Laienevate linnade piirimuudatustest haldusreformi kontekstis*

saada, st uutes piirides omavalitsused on KERTU ANNI kohanenud oma haldusterritooriumi, Ülikool, geograafia -võimekuse ja funktsioonidega, leiame osakonna doktorant endid tõenäoliselt olukorrast, kus mitmed Põlvamaa Omavalitsuste Liidu uued omavalitsused enam ei täidagi 5000 koordinaator elaniku kriteeriumi ning seetõttu võib küsitav olla ka nende jätkusuutlikkus. Tajutavaks muutub vajadus haldusreformi järgmise ringi järele, sest edukas haldus- reform peaks olema jätkusuutlikkust tagav TÕNU OJA protsess. Seni pole Eesti riik soovinud, Tartu Ülikool, geoinformaatika suutnud või julgenud valitsuse tasandil ja kartograafia professor teha jõulisemaid otsuseid, mis päästaksid ajalistest kammitsatest, vaataksid kauge- aldusreformi ei peaks male tulevikku, oleksid ajast ees ning käsitlema kui legomängu, arvestaksid edaspidiseid suundumusi. kus liita või lahutada saab Artikli eesmärk on panustada haldus- vaid olemasolevaid haldus- reformi puudutavatesse aruteludesse, Hüksusi. Laiali valgunud linnade kon-­ analüüsides temaatikat linnaplaneerimise tekstis oleks mõistlik esmalt liita seisukohalt. Sellest tulenevalt käsitlevad linnale naaberomavalitsuste linnas- autorid seisukohti, miks on tarvis linna- tunud piirkonnad. Seejärel tuleks piirid viia vastavusse linnaregiooni tege- linnaregiooni ümbritseva territoo- liku ulatusega, samas mõistes, et piiride riumi uute piiride tõmbamisel luua muutmine on väga keeruline protsess võimalikult hästi toimetavad maaoma- (eriti linnalähistel aladel), millega kaasneb valitsused, kus keskendutaks maapiir- palju probleeme ning mille vajalikkuse konnale olulistele valdkondadele. kohta võib tekkida mitmeid küsimusi ja kahtlusi. Seega, kuigi kasutame näitena Selleks ajaks, kui 2017. aastal teostuva Tartu linnaregiooni, ei ole artikli eesmärk haldusreformi tulemused jõuavad tõeks arutleda detailsete piirimuudatuste üle, vaid esitada sellele näitele tuginedes * Eelretsenseeritud artikkel. Artiklis on refereeritud Kertu üldine mehhanism, kuidas protsess Anni magistritööd. Nii magistritöös kui ka artiklis on kasu- haldusreformi kontekstis toimuda võiks. tatud refereeringuid Ann Marksoo Tartu linnasiirde ajaloo ülevaatest (Marksoo 2005) koguteoses „Tartu: ajalugu ja Võttes aluseks põhjalikult käsitletud kultuurilugu” (Pullerits 2005) ja sellest koguteosest. Tartu linnaregiooni (Tartu linn ja viis

Riigikogu Toimetised 33/2016 125 Kertu Anni, Tõnu Oja

piirnevat naabervalda – Tartu, Luunja, määrati kindlaks kesklinna ja eeslinnu Haaslava, Ülenurme, Tähtvere) arengu hõlmava ühtse linnasarase piirid. Lisaks (Anni 2014), püüame näidata, kas ja sellele korrastati linnasisene territoriaalne kuivõrd peaks haldusreformi käigus haldus ja alustati linnaplaneerimist (Mark- arvestama linnalistes piirkondades haldus- soo 2005). Tartu linna kujundavad tegurid piiride muutmisel üldiste linnaplaneeri- mitmekesistusid 19. sajandil: 1802 taas- mise põhimõtetega. Kas on õige praktika avati ülikool, sajandi II poolel muutus liitmisel-lahutamisel võtta „ühikuteks” Tartu rahvakultuuri keskuseks, raudtee terved külad või omavalitsused ning lisandumine 1876. aastal ergutas tööstuse millised on siin alternatiivid. Detailsemalt ja kaubanduse arengut. Viimased vajasid arutleme Tartu linnaregiooni näitel, aga täiendavat maad. Ehitustegevus millistes suundades ja mis ulatuses võiks arenes kahes suunas. Ühelt poolt toimus toimuda linna areng järgneva 30 aasta kesklinna tihendamine, teisalt laiendati perspektiivis ning milline võiks olla ehitusala linna äärealadele. Kuna ürgoru teoreetiliselt sobiv piirilahendus. Selle tule- lammil oli enamik ehitismaaks sobivaid musena jõuame üldisema, Eesti kontekstis alasid hoonestatud 19. sajandi algul ja nn kolmanda ajajärgu linnasarase keskel, hakati sajandi viimasel veerandil laiendamise mehhanismini, millest hõlmama lavamaad. teistegi Eesti linnade piiride muutmisel I maailmasõja eel laienes ehitustegevus lähtuda võiks, kuna rohkemat või vähe- linnapiiri taha. Raudteejaama lähiste mat laialivalgumist võib leida teistestki kvartalite loomulikuks jätkuks oli kom- linnadest. paktne asum Viljandi (praeguse J. Tõnis- soni) tänava ja Savi tee (Näituse tn) vahel. TARTU LINNA SIIRE JA LINNAPLANEE- Tartu lõunapiiri taga hakkas Karlova RIMISE TRADITSIOONI KUJUNEMINE. mõis rentima maad 99 aastaks, mille Muistse Tarbatu rajamise peamisteks tulemusena kasvas kiiresti algul Karlova eeldusteks olid tema looduslik asend aleviks nimetatud eeslinn (Pilpaküla) (hea ületuskoht Emajõel), paiknemine (Marksoo 2005). suuremate kaubateede ristumiskohas ning Paralleelselt Karlovaga kujunes Tähtvere järskude nõlvadega Toomemägi, mis sobis mõisa ja talu maadel uue eeslinna hästi linnuse rajamiseks. Linna ümber oli algena Veeriku alev. Lisaks sai ülikool kohaliku halduse mõttes pigem eikellegi- endale uueks reservmaaks Maarjamõisa maa, millele „omanikud” mõisate kujul alad. Tsaariajal muudeti Tartu linna piire alles tekkisid. alates 1729. aastast mitmel korral, peami- Marksoo (2005) järgi tähistavad siirde selt parema kalda linnaosades ja vaid üks algust Tartus varakult tekkinud agulid. kord, 1892. aastal, vasakul kaldal. 1916. Oletada võib, et tegemist oli teoreetiliste aastaks kujunenud piirides olid Tartu linnamudelite seisukohalt selge funktsio- linnas ehituskruntideks sobiva maa varud naalse spetsialiseerumiseta mitmekesise ammendunud (Marksoo 2005). elamu- ja väikepõllumajanduse ning aian- Eesti Vabariigi sünd ja maareformi käi- duskasutusega linnaosadega. Vanimad gus toimunud mõisamaade võõrandamine kirjalikud teated ümbritsevatest mõisatest võimaldas Tartu linnasarast hüppeliselt pärinevad 16. sajandist. Nende südamed suurendada. 1921. aastal liideti Tartuga paiknesid Tartu kesklinnast 1,5–3 kilo- Veeriku alev, 1923. aasta alguses laiendati meetri kaugusel ja mõisatesse suunduvad linna piire kõigi endiste naabermõisate teed kujundasid hiljem Tartu tänavastiku arvel. Liidetud maadest enamik sobis ehi- põhiteljed (Marksoo 2005). tuskruntideks, Emajõe turbane luht moo- Linnasiirde seisukohalt toimus 18. sajan- dustas juurdekasvust vaid kümnendiku. dil Tartu ajaloos tähelepanu vääriv areng: 1923. aastal hõlmas põllumajandusmaa

126 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

poole ning hoonestatud ehituskrundid üle Tartule eraldati ehituskrunte väljapoole veerandi linna territooriumist. 1938. aastal oma halduspiire. Alates 1970. aastatest, olid need suhtarvud aga kaks viiendikku kui Tartut ümbritsesid jõukad majandid ja kolmandik. Ehituskruntide ja tänavate (nt Ülenurme, Luunja), sai linn oma piiride laienemine toimus peamiselt põllumajan- muutmise soove ainult osaliselt ellu viia. dus- ja teiste maade arvelt. (Marksoo 2005) Haritavat maad, kus maaparandus oli Marksoo (2005) sõnul väärivad teise tehtud, enam linnale ei antud. Seepärast maailmasõja järgselt linnasarase kujun- juhtuski, et hõlpsamini nõustuti linnale dajatena märkimist kaks tegurit. Esiteks, üle andma nõrga pinnasega Emajõe Tartu kirdepiiri taha Raadile sõjaväe- luhaala. See kajastus 1977. aasta piiri- lennuvälja ja selle naabruses linna piirides muudatustes (joonis 1), mis ühtlasi on sõjaväelinnaku rajamine, mis takistas viimane piirimuudatus, mis tänaseni elamuehituse laienemist selles suunas. tehtud. Teiseks peeti silmas Tartut ümbritse- Taasiseseisvumise järel alanud ääre- vate suurmajandite vajadusi. Aastatel linnastumine oli 1990ndate esimesel poolel 1950–1960 olid sovhoosid ja kolhoosid pigem rahulik. Kuni 2002. aastani rajati veel majanduslikult nõrgad ning arvestati uusi hooneid suuremate teede läheduses ja rohkem linna huvidega, mille tõttu linna lähiümbrusesse jäävates asulates.

JOONIS 1. Tartu linnasarase kujunemine Allikas: Marksoo (2005, 139)

Riigikogu Toimetised 33/2016 127 Kertu Anni, Tõnu Oja

Uue aastatuhande esimese kümnendiga võõrandamine linnale, siis sissejuhatuses on linn tugevalt laiali valgunud. Võib nimetatud kolmanda ajajärgu mehha- öelda, et kohati on linna lähivaldade nism linnasarase laiendamiseks võiks aladele kujunemas uued eeslinnad. Koli- olla linnapiiride muutmine haldus- nud pole ainult inimesed, vaid ka teenu- reformi raames. Arvestades haldus- sed. Tugevneb tendents rajada uusi reformi pikka tulekut ning protsessi keskusi linna äärealadele või vahetult jätkumise vajalikkust tulevikus, on tõesti linnapiiri taha. Tartu äärealal on pidevalt tegemist ajajärguga. Lisaks, Tartu linna laienenud Lõunakeskuse kaubandus- viimane piirimuudatus toimus peaaegu tsoon. Jaamamõisa taga on lõppemas 40 aastat tagasi ja selle aja jooksul on ERMi ehitus. Lisaks on Raadile juba olukord piirialadel oluliselt muutunud. ammu planeeritud nn Põhjakeskuse (ka Samas, võttes arvesse praegust tugevat Raadimõisa keskus) ehitust. Annelinna pii- haldusreformi elluviimise konteksti, rile on rajatud Lõuna-Eesti suurim Prisma. võiks neutraalsest positsioonist vaadatuna Praegune funktsionaalne linnasaras on nimetada nende kahe lahendamist vajava laiem kui Tartu administratiivpiirid. probleemi ühendamist lausa ideaalseks Laialivalgumine peegeldub ka linna võimaluseks. piirides toimunud elanike difusiivses hajumises ja asutustiheduse languses ÜLDPLANEERINGUTE LAIENEMINE tiheasustusaladel (joonis 2). ÜLE LINNA ADMINISTRATIIVPIIRI. Piiriäärsete üleminekute ning valdade Ehk on just praegu üldplaneeringute maakasutuse kaartide ja seletuskirjade analüüsi kokkuvõttena paras aeg võib öelda, et linna lähivallad tunnistavad linna- ja maaelu piirid toimuvaid arengutrende ega tööta neile oluliselt vastu (Anni 2014). nende tegelikku Valdade üldplaneeringute koostamisel on lähtutud põhimõttest, et võimaluse asukohta nihutada. korral on mõistlik vahetult linnapiiri taga jätkata olemasolevate maakasutusfunkt- Võib öelda, et Tartu linn on oma arengu- sioonidega. Mõnikord ei tulene küll sama loos pidevalt administratiivpiiridest funktsiooni jätkumine planeeringuga väljunud, mis kasvava linna puhul ongi ettenähtust, vaid reaalse elu tungivatest elementaarne. Linnaplaneerimise seisu- vajadustest või juba aset leidnud maa- kohalt võib öelda, et õnneks on arengu kasutusfunktsioonide muutustest. käigus linn säilitanud suhteliselt kom- Kuna kõik analüüsitud üldplaneeringud paktse vormi, eriti võttes arvesse Emajõge, on kehtestatud pärast linna üldplanee- Toomemäge, raudteed jm sektoraalsele ringu valmimist, võib oletada, et korraga arengule suunavaid tegureid. Samas on lähtutud nii reaalse elu trendidest kui tuleviku rahvastikuprognoos Eestis enam ka linna üldplaneeringuga linna äärealadel olulist juurdekasvu ette ei näe. Ehk on just ette nähtust, kuid olenevalt vallast ja üld- praegu paras aeg linna- ja maaelu piirid ka planeeringu kehtestamise ajast on nende administratiivhalduslikult nende tegelikku vahekord mõnevõrra erinev. Näiteks asukohta nihutada. Ülenurme üldplaneering on kehtestatud Kui varem on Tartu linna piiride laien- 2009. aastal, st lisaks olemasolevale linna damise mehhanismideks olnud esmalt üldplaneeringule, mille maakasutuse pikaaegsed lepingud ümbritsevate kaardilt nähtub, et valla piirile on pla- mõisatega maade rendile võtmiseks ning neeritud valdavalt äri- ja tootmis- ning hiljem, I Eesti Vabariigi ajal nende maade elamumaad. Sel ajal oli Ülenurme vallal ka

128 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

juba ehitusbuumi ja linna laialivalgumise Rahvastiku tegelik paiknemine kogemus, mille baasilt oli võrdlemisi planeeritud elamualade suhtes. lihtne valla üldplaneeringus ette näha Kokkuvõttes kattuvad üldplaneeringutes (tulevaste) elamualade ning äri- ja tootmis- ette nähtud elamualad ja inimeste reaalne maade mõistlikku paiknemist. paiknemine hästi Tähtvere, Ülenurme ja Kõige selgemate üleminekutena võib Tartu valla üldplaneeringute puhul. Luunja elamumaade puhul esile tuua laienemised ja Haaslava puhul teatud piirkonnad rah- Ülenurme, Luunja ja Haaslava valda ning vastikutiheduse kaardi (joonis 2) järgi nii Tartu vallas Kõrveküla piirkonda. Sujuvad selgelt ei eristu, kui üldplaneeringu järgi tööstuspiirkondade üleminekud on erista- võiks oletada. Nii Emajõe kallas Luunja tavad eelkõige ja Tähtvere tööstus- vallas kui Tõrvandi-Roiu-Uniküla maantee rajooni, vähem Ülenurme Tehnopargi ümbrus Haaslava vallas pigem sulanduvad puhul. Sarnased äri- ja tootmismaa funkt- ühte ülejäänud valla territooriumil esine- sioonid jätkuvad ka Ülenurme-Tartu piiril vate rahvastikutiheduse väärtustega, kuigi Lõunakeskuse piirkonnas ning mõningal üldplaneeringute maakasutuskaartidel määral Luunja-Tartu piiril Jaamamõisa ja eristuvad need muude funktsioonide Annelinna tagusel alal. kõrval selgelt.

JOONIS 2. Rahvastikutiheduse muutus aastatel 2000–2011 Tartu lähiümbruses. Punase kontuuriga on näidatud statistikaameti määratletud tiheasustusalad Allikas: statistikaamet (2014)

Riigikogu Toimetised 33/2016 129 Kertu Anni, Tõnu Oja

Rahvastikutiheduse muutuse (aastatel 1939. aastal suhtelise maakasutuse mudeli 2000–2011) (joonis 2) suurimad väärtused (joonis 3, B), kus linna maakasutus järgib (juurdekasv üle 60 in/km2, Tartu ümbruses transpordikoridore ning majandustegevus kuni 435 in/km2) Tartu linna äärealadel ja inimeste elupiirkonnad on omavahel peegeldavad samuti linna laialivalgumist – seotud (Hoyt 1939). suurim elanike arvu kasv on toimunud Selle mudeli kohaselt jaotuvad linnad Luunja, Ülenurme ja Tartu vallas vahetult funktsionaalseteks sektoriteks, mis ula- linnapiiri taga, Ülenurme vallas ka tuvad kiirtena välja linna keskel asuvast kaugemal. ärikeskusest. Mudelis esitatud sektorid Eelnevalt esitatud analüüs annab üsna kujunevad rendihindade alusel. Näiteks – hea ülevaate Tartu linna ja selle lähivaldade linnasüdames on ärikeskus, kuna maa piiril toimuvast. Sellest analüüsist nähtub rendihinnad on seal kõige kõrgemad ning ka vajadus linna piire muuta – eelkõige Üle- linnakeskuse lõppedes algab transpordi- nurme, Luunja ja Tartu valla territooriumi koridore järgiv tööstustsoon. arvelt, kuna just neis valdades on olnud Nii Burgessi kui Hoyti mudelid olid loo- kõige intensiivsem linna laialivalgumine. dud lähtudes 20. sajandi Põhja-Ameerika linnade olemusest. Seepärast vastasid TEOREETILISED LINNA ARENGU need teatud tingimustele: eraettevõtlusel MUDELID. Sissejuhatuseks linnaplanee- baseeruv majandus, kesklinna dominee- rimise teooriatesse on esitatud kolm rimine ja kasvav transiittransport. Tänases tuntud klassikalist linnamudelit ning linnade arengu kontekstis on kesklinna kaks tänapäevast olukorda modelleerivat domineerimine järjest küsitavam ning postindustriaalsete linnade arengumudelit. sellega seonduvad linnaplaneerimise A. Kontsentriline ringmudel (1925). probleemid üha teravamad, eriti suure- Tegemist on sotsioloog Ernest W. Burgessi mate linnade puhul. 20. sajandi alguse ideaallinna mudeliga C. Mitmekeskuseline mudel (1945). (Burgess 1925). Ringmudeliga (joonis 3, A) Geograafide C. D. Harrise ja E. L. Ullmani taheti näidata, et maakasutus areneb poolt 1945. aastal esitatud mitmekesku- ärikeskusest kaugemale kontsentrilisi ringe seline mudel (joonis 3, C) erineb kahest järgides. Iga vöönd laieneb aastate jooksul eelmisest tunduvalt: selle aluseks pole oma algsest asukohast järjest kaugemale. kaugus linna keskusest, vaid maa- Mudeli kasutamisel on mitmeid eeldusi: kasutuse mustrid ja nende omavaheline ühtlane maapind, ühtlane pääs linna paiknemine. Lisaks, erinevalt Burgessi keskusesse, üks keskus, vaba konku- ja Hoyti mudelitest ei domineeri selles reerimine elamuturul, head transpordi- mudelis kesklinn enam linna äärealade võimalused, heterogeenne rahvastik, üle. Harris ja Ullman leidsid, et linnalise rahvastiku kasv ja linna füüsiline piirkonna sees on mitmeid ressursse arenemine keskusest perifeeria suunas. ning nende lähedale moodustuvad Toodud tingimuste loetelu näitab, et sellise linnalised keskused. Mudelit koostades oli mudeli rakendamine tänastele linnadele erinevate keskuste täpset asukohta raske on sisuliselt võimatu – linnade struktuuris ennustada, küll aga oli võimalik teada on toimunud muudatused, mida kõige keskuste funktsionaalset suhet ümbritseva lihtsamad linnamudelid enam edasi maakasutusega. anda ei suuda. Küll on sellele mudelile Chicago koolkonna töid ehk nn iseloomulikke jooni võimalik leida linnade klassikalisi linnamudeleid on kritiseerinud arengu algfaasidest ning alles tekkivates mitmed hilisemad autorid. Kokkuvõtvalt väikestes linnades. võib öelda, et neid linnamudeleid iseloo- B. Sektormudel (1939). Ameeriklasest mustab vähene tähelepanu erinevatele kinnisvaraekspert Homer Hoyt koostas valikuvõimalustele elamusektoris ja

130 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

JOONIS 3. Teoreetilised linna arengu mudelid. A – kontsentriline ringmudel (1925), B – sektormudel (1939), C – mitmekeskuseline mudel (1945), D – postindustriaalse linna mudel (1983), E – 21. sajandi linna mudel (1987). Klassikaliste linnamudelite (mudelid A, B) numbrite tähendused on järgmised: 1. ärikeskus, 2. kergetööstus, 3. alamklassi elupiirkond, 4. keskklassi elupiirkond, 5. ülemklassi elu- piirkond, 6. rasketööstus/põllumajandus, 7. äärelinna ärikeskus, 8. äärelinna elupiirkond, 9. ääre- linna tööstusala. Allikas: Anni (2014) inimeste eelistustele ning baseerumine pärast teist maailmasõda mõjutanud eeldusel, et linnad on muust maailmast lääne linnade arengut. Üheks tähtsamaks eraldatud objektid. Lisaks jäeti arves- neist peab ta valitsuse ja/või kohaliku tamata institutsioonide ja riiklike polii- võimu sekkumist. Samuti satelliitlinnade tikate võimalik mõju ning ideid arendati arendamist, mis tõi konkreetse linna vaid vabaturumajandusele tuginedes. baasil loodud mudelile juurde regionaalse D. Postindustriaalse linna mudel perspektiivi. (1983). G. W. Kearsley (1983) tunnustab Kearsley edasiarendus (joonis 3, D) on Chicago koolkonna graafilisi mudeleid ja võrreldes Burgessi kontsentrilise ring- tõdeb, et nende tunnusjooned on olemas mudeliga palju detailsem. Kuigi ringide ka tänapäeva linnades. Samas toob ta tähendus on kahes mudelis mõnevõrra välja, et mitmed olulised protsessid on erinev – Kearsley mudelis on need rohkem

Riigikogu Toimetised 33/2016 131 Kertu Anni, Tõnu Oja

liigendatud ega moodusta enam täielikke suundadel (järgides nt transpordikoridore). ringe –, tuleb tervikut vaadates Burgessi Üleminekul ringmudelilt sektormudelile mudeli „pärand” siiski hästi esile. ei kao ringmudeli komponendid täie- E. 21. sajandi linna mudel (1987). likult. Näiteks ei nihku tööstussektor 1987. aastal pakkus ka M. White edasi- linnakeskuse suunas elurajoonide asemele arenduse Burgessi lihtsale mudelile. Tema ning kõrgklassi elamusektori nihkumisel esitatud mudelis (joonis 3, E) on seitse linna äärealade suunas vabanevad kesk- põhielementi (Pacione 2005): 1) kesk- linnapoolsed elamupinnad, mille hõivavad linn-ärikeskus (tuumik), 2) stagnatsiooni poolringina madalama elatustasemega tsoon, mida iseloomustavad vähesed inves- inimesed. Tegelikkuses leidub (väikestes) teeringud, kuna kesklinn kasvab pigem linnades nii ring- kui ka sektormudeli vertikaalis ning enamik investeeringuid elemente. Nende vahekord sõltub aga väljaspool seda tehakse linna äärealadele, linna looduslikest iseärasustest, ajaloolisest 3) vaeste ja vähemuste piirkonnad: paik- kujunemisest, struktuuri keerukusest jms. nevad stagnatsiooni piirkonna ümbruses Mitmekeskuselise mudeli rakendamine ja/või vanades eeslinnades, 4) eliidi on võimalik suuremate linnade puhul, kus enklaavid, 5) keskklassi elamupiirkon- esineb rohkemal või vähemal määral linna nad, 6) tööstus ja avalik sektor: nende laialivalgumist ning kus elab piisavalt funktsioonide paiknemine võib tugevasti inimesi, sest just nende teguritega seostub mõjutada nii elamualade paiknemist kui teiste linnakeskuste kujunemine. Kasvav ka teisi maakasutuse mustreid (nt linna- linn muutub sisestruktuurilt aina keeru- valitsuse otsused maakasutusfunkt- lisemaks – erinevaid linnalisi elemente sioonide osas), 7) epitsentrid ja transpordi- tuleb juurde. Äärelinna keskuste kujune- koridorid: epitsentrite all peab White misega kaasneb infrastruktuuri ehitus (nt silmas linna äärealadele tekkivaid uusi suuremad transpordisõlmed, -koridorid) ajaloolisele linnasüdamele konkurentsi ja elamualade laienemine linnapiirist pakkuvaid keskusi. kaugemale. Suuremate linnade puhul on iseloomulik uute satelliitlinnade tekki- LINNA STRUKTUURI TEISENEMINE mine. Need arengud toovad omakorda AJAS. Linnade ajaloolises arengus võib eel- kaasa pendeldajate vööndi kujunemise. dada, et esialgu – kui linn on veel piisavalt Niimoodi arenedes võib ühest konkreet- väike, kasvab rahulikus tempos ja tingi- sest linnast kujuneda linnaline piirkond, mused linna laienemiseks on igas suunas kus saab eristada linnas korduvaid, aga ka homogeensed – realiseerub ringmudel, uusi elemente. mis hakkab edaspidi ümber kujunema sektormudeliks, sest mida heterogeensem LINNAMUDELID vs. TARTU LINNA on linnaruum, seda vähem on ringmudelil ARENG. Võib öelda, et kuni tööstusalade võimalust täiel määral realiseeruda, kuna tekkimiseni vastab Tartule mittekontsent- sarnased funktsioonid koonduvad ning riline ringmudel, kuna linnas on üks siin-seal hakkavad kujunema sektorid. keskus, mille ümber paiknevad valdavalt Lisaks, mida suuremaks linn kasvab, elamualad. Kontsentrilisuse puudumine seda suuremat mõju hakkavad avaldama on tingitud asjaolust, et (eelkõige esimeste) linnas esineda võivad iseärasused (nt elamualade kujunemine on järginud veekogu või tugevad reljeefi muutused peamisi kaubateid (Riia, Tallinn, Narva) mingis suunas), mis põhjustavad linna ja jõge ehk õige on öelda, et sektoraalne edaspidist arengut pigem sektoraalsena. suunitlus on linna tekkest saati olemas Üleminekut sektorilisele kasvule võivad olnud, aga niikaua kui kõrvuti asetsevad toetada ka linnades aeg-ajalt toimuvad samad funktsioonid, pole põhjust neid intensiivsemad arendustegevused teatud eraldi sektoriteks jaotada. Sektormudeli

132 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

rakendamise võimaluse annab Tartu linnas selle läbi nn erilise arenguga piirkond selgete tööstuspiirkondade kujunemine, Rebase ja Siili tänava vahelisel alal, kus on mis toimus alles pärast teist maailmasõda. alguse saanud tootmisalade muutumine Nüüdseks on Tartu linn ka sektormude- elupiirkonnaks. Linna üldplaneeringu list välja kasvanud ning sisaldab post- järgi ongi sinna elamumaad ette näh- industriaalse linnamudeli elemente, tud. Seega, võib oletada, et tulevikus mille hulka kuuluvad nii sektor- kui ka sulandub see piirkond ühte muu Karlova mitmekeskuselise mudeli „pärandid” (nt elurajooniga ning tootmine ja tööstus, tööstusrajoonid, äärelinna ärikeskus, II mis seal veel on, kolib kesklinna lähistelt astme ärikeskus). Ajaliseks murdepunktiks kaugemale. Samas, laiemalt vaadates on võib siin lugeda aastaid 2001–2008, mil tegemist detailiga ja üldjoontes eristub algasid Lõunakeskuse arendused ja seoses südalinnast algav ja Ülenurme valda kinnisvarabuumiga toimus elamualade laienev tööstusala. laienemine linnapiiri taga. Tähtvere äri- ja tootmisala kulgeb Riia maanteest piki Tartu-Tallinna raudteed Tartu linnaregiooni tulevikumudel. Tähtvere valda. Linna ruumilise arengu Mudeliesitlus (joonis 5) tugineb postindus- põhimõtete joonisel (Tartu 2016) on triaalsete linnamudelite analüüsile (Anni selle alaga ühendatud ka Ringtee tänava 2014), piiriüleseid maakasutuse tendentse kontaktvöönd, mis hõlmab ka Lõunakeskuse vaadelnud analüüsidele, Tartu linnavalit- kaubanduspiirkonna. Lähtudes eelnevast on suse arengu- ja planeeringuosakonna välja ka Tartu tuleviku-mudelil need piirkonnad töötatud ruumilise arengu põhimõtetele varem eraldiseisvana esitatud Tähtvere äri- ja ning statistikaameti rahvastikuprognoosile tootmisala juurde ühendatud. Võimalik, et aastaks 2040. See mitmest vaatenurgast tulevikus laieneb Veeriku äri- ja tootmisala uuritud arutelu Tartu linnapiirkonna tule- kaugemale Tähtvere valda. vikuarengutest põhjendab piirimuudatuste Linna ruumilise arengu põhimõtete vajadust ja isegi paratamatust ühe konk- joonisel (Tartu 2016) on märgitud ka reetse linna näitel ning juhatab üldisema mõned väiksemad linnasisesed kiirekuju- mehhanismini, kuidas peaksid ja/või võiksid lised tööstuspiirkonnad: raudtee, Riia ja toimuda administratiivpiiride muudatused Võru maantee vahelisel lõigul ning Kalda linnalistes piirkondades. tee, Vahi (Puiestee tänav) ja Raadi suunal. Esimese kahe puhul on tegemist eelkõige Äri- ja tootmisalad. Kaks suuremat äri- ja ärifunktsiooniga aladega. Vahi ja Raadi tootmisala (Tartu linna üldplaneeringu suunal võib rääkida pigem tootmisaladest, maakasutuse funktsioonide järgi väike- ja kuigi Vahi suunale jääb ka mitmeid ühis- äriettevõtete maa, tööstusettevõtete ja kondliku maana määratletud objekte – ka ladude maa), mis selgelt välja joonistuvad, seal on töökohad. on Tähtvere ja Ropka. Jooniselt 5 on näha, Raadi suunal on olukord lahtisem – et Ropka äri- ja tootmisala laieneb sujuva piirkond on alles arengujärgus. Raadi nihkega Ülenurme valda tehnopargi lennuvälja ja selle lähialade üldplaneering aladele. Planeeritud äri- ja tootmisalad (koostatud aastal 2000) on Tartu linna ulatuvad kaugemale Reola kantigi. Osa- kodulehel kehtestatud üldplaneeringute liselt on see tsoon juba realiseerunud. On all, kuid selle seletuskirja arvestusperiood loomulik, et ka Tartu linnavalitsus on selle on olnud aastani 2012 üldplaneering. piirkonna määranud ühe suure töötamise Üldplaneeringu seletuskiri ütleb, et sektorina. Kuigi linnavalitsuse ruumilise selles piirkonnas plaanitakse luua Raadi arengu põhimõtete (Tartu 2005) järgi algab mõisahoonetest ja pargist koosnev mõisa- äri- ja tootmisala kitsa ribana juba süda- kompleks ning Raadi lennuvälja ala baasil linnast, võib oletada, et tulevikus lõikab ulatuslik puhkuse ja vaba aja veetmise

Riigikogu Toimetised 33/2016 133 Kertu Anni, Tõnu Oja

kompleks, mille alla kuulub ka Eesti Rahva kui linna üldkeskuse lähedusse jääb Muuseumi tegevusega seotud rahvaürituste elupiirkondi, kus valdavaks võib pidada organiseerimine, spordi- ja puhkamis- väikeelamuid (Karlova, , Tähtvere). võimaluste loomine ning auto-, moto- ja Sisuliselt vaid korruselamutest koosnevana tehnikaspordi kompleksi väljaarendamine. eristub tugevalt ja ainsana Annelinna ja Lennuvälja ala lõunaosas arendatakse (vanem) Jaamamõisa piirkond. Ka Raadi välja tööstusala. Võimalik, et realiseerub piirkonna üldplaneering näeb ette valda- kauaräägitud Põhjakeskuse arendus. valt väikeelamuehituse, korruselamumaad Piirkonda on lubatud ehitada ka kasumit on planeeritud vaid 1,1 hektarile. mittetootvaid kultuuri-, spordi-, haridus- ja Stabiilsed alad on Tammelinn, Tähtvere, laste-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoole- Vana- ja (v.a linnaosa kande- ning sakraalehitisi, samuti (oma-) lõunapoolne osa). Võib eeldada, et 30 aasta valitsusasutus (Tartu 2014). Kõigi nimetatud jooksul toimub stabiliseerumine Ihastes arenduste realiseerumine peaks tõepoolest tervikuna ja ka Annelinna lõunapoolses looma mitmekülgsete töövõimalustega osas, kui planeeritud arendused on piirkonna. Selle analüüsi üldistusastet realiseerunud. arvestades võib viimati kirjeldatud (oleta- Vanadele mõisakohtadele (Ropka, Kar- tavaid) töötamispiirkondi pidada piisavalt lova, Tähtvere, Jaama mõis, Maarja mõis) väikesteks, et need hõlmata teiste funkt- liitub tulevikus tõenäoliselt Raadi mõis, sioonidega aladesse (valdavalt elamumaa). millest võiks saada tulevase Raadi-Kõrveküla äärelinnale eelnenud vana mõisakoht. Elamualad. Valdavale osale Tartust ja selle lähiümbrusest on omane eramute/ Uued linnaosad, äärelinnad ja eeslinnad. väikeelamutega elupiirkonnad. Eramute Kuna nimetatud alade teke sõltub linna esinemise tendents suureneb linnast kasvust, eelkõige elamualade laienemi- kaugenedes (nt suunal Ihaste–Luunja vald sest, on nende määratlemisel lähtutud või Tammelinn–Ülenurme vald), samas statistikaameti poolt 2014. aasta veebruaris

5 0 -5 -10 -15 -20 -25 -30

-35 % i d d d d d d d d d d d d d d d s t n n n n n n n n n n n n n n n e o o o o o o o o o o o o o o o E k k k k k k k k k k k k k k k

a a a a a a a a a a a a a a a u a a a a a a a a a a a a a a a g o m m m m m m m m m m m m m m m

K a a e e a a u u u u u j u d i r t r v v i u n n i r r i r l v l g r p l a r n a e õ r ä a H V V a õ a ä a g - - ä V ä J j a T a V P H R S e a õ i l P L J d n V I ä ä L

JOONIS 4. Rahvaarvu muutuse prognoos aastatel 2012–2040 maakondade kaupa Allikas: statistikaamet (2014)

134 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

esitatud rahvastikuprognoosist 2040. Kõrveküla asuvad võrreldes Tõrvandi ja aastaks. Selle järgi on 2040. aastal Tartu Ülenurmega linnapiirile lähemal, samas maakonna rahvaarv 159 190 (2012. a: reaalseid tegevusi uue elukeskkonna 153 479) ja Tartu linna rahvaarv 104 181 tekitamiseks on Raadil veel vähe tehtud (2012 a: 99 558). Ligi 30 aastaks prognoosi- ja selle piirkonna väljaarendamine tud rahvaarvu kasv pole just kiire. Samas elamualade mõttes võtab tõenäoliselt selle prognoosi kohaselt kasvabki rahvaarv aastakümneid. Lisaks, võrreldes Tõrvandi ainult Tartu ja Harju maakonnas (linnadest ja Ülenurme suunaga pole Kõrveküla, Tallinnas, Tartus, Maardus) (joonis 4). veel enam Raadi, sedavõrd täis ehita- Rahvastiku kasvu neis piirkondades tud, et rääkida võiks linnaga ühisest mõjutab ka suurenev linnarahvastiku osa- tiheasustusalast. Tõrvandi ja Ülenurme tähtsus. Kui praegu elab Eesti 14 suuremas võivad küll olla rohkem täis ehitatud, linnas 59 protsenti Eesti elanikest, siis ligi aga linnast jäävad nad veidi kaugemale 30 aasta pärast 61 protsenti (Statistikablogi kui Raadi-Kõrveküla ning pole välistatud, 2014). et tulevikus muudavad Raadi piirkonda Statistikaameti 2014. aastal koostatud planeeritud arendused selle piirkonna rahvastikuprognoos aastani 2040 näitab, uutele elanikele (nii maalt tulijatele kui ka et umbes 30 aasta jooksul kasvab Tartu linnast lahkujatele) atraktiivsemaks. linna rahvaarv märgatavalt kiiremini kui ülejäänud maakonna rahvaarv. Seega võib Rohe-, puhke- ja virgestusalad. Olulisteks eeldada, et linna lähivaldade elanike arvu rohealadeks Tartu tulevikumudelil jäävad suurendab ühelt poolt osa linnaelanike Emajõe luht ja kaldaäärsed piirkonnad. kolimine linna lähistele ja teisalt linnapiir- On loomulik, et need alad on puhkamise konda elama asumise tendentsi suurene- funktsiooniga märgitud ka Tartu linna mine, st võib oletada, et ka suurem osa ruumilise arengu põhimõtete kaardil. ülejäänud maakonda kolivatest inimestest Väiksema puhkamispiirkonnana on seal asub elama pigem linna lähedale. käsitletud Raadi järve ümbrust. Selle osa- Arvestades ligikaudu 6000 inimese tähtsus aktiivse puhkuse kohana ilmselt lisandumisega Tartu piirkonda, võib edasiste arendustega järjest suureneb. oletada, et praegu äärelinnadeks olevad Ihaste, Vahi ja Märja-Räni piirkond kuju- Epitsentrid ja transpordikoridorid. nevad uuteks linnaosadeks või liituvad Traditsioonilisele linnasüdamele jääb praegustega (joonis 5, märgitud uute konkurentsi pakkuma Lõunakeskuse linnaosadena). Need piirkonnad kuulu- kaubanduspiirkond. Mõlemale võib tule- vad juba praegu Tartu linna vahetusse vikus konkurentsi osutada Tartu valda tiheasustusalasse (majadevaheline kaugus juba ammu planeeritud Põhjakeskus. valdavalt vähem kui 200 m). Selle ehitamine on küll pikalt venima 2040. aastaks võiksid Kearsley mudeli jäänud, aga võimalik, et Raadil toimu- tõlgenduse järgi satelliitasulatena toimivad vad arendused annavad uut hoogu ka Tõrvandi ja Ülenurme moodustada Tartu Põhjakeskuse rajamisele. Selles valguses äärelinna. Nende kauguse tõttu ei ole kuigi muutub üha olulisemaks traditsioonilise tõenäoline, et neist võiksid saada uued kesklinna atraktiivsuse hoidmine. Väik- linnaosad, kuigi majadevaheline kaugus sema tänase linnaäärse keskusena pakub on juba nüüd vähem kui 200 meetrit. kesklinnale teatud osas konkurentsi Potentsiaalse uue äärelinnana võiks kõne Annelinna Prisma. Võimalik, et Tõrvandi alla tulla ka Raadi-Kõrveküla piirkond. ja Ülenurme piirkonna kujunemisega Millised nimetatud aladest esimesena äärelinnaks kaasneb uute suuremate äärelinna staatuse omandavad, näitab kaubanduskeskuste ehitamine. Samas, aeg – igaühel on omad eelised. Raadi ja arvestades Lõunakeskuse vahetut lähedust

Riigikogu Toimetised 33/2016 135 Kertu Anni, Tõnu Oja

JOONIS 5. Tartu linnaregiooni lähituleviku mudel

136 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

neile kohtadele (~5 km) ja selle pidevaid kindlasti väga põhjendatud argumentidega), laiendusi, on vähetõenäoline, et sinna samas teades, et naabrite jaoks poleks piirkonda mahuks veel midagi sama- tavaolukorras rohkem valikuid kui kolm: väärset. Pigem saaks tegemist olla mõne kas loobuda linna kasuks oma linnalistest hüpermarketi kui kaubanduskeskusega. aladest, anda linnale väga vähe (mis jällegi Tartu linnale uut kvaliteeti ei annaks) või Institutsioonid. Suuremateks institutsioo- jätkata olemasolevates piirides ja püüda teha nideks jäävad Maarjamõisa ja Maaülikooli maksimaalselt head koostööd piiriäärseid linnakud ning kesklinnas tihedalt paikne- alasid puudutavates küsimustes. vad Tartu Ülikooli hooned. Ülikooli puhul võib oletada nihkumist südalinnast välja- poole. See kajastub ka linna ruumilise Luua piisavalt suured arengu põhimõtetes. Tartu tulevikumudeli joonisel (joonis ja hästi toimetavad 5) on esitatud ka uus teoreetiline/potent- maaomavalitsused, siaalne linnapiir. kus keskendutaks Haldusreform ja kolmanda ajajärgu maapiirkonnale mehhanism linnasarase laienda- miseks. Eespool esitatud Tartu linna- olulistele asjadele. regiooni detailsete analüüside tulemused ja tulevikumudel viivad arutluse tagasi sissejuhatuses sõnastatud eesmärgi juurde Kõrvalmärkusena tasub arvestada, teha ettepanekuid, kuidas võiks toimuda et antud juhul on tegemist omas ajas administratiivpiiri muudatus laialivalgu- lahendust pakkuva mehhanismiga, mis nud linnalistes piirkondades ning kuivõrd sõltub kontekstist ning mida on seetõttu arvestada üldiste linnaplaneerimise palju keerulisem kasutada (või kui see teooriate ja põhimõtetega. üldse on kasutatav) olukordades ja linnade Tartu linnaregiooni piirisituatsiooni puhul, mida haldusreform parasjagu ei lahendusena ja ka üldisema printsiibina, puuduta. Need on teised olukorrad, mille millest lähtuda teiste sarnases olukorras puhul peavad ka linnade laiendamist olevate (st käimas on haldusreform ja võimaldavad mehhanismid olema teised. tegemist on laiali valgunud linnaga) Tõenäoliselt peaksid need olema palju linnaregioonide puhul, pakume välja nn suurema riikliku sekkumisega. kolmanda ajajärgu mehhanismi. See on Praegune olukord, mis muudab piiride linnasarase laiendamise jätk, mis varem muutmise paindlikuks, loob Tartut ümb- on teostunud mõisamaade pikaaegsele ritsevatele omavalitsustele ka suurema rendile võtmise ja nende hilisema võõran- „taganemismaa”, sest nüüd pole küsimus damise kaudu. ainult Tartu linna ja naaberomavalitsuste Kolmanda ajajärgu linnasarase laien- piiride muutmises, vaid piiriläbirääkimisi damise mehhanismi taustaks ning olu- peab kogu Tartu maakond. Seejuures liseks tõuketeguriks ja mehhanismile ei peaks haldusreformi käsitlema kui võimaluse andjaks on käimasolev haldus- legomängu, kus liita või lahutada saab vaid reform. See loob õhkkonna ja lõpuks ka olemasolevaid haldusüksusi. Pigem oleks valmisoleku pidada tõsiseid läbirääkimisi mõistlik lähtuda uute piiride tõmbamisel administratiivpiiride muutmise teemal. ennekõike sisulistest maakasutuse funkt- Sellise diskussiooni puudumisel peaks sioonidest ja inimeste liikumissuundadest näiteks Tartu linn lähenema oma naaber- ning moodustada seesmiselt sarnase valdadele justkui tühjalt kohalt (kuigi elulaadiga omavalitsused.

Riigikogu Toimetised 33/2016 137 Kertu Anni, Tõnu Oja

Linnastunud piirkondade liitmine. pruugi esindada tulevaste elanike või Teoreetilise ideaali ja linnasarase laien- isegi kogu praeguse kogukonna huve. damise mehhanismina võiks piirimuuda- Lisaks kipuvad elanike arvamused piiri- tuste protsess kulgeda selliselt, et esmalt muudatuste osas tuginema emotsioonidele liidetakse Tartu linnaga selle naaber- ja suunavatele loosunglausetele. Selle omavalitsuste linnastunud piirkonnad. peamine põhjus on elanike vähene infor- Et see protsess toimuks võimalikult ratsio- meeritus, mis ühelt poolt tuleneb elanike naalselt, peaks siin olema väga oluline roll endi kas vähesest või väga enesekesksest regionaal- ja linnaplaneerimise, inimgeo- huvist ning teisalt vähesest haldusreformi graafia jms taustaga ekspertidel, kelle protsessi ja nüansse tutvustavast teavitus- ülesanne olekski lahendada piiriküsimus, tööst kohalikes omavalitsustes. Viimase võttes arvesse nii linnaplaneerimisest puhul on eriti vajaka inimeste hirmude maandamisest ning kõiki võimalusi võrdselt kaaluvatest aruteludest. Laiali valgunud linnade Seega leiame, et kaalukaimad põhjen- dused administratiivpiiri muutmiseks piire on vaja muuta, sest peaksid tulenema niisugustest analüüsi- linn maaomavalitsuse dest, nagu on tehtud Tartu linnaregiooni puhul, ning omavalitsuste volikogude territooriumil argumentidest, sest volikogud valdavad tegeliku eluga seotud teemasid, millega pole jätkusuutlik. arvestada, näiteks üleantavate maa-aladega seonduvad laenukoormused, neile aladele hiljaaegu tehtud investeeringute korva- tulenevaid vajadusi ja seisukohti (nt mise küsimused, neile aladele planeeritud küsimused seoses linna kompaktsuse ja tegevuste ja investeeringute edaspidine funktsioonide mitmekesisuse säilimise, saatus jne. samas ka nende terviklikkusega; uute keskuste ehitamise reguleerimine linna Uute maaomavalitsuste moodustamine. äärealadel jms) kui ka kohalike omavalit- Linnaliste alade liitmist linnaga võiks suste volikogude seisukohti ning piiri- nimetada kolmanda ajajärgu linnasarase äärsete elanike arvamusi. Seejuures peaks laiendamise mehhanismi esimeseks vähemalt osaliselt olema tegemist riigi etapiks. Selle loogiliseks jätkuks oleks sekkumisega, mis eelkõige võiks protsessis ülejääva territooriumi ülevaatamine kajastuda ekspertide positsiooni ja teadus- maakonna kontekstis. Nii siinkohal likult põhjendatud ettepanekute toetamise kui ka linnaliste alade linnaga liitmisel kaudu. Ekspertide kaasamine ei anna küll peame oluliseks, et loobutaks praeguste absoluutselt õiget piirilahendust, kuid haldusüksuste (külad, vallad) piiride vähemalt võimaldaks nende tehtud töö- puutumatuks pidamisest ning mõeldaks dele tuginemine teha ratsionaalselt põh- stiilis mitte out of box (kastist välja), vaid jendatud, mitmekülgselt läbimõeldud ja out of borders (piiranguteta). Praeguste kaalutletud otsuseid. haldusüksuste „liitmine-lahutamine” Siinkohal on veel oluline märkida, tuleks hetkeks unustada ning selle asemel et kuigi elanike kaasamine on vajalik, teha uuringud ja analüüsid, mis pakuksid peame meie seda ekspertide ja volikogude välja teaduslikult tõestatud ja põhjenda- seisukohtade järel kolmandaks oluliseks tud uued piirid, mis tuginedes ajaloole, komponendiks, kuna kohalike elanike tehtud analüüsidele, (planeeritud) maa- puhul on tegemist ajas muutuva kooslu- kasutusele, olemasolevatele tiheasustus- sega, st tänased arvamuse avaldajad ei aladele ja inimeste liikumisteedele

138 Riigikogu Toimetised 33/2016 Uuringud

looksid uued loogilised tervikud uutes Kas ja miks on vaja piiri muuta? piirides, mida võiks läbirääkimistel Lugenud läbi analüüsi, tutvunud Tartu aluseks võtta. Eesmärk peaks olema tulevikumudeliga ja linna laienemist luua piisavalt suured ja tänu sellele võimaldava mehhanismiga ning mõeldes haldussuutlikkuselt võimalikult hästi tegelikule olukorrale, võib siiski tekkida toimetavad maaomavalitsused, kus küsimus, milleks sellist problemaatilist keskendutaks maapiirkonnale olu- piirimuudatust vaja on. Kui eeldada, et listele asjadele (nt maaelu ja põllu- koostöö linna ja omavalitsuste piiril on majanduse edendamine, hea loodus- ideaalne ning kõik kodanike probleemid keskkonna säilitamine, hajaasustuses lahendatakse operatiivselt, tekib tunne, teenuste tagamine, turismi arendamine et seda ehk polegi vaja. Samas on üsna jne). Samas tuleks loobuda linnale kindel, et tublide ametnike lakkamatu vastandumisest ja toetada hästi hak- hoolsa töö korral võime seda koostööd kama saava tagamaana kogu regiooni parimal juhul nimetada väga heaks, toimimist. kuid ideaalne ei ole see kunagi. Kasvõi Teise etapina toimuv uute maaoma- juba seetõttu, et nii linna kui ka valla valitsuste moodustamine võib hõlmata ka ametnikud on koormatud piiril toimuvate laiemat territooriumi kui praegune Tartu probleemide lahendamisega. See kõlab maakond. Liitumisettepanekute taustal nagu oleks tegemist sõjatandriga, kuid on näha, et huvi Tartumaaga liitumiseks lahendamist vajavaid probleeme on on nii Põlva (nt Ahja vald, Maaritsa küla tõepoolest mitmesuguseid, nt teede Valgjärve vallast) kui ka Jõgeva (Tabivere korrashoid, tänavavalgustus, kõnniteede vald, Pala vald) maakonna omavalitsustel. olemasolu, ühistransport, veevarustus ja Kui sellised ettepanekud tuginevad ratsio- kanalisatsioon jne. Siia lisandub elanike naalsetele kaalutlustele (nt ajalooline ootus saada mõlemal pool piiri sama seotus, inimeste liikumissuunad jms), kvaliteetseid teenuseid. mitte emotsionaalsele soovile liituda Eelkõige on administratiivpiiri muuda- tugevamaga, siis on jällegi tegemist uute tus vajalik selleks, et vähendada kohalike (teatud puhkudel ajalugu arvesse võttes omavalitsuste ametnike „tühja” töökoor- isegi vanade) loogiliste tervikute kujune- must, mis on seda suurem, mida kauge- misega, kus mitmes mõttes astutakse male ja erinevamates suundades linn on üle maakonna piiri ning sellised muu- laiali valgunud. Kui linna administratiiv- tused on igati tervitatavad. Samal ajal piir oleks lahendatud selliselt, et linna oli meie artikli seisukohalt tähtsam sisse jäävad tervikliku(ma)d elamualad ja vaadelda, kuidas lahendada piiriküsimust muud funktsioonid, tekib linnal võimalus linnaregioonis. Linnaregioonist kaugemal, teatud probleemidele terviklikult läheneda sealhulgas maakondade piiril toimuvad ning leida lahendused ühtsete hangete muudatused jäävad siin detailsemalt või muude lahendusmeetodite abil. See käsitlemata. Seda enam, et Tartu mõjuala võimaldaks lahendada ka vastasel juhul ületab nagunii mitme maakonna piirid. linna–valla piiril sageli esineda võivaid Kuidas need piirid ümber kujundatakse, kvaliteedierinevusi. Seega, nii Tartu ei lisa Tartu linna tõmbekeskuse mõju- linna kui üldiselt ka teiste laialivalgunud sfäärile erilist kaalukust. Laiemalt vaadates linnade piire on vaja muuta, sest pikemas on maakondade piirid ja tegelikult ka perspektiivis pole jätkusuutlik toimetada maakondade arv üsnagi tundlik küsimus, edasi selliselt, et linn asub maaoma- sest need seostuvad identiteedi, ajaloolise valitsuse territooriumil – maa kuulub tausta, kujunemise jms aspektidega. küll maaomavalitsusele, kuid elanikud ja Seetõttu vääriks teema käsitlemist eraldi neile (või nende) loodud uus elukeskkond artiklis. on seal linna olemasolu tõttu. Selles

Riigikogu Toimetised 33/2016 139 Kertu Anni, Tõnu Oja

peitubki ehk teravaim ja emotsionaalseim ja veel enam edasise linnaplaneerimise vastuolu, kuid siinkohal võiks asendada vajadusest. Administratiivpiiri muutmata emotsionaalse mõtlemise ratsionaalsega on linnal vähe hoobasid ja võimu tegelda ning tõdeda, et ilma linnata valdadel arengu suunamise või teatud juhtudel selliseid mõneti „magusaid”, mõneti ka soovimatute arengute pidurdamisega „kibedaid” arengupiirkondi ei oleks. linna äärealadel. Siinkohal peamegi silmas Seega, kui küsida, kellele peaksid eelkõige neid alasid, mis praegusest linna- need alad kuuluma, siis tekkepõhjuste ja piirist välja jäävad, kuid sisult on selgelt linnalise iseloomu tõttu leiame, et linnale. linnalise iseloomuga ja peaksid kuuluma Ümbritsevad kohalikud omavalitsused kokku ülejäänud linnaga. Selleks et n-ö uued peaksid leidma positiivse noodi sellest, et kasvualad saaksid osaks „vanast” tervikust, nad vabanevad probleemidest, millega nad tuleb alustada administratiivpiiri muutmi- tegeleda ei jõua ning saavad võimaluse sest, et sealt edasi tegelda uutes piirides tõestada end seal, kus on nende tuge- linna kompaktsuse, funktsioonide, teenuste vused, nagu näiteks hajaasustatud tervislik ja keskuste paiknemise ning muude linna elukeskkond, loodusturismi arendamise arengut mõjutavate küsimuste lahenda- võimalused, väärtusliku põllumaa ja misega. Kui lõpetuseks vastata lühidalt rohekoridoride säilitamine, põllumaa küsimustele, kas ja kuidas peaks haldus- sihipärane kasutamine ning kõik muu, reformi käigus linnalistes piirkondades mille pärast inimesed maal viibimist ja arvestama linnaplaneerimise vajadustega, maaelu väärtustavad. siis leiame, et jah, peaks arvestama ning Linnapiiri muutmise vajadus on põhjus- nii, et maaomavalitsused loobuksid tatud ka teatavast linna arengu loogikast linnaliseks muutunud maa-aladest.

KASUTATUD KIRJANDUS ANNI, K. (2014). Linna ja selle lähialade struktuuri kujunemine Tartu linnaregiooni näitel. Magistritöö, Tartu: Tartu Ülikool. Käsikiri TÜ geograafia osakonnas. BURGESS, E. W. (1925). The Growth of the City: An Introduction to a Research Project. – N. R. Fyfe, J. T. Kennedy (eds). The urban geography reader. London: Routledge, 19–27. HARRIS, C. D., ULLMAN, E. L. (1945). The nature of cities. – N. R. Fyfe, J. T. Kennedy (eds). The urban geography reader. London: Routledge, 46–55. HOYT, H. (1939). The pattern of movement of residential rental neighborhoods. – N. R. Fyfe, J. T. Kennedy (eds). The urban geography reader. London: Routledge, 28–36. KEARSLEY, G. W. (1983). Teaching urban geography: The burgess model. – New Zealand Journal of Geography, 75, 10–13. MARKSOO, A. (2005). Linnasiire. – H. Pullerits (koost ja toim), U. Tõnisson, A. Liim, A. Andresen (toim). Tartu: ajalugu ja kultuurilugu. Tartu: Tartu Linnamuuseum: Ilmamaa. PACIONE, M. (2005). Modifications of the classical urban models. – Urban Geography: A global perspective. London & New York: Routledge, 196–201. PULLERITS, H. (koost) (2005). Tartu: ajalugu ja kultuurilugu. – H. Pullerits, U. Tõnisson, A. Liim, A. Andresen (toim). Tartu: Tartu Linnamuuseum: Ilmamaa. STATISTIKABLOGI (2014). Eesti suuremad linnad said rahvastikuprognoosi aastani 2040. – http://statistikaamet.word- press.com/2014/04/08/eesti-suuremad-linnad-said-rahvastikuprognoosi-aastani-2040/ TARTU LINNA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED (2005). – Planeeringud, Kehtestatud üldplaneeringud, Tartu linna üldplaneering, Ruumiline areng. – http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd004625d4/e7a- 3dae09313097bc2257d710030fda2/$FILE/02_ruumiline%20areng.pdf TARTU (2014). Planeeringud. Kehtestatud üldplaneeringud. Tartu Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering. Planeeringu seletuskiri. – http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/YP_raadiyp

140 Riigikogu Toimetised 33/2016