Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsuse nr 28 LISA 1

Haabersti linnaosa üldplaneering Tekstiline osa

SISUKORD

I OSA. TERMINID ...... 6 II OSA. LINNAOSA ARENGUEELDUSED ...... 11 1. Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid ...... 11 2. Arengust tulenevad võimalused ja ohud ...... 11 3. Territoriaal-ruumiline arengustrateegia ...... 12 III OSA. PLANEERINGULAHENDUS ...... 14 1. Planeeritud elamute üldpind ja prognoositav eluasemete arv ...... 14 2. Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelise halduspiiri muutmise ettepanek ...... 14 3. Haabersti linnaosa haljastus ...... 15 3.1.Ülelinnalised puhke- ja virgestusalad ...... 16 3.1.1. Haabersti mets (number põhikaardil 1) ...... 16 3.1.2. Harku paekallas ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95) ...... 16 3.1.3. Mustjõe rand (number põhikaardil 198) ...... 17 3.1.4. Vikimõisa mets ja Harku järve kallas (number põhikaardil 209 ja 359) ...... 17 3.1.5. Tiskre rand (number põhikaardil 264) ...... 17 3.1.6. Kakumäe läänerand ja Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 277 ja 278) ...... 17 3.1.7. Kakumäe raba (number põhikaardil 279) ...... 17 3.1.8. Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282) ...... 17 3.1.9. Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) ...... 18 3.2.Asumisisesed rohealad ...... 18 3.3.Rohekoridorid ja tänavahaljastus ...... 19 Rohekoridoride konfliktalad ...... 19 3.4.Hoonestatud alade rohevõrgustik ...... 23 3.4.1. Metsalinn ...... 24 3.4.2. Parklinn ...... 24 3.4.3. Aedlinn ...... 24 3.4.4. Haljastus segahoonestusalal ...... 25 3.4.5. Haljastus keskuse alal ...... 25 3.4.6. Haljastus tootmis- ja ettevõtlusalal ...... 25 3.4.7. Eriotstarbelised rohealad ...... 26 4. Teedevõrgu parem korraldamine ...... 26 4.1.Kergliiklusteede võrgustik ...... 28 4.1.1. Jalgrataste parkimine ...... 29 4.2.Parkimiskorralduse üldised põhimõtted ...... 29 4.3.Ühistranspordivõrgustik ...... 32 4.4.Ohtlike ja raskete veoste marsruudid ...... 33 5. Haabersti linnaosa tõmbekeskuste kindlaks määramine ...... 34 6. Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused ...... 35 6.1.Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused ehituspiirkondades ...... 35 6.1.1. asum ...... 35 6.1.2. Mustjõe asum ...... 38 6.1.3. Väike-Õismäe asum ...... 39 2

6.1.4. Õismäe raba ...... 41 6.1.5. Astangu ja Mäeküla asum ...... 41 6.2.Haabersti asumite hoonestuse tihedused ja maakasutus ...... 46 7. Planeeritud sotsiaalne infrastruktuur, arengu üldpõhimõtted ja rajatavad ühiskondlikud objektid ...... 46 7.1.Tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekanne ja päästekomando ...... 46 7.2.Lasteaiavõrk ...... 47 7.3.Koolivõrk ...... 48 7.4.Mänguväljakud ja spordiplatsid ...... 49 8. Haabersti linnaosa perspektiivne ettevõtlusstruktuur ...... 51 9. Kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu ...... 51 10. Radoonioht ...... 53 11. Maa reserveerimise ja munitsipaliseerimise vajadused ...... 54 12. Tehniline infrastruktuur ...... 54 12.1.Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 54 12.1.1.Veevarustus ...... 55 12.1.2.Kanalisatsioon ...... 58 12.1.3.Sademeveekanalisatsioon ...... 60 12.2.Elektrivarustus ...... 64 12.3.Gaasivarustus ...... 65 12.4.Tänavavalgustus ...... 67 12.5.Soojusvarustus ...... 67 12.6.Sidevarustus ...... 69 12.7.Jäätmekäitlus ...... 69 13. Piirangud maakasutusele ...... 72 13.1.Kinnismälestised ...... 72 13.2.Kaitstavad looduse üksikobjektid ...... 74 13.2.1. Geoloogilised mälestised ...... 74 13.2.2. Pargid ja aiad ...... 75 13.2.3. Kaitsealused liigid ...... 75 13.3.Veekogu kaitse ...... 77 13.3.1. Läänemeri ...... 78 13.3.2. Kakumäe supelrand ...... 85 13.3.3. Harku järve supelrand ...... 85 13.4.Kraavid ...... 86 13.5.Haabersti linnaosa omaaegsed vooluveekogud ...... 89 13.6.Põhjavesi ja veehaarde sanitaarkaitseala ...... 89 13.6.1. Perspektiivsed veehaarded ...... 90 13.7.Elektriliinide kaitsevöönd ...... 90 13.8.Tee kaitsevöönd ...... 90 13.9.Gaasipaigaldise kaitsevöönd ...... 91 13.10.Sideliinirajatiste kaitsevöönd ...... 91 13.11.Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaitsevöönd ...... 91 13.12.Surveseadme kaitsevöönd ...... 92 14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks ...... 92 14.1 Looduskeskkonda mõjutavad leevendavad meetmed ...... 92 14.2 Ehitatavat keskkonda mõjutavad leevendavad meetmed ...... 95 14.3 Sotsiaalset keskkonda mõjutavad leevendavad meetmed ...... 96 IV OSA. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS, SEIRE JA JÄTKUTEGEVUSED ...... 98 1. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks ...... 98 2. Jätkutegevused ja - uuringud ...... 98 3. Seire ...... 99 ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE ...... 99 KASUTATUD MATERJALID ...... 100 LISA 1. OLEMASOLEV OLUKORD ...... 102 3

1. Haabersti linnaosa ajalugu, geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid ...... 102 2. Haabersti linnaosa elamufond ...... 102 3. Haabersti linnaosa elanikkonna struktuur ...... 103 4. Sotsiaalse infrastruktuuri üldiseloomustus ...... 108 1.1.Haabersti linnaosa lasteaiad ...... 108 1.2.Haabersti linnaosa koolid ...... 109 1.3.Puhke- ja virgestusalad ...... 110 1.4.Kehakultuuri- ja spordiehitised ...... 110 1.5.Kultuuri- ja noorsootööasutused ...... 112 1.6.Tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne ...... 114 5. Tänavad ja kergliiklusteed ...... 114 6. Parkimiskorraldus ...... 115 7. Ühistranspordiliiklus ...... 119 8. Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ...... 119 9. Tööhõive ...... 121 10. Looduskeskkonna iseloomustus ...... 124 1.7.Pinnamood ...... 124 1.8.Aluspõhi ...... 124 1.9.Pinnakate ...... 125 1.10.Looduslik haljastus ...... 125 1.11.Põhjavesi ...... 125 1.12.Pinnavesi ...... 128 1.13.Radoon ...... 129

I. PÕHIKAARDID Põhikaart 1 Maakasutusplaan Põhikaart 2 Roheline võrgustik Põhikaart 3 Hoonestuskõrgused ja -tihedused

II. TEEMAKAARDID Kaart 1 Asendiskeem Kaart 2 Ehituspiirkonnad Kaart 3 Väärtused ja piirangud Kaart 4 Sotsiaalne infrastruktuur Kaart 5 Mänguväljakud, spordiasutused ja -rajatised Kaart 6 Keskuste paiknemine Kaart 7 Teed ja parkimine Kaart 8 Kergliiklusteed Kaart 9 Ühistranspordi skeem Kaart 10 Ohtlikud ja rasked veosed Kaart 11 Veevarustus Kaart 12 Kanalisatsioon Kaart 13 Sademeveekanalisatsioon Kaart 14 Elektrivarustus Kaart 15 Gaasivarustus Kaart 16 Tänavavalgustus Kaart 17 Soojusvarustus ja kaugküttepiirkonnad Kaart 18 Sidevarustus

III. KAARDID LISADES Lisakaart 1 Tallinna üldplaneeringu võrdlus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga Lisakaart 2 Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud 4

Lisakaart 3 Elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel Lisakaart 4 Haabersti linnaosa maaomand Lisakaart 5 Haabersti linnaosa maa sihtotstarve Lisakaart 6 Mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud ning kaldavaringute piirkonnad 5 SISSEJUHATUS Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 90. Selle koostamisel võeti aluseks linnaosa üldplaneeringu lähteülesanne, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k. Haabersti linnaosal puudus seni üldplaneering, mis annaks tervikliku ja nüüdisaegse territoriaal-ruumilise arengukäsitluse Haabersti linnaosast ning arvestaks Haabersti linnaosa arengukava. Seepärast oli vajadus käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning esitada üldplaneering üksikasjalikumalt ja täpsemas mõõtkavas, kui on antud kehtivas Tallinna üldplaneeringus. Haabersti praeguse üldplaneeringuga on seotud ka Haabersti territooriumi puudutavad varasemad arengustrateegiad (Astangu ehitusmäärus) ja -projektid (nt Kotermaa-2 elamurajooni detailplaneering). Haabersti linnaosa oli Tallinna üldplaneeringuga määratud kui üks suuremaid ja perspektiivsemaid piirkondi, kuhu rajada väikese asustustihedusega elurajoone. Sedalaadi elamupiirkonna vajadus tulenes Tallinnas 1990. aastate alguseks välja kujunenud eluasemestruktuurist. Nimelt elas üle 90% elanikest kortermajades, mille hulgas oli valdav viie- ja üheksakorruseline elamutüüp. Nõudlust teistsuguste, hõredama asustustiheduse ja madalamate majadega eluasemepiirkondade järele kinnitas toonane prognoos, mille paikapidavust praegu tähistavad arvukad uued väike-, rida- ja 3–4-korruseliste korterelamute kvartalid Haabersti linnaosas. Nüüdki jätkub nõudlust rohke kõrghaljastuse ja väikese asustustihedusega elurajoonide järele. Seega on Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise üks eesmärke täiendada ja täpsustada kehtivat Tallinna üldplaneeringut (vt lisakaarti 1). Tulevikus on linnaosa üldplaneering aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ning elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneeringuga täpsustatakse elamualade, äri- ja teenindusobjektide, sotsiaalobjektide, haridus- ja teadusobjektide, parkide ja rohealade, puhkealade jts paiknemine, arvestades seadustega kehtestatud piiranguid. Haabersti linnaosa üldplaneeringu on koostanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna töörühm. Töö koostamisel on kasutatud alusuuringute tulemusi. Samuti on arvestatud Haabersti linnaosa kontaktvööndisse jäävate linnaosade ja lähivaldade üldplaneeringutega. Paralleelselt üldplaneeringuga on koostatud ka Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille tulemuste põhjal on üldplaneeringut täiendatud. KSH tegi AS-i Maves töögrupp. Üldplaneeringu koostamisel on analüüsitud olemasolevat olukorda ja paikkonna eripärast tulenevaid võimalusi, millest lähtudes on valitud linnaosa edasise ruumilise arengu üldeesmärgid. Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Algatatud, kuid vastu võtmata detailplaneeringu ja üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib Tallinna Linnaplaneerimise Amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades seejuures nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks. Kehtestatud ja vastuvõetud detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene. Õigusaktid üldplaneeringu seletuskirjas on üle vaadatud, et kontrollida nende vastavust kõige värskemale informatsioonile ja üldplaneeringus esitatud andmed vastavad linnaosa tegelikule olukorrale. 6

I OSA. TERMINID ♣ Abihoone on krundile juhtotstarvet andvat hoonet teenindav hoone. ♣ Allee (vt ka puiestee) on mõlemalt poolt puudereaga ääristatud tänav või tee, samuti sarnane jalgtee aias või pargis. Linnas võivad alleed moodustuda võrgustiku. ♣ Arenguala on ala, kus on võimalik ettevõtlus- ja elukeskkonda omavahel tihedamalt tervikuks ühendada kui väljakujunenud elurajoonides. ♣ Asum on linnaosa territooriumi kindlapiiriline osa. ♣ Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. ♣ Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või selle osa. Erandjuhtudel võib üks eluase koosneda ka mitmest eluruumist, näiteks kui ühe ja sama leibkonna liikmed kasutavad mitut naabruses asuvat eluruumi. Sotsiaalses mõttes on eluase samastatav kodu mõistega. ♣ Eluasemepiirkond koosneb mitmest elamust, kuid üldjuhul hõlmab väiksema territooriumi kui omavalitsusüksus. Eluasemepiirkond võib kokku langeda linnaosa, asumi või kvartali piiridega, kuid võib vajaduse korral olla defineeritud ka muul moel. ♣ Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. ♣ Hoonealune pind on hoone vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind. ♣ Hoonestustihedus (K) on krundi hoonete maapealsete korruste suletud brutopinna (m2) suhe krundi pindalasse (m2). Hoonestustihenduse arvutamise valem: hoonestustihedus (K) = maapealsete korruste suletud brutopind / krundi pindala. ♣ Hoone korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv. Hoone maapealsete korruste arv tähistatakse nullist suurema arvuga. Maapealsete korruste hulka loetakse ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, ja katusekorrus. ♣ Hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. ♣ Hoovimaja on krundi sisemuses paiknev teine eluhoone. ♣ Juurde- ja pealeehitamine on ehitamine, millega suurendatakse ehitise ehitusalust pinda või mahtu. ♣ Kaitstavad loodusobjektid on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Kaitsealuste liikide kaitsmiseks säilitatakse ja parandatakse isendite elu- või kasvutingimusi ning luuakse nende paljunemiseks soodsad tingimused. ♣ Kallas on looduskaitseseaduse alusel merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks. ♣ Kergliikleja on 1) jalakäija, kellega on võrdsustatud ka rulluisutajad, tõukeratta kasutajad, talvel suusatajad ja teiste liiklemist hõlbustavate vahendite kasutajad; 2) jalgrattur1. ♣ Kergliiklustee on jalgsi (sh lapsevankriga), jalgrattaga, rulluiskudega või tõukerattaga sujuvaks ja turvaliseks liiklemiseks ette nähtud tee. Kergliiklustee ei ole kasutamiseks mootorsõidukitele (sh mopeedile ja motorollerile). ♣ Korrusena käsitatakse täiskorrust. Korruseks ei loeta soklikorrust, mille lae ülemise pinna kõrgus jääb ümbritsevast maapinnast 2 m allapoole, ega pööningut, kui seal ei ole eluruume. Üldplaneeringus kindlaks määratud termin korruselisus on eelkõige mõeldud elamute ja büroohoonete kohta, kuid erifunktsiooniga hoonete (tootmishooned, lasteaiad, koolid jmt) korruselisus/kõrgus määratakse täpsemalt kindlaks detailplaneeringutega. ♣ Korruselamu on kolme- või enamakorruseline korterelamu. ♣ Konteinerhaljastus on haljastuse viis, mille puhul kasvatatakse hooajalisi ilutaimi teisaldatavates kasvuanumates.

1 www.mnt.ee 7 ♣ Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole pereelamu, kaksikelamu ega ridaelamu. ♣ Korterelamu hoovõueala on korterelamut või -elamuid ümbritsev või nende vahele jääv maa-ala, mis piirneb järgmise krundi piiriga. ♣ Korteriühistu on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. ♣ Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. ♣ Kvartal on tänavatega piiritletud hoonestatud ala. ♣ Linnaosa on linna territooriumi haldusjaotuslik osa. ♣ Looduskaitse on looduskeskkonna, looduse mitmekesisuse (sh liikide, elupaikade, looduskaitsealade) ja loodusvarade jätkusuutlikkuse tagamine, nende hooldamine ja taastamine. Nõndanimetatud klassikalise looduskaitse eesmärk on olnud peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. ♣ Park on mitmekesise taimkattega inimloodud roheala, maastikuarhitektuuri objekt ja oluline linnahaljastuse element. ♣ Pinnakate on põhiline muldade lähtekivim ja ehitusalus peaaegu kogu Tallinnas, v.a paepealsed alad ehk loopealsed Toompeal ja Lasnamäel. Pinnakate on veerežiimi tähtis reguleerija ning pinnase- ja põhjavee keemilise koostise kujundaja. Tallinna pinnakate on kujunenud mandrijää, merelainete ja vooluvee toimel. Viimase 500 aasta jooksul on pinnakatet märkimisväärselt mõjutanud ka inimtegevus. Pinnakatte paksus on Harku mattunud orus kuni 145 m, Lasnamäe alvaritel aga pinnakatet ei ole. Enamik Tallinna looduslikke pinnavorme on teede- ja elamuehituse käigus ümber kujundatud ning kaetud kultuurkihiga, mille paksus on bastionide ümbruses kuni 15 m (paksus erineb tavaliselt 1–8 m piires2). ♣ Pinnamood (ka reljeef) – maapinna ja merepõhja kuju, mille määravad mitmesuguse kõrguse, ulatuse, koostise, vanuse, tekke ja arengulooga pinnavormid. Tallinna pinnamoes eristatakse paelava (Põhja-Eesti lavamaa), klinti (Põhja-Eesti paekallas) ja klindiesist rannikumadalikku − kõik pinnamoe tüübid on jälgitavad nii nüüdis- kui ka aluspõhja pinnamoes3. ♣ PPP-projekt (public-private partnership) on avaliku ja erasektori koostööprojekt. ♣ Puiestee (vt ka allee) on linna- ja pargihaljastuslik element − tänav või tee, mis on mõlemalt poolt ääristatud puureaga või mille keskel kulgeb mitu puurida. Tallinnas hakati puiesteid rajama 17. sajandil nende teede äärde, mis kulgesid suvemõisateni. Esimesed tänavapuiesteed rajati 18. saj lõpupoole kalmistule viiva tee äärde ja vanalinna ümber, kui hakati kujundama ringpuiesteed. Hiljem rajati puiesteid vanalinnast väljuvate teede äärde. Puiestee on ♣ Põhihoone on hoone, millel on ehitusõigusega antud maakasutamise juht- või sihtotstarve. Maakasutuse juhtotstarve antakse üldplaneeringuga ja sihtotstarve detailplaneeringuga. ♣ Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt seotud rajatistest koosnevat kompleksi võib ehitusseaduse tähenduses käsitada ühe rajatisena. Rajatised on muu hulgas ka seikluspark, mänguväljak või mere või laevakanal, mis on rajatud siseveekogu põhja süvendamise teel. ♣ Rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. ♣ Rekreatsioon ehk virgestus on inimese töövõime taastamine, hea enesetunde leidmine aktiivses tegevuses, elamuse kogemine või enese proovilepanek üritusel või loodusretkel. ♣ Rekreatsiooniala on aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik ala või just aktiivse

2 II, 2004 lk 68 3 Tallinn II, 2004 lk 69 8 puhkuse veetmise jaoks loodud, eraldatud või kohandatud puhkeala. Eristatakse igapäevast (aias, rohealal), nädalalõpu (asulalähedasel puhkealal või haljasvöödis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas). ♣ Renoveerimine on hoone osaline või täielik uuendamine. ♣ Reovesi on olmes või tootmises kasutuses olnud vesi, mille keemiline koostis või muud omadused on halvenenud (vee kahjutuspiir on ületatud). Reovesi on heitvee alaliik. Reoveeks loetakse ka reostatud sademevesi. ♣ Restaureerimine on ennistamine, taastamine, sh tööd, mis tagavad ehitise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. ♣ Ridaelamu on kolm või enam kruntide piiridel plokistatud pereelamut. ♣ Roheala on tiheasulas paiknev taimkattega ala, mis võib olla loodusliku või inimtekkelist päritolu. Rohealade hulka kuuluvad linnametsad, pargid; haljakud (väiksemad rohealad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud alad ristmikel), aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või ka paljak (haljastuseta väljak). ♣ Rohekoridor, ka haljaskoridor on mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest (metsatukk, hekk) koosnev ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistus, võimaluse korral vähemalt 50 m laiune. ♣ Rohevõrgustik on süsteem, mis koosneb looduslikest ja poollooduslikest kooslustest ning tagab eri tüüpi ökosüsteemide säilimise ja tasakaalustab majandustegevuse mõju. ♣ Haljastu on kogu linna hõlmav katkematu struktuur, mis Tallinnas koosneb vanalinna ümbritsevast haljasvööndist lähtuvatest ja äärealadele suunduvatest radiaalsetest puhkeotstarbelistest aladest ning neid meridiaanselt ühendavatest rohekoridoridest. Linna hõlmav rohevõrgustik lõimub linnaäärsete maastikega. Rohevõrgustik loob elanikele alternatiivsed liikumisvõimalused nii linna sees kui ka linnamaastikust loodusse ning tagab eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Rohevõrgustik võimaldab taime- ja loomaliikide levikut ja rännet katkematus haljastus, suurendab linnamaastikul elavate taime-, looma- ja linnuliikide liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust ning tugevdab ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele4. ♣ Sotsiaaleluase on avaliku sektori subsideeritud üürieluase, mis on mõeldud sotsiaaleluaseme teenust vajavate leibkondade majutamiseks. ♣ Sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. ♣ Säästev renoveerimine on hoonete uuendamine ning nüüdisajastamine, kasutades ja säilitades võimalikult hästi ajalooliste hoonete väärtusi. Erinevalt restaureerimisest ei nõua säästev renoveerimine ühest taastamist ja konserveerimist ning on kasutatav hoonete puhul, mis ei pruugi olla riikliku kaitse all, kuid olemuselt, materjalilt, konstruktsioonilt vms poolest on siiski erilised ja eeldavad põhiparameetrite säilitamist. ♣ Tehnovõrk on omavahel ühendatud liinidest, jaamadest, ühendusteedest vms koosnev liiklus- vm funktsionaalsüsteem5. ♣ Valglinnastumine on linna kasvamine hõreda asustusega struktuurina, mis hõlmab linna ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke, samuti rohealasid linna hoonestamata äärealadel ja rohevööndis. Nähtuse on põhjustanud sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. Valglinnastumine võib viia ebaökonoomse ja energiakuluka asustusstruktuurini, tekitada sotsiaalseid probleeme ning kasvatada liiklusvooge ja elanike sõltuvust auto kasutamisest. ♣ Võõrandamine on planeerimisseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus omandada olemasoleval hoonestusalal asuv kinnisasi või selle osa kinnisasja omaniku nõudel

4 Tallinn II, 2004 lk 149 5 Tehnikasõnastik, 1999 9 kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks.

♣ Väikeelamu on pereelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja väike korterelamu. o Pereelamu on ühe või kahe korteriga elamu, mis paikneb omal krundil. o Kaksikelamu on kaks naaberkruntidel paiknevat ühe korteriga elamut, mis on plokistatud kruntide ühisel piiril. Kummalgi elamu osal ehk sektsioonil on oma katus ja sissepääs maapinnalt. o Ridaelamu on kolm või enam kruntide piiridel plokistatud pereelamut. o Vaip- või aatriumelamu on kruntide piiridel plokistatud, ühe korteriga, väikese sise- ja/või eesaiaga valdavalt ühekorruselise mahuga elamute kinnisema planeeringustruktuuriga hoonetekompleks. o Väike korterelamu on kahekorruseline kuni kuue korteriga korterelamu. ♣ Ühiskondlik ehitis on üldsusele kättesaadav, inimeste sotsiaal-kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks ettenähtud hoone või rajatis.

Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe terminid Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise peamine otstarve, mis annab kogu kindlaks määratud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringuga on kindlaks määratud maa-alade juhtotstarbed, millega tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada ning mis on kantud maakasutusplaanile (põhikaart 1). C – keskuse ala on üldplaneeringus linnaosa tõmbekeskust tähistav ala, kus on tihedalt põimunud korruselamute, riigi- ja omavalitsusasutuste, äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste, kaubandus- ja teenindusasutuste, rohealade, rekreatsioonialade jms maad. S – segahoonestusala on ala, millel asuvad korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. B – ettevõtlusala on ala, millel võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned ja vaba aja veetmisega seotud ettevõtted ning parklad, rohe- ja rekreatsioonialad. B + T – ettevõtlus- ja tootmisala on ala, millel võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus ning parklad, rohe- ja rekreatsioonialad. B + A – ettevõtlus- ja avalikult kasutatavate sotsiaalobjektide ala on ala, millel võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustus- ja büroohooned, kultuuri-, ja spordiasutused ja vaba aja veetmisega seotud ettevõtted ning parklad, rohealad ja rekreatsioonialad. A – avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala on ala, mis on mõeldud põhiliselt lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, operatiivteenuste-, sakraal-, kultuuri- ja spordiasutustele ning parkidele ja rekreatsioonialadele. EP – pereelamute ala on ala, millel võivad paikneda ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud jts. Suuremate tervikalade, nagu kvartali planeerimisel on lubatavad tihedamad ja keerukamad struktuurid, nagu ridaelamud, vaip- ja aatriumelamud. EV – väikeelamute ala on ala, millel võivad paikneda pere-, kaksik-, rida-, vaip- ja aatriumelamud, väikesed korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud jts.

EK3 – korterelamute ala on ala, millel võivad paikneda kolme või enama korrusega, ühise sissepääsu ja trepikojaga korruselamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja 10 teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud jts. PR – supelranna ala on ala, millele võib rajada supelrannaga seonduvaid rajatisi. H – rohealad on puhkeotstarbelised alad, nagu metsad, avalikud pargid, looduslikud rohealad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud, lemmikloomade jalutusväljakud ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. HE – eriotstarbeline roheala on ala, kus paikneb Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium, alal võivad paikneda Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi haldamiseks vajalikud ehitised. 11

II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED

Haabersti linnaosa arengueelduste väljatöötamisel on tuginetud algandmete süstematiseeritud kogumile (lisa 1), Tallinna arengukavale 2006–2021 ja Haabersti linnaosa arengukavale. Analüüsitud on paikkonna eripärast tulenevaid tugevusi ja nõrkusi ning on loetletud võimalused, mille kaudu saab elukeskkonda parendada, ja ohud, mis võivad kaasneda, kui Haabersti linnaosa arengut ei suunataks. Arengut soodustavad tegurid on sisemised jõutegurid, mis toetavad arengut. Arengut pidurdavad tegurid on sisemised nõrgestajad, mis takistavad tegutsemist ja pidurdavad arengut. Neid võib käsitada olemasolevate probleemidena. Arengust tulenevad võimalused on välised jõutegurid, mis aitavad saavutada eesmärke ja viivad arengut edasi. Arengust tulenevad ohud on välised nõrgestajad, mis mõjutavad eesmärkide saavutamist ja võivad ohustada tulevast arengut. Arengust tulenevad ohud võivad sisaldada probleeme. 1. Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid Arengut soodustavad tegurid: 1) Haabersti piirkonnast on kujunemas Tallinna suurim vaba aja veetmise keskus (; Premia Jäähall; My Fitnessi spordiklubi, Kaubanduskeskus, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed jt); 2) linnaosa on hea elupiirkond looduse poolest. Linnaosas on palju vaba maad, mida on võimalik kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks; 3) linnaehituslikus mõttes on Väike-Õismäe suhteliselt lühikese ajaga kujunenud ja hea infrastruktuuriga asum; 4) Harku järv, mere lähedus ning pikk rannajoon; 5) linnaosas on palju rohealasid ja looduskauneid paiku, mis annavad võimaluse kujundada välja uusi vaba aja veetmise piirkondi; 6) linnaosas puudub keskkonda reostav tööstus ja seal on tööstusparkide arendamiseks sobivaid piirkondi (Mäeküla, Astangu); 7) linnaosas kasvab jõudsalt noorte osakaal. Arengut pidurdavad tegurid: 1) linnal puudub kasvavale liikluskoormusele vastav terviklik teedevõrk, mis arvestaks kõigi liiklejarühmadega, nagu ühis-, tava-, kerg- ja transiitliiklus; 2) avalike korrastatud rohealade vähesus; 3) Haabersti linnaosas asuvad kogu riigis tähtsad kultuuri- ja spordiobjektid, kuid Tallinna Loomaaed ja Eesti Vabaõhumuuseum on lõpuni ehitamata; 4) Haabersti linnaosa on 2/3 ulatuses arenenud monofunktsionaalsena; 5) parkimine on kindla kava järgi korraldamata, sh puuduvad parkimisplatsid või on neid ebapiisavalt üldkasutatavate kultuuri- ja spordiasutuste juures ning osalt ka korterelamute vahelisel alal; 6) suur osa rekreatsioonialadest, randadest ja rohealadest on eraomanduses ja see piirab avalikes huvides korraldatavat arendustegevust; 7) reformimata riigimaa suur osakaal / munitsipaalmaade vähesus (vt lisakaarti 4); 8) eri tasandi ja ülesannetega keskuste funktsioone ja arengusuundasid ei ole analüüsitud ja need on kavandamata, samuti ei ole teada linnaosaelanike vajadused keskuste suhtes; 9) linnaosas on vähe töökohti, tööl käiakse väljaspool oma linnaosa; 10) kommunikatsioonide rajamine ei jõua järgi arendustegevusele; 11) linnaosasse rajatud uutel asumitel on halb transpordiühendus teiste piirkondadega. 2. Arengust tulenevad võimalused ja ohud Arengust tulenevad võimalused: 1) üle riigi tähtsate kultuuri- ja spordiobjektide asumine Haabersti linnaosas – Tallinna Loomaaed, Eesti Vabaõhumuuseum, Saku Suurhall, Premia Jäähall − võimaldab Haabersti linnaosas ja selle eri objektidel korraldada suurüritusi; 12 2) elanike lisandumine loob võimaluse kujundada ja välja arendada uusi hinnatud elurajoone; 3) korraldada paremini linnaosa teedevõrgu struktuur; 4) linnaosa funktsionaalsuse mitmekesistamine; 5) linnaosas on palju rohealasid, kuid need on korrastamata. Olemasolevate rohealade väljaarendamine, arvestades looduskaitse tingimustega, parandaks piirkonna elukvaliteeti; 6) linnaosas on palju rohe- ja ranna-alasid, kuid välja arendamata on koerte (ja teiste lemmikloomade) jalutusväljakud ja ujumiskohad; 7) elektritranspordi kui keskkonnasäästliku transpordiliigi edasiarendamise võimalused; 8) parkimise kavakindel korraldamine vähendaks rohealadele pargitavate sõidukite hulka ja tagaks kvaliteetsete rohealade säilimise; 9) Haabersti linnaosas on vaba maad, millele oleks võimalik rajada päästekeskus. Arengust tulenevad ohud: 1) suutmatus mitmekesistada Kakumäe poolsaare maakasutuse funktsionaalsust, mille tulemusena võib Kakumäe poolsaare territoorium jääda tsoneeritud monofunktsionaalsete piirkondadega elukeskkonnaks; 2) infrastruktuuri suur koormus pendelrände tõttu ning ebanormaalselt väike liikumiskiirus linnaosade vahel ja linnast välja suunduvatel teedel; 3) aktiivne arendustegevus ohustab rohealasid ja koormab veekogude kaldaalasid; 4) jäätmemajanduse valdkonnas võib nimetada puudulikku prügi üleandmise võimalust, mille tõttu võivad linnaoses kujuneda isetekkelised prügimäed ja suureneda keskkonnareostuse oht. Haabersti linnaosa üldplaneeringu planeeringulahenduse koostamise puhul on eesmärk kasutada maksimaalselt ära tugevused ja võimalused ning vähendada või kaotada nõrkused ja negatiivne mõju. 3. Territoriaal-ruumiline arengustrateegia Praegune Tallinn valglinnastub üsna hoogsalt. Linnast kolivad tagamaale elama edukamad, suurema sissetuleku ning keskmisest haritumad inimesed. Uuringute järgi kolivad linna taha valdavalt need inimesed, kes tahavad lastele sobivat, rahulikku ja soodsat elukeskkonda ning kes enamasti soovivad elada oma majas oma maalapil. Elukohavahetust on tähelepanuväärselt mõjutanud ka linnakeskkonna negatiivsed küljed, nagu õhusaaste, müra ning vähene turvalisus ja lapsesõbralikkus. Hoogsa valglinnastumise pidurdamiseks ja tasakaalustamiseks on nii kogu Tallinnas kui ka Haabersti linnaosas esmatähtis arendada ning tugevdada linna neid funktsioone, mille puuduste tõttu kolivad inimesed linnast välja. Need on näiteks rohealade ja linnametsade arendamine ja linnas laste kasvatamiseks samasuguste võimaluste loomine kui tagamaal. Samuti on oluline tihendada linnaruumi, rajada parke, mänguväljakuid ja kergliiklusteid, mis on ühenduses kogu linna ning tagamaa rohealadega. Peale selle ei tohi elurajoonid jääda monofunktsionaalseks – nendesse tuleb ehitada lasteaedu, arendada teenindust ja kaubandust, pakkuda tegutsemisvõimalust väiksematele ettevõttetele ning ehitada juurde kohti, kus on võimalik sportida ja vaba aega veeta. Need tingimused on täidetud suurel osal Haabersti linnaosa territooriumist (silmas on peetud just seda osa Haabersti linnaosa territooriumist, mis on ette nähtud pereelamute ja väiksemate korterelamute rajamiseks) ja neid on võimalik edasi arendada. Haabersti linnaosas on oluline arendada ja tugevdada ka juba olemasolevaid Tallinna linna funktsioone – haridust, kultuuri, teenindust ja ühistranspordi korraldust. Loetletud funktsioone on otstarbekas arendada koostöös teiste linnaosadega. Võttes arvesse Haabersti linnaosa arengueeldusi on Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaal-ruumilise arengustrateegia eesmärgid järgmised: ♣ teha maa-ala funktsionaalne tsoneerimine, millega täpsustatakse planeeritava ala üldisi ehitustingimusi ja -reegleid; ♣ korraldada paremini Haabersti linnaosa teedevõrgu struktuur nii piirkonna sees kui ka ümbritsevate aladega; ♣ seada arengupiirkondadele (Astangu, Pikaliiva, Mustjõe) ruumilise arengu tingimused, et 13 tagada piirkondade linnaehituslik areng ja avalikud huvid; ♣ põhi- ja jaotustänavate äärde rajada ühtne ja toimiv kergliiklusteede võrgustik, mille kaudu pääseks puhke- ja virgestusaladele; ♣ väljakujunenud hoonestusaladel määrata kindlaks üldised parkimispõhimõtted ja uued parkimisalad ning kavandada parkimine ranna-aladel ja nende läheduses; ♣ säilitada ja parandada olemasolevate elupiirkondade kvaliteeti ning sobitada uuete elupiirkondade arendamine linnaosa väljakujunenud miljöösse; ♣ täpsustada metsade, parkide, looduslike rohealade ja haljaskoridoride piire ja nende rajamise tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike rohealade ja haljaskoridoride täiendamiseks; ♣ määrata avalike supelrandade maa-alad ja täpsustada sadamate asukohad; ♣ täpsustada ohtlike veoste ja raskeveokite liikumisteed; ♣ täpsustada ja täiendada ühissõidukiliiklust (sh vaadata üle peatuste, terminalide, lõpp-peatuste, “Pargi ja reisi” parklate asukohad ja tagasipöördekohad); ♣ analüüsida mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlike ning kaldavaringute piirkondi teede ja elamualade planeerimise seisukohalt; ♣ analüüsida Haabersti linnaosa lasteaia- ja koolivõrku ning näha ette selle arenguvõimalused; ♣ analüüsida mänguväljakute, orienteerumisalade, spordiasutuste ja -rajatiste kasutamise võimalusi ning näha ette nende arendamise ja paremaks muutmise võimalused; ♣ töötada välja tehnovarustuse põhimõtted, määrata tehnovõrkude paiknemine ning tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurus. 14

III OSA. PLANEERINGULAHENDUS 1. Planeeritud elamute üldpind ja prognoositav eluasemete arv Haabersti linnaosa üldplaneeringu järgi võib linnaosa elamute üldpind kasvada kuni 2 800 000 m2-ni (selle hulka on arvestatud uuselamute pind 1 162 000 m2), juhul kui teostuvad üldplaneeringuga ette antud elamuehitusvõimalused. Tabelis 1 on esitatud arvestuslik eluruumide arv ja elamute üldpinna jagunemine linnaosa asumites.

Tabel 1. Haabersti linnaosa planeeritud eluasemete arv ja elamute üldpind Asum Elanike arv Eluasemete Arvestuslik Elamute Arvestuslik 1. veebruar arv uute üldpind uuselamute 2007 1. veebruar eluasemete (m2) pind (m2) 2007 arv 1. veebruar 2007 Pikaliiva 1124 912 4000 114 270 413 000 Kakumäe 1003 582 120 99 360 30 000 Astangu 2594 1312 2000 91 930 160 000 Õismäe 813 351 80 67 730 20 000 Tiskre 1607 723 400 88 660 45 000 Mustjõe 3325 896 700 100 040 64 000 Mäeküla 7 13 2000 1680 240 000 Väike-Õismäe 26 159 13 025 1500 922 200 130 000 842 624 160 87 380 40 000 194 6 50 1460 10 000 Haabersti 363 492 0 57 290 0 Rocca al Mare 0 0 0 0 0 Haabersti linnaosa 38 031 18 936 11 010 1 632 000 1 152 000 Allikas: Riiklik ehitisregister (http://www.ehr.ee/) ja Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007)

Haabersti linnaosas on veel piisavalt vaba maad, kuhu on võimalik kavandada uuselamuehitust. Pere- ja korterelamute ehitamiseks on koostatud hulk detailplaneeringuid, kuid need ei ole veel teoks saanud. Lisakaart nr 3 iseloomustabki Haabersti linnaosasse lisanduvate korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete pinda piirkonniti, teisisõnu on sellel kaardil näha elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel. Elamuehitusel on soovitatav jälgida, et detailplaneeringute kehtestamisel moodustaksid kolme- ja enamatoalised korterid elamuehitusstruktuurist vähemalt poole. 2. Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelise halduspiiri muutmise ettepanek Praeguste piiridega Haabersti linnaosa loodi 1. oktoobril 1993. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek liita Haabersti linnaosaga Ääre ja Lauka tänav (v.a kinnistu aadressil Lauka tänav 4b) Nõmme linnaosast nii, et uus Nõmme ja Haabersti linnaosa piir kulgeks piki raudteetammi. Linnaosade senine piir poolitab kinnistu aadressil Lauka tn 10 ning looduslikult on kogu Ääre ja Lauka tänava ala pigem seotud Mäeküla kui Vana-Mustamäe asumiga (vt joonist 1). 15

Joonis 1. Haabersti ja Nõmme linnaosa piiri muutmise ettepanek 3. Haabersti linnaosa haljastus Haabersti linnaosa üldplaneeringu haljastuspõhimõtete määramisel on lähtutud teemaplaneeringust “Tallinna rohealad”. Rohealade määramist toetab ka Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, mis on kehtestatud maavanema 16 11.03.2003 korraldusega nr 356-k6. Haabersti linnaosa jääb teemaplaneeringus määratletud Tallinna rohevööndi piiresse. Teemaplaneeringu peatükis 2.1.4 “Tallinna roheline vööndˮ on öeldud, et Tallinna rohelises vööndis koostatavate planeeringute koosseisus tuleb kindlaks määrata üldkasutatavad rekreatiivalad, nendevahelised seosed ning säilitada seni kasutusel olevate rekreatiivalade sihtotstarve. Teemaplaneeringuga on enamik Kakumäe poolsaarest määratud rohevõrgustiku alaks (nn tuumikalaks), mis on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) ala. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Kahjuks on Kakumäe poolsaare rohevõrgustiku alal rohealade osakaal ehitustegevuse tõttu märkimisväärselt vähenenud ja Haabersti linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke ongi veel säilinud väärtuslikud rohealad täpselt kindlaks määrata ja säilitada. 3.1. Ülelinnalised puhke- ja virgestusalad Haabersti linnaosa rohevõrgustik ning haljastuse osakaal eri piirkondades on näidatud üldplaneeringu põhikaardil 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga nähakse ette säilitada ning edasi arendada ülelinnaliste puhke- ja virgestusaladena (number tuleneb teemaplaneeringust “Tallinna rohealad”) 1) Haabersti mets (number põhikaardil 1); 2) Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95); 3) Mustjõe rand (number põhikaardil 198); 4) Vikimõisa mets (number põhikaardil 209); 5) Harku järve kallas (number põhikaardil 359) 6) Tiskre rand (number põhikaardil 264); 7) Kakumäe läänerand (number põhikaardil 277); 8) Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 278); 9) Kakumäe raba (number põhikaardil 279); 10) Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282); 11) Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360). 3.1.1. Haabersti mets (number põhikaardil 1) ♣ Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamise ajal tehti ettepanek võtta see ala kohaliku omavalitsuse kaitse alla. ♣ Roheala eesmärk on tagada Väike-Õismäe ja lähiümbruse elanikele jalutus- ja jooksupaik, lindudele ja loomadele pesitsusvõimalused. ♣ Hoonestust alale rajada ei ole lubatud, v.a kaitseala sihtotstarbelise kasutamise tarbeks. ♣ Alale võib rajada kergliiklusteid, jooksuradasid ja puhkekohti. ♣ Keelatud on maaparandussüsteemide rajamine. ♣ Lubatud on teha vaid kooslusi hooldavaid metsatöid. 3.1.2. Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95) ♣ Roheala eesmärk on säilitada looduskeskkonda ning muinsus- ja kultuuriväärtusi ning pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. ♣ Astang ja sellelt avanevad vaated, paljand, tunnelid, järsk ojaorg, tiigid, vääriselupaik, vana külatee ning endised talukohad moodustavad väärtusliku kogumi, seepärast saaks seda ala tulevikus kasutada turismi- puhke- ja vaba aja veetmise alana. ♣ Astangu servale ja pangalõhede ette tuleb rajada looduslikest materjalidest piirded ja viidad, et vältida kukkumisohtu. ♣ Tunnelid korrastada ning avada turismiobjektina. ♣ Astangul märgistada ekstreemspordi (nt mägironimine) harrastamiseks sobivad kohad. ♣ Alale võib rajada õppematkaradu, kergliiklusteid ja puhkekohti. ♣ Hoonestust alale rajada ei ole lubatud.

6 http://www.harju.ee/index.php?id=11536 17 ♣ Ala rekreatsiooniks ja ekstreemspordiks kasutamise võimalused selguvad siis, kui Keskkonnaamet on lõpetanud nahkhiirte pesitsuspaikade uuringu ja üliharuldaste taimede püsielupaiga moodustamise menetluse. 3.1.3. Mustjõe rand (number põhikaardil 198) ♣ Tallinna piires on Mustjõe roheala mitmesuguste röövlindude üks olulisemaid pesitsus- ja rändepeatuspaiku, seepärast tuleb ala sedalaadi ülesanne säilitada. ♣ Roostik tuleb säilitada terviklikuna. Roostiku maismaapoolsele piirile on lubatud rajada kergliiklustee. ♣ Hoonestust alale rajada ei ole lubatud. 3.1.4. Vikimõisa mets ja Harku järve kallas (number põhikaardil 209 ja 359) ♣ Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina. Ehitada valmis terviserada koos ümber Harku järve paiknevate spordirajatisega. ♣ Piirkonda võib rajada ainult ehitisi, mis teenindavad supelranda, nagu väiksemad spordi- ja puhkeehitised, rannahoone, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja lemmikloomade jalutusväljakuid. ♣ Alal võib paikneda traditsiooniliste avalike ürituste (jaanipäev) toimumise koht. ♣ Tagada randa teenindavate ehitiste varustamine tehnorajatiste, parklate ja juurdepääsuteedega (kergliiklusteed). 3.1.5. Tiskre rand (number põhikaardil 264) ♣ Kuna rannaroostik on oluline lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik, siis tuleb ala sedalaadi ülesanne ka säilitada. ♣ Roostik tuleb säilitada terviklikuna. Roostiku maismaapiirile (praeguse Roostiku tänava kohale) on lubatud rajada kergliiklustee/tamm. ♣ Hoonestust alale rajada ei ole lubatud. 3.1.6. Kakumäe läänerand ja Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 277 ja 278) ♣ Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamise ajal tehti ettepanek võtta Kakumäe sanglepik kohaliku omavalitsuse kaitse alla. ♣ Säilitada Kakumäe sanglepik praegusel looduslikul kujul, mitte rajada uusi kuivenduskraave. Liigniisked metsaalad, mida puhkealana ei kasutata, säilitada puutumatuna, hooldusraie on lubatud vaid ala läbivate teede ja radade läheduses. ♣ Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina. ♣ Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi, nagu väiksemad spordi- ja puhkeehitised, rannahoone, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja lemmikloomade jalutusväljakuid. ♣ Tagada randa teenindavate ehitiste juurde tehnorajatiste, parklate ja juurdepääsuteede (kergliiklusteed) rajamine. 3.1.7. Kakumäe raba (number põhikaardil 279) ♣ Kavandatava ja kaitstava roheala eesmärk on säästa haruldast klindipaljandiga rannikut, jätta alles lindude ja loomade eluruum, hoida eramuid põhjatuule eest, pakkuda lähiümbruse elanikele ja teistele linlastele matka- ja puhkevõimalusi. ♣ Rohealale võib rajada ainult matkaradu ja puhkekohti. ♣ Alal asuvate Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatareide teenindamiseks rajada juurdepääsuteed ning korrastada kinnismälestiste ümbrus. ♣ Roheala ja kinnismälestiste teenindamiseks rajada Kakumäe tee põhjatippu parkla. 3.1.8. Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282) ♣ Roheala eesmärk on säilitada raba ja sellega piirnev ala, kaitsta lindude ja loomade pesitsuskohti, luua õpilastele ja teistele loodushuvilistele võimalus tutvuda linnas tavapäratu looduskooslusega ♣ Arendatava elamuehitusala ja raba vahele tuleb jätta 50 m laiune hoonestamata ja tarastamata ala ehk kaitsetsoon. Selle asukoht elamuehitusega hõlmatava maa-ala ja raba vahel määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus, lähtuvalt dendroloogilisest inventariseerimisest. 18 ♣ Raba säilimise eesmärgil on otstarbekas kasutada seda piiratud ulatuses. Seepärast tuleks alale rajada puukooremultšiga kaetud terviserada, mis võimaldaks rabas korraldada õppematkasid. 3.1.9. Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) ♣ Tiskre oja roheala peamine eesmärk on mitme roheala ühendamine. ♣ Roheala teine eesmärk on säilitada looduskeskkond (oja kallastel säilitada looduslik taimestik) ning pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. ♣ Hoonestust alale rajada ei ole lubatud. ♣ Alale võib rajada õppematkaradu, kergliiklusteid ja puhkekohti. ♣ Mööda roheala peab olema võimalik liikuda piki Tiskre oja kallast Harku järve äärest Kakumäe randa.7 Liikluskoridori (terviserada) ei tohi Tiskre oja kaldal elavad elanikud aedadega läbi lõigata. ♣ Seoses Rannamõisa tee rekonstrueerimisega tekib vajadus uue truubi või silla ehitamiseks üle Tiskre oja. Samuti võib laiema silla ehitamisega seoses tekkida vajadus oja sängi osaliseks ümberkaevamiseks. 3.2. Asumisisesed rohealad Üldplaneeringuga nähakse ette olemasolevate asumisiseste rohealade säilitamine ja maa-alade reserveerimine, et rajada uued asumipargid, mis on avaliku kasutamisega puhkeotstarbeliste alad, kuhu võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada asumisisesed rohealad järgmistes piirkondades (vt põhikaarti 2): 1) Kasemetsa mets (number põhikaardil 80); 2) Käba tn haljasala (number põhikaardil 81); 3) Mirta tn haljasala (number põhikaardil 82); 4) Suurevälja tänava haljasala (number põhikaardil 83); 5) Lesta tn haljasala (number põhikaardil 85); 6) Sooranna tänava haljasala (number põhikaardil 86); 7) Haabersti ringi haljasala (number põhikaardil 90); 8) Astangu tänava mets (number põhikaardil 94); 9) Hans Lepa puukool-aed (number põhikaardil 199); 10) Kakumäe tee, Räime, Kilu ja Ogaliku tänavate vaheline haljasala (number põhikaardil 200); 11) Kakumäe tee, Ahvena tänava ja olemasolevate pereelamute vaheline haljasala (number põhikaardil 201); 12) Poru tänava haljasala (number põhikaardil 382); 13) Künkamaa haljasala (number põhikaardil 203); 14) Tiskre tee 36 // Rannamõisa tee 32 haljasala (number põhikaardil 204); 15) Kristeni tänava haljasala (number põhikaardil 205); 16) Rannamõisa tee 36b haljasala (number põhikaardil 206); 17) Pikaliiva metsatukk (number põhikaardil 210, 272); 18) Volmre salu (number põhikaardil 391); 19) Mäeküla mets (number põhikaardil 219); 20) Rehe tänava haljasala (number põhikaardil 273); 21) Rannamõisa tee haljasala (number põhikaardil 356, 357); 22) Tindi tänava haljasala (number põhikaardil 381); 23) Vabaõhumuuseumi tee haljasala (number põhikaardil 270, 271, 284); 24) Õismäe rand (number põhikaardil 281); 25) Rocca al Mare kooli mets (number põhikaardil 285); 26) Väike-Õismäe puhkeala (number põhikaardil 286); 27) Veskimäe tänava metsatukk (number põhikaardil 296).

7 Terviserada ei pea kulgema mööda Tiskre oja kallasrada, kuid peab jääma Tiskre oja ehituskeeluvööndisse. 19 3.3. Rohekoridorid ja tänavahaljastus Rohekoridor on mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest (metsatukk, hekk) koosnev ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistus, mis võimaluse korral on vähemalt 50 laiune. Rohekoridori vähim laius vabadel hoonestamata aladel peab olema 50 m, et tagada haljastuseks vajaliku maa-ala olemasolu ja vältida rohealade täisehitamist. Väljakujunenud hoonestusaladel tuleb võimaluse korral tagada vähemalt 50 m laiune rohekoridor. Kui olemasolev linnaehituslik olukord (olemasolevad ehitised ja rajatised) ei võimalda tagada 50 m laiust rohekoridori, lahendatakse iga juhtum eraldi. Ökoloogilises mõttes toimivad rohekoridorina ka eravalduste rohealad, kuid rekreatiivses mõttes on rohekoridorid vaid need rohealad, mis on avalikus kasutuses. See erisus tuleb detailplaneeringutes selgelt esile tuua. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada rohekoridorid järgmistes piirkondades: 1) piki Mustjõe, Järveotsa oja ja Tiskre oja kallast; 2) Kõrgepinge tänavas; 3) Järveotsa tee rohekoridor; 4) ümber Tallinna Loomaaia; 5) mitu rohekoridori läbi Pikaliiva elamuala Rannamõisa teest Harku järveni; 6) mitu rohekoridori Astangu ja Mäeküla asumis, mis ühendavad Harku järve roheala Harku rabaga; 7) Rannamõisa tee ääres.

Rohekoridoride konfliktalad Haabersti linnaosas on rohevõrgustiku konfliktaladeks rohekoridoride ristumised magistraaltänavatega. Tulevikus vähendaks konfliktalade koormust, kui rajada kergliikluse eritasandristmikke ja ökodukte ning planeerida mitmerindeline tänavahaljastus (vähemalt 2+2 rida ning vähemalt üks rida puid sõidu- ja kõnnitee vahel). Võimalikud ökoduktide asukohad oleksid: 1) Paldiski maantee ristumiskohas Põhja-Eesti klindi rohekoridoriga, mis kulgeb Astangult Harku valda Tabasallu ja Sõrve looduskaitsealani; 2) Astangu rohealade ühendus ida pool Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale (väikeloomade tunnelite kaudu); 3) Astangu rohealade ühendus lõunas üle Tähetorni tänava Harku metsa (ühendus on kombineeritud kergliikluse eritasandiga). 4) Luua väikeloomade läbipääs silla abil (rajades sobivad kallasrajad) kohas, kus o Järveotsa oja rohekoridor ristub Paldiski maantee, Astangu tänava ja Tähetorni tänavaga; o Tiskre oja rohekoridor ristub Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa teega. Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke ja võimalikke ühendusi Harju maakonna rohevõrgustiku ja tuumaladega (punktis 5.2.1.1.5 Meridiaanne roheline vöönd). Analüüsi tulemusena on esile toodud järgmised Haabersti linnaosa alal olulised suunad, mille säilimine on vaja tagada nii linna piires kui ka naabervaldades: 1) Astangu piirkonna ühendused lääne-loode ja lõuna-edela suunas; 2) ühendus Harku metsaga (väga oluline ka rekreatiivse kasutuse tähenduses). Tänavahaljastus – teede ja tänavate, kergliiklusteedega jms piirnevad ribajad poollooduslikud ja kultuurhaljakud, sh puiesteed. Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada tänavahaljastus järgmistes piirkondades: 1) magistraaltänavate äärde – Ehitajate, Õismäe tee, Paldiski maantee, Tähetorni, Astangu, Järveotsa, Rannamõisa, Vana-Rannamõisa, Vabaõhumuuseumi, Kakumäe, Lõuka ja Kõrgepinge tänav; 2) kõrvaltänavate äärde – Printsu tee, Humala, Mõisapõllu, Mäekõrtsi, Kaeravälja, Uustalu, Lõimise, Räime, Ahvena, Lesta, Jõeoti, Sooranna, Vahepere, Taludevahe, Pikaliiva ja Pikaliiva 20 arengualale rajatavate jaotustänavate ning Jõeküla ja Sõudebaasi tee äärde. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga seatakse tingimused, kuidas tänavahaljastust planeerida, et kujundada kvaliteetsem linnaruum. Praegu ei ole väga paljudel tänavalõikudel kõnniteid, kergliiklusteid ja tänavavalgustust. Tänavaäärne haljastus on lünklik, mõnes kohas on haljastusel nähtav saastekahjustus, mistõttu tänavahaljastus ei täida ei ökoloogilist ega esteetilist ülesannet. Tänavaistutuse põhiline ja tavapärane komponent on puud, mis vajavad kõige enam eluruumi, kuid tänavahaljastuse hulka võivad kuuluda ka põõsad ja murualad. Neile lisaks võib tänavaruumi haljastuse hulka kuuluda ka külgnevate maa-alade haljastus. Tänavahaljastus on inimese igapäevase elukeskkonna tähtis osa, millel on inimesele ka psühholoogiline mõju. Peale selle on tänavapuistul linnaökoloogiline tähtsus – tänavapuistu ühendab linnasiseses rohevõrgustikus teisi rohestruktuuri osi. Tänavapuudele vajalikku ruumi saab anda ainult tänavaruumi planeerimisega. Haabersti üldplaneering on aluseks perspektiivse tänavamaa planeerimisel, kus tänavahaljastus on puhvriks sõidutee ja kõnni- või kergliiklustee vahel (vt allolevaid jooniseid). Magistraalide ääres peab olema 4 (2 + 2) rida puid, kusjuures vähemalt üks puurida (soovitatavalt koos madalhaljastusega) peab olema kavandatud sõidu- ja kõnnitee vahele. Puude kasvuks peab haljasriba olema piisava laiusega ja haljastus peab olema kaitstud tänavapuhastussoola ja liiklusvibratsiooni eest. Teist tüüpi linnatänavate ääres peab olema vähemalt 2 (1 + 1) rida puid. Haljasribadele ei rajata tehnotrasse, välja arvatud roheala teenindavad rajatised. Alljärgnevalt on esitatud tänavahaljastuse rajamise võimalused eri tüüpi tänavatel, tänavalõigete asukohad on näidatud kaardil 7. 21 22 23

Tänavamaa laiuse, sh sõidu- ja kergliiklus- või jalgtee laiuse määramisel tuleb tugineda Eesti standardile EVS 843:2003, täpsed lahendused antakse detailplaneeringute või tänavaprojektide koostamise käigus. Probleemiks võib kujuneda uute ja vanade tehnovõrkude kõrvuti paiknemine. Sel juhul on võimalik rajada konteinerhaljastus või plaanida olemasolevad võrgud tulevikus kokku tõsta. 3.4. Hoonestatud alade rohevõrgustik Käsitledes ainult rohealasid, ei ole võimalik tagada linna rohevõrgustikku kõigil tasanditel. Lisaks rohealadele on vaja käsitleda ka hoonestatud alade haljastuspõhimõtteid. Tinglikult on hoonestatud alad jagatud eri tüüpi asustuspiirkondadeks. Liigituse aluseks ei ole mitte niivõrd hoonestuse iseloom ja hoonete tüpoloogia, vaid eelkõige just hoonetevaheline ruum, selle kujunemise looduslikud eeldused ja maastikuarhitektuursed põhjused. Hoonestatud alade eri tüüpi asustuspiirkondadest on põhilised aedlinn, parklinn, metsalinn ning segahoonestus-, tootmis-, ettevõtlus- ja keskusealad. Nende alade detailplaneerimisel, krundisisese maakasutuse kavandamisel ning projekteerimisel tuleb aluseks võtta üldplaneeringus kindlaks määratud haljastuspõhimõtted. Rohealade süsteem ning hoonestatud alade rohevõrgustik on esitatud põhikaardil 2. Hoonestatud alasid hõlmavate detailplaneeringute koostamise üldtingimused on järgmised: ♣ piirkondades, mis ei jää ülelinnaliste või linnaosade rohealade teenindusraadiusse, tuleb leida detailplaneeringute koostamisel võimalusi vähemalt asumi tähtsusega rohealade loomiseks ja/või tugevdada rohestruktuure muu avaliku ruumi haljastamisega, lähihaljastuse parandamisega ning lähimatele rohealadele inimsõbralike juurdepääsude loomisega; ♣ detailplaneeringutes ja projektides tuleb erilist tähelepanu pöörata tänavahaljastuse ning avalikku tänavaruumi toetava haljastuse arendamisele elamukruntide juures; ♣ ei tohi teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite vähendamiseks detailplaneeringutega. Need alad (sinivõrgustik koos kaldaalaga) on avaliku ruumi osad ja tarvilikud selleks, et rohekoridoride süsteemi toimiks; ♣ detailplaneeringute koostamise ajal tuleb uurida ja analüüsida piirkonna taimkatet, pinnakatte omadusi ja veerežiimi ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimekooslustele. Eraldi on üldplaneeringus on kindlaks määratud arengualal säilitatav või loodav rohevõrgustik. Need piikonnad on varem olnud või on ka edaspidi kas osaliselt või täies ulatuses rohealad, mida kavatsetakse hoonestada. Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisega ette näha, et loodaks või säilitataks toimiv rohevõrgustik ja siduda see ümbritsevate rohestruktuuridega. Kindlaks määratud arengualade kohta on tarvis koostada terviklik detailplaneering või tsoneering (struktuurplaan), milles tuleb kajastada rohealad ja rohevõrgustiku toimimine. Nende alade hoonestamisel väikeelamutega ei tohi krundid olla väiksemad kui 1500 m2. Üldplaneeringu koostamise käigus on kindlaks määratud rohealade osakaal nii asumis kui ka kruntidel planeeritava hoonestustüübi (aedlinn, metsalinn, parklinn, segahoonestus) kohaselt. Arengualad: 1) Kakumäe jahisadama arenguala (number põhikaardil 84); 24 2) Õismäe arenguala (number põhikaardil 266); 3) ratsaspordibaasi arenguala (number põhikaardil 87); 4) Vismeistri arenguala (number põhikaardil 207); 5) Veskimetsa arenguala (number põhikaardil 220); 6) Kakumäe tee arenguala (number põhikaardil 275; 276); 7) Tindi tänava arenguala (number põhikaardil 265). 3.4.1. Metsalinn Metsalinn on linn või linna osa, millest enamik paikneb parkmetsas ja kus säilitatakse looduslähedane metsamaastik. Praegu tähistatakse terminiga metsalinn igasugust metsa ehitatud linnaosa, mis linnulennult vaadatuna näeb välja nagu mets, ja tänavatel liikudes on näha palju puid. Tekkelooliselt on metsalinnana käsitatud asumeid, mis on tekkinud metsaste alade hoonestamisel. Metsalinna puhul jääb hoonete vahele metsapuid sel määral, et linnaruum näeb välja nagu mets. Metsalinnana on määratletud Kakumäel pereelamutega hoonestatavad alad, millel tuleb säilitada kõrghaljastus. Haljastustingimused metsalinnas: ♣ krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 50%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, millel ei ole maapinnaga kokkupuudet; ♣ vaip-, aatrium- ja ridaelamute puhul määratakse krundi haljastuse osakaal kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus, kusjuures haljastusega alade osakaal kogu detailplaneeringuga hõlmataval alal peab olema vähemalt 50%; ♣ maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust; ♣ kõrghaljastuseta kruntidel tagada uue kõrghaljastuse kasvutingimused vähemalt 25% ulatuses krundi pindalast; ♣ kõrghaljastust asendada ja täiendada valdavas osas nende liikidega, mis on kodumaised ja sobivad just sellesse kasvukohatüüpi; ♣ asendus- ja täiendusistutuse tegemisel arvestada kooslustega; ♣ säilitada looduslikku pinnakatet (näiteks ei ole männimetsa alla mõtet rajada muru ja püüda seda iga hinna eest hooldada); ♣ kui uut asumit hoonestatakse kortermajadega, siis mitte kavandada nende kruntidele piirdeid, vaid võimaldada asumis vaba liikumine. 3.4.2. Parklinn Parklinnana on määratletud asustusala, mis enamikus on haljastatud ilupuudega. Parklinna hulka kuuluvad kõik vabaplaneeringulised linnaosad, aga ka varasemad, nõukogudeaegsed korterelamute kvartalid. Parklinnadesse on istutatud nii kodumaiseid kui ka võõrpuuliike. Enamasti on kavandatud nende asumite haljastus linnaosa või mikrorajooni üldlahenduse hulgas. Hiljem on asendiplaanidel, mis on koostatud hoonete projekteerimise käigus, näidatud detailsemad lähiümbruse heakorra ja haljastuslahendused kruntide kaupa. Sealjuures on võimalik esile tuua, et Väike-Õismäe haljastus on kavandatud kõige terviklikumalt. Haljastustingimused parklinnas: ♣ haljastusega alade osakaal on vähemalt 40%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, millel ei ole maapinnaga kokkupuudet; ♣ Kõrghaljastust kui olulist miljööelementi tuleb väärtustada ja maksimaalselt säilitada. ♣ Puudele luua/säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes Eesti standardi EVS 843:2003 nõuetele. ♣ Parklinna ei ole üldjuhul soovitatav hoonetega tihendada. Juhul kui parklinna väljakujunenud keskkonda otsustatakse rajada uus hoonestus, tuleb tagada lisanduvate elanike ja/või ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine (mänguväljak, istepingid, väike roheala) oma kinnistul. Samuti ei tohi kavandatav hoonestus halvendada olemasolevaid rekreatsioonivõimalusi. 3.4.3. Aedlinn 25 Tallinna aedlinnade puhul on õigem kasutada terminit aedlinnalaadne asum. Nimelt on Tallinna aedlinnadel aedlinnateooria kohane kruntide jaotus ja krundikasutus. Aedlinnadele on iseloomulik ühetaoline krundijaotus. Enamasti on aedlinnakrundil eesaed, majandustsoon, viljapuud, marjapõõsad, aedvilja- ja lillepeenrad, üksikud ilupuud ja -põõsad ning muruplats. Paljudel kruntidest on tööriistakuur ning tihti ka saun. Haljastustingimused aedlinnas ♣ Krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 30%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, millel ei ole maapinnaga kokkupuudet; ♣ Vaip-, aatrium- ja ridaelamute puhul määratakse krundi haljastuse osakaal kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus, kusjuures haljastusega alade osakaal kogu detailplaneeringuga hõlmataval alal peab olema vähemalt 30%; ♣ Tuleb hoida ja väärtustada aedlinnade identiteeti, mida väljendavad eelkõige just hoonestusviis ning krundijaotus; ♣ Vaja on säilitada aedlinnade terviklikkus; ♣ Oluline on maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus: valdavalt peavad aias kasvama viljapuud. Ilupuude puhul tuleks piirduda väheste dekoratiivsete aktsentliikidega. Aedlinnale on iseloomulik, et krundil asub ka eesaed; ♣ Kui vahetatakse välja vanu puid, ei tohi neid asendada metsapuudega; ♣ Aedviljapeenarde asemel võib krundil suuremal alal kasvatada püsi- ja suvelilli või muru; ♣ vältida tuleb aiaosade ulatuslikku sillutamist (betoon)kividega, kuna see rikub aedlinnade miljööd. 3.4.4. Haljastus segahoonestusalal Segahoonestusalad on piirkonnad, kuhu pikema aja jooksul on rajatud eri liiki hooneid. Hoonetevaheline ruum on enamasti väike ja juhusliku haljastusega, valdavalt kasvavad siin ilupuud. Seoses elulaadi kiire muutumisega võib segahoonestusalade hoonetevahelises ruumis olla probleeme eri ea- ja huvirühmadele vajalike teenindavate funktsioonide täitmisega, mõni funktsioon (laste mänguväljakud, parklad vms) võib puududa sootuks. Haljastustingimused segahoonestusalal ♣ Haljastusega alade osakaal kinnistul vähemalt 20%, selle hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Üksikutel juhtudel võib kaaluda haljastuse osakaalu vähendamist; ♣ Puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes Eesti standardi EVS 843:2003 nõuetele; ♣ Hoonete vahele tuleb rajada puhvertsoonid; ♣ Alad ei tohi olla suletud (aiaga piiratud), kergliiklusteedele ja kohaliku tähtsusega haljastänavatele või ühendustele tuleb võimaldada läbipääs; ♣ Suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad vihma- ja lumevee immutada kohapeal. 3.4.5. Haljastus keskuse alal Haljastatud alade osakaal kinnistul määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. 3.4.6. Haljastus tootmis- ja ettevõtlusalal Ettevõtlus- ja tootmisalad on äri- ja büroohoonetega ning väiketootmis- ja laonduspiirkonnad. Olemasolevas hoonetevahelises ruumis kohtab siin korrastamata rohelisi võrgustikke ning isetekkelisi haljasalasid. Haljastustingimused ettevõtlus- ja tootmisaladel ♣ Haljastusega alade osakaal kinnistul vähemalt 15%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, millel ei ole maapinnaga kokkupuudet; ♣ Puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes Eesti standardi EVS 843:2003 nõuetele; ♣ Tuleb rajada puhvertsoonid tööstushoonete laoplatside ja ärihoonete vahele; 26 ♣ Suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad vihma- ja lumeveel maasse imbuda. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel. 3.4.7. Eriotstarbelised rohealad Väga olulised ja Tallinnale ainuomased on ulatuslikud eriotstarbelised rohealad. Haabersti linnaosas on kaks eriotstarbelist roheala – Tallinna Loomaaed ja Eesti Vabaõhumuuseum. Veskimets ehk Tallinna Loomaaed (number põhikaardil 89) on asutatud 1939. aastal Kadriorus Mäekalda tänaval ning tegutseb praeguses asukohas Veskimetsas 87 ha suurusel maa- alal alates 1983. aastast, mil see kohandati loomade ajutiseks pidamiseks. Tallinna Loomaaed peab loomakollektsiooni inimeste kultuuri- ja haridustaseme tõstmise, loomade teadusliku uurimise ja nende hääbuvate looduslike asurkondade taastamise huvides, et kompenseerida inimkonna negatiivset toimet loodusele. Loomaaed on õppe- ja teadustöö baas nii üldharidus- kui ka kõrgkoolidele ja pakub võimalust puhata looduslähedases keskkonnas. Lisaks nimetatud funktsioonidele kujutab loomaaia territoorium endast väärtuslikku ja mitmekesist kogumit looduslikku, poollooduslikku ja inimese kujundatud keskkonda. Loomaaia territooriumil paikneb rikkaliku ökosüsteemi ja huvitava reljeefiga Veskimets, kus paiknevad kaitsealused eluta looduse objektid – Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv. Tallinna Loomaaia territooriumi ümber tuleb säilitada 25–50 m laiune rahuvöönd looduslähedase üleminekutsoonina. Piirkondades, kus ei ole võimalik tagada 50 m laiust rahuvööndit, tuleb praeguse loomaaia piirdeaia asemele rajada 4 m kõrgune betoonmüür, mille äärde 25 m laiusele alale istutada vähemalt kaks rida igihaljaid puid ning ülejäänud alal võivad kasvada lehtpuud ja põõsad. Rocca al Mare mets ehk Eesti Vabaõhumuuseum (number põhikaardil 280) eksponeerib külamaastikku. 1957. aastal rajatud 12 taluga muuseumikülas on näha Eesti 17.–20. sajandi maa- arhitektuur ja eluolu: elumajad, kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur ja mereäärsed võrgukuurid. Lisaks teadus- ja haridustööle ning säästva elulaadi tutvustamisele paikneb vabaõhumuuseum looduslikult ja maastikuliselt väärtuslikus ja mitmekülgses piirkonnas − vabaõhumuuseumi territoorium on rohevõrgustiku oluline tuumala. Maa-alal kasvab erinevaid taimekooslusi, sellel on mitme looma- ja linnuliigi elupaiku ning kaitsealuseid objekte (rändrahnud ja kivikülv) jne. Eesti Vabaõhumuuseum tuleks Tallinna rohealade struktuuris esile tõsta ning arendada piirkonnas paiknevaid kultuuriasutusi külastajate jaoks ühtse ja ligitõmbava kompleksina, mis on otstarbekas siduda Mustjõe asumi pargialadel paiknevate liikumisradade abil Stroomi parkmetsaga. 4. Teedevõrgu parem korraldamine Haabersti linnaosa teede- ja tänavavõrgu täiustamise ettepanekud arvestavad Harju maakonnaplaneeringut, Tallinna üldplaneeringut, teemaplaneeringut “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” ja kehtestatud detailplaneeringuid. Haabersti linnaosa ruumilise arengustrateegia kohaselt on eesmärk parandada Haabersti linnaosa ühendust ümbritsevate piirkondadega, arendades välja olulisemad sõiduteed ja teede sõlmpunktid, ning luua arengualadele loogiline liiklusskeem, hõlmates kindlasti ka kergliiklusteid. Eesmärgi elluviimine tagab linnaosa elanikele, külalistele ja ettevõtete töötajatele lihtsa ja loogilise liikluskorraldusskeemi. Teedevõrgu paremaks korraldamiseks kujundatakse tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühissõidukiliikluse planeerimise üldpõhimõtted, luuakse liiklejatele soodsad ühendused elu- ja töökohtade, spordi- ja puhkealade ning piirkonna tõmbekeskuste vahel. Teede infrastruktuuri soovitakse parandada nii Haabersti linnaosa sees kui ka Haabersti linnaosaga piirnevate alade vahel. Järgnevalt on loetletud tähtsamad ja suuremad kavandatavad magistraalteede (põhi- ja jaotustänav) projektid Haaberstis või sellega vahetult piirneval alal Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 määruse nr 40 “Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja rekonstrueerimine) arengusuunad 2005–2014” kohaselt: ♣ Haabersti eritasandilise ristmiku ehitus 27 Haabersti eritasandilise ristmiku rajamine parandab Paldiski maantee – Rannamõisa tee – Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõimet tipptundidel ning kiirendab liiklust kesklinna ja tagamaa vahel. ♣ Paldiski maantee ja möödasõidutee ristmiku ehitus Eritasandiline ristmik kuulub Põhjaväila koosseisu (mis on kavandatud mööduma puutujana linnakeskuse põhjaküljelt). Selle ristmiku väljaehitamine Põhjaväila kooseisus tagab sujuva liikluse nii Paldiski maanteel kui ka perspektiivsel Põhjaväila teetrassil. ♣ Rannamõisa tee rekonstrueerimine Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku valla ja Kakumäe poolsaarega ning on vajalik läänes paikneva tagamaa arenguks. ♣ Tähetorni tänava rekonstrueerimine Liikumiskoridori rekonstrueerimine on vajalik selleks, et teenindada Mäeküla asumi suur- ja väikeettevõtteid ning asumi idapiirile arenevat elamupiirkonda. Olulisemad Haabersti linnaosa üldplaneeringu territooriumiga piirnevad liikumiskoridorid ja eritasandilised ristmikud lähtuvalt teemaplaneeringust „Tallinna tänavatevõrk ja kergliiklusteed”: ♣ Pikaliiva tee Arvestades Pikaliiva ala arengut tulevikus on Pikaliiva tee kui liikumiskoridor vajalik, sest sel viisil on Pikaliiva arengualale võimalik kujundada hierarhiline tänavavõrk nii, et Pikaliiva tee ise on selle põhitänav. ♣ Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ühendus piki Harku järve läänekallast Liikumiskoridor on vajalik, et ühendada Kakumäe poolsaar Astanguga ning vältida seda teed pidi kulgevate autode liikumist Haabersti eritasandilise ristmiku kaudu. Selline liikumiskoridor võimaldab vähendada Rannamõisa tee ja Paldiski maantee linnapoolse osa liikluskoormust ning lühendada teepikkust Kakumäe poolsaare ja Astangu vahel. ♣ Tammsaare tee ja Paldiski maantee ühendus Tammsaare tee pikendus Paldiski maanteeni on kavandatud kiirteeks, mis rajatakse estakaadile. Nimetatud tee kuulub üle linna väljaarendatava Lõunaväila koosseisu koos kolme Haabersti linnaossa jääva eritasandilise ristmikuga (Kadaka tee – Tammsaare tee – Ehitajate tee, Astangu tänava – Järveotsa tee, Astangu tänava – Paldiski maantee). Kadaka tee – Tammsaare tee – Ehitajate tee eritasandilisel ristmikul hargneb väil kaheks, mille üks haru suundub Ehitajate teed pidi Haabersti suunas ja teine haru Astangu asumi suunas. ♣ Astangu tänava ja Tähetorni tänava ühendus piki endist raudteetrassi Tänavavõrgu arendamise põhisuund on juhtida transiitliiklus kõrvale suurematest elamispiirkondadest. Selleks rajatakse endisele raudteetrassile möödasõidutee. Järgnevalt on loetletud väiksemad liikumiskoridorid Haabersti linnaosa territooriumil paiknevate arengupiirkondade kaupa: ♣ Pikaliiva elurajooni tänavavõrgustik; ♣ Mäeküla ja Astangu asumite tänavavõrgustik; ♣ Kõrgepinge tänava pikendus Ehitajate teeni; ♣ Kakumäe ümbruse tänavavõrgustik. Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhusaaste ja müra. Haabersti linnaosas on põhilised õhusaaste ja müra tekitajad magistraalid (need on tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ning eritasandilised ristmikud. Müra ja õhusaaste põhjustatud negatiivset mõju saab vähendada järgmiste võimaluste abil: ♣ kavandada magistraalide ja elamualade vahele seda tüüpi hooned, kus müra nii palju ei häiri, nagu näiteks ärihooned, garaažid; ♣ ehitada mürabarjäärid. Need võivad olla vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad) ning ka läbipaistvad. Hästi paigaldatud ja tõhus barjäär vähendab müra kuni 20 dB(A); ♣ teede rajamisel kasutada müra summutavaid, elastseid (poorseid) teekatteid, mis vähendavad seda müra, mis tekib kiiresti liikuva sõiduki rehvi ja teekatte kokkupuutel; ♣ elamute ja muude hoonete suund – ruumid, kus müra nii palju ei häiri, kavandada müraallika poole; ♣ kasutada arhitektuurseid võtteid, näiteks on müra summutamiseks võimalik hoonetele kavandada rõdud; 28 ♣ kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; ♣ rajada kõrghaljastusega puhveralad. Tänavavõrk tuleb kavandada nii, et oleks tagatud läbiveo ja kohaliku liikluse võimalikult suur eraldamine. Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites ning teistes arengupiirkondades kavandada juurdepääsud kruntidele kõrvaltänavatelt ja mitte magistraalidelt. Selleks, et tagada kiire ja sujuv liiklus magistraaltänavatel (põhi- ja jaotustänav), tuleb olulisemate kõnni- ja kergliiklusteede ristumine magistraaltänavatega (põhi- ja jaotustänav) kavandada nõrgemate liiklejate jaoks turvaliselt, st ülevalt- või altpoolt magistraaltänavat (põhi- ja jaotustänav). Kui üldplaneeringut ellu viiakse, siis tuleb arvestada, et liiklusvõrgustiku väljaarendamine peab olema kooskõlas eri asumites arendatavate ehitusprojektidega. On mõeldamatu, et ehitatakse terviklikult valmis Pikaliiva asum, kuid ei ehitata Haabersti eritasandilist ristmikku ega rekonstrueerita Rannamõisa teed. Üldplaneeringu kaardil 7 on esitatud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad põhi-, jaotus- ja kõrvaltänavad ning tulevikus rajatavad eritasandilised ristmikud Haabersti linnaosa ja selle lähiümbruse territooriumil. 4.1. Kergliiklusteede võrgustik Tallinnas on jalgratta kasutamine muutunud üsna populaarseks, sellegipoolest võib märgata, et turumajandusele iseloomulik autostumine jätkub. Siiski on täheldatud, et jalgratta kasutajatele mugavate tingimuste − kergliiklusteede − loomine aitab kaasa sellele, et jalgrattaid kasutatakse märkimisväärselt enam. Tallinna liikluse arengusuundades aastateks 2005–2014 on eesmärgiks seatud tagada linnaruumis kõigi liiklemisviiside tasakaalustatud ning jätkusuutlik areng. Liiklemisviisidena linnas võib nimetada mootorsõiduki- ja ühissõidukiliiklust ning kergliiklust, mille hulka kuulub liiklemine kas jalgrattal või jalgsi. Eespool nimetatud kava järgi on eesmärk suurendada linnaliikluses kergliikluse osakaalu, arendada linnas kergliikluse teedevõrku, sealhulgas projekteerida ja ehitada jalgrattateid ning muuta jalgsikäimine ja jalgrattasõit atraktiivseks ja tõsiseltvõetavaks liikumisviisiks. Kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise vajalikkust kogu linna ulatuses on rõhutatud ka Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2010. Tallinna jalgrattaliikluse arenguskeemi järgi on esmajärjekorras ette nähtud välja ehitada järgmised jalgrattateed: ♣ Rannamõisa teel, mille kaudu ühendatakse Tallinna linn Harku vallaga; ♣ Tuuleveski ja Tuuliku teel, mille kaudu saab liikuda otse Paldiski maanteelt Kadaka teele; ♣ Harku järve kirdekaldale; ♣ Kakumäe poolsaare põhjakaldale; ♣ Vana-Rannamõisa teele (Kakumäe tee – Rannamõisa tee lõigul). Haabersti üldplaneeringuga on täiendatud Tallinna jalgrattaliikluse arenguskeemi ning Haabersti linnaosa kaudu kulgevat kergliiklusteede võrgustikku, mis tõhusalt ühendab linnaosa sees paiknevaid kohti ning ümbritsevaid piirkondi. Uute kergliiklusteede kavandamisel on arvestatud juba olemasolevaid kergliiklusteid, on jätkatud ja täiendatud nende kulgemissuundi ja arvestatud juba kehtestatud üldplaneeringutes kindlaks määratud kergliiklusteede paiknemisega. Üldplaneeringu koostamise käigus on rulluisutajatele ja jalgratturitele leitud võimalus rajada eritasandilised ristmikud üldliiklusele avatud teedega. Nimetatud eritasandilised ristmikud asuvad Rannamõisa teel 500 m kaugusel Haabersti ringristmikust, Paldiski maanteel tänava ühinemisel Paldiski maanteega ja Ehitajate teel Tallinna loomaaia läänevärava juures. Kergliiklusteede ristumised sõiduteega kavandada võimaluse korral tunneli, viadukti või reguleeritud ristmikuna. Haabersti linnaosa üldplaneeringus on kergliiklusteede kavandamisel lähtutud eesmärgist rajada võrgustik, mis katab kogu piirkonda, ei ole kavandatud keerulisena ja arvestab eri liikumissihte. Võrgustik ühendab vaba aja veetmise kohti, rannaalasid, teenindus-, äri- ning elamupiirkondi. 29 Tulevikus rajatav Haabersti linnaosa kergliiklusteede võrgustik koos eritasandiliste kergliiklusteede ja sõiduteede ristmikega on näidatud kaardil 8. Kergliiklusteede ja rannapromenaadi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda OÜ Ars Projekti 2007. aastal koostatud tööst “Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu ettepanekud”. 4.1.1. Jalgrataste parkimine Kuna jalgratturite hulk on kasvanud ning Haabersti linnaosa üldplaneeringus on tulevikus ette näha uute kergliiklusteede lisandumist (vt ptk 3.1), siis sellega samal ajal on oluline kindlaks määrata ka jalgrataste parkimise korralduse põhimõtted ja asukohad. Jalgrattaparklate asukohtade valikul tuleb arvestada sellega, et jalgrattur pääseks parklasse raskusteta ligi. Üldplaneeringuga määratud kergliiklusteede struktuuri järgi on oluline, et jalgrattaparklaid rajataks nii olemasolevatesse kui ka perspektiivsetesse tõmbekeskustesse, kus ristuvad ja kuhu suunduvad kergliiklusteed. Seda ideed toetab ka Tallinna parkimise korralduse arengukava, mille järgi tuleb hakata laialdaselt kasutama jalgrataste hoiureste, mis võimaldavad jalgratast raamist kinnitada, peale selle tuleb soodustada turvaliste jalgrattahoidlate rajamist koolide, spordi- ja huviringide juurde ning ettevõtete ja kaubanduskeskuste juurde. Lisaks peab jalgrattaid olema võimalik turvaliselt parkida kõikides olemasolevates ja ka rajatavates parkimismajades. Selleks tuleb planeerida ja rajada jalgratta või rolleri ööpäevaseks hoidmiseks mõeldud alad. Korruselamute sisehoovidesse tuleks rajada suletavaid (kinniseid) jalgrattaparklaid, korteriühistutel on soovitav planeerida hoone keldrikorrusele jalgrataste ja suuskade hoiukohad. Jalgrattaparklate rajamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: ♣ ühissõidukiterminalides, kultuuriasutuste ja ühiselamute juures ning suveperioodil avalikes randades peavad jalgrattaparklad olema valvega; ♣ parkimisraamide paigaldamisel tuleb silmas pidada tänavavalgustuse olemasolu, asukoha turvalisust (jälgitavust), võimaluse korral vihmakatte olemasolu; ♣ jalgrattahoiuraamiga parkla peab lühiajalisel parkimisel paiknema kuni 10 m ja pikaajalisel parkimisel kuni 30 m kaugusel sõidu sihtpunktist (Eesti standard EVS 843: 2003); ♣ parkimiskohtade vajaduse arvestamisel on nende vähim võimalik hulk sätestatud Eesti standardis EVS 843: 2003. Näiteks peab supermarketite juures olema üks koht 200 m2 suletud brutopinna kohta, korruselamute juures üks koht 100 m2 suletud brutopinna kohta ja koolide juures kuni kaks parkimiskohta 10–12 õpilase kohta; ♣ kui jalgrattaparkla ei ole hõlpsasti leitav, on vaja paigutada käidavasse kohta viit. 4.2. Parkimiskorralduse üldised põhimõtted Parkimiskohtade oletuslik arv määratakse järgmiste dokumentide alusel: ♣ Tallinna parkimise korralduse arengukava 2006–2014. Inseneribüroo Stratum, 2006. ♣ Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014. Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsus nr 50. ♣ Eesti standard EVS 843: 2003. Tallinna Linnavolikogu otsusega vastu võetud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” parkimisnormatiivid olemasolevate elamute kohta on antud tabelis 2. Tabel 2. Parkimisnormatiivid Haabersti linnaosas. Elamu tüüp Elamu asukoht ja normi liik Linnakeskus/Vahevöönd Äärelinn elanik külaline kokku elanik külaline kokku 1. Väikeelamud (kuni Parkimiskohti majutusüksuse kohta 2 korterit) 1.1 üksikelamu, 1,2 0,8 2 1,5 1 2,5 kõik korterid 2. Väikesed korterelamud (kuni 6 Parkimiskohti majutusüksuse kohta korterit) 2.1 ridaelamu boks, kõik 1 0,6 1,6 1,2 0,8 2 korterid 30 3. Korterelamud Parkimiskohti majutusüksuse kohta 3.1 alla 3-toaline korter 0,6 0,4 1 0,8 0,6 1,4 3.2 kolme- ja 0,8 0,4 1,2 1 0,6 1,6 enamatoaline korter 4. Munitsipaalelamud Parkimiskohti majutusüksuse kohta 4.1 alla kolme toaga 0,4 0,2 0,6 0,6 0,4 1 korter 4.2 3- ja enamatoaline 0,6 0,2 0,8 0,8 0,4 1,2 korter 5. Sotsiaalelamud (sh Parkimiskohti majutusüksuse kohta ühiselamud) 5.1 alla kolme toaga 0,3 0,1 0,4 0,4 0,2 0,6 korter 5.2 kolme- ja 0,4 0,1 0,5 0,6 0,2 0,8 enamatoaline korter 6. Majutusasutused Parkimiskohti majutusüksuse kohta 6.1 motell – − − 1 − 1 6.2 hotell 0,2 − 0,2 0,5 − 0,5 6.3 hostel 0,1 − 0,1 0,2 − 0,2

Väike-Õismäe näol on tegemist nn vahevööndiga, kus korruselamute puhul tuleks rakendada parkimisnormatiivi 1–1,2 parkimiskohta korteri kohta. Arengukavas järgi on eesmärk vähendada tänaval parkivate sõidukite arvu ning ehitada elurajoonidesse parkimismaju. See tagab elanikele parkimisvõimalused kodu lähedal, vähendab parkimist sisehoovides ja majaümbruse haljasmaadel − on säilitatud olemasolev või rajatud uus korrastatud looduskeskkond. Parkimisprobleemile lahenduse leidmisel toetab Haabersti linnaosa üldplaneering „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006–2014” esitatud ettepanekut, mis tagab võimaluse munitsipaliseerida majadevaheline reformimata riigimaa. Siis oleks hoonete otsaseinte vahele jääv nurk võimalik tihendada parkimismaja või karussellparklaga ning samal ajal säilitada ja korrastada hoovialadel võimalikult suur osa haljastusest. Parkimismajaga tihendatav hoonete vaheline nurk peab olema tummseintega, st otsafassaadidel ei tohi olla aknaid ega rõdusid. Otsaseinte vahele jäävate nurkade tihendamine annaks lahendusi parkimisprobleemidele, seda põhimõtet on võimalik rakendada järgmistel aadressidel: 1) Õismäe tee 120 ja 122; 2) Õismäe tee 114 ja 116; 3) Õismäe tee 104 ja 102; 4) Õismäe tee 96 ja 94; 5) Õismäe tee 76 ja 78; 6) Õismäe tee 52 ja 66; 7) Õismäe tee 58 ja 60; 8) Õismäe tee 34 ja 36; 9) Õismäe tee 42 ja 44; 10) Õismäe tee 6 ja 8; 11) Paldiski mnt 55 ja 57; 12) Paldiski mnt 163 ja 165; 13) Paldiski mnt 171 ja 173; 14) Paldiski mnt 179 ja 181; 15) Paldiski mnt 187 ja 189; 16) Paldiski mnt 197 ja Õismäe tee 111; 17) Õismäe tee 99 ja 101; 18) Õismäe tee 95 ja 97; 19) Õismäe tee 83 ja 85; 20) Õismäe tee 69 ja 67; 21) Õismäe tee 53 ja 55; 31 22) Õismäe tee 35 ja 37; 23) Õismäe tee 23 ja 25; 24) Järveotsa tee 11 ja 13; 25) Järveotsa tee 3 ja 5; 26) Järveotsa tee 27 ja 29; 27) Järveotsa tee 19 ja 21; 28) Järveotsa tee 37 ja 39.

Joonis 2. Väike-Õismäe piirkonna jaotus alampiirkondadeks Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007

Kui eri normatiivide ja prognooside abil analüüsiti võimalike parkimiskohtade vajadust, siis järeldati, et: ♣ planeerimisel tuleb kasutada Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsusega nr 50 muudetud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014ˮ ; ♣ piirkonnas 1 (joonis 2) saab ja tuleb parkimiskohtade puudujääk lahendada arendustegevuse mahus; ♣ piirkonnas 4 ja 6 (joonis 2) on üks võimalus rekonstrueerida mitmekorruselisteks parkimismajadeks olemasolevad kahekorruselised parklad, millel on maa-alune korrus ja maapealne lahtine parkla ♣ parkimiskohtade arvu saab piirkondades 3, 7 ja 8 (joonis 2) suurendada, kui korrastada majadevaheline ala ja sealne parkimine, ning lisada parkimiskohti. Kvartalites, kus seda on tehtud, ei ole ka parkimisprobleemi; ♣ piirkonnas 6 (joonis 2) on parkimiskohtade puudujäägi lahendamise üks võimalus rajada olemasoleva nn Kullerkupu turu asemele korrusparkla, mis võiks täita ka muid funktsioone peale parkimise; ♣ piirkonnas 7 (joonis 2) saab parkimiskohtade arvu suurendada, kui rajada aadressidel Õismäe tee 107 ja 107a ning Õismäe tee 109 asuvatel kinnistutel paikneva kaubanduskeskuse ette või taha parkimismaja; ♣ piirkonnas 8 (joonis 2) saaks Järveotsa tee äärse tasulise parkla asemele rajada korrusparkla; ♣ piirkonnas 9 (joonis 2) on otstarbekas parkimiskohtade puudujääk lahendada Järveotsa teel olemasolevate garaažide asemele suuremate parklate rajamisega. Ent kuna seal on moodustatud garaažiühistud, siis on see lahendus vähetõenäoline. Sellisel juhul tuleb lisaparklad rajada teisele poole Järveotsa teed olemasolevate kõrgepingeliinide alla. Ehitajate tee poolses osas Nurmenuku kaupluse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse juures saab parkimisprobleeme lahendada arendustegevuse mahus; 32 ♣ kvartalites on võimalik parkimisprobleeme lahendada, kui rajada sinna kergkonstruktsiooniga tõstukparkimismajad (aadressid, kus on võimalik tihendamise printsiipi rakendada, on loetletud eespool); ♣ tänavatel ja kvartalite siseteedel, kus parkivad autod ei takista autoliiklust kuigivõrd oluliselt, tuleks lubada parkida, kuid parkimiskohad on soovitatav varem märgistada; ♣ otstarbekas on parkimismajad rajada aadressidel Õismäe tee 10a, 68a, 112a ja Järveotsa tee 45a (vt kaarti 7); ♣ parkimismajade rajamine tuleb võtta linna juhtimise alla, et oleks tagatud optimaalne parkimiskohtade arv ja jaotus Väike-Õismäe, Järveotsa ja Astangu asumis. Haabersti linnaosa külastab palju inimesi puhke-eesmärgil. Külastatakse randu, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Tallinna Loomaaeda ning kasutatakse aktiivseks puhkuseks ehitatud kergliiklusteid. Enamik inimesi ei tule sinna ühissõidukitega, vaid kasutab isiklikku sõiduautot. Seega on nende paremaks teenindamiseks ja parkimisprobleemide vältimiseks otstarbekas parklad rajada järgmistesse piirkondadesse (vt kaarti 7): ♣ aadressil Ehitajate tee 124 (Tallinna Loomaaia läänevärava juurde); ♣ aadressil Vabaõhumuuseumi tee 8 kõrval olevale reformimata riigimaale; ♣ aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12 kõrval olevale reformimata riigimaale (Eesti Vabaõhumuuseumi uue sissepääsu juurde); ♣ aadressidel Paldiski maantee 124a, Nooda tee 2, Kakumäe tee 250, Kakumäe rannapargi alale aadressita katastriüksusele 78406:611:0017 ja Stroomi rannas aadressita katastriüksusele 78406:601:0023. Et suurendada linnavalitsuse juhtrolli uute parkimismajade rajamisel ning täita linna transpordi põhimõtete strateegilisi eesmärke, peaks Tallinna Linnavalitsus ka tulevikus tegema parkimishoonete rajamisel ning hoovide parkimisalade laiendamisel koostööd erainvestoritega ja rakendama PPP-põhimõtet. Kahe- ja enamkorruselise maa-aluste parklate rajamisel tuleb arvestada põhjavee intensiivse juurdevoolu võimalusega ehitustööde ajal. 4.3. Ühistranspordivõrgustik Tallinn on muutunud autostunud linnaks. Tuginedes autostumise taseme ja maakasutuse muutuse prognoosile, võib oletada, et sõiduautode liiklussagedus järgneva 30–35 aasta jooksul kasvab 2,5– 4,5 korda. Ka täiusliku ja tiheda teedevõrgu korral on võimatu, et liiklus oleks sujuv – järelikult on ainus võimalus luua tõhus ühistranspordivõrk, mis suudaks tagada optimaalse sõitude jaotuse era- ja ühistranspordi vahel. Viimase 12 aasta jooksul on ühissõidukite kasutamise osakaal kogu sõidukiliiklusest langenud 70%-lt 30%-le. Sellega on kaasnenud müra- ja saasteprobleemid ning vähenenud liiklejate turvalisus ja liiklusohutus. Kuna ühissõidukite infrastruktuuri väljaarendamine on algusjärgus ja linnas ei ole piisaval hulgal ühissõidukiradu, siis ei saa ühisveondus praegu veel olla meelsasti kasutatav võimalus isikliku sõiduvahendi asemel. Liiklusummikus on ühissõiduki liikumiskiirus võrdne kogu ummikus kujunenud kiirusega, see tähendab, et ühissõiduk on liiga aeglane. Seega tuleb tagada, et Tallinna liikluses eelistataks ühissõidukeid (ühissõidukitele eraldi rajad, mõned valgusfoorid, mida saaks lülitada ühissõidukijuht; vajaduse korral eraldi sõidurajad jalgratastele koos ühissõidukiga jne). Kui ühisveonduse taset märkimisväärselt parandataks, siis võib liiklussagedus eeldatuga võrreldes väheneda 10–15% võrra.

Ühisveondus Tallinna kesklinna ja Väike-Õismäe vahel funktsioneerib hästi. Väike-Õismäed ühendavad kesklinnaga mitu bussi- ja trolliliini. Ummikute tõttu on ühissõidukiliiklus häiritud vaid tipptundidel Samas puudub ühissõidukiliiklus Astangu ja Mäeküla asumis täielikult ning Kakumäe poolsaare ja kesklinna vahelist ühendust ei saa pidada kõige paremaks. Seetõttu kasutavad lisaks Tallinna tagamaadelt linna sõitvatele inimestele oma sõiduvahendit ka Õismäe, Tiskre, Kakumäe, 33 Vismeistri ja Pikaliiva asumist linnakeskusesse sõita soovijad. Seepärast tuleb pöörata suuremat tähelepanu ühistranspordi arendamisele ka neis piirkondades. Kuna tulevikus kujuneb Kakumäe sadama piirkonda uus multifunktsionaalne piirkond, siis vajab ka see piirkond kesklinnaga senisest paremat transpordiühendust. Et linn toetaks ühisveonduse arendamist, pole tähtis mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn suurenevast autokasutusest hoolimata läbitavana. Rahulolu-uuringutest ja küsitlustest on selgunud, et Väike-Õismäe, Mustamäe ja Nõmme elanikud sooviksid juurde bussiliine Väike-Õismäe ning Mustamäe ja Nõmme vahel. Tulevikus on kavandatud ühendada Väike-Õismäe Mustamäega trolliliikluse abil – Ehitajate tee, A. H. Tammsaare tee ja Mustamäe tee kaudu. Ühistranspordiga tuleb hõlmata praegu kiiresti arenevad Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumid ning tihendada ühissõidukiliiklust Tiskre, Kakumäe ja Vismeistri asumis. Kaardil 9 on näidatud olemasolevad ja kavandatavad ühissõidukiteed ning ühissõidukipeatused koos teenindusraadiustega. Tulevaste ühissõidukipeatuste täpsed asukohad määratakse kindlaks hilisema projekteerimise käigus. Oluline on välja arendada, propageerida ning soodustada “Pargi ja reisi” tüüpi ümberistumisterminale kohtades, kus linna suubuvad suured teed ristuvad linnakeskuse piiriga. “Pargi ja reisi” on selline liikluskorraldus, kus linnakeskusesse suunduv inimene saab oma auto jätta väljapoole tiheliikluse ala ja liikuda kesklinna ühissõidukite abil. Haabersti linnaosas nähakse “Pargi ja reisi” tüüpi ümberistumisterminali rajamise võimalus maaüksustele aadressidel Rannamõisa tee 4c ja Paldiski maantee 221. Harku valla territooriumil on kavandatud “Pargi ja reisi” parkla rajada Apametsa piirkonda. Linna ühissõidukiliikluse arendamisel on väga tähtis eelisarendada keskkonnasäästlikku elektritransporti. Nii praegu kui ka lähema 20 aasta vältel teenindavad Väike-Õismäed trollid. Kaugemas tulevikus on kavandatud rajada Väike-Õismäele ja Astangule ka trammiliin, kuid täpne trassi valik tehakse hilisemate projektide käigus. Tulevikus loodetakse lisaks ja Naissaare laevaühenduse kõrval avada ka lähilaevaliinid , Kesklinna ja Kakumäe sadama vahel. 4.4. Ohtlike ja raskete veoste marsruudid Tallinna üldplaneering (2001) on kehtestanud ohtlike ja raskete veoste marsruudid, mis on Tallinna üldplaneeringust siinsesse üldplaneeringusse üle kantud. Tallinna üldplaneeringu järgi on raskete veoste vedu Haabersti linnaosa kaudu ette nähtud mööda Paldiski maanteed, Ehitajate teed ja Rannamõisa teed. Tulevikus hakkavad rasked veosed liikuma piki uusi rajatavaid teetrasse (Tammsaare tee ja Paldiski maantee ühendus). Ka tulevikus liiguvad rasked veosed Paldiski maanteel ja Rannamõisa teel. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ohtlike veoste läbivedu Haabersti linnaosast ette nähtud ainult mööda Paldiski maanteed (see jätkub ka tulevikus). Siiski tuleb ohtlikeks veosteks pidada Haabersti linnaosas asuvate kütusetanklate ning vedelküttel elamute varustamist. Nende vedude puhul tuleb kinni pidada ohtlike veoste autoveo eeskirjas sätestatud nõuetest. Veotee võib läbida asuala, puhketsooni ja looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe- ja raviasutuste ning koolieelsete asutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, kui vedu ei ole teisiti võimalik. Ohtlike veoste veol võib peatuda ainult veose laadimise ajaks selleks ettenähtud kohtades. Samuti tuleb kinni pidada 21. detsembri 2005 Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr 125, millega on Tallinna linnas keelatud ohtlikke veoseid (bensiini, diislikütuse, propaani, dimetüüleetri, ammooniumnitraadi jne) transportivate sõidukite liikumine tööpäeviti kella 7–9 ja 17–19. Ohtlike ja raskete veoste tulevased liikumisteed, mis järgivad Tallinna üldplaneeringut, on esitatud üldplaneeringu kaardil 10. 34 Kütusetanklaid on Haabersti linnaosas kaheksa ning nad asuvad järgmistel aadressidel: Paldiski maantee 98, Paldiski maantee 106, Paldiski maantee 102d, Paldiski maantee 229c, Õismäe tee 10a, Õismäe tee 155a, Ehitajate tee 114c ja Vana-Rannamõisa tee 1. 5. Haabersti linnaosa tõmbekeskuste kindlaks määramine Tõmbekeskused on tehtud kindlaks kahes etapis. Esiteks määrati kindlaks olemasolevad hästi toimivad kohaliku või ülelinnalise tähtsusega tõmbekeskused ning teiseks need keskused, mis on uued või vajavad arendamist. Haabersti linnaosa keskuste paiknemine on näidatud üldplaneeringu kaardil 6. Tõmbekeskused moodustavad enda ümber aktiivse piirkonna ning on Haabersti üldplaneeringu järgi defineeritud järgmiselt: tõmbekeskus on segahoonestusala ning üldplaneeringus ka linnaosa keskust tähistav ala, kus on tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused ja muu linnalikku elukeskkonda teenindav tegevus. Tõmbekeskuse olemasolu või kujunemise juures on esmatähtis hea ligipääs sellele nii jalgsi kui ka sõidukitega. Tõmbekeskuseks liigitamise alus on täidetud, kui see sisaldab kõiki või osa loetletud omadustest, kusjuures tõmbekeskuse ulatus ja suurus võivad erineda. Olemasolevad tõmbekeskused, mis asuvad Haabersti linnaosa territooriumil või piirnevad selle alaga, on eespool nimetatud definitsiooni ja koostatava üldplaneeringu kohaselt järgmised: ♣ Rocca al Mare keskus Tõmbekeskuse moodustavad kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, Rocca al Mare Tivoli, Premia Jäähall ja My Fitnessi spordiklubi. Samuti tegutseb piirkonnas kauplusi, toitlustus- ja teenindusasutusi. Loetletud kasutusvõimalusi tarbivad eri vanuses eri sotsiaalsed rühmad; ♣ Tallinna Loomaaed ja ratsaspordikeskus Ühelt poolt moodustab tõmbekeskuse Tallinna Loomaaed kui riikliku tähtsusega kultuuriobjekt ning teiselt poolt Tallinna Ratsaspordibaas. Ratsaspordibaas hõlmab õppe- ja treeningkeskust, ratsaspordikooli, veterinaarravilat ja majutus- ning toitlustusettevõtet. Loomaaia peahoone on kavandatud välja arendada lääneväravas ning sinna rajatakse õppe- ja konverentsikeskus, toitlustusasutus ning muuseumi- ja teadusruumid; ♣ Eesti Vabaõhumuuseum Tõmbekeskus on üle-riigilise tähtsusega ning sealses 12 taluga muuseumikülas on näha Eesti 17.−20. sajandi maa-arhitektuur ja eluolu. Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumile on kavandatud rajada vabaõhumuuseumi töötajatele uued tööruumid, arhiiviruumid, ennistuskoja Kanut tööruumid, konverentsi- ja näitusesaal ning huviringide ruumid. Kolm eelnimetatud keskust moodustavad omavahel ühendatud nn meelelahutus- ja kultuuritelje. Praegu on nende vahel liiklemine keeruline, seega on otstarbekas rajada neid ühendav promenaad. Järgmised tõmbekeskused on piirkondliku tähtsusega ning nende mõjualaks on vaid lähiümbrus. ♣ Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku piirkond Piirkonna praegustele kauplustele ja toitlustusasutustele on lisandumas mitu uut. ♣ Meelespea kaupluse piirkond Keskuses paikneb kauplus ja apteek ning on võimalik kasutada pangateenust. ♣ Kullerkupu kaupluse piirkond Keskuses paiknevad kauplus, turg ja apteek ning on võimalik kasutada pangateenust. Uued või väljaarendamist vajavad tõmbekeskused on järgmised: ♣ Merimetsa piirkond Paldiski maantee ääres Piirkonnas paikneb mitu kauplust koos nende juurde kuuluvate lisateenustega, äripinnad, haridusasutused ning mitu tervishoiuteenust osutavat asutust. ♣ Haabersti Linnaosa Valitsuse lähipiirkond Keskuses paikneb mitu kauplust, apteegid, Haabersti Vaba Aja Keskus, Haabersti Linnaosa Valitsus, on võimalik kasutada pangateenuseid ning muid esmatarbeteenuseid. Keskus on kavandatud nüüdisajastada ning lisada sellele uusi funktsioone. ♣ Õismäe tee ja Paldiski maantee vaheline ala (kinnistu aadressil Paldiski maantee 221 ja selle lähiümbrus) 35 Keskuses paikneb mitu kauplust, apteegid, raamatukogu, on võimalik kasutada pangateenust ning keskuses asub Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Haabersti Klubimaja. Tulevikus on planeeritud piirkonda rohkem meelelahutusteenuseid ning rajada “Pargi ja reisi” tüüpi ümberistumisterminal. ♣ Kakumäe jahisadam Rekonstrueeritav sadam hakkab täitma kolme peamist ülesannet. Esiteks on Kakumäe jahisadam külalisjahisadam ligikaudu 200 alusele koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga (hotell, spaa, vaba aja veetmise kohad, sportimisvõimalused) ning aluste esmaste vajaduste rahuldamine (mere- ja esmatarbekaubad). Jahisadama teine ülesanne on teenindada kalalaevu, sest jahisadama juurde ehitatakse sellega külgnev kalakai, mis teenindab eelkõige kalalaevu. Kolmandaks täidab sadamahoone väiksema piirkonnakeskuse ülesannet. 6. Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused 6.1. Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused ehituspiirkondades Tallinna linna üldplaneeringuga on Haabersti linnaosas mõned alad määratud linna reservmaaks või arengupiirkondadeks ning siiani on need alad seisnud tühjana ja aktiivse kasutuseta. Ajapikku on nendele aladele kujunenud looduslikult väärtuslik metsa- ja maastikuala, mis loob eeldused kujundada kvaliteetne elukeskkond, mille läheduses on inimeste töökohad ning kus asuvad puhke- ja virgestusalad. Seetõttu tuleks osutatud piirkondi käsitada linnaehituslikult oluliste aladena. Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused on määratud Haabersti linnaosas paiknevate suuremate arenduspiirkondade kohta, nagu Pikaliiva, Mustjõe, Astangu ja Mäeküla. Nende piirkondade kohta kehtivad kõik üldplaneeringus nimetatud tingimused, siinses peatükis on neid tingimusi täpsustatud. Täiendavalt määratud kasutus- ja ehitustingimuste tulemusena peab igas piirkonnas, mis varem ei olnud arenduspiirkond, kujunema hea ja terviklik elu-, töö- ja puhkekeskkond. 6.1.1. Pikaliiva asum Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Pikaliiva asumis ♣ Pikaliiva asumi ala on jaotatud kolmekümne neljaks ehituspiirkonnaks, mille piirid on näidatud kaardil 2. Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused on esitatud põhikaardil 3. ♣ Detailplaneering tuleb koostada soovitavalt kogu ehituspiirkonnale. Detailplaneeringuga on lubatud korraga lahendada ka mitu ehituspiirkonda. ♣ Ehituspiirkonna detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada kõiki üldplaneeringus nimetatud tingimusi. ♣ Pikaliiva asumi alal kehtib lahtine või vahelduv hoonestusviis ning lubatud on regulaarse struktuuriga planeeringulahendused. Üldplaneeringus on antud Pikaliiva asumis kulgevate jaotustänavate koridorid skeemina ning jaotustänavate täpne kulgemine lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. Üldplaneeringu põhimõtte kohaselt tuleb tagada, et tänavate väljaehitamisel koormataks naaberkinnistute omanikke võrdselt. Tänavakoridoride lahendused tehakse detailplaneeringute koostamise ajal, kusjuures arvestatakse olemasoleva kõrghaljastusega. ♣ Kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks on soovitatav nii palju kui võimalik vähendada autode parkimist elamute vahel ja koondada see parkimismajadesse, mis paiknevad iga ehituspiirkonna juurdepääsuteede lähedal. ♣ Juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt. ♣ Pikaliiva tee teemaa laius on 35 m, sõiduteele on ette nähtud 2 + 2 rida. Mööda Pikaliiva teed hakkab perspektiivis kulgema ka ühistransport, Pikaliiva piirkonda on kavandatud kaks ühissõidukipeatust. Kummalegi poole põhiteed on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. Kummalegi poole kergliiklusteed (hoonestuse ja kergliiklustee vahele ning kergliiklustee ja sõidutee vahele) on ette nähtud puuderivi. 36

♣ Pikaliiva asumisse rajatavate jaotustänava teemaa laius on 25 m, sõiduteele on ette nähtud 1 + 1 rida. Jaotustänavad on kavandatud selliselt, et on arvestatud olemasolevaid ja planeeritavaid mahasõite Rannamõisa teelt ja Paldiski maanteelt, uusi mahasõite ei kavandata. Kummalgi pool jaotusteed on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. Kergliiklustee ja sõidutee vahele on mõlemale poole ette nähtud puuderivi.

♣ Pikaliiva asumisse rajatavate juurdepääsutänavate võrgustik täpsustub detailplaneeringutega. Juurdepääsutänava teemaa laius tuleb planeerida 15 m, sõiduteele on ette nähtud 1 + 1 rida ja vähemalt ühel pool teed peab olema vähemalt 2,0 m laiusega kõnnitee. Juurdepääsutänavaid planeerides tuleb kasutada liikluse rahustamise võtteid.

♣ Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajastamine, st kui rajatakse Pikaliiva asumit, siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandilise ristmiku ehitamisega. See tähendab koordineeritud tegevust ning õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ja linna rahastatavate ehitiste rajamisega. Ehituspiirkonnad nr 1 ja 2 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad. ♣ Ehituspiirkonnas võib paikneda üksikuid roheala teenindavaid hooneid kõrgusega 8 m. ♣ Rekreatsiooniala kujundamiseks koostada haljastusprojekt. Ehituspiirkonnad nr 3, 4, 5 ja 6 37 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad. ♣ Ehituspiirkonda ei ole lubatud hooneid rajada. ♣ Rekreatsiooniala kujundamiseks koostada haljastusprojekt. Tagada mänguväljakud kuni 6-aastatele lastele, kuni 12-aastastele noorukitele ja teismelistele. Ehituspiirkonnad nr 7 ja 8 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. ♣ Ehituspiirkonda on ette nähtud krundid lasteaedadele, päästekomandole ja (eakate) hooldekodule. ♣ Hoonete maksimumkõrgus 12 m ning Keskküla tänava poolne hoonestus 70 m laiuselt kuni 8 m. ♣ Ehituspiirkondade hoonestustihedus on 0,4. Ehituspiirkonnad nr 20 ja 21 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. ♣ Hoonete maksimumkõrgus 8 m. ♣ Ehituspiirkonda nr 21 tuleb rajada lasteaed või lastehoid ning ehituspiirkonda nr 20 spordiehitised ja neid teenindavad asutused. ♣ Ehituspiirkondade hoonestustihedus on 0,4. Ehituspiirkonnad nr 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 34 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on segahoonestusala. ♣ Ehituspiirkonnas nr 9 on hoonete maksimumkõrgus 15 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 34 on hoonete maksimumkõrgus 12 m. ♣ Ehituspiirkonda nr 9 on kavandatud rajada veekeskus. ♣ Ehituspiirkonnas nr 10, 18 ja 19 on hoonete maksimumkõrgus 18 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 12 ja 17 on hoonete maksimaalne kõrgus 19 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 16 on hoonete maksimumkõrgus 28 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 11 on hoonete maksimumkõrgus 42 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 13 ja 15 on hoonete maksimumkõrgus 60 m.8 ♣ Ehituspiirkonnas nr 14 on hoonete maksimumkõrgus 82 m.9 ♣ Ehituspiirkonnas nr 19 peab hoonete korruselisus vähenema Harku järve ümbritsevate rohealade suunas ning järve, st ka rohealade poolsesse külge rajada välitrassid. ♣ Ehituspiirkonna nr 11, 13 ja 15 hoonestamisel peab arvestama ümbritsevate ehituspiirkondade hoonestuskõrgusega ning ehituspiirkondade vahelised hoonestuskõrguslikud üleminekud peavad olema sujuvad. ♣ Ehituspiirkonna nr 11, 13, 14 ja 15 detailplaneeringute koostamisel ning hoonestuse planeerimisel arvestada teemaplaneeringus “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” esitatud tingimustega. ♣ Ehituspiirkonna nr 9 ja 18 hoonestustihedus on 1,2. ♣ Ehituspiirkonna nr 10 hoonestustihedus on 1,4. ♣ Ehituspiirkonna nr 11 hoonestustihedus on 1,8. ♣ Ehituspiirkonna nr 12 ja 19 hoonestustihedus on 1,0. ♣ Ehituspiirkonna nr 13 ja 15 hoonestustihedus on 2,4. ♣ Ehituspiirkonna nr 14 hoonestustihedus on 3,0. ♣ Ehituspiirkonna nr 16 ja 17 hoonestustihedus on 1,6. ♣ Ehituspiirkonna nr 34 hoonestustihedus on 0,8. Ehituspiirkonnad nr 22 ja 33 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on pereelamute ala. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 10 m. ♣ Minimaalne krundi suurus on 1200 m2. ♣ Parkimine lahendada omal krundil. ♣ Ehituspiirkonnas nr 22 ja 33 on krundi hoonestustihedus 0,3. 8 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079 9 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079 38 Ehituspiirkonnad nr 23, 24, 24A, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 30A, 31 ja 32 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala. ♣ Ehituspiirkonnas nr 23, 24, 24A, 25, 26 ja 27 on hoonete maksimumkõrgus 12 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 28, 29, 30, 30A, 31 ja 32 on hoonete maksimumkõrgus 15 m. ♣ Ehituspiirkonnas nr 23, 24, 24A ja 25 peab hoonete korruselisus langema Harku järve ümbritsevate rohealade suunas ning järve, st ka rohealade poolsesse külge rajada välisterrassid. ♣ Ehituspiirkonna nr 23, 24, 24A, 25, 26, 28 ja 32 hoonestustihedus on 0,6. ♣ Ehituspiirkonna nr 27, 29, 30, 30A ja 31 hoonestustihedus on 0,8. ♣ Pikaliiva tee ääres 70 m laiuselt ja teiste jaotustänavate ääres 50 m laiuselt võib hoonestustihedus olla kuni 0,1 suurem kui ehituspiirkonna siseosas. 6.1.2. Mustjõe asum Mustjõe asumi poolitab Paldiski maantee, selle tulemusena moodustub kaks eriilmelist piirkonda. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused anname nendele kahele piirkonnale eraldi. Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused põhikaardil 3. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Mustjõe asumis Paldiski maanteest põhja poole jääval alal ♣ Säilitada 100–200 m laiune rannaäärne roostik, mis laieneb lääne suunas, kus ulatub Paldiski maanteeni. Roostik on väärtuslik seetõttu, et on üks suuremaid merelindude pesitsusalasid Tallinna linna piires. ♣ Säilitada tuleb Mustjõgi (torustikku juhtimine ei ole lubatud), planeeringuala läbivad magistraalkraavid ja ala keskosas paiknevad tiigid, et mitmekesistada elurajooni looduslikku keskkonda. ♣ Säilitada tuleb Mustjõe-äärne Schwarzenbecki suvemõisa pargiala, mis on Haabersti linnaosa üldplaneeringus määratud ka rohealaks. ♣ Mustjõe asumi põhiline linnaehituslik idee on Kopli ja Haabersti ühendamine ühtse mereäärse rannapargiga. Mereranna ja rannapargiga paralleelselt hakkab kulgema rannapromenaad (jalakäijate ja jalgratturite tee), mis ühendab tulevikus Stroomi randa ja vabaõhumuuseumi piirkonda. ♣ Segahoonestusala on kavandatud ligikaudu 80 m laiuselt piki Paldiski maantee äärt (vt põhikaarti 1). ♣ Haabersti linnaosa piiri ning Schwarzenbecki suvemõisa pargi vahelise segahoonestusala hoonestuse kõrgus peab olema vahelduv, kuid jääma 21–44 m piiresse. Segahoonestusala ja mere vaheline piirkond on ette nähtud korterelamute alaks ning hoonestuskõrgus peab langema mere suunas vastavalt 19–12 m. ♣ Mustjõe ja Schwarzenbecki suvemõisa pargi vahelise segahoonestusala hoonestuse kõrgus ei tohi ületada 21 m. ♣ Mustjõest lääne suunas kuni Paldiski maantee äärse avatud ranna-alani on Paldiski maantee äärne ette nähtud segahoonestusalaks, kus hoonete kõrgus võib olla kuni 21 m. Nimetatud alal segahoonestusalast mere poole jääb korterelamute ala, kus hoonete maksimaalne kõrgus võib olla 15 m. ♣ Põhikaardil 3 on välja toodud Mustjõe asumi hoonestustihedused. ♣ Asumis on meremärkide kaitsetsoon, mille ulatuses on majandus- ja ehitustegevus võimalik ainult Veeteede Ameti esitatud tingimustel. Kopli liitsihi ülemise tulepaagi töösektorisse asimuudiga 302–324 (tulepaagilt vaadates) alumisest tulepaagist mere poole ei tohi püstitada ehitisi ega istutada puid. Alumise ja ülemise märgi vahele ülemise märgi töösektorisse võib eraldi kooskõlastamisel rajada ehitisi ja istutada puid, mille kõrgus ei ületa ei praegu ega tulevikus 9 m merepinnast. Liitsihimärkide fooniks jääva ala detailplaneering ning alal paiknevast kõrgepingeliinist mere poole ja liitsihi joonest (suund 133–313) kummalegi poole kuni 200 m kaugusele kavandatav intensiivne tänava- ja muu valgustus tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga. Valgustus ei tohi meresõitjat pimestada ega segada liitsihi jälgimist muul moel. ♣ Planeeringualale on vaja enne projekteerimise alustamist teha pinnasereostuse uuringud, mille alusel määratakse võimaliku reostuse ulatus ja selle kõrvaldamise vajadus. Pinnasereostus ei saa 39 olla asumi rajamisele põhimõtteliseks takistuseks, küll aga võib see mõjutada oluliselt hoonestamise maksumust. ♣ Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks on, et üleujutuste vältimiseks täidetakse ala 2,5–3 m kõrgusmärgini. Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste projekteerimisel üleujutuspiirkonda arvestada 2,5–3 m kõrgusjoonega. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Mustjõe asumis Paldiski maanteest lõuna poole jääval alal Üldplaneeringuga nähakse asumi edasises arengus ette järgmisi muudatusi. ♣ Humala, Mureli ja Rõika tänavaga piirneval alal on lubatud olemasolevad kinnistud liita ning rajada sinna ridaelamud. Hoonete maksimaalne kõrgus on 8 m. ♣ Paldiski maantee ääres Pirni ja Humala tänava vahelisel alal ligikaudu 100 m laiuselt on kavandatud segahoonestus, kus on omavahel tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Alale võib rajada kuni 32 m kõrguseid hooneid. Kõrgem hoonestus peab paiknema vahetult Paldiski maantee ääres ning Rõika tänava suunas peab hoonestuskõrgus langema. ♣ Paldiski maantee ääres Humala ja Kõrgepinge tänava vahelisel alal ligikaudu 75 m laiuselt on kavandatud segahoonestus. Alale võib rajada kuni 15 m kõrguseid hooneid. ♣ Paldiski maantee ääres Kõrgepinge ja Looga tänava vahelisel alal ligikaudu 50 m laiuselt on kavandatud segahoonestust. Alale võib rajada kuni 15 m kõrguseid hooneid. Kõrgem hoonestus peab paiknema vahetult Paldiski maantee ääres ning eemaldudes Paldiski maanteest peab hoonestuskõrgus langema. ♣ Mustjõe asumis Paldiski maanteest lõuna pool olemasolevaid hoonestustingimusi ei muudeta, st ala jääb kuni (kahekorruseliste) 8 m kõrguste pereelamute alaks. 6.1.3. Väike-Õismäe asum Paneelhoonete välisilme parandamise ja korrashoiu üldised tingimused Eesti eluasemevaldkonna arengukava kohaselt lähtuvad peamised eesmärgid elamumajanduse valdkonnas vajadusest pikendada olemasolevate elamute eluiga, eeskätt hoida ära korterelamute kasutuskäibest väljumist ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu, ning suurendada elamute energiatõhusust. Praegu on valdav probleem paneelelamute amortisatsioon kehvast ehituskvaliteedist tulenevalt ja sellest tingitud suured kasutuskulud. Halb ehituskvaliteet väljendub peamiselt hoone välispiirete (seinad, uksed, aknad, katus, lagi ja põrand) suures soojajuhtivuses (halb soojusisolatsioon) ja raudbetoonkonstruktsioonide kiires korrodeerumises (niiskuse sattumine hoone välispinna konstruktsioonidesse), mille on põhjustanud hooletu ja kiire ehitustegevus. Nõukogudeaegse hoonestuse puudus on ka külmasildade olemasolu (nt vahelagede paneelid jätkuvad rõdude põrandatena), väliskarbi ebapiisav tuulepidavus (vuukide ja aknaümbruste läbipuhutavus), mõnel pool veel säilinud ejektorsegistiga soojussõlmed, mis on halvasti automatiseeritavad, küttevee temperatuuri automaatreguleerimise süsteem, mis on enamikul juhtudel välja ehitamata, ning soojussõlme hüdrauliline süsteem, mis tingib tavaliselt ruumide ülekütmise kevadeti ja sügiseti, kui välisõhu temperatuur on suhteliselt kõrge. Olemasolev loomuliku või sundventilatsiooniga õhuvahetussüsteem (köögis ja vannitoas) ei sobi ventilatsiooniõhu soojuse tagastamiseks (utiliseerimiseks). Rekonstrueerimistöödega viivitamine halvendab elamute olukorda ning põhjustab tulevikus tehtavate kulutuste suurenemist. Seoses hoonete energiatõhususe (2002/91/EÜ) ja energia lõpptarbimise tõhustamise ja energiateenuste (2006/32/EÜ) direktiivide ühtlustamisega on esile tulnud küsimus, kuidas muuta eluasemefond energiasäästlikumaks. Energiatõhususe all mõistetakse energia efektiivset ja säästlikku tootmist, jaotamist, ülekannet ning tarbimist. Elamute keskmine energiatarbimine ühe ruutmeetri kohta on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega suurem. (Eestis on see näitaja ligikaudu 250 kWh/m2, Soomes ja Rootsis alla 150 KWh/m2). Keskkütte hind on Eestis keskmiselt 422 kr/MWh. Eksperdiarvamuste põhjal on korterelamu korraliku rekonstrueerimise ja renoveerimisega võimalik saavutada keskmiselt 40 20−30% energiasäästu, mille tõttu võib rahaline kokkuhoid Eestis tervikuna ulatuda kuni poole miljardi kroonini aastas. Seega on rekonstrueerimise toetusmeetme ühildamine energiasäästu temaatikaga oluline nii eluasemefondi kvaliteedi parendamise kui ka eluasemefondi ülalpidamiskulude vähendamise seisukohast. Paneelelamute hoonestusvormist lähtuv rekonstrueerimine ja uuendamine nõuab märksa vähem ressursse kui uusehitus uutes asukohtades või vana hoonestuse lammutamine ning uue rajamine. Konstruktsiooni jäikuse püsimiseks on oluline parandada ja konserveerida korrodeerunud, lagunenud ja kehvasti isoleeritud konstruktsiooni sõlmed. Soovitatav on kogu hoone väljast soojustada, tihendada, hoone avatäited (aknad, uksed) välja vahetada ning kõige selle käigus võiks kaaluda ka väiksemamahuliste juurdeehituste tegemist (varikatused, rõdud, terrassid jne), mis kokku parandab hoonete välisilmet ja kvaliteeti. Sooja tarbevee ettevalmistamise süsteem tuleb korrastada (veeringluse korraldamine, automaatreguleerimine, vanade sektsioonsoojusvahetite asendamine tänapäevaste soojusvahetitega), küttesüsteemid tasakaalustada, radiaatoritele paigaldada termostaatventiilid, korteritesse seada sisse soojusarvestussüsteem. Elamutes kasutusele võetud energiasäästumeetmete tõhusus sõltub paljuski sellest, kuivõrd halb või hea oli olukord hoones enne säästumeetme rakendamist, aga ka rakendatud meetmete otstarbekusest ja tehnilise teostuse kvaliteedist. Väike-Õismäe on terviklikult välja ehitatud ja hästi toimiv elurajoon. Sellise elukeskkonna säilitamiseks teeb Haabersti üldplaneering ettepaneku määrata siseringiga ümbritsetud alale rangemad hoonestustingimused, kus ei tohi lubada olemasolevate elamute vahele rajada uusi hooneid (v.a keskuste alad, terviklikult välja ehitamata piirkonnad ning parkimismajad) ning hoonete renoveerimine tuleb lahendada eraldi arhitektuursete ehitusprojektidega. Väike- Õismäe hoonete tervikilme säilitamiseks tuleb arvestada järgmiste tingimustega: ♣ fassaadide rekonstrueerimiseks ja renoveerimiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt või arhitektuurilised ja ehituslikud lisatingimused (detailplaneeringu) alal; ♣ korterelamute otsaseinte ja fassaadide soojustamisel tuleb kasutada kattematerjalina krohviimitatsiooniga kaetud plaate või membraankrohvi; ♣ fassaadide värvipassid tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga; ♣ hoone lamekatuse asendamine teist tüüpi katusega ei ole lubatud. Trepikodade sissepääsude varikatused tuleb lahendada kooskõlas hoone algse arhitektuuriga; ♣ lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasidega (kui enamik lodžadest või rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud raamitud klaasidega, siis võib samal moel kinniehitamist jätkata); ♣ rõdude korteriga kokku ehitamine algsete piirdetarindite muutmise või eemaldamisega on keelatud; ♣ nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekt peab andma ühel kinnistul paikneva hoone kohta arhitektuurselt sobiva terviklahenduse (samade materjalide ja viimistlusdetailide valik, ühesugune aknaraamide materjal ja jaotis, sobiv värvilahendus jne). Hoone rekonstrueeritav välisilme peab olema kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga; ♣ hoone välisilmet risustavad omavolilised lisandid tuleb demonteerida. Väike-Õismäe siseringil paiknevad lasteaiad ja koolid moodustavad koos ringi ning selleäärse puhkealaga ühtse tervikliku ja turvalise hooviala. Seega ei ole lubatud Väike-Õismäe siseringi rajada uusi hooneid ega suurendada oluliselt lasteaedade ja koolide ehitusmahtu. Parkimisprobleemide lahendamiseks Väike-Õismäel on lubatud rajada hoonetevahelistesse nurkadesse kergkonstruktsiooniga tõstukparkimismajad. Nende rajamine tuleb lahendada kogu asumis ühtse projekti alusel nii, et ei muudetaks oluliselt Väike-Õismäe asumi tervikilmet. Hoonetevahelistesse nurkadesse ei ole lubatud lisada uusi hoonemahte elu- ega büroopindade näol. Hoonete säästlikul renoveerimisel ja välisilme parandamisel tuleb lähtuda Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudis 2005. aastal välja töötatud juhendmaterjalist “Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III” ja Vabariigi Valitsuse 20. 41 detsembri 2007. a määrusest nr 258 “Energiatõhususe miinimumnõuded”10. Enne renoveerimist tuleb kindlaks teha olemasoleva hoone ja tema tehnovõrkude tehniline seisukord ning tellida hoone tehniline ülevaatus ja energiaaudit, et selgitada välja majanduslikult tasuvamad ja energiasäästu seisukohast põhjendatud meetmed. Oluline on ka energiakandjate (soojus, vesi, elekter) tarbimist iseloomustavate näitarvude kogumine ning töötlemine eelnevate aastate kohta. Praktika on näidanud, et ka väliselt sarnaste ja ühesuguse konstruktsiooniga hoonete energiatarve võib olla sisuliselt erinev. Toetusmeetmed: eluasemega seotud rahastamisprobleemide leevendamisele ning olemasoleva elamufondi säilimisele aitab kaasa riigi osalusega sihtasutus KredEx11. Renoveerimislaenu sihtotstarve on korterelamu renoveerimise ja elanike elukvaliteedi parandamisega seotud tööde rahastamine. Renoveerimistoetuse alla loetakse tööd, millega tagatakse korterelamu ehituskonstruktsioonide stabiilsus või millega paranevad korterelamu elanike elamistingimused, sh elamu, seda teenindava maa ja sellel maal asuvate elamut teenindavate ehitiste säilimiseks või nende ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks tehtavad ehitus-, heakorra- ning haljastustööd. Laenusaajate sihtrühm on korteri- või elamuühistu või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud. Intressitoetust on võimalik taotleda ka “Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise korra” alusel Tallinna Linnavaraametilt. Intressitoetusega laenuga rahastatakse Eesti Vabariigi ehitusala õigusaktides kindlaks määratud ehitustööd (v.a ehitise püstitamine, ehitise lammutamine, alla kümne aasta vanuse ehitise laiendamine), ehitise tehnosüsteemide ja piirdekonstruktsioonide asendustööd, ehitise viimistlustööd (v.a eluruumide viimistlustööd) ning ehitustöödele eelnevad projekteerimistööd või ehitustöödega üheaegsed projektjuhtimistööd12. Eluasemekeskkonna kvaliteedi parandamise ning korterelamupiirkondade korrastamise eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks on oluline suurendada riigi ja linna toetusmeetmeid majaomanikele ja -elanikele ning ühistutele. 6.1.4. Õismäe raba Üldplaneeringu koostamisel ei peetud otstarbekaks maareformi käigus Vabaõhumuuseumi tee äärde Õismäe raba maa-alale moodustatud üksikutele kruntidele (Vabaõhumuuseumi tee 65, 71, 73, 75, 75a) määrata eraldi üldplaneeringukohast maakasutuse juhtotstarvet, arvestades üldplaneeringu üldistuse astet ja asjaolu, et kruntide pindala on Õismäe raba pindalaga võrreldes väga väike. Nimetatud kruntide hoonestustingimused tuleb määrata detailplaneeringutega, mille algatamise tingimusi, sh maakasutuse sihtfunktsiooni muutmist, kaalub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjon. 6.1.5. Astangu ja Mäeküla asum Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Astangu ja Mäeküla asumis ♣ Astangu ja Mäeküla asumi ala on jaotatud kaheksaks ehituspiirkonnaks, mille piirid on näidatud kaardil 2. ♣ Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused põhikaardil 3. ♣ Astangu ja Mäeküla asumi alal kehtib lahtine või vahelduv hoonestusviis, kus hooned plokistatakse ühisel krundipiiril paarikaupa. ♣ Maa-ala on üks osa Harku järve valgalast. Järve veevahetuse parandamiseks tuleb pinnavesi suunata maksimaalselt lahtiste veejuhtmete kaudu läbi lodu Harku järve. Platside ja parklate reostunud sademevesi puhastatakse enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes. Pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem on näidatud kaardil 13. ♣ Kraavide puhul, mille ääres puudub jalgtee, kergliiklustee, suusarada või tänav, võib tulevikus probleeme tekitada lahtise veejuhtme juurde pääsemine (takistavad ehitised; piirded, mis paiknevad kaldal, kohati isegi kraavis). Seetõttu peab kraavi kaldal olema vähemalt 5 m laiune hooldus- või tehnoriba.

10 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12903585 11 www.kredex.ee 12 https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=107356 42 ♣ Põhikraavide vesi ei tohi suve- ja sügisperioodil tekitada kruntidelt tulevates dreenides paisutust ning kevadise suurvee ajal, mil vee äravool on kõige suurem, ei tohi põhikraavide vesi väljuda sängist (veetase peab jääma 20 cm allapoole maapinda). Selliste tingimuste täitmisel tuleb arvestada kraavide sügavuseks 1,5 m ning veejuhtme pealtlaiuseks 5,0–6,0 m. ♣ Maa-ala jaotustänavate, kõrvaltänavate ja kergliiklusradade paigutus on esitatud kaardil 7. Juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt, ning juurdepääsuteede vajadus lahendatakse detailplaneeringute koostamise käigus. ♣ Astangu ja Mäeküla asumi jaotustee ristlõike võimalused:

♣ Astangu ja Mäeküla asumi juurdepääsutee ristlõige:

♣ Maa-ala käsitada radooniohtliku alana ja võtta Eesti projekteerimisnormi EPN 12.3 “Radooniohutu hoone projekteerimine” kohaselt kasutusele abinõud, et vältida radooni sattumist hoonetesse. ♣ Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb korraldada keskkonnauuringud (radooniuuring, pinnase ja pinnasevee uuring, tehnogeene saaste jmt) ja näha ette võimaliku keskkonnareostuse likvideerimine. Keskkonnauuringud on aluseks üldplaneeringus antud tingimuste täpsustamisel detailplaneeringutes. ♣ Planeerimisel arvestada lisa 1 punktis 10.7. loetletud radooniohtlikkuse vähendamise soovitustega. Ehituspiirkond nr 35 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. ♣ Kruntide miinimumsuurus on 1200 m2. ♣ Kruntide maksimaalne täisehitamise protsent on 20. ♣ Hoonete kõrgus on üldjuhul 8–12 m, suuremate jaotustänavate ääres ning tööstuspiirkonna vahetus läheduses kuni 15 m. ♣ Piirded ja aiad võivad olla kuni 120 cm kõrgused ja peavad paistma läbi. Võrkpiirded kavandada koos hekiga. ♣ Ehituspiirkonna hoonestustihedus Tähetorni tänava vahetus läheduses on 1,0 ja ülejäänud ehituspiirkonnas 0,4. 43 Eritingimused: ♣ hoone tänavapoolne maksimaalne laius on 25 m; ♣ ehitusjoon on teepoolsest krundipiirist minimaalselt 6 m kaugusel; ♣ hoonestuse rühmitamisega tagada kruntide vahelt läbipääs metsa (ligikaudu 150 m vahedega). ♣ läbipääsu laius on võrdne vähemalt hoone kaugusega krundi piirist; ♣ elurajoon eraldatakse Tähetorni tänavast haljasribaga; ♣ planeerimisel arvestada kahe haljaskoridoriga, mis ala läbivad; ♣ planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; ♣ elamute ning kõrval ehituspiirkonnas kavandatud tööstus- ja äripiirkonna vahele kavandatakse haljastatud sanitaarkaitsetsoon, mis võib osaliselt olla krundi koosseisus, ja tsooni laiust saab täpsustada detailplaneeringuga; ♣ Alale aadressil Tähetorni 96 planeeritud haljas- ja parkmetsaala võib olla teatud osas elamukruntide koosseisus ja sellele alale võib planeerida sotsiaalobjekte. Ehituspiirkond nr 36 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: ettevõtluse ala ning tootmisettevõtete ja hulgiladude ala (kasutatakse eelkõige logistikasõlmena ja laonduseks); alale ei planeerita suuri mitmefunktsioonilisi kaubanduskeskusi, vaid keskused, mis müüvad kindlaid kaupu, näiteks autosid, ehitusmaterjale või aianduskaupu). ♣ Hoonete maksimumkõrgus võib olla 18 m. ♣ Ehituspiirkonna hoonestustihedus on 1,0. Eritingimused: ♣ tööstus- ja äripiirkond eraldada Paldiski maanteest ja Tähetorni tänavast haljasribaga; ♣ hoonete miinimumkaugus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava poolsest krundipiirist võib olla 10 m; ♣ tänavapoolsele krundiosale lahtisi laoplatse mitte planeerida; ♣ parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; ♣ planeerimisel arvestada alaga piirneva haljaskoridoriga; ♣ detailplaneeringuga saab tänavavõrku täpsustada kinnistute Paldiski maantee 241 ja 241d piires. Ehituspiirkonnad nr 37 ja 37A ♣ Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad, ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala, ettevõtluse ala ning tootmisettevõtete ja hulgiladude ala (mitte planeerida suuri kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poode). ♣ Hoonestuse planeerimisel arvestada Astangu nõlva reljeefiga. ♣ Hoonete maksimaalne kõrgus ehituspiirkonnas nr 37 on 18 m ja ehituspiirkonnas nr 37a 21 m. ♣ Ehituspiirkonna nr 37 hoonestustihedus on 1,0. ♣ Ehituspiirkonna nr 37a hoonestustihedus on 1,7 ja ehituspiirkonna nr 37 hoonestustihedus on 1.3 Eritingimused: ♣ piiritletud muinsuskaitsealal (kivikirstkalmed 2631, 2632, 2633, 2634, 2636, 2635), mis on näidatud kaardil 3, tuleb teha arheoloogilised uuringud, mille eesmärk on leida muistiseid, ala täpsemalt kaardistada ja kehtestada alale mälestiste hoidmiseks vajalikud kasutuskitsendused; ♣ tänavapoolsetele krundiosadele mitte planeerida lahtiseid laoplatse; ♣ parkimine kavandada koos kõrghaljastusega; ♣ klindi lauget nõlva saab tulevikus kasutada Kotermaa suusa-, kelgu- ja spordimäena, st näha ette rajada Kotermaa mäele puhkekeskus; ♣ tagada Paldiski maanteelt Harku järve poolsele alale ohutu ülepääs tunneli või foori abil; ♣ kinnistul aadressiga Paldiski maantee 245 asub Tallinna aeroloogiajaam, mis jääb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi valdusesse. Tallinna aeroloogiajaam seab ümbritsetavate alade arendamisele järgmised piirangud: 44 ▪ meteoväljak, kus tehakse tuulevaatlusi, peab paiknema üksikutest madalamatest takistustest (ühekordsed väiksemad ehitised, üksikud puud jne) nende 10-kordse kõrguse kaugusel, suurtest takistustest (mets, kõrged ehitised jne) vähemalt 20-kordse kõrguse kaugusel; ▪ kuna meteoväljak peab jääma planeeritavasse kohta pikaks ajaks, siis peab selle ümbrus 100–200 m raadiuses jääma kaitsetsooniks, kus ei võeta ette suuri ehitusi või muid töid, mis märkmisväärselt mõjutaks sealse koha meteotingimusi. Kaitsetsooni täpsema ulatuse määramiseks tuleb detailplaneeringud kooskõlastada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga. Ehituspiirkond nr 38 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: korterelamute, ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 16 m. ♣ Ehituspiirkonna hoonestustihedus on 0,6. Eritingimus ♣ Piirded ja aiad ei ole lubatud, v.a lasteaia kinnistu ümber. Ehituspiirkond nr 39 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: pargid, avalikud rohealad ja ettevõtluse ala (soovitatavalt väiksem hotell, motell või muu hoone, mis on eelkõige seotud turismindusega ning spordi ja vaba aja veetmisega ). ♣ Detailplaneeringu koostamise käigus võib ette näha ka teisi maakasutusfunktsioone (korterelamud), kui see on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud koos turismi ja vaba aja veetmisega seotud tegevusega. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 13 m. Eritingimused: ♣ säilitada alal kulgev vana külatee kui pärandkultuurmaastiku osa; ♣ taastada või markeerida vanad talukohad detailplaneeringus ning säilitada ja taastada talukohtadele iseloomulik haljastus; ♣ detailplaneeringute koostamise käigus tuleb arvestada tunnelite kaitsevööndiga ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega; ♣ detailplaneeringute koostamise käigus korraldada uuringud, et täpsustada alad, kus muinsus-, loodus- või maastikukaitseliste väärtuste tõttu on ehitustegevus piiratud; ♣ alal olevad tiigid korrastada. Ehituspiirkond nr 40 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: korterelamute ala, pargid ja avalikud rohealad. Krundid võib täis ehitada kõige rohkem 15−20% ulatuses. Täisehitamise osakaal väheneb klindist edela suunas. ♣ Kruntide miinimumsuurus on 3000 m2. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 19 m. ♣ Piirded ja aiad ei ole lubatud. Eritingimused: ♣ endised talukohad võib taastada koos piirdeaedadega. Ehituspiirkond nr 41 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: väike- ja korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. ♣ Ehituspiirkonna hoonestamisel tuleb piirkonda jätta asumisiseseid rohealasid, arvestades puistu haljastuslikku väärtust ja maastikuesteetilist hinnangut. Samuti tuleb säilitada piirkonnas paiknev kaitsealuste taimeliikide kasvuala. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 16 m, kuid arvestades väärtuslike maastike ja säilitatavate rohealade paiknemisega, peab piirkonna hoonestamisel projekteerima 8, 10 ja 14 m kõrguseid hooneid. ♣ Piirkonna hoonestustihedus on 0,8. Endise raudteetammi pool on hoonestustihedus 1.0 Eritingimused: ♣ planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse kavandatud kergliiklustee/suusarajaga; 45 ♣ planeerimisel arvestada ala läbivate pinnaseveekraavidega ning likvideeritava elektriliiniga. Ehituspiirkond nr 42 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: pargid, avalikud rohealad; ühiskondlike hoonete, puhkeehitiste ning ärihoonete ala. ♣ Olemasolevad paekivihooned võib vajaduse korral säilitada ning uushoonestust võib rajada ainult militaarhoonete varemete asukohtadesse. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 16 m, st hooned peavad jääma klindi nõlvast madalamaks. ♣ Ala suurimad väärtused ning identiteet seostuvad astanguga – paljandid ja pangamets, laialehine salumets, järsk ojaorg, tunnelid, tiigid, looniit, klindiservast avanevad vaated – ning need tuleb säilitada. Hoonestamisel moodustab ala puhkepiirkonna koos korrastatud tiikide, tunnelite, astangu, metsa ja ojaoruga. Ala hoonestamine ilma loodusväärtuste korrastamiseta ei ole soovitatav. ♣ Järveotsa oja poolses osas, esimese militaarhoone asukohas ning seda ümbritseval alal võib tulevikus paikneda piirkonna rekreatsioonikeskus. Eritingimused: ♣ planeerimisel arvestada vääriselupaigaga, Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude ja nende kaitsevööndiga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse kavandatud kergliiklustee/suusarajaga; ♣ kuna piirkonna pinnases ületab mitu elementi (raud, astaat, molübdeen, vanaadium) keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrusega nr 12 kehtestatud piirarvu elutsoonis, siis piirkonna hoonestamise võimalus sõltub täpsustavatest keskkonnauuringutest ning reostuse likvideerimise võimalustest ja otstarbekusest. Ehituspiirkond nr 43 ♣ Maakasutuse juhtotstarve: korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. ♣ Kuna enamik alast jääb seal kasvava väärtusliku haljastuse tõttu rohealaks, siis on lubatud sellel osal alast hoonestada ainult militaarhoonete varemete asukohad. ♣ Ehituspiirkonna idapiir on maastiku ja taimestiku hinnangute kohaselt vähemväärtuslik ega jää avalikus kasutuses oleva linnapargi koosseisu ning seetõttu on see osa alast lubatud hoonestada. ♣ Hoonete maksimumkõrgus on 13 m. ♣ Idapiiril paikneva hoonestusala hoonestustihedus on 0,5. Eritingimused: ♣ planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse planeeritud kergliiklustee/suusarajaga. Ehituspiirkond nr 44 ♣ Maakasutuse juhtotstarve on väike- ja korterelamute ala, ühiskondlike hoonete ala ning pargid ja avalikud rohealad. ♣ Ehituspiirkonnas paikneb kaks vääriselupaika, mis jäävad rohealadeks. ♣ Vääriselupaiga ja Järveotsa oja roheala vahel tuleb tagada haljaskoridori olemasolu. ♣ Ehituspiirkonnast hoonestatakse ala, mis jääb likvideeritava elektriliini alla, väiksem ala vähemväärtuslikust metsaosast ehituspiirkonna läänepiiril ning suurem ala ehituspiirkonna idapiiril. ♣ Läänepiiril paikneva hoonestusala hoonete maksimumkõrgus on 10 m ning krundid võib täis ehitada 20% ulatuses. ♣ Idapiiril paikneva hoonestusala hoonete kõrgus on varieeruv. Vahetult Astangu tänava ääres võib hoonete kõrgus olla 19–28 m. Hoonestusala lõunaosas võib hoonete maksimumkõrgus olla 13 m. ♣ Piirkonna hoonestustihedus on 0,8. Astangu tänava pool on hoonestustihedus 1,2. ♣ Kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks on soovitatav vähendada autode parkimist elamute vahel ja koondada parkimine parkimismajadesse. Eritingimused: 46 ♣ planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse kavandatud kergliiklustee/suusarajaga. 6.2. Haabersti asumite hoonestuse tihedused ja maakasutus Haabersti linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke on parandada piirkonna elukeskkonna kvaliteeti ning mitmekesistada elamustruktuuri, mille järgi monofunktsionaalsed alad suudaksid pakkuda elanikele eri tüüpi hoonestust ning elamisruumi. Üldplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud olemasoleva elukeskkonna hoonestuse tihedust. Tihedus on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab hoonete brutopinna suhet hoone juurde kuuluva maa suhtes. Omandireformi tulemusena puudub Väike-Õismäe ja Astangu asumites hoonetel hoonet teenindav maa ning selline olukord, kus hoone juurde kuulub ainult sama palju maad kui hoone ehitusalune pind, viib tihedusnäitaja kunstlikult kõrgeks. Selline olukord ei kaasa tiheduse näitaja arvutamisel ümber hoone paiknevaid parkimis- ja rohealasid, mida tuleks arvutamisel arvestada kui hoonet teenindavat maad. Sellest johtuvalt ei ole Väike-Õismäe ja Astangu asumis olemasolevate tiheduste arvutamisel arvestatud mitte reaalseid kinnistu piire, vaid piiritletud on kvartalid, millele on antud hoonestustihedused. Väike-Õismäe ja Astangu asumis ehk paneelelamurajoonides on kvartal piiritletud ümbritsevate tänavatega. Paneelelamurajooni tihedusena käsitatakse üldplaneeringus kvartali pinna suhet kogu kvartalis olevate hoonete brutopinna suhtes, kusjuures kvartali all mõistetakse põhi-, jaotus- või kõrvaltänavatega piiritletud kruntide kogumit. Selline arvutuskäik iseloomustab kvartali elukeskkonna tihedust kompaktsemalt, sest kaasab ka parkimis- ja rohealad, mida elanikud aktiivselt kasutavad, ning kujundab ruumitaju ja -tihedust. Et mitte muuta olemasolevat elukeskkonda märkimisväärselt tihedamaks, tuleb piirkonna uushoonestuse rajamisel (praegu mittearendatavaile aladele või kunagi poolikult arendatud aladele) arvestada uute kinnistute hoonestustiheduseks kvartali tihedus. Väikeelamurajoonides jääb hoonestustihedus asumite kaupa 0,2–0,5 piiresse. Väike-Õismäe ja Astangu asumis kui valmis ehitatud paneelelamurajoonides on Haabersti linnaosa hoonestustihedus (1,2–1,8) väiksem kui Tallinna teiste paneelelamurajoonide hoonestustihedus. Arvestades praeguste hoonestusalade hoonestuse eri tüüpe (korterelamute alad 5–16 korrust ja pereelamute alad), on Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil näidatud hoonestustihedused, millega tuleb arvestada detailplaneeringute koostamisel. Uute hoonestusalade kasutusotstarve peab selguma nõudlusest, kuid üldplaneeringu eesmärk on, et ei tekiks juurde monofunktsionaalseid piirkondi. Kauplusi ja muid teenindusasutusi on uutele elamualadele lubatud rajada juhul, kui nende põhitegevusele lisandub veel mõni ülesanne. Olemasolevates ja kujunevates tõmbekeskustes (vt kaarti 6) võib suurem osakaal olla hoonetel, millel on äri-, büroo- ja avalik funktsioon, või asutustel, mis tegelevad keskkonnaohutu väiketootmisega; eluhoonetel on selles piirkonnas kõrvalfunktsioon. Hoonestuse tihedus võib tõmbekeskuste piirkonnas olla suurem (vt põhikaarte 1 ja 3). Kui uusi eluruume rajatakse tiheda liiklusega põhi- ja jaotustänavate äärde, kus müratase on kõrgem, tuleb tänavapoolsele küljele ja hoonete alumistele korrustele kavandada äripinnad. Peale selle, mida tihedamalt üksteise kõrval tänavaäärsed hooned asetsevad, seda tõhusam on mürakaitse hoonete hoovipoolsel vaiksemal küljel. Esmatähtis on arvestada, et hoonestust ei tohi tihendada haljasmaade ja parkimisalade arvelt ega ka haljaskoridoride arvelt, mis on kas ülelinnalised või lokaalsed, praegu olemasolevad või perspektiivsed. Nüüdseks väljakujunenud elamualadel (Väike- Õismäe ja Astangu asum), kus on hästi toimiv elukeskkond ja piisavalt tihe hoonestus, ei ole selle olulist tihendamist ette nähtud. Hoonestust võib tihendada ainult rajatavate parkimismajadega ja praegustes tõmbekeskustes ka selliste hoonetega, millel on avalik või äri- ja büroofunktsioon. 7. Planeeritud sotsiaalne infrastruktuur, arengu üldpõhimõtted ja rajatavad ühiskondlikud objektid 7.1. Tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekanne ja päästekomando ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla eesmärk on koondada oma tegevus kinnistule, mis on Paldiski maantee ääres Haabersti linnaosa piiri vahetus läheduses. Aktsiaseltsile vajaliku territooriumi 47 suurus on ligikaudu 8 hektarit. Praegu on neil olemas kolm kinnistut aadressidel Paldiski maantee 62, 68 ja 68a kogupindalaga 7,6 hektarit, millest peaks piisama AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla kavandatu elluviimiseks. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla ümbritseva linnaruumi planeerimisel tuleb arvestada helikopteri maandumisest tulenevate iseärasustega ja kavandada maandumisplatsid, mille puhul on arvestatud erakorralise meditsiiniabi vajadusi ja tagatud inimeste turvalisus. Lähiaastatel on kavandatud laiendada Väike-Õismäe polikliinikut (Ehitajate tee 137) ja rajada kinnistutele aadressidel Ehitajate tee 141 ja 143 hoone, kus peale tervisekeskuse alustaksid tööd konverentsikeskus ja vaba aja keskus. Kavandatud kompleks, mille koosseisu kuuluks ka praegune Väike-Õismäe polikliinik, mahutab ära selle piirkonna elanike teenindamiseks vajalikud perearstid (1600–2000 elaniku kohta on ette nähtud üks perearst). Tervisekeskus on koht, kus töötab esmatasandi tervishoiuteenuseid osutav meeskond, kes kasutab ühtset infrastruktuuri ja teenindab kindlat piirkonda. Tervisekeskuses töötavad perearstid, pereõed ja teised esmatasandi tervishoiuteenuste osutajad. Tulevikus soovitakse teiste esmatasandi teenuste kõrval osutada ka füsioteraapia, ämmaemandusabi, tervisedenduse ja töötervishoiu teenust, samuti hambaravi- ja apteegiteenust ning haiglavälise koduõenduse ja hoolekandeteenust. Haabersti linnaosasse tuleb ette näha kõige rohkem kaks hoolekandeasutust, mõlemas asutuses oleks 60 kohta. Ühe hoolekandeasutuse rajamiseks on vaja maad umbes 1,4 ha. Hooldekodukohti on Tallinnas vaja 1272, praegu on olemas 385. Koduõendusteenust osutava hooldekodu asukoht on kavandatud Pikaliiva asumisse riigimaale nr 39a. Üldhooldekodu ehitamine on mõeldav siis, kui seda rahastab erainvestor. Teine hoolekandeasutus (eakatekodu) on kavandatud eramaale aadressil Rehe põik 4. Tallinna Linnavaraamet kas kavandab arendust elamuehituse valdkonnas või arendust juba tehakse järgmistel detailplaneeringutega hõlmatud kinnistutel, mis asuvad aadressidel Tiskre tee 22a, Saviliiva tee 8a, Vabaõhumuuseumi tee 95a ja 95b ning endisel kinnistul aadressil Jõeoti 28. Haabersti linnaosas on vaja reserveerida maa-ala uue päästekomando ehitamiseks. Haaberstisse rajatava komandohoone suurus on u 700 m2 ja selle jaoks on maad vaja u 4000 m2, arvestusega, et iga väljasõidukoha ette peab jääma vähemalt 25 m maad nii pikkuses kui ka laiuses. Päästekomandole sobilik krunt on Pikaliiva asumis riigimaal nr 39. Nähakse ette luua Kakumäe asumi vaba aja keskus Kakumäe teelt lääne pool asuvale tühjale riigimaale. Keskus võimaldaks elanikele pakkuda teenuseid, mida neil siiani ei ole võimalik saada kohapeal, nagu raamatukogu-, apteegi-, huviringiteenus jts. Haabersti linnaosas on reserveeritud kaks krunti aadressidel Vabaõhumuuseumi tee 87a ja Vana-Rannamõisa tee 33, et rajada kruntidele hooned, kus osutataks sotsiaalteenust. 7.2. Lasteaiavõrk Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsuse nr 356 järgi tuleb uutes elurajoonides ehitada iga 2000 elaniku kohta kuuerühmaline 120 kohaga lasteaed. Praegu on Haabersti linnaosas 2000 elaniku kohta ainult neli lasteaiarühma, seega on iga 2000 elaniku kohta kaks lasteaiarühma puudu. Lasteaiakohti jääb vajaka eelkõige Kakumäe pereelamualadel, mistõttu on tähtis lasteaiakohti sellesse piirkonda juurde kavandada. Samuti on vaja määrata kindlaks koolieelsete lasteasutuste paiknemine uutel hoonestusaladel, mis on sätestatud käesoleva üldplaneeringuga. Lasteasutuste vajaduse arvutamisel on aluseks võetud viimastel aastatel sündinud laste arv ja on eeldatud, et laste arv tulevikus mõnevõrra suureneb, arvestades elujõuliste noorte perekondade Haabersti linnaosasse elama asumist. Lastaiakohtade vajaduse arvutamisel on silmas peetud normi, mille järgi peab 1000 elaniku kohta olema 60 lasteaiakohta.

Tabel 3. Lasteaiakohtade vajadus Haabersti linnaosas Asum Lasteaiakohtade vajadus Pikaliiva 619 Kakumäe 76 Astangu 432 48 Õismäe 59 Tiskre 151 Mustjõe 295 Mäeküla 276 Väike-Õismäe 1776 Vismeistri 72 Veskimetsa 17 Haabersti 21 Rocca al Mare 0 Haabersti linnaosa 3794

Lasteasutuse kohtade arv Kohtade koguvajadus 3794 Olemasolevad kohad 1714 Uusehituse vajadus 2080

Haabersti linnaosa perspektiivsed elamuehitusalad on Pikaliiva, Astangu ja Mustjõe asum ning mõni suurem ala Kakumäe poolsaarel. Võttes aluseks Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsuse nr 356, tuleb järgneval kümnel aastal näha üldplaneeringuga ette krundid veel 17 lasteaiale. Ühe lasteaia rajamiseks on vaja 4600 m2 maad. Munitsipaalmaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid aadressil ♣ Tiskre tee 22a (Aaviku piirkonnas); ♣ Veerise 1; ♣ Õismäe tee 24. Eramaale on kavandatud lasteaedade jaoks maatükid aadressil ♣ Printsu tee 3; ♣ Rannamõisa tee 52c; ♣ Kakumäe sadama piirkonnas; ♣ Pikaliiva piirkonnas; ♣ Rehe põik 4, Astangu 7 ja Astangu 2b (kolm asukohta Astangu piirkonnas); ♣ Tähetorni 96 (Mäeküla piirkonnas); ♣ Mustjõe piirkonnas; ♣ Kakumäe tee 8d; ♣ Pikaliiva 150. Riigimaale on kavandatud lasteaedade jaoks maatükid, mis asuvad ♣ Pikaliiva piirkonnas (kaks lasteaeda; riigimaa nr 39 ja 39a); ♣ Merirahu piirkonnas. Praegu töötab Haabersti linnaosas kümme lasteaeda. Kavandatud lasteaedade valmis ehitamine tagab lasteaiakohtade olemasolu siis, kui linnaosa elanikkond kasvab (see kaasneb uute elamualade valmis ehitamisega). Lasteaedade asukohad praegu ja tulevikus on näidatud kaardil 4. 7.3. Koolivõrk Koolikohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud viimastel aastatel sündinud laste arvust ja eeldusest, et laste arv tulevikus mõnevõrra suureneb. Koolikohtade vajaduse arvutamisel on arvestatud 1000 elaniku kohta 100 koolikohta. Tabel 4. Koolikohtade vajadus Haabersti linnaosas. Asum Koolikohtade vajadus Pikaliiva 1144 Kakumäe 238 Astangu 859 Õismäe 118 49 Tiskre 246 Mustjõe 533 Mäeküla 461 Väike-Õismäe 2916 Vismeistri 203 Veskimetsa 29 Haabersti 76 Rocca al Mare 0 Haabersti 6823 linnaosa

Koolikohtade arv Kohtade 6823 koguvajadus Olemasolev 5018 Uusehituse 1805 vajadus

Haabersti linnaosa munitsipaalkoolid on ehitatud arvestusega, et neisse mahub õppima 6317 last. Kui tulevikus on koole juurde vaja, siis on võimalik rajada põhikool Pikaliiva piirkonda (riigimaa nr 39 ja 39a). Koolide asukohad praegu ja tulevikus on näidatud kaardil 4. 7.4. Mänguväljakud ja spordiplatsid Kakumäe poolsaarel kehtestatud detailplaneeringutega laste mänguväljakute ja spordiplatside jaoks reserveeritud maad ning nüüdseks ka osaliselt ehitatud laste mänguväljakud ja spordiplatsid on näidatud tabelis 5. Tabel 5. Mänguväljakud ja spordiplatsid Haabersti linnaosas. Laste mänguväljak Spordiplats Hansu 2c Jõeoti 13a Rannamõisa tee 50d Uuepere 14 Rannamõisa tee 44c Sõõru 12a Vahepere 5 Hansu 2c Kristeni 22 Taludevahe 43 Kotlepi 12a Kotlepi 12d Jõeoti 11a Havi 9 Müta 7, kinnistust põhjas Silgu 1 Vana-Umboja 8 Nõeliku 14 kinnistust lõunas Silgu 1 Selise 22a Ahingu 4 / Käba 5 Sõõru 12a Vismeistri13 Harku sõudebaasist põhjas Mirta 16 Kubu 10 Vabaõhumuuseumi tee 38 Kakumäe rand Õismäe tiigi ümbruses asuvad Võrgukivi 2a jõutreeninguelemendid Selise 22a Lesta 22 Sõõru 12a Hargi 13a Pikaliiva 88a Pikaliiva 92 Rõugu 10a Paldiski maantee 102c Rannamõisa tee 15d/1 50 Harku järve avalikus supelrannas Astangu 74 Veskimäe 11 Kadaka tee 193 Rehe põik 8 Tähetorni 96 Tähetorni 90b Merirahu 2a Kakumäe avalikus supelrannas Sumba 5 kinnistust lõunas Rannamõisa tee 52c Abara 41 ja 43 vahel Mirta 27, Veerise tn 8 ja 10 hoovis Mirta 31, Veerise tn 12 ja 14 hoovis Mirta 37, 41 ning Veerise 16, 20 ja 22 hoovis Rannamõisa tee 50a Kubu 10 Õismäe tee 110 liiklusväljak Õismäe tee 132 mänguväljak (kosmodroom)

Väike-Õismäe, Astangu ja Järveotsa paneelelamute piirkondades on hävinud peaaegu kõik laste mänguväljakud, mis ehitati hoonestuse rajamise ajal. Haabersti Linnaosa Valitsus on laste mänguväljakuid rajanud ja uuendanud oma jõududega ning põhimõttel “parem üks suur kui kaks väikest”. Alljärgnevalt on loetletud Väike-Õismäe, Astangu ja Järveotsa paneelelamute piirkonna mänguväljakud, mis vajavad uuendamist ja asuvad aadressil: 1) Paldiski mnt 153 hoov; 2) Paldiski mnt 155 tagahoov; 3) Paldiski mnt 165 tagahoov; 4) Paldiski mnt 167 tagahoov; 5) Paldiski mnt 171 tagahoov; 6) Paldiski mnt 183 tagahoov; 7) Paldiski mnt 187 tagahoov; 8) Paldiski mnt 227; 9) Astangu 28; 10) Astangu 26; 11) Astangu 36; 12) Astangu 44 ees; 13) Astangu 48 ja 58 vaheline ala; 14) Astangu 64 ja 70 vaheline ala; 15) Astangu 70 ja 72 vaheline ala; 16) Astangu 62 ja 68 vaheline ala; 17) Astangu 60 ja 66 vaheline ala; 18) Järveotsa tee 17a; 19) Järveotsa tee 3, 5, 7, 9, 11 ja 13 sisehoov; 20) Järveotsa tee 19, 21, 23, 25, 27 ja 29 sisehoov; 21) Järveotsa tee 35a; 22) Järveotsa tee 37, 39, 41, 43, 45 ja 47 sisehoov; 23) Õismäe tee 1 ja 3 tagahoov. 24) Õismäe tee 2, 4, 6, 8, 12, 14, 16, 18 ja 20 sisehoov; 25) Õismäe tee 10; 26) Õismäe tee 23 tagahoov; 27) Õismäe tee 30, 32, 34, 36, 38, 40, 42 ja 44 sisehoov; 28) Õismäe tee 33 ja 35 tagahoov; 29) Õismäe tee 41 ja 43 tagahoov; 51 30) Õismäe tee 52, 54, 56, 58, 60, 62, 64 ja 66 sisehoov; 31) Õismäe tee 49 ja 59 vahel; 32) Õismäe tee 71 ja 69 sisehoov; 33) Õismäe tee 75, 77, 79 ja 81 sisehoov 34) Õismäe tee 72, 74, 76, 78, 80, 82, 84 ja 86 sisehoov; 35) Õismäe tee 89, 91, 93, 95, 97, 99, 101 ja 103 sisehoov; 36) Õismäe tee 94, 96, 98, 100, 102, 104, 106 ja 108 sisehoov; 37) Õismäe tee 111 ja Paldiski maantee 195 ja 197 sisehoov; 38) Õismäe tee 114, 116, 118, 120, 122, 124, 126 ja 128 sisehoov; 39) Õismäe tee 133 tagahoov; 40) Õismäe tee 135 tagahoov; 41) Õismäe tee 148 tagahoov; 42) Ehitajate tee 111 hoov; 43) Ehitajate tee 113 hoov; 44) Ehitajate tee 117, 119 ja 121 hoov; 45) Ehitajate tee 123, 125 ja 127 hoov; 46) Pirni 2, 4 ja 6; 47) Tuuleveski 2. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatakse rajada Rannamõisa tee äärde Pikaliiva põllule riigimaale nr 39 veekeskus. Astangu asumisse Paldiski maantee äärde on ette nähtud rajada talispordikeskus. Viimastel aastatel on Haaberstisse rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. Pidades silmas nüüdsete ja planeeritavate elamupiirkondade arengut, lisandub selle valdkonna ettevõtteid tõenäoliselt veelgi. Mänguväljakute ning spordiplatside asukohad praegu ja tulevikus on näidatud kaardil 5.

8. Haabersti linnaosa perspektiivne ettevõtlusstruktuur Tallinna siseruumi arendamisel on oluline ennekõike linnaruumi kasutuse parandamine. Tihedalt on koormatud eelkõige teenindus- ja valitsemisfunktsioone täitev kesklinn, elukohtade aspektist on tihedalt asustatud nn magalapiirkonnad ja linnatagune. Nende vahel toimub ülitihe igapäevane liiklus, muutes pudelikaelaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud. (Strateegia “Tallinn 2025”) Käesoleva üldplaneeringuga hõlmatav territoorium on kasutuses peamiselt monofunktsionaalse magalana. Ruumilise arengu strateegia eesmärgi kohaselt on vaja territooriumi kasutust mitmekesistada ning vältida uute monofunktsionaalsete piirkondade teket. Seepärast on nn magalatesse vajalik luua rohkem linnalist elukeskkonda, mis eeldab töökohtade ja vaba aja veetmise kohtade lisandumist,. Üldplaneeringu maakasutusplaanil on osutatud piirkonnad, kus võivad paikneda äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus. Ettevõtluse suuremad arenduspiirkonnad on 1. Mäeküla asumis Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristmiku piirkond; 2. Ehitajate tee äär Tallinna loomaaia poolsel küljel; 3. Järveotsa tee ja endise raudtee vaheline ala; 4. Kakumäe sadama piirkond; 5. Rannamõisa tee äär alates Haabersti ringist kuni Keskküla tänavani; 6. Paldiski maantee läänekülg alates Haabersti ringist kuni Harku järveni; 7. Rocca al Mare keskuse piirkond ning 8. Paldiski maantee äär alates Tuuleveski tänavast kuni linnaosa piirini.

9. Kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu Haabersti linnaosa elanikud peavad oma elukeskkonda kõigi teiste Tallinna linnaosadega võrreldes kõige turvalisemaks. Selline tulemus saadi märtsis ja aprillis 2006 korraldatud “Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuringust”. Haabersti linnaosa elanike jaoks ei ole politseitöö parandamine selleks, et suurendada kodukoha turvalisust, nii tähtis, kui teiste linnaosade elanike 52 jaoks. Haabersti linnaosa elanikud pidasid elukoha turvalisuse tagamisel esmatähtsaks arendada naabrivalvet ning parandada sotsiaalset keskkonda ja tänavate valgustamist. Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiv planeerimisseadus sätestab, et üldplaneeringu juurde on vaja lisada ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriski ennetamiseks planeerimise kaudu. Eesmärk on luua turvaline elukeskkond ning ennetada kuritegevust nii praeguses kui ka rajatavas linnakeskkonnas. Üldplaneeringu koostamisel arvestati Eesti standardiga EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine juhiseid”. Kuritegevust linnaruumis ennetavad järgmised tegurid ja piirkonnad: ♣ ostukeskused: kaubandus, äri- ja büroopiirkonnad; ♣ hea nähtavus ja valgustus; ♣ selgelt eristatud juurdepääsud ja hea varustatus viitadega; ♣ elav keskkond, mis vähendab vandalismiriski; ♣ korrastatud rohealad; ♣ ümbruse jälgitavus; ♣ üld- ja ühiskasutatava ala selge eristatavus. Haabersti linnaosa territoorium jaguneb turvalisuse seisukohalt järgmisteks piirkondadeks: ♣ korterelamute alad; ♣ pereelamute alad; ♣ koolid, lasteaiad ja noorterajatised; ♣ äri-, tööstus- ja büroohoonete piirkond; ♣ kaubanduskeskused ja kauplused; ♣ üldkasutatavad korrastatud rohealad; ♣ tõmbekeskused; ♣ ühistranspordi- ja parkimisehitised. Omaniku- või kodukohatunne ja inimeste suhestumine keskkonnaga on väga oluline tegur paiga turvaliseks muutmisel. Puudulikult korras hoitud või mahajäetud paigad (jäätmaad) ja hooned loovad ohustatuse tunde. Kui linnaosaelanikud tunnetavad, et nemadki vastutavad selle ala eest, mis jääb nende ukse teha, siis oleks elukeskkond rohkem korras ja see suurendaks turvatunnet. Turvalist linnakeskkonda iseloomustab muu hulgas ka võimalus selles kergesti orienteeruda. Seda tingimust arvestavalt on Haabersti linnaosas rajatud Väike-Õismäe asumi hoonestus. Uutel, kvartalistruktuuriga arengualadel on võimalik liikuda kvartalite vahel ning tajuda, et ümbritsev keskkond on kavandatud korrapäraselt ja on sellisena ka turvalisem, peale selle on kvartalivaheliste teede juures olemas liiklusskeemid, tänavanimed, viidad ja ülekäigurajad. Samuti on oluline hea tänavavalgustus ning piisavalt laiade kõnniteede olemasolu (Eesti standardi EVS 843:2003 “Linnatänavad” järgi), läbimõeldud parkimiskorraldus, bussiootepaviljonid, mis asuvad valgustatud ja hea nähtavusega kohtades, ning praeguste jäätmaade kujundamine korrastatud haljas- või rohealadeks. Viimastele tuleb nii rajada kui ka korras hoida puhke- ja spordirajatisi, st valgustatud jooksu-, rulluisu- ja suusaradasid, matkaradu jms, ning parandada valgustustingimusi, nähtavust ja lisada viidad, mis aitaksid elanikel orienteeruda. Väikeelamupiirkondades tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) kui ründajate võimalikke peidupaiku. Seega tuleb piirdeaedade ehitamisel järgida, et need paistaks läbi ja oleksid sobiva kõrgusega (head on kuni 1,2 m kõrgused võrk- ja lippaiad). Hea vaateväli elamute akendest aedadesse vähendab salajasi vargusi (pesu, jalgrataste, tööriistade jms vargused). Vajalik on piisav valgustus, eramute hoovid ja majaesised tuleks valgustada. Kuritegevusriski on võimalik vähendada ka hoonetel atraktiivsete arhitektuurilahenduste loomisega, vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud) ning atraktiivse maastikukujundusega elamute vahel. Kuritegevusriski koolide ja noorte tegevuseks mõeldud rajatiste puhul saab vähendada, kui planeerida rajatised elava liiklusega teede ja tänavate ning bussipeatuste lähedale või kvartalite keskmesse. Üldplaneeringu järgi on lasteasutused paigutatud uute hoonestatavate alade/kvartalite sisse ning koolid ehitatakse üksnes uute elamualade arendamise käigus, mitte eraldatud kohta. Samas on tarvilik jälgida piisavat vahemaad elamupiirkondadega, et kooli funktsioon ei hakkaks 53 häirima elanikke. Lasteasutuste kavandamisel linnaosasse on oluline tagada selle kompaktne lahendus: arvestada hoone paiknemist maastikul, haljastust, sissepääse ja mänguväljakuid. Parklad tuleks võimaluse korral integreerida hoonestusse. Kuritegevusriski äri-, büroo- ja tööstuspiirkondades vähendab, kui kavandada äri- ja büroohoonetele kaasnevad kõrvalfunktsioonid (nt korterid, majutus- ja toitlustusasutused vm avalik funktsioon). Kuritegevusriski parkides, linnakeskustes ja üldkasutatavatel aladel vähendab ka elamualade funktsioonide põimumine teiste (kõrval)funktsioonidega: 1) jaotada suured üldkasutatavad alad väiksemateks osadeks; 2) kujundada atraktiivne tänavate planeering, kõnniteed ja rohealad; 3) kavandada hoonete sissepääsud rahvarohketesse kohtadesse; 4) kavandada hoonete vahele üldkasutatavad läbikäigud, kusjuures vahekäigud peavad olema piisavalt avarad. 5) mitte plaanida eraldatud ja umbsopiga lõppevaid alasid ja tagada piirkondade loomulik järelevalve (naabrivalve). 6) kujundada liikumisteede, suunaviitade ja siltide selge süsteem. 7) jaotada rajatavad või rekonstrueeritavad pargid eri sihtrühmadele määratud osadeks ning kujundada ja sisustada need osad rühmade vajaduste kohaselt, kasutades vastupidavast materjalist pinke, prügikaste, märke jne. Teisisõnu peab üldplaneeringuga kindlaks määratud perspektiivsete arengualade hõlvamisega linnaosa heakorrastatuse tase tõusma. Kuritegevusriskide ennetamisel on võtmesõnaks koostöö omavalitsuse, kolmanda sektori (nt ühistud) ja korravalve vahel. 10. Radoonioht Haabersti linnaosa asub radooniohtlikul alal. Uute hoonestatavate alade kindlaks määramisel on tähtis sellega arvestada ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded on esitatud Eesti standardis EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine”. Kehtib üldine seos, et mida väiksem pind hoonest on ühenduses maapinnaga, seda väiksem on oht radooni tungimiseks hoonesse. Radooni tõkestamiseks on mitu võtet: üldjuhul sobib selleks betoon, kuid seejuures on tarvilik pöörata tähelepanu ehituskvaliteedile, kuna betooni tekkivate lõhede ja pragude kaudu saab radoon levida ja võib sattuda hoonesse. Suure radoonisisaldusega pinnase puhul, nagu seda on Haabersti, tuleb betoonplaat katta materjalidega, mis tõkestavad radooni sisseimbumist. Need võivad olla radoonikile, teatud liiki membraanid ja mastiksid. Lisaks katetele kasutatakse meetodeid, mis radoonirikka õhu hoone alt minema juhivad või takistavad selle pääsemist ruumidesse, näiteks alarõhumeetod, õhkpadjameetod, põrandaaluse ventileerimine, radoonikaev ja ventilatsioon. Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala pinnase radoonisisaldusest. Radoonisisalduse määramiseks Haabersti linnaosas on soovitatav teha kogu planeeringuala hõlmav radooniuuring, misjärel saab täpsustada eriti radooniohtlikud piirkonnad. Kuni kogu linnaosa radooniohtlikke alasid välja selgitatud ei ole, tuleb detailplaneeringu koostamisel teha ka radooniuuring ning seejärel hinnata, kas hoone projekteerimisel on vajalik rakendada radooniohutu hoone projekteerimiseks ette nähtud norme või mitte. Radooniohtlikkust vähendavad soovitused: ♣ aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3), tuleb enne elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist teha täpsemad uuringud. Kui maja asukoha pinnase radoonisisaldus on suur, tuleb ehitamisel rakendada kehtestatud radoonikaitse nõudeid (Eesti standard EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone”), et viia radoonisisaldus majade siseõhus miinimumini ja vältida selle tõusu üle lubatud piiri (200 Bg/m3); ♣ kaasata suure radoonisisaldusega aladel valminud majade vastuvõtukomisjoni radoonispetsialist, kes kontrollib majade siseõhu radoonisisaldust. Kui radoonisisaldus maja esimese korruse siseõhus ületab lubatud piiri, peab ehitaja enne maja vastuvõttu radooniohu likvideerima; 54 ♣ suure radoonisisaldusega aladel selgitada vajaduse korral detailplaneeringu käigus välja kas või iga elamu all oleva pinnase radoonisisaldus ja looduskiirguse tase; ♣ teavitada maja või korteri tulevasi omanikke, et konkreetne maja asub suure radoonisisaldusega (looduskiirgusega) alal; ♣ peatada ajutiselt elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamine aladel, kus pinnaseõhu radoonisisaldus ületab viis ja enam korda piirnormi, kui pole välja selgitatud radoonisisaldust sarnaste alade välisõhu alumises, kuni 3 m paksuses kihis. See võib ajuti olla suur ja ületada 100 Bq/m3 piiri, mis eeldab lisameetmete rakendamist ventilatsiooni paigaldamisel või koguni ehitamisest loobumist. Tavaliselt on nendel aladel suur ka pinnase uraani- ja raadiumisisaldus, mis ületab 20–25 mg/kg piiri. 11. Maa reserveerimise ja munitsipaliseerimise vajadused Maa reserveerimine tähendab ala reserveerimist senisest sihtotstarbest erinevaks maakasutuse eesmärgiks (vt lisakaarti 5). See ei tähenda maa-ala terviklikku ega teise eesmärgiga kasutuselevõttu, vaid pigem seda, et ala on võimalik vajaduse korral kasutada reserveeritud otstarbel. Reserveeritud maad võib maa omanik edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Arendustegevusel on aga kohustuslik arvestada üldplaneeringus määratud arengusuundadega. Maa reserveeritud otstarbel käiku võtmiseks tuleb seda teha detailplaneeringuga või maakatastris näidatud sihtotstarbe muudatusega. Planeerimisseaduse järgi on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks (planeerimisseaduse § 30). Üld- või detailplaneeringus määratud maade reserveerimiseks võidakse kohaldada ka kinnisasja sundvõõrandamist (s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras (planeerimisseaduse § 31). Kui üld- või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust (planeerimisseaduse § 18 lg 5). Haabersti linnaosa üldplaneeringuga algatatakse paneel- ja muude kortermajade vahel reformimata riigimaal paiknevate õuealade munitsipaliseerimine, mis võimaldab leida lahendusi nii parkimisprobleemidele kui ka hoovialade korrastamisele, mille parendamist on seni takistanud omandiprobleemid. Uute teedega seotud maade reserveerimiseks ja rajamiseks võib kohalik omavalitsus rakendada üldistes huvides sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 7 kohaselt. 12. Tehniline infrastruktuur Olemasolevad tähtsamad tehnilise infrastruktuuri koridorid ja -alad on märgitud kaartidel 11–18. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kindlaks määratud hoonestusstruktuur on kavandatud nii, et asumite ja kvartalite vahelise hoonestusvaba läbikäigu ja tänavakoridori sisse kuulub ka uue tehnilise infrastruktuuri rajamiseks reserveeritud maa. Kõiki tehnovõrkusid arendatakseHaabersti linnaosas võrguvaldajate arengukavade järgi, mida võrguvaldajad ajakohastavad kehtestatud planeeringute kohaselt. 12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2007 otsuse nr 284 järgi on kehtestatud Tallinna linnas ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnad ja antud nende piiride kirjeldused. Tallinna haldusterritooriumil on kinnitatud kümme ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonda, millest Haabersti linnaosa territooriumile jääb neli: 1) põhitegevuspiirkond; 2) Kakumäe piirkond; 55 3) Haabersti ettevõtlusala; 4) Tähetorni-Paldiski maantee ettevõtlusala. Põhitegevuspiirkond Piirkonda kuulub Haabersti linnaosas Mustjõe, Veskimetsa, Astangu, Pikaliiva, Rocca al Mare, Väike-Õismäe ja Tiskre asum ning osa Õismäe ja Pikaliiva asumist. Piirkonna vee-ettevõtja on AS Tallinna Vesi. Harku vald on ühendatud Haabersti põhitegevuspiirkonnaga piki Rannamõisa teed kulgeva veetorustiku kaudu. Teine, nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik on rajatud piki Paldiski maanteed kuni Harku asumini. Veega varustatakse Harku, Apametsa, Harku järve asumit ning sealt juhitakse ära reovesi. Kakumäe piirkond Kakumäe tegevuspiirkond paikneb Kakumäe poolsaarel, hõlmates Kakumäe, Vismeistri ning osa Pikaliiva ja Õismäe asumist. Piirkonna vee-ettevõtja on Tehnovõrkude Ehituse OÜ. Haabersti ettevõtlusala Haabersti ettevõtlusala tegevuspiirkond paikneb Haabersti asumis ning piirneb järgmiselt: Rannamõisa tee – Lõuka tn – Vabaõhumuuseumi tee – magistraalkraav – Paldiski mnt 104a elamukvartali läänepoolne piir kuni Rannamõisa teeni. Piirkonnas paiknevad põhiliselt tootmisettevõtted, kuid piirialale jääb ka elamuid, mille reovesi juhitakse piirkonna arendaja AS-i Valser Vara torustikku. Tähetorni tn – Paldiski maantee ettevõtlusala Tähetorni tn – Paldiski mnt ettevõtlusala tegevuspiirkond asub Mäeküla asumis ning piirneb järgmiselt: Tähetorni tn – Paldiski mnt – Tähetorni tööstus- ja äripiirkonnast põhja poole jääv tänav kuni ettevõtlusala idapoolne piir Tähetorni tänavani. Tähetorni tn – Paldiski mnt piirkonnas veevõrgu haldajat praegu ei ole. Piirkond on peamiselt ettevõtlusala, kus asuvad suhteliselt suurtel maa-aladel paiknevad ettevõtted (peamiselt laohooned). 12.1.1. Veevarustus Olemasolev olukord Suuremas osas Haabersti linnaosa põhitegevuspiirkonnast kasutatakse veevarustuses Ülemiste veepuhastusjaamas puhastatud pinnavett. Ainsana kasutatakse põhitegevuspiirkonnas põhjavett Tiskre asumis ja Kakumäe tegevuspiirkonnas. Linnaosas on olemas ühisveevarustuse puurkaevud, mis on reservis ja kasutatavad hädaolukorra puhul (Tallinna linna veevarustussüsteemiga seotud pinnaveeallikate reostus, mille korral tuleb Tallinna veepuhastusjaama töö ajutiselt peatada ja minna üle täielikule põhjaveega varustamisele13). Tabelis 6 on esitatud linnaosa ühisveevarustuse puurkaevud ja kõige olulisemad puurkaevud, mis on ühendatud lokaalvõrku ning on vajalikud hädaolukorras. Loetletud puurkaevud tuleb säilitada. Tabel 6. Haabersti linnaosa säilitatavad ühisveevarustuse ja lokaalsed puurkaevud14 Puurkaevu katastri nr Aadress Omanik Pumpla tüüp (nimi) (Haabersti) 33 (Mustjõe) Paldiski mnt 80d AS Tallinna Vesi maapealne 75 Kaeravälja tn 9 Valser Vara AS maapealne 78 Paldiski mnt 247 Rannaauto Vedude OÜ maapealne 81 Järvekalda tee 8 andmed puuduvad maapealne 308 (Taela) Taela 6 AS Tallinna Vesi maapealne 410 Väike-Õismäe andmed puuduvad puurkaev elamukvartal 494 Lesta10 Baltix Invest OÜ maapealne 504 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed maa-alune (künka sees) 13 Tallinna veevarustuse riskianalüüs, Sweco Projekt 07230-0053, 2007 14 Tabelis ei ole esitatud väiksema tähtsusega − ühe kinnistu tarbeks rajatud ning eraomanduses olevaid puurkaeve. Täielik nimekiri puurkaevudest on esitatud töös „“Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava“”. 56 505 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed maa-alune (künka sees) 506 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed maa-alune (künka sees) 515 Vabaõhumuuseumi Viileo OÜ maapealne tee 97 549 (Seevaldi III) Paldiski mnt 70d AS Tallinna Vesi maa-alune (künka sees) 775 Paldiski mnt 245 Tallinn-Harku maapealne aeroloogiajaam 812 Kakumäe tee 94 Bestok Kinnisvara OÜ maapealne 4451 Unna 7 Veeühistu Rand-4 maapealne 4527 Kruusaranna tee 3 Soolahe MTÜ maapealne 4528 Sooranna tee 12 Kakumäe AÜ maapealne (Tehnovõrkude Ehituse OÜ) 4529 Lehtmäe 8 Lehtmäe VÜ maapealne 4530 Loomuse 3 Loomuse Veeühistu maapealne 4532 Vabaõhumuuseumi Minu Vara OÜ maapealne tee 77a-1 11031 (Tiskre) Rannamõisa tee 50d AS Tallinna Vesi maapealne 11032 Tähetorni 110 Crossnet Systems OÜ maapealne 11556 Rannamõisa tee 44 Tiskre Kaevuühistu maapealne 11562 Mardipere 20 B-Lay AS, Kauge 3 maapealne 11580 Paldiski mnt 245 Tallinn-Harku maa-alune (künka sees) aeroloogiajaam 11750 Otsatalu 14 Sooranna AÜ maapealne (Tehnovõrkude Ehituse OÜ) 15184 Vana-Rannamõisa Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne tee 12f 15244 Paljandi 1 Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne, puurkaev hoonest väljas šurfis 16209 Vana-Rannamõisa Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne tee 31 18585 Tähetorni 102 MesMartin OÜ puurkaev 19763 Tähetorni 100d RSI Konsultatsioonide OÜ maa-alune 20650 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed puurkaev 21183 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed maapealne 30729 Tähetorni 102 Brandente OY, haldaja Arco maa-alune Vara Väike-Õismäe, Astangu, Veskimetsa ja Haabersti asumile vajaliku surve ja veekoguse tagamiseks on ehitatud Õismäe III astme rõhutõstepumpla. Tuletõrje veevarustus on tagatud hüdrantidega. Mustjõe asumit varustatakse veega III astme pumpla kaudu, mis paikneb linnaosas. Põhitegevuspiirkonda kuuluv Tiskre elamute veevarustussüsteem koosneb puurkaevpumplast (katastri nr 11031) ja veevõrgust, mis on rajatud koos Tiskre elamurajooniga. Põhjavett võetakse kambriumi-vendi veekompleksi Rocca al Mare maardla tarbevaru arvelt. Veevõrk on põhitegevuspiirkonda pinnaveega varustava osaga ühendamata. Kakumäe tegevuspiirkonda varustatakse põhjaveega. Tallinna põhitegevuspiirkonna pinnaveevarustussüsteem on ühendatud Kakumäe võrkude põhjaveevarustusel oleva süsteemiga Printsu teel oleva veemõõdusõlme kaudu. Tavaolukorras on siibrid suletud, kuid hädaolukorras on võimalik juhtida Kakumäele vett Tallinna veevarustussüsteemist. Piirkonnas on kolm ühisveevarustuse puurkaevu (puurkaevu katastri nr 15184, 16209 ja 15244). Puurkaev nr 15184 on reservis. Vee-ettevõtja peab läbirääkimisi veel kolme puurkaevu, katastrinumbritega 4527, 4528 ja 11 750 ostmiseks eraomanikelt. Kaevud on vajalikud veevõrgu töökindluse tagamiseks. Haabersti ettevõtlusala piirkond jääb Valser Vara AS-i tootmismaa alale. Veega varustatakse kohalikke ettevõtteid, kuid elanikke mitte. Ühendus pinnaveesüsteemiga puudub. Tähetorni tn – Paldiski mnt ettevõtlusala varustatakse veega kohaliku kaevu abil, mis kuulub AS- ile Ranna Auto (puurkaevu katastri nr 78). Puudub vee erikasutusluba, kuna veetarve on alla 5 57 m3/d. Ühendus põhitegevuspiirkonna ühisveevärgiga puudub. Veevarustussüsteemi kitsaskohad Alljärgnevalt on esitatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020 ette nähtud Tallinna linna veetootmise ja veevarustuse arendamise põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid õigusaktide ja projekteerimisnormide kohaselt15. 1) 2009–2010 tuleb laiendada veevõrku piirkondadesse, kus seni veel ühisveevärki ei ole. 2) Tallinna linna territooriumil tuleb uuendada amortiseerunud torustikud, mis ei vasta nõuetele. 3) Arendamise kavas on võetud eesmärgiks rekonstrueerida aastaks 2020 torustikud, mille tööiga on suurem kui 60 aastat. Rekonstrueeritavate torustike lõplik hulk sõltub Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi vahelistel läbirääkimistel. 4) Torustike rekonstrueerimisega vähenevad kaod veevõrgus, eesmärk on vähendada veekadusid alla 15%. Samuti paraneb veelgi tarbijatele juhitava vee kvaliteet ning torustike läbimõõdud on võimalik valida reaalsetest tarbimistest lähtuvalt. 5) Tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustus – vajalik tuletõrjevee vooluhulk ja piisav hüdrantide tihedus Tallinna Linnavolikogu määruste ja Eesti projekteerimisnormide järgi. Samuti tuleb leida lahendus katkenud tuletõrjeveevarustusahelate osas, välja selgitada probleemi ulatus ja töötada välja lahendused. 6) Uuendada olemasolevat veepuhastustehnoloogiat Tallinna veepuhastusjaamas ning paigaldada veetöötlusseadmed ühisveevarustuse puurkaevpumplatele, kus neid seni veel ei ole. 7) Tuleb teha strateegilised otsused, kuidas kasutada pinna- ja põhjavett tulevikus, arvestades nii veekvaliteeti kui ka veekasutuse võimalusi linna veevarustuseks hädaolukorras. Peale selle on vaja kasutusele võtta meetmed, et säilitada Tallinna põhjaveevarustuse piirkond. 8) Tuleb kavandada tegevused, et vähendada kambriumi-vendi puurkaevude radionukliidide sisaldusest põhjustatud tervisemõju, nt võtta laialdasemalt kasutusele ordoviitsiumi-kambriumi veekompleks, segada eri kihtide põhjavett, töödelda põhjavett või suurendada pinnavee kasutamist. Lõplikud tegevused saab plaanida praegu poolelioleva terviseriski hindamise tulemuste järgi. Tuleb teha ka uuringuid, et selgitada välja vee tarbimisomaduste muutused pinna- ja põhjavee segamisel. 9) Rajada ja rekonstrueerida hädaolukorra põhjaveehaarded ja puurkaevpumplad, mis võimaldavad varustada linna, kui Ülemiste järv, tema valgala või selle osa ei ole mingil põhjusel kasutatav. 10) Näha ette põhja- ja pinnaveepiirkondade vahelised veeühendused hädaolukorra veevajaduse katmiseks. 11) Vaja on näha ette autonoomsed liitumispunktid kinnistutele, mis seni saavad vee kõrvalasuvate kinnistute kaudu. Seni tuleb korruselamute torustikud arvata Tallinna ühisveevärgi osaks. Veevõrgu arendamine Eelmises punktis (veevarustussüsteemi kitsaskohad) esitatud arengusuundade kohaselt nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine neisse piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, kuid ei ole ühisveevärki. Suuremad plaanitavad torustike ehitustööd olemasolevatel hoonestusaladel: ♣ torustike ehitus Kakumäe asumis, kogupikkus ligikaudu 6 km; ♣ torustike ehitus Vismeistri asumis, kogupikkus ligikaudu 1 km; ♣ torustike ehitus Tiskre asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; ♣ torustike ehitus Veskimetsa asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km. Vajaliku tuletõrjevee kättesaamiseks ning veevõrgu töökindluse tagamiseks nähakse ette järgmised peatorustiku ringistused: ♣ torustiku ringistus Paldiski maanteelt läbi Harku valla Apametsa asumi kuni Rannamõisa teeni; ♣ torustiku ringistus piki Rannamõisa teed Printsu teest Haabersti ringini; ♣ Tiskre ja Kakumäe veevõrgu ühendus piki Rannamõisa teed Tiskre teelt kuni Rannamõisa teeni;

15 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 58 ♣ Tiskre veevõrgu ringistus Harku valla Apametsa küla kaudu ning ühendamine tulevikus rajatava pinnaveesüsteemi veevõrguga Rannamõisa teel; ♣ Merirahu asumi veevõrgu ringistus piki Vabaõhumuuseumi teed; ♣ Mustjõe asumi torustike ringistus Veskimetsa tänavalt piki Tuuleveski tänavat Tuuliku teeni. Suuremate arengualade veega varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: ♣ Pikaliiva arengualale tänavate plaani järgi ette nähtud peatorustikud ühendatakse töökindluse tagamiseks perspektiivse Rannamõisa tee peatoruga, Paldiski mnt peatoruga ning olemasoleva torustikuga Keskküla tänaval. Uute peatorustike pikkus kokku on ligikaudu 4 km; ♣ Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate skeemi kohaselt. Piirkonna torustikud ühendatakse töökindluse tagamiseks piki Kadaka teed Mustamäe linnaosa peatorustikuga, piki Paldiski mnt ehitatud Harku valla ühendustorustikuga, Astangu olemasoleva peatorustikuga Astangu tänaval ning Apametsa piirkonna perspektiivse ühendustorustikuga. Uute peatorustike pikkus kokku on ligikaudu 14 km. Tallinna linna veevarustuse hädaolukordade kava kohaselt on plaanitud järgmised tööd16: ♣ Tallinna veevarustuse riskianalüüsi soovituste järgi on Mustamäe piirkonnas vajalik ehitada valmis Astangu veehaare, mille tootlikkus on kuni 4000 m3/ööp; ♣ likvideerida puurkaev katastritunnusega 20650. Lisaks Astangu perspektiivsele veehaardele on linnaosa võimalik varustada põhjaveega Mustamäe linnaosa Sütiste veehaardest ning perspektiivsest Trummi veehaardest. Trummi ja Astangu veehaarde ehitus on ette nähtud ka Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, investeeringuprojekt A5-5517. Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud kaardil 11. Kaardil on näidatud arengualasisesed veetorustikud seal, kus asjaomane detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb ette näha vastava ala detailplaneeringus. Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015” ja koostatavas “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020”18. 12.1.2. Kanalisatsioon Olemasolev olukord Põhitegevuspiirkonna kanalisatsiooni eesvooluks on Haabersti liiklusringilt algav kollektor (Ø 1000 mm), mis suubub Pelgurannas tunnelkollektorisse nr 3. Kollektorisse voolab reovesi Nõmme, Mustamäe, Lilleküla ja Õismäe lahkvoolsest kanalisatsioonist ning väljaspool linna piire Sakust, Sauelt ja Harku vallast. Haabersti kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Väike-Õismäe, Astangu ning Harku valla lähiasumite reovesi juhitakse Väike-Õismäe asumis paiknevasse Harku peapumplasse ning pumbatakse peakollektorisse Haabersti ringil. Linnaosas on ka hulgaliselt väiksemaid kanalisatsioonipumplaid. Kakumäe tegevuspiirkonna reovesi pumbatakse Rannamõisa teel Printsu tee ristmiku läheduses paiknevasse pumplasse ning sealt edasi põhitegevuspiirkonna kanalisatsioonisüsteemi Rannamõisa tee ja Keskküla tänava ristmiku läheduses. Samasse pumplasse pumbatakse ka Tiskre asumi reovesi. Haabersti ettevõtlusala piirkonnas osutab kanalisatsiooniteenust AS Valser Vara. Reovesi juhitakse Tallinna põhitegevuspiirkonna (AS-i Tallinna Vesi) kanalisatsioonisüsteemi. Tähetorni ettevõtlusala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Heitveed kogutakse kogumiskaevudesse ja purgitakse Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Tegevuspiirkonda läbib

16 Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava, AS Infragate Eesti, 2008 17 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 18 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 59 kanalisatsiooni magistraaltoru (Ø 315 mm), millega juhitakse Harku asumi reoveed Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad Alljärgnevalt on esitatud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009– 2020 ette nähtud Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi arendamise põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid õigusaktide ja projekteerimisnormide kohaselt19. 1) Aastatel 2009–2010 tuleb näha ette kanalisatsioonitorustiku laiendamine piirkondadesse, kus seni ühiskanalisatsiooni ei ole. 2) Tallinna territooriumil tuleb renoveerida olemasolevad, kuid amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud, mis ei vasta enam nõuetele,. Sellega vähendatakse märkimisväärselt infiltratsioonivee koguseid, puhastusseadmetele juhitavat vooluhulka ja keskkonna reostumise ohtu tingituna amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemidest. 3) Aastaks 2020 tuleb välja vahetada torustikud, mida on kasutatud rohkem kui 60 aastat. 4) Tõhustada reoveepuhasti tehnoloogiat, sh lämmastikueraldust. 5) Suurendada puhasti võimsust suuremate reoveekoguste vastuvõtmiseks ja rangemate keskkonnanõuete täitmiseks. 6) Kontrollida tõhusamalt olemasolevate kogumiskaevude toimimist ja kogumiskaevude väljavedu. 7) Ühisvoolse sademeveekanalisatsiooni mõju reoveepuhasti tööle on negatiivne. Mida vähem juhitakse sademevett reoveepuhastisse, seda paremini töötab puhastusseade. AS-i Tallinna Vesi reoveepuhasti tööd kontrollitakse pidevalt (siseneva ja väljuva reovee kogused ning keemilised näitajad), et tagada reoveepuhasti tehnoloogiliste protsesside juhtimine. Peale selle võimaldavad mõõtmistulemused hinnata sademevee mõju puhastusprotsessidele. Kanalisatsiooni arendamine Eelmises punktis (kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad) esitatud arengusuundade alusel nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, ent seni veel ei ole ühiskanalisatsiooni. Torustike suuremad plaanitud ehitustööd olemasolevatel hoonestusaladel: ♣ torustike ehitus Kakumäe asumis, kogupikkus ligikaudu 6 km; ♣ torustike ehitus Vismeistri asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; ♣ torustike ehitus Tiskre asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; ♣ torustike ehitus Veskimetsa asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; ♣ torustike ehitus Õismäe asumis, Vana-Rannamõisa tee ja Vabaõhumuuseumi tee vahelisel alal, kogupikkus ligikaudu 5,3 km; ♣ torustike ja pumpla ehitus Pikaliiva asumis, Sõudebaasi teel. Kokku on torustikke ligikaudu 1,3 km. Kanalisatsioonisüsteemi töökindluse tagamiseks nähakse ette mitu uut peatorustikku: ♣ Kakumäe tegevuspiirkonna teine liitumispunkt Tallinna põhitegevuspiirkonnaga piki Vabaõhumuuseumi teed kuni Kätki tänava pumplani; ♣ Rannamõisa tee peatorustik koos Harku valla Apametsa piirkonna perspektiivse ühendusega. Suuremate arengualade reovee ärajuhtimiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: ♣ Pikaliiva arengualale tänavate plaani kohaselt ette nähtud kanalisatsioonikollektorid on võimalik ühendada Rannamõisa tee ja Õismäe tee olemasolevate kollektoritega. Pumplate vajadus ja paiknemine on vaja kindlaks määrata torustike projekteerimise ajal. ♣ Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate skeemi kohaselt. Piirkonna torustikud ühendatakse olemasoleva Paldiski mnt kollektoriga, Astangu tänava kollektoriga ning Kadaka tee kollektoriga Mustamäe linnaosas. Pumplate vajadus ja paiknemine on vajalik kindlaks määrata torustike projekteerimise ajal. Kõik ehitatavad kanalisatsioonitorustikud on lahkvoolsed. Torustikku ei tohi ühendada restkaeve ega muid kuivendussüsteeme.

19 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 60 Varasematel perioodidel ehitatud kanalisatsioonitorustikud on oluliselt üledimensioneeritud, seega ei tekita uute arengualade ühendamine ühiskanalisatsiooni linnaosa reovee ärajuhtimise probleeme. Üldplaneeringu tehnovõrkude skeemi koostamisel on lähtutud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2009–2020, kus olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide läbilaskevõime hindamisel on arvestatud ka kujuneda võivate vooluhulkadega Harku valla asumitest20. Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud kaardil 12. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus asjaomane detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud tehnovõrkudega liitumise punktid. Arengualade kvartalisisesed torustikud tuleb planeerida vastava ala detailplaneeringus. Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015” ja koostatavas “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020”. 12.1.3. Sademeveekanalisatsioon Haabersti linnaosa sademeveekanalisatsiooni süsteem jaguneb üheksaks suuremaks lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni valgalaks. Valgalade paiknemine tegevuspiirkonniti on järgmine: 1) Mustjõe valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond; 2) Rocca al Mare valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond; 3) Tiskre oja valgala – osaliselt Kakumäe tegevuspiirkond, osaliselt põhitegevuspiirkond; 4) Kakumäe Sooranna tn valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 5) Veskimetsa valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond; 6) Kakumäe (raba) valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 7) Merirahu valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 8) Kakumäe põhjapoolseim valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 9) Apametsa peakraavi valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond. Olemasolev olukord Mustjõe valgala Valgala pindala on 1128 ha. Enamik valgalast paikneb Kristiine linnaosas, Haabersti linnaosast on valgalas vaid Mustjõe asum ning koht, kus Mustjõgi suubub Kopli lahte. Rocca al Mare valgala Valgala hõlmab Haabersti linnaosa korruselamute ala, selle pindala on 816 ha. Tervikuna lahkvoolse sademeveetorustikuga valgala kogub veed läänepoolselt Mustamäelt ja Väike-Õismäelt ning osaliselt Rocca al Marest. Mustamäe ja enamik Õismäe sademeveest juhitakse Harku sademeveepumplasse ja sealt edasi Kopli lahte. Torustikud on rajatud pärast eelmise sajandi keskpaika kindla plaani järgi ja nende läbilaskevõime ning seisukord on rahuldav. Kollektoritega juhitakse ära peaaegu kogu valgala sademe- ja liigveed (välja arvatud väike piirkond Külmallika tänava ümbruses ja Rocca al Mares). Valgalasse kuulub ka Soone oja oma lahtise voolusängiga. Harku sademeveepumpla seisukord on hea. Häireid põhjustavad vaid kummikiilsiibrid sademeveepumpla survetorustikul. Tiskre oja valgala Valgala pindala on 400 ha. Põhilised sademe- ja kuivendusveed juhitakse Tiskre ojja peakraavidega. Valgala arendajad asendavad olemasolevad kraavid sademe- ja kuivendusvee torustikega. Sademevee ärajuhtimise seisukohalt on oluline suurendada oja läbilaskevõimet. Samas on Tiskre oja ja selle lähiümbrus meretõusudest tingituna uputusohtlik ala. Pikaliiva piirkonda on kinnisvaraarenduse käigus osaliselt rajatud sademe- ja drenaaživeetorustik, millega juhitakse ära nii tänavatele kogunenud vesi kui ka kruntide liigvesi.

20 Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 61 Kakumäe Sooranna tn valgala Valgala pindala on 120 ha. Sademevesi juhitakse ära olemasolevate kraavide kaudu. Valdavalt on valmis ehitatud ka sademevee ärajuhtimise torustikud. Veskimetsa valgala Valgala pindala on 50 ha. Sademevesi kogutakse kraavidega ja juhitakse Paldiski mnt aluse truubi kaudu Kopli lahte. Kakumäe (raba) valgala Valgala pindala on 47 ha. Liigvesi juhitakse ära kraavidega, mis on halvas seisukorras ja vajavad hooldust. Merirahu valgala Valgala pindala on 43 ha. Merirahu elamurajoonile ehitatud torustik. Sademeveed suunatakse ühtse väljalasu kaudu Kopli lahte. Kakumäe põhjapoolseim valgala Valgala pindala on 15 ha. Sademevesi juhitakse ära olemasolevate kraavide kaudu. Apametsa peakraavi valgala Peakraavi juhitakse Tiskre asumi ning Harku valla Apametsa küla sademeveed. Valgala torustikud on valmis ehitatud osaliselt. Sademe- ja kuivendusveed juhitakse ära põhiliselt kraavide kaudu. Uute elamute kaitseks on rajatud ka kuivendustorustikke. Valgala vajab kaitset merevee tõusu korral. Koos Harku vallaga lahendada kraavi hooldamise küsimused. Sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad Alljärgnevalt on toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020 ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks õigusaktide ja projekteerimisnormide kohaselt21. 1) Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisega samal ajal tuleb ette näha ka lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine. 2) Muuta ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemidega valgalad järk-järgult lahkvoolseks, et vähendada reoveepuhastile suunatavaid sademeveekoguseid. Linna kanalisatsioonisüsteemi arengu ühe olulise näitajana võiks kasutusele võtta lahkvoolse ja ühisvoolse kanalisatsiooni pikkuste (pindalade või muu sarnase) suhte. Mida suuremaks suhtarv muutub, seda tänapäevasem ja ökonoomsem on kanalisatsioonisüsteem. 3) Töötada välja valgalapõhine sademeveemudel, mis võimaldaks arvutada valgalas plaanitavate rajatiste mõju olemasolevale süsteemile ja määrata lubatav kõvapindade suurus, et olemasolevat süsteemi ei oleks vaja uuendada. Mudel tuleb koostada kogu Tallinna linna sademeveesüsteemi jaoks. 4) Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks on vaja kasutusele võtta järgmised meetmed, nagu tänavate regulaarne kuivpuhastus, loodussäästlike lumetõrjevahendite kasutamine, uute sademeveesüsteemide rajamisel nüüdisaegsete lahenduste (kohalik immutus jne) juurutamine, sademeveesüsteemidega ühendatud illegaalsete reoveetorustike avastamine, olemasolevate reoveekogumiskaevude toimimise kontroll. Sellega tagatakse põhjavee, pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse oluliselt kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. 5) Enne sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimist ja ehitamist tuleb koostada kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised lahendused, et minimeerida sademevee käitlemise kulusid, tagades liigniiskuse ärajuhtimise elurajoonidest ja keskkonnakaitsenõuete täitmise. 6) Tuleb kasutada võimalusi sademevee vooluhulkade piiramiseks (reguleerivad mahutid, immutamine) 7) Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös tuleb välja töötada lähtealused, mille järgi osutatakse sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade hooldusteenust.

21 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2009-2020, AS Infragate Eesti, 2008 62 8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tunnusega sademeveekraave peavad hooldama asjaomase piirkonna vee-ettevõtjad. Lisaks eespool loetletud probleemidele on Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020 ning Harju alamvesikonna veemajanduskavas esile toodud järgmised probleemid ja vajalikud arengusuunad22: 1) Haabersti linnaosas on tähelepanuväärse üleujutusohuga alad Harku järve ümbrus, Tiskre oja suudmeala ja Mustjõe suudmeala; 2) võrreldes Mustjõe kui loodusliku jõe veekvaliteedi näitajaid nõuetega, mis on kehtestatud keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrusega nr 33 “Veekogude kvaliteediklasside määramine”, võib Mustjõe arvata kuuluvaks V klassi (tugevalt reostunud jõed); 3) Mustjõe voolusäng on täis settinud, see tõstab jõesängis veepinna taset ja põhjustab Mustjõe ümbruse aladel liigniiskust. Peale selle tekitavad Mustjõe valgalal (Veskimetsas) periooditi ulatuslikke üleujutusi ka valingvihmad; 4) peaaegu kõigi näitajate poolest kuulub Harku järv reostunud veega järvede hulka. Järv on rikastunud toitainetega, mis soodustavad mikrovetikate massilist vohamist. Põhjuseks on Harku järve suubuvate ojade ja suuremate kraavide tugevasti reostunud vesi. Tallinna Keskkonnaameti hinnangul tuleb 85% järve reostuskoormusest Harku vallast; 5) Astangu piirkonna maa sihtotstarbe muutmisega tuleb võimalikult hästi kasutada pindadelt tulevat vett Harku järve suunamiseks lahtiste veejuhtmete kaudu, kuna neis toimib vee isepuhastumine oluliselt paremini kui torustikes; liigniiskus Veskimetsa elamupiirkonna Mustjõega piirneval alal on põhjustatud Mustjõe voolusängi ja sellel paiknevate truupide vähesest läbilaskevõimest ning meretõusude mõjust. Enne nende põhjuste kõrvaldamist ei ole võimalik olukorda normaliseerida. Ühtlasi on seni pärsitud sademe- ja reoveekanalisatsiooni rajamine piirkonda. Liigniiskuse probleemi lahendamiseks tuleb suurendada Mustjõe läbilaskevõimet ning mere mõju kõrvaldamiseks täita kaldaala ja rajada kaldakindlustus, mereväljalask, pumbajaam ja hüdrosõlm. Sademeveekanalisatsiooni arendamine Vastavalt eelmises punktis (sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad) esitatud arengusuundadele nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus23 ning Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskava24 järgi on nendes piirkondades ette nähtud ka lahkvoolne sademeveekanalisatsioon. Torustike suuremad plaanitavad ehitustööd olemasolevatel hoonestusaladel on järgmised: 1) Kakumäe põhjapoolseim valgala – nähakse ette ligikaudu 6,6 km lahkvoolse kanalisatsioonitorustiku ehitus; 2) Kakumäe tegevuspiirkonda plaanitud sademeveetorustike pikkus on 3,8 km. Kakumäe praeguste ja rajatavate elurajoonide liigveed võiks juhtida lühimat teed pidi loodusesse, järgides olemasolevat kuivendusvõrku. Piirkonna liigvee ärajuhtimiseks on tehtud hulk uuringuid, mille alusel tuleb välja arendada lõplik sademeveesüsteem. Arvestades, et valgala on hoonestatud väikeelamutega ning suurem osa sademeveest juhitakse ära kraavidega, ei ole sademeveepuhastit vaja rajada; 3) Kakumäe raba valgala – torustike ehitus Tanuma tänava ja Vabaõhumuuseumi tee vahelisele alale, ligikaudne pikkus 2,5 km; 4) torustike ehitus sademevee ärajuhtimiseks Rannamõisa teelt, ligikaudne pikkus 2,8 km. Suuremate arengualade sademevee ärajuhtimiseks nähakse ette järgmiste uute torustike rajamine. 1) Pikaliiva arengualale on tänavate plaani kohaselt ette nähtud sademeveekanalisatsiooni kollektorid. Rajatav sademe- ja drenaaživeetorustik peab lisaks sademeveele, mis kogutakse tänavatelt ja teistelt kõvakattega pindadelt, ära juhtima ka kinnistute liigvee. Seejuures tuleb peatähelepanu pöörata just kuivendusvee ärajuhtimisele. Kuivendusvee eesvooluks võiks olla Harku järv ja sademevee eesvooluks Paldiski maanteel asuv isevoolne sademeveekollektor. Kokku

22 Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava, Harjumaa Keskkonnateenistus, 2007 23 Punktis “Sademeveekanalisatsiooni kitsaskohadˮ esitatud arengusuundade kohaselt 24 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006 63 on ette nähtud ehitada ligikaudu 3,5 km torustikku ning sademevee settetiik Harku järve juhitavale sademeveele; 2) Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate plaani kohaselt. Piirkonnas arendatakse välja kraavide ja torustike süsteem Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeemi järgi25. Kokku on ette nähtud ehitada ligikaudu 15 km torustikku, sh Paldiski maantee sademevee ärajuhtimise torustikud. Lisaks sellele tuleb ehitada või rekonstrueerida ligikaudu 7 km kraave. Sademevee eesvooluks on Harku järv. Põhikraavidest tulev liigvesi läbib enne Harku järve jõudmist loduala, mille pindala on 2,2 ha, mis moodustab valgala pindalast 0,45%. Loduala moodustamiseks tuleb järve kaldale rajada kuni ühe meetri kõrgune pinnasest tõkketamm, mille kirdenurka rajatakse kivipuistest ülevoolupais. Paisu juurde tuleb rajada tühjenduslask, mille abil on võimalik lodu veetaset alandada ning seal hooldustöid teha. Piirkonnast tulev liigvesi suunatakse lodule edelanurgast, sellega püütakse vältida seisva vee tsoonide teket lodul. Selleks, et väiksema languga aladel vältida veejuhtmetes sette ladestumist, tuleb Järveotsa ojale rajada settebassein mõõtmetega 60 × 15 meetrit. Tuleb suurendada valgala Mustamäe astangu all olevate allikaliste aladega, seda vett kogub ja kasutab Nõmme Spordikeskuse ujula. Ujulast läbi voolav vesi juhitakse praegu kanalisatsiooni, kuid on võimalik suunata see kraavi ja sealt Järveotsa oja kaudu Harku järve. Kraavile on ette nähtud settebassein. Ainus viis Harku järve veekvaliteeti parandada on juhtida kraavide kaudu järve puhtamat sademevett ning puhastada olemasolevatest sademeveesüsteemidest järve juhitav sademevesi juba valgalal. Üks võimalus juhtida järve puhtamat sademevett on Järveotsa oja (valgalaga 4,91 km2) vee juhtimine Harku järve. See aga eeldaks Järveotsa oja valgalal olevatele ja sinna rajatavatele veejuhtmetele rangete kriteeriumite kehtestamist. Need kriteeriumid on esitatud töös “Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem”26, mille koostas aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi. Tallinna Keskkonnaameti hinnangul tuleb 85% järve reostuskoormusest Harku vallast. Harku valla üldplaneeringusse on Tallinna Keskkonnaameti ettepanekul lisatud nõue puhastada Harku valla sademeveed enne nende juhtimist Harku järve. Eelmises punktis “Sademeveekanalisatsiooni kitsaskohadˮ esitatud arengusuundade järgi nähakse üldplaneeringus ette rekonstrueerida Mustjõe suudmeala. 1) Üldplaneeringus nähakse ette maa-ala, millele plaanitakse27 sademeveepuhasti/settebassein, kuigi “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020ˮ investeeringuprojekt E17“Sademeveepuhastite rajamine” puhastite rajamiseks täpseid juhiseid ei anna ja selles on kirjutatud “Sademeveepuhastite rajamise vajadus täpsustatakse peale Keskkonnaministeeriumi poolt sademevee kontrollnõuete väljatöötamist, mis on ühtlasi aluseks sademeveepuhastitele esitatavate puhastusefektide määramisel ja millest lähtuvalt saab alustada projekteerimist”28. Settebasseini täpne asukoht määratakse kindlaks projekteerimise käigus; 2) Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskavas on ette nähtud mitme ühisvoolse valgala ehitamine lahkvoolseks29. Selle valdkonna põhiprojektiks on Seevaldi kollektori valgala ja Pelguranna valgalade lahkvoolseks muutmine ja sademevee juhtimine otse Kopli lahte. Selleks on kaks võimalust. Seoses Stroomi supelranna pikendamisega Mustjõe suunas tuleb sademevee merre juhtimiseks rajada pumbajaam ja merelask pikkusega vähemalt 500 m, et täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269 kehtestatud sademevee veekogusse juhtimise nõudeid. Alternatiivina tuleb analüüsida ka võimalust juhtida Seevaldi kollektori sademevesi torustikuga planeeritava pumbajaama juurest Mustjõe suudmeni või Mustjõe settebasseini ja sealt koos Mustjõe sademeveega merre. Liigniiskete alade üleujutuse probleemi lahendamiseks nähakse üldplaneeringus ette järgmised rajatised koos vajalike maa-aladega: 25 Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Maa ja Vesi AS, 2004 26 Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Maa ja Vesi AS, 2004 27 Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, 2008 28 Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, 2008 29 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006 64 1) maa-ala perspektiivse Mustjõe ja Veskimetsa sademeveekraavi hüdrosõlme ehitamiseks, mis takistaksid merevee tõusust tingitud üleujutuse jõudmist elamupiirkonnani. Hüdrosõlmede täpne paiknemine määratakse kindlaks projekteerimise käigus, üldplaneeringus on ette nähtud maa-ala Paldiski maantee teetammi vahetus läheduses. Asukohad on esitatud kaardil 13; 2) maa-alad perspektiivsete tammide ning ülepumplate ehitamiseks Tiskre oja ja sinna suubuvate peakraavide vahele Kakumäe ja Vismeistri asumites. Asukohad on esitatud kaardil 13. Lahendused sademevee nõuetekohase puhtuse tagamiseks30: 1) Tallinna sademevee puhtuse tagamiseks on kõige sobivamad kohapealsed abinõud – puhastada reostunud aladelt kogutud sademevesi kohapeal enne kui see juhtitakse sademeveekanalisatsiooni või -kraavi; 2) kinnistutelt ja planeeringualadelt tuleva sademevee vooluhulkade piiramiseks tuleb nõuda selle kohalikku immutamist või kogumist ja kui vaja, siis ka vooluhulga ühtlustamist; 3) säilitada tasandusrajatistena toimivate kraavide süsteem, sest nende eesmärk on pikendada sademevee kokkuvooluaegasid ja vähendada sellega sademeveekollektorite läbimõõte. Peale selle töötavad tasandusrajatised ka settebasseinidena ja ühtlustavad sademevee kontsentratsiooni. Säilitatavad kraavid on esitatud kaardil 13; 4) teistest linnaosadest Haabersti sademeveesüsteemi juhitud sademevesi peab olema puhastatud asjaomase linnaosa territooriumil. Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud kaardil 13. Üldplaneeringu kaardil on esitatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus. Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015” ja koostatavas “Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020”. 12.2. Elektrivarustus Olemasolev olukord Haabersti linnaosa varustatakse elektriga järgmistest toitealajaamadest: ♣ Kadaka 110/10 kV; ♣ Veskimetsa 110/35/10/6 kV. Haabersti linnaosa territooriumil kulgevad kõrgepingeliinidest Eesti-Soome merekaabel, Veskimetsa-Harku / Kadaka kaheahelaline 110 kV õhuliin (L004/L011/L012), Veskimetsa-Harku / Kiisa kaheahelaline õhuliin (L002/L001), 110 kV kaheahelaline õhuliin Veskimetsa-Kopli-Paljassaare-Volta-Veskimetsa (L161, L009, L010, L160) ja Kadaka- Kivimäe 110 kV kaabelliinid (L8012 ja L004K). Haabersti linnaosa keskpinge jaotusvõrk töötab pingel 6–0 kV ja on valdavalt välja ehitatud kaabelliinidena, kuid väikese osa sellest moodustavad ka õhuliinid. Olemasolevate trafoalajaamade keskpinge toide on lahendatud otsetoitena piirkonna alajaamadest või keskpinge jaotusalajaamade baasil. Madalpinge jaotusvõrk töötab pingel 230/400 V. Piirkonnas tegutseb elektrienergia edasimüüjana OÜ Merirahu Võrgud. Konkreetse krundi või ala elektrienergiaga varustamiseks tuleb taotleda tehnilisi tingimusi võrguvaldajailt. Elektrivarustuse arendamine 110 kV elektrivõrgu arengukava järgi on planeeritud järgmised perspektiivsed 110 kV alajaamad ja kaabelliinid: ♣ Tiskre 110/10 kV alajaam; ♣ Tiskre-Tabasalu ja Tiskre-Veskimetsa 110 kV kaabelliinid; 30 Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006 65 ♣ Kadaka 110/10 kV alajaama kaabelliinid. Haabersti linnaosas on planeeritud OÜ Jaotusvõrk andmete kohaselt keskpingetrasse ja alajaamasid, plaanidel märgitud perspektiivsetel arengualadel on arvestatud suuremate detailplaneeringutega. Põhilised planeeritavad keskpinge trassikoridorid OÜ Jaotusvõrk tingimuste kohaselt on: ♣ Kadaka 110/10 kV alajaam (Kadaka tee 88b) – piki Astangu tänavat kuni maa-alani Paldiski mnt – Sõudebaasi tee ristmiku piirkonnas; ♣ Kadaka 110/10 kV alajaam piki Järveotsa teed, Paldiski maanteed kuni maa-alani Paldiski mnt – Sõudebaasi tee ristmiku piirkonnas; ♣ Kadaka 110/10 kV alajaam Kadaka tee ja Tähetorni tänava suunal; ♣ Paldiski mnt – Sõudebaasi tee ristmikult piki Paldiski mnt kuni maa-alani Ehitajate tee − Õismäe tee Paldiski mnt ristmiku piirkonnas; ♣ Veskimetsa 110/35/10/6 kV alajaam (Kadaka tee 42e) – alajaam 542 (Rannamõisa tee 4); ♣ Tiskre 10 kV jaotusalajaam (Rannamõisa tee – Vana Rannamõisa tee ristmik) – alajaam 288 (Suurevälja tee / Loomuse tee) kahel trassil; ♣ alajaam 288 – Kakumäe sadam; ♣ alajaam 4438 (Kammelja 2e) – alajaam 5210 (Havi 7a); ♣ alajaam 5423 (Vabaõhumuuseumi tee 22d) – alajaam 5060 (Vabaõhumuuseumi tee 26); ♣ Tiskre 10 kV jaotusalajaam – alajaam 542 läbi arengualade kolmele kaabelliinile. Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk lähteülesande järgi on planeeritud uute, 6 kV jaotusalajaamade ligikaudsed asukohad Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumile Paldiski mnt ääres, Hipodroomi territooriumile Paldiski mnt ääres ja territooriumile aadressil Järve tn 4, 6 ja 8. Uutele 10 kV jaotusalajaamadele on planeeritud asukohad Paldiski mnt – Sõudebaasi tee ristmiku piirkonda. Planeeritud alajaamade täpsed asukohad ja kinnistud määratakse edasiste planeerimisetappide käigus. Planeeritava Tiskre 110/10 kV alajaama asukoht on tinglik, täpne asukoht ja kinnistu määratakse edasiste planeerimisetappide käigus. Paldiski mnt äärse kaablikoridori planeerimisel on aluseks võetud AS-i K-Projekt koostatud Paldiski mnt rekonstrueerimise projekt, töö nr 02201GE. Uute kõrge- ja madalpingealajaamade asukohtade planeerimisel arvestatakse suuremaid tarbijaid ja koormuskeskuste asukohti. Kaabelliinide planeerimisel arvestatakse ühe meetri laiuse kaitsevööndiga. Alajaamade kaitsevööndi laius on 2 m. Edaspidi tuleb olemasolevad 110 kV õhuliinid ümber tõsta kaabelliinideks. Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 14. Üldplaneeringu kaardil on esitatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus. 12.3. Gaasivarustus Olemasolev olukord Haabersti linnaosas on viis gaasivarustuspiirkonda. Igas piirkonnas on oma gaasiteenuse pakkuja. ASi Eesti Gaas tegevuspiirkond Välja on ehitatud 4 bar rõhuga B-kategooria magistraaltorustik kahe ühenduspunktiga Mustamäe linnaosast ja ühe ühendusega Kristiine linnaosast. A-kategooria torustikke linnaosas ei ole. Kõik teised maagaasiteenuse pakkujad saavad gaasi läbi AS-i Eesti Gaas B-kategooria torustike. Tehnovõrkude Ehituse OÜ tegevuspiirkond Piirkond hõlmab Kakumäe poolsaare Tiskre oja ja Kopli lahe vahelise ala – Kakumäe, Vismeistri − ning osaliselt ka Pikaliiva ja Õismäe asumi. Ühendussõlm AS-i Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku läheduses. 66 Piki Kakumäe asumit on välja ehitatud B-kategooria torustikud. A-kategooria torustikud on ühendatud B-kategooria torustikega gaasireguleerjaamade kaudu. Gaasienergia AS-i tegevuspiirkond Piirkond hõlmab Haabersti linnaosa Tiskre asumi. Ühendussõlm AS-i Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa teel Tiskre peakraavi lähedal. Taludevahe tänavale on välja ehitatud B-kategooria torustik. A-kategooria torustikud on ühendatud B-kategooria torustikega gaasireguleerjaamade kaudu. Energate OÜ tegevuspiirkond Piirkond hõlmab Haabersti linnaosa Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumi. Valmis on ehitatud torustikud Pikaliiva asumis, lõuna pool Rannamõisa teed rajatud hoonestusele. Ühendussõlm AS-i Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa tee ja Pikaliiva tänava ristmiku lähedal. Samas paikneb ka gaasireguleerjaam. Asumis on välja ehitatud A-kategooria torustikud. Esmar Ehitus AS-i tegevuspiirkond Piirkond paikneb Mustjõe asumis. Torustikud on välja ehitatud osale tänavatele väikeelamute piirkonnas. Piirkonda on ehitatud nii A- kui ka B-kategooria torusid. Gaasimõõtejaam ja -reguleerjaam paiknevad Laki tänaval. Gaasivarustuse arendamine Haabersti linnaosas on tulevikus ette nähtud mitu olulist arendustööd. Olemasolevate, Tallinna kaugküttepiirkonnast välja jäävate elamupiirkondade gaasiga varustamiseks on ette nähtud ehitada uued torustikud järgmiselt: ♣ Kakumäe asumi A-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; ♣ Tiskre asumi A-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; ♣ Õismäe asumi B-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; ♣ torustike ehitamine Mustjõe asumi seni gaasiga varustamata tänavatele (ASi Esmar Ehitus piirkond). Rõika, Köömne ja Mureli tänava varustamiseks ehitatakse B-kategooria torustik Piibelehe tänavalt ning paigaldatakse reguleerjaam Köömne tänavale. Gaasivarustussüsteemi töökindluse parandamiseks nähakse ette järgmised uued gaasitorustikud: ♣ B-kategooria torustike ringistus Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmiku lähedusest läbi Harku valla Rannamõisa tee olemasoleva torustikuni. Planeeritav toru parandaks Tiskre, Kakumäe ja Pikaliiva piirkonna gaasivarustuse töökindlust; ♣ B-kategooria magistraali ringistus piki Ehitajate teed kuni Paldiski maanteeni; ♣ Tiskre asumi B-kategooria perspektiivse gaasitorustiku ehitus piki Rannamõisa teed Kakumäele, Pikaliiva tänavani, ühenduse ehitus Kakumäe gaasivõrguga Räime tänaval ning uue torustiku ehitus piki Rannamõisa teed AS-i Eesti Gaas olemasoleva B-kategooria toruni Printsu tee lähedal; ♣ B-kategooria torustiku ringistuse väljaehitamine Kadaka tee magistraalist kuni Haabersti ringini. Suuremate arengualade gaasiga varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: ♣ Pikaliiva arengualale tänavate plaani kohaselt ette nähtud B-kategooria torustikud on võimalik ühendada Rannamõisa tee olemasoleva magistraalse gaasitorustikuga; ♣ Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette B-kategooria magistraaltorustikud Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate plaani kohaselt. Piirkonna torustikud ühendatakse olemasoleva torustikuga Järvekalda tee ja Paldiski mnt ristumise lähedal ning piki Kadaka teed Kadaka tee B-kategooria magistraaltorustikuga. Samal ajal Paldiski maanteega ehitatakse valmis B-kategooria torustik, et varustada gaasiga Harku valla Tallinna linna lähedasi asumeid. Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu kaardil 15. Kaardil on esitatud arengualasisesed gaasitorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus. 67 12.4. Tänavavalgustus 2006. aastal Tallinna Linnavolikogu vastu võetud tänavavalgustuse arengukava “Tallinna linna välisvalgustuse suunad aastateks 2006–2015” põhineb neljal tegevussuunal: ♣ praeguseks amortiseerunud seadmete asendamine; ♣ vaadeldaval perioodil amortiseeruvate seadmete asendamine; ♣ tänavavalgustuse rajamine seni valgustamata tänavatele ja aladele; ♣ valgustuse parandamine, et suureneks elanikkonna turvalisus ja heaolu, sõidukite liiklusohutus, turistide rahulolu pimedal ajal jms. Koos uue tänava valmimisega ehitatakse ka tänavavalgustus. Samas on ette nähtud seni valgustamata tänavate, parkide ja väljakute valgustamine. 2006. aasta andmete järgi oli Haabersti linnaosas valgustamata tänavalõikude kogupikkus 1,7 km, mille hulka ei ole arvestatud neid tänavaid ja teid, mis on eravalduses ja mille valgustamine on takerdunud kinnisvaraarendajate probleemidesse. Paljasjuhtme õhuliinid on ette nähtud asendada kas rippkeerdkaabli või maakaablivõrguga. Raudbetoonpostid on kavas asendada metallpostidega. Õhuliinid on ette nähtud asendada maakaablivõrguga ning raudbetoonpostid metallpostidega. Erandjuhtudel on lubatud kasutada ka rippkeerdkaablit puitpostidel. Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 16. Üldplaneeringu kaardil on esitatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus. 12.5. Soojusvarustus Olemasolev olukord Haabersti linnaosas hõlmab kaugküttepiirkond, mis kehtestati Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 kohaselt, Väike-Õismäe asumit, vähesel määral ka Veskimetsa, Astangu ja Mustjõe asumit. Eraldi piirkonnana on kindlaks määratud Merirahu elurajoon. Soojusenergia allikaks on Mustamäe linnaosas paiknev Mustamäe katlamaja, mis töötab maagaasil. Ühendus Väike-Õismäe asumiga on kahe magistraalse soojatorustiku kaudu. Soojusvarustuse arendamine Tulevikus on planeeritud korruselamud rajada Pikaliiva asumisse, Mäeküla-Astangu piirkonda ning Mustjõe asumisse. Kaugküttepiirkonda oleks otstarbekas laiendada ka nimetatud piirkondadesse. AS-i Tallinna Küte analüüsis suuremate arengualade võimalikke ühenduspunkte planeeringualadega. Analüüsi tulemus on esitatud tabelis 7 ning kaardil 17. Tabel 7. Soojusvarustuse tulevased liitumispunktid arengualadega Detailplaneering Võimalik liitumispunkt Kommentaar Kas arenguala kW/m MW (arenguala) kaugküttetorustikuga kuulub Tallinna kaugküttepiirkonda ? DP018560 M11K TT31 jah 10,9 3,25 DP018200 MÕ10-6 TT jah 22,5 2,3 DP009290 MÕ10-3_MÕ10-3-1 TT jah 16,0 1,3 DP017310 MO15-12_MO15-14 eitav vastus ei 69,3 20,8 DP030330 MO15-12_MO15-14 tehniliselt ei võimalik DP021960 MO10A-7-2A_MÕ10A-7- TT ei 36,0 3,9 4A DP031570 MO3-4_MO3-5 tehniliselt ei 30,0 3,6 võimalik

31 Tehnilised tingimused liitumiseks väljastatud 68 Detailplaneering Võimalik liitumispunkt Kommentaar Kas arenguala kW/m MW (arenguala) kaugküttetorustikuga kuulub Tallinna kaugküttepiirkonda ? DP008870 MO3-4_MO3-5 tehniliselt ei võimalik DP006610 MÕ14K tehniliselt ei 1,750 3,9 võimalik DP007650 MÕ14K tehniliselt ei 8,17 9,8 võimalik DP006330 MÕ14K tehniliselt ei võimalik DP017820 MÕ14K tehniliselt ei 4,9 9,8 võimalik DP001150 MÕ14K tehniliselt ei võimalik DP025850 MÕ14K tehniliselt ei võimalik DP022590 M11K ebareaalne ei 0,49 2,5 DP022240 M11K ebareaalne ei DP010520 M11K ebareaalne ei DP031490 M11K ebareaalne ei 0,000 1 2 Rannamõisa M11K ebareaalne ei 0,27 1 DP014620 M11K eitav vastus ei 1,32 4,9 DP002650 M11K ebareaalne ei 0,47 1,6 DP014460 MÕ14K eitav vastus ei 1,5 3,25 DP031970 MO3-5 eitav vastus ei 3,9 7,8 DP000610 MO3-5 tehniliselt ei 20,8 41,6 võimalik DP005660 MO3-5 tehniliselt ei võimalik DP000600 MO3-5 tehniliselt ei võimalik DP008240 MO3-5 tehniliselt ei võimalik DP004660 MO3-5 tehniliselt ei võimalik DP010160 MO3-5 tehniliselt ei võimalik DP030600 MO3-5 tehniliselt ei 1,95 3,9 võimalik DP029640 MO3-5 tehniliselt ei 6,12 10,4 võimalik DP015730 MO3-5 tehniliselt Ei võimalik Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu kaardil 17. Kaardil on esitatud arengualasisesed kaugküttetorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega, sh Tabelis 7 esitatud liitumispunkti numbrid. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus. Kaugküttevõrkude paigalduskaugus olemasolevatest ja planeeritud hoonetest, puudest, tehnovõrkudest ning teistest rajatistest näha ette Eesti standardi EVS 843:2003 “Linnatänavad” kohaselt ja Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 213 “Surveseadme kaitsevööndi ulatus” järgi. 69 12.6. Sidevarustus Haabersti linnaosa territoorium on Elion Ettevõtted AS-i telefonijaamade võimsustega rahuldavalt kaetud ning telefonijaamad on digitaliseeritud. Linnaosa on telefoniseeritud, andmesideühenduste tehnilised võimalused on head. Kuna linnaosa sidevõrk on rekonstrueeritud, ei ole Elion Ettevõtted AS-il lähiajal plaanis mahukamaid investeeringuid. Korruselamute piirkonda on rajatud kaabeltelevisioonivõrk ning ka selle kaudu pakutakse andmesideteenust. Linnaosas on leviala kõigil mobiilsideoperaatoritel ning valmis on ehitatud tugijaamade võrgustik. Üldplaneeringus on tulevased sidevõrgud kaardile kantud nende detailplaneeringute järgi, mis on algatatud ja kehtestatud . Piirkonnas paikneb vähesel määral ka teistele sideteenusepakkujatele kuuluvaid sidekanalisatsiooni lõike. Haabersti linnaosa territooriumil kulgevad Linxtelecom OÜ ja Elisa Eesti AS kiudoptilised kaablid. Teenuse äriline iseloom ja sidetehnoloogia kiire areng ei võimalda sidevarustuse arengut pikaks ajaks ennustada, kuid hea varustatus sideteenustega on jätkuvalt Haabersti linnaosa elu- ja ettevõtluskeskkonna üks tugevusi ja arengueeldusi. Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 18. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus. 12.7. Jäätmekäitlus Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2007 otsusega nr 31 on vastu võetud Tallinna jäätmekava aastateks 2006–2011. Jäätmekava ülesanne on jäätmehoolduse kavandamine, jäätmehoolduse eesmärkide püstitamine ning tegevussuundade seadmine. Lisaks jäätmekavale on Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 7 järgi tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistutel taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse – paberit ja pappi juhul, kui kinnistul on vähemalt viis korterit, ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid juhul, kui kinnistul on vähemalt kümme korterit. Üldplaneeringu üldistusaste ei võimalda üksikasjalikumalt käsitleda jäätmemahutite ja -hoonete asukohti mikrorajoonides ja asumites. Jäätmehoonete paigutamise vajadus tuleb selgitada välja Tallinna Keskkonnaameti, linnaosa valitsuse, korteriühistute ja jäätmekäitlusettevõtete koostöös Tallinna jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. Järgnevalt on toodud võimalikud märkused ja soovitused jäätmehoonete paigaldamiseks: ♣ jäätmehoone peab asuma vähemalt 8 m kaugusel rõdudest ja akendest; ♣ jäätmehoone võib asuda ka elumaja taga; ♣ jäätmehoone peab asuma elanike käigutee ääres; ♣ jäätmehoone asukoht on soovitatav valida selline, mis võimaldab jäätmeveokil selle juurde pääseda ilma tagurdamiseta; ♣ jäätmehooneesist ruumi sõiduteel ei tohi sulgeda parkivate autodega; ♣ jäätmehoone peab paiknema võimalikult kaugel laste mänguväljakutest; ♣ arvestades elamutevahelise ruumi avalikku kasutamist, ei tohi jäätmemahutid ja -hooned sulgeda kergliiklusteid, tõkestada nendel liikumist ega paikneda olulistel vaatesuundadel. Eri elamupiirkondades tekkiv jäätmekogus võib suuresti erineda. Näiteks korterelamute jäätmeid iseloomustab suurem kompostitava materjali sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkivate jäätmete kogus üldjuhul suurem kui mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused tarbimisharjumused. 70 Jäätmekoguste vähendamise esmaseid võtteid on toodete pikaealisuse tagamine ja jäätmete korduv- ja taaskasutus. Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga ja on vähetõenäoline, et jäätmete kogus edaspidi väheneks. Pigem on lähiaastatel oodata jäätmekoguste suurenemist. Eesti keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahenduste pingerida. Selle järgi on prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise viisid järgmised: ♣ jäätmetekke vältimine; ♣ tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; ♣ jäätmete taaskasutamise laiendamine: o otseses ringluses (korduvkasutamine), o materjaliringluses, o bioloogilistes protsessides (kompostimine), o energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); ♣ keskkonnanõuetekohase jäätmetöötlus; ♣ jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Seetõttu püütakse Tallinna jäätmemajanduse korralduses vähendada prügilasse kõrvaldamisele suunatavaid jäätmekoguseid ning suunata maksimaalselt suur hulk jäätmeid taaskasutusse. Prügilasse ladestatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui taaskasutusse suudetakse võtta rohkem jäätmeid ning parandada jäätmete sortimise taset. Alates 1. jaanuarist 2008 ei või prügilad sortimata jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimisena käsitatakse jäätmete tekkekohas ka jäätmete liigiti kogumist, mis on parim võimalus nende taaskasutamiseks. Võimalikult paljude jäätmete kohtsorteerimise ning liigiti kogumise on prioriteediks seadnud ka Euroopa Liit, mis on oluline eelkõige säästvast arengust lähtuvalt, suurendades kvaliteetsemat jäätmete taaskasutamist. Üldplaneeringu vastuvõtmise ajal asuvad jäätmeseaduse § 19 kohased jäätmekäitluskohad Haabersti linnaosas järgnevatel aadressidel: Haabersti linnaosa pakendikogumiskohad32: ♣ Õismäe tee 105 – sega- ja paberpakend; ♣ Õismäe tee 88a – sega- ja paberpakend; ♣ Taludevahe/Vahepere (Tiskre) – sega- ja paberpakend; ♣ Õismäe tee 46 (Kullerkupu kauplus) – segapakend; ♣ Kakumäe, Landi peatus – sega- ja paberpakend; ♣ Astangu 42 – sega- ja paberpakend; ♣ Paldiski mnt 108a (Haabersti K-rauta kauplus)– sega- ja paberpakend; ♣ Külma 1 – segapakend; ♣ Ehitajate tee 107, Nurmenuku – segapakend ja paber; ♣ Ehitajate tee 127 – klaas; ♣ Õismäe tee 9 – klaas; ♣ Õismäe tee 17 – klaas; ♣ Astangu 52 – klaas; ♣ Paldiski maantee 107 – klaas; ♣ Paldiski maantee 155 – klaas; ♣ Järveotsa tee 1 – klaas; ♣ Järveotsa tee 35 – klaas; ♣ Taludevahe–Hansu ristmik – klaas; ♣ Jõeküla teel Sumba 1 – klaas; ♣ Silgu–Räime ristmik – klaas; ♣ Kakumäe tee – Rannamõisa tee – klaas; ♣ Pikaliival, Oja 15c – klaas; ♣ Tanuma 74 – klaas.

32 http://www.tallinn.ee/est/taara 71 Haabersti linnaosas asuvad ohtlike jäätmete kogumispunktid33 Õismäe tee 105, Kakumäe tee 1 ja Õismäe tee 155. Patareisid saab ära anda järgmistes kogumiskohtades34: ♣ Ehitajate tee 107 (Nurmenuku Rimi); ♣ Haabersti tänav 1 (Haabersti HyperRimi); ♣ Järveotsa tee 31 (Tallinna Järveotsa Gümnaasium); ♣ Kakumäe tee 42 (Kakumäe tee bussipeatus); ♣ Paldiski maantee 83 (Tallinna Mustjõe Gümnaasium); ♣ Paldiski maantee 102 (Rocca al Mare Kaubanduskeskus); ♣ Õismäe tee 28 (Tallinna Õismäe Vene Lütseum); ♣ Õismäe tee 46 (Maxima kauplus); ♣ Õismäe tee 88 (Maxima kauplus); ♣ Õismäe tee 107 (Maxima kauplus); ♣ Õismäe tee 107a (Järveotsa Säästumarket); ♣ Õismäe tee 130 (Õismäe Humanitaargümnaasium); ♣ Õismäe tee 132 (Haabersti Vene Gümnaasium); ♣ Vabaõhumuuseumi tee 8 (Rocca al Mare kool). Kasutatud riideid võetakse Haabersti linnaosas vastu35 Õismäe tee 107 (Humana kaupluses). Haabersti linnaosas paiknevad lemmikloomade ekskremendikastid järgmistes asukohtades36: ♣ Vabaõhumuuseumi tee ja Mõisa tänava ristmikul kõnnitee kõrval; ♣ Õismäe tee ja Õismäe tee 150 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; ♣ Õismäe tee ja Õismäe tee 138 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; ♣ Õismäe tee ja Õismäe tee 100 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; ♣ Õismäe tee ja Õismäe tee 80 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; ♣ Õismäe tee ja Õismäe tee 38 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; ♣ Ehitajate tee äärse kõnnitee kõrval kinnistu Ehitajate tee 125 vastas; ♣ Järveotsa tee ja Astangu tänava ristmikul kõnnitee kõrval; ♣ Järveotsa tee ja kinnistu Järveotsa tee 7 vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; ♣ Järveotsa tee ja Paldiski maantee ristmikul kõnnitee kõrval. Haabersti linnaosas ei ole jäätmejaama, mis koguks nii taaskasutatavaid kui ka ohtlikke jäätmeid. Jäätmejaamade eesmärk on suurendada jäätmete taaskasutamist nii kodumajapidamistes kui ka väikeettevõtetes. Jäätmejaamas kogutavad jäätmed on järgmised: ♣ paberi-, papi-, klaasi-, metalli- ja plastijäätmed; ♣ pakendijäätmed (eri materjalist pakendid); ♣ ehitus- ja lammutusjäätmed; ♣ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed; ♣ vanad rehvid; ♣ oksad jm pargijäätmed; ♣ ohtlikud jäätmed (kodumajapidamistest õlijäätmed, päevavalguslambid, patareid, akud jm); ♣ suuremõõtmelised jäätmed, sh vana mööbel. Lähiaastatel on kavandatud rajada jäätmejaam Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Uute jaamade valmimiseni avati 2007. aasta suvel ajutised jäätmejaamad. Need on paigutatud jäätmekäitleja territooriumile ja töötavad kuni põhijaama valmimiseni. Jäätmejaamade arendamine aitab täita jäätmete liigiti kogumiseks seatud eesmärke ning võimaldab elanikel jäätmeid mugavamalt üle anda. Samas ei lahenda üks kogu linnaosa peale rajatud jäätmejaam prügi sorteerimise ning liigiti kogumise probleeme. Jäätmejaam toimib eelkõige suuremõõtmeliste ja harva esinevate jäätmete (nt ehitus- ja lammutusjäätmed,

33 http://www.tallinn.ee/Ohtlike-jaatmete-vastuvotupunktid 34 http://www.tallinn.ee/Ohtlike-jaatmete-vastuvotupunktid 35 http://www.tallinn.ee/est/Kasutatud-riided-2 36 http://www.tallinn.ee/est/otsing?sona=11400 72 elektroonikaseadmed) kogumiskohana, igapäevaste jäätmete (paber, pakendid jne) eraldi kogumiseks on soovitatav paigaldada asjaomased konteinerid võimalikult tihedalt ja ühtlaselt kogu linnaosa piires. Prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähenemine mõjub positiivselt nii majanduslikus mõttes (eelkõige jäätmekäitluskulude, sh äraveokulude vähenemine) kui ka looduskeskkonnale (jäätmete taaskasutamine vähendab taastumatute ressursside kasutamist). 13. Piirangud maakasutusele Selles peatükis on kindlaks määratud kaitsealuste objektide asukohad koos nende kaitsevöönditega, perspektiivsete puurkaevude asukohad ning seadustest tulenevad piirangud maakasutusele ja ehitustegevusele. 13.1. Kinnismälestised Muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) § 35 kohaselt võib mälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist konserveerida ja restaureerida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel muinsuskaitsespetsialisti järelevalve all. Muinsuskaitseameti ning Tallinna Linnavalitsuse loata (§ 24) on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud ka: ♣ ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine; ♣ krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; ♣ haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; ♣ teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; ♣ ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine; ♣ rekonstrueerimine ja restaureerimine; ♣ ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine. Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse 50 m laiune kaitsevöönd mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Muinsuskaitseameti loata (§ 25) on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: ♣ maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; ♣ puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga tehakse Hälli tn 5 hoonete kaitse alla võtmise ettepanek (tegemist on 1937. aastal kirjanik August Mälgule kingitud Lagle taluga, kuhu hooviansambliga elamukompleksi projekteeris tuntud arhitekt Erika Nõva). Kõik Tallinna loomaaia territooriumi vahetut lähiala puudutavad ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb kooskõlastada Tallinna loomaaiaga ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Loomaaed on üleriigilise tähtsusega erinõuetega kultuuriobjekt ja teadusasutus, mille olemasolu ja vajadustega tuleb ruumilisel planeerimisel arvestada. Kultuurimälestised (kinnismälestised) on kaardile (vt kaarti 3) kantud kultuurimälestiste riikliku registri alusel. Tabel 8. Kinnismälestised Mälestise registri Mälestise nimi Aadress Liik Kaitsevöönd number 8721 Peeter Suure Harju maakond, Tallinna arhitektuurimälestis piir: 50 m klindi merekindluse linn, Astangu, Paldiski ülaservast lõunasse, laskemoonalaod maantee ja Kadaka tee 10 m kaitsevallist (ehitatud1917. a). vahel paeklindis. põhja poole, läänepoolseimast tunnelist 50 m läände, idapoolseimast tunnelist 150 m itta. 8742 Peeter Suure Harju maakond, Tallinna arhitektuurimälestis Ühine kaitsevöönd merekindluse linn, Kakumäe poolsaare 73 rannakaitsepatarei idaküljel rannaklindis; nr 4 helgiheitja Kakumäe tee 250. jõujaama varjend (ehitatud 1916. a). 8743 Peeter Suure Harju maakond, Tallinna arhitektuurimälestis merekindluse linn, Kakumäe poolsaare rannakaitsepatarei põhjatipus klindiservas; nr 4 helgiheitja Kakumäe tee 250 varjend ja positsioon (ehitatud 1916. a). 8744 Peeter Suure Harju maakond, Tallinna arhitektuurimälestis merekindluse linn, Kakumäe poolsaare rannakaitsepatarei tipus, Kakumäe tee 250 nr 4 (ehitatud 1913.–1914. a). 8745 Peeter Suure Harju maakond, Tallinna arhitektuurimälestis merekindluse linn, Kakumäe poolsaare rannakaitsepatarei tipus, Kakumäe tee 250. nr 4 komandopunkt (ehitatud 1915. a). 2631 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna arheoloogiamälestis linn, Paldiski maantee. lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus 2632 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna arheoloogiamälestis linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus 2633 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna arheoloogiamälestis linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus 2634 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna arheoloogiamälestis linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus 2635 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna arheoloogiamälestis linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus 2636 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna arheoloogiamälestis linn, Paldiski maantee lähedal, aeroloogiajaamast lõunas, Paemurru bussipeatusest 250 m kagus 3130 Eesti Harju maakond, arhitektuurimälestis Vabaõhumuuseumi Tallinna linn, eksponaathooned ja – Vabaõhumuuseumi tee 12 rajatised (ehitatud 18.–20. saj), maa-ala ja Liberty suvemõisa hooned (rajatud 1699. 74 a) .

13.2. Kaitstavad looduse üksikobjektid Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) kohaselt on keelatud kaitstava loodusobjekti mis tahes kahjustamine. Tema seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine on lubatud üksikobjekti valdaja nõusolekul. Kui kaitse-eeskirjadega ei ole sätestatud teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest. Kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja nimetatud ajal tagama inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Looduse üksikobjekte ümbritsevas kaitsevööndis kehtib looduskaitseseadusega sätestatud kaitsekord. Kaitsevööndi ulatust arvestatakse puude puhul tüve välispinnast ja geoloogiliste objektide puhul selle väliskontuurist. Kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on Tallinnas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: ♣ muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; ♣ koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; ♣ väljastada metsamajandamiskava; ♣ kinnitada metsateatist; ♣ kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; ♣ anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; ♣ anda projekteerimistingimusi; ♣ anda ehitusluba. 13.2.1. Geoloogilised mälestised Kaitse alla võtmise aluseks on peamiselt Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1992 määrus nr 102, muu dokumendi korral on see märgitud märkuste lahtrisse. Kaitsevööndi ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määrusega nr 15 “Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus” (RTL 2002, 45, 620). Geoloogilised mälestised on kaardile (vt kaarti 3) kantud Keskkonnaregistri alusel. Tabel 9. Geoloogilised mälestised KKR kood Nimetus Asukoht Kaitsevööndi Märkus ulatus KLO4000167 Vabaõhumuuseumi Vabaõhumuuseumi 10 m Vabaõhumuuseumi kivikülv tee 10 ja 12 territooriumi kirdeosas KLO4000064 Kakumäe paljand Vabaõhumuuseumi 50 m Kakumäe poolsaare tee 10 ja 12 idakaldal vabaõhumuuseumi territooriumil KLO4000174 Vesiveski kivi Vabaõhumuuseumi 10 m Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 territooriumi keskosas 75 KLO4000178 Võrgukuuride kivi Vabaõhumuuseumi 10 m Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 territooriumi põhjaosas KLO4000071 Kevade kivi Vabaõhumuuseumist 10 m Merirahu loodes elamurajoonis KLO4000095 Lesta kivi Kakumäe poolsaarel 10 m Lesta bussipeatuse juures KLO4000099 Lõuka kivi Kakumäe poolsaarel 10 m Lõuka tänaval KLO4000113 Mustkivi Kakumäe poolsaare 10 m tipu lääneküljel KLO4000171 Varjualune kivi Tanuma 93 aias 10 m Tanuma 93 aias KLO4000175 Veskimetsa suured Paldiski maantee 10 m Loomaaia rändrahnud ja 145 // Ehitajate tee territooriumil ja kivikülv 150 sellest idas 13.2.2. Pargid ja aiad Parkide kaitse alla võtmise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 määrus nr 105. Parkide kaitset ja kasutamist käsitleb Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006 määrus nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” (RTI, 2006, 12, 89.) Pargi kaitse eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (vt kaarti 3). Tabel 10. Aiad KKR kood Nimetus Asukoht Kaitsevööndi ulatus KLO1200334 Hans Lepa puukool-aed Lillevälja tänava ja Krunt Vabaõhumuuseumi tee vahelisel alal. 13.2.3. Kaitsealused liigid Kaitsealuste liikide kaitse aluseks on looduskaitseseadus, mis võeti vastu 21. aprillil 2004. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004 määruses nr 195 on esitatud I ja II kaitsekategoorias kaitse alla võetavate liikide loetelu ja keskkonnaministri 19. mai 2004 määruses nr 51 on esitatud III kaitsekategooria liikide loetelu. Haabersti linnaosa territooriumil elab kaks II kaitsekategooriasse kuuluvat loomaliiki, üks III kaitsekategooriasse kuuluv liblikaliik, kaks II ja kümme III kaitsekategooriasse kuuluvat linnuliiki, kasvab üks I kaitsekategooriasse kuuluv seeneliik ning kaks I, kaks II ja kolmteist III kaitsekategooriasse kuuluvat taimeliiki. Loomad: ♣ nahkhiirlane (Chiroptera); ♣ põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) Linnud: ♣ sooräts (Asio flammeus); ♣ valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); ♣ suitsupääsuke (Hirundo rustica); ♣ punaselg-õgija (Lanius collurio); ♣ rukkirääk (Crex crex); ♣ väike-kärbsenäpp (Ficedula parva); ♣ hiireviu (Buteo buteo); ♣ väike-kirjurähn (Dendrocopos minor); ♣ musträhn (Dryocopus martius); ♣ väänkael (Jynx torquilla); 76 ♣ hänilane (Motacilla flava) ; ♣ nõmmelõoke (Lullula arborea) Liblikas: ♣ vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero); Seen: ♣ leht-kobartorik (Grifola frondosa) Taimed: ♣ püstkivirik (Saxifraga adscendens); ♣ rohe raunjalg (Asplenium viride); ♣ pruun raunjalg (Asplenium trichomanes); ♣ aasnelk (Dianthus superbus); ♣ rootsi kukits (Cornus suecica); ♣ nõmmnelk (Dianthus arenarius); ♣ aas-karukell (Pulsatilla pratensis); ♣ roosa merikann (Armeria maritima); ♣ kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata); ♣ tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens); ♣ hall käpp (Orchis militaris); ♣ soo-neiuvaip (Epipactis palustris); ♣ kahelehine käokeel (Platanthera bifolia); ♣ suur käopõll (Listera ovata); ♣ must tuhkpuu (Cotoneaster niger); ♣ vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ; ♣ metskevadik (Draba nemorosa). Kaitstavate loodusobjektide koondnimekiri (väljavõte keskkonnaregistrist seisuga 30.03.201037) Tabel 11. Kaitstavate loodusobjektide koondtabel KKR kood Nimetus Tüüp PLO1000674 Astangu looduskaitseala (ettepanek moodustamiseks) KLO1200334 Hans Lepa puukool-aed uuendamata eeskirjaga park KLO4000064 Kakumäe paljand pinnavorm KLO1000548 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala maastikukaitseala KLO4000167 Vabaõhumuuseumi kivikülv rändrahn ja kivikülv KLO4000171 Varjualune kivi rändrahn ja kivikülv KLO4000174 Vesiveski kivi rändrahn ja kivikülv KLO4000175 Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv rändrahn ja kivikülv KLO9108905 punaselg-õgija kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312184 sõrmkäpp, vööthuul- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108906 suitsupääsuke kaitsealuse liigi leiukoht KLO9309439 karukell, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9309440 karukell, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9309438 karukell, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9309437 karukell, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312208 karukell, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312202 käopõll, suur kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108864 sooräts kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312204 käokeel, kahelehine kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312205 käokeel, kahelehine kaitsealuse liigi leiukoht KLO9600096 kobartorik, leht- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108863 valgeselg-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108884 rukkirääk kaitsealuse liigi leiukoht KLO9308148 kukits, rootsi kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312162 kukits, rootsi kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312163 kukits, rootsi kaitsealuse liigi leiukoht

37 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=LO&mount=view 77 KLO9319828 nelk, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9319829 nelk, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9319831 nelk, aas- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9200292 aasasilmik, vareskaera- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312212 tuhkpuu, must- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312214 tuhkpuu, must- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9319830 kivirik, püst- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9319826 kevadik, mets- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9319827 kevadik, mets- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9317678 raunjalg, rohe- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108877 väike-kärbsenäpp kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108892 väike-kärbsenäpp kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312168 käpp, hall kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312187 nelk, nõmm- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312903 nelk, nõmm- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108886 nõmmelõoke kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108879 nõmmelõoke kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108903 nõmmelõoke kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108885 hiireviu kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108880 väike-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108909 väike-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108891 väike-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108890 väike-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108882 musträhn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108881 musträhn kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312180 merikann, roosa kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312177 merikann, roosa kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108887 väänkael kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108883 väänkael kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108908 väänkael kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108893 väänkael kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312185 sõrmkäpp, kahkjaspunane kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108907 hänilane kaitsealuse liigi leiukoht KLO9309971 raunjalg, pruun kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312195 neiuvaip, soo- kaitsealuse liigi leiukoht KLO9100334 põhja-nahkhiir kaitsealuse liigi leiukoht KLO9108904 punaselg-õgija kaitsealuse liigi leiukoht KLO9312190 neiuvaip, tumepunane kaitsealuse liigi leiukoht Astangu looduskaitseala piir selgub lähiajal kaitseala moodustamise eelnõu menetluse käigus. Astangu looduskaitseala jääb Tallinna linna ja Harku valla piirile, piirnedes ühest küljest Paldiski maanteega. Looduskaitseala piiride kindlaks määramisel on lähtutud kaitset vajavate liikide asupaigast ja liikide kasvukohanõudlustest ning soodsa seisundi tagamiseks vajalikust puhvertsoonist. Püsielupaiga piiri ettepanek on kantud üldplaneeringu väärtuse ja piirangute kaardile (vt kaarti 3). Looduskaitseala kehtestamisel määratakse alale osaliselt piiranguvööndi ja osaliselt sihtkaitsevööndi režiim, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Ala täpne kaitsekord veel selgub. 13.3. Veekogu kaitse Looduskaitseseaduse § 5 järgi on kallas merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks (vt kaarti 3). Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Looduskaitseseaduse § 35 järgi on rannal või kaldal: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 78 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Looduskaitseseaduse § 37 järgi on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud: ♣ ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; ♣ maavara ja maa-ainese kaevandamine; ♣ mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal roheala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks; ♣ lageraie. Rannal ja jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: ♣ hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; ♣ supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; ♣ olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; ♣ piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: ♣ tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; ♣ tehnovõrgule ja -rajatisele; ♣ sillale; ♣ avalikult kasutatavale teele ja tänavale. Looduskaitseseaduse § 39 järgi on rannal ja kaldal veekaitsevöönd veekogu kaldaalal vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 29 järgi on veekaitsevööndis keelatud: ♣ maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; ♣ puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; ♣ majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; ♣ väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal. Veeseaduse § 10 järgi on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka maariba, mis jääb vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahele. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Haabersti linnaosa territooriumil asuvatest järvedest ja ojadest kuuluvad avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Harku järv, Tiskre oja ja Harku oja (Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996 määrus nr 191). 13.3.1. Läänemeri 79 Läänemere rannal on: ▪ piiranguvöönd 200 m; ▪ ehituskeeluvöönd 50–200 m; ▪ veekaitsevöönd 20 m; ▪ kallasrada 10 m. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast (korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse kindlaks üldplaneeringuga; kui seda ei ole kindlaks määratud, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon) ja looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi, ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest (vt kaarti 3 ja lisakaarti 6) Rannal ja jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini, milleks Läänemerel on 200 m (vt kaarti 3). Lähtuvalt linnaosa arengueesmärkidest ja piirkonna eripärast, tehakse Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ettepanek täpsustada Läänemere ehituskeeluvööndit allnimetatud piirkondades. Kakumäe tee 240 ja Kakumäe tee 238 kinnistud jäävad Kakumäe poolsaare põhjatipus paiknevale metsaalale. Nimetatud metsaala kaitseb rannikut klindipaljandiga, jätab alles lindude ja loomade eluruumi, hoiab eramuid põhjatuulte eest, pakub matka- ja puhkevõimalusi kohalikele elanikele ja linlastele. Kinnistutele aadressidel Kakumäe tee 240 ja Kakumäe tee 238 laieneb 200 m ehituskeeluvöönd. Ala kohta on koostamisel detailplaneeringud ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga. Kinnistu suhtes, mis asub Kakumäe tee 238 (Kakumäe tee 234, 234A, 238 ja Kakumäe tee 236 // Kiviranna tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering) rahuldati ehitusvööndi osalise vähendamise taotlus (vt Keskkonnaameti kiri 27.10.2010 nr HJR 14-9/27112- 2). Ehituskeeluvöönd väheneb ka kinnistutel aadressil Kiviranna tee 3, 5 ja 7, kus ehituskeeluvööndisse on juba ehitatud ühepereelamud (joonis 3). Ehituskeeluvööndit vähendatakse kinnistuomanike huvides ja arvestatakse juba olemasolevat olukorda.

Joonis 3. Ehituskeeluvööndi täpsustamine kinnistutel, mis asuvad aadressil Kiviranna tee 3, 5 ja 7 80 Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul asub Eesti Vabaõhumuuseum, mis on nii Tallinna kui ka Eesti seisukohalt oluline kultuuriobjekt. Nimetatud kinnistule planeeritakse rajada Eesti Vabaõhumuuseumi halduskeskus, mille juurde kuuluvad fondihoidla, haldushoone ja ennistuskeskus, näitusehoone, majutus- ja teenindushoone. Kuna praegu on Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul vajalik maa-ala olemas ning otstarbekas on, et kõik Eesti Vabaõhumuuseumi teenindavad asutused asuksid samal kinnistul (mitte mööda linna laiali) või selle vahetus läheduses, siis on vaja ehituskeeluvööndit vähendada (joonised 4.1 ja 4.2). Avalik huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks, et rajada Vabaõhumuuseumi halduskeskus, on olemas.

Joonis 4.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12 asuval kinnistul 81

Joonis 4.2. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12 asuval kinnistul Aadressil Kammelja tn 13 ja Lesta tn 22 asuv kinnistu jääb väljakujunenud hoonestuse, Kakumäe sadama ja Kopli lahe vahelisele alale. Kinnistud on kaetud niiske lehtmetsaga, mille koosseisus domineerib sanglepp, lisaks on esindatud arukask, hall lepp ja harilik saar. Kinnistute puistu täius on ebaühtlane: aadressil Kammelja tn 13 asuva kinnistu merepoolses osas 0,3–0,5 ja aadressil Lesta tn 22 asuva kinnistu merepoolne osa on 30–100 meetri ulatuses rohumaa ning maismaapoolses osas on puistu täius 0,7–0,8. Sellest tulenevalt vastab kinnistul kasvav puistu metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 toodud metsamaa nõuetele ning seal kehtib 200 m laiune ehituskeeluvöönd, mis on mõõdetud panga astangust. Kinnistul aadressiga Kammelja tn 13 on detailplaneering ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga koostamisel. Kuna lahendit vähendamise kohta veel ei ole, on üldplaneeringus näidatud seadusejärgne ehituskeeluvöönd. Aadressil Kammelja tn 13 asuvast kinnistust idas asub “Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu” ala. Nimetatud detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning KSH aruande on Keskkonnaministeerium 6. oktoobril 2007 (kiri nr 13-3-1/46539-2) heaks kiitnud. Samuti on Kakumäe jahisadama detailplaneeringu ning ehituskeeluvööndi vähendamise heaks kiitnud Tehnilise Järelevalve Amet 21. septembril 2009 (kiri nr 6.12-3/09-1830-008). Detailplaneeringuga taotleti Kakumäe jahisadama piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamist ning maa juurdevõitmist mere arvelt mere täitmise abil. Seega ei käsitle Haabersti linnaosa üldplaneering Kakumäe jahisadama detailplaneeringuga taotletava ehituskeeluvööndi laiust, ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus esitati pärast detailplaneeringu vastuvõtmist (joonis 5). Aadressil Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 asuvad krundid on juba hoonestatud ning nende elamute seadustamiseks tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit (joonis 5). Ehituskeeluvööndit vähendatakse kinnistuomanike huvides nende elamute seadustamiseks. 82

Joonis 5. Ehituskeeluvööndi täpsustamine aadressil Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja Lesta tn 20 asuvatel kinnistutel Liivaranna tee piirkond asub Kakumäe poolsaare läänerannikul, kus mere mõjul toimub kulutav tegevus. Praeguseks on panga serv jõudnud mitmel pool varem rajatud hoonete lähedusse. Selleks, et hooneid kaitsta, tuleb nendesse piirkondadesse planeerida rannakindlustus ning hoiduda uute hoonete planeerimisest Liivaranna teest mere poole. Et tulevikus vähendada rannakindlustusele tehtavaid kulutusi, on vaja planeerimisel lähtuda panga taganemise pikaajalisest dünaamikast ning kompleksselt hõlmavast uuringust (vt IV osa punkti 2). Seega tuleb rannakindlustus (vt lisakaarti 6, rannakindlustust vajavad nii kaldavaringu- kui ka erosiooniohtlikud piirkonnad) tulevikus, pärast uuringute tegemist, lahendada Kakumäe poolsaare looduslikult terviklikku rannajoont käsitleva projektiga. Üksikute detailplaneeringute alusel ei ole rannakindlustust rajada lubatud. Ehituskeeluvööndit täpsustatakse väljakujunenud olukorra järgi, täpsustatud ehituskeeluvöönd kulgeb mööda Liivaranna teed, samuti täpsustatakse ehituskeeluvööndit kohtades, kus hoonestus juba asub seadusejärgses ehituskeeluvööndis (joonis 6). 83

Joonis 6. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Liivaranna tee piirkonnas Tiskre asumi rannaroostiku alal tehakse Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit kuni Roostiku tänavani. Elamute kaitseks üleujutuste eest on tulevikus plaanitud Roostiku tänavast mere poole rajada tamm, piki Roostiku tänavat (kaitsetammil) hakkab kulgema kergliiklustee. Ehituskeeluvöönd täpsustub väljakujunenud hoonestuse kohaselt, mis ulatub Roostiku tänavani (joonis 7). 84

Joonis 7. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Tiskre asumi rannaroostiku alal Mustjõe asumi metsa ja rannaroostiku alal tehakse Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ettepanek täpsustada ehituskeeluvööndit nii, et Kopli lahe äärsest roostiku- ja metsaalast jääks tulevikus rohkem ehitustegevusest puutumata. Ala läbib rannapromenaad, mis ühendab Stroomi randa Kakumäe puhkealadega. Avalik huvi ehituskeeluvööndi suurendamiseks on olemas Mustjõe suudmes asuva endise suvemõisa pargi alal, kus ehituskeeluvööndi suurendamine tagab väärtusliku haljastuse säilimise suuremal alal (joonis 8). Samuti aadressil Paldiski mnt 90 ja Paldiski mnt 96 asuvate kinnistute vahelisel alal, kus osaliselt suurendatakse ehituskeeluvööndit, tagamaks vaadet Paldiski mnt-lt Kopli lahele. Ehituskeeluvöönd täpsustus osaliselt kehtivale detailplaneeringu kohaselt (DP nr. 0005110). Vabaõhumuuseumi tee 2A, 4, 4A 4B, 4C ja Paldiski mnt 96 kinnistutel täpsustub ehituskeeluvöönd väljakujunenud olukorra kohaselt (kinnistud on juba hoonestatud; joonis 8). 85

Joonis 8. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Mustjõe asumi rannaroostiku alal 13.3.2. Kakumäe supelrand Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 42 kohaselt on supelrand üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kindlaks Kakumäe avaliku supelranna maa-ala. Kakumäe avaliku supelranna alaks on maa-ala merepiirist 40 m laiusel ja 800 m pikkusel lõigul Tiskre oja ja Soolahe tee elamute vahelisel alal. Tiskre oja, Sooranna tänava ja Lõhe tänava elamute vahelisele alale jääb ligikaudu 105 000 m2 suurune aktiivse puhkuse ja rannapargi ala (vt põhikaarte 1 ja 2 ning kaarti 3). Kakumäe supelrannal on: ▪ piiranguvöönd 200 m ▪ ehituskeeluvöönd 50 m (ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele). Veekaitsevööndit Kakumäe supelrannal ei ole. 13.3.3. Harku järve supelrand Lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringutest, väljakujunenud ranna kasutusest ja hoonestusest tehakse Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ettepanek määrata kindlaks Harku järve avaliku supelranna maa-ala. Harku järve avaliku supelranna alaks on maa-ala veepiirist 20 m laiuselt lõigus Paldiski maantee äär alates Soone ojast kuni Harku järve sõudebaasini. Aktiivse puhkuse ja rannapargi ala suurusega 180 000 m2 jääb kahele poole Harku järve sõudebaasi (vt põhikaarte 1 ja 2 ning kaarti 3). Harku järve supelrannal on: ▪ piiranguvöönd 200 m ▪ ehituskeeluvöönd 50 m (ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele). Veekaitsevööndit Harku järve supelrannal ei ole. 86 13.4. Kraavid Haabersti linnaosa territooriumil asuvad kraavid ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogude nimekirjas, mis tähendab, et nende veekogude ääres ei pea olema avalikuks kasutamiseks kallasrada. Samuti ei kuulu kraavid maaparandussüsteemide eesvoolude nimekirja ning seetõttu puuduvad kraavidel looduskaitseseaduse kohased piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndid. Kraavi kaldale jäetavale vähemalt viiemeetrisele hooldusribale peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Kuna kraavid ja tiigid on Haabersti linnaosa sinivõrgustiku seisukohalt olulised, siis üldplaneeringu kohaselt tuleb kraavid säilitada ning mõlemal pool kraavi tagada 10 m laiune ehituskeeluvöönd.

Joonis 9. Kraavi ristiprofiil koos ehituskeeluvööndiga (haljas- ja hooldusriba) 87

Tabel 12. Veekogud ja piiranguvööndid Piiranguvöönd Nähtus Piiranguvööndi Vööndi määrang Õiguslik alus Kommentaar ulatus Ranna või kalda Mererand 200 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Läänemeri piiranguvöönd (veepiirist). §-d 34–37. Üle 10 ha pindalaga ja üle 100 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Harku järv, Tiskre oja. 25 km2 valgalaga veekogud. (veepiirist). §-d 34–37. Kuni 10 ha pindalaga ja 50 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Õismäe tiik, Apametsa peakraav, kuni 25 km2 valgalaga (veepiirist). §-d 34–37. Mustjõgi, Järveotsa oja. veekogud. Ranna või kalda Mererand, järv ja jõgi 200 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Kehtib rannal ja järve või jõe kaldal ehituskeeluvöönd (veepiirist). § 38. metsamaal. Mererand 50 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Läänemeri (veepiirist). §-d 34–36, 38. Üle 10 ha pindalaga ja üle 50 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Harku järv, Tiskre oja. 25 km2 valgalaga veekogud. (veepiirist). §-d 34–36, 38. Kuni 10 ha pindalaga ja 25 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Õismäe tiik, Apametsa peakraav, kuni 25 km2 valgalaga (veepiirist). §-d 34–36, 38. Järveotsa oja, Mustjõgi. veekogud. Ranna või kalda Mererand 20 m Veekogu äärest Veeseaduse § 29. Läänemeri veekaitsevöönd (veepiirist). Üle 10 ha pindalaga ja üle 10 m Veekogu äärest Veeseaduse § 29. Harku järv, Tiskre oja. 25 km2 valgalaga veekogud. (veepiirist). Kuni 10 ha pindalaga ja 10 m Veekogu äärest Veeseaduse § 29. Õismäe tiik, Apametsa peakraav, kuni 25 km2 valgalaga (veepiirist). Järveotsa oja, Mustjõgi. veekogud. Veekogu kallasrada Mererand 10 m Veekogu äärest Veeseaduse § 10. Läänemeri (veepiirist). Asjaõigusseaduse § 161. Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 määrus nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”. Üle 10 ha pindalaga ja üle 4 m Veekogu äärest Veeseaduse § 10. Harku järv, Tiskre oja. 88

25 km2 valgalaga veekogud. (veepiirist). Asjaõigusseaduse § 161. Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 määrus nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”. Kuni 10 ha pindalaga ja 4 m Veekogu äärest Veeseaduse § 10. kuni 25 km2 valgalaga (veepiirist). Asjaõigusseaduse veekogud. § 161. Vabariigi Valitsuse 18.07.1996 määrus nr 191 “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine”. Puurkaevu Puurkaev 50 m Puurkaevust; Veeseaduse § 28 sanitaarkaitsetsoon 50 m puurkaevude lõiked 2, 4 ja 281. rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga 89 13.5. Haabersti linnaosa omaaegsed vooluveekogud Jõgedel ja ojadel on olnud määrav tähtsus linnastruktuuri ja sealhulgas teedevõrgu kujunemisel. Samas on inimtegevus oluliselt muutnud kunagiste vooluveekogude sängi ning nende veerežiimi. Tallinna ajalooliste kaartide võrdlemine pakub sellele rohkesti tõendusmaterjali. Vooluveekogude endiste asukohtade tundmine ei ole tähtis mitte ainult linna asustusajaloo vastu huvi tundvatele isikutele − sellel on praktiline tähtsus ehitustegevuse seisukohalt. Kui omaaegsete vooluveekogude asukohtasid ei teata, võib see tekitada majanduslikku kahju. Haabersti linnaosa territooriumil asub kaks omaaegset vooluveekogu, mis praeguseks ajaks on suuremalt jaolt maa-alusesse torusse suunatud, kuid annavad endast märku kevadise suurvee ajal ning halvasti organiseeritud ehitustegevuse käigus. Üks nendest omaaegsetest vooluveekogudest on Mustjõgi ja teine Iisaku oja ehk Soone oja (vt kaarti 3). Iisaku oja on Haabersti linnaosa territooriumil praeguseks juba peaaegu täies ulatuses suunatud torusse ja suubub Paldiski mnt ääres Järveotsa ojja. 13.6. Põhjavesi ja veehaarde sanitaarkaitseala Veeseaduse § 28 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: a) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; b) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga. Keskkonnaminister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala: a) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; b) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud; c) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangu järgi, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud, kui: ♣ teenindatakse veehaarderajatisi; ♣ hooldatakse metsa; ♣ niidetakse heintaimi; ♣ tehakse veeseiret. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 m, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. Haabersti linnaosa puurkaevud on näidatud väärtuste ja piirangute kaardil (kaart 3). Kõige probleemsemateks puurkaevudeks võivad osutuda Harku ürgorul või selle servaalal paiknevad puurkaevud, kus kambriumi-vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (kvaternaari veekihist). Nende puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna see võib kaasa tuua suureneva depressiooni kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: 90 ♣ vähendada ja vältida veekihtide reostamist sademe- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; ♣ esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning naabruses reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, sh jääkreostuse allikad; ♣ tagada, et põhjaveehaaretel oleksid nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad ja tamponeerida need puurkaevud, mida ei kasutata. 13.6.1. Perspektiivsed veehaarded Et varustada põhjaveega uusarendusi Mäeküla ja Astangu piirkonnas ning kriisiolukordades ka Väike-Õismäe elanikke, on planeeritud Astangu piirkonda rajada perspektiivne veehaare. Astangu perspektiivse veehaarde veevõtt peab mahtuma Mustamäe maardlapiirkonna kinnitatud põhjaveevaru (9000 m3/d) sisse ja Astangu piirkonna veevõtt ei tohi ületada 1400 m3/d. Suurem veevõtt tingib olulisi muutusi põhjavee voolusuunas, mis viib Tallinna linna veevarude uuesti ümberarvutusele ning maardlapiirkondade jaotuse muutmisele. Sõltuvalt kaevukonstruktsioonist tuleb u 1400 m3/d põhjavee saamiseks rajada 2–5 puurauku. Üldplaneeringus arvestatakse kaevude rajamiseks ja sanitaarkaitsealade kehtestamiseks vajaliku maa reserveerimisega. Astangu asumi põhjaveega varustamiseks vajaliku, 20 dB ligi 1400 m3/d tootlikkusega kambriumi- vendi veehaarde asukohaks sobivad praeguste planeeringute järgi maa-alad, mis on kavandatud rohealaks. Arvestades, et osa elamualasid on üldplaneeringu järgi säilitatav või loodav rohevõrgustik arengualal, on üks lisavõimalus reserveerida väiksema tihedusega arengualal detailplaneeringute käigus ala, millele saaks rajada võimaliku puurkaevu, ning kehtestada kaevu jaoks vajaliku 30 m sanitaarkaitseala. Võetava vee hulga järgi vajab kavandatud kaev küll 50 m sanitaarkaitseala, kuid kuna kasutatav kambriumi-vendi põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud, on võimalik kaevu sanitaarkaitseala vähendada 30 m-ni. Tõenäoliselt on kambriumi-vendi veekihist võetavas vees tavapärasest suurem radionukliidide sisaldus. Joogivee käitleja ülesanne on tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitada teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, sh radionukliidide sisalduse suhtes (sotsiaalministri 31. juuli 2001 määruse nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” § 2 lõige 2). Astangu veehaarde perspektiivsete puurkaevude asukohad on esitatud väärtuste ja piirangute kaardil (vt kaarti 3). 13.7. Elektriliinide kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektriohutusseaduse kohaselt, mille on vastu võtnud Riigikogu 24. jaanuaril 2007, on: ♣ elektriõhuliinil alla 1 kV kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 2 m; ♣ elektriõhuliinil kuni 20 kV kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 10 m; ♣ elektriõhuliinil 35–110 kV kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 25 m; ♣ elektrimaakaabelliinil kaitsevöönd äärmistest kaablitest mõlemale poole 1 m; ♣ elektriveekaabelliinil meres ja järvedes kaitsevöönd äärmistest kaablitest mõlemale poole 50 m; ♣ alajaamadel ja jaotusseadmetel kaitsevöönd piirdeaiast, seinast või nende puudumise korral seadmest 2 m. 13.8. Tee kaitsevöönd Tee kaitsevöönd on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nähtud maa-ala. Teeseaduse kohaselt, mille on vastu võtnud Riigikogu 17. veebruaril 1999 vastu võetud, on: ♣ riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m; ♣ kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20–50 m; 91 ♣ Tänava kaitsevööndi laius teemaa piirist kuni 10 m; vööndi laius tuleb näha ette detailplaneeringus. 13.9. Gaasipaigaldise kaitsevöönd Gaasipaigaldise kaitsevöönd, kui see on iseseisev ehitis, ümbritseb maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Küttegaasi ohutuse seaduse järgi, mille Riigikogu on vastu võtnud 22. mail 2002, on gaasitorustike kaitsevööndid järgmised:

Gaasitorustiku tüüp Kaitsevööndi ulatus mõlemale poole gaasitoru teljest ▪ A- ja B-kategooria gaasitorustik 1 m ▪ C-kategooria gaasitorustik 2 m ▪ D-kategooria gaasitorustik DN ≤ 200 mm 3 m ▪ D-kategooria gaasitorustik 200 mm < DN ≤ 500 mm 5 m ▪ D-kategooria gaasitorustikul DN ≥ 500 mm 10 m ▪ C-kategooria gaasiparalleeltorustik 3 m ▪ D-kategooria gaasiparalleeltorustik DN ≤ 200 mm 4,5 m ▪ D-kategooria gaasiparalleeltorustik 200 mm < DN ≤ 500 mm 7,5 m ▪ D-kategooria gaasiparalleeltorustik DN ≥ 500 mm 15 m ▪ D-kategooria gaasitorustikul DN ≤ 200 mm vee all 6 m Kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või piirdest ▪ A- ja B-kategooria gaasipaigaldis 1 m ▪ C-kategooria gaasipaigaldis 2 m ▪ D-kategooria gaasipaigaldis 10 m 13.10. Sideliinirajatiste kaitsevöönd Liinirajatise kaitsevöönd on kindlaks määratud mõõtmetega ala, kus igasugune liinirajatist ohustada võiv tegevus on keelatud. Elektroonilise side seadusele kohaselt (mille on Riigikogu 8. detsembril 2004 vastu võtnud) on liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed järgmised: ▪ maismaal – kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni; ▪ tõmmitsatega raadiomasti korral selle kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni maapinnal, meetrites; ▪ vabalt seisva raadiomasti korral selle 1/3 kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni maapinnal, meetrites; ▪ siseveekogudel 100 meetrit; ▪ merel – 0,25 meremiili. 13.11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: ▪ alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; ▪ ▪ 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; ▪ 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: ▪ torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; ▪ torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 92 ▪ torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5m; ▪ torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; ▪ torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veealuste torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: ▪ jõgedes ja järvedes 50 m; ▪ meres 200 m. Lisaks tuleb arvestada nõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 määrusega nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”. 13.12. Surveseadme kaitsevöönd Surveseadme kaitsevöönd on surveseadet ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002 määruse nr 213 “Surveseadme kaitsevööndi ulatus” järgi on surveseadmete kaitsevööndid järgmised. ▪ Maa-aluste soojustorustike, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja horisontaaltasand, kaitsevööndi ulatus on: 1) alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 meetrit; 2) 200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit. ▪ Maapealsete soojustorustike, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid, kaitsevööndi ulatus: 1) aurutorustikul töörõhul üle 16 baari on 10 meetrit; 2) aurutorustikul töörõhul 16 baari ja alla selle on 5 meetrit; 3) veetorustikul töörõhul üle 6 baari on 5 meetrit; 4) veetorustikul töörõhul 6 baari ja alla selle on 2 meetrit. ♣ Kaugküttevõrgu juurde kuuluvate drenaažitorude, jaotuskambrite, pumbamajade, mõõtesõlmede ning reguleerpunktide rajatiste ja hoonete kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mis asub välisseina äärmistest punktidest 2 meetri kaugusel paiknevate mõtteliste vertikaalide vahel. 14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud ettepanekud planeeringulahenduse täiendamiseks Selles peatükis on esitatud keskkonnamõju seire tingimused, millega on arvestatud üldplaneeringu lõpplahenduste väljatöötamisel. Eraldi on esitatud tingimused, kuidas nende ettepanekutega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud või tuleb arvestada jätkuprojektides, koostatavates detailplaneeringutes ja/või ehitusprojektides. 14.1 Looduskeskkonda mõjutavad leevendavad meetmed KSH ÜP 14.1.1 Üldplaneeringus on arvesse võetud, et 14.1.1 Arvata võib, et tulevikus linnaosa elanike linnaosa elanike arv võib märkimisväärselt arv oluliselt ei suurene. Seepärast on muudetud suureneda. Kui Eesti rahvastikuregistri andmetel seletuskirja III osa ptk-s 1, kus ei prognoosita enam oli 1. veebruaril 2007 Haabersti linnaosa elanike linnaosa elanike hulka, vaid käsitletakse Haabersti arv 38 748 inimest, siis linnaosa üldplaneeringu linnaosasse lisanduvate korterite, pereelamute ja järgi kasvab linnaosa elanike arv 76 590 elanikuni. ettevõtlushoonete pinda piirkondade kaupa. Samuti Kuni 1 368 000 m2-ni kasvav uuselamute pind on täiendatud lisakaarti 3, millel on esitatud suurendab survet linna looduskeskkonnale, mille elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maa- kaasmõjusid on väga keeruline leevendada. aladel. Näiteks Pikaliiva asumis kavandatava elamuarenduse puhul leevendavad rohevõrgustiku 93 vähesust tänavaäärsed puiesteed.

14.1.2 Üldplaneeringu algvariandis nähti ette 14.1.2 Selle tingimusega on arvestatud seletuskirja Mustjõe asumis Paldiski maanteest põhja poole III osa ptk-s 6.1.2 ning on muudetud põhikaarti 1 jääva ala peaaegu täielik haaramine elamuehituse “Maakasutusplaan”. alla, mis eeldaks maapinna tõstmist 2–2,5 m võrra, Tulenevalt ettepanekust on eri asumites väga et kindlustada elamuala üleujutuste vastu. Algselt täpselt kindlaks määratud rohealade asukohad ning oli täiteala pindala 35 ha. KSH tegi ettepaneku rohekoridoride kulgemisteed. Detailplaneeringute vähendada täiteala ja arenguala, et tagada koostamise käigus korraldatava dendroloogilise Merimetsa-Mustjõe-Kakumäe haljaskoridori inventariseerimise käigus on võimalik küll funktsioneerimine. rohekoridoride kulgemisteesid pisut täpsustada, kuid nende laiust muuta ei ole võimalik (põhikaart 1 “Maakasutusplaan” ja põhikaart 2 “Roheline võrgustik”). 14.1.3 Üks haljaskoridor kulgeb üle Astangu, 14.1.3 Tulenevalt ettepanekutest on täiendatud Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe seletuskirja III osa ptk 6.1.5 ja ptk 12.1.3 (lodude poolsaarele (Õismäe raba). Mõjusid ja asfaltpindadelt ära juhitava vee osas) ja kaarti 13 rohevõrgustikule on võimalik leevendada. “Sademeveekanalisatsioon” (lodude asukohtade Rohevõrgustikku saab teatud mööndustega osas). asendada aedade ja puiesteedega, kuid on vaja Üldplaneeringu jätkutegevusena (seletuskirja kaaluda olemasoleva rohevõrgustiku säilitamist ja IV osa ptk 2) nähakse ette uuringuid Harku järve optimaalse laiusega haljaskoridoride seisundi halvendamise vältimiseks. kindlaksmääramist üldplaneeringuga ning mitte jätta neid ülesandeid hilisemate detailplaneeringute kanda. 14.1.4 Harku järve seisundi halvenemise 14.1.4 Mustjõe veekvaliteedi parandamist vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve käsitletakse seletuskirja III osa ptk-s 6.1.2, ptk-s valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate 12.1.3 ja lisa 1 ptk-s 10.6. Täpsemalt käsitletakse protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: Mustjõe vee kvaliteedi parandamisega seotud ♣ pöörata tähelepanu asfaltpindade küsimusi ja uuringuvajadusi “Tallinna ühisveevärgi puhastamisele; suuremad sademe- ja kuivendusvee ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015”. väljalasud varustada taimetoitainete kõrvaldamiseks lodudega Astangu ja Mäeküla asumis; ♣ samal ajal on vaja järve puhast vett, st tuleb tagada, et järve suubuvad ojad, eriti just Harku oja kui suurima vooluhulgaga oja, oleksid puhta veega, vähendada oluliselt vee fosforisisaldust; ♣ tuua puhast vett kusagilt mujalt; välja on pakutud lahendus tuua vett Mustamäe all olevatest allikatest (taastada vana veejuhe). Harku järve seisundit tasakaalustaksid: ♣ ehituslikud abinõud, et sademevesi puhastuks kohapeal; ♣ järve suubuvate ojade kaldad jätta võimalikult looduslikku olekusse; ♣ põhjalikult parandaks Harku järve veekvaliteeti muda väljavõtmine. See on keeruline ülesanne mitmest aspektist – hõljuv muda, pole maad muda nõrutamiseks jm. Harku järv tervikuna vajab eraldi projekti. Eelkõige on vaja kindlaks teha Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Samuti on väga tähtis tagada puhtus Harku järve kaldal ja järve suubuvates väiksemates ojades, eriti silmas pidades võimalikku elamuehitust ja muud ehitustegevust. 14.1.5 Arvestatud ning ehituskeeluvööndi 14.1.5 Mustjõe veekvaliteeti tuleb parandada ja muutmise küsimust (suurendamist ja vähendamist) säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda on täpsemalt käsitletud seletuskirja III osa 94 veel järel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti ptk-s 13.3.1. Laki kraavis. Pikapeale see paraneb, sest mitu suurt reostajat on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korraliku vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku rajamist. Mustjõe vana säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada reostust ja seega vähendada Mustjõe vee mõju Kopli lahe veele. 14.1.6 Tiskre oja koos 50 m laiuse 14.1.6 Looduskaitseseaduse järgi on Kakumäel ehituskeeluvööndiga on käsitletud seletuskirja ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. Võimaluse korral III osa ptk-s 3.1.9. tuleb ranna ehituskeeluvööndit laiendada kuni Tiskre roostikku on käsitletud seletuskirja III osa 100 meetrini. Ehituskeeluvöönd võib olla ka ptk-s 3.1.5. ajutine, kuni leitakse vastuvõetav rannakindlustuse Astangu asumi hoonestuspõhimõtted on kindlaks lahendus. Peab rõhutama, et tegelikult on määratud seletuskirja III osa ptk-s 6.1.5 ning ehituskeeluvööndit võimalik laiendada vaid konkreetsete haljasalade asukohti ja rohekoridoride piiratud ulatuses. Ehituskeeluvööndi laiendamine kulgemist, mis on näidatud põhikaardil 2, on aitab säilitada haljastust ja Kakumäel säilinud käsitletud seletuskirja III osa ptk-s 3. Radooniga metsi. Metsa ja haljastuse säilitamine on üks seonduvaid probleeme on käsitletud seletuskirja rannikukaitse abinõu, mis vähendab või väldib III osa ptk-s 10. erosiooni. Kui aga kõrghaljastus paikneb ajuvee Õismäe raba ja hoonestatava ala vahelisi tingimusi piiril, võib Kakumäe astang taanduda kiiremini. on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s 3.1.8. Tormides paneb tuul puutüved ja juured liikuma, mille tagajärjel võivad need astangu servalt koos pinnasega alla variseda. Seega ainuüksi ehituskeeluvööndi laiendamine ei taga ranniku kaitset, vaid see on vaid üks rannakaitse eeldus. Lahendus peab olema kompleksne, milles sisalduksid ka rannakaitse abinõud. 14.1.7 Puurkaevudega ning perspektiivsete 14.1.7 Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks veehaaretega seotud küsimusi käsitletakse Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas seletuskirja III osa ptk-s 13.6.1. paiknevate rohealade ühenduslüliks Tiskre oja koos oma piiranguvööndiga. Võttes arvesse üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole rohevõrgustikul võimalik normaalselt funktsioneerida. Roheala ja haljaskoridor jääb funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb rohealaks – elamuehitust ei ole seal soovitatav edendada kõrge radooniohu tõttu (vt üldplaneeringu põhikaarti 1). Leevendusabinõud on järgmised: ♣ jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad looduslikku seisu, et ka Tiskre oja ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik; ♣ väiksemate loomade tarbeks on võimalik rajada truupe. Suuremate loomade sattumine mereäärsetele rohealadele on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. Oluline leevendusabinõu on määrata optimaalse laiusega haljaskoridorid kindlaks üldplaneeringuga ja mitte teha seda hilisemates detailplaneeringutes, eriti on silmas peetud Pikaliiva, Harku järve ja Astangu haljaskoridore. Looduskeskkonnale avaldab negatiivset mõju elamuehituse arendamine Õismäe raba ääreala ja seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on 95 elamuehitusalaks raba põhjaosa. 14.1.8 Perspektiivsete ehitusmahtude 14.1.8 Võimalike keskkonnamõjude ja asjatute planeerimisega Pikaliiva asumisse on arvestatud kulutuste vältimiseks on vaja kaaluda võimalust avalikult kasutatavate haljasalade ja 50 m laiuste rajada Astangu veehaare. Astangu piirkonnas on haljaskoridoride säilimisega, kuid planeeritavaid võimalik saada vett u 2000 m3/d, kui rajada ehitusmahte ei ole märkimisväärselt vähendatud. kambriumi-vendi veehaare. Veehaarde võimalik Täpsemalt on Pikaliiva asumi planeerimis- ja asukoht on kardirajast lõuna pool. Tõenäoliselt on ehitustingimusi käsitletud III osa ptk-s 6.1.1. selles veekihis tavapärasest suurem radionukliidide sisaldus. Ekspertide arvamuse järgi ei ole Astangu piirkonna ordoviitsiumi-kambriumi veekihist võimalik saada vee eeltoodud kogust. Joogivee käitleja ülesanne on tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitada teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, muu hulgas on vaja teada anda ka selle vee radionukliidide sisaldus (joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, RTL 2001, 100, 1369, § 2 lõige 2). Probleemiks on ka puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorus või selle servaalal, kus kambriumi-vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (kvaternaari veekihist). Puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna see võib kaasa tuua suureneva depressiooni kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: ♣ vähendada ja vältida veekihtide reostamist sademe- ja kuivendusvee, ettevõtete ning rajatiste poolt; ♣ esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning nende naabruses reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, ka jääkreostuse allikad; ♣ tagada, et põhjaveehaaretel on nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad; ♣ tamponeerida mittekasutatavad puurkaevud. 14.1.9 Seoses kavandatava elurajooni rajamisega Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohevõrgustiku olulise ahendamisega (likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse ulatust vähendada. 14.2 Ehitatavat keskkonda mõjutavad leevendavad meetmed 14.2.1 Linnaosas võimalike üleujutuste ja 14.2.1 Rannakindlustustega seotud uuringute rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks küsimust on käsitletud IV osa ptk-s 2. rannapromenaad ja rannakindlustused. Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurendamise ja Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades vähendamise) teemat seoses rannakindlustuste ja üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused üleujutustega on käsitletud seletuskirja ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. III osa ptk-s 13.3.1. Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe kulutusrandade seisukohast. Mõlema tegevuse jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja rajamiseks on ilmselt vaja teha lisauuringuid. Rannakindlustust ja kaitsetamme ei tohi rajada projektipõhiselt, vaid tuleb koostada terviklik kontseptsioon KSHs pakutud uuringute alusel. Nii uuringud kui ka neile järgnev projekteerimine 96 võtab aega. Üks võimalik leevendusabinõu, mis samuti riski maandaks, on laiendada Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndit. 14.2.2 Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud 14.2.2 Välisõhu kvaliteedi halvenemisest on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas (õhusaaste ja müra) tingitud negatiivse mõju põhjustavad õhusaastet ja müra peamiselt vähendamise võimalusi on käsitletud seletuskirja magistraalid (tulevikus on need veel laiemad ja III osa ptk-s 4. tihedama liiklusega) ja eritasandilised ristmikud. Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt kaugele. Arvutuslik müratase 55–60 dB levib u 200 m kaugusele Rannamõisa teest (võttes aluseks 2006. a liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski maanteelt tulev müra, v.a Kopli lahe roostiku kohal ja Harku järve piirkonnas. Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: ♣ kavandada magistraalide ja elamualade vahele müra suhtes tolerantsemad hooned, nagu ärihooned, garaažid; mõelda läbi nii hoonete paigutus kui ka nende funktsioon – elamud kavandada teest kaugemale, näiteks segahoonestusalale äri ja muude hoonete taha, kaugemale magistraalidest; korruselisusega arvestamine; ♣ mürabarjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 vvdB(A); ♣ müra summutavad elastsed (poorsed teekatted), mis vähendavad liiklusvahendite suurematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; ♣ elamute ja muude hoonete orientatsioon – mürale vähem sensitiivsed ruumid korterites paigutada müraallika poole; ♣ arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid; ♣ kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; ♣ kõrghaljastusega puhveralad. Haabersti eritasandilise ristmiku lähedal on võimalik müra vähendada kõigi loetletud vahenditega, v.a puhveralad. Puhveralade kavandamine üldplaneeringus on küsitav ka liiklusmagistraalide muude osade puhul. Kuna elastsed (poorsed) teekatted on tavapärastest ilmselt kallimad, siis neid võiks kasutada eritasandilisel ristmikul, kus liiklus on tõstetud kuni 6 m kõrgusele maapinnast, lisaks kasutada veel mürabarjääre. 14.3 Sotsiaalset keskkonda mõjutavad leevendavad meetmed 14.3.1 Inimeste ohutuse parandamist käsitlev 14.3.1 Arvestatud ning Haabersti linnaosa elanike ettepanek on seotud kuritegevusriskide ohutusega seotud küsimusi on täpsemalt käsitletud ennetamisega, see on ka üks üldplaneeringu seletuskirja III osa ptk-s 4.1 ja ptk-s 9. ülesanne. Praegu ei ole Haabersti linnaosas jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid 97 jalakäijatel teid ohutult ületada ja autodel sujuvamalt liigelda. Arvestades üldplaneeringus kavandatuga on mõistlik rajada viadukte Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maa- alused tunnelid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka teiste maade kogemused. Üks elanike ohutuse tagamise võimalusi on liikluse rahustamine. 98

IV OSA. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS, SEIRE JA JÄTKUTEGEVUSED Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide ellu viimiseks on vajalik perioodiline seire läbi viimine ning jätkutegevuste koostamine teemadest, mida on vajalik üldplaneeringust detailsemalt käsitleda. 1. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks Selles peatükis käsitletakse linna investeerimisvaldkonna tegevusi, mida üldjuhul rahastatakse linna eelarvest ning mis viiakse ellu lähiaastatel. Hoonete täpne rajamisjärjekord ja ehitusobjektide loetelu määratakse kindlaks iga-aastase eelarve koostamisel. Olulisemad avaliku sektori ehitised järgnevatel aastatel on Haabersti laste- ja haridusasutused, mille rajamise vajaduse tingib elanikkonna kasv. Lähiaastatel rajatakse uued lasteaiad kinnistutele aadressil Tiskre tee 22a ja Veerise tn 1. Veerise tn 1 lasteaiaga ühte majja kavandatakse rajada ka piirkonna vaba aja keskus. Kaugema tuleviku vajaduste rahuldamiseks on lasteasutuse asukoht reserveeritud Pikaliiva ja Mustjõe asumis, kuid lasteaia rajamine sõltub demograafilisest situatsioonist ehk tegelikust vajadusest uute lasteaiakohtade järele. Kõigis Haaberstis paiknevate koolides on plaanis teha suuremaid ja väiksemaid remonditöid. Kultuuriobjektidest on kavandamisel Kakumäe asumi vaba aja keskus ning renoveeritakse Haabersti Avatud Noortekeskuse hooned (Õismäe tee 88a ja Paldiski maantee 227). Lähiajal on planeeritud renoveerida Haabersti Sotsiaalkeskus (Õismäe tee 24), rajada üldhooldekodu Harku järve äärde riigimaale nr 39a, peale selle selgitatakse ka sotsiaalmaja ja pereturvakodu rajamise vajadus. Õismäe tiigi äärde on kavandatud rajada ekstreemspordiväljak ja koguperemänguväljak. Tallinna iga-aastasest eelarvest rahastatakse Tallinna Loomaaia renoveerimistöid. Puhkealadest tuleb järgnevatel aastatel arendada välja Kakumäe põhjaranniku metsaala, Õismäe raba piirkond ning Veskimetsa, Mõisapõllu, Lõuka ja vabaõhumuuseumi vaheline parkmetsaala, rekonstrueerida Õismäe tiik ja selle ümbrus, rajada puhkekeskus Kotermaa mäele ning korrastada Astangul asuvad Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod. Ümber Harku järve ja piki Tiskre oja kuni mereni rajatakse matkarajad. Täiendatakse linnaosa Paldiski maantee äärseid kergliiklusteid, et luua ühendus Stroomi randa, ja Rannamõisa teel, et ühendada Tallinna linn Harku vallaga ning luua ühendus Vana-Rannamõisa teele, Tuuleveski ja Tuuliku teele jne. Linnaosa kergliiklusteid täiendatakse ka mereäärsetel aladel, arendades edasi Tallinna rannapromenaadi ideed. Tulevikus arendatakse Haabersti linnaosas välja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab omavahel vaba aja veetmise kohti, rannaalasid, teenindus-, äri- ja elamupiirkondi. Kõige mahukamad investeeringud Haabersti linnaosas on põhi- ja jaotustänavate ehitus ja remont. Lähiaastatel on linna investeeringute kavas Kakumäe poolsaare tipu teede ehitus ja remont, Veskimetsas Tuuliku ja Tuuleveski tänava rekonstrueerimine, Pikaliiva ja Keskküla tänava ehitus. Samuti kuulub väljaehitamisele Haabersti eritasandiline ristmik ning Rannamõisa tee, Paldiski maantee ja Ehitajate tee rekonstrueerimine. 2010. a lõpuks ehitatakse välja kogu Haabersti linnaosa majapidamisi teenindav kanalisatsioonisüsteem. Tulevikus vajab lahendamist Väike-Õismäe asumi parkimisprobleem, mille leevendamiseks on planeeritud esialgu rajada neli kergkonstruktsiooniga parkimismaja. Lisaks ehitatakse parkimismajad Õismäe tee 10a, 68a, 112a ja Järveotsa tee 45a. Elamupiirkondade arendamine toimub projektipõhiselt eeskätt erasektori initsiatiivil linnavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu kohaselt. Infrastruktuuri rajamine arendusalal toimub Tallinna Linnavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitava lepingu kohaselt. 2. Jätkutegevused ja -uuringud ♣ Tuleb välja töötada Väike-Õismäe ja Astangu piirkondade ühtsed arhitektuurinõuded. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Haabersti Linnaosa Valitsus. 99 ♣ Väike-Õismäe ja Astangu elurajoonis sisehoovialade parkimis- ja haljastusprojektide koostamine PPP-põhimõtet rakendades. Võimalikud osalised: Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, korteriühistud. ♣ Haabersti linnaosa radooniohtlikkuse hindamiseks ning edasisele arendustegevusele tingimuste ja piirangute seadmiseks pinnase radoonisisalduse uuringu korraldamine linnaosa territooriumil, radionukliidide uuring põhjavees ning radoonisisalduse uuring välisõhus. Võimalikud osalised: Tallinna Keskkonnaamet. ♣ Üldplaneeringuga määratud rohealadele (puhke- ja virgestusaladele) haljastusprojektide koostamine. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonnaamet. ♣ Rohealade planeerimise ja rajamise tegevuskava koostamine või Tallinna haljastuse arengukava täiendamine. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Haabersti Linnaosa Valitsus. ♣ Avaliku linnaruumi visuaalset esteetikat hõlmavate objektide ning nende tekitatava keskkonna (sealhulgas linnamööbel, valgustid ja nende tekitatav valguskeskkond, teabekandjad ning muud avaliku linnaruumi kujunduses olulised objektid) disainilahenduste väljatöötamine toimub tihedas koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisaineriga. Võimalikud osalised on veel Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. ♣ Kõik jätkutegevused, mis on esitatud Tallinna rohealade teemaplaneeringus ja teemaplaneeringus “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed”. ♣ Kõik jätkutegevused, mis on välja toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015. ♣ Harku järve seisundi halvendamise vältimiseks on eelkõige vaja selgitada Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel koostada otstarbekas lahendus. Projekti teine eesmärk on sademe- ja kuivendusvee suunamise lahendus Harku järve valgalas. ♣ Rannakindlustuste rajamise võimalikkuse ja maksumuse uuring. Uuring hõlmaks kogu Kakumäe lahe ja Kopli lahe akvatooriumi. Esimeses etapis peab rannikul ja meres toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima (hüdrodünaamilised ja geoloogilised uuringud) ning seejärel projekteerima ja rajama rannakindlustused. ♣ Seoses asjaoluga, et Kakumäe poolsaare põhjatipus on aastakümneid asunud endised sõjaväealad, tuleb enne teedeehituse ja elamuehitusega jätkamist korraldada ulatuslikud uuringud, et avastada võimalikud lõhkeobjektid ja demineerida need nii maismaal kui ka meres. 3. Seire ♣ Elanike linnaosasse juurde ja sealt ära liikumise jälgimine ning kinnisvarahindade muutuste jälgimine. ♣ Rohealade funktsionaalseteks puhkealadeks arendamise seire. ♣ Kergliiklusteede väljaarendamise seire. ♣ Põhja- ja pinnavee ning õhukvaliteedi regulaarne seire, et hinnata looduskeskkonna komponentide kvaliteeti. ♣ Veekogude ja puurkaevude vee kvaliteeti seiravad vee erikasutusloaga ettevõtted ja välisõhku paisatavaid emissioone seiravad välisõhu saasteloaga ettevõtted lubades sätestatud nõuete kohaselt. ♣ Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ning haljastuse ja rohealade seisukorra ning ulatuse regulaarne kontroll linnaosas, et hinnata planeeringulahenduse mõju taimestikule ja kaitstavatele taimeliikidele. ♣ Elukeskkonna kvaliteedi seire (küsitlused, uuringud), et hinnata linnaosa elanike rahulolu elukeskkonnaga ning üldplaneeringuga seatud eesmärkide täitumist.

ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud ega kehtestatud. Algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneeringu ja üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib Tallinna 100 Linnaplaneerimise Amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks.

KASUTATUD MATERJALID Ametlikud dokumendid 1. Tallinna üldplaneering 2000. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrus nr 3 2. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010. Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998 määrus nr 5 3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. AS Maves. Tallinn 2008. 4. Strateegia “Tallinn 2025”. Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrus nr 23 5. Tallinna arengukava 2006–2021. Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 6. Tallinna haljastuse arengukava. Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr 17 7. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014. Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsus nr 329 8. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015. Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrus nr 14 9. Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrus nr 36 10. Teemaplaneering “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. Tallinna Linnavolikogu 16. aprill 2009 otsus nr 77 11. Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna rohealad”. Tallinna Linnavolikogu 24. märtsi 2005 otsus nr 67 12. Koostamisel olev teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed”. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsus nr 184 13. Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006–2010. Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määrus nr 7 14. Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005–2014. Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2005 otsus nr 195 15. Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006–2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006−2008. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrus nr 3 16. Üleriigiline jäätmekava. Heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega 17. Astangu ehitusmäärus. Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24 Alusuuringud 18. Tallinna linna Haabersti linnaosa Astangu asumi põhjaveega veevarustuse lahendusest. AS Maves, 2008 19. Haabersti linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine. OÜ E-Konsult. Tallinn, 2006 20. Väike-Õismäe piirkonna parkimiskorralduse uuring. Inseneribüroo Stratum. Tallinn, 2007 21. Haabersti linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine. SA Tartu Teaduspark & AS Regio. Tartu, 2007 22. Haabersti linnaosasse suunduva tööalase pendelrände analüüs. SA Tartu Teaduspark & AS Regio. Tartu, 2007 23. Pikaliiva struktuurplaani ettepanek. Ruum ja Maastik OÜ. Tallinn, 2007 24. Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006 25. Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku ja maastiku hinnang. Artes Terrae OÜ. Tallinn, 2007 26. Astangu piirkonna pinna- ja sadevee ärajuhtimise põhiskeem. AS Maa ja Vesi. Tallinn, 2003 27. Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüs. Kristiina Hellström. Tallinn, 2007 28. Astangu piirkonna liiklusskeem. AS K-Projekt. Tallinn, 2007 29. Kakumäe piirkonna liiklusskeem. AS K-Projekt. Tallinn, 2006 30. Tallinna mereääre (rannapromenaadi) linnaruumilise arengu ettepanek. OÜ Ars Projekt. Tallinn, 2007 31. Tallinna elanikkonna arvu projektsioon. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Tallinn, 2006 101 32. Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav uuring. J. Kõre, R. Murakas. Tartu, 2006 33. Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostis ja kogused. AS Entec. Tallinn, 2005 34. Tallinna linn. Jäätmehoonete tüüplahenduste väljatöötamine ja nendest lahendustest kataloogi koostamine. Tallinn, 2002 35. Tallinna linnastu rahvastiku prognoos. Tartu, 2001 36. Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III. Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituut. Tallinn, 2005 37. Tallinna riskianalüüsi II osa. Tallinna riskianalüüsi II osa ja kriisireguleerimisplaani koostamise komisjon. Tallinn, 2005 38. Tallinna veevarustuse riskianalüüs, Sweco Projekt 07230-0053, 2007 39. Tallinna rohealade linnustik. MTÜ Tallinna Linnuklubi, Tallinn 2006 40. Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. R. Ahas, S. Silm. Tartu, 2006 41. Tallinna jalgrattaliikluse arengukava 42. Projekti “Tallinna tramm” 43. Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustjõe-äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, 2008 44. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 45. Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava, AS Infragate Eesti, 2008 102

LISA 1. OLEMASOLEV OLUKORD 1. Haabersti linnaosa ajalugu, geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid Haabersti linnaosa (pindala 22,3 km2) moodustab Tallinna territooriumist 14%. Haabersti paikneb Tallinna lääneosas ja on põhja poolt piiratud Läänemerega (Kakumäe ja Kopli laht), lõunast Mustamäe ja Nõmme linnaosa maadega, idast Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa maadega ning selle lääne-edelapiiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald (vt kaarti 1). Praeguste piiridega Haabersti linnaosa loodi 1. oktoobril 1993. Linnaosa on jagatud 12 asumiks (vt joonist 10 ja lisakaarti 3): Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Pikaliiva, Õismäe, Rocca al Mare, Haabersti, Mustjõe, Veskimetsa, Väike-Õismäe, Astangu ja Mäeküla asum. Linnaosa keskmine asustustihedus 1. jaanuari 2006. aasta andmetel on 2095 in/km2 (võrdluseks – Tallinna keskmine on 2524 in/km2). Haabersti omanäolisus avaldub tema struktuuris – suur osa territooriumist on maapiirkonnale iseloomuliku maastikuga ja hoonestamata. Linnaosas elab ligikaudu 39 000 elanikku, sh Väike- Õismäel 28 000, kuid linnaosa prestiiži ja aktiivse pereelamuehitusega seoses elanike arv suureneb. Haabersti praeguse tuumiku moodustab Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, mis on rajatud põhiliselt 1970. aastatel. Sellele lisanduvad Astangu elurajoon ning Tiskre, Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Pereelamute põhilisteks hoonestuspiirkondadeks kujunevad Pikaliiva ja Kakumäe, kus käib aktiivne ehitustegevus.

Joonis 10. Haabersti linnaosa asumid Haabersti kui Tallinna ühe suurima piirkonnakeskuse arendamise käigus on linnaosa keskpunkt nihkunud Paldiski maantee ja Rannamõisa teega külgnevale alale. Keskusesse on koondatud lisaks kaubandusele ja olmeteenindusele (Rocca al Mare kaubanduskeskus) ka kultuuri- ja spordiasutused ning vaba aja veetmisega seonduvad asutused. Rajatud on kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, samuti tegutseb piirkonnas Rocca al Mare tivoli, Premia jäähall ja My Fitnessi spordiklubi. Koos läheduses paikneva Tallinna loomaaia ja Eesti vabaõhumuuseumiga, Kakumäe ja Harku järve supelrannaga on sellest Haabersti piirkonnast kujunemas Eesti suurim vabaajakeskus. 2. Haabersti linnaosa elamufond Väike-Õismäe on Mustamäe järel teine sõjajärgne suur elurajoon, mis oli mõeldud ligikaudu 45 000 elanikule. Väike-Õismäe koosneb valdavalt 5- ja 9-korruselistest ning üksikutest 103 16-korruselistest paneelelamutest. Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Õismäe, Haabersti, Mustjõe ja Mäeküla asumis on valdavaks hoonetüübiks üksikelamu ning viimasel ajal rajatud vähesekorruselised rida- ja korterelamud (joonis 11).

Haabersti linnaosa elamute hoonetüübid

Üksikelamud (88 %)

3-5 korruselised elamud (8 %)

6-9 korruselised elamud (3 %)

10 ja enama korruselised elamud (1 %)

Joonis 11. Haabersti linnaosa elamufond Väike-Õismäe paneelmajadest koosneva elamurajooni ehitamist alustati 1973. a ning see valmis koos elanikke teenindava infrastruktuuriga (puhkealad, koolid, lasteaiad, kauplused) 1984. aasta lõpuks. 1987. aastal valmis ka Rocca al Mare ja Kakumäe piirkonda hõlmav Suur-Õismäe planeerimisprojekt, mida aga enam ellu viia ei jõutud. Praeguseks on Haabersti linnaosas elamuid kokku 2943, nendest ühepereelamuid on 88%, 3– 5-korruselisi elamuid on 8%, 6–9-korruselisi elamuid 3% ja üle 10-korruselisi elamuid vaid 1%. Kuigi ühepereelamud on Haabersti linnaosas ülekaalus, elab siiski enamik Haabersti linnaosa elanikest korterelamus. Eluruume on Haabersti linnaosas kokku 18 936 ning elamispinda 1 632 166 m2. Haabersti linnaosa elamispinna keskmine suurus on praegu 42 m2 elaniku kohta ning see on võrdne Euroopa keskmise näitajaga. 3. Haabersti linnaosa elanikkonna struktuur 2002.–2005. aastani kasvas Haabersti linnaosa elanike arv kiiresti. Sellel ajavahemikul põhjustas ligikaudu 4000 elaniku Haabersti linnaosasse elama asumise tagastatud maadel toimuv aktiivne detailplaneeringute koostamine (vt lisakaarti 2), kinnistute moodustamine ja uute elamute ehitamine. 2007. aastaks on elanike arvu kasv Haabersti linnaosas stabiliseerunud (joonis 12).

Haabersti linnaosa rahvaarvu dünaamika 1995-2007

39000

38000

37000

36000

35000

34000

33000

32000 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 9 9 9 0 0 9 9 0 0 0 0 0 0 9 9 9 9 0 0 0 0 9 0 0 0 0 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2

Joonis 12. Haabersti linnaosa rahvaarvu dünaamika 1995–2007 Allikas: Eesti rahvastikuregister 104 Haabersti linnaosa elanikkonna iseloomustamisel on kasutatud rahvastikuregistri andmeid seisuga 1. veebruar 2007. Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Haabersti linnaosa elanike arv 38 748, mis moodustab Tallinna elanike arvust 9,8%. Naiste osakaal on 56% (21 684), mõnevõrra väiksem on meeste osakaal 44% (17 064).

Haabersti linnaosa rahvastiku vanuseline struktuur

7000

6000

5000

4000

3000

2000

1000

0 kuni 7 kuni 17 kuni 27 kuni 37 kuni 47 kuni 57 kuni 67 kuni 77 üle 78

Joonis 13. Haabersti linnaosa rahvastiku vanuseline struktuur Allikas: Eesti rahvastikuregister Vanuselise struktuuri poolest (vt joonis 13) on Haabersti linnaosa elanike hulgas on kõige rohkem kuni 37. aastaseid inimesi, kuni 47-aastaste elanike osakaal langeb märgatavalt, kuid 48– 67-aastaste elanike osakaal on eelmise vanuserühmaga võrrelduna suurem. Kõige rohkem on elanike hulgas aktiivses tööeas elanikke vanuses 28–37 eluaastat (16,8%).

Suure osa Haabersti linnaosa elanikest moodustavad kuni 17-aastased lapsed (18,1% ehk 7049 elanikku) ning üle 63-aastased pensioniealised inimesed (19,4% ehk 7564 elanikku). Seega moodustavad ülalpeetavad Haabersti linnaosa elanikkonnast 37,5%. Sõltumata noorte perede ning laste osakaalu suurenemisest Haabersti elanike hulgas (vt joonis 14), võib Haabersti linnaosa elanikkonda lugeda vananevaks.

Alla 18 aastaste Haabersti elanike arv

7600 7400

7200 7000 6800 6600 6400

6200 6000 5800 2002 2003 2004 2005 2006 2007

Joonis 14. Alla 18-aastaste Haabersti elanike arv Allikas: Eesti rahvastikuregister 105 Haabersti linnaosas on kõige suurema rahvaarvuga Väike-Õismäe paneelelamurajoon, kus elab 28 046 inimest. Ülejäänud 11 asumi (vt joonis 10) elanike arv kokku on 10 910 inimest. Seega on Väike-Õismäe elanike osakaal Haabersti linnaosa elanikkonnast 72%. Haabersti linnaosa elanike arv võib suureneda praegu peaaegu täielikult hoonestamata Astangu, Pikaliiva ja Mustjõe asumi arvel. Haabersti linnaosa elamualade elanike soolis-demograafiline struktuur asumite kaupa on esitatud tabelis 13e. 106

Tabel 13a. Haabersti linnaosa soolis-vanuseline struktuur (absoluutarvudes) Elanike Meeste Naiste LINNAOSA arv arv arv kuni 6 a kuni 17 a kuni 27 a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a Haabersti 38 748 17 064 21 684 2935 4052 5078 6512 4832 4968 5163 5208 Allikas:Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 13b. Haabersti linnaosa soolis-vanuseline struktuur (osakaaludes) Meeste Naiste LINNAOSA osakaal osakaal kuni 6 a kuni 17 a kuni 27a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a Haabersti 44,0 56,0 7,6 10,5 13,1 16,8 12,5 12,8 13,3 13,4 Allikas:Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 13c. Haabersti linnaosa rahvastiku struktuur (absoluutarvudes) Valge- Rahvus LINNAOSA Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased venelased Muu rahvus teadmata Haabersti 17 943 14 842 254 1625 938 979 2167 Allikas: Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 13d. Haabersti linnaosa rahvastiku struktuur (osakaaludes) Valge- Rahvus LINNAOSA Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased venelased Muu rahvus teadmata Haabersti 46,3 38,3 0,6 4,2 2,4 2,5 5,6 Allikas:Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 13e. Haabersti elanikkonna soolis-vanuseline struktuur asumite kaupa (absoluutarvudes) Elanike Meeste Asum arv arv Naiste arv kuni 6 a kuni 17 a kuni 27 a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a Pikaliiva 1124 517 607 167 174 171 242 162 111 60 37 Kakumäe 1003 478 525 108 144 150 161 145 140 75 80 Astangu 2594 1196 1398 173 304 473 414 425 386 225 194 Õismäe 813 368 445 53 111 124 112 104 117 89 103 Tiskre 1607 732 875 188 224 232 321 259 158 115 110 Mustjõe 3325 1521 1804 236 367 524 439 483 474 339 463 Mäeküla 7 4 3 0 3 0 1 3 0 0 0 107

Väike-Õismäe 26 876 11 576 15 300 1782 2420 3234 4431 2929 3438 4039 3886 Vismeistri 842 407 435 91 143 102 146 160 84 59 57 Veskimetsa 194 92 102 9 17 30 33 23 23 17 42 Haabersti 363 173 190 57 52 45 89 49 29 23 19 Rocca al Mare 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 38 748 17 064 21 684 2864 3959 5085 6389 4742 4960 5041 4991 Allikas: Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007) Tabel 13f. Haabersti elanikkonna rahvastiku struktuur asumite lõikes (absoluutarvudes)

Valge- Rahvus Asum Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased venelased Muu rahvus teadmata Pikaliiva 826 158 8 15 10 13 94 Kakumäe 659 177 5 38 8 31 85 Astangu 324 1688 14 168 135 120 145 Õismäe 603 116 2 19 3 19 51 Tiskre 1063 291 11 35 11 49 147 Mustjõe 2192 733 21 77 55 49 198 Mäeküla 7 0 0 0 0 0 0 Väike-Õismäe 11 359 11 386 184 1 227 712 680 1328 Vismeistri 595 141 5 30 1 8 62 Veskimetsa 84 88 1 4 1 6 10 Haabersti 231 64 3 12 2 4 47 Rocca al Mare 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 17 943 14 842 254 1625 938 979 2167 Allikas: Eesti rahvastikuregister (veebruar 2007) 108

4. Sotsiaalse infrastruktuuri üldiseloomustus Haabersti linnaosas elab Eesti rahvastikuregistri andmetel 38 748 elanikku. Kuni 6-aastaseid lapsi on 2966, 7–17-aastaseid lapsi on 4083, 18–65-aastased töövõimelisi elanikke on 25 192 ning üle 65-aastaseid pensioniealisi elanikke on 6715. Haabersti linnaosa tuumiku moodustab põhiliselt 1970. aastatel ehitatud Väike-Õismäe elurajoon, milles on olemas linnalise elukeskkonna jaoks vajalik sotsiaalse infrastruktuuri võrgustik. Nüüdseks on Haabersti linnaosas hoonestatud suur osa Kakumäe poolsaarest ning arendustegevus käib ka Astangu, Pikaliiva ja Mustjõe asumis. Seetõttu ei jõua Väike-Õismäe sotsiaalne infrastruktuur katta kõigi uute piirkondade vajadusi ning vajab täiendamist uute kooli- ja lasteaiahoonete, spordi-, tervishoiu- ja hooldusasutustega. 1. 1 . Haabersti linnaosa lasteaiad Haabersti linnaosa koolieelsed lasteasutused on jaotunud suhteliselt ebaühtlaselt ning asuvad peamiselt vanemates asumites. Haabersti linnaosas paikneb praegu üheksa koolieelset lasteasutust, kus käib kokku 1714 last. Linnaosa lasteasutuste nimekiri on esitatud tabelis 14. Tabel 14. Koolieelsed lasteasutused Haabersti linnaosas (jaanuar 2007) Koolieelsed lasteasutused Haabersti linnaosas Õppekeel Laste arv Minilasteaed Lõvimeri* (Tiskrevälja 5 ) eesti 49 Tallinna Järveotsa Lasteaed (Järveotsa tee 15) vene 193 Tallinna Lasteaed Karikakar (Õismäe tee 22) eesti 211 Tallinna Lasteaed Pääsusilm (Järveotsa tee 51) eesti 242 Tallinna Lasteaed Sinilill (Järveotsa tee 49) vene 238 Tallinna Lasteaed Vikerkaar (Õismäe tee 110) eesti 127 Tallinna Meelespea Lasteaed (Õismäe tee 92) eesti 228 Tallinna Nurmenuku Lasteaed (Õismäe tee 26) eesti 196 Tallinna Rukkilille Lasteaed (Õismäe tee 70) vene 230 Kokku 1714 * Eralasteaed Allikas: Tallinna Haridusamet Haabersti linnaosas Paldiski maantee 199 asub lastehoiuasutus OÜ Jumbu. Maavanema tegevusloa järgi on seal kümme kohta . Haabersti uusasumites lasteaedasid ei ole. Praeguse üldplaneeringu koostamise ajal oli Haabersti linnaosas lasteaiakoha järjekorras ligikaudu 1000 last. Uute lasteaedade ehitamine ei ole Haabersti linnaosas elanikkonna vajadustele veel järele jõudnud, kuid ehitusplaanide elluviimise korral vähenevad ka lasteaiajärjekorrad. Eesti Rahvastikuregistri andmetel elab Haabersti linnaosas kõigi Tallinna 1–7-aastaste laste koguarvust 10% sellevanuselisi lapsi (tabel 15). Tabel 15. Laste jaotuvus Tallinna linnaositi

Linnaosa/vanus 1–2 2–3 3–4 4–5 5–6 6–7 Kokku Linnaosa Linnaosa Linnaosa Linnaosa Linnaosa Linnaosa Linnaosa laste laste laste laste laste laste laste osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna 1–2aastaste 2–3aastaste 3–4aastaste 4–5aastaste 5–6aastaste 6–7aastaste 1–7aastaste laste laste laste laste laste laste laste koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust Põhja-Tallinn 14% 13% 14% 14% 14% 19% 14% Haabersti 10% 10% 10% 10% 11% 10% 10% Kesklinn 13% 13% 12% 11% 12% 12% 12% Kristiine 8% 8% 7% 7% 8% 7% 8% Lasnamäe 25% 26% 26% 27% 24% 23% 25% Mustamäe 14% 14% 15% 15% 15% 15% 15% 109 Nõmme 12% 11% 12% 12% 12% 12% 12% Pirita 4% 4% 4% 4% 4% 3% 4% Allikas: Tallinna Haridusamet Tabelis 16 on esitatud lasteaias käivate laste osakaal Tallinna linnaosade kaupa, võrrelduna lasteaias käivate laste koguarvuga Tallinnas. Tabelist on näha, et kui Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosad pakuvad kohti koolieelsetes lasteasutuses ka teiste linnaosade lastele, siis Haabersti linnaosa lasteaedades käivad vaid oma linnaosa lapsed. Tabel 16. Lasteaias käivate laste osakaal Tallinna linnaositi

Linnaosa/vanus 1–2 2–3 3–4 4–5 5–6 6–7 Kokku Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas Linnaosas lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias käivate käivate käivate käivate käivate käivate käivate laste laste laste laste laste laste laste osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna Tallinna lasteaias 1–2aastaste 2–3aastaste 3–4aastaste 4–5aastaste 5–6aastaste 6–7aastaste käivate laste lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias lasteaias koguarvust käivate käivate käivate käivate käivate käivate laste laste laste laste laste laste koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust koguarvust Põhja-Tallinn 10% 12% 12% 12% 12% 12% 12% Haabersti 4% 9% 9% 9% 10% 9% 9% Kesklinn 17% 13% 15% 16% 15% 15% 15% Kristiine 6% 6% 7% 8% 8% 7% 7% Lasnamäe 41% 32% 28% 27% 26% 25% 28% Mustamäe 17% 20% 20% 18% 20% 21% 20% Nõmme 4% 5% 7% 7% 7% 6% 6% Pirita 1% 2% 3% 3% 2% 3% 2% Allikas: Tallinna Haridusamet 1. 2 . Haabersti linnaosa koolid Haabersti linnaosas on kokku kaheksa põhikooli ja gümnaasiumi, kus õpib kokku 4917 õpilast (tabel 17). Tabel 17. Üldhariduskoolid Haaberstis Haabersti üldhariduskoolid (jaanuar 2006) Õppekeel Õpilaste arv Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132) gümnaasium vene 525 Rocca al Mare Kool* (Vabaõhumuuseumi tee 8) gümnaasium eesti 716 Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31) gümnaasium eesti 709 Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83) gümnaasium vene 642 Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50) gümnaasium eesti 584 Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130) gümnaasium eesti 687 Tallinna Õismäe Vene Lütseum (Õismäetee 28) gümnaasium vene 892 Õismäe Kool (Järveotsa tee 33, puuetega lastele) põhikool vene 153 KOKKU 4917 * Erakool Allikas: Tallinna Haridusamet 110 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutustest asub Haabersti linnaosas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu 27), mis on mõeldud puuetega inimestele. Tallinna Haridusameti koostatud “Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003–2012” järgi on hariduse kvaliteedi ja hariduskorraldusliku selguse eesmärgil lõpetatud nende koolide tegevus, mis töötasid alakomplekteeritult ning mis edaspidi ei oleks suutnud tagada hariduse piisavat kvaliteeti. Haabersti linnaosas ei ole praeguseks sellel põhjusel suletud ühtegi kooli ning seda ei ole plaanis teha ka lähitulevikus. Teistest Tallinna linnaosadest käib Haabersti linnaosa koolides ligikaudu 1100 õpilast. Kõige rohkem õpilasi tuleb Haabersti linnaosa koolidesse õppima Kristiine (u 300 õpilast), Mustamäe (u 200 õpilast) ja Põhja-Tallinna (u 200 õpilast) linnaosadest. Väljaspoolt Tallinna käib Haabersti linnaosa koolides ligikaudu 600 õpilast. Teistes Tallinna linnaosades õpib Haabersti linnaosa lapsi u 1100 ning eelistatumad Kesklinn (u 500 õpilast) ja Mustamäe (u 300 õpilast) linnaosa. Õismäe Kool (Järveotsa tee 33) oli esialgu ette nähtud täitma lasteaia ülesannet. Praegu on selles hoones põhikool, kus õpivad kerge, mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased. Rakenduskõrgkoole ja ülikoole Haabersti linnaosas ei ole. 1. 3 . Puhke- ja virgestusalad Haabersti linnaosas on aktiivses kasutuses olevaid puhke- ja virgestusalasid, mida kasutavad nii Haabersti linnaosa kui ka kogu Tallinna elanikud. Puhke- ja virgestusaladel jalutatakse ja tehakse sporti, käiakse supelrannas. Populaarsemad vaba aja veetmise kohad on Harku järve kallas, Kopli lahe äärne ala Kakumäe poolsaarel ning Astangu. Haabersti linnaosas parke ei ole, kuid on rohkelt metsi ning pargilaadseid alasid. Aktiivse vaba aja veetmise ning orienteerumisega tegelemise piirkonnad Haabersti linnaosas on Kakumäe poolsaar, Õismäe raba, Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium, Veskimetsa ja Astangu (vt kaarti 5). Haabersti linnaosas on kaks koerte jalutusväljakut (Akadeemia tee pikenduse, Järveotsa tee ja Astangu tee vahelisel rohealal ning Õismäe tiigi ümbruse pargialal), ent sõltumata Haabersti linnaosa ääristavast pikast rannajoonest on sellel ainult üks lemmikloomade ujutamise koht (Stroomi ranna 150 m pikendus Rocca al Mare poole). 1. 4 . Kehakultuuri- ja spordiehitised Haabersti linnaosa suurimad spordiehitised on koondunud Rocca al Mare piirkonda, kus asuvad jäähall, spordisaalid, tenniseväljakud ja palliplatsid. Tuntud spordihall Saku Suurhall funktsioneerib ka kontsertide, näituste ja talviste suurürituste korraldamise paigana. Haabersti linnaosa spordiehitised (vt kaarti 5) ♣ Ujulad: Arctic Sport Club (Ehitajate tee 114b); Õismäe Ujula (Ehitajate tee 109a); Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu 27); Status Club al Mare (Paldiski maantee 96); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Status Club (Paldiski maantee 96); Arctic Club (Ehitajate tee 114b); My Fitnessi spordiklubi (Haabersti 5); Meelespea lasteaed (Õismäe tee 92); Järveotsa lasteaed (Järveotsa tee 15); Karikakra lasteaed (Õismäe tee 22); Sinilille lastead (Järveotsa tee 49); Pääsusilma lasteaed (Järveotsa tee 51). ♣ Spordisaalid: Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); 111 Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28); Harku järve Sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); Status Club (Paldiski maantee 96); Arctic Club (Ehitajate tee 114b); My Fitness Spordiklubi (Haabersti tänav 5); Meelespea lasteaed (Õismäe tee 92); Järveotsa lasteaed (Järveotsa tee 15); Karikakra lasteaed (Õismäe tee 22); Sinilille lastead (Järveotsa tee 49); Pääsusilma lasteaed (Järveotsa tee 51); Vikerkaare lasteaed (Õismäe tee 110); Panacea Tervisespordiklubi (Õismäe tee 57a); Haabersti Perespordikeskuse AS (Rannamõisa tee 3). ♣ Staadionid: Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28). ♣ Välispalliväljakud: Rocca al Mare kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28); Harku järve sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); Järveotsa tee korvpalliväljak; Paldiski maantee korvpalliväljak. ♣ Bowling’u-saalid: Arctic Club (Ehitajate tee 114b); Al Mare Bowling (Paldiski maantee 96). ♣ Veespordirajatis: Harku järve sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); Harku järve veemotobaas (Sõudebaasi tee 21). ♣ Tenniseväljakud: Status Club (Paldiski maantee 96); My Fitnessi spordiklubi (Haabersti 5). ♣ Ronimisseinad: Al Mare Bowling (Paldiski maantee 96); Astangu klindi ronimissein. ♣ Uisuväljak: jäähall (Haabersti 3). ♣ Ratsaspordibaas: Tallinna Ratsaspordibaas (Paldiski maantee 135). ♣ Seinatenniseväljak: 112 Status Club (Paldiski maantee 96). ♣ Lasketiir: Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31). ♣ Motorajatis: FK keskus (Paldiski maantee 229a). 1. 5 . Kultuuri- ja noorsootööasutused Haabersti linnaosas asub Saku Suurhall (Paldiski maantee 104b), mida kasutatakse mitmesuguste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste korraldamise kohana. Lisaks asuvad Haabersti linnaosas ülelinnalise tähtsusega kultuuriasutused: Tallinna Loomaaed (Paldiski maantee 145 // Ehitajate tee 150); Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12). Haabersti linnaosas on kaks noortekeskust: Haabersti avatud noortekeskus (Õismäe tee 88a); Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus (Ehitajate tee 141, 109a, Paldiski maantee 227). Huviasutusi on Haabersti linnaosas neli: MTÜ Stuudio SONARE huvialakool (Õismäe tee 92); võistlustantsuklubi Mambo AVS (Õismäe tee 74–24); MTÜ Paul Kerese Maleklubi (Ehitajate tee 115); MTÜ Humanitaararenduse Keskus PROSHA (Järveotsa tee 23). Raamatukogusid on Haabersti linnaosas kaks: Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu Väike-Õismäe raamatukogu (Õismäe tee 115a); Haabersti Vaba Aja Keskuse raamatukogu (Ehitajate tee 109). Haabersti linnaosas ei ole kinosid ja näitusesaale. Tabelis 18 on esitatud Haabersti üldhariduskoolides tegutsevad huviringid. 113

Tabel 18. Huviringid Haabersti linnaosa üldhariduskoolides. Sõna- Laste- Õpilas- Tehnika- Loodus- Spordi- Kunsti- kunsti Muusika- Muusika- Tantsu- Keele- organi- oma- Tüdru- Kokku Kokku Kooli nimetus ringid ringid ringid ringid ringid ringid klassid ringid ringid satsioon valitsus Eelkool Poisse kuid ringides koolis Tallinna Õismäe Humanitaar- gümnaasium 2 − 4 3 1 5 2 1 − − − − 150 184 334 715 Tallinna Väike- Õismäe Gümnaasium − 2 5 1 1 4 − 4 − − − − 191 306 497 642 Tallinna Järveotsa Gümnaasium − − 8 4 4 4 4 5 − − − − 127 347 474 762 Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium − − 3 3 3 2 1 1 2 1 − − 125 177 302 598 Tallinna Õismäe Vene Lütseum 5 1 3 1 − 2 4 1 1 3 345 461 806 892 Tallinna Mustjõe Gümnaasium 9 − 3 5 1 2 1 6 11 1 − − 455 434 889 640 Tallinna Õismäe Kool 2 − 5 1 2 − 1 − − − − 71 49 120 148 Kokku 18 3 26 22 11 21 12 18 14 2 1 3 1464 1958 3422 4397 Allikas: Tallinna Haridusamet 114

1. 6 . Tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne Haabersti linnaosas asub korralikult valmis ehitatud raviasutus Väike-Õismäe polikliinik (Ehitajate tee 137), kus saab külastada nii pere-, eri- kui ka hambaarste. Aadressil Vabaõhumuuseumi tee 2a asub Al Mare Hambakliinik (Hambalaser OÜ). Veterinaarteenust pakuvad Favoriit Lemmikloomade Keskus (Õismäe tee 112) ja Zoovet Haabersti Keskus (Õismäe tee 109). Haabersti linnaosas on üheksa apteeki: ♣ Avana Apteek (Haabersti 1); ♣ Haabersti Apteek (Paldiski maantee 102); ♣ Farmacia Nurmenuku apteek Tallinnas (Õismäe tee 3/9); ♣ Järveotsa apteek Tallinnas (Õismäe tee 107); ♣ Järveotsa Apteek (Õismäe tee 115a); ♣ Kullerkupu apteek Tallinnas (Õismäe tee 46); ♣ Väike-Õismäe Apteek Tallinnas (Õismäe tee 105a); ♣ Õismäe Apteek Tallinnas (Õismäe tee 1a); ♣ Õismäe Polikliiniku Apteek Tallinnas (Ehitajate tee 137). Tallinna Linnavaraamet teeb elamuehitusprojektide vallas koostööd erasektoriga järgmistes Haabersti linnaosa piirkondades: Tabel 19. Koostööprojektid erasektoriga Haabersti linnaosas Asukoht Pindala (ha) Eluruumide arv Eluruumi tüüp Tiskre tee 22a 11 67 pereelamud Jõeoti 28 (realiseeritud) 12 68 pereelamud ja korterelamud Vabaõhumuuseumi tee 95a, 11 185 pereelamud ja korterelamud 95b ja Saviliiva 8a (realiseeritud) Kokku 34 320 – Allikas: Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 otsusega nr 175 Tallinna elamuehitusprogramm “5000 eluaset Tallinnasse” Haabersti linnaosas paikneb ja jätkab tegevust Haabersti Sotsiaalkeskus (Õismäe tee 24), milles tegutseb kaks allüksust: eakate päevakodu ja noortetuba. Tallinna Vaimse Tervise Keskuse allüksus Haabersti Klubimaja (Õismäe tee 105a) on Tallinna linna hoolekandeasutus, mille tegevus on suunatud psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele igapäevaeluga toimetuleku parandamisele. Haabersti linnaosas ei asu ühtegi kirikut, kuid seal asub Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda (Lobjaka 28). Haabersti Sotsiaalkeskus tegutseb aadressil Õismäe tee 24 asuva hoone ühes pooles. Haabersti linnaosas olevad sotsiaalobjektid on näidatud kaardil 4.

5. Tänavad ja kergliiklusteed Haabersti linnaosas on suurima liikluskoormusga teed Rannamõisa tee ja Paldiski maantee, mis on ainsad Haabersti linnaosa läbivad põhitänavad. Nende kahe tee kaudu liiklevad inimesed, kes elavad Tallinna tagamaal, seetõttu on tipptundidel Rannamõisa tee ja Paldiski maantee ülekoormatud – valglinnastumine on põhjustanud Tallinna teedevõrgu struktuurile lisakoormuse. Haabersti linnaosa teede liigitus on esitatud kaardil 7. Kakumäe poolsaarel on põhilisteks teedeks Vabaõhumuuseumi tee ja Rannamõisa tee. Nende vahele jääb Vana-Rannamõisa tee, kust hargneb poolsaare tippu suunduv Kakumäe tee. Nimetatud kolme teega ristub rohkesti kirde-edelasuunalisi tänavaid. Kakumäe poolsaare teede- ja tänavavõrgustiku kujunemisele on negatiivset mõju avaldanud hoogsalt arenenud elamuehitus. Üheksakümnendatel aastatel tagastati maid ning seejärel hakati koostama detailplaneeringuid tagastatud kinnistute kaupa. Sellel ajal puudus piirkonna terviklik arengukava, samuti ei käsitatud seda piirkonda ka detailplaneeringute koostamise käigus ühtse tervikuna. Iga kinnistu detailplaneeringu käigus lahendati liiklusskeem iseseisvalt, arvestamata, et tulevikus peab 115 tänavavõrgustik moodustama ühtselt toimiva ja hästi läbitava süsteemi. Praegu see kahjuks nii ei ole ning uute detailplaneeringute koostamise käigus tuleb näha tunduvalt rohkem vaeva nii teedevõrgu analüüsimisel kui ka teedevõrgu plaanide koostamisel. Väike-Õismäe linnaosa teedevõrgu struktuur on väga hästi läbi mõeldud ning territooriumil on ühtmoodi kerge liigelda ühissõidukite ja autoga ning jalgsi. Põhilised liikumisteed on kaks ringtänavat: väline liikumistee ja sisemine jaotustee. Selline teede trasseering on hea seetõttu, et välistab transiitliikluse elurajoonis. Haabersti linnaosa teedevõrku on vaja korrigeerida ja täiendada ning suurtel hoonestamata aladel (Pikaliiva, Astangu, Mustjõe) on vaja luua ühtne, kogu piirkonda hõlmav tänavavõrgustiku skeem, mis on aluseks tulevastele planeeringutele ja projektidele. Kergliiklus, kõndimine ja liikumine spordivahendite abil (rulluisud, tõukeratas, rula, suusad, jalgratas jne) on kogumas populaarsust ning nende liikumisviiside osatähtsuse suurenemist tuleb toetada kõigil tasanditel, sealhulgas ka planeerimise tasandil. Tänase seisuga on Haabersti linnaosas välja ehitatud järgmised kergliiklusteed: Tabel 20. Kergliiklusteed Haabersti linnaosas Tänav või lõik Ehitusaasta Pikkus (m) 1 Paldiski maantee (loomaaed – Tuuleveski tänav) 1998 735 2 Järveotsa tee pikendus – Paldiski maantee 1998 1025 3 Rannamõisa tee (Paldiski maantee – Lõuka tänav) 1998 895 4 Vana-Rannamõisa tee (Rannamõisa tee – 1800 m) 1998 1800 5 Vana-Rannamõisa tee (Saviliiva tee – Kakumäe tee) 1999 372 6 Kakumäe tee (Vana-Rannamõisa – Vabaõhumuuseumi tee) 1999 782 7 Paldiski maantee (Rannamõisa tee – Rocca al Mare keskus) 1999 495 8 Paldiski maantee (Looga tänav – Pelguranna tänav) 1999 844 9 Kakumäe tee (Vabaõhumuuseumi tee – Räime tänav) 2000 468 10 Vabaõhumuuseumi tee (Nooda tee – 1550 m linna suunas) 2000 1550 11 Vabaõhumuuseumi tee (Rocca al Mare tee – Paldiski maantee) 2000 832 12 Paldiski maantee (Rocca al Mare keskus – Looga tänav) 2000 888 13 Räime tänav (Kakumäe tee – Silmu tänav) 2000 450 14 Vabaõhumuuseumi tee (Rocca al Mare tee – Lõuka tänav) 2001 540 15 Vabaõhumuuseumi tee (Lõuka tänav – Merirahu kvartal) 2002 1300 16 Vabaõhumuuseumi tee (Merirahu kvartal – Kakumäe tee) 2003 2180 17 Paldiski maantee (Haabersti ring – Tähetorni tänav) 2004 8945 18 Lõuka tänav 2006 600 Allikas: Tallinna Kommunaalamet Haabersti linnaosa sõiduteede võrgustik ning parkimisalad on näidatud kaardil 7 ning kergliiklusteede võrgustik on esitatud kaardil 8.

6. Parkimiskorraldus Eesti on üks kiireima autostumise kasvuga riike maailmas. Autoregistrikeskuse andmetel (seisuga 01.01.2007) oli Eestis 413 sõiduautot 1000 elaniku kohta ning Tallinnas 482 sõiduautot 1000 elaniku kohta. Järgmisel 30 aastal võib autode hulk kasvada kuni 1,58 korda, kuid autode kasutustase võib nii kasvada kui ka kahaneda. Haabersti linnaosa uuselamurajoonides ning pereelamutega hoonestatud aladel parkimisprobleemi ei ole, kuna nende alade planeerimisel on arvestatud autostumise kasvuga. Suured parkimisprobleemid on 1970. aastatel rajatud paneelelamurajoonides, eeskätt puudutab see öist parkimist. Hilisõhtust hommikuni on täis pargitud rohealad, kõnniteed, laste mänguväljakud, majade sissepääsud ja selle tõttu on takistatud jalakäijate liiklemine ja prügivedu ning kahesuunalisele teele on jäänud vabaks vaid ühe auto laiune riba. 116 Kuna Väike-Õismäe asum on üks suuremaid paneelelamurajoone, kus parkimisprobleem on olemas, siis korraldas Inseneribüroo Stratum üldplaneeringu koostamise käigus (2006. a talv kuni 2007. a kevad) selle piirkonna parkimiskorralduse uuringu, mille tulemused on järgmised.

Joonis 15. Parkimiskoormuse muutumine ööpäeva vältel Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 Väike-Õismäel fikseeriti kokku 4931 parkimiskohta (ilma maa-aluste ja suletud garaažideta). Kokku parkis tööpäeva öisel perioodil uuringualal 4618 sõidukit, neist 3973 ehk 86% kasutas ettenähtud parkimiskohti ja 645 ehk 16% oli pargitud ebaseaduslikult (liikluseeskirja nõudeid eirates). Öine parkimiskoormus Väike-Õismäel on seega 94% parkimiskohtade koguarvust ning päevane parkimiskoormus moodustab 40% öisest parkimiskoormusest. Väike-Õismäe territooriumil paikneb palju garaaže – nii maapealseid kui ka maa-aluseid. Täpsed andmed garaažide kasutatavuse kohta puuduvad, kuid teada on, et kõik garaažiboksid on erastatud, müüdud või üürile antud, tühjana seisvaid bokse ei ole ning garaažiomanikud on moodustanud garaažiühistud. Parkimismaju Väike-Õismäel ei ole, kuid on tasulisi parklaid, mille täituvus on 42–64%. Arvata võib, et parklates on parkimiskohad n-ö välja ostetud, kuid neid ei kasutata regulaarselt. Allolevatelt joonistelt (joonised 16.1ja 16.2) on näha eri piirkondade parkimiskohtade täituvus Väike-Õismäel tööpäeviti öisel ajal protsentuaalselt ning eraldi on esitatud valesti ja õigesti parkinud sõidukite arv ning parkimiskohtade koguarv. 117

Joonis 16.1. Parkimiskohtade täituvus Väike-Õismäel tööpäeviti öösel Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 118

Joonis 16.2. Parkimiskohtade koguarv ning valesti ja õigesti parkinud sõidukite arv Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 119 Seega on Väike-Õismäe piirkonnas probleemiks parkimiskohtade puudumine mõnedes üksikutes piirkondades. On ka piirkondasid, kus parkimiskohti on isegi üle, kuid elanikele ei ole vastuvõetav isikliku sõiduauto parkimine teises piirkonnas, ka mitte naaberkvartalis. Mõneti on see põhjustatud ka liikluskorraldusest, sest naaberkvartalisse sõiduks tuleb väljuda uuesti Õismäe teele, siis siseneda kvartali siseteele, kus manööverdamine ja parkimiskoha leidmine on suhtelistelt tülikas ja keeruline. Seega on elanikud huvitatud, et nad leiaks võimaluse auto parkida oma elukohale võimalikult lähedal (kuigi uute parkimiskohtade rajamise võimalused kvartalite sees on küllaltki piiratud). Tulevikus on parkimisolukorra pingestumine väga tõenäoline ning on vaja rajada uusi parkimiskohti või parklaid.

7. Ühistranspordiliiklus Haabersti linnaosa teenindavad ühissõidukiliigid on autobuss, troll ja liinitakso. Väga hea ühissõidukiühendus on Väike-Õismäe ja Tallinna kesklinna vahel. Ülejäänud Haabersti linnaosa piirkonnad on ühissõidukiliiklusega halvasti varustatud, kuna neid piirkondi teenindavad bussiliinid liiguvad suure intervalliga. Tabel 21. Olemasolevate autobussiliinide marsruudid nr 4 Väike-Õismäe – Tiskre nr 10 Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla nr 12 Väike-Õismäe – nr 13 Väike-Õismäe – Seli nr 16 Väike-Õismäe – Tallinn-Väike nr 21 Balti jaam – Landi nr 21A Väike-Õismäe – Kakumäe nr 21B Balti jaam – Kakumäe nr 22 Väike-Õismäe – Vabaduse väljak nr 26 Väike-Õismäe – Paljassaare nr 26A Väike-Õismäe – Paljassaare põik nr 27 Harkujärve – Laagri alevik nr 28 – Väike-Õismäe nr 36 Väike-Õismäe – Viru nr 46 Väike-Õismäe – Kunstiakadeemia nr 47 Väike-Õismäe – Autobussijaam nr 61 Astangu – Järve haigla Tabel 22. Olemasolevate trolliliinide marsruudid nr 6 Väike-Õismäe – Kaubamaja nr 7 Väike-Õismäe – Balti jaam Haabersti linnaosa läbib ka väga palju Harju Maaliinide busse, mis suunduvad Harku, Saue ja Keila valda, kuid nendes ei kehti linnaliinide kuu- ja kvartalikaardid ning Tallinna-siseseks liikumiseks inimesed Harju Maaliinide busse peaaegu ei kasuta. Kui vaadata ühissõidukite teenindusraadiusi, siis leidub rohkelt piirkondi, mis jäävad teenindusraadiusest välja, samuti on kohti, kus jalakäijate tee ühissõidukipeatuseni ületab 600 m. Olemasolevate autobussi- ja trollibussipeatuste teenindusraadiused on esitatud kaardil 9.

8. Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus Ajavahemikul 2001–2005 aset leidnud üleüldise majanduskasvuga Eestis (8–10% aastas), kasvas ettevõtlusaktiivsus kogu Eestis, Tallinnas ja ka Haabersti linnaosas. Ettevõtlusaktiivsuse näitaja oli linnaosas 38 ettevõtet 1000 elaniku kohta ehk mõnevõrra kõrgem kui Eesti keskmine (30 ettevõtet 1000 elaniku kohta), kuid linnaosa ettevõtlusaktiivsuse näitaja oli märgatavalt madalam kui Tallinna keskmine (53 ettevõtet 1000 elaniku kohta). Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus põhineb SA Tartu Teaduspargi ja AS Regio tehtud uuringule, mille järgi oli 01.01.2005 äriregistri andmetel Haabersti linnaosa territooriumil registreeritud 1418 äriühingut. Neist osaühingud moodustasid 94,3%, aktsiaseltsid 5,1% ning tulundus-, täis- ja usaldusühingud 0,6%. 120 Kõige enam oli 2005. aastal ettevõtteid Väike-Õismäe asumis (710), Mustjõe asumis (162), Haabersti asumis (104) ja Kakumäe asumis (93). Suurima töökohtade arvuga asumid 2005. aasta seisuga olid Väike-Õismäe (2041), Mustjõe (589), Haabersti (537) ja Mäeküla (432). Ainsa asumina on ettevõtlusaktiivsus nii firmade kui ka töökohtade arvu järgi perioodil 2002–2005 vähenenud Astangu ja Mäeküla asumis. Arvesse võttes senist väikest ettevõtlusaktiivsust, arvestatavas koguses vabade kruntide olemasolu ja Paldiski maantee kui logistiliselt olulise teguri vahetut lähedust, on Haabersti linnaosa puhul ilmselt tegemist tulevase äriarenduspiirkonnaga, eelkõige tootmis- ja laondusvaldkonnas. Kuna Haabersti linnaosa on valdavalt elamupiirkond, on ka ettevõtlusstruktuur vastavalt välja kujunenud – domineerivad kaubandus- ja äriteenindusettevõtted, on tehtud ja praegugi viiakse ellu mahukaid kinnisvaraarendusprojekte. Tõenäoliselt moodustavad ka tulevikus suhteliselt suure osa siinsetest ettevõtetest kaubandus- ja teenindusettevõtted. Suurimateks ettevõtluspiirkondadeks on Paldiski maantee (eriti Mustjõe ja Haabersti asumite territooriumil), Ehitajate tee ja Rannamõisa tee (Pikaliiva asumis) naabruses olevad piirkonnad. Neis piirkondades on täheldatav pidev ettevõtete ja ka uute töökohtade arvu suurenemine. Samas lisandub Haabersti linnaossa pidevalt uusi elamupiirkondi ning nende ja olemasolevate elanike teenindamiseks on rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. Arvestades elamupiirkondade edasist arengut, on tõenäoline, et neid ettevõtteid lisandub Haabersti linnaossa veelgi. Huvitav tähelepanek on ka see, et Haabersti linnaosasse on koondunud arvestatav hulk mootorsõidukite kaubandusega tegelevaid ettevõtteid: 12 uute, 6 kasutatud mootorsõidukite müügi ja vahendusega ning 32 mootorsõidukite remondi või varuosadega tegelevat ettevõtet (tabel 23). Arvestades linnaosa iseärasusi ja klastriloogikat, on oodata ka selle sektori ettevõtete arvu jätkuvat kasvu linnaosas. Sarnaselt kogu Tallinnale tegutseb Haabersti linnaosas kõige enam firmasid kinnisvara, rentimise ja äriteenuste sektoris (tabel 23). See sektor näitab stabiilset kasvutrendi. Tabel 23. Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur sektorite kaupa 2005 Sektor Ettevõtted Töötajad Käive (mln kr) E Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 4 33 15,9 K Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 457 671 791,0 N Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 16 79 25,1 L Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 1 0 0,1 sotsiaalkindlustus C Mäetööstus 11 36 12,3 D Töötlev tööstus 137 927 585,3 F Ehitus 140 673 599,3 G50 Mootorsõidukite müük ja remont; 55 354 1350,3 mootorikütuste jaemüük G51 Hulgi- ja vahenduskaubandus 200 837 3001,1 G52 Jaekaubandus 138 712 513,7 H Hotellid ja restoranid 34 198 60,7 I Veondus, laondus ja side 94 349 350,5 J Finantsvahendus 33 55 79,6 M Haridus 31 185 39,4 O Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 67 261 131,7 Kokku 1418 5370 7556,0 Andmed: äriregister 2005 Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur on näidatud joonisel 17. 121

Joonis 17. Haabersti linnaosa ettevõtluse struktuur 2005 Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio 2007 Väike-Õismäel on kõige suurem nii elanike asustustihedus kui ka ettevõtete arv, kes Haabersti linnaosas tegutsevad (arvestatud on ettevõtete registrijärgset asukohta). Seega on põhjust järeldada, et suure hulga Väike-Õismäele registreeritud ettevõtete tegutsemiskoht on mõnes teises asukohas, eriti võib seda eeldada tootmisele spetsialiseerunud ettevõtete puhul.

9. Tööhõive Linnaosa ettevõtetes oli 31. detsembri 2005 seisuga 5370 töökohta, ettevõtte keskmine töökohtade arv seega 3,8. Analüüsides hõivet asumipõhiselt, selgus, et enim oli hõivatuid Väike-Õismäel (2041), järgnesid Mustjõe (589) ja Haabersti (537). Sektorite lõikes domineeris selgelt töötleva tööstuse sektor, kus oli 927 töökohta; järgnesid sektorid hulgi- ja vahenduskaubandus (837 töökohta) ning jaekaubandus (712 töökohta). Suhteliselt väikeste erinevustega paiknesid hõivatute arvu poolest neljandale ja viiendale kohale ehitussektor 673 töötajaga ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse sektor 671 hõivatuga. Kõige vähem oli hõivatuid elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse (33), mäetööstuse (36) ja finantsvahenduse sektoris (55). Töökohtade ligikaudne paiknemine Haabersti linnaosas firmade registrijärgsete asukohtade kaupa on näidatud joonisel 18. 122

Joonis 18. Töötajate paiknemine Haabersti linnaosas (2005) Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio 2007 Kõige arvukamalt oli Haabersti linnaosas mikroettevõtteid: 713 ehk 50,3% kõigist linnaosas asuvatest ettevõtetest. Mikroettevõtted andsid ligikaudu kolmandiku linnaosa ettevõtluse kogukäibest (31,7%) ja neis oli teadaolevalt kõige rohkem töökohti (2138 hõivatut ehk 39,8%). Suurima osa (33,6%) linnaosa ettevõtluse kogukäibest andsid kokku 112 väikeettevõtet (7,9% ettevõtete koguarvust), linnaosa hõivatutest leidis neis rakendust 38,6% ehk 2075. Väikseima käibe (12,4%) ja hõivatute arvu (5,8%) andsid suurettevõtted, mida on Haabersti linnaosas äriregistri andmetel vaid 1 (tabel 24). Tuleb arvestada, et mikroettevõtetes loodud töökohad on suurema tõenäosusega linnaosakesksed kui üleriikliku töö- või teeninduspiirkonnaga keskmisel või suurettevõttel. Tabel 24. Ettevõtete jaotus töötajate arvu järgi Töötajate arv Ettevõtte kategooria 1–9 mikroettevõte 10–49 väikeettevõte 50–250 keskmise suurusega ettevõte Üle 250 suurettevõte Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustuse koostamise käigus korraldati lisauuring “Haabersti linnaosasse suunduva tööalase pendelrände analüüs”. Töö eesmärk oli anda ülevaade, millistest Tallinna linnaosadest, Tallinna lähivaldadest ja teistest Eesti omavalitsustest käivad inimesed Haabersti linnaosas paiknevates ettevõtetes tööl. Tabelis 25 on esitatud Haabersti linnaosas tööl käijate arv Tallinna linnaosade ja Eesti kohalike omavalitsuste kaupa. Haabersti linnaosas töötavatest inimestest kõige enam – 32% ehk 1267 inimest – elab Haabersti linnaosas. Üle 500 inimese tuleb Haabersti linnaosasse tööle 123 Lasnamäelt (21%) ja Mustamäelt (13%) ning Põhja-Tallinnast 12% (470 inimest). Kõige vähem töötajaid käib Haaberstisse tööle Pirita linnaosast – 2% (88 inimest). Rohkem kui pooltest omavalitsustest (53,7%) käib Haabersti linnaosasse tööle 1–5 töötajat. Tallinnast kaugemal asuvatest piirkondadest tuleb kõrgema näitajaga esile mitu Viljandimaa omavalitsust, kust Haabersti linnaosasse tööle käivate inimeste arv jääb vahemikku 6–15, näiteks Karksi vallast sõidab Haaberstisse tööle 19 inimest. Koos Türi vallaga, kuskohast käib Haaberstisse tööle 26 inimest, moodustavad need kaks omavalitsust omalaadse Tallinna-suunalise Kesk-Eesti telje. Kõige vähem töötajaid tuleb Haabersti linnaosas asuvatesse ettevõtetesse tööle Kagu-Eesti omavalitsustest. Tabel 25. Haabersti linnaosasse tööle käivate inimeste arv Tallinna linnaosade ja Eesti kohalike omavalitsuste kaupa Omavalitsuse nimi Elanike arv Haaberstis tööl käijate arv Tallinna linn 396 193 3981 Haabersti 38 748 1267 Lasnamäe 109 046 822 Mustamäe 62 739 526 Põhja-Tallinn 53 670 470 Kesklinn 44 561 275 Nõmme 37 825 271 Kristiine 28 847 262 Pirita 13 218 88 Harku vald 6786 140 Tartu linn 101 740 131 Viimsi vald 8409 120 Narva linn 66 936 109 Maardu linn 16 570 105 Kohtla-Järve linn 45 740 82 Viljandi linn 20 274 66 Rae vald 8081 64 Saku vald 7420 60 Pärnu linn 44 198 58 Saue vald 7381 56 Keila linn 9386 50 Keila vald 3809 34 Saue linn 5067 33 Jõelähtme vald 5197 28 Kohila vald 5876 28 Kuusalu vald 6372 26 Rapla vald 9516 26 Türi vald 11 357 26 Jõhvi vald 13 174 25 Kuressaare linn 14 919 25 Kiili vald 2414 24 Anija vald 6244 24 Raasiku vald 4344 22 Sillamäe linn 16 567 22 Haapsalu linn 11 774 21 Paide linn 9751 20 Karksi vald 4094 19 124 Nissi vald 3274 18 Märjamaa vald 7387 18 Kose vald 5711 17 Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio 2007

10. Looduskeskkonna iseloomustus 1. 7 . Pinnamood Tallinna asendi määravad kaks Põhja-Eesti rannikuvööndi reljeefi suurvormi: Soome lahe nõgu ja Põhja-Eesti lavamaa. Soome lahe nõgu koos Põhja-Eesti rannikumadalikuga ning sellest lõuna pool kõrguv Põhja-Eesti lavamaa on kujunenud juba enne jääaega. Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid üldiselt jäänud püsima tasase lavamaana. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint (Astangu), mida keerukalt liigestavad vanad ja nüüdisaegsed jõeorud (Tiskre oja). Hiljem on pinnamoodi tugevalt mõjustanud mandrijää. See kulutas varasemaid pinnavorme, mattis neid liustikusetete alla ning tekitas uusi, eriti just liustikujõesetteist koosnevaid pinnavorme. Pärast jääaega on pinnamoodi kujundanud peamiselt mere kulutav ja kuhjav toime, osalt ka vooluvesi ja muud loodusjõud. Põhja-Eesti rannikumadaliku laius on Tallinnas vahelduv, enamasti küünib see mõne kilomeetrini, aga Tiskre ja Tabasalu kohal ulatub paekallas mereni. Pinnamoelt on rannikumadalik võrdlemisi mitmekesine, üldiselt madal (Veskimets), kohati täiesti tasasel alal leidub üksikuid kõrgendikke, rannaastanguid jt reljeefi väikevorme. Kõrgendikest paistab kõige rohkem silma linna keskel kõrguv . See Põhja-Eesti lavamaast eraldunud saarlava, mille ülaosa koosneb lubjakividest, moodustab koos teda ümbritseva madalama liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Aluspõhjakünnis on ka Kakumäe kõrgendik. Üsna kõrge loode-kagusuunaline Kakumäe kõrgendik (merepinnast 16 m) koosneb peamiselt kambriumi liivakividest. Selle Kopli lahe poolse nõlva on meri järsakuks kurrutanud, kõrgendiku lael paikneb lamedate oosilaadsete pinnavormide vahel Õismäe raba. Rannikumadaliku tasandikud on merelahtede maismaajätkud. Läänes jätkab Kakumäe lahte Harku tasandik. Kakumäe lahe madalamas keskosas paikneb Harku järv. Kaugemal, kus Harku ja Lilleküla tasandik on omavahel laialt ühendatud, asub Mustamäe jalamil liivase pinnakattega, rohkete rannavallidega ja muude taoliste rannamoodustistega ala. Põhja-Eesti lavamaa põhjaserva tähistav järsk Põhja-Eesti paekallas on Tallinnas jälgitav katkeliselt, sest kohati on see ära kulunud. Linna lõunaosas Harku järvest läänes ja edelas on paekallas näha kõrge järsu astanguna (Harku pank). Veel kaugemal läänes, Tiskre ja Rannamõisa vahel, moodustab mereni ulatuv paekallas kohati otse rannalt kerkiva 34–35 m kõrguse Rannamõisa panga. 1. 8 . Aluspõhi Kristalsetest kivimitest koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130–150 m allpool merepinda. Aluskorral lasuvad agu- ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhjakivimite kihid on nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3–0,5 meetrit iga 100 m kohta. Kristalsel aluskorral lasuvatest settekivimitest on vanimad vendiajastul tekkinud liivakivid, aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi ja Kotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval hilisemate setete all. Vendi kompleksil lasuvatest kambriumi kivimitest on vanim sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambriumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argilliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil 125 (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1–2 m paksuse kihina paekaldal. Paekalda ülaosas paljanduvad ordoviitsiumiajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel. 1. 9 . Pinnakate Mattunud orgude kohal (Tiskre) on pinnakate paiguti paksem kui 100 m, aga lavamaa serval leidub kohti, kus seda polegi (Astangu). Moreeni pinnakattena leidub suhteliselt vähe (Astangu), enamasti katavad seda hilisemad setted. Rannikumadalikule on iseloomulik savikas, rohkete rändkividega sinakashall moreen ja lavamaale valkjas lubjarikas rähkmoreen. Rändrahne paikneb moreeni alal ka suurte kivikülvidena. Rannikumadalikul leidub mitmel pool viirsavi jm jääpaisjärvesetteid, kohati kuni 10 m paksuselt. Maapinnani ulatub neid Harku järve ümbruses ja mujalgi, enamasti katavad neid siiski hilisemad meresetted. Meresetteid (paksus kohati 2–4 m) esindavad peamiselt peenliivad, aleuriidid ja aleuriitliivad, leidub ka rannakruusa ning paekalda piirkonnas klibu. Luiteiks kuhjunud tuiskliiva on üksikutes kohtades rannikumadalikul (Kakumäe poolsaarel). Järve- ja soosetteid on eelkõige lavamaa nõgudes. Turbalasundi paksus küünib 4,5 m Harku raba osas, mis ulatub Haabersti linnaossa. Rannikumadaliku sood on nooremad (Õismäe raba), seepärast on nende turbakiht õhem. Enamik Tallinna looduslikke pinnavorme on teede- ja elamuehituse käigus suuremal või vähemal määral ümber kujundatud või mattunud kultuurkihi alla, mille paksus ulatub linna äärealadel alla 0,5 m. 1. 10 . Looduslik haljastus Haabersti linnaosa suurus on 18,6 km2, sellest rohealad moodustavad 22,6%. Haljasmaid (looduslikud rohealad) on Haabersti linnaosas 502,5 ha ja rohealasid (inimese kujundatud rohealad) on 162,0 ha. Haaberstis on Kakumäe rannapark, kuid rohkem parke ja pargilaadseid alasid ei ole. Haabersti linnaosa tuumiku moodustab Väike-Õismäe, mille haljastus erineb teiste paneelelamurajoonide (Mustamäe ja Lasnamäe) omast selle poolest, et seal ei ole vana haljastust või selle osasid. Seega on Väike-Õismäe haljastus noor (rajatud 1970. aastatel), ühtse plaani järgi tehtud, kuid kohati jätab lageda ja monotoonse mulje. Võrreldes nelja piirkonna (Väike-Õismäe, Mustamäe, , ) puittaimede liigirikkust, on see kõige väiksem Väike-Õismäel (Reisner, 1993). Puittaimestik on üksluine, levinumad on pärnad, eriti alleedel, kus neid on vaja pügada (trolliliinid). Lehtpuudest on levinud veel kased, pihlakad ja vahtrad, põõsastest tuhkpuud, kibuvitsad ja põisenelad. Puudel esineb mehaanilisi vigastusi. Suvel kannatavad puud põua tõttu. Paremas seisundis on tiigiäärne haljastu. Kui jätta kõrvale Lasnamäe, on tegemist ökoloogiliselt ühe vaesema piirkonnaga Tallinnas. Ühepereelamute piirkonnas koosneb ühiskondlik haljastus teeäärsetest haljasribadest. Kohati, näiteks Paldiski maanteel Mustjõe piirkonnas on tegemist ülevananenud puudega (sanglepad, pärnad, pajud). Seal esineb puudel palju tüvevigastusi, seest õõnsaid puid, kuivanud latvu ja oksi. Järelkasvuna kujunenud noored puud (kased, toomingad) on terved, kuid neid on vähe. Haabersti linnaosa annab Tallinna taimsest biomassist 10,9%. Linnaosa biomassist moodustavad 52,4% puistud ja 30,9% hoonetevahelised puittaimedega alad. 1. 11 . Põhjavesi Haabersti linnaosa hõlmab kahte maastikutüüpi – klindipealset paelava (Mäeküla ja Astangu asumid) ja klindieelset meretasandikku. Meretasandik lasub Liiva, Kakumäe ja Lilleküla mattunud ürgorgude kohal. Ürgorge eraldab loode-kagusuunaline Kakumäe aluspõhjakõrgendik (künnis). Sellest tuleneb piirkonna hüdrogeoloogiline mitmekesisus. 126 Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9–10 m sügavusele maapinnast. Järgneb ordoviitsiumi-kambriumi veekiht, mis on ülemisest ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniitliivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade ja kruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2–4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vabapinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt aluspõhja kivimitesse ja avavad ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekihid. Kakumäe aluspõhjakõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (kvaternaari veekiht) ja kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (ordoviitsiumi-kambriumi veekiht). Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid. Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi ja kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambriumi-vendi põhjaveekihistust vett saavaid töötavaid puurkaevusid on 29, neist kümme on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on 105–150 m. Ordoviitsiumi-kambriumi puurkaeve on kaks (Paldiski maantee ja Tähetorni tänav) ja nende sügavus on 42–55 m. Kvaternaari veekihist võetakse vett üheksa puurauguga, millest kaks on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla (Seevaldi III). Õismäed, põhilist veetarbijat, varustatakse veega Ülemiste järvest. Kui Õismäed ei saa mingil põhjusel Ülemiste järve veega varustada, siis muutub vee tarbimine Õismäel üsna keeruliseks, kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud Astangu veehaarde rajamine. Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide suure sisaldusega kambriumi-vendi põhjaveekihis. Haabersti linnaosas Astangu piirkonnas klindi jalamil esineb suure ja eriti suure radooniohuga piirkondi. Radooni allikateks on klindil paljanduvad argilliit ja fosforiit, mis mere abrasiivse tegevuse tulemusel sattusid klindiesise tasandiku setetesse. Eriti suure radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest välja veetud ja astangualustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi, milles on kohati argilliiti enam kui 50%. Kogutud andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv, valdavalt suur või väga suur, ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) kuni 10 korda (Eesti Geoloogiakeskus 2006). 127

Joonis 19. Põhjavee kaitstus Haabersti linnaosas Allikas: OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003 128

1. 12 . Pinnavesi Linnaosa keskkonda ilmestab Harku järv. Järve pindala on 1,6 km2, keskmine sügavus 1,6 m ja suurim sügavus 2,5 m. Järv asub Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km kaugusel merest. Järve põhi on kaetud 2–3 m paksuse mudakihiga. Järve valgala on üle 50 km2 ja sinna voolavad sisse Harku oja (saab alguse Harku rabast), Harku karjääri veeärastuse kraav, Järveotsa (Kadaka) oja ja Soone oja (kanaliseeritud, toru allpool veepinda) ning välja voolab Tiskre oja. Sissevoolavatest ojadest on suurima vooluhulgaga Harku oja. Tiskre oja on u 4 km pikk ja selle keskmine vooluhulk (mõõdetud 1999–2005) väljavoolul Harku järvest on 0,24 m3/s. Harku järve, sinna suubuvate ojade ja Tiskre oja vett on eri ametkonnad seiranud pika aja jooksul, seda on teinud ka tervisekaitsetalitus. Kõik nimetatud ojad on suuremal või vähemal määral reostunud, fosforisisaldus on suur. Kõige enam fosforit Harku järve tuleb Harku oja kaudu. Viimane uuring tehti 2005. a Tallinna Keskkonnaameti tellimusel (Harku järve vee kvaliteedi seire, 2005; OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus). Vaatamata vee kvaliteedi mõningasele paranemisele, näiteks ammooniumisisalduse vähenemine, kinnitasid mõõtmised eelmiste uuringute tulemusi: nii Harku järv kui ka Tiskre oja on väga reostunud veekogud. Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvutuste alusel saab väita, et järv ise toodab reostust (hõljum, BHT) – suur väetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad mikrovetikad. Järve seisundi parandamise võimalused on järgmised: ♣ vähendada (vältida) reoainete sattumist Harku järve suubuvatesse ojadesse; ♣ puhastada järve põhi mudast (keeruline, kuna ümber järve pole muda nõrutamiseks vajalikku maad). Viimastel aastatel on see reostus, mida kannab järve Harku oja, arvatavasti vähenenud, sest Harku vangla ja Harku instituudi reoveed juhitakse nüüd Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Mustjõgi on oluline sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks Kristiine linnaosast, aga osaliselt ka Mustamäe, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas tekkiva sademevee jaoks. Sajandite vältel on Mustjõe voolusängi ja -režiimi oluliselt muudetud. Praegu on oja suures osas kanaliseeritud. Oja lahtist vett on näha Löwenruh’ pargis ja alates Laki tänavast kuni mereni. Mustjõge on alates 1987. a seiranud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ. Viimastel aastatel on mõõtmisi tehtud kolmes kohas: Paldiski maantee lävendis, Marja sademeveekollektori suudmes ja Laki kraavi suubumisel Mustjõkke. Viimase nimetus on tinglik, sest tegelikult on tegemist toruga. Viimasel ajal Mustjõe vee kvaliteet teatud määral paranenud, kuid võttes aluseks keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrusega “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” (RTL 2001, 81, 1108) sätestatud nõuded, on jõe vesi väga reostunud. Selle põhjuseks on vee liiga suur BHT-, ammooniumi-, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Kõige halvem oli vee kvaliteet Laki kraavis. Ülejäänud näitajatega võrreldes oli seal tavalisest tunduvalt väiksem hapnikusisaldus ja pH ning suurem BHT7-sisaldus ja elektrijuhtivus. Ka hõljuvainete ja üldfosfori keskväärtused olid Laki kraavis kõige suuremad, kuid statistiline analüüs ei pea nende näitajate erinevusi oluliseks. Nimelt oli Laki kraavis neid aineid üksikutel juhtudel väga palju, eriti just lume sulamise ajal ja vihmade algusperioodidel, mil porine vesi Laki kraavi valgus. Kuivaperioodidel seevastu oli kraavi vesi ülejäänud näitajatega võrreldes 129 enamasti nende ainete osas puhtam (Mustjõe vee seire, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005). Mustjõe vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada jõe looduslikus olekus (niipalju kui seda veel järel on). Väga tähtis on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. Pikapeale see paranebki, kuna mitu olulist katkiste kanalisatsioonitorudega või sademevee reostajat on tegevuse lõpetanud. Uutelt ettevõtetelt nõutakse korraliku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamist. 1. 13 . Radoon Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani isotoobi 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas ja mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Inimest mõjutav ioniseeriv kiirgus lähtub nii looduslikest kui ka tehnogeensetest kiirgusallikatest. Sissehingatav radoon annab üle poole aastasest looduslikust kiiritusdoosist ja üle 40% summaarsest kiiritusdoosist, mis inimesele osaks saab. Radoon liigub aine pooridest edasi difusiooni teel või transpordituna õhu ja veega. Maapinnast välisõhku pääsenud radoon hajub välisõhus. Seetõttu on välisõhu radoonisisaldus väike ega kahjusta inimese tervist. Aluspinnasest elamusse sattuv radoon võib aga tõsta ruumiõhu radoonisisalduse määrani, mis pikka aega mõjudes võib inimese tervist kahjustada. Sissehingatava õu radoonisisaldus on suitsetamise järel kopsuvähki soodustavate tegurite seas teisel kohal. Eriti ohtlik on radooni tervist kahjustav mõju suitsetajatele, sest suitsu mõjule lisandub suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide alfakiirguse mõju. Radoon satub elamusse peamiselt hoonealusest pinnasest. Eesti projekteerimisnormides EPN 12.3 “Radooniohutu hoone projekteerimine” on radooniohtlike aladena Tallinnas esile toodud järgmised piirkonnad: ala Harku järvest lõunas ja kagus kuni paeastanguni ja Mustamäe nõlva alusel kuni Rahumäeni, kuni kilomeetri laiusel ribal. Eesti Geoloogiakeskusest ja Eesti Kiirguskeskusest saadud andmete põhjal on täpsemad uuringud tehtud Astangul (vt kaarti 3). Astangul kuulub väga suure radooniohuga ala kategooriasse (radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 250 kBq/m3) astangualune 180 m laiune ala koos tiikide ja laoruumide astangupoolse reaga. Selle põhjuseks on uraanirikas diktüoneemakilt ja fosforiit. Suure radooniohuga ala kategooriasse (radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50 kBq/m3, kuid jääb alla 250 kBq/m3) kuulub suur osa klindieelsest tasandikust (ala klindi ja Astangu tn vahel) ja klindipealne kitsas riba. Ülejäänud piirkond jääb normaalse radooniohuga ala kategooriasse (radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus jääb alla 50 kBq/m3). Ülejäänud Haabersti linnaosa territooriumil ei ole radooniuuringuid tehtud, kuid võib oletada, et peale ülalmainitud paikade võib radooniohtlikke alasid olla nii kõigis mattunud orgudes kui ka tektooniliste rikete piirkondades ning puistangute aladel, mille koosseisus võib olla oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilta või nende töötlemise jääke.

Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees