmati trossid. Kui kõik oli Porto Realis, mitte päris Ca- ja tegid pilti. Kapten keeras laeva tagasi, paari päeva pärast oli mõne- valmis, laaditi osa lasti taga dizis, kuigi samas lahes. Madli Vitismann sest edasi ei olnud seal kuhu- kraadine kreen juba vasa si, kuid 1., 2. ja 4. vahetekk Millega Te konkreetselt Francisco Garcia Izquierdo kusse pardasse. Lossiti välja jäeti tühjaks. Ligi 1000 t las- laeva aidata saite? Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 1991 EESTI MEREMEES 3 «211 NEVEWfE? Pärast remonti
Märtsi lõpus saabus "Nord Estonia" ennetähtaegselt remondist. Tallinlased on juba harjunud Reisisadama muutunud ilmega ja õhtuti tuledes säravate laevadega. "Eesti Ekspress" on saanud näpuga näidata "Nord Esto nia" hapukurgihooajale. "Estline'i" asjade seisu vara kevadel nõustus selgitama "Estline-Eesti" peadirektori kt. HARRI ENULA. Mida remonditi? .See oli tavaline registri nõuete kohane ülevaatus ühes väikese kosmeetikaga, Kaptenikommentaar suurem töö oli ühe stabilisaa tori remont. Kõik valmis kiire "Kõpu" kapten ÄRNIAEDMA, mida lisate? mini, kui arvasime — Stock Raske oli meile Cadizi sissesõit: sadama administratsioon käs holmis Finnboda laevateha sel ajal rahulikuks ja turvali on ja meie pakkumine on kis reidile ankrusse jooda, aga et see oli sellise kreeniga võima ses kulus 2 nädalat Sisetöid seks paigaks ei loeta, nii et konkurentsivõimeline spet ei tehtud, reisijateruumide ja oma pitseri see meie reisijate sialiseerunud turismifirmade tu, otsustasime ise edasi minna. Loots tuli peale alles kai nurga kajutite remondiks kasutasi hulgale jättis. Praegu tun kõrval. Kui see end ära tasub juures. Ise me kaikohta ei teadnud, poleks osanudki võõras sa me ootamatult tekkinud ma- dub, et olukord on stabilisee ja inimestele meeldib, siis damas edasi minna. Tuli vasakust pardast, ronis mõõda laeva dalhooaega. püüame niiviisi jätkata. külge. Oli hirmunud nõoga, kartis vist, et laev läheb ümber. Kui Kas madalseis hakkab Kuid selleka peab ju olema valuutat? saime kai äärde, oli tal üsna kiire lahkumisega, kartis vist veel ka mööda saama? Õnneks küll. Halvad asjad Meil reisib väga palju inime kai ääres ümberminekut. lähevad inimestel kiiresti si, kel endal valuutat ei ole, Kas tagasiteel lasti pärast hirmu ei olnud? meelest. Kõik Baltikumis lai kuid nende asutusel on. Sel Osa lasti olime maha jätnud, ülejäänu oli laadruumis parema neid löönud sündmused, mis juhul maksab asutus kas parda pool niivõrd kokku pressitud, et selle pärast enam karta meie reisijateturule mõju ainult valuutaosa või kogu reisi kinni. Me peame ju nii polnud vaja. Olime ettevaatlikud ka: kui olime Cadizist välja tul avaldasid, on nüüd möödas, samuti Pärsia lahe sõda. busside ja giidide tasumiseks nud, seisime järgmisest hommikust peale kaks päeva ankrus tor Kas kasutasite terorismi- kui ka teedemaksude katteks mivarjus. Kui Kieli kanalist välja olime tulnud, seisime veel kolm kartusel täiendavaid julgeo- võtma osa reisitasu valuutas. päeva ankrus tormivarjus. Ei riskinud enam tormiga merele min lekumeetmeid? Kas eeldate tänavuse aas na — tehtud remont oli ju ajutine, peaasi, et Tallinna jõuaks. Jah, aga praegu ei pea me ta lõpuks tulu või kahju? Oleme oma stardikulutused Mis tunne oli tulla, teades, et ees ootab arupärimine? neid enam vajalikeks. Kas teil otsest pommiäh- jaganud viiele esimesele tege Ega eriti hea olnud. Palju pabereid tuli vormistada ja meestel vardust ei ole olnud? vusaastale, nii et need anna oli suur närvipinge. Ei. Saime küll mitut kanalit vad end veel kaua tunda. Rei- Kas Moskva komisjon käitus Teiega humaanselt? pidi infot, et Baltikumis sõit sijateäri ei ole kunagi kiire Tulime reede õhtul Tallinna, laupäeva hommikul oli komisjon vate laevade vastu võidakse äri. Kui me tahame oma tege selliseid vahendeid kasutada, vust soliidselt korraldada, juba kohal. Paar tunnikest saingi kodus magada. Just enne ja püüdsime selleks valmis siis ma ei vaataks 1991. aas seda olime kaks õõd-päeva udus tulnud, magamata, aga ega olla. ta lõppu väga optimistlikult. nad seda eriti arvestanud. Kodunt ära olime möödunud aasta Kuidas mõjus teie firmale Möödunud aastal oli teil novembrist saadik, viis kuud. kahe rootslase surm Ees vähe kaupa vedada, aga tis? nüüd? Mis nüüd edasi saab? Umbes samuti*kui SAS-i ja runud — aprilliks ja maiks on Jätkub, kaubavedu on möö Laev läheb remonti, vist Loksale. Võib-olla kirjutatakse maha, "Aerofioti" reisijate hulgale. piletite ettetellimist üllatavalt dunud aastaga võrreldes tun täpselt ei tea. Mõjus sündmuse suur üle- palju. duvalt parem. Möödunud Mida Teie arvates peaks tegema? tähtsustamine, mis sai või Kas teie firma korraldab aastal olid suuremad ekspe vist peaks maha kirjutama küll. "Kõpu" on 1963. aastal ehita malikuks tänu sellele, et just ka Rootsi-ekskursioone? diitorid ja kaubaomanikud Jah, me püüame sellel oma lepingud juba sõlminud, tud, nüüd juba 28 aastat vana. enne seda olid tankid Balti kumis, see hirmutas niigi. transpordisillal hoida kahe kui meie alles turule tulime. Kas see seal hämmastust ei põhjustanud? Või sõidetakse mu Rootslased on üldse rahu poolset liiklust Rootsi-põol Selge, et meile iäid vaid nn. jalgi nii vanade laevadega? meelsed inimesed ja hinda korraldab väga aktiivselt 1- juhuveod. Nüüd aga, kuivõrd Nii vanade laevadega ikka eham ei sõideta. Kõik. kes meie vad väga oma turvalisust. ja 2-päevaseid huvireise Tal laev sõidab ranges graafikus, laeva vaatasid, imestasid, et ta nii vana on. Registrimees juhtus Mingisugust riski nad enda linna ja lähiümbrusesse. No pakub see huvi eeskätt kiire- vembris hakkasime meiegi loomuliste ja garanteeritud mõõda koridori minnes torule toetuma, aga see läks katki—mis peale võtta ei taha, kui on vä hegi võimalik seda vältida. koostama "EstlineT' turis- kaubavedude korra]. siin enam rääkida. Loomulik, et puhkuseks vali migruppe 1-päevasteks Root- Kas uues sadamahoones Nii et aukirja asemel arupärimine. takse garanteeritult rahulik si-sõitudeks. Algus läks häs on teil ruumi piisavalt? Madli Vitismann paik. Kahjuks Tallinna viima ti, tundub, et huvi selle vastu Jah, töötame siin juba paar kuud. Kõiki mida vaja "Estli neT' Tallinna-poolseks tege vuseks, paikneb siin, meie silma ja kontrolli all. Maja ei ole küll veel ametlikult vai nus, puudub ühendus Soo- me-terminaliga, kuid kõik tööd on lõppjärgus. Kas Stockholmi-liinile tu leb teine laev juurde? Midagi kindlat öelda ei ta haks, et mitte ära sõnuda. Eelmise aasta lõpus olime sellele otsusele väga lähedal, kuid jaanuarisündmused ja mõned N. Liidu presidendi ukaasid on seda entusiasmi vähendanud. Ka jaanuari- veebruari turuseis ei olnud just kõige parem, et rääkida väga suurtest investeeringu test Aga küsimus ei ole päe vakorrast maha võetud — kõik head asjad tulevad õigel ajal või natuke hiljem. Nii et ilmselt tuleb "Estlinell" teine laev, kuid missugune ja mil lal, seda on praegu veel vara öelda. Madli Vitismann Dmitri Prantsu fotod Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 1991
Kelle oma on merepõhi?
Pardakõnelusi "Vohüaiul" geks ja tunneb, et tiivad kan lõhkuda ei taha. siis maksku, arvestades kaptenite laveeri aga sekkusid rohelised: ei lu navad, läheb ta kaugsõitu. palju küsitakse. Sellise loogi mist kivide vahel, ei taha hr. banud puid maha võtta, sest Proovigu igaüks mõttes Tuleb jälle uus välja õpetada. ka järgi on sealne merepõhi Susi kuidagi nõustuda nen külale tekib tuulekoridor. Ta arutleda, millal on parem tea Ometi on parvlaevade elekt- Eesti Merelaevanduse oma. dega, kes arvavad, et ülesõit heti teha külakoosolek kihu- da saada, et laeval on põhjas riosa nii keeruline, et nõuab Endel Susil on Rohuküla peaks olema hoopis tasuta— tuskõnedega puude kaitsjailt auk — kas enne sõitu, sõidu kõrget kvalifikatsiooni, eriti sadamas muidki omandi- nagu maantee jälk. ja vastastelt. Õnneks laabus ajal või siis, kui juba sõide elektromehaanikuilt. Millegi probleeme. Nimelt selgus, et Kaks ja pool aastat sada jutuajamine külaelanikega tud. Mitte just väga suur auk, pärast ei jääda parvlaevadele maa, millel sadam asub. on maülema ametit pidanud En selletagi ja nad said asjast nii mõnikümmend sentimeet pikemalt pidama: voorimehe- N. Karotamm 22. jaanuaril del Susi on jõudnud selle aja aru. rit pikk ja paar sentimeetrit töö mandri ja Hiiumaa vahel 1945 andnud Balti Sõjalise ga kõik valupunktid asjaosa Rohuküla sadamahoonet lal. umbes nagu nõõpauk. pole just kerge. 4 edasi-taga- Mereehituse Valitsusele. Sel listele teadvustada, kuid see ennast vaadates tekib äga kü "Vohilaiul" on niisugune pra si reisi päevas, puhkepause le määruse 2. punkt teeb Ees sunnib nukralt nentima, et simus, kas see, kes nii suur gu põhjas, tõsi. laev sellest ei praktiliselt pole. Nii kaks nä ti Merelavandusest maa ren pisikesed asjad lahendatakse te akendega maja nii" tuuli upu, sest põhi on kahekord dalat järjest, siis saab kaheks tija ning paneb talle kohustu ära. suuri ei taha keegi ette sesse kohta kavandas, pole ne. nädalaks puhkama. se hoida sadamaehitised kor võtta. Tegu on kohalike ette üldse mere ääres käinud ega Parast väljasõitu Rohukü Aga kelle oma on ikkagi me ras. Sõjavägi pole tegelikult võtetega, kes võimaluste pii kalurimaju näinud. Ega oi last võisime imetleda jääl le- repõhi? Parvlaevad kuuluvad seda maad kunagi valdama res aitavad, ja kohalike või jõelaevanduse tüüpproi sivat hülgepoega. kuid peagi Eesti Merelaevandusele, ja ega haldama asunud, nii mudega, kes (vahel võimalusi on kavandatud kuskil Volga keskendas kapten Rein Ool- parvlaevade lõhkumise kah peaks see minema tegeliku arvestamata) nõuavad. Oma maa lõunaosas. Ja veel mcts oma tähelepanu. Järg jud kannab merelaevandus. omaniku kätte. Kui sadam valitsused paneb sadama- mõistatus: miks on sada nev meenutas vigursõitu Kivide vastu see aga ei aita. korda saaks, peaks see palju ülem ritta asjalikest hääleka maülema kabinetis maast autoga, kus takistusest mõne sid huvitama, eeskätt valit teni ja lisab lähemaks Iseloo laeni ja seinast seinani vaade sentimeetri kauguselt peab Sadamaülema. jutul sust Maavalitsusel peaks ka mustuseks: Läänemaal aru ühiselamule—kas selleks, et mööduma seda riivamata. mingi oma osa olema Praegu tati koosolekul võimalused näha. kes üle õue käib. Ei, Vahe vaid selles, et mõne sen Samad kivid teevad mureli ei ole küll kellelgi muul raha läbi. pandi paberile ja nüüd hoopis projekti sidumisel on timeetri asemel on mõni mee kuks Rohuküla sadama üle peale Eesti Merelaevanduse seks on peaaegu kõik prob maial vale külg mere poole ter. Nimelt on Rukkirahu ka ma Endel Susi. Kuigi mere ja Tallinna Kaubasadama, et leemid lahendatud. Hiiumaal pööratud. Ka küttesüsteem, nali ääres kivid Ja nende va põhi Rukkirahu kanalis ei asjast osa võtta — praegu ei pannakse ka koosolekuil aru - oli valepidi. Ja selgus see al helt läbi laveerida ei ole väik kuulu ka Rohuküla sadama ole Rohuküla sadam tulus et tatu paberile, tehtud äga eri les siis, kui hoolega otsiti sem kunst kui auto vigursõiL le, oli hr. Susi õnnetute kivi tevõte. Kui valmiks uus kai, ti midagi ei saa. põhjust, miks ühiselamu soo Sõita tuleb täpselt mõõda lii de leidmiseks sügisel tuukrid oleks peale parvlaevade või Näite selle kohta, kuidas pi jaks ei lähe. Et nii suurt juh ni nagu mõõda joonlauda. Ta kohale tellinud. Laevad peak malik teisigi laevu vastu võt siasju suurejooneliselt lahen must on eriti raske oletada, kistuse riivamisest annabki sid saama sõita kaardi järgi, ta. dada saab. toob hr. Susi üsna siis selgus see alles kolman tunnistust pragu "VohÜaiu" kaartide koostamine ja täp Tulus ettevõte pole ka voori- lahedalt. Rohuküla tagumine dal katsel sooja majja saada. põhjas. Veel on vahe selles, et sustamine ning takistuste tä mehetöö saarte ja mandri va märk oli puudesse kasvanud, Soe tuli majja, aga ega maja kui autode vigursõidus on ta histamine looduses, samuti hel. Seni kattis kahjumi sest keegi polnud selle eest 30 ennast enam õigetpidi keera. kistused nähtavad, siis kivid laevateede korrashoid on N. Moskva mereministeerium aastat hoolitsenud. 30 aasta merepõhjas välja ei paista. Liidu sõjalaevastiku hüdro- raha ümberjagamise abil. ga jõuavad puud aga üsna jää on aga poidf laiali kand graafiaameti tõö. Ometi nõu Nüüd, kui igale asjale püü suureks kasvada ning inime 25, -26. märts nud. Ilusa ilmaga õnnestub dis hüdrograafiaamet nende takse õige hinnasilt külge sed unustada, kuidas see Madli Vitismann sõit üsna hästi, aga udus ja samade kivide, niis tuukrid panna, see enam ei sobi. Ja paik varem välja nägi. Siis pimedas on raskusi sõiduka- üles leidsid, kaardile kandmi eraldaski valitsus saarte naligi ülesleidmisega. On see se eest, s.t, täpsustatud kaar omavalitsusele 4 miljonit in mõnevõrra kitsam kui Kie di eest. Eesti Merelaevandu rubla dotatsiooniks, Hiiumaa li kanal, pealegi pole veealu selt vähemalt 10 OOO rubla. sai selle jagamise juures kõi sel kanalil nähtavaid kaldaid. Mis sest, et täpsete kaartide ge suurema osa Nii tulebki Kirjade järgi peaks Rukkira koostamine ongi nende otse välja, et hiidlase auto ülevedu Telefoni hu kanal olema 5 m sügav, ne tõõkohustus. on odavam kui mandrimehel. aga kui veidi üle kolmemeet- Loogiline oleks, et merepõhi Oleks küll muidki võimalusi. rise süvisega parvlaev põhja Kui sõidupileti hind peaks riivab, ei saa noid kirju hästi on riigi oma Aga missuguse riigi? Suveräänsusdeklarat katma tegelikud kulud, pa jutt uskuda. Sellesama kanali neks see inimesi oma vajadu äärtel aga valitsevadki kivid. sioonist peale peaks Rukkira hu kanali põhi olema nüüdse si paremini järele kaaluma. "Ahelaid" on just remondist Eesti Vabariigi oma, kuid sel Võib-olla semuks, et polegi Hiiumaal käies oli märgata, et Heltermaal ei valvata piiri saabunud—tuukrid lappisid riigil puudub palju muu puu vaja autot selleks kaasa võt enam endise põhjalikkusega. Kas nüüd on riigipiir nihkunud pragu põhjas, seestpoolt kae duva hulgas ka oma hüdro ta, et Haapsalus poes käia. Hiiumaast lääne poole? ti see tsemendiga Selleks oli graafia talitus. N. Liit arvab, et Doteerida võiks niidlasi ja Tallinna piirivalvepunktist vastati küsijale: aga vaja madalasse tanki ro Rukkirahu kanali põhi on vormsilasi kuidagi teisiti, Riigipiir on endistviisi merel Hiiumaast lääne pool. Piiritsoo nida, ia kui keegi seda ei jul tema oma. Tal on sellega te kasvõi nende palka suuren ni režiimi kaotas aga NSV Liidu valitsus kogu Baltikumis Ees genud, pidi kapten Eduard gelemiseks vastav talituski dades. Hr. Susi tõmbab pa ti. Läti ja Leedu vau tsüste palvet Piirivalvurid valvasid viima Lo«ovoi ise ette näitama, olemas — sõjaväestatud hüd- ralleeli Taanis kogetuga: seal sel ajal Heltermaal Hiiumaa omavalitsuse palvel, et kaitsta kuidas seda teha. rograafiatalitus. Aga nüüd on tehakse saareelanikele mak saare loodust ja rahu. Ka rohelised on palunud saartele kait Ega seal polegi midagi imes tekkinud paradoksaalne olu susoodustusi ning doteeri- set Mandril on samuti piiritsoon kaotatud: riigipiir on merel, tada, leiab kapten Oolmets — kord — nagu muudeski elu takse väikesaarte kaubave rannas võib rahulikult supelda ja kala püüda. parvlaevad on kujunenud valdkondades santažeerib du. Kuulates pahandamist, Aprilli algul lõpetasid piirivalvurid Kuivastus ja Heltermaal omamoodi väljaõppekeskus- monopolist. Kui Eesti Mere kui parvlaevad vahel graafi valvamise. Maakonnad korraldavad ise maakonna piiri valva teks. Saab mees ameti sel laevandus rohkem omi laevu kust kinni pidada ei suuda ja mist. Helistas Madli vitismann Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 1991 mum Sadamaülema jutul Norralane Pärnus Martsi kolmandal nädalal ajal sõelusid kalalaevad kõr edu. Ja veel üks mure. Meil ei ehk valitseb Pärnu sadamas jäi val edasi-tagasi, polnud neil ole korralikku telefonisidet ne vaikelu. Sadama olevi häda midagi. Enne, kui laev välja läheb, mida plaanite, härra Luride? kust ja tulevikust räägib sa- Meie olulisim probleem on pean ma ju kauba saajat ja eest on vaja võidelda. Võib olla nad siis alandavad veos damaülem IGOR RUDNEV. sadama väljaehitamine, see agenti informeerima. te töötlemise hindu ja leiavad Meie juriidiline omanik on on täielikult amortiseerunud. Sadama pidamine on kol võimalusi tuua sadamasse "Pärnu Kalur", nii et oleme Linn meile rohkem maad ei hoosile kulukas. Praegu hak rohkem laevu ja kaupa. õieti kooperatiivne sadam. eralda, uusi ladusid me ilm kame oma esimesi vaiu sisse Tallinn ja Pärnu pole ju . Vana struktuuri järgi kuulu selt ei ehita, vanad on olemas. taguma. Vana projekti mak ainsad sadamalinnad? sime kalatööstuse ministee Transiidi jaoks on meil pers sumus oli miljon kaheksasa Olen kuulnud, et enne Teist pektiivi, raudtee Pärnus on. da tuhat eks nüüdsel ajal tu maailmasõda oli Eestis palju riumi alluvusse, aga Eestis välislaevadele avatud sada seda viimast enam ei ole, Reisilaevandus läheb loode leb vähemalt kolmega korru maid, nüüd aga ainult 2—3. nüüd on Kalandusliit Oleme tavasti ka käima, vanasti oli tada, ja saamegi viis miljo Võib-olla saab saarte ja Põh- lahtine sadam, aga oma piiri ju ka. Aga ma ei usu, et kor nit.. Ka ei ole enam ju ehitus ja-Eesti sadamadki välislae valvet ei olnud, ja sellest tek rapäraseid liine tuleb — ei materjali võtta, ei metalli ega vadele avada. Arvan, et lähe kisid mitmed probleemid, mis midagi muud. Anna aga siga mas tulevikus võiksid needki vastu (hinnaga 1.90 kilo). Või graegustele sadamatele kon- nüüd tasapisi lahenevad. urentsi pakkuda. See on Kaubavahetus linna seni siis juba kulda...Linn peaks Eesti arenguks väga tähtis — eriti ei huvitanud — ise vana asjast ka osa võtma, aitama transiitveod mitte ainult läbi hansalinn —, vaid ainult tu sadamat välja ehitada. Kas N. Liidu, vaid ka Liitu. Arvan, rism. aktsiaseltsina või kuidagi tei et niihästi Eestil kui ka Lätil siti. Ja siis andma rendile ja Leedul on head võimalused Oma töös peame konkuree Stein O. Lunde ja Sergei transiitveonduse arendami rima Tallinna sadamaga, ja näiteks stividori-ja reisikom- paniidele. Ignatenko seks, seda enam, et Leningra mõnes asjas see juba õnnes Samal päeval külastas Pär di ja Kaliningradi sadamail on tub. Nüüd aga olime kolm On teisigi probleeme. Rah nu sadamat ja käis sadama probleeme veosetöötluse kiire kuud jääs. Merelaevandusel, vusvaheline sadam peab iga ülema jutul külaline Norrast ja ladusa korraldamisega. kalalaevandusel, suurtel sa .laeva kindlustama vee ja toi — kompanii S.O.L. "Ship- Kuidas julgete siiski siin damatel ja päästeteenistusel duga. Ning kütusega. Tuleb ping" tegevdirektor Stein O. äri ajada, kül Eesti olukord on oma puksiirid. Aga teistelt laev sisse, 2 tonni kütust Lunde, kaasas "Eesti Merea ja suhted N. Liiduga pole pii peal. no mis sellest saab. Tal gentuuri" juhid. savalt selged? pole võimalik tellida, peame Ärimees tuleb teadagi äri See on muidugi keeruline ja ise endale soetama. Need tu peab olema võimalik meilt ajama, aga kuidas sattusite raske küsimus. Mulle on aga leb nüüd Läänest muretseda, lisa saada. Kütusega varus just Eestisse? soodsa mulje jätnud olukorra ega Idast enam õnnestu. Meil tab aga "Sovbunker" Tallin Olin Tallinnas esmakordselt muutus Eestis, see erineb on mingid väljavaated ole nas, autodega seda siia ei too. 1973. aastal. Tutvusin kap tunduvalt teistest Balü riiki mas, millest praegu vara rää Brežnevi ajal avati Tallinna ten Kasega, kes tol ajal esin dest Pean silmas, et teil on kida. Loodame, et sügisest das Eesti Merelaevanduse parem enesevalitsus, sam majanda ära —, pigem mere- ja Pärnu sadamad Ameerika huve Norras agendina, samu mud on rohkem läbimõeldud tuleb korralik puksiiriteenis- matked. Ütleme, et laev toob laevadele. Mereõigusega käib ti kohtasin kapten Nurmeta ia te ei lähe tänavale võitlema, tus. Me peame navigatsiooni kord kuus 400—500 puhka see nii. et näiteks 10 Ameeri le). Kui tema alustas oma kuigi eesmärk on sama mis pikendama. jat Aga hotelle ega midagi ei ka sadamat avatakse N. Liidu kompaniiga, organiseerisin teistelgi. See annab suurema usalduse teie vastu, kui aren Mis puudutab juhtumit ole. Kuid see on aja küsimus, laevadele ja 10 N. Liidu sada mina samal ajal oma kompa mat vastavalt Ameerika oma nii. Leidsime ühised ärihuvid, dame transpordi- ja kauban- "Hännaga" möödunud aasta perspektiivis muidugi kõik millega olin kogu aeg tegel dusoperatsioone, seevastu lõpus, siis ega see polnudki tuleb, selles ma üldse ei kaht dele. Pärnu sattus sinna hul nud — minu tegevusvald on Leeduga ia ka Lätiga suheldes õieti äpardus. Ise tellisin le. ka muidugi sellepärast, et nii transiitveod läbi N. Liidu, ees peame olema ettevaatlikud. Riiast puksiiri, keegi teine ei Kooperatiivid tegelevad ko kuinii siia keegi ei tule. Jän kätt Skandinaaviamaadest Olen transpordi alal tegut suvatsenud appi tulla. Hak halike lõbureisidega. "West" kid siin igatahes seni veel käi Iraani. Nii alustasime möödu senud juba 20 aastat ja tean, kasime Kaliningradist peale näiteks on korralik laev. võ nud ei ole. nud aasta novembris koos et poliitilised sündmused mõ ja Tallinnani välja... Meie Väliskapitali pole ka keegi tööd ja selle ajaga oleme veda jutavad alati iga äri. Trans- tab korraga peale 70 reisijat nud hulga kaupa läbi Tallin pordibisnis otsib alati võima loots läks jõululaupäeva õh Jaanipäevaks ehk saame meile pakkunud. Kõik jälgi na sadama. Tänapäeva äris tusi vedudeks, aga see tähen tul Tallinnas ilusti peale ja oma kaubalaeva — PTS-tüü- vad Eesti olukorda; ei tea. mis on eriti olulised inimesteva dab ju rahva varustamist va maha tuli 2. jaanuaril, aga pi "Hanilaiu". Seda ehitame juhtub, kes see oma kapitali helised kontaktid. Arvan, et jalike kaupadega. See on läks ju üheks päevaks. See juba kaks aastat Pikemaks ikka niimoodi siia toob. üksteist sageli külastades on minu töö ja sellest lähtudes polnud tema äpardus. Asi meil kergem ühitada oma hu püüangi veenda Skandinaa- küll teda ei teinud, nagu mõ Eks see meil siin praktiliselt visid ja leida kokkupuute olenes Rootsi kaptenist tema ühepoolne kauplemine ole ja viamaade inimesi, et Tallin ned Tallinna mehed oma alu punkte. Olin Tallinnas viima nast on võimalik kaupu läbi ei riskinud jää sisse minna. seid. Majanduslikult see tule. Siit läheb tooraine välja. ti veebruari algul ja Sergei Ig vedada. Kaks korda proovis ja jättis võib-olla ei tasugi ära, aga me Rootsist siiski põllumajan natenko "Estmast" Oslos Muidugi on siin probleeme, järele. Samal ajal tuli sama ei mõelnud selle peale. Las dustehnikat toodi. Idast tuleb veebruari lõpus. Tihedad kuid olen "Eesti Mereagen tüüpi laev, 70-aastane saksa me kanname praegu natuke liiva, soola, puitu. Kohalikud kontaktid ei tähenda ju ainult tuuri" töötajatega isiklikult vanahärra kapteniks peal. minu siinkäimisi, ka partne kahju, aga me teeme seda kooperatiivid ei tee ka midagi rid käivad meil. tuttav ja usaldan neid, lahen Tema jaoks probleemi ei ol prestiiži pärast Meil on Taa- eriti väljaviidavat ehkki neid dame oma probleemid koos. nud. Rootsi ja saksa tööstiilid nis-Rootsis palju sõpruslin on Pärnus sama palju kui Missugust huvi pakub Tei Niisuguse kompanii tegevus lubab lüüa mõra Moskva mo on erinevad, rootslased on nu, selle pärast peame oma Tallinnas. Kui on midagi eks le Pärnu sadam? mugavad, harjunud, et kõik Pärnu sadama avamine vä nopoli selles tegevus vallas. Pärnu laeva käima panema. pordiks, siis väga väikesed lisveostele ja transiitveo kor Siinkohal tooksin näite, et ette-taha ära tehakse. Samal Saame väikesi kaubapartiisid partiid. Mina olen nõus iga raldamine annab võimaluse meil vedeleb Kaliningradis vedada. Eesti suguste firmadega, mida roh meie suhteid arendada. Siin transiitveos juba terve aasta. Merelaevan kem meid koormavad, seda juhatab "Eesti Mereagentuu Siin on aga meeldiv töötada ja dus ei hakka parem. Peaasi, et paberid ri" filiaali kapten Kask, keda puhata. seesugustega korralikult vormistatud. "So- tunnen juba ammu, seetõttu Kas Te siin ei karda, kas loodan, et meie koostöö hak Teie pere ei muretse, kui kunagi tege juzvneštrans" näiteks ei suu kab hästi laabuma. siin õiete? lema. Algajad da sellega kuidagi hakkama Kapten Kase sõnul oli Pär Peate vist silmas juhtumit firmad ei saada. Ja see selgub ikka siis. nu 1872. aastal Eesti suu rootslastega? Olin sel ajal suuda maks kui laev juba peaaegu mere- rim sadam, aga mida looda Tallinnas. Tean, et need kaks klaar. te praegusest Pärnu sada vanahärrat, olles enne joo ta nõutavat mast? nud, läksid... kuidas nüüd prahiraha. Selge on, et iga sadam peab Tean, et Pärnus on piiran öelda, tüdrukutesse. Olukord Aga meie ole saama ise oma asju korralda guid laevade vastuvõtmisel, Eestis ja N. Liidus on selline, me nõus. da, kohalikele on olukord kõi kuid tahame leida teid, kui et välismaalased ei peaks nii Praegu on ge selgem. Muidu on nii nagu das selle sadamaga töötada. toimima. Kes on siin varemgi mõte selles, Uussadamas — seitse natšal- Tuleb valida sobivate mõõt käinud, see seda teab. Mis oli nikut ja streigid... Meil Pär metega laevad ja sobivad veo varem võimalik, pole seda et saatja peab sed. Nägime võimalusi ja enam nüüd. Vabandan, kuid suutma välis nus vähemalt seda viimast seda, mida vaja teha, et Pär see on nii. Püüan seda ka maal oma sa häda ei ole. Möödunud aastal nut läbida. Tundub, et Pärnu oma töö Juures selgitada. damakulud käis meil 477 laeva. sadamavõimud ja avalikkus Norra ajalehtedes oli see val ise ära tasu Me peame kõvasti tööd tege on väga huvitatud sadama gustatud veidi teisiti, rääki toetamisest ja uutest ettevõt sin töö juures ka sellest. See da. ma, peame rohkem tööd tege ei ole poliitika. Kui Norra lae ma kui Koreas, kui tahame mistest Suured Kavatsen järgmine kord siia vaomanikud saatsid laeva Le agendifirmad praegu Eestis midagi saavu tulla pärast jääminekut, et ningradi, õpetasin neid, et ei taha küll tada. näha, kuidas edeneb meie naa oma meremehi hoiatak ^ Jää on nüüd läinud ja koostöö ja leida selleks uusi sid: olge ettevaatlikud, sest niisuguste pi selline asi võib juhtuda Le sikeste "pu esimene kaubalaev. Eesti Me võimalusi. Arvan, on väga tähtis, et Tallinna Kaubasa ningradis sama hästi kui San tukatega" te relaevanduse "Fritzis Rozin", Juanis, New Yorgis või Hong tuli sisse 9. aprillil. Tema jä dam ja Uussadam tunneksid, gelda. Aga et on olemas normaalne sa- kongis, aga poliitikaga pole agendist sõl rel Soome laev 'Victoria J". damatevaheline konkurents. sel midagi pistmist tub kogu ope- Töö on käima läinud. Siis nad taipavad, et kauba ratsiooni 20. märtsil käis Pärnus Madli Vitismann Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 1991 6 EESTI ME8EMEES Projtkt EESTI MEREMEESTE AMETIÜHINGU PROGRAMM
Eesti Meremeeste Ameti ping Eesti Merelaevandusega 16) vajaliku meeskonna kapten ise võib olla ameti tingimustes. See ametiühing ühing (EMA) peab Eesti ame saab aluseks minimaalmää komplekteerimist selliselt, et ühingu liige. EMA arvab, et suudaks laevaomanikelt tiühingute ühiseks ülesan rde kohta käiva lepingu pii oleks tagatud laeva normaal konfliktid, mis tekivad merel, nõuda meie panuse seadus deks osalemist majanduspo ritlemisel. Nimelt sellest kol ne ekspluatatsioon ja mere tuleb üldreeglina lahendada likku hüvitamist ja kaitsta liitika ümberkorraldamises. lektiivlepingust olenevad meestele talutav koormus — mandril (sadamas). Sellise meid töötuks jäämisel. Ainult tootmisele suunatud edaspidised töövõtutingimu- inimeste tervise arvelt on konfliktide lahendamise ta Millest oleneb organisat majanduspoliitika peab sed vabariigi teistesse laeva- kokkuhoid lubamatu. gamiseks hakkab ametiühing siooni teovõime? Kõigepealt muutuma inimkesksemaks. liiklusühistutesse. Seetõttu IH TÖÖTUKS JÄÄMISE püüdlema vastastikuse koos huvide ühtsusest sellest tu Iga inimene peab saama tahab EMA Eesti Merelaevan ÄRAHOIDMINE töö saavutamise poole Kapte leb elukutseliste meremeeste (muutuma) oma tööjõu pere dusega sõlmitavasse kollek (töötchingute nite Klubiga. Ainult juhul, kui ja ainult nende organisat meheks ja omandama põhili tiivlepingusse suhtuda suuri vormistamine) läbirääkimised Kaptenite sioon. Teiseks on see eelkõige se osa selle maksumusest ma tähelepanuga ja väljenda Eesti Merelaevanduse Klubi ja seejärel administrat finantsiliselt sõltumatu Konkreetselt meremeeste da -siinjures ülimat tahte (EML) laevastiku vananemine siooniga ei anna tulemusi, on ühing. Kolmandaks organi puhul väljenduksid uuendu kindlust ja uuendusvõimaluste puu EMA sunnitud kasutama satsiooni tegevuse aluseks on sed meremeeste ametiühingu Selleks, et saavutada ühelt dumine võivad lähemal ajal äärmisj meetmeid. Oks neist selle demokraatlikkus. Konk ja Eesti laevaliikluse ühistute poolt oma nõudmiste maksi põhjustada meremeeste töö võib olla ametiühingu liikme reetselt väljendub see liidrite (kompaniide) vaheliste lepin maalne rahuldamine Ja tei puudust. Osalist tööpuudust keeldumine töötada koos otsestes valimistes, iga ame- gute sõlmimises, mis võiksid selt poolt mitte ületada lae on juba nüüd varjatud kujul kapteniga, kes on rikkunud tiühingugrupi otsustavas sõ olla vähemalt analoogsed le vanduse võimalusi, hakkab märgata. EMA astub välja kollektiiv- või individuaalle- naõiguses jooksvate küsi pingutega, mis sõlmitakse EMA nõudma ammendavat meremeeste koondamise vas pingut või riivanud mereme muste lahendamisel. Demok Rahvusvahelise Transpordi infot laevanduse majandus tu ükskõik millisel viisakal he au ja väärikust raatlike printsiipide rakenda töötajate Föderatsiooni (1TF) tegevuse kohta. See õigus on ettekäändel. EMA arvab, et Püüeldes koostöö ja vastas mine peab tagama täieliku ia laevaomanike vahel, kes sätestatud Eesti Vabariigi ümberõpe, mida praegu pee tikuste suhete loomisele Ees usalduse, aü. liikmete veen kasutavad laevu mugavusli- Ametiühingute Seaduses ja takse parimaks vahendiks ti Kaptenite Klubiga, loodab dumuse, et nende selja taga puall. EMA rakendab seda Õigust võitluses tööpuudusega, ei EMA klubi abile meremeeste ei toimu mingeid mahhinat See, EMA seisukoht oleks Vajaduse korral kutsume tohi hõlmata Eesti meremehi. töölerakendamisel nii vaba sioone. . meie tegevuse maksimum meid konsulteerima sõltuma Koondamine ja ümberõpe te riigis kui välismaa laevakom Meremehed jõudsid harjuda programm, mille jõustumine tuid spetsialiste. kitavad endiste meremeeste paniides. vana ametiühinguga, "kom on võimalik ainult Eesti Va Minimaalmäärade lepingu elatustaseme järsu languse. V EESTI JA NSV LHDU munismi kooliga", mis tegeles bariigi eduka majandusliku sõlmimisel (kollektiivleping Ka jätab see vabariigi ilma MEREMEESTE peamiselt nappide materiaal arengu puhul. Koik ülejää Eesti Merelaevandusega) kvalifitseeritud tööjõust AMETIÜHINGUD sete hüvede jaotamisega. nud nõudmised, mis Eesti hakkame taotlema vähemalt: mida Eestil kui mereriigil Juhul, kui alustab tegevust Nüüd, turumajanduse hakul, Meremeeste Ametiühing püs 1) töötasu tõstmist vastavalt peatselt jälle vaja läheb. Ees NSV Liidu meremeeste ame peame kõik endale teadvus titab, on organisatsiooni mii inflatsiooni kasvule; ti meremeeste ametiühing tiühing, püüab EMA sellega tama, et vana süsteem on end nimumprogramm, mille ellu 2) praeguste valuuta-valja- näeb probleemi lahendami koostöövõimalusi leida. Side ammendanud, ja mis kõige rakendamine on võimalik maksete süsteemi muutmist: seks järgmisi kompleksseid mete lcKMiiine oleneb loodava tähtsam — seda on võimatu juba lähimatel kuudel. valuutas tuleb osa töötasust võimalusi. organisatsiooni tegevuse kosmeetiliste trikkide abil I EESTI MEREMEESTE meremehele maksta alates 1. Välismaal tõotamine, efektiivsusest Põhiliseks mo (ainult liidreid ja silti vaheta AMETIÜHING JA laevale määramisest kuni kusjuures ajutiselt välismaal tiiviks koostöö arendamisel des) uutes tingimustes ra EESTI tema laevalt maha maksmi töötamise ajal peaks olema on edaspidine sidemete loo kendada. Me vajame põhi VEETRANSPORDITÖÖTA- seni; ette nähtud ka võimalus Ees mine ka ITF-ga. mõtteliselt uut Lääne eesku JATE AMETIÜHINGUTE 3) rannavetes tõotavate lae ti laevanduses koha säilita Ühtaegu on meremeestel jul loodud organisatsiooni, FÖDERATSIOON vade meeskondadele osalise miseks. vaja endale teadvustada, et mille põhiülesandeks on töö Eesti Meremeeste Ametiü töötasu väljamaksmist va 2. Töönädala lühendamine, ettevõtete iseseisvumisel ja tajate huvide kaitsmine suhe hing toetab Eesti Veetrans- luutas; mis läänemaades on laialt le turumajanduse tingimustes tes tööandjaga. porditöötajate Ametiühingute 4) tasu väljateenitud aasta vinud. Meie tingimustes tä me ei tohi loota Moskva abile, On teada, et valmistatakse Föderatsiooni tegevuse prog te eest; hendaks see reisilviibimise vaid.saame arvestada ikka ette ka analoogilisi üleliiduli rammi. EMA aivab, et föde 5) lisatööde tasustamist va aja lühendamist ja vahetus- rohkem oma tugevusega ja si dokumente. Siiski ei pea ratsioon, koordineerides me luutas vähemalt 50% ulatu- meeskondade arvu suuren koostööga sadama- ja laeva- initsiatiivgrupp oma tööd as remeeste, sadamatööliste ja ses* damist remonditööliste ning teiste jatuks, sest meremeestel ava laevaremontijate tegevust 6)' Eesti Vabariigi riigipüha• 3. Uute laevandusettevõtete vabariigi ametiühingutega. neb võimalus vähemalt võr suudab meie huvisid vabarii del, laupäevadel ja pühapäe (ühistute) teke vabariigis. VI DEFITSIIDI relda ja valida. Eelöeldule li gi valitsuse ees kõige paremi vadel tehtud töö tasustamist EMA püüab mõistvalt suhtu JAOTAMISEST saks arvestagem veel kaht ni kaitsta. Peab arvestama, et koefitsiendiga 1,8; da uute ettevõtmiste kasvu- Vanade ametiühingute töö asja. Esiteks on üleliidulised vabariiklik föderatsioon on 7) troopikareiside tasusta raskustesse ja nende konku sisuks oli peamiselt ainult de dokumendid paratamatult Üleliidulise Veetranspordi- mist koefitsiendiga 1,3: rentsivõime säilitamise huvi fitsiitsete kaupade ja tuusi meie omadest üldisemad, töötajate AÜ Föderatsiooni lii 8) sõjategevuse ja epidee- des ei hakka algaastatel esi kute Jaotamine. Nüüd, kui nad hakkavad kajastama põ ge, siitkaudu on meil avane miaohu piirkonnas viibimise tama kõrgemaid nõudmisi riik võtab kõik sotsiaalabi hiliselt suurte laevastike mas võimalus saada ITF-i eest topelt tasustamist, seal kui miinimumlepingus mää funktsioonid (haigusrahad probleeme. Teiseks — seal te liikmeks niipea, kui üleliidu hulgas ka valuutas; ratletud. jne.) enda kanda, tuleb ka de gelevad uue loomisega vanad line föderatsioon sinna vastu 9) toitlustamiskulude päe- 4. Vabariigi laevastike lae- fitsiidi jaotamine (kuni kes funktsionäärid, kes õigel ajal võetakse. Siis avaneb EMA-1 vanormide suurendamist vameeskondi tohib komplek tab praegune olukord) üle tabasid enda jaoks vajaliku võimalus esitada laevaomani vastavalt toiduainete hinna teerida ainult EMA liikmete anda kohalikule omavalitsu tuule suuna. Eesti Mere kele nõudmisi ITF-i tasemel. tõusule vabariigis; hulgast valides ja EMA vasta sele. EMA Nõukogu liikmed meeste Ametiühingu prog Kuidas me neid õigusi siis ka 10) õigust kiirestiriknevate va kontrolli all. tuleb igal juhul vabastada rammi ja põhikirja projektide sutama hakkame, oleneb toiduainete ostmiseks välis Lisaks eelöeldule näeb Ees jaotusfunktsiöonidest ettevalmistamisest ja arute meist endist sadamates, olenemata laeva ti Meremeeste Ametiühing Ametiühingu palgal võib lust võtsid osa ujuvkoosseisu Olles föderatsiooni liige, säi Eesti sadamast väljasõidu ühena oma esmastest üle olla 1—2 ametnikku, kelle aü. kaheteistkümne erinevat litab EMA tegevusvabaduse, ajast; sannetest Töötute Meremees konverents määrab praegusi tüüpi laevade meeskondade mis on vajalik oma ülesanne 11) meremeestele ohutute te Abistamise Fondi loomist tingimusi arvestades osalema esindajad E. Atspol, K. Bara- te täitmiseks. Meremeeste töötingimuste tagamist; IV EESTI MEREMEESTE defitsiidi jaotamisel. EMA nov, I. Vetjutnev, B. Hofmek- ametiühing koondab peami 12) ajakohaste individuaal- AMETIÜHINGU Nõukogu ainult kontrollib ler, G. Zamatajev, K. Kutšura, sed jõupingutused laevaoma päästevahenditega varusta VASTASTIKUSTEST nende ametnike tegevust I. Kvon, S. Lepezin, M. Lauri- • nikega õiglaste kollektiiv- ja tust vastavalt laeva tööpiir SUHETEST saar, A. Mitt, I. Mufel, I. Sur- individuaallepingute sõlmi konnale; LAEVADE žikov, V. Toodo ja V. Frolov. misele ja võitlusele mere 13) meremehe surma korral ADMINISTRATSIOONI JA SELGITUSEKS Kui laevanduse laevade meeste tööpuudusega. lähimatele sugulastele KAPTENITE KLUBIGA Initsiatiivgrupp esitab me meeskondadest enamik toe n EESTI MEREMEESTE 40 000 rubla väljamaksmist, Laevadel on ametiühingu remeestele arutamiseks oma tab programmi .ja põhikirja AMETIÜHING JA pluss 10 0OO rubla iga alaea pädevuses: poolse Eesti Meremeeste projektides esitatud põhilisi lise lapse kohta; see summa — kontrollida, kuidas laeva Ametiühingu (EMA) põhikirja seisukohti, on aeg hakata loo LAEVALUKLUSÜHISTUD peab kasvama vastavalt^inf- de administratsioonid täida programmi projekti. ma Eesti Meremeeste Ame (KOMPANIID) latsiooni kasvule ja tuleb ra vad nii kollektiiv- kui ka indi- Mõlema dokumendi etteval tiühingut (EMA). Sel juhul on EMA nakkab taotlema va hareformi korral ümber ar viduaallepinguid; mistamisel on üldistatud vii initsiatiivgrupp koos nende bariigi laevaliiklusühistutega vestada kroonidesse. (Mär — kaitsta EMA liikmete au mase poolteise aasta jooksul ga, kes avaldavad soovi osale kollektiivlepingute sõlmimist kus. ITF-i kollektiivlepingus ja väärikust laekunud ettepanekud mees- da projektide viimistlemises, kus on määratletud töötasu laevaomanikega on analoogi Uue ametiühingu loomine .kondadelt ja ka üksikutelt valmis alustama tööd paran miinimumpiirid, ületunnitöö line kompensatsioon muga- aitab kahtlemata kaasa lae- meremeestelt. Lisaks nendele duste ja märkuste sisseviimi ja lisatööde tasustamine, toit vuslipu all sõitvate laevade vameeskondades normaalse ettepanekutele on kasutatud sega esitatud projektidesse ja lustamiseks eraldatavad meeskondade liikmetele vas õhkkonna loomisele, kuna veel ka ITF-i konventsiooni seejärel uue ametiühingu summad, väljamaksed õnne tavalt 40 0OO ja 10 000 $.); laeva meeskonna liikmed laevaomanike -ja mugavusli- asutamiskonverentsi kokku tusjuhtumite korral, mini- 14) iga-aastase intressi väl teadvustavad, et neil on tugev pu all sõitvate meeskondade kutsumise ettevalmistamise maalpuhkused, vastuvõeta jamaksmist meremehele, kes kaitse, laeva juhtkond (admi vahel. Eesti Veetranspordi ga. vad töötingimused jne. töölepingu ajal on õnnetus nistratsioon) aga on kindel, et Töötajate Ametiühingute Fö Telegrammid ettepanekute Meremehe ja laevaomaniku juhtumis kannatanud ja kao see kaitsja tegutseb rangelt deratsiooni programmi ja põ ja märkustega dokumendip vahelise individuaallepingu tanud töövõime; intressi seaduste raames, vastavalt hikirja, samuti Eesti lenduri rojektide kohta palume saata ning meeskonnaja laevaoma summa peab sõltuma töövõi lepingule EMA ia laevaomani te ja teiste sõltumatute ame aadressil: niku vahelise kollektiivlepin me kaotuse astmest ja välja ku vahel, põhikirja ja reeglite tiühingute dokumente. TALLINN-10. A/k. 511. gu tingimused ei tohi olla hal makstama lisaks invaliidsus alusel, mis selles ühistus Loodame, et esitatavate do INITSIATIIVGRUPP. vemad tingimustest, mis on pensionile; (kompaniis) kehtivad. kumendiprojektide alusel on Toetustelegrammide koo minimaalmäärade kohta käi 15) hüvituse maksmist ve EMA ei taotle mingil juhul võimalik luua meremeeste or piad palume saata ujuvkoos- vas lepingus. teranidele, kes pensionile lä meeskonna ja kapteni vas ganisatsioon, mis on suuteli •* seisu aü. komiteesse Štšeko- Arvata võib, et kollektiivle hevad; tandamist seda enam, et ne kaitsma meie õigusi uutes tini nimele. Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 1991 EESTI MEREMEES
(algus lk. 1) T valdav meeskond. Aga Eesti T,lmar Wettal Merelaevanduse vastuses on tõetera: siis teistele laevadele ei jää ühtki eestlast Kõige selle tõttu püüavad paljud meremehed välismaa Meresõda Läänemere põhjaosas le tööle saada. Firmad, kes nende saatmisega tegelevad, võtsid meeste palgast endale (Algus 26. veebruari "Eesti jäälõhkuja "Kristjanis Valde- algul 30-^10%. nüüd 10— üle 200. Viimasel saatuslikul juhtis "Kirov". Koidu ajal viis 20%. On avaldatud soovi, et Meremehes") Tallinna nädalal tulistati Sak "Pikker" punalaevastiku sõja- mars", aurikud "Atts Kronval- Eesti Meremeeste Liit hak sa sõjaväekolonnide pihta nõukogu liikmed ristlejale ja dis"Ja "Kalpakas". /.../ kaks selle tööga ise tegelema. 10 296 granaati, mis aga ei masti heisati Tributsi kahe K. 14 järgnes vaiksem 4. Aga leitakse, et olgu selleks "Erna" suutnud nende edasitungi viisnurgaga vütseadmirali konvoi kahurlaeva "Razvedt- ikka riiklik organisatsioon. mist peatada. Tallinn valluta lipp — hulljulge ärasõit võis šiku" juhtimisel Konvoisse Sel teemal on valitsusele esi tatud märgukiri. Tegeleja P. O. Ekman kirjeldab oma ti 28. augustil 1941. alata. Staabiülem Pantelejev kuulus kolm mootorkuunarit võiks olla Veeteede Amet ja raamatus kommunistide poolt korraldas viimseid lastimisija ja üksteist mootorlaeva. "Jaan tulu peaks laekuma näiteks korraldatud valtmiststrkust, Hävitus asus konvoi lipulaevale Teär" 500 poliitvangigapardal abivajavate meremeeste fon küüditamist ja mobilisatsioo "Minsk". Enam kui 150 laeva ei pääsenud masinavea tõttu di. ni. Ta märgib, et-suurem osa le oli paigutatud umbes liikuma ja nii pääsesid need On pöördutud Rahvusvahe Mereväe peastaabist saadi eestlasi hoidis end "mapist" 23 000 meest ja 66 000 tonni inimesed eluga. lise Transporditöötajate Fö 26. augustil Tallinna evakuee- deratsiooni (ITF) poole soovi eemale, varjates end metsa mitmesugust materjali K. 15 järgnes 2. konvoi suur rimisluba, mis asetas Tributsi ga selle liikmeks saada. vendadena metsades. Samal Tallinna sadamas aga upu te vene kaubalaevadega /.../, raske ülesande ette. Saksa Ülemnõukogu poole on ajal toodi pataljon "Erna" tati raudteevaguneid, igasu eesti laevad "Naissaar"ja "Ar- pöördutud ettepanekutega armee eelväed olid eeslinna koosseisus Soomest tagasi guseid sõidukeid ja põletati gonautis" /.../. pensioniseaduse asjus. des ja idas käisid, võitlused sinna põgenenud eesti mehi, tulekartlikku materjali Lõ K. 15.20 startis 3. konvoi Taotletakse Meremeeste juba Kadrioru pargis. Laevale- kelle ülesandeks oli võidelda puks heideti korvettidelt "Bur- kuhu kuulusid vene motorlaev Kodu vanema koha loomist minek oli määratud 27. valitsuse poolt Siin oleks venelaste rinde tagalas. Saks ja", "Sneg", 'Tsiklon" ja /.../ja aurikud/.../, eestilae- augustiks ja Tributs palus tegu õieti terve riikliku ameti laste rünnakkiil jaotas N. La "Vaindlo" merre 112 miini vad "Lake Luceme", "Kumari'', peastaabilt õhujõudude kait ga. Selle teemaga seoses on du 8. armee kaheks, mille ta Rannapatareid koos laske "Ausma" /.../. põhjust meenutada 1922. set ja allveelaevade hävita• gajärjel 10. laskurkorpus lii moonaga lasti õhku — hävi• K. 16 siirdusid merele pea aastal loodud Meremeeste jaid. Järgmisel päeval teatati kus Tallinna kaitsejoonele. tustöö oli seega põhjalik. Õh- jõud, olles koondunud lipulae Koduks nimetatud riiklikku sealt, et Soome lahe kohale asutust mille põhikirjaliseks Tallinna 90 km pikkusel kait kijad ise, umbes 250 meest, va "Kirov" ümber. Konvoisse saadetakse jahilennukeid ja ülesandeks oli meremeeste seliinil oli nüüd 27 000 meest, toodi laevale Viimsist ja Pal kuulus lipulaev "Leningrad", Leningradist laevastikule registreerimine ja munster- neist 16 000 mereväelast jassaarelt. Tallinnajäid maha hävitajad /.../, allveelaevad damine paljudes eesti sada- abiks kaheksa patrull-laeva. Ranna- ja laevapatareide vaid eraisikud ja väejooksi• /.../ "Kalev"Ja "Lembit' /.../. mais. Ta oli vahetalitaja koha Kuid seegi vähene abi oli hi toetus Tallinna piirkonnas oli kud. "Pikker" ja "Suur Tõü". Aegna otsimisel, tegeles meremeeste linenud, sest evakueerimis- kaitse, hoolekande ja kultuu tugev. Aegnal oli venelastel saare kohal anti sadama kait laevastik oli juba teele asu t rilise teenindamisega. Mere neli 305mm kahurit ja lisaks seks kattetull mis kestis kuni nud. 27. augustil laaditi vii Konvoid meeste Kodu andis ulualust üks 152mm patarei. Rohunee k. 17.15. Siis httvati ankrud ja 38 toas, tal oli oma raamatu mased laevad ja sõideti välja mel üks ja Naissaarel kaks sõideti laskeulatusest kauge kogu ja 25 laevadel rändavat mandri ja Naissaare vahele. patareid kokku kaheteistküm• Lõuna ajal hiivasid ankru male. raamatukogu. Takistuseks oli tugev kirde- hävitajad "Svirepõf, "SurovõC ne 152mm kahuriga. Kuus Admiral Pantelejevi laevas Keerukate asjaolude tõttu torm, mis kestis kuus tundi ja valvelaevad "Ametist', "Ka- pole seni rakendunud nelja teist 1 OOmm kahurit oli ranna- tik järgnes peajõududele kol Alles pärast selle vaibumist satka"ja "Saturn", sõites me stipendiumi maksmine me patareidel Naissaarel, Aeg me meremiili kaugusel. /.../ toimus lõplik ärasõit 28. rele koos viie miiniotsija Ja realasid õppivaile eesti noor nal, Suurupis, Paljassaarel ja Taanduvat laevastikku kait augusti keskpäeval, kusjuu seitsme mootorlaevaga. See tele. Pringil (Vümsi). "Kirovil" oli ses kontradmiral Rail, kelle Suur küsimus on, kuidas res arvestati, et Jumindast oli 1. konvoi julgestusüksus. üheksa 180mm kahurit, hävi• lipp oli heisatud hävitaja "Ka ikkagi ludu lihtliikmeid töös möödutakse pimeduse katte Konvoisse kuulusid vanane tajad kokku kolmkümmend linin" masti /.../ Nad lahku se kaasa tõmmata. Oma leh kaks 130mm ja neliteist all nud laevad: eesti reisilaev "Vi te välja anda ei suudeta, sid Tallinnast k. 21, jättes 102mmkahuriL Õhukaitseka- Kaubalaevad olid jaotatud ronia", mille pardal olid pariei- "Eesti Meremees" on seni enda taha põleva ja osalt ru- hureid oli Tallinna ümbruses nelja konvoisse ja sõjalaevad Junktsionäärid, eesti kauba hästi aidanud. Ei ole tööruu sades linna. Qõrgneb)' me. Nüüd on lootust Merekol- kolme gruppi, millest suurimat laevad "Elia!', "Järvamaa"; läti • (järg lk. 8)
tud dioptrilised valguskiiri Islandi, Kanaari saarte ja An- peegeldavad ja murdvad goolani. klaasläätsed toid põhjaliku pöörde tuletornide varustus Fulton, Robert (14. XI 1765 süsteemi. Little Britain (praegu F.), MERLE Pennsylvania — 24. II 1815 Foxtrot front, kahe kõrvutise erisu New York), ameerika kunst guse veemassi piiriala, milles nik, leidur ja insener, esime • • — # vee füüsikalised, keemilised, se mai. kasumiga töötava - bioloogilised jms. karakteris auriku looja ja aurulaevaliini- fokkpuri, ka fo k k s e i 1 põikpalke parda kindlustu (1975) kohaselt arvati suured tikud järsult muutuvad. de asutaja. Saabunud 1786 (holi JokkezeiSj, täisraapurjes- x x seks ja 1,25 m paksused tää- f-d risüejaiks, väikesed hävi- Inglismaale kunstiõpingutele tusega ( purjestus) fokkmas- vid; abiaurumasin 162kW, 9 tajaiks (liidreiks). "Fryderyk Chopin". Eesti huvitus tehnikast tegeles ka ti alumine raapuri; on ülaser- purje pindalaga 600 nr. A-tel kalapüügibaaslaev, veevälja- nalite ja lüüside ehitusega, vaga kinnitatud fokkraa jak- 1893—96 triivis Arktikas fregattlinnud, pelikaniliste survelt (19 590) Eesti suurim konstrueeris auru- jm. masi taagi külge. Uus-Siberi saartest põhja seltsi kuuluvad suured troo laev (koos sõsarlaeva x"Sta- naid. 1800 ehitas Prantsus poole Teravmägesid (86' 56' pilised merelinnud; 5 liiki. nislaw Moniuszkoga"); valmi maal allveelaeva x"Nautilus". fokkraa (holi Jõkke ra), N) F. Nanseni (a-ni 1895)jaO. Sulestik tume, pulmarüüs nud 1965 Gdanskis. Ohe Pärast esialgset ebaõnnestu fokkmasti kõige alumine Sverdrupi (1854—1930) juh isaslinnul on täispuhutav pu sõukruviga külmru urnidega mist (laev murdus aurumasi raa; on kinnitatud marss- x timisel. 1898—1902 sooritas nane pugukott Enamiku mootorlaev, 13 638 brt L na raskuse all), demonstree saalingu ( saaling) all ala- O. Sverdrup "F-l" uurimisrei- oma elust veedavad f. ookea 165,5, B 21,3 m. Jõuseadme ris 1803 Seine jõel üsna aeg masti (xmast) esiküljele ja x si Kanada Arktikasse. 1910— ni kohal lennates, nad ei uju võimsus 6250 h) (4600 kW), laselt liikuvat aurikut Naas kannab fokkpurje. 12 uuris R. Amundsen "F-l" ega sukeldu; maismaal on see võimaldab kiirust 15 sõl nud. Ameerikasse ehitas auri Antarktikat. 1936 a-st Oslo nad üsna abitud, pesitsevad me. Laevaperes olenevalt rei- ku x"Clermont" ja avas laeva "Folkboot", Skandinaavia läh. muuseumpaviljoniks. puudel, põõsastel või .maa siülesändest 200—248 in. liini Hudsoni jõel. F-i ehit monotüüpklass, millesse pinnal. F. toituvad lendava Püügilaevadelt vastuvõetud laevad tegutsesid kõigil USA kuuluvad puidust või klaas B:F. Nansen. "Fram" polaar- test kaladest ja lennul veepin kala võib külmutada, töödel auru laevaliinidel. Planeeris plastist kerega kolmemehe meres.Tln., 1969. nalt haaratavatest selgrootu kiiljahid (L 7,6. LWL ,6.0, B da fileeks või konserviks. kanali rajamist Suurelt Jär 2 test; täiskasvanud isendid jä Töötlemisjäätmeist ja mittes vistult New Yorki. Projektee 2.22. T 1.2. S 22.0 m . kere fregatt, 1. 13.—16. saj. 6— x litavad teisi linde (pms. suu- tandardsest kalast tehakse ris omapärase ehitusega esi mass 2150 kg). Konstrueeri 20 aerupaadiga galeer. — 2. lasid), et neilt toitu ära võtta. kalajahu. Üheaegselt kala mese auru jõul liikuva sõja tud Skandinaavia Purjespor- 16.—17. saj. Hispaanias väi vastuvõtuga varustab "F. C." laeva "Demologos", selle diliidus (Rootsi). "F-e" kasut ke (veeväljasurve kuni 200 t) püügilaevu proviandi, kütuse ainuke sõuratas paiknes lae nii võistlusteks kui tuurisõi- ja kiire kullaveopurjekas. — Fresnel, Augustin Jean (10. ja mageda veega. Vajaduse vakere keskosa läbivas kae tudeks. "F-e" on ehit ka TaL- 3. 18.—19. saj. 3-mastiline V 1788 Broglie, Eure dep. — "korral saab laevalt arstiabi; vus, olles seega kaitstud lae linna Spordilaevade Eksperi- raapurjedega, kuni 60 suur 14. VII 1827 Ville DAvray, Pa ambulatooriumi sisseseaded va konstruktsiooniga mentaal tehases. tükiga (2-1 patareitekil) kiire riisi läh.), prantsuse füüsik, lubavad sooritada lihtsamaid sõjalaev pms. luure otstar TA liige (1823). Pühendus in- kirurgilisi operatsioone. "Fram" (norra 'edasi'), norra beks. Aurumasinaga varus seneritehnika probleemidele, polaaruurimislaev. 3-mastili- tatud ja ka soomustatud f-st olles sildade ja maanteede Baastaeva spetsialistid (lukk Toimetuselt. Kes soovib, et ne kuunar. Ehit F. Nanseni kujunes xristleja. — 4. täna šeff-insener ning tuletornide sepp, teial, keevitaja jne.) tema Meite märksõnastik tellimusel 1890 Larviki läh.. L päeval *valvelaeva nimetus komisjoni sekretär Pariisis. aitavad püügilaevade mees täielikum oleks, peab ostma 39. B 11. H 4.9 m. veevälja- mitme riigi sõjalaevastikus. Tema uurimused valguse lai- kondadel teha väiksemaid re- ka nädalalehte Tänapäev". surve 402 t. Jäässõitmiseks F. on relvastatud allvee-Ja netusteooria, interferentsi, monttöid. "F. C." peamine Seal ilmub samuti Meite, kuid 3-kihiline tammeplangutus õhutõrjerakettidega. NATO polarisatsiooni ja kaksikmur- tööpiirkond on Atlandi märksõnad ei ole päris sa (paksus 70—80 cm), arvukalt sõjalaevade ühtse liigituse dumise alal ning tema leiuta ookean. Reisid on ulatunud mad. 8 Nr. 6 (916) Teisipäev, 16. aprill 19#1
(algus lk. 1 ja 7) infotundideks jne. lähtuti Inglismaa (seal tehti dane? "Minul on päris kurb relaevanduse ülem Toivo Nin ledžis.neid saada. Siis tekib Praegu on väikesel koha esimene niisugune seadus vaadata saali. Kui liidu asu nas palus end seoses suure Wõimalus kinniseks klubiks. kaaslase palgal raamatupida 1300. aastal!). Soome, tamiseks kokku tulime, oli töökoormusega volikogu- ja ja asjur,, vaja oleks tegeve omaaegse Eesti Vabariigi vas saal täis. Milles viga? Aga olen ametist vabastada. Uuteks simeest. tavatest seadustest ja N. lii siiski rõõmus, et selles saalis volikogu liikmeteks said kolm Küsimus on, missuguseks du ametkondlikest aktidest jälle eesti keeles rääkida piirkondlikku esimeest: me- liit edasi areneb. Kas haka See on mõeldud kõigi Eesti saan. Seda pole väga kaua reuurijate poolt Jaan Koit, takse ametiühingu ülesan Vabariigi kodanike kaitseks, siin juhtunud." Pärnust Lembit Song ja deid täitma? Eks aeg näitab. kes sõidavad meie laevadel. Ago Sepp tuletas veel meel Haapsalust Endel Susi. Tuleb ära oodata, kuidas Inglismaal ja Soomes ei loeta de, et 28. augustil möödub 50 Otsuse ellurakendamiseks ametiühingud kujunevad. kapteneid laevapere liik aastat suurest meretragöõ- tuleb saada kvoorum kirja Seejärel tegi väga põhjaliku meiks. Meie seaduse koosta diast Tallinna ja Leningradi teel. MariVamba ja kriitilise aruande revisjoni jad arvavad, et kaptenid on vahel, milles hukkus väga komisjoni esimees Olaf Vaar- omanike esindajad, aga kait palju noori mehi On/vaja saa maa. Ta ütles, et organisat set vajavad ikkagi, ja nii käib da laev, millega sõita Jumin siooniline töö on tehtud ja osa paragrahve ka nende da piirkonda hukkunuid mä alustatud põhikirjalise tööga. kohta. Pärast eelnõu avalda lestama. Seni on sel päeval Puudutades sisseastumis- ja mist on tulnud kolmelt mere vaid Tallinna lahele välja sõi liikmemaksude küsimust, mehelt ettepanekuid, millest detud. küsis ta muuseas, kas keegi osa võiks arvesse võtta. Paaril korral kõlas ka veel teab, kust ja kellelt on laeku Pika arutelu tulemusena üks mõte liidu võimaliku tu nud mingid 220 rubla—saat jõuti üksmeelele, et kaptenil leviku kohta: ehk oleks ots jat pole kirjas. Kapten Vaar- peaks olema kindlasti õigus tarbekas muutuda erakon maa tehtud hulga mõttekate meeskonda valida, aga see naks nagu hiljuti Maaliit? ettepanekute seas oli kaks küsimus ei puutu kõnesole (Lembit Song, Arne Lõoke eriti tähelepanuväärset: eral vasse seadusse. See tuleneb ne). Viimatinimetatu pii juha dada neli õppestipendiumi Eesti Kaubandusliku Mere tuse ülesandel tegelnud või Eesti Meremeeste Liidu liik sõidu Koodeksist mille koos maliku ametiühinguks muu tamisega tegeles Veeteede tumise küsimusega ja oli nii Kapten Karl Leemetu läks meile või noorliikmeile; taot vene keelt tõeliselt tarvis leda Eesti territooriumil paik Amet ja mis juba õige ammu Soome kui Inglise ametiühin- ootab ülemnõukogus oma gutegelastega suhtlemise jä siis, kui ta pärast sõda Ees nevate asutuste ja ettevõtete ti Merelaevanduses tööle •** Põhicttckande es as merelaevadel Eesti Vabariigi järge. rel veendunud, et seesugust Ü U üht rahvust esindavat ame asus, nii et õppima pidi täis Ants Pärna. Meie ajalehe P heiskamise õigust Sõnavõttudes pöörduti kor kasvanuna. Tema rõõmuks järgmises numbris käsiüeb „*""> K*** koneles ^sti duvalt tagasi kooskäimistest tiühingut luua pole küll mõt tekas. otsisime üles Tallinna Me ta lähemalt Meremeeste Meremeeste Seaduse eelnõu osavõtu juurde, mis ei ole kii reklubi ainsa eestikeelse Kodu koostamisest. Ta ütles, et ta ka osakondades. Lääne Koosoleku lõpul toimusid sõna. Tõsi, see oli pimedas P* Meie ajaleht leidis üldkogul piisavalt austajaid maa piirkonna esimees. Ro volikogu täiendavad valimi koridoris ja lukus uksel. huküla sadama ülem Endel sed. Kahele vabale kohale li Susi ütles, et kõike ollakse sandus kolmas — Eesti Me Dmitri Prantsu fotod harjutud tegema ettekirju tuste järgi, puudub seltsielu kogemus. Pärnu piirkonna esimees MEREKOLLEDZ Lembit Song väitis, et raske on 'inimestest stagnavaimu välja puhuda. Küsitakse: mis Tallinn, Endla t.4, tel. 45 09 01 me sest saame? Kui ise mida vajab gi ei tee. ega siis saagi. Kui mi dagi hakkab paremini välja laevajuhtimise osakonna juhatajat, tulema, siis teatakse küll: mina olen ka liige! palk 500 rbl. + 200 rbl. + väliskomandeeringud. Kalju Sepp leidis, et siin on Nõutav: laevajuKtimise-alane kõrgharidus, ing kohal aktiiv, mitte üldkogu. lise kõnekeele oskus, vanus mitte üle 55 a. Volikogu liige Ants Sepp teadis rääkida, et ka volikogu direktori esimest asetäitjat- ei saa kunagi kvoorumit kok õppealajuhatajat, ku ja seetõttu peaks selle liik meil olema õigus oma häält palk 610 rbl. + 200 rbl. + väliskomandeeringud. volitada. Kapten Karl Lee Nõutav: pedagoogilise töö kogemus, kõrghari met tõdes, et tema põlvkon dus (sh. vähemalt keskeri-mereharidus), inglise nast pole rohkem kedagi ko kõnekeele oskus, vanus mitte üle 45 a. hal. Juhtus siiski ehk nii, et informatsioon polnud küllal
Eesti Merelaevanduse laevade asukoht seisuga 15. aprill (peadispetšeri Neile, kes ootavad osakonna andmeil): "IVAN BABUŠKIN" — teel "VASSILI ŠELGUNOV" — "PAIDE" — Tallinnas Helsinkisse Galvestonist Leningradi Freetownis "POVENETS" — Marina di "VASSILI KUTSER" — teel "70-LETIJE OKTJABRJA" — teel "JOSSIF DUBROVINSKI" — C 31*1*2 rsis Tallinnast Göteborgi Leningradist Quebeci Jeddah's ^RISTNA" — teel Iljitšovskist "FRITZIS GAILIS" — Rotterdamis "VIKTOR BAKAJEV" — teel "NIKOLAI Š VERNIK" — teel "GLEB SEDIN" — teel Tallinnast Houstonist Leningradi Temast Tallinna "HELTERMAA" —Kaliningradis Rotterdami "KRISTJAN PALUSALU" — teel "JOHANNES LAURISTIN" — teel "SEGEŽA" — Djitšovskis "FRITZIS ROZIN" — teel Pärnust Galvestonist Leningradi Tallinnast Salvadori "OSVALD TUUL" — Tallinnas Karlstadti "VIKTOR KINGISSEPP" — teel "JAAN ANVELT" — Abidjanis "HUDOŽMK NESTEROV" —. "AUGUST KULBERG" — Ceutast Beaumonti "OLGA VARENTSOVA" — Tallinnas Leningradis "SKULPTOR MATVEJEV" — teel Mostaganemis "IVAN RABTŠINSKI" — Rouenis "AMBLA" — Moerdijkis Houstonist Leningradi "IVAN RUSSAKOV" — "ARNOLD SOMMER LING" — "ANDJAFELD" —Leningradis "NIKOLAI ANSON" — teel Antwerpenis Rouenis "AEGNA" — Leningradis Antwerpenist Limassoli "PAVEL DAUGE" — Pointe NoireMs "HUDOŽNIK PIMENOV" — teel "KABONA" — teel Rotterdamist "BORISS BUVIN" — teel Tallinnast "MIHHAIL KEDROV" — teel Annabast La Pallice'i Tallinna Doualasse Ceutast Bengazisse "HUDOŽNIK KORIN" — teel "MOHNI" — Sarpsborgis "NIKOLAI VILKOV" — Gentis "IVAN BELOSTOTSKI" — Tallinnast Touloni "RAPLA" —remondis Loksal "TIMUR FRUNZE" — teel Luandas "JURI KLEMENTJEV" — teel "SEMJON ROSAL" — Tallinnas Tallinnast Kieli "ALEKSANDR VINOKUROV" — Leningradist Bordeaux'sse "TERIBERKA" — teel Ventspilsist "ALEKSANDR OSSIPOV — Tallinnas "KAPTEN VOOLENS" —Tallinnas Moerdijki Antwerpenis "VERA LEBEDEVA" — teel "MEHAANIK KRULL" — teel "VIRTSU" — teel Ventspilsist "LENINSKAJA GVARDUA" —teel Bandjulist Lagosesse Tallinnast Arhusi Moerdijki Tallinnast Brasiiliasse "IVAN POKROVSKI" —Tallinnas "JUNÕI PARTTZAN" — teel "KARL KRUŠTEIN" — remondis "ALEKSANDRA ARTJUHHTNA" " VILJANO" — Rostockis Tallinnast Rostocki — teel Tallinnast Dakari "GRUMANT" — Djitšovskis "KESSULAID" — Arhusis "OSMUSSAAR" — teel "ANDREI ANDREJEV" — "GULBENE" — remondis Loksal "VHRELAID" —Tallinnas Rotterdamist Tallinna Freetownis "KOHTLA" — teel Szczecinist "MANILAD3" — Kaliningradis "OTEPÄÄ" — remondis Loksal " MAKSIM LITVINOV" — Tallinnas Casablancasse "SUURLAID" — Helsinkis , "TAHKUNA" —Moerdijkis " PJOTR KRASSIKOV" — Bandjulis "KÕPU"—Tallinnas "HEINLAID" — teel Arhusist "ARNOLD VEIMER" —Tallinnas Asutanud EKP Keskkomitee Kirjastuse Eesti Ajaleht TOIMETUSE POSTIAADRESS: Toimetaja ^Merelaevandus ilmub 200001 Tallinn, Uus-Sadama 14 £?H2ST\ ROLAND TRUBETSKOl Telefonid: Ofsettrukk Tegevtoimetaja teisipäeviti 43 05 09 ja 42 56 44 KSTI MEREMEES Ti? 1500 MADLI VTTISMANN